Mustvee Valla Teataja Lk1.Indd

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Mustvee Valla Teataja Lk1.Indd NR 9 (9) NOVEMBER 2018 KASEPÄÄ ERI Tiheda lasteaiahoone uuendamine jõudis lõpule Haldusreformi eelsel perioodil Sven Trofimov Doran OÜ-st. töötasid projekti „Tiheda lasteaia- Ehitustööd algasid selle aasta hoone energiatõhususe edendami- aprillis ja lõppesid tähtaegselt seks vajalike projekteerimis-ehitus- oktoobri keskel sellel aastal. tööde teostamine“ ettevalmistuse Projekti kogumaksumus koos ja taotluse koostamisega Kasepää lisatöödega oli 234 487,20 eurot valla arendusspetsialist Jane Oja ja (sh lisatööd 31 128). KIK-i toetu- ehitusspetsialist Jana Iort. se summa moodustas sellest 99 Tiheda lasteaiahoone peamised 705,45 eurot ja valla omafinant- murekohad olid vanad ja külma seering 134 781,75 eurot. Esitatud ning tuult mittepidavad välisuksed taotluse ja energiaauditi analüüsi ning aknad, puudulik soojustus kohaselt oli toetuse algne abi- ja ventilatsioonisüsteemi puudu- kõlbulike kulude maksumus 163 mine. 451,55 eurot. Hanke pakkumuste 2017. aastal SA Keskkonnain- summa (198 929,20 eurot, mada- vesteeringute Keskus koostöös Ra- laim pakkumine) ületas eeldatava handusministeeriumiga valmistas maksumuse ja siit ka projekti ette meetme „Lasteaiahoonetes kallinemine. energiatõhususe ja taastuvenergia Lisaks ehituse käigus ilmnenud kasutuse edendamine“. Tegemist ettenägematud lisatööd, mis olid oli CO2 heitkoguste ühikute enam- vajalikud, et saavutada projekti pakkumisel saadava tulu meetme- eesmärk ning terviklik lõppla- ga. Meetme eesmärk oli avaliku gus, et lasteaiahoone energiaklass esitas audiitor tervikliku rekonst- tele st, et kõik eeldused projekti ekspertiisi. Töövõtuleping sõl- hendus. sektori hoonetesse tehtavate inves- oli E ja seega ei olnud täidetud rueerimispaketi. Pakett nägi ette esitamiseks olid täidetud. Oma miti Jõgeva Ehitus OÜ-ga. Pro- Projekti elluviimise eesmärk oli teeringute kaudu energiatõhususe majandus- ja kommunikatsioo- hoone välisseinete ja sokli soojus- nõusoleku andsid projekti esita- jekteerimine jagati eriosadeks: saavutada lasteaiahoone energia- parandamine, hoonesse tarnitud niministeeriumi 03. juuni 2015 tuse, olemasolevate pakettakende misele ka kõik teised ühinevad arhitektuuri osa ehk lasteaia- tõhususe klassilt E klassini C. Kas energia ja hoone ülalpidamiskulu- määruse nr 55 „Hoone energia- väljavahetamise kolmekordsete vallad. Ja nii taotlus esitatigi ning hoone fassaadide põhiprojekti me täitsime eesmärgi parandades de vähenemine või taastuvenergia tõhususe miinimumnõuded“ järgi pakettakende vastu, välisuste sai positiivse otsuse. projekteeris Sirje Projektbüroo tehtud töödega energiatõhusust kasutuse edendamine. miinimumnõue D-klass. vahetuse soojustatud metalluste Lasteaiale koostatud energia- OÜ, ventilatsiooniprojekti koostas ja vähendades hoone ülalpida- Toetuse taotlemise aluseks oli Audiitori aruandes esitati laste- vastu, rekonstrueerimist vajas audit alusel kuulutasime juulis Hendriku Projekt OÜ ja kütte- miskulusid, selgub kui on teosta- hoonele koostatud energiaaudit, aia sisekliima ja energiatarbimise küttesüsteem, välja ehitamist uus 2017 välja riigihanke projektee- süsteemi rekonstrueerimise Q-E tud termograafiline uuring, mida et välja selgitada hoone energia- analüüs ning soovitused hoone soojatagastusega ventilatsiooni- rimisele ja ehitusele, esitasime Grupp OÜ. Ehitusprojektide eks- saab teha alles miinuskraadidega. kasutus ja energiaklass. Kasepää energiatarbimise vähendami- süsteem. pakkumuskutsed omanikujäre- pertiisi viis läbi Ösel Consulting Vallavalitsus tellis auditi Termopilt seks ja sisekliima parandamiseks. Tiheda lasteaiahoone vastas levalve leidmiseks ning viisime OÜ. Kogu ehitustegevuse hoidis JANE OJA Tartu OÜ-lt. Koostatud auditist sel- Säästuettepanekute ülevaatena kõikidele taotluse