Oktoober 2015 Olevik Nr 9 (204) Ülenurme valla leht

Tõrvandist taas vett ja vahtu Punasetehnika, Kuke mehed kui pihta! ka Päästeameti-pool- ne bürokraatia peab paika loksuma. Sellele vaatamata oli ametlikuks avamise päevaks tehtud juba 15 väljasõitu ja nende seas oli nii tulekahju kui abitus seisundis looma aitami- ne. Õnneks kõik need sõidud ei olnud ainult Ülenurme valda. Tänane korraldus määrab Päästeseltsi teeninduspiirkonnaks 25 km rin- gi meie ümber, kuid kuna autod on pidevalt Häirekeskusele nähtavad, siis reageerib alati Tõrvandi Päästeseltsi kiiduväärseid tegemisi kajastati ohtrasti ka üleriigilises meedias. Juuresolev foto lähim päästemeeskond. pärineb internetist, selle autor on Risto Mets, kes kirjutas Tõrvandi Päästeseltsist ka pikema loo 2. oktoobri Päästeseltsi avamise kuupäevaks sai kok- Tartu Postimehe esiküljele. Pildil on Ülenurme Vallavolikogu esimees Heiki Sarapuu (vasakul) ja vallavanem ku lepitud 1. oktoober 2015. Just nimelt Aivar Aleksejev (paremal). Keskel seisavad Eivor Torro ja Toomas Arumägi, kes Tõrvandi päästeseltsi loomisel sama kuupäev, kui 23 aastat tagasi! Rõõm oli kõige tõhusamalt tegutsenud. Pildilt paistab ka tõrvandilaste punase päästeauto nina. tõdeda, et sama mees, Karl Utsal, kes alustas Vallarahvas on oma tublide tegutsejate ja turvatunde tagasitoojate üle rõõmus ja tänulik! toona esimest valvet, oli ka seekord meie ri- dades esimesena tööl. Ilmselt on paljud Ülenurme valla inimesed selliselt, et kui teha, siis juba nii, et kasute- Praeguste ja lähituleviku töödena käib kas lugenud või kuulnud, et Tõrvandis on gur oleks maksimaalne ja elanikkond saaks Päästeseltsis uue tulekustutusauto ehitami- tööd alustanud Päästeselts. Tegelikult sai ennast tunda turvalisemana. See tähendas ne. Kahjuks on Volkswageni buss mõõtnud kogu idee alguse hetkest, kui tuli Päästeame- aga meie jaoks kiireid aegu, sest tuli asuta- juba aukartustäratava hulga kilomeetreid ja ti otsus Tõrvandi päästekomando ümber pai- da MTÜ Tõrvandi Päästeselts ning panna vaatamata laitmatule tehnilisele seiskorrale gutada. See oli komando, mis oli Matti Kaarel paika kindel tegevuskava. Parajaks pähkliks väga suuri panuseid me sellele masinale ei Sõmermaa poolt looduna tööd alustanud kujunes ruumide kohandamine uuele koman- tee. Uus päästeauto võtab peale juba suure- 1992. a 1. oktoobril. Ka 1992. aastal alustas dole. Väga soodsatel tingimustel eraldatud ma hulga kustutusvett ja varustust ning on komando ühe garaažiga ja kahe päästjaga ruumides tuli siiski teha palju ümberehitus- oluliselt parema läbivusega. Jällegi käib kogu suhteliselt väsinud ruumides praeguses töid. Praeguse seisuga on ümber kujundatud ehitustöö vabatahtlikkuse alusel ja tegijate Frenditi majas Tamme tänaval. ruumide kasutusotstarve ja paigutus, samuti vabast ajast. Pärast otsust Tõrvandi kutselise komando ka elektri- ja küttelahendused. Ka vesi ja ven- Tõrvandi Päästeseltsil on nüüdseks 36 lii- ümberpaigutamise kohta jäi kohalike meeste tilatsioon on kohandatud uute ruumide järgi. get ja aktiivne värbamine on peatatud. Meie hinge kriipima kogukonna turvalisuse kü- Siinkohal tahaks tänada kõiki, kes oma töö esimesed hirmud ei osutunud tõeks ja meil simus. On ju siiani tehtud päästetööd just kõrvalt tulid vabatahtlikult appi ehitustöid te- õnnestus leida inimesed, kellele läheb meie suunaga oma lähikondlaste hüvanguks ja gema ning panustasid ka oma koduses maja- ettevõtmine tõsiselt korda. Siinkohal saabki nende turvalisuse nimel. Loomulikult pakkus pidamises üle jäänud materjale. öelda, et Päästeselts ei ole loodud ainult ta- kutseline komando palju enamat kui ainult Augustikuu alguseks oli teostatud piisavalt gajärgedega tegelemiseks. Päästeseltsil on Ülenurme valla teenindamine. palju töid vabatahtlikkuse alusel pärast oma oma pisikene õppeklass ja seltsist saab alati Murega, et mis saab tulevikus Ülenurme igapäevatööd, et asuda lahendama hoopis nõu küsida nii tuleohutuse kui ka teiste sel- vallast just turvalisuse vaatenurgast, läksime tähtsamat küsimust. Tehnika, millega asuda lega seonduvate teemadega. Seltsi saab ka koduvalla vallavolikogu ette, et tutvustada tööle, on väga spetsiifiline ja Eesti turg sel- kutsuda endale koju hindamaks kõrvalseisja kolme erinevat võimalust. Kõige lihtsam või- leks imepisike. Ka Päästeseltsi eelarve on pilguga kodu tuleohutust äsjasaabunud küt- malus on mitte midagi teha ja loota, et riik pisike, võrreldes tänapäevaste päästeautode teperioodi alguses. Kodud tuleohutuks! meid aitab. See tähendaks valla elanikele hindadega. Selleks, et saaksime olla oma TOOMAS ARUMÄGI, 6-12 minutit pikemat ooteaega päästemees- vallas kiireimad kohalejõudjad, hankisime MTÜ Tõrvandi Päästeselts juhatuse liige konna saabumiseni. Teise võimalusena oli endise kiirabiauto, mille sisustuse kujunda- võimalus luua priitahtlik selts ja tõtata appi sime enda vajadustele vastavaks. Tegelikult suurematel õnnetustel. Kuid mida sellest või- tegi see kiirabiauto juba enne meid pääste- ja daks kogukond, kui selts suudab reageerida turvamistöid mitmetel rallidel. Nüüd sisaldab 15 minuti jooksul ja ilmselt omaks kõigest see auto kustutusvett ja voolikuid, millega suhteliselt päevinäinud vene tehnikat? Vii- on võimalik teostada esmased tegevused Reola kultuurimajas mase võimalusena pakkusime välja tagasi- sündmuskohal. Samamoodi on autos ole- 31.oktoobril hoidliku eelarvega päästeseltsi, mis oleks mas ka lammutus- ja käsitöövahendid, mis kell 19.00 24/7 mehitatud valves ja suudaks reageerida on täpselt sama, mis kutselistel päästemees- sarnaselt kutselisele komandole 60 sekundi kondadel. Oma kaheliikmelise meeskonnaga ÜLENURME VALLA jooksul. suudame peale tulekahjude reageerida ka liik- Kuna vabatahtlikku päästetegevust toetab lusavariidele ja osutada esmaabi abivajajatele. AASTAPÄEVAPIDU jõudumööda ka Päästeamet, siis pakkusime Päästeseltsi auto asus väljakutseid tee- Kukerpillidega. välja omapoolsed arvutused sellise lahen- nindama alates 17. augustist 2015. Algus Sissepääs prii. duse loomiseks. Volikogu hindas võimalusi kujunes suuresti prooviperioodiks, sest nii 2 Olevik Ülenurme Vallavolikogu Igaühel oma pill septembriistung

Ülenurme Vallavolikogu VIII koosseisu XVIII istung toimus 29. septembril k.a. Istungist võttis osa 11 vallavolikogu liiget, puudusid Toomas Kivend, Aime Keis, Maia Uibo, Ülo Foto: Heili Mägi Karpov, Rait Rohumägi ja Eivor Torro. Kinnitati Ülenurme valla arengukava ja eelarvestrateegia (avaldatud Riigi Teatajas). 1. 1. oktoobril tähistati kõikjal rahvusvahelist muu- 2. Anti nõusolek seada Räni alevikus asuvale Ülenurme valla omandis olevale Päikese- ratta kinnisasjale Kobara kinnistu (omanik Valdur Soop) kasuks juurdepääsuservituut. sikapäeva. Kontserte toimus nii maal kui õhus üle Servituut seatakse tähtajatult ja tasuta. terve Eesti. Kuna käesolev aasta on ka muusika- 3. Nõustuti Räni alevikus asuvate Päikeseratta katastriüksuse (omanik Ülenurme vald) ja aasta, otsustasime meiegi teha selle päeva laste- Kobaraja katastriüksuse (omanik Valdur Soop) vahelise piiri muutmisega pindvõrdselt. aialastele eriliseks ning korraldada Tartu maakonna 4. Otsustati taotleda Ülenurme valla munitsipaalomandisse järgmised Soinaste külas lasteaedadele kontserdi „Igaühel oma pill”. Tegime asuvad maaüksused: seda Ülenurme muusikakooli hubases kammer- Enelase tänav suurusega ~ 0,7 ha; saalis. Üritusest võttis osa 14 lasteaeda ja lapsed Kuslapuu tänav J3 suurusega ~ 0,14 ha; said esitada ühe laulu või pillimängu. Tingimuseks Kanarbiku põik suurusega ~ 0,25 ha; oli, et igal lapsel peab olema kaasas oma pill. Pil- Sõnajala jalgtee suurusega ~ 0,06 ha; le oli tõesti palju ja erinevaid, alates kividest, kõ- Marani tänav suurusega ~ 0,16 ha; Kanarbiku tänav suurusega ~ 0,5 ha; lapulkadest ja pingipillist, lõpetades plaatpillide, Sõnajala tänav suurusega ~ 1,0 ha; käsikellade ja viisikanneldega. Näha ja kuulda sai Kuslapuu põik suurusega ~ 0,2 ha; ka eksootilisi pille nagu äikesepill, teokarbisahisti, Kuslapuu tänav suurusega ~ 1,52 ha. agoogo, cabasa ning vihmapill. Õpetajate segaan- Maaüksused on moodustatud riiklikus teergistris kohaliku teena arvel olevate tänavate sambli esituses kuulasime pillilugu „Vares vaga lin- alusel ja nende teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. nukene“, kus rütmipillide saatel mängisid meloo- Otsustati taotleda Ülenurme valla munitsipaalomandisse Lemmatsi külas asuva ning diat akordionid, viiul ja plokkflööt. Lisaks nendele riiklikus teeregistris kohaliku teena arvel oleva Räni-Raudtee tee alune ning selle kor- pillidele saatsid lugu veel ka väikekannel ja jauram. rashoiuks vajalik maa suurusega ~ 0,8 ha