Viimsi kaunite kunstide kooli projekt >> Loe lk 4

Viimsi aasta naine 2016 Tiraazv 9970 nr 7 (452) 7. aprill 2017 on selgunud! Loe lk 9 “Teeme ära” Lennart Meri stipendiumi talgupäev Mai alguses toimuvale “Teeme ära” talgupäevale pandi Viimsi vallas sai Marie Kõiver esimese kahe registreerimise nädalaga kirja 10 talgut. “Teeme ära” talgupäev on kujunenud kümnete tuhandete eestimaalaste igakevadiseks suursünd- museks, kui tullakse kokku ja võetakse ühiselt käsile kodukandis kõige pakilisemad tööd. Ko- gu Eestis on mai alguseks registreeritud 4. ap- rilli seisuga 727 talgut, millest 10 on Viimsis. Tänavuse talgukevade märksõnaks on val- mistumine Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähis- tamiseks, aga ka valmistumine looduse vinger- pussideks ja kliimamuutusega kaasnevateks loo- dusõnnetusteks, mis Eestimaadki üha sageda- mini puudutavad. Uuri lisa ja registreeri talgud veebiaadressil www.teemeara.ee. Talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse Fond, külaliikumine Kodukant ja nende ümber koondunud võrgustik. Partneritena löövad kaasa Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Päästeamet, Li- puvabrik, Tamrex, Vizeum, Itella SmartPOST, Nordic Hotel Forum jt. Viimsi Teataja

EV100 avasündmused EV100 juubeliperiood algab 16. april- lil, mil tähistame 100 aasta möödumist Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piiri ühendamisest ja Eestimaa kontuuri tek- kest. Võimalused, kuidas tähistada 16. aprillil Eesti riigi juubeli avasündmust: n Matka endisaegsel kubermangupiiril, et see üheskoos sümboolselt kustutada: ev100. ee/et/algas-registreerimine-ev100-ava- sundmuse-matkale. n Naudi pidustuste algust Eesti Televisioo- Lennart Meri õpiraha sai neljandat põlve viimsilane Marie Kõiver magistritöö “Rannikukalandus Eestis 1918–1940” tegemiseks. Foto Annika Haas ni vahendusel, mis toob kõigile avasünd- muse koju kätte. Mängime “Eesti mängu“, 29. märtsil tähistasime ja, et Lennart Meri kui visionäär on Rannarahva muuseumiga. Lisaks on muuseumi direktor Kai Lobjakas Lennart Meri 88. sünniaasta- tutvume EV100 juubeliprogrammiga ja jäl- mõjutanud paljusid: “Ta suutis am- Kõiveri magistritöö oluline mere- ning filosoofiaprofessor ja Tallin- gime meeleolukaid otselülitusi matkadele. päeva. Päev algas pärja mutada kauge mineviku allikatest kultuuri väärtustamiseks ja eden- na humanitaarteaduste instituudi di- n Lae 16. aprilliks alla EV100 ametlik äpp panemisega Metsakalmistule ainest, millest ehitada tulevikku. damiseks. Marie Kõiveri vanavane- rektor Tõnu Viik. Google Play’st või iTunesist. 16. aprillil äpis Lennart Meri hauale ning Ta suutis siduda eht lennartmerili- mad tulid Pranglisse 1944. aastal südamenuppu vajutades annad märku, et õhtul toimus EELK Viimsi püha kult eilse homsega, Eesti Euroopa ning asusid sealt Viimsisse elama. Vox Clamantis hoolid oma Eestimaast. Kõiki vajutatud sü- Jaakobi kirikus mälestukont- püsiväärtustega ja põhiselt nii, et see Marie Kõiver tänas stipendiu- Tänavu oleks Lennart Meri saanud dameid kuvatakse ETV ekraanil. Veel saad sert, kus traditsiooniliselt meid kõiki puudutas,” ütles Loik. mi eest: “Aitäh! Sellest summast on 88-aastaseks. Viimsi vald tähistas äpis panna kokku oma EV100 sündmuste kuulutati välja Lennart Meri “Lennart Meri kui poliitiku erilisus aga minu jaoks veel olulisem tun- sündmust mälestuskontserdiga, kus kava. Kellel nutitelefoni ei ole, saab oma nimelise stipendiumi saaja. joonistus reljeefselt välja keerulises nustus, mis näitab, et olen valinud esines ansambel Vox Clamantis spet- asukohast märku anda, helistades tasuta taasiseseisvumise protsessis, kui ta õige tee. Et ma ei ole ainus, keda siaalse kontserdiprogrammiga “Für numbril 800 8100 või vajutades südame Mälestuskontserdi juhatas sisse ki- oli ametis välisministri ja presi- huvitab, kuidas meie esivanemad Lennart in memoriam”. Umbes tun- nuppu veebilehel ev100.telia.ee. rikuõpetaja Mikk Leedjärv, kes dendina. Tema erudeeritus, keelte- elasid mere ääres ja missugune oli niajasel kontserdil kõlas lisaks gre- n Süüta 16. aprilli õhtul pere, sõprade või rõhutas tõe olulisust tänases maa- oskus, ettenägemise võime, ener- nende suhe merega. Tänan žürii gooriuse laulule Arvo Pärdi, Cyril- oma kogukonnaga lõke, et valgustada teed läbi kevade XII noorte laulu- ja tantsupeo ilmas: “Eesti keeles on üks selline gilisus ja isiklik sarm tegid paljud liikmeid, tänan oma juhendajat dot- lus Kreegi, Helena Tulve ja Tõnis poole ja tähistada Eesti Vabariigi 100. sün- ilus väljend – tõetunnetus. Tõde võimatuna näivad asjad võimali- sent Ago Pajurit, tänan oma pere- Kaumani muusika. Publik võttis nipäevapeo algust: 2017.laulupidu.ee/laulu- tuleb otsida ja õppida seda tunne- kuks. Meil on hea meel, et oma vii- konda ja lähedasi, kes on mind jul- kontserdi väga soojalt suure aplau- pidu/pane-tuli-polema. Lisainfo: ev100.ee. tama. Küllap need väärtused, mida mase kodu rajas ta just Viimsisse gustanud ja toetanud sel teel!” siga vastu. Koosolemine jätkus mee- EV100 toimkond eelmised põlved meile annavad, mere äärde.” Lennart Meri nimelist stipen- leolukalt Rannarahva muuseumis. on vajalikud just selleks, et võik- diumi on välja antud alates 2012. Viimsi vald on oma aukodani- sime õppida tõde tunnetama,” üt- Õpiraha viimsilasele aastast ning selle eesmärk on jääd- ku president Lennart Meri sünni- les Leedjärv. “Selle põhjal, mida Tänavu sai Lennart Meri nimelise vustada Eesti riigipea, kirjaniku ja aastapäeva tähistanud alates tema inimkond on aegade jooksul ko- stipendiumi ehk selges eesti keeles Viimsi valla aukodaniku president 80. sünniaastapäevast 2009. aastal, Infotelefonid genud, saame otsustada, kas see, öelduna õpiraha neljandat põlve Meri pärandit. Stipendiumi žüriis- mil Rannarahva muuseumis avati n Viimsi valla konstaablijaoskond: mida meile praegu räägitakse, on viimsilane Marie Kõiver magistri- se kuulusid Viimsi vallavanem Rein Lennart Meri mälestusnäitus. 2014. tel 602 8855 tõde või lihtsalt udujutt. Ja nii või- töö “Rannikukalandus Eestis 1918– Loik, Lennart Meri poeg Mart Meri, aastal avati Viimsi Püha Jaakobi ki- n Kiirabi, pääste, politsei (24 h): tel 112 me tänutundes ka Lennart Merit 1940” tegemiseks. Tema juhenda- ajaloolane ja Eesti Sõjamuuseumi rikus Lennart Meri 85. sünniaasta- n AS KH Energia-Konsult (tänavavalgus- meenutada, ses tema oli mees, kes ja on Tartu Ülikooli filosoofiadot- direktori asetäitja teadusalal Too- päeva tähistamiseks skulptor Aime tuse rikked 24 h): tel 659 8970 oskas tõde tunnetada. Tõde võib ka sent Ago Pajur. Marie Kõiver on mas Hiio, Tallinna Pühavaimu ko- Kuulbuschi loodud bareljeef. n Viimsi Abikeskus (24 h): tel 1345 valus olla, aga see on siiski tõde.” lõpetanud Viimsi Kooli kuldmeda- guduse õpetaja Gustav Piir, disai- Annika Koppel n G4S (24 h): tel 1911 Vallavanem Rein Loik tõi väl- liga ning teinud koostööd kohaliku ner ja Eesti Tarbekunsti- ja disaini- Vaata galeriid lk 5. 2 7. aprill 2017 VIIMSI TEATAJA UUDISED

Mõelgem koos Tõhus järelevalve ja Viimsi tulevikule! tasakaalustatud areng Head viimsilased! 24. märtsi Viimsi Teatajas ilmunud üleskutsele rääkida kaasa valla arengu- Viimsi vallavalitsuse kesk- haliku kogukonna ja omavalit- Lisaks eelnimetatule lõppes kavas reageeris rõõmustavalt palju vallakoda- konna- ja planeerimis- suse tahtega arvestama, looda- märtsis hange nii Leppneeme nikke. Täname kõiki, kes kirjutasid, ja tuletame ameti 2017. aasta priori- me siiski, et valla külasid piir- kui ka Prangli saare Kelnase meelde, et oma ettepanekuid saab esitada veel teetideks on keskkonna- nevate metsade majandamine sadama visiooni koostaja ja pro- 10. aprillini. järelevalve tõhustamine saab eelolevatel aastatel olema jekteerija leidmiseks. Valla hu- ja tasakaalustatud ruumi- kogukonda kaasav ja et metsa vi on juba lähiaastatel muuta Esitame teile neli küsimust, mille leiate ka valla kodulehel lise arengu tagamine. majandusliku väärtuse kõrval mõlemad sadamad atraktiivseks viimsivald.ee. Palun vastake neile ja saatke vastused val- osatakse metsamajanduskava- mereturismi sihtpunktiks ning da e-posti aadressil [email protected]. Aastapäevad on Viimsi valla- de koostamisel hinnata ka met- seetõttu soovime mõlema sa- valitsuses töötanud keskkonna- sa sotsiaalseid väärtuseid. Kui- dama laiendamist selliseks, et • Miks on Viimsi vallas hea elada ja milliseid väärtusi järelevalve inspektor, kes väga gi valla metsad on väga suures sadamas saaksid korraga pea- tuleb kindlasti hoida? pühendunult tegeleb igapäeva- ulatuses jõudnud raieküpse met- tuda ligi 60 alust ning nende • Missugused on probleemid/kitsaskohad, mis Viimsi selt nii ettevõtetega, kes teadli- Margus Kruusmägi. Foto Liina sa vanusesse, olen arvamusel, teenindamiseks on olemas ele- vallas vajavad lahendamist? kult või teadmatusest keskkon- Rüütel et metsa on võimalik majanda- mentaarne taristu. Samuti ka- • Millised on kolm kõige olulisemat objekti/tegu, mida narikkumisi korda saadavad, kui da ka selliselt, et ühe korraga vandame mõlemasse sadamas- Viimsi vallavalitsus peaks järgneva kolme aasta jooksul ka inimestega, kes hoolimatult surnuaia taga ning üle valla on ei ohverdata kümneid hekta- se uued sadamahooned, milles ellu viima? kodus leiduva prügi metsa alla paigaldatud kümneid pakendi- reid lageraiele. See on küll kõi- pakutavaid teenuseid saavad • Mida teha, et Viimsi valla elanikud osaleksid rohkem poetavad või majapidamises tek- te kogumise konteinereid, pea- ge kiirem metsast tulu teeni- tarbida nii kohalikud inimesed oma koduvalla tuleviku üle otsustamisel? kiva reovee südametult sade- me siiski kurvastusega tõdema, mise võimalus, kuid kasutada kui ka külalised Eestist ja kau- meveekraavi lasevad. Sealt edasi et metsade prügistamine nii pa- saab ka teisi raiemeetodeid, mis gemaltki. 14. veebruaril 2017 otsustas Viimsi vallavolikogu al- jõuab kogu saast avaveekogu- kendite kui ka olmeprügiga on küll vähendavad kiire tulu saa- Jätkuvalt on vallavalitsuse gatada valla arengukava ja eelarve strateegia läbivaatami- desse. väga aktuaalne teema ka 2017. mise võimalust, kuid on pike- probleemkohaks Muuga sadam se ja muutmise. Eelmine Viimsi valla arengukava võeti Tänavu suunamegi keskkon- aastal. Prügistajate tabamiseks mas perspektiivis samuti tulu- ning seal elluviidavad tegevu- vastu 2014. aastal. Viimsi vallas on juba vastu võetud najärelevalve põhirõhu valla reo- oleme valmis üles seadma ka toov ettevõtmine, samas vähen- sed. Kuigi kaubavedude maht mitmed valdkondade arengukavad, mis omakorda an- vee väärkäitlusest tingitud prob- valvekaamerad. Teolt tabatuid dades oluliselt kogukonna emot- on viimastel aastatel sadamas navad sisendi üldisesse arengukavasse. Olemas on valla leemide lahendamisele. Samu- ootab trahv, mis kindlasti ei ole sionaalset vastuseisu. oluliselt vähenenud, ei saa me haridusvõrgu ja noorsootöö, sotsiaalhoolekande ja rahva- ti viime läbi kontrolli, et selgi- väike summa. Ameti planeerimisvaldkon- kahjuks tunnistada, et Randve- tervise arengukavad, samuti soojamajanduse arengukava, tada välja need kinnistuomani- Lähikuudel kehtestab Viim- na prioriteedid on sel aastal suu- re ja Muuga küla elanikel lõh- Viimsi valla mandriosa ühisveevärgi ning kanalisatsiooni kud, kes ei täida looduskaitse- si vallavolikogu Rohuneeme natud Vehema tee äärse ca 3,8 na- ja mürahäiringuid enam ei arendamise ja sademeevee arengukavad. Samuti on vastu seadusest tulenevat kohustust maastikukaitseala kaitsekorral- ha suuruse ala detailplaneerin- esine. Koostöös sadama ope- võetud mitmete valla allasutuste ning piirkondade ja kü- tagada avalik kallasrajal liiku- duskava eelolevaks kümneks gu koostamisele. Veebruari lõ- raatori ja sadamas tegutsevate lade arengukavad. misvõimalus kõikidele inimes- aastaks. Kaitsekorralduskava an- pul esitasid Tallinna Tehnika- ettevõtetega otsime jätkuvalt la- tele. Veepiirini ehitatud aiad nab vallale konkreetsed suuni- kõrgkooli arhitektuuriteaduskon- hendusi, mis aitaksid esinevaid Ootame ideid ja kaasamõtlemist tuleb avada ja 10 m laiune kal- sed, milliseid tegevusi on vaja na tudengid koos Eestis tun- häiringuid minimeerida. Müra- Arengukava koostamise protsessi käigus kavandame eel- lasrada peab olema avatud kõi- kaitsealal ellu viia, et säiliks nustatud arhitektidega/juhenda- tõkkeseina või -valli rajamist arvestrateegiat, kus arvestame valla rahalisi võimalusi. kidele mere ääres jalutajatele. nii liigirikkus kui ka paraneks jatega kuus visiooni, milline Lasti tee äärde oleme sadamale Valla sissetulekud laekuvad teatavasti peamiselt üksik- Jätkuvalt on valla murelap- loodushoid. Eeloleva aasta ees- võiks olla parim ruumiline la- korduvalt soovitanud. Ka Vesta isiku tulumaksust, mis sõltub nii rahvastiku arvust kui seks Püünsi tootmispiirkond, märgiks on kaitseala viitade ja hendus antud piirkonnale. Kui- ja Lonessa terminalide detail- ka valda registreeritud inimeste arvust. Teeme viie aasta kus mitmed ettevõtted tegele- stendidega tähistamine. Kokku võrd vallavalitsus näeb planee- planeeringute raames koosta- prognoosi, kuidas kujunevad valla tulud, kui palju toetab vad tootmisega nõukogude ajast näeb kaitsekorralduskava ette ritavale alale ette Pärnamäe las- tud keskkonnamõju strateegili- meid riik ja kui palju saame raha Euroopa Liidu fondidest, pärit laohoonetes, millede ka- ca 50 000 euro ulatuses töid, teaed-algkooli, spordihoone, staa- se hinnangu aruannetes on sa- kui palju saame juurde võtta laenuraha, et tagada valla ees sutusotstarve ei vasta hoones millele lisandub vajadusest läh- dioni ja kogukonnale suunatud muti müra leevendusmeetme- seisvate ülesannete täimine ja investeeringud valla aren- täna elluviidavatele tegevuste- tuv olemasolevate sademevee- kogupere mänguväljaku raja- na pakutud välja müratõkkesei- gusse. Kaalume demokraatlikus protsessis alt üles tulnud le. Vallavalitsus teostab edas- kraavide puhastamisele tehtav mist, siis tudengite töödes ku- na rajamist. Lõhnahäiringute lee- ettepanekud läbi reaalsete võimalustega. pidigi antud piirkonna ettevõ- kulu. masidki enim läbi multifunkt- vendamiseks tehakse aruandes Vallavalitsus plaanib arengukava dokumendi valmis tete üle järelevalvet ning jäl- Aasta lõpuks valmib ka Lai- sionaalne maakasutus, maasti- ettepanek rakendada termina- jõuda suve alguses juunikuus, misjärel läheb see avalik- gib, et tootjatel oleks olemas doneri pargi hoolduskava. Sel- ku reljeefi oskuslik ärakasuta- lide töös gaaside kogumise ja kuse ette arutamiseks. Seejärel töötavad selle läbi voli- seadusega ettenähtud load ja lega saab vallavalitsus suuni- mine ja planeeritava hoonestu- utiliseerimise seadmeid ning ka- kogu komisjonid ning koos nende märkustega soovime ka muud dokumendid korrekt- sed eeloleva kümne aasta tege- se liigendatus. Kõikide esitle- sutada mahutitel ujuvkatuseid. dokumendi vastu võtta veel enne valimisi septembrikuus. selt vormistatud. vusteks. Viimsi valla metsad ja tud töödega on huvilistel või- 2017. aasta saab valla kesk- Head viimsilased, ootame teie vastuseid, ideid ja et- Olukorras, kus Viimsi val- nende majandamine on kõne- malik tutvuda valla veebilehel konna- ja planeerimisameti jaoks tepanekuid! la kodanike teenindamiseks on ainet pakkunud juba aastaid. viimsivald.ee uudise “Viimsi ale- olema teguderohke! Viimsi vallavalitsus avatud jäätmejaam nii Püünsis Kuigi täna kehtiv metsaseadus vikus asuva reformimata maa Margus Kruusmägi Vanapere teel kui ka Pärnamäe ei kohusta metsaomanikku ko- planeeringuvisioonid” alt. abivallavanem

