ÜLENURME VALLA JÄÄTMEKAVA

2010 – 2015

EELNÕU

Ülenurme 2010

1

SISUKORD SISSEJUHATUS ...... 3 1. ÜLENURME VALLA ÜLDISELOOMUSTUS ...... 4 1.1 Ülenurme valla ülevaade ...... 4 1.2 Rahvastik ja sotsiaalsfäär ...... 4 1.3 Elamumajandus ...... 4 2 KOHALIKU OMAVALITSUSE JÄÄTMEKAVA ...... 6 3 ÕIGUSAKTID JA ÜLDINE JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS ...... 8 4. ÜLENURME VALLA JÄÄTMEHOOLDUS ...... 13 4.1 Jäätmete kogumine ...... 13 4.2 Jäätmekäitluskohad ...... 16 4.3 Ülenurme vallas hinnanguliselt tekkivad jäätmekogused ...... 15 4.3.1 Segaolmejäätmete koostis ...... 15 4.3.2 Pakendijäätmed ...... 16 4.3.3 Biolagunevad jäätmed ...... 16 4.3.4 Vanapaber ja –papp ...... 16 4.3.5 Ohtlikud jäätmed ...... 17 4.3.6 Probleemtoodete jäätmed ...... 17 4.3.7 Patareid ...... 17 4.3.8 Elektri- ja elektroonikajäätmed ning kodumasinad ...... 17 4.3.9 Vanarehvid ...... 18 4.3.10 Metallijäätmed ...... 18 4.3.11 Suurjäätmed ...... 18 4.3.12 Tervishoiuasutuse jäätmed 18 4.3.12 Ehitus- ja lammutusjäätmed ...... 18 5 ÜLENURME VALLA jäätmekäituse KORRALDAMISE ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED ...... 19 6 JÄÄTMEKAVA RAKENDAMISE MÕJU KESKKONNALE ...... 21 7 JÄÄTMEHOOLDUSE PROBLEEMID 22 8 JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDAMINE ...... 23 KASUTATUD MATERJAL ...... 27

2

Sissejuhatus

Ülenurme valla jäätmekava annab ülevaate valla jäätmekäitlusest. Kava määrab jäätmekäitluse arengusuunad aastani 2015. Jäätmekava on koostatud lähtudes Riigi jäätmekavast 2008-2013 ning kehtivatest jäätmemajandust reguleerivatest õigusaktidest.

Jäätmekava hõlmab jäätmemajanduse olukorra kirjeldust ning ülevaadet jäätmemajandusega seotud probleemidest. Jäätmekava seab jäätmehoolduse eesmärgid aastateks 2010-2015.

Ülenurme valla jäätmekava koostamisel on arvestatud omavalitsuse arengudokumentides (arengukava ja üldplaneering), Üleriigilises jäätmekavas ning Tartumaa jäätmekavas esitatud seisukohtadega. Jäätmekava on eraldiseisev dokument, mis on omavalitsuse arengukava üheks osaks.

Dokumendi eesmärgiks on Ülenurme valla jäätmehoolduse reguleerimine ning esmajoones keskkonnasõbraliku, korralduslikult tagatud ning majanduslikult põhjendatud jäätmekäitluse arendamine.

Riigi Jäätmekava (2008-2013) ning Jäätmeseaduse (§ 12 lõige 2) sätestab, et Jäätmehoolduse arendamiseks kinnitab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu oma määrusega omavalitsuse üksuse jäätmekava. Käesolevat dokumenti tuleb perioodiliselt üle vaadata ja ajakohastada.

3

1 ÜLENURME VALLA ÜLDISELOOMUSTUS

1.1 Ülenurme valla ülevaade Ülenurme vald asub Tartu maakonnas, piirneb vahetult Tartu linnaga, Tähtvere, Nõo, Kambja, Haaslava ja Luunja vallaga. Vallapindala on 86,4 km2, mis moodustab 2,8% Tartumaast ja on oma pindalalt Tartumaal väiksemaid. Ülenurme vallas on kaks üle tuhande elanikuga alevikku (Ülenurme ja Tõrvandi ) ning 12 küla (Soinaste, Räni, Külitse, Lepiku, Laane, Reola, Uhti, Läti, Täsvere, Õssu, Soosilla ja Lemmatsi). Keskus paikneb Ülenurme alevikus. Seisuga 1.september 2009.a oli registreeritud valla elanikeks 5780 inimest.

1.2 Rahvastik ja sotsiaalsfäär Elanikkond paikneb valla territooriumil ebaühtlaselt. Suur on elanike tihedus Ülenurme ja Tõrvandi alevikes, väga väike aga Läti, Täsvere ja Laane külades. Valla ääraladel on liiklusolude halvenemisega kaasnenud rahvaarvu vähenemine ja see on omakorda põhjustanud rahvastiku vananemise neis piirkondades. Ülenurme valla elanike arv asulate kaupa on toodud tabelis 2 (Ülenurme Vallavalitsus, seisuga 01.10. 2004. a).

Tartumaa maakonnaplaneeringu kohaselt on Ülenurme vallas tiheasustusaladeks Tõrvandi ja Ülenurme alevikud ning Külitse, Soinaste (Linnavere), Reola, Räni ja Uhti külad. Ülenurme valla üldplaneeringu eskiislahenduse alusel on planeeritud tiheasustusega aladeks kõik üldplaneeringus esitatud elamumaa, äri- ja tootmismaa ning sotsiaalmaa tähistusega maa-alad, samuti ka kõik kehtestatud detailplaneeringuga alad.

1.3 Elamumajandus Ülenurme vallas on kokku 1573 elamut ehitusregistri andmetel seisuga 01.01.2010.a Kortermaju on kokku 23.

Tabel 1. Ülenurme valla majapidamiste loend asulate kaupa seisuga 01.09.2009 a Elanike Eramu Asula nimetus Kortermajad arv asulas d kokku 61 ja Eramu 3 - 12 krt. 12 - 28 28 - 60 enam krt. te arv maja/ridaelamud krt. maja krt. maja maja Külitse küla 168 1 585 Laane küla 51 91 Lemmatsi küla 82 166 Lepiku küla 21 102 Läti küla 5 20 Reola küla 49 1 162 Räni küla 147 12 1 1 1 462 Soinaste küla 241 7 546 Soosilla küla 16 47 Täsvere küla 13 14

4

Uhti küla 29 8 305 Õssu küla 137 161 Tõrvandi alevik 200 11 2 8 1619 Ülenurme 414 16 4 5 1500 ÜlenurmeKokku alevik 1573 5780

5

2. KOHALIKU OMAVALITSUSE JÄÄTMEKAVA

Jäätmeseaduse § 39 lõige 3 ja § 42 lõige 2 alusel peab kohaliku omavalitsuse jäätmekava sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) jäätmehoolduse olemasoleva olukorra, peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning jäätmete päritolu kirjeldust ja nende koguseid; 2) jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara, nagu vee, turba, savi, pinnase kasutamise mahu hinnangut; 3) jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; 4) kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine; 5) eesmärkide realiseerimise vahendeid ja tegevusi, nagu jäätmekäitlustoimingu valik, jäätmekäitluskohtade võrgustik, muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, vajalikud halduskorralduslikud meetmed jäätmekava elluviimiseks, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus; 6) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa; Jäätmekava reguleerib neid jäätmeliike, mis on jäätmeseaduse reguleerimisalas, seega nii ohtlikud jäätmed kui ka tavajäätmed (sh püsijäätmed). Jäätmekava ei käsitle järgmisi jäätmeid ja heitmeid, mis on muude õigusaktide reguleerimisalas: 1. välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed; 2. reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemisel tekkivad jäätmed (reoveesete); 3. radioaktiivsed jäätmed; 4. lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; 5. loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine; 6. mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- ja või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed; 7. maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud teiste seadustega;

Jäätmeseaduse kohaselt ajakohastatakse jäätmekava iga viie aasta järel. Ajaliselt haarab jäätmekava ajavahemikku 2010-2015, mis on olulisel määral seotud õigusaktides antud nõuete täitmise tähtaegadega.