Räni-Raudtee maaüksusena. Kontserdi konferansjee Ülenurme lasteaia vanem- Tehti muudatus Ülenurme Vallavolikogu 8.11.2011 otuses nr 38 „Ülenurme vallale 5. õpetaja Evelin Sarapuu liitis laulu- ja pillilood oma kuuluva Pargi kinnistu koormamine hoonestusõigusega“ punktis 4 ja sõnastati see järgmiselt: „Hoonestusõigus seatakse hoonestusõigusega koormatavale kinnistule huvitavate vahetekstidega meeldivalt ühtseks ter- dendropargi ja parki teenindavate hoonete ja rajatiste (salvkaev, kergliiklustee, piirded vikuks. Kontsert lõppes ühislauluga „Igaühel oma ja tänavavalgustus) ehitamiseks. pill“ ja loomulikult said nii lapsed kui ka nende õpe- 6. Tehti muudatused Riikliku Teeregistri Ülenurme valla teede andmebaasis. tajad laulu saateks oma vahvaid instrumente kaasa Järgmine vallavolikogu istung toimub 3. novembril 2015. a kell 16.00 Reola kultuuri- mängida. majas. Nagu suurtel pidudel ikka, tuleb tänada nii korral- REET SAKK, dajaid kui ka osavõtjaid. Laste tublid õpetajad said vallasekretär lisaks tänukirjale endale kingituseks toreda puidust linnuvile ja lapsed vesilinnu. Peo lõpus sõime veel kringlit ja jõime morssi ning meenutasime vahvat üritust, mis andis palju positiivseid emotsioone nii Ülenurme valla kaasav eelarve lastele kui ka nende õpetajatele. Hea Ülenurme valla elanik! Aitäh kõigile, kes tegid päeva eriliseks! Sul on võimalik otsustada, kuidas kasutada 20 000 eurot valla raha 2016. aasta AIRIKA VADI, eelarves. Ülenurme valla kaasava eelarvega soovime parandada elanike arusaama val- Tõrvandi lasteaia muusikaõpetaja laeelarvest ja selle kujunemisest, parandada kogukondadevahelist koostööd ning leida LIA PIIR, lahenduse mõnele olulisele valupunktile vallas või viia ellu mõni päris uus idee. Ülenurme lasteaia muusikaõpetaja Kaasava eelarve idee võib esitada iga Ülenurme valla elanik. Kaasava eelarve kogusummaks on 20 000 eurot. Kaasava eelarve raha eest elluviidav idee peab pakkuma avalikku hüve; ei tohi tekitada ebamõistlikke kulusid valla järgnevate aastate eelarvetele; Ülenurme tuleb realiseerida 2016. aasta jooksul. Veel hinnatakse Muusikakoolis ideest osasaajate hulka; 27.oktoobril kell 15.00 kogukonna koostöö soosimist; Muusikakooli õpilaste kontsert aktiivsete eluviiside soosimist. Tartu Hooldekodus. Palume esitada oma idee Ülenurme vallavalitsusele ajavahemikus 19. oktoober – 27. november 2015 aadressil [email protected] või Ülenurme alevik, Pargi 2, Tartumaa. 6.novembril kell 14.30 Kaasava eelarve protsess toimub Ülenurme vallas esimest aastat. Peale ideede laeku- Pille Lille fondi muusikute mist korraldatakse idee realiseerimiseks rahvahääletus. Rahvahääletusel toetust leidnud kontsert muusikakooli idee realiseerimise korraldab vallavalitsus. kammersaalis. Ülenurme Vallavalitsus loodab ideede esitajatelt edasist aktiivset osalust kaasava eelar- ve protsessi erinevates etappides (arutelud, ideede tutvustamine jm). 20.novembril kell 18.00 KRISTI KULL, Mari Jürjensi kontsert Ülenurme valla arendusjuht, muusikakooli kammersaalis. tel 750 2612; 527 6413 2 Olevik 3 Aasta õpetaja Külli Loos Aineolümpiaadide piirkonnavoorudes on Külli Loosi õpilased ikka pa- rimate seas. Tugevate reaalharu traditsioonidega Nõo RG õpilasi on ras- ke võita, kuid sellel aastal suutis seda Külli Loosi õpilane Egert Jõesaar. Pidevalt on Külli Loos teinud klassijuhatajatööd: läbitud on mees- konnamängu koolitus, etiketiõpetus, traditsiooniks on saanud ühised jõululõunad oma klassi õpilastega. Ta on arendanud õpilaste silmaringi, organiseerides teatri ühiskülastusi, õppekäike ja pärimuskultuuri üri- tustest osavõtte. 2016. a kevadel lõpetab kooli tema järjekordne güm- naasiumiklass. Noorte õpetajate ja praktikantide paremaks juhendamiseks läbis Külli Loos TÜ mentorikoolituse. Teda on tunnustatud Ülenurme ja Haasla- va valla tänukirjadega. Õpilaste eduka juhendamise eest piirkondlikel olümpiaadidel ja võistlustel on Külli Loos korduvalt kutsutud Tartu maa- Tunnustamisüritusel Tartu Ülikooli aulas ulatas maavanem Reno Laidre vanema vastuvõtule. tänukirja ka meie kooli matemaatikaõpetaja Külli Loosile. Külli hobideks on lugemine, reisimine ja käsitöö. Füüsilise koormuse Foto internetist saab ta kätte kepikõndi ja jalgrattamatku tehes. Ta on aktiivne kaasa- lööja Tervist Edendavate Koolide võrgustiku suvekoolides. Külli on ka Külli Loos töötab Ülenurme Gümnaasiumis alates 1985. aastast, aktiivne Ülenurme käsitööseltsi „Nurmenukk“ liige. tal on 30 aastat õpetajastaaži. Tema positiivne suhtumine ja loomu- Ülenurme koolipere tänab Külli Loosi tehtu eest ja soovib jaksu uu- pärane naljasoon aitavad leida head kontakti õpilaste, lapsevanemate teks kordaminekuteks! ja kolleegidega. Ta on kiire, sõbralik ja huumorimeelne, oskab kiita ja MAILI MESIPUU, tunnustada. Oma nõudmistes on õpetaja järjekindel, mõistev ja vas- Ülenurme Gümnaasiumi õppealajuhataja tutulelik. Sügise saabudes põnev on Laululindudel… Lasteaia Laululind hoonetes Eerikal ja Soi- on kandnud edasi kõige enam meie ühiseid Kui ühe organisatsiooni heaks toimimiseks nastes tähistati 1. septembrit tarkusepäevale väärtusi. Meie majades töötab palju pühen- kulub tavaliselt aastaid, siis Laululinnu kahe pühendatud mängupäevaga. Pärast pidu- dunud inimesi, sest nominentidena märgiti maja töötajad on kiiresti sisse elanud ning likku algust laulu ja tantsuga läbisid lapsed ära mitmeid kolleege. Soinaste lasteaia aasta töö sujub ladusalt. Lähimineviku avamisaja- erinevaid mängupesasid. Eerika lasteaias oli laululind 2015 on Kristiina Teesalu. Ta on ala- le vaatamata tundub, nagu oleks Laululinnu pesades teemaks avastamine, uurimine, ma- ti sõbralik, hooliv, aus ja ta aitab igaüht, kes lasteaed töötanud juba aastaid ja selle on temaatika ja meisterdamine, muusika, liiku- ainult julgeb küsida. Õpetaja teeb oma tööd läbi kvaliteetjuhtimise võimalikuks teinud mine ja kunst. On ju ikka teistmoodi tarkus, südamega ja laste heaolu on tema jaoks alati Tiina. Jõudlus, millega Tiina on käivitanud kui laulmine toimub õues, kui joonistada esikohal. Eerika lasteaia aasta laululind 2015 kahe õppeaastaga kaks Laululinnu lasteaeda, saab asfaldile, kui mulle saab puhuda hiigla- on Triin Oras. Tema kohta on öeldud, et ta ning viis, kuidas ta seda on teinud, väärib suures õuevannis. on super õpetaja. Tal on vahvad ideed, lapsed tunnustamist ja meil on hea meel, et seda Soinaste lasteaia pesad olid samuti män- ootavad muusikategevusi ja osalevad neis on märgatud. Rõõm oli näha, et tunnustatud gulised ja täis lusti. Pesades said lapsed rõõmuga. Palju õnne Kristiinale ja Triinile on teisigi Ülenurme valla toimekaid inimesi, proovida maalimist looduslike pintslitega, ning suur tänu südamega tehtud töö eest! keda Tartumaa haridustöötajate pidulikul üri- panna proovile teadmisi tervisest, loodusest, Tunnustuse oma tehtud töö eest pälvis tusel tänati – Aivar Aleksejev (aasta hariduse toitumisest ja liikumisest. ka Soinaste lasteaia Laululind direktor Tiina sõber 2015), Ülle Andreson (aasta hariduse Septembris külastas Eerika Laululindu va- Trees. Talle omistati tiitel Tartumaa aasta õp- juht 2015), Külli Loos (aasta õpetaja 2015). batahtlik noor Theres Saksamaalt, kes väärib peasutuse juht 2015. Tiina on haridusvald- Nad kõik on seda tiitlit väärt ja soovime neile oma hea eeskujuga eraldi artiklit. konna edendaja, kelle eesmärk on pakkuda jõudu liikuda samas suunas hoolimata takis- 1. oktoobril oli muusikapäev ja Soinaste kvaliteetset alusharidust ja turvalist kasvu- tustest, mis vahel saadavad meid mäest üles lasteaia saalis kõlasid imelised viisid Ülenur- keskkonda kõikidele lastele kvaliteetjuhtimi- raskemat teed pidi, kuid ikka selle õige ees- me Muusikakooli laste ja õpetajate esitluses. sel põhinevas organisatsioonis. Kõige sü- märgi nimel! Nii mõnelegi laululinnule võis see olla esime- damelähedasemaks on talle lapsed ja nende DEIVI PARD, ne kontserdikogemus. Oli ka neid, kes nauti- heaolu, millest lähtuvalt tehtud otsused ja KAIA PÄRN, sid kontserti, mängides ise samal ajal kaasa valikud on alati õiglased. Eerika ja Soinaste Laululinnu lasteaia õhukitarri või klaverit, olenevalt sellest, mis õppealajuhatajad pill parasjagu laval kasutuses oli. Suur tänu esinejatele selle toreda kogemuse eest, mis tõi muusika meie lastele nii lähedale! Eerika Laululinnu lasteaias tähistati mihk- lipäeva näitusega „Sügisel metsast, põllult ja aiast“. Näitus oli põnev oma mitmekesisu- ses: esindatud olid väga suured aiasaadused ja nendest meisterdatud kunstiteosed. Õpiti lihtsuses ilu märkama. Näitusel osalenud said ka metsa ilu väärtustava aukirja, mis seekord oli kirjutatud kasetohule. Traditsioonilisel õpetajate päeva tähista- misel