Uus navigatsioonihoiatuste rakendus lihtsustab veeliikleja ohutuse tagamist Veeteede ametil on valminud uus navigatsioonihoiatuste ra- tähelepanelikud, kuid võivad jääda ajahätta info kaustadesse-na- Toimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti kendus, mis on veebikaardi põhine ning annab veeliiklejate- vigatsioonikaartidele kandmisel. Rakendus kuvab ainult kehtivaid aadressil [email protected]. Kaastöid võib tuua ka otse le operatiivse ülevaate kehtivatest navigatsioonihoiatustest hoiatusi ning aitab võimalikke infolünkasid vähendada. toimetusse või saata postiga aadressile Nelgi tee 1, 74001 Viimsi, Harju maakond.Toimetusel on Eesti vetes nii nende iseloomu kui ka asukoha järgi. Loodame, et navigatsioonihoiatuste rakendus leiab algaval hoo- õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja Rakenduses koostatud hoiatused edastatakse avaldamisel au- ajal laia kasutust ka väikelaevajuhtide seas, kes saavad end keh- lühendada. tomaatselt Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele (RIKS), kelle tivate hoiatustega kurssi viia enne veele minekut. Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Juulis leht ei ilmu. vahendusel jõuavad navigatsioonihoiatused Tallinn Raadio mere- Navigatsioonihoiatuste rakendus on kättesaadav veebiaad- raadioside VHF-kanalitel perioodiliselt veeliiklejani. Samuti saadab ressilt http://gis.vta.ee/navhoiatused/. Navigatsioonihoiatused Peatoimetaja: Liina Rüütel, tel 6028 840, [email protected] rakendus navigatsioonihoiatused, mis puudutavad rahvusvahelist avaldatakse nii eesti kui ka inglise keeles. Hoiatuse keel on raken- laevaliiklust, automaatselt Rootsi mereadministratsioonile, kes duses valitav. Rakendus vajab töötamiseks andmesideühendust Toimetaja: Annika Koppel, tel 6028 833, haldab infot Läänemere ühtses navigatsioonihoiatuste süsteemis ehk internetti ning on kasutatav kõikides operatsioonisüsteemi- [email protected] NAVTEX. des ning nutiseadmetes. Väljaandja: Viimsi Vallavalitsus Uue navigatsioonihoiatuste rakenduse eelis on selles, et info Navigatsioonihoiatuste rakenduse taustakaardiks on võimalik Trükki toimetanud: Meedium OÜ kehtivate navigatsioonihoiatuste asukohtade kohta on ülevaat- valida veeteede ameti ametlikud elektroonilised navigatsiooni- Kojukanne: Express Post AS, tel 6177 717, lik ja ühe pilguga hoomatav. Veeliikleja saab ülevaate, millised kaardid, mis annavad hoiatuse asukohast ning sellega seonduva- e-mail: [email protected] hoiatused on hetkel laevadele lähemad või võivad eelseisva rei- test navigatsioonitingimustest täpsemat informatsiooni. Kaardi- Ajalehe järgmine number ilmub 21. aprillil. si jooksul laevade teekonna läheduses ette tulla. Navigatsioo- vaate valik toimub rakenduse paremal ülanurgas olevast väiksest nihoiatused on nii kaardil kui ka hoiatuste nimekirjas klikitavad kaardiaknast. Jälgi Viimsi valla uudiseid ja teateid ka kodulehelt ning avanevad seejärel, andes kasutajale täpse hoiatuse sisu. Uus www.viimsivald.ee ja sotsiaalmeediast www. facebook.com/ViimsiVald süsteem aitab veeliiklejaid, kes teevad küll info kogumisel süs- Priit Põiklik teemselt ja järjepidevalt tööd ja on raadioteateid vastu võttes Veeteede amet VIIMSI TEATAJA 7. aprill 2017 3 UUDISED

KOMMUNAALUUDISED Hiigelankrud viiakse Teekraavide Naissaarele hooldus Naissaare juurest mullu ti pressiesindaja Priit Põiklik. Aprillikuus algab Viimsi vallas iga-aastane tee- novembris merest välja Esialgu oli plaan ankrud viia maa kraavide puhastamine. toodud hiiglaslikud ank- Lennusadamasse meremuuseu- rusüsteemid talvitusid mi, kuid hiljem leiti, et ankrud Käesoleval kevadel on plaanis hooldada koostöös valla tee- veeteede ametile kuu- võiksid jääda sinna lähedale, hooldajaga AS TREV-2 Grupp kokku 5 kilomeetrit kraa- luval Hundipea sadama kus nad asusid. ve. Kraavide hoolduse eesmärk on parandada sademevee- kail. Edasi tuuakse need Muinsuskaitseametil ja Viim- süsteemide äravoolu ja tagada teekraavide toimimine. Viimsi Miiduranna sadamasse si vallal on kavas koostöös ank- valla elanikel on võimalik anda vihjeid hooldust vajava- konserveerimiseks ning rud konserveerida, anda üle Ran- te teemaa kraavide kohta e-posti aadressil kommunaal@ seejärel viiakse Naissaa- narahva muuseumile ning trans- viimsivv.ee. rele. portida Naissaare sadamasse. Ankrud jäävad sadamaalale ja Kui merevägi eelmisel suvel on seal tulevikus näha kõigile Teede remont ja Naissaarest lõunas merepõh- Naissaare sadama kaudu saa- jast suured ankruid meenutavad rele saabujatele. teehoiutööd objektid avastas, mõistatasid spet- Lähiajal toimetatakse ank- sialistid hulk aega, milline on rud Hundipea sadamast Miidu- Valla teede kevadkoristus kulgeb plaanipäraselt olnud nende päritolu ja milleks randa, kus need konserveeri- ja lõpeb hiljemalt 24. aprillil. neid kunagi kasutati. takse. Naissaare sadamasse, ank- Algust on tehtud killustik- ja freesipurukattega teede ning “Suured, üle kahemeetriste rute tulevasse asupaika, rajatak- teepeenarde greiderdamisega, mille käigus parandatakse puidust tokkidega admiralitee- se ankrute kaitseks päikese ja teepinna profiili ning teehöövliga silutakse augud ja eba- diankrud leiti laevade ankurda- sademete eest kerge varikatus. tasasused. Jätkub ohtlike löökaukude remont valla asfalt- misalast F. Meresõiduohutuse Protsessis osalevad lisaks muin- kattega teedel. Koostamisel on remondiplaan suviseks seisukohalt osutusid need vee- suskaitseametile, Rannarahva perioodiks. alusteks takistusteks, mis või- muuseumile ja Viimsi vallava- Ettevalmistamisel on järgnevate hangete dokumendid: vad seada ohtu laevade ankur- litsusele veel heade koostöö- Viimsi valla avalike teede pindamine 2017. aastal, Viimsi damise samal merealal. Seetõt- partneritena veeteede amet, Mii- valla avalike teede asfaltbetoonkatete lappimine 2017. aas- tu otsustasime need sealt välja duranna Sadam AS ning AS tal freesimise ja asfaltbetooni tagasitäitmise teel, teeilma- tuua. Mereväe tuukrid ja vee- Saarte Liinid Naissaare sada- jaamade hooldus 2017–2022. Käimas on hanke “Pärnamäe teede ameti laeva EVA-316 ma haldajana. tee ja Lubja tee katte remont ning peatuste ja ülekäiguraja meeskond tõstsid leiud novemb- ehitamine Lubja lasteaia ette” ettevalmistustööd – toimu- ris veest välja ja viisid need Hun- Ott Kask vad topo-geodeetilised tööd. Projekteerimisel on Heki tee dipea sadamasse,” rääkis eel- Kultuuri- ja sporditöö rekonstrueerimisprojekt ning Tammepõllu tee laiendus ja mise aasta lõpul veeteede ame- Hetk 150-aastaste ankrute mõõtmisel. Foto Ratas & Ratas OÜ peaspetsialist kommunikatsioonid. Ettevalmistamisel on Ravi tee rekonst- rueerimise ja Kesk tee rannas asuva lõigu rekonstrueeri- Hajaasustuse programm 2017 mise hanked. 31. märtsist algas Harju- le peredele head elutingimused les majapidamises, millele ta finantseering peab kokku moo- Haljastustööd maal hajaasustuse prog- ning seeläbi aidata kaasa elani- toetust taotleb; dustama vähemalt 33,33 % pro- Algavad kevadised haljastustööd. rammi taotluste vastu- ke arvu püsimisele neis piir- 2. taotleja elukoht on ka jekti kuludest. võtt. Viimsi vallas kuu- kondades. Toetatakse koduma- rahvastikuregistri andmete ko- Taotlus koos lisadokumen- Aprillis – mais alustame Aiandi tee ja Randvere tee ringrist- luvad hajaasustusega japidamiste veesüsteemide, ka- haselt selles majapidamises, mil- tidega esitatakse vallavalitsuse- miku vastas olevale väikesele haljakule taimede istutamise- piirkondade hulka Nais- nalisatsioonisüsteemide ja juur- lele ta toetust taotleb (vähemalt le. Selleks, et teie taotlus vas- ga – teeme Viimsisse sissesõidu kenaks! Samuti saab mai saar ja Prangli. depääsuteedega seotud tegevu- 1. jaanuarist 2017); taks kehtestatud nõuetele, lu- keskpaigaks korda ka Õuna tee väike haljak. Aprilli keskel si. Juhul, kui majapidamine ei 3. taotlejal ei tohi taotluse gege enne taotluse koostamist alustame betoonvaasidesse võõrasemade istutamisega. Taotlus koos kohustuslike li- ole elektrivõrguga liitunud, toe- esitamise hetkel olla riiklike kindlasti läbi programmdoku- sadokumentidega tuleb esitada tatakse ka autonoomsete elekt- maksude osas maksuvõlga, väl- ment ja konsulteerige valla- paberil või digitaalselt allkir- risüsteemidega seotud tegevu- ja arvatud juhul, kui see on aja- ametnikuga. Hauaplatsi lepin- jastatuna vallavalitsusse hilje- si. tatud. Hajaasustuse programmi do- malt 1. juunil 2017. Toetust saavad taotleda füü- Projekti maksimaalne toe- kumendi ja taotlusvormid leia- Hajaasustuse programmi silised isikud, kes vastavad järg- tus programmist on ühe maja- te EAS-i kodulehelt eas.ee. gute sõlmimisest eesmärk on tagada hajaasustu- mistele nõuetele: pidamise kohta 6500 eurot. Taot- Tänase seisuga on laekunud ligi 30 hauaplatsi sega maapiirkondades elavate- 1. taotleja elab alaliselt sel- leja ja kaastaotleja oma- ja kaas- EAS lepingu taotlust olemasolevatele hauaplatsidele. Tuletame meelde, et igal olemasoleval hauaplatsil peab olema määratud hauaplatsi valdaja/kasutaja, kelle poole saab pöörduda küsimuste korral, hooldusprobleemide pu- Avati taotlusvoor väikesaarte toetamiseks hul, saata teateid, pöördumisi jmt. Avati väikesaarte prog- teenused, esmatarbevahendite, Hauaplatsi kasutuslepingu taotlemiseks tuleb minna vee- rammi taotlusvoor, mille toidu, elektri, joogivee, kanali- biaadressile www.kalmistud.ee/Viimsi-kalmistud ja vali- eesmärk on muuta väi- satsiooni ja kütuse kättesaada- da vastav kalmistu. Kalmistut valides avaneb keskkond, kesaarte kogukondadele vus, jäätmemajandus, pääste- kus muuhulgas vasakul olevas menüüs saab esitada taot- osutatavad esmatähtsad teenused, sideteenused, juurde- lusi hauaplatside kasutamiseks ja lepingute sõlmimiseks. teenused kättesaada- pääs eel-, alg- ja põhihariduse- Kui lepingut ei ole varem sõlmitud, siis tuleb esimese as- vamaks ja parandada le ning lisaks eluruumide aren- jana esitada taotlus lepingu sõlmimiseks. Seda saab teha nende kvaliteeti. Viimsis damine, eesmärgiga tagada ko- ID-kaardiga. Taotluse vorme saab küsida ka kalmistute kuuluvad väikesaarte haliku omavalitsuse üksuse haldajatelt, kui on soov neid paberil esitada. Korrektselt programmi alla Naissaare poolt avalikku teenust osutava- esitatud taotlus edastatakse keskkonna kaudu automaat- ja Prangli. le ametnikule või töötajale elu- selt kommunaalametile, kes seejärel kontrollib andmed ruum. Programmi kogumaht on (vajadusel konsulteerib kalmistu haldajaga) ning teostab “Meie eesmärk on, et kõikidel 640 000 eurot ning maksimaa- menetlustoimingud hauaplatsi lepingu ettevalmistami- Eesti inimestel, olenemata elu- lne toetusumma projekti kohta seks. Peale avalduse esitamist ei sõlmita lepingut enne kohast, oleks kvaliteetne elu- 130 000 eurot. paari kuu möödumist, kuna samale hauaplatsile võidakse keskkond. Eriti oluline on, et Taotlemise tingimuste koh- esitada rohkem kui üks taotlus. Sel juhul tuleb hauaplat- Programmi eesmärk on edendada väikesaarte kogukondadele side potentsiaalsetel kasutajatel kasutusõiguses omavahel ennekõike oleks elanikele kät- osutatavaid teenuseid. Foto Fotolia ta leiab täpsemat infot Pärnu tesaadavad just esmatähtsad tee- maavalitsuse veebilehelt parnu. eelnevalt kokku leppida. Kui tekib probleeme või küsimu- nused,“ ütles riigihalduse mi- la pannud väikesaarte arengu on mandri- ja saarevahelised maavalitsus.ee/vaikesaarte-prog- si platside taotluse esitamisel, siis palume pöörduda kom- nister Mihhail Korb. “Peame toetamiseks – kasutage seda transpordiühendused (sh ühen- ramm. munaalameti poole. märkama ka väiksemaid kogu- head võimalust.” dus saarekeskuse ja sadama va- Karel Hanni Kommunaalamet kondi ja seetõttu oleme õla al- Esmatähtsateks teenusteks hel), hoolekande- ja tervishoiu- Rahandusministeerium 4 7. aprill 2017 VIIMSI TEATAJA UUDISED Vald alustab Viimsi kaunite kunstide kooli projekteerimisega Eelmisel aastal saime val- Uus 500-kohaline multi- mis Viimsi kaunite kuns- funktsionaalne saal tide kooli eelprojektiga, kaunite kunstide koolis kus sõnastasime ja pro- Uue hooneosana ehitame täie- jekteerisime eelprojekti likult välja 500-istekohalise kaas- staadiumis valla tuleviku aegse multifunktsionaalse saa- professionaalse huvihari- li. Siia sobivad teatrietendused, duse keskuse ruumiprog- muusikalide etendused, kontser- rammid ja huvihariduse did, mis eelkõige vajaksid elekt- vajadused. rivõimendust, ballid. Saal on so- bilik konverentside korraldami- Sellel aastal koostame kooli seks. Saal koos hoone teiste osa- tarbeks veelgi detailsema põ- dega on sobiv keskkond mas- hiprojekti, mis on aluseks juba taapsemate sündmuste nt festi- ehitustöödele. Valla huvikoo- valide toimumiskohana, kaasa- lid – Viimsi Muusikakool ja tes vajadusel muusikakooli/kuns- Viimsi Kunstikool –, mis täna- tikooli/huvikeskuse alad. vu tähistava 40. tegevusaastat, Saalis on kasutusel mood- ei suuda praegustes oludes enam sad akustikalahendused, tõste- sammu pidada kogukonna va- tav lava ja kogu põrandaosa eri- jadustega. Meil on sedavõrd pal- nevate saali lahenduste tarvis. ju lapsi, kes soovivad saada pro- Lisaks rajataks saali kõrvalruu- fessionaalset huviharidust, kuid mid: tagalava, 2 dekoratsioo- kahjuks ei suuda tänased valla nide ladu ning riietusruumid. muusikakool ja kunstikool ära Viimsi kaunite kunstide kooli on eelprojekteerinud arhitektid Anne Piirsoo, Lever Lõhmus ja sisearhitekt Ainiki Niinelaid. 3D eskiis Esplan OÜ mahutada kõiki soovijaid. Viim- Avalik ala kaunite si kaunite kunstide kooli asuko- konstrueeritava hoone sisepla- dusi. Suurde saali kavandatak- aegset muusikaklassi, orkestri limise ruumidega, maalimise, kunstide koolis (935 m2) haks on kavandatud Viimsi ale- neering arvestab ruumide funkt- se tõstetav lava ja saali põrand harjutusruum ning garderoob ku- joonistamise, kompositsiooni, Avalikku alasse kuuluvad fua- vikus aadressil Nelgi tee 1 asuv sionaalseid seoseid ning sead- ning mobiilne saali istmete la- ni 40 inimesele. Uus, kaasaeg- graafika erialade jaoks ning jee, garderoob kuni 500 inime- hoonekompleks, kus töötab tä- mete paigutust ja mõõtmeid. hendus, et vastavalt ürituse ise- ne ruumiprogamm annab koo- kunstiteemaline raamatukogu. sele, kohvik 60–80 inimesele na Viimsi vallavalitsus, huvi- Ruumiprogrammis on valda- loomule lava ja publikuala ko- lile võimalused laiendada te- Uues koolikeskkonnas on õp- ning WC-d. Kohvik on avalik keskus ja mõned äriettevõtted. valt tegemist õpperuumidega handada. Uus saal loob uued või- gevust ja avada uusi erialasid pesuundi võimalik laiendada di- asutus kõigile – nii hoone kasu- Kaunite kunstide koolis hak- (klassid, stuudiod), neid tee- malused kontsertide ja teatri- ja õppesuundi nii klassikalistel gitaalse meedia erinevate prog- tajatele kui ka kogukonnale. kab tulevikus tegutsema nii muu- nindavad abiruumid, koridorid etenduste korraldamiseks. Kam- erialadel kui ka jazz- ja pop- rammidega. Kohvikule on ette nähtud ka vä- sikakool, kunstikool kui ka hu- ja tehnilised ruumid. Personali mersaal vastab naturaalse akus- muusika, pärimusmuusika vald- Mõlema – nii muusika- kui liala. Hoone ümbruse liiklus- vikeskus koos noortekeskuse- tarbeks projekteeritakse admi- tika nõuetele ja on eelkõige aka- kondades. Lisaks instrumendi- ka kunstikooli – uued kaasaegsed korraldus planeeritakse pisut üm- ga. Kõik saavad kaasaegsed ja nistratiivruumid. Hoonesse on deemilise muusika esitamiseks õpetusele on võimalik alustada töökeskkonnad annavad uued ber, et tagada parem parkimis- suuremad renoveeritud ruumid, mõeldud rajada kaks saali: suur mõeldud kontserdipaik. õppetööd ka vokaalmuusika alal võimalused lisaks õppetööle las- korraldus ning võimalikult su- mis loob ka parema keskkonna multifunktsionaalne saal ja väik- – nii solisti-, ansambli- kui ka te ja noortega laiendada ka täis- juv ja kõiki arvestav liiklemine. huvihariduse andmiseks. Uus sem kammersaal. Kõik korpu- Viimsi muusikakool kooriklassidena. kasvanutele suunatud õppeprog- Plaanime selle aasta sügi- renoveeritud hoone loob või- sed on ühendatud omavahel kaunite kunstide kooli ramme. seks Viimsi kaunite kunstide maluse kohalikus huviharidu- avaliku tsooniga, kus on gar- uue juurdeehitusena Viimsi kunstikool kooli põhiprojekti valmis saa- ses umbes poole rohkematele deroob, WC-d, kohvik ja fua- (1200 m2) kaunite kunstide Viimsi huvikeskuse da. Viimsi vallavolikogu kin- õppijatele kui neid on praegu. jeed. Täna õpib muusikakoolis 169 koolis (1460 m2) laiendus kaunite kuns- nitas valla haridusasutuste võr- Huviharidusasutuste viimi- Nelgi tee 1 hoone on plaa- õpilast. Uues hoones soovime Täna õpib kunstikoolis 145 õpi- tide koolis (900 m2) gu arengukava, mille kohaselt ne ühte hoonesse loob head eel- nis täielikult renoveerida. Sel- muusikakoolile laiendada muu- last ning kool ise asub rendi- Plaanis on laiendada oluliselt ka peaks hakkama Viimsi kaunite dused õppe- ja tegevusruumide le hoone juurde rajame Viimsi sikalise hariduse õppekavasid, pinnal Miiduranna külas. Ka tänast Viimsi huvikeskust – ra- kunstide kooli rajama aastatel ühiskasutuseks ja sünergiaks. muusikakooli uue juurdeehitu- luua uusi õppekohti ja võima- siin on eesmärk oluliselt laien- jada uued administratiivsed ruu- 2018–2020. Kuivõrd tegemist Kaunite kunstide kooli plaa- sena. Samuti ehitame täielikult lusi. Muusikakooli hoonekor- dada kunsti erialade õppimise mid, kabinetid, ruumid noorte- on mastaapsete investeeringu- nime rajada ka ca 500-kohali- välja uue 500-kohalise kaas- pusse tuleb 210-kohaline kam- võimalusi ja luua uusi õppe- keskusele, tantsu ja teiste gru- tega, siis tuleb kunstide kool se valla esindussaali, kus saaks aegse teatri- ja kontserdisaali, mersaal koos rõduga. Saal on kohti. Projekteerimisel on kuns- pitegevuste tarbeks ning riie- valmis ehitada mitmes etapis. hakata korraldama suuremaid mida saab kasutada ka konve- mõeldud avalikeks kontserti- tikooli administratiivsed ruu- tusruumid, kunstiklass, laulu- Viimsi kaunite kunstide kool kultuuriüritusi ja konverentse. rentsikeskusena, ning laienda- deks ning samuti muusikakoo- mid (kabinetid), polüfunktsio- klass, ansambliklass ning suur annab loodetavasti uue hinga- Kaunite kunstide kool koos- me tänast Viimsi huvikeskust. li kontsertide kohaks. Veel ra- naalne ruum – galerii erinevate õppeklass. Noortekeskuse lisa- mise ja kvaliteedi valla huvi- neb neljast hooneblokist: huvi- Saalide ja kogu muusika- jatakse heliruum ja salvestus- näituste jaoks, erinevate kunsti võimalusena nähakse ette ka vä- hariduse ja kultuurielule. keskus, muusikakool, kunsti- kooli korpuses on plaanis ka- stuudio, administratiivruumid, erialade töökeskkonnad – skulp- liala, kus saab aktiivselt aega Jan Trei kool ja suur saal. Nelgi tee 1 re- sutada moodsaid akustikalahen- 3 rühmaklassi, 18 uut ja kaas- tuur koos värvimise ja savi voo- veeta. Abivallavanem Alustavat õpetajat toetav kool 2017 on Haabneeme kool 24. märtsil tunnustati sid üle ka Eesti Haridustööta- “Igal uuel õpetajal on men- tähelepanu uute õpetajate esi- esmakordselt koole, kus jate Liit, Eesti Õpetajate Liit, tor, kes külastab tema tunde mese tööaasta suhtes,” ütles ta. on alustanud õpetajate Eesti Koolijuhtide Ühendus ja igal nädalal ja kellega koos toi- “Just siis kujunevad välja õpe- tagasiside põhjal antud Tallinna Ülikool. muvat analüüsitakse. Lisaks jul- tajate uskumused ja harjumu- märkimisväärne panus Alustavat õpetajat toetava gustame alustavaid õpetajaid sed, millel on nende tegevuse- õpetajate sujuvaks ja kooli tiitli saanud Haabneeme iganädalaselt külastama teiste- le ja seeläbi õpilastele pikaaja- edukaks õpetajatöö algu- Kooli direktor Sirje Toomla soo- gi õpetajate tunde, et võiks kii- line mõju.” seks. vib, et iga uus õpetaja tahaks resti laieneda nende arusaam Veebruaris kogus algatus kooli tulla. “On tähtis, et alus- õpetajatöö praktikast ja tähen- “Alustavat õpetajat toetav kool” Peapreemia pälvis Haabneeme taval õpetajal tekiks hea tun- dusest.” esmakordselt hiljuti alustanud kool, II preemia Tallinna Pae netus koolist ning võimalused Triin Noorkõiv, üks alga- õpetajatelt tagasisidet koolide gümnaasium ja III preemia Tar- õppimiseks ja arenguks. See tuse “Alustavat õpetajat toetav tegevuste kohta, mis toetas nen- tu erakool. Innustuspreemia sai loob tingimused, et ka õpilased kool” eestvedajatest, tänab kõi- de õpetajatee algust. Kokku lae- Viimsi Kool. saaksid hästi õppida.” Koolis ki hiljuti alustanud õpetajaid, kus infot 41 uuelt õpetajalt ja Pidulik tunnustamise tsere- tagatakse uuele tulijale vajadu- kes oma koolide tegevusi tun- kokku tunnustati 30 kooli. moonia toimus alustavat õpe- sel nii hüva nõu kui tähelepa- nustamisele esitasid. “Tunnus- Tunnustamise kohta on lä- tajat toetavate koolide võrgus- nelik kuulamine ja just konk- tamine on hea võimalus tõsta hem teave algatuse kodulehel tiku esimesel kohtumisel enam reetse uue õpetaja arenguvaja- esile olulist. Et tagada heade alustavatõpetajattoetavkool.ee. kui 20 koolijuhi ja partnerite Haabneeme kooli direktor Sirje Toomla tunnustusega. duste ja -võimaluste kaardista- õpetajate järelkasv ja hea ha- juuresolekul. Eripreemiad and- Foto Triin Noorkõiv mine. ridus, tuleb meil teritada oma Triin Noorkõiv VIIMSI TEATAJA 7. aprill 2017 5 UUDISED

