Head kooliteed >> loe lk 10

Tiraazv 9320 nr 15 (437) 26. august 2016

Pranglil meenutati 75 aasta Isamaaline piknikupäev tagust Eestiranna hukku mõisapargis. Loe lk 4 Viimsi jäätmejaam Alates 1. septembrist on Viimsi valla jäätmejaam avatud uutel aegadel ning võimaldab vastu võtta senisest enam jäätmeid. 1. septembrist suureneb jäätmejaama territoorium, mis võimaldab vastu võtta rohkem jäätmeid. Paigaldatakse ka uued mahutid taaskasutusse suunatavate pa- kendite, tekstiilijäätmete ja bioloogiliselt mittelagunevate aia- ja haljastusjäätmete Aitäh kõigile, kes mälestussündmusest osa võtsid. Fotod Viimsi vallavalitsus vastuvõtmiseks. Uued lahtioleku ajad: N, R, L, P, E kell 10.00–18.00. T ja K on jäätmejaam suletud!

Tammneeme, Leppneeme, Pringi ja Muuga külade üld- koosolekud küla- vanemate valimiseks Hetkeks peatatud aeg Eestiranna hukkunute Mälestusmärk Eestirannal hukkunutele. Vaade mälestusmärgi juurest Eestiranna karile Uute külavanemate valimisteks toimu- ühishaual. sõitmise kohale. vad külade üldkoosolekud järgnevalt: n 13. septembril Leppneeme küla üldkoos- 24. augustil möödus 75 aas- Eestiranna lugu “Olid ka piiritust täis ämbrid Vello Mäss täpsustas ka, et Eesti- olek Leppneeme lasteaias algusega kell tat auriku Eestirand pardal “Eestiranna hukk on nii Prang- kopsikutega. Iga mees, kes tuli, võis randa ei uputatud, vaid ta seisis ran- 18.30; olnud Eesti meeste mehisest li, Viimsi valla kui ka kogu Eesti sealt võtta nii palju kui tahtis. Ämb- na lähedal kuni 1946. aastani, mil n 14. septembril Pringi küla üldkoosolek vastuhakust Nõukogude rahva lugu kangelaslikkusest ja rid täideti piiritusega laeval olnud laev pukseeriti Tallinna Kopli lah- Püünsi Koolis (aulas) algusega kell 19.00; võimule ning toonase Eesti vaprusest ning usust oma riiki,” varudest. Üks mees oli taara puu- te ja lammutati vanarauaks. Ette- n 17. septembril küla üldkoos- suurima aurulaeva hukust ütles Viimsi valla kultuuri- ja ha- dumisel piirituse otse paadi põhja kannete lõpuks vaadati Soome riigi- olek külaplatsil (ajaloolisel sadama-alal) al- II maailmasõja algusaastatel. ridusvaldkonna abivallavanem Jan valanud, kuid tõrv hakkas lahus- televisiooni finantseerimisel valmi- gusega kell 15.00; Trei Eestiranna mälestusmärgi juu- tuma ja kui ta randa jõudis, olid nud ajaloodokumentaali “Põrgu Soo- n 1. oktoobril Muuga küla üldkoosolek Rand- 1910. aastal Šotimaal Dumbartonis res. “Tänu Eesti meremeeste julgu- paadilauad valged. Need lood pani me lahel“. Filmis saavad teiste hul- oja tee 14 (Kabelikivi parkla) algusega kell ehitatud aurik Eestirand oli aastatel sele, otsustavusele ning saa- kirja Karin Veskaru, kes oli 1947. gas sõna ajaloolased Vello Mäss, 12.00. 1932–1939 Eesti suurim laev. Alg- re kaluriperedele, kes hädas olnu- aastal kooliõpetajaks tulnud Ves- Mati Õun ning Mart Laar. Päevakord: 1. Külavanema aruanne teh- selt oli pea Oleviste torni pikkune tele appi ruttasid, pääses üle mit- karu naine. Isegi veel siis oli ter- Vello Mäss meenutas, kuidas tud töödest; 2. külavanema valimine; 3. koh- aurulaev kasutusel kalandusekspe- me tuhande mehe tagasi oma pere- ve saar Eestiranna piiritust täis,” dokfilmi “Põrgu Soome lahel” stse- tumine kommunaalameti juhataja Alar Mikuga. ditsioonideks ja heeringapüügiks. de juurde. Sellised ajaloolised näi- täiendas Maivi Kärginen. narist ja tegevrežissöör Juha-Matti Külavanema kandidaadiks võib olla Teise maailmasõja ajal määrati Ees- ted eestlaste ühtsusest, kindlast usust Riigikogu liige ja Juminda pool- Martikainen 2005. aasta kevadel fil- antud küla täisealine isik. Kandidaadid re- tirand aga konvoisse, mis 1941. aas- vabadusse ja oma riiki on suur väär- saare seltsi juhatuse liige Artur Talvik migrupi eesotsas laeva Mare par- gistreeritakse Viimsi vallavalitsuses hilje- tal transportis Nõukogude armees- tus. Meie kõigi kohus on neid lu- rääkis, kuidas sõjaeelses Eestis sa- dal endisel Juminda miiniväljal ja malt 1 nädal enne valimiste toimumist. Kan- se mobiliseerituid Kroonlinna. gusid meeles hoida ning ka järel- lapiiritusveo raha eest merelaevan- Prangli saarel mitmeid päevi töötas. didaadil esitada kirjalik nõusolek. 17. augustil 75 aastat tagasi asus tulevatele põlvedele edasi rääkida.” dus käima pandi. Meremuuseumi uurimislaev Mare Külavanema täpsemad õigused ja ko- laevale u 3500 (mõningate allika- Mälestusüritusel Prangli rah- aitas tookord filmi jaoks laevavrak- hustused on sätestatud Viimsi valla põhi- määruse 4. peatüki 1. jaos §-des 61-66. te kohaselt isegi 5000) mobilisat- vamajas kuulati teemakohaseid Laevahukud ja vrakid ke otsida. Külavanema valimised viiakse läbi Viim- sioonikäsu saanud eestlast, nende ettekandeid. Rannarahva muuseu- Eesti Meremuuseumi teadur ja all- Põrgu Soome lahel leidis aset si valla põhimääruse § 66 ja § 68 sätteid mi teadurid Külvi Kuusk ja Maivi 1941. aasta suve teises pooles, kui hulgas ka 40 kõrgemat ohvitseri. veearheoloog Vello Mäss leidis uue arvestades. 24. augustil ründasid laeva Keri Kärginen rääkisid, millise nurga huvitava aspekti Eestiranna teema kommunistide jalgealune okupee- Valimistel saavad hääletada rahvastiku- saare juures Saksa õhujõudude len- alt saare ajalugu ja eluolu avab käsitlemiseks – “Laevavrakid Tal- ritud Eestis muutus tuliseks. Saksa registri andmetel antud külas elavad vähe- nukid. Auriku kapten Boris Nelke sügisel ilmuv Prangli raamat. Nad linn – Helsingi liinil”. vägede pealetungi eel, 28. augustil malt 18-aastased isikud. Hääletamisel osa- juhtis kahest pommitabamusest lek- tõid välja huvitavamad avastused “Eesti Meremuuseum alustas up- võttis Tallinnast suuna Kroonlinna lemiseks peab kaasas olema isikut tõendav kiva laeva mobiliseerijate korral- ja põnevamad perioodid saare elus, punud laevade otsimist 1978. aas- poole vähemalt paarisajast alusest dokument. Volituste alusel teiste isikute dusi eirates Prangli saare läheduses jutustades muinasaegsetest leidu- tal, praeguseks oleme sellega tege- koosnev Nõukogude laevastik. Eva- eest hääletada ei saa! madalikule. Pommitamise käigus dest, oma saarerahvast kaitsvast val- lenud 38 aastat. Selle aja jooksul kueeritute hulgas oli suur osa pu- Viimsi vallavalitsus sai surma 44 inimest, pääsemisloo- lavalitsusest, kolhoosiaja algusest on vrakiregistrisse kantud u 1000 naametnikke ja nende lähedasi. Tüü- tuses merre hüpanutest hukkus veel Pranglis. Oma juttu illustreerisid objekti. Esimene reis viis meid Hiiu- nel merel liikuvat nelja konvoisse mitusada meest. Pea kolm tuhat nad uurimistöö käigus kogunenud maale, aga me ei teadnud siis, et koondatud laevastikku ootas aga meest aga jõudsid Pranglile, kus ko- fotomaterjaliga. siinsamas lähedal Tallinna lahe lae- Juminda poolsaare juures ees ka- lonel Arved Engmanni juhtimisel Lood Eestirannast elavad täna- vateel leidub palju huvitavaid vrakke tastroof. Laevadel tuli läbida hiig- Uus perearsti nimistu haarati Punaarmeelt võim ning hei- seni Prangli rahva suus. Üks nen- – ajaloolisi purjelaevu, allveelae- laslik miiniväli, mille sakslased ja Terviseameti otsusega kinnitati alates sati sinimustvalge. Mõni aeg hiljem dest pajatab, et laeval olnud palju vu jm,” sõnas Mäss. Ta andis oma soomlased olid Keri ning Mohni 1. novembrist 2016 nimistu N0837 pe- jõudsid pääsenud tagasi mandrile. piiritust, mida mehed usinast maa- ettekandes ülevaate kümnest lae- saare vahele merre pannud. Mere- rearstiks Tiina Saks (D07635). 75 aastat tagasi toimunud sünd- le tarisid. Lõpuks polnud Prangli vahukust ja rääkis laevadest, mille ajaloolase Mati Õuna andmetel läks Nimistu piirsuuruseks on 1200–2000 isi- musi sümboliseerib puidust mäles- naistel kuskil süüa keeta, sest kõik vrakkidest Tallinna – Helsingi vahel seal põhja 64 alust. Hukkunuid oli kut ja perearsti Tiina Saksi teeninduspiir- tusrist Prangli saarel Eestirannal huk- potid, pajad ja muud nõud olid pii- sõitjad iga päev mööduvad ning näi- 12 000–16 000. konnaks Viimsi vald Harju maakonnas. kunute ühishaual. ritust täis. tas pilte. Viimsi Teataja 2 26. august 2016 Kooli tee rekonst- rueerimistööd Augustis algasid Püünsi külas Kooli tee rekonst- rueerimistööd, mille käigus tehakse ka vee- ja kanalisatsioonitööd, ehi- tatakse sademeveetorus- tikku, sidekanalisatsiooni ja tänavavalgustust ning rajatakse elektrikaableid.

Tööde lõppedes kaob avali- kust ruumist hulk kaableid, korda saab Kooli tee sõidutee, rajatakse eraldusribaga 2,5 m laiune jalakäijate ja jalgratta- tee, Vanapere tee algusesse ra- jatakse bussipeatused ja jalg- tee, Püünsi kooli ette luuakse Selline pilt avaneb Tulbiaia peatuses. Foto Alar Mik juurde parkimiskohtasid. Ku- Käib trasside ehitus. Foto Timmo Aleksandrov na objektil on palju erinevaid kommunikatsioone, siis teevad paigaldusega alustatakse 22.08 Alates 17.08.2016 on elekt- Vandalism bussipeatustes objektil paralleelselt peatöö- koolimaja poolsest otsast ühe ritööde tõttu välja lülitatud tä- Laupäeva varahommikul kella poole viie pai- See pole kahjuks esimene kord, mil bussi- võtjale AS TrefNord ja tema meeskonnaga, võimaluse ava- navavalgustus Vanapere ristmi- ku otsustasid kolm noormeest sisustada oma peatusi lõhutakse. Sel aastal on bussipeatustes alltöövõtjatele tööd Imatra Elek- nemisel tehakse torutöid ka Koo- kust kooli poole ja seal ei taas- vaba aega bussipeatuse lõhkumisega. Noor- lõhutud seinaklaase jm inventari ligi 3000 euro ter AS ja Eesti Telekom AS. li tee alguses. Kinnistuomani- tu see enne oktoobri algust. meestele jäi ette Tulbiaia peatus Viimsi ale- eest. Siit üleskutse kõigile – kui te näete või kuu- Augustikuu alguses freesi- kud võivad arvestada, et ligipääs Koolimaja vahetu ümbruse val- vikus Nelgi tee ja Tulbiaia tee ristmikul. lete midagi kahtlast, mis viitab lõhkumisele või ti vana asfaltkatend maha ja alus- kodule võib olla mõned päevad gustus üritatakse ehitustööde Noored peksid puruks ja tagusid lahti peatu- muule korrarikkumisele, siis helistage politseis- tati tee laiendamisele ette jää- kinni, aga enne sellise olukorra jooksul tagada. Tänavavalgus- se seinaplekid ja kinnitused. Tänu pealtnägija- se telefonil 112 või pöörduge valla G4S turvapat- vate puude ja kommunikatsioo- tekkimist saadetakse kinnistu- tus lülitatakse järjest välja vas- tele, kes kutsusid välja politsei, peeti noorme- rulli poole telefonil 1911. Patrullid on piirkonnas nide teisaldamisega. Augusti kes- tavalt kaevetööde edenemise- hed kinni. olemas ja vajadusel saavad kiirelt reageerida. omanikule teade või võimalusel Lõhkumisega tekitati Viimsi vallale kahju 600 Täname inimesi, kes aitasid tabada Tulbiaia kel algasid vana tee põhja väl- räägitakse olukord läbi. le. Sügis Kooli teel tuleb pime eurot, mis tuleb noormeestel või nende vane- peatuse lõhkujad! jakaeve tööd, mida tehakse lõi- Muldkeha vahetus koos kom- kuni novembri alguseni. See- matel vallale hüvitada. Kommunaalamet kude kaupa. Kui mingi konk- munikatsioonide vahetusega kes- järel põlevad juba uued ener- reetne lõik on välja kaevatud, tab u oktoobri keskpaigani, see- giat säästvad LED valgustid ja tehakse koheselt ka uue tee järel saab mõnda aega koju tänaval saab liigelda paremini muldkeha tööd, et takistada või- sõita mööda killustikupatja. Pä- kui enne. malikult lühikest aega inimes- rast seda tee asfalteeritakse, mis Rekonstrueerimistöid teos- Tallinna rulluisumaraton toob muudatused te ligipääsu oma kodudele. Pä- samuti takistab mõneks ajaks tab ja liiklusohutuse eest vas- ühistranspordis rast väljakaevet ehitatakse väl- pääsu kodudesse. Sõltuvalt il- tutab Tref Nord AS, projektiju- 3. septembril toimub Viimsis Uusmaa Rulli- Liinil V3 Viimsi keskusest kell 9.44, 11.35, ja või paigutatakse ümber või- mastikust peaks kogu Kooli tee hi telefon on 5032 728. tuuri raames Tallinna rulluisumaraton, mis 13.03 ja 14.29 väljuvad bussid sõidavad mars- malikult palju projektijärgseid saama asfalteeritud ühe nädala toob ümberkorraldused Viimsi siseliinidel ruudil Ravi tee (Viimsi keskus), Randvere tee, kommunikatsioone. Torustike jooksul. Kommunaalamet V3, V2 ja V7. Aiandi tee, Nelgi tee (Viimsi vallamaja/Viimsi Liinil V2 Viimsi keskusest kell 10.17, 12.09 ja vallamaja), Aiandi tee, Viievelle tee, Lageda 13.30 väljuvad bussid sõidavad marsruudil Ravi tee, Soosepa/Soosepa, Vehema tee, Tulbiaia tee (Viimsi keskus), Randvere tee, Aiandi tee, tee, Nelgi tee, Aiandi tee, Randvere tee, Ravi Viimsi valla siseliini bussid Pärnamäe tee, Randvere tee, Viimsi – Randvere tee (Viimsi keskus). tee, Tammneeme tee, Luhaääre tee, Kiigemäe Liinil V7 Viimsi keskusest kell 14.15 väljuv alates 1. septembrist tee, Leppneeme tee (Leppneeme lasteaed), buss sõidab marsruudil Ravi tee (Viimsi kes- Reinu tee, Lännemäe tee, Leppneeme tee, Kii- kus), Randvere tee, Aiandi tee, Pärnamäe tee, Alates 1. septembrist on liiniks V8 ( – Viim- bussi sisenedes registreerida oma gemäe tee, Luhaääre tee, Tammneeme tee, Viimsi – Randvere tee, Muuga tee, Pärnamäe uued sõiduplaanid Viimsi si – Mähe – Randvere – Lepp- sõiduõigus. Piletisüsteemist saa- Viimsi – Randvere tee, Randvere tee, Pärnamäe tee, Vehema tee, Tulbiaia tee, Nelgi tee, Aian- siseliinidel ja maakonna neeme – Haabneeme). davate andmete abil on trans- tee, Aiandi tee, Randvere tee, Ravi tee (Viimsi di tee, Randvere tee, Ravi tee (Viimsi keskus). bussiliinil 114. Muudatu- Liin V7 jätkab Leppneeme pordikorraldajatel võimalik pa- keskus). Kommunaalamet sed toimuvad sõiduaega- suunal (Haabneeme – Leppnee- remini kujundada ühistranspor- des, liinide ümberkorral- me – Randvere – Muuga – Pär- di liinivõrku ja sõidugraafikuid duses ja marsruutides. namäe – Mähe – Viimsi – Haab- nii, et see arvestaks erinevate neeme), Laiaküla poole kulgev aegade koormusi ja oleks see- Muuga küla elanike sh õpilaste teekond on muudetud eraldi läbi tarbijale kõige mugavam. ühistranspordi kättesaadavuse liiniks V9 (Haabneeme – Viim- Sõiduõigust tõendav doku- parandamiseks pikendatakse si- si – Mähe – Pärnamäe – Muu- ment on kas: seliinide nr V6 (kell 8.05 väl- ga – Randvere – Leppneeme – - sularaha eest soetatud ühe- jumine Muuga sadama peatu- Haabneeme). kordne sõidupilet, sest) ja V7 (kell 14.00 ja 16.00 Seoses Kooli tee rekonst- - e-raha (Ühiskaardi või e- Toimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti aadressil [email protected]. Viimsi keskusest) marsruuti rueerimisega on liin V5 üm- õpilaspileti peale laetud raha) Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse või saata postiga aadressile Nelgi tee 1, Kallavere tee – Maardu tee kau- bersõidumarsruudil Rohunee- eest soetatud ühekordne sõi- 74001 Viimsi, Harju maakond. du Muuga sadamani. Muuda- me tee – Reinu tee – Vanape- dupilet, tus annab Muuga küla piirkon- re tee – Vanapere põik – Rei- - Ühiskaardile või e-õpilas- Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. na õpilastele võimaluse ühis- nu tee. Teenindamata jäävad piletile ostetud perioodipilet. transpordiga hommikul Rand- peatused Suureniidu ja Püünsi Lisainfo Ühiskaardi ja sõi- Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Juulis leht ei ilmu. vere kooli ja pärast kooli tagasi kool. Ajutised peatuskohad on duõiguste kohta www.har- koju liikuda. suunal vahetult pärast juytk.ee/viimsi-siseliinid. Peatoimetaja: Liina Rüütel, tel 6028 840, [email protected] Liinide kulgemise arusaa- pööret teelt Reinu Viimsi siseliinide teeninda- Toimetaja: Annika Koppel, tel 6028 833, [email protected] davamaks muutmiseks on lii- teele ja vahetult pärast pööret ja: Hansa Bussiliinid AS, info- nid V4 ja V7 jaotatud kaheks Vanapere teelt Vanapere põi- telefon 5305 5055, e-posti aad- Väljaandja: Viimsi Vallavalitsus liiniks vastavalt liini liikumi- gule ning tagasisuunas vahetult ress [email protected]. Trükki toimetanud: Meedium OÜ se suunale. pärast pööret Vanapere põigult Maakonna avaliku bussilii- Liin V4 jätkab Leppneeme- Vanapere teele. ni nr 114 teenindaja: TEMP- Ajalehe järgmine number ilmub 9. septembril. suunalisel marsruudil (Haab- Liinide kulgemisteed ja sõi- TRANS AS, infotelefon 6006 neeme – Leppneeme/Tammnee- dugraafikud on nähtavad inter- 022, e-posti aadress temptrans me – Randvere – Mähe – Viimsi netis www.peatus.ee. @temptrans.ee. – Haabneeme), -suu- Paremaks teenuse pakkumi- Imre Saar naline marsruut muudetakse seks palume kõikidel sõitjatel transpordispetsialist 26. august 2016 3

