Head kooliteed >> loe lk 10 Tiraazv 9320 nr 15 (437) 26. august 2016 Pranglil meenutati 75 aasta Isamaaline piknikupäev tagust Eestiranna hukku Viimsi mõisapargis. Loe lk 4 Viimsi jäätmejaam Alates 1. septembrist on Viimsi valla jäätmejaam avatud uutel aegadel ning võimaldab vastu võtta senisest enam jäätmeid. 1. septembrist suureneb jäätmejaama territoorium, mis võimaldab vastu võtta rohkem jäätmeid. Paigaldatakse ka uued mahutid taaskasutusse suunatavate pa- kendite, tekstiilijäätmete ja bioloogiliselt mittelagunevate aia- ja haljastusjäätmete Aitäh kõigile, kes mälestussündmusest osa võtsid. Fotod Viimsi vallavalitsus vastuvõtmiseks. Uued lahtioleku ajad: N, R, L, P, E kell 10.00–18.00. T ja K on jäätmejaam suletud! Tammneeme, Leppneeme, Pringi ja Muuga külade üld- koosolekud küla- vanemate valimiseks Hetkeks peatatud aeg Eestiranna hukkunute Mälestusmärk Eestirannal hukkunutele. Vaade mälestusmärgi juurest Eestiranna karile Uute külavanemate valimisteks toimu- ühishaual. sõitmise kohale. vad külade üldkoosolekud järgnevalt: n 13. septembril Leppneeme küla üldkoos- 24. augustil möödus 75 aas- Eestiranna lugu “Olid ka piiritust täis ämbrid Vello Mäss täpsustas ka, et Eesti- olek Leppneeme lasteaias algusega kell tat auriku Eestirand pardal “Eestiranna hukk on nii Prang- kopsikutega. Iga mees, kes tuli, võis randa ei uputatud, vaid ta seisis ran- 18.30; olnud Eesti meeste mehisest li, Viimsi valla kui ka kogu Eesti sealt võtta nii palju kui tahtis. Ämb- na lähedal kuni 1946. aastani, mil n 14. septembril Pringi küla üldkoosolek vastuhakust Nõukogude rahva lugu kangelaslikkusest ja rid täideti piiritusega laeval olnud laev pukseeriti Tallinna Kopli lah- Püünsi Koolis (aulas) algusega kell 19.00; võimule ning toonase Eesti vaprusest ning usust oma riiki,” varudest. Üks mees oli taara puu- te ja lammutati vanarauaks. Ette- n 17. septembril Tammneeme küla üldkoos- suurima aurulaeva hukust ütles Viimsi valla kultuuri- ja ha- dumisel piirituse otse paadi põhja kannete lõpuks vaadati Soome riigi- olek külaplatsil (ajaloolisel sadama-alal) al- II maailmasõja algusaastatel. ridusvaldkonna abivallavanem Jan valanud, kuid tõrv hakkas lahus- televisiooni finantseerimisel valmi- gusega kell 15.00; Trei Eestiranna mälestusmärgi juu- tuma ja kui ta randa jõudis, olid nud ajaloodokumentaali “Põrgu Soo- n 1. oktoobril Muuga küla üldkoosolek Rand- 1910. aastal Šotimaal Dumbartonis res. “Tänu Eesti meremeeste julgu- paadilauad valged. Need lood pani me lahel“. Filmis saavad teiste hul- oja tee 14 (Kabelikivi parkla) algusega kell ehitatud aurik Eestirand oli aastatel sele, otsustavusele ning Prangli saa- kirja Karin Veskaru, kes oli 1947. gas sõna ajaloolased Vello Mäss, 12.00. 1932–1939 Eesti suurim laev. Alg- re kaluriperedele, kes hädas olnu- aastal kooliõpetajaks tulnud Ves- Mati Õun ning Mart Laar. Päevakord: 1. Külavanema aruanne teh- selt oli pea Oleviste torni pikkune tele appi ruttasid, pääses üle mit- karu naine. Isegi veel siis oli ter- Vello Mäss meenutas, kuidas tud töödest; 2. külavanema valimine; 3. koh- aurulaev kasutusel kalandusekspe- me tuhande mehe tagasi oma pere- ve saar Eestiranna piiritust täis,” dokfilmi “Põrgu Soome lahel” stse- tumine