Õigusaktides antud tähtajad on määravad mitmete tegevuste elluviimisel. Mainitud perioodil tuleb pöörata suurem tähelepanu biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamisel prügilasse ladestavates olmejäätmetes – alates 16.juulist 2010.a ei tohi see olla üle 45 massiprotsendi ja alates 16.juulist 2013.a üle 30 massiprotsendi.

6

Jäätmekava haarab perioodi, mis ühildub Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist rahastatavate abikõlbulike tegevuste arendamiseks elukeskkonna valdkonnas, s o aastani 2013. Käesolev jäätmekava on koostatud Ülenurme Vallavalitsuse moodustatud töögrupi poolt. Jäätmekava eelnõu kooskõlastatakse, avalikustatakse ning võetakse vastu Ülenurme Vallavolikogu poolt jäätmeseaduse §-des 55 – 59 sätestatud korras.

7

3 ÕIGUSAKTID JA ÜLDINE JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS Eesti jäätmehooldust tervikuna reguleerib Jäätmeseadus, mis võeti Riigikogus vastu 28. jaanuaril 2004. aastal. Jäätmeseadus lähtub peamiselt kahest Euroopa Liidu jäätmealasest raamdirektiivist - Euroopa Nõukogu direktiiv 75/442/EMÜ 15.07.1975 jäätmete kohta , muudetud Nõukogu direktiiviga 91/156/EMÜ 18.03.1991 ja Euroopa Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta. Eesti Vabariik rakendab jäätmemajanduse planeerimisel ja korraldamisel säästva arengu põhimõtteid ning arvestab keskkonnaalases seadusloomes Euroopa Liidu direktiividest lähtuvate kohustustega.

Jäätmeseadusega määratud eesmärkide saavutamiseks ja jäätmemajanduse planeerimiseks koostatakse üleriigiline ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. Eesti Vabariigi Riigikogu kiitis 29. mail 2008 heaks Riigi jäätmekava 2008-2013, mis hõlmab kogu riigi territooriumi, käsitleb riikidevahelist jäätmekäitluse optimeerimist ning sisaldab ka maakondade jäätmehooldust käsitlevaid alljaotisi. Riigi jäätmekava 2008-2013 põhieesmärk on jäätmete vältimine ja vähendamine ning taaskasutamisse suunamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine.

Vastavalt Jäätmeseadusele on jäätmekäitluse planeerimine ja suunamine oma haldusterritooriumil omavalitsuse ülesanne. Jäätmeseadusega on kohalikule omavalitsusele kehtestatud järgmised olulisemad õigused ja kohustused:

Jäätmehoolduse arendamise korraldamine oma haldusterritooriumil (§ 12 lõige 2); Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses (§ 31); Jäätmehoolduse arendamiseks koostatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava (§ 39); Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla või linna jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse riigi jäätmekavas sätestatut (§ 42 ); Kui Riigi jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused käsitlevad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul ajakohastatud riigi jäätmekava kinnitamisest arvates (§ 43 lõige 3 ); Kohalik omavalitsus võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik KOV üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks (§ 44 lõige 4); Kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, v.a probleemtoodete puhul, kus toimib tootja vastutus (§ 65 lõige 2);

8

Kohaliku omavalitsuse organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi (§ 66 lõige 2); Vähemalt 40 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuses olmejäätmete veo eri- ja ainuõigust omav ettevõte on „Hädaolukorra seaduse“ § 34 lõike 9 punktis 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja ( §66 lõige 7); Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib halduskoostöö seaduses, sätestatud korras korraldatud jäätmeveo konkursiga seonduvate haldusülesannete täitmiseks volitada mittetulundusühingut, mille liige vastav kohaliku omavalitsuse üksus on ning mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksuste liit (§ 67 lõige 1); Jäätmete veopiirkond tuleb määrata arvestusega, et piirkonna minimaalne suurus tagab jäätmeveoki täitumise ühe kogumisringiga või piirkonna elanike arv ei ole üldjuhul suurem kui 30 000 (§ 67 lõige 3); Kohaliku omavalitsuse üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra (§ 69 lõige 3); Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja kehtestamine (§ 71); Jäätmeseaduse rikkumistest tulenevate väärtegude kohtuväline menetlemine (§ 127 lõige 2 punkt 3);

Lisaks tuleb järgida järgmisi Jäätmeseadusest tulenevaid nõudeid: Jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas; Rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; Jäätmete energiakasutusele tuleb eelistada jäätmete ringlussevõttu toormena või materjalina; Jäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnakaitsenõuetele vastavas jäätmekäitluskohas; Jäätmeseaduse kohaselt ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas olla biolagunevaid jäätmeid: 1) üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist; 2) üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist; 3) üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist. Tootja on kohustatud tema valmistatud, edasimüüdud või imporditud probleemtootest tekkinud jäätmed kokku koguma ja neid taaskasutama või kõrvaldama. Probleemtoodeteks on patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Tootja on kohustatud tagama tema poolt valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud

9

probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ning selle kulud kannab tootja.

EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiivi (2002/96/EÜ) kohaselt on püstitatud eesmärgiks koguda kodumajapidamistest 31.12.2006. a 4 kg elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. Uutele liikmesriikidele, sh Eestile on tehtud erand, mille kohaselt tuli vastav sihtarv täita hiljemalt 2008. aasta detsembriks. Pakendiseaduse kohaselt on omavalitsuse ülesanne määrata kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid (§ 15 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas peab olema eraldi käsitletud pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine, väljaarendamine ja seatud eesmärkide saavutamise meetmed (§ 15 lg 2).

Alates 2009. aasta 1. jaanuarist tuleb pakendijäätmeid taaskasutada järgmiselt (§ 36): 1. pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60 protsenti kalendriaastas; 2. pakendijäätmete kogumassist ringlussevõetuna vähemalt 55 ja mitte rohkem kui 80 protsenti kalendriaastas.

Keskkonnatasude seadus (01.01.2006.a) sätestab tasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel ning tasu arvutamise ja maksmise korra.

Keskkonnajärelevalve seadus, kehtestab riiklikku keskkonnajärelevalvet teostavate ja juhtivate ning riiklikule järelevalvele allutatud isikute õigused ja kohustused. Keskkonnajärelvalve seaduse järgselt on kohalik omavalitsusorgan või asutus üks keskkonnajärelvalve teostajatest (§ 3 lg 1). Kohalik omavalitsusüksus:

Rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks; Teavitab Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning Maa– ametit maakasutuse, maakorralduse, maa– arvestuse ja maareformi toimingute nõuete rikkumise juhtumitest (§ 6 lg 3).

Lisaks seadustele reguleerivad kohaliku omavalitsuse jäätmehooldust ka mitmesugused määrused. Jäätmeseadusest tulenevaid määruseid on kehtestanud nii Vabariigi Valitsuse kui ka Keskkonnaministri poolt.