Haabneeme hekid uuenevad Reisijatevedu Naissaare Augustikuu vältel on Haabneemes tegeletud vanade hek- kide uuendamisega, töö jätkub sügiseni. Tegemist on ühe töölõiguga, mis on seotud meie vallakeskuse kaunimaks muutmisega (lisaks lilleamplitele, lisandunud vaasidele raudteel on peatatud ja peenardele). 28. juulil sai Naissaare ka muinsuskaitse all, käisid val- tee seisukorra parandamiseks tuse tagamise vastutusest.” ajaloolisel kitsarööpme- lavalitsuse ja muuseumi esin- ja selle kasutamiseks turismi- Ka Pärn märgib, et tavarei- lisel raudteel, mis kuu- dajad kevadel TJA esindajatega objektina.” sijalt ei saa eeldada valmisole- lub SA-le Rannarahva kohtumas. Eesmärgiks oli väl- Ohutuse hindamisse kaasati kut hinnata pädevalt veeremi ja Muuseum, omatehtud ja selgitada, millistele nõuetele ka Politsei- ja Piirivalveamet. rööbaste tehnilist seisundit ning veeremiga ja seni omal Naissaare raudteeliiklus peab vas- Ida-Harju politseijaoskonna juht oskust näha ette kõiki ohte. See- initsiatiivil reisijate veoga tama. Arutelude tulemusena jõuti Valter Pärn: “Teenuse pakku- tõttu pelgalt reisija allkirja alu- tegelenud Peedo Lehtla seisukohale, et senine reisijate- miseks on tarvilikud ohutus- sel teenuse jätkamist senisel Politsei- ja Piirivalveame- vedu raudteel tuleb huviliste tunnistused ning raudteerajatis viisil lubada ei saa. tilt märgukirja, et tege- ohutust silmas pidades peatada. ja veerem, mida kasutatakse Alates 28. juulist on keela- vus tuleb peatada. “Meile teadaolevalt ei ole raudteeveoks, tuleb registree- tud Naissaare rööpmetel seni- Naissaare raudtee seisukorra pa- rida riiklikus raudteeliiklusre- se nostalgilise sõiduvahendiga Ajaloolise Naissaare raudtee ka- randamiseks viimastel aasta- gistris. Samuti peab veeremiju- liiklemine. Nii muuseumi kui sutamise keelu põhjuseks on tel midagi ette võetud ning seal hil olema kehtiv juhtimisõigus ka vallavalitsuse huvi on, et ron- Piilupesa eest võeti maha mitmekümne aastane asjaolu, et senisel moel ei suu- on aset leidnud ohuolukordi (nt ehk vedurijuhiluba, mille väl- gisõidud edaspidi jätkuksid, ent viirpuuhekk. Foto Mari-Liis Jordan deta tagada reisijate turvalisust rongi mahasõitmine rööbastelt). jastab TJA ning sertifikaat ette- ohutusnõudeid silmas pidades. Peaaegu poole väiksemaks on pügatud Heki tee kuusehekk, ja keskkonnaohutust. Sellises seisukorras raudtee ka- võtja poolt. Tänase seisuga on Muuseumi ja Viimsi valla- tugeva noorenduslõikuse sai Mereranna tee kuslapuuhekk, mis Aprillis saatis Tehnilise Jä- sutamine ei ole lubatav,” kom- kõik need nõuded täitmata.” valitsuse ning TJA ja Politsei- mõne aasta pärast taas oma kaunidust näitab. Tugev nooren- relevalve Amet (TJA) SA-le Ran- menteeris TJA raudteeinfrastruk- “Muuseumi ja vallavalitsu- ja Piirivalveameti koostöös on duslõikus oli ülekasvanud hekile hädavajalik, sest teda polnud narahva Muuseum märgukirja, tuuri osakonna juhataja Heigo seni on jõudnud ettepanekuid, Naissaare raudtee ja rongiliiklu- võimalik hooldada. Sama lugu oli Heldri tee jalg- ja jalgratta et iseehitatud veerem, mida ka- Saare. “Arvestades kitsarööpme- et huvilised, kes soovivad kõi- se taastamise teema korduvalt tee äärse ning Piilupesa-esisel alal oleva mitukümmend aas- sutatakse Naissaare kitsarööp- liste raudteede eripära, ei ko- gest hoolimata saarel meelde- arutluses olnud. Püütakse leida tat vana viirpuuhekiga – tuli vastu võtta otsus hekk täielikult melisel raudteel reisijate veda- haldu tänane raudteeseadus sin- jääva elamuse saada, võiksid sõi- parim lahendus, et turismiatrakt- eemaldada. Sügise jooksul istutame sinna uue ja kauni tuhk- miseks ei vasta tingimustele, mis na täiel määral, kuid elemen- tudest osa saada, andes allkir- sioon jätkuks ja arvestatud oleks puuheki. kaasajal tagaks raudteetranspor- taarsed ohutusnõuded peavad ja, et on teadlikud võimalikest nii muinsuskaitse kui ka ohu- Mari-Liis Jordan di ohutu turismiteenusena. Li- olema täidetud ja seda me oma ohtudest ning veeremiga sõit toi- tusnõuetega. Rannarahva muu- Viimsi valla aednik saks ei ole õigustatud ka nõue- märgukirjaga ka taotleme. TJA mub omal vastutusel,” kirjel- seumi juht Ivar Miller on loo- tele mittevastava rongiliiklus- on seda meelt, et Eesti kitsa- dab olukorda Rannarahva muu- tusrikas, et 2017. aasta turismi- teenuse reklaam turismikorral- rööpmelise raudtee ajalugu tu- seumi juht Ivar Miller. “Inime- hooajaks võib raudteeliikluse dajate infoportaalides. leb säilitada ning tuleks leida se nõusolek ja allkiri aga ei va- Naissaarel taas avada. Kuna Naissaare raudtee on ka võimalused Naissaare raud- basta rööpmete omanikku ohu- Viimsi vallavalitsus Noore ettevõtja preemia 15. augustil algas konkurss noore ettevõtja preemiale, kuhu oodatakse kandideerima kuni 30-aastaseid Eesti et- tevõtjaid. Riigihalduse minister külastas Pranglit Algatust toetab president Toomas Hendrik Ilves. “Ettevõtte loomine ja kasvatamine on keeruline töö, vaatamata näilise- Riigihalduse minister Arto turismihooajal, aga eelkõige tun- le muljele, et igaüks võib üleöö ehitada eduka start-upi,“ üt- Aas külastas 22. augustil ti puudust ettevõtlikest inimes- les Toomas Hendrik Ilves. “Seetõttu pean oma südameasjaks, Prangli saart, et tutvuda test. et toetame nutikate ja tugevate ettevõtjate pealekasvu, kes sealse eluoluga ning koh- Harjumaa väikesaari hal- tulevikus omakorda panustavad ettevõtlusaktiivsuse suuren- tuda kohalike omavalit- dusreform väga ei puuduta. Sa- damisse Eestis. Mitmekesine ja sotsiaalselt vastutustundlik et- suse ja kogukonna esin- mas näeme, et saare identiteeti tevõtjaskond viib elu Eestis edasi.“ dajatega. ja eripära on edukalt võimalik 5000 euro suurune noore ettevõtja preemia on mõeldud hoida ka suurema omavalitsuse kuni 30-aastasele Eestis registreeritud ettevõtte omanikele ja “Väärtustame väikesaartel ela- koosseisus. Võimekamad oma- juhtidele, kes on paistnud silma oma ettevõtte hea käekäi- mist,” ütles riigihalduse minis- valitsused suudavad ka väike- gu kindlustamisel, oma toodete, teenuste või tehnoloogiate ter Arto Aas. “Riik andis sel aas- saarte arengule kaasa aidata, kas uuenduslikul kasutamisel ning kes juba ekspordivad või oma- tal 640 000 eurot väikesaarte Kogukonna, rahandusministeeriumi ja Viimsi vallavalitsuse või regionaaltoetuse ja inves- vad ekspordipotentsiaali. programmi, et toetada väike- esindajad. Foto Rahandusministeerium teeringute elluviimisel koos rii- Kandideerimiseks tuleb 9. septembriks saata digitaalselt saartel nii esmatähtsate teenus- giga. allkirjastatuna ankeet ja motivatsioonikiri e-posti aadressile te osutamist kui ka oluliste in- saarele kütusetankla rajamist. likke toetusprogramme koha- Väikesaarte programmi kuu- [email protected]. Oma kandidatuuri võivad esitada ettevõt- vesteeringute tegemist.” Minister kohtus Pranglil saa- liku omavalitsuse ning kogu- lub 13 saart: Naissaar, Prangli, jad ise, nende töötajad, kliendid või erialaorganisatsioonid jt. Väikesaarte programmi revanema ja Viimsi vallavalit- konna esindajatega. Aegna, Väike-Pakri, Osmussaar, Konkursile esitatud kandidaatide hulgast valib võitja välja kor- 2016. aasta taotlusvoorust saab suse liikmetega. Nõupidamisel Prangli saare külastus jät- Vormsi, Kihnu, Manija, Kesse- raldaja organisatsioonide ja ettevõtjate esindajatest koosnev Viimsi vald 95 895 eurot toe- arutati väikesaarte Prangli, Nais- tis ministrile väga positiivse laid, Vilsandi, Ruhnu, Abruka ja komisjon. Preemiat rahastab Swedbank Eesti AS. tust Prangli saare puurkaevu ra- saare, Keri ja Aksi arengute üle. mulje. Arutati mitmeid plaane, Piirissaar. Toetuse saajad on ko- Vaata lisa: www.koda.ee/noorettevotja. jamiseks, joogivee puhastussüs- Lisaks tutvus minister eri prog- mida riik ja vald saavad koos- halikud omavalitsused, mitte- Preemia antakse üle 13. oktoobril toimuval Eesti parimate teemi parandamiseks ja amor- rammidest, sealhulgas väike- töös ellu viia, näiteks sadama tulundusühingud, sihtasutused, ettevõtete auhinnagalal. tiseerunud reoveepuhasti ase- saarte programmist rahastuse arendamist. Saare elanikud soo- riigiasutused ja ettevõtjad. Swedbank mele uue ehitamiseks. Lisaks saanud projektidega. Samuti aru- visid saada tuge koolile ja veel Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toetatakse 20 400 euroga Prangli tas ta väikesaarte seadust ja riik- paremat laevaühendust suvisel Rahandusministeerium

Heategevuslik algatus toob Peipsiääre sibulad ka Viimsi valda Juba neljandat aastat on Rae vallas toimu- kui ka e-posti aadressil [email protected]. mas omapärane sügisene sibulaaktsioon. Et- Tellimisel palun juurde märkida tellija ees- ja tevõtmise tulemusena jõuab naabervalda perekonnanimi ja toimiv telefonikontakt ning septembris ligi 10 tonni Peipsiääre sibulaid, soovitud pakendikogus. Samuti saab tellimuse mis on kogu Eestis omamoodi kaubamär- edasi anda vallamaja infolauas (Nelgi tee 1). giks saanud. Väärtustades elanike tervist, Sibulasoove võtame vastu kuni 8. septemb- tervislike kodumaiste aiasaaduste tarbimist rini. Tellimuse jõustumiseks tuleb soovitud ko- ning Eesti põllumeeste tööd, otsustas sel aas- guse väärtuses maksta ka ette. Ettemaksu saab tal algatuses kaasa lüüa ka Viimsi vald. tasuda vallavalitsuse infolauas. Koostöös DPD kullerteenuste ja Rae vallaga Sibulad saab kätte 14. septembril kell 19–21 toome 14. septembril Peipsi sibulakasvatajate Haabneemes, Viimsi uue staadioni parklas. saaki ka Viimsi valda. Algatusest loe lisa viimsivald.ee ning val- Eestimaiseid sibulaid saab tellida 10- ja 20-ki- la Facebookist aadressil facebook.com/Viimsi- lostes pakendites, ühe kilo hinnaks on 1 euro. Vald. Tellimusi saab esitada nii valla kodulehe va- Tervist ja ilusat suvelõppu soovides, hendusel, klikkides sibulakampaania bänneril, Viimsi vallavalitsus 4 26. august 2016 Isamaaline piknik Viimsi mõisa pargis Suvisel tähtpäeval on just järgnevagi aasta piknikupäeval õige aeg rahval üheskoos sõpradega laulda. Piknikuplat- rõõmupidu pidada. Viimsi si ümbritsesid kohvikud, käsi- Ettevõtlike Daamide tööliste letid ja pargikunstnike Assotsiatsioon (VEDA) nurgake – eestlase iseolemise korraldas Viimsi mõisa- ja isetegemise kultuuri kand- pargis taasiseseisvumis- jad. päeval 20. augustil isa- Ainult siin, Eestis, ja ainult maalise piknikupäeva. üheskoos saame kõige paremi- ni säilitada ja edendada meie Pidupäeva avasime Johan ja esivanemate hoitud ja kaitstud Maria Laidoneri ausamba juu- kultuuri ja keelt. “Mina jään”– res. Kindral Johan Laidoneri nii kutsusime Viimsi rahvast Seltsi esimees Trivimi Velliste allkirja andma lubadusele jää- rääkis suurtest ajaloolistest ju- da elama Eestisse ja hoidma hustest, mis Eesti iseseisvuse oma kultuuri. “Mina jään” au- rahva südikuse ja ühislaulmise raamatusse kirjutas oma nime toel üleüldse võimalikuks te- paarsada Viimsi inimest. Seda gid. Ja et me ei peaks kunagi Eesti püsimajäämise auraama- võtma Eesti iseseisvust iseene- tut täiendame igal järgeval isa- sestmõistetavalt, vaid peame pi- maalisel piknikupäeval ja ja- devalt selle olukorra püsimisse game tunnustusena lipuvärvi- targalt panustama. des rinnapaelu. Kanname neid VEDA president Ene Lill tähtpäevadel uhkusega, sest just kutsus rahvast koduseinte va- meie oma igapäevaste toimeta- het välja, meie avalikku ruumi mistega oleme maa sool ja riigi kultuuri ja väärika koosolemi- tugi. sega täitma. Sest mitte ainult Allkirjaandmise pjedestaa- kodu, vaid ka tänav kasvatab li kõrval seisis mõttesein “Miks meie lapsi, Eesti kultuuri eda- Eestis on hea elada?”. Sealt sikandjaid. Taasiseseisvumis- saime päeva lõpuks lugeda sü- tervitused andis Viimsi vallava- dantsoojendavaid mõtteid: “Meie litsuse poolt üle abivallavanem suurim reliikvia on vabadus!”, Margus Talsi ja Põhja-Harju “Armastame üksteist!”, “Olgu Koostöökogu poolt Arno Kan- Viimsi õpetajate tantsurühm õpetas rahvale padespanni. Fotod Ene Lainemäe, Robert Lill suvi kui külm tahes, eestlase nike. Naiskodukaitse naised olid süda on ikka soe!”. avamistseremoonia auvahtkon- Järgmisel aastal ootame nas. viimsilasi ja külalisi taas mõi- Randvere pasunakoori isa- saparki isamaalisele pikniku- maaliste meloodiate saatel suun- päevale – piknikukorvide ja dus rahvas ausamba juurest -tekkide, hea tuju ja lauluhää- mõisaesisele platsile. Eeva ja lega. Villu Talsi laulsid rahva rõõm- Täname toetajaid: Leader saks, Viimsi õpetajate rahva- Eesti, Põhja-Harju Koostööko- tantsurühm soojendas jalakee- Tänavakunstnik ja õnnelik kala. gu, Viimsi vallavalitsus, Viim- rutusega piknikulised ühistant- si naiskodukaitse, Eesti Sõja- sule – rahvale õpetati selgeks muuseum, erahaigla Fertilitas, seltskonnatants padespann. Hea hambakliinik Lumen, ökospaa juhendamisega said algajad Harmoonikum, Ave õmblustu- tantsurõõmu juba esimese kor- ba, külaselts, Aleks-Paul raga. Päeva lõpuks lauldi ühi- ja Liina, Viimsi ettevõtlikud selt Ervin Lillepea eeslaulmi- daamid, piknikupäevast osa- sel – kõik külalised said lau- võtjad! likud, kus 90 Eesti rahvaliku Eva (pildil) ja Villu Talsi laulsid Ene Lill laulu sõnad sees, et neist igal Viimsi naiskodukaitse avamistseremoonia auvahtkonnas. piknikulistel meele rõõmsaks. Mina jään Eestisse! VEDA president

