43/2021 Irja Lutsar KOROONAVIIRUS KUI ÜHISKONDLIK LUUP Kriis tõi esile ammu teada olnud ja kaua eksisteerinud probleemid, mille lahendamist oli ikka edasi lükatud.

Ülle Madise, Olari Koppel PÕHISEADUS KEHTIB KA ERIOLUKORRA AJAL JA TERVISEKRIISIS www.riigikogu.ee/rito Põhjendada tuleb põhiõiguste piiramist, mitte põhiseadusega ettenähtud Fookus vabaduste lubamist.

Ilmar Raag COVID-19 KOMMUNIKATSIOON KOROONA- KUI KRIISI­ KOMMUNIKATSIOON Strateegiline kommuni­ katsioon tähendab riigi kõikide vahendite suunamist KRIISI mingi tähendusliku arusaama tekkimisele.

Karmen Joller, Elle-Mall Sadrak, Agne Annist TUHAT PEREARSTID OLID VALMIS INTENSIIV­ SEMAKS TÖÖKS 2020. a kevadine COVID-19 NÄGU laine oli perearstide suur­ õppus: läbi prooviti erinevad stsenaariumid, mis enamasti Analüüsime, kui ulatuslikud realiseerusid alles teise laine ajal ja ka siis mitte ja sügavad on koroonakriisi täies mahus. mõjud majandusele, hariduse- Ago Raudsepp JULGEOLEK ja tervisesüsteemidele, ON INIMESTE VAJADUSTEST KÕIGE tööhõivele, teadusuuringutele TÄHTSAM Vahel võib olla mõistlik ja riigivalitsemisele. demokraatia ja julgeoleku huvides vabadust ja suveräänsust piirata.

www.riigikogu.ee/rito

Riigikogu Toimetised

RiTo 43/2021 RIIGIKOGU TOIMETISED Riigikogu Kantselei väljaanne Ilmub aastast 2000

Riigikogu Toimetised (RiTo) on parlamendi põhiseaduslikke ja ühiskondlikke ülesandeid mõtestav perioodiline ajakiri, mis ilmub kaks korda aastas – juunis ja detsembris. RiTo on ajakiri poliitikutele, teadlastele, õppejõududele, õpetajatele ja üliõpilastele, ametnikele, äri- ja mittetulundusühingute liikmetele ning kõigile poliitikahuvilistele. RiTo missioon on edendada dialoogi teadlaste ja riigitegelaste vahel. Uuringute ja arvamuste rubriigis avaldatakse ka eelretsenseeritud heatasemelisi teadusartikleid, mis käsitlevad nüüdisühiskonna,­ riigivalitsemise ja poliitika huvipakkuvaid probleeme. Eesmärk on sotsiaalteaduste originaalsete uurimistulemuste abil mõtestada teaduspõhiselt praktilist valitsemiskogemust. Oodatud on Eesti autorite välismaistes teadusajakirjades avaldatud artiklite eestindused.

The Riigikogu Toimetised (RiTo) = the Journal of the Estonian parliament is a forum for discussing the constitutional tasks of the Parliament and it is oriented towards politicians, scholars, teachers of universities, students, civil servants and representatives of business and non-profit associations, and everybody interested in politics. It also publishes peer reviewed research papers that deal with the issues of interest in modern society, governance and politics.

TOIMETUSKOLLEEGIUM: Enn Eesmaa – Riigikogu liige Raul Narits – Tartu Ülikooli võrdleva õigusteaduse professor Tiina Randma-Liiv – Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna professor, akadeemik Anu Toots – Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Kaire Põder – Estonian Business Schooli professor Priit Suve – Sisekaitseakadeemia professor Henry Kattago – Riigikantselei strateegiadirektor Kaido Jõgeva – Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna juhataja Rita Hillermaa – Eesti Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu juhtivspetsialist Ivo Juurvee – Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tea Danilov – Arenguseire Keskuse juhataja

TOIMETUS: Peatoimetaja: Tiina Kaalep | [email protected] Tegevtoimetaja: Leeni Uba | [email protected] Keeletoimetaja: Kaidi Saavan Tõlkijad: Mari Ets, Helve Trumann, Mari Vihuri Kujundaja: Ahto Meri Nimeregistri koostaja: Kai Ellip Kirjastamise projektijuht: Piret Pärgma, Eesti Rahvusraamatukogu | [email protected] Küljendaja: Tarmo Rajamets Trükk: Print Best OÜ

Riigikogu Toimetiste aadress: Riigikogu Kantselei, Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, Eesti/Estonia Telefon +372 631 6382; faks +372 631 6354; e-post [email protected] Autoriõigus: Riigikogu Kantselei 2021 Riigikogu Toimetiste koduleht veebis: rito.riigikogu.ee

Fotod: Erik Peinar, Paul Kuimet, Riigikogu Kantselei; Andres Tennus, Tartu Ülikool; Hele-Mai Alamaa, Eesti Naine; Kenno Soo, Kutsekoda; Kansan Arkisto, www.kansanarkisto.fi; Työväen Arkisto, www.tyark.fi; digar.ee; Sotamuseo, finna.fi; Rahvusarhiiv, www.ra.ee

ISSN 1406-5665

2 Riigikogu Toimetised 43/2021 Sisukord

Tiina Kaalep Õppetunnid...... 5 RiTo vestlusring RiTo vestlusring Kriisis ei saagi hästi minna . Kui läheb hästi, siis ei ole kriisi...... 7 Fookuses Irja Lutsar Maailm polnud suureks tervisekriisiks valmis...... 17 Ken Kalling Kolm sajandit võitlust ja peaaegu saavutatud võit ...... 27 Krista Fisher, Mario Kadastik Andmepõhine tugi koroonakriisi juhtimisele Eestis...... 39 Karmen Joller, Agne Annist, Elle-Mall Sadrak Perearstide roll koroonakriisis...... 53 Ilmar Raag COVID-19 kommunikatsioon kriisikommunikatsiooni peeglis...... 65 Ülle Madise, Olari Koppel Õigusriik pandeemia ajal ...... 77 Alar Irs COVID-19 – vaktsiiniarenduse katalüsaator...... 83 Radko Avi, Kristi Huik, Taavi Päll, Aare Abroi Geeniuuringutega viiruste jahil...... 91 Piia Jõgi, Hiie Soeorg, Marje Oona, Pärt Peterson, Kai Kisand, Irja Lutsar Koroonaviiruse karjaimmuunsus Eestis . KoroSero-EST uuringud...... 101 Riigikantselei Teadusnõukoda...... 108 Uku Varblane COVID-19 kriisi majandusmõjud: võitjad ja kaotajad...... 109 Kairit Tammets, Eve Eisenschmidt, Piret Soodla, Timo Tobias Ley Distantsõpe 2020 – pilguheit õpilaste ja õpetajate kogemustele...... 121 Hedi Arukase, Katrin Sarap Kaugtöö – igapäevane, kuid reguleerimata töövorm...... 129

Riigikogu Toimetised 43/2021 3 Li Lind Rahvusvahelised mõttekojad COVID-19 vaktsineerimisest ...... 139 Poliitiline mõte Tunne Kelam Eesti eurosaadiku esimesed viisteist aastat Euroopa Parlamendis...... 143 Ago Raudsepp Demokraatia kolm dilemmat...... 153 Uuringud Mariliis Trei, Külli Sarapuu Valitsuse rakkerühmad kui innovaatiline koostöövorm Eesti avalikus halduses* . . 163 Andres Võrk, Magnus Piirits Eesti tervishoiu rahastamise ebavõrdsus*...... 181 Varia Riina Tilk, Yngve Rosenblad Kiirenesid muutused tööturul ...... 191 Magnus Piirits Andmepõhisus, ennetus ja inimeste teadlikkus tuleviku tervishoius ...... 199 Jaak Juske Kadunud Riigisaalihoone kuninglik hiilgus...... 207 Rahvusvahelised parlamendiuudised Piret Viljamaa Parlamentaarsed uudised ...... 209

Autoritest...... 227 Contents...... 238 Summaries...... 240 Nimeregister...... 260

* Eelretsenseeritav artikkel

4 Riigikogu Toimetised 43/2021 Peatoimetaja veerg

Õppetunnid

sest perearstide rolli ei ole võimalik alahinnata. Ja muidugi on numbris mitu artiklit vaktsineerimisest. TIINA KAALEP Loetlesin siin ehk pooli fookusteema Riigikogu Toimetiste artiklitest, aga soovitan loomulikult lugeda peatoimetaja kõiki, kindlasti ka RiTo lõpuosast kaht ajalooalast artiklit, nii poleemilist eelmise Nende ridade kirjutamise aegu valitseb vabariigi juhtide hoiakuid käsitlevat kui Eestis soe suveilm, tänavad on täis inimesi, ka meie ühe teenekama parlamendiliikme kaubanduskeskused ostjaid, restoranide mälestusi. terrassid sööjaid. Kõik tundub peaaegu endine. Möödunud aasta oli miski, milles * * * me ei tahtnud ega osanud elada. Aga Lähen korraks tagasi COVID-19 juurde. tundub, et see on nüüd möödas. Aeg on Mind jälitab üks mõte. Kõik me teame, kahjud kokku lugeda ja edasi minna. et haigust põetakse kas raskemalt või siis RiTo, mida käes hoiate, koondab pea kergemalt – kui veab. Aga suremus on eranditult COVID-19 teemalisi artikleid. õnneks tublisti väiksem kui suurte ajaloos Neid on ligi kakskümmend. Oleme kogu- tapnud taudide ajal. Ta tundub isegi nud võimalikult palju argumenteeritud sedavõrd kerge, et on neidki, kes haigestu- informatsiooni – sellest õppimiseks, selle vad meelega, et tõbi läbi põdeda ja seeläbi üle arutlemiseks, aga ka ajaloo tarvis. Et immuunsus saada. kuidas see täpselt oli. Päevaks, mil seda kirjutan, on kokku Kirjutame ajaloost, sellest, millised on loetud 128 669 COVID-19sse haigestunut olnud inimkonna ajaloo suured surmavad ja 1241 haiguse tõttu surnut. Lihtne taudid ja tõved. Lisaks on kõne all juriidi- rehkendus ütleb, et sureb seega vähem lised dilemmad piirangute kehtestamisel: kui üks protsent. Kas see tähendab, et kumb on kõvem argument, kas põhisea- kõigest hoolimata on meil ikkagi vedanud, dus või oht tervisele? sest tegu pole kindlalt surmaga lõppeva Kirjutame ka meid nii väga lummanud tõvega? statistikast, kriisi ajal tehtud teadusuurin- Nii võib arutleda. Ja mõelda siit edasi, gutest, kriisi ja koduõppe mõjust kooli- milline oleks meie käitumine indiviidi, laste õpitulemustele, kaugtöö efektiivsu- aga ka ühiskonnana olnud siis, kui haigus sest, kriisi otsesest ja kaugemast mõjust olnuks teistsugune. Nagu olid rõuged ja maailma ja Eesti majandusele. Vältimatu katk. See mõte painab mind alates nn on Eesti perearstisüsteemist rääkimine, vaktsineerimisrallist Tallinnas aprilli alul,

Riigikogu Toimetised 43/2021 5 Tiina Kaalep

kui erinevate võtetega, k.a isikukoodi võlt- signaale: ühes ja samas uudistesaates simisega, aga ka uksest sissepressimise, saame teada, et riiki saabub poolteist nobedate näppude või muu abiga said miljardit Euroopa taasterahastu eurot, vaktsiini tuhanded inimesed, kelle kätte minut hiljem, et riigieelarve strateegia riikliku vaktsineerimiskava alusel pidi järg (RES) nõuab uuest aastast 60 miljonit jõudma palju hiljem. Samal ajal oli kogu kärbet. Kas meil on siis kitsas käes või Eestis kümneid tuhandeid üle 70seid ja mitte? Lihtne küsimus, aga vaidlejad ei riskigruppide liikmeid, kes, telefon pihus, leia ühist keelt. Millal on mõistlik kärpida ootasid perearsti kõnet. Sest nii oli neile ja millal mõistlik sellest hoiduda, ei ole meie oma riik öelnud: kõigepealt saavad ainult valitsuse arutada ja otsustada. Ka vaktsiini nemad, kelle elu on rohkem avalikkusel on siin sõna öelda. Lammutada ohus, siis kõik teised. on lihtne, eriti seda, mida ise pole loonud. Samal nädalavahetusel, mil juhtusid Soovitus ka: kui tuleb valida, püüdke näha olema ka ülestõusmispühad, murenes suuremat pilti, mitte vaid oma kitsast paljude kodanike usk Eesti riigi suutlik- põllusiilu. Ja valima peaks selle, mis kõige kusse olla õiglane ja läbipaistev. Ja me ei vähem kahju teeb. Kogu ühiskonnale, saa kunagi teada, kas valitsus, tema ametid mitte vaid kärpijale. ja ametiisikud oleksid vaktsiini rabamist pealt vaadanud ka palju hullema tõve * * * korral ja samamoodi leppinud sellega, Aga ma ei taha nii pessimistlikult lõpe- et noored ongi osavamad ja vanad ning tada. Alati on ju võimalus kriisist õppida, haiged mitte. talletada lihasmällu maski ettepanemine, Solidaarsuse puudumine, sõnastaksin teadmine, et ka kodust saab mõnda aega ma õppetunni neist päevist. tööd teha (aga kaugeltki mitte igasugust Praegune ajahetk peaks olema justkui tööd) ja uskuda, et kogetud aeglane elu paranemine pandeemiast, väljatulek ja aitab meil toimuvat sügavamalt mõista. toibumine. Aga õhk on tulvil segaseid Lootkem siis vähemalt seda.

6 Riigikogu Toimetised 43/2021 RiTo vestlusring

Kriisis ei saagi hästi minna. Kui läheb hästi, siis ei ole kriisi

iigikogu Toimetiste vestlus- Meil on seni 30 aasta jooksul väga palju ringis 14. aprillil 2021 arut- vedanud, aga et eriolukorra kahe kuuga lesid veebikeskkonna Teams kogu koroonakriis piirdubki, sellele ei toh- kaudu Riina Sikkut (SDE), tinud ega saanud lootma jääda. Ükskõik, RSiret Kotka (Keskerakond), Urmas kas me räägime tervishoiutöötajate Reinsalu (Isamaa) ja Mati Raidma koolitamisest või vaktsineerimise planee- (Reformierakond)1 teemal, kuidas rimisest või sellest, kuidas ühiskonda koos on Eesti saanud hakkama COVID-19 hoida. Ja see, et sa ei võta kõigest alati põhjustatud kriisiga. Vestlusringi poliitilisi punkte, vaid et nii suur kriis on juhatas Tiina Kaalep. midagi, mida me peame koos ületama. SIRET KOTKA: Kui nüüd vaadata TIINA KAALEP: Alustuseks küsimus, mis sellele aastale tagasi... Kui me enne puudutab tulevikku. Kujutlege ennast viie vaatasime televiisorist, kuidas inimesed aasta pärast, vaatamas tagasi aastatele käivad välismaal tänaval või ka sise- 2020–2021. Mida te tagasivaates võiksite ruumides maskides, siis tagasivaates näha? Mis õppetund võiks olla tänasest jääme kindlasti mäletama seda märgilise kaasa võetud? tähendusega hetke, kus me jõudsime ka RIINA SIKKUT: Ma jagaksin selle Eesti Vabariigis olukorda, kus inimesed viimase aasta kaheks: esimene on eelmise pidid hakkama käima nii avalikult kui ka kevade eriolukord, mis oligi ehmatus kõigi siseruumides maskides. Teine asi, kuidas jaoks, reaktsioonid olid väga tugevad ja üks inimene tegelikult käitub, kui tema muidugi oli palju katsetamist. Selles osas vabadust piiratakse – vaba liikumist, vaba ma isegi ei oleks eriti kriitiline ei Eesti ega käitumist – et viirus kontrolli all hoida. Euroopa Liidu suhtes tervikuna. Aga see Kui paljud suudavad kohaneda piiran- ülejäänud aasta, kõik see, mis eriolukorra gutega ja nendega elada? Mis on näiteks lõpule järgnes... Eks see üks suur õppetund psühholoogilised muutused? Ma pean siin ju ongi. Ei saa loota, et Eestil alati veab. silmas eelkõige vaimset vägivalda, asjaolu, et perekondades on ju vägivallajuhtumid 1 EKRE esindajal ei olnud võimalik osaleda. suurenenud. Kuidas see ikkagi inimese

Riigikogu Toimetised 43/2021 7 URMAS REINSALU: See on hea näide selle kohta, et riik asutab varude agen- tuuri, et meil oleks oma riigi territooriumil mingidki varud olemas. See on kindlasti üks õppetund viie aasta perspektiivis, mis puudutab järelduste tegemist. Ma arvan, et viie aasta perspektiivis tagasi vaadatuna on kriis loodetavasti raugenud, aga ma usun, et mitmed sotsiaalsed fenomenid jäävad; mõned positiivsed, mõned negatiivsed. Positiivne on kindlasti see, et kui varem me nägime maski vaid Aasia turistidel, siis mingid isikukaitsevahendid muutuvad levinuks kogu inimtsivilisatsioonis. Kindlasti on kaugtöö ja selge digitaalne mõõde teinud röögatu arenguhüppe. Ma usun, et erinevad töövormid ja eriti koosole- kute vormid on tulnud, et jääda. Inimestel on olnud juba aega sellega harjuda, see on Urmas Reinsalu (Isamaa) meie elulaadi kõvasti muutnud. Kindlasti ka Foto: Erik Peinar see, mis puudutab riikide mobiliseerimist. Omaette küsimus ja minu jaoks täiesti aru- saamatu on samas see, mis toimub maailma psüühikale mõjub, kui piirata nende majanduses. Tagasiulatuvalt on huvitav vaba liikumist. See on minu meelest üks näha, kuidas sai juhtuda, et maakera pandi olulisemaid asju. sisuliselt seisma ja selle tulemusena tekkis URMAS REINSALU: See kriis andis tohutu börsibuum. mitme aasta perspektiivis tagasivaadatuna ühe väga tähtsa õppetunni: kõikehõlmav kriis ühes eluvaldkonnas ei jää piiratuks ühe valdkonnaga, vaid hakkab puudutama Riigil peab endal olema kogu elu tema kõigis spektrites. Minu mee- oma kriitiline iseseisev lest tuleb seda arvesse võtta kõigi tulevaste sõjaliste, sisejulgeoleku või ökoloogiliste vastupanuvõime, ükskõik kriiside ohu hindamisel. Teine õppetund kui heades suhetes teiste on minu meelest see, et kui me mõtleme maailmas aset leidvale kriisile, siis me riikidega ollakse. peame arvesse võtma, et kõik riigid võivad URMAS REINSALU olla üheaegselt hädas, ükskõik kas tegu on sõjalise või looduskatastroofiga. See tähendab, et riikidel peab endal olema oma kriitiline iseseisev vastupanuvõime, MATI RAIDMA: Viie aasta pärast ükskõik kui heades suhetes omavahel mõistame, et meie arusaam kriisist on ollakse. tõsiselt muutunud. See, mis me praegu TIINA KAALEP: Milles see võiks kogeme, on tegelikult ju midagi täiesti väljenduda sellel praegusel juhtumil? Mis uut. Kui meie tüüparusaam on selline, et see kriitiline iseseisev vastupanuvõime kui midagi juhtub, siis kuskil keegi tuleb võiks olla praegusel juhul, kuidas seda ja teeb ning inimeste osaks jääb toimuva mõistet sisustada? (põnevusega) jälgimine, siis see kriis tõi

8 Riigikogu Toimetised 43/2021 RiTo vestlusring

meid maa peale. Ta näitab, kuidas iga inimese teadlikust käitumisest sõltub kriisi lahendamine. Võib-olla mõne aasta pärast oleme ses mõttes targemad ja jõuame järgi riigikaitsele. Kui te mäletate, siis aastaid tagasi me korraldasime meeletult pabersõdu – kui vaenlasi oli niimitutuhat, siis me panime niimitutuhat vastu ja lõpuks võitsime. Ühel hetkel saime aru, et meie ressursid on täpselt sellised, nagu meil on. Ehk siis me muutusime reaalseks ja püüdsime neis reaalsetes mastaapides ka planeerida. Mu sisetunne ütleb, et me jõudsime nüüd tsiviilmaailmaga samasse seisu. See filosoofia, kus me teeme plaanid ja plaanides alati võidame, reaalsuses ei toimi. Reaalsuses on meil need ressursid, mis meil on ja need teadmised, mis meil on. Paberiga asja ei võida. TIINA KAALEP: Me ei saa täna kuidagi öelda, et oleme hästi hakkama saanud. Meil on enam kui 1000 selle haiguse tõttu lahkunud inimest ja äärmiselt kõrge nakatumise tase. Eks me peame küsima iseendalt, kus me vea tegime ja mis oli see hetk, kus me magasime midagi olulist maha. Mati Raidma (Reformierakond) Foto: Erik Peinar

Kriiside maailmas pole kunagi piisavalt aega ja ajakriitilises tehakse pidevalt vigu olekus peab pidevalt vastu võtma otsuseid. Seega tuvastada, kus viga tehti, on väga ja see on kunst, kuidas keeruline, pigem võimatu. vigadest õppida ja Teine teema on see, et meil ei ole tegemist isoleeritud kriisiga, me oleme üks pidevalt oma tegemisi osa globaalsest kriisist ja see on kontrolli alt väljas. Kriiside maailmas tehakse korrigeerida. pidevalt vigu ja see on kunst, kuidas MATI RAIDMA vigadest õppida ja pidevalt oma tegemisi korrigeerida. Tulles tagasi planeerimise juurde, siis kriisi kõige ohtlikum vaenlane on mingi suur plaan, kust punkte loetakse MATI RAIDMA: Olles taustalt kriisire- ja jätkuvalt püütakse neid täita, kuigi kesk- guleerija, tahaksin öelda, et kriisis ei saagi kond on vahepeal muutunud. Julgen väita, hästi minna. Kui läheb hästi, siis ei ole et lähitulevikus tuleb jälle kriis, millel taas kriisi. Kriis oma olemuselt on selline, kus plaani ei ole. Siis oleks taas rõõm kohtuda me ei ole valmis, kus probleeme kerkib ja rääkida, kuidas me selle vea tegime, et niivõrd palju peale, et lahendamiseks meil plaani ei olnud.

Riigikogu Toimetised 43/2021 9 TIINA KAALEP: Kas me ei ole siis vigu teinud? MATI RAIDMA: Me oleme ainult vigu teinud. Aga kriisi juhtimisel ei tohi peljata vigu teha. Küll tuleb peljata seda, et sulle siseneb teadmine, et see siin on ainuõige lahendus. Ehk siis on see tuntud tõde, et vastuseid võib olla mitu ühele probleemile ja õige vastus ongi vastuste kombinatsioon. TIINA KAALEP: Ma natukene vaidlen, sest numbrid meie ümber räägivad teist keelt. Meie nakatumiskordaja ikkagi tõusis oluliselt suuremaks kui näiteks Soomes, nii et kuskil me käitusime teisiti. Ja minu küsimus puudutabki seda, kus ja millal. Millal võis olla pöördehetk? MATI RAIDMA: Pöördehetked algasid juba esimese laine ajal 2020 kevadel, ja see on kinni inimloomuses. Saaremaal oli kriis, kuid mida tegi Mandri-Eesti? Vaatas põnevusega, mis seal Saaremaal toimub. Tiina Kaalep Nii nagu me vaatasime, kuidas Aafrikas Foto: Erik Peinar ebola või muu epideemia möllab. See või- malus jäeti kasutamata, et mandril hakata et kehtestati piirangud, ja loomulikult väga tõsiselt valmistuma, sest tundus, et ta leviski vähem. Ja minu seisukoht on, pole vaja ja asi ei lähe nii kaugele. See viga et kui me täna otsustaksime, et võtame oli korduv ja suvel juhtus täpselt sama- kõigelt piirangud ära ja inimestel oleks moodi. Suvel läks rahulikuks, ehk siis kõik taas täielik vabadus käituda nii nagu enne, oli läbi. Kõik olid väsinud ja lootus on see, siis nakatumiskordaja tõuseks kohe sama mis igas kriisis elab oma elu. Ja siis tuli kõrgele tagasi. Ehk teisisõnu, olukord on teine laine, mille eest kõik hoiatasid. praegu leevenemas vaid tänu piirangutele Siinjuures tuleb selgitada ühte spetsiifi- ja pingutustele. Viga tehti siis, kui nakatu- list asjade kulgu mõjutavat tegurit – aega. miskordaja hakkas tõusma – siis ei seatud Kriisi kulgedes ajas muutub keskkond, piiranguid piisavalt kiiresti. Poliitikutel kus tehakse otsuseid. Ühelt poolt lisandub on ikka hoiak, et tahaks olla rahvale hea. kogemus, kuid teisalt väsimus ning Aga piirangud oleksid võinud kiiremad tüdimus. Täna ei mäleta keegi, millises olla. Kui kõver hakkab tõusma, siis ei tohi olukorras me olime näiteks jaanuaris, kui oodata. langetati üks või teine otsus. Erinevuse RIINA SIKKUT: Ma läheksin tagasi otsingutel tuleks analüüsida ka nakatumis- küsimuse juurde, mis me oleme võrreldes koldeid, kust statistika oma numbrid sai. Soomega teistmoodi teinud. Ega Matiga SIRET KOTKA: Selle asja juures on kriisijuhtimises vaielda saa – kriisis üks oluline fakt: kui me vaatame nii tõesti tehakse kogu aeg vigu, sest info on kevadist koroonapuhangut kui ka nüüdset ebatäiuslik. Seda, kas eelmine otsus oli nakatumiskordajat, siis me ei ole saanud õige või vale, kas see kellelegi meeldib seda näitajat loomulikul teel alla, vaid või mitte, või kas rahvas aplodeerib läbi piirangute. Ehk teisisõnu, meil läks või kritiseerib, seda ei saa nii palju kevadel nakatumiskordaja seetõttu alla, arvesse võtta. Arvan, et Soome parem

10 Riigikogu Toimetised 43/2021 RiTo vestlusring

hakkamasaamine tuleneb nende sidusa- riigiga rahulolematud ning neil ei õnnestu mast ühiskonnast. Sellest, kuidas inimesed perearsti kaudu vaktsiini saada, sest me ei näevad oma rolli kriisis, kui palju nad suuda eakate vaktsineerimist prioriseerida. valitsust usaldavad, kas nad järgivad Öelda siis neile, et sa ise vastutad ellujää- soovitusi, hoiavad teisi. Või otsivad viise, mise eest, see tundub ikkagi ebaõiglane. kuidas piirangutest mööda nihverdada. Või siis venekeelsed inimesed. Kui me ei Lõpuks peegeldub igas kriisis vastu see, ole 30 aastat integratsiooni panustanud ja kui hästi me oleme oma ühiskonna üles nüüd ütleme, et paneme Ida-Virumaale või ehitanud. Kui me kriisis ei ole hästi toime Lasnamäele piirangud peale, las nad siis tulnud ja selliseid vigu teeme, siis eks see omavahel seal nakatavad üksteist – aru- näitabki meie üldist arengutaset. saamatu. Tegelikult on nakatumisnäitaja Nii nagu päästja puhul, kui ta läheb kasvu taga suured kollektiivid, keskmisest õnnetuskohale või tulekahju likvideerima, madalam sissetulek, võib-olla ka teistsu- siis me ju ei eelda, et ta kõigepealt otsib, gune kriisiinfo. kas saab riidekapist sularaha taskusse URMAS REINSALU: Jah, muidugi, panna. Või kui tema ainsana siin ühtegi me oleme mitmes kohas läbi kukkunud. viga ei tee, äkki õnnestub tal oma karjääri Aga kas see ühiskonnatüübi küsimus on edendada. Eks samamoodi on ka riigijuh- nüüd nii üldistatav? Ei, ma arvan, et ei tide puhul. Kriisi puhul ikkagi eeldaks ole. Seda illustreerib näiteks selgelt fakt, riigijuhtidelt riigimehelikkust. et kuue kuu jooksul olime Euroopa kõige TIINA KAALEP: Sinu mõttekäiku madalama nakatumisega riik ja seejärel edasi arendades: see on siis nagu tõehetk suutsime olla ka maailma kõige kõrgema ka meie kodanike ja riigi suhetes. Kui sa nakatumisega riik. Järelikult ikkagi on võrdlesid, et Soome kui sidus ühiskond see mingites muudes asjades kinni. Kriisi tuli sellega palju paremini toime kui meie, esimeses faasis oldi silmitsi tundmatusega. siis kas see sõltub meie kodanikuhoiakust? Kõik need prognoosid, võimalikud viiruse RIINA SIKKUT: Jah, eks ta peegel on. leviku tagajärjed olid need, mis sundisid Riigi juhtimise puhul, tõesti ükskõik kas peale kiirelt väga jäiku otsuseid. Täiesti peaminister või valitsus tervikuna või me võimalik, et kõik ei olnudki tagasi vaada- räägime ametite juhtidest – teie ülesanne tes täies mahus rakendamiseks tarvilikud. on rahvas võimalikult tervena siit läbi viia. Aga oli ju tundmatuse faktor, et mitte aega Ei ole oluline, kes täpselt vea teeb või kes kaotada. saab kriitika osaliseks, kelle valitsusala Suvel tehti pikk plaan, aga paberi peal võidab või kaotab. Tegelikult võiks ju hästi teoreetilise konstruktsioonina seda tulla kokku ja nende ühiste eesmärkide kriisi juhtida ei ole tegelikult õnnestunud ja prioriteetide nimel tegutseda. Kui sa, ühelgi riigil, ükskõik kui hüpoteetilisi Tiina, küsid peegli või tõehetke kohta, siis Päikeselinna loosungeid pannakse. näiteks viimase 30 aasta jooksul me oleme Suvel tehtud plaan osutus praktikas väga vähe tähtsustanud vanemaealiste sügisel täiesti kõlbmatuks – see oli liiga panust. Noor tugev inimene tööturul teoreetiline. Tagasi vaadates saab öelda, et on väärtuslik. Aga seevastu sotsiaalvald- ühiskonna jaoks on kõige odavam kiirelt kond või pikaajaline hooldus võrreldes reageerida ja varases faasis piiravaid meet- IT-investeeringute või haridusega ei tule meid kohaldada. Novembrikuus, kui viirus pilti, ei ole see asi, millele me raha tahame läks uuesti tõusuteele, oli ühiskond sellest suunata. juba väsinud ja viirusel lohiseti sabas. Nüüd, kriisis olles, ütleme, et igaüks Detsembri lõpus oli selge, et prognoosi ise vastutab. Aga inimesed, kes suure põhjal hakkab kuu aja pärast tulema 1500 osa tööelust veetsid Nõukogude Liidus nakatunut päevas – mis hilinemisega ka ja saavad madalat pensioni, on võib-olla nii juhtus. Ja siis need rangemad meetmed

Riigikogu Toimetised 43/2021 11 rakendatigi. Siia perioodi langes veel ülitähtis roll. Aga kas ainumäärav? Võtaks lisaks valitsuse vahetus: jaanuaris oli jällegi Soome ja Lõuna-Euroopa, kus riigi poliitiline retoorika selline, et tuleb olla ja elanikkonna sidusus on ju ülim. Aga see leebem, hoida ühiskond avatum. Poliitilise ikkagi ei aidanud, ikka läks kõik sassi, kui retoorika inerts võttis aega reeglite vaatame siin näiteks Kreekat. Ilmselt see kehtestamiseks ja nüüd me näeme, et kui vajab uurimist ja aega, et aru saada. Soome sa hiljaks jääd, siis seda valusama jõuga puhul on tegu ilmselt Põhjamaise mõtle- tulemused ühiskonda löövad. On pikemad misstiili ja teadliku käitumiskultuuriga, ja rusuvamad. mis Soome sellest olukorrast välja vedas. Ma arvan, et võiks võrrelda Soomet ja Ma ei usu, et me suudame leida püha tõe Rootsit. Lausa kõrgel poliitilisel tasemel selles, kuidas juhid otsuseid vastu võtsid tekkis ju vastasseis Soome ja Rootsi vahel või mis seadusi kehtestasid. Aga tõepoo- erinevate mudelite valikul. Mul on meeles, lest, selles mõttes on meil au elada sellise kui siin oli möödunud sügisel Põhjala- ühiskonna naabruses, kellel on oma toime- Balti välisministrite koosolek, siis Rootsi mehhanismid inimeste hulgas väga head. minister ütles pildi tegemisel, et nemad ei On, on teema, mida uurida ja õppida. tohi maskidega olla, aga soomlased ütlesid SIRET KOTKA: Mul on üks tuttav, kes vastupidist, et nemad peavad. on elanud Soomes 22 aastat. Ta ütleb, et Soomes on ikkagi nii, et kui riik annab mingi soovituse, siis soomlased tunnetavad väga selgelt, et seda soovitust tuleb täita. Kriis näitas, et ongi Aga kui ta vaatab eestlaste peale, siis ta nimetas isegi kuidagi pahatahtlikult, et võimalik maailm me oleme nagu mingi Nõukogude Liidu seisma panna ja enam eestlased. Et valitsus annab soovitusi, aga tegelikult inimesed vilistavad nende kui seitsme miljardi peale ja ei taha neid täita. Elades Soome inimese käitumist kultuuriruumis ja ühiskonnas ei saa ta aru, miks eestlased niimoodi käituvad. nädala jooksul muuta. Kultuuritunnetus, see sidusus, mille Riinagi välja tõi, on Soomes ikka märksa RIINA SIKKUT teistsugusem kui meil siin. RIINA SIKKUT: Mina ei ütle, et Soome on valinud õige kriisijuhtimise mudeli. Riigid kopeerisid üksteiselt erinevaid Kriisijuhtimises ei ole õiget või vale viisi, piiranguid. Osa neist ei olnud kindlasti see ongi ühiskonna kokkulepe prioritee- põhjendatud, osa olid arukamad ja tide kohta. Ja Urmase toodud Soome-Rootsi töötasid paremini. Lõppkokkuvõttes on võrdlus on tegelikult väga hea. Mõlemad minu meelest kõik riigid moel või teisel on väga sidusad ühiskonnad, mõlemal juhtinud seda kriisi suures plaanis käsitsi. juhul inimesed toetasid valitsuse valitud Käsitsi juhtimisel jookseb käsuahel väga kriisijuhtimisviisi. Mõelge, kui kaua pikaks välja, samas detsentraliseeritud Rootsi, põhimõtteliselt maailmas ainuke- juhtimist ei ole minu teada rakendanud sena, suutis hoida teistsugust lähenemist ükski riik. kriisile, nii et inimesed olid suhteliselt MATI RAIDMA: Võib-olla võtame vait ja rahul ja arvasid, et nende valitsus natuke liiga palju aust enda peale – et riigi­ tegeleb kriisiga õigesti. juhid ja poliitikud ja nende roll kriisijuh- Kriis näitas, et ongi võimalik maailm timises. Tõepoolest, olen Riinaga nõus, et seisma panna ja enam kui seitsme miljardi elanikkonna teadlikul käitumisel on kriisis inimese käitumist nädala jooksul muuta!

12 Riigikogu Toimetised 43/2021 RiTo vestlusring

Kliimakriisi lahendamiseks on kasulik teada, et käitumise muutuse kiire saavuta- mine on põhimõtteliselt võimalik. Urmas tõi siin paralleeli, et kriis ühes sektoris läheb laiali kogu ühiskonnas. Meil on praegu nakkushaigus, mis niidab päevas 1500 inimest. Aga ükskõik, kas me räägime vaimsest tervisest, mis on varjatum, või südame-veresoonkonna haigustest, kus Eestis on ikka kohutavad näitajad meie arengutaseme kohta – see mõju läheb samamoodi laiali, need inime- sed jäävad töölt eemale, surevad varem, ei saa panustada ühiskonnas nii, nagu nad sooviksid, ja tähendavad koormust nii tervishoiusektorile, oma perele kui ka lähedastele. Tervise, või siis ennetatavate surmade mõju ülejäänud ühiskonnale toimib meil kogu aeg, aga me justkui ei pea seda tähtsaks. URMAS REINSALU: Kui me vaatame numbritele otsa, siis kriisi esimeses faasis tundus tõesti, et suurtes Lääne-Euroopa ja Vahemere riikides oli see kriis kõige laastavam. Aga kui vaatame objektiivselt, siis viimase paari kuuga on Eestis olnud ligi 80 000 uut juhtu, aasta jooksul 40 000. Me oleme Euroopa Liidus tõusnud per capita nakatumiselt neljandale kohale! Riina Sikkut (SDE) Foto: Erik Peinar Meist ees on ainult Tšehhi, Sloveenia, Luksemburg. See näitab, et inimesed on väga teaduspõhise ekspertiisi kehastaja. ikka samad inimesed oma käitumises ja Ta andis kriisile hinnangu, et tegemist on loogikas. Ega seda tüüpi kriisi ikkagi ei saa suurima kriisiga pärast Teist maailmasõda alt üles juhtida, see käsitlus või piiran- ja 70 protsenti Saksa rahvast eeldatavalt gud, mis luuakse, on ikkagi riigijuhtide põeb selle läbi. Samalaadsed olid tegelikult vastutus paika panna. On olemas mingi ka hinnangud, mida Soome terviseasutu- resonantspiir, kus need kutsuvad esile sed andsid, et Soomes põeb haiguse läbi 80 protesti, mitte-aktsepteerimist, eks siis protsenti. Ma ei ütleks, et suures plaanis, seda tuleb arvesse võtta. Omaette küsimus nii suure tundmatusega silmitsi seistes, on, et kui piiranguid ei oleks kehtestatud midagi valesti tehti. üle maailma, millised tagajärjed siis oleks TIINA KAALEP: Me oleme päris palju olnud suremusele ja inimeste läbipõde- kuulnud erinevaid mõttearendusi inimeste mise arvule? Ilmselt oleksid numbrid suust, kes ütlevad, et osa piirangutest on vähemasti suurusjärgu võrra kõrgemad. olnud ülemäärased ja puudutavad ini- Seega ei saa öelda, et nende kohaldamine meste põhiõigusi. Küsin teilt kui poliitiku- oleks olnud asjatu. Mäletame, mida ütles telt: millised piirangud on teie hinnangul eelmise aasta kevadel Angela Merkel, kes Eestis ülemäärased? Täitsa konkreetne kindlasti on poliitikas külmaverelisuse ja küsimus.

Riigikogu Toimetised 43/2021 13 RIINA SIKKUT: Piirangute populaar- susküsitlust ei maksa teha, ikka tahame piiranguid, mis meid ennast väga ei piira, aga teisi küll. Ja kohe, kui hirm üle läheb, siis hakkaksime piiranguid leevendama. Mis minu jaoks hästi demonstreerib seda, et kriisi juhtijal peab olema mingi sisemine kindlus, arusaam oma rollist, eesmärgist ja sellest, mida on vaja teha selle eesmärgi saavutamiseks. Ning neid valikuid tuleb avalikkusele selgitada. On need siis populaarsed või ei ole. Loodan, et piirang, mida meil ei tule, on ainult vaktsineerimissertifikaadiga inimese pääs kooli või tööle või kohvi- kusse või spaasse või panka või notarisse või ühistransporti. Peaksime vältima mingisugust kahekihilist ühiskonda, kus ainult osa saab vabalt liikuda. SIRET KOTKA: Piirangute ja soovi- tustega on ikka nii, et need, mis aasta tagasi kevadel kehtestati, nt poodi minna kinnastega ja poest koju tulles toiduained pesta – see teadmusruum on ju tegelikult tänaseks muutunud ja seda soovitust enam Siret Kotka (Keskerakond) aktiivselt ei jagata. Teisisõnu, eks selle Foto: Erik Peinar COVID-19 valguses saavad kõik targemaks. Küll on tegelikult tähtis see, kuidas MATI RAIDMA: Mitte ükski piirang ei inimesed võiksid käesolevale suvele vastu ole ülemäärane. Inimestele on kindlasti minna nii, et nad ei nakatuks. ülemäärased kõik piirangud, mis puuduta- MATI RAIDMA: Kuna Urmas tõi ka vad neid isiklikult. natuke sellist poliitilist mõõdet sisse, siis URMAS REINSALU: Tõenduspõhised ma sekundeerin küsimuses, mis puudutab teadmised piirangute kohta on tekkinud piire. Nii ilmnes sügisel väike probleem, alles sügisel, selle aasta alul, kus me võime et kui me väga kindlalt rääkisime lennu- neid nii-öelda kataloogist välja valida. jaamast ja testimisest seal, siis riik unustas Loomulikult osa piiranguid seal kataloogis ära, et meil on maapiir ka. Tegelikult olid väga väikese mõjuga. Mäletame, Läti poolt tuli seda viirust ikka kole palju kuidas esimese laine ajal olid tõmmatud sisse. Peamiselt tööjõuga, kes sealtpoolt lindid laste mänguväljakute ümber. Hiljem (Valgevenest, Ukrainast jm) tuli, keda piiri- tuli teadmine, et vabas õhus see viirus del ei testitud, ei kontrollitud ja kes andis ju niiviisi ei levi. Selle aasta alul lõviosa seeläbi oma panuse statistilisele hüppele. Euroopa riike sulges oma piirid uute Üks pisiasi, millel ma ei tahaks peatuda, muteerunud viirusevormide vastu. Nõuti aga lihtsalt anda natukene poliitilisest lausalist testimist piiridel. See oli paraku pipratoosist juurde. asi, mille me maha magasime. Eks tuleb TIINA KAALEP: Aitäh, ma tahaksin ausalt öelda, et midagi ei ole veel seljataga. lõpuküsimuse teemaks pakkuda teile taas Viirus on viimaste nädalate perspektiivis väikest mõttemängu. See aasta on meid uuesti kiires tõusufaasis. tegelikult palju õpetanud, töö olemus on

14 Riigikogu Toimetised 43/2021 RiTo vestlusring

muutunud, me oleme hakanud nägema oleks rohkem rahul nii lapsed, lapsevane- hoopis teistsuguseid võimalusi. Kas või mad kui ka õpetajad. Ja hariduse digilahen- see, mis siin meiega praegu toimub duste järele on kahtlemata rahvusvaheline [vesteldakse Teamsi vahendusel]. Ja päris vajadus. kindlasti on ka teisi asju, mida oleme Ma tooks kasulikkuse välja ka Euroopa kiirkorras õppinud. Siin tuli jutuks, et Liidu jaoks. Nii nagu Eesti jaoks kriis oli nüüd me teame, et on võimalik muuta test, eks ta oli seda ka Euroopa Liidu jaoks. miljardite inimeste käitumist väga lühi- Ükskõik, kas me räägime Schengeni ruumi kese aja jooksul. Ei kujutanud ettegi, et see toimimisest või Euroopa Liidu bürokraat- on võimalik. Kas te oskate veel sarnaseid likust aeglusest ja konsensuse otsimisest. asju välja tuua? Oli üllatav näha, kuidas riigiabilubasid URMAS REINSALU: Ülim potentsiaal saab Euroopa Komisjonist pooleteise päe- puudutab meie IT eksporditööstust, selle vaga. See, mil määral ennast kokku võeti, paremat ärakasutamist. Reaalsus, mille asju ümber vaadati ja tõesti võimaldati poolest me oleme rikkamaks saanud, on riikidele vajalikku tuge, oli väga hea. muidugi see, et maailma geopoliitiliste Viimasena mainiksin, et me oleme vastasseisude arengud, mida on prognoosi- harjunud rääkima liikmesriikide vahelisest tud aastatega, on aset leidnud kuudega. Me oleme rikkamaks saanud palju agressiiv- sema ja tugevama Hiina tõttu. Sellel kriisil on vägagi vahetu mõju meie julgeolekule ja maailma suurvõimude tasakaalule või Kahtlemata tegi pingetele ja vastasseisudele. Ja veel, ilmselt on läbinämmutatud see kriis meie klišee, mida Marju Lauristin kirjeldas aeglase mõtlemise kujundina. Oleme majanduse tervikuna kõik selle aasta jooksul ainuüksi kontakte innovaatilisemaks. vähendades olnud palju kas pereringis või üksi. Aeglasemat elamist ennast on väga SIRET KOTKA palju juurde tulnud, teistsuguse rütmiga olemist. Hea oleks, kui see ei kaoks ära, see võiks olla inimkonnal üks tarkus. Elamisemooduse, elamisestiili säilimiseks. RIINA SIKKUT: Nii nagu Urmas mainis solidaarsusest, näiteks Saksa ja Hollandi, IT-d, läheksin isegi spetsiifilisemaks – Austria ja Rootsi maksumaksjate tugi küberturvalisus. Arvestades, kui palju Ida-Euroopale või eelmise kriisi finantsee- tööd, andmeid ja suhtlust kolib digiilma, rimismehhanismid. Minu meelest võiks on küberturvalisuse lahendused nii riikide solidaarsust kriisis ka riigisiseselt väljen- kui ka organisatsioonide jaoks vältimatud. dada. Nii on meil inimesi, kes kriisiga Eesti tugevuste kasutamine oleks meile nii paremini toime tulevad, kui ka neid, kes majanduslikult kui ka maineliselt tähtis. mingil põhjusel kehvemini hakkama Teiseks haridus. Oleme pikalt rääkinud saavad, kasvõi seetõttu, et ühes kohas on individuaalsetest õpiteekondadest. Nüüd võimalik kaugtööd teha ja teises sa võtadki nägime, et distantsõpe kolmandikule suurema nakatumisriski vastu ja lähed igal sobib, kolmandikule ei sobi, kolmandik hommikul tööle. tuleb toime. Kui õpilased saaksid õppida SIRET KOTKA: Tahan lisada veel enda jaoks sobivamas vormis, omandaks ka kriisist õppimise. See, kuidas me nad teadmisi paremini, oleks vähem tegutseme, paljuski video teel, on palju stressi ja klassis kohal vähem lapsi. Siis raskem. Need koosolekud on raskemad

Riigikogu Toimetised 43/2021 15 kui füüsiliselt ruumis olles. Rohkem on parematki teenust, sest konkurents on vaja keskendumist, kõigest väljalülitumist. absoluutselt teistsugune. See tõi ettevõt- Sellega saab õppida kohalolekutunnet. jaid mugavustsoonist välja ja pani neid Olime selle justkui ära kaotanud ja nüüd teistmoodi otsuseid tegema. tuleme selle juurde tagasi. MATI RAIDMA: Kõige eespool tooduga Teine aspekt, mille tahan välja tuua, on nõus. Lisaksin lõpuks, tulles tagasi riigi transport. Kui palju me varem kulutasime juurde, et see kriis andis ja annab siiani aega, et jõuda ühest sihtkohast teiseni. seda teadmist, kuidas riik saab hakkama Nüüd me adume, et see aeg jääb alles ja eriolukorras ja hädaolukorras. Kuidas piisab ühest hetkest, et lülitada kaamera erinevad ministeeriumid ja ametkonnad sisse ja olla kontaktis teise poolega. teevad koostööd ilma selleks pikalt Transpordikulu ja aeg – kuidas see suhe on ette planeerimata. Tegelikult ei ole muutunud, inimese kasuks. tegemist isegi väga koroonaspetsiifilise Ja kahtlemata see kriis tegi majanduse teadmisega – selle võib täiesti üle kanda tervikuna innovaatilisemaks. Ma ei räägi ka riigikaitselisse mõõtmesse: kuidas riik ainult sellest, et tehti juurde toredaid saab eksisteerida erilistes oludes – see on e-poode, vaid kuidas nii väikesed kui ka väga-väga suur ja tugev õppetund. Tulles suured ettevõtjad hakkasid välja mõtlema tagasi algusesse, paberi peal sa seda valmis nutikad lahendusi. Kuidas jõuda kliendini, ei kirjuta, sa pead selle läbi elama ja olla sõbralik ja pakkuda sama või veel tunnetama.

16 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Maailm polnud suureks tervisekriisiks valmis

suvel 2004, ilma et keegi oleks jõudnud IRJA LUTSAR vaktsiini välja arendada. Sellele järgnes Tartu Ülikooli meditsiinilise väiksem, aga suurema suremusega MERSi mikrobioloogia professor, puhang, mis lõppes 2012. aastal. Siiski olid COVID-19 tõrje need puhangud ohumärgiks, näidates, et teadusnõukoja juht tavaliselt süütud koroonaviirused võivad põhjustada väga tõsist kõrge suremusega ovid-19 põhjustatud tervise­ haigust. Ekspertidele polnud ka uudiseks, kriis pole kaugeltki läbi et viirused loomariigist inimpopulatsiooni ja võib kesta veel aastaid, edasi kanduvad ja et pandeemiat saavad seega tuleb meil olukorraga tekitada vaid respiratoorsed viirused. Muul Ckohaneda nii hästi kui võimalik. teel levivate viiruste levikupotentsiaal on laialdaseks levikuks ebapiisav. Koroonaviiruse kriis tabas kogu maailma Me olime inimkonnana tekitanud endale ootamatult. Olime harjunud nägema tunde, et infektsioonhaigused alluvad meie looduskatastroofe, lokaalseid sõjakoldeid ja tahtele. Me tahtsime uskuda ja uskusimegi, nakkushaiguste puhanguid arengumaades et nii jääb. Ja siis tuli SARS-CoV-2. Viirus (lähiajast meenuvad Zika ja Ebola viirus). sisenes inimpopulatsiooni seal, kust seda Need aga toimusid meist kaugel, olles küll oodata oli – Kagu-Aasias. Kuigi siiani pole hirmutavad teleekraanil, aga jättes tava­ veel sajaprotsendiliselt kindel, et Wuhani inimese suhteliselt ükskõikseks. Mugava eluslooma turg oli nakkuse lähtekohaks, eluga harjunud ja heal järjel olevate riikide on siiski tõendeid, et esimene laialdane inimesed tundsid kriisikolletele kaasa, aita­ haigestumine toimus just Wuhanis. Sealt sid raha või muude vahenditega, aga nende toodi viirus Euroopasse, kus see esialgu isiklikku elu häirisid need kaugete maade varjatult levis, kuid veebruaris 2020 tekkis puhangud ja surmad vähe. Meie lääne­ nakatumiste plahvatuslik tõus Itaalias. maailmas oleme harjunud eluga, milles on Hoolimata justkui varaselt kehtestatud muutunud oluliseks reisimine ja puhkused, rangetest meetmetest (teatud piirkondade eksootiliste maade avastamine ning peened sulgemine) ei õnnestunud Itaalias viirusele söögid naudingu, mitte aga toitumise (elus piiri panna ja kuuga oli viirusest haaratud püsimise) pärast. Esimeseks ohumärgiks kogu Euroopa – kriis oli alanud. Aga oli SARS-1 puhang 2003/2004. aastal, kriis polekski kriis, kui inimkond selleks kuid see kestis vaid veidi üle poole aasta, valmis oleks, kriisiks ei oldagi valmis. Ja piirdus valdavalt Aasia riikidega ning kadus nii järgnes viiruse levikule Euroopas täielik

Riigikogu Toimetised 43/2021 17 Irja Lutsar

kaos. Väga kiiresti sai selgeks, et nakkuse ülerahvastusest tekkiv haiglasiseste tõrjemeetmed, mis toimisid autoritaarsetes infektsioonide levik ning meedikute Aasia ühiskondades, pole järgitavad haigestumine. Kõigi eeltoodud faktorite demokraatlikes Euroopa riikides. Poolikud kombinatsioon viis omakorda suurenenud lahendused aga ei töötanud. suremusele. Ka aastaid töötanud arstid ja meditsiiniõed polnud niisugust raskete TERVISEKRIISI ALGUS hingamishäiretega patsientide hulka kunagi SARS-CoV-2 ise oli ideaalne mikroorganism näinud. Kriisi alguses oli Euroopa haiglates tõsise tervishoiukriisi tekitamiseks. puudus kõigest – isikukaitsevahenditest, Tegemist oli inimeste jaoks täiesti uue hingamisaparaatidest ja vabadest voodikoh­ viirusega, mis tähendas, et absoluutselt tadest, aga ennekõike personalist. Olukorda mitte kellelgi polnud immuunsust selle raskendas Euroopa-sisene riigipiiride haiguse vastu ja nakatuda võisid kõik. Kui sulgemine, mis muuhulgas takistas ka eelnevate gripipuhangute ajal olid täiskas­ vajalike meditsiinivahendite transporti. vanud ja eakamad inimesed mingil määral Haigete ravi ei teinud kergemaks asjaolu, viiruse eest kaitstud tänu varasemale et SARS-CoV-2 vastu puudusid viirusevas­ kokkupuutele, siis teised koroonaviirused tased ravimid, mis kiirelt oleks viirust alla SARS-CoV-2 vastu kaitset ei pakkunud. surunud. Antud haiguse korral oleks neist Seega hakkasid nakatunute hulgad ekspo­ isegi kasu olnud, kuna tegemist on haigu­ nentsiaalselt kasvama ja varsti olid ka haig­ sega, millega kaasneb viiruse pikaaegne lad puupüsti täis. Teiseks, erinevalt gripist eritumine. Haigete ravis võeti kasutusele või teistest hingamisteede viirushaigustest, juba olemasolevaid ravimeid, mis vähemalt oli haiguse peiteperiood väga pikk ning katseklaasis viirust hävitasid. Enamik neist vastupidiselt SARS-1-le, mida levitasid vaid osutus siiski kliinikus kas ebaefektiivseks sümptomaatilised haiged, osutusid nakkus­ või olid neil haige seisundit halvendavad ohtlikeks ka ilma sümptomiteta isikud. kõrvalnähud. Kui tavapraktikas olime Viimane on üks ohtlikumaid situatsioone harjunud kasutama ravimeid, mida on infektsioonhaiguste levikul, sest pealtnäha juhuvalimil põhinevates (randomiseeritud) terve inimene on teistele ohtlik. Haiguse kliinilistes uuringutes testitud, siis koroo­ tegi ohtlikuks pikk ja hiiliv kulg, mil naviiruse pandeemia alguses polnud ühtegi nakatunu võib viirust eritada kuni kümme niisugust ravimeetodit. Ravi oli empiiriline päeva. Kui SARS-1 ei nakatanud lapsi üldse, ja kogemusel põhinev. Palju toimus siis SARS-CoV-2 kohta seda öelda ei saa. infovahetust kolleegide vahel ning ajakirjad Siiski on COVID-19 kulg lastel suhteliselt otsustasid koroonaviirust kirjeldavad leebe. Samas mida vanem inimene, seda ras­ artiklid kõigile vabalt kättesaadavaks teha. kemalt ta haigust põeb ning seda kurvemad Iseenda ja teiste kogemusest õpiti kiiresti on ka tagajärjed. Tüüpiliseks haiguspildiks ning juba sügisese laine ajal oli suremus on kopsude kahjustus organismi enese väiksem ja ka haiglas olevate inimeste ravi immuunsüsteemi ülereageerimisest, kestus lühem kui kevadel. Kui kevadist millega kaasneb hingamispuudulikkus puhangut ilmestasid laialdased haiglasise­ ning suureneb vajadus lisahapniku järele. sed koroonaviirusesse nakatumised, siis Kuigi enamik nakatunuid põeb haigust sügisperioodiks oli neid olulist vähemaks kergete hingamisteede sümptomitega, siis jäänud. Tõelise murrangu tõi aga võimalus suure nakatunute arvu tõttu on ka rohkelt meditsiinipersonal ära vaktsineerida. inimesi, kes põevad haigust raskelt ning On märkimisväärne, kuidas epideemia vajavad haiglaravi. Epideemia algusnädalate alguses lagunes Euroopa Liidu ühtsus üheks peamiseks probleemiks oli haiglate ja iga riik võitles enda eest nii, nagu kiire täitumine haigetega, suur hingamise oskas. Esimesena sulgusid Euroopa Liidu toetust vajavate patsientide hulk, haiglate sisepiirid ja pidurdus igasugune transport.