Keskkonnaministri määruse 29.04.04 nr 38 Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded kohaselt ei tohi ladestada prügilatesse tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavaid jäätmeid.

Vastavalt Ravimiseadusele tuleb kõlbmatud ravimid kui ohtlikke jäätmeid hävitada (kõrvaldada või taaskasutada) selleks tegevuseks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. Lisaks jäätmeseaduse alusel jäätmeluba omavale isikule peavad kõlbmatuid

10

ravimeid tarbijatelt vastu võtma ja hävitamisele suunama üldapteek, veterinaarravimite osas ka veterinaarapteek.

Vabariigi Valitsus on kehtestanud: 6. aprilli 2004. a määrus nr 102 Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu; 6. aprilli 2004. a määrusega nr 103 Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord; 6. aprilli 2004. a määrus nr 104 Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud; 26. aprilli 2004. a määrusega nr 121 Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja litsentsi vorm; 26. aprilli 2004. a määrusega nr 122 Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta; 13. detsembri 2004. a määrus nr 352 Mootorsõidukite ja nende osade kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, kord ja sihtarvud ning rakendamise tähtajad; 24. detsembri 2004. a määrus nr 376 Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad; 30. jaanuari 2006. a määrus nr 28 Riikliku probleemtooteregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus; 6. juuli 2006. a määrus nr 154 Probleemtoodetes keelatud ohtlike ainete täpsustav loetelu ning probleemtoodetele kehtestatud keelud ja piirangud; 29. mai 2008. a korraldus nr 234 Riigi jäätmekava 2008–2013 heakskiitmine; 7. augusti 2008. a määrus nr 124 Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad.

Keskkonnaminister on kehtestanud: 15. aprilli 2004. a määrusega nr 17 Metallijäätmete täpsustatud nimistu; 20. aprilli 2004. a määrusega nr 18 Jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedaja teate ja registreerimistõendi vormid; 21. aprilli 2004. a määrusega nr 21 Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete , mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded; 22. aprilli 2004. a määrusega nr 25 Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate jäätmete käitlusnõuded; 26. aprilli 2004. a määrus nr 26 Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm;

11

Keskkonnaministri 10. jaanuari 2008. a määrus nr 5 Kasutatud patareide ja akude käitlusnõuded; 21. aprilli 2004. a määrus nr 22 Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded; 21. aprilli 2004. a määrus nr 23 Vanaõli käitlusnõuded; 29. aprilli 2004. a määrus nr 38 Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded; 29. aprilli 2004. a määrus nr 40 Ohtlike jäätmete saatekirja vormi ja registreerimise kord; 29. aprilli 2004. a määrus nr 39 Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord; 4. juuni 2004. a määrus nr 66 Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded; 8. juuli 2004. a määrusega nr 89 Romusõidukite käitlusnõuded; 9. veebruari 2005. a määrus nr 8 Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete vastavusnäitajad; 9. veebruari 2005. a määruse nr 9 Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded ; 15. veebruari 2005. a määrus nr 10 Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused; 20. jaanuari 2006. a määrus nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid; 16. jaanuari 2007. a määrus nr 4 Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused; 2. juuli 2007. a määrus nr 49 Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu; 10. jaanuari 2008. a määrus nr 5 Kasutatud patareide ja akude käitlusnõuded; 25. septembri 2008. a määrus nr 41 Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord; 13. veebruari 2009. a määrus nr 12 Meetme Jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe- ja tööstusalade“ tingimused; Vabariigi Valitsuse 20. aprilli 2009. a määrus nr 65 Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad .

12

4 ÜLENURME VALLA JÄÄTMEHOOLDUS

4.1 Jäätmete kogumine Ülenurme valla jäätmekava ajakohastamisel on kogutud ja käideldud jäätmeliikide ja koguste hindamise aluseks võetud Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse poolt esitatud andmed.

Hindamaks objektiivselt valla jäätmehoolduse hetkeolukorda, on käsitletud kodumajapidamistest, ettevõtetest ja asutustest jäätmekäitlusettevõtete poolt kogutud jäätmeliike ja koguseid.

Jäätmekäitluse aruandlus põhineb ettevõtete poolt jäätmeseaduse alusel esitatavatel iga- aastastel jäätmearuannetel. Jäätmearuandeid on kohustatud esitama jäätmeluba või komplekslube omavad, samuti jäätmekäitlejatena registreeritud isikud. Tõepärase informatsiooni eelduseks on, et kõik tekkivad jäätmevood fikseeritakse kas tekitajate endi või siis aruandekohuslaste jäätmekäitlejate poolt, kellele jäätmeid käitlemiseks üle antakse. Usaldusväärsete koondandmete saamiseks on esmatähtis korrektse ettevõttesisese jäätmearvestuse pidamine, mis on jäätmearuandluse aluseks. Ülenurme Vallavalitsuse andmetel tegelevad vallas jäätmekäitlusega teenustööna AS Ragn- Sells ja AS Veolia Keskkonnateenused.

Ülenurme vallas ei toimi veel korraldatud jäätmevedu. Korraldatud jäätmeveo konkursi tulemused on kohtus vaidlustatud. Tabel 3. Jäätmekäitlejate poolt 2008 a. kogutud jäätmekogused, t/a1 Jäätme Jäätmeliik Jäätmekood Kogus tekkekoht Ülenurme vald Segaolmejäätmed 20 03 01 1579,431 Segapakendid 15 01 06 52,466 Klaaspakend 15 01 07 7,199 Elektroonikajäätmed 20 01 36 1,01 Plastpakend 15 01 02 38,313 Paber- ja kartongpakend 20 01 01 126,974 Segapakendid 15 01 06 6,596 Vanarehvid 16 01 03 4,180 Biolagundatavad jäätmed 20 02 01 26,130 KOKKU 1842,30

4.2 Jäätmekäitluskohad Kuni 16.07.2009.a ladestati Ülenurme vallas tekkinud tavajäätmed Tartu linnale kuuluvas Aardlapalu prügilas, mis asub Ülenurme valla territooriumil. Prügila ei vastanud kehtivatele keskkonnanõuetele ja seetõttu suleti prügila jäätmete ladestamiseks alates 16. juulil 2009. a

1 Aluseks võetud Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse andmed

13

Nõuetekohaseid prügilaid Ülenurme vallas või selle vahetus läheduses ei asu. Lähim töötav prügila on Jõgeva maakonnas Torma vallas ca 60 km kaugusel, kuhu praegu suunatakse enamus Ülenurme vallas ladestatavaid jäätmeid.

Aardlapalu prügila sulgemisest jäätmete ladestamiseks, teostatakse prügila territooriumil jäätmete ümberlaadimist, et optimeerida jäätmete veokulusid. Tehnoloogia poolest toimub jäätmete ümberlaadimine esialgu lahtiselt ning alates 2010 teisest poolest suletud meetodil. Jäätmete ümberlaadimisjaama haldab Tartu linnaga sõlmitud lepingu alusel Veolia Keskkonnateenused AS (endine nimetus AS Cleanaway) kuni aastani 2016.