Hetk Rävala malevkonna aastapäeva sündmuselt. Foto Kersti Lindström Palju õnne, Rävala malevkond! Rävala malevkond asutati 1918. aasta 25. augustil ning taasasutati 1990ndate algul Harju ma- Kaitseliidu Harju maleva Rävala malevkonda kuulub üle 400 mehe ja naise, kellest ligi veerand on leva taastamisel ühes teiste malevkondadega. viimsilased. Palju õnne kõikidele Rävala malevkonna liikmetele! Viimsi vallavalitsus 26. august 2016 5 Muuga reoveepuhasti töötab täistuuridel Suve hakul valmis üks kantertsentrifuugid). Settele li- Puhasti annab suur ja kauaoodatud satakse polümeeri ja protsessi sõltumatuse projekt – 16. juunil avas lõpuks õnnestub saada ca 20– Puhasti omamine on AS-ile AS Viimsi Vesi pidulikult 25-protsendilise kuivainesisal- Viimsi Vesi oluline, et tagada Muuga puhasti. Projekti dusega reoveesete, mis viiakse sõltumatus teisest vee-ettevõt- ametlik nimetus oli “Viimsi prügimäele. test. Väga mugav oli küll kasu- veekorralduse IV etapp“ Reoveepuhastisse on raja- tada AS-i Tallinna Vesi reovee ning selle peamine ees- tud ka purgimissõlm, mille ees- ärajuhtimise teenust, kuid nen- märk Viimsi valla mand- märk on fekaalsete vedeljäät- de liitumispunkt ei olnud val- riosast kogutava reovee mete ja teiste puhastite liigmu- mis vastu võtma kogu Viimsist suunamine Jõelähtme da vastuvõtmine ja nende meh- tulevat heitvee hulka suurema- vallas asuvasse Muuga haaniline puhastamine enne bio- tel vihma- ja sulaperioodidel, reoveepuhastisse ning loogilist puhastust. Purgitud ve- millega lisaks ebakindlusele hin- täiesti amortiseerunud deljäätmed läbivad mehaani- na osas kaasnes ka oluline kesk- reoveepuhasti rekonst- lise eelpuhastuse ja juhitakse konnareostuse oht. Liitumis- rueerimine. puhasti vastuvõtukambrisse. punkti vastavusse viimine Viim- Purgida võib teiste puhasti- si poolt tulevate vooluhulka- Avamisele olid kutsutud kõik te liigmuda, kogumiskaevude, dega oleks tähendanud märki- asjaosalised, kes projekti teos- septikute ja kuivkäimlate sisu. misväärseid investeeringuid, mis tamisse oma panuse olid and- Kuivkäimlate sisu on soovita- kindlasti ei oleks olnud rahas- nud. Ürituse eesmärk oli tä- tav enne purgimist lahjendada. taja silmis abikõlbulikud. nada kõiki koostööpartnereid Purgida ei tohi tööstusjäätmeid Projekti rahastas Euroopa ning tutvustada juba toimivat mis sisaldavad reoveepuhastus- Liidu Ühtekuuluvusfond läbi reoveepuhastit. Külaliste pidu- Viimsi veekorralduse IV etapp on edukalt lõpuni jõudnud. Edaspidi suunatakse Viimsi valla mandriosast protsessile ohtlikke aineid (näi- Keskkonnainvesteeringute Kes- lik vastuvõtt toimus puhasti ter- kogutav reovesi Jõelähtme vallas asuvasse Muuga reoveepuhastisse. Fotod Annika Koppel eks rasvad, õlid, lahustid, tok- kuse 12,24 miljonit euroga. Oma- ritooriumil. Kuna tegemist on silised kemikaalid jne) või osalus kaeti Viimsi vallavalitsu- kaasaegse ja tänapäevastele seeläbi vähendada suubla reos- suures koguses tahkiseid (näi- se abiga suurusjärgus ca 3 mil- keskkonnanõuetele vastava ehi- tust. Viimase puhastusprotsessi teks liiv, kivid, soomused, kar- jonit eurot. Projekti elluviimist tisega, siis sai võimalikuks võt- läbinud heitvesi suunatakase vad jne). Sellest reeglist on juba on toetanud ka Nordic Invest- ta vastu külalisi protsessima- süvamereväljalasu kaudu Muu- korduvalt üle astutud ja palju ment Bank läbi Baltic Sea Action hutite katusel ürituse jaoks üles ga lahte. probleeme tekitatud (võre um- Plani 170 000 euroga. Lisaks seatud telgis. mistus, seadmete purunemine reoveepuhasti rekonstrueerimi- Avakõne pidas AS-i Viimsi Töötab purgimissõlm jne). Purgla on varustatud elekt- sele rajati kanali- ja veetorus- Vesi juhatuse liige Raul Vanem, Reoveepuhasti on varustatud ka roonilise identifitseerimissüs- tikke, ehitati ja rekonstrueeriti kelle sõnul on esmane võit pro- avariimahutitega juhuks, kui on teemiga, mis lubab purgida vaid pumplaid, et juhtida kogu Viim- jektist varustuskindluse tagami- avariiline olukord või protses- selleks vastava magnetkaarti saa- si reovesi uude puhastisse. La- ne: “Seni võttis Viimsi valla simahutid vajavad hooldust. nud isikutel (eelduseks lepin- henduse sai ka pikka aega prob- reoveed vastu AS Tallinna Vesi, Puhastusprotsessist eemal- gu olemasolu AS-iga Viimsi leemiks olnud Laiaküla reovee mis oli meie jaoks kahtlemata datud liigmuda suunatakse kah- Vesi). Selle abil on võimalik ärajuhtimise küsimus. oluliselt lihtsam lahendus, aga te settetihendisse. Tihendi pin- pidada arvestust purgitavate ko- Tegemist oli äärmiselt suu- kuna AS-i Tallinna Vesi vastu- nalt juhitakse settevesi tagasi guste üle ning jõuda jälile le- remahulise ning aeganõudva võtumahud olid ennast sisuli- Purgla mehhaanilise puhastuse võre. puhastusprotsessi algusesse. Pu- pingu rikkujatele. Purgla on su- projektiga, kuid kogu vaev ta- selt ammendanud, siis oleks hastusprotsessis tekkiv liigmu- vel töötanud koormusel 3000– sus end kuhjaga ära. AS Viimsi mahtude suurendamine tähen- puhasti operaator Arvo Mõi- la, reovee koostisest oleneva da juhitakse mudamahutisse, kus 3500 m3/kuus. Vesi tänab veelkord kõiki, kes danud ASi Tallinna Vesi pool- savald, kes tunnevad detailselt kontrollitava aja vältel. Annus- toimub muda tihenemine. Mu- Muuga puhasti puhastab reo- andsid omapoolse panuse pro- seid investeeringuid, mis oleks kõiki selle reoveepuhasti nüans- puhastuse puhul saab juurde- datihendist saadakse 2%-lise vett keskmiselt 4000 m3/ööpäe- jekti elluviimiseks! tähendanud Viimsi valla elani- se. voolu kõikumisi arvesse võtta kuivaine sisaldusega sete, mis vas. Vihma- ja sulaperioodidel Nele Nilb kele kontrollimatut protsessi ning protsessi maksimaalse tõ- pumbatakse tehnohoones asu- maht kahe- või isegi kolme- Pille Arula hinna osas. Lisaks Viimsi valla Moodne tehnoloogia hususe saavutamiseks regulee- vatele tahendusseadmetele (de- kordistub. AS Viimsi Vesi reoveele on uus puhasti pro- Reoveepuhastusjaam koosneb rida. Annuspuhasti tsüklid ja- jekteeritud vastu võtma ka teis- tehnohoonest, protsessimahu- gunevad faasideks, mis võimal- te ümberkaudsete valdade reo- titest ning järelpuhastusest. Teh- dab efektiivselt vähendada reo- vett ehk siis Maardu ja Jõe- nohoones toimub reovee vastu- vees leiduvate toitainete (läm- lähtme oma. See on küll väl- võtmine ja mehaaniline eelpu- mastik, fosfor, süsinikuühen- jakutse, aga me oleme selleks hastus (reoveest eemaldatakse did) sisaldust. Annuspuhastid valmis.” võõrised, liiv ja rasv). Seejärel on võimelised lämmastikku il- Ühtlasi tänas Raul Vanem suunatakse eelpuhastuse läbi- ma täiendavate biofiltriteta äras- kõiki koostööpartnereid: “Pro- nud reovesi läbi jaotuskambri tama tänu tõhustatud denitrifi- jekti õnnestumisesse panustas ja ühtlustusmahuti kolme pa- katsioonile. Erinevalt läbivoo- palju organisatsioone, ettevõt- ralleelselt toimivasse protses- lupuhastitest, kus nitrifikatsioon teid ja isikuid. Eriline tänu SA- simahutisse (3 x 3000 m3), mis ja denitrifikatsioon kulgevad pu- le Keskkonnainvesteeringute on varustatud mehaanilise ae- hasti eri osades, toimuvad need Keskus ja Viimsi vallavalitsu- ratsioonisüsteemiga. Oluline on reaktsioonid ka annuspuhastis sele, kes aitasid projekti rahas- ka see, et protsessimahutid on järjestikku, ent samas mahutis. tada, aga ka maaomanikele, kel- pealt kinnised, seega ei reosta Selline lahendus tõhustab tun- le hea tahe ja koostöövalmidus need välisõhku. Reostunud õhu duvalt denitrifitseerimisjõudlust. aitasid projekti õnnestumisele töötlemiseks on paigaldatud Nagu eelnevalt öeldud, ja- 200-kilone tort kadus kiirelt. Foto André Altjõe kaasa. Täna tahamegi teid kõi- füüsikalis-keemilistel protses- guneb reoveepuhastus tsükliteks: ki koos siin tervitada, projekt sidel põhinev kompleksne foto- a) täitmine/denitrifikatsioon/ Viimsi Keskus tähistas esimest sünnipäeva lõpetatuks kuulutada ja teid ionisatsiooni õhupuhastusseade bioloogiline fosfori ärastus; tehtu eest tänada.” (õhu puhastamine toimub UV- b) nitrifikatsioon (bioloogi- 200-kilose tordiga Kogu projekti eestvedaja oli kiirguse abil). Reoveepuhastus line ja keemiline lämmastiku- Möödunud aastal Haabneeme südames avatud Viimsi Keskus pidas 13. augustil meeleolu- kalt sünnipäeva, kust ei puudunud ka maitsev ja sõna otseses mõttes suurejooneline tort. AS-i Viimsi Vesi projektijuht põhineb annuspuhasti tehnoloo- ärastus); Pidupäeva puhul esines superstaarisaatest tuntud laulja Mikk Mäe. Lauri Lagle, kes oma kõnes tõi gial (SBR – ingl k sequence c) settimine (keemiline fos- Keskuse turundusjuhi Piret Kulli sõnul on esimene aasta möödunud kiirelt ja meeleolukalt. detailselt välja projektiga seo- batch reaktor), mis võimaldab foriärastus); “Viimsi Keskus on kohalike poolt väga hästi vastu võetud, mida kinnitab suur külastajate arv – tud tööde mahud, alates esimese puhastada muutuvate koguste d) väljavool; aastaga on keskuses käidud üle 1,7 miljoni korra,” sõnas Kull. “Siia tullakse nii igapäevaseid oste lepingu sõlmimisest 1.08.2014. ja kontsentratsiooniga reovett. e) liigmuda eraldus. sooritama, mitmesuguseid teenuseid kasutama kui ka meeleolukalt aega veetma – teisel korrusel Sõna võtsid ka mitmed koos- Antud tehniline lahendus toi- Protsessimahutist suunatak- asuvad söögikohad, lastekeskus ning bowlingu- ja piljardisaal on väga populaarsed.” tööpartnerid. Pärast kõnede kuu- mib nagu läbivoolul põhinev se puhastatud heitvesi läbi väl- Viimsi Keskuse 1. sünnipäeva puhul peetud pidu juhtis Kristjan Annuk, lauludega astus üles Mikk lamist said kõik huvilised osa puhasti, kuid setitamine ning ak- javoolu ühtlustusmahuti järel- Mäe. võtta ekskursioonist, kus tut- tiivmudaprotsess toimuvad ühes puhastusse. Järelpuhastusena ra- 2015. aastal 13. augustil avatud Viimsi Keskuse suurimateks üürnikeks on Selver ning MyFitnes- vustati reoveepuhastusprotses- mahutis. Vastupidi läbivoolu- kendatakse kangasfiltreerimise si spordiklubi, lisaks asuvad seal erinevad söögi- ja meelelahutuskohad, kauplused ja teenuspak- si. Ekskursiooni viisid läbi AS-i tehnoloogiale ei voola reovesi tehnoloogiat, mis võimaldab kujad. Vaata ka www.viimsikeskus.ee. Viimsi Vesi veetöötlusosakon- kontrollimatult läbi puhastus- täiendavalt puhastada heitvett Viimsi Keskus na juht Nele Nilb ja reovee- astmete, vaid viibib neis kind- peenheljumist ja sademest ning 6 26. august 2016

Terves kehas Sõeluuringud aitavad on tasakaal Tänapäeva kiires argielus on oluline oskus leida ennetada vähki meelerahu, hoida oma tervist ning saavutada Emakakaela- ja rinnavähi Emakakaelavähi sõeluuringule registreerumine: mine. Tihti on haigus selleks kehaline ja vaimne tasakaal. Viimsi huvikesku- sõeluuringutel osalemine ajaks juba algkoldest kaugema- Ida-Tallinna Keskhaigla Tel 1900 ses toimuvad mitmed erinevad treeningud, mis on lihtsaim võimalus le levinud. Rinnavähki on või- läbi teadliku liikumise, hingamise, lõõgastumi- ennetada vähki ja piken- Lääne-Tallinna Keskhaigla Tel 1314 malik avastada aga juba va- se ja meeleliste mõtiskluste selle saavutamist dada tervena elatud elu. Põhja-Eesti Regionaalhaigla Tel 6171 049 rem. Üks selline võimalus on toetavad. sõeluuringute käigus kasuta- Fertilitas (Viimsi/) Tel 6059 600, 6059 601 Sõeluuring on mõeldud eelkõi- tav rinnanäärme radioloogili- Kuna uuest hooajast on huvikeskuses kaks treeningusaali, ge tervetele, ilma kaebuste ja Medicum (Lasnamäe/Tallinn) Tel 6050 601 ne uuring ehk mammograafia. leidub ka rohkem võimalusi harrastustreeningute läbivii- sümptomiteta naistele emaka- Dr Parve Naistearstid (Arvenos OÜ, Tallinn) Tel 6405 506 Väikese kiirgusdoosiga mam- miseks. Uus treeningusaal asub huvikeskuse parempool- kaela- või rinnavähi varaseks mograafia on tervisele ohutu. ses tiivas. Sinna tasub sammud seada juba hommikul, kui avastamiseks. Eestis kutsutak- Varakult avastatud rinnavähk on Rinnavähi sõeluuringule registreerumine* algab hommikujooga. Virgutava joogatunni üks osa on ka se emakakaelavähi sõeluurin- paremini ravitav, võimaldab va- tuntud päikesetervituse rituaal, mis annab head energiat gule naisi vanuses 30–55 ja rin- Põhja-Eesti Regionaalhaigla (Sütiste tee Tel 6172 405, 5300 6334 jadusel kasutada rinda sääst- kogu päevaks. navähi sõeluuringule naisi va- 19, Tallinn) vaid operatsioonimeetodeid ja nuses 50–62. Mammograaf Rinnakliinik (Sütiste tee 17, Tel 6274 470 on tervenemise eelduseks. Rasedatele Tallinn) 2016. aastal kutsutakse rin- Uues treeningusaalis on joogaharjutusi võimalik teha nii Peaaegu kõik kaugele Ida-Tallinna Keskhaigla, Magdaleena Tel 6067 684, 5362 8909 navähi sõeluuringule naisi sün- lapseootel naistel, lastel kui ka eakamatel inimestel. Spet- arenenud emakakaela- Polikliinik Diagnostikakeskus (Pärnu mnt niaastatega 1956, 1958, 1960, siaalsetele harjutustele ja hingamistehnikale tuginev rase- vähi juhtumid oleks 104, Tallinn) 1962, 1964, 1966. date jooga aitab kehal paremini lapseootusega kaasnevate ennetatavad muutustega toime tulla ning end sünnituseks vaimselt ja *Mujal Eestis: www.haigekassa.ee/et/inimesele/haiguste- Emakakaelavähi suurimaks tek- ennetamine/vahi-soeluuringud-naistele-0 Osalemiseks ära jää füüsiliselt ette valmistada. kepõhjuseks peetakse inimese kutset ootama papilloomiviiruse (HPV) mõ- dab ravi tulemusena täielikku kakaelvähi sõeluuringule nai- Naised, kelle sünniaasta on kut- Lastele ningaid vorme, mis levivad pea- tervenemist. si sünniaastatega 1961, 1966, sutavate sünniaastate nimekir- Laste jooga tundidesse, kus on nii möllu kui ka mõnusat miselt seksuaalsel teel. HPV HPV tekitatud rakumuutu- 1971, 1976, 1981, 1986. jas ja kellele pole viimase kahe enesele keskendumist, oodatakse lapsi alates 3. eluaas- viiruse tekitatud rakumuudatu- sed ja vähieelsed seisundid või- aasta jooksul tehtud rindade tast. Läbi mängude ja jutustuste õpivad lapsed erinevaid si diagnoositakse PAP-testiga. vad vähiks areneda 10–25 aas- Varases staadiumis uuringut või viimase kolme aas- joogaasendeid ning arendavad oskust pöörata tähelepanu Haigestuda võivad ka noored taga. Regulaarsel kontrollimi- rinnavähk endast ta jooksul PAP-testi, saavad sõel- oma kehale, hingamisele ja emotsioonidele. Regulaarne naised ning pärilikkus ei män- sel ja õigel ajal avastatuna on märku ei anna uuringus osalemiseks nimelise joogaga tegelemine muudab lapsed füüsiliselt tugevamaks gi siin rolli. Kuna emakakaela- need kergesti diagnoositavad Enamasti pöördutakse arsti juur- kutse. ja emotsionaalselt vastupidavamaks. Laste joogatunnid vähi varajased sümptomid jää- ja ravitavad. Seega oleks või- de rinnavähi kahtlusega siis, kui Et kutse saadetakse rahvas- toimuvad kahes vanusegrupis: 3–7-aastastele ja 7–12-aas- vad naisele endale tihti märka- malik ennetada peaaegu kõiki rinnas avastatakse n-ö tükk. Tei- tikuregistris olevale aadressile, tastele. matuks ning ta tunneb ennast kaugele arenenud emakakaela- sed ohumärgid võivad olla muu- tuleb kontrollida, kas see on täiesti tervena, siis on väga olu- vähi juhtumeid. PAP-testi te- tunud rinnakuju (nt naha sisse- õige – muidu ei jõua kutse ad- Eakatele line PAP-testi regulaarselt anda. gemine on valutu ning tavapä- tõmme rinnal), rinnanibu sis- ressaadini. Seda saab hõlpsalt Kui noorena on oldud aktiivne ja tegus, pole põhjust edas- Emakakaela rakumuutused on rase günekoloogilise läbivaa- setõmme, eritis rinnanibust, rin- kontrollida riigiportaalis www. pidigi oma eluviise muuta. Ka eakana tuleb hoida keha ja sõeluuringute käigus lihtsalt avas- tuse osa. na nahavärvi muutus või kaen- eesti.ee. Koos paberkutsega saa- meel erksana. Eakate joogaharjutused on jõukohased nii tatavad, mis omakorda võimal- 2016. aastal kutsutakse ema- laaluste lümfisõlmede suurene- detakse E-tervise patsiendipor- algajale kui ka edasijõudnule, kuna iga asendit on võima- taali www.digilugu.ee ka elekt- lik sooritada kergema või veidi raskema variandina. roonne kutse, mis on nähtav saatekirjade alt. Kõigile Sõeluuringul osalemiseks ei Erinevatest joogaliikidest on huvikeskuses võimalik har- pea aga kutset ootama jääma. rastada Kundalini joogat, mis ühendab endas kõikide teis- Kui teie sünniaasta on täna- te joogaliikide erinevad küljed. vuste kutsesaajate nimekirjas, Kundalini jooga asendid ja liigutused on iseenesest tuleb lihtsalt helistada kõige so- küllalki lihtsad, väljakutseks on aga korduste arv ja soo- bivamasse tervishoiuasutusse rituste intensiivsus. Meelepuhastus toimub läbi meditat- ning end vastuvõtule kirja pan- sioonide ja loitsimiste. Juba lühiajalise harrastamise järel na. Registreerumisel kontrolli- on märgata muutusi – inimene on rahulikum, tasakaalu- takse eelkõige teie sünniaastat ja kam ja loomingulisem. ravikindlustuse kehtivust. Uu- Joogapraktikaga alustamiseks pole mingeid eeltingi- ringule minnes võtke kindlasti musi, tuleb vaid “härjal sarvist” haarata. kaasa isikut tõendav dokument. Kehalist ja vaimset tasakaalu saab saavutada ka erine- Naised, hoolige oma tervi- vate võimlemis- ja venitusmeetoditega. sest ja kontrollige end regulaar- Tuntud meetod terviseprobleemide ennetamiseks ning selt! luu- ja lihaskonnavaevuste leevendamiseks on Pilates. See Made Bambus on mõtestatud ja rahulik võimlemine, mis regulaarselt har- Eesti Haigekassa esmatasandi rastades suurendab kehalist ja üldist töövõimet, parandab Mammograafia ehk rinnanäärme radioloogilise uuringuga on võimalik rinnavähki varakult avastada. paketi arenduse talituse lihastasakaalu ja rühti, kergendab õlavöötme- ja seljavae- Foto Fotolia spetsialist vusi ning aitab vabaneda pingetest ja jõuda sisemise har- mooniani. Veel üks tasakaalu saavutamise viise on keha energia- kanalite avamine. Viimsi huvikeskuses viiakse läbi shindo Uus kaart vähenenud ja meridiaanivõimlemise treeninguid. Seeniorite sügismatk Alustame Viimsi seenioride jalgsi- ja kepikõndijate 9. hoo- Shindo on Jaapanist pärit massaaži-, venitus- ja lõõ- töövõimega inimestele aja matkadega sarjas “Tutvume koduvallaga“. gastusharjutuste süsteem, millega mõjutatakse inimkeha Töötukassa väljastab alates augustist vähenenud või puu- duvat töövõimet tõendavaid plastikkaarte. 4. septembril väljub buss V2 haigla eest kell 10.30. Väl- läbivaid energiakanaleid. Meridiaanide tasakaalustami- jume Tammneeme tee peatuses ja alustame Rooste Antsu ne on idamaise meditsiini nurgakiviks. Shindo vabastab Kaart on vajalik vähenenud töövõime tõendamiseks ning see kehtib koos isikut tõendava dokumendiga. Eeskätt võib lõkkeplatsilt. Seekord kõnnime Randvere teega piirneval Mäe- emotsionaalsetest ja füüsilistest pingetest, aitab inimesel kaarti vaja minna kohaliku omavalitsuse või eraettevõtete pa- aluse läänepoolse klindi metsa- ja maastikukaitsealal. Tutvu- avaneda ja lõõgastuda. kutavate soodustuste kasutamiseks, riigiasutused vahetavad me Viimsi võimsamate puudega, räägime puude elutsüklist Ka meridiaanivõimlemine aitab läbi venituste, hinga- soodustuse andmiseks vajalikke andmeid oma andmekogude ja metsakaitsest. Pakume välja arutelu ilmaloomadest ja il- misharjutuste ning massaaži kehaenergiad liikuma. Läbi kaudu. Kui tegemist ei ole seaduses ettenähtud soodustuse- malindudest st loomad ja linnud meie mütoloogias ja usku- harjutuste õpitakse lõdvestuma, oma keha ja iseennast ga, otsustab soodustuse andmise ja selle ulatuse konkreetne mustes. Igaüks võib rääkida oma loo. Matka pikkus u 4 km. kuulama. Meridiaanivõimlemise treeningud toimuvad õh- teenusepakkuja. Pakume vorstikeste grillimist ja kuuma pohlavarre teed. tuti küünlavalgel, rahuliku ja lõõgastava muusika saatel. Töötukassa saadab kaardi inimestele, kelle töövõime on Matkadel osalemine on tasuta. Ootame uusi jalgsi ja kep- Lisateave kõikide treeningute kohta on kirjas huvikes- hinnatud osaliseks või puuduvaks, postiga. Kaardi kaotami- pidega kõndijaid! kuse kodulehel www.huvikeskus.ee huviringide rubriigis. se, hävimise või varguse korral saavad inimesed taotleda uut Matka korraldab Viimsi Pensionäride Ühendus. Matkajuhid kaarti kas töötukassa esindustest või e-posti aadressil kaart@ Rein Kriis ja Volli Kallion. Info telefonil 6012 354. Annaliisa Sisask-Silla tootukassa.ee. Viimsi huvikeskuse kommunikatsioonijuht Töötukassa Sirje Kallion 26. august 2016 7

Toetus lapsendajatele ja Vanemate kasuperedele eeskuju määrab Lapse arengu ja kasvu lapse suhtumise loomulikuks keskkonnaks on perekond. Kui laps on vanemlikust hoolest bio- alkoholi loogilises peres ilma jää- Perekond avaldab lapse arengule väga suurt nud, tuleb leida lapsele mõju. Nii nagu esimesed oskused ja teadmised, eestkostja või hoolduspe- kujunevad ka lapse enesehinnang ja väärtused rekond, laps lapsendada eelkõige koduseinte vahel. Lapse arengut hak- või suunata laps asendus- kavad mõjutama käitumismustrid ja normid, koduteenusele. Eelistatud mida laps kogeb juba teise ja kolmanda eluaas- on mõistagi perepõhine ta ajal, mil paljud vanemad arvavad, et lapsed asendushooldus. suurt ümbritsevast aru ei saa.