18 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Foto: Hele-Mai Alamaa, Eesti Naine

Riigikogu Toimetised 43/2021 19 Irja Lutsar

Euroopa riigid, kes olid harjunud tellima viiruse riigist eemale. Küsimus on aga, meditsiini- ja laboritarvikuid ning tegema millal saab olema piisavalt vaktsiini kõigi teatud meditsiinilisi teste üle maailma, olid maailma riikide jaoks ja kas kõik maailma järsku olukorras, et vajalikud vahendid jäid inimesed ikka vaktsineerimisega nõustu­ piiridel toppama ning olulised uuringud vad. Samuti ei hoia praegused vaktsiinid tegemata. See tuletas veelkord meelde, et ära viiruse edasikandumist, vaid nende hoolimata efektiivsusest ja odavusest, mida eesmärk on pigem raske haiguse vältimine. võimaldab üleilmne integratsioon, on igal riigil vajalik säilitada teatud tehnoloogiline KOROONAVIIRUS KUI võimekus, aga ennekõike inimvõimekus. ÜHISKONDLIK LUUP Kui masinaid ja laboritarvikuid saab ikka Kriis tõi esile palju ühiskonna probleeme, kusagilt osta, siis oskuspersonali väljaõpe mis olid eksisteerinud aastaid ja mida kestab aastaid. Ka tulevikus ei saa jääda kõik teadsid, aga nende lahendamine oli lootma pelgalt sisseostetud teenustele ning tulevikku lükatud. Üks selliseid probleeme, inimesi on kriisis pigem puudu kui üle. ka Eestis, oli olukord hooldekodudes. Ka rahvusvahelised organisatsioonid Sinna tihedalt koondunud valdavalt väga (Euroopa terviseamet ECDC, Maailma eakas, rohkete kaasuvate haigustega ja Tervishoiuorganisatsioon WHO) polnud tihedalt asustatud klientuur oli viirusele nii ulatuslikuks ja sügavaks tervisekriisiks levikuks ideaalne keskkond ja populatsioon valmis. Nende juhised tulid viiteajaga seega väga haavatav. Olukorra tegi veelgi ning jõudsid kohale siis, kui iga riik oli ise raskemaks personalinappus – paraku ammu oma meetmed kehtestanud. Siiski peab tuntud probleem. Õnneks on olukord nentima, et epideemia arenedes muutusid COVID-19-ga hooldekodudes oluliselt para­ rahvusvaheliste organisatsioonide soovi­ nenud tänu vaktsineerimisele, kuid mitte tused operatiivsemaks ning tihenes ka kõik eakad pole kahjuks sellega nõustunud koostöö nende ja riikide vahel. ja seetõttu näeme endiselt väiksemaid Ehkki riigipiiride sulgemine takistas rah­ puhanguid. Muud hooldekodude prob­ vusvahelist kaupade ja inimeste liikumist, leemid vajavad aga endiselt lahendusi ja võis see siiski osutuda heaks viiruse leviku ühiskondlikku diskussiooni, et kuidas edasi. pidurdamise meetmeks. Tagantjärele võib Kõik lääneriigid olid hädas sellega, et nentida, et riigid, mis oma piire kogu SARS-CoV-2 levis rohkem immigrantide kui pandeemia jooksul on kiivalt kontrollinud põliselanikkonna hulgas. Kas olid selleks siis (valdavalt saartel ja Aasias asuvad riigid), immigrantide kehvemad elamistingimused, on pandeemiaga paremini hakkama halvem keeleoskus või viibimine väljaspool saanud kui need, kelle piirid on avatud kohalikku meediaruumi, vajab edasist olnud. Samas on aga Euroopa majandus analüüsi. Suure tõenäosusega mängisid kõik ja inimeste liikumine nii tihedalt integ­ need komponendid oma osa ja olid olemas reerunud, et riigipiiride totaalne sulgus, enne käesolevat pandeemiat. Nimetatud mitte ainult inimeste liikumisele, vaid ka probleem ei jätnud puudutamata ka Eestit, kaupadele, poleks kuidagi kõne alla tulnud pandeemia on eriti mõjutanud Ida- ja oleks väikeriigid veel hullemasse seisu Virumaad, Maardut ja Lasnamäge. asetanud. Siiski on üsna selge, et kui uusi Pandeemia haaras eriti valusalt niigi viirusi riiki sisse ei tooda, siis haihtuvad juba sotsiaalselt haavatavaid väiksema ka ringlevad viirused ära ning lokaalne hariduse ja madalama palgaga inimesi. epideemia võib mingiks ajaks pidurduda. Viirusega võitlemiseks kehtestatud Praegu pole veel piisavalt andmeid, mis meetmed, nagu soovitus töötada kodus hakkab juhtuma, kui riigipiirid jälle ja kasutada valdavalt distantsõpet, võisid täielikult avatakse. Võimalik, et laialdane hästi sobida riigisektoris töötavatele eluga vaktsineerimine enne riigi avamist hoiab hästi hakkama saavatele inimestele, kuid

20 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

polnud rakendatavad ühiskonna vaesema­ riikides. Haigete ja nende kontaktsete tes gruppides. Valdavalt lihttöid tegevad isoleerimine kodudesse on küll inimlik, kuid inimesed ei saa üldjuhul distantsilt töötada halvasti kontrollitav. Epideemia alguses, ning ümbrikupalka maksev tööandja ei tee mil ilmnesid esimesed nakatunud, pidasid seda eneseisolatsiooni ajal. Veelgi enam, inimesed karantiini reeglitest kinni ning see just madalamapalgalised ei saanud endale võis olla üheks kevadise puhangu edu saladu­ lubada väikeste haigussümptomite korral seks. Sügisese laine ajal see enam ei toimi­ töölt puudumist sissetuleku vähenemise nud – hirm haiguse ees oli kadunud ning tõttu. Karantiini ja isolatsiooni puudumine isolatsiooniga kaasnev ebamugavus tundus on ka üks põhjusi, miks nakatumisele piiri ebaproportsionaalsena. Tekkis väsimus panemine nii vaevaliseks on osutunud. pandeemiast ja korduvatest karantiinidest ja Hästi teada probleem oli ka õhukeseks piirangutest ning terviseameti juhised läksid lihvitud meditsiinisüsteem. Noored vahe­ ühest kõrvast sisse, teisest välja. See võis tult ülikooli lõpetanud arstid eelistavad töötada kas Tartu või Tallinna suurhaig­ lates, mistõttu maakonnahaiglad on juba aastaid vaevelnud personali puuduses või Desinfitseeriti tänavaid funktsioneerinud külalistööjõu abil. Eriti teravalt tuli probleem esile Ida-Virumaal, ja spordiplatse, toole- mis on olnud epideemia kõrgpunktiks juba 2020. aasta sügisest. Olukord medit­ laudu ja ukselinke siiniõdedega pole parem, neist oli puudus hoolimata sellest, et juba enne praegust pandeemiat. tegu oli õhu kaudu KOROONAVIIRUSE KRIIS JA leviva viirusega, mis TEADUSPÕHISED OTSUSED Kuna tegu oli tervisekriisiga, kaasasid väliskeskkonnas väga mitmete riikide valitsused otsustusprotses­ sidesse meditsiiniteadlasi, aitamaks leida hästi vastu ei pea. lahendusi kriisile. Ka Eesti Vabariigi valitsus moodustas teadusnõukoja, kelle nõu lähtus ennekõike viiruse levikust ning tervishoiu­ kriisist. Kuna niisuguses kriisis oli suurem olla üheks põhjuseks, miks veebruaris 2021 osa maailmast esmakordselt, siis puudus haigestumine oluliselt tõusis ning teist korda kriisi alul paljuski kaasaegne teaduspõhine riigi sulgemine oli paratamatu. kirjandus. Vähe oli teada viiruse leviku­ Kogu pandeemia jooksul on üks teedest, mistõttu olid ka teadmised leviku suuremaid vaidlusteemasid olnud näomas­ pidurdamisest puudulikud. Desinfitseeriti kid. Puhangu alul puudusid uuringud, mis tänavaid ja spordiplatse, toole, laudu ja oleks näidanud näomaskide kasulikkust ukselinke hoolimata sellest, et tegu oli respiratoorsete haiguste vältimisel ümbrisega viirusega, mis väliskeskkonnas kogukonnas. Samas olid olemas uuringud väga hästi vastu ei pea. Uuringud pärinesid maskide kasulikkusest meditsiiniasutustes. SARS-1 ajast ja olid valdavalt tehtud haig­ Ka teiste riikide meditsiiniteadlased latingimustes, kus viiruse hulk on oluliselt ega rahvusvahelised organisatsioonid ei suurem kui kogukonnas. soovitanud maskide kandmist, vältimaks Kõigi haigete ja kontaktsete isoleerimine SARS-CoV-2 levikut. Läbimurre tekkis 2020. kas haiglatesse või spetsiaalsetesse keskus­ aasta kevadel-suvel, kui ilmusid eksperi­ tesse oli efektiivne Hiinas, kuid tundus olevat mentaalsed ning modelleerimisel põhine­ mitte rakendatav demokraatlikes Euroopa vad uuringud maskide kasulikkusest. Selle

Riigikogu Toimetised 43/2021 21 Irja Lutsar

järel muutusid nii rahvusvahelised kui ka piirangud rohkem kui pool aastat. Kui üldse eestisisesed­ soovitused ning mask muutus midagi muutub, siis karmistatakse reegleid. üheks mittefarmakoloogilise enneta­ Väga üksikud riigid on piiranguid suutnud mise osaks. Kasutatud on nii erinevaid leevendada. Samas on aga üksiku piirangu näokatteid, kirurgilisi maske kui ka mõju väga raske hinnata, kuna juhuva­ respiraatoreid. Siiski pole selge, missugune limil põhinevaid uuringuid pandeemia näokate kõige paremini tavainimesele käigus teostada pole võimalik. Ka pelgalt sobib. Nõudmised näomaskidele on riigiti jälgimisuuringud pole lahendus. Kevadise erinevad, ulatudes rangetest soovitustest laine ajal kehtestas enamik riike mitmeid kuni kohustuslike maskideni ja nõudest piiranguid samaaegselt, mistõttu efekt, mis kanda maski vaid siseruumides kui saadi, tulenes pigem mitmete meetmete nõudeni kanda maski igal pool, sealhulgas kombinatsioonist. Kui piirangute kehtesta­ ka õues. mine pole raske, siis nii mitmedki riigid on olnud raskustes piirangute lõdvendamisega. Aastane pandeemiakogemus on näidanud, et piirangute lõdvendamine peab olema Lugejale on kasulikum, ettevaatlik, et vältida tagasilöögiefekti. Paratamatult kaasnes tervisekriisiga kui teadustulemused majanduse ning vaimse tervise kriis. Hirmule väga tõsise haiguse ees lisandus ebamugavus, ja epidemioloogilised mis oli seotud harjumuspärase eluolu andmed saavad häirumisega. Inimesed on surutud teadmata ajaks kodudesse, kogu vaba aja veetmine oli avalikuks koos nende häiritud ja harjumuspärased reisid huvi­ selgitamisega. tavatesse maadesse teadmata kaugustesse lükatud. Seega nõu, mida teadlased andsid, lähtus küll viiruse levikust, kuid puudutas mitmeid elusfääre. Siiski ei saanud nõusta­ Pidev andmete lisandumine ja muutu­ mine piirduda pelgalt tervise probleemidega mine ongi sellele kriisile väga iseloomulik. ja teadusnõukoda oli sunnitud hindama ka Iseenesest mõistetavalt on ühiskonnal kõigi piirangute mõju nii palju, kui sellealast olnud muutuvaid soovitusi raske jälgida ja kirjandust saadaval oli. ka järgida ning see omakorda on tekitanud usaldamatust teadlaste vastu. Ühiskond KOROONAVIIRUSE KRIIS JA MEEDIA ootab selgeid, üheseid ja lõplikke juhiseid, Tegemist on esimese ülemaailmse mida kiiresti muutuvas teadusmaailmas tervisekriisiga­ sotsiaalmeedia ajastul, mil on võimatu anda. Samuti on kõrgendatud informatsioon on kõigile kättesaadav. ootus, et kõik juhised töötavad ja nende Lisaks viiruse laialdasele levikule tekkis efektiivsus on 100 protsenti. Selles pandee­ ülemaailmne publitseerimise pandeemia. mias pole olnud ühtegi üksikut meedet, mis Esialgu, kui infot oli väga vähe, oli see oleks olnud sajaprotsendilise efektiivsusega, igati tervitatav. Varsti aga olime olukorras, küll aga leevendab olukorda erisuguste kus meditsiiniajakirjad täitusid rohkete ja meetodite kombinatsioon. Ühiskonna sageli sarnaste arvamuslugude, retrospek­ meetmete järgimise entusiasmi langetab ka tiivsete jälgimisuuringute või haigete asjaolu, et nakatumine tõuseb hoolimata kirjeldustega, samas kui väga vähe oli reeglitest kinnipidamisest. Pandeemia lõppu randomiseeritud uuringuid. Arvamused ei paista. Ka meid ümbritsevates Euroopa olid kohati vastukäivad – nii nagu arvamu­ riikides ei kao nakatumised kuhugi, kuigi sed olema peavadki. Autorid said publikat­ mõnedes riikides on kehtinud ranged siooni heas ajakirjas, samas kui lugejad ei

22 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

jõudnud ilmunud kirjandusega kursis olla päev esitatavad numbrid) saavad avalikuks ning iga päevaga muutus üha raskemaks koos nende selgitamisega. Selleks aga olulise eristamine mitteolulisest. Väga pole olnud pandeemia jooksul ei aega ega positiivseks osutus, et kõik COVID-19 kannatust –ilmselt mitte ka kokkulepet. puudutavad meditsiiniartiklid vabastati Kuid oli ka väga positiivseid algatusi, maksumüüri tagant ja said seega kõigile näiteks kas või Teaduste Akadeemia arstidele-teadlastele vabalt kättesaadavaks. akadeemikute diskussioonid Postimehes, Tava- ja sotsiaalmeedias oli olukord peamiselt kevadise laine ajal. veelgi kaootilisem. Sotsiaalmeediasse võib igaüks postitada, mida tahab ja arvata, mis KOROONAVIIRUSE KRIIS JA HARIDUS parasjagu mõttes on. Koroonaviiruse alal Lapsed pole SARS-CoV-2 peamised ohvrid, muutusid paljud kiirelt arvamusliidriteks, kuna nad põevad haigust tavaliselt kergelt. sõltumata oma eelnevast kogemusest või On ka andmeid, mis näitavad, et alla tagapõhjast. Vastakaid arvamusi, mida 9aastased lapsed nakatuvad harvemini peaks tegema ja mida mitte mingil juhul kui teised vanusegrupid. Eestis korral­ teha ei tohi, ilmus ööpäev läbi. Siiski on datud seroepidemioloogilised uuringud paljud neist kiiresti esile kerkinud eks­ seda siiski ei tuvastanud. Pandeemia on pertidest aasta jooksul kadunud ja ilmselt näidanud, et lapsed ei põhjusta koormust kommenteerivad mõnes teises valdkonnas. meditsiinisüsteemile, kuigi haiglasse Antud olukorras kannatasid kõige rohkem võivad mõned lapsed sattuda. lugejad, kes ei teadnud enam, mida Kas lapsed on SARS-CoV-2 peamised uskuda või mida mitte – kasvas ärevus, viiruse edasikandjad, selles on uuringud arusaamatus ja viha. Meist keegi polnud ja ekspertide arvamused lahknenud. valmis pikaks kriisiks ja mida aeg edasi, Uuringud Hiinast näitasid, et pigem seda pikem see kriis tundus ja kurjemaks nakatab täiskasvanu lapsi kui vastupidi. muutusid ka kommentaatorid. Keegi pidi On avaldatud arvamust, et lapsel on raske ju ometi süüdi olema. täiskasvanut nakatada tänu oma lühikesele Ajakirjandusel oli kindlasti eliitposit­ kasvule. Ka Eesti andmete jälgimisel jääb sioon inimeste meelsuse kujundamisel. silma, et koolides on proportsionaalselt Tavakodanikul on aga üsna raske aja­ nakatunud rohkem õpetajaid kui lapsi, kirjaniku ja eksperdi arvamust eristada mis viitab asjaolule, tõenäoliselt nakatab ja tulemuseks ongi segased sõnumid, õpetaja teist õpetajat ning lapsed nakata­ mille tulemusel ärevus ja segadus pigem vad lapsi. Praegu puuduvad süsteemselt suurenevad kui vähenevad. kogutud andmed, näitamaks, kui suur hulk Pandeemia muutis teadustulemuste lapsi nakatas oma vanemaid ja eriti oma avaldamise kiirust. Kui siiani oli teadus­ vanavanemaid. Nagu ka mujal arenenud maailm harjunud uusi andmeid eelrefe­ riikides, pole Eestiski väga tavalised suured reeritud ajakirjades avaldama/lugema ning pered, kus elab koos mitu põlvkonda. tulemuste üle oli uuringumeeskondades Paljud modelleerijad on näidanud, et piisavalt diskuteeritud, enne kui need ava­ koolide sulgemine on üks efektiivsemaid likkusele teatavaks said, siis nüüd hakkasid (aga ühiskonnale ka üks valusamaid) uuringute toorandmed ilmuma Twitteris meetmeid koroonaviiruse nakatumise ja Facebookis kohe, kui need mõnele vältimisel. Siiski olid kevadel enamikus uurijale teatavaks said. On küsitav, kas nii riikides koolid kinni ja lisaks koolide sulge­ kiire tulemuste teavitamine on vajalik ja misele kasutati ka muid meetmeid. On ka parandas pandeemiaga toime tulemist või vastupidiseid arvamusi, et koolide sulge­ tekitas see pigem segadust. Tavalugejale on mine ei mõjuta oluliselt pandeemia kulgu siiski kasulikum, kui teadustulemused, aga ja seetõttu polnud sügisese pandeemia ajal ka epidemioloogilised andmed (ehk siis iga mitte kõigis riikides koolid suletud.

Riigikogu Toimetised 43/2021 23 Irja Lutsar

VAKTSIINID KUI KOROONAVIIRUSE olukorras, kus ühelt poolt on tarvis raske KRIISI LAHENDUS haigus võimalikult kiiresti maha suruda ja Vaktsiinid on ainuke võimalus, kuidas teiselt poolt vältida maksimaalselt vaktsii­ saavutada suhteliselt ohutult populatsiooni nist tekkivaid kahjustusi. Siingi on kasu ja immuunsus infektsioonhaiguste vastu. kahju tasakaal erinev – kui meie eesmärgiks Praeguses pandeemias toodi uued vaktsiinid on vältida rasket haigust ning sellega turule rekordkiirusel. Samas on oluline paratamatult kaasnevaid surmajuhtumeid, nentida, et hoolimata asjaolust, et tegu on siis on teatud kõrvalnähud paratamatud uuel põhimõttel toodetud vaktsiinidega, oli ja isegi aktsepteeritavad. Kui aga väldime alusuuringuid nii mRNA kui ka viirusvek­ suhteliselt kerget ja üliharva surma või tori vaktsiinidega tehtud juba aastaid kui intensiivraviga lõppevat haigust, on ohutuse mitte aastakümneid. Seega pole õige väide, barjäär kõrgem. See võiks siis ka selgitada, et neid vaktsiine on vähe uuritud. Siiski miks vaktsiini Vaxzevria kõrvalnähtude ületasid kõik praegu saadaolevad vaktsiinid ilmnemisel enamiku riikide, sealhulgas ka kliinilistes uuringutes ootusi – oli vist väga Eesti eksperdid soovitasid vaktsiini ajutiselt vähe eksperte, kes lootsid, et vaktsiinide mitte kasutada eagruppides, kus raske efektiivsus ületab 90 protsenti ja raske hai­ haiguse tõenäosus on ülimadal. guse ära hoidmisel isegi kuni 100 protsenti. Tegelikult oli aga ühiskond selleks Veel eelmisel suvel olid regulaatorid nõus ajaks näinud vaktsiinis võimalust endise aktsepteerima 50protsendilist või isegi elu tagasitulekuks, ning vaktsiini esmane veidi madalamat efektiivsust. On siiski väga eesmärk ja fookus – väldime rasket haigust naiivne loota, et vaktsiinide või ravimite ja liigseid surmasid – oli asendunud sooviga arenduses poleks tagasilööke. See kehtib ühiskonna avamiseks ja vabaks reisimiseks. eriti vaktsiinide kohta, millele on esitatud Kogu olukorra teeb keerukamaks pidev vakt­ kõrgendatud ootused – maksimaalne siinide puudus ning vajadus suunata neid efektiivsus ja minimaalne ohutus. Viimane ennekõike sinna, kus häda kõige suurem. saab aga juhtuda vaid ideaalses maailmas. Olukorda komplitseerib veelgi asjaolu, et Nii tulevadki ette olukorrad, kus vaktsiinide täiskasvanute vaktsineerimine, mis koroona­ väga harva esinevaid kõrvaltoimeid, eriti viiruse vastane vaktsineerimine ennekõike kui nende tekkemehhanism pole selge, on, pole Eestis kunagi väga populaarne on peaaegu võimatu eristada juhuslikult olnud. Gripivaktsiinide kasutamise ulatuselt toimuvatest sündmustest. Ja siis hakkavadki on Eesti olnud pigem Euroopa tagasörkijate arvamused ja soovid sekkuma teaduslikesse kui eestormajate hulgas. Seega on oht, et argumentidesse ning kannatajaks on igasugune negatiivne kommunikatsioon kommunikatsioon ja tavaelanikkond. Kui suurendab kahtlejate ebakindlust veelgi. teadusmaailmas on erinevad seisukohad Positiivne aga on, et riikides, kus vaktsiini on ja arvamused tavalised ning tõde kahe olnud piisavalt (nt Iisrael, Ühendkuningriik) argumendi vahepeal, siis kommunikatsioo­ ja mis on oma vaktsineerimise strateegiast nis eeldatakse, et see oleks must ja valge. hästi kinni pidanud, on nakatumine, Vähetähtis pole ka asjaolu, et tegemist haiglasse sattumine ja suremus SARS-CoV-2 on pandeemia olukorra ning väga tõsiste tagajärjel muutunud väga harvaks. See tagajärgedega haigusega lisaks inimeste annab lootust, et tänu vaktsiinidele on ootusele saada oma vana elu tagasi. Kui võimalik SARS-CoV-2-ga edasi elada nii, et ta tavaolukorras kahtlustatakse vaktsiinidel või meie elu oluliselt ei häiri. ravimitel olulisi kõrvalnähte, siis pannakse nende kasutamine ajutiselt pausile, et saada MILLAL TULEB aru, millega on täpselt tegu. Praeguses NORMAALNE ELU TAGASI? kriisis aga, kus kogu lootus on vaktsiinidel, Kas tuleb tagasi samasugune elu, nagu oli pole see võimalik. Seega tulebki navigeerida enne koroonaviiruse kriisi, on kaheldav.

24 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Samas on ka selge, et praegune olukord, võtab aastaid. Siiski jääb lootus, et kui suur kus enamiku inimeste elu on häiritud, ei osa elanikkonnast on vaktsineeritud, oleme saa pikka aega jätkusuutlik olla. Lähiajal ka raske haiguse eest kaitstud. peaks turule tulema piisavalt vaktsiine, nii Lähiajal pole ette näha väikeste laste et suur osa inimestest on kas vaktsineeritud vaktsineerimist ja kas nende kaitsepoo­ või haiguse läbi põdenud või siis mõlemat. kimisel oleks üldse mõtet. Lapsed põevad Seega peaks neil vähemalt mingiks ajaks haigust kergelt ning nende vaktsineeri­ olema kaitse SARS-CoV-2 suhtes. Isegi kui mise mõte oleks ennekõike vältida haiguse tulevad viiruse uued variandid, siis ka nende ülekannet täiskasvanutele. Selleks oleks vastu on juba disainitud uued vaktsiinid, meil aga tarvis vaktsiine, mis väga tõhusalt mida saab kasutada tõhustusdoosidena. viiruse ülekannet väldivad ja samas Lisaks saab tõhustusdoose teha ka, kui omavad minimaalselt kõrvalnähte. immuunsus hakkab nõrgenema. Seega on Oleme teist aastat kriisis ja ainuke vaktsineerimine kindlasti samm lähemale meetod, mis tundub epideemia vältimisel n-ö normaalsele elule. Enamik eksperte on arvamusel, et vaktsiinid ei anna eluaegset immuunsust ja tõenäoliselt tuleb immuun­ vastust uuendada. Kui sageli see juhtuma peaks, on praegu raske öelda. Vaktsiinis nähti võimalust Kui vaktsiinid loodi pandeemia ajal saada tagasi endine superkiirusel, siis uute viirusevastaste ravi­ mite osas suurt läbimurret toimunud pole. elu, vaktsiini esmane Samas just COVID-19 korral, kus on tegemist eesmärk raske haiguse ja progresseeruva haiguse ja viiruse pikaaegse eritumisega, võiks viirusevastastest ravi­ surma vältimine asendus mitest kasu olla. Eriti vajaksime ravimeid, mida saab kasutada kodustes tingimustes. sooviga ühiskond avada Loodetavasti ei rauge uute ravimite tootmise ja vabalt reisida. entusiasm epideemia vaibumisega. Kas ja kuidas hakkame külastama maailma, on endiselt lahtine küsimus. Praegu on enamik riike meie jaoks suletud töötavat, on riikide täielik sulgemine ja väga piiratud lennuliikluse tõttu, aga elu pausile panek. Suures osas olid need see ilmselt taastub. Kas reisimise aluseks meetodid teada juba katku puhangu ajal saavad olema vaktsinatsiooni passid või 500-600 aastat tagasi. Ka see pandeemia korduvad testimised? Viimane võib olla küll ei paku välja ühtegi meetodit, mis oleks lühiaegne lahendus, aga pole ilmselt pikas inimestele paremini talutav ja vähendaks perspektiivis jätkusuutlik, eriti arvestades, sama efektiivselt haigestumist. et nii läbipõdemise kui ka vaktsineerimise järel on korduvinfektsioonid haruldased. MIDA ME SELLEST KRIISIST SIIANI Enne kui vaktsinatsiooni passid laialdaselt ÕPPINUD OLEME? kasutusele saab võtta, peab tekkima selgus Kogu maailm ei olnud nii suureks tervi­ vaktsiini põhjustatud immuunsuse kohta sekriisiks üldse valmis, ehkki oli teada, ja ennekõike selles, kuidas vaktsiin kaitseb et viirused, sealhulgas koroonaviirused uute viiruse variantide vastu ja kas hooli­ on võimelised muteeruma ja muutuma mata vaktsineerimistest jääb uute variantide inimpatogeenseks. Samuti hoiatasid meid esilekerkimise ja seega ka riiki sissetoomise 2003/2004. aasta SARSi ja sellele järgnenud oht ikkagi alles. Kogu maailma vaktsinee­ MERSi puhangud – kuigi need ei viinud rimine on muidugi tõeline väljakutse ning pandeemiani –, et koroonaviirused võivad

Riigikogu Toimetised 43/2021 25 Irja Lutsar

põhjustada tõsist haigust. Samuti oli teada, lukustamine kodudesse pole midagi et paljude uute, nahkhiirtelt pärinevate uut, see võeti esmakordselt kasutusele viiruste sisenemine inimkonda toimub 16. sajandi katkupuhangute ajal. Kuigi riikides, kus inimesed elavad tihedalt sulgemine on efektiivne, on see laastav koos loomadega ehk siis Kagu-Aasias või majandusele ja inimeste psüühikale, eriti Aafrikas. Ometi ei eksisteerinud ega ole kui kestab kuude kaupa, nagu mõnes vist ka praegu sellist seiresüsteemi, mis Euroopa riigis on juhtunud. Kahjuks pole tuvastaks varakult viirused, mis võivad selle pandeemia korral siiani välja paku­ muutuda väga kergesti inimpatogeenseks. tud mitte ühtegi alternatiivi. Väga varane Niisuguse viiruste seiresüsteemi sissevii­ haigusjuhtude avastamine ja kontaktide mine on aga hädavajalik. kindlakstegemine IT-lahenduste abil pole Pandeemia on kestnud üle aasta ja siiani veel väga edukaks osutunud, aga rohkem kui 200 vaktsiini on arenduses ja sellel võiks potentsiaali olla tulevikus. neist edukamad ongi turule jõudnud. Kuid Kriisi ainukese lahendusena nähakse vaktsiinidega on ilmnenud ka probleemid elanikkonna laialdast vaktsineerimist. – neil on kõrvalnähud ja viiruse kiire Siiski pole päris kindel, et tänu sellele saab muteerumise tõttu ei pruugi vaktsiinid ära jätta teised mittefarmakoloogilised töötada kõigi uute viirustüvede korral. rahvatervislikud meetodid nagu distantsi Siiski peab nentima, et viirusevastaste hoidmine, suurte kohtumiste vältimine, ravimite arendus on vaktsiinidest väga maski kandmine ning ajutised sulgemised. kõvasti maha jäänud. Olemas on üks Vaktsiinide efektiivsus on küll parem, kui ravim remdesiviir, mis sobib kasutamiseks keegi loota oskas, aga viirus muteerub ja haiglas, aga mitte kodus. Kliinilistes ilmuvad vaktsiinidele mitte alluvad tüved. uuringutes on veel üks viirusevastane Samuti ei piisa sellest, kui täielikku vaktsi­ ravim ja mõned antikehadel põhinevad neerimist saab kasutada vaid rikastes lääne­ preparaadid. Ometigi võiks just viirusevas­ riikides. Aafrikas ja teistes arengumaades on tastest ravimitest COVID-19 korral abi olla COVID-19 juhte senini vähe registreeritud. – tegemist on pika, päevi kestva viiruse Kas see aga tegelikult nii on või käib seal n-ö eritamisega ja uuringud on näidanud, varjatud epideemia, pole praegu veel selge. et mida vähem on viirust, seda väiksem Siiski on märke, mis viitavad, et SARS-CoV-2 on nakkusohtlikkus ning võimalik, et ringleb ka Aafrikas, kuid ilmselt nii kõrget sellega kaasneb ka haiguse kergem kulg. suremust nagu Euroopas seal ei täheldata. Mitmed eksperdid on välja pakkunud, et Siiski jääb oht, et kui arengumaades viiruse viirusevastaste ravimite tootmisse tuleks levik jätkub, tekivad seal järjest uued tüved rohkem investeerida, nii nagu on tehtud ning jääb püsima viiruse impordi võimalus. vaktsiinidega ja iga viiruse jaoks võiks olla See sunnib riike riigipiire kauaks sulgema vähemalt üks ravimikandidaat. ning on tugevaks piduriks reisimisele ja Ainukeseks pandeemiaga võitlemise maailma avastamisele. vahendiks 2020. aastal oli riikide täielik Kokkuvõtteks võib öelda, et 2019. aastal või osaline sulgemine. Seda meetodit alanud SARS-CoV-2 levik ning sellele kasutasid edukalt Hiina, samuti Uus- järgnenud tervisekriis pole kaugeltki Meremaa ja Austraalia. Need riigid on veel läbi ning võib tõusude ja mõõnadega praeguseni suletud ja pole selge, kui kulgeda veel aastaid. Ilmselt on WHO-l kauaks nad suletuks jäävad või kuidas õigus – midagi pole läbi enne, kui kõik on neid muule maailmale avada õnnestub. möödas. Meie võimaluseks on olukorraga Riigipiiride sulgemine ja inimeste kohaneda nii hästi, kui see on võimalik.

26 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Kolm sajandit võitlust ja peaaegu saavutatud võit

määrajaks on arvukas ja terve rahvastik. Kuna kuni 19. sajandi keskpaigani oldi nak- kushaiguste olemuse abstraktsel mõistmisel KEN KALLING veel abitud, tegeleti probleemiga kaudselt. Tartu Ülikooli meditsiiniajaloo Selleks ajaks kogunenud kogemusele nooremlektor hügieeni ja sanitaaria vallas (aga ka rõugete- vastasele vaktsineerimisele) tulid abiks uued estis on paljude nakkushai- statistika-, sotsioloogia- ja epidemioloogia- guste epideemilise leviku teadus, mis aitasid osutada probleemidele. pidurdamiseks kasutatud Niisiis käivitus epidemioloogiline üleminek aegade jooksul karme juba enne, kui saadi selgeks haiguste põhjus Emeetmeid. ja immuunsuse olemus.

Epidemioloogiline üleminek, mis MEDITSIINIPOLITSEI lihtsustatult tähendab surmapõhjuste 18. sajandil hakkas Venemaal levima nihkumist nakkushaigustelt ja alatoitluselt kameralistlik riigivalitsemise traditsioon. mittenakkuslike tõbede valda, sai are- Nn gute Policey mudeli näol oli tegemist nenud riikides lõpliku võidu alles Teise paternalistliku lähenemisega, mida maailmasõja järel, koos antibiootikumide tervishoiu vallas teatakse meditsiinipolitsei tuleku ja laialdase vaktsineerimisega. nime all ning millega võib alustada Oskus enda saatust suunata oli inimkonnal kaasaegse rahvatervishoiu ajalugu (Seppel olemas siiski juba varem. Ka praeguse 2011, 214–215). Sajandi lõpul toimus pandeemia ajal – artikkel on kirjutatud Venemaal tervishoiu järelevalvesüsteemi 2021. aasta kevadtalvel – meenutatakse detsentraliseerimine, mis pani suure osa sageli keskaegseid karantiine. Mineviku igapäevaelu korraldamisest kindralkuber- valitsejad siiski pigem leppisid oma ala- neridele (Gustavson 1969, 193). Alguse sai mate kõrge endeemilise suremusega ning toonase Venemaa Balti provintside oma tegutsesid alles siis, kui oli ilmselge, et tervisepoliitika. Olukorda võimendas 1775. kohale on saabunud mõni „katk“. Paraku aastal Venemaal kehtestatud nn asehal- põhjustasid enamiku nakkussurmasid just duskord, mille käigus kutsuti ellu kuber- endeemiliselt levivad tõved. mangude üldhoolekandekolleegiumid, mis Suhtumine muutus uusajal, kui riikluse pidid mh tegelema kohalike haiglate ja areng tõi tähelepanu alla kodanikkonna. hoolekandeasutuste rajamise ja haldami- Tekkis arusaamine, et riigi rikkuse üheks sega (Leppik 2003, 258).

Riigikogu Toimetised 43/2021 27 Ken Kalling

1797. aastal loodi kubermanguvalitsuste Eriti kardeti riidekaupu ja seetõttu ei juurde tervishoiu(arsti)valitsused, mis lastud maale juute, kes nendega kauplesid. lähtusid oma töös riikliku meditsiinikol- (Antisemitism on Ida-Euroopas viimastel leegiumi, senati meditsiinidepartemangu aastasadadel meditsiini ajalooga tihedalt ja siseministeeriumi ukaasidest, ringkirja- põimitud olnud. Nii esimese kui ka Teise dest ja ettekirjutustest. Tervishoiuvalitsuse maailmasõja aastatel kannatasid Ida- moodustasid inspektor, operaator (kirurg), Euroopa juudikogukonnad neile omistatud akušöör ja kirjutaja. Valitsusele allusid tüüfusekahtluste tõttu (Weindling 2000, maakondlikud kreisiarstid, kirurgid ja 271–321).) Kuivõrd eelkirjeldatud meetmed osutusid ebapiisavaiks, avaldati 1770. aasta 31. detsembril keisrinna manifest „ettevaatusabinõudest Poola provintsides Katariina II korralduse leviva nakkuse vastu“. Ka see keskendus kohaselt pidid Poola riidekraami sisseveokeelule. Järgmise aasta jaanuaris kehtestati senati ukaasiga riigi aladelt, kus levis katk, läänepiiridel ka karantiin. See oli 42 päeva, kuid võis olla ka poole lühem, kui reisija Liivimaale reisijad oli saabunud vähem ohtlikeks peetavatest läbima ühe neljast piirkondadest. Karantiinis olijad ei tohtinud omavahel suhelda, nende ruume piirile rajatud desinfitseeriti suitsuga (vaesematel tõrv, kontrollpunktist. jõukamatel viiruk). Reeglite rikkujaid ootas rahatrahv ja kauba konfiskeerimine, ohtlikust piirkonnast saabunud kaup kuulus põletamisele. Ukaas andis ka põhjalikud juhatused, kuidas toimida ämmaemandad. Nende ülesandeks oli tõve üle piiri jõudmisel. Katk jõudiski eeskätt teabe kogumine ja edastamine Venemaale ning möllas eriti võimsalt (sh terviseteavitus), nt mis puudutas Moskvas. Liivimaa võimud reageerisid epideemiaid ja erakorralisi haigusjuhte olukorrale korraldusega seada Moskvast (Leppik 2003, 261). Ajastule omaselt pidid tulevatele postiteedele vahid. Talupojad kreisiarstid tegema ka ilmavaatlusi – töö pidid teatama piiririkkujatest. Eestimaa käis veel antiikse humoraalpatoloogia kubermangus kardeti samal ajal nakatu- õpetuse valguses, mille kohaselt nakkusi nud meeskonnaga laevu ning kuberner põhjustanuks lisaks mitmesugustele geo- väljastas vastavad hoiatused. graafilistele jm tingimustele (Baer 1976) ka ilm. 1811. aastal allutati tervishoiuvalitsu- RÕUGEPANEMIS- JA sed politsei(sise)ministeeriumile. KOOLERAKOMITEED 18. sajandi tervishoiuametnike tegutse- Rõugetevastast pookimist propageeris juba misviise kirjeldab katku näitel professor Katariina II. Siis oli tegemist veel inimrõu- Mati Laur (Laur 2020). 1770. aasta getest valmistatud pookematerjaliga, mille oktoobris andis Liivimaa kindralkuberner kasutamine ei kujunenud populaarseks, keisrinna Katariina II ülesandel korralduse, sest varitses tõsise haigestumise oht. mille kohaselt pidid Poola aladelt (kus levis Läbimurdeks kujunes 18. sajandi lõpul katk) Liivimaale reisijad läbima ühe neljast kasutusele võetud vaktsineerimine vei- piirile rajatud kontrollpunktist. Esialgu serõugetega. Eestis tehti seda esmakordselt piiril karantiini ei kehtestatud, küll nõuti ilmselt 1800. aastal Tallinnas. Juba paari liiklejailt tunnistusi kauba päritolu kohta. aasta pärast vaktsineerisid mitmed arstid

28 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

üle Eesti ning populariseerisid oma meeto- liikumispiirangutega. 1830. aastal jõudis dit ka ajakirjanduses. 1811. aastal asutati see toona uus haigus ka Venemaa Balti politseiministeeriumi memoriaali alusel provintsidesse, kus loodi eri taseme Liivi- ja Eestimaa rõugepanemise komi- koolerakomiteed, mis organiseerisid teed. Kolme aastaga sooviti saavutada kõigi karantiine, rajasid haiglaid ning jagasid laste vaktsineeritus, kusjuures keelatud oli liiklejaile tervisetõendeid. 1831. aasta kasutada sunnivahendeid. Ettevõtmine ei suvel rajati Eestimaa kuberneri korraldu- edenenud vajaliku kiirusega ning kümne sel Tallinna lähedale desinfektsioonipunkt, aasta pärast hakati rõugepanijatele tasu kus reisijad töödeldi (ikka veel) suitsuga. maksma – Liivimaal 15 kopikat hõbedat, Linna arstid olid seal kordamööda valves, Eestimaal 25 kopikat vaske iga õnnestu- pannes kahtlased isikud karanatiini. nud „pookimise“ eest. Vaktsineerijaiks ei Koolera tungis siiski linna, kus seati olnud ainult arstid, amet õpetati selgeks sisse nakkusbarakk, sõjaväelastele nak- ärksamatele inimestele. Saaremaal nt olid kuslaatsaret ning orvuks jäänud lastele aastatel 1820–1840 vaktsineerijatest 94 ajutine orbudekodu. Epideemiatõrje protsenti talupojad. Vaktsineeriti lapsi, hõlbustamiseks jagati linn seitsmesse mõnel aastal kümme protsenti, mõnel järelevalverajooni. teisel kuni pooled vanusekohordist. Esimeste koolerapuhangute ajal olid Kuivõrd kasutatava pookematerjali võimude jagatavad juhendid veel sügavalt kvaliteet jättis soovida ning ei teatud veel ebateaduslikud, nt 1848. aastal saadeti ka seda, et vajalik on revaktsineerimine Peterburist laiali instruktsioon, milles soo- – korduvalt oli juhtumeid, kus vaktsi- neeritud haigestusid ja surid –, siis oli vaktsineerimisele ka päris palju vastuseisu (Rootsmäe 1987, 104–109). Rõuged olid pigem endeemiline tõbi, Vaktsineerimismäärus kuid sel oli aeg-ajalt suuremaid puhan- guid ning mida tänasele lähemale, seda kohustas rõugeid aktiivsemalt neile reageeriti. 1887. aastal panema kõigile avati Tallinnas rõugelaatsaret, kus raviks oli hea toit ja vein. Sellele vaatamata suri üle kolme kuu 183st haigest 41. Samal ajal vaktsineeriti vanustele lastele. Venemaalt pärit „pookelimaga“ inimesi tasuta, kuid kohale ilmunuid oli vähe. Sama kordus nelja aasta pärast järjekordse puhangu ajal. Nüüd riputati majadele, kus oli haigeid, hoiatussildid, see pidanuks mh vitati kõhu peal kanda karusnahka, mitte naabruskonda mõjutama vaktsineerima süüa kaalikaid jne. Asjalik nõuanne oli minema. 1905. aastal oli järgmine suurem soovitus mitte juua seisnud vett. Ka nüüd puhang ning siis oli vaktsineeritute arv jagati Tallinn järelevalveringkondadesse, suur, sest lisaks lastele vaktsineeriti ka need omakorda kvartaliteks, millel olid töölisi. Otsustavalt paranes olukord 1914. oma järelevaatajad. Hospitaliseerimine aastal, kui anti välja vaktsineerimis- ei olnud sunduslik. Kui inimene põdes määrus, mis kohustas rõugeid panema kodus, oli kvartalihooldaja ülesanne haiget kõigile üle kolme kuu vanustele lastele jälgida, et ta oleks tervetest isoleeritud ja (Gustavson 1979, 22–24). et toas oleks värske õhk (Gustavson 1979, Teine tõbi, mis Euroopa võimud 13–21). aktiivselt tegutsema pani, oli koolera, Koolera külastas Eestit 19. sajandil veel mille levikut püüti peatada eeskätt korduvalt, kusjuures tunnistajaks saab

Riigikogu Toimetised 43/2021 29 Ken Kalling

olla inimeste keskaega ulatuvale ebausule juhatas ringkonnaarst. Neid pidanuks arstidest kui „haiguskülvajatest“ (Kalling abistama kodanike hulgast valitud 4–6 2013, 174). Sellistele näidetele vaatamata assistenti. 1891. aastal seati Tallinnas muutusid võtted haigusteooria selginedes sisse linna sanitaararsti ametikoht. 1909. adekvaatsemaks. Edaspidi näeme kuber- aastal olid linna tervishoiu vallas tegevad mangu tervishoiukomisjoni tegelemas linnaarst, kaks sanitaararsti, kaks sani- mitmete objektide heakorra kontrollimise, taarvelskrit, sanitaarpolitseinik, lisaks 112 keedetud vee vaatide linnaruumi paigu- sanitaarhooldajat (assistenti). 1907. aastal tamise, teavitusmaterjalide trükkimise võeti tööle linnabakterioloog, edaspidi jms. 1908. aastal vaktsineeriti Tallinna ka linnaepidemioloog, linnalaborant linna bakterioloogialaboratooriumis Eestis jne. Linna bakterioloogialaboratoorium esmakordselt koolera vastu (Gustavson asutati 1905. aastal (selleks ajaks töötas 1979, 21).

TERAPEUTILISE REVOLUTSIOONI AJASTU 19. sajandi keskpaigas algas meditsiini 1907. aastal võeti ajaloos nn terapeutiline revolutsioon. See tähendas, et arstiteadus hakkas üha enam Tallinnas tööle teadus- ja tõenduspõhiselt endale seatud linnabakterioloog, eesmärke täitma – inimesi diagnoosima ja ravima. Oma osa selles murrangus oli uuel edaspidi ka bakteriaalsel haigusteoorial. Teadusega linnaepidemioloog ja paralleelselt arenes ka ühiskond. Meditsiinipolitsei asemele tuli „poliitiline linnalaborant. meditsiin“, mis tunnistas riigi ja kodaniku partnerlust mh sotsiaalpoliitikas. 1864. aasta Venemaa semstvoreform, millega kaasnes omavalitsuste tasemel tervishoiusüsteemi kujundamine, jäi Balti juba rida eralaboratooriume, märk sellest, provintsides olemata. 1865. aastal liideti et haigusõpetuses oli toimunud murrang kubermangu tervishoiuvalitsus, kuber- mikrobioloogia suunas). Lisaks linna­ mangu üldine tervisekomitee ja rõuge- ametnikele tegelesid sanitaarjärelevalvega panemise komitee kubermanguvalitsuse sõjavägi ja raudtee. Nende sündmuste tervishoiuosakonnaks (Leppik 2003, 261). taustal toimus linna kiire kasv. 1905. Selle liikmeteks olid tervishoiuinspektor, aastal uuendati Venemaal arstiseadust tema abiline, farmatseut ja asjaajaja koos (Ustav vratšebnõi 1905). Sanitaarmeetmed abilisega. Osakond tegeles järelevalvega, hakkasid nüüd levima ühtlasemalt, ka peamine tähelepanu oli epideemiatel maapiirkondadesse. 1908. aastal alustasid ja loomahaigustel, samuti toiduainete, maakondades tegevust epideemiate vastu haiglate jne kontrollimisel. 1897. aastal võitlemise asutused, mis allusid kuber- lahutati veterinaarkontroll eraldi asutusse. mangude sanitaarkomisjonidele. 1877. aastal kehtestati Balti kuber- Esimese maailmasõja ajal Eestis mangudes uus linnaseadus, mis lõpetas suurtest haiguspuhangutest kõnelda ei sisuliselt keskaegse traditsiooni, kus saa, hispaania gripp jõudis Eestisse 1918. ametis olid linnaarst ja -kirurg. Edaspidi aastal ning ilmselt oli sel ja järgmisel hakkasid linnades tööle tervishoiukomis- aastal sel tõvel päris palju ohvreid. Vähe jonid. Tallinnas jagati 1879. aastal linn on teada Saksa okupatsiooni ajal astutud kolmeks tervishoiuringkonnaks, mida sammudest – siiski see, et tüüfusehirmus

30 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

okupatsioonivõimud sundisid maarahvast peatati 1927. aastal (Jõgiste, Kerbo 2002, majapidamiste juurde väljakäike ehitama. 783). (Pärdi 2002, 115). Veel üks märksõna, Mõnda tõppe suhtuti noores riigis mida alates Esimese maailmasõja aastatest ilmse eelarvamusega. Suguhaiguste nakkuste vastases võitluses sageli kuulda puhul eeldati, et sõjaaeg on nii mehi võis, oli desinfektsioon. Täide roll tähnilise kui ka naisi demoraliseerunud. 1920. tüüfuse levitamises tehti selgeks 1909. aastal hakkasid Tallinnas ja selle eeskujul aastal, edaspidi sai sõjavägede, vanglate, kogu riigis kehtima prostitutsiooni „ja lastekodude jne elu igapäevaseks osaks sellega kaasaskäivate suguhaiguste“ täitõrje (Desinsektsiooni- ja desinfektsioo- vastu võitlemise määrused (Tallinna niasutuste määrus 1942). linnavolikogu poolt 19. novembril 1919. a. vastuvõetud sunduslik määrus…; EESTI VABARIIK Tervishoiu peavalitsuse määrus Eesti riik tekkis maailmasõjajärgsesse prostitutsiooni ja sellega kaasas käivate… maailma, kus olid hästi meeles sõjaga 1919; Tervishoiu peavalitsuse määrus kaasnenud tervishoiualased probleemid, suguhaigete registreerimise kohta 1919). mis mõnes riigis viisid „kodurinde“ Need nägid muu hulgas ette prostituutide kokkuvarisemiseni. See tähendas, et ka sundravi. 1927. aastal vastu võetud Eestis, nagu enamikus Euroopa riikides, suguhaiguste vastu võitlemise seadus loodi riigivalitsemisstruktuurid, mida ühel sätestas ravi kui riigi ja omavalitsuste hetkel võis hakata nimetama tervishoiu- poolt tasustatava (Suguhaiguste vastu ministeeriumiteks. Vundamenti hakati võitlemise seadus 1927). 1930. aastal laduma heaoluühiskondadele. (majanduskriisi ajal) võeti vastu seaduse Eestis alustas 1918. aastal parandus, milles riigi kulul kindlustati ravi siseministeeriumi (ministeeriumi nimi vaid puudust kannatajaile (Suguhaiguste aja jooksul muutus) haldusalas tööd vastu võitlemise seaduse §4 muutmise Tervishoiu peavalitsus, alates 1927. seadus 1930). aastast Tervishoiu- ja hoolekandevalitsus. Ka leepra retseptsioon oli võimendatud. Sellele allusid linnade ja maakondade Selle diagnoosiga inimesi elas Eestis veidi tervishoiuosakonnad ning nende üle 300, kuid lähtudes eelarvamusest, et teenistuses linna- ja jaoskonnaarstid. tegemist on riiki keskaega tagasi kiskuva Kõrgeim nõuandev asutus oli igandiga, nimetati 1919. aastal ametisse tervishoiunõukogu. Selle kompetentsi isegi riiklik leepraarst, kes tegutses kuni kuulus mh kohustuslikult registreeritavate 1922. aastani (Kalling 2010, 340). nakkushaiguste nimekirja kinnitamine. 1920. aastal võttis riik endale kohustuse Tervishoiunõukogud tegutsesid nõuandva kanda koolera, katku, süüfilise ning organina ka maa- ja linnavalitsuste juures. pidali- ja marutõve ravi kõik kulud, Vabadussõja viimast faasi varjutas samuti „kulud, mis tekivad rõugehaigete Loodearmeega seotud tüüfusepuhang. sunduslikust ravitsemisest linna ja Esimesed Riigi Teatajas avaldatud maakonna haigemajades“. Eri laadi nakkusvastasele võitlusele pühendatud tüüfuste, düsenteeria ning sarlakite dokumendid käsitlesidki tüüfust epideemilisel esinemisel toetanuks (Tallinna linnavolikogu poolt 14. märtsil tervishoiu peavalitsus omavalitsusi 50 1919. a. väljaantud sundusline määrus… protsendi ulatuses. Lisaks rõhutati, et kui 1919). Eesti riik käitus esialgu tõvega tähniline või korduv tüüfus, düsenteeria võitlemisel vastutustundetult, aktiivsemalt või sarlakid „suure taudina“ esinevad, hakati tegustema siis, kui tõbi jõudis „nii et nende mahasurumine erakordsete Eesti vägedesse ja oli oht epideemia abinõude käsitamist ja erikorraldusi puhkemiseks Tallinnas. Selle haiguse levik tervishoiu peavalitsuselt nõuab“,

Riigikogu Toimetised 43/2021 31 Ken Kalling

võtnuks riik kõik kulud oma kanda. teostama kaitserõugete panemist (Rahva Samas nakkusbarakkide rajamine ja tervishoiu korraldamise seadus 1928). vajalike instrumentide soetamine olnuks 1932. aastal avaldati Riigi Teatajas omavalitsuste kanda (Ajutise valitsemise Tallinna linnavolikogus vastu võetud korra §12-a põhjal… 1920). nakkushaiguste vastu võitlemise määrus. 1927. aasta lõpul vastu võetud See kohustas ohtlike nakkushaiguste „Rahva tervishoiu korraldamise seadus“ ilmnemisel või kahtlusel kinnisvara pani võitluse nakkushaigustega (lisaks omanikke, „perekonnapeasid“, hooldajaid, „suguhaigustega, prostitutsiooniga, asutuste juhatajaid jne viivitamatult tiisikuse ja pidalitõvega“) ning teatama linnaarstile neile teadaolevast. selleks tarvilike seerumijaamade, Haiguse ilmnemisel pidid kõik asjaosalised bakterioloogialaboratooriumite asuma linnaarsti korraldusi täitma. Ette jms ülalpidamise Tervishoiu- ja oli nähtud rida meetmeid: haiged tulnuks hoolekandevalitsuse ülesandeks. Nimetatu isoleerida, haige korterisse oli keelatud korraldas ka liikumispiiranguid ja arstide koguneda perekondlikele sündmustele. mobilisatsiooni. Seadus sätestas maa- ja Linnaarsti korraldusel saanuks haigeid sundhospitaliseerida – seda siis, kui korter on kitsas või asub rahvarohkes majas; kui sel puudub omaette väljakäik või Linnarstil oli õigus kui haige omaksed kauplevad toidu- või maitseainetega. Haige elumaja seinale korraldada järelevalvet pandud hoiatavaid silte võis maha võtta nakkusohtlikust ainult linnaarsti loal nagu ka avada suletud restorane ja kaeve. Õpilastel, kes piirkonnast saabujate olid puutunud kokku nakkushaigega, oli keelatud teatava aja jooksul koolis käia, üle, taudiohu korral sama kehtis ka muu koolipersonali kohta. katkestada õppetööd Nakkusesse surnu matustel oli leinamajja kogunemine keelatud. Kontaktsetel keelati koolides, keelata töötada kohtadel, kus oli kokkupuuteid rahvakogunemisi, teatri- toiduainetega, linnaarsti loata oli keelatud müüa nakatunutega majapidamistest pärit ja kinoetendusi. kaupu. Linnarstil oli õigus korraldada järelevalvet nakkusohtlikust piirkonnast saabujate üle, taudi hädaohu korral ajutiselt katkestada õppetööd koolides linnaomavalitsuste kohustused, sh avada ja keelata rahvakogunemisi, teatri- ja vajadusel raviasutusi, laboratooriume ja kinoetendusi. desinfektsioonikambreid, teha järelevalvet 1933. aastal vastu võetud sadamate ja liikumisteede üle, vastutada nakkushaiguste vastu võitlemise seadus isoleerimise ja rõugete pookimise sätestas: „Nakkushaiguste vastu võitlemise eest. Maa- ja linnaarstid pidanuks korraldamine ja selle üldjuhtimine jälgima ja teavitama nakkuste levikust, on Tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse epideemiate puhkemisel esitama oma ülesanne, kes seda teostab maa- ja piirkonna „tervishoidliku kaitse kava“. linnaomavalitsuste vastavate tervishoiu Tervishoiuosakonnad (tervishoiuarstid) asutiste ja arstide kaudu“. Seadus määras ja jaoskonnaarstid pidanuks epideemiate eri taseme tervishoiuametnike volitused. korral oma jaoskonnas „tegelikult juhtima Nakkushaigusteks seaduse mõttes loeti 12 võitlust nende mahasurumiseks“, aga ka tõbe: katk, koolera, rõuged, düsenteeria,

32 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

kõhu-, para-, tähniline ja korduv tüüfus, nimetatud haiguste raviseerumite ning sarlakid, difteeria, epideemiline ajupõletik, laboratoorsete analüüside kulud kandis lastehalvatus, leetrid ja läkaköha. riik. Taudide korral ajutiselt avatud Suguhaiguste, tuberkuloosi, pidalitõve, raviasutuste või barakkide sisseseadmise marutõve ja teiste eelnimetamata ja raviabinõude muretsemise kulud nakkushaiguste vastu võitlemine pidanuks jäid aga jätkuvalt omavalitsuste kanda toimuma eriseaduste ja määruste alusel (Nakkushaiguste vastu võitlemise kulude (Nakkushaiguste vastu võitlemise seadus kandmise seadus 1937). Siinkohal 1933). Seadus nägi ette võimaluse haigete korrakem üle, et ka iseseisvas Eestis eraldamiseks, toidukaupade müügi andsid nakkushaiguste (surma)statistikas tõkestamiseks, „batsillikandjatele“ ajutise tooni endeemilised tõved, esikohal töötamise keelamiseks (toiduainetega, oli tuberkuloos iga-aastase 1500–2000 mis on mõeldud tarvitamiseks teistele), esmadiagnoosiga. piimasaaduste- ja toiduainete kaupluste, söögi- ja võõrastemajade, töötubade 1939–1944 ja teiste sarnaste asutuste ajutiseks Eesti riigi võimekus võidelda nakkuspu- sulgemiseks. Ajutiselt võis keelata hangutega pandi proovile 1939. aastal, rahvakogunemisi ning kuulutada pärast Vene vägede sissemarssi ning saksa piirkondi nakkusohtlikeks. Nähti ette arstide lahkumist Umsiedlung’i käigus (Eesti võimalus sulgeda riigipiire, rajada 950st arstist lahkus 150). Eesti võimud olid karantiinipunkte ning kehtestada võtnud endale kohustuse tagada nõukogude riigisiseseid liikumispiiranguid. Haigeid üksuste paiknemiskohtades nõuetekohane kohustati arsti nõudmisel andma sanitaarne olukord. Peale Vene sõjaväelaste uuringuteks oma kehavedelikke ja eritisi. kogunes sinna ka hulgaliselt Eestist 1937. aastal võeti vastu nakkushaiguste värvatud tööjõudu, kes kõik elasid ajutistes vastu võitlemise seaduse täiendamise tingimustes. 1940. aasta suvel puhkeski seadus, mis sätestas sotsiaalministri Saaremaal düsenteeria ning venelased nõud- õiguse Tervishoiu- ja hoolekandevalitsuse sid haiglate rajamist. Paadlasse seati sisse direktori ettepanekul teha korraldusi nakkushaigla, kus hospitaliseeriti 78 haiget, elanikkonna sundimmuniseerimiseks ja kellest 15 suri. Mandril avati ajutine haigla -vaktsineerimiseks (Nakkushaiguste vastu Sindis. Tõve puhangutest teatati ka Pärnu-, võitlemise seaduse täiendamise seadus Viru- ja Petserimaalt. 1937). Samal aastal kehtima hakanud Juba 1939. aastal suunati (tavaliselt nakkushaiguste vastu võitlemise kulude kolmeks kuuks) nooremaid arste kandmise seadus võttis täielikult riigi Saaremaale, kuhu oli koondatud kanda katku-, koolera-, rõuge-, siberi eriti palju punaväge. Eesti seadused katku ja marutõvehaigete isoleerimise lubasid kriisiolukordades meedikuid ja ravimise (sh sundimmuniseerimise mobiliseerida. 1932. aastal vastu võetud ja -vaktsineerimise) kulud. Difteeria „Tervishoiupersonali kutsetegevuse ja kõhutüüfuse puhul kattis riik seaduse“ §38 ütles: „Taudide ajal, kui laboratoorsete uuringute kulud. ei jätku ametlikkude arstide tööjõust ja Tüüfuste, düsenteeria, sarlakite, difteeria, ei leidu vabatahtlikke arste vastavateks epideemilise ajupõletiku ja poliomüeliidi ülesanneteks, on Tervishoiu- ja epideemilise esinemise korral ette võetud hoolekandevalitsusel õigus arste sammude puhul hüvitas riik kohalikele sunduslikult määrata kaitseteenistusse ja omavalitsustele ravikuludest 50–100 sellest vabastada“. Samadel asjaoludel võis protsenti. Küsimuse, kas tegemist on mobiliseerida ka rohuteadlasi ja õdesid epideemiaga või mitte, otsustas Tervishoiu- (Tervishoiupersonali kutsetegevuse seadus ja hoolekandevalitsuse direktor. Kõikide 1932).

Riigikogu Toimetised 43/2021 33 Ken Kalling

Võõrväed täitsid oma ülesande ning RKN määrus sundusliku kaitserõugete peatselt Eesti riigi seadused enam ei pookimise kohta 1941) ja difteeria (ENSV kehtinud. 1940. aasta augustis loodi Eesti RKN määrus sundusliku difteeriavastase NSV Tervishoiu Rahvakomissariaat. Selle kaitsesüstimise teostamise kohta 1941) nakkushaiguste vastu võitlemise valitsuse vastu. Vastutus vaktsineerimiste läbi- juhataja saatis 1940. aasta septembris viimise eest pandi linna ja maakonna laiali ringkirja, milles kästi maakondadel tervishoiuosakondade juhatajatele. Kõik esitada ülevaade suvel toimunud perekonnaseisuasutused, majavalitsused düsenteeriapuhangu kohta. Ühtlasi juhiti jt pidid teada andma vastavasse eagruppi tähelepanu sellele, et „uue korra“ järgi kuuluvatest lastest. Vaktsineerisid laste ja ei kuulu andmed nakkushaiguste leviku emade nõuandlad, (laste)polikliinikud ja kohta enam avalikustamisele (Paomees jaoskonnaarstid. Süüdlased kohustuslikust 1940, 39–40). Salastamine oli põhimõtte- vaktsineerimisest kõrvalehoidmises või line muutus, märk sellest, et lammutama teostamise takistamises võeti vastutusele Vene NSFV Kriminaalkoodeksi §181 alusel: „Spetsiaalselt epideemiate vastu võitle- miseks antud rahvatervishoiu eeskirjade rikkumine – paranduslikud tööd kuni kuue kuuni või rahatrahv kuni viiesaja rublani“ (VNSFV Kriminaalkoodeks 1944, Nõukogude Eestis 60). Kohustuslik oli rõugete vastu vaktsi- viidi sisse kohustuslik neerimine olnud ka „kodanlikus Eestis“, nüüd anti tervishoiu rahvakomissarile vaktsineerimine rõugete õigus tarviduse korral korraldada korduvat ja difteeria vastu. kaitserõugete pookimist ka teistele kui kindlalt ette nähtud vanuserühma kuuluvatele isikutele. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu – kõik kohustuslikku vaktsineerimist lubavad määrused võttis 1940. aastal hakati senist ilmavaadet ja ühiskonda. vastu täidesaatev võim – võttis vastu ka Paradoks on paraku see, et nakkustega määruse, mis andis tervishoiu rahvakomis- võitlemisel kipuvad totalitaarsed süstee- sarile õiguse „otsustada sunduslike kaitse­ mid edukad olema, kasvõi sellepärast, et pookimiste teostamist nakkushaiguste indiviidi autonoomia eitamine kergendab puhul kogu Eesti NSV territooriumil või sundprofülaktika ja -ravi sisseviimist. üksikuis piirkondades elavatele isikutele Tähelepanu „inimmaterjali“ kvaliteedile või isikute gruppidele“ (ENSV RKN määrus võimendasid 20. sajandi totalitaarsete süs- nakkushaiguste vastase kaitsepookimise teemide imperialistlikud ja militaristlikud sundteostamise kohta 1941). Selle määruse kalduvused. Samas ei pruukinud sarnase alusel sündis rahvakomissari käskkiri, mis õhkkonna tekkimiseks olla suurriik, ka allutas sunduslikule tüüfuse, paratüüfuse, autoritaarses Eestis tegeleti tervishoiu- düsenteeria ja paradüsenteeria vastasele küsimustega hoopis uuel kvalitatiivsel kaitsepookimisele terve hulga selliste tasemel võrreldes eelnenud demokraatliku käitiste töölisi, mis tegelesid toiduainete ajastuga (Kalling 2018, 76–81). valmistamisega, samuti söögikohtade, Nõukogude Eestis viidi lisaks võõrastemajade, lasteaedade, veevärgi, mitmesugustele propagandistlikele ja ravi- ja profülaktikaasutuste, saunade ja ideoloogilistele uuendustele sisse kohus- pesumajade, juuksuriäride ja prügiveo tuslik vaktsineerimine rõugete (ENSV töötajad (ENSV TRK käskkiri … 1941).