Keskonnajaamasid Ülenurme valla territooriumil ei ole. Ülenurme vald teeb koostööd Tartu linnaga koostöö lepingu alusel. Ülenurme valla elanikud saavad viia majapidamises tekkinud taaskasutatavad jäätmed Tartu linna keskkonnajaamadesse. Keskkonnajaamad asuvad Tartu linnas Jaama 72c ja Jalaka 60B haldab AS Epler& Lorenz koostöös Osaühinguga Vanapaber. Keskkonnajaamad võtavad elanikkonnalt vastu ohtlike jäätmeid, elektroonikaromusid, suurjäätmeid, taaskasutatavaid jäätmeid (vanapaber ja -metall, plast- ja klaastaara, pakendijäätmed) ja biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid. Jaama 72c keskkonnajaamas saab ära anda ka kasutuskõlblikku mööblit, puidujäätmeid ja kasutatud rehve (kuni 8 sõiduauto rehvi ühelt inimeselt).

Koostöös Tartu linnaga kavandatakse uut keskkonnajaama aadressile Turu 49. Pakendite avalikke kogumispunkte on Ülenurme alevikus, Tõrvandi alevikus, Reola külas. Käivitamisel on eramajaomanikele pakendijäätmete üleandmiseks AS Ragn-Sells’ilt või OÜ Tootjavastutusorganisatsioonilt „Rohelise koti“ teenus.

Suuremõõtmelised jäätmeid (mööbel) ja elektroonikaromusid (külmikud, telerid jm) saavad elanikud viia tasuta Tartu linna keskkonnajaamadesse.

Aia- ja haljastusjäätmeid Aardlapalu prügila territooriumile on rajatud kompostimisväljak, mille pindala on ~0,6 ha ja seal on kavas hakata kompostima Tartu linna ning Ülenurme valla rohejäätmeid ja teisi orgaanilisi jäätmeid. Kompostimisväljak on projekteeritud vastu võtma ~3000 t jäätmeid aastas ning kavas on rakendada membraankompostimise tehnoloogiat.

Vanametalli saab viia Tartu linna keskkonnajaamadesse tasuta. Metallijäätmete üleandmiseks peab jäätmevaldaja metallijäätmete kokkuostjaga äraveo ise kokku leppima või metallijäätmed ise kokkuostupunkti vedama. Metallijäätmeid võtavad vastu AS Kuusakoski ja Vakaru Refonda OÜ. Keskkonnajaamades saab metallijäätmeid ära anda tasuta.

Majapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid (akud, patareid, värvi- ja ravimijäätmed, päevavalguslambid jm) saab viia Tartu linna keskkonnajaamadesse. Ülenurme vallas on ohtlike jäätmete kogumis- ja üleandmiskoht Tõrvandi alevikus.

Ehitus- ja lammutusjäätmeid võetakse vastu Tartu linna keskkonnajaamades.

14

Kogumis- ja settekaevude fekaalsete vedeljäätmete vastuvõtukohaks on AS Tartu Veevärk reoveepuhasti vastuvõtukohaks on AS Tartu Veevärk juures asuv purgimiskoht. Biolagunevaid köögi-ja sööklajäätmied (jäätmekood 20 01 08) kompostitakse kodumajapidamiste aedades.

4.3 Ülenurme vallas hinnanguliselt tekkivad jäätmed Säästva Eesti Instituudi (SEI-Tallinn) poolt 2007-2008.a läbi viidud segaolmejäätmete sortimisuuringu „Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete) koostise ja koguste analüüs“ kaudse hinnangu kohaselt tekkis 2007.a Eestis ühe elaniku kohta keskmiselt 285 kg segaolmejäätmeid aastas, mis teeb umbes 0,8 kg segaolmejäätmeid inimese kohta päevas.

Tabel annab ülevaate Ülenurme valla kodumajapidamistes ja ettevõtetes kokku kogutud jäätmekogused aastatel 2006-2008 (Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2009) (t/a) Jäätmeliik 2006 2007 2008 segaolmejäätmed 1042,871 2006,698 1579,431 suurjäätmed 0 0 0,510 vanapaber ja kartong 12,980 29,478 19,937 pakendijäätmed 38,344 47,827 99,278 ohtlikud jäätmed sh ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed 3,501 6,81 1,714 ehitusjäätmed 266,540 1015,540 743,426 vanarehvid 39,015 79,890 4,180 Biolagundatavad jäätmed 0,600 65,990 26,130

Lähtudes riigi jäätmekava olmejäätmete tekkekoguste hinnangust, võiks eeldada, et olmejäätmete kogus suureneb keskmiselt 3% aastas kuni aastani 2013. Ülenurme valla segaolmejäätmete kogus on suurenenud ja vähenenud. Valla elanikud on hakanud prügi sorteerima, seda näitab erinevate jäätmeliikide suurenev osakaal.

4.3.1 Segaolmejäätmete koostis Koostiselt on olmejäätmed heterogeensed, nende koostis sõltub nii tekkekohast kui ka ajast. Olmejäätmete koostis sõltub tarbimise struktuurist, eluaseme iseloomust ja võimalusest kohapeal jäätmeid sorteerida ja käidelda. Olulisel määral erineb suuremates linnades ja maapiirkondades tekkivate olmejäätmete koostis (väiksemates asulates ja maapiirkondades on võimalused biolagunevate jäätmete eraldamiseks ja kompostimiseks ning põletamiseks). Olmejäätmete koostis sõltub ka aastaajast, näiteks sügiseti on olmejäätmetes biolagunevate jäätmete osakaal suurem. Olmejäätmete koostise teadmine on oluline mitmest aspektist. Ühest küljest annab segajäätmete koostise teadmine ülevaate vaadeldavas piirkonnas tekkivate jäätmete

15

taaskasutuspotentsiaalist, teisalt on segajäätmete koostist tarvis arvestada ladestatavate jäätmete nõuetele vastavusel hindamisel. Ülenurme vallas jäätmete koostise uuringuid läbi viidud pole. Eestis on tehtud mitmeid olmejäätmete koostise uuringuid, mille käigus on üksikute prügikastide sortimise abil leitud olmejäätmete fraktsiooniline koostis. Kuna uuringute läbi viimisel on kasutatud erinevaid metoodikaid, ei ole tehtud uuringute tulemused omavahel täielikult võrreldavad.

4.3.2 Pakendijäätmed Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid. Pakendiseaduse kohaselt on pakendimaterjalid järgnevad: klaas; plastik; paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong; metall; puit; muu materjal.

Pakendiseaduse kohaselt peab tiheasustusega alal, kui asustustihedus on rohkem kui 500 elanikku ühel ruutkilomeetril, olema vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses. Kui asustustihedus on rohkem kui 1000 elanikku ühel ruutkilomeetril, vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses, kui asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril – kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates, arvestusega üks kogumiskoht 500 elaniku kohta

Ülenurme valla territooriumil oli 2009.a detsemberi seisuga kokku 4 avalikku pakendikogumiskohta. Sellele lisanduvad ka pakendikogumispunktid, mis asuvad kortermajade juures. Ülenurme vallas on asustustihedus 67,9 inimest ruutkilomeetril, elanike arv valla territooriumil seisuga 01.01.2010.a on 5868 inimest. Seega peab pakendikogumispunkte Ülenurme vallas olema vähemalt 1 kogumiskoht 500 elaniku kohta. Taaskasutusorganistatsioonidel tuleb luua Ülenurme valla territooriumile lisaks olemasolevatele pakendikonteineritele veel 6 pakendikogumispunkti. Ülenurme vallas asuvad kolme pakendiorganisatsiooni pakendikonteinerid. Neist leping on sõlmitud vaid ühega- MTÜ Tootjavastutusorganisatsiooniga. Teiste organisatsioonidega, kelleks on ETO ja Pakendiringlus, lepingud puuduvad. Pakendijäätmeid on võimalik viia Tartu linna jäätmejaamadesse. Ülenurme valla elanikele on see tasuta.