Selleks, et lapsendajad ja ka- supered lapse perre tulekuga edukalt toime tuleks, on vaja tagada üleriigiline perede tugi- süsteem. Seoses Sotsiaalkind- lustusameti (SKA) poolt kor- raldatud riigihanke võitmisega 2016. aasta mais pakub lapsen- damiskeskus MTÜ Oma Pere lapsendajatele ning hooldus- ja eestkosteperedele tasuta erine- vaid toetavaid teenuseid, sh men- torlus, psühholoogiline nõus- Iga laps väärib omale turvalist kodu. Foto Fotolia Ole eeskuju – ära tarbi alkoholi lapse ees. Foto Fotolia tamine ja grupinõustamine. Ka- heksa tegevusaasta jooksul on Küsimusi saab esitada e- peresuhete muutumine lapse pe- sest. Muidugi võib võtta ühen- Vanemate jäljendamine on lapse arengus üks olulisemaid MTÜ Oma Pere loonud ligi posti aadressil tugi@omapere. rekonda tulles, lapse päritolu- dust kohaliku omavalitsuse (hool- õppimisviise – nende käitumist ja kõnet matkitakse juba 20-liikmelise spetsialistide mees- ee või veebis omapere.ee/kui- ga seonduv, viljatuse teema naise duspered) või maavalitsuse (lap- kõige nooremas eas ning ajapikku võetakse üle perekonna konna, kel on pikaajaline ko- das/internetinoustamine oleva jaoks, varase lapseea trauma mõ- sendajad) lastekaitsetöötajaga, tõekspidamised ja traditsioonid. gemus vanemliku hooleta las- vormi kaudu. Nõustamistele- ju lapse arengule ning lapse toe- kes pere MTÜ Oma Pere juur- Laps omandab suurema osa infost visuaalselt ehk nä- te, lapsendaja- ja kasuperede- foni numbrile 5689 0150 saab tamine juurte otsimisel ja ise- de suunab. Kõiki teenuseid on gemise ja ka kogemuse teel, mitte audiaalselt – õpetusi ga töötamisel. helistada tööpäeviti kell 19–22 seisvasse ellu astumisel. võimalik saada nii eesti kui ka kuulates. Soovides, et laps loeks raamatuid, ei piisa üldju- Lisaks pakub MTÜ Oma (teisipäeviti kell 14–22). Nõu Abivajajad saavad võtta ühen- vene keeles. hul pelgast rääkimisest, kui kasulik tegevus see on. Lapse Pere kasuperedele võimalust kü- annavad parimad spetsialistid. dust MTÜ-ga Oma Pere: info@ Planeeritud koolituste kava veenmiseks peab lapsevanem ise olema aktiivne raamatute sida anonüümselt nõu telefoni Peamised perede pöördu- omapere.ee, tel 5645 9945 – ju- leiate: omapere.ee/kuidas/koo- lugeja. Õpetades, et õige ja hea on olla teiste suhtes sõbra- ja interneti teel kõigis küsi- miste põhjused viimastel aas- hendame peret, kuidas täita isi- lituskava. lik, kui samal ajal esineb peres vaimset või füüsilist vägi- mustes, mis puudutavad lap- tatel on olnud: lapse ja pere ko- kuankeet, ning korraldame suu- valda, on väga tõenäoline, et laps matkib oma käitumisega sendamist, peres hooldamist või hanemisraskused, lapse käitu- namiskirja saamise maavalitsu- Aire Nurm kodust pilti ning suheldes teistega käitub agressiivselt. eestkostet. misprobleemid ja õpiraskusted, sest või kohalikust omavalitsu- MTÜ Oma Pere tegevjuht Üks murettekitavamaid probleeme perekondades on alkoholitarbimise kultuur. Sageli keelavad vanemad oma lastel rangelt igasuguse alkoholitarvitamise, kuid ise joo- vad laste nähes suurtes kogustes. Läbi aegade on olnud Tugiisik keerulistes oludes lastele paljude perede traditsiooniks pühade või sündmuste puhul pidutseda suuremas või väiksemas seltskonnas, tarbides Teismelise iga on keeru- da tugiisik, kes suudab leida noo- olnud keskkonnast “Armastan erinevates kogustes alkoholi. Pahatihti viibivad selliste line eluetapp nii noore, rega ühise keele. Näiteks üks aidata”, kus tugiisikute kooli- istumiste kõrval ka lapsed, kellele üldjuhul küll alkoholi lapsevanema kui ka ümb- 15-aastane neiu ütleb, et tema tuste jaoks raha kogutakse. ei pakuta, ent kes näevad toimuvat pealt ning omandavad ritsevate jaoks. Mõnel tugiisik on väga rasketel het- Igaühel meist on võimalus põhjapanevaid teadmisi vabaaja koosviibimiste võimalus- läheb see periood kerge- kedel innustanud teda mitte anda panus ühiskonna heaolu te kohta. Pole harv juhus, kui vanemad halba soovimata malt, teisel aga seiklus- alla andma, kuigi see oleks ja tuleviku heaks. Maailmas on annavad lastele alkohoolseid jooke kodus proovida, arva- rohkelt ja lähedaste kan- kergeim valik olnud. üldlevinud, et lisaks palgatöö- tes, et sellega vähendavad nad lapse huvi alkoholi vastu natust proovile pannes. Enamasti jõuavad noored le tehakse lisaks ka vabataht- ning hoiavad ära tarbimist väljaspool koduseinu. Noorele teenusele kohaliku omavalit- likult tööd, saamata selle eest antakse sellega aga signaal, et tegu ei ole millegi ohtliku Paljudel noor- suse abil, kui lastekaitsetöötaja raha – oluline on vabatahtlik ega taunimisväärsega ning alkoholi tarbimine on vanema- tel ei ole täis- ühe toetava võimalusena välist panus ühiskonna heaks. Para- te poolt aktsepteeritav. kasvanut, keda eeskuju näeb. RuaCrew tugi- ku meil Eestis veel see nii ta- Nii alkohol kui ka tubakas on meie riigis legaalsed, ent usaldada nõnda, Iga sinu positiivne sõna isikuteenust on aastate vältel vapärane ei ole. Kerge on laita siiski sõltuvust tekitavad uimastid. Mitmed rahvusvaheli- et saaks oma motiveerib! Foto Matton kasutanud u 100 noort. Rua- ja näpuga probleemkohtadele sed uuringud kinnitavad, et just lapsevanemate hoiakud ja muresid arutada. Mõnikord võib Crews on üle 20 tugiisiku ning näidata, kuid ise midagi muu- käitumine mõjutavad seda, kui vara nende lapsed meele- juhtuda, et puuduvad ka sobi- le erinevaid vaba aja tegevusi teenusel üle 25 noore. Vajadus tuste nimel teha on juba kee- mürke kasutama hakkavad, kui tihti ja millistes kogustes vad eeskujud täiskasvanute seas tutvustab, õppimises juhendab teenuse järele on aga palju suu- rulisem ja vastutusrikkam. Kui neid tarbitakse ning kuidas kujunevad laste uimastitega ning lumepallina veerev mu- ja näitab, et lõbus saab olla ka rem. RuaCrew taotleb igal aas- just sina tunned, et võiksid olla seotud harjumused tulevikus. rekoorem võibki alguse saada. narkootilisi aineid tarvitamata tal raha projektidele ning viib üheks panustajaks, anna endast Alkoholiseaduse kohaselt ei ole lubatud alla 18-aasta- Kuni noor jõuab sellega mõne ja ohtlike tegevusi harrastamata. neid ellu, et uusi vabatahtlik- märku! sel isikul tarbida ühtegi alkohoolset jooki ning lapsevanem spetsialistini. Töö on vahel üsna raske – ke tugiisikuid välja koolitada. Annegrete Johanson peab tegema kõike endast oleneva, et tema lapse alkoholi RuaCrew on alates 2010. ette tuleb keerulisi olukordi, kus Käesoleval aastal on suur tugi MTÜ RuaCrew esmatarbimine leiaks aset võimalikult hilises eas. aastast pakkunud tugiisikutee- tugilaps ei pruugi kohtumisele Politsei kutsub lapsevanemaid üles vastutustundlikule nust käitumisraskustega laste- kohale tulla, väldib kontakti käitumisele ning tuletab meelde, et alkoholijoove aeglus- le ja noortele, kellel perekon- või edusamme ei olegi justkui MTÜ RuaCrew on loodud 2009. aastal eesmärgiga ennetada tab ka täiskasvanud inimese reaktsiooni, moonutab olu- naga läbisaamine on allamäge märgata. Meeles tuleb pidada, sotsiaalseid probleeme ja õigusrikkumisi noorte seas ning aida- korra objektiivset hindamisvõimekust ja muudab inimese minemas. Tugiisikuks on vaba- et paljudel noortel on seljataga ta kaasa nende lahendamisele. RuaCrew visioon on olla aas- käitumise ettearvamatuks. Joobeseisundis lapsevanem ei taks 2020 kindel ja usaldusväärne partner noortele ja peredele tahtlikud täiskasvanud, kes soo- keerulised perioodid, pettumu- ole võimeline oma lapse eest piisaval määral hoolt kand- nende kodukohtades üle Eesti. Ühingu missiooniks on noorte vivad panustada oma vaba ae- sed täiskasvanutes ja läbikuk- ma. Seega olukord, kus lapse seaduslikud esindajad on ja perede toetamine, et tagada neile parem hakkama saamine ga ja pakkuda toetust ning ees- kumised enda seatud eesmär- täna ja tulevikus. joobes, kohustab politseiametnikku lapse heaolu ja turva- kuju sihtgrupi noortele. Nad kide elluviimises. Seega tuleb Rohkem infot: kodulehelt www.ruacrew.ee või Facebookis lisust silmas pidades toimetama ta turvakodusse. kohtuvad noortega regulaar- märgata ja tunnustada pisemaid- www.facebook.com/MtuRuaCrew. Margarita Ingel selt, et aidata neil motivatsioo- ki edusamme ja kordaminekuid. Kandideerimaks tugiisikuks saada oma CV ja lühike motivat- Ida-Tallinna kj noorsoopolitseinik ni üleval hoida ning kogemusi Juhtub ka, et tuginoor ja tu- sioonikiri e-posti aadressile [email protected] hiljemalt 10. sep- Marili Tammiste jagada ja soovitusi anda. Tugi- giisik omavahel lihtsalt ei so- tembriks. Pirita piirkonnapolitseinik isikult oodatakse, et ta noore- bi. Sellisel juhul on oluline lei- 8 26. august 2016 VIIMSI KINO Õnnelikel lastel on paremad Uued filmid Suvepuhkus seljataga – täname kõiki filmisõpru, õppetulemused keda oli kolme suvekuu jooksul pea 40 000 silmapaari. Suur aitäh! Aga ega kooli ja töö algu- Suvi läbi. Tulin linna. ning olema mugav ja vastupi- sega filmid kinost kao. Nüüd mul on aeg kooli minna. dav. Palju on kiidetud ergo- Võtsin esimese tähe, noomilisi ja funktsionaalseid Enne aga kui alustame tavafilmidega, verivärske uudis noh ja tuupisin ta pähe. JEVA koolikotte, mis on Apol- 5D kino lainelt. Alates tänasest on meil kinos kaks uut 5D Nüüd unepealt tean öelda ma, los saadaval väga erinevate ku- filmi ja nendeks on “Jaht Metsikus Läänes” ning “Robin et esimene täht on A. jundustega – endale sobiva peaks Hood”. Siis ma võtsin teise tähe, leidma iga laps. Lai valik koo- Tavaformaadis on sel nädalavahetusel värskeid lina- aga see ei lähe pähe. likotte on müügil ka Sportlan- teoseid 4 ning vaatamist peaks jaguma nii lastele kui ka Pähe mul ei mahu see dis, Selveris ja XS Mänguasja- actioni- ja komöödiasõpradele. Patsy Stone ja Edina Mon- kahe kanniga B. poes. soon astusid esmakordselt rambivalgusesse aastal 1992, Halvas asjas iva hea – Vahvaid koolitarbeid – pi- kui BBC alustas menuseriaaliga “Täitsa hullud”. Nüüd, mul vist pole kummist pea! naleid, kirjutusvahendeid, pa- 24 aastat hiljem, on pöörased daamid ka kinolinal ja pärast /Ilmar Trull/ berkaupu ja muud – on lisaks seda, kui nad supermodell Kate Mossi kogemata taevaste- müügil Viimsi Keskuse Ko- le moelavadele saadavad, on nad sunnitud Londoni ööelu Suvi kihutab alati liiga suurel duekstras ning Selveris, vaja- seljataha jätma. Kuid mis sest udusest Inglismaast, kui kiirusel mööda ja kuigi tundub, likku kraami kästitöötundideks sihtkohaks Prantsuse Riviera! et alles oled jõudnud end mõ- on olemas Koo & Loo kauplu- Animeeritud huumorit serveerib terav koomusk nime- nusale puhkuselainele lülitada, ses, sporditundide riideid ja ga “Vorstipidu”, mis jutustab toiduainetest, kes supermar- siis juba see ongi läbi. Jälle jalanõusid tasub spetsialistide ketiriiulil pikisilmi ootavad päeva, mil neid korvi pistetak- paistab kalendrist septembri- Head kooliteed kõigile! Foto Fotolia soovitusel valida Sportlandist. se ja tõotatud maale viiakse. See kõik aga muutub päeval, kuu, mil lapsed peavad kooli Uueks kooliaastaks värsked ja kui üks tagastatud sinepipudel enne eneselt elu võtmist suunduma ning tarkust pähe koolipäevi vahvamaks muuta on müügil spetsiaalsed kirju- trendikad prillid leiab aga Pro teatab, et tõotatud maa asemel ootab neid kõiki ees koletu tuupima hakkama. Aga tahaks ka lõbusad ja abistavad kooli- tusvahendid ja käärid. Igapäe- Optikast. lõpp... ning vastupanuliikumine on alanud! ju veel veidi lõbutseda, nalja tarbed. vasteks vihikuteks saab valida Esimene koolipäev on täis Koguperefilm “Minu sõber lohe” jutustab orvust ni- teha ja rõõmus olla… Viimsi Keskuse erinevates spetsiaalsed nutikaustikud, mil- sagimist ja ootusärevust, arg- mega Pete, kes elanud üksinda metsas tervelt 6 aastat. No Tarkuse omandamine on siis- poodides on olemas kõik, mida lel vastavalt erinevate õppe- likke samme ja rõõmupisaraid. tegelikult mitte päris üksi... sest tal on ka sõber Elliott, kes ki oluline, seega tuleb lihtsalt usinal koolilapsel vaja. Apollo ainete olulisimad faktid-vale- See on millegi suure algus, mi- on lohe. Ja nagu arvata võib, kisub asi pööraseks, kui lohe koolipäevad rõõmsamaks muu- raamatupoes on mitmesugu- mid-definitsioonid sisekülge- da mäletatakse ka aastate pä- olemasolu ümbritseva maailma kõrvu kostub. ta! Mitmed uuringud on näida- seid kirjatarbeid, millel üllata- del ootamas – spikreid polegi rast. Tehke enda poolt kõik sel- Järgmise nädala uustulnukate seas on uusversioon ee- nud, et õnnelikel õpilastel on vad omadused. vaja kirjutada! leks, et lapse esimesele õnneli- posest, mis pea pool sajandit tagasi võitis rekordilised 11 paremad tulemused õppetöös. Joonlaudade komplekt Kõige enam tuleks loomu- kule koolipäevale järgneks ka Oscarit. Tegelikult on filmi aluseks 1880 ilmunud raamat Seega on see lausa kahekord- Twist’n Flex on valmistatud pain- likult tähelepanu pöörata koo- palju teisi. Ilusat uue kooliaas- “Ben Hur: Kristuse lugu”, aga eks filmisõbrad teavad seda ne võit – vahvad ja nalja täis duvast ja purunematust mater- likoti valimisele, mis peab ma- ta algust! siiski rohkem Charlton Hestoni 1958. aasta filmi kui ni- koolipäevad muudavad lapsed jalist, mis peab ka löökidele vas- hutama kõik kooliks vajaliku Hebe Paas metatud raamatu järgi. See jutustab Jeruusalemma print- rõõmsamaks, mis omakorda pa- tu ning mida on võimalik üha sist, kes oma reetliku kasuvenna süüdistuse tõttu orjuses- randab nende sooritusi ainetun- uuesti ja uuesti väänata. Saada- 27. augustil toimub Viimsi Keskuses Koolilaat, mis täidab kes- dides. Mis toob meid veel ühe val on ka joonlaud, mida saab se langeb. Mehe edasist elu tiivustab vaid kättemaksuiha. kuse vahvate esinemiste, parimate pakkumiste ning toredate Filmi lavastas kasahh Timur Bekmambetov. positiivse tulemuseni – õnneli- vastavalt soovile pikemaks või üllatustega. Kella 12–16 vahel astuvad üles OMAtsirkuse artis- kud lapsevanemad. lühemaks muuta, ning ergo- tid, Viimsi muusikakooli saksofonikvartett ning White & Black Seega võiks kooliks valmis- noomilise disainiga pliiats Sta- Dance tantsijad. tumisele läheneda mitte kui bilo Smartball, mis võimaldab Kohal on ka Martin Reimi jalgpallikool, korvpalliklubi Viimsi, tüütule kohustusele, vaid loo- peale kirjutamise end kasutada Kaie Kõrbi Balletistuudio ja JJ-Street tantsustuudio. valt ja mänguliselt. Lisaks tore- ka erinevatel puutetundlikel Päevajuhi Rene Riismaa vedamisel toimub rohkelt auhinna- datele klassikaaslastele ja ins- seadmetel. Ka vasakukäeliste- lisi mänge, et päev veelgi rõõmsamaks muuta. pireerivatele õpetajatele aitavad le on mõeldud – nende jaoks Muusika on kõigi jaoks Suvi on möödas, ees on B-rühmadesse võetakse vastu les, ning välisreisid. Oleme käi- soodustus. Õppetöö toimub Pi- kooliminek. Üks on see kõik soovijad, A-rühma peab laps nud Kaunases, Krakovis, Mal- rita Spa Hotellis ning Viimsi kohustuslik, teine huvi- aga läbima väikese musikaal- tal ja igalt poolt naasnud või- Koolis. kool. Aga milline? Kas os- suskatse. dukalt. Lisainfo ja registreerimine: Kaader filmist “Florence Foster Jenkins”. Meryl Streep kab väike laps öelda, mis Edasi tulevad kooli eliitkol- Pillikoolis saab õppida kla- www.mariel.ee, www.facebook. mängib rikkurit, kes soovib Carnegie Halli laval kontserti teda huvitab ja milleks lektiivid: mudilaskoor, laste- verit, viiulit, tšellot, kitarri, flöö- com/Maire.Eliste.Muusikakool. anda, ehkki laulda ta ei oska. tal annet on? Kui oskabki, koor, neidudekoor ning solisti- ti, saksofoni ja trumme. Ootan teid imelisse muusi- siis viimane sõna jääb de ring. Kõikide kooridega lä- Kõik õpetajad on kõrgelt ha- kamaailma! Paljude filmide sisututvustustes tuuakse ära fraas “põ- ikka vanematele. heme laulupeole! Ees seisavad ritud ja kogemustega. Muusi- hineb tõestisündinud lool”. Nii ka filmis “Florence Foster ka mitmed kontserdid: “Jõulud kakoolil on koolitusluba ja õp- Maire Eliste Jenkins”, kus Meryl Streep kehastab püstirikast muusika- Julgen soovitada muusikat – se- Pariisis”, valdavalt prantsuse kee- pemaksule laieneb tulumaksu- koolijuht metseeni, kes pärast südantliigutavat kontserdielamust da läheb kõigil elus vaja. Tun- otsustab, et soovib ka ise Carnegie Halli lavalaudadel tud kasvatusteadlane Tõnu Ots kontserdi anda. Mis siis, et tahe on pöördvõrdelises seoses on öelnud: “Laps peab laulma, proua laulmisoskusega. oskab või ei, on tal häält või Jason Stathamil ei vea kohe üldse. Küll pidi ta riski- pole tal seda. Laule kuulates kullerina mitmel korral pensionipõlve hülgama ja paistab, õpib laps teise hääletoonis ära et sama muster kordub ka mehaanikuna. Mehe rahulik tundma headust ning ise laul- puhkusepõli saab otsa, kui ta silmarõõm röövitakse ning des sama väljendama.” nii peabki ta naasma ameti juurde, milles ta meister on, Maire Eliste Muusikakool ehk asuma raha eest kõrvaldama tellijale soovimatuid in- õpetab lapsi beebieast kuni täis- diviide – filmis “Mehaanik: Ülestõusmine”. kasvanuteni. On Laulukool ja 9. septembrist alustame taas seeniorite kinohommiku- Pillikool. Laulukool algab bee- tega ja esimeseks filmiks on Woody Alleni 1930ndate aas- birühmades, kuhu tullakse koos tate Hollywoodi glamuursest maailmast jutustav draama- lapsevanemaga. On kaks rüh- komöödia “Koorekiht”. Kava kohta saab infot kinoveebist ma: 1–2-aastastele ja 2–3-aas- sündmuste rubriigist. tastele. 3–4-aastastele on üle- Järjekordne naistele suunatud filmiõhtu leiab aset aga minekurühm, kus kohanetakse 7. septembril ning kõiksugu muude atraktsioonide kõrval iseseisva tegevusega laulmise, näitame ka filmi “Bridget Jonesi beebi”. rütmika ja liikumismängude Näeme kinos! kaudu. Alates 4. aastastest jagu- Viimsi Kino netakse kaheks: kontsertrühmad (A) ja ettevalmistusrühmad (B). 26. august 2016 9