esitamise nõue- läbi ehitustööde põhiprojektide kontrolli all omanikujärelevalve JANA IORT Kasepää teenuskeskuse piirkonnast Kasepää raamatukogu Kasepää teenuskeskuse piirkonna see siin ajalooliselt välja kujunenud Külaväravad koostöös kohalike vuse võimaluste loomine. Rahva- sai uue hingamise üldpindala on 40,87 km². Sisemiselt ja ei tähenda, et siinsed kohalikud ettevõtjatega ning osalemise Peipsi kultuuri säilitamine ja arendamine. jaotub territoorium kaheksaks kü- rahvused omavahel läbi ei saaks. Toidutänaval. Kõik need on olnud Koostöö Mustvee valla kultuuri,- Kasepää Raamatukogu Selts 1963. aastal oli fondis 6514 ek- laks: Raja, Kükita, Tiheda, Kasepää, Vastastikune austus ja sõbralik edukad, andnud kogemusi ja tahet spordi- ja ärindusasutustega. loodi 1915. aastal 15. oktoobril. semplari. Suurenes lugejate ja Nõmme, Metsaküla, Kaasiku ja koos elamine on Kasepääl iseene- edasi tegutseda. Raja vabaajakeskus on taas re- Asutajaks oli tolleaegne õpetaja laenutajate arv. Raamatukogus Omedu. 2018. aasta 1. juuli seisuga sest mõistetav ja just seetõttu ongi Uued plaanid 2019. aastaks on noveeritud 2015. aastal. See on August Teder. Aktiivseteks abilis- asus ka kultuurimaja töötajate elab territooriumil 1191 inimest. kahe kultuuriasutuse olemasolu tehtud ning ootavad täide viimist. suurepärane koht ürituste korral- teks olid Mihkel Kaitsa, Johannes töökabinet. Kasepää teenuskeskuses töötab vajalik. Integreerumine ja assimi- Meie kõik oleme oma kodukoha üle damiseks: on 200-kohaline teatri- ja Toit ja Aleksander Toit. Ajavahemikus 1963–1970 töö- täna 11 inimest. leerumine on kaks erinevat mõistet. uhked ja loodame, et järjest enam kontserdisaal koos lavaga; 50-koha- Raamatukogu asus Kasepääl tas raamatukogus neli erinevat Üks olulisemaid vaatamisväärsusi Assimileerumine tähendab oma inimesi leiab meid siit Peipsi äärest line banketisaal, lisaks väliterrass, eramajades. Kuni aastani 1918 inimest. 1962–1963 töötas raa- on 7 km pikkune tänavküla, mis rahvuse kaotamist, tavade ja kom- ja soovib samuti siia elama tulla ning köök, fuajee, töötuba ja proovi- asus raamatukogu Linda Oja matukogus Anne Vooder, 1964– kulgeb piki Peipsi järve rannajoont mete unustamist, sulandumist teise Kasepää ja kogu siinne piirkond on ruum. Vabaajakeskuse ruume on majas, hiljem Arnold Tamma- 1965 Ene Einling, 1966–1967 läbi Raja, Kükita, Tiheda ja Kasepää rahvusesse. Seda me ju ei taotle tulevikus ihaldusväärne elupaik ka võimalik välja rentida erinevateks ru majas. 1931. aastal fond Tiiu Pärn, 1968–1970 Leida Jõgi. külade. ja seetõttu on igati ootuspärane, uutele inimestele. Kasepää rahva- üritusteks ja sündmusteks. liigitati. 1970. aastal alustas raama- Piirkonna eripäraks on seal ela- et iga rahvus võib säilitada oma majas tegutsevad mitmed kultuu- Alates 2016. a on avatud Raja Liigitajaks oli Evald Kaio. Fond tukogus tööd Helju Raudsepp. vabaajakeskuse noortekeskus, kus vad vanausulised ja nende sajan- kultuuri ja järgida traditsioone, riringid ning toimub palju üritusi. sisaldas suuremal arvul ilukirjan- 1998. aastal paranes märgata- deid vanad traditsioonid. Piirkon- mis talle on omased. Niisiis, kuigi Rahvamajas tegutseb Kasepää näi- tegutsevad 5–17aastased noored. dust ja täienes annetuste varal. valt raamatukogu materiaalne nas on kaks vanausuliste pühakoda: kõrvaltvaatajale võib jääda mulje, tetrupp, ansamblid Eluõied ja Vin- Programmi “Tõrjutusriskis noorte Raamatukogu oli tol ajal kul- olukord. Koliti suurematesse ja Raja vanausuliste palvela, kella- et väiksel territooriumil on palju gerjas ning koos käib pensionäride kaasamine ja noorte tööhõiveval- torn, mis on üks väheseid puidust kultuurimaju, on nende olemasolu klubi Pilliroog. Kasepää rahvamajas miduse parandamine” ressurssi- tuurielu keskuseks maal. Rahva- vastremonditud ruumidesse, mis sakraal-ehitisi Eestis ja Kükita va- siiski vajalik, et