4.3.3 Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed on mikroorganismide toel aeroobselt või anaeroobselt lagunevad jäätmed, mille hulka kuuluvad näiteks toidujäätmed, haljastusjäätmed, reoveesete, määrdunud vanapaber ja –papp. Biolagunevate toidujäätmete iseloom on teistest jäätmetest veidi erinev (üldjuhul määrivad, hakkavad kiiresti haisema, talvel külmuvad kiiresti jms), seetõttu tuleb biolagunevate jäätmete konteinereid tühjendada vähemalt korra nädalas ning iga konteineri sisse paigaldatakse spetsiaalne biolagunev vooderduskott. Aia- ja pargijäätmete puhul on tegemist hooajaliselt tekkivate jäätmetega, mida võib kompostida majapidamiste juures või viia need spetsiaalsele orgaaniliste jäätmete ladustusplatsile.

16

4.3.4 Vanapaber ja –papp Ülenurme valla elanikel on vanapaberit võimalik viia Tartu linna keskkonnajaamadesse ja vanapaberit kokkuostvatesse ettevõtetesse. Korraldatud jäätmeveo kehtima hakkades on üle 10 korteriga majadel ja ettevõtetel, kohustus omada vanapaberikonteinerit.

4.3.5 Ohtlikud jäätmed Majapidamises ja ettevõtetes tekkivad ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmeid tekib nii majapidamistes kui ettevõtetes. Majapidamistes jääb üle peamiselt vanu akusid ja patareisid, värvijäätmeid, õliseid jäätmeid, vanu ravimeid, päevavalguslampe jmt. Ettevõtetes tekib nii spetsiifilisi tootmisjääke kui majapidamistega sarnaseid ohtlike jäätmeid. Ohtlike jäätmete tekkekogused vastavalt riiklikule statistikale 2005-2007 on suurenenud. Statistika kohaselt on kokku kogutud ohtlike jäätmete kogus (nii kodumajapidamises kui ka ettevõtetes) aastast aastasse tõusnud. 2005. aastal koguti kokku 1353 t ja 2006. aastal 1590 t ning 2007 aastal 3373 t ohtlikke jäätmeid. Koguste suurenemist võib seletada sellega, et inimeste teadlikkus on suurenenud, samuti on karmistunud ohtlike jäätmete käitlemise nõuded ning läbi selle tõhustunud ka nende eraldi kogumine.

Ülenurme valla elanikud saavad ohtlikke jäätmeid viia: Tõrvandi alevikus asuvasse ohtlike jäätmete kogumiskonteinerisse. Tartu linna keskkonnajaamadesse.

4.3.6 Probleemtoodete jäätmed Jäätmeseadus käsitleb probleemtoodetena tooteid, millele laieneb tootja vastutuse põhimõte. Tootja vastutusega kaetud tootjad ja maaletoojad on kohustatud tagama neist toodetest tekkinud jäätmete tagasivõtmise ja nende nõuetekohase käitlemise korraldamise, kattes samas kõik sellega seotud kulud. Olulisemad probleemtooted on mootorsõidukid ja nende osad (sh rehvid), elektri- ja elektroonikaseadmed, patareid ja akud. Elektri- ja elektroonikaseadmete osas eristatakse veel seadmeid kümnes kategoorias– seega on probleemtooteid ning nendega seotud ettevõtjaid väga suur hulk.

4.3.7 Patareid Patareisid saab üle anda koos teiste ohtlike jäätmetega kogumispunktidesse. Alates 26. septembrist 2008 peavad kõik akude ja patareide tootjad varustama oma tooteid turustavad kauplused ja muud müügikohad kogumismahuti(te)ga, kuhu tarbijad saavad kasutatud patareisid ja akusid ära visata. Patareide ja akujäätmete tagastamine on tasuta, ka ei pea samasugust uut kaupa asemele ostma.

4.3.8 Elektri- ja elektroonikajäätmed ning kodumasinad Jäätmeseaduse § 25 kohaselt kuuluvad elektri- ja elektroonikajäätmed probleemtoodete hulka, mis võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu kuna võivad sisaldada eri liiki ohtlikke jäätmeid. Elektroonikaseadmed võivad sisaldada näiteks raskemetalle, halogeenitud ühendeid

17

ja asbesti. Vanad kodumasinad – näiteks külmikud võivad sisaldada osoonikihti lagundavaid freoone. Elektroonikaromusid (külmikud, telerid jm) saavad elanikud viia tasuta Tõrvandi alevikus asuvasse konteinerisse, mis asub Tõrvandi katlamaja juures ning Tartu linna keskkonnajaamadesse. Lisaks saavad elanikud kasutatud elektri- ja elektroonikajäätmeid tagasi viia müügikohta. Turustaja on kohustatud jäätmevaldajalt tasuta vastu võtma arvulise vastavuse alusel turule lastava seadmega sama liiki ja otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu. See on seotud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 376 „Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“, millega kõikidele elektri- ja elektroonikaseadmeid müüvatele isikutele on pandud kohustus teostada kasutuks muutunud seadmete tagasivõttu tarbijailt. Kohustuse ulatus sõltub sellest, kas müügikohast 10 km raadiuses asub elektroonikaromude kogumiskoht, või mitte.

4.3.9 Vanarehvid Riikliku jäätmestatistika kohaselt koguti 2007. a kokku 715 tonni vanarehve. Sõiduautorehve on võimalik üle anda Tartu linna keskkonnajaamas Jaama 72c (kuni 8 sõiduauto rehvi ühelt inimeselt tasuta).

4.3.10 Metallijäätmed Metallijäätmete hulka kuuluvad jäätmed, mis peaasjalikult koosnevad värvilistest metallidest, mustmetallidest või nende sulamitest. Metallijäätmete üleandmiseks peab jäätmevaldaja metallijäätmete kokkuostjaga äraveo ise kokku leppima või metallijäätmed ise kokkuostupunkti vedama. Metallijäätmete käitlejate kohta on info saadaval Keskkonnalubade Infosüsteemis kättesaadav: http://klis.envir.ee/klis.

4.3.11 Suurjäätmed Suurjäätmed on suuregabariidilised esemed, näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. Suuremõõtmelised jäätmeid saavad elanikud viia Tartu linna keskkonnajaamadesse.

4.3.12 Tervishoiuasutuste jäätmed Tervishoiuasutustes tekib lisaks olmejäätmetele rohkesti mitmesuguseid spetsiifilisi jäätmeid. Antud asutustes tekib peamiselt kasutatud süstlaid ning sidumise jms tegevuse käigus tekkinud jäätmeid. Tervishoiujäätmete käitlemist reguleerib Ülenurme valla jäätmehoolduseeskiri.