34 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Ilmselt ei jõutud kõiki neid plaane ellu nõukogude retoorikat, mille kohaselt viia, sest 1941. aasta suvel algas Eestis natsid levitasid sihilikult nakkushaigusi Saksa okupatsioon. (Hion 1947, 450–452). Üks natsionaalsot- Ka natsionaalsotsialistliku Saksamaa sialistliku rassipoliitika parimaid tundjaid tervishoiu korraldusel oli positiivseid Paul Weindling leiab pigem, et sakslaste külgi, paraku oli natside lähenemine soov allutatud aladel haigusi kontrolli all rassipoliitikast lähtuvalt selektiivne ning hoida oli üks põhjus, miks okupatsioo- okupeeritud alade elanikele ei olnud ette nivõimud lubasid Tartu Ülikoolil (selle nähtud võrdset kohtlemist. Pärast Eesti arstiteaduskonnal) edasi töötada. Samas omavalitsuse ametisse asumist hakkasid kirjutab Weindling, et Hitler olevat kehtima enne 1940. aasta 21. juunit tõepoolest Ida-Euroopas genotsiidipoliitika Eesti Vabariigis kehtinud seadused, kui läbiviimisel arvestanud ka tõbede kui need ei läinud vastuollu Saksa omadega. liitlastega. Nimelt soovitanud ta alistatud Epideemia vastases võitluses seda ilmselt rahvaste seas levitada kuulujutte vaktsii- juhtus, sest Ostlandi riigikomissariaat nide kahjulikkusest… (Weindling 2000, võttis kõnesolevas vallas vastu mitmeid 287–288). määrusi. 1941. aasta detsembris andis riigikomissar „Üldohtlikkude haiguste KOKKUVÕTE (VAHEFINIŠ) vastu võitlemise abinõude määruse“, Selle kõneka ja 2021. aasta kevadel järgmise aasta jaanuaris „Taudidest paljutähendusliku näitega võikski artikli teatamise määruse“ (7. jaanuari 1942…) lõpetada. Seda ka sellepärast, et edasi ja selle teostamise eeskirjad (1942), mis peaks vaatlema nakkushaiguste vastu täpsustasid riigikomissariaadi määrust võitlemist sõjajärgsel nõukogude perioodil. Eesti kindralkomissariaadi oludele (kõik Selle ajastu üksikasjade kirjeldamine nimetatud avaldatud ajakirjas Eesti Arst, nõuab siiski eraldi uurimust. Tegemist nr 9, 1942). 1942. aasta septembris värs- oli keskkonnaga, kus tegutsesid arvukad kendati seadusandlust ning riigikomissar ametkonnad oma üleliiduliste ja kohalike andis välja „Üldohtlikkude ja nakkushai- üksustega ning ringles lõputu hulk guste vastu võitlemise määruse“ (avaldati määrusi, direktiive, juhendeid ja aruand- ajakirjas Eesti Arst 1942, 12). Üldohtlikeks lusi, lisaks telefoniõigus. Dokumentide haigusteks olid pidalitõbi, tähniline tüüfus, ebatäpsust ja üksteisele vasturääkivust kollapalavik, rõuged, katk ja koolera. tunnistavad ka veel nõukogude ajal Nakkushaiguste nimekirjas oli veel 24 vabariigi tervishoiusüsteemist ülevaate tõbe. Kõnesolevad määrused piiritlesid eri koostanud autorid (Juhkum, Kipper 1975, võimutasandite kohustused nakkuste vas- 1. kd). tases võitluses, rõhutasid kiiruse olulisust Teisalt sunnib käesolevat ülevaadet teabe edastamisel (kasutada telefoni või jätkama teadmine, et „vahefinišini“ sõjaväe sidevahendeid) ning ähvardasid ka nakkuste vastases võitluses oli nõukogude karistusega (kuni viis aastat või rahatrahv, okupatsiooni taastulemisel 1944. aastal eriti raskeil juhtumitel sunnitöö). jäänud paarkümmend aastat. Võib nimelt Saksa okupatsiooni aastatel epide- väita, et 1960. aastate keskpaiku saavutati mioloogiline olukord halvenes, levis ka Eestis olukord, kus üks demograafiline tähniline tüüfus, tõbi, mida Saksa sõjama- näitaja näib kinnitavat, et oli jõutud sin kõige rohkem kartis (Jõgiste, Kerbo tasemele, kus võis tunnistada (ajutist) 2002, 783–784). Torkab silma, et tähnilise võitu epideemiate üle. tüüfuse puhul rõhutati, et seda põdesid 1944. aastal jätkas Tervishoiu eeskätt Venemaalt tulnud sõjapõgenikud Rahvakomissariaat tööd, selle koosseisus ja vene sõjavangidega kokku puutunud ka 1940. aastal tööle hakanud isikud. Siiski ei pea uskuma sõjajärgset nakkushaiguste vastu võitlemise valitsus.

Riigikogu Toimetised 43/2021 35 Ken Kalling

See valitses vahetult alluvaid sanitaar- 14 kaitsesüstimispunkti. Tallinnas asunud epidemioloogia asutusi, organiseeris riiklik jaam allus otse ministeeriumile. ja juhtis nii vahetult kui ka kohalike Ka selles süsteemis toimusid korduvad tervishoiuosakondade kaudu kogu ümberkorraldused, kord allutati kohalike nakkushaiguste vastast võitlust. 1940. sanitaar-epidemioloogiajaamade aastal Eesti NSV Ministrite Nõukogu üldine ja metoodiline juhtimine määrusega vastu võetud kohalike Tallinna vabariiklikule jaamale, siis tervishoiuosakondade põhimäärus (ENSV jälle operatiivne ja organisatsiooniline RKN määrus maakonna (linna) tervishoiu juhtimine ministeeriumi nakkushaiguste osakondade põhimääruse kinnitamise ja vastu võitlemise osakonnale. Finantsiliselt elluviimise kohta 1940) pani maakonna oldi kohalikus alluvuses. Alates (linna) tervishoiuosakonnale kohustuse 1957. aastast likvideeriti rajoonide korraldada kohalike nakkushaiguste tervishoiuosakondi ning 1963. võitlemisega tegelevate asutuste aastaks said kohapealsetest sanitaar- epidemioloogiajaamadest iseseisvad asutused. 1963. aasta lõpul töötas Eestis 11 sanitaar-epidiemioloogiajaama ja 2 rajoonihaigla sanitaar-epidemioloogia osakonda. 1965. aastal andsid need tööd Võidetud olid nakkused, 214 arstile (Juhkum, Kipper 1975). kuid ammendunud Juba sõja eel Tartus töötanud seerumi instituut reorganiseeriti 1947. aastal olid ka võimalused, vabariiklikuks vaktsiinide ja seerumite mida pakkus NSV Liidu teadusliku uurimise instituudiks. Hiljem viidi see Tallinna ning muudeti 1952. ekstensiivselt arendatav aastal epidemioloogia, mikrobioloogia ja tervishoiusüsteem. hügieeni teaduslikuks instituudiks. Selle ülesandeks sai nakkushaiguste tõrje ning hügieeni küsimuste uurimine. Sõja järel jätkati vaktsineerimisega, 1945. aastal alustati difteeriaga (alates tööd ning viia plaanikindlalt läbi 1965. aastast difteeriat enam Eestis ei kaitsepookimisi. Olulisim kohalikele esinenud). Teetanuse vastu vaktsineeriti tervishoiuosakondadele selles töös täiskasvanuid plaanipäraselt alates 1951. allunud mehhanism oli sanitaar- aastast, lapsi alates 1961. aastast, siis epidemioloogiateenistus. Sanitaar- viidi sisse ka teetanuse traumajärgne epidemioloogiajaamad moodustati profülaktika. Läkaköha vastu hakati 1940. aastal seniste maakondade ja immuniseerima 1957. aastal, leetrite linnade bakterioloogiliste ja kontrolli- vastu 1964. aastal. Alates 1960. aastast laboratooriumite baasil (esimene Tartus vaktsineeriti kõiki vastsündinuid 1. novembril). Nende ülesandeks oli tuberkuloosi vastu. 1958. aastal algas profülaktiline töö epideemiate vältimiseks lastehalvatuse vastu vaktsineerimise (kaitsesüstimiste organiseerimine, kampaania, mille tulemusel saadi 1961. nakkuskollete kindlakstegemine, aastaks tõvest võitu (Seeman 2009, desinfitseerimine, bakterioloogilised, 376–380). keemilised jm laboratoorsed uuringud). Aastatel 1950–1964 tõusis Eestis 1945. aastal töötas Eestis 14 sanitaar- keskmine eluiga naistel kümme ja epidemioloogiajaama, nende baasil 13 meestel kaheksa aastat. Kätte oli jõudnud laboratooriumi, 14 desinfektsioonisalka ja murrangukoht, sest järgneva neljakümne

36 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

aasta jooksul kõnesolev näitaja enam ka võimalused, mida pakkus NSV Liidu ei paranenud (Sakkeus 2008, 10). Võib ekstensiivselt arendatav tervishoiusüs- niisiis öelda, et Eestis oli lõpule viidud teem. Et edasi minna, oli vaja põhimõt- epidemioloogiline üleminek, võidetud telisi muutusi. Neid, aga ka väljakutseid, olid nakkused, kuid ammendunud olid pakkus taasiseseisvumine.

KASUTATUD ALLIKAD 7. jaanuari 1942. a. taudidest teatamise määruse teostamiseeskirjad (antud 6. veebruaril 1942). – Eesti Arst 1942, 9: 418–419. Ajutise valitsemise korra §12-a põhjal Vabariigi valitsuse poolt 4. Septembril 1920. a. vastuvõetud määrused tervishoiu peavalitsuse osavõtmise kohta külgehakkavate haiguste ja taudide vastu võitlemisest ja sellega kaasaskäivate kulude katmisest kohtade peal. – RT 1920, 145/146, nr 305. BAER, K. E. (1976). Eestlaste endeemilistest haigustest. – Loomingu Raamatukogu, 33. Desinsektsiooni- ja desinfektsiooniasutuste määrus (antud 16. septembril 1942). – Eesti Arst 1942, 12, 532–533. ENSV RKN määrus maakonna (linna) tervishoiu osakondade põhimääruse kinnitamise ja elluviimise kohta. – maakonna (linna) tervishoiu osakonna põhimäärus. – ENSV Teataja 1940, 26, art 294. ENSV RKN määrus nakkushaiguste vastase kaitsepookimise sundteostamise kohta. – ENSV Teataja 1941, 31, art 446. ENSV RKN määrus sundusliku kaitserõugete pookimise kohta. – ENSV Teataja, 1941, 38, art 562. ENSV RKN määrus sundusliku difteeriavastase kaitsesüstimise teostamise kohta. – ENSV Teataja 1941, 30, 421. ENSV TRK käskkiri nr 143. 5. aprillil 1941. Tüüfuse, paratüüfuse, düsenteeria ja paradüsenteeria vastase kaitsepookimise sundteostamise kohta mõningate toitlustamise, raviprofülaktika, kommunaal- ja sanitaartervishoiu asutiste ja -ettevõtete teenistuses olevatele isikutele. – ENSV Teataja 1941, 41, art 627. GUSTAVSON, H. (1969). Meditsiinist vanas Tallinnas. Tallinn: Valgus. GUSTAVSON, H. (1979). Tallinna meditsiin XIX sajandist kuni 1917. a. Tallinn: Valgus. HION, V. (1947). Fašistliku terrori mõju rahva tervishoiusse Eesti NSV-s. Saksa fašistlik okupatsioon Eestis. Tallinn: RK Poliitiline Kirjastus, 449–464. JUHKUM, E. KIPPER, T. (koost). (1975). Eesti NSV tervishoiuasutused aastail 1940–1960. I kd. Tallinn: ENSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehituse Riiklik Keskarhiiv. JÕGISTE, A., KERBO, N. (2002). Täidega levivad nakkushaigused Eestis. – Eesti Arst, 12, 783–788. KALLING, K. (2010). Dermatoveneroloogia institutsionaliseerumine Eestis enne 1940. aastat. – Eesti Arst, 5, 339–348. KALLING, K. (2018). Eesti meditsiini 100 aastat. Tallinn: Riigikantselei, Eesti Meedia, Post Factum. KALLING, K. (2013). Kole härra ja Tartu teadlased. Joogivee mikrobioloogilistest uuringutest Tartus 19. sajandi lõpul. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, 41, 163–180. LAUR, M. (2020). Katku seljatamine kakskümmend viis aastakümmet tagasi. – Tuna, 3, 8–16. LEPPIK, L. (koost) (2003). Arhiivijuht. I kd. Tartu: Ajalooarhiiv. Nakkushaiguste vastu võitlemise seadus. – RT 1933, 94, art 682. Nakkushaiguste vastu võitlemise seaduse täiendamise seadus. – RT 1937, 62, art 541. Nakkushaiguste vastu võitlemise kulude kandmise seadus. – RT 1937, 72, art. 599. PAOMEES, A. (koost.) (1940). Eesti NSV Tervishoiu Rahvakomissariaadi nakkushaiguste vastu võitlemise valitsuse ringkiri. – Rahvusarhiiv ERA.3670.1.351, 25, 39–40. PÄRDI, H. (2002). Kasimata talupojad ja kabedad intelligendid. Hügieeniolud 20. sajandi alguse Eesti külas. – Tuna, 4, 103–117. Rahva tervishoiu korraldamise seadus. – RT 1928, 2, art 8. ROOTSMÄE, L. (1987). Nakkushaigused surma põhjustena Eestis 1711–1850. Tallinn: Valgus. SAKKEUS, L. (2008). Eesti rahvastiku tervise areng. – Eesti Arst, Lisa, 10–23. SEEMAN, S. (2009). Haigus, mis põhjustas uue meditsiinieriala väljakujunemise. – Eesti Arst, 5, 376–380. SEPPEL, M. (2011). Landlord’s Medical Care for their Serfs in the Baltic Provinces of the Russian Empire. – The Slavonic and East European Review, 2, 201–223. Suguhaiguste vastu võitlemise seadus. – RT 1927, 1, art 5. Suguhaiguste vastu võitlemise seaduse §4 muutmise seadus. – RT 1930, 2, art. 9.

Riigikogu Toimetised 43/2021 37 Ken Kalling

Tallinna linnavolikogu poolt 14. märtsil 1919. a. väljaantud sundusline määrus plekilise soetõve ja teiste kardetavate külgehakkavate haiguste laialilagunemise vastu võitlemise kohta. – RT 1919, 21. Tallinna linnavolikogu poolt 19. novembril 1919. a. vastuvõetud sunduslik määrus suguhaigete registreerimise kohta Tallinna linnas. – RT 1919, 101. Taudidest teatamise määrus (antud 7. jaanuaril 1942). – Eesti Arst 1940, 9, 415–418. Tervishoiu peavalitsuse määrus prostitutsiooni ja sellega kaasaskäivate suguhaiguste vastu võitlemiseks. – RT 1921, 18; Tervishoiu peavalitsuse määrus suguhaigete registreerimise kohta. – RT 1921, 18. Tervishoiupersonali kutsetegevuse seadus. – RT 1932, 24, art 181. Ustav Vratšebnõi. (1913). Svod zakonov Rossiiskoi Imperii, XIII. S.-Peterburg, Russkoje Knižnoje Tovarištšestvo „Dejateli“, 176–353. VNSFV Kriminaalkoodeks. Moskva: NSVL Kohtu RK Juriidiline Kirjastus, 1944. WEINDLING, P. (2000). Epidemics and Genocide in Eastern Europe in 1890–1945. Oxford: Oxford University Press. Üldohtlikkude haiguste vastu võitlemise abinõude määrus (antud 12. detsembril 1941). – Eesti Arst 1942, 9, 412–414. Üldohtlikkude ja nakkushaiguste vastu võitlemise määrus (antud 29. septembril 1942). – Eesti Arst 1942, 12, 533–537.

38 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Andmepõhine tugi koroonakriisi juhtimisele Eestis

Eriolukorra valitsuskomisjon kutsus KRISTA FISCHER 20. märtsil kokku teadusnõukoja, mida akadeemik, Tartu Ülikooli asus juhtima professor Irja Lutsar (Tartu matemaatilise statistika Ülikool) ja liikmeteks olid professor professor, biostatistika Andres Merits (Tartu Ülikool), professor kaasprofessor Peep Talving (Tartu Ülikool ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla), dr Pilleriin Soodla (Tartu Ülikooli Kliinikum) ja Kristi Rüütel (Tervise Arengu Instituut). MARIO KADASTIK Samal ajal olid hakanud mobiliseeruma Keemilise ja Bioloogilise ka mitmed andmeanalüüsiga tegelevad Füüsika Instituudi meeskonnad ja üksikisikud, sh Tartu vanemteadur, asedirektor Ülikooli arvutiteaduse instituudi BIIT töörühm eesotsas professor Jaak Vilo ja esti saab järgmisteks võima­ kaasprofessor Hedi Petersoniga ja Tartu likeks kriisideks paremini Ülikooli matemaatika ja statistika insti- valmis olla, panustades tuudi statistikud eesotsas professor Krista kõrgetasemelisse laiapõhja­ Fischeriga. Eelkõige prognoosimudelite Elisse reaalharidusse – õpetajatesse ja alal pakkusid abi ka mitmed inimesed noortesse. väljastpoolt Tartu Ülikooli, kellest suurema panuse andsid statistik Jaak Sõnajalg Koroonapandeemia ja andmeteaduse tugi (IQVIA Eesti) ja osakestefüüsik Mario Eestis: kuidas kõik algas? Kadastik (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Kogu maailma pea peale pööranud Instituudi vanemteadur ning asedirektor, koroonapandeemia jõudis Eestisse reaal- Tallinna Tehnikaülikooli kaasatud profes- selt kohale 2020. aasta märtsi esimestel sor). Mario Kadastik tegeleb prognoosimu- päevadel, kui sai selgeks, et Hiinast levima delite koostamisega ka tänasel päeval. hakanud viirust pole tuvastatud mitte ainult Ka tööd alustanud teadusnõukoda reisilt naasnutel, vaid nakatumised on teadvustas vajadust andmeanalüüsi ja leidnud aset ka siin kohapeal. Olukord vajas prognoosimudelite järele ning märtsi kiiret parimate jõudude mobiliseerimist ka keskel pöördus Irja Lutsar Krista Fischeri teadlaste poolt, et pakkuda riigile mitme- poole palvega aidata mudelite osas. külgset tuge, aitamaks teha põhjendatud Andmete, nende korrektse tõlgenduse ja otsuseid nakkuse leviku pidurdamiseks. prognoosimudelite roll osutus aga kriisi

Riigikogu Toimetised 43/2021 39 Krista Fischer, Mario Kadastik

juhtimisel niivõrd oluliseks ja mahukaks, hakanud teaduspublikatsioonidega just et sai selgeks ka vastava kompetentsi Covid-19 teemal. vajalikkus teadusnõukojas. Seetõttu Järgnevalt keskendume ükshaaval liituski 27. märtsil teadusnõukojaga kuues eelkõige kahele esimesele küsimusele ja liige – professor Krista Fischer, kellest sai karidele, mille otsa võivad andmeanalüüti- ühenduslüli eelmainitud andmeanalüüsi kud neile vastuseid otsides komistada. meeskonna ja teadusnõukoja ning selle kaudu ka Vabariigi Valitsuse kriisikomis- MIS TOIMUB – KUIDAS SAADA joni vahel. ADEKVAATNE ÜLEVAADE Siinkohal toomegi väikese ülevaate OLUKORRAST? sellest, millised karid oli vaja ületada Arusaadavalt koosneb see küsimus andmeanalüütikute meeskonnal pandee- omakorda päris paljudest osadest. Kõige mia esimestel kuudel ja kuhu me oleme esimene ja esmapilgul kõige lihtsam neist sellega jõudnud praegu. on: Kui palju on hetkel nakatunuid? KÜSIMUSED ANDME­ Millal nad nakatusid ja kui paljud ANALÜÜTIKUTELE EPIDEEMIA AJAL neist on praegu nakkusohtlikud? Lihtsustatult võib andmeanalüütikute ees Sellele küsimusele vastamisel tuleb seisnud ülesanded kokku võtta kolme tähele panna, et praktiliselt ainukesed küsimusega: andmed siin on andmed positiivsete 1. Mis toimub? – Kuidas saada koroonatestide (SARS-CoV-2 testide) kohta. adekvaatne ülevaade olukorrast? Selle küsimuse seisukohalt huvipakkuvad 2. Kuhu me liigume? – Milline on sündmused on toodud joonisel 1. prognoos lähemaks ja kaugemaks Seega kui indiviid nakatub ajahetkel

tulevikuks? T1, siis mõne aja pärast, ajahetkel T2, 3. Mida me saame ette võtta? – Millised võivad tal ilmneda haigussümptomid ning

on võimalike sekkumiste oodatavad ajahetkel T3 võib ta teha koroonatesti, mõjud? mille tulemus osutub positiivseks. Praeguseks on teada, et see isik muutub Kõigile neile kolmele küsimusele ise nakkusohtlikuks mõni päev enne vastamiseks on vaja kahte poolt – esiteks, sümptomite ilmnemist (ECDC 2020; Slifka, teadmisi konkreetse viiruse (SARS-CoV-2) Gao 2020). omaduste kohta ja teiseks, andmeid, Paraku jääb ajahetk T1 andmebaasides mis aitaksid meie praegust olukorda kajastamata (ja on paljudel juhtudel kaardistada. Siinjuures peame silmas ka inimesele endale teadmata). Kui aga eeskätt kohalikke, Eesti andmeid. Eelkõige ajahetkel T2 ilmnevad nakatunul haigus- epideemia alguses osutusid aga kasulikuks sümptomid või ta on teadlik lähikontaktist ka rahvusvahelised andmed, sest ajal nakatunuga, siis suunatakse ta testima ja kui Eestis oli tuvastatud vaid üksikuid ajahetkel T3 tehtud testi tulemus on kajas- nakatunuid, oli mõnes riigis (Hiina, tatud ka andmebaasides. Siinkohal tuleb Itaalia, Hispaania jt) jõutud juba tõsise arvestada ka seda, et andmebaasi jõuab meditsiinikriisini ja meie jaoks realistlikud testitulemus mõni aeg pärast testi tege- tulevikustsenaariumid olid juba lahti mist (enamasti ööpäeva jooksul, kuid vahel rullunud. kulub rohkemgi aega), kuigi ka T3 (nii Lisaks aitavad vastuseid leida rahvus- kuupäev kui ka kellaaeg) on salvestatud vahelised teaduspublikatsioonid. Juba andmebaasi. Samuti tuleb silmas pidada, epideemia alguses oli vaja ennast kurssi et sugugi mitte kõik nakatunud ei jõua viia tänapäevase nakkushaiguste epide- testima. Epideemia alguses (märts-aprill mioloogia põhitõdedega ja kiirelt ilmuma 2020) suunati testima eelkõige riskigruppi

40 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

T1 T2 T3 nakkusohtlik periood

nakatumine sümptomite testimine aeg ilmnemine

JOONIS 1. Kolm võimalikku sündmust ja nakkusohtlik periood kujutatuna ajateljel. Allikas: Krista Fischer kuuluvad isikud – eakad ja need, kellel oli teadlaste korraldatud seireuuring hindas mõni tõsisem krooniline haigus. Hiljem 2021. aasta märtsi keskel läbipõdemise on osutunud määravaks just inimese enda teel omandatud antikehadega isikute otsus testima minna, mis omakorda sõltub osakaaluks umbes 11 protsenti, seda sellest, kas inimesel tekivad sümptomid. üle-eestilises juhuvalimis (TÜ 2021). Asümptomaatiliste nakatunute osakaalu Et 20. märtsiks ületas positiivse on hinnatud paljudes suurtes uuringutes koroonatesti teinud isikute osakaal juba ja erinevad uuringud on andnud mõneti 7,2 protsenti, siis võib eeldada, et lõpp- vasturääkivaid tulemusi, ehk hinnanguid kokkuvõttes on testimise teel tuvastatud 15 protsendist 80 protsendini. Saamaks siiski üle poole (tegelikkuses isegi ligi 2/3) paremini selgust, on vaja süveneda nende nakatunutest. uuringute metoodikasse (Meyerowitz et al. Lisaks positiivsete testide arvule on 2020). Hetkel võib siiski hinnata asümpto- aga vaja ka detailsemat sissevaadet maatiliste nakatunute osakaaluks umbes andmetesse – üks oluline küsimus 20 protsenti. on nakatunute geograafiline jaotus. Sõltumata sellest, kui suur see Seetõttu oleme otsustanud kasutada protsent tegelikult on, võib eeldada, et nende andmete visualiseerimiseks kui testimise strateegiat ei muudeta, siis tulpdiagrammi, kus tulba kõrgus vastab kajastab positiivsete testide arv stabiilselt positiivsete testitulemuste arvule vastaval

ühesugust osakaalu tegelikust nakatunute päeval testitutest (ehk siis aja T3 järgi) ja arvust ja ajatrendid päevaste positiivsete tulp on värvitud vastavalt nakatunute testide arvudes peegeldavad muutusi maakondlikule jaotusele. Selline joonis nakatumises. Jämeda hinnangu sellele, iseloomustab näiteks hästi kevadist lainet kui palju jääb positiivsete testide arv 2020, kus domineeris Saaremaa puhang, alla tegelike nakatunute arvule, saab ka sügisest nakatumise tõusu, kus dominee- seroloogilistest uuringutest, mis teevad risid peamiselt Ida-Virumaa ja Harjumaa, kindlaks isikute osakaalu, kellel on viiruse ning 2021. aasta kevadtalvist perioodi, kus vastu antikehad. Nii leidis Eesti teadlaste nakatunuid on olnud kõigist maakonda- korraldatud uuring KoroSero-EST-1 (CTM, dest (joonis 2). 2020), et kevadise esimese laine jooksul Mis puutub küsimusse nakkusohtlike nakatus 0,9–2,5 protsenti Tallinna elani- inimeste arvu kohta antud ajahetkel, siis kest (seda küll vaid ühe perearstikeskuse võib arvestada, et erinevate uuringute patsientide põhjal), kusjuures Saaremaal andmetel püsib nakatunu nakkusohtli- oli nakatunuid 5,0–7,9 protsenti elanikest. kuna keskmiselt kolm nädalat (Cevik et al. Samal ajal (1. märtsist 1. juunini 2020) oli 2021), millest üks kuni neli päeva on aga Saaremaal kinnitatud nakatunuid 554, ehk nn presümptomaatiline periood (Byrne 1,7 protsenti elanikest ning Harjumaal et al. 2020), kus aga levitatava viiruse 706, ehk 0,12 protsenti elanikest. Siit hulk on kõige suurem, st inimene on võib järeldada, et Saaremaal sai testitud kõige nakkusohtlikum. Praktikas teame, kolmandik kuni viiendik tegelikest et pärast sümptomite avaldumist ja/või nakkusjuhtudest ning mujal Eestis võis see positiivse testitulemuse teadasaamist püsib osakaal olla veelgi väiksem. Tartu Ülikooli suur osa haigeid siiski isolatsioonis, nii

Riigikogu Toimetised 43/2021 41 Krista Fischer, Mario Kadastik

Registreeritud nakatunud 01.03.2020–30.06.2020 120 Saaremaa 100 Harjumaa

80 Ida-Virumaa Teised maakonnad 60

40

20

0 2. mai 5. mai 8. mai 11. mai 14. mai 17. mai 20. mai 23. mai 26. mai 29. mai 2. aprill 5. aprill 8. aprill 2. juuni 5. juuni 8. juuni 2. märts 9. märts 11. aprill 14. aprill 17. aprill 20. aprill 23. aprill 26. aprill 29. aprill 11. juuni 17. juuni 22. juuni 26. juuni 12. märts 15. märts 18. märts 21. märts 24. märts 27. märts 30. märts

Registreeritud nakatunud 01.10.2020–31.12.2020 800 Harjumaa Ida-Virumaa 600 Teised maakonnad

400

200

0 1. okt. 3. okt. 5. okt. 7. okt. 9. okt. 2. nov. 4. nov. 6. nov. 8. nov. 2. dets. 4. dets. 6. dets. 8. dets. 11. okt. 13. okt. 15. okt. 17. okt. 19. okt. 21. okt. 23. okt. 25. okt. 27. okt. 29. okt. 31. okt. 10. nov. 12. nov. 14. nov. 16. nov. 18. nov. 20. nov. 22. nov. 24. nov. 26. nov. 28. nov. 30. nov. 26. dets 10. dets. 12. dets. 14. dets. 16. dets. 18. dets. 20. dets. 22. dets. 24. dets.

Registreeritud nakatunud 01.01.2021–09.04.2021

Harjumaa 1500 Ida-Virumaa Teised maakonnad

1000

500

0 1. jaan. 4. jaan. 7. jaan. 1. aprill 4. aprill 7. aprill 2. märts 5. märts 8. märts 10. jaan. 13. jaan. 16. jaan. 19. jaan. 22. jaan. 25. jaan. 28. jaan. 31. jaan. 3. veebr. 6. veebr. 9. veebr. 11. märts 14. märts 17. märts 20. märts 23. märts 26. märts 29. märts 12. veebr. 15. veebr. 18. veebr. 21. veebr. 24. veebr. 27. veebr.

JOONIS 2. Registreeritud nakatunud maakonniti. Allikas: Krista Fischer

42 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Päevased nakatunute arvud ja 14 päeva nakatumisnäit 1500

Nakatunuid 14 päeva jooksul 100 000 kohta

1000

500

0 01.03.20 12.03.20 23.03.20 03.04.20 14.04.20 25.04.20 06.05.20 17.05.20 28.05.20 08.06.20 19.06.20 30.06.20 11.07.20 22.07.20 02.08.20 13.08.20 24.08.20 04.09.20 15.09.20 26.09.20 07.10.20 18.10.20 29.10.20 09.11.20 20.11.20 01.12.20 12.12.20 23.12.20 03.01.21 14.01.21 25.01.21 05.02.21 16.02.21 27.02.21 10.03.21 21.03.21 01.04.21

JOONIS 3. Päevased nakatunute arvud testimise kuupäeva järgi ja 14 päeva nakatumisnäit Eestis 3. märtsist 2020 kuni 10. aprillini 2021. Allikas: Krista Fischer

et reaalselt nakkusohtliku perioodi (kus silmas pidada, et see arv võib olla oluliselt inimene on nakkusohtlik ja tal on kon- suurem kui tegelik nakatunute arv selles 1. okt. 3. okt. 5. okt. 7. okt. 9. okt. 2. nov. 4. nov. 6. nov. 8. nov. 2. dets. 4. dets. 6. dets. 8. dets. 11. okt. 13. okt. 15. okt. 17. okt. 19. okt. 21. okt. 23. okt. 25. okt. 27. okt. 29. okt. 31. okt. 10. nov. 12. nov. 14. nov. 16. nov. 18. nov. 20. nov. 22. nov. 24. nov. 26. nov. 28. nov. 30. nov. 26. dets

10. dets. 12. dets. 14. dets. 16. dets. 18. dets. 20. dets. 22. dets. 24. dets. taktid teiste inimestega) pikkus on selle piirkonnas. Näiteks elab Hiiumaal ligi- võrra lühem. Seda kõike arvestades võib kaudu 10 000 inimest ja seega tähendaks lugeda 14 päeva positiivsete testide arvu nakatumisnäit 200 seal, et viimase kahe väga jämedaks hinnanguks nakkusohtlike nädala jooksul on nakatunud kokku 20 isikute arvule. Sellest tulenevalt on nn 14 inimest. See tähendab omakorda ka seda, päeva nakatumisnäit ehk positiivsete et väikestes maakondades võib ajutiselt testide arv 100 000 inimese kohta ka üsna kõrgenenud nakatumisnäidu taga olla üks- hea, kuid siiski vaid ligikaudne indikaator ainus nakkuskolle (hooldekodu, töökoht nakkusohu hindamiseks ühiskonnas. vms), ilma et mujal maakonnas laialdast Nagu näha jooniselt 3, on see näit Eesti nakkust esineks. Seetõttu on maakondade kohta tervikuna üsna lähedane keskmisele võrdluses kasulik vaadata ka nakatunute päevasele nakatunute arvule. See on nii koguarve, eristamaks paremini juhuslikke vaid Eesti rahvaarvu tõttu, mis jagatuna (ajutisi) ja süstemaatilisi erinevusi (joonis 100 000-ga on ligikaudu 13,3 ehk lähedane 4). arvule 14. Lisaks maakondlikule jaotusele on Sama näitajat saab kasutada ka nak- alati huvi pakkunud ka nakatumise kustaseme võrdluseks eri piirkondade erinevused vanusegruppides. Siin tuleb (nt maakondade) vahel, kuid väikese teha vahet kahel küsimusel: a) milline rahvaarvuga piirkondade puhul tuleb on nakatunute vanuseline jaotus ja

Riigikogu Toimetised 43/2021 43 Krista Fischer, Mario Kadastik

14 päeva nakatunute koguarv 14 päeva nakatunute arv maakonniti 10.04.2021 100 000 elaniku kohta 10.04.2021 7000 1200

6000 1000

5000 800

4000 600 3000

400 2000

200 1000

0 0 Hiiu maakond Hiiu maakond Võru maakond Võru maakond Järva maakond Järva maakond Tartu maakond Tartu maakond Valga maakond Valga maakond Põlva maakond Põlva maakond Harju maakond Harju maakond Rapla maakond Rapla maakond Saare maakond Saare maakond Pärnu maakond Pärnu maakond Lääne maakond Lääne maakond Jõgeva maakond Jõgeva maakond Viljandi maakond Viljandi maakond Ida-Viru maakond Ida-Viru maakond Lääne-Viru maakond Lääne-Viru maakond

JOONIS 4. Nakatumine maakonniti 14 päeva jooksul: vasakul nakatunute koguarv ja paremal nakatumisnäit 100 000 elaniku kohta. Allikas: Krista Fischer b) milline on nakatumus vanusegruppide Nii näeme jooniselt 5, et arvuliselt on kaupa? Nende vastused on erinevad, kõige rohkem nakatunuid olnud vanuse­ sest rahvastiku vanusestruktuur on gruppides 30–34 ja 35–39 (kummaski üle ebaühtlane. 10 000 nakatunu) ning vanusegruppidest

Kõigi tuvastatud nakatunute Tuvastatud nakatunute arv vanuseline jaotus 10.04.2021 osakaal vanusegruppides 10.04.2021 11% 10 000 10% 9% 8000 8% 7% 6000 6% 5% 4000 4% 3% 2000 2% 1%

0 0% 0–4 5–9 0–4 5–9 10–14 15–19 20–24 25–29 30–34 35–39 40–44 45–49 50–54 55–59 60–64 65–69 70–74 75–79 80–84 10–14 15–19 20–24 25–29 30–34 35–39 40–44 45–49 50–54 55–59 60–64 65–69 70–74 75–79 80–84 üle 85 üle 85

JOONIS 5. Nakatunute vanuseline jaotus (kõik nakatunud epideemia algusest kuni 10. aprillini 2021). Vasakul on toodud nakatunute koguarvud vanusegrupiti, paremal nakatunute osakaal igas vanusegrupis. Allikas: Krista Fischer

44 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Nakatunute vanuseline jaotus 02.03.2021–10.04.2021

100

90

80

70

60

50

40

30

20

10

0 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 51 53 02 04 06 08 10 12 14 2020 Nädal 2021

JOONIS 6. Nakatunute vanuseline jaotus nädala kaupa terve pandeemia jooksul (tulbad värvitud vastavalt vanusegruppide osakaaludele nakatunute seas vastaval nädalal). Allikas: Krista Fischer

15–19 ja 20–24 on nakatunuid olnud NAKATUMISE DÜNAAMIKA selgelt vähem (umbes 7000 kummastki Nakatamiskordaja R grupist). Samas on nakatunute osakaal Üks peamisi küsimusi, mis inimesi olnud kõige kõrgem just viimatimainitud terve pandeemia vältel on huvitanud, vanusegruppides – kummaski grupis on on see, kas nakatumine on tõusu- või nakkus tuvastatud veidi enam kui 11 langustrendis ja milline on prognoos protsendil inimestest. Samuti näeme, trendi jätkumisel. Seega on vaja otsustada, et 85aastaseid ja vanemaid inimesi on kuidas kirjeldada nakatumise dünaamikat. nakatunute seas olnud suhteliselt väike Nakkushaiguste epidemioloogias on arv (2,2% kõigist nakatunutest), kuid selle saanud tavaks kasutada selleks nakatamis- vanusegrupi sees on nakatunuid olnud üle kordajat R ehk reproduktsiooniarvu.

7 protsendi. Siin tuleb eristada kordajat R0, millega Ka vanuselist dünaamikat ajas saab tähistatakse nn baas-nakatamiskordajat. näidata kahel erineval moel. Joonisel 6 Kordaja R0 on defineeritud kui inimeste on toodud esimene lähenemine, kus arv, keda keskmiselt nakatab üks naka- nakatunute vanuselist jaotust ja selle tunud isik rahvastikus, kus keegi pole muutusi on visualiseeritud läbi terve veel viiruse vastu immuunsust saavu- epideemia kestuse. Seda joonist vaadates tanud. Kordaja R0 võib avaldada kolme tuleb silmas pidada, et meil on 60,7 prot- komponendi korrutisena: nakkusohtliku senti elanikkonnast alla 50 aasta vanad perioodi pikkus, keskmine kontaktide ja seega on nakkus ühtlaselt jagunenud arv päevas ja nakkuse ülekandumise nooremate ja vanemate vahel, kui sinist tõenäosus (joonis 7a, 7b) ala vastavas tulbas on samuti veidi üle 60 Siin tuleb tähele panna, et esimene protsendi. komponent, nakkusohtliku perioodi pikkus, sõltub konkreetsest viirusest,

Riigikogu Toimetised 43/2021 45 Krista Fischer, Mario Kadastik

= Nakkusohtliku X Kontakte X Tõenäosus R0 perioodi pikkus päevas nakatada Mitu päeva on inimene Kui palju on inimesel Kui suure tõenäosusega nakkusohtlik? päeva jooksul selliseid antakse kontakti korral kontakte, kus nakkus nakkus edasi? võiks edasi kanduda?

JOONIS 7A. Nakatamiskordaja R0 definitsioon. Koostanud Krista Fischer aga ka inimeste käitumisest – näiteks mitmekordistumise üsna lühikese ajape- sellest, kui kiiresti suudetakse nakatunuid rioodi vältel. isoleerida. Teine komponent sõltub Kordaja R-i väärtuse hindamiseks ei eelkõige käitumisest ja see on just see, hinnata kolme komponenti eraldi, vaid mida saab mõjutada mitmesuguste see tuletatakse analüütiliselt nakatunute suuremat distantseerumist soodustavate aegrida analüüsides. Vastavate arvutuste nakkustõrje meetmetega. Kolmas kom- tegemiseks on vajalikuks sisendpara- ponent on samuti eelkõige seotud viiruse meetriks: keskmine ajavahemiku pikkus omadustega, kuid samal ajal mõjutab seda sümptomite avaldumisest indeksindiviidil ka näiteks maskide kandmine. Kolmas sümptomite avaldumiseni tema poolt komponent muutub ka siis, kui osa nakkuse saanud indiviidil. Lisaks on vaja rahvastikust on saavutanud immuunsuse teada selle ajavahemiku varieeruvust kas läbipõdemise või vaktsineerimise teel. ehk täpsemalt tema standardhälvet. Viimasel juhul aga ei nimetata saadud Rahvusvaheliste uuringute põhjal oleme kordajat enam kui R0, vaid Rt või lihtsalt R. valinud nendeks parameetriteks 5 ja 3 Kordaja R-i oluline omadus on see, päeva ning analüüsiks kasutanud tarkvara et kui tema väärtus on üle 1, siis on R (ver.4.0.3) paketti EpiEstim (Cori et al. nakatumine kasvutrendil – iga nakatunu 2013). Meie analüüs on näidanud, et nii toob endaga kaasa rohkem kui ühe uue nagu mujal maailmas oli ka Eestis algne nakatunu. Kui R püsib stabiilselt üle 1, siis R0 tõenäoliselt üle 2, kuid hiljem on ta toimubki seetõttu nakatumise eksponent- erinevatel perioodidel varieerunud. siaalne kasv. Kui aga R saavutab väärtuse Tõlgendamisel tuleb tähele panna, et R alla 1, siis nakatumine rahvastikus vähe- iseloomustab ainult nakatumiste arvude neb. Oluline on ka mõista, et kui muuta muutust ajas, aga mitte üldist nakkustaset. ükskõik millist kolme komponenti teatud protsendi võrra suuremaks või väikse- Nakatumise dünaamika maks, siis muutub ka R ise sama protsendi prognoosimine võrra. Seega võib näiteks arvestada, et kui Nakatumise dünaamika prognoosimisel on R = 1,1 ja teatud meetme abil saavutatakse nakkushaiguste epidemioloogias kujune- keskmine kontaktide vähenemine 20 nud standardiks kambrilised e kompart- protsendi võrra ehk 0,8 korda, siis uueks ment mudelid (Wikipedia 2021). Selliste R-i väärtuseks saab 1,1 x 0,8 = 0,88 ehk mudelite põhiline idee on jagada inimesed ongi saavutatud R-i väärtus alla 1. nakkuse seisukohalt eri kategooriatesse

Kordaja R0 väärtuseks on SARS-CoV-2 (nakkusele vastuvõtlik, nakkusega kokku korral hinnatud vahemikku 2–3, olenevalt puutunud, nakkusohtlik, paranenud/ piirkonnast (Rahman et al. 2020), seega immuunsed, jne) ja modelleerida kogu piiramata leviku korral oleks see viirus protsessi dünaamikat, kus vaadeldava toonud kaasa nakatunute arvu kiire ajaperioodi alguses on kõik indiviidid

46 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Nakatamiskordaja R Eestis 05.03.2020–09.04.2021 3.0 R

2.5

2.0

1.5

1.0

0.5

0

05.03.20 09.04.20 10.05.20 23.06.20 23.07.20 05.09.20 09.10.20 08.11.20 15.12.20 19.01.21 28.02.21 09.04.21

JOONIS 7B. Nakatamiskordaja R-i hinnatud väärtused Eestis kogu epideemia vältel. Periood, kus keskmine päevane nakatunute arv on olnud alla 10, on kujutatud halli värviga, sest siis ei ole R suure varieeruvuse tõttu tõlgendatav. Allikas: Krista Fischer nakkusele vastuvõtlikud, kuid epideemia Näitena võib siin tuua 2021. aasta märtsi jooksul liiguvad järjest järgmistesse alguses loodud prognoosid, mis eeldasid kategooriatesse, kuni lõpuks on saavuta- R-i väikesi muutusi nädalast nädalasse tud nn karjaimmuunsus ehk siis selline (joonis 8). immuunsuse tase rahvastikus, kus R enam üle 1 olla ei saa ja viirus n-ö sureb välja. Et HAIGLARAVI JA SUREMUSE selline mudel vastaks praeguse pandeemia PROGNOOSID reaalsusele, tuleks seda oluliselt keerulise- Prognoosimudelite peamiseks eesmär- maks muuta, võttes arvesse eri ajahetkedel giks selle epideemia jooksul on olnud rakendatud meetmeid, nende leevenda- realistliku hinnangu saamine haigla- ja mist, ja praegu ka vaktsineerimist. Et aga intensiivravi voodikohtade täituvusele, mudeli keerukuse tõstmine lisab pidevalt samuti võimaliku suremuse prognoosi- parameetreid, mille jaoks on raske saada mine. Selleks et seda saaks teha, on vaja täpseid hinnanguid, siis oleme Eesti oludes võimalikult hästi mõista nakkuse ja selle otsustanud rakendada analoogseid, kuid tagajärjel tekkinud haiguse ajalist dünaa- lihtsamaid mudeleid, mis aga võimaldavad mikat. Samuti on vaja võimalikult täpseid suhteliselt lühiajalisi prognoose. hinnanguid neid protsesse iseloomustava- Nii saab lühiajaliselt stabiilse R-i tele parameetritele. eeldusel prognoosida nakatumiste aegridu, Seega saame iga nakatunu puhul rää- mis kaasneks konkreetse R-i väärtusega. kida seitsmest võimalikust nakatumisele Jälgides jooksvalt R-i hinnanguid, on järgnevast sündmusest: sümptomite ilm- võimalik mõista, millised päevased nemine, nakkuse kinnitamine testi abil, nakatunute arvud kaasneks kas R-i samale haiglasse minek, intensiivraviosakonda tasemele jäämise või mingite muutustega. (IRO) saatmine, IROst ja haiglast välja

Riigikogu Toimetised 43/2021 47 Krista Fischer, Mario Kadastik

saamine või surm. Tuleb tähele panna, et R järgmisel 5 nädalal: 1.1–1.05–1–0.9–0.8 mitte ühegi sündmuse toimumine ei ole 2500 kindel – seega on esimeseks huvipakku- vaks parameetriks iga sündmuse korral 2000 selle toimumise tõenäosus. Samuti võib täheldada, et osa neist sündmusest võivad 1500 toimuda ka teises järjekorras kui joonisel kujutatud – nt võib patsient teha koroo- 1000 natesti alles pärast haiglasse jõudmist. Aastal 2021 pole artikli kirjutamise ajaks 500 registreeritud mitte ühtegi koroonasurma väljaspool haiglat, seega on vaadeldavad 0 10.01 07.02 07.03 08.04 02.05 ainult kas inimene saab haiglast koju või sureb. Haiglaravi vajadus sõltub väga olulisel R järgmisel 5 nädalal: 1.05–1–1–0.95–0.8 määral nakatunute vanuselisest jaotusest 2500 (joonis 9) ja vastavalt selle muutumisele on keskmine haiglaravi vajaduse tõenäosus

2000 epideemia jooksul varieerunud vahemikus 5,5 protsenti kuni 7,5 protsenti.

1500 Lisaks tõenäosustele on prognoosimi- seks vajalikud ka eelteadmised ajavahe-

1000 mike pikkuste kohta – näiteks kui kaua kulub aega sümptomite tekkest haiglasse­ minekuni, kui kaua ollakse haiglas jne. 500 Kõiki neid teadmisi kasutades saab luua nn Monte-Carlo mudeli haiglaravi vajadusele. 0 10.01 07.02 07.03 08.04 02.05 MONTE CARLO MUDELPROGNOOS HAIGLARAVI VAJADUSEKS R järgmisel 5 nädalal: 1–0.9–0.9–0.8– 0.8 Olles kaardistanud tõenäosuslikud 2500 jaotused populatsioonis ajavahemikule nakatumisest sümptomite tekkeni, 2000 sümptomaatiliste nakatunute haiglasse jõudmise osakaalu ning samuti tervene- 1500 mise, aga ka IROsse sattumise võis surma tõenäosused (ning nende sündmusteni 1000 viivate ajavahemike jaotused), on võimalik modelleerida erinevaid tulevikustsenaa- 500 riume, genereerides juhuslikke sündmusi. Iga stsenaariumi korral saab sel moel 0 hinnata, milline on tõenäoline haiglate 10.01 07.02 07.03 08.04 02.05 koormatus, voodikohtade vajadus IROs ning milliseks kujuneb suremus. JOONIS 8. Prognoositud nakatunute arvud Selleks genereeritakse hüpoteetiline vastavalt R-i eeldatavale muutumisele (prog- prognoos nakatunute arvule erinevate noos loodud 8. märtsil). Allikas: Krista Fischer kordaja R-i väärtuste korral, seda nii hetkel vaadeldud olukorrani jõudmisel (mille aluseks on R-i mõõtmine nakatunute

48 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Haiglasse jõudmise tõenäosus soo-vanusegruppides seisuga 8. aprill 2021 55% Mehed 50% Naised 45%

40%

35%

30%

25%

20%

15%

10%

5%

0% 0–9 10–19 20–29 30–39 40–49 50–59 60–69 70–79 80+

JOONIS 9. Haiglasse jõudmise tõenäosus soo-vanusegrupiti 8. aprill 2021 seisuga. Allikas: Krista Fischer jaotuses) ning ennustuslikku R-i ka hüpoteetiline nakatunute prognoos. käitumist tulevikus, mis on kooskõlas Nii saadud prognoose tõlgendades tuleb kas rakendatavate piirangute või seetõttu arvestada, et erinevalt paljudest leevendustega. Nakatunute aegreast on teistest ennustusmudelitest ei ole siin võimalik seejärel eelnevalt määratud enamasti eesmärgiks reaalselt aset leidva jaotusfunktsioone kasutades genereerida tuleviku võimalikult täpne prognoosimine, aegrida sümptomaatika tekkeks. Nii vaid need prognoosid on tööriistaks saadud hüpoteetilise sümptomaatiliste otsustajatele, kes nende abil saavad nakatunute aegrea põhjal on omakorda teha otsuseid meetmete vajalikkuse võimalik genereerida haiglasse võetute kohta. Prognoosimudelid n-ö mängivad aegrida ning sealt omakorda haiglas läbi erinevaid tulevikustsenaariume ja viibimise kestus, IROsse võetute meil on võimalik ette näha, milliseks aegrida koos sealviibimise kestusega kujuneb olukord haiglates, kui kordaja R-i ning haiglaravi lõpetavad sündmused iseloomustatud nakatumise trend jätkub (väljakirjutamine või surm). sellisena, kui ta antud hetkel on, ning Selliseid stsenaariume on võimalik iga olukordades, kus tehakse muudatusi meet- eeldatava parameetrite komplekti (kordaja mete osas, mis toob kaasa R-i vähenemise R-i väärtused perioodide kaupa) korral või suurenemise. genereerida sadu või tuhandeid, ning vaa- Enamasti oleme iga piirangute rakendu- data statistilist jaotumist: kui palju tuleb mise/leevendamise hetke puhul model- iga stsenaariumi korral keskmiselt inimesi leerinud mitut erinevat stsenaariumi R-i haiglasse ja kui kaua ollakse haiglas ning muutuseks, ning hiljem saame andmete kui palju ja millal esineb suremust. põhjal anda hinnanguid, millisega neist on Tuleb meeles pidada, et sisendiks on reaalsus kõige paremini kooskõlas. nii tõenäosuslikud jaotused, mida me Nii näiteks on joonisel 10 toodud 9. saame reaalsete andmete baasil mõõta, kui novembril 2020 koostatud prognoos, kus

Riigikogu Toimetised 43/2021 49 Krista Fischer, Mario Kadastik

Eesti 600 Haiglas hõivatus R: 1,2–>0,8 500 Haiglas hõivatus R: 1,2–>1,0 Haiglas hõivatus R: 1,4–>0,8 400 Haiglas hõivatus R: 1,4–>1,0 Haiglas hõivatus R: 1,4–>1,2 300 Haiglas (tegelik)

200

100

0 sept. okt. nov. dets. jaan. veebr. 2020 2020 2020 2020 2021 2021

JOONIS 10. Haiglaravi prognoos nelja erineva tulevikustsenaariumi jaoks. Prognoos on kooostatud 9. novembril 2020, kui tegelik R-i väärtus sellel ajahetkel ei olnud päris selge. Allikas: Mario Kadastik tegelik R-i väärtus sellel ajahetkel ei olnud KUIDAS PAREMINI VALMIS OLLA päris selge. Seega koostati prognoosid nii Kriis, mille tõi kaasa Covid-19 ülemaailmne eeldusel, et hetkeseisuga oli R-i väärtus 1,2 pandeemia, on andnud meile mitmeid tar- kui ka eeldusel, et ta väärtus oli 1,4. Nii vilikke õppetunde. Üks neist on kindlasti nagu näha jooniselt 7B, siis tagantjärele meeskonnatöö tähtsus niivõrd suurte ja hinnatuna oli väärtus 1,4 pigem lähedane erinevaid valdkondi hõlmavate kriisidega tegelikkusele. Novembris ei suudetud tegelemisel. Aasta 2020 tõestas, et produk- nakatunute arvu langustrendile viia, kuid tiivne dialoog ja koostöö riigijuhtide ja R langes 1,1-ni ja hiljem 1-ni. Seega teame teadlaste vahel on igati võimalik ja sellistes praegu, et roheliselt kujutatud prognoos, olukordades ka möödapääsmatu. Sellise mis vastab R-i langusele 1,4-lt 1-ni, saigi koostöö edukuseks on oluline vastastikune hiljem reaalsuseks – haiglapatsientide tihe suhtlus ja infovahetus, mis eeldab arv, mis tol hetkel oli veel 68, ületas teatud empaatiat mõlemalt poolelt – 25. detsembril 400 piiri ja jäi 400–450 teadlastel võib esmapilgul olla raske tajuda vahemikku kuni jaanuari (2021) lõpuni, valitsuse otsuste keerukust ja mitmeta- hakates seejärel uuesti kasvama. hulisust, ning samas on poliitikutel vahel Viimane prognoos haiglapatsientide keeruline mõista, et teadus ei suuda anda arvule (12.04.2021 seisuga) on toodud joo- mustvalgeid vastuseid – nii nagu prognoo- nisel 11 – siin on arvestatud, et 11. märtsil simudelid ei ennusta ette kindlalt saabuvat kehtestatud piirangud tõid muutuse, kuid tulevikku, ei ole ka hetkel parimate ei ole veel päris selge, kui madalale viisid bioloogiliste, epidemioloogiliste või medit- need piirangud nakatamiskordaja R. siiniliste teadmiste kohta võimalik anda Antud viimase aja prognoosidest on garantiid, et need teadmised ja seisukohad võimalik näha, et kuigi nakatunute arvude tulevikus ei muutu. Samuti on vajalik väga aegrida viitas R-i olulisele langusele, võttis erinevate valdkondade teadlaste valmidus selle mõju avaldumine haiglaravis siiski omavaheliseks koostööks. aega. Trend on nüüd küll R = 0,9-ga ena- Covid-19 pandeemia on näidanud, muses kooskõlaline, kuid on siiski pigem et tänapäevane kriisijuhtimine ei saa konservatiivselt veel ka R = 0,9 ja R = 1,0 hakkama ilma andmeanalüütilise toeta. vahel. Nakatunute prognoos siiski ennus- Operatiivsete otsuste tegemise eelduseks tab langevat trendi, mistõttu eeldame, et on esiteks olukorra võimalikult täpne edasine haiglaravi prognoos pigem järgib kaardistamine andmete oskusliku kollast R = 0,9 kanalit. kogumise, süstematiseerimise ja

50 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Eesti 1000 Haiglas hõivatus R: 0,9–>0,7 Haiglas hõivatus R: 0,9–>0,8 Haiglas hõivatus R: 0,9–>0,9 Haiglas hõivatus R: 0,9–>1,0 Haiglas (tegelik)

800

600

400

200

0 veebr. märts aprill mai juuni 2021 2021 2021 2021 2021

JOONIS 11. Haiglaravi prognoos nelja erineva tulevikustsenaariumi jaoks ning tegelik haigla­ situatsioon. Prognoos on koostatud märtsi teises pooles ning eeldas 11. märtsil toimunud muutust inimeste käitumises. Allikas: Mario Kadastik visualiseerimise teel, ja teiseks võimekus tunduda üllatav, et nakkuse leviku dünaa- prognoosida võimalikke tulevikustse- mika peamiseks modelleerijaks osutus naariume. Väikese riigina ei saa me aga lisaks biostatistikale spetsialiseerunud tekitada endale spetsiifilist analüütilist matemaatilise statistika professorile (K. F.) kompetentsi kõigi teoreetiliselt võimalike ka osakestefüüsik (M. K.), kuid tegelikku- tulevaste kriiside tarbeks – erinevalt ses on see suurepärane näide baasteaduste mõnedest naaberriikidest (Soome, Rootsi) universaalsusest. Nimelt on keerukate puudus meil ka kohalik nakkushaiguste dünaamiliste protsesside matemaatilise matemaatilise modelleerimise koolkond modelleerimise üldpõhimõtted üsna ja vastav multidistsiplinaarne meeskond. samad, sõltumata sellest, millises valdkon- Sellegipoolest suutsid eri valdkondade nas need protsessid toimuvad. reaalteadlased kiirelt mobiliseeruda, Seega, kui selle kogemuse najal edasi leidmaks parimad võimalikud lahendused, mõelda, et kuidas Eesti saab järgmisteks et kasutada nii rahvusvahelist ja teadus- võimalikeks kriisideks paremini valmis kirjandust (mis pandeemia algusest peale olla, oleks üks soovitus panustada on kiirelt täienenud just Covid-19 alaste kõrgetasemelisse laiapõhjalisse reaalhari- töödega) kui ka oma parimat kompetentsi dusse. Ei tohi unustada, et kõigi moodsate teistest valdkondadest. Esmapilgul võib infotehnoloogiliste lahenduste taga on

Riigikogu Toimetised 43/2021 51 Krista Fischer, Mario Kadastik

siiski klassikaline matemaatika ja füüsika, samuti ei tasuks unustada nende alade ning just nende teaduste baasilt on võima- populariseerimist noorte seas. Lisaks tuleb lik pakkuda analüütilist abi olukordades, mõelda, kuidas muuta alus-reaalteadused kus valmis töövahendid ja -juhendid puu- atraktiivseks valikuks kõrgkooli astujate duvad ning need on vaja n-ö nullist üles seas ja kuidas toetada andekaid õpilasi ja ehitada. Et tegemist on siiski üsna keeru- tudengeid nende arengus. kate teadusaladega, siis võtab vastavate kõrgtasemel spetsialistide koolitamine Krista Fischeri igapäevaselt uuendatav andme- aega ja valmistuma tuleb hakata juba põhine ülevaade Covid-19 olukorrast on leitav enne kõrgkooli – kiiremas korras on vaja aadressil http://www-1.ms.ut.ee/krista/covid/ pöörata rohkem tähelepanu reaalalade covid_pildid.html ja Mario Kadastiku loodud õpetajate puudusele meie koolides ja prognoosid haiglaravi vajadusele aadressil: leida lahendusi olukorra parandamiseks, https://covid.hep.kbfi.ee/

KASUTATUD ALLIKAD: BYRNE, A. W., MCEVOY, D.,COLLINS, A. B., et al. (2020). Inferred Duration of Infectious Period of SARS-CoV-2: Rapid Scoping Review and Analysis of Available Evidence for Asymptomatic and Symptomatic. COVID-19 cases. BMJ Open;10:e039856. DOI:10.1136/bmjopen-2020-039856 CEVIK, M., TATE, M., LLOYD, O., MARAOLO, A. E., SCHAFERS, J., HO, A. (2021). SARS-CoV-2, SARS-CoV, and MERS-CoV Viral Load Dynamics, Duration of Viral Shedding, and Infectiousness: a Systematic Review and Meta-Analysis. – The Lancet Microbe, 2(1), e13–e22 CORI, A., FERGUSON, N. M., FRASER, C., CAUCHEMEZ, S. (2013). A New Framework and Software to Estimate Time-Varying Reproduction Numbers During Epidemics. – American Journal of Epidemiology, 178(9), 1 November, 1505–1512. DOI: 10.1093/aje/kwt133 [ECDC]. EUROPEAN CENTRE FOR DISEASE PREVENTION AND CONTROL (2020). Transmission of COVID-19. – https://www.ecdc.europa.eu/en/covid-19/latest-evidence/transmission MEYEROWITZ, E. A., RICHTERMAN, A., BOGOCH, I. I., LOW, N., CEVIK, M. (2020). Towards an Accurate and Systematic Characterisation of Persistently Asymptomatic Infection with SARS-CoV-2. The Lancet Infectious Diseases. DOI: 10.1016/S1473-3099(20)30837-9. RAHMAN, B., SADRADDIN, E., PORRECA, A. (2020). The Basic Reproduction Number of SARS-CoV-2 in Wuhan Is About to Die Out, How About the Rest of the World? – Rev Med Virol. 30(4), e2111. DOI:10.1002/rmv.2111 [CTM] RIIKLIK SIIRDEMEDITSIINI JA KLIINILISTE TEADUSUURINGUTE KESKUS. (2020). Koroonaviirus SARS-CoV-2 antikehade seroepidemioloogiline uuring Eestis (kahe piirkonna testuuring). KoroSero-Est-1. – https://www.ctm.ee/et/covid-19/koroonaviirus-sars-cov-2-antikehade-serolevimusuuring-eestis-kahe-piirkonna-testuuring/ SLIFKA, M. K., GAO, L. (2020). Is Presymptomatic Spread a Major Contributor to COVID-19 Transmission? – Nat Med 26, 1531–1533. DOI: 10.1038/s41591-020-1046-6 [TÜ] TARTU ÜLIKOOL. (2021). Koroonaviiruse levimuse uuring „Covid-19 aktiivne seire“. – https://www.ut.ee/et/teadus/koroonaviiruse-levimuse-uuring-covid-19-aktiivne-seire WIKIPEDIA, THE FREE ENCYCLOPEDIA. (2021). Compartmental Models in Epidemiology. – https://en.wikipedia.org/wiki/Compartmental_models_in_epidemiology

52 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Perearstide roll koroonakriisis

KARMEN JOLLER ELLE-MALL SADRAK perearst, Eesti Perearstide perearst, Eesti Perearstide Seltsi COVID-19 Seltsi COVID-19 töörühma liige töörühma liige

meedia esindajatega on toimunud kogu pandeemia vältel. AGNE ANNIST 12. märtsil 2020 teatas terviseamet kommunikatsiooninõunik, juhtude arvu kasvust 27ni ning haiguse Eesti Perearstide Seltsi kohalikust levikust. Sama päeva hilisõhtul COVID-19 töörühma liige kehtestati Eestis eriolukord, mis pidi kestma 1. maini. 25. märtsil anti teada erearst on terviseküsimustes esimesest COVID-19-haiguse tõttu surnud inimese esmane usaldusisik ja inimesest Eestis. peamine vahendaja tervishoiu- Perearstide rolliks COVID-kriisis sai korralduslike teemade tõl- keerulise info tõlkimine elanikkonna jaoks Pkimisel tavainimesele mõistetavasse arusaadavasse ja lähedasse vormi ning keelde. meditsiinisüsteemi muutunud töökorral- duse selgitamine. Koroonapandeemia on kiiresti leviva Ülemaailmselt levivad nakkushaigused koroonaviiruse SARS-CoV-2 tekitatud ei ole arstide jaoks tegelikult mitte midagi koroonaviiruse haiguse COVID-19 uut – nendega on inimkond kokku puutu- puhang, mis sai alguse 2019. aasta sügisel nud aastatuhandeid, epideemiate käsitluse Hiinas Wuhanis ning mille Maailma tänapäevased alustõed on aga vähemalt Terviseorganisatsioon liigitas 2020. aasta 150 aastat vanad. 11. märtsil pandeemiaks. Eestis leidis T Pandeemiat iseloomustavad määra- esimene nakatumisjuhtum kinnitust 27. matu kulg ja mõju, milleks üldjuhul veebruaril 2020. Eesti Perearstide Seltsi puudub valmisolek. (EPS) juhatus sai sellest teada samal päeval T Kriisiolukorras sõltub inimeste rongis, teel Narva perearstide nõupidami- käitumine informatsiooni selgusest. sele. Väljasõidud piirkondadesse, kohtumi- T Väärinfol on reaalne mõju inimeste sed sealsete meditsiinitöötajate ja kohaliku otsustele.