Riigikogu uksed tehakse lahti ja rõdul toimub kontsert. Foto Riigikogu kantselei Riigikogu tähistab 98. sünni- päeva lahtiste uste päevaga Laupäeval, 22. aprillil kell 11–16 tähistab riigikogu 98. sünni- päeva lahtiste uste päevaga. Üritus algab kontserdiga rõdul ning riigikogu esimehe Eiki Nestori tervitussõnadega. Kohal on Laste Vabariik tegelustubadega ning selle suve noored laulu- ja tantsupeolised tutvustavad pidu. Kõigil huvi- listel on võimalus osaleda ekskursioonidel Toompea lossis ja riigikogu hoones ning tutvuda parlamendi tööga. Fraktsiooni- des saab kohtuda saadikutega ja infotunnis esitada küsimusi valitsuse liikmetele. Sel päeval pääseb ka Pika Hermanni torni. Konverentsisaalis saab peale lõunat kaasa elada traditsioonili- sele mälumängule koolide ja riigikogu võistkonna vahel. Kaasa Mälestusüritusel osalejad Rannarahva muuseumis. on võimalik mõelda ka põnevale laulupeoteemalisele debati- le. Päeva jääb lõpetamata ETV Laulustuudio mudilaskoor. Sisse- pääs, üritused ja tegevused on tasuta. Kõik on oodatud! Marie Kukk Lennart Meri 88. sünniaasta- Riigikogu kantselei päeva mälestusüritused Telia avab Viimsis uue põlvkonna esinduse Telia avab 13. aprillil Viimsi Keskuses esinduse, mis kont- septsioonilt eristub kõigist senistest. Avamisega kaasneb külastajatele ka põnevaid üllatusi ja eripakkumisi. Uues esinduses on võimalik kogeda sootuks teistsugust lä- henemist, kui Telia on seni kasutanud. Täiesti uuenduslik on see, kuidas näeb välja saaliteenindus. Senisest vahetuma klien- disuhtluse tagamiseks on esinduse töötajad varustatud tahvel- arvutitega, mis muudab nende töö paindlikumaks ja liikuva- maks. Samuti on esindus varustatud suurte puutetundlike ek- raanidega, mis annavad kliendile parema ülevaate kogu Telia toodete ja teenuste valikust. See on osa uuel moel integreeri- tud Telia e-poest, mis hõlbustab toodete võrdlemist ja valimist. Raigo Neudorf

Vallavanem Rein Loik ja abivallavanem Jan Trei valla aukodaniku Mart Meri ja Rein Loik Lennart Meri stipendiumi Marie Kõiverile üle hauale pärga viimas. andmas. Avatud kalasadamate päev 29. aprillil toimub esimest korda üle-eestiline avatud kala- sadamate päev. 11 sadamat üle Eesti kutsuvad endale kül- la, et tutvustada kalandust ja kalasadamate igapäevaelu. Sadamad on avatud kell 8–14. Viimsis kutsub kõiki külla Leppneeme kalasadam.

EELK Viimsi Püha Jaakobi koguduse vaimulik Mikk Leedjärv kirikus Vox Clamantisel on olnud edukas aasta – äsja pälvisid nad riikliku Lennart Meri mälestusüritust sisse juhatamas. kultuuripreemia XX hooaja ja albumi “Arvo Pärt. The Deer´s Cry“ eest.

Esimesel üle-eestilisel avatud kalasadamate päeval saab nä- ha sadamaid nii seest- kui ka väljastpoolt. Sadamates on võima- lus osta otse kaluritelt värsket kala ja maitsta kohalikke kalatoite. Igal sadamal on oma programm. Sadamates on kohal ka- lateadlased, kalakokad, vabatahtlik merepääste, politsei- ja piirivalveamet; saab osaleda käsitöötubades ja käia kalakoh- vikutes. Meelt lahutavad paadisõidud ja pillimehed ning laste- le toimuvad kalaõpitoad, õngekoolitused ja purjekool. Päeva korraldavad Maaeluministeerium ja kalanduse tea- bekeskus. Korraldamist rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020. Külastada saab järgnevaid kalasadamaid: Harjumaal Leppnee- me, Tilgu; Hiiumaal Suursadam; Ida-Virumaal Toila; Läänemaal Virtsu; Pärnumaal Japs, Võiste, Lindi; Saaremaal Nasva; Tartu- maal Kolkja; Viljandimaal Oiu. Lisainfo: avatudsadamad.ee. Kalanduse teabekeskus Kontserdile järgnenud koosviibimisel Rannarahva muuseumis Helle Meri ja Soome suursaadik Kirsti Narinen mälestuskontserdil. osalesid ka Mari ja Andres Tarand ning Kristi ja Siim Kallas. Fotod Annika Haas 6 7. aprill 2017 VIIMSI TEATAJA UUDISED

VIIMSI VALLAS REGISTREERITUD SÜNNID Tere tulemast! Liikle kevadel turvaliselt! n Natalja ja Jevgeni Fenkol sündis 22. veebruaril tütar Vero- Järjest soojenevate il- nika. madega on teedel sage- n Katriin Loorentsil ja Lauri Koortil sündis 23. veebruaril poeg nenud seltskonnad, kes Aleks. eelistavad ühistranspordi ja auto asemel liikuda n Valeria Monakhil ja Jevgeni Bottšenkol sündis 26. veebruaril tütar Sofia. kaherattalisega. Aga enne liiklusse astumist n Kerli ja Alexander Novoselovil sündis 3. märtsil tütar Mia- Liis. tasub jalgratas töökorda seada ja turvavarustus n Annika ja Meelis Pärtelil sündis 5. märtsil poeg Romet. välja otsida. n Moonika Kukel ja Rene-Karl Armil sündis 5. märtsil poeg Robert. Selleks, et sõit oleks ohutu, ta- n Kristi ja Kalle Lellepil sündis 10. märtsil poeg Cristofer. sub enne sõitma hakkamist veen- n Jekaterina Kramskihhil ja Tanel Ojalillel sündis 10. märtsil duda, et jalgratas on töökorras. tütar Emili. Sel peab olema töökorras pidur n Jelena Jakimcukil ja Ilja Jakimcuksil sündis 10. märtsil tütar ja signaalkell, ees valge ja taga Amalia. punane helkur ning vähemalt n Kristina Ja Kalev Jürgensonil sündis 16. märtsil tütar Luisa. ühe ratta mõlemal küljel kol- n Daria ja Vjatseslav Pantazil sündis 18. märtsil tütar Alissa. lane või valge helkur. Pimedal ajal või halva nähtavuse korral Jalgratturikiivri kandmine võib päästa elu ja hoida ära raskemad vigastused. Foto Fotolia n Marina Kilteril ja Reio Taimel sündis 21. märtsil poeg Remi. peab jalgrattal põlema ees val- n Kristi Ivanoval ja Taisto Kalal sündis 21. märtsil poeg Patrick. ge ja taga punane tuli. See on JALGRATTUR ÜLEKÄIGURAJAL ne laps, täiskasvanu vahetu jä- n Viktoria ja Ivo Rajal sündis 25. märtsil tütar Olivia. vajalik, et nii sõidukijuhid kui relevalve all vähemalt 8-aasta- fooriga ülekäigurada foorita ülekäigurada ka jalakäijad märkaksid jalg- ne laps. 10–15-aastasel jalgrat- ratturit. Jalgratturil ON Jalgratturile/jalakäijale Rattur tuleb sadulast turil peab olema sõiduteel sõi- Lisaks peaks jalgratturid ka- eesõigus põleb fooris roheline maha ja ületab tee tes kaasas jalgrattajuhiluba. VIIMSI VALLA EAKAD SÜNNIPÄVALAPSED tuli jalakäijana sutama õnnetuste vältimiseks Kõnniteel võib sõita vaid al- Palju õnne! turvavarustust. Kõige tähtsa- Jalgratturil EI Rattur ületab teed ratta la 13-aastane jalgrattur ja tema mad on turvakiiver ja helkur- OLE eesõigus sadulas kuni kaks saatjat. Samuti tohib n Asta Karuse ...... 97 n Erna Saalmaa ...... 75 vest. Kuigi rihmadega kinnita- kõnniteel sõita väikelast ratta- n Paula Metsma ...... 95 n Lembit Kaljurand ...... 75 tud jalgratturikiiver on kohus- Liiklusseadus lubab küll sõidu- val. Nii väheneb oluliselt ohtu- toolis sõidutav jalgrattur. Väik- n Vilma Laur ...... 93 n ...... 75 Larissa Kondratjuk tuslik alla 16-aastastele, soovi- teed ülekäigurajal jalgrattaga sattumise tõenäosus. semad lapsed võivad jalgratta- n Laine Reha ...... 92 n Laine Tuhk ...... 75 tame seda siiski ka vanematele sõites ületada, kuid tuleb mee- Ülekäiguradasid on kahte ga sõita vaid kõnniteel, jalgrat- n Vaike Kask ...... 92 n Aime Jesse ...... 75 ratturitele. Jalgratturikiivri kand- les pidada, et sellisel juhul ei tüüpi. On olemas reguleerima- tateel ja õuealal. n Olga Lilleoks ...... 92 n Mare Viisimaa ...... 75 mine võib õnnetuse korral pääs- ole autojuhil kohustust jalgrat- ta ehk ilma valgusfoorita ning Jalgrattaga ei tohi sõiduta- n Vaike Kallas ...... 91 n Mai Härm ...... 75 ta elu või hoida ära raskemad turile teed anda. Enne tee üle- reguleeritud ehk valgusfooriga da inimest, kes ei istu sõitjale n Kamilla Tiit ...... 91 n Vello Vallaste ...... 70 vigastused. tamist peaks jalgrattur hoogu ülekäigurajad. ettenähtud istmel. See tähendab, n Margarita Balandjuk ... 91 n Väino Tomingas ...... 70 Kui ratas on korras ja tur- vähendama või vajadusel seis- Et sõit oleks ohutu, tuleks et ka pakiraamil ei tohi kedagi n Hans-Peter Laamann ... 91 n Rein Ränk ...... 70 vavarustus olemas, siis tasuks ma jääma ja veenduma, et sõi- jalgrattaga sõita jalgrattatee või sõidutada. meeles pidada, et sõiduteed peab dutee ületamine on ohutu. Ohu- jalgrattaraja puudumisel sõidu- Turvalist liiklemist! n Evi Kelder ...... 91 n Ljudmila Berezina ...... 70 jalgrattur ületama selleks ette- tuse mõttes on parem, kui jalg- tee parema ääre lähedal. Sõi- n Maria Kaalma ...... 90 n Leonid Zelikman ...... 70 nähtud kohas (ülekäigurajal) ta- rattur ületab sõiduteed jalgsi lü- duteel võib iseseisvalt jalgra- Marge Tamme n Semen Khaktsiev ...... 90 n Liidia Lill ...... 70 kistamata jalakäijate liiklemist. kates, oma jalgratast käe kõr- tast juhtida vähemalt 10-aasta- Ida-Harju politseijaoskond n Ljuba Kedkküla ...... 90 n Heili Tomingas ...... 70 n Anna Geide ...... 85 n Tatjana Sollmann ...... 70 n Eino Möllits ...... 80 n Nelli Halina ...... 70 n Laine Linholm ...... 80 n Mati Lomp ...... 70 Matkaklubi kutsub vanasse Krillimäe külla n Enn Luik ...... 80 n Mart Vahemäe ...... 70 VPÜ matkaklubi jalgsi- ja kepikõndijate matk sarjast “Tutvu- külalise meiega rääkima jüriöö ülestõusust. Grillime metsas vors- me koduvallaga“ kutsub kõiki 23. aprillil 4,5 km pikkusele tikesi, joome kuuma pohlavarreteed. n Tõnu Toonela ...... 80 n Hinge Jürgenson ...... 70 matkale! Buss V5 väljub haigla eest kell 10.50. Matka korraldab VPÜ. Matkajuhid Rein Kriis ja Volli Kallion. Lisa- n Jaak Säälik ...... 75 n Aivi Velleste ...... 70 Kelvingi külast mööda Metsasihi teed liikudes leiame metsa- info tel 601 2354. n Endel Tomberg ...... 75 n Anne Raik ...... 70 rüppe peitunud vana Krillimäe küla. Matkal tutvume ka kobraste Märtsikuu matk viis huvilised Kelvingi külla. n Mati Rannala ...... 75 n Saivo Suleimanov ...... 70 territooriumiga, räägime nendest töökatest loomadest põhjaliku- n Silvi Ilves ...... 75 malt. Ja kuna 23. aprill on jüripäev, siis oleme kutsunud üllatus- VPÜ Matkaklubi VIIMSI TEATAJA 7. aprill 2017 7 KODU Kaitske lemmikuid ROHENÄPP Alates 6. maist vaktsi- Maitsetaimede kasvatamisest neerib loomaarst Endel VAKTSINEERIMISTE JA KIIBISTAMISTE AJAKAVA Pendin Viimsi valla küla- n 6. mail Suurt osa maitsetaimedest on võimalik kasvatada kahel viisil: nii kevadel des kassi ja koeri seitsme k 11.00–11.30 Haabneeme alevikus Ravi tee bussipeatuses külvikassetti külvates ja seejärel mai lõpus või juuni alguses kasvukohale haiguse vastu, kiibistab k 12.00–13.00 Lubja külas Lubja 20 juures bussipeatuses istutades kui ka hiliskevadel otse kasvukohale külvates. ning väljastab lemmik- k 13.30–14.30 Viimsi alevikus Nelgi tee 1 vallamaja juures loomapasse. n 7. mail Maitsetaimed armastavad sooja ja päikese- hale tasub basiilik istutada alles öökülmaohu k 11.00–11.30 Äigrumäe külas pumbamaja juures list kasvukohta, mis oleks võimalusel tuulte möödudes. Suve jooksul kogu lehti ja ära la- Vaktsineerimine ehk aktiivne im- k 12.00–13.00 Muuga külas bussi nr 38 lõpp-peatuses eest varjatud. Mida valgusküllasem kasvu- se taime õitsema. Augusti teises pooles võid k 13.30–14.30 Muuga külas Randoja tee platsil muniseerimine tähendab orga- koht, seda parem, sest valguse toimel tekib mõne taime üles kaevata ja potti istutada, nismis immuunreaktsiooni esi- n 20. mail enam ravi- ja maitseomadusi andvaid aineid. siis saad veel sügiselgi aknalaualt värskeid lekutsumist. Selleks stimuleeri- k 11.00–11.30 Pringi külas Ranna bussipeatuses Enamik maitsetaimedest armastab toitainete- basiilikulehti noppida. k 12.00–13.00 Haabneeme alevikus Meremärgi bussipeatuses takse immuunsüsteemi nõrges- ja huumusrikast mulda, mis oleks pigem ker- Piparmünt on püsik, mis võib aeda kau- k 13.30–15.00 Kelvingi külas külakeskuse juures tatud või surnud haigustekitaja- gemapoolne ja neutraalne. Sõnnikut maitse- nistada aastakümneid. Levib risoomist ning ga. Kui organism puutub hil- n 21. mail taimed eriti ei taha, sügisel võib panna aga tihtipeale tuleb tema levikut hakata ühel het- k 11.00–11.30 Miiduranna külas Miiduranna tee sadamapoolses jem kokku sama haigustekita- maitsetaimede kasvukohale komposti. kel piirama. Eelistada tuleb istikuid ja taime otsas, sadama väravate esisel platsil jaga, on immuunsüsteem end ju- Peterselli külvatakse märtsi teisel poolel jagamist seemnest kasvatamisele. Istuta isti- k 12.00–13.00 Pringi külas Liivaranna bussipeatuses kassettidesse mitme seemne kaupa. Külva- kud kevadel, piparmünt pole nii soojanõud- ba valmis kaitsma. Kui vaktsi- k 13.30–14.30 Leppneeme külas lasteaia juures bussipeatuses neerimine oli edukas, ei esine takse 0,5 cm sügavusele. Tärkamine võtab ae- lik taim kui basiilik. Kuni võtad taimedelt n 27. mail ga päris kaua, 2–3 nädalat. Avamaale külva- lehti, ära lase neid õitsema. Sügisel lõika pi- haigustunnuseid või põetakse k 11.00–11.30 Rohuneeme külas bussi lõpp-peatuse juures haigus läbi kergemalt. Vaktsiin tes võib tärkamine aega võtta kuni kuu. Otse parmünt tagasi kuni maapinnani, kevadel kas- k 12.00–13.30 Püünsi külas Rohuneeme kaupluse juures välja tuleks petersell külvata võimalikult va- vavad uued varred. sisaldab haigust tekitava viiru- k 14.00–14.30 Randvere külas Randvere aedlinna bussipeatuses ra (mai esimene pool) ning katta külvid kat- Melissi seemned tuleb külvata märtsis, se või bakteri neid antigeene, n 28. mail mille kaudu immuunsüsteem telooriga. Pärast tärkamist harvenda taimed külve ei kaeta. Meliss ei ole niivõrd hea k 11.00–11.30 Metsakasti külas külaplatsil Jäätmaa teel 15–20 cm vahekaugusega. Ettekasvatatud aias edasitrügija kui piparmünt, seega istuta haigustekitaja ära tunneb. See- k 12.00–12.30 Tammneeme külas Haugi tee bussipeatuses petersellitaimed istuta kasvukohale juuni al- kasvukohale kohe mitu taime. Ära lase neid ga kujuneb sarnane immuunsus k 13.00–14.00 Randvere külas külakeskuse juures nagu nakkushaiguse läbipõdemi- guses. Petersell tahab toitaineterikast, kesk- õitsema, nii saad kauem lehti tarvitada. Juu- n 2. augustil mise raskusega ning neutraalset mulda. Ei li lõpus võid taimed 5 cm kõrguselt tagasi se järel, kuid ilma ohu ja vaevata. Prangli saarel talu sõnnikut ega lubiväetist. lõigata, siis kasvatavad nad augustis uued Külades toimuvate vaktsinee- n Hinnakiri: marutaudivastane vaktsineerimine on tasuta; komp- rimiste käigus saab lemmikloo- Sellerit külvatakse varakevadel. Hiljem varred ja lehed. leksvaktsiin maksab nii koerale kui ka kassile 10 eurot; mikro- tuleb seller harvendada vahekaugusteni 30– Liivateed on mitut liiki ja sorti (nt nõmm- ma vaktsineerida järgmiste hai- kiip koos paigaldamisega 12 eurot; lemmikloomapass siseriiklik 40 cm, kuna kasvab suuremaks kui petersell. liivatee, sidrunliivatee). Parim maitsestaja on guste vastu: kasside ja koerte ma- 2 ja rahvusvaheline 7 eurot. Taimi võib ka ette kasvatada ja hiljem kas- siiski aed-liivatee, kasutatakse rohtseid varsi rutaud, koerte katk, parvoviirus- n Lisainfo: loomaarst Endel Pendin, tel 5656 5554 nakkus, viiruslik hepatiit, vii- vukohale istutada. Seller vajab toitaineteri- koos lehtedega. Nagu enamikke maitsetai- Endel Pendin kast ja niisket mulda ning kindlasti päikese- medest, nii külvatakse ka liivateed märtsis ruslik rinotrahheiit, kalitsivi- Loomaarst roos e kalitsiviirus, panleuko- list kasvukohta. ning neid ei kaeta. Pärast potistamist soovi- peenia e kassikatk. Tilli külvatakse võimalikult varakult, ju- tatakse taimi ka tagasi lõigata, et nad kuju- mal esmane immuunsus kes- das võimalikke probleeme la- ba aprillis, sest till idaneb kuni kolm näda- neksid tihedamateks. Kasvukohale istutatak- Millal vaktsineerida? tab, on soovitatav teha kutsika hendada. lat. Kui soovid rohkem lehti, võiksid teha se mai lõpus – juuni alguses. Nagu nimigi Kutsikaid ja kassipoegi soovita- viimane vaktsineerimine um- Pärast vaktsineerimist võib korduskülve kahenädalase vahega. Harven- ütleb, eelistab liivatee liivasemat mulda. Lii- takse Eestis vaktsineerida 2 kor- bes 4-kuuselt. loom olla 24 tunni jooksul vei- damist see taim ei vaja. Eelistab pigem niis- vatee hakkab õitsema suve esimesel poolel. da, 3- ja 4-kuuselt. Korduv vakt- Marutaudi vastu saab esma- di loium, isutu, esineda võib ker- kemat ja savikamat mulda, ei talu sõnnikut. Maitseomadusi tema õitsemine ei vähenda, sineerimine annab piisava im- kordselt vaktsineerida 3 kuu va- get palavikku. Jälgige looma ja Põuaperioodil peab liivasemal mullal kasva- küll aga oleks otstarbekas õisikud pärast õit- muunsuse aastaks. Esimestel elu- nust või vanemat looma. Kui laske tal siis rahus olla. Harva vat tilli kastma. semist ära lõigata, sest taim annab tohutult päevadel saavad lemmikloomad vaktsineeriti varem, tuleb seda võib siiski esineda oksendamist Basiilik on üheaastane taim, millel on vä- isekülvi ning võib seega kergesti muutuda ternespiimast antikehad, mis kait- korrata aasta möödudes. ja kõhulahtisust, naha sügelust, ga palju liike ja sorte: vürtsbasiilik, laimiba- umbrohuks. Taime ei pea talveks tagasi lõi- sevad neid esimestel elunädala- Edaspidiselt jätkake vaktsi- punetust/punnide/villide teket, siilik, nelkbasiilik, sidrunbasiilik jne. On kõr- kama, kuid kevadel tuleks teda kaitsta päi- tel, kuni looma immuunsüsteem neerimist 2-aastase intervalliga. turset, krampe, kassidel süste- geid ja madalakasvulisi, hõredamaid ja ti- kese eest näiteks kuuseokste või varjutus- välja kujuneb. Loomadel, kes ter- Kui looma ei ole pojana vakt- koha sarkoomi jm. hedamaid, roheliste ja violetsete lehtedega kangaga. nespiima ei saa, on suurem tõe- sineeritud, siis peaks esimesed Kui kardate, et loomal tek- basiilikuid. Üldiselt soovitatakse basiiliku- Salveil on palju värviliste lehtedega sor- näosus haigestuda ja surra. Sa- kaks vaktsineerimist tegema 1- kis vaktsineerimisjärgne reakt- taimed ette kasvatada, kuid võib õnnestuda te, mida kasvatatakse kui üheaastaseid taimi, mal ajal takistavad need anti- kuuse vahega, seejärel aasta pä- sioon, võtke ühendust looma- ka mai lõpus otse kasvukohale külvamine. kuid nende maitseomadused pole siiski nii kehad looma enda immuunvas- rast ja edaspidi juba samuti 1–2- arstiga. Alati ei vajagi loom ra- Märtsis külvikassetti külvatud seemneid ei head kui aed-salveil. Salvei kasvab hästi lub- tuse moodustamist ja eriti vakt- aastase intervalliga. vi, kuid on tähtis, et probleem kaeta, soojas tärkavad nad juba nädalaga. jarikkal kergemapoolsel mullal, savist mulda sineerimisele reageerimist. oleks looma haigusloos kirjas. Kui taimed on nii suured, et kasvavad juba ta väga ei armasta. Salvei on igihaljas taim, Kui emalt saadud antikehad Enne ja pärast Vaktsineerimisest saadav kasu üksteise vastu, on õige aeg nad ümber istuta- mille õisikud tuleb sügisel tagasi lõigata. Mari-Liis Jordan organismist kaovad, siis hakkab vaktsineerimist kaalub üles vastureaktsiooni ris- da pottidesse. Lase taimedel mõni nädal po- Aednik looma organism enda antikeha- 10–14 päeva enne vaktsineeri- ki. Koer või kass võib palju tõe- tis juurduda ja näpista need siis tagasi. Jäta Allikas: “Kodune mahepõllundus“ sid tootma. Sellest hetkest rea- mist andke loomale ussirohtu, näolisemalt nakatuda eluohtlik- alles kaks pärislehepaari. Tagasinäpistamine (autorid Kaire Talviste, Katrin Uurman, geerib ta ka adekvaatselt vakt- et ta jõuaks parasiitidest vaba- ku haigusse, kui saada vaktsi- on vajalik külgvõsude kasvatamiseks, muidu Tairi Albert) sineerimisele. Seetõttu ei saagi neda. Vaktsineerida saab ainult neerimise järel tõsise vastureakt- kasvatab basiilik vaid ühe varre. Kasvuko- poegi vaktsineerida esimestel täiesti tervet looma. Seetõttu on siooni. elunädalatel. Kuna ei ole täp- tähtis, et ka loomaarst looma en- Eesti Maaülikooli selt teada, kui pikalt igal loo- ne üle vaatab ning soovitab, kui- Loomakliinik