Viimsi noortevolikogu ootab Õpilasmalev 2016 lõpetab uusi liikmeid Viimsi noortevolikogu ootab aktiivseid noori, kes tahavad muuta enda ja vallaelu paremaks. Oodatud on kõik noo- red, kes elavad või õpivad Viimsis ning kel on vanust 15– 26 eluaastat. Ootame liikmeteks särasilmseid, aktiivseid ja vastutustund- likke inimesi. Samuti tuleb kasuks huumorimeel ja tahtmine anda oma panus paremaks koostööks vallaga. Noortevolikogu liige saab kasuliku kogemuse võrra rikkamaks ning kindlasti juurde julgust ja usku, et noorte hääl loeb ja seda võetakse vallas arvesse. Noortevolikogu moodustati Viimsi vallavolikogu juurde 2014. aastal eesmärgiga kaitsta Viimsi noorte huvisid vallas ning edastada värskeid ideid ja huvitavaid küsimusi vallaelu koh- ta. Viimsi noortevolikogu on 14-liikmeline ning koosneb pre- sidendist, komisjonide esimeestest ja liikmetest. Möödunud õppeaastal moodustati viis erinevat töögruppi probleemide lahendamiseks. Töögruppides arutatakse konkreetse valdkon- na probleeme ja aktuaalseid teemasid, mis lähevad hiljem Sellel aastal sai Viimsi vallavalitsus malevasse tööle võtta kuni 90 noort. Fotol õpilasmaleva teine rühm. Foto Liina Rüütel arutlusele vallamajas. Viimsi noortevolikogu on juba mitmeid projekte edukalt lõ- Selle aasta malevasuvi oli edasi liikuda. Üheks teemaks misel aastal loodame parenda- tele tööpäevadele ka ühised va- petanud. Samuti on Viimsi noortevolikogul väga palju part- eriline, sest Eesti Õpilas- on koostöö edendamine ettevõt- da koostööd Viimsi ettevõtjate- ba aja tegevused, mis toimu- nereid, kes alati toetavad ja aitavad. Üks suurimatest projek- malev tähistas oma 50. jatega ja küsimus, kuidas suu- ga, et kaasa saaks lüüa rohkem sid peamiselt noortekeskuses tidest oli Viimsi Innukate Ideede Diskussioon ehk siis osalus- sünnipäeva. Õpilasma- rendada nende motivatsiooni noori ning tekiks võimalus nei- koostöös Rajaleidja ja Töötu- kohvik VIID, mis sellel aastal toimus teist korda. Lisaks noorte- levast on paljud noored noortele töökohtade loomiseks. le pakkuda erinevaid töökoge- kassa esindajatega. Teise vahe- le osalesid seal ka vallavolikogu esindajad ja eksperdid. Tänu saanud oma esimese töö- Koostöö loomine ettevõtja- musi. tuse ajal tähistasime ka rah- aktiivsetele noortele, kes jõudsid osaluskohvikule, sai noorte- kogemuse, head sõbrad, tega on Viimsi maleva tuleviku Sellel aastal sai Viimsi val- vusvahelist noortepäeva, noo- volikogu palju mõtteid ja ideid järgnevateks aastateks. Lähitulevikus on Viimsi noortevolikogul plaanis käima pan- meeskonnatöökogemuse jaoks väga oluline teema. Tä- lavalitsus malevasse tööle võt- red osalesid ning elasid kaasa na uusi ägedaid projekte. Selleks on meil vaja rõõmsameel- ja palju häid emotsioone. jalgpallivõistlusele, kus vasta- navu nagu ka eelmistel aasta- ta kuni 90 noort vanuses 13–18 seid ja tegusaid noori, kes annaks oma panuse antud projek- tel andsid Viimsi õpilasmaleva eluaastat. Malevasse soovijaid misi proovisid palli väravasse tidesse. Noortevolikogu tahab laieneda ning kindlasti ka noor- Viimsi malevakorraldajad koos noortele tööd vallavalitsuse kom- oli aga rohkem. Maleva korral- saada Viimsi noorte ja vallava- tele kättesaadavam olla, selleks korraldatakse huvitavaid ja kolleegidega teistest maleva- munaalamet, MLA Viimsi Las- damiseks (13–15-aastaste noor- litsuse võistkonnad. meeldejäävaid üritusi. test osalevad 26. augustil Tal- teaiad, Viimsi raamatukogu, te töötamiseks) andis loa Töö- Suur tänu kõikidele malev- Kandideerimislink on üleval Viimsi noortevolikogu Facebooki linnas toimuval konverentsil MTÜ Viimsi Huvikeskus, Ran- inspektsioon. lastele, rühmajuhtidele ja kor- lehel, kandideerimine lõpeb 11. septembril. Rohkem infot: kris- “Noortemalevad – kas, kuidas narahva muuseum ning Viimsi Tööd ja vaba aja tegevusi raldajatele! [email protected]. ja kuhu edasi”. Konverentsil haridusasutused. Peamiselt te- juhendasid rühmajuhid Viimsi Kohtumiseni järgmisel suvel! Kristiina Järve tehakse kokkuvõtted maleva te- gid noored heakorratöid, kor- noortekeskustest, kes on läbinud Kadi Bruus Viimsi noortevolikogu esimees gevustest ning arutletakse ühi- rastasid randa, spordiväljakuid, laagrikasvataja koolituse. Kahes Noorsoo- ja haridustöö selt, kuidas malevaga Eestis parke ning mänguväljakuid. Järg- vahetuses olid lisaks 4-tunnis- koordinaator

Viimsi noorte meeskond, vallavalitsuse meeskond ja noortevolikogu esindajad. Foto Liina Rüütel Jalgpallilahingu võitsid noored 12. augustil oli rahvusvaheline noortepäev ning selle raames meeskond, kes võitis vallavalitsust seisuga 3:2. Palju õnne noorte peeti maha traditsiooniks kujunenud jalgpallivõistlus Viimsi võistkonnale! Viimsi vallavalitsus tänab kõiki korraldajaid, kaasa- valla noored vs Viimsi vallavalitsus. elajaid ja mängijaid! Sõbralikult peetud võistluses oli tänavu edukas Viimsi noorte Viimsi Teataja

Maailm algab minu hobist Viimsis 25. juunist kuni sega valmistada oma kätega mi- tööklassis, kui noortel oli või- aatriumis kõigile viimsilastele veel Prangli saart ja käidi sau- Hans-Joosep Hanson, Oskar 4. juulini toimunud rah- dagi praktilist: pooled noored malus kasutada saagi ning kuu- vaadata. Näituse avamisel kü- nas, mängiti jalgpalli, toimusid Soop, Kaire Tobias ja noorte- vusvahelisel noortevahe- said õmmelda kotti ning poo- maalus ise valmis liimida ja lih- sitlesid noored kaubanduskes- fotosessioonid näituse jaoks, keskuse vabatahtlik Isabel Oe- tusel veendusid nelja riigi led valmistada puidust kuu- vida. kuse külastajaid, et teada saa- vahvad mängud, kultuuriõhtud liger. Rahvusvaheline noorte- noored hobi tähtsuses nii maalust. Eestlastele pole selles Lisaks tegid noored ühiselt da, missugused hobid neil on. ja ekskursioonid Tallinna vana- vahetus toimus Erasmus+ toel. noorte kui ka täiskasva- muidugi midagi uut, sest seda kunstiinstallatsiooni, multifilme Noored olid viimsilaste hobide linna. Noortegrupp sattus ju- Suur aitäh kõigile abistajatele nute elus. õpetatakse koolides ning pal- ning koostasid esitlusi hobide rohkuse ja mitmekülgsuse üle huslikult osalisteks ka NOËP ja toetajatele: Viimsi vallava- jude noorte hobi ongi käsitöö. erinevuste, sarnasuste ja erine- meeldivalt üllatunud. Noorte “Golden“ muusikavideosse. Mul- litsus, Lavendel SPA hotell, Hispaania, Prantsusmaa, Ru- Meie külaliste jaoks oli see aga vate riikide noorte võimaluste hobid on väga sarnased: kitar- le isiklikult oli see esimene Selver, Viimsi Kusnstikool, meenia ja Eesti 15–18-aasta- väga eriline. Noored olid saa- kohta. Põhja-Eesti Rajaleidja rimäng, sport, fotograafia, laul- kord korraldada rahvusvahelist Viimsi Kool, Kertu Vahemets, sed noored tegelesid 8 päeva dud kogemusega väga rahul. keskuse karjäärispetsialistid ai- mine jne. Kuid mida vane- noortevahetust ning olin üsna Mart Piirimees, Emily Bruus, jooksul erinevate hobidega neid Eriti uhked olid noormehed, tasid noortel leida hobide kau- maks, seda põnevamaks: sise- ärevuses. Tulemus oli aga suu- Annabel Jürgenson, Teet Sim- ise praktiliselt proovides ja eri- kes ise koti valmis õmblesid. du omandatavaid oskusi. kujundus, kalastamine, jaluta- repärane. Suur tänu meie Eesti son, Peeter Paju, Rea Rikko, nevate riikide noorte võimalu- Sama emotsioon valitses puu- Valmis fotonäitus noorteva- mine, lauamänguse mängimi- grupile, kuhu kuulusid Agnes Kertu Liisa Mooste. si võrreldes. hetusel osalenute hobidest, mis ne, ajalugu, purjetamine jne. Bereczki, Elis Viltsin, Dorel Annika Orgus Üllatasime noori võimalu- oli 5 nädalat Viimsi Keskuse Noortevahetusel avastati Tooming, Kristi Piht, Ott Salla, Viimsi noortekeskus 10 26. august 2016 Õpetajate koolipäev enne kooli algust 22. augustil kogunes ligi selle üle, kuidas nutiseadmed Kerti Rannisto, Triinu Puidet, ter Sipelgas) ning ka teiste ha- 240 Viimsi valla haridus- mõjutavad õpetaja ja õpilase Ingrid Rõigas), Mektory töö- ridusasutuste juhid, kes aitasid töötajat TTÜ innovat- vahelisi suhteid klassiruumis. tajad ja partnerid ning USA töötubade organiseerimisel. siooni- ja ettevõtluskes- Ville Jehe rääkis, mida ette- saatkond. Kokku said õpetajad Loomulikult ka meie oma õpe- kusesse Mektory, et osa võtja arvates peaks kool täna valida 18 erineva töötoa vahel. tajad, kes olid valmis oma tead- saada haridustöötajate lapsele õpetama. Heidi Uusta- Lisaks eneseharimisele oli või- misi ja kogemusi kolleegidega arenduspäevast “Homsed lu aga jagas näiteid, kuidas Ki- malik osaleda õnneloosis, mil- jagama. oskused“. viõli I Keskkoolist on saanud le iga loos tänu headele spon- Suur aitäh valla haridustöö- eeskuju teistele koolidele ette- soritele midagi ka võitis. Loo- tajate poolt kõikidele sponsori- Haridustöötajate arenduspäev võtlikkuse arendamisel õpilas- mulikult ei ole taoline arendus- tele, tänu kellele taoline üritus juhatab sisse uue õppeaasta. tes. Omamoodi sära ja huumo- päev vaid õpetajate silmaringi üldse võimalik oli: TTÜ inno- Sedakorda toimus üritus juba rit lisas moderaatoriks olnud avardamiseks ja enesetäienda- vatsiooni- ja ettevõtluskeskus neljandat korda. Igal aastal on Märt Treier. Lisaks kõnelejate- miseks, vaid ka lihtsalt suhtle- Mektory, Viimsi vallavalitsus, koolituspäeval olnud oma lä- le said koolituspäeval osalejad miseks. keraamik Heli Rõõm, Tallinna kaasa lüüa ka töötubades, mida Mõistagi vajab sellise üri- biv teema. Sel korral oli sel- Täname kõiki esinejaid, toetajaid ja soovime ilusat algavat kooli- teletorn, Tallinn Viimsi SPA, leks innovatsioon ja ettevõt- aastat kõikidele Viimsi haridustöötajatele. Foto Kristin Rammus viisid läbi oma valla inimesed tuse ettevalmistamine aega ja Viimsi Selver, spordiklubi My- likkus. Tervitussõnad andsid (Liisi Nelis, Helve Saat, Tiiu pühendumist. Seetõttu vääri- Fitness, Ene Raidmets, Prangli edasi TTÜ innovatsiooni- ja nejatena Piret Jamnes (Fontes, oli huvitavaid mõtteid, mida Rikolas, Katrin Tammsalu, Ka- vad erilist tänu Viimsi Kooli Reisid OÜ, Prangli Laevaliin ettevõtlussuhete prorektor Tea TLÜ lektor), kolumnist Ahto õpetajatega jagada. Piret Jam- ja Masing, Vilve Roosioks, meeskond (Karmen Paul, Me- ja Praaga Talu Puhkemaja. Varrak ning Viimsi vallavalit- Lobjakas, ettevõtja Ville Jehe ja nes kõneles Y-generatsiooni (nn Maarja Urb, Liisu Jallai, Ülle rike Hindreus, Margit Võsu, Ilusat õppeaasta algust, head suse esindaja Janek Murakas. Heidi Uustalu (Kiviõli I Kesk- millenniumi lapsed) eripära- Pinnonen, Triin Savisto, Kristi Sigrid Üksi, Lauri Pihlak, Vil- Viimsi haridustöötajad! Õpetajate ette astusid põhiesi- kooli direktor). Igaühel neist dest. Ahto Lobjakas mõtiskles Kirbits, Jana Rebane, Eliis Ait, ve Roosioks, Maarja Urb, Pee- Noorsoo- ja haridusamet Eelkool aitab kooliks valmistuda I klassi laps saab Algaval kooliaastal alus- se oskus ning toimetulek emot- Haabneeme Kool Registreerimine on avatud tavad Viimsi koolides ka sioonidega. Registreerimine eelkooli rüh- kuni 25. septemberini e-posti aad- toetust eelkoolid, kuhu oodatak- Õppetöö eelkoolis toetab lap- madesse algab alates 1. sep- ressil [email protected]. E- Kooliteed alustava I klassi õpilasele makstava se kuue- ja seitsmeaasta- se loomulikku arengut. Mäng on tembrist. Lisainformatsioon e- kirja tuleb lisada ema või isa toetuse taotlusi võetakse vastu 1. septembrist seid lapsi, kes alustavad võti uute teadmiste ja oskuste posti aadressil riin@haabnee- ees- ja perekonnanimi, isiku- kuni 31. detsembrini. kooliteed 2017. aasta juurde. Mängu kaudu kinnistub me.edu.ee ja www.haabneeme. kood, telefon ja e-posti aadress, septembris. omandatu paremini, tekib uu- edu.ee. lapse ees- ja perekonnanimi, Toetust makstakse lapsevanemale tingimusel, et laps ja dishimu, õpihuvi ja koolirõõm. isikukood ning millises laste- lapse mõlemad vanemad on rahvastikuregistri andmetel Eelkoolid alustavad tööd üld- Eelkool annab kindlust ja Viimsi Kool aias ta käib. Andmed on vajali- Viimsi valla elanikud taotlemisele eelneva kalendriaasta juhul oktoobri esimesel näda- tagasisidet lapsevanemale, mõist- Eelkooli registreerimine algab kud e-kooli kasutajakonto loo- 31. detsembri seisuga. lal ning lõpetavad 2017. aasta maks, kas laps on valmis koo- septembri kuu jooksul elektroo- miseks ja päeviku sisseseadmi- Toetust makstakse lapse kooli minemise kuupäeval aprillis. Koolivaheaegadel õp- liteed alustama. Pelgalt luge- niliselt kooli kodulehel www. seks – teie andmeid ei avali- kehtivas toetuse määras, mis on praegu 64 eurot. Taotluse petööd ei toimu. mis- ja arvutamisoskusest koo- viimsi.edu.ee. kustata. Vanemad saavad ringi vorm on leitav Viimsi valla kodulehel: www.viimsivald. Eelkool on vajalik lapse et- li minekuks ei piisa. Suur täht- tegevusi jälgida e-kooli vahen- ee/public/I_klassi_mineva_lapse_toetus.doc. tevalmistamiseks igapäevaseks sus on lapse terviklikul aren- Püünsi Kool dusel. Palun esitage taotlus digitaalselt allkirjastatult e-posti koolieluks, andes lapsele või- gul, õpihuvil ja soovil lahen- Väikeste sõprade ringi eesmärk Kool hangib vajalikud töö- aadressil [email protected] või tooge paberil Viimsi valla- maluse koolieluga kohaneda dada ka neid ülesandeid, mis on pakkuda koolieelikutele või- vihikud. Ülejäänud vajamineva valitsuse kantseleisse. enne igapäevaseid koolipäevi. nõuavad pingutamist. malust tutvuda kooliga ning palume, aga vanematel lastele Lisainfo sotsiaal- ja tervishoiuametist telefonidel 6028 Eelkooli jooksul mõistavad lap- Eelkool on väga hea või- veeta meeldivalt ja arendavalt kaasa panna: vahetusjalatsid; pi- 825 või 6028 867. sed, et koolis vaheldub tund malus ka neile lastele, kes ei aega. Soovime, et lapsed har- nal (2–3 harilikku pliiatsit, vä- Sotsiaal- ja tervishoiuamet vahetunniga ja tunnis toimub ole käinud lasteaias või kes ko- juksid uue olukorraga, mis neid hemalt 6 tavalist värvipliiatsit, õppetöö, vahetund on aga puh- hanevad raskemini. Mõtestatud koolis ees ootab, teeksid tut- kustukumm, pliiatsiteritaja, kää- kepausiks ja sõpradega mängi- ja mitmekülgne õppetegevus vust klassiruumi töökorraldu- rid, liimipulk, joonlaud); õhe- miseks. enne esimesse klassi astumist sega ja leiaks kooliteele kaasa mat sorti kummidega mapp (töö- Tere, kool! Lisaks koolieluga kohane- annab vajalikud teadmised ja mõne toreda kaaslase. Ringi de ja töövihikute hoidmiseks). 1. septembrist algab õpilastel taas kool. Aktused Viimsi misele on eelkooli ülesanne last oskused ning enesekindluse. töös juhindutakse koolieelsete Kaasa pange ka kella õppimi- valla koolides toimuvad sel aastal järgmiselt: mitmekülgselt arendada ja õpe- lasteasutuste õppetööle esita- seks numbritega parkimiskell. Haabneeme Kool: 12.00 2.–6. klassid; 14.00 1. klassid tada. Õppetöö sisaldab lugemis-, Randvere Kool tavatest nõuetest lisades sinna Hea oleks, kui kõik lapse asjad Randvere Kool: 9.00 2.–3. klassid; 10.00 4.–5. klassid ja väi- kirjutamis- ja arvutamisõpet, Registreerimine eelkooli toimub nii liikumist kui käelist tege- on varustatud tema nimega. keklassid; 12.00 1. ja 6. klassid aga ka sotsiaalsete oskuste aren- ajavahemikul 12.–26. septem- vust võimaldavaid tegevusi. Ringi õppemaks on 25 eurot Püünsi Kool: 14.00 1. ja 9. klassid; 10.00 2.–9. klassid damist. Numbrite ja tähtede ber ning eelkooli koha saavad Ringitunnid toimuvad ala- kuus, tasumine toimub vastavalt Viimsi Kool: 9.00 1. ja 12. klassid; 11.00 2.–4. klassid; 12.00 tundmise kõrval on sama tähtis kõik lapsed, kes nimetatud aja- tes 4. oktoobrist teisipäeviti kell vallavalitsuse esitatud arvele. 5.–6. klassid; 13.00 7.–8. klassid; 14.00 9.–11. klassid näiteks kuulamis- ja vaatlemis- vahemikul on registreeritud. 13.30–15.45 koos õpetaja Urve Viimsi Teataja Prangli Kool: 12.00 oskus, suhtlemisjulgus, käeline Eelkool alustab tegevust 3. ok- Karneri ja Laura Valdmaga, tant- Terve Pere, Randvere Kool, Noorsoo- ja haridusamet osavus, eneseväljendus, jaga- toobril 2016. Lisainfo www.rand- suõpetaja Hele Pomerantsi ja Püünsi Kool, Haabneeme Kool, misoskus, kingapaelte sidumi- verekool.edu.ee. lauluõpetaja Meryt Pastakiga. Viimsi Kool 26. august 2016 11