Riigikogu Toimetised 43/2021 53 Karmen Joller, Agne Annist, Elle-Mall Sadrak

T Kriisi lahendamine nõuab eri valdkon- ka koosolekuväliselt, meeskonnaliikmed dade pädevusi. hoiavad siiani suhtlusmeedia vahendusel pidevalt sidet. EESTI PEREARSTIDE SELTSI COVID-19 TÖÖRÜHMA LOOMINE PARTNERID Selleks, et luua strateegia tervisekriisi EPSi COVID-19 töörühma koostöö sot- haldamiseks, loodi Eesti Perearstide Seltsi siaalministeeriumi ja selle allasutustega juurde COVID-19 kriisi töörühm. Gruppi oli igapäevane, kuid tuge ja nõu saadi ka kuulub 26 liiget, kelle vahel on jagatud väljastpoolt. Väga tihe koostöö oli kollee- ära vastutusvaldkonnad. Operatiivse info gidega teistelt erialadelt: infektsionistid, edastamiseks loodi online-suhtluskanal ja pediaatrid, laboriarstid, erakorralise medit- COVID-19 töörühma meililist. Esimeses siini arstid jne. Suheldi palju ka haiglatega faasis tegeleti kiirelt vajalike teemade kogu Eestis. Mittemeedikutest nõustajate kaardistamisega, analüüsides, millist infot hulka kuulusid kriisipsühholoog, vajavad perearstikeskused, millist patsien- IT-inimesed, vabatahtlikke koondavad did ja missugune peaks olema perearstide organisatsioonid, tuge pakkusid töörühma roll avalikus kommunikatsioonis (vt ka liikmetele aga ka coach’id, ärimehed ja lisa 1) Kohe eriolukorra alguses oli selge, paljud tipp-poliitikud. Juba esimestel et terviseametil ei jätku ressurssi ega ka päevadel otsustati, et COVID-19 töörühma teadmisi, et korraldada perearstide tööd väljatöötatud info tuleb tõlkida inglise ja pandeemia ajal. vene keelde. Kiiresti loodi koroonakriisi töörühma juurde üksused konkreetsete ülesanne- TÖÖKORRALDUSE MUUTUSED tega. Niipea, kui sotsiaalministeerium PEREARSTIKESKUSTES kutsus kokku töörühmad, lisati sinna ka Esimeseks väljakutseks kujunes perearsti­ perearstide esindajad. Perearstide seltsi skeskuste töö kiire ümberkorraldamine, COVID-19 kriisi töörühm on tegutsenud et tagada perearstiabi kättesaadavus uues järjepidevalt, ainsa pausiga juulis 2020. olukorras. Varasematest epideemiatest Koroonakriisi töörühma kuulusid teame, et tervishoiuasutustest võivad lisaks EPSi juhatusele ka üleskutsele hooletul käitumisel saada nakkuse reageerinud perearstid, kes soovisid olla epitsentrid – sinna tulevad inimesed abiks epideemiaaegse­ töö juhtimises. Kõik muude probleemidega, lahkuvad aga koosolekud toimusid ja toimuvad siiani veel ühe, palju ohtlikuma haigusega. virtuaalselt, näost näkku see rühm kunagi Ümberkorraldusi selgitavad joonised on kohtunud ei ole. Kui mõni töörühma liik- EPSi veebilehel https://www.perearstiselts. metest väsis või ei saanud oma ülesandeid ee/epsi-ravisoovitused/esmatasandi-korral- täita, leidus kohe keegi teine, kes ülesande dus-sars-cov-2-leviku-tingimustes. sujuvalt üle võttis. Ka juhi vahetumine Kõige selle juures oli esialgu suurimaks novembris neljaks kuuks ei mõjutanud raskuseks isikukaitsevahendite ülemaa- töörütmi. Töö oli suuresti vabatahtlik, ilmne puudus, mis eriti nakkushaiguse hiljem lepiti Sotsiaalministeeriumiga foonil tegi meedikute töö tavapärasel kokku EPSi töörühma liikmete kulude viisil jätkamise võimatuks. Samal ajal oli katmine. Meeskond loodab, et suvel oluline, et ükski inimene ei jääks abita. avaneb jälle võimalus kasvõi üheks kuuks Alles aprilli keskel jõudis piisav kogus aeg maha võtta. isikukaitsevahendeid ka perearstideni – Iga päeva kohta tehti protokoll, riigi, aga ka suurannetajate kaudu. esimesel kahel kuul toimusid virtuaalkoh- Teine suur proovikivi oli testimine. tumised igal tööpäeva õhtul, edasi kord- Kui testikomplektid said kättesaadavaks kaks nädalas. Loomulikult käis pidev töö kiiresti, siis isikukaitsevahendite nappuse

54 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

tõttu tuli testimist piirata: iga proovivõtu füsioterapeut, sotsiaaltöötaja või muu kohta kulus üks komplekt isikukaitse- tugiteenuse osutaja. vahendeid. Seetõttu saadeti PCR-testi Keskmine Eesti perearst on 55aastane (SARS-CoV-2 viiruse tuvastamiseks naine. Umbes viiendik perearstidest on polümeraasahela reaktsiooni kasutav vanemad kui 65aastased. Seega on umbes analüüsimeetod) tegema esialgu vaid need viiendik perearstidest ka ise vanuse tõttu inimesed, kellel haigestumise korral oli COVID-19 riskirühmas, lisaks suurendab suurem risk haigust raskelt läbi põdeda. haigestumisriski amet. Kahtlemata on ka Inimestel oli raske seda mõista. Testimine perearstide hulgas inimesi, kes põevad muutus oluliselt turvalisemaks, kui loodi kroonilisi haigusi, mis COVID-19 suhtes drive-in-testimispunktid, kus proovivõtja vastuvõtlikkust suurendavad. Kõike seda ja patsiendi füüsiline kontakt oluliselt tuli töökorralduse muutmisel arvestada. vähenes. Esimese laine ajal perearstide tööd COVID-19 töörühma esmased ülesan- korraldades eeldasime, et epideemia jõuab ded esimese laine ajal väljakuulutatud siia nii, nagu see jõudis teistesse riikidesse. eriolukorras: Töökorraldus on perearstikeskustes T viia perearstikeskused võimalikult väga erinev. Juba 2009. aastast on kasutu- suures ulatuses üle kaugtööle; sel EPSis välja töötatud perearstikeskuste T säilitada kvaliteetne arstiabi patsien- kvaliteedistandard, mis määratlebki tidele, vajadusel ka kontaktvastuvõt- perearstikeskuse kvaliteedi just töökor- tude näol. See oli eriti oluline EMOde ralduse seisukohalt. Oma olemuselt on ülekoormuse vältimiseks; perearstikeskuse töö alati plaaniline, st T olla valmis juhuks, kui mõni pere- patsiendid registreeruvad perearsti või -õe arstikeskustest ükskõik millises Eesti vastuvõtule, ka juhul, kui tegemist on era- piirkonnas tööd osaliselt või täielikult korralise probleemiga – nii saab meedik jätkata ei saa; patsiendile pühendada piisavalt aega, et T hoida perearstid ja pereõed ühises probleemi süveneda. Enne pandeemiat oli inforuumis; aga tavapärane, et oli patsiente, kes tulid T töötada välja ühtsed põhimõtted vastuvõtule väljaspool järjekorda, olid ka COVID-19 ennetuseks, diagnostikaks üksikud perearstikeskused, kes töötasidki ja raviks; elava järjekorra alusel. Pandeemia ajal ei T teha avalikkusele selgitustööd nii saanud see jätkuda – tuli jälgida, et pere- haiguse iseärasuste kui ka meditsiini­ arstikeskuse ruumides ei tekiks tungle- süsteemi muutunud töökorralduse mist, tähtis oli säilitada inimeste hajutatus. kohta. Oluline oli ka see, et kui patsiendi prob- leemi sai lahendada kaugtöö abil, siis seda ÜLDISE TÖÖKORRALDUSE võimalust ka kasutataks. Et vähendada MUUDATUSED inimeste liikumist perearstikeskustes ja Eestis on kokku 785 perearstinimistut. olla valmis suureks patsientide vooluks, Paljud perearstid on koondunud grupi­ loobuti esimese laine ajal maksimaalses praksistesse, kuid kaks kolmandikku ulatuses plaanilisest tööst. Lõpetati perearstidest töötavad üksi (koos 1–2 tõendite väljastamine, krooniliste haigete pereõega). Perearstinimistu keskmine plaaniline jälgimine, piirati väikelaste suurus on 1724 inimest. 233 nimistut kuu- plaanilist jälgimist. Töökorraldust muutsid luvad tervisekeskuste koosseisu, mis oma suuresti ka haiglad. Näiteks EMOsse ei olemuselt on vähemalt kolme nimistuga saanud inimesed pöörduda ilma perearsti grupipraksised, kus lisaks perearstidele saatekirjata. Seetõttu tuli kiiresti avalikult ja -õdedele töötab ka ämmaemand, teatada, et tervisemure korral on ikkagi vaja perearstikeskusse kohale minna, et

Riigikogu Toimetised 43/2021 55 Karmen Joller, Agne Annist, Elle-Mall Sadrak

arst või õde saaks inimese üle vaadata. plaaniline töö: vastuvõttudele kutsuti kõik Selgitati, et lisaks COVID-19-le on maail- need, kellega esimese viiruselaine ajal mas endiselt teisedki haigused. Tasapisi tegeleda ei jõutud. ilmusid patsiendid vastuvõttudele tagasi, Teise laine saabudes oli perearstidel kuid endiselt jäi kohapealne töökoormus juba lihtsam tööstiili muuta. Lisaks loodi väga väikeseks. See-eest suurenes märki- perearstikeskuste töökorralduse kohta misväärselt telefoni ja e-posti teel tehtud koroonahaiguse levimusest sõltuv valgus- konsultatsioonide hulk. Töö käigus selgus, foorisüsteem (https://www.perearstiselts. et väga suurt osa perearstitööst saab teha ee/epsi-ravisoovitused/esmatasandi-korral- kaugelt. Ometigi leidsid nii arstid kui ka dus-sars-cov-2-leviku-tingimustes). Teise patsiendid, et ei tohi ära jääda inimlik kon- laine ajal tõmmati plaanilist tööd koomale takt arsti/õe ja patsiendi vahel – saavutada oluliselt vähem, sedagi peamiselt selleks, tuleb tasakaal. et oleks aega vaktsineerimiseks. Kuna haiglate tavad olid väga erinevad, tegeles töörühm palju sellega, et saada KAUGTÖÖ ülevaadet, mis tingimustel ning milliseid Enne pandeemiat polnud kaugtöö uuringuid ja eriarsti vastuvõtte haiglad tegemine perearstide hulgas eriti tava- pakuvad. Mõnel pool tuli näha vaeva, line – kirjatöögi tehti enamasti ära oma et haigla jätkaks väga oluliste teenuste kabinetis. Paljudel arstidel oli tarkvara ja pakkumist perearstidele, näiteks röntgen­ kogu andmebaas kohalikus serveris, kuigi uuringute tegemist. Perearstidele koostati on võimalik andmed viia tarkvarapakkuja tabel selle kohta, kuidas ja kuhu haigeid pilveserverisse. saata saab, kuidas haiglad töötavad. Alustati kaugtöökohtade loomisega. Lahendus tuli leida välismaalaste ja Ettevõtted ja organisatsioonid andsid kindlustamata inimeste jaoks, aga ka perearstidele kasutamiseks mitusada nende jaoks, kes olude sunnil olid näiteks laua- ja sülearvutit. Leiti vabatahtlikud teises linnas ja vajasid arstiabi. Sinnani IT-spetsialistid, kes arvutid puhastasid kehtis põhimõte, et erakorralist abi ja töökorda seadsid ning pakkusid annavad kõik perearstikeskused kõikidele vajadusel ka IT-tuge, olles valmis seda inimestele. Tegelikult aga pöördusid tegema ööpäev läbi. Telekomiettevõtted inimesed EMOsse. Nüüd, kui EMOd olid võimaldasid lepingutingimusi muutmata saatekirjata pöördujatele kinni, oli tähtis perearstikeskustele kiiremat ja suurema inimestele teada anda, et abi saab lähimast mahuga internetti. Hotellid ja kohalikud perearstikeskusest. Kohalikud omavalitsu- omavalitsused pakkusid kaugtööks sed koostasid nimekirja kontaktisikutest, vajalikke ruume, mõni hotell võimaldas kellega perearstid vajadusel ühendust kaugelt appi rutanud meedikutel tasuta võtta saavad. ööbida. Mitmed väikesed kaugkonsultat- Oli oodata töövõimetuslehtede kuri- sioone pakkuvad ettevõtted tegid oma tarvitamist: välismaalt tulnud inimesed platvormid perearstidele kättesaadavaks, pidid jääma eneseisolatsiooni ning paljud et perearst saaks soovi korral teha video- tööandjad suunasid nad töövõimetuslehte konsultatsioone turvalises keskkonnas. võtma. Vahel tehti seda omaalgatuslikult. Kiiresti leppisid perearstid haigekassaga VALVEKESKUSED kokku, et töövõimetuslehe näidustuseks Praktiliselt kohe eriolukorra alguses oli on endiselt kas reaalne haigus või teada- selge, et eriti üksikpraksiste jaoks on olev lähikontakt SARS-CoV-2-positiivse vaja plaani juhuks, kui keegi perearsti- inimesega. keskuse meeskonnast haigestub või jääb Suvel töötasid perearstikeskused palju isolatsiooni. Seetõttu loodi valvekeskuste selle nimel, et ära teha tegemata jäänud võrgustik, mis koosnes umbes sajast

56 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

grupipraksisest. Nende grupipraksiste et liinile saaksid needki inimesed, kes ülesandeks oli oma piirkonnas asuva vajavad tervisenõu. Eriolukorra kolme perearstikeskuse toimepidevuse katkemise esimese ööpäeva jooksul töötati välja või- korral töö osaliselt või täies mahus üle malus inimesel perearstile ise teada anda, võtta. Teise laine ajal vaadati nimekiri üle et ta vajab töövõimetuslehte. Kahjuks ei ning valvekeskuste arvu kahandati umbes olnud võimalik lahendusele lisada lahtrit, 70 peale. Valvekeskuseks valiti võimaluse kus inimene saab kirjeldada, miks ta korral võimekamad ja suuremad perearsti­ töövõimetuslehte vajab, samuti ei olnud keskused, kes on perearstide kvaliteedi- perearstil võimalik automaatselt keelduda. süsteemis saavutanud paremaid tulemusi Paljud inimesed küsisid töövõimetuslehte ja kelle puhul on Eesti Perearstide Seltsil põhjendamatult (ilma haiguseta), mistõttu teadmine, et nad saavad hakkama. see esimestel päevadel hoopis suurendas Kevadel läks valvekeskust vaja vaid perearstikeskuste telefonikoormust. Tõsi Saaremaal. Teise laine ajal on läinud küll, perearstikeskus sai ise valida aja, valvekeskuseid vaja kahjuks rohkem, millal patsiendile tagasi helistada, ja see- näiteks Narva-Jõesuus ja Maardus. Oleme tõttu jäi sissetulevaid kõnesid vähemaks. ka praegu valmis kiiresti reageerima ja Küll aga täiendati töövõimetuslehega kolleegide tööd üle võtma, et patsiendid ei seotud tarkvaraosa nii, et perearstidel jääks ilma vajaliku arstiabita. muutus lihtsamaks töövõimetuslehe parandamine otse oma tarkvaras – seni DIGILAHENDUSED pidi perearst parandussoovi saatma Kuna oli vaja teha kaugtööd, tuli kiiresti haigekassale e-posti teel digitaalselt mõelda digilahendustele, mis teeksid allkirjastatud dokumendina. perearstide ja patsientide elu lihtsamaks. Üks vajalikumaid arendusi Eelkõige keskenduti siiski selliste digila- puudutas nakkushaiguse teatist, mida henduste loomisele, mille järele perearstid perearstid kuni pandeemiani pidid juba aastaid vajadust tundsid – heitlikul sisestama eraldi portaali kaudu. Loodi ajal oli väga oluline, et meedikud saaksid lahendus, mis võimaldas teha seda otse keskenduda oma tööle, mitte ei peaks aega perearstitarkvarast, nii et andmed lähevad kulutama tuimale käsitööle olukorras, kus teatisele automaatselt ja meedikul on vaja töö saaks korraliku tarkvara abil tehtud teha vaid paar hiireklõpsu. paari hiireklõpsuga. Uudsem oli väike rakendus perearsti­ Kõik digilahendused töötati välja tarkvaras, mis aitas saada ja säilitada koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide ülevaadet SARS-CoV-2-analüüsi teinud Keskuse, Sotsiaalministeeriumi, patsientidest. Esiteks oli perearstidel Haigekassa ja Terviseametiga. Oli digila- vaja saada kiiresti ülevaade kõikidest hendusi, mis eeldasid mõne seaduse või patsientidest, kelle test on osutunud määruse kiiret muutmist. Lisaks muu- positiivseks. Teiseks oli juba siis teada, et tustele tervise infosüsteemis või muudes teatud inimrühmadel võib COVID-19 kulg riiklikes digilahendustes tuli täiustada ka olla väga ootamatute pööretega. Seetõttu perearstitarkvara, mille jaoks oli tol hetkel oli vajalik, et perearstikeskus võtaks mõne kolm programmi. Koostöö perearstide, patsiendiga teatud ajavahemike järel ise riigiasutuste ja tarkvarateenuste pakkujate ühendust. Perearstidele loodi võimalus vahel oli väga tihe ja tõhus. saada vähese vaevaga nimekiri testitud Kuna eriolukorraga kaasnes inimes- patsientidest ning määrata kuupäevad, tele liikumispiirang, siis eeldati, et millal patsiendiga tuleb ühendust võtta. perearstikeskustes suureneb hüppeliselt Eelkõige osutus see lahendus kasulikuks telefonikoormus: oli oodata, et väga palju teise laine ajal, mil nakatunute arv oli väga küsitakse töövõimetuslehti. Tuli mõelda, suur.

Riigikogu Toimetised 43/2021 57 Karmen Joller, Agne Annist, Elle-Mall Sadrak

Prioriteet Riskirühma jaotus prioriteetsuse järjekorras Inimeste arv 1. Kõik 80aastased ja vanemad inimesed 79 702 2. 70–79aastased inimesed, kellel esinevad haigused või seisundid, mille 67 756 tõttu nad on COVID-19 raske kulu suhtes väga kõrge* või kõrge** riskiga. 3. Kõik 70–79aastased inimesed sõltumata kaasuvatest haigustest ja 142 357 16–69aastased, kellel esinevad haigused ja seisundid, mille tõttu nad on COVID-19 raske kulu suhtes väga kõrge* riskiga 4. 60–69aastased, kellel esinevad haigused ja seisundid, mille tõttu nad on 36 039 COVID-19 raske kulu suhtes kõrge** riskiga 5. 50–59aastased, kellel esinevad haigused ja seisundid, mille tõttu nad on 20 649 COVID-19 raske kulu suhtes kõrge** riskiga 6. 16–49aastased, kellel esinevad haigused ja seisundid, mille tõttu nad on 22 687 COVID-19 raske kulu suhtes kõrge** riskiga Kokku 369 190

Märkused: * Väga kõrge riskiga patsientide hulka, kellel COVID-19 võib kulgeda raskemalt, on arvatud inimesed, kellel on kuni kaks aastat tagasi transplanteeritud luuüdi või kellel on transplanteeritud organ; primaarne immuunpuudulikkus; lümfoid- ja vereloomekoe pahaloomulised kasvajad (dgn al 2016); muud pahaloomulised kasvajad (al 2020); tsüstiline fibroos; neerupuudulikkus; kesknärvisüsteemi demüelini- seerivad haigused, polüskleroos, amüotroofiline lateraalskleroos, parkinsoni tõbi; dementsus; on olnud viimase aasta jooksul insult, insuldi jääknähud; hematoloogilised, reumaatilised, GE, neuroloogilised haigused, kes on viimase 5 a jooksul saanud immuunsupresseerivat ravi. **Kõrge riskiga patsiendid, kellel COVID-19 võib kulgeda raskemalt, sest neil on diabeet; kardioloogilised haigused; krooniline bronhiit, emfüseem, KOK, bronhiektaasiatõbi; raske astma; rasvumus (KMI>40). TABEL 1. Riskigrupid Allikas: Sotsiaalministeeriumi juures asuv COVID-19 vaktsineerimise juhtrühm

VAKTSINEERIMINE patsiendid on ehk vaktsiini saanud kusagil Teise laine ajal alustati Eestis vaktsineeri- mujal. mist. Vaktsineerimise ettevalmistamiseks Kuna pandeemia ajal on info pidevas aega oli, kuid alles vaktsineerimise ajal muutumises, muutusid korduvalt ka iso- selgus, et riigiasutused ei olnud mõelnud, latsiooninõuded, mis tekitasid inimestes, kuidas juhtida vaktsiinide tellimist ja meditsiinitöötajates ja inimesi nõustavates transporti perearstikeskustesse. Toimivad ametnikes palju segadust. Lõpuks loodi digilahendused – tellimiskeskuse ja perearstide initsiatiivil isolatsiooni- logistikarakenduse – lõid vabatahtlikud kalkulaator, mille võttis kasutusele ka IT-ettevõtjad. Kahjuks tehti seda alles terviseamet. pärast suurt segadust ja perearstide Vaktsineerimise planeerimise ajal tormilist pahameelt. Artikli kirjutamise selgus, et ühes levinumas perearstitark- hetkel on loomisel teinegi lahendus, varas oli kasutusel mitme aasta tagune mis võimaldab perearstidel saada üle- e-immuniseerimispassi standard, mistõttu vaadet vaktsineeritud ja vaktsineerimata perearstikeskustest väljuvad andmed ei riskirühmapatsientidest. Siiani on iga vastanud tervise infosüsteemi nõuetele. perearstikeskus ülevaadet koostanud Tarkvaraarendajat survestati kasutusele ise, kuid sotsiaalministeeriumi algatatud võtma tänapäevast standardit. massvaktsineerimise kampaaniad on Vaktsineerimise ettevalmistamisega loonud olukorra, kus perearstid ei tea, alustas EPS COVID-19 juhtrühm novemb- kas nende riskirühmadesse kuuluvad ris 2020. Hoiti silma peal erinevate

58 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

vaktsiinitootjate edusammudel ning Esimestel nädalatel jagati vaktsiini hakati ette valmistama vaktsiinikoolitusi 30–36 doosi nimistu kohta iga 3–5 nädala perearstidele ja -õdedele. Detsembri lõpus tagant, arvestamata seda, kui palju on jõudsid Eestisse esimesed vaktsiinidoosid. riskigrupis inimesi. Kui vaktsiini hakkas Kuna neid oli väga vähe ja transport konk- Eestisse rohkem saabuma, muudeti reetse vaktsiini iseärasuste tõttu keerukas, strateegiat ja vaktsiini jagati suuremas polnud otstarbekas neid saata kõikidesse koguses või sagedamini neile nimistutele, perearstikeskustesse. Seetõttu kasutati kus on riskigruppides rohkem inimesi. valvekeskusi nüüd kohana, kuhu said ennast vaktsineerima tulla ümberkaudsete PEREARSTIDE ROLL KOROONAKRIISI perearstikeskuste meedikud. Artikli KOMMUNIKATSIOONIS kirjutamise hetkeks on vaktsineeritud Kommunikatsiooni proovikivid vähemalt 81 protsenti perearstidest. Epideemia puhul on tegemist n-ö nähta- Kuna vaktsiinitarned olid esialgu matu katastroofiga, millest arusaamine väikesed, lepiti kokku prioriteedigrupid tuleb viivitusega. See omakorda tähendab, perearstinimistute riskirühmade sees. et sündmus ja esmane arusaamine on Lisaks lepiti kokku vaktsiinide jaotusplaan, selleks hetkeks juba toimunud, kui mille kohaselt püüti tagada vaktsiinidoo- valmib esimene kommunikatsiooniplaan side ühtlane jaotumine perearstinimistute ja jõutakse strateegilise korrastatuseni. kaupa, alustades suurima nakkusriskiga See oli iseloomulik ka epideemia algusele piirkondadest. Juba varem oli riigi tasandil Eestis: inimestel oli raske, pea võimatu tehtud kokkulepe, et kohe pärast medit- visualiseerida epideemia kulgu ja mõju. siinitöötajate vaktsineerimist alustatakse Peamine põhjus peitub ühiskonna mälus. COVID-19 riskirühmade vaktsineerimisega. Meist keegi ei mäleta lähiajaloost sellise Perearstide riskigruppidesse arvati hai- mõõtkavaga tervisekatastroofi ega vaktsiin- gekassa raviarvete põhjal umbes 370 000 välditavat viirushaiguse levikut. Seetõttu inimest (tabel 1). Riskigruppi kuuluvate tõlgendati Eestis – nagu kogu maailmas – inimeste nimekirja avalikustas Haigekassa katastroofi algust, otsides seoseid olukor- perearstidele 11. jaanuari 2021 seisuga. dadega, mida peeti sarnaseks. See aga Perearstidele jaotatud nimekiri oli tähendas, et ühelt poolt alahinnati kriisi pigem orientiir – perearstil oli võimalus eskaleerumist ja teisalt hakkas järk-järgult vastavalt vajadusele nimekirja muuta ja tõusma ärevuse tase ühiskonnas. lisada sinna inimesi, kes olid mingil põh- Selleks, et kommunikatsioon oleks jusel nimekirjast välja jäänud. Nimistutes ühtne, operatiivne ja selge, kutsus on riskirühma kuuluvaid inimesi erineval eriolukorra valitsuskomisjon 20. märtsil määral: kõige vähem 9, kõige enam kokku teadusnõukoja, mille ülesanne 1017 ühes nimistus. Sellest tulenevalt on oli koguda ja analüüsida valitsuse jaoks väga erinev ka vaktsineerimisele kuluv eksperdiinfot. Operatiivse info koordi- töömaht. Lisaks mõjutab vaktsineerimis­ neerimise eesmärgil ja selleks, et toimiks võimekust perearstikeskuse suurus: selge käsuahel, loodi staabid. Kriisi juhtisid näiteks üksikpraksisel on isegi väikese riiklikul tasandil peaminister, sotsiaalmi- riskirühma korral oma tööd keerukam nister ja terviseamet ning nendega koos teha kui grupipraksisel, kus meedikud erialaseltsid, kellest kõige suurem osa saavad üksteist vajadusel toetada. kommunikatsioonis jäi perearstide seltsi ja Haigekassa andis perearstikeskustele selle esindaja, COVID-19 töörühma kanda. loa vähendada töökoormust vähem priori- Ajakirjandus vahendas päevast teetse plaanilise töö arvelt. Oluliseks peeti, päeva epideemia kulgu maailmas. et erakorralist ja kiiremat plaanilist abi Kommunikatsiooni esimeseks proovikiviks vajavad patsiendid saaksid teenindatud. sai võidujooks ajaga. Hoiakud ja sõnumid

Riigikogu Toimetised 43/2021 59 Karmen Joller, Agne Annist, Elle-Mall Sadrak

eri ühiskonnagruppides kujunesid enne, eesmärgiks sai ühtsete juhendmaterjalide, kui riigil valmis ühtne strateegiline tööpõhimõtete ja ühtsete sõnumite kommunikatsiooniplaan. Paratamatult väljatöötamine patsientidele. Kõigepealt sai kommunikatsiooni üheks osaks juba keskenduti sellele, et perearstkond saaks meediapildis peegelduvatele küsimustele lähtuda ühtsetest tegutsemispõhimõtetest vastamine. Peamiseks väljakutseks esimese ja sõnumitest. Kogu Eesti perearstidele laine ajal sai juba toimunule reageerimise valmistati ette tegevusjuhised, kuidas väl- kiirus, mitte proaktiivsus. Võidujooks ajaga tida haigestumist, hoida meeskonda tööks on jätkunud kogu koroonapandeemia eesliinil, ja koostati juhendmaterjalid vältel, kus sündmused juhtuvad enne, kui koroonahaige koduseks raviks. Kõik need kommunikatsioon järele jõuab. Epideemia materjalid valmistati ette ka vene keeles. algfaasis kujunev arusaam epideemia ole- Perearstikeskuste töökorraldus vajas musest ja tähendusest ühiskonnas kujunes ümberorganiseerimist. Selleks, et oleks väga kiiresti ja hakkas sama kiiresti peegel- võimalik jätkata patsientide teenindamist duma ka inimeste käitumismustrites. ja ennetada personali haigestumist, oli vaja välja töötada telefonitriaaži juhend COVID-19 esimene laine ning ühtsed sõnumid patsiendile perearsti- 2020. aasta algus oli esimeste reeglite keskusesse tulekuks. Samuti jäi COVID-19 ja ühtsete põhimõtete kujunemise ja töörühma ülesandeks organiseerida kujundamise aeg. COVID-19 töörühma kaugtööks vajalikud arvutid ja kaardistada esmaseks ülesandeks sai perearstide rolli isikukaitsevahendite vajadus ning töötada ja eesmärkide sõnastamine koroonakriisis. välja logistikamudel, kuidas varustada Lähtusime uuringutest ning igapäevasest perearstikeskusi kõige tarvilikuga. Selleks arsti ja patsiendi vahelises suhtluses algatati infokorje ning oma abikäe ulatasid kinnitust saanud teadmisest, milline on vabatahtlikult mitmed ettevõtted ja perearsti positsioon tervisesüsteemis: organisatsioonid. T Perearst on inimese jaoks terviseküsi- Peamiseks sisuliseks teemaks tõusid mustes esmane usaldusisik, COVID-19 testimine ja maskid, testimise \ ta on peamine vahendaja tervis­ põhimõtted ja korraldus, mis vajas hoiukorralduslike teemade selgitustööd nii meditsiinipersonali seas tõlkimisel tavainimesele mõisteta- kui ka avalikkusele. vasse keelde; \ ta räägib aktiivselt kaasa tervis- Suhtlus avalikkusega hoiuvaldkonda puudutavates Avalikkuses tõusid kõneaineks eelkõige otsustes, analüüsib nende mõju ja COVID-19 testimine ja maskid. Peamine on koostööpartner riigi ja patsiendi probleem, millele esimese laine ajal kes- vahelise silla loomisel. kenduti, oli haiguse kindlakstegemine ehk T Põhiväärtused, millest lähtusime: testimine. Välja kujunes esimene teema, \ Eetika. Arsti tegevus ei tohi mis polariseeris ühiskonda: maskipool- inimest kahjustada. dajad vs. maskivastased. Maskikandmise \ Sõna vastutus. Usaldus arsti sõna vajadust käsitleti alguses kui üht reeglitest vastu määrab inimeste otsuseid. ja kohustustest, mille reaalse kaitse kohta \ Käitumisnormid. väljatoodud faktid olid ebamäärased. Tervishoiutöötajad on patsientidele Samuti tekitas segadust meditsiinitöötajate eeskujuks. endi erinev suhtumine maskikandmisse. Maskikandmisega seotud kommunikat- Sisekommunikatsioon siooni tuules tõusid meedias esile teatud Perearstide seltsi juhatusega koostöös inimesed, kes haarasid endale eksperdi tegutseva COVID-19 töörühma peamiseks rolli ja võtsid jõuliselt sõna maskide vastu.

60 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Peamiseks argumendiks oli maskikand- meditsiinilistele küsimustele kogu info mine kui inimõigusi riivav piirang, mis ei selgitamist, mis meedia vahendusel kaitse viirusega nakatumise eest. koroonaviiruse kohta ilmus. Kõikide EPSi algatusel töötati välja juhend- tervishoiukorralduslike otsuste sisu jõudis materjalid ja videoklipid elanikkonnale kiiresti perearstikeskusteni ja nende nii eesti, vene kui ka inglise keeles telefonidest kujunesid infoliinid, mis pidid (juhendmaterjal selle kohta, mida tuleb tõlkima kirjutatu patsiendi jaoks arusaada- silmas pidada perearstikeskusesse visiidile vasse vormi. minnes; perearstide kümme nõuannet Analüüsiti, kas kõigil – sealhulgas riigil haigestunud inimesele; täiskasvanute, ja perearstidel – oli õnnestunud luua eakate ning laste (lapsevanemate) ühine kommunikatsiooniväli, ja leiti, et juhendid. Samuti valmisid õppevideod kuigi on teada, mida oleks vaja teha, ei isikukaitsevahenditest (sealhulgas maski ole selleks veel vahendeid. Kas inimestele õigest kasutamisest). Koostati ka korral- suudeti selgitada, et riik on sisuliselt duslikud juhendid isolatsiooni, testimisele sõjaolukorras? Kas inimesi õnnestus suunamise ning plaanilise ravi kohta. Tehti mobiliseerida ühtse eesmärgi nimel? Luua tihedat koostööd ajakirjandusega, seal- arusaam, et iga inimese käitumisest sõltub hulgas järjepidevate nõustamisrubriikide see, kui tõsiseks kujuneb tervisekriis meie loomisel. kogukonna jaoks? T Esimese laine kokkuvõte ja COVID-19 teise laine eel õppetunnid: Esimese laine ajal tõusid esiplaanile \ Riigiasutuste ühtsete seisukohtade erinevad kõneisikud ja tekitasid sõnumite puudumine peegeldus vastuoluli- paljususe. EPSi kommunikatsiooni ses kommunikatsioonis. eesmärgiks sai sõnumite paljususes \ Mõistsime, et nii meditsiinitöö- patsiendi jaoks suuna näitamine ja kiiresti tajate kui ka tavainimeste käitu- pealetuleva tervishoiukorraldusliku ja misnormid on erinevad ning neid meditsiinilise info tõlkimine inimese mõjutab sotsiaalne, kultuuriline jaoks arusaadavasse vormi. See peamine ja poliitiline taustsüsteem, millega printsiip sai ühtviisi oluliseks nii perearst- arvestamiseks ei olnud veel konnas kui ka avalikkuse suunal. Usaldus kaasatud eksperte. perearstide vastu kujundas kiiresti arstid \ COVID-19 määras igapäevast patsiendi jaoks esmaseks infoallikaks. uudisvoogu meedias ja dominee- Suve alguseks oli läbi tehtud esimene rima hakkasid negatiivsed teemad tuleproov, kus perearstid olid eesliinil. ja lood. Ärevuse tase ühiskonnas „Küsi oma perearstilt!“ – see lause on kasvas. ühtviisi nii üleskutse, lubadus kui ka \ Esimese laine kommunikatsioon juhtnöör. Inimene, kes vajab selgeid oli ajaloolise mälu ja poliitilise vastuseid oma tervise või tervishoiukor- kultuuri tuleproov, näidates ralduse kohta, haarab telefoni ja helistab selgelt, millised ohud varitsevad perearstile. Usaldus perearstide vastu piirangutes. määras koroonakriisis perearstid eesliinile \ Ühiskonnas hakkas tekkima nii kommunikatsioonis kui ka kriisi polariseerumine. sõlmpunktides – testimisele suunamisel ja hiljem riskirühmade vaktsineerimisel. COVID-19 teine laine Inimese jaoks on võimalus pöörduda 6. novembril 2020 teatas terviseamet, perearsti juurde enamasti esimene valik. et piiritletud lokaliseeritud kolletest on See on kindluse ja turvatunde küsimus. Eesti jõudnud epideemilise leviku faasi. COVID-19-kriisis tähendas see aga lisaks Ühiskonnas hakkasid ilmnema esmased

Riigikogu Toimetised 43/2021 61 Karmen Joller, Agne Annist, Elle-Mall Sadrak

märgid väsimusest – pikalt kestnud üleriigilise digiregistratuuri vastupidavust; piirangud ja ebastabiilne elukorraldus perearstide platvormide liidestamist süvendasid rahulolematust. Perearstide digiregistratuuriga. Sellega seoses rikuti vastuvõttudel kasvas ärevushäirete ja algseid kokkuleppeid, keda ja mis järje- teiste vaimse tervise probleemidega korras vaktsineeritakse. Logistiline kaos ja inimeste hulk. lahknevused vaktsineerimise prioriteetides Peamiseks proovikiviks sai peagi tekitasid kaose ka kommunikatsioonis: iga avaneva üleriigilise vaktsineerimis- päev edastati meedias erinevaid sõnumeid. võimaluse korraldus. Eestis alustati Sõnumite vastuolulisus sai ajakirjanduses koroonavastast vaktsineerimist 27. igapäevaseks teemaks ja kujunes lühikese detsembril. Vaktsineerimise korralduse aja jooksul väljaannete juhtkirjade aluseks sai immunoprofülaktika komisjoni tavapäraseks osaks. Süvenes veendumus, ja teiste ekspertidega kooskõlastatud et vaktsineerimise korraldus vajab selget riiklik vaktsineerimiskava, mis seadis juhtimist, et jõuda elanikkonna vaktsinee- esiplaanile riskirühmade vaktsineerimise rimises soovitud eesmärkideni. perearstikeskustes. Kogu vaktsineerimise Perearstide sõnum vaktsineerimis- kommunikatsioon pidi rajanema ühtsetel protsessis on püsinud muutumatuna: põhimõtetel, mis edastati avalikkusele. kõigepealt tuleb vaktsineerida riskirüh- mad ja seejärel liikuda edasi järgmiste Sisekommunikatsioon sihtgruppidega. Selleks, et luua kogu Eestis Vaktsineerimiskava eeldas ühiskonna ühtne infoväli ametkondade ja perearstide kõige haavatavama osa – riskirüh- jaoks, töötas EPS COVID-19 töörühm made – operatiivset vaktsineerimist. välja kaks korda kuus toimuva virtuaalse Sisekommunikatsiooni peamiseks ülesan- infotunni formaadi. Infotunni eesmärk deks sai perearstide jaoks ühtsete võima- oli anda operatiivset infot ja vastata Eesti luste loomine ning selge ja teostatav plaan eri piirkondades töötavate perearstide eesmärgi täitmiseks vastavalt Eestisse küsimustele. Samasugused infotunnid saabuvate vaktsiinikoguste võimalustele. toimusid vene keeles. Infotunnis osales Perearstide jaoks tekitas väga suurt järjepidevalt 500–600 inimest ja nii jõuti segadust vaktsiinide jaotamine: kes, millal ühtsemate sõnumite ja kokkulepeteni. ja kui palju vaktsiini saab. Kuigi vaktsinee- rimiskava oli olemas, puudus taktikaline Tegelemine väärinfoga osa ehk siis logistiline plaan ja võimekus Avalikkusega suhtlemises sai peamiseks vaktsiinide tarnimiseks vastavalt pere- väljakutseks väärinfoga tegelemine. arstinimistutesse kuuluvate riskirühma Koostöös riigikantseleiga töötati välja inimeste arvule. Perearstid olid valmis sotsiaalmeedia projekt „Eesti veebimee- oma riskigruppe vaktsineerima iga päev, dikud“. Tegemist on vabatahtlike arstide kuid avalikkuse surve mõjus haigekassale, ja arstitudengite grupiga, kes võtavad terviseametile ja sotsiaalministeeriumile, süsteemselt sotsiaalmeediakanalites sõna, kes otsustasid, kes kui palju vaktsiini saab. et tasakaalustada COVID-19 meditsiinitee- Seetõttu hakkasid erakliinikud ja haiglad malisi arutelusid neutraalse ja faktipõhise tegema hoogtööpäevi, et võimalikult infoga. kiiresti vaktsiinid ära teha. Hoogtööpäevi Samuti sai COVID-19 töörühma liikmete tegid ka perearstikeskused, kuid töö ülesandeks vaktsineerimisinfo jagamine korraldamiseks vajalik reageerimisaeg oli ja ettekanded asutustes, kes meie poole väga lühike – sageli vaid mõni tund. pöördusid. Töörühm pani ka aluse elanik- Sotsiaalministeerium tõi ettekäändeks, konnale mõeldud koolituste ja infotundide et prooviti eesti.ee teavituse saatmist; korraldamisele, mille eesmärgiks oli 65+ aastastes inimeste digivõimekust; vastata inimeste küsimustele ja anda neile

62 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

vajalikku kindlustunnet vaktsineerimisot- üks kõrgemaid. Võib teha julge järelduse, suse tegemisel. Perearstide seltsi kodulehel et tegelikult olid perearstid valmis uuendati järjepidevalt juhendmaterjale erakorralise töö oluliselt suuremaks ja õppevideoid vastavalt perearstikes- intensiivistumiseks. Sama saab öelda kustest saadud tagasisidele, kust selgus, vaktsineerimisvõimekuse kohta. Tavatööd milliste küsimustega inimesed peamiselt oluliselt segamata suudaks iga perearsti- perearstikeskusesse pöörduvad. Valmisid keskus teha minimaalselt 50 vaktsiinisüsti õppevideod ja infomaterjalid COVID-19 nädalas. koduse ravi jaoks, samuti vaktsiinide Tulevikku võtavad perearstikeskused kõrvaltoimeid selgitavad videod ning kaasa mitmeid uusi kasulikke harjumusi, infolehed. näiteks igapäevatöö parem planeerimine T Kommunikatsioonihäired tõid kaasa ning jagamine kohapealse ja kaugtöö ettenägematuid tagajärgi: vahel, samuti jäävad meile efektiivsemad \ pidevalt muutuv info nii haiguse, digilahendused. Perearstid on kogu piirangute, isikukaitsevahendite pandeemia ajal kogenud palju toetust, kui ka korralduslike küsimuste abivalmidust ja heasoovlikkust nii oma kohta ajas inimesed segadusse; patsientidelt kui ka avalikkuselt, palju \ kahtlused, väärinfo ja vandenõu- oli abipakkumisi vabatahtlikelt – sageli teooriad hakkasid looma vastan- pakuti abi rohkem, kui suudeti vastu dusi ja lõhestasid ühiskonda; võtta. \ pikk ja piiranguterohke tervisekriis Koostöö perearstide ja riigi vahel oli genereeris äärmuslikke meeleaval- tihe ja efektiivne – seda tõid eriti esile dusi (maskivastaste kogunemised; välismaal töötavad kolleegid, kes Eesti autoretk piirangute vastu jne); käekäiku jälgisid. \ vaktsiinide defitsiit ja sihtgruppide COVID-19 töörühma liikmed õppisid prioriseerimine nii vaktsineerimis- üksteist veel paremini tundma ning usal- kavas kui ka perearstikeskustes dus kolleegide vahel kasvas. Perearstide tekitas kohati usaldamatust usaldust töörühma suhtes näitas see, et meditsiinitöötajate vastu; Tallinna Perearstide Seltsi eestvedamisel \ arstide vastuvõtule jõudis üha andsid Eesti perearstid COVID-19 töörüh- enam vaimse tervise probleemi- male 2020. aasta tegija tiitli. dega patsiente. COVID-19 töörühm – Eesti Perearstide KOKKUVÕTE Seltsi juurde loodud töörühm, kes vastutas 2020. aasta kevadine esimene COVID-19 koroonapandeemias perearstide töökorral- laine oli nagu suurõppus: läbi prooviti duse, juhendmaterjalide väljatöötamise ja erinevad stsenaariumid, mis enamasti kommunikatsiooni eest: realiseerusid alles teise laine ajal ja ka siis Agne Annist, Aleksandra Garkuša, mitte täies mahus. Perearstikeskused muu- Alina Terep, Andres Lasn, Anna Gretšenko, tusid oma tööstiililt palju paindlikumaks Anne Kaldoja, Anne Minka, Anu Parvelo, ja nii esimese kui ka teise viiruselaine ajal Argo Lätt, Eero Merilind, Eli Lilles, Elle- vajasid vaid üksikud perearstikeskused Mall Sadrak, Helve Kansi, Irina Fomkina, kõrvalist abi. Karmen Joller, Laura Prett, Le Vallikivi, Erakorraline töö ei ületanud perearstide Lembi Põlder, Marje Oona, Marko Ölluk, võimekust isegi COVID-19 teise laine ajal, Piret Rospu, Reet Laidoja, Ruth Kalda, Tiina kui Eesti nakatumisnäitaja oli maailmas Saks, Tiiu de Galindo, Triin Perkson.

Riigikogu Toimetised 43/2021 63 Karmen Joller, Agne Annist, Elle-Mall Sadrak

Lisa 1

15.03.2020. COVID-19 töörühma esimene infokiri arstidele, õdedele ja muudele tervishoiutöötajatele Riiklik otsus tõsta tervisesüsteemi valmisolek kõrgemale tasemele toob alates 16.03.2020 kaasa ajutised ja vajalikud muudatused ka perearstikeskuste töös. Töökorralduse muudatuste eesmärkideks on välistada koroonaviirusnakkuse edasist levikut ja anda abi ohtlikus seisus inimestele, selekteerides välja inimesed, kes tuleks hospitaliseerida. Selleks kasutatakse perearstikeskuste töös igal võimali- kul juhul kaugtöö võimalusi, kaasatakse lisapersonali.

Põhimõttelised muudatused pandeemia ajaks: T Perearstikeskuste töös kasutatakse igal võimalikul juhul kaugtöö võimalusi, kaasatakse lisapersonali. T Peatatud on perearstikeskuste plaanilised vastuvõtud ja ennetustegevus. Tervete imikute vastuvõtt jätkub (hoitakse eraldi nakkushaigetest). T Perearstikeskusse vastuvõtule kutsutakse vaid inimesed, kelle puhul on kahtlus, et tal on meditsiinilist sekkumist vajav seisund. T Töövõimetus- ja hoolduslehti saavad inimesed taotleda digitaalselt patsiendipor- taali www.digilugu.ee kaudu. T Perearstikeskus peab pakkuma inimestele võimalust konsulteerida ka e-posti teel. T Perearstikeskusesse palume inimestel pöörduda telefoni ja e-posti teel ja ainult tervisemuredega. T Vastuvõtule tuleku vajalikkuse otsustab telefoni vastu võtnud õde või arst. T Perearstikeskusse tohib kohale tulla ainult eelneval kokkuleppel ja õigeks ajaks. T Kui tekib vajadus, avame ägedate haigete teenindamiseks suuremates linnades eraldi kliinikud või kohandame selleks mõne perearstikeskuse. Teeme omalt poolt kõik, et nii haigestunud kui ka lihtsalt murelikud inimesed abi ja nõu saaksid.

64 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

COVID-19 kommuni­katsioon kriisi­kommunikatsiooni peeglis

kinnitatud teadusfaktidena (doktoritööd sisaldavad ikka kohustuslikult väidet, et vajalik on täiendav uurimustöö). ILMAR RAAG režissöör, KOROONAVÄSIMUS KUI kommunikatsiooniekspert HÕÕRDUMINE Kuulsa preisi sõjandusteoreetiku Carl von ommunikatsioonile on Clausewitzi peateoses „Sõjast“ (algteksti tulnud kasuks COVID-19 1. raamatu 7. peatükis; vt ka Clausewitz statistika avalik jagamine. 2004) kuulub eraldi koht „hõõrdumisele“ Selleks et viirusega koos (Friktion). See on mõiste, mis eristab sõda Kelama õppida, peavad meil kuju- paberil päris sõjast ja mille tõttu muutu- nema ettenägelikkusel põhinevad vad ka kõige lihtsamad asjad keerulisteks harjumused. (ibid.). COVID-19 kriisi puhul me näeme, kuidas tervishoiukriisist võib saada majan- COVID-19 pandeemia tähendas meile duskriis, mis aga omakorda on sõltuvuses kindlasti kriisi, mille üheks märksõnaks ühiskonna üldistest hoiakutest. Just see oli segadus. 2020. aasta 12. märtsil välja viimane moodustab suure osa „hõõrdumi- kuulutatud eriolukord tõi nii mõnegi sest“, mille tõttu ei saa kriisi lahendamist inimese meeltesse võrdluse teistegi juhtida ainult tervishoiu või majanduspo- kriisidega, mille seas kõrgub potentsiaalse liitiliste meetmete abil. Kui aga ühiskonna ohuna alati ka sõda. Retooriline küsimus üldiste hoiakutega ei arvestata, võib kogu kõlas: kui meil on tervishoiukriisi puhul riik muutuda juhitamatuks. jalad sel moel nõtkuma löönud, siis kuidas Kuidas ühiskonnad reageerivad suurtele me ühiskonnana tuleksime toime sõjaga? pingetele? Lühiajaliselt on võimalikud Järgnev tekst ei soovi niivõrd silmapaistvad mobiliseerumised, aga keskenduda mingile hüpoteetilisele seejärel tuleb kindlasti protest käsikäes sõjastsenaariumile, kuivõrd pakkuda tüdimuse ja ükskõiksusega. Meenutagem arutluseks paari kriisikommunikatsiooni siinkohal, et 1945. aasta juulis mõttekohta, mis tegelevad küsimusega, Suurbritannia parlamendivalimistel sai mida kriisikommunikatsioon üldse suudab Winston Churchilli Konservatiivne Partei teha. Seejuures lisan hoiatuseks kohe, et hävitavalt lüüa. Uueks peaministriks tõusis kõiki siin toodud väiteid tuleb käsitleda leiboristist Clement Attlee. Sõjaaegse eelkõige hüpoteesidena ja mitte lõplikult vastupanu sümbolist ei piisanud enam

Riigikogu Toimetised 43/2021 65 Ilmar Raag

Avalik arvamus ja sõda Uuringufirma Gallup on korrapäraselt jälginud ameeriklaste suhtumist sõjalistesse konflikti- desse pärast nende konfliktide algust. Iga kord on nad esitanud enam-vähem sama küsimuse: „Pidades silmas olukorda, mis on kujunenud pärast seda, kui saatsime oma väed ______, siis kas teie arvates tegid Ühendriigid vägede ______saatmisega valesti või mitte?” Allpool on tulemused Korea sõja, Vietnami sõja ja Iraagi sõja kohta.

60%

50%

40% Iraagi sõda 30% Vietnami sõda Korea sõda 20%

10% Inimeste protsent, kes pidasid sõda valeks 0% 0 10 20 30 40 50 60 70 SÕJA KUUD

JOONIS 1. Avalik arvamus ja sõda. Allikas: Nyhan 2005 briti ühiskonnale. Sarnast dünaamikat kaasa võtame, siis tõdemuse, et rahva võis näha ka Prantsusmaal, kus kaks kuud juhtimine läbi raskete katsumuste ei paku peaministriks olnud Charles de Gaulle mingit garantiid, et kriisi lõppedes ei soo- lahkus poliitikast jaanuaris 1946. Need viks rahvas lahti saada ka kriisiaegsetest näited ei ole siiski väga üheselt tõlgendata- juhtidest. Kriis jätab ühiskonda mingid vad, kuna hiljem on mõlema mehe ümber veritsevad haavad igal juhul. kerkinud ka kultuselaadne aura. Kui me Palju hoiatavam näide tuleb aga nendest ajaloolistest näidetest midagi Esimese maailmasõja lõpus Saksamaal toi- munust, kus selle riigi väed olid peamistes lahingutes pigem võidukad, kuid piisas kodusest madruste mässust 1918. aastal, et sädemest tõuseks leek ja riik ise pärast Rahva juhtimine läbi sõjalise heaks tehtud suuri ohverdusi kokku variseks. Need sündmused võisid raskete katsumuste ei olla üheks tõukejõuks, miks 20. sajandil on akadeemiliselt päris palju uuritud paku garantiid, et kriisi ühiskonna üldist sõjatüdimust ja ka veidi lõppedes ei sooviks lokaalsemat nähtust, mida ingliskeelses kirjanduses nimetatakse combat stress reac- rahvas lahti saada tion (CSR), mis tähistab lahinguneuroosi. kriisiaegsetest juhtidest. Meie COVID-19-ga seotud võrdluste mõttes on huvitav, et näiteks Yom Kippuri sõja Kriis jätab ühiskonda ajal tehtud uuringute põhjal viidatakse mingid veritsevad (Solomon et al. 1986), et 42 protsenti CSRi sümptomitega sõduritest kurtsid, et nad haavad igal juhul. ei usalda ülemusi. Samuti tuleb siia ritta

66 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

panna Esimese Intifada – Iisraeli-Liibanoni tüdimus erakorralistest meetmetest. Need sõja – ajal leitud järeldus, et CSRi kõige aga võivad mõnikord viia muutusteni, mis olulisemaks faktoriks oli inimeste subjek- nullivad kogu riigi jõupingutuse. Seejuures tiivselt tajutud sotsiaalse tõrjutuse tunne ei arutle me siinkohal, kas eespool näiteks (ibid.). Teisisõnu, sõjatüdimuse indikaato- toodud sõjad olid õigustatud või mitte, rite hulgas on ka üldisemalt riigijuhtimi- vaid räägime lihtsalt kriisitüdimusest kui sega seotud ülitähtsad näitajad – usaldus eraldi sotsiaalpsühholoogilisest nähtusest. juhtide vastu ja ühiskonna sidusus. Väga selgeid näiteid sõjatüdimuse dünaamikast pakuvad USA kampaaniad Vietnamis, Iraagis ja Afganistanis. 8. märtsil 1965 algasid USA ulatuslikumad maismaaoperatsioonid Vietnamis, millel Rahulolu oli sel hetkel ligi 70protsendine kodune kriisijuhtimisega ja avaliku arvamuse toetus. Kaks aastat hiljem, 1967, oli sõjavastaseid ja poolda- suhtumine meetmetesse jaid enam-vähem võrdselt (ca 45%), 1971 oli vastaseid juba 60 protsenti ja poolda- kõnelesid valmisolekust jaid alla 30 protsendi. Seejuures oli USA osaleda ühiskonna armee kitsalt militaarses mõttes pigem edukas kui kaotaja. Paraku otsustas sõja jõupingutuses. lõpu selgelt ameerika ühiskonna tüdimus, mida toitsid koju saabuvad kirstud ja üldise strateegilise edu puudumine. Sellest ajast pärines ka mõte, et sa võid võita kõik lahingud ja ikkagi kaotada sõja. TEADVUSTAMINE JA 2003. aastal alanud USA Iraagi sõda KÄITUMUSLIK HOIAK muutus ebapopulaarsemaks veelgi Eesti COVID-19 kriisi kõige olulisemaks kiiremini, millele aitas kaasa vahepeal sotsiaalseks teguriks on isikliku koge- väga oluliselt laienenud meediatööstus muse hulk või selle puudumine. See on (kaabeltelevisioon, internet, online-aja- võtmetähtsusega teema, kui me arutleme kirjandus jne), ehkki inimkaotusi oli ligi kommunikatsiooni efektiivsust. Nimelt ei kümme korda vähem kui Vietnamis. tähenda teadlikkus mingist informatsioo- Nii nagu Nixon omal ajal, oli ka Barack nist veel valmisolekut selle järgi käituda. Obama üks peamisi valimislubadusi „oma Juba esimestest Riigikantselei tellitud ja poiste“ tagasitoomine ja sõja lõpetamine. Turu-uuringute ASi korraldatud COVID-19 (Joonis 1.) teemalistest küsitlustest selgus, et nii Võib-olla on COVID-19-ga võrdluses eestlaste kui mitte-eestlaste teadlikkus asjakohane seegi, et need mainitud sõjad pandeemiast on 90 protsenti ja üle selle toimusid eemal ja tegelikult polnud suu- (Turu-uuringute AS 2020). See näitaja ei ole remal osal ühiskonnast ei otsest kontakti aasta jooksul eriti muutunud. Seega oleks sõjaga ega ka teadmist, mis seal tegelikult väär kriisikommunikatsiooni kritiseerides kaalul oli. alustada väitest, et ei räägita piisavalt. Küll aga on võimalik näha tõusvat ja MIS TEKITAB HÕÕRDUMIST langevat dünaamikat suhtumises kriisi eri COVID-19-EESTIS? tahkudesse. Just rahulolu kriisijuhtimisega Eelnenud näidetest näeme peamiselt seda, ja suhtumine meetmetesse on järgnevalt et nii taktikalisel kui ka strateegilisel kaks kõige olulisemat indikaatorit, mis tasandil on tõenäoline, et kriisis tekib sõltuvad kommunikatsioonist ja sisuliselt

Riigikogu Toimetised 43/2021 67 Ilmar Raag

Üldine rahulolu olukorra lahendamisega Eestis Kõik vastajad n = 1253 (varasemates lainetes 1252–2035 vastajat) Koroonaviirusega seonduv on puudutanud kogu maailma ning erinevates riikides on olukorra lahendamiseks valitud erinevaid lähenemisi erinevate tulemustega. Kui rahul Te olete sellega, kuidas on olukorda lahendatud Eestis viimase kahe kuu jooksul?