kuulutati välja aasta laululinnud, kes Kristiina Teesalu ja Triin Oras Tiina Trees, Tartumaa aasta õppeasutuse juht 2015 4 Olevik Ülenurme Muusikakooli pere tänab Rüblikutel oli oma hoolivaid ja pühendunud juhte! ÜLLE ANDRESON AIVAR ALEKSEJEV mihklipäeval (Ülenurme Muusikakooli direktor) – (Ülenurme vallavanem) – Tartumaa aasta õppeasutuse juht. Tartumaa aasta hariduse sõber. Tõrvandi vahvalasteaias Rüblik laat peeti mihklipäeva laata 29. septembril. Üritus toimus õhtul, et kõik vanemad, õed-vennad ja vanavanemad saaksid sellest toredast üritusest osa võtta. Mihklilaada avasõna järel esitasid kõikide rüh- made lapsed oma vahvad sügistantsud, mille oli lastele õpetanud meie muusikaõpetaja. Seejärel suunduti laadale ostlema-kauplema. Lastevane- mate poolt said kaetud rikkalikud lauad kirevate sügisandide, maiustuste, küpsetiste ja omaval- Foto: Heili Mägi Foto internetist mistatud ehetega, laualt ei puudunud isegi mesi. Rühmades algas ettevalmistus laadaks juba va- rakult. Õpetajate juhendamisel valmisid vahvad sügismaalid, ehted ja vaasid. Siinkohal võiks ära märkida, et materjali (kaeraterad) sügismaalideks Eesti MuusikakoolideMuusikakooli Liidu aukirja pälvis Eesti tublimad Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali saime Latika talu lahkelt perenaiselt, aitäh selle muusikakooli kauaaegne klaveriõpetaja pedagoogi tunnustuspreemia 2015 pälvis eest! Ost-müük läks väga hästi ja peaaegu kõik KAJA TAVITA. Ülenurme Muusikakooli laulustuudio õpetaja URSEL OJA. väljapandu leidis uue omaniku. Mihklipäeva laat lasteaias andis lastele või- maluse kinnistada teadmisi sügissaadustest ja mõnusa kauplemise kogemuse nii lastele kui ka lastevanematele. Suur aitäh kõikidele suurtele ja väikestele abi- listele! Oli ilus ja lustlik perepäev. RUTH SAAR, Lepatriinude rühma õpetaja

Foto kooli arhiivist Foto: Heili Mägi D.O. Wirkhausi nimelise Noorte Puhkpillimängijate konkursi parimad: PILLE-RIIN KURRIKOFF RICHARD JÕGI (flööt, õpetaja Heili Mägi) – I koht (klarnet, õpetaja Ülo Laanesaar) - I koht TRIINU TAIVERE PATRICK ROSMA (flööt, õpetaja Heili Mägi) – II koht (klarnet, õpetaja Ülo Laanesaar) - III koht LISETE JÜRGENSON KALEV IFAN PECHTER (oboe, õpetaja Birgit Kägu) – II koht (trompet, õpetaja Gunnar Pettaig) - III koht SANDRA LISBETH HEINLO KAREL KEIS (flööt, õpetaja Birgit Kägu) – III koht (saksofon, õpetaja Ursula Chillaud) - II koht OSKAR PUIS Muusikakool tänab tublisid kontsertmeist- (flööt, õpetaja Heili Mägi) – III koht reid Riina Ilvest ja Olga Kapustinat! Kõigepealt tantsiti ühised sügistantsud, seejärel SANDRA LUBI suunduti laadale kaubandustegevust arendama. (flööt, õpetaja Anni Saarma) – diplom Autori fotod Mihklikese perepäev Soinastes… 29. septembril toimus Soinaste lasteaias koristada saaki ja harjutada täpsust kaalikaid komponendist koosnev salat, sõi seda isu- Laululind Mihklikese perepäev. Suur ja pikalt visates. Seda mitte küll päris toiduainetega, kalt, sest omavalmistatud toit on parem kui planeeritud ettevõtmine täidab oma eesmärki, kuid laste jaoks teebki just mäng asja põne- miski muu. kui kokku saavad pered ja laste silmis on sära- vaks. Piisab sellest, kui pall saab uue nimetuse Mihklikese perepäev oli lõbus ja pani proo- mas naer. Lapse jaoks on kõige olulisem see, ja teistsuguse ülesande – ning seda põnevam vile meeskonnatöö oskused. Iga rühm liikus et ema/isa on tema jaoks sellistel hetkedel tegevus näib! Osa tegevusi toimus lisaks las- ringi ühtse meeskonnana, arvestades ükstei- olemas ja nad saavad koos aega veeta. Tervist teaia õuealale ka majas. Viktoriin aitas kontrol- sega. Täname kõiki vanemaid osalemise eest edendava lasteaiana oli sügisesteks plaani- lida teadmisi tervislikest eluviisidest. Valmis ja Janikat ning Ülenurme lasteaeda kolme deks lastega mihklisalati tegemine ning spor- sügiskompositsioon ja ühiselt sai mängitud meie rühma kaasamise eest projekti „Talupe- dipäeva korraldamine. Plaanidest kasvas välja lavastusmängu „Naeris“. re aastaring“. midagi suuremat – korraldada perepäev. Koos Kõige mahukam ja aeganõudvam tegevus KAIA PÄRN, said pered oma sportlikud oskused proovile oli mihklisalati valmistamine koos laste ja va- Laululinnu lasteaia õppealajuhataja panna, trallitada porgandirallil, korjata õunu, nematega, kuid tulemus sai maitsev. Nii mõ- hüpata kartulikotis, korjata kapsaliblikaid, nigi laps, kellele ei meeldi mitmest erinevast 4 Olevik 5 „Talupere aastaring“ Ülenurme valla lasteaedades Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea – seda said ka väga hea füüsilise koormuse. mihklilaada pidamine. Sel aastal kutsusime kõiki vanasõna teame kõik väga hästi. Juku õpibki iga Ootamise aeg on pikk ja seda saab sisustada lapsevanemaid, sõpru ja tuttavaid nii valla ajalehe päev midagi uut – mängides, uurides raamatuid, näiteks seemnete külvamise ja taimede ettekas- Olevik, teatiste kui ka Facebooki kaudu meie mihk- kuulates lugusid, võrreldes ja avastades enda vatamisega. Just seda sisaldas teine õppepäev lilaadale. Laadale eelnenud kontserdil esinesid kõi- jaoks huvitavaid asju, kuid midagi olulist jääb siiski „Seemnest algab elu“ lasteaedades, mida aprillis kide rühmade lapsed laulude, tantsudega, Mihkel vajaka. Lapsed tunnevad piltidelt ära koduloomad, viis koos rühmaõpetajatega läbi Janika Hinto. Las- kostitas kõiki lapsi ja kontserdilisi koduaia õuntega. juurviljad, köögiviljad ja palju muud, kuid kuidas tel oli väga põnev vaadelda ja võrrelda erinevaid Lõpetuseks. Lapsi intervjueerides veendusin, et koduloomad elavad, kuidas needsamad köögi- ja seemneid. Lapsed said kõik näpud mullaseks teha meie projektimeeskonna püstitatud eesmärgid said juurviljad kasvavad, seda tänapäeval enamus lapsi – igaüks sai valida, mida külvata ja ise ka oma külvi täidetud – lapsed on praktiliste tegevuste ja eheda kogenud pole. Laps teab, et kartul, porgand, kap- markeerida, lisades lipiku oma nime ja külvatud keskkonna kaudu õppinud paljusid seoseid loodu- sas jne tuleb koju poest, koduloomana tunneb ta taime nimega. Üheskoos külvati tilli, kapsast, sibu- ses, mida pelgalt piltide ja lugude jutustamise abil koera ja kassi. lat, kõrvitsat jne – paras „Tootsi peenar“. Just see on lapsel väga raske mõista. Lapsed teavad, kuidas Aasta tagasi tõi noor ema oma väikese tütretirt- Erika Esopi jutuke lõpetas õppepäeva. inimtegevus mõjutab looduse tasakaalu, miks tu- su Ülenurme lasteaeda ja andis särasilmil teada, Planeeritud külvide istutamine talus lükkus pa- leb keskkonda säästlikult kasutada ja tarbida. et perel on mahetalu ning pakkus välja võimaluse raku juuni algusesse, sest otsustamiste masinvär- Rühmaõpetajatelt tulid tagasisidena tänusõnad lastele ehedat maaelu tutvustada. Haarasime pak- gid jahvatavad teadupärast aeglaselt. 9. juuni oli võimaluse eest viia lapsed ehedasse keskkonda kumisest kohe kinni, seda enam, et Ülenurme las- see päev, mil saime teada, et meie ühisprojekt sai ja seal lõimitud õuesõppena tegevustes osaleda. teaia 3 õpetajat olid Tartu Ülikoolis täiendusõppe KIK-lt rahastuse. Osa lasteaia aknalaudadel kasva- Soovitakse projektile jätku ja õppepäevadele veidi kursusel, kus oli vaja koostada projekt keskkon- nud ja pikaks veninud külvidest jõudis laste koju, rohkem pikkust, et ei peaks tegevustega nii kiirus- na- ja säästva arengu teema lõimimisest lasteaia osa lasteaia katsepeenardesse, kuid juuni alguses tama. õppe- ja kasvatustegevusse. Sellest pakkumisest talus toimunud kolmanda õppepäeva „Mida külvad, Selliseks kujunes meie esimene ühine projekt. sündis väga viljakas koostöö meie lapsevanema seda lõikad“ sisuks oli ikka kapsataimede istuta- Tänu Latika mahetalu perenaisele Janika Hintole Janika Hintoga. Üheskoos planeerisime huvitavad mine põllule, kartulipanek, köögiviljaseemnete külv. projekti idee ja ka teostuse eest! ja mängulised tegevused lastele nii talus kui ka las- Selle töö käigus kinnistusid lastel teadmised, mida Tänu kõikide osalenud rühmade lastele, õpetaja- teaias ning vormistasime kõik projektiks „Talupere on taimedel kasvuks vaja. Lapsed kogesid, kuidas tele ja õpetaja abidele, et õppepäevad said turvali- aastaring“. Ühiste arutelude käigus leidsime, et mahetalus on omavahel seotud taime- ja looma- selt läbi viidud! lisaks Ülenurme lasteaia neljale vanemale rühmale kasvatus, mis head sellest sünnib. Naljakas oli las- Tänu toetustiimile: lasteaedade juhtkondadele, võiks kaasata ka meie sõpruslasteaedade, Tõrvan- te jaoks see, et tänapäeval, kus igas peres on va- Ülenurme lasteaia õpetajatele Tiia Sepale ja Liina di lasteaia „Rüblik“ ja Soinaste lasteaia „Laululind“ jadusel muruniiduk, mille müra on vahest häirivgi, Mäesaarele nõu ja jõuga toetamise eest! lapsi. Koostöös teiste lasteaedade juhtkondadega on talus nn ökoloogilised muruniidukid, kes ei mü- laieneski „Talupere aastaringi“ projekt Ülenurme rise (vahel ainult määgivad). No muidugi lambad! valla lasteaedade kümnele rühmale. Enne mihklipäeva peab rahvakalendri uskumuse Teadupärast vajab iga ettevõtmine suuremal või kohaselt saak põllult koristatud olema. Lasteae- vähemal määral rahalisi vahendeid, et organiseeri- dade neljas õppepäev toimuski talus 21.