Kulu põletamine on keelatud Kevad on käes, väikesed talve tagasilöögid järelevalveta. Tuletöid peab tegema ettevaat- ei sega looduse loomulikku kulgu. Õitseb lill, likult, samuti tasub enne mõelda, kuhu mõne siutsub lind ja põleb kulu. Põhja päästekes- masinaga võib sõitma minna ja kuhu mitte. Näi- kus tuletab meelde: kulu põletamine on ka teks ATV-ga kuival kuluheinal sõitmine pole mõist- sel aastal keelatud ning seadusega karista- lik tegevus. Viisakas suitsetaja sigaretikonisid loo- tav tegevus. dusesse ei loobi – kui need korralikult kustuta- Kulu süttib põlema peaasjalikult inimtegevu- takse ja torgatakse prügikasti, pole ka millelgi se tagajärjel, ega muid variante suurt polegi. süttida. Tegemist on tõsise probleemiga – aastate jook- Üks asi veel – inimtegevusest alguse saanud sul on põlevast kulust alguse saanud tulekahju- kulupõlengute kustutamisega on hõivatud pääst- des hävinud mitmed kodud. Lisaks on üle vabariigi jad, keda võib samal ajal kuskil mujal oluliselt viimaste aastate jooksul hukkunud kulu põleta- rohkem vaja minna. Seda tasub meelde tule- mise tagajärjel kaks inimest. Hävib ka loodus. tada lastele, sest paljudel kordadel näevad ku- Tihti süttib kulu nõuetele mittevastavast lõk- lupõlengut kustutama sõitnud päästjad sünd- kest. Lõket ei tohi teha tugeva tuulega, seda te- muskohalt ära jooksmas poisikesi. hakse selleks ette nähtud kohas, hoides käepä- Indrek Hirs rast esmased kustutusvahendid. Lõket ei jäeta Päästeamet Basiilik on üheaastane taim, millel on väga palju liike ja sorte. Foto Vikipeedia 8 7. aprill 2017 VIIMSI TEATAJA NOORED & HARIDUS

MLA Viimsi Lasteaedade kollektiiv saab põnevaid Viimsi õpilasfirma teeb õppimisvõimalusi Euroopa Liidu hariduskoostöö programmi Erasmus+ toe- magnetiga saunalinu tusel saavad MLA Viimsi Lasteaiad õpetajad ja juhtkonna liikmed võimaluse viibida töövarjuna Norra, Rootsi, Slo- Õpilasfirma Magnetic tult õppinud ja arenenud,” ütles vakkia ja Islandi lasteaedades. Towel kogus Hooandja õpilasfirma turundusjuht Karl Projekti “Sotsiaalsete oskuste kampaaniaga üle 6000 Kibuspu. arengu teotamine: Samm-sam- euro ja plaanib laieneda Paul Siht kommenteeris mult õppeprogramm rahvusva- välismaale. Magnetic Towelit sotsiaalmee- helises kontekstis“ partneriteks on nõustamiskeskused sihtrii- dias ilmunud intervjuus: “Kõi- kides. Nimetatud keskuste ülesandeks on põhjamaades laial- Kolm Viimsi noort – Bo Aaron ge raskem on minu jaoks olnud daselt levinud programmi “Samm-sammult“ sihtgruppideni Kooser (tegevjuht ja disainer), kooli kõrvalt ettevõtlusega te- viimine, rakendamine ja levitamine. Programm keskendub las- Karl Kibuspu (turundus- ja kom- gelemiseks aega leida. Ei osa- te sotsiaalsete oskuste arendamisele ning selle plussiks pee- munikatsioonijuht) ja Paul Siht nud ette kujutada, kui palju ae- takse metoodika loogilist ülesehitust ja toimivust. Projekti raa- (müügi- ja tootmisjuht) – alus- mes toimuvad õpiränded toetavad lasteaiaõpetajate avatust, Magnetilised rätikud. Foto Magnetic Towel ga ja pühendumist see nõuab. täiendavad teadmisi sotsiaalsete oskuste õpetamiseks ja las- tasid õpilasfirmaga, mis leidis Kindlasti soovitan kõigil noor- te koolivalmiduse toetamiseks. Projekti põhirõhk on suunatud Hooandja kampaanias pea saja di vaid kahe nädalaga üle 400 tel õpilasfirmat teha, kuna tänu Täpsem info kodulehel kogemuste vahetusele partnerriikide kolleegidega. Oluline toetaja poolehoiu. Kokku kogu- saunalina. sellele saab noor inimene esi- www.magnetictowel.co ja eesmärk on rahvusvahelises võrgustikutöös osalemine ning ti 2 nädala jooksul üle 6000 eu- “Saunalinaga kaasneb tihti- mese reaalse ärialase kogemu- Facebookis www.fb.com/ “Samm-sammult“ sotsiaalsete oskuste programmi lõimimine ro ja mitmed kokkulepped eda- lugu probleem, et see ümber si- se.” magnetictowel. õppe- ja kasvatustegevustesse MLA Viimsi Lasteaedades. simüüjatega on ettevalmistami- dudes püsiks. Leidsime sellele Esmajärjekorras tegutseb Eraldatud toetus on 14 560 eurot. sel. lihtsa ja praktilise lahenduse Magnetic Toweli meeskond too- Õpilasfirma asutasid noo- “Aitäh kõigile, kes meile – õmblesime saunalinade sis- dete valmistamisega, et lähi- Sihtasutus Innove toetab MLA red 2016. aasta sügisel ning ala- hoogu andsid!” rõõmustas õpi- se kaks väikest, kuid tugevat nädalatel klientidele saunalinad tes sellest on nad hoogsalt te- lasfirma tegevjuht Bo Aaron magnetit, mis hoiavad saunali- koju toimetada. Edasi on õpi- Viimsi Lasteaiad õpetajate gelenud brändi loomise, toote- Kooser. “Nüüd saame oma idee na kergesti üleval,” rääkis too- lasfirma eestvedajatel plaanis ametialast arengut disaini arendamise ja ideaalse teoks teha ja esimesed magneti- te arengust õpilasfirma müügi- leida edasimüüjaid Eestis ja vä- Õpetajatele esitatavad ajas muutunud ootused on suure- toote loomisega. Noored on tega saunalinad tootmisse anda.” ja tootmisjuht Paul Siht. lismaal ning korraldada rah- nenud ning seavad neile uusi väljakutseid. Viimsi Kooli ja Pirita Majan- Hooandjas kogutud summa- Noored on õpilasfirma tege- vusvaheline Indiegogo kam- Õpetaja professionaalsuse hindamine ja dusgümnaasiumi õpilased ning ga saavad noored viimistleda misest palju õppinud ning soo- paania, et siis oma magnetitega arendamine, oma töö reflekteerimine, lap- on võtnud eesmärgiks tuua tu- oma toodet ning seejärel juba vitavad seda teistelegi. “Kogu saunalinadega välisturule jõuda. sest lähtuva keskkonna kujundamine on uue- rule midagi uudset ja huvita- esimesed magnetitega saunali- õpilasfirma projekt on meie mees- Noored usuvad, et välisturul võib neva õpikäsituse möödapääsmatud teemad. vat, kuid samas lahendada iga- nad oma toetajatele edastada. konda väga palju motiveerinud olla saunalinade vastu huvi suur. Eesmärgiga toetada õpetajaid oma töö reflekteerimisel ning vene saunalina probleem. Magnetic Toweli veebilehel müü- ning oleme poole aastaga tohu- Viimsi Teataja isiklike arenguvajaduste kaardistamisel arendasime möödu- nud sügisel koostöös haridusvaldkonna spetsialistidega välja projektiidee, mille fookuses on õpetaja eneseanalüüsioskuse ja lapsest lähtuva õpikorralduse arendamine MLA Viimsi Las- Noortevolikogu paneb proovile teaedades. Projekti elluviimiseks taotlesime rahastust siht- asutuse Innove poolt välja kuulutatud taotlusvoorus “Haridus- Viimsi noortevolikogu nud. See on andnud mulle hää- asutuste arendusprojektid uuenevat õpikäsitust toetava orga- liikmed Grettel Vildmaus le ja võimaluse avaldada oma nisatsioonikultuuri loomiseks”. ja Laura-Marie Linholm arvamust ning teadmise, et mi- SA Innove positiivne otsus projekti “Õpetaja eneseanalüüs räägivad oma elust koo- nu arvamus jõuab ka kuhugi. ja lapsest lähtuv õpikorraldus MLA Viimsi Lasteaedades“ toe- lis, noortevolikogus ja Tunnen, et olen noortevoliko- tuse taotlusele võimaldab meil järgneva aasta jooksul viia ellu vabal ajal. gust väga palju julgust juurde tegevusi, mille oodatavaks tulemuseks on õpetajate kompe- saanud, olen enesekindlam. tentsuse lisandumine ning lapsest lähtuva ja tema loovust toetava õpikorralduse edendamine. Projekti käigus avatakse Grettel Vildmaus: Kui Ma usun, et kõik on tahtmi- teemade teoreetilised lähtekohad, viiakse läbi praktilised te- aus olla, siis vaba aega mul het- sega seotud – kui midagi pii- gevused, supervisioon, harjutatakse reflektsioonimeetodeid ja kel väga ei ole, aga see mulle Grettel Vildmaus. savalt tahta, on kõik võimalik. Laura-Marie Linholm. -võtteid, koostatakse enesearenduskava, tegeldakse pedagoo- just meeldibki. Iga kord, kui Muidugi olen ma äärmiselt mo- gilise dokumenteerimise temaatikaga, antakse tagasisidet kol- hetkeks puhkan, on mul tunne, ning probleeme mul pole. Edu tiveeritud, sest noortevolikogus likogule. Aga kui on, siis olen leegide ja õppejõudude poolt. Projektis kavandatud õppetsük- justkui elu jookseks eest ära. võti on aja planeerimine ja et- on koos aktiivsed ja tahtmist sõpradega ja naudin ilusaid lid vahelduvad praktiliste tegevuste ja iseseisvate töödega, sel Parem olla kogu aeg tegus, kui temõtlemine, millal ja kuidas täis töökad noored, kes kõik on hetki elus. Tahtmist peab ole- moel panustatakse osalejate aega organisatsiooni arenduste- lihtsalt mõttetult aega raisata. teha. Sporti ma ei tee, aga ar- valmis panustama oma energiat ma, siis jõuabki kõike. Käin gevusse ning õpetajad koos juhtkonna liikmetega on õppijate, Kui mul aga vaba aega juhtub mastan liikuda. Mulle meeldib ja aega, et teha Viimsis noorte veel jooksmas või teen joogat. kõrvaltvaatajate ja organisatsiooni tuleviku loojate rollis. Kogu olema, siis olen koos pere ja väga käia jalutamas ja matka- elu paremaks. Just meie mees- Noortevolikogu on andnud protsess on juhendatud Tartu Ülikooli õpetajate täienduskoo- sõpradega. Minu väga suureks mas, sest see on väga rahustav kond on minu motivatsioon. mulle lähema pilgu enda kodu litus- ja kutseaasta keskuse poolt valitud õppejõudude poolt. kireks on ka luuletuste kirju- ning isegi kui väsimus on nä- kohta. Tore on vaadata, kuidas Projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik. Toetuse tamine ja lugemine ning mulle Laura-Marie Linholm: noored usinalt valla asjades kogusumma on 9880 eurot. pistamas, siis värskes õhus tu- meeldib end loovalt väljendada. leb energiat ja jõudu juurde. Vaba aega mul eriti ei olegi, kaasa räägivad ja käed külge MLA Viimsi Lasteaiad Koolis läheb mul hästi, teen Viimsi noortevolikogu on sest kogu aeg läheb koolile, panevad. alati kõik asjad õigeaegselt ära mulle väga palju juurde and- õpilasesindusele ja noortevo- Kristiina Laura Järve Tervisenädal Viimsi noortekeskuses Alanud on kevad, aga on lõbusad ja muidugi tervis- dab lastejooga õpetaja Grete Sut- mõnele põnevale kultuurile oma- staaridena. Jututeemadeks on, suur terviseteemaline nutivik- keha ja meeled on veel likud! rop. seid tantsuliigutusi. Tants on üks kuidas olla elurõõmus, terve ke- toriin KAHOOT, milles esita- talvest väsinud. Viimsi Teisipäeval on toidupäev, mil parimaid keha rõõmustamise ha ja vaimuga, tugev ja inspi- me küsimusi nädala jooksul ko- noortekeskuses toimub Tervisenädala kava teeme kõik koos valmis mitu viise ja õpetab oma keha pare- reeriv inimene. Trenni- ja ener- getud ja arutletud teemade koh- aprillikuisel koolivaheajal Esmaspäeval on joogapäev, mis erinevat imelist ja tervislikku mini tunnetama. Vahepalaks ter- giapäeva juhendab pound fit- ta. Auhind on loomulikult su- tervisenädal, et noored algab eriti laheda ja tujutõstva smuutit ja tervislikku snäkki, vislikud ja keha toetavad snä- nessi treener ja lastejooga õpe- pertervislik. saaksid pärast pikka ja noortejoogaga, mille jooksul õpi- mida on lihtne ka ise kodus val- kid. Tantsupäeva juhendab zum- taja Kristel Tammin. Ootame kõiki noori tervi- pimedat talve jõudu me seltskonnamängude kaudu mistada. Loomulikult räägime batreener ja lastejooga õpetaja Reedel algab tervislik näda- senädala tegevustes kaasa löö- koguda ja uueks hooajaks joogaasendeid enda kasuks töö- lähemalt tervisliku elustiili ja Kristel Tammin. lalõpp, mil laseme loovusel len- ma, inspiratsiooni koguma ja nii kehalt kui ka vaimult le panema ja erinevaid lõdves- toitumise teemadel ja sellest, Neljapäev on trenni- ja ener- nata ja paneme paberile kõik, jagama! Tule ise ja võta kõik valmis olla. tumistehnikaid, mis aitavad nii mida mõned mitte-nii-tervisli- giapäev, mil haarame trummi- mida nädala jooksul teinud ja sõbrad ka kaasa! energiat tõsta kui ka rahunema kud toidud meie kehaga täpse- pulgad ja vaatame, mis juhtub, teada saanud oleme. Toimub ka Viimsi noortekeskus Iga päev on temaatiline ning eri- õppida. Noored saavad teada malt teevad. Tervise- ja toidu- kui ühendame need aktiivse ke- nevate tegevustega kutsume noo- jooga toetavast mõjust ja ole- päeva juhendab lastejooga õpe- halise liikumisega. Trummipul- ri tegutsema ja kaasa mõtlema musest ning sellest, miks aina taja Grete Sutrop. ki kasutades arendame oma rüt- n Noortekeskus on koolivaheajal avatud kell 12–18. Vaata ka www.huvikeskus.ee/noortekeskused. tervise eest hoolitsemise vaja- rohkem inimesi joogat armas- Kolmapäeval on tantsu- ja mitunnetust ja keha saab samal n Juhendajate kohta uuri lähemalt sotsiaalmeediast: Kristel Tam- likkusest. Samuti antakse uusi tama on hakanud. Toimub ka liikumisepäev, mil ühe tegevu- ajal korralikku trenni. Paneme min, lastejoogaõpetaja, treener (facebook.com/tulesaralaste- ideid ja inspiratsiooni, kuidas haldjate ja draakonite jooga- sena saavad noored proovida põrandad värisema ja äratame jooga); Grete Sutrop, joogaõpetaja, lastejooga õpetaja ja kolme seda teha. See kõik toimub läbi lauamäng! Vahepalaks tervisli- zumbat, mis on eriti hoogne ja keha ja meeled üles ning tun- lapse ema (facebook.com/haldjadjadraakonid). ühiste mängude ja tegevuste, mis kud snäkid. Joogapäeva juhen- lõbus tantsutrenn ja õpetab ka neme end maailmakuulsate rokk- VIIMSI TEATAJA 7. aprill 2017 9 ELU Viimsi aasta naised on Jana Skripnikov ja Kaja Kuusik 30. märtsi õhtul tehti Viimsis kultuuri – sellist, mis annab elamisele mõtet ja sisu. Viimsi Ette- võtlike Daamide Assot- siatsiooni (VEDA) daamid valisid juba kaheteist- kümnendat korda Viimsi- le aasta naise.