Saadame suve ära! Viimsi huvikeskus Kord aastas, muinas- tuletatud sõnast “hiilgama” või tulede ööl, süütame “hilja”). avab teatrihooaja lõkked, et meenutada Viimsi huvikeskus on juba aastaid toonud siinse- ajaloolisi tulesid, edasta- Muinastuli vabaõhu- le publikule vaatamiseks pealinnast kaugemate da positiivseid mõtteid ja muuseumis suurteatrite tipplavastusi, väiksemate teatri- sõnumeid ning anname 27. augustil süüdatakse taas mui- truppide parimaid etendusi ja projektiteatrite märku, et hoolime oma naslõke ka Viimsi vabaõhumuu- populaarsemaid vaatemänge. ühisest Läänemerest. seumis, et meenutada ajalugu ja kultuuripärandit. Ka tänavune hooaeg ei ole erand. Viimsi publiku ette jõua- Meie esivanemad on Lääne- Vabaõhumuuseumi rannal vad Ülle Lichtfeldti ja Tiina Mälbergi suurepäraste osa- mere ääres elanud juba mitu tu- tuksub tuli sel õhtul tantsuga täitmistega Rakvere Teatri must komöödia “Sinatraga kuu hat aastat, tihti süütasid nad lõk- ühes taktis. Muinastule süütab peale” (28. oktoobril) ning Ugala Teatri lavastus “Amalia” ked, et anda märku oma naab- popfolk tantsurühm Uppsar vaa- tüdrukust, kes näeb maailma teisiti (11. novembril). ritele ja meresõitjatele. Muist- temängulise ja hoogsa etendu- sete lõkete meenutamiseks ko- sega. Samme säätakse sel õh- gunevad kümned tuhanded ini- tul rahvapärimuse sissetallatud Hetk möödunud aasta muinastulede ööst Viimsi vabaõhu- mesed igal aastal lõkete süüta- muuseumis. Foto Rannarahva muuseumi arhiiv radadel, saatjaks kaasaegne pop- miseks mere äärde. folk muusika – kokku põimub Iidetulede süütamise taas- korral süüdati hästi nähtavates kaasakiskuv tantsuetendus “Pä- elustamine algatati ühel ajal Soo- Registreeri oma lõke ja kohtades järjestikku lõkked, mil- ris.Armas.Sõbralik.Kamp”. mes ja Eestis 1992. aastal (vaa- vaata kodulähedasi muinas- lede ulatus võis lõpuks olla küm- Viimsi vabaõhumuuseum on ta: esimesed lõkked). Iidetule- tulesid veebist muinas- neid miile. avatud alates kella 19-st. de süütamise õhtut hakati ni- tuled.ee. Vanimad kirjalikud andmed Etendus algab kell 20, tuli metama muinastulede ööks. rannalõkete ehk iidetuledega süüdatakse päikeseloojangul. Sellest ajast peale süttivad teadete edastamisest Lääneme- Sissepääs on kõigile tasuta! lõkked igal aastal augustikuu haldab veebilehte, viib teema- re regioonis pärinevad viikin- Tulge juba aegsasti, leidke “Orav ja Ilves“, osades Andrus Vaarik ja Kaspar Velberg. viimase laupäeva õhtul päikse- projekte läbi ja suhtleb avalik- giajast. Siis toimis rannikul lae- endale mõnus paik, kust mere- Tänavuse teatrihooaja avab huvikeskus aga 30. sep- loojangul. Sel õhtul moodustu- kusega MTÜ Tuleranda. vateede läheduses juba ühtne, le vaadata ja õhtut nautida. Es- tembril Komöödiateatri etendusega “Orav ja Ilves”, mille nud lõkete kett on liikunud üle ulgumerelt kuni sisemaani ula- makordselt pakutakse suurepä- suurest publikumenust annab tunnistust esikoht Piletilevi Põhjalahe Ahvenamaa kaudu Iidetuled süüdati tuv valvesüsteem. Sellesse pidi raseid Vahemere ande – sini- müügitabelites. See Andrus Kivirähki näidend on oma ka Rootsi, tänaseks süüdatakse viikingite ajastul iga ranniku kogukond andma merekarbid ja vähilised! lihvitud ja humoorika dialoogiga kindlasti sama vaimu- lõkkeid ka Läti randades, Ees- Muinas- ja keskajal kasutati me- lõkke süütamisel ja hoidmisel Tähelepanu! Palume või- kas kui legendaarne “Orav ja Meri”. Ka president Ilvese tis ka siseveekogude ääres. reäärsetes randades süüdatud oma kindlaksmääratud panuse malusel tulla kas jalgsi või rat- (Kaspar Velberg) kaaslaseks lavalaudadel on vana sepp 2009. aastal muutus sünd- tulesid meremeestele tee näi- ja kandis küllalt ranget vastutust taga, rahvast koguneb muuseu- Ivan Orav (Andrus Vaarik). Aastaid tagasi loodud lugu on mus üle-eestiliseks, kui sai loo- tamiseks ohutusse sadamasse teate mitteedastamise korral. misse tõenäoliselt väga palju. osutunud lausa prohvetlikuks ja räägib ajast, mil Ärma ta- dud veebileht muinastuled.ee ja või randa. Neid tulesid kasutati Tänapäeval vanemad ini- Tuleohutuse huvides on keela- lus küpsetati veel leiba ja Toomase suhted Eveliniga olid vabatahtlikud asusid meedias ka valvesüsteemis hoiatuste ja mesed mäletavad veel oma va- tud lennutada hiina laternaid! peaaegu korras… President kutsub öisele tippkohtumisele sündmust tutvustama ja inime- muude sõnumite edastamiseks navanemate juttu, et neid tule- Ivan Orava, kes ilmubki otse põrgust. Ilvesele teeb muret, si mere äärde kutsuma. avamerelt, mööda rannikut ja sid nimetati siis iidetuledeks Viimsi Teataja et tema naine on korduvalt rääkinud kahest võõrast me- Praegu kogub lõkkeinfot, sageli ka sisemaani välja. Ohu või iilastuledeks (on ilmselt Muinastuled.ee hest. Andrus Kivirähk, Andrus Vaarik ja Kaspar Velberg on kindlasti seda väärt, et neid vaatama tulla. Lavastuse kohta saate lähemalt lugeda internetist www.huvikeskus.ee. Mereaasta suvine fotokonkurss “Tule mere äärde!” ootab osalema Viimsi huvikeskuses toimuvatele etendustele saab pi- Merekultuuriaasta ja Nikon kutsuvad kõiki fotohuvilisi osale- remuuseum. Kolmanda koha auhinnaks on Tallinna turismiameti leteid broneerida telefonil 6028 838 või e-posti aadressil ma suvisel fotokonkursil “Tule mere äärde!”. poolt välja pandud kaks Tallinn Card kaarti, mis annab tasuta sis- [email protected]. Piletid on müügil Piletilevis, Pile- Fotokonkursile oodatakse töid, mis kajastavad mere ääres toi- sepääsu mitmetesse muuseumitesse ning hulgaliselt soodustusi timaailmas, Viimsi huvikeskuse kontoris ning tund enne muvaid suviseid sündmusi ja omanäolisi festivale. Samuti sobi- erinevates kauplustes ja toidukohtades. tuvad selle teema alla kõik suvised vaba aja veetmisega seotud Parim foto avaldatakse ka National Geographic Eesti ajakirja etenduse algust kohapeal. tegevused Eesti randades ja Läänemerel. Olgu selleks lohesurf või oktoobrinumbris ning kolm esikoha tööd pannakse välja fotonäi- Kõige kiirem info Viimsi huvikeskuses toimuvate sünd- suplemine, kajakisõit või purjetamine, rannavõrkpall või mõnus tusele Tallinna sadamasse Admiraliteedi basseini äärde. muste kohta on üleval Facebookis www.facebook.com/ jalutuskäik päikeseloojangul. Fotokonkursi tingimused ning piltide üleslaadimise koha leiad ViimsiHuvikeskus. Kindlasti tasub olla ka meie uudiskirja Töid saab esitada augustikuu lõpuni. Esikoha auhinnaks on väär- www.merekultuur.ee veebileheküljelt. saajate hulgas. tuslik peegelkaamera Nikonilt. Teisele kohale on auhinnaks välja Annaliisa Sisask-Silla pannud seiklusliku grupiprogrammi Suure Tõllu pardal Eesti Me- Merekultuuriaasta Viimsi huvikeskuse kommunikatsioonijuht 12 26. august 2016 Viimsi invaühingu suveaskeldused 13. Viimsi Invaühingu naid ja -tööriistu ning ronida eriti oluline on meie emade suvine perelaager toimus töökorras tuulikutesse. Lapsed jaoks näha hea välja detsemb- sel aastal 25.–28. juulil said toita lambaid, küülikuid, ris toimuval kümnendal heate- Saaremaal. hobuseid ja kodulinde. Pakuti gevusballil. Erinevate pereüri- ka võimalust osaleda dolomii- tuste korraldamiseks ja laste Nii suvised kui ka talvised pe- dikaunistamise töötoas ning teraapiateks kogutakse raha põ- relaagrid said traditsiooniks ju- maitsta suurepärast Angla lei- hiliselt just heategevusballiga. ba enne ühingu ametlikku asu- ba ürdivõiga ning juua ravim- Teine juba traditsiooniks saa- tamist 2004. aasta kevadel. Tä- teed. Kolmapäeva hommikul nud suvine üritus oli 14. au- navune, 13. suvelaager toimus said kõik soovijad valmista- gustil väljasõit Vembu-Tembu- Suure Töllu puhkekülas, mille da klaaspurgist küünlalaterna maale. Seal jätkus tegevust ter- valisime suurepäraste tingi- ning kaunistada see pitsi ja pär- veks päevaks lastest vanavane- muste tõttu toimumiskohaks ju- litega või hoopis kanga, nööri mateni. ba teistkordselt. Puhkekülas oli ja nööpidega. Kõik laternad kuk- Lisaks ühistele pereüritus- lastel võimalik basseinis uju- kusid välja erinevad ja isikupä- tele on meie lastel olnud sellel da, seiklusrajal ronida, spordi- rased. Pealelõunal said emad suvel neljal korral võimalus osa- väljakutel oma osavust arenda- osaleda Loore Härmati meiki- leda suvistes hoiulaagrites Rand- da, kiikuda, mängida ja joosta miskoolitusel. Tahab ju iga nai- vere koolis. Päevalaagrites te- nii palju kui hing ihaldas. Laag- Invaühingu suur pere. Foto Henelyn Kandver ne olla kaunis ning särav, aga gelevad lastega kogenud peda- ripäevi aitasid sisustada kolm googid ja terapeudid. Lapseva- õpetajat, kelle juhendamisel val- mikuks “6. võtab”. Laagrilisi tee- vuse, aga toimus ka ühiseid et- nemad saavad rahuliku süda- misid arvukad kunstitööd, mil- nindas ka kaks massööri. Tore tevõtmisi. Esmaspäeval käidi Täname kõiki, kelle abil said meie suveüritused teoks! Täname mega tööl käia, teades et nende lest laagri lõpuks tore näitus oli vaadata massaažitoast väl- kõik koos mere ääres ujumas sotsiaalministeeriumi ja Urve Palot, Viimsi valda ning Viimsi In- lapsukesed on kindlates kätes. vaühingu heategevusballist osavõtjaid! Samuti täname toreda kokku pandi. Samuti õpetati juvaid õnnistatud nägudega suu- ja mängimas ning õhtul nauditi Punkti nendele laagritele pani meresafari eest Tallinna Veespordi Klubi ja Elinor Kimmelit! nii lastele kui ka täiskasvanu- ri ja väikeseid kliente. Tunni- saunamõnusid koos kümbluse- Kui teil kasvab peres erivajadusega laps ning soovite Viim- tore meresafari merekindla tele põnevaid mänge. Mängiti ajane massaažiseanss tekitas ga jääkülmas basseinis. Teisi- si Invaühingu tegemistest osa saada, saatke liikmeks astumise RIB kaatriga Tallinna lahel. Mölkkit, aga ka tavapärasemaid lausa taevalikult kerge tunde. päeval toimus väljasõit Angla avaldus e-posti aadressil [email protected]. mänge, nagu korv- ja võrkpall. Iga laagriline sai leida en- tuulikuparki. Seal sai uudista- Loe meie tegevusest ka kodulehelt www.viimsiinva.ee. Reet Varik Lauamängudest kujunes lem- dale õuealal meelepärase tege- da vanaaegseid põllutöömasi- Viimsi Invaühingu liige President Lennart Meri stipendium Algaval ülikooliaastal se. Stipendiumit võib taotleda tatakse detsembris 2016, lähe- Humanitaarteaduste all pee- Stipendium või preemia an- anname teada president mõnel humanitaarteaduste õp- vad arvesse magistritööd, mis takse eelkõige silmas filoloo- takse üle president Lennart Me- Lennart Meri stipendiumi pekaval kõrgharidust omandav on kaitstud 2016., 2015. või giat, ajalugu, folkloristikat, teo- ri perekonna liikme ja Viimsi ja preemia taotlemise bakalaureuse või magistriõppe 2014. aastal. Määruse regulee- loogiat, kunsti- ja teatriteadust, vallavanema või tema poolt vo- võimalusest. Taotluste üliõpilane erialase uurimustöö rimisalast on välja jäetud dok- semiootikat jms. litatud isiku poolt president esitamise tähtaeg on kirjutamiseks. Stipendiumi taot- torandid ja doktoritööd kaits- Kandideerija ei pea rahvas- Lennart Meri sünniaastapäeva 1. detsember 2016. lus tuleb esitada stipendiumile nud isikud. Preemiale kandi- tikuregistri andmete kohaselt tähistaval üritusel. Viimsi val- kandideerijal isiklikult. deerimise puhul võib taotluse olema Viimsi valla elanik, kuid lal on au ja kohustus stipendiu- Viimsi valla aukodaniku presi- Preemia maksmise eesmärk esitada nii kandideerija kui ka tal peab olema elulooline või mi või preemia abil väärtusta- dent Lennart Meri stipendiumi on eelkõige premeerida ja tun- kolmas isik. hariduslik seos Viimsi vallaga. da valla aukodaniku president eesmärk on jäädvustada Len- nustada magistrikraadi oman- Lennart Meri vaimset pärandit. nart Meri mälestust. Välja an- danud isikut, kes on koostanud Viimsi Vallavolikogu 12.03. 29. märtsil 2016 tähistati pidulikult Viimsi valla aukodaniku pre- takse preemiat ja stipendiumi silmapaistva uurimustöö (ma- 2013 määrus nr 6 “Viimsi valla sident Lennart Meri 87. sünniaastapäeva EELK Viimsi Püha Jaa- gistritöö) humanitaarteaduste aukodaniku president Lennart kuni 3200 eurot, mida Viimsi Lennart Meri. Foto Tiit Veermäe kobi kirikus ja Rannarahva muuseumis. Kolmandat korda kuu- vald eraldab valla eelarvest üld- valdkonnas. Preemiale võib kan- lutati välja Viimsi valla algatatud Lennart Meri nimeline sti- Meri stipendiumi statuut” on juhul igal aastal. President Len- Stipendiumi maksmise ees- dideerida humanitaarteaduste pendiumi saaja. 2500 euro suuruse preemia pälvis sel aastal avaldatud 22.03.2013 Viimsi Tea- nart Meri stipendiumi eelar- märk on innustada ja toetada valdkonna magister, kes on ma- Kristiine Kikas, Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi tajas ning valla kodulehel. Lisa- vesse võivad teha ühekordseid kõrgkooli üliõpilast, kes õpib gistrikraadi omandanud kandi- võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurisemiootika eriala kultuuri- info: tel 6028 866, marje@viim- või regulaarseid rahalisi toetu- mõnel humanitaarteaduste õp- deerimisele eelneva kahe ka- de uuringute doktorant 2015. aastal koostatud magistritöö “Ta- sivv.ee, www.viimsivald.ee. si füüsilised ja juriidilised isi- pekaval ja on seadnud sihiks lendriaasta jooksul. Seega, kui ju John Burnside’i luules” eest. Ott Kask kud. erialase uurimustöö koostami- taotlus preemia maksmiseks esi- kultuuri- ja spordiameti juhataja 26. august 2016 13