–28. sep- da kasvõi laste transporti tallu. Nii otsustasimegi tembril. Selle õppepäeva sisuks oli veendumine, üheskoos mahetalu perenaise ja ühtlasi ka meie kui pirakateks kapsapeadeks on kasvanud kevadel lapsevanem J. Hintoga esitada veebruaris taotlu- istutatud kapsataimed, kas ikka peab paika mõis- se Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Rohelise tatus kartulist „Üks ema, üheksa last“. Pidas ja ei tule oma ettevõtmisele olime saanud ka Ülenurme pidanud kah – mõnel „kartuliemal“ oli vähem, mõ- Vallavalitsuselt. nel rohkem kui 9 last. Põnev oli igal juhul neid päris Kevad algab kalendri järgi märtsis ja kevad on suureks kasvanud kartulilapsi võidu mullast välja ka (m)ärkamise aeg. Esimesed õppepäevad talus sobrada, võitjaks ikka see rühm, kelle näpud vä- kümnele lasteaiarühmale toimusid 16.–24. märtsil. ledamad. Iga laps leidis kapsapõllult oma pisikese Õppepäeva käigus kogesid lapsed, mida köögivil- „nunnu“, mis lasteaeda mihklilaadaks kaasa toodi. * * * jahoidlas hoitakse, kuidas neid köögivilju kasu- Teel põllult lasteaiani kahanes aga mõni kapsapea Õpetajate tungival soovil lisan siia ka tatakse toiduks. Lastes tekitas elevust erinevate üsna tillukeseks, sest maitses ju nii hästi! Kes üt- MAAILMA PARIMA KAPSAPIRUKA RETSEPTI. köögiviljade pimetest (maitsmine, nuusutamine, les, et tänapäeva lapsed ei söö köögivilja? Taigen: 4 klaasi jahu, 1 spl suhkrut, ½ tl soola, kompimine). Tegevuste käigus selgitasid lapsed Talu kuivati juures käis parajasti kibekiire askel- 300 g võid või küpsetusmargariini, ½ klaasi hapu- ise välja, missugune juurikas on raskem-kergem. damine – käsil oli viljakoorma laadimine. Lapsed piima happesusega vett (äädikaga või sidrunhap- Igaüks sai oma arvamust avaldada ja seda digikaa- kogesid, kuidas kuivatis kuivatatud vili viiakse pega). Sega taigen kokku, pane külmkappi ootama. luga kaalumise abil tõestada/ümber lükata. Rõõ- suure veoautoga veskisse, et sealt jahuna, tangu- Täidis: kapsapea (1–1,5 kg), 6 muna, 2 sibulat, muga võisid õpetajad tõdeda, et lapsed said antud de, kruupide või helvestena poeletile jõuda. Lastele soola, pipart, praadimiseks õli. ülesannetega hakkama, mõnda aremat last oli vaja oli väga lahedaks kogemuseks „hernesupimäge“ Riivi/purusta köögikombainis kapsas, pane vaid veidi julgustada. Positiivseks üllatuseks oli katsuda, nimelt oli kuivati vastuvõtupunkris suur kaussi. Haki/purusta köögikombainis sibul, prae õpetajatele taluperenaise väga head pedagoogili- koorem hernest, mida lapsed said katsuda. Talu- klaasjaks, lisa kapsale. Munavalged lase pannil kal- sed oskused haarata mängulisse ja avastuslikku perenaine rääkis lastele ka väga vanast laste ka- genduda, lisa kapsale. 1 munakollane pane kõrvale, tegevusse terve rühma lapsi. Laste elevus tõusis ristamise viisist – hernestel põlvitamisest. Kohe 5 munakollast sega kapsasse. Maitsesta kapsase- veelgi, kui taluperenaine viis lapsed oma lambakar- prooviti järgi ja tõdeti, et läbi paksude pükste oli gu soola ja pipraga. ja vaatama, saatjaks pere ustav sõber koer Roosi. päris mõnus. ½ taignast rulli jahuga ülepuistatud laual ahju- Laste paisid ja tähelepanu nautisid nii Roosi kui I-le pani täpi võidujooks lammastega karjakop- panni suuruseks ja pane taignarulli abil küpsetus- ka lambatalled, kellest mõni oli vaid ööpäev vana. lis, mis oli laste meelest kõige vahvam talus. Keegi paberiga vooderdatud ahjupannile, selle peale aja Lapsed kogesid, kuidas lambad elavad, millest toi- ei kurtnud, et ei jaksa või ei taha joosta. Kapsa- ühtlaselt laiali kogu kapsasegu. ½ taignast aseta tuvad, kuidas lammast toita porganditega, milleks kastid ja kartulikotid bussis kaasas jätsime hüvasti lahtirullituna kapsasegule ja näpista taignaservad neid kasvatatakse ja mida kõike nende villast teha talukoer Roosiga ja nägemiseni taluperenaise Jani- kinni. Lisa 1 munakollasele 1 spl vett, klopi segi saab. Isegi lambasõnniku hais ei häirinud lapsi nii kaga, et kohtuda mihklilaadal. ja määri segu pirukale, torgi kahvliga piruka pind hullusti, kui nad said teada, et mahetalus kasuta- Mihklipäeva tähistati Ülenurme, Tõrvandi ja läbi ja pane ahju. 225 kraadi juures küpseta 45 min, takse sõnnikut põllu väetamiseks ehk siis taimede Soinaste lasteaedades perepäevadena, kus lisaks kuni pirukas on kuldpruun. Maitseb külmalt veel toiduks mullas. Mulda vaadeldes ja katsudes arva- muudele tegevustele said lapsevanemad koos paremini kui soojalt. Head isu! (algallikas 80. aas- sid lapsed, et veel ei saa põllule midagi istutada või lastega mängida lasteaia õuealal Janika koostatud tate ajakiri „Sotsialistlik põllumajandus“) külvata – muld on veel liiga külm. Veel on vaja veidi mängu „Tark peremees, rikas peremees“. Ülenur- oodata. Suurt lõbu pakkus lastele enne lasteaeda me lasteaias on juba hoolekogu eestvedamisel ja KÜLLI KANN, sõitu hiigelsuurtel heinapallidel turnimine – kõik kollektiivi tagantlükkamisel traditsiooniks saanud „Talupere aastaring“ projektijuht Ülenurme lasteaia õppealajuhataja 6 Olevik

PREP-paarisuhtekoolitus Reola kultuurimajas 13. novembril PREP on lühend inglisekeelsestÜlenurme väljendist PREP vallas ei sisalda grupitöid, kus paarid kell 20.00 The Prevention and Relationship Enhance- peaksid omavahelisi asju avalikult arutama ment Program (paarisuhte rahulolu edenda- või teistega jagama. Kursusel tehtavad paa- RnB-HipHop VIDEO-DJ FADE mise programm). Programmi on välja tööta- risuhteharjutused toimuvad vaid paaril oma- & nud USA teadlased Denveri Ülikoolis Colora- vahel. Aeg-ajalt juhendab paari harjutuste TOMMY CASH dos ning see põhineb enam kui 25-aastasel läbiviimisel üks koolitajatest. uurimustööl kooselu ja paarisuhete vallas. Antud koolitus saab teoks SA Väärtustades Piletid eelmüügist 7 €, Praeguseks on PREP levinud rohkem kui 50 Elu ja Ülenurme valla koostöös ning on kaas- kohapeal 10 €. riigis üle maailma. finantseeritud Hasartmängumaksu nõukogu PREP-paarisuhtekoolitus sobib erinevate- ja Ülenurme valla poolt. Pileteid saab osta le sihtgruppidele: nii neile, kellel on õnnelik Sihtgrupp: paljulapselised pered, kasu- Ülenurme ja Tõrvandi paarisuhe ning kes sooviksid panustada sel- pered, töötu või tööturule suunduja pere, noortekeskusest, Reola lesse, et nende suhe sellisena ka püsiks, kui lapseootel või väikelastega pered, alaealiselt kultuurimajast. ka neile, kelle paarisuhtes on probleeme ning lapsevanemaks saanud noored, alaealiste Piletid müügil kohapeal tund kes sooviksid omavahelist suhet parandada. lastega või kärgpered ja laste ja/või peredega enne algust. PREP-põhiselt on välja töötatud program- töötavad spetsialistid. Vanusepiirang 16+ mid üksikisikutele, koolinoortele, sõjaväele, isadele ja mittetoimivas suhtes olevatele ini- Info: mestele. Eestis on kasutusel siinsetele tingi- PREP paarisuhtekoolitus Andri Viinalass, tel 5828 2032 mustele kohandatud PREP-i versioon. Alates Ülenurme Pere- ja noortekeskuses 2009. a on Eestis osalenud PREP koolitustel üle 1500 inimese. 27.novembril kell 17.30-20.00 28.novembril kell 11.00-18.00 PREP-paarisuhtekoolitusel... 5.detsembril kell 11.00-18.00 ...pööratakse tähelepanu efektiivsete suht- Koolitajad Rena ja Rivo Pent lemis- ja probleemilahendusoskuste oman- Registreerumine ja täiendav info damisele; tel 505 6889; [email protected] ...räägitakse sellest, kuidas toime tulla eri- Reola kultuurimajas nevuste ja erimeelsustega; Hind paarile 60 eurot (sisaldab mater- jali ja kohvipause). ...teadvustatakse ja vajadusel kohandatak- 14.novembril Koolitusprogrammi toetab se ootusi abielu ja teineteise suhtes; kell 11.00-13.30 ...käsitletakse erinevaid võimalusi, kuidas Hasartmängumaksu Nõukogu (selleta ühine rõõm, lõbu, sensuaalsus, seksuaalsus oleks tavahind paarile 250 EUR). laste ja täiskasvanute ja sõprus aitavad murda igapäevarutiini ning Eelregistreerimine kuni hoida ja taastekitada lähedust paarisuhtes; 22.novembrini 2015. hooajarõivaste soodusmüük. ...arutletakse armastuse, andestamise ja NB! Isiklikke teemasid arutatakse üksteise toetamise üle paarisuhtes; koolitusel ainult partneriga, mitte suures ...innustatakse pühendumusele ja kohuse- grupis! tundele ning aidatakse näha kooselu pikaaja- lise partnerlusena.