kohalikud kogukon- toimuvad kontserdid, tantsuõhtud, dest ellu viidud mitut huvitavat raamatukogu juures tegutsesid asusid endises Kasepää koolima- nausuliste palvela, milles tegutseb nad säiliksid ja tunneksid lojaalsust näitused, töötoad ja kino. üritust, töötavad ringid, soetatud lastekoor, näitering, segakoor, jas. Alates 1. augustist 2018 aastal Kikita kogudus. oma kodukoha suhtes. Raja vabaajakeskus pakub elani- kööginurk, kus pidevalt toimuvad rahvatantsuring, puhkpilliorkes- jäi Helju Raudsepp pensionile ja Samovaride ja vanausuliste kom- Kasepää rahvamaja on kohali- kele võimalusi eneseteostuseks ja teemakohvikud, korraldatakse ter. Raamatukogu Selts korraldas uue raamatukoguhoidjana alustas beid tutvustav näitus “Samova- kele eestlastele ainsaks kohaks, enesearendamiseks läbi rahvakul- noorte laagreid, toimuvad ekskur- ka pidusid. Kuni aastani 1939 tööd Merlin Turja. rid ja vanausulised”. Näitusel on kus omavahel kokku saada, tunda tuuri ning huvi- ja vabaajategevuse. sioonid, seikluskasvatuse üritused, asus raamatukogu Arnold Tamm- Kuna valdade liitumisega jäid väljapanek paljudest erinevatest ikka veel kogukonna tunnet (mis Keskuses tegutsevad naisansamblid stiilipeod jpm. aru majas, kes oli ka raamatute ruumid vabaks Kasepää teenus- samovaridest. Kollektsioonis on üle tänapäeval üha haruldasemaks Rainka ja Nadezda. 2016. aastal loodi Raja vabaaja- laenutajaks. 1939. aastast asus keskuses (endises vallamajas), 50 samovari, kus kõige vanem on muutub). Rahvamaja ülesandeks Alates 2016. aasta aprillikuust on keskuse baasil MTÜ Peipsi Vene raamatukogu Heinrich Rosina siis otsustati raamatukogu kolida aastast 1810. Näitusel on võimalus on korraldada erinevaid ringe ja avatud Raja vabaajakeskuse noorte- Kultuuriselts, kuhu kuuluvad ka majas. tagasi endisesse asupaika, kus tutvuda vanausuliste traditsiooni- sündmusi, et inimestel oleks põh- keskus, kus tegutsevad 5–17aasta- vabaajakeskuses tegutsevad naisan- Peale sõda koliti raamatukogu tegutseti aastal 1963–1998. liste
Recommended publications
  • Avinurme Valla Arengukava 2013-2022
    AVINURME VALLA ARENGUKAVA 2013-2022 “Avinurme – Eesti puidupealinn” AVINURME 2012 SISUKORD 1 ÜLEVAADE ......................................................................................................................... 4 1.1 Geograafiline asend ................................................................................................................. 4 1.2 Ajalooline ülevaade ................................................................................................................. 6 2 VISIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................... 7 2.1 Visioon .................................................................................................................................... 7 2.2 Missioon .................................................................................................................................. 7 2.3 Strateegilised eesmärgid .......................................................................................................... 7 3 TEGEVUSVALDKONNAD JA ÜLESANDED .................................................................. 8 3.1 Haldusstruktuur ja juhtimine ................................................................................................... 8 3.2 Rahvastik ................................................................................................................................. 9 3.3 Elukeskkond ja turvalisus ...................................................................................................... 12