kommunaalameti juhataja Alar Mikuga. ditsioonideks ja heeringapüügiks. de juurde. Sellised ajaloolised näi- täiendas Maivi Kärginen. narist ja tegevrežissöör Juha-Matti Külavanema kandidaadiks võib olla Teise maailmasõja ajal määrati Ees- ted eestlaste ühtsusest, kindlast usust Riigikogu liige ja Juminda pool- Martikainen 2005. aasta kevadel fil- antud küla täisealine isik. Kandidaadid re- tirand aga konvoisse, mis 1941. aas- vabadusse ja oma riiki on suur väär- saare seltsi juhatuse liige Artur Talvik migrupi eesotsas laeva Mare par- gistreeritakse Viimsi vallavalitsuses hilje- tal transportis Nõukogude armees- tus. Meie kõigi kohus on neid lu- rääkis, kuidas sõjaeelses Eestis sa- dal endisel Juminda miiniväljal ja malt 1 nädal enne valimiste toimumist. Kan- se mobiliseerituid Kroonlinna. gusid meeles hoida ning ka järel- lapiiritusveo raha eest merelaevan- Prangli saarel mitmeid päevi töötas. didaadil esitada kirjalik nõusolek. 17. augustil 75 aastat tagasi asus tulevatele põlvedele edasi rääkida.” dus käima pandi. Meremuuseumi uurimislaev Mare Külavanema täpsemad õigused ja ko- laevale u 3500 (mõningate allika- Mälestusüritusel Prangli rah- aitas tookord filmi jaoks laevavrak- hustused on sätestatud Viimsi valla põhi- määruse 4. peatüki 1. jaos §-des 61-66. te kohaselt isegi 5000) mobilisat- vamajas kuulati teemakohaseid Laevahukud ja vrakid ke otsida. Külavanema valimised viiakse läbi Viim- sioonikäsu saanud eestlast, nende ettekandeid. Rannarahva muuseu- Eesti Meremuuseumi teadur ja all- Põrgu Soome lahel leidis aset si valla põhimääruse § 66 ja § 68 sätteid mi teadurid Külvi Kuusk ja Maivi 1941. aasta suve teises pooles, kui hulgas ka 40 kõrgemat ohvitseri. veearheoloog Vello Mäss leidis uue arvestades. 24. augustil ründasid laeva Keri Kärginen rääkisid, millise nurga huvitava aspekti Eestiranna teema kommunistide jalgealune okupee- Valimistel saavad hääletada rahvastiku- saare juures Saksa õhujõudude len- alt saare ajalugu ja eluolu avab käsitlemiseks – “Laevavrakid Tal- ritud Eestis muutus tuliseks. Saksa registri andmetel antud külas elavad vähe- nukid. Auriku kapten Boris Nelke sügisel ilmuv Prangli raamat. Nad linn – Helsingi liinil”. vägede pealetungi eel, 28. augustil malt 18-aastased isikud. Hääletamisel osa- juhtis kahest pommitabamusest lek- tõid välja huvitavamad avastused “Eesti Meremuuseum alustas up- võttis Tallinnast suuna Kroonlinna lemiseks peab kaasas olema isikut tõendav kiva laeva mobiliseerijate korral- ja põnevamad perioodid saare elus, punud laevade otsimist 1978. aas- poole vähemalt paarisajast alusest dokument. Volituste alusel teiste isikute dusi eirates Prangli saare läheduses jutustades muinasaegsetest leidu- tal, praeguseks oleme sellega tege- koosnev Nõukogude laevastik. Eva- eest hääletada ei saa! madalikule. Pommitamise käigus dest, oma saarerahvast kaitsvast val- lenud 38 aastat. Selle aja jooksul kueeritute hulgas oli suur osa pu- Viimsi vallavalitsus sai surma 44 inimest, pääsemisloo- lavalitsusest, kolhoosiaja algusest on vrakiregistrisse kantud u 1000 naametnikke ja nende lähedasi. Tüü- tuses merre hüpanutest hukkus veel Pranglis. Oma juttu illustreerisid objekti. Esimene reis viis meid Hiiu- nel merel