KartulitoidudSoovitab Tõrvandi Peomaja sügisõhtusse kokk Tõnu Väljan

Kartulikotlet maheveiselihaga Kartulid fooliumis Kartulipuder teistmoodi

500 g pudrukartulit (Fontane) 1 kg kartuleid (Laura) 2 kg kartulit (Fontane) 500g maheveise-hakkliha (võib asendada 2 munavalget 500 g porgandit või hapukurki ka koduse hakklihaga) meresoola 100 g sibulat 2 kanamuna 0,5 kg vahukoort 150 g sibulat Pese kartulid ja torgi tikuga kar- 50 g taluvõid 100 g riivleiba tulisse augud. Vahusta munavalge. soola 100 g Nopri hapukoort Võta kartulid, määri munavalgega soola, musta pipart maitse järgi kokku ja kasta kartul meresoola Keeda kartulid, lisa vahukoor ja taluvõi, vahusta see. Pane sisse kahelt poolt ja keera fooliu- ahjuvormi põhja kuubistatud ja pannil või potis taluvõis hau- Riivi toores kartul, haki sibul ja sega kõik misse. Küpseta ahjus 180-200°C tatud porgand ja sibul, peale pane kartulipuder. Juhul, kui koostisained kokku. Vooli ümmargused 1,5-2 tundi. See kartul sobib koo- teed hapukurgiga, siis kuubista kurgid ja pane kohe ahju- umbes 50 g kotletid ja prae pannil. Enne rega süüa või ilma. Soojalt sobib vormi, peale hautatud sibul ja kartulipuder. Pane 30–40 mi- lauale andmist pane 5-10 minutiks praeah- süüa taluvõiga. nutiks praeahju 180°C, kuni puder läheb kergelt pruunikaks. ju (180° C). 6 Olevik 7 Lionid Ülenurmel Ülenurme valla Ülenurme vallas tegutseb juba 12 aastat lionsklubi, mis koon- dab valdavalt kohaliku vallaga seotud sõpruskonda, kelle lipu- kirjaks on „Üksmeelselt üheskoos”. Klubis on ka tartlasi ja teisi asustusestEnn Ernitsmuinasajal Lõuna-Eesti päritoluga liikmeid, kokku 21 tublit meest. Meie tööd Algus juunikuu Olevikus on tunnustanud teisedki klubid: 2011/2012. hooajal oli kogu Eesti Viikingiajal lionite kuberneriks meie klubi liige Olev Saluveer. Viikingiajast (800–1036) peale on Eestis asustus üha laienenud. Rajati linnu- Lionite peaeesmärgiks on heategevus. Möödunud hooaegadel seid, mille juures oli tavaliselt asula. Nõnda oli ka Tartuga. Lõuna pool Emajõge on see olnud suunatud Ülenurme Gümnaasiumi paljulapseliste on teada Peedu, Alt-Laari ja Unipiha linnus; neist ükski ei asu praeguse Ülenurme perede koolilõunate eest tasumiseks. Samuti oleme toetanud valla maa-alal. Lisandus ka muinasasulaid. Viikingiajast pärinevad Aiamaa, Väike- Emajõe kooli, kus õpivad nägemispuudega lapsed. Kambja, Kullaga, Nõo, Suure-Kambja, Nõo, Uhti, Unipiha ja Vastse-Prangli. Jätkuvalt panustame Maarja küla arengusse, seda nii ehitusel, Uhti muinasasulatest kõige varem avastatu paiknes Tartu-Põlva maantee ja heakorratöödel ja küttematerjali varumisel abiks olles. Traditsioo- raudtee vahelisel alal Uhti raudteejaamast 150 m kaugusel lõunapoole. Selle tu- niks on saanud mardipäeva tuluõhtu, mille tulu on jagatud Maarja medast kultuurkihist on leitud savipotikilde, ehtekatkeid, loomaluid ja põlenud külale, AHHAA-keskusele lastekodulaste külastuste organisee- kive. Praegustel andmetel laius viikingiajal tänapäeva Uhti maadel ühetekokku viis rimiseks ja Ülenurme Gümnaasiumis õppivale tütarlapsele jala- muinasasulat. Näikse, et osa neist olid lühiealised. Tartu-Riia maantee loodeküljel asuv Külitse muinasasula on tekkinud IX sajan- proteeside soetamiseks. Lisaks laekuvad rahalised annetused ka di paiku. Asukohta reedab kultuurkihi tõttu tumedamaks värvunud mullapinnas. Tartu kaubanduskeskustes asuvatest rahapallidest. Kultuurkiht paikneb üsna laialdasel alal, kuid hilisema elutegevuse tagajärjel on Klubisiseste üritustena tähistame koos pereliikmetega jaanuari- see aja jooksul tugevasti rikutud. Asulakohta kaevas 2002. aastal Tartu ülikooli kuus asutamise aastapäeva ehk Charter Night’i ja juunikuus pea- arheoloog Andres Tvauri, kes leidis sealt, nagu tavaliselt, potikilde, esemetükke me hooaja lõpupiknikku. Seekordne hooaja lõpetamine toimus ja loomaluid. Keraamikatüüpide järgi tehti kindlaks, et nimetatud kohal elati vähe- Hellenurme vesiveskis, kus igaüks sai tutvuda vilja jahvatamisega malt XVI sajandini. ja endale ise leiva küpsetada. Koosolekutel esinevad tavaliselt kut- sutud külalised või minnakse ise välja huvipakkuvate kohtadega Hilisel rauaajal tutvuma. Viikingiajale järgnenud hilisel rauaajal (1036–1224), mis kestis Eestis sakslaste Populaarsust on hakanud koguma lionite suvepäevad, kus vallutusteni, hüljati eelmise ajajärgu linnustest Alt-Laari, Peedu ja Unipiha nagu mujalgi Eestis. Tõenäoliselt teise aastatuhande alguses tekkis Alt-Laari linnuse lä- Ülenurme klubi kollased särgid üha rohkem välja paistavad. Meie heduses Erumäe linnus, mis oli rajatud ligemale 20 m kõrgusele neemikule. Sealt sõprusklubiks on LC Joroinen Soomes. Oleme külastanud neid pole elamise jälgi leitud. Ilmselt rajati linnus pelgupaigaks, kuhu vaenlase lähene- sealpool lahte ja võõrustanud ka kodus. mise aegu varjuda. Külitse ja Uhti muinasküla jätkasid oma eksistentsi. Tõenäo- Meie klubi 2011/2012. a hooajal oli piirkonna kuberneriks meie liselt Külitsest on juhuleiuna saadud üsna haruldane, kujult kilpkonna seljakilpi veli Olev Saluveer. Toetasime teda niipalju kui võimalik, hooaja jäljendav sõlg. tipphetkedeks sai lionite balli ja suvepäevade organiseerimine. Peale Külitse ja Uhti jäävad hilise rauaaja asulatest tänase Ülenurme valla piiri- Klubikoosolekud toimuvad iga kuu teisel esmaspäeval. Kui desse Reola ja Ülenurme. Esimesele neist oli iseloomulik slaavipärane keraamika, keegi tunneb huvi klubi tegevuse vastu, olgu siis esinemise või mis ilmus ilmselt pärast Tartu vallutamist venelaste poolt 1030. aastal. Külitsest liikmeksastumise asjus, palume ühendust võtta klubi presidendi on avastatud veel teisegi muinasasula koht, kust leiti peale põlenud luude kedra- Martin Joandiga ([email protected], tel 5386 0546). keraamikat ja pronksesemete katkeid. Millalgi aastate 1000–1500 vahel on tekkinud Lepiku asula. See laiub Tartu- JÜRI RUUT, Võru maantee ääres paarsada meetrit Reola teeristist Tartu poole. Ümbruse mul- LC Ülenurme liikme- ja laiendustoimkonna esimees dadest tumedamast kultuurkihist on leitud põlenud kive, potikilde ja loomaluid. Enam-vähem samaaegne on ka Lemmatsi asulakoht, mis paikneb Tartu-Valga maantee ääres. Sealt leiti XIII–XVII sajandil potikedral valmistatud savinõude kilde. Toonased külamajad kujutasid endast kerisahjuga köetavaid üheruumilisi ak- nata rõhtpalkehitisi, mis meenutasid praegusaja suitsusauna. Majade juures olid laudad ja aidad. Ilmselt hakati tollal rajama ka külakaevusid. Enamasti paiknesid hilise rauaaja külad, mis hõlmasid tavaliselt alla kümne majapidamise, põldude ligiduses ja nende vahel. Küla lähedal asus kalmistu. Meie kandi külad kuulusid toona Ugandi maakonnas Tartu ehk Tarbatu muinaskihelkonda. Lõpetuseks nenditagu, et valla maa-alal on paiguti elatud juba 2000 aastat, tei- sal aga tuhatkond aastat või mõnevõrra vähem. Asustus on olnud enam-vähem pidev. Kõik kirjutises mainitud külad püsivad tänini. Mujal on asustus tekkinud kas pärast muinasaja lõppu või on muinasaegne kultuurikiht hävinud või on see alles üles leidmata. Lühikest aega pärast muinasaja loojangut näib olevat tekkinud Läti küla, mida on kirjasõnas esmakordselt mainitud 1299. aastal. Kuipalju inimpõlvi on selle aja jooksul palehigis põldu harinud ning oma elu üle rõõmustanud ja kurvastanud! Keda huvitab lähemalt esivanemate vaimne ja materiaalne kultuur, see võiks pöörduda arheoloogilise kirjanduse poole. Näiteks muinasaja lõpuperioodi elu-olu edastab põhjalikumalt üle tosina autoriga „Eesti aastal 1200“.