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2009. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel 2000-2009 15,0% 12,8% 10,8% 9,2% 9,7% 9,7% 9,4% 10,0% 8,0% 6,9% 7,4% 6,1% 6,6% 5,2% 3,4% 5,0% 2,7% 0,0% -5,0% -3,9% -6,4% -10,0% -6,7% -10,4% -15,0% põhimaanteed tugimaanteed SKP -20,0% FOTO: Luule Kaal MAANTEEAMET Tallinn 2010 Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal Töös osalesid : Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Tiit Kaal PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Liiklusloendus ja teeilmajaamad osakonnajuhataja Luule Kaal Infolevi projektijuht Andres Teder Liiklusloendus ja teeilmajaamad spetsialist Tallinn, 2010 Liiklusloendus 2009. aastal SISUKORD SISSEJUHATUS …………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ………………………………………………………..… 7 MAJANDUS 2009 ………………………………………………………………..….... 8 SKP ja transpordinäitajad …………………………………………... 11 Mootorikütus ……………………………………………………….… 15 Sõidukid ja juhiload ………………………………………………..... 17 ILMASTIK 2009 ……………………………………………………………………..... 20 Õhutemperatuur ……………………………………………………... 20 Sademed …………………………………………………………….. 21 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS …………………………………….. 23 Pikaajaline liiklusloendus …………………………………………... 23 Lühiajaline liiklusloendus …………………………………………... 27 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks …………………....... 31 LIIKLUSSAGEDUS 2009. AASTAL ……………………………………………....... 37 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………….. 37 Liiklussagedus põhimaanteedel ………………………………..…. 41 Liiklussagedus tugimaanteedel ………………………………..….. 46 Liiklussagedus kõrvalmaanteedel ………………………………….
    [Show full text]
  • Peipsimaa Arengustrateegia 2019-2030
    Peipsimaa arengustrateegia 2019-2030 Avalikustamisele suunatud versioon 6.12.2018 Peipsimaa 2018 Peipsimaa arengustrateegia 2019 – 2030 SISUKORD Sisukord ...........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus ......................................................................................................................................................................3 1. Lühiülevaade Peipsimaast .........................................................................................................................................5 1.1. Piirkonna lühiiseloomustus ...............................................................................................................................5 1.2. Piirkonna arengueeldused ja väljakutsed ...........................................................................................................5 2. Peipsimaa strateegia ..................................................................................................................................................8 2.1. Väärtused .........................................................................................................................................................8 2.2. Arengufookused ja visioon ...............................................................................................................................8 2.3. Strateegilised eesmärgid ....................................................................................................................................9
    [Show full text]
  • JÕGEVA MAAKONNA BUSSILIIN NR. 221 Mustvee - Omedu - Metsaküla - Kasepää - Mustvee
    JÕGEVA MAAKONNA BUSSILIIN NR. 221 Mustvee - Omedu - Metsaküla - Kasepää - Mustvee SÕIDUPLAAN Kehtib alates: 24.09.2018 Liiklus toimub: Tööpäevadel v. a. riigipühadel Liini teenindab: Aktsiaselts Atko Bussiliinid Liini Väljumise või Peatuste pikkus Peatuse nimi saabumise kellaaeg vahe (km) (km) 06:55 MUSTVEE 06:59 2,2 2,2 MARAT 07:00 2,9 0,7 KALDA 07:01 3,4 0,6 RAJA 07:02 4,3 0,9 KÜKITA 07:04 7,2 2,9 TIHEDA 07:06 8,2 1,1 KASEPÄÄ 07:11 10,7 2,5 NÕMME 07:13 12,5 1,8 PÕRVETU 07:18 15,7 3,2 METSAKÜLA NURK 07:23 17,9 2,2 METSAKÜLA 07:28 20,9 2,9 KASEPÄÄ 07:30 21,9 1,1 TIHEDA 07:32 24,8 2,9 KÜKITA 07:34 25,7 0,9 RAJA 07:36 26,2 0,6 KALDA 07:37 26,9 0,7 MARAT 07:42 29,1 2,2 MUSTVEE JÕGEVA MAAKONNA BUSSILIIN NR. 221-1 Mustvee - Omedu - Mustvee SÕIDUPLAAN Kehtib alates: 24.09.2018 Liiklus toimub: Tööpäevadel v. a. riigipühadel Liini teenindab: Aktsiaselts Atko Bussiliinid Liini Väljumise või Peatuste pikkus Peatuse nimi saabumise kellaaeg vahe (km) (km) 07:45 MUSTVEE 07:48 2,2 2,2 MARAT 07:49 2,9 0,7 KALDA 07:50 3,4 0,6 RAJA 07:52 4,3 0,9 KÜKITA 07:54 7,2 2,9 TIHEDA 07:56 8,2 1,1 KASEPÄÄ 07:58 9,9 1,7 JÕE 07:59 10,9 1,0 TEEMEISTRI 08:00 11,5 0,6 OMEDU 08:01 12,1 0,6 TEEMEISTRI 08:02 13,0 0,9 JÕE 08:05 14,7 1,7 KASEPÄÄ 08:07 15,8 1,0 JÕE 08:11 19,5 0,9 RAJA 08:13 20,1 0,6 KALDA 08:14 20,8 0.7 MARAT 08:18 23,0 2,2 MUSTVEE JÕGEVA MAAKONNA BUSSILIIN NR.
    [Show full text]
  • Vee Koormusallikate Ja Nende Mõju Ajakohastamine, Nende Mõju Vähendamise Meetmete Määratlemine Peipsi Alamvesikonnas
    Vee koormusallikate ja nende mõju ajakohastamine, nende mõju vähendamise meetmete määratlemine Peipsi alamvesikonnas 2017 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Töö nimetus: Vee koormusallikate ja nende mõju ajakohastamine, nende mõju vähendamise meetmete määratlemine Peipsi alamvesikonnas Täiendatud versioon, september 2017 Töö autorid Ülle Leisk Merike Hindrikson Martin Mandel Töö tellija: Keskkonnaministeerium Töö teostaja: Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901 [email protected] www.klab.ee Lepingu nr: 4-1.1/15/141 Töö valmimisaeg: 21.03.2017 Töö on teostatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetusel Vee põllumajanduslike koormusallikate ja nende mõju informatsiooni ajakohastamine, nende mõju vähendamise meetmete määratlemine Peipsi alamvesikonna näitel 2 (141) Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Sisukord 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5 2. Peipsi alamvesikond ......................................................................................................................... 6 2.1. Peipsi alamvesikonna vee seisundist ja suundumustest vee kvaliteedis .................................. 6 2.2. Peipsi alamvesikonna olulisemad põllumajanduspiirkonnad ning lämmastiku ja fosfori koormuse põllumajanduslikud allikad ............................................................................................... 11 3. Materjal ja metoodika ..................................................................................................................
    [Show full text]
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Maakonna Sotsiaal- Majandusliku Ja Ruumilise Arengu Analüüsi Aruanne
    Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING MAAKONNA SOTSIAAL- MAJANDUSLIKU JA RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI ARUANNE Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne Koostamise 2015/02/25 kuupäev 2 / 71 Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 4 1. MAAKONNA ASEND JA PIIRID ............................................................................. 5 1.1. Haldusjaotus.......................................................................................................... 5 1.2. Kandid ehk paikkonnad ........................................................................................... 6 2. RAHVASTIK JA ASUSTUS ..................................................................................... 8 2.1. Muutused rahvastikus ........................................................................................... 10 2.2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .......................................... 14 2.3. Tiheasustusalad ................................................................................................... 18 2.4. Asustuse arenguvõimalused................................................................................... 20 3. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR .......................................................................