2017. aastal esitasid viimsila- sed aasta naise tiitlile Siiri Vis- napuu, Küllike Tilga, Jana Skrip- nikovi ja Kaja Kuusiku. Aasta naise tiitliga pärjati sel aastal Jana Skripnikov ja Kaja Kuu- Viimsi aasta naised Kaja Kuusik ja Jana Skripnikov torti lõika- sik. mas. See traditsioon muudab meie kodukoha vaimsemaks, vääri- seküllase ja väärika kultuuri- kamaks, armsamaks. See on mär- ruumi. Selliste inimestega koos kamise ja hoolimise sündmus, on Viimsis hea elada. kuid samuti andmise oskuse Eelmine aasta naine Agne ja vaimustavalt elatud elamise Kurrikoff-Hermann ütles oma tähistamine. See on austamis- kõnes: “Kui inimene teeb tööd tseremoonia aasta naise nomi- Viimsi tublid naised ja nominendid esireas: Kaja Kuusik, Küllike Tilk, Jana Skripnikov ja Siiri Visnapuu. Fotod VEDA ja toimetusi, mis talle meeldi- nentideks esitatud naistele. vad ja millest ta ise vaimustub, Viimsis on palju erilisi ini- la või seltsi eest kaob, jääb soi- kodukoha kodusemaks. Meie on ta juba õnnelik. Kui aga kee- mesi. Nad muudavad maailma ku ka kohalik elu. Selliste ini- kodu on see, mis me temast gi ka märkab ja tunnustab neid paremaks paigaks oma töö juu- meste toetamine ja tunnustami- arvame. Vaid oma suhtumise – ettevõtmisi, teeb see eriti õn- res, pereliikmete ja sõprade ne on väga oluline. tunnete ja mõtetega loome me nelikuks.” jaoks. On inimesi, kes muuda- Aasta naise nominendid suu- ühest geograafilisest laigust sü- Täname toetajaid: Lumen vad elu tähenduslikumaks ja davad ja oskavad olla enamat dantsoojendava, esteetilise, eeti- hambakliinik, erakliinik Ferti- rõõmsamaks koduse kogukon- kui hea ema, hea töötaja, hea lise, emotsionaalse paiga. An- litas, Noa-Oko-Tuljak, Viimsi na jaoks. perenaine. Neis on see säde, name maalapile tähenduse, mil- vallavalitsus, Külli Talmari ju- Need inimesed on asenda- mis muudab paremaks kogu lest saavad osa ka teised. hitud Viimsi Kooli õpetajate an- matud. Ministrid ja ametnikud ümbruse. Nad teevad enamat, Lugupidmine viimsilastele, sambel, tervisekeskus Har- võivad olla asendatavad, ko- kui peaks. Nad on maa sool – kes nominente esitavad – nad moonikum. gukonnas tegutsevad sädeini- väetis, mis toidab kultuure ja oskavad märgata ja hinnata, ei Ene Lill mesed mitte. On sageli juhtu- Naisi tervitavad vallavanem Rein Loik ning abivallavanemad riike. Nad vaimustavad ja kaa- ole kadedad, ei ole kitsarinna- Viimsi Ettevõtlike Daamide nud nii, et kui sädeinimene kü- Jan Trei ja Margus Talsi. savad kaaskondlasi, muudavad lised. Nad loovad Viimsisse ene- Assotsiatsiooni president

Aasta naise nominendid JANA SKRIPNIKOV Jana töötab Haabneeme Koolis psühholoogina tiivselt ära oma laialdast võrgustikku, tema kaa- Kuusiku näol on tegemist igati väärika nominen- Jana on olnud MTÜ Viimsi Invaühingu juhatuse esi- alates 2009. aastast. Ta teeb oma tööd suure pü- samisoskus on imetlusväärne, Siirile ei öelda ku- diga. mees alates 2004. aastast, mil see loodi. Inva- hendumusega. Iga mure ja rõõm saab ära kuu- nagi abist ära. Ettevõtliku naisena on Siiri seotud Esitas Pille-Riin Kelder Tallinn Viimsi SPA kollek- ühing koondab Viimsi vallas elavaid erivajadus- latud, ikka leidub toetav sõna, soe naeratus või väga paljude ettevõtetega: Saaremaa Delifood tiivi nimel. tega lapsi ja nende vanemaid. Jana aktiivsus ja südamest tulev kutse tema kabinetist läbi astuda OÜ, Energel Estonia OÜ, Intek Services OÜ, Carme- järjekindlus erivajadusega laste õiguste eest seis- ja oma päevategemisi jagada. Eestvedaja, alga- lita Kaubandus OÜ ja Intek Investeeringud OÜ. Ta KÜLLIKE TILK misel on imetlusväärne. Ta on toonud lapsed ja taja, toimekas ja tegus – need on sõnad, millega tunneb ennast ühtviisi kodus nii üldises juhtimi- Küllike töötab Viimsi Koolis klassiõpetajana 11 aas- vanemad kodudest välja, näidanud erinevate et- kolleegid Janat iseloomustavad. Jana elab koos ses, raamatupidamises kui ka turunduses. tat ja on hinnatud nii õpilaste, vanemate kui ka tevõtmiste kaudu nende täisverelist kuulumist oma abikaasa ja pojaga, kes mõlemad kannavad Siiri on imetlusväärselt edukas kõigis ette- kolleegide seas. Õpilastele on ta soe ja sõbralik ühiskonda ning õpetanud kogukonda märkama nime Aleksander. Abikaasa toetab Janat kõigis te- võtmistes, millega elu on teda kokku viinud. Ta õpetaja, kolleegidele sümpaatne ja abivalmis part- erivajadustega inimeste probleeme ja vajadusi. gemistes ja on tugevalt õla alla pannud heatege- mõtleb suurelt, hoolib ja tegutseb suure kirega. ner, vanematele aga asjalik ja koostöine juht. Kül- Invaühingu laste jaoks on üheks oodatumaks vusballi korraldamisel. Pärnamäe küla elanikud on õnnelikud, et Siiri on like kaasab pered koolivälisesse tegevusse, kor- sündmuseks sõit Krimmi delfiiniteraapiasse. Kuna Oleme veendunud, et kolleegid, invaühing, pe- oma elukohaks valinud just Viimsi valla, kus kaas- raldades erinevaid põnevaid üritusi. Tänu sellele tegemist on väga kalli ettevõtmisega, hakkas Jana rekond ja sõbrad on väga õnnelikud, et neil on kodanikke oma ideede, tegude ja elamisjulguse- on vanemate vahel tekkinud tugev usalduslik su- otsima teid, kuidas see lastele ülivajalik teraapia olemas selline fantastiline inimene nagu Jana. ga inspireerida. he ja sõprus. Õpetaja Küllike on rajanud oma õpi- kättesaadavaks teha. Jana eestvedamisel haka- Esitasid Merle Rivis MTÜ Viimsi Invaühingu ju- Esitas Annika Vaikla Viimsi Pärnamäe küla nimel. lastele suurepärase alustala, kust on kerge edasi ti korraldama heategevuslikke kontserte, alates hatuse nimel, Merike Hindreus Viimsi heategevus- liikuda, ja teinud kõik endast oleneva, et kasva- 2007. aastast aga balle. Möödunud aasta jõulude balli meeskonna nimel ja Sirje Toomla Haabnee- KAJA KUUSIK tada lastes ühtekuuluvustunnet. Kool on Küllikest paiku toimus Viimsis juba kümnes heategevus- me Kooli nimel. Kaja on aktiivne, ettevõtlik ja üdini positiivne Viim- 2015. aastal tunnustanud aasta õpetaja tiitliga. Pä- ball. Igal aastal osaleb ligi 500 inimest ja ballist on si elanik, kelle südameasjaks on kohaliku ettevõt- rast koolitööd pühendab Küllike ennast mudilas- saanud üks oodatumaid kultuurisündmusi meie SIIRI VISNAPUU luse arendamine ja abivajajate toetamine. Tema tele, õpetades lasteaias Väike päike inglise keelt. vallas. Kuna balli eesmärk on korjata raha heate- Siiri elab koos oma abikaasa ja kolme tütrega pühendumine heategevusele on olnud abiks dia- Küllike armastab teatrit ja laulu. Ta laulab se- gevuslikuks otstarbeks, tuleb läbi ajada raha kulu- Pärnamäe külas, mille külalseltsi tegevuses on ta beedihaigetele lastele, lastekodulastele, puuete- gakooris Euroopa kultuuripealinn. Teatripisikuga tamata. Kõik esinejad peale tantsubändi astuvad alates 2007. aastast aktiivselt kaasa löönud. Eel- tega lastele ja peredele, kelle igapäevaelu varjutab on ta nakatanud ka oma kolleegid, organiseerides üles tasuta, enamik nende hulgast on Eestis tun- misel aastal valiti ta Pärnamäe külavanemaks. mõne raske haigusega toimetulek. soovijatele teatrikülastusi, mille juures on oluline tud ja hinnatud artistid. Ka balli rikkalik toidulaud Siiri eestvedamisel loodi sel kevadel MTÜ Viimsi Kaja on armastav abikaasa ja tubli ema oma nii etendustest saadav elamus kui ka kolleegide- on kaetud sponsorite abiga. Jana on suurepära- Sport, mis propageerib eelkõige viimsilaste seas kolmele lapsele, toetades nende hobisid oma töö ga veedetud kvaliteetaeg. Hiljem etenduste üle ne juht, kes koondab väed ühise eesmärgi nimel. tervislikke ja sportlikke eluviise. Siiri tegutseb kõrvalt. Silma torkab tema tasakaalukus ja posi- arutades on paljud üksteise kohta uusi avastusi Balli eelõhtul on kohal kümneid ühingu emasid- jõuliselt ka väljaspool Viimsi valla piire, vedades tiivsus vaatamata tegusale elutempole. Kaja on teinud ja see on õpetajaid ka tööalaselt rohkem isasid ja teisi vabatahtlikke ettevalmistustöid te- projekte “Ehtne Saaremaa Toode“ ja Saaaremaa edukas turundus- ja müügivaldkonnas, ta täidab liitnud. gemas. Jana entusiasmiga on liitunud Viimsi valla Koostöökoda LEADER. Eesti Jalgrattaliidu asepresi- olulist rolli kohaliku ettevõtluse arendamisel, ol- Küllike on tubli pereema, kellel on ühtehoidev koolid, kes korraldavad heategevuslikke laatasid, dendina on Siiri võtnud oma südameasjaks eesti les nii Viimsi spaa kui ka Viimsi kino turundusjuht pere ja kaunis kodu, mille ta on ise maitsekalt sisus- mille tulust suur osa annetatakse ballil Viimsi In- jalgratturite treenimisvõimaluste ja eluolu paren- ning Atlantis H2O Aquapargi juhatuse liige. tanud. Küllikesel on 27-aastane tütar Heleen-Kristiin vaühingule. Oma kaasahaarava energia ja posi- damise. Innuka jalgrattaspordi harrastajana kuu- Kaja on alati avatud erinevatele koostööpro- ja 16-aastane poeg Heinrich. Emana on ta tasakaa- tiivsusega suudab Jana panna väga erineva tausta lub ta ka Viimsi Rattaklubi aktiivi. jektidele. Tema oskus ajaga kaasa käia on aida- lukas ja nõudlik ning oma laste jaoks alati olemas. ja võimetega inimesed koos tegutsema. Ta teeb Kogukonnas tegutseb Siiri aktiivselt koos oma nud tal kasutusele võtta kõige kaasaegsemaid Juba aastajagu maitseb ta ka vanaema rõõme. seda kõike Viimsi erivajadustega laste toetuseks vahva perega. Tema kõrval on alati abikaasa Tar- lahendusi nii tehnoloogias kui ka humanitaarvald- Küllike väärib Viimsi aasta naise tiitlit. vabatahtlikuna, saamata mingit tasu peale vane- mo ja tütred ning nende tulemuslik koostöö sü- konnas. Kolleegina on Kaja väga toetav ning tema Esitas Heli Piirmann Viimsi Kooli klassiõpeta- mate tänulikkuse. titab teisi kogukonnaliikmeid. Siiri kasutab posi- käest saab alati head nõu ja juhendamist. Kaja jate nimel. 10 7. aprill 2017 VIIMSI TEATAJA KULTUUR Segakoor Viimsi 35 tegutsemisaastat On palju dirigente, kes on asutanud koore, kuid ei Palju õnne, segakoor Viimsi! ole palju neid dirigente, Ita-Riina Pedanik, Viimsi huvikeskuse tegevjuht: Segakoor kes on viinud oma asuta- Viimsi on Viimsi huvikeskuse justkui adopteeritud lapsuke. Kui tud koori 35. aastapäe- 1993. aastal kultuuriklubi Onion, mis kasvas välja Kirovi-nimeli- vani. Üks neist vähestest se kalurikolhoosi kultuuriosakonnast, likvideeriti, siis jätkas koor on Vaike Sarn. tegutsemist Viimsi huvikeskuse juures. Olen uhke, et meil on nii pikka aega tegutsenud kollektiiv, kus igal nädalal käivad laul- Laulutuli on see, mis annab mas elurõõmsad ja heasüdamlikud inimesed, keda seob tugev elule hinguse ja hingele hoo. peretunne ja armastus muusika vastu. Suure helluse ja austu- See Gustav Ernesaksa lause il- sega jään alati meenutama hiljuti meie hulgast lahkunud endist mestab hästi asjaolu, mis seob koorivanemat ja aupresidenti Helle Lusmäge. Suur aitäh diri- gent Vaikele tema positiivsuse, mõnusa huumorisoone ja jär- juba 35 aastat koos käinud se- jepidevuse eest nii pikki aastaid segakoor Viimsi juhendamisel. gakoor Viimsi lauljaid ja diri- Armas kooripere, palju õnne ja edaspidi ikka sama helisevat gent Vaike Sarna. lauluhäält! 1981. aastal äsja konserva- tooriumi lõpetanuna kutsuti Vai- ke Sarn S. M. Kirovi nim. NKK ja Kadrina kirikus. Oleme esi- kelleta me ei saaks paljusid klas- keskuse klubi juurde suurt sega- nenud ka Taagepera lossis ja sikapalasid üldse esitada. Sa- koori looma. Noor, energiline Tõrva kiriku kammersaalis. Ta- muti on hindamatud tema as- ja nõudlik Vaike suutis lühike- gasiteel Tõrvast külastasime vast- jakohased märkused, kui vahel se ajaga luua arvestatava tase- Segakoor Viimsi. Foto Aime Estna avatud ERM-i uut uhket maja, mõnda nooti või fraasi lohakalt mega segakoori. kus saime giidi saatel eksposit- võtma kipume. Aeg-ajalt ilmes- Algusaastatest siiani on koo- meile kontserdid Joutseni ja siooniga tutvust teha. Kõikide tab meie esinemisi Aare Pehka, ris laulnud Sirje Asi, Tatjana Bött- Lievenstoreni kirikutes, samu- kontsertide, koduste ja välis- hinnatud flöödimängija, kes on ker, Sirje Uuslar, Kaere Sahtel, ti Jyväskylä ülikoolis. Oleme maiste reiside kõrvalt oleme teinud ka mitmetele paladele Eda Vahtra, samuti veidi hiljem alati otsinud võimalusi siduda alati võtnud osa ka Viimsi val- kvaliteetseid fonogramme. lisandunud Aavo Gutman ja meie reisid võimalusega koha- la üritustest. Täname Viimsi vallavalit- Lembit Kink. Läbi aastakümne- peal kontserte anda, selleks ole- sust, kes on meie tegemisi alati te on kooris laulnud ja kontsert- me alati vastavat repertuaari Toetus ja tänu võimalust mööda toetanud. Suur meistri tööd teinud Viiu Kallas. omandanud ja intensiivselt ette Meie kõige suurem tänu kuu- tänu Viimsi huvikeskusele ja valmistanud. Oleme esinenud lub dirigent Vaikele, kes suu- tema juhatajale Ita-Riina Peda- Repertuaar ja paljudes Euroopa kaunites ja dab kord nädalas päevatööst ja nikule, kelle tiiva all oleme te- lemmikud kuulsates kirikutes, Hollandi olmemuredest väsinud laulu- gutsenud ning kes on meid iga- Aja jooksul on omandatud vä- Keukenhoffi lilleaias ja palju- seltskonna proovis kokku liita, ti hoidnud ja abistanud. Täna- ga mitmekülgne repertuaar – va- des looduskaunites kohtades. mille tulemusena saame ise lau- me ka Viimsi Teatajat, kus ole- jadusel saame anda mitu kont- Igal aastal teeme kontserdireisi lurõõmu tunda ja kontsertidel me aeg-ajalt saanud leheruumi serdikava. Esitame koori- ja Segakoor Viimsi oma tegevuse algusaastail. Foto arhiiv Eestist välja ja seni oleme käi- seda ka teistele edasi anda. Oleks oma tegevuse kajastamiseks. kirikumuusika klassikat, jõu- nud mitmeid kordi Soomes, meil endil rohkem lugupida- Ootame Viimsi valla rah- lumuusikat, samuti kergemuu- ditsionaal “Kumbaya”. Neid ge alt kaduma. Et laval püsti Rootsis, Poolas, Lätis, Leedus, mist ja vastutustunnet Vaike ja vast koori 35. aastapäeva sika töötlusi. Esinemiste vähe- laule oleme kõige enam esita- jääda, ajasime jalad tugevalt Prantsusmaal, Itaalias, Ungaris, teiste lauljate suhtes, et koori- kontserdile EELK Viimsi Pü- suse üle kurta ei saa – hooaja nud – küll meie sõprade juures harki ja andsime heatahtliku Norras, Venemaal ja Tšehhis. proovides osaleda – tahame ju ha Jaakobi kirikusse 22. ap- jooksul anname vähemalt 10–12 Jyväskylas või esinedes kruii- publiku ees oma kontserdi ik- Kõikidelt reisidelt oleme saa- kõik head lõpptulemust! rillil! kontserti. Hiljaaegu toimus Sal- silaeval Baltic Queen, Veliki ka ära. Kui siis hiljem tantsuks nud tugevaid elamusi õnnes- Oleme õnnelikud, et meil Ene Liivaleht me Kultuurikeskuses ühisüri- Novgorodis ja Varssavis, Taa- läks, oli nalja palju nii tantsi- tunud kontsertide näol, kodu- on oma kontsertmeister Viiu, Aldirühma laulja, koori kroonik tus Ukraina Eesti Seltsi sega- gepera lossis, Kadrinas, Tõrva jail kui ka pealtvaatajail. Laev tee on alati kulgenud nalja ja kooriga, segakoor Videvikuga, kirik-kontserdisaalis, Sindis ja kõikus ja tantsijad vajusid ühest lauluga. saarlaste Tallinna segakoori ja mujal. pardast teise, oli tõeline punt- Koor on saanud 35-aasta- Rakvere meeskooriga. Kontser- ratants. seks, jõudnud nii-öelda pari- In Memoriam Jõulud ja puntratants dile järgnes meeleolukas koos- Tagasisõit oli natuke rahu- masse ikka. See on ka iga, kus Helle Lusmägi viibimine. avamerel likum. Kokkuvõttes oli see to- võib laskuda mugavustsooni 13.05.1933 – 18.03.2017 Meie lemmikuteks on L. van 2013. aasta detsembris pakuti re elamusreis, ees ootasid ko- – repertuaar on suur, kollektiiv Beethoveni “Menuett”, J. Tätte meile toredat võimalust anda dused rahulikumad jõulukont- ja dirigent aastatega ühte kas- Nii ajaratas ringi käib, me kaunid “Tuulevaiksel ööl”, H. Woodsi kontserte kruiisilaeval Baltic serdid. vanud. Et seda ei juhtuks, on päevad mööda läind “Olla koos”, H. Nybergi “Ave Queen. Kuna jõulukava oli meil vaja aegajalt ergutust – seda ole- Meil tuleb lahkuda... Maria”, U. Sisaski “Auväärne äsja uuendatud-värskendatud, Reisid ja kontserdid me saanud laulupidude raske Laul ilole meid kokku tõi ja südamed haldaja”, W. Boysi “Halleluu- haarasime ideest innukalt kin- Läbi aastakümnete on olnud repertuaari omandamisel ja eel- meil loitma lõi, ja”, J. Kanderi “New York”, A. ni. Mida lähemale jõudis me- meie sõpruskooriks 127-aastane voorude läbimisel. Oleme osa- Jäid sõbraks laulule... L. Webberi “Memory”, O. Fis- rele mineku päev, seda äreva- segakoor Aallon Laulajat Soo- lenud kõikidel laulupidudel, ol- Meie hulgast lahkus legendaarne koorivanem, koori heri “Kui ma oleksin kelluke”, maks muutusid ilmateated – ni- mest Jyväskyläst Kyllike Vaat- nud lüliks Balti ketis, laulnud aupresident Helle Lusmägi, koori laulja 1983. aastast. aga ka P. Ripsi “Agnus Dei”, melt ootas meid ees sügise tu- manni juhatustel. Oleme korral- lauluväljakul öölaulupidudel ja Jääme mälestama tema jäägitut pühendumist Viimsi R. Rannapi “Rahu”, samuti laias gevaim torm. Just etteaste ajaks danud vastastikku kontserdirei- õllesummeritel. Iseseisvaid kont- segakoorile! ilmas klassikaks saanud R. Rod- jõudsime avamerele ja juba la- se, andnud ühiseid kontserte. serte oleme andnud Hopneri ma- gersi “On sündinud laul” ja tra- vale minnes kippus põrand jal- Mullu kevadel organiseerisid nad jas, Rootsi-Mihkli, Pühavaimu Noorte laulu- ja tantsupeo tuli süttib Kurgjal ja kogu Eestis Süütame üheskoos noorte jud eestimaalased ka oma ko- me suurejoonelisi tuleteekondi konna side oma maa, kultuuri laulu- ja tantsupeo “Mina dupaigas teevad, saab alguse ka Tartust Tallinna, siis noortepi- ja vanema põlvkonnaga, mis jään” tule ja ehime ajalooline Eesti Vabariik 100 dude eel tuleteekonna tradit- koonduvad ühise mõiste alla Eestimaad EV 100 alguse programm.“ siooni ei ole, sest noortepeod “juured”. XII noorte laulu- ja puhul. 16. aprillil möödub sada aas- saidki 1962. aastal alguse Tal- tantsupeol osaleja on vabas Ees- tat Eestimaa ja Liivimaa ühen- linnast.” tis sündinud põlvkond, kelle XII noorte laulu- ja tantsu- damisest. XII noorte laulu- ja Oma tulesüütamise paluvad jaoks maailm on lahti, kuid kel- peoks valmistujad tähistavad pü- lõkkeid, küünlaid või tõrvikuid, kondi süütama oma kodupai- tantsupeoni jääb siis aga juba korraldajad jäädvustada ka fo- le juured jäävad ikka hoidma hapäeval, 16. aprillil Eesti Va- et olla osa XII noortepeo tule gas oma südametulest väikse- vähem kui sada päeva. “Me loo- to või videona sotsiaalmeedias- sidet selle maaga. bariik 100 programmi ETV eet- süütamisest ja tähistada Eesti maid ja suuremaid lõkkeid, küün- dame väga, et 16. aprillil koos se ja lisada teemaviide #mina- XII noorte laulu- ja tantsu- ris kontserdiga “Teel laulu- ja Vabariik 100 sünnipäevapeo al- laid või tõrvikuid. EV100 programmi algusega jään. Parimad fotod jõuavad õh- pidu “Mina jään” toimub Tal- tantsupeole”, mille järel süü- gust. “Kunagi varem ei ole noor- süüdatud tulesid kanname me tul teleekraanile, mil kontser- linna lauluväljakul ja Kalevi datakse südametuledest ka XII XII noortepeo “Mina jään” te laulu- ja tantsupeo tuld nii kõik oma südameis kuni juuni dist ning laulu- ja tantsupeo tu- staadionil 30. juunist 2. juulini. noorte laulu- ja tantsupeo tuli juhid Heli Jürgenson ja Mar- suurelt süüdatud,” selgitas Heli lõpus ja juuli alguses toimuva lesüütamisest teeb otseülekan- Kurgjal. XII noortepeo korral- gus Toomla kutsuvad 16. ap- Jürgenson. “Sündmuse teeb veel- noortepeoni,” ütles peadirigent de ka ETV. Sten Weidebaum dajad kutsuvad kõiki sel päe- rillil kell 19 kõiki inimesi, ko- gi erilisemaks see, et tule süü- Heli Jürgenson. “Kui üldlaulu- XII noorte laulu- ja tant- Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA val süütama oma kodupaigas gukondi, perekondi ja sõprus- tamisega, mida loodetavasti pal- ja tantuspidude puhul mäleta- supeo keskmes on noore põlv- teabejuht VIIMSI TEATAJA 7. aprill 2017 11 KULTUUR