4.3.13 Ehitus-ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemist reguleerib Ülenurme valla jäätmehoolduseeskiri.

18

5.Ülenurme valla jäätmekäitluse korraldamise alternatiivsed võimalused

Jäätmekäitluse edasiste arengute jaoks on mitu erinevat reaalset võimalust. Lahenduste realiseerumine sõltub palju lähitulevikus tehtavatest suuremahulistest investeeringutest jäätmekäitlusrajatistesse. I Sortimine ja jäätmete maksimaalne ringlussevõtt

Segaolmejäätmete kogumine tekkekohas Pakendimaterjali liigiti kogumine tekkekohas vähemalt seadusega ettenähtud mahus – järelsortimine ja taaskasutamine Paberi liigiti kogumine tekkekohas – järelsortimine ja taaskasutamine Biolagunevate jäätmete (sh köögi- ja sööklajäätmed) liigiti kogumine tekkekohas (elamute ja ettevõtete juures) ning kompostimine Aardlapalus või mõnes teises vastavat jäätmeluba omavas jäätmekäitluskohas ja/või kasutamine reoveemuda lisandina biogaasi tootmisel (kui biogaasi tootmine käivitub) Aia- ja pargijäätmete eraldikogumine ja kompostimine Aardlapalus või mõnes teises vastavat jäätmeluba omavas jäätmekäitluskohas Segaolmejäätmete sortimine Aardlapalu ümberlaadimisjaamas, materjalina taaskasutamisse suunamine ja/või energiakasutuse eesmärgil jäätmekütuse tootmine (või jäätmekütuse tootmisele suunamine)

+ biolagunevate jäätmete kompostimisel saadav materjal on suhteliselt kvaliteetne ja sobib kasutamiseks nt haljastuses - biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ja käitlemine on kulukas - prügilasse ladestatav jäätmete hulk on suurem, kui teiste alternatiivide puhul

II MBT (biomehhaaniline töötlemine) Segaolmejäätmete kogumine tekkekohas Pakendimaterjali liigiti kogumine tekkekohas vähemalt seadusega ettenähtud mahus – järelsortimine ja taaskasutamine Paberi liigiti kogumine tekkekohas – järelsortimine ja taaskasutamine Toidujäätmete eraldi kogumine ettevõtete juures ja kasutamine reoveemuda lisandina biogaasi tootmisel (kui biogaasi tootmine käivitub, vastasel juhul toidujäätmeid eraldi ei koguta). Vajadusel võib liigitikogumist laiendada suurematele korterelamutele Aia- ja pargijäätmete eraldikogumine ja kompostimine Aardlapalus või mõnes teises vastavat jäätmeluba omavas jäätmekäitluskohas Segaolmejäätmete stabiliseerimine MBT tehnoloogial, jäätmekütuse eraldamine enne ja/või pärast kompostimist MBT komposti kasutamine prügila katmiseks või mujal, kus see on vastavalt komposti omadustele võimalik + biolagunevate jäätmete eraldi kogumise süsteemi ei ole vaja, seega väiksemad kulud. + sõelutud MBT komposti saab kasutada rekultivatsioonimaterjalina (nt pinnasetäiteks jmt)

19

+prügilasse ladestatav materjal on stabiliseeritud ja seega väiksema keskkonnaohuga (prügilagaasi ja nõrgvee teke minimaalne), ladestatava materjali hulk on väike. - väga hea kvaliteediga komposti saadakse vaid haljastusjäätmete kompostimisel

III Jäätmete energiakasutus

Kui jäätmepõletus baseerub jäätmekütuse energiakasutusel, siis käivitub I või II stsenaarium, mille puhul toodetakse jäätmetest jäätmekütust. Antud stsenaarium käivitub, kui rajatakse jäätmete masspõletustehas (eeldatavalt Iru elektrijaama juures), kuhu suunatakse ka Ülenurme valla. Teiseks võimaluseks on toota energiat jäätmeid gaasistades ning seejärel gaasi põletades

Segaolmejäätmete kogumine tekkekohas Pakendimaterjali liigiti kogumine vähemalt seadusega ettenähtud mahus tekkekohas – järelsortimine ja taaskasutamine eelistatavalt materjalina Paberi liigiti kogumine tekkekohas – järelsortimine ja taaskasutamine Toidujäätmete eraldi kogumine ettevõtete juures ja kasutamine reoveemuda lisandina biogaasi tootmisel (kui biogaasi tootmine käivitub) Toidujäätmete eraldi kogumine korraldatud jäätmeveo raames korrus- ja ridaelamupiirkondades ja kompostimine Aardlapalus või mõnes teises vastavat jäätmeluba omavas jäätmekäitluskohas Aia- ja pargijäätmete ning toidujäätmete kompostimine Aardlapalus või mõnes teises vastavat jäätmeluba omavas jäätmekäitluskohas Segaolmejäätmete masspõletus (tõenäoliselt Tallinnas – vajadusel transport rongiga või suurte veokitega) Põletusjäägi (tuha) ladestamine prügilasse (vastavalt põletustehase asukohale)

+ prügilasse ladestatavad jäätmekogused on väikesed + materjalina taaskasutuseks mittesobivad jäätmed taaskasutatakse energeetiliselt - masspõletamine on suurema keskkonnariskiga kui jäätmekütuse põletamine - masspõletustehase rajamine võib osutuda majanduslikult ebaotstarbekaks

20

6 JÄÄTMEKAVA RAKENDAMISE MÕJU KESKKONNALE

Tulenevalt jäätmeseadusest on jäätmekavas vajalik anda hinnang loodusvarade, nagu vesi, turvas, savi ja pinnas, kasutamise mahtudest jäätmehoolduses. Jäätmekäitluse mõju keskkonnale avaldub mitmest aspektist, mõju keskkonnale võib-olla nii otsene (loodusliku keskkonna reostamine, inimese tervise ja heaolu kahjustamine) kui ka kaudne (maa hinna langus prügilate ümbruses, prügilate sulgemisega kaasnev loodusressursi kulu).

Alates juuli 2009. ei saa Ülenurme vald enam oma tavajäätmeid Aardlapalu prügilasse ladestada, mistõttu tavajäätmed tuleb ladestada või viia töötlemisele mõnda muusse keskkonnanõudeid arvestavasse käitluskohta. Jäätmete kogused, mis viiakse otseselt keskkonda, sõltuvad suuresti jäätmete sortimisest ja taas- ning korduvkasutusest. Samuti sõltuvad jäätmetekke kogused olulisel määral elanikkonna ja ettevõtete teadlikkusest Seetõttu on oluline säästva tarbimise alase teavitustöö tegemine. Jäätmete ladestamine on siiski ajutine alternatiiv. Edasine käitlus sõltub tehniliselt sobiva variandi olemasolust, sest ladestamisele on eelistatav variant jäätmete töötlemine. Viimase valikust sõltuvad jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõjud just pikemas perspektiivis. Jäätmehoolduse suurim negatiivset keskkonnamõju omav tegevus on jäätmete ladestamiseks keskkonnanõuetele mittevastavate kohtade kasutamine. Sõltumata asjaolust, et prügila on suletud ja pinnasega kaetud, lagunevad jäätmed jäätmelademetes edasi. Lademes tekib orgaanilise aine lagunemisprotsesside käigus nõrgvett ja prügilagaasi, kuid keskkonnamõju hindamiseks olulised andmed nõrgvee ja prügilagaasi tekkimise kohta puuduvad.

Kaudselt on jäätmekäitluseks vajalik loodusvara transpordivahendite tarbitav kütus ning muu transpordiga seonduv, kuid jäätmeseaduse mõistes ei ole see loodusvarade kasutamine. Paratamatult kaasneb jäätmekäitlusega teatud müra ja õhu saastamine jäätmete kogumisel ja transpordil. Negatiivset mõju (hais) võib tekkida ka jäätmekonteinerite ebaregulaarsel tühjendamisel. Keskkonna reostamisega kaasnevad ka sotsiaalsed mõjud nagu maa hinna langus, atraktiivsuse vähenemine turismi seisukohalt jm. Lähtudes tunnustatud jäätmekäitlusmeetodite prioriteetsusest on kõige olulisem jäätmete teket vältida ja vähendada. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata jäätmete korduskasutusele, taaskasutusele, ringlusse võtule ja energiakasutusele ning lõpuks jäätmete ladestamisele prügilasse ja jäätmete põletamisele energia tootmiseks.