liikuvat nelja konvoisse mitusada meest. Pea kolm tuhat nad uurimistöö käigus kogunenud maale, aga me ei teadnud siis, et koondatud laevastikku ootas aga meest aga jõudsid Pranglile, kus ko- fotomaterjaliga. siinsamas lähedal Tallinna lahe lae- Juminda poolsaare juures ees ka- lonel Arved Engmanni juhtimisel Lood Eestirannast elavad täna- vateel leidub palju huvitavaid vrakke tastroof. Laevadel tuli läbida hiig- Uus perearsti nimistu haarati Punaarmeelt võim ning hei- seni Prangli rahva suus. Üks nen- – ajaloolisi purjelaevu, allveelae- laslik miiniväli, mille sakslased ja Terviseameti otsusega kinnitati alates sati sinimustvalge. Mõni aeg hiljem dest pajatab, et laeval olnud palju vu jm,” sõnas Mäss. Ta andis oma soomlased olid Keri ning Mohni 1. novembrist 2016 nimistu N0837 pe- jõudsid pääsenud tagasi mandrile. piiritust, mida mehed usinast maa- ettekandes ülevaate kümnest lae- saare vahele merre pannud. Mere- rearstiks Tiina Saks (D07635). 75 aastat tagasi toimunud sünd- le tarisid. Lõpuks polnud Prangli vahukust ja rääkis laevadest, mille ajaloolase Mati Õuna andmetel läks Nimistu piirsuuruseks on 1200–2000 isi- musi sümboliseerib puidust mäles- naistel kuskil süüa keeta, sest kõik vrakkidest Tallinna – Helsingi vahel seal põhja 64 alust. Hukkunuid oli kut ja perearsti Tiina Saksi teeninduspiir- tusrist Prangli saarel Eestirannal huk- potid, pajad ja muud nõud olid pii- sõitjad iga päev mööduvad ning näi- 12 000–16 000. konnaks Viimsi vald Harju maakonnas. kunute ühishaual. ritust täis. tas pilte. Viimsi Teataja 2 26. august 2016 Kooli tee rekonst- rueerimistööd Augustis algasid Püünsi külas Kooli tee rekonst- rueerimistööd, mille käigus tehakse ka vee- ja kanalisatsioonitööd, ehi- tatakse sademeveetorus- tikku, sidekanalisatsiooni ja tänavavalgustust ning rajatakse elektrikaableid. Tööde lõppedes kaob avali- kust ruumist hulk kaableid, korda saab Kooli tee sõidutee, rajatakse eraldusribaga 2,5 m laiune jalakäijate ja jalgratta- tee, Vanapere tee algusesse ra- jatakse bussipeatused ja jalg- tee, Püünsi kooli ette luuakse Selline pilt avaneb Tulbiaia peatuses. Foto Alar Mik juurde parkimiskohtasid. Ku- Käib trasside ehitus. Foto Timmo Aleksandrov na objektil on palju erinevaid kommunikatsioone, siis teevad paigaldusega alustatakse 22.08 Alates 17.08.2016 on elekt- Vandalism bussipeatustes objektil paralleelselt peatöö- koolimaja poolsest otsast ühe ritööde tõttu välja lülitatud tä- Laupäeva varahommikul kella poole viie pai- See pole kahjuks esimene kord, mil bussi- võtjale AS TrefNord ja tema meeskonnaga, võimaluse ava- navavalgustus Vanapere ristmi- ku otsustasid kolm noormeest sisustada oma peatusi lõhutakse. Sel aastal on bussipeatustes alltöövõtjatele tööd Imatra Elek- nemisel tehakse torutöid ka Koo- kust kooli poole ja seal ei taas- vaba aega bussipeatuse lõhkumisega. Noor- lõhutud seinaklaase jm inventari ligi 3000 euro ter AS ja Eesti Telekom AS. li tee alguses. Kinnistuomani- tu see enne oktoobri algust. meestele jäi ette Tulbiaia peatus Viimsi ale- eest. Siit üleskutse kõigile – kui te näete või kuu- Augustikuu alguses freesi- kud võivad arvestada, et ligipääs Koolimaja vahetu ümbruse val- vikus Nelgi tee ja Tulbiaia tee ristmikul.