Kirjandus ja veebimaterjal Arheoloogilised välitööd 1997, 2001, 2002, 2008–2010. Tallinn, 1997, 2002, Maarja külas Heateo päeval olid Ülenurme lionid kohal üheksakesi, MC 2003, 2009–2011. Royal Riders poolt osales 3 ratast ning 5 inimest. Tehti erinevaid töid: Eesti aastal 1200. Koostanud Marika Mägi. Tallinn, sõelmete laialiajamine, kõrgete akende pesu, terrassi ehituse ettevalmistus Jaanits, L., Laul, S., Lõugas, V., Tõnisson, E. Eesti esiajalugu. Tallinn, 1982. kevadeks, traktori remont, vaibamaterjali lõikamine, lõbusõidud lastele, tal- Jonuks, Tõnno, Oras, Ester. Sood peidavad ajalugu. – Eesti Loodus, 2012, nr 4. gulistele ja töötajatele mootorratastega MC Royal Riders poolt. Lõbusõidud Kriiska, Aivar, Tvauri, Andres. Eesti muinasaeg. Tallinn, 2002. viisid lastel suu suisa kõrvade taha. Päeva lõpus pakuti Maarja külas ka Kultuurimälestiste riiklik register (http://register.muinas.ee/public. php?menuID=monument; 2.04.2015). süüa ning tehti väike muusikaline etteaste, mis oli väga tore. Tartumaa: Maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Tartu, 1925. Foto ja tekst: Martin Joandi Tvauri, Andres. Muinas-Tartu: Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustus- LC Ülenurme president 2015-2016 loost. Tartu, Tallinn, 2001. 8 Olevik

Korvpallipoistel ÜlenurmeVõidukad noorteklassi võimlejate „Rütmika“ rühm, tüdrukud kuhu kuulusid Kirke Kiviväli, Lii Lopp, Mi- uus hooaeg rell Eksi, Rinete Tiisler, Birgit Paidre, Krista Ader, Hanna Kruusma, Mariel Pungar ja Eliis alanud Grigor, saavutas 17. oktoobril toimunud 6. EEVL karikavõistlustel vahendiga rühmkava- Traditsiooniliselt möödus korvpallipoiste suvi des noorte B vanusklassis I koha! Rühmasid töiselt ja pakkus mitmeid kordaminekuid. See, et oli selles vanusklassis seekord 6 ning Üle- mõni Ülenurme poiss pääseb Eesti noortekoondis- nurme rühm võistles vahendikavaga, kus se ja esindab edukalt Ülenurme korvpalli Euroopa oli 4 palli ja 4 paari kurikaid. Treenerid Katri meistrivõistlustel, on saanud traditsiooniks. Sellel Toomsalu ja Margot Võsokov. suvel mängis Bulgaaarias Eesti U-16 koondises Võistuluse lõpptulemuse olid järgmised: praegune Ülenurme Gümnaasiumi 10. klassi õpila- 1. VK Rütmika Ülenurme 15.40 punkti; ne Märt Rosenthal. Noormees kuulus meeskonna 2. VK Rütmika Kuukristallid 15.05 punkti; põhitegijate hulka ja Eesti meeskonna võiduga lõp- 3. VK Janika Tallinn Mireya 14.25 punkti. penud turniiril andis Märt väärika panuse. Noor- Järgmine võistlus on võimlejatel ees juba mehele jaksu ja tahtmist edasi pingutada, sest ees- detsembrikuus Tartus, kus toimub Slonny märgiks on jõuda Tartu esindusmeeskonda! Cup ilu- ja rühmvõimlemises. Parajalt eneseületamisi pakkus noorematele, 12-13-aastastele korvpallipoistele suvine laager MARGOT VÕSOKOV, Foto: Margot Võsokov Käärikul. Eemalolek harjunud mugavast rütmist ja treener arvuti asendamine hommikuse võimlemise ja sup- lusega – see nõudis tahtejõudu. Raskete treenin- gute, suurte söögiportsude ja päikeserohkusega said kõik edukalt hakkama. Allaandijaid ei olnud. Kuigi hooaeg on alles napilt alguses, on meie Neljapäeval, 8. oktoobril31. oli sügisilmas Poldrijooks mini-vanuseklassi poisid jõudnud juba mängida nii päikest, vihma kui tuult, kuid miski ei rahvusvahelisel turniiril Parksepas. Veidi vanema- seganud ligi 200 jooksuhuvilist nautimast te läti ja eesti korvpallipoiste vastu jäi võit seekord meie valla traditsioonilist Poldrijooksu. veel võõrsile, kuid tahtmist ja võitlust oli rohkem Stardijoonele tuldi Eesti Põllumajandus- kui mullu. Ülenurme poiste parimaks mängijaks oli muuseumi areenil. Lapsed jooksid muu- Siim-Hendrik Saar. seumi pargis ja oma vanuseklassis olid Nii öelda oma tegid ära Ülenurme Gümnaasiumi kiiremad Meribel Vestman ja Jakob Truus, vanemad korvpallinoormehed, kes 6.-7. oktoobril Stella Elisabeth Saar ja Kermo Aru, Sand- Kadrinas toimunud Eesti Koolispordiliidu meistri- ra Lubi ja Kasper Lee, Gerda Kõvamaa. võistlustelt naasid pronksmedalitega. Eelmise aas- 6,7 km jõukatsumiselt väljusid võitja- ta hõbe vahetati seekord pronksise autasu vastu. tena naistest Jolanta Liepina, Margarete Arvestades, et pooled poisid olid nii öelda algajad, Merinäkk,Tiina Tiisler ja meestest Sander alles esimest korda turniiril ja et altpoolt on tule- Linnus, Urmas Utar, Martin Simpson. mas pealekasvu, pole põhjust nuriseda. Tulemused ja pildid üleval (facebook/ Korvpallihooaeg läheb peagi täistuuridel käima poldrijooks) tänu Raivo Sammelile, kes ja uued kordaminekud ootavad ees. Neist juba toetas spordisündmust ka auhindadega edaspidi. Vatex taksolt. PAAVO RUSSAK, Loosiauhindade eest suur tänu Urmas treener Sarjale (Valtra). HEIKI SARAPUU

Kohtume Tõrvandi Koos on kergem! Lauatennisehuvilistele! raamatukogus! MTÜ Eesti Omastehooldus Laupäeval, 21. novembril kell 11.00 Alates oktoobrikuust ootab Tartumaa tugigrupp toimub Tõrvandi spordihoones Tõrvandi raamatukogu kõiki pakub toetust ja nõustamist Tõrvandi Cup lauatennises. lugemishuvilisi raamatusõprade erivajadustega inimeste peredele. kokkusaamistele, mis toimuvad Täpsemat infot tegevuste Osalema ootame meie teisipäeviti kaks korda kuus kohta saab küsida vallas elavaid, õppivaid, raamatukogu ovaalsaalis. töötavaid lauatennisehuvilisi. tel 5566 1245 Novembrikuus kohtume Eelregistreerimine hiljemalt MTÜ Eesti Omastehooldus 17. novembril 10. novembril kell 10.00 ja Tartumaa tugigrupi juht [email protected] 24. novembril kell 18.00. Ene Soidla Tule kindlasti! www.omastehooldus.eu

Väljaandja: ÜLENURME VALLAVALITSUS, 61714 ÜLENURME, TARTU MAAKOND, TEL 750 2600. Toimetaja: MAIRE HENNO – Tel: 5562 8457; e-post: [email protected] Keeleline korrektuur: PIRET RANNAST. KÜLJENDUS JA TRÜKK: Garisson Trükikoda OÜ, www.trykised.ee OlevikÜLENURME VALLA LEHT “OLEVIK” ON OLEMAS KA ÜLENURME VALLA KODULEHEL www.ylenurme.ee. 8

OKTOOBER 2015 Nr 3 (36) Ülenurme kooli leht AASTA ÕPETAJA KÜLLI LOOS Oleme väga uhked oma klassijuhataja üle, kes on kindlasti aasta õpetaja tiitli ära teeni- nud. Ta on alati rõõm- sameelne, aus, siiras ning hoolib meist väga. Tema supervõimeks on matemaatika õpetami- ne ning õpilaste suu- nurkade kergitamine. Õpetaja Külli, sind tervitab Ülenurme Gümnaasiumi 12. a klass. Kooli direktor Olev Saluveer ja tunnustatud õpetaja Külli Loos ÜG ÕPILASESINDUS Uue kooliaastaga sai alguse ka õpilasesin- Meil on veel tulevaseks aastaks mitmeid plaane, mis vajavad heakskiitu, juhendamist ja läbi- duse (edaspidi ÕE) töö. Kevadel toimunud rääkimist. Aga esialgu katsume mitte väga suurt tükki haugata. Pigem panustame kvaliteedile valimistel valiti ÕE uus juhtkond. Juhtkonda kui kvantiteedile. kuuluvad peale esimehe Pilleriin Vesi (11. kl) PILLERIIN VESI, ka kaks aseesimeest: Jan Keron Kalm (11. ÜG ÕE esimees kl) ja Mihkel Mariusz Jezierski (8. kl). Lisaks juhtkonnale kuuluvad ÕE-sse ka klassiesin- dajad, kellega koos on liikmeid ligikaudu 40. Alati on aga oodatud koosolekutele ka uued aktiivsed huvilised. 2015.-2016. õppeaastal on toimunud kaks üldkoosolekut. Esimene koosolek oli pigem ÕE tegemisi tutvustav ja uutele liikmetele sisseelamiseks. Anti ülevaade lähitulevikus toimuvatest projektidest, millega võiksid ak- tiivsed õpilased tegelema hakata. Koosolekul said kirja pandud ideed, millega kooliaas- ta jooksul võiks õpilasesindus tegeleda, ja sündmused, mida korraldada. Teine koosolek oli natuke teistsugune, kuna see toimus koolis õhtupoolikul, kui kõik teised õpilased ja õpetajad juba ammu kodus olid. Õhtu alguses toimus paaritunnine koos- olek, millele järgnes snäkihõnguline ühine filmivaatamine. Sellel koosolekul sai kindlaks määratud selle õppeaasta esimese koolidisko kuupäev. Jutuks tuli ka e-õppepäev ja pakuti välja viise, kuidas panustada koolipere hea- olu kasuks. Ülenurme Gümnaasiumi õpilasesindus 2015.-2016. a 10 Olevik KOOLI LEHT SÜGISVAHEAEGA SÜGISPÄEV SISSEJUHATAV ÜlenurmeTALLINNAS Gümnaasiumi õpilastel on igal aastal KOOSTÖÖPROJEKT tore võimalus käia õppereisidel. 