Jäätmekava rakendamise ja korraldatud jäätmeveoga väheneb jäätmete illegaalne ladestamine, mis vähendab survet keskkonnale.

21

7 JÄÄTMEHOOLDUSE PROBLEEMID

Probleemid *Kaugus prügilatest ja jäätmekäitluskohtade puudus Lähtuvalt Aardlapalu prügila sulgemisest 2009 aasta juulis on oluline töötada välja koostöös ümberkaudse linna ja valdadega uus jäätmekäitluse lahendus. Esialgne lahendus näeb ette Ülenurme vallas tekkivate tavajäätmete ladestamise Torma vallas Torma prügilasse. Sellegipoolest ilmneb Jäätmeseadusest ning riigi jäätmekavast, et praegune ladestamiskeskne jäätmekäitlus ei rahulda tuleviku nõudmisi ning ladestamise osatähtsust peab vähendama. Seega juba paari aasta pärast ei ole prügilapõhine jäätmekäitlus enam jätkusuutlik. Probleemiks on ka jäätmekäitluskohtade vähesus, on olemas vaid Tartu linna ümberlaadimisjaam Aardlapalu prügila territooriumil (nt ka pakendeid veetakse käitlemiseks hetkel Paikresse ja tulevikus tõenäoliselt Viljandisse).

*Elanike arvust lähtuvalt peab olema pakendikogumispunkte Ülenurme vallas vähemalt 1 konteiner 500 inimese kohta. Seega pakendiseaduse nõue kogumispunktide tiheduse osas ei ole täidetud. Seega peab olema vallas vähemalt 11 pakendikogumise kohta. Praegu on 4 avalikku pakendikogumise kohta vallas ning lisaks Tartu linna keskkonnajaamad. Pakendikogumise kohtade ehk pakendikonteinerite paigaldamise probleem on avalikus kasutuses oleva maa puudumine.

*Korraldatud jäätmeveo tulemused vaidlustatud. Ülenurme vald on üks jäätmeveo piirkond, kus on korraldatud jäätmevedu korraldamata. Korraldatud jäätmeveo konkurssi tulemused on vaidlustatud. Kohtuvaidlused on tekitanud lisatööd kohalikule omavalitsusele. Kehtiv jäätmeseadus sellisteks puhkudeks käitumisreegleid ei sea ning vastav regulatsioon on alles väljatöötamisel.

*Prügistamine ja illegaalne jäätmekäitlus Prügi ladestamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse. Probleemseks on olmejäätmete ladestamine teede äärde ning metsade alla. Esineb ka prügi põletamist, kuid vähe.

22

8 Jäätmekäitluse eesmärgid ja tegevused Ülenurme valla jäätmekäitluse eesmärkide seadmisel on lähtutud Riigi jäätmekavast 2008- 2013. Riigi jäätmekava strateegiline eesmärk on jäätmete ladestamise vähendamine, jäätmete taaskasutamise suurendamine ning tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamine.

8.1 JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDAMISE PLANEERIMINE Eesmärgid jäätmekäitluse korraldamisel:

Tõstetakse elanikkonna keskkonnateadlikust ja tagatakse jäätmekäitlusalase info kättesaadavus kõigile elanikkonnagruppidele. Kõik jäätmevaldajad on haaratud jäätmete kogumisvõrgustikku. Toimib korraldatud olmejäätmete vedu. Jätkatakse ja tugevdatakse naaberomavalitsustega koostööd jäätmemajanduse korraldamisel.

Pikaajalises perspektiivis on oluline üldsuse harimine eelkõige suunates keskkonnateadlikkust edendavaid projekte lastele ja noortele, kes on üldjuhul vastuvõtlikud uutele harjumustele. Keskkonnaküsimused on osa kooliprogrammist ja mängulise lähenemise kaudu omandavad noored meelsamini ka praktilisi oskusi keskkonnateadlikuks käitumiseks. Keskkonnaharidus Keskus on korraldanud vastava sisulisi üritusi. Jätkatakse jäätmealase info jagamist ajalehe ja veebilehe kaudu.

* Riigi jäätmekavaga kooskõlas oleva Ülenurme valla jäätmekava ja jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide kehtestamine ja ajakohastamine.

Jäätmekava on vahend omavalitsuse jäätmehoolduse pikaajaliseks planeerimiseks. Omavalitsuse jäätmekava peab olema kooskõlas riigi jäätmekavaga ja viimase uuendamisel tuleb ajakohastada ka omavalituse jäätmekava. Jäätmeseaduse §43 lg 3 kohaselt tuleb omavalitsuse jäätmekava ajakohastada aasta jooksul pärast riigi jäätmekava ajakohastamist, kui seal on tehtud omavalitsuse jäätmekava puudutavaid muudatusi. Jäätmekava elluviimist on otstarbekas jälgida pidevalt ja koostada kord aastas vastav ülevaade. Vajadusel tuleb jäätmekava tegevuskava ajakohastada. Samuti vajavad perioodilist ülevaatamist omavalitsuse jäätmehooldusalased õigusaktid.

* Korraldatud jäätmeveo korraldamine. Korraldatud jäätmeveo konkursside läbiviimine. Korraldatud jäätmevedu puudutavad õigusaktid vaadatakse üle enne uue korraldatud jäätmeveo konkursi korraldamist. Korraldatud jäätmeveo perioodi pikkuseks on kuni 5 aastat. Senise praktika kohaselt tuleb tihti ette korraldatud jäätmeveo konkursside tulemuste vaidlustamist. Kehtiv jäätmeseadus sellisteks puhkudeks käitumisreegleid ei sea ning vastav regulatsioon on alles väljatöötamisel. Soodustamaks jäätmetekke vähenemist ja jäätmete liigiti kogumist on vajalik pakkuda sobivaid korraldatud jäätmeveo lahendusi ka neile jäätmevaldajatele, kellel tekib segaolmejäätmeid vähe. Sobivad viisid selleks on võimalus kasutada ühist konteinerit mitme

23

jäätmevaldaja peale või anda jäätmeid üle kilekotis, mis on konteinerist oluliselt väiksema mahuga. * Koostöö arendamine naaberomavalitsustega. Keskkonnaministri 3. augusti 2009. a määruse nr 47 „Meetme «Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine» tingimused“ kohaselt võivad näiteks jäätmekäitluskeskuse või ümberlaadimisjaama või jäätmejaama rajamiseks toetust taotleda kohalike omavalitsuste üksuste asutatud juriidilised isikud ning mitte kohalikud omavalitsused iseseisvalt. Kohalike omavalitsuste üksuste asutatud juriidiline isik on Jäätmeseaduse § 67 lõikes 1 nimetatud mittetulundusühing või vähemalt kolmele kohalikule omavalitsusele 100%-liselt kuuluv äriühing. Seega on jäätmemajanduse korraldamisel otstarbekas ja vajalik teha koostööd teiste kohalike omavalitsustega. Omavalitsuste koostööorganisatsioon võimaldab lahendada komplekselt jäätmehooldusalaseid probleeme (jäätmealase infrastruktuuri arendamine, teavitamine, keskkonnateadlikkuse tõstmine jne). Tartu ja selle naaberomavalitsuste koostöö on alles kujunemise järgus. Loodud on MTÜ Tartumaa Jäätmearendus. Asutajaliikmeteks on Tartu linn, Tartu vald ja Ülenurme vald. Koostööd on Tartu linnaga tehtud ka keskkonnajaamade kasutamise osas. Ülenurme vald koos teiste naaberomavalitsustega lahendab olulisi jäätmehooldusalaseid probleeme ühiselt. Läbi koostöö on jäätmekäitlusalased projektid laiahaardelisemad ning tulemuslikumad.