Ajaline võrdlus Taustrühmade võrdlus, 26. laine Olen väga rahul Olen pigem rahul Pigem ei ole rahul Ei ole üldse rahul Ei oska öelda

26. laine (26.–29. märts) 6 31 36 26 2 Kõik vastajad 6 31 36 26 2 25. laine (11.–14. märts) 3 27 40 26 4 VANUS 24. laine (26.–28. veebr.) 4 32 39 22 4 15–24 a. 5 26 46 26 1 25–34 a. 6 26 38 29 2 23. laine (5.–8. veebr.) 9 55 23 10 4 35–49 a. 5 31 33 28 3 22. laine (22.–25. jaan.) 8 55 24 9 5 50–64 a. 5 31 33 29 1 21. laine (8.–10. jaan.) 8 47 29 12 4 65–74 a. 8 28 39 24 2 20. laine (14.–16. dets.) 7 45 32 12 3 75+ a. 8 42 31 17 1 18. laine (16.–18. nov.) 11 52 26 7 5 RAHVUS 11. laine (17.–19. juuni)* 33 56 7 2 2 Eestlane 6 32 37 24 1 10. laine (19.–20. mai)* 33 54 7 2 3 Muu rahvus 6 28 34 29 4 0% 25% 50% 75% 100% PIIRKOND *10.–11. laines oli vastusevariantide Tallinn 7 32 33 26 2 sõnastus pisut teistsugune Põhja-Eesti 5 33 36 25 Lääne-Eesti 8 29 35 26 2 Kesk-Eesti 4 28 38 29 1 JOONIS 2. Üldine rahulolu Kirde-Eesti 5 32 33 25 4 olukorra lahendamisega Eestis, Lõuna-Eesti 5 29 39 26 19. mai 2020 – 29. märts 2021. 0% 25% 50% 75% 100% Allikas: Turu-uuringute AS 2021b

kõnelevad need valmisolekust osaleda kognitiivse dissonantsi, mille puhul ühiskonna jõupingutuses. eristub selgesti kommunikatsiooni Milline aga oli inimese vahetu kogemus lühi- ja pikaajaline mõju. Lühiajaliselt COVID-19-aegsest Eesti ühiskonnast? Kõige võib inimene vastavalt oma eelnevatele lühem vastus ütleb, et see muutus ajas, hoiakutele lasta end mõjutada traditsioo- mistõttu esimese laine kogemus ei olnud nilisest kommunikatsioonist (tekst, pilt, sama, mis teise laine kogemus. Ühtlasi heli). Sellist mõju otsib enamik hooajalisi annab hoiakute dünaamika meile aimu, reklaamikampaaniaid, mille tuntumaks mis tegelikult mõjutas COVID-19-teemalise vormiks on valimiskampaaniad. Pikaajalise kommunikatsiooni tõlgendamist. mõju puhul saab aga määravamaks keskkonna ja inimese vahetu kogemuse ESIMESE LAINE KOGEMUS aspekt. 26. veebruarist kuni 30. juunini 2020 Eesti COVID-19 esimese laine puhul tuvastati Eestis 1993 positiivse testiga reageeris inimene peamiselt kommunikat- inimest (Rüütel et al. 2020). Sisuliselt oli sioonile, sest haigust ei pruukinud ta näha. 2020. aasta esimesel poolel haigusjuhtude Tookordne inimeste valmisolek piirangu- hulk alla 0,2 protsendi elanikkonnast, tega kaasa minna on selge näide kom- mis tähendab, et ajal, kui iga inimene munikatsiooni lühiajalisest mõjust, sest oli ise või oma lähedaste kaudu kogenud sisuliselt palus valitsuskommunikatsioon COVID-19 tõttu kehtestatud piiranguid, inimestel uskuda ja usaldada midagi, mida ei pruukinud enamik inimesi tunda enamik oma silmadega ei näinud. Taoline kedagi, kes oleks isiklikult olnud selles rõhk usaldusel saab erilise tähenduse siis, haiguses. Taoline olukord tekitab kergesti kui juttu tuleb prognoosidest, mis on par

68 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

excellence usaldusel põhinev informatsioon. Kui Eesti valitsus kuulutas 12. märtsil Vaid juhul kui me usume eksperdi n-ö 2020 välja eriolukorra, siis esmane teadjamehe staatust, võime usaldada tema valitsuskommunikatsioon tegi avapaugu sõnu, milleni tavalised inimesed ise ei suhteliselt ühtselt ja hästi. Väga hea oli suudaks tulla. igapäevase pressikonverentsi alustamine, Esimese laine lõpp on väga hea näide et operatiivselt tuua kõige värskemaid kommunikatsiooni pikaajalise mõju uudiseid. Väga hea oli ka kõrgendatud luhtumisest, kui seda ei toeta keskkond. olukorrateadlikkuse jaoks alustatud Kuna juba 2020. aasta aprilli keskpaigaks avaliku arvamuse uuringute seeria. Hea oli näha, et lubatud must stsenaarium ei ilmunud silmapiirile, suurenes järk-jär- gult nende inimeste hulk, kes soovisid piirangute leevendamist. Maikuuks 2020 oli neid 25 protsenti ühiskonnast. Oma mõju avaldas kahtlemata ka Rootsi täiesti Strateegiline isepäine strateegia, mis oma julguses kommunikatsioon äratas kohati imetlust. Lühidalt võiks seda meeleolu kirjeldada järgmiselt: näete, me tähendab riigi kõikide saime COVID-19st jagu, ei olnudki hirmus, aga näe, majandusele andis ikka paugu vahendite suunamist küll. Ka valitsus ise võis nii tunda ja olla mingi tähendusliku vastuvõtlik sellistele meedia seisukohta- dele. Seda enam, et esimese viiruselaine arusaama tekkimisele. langedes ja eriolukorra lõpetamise järel oli valitsuse kriisijuhtimisega rahul 87 protsenti inimestest. Ometi ei toiminud selle rahulolu taga juhtimismasin sugugi tõrgeteta. (Joonis 2). oli ka Riigikantselei kommunikatsiooni- keskuse ellukutsumine. Kõige olulisem JUHTIMISOTSUSED KUI keskkonda loov tegur oli aga eriolukorra STRATEEGILISE KOMMUNIKAT­ väljakuulutamine, mis toimis iseenesest SIOONI PEAMINE KOMPONENT sõnumina. Kui inimesed ei saanud enam Kui maailma valitsuskommunikatsiooni kaubanduskeskusesse või restorani sõnavarasse ilmus 2000. aastate esime- minna, siis seda uue reaalsuse sõnumit oli sel kümnendil väljend „strateegiline võimatu eitada. Peaminister tegi erakor- kommunikatsioon“, siis tähistas see ralise pöördumise Riigikogus ja valitsus arusaamist, et inimestele mõjuvad kehtestas mitmeid meetmeid. Sealt edasi sõnadest ja piltidest rohkem teod ja juba tekkisid aga klassikalised kriisijuhtimise eespool mainitud keskkond. Strateegiline probleemid. kommunikatsioon tähendas riigi kõikide vahendite suunamist mingi tähendusliku Sõnumidistsipliin arusaama tekkimisele. Näiteks Eesti Esimene neist oli sõnumidistsipliini Vabariigi kõige olulisem strateegilise nõrkus, mis avaldus selles, et korraga kommunikatsiooni tegu on vabade ja oli palju erinevaid kõneisikuid, kelle ausate valimiste korraldamine, sest see seast kõik ei rääkinud sama juttu. loob eeldused teadmisele, et Eestis valitseb Tulemus oli omamoodi ette ennustatav, demokraatia. Antud kontseptsioon seob sest kui koalitsioonivalitsuses on mitu klassikalise kommunikatsiooni ja juhti- rivaalitsevat poliitilist jõudu, siis soovib mise üheks tervikuks. igaüks neist olla kriisijuhtimise „au ja

Riigikogu Toimetised 43/2021 69 Ilmar Raag

südametunnistus“. Ühest küljest ammen- valida, milliseid indikaatoreid eelkõige das peaminister Jüri Ratas peaministri jälgida. Kui teadusekspertide tasandil pöördumise krediidi, kui ta lisaks pressi- räägiti kohe alguses rahvusvaheliselt konverentsidele tegi veel paar avalikku tuntud Tomás Pueyo artikli „Coronavirus: pöördumist, kus tegelikult mingit uut The Hammer and the Dance“ (Pueyo informatsiooni ei lisatud. Teisalt tundus 2020) terminites, siis näiteks „Aktuaalne teinekord, et kui EKRE või Isamaa minist- Kaamera“ jõudis haiglas viibivate COVID- rid võtsid kriisjuhtimise teemal sõna, siis 19 haigete numbri kui meditsiiniressursi nende peamiseks taotluseks oli erakordsel indikaatorini alles teisel-kolmandal ajal pildis olla. Igal juhul oli tulemuseks eriolukorra nädalal. kakofoonia, mida võimendas see, et samal Riigi esimene kriisijuhtimise strateegia- ajal kõnelenud ekspertide Arkadi Popovi dokument ilmus avalikkuse ette rohkem ja Irja Lutsari sõnumid ei läinud alati ühte kui kuu aega pärast eriolukorra välja- juhtivate poliitikute omaga. Hüpoteesina kuulutamist – 27. aprillil 2020 (Vabariigi arvan, et valitsuse rivaalitsevad poliitikud Valitsus 2020). Kuna varem mingit selget ei võtnud samal ajal jalule tõstetud plaani ei olnud, siis muutus antud doku- Kommunikatsioonikeskuse soovitusi ment paratamatult ka kommunikatsiooni kuulda ja selle tulemusena liikusid kom- piibliks. Sealt samast said aga ka alguse munikatsioonivood korraga eri tasanditel. mitmed kommunikatsiooni probleemid. Irooniline on vast see, et enamikule Neist olulisem oli see, et dokument ei ühiskonnast jäi poliitikute sõnavõttude sisaldanud indikaatorites väljendatud segadus väheoluliseks, sest tegelik mõju selgeid otsustuspunkte ega ka mitte toimis teisi kanaleid pidi. (Sellest allpool.) kuupäevi. Eelkõige peegeldas see stratee- gia reaalset ettenägematuse olukorda ja Indikaatorite valik seejärel tegevuse töösuundi. Seda enam Teiseks probleemkohaks kujunes tehti järgnevas kommunikatsioonis viga, indikaatorite valik, mis ühtlasi osutab et kõigi ootuste horisondid pandi sõltuma juhtimise ja kommunikatsiooni seotusele. kuupäevadest, samal ajal kui olukorra Kommunikatsioonile on see tähtis, sest tõsiduse indikaatoriteks ei olnud mitte avalikustatud indikaatorid loovad eelduse, aeg, vaid viiruse leviku näitajad. Selles et ühiskonnal ja selle juhtidel oleksid olukorras esines näiteks tolleaegne sisemi- sarnased märksõnad olukorra hindami- nister Mart Helme avaldusega, et täpseid seks. Lisaks loovad indikaatorid eeldused kuupäevi ei saanud valitsus avaldada, sest narratiiviks, kus kirjeldatakse tingimusi, need oleksid hakanud nii-öelda oma elu kuidas kriisist välja tulla, mis omakorda elama. Ta kinnitas, et valitsusel on olemas on oluline komponent narratiivselt ka detailsem, koos konkreetsete kuupäe- kontrollitavast. Kui juhid ei suuda kehtes- vadega väljumisplaan (Krjukov 2020). Ka tada mõõdikuid, siis annab see märku, et selles avalduses näeme, et Mart Helme, nad ei kontrolli olukorda ega tea, kuhu see kes ei olnud juhtminister, argumenteerib kulgeb. ajalise kategooria ümber, ilma et ta Eesti riigi kommunikatsioonil on püüaks kommunikatiivselt kehtestada pikka aega olnud mõned baasindikaa- mõnda sisulist indikaatorit, millest valitsus torid. Näiteks tasakaalus eelarve või lähtub. Selles avalduses tuleb välja ka hea töötuse määr, mille puhul me teame, et valitsuskommunikatsiooni aksioom: sul ei viie protsendi ümber on „käsitlematu ole võimalik planeerida tegevusi, mida sa normaalsus“ millega on aastaid elatud, ei saa kommunikeerida. aga kümme protsenti on juba palju. On Aga nagu öeldud, sai esimene laine tähelepanuväärne, et eriolukorra kahel läbi ja valitsus nautis kõrgeid reitinguid. esimesel nädalal ei suutnud ka meedia Sõjalises analoogias meenutas juhtunu

70 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

väikest võidukat sõda, mis on valitsustele viidata, et Eesti sõltub väga palju mujalt kasulik olnud. Meil puuduvad uuringud, et maailmast tulevast infost. võiksime kindlalt nimetada komponente, millele tugines tookordne valitsuse popu- TEISE LAINE KOGEMUS laarsus. Teooria põhjal võime aga hüpoteeti- Alates Eesti COVID-19 teisest lainest liselt osutada kahele nähtusele. on sündmuste dünaamika muidugi Esiteks, lühiajaline võidukas sõda on oluliselt muutunud. 6. aprilliks 2021 oli hea näide kommunikatsiooni lühiajalise Terviseameti andmeil kinnitatud haigus- mõju ärakasutamisest. On kriis, valitsus juhtumeid juba 111 664, mille puhul võib reageerib, rahvas usub valitsuse sõnumeid, üldistatult öelda, et lausa iga kümnes ja seejärel on ühiste jõupingutuste Eesti inimene on olnud selle haigusega tulemusena kriis peagi möödas. Kõik on võitjad. Piirangud võetakse maha. Teiseks, piirangutevastase narratiivi tek- kimine. Peamiselt võrdluses Rootsiga levis järjest rohkem seisukoht, et Eesti pingutas Eesti sõltub piirangutega üle ja eriolukorra majan- palju infost, mis tuleb duslik kahju oli ebaproportsionaalselt suur. Seda seisukohta võis leida niihästi mujalt maailmast. peavoolu ajakirjanduses kui ka laiemalt ühiskonnas. Eriolukorra lõppemise eel 18. mail 2020 jõudis meetmete leevendamist pooldavate inimeste hulk ühiskonnas 38 kokkupuututes. See omakorda tähendab, protsendini. Hoolimata valitsuse tegevu- et nende inimeste hulk, kes ümbritsevat sega rahulolust, pidi valitsus sellise numb- tegelikkust sooviksid eirata, ei ole oluliselt riga arvestama, ja nagu näitab COVID-19 saanud kasvada. teise laine kogemus, siis arvestatigi. Selle Seevastu kriisijuhtimises oldi pikka narratiivi tekkimine oli aga otseselt seotud aega esimese laine võitmise eufoorias. Isegi esimese laine kogemusliku mõjuga, kus kui ühiskonna rahulolu olukorra lahen- kriisi meditsiiniline pool jäi enamikule damisega oli detsembriks 2020 langenud eestlastest tajumatuks. võrreldes kevadega, oli ka 52protsendiline tulemus ikkagi üsna korralik võrreldes OLULINE PÖÖRDEPUNKT paljude teiste Euroopa riikidega. Küsimusi Tagantjärele ilmneb, et Eesti avalikus tekitab aga üldise strateegia muutus, sest arvamuses toimus muutus juba augustis isegi kui 2020. aasta novembris olid kõik 2020, ilma et keegi seda väga oleks tähele ohunäitajad kordi kõrgemad kui kevadel, pannud. Nimelt ajal, kui meedias räägiti otsustas valitsus hoida nüüd madalamat uutest lainetest mujal maailmas, pöördus profiili. Miks nii? Kommunikatsioonis oli Eestis taas kasvule nende inimeste hulk, küll poodides taas teade „Koroonaviirus kes soovisid meetmete karmistamist. on Eestis tagasi“ ja valitsus kehtestas Augustis 2020 oli neid 39 protsenti, samal mitmeid meetmeid, kuid need ei olnud nii ajal kui meetmete leevendamist pooldas karmid kui kevadel. Kõik kokku tähendas juba ainult 9 protsenti. Antud pööre see vastuolu sõnumites, sest kui sõnades avalikkuse hoiakutes on eelkõige huvitav rõhutati ohu tagasitulekut, siis inimestel seetõttu, et sel ajal ei toimunud Eestis olid meeles kevadised piirangud, mille ühtegi olulist COVID-19 kommunikatsioo- puudumine seekord oli märk, et ilmselt ei nikampaaniat ja nakatumisnäitajad olid ole oht veel väga suur. väga madalad. Nagu mitmete varasemate Eriolukorda välja ei kuulutatud. kriiside puhul, nii võiks ka siin seletuseks Keskkonda tugevalt mõjutama ei hakatud.

Riigikogu Toimetised 43/2021 71 Ilmar Raag

Suhtumine meetmetesse (kokkuvõtlikult), ajaline võrdlus Kõik vastajad n = 1253 (varasemates lainetes 1252–2035 vastajat), % Kuidas hindate tänasel päeval kehtivate meetmete asjakohasust – kas neid peaks Teie arvates muutma? Meetmed peaks muutma ... Kindlasti/ Meetmed on sobilikud ja Kindlalt/pigem leebemaks Ei oska öelda pigem karmimaks asjakohased, hetkel muuta pole vaja

100% 1 3 2 2 2 1 2 2 2 3 3 4 4 3 3 3 4 4 4 4 3 5 5 4 4 7 11 9 10 10 19 13 11 13 11 12 17 13 12 23 23 16 16 18 16 32 31 38 75% 20 43 29 40 35 54 48 44 37 33 50 39 43 60 59 46 55 50% 68 64 60 62 54 56 53 62 51 55 25% 45 49 48 39 43 39 37 34 33 43 37 27 29 29 15 15 14 16 12 8 11 0%

8. laine (5.–6. mai) 4. laine (7.–9. aprill) 9. laine (12.–13. mai) 15. laine (8.–11. 17.okt.) laine (2.–4. 19.nov.) laine (1.–3. dets.) 6. laine 7.(21.–23. laine (28.–29. aprill) aprill) 12. laine (8.–10. juuli) 16. laine (22.–25. okt.) 21. laine (8.–10.23. jaan.) laine (5.–8. veebr.) 5. laine (14.–16. aprill) 10. laine (19.–20. mai) 14. laine (10.–13. sept.) 18. laine (16.–18.20. nov.) laine (14.–16.22. dets.) laine (22.–25. jaan.) 11. laine (17.–19. juuni) 24. laine25. (26.–28. laine26. (11.–14.veebr.) laine (26.–29. märts) märts) 3. laine (31. märts–2. aprill) 13. laine (14.–17. august)

JOONIS 3. Suhtumine meetmetesse, ajaline võrdlus 31. märts 2020 – 29. märts 2021. Allikas: Turu-uuringute AS 2021b

Kas siin oli tegemist juhtimisveaga, vale seda oodata. Kriisitüdimus pidi ju mingit ohuhinnanguga või halva kommunikat- mõju avaldama. Maski väitis end kandvat siooniga? Sama kehtib muidugi ka Kaja 88 protsenti eestlastest, venelastest vähem. Kallase valitsuse esimese kuu tegevuse Valmisolek vaktsineerimiseks oli kohta, kus hilinenud ja ebapiisavad jaanuaris 63 protsenti. Kui vaadata meetmed on eelkõige olukorra vale põhjuseid, siis ilmneb, et keeldujate hinnangu süü, millest tulenesid ka valed seas on ligi pooled sellised, kes panid otsused ja ahelreaktsioonis ka segane oma eitava hoiaku mingi tingimuse taha kommunikatsioon. (à la „Ei oma piisavat informatsiooni Puhtalt ühiskonna temperatuuri vaktsiinide kohta“). Tekkinud olukord ei jälgides võiks arvata, et kriisikommu- olnud mingil moel ootamatu või üllatuslik, nikatsioon toimis, sest mitmed muud sest kogu maailmas oli tõusva trendina hoiakuindikaatorid olid normis. 92 räägitud vaktsiinivastasusest juba mitmeid protsenti eestlastest leidis, et nad on kursis aastaid. Vaktsineerimise pooldajate hulga meetmetega. Venelaste hinnang oli sisu- kasvamise eelduseks oli kaks argumenti. liselt sama. Jaanuari alguses 2021 teatas Esimene neist oli üldised teooriad 71 protsenti inimestest, et nad järgivad mingite uudsete ideede leviku kohta (vt kõiki meetmeid. See number näitas, et Rogers 2003), mis võtavad aksioomina, inimeste valmisolek ühiselt panustada et innovatsiooni kasutuselevõtt toimubki oli langenud 10 protsendi võrra võrreldes järk-järgult. Teiseks eeldavad paljud kom- esimese lainega, aga põhimõtteliselt oli munikatsiooniteooriad, et uute sõnumite

72 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

tõlgendamisel on pea alati nii kategoo- negatiivsemad kui kriisi objektiivsed rilised eitajad kui ka n-ö läbirääkijad näitajad enamik ajast. Sel puhul pean (Turu-uuringute AS 2021a). Klassikaline tõdema, et siin artiklis on puudu põhjali- kriisikommunikatsioon tegeleb just nende kum meedia sisuanalüüs, mis sisaldaks ka inimestega, kes on valmis läbi rääkima ja kvantitatiivseid näitajaid. mitte sedavõrd kategooriliste eitajatega, Jällegi hüpoteesina väidaksin, et sest viimaste hoiakute taga on enamasti inimeste subjektiivne ja emotsionaalne sügavamad ja struktuursemad pained, kriistaju on alati ärevam ja konfliktialtim mida kiirete kommunikatsioonivõtetega ei kui võrdlev kvantitatiivne analüüs mingist ole võimalik lahendada (Joonis 3). olukorrast. Väga hea võrdluse pakkus Veebruaris toimus nakatumistes oluline hüpe ja rahulolu kriisijuhtimisega vähenes korrapealt. Rahulolematute osakaal jõudis märtsi teisel nädalal 66 protsendini ühis- konnast. Tuletame meelde, et sel hetkel Igapäevane meedia oli haiglates stabiilselt üle 600 inimese ja sotsiaalmeedia ja 100 000 inimese kohta oli nakatanuid ligi 1500 inimest. Tõsi, selleks hetkeks foon olid tunduvalt oli sammhaaval meetmeid karmistatud, negatiivsemad kui kriisi kuid 11. märtsil 2021 kehtestati sisuliselt möödunud eriolukorraga sarnased reeglid. objektiivsed näitajad See oli madalpunkt, kus meetmete kar- mistamist ehk teistsugust kriisijuhtimist enamiku ajast. pooldas 62 protsenti ühiskonnast. Niipea, kui numbrid näitasid stabiliseerumist, hakkas ühiskonna dünaamika taas muutuma. Märtsi viimasel nädalal pooldas 2017. aasta ID-kaardi turvakriis, kus sel meetmete karmistamist 48 protsenti nädalal, kui riik avaldas teate, et Eesti inimestest. Samaaegselt hakkab rahulolu ID-kaardil on potentsiaalne turvarisk, kriisijuhtimisega kergelt tõusma ja tervelt tõusis ID-kaardi teemaliste negatiivsete 93 protsenti vastanuist väitis, et nad artiklite arv neljaks päevaks kõikide ajakir- järgivad vähemalt enamikku suuniseist. janduslike lugude kvantitatiivseks liidriks. Lisaks on samal ajal tõusnud ka nende Samal ajal näitasid Sertifitseerimiskeskuse inimeste arv, kel on valmisolek vaktsinee- andmed, et inimeste käitumismuster rimiseks. Üle 50aastaste inimeste seas on ID-kaardi kasutamisel ei muutunud vaid 10 protsenti neid, kes ei soovi üldse praktiliselt üldse. See tähendab, et vaktsineerima minna. (Tõsi, see väide traditsiooniline meedia ja poliitikud lõid Turu-uuringute ASi viidatud uuringus üksteist vastastikku toitva infomulli, mõjub üsna uskumatult.) Nooremate seas mis elab läbi samasuguseid kõlakambri on vaktsiinivastaseid või kõhklejaid 25 nähtusi nagu muud infomullid sotsiaal- protsenti. Aga seda tuleb vaadata langeva meedias, samal ajal kui laiem ühiskond ei trendina. tunne ennast väga puudutatuna. Loomulikult oleks ka COVID-19 kriisi ISIKLIK KOGEMUS VS. ajal võimalik tuua mitmeid näiteid KOMMUNIKATSIOON klassikalisest kommunikatsioonisega- Tunnistan, et ainult numbreid vaadates dusest (küsimus AstraZeneca vaktsiini tundsin ma teatavat kognitiivset disso- lubamisest või mittelubamisest vms), kuid nantsi, sest igapäevane meedia ja sotsiaal- pikemas trendis ei näita laiem statistika, meedia foon olid kogu aasta tunduvalt et need segadused oleksid osutunud kriisi

Riigikogu Toimetised 43/2021 73 Ilmar Raag

kulgemise pöördepunktideks. Pigem ongi muutuvad korrelatsioonis viiruse leviku tegemist taktikalise tasandi paratamatu üldiste numbritega, samal ajal kui ükski hõõrdumisega, mille puhul peab arves- eelmainitud taktikalistest kommunikat- tama, et ükski protsess ei kulge tõenäoli- sioonivigadest ei ole tekitanud eraldiseisva selt nii kiiresti, kui see teoorias kulgeda põhjusena hoiakute muutusi. COVID-19 võiks. Eriti, kui tegemist on esmakordsete põhiliste indikaatornumbrite avalikusta- protsessidega. On vaid üks valdkond, kuhu mist võib kutsuda ka avatud või kaasavaks need kommunikatsioonisegadused jätavad kriisijuhtimiseks, millega luuakse kõigile märkamatu, ent strateegilise jälje – usal- ühesugune teadlikkus olukorrast. Ainuke dus riigi vastu. erandlik periood oli COVID-19 esimese laine algus, kui inimesed ei teadnud, KRIISIKOMMUNIKATSIOONI millega avaldatud numbreid võrrelda, ja TEGELIKUD VEKTORID samal ajal keskkond ei andnud ka veel Eelnev analüüs näitab õige mitut lahk- vihjeid. nevust inimeste hoiakutes, mis tõestab veelkord, et kriisikommunikatsiooni KAKS SUURIMAT VÄLJAKUTSET tegelik toimimine liigub mööda teisi KRIISITÜDIMUSEGA VÕITLEMISEL kanaleid kui traditsiooniline kommuni- Ennustamatusega toimetulek katsioon, kus ministrid või ametnikud Sotsiaalpsühholoogiliselt oli kogu kriisi räägivad osavalt kokkupandud sõnumeid kõige suurem strateegilise kommuni- pressikonverentsil või Facebooki kontol. katsiooni väljakutse ennustamatusega Selle kontrollimiseks on lihtne viis: küsige toimetulek. See avaldus eelkõige kriisi viielt oma tuttavalt põhjust, miks nad alguses, kui mitmed olukorrad olid kõigile järgivad või ei järgi COVID-19 meetmeid. esmakordsed ja ka teadlaste prognoosid Väga tõenäoliselt ei sisalda nende vastused osutusid tihti valedeks. Tegemist oli juba tsitaate juhtivate ametnike või ministrite Clausewitzi kirjeldatud tüüpilise sõja­ sõnavõttudest. uduga (Clausewitz 2004). Sellises olukorras muutuvad eriti haavatavaks samad Suhtumine valitsusse ja kriisi on riskigrupid, kes juba enne kriisi olid erinevad asjad sotsiaalselt marginaliseerunud. Need on Ainult arvude põhjal selgub, et ligi inimesed, kes tajuvad, et nad ei kontrolli pooled eestimaalastest ei ole juba alates oma saatust. See tekitab ängi, mis võib viia möödunud suvest valitsusega rahul (mis ka irratsionaalsetele vägivallapursetele. on normaalne seisund), aga teisest küljest David Kilcullen on sel puhul julgeoleku- on selge enamus valmis suuniseid järgima. teooriate maailmas jõudnud võistleva See tähendab, et ühiskonna enamus tajub kontrolli teooriani, mille puhul ei eelista olukorda üsna sarnaselt, kuid suhtumine kodusõdade olukorras inimesed mitte seda juhtimisse sõltub alati ka muudest tegu- võimu, mis pakub kõige rohkem hüvesid, ritest, millest esikohal on ideoloogilised vaid võimu, mis pakub kõige kindlamalt hoiakud valitsuserakondade suhtes. etteaimatavat maailma (Kilcullen 2016). Ehk, kui NATO väed pakkusid Afganistanis Avalikud COVID-19 indikaatorid külaelanikele kooli ja uut tervisekeskust, edastasid kõige tähtsamat sõnumit siis ei olnud see midagi väärt olukorras, Kui otsida ühte kõige olulisemat kom- kus nad ei suutnud pakkuda külaelanikele munikatsiooni vormi kõikide Eestis usutavalt püsivat kaitset. Taliban aga tehtud kommunikatsioonitegevuste alustas sõnumist „Me tuleme siia, et hulgas, siis oli selleks COVID-19 arvude jääda“. Nende sõnum oli lihtne: „Teile ei avalikustamine. Selle tõestuseks võib pruugi paljud asjad meeldida, aga kui te statistikas näha, et ühiskonna hoiakud meie reegleid järgite, siis te jääte ellu.“

74 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Omal moel võib öelda, et ka Nõukogude edu on seotud kaasatud inimeste hulgaga. võim suutis pärast Teist maailmasõda Kommunikatsiooni mõttes tähendab iga Eestis samal viisil murda metsavendade kaasatud inimene, et ühiskonnas laieneb vastupanu. nende inimeste hulk, kellele ühine jõupin- Antud võrdlusest võtame kaasa gutus muutub südameasjaks. Meenutagem teadmise, et valitsus, kes ei suuda oma kasvõi „Teeme ära!“ koristustalguid. tulevikuotsuseid arusaadavalt edastada, COVID-19 kriisi puhul on peamine sisendab inimestele ebakindlust. Kui sõnum olnud aga mitmele senisele harju- lugeda kriisiaegset Eesti ajakirjandust, siis musele vastupidine – inimesi keelitatakse kõige tihedamini näeb seal spekulatsioone mitte midagi koos tegema. See loob nagu: huvitav, kas valitsus x nädala inimestes iseäraliku kontaktist lahtioleku pärast hakkab piiranguid karmistama või tunde. Inimesed on otsekui lennukis, mis leevendama. Aga täpselt ei tea keegi. Väga läbib turbulentsi. Parim, mida nad teha saavad, on kinnitada turvavööd ja hoida kramplikult kinni käetugedest. Igal juhul suureneb taolises sundolukorras ärevus. Hüpoteesi korras väidaksin, et inimeste kaasatuse tase on pöördvõrdeline eriolu- Valitsus, kes ei suuda korra juhtimisele tehtava kriitikaga. Siiski oma tulevikuotsuseid ei saa öelda, et tegemist oleks eksistent- siaalse probleemiga, vähemalt praegu. arusaadavalt edastada, KOKKUVÕTTEKS sisendab inimestele Vaadates tagasi, on väga raske lugeda ebakindlust. Eesti COVID-19 võitluste edu ja ebaedu üheselt hea või halva kommunikatsiooni teeneks. Võrdlus sõjatüdimusega toob välja, et teatud protsessid on suurte kriiside puhul paratamatud. Eelkõige näeme, et meedia ärevusfoon on tihti oluline samm etteaimatavuse suunas oli negatiivsem kui objektiivselt kulgevad 8. aprillil 2021 tutvustatud „Valge raamat“, protsessid. Samas kinnitub mitmete mis seob erinevad indikaatorid vastavate varasemate kriiside puhul nähtu: Eesti meetmetega. avaliku arvamuse hoiakud sõltuvad väga Edasisel ühiskonna hoiakutega arves- palju muu maailma uudistest ja inimeste tamisel on võimalik, et „Valges raamatus“ käitumine ei sõltu otseselt klassikalisest toodud otsustuspunkte muudetakse, kommunikatsioonist. Selle asemel muutub näiteks, kui Eestis saab olema rohkem pikaajalise mõju saavutamiseks oluliseks juhitava hingamisega haiglakohti või iga inimese isiklik kriisikogemus. Seejärel haiglaõdesid või muutub üldine ühiskonna mõjutavad inimeste käitumist ka võimu hinnang COVID-19 surmade kohta. Oluline jõuga kehtestatud piirangud. Klassikalisele on aga see, et kord juba loodud juhtimis- kommunikatsioonile jääb selles olukorras instrumenti kasutataks järjekindlalt, sest vaid piirangute seletamise ja rakenduslike vastasel juhul toob see endaga kaasa taas suuniste roll. segaduse kommunikatsioonis. Kui aga otsida kõige paremat kom- munikatsioonipraktikat, siis on selleks Kaasamise raskus olnud COVID-19 statistika avalik jagamine, Eestis on olnud mitu hea kuvandiga suure- mis loob eelduse ka nn valgusfoorisüs- mat üritust või protsessi, kus kogukonna teemi töölehakkamiseks. Olukorras,

Riigikogu Toimetised 43/2021 75 Ilmar Raag

kus COVID-19 teine laine hakkab läbi õppimine. Ja selle peamiseks tingimuseks saama, oleme sisenenud järgmisse faasi, on harjumused, mis tuginevad sotsiaalse mille sisuks on COVID-19ga koos elama keskkonna etteaimatavusele.

KASUTATUD ALLIKAD CLAUSEWITZ, C. von. (2004). Sõjast. Kindral Carl von Clausewitzist järele jäänud teos. Eesti keelde tõlkinud Krista Räni. [Sõjandusvaramu, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]. Eesti Keele Sihtasutus. KILCULLEN, D. (2016). Mägedest alla. Tallinn: Grenader Grupp. KRJUKOV, A. (toim). (2020). Valitsus kiitis heaks COVID-19 kriisi väljumisstrateegia. – ERR uudised, 27.04. – https://www.err.ee/1082958/valitsus-kiitis-heaks-COVID-19-kriisi-valjumisstrateegia NYHAN, B. (2005). Falling Support for Iraq War. – https://www.brendan-nyhan.com/blog/2005/11/falling_support.html PUEYO, T. (2020). Coronavirus: The Hammer and the Dance. What the Next 18 Months Can Look Like, if Leaders Buy Us Time. – https://tomaspueyo.medium.com/coronavirus-the-hammer-and-the-dance-be9337092b56 ROGERS, E. M. (2003). Diffusion of Innovations. 5th Edition. Free Press. RÜÜTEL, K., PANOV, L., SADIKOVA, O., EPŠTEIN, J., SEPP, H., HÄRMA, M-A. (2020). COVID-19 epidemioloogiline ülevaade. 2020. aasta I poolaasta. Tallinn: Terviseamet, Tervise Arengu Instituut. – https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/COVID-19/COVID-19_2020a_1_poolaasta_ulevaade.pdf SOLOMON, Z., MIKULINCER, M., HOBFOLL, S. E. (1986). The Effects of Social Support and Battle Intensity on Loneliness and Breakdown During Combat. – Journal of Personality and Social Psychology, 51, 1269–1276. TURU-UURINGUTE AS (2020). COVID-19 teemaline küsitlus, 25. märts 2020. – https://riigikantselei.ee/uuringud TURU-UURINGUTE AS (2021a). COVID-19 teemaline küsitlus, 8.–10. jaanuar 2021. – https://riigikantselei.ee/uuringud TURU-UURINGUTE AS (2021b). COVID-19-teemaline küsitlus, 26.–29. märts 2021. – https://riigikantselei.ee/uuringud VABARIIGI VALITSUS (2020). Valitsus kiitis heaks COVID-19 kriisi väljumisstateegia. 27. aprill. – Kriis.ee Uudised – https://www.kriis.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-covid-19-kriisi-valjumisstrateegia

76 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Õigusriik pandeemia ajal

õigusi ja vabadusi, sealhulgas andmete kaitset ja jälgimise keeldu. Põhiseadus täpsustab, et nende õiguste ja vabaduste kasutamist võib riik mitmel ÜLLE MADISE põhjusel piirata, näiteks sõja korral, ava- Eesti Vabariigi õiguskantsler liku korra kaitseks või ka nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Siiski lisab põhisea- dus alati tingimuse, et neid piiranguid saab OLARI KOPPEL kehtestada üksnes seadusega sätestatud Eesti Vabariigi õiguskantsleri juhtudel ja korras. Õigusi ja vabadusi tohib asetäitja-nõunik, seaduse alusel piirata üksnes kooskõlas õiguskantsleri kantselei põhiseadusega. Olgu piirangu kehtestajaks direktor Riigikogu, Vabariigi Valitsus, eriolukorra juht või ameti peadirektor, peab alati – ka estis kasutatud meetmete kriisi ajal – iga piirang eraldi ja osana tõhususe tervikanalüüs jääb piirangute kogumist olema proportsio- ootama rahulikumaid aegu, naalne, st hädavajalik, vähem piirava et järgmisel korral oleksid alternatiivita (§ 11). Nende paragrahvide Ekiirelt leviva viiruse kaaskahjud sisu ja tõlgenduspraktikat avab teos „Eesti väiksemad. Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne.“ (2020). Eesti Vabariigi põhiseaduse teine pea- 1992. aasta suvel rahvahääletusel heaks tükk tagab meile õiguse vabalt valida kiidetud põhiseaduse ligi 30 aastat on tegevusala, elukutset ja töökohta (§ 29), kõigist neist põhiõigustest ja -vabadustest tegeleda ettevõtlusega (§ 31), vabalt teinud iseenesestmõistetavuse. Euroopa vallata, kasutada ja käsutada oma (kinnis-) Liidu liikmelisus 2004 täiendas me õiguste vara (§ 32), Eestis vabalt liikuda ja elukohta loendit ka võimalusega liikuda pea valida (§ 34), Eestist vabalt lahkuda (§ 35), takistamatult Narva ja Lissaboni vahele takistamatult Eestisse naasta (§ 36), saada jäävas geograafilises ruumis. haridust (§ 37), nii üksi kui koos teistega Selle iseenesestmõistetavuse õhustikus täita usutalitusi (§ 40), eelneva loata rahu- saabus Eestisse 2020. aasta märtsikuu ja meelselt koguneda ja koosolekuid pidada koos sellega osadel inimestel ägedat hinga- (§ 47). Eraelu puutumatus (§ 26) hõlmab mispuudulikkust põhjustav viirusnakkus. privaatsuse hoidmise seisukohalt olulisi Kui mitte lausa üleöö, siis nädala või paari

Riigikogu Toimetised 43/2021 77 Ülle Madise, Olari Koppel

vältel kujunes esmalt teadlaste ja meedi- artikkel kollektiivne looming, ülevaatele kute, seejärel aga poliitiliste otsustajate ja kohaselt pole siin liigseid detaile ning laiema avalikkuse hulgas välja teadmine, et valitud on vastav üldistusaste. nakkuse levikut ei ole võimalik põhivaba- Viirusnakkuse nn esimese laine (märts– dusi ja -õigusi piiramata tõkestada. mai 2020) tõrjumisega hakkama saamise Kuigi ärevaks tegevaid teateid oli kohta, eelkõige eriolukorraks valmisoleku, meieni jõudnud juba nädalaid nii Hiinast toona kehtinud ja eriolukorra ajal kui ka Itaaliast, andis globaalsele liikumis- parandatud õigusaktide kontekstis, esitas ja teiste vabaduste piiramisele stardipaugu õiguskantsler vähem või rohkem süste- Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) matiseeritud ülevaate 2020. aasta juunis juhi tõdemus 11. märtsil 2020: COVID-19 (Madise 2020) ja mahukamas vormis sama saab iseloomustada kui globaalselt levivat aasta septembris õiguskantsleri aastaüle- epideemiat ehk pandeemiat. Riigid läksid vaates 2019/2020 (2020). Need ülevaated üksteise järel lukku, elu pandi seisma ja kuuluvad mõtteliselt selle artikli juurde. piirid kinni. 12. märtsil 2020 kuulutas Vabariigi PROPORTSIONAALSUSE TEST Valitsus esimest korda iseseisvuse taasta- Kui nn koroonaeitajate vähemus välja nud Eesti riigi ajaloos välja eriolukorra ja arvata, siis lähtus Eesti üldsus pandeemia kehtestas ranged piirangud koroonaviiruse olukorras oma argielu korraldamisel leviku tõkestamiseks. Kord rohkem, kord teaduslikust tõdemusest: kergemaid või vähem koormaval kujul on erilaadsed raskemaid tervisekahjusid, halvemal juhul piirangud olnud pidevalt jõus. Nende ka surma põhjustav koroonaviirus levib ini- lõpptähtaega ei oska prognoosida keegi, meselt inimesele. Kuivõrd nakkust võivad vähemasti nende ridade kirjutamise ajal levitada ka haigustunnusteta nakatunud, 2021. aasta aprillis sellekohast infot ei ole. siis seisneb ainus teaduslikult pädev meede Epidemioloogide hinnangul tuleb õppida nakkushaiguse leviku tõkestamiseks selle viirusega elama. Praeguse avaliku inimeste vahetute füüsiliste kontaktide arvamuse kohaselt saab elu „lahti teha“ hulga (olulises) vähendamises. Õiguslikult alles pärast nn karjaimmuunsuse teket tähendab see mitmesuguste liikumis- ja ehk siis, kui elanikkonna enamus on viibimispiirangute kehtestamist, nende viirusnakkuse läbipõdemise või vaktsinee- piirangute täitmise kontrolli ja sunni rimise teel omandanud haiguse ägedat rakendamist piirangute eirajate suhtes. kulgu takistavad antikehad. Mis omakorda Kui mõned autokraatlikud riigid tõotab avada täiesti uue ja sisult mitte „lahendasid“ vahetute inimkontaktide vähem kirgliku arutelu mittevaktsineeri- kahandamise ülesande drastiliste tute ja antikehasid mitteomavate isikute jõumeetoditega – täieliku liikumiskeelu vabadustest õigusriigis. kehtestamine avalikus ruumis, inimeste Alljärgnev ülevaade teeb katse vägivaldne sulgemine kodudesse jne –, sõnastada kriteeriumid, millele tuginedes siis demokraatlikus riigis, näiteks Eestis, saab hinnata keeldude ja piirangute saab põhivabadusi ja -õigusi põhiseadusega olemuslikku kooskõla põhiseadusega. kooskõlas piirata üksnes siis, kui keelud ja Kokkuvõtte aluseks on teadlaste soovitu- piirangud läbivad proportsionaalsuse ehk sed, Eesti ja teiste riikide valitsuste otsused mõõdupärasuse testi. ning õiguskantsleri ametkonda laekunud Põhiseaduse § 11 ja selle vaimus ka kaebused. Õiguskantsleri ametkonna nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus seisukohad on pärit kirjavastustest, (NETS) sätestavad põhimõtte, et õiguste poliitiliste otsustajate ja teadlastega peetud ja vabaduste piirangud peavad olema aruteludest ning rohkem või vähem avali- vältimatult vajalikud. See tähendab, et kest esinemistest. Seetõttu on ka käesolev õigusriigis ei tohi rakendada põhiõigust

78 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

piiravat meedet põhjaliku analüüsita. kehtestamisel tuleb eri tegevusvaldkondi Mida rängemalt (intensiivsemalt) vabadusi üldiselt kohelda võrdselt (põhiseaduse piiratakse, seda kaalukamad peavad olema § 12). Võimalik on siiski kehtestada seda piirangut õigustavad põhjused. mõningad erisused, mis lähtuvad tegevuse Kui piirang kehtestatakse nakkus- eripärast, või piiranguid perioodiliselt dife- haiguse leviku tõkestamiseks, siis peab rentseerida: näiteks selliselt, et mingi aja see meede ka tegelikkuses ja soovitavalt jooksul kehtivad ühes tegevusvaldkonnas tõestatud viisil nakatumist vähendama. rangemad piirangud kui teises ja seejärel Seetõttu ei piisa piirangu põhjendamisel vastupidi. väitest, et „teised riigid teevad nii“, või et „reegli x tõhusus ei ole küll tõestatud, ent selle järgimine annab avalikkusele sümbolväärtusega signaali“ jne. Nii võib küll keelde, piiranguid ja reegleid selgitada Põhjendada tuleb ja nende poolt argumenteerida, ent põhi- põhiõiguse piiramist, õiguste põhiseaduspäraseks piiramiseks sellest ei piisa. mitte aga põhiseadusega Põhiseadus kehtib ka eriolukorra ajal ette nähtud vabaduse ja tervisekriisis. Mõnevõrra üllatuslikult keeras koroonapandeemia paljudes demo- lubamist. kraatlikes riikides pea peale ühe õigusriigi aluseks oleva põhimõtte: põhjendada tuleb põhiõiguse piiramist, mitte aga põhisea- dusega ette nähtud vabaduse lubamist. Põhjendada tuleb keeldu, mitte otsida vabandusi vabaduse kaitseks. TULEB HINNATA JA ETTE NÄHA Õigusriigis kehtib ka põhimõte, et KÕIKI MÕJUSID piiranguga tekitatud kahju ei tohi ületada Nagu iga piirangu eeldatavat kasutegurit selle meetmega loodetavat ja saadavat ja sellega kaasnevat kulu tuleb hinnata kasu. Näiteks ei luba põhiseadus piirata eraldi, nii peab vaatlema ka piirangute intensiivselt majandus- ja ettevõtlusvaba- (koos)mõju nende kogumis. Keeldudel ja dust, kui piirangu mõju nakkuse levikule käskudel peab nende tegelikku prognoo- on väike või kui piirangule on olemas sitavat mõju arvestades olema põhjuslik vähem piirav alternatiiv. Teisisõnu: kui seos nakatumise vähenemisega. nakkuse levimiseks vajalikke kontakte Samuti tuleb arvestada inimeste saab tõhusalt vältida näiteks aiapoes valmidusega oma tegevust nõutud moel ostjaid või teatris publikut hajutades, siis vabatahtlikult piirata. Kui riik kord juba tuleb põhiseaduspäraseks pidada otsust kehtestatud piirangute täitmist ei järgi lubada poodi vähem inimesi või müüa ega rikkujaid korrale ei kutsu, siis ei teatrisse vähem pileteid, mitte aga aiapoe saa pidada põhjendatuks ka täiendavaid või teatrimaja sulgemist. piiranguid. Ülemäärasele ja/või sisult Sellest tulenevalt ei ole põhiseadus- mõistetamatule piirangule võib järgneda pärased ka sellised keelud ja piirangud, nakkuse leviku seisukohalt ohtliku mida põhjendatakse vajadusega kohelda tegevuse kandumine ruumidesse, kus asutusi võrdselt. Et kui juba koolid on üle hajutamisnõudeid ei tagata ning riiklik viidud distantsõppele, siis tuleb sulgeda kontroll pole võimalik. ka muuseumid ja restoranid ning keelata Põhiseadus ei luba õigustada lausalisi ükshaaval spordihallis treenimine ranget keelde ja sulgemisi väitega, et nakkuse hajutatust kaalumatagi. Piirangute levikut tõkestavaid, ent siiski teatud

Riigikogu Toimetised 43/2021 79 Ülle Madise, Olari Koppel

määral majandustegevust jätkata lubavaid privaatsuse kaitsmise huvides veidigi piiranguid võidakse rikkuda. Rikkumise ebaefektiivsust ja nõuda valitsustelt ka vältimiseks tuleb piirangute rikkujad kriisiotsuste tegemisel läbipaistvust. korrale kutsuda, mitte kõigile veel rangem Piirangute kehtestamisel tuleb olla kursis piirang seada. ka nn päriselu ehk sellega, mis eesmärgil Kehtestades piirkonniti isesugused avalikke või eraalgatuslikke teenuseid piirangud, tuleb arvestada, et inimesed ei pakutakse. Avalikkusele avatud spaade ja pruugi oma käitumisharjumusi muuta. saunade sulgemine võib näida iseenesest- Kui ühes maakonnas või terves regioonis mõistetavana, kui neid asutusi vaadata on restoranid ja spaad suletud, ent teises kitsalt meeldiva vaba aja veetmise kohana. Siiski on ka Eestis veel eluruume, mille asukatel puudub võimalus end kodus (sooja veega) pesta ning kes kasutavad avalikke Uue, tundmatu ja saunu elementaarse isikliku hügieeni taga- suure ohu korral võib miseks. Mis on sama oluline või tähtsamgi vajadus, kui eluline nõue jätta ka kõige esialgu rakendada karmimate piirangute tingimustes avatuks piiranguid ka toidu-, loomatoidu- ja arvutikauplused. ettevaatuspõhimõttel. TEADMATUSE KILP KAUA EI KAITSE Enamiku põhiseaduse kaitseraami kohta öeldust saab kummutada väitega, et uue ja senitundmatu viiruse tõkestamisega mullu maakonnas avatud, siis Eesti väiksust arves- märtsis oli kiire, kõike polnud võimalik tades võib eeldada, et restorani- ja spaa- analüüsida ega mõõta. Kaalul olid ja on ini- publik liigub „suletud“ piirkonnast sinna, meste elud ja tervis. Või nagu üks poliitik kus parajasti kehtivad leebemad piirangud selle 2020. aasta kevadel ebatsensuurset või pole piiranguid üldse. Selle tulemuseks sõna sisaldava tabava lühilausega kokku võib viiruse leviku ohjeldamise asemel olla võttis: „/…/ see juura, meie päästame nakkuse levik teistesse piirkondadesse. elusid!“ Epidemioloogidelt sõnavara laenates Tõesti – uue, tundmatu ja arvatavalt pole tervishoiusündmuse muutmine suure ohu korral võib esialgu rakendada politseisündmuseks arukas ja võib piiranguid ka ettevaatuspõhimõttel. Pole kaasa tuua soovimatuid kõrvalmõjusid välistatud, et seejuures pingutatakse nakatumise varjamisest kuni teadliku üle ning käiku lähevad tõepoolest ka riskikäitumiseni välja. Ka õiguskantsleril seesugused piirangud, mille mõju nakkuse tuli korduvalt kaitsta nakatunute ja nende leviku tõkestamisele on teadmata või isegi lähikontaktsete põhiseaduslikke õigusi olematu. Kui aga oht ei ole enam tund- ülemäärase andmekogumise ja -edas- matu, kui on teada selle leviku iseloom, tamise, diskrimineerimise ning koguni selle mõju ja ohu ohjeldamiseks vajalikud jälitamise eest. meetmed, tuleb üle minna üksnes tõenda- Pöördelistel hetkedel tasub tähele tud toimega piirangutele. Piirangu mõju panna ajaloolaste sõnu. Nii juhib Yuval tuleb hinnata nii enne selle kehtestamist Noah Harari tähelepanu nn digitaalse kui ka perioodiliselt tagantjärele. Piirang, diktatuuri riskidele (Harari 2021) pan- mida pole vältimatult vaja või mis on deemia õhustikus, mil võidakse hõlpsasti kaasneva negatiivse kõrvalmõju tõttu järele anda ülemäärase andmete kogumise muutunud ülemääraseks, tuleb kehtetuks ja koondamise survele – nii on ju lihtsam tunnistada viivitamatult. kriisiga võidelda. Harari soovitab säilitada Kui COVID-19 tõrjega seotud piirangud

80 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

tuginevad valitsuse moodustatud teadus- Eesti inimeste, aga ka koolide ja ettevõtete nõukoja analüüsidele ja neil põhinevatele elu pikema aja jooksul. ekspertsoovitustele, peaksid ka need Kuna üldkorraldust õiguskantsler vaid- olema avalikud. Isikutel, kes kannavad lustada ei saa, oleme kaebajaile selgitanud, piirangute tõttu kahju, aga ka avalikkusel et ainus viis õiguste rikkumise eest kaitset ja kindlasti kohtul peab olema võimalik saada on halduskohtusse pöördumine. alati küsida ja kontrollida, kas piirang Paraku nägime, et ülemääraseid piiranguid oli nakkuse tõrjeks vältimatult vajalik ja ollakse valmis vaidlustama õiguskantsleri miks ei olnud võimalik rakendada vähem juures, aga mitte kohtus. Seejuures piiravaid abinõusid. öeldakse, et ei soovita riigiga vaielda, Piiranguid peab saama vajadusel loodetakse maksumaksja rahast toetusi, tõhusalt ja kiiresti vaidlustada. See ei ole pole raha ega oskust kohtusse minna. riigiõigusteaduslik jonn või abikäsi neile, Erandeid siiski oli, nõnda rahuldas Tallinna kes põhimõtteliselt mistahes riiklikule Halduskohus 5. mail 2021 MTÜ Uus Teater sekkumisele vastu sõdivad. Põhiõiguste esialgse õiguskaitse taotluse ja lubas madala piiramisele seatud tõkked peavad olema või suisa olematu nakkusriskiga etendustel piisavalt kõrged ja tugevad, et seda äär- toimuda. Kohtumääruses esitatud argumen- muslikku meedet tõesti rakendataks vaid did kattuvad õiguskantsleri selgitustega äärmuslikus olukorras ja eesmärgikohaselt. piirangute proportsionaalsuse kohta. Vastavalt põhiseadusele teeb Eestis Ebaproportsionaalseid piiranguid ei saa riigi ja rahva käekäiku mõjutavaid olulisi õigustada argumendiga, et teistes riikides otsuseid Riigikogu. Igasuguse reservat- on piirangud karmimad. Teised riigid sioonita peaksid oluliste otsuste hulka lähtuvad oma oludest ning on ka näiteid, kuuluma ka need, millega pannakse kus karmide piiranguteta on nakkuse levik paika kes, mis põhjusel ja milliseid õigusi ja vabadusi tohib piirata ning milliseid kohustusi kodanikele seada. Pikemaajalise ja paraku kahetsusväärselt Riigikogu Ebaproportsionaalseid võimu kahandava suuna jätkuna on ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus piiranguid ei saa läinud seda teed, et üha kasvav hulk laialdase mõjuga ja olulisi otsuseid on õigustada argumendiga, volitatud täitevvõimule. et teistes riikides on Samuti on õiguslikult vaieldav, kas saab põhiseadusega kooskõlas olevaks pidada piirangud karmimad. seadust, mis näeb ette määratlemata isikute ringile suunatud üldiste, põhiõigusi ja -vabadusi oluliselt piiravate käitumis- reeglite kehtestamist halduse üksikaktide peatatud, sest ühiskond on valmis ühiselt kobara ehk üldkorraldusega. Nii jääb õigus- pingutama. Paraku on näiteid sellestki, et kantsler võimaluseta algatada põhisea- rahvas talub kaua väga rangeid piiranguid, duslikkuse järelevalvet ning isikud võivad ent ekslikult seatud avalikkuse ootus – jääda tõhusa kaitseta. Just üldkorraldus, viiruse levik peatada – jääbki täitumata. täpsemalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldus nr 282 „COVID-19 haiguse ÕIGUSRIIGI ÕPPETUNNID leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja Kõik see kokku võetuna tähendab, et meile piirangud“ kujunes selleks instrumendiks, põhiseadusega tagatud vabadusi ja õigusi ei mida kümneid kordi täiendades, muutes ja saa ära võtta ega peatada n-ö jooksu pealt täpsustades mõjutas riik ulatuslikult kõigi või igaks juhuks. Eitamata viirusnakkuse

Riigikogu Toimetised 43/2021 81 Ülle Madise, Olari Koppel

ränka ja teatud juhtudel ka kestvat mõju Kahetsusväärsel kombel sai põhisea- inimeste füüsilisele tervisele, ja seetõttu dusest ja õigusriiklusest pandeemia ja põhimõtteliselt nõustudes piirangute ja piirangute ajal paljudele otsekui pind keeldude möödapääsmatusega, jääb Eestis pöias. Samas leidis kinnitust ammu teada kasutatud meetmete tõhususe tervikana- tõsiasi: just kriisi ajal on põhiseadust ja lüüs siiski ootama rahulikumaid aegu. See seda kaitsvaid põhiseaduslikke institut- on vajalik põhjusel, et järgmine kord oleks sioone enim vaja. Valmidus oma õigused ja vabadused kaalutlemata käest anda on raskes olukorras inimlik. Kõva käe ihalus Just kriisi ajal kipub aga lõppema kohe, kui see käsi hakkab enda kõri pigistama või suur hirm on põhiseadust ja üle läheb. Siis võib aga juba hilja olla. Õppetund on seegi, et segastes oludes seda kaitsvaid võidakse öeldut ja ka ütlemata jäetut põhiseaduslikke vääriti kasutada. Samuti kiputakse igaüht, kes piirangute põhiseaduspärasuse kohta institutsioone küsimusi esitab, liigitama koroonaeitajate enim vaja. ja vandenõuteoreetikute sekka. Selleski pole inimkonna ajaloos midagi uut. Pandeemia olukorras tehtud otsuseid ühiskonna kaaskahjud kas samasuguse või mõjutasid sageli inimlikult mõistetavad, sarnase viiruse korral väiksemad. ent siiski eelkõige emotsionaalsed kaalut- Euroopa riikides kasutatud erilaadsed lused. Neis tõi lühiajaline eesmärk – näi- lähenemisviisid paraku ei luba hetkel teha teks nakkuskordaja allasurumine – kaasa järeldusi selle kohta, et piirang A toimis ulatuslikke, seejuures nakkuse leviku hästi ja keeld B oli ülemäärane. Inimeste tõkestamise seisukohalt mitte kõige liikumisvabaduse piiramine avalikus tõhusamaid piiranguid. ruumis ei pruugi anda oodatud tulemust Kui see pandeemia läbi saab, tuleb viiruse leviku vähendamisele, sest me ei kindlasti ja seejuures süüdlasi otsimata tea, mis on olnud praeguse nakatumise rahulikult analüüsida kõikide piirangute puhul selle osakaal ja -tähtsus. Kui tegelikke mõjusid. Teadmatust oli ja on enamjaolt said inimesed nakkuse erapin- palju, avalikkus hirmul – nii polnud tõesti nal (nt kodus, töökohas, isiklikul üritusel poliitikuil mõnikord võimalikki piiranguid või salapeol), mitte avalikus ruumis, siis ratsionaalsemalt rihtida. Kuivõrd võib mistahes avalikku ruumi puudutavate arvata, et see pandeemia ei jää viimaseks, rangete piirangute mõju jääb väheseks. oleks hea seesuguse objektiivse, rahuliku Alati jääb võimalus oletusteks, et avaliku uurimistöö viljad tulevikus appi võtta. ruumi sulgemine sundis nakkusohtliku Mõista tuleb sedagi, kui julgust ausaks tegevuse veelgi riskantsemale erapinnale. hinnanguks ei jagu.