    [Show full text]
  • Emajõe-Pskov WMP Successfully Crossed the Finish Line on September 2014“
    Estonia-Latvia-Russia cross border cooperation Programme within European Neighbourhood and Partnership instrument 2007-2013 Project “Water management Project of Peipsi, Pihkva, Lämmijärve, Saadjärve and Veskijärve Lakes” (ESTLATRUS/2.1/ELRI-013/2011/18) „Emajõe-Pskov WMP successfully crossed the finish line on September 2014“ An overview of project activities 2012 - 2014 Beneficiary AS Emajõe Veevärk (Estonia) Partners Mustvee Municipality (Estonia) Lohusuu Municipality (Estonia) Kasepää Municipality (Estonia) Municipal enterprise of Pskov city "Gorvodokanal" (Russia) Contacts AS Emajõe Veevärk, Sõbra 56, 51013 Tartu Mustvee Municipality, Tartu tn 28, 49603 Mustvee Lohusuu Municipality, Avinurme tee 39, 42001 Lohusuu alevik, Ida-Virumaa Kasepää Municipality, Sõpruse 90, 49509 Kasepää küla, Jõgevamaa Municipal enterprise of Pskov city "Gorvodokanal", 180004, Russia, Pskov city, Sovetskoy Armii st., 49 a Short summary of the project Emajõe Veevärk is operating on the territory of Tartu and Palamuse municipalities. In Palamuse, there are national park and conservation area. Lohusuu and Kasepää together with town Mustvee are all situating side by side on the north-west side of Lake Peipsi as well on the side of Natura 2000 area. From the Russian part town Pskov may be one of the biggest polluters to Peipsi water basin. The overall aim of this project is to reduce pollution, since all these settlements are situating by the different lakes; all of these lakes are in the area of Lake Peipsi water basin. Investments will be made under this project to the renovation of Mustvee and Pskov wastewater treatment plants, as well as construction of new water and wastewater pipelines in Palamuse and water treatment facilities in Kasepää.
    [Show full text]
  • (Edaspidi Hankija) Kutsub Teid Osalema Alla Riigihanke Piirmäära Hankel „Mustvee Valla Kohalike Teede Talihooldus“
    Mustvee Vallavalitsus (edaspidi hankija) kutsub Teid osalema alla riigihanke piirmäära hankel „Mustvee valla kohalike teede talihooldus“ 1. Hankelepingu ese 1.1 Hankelepingu esemeks on lumetõrjetööde teostamine Mustvee valla kohalikel teedel ja platsidel järgmistes teeninduspiirkondades: 1.2 Saare teeninduspiirkond: 1.2.1 Kääpa piirkond: Halliku, Koseveski, Ruskavere, Odivere, Kääpa, Nautrasi, Kiisli, Pällu külad; 1.2.2 Voore piirkond: Vanassaare, Saarjärve, Putu, Levala, Kallivere, Jaama, Veia, Tuulavere, Tarakvere, Maardla külad. Kontakt ja info [email protected] 1.3 Kasepää teeninduspiirkond: Kaasiku, Kasepää, Kükita, Metsaküla, Nõmme, Omedu, Raja ja Tiheda külad. Kontakt ja info [email protected] 1.4 Avinurme teeninduspiirkond: 1.4.1 Avinurme alevik: aleviku tänavad ja platsid; 1.4.2 Avinurme piirkond: Paadenurme, Maetsma, Vadi, Tammessare, Änniksaare külad; 1.4.3 Ulvi piirkond: Ulvi, Kõrvemetsa, Adraku, Laekannu, Kaevussaare, Kõveriku ja Võtikvere külad. Kontakt ja info [email protected] 2. Hanke lühikirjeldus. 2.1 Pakkuja on kohustatud teostama lumetõrjet piirkonna kohalikel teedel ja platsidel. Riigimaanteede ning majapidamiste parkimisplatside, hoovide jms puhastamine ei kuulu käesoleva hankega tellitavate tööde hulka. Objektide nimekirjaga saab tutvuda kontaktisikute juures või majandusspetsialist Kalev Karu juures, e-post [email protected]. 2.2 Töö mõõtühikuks on töö tund. Töö piirkonda jõudmise ega piirkonnast lahkumise aega ei arvestata lumetõrje arvestuse sisse. 2.3 Tööde täitmise tähtaeg on 2018/2019 talveperiood. Sõlmitud lepingut on vastastikkusel nõusolekul võimalik pikendada 2019/2020 ja 2020/2021 talveperioodidele lumetõrjetööde teostamiseks. Sõlmitud lepingu hinnapakkumust on võimalik järgneva tööperioodi eel üle vaadata 15% ulatuses, kui selleks ilmnevad põhjendatud objektiivsed põhjused (kulumaterjalide kallinemine jne). 2.4 Iga pakkuja võib vastava lumetõrje tehnika olemasolul esitada pakkumuse 2-le punktis 1 nimetatud piirkonnale.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Assessment of the Water Quality Index for the Narva River and the Rivers of the Lake Peipsi Basin, Estonia
    TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY SCHOOL OF ENGINEERING Department of Civil Engineering and Architecture ASSESSMENT OF THE WATER QUALITY INDEX FOR THE NARVA RIVER AND THE RIVERS OF THE LAKE PEIPSI BASIN, ESTONIA VEEKVALITEEDI INDEKSI ARVUTAMINE NARVA JÕELE JA PEIPSI JÄRVE VESIKONNA EESTI POOLSETELE JÕGEDELE MASTER THESIS Student: Md Saifur Rahman Student code: 194322EABM Supervisor: Dr. Alvina Reihan, Senior Lecturer Department of Civil Engineering and Architecture. Co-supervisor: Kati Roosalu, Junior Researcher Department of Civil Engineering and Architecture. Tallinn 2021 (On the reverse side of title page) AUTHOR’S DECLARATION Hereby I declare, that I have written this thesis independently. No academic degree has been applied for based on this material. All works, major viewpoints and data of the other authors used in this thesis have been referenced. 26.05.2021 Author: Md Saifur Rahman /signature / The thesis is in accordance with terms and requirements 26.05.2021 Supervisor: Dr. Alvina Reihan /signature/ Accepted for defence “.......”....................2021 Chairman of these defence commission: Dr. Karin Pachel /name and signature/ 2 Non-exclusive licence for reproduction and publication of a graduation thesis1 I Md Saifur Rahman (date of birth: 15.10.1989) hereby 1. Grant Tallinn University of Technology free licence (non-exclusive licence) for my thesis “Assessment of the water quality index for the Narva River and the rivers of the Lake Peipsi Basin, Estonia” (title of the graduation thesis) supervised by Dr. Alvina Reihan, Senior Lecturer (supervisor’s name) 1.1 To be reproduced for the purposes of preservation and electronic publication of the graduation thesis, incl. to be entered in the digital collection of the library of Tallinn University of Technology until expiry of the term of copyright; 1.2 To be published via the web of Tallinn University of Technology, incl.
    [Show full text]
  • Piirkondade Konkurentsivõime Tugevdamise Tegevuskavade Koostamise Protseduurid“ LISA 1 Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise Tegevuskava Vorm
    KINNITATUD Siseministri 18.02.2015 käskkirjaga nr 1-3/41 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise tegevuskavade koostamise protseduurid“ LISA 1 Piirkonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava vorm JÕGEVA MAAKONNA TEGEVUSKAVA TEGEVUSTE 1 Tegevuskavas sisalduvad arendatavad objektid esindavad kõik Jõgevamaa uuendatud arengustrateegias 2 PRIORITEETSUS välja toodud arenguväljakutseid, mida antud meetme raames on võimalik lahendada. Antud tegevuskava TULENEVALT MAAKONNA objektid/tegevused on seatud pingeritta arvestades terve maakonna vajadusi ning püüdes saavutada ARENGUKAVAST maksimaalset positiivset mõju. Tegevuskava koostamisel on aktiivselt osalenud kõik 13 Jõgevamaa omavalitsust ning antud tegevuskava väljendab Jõgeva maakonna üksmeelset tahet tugevdada piirkondade (põhjendada, miks on maakonna konkurentsivõimet ning luua eeldusi piirkondade arenguks ning kõrvaldada kitsaskohti, mis seda arengut jaoks üks tegevus prioriteetsem takistavad. kui teine) Tegevuskava koostamine ja tegevuste prioritiseerimine 2014. aastal toimus PKT tegevuskava koostamise raames 6 seminari. 26. augustil toimus arengustrateegia uuendamist ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse meedet tutvustav seminar, 1 Toetust taotletakse järgmistele tegevustele: 1) sihtkoha eripära rõhutavate terviklike turismitoodete ja -atraktsioonide arendamine ning sihtkoha kui võrgustiku arendamine; 2) ettevõtluse seisukohast olulise avaliku tugitaristu kaasajastamine ja selle loomine olemasolevate või uute tööstus- ja ettevõtlusalade juurde; 3) inkubatsiooni-
    [Show full text]