VIIMSI KINO Uued filmid Juba nädalavahetusel tuleb ekraanile “Looma- aedniku naine“. Teine maailmasõda oli tulvil lu- gusid inimeste vaprusest, üleelamistest ja kohati uskumatutest kangelastegudest.

Viimsi Muusikaliteatri värvikas etteaste muusikalis “Drowsy Chaperone”. Foto Peep Kirbits Elu on teater, teater on elu 18. märtsil esietendus Viimsi huvikeskuses PUBLIK ARVAB muusikal “Drowsy Chape- Anne Vahemäe, VPÜ teatrihuviliste seltsi lii- vi ja Roberti rollis Tauri Prigo, kes teevad armu- rone“, teeme väikse ge: Eakad teatrihuvilised külastasid Viimsi Muu- nud noortena oma võrratu esituse. On kolmaski tagasivaate. sikaliteatri uue Broadway koomilise muusikali näitlejapaar, kes oma tegelased toovad publiku- “Drowsy Chaperone“ esietendust. Tore, kohe vä- le väga ehedalt ja humoorikalt – naiivse ja üdini ga tore on, et noored on võtnud ette elustada hea Kitty rollis nii seest kui ka väljast särav Ka- Etenduse alguses paneb tõeline 1928. aastal etendunud menumuusikali ja too- rola Tarvid ja meeleheitel mänedžer Keit Marja- muusikalide fänn, mees toolis, nud tänapäeva. Lavastuse moto “Elu on teater maa. Selles suhete ja emotsioonide virrvarris on mängima oma lemmiku, 1928. ja teater on elu, meil kõigil on selles oma osa“ ilmselt tegelasi, kes suudavad paljudele etendu- aasta menumuusikali “The Drow- kajastub hästi etenduse meeleolus ja osatäitjate se jooksul lausa lemmikuteks saada. Nimitegela- Jessica Chastain filmis “Loomaaedniku naine”. sy Chaperone”. Publiku ette il- poolt kehastatud rollides. On palju head muusi- ne Drowsy Chaperone, keda mängib Liis Rebane, muvad hellitatud Broadway staar, kat ja ilusat lavalist liikumist. ja teda võrgutav romantikakuningas Aldolpho – Abielupaar Antonina ja Jan Zabinski hoolealusteks on loo- tema stiilne peigmees, vaeva- Tunda on näiteseltskonna indu ja rõõmu publi- Ronald Korv suudavad oma armumänguga saa- mad ja linnud Varssavi loomaaias. Kui aga sakslased Poo- tud produtsent, unelev pruut- ku juhatamisel muusikali maailma. Viimsilane, en- lis meeldivat elevust tekitada. Tõeliselt “kuum la vallutavad ning algab tagakiusamine, liituvad nad vas- neitsi, latiinost võrgutaja, kok- ne kui lähed suurde linna kultuuri nautima, vaata paar“! Ei saa mainimata jätta ka kriminaalse taus- tupanuliikumisega ja peidavad loomaaeda sadu geto ela- kadeks maskeerunud gängste- ära Viimsi Muusikaliteatri “Drowsy Chaperone“ taga kokkasid, kes justkui täiendavad teineteist nikke, keda ähvardab kindel hukk. Linaloo aluseks on rid, jõukas majaproua ja tema – ehk enne Rooma minekut käi ära Nuustakul! ja osavalt jätkavad teineteise lauseid. Väga hea Diane Ackermani samanimeline bestseller ning peaosades Merle Leipalu, teatrisõber: Muusikal “Drowsy koostöö. Ja loomulikult ei tohi unustada kogu se- ülemteener ning veel terve pi- näeme Jessica Chastaini ja Daniel Brühli. Chaperone“ viib meid aastasse 1928. Publikul on gadusele lahendust toovat lendurit, tänu kellele hutäis vähem või rohkem olu- Kui Gustav ja Aurelia Schwarzeneggeri peres aastal lisi tegelasi. võimalik näha ühte pikka sekeldusi ja üllatusi täis ei jää ükski paar laulatamata. Ei saa kiitmata jät- pulmapäeva. Juba esimestel minutitel tekitab ta ka kõiki teisi tegelasi, kes oma suurepärase 1947 poeglaps ilmale tuli, oskas vaevalt keegi arvata, et Viimsi Muusikaliteatri loo- Arnold Alois nimeks saanud poisist kasvab maailma tun- minguline tiim kaalub alati põh- oma mõnusalt muheda olekuga tulihingeline muu- laulu ja tantsuga suutsid etendusele lisada sära, sikalisõber-jutuvestja Madis Joosep Toomel tun- nalja, särtsu ja vürtsi. Kogu etendus jättis sisse tuim kulturist, filmistaar ja lausa Kalifornia kuberner. Ni- jalikult uute muusikalide vali- de, et tulemas on midagi head, põnevat ja lõbu- nii hea ja positiivse tunde pikemaks ajaks. Viim- metatud härra värskeim roll kinolinal erineb suuresti mehe kuid, sest lavastusmaterjal (dra- sat. Ja kui lavale ilmuvad missis Tottendale’ina si Muusikaliteater on oma etendustega pakku- eelmistest. Nimelt kehastab ta ehitusspetsialist Roman maturgia, muusika, rollid) peab Doris Rannala ja tema truu saatjana Valmo Vi- nud rõõmu juba palju-palju aastaid ja peale igat Melnykut, kes kaotab oma pere katastroofis, kus kaks rei- pakkuma huvi mitte ainult pub- der, siis see kõik algabki. See tandem toob oma nende etendust saab jälle põnevusega oodata, silennukit kokku põrkavad. Meeleheitel meest kannustab likule, vaid ka tegijatele en- mõnusalt mängitud karakteritega lavale lõbu ja millega nad lavalaudadel meid järgmiseks ülla- vaid üks soov – leida keegi, kes juhtunu eest vastutuse võ- dile. Meie trupis on palju an- saali naeru. Laval säravad Janeti rollis Hille Sa- tavad. Ootan juba huviga! taks. Ja lõpuks, pea aastase otsingu järel jõuab ta ka ees- dekaid muusikalinäitlejaid ja märgile. Filmi aluseks on 1. juulil 2002. aastal aset leidnud see muusikal avas tee ka neile, lennukatastroof. kes aastaid püsinud kõrval- või hedate muusikalide esmalavas- sai Viimsi Muusikaliteater oma Muusikaliteater oma 20. sün- 16 aastat tagasi vändatud “Kiired ja vihased” ning taustarollides. tamistega Eestis. Täname süda- kasutusse uue stuudioarvuti- nipäeva ning mõtteid muudkui tema kuus järge on kinokassadesse jätnud kokku 3,8 mil- Juba 18. hooaega tegutsev mest muusikaliprojektide toe- komplekti, mille kasutusamp- koguneb! jardit dollarit. Algusaegadel illegaalsetest tänavavõidusõi- teatritrupp ei ole orienteeritud tajaid ja ei saa mainimata jätta, luaad hakkame sujuvalt avar- tudest materjali ammutanud sari on aina kasvanud ning kommertsile – püüame publi- et tänu KÜSK-i kohaliku oma- dama uuest hooajast. Kalle Erm pundi värskeim teos pealkirjaga “Kiired ja vihased 8” on kut rõõmustada vaid uute ja la- algatusprogrammi rahastusele 2019. aastal tähistab Viimsi Viimsi Muusikaliteatri juht kohati juba sedavõrd mastaapne, et annab silmad ette ka vaat et James Bondile. Seekord tõmbab sündmused käima Vin Dieseli kehastatav peaosaline Dominic Toretto, kes oma “perekonnale” selja pöörab ning astub kampa Char- Sina maga, mina pesen nõud lize Theroni mängitava küberterroristiga. Mürtsu, pauku 28. aprillil etendub Viimsi elu ja lesestumist samuti tagasi ja gravitatsiooni eiravaid autotrikke jagub kuhjaga. huvikeskuses Rakvere jõudnud. Ida Adriana on sirge Hollywoodist on tulnud hulk kosmoseteemalisi filme. teatri lugu elust ja vana- selja ja karmi silmavaatega Tõsielul põhinevatest tuntuim on vast “Apollo 13” Tom dusest “Sina maga, mina daam, aga sisimas sahmerdav Hanksiga peaosas. Nüüd on aga idanaabrite arvutigraafika pesen nõud“. Põhja- ja ebakindel. John Anderssonis juba ka sellisel tasemel, et 21. aprillil esilinastub film “Esi- maise kainusega käsitle- tekitab ta segaseid tundeid. Kui- mesena kosmoses”. Külm sõda oli haripunktis ning kahe tud elu ja vanaduse tee- dagi saavad nad ikkagi kokku gigandi Nõukogude Liidu ja USA vahel käis kosmoseval- ma tuuakse lavale pigem ja kõik on justkui hästi. Tärga- lutuses tihe rebimine. Film räägib sündmustest, mis eel- koomilises võtmes. nud armastuse foonil käiakse nesid ja järgnesid kuupäevale 18.03.1965, kui kosmonaut mälestuses ära erinevates elu- Aleksei Leonov esimese inimesena avakosmosesse väljus. “Allakirjutanu, üsna tuntud kir- etappides, elu aga teeb oma Vene huumori austajaile on pakkuda järg 3 aasta tagu- jamees otsib naist, kes oleks pöörded… sele komöödiale “Köök” ja lisaks saab kaeda ka komöö- valmis minu majapidamise eest Omamoodi tausta moodus- diat “Viimane sõna”, kus kohe-kohe 84-aastaseks saav Os- hoolitsema. Nõutav oma auto tavad ka kõrvaltegelased, keda cari võitja Shirley MacLaine kehastab Harrieti, kunagisest Helgi Annast (Ida Adriana) peseb nõud, Toomas Suuman (John ja juhiluba. Nõutav on ka, et ta kehastavad Maarika Mesipuu- äridaamist resoluutset vanaprouat, kes karmikäeliselt kont- Andersson) magab, kuid kaua see idüll kesta ei saa. Foto Rakvere rollinud kõike enda ümber. Mõistes, et aega pole enam kõnniks jalalabad väljapoole, teater Veebel ja Peeter Rästas. Esi- tasakaalu pärast. Soovitatav, et mene neist toob juurde sen- palju jäänud, otsustab ta, et ka ta järelehüüe peab olema ta oleks sisserändaja, kellel on plussiks. Õnnetu taust samuti aru, kuidas see õige vanainime- suaalsust ja võimukust, teine kirja pandud just tema näpunäidete järgi. Palganud koha- sedavõrd vanamoodne kasva- plussiks. Absoluutne nõue on seks olemine käib. John An- aga ootuspäraselt suure hulga liku noorukese ajakirjaniku, saab ta endale võrdse vastase, tus, et ta oskab kirjutusmasina nõudepesuoskus. John Anders- dersson on olnud naistemees ja koomikat. kes sunnib daami jutustama sündmustest nii nagu need te- linti vahetada. Kandideerija võib son (kirjanik).“ elukunstnik. Pensionärina naa- Etenduse piletid on müügil gelikkuses aset leidsid. Nii saabki kirjatükist teekond, mil- rääkida seda keelt, mis talle meel- Pensionile jäänud kirjanik seb ta oma lapsepõlvekoju – Viimsi huvikeskuse kontoris kol- le jooksul saavad lahti harutatud nii mõnedki vanadaami dib, peaasi, et mina sellest aru John Andersson (Toomas Suu- metsalagendikule, kus on vaid mapäeviti kell 10.00–19.00 ja sõlme läinud suhted. ei saaks. Kandideerija vanus peab man) ongi see, kellel lavastuse kaks talu. Teises neist elab sa- Piletimaailma müügipunktides. Vaata ka viimsikino.ee. Olete oodatud! olema tema kodumaa statistili- pealkirjas magada soovitatak- maealine Ida Adriana (Helgi Viimsi kino ne keskmine. Laiad puusad on se. Kirjanik ei saa päris täpselt Annast), kes pärast pikka abi- MTÜ Viimsi Huvikeskus 12 7. aprill 2017 VIIMSI TEATAJA KULTUUR