KASUTATUD ALLIKAD EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS. KOMMENTEERITUD VÄLJAANNE. (2020). Tartu: Sihtasutus Iuridicum. – https://pohiseadus.ee HARARI, Y. N. (2021). Lessons from a Year of Covid. – Financial Times, 26.02. – https://www.ft.com/content/f1b30f2c-84aa-4595-84f2-7816796d6841 MADISE, Ü. (2020). Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Riigikogus 17. juunil 2020. – https://www.oiguskantsler.ee/ et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-ettekanne-riigikogus-%C3%B5igusriik-eriolukorras ÕIGUSKANTSLERI AASTAÜLEVAADE 2019–2020. (2020). – https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2020/

82 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

COVID-19 – vaktsiiniarenduse katalüsaator

Wuhanist alguse saanud SARS-CoV-2 ALAR IRS viirusega toimetulekuks valmis, ei alanud Tartu Ravimiameti COVID-19 vaktsiinide arendus ei sisulises meditsiininõunik, ega logistilises mõttes tühjalt kohalt Tartu Ülikooli Kliinikumi (Maxmen, Tollefson 2020) ning ettekuju- arst-õppejõud tus, et vaktsiinid loodi vähem kui aastaga, ei ole päris täpne. aktsiinid on COVID-19 Võrreldes teiste pandeemia edukaks ohjamise peamine meede – tõrjumiseks vajalike meetmetega, nagu eeldusel, et need jõuavad tervishoiusüsteemi üldine tugevdamine inimesteni ja inimesed või keeruka modelleerimise oskusega usaldavadV neid. teadlaste meeskondade loomine, oli vaktsiiniarendus heas stardipositsioonis. Kui esimene COVID-19 vaktsiin sai 11. Üle 200aastane kogemus vaktsiinide detsembril 2020 Ameerika Ühendriikide kasutamisel nakkushaiguste leviku tõkes- Toidu- ja ravimiametilt erandkorras tamisel tagas neile piisava tähelepanu kasutamise loa ja 21. detsembril Euroopa kohe pandeemia algfaasis ning hiljutiste Komisjonilt tingimustega müügiloa, siis simulatsiooniõppuste järel loodud oli see üllatuseks nii vaktsiiniarendajatele rahvusvahelised kiirenduskonsortsiumid ja ravimijärelevalvajatele kui ka arstidele (nt Coalition for Epidemic Preparedness ja avalikkusele. Sellele eelnenud üleilmne Innovations, CEPI) leidsid kohe rakendust. koordineeritud pingutus COVID-19 Koroonaviiruste põhjustatud tõsised vaktsiinide arendamisel ja nakkushaiguste nakkused ei olnud viroloogidele ja valdkonna soikunud rakendusteaduse vaktsiiniteadlastele uudiseks. Kuigi 1960. kiire ärkamine näitas, et kõigi asjaosaliste aastatel iseloomuliku kuju järgi nime sihikindel tegutsemine ja hea tahe ning saanud viirusi peeti aastaid inimestele ammuteada takistuste kõrvaldamine suhteliselt ohutuks, olid 2002. aastal toovad loodetud tulemuse. Hiinast Guangdongist alanud ebatüüpilise kopsupõletiku puhang (SARS, severe acute COVID-19 VAKTSIINID TOETUVAD respiratory syndrome, tekitajaks SARS–CoV VARASEMATELE KOGEMUSTELE JA viirus) ja 2012. aastal esmakordselt Saudi TEADUSTULEMUSTELE Araabias Jeddahis diagnoositud sarnane Kuigi 20 aastat pandeemiasimulatsioone tõbi (MERS, Middle East respiratory syndrome, ei olnud piisavad, et maailm olnuks tekitajaks MERS–CoV viirus) teadlastele

Riigikogu Toimetised 43/2021 83 Alar Irs

selgeks ohumärgiks. SARS esines 29 riigis pandeemia algust olid need takistused 5 mandril, kokku leiti 8098 nakatunut ja edukalt ületatud ning loodud senisest neist 774 surid, MERS levis 26 riigis, kokku vaktsiiniarendusest kvalitatiivselt erinev diagnoositi 1621 juhtu ning 584 patsienti protsess, mis võimaldas uue haigustekitaja surid (Bell 2003; Aleanizy 2017). Mõlemal vastase vaktsiini kiiresti ja ohutult kokku juhul alustati mitmel erineval tehnoloogial panna ilma selleks laboris patogeenseid baseeruvate vaktsiinide väljatöötamist, organisme kasvatamata ja rakukultuure viiruse ogavalk oli olulise sihtmärgina kasutamata (Zhang et al. 2019; Pardi et al. identifitseeritud. SARSi inaktiveeritud 2018). Kui varem oli kõige kiirem vaktsii- viirusel põhinev ja DNA vaktsiin ning niarendus kestnud neli aastat (1960. aas- MERSi viirusvektoriga (sh hiljem COVID-19 tatel loodud mumpsivaktsiin) ja reeglina vaktsiinis kasutatud ChAdOx1 vektoriga) kulus selleks üle 10–15 aasta, siis Moderna ja DNA vaktsiin jõudsid ka esimeste inim­ Zika vaktsiin sai kliinilisteks uuringuteks uuringuteni, ent kuna haiguspuhangud valmis 10 kuuga. COVID-19 uuringuküpse olid selleks ajaks lõppenud, ei jätkunud vaktsiini loomiseks kulus ettevõttel alates jõudu rohkemaks. viiruse genoomi avaldamisest 2020. aasta jaanuaris 42 päeva.

UUTE VAKTSIINIDE KIIRE KASUTUSELEVÕTT Vaktsiiniarenduses mõni Lisaks kirjeldatud alusteaduslikele tead- mistele ja tehnoloogilistele lahendustele aasta enne COVID-19 on ravimi- ja vaktsiiniarenduses vaja teha pandeemia algust kokkulepitud mahus rakendusteaduslikke labori- ja inimuuringuid, et selgitada välja töötatud meetod välja uue toote tõhusus ja ohutus. See on võimaldas uue viiruse enamasti vaktsiini kasutusele võtmise kõige ajamahukam osa. Nende uuringute vastase vaktsiini luua nõuded on kokku lepitud ja tavaliselt on uuringute protsess tsükliline: kaks kuni kiiresti ja ohutult. neli aastat labori- ja loomkatseid, seejärel väikesed, mõnekümne osalejaga esimese faasi inimuuringud ohutuse hindamiseks, siis teise faasi uuringud pisut enamatel COVID-19 vaktsiinide loomiseks oli inimestel immuunvastuse kirjeldamiseks erakordselt soodne ka mRNA-l põhineva ning seejärel kolmanda faasi uuringud, vaktsiinitehnoloogia äsjane jõudmine mis kirjeldavad vaktsiini võimet nakkust inimuuringuteni, esmalt küll teiste või haigust ära hoida ja hindavad kõr- nakkushaiguste ja vähktõve valdkonnas. valtoimete sagedust. Kokku võib inim­ Mõte antigeeni kodeeriva mRNA viimisest uuringuteks kuluda vähemalt kuus-seitse inimese organismi, et rakud selle alusel aastat, sellele järgneb umbes aasta kestev ise vajaliku antigeeni sünteesiks ja seeläbi andmete riiklik hindamine ja lõpuks immuunvastuse esile kutsuks, pärineb vaktsiini kasutusele lubamine. Paralleelselt enam kui 30 aasta tagant, ent selle edukat rakendusteaduslike uuringutega hindab rakendamist takistasid mitmed faktorid, arendaja igas etapis tulemusi ja riski ennekõike organismi immuunvastus ärilisest vaatest. Kui vaktsiin saab kasuta- modifitseerimata mRNA suhtes ja suut- miseks loa, alustatakse selle tootmismahu matus vaktsiini mRNA-d degradatsiooni eskaleerimist nõudlusele vastavaks. eest kaitsta. Mõni aasta enne COVID-19 COVID-19 vaktsiinide puhul võtsid

84 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

valitsused ning mitmesugused organisat- said. See võimaldas kasutusele lubamise sioonid arendajate finantsriski enda kanda otsuse teha kahe kuni nelja nädala ning seetõttu viidi küll kõik tavaliselt jooksul pärast kolmanda faasi kliiniliste nõutavad uuringud läbi, ent paljusid uuringute valmimist ja müügiloataotluse neist sai teha paralleelselt, eelmise etapi esitamist, tavapärase kuni 12 kuu asemel. lõplikke tulemusi teadmata. Ühendriikide Ka rahvusvaheline koostöö ravimiametite programm „Warp Speed“ üksi panustas vahel oli tavapärasest tihedam, et vältida vaktsiinide arendamisse ja tootmisse üle nõuete erinevusest tingitud ressursi- ja 10 miljardi dollari, partneriteks Pfizer- ajakulu arendajatele ning kiirendada BioNTech, Johnson & Johnson, Moderna, uuringutulemuste hindamist. AstraZeneca-Oxford, Novavax ja Sanodi- Kokkuvõttes, COVID-19 vaktsiinid said GlaxoSmithKline. Ennetav rahastamine ennenägematu kiirusega valmis tänu võimaldas luua suure tootmisvõimsuse varasemale teadusandmestikule koroona- enne kliiniliste uuringute programmi edu viiruste kohta, uuele vaktsiinitehnoloo- kinnitamist ning vaktsiine sai ette valmis giale, finantseerimisele, mis võimaldas toota. rakendusuuringuid teha paralleelselt, ning Paradoksaalsel kombel aitas ka SARS- järelevalveasutuste tavapärasest erinevale CoV-2 viiruse laialdane levik vaktsiinide töökorraldusele tulemuste hindamisel. Osa kiirele uurimisele kaasa. Kui vaktsiinide pandeemia ohjamiseks tehtud muutustest kõrvaltoimeid ja immunogeensust saab vaktsiinide arendamisel võivad jääda hinnata ka ilma olulise nakkusriskita püsima ja hõlbustada ka teiste haiguste olukorras, siis kolmanda faasi kliinilisi vaktsiinide ja ravimite loomist tulevikus, uuringuid tõhususe hindamiseks saab ent paljud asjatundjad rõhutavad ettevõ- teha vaid siis, kui nakatumise ja hai- tete finantsriski maandamise tähtsust, mis gestumise tõenäosus on olemas – mida ei ole väiksema üleilmse majandusliku suurem, seda parem uuringuteks. Et mõjuga tõbede puhul tõenäoline. Ka vaktsineeritud ja vaktsineerimata rühma ravimijärelevalve­ süsteemil puudub näitajaid usaldusväärselt võrrelda, on vaja ressurss pandeemia tingimustes tehtuga piisavat hulka nakatunuid ja haigestunuid. sarnaseks pidevhindamiseks ja tagasisi- COVID-19 vaktsiinide paljude kolmanda deks kõigi paljutõotavate ravimite ning faasi inimuuringute tegelik kestus osutus vaktsiinide puhul. planeeritust lühemaks, kuna neid kavan- dades eeldati madalamat nakatumisriski ja PRAEGUSED COVID-19 VAKTSIINID haiguse väiksemat sagedust. Maailma Terviseorganisatsiooni COVID-19 Ka riikliku ravimijärelevalve asutused vaktsiinide arendust kirjeldav lehekülg korraldasid oma töö ümber. Kasutusele näitas 16. aprillil 2021, et inimuuringutes võeti A(H1N1)2009 gripipandeemia ja on 88 ning inimuuringute eelses arendus- 2014–2016 Ebola epideemia mõjul loodud järgus 184 COVID-19 vaktsiini kandidaati. struktuur ja töökorraldus (Simpson et Kolmandik inimuuringutesse jõudnud al. 2020), kus vaktsiinide ja ravimite vaktsiinidest sisaldavad viiruse valgulist arendajatele anti selged juhised järele- alaühikut (komponentvaktsiinid), 15 prot- valvajate ootuste kohta, pakuti tasuta senti on mittepaljuneva viirusvektoriga kiiret teaduslikku nõu nii kvaliteedi kui vaktsiinid, 14 protsenti sisaldavad inak- ka vaktsiinide omaduste uurimise kohta tiveeritud viirust ning veel 14 protsenti ning käivitati paljutõotavate vaktsiinide põhinevad mRNA tehnoloogial. ja ravimite pidevhindamine (rolling review). Euroopa Liidus on kasutusele Kui esmased andmed viitasid toote potent- lubatud kaks mRNA tehnoloogiaga siaalile COVID-19 puhul, hakati uuringute vaktsiini (Pfizeri/BioNTechi Comirnaty tulemusi hindama kohe, kui need valmis ja Moderna COVID-19 vaktsiin) ning

Riigikogu Toimetised 43/2021 85 Alar Irs

kaks adenoviirusvektoriga vaktsiini kuuenädalase ohutusjälgimise andmestiku (AstraZeneca Vaxzevria ja Jansseni olemasolu. COVID-19 vaktsiin) (European Medicines COVID-19 vaktsiinide kliinilised uuringud Agency 2021). Euroopa Liidus on COVID-19 olid üldjuhul lihtsad juhuslikustatud uurin- vaktsiinid saanud tingimustega müügiloa, gud, kus osalejad jagati juhuvaliku alusel mis ei sõltu pandeemia tõkestamiseks vaktsiini või platseebo/võrdlusvaktsiini rüh- kehtestatud muudest meetmetest. madesse ning esmase efektiivsusnäitajana Ühendriikides on vaktsiinidele antud loeti kokku laboratoorselt kinnitatud ning erandkorras kasutamise luba, mis kehtib sümptomeid tekitanud COVID-19 juhud. vaid meditsiinilise hädaolukorra tingimus- Lisaks hinnati COVID-19 raskete juhtude tes. Sellest johtuvalt on neljast vaktsiinist ja haiglaravi sagedust. Uuringute kiire kolm tulnud Euroopas kasutusele mõni valmimise huvides ei hinnatud põhjalikult nädal pärast Ühendriike. AstraZeneca asümptoomse nakkuse esinemist, mis vaktsiinil ei ole artikli kirjutamise ajal oleks eeldanud kõigi osalejate regulaarset USAs veel kasutamise luba. laboratoorset testimist, mis käimasoleva Kõikide COVID-19 vaktsiinide kasutu- pandeemia tingimustes ei oleks pruukinud sele lubamise aluseks on olnud 24 kuni 44 edukas ega ohutu olla. tuhande osalejaga kolmanda faasi kliinili- Kuna iga vaktsiini toimet ja kõrval- sed uuringud. Kuna erinevalt hästituntud toimeid hinnati erinevas uuringus, st nakkushaiguste uutest vaktsiinidest eri ajal ja eri kohas, siis ei ole uuringute numbrilised tulemused otse võrreldavad. Üldistatult hoidsid adenoviirusvaktsiinid ära 70 protsenti sümptomaatilistest COVID-19 vaktsiinide COVID-19 juhtudest ning mRNA vaktsiinid kasutuselevõtule vähendasid nende sagedust üle 90 prot- sendi. COVID-19 raske kulu eest kaitsesid eelnenud inimuuringud mõlemat tüüpi vaktsiinid väga efektiivselt olid suurimad, mis ning võrdselt hästi. Uuringutes osalenute hulgas oli palju uute vaktsiinidega inimesi, kel esines vähemalt üks kaasuv krooniline haigus, mis suurendas COVID- seni tehtud. 19 raske kulu riski. Enamik uuringuid viidi läbi täiskasvanutel, vaid Pfizeri/BioNTechi Comirnaty uuringus osalesid ka 16–18aas- puudus COVID-19 puhul teadmine, tased. AstraZeneca Vaxzevria uuringutesse millised immunoloogilised parameetrid värvati esmalt alla 55aastaseid inimesi (nt antikehade tiiter) ennustavad ette ning kuigi uuringute hilisemas faasis vaktsiini võimet nakkuse või haigestumise kaasati ka eakaid, oli nende uuringus eest kaitsta, nõuti uuringuid, mis mõõdaks jälgimise aeg nii lühike, et võimaldas küll otse vaktsiini mõju nakatumise või kokku lugeda kõrvaltoimed, aga COVID-19 haigestumise tõenäosusele, soovitavalt ka juhtude arv oli liiga väike, et vaktsiini raske haigestumise ja haiglaravi vajaduse tõhusust eakatel usaldusväärselt hinnata. sagedusele. Vaktsiinide ohutuse hindami- Seetõttu kasutasid mõned riigid seda vakt- seks on (teiste haiguste seniste vaktsiinide siini esialgu alla 65aastastel, kuni teistes puhul) nõutud vähemalt paari tuhande riikides kasutamise andmed kinnitasid osalejaga uuringuid ning kuna vaktsiinide efektiivsust vanemaealistel. kõrvaltoimed avalduvad reeglina nelja COVID-19 vaktsiinide inimuuringud, kuni kuue nädala jooksul, siis eeldati tin- mis tehti enne nende kasutusele võtmist, gimustega müügiloa andmiseks vähemalt olid suurimad, mis uute vaktsiinidega on

86 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Loodetav kasu: Loodetav kasu: harvad kõrvaltoimed nakatumise ja nakkuse edasiandmise vähenemine Teadaolevad riskid: toime piisav kestus ja sõltumatus viiruse uutest variantidest tavalised, teadaoleva sageduse ja raskusega paiksed ja süsteemsed vaktsineerimisreaktsioonid Teadaolev kasu: muud kõrvaltoimed, mille sümptomaatilise haigestumise sagedus on suurem kui 1:10 000 väiksem sagedus uuritud viirusevariantide puhul harvem haiglaravi vajadus

JOONIS 1. Uue COVID-19 vaktsiini kasu ja riskide hindamine kasutusele lubamise ajal. Allikas: autori koostatud enne kasutusele lubamist tehtud. Vaid väsimus, lihas- ja peavalu, iiveldus, külma- rotaviiruse vastase vaktsiini uuringud värinad ja palavik. Uuringutes ei olnud meil on samas suurusjärgus. See on kohane, kasutatavate vaktsiinide vahel reaktsioonide sest vaktsineeritute võimalik hulk pärast sageduses erinevusi: süstekoha valu esines kasutusele lubamist on väga suur. 20–40 pea kolmveerandil ning kerge või mõõdukas tuhande osalejaga uuringud annavad väsimus ja peavalu rohkem kui pooltel vakt- hea ülevaate tavalistest kõrvaltoimetest sineeritutel. Palavik üle 38 kraadi oli harv, ning harvematest kõrvaltoimetest, mille 8 protsendil vaktsineeritutest AstraZeneca esinemine on sagedasem kui üks 10 000 Vaxzevria puhul ning 16 protsendil Pfizeri/ vaktsineeritu kohta. Üliharvade kõrval- BioNTechi Comirnaty teise doosi järel. toimete väljaselgitamiseks on kõigil uutel Esimese üliharva kõrvaltoimena regist- ravimitel riskijuhtimiskavad, mis näevad reeriti vaktsiinide kasutuselevõtmise järel kasutamise käigus ette ohutusteabe pideva raske allergilise reaktsiooni – anafülaksia kogumise. Vaktsiinide kasutusele lubamise – esinemine. Selle hingamis- ja vererin- kaalumisel arvessse võetud andmete gehäirega kulgeva ja reeglina vahetult ülevaade on esitatud joonisel 1. vaktsineerimise järel tekkiva tõsise Kõik senised COVID-19 vaktsiinid reaktsiooni võimalus on vaktsineerimiste põhjustavad üsna sageli paikseid ja süs- puhul teada ning kõik vaktsineerijad on teemseid vaktsineerimisreaktsioone. mRNA selle ravimiseks valmis. vaktsiinide puhul on reaktsioonid sagedase- Teise kõrvaltoimena, mida ei kirjel- mad pärast teist vaktsiinidoosi, AstraZeneca datud kliinilistes uuringutes, on algselt Vaxzevriaga esimese süsti järel. Eakatel on AstraZeneca Vaxzevria, hiljem ka Jansseni kõik COVID-19 vaktsiinid paremini talutavad COVID-19 vaktsiini puhul kirjeldatud nn kui noortel. Paiksed reaktsioonid esinevad VIPIT sündroomi (vaktsiinist indutseeritud kergel kujul peaaegu kõigil vaktsineeritutel, protrombootiline immuuntrombotsüto- tavalised on süstekoha hellus või valu, pune- peenia). See on aju või kõhuõõneorganite tus ja turse. Süsteemsed reaktsioonid on nt veenides, harva ka arterites tekkiv

Riigikogu Toimetised 43/2021 87 Alar Irs

tromboos, mille põhjuseks peetakse kasutuselelubamise protsessi ning laseb vereliistakute immuunmehhanismiga end vaktsineerida. Aga ka siis ei pruugi aktivatsiooni (Cines, Bussel 2021). Ühtegi lootus „normaalse elu taastumisele“ riskitegurit, mille alusel selle teket ette täituda, kuna lisaks bioloogilisele prob- näha, praegu teada ei ole. VIPIT sündroomi leemile on pandeemia ka sotsioloogiline on kirjeldatud peamiselt alla 60aastastel fenomen (Shah 2021). naistel ja see ei ole seotud muude trom- Pärast vaktsiinide kasutuselevõtmist boosiga kulgevate haiguste ega nende on paljudes riikides mõõdetud nende riskifaktoritega. Praeguste hinnangute tõhusust tavatingimustes, väljaspool kohaselt on VIPIT sündroomi sagedus ka juhuslikustatud inimuuringuid. alla 60aastastel väga väike, ligikaudu üks Edinburghi Ülikooli teadlased olid 100 000 kohta. Samasugune risk on surra esimesed, kes avaldasid 5,4 miljoni elaniku tromboosi tõttu nt suukaudsete rasestu- andmetele tugineva prospektiivse kohort­ misvastaste vahendite kasutamisel. uuringu, milles hindasid Pfizeri mRNA COVID-19 vaktsiinide kasutusele ja AstraZeneca adenoviirusvaktsiini ühe lubamise eelsed uuringud ei andnud teavet annuse mõju COVID-19 tõttu hospitalisee- vaktsiinide toimest lastel, ei kirjeldanud rimisele alates 28ndast vaktsineerimisjärg- nende tõhusust immuunpuudulikkuse sest päevast. Haiglaravi vajadus vähenes korral ega ohutust rasedatel. Ka vaktsiini mRNA vaktsiini toimel 85 protsenti ja tekitatava kaitse kestus ei ole seni teada. adenoviirusvaktsiini mõjul 94 protsenti. Uuringud lastel ning rasedatel on alanud Erinevalt varasematest inimuuringutest ning vaktsiini kaitse kestus selgub algsetes hinnati siin ka vaktsiini toimet üle 80aas- uuringutes vaktsineeritute pikaajalisel tastel ja leiti see noorematega samaväärne jälgimisel. olevat (haiglaravi vajadus vähenes 81%) Edasised uuringud peavad selgitama (Vasileiou et al. 2021). ka vaktsiinide tõhususe SARS-CoV-2 uute Teine vaatlusuuring hindas Šotimaa variantide suhtes, mida on kirjeldatud tervishoiutöötajate vaktsineerimise mõju mitmeid (Rubin 2021; Moore, Offit 2021). nende pereliikmete riskile nakatuda Vajadusel kohandatakse vaktsiine, et SARS-CoV-2 viirusega. Pärast tervishoiu- tagada kaitse uute viirusevariantide töötaja vaktsineerimist Pfizeri mRNA- või suhtes. Selliste modifitseeritud antigeeniga AstraZeneca adenoviirusvaktsiini ühe vaktsiinide puhul, mille kõik muud koos- annusega vähenes pereliikmete tõenäosus tisosad ja toomisprotsess jäävad samaks, nakatuda 30 protsenti ja pärast tervishoiu- ei ole uued platseebovõrdlusega uuringud töötaja vaktsineerimist kahe vaktsiini­ eetilised ega vajalikud ning nende toimet annusega vähenes pereliikmete risk 54 kirjeldatakse inimuuringuis, mis mõõda- protsenti (Shah et al. 2021). vad vaktsiini immunogeensust. Iisraeli ja Ameerika Ühendriikide teadlaste tehtud sobitatud kohortuuring, mis põhines VAKTSIINIDE MÕJU Iisraeli massvaktsineerimise esimeste kuude COVID-19 vaktsiinide suhtes on suured andmetel ja kuhu kaasati 1,2 miljoni inimese ootused, mille täitumine ei sõltu ainult andmed, mõõtis Pfizeri mRNA vaktsiini mõju edasisest edukast vaktsiiniarendusest 14 päeva pärast esimest ning alates 7ndast ja piisavast tootmisest. Vaktsiinid päevast pärast teist annust. Nakatumine saavad loodetud mõju avaldada siis, kui vähenes vastavalt 46 ja 92 protsenti, sümp- nad vähendavad parasjagu ringlevate tomaatilise COVID-19 haiguse esinemine 57 viirusevariantidega nakatumise ja tõsise ja 94 protsenti, haiglaravi vajadus 74 ja 87 haigestumise tõenäosust, neid on õiges protsenti ning raske COVID-19 haigestumise kohas piisavas koguses, valdav osa elanik- esinemine 74 ja 87 protsenti (Dagan et al. konnast usaldab nende väljatöötamise ja 2021).

88 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Ühendriikide haiguste kontrolli ja tõsiste piirangute väiksema riski, kui pes- ennetuse keskuse kohortuuring, mis tehti simistlikum prognoos peaks täituma, ent 2021. aasta alguses kuue osariigi 3950 kõik need meetmed toovad ühiskonnas eesliinitöötajal, näitas, et SARS-CoV-2 kasu ka juhul, kui õigus on optimistidel nakkuse tõenäosus vähenes kaks nädalat ja COVID-19 naaseb vaid harva puhanguna. pärast esimest mRNA vaktsiini annust 80 protsenti ja kaks nädalat pärast teist KOKKUVÕTE annust 90 protsenti (Thompson et al. 2021). COVID-19 vaktsiinide kasutuseletoomine Neile andmetele tuginev optimist- 12 kuuga näitas, milleks tänapäeva tervise- lik prognoos näeb vaktsineerimise, teadus ja -ettevõtlus on tugeva riikliku toe sesoonsuse ja loomulikul teel tekkiva najal võimelised. See on ühelt poolt julgus- immuunsuse koosmõjus COVID-19 tõttu tav näide ka teiste tõsiste ja seni tõhusa hospitaliseerimise ja surmade olulist ravita tõbede jaoks, aga dünaamilise ja vähenemist juba eeloleval suvel. Teised paindliku arenduskeskkonna loomiseks oli mudelid arvestavad, et elanikkonna piisava vaja üleilmse kaose eelaimdust, mis suure osa immuunsus on visa tekkima, kuna tervisemõjuga, ent ühiskonna igapäevaelu kõiki (nt lapsi) ei saa praegu vaktsineerida, ja kaaskodanike heaolu vähem mõjutavate isegi kui vaktsiinide kättesaadavus para- haiguste puhul puudub. neb, ning kuni veerand täiskasvanutest ei ole vaktsineerimisega nõus. Vaktsiinid ei taga täielikku kaitset nakatumise eest ja on vähem tõhusad mõnede uute viiruse- Optimistlik prognoos variantide suhtes. Lisaks, loomulikul teel näeb COVID-19 tõttu tekkiv immuunsus sõltub haigestumuse sesoonsusest ja inimestevaheliste kontak- hospitaliseerimise tide tihedusest. Seetõttu on ühe realistliku ja surmade olulist stsenaariumina mõistlik ette näha, et COVID-19 jääb püsima kui korduv hooaja- vähenemist juba line haigus (Murray, Piot 2021). On koostatud mudeleid, mis näevad ette, eeloleval suvel. et 2021/2022 talvel on võimalik COVID-19 haigestumuse tõus, nii uute variantide levides kui ilma (Saad-Roy et al. 2020). Kuna COVID-19 vaktsiinide arenduse vaktsiinid näivad tõhusalt vähendavat raske kiirendamisel ei loobutud ajakohastest COVID-19 haiguse esinemist vähemalt kvaliteedi- ja teadusstandarditest. Lühikese kõigi seniste variantide puhul, võib loota, ajaga loodi vaktsiinide kvaliteetse et haiglate tööd halvavat ülekoormust ja masstootmise võimalused, millega ei liigsuremust saab vältida – kui me suudame ole kaasnenud tavalisest arvukamaid olulise osa elanikkonnast vaktsineerida ja kvaliteediprobleeme,­ ning viidi läbi kui elanikel on jaksu taas järgida peamisi inimuuringud, mis olid suuremad, kui mittefarmakoloogilisi ennetusmeetmeid. ühegi senise vaktsiini kasutusele lubamise Kui näha COVID-19 sesoonset esinemist eel tehtud. lähiaastatel reaalse võimalusena, saab Hoolimata ravimiarenduses tavaks suve pakutavat hingetõmbeaega kasutada olevast palju avatumast kommunikat- eesmärgipäraselt, luues struktuuri sioonist ei õnnestunud arendajatel ega kordusvaktsineerimisteks, tugevdades järelevalvajatel üldsusele ja meediale tervishoiusüsteemi valmisolekut ja kavan- lõpuni selgitada COVID-19 vaktsiinide dades riskirühmade ohutut toimetulekut kasutusele lubamisele eelnenud uuringute soodustavaid tugimeetmeid. See tagab põhjalikkust ega, teisalt, uute ravimite

Riigikogu Toimetised 43/2021 89 Alar Irs

uuringute vältimatuid puudusi üliharvade suhtumist vaktsineerimisse oluliselt kõrvaltoimete kirjeldamisel. muutnud (Turu-uuringute AS 2021). Kuna vaktsiinide ootuspärase toime ja COVID-19 olemasolevad ja uued, kasu väljenduseks on haiguse puudumise ridamisi kasutusele võetavad vaktsiinid on üsna raskesti märgatav ja kirjeldatav feno- peamine vahend pandeemia peatamiseks. men, siis on avalik tähelepanu koondunud Korduva vaktsineerimise vajadus tundub hea ravimijärelevalvesüsteemiga demo- praegustel andmetel tõenäoline ja arves- kraatlikes riikides avalikult teada antavate tades viiruse senist muutumist on eelis kõrvaltoimete teemalisele arutelule, mis vaktsiinidel, mille tehnoloogia võimaldab võib soodustada kahtlusi vaktsineerimise kiiret kohandamist uutele viirusevarianti- suhtes. Eestis ei ole see elanikkonna dele vastavaks.

KASUTATUD ALLIKAD ALEANIZY, F. S., MOHMED, N., ALQAHTANI, F. Y. ET AL. (2017). Outbreak of Middle East Respiratory Syndrome Coronavirus in Saudi Arabia: A Retrospective Study. – BMC Infectious Diseases, 17(23). DOI: 10.1186/s12879-016-2137-3 BELL, D., JENKINS, P., HALL, J. (2003). World Health Organization Global Conference on Severe Acute Respiratory Syndro- me. – Emerging Infectious Diseases, 9(9), 1191–1192. DOI: 10.3201/eid0909.030559 CINES, D. B, BUSSEL, J. B. (2021). SARS-CoV-2 Vaccine-Induced Immune Thrombotic Thrombocytopenia. – The New England Journal of Medicine, 16 April. DOI: 10.1056/NEJMe2106315 DAGAN, N., BARDA, N., KEPTEN, E. ET AL. (2021). BNT162b2 mRNA COVID-19 Vaccine in a Nationwide Mass Vaccination Setting. – The New England Journal of Medicine, 384(15), 1412–1423. DOI: 10.1056/NEJMoa2101765 EUROPEAN MEDICINES AGENCY (2021). COVID-19 Vaccines: Authorised. – https://www.ema.europa.eu/en/human-regulatory/overview/public-health-threats/coronavirus-disease-covid-19/ treatments-vaccines/vaccines-covid-19/covid-19-vaccines-authorised MAXMEN A., TOLLEFSON, J. (2020). Two Decades of Pandemic War Games Failed to Account for Donald Trump. – Nature 584, 26–29. DOI: https://doi.org/10.1038/d41586-020-02277-6 MOORE, J. P., OFFIT, P. A. (2021). SARS-CoV-2 Vaccines and the Growing Threat of Viral Variants. – JAMA Network, 325(9), 821–822. DOI: 10.1001/jama.2021.1114 MURRAY, C. J. L., PIOT, P. (2021). The Potential Future of the COVID-19 Pandemic: Will SARS-CoV-2 Become a Recurrent Seasonal Infection? – JAMA Network 325(13), 1249–1250. DOI: 10.1001/jama.2021.2828 PARDI, N., HOGAN, M., PORTER, F. ET AL. (2018). mRNA Vaccines – A New Era in Vaccinology. – Nature Reviews. Drug Discovery, 17, 261–279. DOI: 10.1038/nrd.2017.243 RUBIN, R. (2021). COVID-19 Vaccines vs Variants – Determining How Much Immunity Is Enough. – JAMA 325(13), 1241– 1243. DOI: 10.1001/jama.2021.3370 SAAD-ROY, C. M., WAGNER, C. E., BAKER, R. E. ET AL. (2020). Immune Life History, Vaccination, and the Dynamics of SARS- CoV-2 Over the Next 5 Years. – Science 370(6518), 811-818. DOI: 10.1126/science.abd7343 SHAH, A., GRIBBEN, C., BISHOP, J. ET AL. (2021). Effect of Vaccination on Transmission of COVID-19: An Observational Study in Healthcare Workers and Their Households. – medRxiv, March 21 (preprint)... DOI: 10.1101/2021.03.11.21253275 SHAH, H. (2021). COVID-19 Recovery: Science isn’t Enough to Save Us. – Nature, 591, 503. DOI: 10.1038/d41586-021- 00731-7 SIMPSON, C. R., CHAKRABARTI, A., ROBINSON, D. ET AL. (2020). Navigating Facilitated Regulatory Pathways During A Disea- se X Pandemic. – NPJ Vaccines. 23(5), 101. DOI: 10.1038/s41541-020-00249-5 ZHANG, C., MARUGGI, G., SHAN, H. ET AL. (2019). Advances in mRNA Vaccines for Infectious Diseases. – Frontiers in Immunology, 10, 594. DOI: 10.3389/fimmu.2019.00594 THOMPSON, M. G., BURGESS, J. L., NALEWAY, A. L. ET AL. (2021). Interim Estimates of Vaccine Effectiveness of BNT162b2 and mRNA-1273 COVID-19 Vaccines in Preventing SARS-CoV-2 Infection Among Health Care Personnel, First Responders, and Other Essential and Frontline Workers – Eight U.S. Locations, December 2020 – March 2021. – Morbidity and Mortality Weekly Report, 70(13), 495–500. DOI: 10.15585/mmwr.mm7013e3external icon TURU-UURINGUTE AS. (2021). Juba 75 protsenti inimestest on valmis end vaktsineerima. – https://turu-uuringute.eu/juba-75-protsenti-inimesest-on-valmis-end-vaktsineerima/ VASILEIOU, E., SIMPSON, COLIN R., ROBERTSON, C. ET AL. (2021). Effectiveness of First Dose of COVID-19 Vaccines Against Hospital Admissions in Scotland: National Prospective Cohort Study of 5.4 Million People. – Social Science Research Network Electronic Journal. DOI: 10.2139/ssrn.3789264

90 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Geeniuuringutega viiruste jahil

RADKO AVI TAAVI PÄLL Tartu Ülikooli meditsiinilise Tartu Ülikooli meditsiinilise viroloogia kaasprofessor viroloogia teadur

KRISTI HUIK Tartu Ülikooli meditsiinilise AARE ABROI mikrobioloogia ja viroloogia Tartu Ülikooli bioinformaatika kaasprofessor spetsialist

ui kunagi peaks puhkema ülekande tõenäosust suurendab vahetu kok- mõne uue tundmatu nak- kupuutumine loomadega nagu küttimine, kuse epideemia, on meil eksootiliste loomade ning nendest valmis- praegusest olukorrast kaasa tatud toodete kaubandus ja elusloomade Kvõtta piisavalt kogemusi. turud. Tõenäosus eri liiki haigustekitajate ülekandeks sõltub loomast, kust nakkus Nakkushaigused on koos inimesega pärit, looma-inimese kontakti iseloomust ja eksisteerinud alates selle liigi algusaega- sagedusest ning eelkõige patogeenist endast. dest saadik. Siiski arvatakse, et laialdased Viimastel aastatel on selgunud, et patogee- epideemiad said alguse peamiselt ajal, nide levimisel metsikust loodusest inimesele kui inimesed hakkasid maad harima ja on oma roll ka kliimamuutustel. Selliste kariloomi pidama, ning inimeste asustus- haigustekitajate nagu Dengue, Zika ja Lääne- tihedus tõusis üle kriitilise piiri. Modernse Niiluse viiruse ülekandumist inimestele aja epideemiaidki on seostatud peamiselt seostatakse just viirust ülekandvate sääskede inimpopulatsiooni kasvu, linnastumise ning puukide levikupiiride muutusega ning kiirelt kasvanud rahvusvahelise ning levimisega väljapoole endeemilisi reisimise ja kaubavahetusega. alasid. Lisaks on võimalik senitundmatute Peamine viis, kuidas uued haigustekitajad patogeenide ilmumine aladelt, mis olid inimesi nakatavad, on ülekanded loomadelt siiani püsinud inimtegevusest puutumatud inimesele (zoonootiline levik). Sellise (liustikud, džunglid jt).

Riigikogu Toimetised 43/2021 91 Radko Avi, Kristi Huik, Taavi Päll, Aare Abroi

Läbi ajaloo on epideemiate AIDSi-epideemia. Tegemist on peamiselt põhjustajateks olnud nii bakterid kui ka vere- ja sugulisel teel leviva viirusega, mis viirused. Bakteriaalsetest epideemiatest sisenes inimpopulatsiooni juba 20. sajandi on tuntumad katku ja koolera puhangud. alguses, kuid saavutas laiema leviku alles Katku põhjustajaks on Yersinia pestis ning 1960. aastatel. HIV peamine vorm on pärit tuntumad tema põhjustatud epideemiad šimpansidelt, kellel viirus olulist haigust ei olid Justinianuse katk ja must surm. tekita. Vaatamata efektiivsele HIVi vasta- Justinianuse katk sai alguse Egiptusest, sele ravile, mis võimaldab nakkust kandva- levis Ida-Rooma impeeriumis ja selle naa- tel inimestel elada suhteliselt normaalset beraladel 6. sajandil, surmates arvatavasti elu, ei ole siiani suudetud välja töötada kuni 100 miljonit inimest. Must surm, mis ei vaktsiini ega ravi, mis viiruse täielikult levis 14. sajandil, sai alguse Ida-Aasiast kehast eelmaldaks. Märkimisväärseid ning levis läbi Kesk-Aasia ka Euroopasse. jõupingutusi selle pandeemia peatamiseks Selle tagajärjel hukkus 75–200 miljonit tehakse tänini. inimest. Teadaolevalt said esmased haiguse levikut takistavad meetmed alguse just KOROONAVIIRUSED musta surma ajal – kontrolliti linnadesse INIMESTEL sisenemist, eraldati haiged tervetest, Kuni sajandivahetuseni peeti inimeste sulgeti sadamad nakatunud piirkondadest koroonaviiruseid üsna süütuteks, pea- tulijatele ning pandi laevade meeskondi miselt hooajalisi hingamisteede nakkusi isolatsiooni. põhjustavateks viirusteks. Selle ajani Viimastel sajanditel on märkimisväär- olid tuntud neist vähesed, tuntumad ehk semateks olnud Vibrio cholerae põhjustatud 229E ja OC43, mille nakkuse peamisteks koolera epideemiad. Alates 19. sajandist sümptomiteks on nohu, palavik, kurgu- on teada seitse suuremat epideemiat, mis valu ja köha. on nõudnud umbes kolme miljoni inimese Paraku otsustas 2002. aasta näidata elu. koroonaviiruste kurjemat palet. Aasias Viiruslikest epideemiatest on suu- kirjeldati SARS-CoVi (Severe Acute rima mõjuga olnud gripi pandeemiad. Respiratory Syndrome Coronavirus). Viirus Gripiviiruse A/H1N-i põhjustatud suutis nakatada üle 8000 inimese, kellest Hispaania gripp levis aastatel 1918–1920 umbes kümme protsenti surid. Arvatakse, ning viis hauda hinnanguliselt kuni 50 et viirus levis inimestele nahkhiirtelt, miljonit inimest. Pandeemia põhjustajaks kuid tsiibetkassi vahendusel. Peale 2004. arvatakse olevat linnugripi viirus, mis aastat pole uusi SARS-CoV juhte kirjel- geneetilise adaptsiooni tagajärjel nakatas datud, kuid arvestades tema reservuaari inimest. Läänemaailma suurimates olemasolu looduses ei ole uued puhangud linnades küll püüti gripi levikut piirata, võimatud. propageerides inimestevahelise distantsi Veidi keerulisemaks osutus olukord hoidmist, sulgedes koole, kirikuid ja MERS-CoViga (Middle East Respiratory teatreid ning keelates avalikke kogune- Syndrome Coronavirus), mis avastati misi, kuid vastavate meetmetega jäeti kümmekond aastat hiljem. Sarnaselt Esimese maailmasõja tekitatud kaose tõttu SARS-CoViga pärineb MERS-CoV samuti lootusetult hiljaks. Praktiliselt võimatu nahkhiirtelt, kuid tema vahendajateks oli takistada põgenike reisimist ja hoida ning ka reservuaariks võivad olla kodu- piirikontrolli. Sõjavägede ümberpaikne- loomad kaamelid. Inimeselt inimesele mine ning sõdurite halvad elutingimused levib MERS-CoV otsese kontakti kaudu aitasid haiguse levikule ainult kaasa. ja tänu sellele on võimalik viiruse Viimastel kümnenditel on mil- levikut karantiini abil kontrolli all hoida. joneid inimelusid nõudnud ka HIV/ Võrreldes SARS-CoViga on MERS-CoVi

92 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

juhte teada vähem – praeguseks umbes mutatsioonide mõju viiruse omadustele 3000, kuid viirus on loomadelt inimesele oluliselt suurem. kandunud korduvalt. Samuti on selle Funktsionaalselt võib mutatsioonid viiruse tõttu suremus oluliselt kõrgem viiruse seisukohast jagada samuti eri grup- – kuni kolmandik nakatunutest. Senised pidesse: neutraalsed, kahjulikud ja kasuli- uurimused SARS-CoVi ja MERS-CoViga on kud. Enamik mutatsioone on neutraalsed, tekitanud olulised teadmised patogeen- mis tähendab, et viiruse omadused nende setest koroona­viirustest üldisemalt. Välja mutatsioonide ilmumisest ei muutu. on töötatud laboratoorsed metoodikad Sellised mutatsioonid on tänuväärne ning töövõtted nende viiruste uurimiseks, materjal viiruste genoome jälgivatele tead- samuti on hangitud olulist infot nende lastele. Nende abil saab viiruse erinevaid viiruste vastaste vaktsiinide arendamiseks. tüvesid ja variante üksteisest eristada ja Nagu hästi teada sai SARS-CoV-2 epi- liigitada. Mingis mõttes moodustavad need deemia alguse 2019. aasta lõpus Wuhani linnas Hiinas. 2021. aasta kevadeks oli pandeemia põhjustanud ülemaailmselt rohkem kui 150 miljonit nakkust ning üle kolme miljoni surma. Enamik Viirustel aitab Euroopa riike on SARS-CoV-2 epideemiast olnud väga tugevalt mõjutatud, olles ümbritseva diagnoositud nakatunute arvuga olnud keskkonnaga mingil pandeemia hetkel tugevalt üle terve Euroopa keskmise. Ei Eesti ega kogu kohaneda maailma meditsiinile ja majandusele pole seni ükski epideemia taolise suurusega muteerumine. väljakutseid varem esitanud.

VIIRUSE PALJUNEMINE JA MUTATSIOONIDE TEKE mutatsioonid justkui viiruste sõrmejälje Viirustel aitab ümbritseva keskkonnaga – see võimaldab kindlaks teha, kust kohaneda muteerumine. Sarnaselt paljude vaadeldav viirus tuli ja kellega ta lähemalt teiste viirustega on ka SARS-CoV-2 pal- suguluses on. Sageduselt järgmise hulga junemine üsna robustne, mis tähendab, mutatsioonidest moodustavad viirusele et viiruse paljunemise käigus ei vaevuta kahjulikud mutatsioonid. Nendel pole eriti põhjalikult kontrollima paljundatud mõtet pikemalt peatuda, kuna kahjulikke geneetilise materjali vastavust algsele mutatsioone kandvad viirused surevad või variandile. Mutatsioonid, mis SARS-CoV-2 jäävad halastamatus konkurentsis teistele paljunemisel tema genoomi tekivad, võib viirustele kiirelt alla. Paraku suudavad laias laastus jagada punktmutatsioonideks viirused toota aga sedavõrd palju järglasi, ning deletsioonideks. Enamik tekkivatest et osade viiruste surm kahjulike mutat- mutatsioonidest ongi punktmutatsioonid, sioonide tõttu suuremat mõju ei avalda. mis tähendab, et vahetusse on läinud Kõige harvemad on viirusele kasulikud üks nukleotiid – näiteks mingis kindlas mutatsioonid, kuid nende mutatsioonide genoomi positsioonis olev A-nukleotiid võimalik mõju viirusele ja sellest johtuvalt on asendunud G-ga. Veidi harvem tekivad ka tema peremehe käekäigule on kõige deletsioonid – need on mutatsioonid, suurem. kus teatud osa genoomist (tavaliselt küll SARS-CoV-2 epideemia kontekstis hästi lühike) läheb kaduma. Võrreldes muudavad viirusele kasulikud mutatsioo- punktmutatsioonidega on selliste nid kõige enam kahte viiruse omadust.

Riigikogu Toimetised 43/2021 93 Radko Avi, Kristi Huik, Taavi Päll, Aare Abroi

Esiteks viiruse hulka patsiendis ning OLULISEMAD SARS-COV-2 viiruse hulka, mis on vajalik uue pere- VARIANDID JA TÜVED mehe nakatumiseks. Need mutatsioonid SARS-CoV-2 puhul räägitakse enamasti tekivad valdavalt viiruse ogavalgu geeni, variantidest, genotüüpidest või tüvedest. mis vastutab viiruse seondumise eest Ega väga head standardit nende mõistete tema retseptorile (ACE2) ning viiruse kasutamiseks veel välja kujunenud pole. sisenemise eest peremehe rakku. Teiseks Osa virolooge ütlevad, et eri tüvedeks saab oluliseks omaduseks, mida SARS-CoV-2-l viiruseid kutsuda siis, kui nende tekitatud on kasulik kiirelt muuta, on nähtavus haiguspildid üksteisest erinevad. Vastasel immuunsüsteemile. Inimese immuunsüs- juhul tuleb rääkida vaid variantidest või teem suudab tuvastada viirust peamiselt genotüüpidest. Paljud rahvusvahelised viiruse valkudes olevate lühikeste organisatsioonid, sealhulgas ECDC piirkondade põhjal. Kui nendesse (European Center for Disease Prevention piirkondadesse tekivad mutatsioonid, and Control) kasutavad ka liigitust siis neid piirkondi ei pruugita enam ära VOI (variant of interest) ja VOC (variant of tunda ja viirus muutub immuunsüsteemi concern) – ehk siis huvi pakkuvad ja muret jaoks nähtamatuks. Selliseid mutatsioone tekitavad variandid. VOCide ehk muret nimetatakse ka immuun-escape ehk tekitavate variantide puhul on vähemalt immuunsüsteemi eest põgenemise mingitest uuringutest teada, et nad mutatsioonideks. Need mutatsioonid käituvad nakatumisel või haiguste tekita- võimaldavad viirusel põgeneda kahte misel kuidagi agressiivsemalt kui viiruse olulisemat tüüpi viirusvastuse eest – algne ehk nii-öelda metsikut tüüpi (wild antikehade vahendatud ning T-rakkude type) Wuhani tüvi. VOI ehk huvipakkuva poolt vahendatud viirusvastuse eest. variandi puhul on esialgu õhus pigem Siinkohal pole vahet, kas immuunvastus kahtlus, et see viirus võiks agressiivsemalt on tekkinud varasema nakkuse või käituda – näiteks tema genoomis on vaktsineerimise käigus. Immuun-escape mingid mutatsioonid, mis on olemas ka mutatsioonid on suures osas samuti mõnel VOC tüvel. koondunud viiruse ogavalku, kuna see Epideemia ajal on SARS-CoV-2 viirustel valk on viirusosakese pinnal ja hästi ilmunud väga erinevaid mutatsioone ning kättesaadav antikehadele. tüvesid või variante. Tükk aega pärast epi- Hinnanguliselt on SARS-CoV-2 viiruse deemia algust levisid Euroopas vaid algsed, muteerumise kiirus üks-kaks mutatsiooni nii-öelda metsikut tüüpi Wuhani viirusele kuus ühe viiruse genoomi kohta. Kui küllatki sarnased SARS-CoV-2 variandid. võtta arvesse, et maailmas on 2021. aasta Euroopas suudeti pikalt ära hoida Aasias maikuu seisuga umbes 20 miljonit naka- tekkinud uute mutantide ulatuslikumat tunut ning SARS-CoV-2 genoomi pikkus sissetungi. Asjaolud muutusid, kui kohale on kõigest 30 000 nukleotiidi (võrdluseks jõudis viirus, mis kandis mutatsiooni inimese genoom on umbes 100 000 korda D614G. See oli üks esimesi variante, mis suurem), siis viirusel on suurepärane suutis edukamalt levida kui „harilikud“ võimalus läbi proovida kõikvõimalikud variandid. Selle mutatsiooniga viirused mutatsioonid oma genoomis. See ongi hõlmasid kiiresti kogu Euroopa ja levisid viinud olukorrani, kus viirusel SARS-CoV-2 kiirelt ka ülejäänud maailmas. On teada, on välja kujunenud palju erinevaid tüvesid et nimetatud mutatsioon muudab viiruse ja variante, millest mõned on nakkavamad ogavalgu struktuuri nii, et see seondub kui teised ning millest mõned suudavad tõhusamalt rakkudega. See omakorda vähem või rohkem varjuda nii juba kord tähendab, et ilmselt on ka nakatumiseks läbipõetud nakkuse kui ka vaktsineerimise vajalik doos madalam. Allpool nimetatud tekitatud immuunvastuse eest. tüvedest ja variantidest kuuluvad kõik,

94 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

VOCide ehk muret tekitavate viiruste ka Ameerikasse. Kuid enamikes riikides hulka. väljaspool Aafrikat ei ole sellel tüvel olnud Vaieldamatult kurikuulsaim ja levikueelist teiste tüvede ees ning tema võib-olla ka kõige efektiivsem levija on osakaal on jäänud madalaks. Selle tüve SARS-CoV-2 tüvi nimega B.1.1.7 ehk olulisemateks mutatsioonideks on nagu nn Inglise tüvi (Inglismaal tuntud ka Inglise tüvelgi N501Y ning lisaks E484K. kui Kenti tüvi). Esimesena kirjeldati seda See E484K mutatsioon vähendab „hari- Inglismaal 20. septembril 2020 võetud like“ tüvede vastu tekkinud antikehade proovist ning vaatamata piirangutele seondumist. Eestis on LAV tüve korduvalt levis see kiiresti alguses Kenti ümbruses, sisse toodud ning kirjeldatud on ka selle sai peagi domineerivaks kogu Inglismaal tüve kohapealset levikut. Siiski ei ole ning hiljem suuremas osas Euroopas. see suutnud siin massilisemalt levima Selle tüve Eesti-sisene levik tuvastati hakata. Murelikuks teeb selle tüve puhul esmakordselt detsembri lõpul võetud proovides. Edasi läks nii nagu mujal maa- ilmas – viiruse levikueelise tõttu kasvas tema osakaal pidevalt, kõige kiiremini vahemikus 2021. aasta veebruari algusest Vaieldamatult kuni aprilli alguseni (umbes 10% nädalas). Praeguseks on see saavutanud taseme üle kurikuulsaim ja võib-olla 95 protsendi kõikidest juhtudest. Inglise tüve eristavad algsest Wuhani tüvest ka kõige efektiivsem mitmed mutatsioonid, kuid olulisemaks levija on viiruse peetakse neist kahte ogavalgu mutat- siooni. Deletsioon – del69/70 – on kahe SARS-CoV-2 aminohappe kadumine ogavalgu NTD nn Inglise tüvi. (N-terminaalne domeen, deleteerib valgus aa 69 ja 70) piirkonnas. See suurendab nakatamisvõimet ilmselt tänu immuunsüsteemi eest pagemisele. Teine mutatsioon on N501Y, mis märgib ühe hoopis tema võimalik kõrvalehiilimine aminohappe asendumist teisega ogavalgu vaktsiinide tekitatud immuunkaitsest. rakule seondumise piirkonnas. Selle Katseklaasi katsed on näidanud, et nn mutatsiooni tulemusena seondub ogavalk algsete SARS-CoV-2 tüvede vastu disainitud jällegi tugevamalt ning seega vajab viirus vaktsiinid ja nende esile kutsutud antike- nakatamiseks madalamat doosi. Mitmed had on mõnevõrra madalama efektiivsu- uuringud on näidanud, et kuigi Inglise sega LAV tüve suhtes. Vaktsiinide toime tüve levik on oluliselt efektiivsem ning päriselus LAV tüvede vastu pole päris selge, tema haiguskulg võib olla raskem, siis kuid peaks selguma õige pea. Värsked vaktsineeritute kaitse kõigi Eestis kasu- andmed on väga lootusrikkad, näidates, et tatavate vaktsiinide korral selle viiruse vaktsiinide toime on efektiivne nii Inglise vastu peaks olema võrreldav „harilike“ kui ka LAV tüve vastu. tüvede omaga. P1 ehk Brasiilia tüve kirjeldati esi- Esimene B.1.351 ehk Lõuna-Aafrika mest korda Brasiilias 2020. aasta novembri Vabariigi (LAV) tüve juhtum avastati lõpus. Selle tüve ohtlikeks mutatsioo- 2020 oktoobri algul Lõuna-Aafrika nideks peetakse N501Y-d, E484K-d ja Vabariigis. Aastavahetuse paiku rapor- K417T-d. See tüvi tekitas ajakirjanduses teeriti selle tüve jõudmisest juba nii ja teadlaskonnas väga palju elevust kui Euroopasse, Aasiasse, Austraaliasse kui selgus, et ta suudab Manaus Brasiilias

Riigikogu Toimetised 43/2021 95 Radko Avi, Kristi Huik, Taavi Päll, Aare Abroi

nakatada suurt hulka varem COVID-19 neist tüvedest saavutavad ka suurema läbipõdenud elanikkonnast. Samas, selle arvukuse, kuid kas selle põhjuseks on juhtumi puhul on diskuteeritud palju lihtsalt juhus, kiirem levimisvõime ka eksitustest läbipõdenute protsendi või oskuslikum immuunsüsteemi eest hindamisel. Siiski on P1 tüve osakaal pagemine, on sageli väga keeruline öelda. 2021. aasta mai alguses USAs tõusmas, Samas võib juba tekkinud ning laialdaselt kuid Euroopas esialgu veel minimaalne. levinud tüvedesse juurde tekkida uusi Katseklaasikatsete põhjal on alust arvata, mutatsioone, mis panevad aluse omakorda et see allub vaktsiinidele umbes sama hästi uutele tüvedele. Kindlasti tuleb meeles kui Inglise tüvi. pidada, et mida suurem on nakatunute arv India tüvi (B.1.617.1) identifitsee- kogu maailmas, seda kõrgem on tõenäo- riti esmalt 2020. aasta oktoobri algul sus, et mõni ebameeldiv tüvi tekib ja Maharashtras Indias. Selle ohtlikeks hakkab levima. Ilmselt joonistub erinevate mutatsioonideks peetakse L452R-i ja tüvede ja erisuguste vaktsiinide omavahe- E484Q-d. Esimene neist, L452R, tagab line mõõduvõtt selgemalt välja alles siis, parema seondumise rakule ning E484Q kui märkimisväärne osa populatsioonist on ära vaktsineeritud. Samas ravimitööstu- sed on juba katsetamas oma vaktsiinidele kordusdoose erinevate variantide ja tüvede vastu.

Ravimitööstused on VIIRUSE GENOTÜPISEERIMINE JA SEKVENEERIMINE juba katsetamas oma Viimase aastakümne tormiline areng vaktsiinidele kordusdoose genoomika ehk geneetilise materjali sekveneerimise (järjestamise) valdkonnas mitmete variantide ja on tekitanud olukorra, kus organismide tüvede vastu. genoomide järjestusi saab määrata väga suures mahus. Alguse sai see üksikute bakterite ning inimese genoomi järjestuste kindlakstegemisest paarkümmend aastat tagasi. Praegu ollakse võimelised määrama suurte populatsioonide või isegi kõikide korral kahtlustatakse immuunsüsteemi ühes keskkonnas olevate organismide eest pagemist nagu E484K-gi korral. DNA järjestusi (metagenoome). Erandiks Uuemad katseklaasi andmed viitavad pole siinkohal ka viirused. Kasutusele on siiski, et vaktsiinid töötavad selle tüve võetud süvasekveneerimise meetodid, korral hästi ja et E484Q mõju antikehade millega saab põhimõtteliselt kindlaks aktiivsusele on oluliselt väiksem kui määrata iga üksiku DNA või RNA frag- E484K korral. Kuigi India tüve arvukuse mendi järjestuse, mis uuritavas proovis kasvuga langeb kokku aprillikuiste on. Süvasekveneerimise puuduseks on nakatumiste kasv Indias, siis tõenäoliselt aga sellega kaasnev tohutu andmemaht ja pole põhjuseks mitte see konkreetne vajadus seda bioinformaatiliselt analüü- tüvi, vaid ilmselt ikkagi kevadised suured sida. Ühest sekveneerimisreaktsioonist rahvahulkade kogunemised ja sealt alguse saadakse miljoneid või isegi miljardeid väi- saanud nakkusahelad. keseid genoomsete järjestuste fragmente, Kokkuvõtteks võib öelda, et uusi mida on vaja puhastada, süstematiseerida SARS-CoV-2 tüvesid ning neid tekitavaid ja asetada nende õigetele kohtadele mutatsioone tekib juurde kogu aeg. Osa referentsjärjestustel.