Pensionärid õppereisidel Kobarake Leedus Viimsi Pensionäride Randvere tantsurühmal Kobarake oli töökas suvi Ühendus korraldas suvel – nad korraldasid Harjumaa seenioride tantsupeo kaks õppereisi. ning osalesid merepeol Leedus Klapiedas. Ida-Virumaal Harjumaa peoks õppisime ära 11 tantsu. Pidu, millest võt- 12. juulil käisid 49 Viimsi pen- sid osa 13 rühma maakonnast, oli väga tore. Pärast seda sionäri (neist kuus olid vane- algasid ettevalmistused Klaipeda peoks. Tõsi küll, Klaipe- mad kui 80 aastat) õppereisil da peo tantse õppisime juba varem, sest neist 13 olid mõel- Ida-Virumaal. Kõige vanem meist dud ühistantsudena. Lisaks tuli tantsida veel oma rühma oli Tiiu Reinoja (86). soolotantsud. Marsruuti jäid järgmised ko- 5. juuli varahommikul asusime Leedu poole teele. Meid had: Tudu, Rannapungerja, Ku- võttis vastu Klaipeda seeniortantsurühm Zunda ja nende remäe, Jõhvi, Narva, Narva-Jõe- õpetaja Irena. Õhtul kell 18 oli juba kesklinna ühel väljakul suu, Toila ja Valaste juga. Õppe- purskkaevude vahel esimene kontsert. 6. juulil marssisi- reisi korraldus oli väga hea – me puhkpillimuusika saatel teatri väljakult mere äärde peo suur tänu giidile, pedagoog-bio- avamisele. Pidu oli pühendatud Leedu kunagisele kuningale loog Marje Loidele Läänemaalt Mintautasele. Väikene vihm ei seganud kedagi. Juba kell 15 Matsalust. Eriti jäid meelde tantsisime uues kohas linnaväljakul järgmisel kontserdil koos lääne pärnade allee Toila Oru lätlastega. “Tänutäheks” saime niisugust paduvihma, et oli- pargis, Kuremäe klooster oma me märjad nagu kassipojad. Ent kuivatamiseks polnud kaua kordumatus ilus, Tartu Ülikoo- aega – ballikleidid selga ja kultuurimajja vastuvõtule. Var- li Narva kolledži uus hoone, juteatri vahepalad, kingituste üleandmine, juhtide tänamine, Narva jõe promenaad, Jõhvi lõputu maiustamine ja jutud-tantsud lõppesid alles südaööl. kontserdimaja jne. 7. juuli hommikul sõitsime Trakaisse, kus 1995. aastast Sakus alates restaureeritakse sealset vaatamisväärsust – lossi. Loss-muuseum oma väljapanekutega oli vaatamist väärt. 15. juuni hommikul alustasid Pärast seda asusime koduteele. Tänu meie akordionistile Viimsi Pensionäride Ühenduse Reinule läks bussis lahti tõeline laulupidu. Imetlen oma liikmed ühepäevast Saku tuuri. Hetk Narva ekskursioonist Rootsi Lõvi mälestusmärgi juures vaatega Narva kindlusele. Foto VPÜ “tantsutüdrukuid” – kuidas nad jaksavad ja oskavad elu- Saku keskuses ootas tulijaid päe- rõõmu hoida ja seda teistelegi jagada. vagiid Anneli. Esimene siht- Rehetoas oli degusteerimiseks sorte degusteerima. Aitäh Viim- laelanike jõududega taastatud Täname Viimsi vallavalitsust, Haabneeme päevakes- punkt oli Karjamaa külas asuv kaetud lauad värske talutoo- si Pensionäride Ühendusele ja vana rehehoone. Küla on tub- kust, Aime Salmistut, Rein Sagarit, bussijuht Mairot ja Esko talu, mis on kõigile tuttav danguga. Pakuti astelpaju jo- Randvere päevakeskuse tegev- listi kasvanud – elanikke u 600 tema abikaasa Helvet! seriaalist “Õnne 13” Uuevari- gurtit, Gouda juustu paprika ja ja külaelanike keskmine vanus juhile Aime Salmistule meel- ku juustutaluna. Perenaine rää- basiilikuga ning kohupiima moo- 42 aastat. Järgmine peatus oli divalt veedetud suvepäeva eest! Ivi Talimäe kis talu ajaloost ja praegustest siga. Edasi läks sõit Metsanur- Saku mõis ja õlletehas. Pärast Malle Ojari Kobarakese tantsuõpetaja tegemistest ja näitas hooneid. me külakeskusesse, mis on kü- giidiga ekskursiooni asuti õlle- VPÜ volikogu liige ViiKerKoori seiklused Poolamaal 9.–12. juunini toimus Kunagine Poola pealinn Kra- Koorifestivali programm sikakoolis, kus nimekatest heli- Krakowis mainekas koori- kow on muljetavaldavalt kau- oli tihe. Meie kergemuusika- loojatest koosnev žürii tunnus- festival “Krakowi kantaa- nis. Säilinud on palju erineva- koor osales võistu lauldes Po- tas meie etteastet diplomiga. did“, kus osales ka Viimsi tel sajanditel ehitatud kirikuid pular, Folk, Gospel and Bar- Poolakad olid head korral- ViiKerkoor. Kokku võttis ning tornide ja väravatega lin- bershop muusika kategoorias dajad ja lahked võõrustajad. sellest festivalist osa 25 namüür. Waweli linnamäel asub ning esines kümnest festivali Meie koor pani selle festivali- koori üle maailma Pea- endine kuningaloss ja kate- raames toimunud kontserdist ka- ga taas ühele hooajale punkti. le ViiKerKoori esindasid draal, mille krüptis paiknevad hel. ViiKerKoori presidendi Paul Eestit ka Tartu Emajõe kuningate hauakambrid. All- Kontserdid toimusid suur- Kalle sõnul oli see “lahe hoo- Laulikud ja Hiiumaa koor linna suurel puiesteel on üle tes majesteetlikes kirikutes. aeg koos vahva lõppakordiga Hiiula. 300 uhke maja, 58 kirikut ja Eriti meeldejääv oli „Valguse Krakowis, kus saime palju ka- lossi, igaüks vaatamisväärsus ja Muusika kontsert“ („Light sulikke kogemusi ning ideid, kui- Festivalieelne periood oli proo- omaette. Vanalinnas asub ka Eu- and Singing Concert“) juudi das meie elu järgmisel hooajal viderohke ja pingeline. Poola roopa suurim keskaegne linna- linnaosas paiknevas St. Cathe- veelgi huvitavamaks ja tulemu- minemisel jagunes kooriselts- väljak, mida ümbritsevad õdu- rine kirikus. Seda võimast ehi- si veelgi vägevamaks muuta.” kond kaheks – osad kooriliik- sad kohvikuid ja restoranid pa- tist peetakse Krakowi kõige Septembris alustab ViiKer- med kasutas kohalejõudmiseks Palju edu ViiKerKoorile algavaks hooajaks. Foto Kristiina Viltsin kuvad võimalusi jalga puhata kaunimaks gootistiilis kirikuks. Koor 8. lauluhooaega. Uued lennuliine, suurem osa reisis ja keha kinnitada. Seda me ka Sadade kuulajate ees, hiiglas- liikmed on oodatud ja teretul- Krakowisse aga kahe väike- ti ja Leedu ning suurelt jaolt ka simust peletada ja tuju üleval tegime, proovides ära Poola like võlvide all kõlas iseäranis nud! bussiga, mille juhid kuulusid läbi Poola, sest asub ju Krakow hoida rikkalike reisikogemus- kuulsa hapuka maitse ja spet- lummavalt kooriseades Ott Lep- samuti kooriliikmete hulka. Visla jõe ülemjooksul, Poola tega ViiKerKoori dirigent Ind- siifilise lõhnaga vürtsika mu- landi laul “Kuula”. Võistlus- ViiKerKoori nimel Maismaareis kulges läbi Lä- lõunaosas. Pikal teel aitas vä- rek Umberg. nasupi zurek. kontsert toimus Krakowi muu- Annaliisa Sisask-Silla 14 26. august 2016 Viimsi akordionivirtuoos mängis Marseille’is ja Palangas Akordionivirtuoos Henn Virtuoosi tunneb Rebane andis suvel mängust kontserte Prantsusmaal Henn Rebane käsitleb oma pilli Marseille´is ning akordio- virtuoosselt, tal pole problee- nifestivalil Palangas. me ükskõik mis pala mängimi- Kohtumine Marseille’ ase- sega. Rebasega kohtunud tun- linnapeaga annab lootust tud vene bajanist Juri šiškin ka tihedamate kultuuri- ütles talle: “Ты так чисто иг- sidemete tekkeks. раешь!” Nii puhtalt mängid! “See on vist nagu spordis- Asi sai alguse umbes pool aas- ki – selleks, et ketas lendaks, tat tagasi, kui Henn Rebase peab olema tehnika selge, siis poole pöördus mänedžer ette- saab lendu nautida,” mõtiskleb panekuga anda mõned kontser- ta. “Mäletan, et kooliajal õpe- did Prantsusmaal. “Kaks kont- taja andis sellise loo, mida oli serti toimusid juulikuus Mar- võimatu mängida. Tõi ka ühe seille’is, üks Cassie´s ja Au- helilindi, kus minust 30 aastat bagne’is, kus esitasin nii eesti vanem mängija seda esitas. Mõt- kui ka prantsuse muusikat. Vii- lesin, et kui selline vanamees mane kontsert toimus ühes ilu- mängib selle ära, miks siis mi- sas antiikses saalis, kus oli kaks na ei saa. Mul läks kaks päe- tiibklaverit ja kus järgmisel õh- va, kui sain selle tehtud. Mulle tul pidi esinema klaveriduo. meeldib pilli mängida – kui Seal oli nii palav, et sõrmed õpin uusi lugusid, harjutan iga kippusid klahvide külge kinni Marseille’i vastuvõtul: (vasakult) tõlk Anu Kukk, Eesti aukonsul Marseilles’is hr Dominique Angles, Marseille’i aselinnapea Anne-Marie päev mitu tundi.” kleepuma,“ meenutab Rebane. d’Estienne D’Orves, Henn Rebane, mänedžer Patrick Fort. Fotod erakogu Kontserdil viibis ka Eesti Mulle meeldib aukonsul Marseille’is Domi- hulgast teietas Henn Rebane te- pilli mängida – kui nique Angles, kes pärast selts- da elu lõpuni – austus õpetaja “ konna oma uhkesse villasse õh- vastu oli nii suur. õpin uusi lugusid, tusöögile kutsus. “Ta organi- harjutan iga päev seeris ka ühe suurepärase kok- Lõõtspilli ajalugu mitu tundi. kusaamise linnvalituses – Hôtel Lõõtspill tuleb Austriast, kui de Ville’s ehk sajandeid tagasi sealne meister Demijan aastal Üks selline lugu, mis män- ehitatud raekojas. Suure raud- 1829 pani suupillile piltlikult gija kindlasti proovile paneb, võtmega tehti uks lahti, sees öeldes lõõtsa ümber, et mitte on algselt klarnetile kirjutatud oli antiikne sisustus. Seal koh- oma kopse vaevata. Kuid akor- “Kimalase lend” Rimski-Kor- tusime aselinnapea Marie d’Es- dioni ajalugu ulatub 2500 aas- sakovi ooperist “Tsaar Saltaan”. tienne d’Orves’ga ja arutasime, ta taha Hiinasse, kus leiutati See nõuab sõrmede käbedat kuidas kultuurisuhteid arenda- pill nimega cheng. Marco Polo liikumist. Öeldakse ka, et kui da.” kaudu jõudis see Euroopasse pillimees mängib Scarlatti so- Üks asi viis teiseni ning ta- ning erinevad leiutajad ja pil- naati, siis on ta paljas nagu sau- gasi Eestis olles on Henn Re- limeistrid arendasid sealt välja nas, kõik on kohe näha. bane rääkinud kultuuriminis- suupilli ja lõõtsapilli. Akordio- “Scarlatti sonaadid ei nõua teeriumiga ning Eesti Kontser- nil on mitu nime – korts, põr- suur virtuoossust, ent seal ilm- diga. “Annan kõik edasi ja loo- guorel, lõõtspill, mesipuu… neb mängija muusikaline mait- dan, et sellest tuleb tore kul- Viimane sellepärast, et pilli kee- se. Nagu moekunstis, kus liial- tuurivahetus. Nad olid väga hu- leplaadid on kinnitatud vaha- dus torkab kohe silma,” mär- vitatud üliõpilaste vahetusest ja ga. gib Rebane. Tema arvates ei meistriklassidest, Marseille’is “Hohneri firma asutati 1859 ole oluline, mida või kus kohas on ka muusikaakadeemia.” ja mõne aasta pärast tootis see mängida, oluline on teha hästi. aastas u 300 000 lõõtsapilli, “Isegi kui mängid kusagil väi- Rõõmus akordion millest mõned jõudsid ka Ees- keses maakultuurmajas väga Teine suurem esinemine oli Henn tisse. August Teppo vennal oli kaasaegset muusikat, kus he- Rebasel rahvusvahelisel akor- ka üks selline, mis aga kohe listikku peaaegu pole – rahvas dionifestivalil Palangas. “Ees- Henn Rebane esinemas Marseille’is, Le Salon de Musique. katki läks. Teppo vaatas, et ma saab ikkagi aru, kui mängid tis ja Leedus sündisid akor- pean natuke parema tegema ja hästi. Ja aplaus tuleb! Publik dioniliidud üle 20 aasta taga- Kikkaga, kelle mängu ta sal- masel ajal. Tõeline puhkus hin- Viimsi muu- täiustas seda,” jutustab Reba- tunneb ära, kui on hästi tehtud, si. Eestis olin mina liidu presi- vestas Kukerpillidelt laenatud gele!” sikakoolis on ne. “Eks neid pille liikus ju mu- isegi kui tal ei ole spetsiaalset dent ja Leedus Richardas Sviač- makile. Lõõtsa proovib ta ikka “ jalt ka, nt Venemaalt Tuulast ettevalmistust sel alal. Hea asja kevicius, kes tänaseni festiva- mängida samas stiilis nagu Ki- Akordioni õpetamine sel aastal täien- ja Saraatovist. Olen seda veidi tunnevad inimesed alati ära!” li veab. Seal esinevad solistid kas, kelle mäng oli igasugu mõ- Lisaks kontsertidel esinemise- dav vastuvõtt uurinud ja arvan, et Teppo võis Lisaks kontsertidele ja õpe- erinevatest maadest – seekord jutustest vaba. Edasi läks Pa- le õpetab Henn Rebane Viimsi häälestuses eeskuju võtta Sa- tamistele tegeleb Henn Rebane mina ja üks akordioniduo Sankt- langa kontsert akordionil sea- muusikakoolis akordionit, ju- ja ma soovitan raatovi pillilt. Tema põhimõte praegu Valgre laulude seadmi- Peterburist.” detega vanadest Eesti rahva- ba alates 1977. aastast. “Mul on akordioni peale oli, et pill olgu tugev, vastupi- sega akordionile. Ta loodab ju- viisidest, mis tõmbasid inimesi väga tublisid õpilasi!” kinnitab mõelda. dav ja ilus, ja loomulikult oli ba sügisel välja anda noodi, mis See oli üks kaasa hoo ja rõõmuga. Akor- ta. “Viimsi muusikakoolis on ta siis kallis ka – igas mõttes.” pakub lugusid erinevatele tase- kõige paremaid dion on Henn Rebase sõnul sel aastal ka täiendav vastuvõtt läks edasi,” muheleb Rebane. Lõõtspill maksis vähemalt metele. “ rõõmus pill! ja ma soovitan akordioni peale “MU esimene õpetaja oli Boris lehma hinna. Teppo pilli kohta “See noot on mul juba seits- kontserte viima- “Tihtipeale kõlab Eesti rah- mõelda. Paljudes ansamblites Russetski. Tema rääkis vene öeldi, et see kannatab ka kui mes. Leedus festivalil mängiti, sel ajal. Tõeline vaviis – väga kurb, ilus ja ha- üle maailma on akordion jälle keelt. Ma oskasin seda vene viskad talvel lumme ja sõidad olen oma noote saatnud Viini puhkus hingele! learmas. Aga pidudel on eest- pead tõstmas, seda mängitakse keelt, mida naabripoisid õues. reega üle. “Ja ta oligi tugev ja Bruckneri kõrgkooli, Madridi lased ju ikka olnud pulbitsev ja palju.” (Naerab) Aru me üksteisest nad peavad siiamaani vastu. muusikaakadeemiasse, Tšiili, Palanga kontserdil mängis lärmakas rahvas. Rahvamuusi- Ta ise oli viieaastane, kui saime, õppisin kaheksa aastat Eestis ehitatakse Põlvamaal jäl- Ameerikasse. Need on tehnili- Rebane esimesed kolm pala ka pole sugugi nii kurb, ei – ta isa tõi koju kaherealise lõõtsa- ta juures. Lõpuks mängisin le pille,” ütleb Rebane. “Akor- selt nõudlikud ja päris põneva lõõtsapillil, et näidata, kuidas on väga mitmekesine,” arutleb pilli ning laulis ja mängis lugu kuus tundi päevas pilli. Kui dioni häälestus on temperee- harmooniaga seaded. Ehkki see Eestis üle saja aasta tagasi muu- Rebane. “Mets mühiseb…”. Isa palju ei Tallinna muusikakooli tulin, ritud nii nagu klaveri omagi. muusika läheb aeglaselt edasi, sikat tehti. Tal on Teppo tüüpi Festivali kontserdid toimu- seletanud, ütles, et kui järgmi- siis polnud enam probleemi, Lõõtsapilli naturaalne hääles- ta ikkagi köidab mängijaid ja lõõts, mille pillimeister Kalju sid äsja restaureeritud Palanga sel päeval töölt tuleb, siis poiss alus oli väga hea.” tus paitab küll mesimagusalt mul on õnnestunud nende lugu- Sarnit spetsiaalselt talle val- kuursaalis, kus miljöö aitas muu- näidaku, mis välja tuli. “Ta oli Boris Russetski on meie kõrva, aga akordioniga saab dega akordioniinimeste süda- mistas. Enam kui 30 aastat ta- sikal esile tulla. “See oli üks väga nördinud, sest ega ju mi- hulgast nüüd lahkunud. Ainu- selle eest mängida pea kõike – meid võita kõikjal maailmas.” gasi kohtus Rebane ka Karl kõige paremaid kontserte vii- dagi välja ei tulnud. Aga sealt kese inimesena oma tuttavate džässist orelimuusikani.” Annika Koppel 26. august 2016 15

Viimsi valla kultuurikalender 26. august – 18. september

JUMALATEENISTUSED Laval: Elisa Kolk Henri Zibo (akordion) Etendused on välja müüdud! 18. september kell 19 kell 12 28. august kell 11 DJ Sass Nixon Vaba sissepääs! Viimsi huvikeskuses Jalgpalli B kohtumine Esineb ingerisoomlaste Jumalateenistus armulauaga Sissepääs tasuta! Viimsi huvikeskuses Viimsi JK – Viljandi JK Tulevik II tantsurühm Kataja EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Info ja broneerimine: kell 21 NÄITUS Viimsi staadionil kell 21 kell 12 tel 5628 2261 Black Rose Pubi õhtu- Näitus “Piirideta meri“ Esineb meestelaulupunt Jumalateenistus Black Rose Pubis programm Kunstnik Anneli Akinde LASTELE JA NOORTELE Lüütürr Naissaare Püha Maarja kabelis kell 21 Laval: Duo Catarsis müüginäitus 30. august kell 17.30 Pääse vaba! kell 14.30 Black Rose Pubi õhtuprogramm DJ: Imre Mihhailov Rannarahva muuseumis Pöörane suvelõpu lastedisko sadamas Jumalateenistus Laval: DJ Christo Rääbis Sissepääs tasuta! Riietus valge! kell 22 EELK Randvere kirikus Sissepääs tasuta! Info ja broneerimine: Eesti Sõjamuuseumis on Pilet 7 € Muinastulede öö Info ja broneerimine: tel 5628 2261 avatud uued külma sõja ja Muuuv Seiklusmaal Esineb Svjata Vatra 4. september kell 11 tel 5628 2261 Black Rose Pubis relvade ekspositsioonid Piletid 15 € / müügil kohapeal Jumalateenistus armulauaga Black Rose Pubis K–P kell 11–18 Kuni 30. september Prangli sadamakuuris Noor EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 10. september kell 21 Sõjatehnika angaar on avatud Hooajalised programmid Kaardivägi kell 13 27. august k 16 Black Rose Pubi õhtu- R–P kell 11–18 Sihtrühm: I–III kooliaste Jumalateenistus armulauaga Kontsert: Muinastulede öö programm Eesti Sõjamuuseumis – Info ja broneerimine: 27. august kell 19–23 Rohuneeme kabelis Korraldaja: Pille Lille Muusikute DJ: Sass Nixon kindral Laidoneri muuseumis www.rannarahvamuuseum.ee Muinastulede öö kell 14.30 Fond Sissepääs tasuta! Viimsi vabaõhumuuseumis Suur Vahemere andide Jumalateenistus Kai Kallastu (sopran) Info ja broneerimine: Stendnäitus “Sõprade kirjad söömise õhtu EELK Randvere kirikus Andrus Kallastu (klaver) tel 5628 2261 on su poole teel. Kirjavahetust 5. september – 30. oktoober Sissepääs tasuta! kell 18 Vaba sissepääs! Black Rose Pubis Eestis 17. sajandist täna- Leivaprogramm Viimsi vabaõhumuuseumis Emmause missa EELK Viimsi Püha Jaakobi päevani“ Sihtrühm: lasteaed ja algkool EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus kirikus 16. september kell 21 Vaba sissepääs! Info ja broneerimine: 3. september kell 10 Black Rose Pubi õhtu- Viimsi raamatukogus www.rannarahvamuuseum.ee Taluturg – Lihapäev 8. september kell 12 2. september kell 21 programm Viimsi vabaõhumuuseumis Veiseliha lõikamise ja grillimise Jumalateenistus Black Rose Pubi õhtuprogramm Laval: Debüüt Viimsi Kunstikooli õpilastööde õpitoad Naissaare Püha Maarja kabelis Laval: DJ Lenny LaVida DJ: Lenny LaVida näitus EAKATELE Eesti meistrivõistlused veise- Sissepääs tasuta! Sissepääs tasuta! Viimsi huvikeskuses 4. september kell 11 liha grillimises 11. september kell 11 Info ja broneerimine: Info ja broneerimine: Jalgsimatk ja kepikõnd Viimsi vabaõhumuuseumis Jumalateenistus armulauaga tel 5628 2261 tel 5628 2261 SPORT eakatele EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Black Rose Pubis Black Rose Pubis 28. august kell 19 kell 10.30 buss V2 väljub 11. september kell 10–14 kell 14.30 Jalgpalli B esiliiga kohtumine haigla juurest Viimsi Taaskasutusturg Jumalateenistus armulauaga 3. september kell 21 17. september kell 21 Viimsi JK – FC Kuressaare Matka pikkus 4 km Viimsi Koolis EELK Randvere kirikus Black Rose Pubi õhtuprogramm Black Rose Pubi õhtu- Viimsi staadionil Korraldaja: Viimsi Pensionäride Uus Maa Rullituuri aftekas: programm Ühendus 17. september k 11–14 18. september kell 11 Laval: Liis Lemsalu ja DJ: Sass Nixon 3. september kell 11–15 Lisainfo: Volli Kallion, Viimsi Turvalisuspäev + Kooli Jumalateenistus armulauaga Juss Haasma Sissepääs tasuta! Tallinna Rulluisumaraton 2016 tel 6012 354 Infolaat EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus DJ: Andrus Kuzmin Info ja broneerimine: Uus Maa Rullituur Kogunemine Rooste Antsu Viimsi Koolis ja õuealal kell 14.30 Info ja broneerimine: tel 5628 2261 Lisainfo: www.rulliklubi.ee lõkkeplatsil Info: Jumalateenistus tel 5628 2261 Black Rose Pubis Randvere teel Marje Plaan EELK Randvere kirikus Black Rose Pubis 27. august kell 11 Viimsi valla kultuuritöö TEATER 15. september kell 19 Puupaatide regatt koordinaator MUUSIKA 9. september kell 19 16. september kell 9.30 ja 11 Jalgpalli B esiliiga kohtumine Lisainfo: www.eals.ee/ tel 6028 866 26. august kell 21 Kontsert “Pildid näituselt“ Lasteteater Reky Viimsi JK – Raasiku FC Joker sailingwood e-post [email protected] Black Rose Pubi õhtuprogramm Mikk Langeproon (akordion) R. Vaidlo “Kessu“ Viimsi staadionil Prangli saare lähistel www.viimsivald.ee