30. septembril kü- lastasid 7. klasside õpilased Tallinna Lennusadamat ja loomaaeda. Milliseid teadmisi saadi ja millised olid elamused? Lennusadamas oli äge. Eriti meeldis mulle allvee- laev Lembit. Mulle meeldis muuseumi giidi jutt ja selle muu- seumi kujundus. Giid rääkis, et angaar on kuskil 100 aastat vana; kui seda hakati renoveerima, oli see väga katki. See angaar on esimene maailmas, millel on kumerate kuplitega lagi. Keset saali pole ühtegi tuge! Seinad värviti mustaks ja siis kutsuti tuletõrjujad, kes pesid seinad veega üle ja sellega tuli selline ilus seinavärv. Allveelaevas oli lämbe, seest oli ta suurem, kui pais- tis väljast. Saime ka paberlennukeid voltida. Käisime suures kollased allveelaevas ja nägime pingviinide ja hundikoerte topiseid. Allveelaevas oli väga kitsas, eriti madruste voodid, mis olid kõvad ja lühikesed. Eriti huvitavat informat- Siit nurgast ja sealt nurgast aulasse kokku! siooni sain laeva mootorite kohta, mis töötavad vee 15. oktoobril õhtupoolikul toimus Ülenur- Narusing. See oli üks esimesi töötubasid, all ja vee peal. me Gümnaasiumis sügisvaheaega sisseju- mis kiirelt täitus ning milleks hakati tegema Mulle meeldis meremuuseumis kõige rohkem, sest hatav koostööprojekt „Mina suudan“ MTÜ ettevalmistusi nädalaid varem. seal saime kõrge silla peal käia. Õnnemaa, Ülenurme ning Tõrvandi Pere- ja Kui töötubade aeg oli läbi saanud, koguneti Napoleoni kook Lennusadama kohvikus oli hea! noortekeskusega. 6.-8. klassis õppivatele aulas ühiseks montaažiks, kus näidati kõigile, Loomaaias oli minu arvates palju toredam. Täitsime õpilastele anti võimalus osaleda erinevates mis erinevates töötubades tehti. Teatrinoored ka töölehti, millele pidime ringi käies vastuseid leidma. töötubades, kuhu eelnevalt sai registreeru- alustasid väikese šketsiga sellest, mida nuti- Mulle avaldasid kõige rohkem muljet lumekakud, sest da. Nendeks olid puutöö-, kokanduse, teatri-, maailm suhtlemise ja üksteise märkamisega nad olid väga tõsised ja kaunid. tantsu- ja moetöötuba. on teinud, ning koos hakati avastama, et te- Kõige rohkem meeldis mulle tiiger, sest ta oli üli- Puutöö-töötuba juhendas õpetaja Toomas gelikult suudetakse palju enam, kui arvatakse, suur ja armsa näoga. Laan ning seal meisterdati uhkeid omanäolisi ning siis vaadatigi koos, kuidas noored oma Mulle meeldisid ahvid, kes rippusid ja siis sealt kandikuid. Kokanduse töötuba viis läbi Riho tantsukavaga üles astusid, moelaval oma alla hüppasid. Vahtla. Koos õpilastega meisterdati kolme taaskasutusteemalisi kostüüme näitasid ning Tahtsin väga elevanti näha, aga kuna jalad olid erinevat snäkki, mida hiljem siis ka teistele kuidas ilusate isetehtud kandikutega maitsvaid suurest kõndimisest valusad, siis ei viitsinud neid üritusest osavõtjatele pakuti, töötoa tegevuse suupisteid pakuti. Pärast kõigi korraldajate vaatama minna. lõpus kaunistati aga küpsisetorte. Tantsutöö- ja osalejate tänamist siirduti kooli sööklasse, Mulle töölehtede täitmine ei meeldinud, sest ma ei tuba viisid läbi Ülenurme Gümnaasiumi 6. kus ootas noorte valmistatud küpsisetort. tahtnud ringi joosta ja vastuseid otsida. klassi tüdrukud Grete Anete Karpov ja Merit Selle ürituse tagasiside oli rohkem kui Siis läksime Rocca al Mare keskusesse. Seal oli Kull, seega hõlmas „Mina suudan“ projekt ka positiivne. Õhtueelne ärevus jätkus ka pärast väga igav. „Noortelt noortele“ programmi. Teatritöötoas, lõpetamist. Ideid ja soovitusi järgmisteks Veel toredam oli aeg kaubanduskeskuses, aga üle mida viis läbi kooli huvijuht, uuriti, mis see samalaadseteks üritusteks jätkus samuti. kõige olid sõbrad, kelleta poleks see reis nii tore olnud! teater üldse on ning mil viisil saab seda teha. Ja nüüd polegi muud teha, kui alustada uue Bussisõit oli lahe, sest sain toredate sõpradega Üks uhkemaid ja kauaoodatumaid töötuba- ürituse planeerimist. koos istuda. sid oli kindlasti moetöötuba, mida viisid läbi MERLIN PONNA, Õpetajad jäid rahule reisiga ja samuti lastega! modellisaatest tuntud Hendrik Adler ja Gerili ÜG huvijuht 10. KLASSIDE REBASTE RISTIMISPÄEV Praegused 11. klassi õpilased meenutavad, et ning kui esinesid mõned tõrked, lahendasime ka 11. klassid korraldajatena. Rebastelt saadi selle aasta uustulnukate rebastamine oli täiesti need loomulikult võimalikult ruttu. isiklikult tänuavaldusi laheda ja tegusa päeva erinev sellest, kuidas ristiti nende klassi eelmi- 17. septembri esimesel vahetunnil toimus eest. Juhtkond jäi rahule tänu toimunu korralikule sel aastal. Mullusest mäletatakse väikest seika eriline hommikvõimlemine, kus rebased said organiseeritusele ning koolis puhtuse hoidmisele. korraldajate ja juhtkonna vahel, kus n.ö isandatel uued koolivormid selga ja uhke „grimmi” näkku. Rebastamine on kindlasti üks meeldejäävamaid oli probleeme nõusoleku saamisega ja seega ei Järgnevatel vahetundidel pandi rebased proovile sündmusi gümaasiumiõpilastele. Saime oma saanud toimuda programm täies mahus. Selle erinevate söökide testimisega, mida ise ehk vaba- panuse anda ja tunda head meelt, et kellelegi aasta korraldajatena võime öelda, et rebaste tahtlikult ei tehtaks. Lisandusid veel harjutused. pettumust ei pidanud valmistama. ristimist ei olnud väga raske korraldada, sest Päeva lõpetas takistusraja läbimine ja vande MIRELL HINTSER kui programm ja ülesanded kõik korralikult läbi andmine. Enamus tegevusi toimus koolimajast JAN KERON KALM, mõelda ja ülesanded ära jaotada, läheb ülejäänud väljaspool, ent õpilased jõudsid kenasti tundidesse. 11. klassi õpilased ise paika. Meie puhul pigem mängis suurt rolli Tagasisidest oli kuulda, et ristimisega jäid see, et tegelesime sellise asjaga esimest korda rahule nii juhtkond, rebased ehk 10. klassid kui 10 KOOLI LEHT Olevik 11 LAPSESUU PÜHENDUNUD PEDAGOOGITÖÖLE EI VALETA Juba pikemat aega on meedias räägitud pagulas- teemal. Käisime algklasside majas 4. ja 5. klasside (10-11-aastased) õpilastelt küsimas, mida nemad sellest teavad ning kuidas saaks lahendada pagu- lasprobleemi. Kes nad on? Mingid välismaalt tulnud inimesed, kes on pagenud Eestisse. Kuskil on laagriplats, kuhu nad kõik on pandud. Kuskilt Indiast või kuskilt tulnud siia Eesti riiki. Need on inimesed, kelle kodus toimub sõda ja nad tulevad teistesse riikidesse kodu otsima. Nad on mustanahalised inimesed. Inimesed, kes tulevad Süüriast ja sealt igasugus- Foto: Eino Mutso test kohtadest, et paremat elu leida. Nende kodumaal Kellel huvi kultuurielu ja näitemängu vastu, sepuhkusel viibinud õpetajanna tööle tagasi toimub sõda ja nad ei taha seal enam olla. need teavad seda käbedat ja kärmelt liikuvat ja Aime Võrumaa-aeg sai otsa. Selleks ajaks Mustanahalised põgenikud, kes on põgenenud prouat hästi. Aime-Laine Kahk, kes rühkinud oli tal seljataga 46 töötihedat aastat; ka oma sõja eest. koolitööd teha juba 60 aastat ja kellel 2. no- kolme lapse sündimise aegadel oli ta saanud Põgenikud, kellele ei meeldi oma maal elada ja vembril täitub paarikümne võrra enam teotihe- vaid mõned kuud beebiga kodus olla. nad tulevad sealt ära Eestisse ja kõigisse teistesse daid eluaastaid, lihtsalt hakkab silma. Aastal 2000 kutsus tollane Tõrvandi Algkool maadesse. Nagu öeldud – kogu elu on ta seotud kooliga. teda näiteringi juhtima. Aime-Laine Kahk mee- Keegi, kes on oma riigist välja visatud, kuna neid Töötee algas 1954. aastal Uderna 7-klassilises nutab ise: „Põhiliselt tegutsesin tütre (õpetaja ei taheta sinna. koolis. 10 aastat hiljem, pärast abikaasa surma Kalli Ird – toim.) klassidega. Ringe oli algkoolis Uudistes räägitakse, et pagulane on see, kes põ- tuli Aime koos aastase tütretirtsu Kalliga tööle kaks ja Reola kultuurimajas noorte näitetrupp. geneb oma riigist sõja tõttu. Reola 8-klassilisse Kooli, kus õpetas lapsi 20 Nii läksid aastad 2000-2015, kokku on saanud Mida teha? aastat ja sealt edasi veel 10 aastat Ülenurme 60 aastat koolitööd. Neil võiks olla mingi koht või korter metsa lähedal, Keskkoolis. Mu etendused on publikule meeldinud ja kus nad saaksid end sisse seada ja omaette elada. Ja Elutee käänakute tõttu suundus õpetaja see on olnud mulle rõõmuks. Armastan kooli siis tuleb neil natuke pangalaenu võtta. Kahk neljaks aastaks Võrumaale Vana-Antsla ja koolilapsi, eriti noori näitlejaid.