96 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

MOLEKULAARNE EPIDEMIOLOOGIA ülekanduv ravimresistentsus ajas tõusvat ENNE SARS-COV-2 trendi, kuid püsib suhteliselt madalal (alla Epidemioloogilisi uuringuid, kus kasu- 8%). Lisaks sellele on uuringud kirjeldanud tatakse geneetilist infot, nimetatakse Eesti HIV molekulaarepidemioloogiat aas- molekulaarseks epidemioloogiaks. Juhul tate jooksul. Nendest uuringutest selgus, kui analüüsi kaasatakse patogeenide et erinevalt naaberriikidest levivad Eestis genoomid juba täispikkuses, siis võib tõenäoliselt Lääne-Aafrikast pärit HIV-1 seda nimetada genoomide epidemioloo- CRF06_cpx viirused, mis vähemal määral giaks. Genoomide epidemioloogia kohta on omakorda segunenud nn Ida-Euroopas on lähiminevikust võtta mitmeid häid levinud HIV-1 alatüübi A6 viirustega. näiteid. Aastail 2013–2016 Lääne-Aafrikas SARS-COV-2 SEKVENEERIMINE möllanud Ebola viiruse puhangu korral EESTIS demonstreeriti tänu täispikkuses sekve- Eesti COVID-19 epideemia kontekstis neeritud genoomide analüüsile, et kogu toimuv SARS-CoV-2 genoomide sekvee- puhang on põhjustatud ühest loomadelt rimine ja analüüs on juurutatud algselt üle kandunud tüvest. Veidi hiljem aga Tartu Ülikooli (TÜ) tehnoloogiainstituudis seda, et Ebola viirus võib varjatult püsida ning hetkel leiab aset peamiselt KoroGeno- varem haigust põdenud inimeses ning EST projektide raames TÜ bio-ja siirdeme- seejärel seksuaalselt levida ja aluse panna ditsiini instituudi mikrobioloogia osakon- uuele puhangule. Nimelt leiti kaks sarnast nas (CTM 2021). Ülalmainitud varasemad Ebola viiruse genoomi, esimene varem eksperditeadmised HIV molekulaar-epide- Ebolast tervenenud mehe spermast ning mioloogia alal lõid suurepärase võimaluse teine mehega seksuaalsuhtes olnud ja pea kiireks fokusseerumiseks SARS-CoV-2 pool aastat hiljem Ebolasse nakatunud genoomide sekveerimisele ja analüüsile. naise verest. Protsess ise saab alguse viirusnakkuse Samuti suudeti Zika-viiruse puhul suhtes positiivseks diagnoositud proovi- tänu täispikkuses genoomide analüüsile dest, millest koostatakse valim koostöös näidata, millised oli Lõuna-Ameerikas selle Terviseametiga. Proovis olevast bioloo- viiruse levikuteed ning seda, et epideemia gilisest materjalist eraldatakse viiruse sai alguse Põhja-Brasiiliast. RNA (Synlab Eesti), see konverteeritakse Eestiski on varem genoomide epide- DNAks, paljundatakse ja järjestatakse mioloogiaga tegeletud ja seda peamiselt süvasekveneerimismeetodil TÜ genoomika Eesti HIV-1 epideemia analüüsil. Eestis on instituudi tuumiklaboris. Seejärel liiguvad viiruste (HIV, HCV) sekveneerimise ja selle sekveneerimisel saadud andmed TÜ käigus kogutud andmete analüüsiga tege- teadusarvutuste keskuse arvutusklastrisse, lenud HIV-töögrupp Tartu Ülikooli bio- ja kus neile tehakse bioinformaatiline siirdemeditsiini instituudi mikrobioloogia analüüs. Bioinformaatilise analüüsi käigus osakonnas. Töögrupp on 15 aastat tegele- leitakse mutatsioonid, mis eristavad nud peamiselt HIV uuringutega, millest proovis olevat viirust Hiinas epideemiale suur osa hõlmab viiruse sekveneerimist alguse pannud viirusest. 14 kuud pärast ja selle tulemusel viiruse mitmekesisuse epideemia algust on keskmise viiruse ja HIV ravimresistentsuse määramise ja erinevus algsest Wuhani tüvest keskmiselt analüüsimisega. Kokku viis üle-eestilist 30-40 nukleotiidi ehk mutatsiooni. Leitud uuringut on keskendunud HIV ülekanduva mutatsioonide mustri põhjal on võimalik ravimresistentuse (inimesed on nakatunud määrata, millisesse varianti või tüvesse HIV ravimitele resistentsete viirustega) viirus kuulub ning milline on ta sugulus määramisele ja jälgimisele ajas. Need (geneetiline distants) teiste SARS-CoV-2 uuringud on näidanud, et Eestis näitab HIV viirustega.

Riigikogu Toimetised 43/2021 97 Radko Avi, Kristi Huik, Taavi Päll, Aare Abroi

100%

80%

60%

40%

20% Viirustüvede osakaalud

0%

mai I aprill I aprill II märts I märts II märts III märts IV aprill III aprill IV jaanuar IIIjaanuar IVveebruar I veebruar veebruarII IIIveebruar IV Kuud nädalate kaupa muud tüved B.1.351 (LAV tüvi) B.1.617.1 (India tüvi) B.1.1.7 (UK tüvi) Muud E484K mutatsiooni kandvad variandid Muud defektse S-geeniga variandid

JOONIS 1. Erinevate SARS-CoV-2 genotüüpide osakaalud Eestis jaanuari keskelt mai alguseni 2021. aastal. Kuni veebruari II nädalani oli valdav enamus UK tüvedest sissetoodud. Allikas: Autorite koostatud

MAAILMA JA EESTI SARS-COV-2 mitte aga Eesti eri piirkondade viirused MOLEKULAARNE EPIDEMIOLOOGIA omavahel. SARS-CoV-2 sekveneerimisprojektide 2020. aasta lõpust alates on SARS- fookus on epideemia jooksul veidi muu- CoV-2 molekulaarepidemioloogia fookus tunud. Epideemia alguses oli põhirõhk veidi nihkunud nakatunute arvu tõusu koostöös Terviseametiga nakkuskollete ning erinevalt käituvate SARS-CoV-2 geneetilisel analüüsil. Analüüsi kasutati tüvede ning variantide ilmumise tõttu: peamiselt tundmatut päritolu nakkuse projekti põhieesmärgiks sai erinevate saanute seostamiseks kindlate nakkuskol- SARS-CoV-2 genotüüpide määramine eri- letega ning nakkuskollete omavaheliste nevates nakatunute riskigruppides. Kuigi seoste kindlakstegemiseks. Selleks riskigruppide definitsioonid ning nende kasutati evolutsioonibioloogias laialt kasu- suhtelised suurused sõltuvad paljuski tatavat fülogeneetilist analüüsi. Näitena riigi epidemioloogilisest olukorrast, võib võib tuua analüüsi, kuidas olid seotud siinkohal välja tuua üldjoontes järgnevad Ukrainast Tallinnasse saabunud bussireisi- kolm jaotust: esimeseks on juhuvalim jad Nõo alevikus aset leidnud puhanguga. nakatunutest sh tundmatut päritolu Mitmetel juhtudel tehti kindlaks ka see, nakatunud. See grupp annab ülevaate kas (ravi)asutustes aset leidnud puhangud erinevate tüvede ja variantide üldisest on sinna sisse toodud mitu korda eraldi levikust riigis; teiseks on välismaal või oli tegu majasisese levikuga. Viimane nakatunud või nendega seotud nakatu- teadmine on hädavajalik viirusevastaste nud. See annab aimu, millised tüved ning meetodite valikul. Üldiselt on fülogeneeti- millistest peamistest reisi sihtkohtadest line analüüs näidanud, et nakkuskoldeid Eestisse saabuvad. Teatud variantide kipuvad moodustama pigem viirused prevaleerimise korral lubab see ka Eesti eri piirkondadest koos Tallinnaga, ennustada eelseisvate nakkuste iseloomu.

98 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Kolmandaks vaktsineeritud nakatunud. epideemia mitmesuguste vaktsiinide Andmed selles grupis levivatest viiruste kasutuselevõtule. Juhul kui mingitel mutatsioonidest ning nende genotüü- vaktsiinidel peaks ilmnema oluline SARS- pidest lubavad hinnata, millised on CoV-2 variantide spetsiifiline mõju või erisuguste vaktsiinide efektiivsused ning viirus suudab edaspidi jooksvalt tekitada millise tõenäosusega võivad tekkida või vaktsiinide eest pagemise mutatsioone, levida tüved, kes suudavad vaktsiinide saab SARS-CoV-2 täisgenoomide sekvenee- tekitatud immuunkaitsest läbi murda. rimine ilmselt möödapääsmatuks osaks KoroGeno-EST projektide raames on riikide vaktsineerimispoliitikas. Võimalik kokku sekveneeritud üle 2800 viiruse ka, et vaktsiinid muutuvad maailmas täisgenoomi. Nende fülogeneetiline piirkondadepõhiseks, mis tekitab jällegi analüüs näitas, et epideemia alguses oli vajaduse antud piirkonnas läbi viia SARS- Eesti SARS-CoV-2 genotüüpide struktuur CoV-2 viiruste genotüpeerimine ja kaar- mitmekesine ning sarnanes üldjoontes sel- distamine. Oma osa sellesse võib edaspidi lele, mida nähti samal ajal teistes Euroopa riikides. Enim levinud olid B.1.5, B.1.1 ja B.1.1.10 genotüübid. Samuti oli sage mujal riikides haruldasem, kuid ka näiteks Tšehhis levinud variant B.1.258. See Tõenäoliselt tüvi paistab silma Inglise tüvega identse S-geenis asuva deletsiooni S:del69/70 kasutatakse poolest. Veebruarist alates leidis Eestis nagu ka ülejäänud Euroopas aset SARS- SARS-CoV-2 CoV-2 variantide muutus. Veebruari täisgenoomide keskpaigast kuni märtsi alguseni tõusis kiirelt Inglise tüve osakaal (B.1.1.7), mis järjestamist veel pikka tõrjus välja kõik teised tüved, sealhulgas aega olulise meetodina B.1.258. Aprilli alguseks oli Inglise tüvi saavutanud pea 80–90protsendilise koroonaepideemia leviku. Kliiniliselt ja immunoloogiliselt olulise LAV tüve (B.1.351) üksikuid juhte ohjamisel. hakati registreerima märtsis-aprillis ning mai alguse seisuga on leitud kokku alla 50 juhu, mis moodustas paar protsenti sekveneeritud juhtudest. Enamik neist lisada ka reoveest SARS-CoV-2 variantide on seotud välisriikides nakatumistega. osakaalu määramine. Tänaseks on teada ka üks peamiselt COVID-19 epideemia on esitanud Lõuna-Eestiga seotud LAV tüve kolle. molekulaar-epidemioloogiale seni­ SARS-CoV-2 eri genotüüpide osakaalu nägematu väljakutse. Samas on muutust Eestis 2021. aastal illustreerib tänapäeval molekulaarbioloogia tööriistad joonis 1. võimsamad kui kunagi varem. Loodame, et molekulaar-epidemioloogid nii siin LÕPPSÕNA kui ka sealpool piiri suudavad vastata Tõenäoliselt jääb SARS-CoV-2 täisgenoo- järjest enamatele COVID-19 epideemia mide sekveneerimine veel pikemaks ajaks püstitatud küsimustele. Samuti loodame, oluliseks meetodiks SARS-CoV-2 epideemia et kui kunagi peaks puhkema mõne uue ohjamisel. Kindlasti kasvab SARS-CoV-2 tundmatu nakkuse epideemia, on meil täisgenoomide järjestuste tähtsus vastavalt praegusest olukorrast kaasa võtta piisavalt selle, kuidas reageerib ülemaailmne kogemusi.

Riigikogu Toimetised 43/2021 99 Radko Avi, Kristi Huik, Taavi Päll, Aare Abroi

Tänusõnad Täname kõiki projekti meeskonna liikmeid, ilma kelleta poleks projekt teoks saanud: TÜ mikrobioloogia osakond: Irja Lutsar, Radko Avi, Kristi Huik, Taavi Päll, Merit Pauskar, Arina Shablinskaja, Ene-Ly Jõgeda, Eveli Kallas, Kai Truusalu, Dagmar Hoidmets TÜ tehnoloogia instituut: Aare Abroi TÜ genoomika instituut: Tuuli Reisberg, Mait Metspalu, Lili Milani TÜ teadusarvutuste keskus: Ulvi Talas Terviseamet: Mari-Anne Härma, Olga Sadikova, Jevgenia Epštein, Liidia Dotsenko, Heiki Niglas, Hanna Sepp, Mats Hansen, Tiia Luht, Kaisa Kuus TÜ Kliiniliste Uuringute Keskus: Katrin Kaarna, Evelin Lehtoja, Freddy Lättekivi, Kerli Meister Synlab Eesti: Paul Naaber, Andrio Lahesaare, Kaspar Ratnik

KASUTATUD ALLIKAD CTM (2021). Eesti SARS-CoV-2 täisgenoomide järjestamine ja analüüs. KoroGeno-EST-1/EST-2. Kokkuvõte geeniuuringust. Riiklik siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskus. – ctm.ee

100 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Koroonaviiruse karjaimmuunsus Eestis. KoroSero-EST uuringud1

PIIA JÕGI Tartu Ülikooli Kliinikumi PÄRT PETERSON lastekliiniku arst- Tartu Ülikooli õppejõud, Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia lastenakkushaiguste lektor professor

HIIE SOEORG KAI KISAND Tartu Ülikooli meditsiinilise Tartu Ülikooli rakulise mikrobioloogia teadur immunoloogia professor

IRJA LUTSAR Tartu Ülikooli meditsiinilise MARJE OONA mikrobioloogia professor, Tartu Ülikooli peremeditsiini COVID-19 tõrje kaasprofessor teadusnõukoja juht

arjaimmuunsuse saavuta- rahvastikus levida. Iga infektsioonhaiguse misel oleme läbinud ligi korral on karjaimmuunsuse tekkimiseks kolmandiku teekonnast. vajalik immuunsete inimeste ehk seroposi­ Tõenäoliselt pole ilma vaktsi- tiivsete isikute osakaal kogu rahvastikust Kneerimata võimalik selleni jõuda. isesugune ja sõltub haigustekitaja repro­

duktsiooniarvust (R0). R0 näitab, mitut Karjaimmuunsus ehk populatsiooniim­ inimest üks nakkuslik inimene võiks naka­ muunsus on olukord, kui piisavalt suurel tada haigusele vastuvõtlikus ehk immuun­ hulgal inimestel on haigustekitaja suhtes suseta populatsioonis. Ägeda raskekujulise immuunsus ja seetõttu ei suuda haigus respiratoorse sündroomiga koroonaviirus

2 (SARS-CoV-2) korral on pakutud, et R0 1 Uuringud on kooskõlastatud Tartu Ülikooli eetika ko- võiks immuunsuseta populatsioonis olla miteega ja Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukoguga. umbes 2,5 (vahemikus 1,8–3,6), kui ei

Riigikogu Toimetised 43/2021 101 Piia Jõgi, Hiie Soeorg, Marje Oona, Pärt Peterson, Kai Kisand, Irja Lutsar

rakendata piiranguid (Petersen et al. 2020). aitavad populatsioonipõhised serolevimus­ Haiguse leviku peatamiseks peaks sellisel uuringud hinnata haiguse levikut riigis. juhul olema seropositiivsete osakaal Käesoleva artikli eesmärk on anda populatsioonis 50–75 protsenti (Randolph, ülevaade Eestis läbi viidud SARS-CoV-2 Barreiro 2020). Karjaimmuunsuse seisu­ seroepidemioloogilistest ehk KoroSero-EST kohalt ei oma tähtsust, kas antikehad uuringutest ja nende tulemustest. on omandatud haiguse läbipõdemise või vaktsineerimise teel. KOROSERO-EST UURINGUTE Karjaimmuunsust hinnatakse seroepi­ EESMÄRK demioloogiliste uuringutega, mille käigus KoroSero-EST ehk Eesti koroonaviiruse määratakse inimeste vereseerumitest seroepidemioloogiliste uuringute peaees­ immuunglobuliin G (IgG) tüüpi antikehade märk on olnud selgitada välja SARS-CoV-2 olemasolu. Kõige lihtsam viis seroepide­ antikehadega inimeste osakaal ehk mioloogiliste uuringute läbiviimiseks on serolevimus Eestis eri ajahetkedel ning kasutada igapäevastest vereanalüüsidest hinnata immuunsuse püsimist pärast järele jäänud anonüümseid vereseerumeid haiguse põdemist. (jääkseerumeid), kuna siis ei saa inimene ise otsustada oma uuringus osalemist ja KOROSERO-EST UURINGUD uuringusse on võrdne võimalus sattuda Ülevaade kõikidest Eestis läbiviidud nii haigust sümptomiteta ehk asümpto­ KoroSero-EST uuringute metodoloogiast maatiliselt, kergekujuliselt või ka raskelt seisuga aprill 2021 on välja toodud tabelis 1. põdenud inimestel ja vaktsineeritud isikutel. Esimene uuring Jääkseerumitel põhinevate uuringute Eestis hakkasime SARS-CoV-2 esimest puuduseks on vähene info uuritavate seroepidemioloogilist uuringut pla­ kohta (parimal juhul on teada vanus, sugu, neerima juba märtsi lõpus aastal 2020. verevõtu piirkond), kuna kasutatakse Kuna sel hetkel oli nii haiglate kui ka anonüümseid seerumeid. Kui uuritavate ambulatoorne plaaniline ravitöö peatatud kohta soovitakse teada rohkem ja laboritesse jõudis väga vähe vereseeru­ informatsiooni, nt eelnev haigestumine, meid, siis ei olnud võimalik üle-eestilist sümptomite kirjeldus jms, siis tuleb läbi jääkvereseerumitel põhinevat uuringut viia isikustatud uuringud, st inimesi tuleb läbi viia. Lisaks polnud kuskil maailmas uuringusse kutsuda. Sellised uuringud on infot võimaliku serolevimuse kohta ning oluliselt kallimad ja töömahukamad. seetõttu oli ka üle-eestilise uuringu jaoks Vastavalt Rostami ja kolleegide keeruline planeerida adekvaatseid valimi­ avaldatud ülemaailmsele SARS-CoV-2 mahte. Eelnevat arvesse võttes ja vastavalt seroepidemioloogiliste uuringute süste­ Maailma Terviseorganisatsiooni (MTO) maatilisele ülevaatele oli serolevimus 23 soovitustele (World Health Organization riigis augustis 2020 vahemikus 0,37–22,1 2020) otsustasime SARS-CoV-2 antikehade protsenti (Rostami et al. 2021). Hetkel serolevimuse hindamiseks läbi viia viiakse maailmas pidevalt läbi SARS-CoV-2 esimese testuuringu kahes erinevas seroepidemioloogilisi uuringuid ja nende Eesti piirkonnas (KoroSero-EST-1). Üheks tulemusi saab vaadata elektroonilisest piirkonnaks valisime sel hetkel haiguse andmebaasist SeroTracker (2021). epitsentriks olnud Saaremaa. Vastavalt Kuna igas riigis on oma kohalikud riiklikele andmetele, mis põhinesid nina­ eripärad ja erinevad piirangud, siis on vaja neelu lima polümeraasi ahelreaktsiooni läbi viia riigipõhiseid korduvaid sero­ (PCR) analüüsi tulemustel, oli SARS-CoV-2 epidemioloogilisi uuringuid, et hinnata levimus sel hetkel Saaremaal umbes 165 karjaimmuunsuse kujunemist ajas. Lisaks juhtu 10 000 elaniku kohta, aga mujal

102 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses      https://www.ctm.ee/et/ covid-19/korosero-est-1- jareluuring/ Uuringu kodulehekülg https://www.ctm.ee/ et/covid-19/koroonavii - rus-sars-cov-2-antikeha - de-serolevimusuuring- eestis-kahe-piirkonna- testuuring/ https://www.ctm.ee/ et/covid-19/ule-eestili - ne-sars-cov-2-antikeha - de-serolevimusuuring- korosero-est-2/ https://www.ctm.ee/ et/covid-19/ule-eesti - line-sars-cov-2-antike - hade-serolevimusuu - ring-1-aasta-pandee - mia-algusest-eestis- korosero-est-3/

püsivust, mis oli 80% vähemalt 6–8 kuud Serolevimus % +95%UV*** Tallinnas 1,5%; 0,9–2,5 Kuressaares 6,3%; 5,0–7,9 0,9%; 0,6–1,3 20,1%; 18,5–21,7 Uuringus hinnati immuunsuse Uuritavate arv 1958 3283 2517 188

Uuritavad* Järveotsa ja Kuressaare PAKi** patsiendid Jääk ­ seerumid Jääk ­ seerumid Järveotsa ja Kuressaare PAKi** patsiendid

Piirkond Tallinn ja Saaremaa Kõik Eesti maakonnad Kõik Eesti maakonnad Tallinn ja Saaremaa Läbiviimise aeg 30.10.–30.11. 2020 08.05.–31.07. 2020 12.08.–11.09. 2020 08.02.–25.03. 2021

Üles ­ ehitus Juht- kontroll- uuring Läbilõike ­ line sero ­ levimus- uuring Läbilõike ­ line sero ­ levimus- uuring Läbi ­ lõikeline sero ­ levimus- uuring

Uuringu täisnimi uuring serolevimus ­ uuringu järeluuring seroepide - mioloogiline Eestis (kahe serolevimus ­ uuring serolevimus ­ uuring, 1 aasta Eesti Koroonaviirus SARS-CoV-2 antikehade piirkonna testuuring) Üle-eestiline SARS-CoV-2 antikehade Üle-eestiline SARS-CoV-2 antikehade pandeemia algusest Eestis Koroonaviirus SARS-CoV-2 antikehade Akronüüm KoroSero- EST-1 KoroSero- EST-2 KoroSero- EST-3 KoroSero- EST-1 järeluuring TABEL 1. Ülevaade Eestis tehtud koroonaviiruse seroepidemioloogilistest ehk KoroSero-EST uuringutest aprillis 2021. Märkused: *Uuritavate vanus oli nullist saja aastani. **PAK – perearstikeskus. ***UV usaldusvahemikud

Riigikogu Toimetised 43/2021 103 Piia Jõgi, Hiie Soeorg, Marje Oona, Pärt Peterson, Kai Kisand, Irja Lutsar

Eestis keskmiselt 13 juhtu 10 000 elaniku PAKi uuritavate hulgas oli seropositiivseid kohta. Seega poleks Saaremaa andmed 59, st serolevimus oli 6,3 protsenti. olnud sobilikud järelduste tegemiseks Neutraliseerivate antikehade olemasolu teiste Eesti piirkondade kohta. Seetõttu tuvastati kokku 60 (82,2%) SYNLAB Eesti valisime teiseks uuringu piirkonnaks laboris seropositiivseteks osutunud isikul. Tallinna, kus haigestumus oli sarnane Kuressaare PAKis oli serolevimus umbes Eesti keskmisega. neli korda kõrgem kui Järveotsa PAKis. KoroSero-EST-1 uuringus osalesid Mõlemas PAKis oli serolevimus sarnane Tallinna Järveotsa perearstikeskuse (PAK) meeste ja naiste hulgas ning erinevates ja Saaremaa Kuressaare PAKi nimistu vanusegruppides, kuigi uuringu ajal oli PCR- patsiendid, kes kutsuti uuringusse Eesti analüüsi põhjal levimus kõrgem vanemates Haigekassa koostatud juhuvalimi põhjal vanuserühmades. Serolevimus oli kõrgem ajavahemikul 08.05.–31.07.2020. Uuringus uuritavate hulgas, kellel oli teadaolev osales 1958 uuritavat (Järveotsa PAK 1006 kontakt SARS-CoV-2 positiivse PCR-testiga ja Kuressaare PAK 952). Igast kümmet inimesega või eelnev äge hingamisteede haigus, kui nendel, kellel ei olnud. KoroSero-EST-1 uuring näitas, et anti­ kehade mõõtmisel põhinev serolevimus Suur osa oli Tallinnas umbes 13 ja Saaremaal ligi seropositiivsetest olid 4 korda kõrgem, kui raporteeris PCR- analüüsil põhinev riiklik statistika, millest pärast kokkupuudet sai järeldada, et suur osa seropositiivsetest olid pärast kokkupuudet SARS-CoV-2-ga haigusetekitajaga jäänud terveks ehk olnud asümptomaatili­ jäänud terveks ehk olid sed. Ka vastavalt küsimustikele olid haiged olnud vaid ligi 20 protsenti seropositiiv­ asümptomaatilised. setest. Ligi 40 protsenti seropositiivsetest said positiivse antikehade vastuse tõenäo­ liselt üllatusena, kuna vastavalt küsimus­ aastat hõlmavast vanuserühmast (v.a tikele olid nad olnud asümptomaatilised, 80–100aastased, kuna neid on populatsioo­ neil ei olnud tehtud eelnevalt SARS-CoV-2 nis vähem) osales uuringus kummastki PCR-testi või oli see olnud negatiivne ning PAKist umbes 110 inimest. Iga uuritava neil ei olnud teadaolevat kontakti SARS- kohta täideti lühike küsimustik uuritava CoV-2 positiivse inimesega. demograafiliste ja kliiniliste andmetega vastavalt MTO soovitustele (World Health Teine uuring Organization 2020) ning võeti üks veeni­ KoroSero-EST-1 uuringus leitud sero­ vere analüüs. SYNLAB Eesti laboris määrati levimuse põhjal planeerisime esimese SARS-CoV-2 IgG antikehade kontsentrat­ üle-eestilise jääkvereseerumitel põhineva sioon ja Tartu Ülikooli (TÜ) tehnoloogia seroepidemioloogilise uuringu KoroSero- instituudis SARS-CoV-2 neutraliseerivate EST-2, mis toimus ajavahemikul 12.08.– antikehade (antikehad, mis suudavad 11.09.2020. Vastavalt valimiarvutustele blokeerida viiruse tungimist rakku) tiiter. analüüsiti igast maakonnast umbes 200 Järveotsa PAKi uuritavate hulgas leidus seerumit, v.a Saaremaa, kust analüüsiti seropositiivseid ehk antikehadega isikuid 512 seerumit. Uuringus kasutati SYNLAB 14, st serolevimus oli 1,5 protsenti. Eesti laboritesse perearstikeskustest Tõenäoliselt oli suvel 2020 üle-eestiline saadetud kliinilistest vereanalüüsidest (v.a Saaremaa) SARS-CoV-2 serolevimus järele jäänud vereseerumeid ehk jääkverd. sarnane Järveotsa PAKis leitule. Kuressaare Seerumite analüüsimiseks kasutasime

104 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Eesti Vabariigile kingitud immunkroma­ Kolmas uuring haiguse tograafilisi kiirteste (Standard Q COVID-19 laia leviku ajal IgM/IgG Duo, Korea Vabariik). Eelnevalt Kolmanda, läbilõikelise SARS-CoV-2 valideerisime antud kiirtesti tundlikkuse antikehade serolevimusuuringu ja spetsiifilisuse IgG määramise osas TÜ (KoroSero-EST-3) viisime läbi üks aasta mikrobioloogia instituudis ja SYNLAB pärast pandeemia algust Eestis eesmärgiga Eesti laboris vastavalt MTO soovitustele hinnata seropositiivsete isikute osakaalu ning leidsime, et testi tundlikkus oli 76 populatsioonis, kui PCR-analüüside protsenti (74/97, 95% CI 66,6–84,3%) ja põhjal oli COVID-19 haigust diagnoositud spetsiifilisus oli 100 protsenti (249/249, rohkem kui 100 000 inimesel, COVID-19 95% CI 98,5–100%). seotud surmajuhte oli registreeritud üle Kokku analüüsiti immuunkromato­ 1000 ning COVID-19 tõttu haiglaravi graafilisel meetodil 3283 vereseerumit. vajavate patsientide arv lõi rekordeid ning Üle-eestiline serolevimus oli 0,9 protsenti. haiglate võimekus neid ja teisi haigeid Kõrgema serolevimusega maakonnad olid aidata hakkas ammenduma. Saaremaa 3,7 protsendi ja Harjumaa 1,8 Ajavahemikul 08.02.–25.03.2021 koguti protsendiga. Kaheksa maakonna uurita­ kokku ja analüüsiti 2517 vereseerumit vate hulgas IgG-positiivseid ei tuvastatud. kõikidest Eesti maakondadest ja vanuse­ gruppidest proportsionaalselt elanike Esimese ja teise uuringu arvule. Uuringus kasutati SYNLABi Eesti tulemuste võrdlus laboritesse perearstikeskustest saadetud KoroSero-EST-1 ja 2 uuringu tulemused vereseerumite jääke, mis olid tavapäras­ olid väga sarnased, mis kinnitab uuringu­ test kliinilistest uuringutest üle jäänud. tulemuste usaldusväärsust. Sarnasus on Vereseerumitest määrati SARS-CoV-2 tõenäoliselt tingitud ka nende uuringute IgG antikehade tase ELISA testiga. Kõigi väikesest ajalisest vahest ning COVID- uuritavate kohta tehti päring ka digilukku, 19 madalamast levikust suvekuudel. et selgitada välja SARS-CoV-2 positiivse Minimaalne erinevus kahe uuringu PCR-analüüsiga ja COVID-19 vastu vaktsi­ serolevimuses võib olla tingitud uuritavate neeritute osakaal. erinevusest (uuringusse kutsumine, kus Üks aasta pärast pandeemia algust ning inimene saab ise otsustada oma osalemise teise laine ajal oli SARS-CoV-2 serolevimus vs. jääkseerumid) ja kasutatud antikehade Eestis 20,1 protsenti, olles kõrgeim testidest (ELISA test ehk immunoensüüm­ Harjumaal 28,0 protsendi ja madalaim meetod vs. kiirtest). Lääne-Virumaal 4,6 protsendiga. Sarnaselt Seega oli esimese laine järel Eestis KoroSero-EST-1 uuringule oli kõikides seropositiivsete ehk SARS-CoV-2 suhtes vanuserühmades serolevimus sarnane. immuunsusega inimeste osakaal väga Samal ajal näitas PCR-analüüsil põhinev madal ja karjaimmuunsuse saavutamiseni riiklik statistika umbes kolm korda mada­ jäi minna veel väga pikk tee. Samas olid lamat levimust 0–9aastaste laste hulgas Eesti serolevimuse andmed võrreldavad ja umbes 1,5 korda madalamat levimust teiste riikide andmetega, kuna maailmas üle 70aastaste hulgas kui 20–59aastaste oli keskmine serolevimus 3,4 protsenti inimeste hulgas. Tõenäoliselt tehakse ja Euroopas varieerus serolevimus 0,7 lastele ja kodus olevatele vanainimestele protsendist Ida-Euroopas kuni 5,3 protsen­ vähem PCR-teste kui täiskasvanutele. dini Põhja-Euroopas (Rostami et al. 2021). Hinnanguliselt oli märtsis 2021 Arvestades väga madalat antikehadega Eestis SARS-CoV-2 antikehadega inimesi isikute hulka, polnud ka imestada, et 263 600 (95%UV 245 500–286 000), neist sügisel 2020 koroonaviirusesse nakatu­ umbes 20 protsenti moodustasid 0–19aas­ mine jälle tõusis. tased lapsed ja noored.

Riigikogu Toimetised 43/2021 105 Piia Jõgi, Hiie Soeorg, Marje Oona, Pärt Peterson, Kai Kisand, Irja Lutsar

Digiloo andmete põhjal umbes kolman­ tasemel (Centres for Disase Control and dik seropositiivsetest ei olnud teadaolevalt Prevention 2021). COVID-19 haigust põdenud ega koroonavii­ ruse vastu vaktsineeritud. Kui kaua immuunsus püsib Immuunsuse püsivust SARS-CoV-2 suhtes Koroonaviiruse seireuuringud pärast asümptomaatilist või kergekujulist Alates veebruarist 2021 on SARS-CoV-2 COVID-19 põdemist oleme hinnanud serolevimust hinnatud ka TÜ koroonavii­ KoroSero-EST-1 järeluuringus, mis toimus ruse seireuuringu raames (Tartu Ülikool ajavahemikul 30.10.–30.11.2020 ehk 2021). Kui veebruaris oli antikehadega umbes kuus kuud pärast KoroSero-EST-1 täisealiste osakaal seireuuringus 11,5 põhiuuringut. Järeluuring oli juht-kont­ protsenti (95% UV 10,3-12,8) ja märtsis rolluuring, kus juhud olid KoroSero-EST-1 21,4 protsenti, siis aprilliks see oli tõusnud uuringus tuvastatud seropositiivsed 35,9 protsendini (95%UV 34,0-37,8), isikud ja kontrollid olid KoroSero-EST-1 hinnanguliselt oli märtsis 2021 antikeha­ uuringus seronegatiivseks jäänud samast dega täiskasvanute arv 229 500 (95% UV perearstikeskusest, soost ja vanusegrupist 212 000–247 800) (Tartu Ülikool 2021). juhuslikult valitud isikud. Iga seroposi­ KoroSero-EST-3 ja seireuuringu märtsi­ tiivse kohta haarasime uuringusse kaks kuised serolevimuse uuringute tulemused seronegatiivset uuritavat. Uuritavatelt on sarnased, mis kinnitab mõlema koguti veenivere analüüs, mida kasutati uuringumeetodi usaldusväärsust. seroloogilisteks, T-rakulise immuunsuse ja Eestis on väga palju inimesi, kes on põletikumarkerite uuringuteks. mitmesugustel põhjustel käinud endal Uuringus nõustus osalema 61 (83,6%) määramas SARS-CoV-2 antikehade kont­ KoroSero-EST-1 põhiuuringu seropositiiv­ set uuritavat (juhud) ja 127 seronegatiivset uuritavat (kontrollid). Seropositiivsetest tuvastati antikehade COVID-19 haigusel olemasolu järeluuringus 82 protsendil) võivad olla pikaaegsed uuritavatest. Kusjuures üle pooltel juh­ tudest oli järeluuringus neutraliseerivate mõjud organismile antikehade tiiter kõrgem, kui see oli olnud põhiuuringus. ka kergelt haigust T-rakuline immuunsus tuvastati põdenute hulgas. 80 protsendil asümptomaatiliselt COVID-19 põdenud seropositiivsetest isikutest. Ühel uuritaval olid antikehad sentratsiooni. Tegelikult ei soovitata pärast jälgimisperioodi jooksul kadunud, kuid vaktsineerimist immuunsuse hindamiseks spetsiifilised T-rakud endiselt määratavad. antikehade taset määrata üksikisiku Seronegatiivsetel uuritavatel ehk kontrol­ tasemel, kuna ükski seroloogiline test pole lidel tuvastati pooltel uuritavatest SARS- sellel eesmärgil valideeritud. Ka haiguse CoV-2 viirusega ristreageerivad T-rakud. põdemise järel võib seroloogiline test jääda Põletikumarkerite analüüs COVID-19 negatiivseks, kuid T-rakuline immuunsus haigete hulgas näitas, et isegi kuus kuud kaitseb inimest siiski uuesti haigestumise pärast kerget või asümptomaatilist haigust eest. Lisaks pole täpselt teada kaitsev olid osadel inimestel veres täheldatavad antikehade kontsentratsioon (Centres for kõrgemad põletikumarkerid, mis viitab Disase Control and Prevention 2021). võimalusele, et COVID-19 haigusel võivad Seroloogilised testid sobivad haiguse olla pikaaegsed mõjud organismile serolevimuse hindamiseks populatsiooni ka kergelt haigust põdenute hulgas.

106 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Seronegatiivsetel kontrollidel põletikumar­ kokku puutumist. Suure tõenäosusega kerite tõusu ei olnud. siiski kauem, aga andmeid selle kohta pole Seega püsib immuunsus enamikel veel piisavalt. Samas olid neil inimestel inimestel SARS-CoV-2 suhtes vähemalt 6–8 veres täheldatavad kõrgemad põletiku­ kuud. Immuunsuse püsimist ja põletiku­ markerid, mis näitab, et haigusel võivad markerite muutusi on samas uuritavate olla organismile pikaaegsed mõjud. grupis plaanis hinnata taas juunis 2021. Tänuavaldus KOKKUVÕTE Avaldame tänu prof Krista Fischerile Hinnates COVID-19 epidemioloogilist nõuannete eest andmete statistilisel analüü- olukorda Eestis on oodatav, et võrreldes simisel. Me täname kõiki uuritavaid, et nad kevadega 2020 on SARS-CoV-2 serolevimus olid nõus uuringutes osalema. Tartu Ülikooli Eestis tõusnud. Siiski püsib antikehadega teadusarvutuste keskus toetas andmete isikute hulk veel suhteliselt madalal elektroonilist kogumist. Digiloo päringud tasemel ja seega on endiselt suur osa tegi Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. populatsioonist vastuvõtlik SARS-CoV-2 Uuringuid rahastas Eesti Vabariik. infektsioonile. Karjaimmuunsuse saavuta­ misel oleme läbinud umbes kolmandiku KoroSero-EST uurimisgrupp, teekonnast ja tõenäoliselt selle saavuta­ sh artikli autorid: mine ilma vaktsineerimata pole võimalik Piia Jõgi (TÜ Kliinikum), Hiie Soeorg (TÜ), või on väga suurte kaotustega. Diana Ingerainen (Järveotsa Perearstikeskus), KoroSero-EST korduvates läbilõikelistes Mari Soots (Kuressaare Perearstikeskus), uuringutes on serolevimus olnud pidevalt Freddy Lättekivi (TÜ; TÜ Kliinikum), Paul kordades kõrgem, kui näitab PCR-analüüsil Naaber (SYNLAB Eesti OÜ; TÜ), Karolin põhinev riiklik statistika. See tähendab, et Toompere (TÜ), Pärt Peterson, Liis Haljasmägi suur osa inimestest jääb pärast kokkupuu­ (TÜ), Eva Žusinaite (TÜ), Hannes Vaas (TÜ det SARS-CoV-2-ga asümptomaatilisteks Kliinikum), Merit Pauskar, Arina Shablinskaja või ei pöördu testima. (TÜ), Katrin Kaarna (TÜ; TÜ Kliinikum), Praeguste teadmiste alusel püsivad Heli Paluste (Sotsiaalministeerium; TÜ), Kai SARS-CoV-2 antikehad ja T-rakuline Kisand, Marje Oona (TÜ), Riina Janno (TÜ immuunsus enamikul haigust kergelt või Kliinikum), Lili Milani, Liina Tserel, Aigar asümptomaatiliselt põdenud inimestel ka Ottas, Ahto Salumets, Irja Lutsar. vähemalt 6–8 kuud pärast haigustekitajaga

KASUTATUD ALLIKAD CENTRES FOR DISASE CONTROL AND PREVENTION. (2021). Interim Guidelines for COVID-19 Antibody Testing. –  https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/lab/resources/antibody-tests-guidelines.html. PETERSEN, E., KOOPMANS, M., GO, U., HAMER, D. H., PETROSILLO, N., CASTELLI, F., STORGAARD, M., AL KHALILI, S., SIMONSEN, L. (2020). Comparing SARS-CoV-2 with SARS-CoV and Influenza Pandemics. – The Lancet. Infectious diseases, 20(9), e238–e244. DOI: 10.1016/S1473-3099(20)30484-9. RANDOLPH, H. E., BARREIRO, L. B. (2020). Herd Immunity: Understanding COVID-19. – Immunity, 52(5), 737–741. DOI: 10.1016/j.immuni.2020.04.012 ROSTAMI, A., SEPIDARKISH, M., LEEFLANG, M., RIAHI, S. M., NOUROLLAHPOUR SHIADEH, M., ESFANDYARI, S., MOKDAD, A. H., HOTEZ, P. J., GASSER, R. B. (2021). SARS-CoV-2 Seroprevalence Worldwide: A Systematic Review and Meta-Analysis. – Clinical Microbiology and Infection, 27(3), 331–340. DOI: 10.1016/j.cmi.2020.10.020. SEROTRACKER [2021]. – https://serotracker.com/en/Explore TARTU ÜLIKOOL. (2021). Koroonaviiruse levimuse uuring „Covid-19 aktiivne seire“. – https://www.ut.ee/et/teadus/koroo- naviiruse-levimuse-uuring-covid-19-aktiivne-seire. Viimati vaadatud 23.04.2021 WORLD HEALTH ORGANIZATION. (2020). Population-Based Age-Stratified Seroepidemiological Investigation Protocol for Coronavirus 2019 (COVID-19) Infection. – https://apps.who.int/iris/handle/10665/331656

Riigikogu Toimetised 43/2021 107 Teadusnõukoda

Teadusnõukoda

Eriolukorra valitsuskomisjon kutsus 20. märtsil 2020 kokku COVID-19 tõrje teadusnõukoja, mis kogub ja analüüsib valitsuse jaoks eksperdiinfot. Teadusnõukoja tööd koordineerib Riigikantselei.

Teadusnõukoda T Hindab epidemioloogilist olukorda Eestis ja maailmas T Hoiab valitsust kursis viimaste teadusuuringutega T Hindab võimalikke piiranguid ja leevendusi epidemioloogilisest ja kliinilisest aspektist lähtudes ning annab valitsusele soovitusi otsuste tegemiseks T Esindab Eestit Euroopa Liidu viroloogiaekspertide regulaarsetel kohtumisel

Teadusnõukoja soovitused valitsusele tuginevad järgmistele andmetele: T Rahvusvahelised uuringud ja teadustööd T Terviseameti statistika haigestumiste ja haiglaravi vajajate kohta ning neile andmeile tuginevad prognoosimudelid T Tartu Ülikooli uuring „Koroonaviiruse seire reovees“, mille tulemused avalda­ takse iga nädal: https://www.ut.ee/et/teadus/koroonaviiruse-seire-reovees T Tartu Ülikooli uuring „Koroonaviiruse levimus“, mis hindab läbilõikeuuringuna koroonaviiruse tegelikku levikut ja epideemia kulgu Eestis: https://www.ut.ee/ et/teadus/koroonaviiruse-levimuse-uuring-covid-19-aktiivne-seire T Riigikantselei ja Sotsiaalministeeriumi koostöös tellitav regulaarne uuring, mis kaardistab elanike hoiakuid ja käitumist COVID-19 epideemiaga seoses: https:// riigikantselei.ee/uuringud Tõenduspõhist infot ja viiteid rahvusvahelistele uuringutele COVID-19 kohta vt ka https://meditsiiniteadused.ut.ee/et/covid19 ja https://www.ctm.ee/et/covid-19/.

COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht on Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar.

Nõukoja liikmed on: T Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer T Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi afektiivse psühholoogia vanemteadur Andero Uusberg T Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst ja Tartu Ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving T Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla T Tartu Ülikooli rakendusviroloogia uurija-professor Andres Merits Kuni 2020. aasta lõpuni oli teadusnõukoja liikmeks Tervise Arengu Instituudi teadussekretär Kristi Rüütel.

Teadusnõukoja seisukohad esitab prof Irja Lutsar valitsusele kabinetinõupidamisel. Teadusnõukoja roll on konsultatiivne ja piirangute kohta teeb otsuseid valitsus.

Allikas: https://www.kriis.ee/et/node/50501

108 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Koroonaviiruse karjaimmuunsus Eestis. KoroSero-EST uuringud1

PIIA JÕGI Tartu Ülikooli Kliinikumi PÄRT PETERSON lastekliiniku arst- Tartu Ülikooli õppejõud, Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia lastenakkushaiguste lektor professor

HIIE SOEORG KAI KISAND Tartu Ülikooli meditsiinilise Tartu Ülikooli rakulise mikrobioloogia teadur immunoloogia professor

IRJA LUTSAR Tartu Ülikooli meditsiinilise MARJE OONA mikrobioloogia professor, Tartu Ülikooli peremeditsiini COVID-19 tõrje kaasprofessor teadusnõukoja juht

arjaimmuunsuse saavuta- rahvastikus levida. Iga infektsioonhaiguse misel oleme läbinud ligi korral on karjaimmuunsuse tekkimiseks kolmandiku teekonnast. vajalik immuunsete inimeste ehk seroposi­ Tõenäoliselt pole ilma vaktsi- tiivsete isikute osakaal kogu rahvastikust Kneerimata võimalik selleni jõuda. isesugune ja sõltub haigustekitaja repro­

duktsiooniarvust (R0). R0 näitab, mitut Karjaimmuunsus ehk populatsiooniim­ inimest üks nakkuslik inimene võiks naka­ muunsus on olukord, kui piisavalt suurel tada haigusele vastuvõtlikus ehk immuun­ hulgal inimestel on haigustekitaja suhtes suseta populatsioonis. Ägeda raskekujulise immuunsus ja seetõttu ei suuda haigus respiratoorse sündroomiga koroonaviirus

2 (SARS-CoV-2) korral on pakutud, et R0 1 Uuringud on kooskõlastatud Tartu Ülikooli eetika ko- võiks immuunsuseta populatsioonis olla miteega ja Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukoguga. umbes 2,5 (vahemikus 1,8–3,6), kui ei

Riigikogu Toimetised 43/2021 101 Piia Jõgi, Hiie Soeorg, Marje Oona, Pärt Peterson, Kai Kisand, Irja Lutsar

rakendata piiranguid (Petersen et al. 2020). aitavad populatsioonipõhised serolevimus­ Haiguse leviku peatamiseks peaks sellisel uuringud hinnata haiguse levikut riigis. juhul olema seropositiivsete osakaal Käesoleva artikli eesmärk on anda populatsioonis 50–75 protsenti (Randolph, ülevaade Eestis läbi viidud SARS-CoV-2 Barreiro 2020). Karjaimmuunsuse seisu­ seroepidemioloogilistest ehk KoroSero-EST kohalt ei oma tähtsust, kas antikehad uuringutest ja nende tulemustest. on omandatud haiguse läbipõdemise või vaktsineerimise teel. KOROSERO-EST UURINGUTE Karjaimmuunsust hinnatakse seroepi­ EESMÄRK demioloogiliste uuringutega, mille käigus KoroSero-EST ehk Eesti koroonaviiruse määratakse inimeste vereseerumitest seroepidemioloogiliste uuringute peaees­ immuunglobuliin G (IgG) tüüpi antikehade märk on olnud selgitada välja SARS-CoV-2 olemasolu. Kõige lihtsam viis seroepide­ antikehadega inimeste osakaal ehk mioloogiliste uuringute läbiviimiseks on serolevimus Eestis eri ajahetkedel ning kasutada igapäevastest vereanalüüsidest hinnata immuunsuse püsimist pärast järele jäänud anonüümseid vereseerumeid haiguse põdemist. (jääkseerumeid), kuna siis ei saa inimene ise otsustada oma uuringus osalemist ja KOROSERO-EST UURINGUD uuringusse on võrdne võimalus sattuda Ülevaade kõikidest Eestis läbiviidud nii haigust sümptomiteta ehk asümpto­ KoroSero-EST uuringute metodoloogiast maatiliselt, kergekujuliselt või ka raskelt seisuga aprill 2021 on välja toodud tabelis 1. põdenud inimestel ja vaktsineeritud isikutel. Esimene uuring Jääkseerumitel põhinevate uuringute Eestis hakkasime SARS-CoV-2 esimest puuduseks on vähene info uuritavate seroepidemioloogilist uuringut pla­ kohta (parimal juhul on teada vanus, sugu, neerima juba märtsi lõpus aastal 2020. verevõtu piirkond), kuna kasutatakse Kuna sel hetkel oli nii haiglate kui ka anonüümseid seerumeid. Kui uuritavate ambulatoorne plaaniline ravitöö peatatud kohta soovitakse teada rohkem ja laboritesse jõudis väga vähe vereseeru­ informatsiooni, nt eelnev haigestumine, meid, siis ei olnud võimalik üle-eestilist sümptomite kirjeldus jms, siis tuleb läbi jääkvereseerumitel põhinevat uuringut viia isikustatud uuringud, st inimesi tuleb läbi viia. Lisaks polnud kuskil maailmas uuringusse kutsuda. Sellised uuringud on infot võimaliku serolevimuse kohta ning oluliselt kallimad ja töömahukamad. seetõttu oli ka üle-eestilise uuringu jaoks Vastavalt Rostami ja kolleegide keeruline planeerida adekvaatseid valimi­ avaldatud ülemaailmsele SARS-CoV-2 mahte. Eelnevat arvesse võttes ja vastavalt seroepidemioloogiliste uuringute süste­ Maailma Terviseorganisatsiooni (MTO) maatilisele ülevaatele oli serolevimus 23 soovitustele (World Health Organization riigis augustis 2020 vahemikus 0,37–22,1 2020) otsustasime SARS-CoV-2 antikehade protsenti (Rostami et al. 2021). Hetkel serolevimuse hindamiseks läbi viia viiakse maailmas pidevalt läbi SARS-CoV-2 esimese testuuringu kahes erinevas seroepidemioloogilisi uuringuid ja nende Eesti piirkonnas (KoroSero-EST-1). Üheks tulemusi saab vaadata elektroonilisest piirkonnaks valisime sel hetkel haiguse andmebaasist SeroTracker (2021). epitsentriks olnud Saaremaa. Vastavalt Kuna igas riigis on oma kohalikud riiklikele andmetele, mis põhinesid nina­ eripärad ja erinevad piirangud, siis on vaja neelu lima polümeraasi ahelreaktsiooni läbi viia riigipõhiseid korduvaid sero­ (PCR) analüüsi tulemustel, oli SARS-CoV-2 epidemioloogilisi uuringuid, et hinnata levimus sel hetkel Saaremaal umbes 165 karjaimmuunsuse kujunemist ajas. Lisaks juhtu 10 000 elaniku kohta, aga mujal

102 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses      https://www.ctm.ee/et/ covid-19/korosero-est-1- jareluuring/ Uuringu kodulehekülg https://www.ctm.ee/ et/covid-19/koroonavii - rus-sars-cov-2-antikeha - de-serolevimusuuring- eestis-kahe-piirkonna- testuuring/ https://www.ctm.ee/ et/covid-19/ule-eestili - ne-sars-cov-2-antikeha - de-serolevimusuuring- korosero-est-2/ https://www.ctm.ee/ et/covid-19/ule-eesti - line-sars-cov-2-antike - hade-serolevimusuu - ring-1-aasta-pandee - mia-algusest-eestis- korosero-est-3/

püsivust, mis oli 80% vähemalt 6–8 kuud Serolevimus % +95%UV*** Tallinnas 1,5%; 0,9–2,5 Kuressaares 6,3%; 5,0–7,9 0,9%; 0,6–1,3 20,1%; 18,5–21,7 Uuringus hinnati immuunsuse Uuritavate arv 1958 3283 2517 188

Uuritavad* Järveotsa ja Kuressaare PAKi** patsiendid Jääk ­ seerumid Jääk ­ seerumid Järveotsa ja Kuressaare PAKi** patsiendid

Piirkond Tallinn ja Saaremaa Kõik Eesti maakonnad Kõik Eesti maakonnad Tallinn ja Saaremaa Läbiviimise aeg 30.10.–30.11. 2020 08.05.–31.07. 2020 12.08.–11.09. 2020 08.02.–25.03. 2021

Üles ­ ehitus Juht- kontroll- uuring Läbilõike ­ line sero ­ levimus- uuring Läbilõike ­ line sero ­ levimus- uuring Läbi ­ lõikeline sero ­ levimus- uuring

Uuringu täisnimi uuring serolevimus ­ uuringu järeluuring seroepide - mioloogiline Eestis (kahe serolevimus ­ uuring serolevimus ­ uuring, 1 aasta Eesti Koroonaviirus SARS-CoV-2 antikehade piirkonna testuuring) Üle-eestiline SARS-CoV-2 antikehade Üle-eestiline SARS-CoV-2 antikehade pandeemia algusest Eestis Koroonaviirus SARS-CoV-2 antikehade Akronüüm KoroSero- EST-1 KoroSero- EST-2 KoroSero- EST-3 KoroSero- EST-1 järeluuring TABEL 1. Ülevaade Eestis tehtud koroonaviiruse seroepidemioloogilistest ehk KoroSero-EST uuringutest aprillis 2021. Märkused: *Uuritavate vanus oli nullist saja aastani. **PAK – perearstikeskus. ***UV usaldusvahemikud

Riigikogu Toimetised 43/2021 103 Piia Jõgi, Hiie Soeorg, Marje Oona, Pärt Peterson, Kai Kisand, Irja Lutsar

Eestis keskmiselt 13 juhtu 10 000 elaniku PAKi uuritavate hulgas oli seropositiivseid kohta. Seega poleks Saaremaa andmed 59, st serolevimus oli 6,3 protsenti. olnud sobilikud järelduste tegemiseks Neutraliseerivate antikehade olemasolu teiste Eesti piirkondade kohta. Seetõttu tuvastati kokku 60 (82,2%) SYNLAB Eesti valisime teiseks uuringu piirkonnaks laboris seropositiivseteks osutunud isikul. Tallinna, kus haigestumus oli sarnane Kuressaare PAKis oli serolevimus umbes Eesti keskmisega. neli korda kõrgem kui Järveotsa PAKis. KoroSero-EST-1 uuringus osalesid Mõlemas PAKis oli serolevimus sarnane Tallinna Järveotsa perearstikeskuse (PAK) meeste ja naiste hulgas ning erinevates ja Saaremaa Kuressaare PAKi nimistu vanusegruppides, kuigi uuringu ajal oli PCR- patsiendid, kes kutsuti uuringusse Eesti analüüsi põhjal levimus kõrgem vanemates Haigekassa koostatud juhuvalimi põhjal vanuserühmades. Serolevimus oli kõrgem ajavahemikul 08.05.–31.07.2020. Uuringus uuritavate hulgas, kellel oli teadaolev osales 1958 uuritavat (Järveotsa PAK 1006 kontakt SARS-CoV-2 positiivse PCR-testiga ja Kuressaare PAK 952). Igast kümmet inimesega või eelnev äge hingamisteede haigus, kui nendel, kellel ei olnud. KoroSero-EST-1 uuring näitas, et anti­ kehade mõõtmisel põhinev serolevimus Suur osa oli Tallinnas umbes 13 ja Saaremaal ligi seropositiivsetest olid 4 korda kõrgem, kui raporteeris PCR- analüüsil põhinev riiklik statistika, millest pärast kokkupuudet sai järeldada, et suur osa seropositiivsetest olid pärast kokkupuudet SARS-CoV-2-ga haigusetekitajaga jäänud terveks ehk olnud asümptomaatili­ jäänud terveks ehk olid sed. Ka vastavalt küsimustikele olid haiged olnud vaid ligi 20 protsenti seropositiiv­ asümptomaatilised. setest. Ligi 40 protsenti seropositiivsetest said positiivse antikehade vastuse tõenäo­ liselt üllatusena, kuna vastavalt küsimus­ aastat hõlmavast vanuserühmast (v.a tikele olid nad olnud asümptomaatilised, 80–100aastased, kuna neid on populatsioo­ neil ei olnud tehtud eelnevalt SARS-CoV-2 nis vähem) osales uuringus kummastki PCR-testi või oli see olnud negatiivne ning PAKist umbes 110 inimest. Iga uuritava neil ei olnud teadaolevat kontakti SARS- kohta täideti lühike küsimustik uuritava CoV-2 positiivse inimesega. demograafiliste ja kliiniliste andmetega vastavalt MTO soovitustele (World Health Teine uuring Organization 2020) ning võeti üks veeni­ KoroSero-EST-1 uuringus leitud sero­ vere analüüs. SYNLAB Eesti laboris määrati levimuse põhjal planeerisime esimese SARS-CoV-2 IgG antikehade kontsentrat­ üle-eestilise jääkvereseerumitel põhineva sioon ja Tartu Ülikooli (TÜ) tehnoloogia seroepidemioloogilise uuringu KoroSero- instituudis SARS-CoV-2 neutraliseerivate EST-2, mis toimus ajavahemikul 12.08.– antikehade (antikehad, mis suudavad 11.09.2020. Vastavalt valimiarvutustele blokeerida viiruse tungimist rakku) tiiter. analüüsiti igast maakonnast umbes 200 Järveotsa PAKi uuritavate hulgas leidus seerumit, v.a Saaremaa, kust analüüsiti seropositiivseid ehk antikehadega isikuid 512 seerumit. Uuringus kasutati SYNLAB 14, st serolevimus oli 1,5 protsenti. Eesti laboritesse perearstikeskustest Tõenäoliselt oli suvel 2020 üle-eestiline saadetud kliinilistest vereanalüüsidest (v.a Saaremaa) SARS-CoV-2 serolevimus järele jäänud vereseerumeid ehk jääkverd. sarnane Järveotsa PAKis leitule. Kuressaare Seerumite analüüsimiseks kasutasime

104 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Eesti Vabariigile kingitud immunkroma­ Kolmas uuring haiguse tograafilisi kiirteste (Standard Q COVID-19 laia leviku ajal IgM/IgG Duo, Korea Vabariik). Eelnevalt Kolmanda, läbilõikelise SARS-CoV-2 valideerisime antud kiirtesti tundlikkuse antikehade serolevimusuuringu ja spetsiifilisuse IgG määramise osas TÜ (KoroSero-EST-3) viisime läbi üks aasta mikrobioloogia instituudis ja SYNLAB pärast pandeemia algust Eestis eesmärgiga Eesti laboris vastavalt MTO soovitustele hinnata seropositiivsete isikute osakaalu ning leidsime, et testi tundlikkus oli 76 populatsioonis, kui PCR-analüüside protsenti (74/97, 95% CI 66,6–84,3%) ja põhjal oli COVID-19 haigust diagnoositud spetsiifilisus oli 100 protsenti (249/249, rohkem kui 100 000 inimesel, COVID-19 95% CI 98,5–100%). seotud surmajuhte oli registreeritud üle Kokku analüüsiti immuunkromato­ 1000 ning COVID-19 tõttu haiglaravi graafilisel meetodil 3283 vereseerumit. vajavate patsientide arv lõi rekordeid ning Üle-eestiline serolevimus oli 0,9 protsenti. haiglate võimekus neid ja teisi haigeid Kõrgema serolevimusega maakonnad olid aidata hakkas ammenduma. Saaremaa 3,7 protsendi ja Harjumaa 1,8 Ajavahemikul 08.02.–25.03.2021 koguti protsendiga. Kaheksa maakonna uurita­ kokku ja analüüsiti 2517 vereseerumit vate hulgas IgG-positiivseid ei tuvastatud. kõikidest Eesti maakondadest ja vanuse­ gruppidest proportsionaalselt elanike Esimese ja teise uuringu arvule. Uuringus kasutati SYNLABi Eesti tulemuste võrdlus laboritesse perearstikeskustest saadetud KoroSero-EST-1 ja 2 uuringu tulemused vereseerumite jääke, mis olid tavapäras­ olid väga sarnased, mis kinnitab uuringu­ test kliinilistest uuringutest üle jäänud. tulemuste usaldusväärsust. Sarnasus on Vereseerumitest määrati SARS-CoV-2 tõenäoliselt tingitud ka nende uuringute IgG antikehade tase ELISA testiga. Kõigi väikesest ajalisest vahest ning COVID- uuritavate kohta tehti päring ka digilukku, 19 madalamast levikust suvekuudel. et selgitada välja SARS-CoV-2 positiivse Minimaalne erinevus kahe uuringu PCR-analüüsiga ja COVID-19 vastu vaktsi­ serolevimuses võib olla tingitud uuritavate neeritute osakaal. erinevusest (uuringusse kutsumine, kus Üks aasta pärast pandeemia algust ning inimene saab ise otsustada oma osalemise teise laine ajal oli SARS-CoV-2 serolevimus vs. jääkseerumid) ja kasutatud antikehade Eestis 20,1 protsenti, olles kõrgeim testidest (ELISA test ehk immunoensüüm­ Harjumaal 28,0 protsendi ja madalaim meetod vs. kiirtest). Lääne-Virumaal 4,6 protsendiga. Sarnaselt Seega oli esimese laine järel Eestis KoroSero-EST-1 uuringule oli kõikides seropositiivsete ehk SARS-CoV-2 suhtes vanuserühmades serolevimus sarnane. immuunsusega inimeste osakaal väga Samal ajal näitas PCR-analüüsil põhinev madal ja karjaimmuunsuse saavutamiseni riiklik statistika umbes kolm korda mada­ jäi minna veel väga pikk tee. Samas olid lamat levimust 0–9aastaste laste hulgas Eesti serolevimuse andmed võrreldavad ja umbes 1,5 korda madalamat levimust teiste riikide andmetega, kuna maailmas üle 70aastaste hulgas kui 20–59aastaste oli keskmine serolevimus 3,4 protsenti inimeste hulgas. Tõenäoliselt tehakse ja Euroopas varieerus serolevimus 0,7 lastele ja kodus olevatele vanainimestele protsendist Ida-Euroopas kuni 5,3 protsen­ vähem PCR-teste kui täiskasvanutele. dini Põhja-Euroopas (Rostami et al. 2021). Hinnanguliselt oli märtsis 2021 Arvestades väga madalat antikehadega Eestis SARS-CoV-2 antikehadega inimesi isikute hulka, polnud ka imestada, et 263 600 (95%UV 245 500–286 000), neist sügisel 2020 koroonaviirusesse nakatu­ umbes 20 protsenti moodustasid 0–19aas­ mine jälle tõusis. tased lapsed ja noored.