* Komplekse jäätmekäitlussüsteemi ülesehitamine koos vajaliku infrastruktuuri rajamisega. Pakendijäätmete kogumissüsteem korraldada koostöös taaskasutusorganisatsioonidega. Pakendijäätmete suur kogus segaolmejäätmete hulgas. Inimestel puudub stiimul sorteerimiseks, see ei vähenda otseselt kulusid segaolmejäätmetele. Ülenurme vallas on asustustihedus 67,9 inimest ruutkilomeetril elanike arv valla territooriumil seisuga 01.01.2010 5868 inimest. Seega peab pakendikogumispunkte Ülenurme vallas olema vähemalt 1 kogumiskoht 500 elaniku kohta.

8.2 JÄÄTMEHOOLDUSE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE JA HALDAMINE Eesmärgid: Biolagunevaid jäätmeid on segaolmejäätmete seas 2010. aastaks mitte üle 45 ja 2013 aastaks mitte üle 30 massiprotsendi Pakendijäätmete kogumassist kogutakse liigiti 60 % pakendijäätmete kogumassist aastaks 2010 Paberijäätmete kogumassist kogutakse eraldi 60 % aastaks 2013 Elanikele on tagatud võimalused ohtlike jäätmete üleandmiseks Elektroonikaromusid kogutakse vähemalt 4 kg aastas elaniku kohta aastaks 2010 Jäätmete veokulu optimeerimine ning ladestamispõhise jäätmekäitluse vähendamine

Lähtuvalt Aardlapalu prügila sulgemisest 2009. aasta juulis on oluline välja töötada uus jäätmekäitluse lahendus. Probleemiks on jäätmekäitluskohtade vähesus.

24

Peale prügila sulgemist jäätmete ladestamiseks alustas tegevust Aardlapalu ümberlaadimisjaam, mis on konkursi korras antud seitsmeks aastaks kasutusse AS-le Veolia Keskkonnateenused. Esialgne lahendus näeb ette Ülenurme vallas tekkivate tavajäätmete ümberlaadimist Aardlapalust ning seejärel ladestamise prügilasse. Tehnoloogia poolest toimub jäätmete ümberlaadimine esialgu lahtiselt ning alates 2010 teisest poolest suletud meetodil. Sellegipoolest ilmneb Jäätmeseadusest ning riigi jäätmekavast, et praegune ladestamiskeskne jäätmekäitlus ei rahulda tuleviku nõudmisi ning selle osatähtsust peab vähendama. Seega juba paari aasta pärast ei ole ladestamiskeskne jäätmekäitlus enam jätkusuutlik. Ülenurme vallas tekkivad tavajäätmed suunatakse töötlemiseks tehniliselt sobivasse käitluskohta, prügilasse ladestatavate jäätmete hulk väheneb oluliselt. Pakendijäätmete kogumisvõrgu täiendamine ja ühtlustamine. Vajalik on luua stabiilne ja elanikele mugavalt kasutatav pakendijäätmete kogumisvõrgustik. Erinevate pakendiorganisatsioonide poolt pakutava teenuse ühtlustamiseks on vajalik pakendikogumispunktide kasutamist ja märgistamist reguleerivate sätete viimine linna jäätmehoolduseeskirja. Vaja on tagada olukord, kus kõikides pakendijäätmete kogumispunktides on võimalik üle anda kõiki pakendijäätmeid ühtse liigituse alusel. Kogumispunkte on vaja valla territooriumile juurde luua. Pakendijäätmete kogumisüsteem on stabiilne, valla elanikule kättesaadav. Jäätmekäitluse infrastruktuuri haldamine. - Ülenurme valla pakendijäätmete kogumisvõrgustikku haldamine. Haldajaks on taaskasutusorganisatsioonid. - Ohtlike jäätmete kogumispunktide haldamine Ülenurme valla territooriumil asuva Aardlapalu prügila sulgemine toimub vastavalt prügila sulgemiskavale. Sulgemistööde teostamine on ette nähtud lõpetada 2012. a juunis. Peale prügila sulgemist peab jätkuma prügila järelhooldus ning seire vastavalt prügila sulgemiskavas esitatud seire- ja järelhooldusprogrammile.

8.3 SEIRE- JA JÄRELEVALVESÜSTEEMI TÕHUSTAMINE Valla eesmärk on teostada süsteemset järelevalvet jäätmekäitluse üle ning menetleda rikkumisi. Vallavalitususes keskkonnaalaste väärteo menetlemise õigus neljal ametnikul keskkonnaspetsialistil, ehitusnõunikul, abivallavanemal ja maanõunikul. Rikkumisi küll avastatakse, kuid rikkujad jäävad karistuseta kuna keeruline on nende süüd tõestada. Jäätmekäitluse reeglite karmistumisega ning keerulise majanduskeskkonna tõttu tegelik rikkumiste arv pigem suureneb ning rikkujatel võib tekkida karistamatuse tunne. Vajalik on vallavalitsuse järelevalve suutlikust parandada.

Keskkonna- ja tervisekaitse Kõik jäätmekavas toodud meetmed aitavad luua Ülenurme vallas terviklikku jäätmekäitlussüsteemi, mis vastab tervise- ja keskkonnakaitse nõuetele. Säilitatakse ja luuakse täiendavaid võimalusi jäätmete üleandmiseks ning liigitikogumiseks, Olemasoleva taaskasutatavate jäätmete kogumisvõrgustiku säilitamine, kogumisvõrgustiku täiendamine vastavalt vajadusele;

25

Jäätmehoolduse arendamise rahastamine Ülenurme valla jäätmehoolduse arendamine toimub segaolmejäätmete ladestamise eest vallale laekuvast saastetasust, Ülenurme valla eelarvelistest vahenditest ja sihtotstarbelistest projektipõhistest tuludest. Laekunud saastetasud Kulud jäätmekäitlus

2005 110 104 kr 2006 129 909 2007 153 263 102 806 sh.73 160 kr ohtlike jäätmete kogum.kont 2008 158 842 205 839 2009 113 390 204 556 sh 22 920

26

KASUTATUD MATERJAL

1. Keskkonnaministeerium, 2008. Riigi Jäätmekava 2008-2013, Tallinn 2. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2009 Ülenurme valla kodumajapidamistes ja ettevõtetes tekkinud jäätmekogused aastatel 2006–2008 3. Ülenurme valla jäätmekava 2005-2009 OÜ Hendrikson& KO Töö nr 639/05 4. OÜ Alkranel. 2009. Aardlapalu prügila sulgemisekava, Tartu. 5.Säästva Eesti Instituut (SEI), 2008. Eestis tekkinud olmejäätmete (sh eraldi pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete) koostise ja koguse analüüs. Keskkonnaministeerium, Tallinn

27