Viimsi koolimajas toimub järjekordne Taaskasutus-

turg! Head Viimsi Kooli vilistlased ning endised ja 11. septembril kell 10–14 toimub praegused töötajad! Viimsi koolimaja fuajees juba Olete oodatud tähistama Viimsi Keskkooli 35. aasta- viiendat korda Taaskasutusturg. päeva ajavahemikul 14.–21. oktoober 2016 Viimsi Kooli. Kaubeldakse kasutatud riiete, lasteas- Ajakava: 14. oktoober jade, jalanõude, sporditarvete, kodu- Hommikupoolikul on vilistlased oodatud külalisõpetajateks tundidesse. kaupade, vanavara ja muu põnevaga. kell 13–15 Vilistlaskonverents 15. oktoober Ootame kõiki ostlema ja mõnusat kell 19 Kontsert-vilistlaspidu Jooksvalt täiendame infot ajakava osas kooli kodulehel www.viimsi.edu.ee pühapäeva veetma. ja kooli Facebooki lehel. Külastajatele on sissepääs TASUTA! Lisainfo saamiseks kirjuta e-posti aadressil [email protected] Kohtumiseni turul! (Margit Võsu). Kohtumiseni Viimsis! Viimsi Kool 16 26. august 2016

Spordist tulekul n 28. augustil kell 19 toimub Viimsi staadionil jalg- Rullita kodukandi tänavatel pallivõistlus Viimsi JK – FC Kuressaare Kutsume kõiki osalema bussist. Sportland Rahvarulli si SPA, põnevat uudistamist Lemsalu koos bändiga ja Juss n 2. september kell 19 toimub Viimsi staadionil 2. liiga jalg- Uus Maa Rullituuri Tal- (10 km) etapil osalejale ja las- leiab tuuri partnerite expo-tel- Haasma. pallivõistlus Viimsi JK II – Tallinna FC Forza linna Rulluisumaratonil tele on muide rulluiskude lae- kidest, silmailu pakuvad rull- Uus Maa Rullituur on Põh- 3. septembril! Kuna Uus nutus täitsa tasuta! iluuisutüdrukud, adrenaliini li- ja-Euroopa suurim rulluisuma- n 3. september kell 13 toimub Viimsi staadionil Esiliiga B Maa Rullituur tuleb Viim- Stardi- ja finišipaik asub sab rulluisukõrgushüpe ja -slaa- ratonide sari, mis 2016. aastal jalgpallivõistlus Viimsi JK – Tallinna FC Flora U19 sisse külla, siis hea tava Haabneeme kooli parklas (Rand- lom, muusikaliste vahepalade- koosneb 4 etapist. Neist 3 on n 3. september kell 9–16 toimub Viimsi vallas Tallinna rullui- kohaselt toob külaline vere tee 18). Rada kulgeb möö- ga lahutab meelt DJ ja rajal toi- juba peetud – juunis Tabasa- sumaraton. Stardi- ja finišipaik asub Haabneeme kooli parklas. kaasa külakosti. da Randvere teed 5 km Viim- muvaga hoiab kursis sorava ju- lus, juulis Pärnus ja augustis Jõ- Lisainfo rullituur.ee sist välja kuni Tiitsu tee ristmi- tuga päevajuht. gevamaal. Sedakorda kostitame kõiki viim- kuni ja tagasi. Kuna tegemist on Uus Maa Seekordse etapi distantsid n 14. september kell 19 toimub Viimsi staadionil Esiliiga B silasi võimalusega tasuta osa- Täpsem rajakaart, ajakava Rullituuri selle hooaja viimase on traditsioonilised: jalgpallivõistlus Viimsi JK – Raasiku FC Joker leda Sportland Rahvarulli 10 km ja muu oluline teave etapi koh- etapiga, on kõik osalejad oo- - Pisirull (500 m), n 18. september kell 19 toimub Viimsi staadionil Esiliiga B distantsil. Külakosti saab nau- ta on saadaval veebiaadressil datud ka tuuri järelpeole Black - Tutti-Frutti lastesõit (2 km), jalgpallivõistlus Viimsi JK – Viljandi JK Tulevik II tida, registreerides end osale- www.rullituur.ee. Rose pubis, kus jagatakse tuuri - Sportland rahvarull (10,3 ma enne 31. augustit veebile- Kes ise rajale ei lähe, on auhindu ning kell 22 astuvad km), n 24. september kell 13 toimub Viimsi staadionil 2. liiga jalg- hel www.rullituur.ee. Kõigi sel- oodatud võistlejatele kaasa ela- üles (samuti tuuril osalenud) Liis - MyFitness poolmaraton pallivõistlus Viimsi JK II – Saue JK Laagri leks kuupäevaks registreerunu- ma! Võistluskeskuses on ole- (20,6 km), n 29. september XVII Kindral Johan Laidoneri olümpiateate- te vahel loositakse välja ka Re- mas ka lastehoid, kus pisikes- - SiS maraton (41,2 km). Uus Maa Rullituur toob jooks Viimsi mõisa hoovil ja mõisapargis nault Kadjari kasutamine ter- tel kogu ürituse vältel silma Ootame kõiki nii rajale, ra- kaasa liikluskorralduse veks Tallinna Maratoni Rulli- peal hoitakse, ning palju põne- ja äärde kui ka järelpeole! muutused. Randvere tee n 2. oktoober kell 19 toimub Viimsi staadionil Esiliiga B jalg- sõidu nädalalõpuks! vat korda saadetakse. Lapsi lõ- Lisainfo ja registreerumine: pallivõistlus Viimsi JK – Tartu JK Welco on osaliselt autoliikluseks Distantsid on kõigile jõu- bustavad Mõmmi (muideks koos suletud kell 9–16, samuti www.rullituur.ee. n 8. oktoober kell 14 toimub Viimsi staadionil 2. liiga jalgpal- kohased ning ootame kõiki Viim- Mõmmi limonaadiga!!!) ja Jän- on muudatused bussiliik- Leia meid Facebookist: livõistlus Viimsi JK II – Türi Ganvix JK si rulliomanikke julgesti kaasa ku, hullata saab Batuudijussi luses (vt lk 2)! Lisainfo: www.facebook.com/rulliklubi lööma! Kohapeal saab ka sobi- batuudil, kehakinnitust pakub www.rullituur.ee. n 23. oktoober kell 16 toimub Viimsi staadionil Esiliiga B jalg- vad rulluisud laenutada Rulli- B&B Catering ja Tallinn Viim- Jaanus Ritson pallivõistlus Viimsi JK – Tartu JK Tammeka U21

n 26. oktoober kell 19 toimub Viimsi staadionil Esiliiga B jalg- pallivõistlus Viimsi JK – JK Tallinna Kalev II Viimsilased Rio olümpiamängudel Rio olümpiamängudel Laser klassis pur- Rammo tegemistega saad end kursis jetanud Karl-Martin Rammot õnn see- hoida, jälgides sotsiaalmeedias www.face- kord ei soosinud. book.com/kmrammo. Loosiga tõmmatud paadi puri osutus de- Viimsist pärit purjetajad Kätlin Tammis- fektseks, seda ümber ei vahetatud ning te ja Anna Maria Sepp, kellele Rio oli esi- seetõttu kannatasid tulemused. Lahendus mene olümpia, said purjetamise 49erFX leiti lõpupoole ja siis hakkasid ka sõidud klassis 19. koha. Nende tegemistega saad sujuma – viimased kolm sõitu lõpetas ta end kursis hoida, jälgides sotsiaalmeedias kõik esikaheksas ning tõusis kokkuvõttes www.facebook.com/EST49erFX. 21. kohale. Karl-Martin Rammo. Foto Annika Koppel Viimsi Teataja 26. august 2016 17

REAKUULUTUSED

TEENUS n Küte: 3 m ja halg 30–60 cm, hind al 16 €/rm; Müüa mesi n Kogenud puuhooldajad teostavad ohtlike puude korralikult pakitud halud ja klotsid 40 l tr võrgus, Viimsis raiet, puude ja hekkide hoolduslõikust. Soodsad al 1.90 €/võrk. Transport hinnas. Halumasina toormahla hinnad! Tel 5220 321. (EVO36) rent ja teenus. Tel 5620 8210. Tel 5068 326 pressimine n Elukutseline õmbleja (üle 40 aasta kogemust) n Müüa kuivad küttepuud 40 l võrkkotis: lepp 30 cm, www.meemees.ee Rohuneemes. teeb Viimsis, Aiandi teel parandus- ja õmblustöid. kask 30 cm. Hinnad kodulehel. Alates 50 kotist on Tel 5593 5863 Teave kell 9-19 tel 5625 1195, Tiiu. transport Viimsi valda tasuta. Tellimine tel 5198 n Ohtlike puude/okste langetamine (litsentseeri- 9070, [email protected], www.unitedexpo.ee. tud meister). Muruniitmine trimmeriga, pisiremon- n Aiad, väravad, tõstuksed ja automaatika lahen- Laias valikus ja soodsa ditööd majas ja aias, kodumeistri teenused. dused parima hinnaga Eestis. Liugvärava komplekt hinnaga madratsid ja Tel 5139 437, e-post [email protected]. (tsingitud ja värvitud värav + vundament + pai- voodipesu. n Ohtlike puude eemaldamine, võsa lõikus. Töötame galdus + automaatika komplekt), hind 1500 eurot. Soodsalt uued naiste- ja KIRBU- lasteriided, jalatsid, 7 päeva nädalas. Tel 5623 0373, Randy. Helista Tõstuks 2.5m*2m 450 eurot. www.finegarden.ee, ehted – kõik otse USAst. TURG julgelt ja leiame lahenduse! tel 5895 8809, [email protected]. Poes Pirita Vaba n Kogenud puuhooldajad teostavad ohtlike puude n Hall lepp al 35 eurot, sanglepp al 37 eurot, kask “Riietering” Aja Keskuses raiet, viljapuude ja hekkide hoolduslõikust. Soodsad al 39 eurot, metsakuiv okaspuu (kuusk) al 37 eurot. Viimsis, Randvere 6, 3. septembril hinnad! Tel 5220 321. Mõõdud vastavalt tellija soovile 30–60 cm. Hinnad II korrusel. kell 10–14 Iga nädal uued üllatusedJ n Akende pesu, katuste süvapesu, veerennide sisaldavad vedu ja käibemaksu. E-post laanesae- puhastus. Tuleme appi puhastustöödes igasse [email protected] või tel 5697 5216. maakonda. Täpsem info tel 5638 8994, Uve. n Küttepuud. Müüa saetud ja lõhutud küttepuud n Santehnilised välis- ja sisetööd (veemõõdu- pikkusega 30–60 cm. Hind alates 33 €/rm. Kojuve- Eralasteaed Tibu võtab uueks sõlmede montaaž ja boilerite puhastus). ÜVK liitu- du. Tel 5227 345, e-post [email protected]. õppeaastaks vastu lapsi alates mised. Geodeetilised mõõtmised ja mahamärked. n Must muld. Sobib ideaalselt haljastuse rajami- 1,5 eluaastast! Liiva, killustiku ja mulla müük. Ekskavaatori ja seks, kiviktaimlale, ning lillepeenrasse. Kasvumuld transporditeenused. Tel 5850 4300. on suure huumuse sisaldusega, turbapõhine ja Ootame Teid majaga tutvuma ette- n Litsentseeritud korstnapühkija pakub teenust. väga hea toiteväärtusega ning ilma kivideta. Teie helistades: 5192 5869 Mari-Ann Akti väljastamine kindlustusseltside jaoks. Tellimine käsutuses on kuni 6 tonni (u 8 m3) musta mulda MLA Viimsi Lasteaiad ootab tööle www.lasteaedtibu.ee, tel 5877 1665 või [email protected]. hea manööverdamise võimega kalluril hinnaga Õppealajuhatajat (koormus 1,0) [email protected]. Sotsiaalpedagoogi (koormus 1,0) n Litsentseeritud korstnapühkija ja pottsepa 80 €. Tel 5252 632. teenused. Küttekollete ehitus ja remont. Korstna- n Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi Ootame kandideerima meeskonnatööd hindavaid pühkimisakti väljastamine kindlustusseltside ja projekteerimisel. Parimad hinnad. Tel 5221 151, inimesi, kes soovivad pakkuda lastele turvalist ja inspireerivat kasvukeskkonda ning naudivad lasteaia Päästeameti jaoks. Tel 5690 0686, e-post korsten. www.nagusul.ee, FB Nagusul OÜ. rõõmsat saginat. Põnnipesa lasteaed pakub tööd [email protected]. n Müün omatehtud käsitöö esemeid: telgedel n Kandideerimiseks esitada sooviavaldus, CV, kvalifi- ÕPETAJALE Fassaadide ja sokli soojustamine, viimistlemine kootud sisustustekstiilid, vilditud ja tikitud esemed. katsiooninõuetele vastavust tõendavad dokumendid Töökoht: Põnnipesa lasteaed, Marjamaa ja renoveerimine. Huvi korral julgelt helistada! Tel 5188 348, Maile. tee 2, Randvere, Viimsi vald ja motivatsioonikiri aadressil anne@viimsilasteaiad. Tel 5155 788. n Hekkide ja muru niitmine. Tel 5663 0024. ee hiljemalt 28. augustiks 2016. Õpetaja peab vastama kvalifikatsiooni- nõuetele. n Paigaldame teie kinnistule vee- ja kanalisatsiooni Tööle asumine oktoobris 2016. Palun saata CV hiljemalt 29. augustiks torustiku ja liitume valla veevärgiga. Majasisesed TÖÖ e-mailile [email protected] santööd. Veemõõdusõlme väljaehitamine ja surves- n Eesti, rootsi ja inglise keelt valdav kõrgharidu- Lisainfo telefonil 56220121 ja www.viimsilasteaiad.ee Põnnipesa lasteaed: tamine. Keevitustööd. Kaevetööd – väike ja suur sega Viimsis elav neiu otsib tööd. Tööpakkumised www.pesa.ee traktor (Roxsoni võimalus). Platside ja aiateede saata: [email protected]. kivitamine, äärekivide paigaldus. Mahutite ja sep- n Otsime hoidjat 6-kuusele poisile 3–4 päeval tikute paigaldus. Garantii 2 a. Tel 5656 7690, Enno. nädalas päevasel ajal meie kodus pikemaks pe- n Lammutus- ja koristustööd koos äraveoga, koli- rioodiks. Asume Viimsi keskuse lähedal. Tel 5668 Kelvingi Lasteaed ootab uueks misteenus, tänavakivide paigaldus. Kontakt: tel 8082, [email protected]. õppeaastaks oma lasteaiaperre ERALASTEAED 5540 865, [email protected], www.lagleehitus.eu. n Ootame oma meeskonda rõõmsameelsest, usal- uusi lapsi (1,6–7 a). n Liiva, killustiku ja multiliftauto veoteenused, dusväärset ja puhastusteenindaja kogemusega Meil on: konteineri rent, vee- ja kanalisatsiooni sise- ja kodukoristajat. Tööaeg kord nädalas neljapäeviti - väikesed rühmad ja personaalne välistööd, traktoritööd. Tel 5074 178. ajavahemikul kell 10–17, aega kulub ca 4 h. Tel lähenemine AVAB SEPTEBRIST UUE n Aedade ja väravate valmistamine, paigaldus. 5823 0411. - 2 õpetaja ja õpetaja abi süsteem LIITRÜHMA LASTELE ALATES Tel 5249 034, www.iis.ee. - looduskaunis koht mere ja metsa 1,5 ELUAASTAT n Puutööd, aiad, soojustamine, majavoodrid, OST JA MUU vahel Meil on oma kokk, tervislik ja terrassid, kiviteede ehitus ja survepesu, parandus. n Puhtust armastav pere soovib üürida pikemaks - üle 10 a kogemusi mahe toit, Lamekatuste ehitus ja katmine rullmaterjalidega, ajaks korterit või majaosa Haabneemes või Viimsi - laienenud ruumides uus söögituba ning värvimistööd, haljastus. Tel 5366 4294, e-post alevikus, koduloomi ei ole. E-post ausmees@ isiksust arendav pedagoogika ja robootika- ja muusikaring [email protected]. suhtlus.ee, tel 5378 3333. terviseedenduslik kasvukeskkond Õppemaks al 1. sept 69–88 eurot kuus n Pikaajalise kogemusega litsentseeritud korstna- n Ostan EW- ja ENSV-aegseid rinnamärke (ka Norma Haabneeme, Sõstra tee 1. pühkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni pu- märgid), vanu postkaarte ja fotosid, vanaraha, vanu Info: www.kelvingilasteaed.ee, hastust. E-post [email protected], tel 5526 281. dokumente ja trükiseid ning muid kollektsioneeri- Tel 5304 0446, 6048 240 tel 5523 395 n Puutööd, aiad, soojustamine, majavoodrid, ter- mise esemeid. Tel 6020 906 ja 5011 628, Tim. www.lillelapsed.ee rassid, kiviteede ehitus ja survepesu, parandus. n Ostame kokku igasugu antiiki ning vanavara, Lamekatuste ehitus ja survepesu, parandus. Lame- pakkuda võib kõike, mis tundub vana ja millel on katuste ehitus ja katmine rullmaterjalidega, värvi- ajalooline väärtus. Tel 5891 0821. mistööd, haljastus. Tel 5366 4294, e-post ehitus@ n Viime minema tasuta vanametalli, ostame ka online.ee. ära suuremad ja väärtuslikumad metalli kogused. n Lõikan hekki, trimmeriga rohu ja pikema heina Boilerite ja külmkappide utiliseerimine eritasu niitmine, vajadusel ka kergema võsa lõikamine. eest 10 €/tk. Tel 5618 3783. Tel 5554 7291. n Vanaraua ja kodumasinate äravedu: torud, vink- n Väikekallurid. Liiv, muld, killustik, graniitkillustik lid, aiapostid, võrk, pesumasinad, pliidid, vannid, ja multš. Meie väikekallurid on kerge kaaluga ja kraanid, mahutid, masinad, seadmed, kaablid, pääsevad ligi ka kitsastesse hoovidesse. Helista mootorid jne. Õuest, garaažist TASUTA, korterist tel 5699 8014 või vaata www.isekallur.ee. 10 €. Külmkapid, telerid 10 €. Tel 5550 5017. n Merton Accounts OÜ osutab raamatupidamis- n Korralik perekond Viimsist võtab üürile alates teenust erinevatele firmadele. Tel 5658 336. 3-toalise korteri/maja pikemaks ajaks otse oma- n Õunamahla pressimine teie aia õuntest Rohu- nikult. Pakkuda võib igas seisukorras kinnisvara. neemes. Väikseim kogus umbes 25 kg õunu. Tel 5301 1686, e-post [email protected]. Tel 5593 5863. n Noor mees, vanuses 31 aastat, otsib üürikaaslast n Tänavakivide paigaldus, teede ja platside ehitus, või soodsat elupaika. Viimsis töökohta omav noor vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitus. Üldehitustööd. on nõus jagama korterit või üürima tuba. Asuko- Pikaajaline kogemus. Tel 5929 5944, e-post kunta- haks Viimsi vald või Pirita. Tel 5590 0333. [email protected]. n Ostan auto, võib ka ülevaatuseta. Tel 5671 3200, Morten. MÜÜK n Ostan teie sõidukõlbliku auto. Võib olla ka n Väikeveod kuni 2,5 t. Kohaleveoga liiv, muld, remonti vajav või seisev auto. Sõidukil ei pea killustik, sõnnik, turvas, asfaldipuru, betoon. olema ülevaatust ega kindlustust. Tel 5457 5055, Tel 5092 936. [email protected]. 18 26. august 2016 26. august 2016 19

kuni KÕIK % suvekaubad-41 augustis

Randvere tee 9, Viimsi Market NB! Allahindlus ei kehti tellitavatele ja soodushinnaga toodetele. Kehtib sularahas või kaardiga maksmisel. decora.ee 20 26. august 2016