Viimsi valla kultuurikalender 7.–20. aprill

JUMALATEENISTUSED Erik Schmidti maalide näitus 12. aprill kell 18 Black Rose Pubis 10. aprill kell 16 11. aprill 7.15 9. aprill kell 11 Näitused “Hõbevalgeim“ ja Looduse ja Loovuse ring täis- kell 21 Loo ja kokka: meisterdame ERM ja Hansalinn Tartu Palmipuudepüha jumalateenistus “Piirideta meri“ kasvanutele Marco Margna munadepühadeks kaunistusi Väljasõit Mähe Aedlinna bussi- armulauaga T–R kell 10–17 Meisterdame kuusevaigu salvi Jussi Õlletoas Viimsi noortekeskuses peatusest, kell 7.30 Haabnee- EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus L,P kell 12–17 Osalustasu 7 € me busside lõpp-peatusest kell 14.30 Rannarahva muuseumis Lisainfo ja registreerimine: 14. aprill kell 21 11. aprill kell 15 Lisainfo: tel 518 8125 Palmipuudepüha jumalateenistus [email protected], Black Rose Pubi õhtuprogramm Projekt “Mida kõike ma oskan?” EELK Randvere kirikus Alates 8. aprill tel 513 9955 Laval: IZ-58 Pastapildiraamide töötuba 12. aprill kell 17 kell 17 Eesti Reservohvitseride Kogu RMK Viimsi külastuskeskuses DJ: Aivar Havi Randvere noortekeskuses Meeleoluõhtu Palmipuudepüha jumalateenistus näitus Info ja broneerimine: Lõbusad lood Viimsi Muusika- Viimsi Vabakoguduse kirikus Külastus tasuta! 18. aprill kell 18 tel 5628 2261 13. aprill kell 15–18 kooli saksofonikvarteti esituses Eesti Sõjamuuseumis Kohtumine Jaak Jõerüüdiga Black Rose Pubis Rattamatk + piknik Lubja mäel Viimsi päevakeskuses 13. aprill kell 18 Vaba sissepääs! Info ja registreerimine: Suure Neljapäeva palvus Alates 12. aprill Viimsi raamatukogus 15. aprill kell 21 [email protected] 12. aprill kell 20 armulauaga Stendinäitus “Estonia – riik ja Black Rose Pubi õhtuprogramm Korraldaja: Randvere noorte- Laval: Ivar Hansen EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus rahvas” 20. aprill kell 19–21 Videodisko: Andrus Kuzmin keskus Info ja broneerimine: kell 20 Sissepääs tasuta! Kogukonna Klubi vestlusõhtu Info ja broneerimine: kell 16 tel 5628 2261 Suure Neljapäeva liturgiline Viimsi raamatukogus Külas on Tõnu Kaljuste tel 5628 2261 Kahoot (lihavõtte eri) Viimsi SPA restoranis jumalateenistus leivamurd- Pilet 3 € Black Rose Pubis Viimsi noortekeskuses misega 12. aprill kell 17 Eelregistreerimine: kell 21 15. aprill kell 20 Viimsi Vabakoguduse kirikus Mari-Ann Kelami fotonäituse [email protected] Eesti Gun & Liisa 8.–20. aprill Laval: Petri-Metri avamine Eesti Sõjamuuseumis Jussi Õlletoas Koolivaheaja programm Info ja broneerimine: 14. aprill kell 14.30 Viimsi päevakeskuse saalis “Mida kõike ma salvestan?” tel 5628 2261 Suure Reede jumalateenistus SPORT LASTELE JA NOORTELE Info ja registreerimine: Viimsi SPA restoranis armulauaga Kuni 18. aprill 7. aprill kell 19 Aastaringsed programmid: [email protected] EELK Randvere kirikus Kaari Hindreko maalinäitus Paarismängu tenniseturniir Veekeskkonnaprogramm Randvere noortekeskuses 18. aprill kell 13 kell 18 “Elu ja ilu illusioonid“ “Viimsi unetus“ “Olen mere sõber“ Randvere päevakeskuse Suure Reede liturgiline jumala- Viimsi huvikeskuses Registreerimine: kuni 6.04 Sihtgrupp: lasteaed, I-III kooliaste 17.–21. aprill kell 13 seeniorid tutvuvad perekond teenistus kell 12, [email protected] Meremehe 7 ametit Tervisenädal Annuse koduaiaga (Viimsi EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Alates 25. aprill Viimsi tennisekeskuses Sihtgrupp: lasteaed, I kooliaste 17. aprill – Joogapäev Kaunis Kodu 2016) kell 20 Näitus “Eesti kaitseväe vormid Muinasaegsete kaupmeeste 18. aprill – Tervise- ja toidupäev Suure Reede Tenebrae jumala- 1917–1940“ 7. aprill kell 18 jälgedes näitusel “Hõbevalgeim. 19. aprill – Tantsu- ja liikumis- 19. aprill kell 20 teenistus Külastus tasuta! Saku II Liiga F4 korvpallis Rävala hiilgeaeg” päev Laval: Mati Karm Juhatab Raido Oras Eesti Sõjamuuseumis Poolfinaal 1 Sihtrühm: I-III kooliaste 20. aprill – Trenni- ja energiapäev Info ja broneerimine: Viimsi Vabakoguduse kirikus kell 20 Poolfinaal 2 “Seiklus Soome lahel” 21. aprill – Tervislik nädalalõpp tel 5628 2261 KONTSERT, TEATRIETENDUS KK Viimsi/Kesklinna KK – Sihtgrupp: lasteaed, I-III kooliaste Viimsi noortekeskuses Viimsi SPA restoranis 16. aprill kell 6 9. aprill kell 19 BC Viljandi Hooajalised programmid: Ülestõusmispüha teenistus Kaunimate Aastate Vennaskond Viimsi Kooli spordikompleksis Randlase kiirkursus 1.04– 19. aprill k 11 VARIA Viimsi koguduste ühine Kontsert “Igavesti noor“ 31.08.2017 Lastehommik – külas on Hilli Rand 8. aprill kell 20 päikesetõusu jumalateenistus Piletid müügil Piletilevis 8. aprill kell 13 Sihtgrupp: lasteaed, I-II kooli- Lasteaia lõpurühma lastele Muusikat mängib DJ Tammela Vabakoguduse lähedal mere Viimsi huvikeskuses Saku II Liiga F4 korvpallis aste Vaba sissepääs! Sissepääs on tasuta! ääres Pronksikohtumine Veeohutusprogramm “Suveks Eelregistreerimine: Broneeri rajad: tel 605 1101 kell 11 KURSUSED, ÕPI- JA JUTUTOAD kell 15.30 Finaal valmis” 1.04–31.08.2017 [email protected] Viimsi Kuulsaalis Ülestõusmispüha jumalateenitus 8. aprill kell 12 Viimsi Kooli spordikompleksis Sihtgrupp: I-III kooliaste Viimsi raamatukogus armulauaga Rannapiigade kokakooli õpituba Eelregistreerimine: haridus- 12. aprill kell 19 EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus “Lihavõttemunad nii ja teisiti” MEELELAHUTUS, MUUSIKA [email protected] 20. aprill kell 10–12 Viimsi mälumängu II etapp kell 13 Osalustasu 25 €, koos lapsega 30 € 7. aprill kell 21 Programmid toimuvad gruppi- Töötuba lastele – meisterdame Osalema on oodatud 4-liikme- Ülestõusmispüha jumala- Eelregistreerimine: jekaterina@ Black Rose Pubi õhtuprogramm dele ettetellimisel vahvaid aumärke lised võistkonnad teenistus armulauaga rannarahvamuuseum.ee Laval: Ivetta Trio Rannarahva muuseumis ja Tule ja saa uusi teadmisi Rannarahva muuseumis Rohuneeme kabelis Lisainfo: www.200kraadi.ee DJ: Marko Pille Viimsi vabaõhumuuseumis aumärkide ajaloost! kell 14.30 Rannarahva muuseumis Info ja broneerimine: Koostööprogramm Viimsi kinoga Eesti Sõjamuuseumis 15. aprill kell 12–16 Ülestõusmispüha jumalateenistus tel 5628 2261 “Kooliga kinno ja muuseumisse” Lihavõtte perepäev EELK Randvere kirikus 11. aprill kell 18 Black Rose Pubis Eelregistreerimine: EAKATELE Viimsi vabaõhumuuseumis Arutelu teemal: Viimsi [email protected] 8. aprill kell 20 NÄITUS kohvikutepäev 8. aprill kell 21 Tutvumisõhtu: 15. aprill kell 20 Kuni 30. juuni Osavõtt vaba! Black Rose Pubi õhtuprogramm 8. aprill kell 12 Laval: Mati Karm Muusikat mängib DJ Aurone Tiina Ojaste maalide näitus Eelregistreerimine: jekaterina@ Videodisko: Sass Nixon Laulukonkurss “Viimsi Laulu- Info ja broneerimine: Sissepääs on tasuta! “Kellaviietee“ rannarahvamuuseum.ee Info ja broneerimine: laps 2017” tel 5628 2261 Broneeri rajad: tel 605 1101 Kuni 30. august Rannarahva muuseumis tel 5628 2261 Viimsi huvikeskuses Viimsi SPA restoranis Viimsi Kuulsaalis VIIMSI TEATAJA 7. aprill 2017 13 SPORT Valla meistrid ujumises selgunud 24. märtsil toimusid Ujumise pidupäev Viimsi Kooli ujulas valla Eraldi sportlikuma ujujapere meistrivõistlused ujumi- tiitlit küll välja ei antud, kuid ses. Osalejaid eri vanuse- kui sellise peaks nimetama, siis klassides oli kokku umbes perekond Sepp Haabneemest sada. Osaleda võisid kõik, on selle igati õigustatult välja kel omandatud vähe- teeninud, sest valla meistrivõist- malt üks ujumisstiil ja lustel oli nende 5-liikmelisest kel mingigi seos vallaga perekonnast esindatud tervelt 4 kas kooli, klubi, kodu või (ema Kristiina Sepp, isa Aivo töökoha kaudu. Sepp, pojad Kristian Ruudi ja Konrad Aleksander Sepp) ja Esimesed ootusärevad startijad seda igati väärikalt, saavutades olid kohal juba enne kohtunik- erinevaid poodiumikohti noo- ke ja viimased lahkusid alles rimast vanuseklassist kuni see- hilisõhtul, kuid pika päeva lõ- Noorim osaleja, 6-aastane Kiira niorideni välja. puks said siiski kõik alad uju- Pashkov ujus 50 m delfiini. Võistluste noorim osaleja oli tud ja meistritiitlid jagatud. 2010. aastal sündinud hetkel veel Kell 14 alustasid kuni 10- tu: 50 m liblik- ning 100 m va- 6- aastane Kiira Pashkov ja va- aastased ujujad. Ujuda sai 50 m ba-, selili-, rinnuli- ja komp- nim 1942. aastal sündinud Vaa- vabalt, 50 m selili, 50 m rinnu- leksujumises. Kõige konkurent- bo Annus, kes saab tänavu 75- li ja 50 m liblikat. Vahelduva sitihedamaks osutus aga mees- aastaseks. eduga jagasid omavahel esi- Vanuseklass N17 valmis olla! Stardivad Jonna Kivi ja Kirke Allas. Fotod Bruno Nopponen ja Veeklubi te M40 vanuseklass, kus üle Kindlasti on aga iga võist- kohti Viimsi Veeklubi noored ühe võidu oli raske püüda. Nii lus ka omaette pidupäev klu- hülged. Monika Meier viis ko- jagamisele mitme sportlase va- tunnistati 100 m vabaujumise bide treeneritele ja juhendaja- ju 3 alavõitu 50 m vabaujumi- hel. 50 m vabaujumises oli kii- kiireimaks Aleksandr Krõlov, tele, kes näevad oma õpilastes ses, 50 m selili- ja 50 m rinnu- reim Martin Meier, 50 m rinnu- 100 m rinnuli parimaks Kau- arengut. Täname kõikide meda- liujumises. Sama edukas oli pois- li ja 50 m selili läbis võidukalt po Meier, 100 m seliliujumise lite ja tiitlite eest ka valla teene- test Dmitry Pashkov, kel samuti Jorven Bruno Nopponen, 50 m liidriks Rein Salumaa, 100 m kaid ujumistreenereid Maie Mu- teenitult 3 alavõitu taskus, seda liblik- ja 100 m kompleksuju- kompleksi südikaimaks Peeter rashevat, Urma-Tiit Reiterit ja siis 50 m vabalt-, selili- ja lib- mises sai võidu Mirco Marcel Lõoke ja 50 m delfiiniujumises Bruno Nopponeni Viimsi Vee- likujumise distantsidel. Neile Nõmm. Kõik noormehed tree- püüdmatuks Rein Hünerson. klubist, samuti Enn Lepikut ja kahele lisaks said nooremas va- nivad Viimsi Veeklubis. Viimsi vald peab ikka uhke Krista Aller-Lönnqvisti ujumis- nuserühmas kuldse medali kae- Naisjuuniorite klassis N17 olema, et tal nii palju hea ter- klubist SPA Viimsi Tervis ja pal- la Patrik Tobias Pindmaa 50 m säras 3 korral Jonna Kivi, tee- vise ja sportliku vormi juures jusid teisi abitreenereid ja ju- rinnulujumises ning Karolin Kir- nides kulla vastavalt 100 m se- keskeas mehi on võtta. hendajaid, kes on aidanud lap- bits 50 m liblikujumises. lili-, 100 m rinnuliujumises ning Vanematest härradest M65 si ja noori nende sportlastee 100 m kompleksis. Kirke Allas klassis oli võistlustel esindatud kujunemisel. Aitäh teile ja pal- Noored ja vanad oli parim 50 m liblikujumises Kohtunikud töös. Peakohtunik Bruno Nopponen koos poja 4 meest, kes igaüks saavutas või- ju õnne kõikidele võitjatele! Kell 16 alustas keskmine va- ja 100 m vabaujumises. Mõle- Aleksander Nopponeniga. du omal favoriitalal. Nii läks Võistluste korralduse eest nuseklass, kuhu kuulusid kuni mad tüdrukud esindavad Viim- 100 m kompleksujumise ja 50 võttis vastutuse Viimsi Veeklu- 13- ja kuni 17-aastased neiud si Veeklubi. Meesjuunioride klas- Kell 18 olid ujulasse kogu- distantsi absoluutse võidu võt- m liblikujumise võit Lembit La- bi koostöös Viimsi valla esin- ja noormehed. N13 vanuseklas- sis M17 aitas medalikaalu tasa- nenud valla ujumise raskekahur- tis aga selle ala Eesti paremik- hele U-klubist, 50 m rinnuli kuld dajatega. Medalid pani kaela ja si esikohad jagunesid taas Viim- kaalustada ujumisklubi SPA vägi ja seeniorid. Põhiklassi ab- ku kuuluv Filipp Provorkov. Aksel Luigele (U-klubi), 50 m kätt surus valla kultuuritöö koor- si Veeklubi noorsportlaste va- Viimsi Tervis esindaja Rene Ron soluutne võitmatu oli 4 ala või- Mehed esindavad Viimsi Vee- vabaujumise tiitel Vaabo An- dinaator Ott Kask. hel. Rahel Jaansoo sai pärjatud Vest, kes auga teenitult ladus tas- duga Eesti ujumiskoondislane klubi. nusele ja 50 m seliliujumise sä- Täname kõiki osalemise kõigi viie ala nooremate neidu- kusse 4 kirkamat medalit, jää- Armin Evert Lelle, kelle nimel Seenioridest oli üliedukas ravaim medal Martin Kadaku- eest! Tulemuste ja galeriiga saab de valla meistritiitliga. Noor- des vaid ühel alal alla temast on nüüdsest valla meistritiitlid N35 vanuseklassis startinud le. Daamidest oli esindatud klas- lähemalt tutvuda www.veeklu- meeste klassis M13 küll ühtegi paar aastat nooremale Viimsi 100 m krooli, 100 m selili, 100 Kristiina Arusoo, kel õnnestus sis N65 vaid Milvi Vaiksaar, kes bi.ee. nii ülekaalukat liidrit ei leidu- Veeklubi ujujale Rihard Viher- m kompleksi ja 50 m libliku- Meisterujumise U-klubi esin- sai ühtlasi ka selle vanuseklas- Janika Tüür nud, võidud läksid sõbralikult puule. jumise distantsil. 100 m rinnuli dajana koju viia lausa 5 alavõi- si võidu 50 m krooliujumises. Veeklubi.ee KK Viimsi/Kesklinna KK kindlustas koha kodusel finaalturniiril KK Viimsi/Kesklinna KK sujub. Nii oligi. Mäng oli när- võttis Saku II Liiga vee- viline ja rabe, eriti rünnaku osas. randfinaalseerias roh- Seda enam teeb heameelt, et kearvulise kodupubliku näitasime tahtejõudu ja sisu kait- toel kindla 77:61 mängu ses ning sammusime jõuga vee- ja sellega ka 2:1 seeria randfinaalist edasi. Nüüd tuleb võidu Roofix/Põlva üle, maksimaalselt hästi valmistu- millega meeskond kind- da kodus toimuvaks F4-turnii- lustas pääsu 7.–8. aprillil riks. F4 formaadis sõltub kõik meeskonna kodusaalis, ühest mängust ehk meil täpselt Viimsi Koolis toimuvale sama suured võimalused nii see finaalturniirile. liiga võita kui ka neljandaks jää- da. Neid võimalusi saab muidu- Seeria kulges põnevalt, kus kõi- gi aidata meie kasuks pöörata kides mängudes kuulus võit ko- Viimsi rahvas, kes meid toeta- dumeeskonnale, vastavalt Viim- Saku II Liiga vahegurpiturniiri parim Kristjan Evart ja EKL president ma tuleb. Usun, et neid inimesi sis KK 97:66 ja 77:61 ning Põl- Jaak Salumets. Foto Korvpalliklubi Viimsi on veelgi enam kui veerandfi- vas 85:72. Seega tuleb saavu- naalides ja koos loome 7. ja 8. tatud tulemuse üheks aluseks et veerandfinaal meie kasuks kas jätkad finaalturniiril või pa- aprillil kodusaalis Viimsis to- pidada edukalt läbitud nii ala- kaldus. Sellised mängud ei ole kid kotid ja lõpetad hooaja ning reda korvpallipeo.” kui ka vahegrupiturniire, mille kunagi lihtsad, sest otsustavad, on raske loota, kõik ideaalselt Väike samm taas tehtud ehk KK Viimsi/Kesklinna KK lõpe- veerandfinaalseeria on läbitud tas tabeli kõrgeimal real, mis ning meeskond hakkab valmis- tagas ka parima asetuse edasi- TULE KAASA ELAMA! tuma finaalideks. Samuti val- KK Viimsi/Kesklinna KK tulevaste kodumängude ajad Viim- lisab turniirile veelgi klassi, ener- seks. si Kooli spordihoones: mistub ja ootab kogu klubi nüüd des külastas meie kodumänge Meeskonna kapten, vahe- n Saku II Liiga finaalturniir 7.–8. aprillil: poolfinaal 7. aprill kell põnevusega kodust finaalturnii- giat ja emotsioone. Eesmärgid keskmiselt 150 inimest, siis fi- grupiturniiri parimaks nimeta- 20.00 – KK Viimsi/Kesklinna KK vs BC Viljandi; kohamäng 8. ap- ri, mis kindlasti on suur korv- on kõrged nii sportlikus kui ka naalturniirile ootame kaks kor- tud Kristjan Evart võttis play- rill sõltuvalt poolfinaali tulemusest, kell 13.00 või 15.30. pallipidu ja Viimsi aasta spordi- võistluste korralduslikus tase- da rohkem rahvast. off seeria kokku: “On hea meel, hetk. Kodumeeskonna osavõtt mes. Kui juba veerandfinaali- Tanel Einaste 14 7. aprill 2017 VIIMSI TEATAJA SPORT Viimsi Tigers Gymi edu Lääne- ja Ida-Virumaal “Tiiger” Maikel Astur võistles 18. märtsil Rakveres professionaa- lsel kikkpoksivõistlusel Yakuza Fight 3.