“ President peaks neile midagi ütlema. Algkooli ja sealt kutsuti ta asendusõpetajaks Soovime tegusale juubilarile jätkuvalt elu- Teeks neile oma kooli ja kaugele, muidu nad pane- Võru I Põhikooli, kus asus juhatama õpi- ja rõõmu ja pulbitsevat teotahet ning tugevat vad meil majad põlema. käitumisraskustega lastest koosnevat II c tervist oma plaanide elluviimiseks! Neile ei meeldiks siin. Nad ei viitsi midagi teha. klassi. Paar aastat hiljem tuli selle kooli lap- Nende maja võiks olla eestlaste majade vahel. Kui ta näeb lahke, lahe ja sõbralik välja, siis võin sõbraks hakata. Eestlastele ei meeldi, et nii palju eestlasi läheb ära ja nii palju võõraid tuleb siia. ÕPETAJATE PÄEV ÜLENURME GÜMNAASIUMIS Neile tuleks tööd anda. Taas toimus traditsiooniline õpetajate inspektor, kes kontrollis asendusõpetajate Kui nad oma käitumist kontrollida ei saa, siis nad päev. Õpetajate kohad kaaperdati üheteist- pädevust ja tundide läbiviimisoskust. võiksid elada teistest eemal, aga kui nad on tublid ja kümnendike ja kaheteistkümnendike poolt Ka õpetajatele toimusid tunnid. Sel aastal austavad Eestimaad, siis nad võivad Eesti peale eri- teisel oktoobril. Tegu oli hea võimalusega said nad proovida kätt näpuvärvidega vär- nevatesse kohtadesse elama minna. saada maik suhu õpetaja töö tegelikust ras- vimises, lahendada väikest viktoriini ning Kõigepealt tuleb Eesti riigiga hakkama saada, siis kusest. Nii mõnedki üheteistkümnendikud kuulata huvitavat loengut tol päeval õpetaja võib pagulased sisse võtta. ja ka osad abituriendid tundsid pärast päe- rolli täitnud õpilaselt. Päev lõppes aktuse- Ma saadaks pagulased naaberriiki, kui nad nõus va lõppu kergendust ja oli kuulda lauseid: ga, kus abituurium andis tagasi õpetajatelt oleks vastu võtma. „Ma ei taha seda enam kunagi teha.“ ja „See ära võetud kohad ning õpetajad tutvustasid Enne tuleks vaadata, kas pagulased üldse jõuavad oli kohutav!“ Kuid leidus ka neid, kellele jäi oma tunnitööd ja auhinnati viktoriini võit- Eestisse, ja siis, mida nad siin teevad, siis saame päevast väga ere mulje. jaid. Ära märkimata ei jäänud ka õpetaja edasi vaadata. Algkoolis muusikat andnud õpilased Külli Loos, kes saavutas tunnustuse oma Mõelge, kui te oleksite ise sellises olukorras. kurtsid, et neil oli raskusi klassis vaikuse töö eest. Teda tänas nii asendusdirektor Päris tore oleks, kui pagulaslapsed pannakse Eesti loomisega. Kui võeti kasutusele karmimad Aron-Antti Vaino, kes oli kirjutanud õpetaja- peredesse, nii saavad nemad hea kogemuse ja meie meetmed, oli klassis küll vaikus, kuid ka le omamoodi tänukõne, kui ka kooli ametlik õpime ka nendelt. lapsed olid ära ehmatatud. Eks see õpetaja direktor Olev Saluveer. Nad saaksid meie ühiskonnale kasulikud olla ja töö selline ongi: proovid heaga, ei õnnestu, Päev oli pingeline ja sellele eelnes veelgi tööd teha. proovid kurjaga, ikka ei ole hea. pingelisem korraldamine, kuid lõpptulemus Neid ei tohiks vihata. Olge inimesed. Võib olla sa Aga mis toimus vanemate klasside tundi- oli pingutamist väärt. Õpilased olid rahul vajad ise ka kunagi abi. des? Leidus nii klasse, kus õpilased läksid uute õpetajatega, õpetajad rahul asendus- Mahajäätud korter tuleks ära renoveerida ja nad tahvli ette vabatahtlikult juba vahetunnis, õpetajate ja korraga ning asendusõpetajad sinna sisse elama panna. kui ka klasse, kus korra hoidmine käis õnnelikud kogemuse üle. Suur aitäh kõigile Kui ma saaksin, siis läheksin Süüriasse ja lõpetak- noortel õpetajatel üle jõu. Näha oli väga korraldajatele ja abilistele! sin seal sõja ära ja laseks neil rahulikult elada seal. erinevaid lahendusi. Kõige positiivsem ta- Küsitlesid gasiside tuli geograafiatunnis viibinutelt, Korraldajate nimel PILLERIIN VESI ja GRETE PALL, kellele räägiti alpinismist. Päevale lisasid LEA LOPP, 11.a klass elevust koer, kes käis klasse külastamas, ja 12.b klass 12 Olevik KOOLI LEHT

KEELTEPÄEV ÕPPEREISKui 8. klasside õpilased selle VIIS teate oma MEID klas- PRÜGILASSE! sijuhatajatelt said, siis tekitas see neis ärevust, segadust, vastumeelsust... Stuudiumi vestlustest tuli vastus: „Prügila? Kas me lähme prügimäele? (Vabandust, kui liiga otsekohene olin.)“ Mis on ühe õppereisi eesmärk? Avardada õpilaste silmaringi, anda neile teadmisi. Seda püüdsime ka meie, 8-ndike klassijuhatajad, oma valikuga teha. Paar nädalat tegelesime selgituste ja ka veenmisega. Veerandi viimasel koolipäeval me siis sõitsime 8.c klassi rüütlid läbi talviselt karge Eestimaa. Väätsa prügila võttis meid vastu päris krõbeda külmaga, sellest tekkisid rad“: kaalikas ja kali, jahukört, soolapekk ja oad, punased ninad, võbisevad õlad ja kangestuvad kartul ja heeringas ning kommid J ! Vaatamist varbad, sest kes oli jope ema autosse unustanud, ja kuulamist oli palju, aega selleks oleks pidanud kes veel suviste jalanõudega kodust välja tulnud. olema rohkem. Torni kõrval sai ka „võidelda“ ja 4.klassi õpilane Kalev Ifan Pechter annab Aga giidi jutt oli huvitav! Ja me saime teada, et 8. vastase kantsi vallutada. mõistatada ülejäänud seltskonnale, mil- klassid koos kaalukate klassijuhatajatega tekitasid Tagasisõidul bussis sain meeldimise line hiinakeelne lause võiks õige olla. veokite kaalu näidikule numbri 3700! kohta väga erinevaid vastuseid. Aga mainiti ära Edasi sõitsime Paidesse, kus meid ootas Pai- kõike. Vähemalt teame nüüd, mida tähendab prü- de Ajakeskus. Seal tegime läbi tõusu endise lossi gi sorteerimine, nägime, kuidas seda tehakse, ja Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni al- keldri vangikongist praeguse torni tippu, mille oleme ehk teadlikumad sel alal. Vähemalt ei viska gatusel tähistatakse Euroopa keeltepäeva alates jooksul läbisime giidi, videote ja ajastutruu toidu keegi meist pakendikonteinerisse arvuti kuvarit. 2001. aastast. Sellega tahetakse väärtustada nii proovimise saatel tee muinasajast Euroopa aega. Klassijuhatajate nimel kõiki Euroopas kõneldavaid keeli kui ka murdeid. Peab tunnistama, et toidud olid lastele pisut „võõ- PIRET RANNAST Samuti tahetakse keeltepäeva tähistamisega jul- gustada uute keelte õppimist. 28. septembril toimus Ülenurme Gümnaasiu- mis „Meie kooli keeltepäev“, millega tahtsime tutvustada kooliperele meie koolis räägitavaid keeli. Selleks haarasime kaasa kogu koolipere. LOODUSKAITSEVIKTORIINVeerandi lõpus toimus Puurmani lähedal loo- Välistasime koolis õpetatavad keeled: eesti, vene, duskaitseviktoriin, millest võttis osa ka meie kooli inglise ja saksa keele. Koolis õpib ja töötab palju võistkond, täpsemalt naiskond. Viktoriinipäevale inimesi, kes koduse keelena või ennast arendades eelnes tõhus kodune töö Eesti Looduse ja teiste ja juurde õppides kasutavad mõnda muud keelt. materjalidega. Võõrkeeleõpetajate üleskutsele andsid positiiv- Esmalt matkasid osalejad Pedja jõe ääres. See- se vastuse 12 erineva keele oskajad. Kindlasti on järel asuti vastama erinevatele küsimustele, mis meie koolis veel erinevate keelte kõnelejaid, aga hõlmasid looduse ja bioloogia teemat. Võistlusel raskeks tegi ülesande see, et kolm küsimust pidi osales palju võistkondi, esimesed seitse said ka auhinnatud, nende hulgas ka meie. koostama kirjalikult, et neid saaks võistlejatele ÜG „loodusnohikute“ naiskond ekraanil näidata ning need tuli ka viktoriini ajal Täname õpetaja Marinat, kes soovitas meil keeleoskajal endal ette lugeda. sellest võistlusest osa võtta! Viktoriinis osalesid 6.-9. klasside ja 12. klas- BIRGIT, HENRIETTE, side õpilased. Kokku saime 51 võistkonda ning LIISBET, PILLERIIN, küsimused norra, soome, rootsi, prantsuse, türgi, 11. a klass poola, hiina, valgevene, läti, seto, võro ja hispaa- nia keeles. Siinkohal täname huvitavate küsimuste koostajaid-esitajaid, kelleks olid Hanna-Lii, Eliisa- Maria, Wilma Loviisa, Dana, Berk, Mihkel Mariusz, Kalev Ifan, ning nende peresid, kes üritusele kaasa aitasid. Samuti toredaid kaastöötajaid Antoninat, Kristat, õpetajaid Maiat, Kristit ja Ebet, kes olid lahkelt nõus uusi teadmisi pakkuma. Üritus läks igati korda ja rõõm oli nii tegijate kui ka osavõtjate poolne. Suur tänu kõigile võõrkeeleõpetajatele kaasa- löömise eest ja eriliselt tahaksin tänada õpetaja Kristit, kes tegi suure ettevalmistustöö küsimuste viktoriiniks vormistamisel ning hiljem andis taga- siside viktoriini õigete vastuste kohta. KARIN PEDA, saksa keele õpetaja

Väljaandja: ÜLENURME VALLAVALITSUS, 61714 ÜLENURME, TARTU MAAKOND, TEL 750 2600. Koolilehe toimetaja: PIRET RANNAST. Keeleline korrektuur: PIRET RANNAST. KÜLJENDUS JA TRÜKK: Garisson Trükikoda OÜ, www.trykised.ee OlevikÜLENURME KOOLI LEHT “OLEVIK” ON OLEMAS KA ÜLENURME VALLA KODULEHEL www.ylenurme.ee