Profivõistlus oli toonud Rak- vere spordihalli ligi 1500-pea- lise publiku. Eesti meeste vas- tasteks olid võistlejad Lätist, Leedust, Itaaliast ja Venemaalt. Meie “tiigri” vastaseks oli Läti profivõitleja Aleksei Korobko, mehed võistlesid kehakaalus ku- ni 75 kg raundidega 3x3 minu- tit. Maikel Astur oli matšiks tu- gevalt ette valmistunud, tree- nides mitu korda päevas ko- dusaalis Viimsi Tigers Gymis. Tugevad treeningud tasusid end ära ja Astur nokautis oma vas- Maikel Astur pärast vastase nokauteerimist. Foto erakogu tase juba esimeses raundis, saa- des publiku suure aplausi ja poo- kuni 75 kg, mis on tavapärasest võitlusesse asudes võitis Uus- kõiki oma koostööpartnereid, lehoiu osaliseks. “Tiiger” As- kaalukategooriast üks klass kõr- talu matši, võites Sillamäel toi- sponsoreid ja toetajad tänu kel- Tulevased maadlusässad Kelvingi uues maadlustoas. turi profirekord on nüüd nel- gem (Uustalu tavavõistluskaal munud Juri Kudrjšovi memo- lele võistlusteks ettevalmistus Foto Aime Estna jast matšist kolm võitu ja üks on 71 kg). Esimese matši Keila riaal poksiturniiril kuldmedali ja osalemine võimalikuks sai. viik. poksiklubi sportlase vastu või- ja esikoha kaalukategoorias ku- Meie “tiigrite” järgmised Avati Kelvingi maadlustuba “Tiiger” Andi Uustalu võist- tis Uustalu II raundis tehnilise ni 75 kg. Andi Uustalu treenib võistlused on 15. aprillil, kui Kelvingi külakeskuses avati 22. märtsil maadlustuba. les 18.–19. märtsil edukalt Sil- nokaudiga ning pääses edasi poksi Viimsi Tigers Gymi pok- toimuvad Eesti meistrivõistlu- Kelvingi maadlustoas treenib noori kauaaegne Eesti maad- lamäel toimunud Juri Kudrjšo- järgmisel päeval toimuvasse fi- sitreener Jevgeni Ovsjanniko- sed kikkpoksis 2017 Rakveres. luskoondise peatreener Henn Põlluste klubi Korrus3 kaasabil. vi memoriaal poksiturniiril. An- naali. Enesekindlalt finaalmat- vi juhendamisel. Ivo Pukk di Uustalu võistles kehakaalus ši minnes ja tugevalt vastasega Viimsi Tigers Gym tänab Viimsi Tigers Gym

Spordist tulekul n 7.–8. aprillil toimub Viimsi Kooli spordikesku- n 26. aprillil kell 19 toimub Viimsi staadionil jalg- limäng, kus võistlevad Viimsi JK II ja JK Tabasalu. pallimäng, kus võistlevad Viimsi JK II ja Türi Gan- ses meeste II liiga 4 parima võistkonna finaaltur- palli esiliiga mäng, kus võistlevad Viimsi JK ja Kei- n 7. mail kell 16 toimub Viimsi staadionil jalg- vix JK. niir (Final Four). la JK. palli esiliiga mäng, kus võistlevad Viimsi JK ja Tar- n 3. juunil toimub traditsiooniline Viimsi Ratta- n 9. aprillil kell 19 toimub Viimsi staadionil jalg- n 29. aprill kell 11.00–13.30 toimub Viimsi Koo- tu JK Tammeka U21. retk. Korraldab Viimsi vallavalitsus. palli esiliiga mäng, kus võistlevad Viimsi JK ja Nõm- li hoovis Viimsi valla kepikõnni päev koos kooli- n 9. mai kell 18.30–20.00 toimub orienteerumi- n 3. juunil kell 13 toimub Viimsi staadionil jalg- me Kalju FC U21. tusega. Korraldavad Viimsi vallavalitsus ja Viimsi se algõpe. Korraldavad Viimsi vallavalitsus ja Viimsi palli esiliiga mäng, kus võistlevad Viimsi JK ja n 12. aprill kell 19 toimub Viimsi staadionil jalg- Sport MTÜ. Kepikõnni päeva on osaliselt rahasta- Sport MTÜ. Raasiku FC Joker. pallimäng, kus võistlevad Viimsi JK II ja Tallinna FC tud “Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ n 11. mail kell 14 toimub Viimsi staadionil hea- n 4. juuni kell 12 toimub Viimsi staadionil jalg- Flora U19. vahenditest. Kohapeal on võimalik kepikõnnikep- tegevuslik teatejooks, kuhu on oodatud kõik Viimsi pallimäng, kus võistlevad Viimsi JK II ja Pärnu JK n 19. aprillil kell 19 toimub Viimsi staadionil jalg- pe laenutada ja osta. valla koolide 5.–9. klassi õpilased. Registreeri oma Vaprus II. palli esiliiga mäng, kus võistlevad Viimsi JK ja Nõm- n 1. mai kell 15 toimub Viimsi staadionil jalgpal- meeskond hiljemalt 24. aprillil e-posti aadressil n 18. juuni kell 16 toimub Viimsi staadionil jalg- me JK Tallinna Kalev U21. limäng, kus võistlevad Viimsi JK II ja SK Imavere [email protected]. Tule ise ja võta sõber kaasa! Li- palli esiliiga mäng, kus võistlevad Viimsi JK ja n 23. aprill kell 12 toimub Viimsi staadionil jalg- Forss. sainfo www.teatejooks.ee. Kohtla-Järve JK Järve. pallimäng, kus võistlevad Viimsi JK II ja Saue JK Laagri. n 6. mai kell 14 toimub Viimsi staadionil jalgpal- n 21. mai kell 14 toimub Viimsi staadionil jalg- VIIMSI TEATAJA 7. aprill 2017 15 SISUTURUNDUS Delicato üllatab uue põneva menüüga

Oluline on värskus – kõik toidud valmistatakse värskest toorainest, need on kerged ja tervislikud.

Kindlat lemmikut ei olegi, Mida Delicato uuest menüüst kuna igast toorainest saab val- leida võib? mistada midagi uut ja huvita- Oleme teinud menüü va- vat. rieeruvaks, pakkudes klientide- le nii klassikuid kui ka põneva- Kuidas valmis Delicato uus maid valikuid. Tööpäeviti on menüü? menüüs alati päevasupp ja -pea- Menüü valmis paari päeva- roog, aga need, kellel rohkem Delicato uus peakokk Alexander Ott üllatab kliente sel kevadel uute maitsetega. Fotod Delicato ga ning suurem osa roogasid on aega, saavad nautida midagi valitud Delicatos olemasoleva- maitsvat meie uuest menüüst Juba aastaid viimsilasi Juba lapsepõlves kokkamispi- Minu huvi toidumaailma Kodus üllatasin tihti külali- te toorainete järgi. Osa toorai- – näiteks värskeid salateid, aga oma hõrgutistega võlunud siku külge saanud Alexander vastu tekkis juba siis, kui olin si enda tehtud roogadega. Lap- neid on pärit Eesti väiketoot- ka risottosid ja pastaroogasid. kohvik Delicato üllatab tunnistab, et kuigi Delicatos on umbes 5–6-aastane ning jälgi- sena oli kujutlusvõime ja tahe jatelt ning teine osa Itaaliast, maitsvate uudistega – palju uut, siis kõige olulisemaks sin oma vanaema küpsetamas suur ning mind innustati alati need suunad kajastuvad ka me- Milline on su enda lemmik- nende köögis toimetab on olnud ning jääb alati kvali- ja süüa tegemas. Tema köögis köögis katsetama. Ja ühel het- nüüs leiduvates toitudes. Olu- roog uuest menüüst? märtsikuust peakokana teet ja maitseelamus. toimetamine ja valminud roo- kel läksingi kokandust õppima. line on värskus – kõik toidud Kindlat lemmikut polegi, Alexander Ott ning menüü gade lõhnad on mul siiani mä- valmistatakse värskest toorai- sõltub tujust, ilmast ja paljust on täienenud põnevate Alexander, kuidas sai alguse lusse talletunud. Sealt saigi mi- Milliseid toite sulle eelkõige nest, need on kerged ja tervis- muust. maitseelamustega. sinu kulinaarne teekond? nu huvi alguse ning jäi püsima. valmistada meeldib? likud. Helen Saluveer 16 7. aprill 2017 VIIMSI TEATAJA KUULUTUSED & töö

REAKUULUTUSED

TEENUS n Lammutus- ja koristustööd koos äraveoga, koli- n Haljastustööd, aia ja terrassi ehitus, puhastustee- misteenus, tänavakivide paigaldus. Kontakt: tel 554 nused, Siberi lehisest terrassi laudade müük. Rohu- 0865, [email protected], www.lagleehitus.eu. neeme tee 1, Haljastus Plus OÜ. www.haljastus- n Liiva, killustiku ja multiliftauto veoteenused, kon- plus.ee, [email protected], tel 503 0019. teineri rent, vee- ja kanalisatsiooni sise- ja välis- n Tuleohutusaudit. Küttesüsteemi ekspertiis. Kasu- tööd, traktoritööd. Tel 507 4178. tusload. Tulipunane OÜ. Tel 620 0542, info@tulipu- n Viljapuude ja hekkide lõikus. Tel 5663 0024. nane.ee, www.tulipunane.ee. n Pottsepatööd. Uute küttekehade ehitus ja vanade n Lõikan õunapuid jt viljapuid. Aednik Riho Sepp, remont. Korstnaotsade vahetus eramajadel. 9-aas- tel 515 4027. tane töökogemus ja kutsetunnistus. Tel 5690 3327. n Tänavakivi, munakivi, paekivi. Paigaldus ja müük. n KJ aiatehnika, Rohuneeme tee 1. Kõik aiatehnika Aedade ehitus. Haljastus. Tegeleme tänavakivide ja hooldus- ja remonttööd kuni 22. aprillini –20%. www. munakivide paigaldusega, puit- ja võrkaedade ehi- kje.ee, [email protected], tel 680 1688. tusega ning haljastusega. 14-aastane kogemus an- tud valdkonnas. E-post [email protected], MÜÜK www.kivivennad.ee, tel 551 9855. n Puitbrikett 140 €/960 kg, pellet premium 175 €/ n Vilunud kodukoristaja teeb hoolduskoristust, suur- 960 kg, lepp ja kask kotis, kivisüsi. Laost müük pa- puhastust ja peseb aknaid. Hinnad soodsad. Tel 5677 ki kaupa: pellet 2,70 €/15 kg, puitbrikett 1,40 €/ 0103. 10 kg. Tel 5692 4924, 637 9411, www.leilibrikett.ee. n Paigaldame tänava- ja äärekive, ehitame puit- ja n Küttepuude müük. Hall lepp al 35 €, sanglepp al võrkaedasid, haljastustööd. Tel 5599 8657, e-post 37 €, kask al 40 €, saar al 42 €, metsakuiv okas- [email protected]. puu al 35 €. Mõõdud vastavalt soovile. Kuiv puu. n Vee ja kanalisatsiooni paigaldustööd teie kinnis- Kask, haab 50 cm 45 €/rm. Lääne saemees OÜ. Tel tul ning liitumine valla veevärgiga. Majasisesed san- 5697 5216. tööd, veemõõdu sõlmede väljaehitamine. Keevitus- n Muld, liiv, killustik, kruus, freesasfalt + transport. tööd, aiateede kivitamine, kaevetööd. Septikute ja Tel 5395 3788. mahutite paigaldus. Teostusjoonise ja projekti telli- n Müüa loomasõnnikut 7 t/150 €, 15 t/220 €, mul- mine. Tel 5656 7690, Enno. da, liiva ja killustikku. Tel 5697 1079, e-post talu- n Väikeveod kuni 2,5 t. Kohaleveoga liiv, muld, kil- [email protected]. lustik, sõnnik, turvas, asfaldipuru, betoon. Tel 509 n Küttepuud. Müüa saetud ja lõhutud küttepuud 2936. pikkusega 30–60 cm. Hind al 33 €/rm. Kojuvedu. n Teen hekkide hoolduslõikust, saetöö aias. Tel 5554 Tel 522 7345, e-post [email protected]. 7291. n Müüa lõhutud lepa (märg) ja kuuse (kuiv) küt- n Tänavakivi paigaldus. Sillutisekivide ja äärekivide tepuid. Hind 35 €/rm (minimaalne kohaletoomise paigaldus Tallinnas ja Harjumaal. Kogemus 10 a, kva- kogus 2 ruumi). Pakkuda ka võrkkotis pakendatud liteetne lõpptulemus! Tel 525 5851, www.ormikivi.ee, puid. Vedu tasuta! Tel 5373 0082. [email protected]. n Aia, värava, tõstukse ja automaatika lahendused n Viljapuude ja hekkide hoolduslõikus. Soodsad hin- parima hinnaga Eestis. Liugvärava komplekt kuni nad! Tel 5626 3857. 4,5 m avale 1495 eurot. Tiibvärava komplekt kuni 4 m n Antiikkrohv, kindakrohv. Tel 5897 9293, Janek. FB avale 1150 eurot. Tõstuks 2,5 x 2 m 450 eurot. www. Antiikkrohv, [email protected]. koduvärav.ee, tel 5895 8809, info@koduvärav.ee. n Viljapuude, ilupuude ja põõsaste lõikamine, hek- n Müüa pitbullterjeri kutsikad (4 kuud, Euroopa pass, kide pügamine, haljastustööd. Pikaajalised kogemu- meditsiiniline ja psüühiline kontroll tehtud) Muu- sed, kvaliteetne töö. Tel 5564 7029. gal. Tel 5378 7804. n Teostame viljapuude ja hekkide lõikustöid. Pika- n Liuguksed ja garderoobid. Hinnad soodsad, ga- Randvere Kooli sõbralik pere kutsub ajaline töökogemus. Info tel 521 6037. rantii. Tel 502 9075. 2017/18. õppeaastaks oma meeskonda: n Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. n Liiv, killustik, graniitkillustik, freesasfalt, sõelutud Tel 5352 9476, e-post [email protected]. põllumuld, haljastusmuld, täitemuld jm puisteveod • logopeedi n Vanaraua ja kodumasinate äravedu: torud, vink- hea manööverdusvõimega soodsal väikekalluril ku- lid, aiapostid, võrk, pesumasinad, pliidid, vannid, ni 6 tonni. Tel 525 2632. • klassiõpetajat 4. klassile kraanid, mahutid, masinad, seadmed, kaablid, moo- torid jne. Õuest, garaažist tasuta, korterist 10 €. Külm- TÖÖ • haridusliku erivajadusega õpilaste kapid, telerid 10 €. Tel 5550 5017. n Pakume tööd Miiduranna sadama kontoriruumide klassiõpetajat 4. klassile n Osutan veoteenust, kolimised ja väiksemad veod koristajale (E–R). Info tööpäeviti kell 10–16. Tel 504 BOXER-iga Peugeot 2 tonni. Tel 5660 0585, Sulev 6445. • eripedagoogi, haridusliku erivajadu- Paas. n Raamatupidaja otsib lisatööd. Korraldan kogu raa- sega õpilaste õppe koordineerijat n Kogenud puuhooldajad teostavad ohtlike puude matupidamise algdokumendist aastaaruandeni, prog- Kandideerimisavalduse koos elulookirjelduse ja raiet ja puude hoolduslõikust. Soodsad hinnad. Tel ramm MeritAktiva. Uuele kliendile esimene kuu ta- kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopiaga palume 522 0321, www.arbormen.ee. suta! Tel 5559 5520. saata hiljemalt 20. aprilliks e-posti aadressil leelo@ n Korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ohtlike puu- n Kardinasalong pakub tööd õmblejale. Tel 5647 8891, randverekool.edu.ee. de/okste langetamine. E-post igor@inkteenused. [email protected]. ee, tel 5348 7318. n Tasuta tulehakatis 5 võrku kaasa, soovi korral. OST JA MUU Müüa kütte- ja kaminapuud, lahtiselt, 40 l/60 l võr- n Üürile anda 1-toaline korter Haabneemes. Tel 552 gus, klotsid ja tulehakatis 40 l võrgus ja lehtpuu sae- 1731. puru kotis. Tel 501 8594, kaminapuu.ee. n Ostan garaažiboksi Viimsis, hind kuni 5000 eurot. n Elukutseline õmbleja (üle 40 aasta kogemust) teeb Tel 5626 0878, Eero. Viimsis, Aiandi teel parandus- ja õmblustöid. Teave n Ostan teie kasutusena jäänud sõiduauto, võib olla kell 9-19 tel 5625 1195, Tiiu. ka vene auto ja remonti vajav. Tel 5629 8239. n Ohtlike puude eemaldamine, võsa lõikus. Tööta- n Ostan sõidukõlbliku auto. Pakkuda võib ka remon- me 7 päeva nädalas. Tel 5623 0373, Randy. Helista ti vajavat või seisma jäänud autot, samuti vana- julgelt ja leiame lahenduse! rauaks muutunud autosid. Kuulutus ei vanane. Tel n Katuste süvapesu ja värvimine. Veerennide pu- 5457 5055. hastus ja akende pesu. Täpsem info tel 5638 8994, n Ostan kasutatud raamatuid, trükiseid ja post- e-post [email protected], Uve. kaarte. Lisaks pakuvad huvi mündid, paberrahad, n Litsentseeritud korstnapühkija pakub teenust. Ak- märgid, medalid ja ordenid. Pakkuda võib kõiki kol- ti väljastamine kindlustusseltside jaoks. Tellimine lektsioneeritavaid esemeid. Lisainfo tel 5399 6098, tel 5877 1665 või [email protected]. Rene. n Korstnapühkija ja Pottsepp OÜ teostab korstna- n Ostan EW- ja ENSV-aegseid rinnamärke (ka Nor- pühkija ja pottsepa litsentseeritud teenuseid Viim- ma märgid), vanu postkaarte ja fotosid, vanaraha, sis ja Meriväljal. Korstnapühkija akti väljastamine vanu dokumente ja trükiseid ning muid kollekt- Päästeameti ja kindlustusseltside jaoks. Küttekolle- sioneerimise esemeid. Tel 602 0906 ja 501 1628, te ehitus ja remont. Tel 5690 0686, korsten.korda@ Tim. gmail.com. VIIMSI TEATAJA 7. aprill 2017 17 REKLAAM

Katuste süvapesu ja värvimine. Kevadine akende Veerennide pesemine proffidelt! puhastus ja akende Hinnad soodsad ja töö kiire! pesu. www.eldola.ee Täpsem info: [email protected] tel 5638 8994, tel 5255 146 e-post: kpe.kpe@ mail.ee, Uve. Küsi julgelt!

Laias valikus ja soodsa Evedel hinnaga madratsid ja Lastehoid voodid (erimõõtudes Viimsis tellimise võimalus). E–R 8–21.00 Soodsalt uued naiste- ja L, P kokkuleppel lasteriided, jalatsid, ehted – otse USAst. Vajalik eelregistree- Poes rimine proovipäevale [email protected]. “Riietering” Rohkem infot: Viimsis, Randvere 6, www.evedel.ee II korrusel.

MÜÜA MEREVAATEGA MAJA ROHUNEEME POOLSAAREL TUPIKTÄNAVAS! HIND 594 000 € KONTAKT: Margit Alloja +372 5615 9661 [email protected] Reklaami Viimsi Teatajas

TERRASSIDE [email protected] KIRBU- EHITUS TURG Kontakt: 6. mail k 10–14 [email protected] Pirita Vaba Aja Tel 5333 3381, Keskuses 5151 935 18 7. aprill 2017 VIIMSI TEATAJA REKLAAM VIIMSI TEATAJA 7. aprill 2017 19 REKLAAM 20 7. aprill 2017 VIIMSI TEATAJA REKLAAM