Riigikogu Toimetised 43/2021 105 Piia Jõgi, Hiie Soeorg, Marje Oona, Pärt Peterson, Kai Kisand, Irja Lutsar

Digiloo andmete põhjal umbes kolman­ tasemel (Centres for Disase Control and dik seropositiivsetest ei olnud teadaolevalt Prevention 2021). COVID-19 haigust põdenud ega koroonavii­ ruse vastu vaktsineeritud. Kui kaua immuunsus püsib Immuunsuse püsivust SARS-CoV-2 suhtes Koroonaviiruse seireuuringud pärast asümptomaatilist või kergekujulist Alates veebruarist 2021 on SARS-CoV-2 COVID-19 põdemist oleme hinnanud serolevimust hinnatud ka TÜ koroonavii­ KoroSero-EST-1 järeluuringus, mis toimus ruse seireuuringu raames (Tartu Ülikool ajavahemikul 30.10.–30.11.2020 ehk 2021). Kui veebruaris oli antikehadega umbes kuus kuud pärast KoroSero-EST-1 täisealiste osakaal seireuuringus 11,5 põhiuuringut. Järeluuring oli juht-kont­ protsenti (95% UV 10,3-12,8) ja märtsis rolluuring, kus juhud olid KoroSero-EST-1 21,4 protsenti, siis aprilliks see oli tõusnud uuringus tuvastatud seropositiivsed 35,9 protsendini (95%UV 34,0-37,8), isikud ja kontrollid olid KoroSero-EST-1 hinnanguliselt oli märtsis 2021 antikeha­ uuringus seronegatiivseks jäänud samast dega täiskasvanute arv 229 500 (95% UV perearstikeskusest, soost ja vanusegrupist 212 000–247 800) (Tartu Ülikool 2021). juhuslikult valitud isikud. Iga seroposi­ KoroSero-EST-3 ja seireuuringu märtsi­ tiivse kohta haarasime uuringusse kaks kuised serolevimuse uuringute tulemused seronegatiivset uuritavat. Uuritavatelt on sarnased, mis kinnitab mõlema koguti veenivere analüüs, mida kasutati uuringumeetodi usaldusväärsust. seroloogilisteks, T-rakulise immuunsuse ja Eestis on väga palju inimesi, kes on põletikumarkerite uuringuteks. mitmesugustel põhjustel käinud endal Uuringus nõustus osalema 61 (83,6%) määramas SARS-CoV-2 antikehade kont­ KoroSero-EST-1 põhiuuringu seropositiiv­ set uuritavat (juhud) ja 127 seronegatiivset uuritavat (kontrollid). Seropositiivsetest tuvastati antikehade COVID-19 haigusel olemasolu järeluuringus 82 protsendil) võivad olla pikaaegsed uuritavatest. Kusjuures üle pooltel juh­ tudest oli järeluuringus neutraliseerivate mõjud organismile antikehade tiiter kõrgem, kui see oli olnud põhiuuringus. ka kergelt haigust T-rakuline immuunsus tuvastati põdenute hulgas. 80 protsendil asümptomaatiliselt COVID-19 põdenud seropositiivsetest isikutest. Ühel uuritaval olid antikehad sentratsiooni. Tegelikult ei soovitata pärast jälgimisperioodi jooksul kadunud, kuid vaktsineerimist immuunsuse hindamiseks spetsiifilised T-rakud endiselt määratavad. antikehade taset määrata üksikisiku Seronegatiivsetel uuritavatel ehk kontrol­ tasemel, kuna ükski seroloogiline test pole lidel tuvastati pooltel uuritavatest SARS- sellel eesmärgil valideeritud. Ka haiguse CoV-2 viirusega ristreageerivad T-rakud. põdemise järel võib seroloogiline test jääda Põletikumarkerite analüüs COVID-19 negatiivseks, kuid T-rakuline immuunsus haigete hulgas näitas, et isegi kuus kuud kaitseb inimest siiski uuesti haigestumise pärast kerget või asümptomaatilist haigust eest. Lisaks pole täpselt teada kaitsev olid osadel inimestel veres täheldatavad antikehade kontsentratsioon (Centres for kõrgemad põletikumarkerid, mis viitab Disase Control and Prevention 2021). võimalusele, et COVID-19 haigusel võivad Seroloogilised testid sobivad haiguse olla pikaaegsed mõjud organismile serolevimuse hindamiseks populatsiooni ka kergelt haigust põdenute hulgas.

106 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Seronegatiivsetel kontrollidel põletikumar­ kokku puutumist. Suure tõenäosusega kerite tõusu ei olnud. siiski kauem, aga andmeid selle kohta pole Seega püsib immuunsus enamikel veel piisavalt. Samas olid neil inimestel inimestel SARS-CoV-2 suhtes vähemalt 6–8 veres täheldatavad kõrgemad põletiku­ kuud. Immuunsuse püsimist ja põletiku­ markerid, mis näitab, et haigusel võivad markerite muutusi on samas uuritavate olla organismile pikaaegsed mõjud. grupis plaanis hinnata taas juunis 2021. Tänuavaldus KOKKUVÕTE Avaldame tänu prof Krista Fischerile Hinnates COVID-19 epidemioloogilist nõuannete eest andmete statistilisel analüü- olukorda Eestis on oodatav, et võrreldes simisel. Me täname kõiki uuritavaid, et nad kevadega 2020 on SARS-CoV-2 serolevimus olid nõus uuringutes osalema. Tartu Ülikooli Eestis tõusnud. Siiski püsib antikehadega teadusarvutuste keskus toetas andmete isikute hulk veel suhteliselt madalal elektroonilist kogumist. Digiloo päringud tasemel ja seega on endiselt suur osa tegi Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. populatsioonist vastuvõtlik SARS-CoV-2 Uuringuid rahastas Eesti Vabariik. infektsioonile. Karjaimmuunsuse saavuta­ misel oleme läbinud umbes kolmandiku KoroSero-EST uurimisgrupp, teekonnast ja tõenäoliselt selle saavuta­ sh artikli autorid: mine ilma vaktsineerimata pole võimalik Piia Jõgi (TÜ Kliinikum), Hiie Soeorg (TÜ), või on väga suurte kaotustega. Diana Ingerainen (Järveotsa Perearstikeskus), KoroSero-EST korduvates läbilõikelistes Mari Soots (Kuressaare Perearstikeskus), uuringutes on serolevimus olnud pidevalt Freddy Lättekivi (TÜ; TÜ Kliinikum), Paul kordades kõrgem, kui näitab PCR-analüüsil Naaber (SYNLAB Eesti OÜ; TÜ), Karolin põhinev riiklik statistika. See tähendab, et Toompere (TÜ), Pärt Peterson, Liis Haljasmägi suur osa inimestest jääb pärast kokkupuu­ (TÜ), Eva Žusinaite (TÜ), Hannes Vaas (TÜ det SARS-CoV-2-ga asümptomaatilisteks Kliinikum), Merit Pauskar, Arina Shablinskaja või ei pöördu testima. (TÜ), Katrin Kaarna (TÜ; TÜ Kliinikum), Praeguste teadmiste alusel püsivad Heli Paluste (Sotsiaalministeerium; TÜ), Kai SARS-CoV-2 antikehad ja T-rakuline Kisand, Marje Oona (TÜ), Riina Janno (TÜ immuunsus enamikul haigust kergelt või Kliinikum), Lili Milani, Liina Tserel, Aigar asümptomaatiliselt põdenud inimestel ka Ottas, Ahto Salumets, Irja Lutsar. vähemalt 6–8 kuud pärast haigustekitajaga

KASUTATUD ALLIKAD CENTRES FOR DISASE CONTROL AND PREVENTION. (2021). Interim Guidelines for COVID-19 Antibody Testing. –  https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/lab/resources/antibody-tests-guidelines.html. PETERSEN, E., KOOPMANS, M., GO, U., HAMER, D. H., PETROSILLO, N., CASTELLI, F., STORGAARD, M., AL KHALILI, S., SIMONSEN, L. (2020). Comparing SARS-CoV-2 with SARS-CoV and Influenza Pandemics. – The Lancet. Infectious diseases, 20(9), e238–e244. DOI: 10.1016/S1473-3099(20)30484-9. RANDOLPH, H. E., BARREIRO, L. B. (2020). Herd Immunity: Understanding COVID-19. – Immunity, 52(5), 737–741. DOI: 10.1016/j.immuni.2020.04.012 ROSTAMI, A., SEPIDARKISH, M., LEEFLANG, M., RIAHI, S. M., NOUROLLAHPOUR SHIADEH, M., ESFANDYARI, S., MOKDAD, A. H., HOTEZ, P. J., GASSER, R. B. (2021). SARS-CoV-2 Seroprevalence Worldwide: A Systematic Review and Meta-Analysis. – Clinical Microbiology and Infection, 27(3), 331–340. DOI: 10.1016/j.cmi.2020.10.020. SEROTRACKER [2021]. – https://serotracker.com/en/Explore TARTU ÜLIKOOL. (2021). Koroonaviiruse levimuse uuring „Covid-19 aktiivne seire“. – https://www.ut.ee/et/teadus/koroo- naviiruse-levimuse-uuring-covid-19-aktiivne-seire. Viimati vaadatud 23.04.2021 WORLD HEALTH ORGANIZATION. (2020). Population-Based Age-Stratified Seroepidemiological Investigation Protocol for Coronavirus 2019 (COVID-19) Infection. – https://apps.who.int/iris/handle/10665/331656

Riigikogu Toimetised 43/2021 107 Teadusnõukoda

Teadusnõukoda

Eriolukorra valitsuskomisjon kutsus 20. märtsil 2020 kokku COVID-19 tõrje teadusnõukoja, mis kogub ja analüüsib valitsuse jaoks eksperdiinfot. Teadusnõukoja tööd koordineerib Riigikantselei.

Teadusnõukoda T Hindab epidemioloogilist olukorda Eestis ja maailmas T Hoiab valitsust kursis viimaste teadusuuringutega T Hindab võimalikke piiranguid ja leevendusi epidemioloogilisest ja kliinilisest aspektist lähtudes ning annab valitsusele soovitusi otsuste tegemiseks T Esindab Eestit Euroopa Liidu viroloogiaekspertide regulaarsetel kohtumisel

Teadusnõukoja soovitused valitsusele tuginevad järgmistele andmetele: T Rahvusvahelised uuringud ja teadustööd T Terviseameti statistika haigestumiste ja haiglaravi vajajate kohta ning neile andmeile tuginevad prognoosimudelid T Tartu Ülikooli uuring „Koroonaviiruse seire reovees“, mille tulemused avalda­ takse iga nädal: https://www.ut.ee/et/teadus/koroonaviiruse-seire-reovees T Tartu Ülikooli uuring „Koroonaviiruse levimus“, mis hindab läbilõikeuuringuna koroonaviiruse tegelikku levikut ja epideemia kulgu Eestis: https://www.ut.ee/ et/teadus/koroonaviiruse-levimuse-uuring-covid-19-aktiivne-seire T Riigikantselei ja Sotsiaalministeeriumi koostöös tellitav regulaarne uuring, mis kaardistab elanike hoiakuid ja käitumist COVID-19 epideemiaga seoses: https:// riigikantselei.ee/uuringud Tõenduspõhist infot ja viiteid rahvusvahelistele uuringutele COVID-19 kohta vt ka https://meditsiiniteadused.ut.ee/et/covid19 ja https://www.ctm.ee/et/covid-19/.

COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht on Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar.

Nõukoja liikmed on: T Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer T Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi afektiivse psühholoogia vanemteadur Andero Uusberg T Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst ja Tartu Ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving T Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla T Tartu Ülikooli rakendusviroloogia uurija-professor Andres Merits Kuni 2020. aasta lõpuni oli teadusnõukoja liikmeks Tervise Arengu Instituudi teadussekretär Kristi Rüütel.

Teadusnõukoja seisukohad esitab prof Irja Lutsar valitsusele kabinetinõupidamisel. Teadusnõukoja roll on konsultatiivne ja piirangute kohta teeb otsuseid valitsus.

Allikas: https://www.kriis.ee/et/node/50501

108 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

COVID-19 kriisi majandusmõjud: võitjad ja kaotajad

Tervisekriisi leevendamine piirangute abil hoidis ära epidemioloogilise olukorra eskaleerumise ja haiglate ülekoormuse ning paljud viirusest tingitud surmad. UKU VARBLANE Samas toonuks ainult epidemioloogilise Arenguseire Keskus kriisi leevendamisele keskendumine kaasa väga järsu ja pikaajalise majanduslanguse. pideemiast põhjustatud Epideemiast põhjustatud tervisekriisi ja kriisi mõjude majanduslik majanduskriisi ulatus on vastassuunaline tähendus saab selgemaks alles (Gourinchas 2020). Eestis kasutatud aastate pärast. abinõud seadsid eesmärgiks otsida E tasakaalu – ühelt poolt tasandada viiruse COVID-19 kriis puhkes ja levis tohutu leviku kõverat ning samal ajal tasandada kiirusega. Kuigi epideemiate puhul on toetustega majanduskriisi kõverat, välti- teada, et need paratamatult korduvad maks majandusprobleemide süvenemist ja teatava regulaarsusega, on sedavõrd säilitamaks võimalus kiireks taastumiseks. ulatuslikeks ja kõiki riike hõlmavateks Käesoleva artikli eesmärk on selgitada viiruslaineteks keeruline valmis olla. Uue viirusekriisi laiemat tähendust Eesti viiruse vastu võitlemiseks olid puudu majandusele, majandussektorite vastupi- põhilised tööriistad – vaktsiinid ja tõhus davust kriisile ning kirjeldada sektorite ravi. Epideemia piiramise ainus võimalus tulevikuperspektiive, võttes arvesse kriisi oli püüda vähendada viiruse levikut käigus esile kerkinud ja võimendunud haigestunute ja tervete inimeste eraldi trende. Kirjutis tugineb Arenguseire hoidmise kaudu. Suurem osa riike, kaasa Keskuse uurimissuunas „COVID-19 arvatud Eesti, valisid selleks kõigi ini- mõju arengusuundumustele“ koostatud meste vaheliste kontaktide vähendamise materjalidele. tee, sest testimise võimekus oli esialgu Artikli algusosas on lühidalt kirjeldatud, väga vähene ning nakatunute ja tervete mis mehhanismide ja kanalite kaudu tõhus eristamine testimise abil ei olnud viirusekriis majandust mõjutas. Artikli võimalik. teises pooles esitatakse üldine hinnang

Riigikogu Toimetised 43/2021 109 Uku Varblane

Järsud muutused rahvusvahelises nõudluses Järsud muutused rahvusvahelises nõudluses (otsesed, oota-ja-vaata-hoiak jne) (otsesed, oota-ja-vaata-hoiak jne)

IMPORDIMAKSED EKSPORDIMAKSED Tarneahela häired Ülejäänud maailm

RAHVUS- TARBIMINE VAHELISED TARNEAHELAD Kaupluste sulgemised, Pankrotid tarnepiirangud, reisikeelud jne

VALITSUSE MAKSUD KODU- OSTUD MAISED TARNE- Leibkonnad SIIRDED Valitsus MAKSUD Ettevõtted AHELAD

SÄÄSTUD Tarneahela häired PALGAD, TÖÖTASUD JNE Koondamised, vähendatud tööaeg jne

INVESTEERINGUD Finantssektor Finantskriis

JOONIS 1. Viirusega kaasnevate majandusmõjude mehhanismid. Allikas: Baldwin 2020

majandusmõjudele ning sektoripõhine joonis 1). Leibkondade vaatenurgast vähe- vaade koos sellest tulenevate põhiliste nes ühel osal majapidamistest pandeemia järeldustega. ohjamiseks seatud piirangute tulemusel sissetulek – nii palgatööst ilmajäämise VIIRUSEKRIISI MAJANDUSMÕJUDE kui ka vähenenud ettevõtlustulude tõttu. KANALID Väiksem sissetulek tõi omakorda kaasa Kriisi mõju majandusele on mitmekihiline. kahanenud tarbimise ja ettevõtete käivete Kõige esmane ja otsene tagajärg on asja- edasise languse, sh ka nendes majandus- olu, et haigestunud ja eneseisolatsioonis harudes ja valdkondades, mis tervisekriisi inimesed ei tööta ega loo väärtust tava- pidurdamiseks seatud piirangutest otseselt pärasel viisil (Baldwin, Weder di Mauro mõjutatud ei olnudki. Samal viisil kahanes 2020). Teine tasand on viirusega võitlemi- tarbimine ka välisriikides, mis tähendas seks seatud piirangud ja nende takistav väiksemat nõudlust Eesti eksportivate mõju majanduse toimimisele. Tänapäeva ettevõtete kaupade ja teenuste järele. Kriisi majandus toimib keeruka võrgustikuna, tõttu seatud liikumispiirangud takistasid mille moodustavad omavahel seotud ka rahvusvahelisi ja riigisiseseid tarnea- osalised – töötajad, ettevõtted, tarnijad, helaid, mis tugevasti häirisid nendesse tarbijad, pangad ja finantsvahendajad, hõlmatud Eesti ettevõtteid ja tõid kaasa kellest igaüks on kellegi jaoks klient, tarneraskustest tingitud tootmisseisakud. töötaja, võlausaldaja või mõnes teises Majapidamiste ja ettevõtete ebakindlus rollis. Kriisist tingitud mõjud kanduvad üle ehk nn oota-ja-vaata-hoiak tõi kaasa kogu võrgustiku. tarbimise ja tootmise edasise kahanemise. Viirusekriisi tõttu olid mitmed sidemed Tulemuseks on pankrottide ahel ja selles võrdustikus tugevalt häiritud (vt ringvõlgnevus: ettevõtted pankrotistuvad,

110 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

nende tarnijad ja kliendid satuvad ras- 2020. aastal langusega, mis on osutunud kustesse, mis toob kaasa uue pankrottide küll kriisi algfaasis kardetust (–10% ja laine. isegi enam) märkimisväärselt leebemaks, Majanduse võrgustikupõhine toimimine esialgse hinnangu kohaselt 2019. aastaga on üks peamine põhjus, miks on riigi roll võrreldes –2,9 protsenti (Statistikaamet kriiside juures ülioluline, tagamaks, et 2021a). Keskmiselt kujunes Euroopa Liidu „tuled põlevad“ ehk raha ringlemine selles riikides majanduslanguseks 6,2 protsenti võrgustikus ei peatu ja negatiivsed mõjud (Eurostat, 2021a), seega on sisemajanduse ei võimendu. kogutoodang kahanenud Eestis suhteliselt Tulevikku vaatavalt on väga olulise vähe. Viiruse esimese laine ohjamisega tähendusega kriisi tõttu tekkinud hästi hakkama saamise kõrval on selle ebakindlus, mis võib mõjutada inimeste, põhjuseks ka asjaolu, et meie peamiste ettevõtete ja ka riigisektori käitumist isegi kaubanduspartnerite ja naaberriikide siis, kui tervisekriis on leidnud lahenduse. majandused (Soome, Rootsi, Läti, Leedu) Hirm majanduskriisi süvenemise ees on olnud kriisist samuti suhteliselt vähe võibki kiirendada kriisi võimendumist ja pidurdada taastumise tempot ehk toimib nn isetäituva ennustusena (Shiller 2019). Seetõttu on riigi toetuse oluline eesmärk hoida majandusosaliste kindlustunnet Eesti majandus tuleviku ees. oli 2020. aastal VIIRUSEKRIISI LAIEM TÄHENDUS EESTI MAJANDUSELE 1,57 miljardit eurot Epideemiast põhjustatud majanduskriisi väiksem kui kriisieelsete ulatuse hindamisel saab tugineda eelkõige kiiresti laekuvatele näitajatele ja statisti- prognooside põhjal kale. Kriisil on ka mitmeid pikemaajaliselt võinuks oodata. avalduvaid toimeid, näiteks noorte haridustee lünklikuks jäämine, kuid nende mõjude majanduslik tähendus saab selgemaks alles aastate pärast. Näiteks USA puhul on juba hinnatud, et epideemia majanduslikust kulust enam kui pool on mõjutatud (Joonis 2). seotud enneaegsete surmade, pikaajaliste Numbriliselt tähendab kriisiaasta, tervisemõjude ja vaimse tervise probleemi- et Eesti majandus oli 2020. aastal 1,57 dega (Cutler, Summers 2020). miljardit eurot väiksem kui kriisieelsete Kõige üldisem majandusaktiivsuse ja prognooside põhjal võinuks oodata. Seda -arengu mõõdupuu on sisemajanduse võib pidada kõige üldisemaks hinnanguks kogutoodang (SKP), mis kirjeldab riigi ter- kriisi maksumusele. Püüdes seda konteksti ritooriumil toodetud kaupade ja teenuste panna – 1,57 miljardit on ligi kaks ja koguväärtust. 2019. aasta teises pooles pool korda suurem summa, kui on Eesti avaldatud prognoosides oodati 2020. aasta riigikaitse kulutused 2021. aastal (645 mln) Eesti SKP kasvuks keskmiselt 2,3 prot- ning enam kui viis korda suurem teadus- senti.1 Kriisi tõttu asendus majanduskasv ja arendustegevuseks (282 mln) planeeri- tud summast käesoleva aasta riigieelarves 1 Eesti Panga, Rahandusministeeriumi, Euroopa (2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri Komisjoni, IMFi, OECD, Consensus Economicsi, SEB ja 2020). Swedbanki prognooside keskmine. Teine vaatenurk riigi majanduse

Riigikogu Toimetised 43/2021 111 Uku Varblane

7,40

7,13

6,85

6,58

6,30 V V V V V V V V

2019 I K 2020 I K 2019 II K 2019 III K 2019 IV K 2020 II K 2020 III K 2020 IV K

Prognoos Tegelik

JOONIS 2. Sisemajanduse kogutoodangu dünaamika erinevus prognoosist. Allikas: Eesti Statistikaameti andmed käekäigule on tööturu kaudu. 2019. aastal märkimisväärselt kõrgem, sest lisaks töö- oli Eesti registreeritud töötuse määr 5,0 tutele tekkis kriisi tõttu ka vaeghõivatuid protsenti (32 124 töötut) ning erinevate ehk inimesi, kes olid sunnitud töötama asutuste prognoosid hindasid, et see võiks soovitust väiksema koormusega. jahtuva tööturu tõttu kasvada aastaks Kriisi mõju ei kajastu veel väga tugevalt 2020 keskmiselt 5,7 protsendi tasemele. inimeste toimetulekuraskusi kajastavas Tegelikkuses oli 2020. aasta lõpus statistikas. Tuginedes ilmajäetuse näitajale registreeritud töötuid 53 794 ning aasta ehk uurides inimeste osakaalu, kes ei keskmiseks töötuse määraks kujunes 7,3 saa endale lubada ühiskonnas üldiselt protsenti (47 189 töötut) (Eesti Töötukassa levinud hüvesid (nt üüri ja kommunaal- 2021). Seega oli töötuid sel aastal prognoo- kulude tasumine, kodu piisavalt soojana situga võrreldes 10 300 inimest rohkem hoidmine, täisväärtuslik toitumine jt), ehk umbes Paide linna elanike arvu on 2020. aasta tase (6,5%) isegi madalam võrra. Eesti ettevõtete reaktsioon kriisile kui aasta varem (7,6%) (Statistikaamet on olnud suhteliselt jõuline ka võrreldes 2021b). Sama sõnumit kannab ka toi- teiste Euroopa riikidega – tööhõive muutus metulekutoetuste maksmise statistika on Eestis olnud vaatamata SKP suhteliselt (Sotsiaalministeerium 2021), mille tagasihoidlikule langusele ligi kaks korda kohaselt on toimetulekutoetuste saajate kõrgem kui Euroopa riikides keskmiselt arv eelmisel aastal vähenenud. Siiski on (Eurostat 2021b). vähenemine olnud märkimisväärselt Võttes aluseks, et eelmise aasta aeglasem kui varasematel aastatel. Võib tööajafond ehk normtöötundide arv oli arvata, et kriisi mõjud ei kajastu veel ini- 2015 tundi, oleme ühiskonnana jätnud meste toimetulekus, osalt ka seetõttu, et viirusekriisi tõttu tegemata 20,8 miljonit Töötukassa pakutav töötuskindlustushüvi- töötundi. Need on töötunnid, mis on tis ja teised toetused on aidanud inimestel jäänud uue väärtuse loomiseks kasuta- siiamaani mõistlikku elatustaset säilitada. mata. Tegelikkuses on see number veel Samuti on töö kaotanud leibkondadele

112 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

olnud toeks eluasemelaenude maksepuh- kiiresti kasvanud ka riigivõla tase – kui kuste kasutamise võimalus. 2019. aasta lõpus oli see veel 9,4 prot- Suurt ebakindlust tuleviku ees ilmestab senti SKPst, siis 2020. aasta lõpuks ulatub aga tarbijate kindlustunde indikaator, mis see ligikaudu 20 protsendi tasemeni on pikaajalisest keskmisest ligi viiendiku (Eurostat 2021c). Kuigi võlataseme kasv võrra madalamal (Konjunktuur 2020). on olnud kiire, on see teiste riikidega Seejuures erineb kindlustunne väga selgelt võrdluses siiski jätkuvalt madal, kuivõrd erinevates sissetulekugruppides – kõige Euroopa Liidu riikide keskmine riigivõlg madalama kvartiili kindlustunne on on kriisiga tõusnud ligemale 90 protsendi peaaegu kaks korda madalam kui kõige tasemele ning näiteks meie naabritel kõrgemal. See peegeldab kriisi erinevat Lätis ja Leedus ligikaudu 45 protsendi mõju erinevatele ühiskonnagruppidele, tasemele. võitjate ja kaotajate teket ja ebavõrdsuse süvenemise ohtu. Sissetulekute ebavõrd- MAJANDUSSEKTORITE sust paremini hindava suhtelise vaesuse VASTUPIDAVUS näitajaid ei ole veel 2020. aasta kohta Kriisi mõjud on olnud sektorite kaupa avaldatud, kuid arvatavasti kannab see väga ebaühtlased – on selgeid kaotajaid, sama sõnumit. aga ka neid sektoreid, mille jaoks kriis Riigirahanduse seisukohast on kriis on olnud leebem või isegi ärivõimalusi toonud kaasa riigivõla märgatava juurde toonud. Kuigi sektoripõhiseid suurenemise. Aasta enne kriisi ootas prognoose riiklikus statistikas ei avaldata, Eesti Pank 2020. aasta valitsemissektori siis saab püüda hinnata, milliseks oleks eelarve puudujäägiks 0,2 protsenti (Eesti kujunenud sektorite käekäik, kui 2020. Pank 2019). Võis näha märke, et valitse- aastal oleks jätkunud tavapärane, senisest missektori kulude kasv lähiaastatel taltub trendist lähtuv areng. Hinnates viimase nii palgakasvu aeglustumise kui ka struk- viie aasta põhjal sektorite müügitulu tuurivahendite perioodi lõppemise ja projektsioone 2020. aastaks ning nende kaasfinantseeringute mahu vähenemise projektsioonide erinevust tegelikust tulemusel. Kriisiaasta tõi kaasa vajaduse müügitulust, ilmneb ootuspärane tulemus, majandust märkimisväärsete toetusmeet- et suurematest majandusvaldkondadest metega turgutada. Kokku suunati lis- on oodatust paremini läinud eelkõige aeelarves kokkulepitud tegevuste kaudu infol ja sidel. Joonisel 3 tähendab 100 2020. aastal majandusse täiendavalt 925,1 protsenti olukorda, kus tegelik müügitulu miljonit eurot (Rahandusministeerium on sama suur nagu varasema trendi 2021) ning väljamaksed ja uued toe- põhjal hinnatud projektsioon 2020. tusskeemid jätkuvad ka 2021. aastal. aastaks. Tulemused on esitatud peamiste Lisaks on 2021. aastal lepitud kokku uus majandusvaldkondade ning täpsemalt ka lisaeelarve, mis suunab elanike, ettevõ- töötleva tööstuse harude kohta. Valdav osa tete, ühiskonna ja tervishoiusüsteemi sektoreid on tugevalt allpool kriisieelsetel abistamiseks majandusse täiendavad trendidel tuginevaid ootusi. Tegevusalade 641 miljonit eurot. Erakorraliste lisa- keskmisena oli müügitulu 86 protsenti kulude ning kahanenud maksutulude prognoositust, seega on kriisiaastal jäänud tõttu oli eelarvepositsioon 2020. aasta ettevõtetel saamata 14 protsenti ehk 9,05 novembriks juba –4,3 protsenti. 2021. miljardi ulatuses müügitulu. Lisaks juba aasta lisaeelarve oodatav negatiivne mõju nimetatud info ja side valdkonnale on valitsussektori nominaalsele eelarveposit- kriisiaasta olnud müügitulu mõttes edukas sioonile on 1,6 protsenti (Riigi 2021. aasta ka farmaatsiatööstusele ning elektroonika- lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri ja keemiatööstusele, kus kõigi käekäik 2021). Kriisiaasta tulemusel on seetõttu on osutunud paremaks, kui senise trendi

Riigikogu Toimetised 43/2021 113 Uku Varblane

Tegelik müügitulu võrreldes prognoosiga 2020. aastal

..farmaatsiatoodete tootmine 129% Info ja side 104% ..elektroonikatööstus 102% ..keemiatoodete tootmine 100% ..kummi- ja plasttoodete tootmine 99% Mäetööstus 99% Veevarustus, jäätme- ja saastekäitlus 98% ..elektriseadmete tootmine 98% ..tekstiilitootmine 98% ..toiduainete tootmine 97% Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 97% Elektrienergiaga varustamine 96% ..joogitootmine 96% Töötlev tööstus 92% ..metalltoodete tootmine 91% ..puidutöötlemine 91% ..metallitootmine 90% ..trükindus 89% Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 88% ..paberi ja pabertoodete tootmine 88% Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus; muu teenindus 87% Ehitus 87% Tegevusalad kokku 86% Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 85% ..muude transpordivahendite tootmine 84% ..mootorsõidukite ja haagiste tootmine 84% Haridus 84% ..ehitusmaterjalide tootmine 83% Hulgi- ja jaekaubandus 83% ..muude masinate ja seadmete tootmine 82% Veondus ja laondus 82% Põllu- ja metsamajandus, kalapüük 81% ..nahktoodete tootmine 80% ..mööblitootmine 79% JOONIS 3. Tegeliku ..rõivatootmine 78% müügitulu ja sektori­ Haldus- ja abitegevused 77% põhise projektsiooni ..koksi ja naftatoodete tootmine 76% suhe 2020. aastal.

Kinnisvaraalane tegevus 74% Allikas: Eesti Statistikaameti and- med, autori arvutused ..masinate ja seadmete remont ja paigaldus 71% Majutus ja toitlustus 61% 60% 78% 95% 113% 130%

114 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

2,7 2,6 2,2 1,8 1,7 1,0 0,7 0,6 reisiettevõtete tegevus 0,4 0,2 0,2 Metalli- ja masinatööstus Veondus ja laondus Kummi-ja plasttooted ning ehitusmaterjalid Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Majutus, toitlustus ja

-0,2 -0,5 -0,7 -1,0 Ehitus tootmine Tervishoid Info ja side

joogitootmine -3,9 Toiduainete ja Põllu- ja metsa- seadmete tootmine majandus, kalapüük Elektroonika ja elektri- Hulgi- ja jaekaubandus Puidu- ja pabertoodete Kinnisvaraalane tegevus Haridus ja koolitustegevus Energeetika ja mäetööstus

JOONIS 4. Sektorite kindlusindeks. Allikas: Eesti Maksu- ja Tolliameti ja Statistikaameti andmed põhjal võinuks loota. Viirusekriisi kõrval Tolliameti maksudeklaratsioonide infole on sektorite arengudünaamikat mõju- kui ka Eesti Statistikaameti kvartaalsele tanud siiski ka pikaajalised trendid, nt statistikale. Indeksi väärtus on koondatud tehnoloogiamahukuse kasv. vahemikku –5 (suurim negatiivne mõju) Pakkumaks koondhinnangut sektorite kuni +5 (väikseim negatiivne mõju). kriisikindluse kohta viirusekriisi esimeses Indeksi alusel (joonis 4) on esimeses laines ehk 2020. aasta märtsist augustini, laines kõige kriisikindlamaks osutunud on koostatud COVID-19 kindlusindeks. info ja side valdkond ning mitmed töötleva Indeksi komponentidest omab suurimat tööstuse harud nagu puidu- ja pabertoo- kaalu majandusharus tegutsevate ette- dete tootmine ning toiduainetööstus. võtete käibe muutus (summaarne käive Kuigi töötlev tööstus tervikuna on olnud perioodil märts-august 2020 võrreldes kriisist vähem mõjutatud, siis peab arvesse aasta varasema perioodiga), lisaks võetakse võtma, et selles majandusvaldkonnas arvesse töötajate arvu muutust nii võrrel- toimus mõõdukas pidurdumine juba 2019. duna 2019. aasta sama perioodiga kui ka aasta lõpus ja 2020. aasta alguses, mistõttu eriolukorrajärgset dünaamikat. Samuti võrdlusbaas on madalam. Kõige vähem on indeksi arvutamisel võetud arvesse kriisikindlateks on oodatult osutunud tööjõukulude muutust ning ka ettevõtete mitmed teenindussektori harud, eelkõige kasumi ja investeeringute muutust turismiga seotud valdkonnad nagu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. majutus ja toitlustus, kus kriisi ohjamiseks Iga osaindeksi puhul on sektorite väärtu- seatud piirangud ning inimeste käitu- sed min-max-meetodiga normaliseeritud mise muutus on enim mõju avaldanud. vahemikku 0–1, seejärel on osaindeksite Majutus-, toitlustus- ja reisiteenuste ning väärtused summeeritud. Indeksi sisus- meelelahutusega seotud sektorite panus tamisel on tuginetud nii Eesti Maksu- ja jääb ilmselt varasemast väiksemaks ka

Riigikogu Toimetised 43/2021 115 Uku Varblane

Ettevõtete kuukäive, 2019–2020 Töösuhted kokku, 2019–2020 Deklareeritud käive miljonites eurodes Deklareeritud töösuhted tuhandetes

2019 2020 2019 2020 220 17

16,5 200

16 180 15,5

160 15 Jaanuar Aprill Juuli Oktoober Jaanuar Juuni November

JOONIS 5. Toidu- ja joogitööstuse ettevõtete kuukäive ja töösuhete arv 2019. ja 2020. aastal. Allikas: Eesti Maksu- ja Tolliameti ja Statistikaameti andmed lähiaastatel ning teatud nišid – näiteks kuid seejärel nõudlus stabiliseerus ning äri- ja kruiisiturism – ei pruugi endisel ka esialgsed piiride sulgemisest tingitud kujul enam taastudagi. Tervikuna luuakse tarneprobleemid leevenesid (joonis 5). indeksi alusel keskmisest haavatavamates Kõige keerulisemas seisus on olnud toidu- sektorites 14 protsenti lisandväärtusest ja ja joogitootjate seas hotellide ja restora- neis töötab 21,2 protsenti töötajatest. nide sektorit teenindavad ettevõtted, aga Kriisi mõju on olnud väga ebaühtlane ka kondiitritoodete tootjad. Detailsemal ka sektorite sees. Näiteks kriisis üldiselt tasandil leiab mitmeid nišše, milles hästi hakkama saanud info ja side tegutsevad ettevõtted on olnud tugevalt valdkonnas on Eestis ettevõtteid, mis on mõjutatud – näiteks kahanes märgatavalt raskustesse sattunud, sest kriis on tugevalt juustu eksportimine Itaaliasse, sest rangete mõjutanud nende klientsektorite äri – näi- piirangute ja väga keerulise viirusolukorra teks lennundussektorile tarkvara tootjad. tõttu oli turistide arv seal tavapärasest Samamoodi leidub ka raskustesse sattunud kordades väiksem. Hästi on seevastu majandussektorites nišše ja üksikuid läinud Eesti piiritusetootjatel, keda soosis ettevõtteid, mis on kriisiaastal suutnud desinfitseerimisvahendite nõudluse edukad olla. Näiteks tervikuna languses hüppeline kasv. Kriisi mõjul on hakatud olnud veonduse ja laonduse valdkonnas enam rõhutama toidu päritolu ja hoiak suutsid siseturismi esilekerkimisest kasu importkaupade suhtes on muutunud lõigata autoelamute rentimisega tegelenud vähem soosivaks nii meil kui ka mujal. ettevõtted. Enim kaotavad sedalaadi protektsionismist Järgnevalt on kirjeldatud kriisi ebaüht- paraku väikeriigid, kellel pole kuulsaid last tähendust kahe näitesektori – toidu- ja toidubrände. Toidusektori tulevikuaren- joogitööstuse ning hulgi- ja jaekaubanduse guid suunavad viirusekriisist isegi rohkem varal. Euroopa rohepöörde ambitsioonid. Näiteks Euroopa Liidu plastistrateegiaga tekkiv Toiduaine- ja joogitööstus kohustus minna üle plastilt keskkonna­ Toidutööstus tervikuna on koroona- sõbralikumatele pakkematerjalidele pandeemias hästi hakkama saanud ja eeldab sektori ettevõtetelt mahukaid majandusnäitajad on olnud võrdlemisi investeeringuid. Kasvav palgasurve ja stabiilsed, sest toidukaupade vajadus püsib kriisiga tõstatunud vajadus inimfaktorist sõltumata majandusolukorrast. Kriisi mõju sõltumise vähendamiseks tähendab, jõudis sektorisse esmalt läbi ostupaanika, et pidevalt on vajadus investeerida ka

116 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Ettevõtete kuukäive 2019–2020 Töösuhted kokku, 2019–2020 Deklareeritud käive miljonites eurodes Deklareeritud töösuhted tuhandetes

2019 2020 2019 2020 2000 92 91 1750 90 89 1500 88 87 1250 86 1000 85 Mai Juuli Märts Aprill Juuni Jaanuar Aprill Juuli Oktoober Jaanuar August Veebruar Oktoober September NovemberDetsember

JOONIS 6. Hulgi- ja jaekaubanduse ettevõtete kuukäive ja töösuhete arv 2019. ja 2020. aastal. Allikas: Eesti Maksu- ja Tolliameti ja Statistikaameti andmed tootmise automatiseerimisse ja protsesside Euroopa Liitu asuvate tootjatega, kes ei tõhusamaks muutmisse. Tulevikuvaates on pea järgima kõiki siseturu regulatsioone. ettevõtetel seetõttu topeltsurve investeeri- Kriisiga võimendunud veebikaubanduse miseks – tarvis on nii automatiseerida kui trend loob ettevõtetele seega uusi võima- ka vähendada keskkonnamõjusid. lusi, kuid nõuab konkurentsis püsimiseks ka uusi oskusi nagu andmeanalüüs ja Hulgi- ja jaekaubandus digiturundus. Viirusekriisiga seoses on Kaubanduse tavapärast toimimist on mõneks ajaks saanud tagasilöögi kesk- viiruse leviku pidurdamiseks seatud piirangud mõjutanud tugevalt (joonis 6). Kiire ümberorienteerumisega e-kanalitele ja kontaktivabadele lahendustele on osa Väga pikad ja keerulised kaubandussektorist suutnud küll kriisi negatiivset mõju leevendada, kuid kasva- väärtusahelad nud e-kaubandus ei kata siiski tavapoodide on küll efektiivsed, vähenenud käibeid. Tervikuna on kauban- dussektori käibed 2020. aastal langenud kuid teisalt väga 5,3 protsenti, samas jäid kriisi esimesest haavatavad. lainest negatiivselt mõjutamata ehitus- ja aiatoodete kaubamajad, mille tegevus ei olnud piiratud. Lainetena kulgev ning pikemaks püsima jääv kriis võib kaasa konnahoidlikkusele suunatud tegevus tuua kaubandusturu konsolideerumise ja kaubanduses, eelkõige pakendite vähenda- konkurentsi vähenemise, sest väiksemad mine. Ühelt poolt on kasvanud tähelepanu ja vähem reserve omavad ettevõtted lõpe- hügieeninõuetele­ ning e-kaubandus kui tavad tegevuse. E-kaubanduse esiletõus selline ongi tavakaubandusest paken- avab Eesti kaubanduse varasemast enam dimahukam. Samuti on ootele jäänud globaalsele konkurentsile, sest kohalikud energiatõhususe parandamisega seotud ettevõtted peavad hakkama enam konku- arendusprojektid, mida peetakse ebakind- reerima üleilmsete suurte e-poodidega. lal ajal liiga riskantseteks. Seejuures võivad siinsed kaubandusette- võtted sattuda ka ebavõrdsesse positsiooni TRENDID JA TULEVIKUVÄLJAVAATED – näiteks konkureerides väljaspool Kriis ei ole kaugeltki läbi ning kriisijärgse

Riigikogu Toimetised 43/2021 117 Uku Varblane

majanduskorralduse kohta on arvukalt on seotud teise viirusekriisis võimendunud küsimärke (Varblane 2020). Näiteks trendiga – protsesside automatiseerimise kuidas väljutakse rahatrükist ja mis saab ja digiteerimise kiirenemisega. Inimtöö kiirelt kasvanud ja mõne riigi puhul juba osakaalu vähendamine on üks tõhusamaid jätkusuutmatuna tunduvast riigivõlast? Või võimalusi, kuidas muuta tootmiskulud kas kriis toob traditsioonilise, suuremate konkurentsivõimeliseks ka kõrge tööjõu- sotsiaaltagatistega töölepingu taas au kuluga riikides ehk lihtsustades öeldes sisse? Kas ja mil moel taastub turism? võimaldavad tööstusrobotid tootmise Siiski on esile kerkimas mõningaid trende, tagasi tuua. (Kilic, Marin 2020). Kriis mis hakkavad kriisijärgset majandust tõstatas automatiseerimise vajaduse ka kujundama. inimfaktoriga­ seotud riskide maandamise Koroonapandeemia paneb globaalsed võtmes – masinad kroonviirusesse ei ettevõtteid üle vaatama ja riskikindlamaks nakatu. Automatiseerimine ja digitee- muutma oma väärtusahelaid – väga rimine kiirenevad lähiaastatel paljudes pikad ja keerulised ahelad on küll majandusharudes, ka väga traditsioonilis- efektiivsed, kuid teisalt ka väga haava- tes. Sellele protsessile lisab hoogu riikide tavad. Käimasolev kriis on näidanud, et majanduste taaskäivitamise toetuspaket- tide fookus. Digiteenuste kasutuselevõtt laiemalt on olnud kriisi käigus üks peamisi leevendusi Eestile võib ka teenusmajanduse harudes. Koos virtuaallahenduste levikuga saab järjest soodsaks osutuda suurema tähelepanu küberturbega seotu, mis nõuab nii uusi tehnilisi lahendusi, puidupõhiste materjalide vastavate oskustega inimesi, aga ka näiteks tähtsuse kasv, samuti küberriskide vastu kindlustamise võima- lust. Kõiki selliseid teenuseid pakkuvaid suurenev aku- ja ettevõtteid on kriis soosinud. Kiirenenud muldmetallide automatiseerimisest ja digiteerimisest tule- nevad muutused saavad kohe nähtavaks vajadus. ka tööturul – ohtu on sattunud keskmise oskustasemega inimeste töökohad, samas suureneb tippspetsialistide puudus. Euroopa Liidu majanduse taaskäivi- Kagu-Aasia tootmiskeskustest sõltuvad tamise plaanis on olulisel kohal pööre globaalsed ettevõtted sattusid suurtesse keskkonnasäästlikkuse suunas, millele on raskustesse, kui tarned Aasiast peatusid. eraldatud ligikaudu 30 protsenti toetus­ Efektiivsusvõidu asemel ilmnes, et kriisi eelarvetest. Rohepöörde võimendamine mõjul katkenud keeruka ülesehitusega tähendab enim muutusi energiasüstee- tarneahelad võivad muutuda väga mides ja transpordis, aga ka töötlevas kulukaks. Kriis võib osutuda täiendavaks tööstuses, põllumajanduses ning kõigis ja otsustavaks motiiviks väärtusahelate teistes sektorites. Roheline mõtteviis saab teatud etappide tagasitoomiseks lõpp- järjest tähtsamaks ettevõtete jätkusuutlik- turgudele või uute partnerite otsimise kuse tagamisel ning üha enam juhinduvad senisest lähemalt (EY Attractiveness Survey sellest ka erasektori krediidiasutused 2020). Turgude ümberjagamisest võib olla projektide finantseerimisel. Majanduse üksjagu võita ka Euroopal ja Eestil. rohelisemaks muutumine tähendab ka Globaalsete väärtusahelate ümber­ senisest erinevat toorme- ja kütuseva- kujundamine ja tootmise tagasitoomine jadust. Eestile võib soodsaks osutuda

118 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

puidupõhiste materjalide tähtsuse kasv, ja virtuaalkanalitesse kolimise trendid samuti suurenev aku- ja muldmetallide ning ka need, mis leiavad uusi ärivõima- vajadus. Nende sektorite tulevikuperspek- lusi seoses rohepöördega. tiivid on kriisi järel varasemast soodsamad. Kriisi ebaühtlane mõju kandub üle ka KOKKUVÕTE kriisist taastumise faasi. Üha sagedamini Artiklis kirjeldati COVID-19 viirusest räägitakse K-kujulisest taastumisest põhjustatud kriisi senist mõju Eesti (Bheemaiah et al. 2020) ehk olukorrast, majandusele, eri sektorite vastupidavust kus üks osa majandusest on kriisist kriisile ning võimalikke tulevikupers- sisuliselt juba väljunud, kuid teine osa pektiive. Epideemia mõju majandusele jääb pikemaajalisse madalseisu. Soodsa avaldub tervisekriisi ohjamiseks seatud perspektiiviga sektoriteks on kriisile piirangute, aga ka haigestunud ja eneseiso- vastupidavuse ja võimendunud trendide latsioonis inimeste töölt eemale jäämise foonil lisaks info ja side valdkonnale ka kaudu. Pikemaajaliselt on väga olulised puidutööstus, kus kriis võib panna aluse ka inimeste ootused ja kindlustunne kvalitatiivsele pöördele. Töötusharudest on tuleviku suhtes, mis on seotud majanduse head väljavaated ka elektroonikatööstusel, taastumise kiirusega. Sisemajanduse kogu- sest keskkonnasäästlikud lahendused on toodangu langus on Eestis olnud Euroopa üldjuhul väga elektroonikamahukad ning riikide võrdluses väike, samas on tööhõive tarneahelate lühenemine loob siinsetele kahanemine olnud selle taustal suhteliselt ettevõtetele uusi võimalusi. Kriisist väljub järsk. Kriisi mõju on sektorite kaupa olnud heas seisus ka finants- ja kindlustussektor, väga ebaühtlane ning on mitmeid trende, kus finantstehnoloogia ärid leiavad mis viitavad, et võitjate ja kaotajate sekto- uusi kasutajaid ja kasvatavad turuosa. rite kasvukiirus võib jääda lahknema ka Investeerimisvõimalusi otsivat vaba raha kriisist väljudes. Kasvab viiruskindlamate on maailmas jätkuvalt palju ning Eesti sektorite panus – info ja side, puidu- ja start-up-ökosüsteem on investorite jaoks paberitööstus, ka finantssektor. Soodsad atraktiivne, seega on soodsad võimalused väljavaated kasvuks on ka iduettevõtlusel. kasvuks ka Eesti iduettevõtlusel. Kiired Nii nagu ettevõtluses kiireneb polarisee- pöörded tööturul tähendavad, et ka rumine ka tööturul, kus digiteerimise koolitusettevõtete tähtsus tulevikus pigem tuules kasvab tippspetsialistide vajadus, kasvab. kuid keskmisi oskusi nõudvaid töökohti Üldistatult võib hinnata, et kriisist või- jääb sedavõrd vähemaks. Kriisil on seega davad need majandussektorid ja ärid, mida tööturgu ümber kujundav ning uut laadi toidavad automatiseerimise, digiteerimise ebavõrdsuse vorme loov tähendus.

VIIDATUD ALLIKAD 2021. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSE SELETUSKIRI. (2020). Rahandusministeerium. BALDWIN, R. (2020, märts 13). Keeping the Lights on: Economic Medicine for a Medical Shock. VoxEU.org. – https://voxeu.org/article/how-should-we-think-about-containing-covid-19-economic-crisis BALDWIN, R., WEDER DI MAURO, B. (2020). Mitigating the COVID Economic Crisis: Act Fast and Do Whatever It Takes. VOX, CEPR Policy Portal. A VoxEU.org Book. – https://voxeu.org/content/mitigating-covid-economic-crisis-act-fast-and-do-whatever-it-takes BHEEMAIAH, K., ESPOSITO, M., TERENCE, T. (2020). Are We Experiencing a K Shaped Recovery from COVID-19? MIT Technology Review Insights. – https://www.weforum.org/agenda/2020/12/k-shaped-covid19-coronavirus-recovery/ CUTLER, D. M., SUMMERS, L. H. (2020). The COVID-19 Pandemic and the $16 Trillion Virus. – JAMA, 324(15), 1495–1496. – https://doi.org/10.1001/jama.2020.19759 EESTI PANK. (2019, detsember 17). Rahapoliitika ja Majandus 4/2019. – https://www.eestipank.ee/publikatsioon/rahapoliitika-ja-majandus/2019/rahapoliitika-ja-majandus-42019

Riigikogu Toimetised 43/2021 119 Uku Varblane

EESTI TÖÖTUKASSA. (2021). Registreeritud töötud. – https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/registreeritud-tootud EUROSTAT. (2021a). GDP and Main Components (Output, Expenditure and Income) NAIDA_10_GDP. – http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=naida_10_gdp&lang=en EUROSTAT. (2021b). Employment and Population – Selected International Annual Data, naida_10_pe. – https://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=naida_10_pe&lang=en EUROSTAT. (2021c). General Government Gross Debt – Quarterly Data, teina230. – http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=teina230&lang=ne EY ATTRACTIVENESS SURVEY. (2020). How Can Europe Reset the Investment Agenda Now to Rebuild its Future? EY. – https://assets.ey.com/content/dam/ey-sites/ey-com/en_gl/topics/attractiveness/ey-europe-attractiveness-survey-2020-v3. pdf GOURINCHAS, P-O. (2020). Flattening the Pandemic and Recession Curves. – R. Baldwin, B. Weder di Mauro (Eds.) Mitigating the COVID Economic Crisis: Act Fast and Do Whatever it Takes. VoxEU.org eBook, CEPR Press. – https://voxeu.org/content/mitigating-covid-economic-crisis-act-fast-and-do-whatever-it-takes KILIC, K., MARIN, D. (2020). How COVID-19 is transforming the world economy. VoxEU. KONJUNKTUUR. (2020). Eesti Konjunktuuriinstituut. RAHANDUSMINISTEERIUM. (2021). Lisaeelarve toetusmeetmed seisuga 31.12.2020. – https://public.tableau.com/views/LEA/Dashboard2?:embed=y&:showVizHome=no&:display_count=no&publish=yes RIIGI 2021. AASTA LISAEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI. (2021). Rahandusministeerium. – https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/2021-aasta_riigieelarve_seaduse_seletuskiri. pdf?download=1 SHILLER, R. J. (2019). Narrative Economics: How Stories Go Viral and Drive Major Economic Events (1st edition). Princeton University Press. SOTSIAALMINISTEERIUM. (2021). Toetuste statistika. – https://www.sm.ee/et/toetuste-statistika STATISTIKAAMET. (2021a). RAA0012: Sisemajanduse koguprodukt ja kogurahvatulu (ESA 2010) (kvartalid). – http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RAA0012 STATISTIKAAMET. (2021b). LES010: vaesuse ja ilmajäetuse määr isikute rühma järgi. – https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sotsiaalne-terjutus-laekeni-indikaatorid__vaesus-ja-ebaverdsus/LES010 VARBLANE, U. (2020). Viiruskriisiga kaasnevad määramatud tegurid. Arenguseire Keskus. – https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/12/2020_covid-19_Viiruskriisiga-kaasne- vad-m%C3%A4%C3%A4ramatud-tegurid_aruanne.pdf

120 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Distantsõpe 2020 – pilguheit õpilaste ja õpetajate kogemustele

KAIRIT TAMMETS PIRET SOODLA Tallinna Ülikooli Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi haridusteaduste instituudi juhataja, haridustehnoloogia kaasava hariduse ja vanemteadur eripedagoogika professor

TIMO TOBIAS LEY EVE EISENSCHMIDT Tallinna Ülikooli Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi haridusteaduste instituudi õpianalüütika ja haridusjuhtimise professor haridusinnovatsiooni professor

istantsõppe metoodika on õpetajad eriolukorrast tingitud distants­ kujunemisjärgus, selgunud õppele üleminekuks hästi valmistunud. on kitsaskohad ja tekkinud Koolid olid varem saanud piisavalt tuge arusaam, kuidas edasi liikuda. ja ettevalmistust nii koolituste kui ka D infrastruktuuri arenduste näol. Aru- 2020. aasta kevadel süvenes COVID-19st Chabilan (2020) on arutlenud, et Eesti tingitud pandeemia üle maailma ja on digipädevuste arendamise näide, enamik riikidest rakendas ettevaatusabi­ kus erinevate sidusrühmade koostöö ja nõusid viiruse ohjeldamiseks ning sulges strateegiliste jõupingutuste kaudu ning alt üleöö koolid. Õppetöö asendati veebiõppe ülespoole suunatud poliitika rakendamisel ning iseseisva õppimisega, kus lisaks on jõutud tehnoloogia integreerimiseni õpetajatele tuli panustada ka lastevanema­ õppeprotsessidesse. Gouëdard jt (2020) tel. Haridustöötajate jaoks oli pandeemiast on toonud OECD riikide võrdlusuuringus tingitud olukord väljakutse, mille jaoks välja, et Eesti õpetajatel võis olla üleminek ei olnud võtta käsiraamatuid ega häid distantsõppele lihtsam, kuna õpetajatele kogemusi, õiged lahendused tuli leida on õppematerjale tehtud veebis kättesaa­ kiirelt ja iseseisvalt (Reimers et al. 2020). davaks, mis võimaldab neil keskenduda Võiks arvata, et tänu Tiigrihüppele ja õpetamisele, mitte õppevara loomisele. paljudele järgnevatele koolide digipööret Samas on selge, et üksnes tehnoloogia toetavatele programmidele olid Eesti ja õppematerjalid ei määra, milliseks

Riigikogu Toimetised 43/2021 121 Kairit Tammets, Eve Eisenschmidt, Piret Soodla, Timo Tobias Ley

kujuneb distantsõppe kogemus selles enne pandeemiast tingitud distantsõpet osalejatele. oli investeeritud digitehnoloogilistesse Õppetöö ümberkorraldamine lahendustesse, õpetajate ettevalmistamisse veebipõhiseks võib õppeprotsessi tõhustada, ning õpetajad olid juba tehnoloogiaga aga samas võivad õppijad saada kogemuse, oma õppeprotsessi toetanud, oli üleminek mis ei aita õppimisele kaasa. Veebi kaudu distantsõppele lihtsam (Kaden 2020). Selge toimunud õppetöö võib küll viia õppijate on aga see, et isegi juhul, kui õpetajatel on kehvemate õpitulemusteni, aga seda mitte valmisolek tõhusalt distantsõpet läbi viia niivõrd veebipõhise õpetamise, vaid selle ning koolid on teinud piisavalt, et õpetajaid metoodiliselt puuduliku rakendamise tõttu toetada, oli üleöö üleminek täielikult dis­ (Midcalf, Boatwright 2020). Metoodiliselt tantsõppele kõikide osaliste jaoks ootamatu. läbimõeldud õppeprotsessi mõjutavad aga Ettenägematut muutust õppetöös pandee­ õpetajate varasemad kogemused, etteval­ mia ajal võib iseloomustada kui keerulist mistus ja digipädevuste tase, tehnoloogia nähtust, mille puhul tuleb arvestada paljude rakendamisega seotud uskumused ja hoia­ asjaoludega ning isegi kogenud õpetajad kud ning mitmed organisatsiooni tasandiga on leidnud, et nad pidid õppima, mida ja seotud tegurid. Trust ja Whalen (2020) leidsid kuidas õpetada (Bergdahl, Nouri 2020). On kindel, et pandeemiast tingitud distantsõpe on lisaks väljakutsetele loonud Pandeemiast tingitud ühiskonnale võimalusi õppimiseks ning hariduse ümbermõtestamiseks. Õpetajad, distantsõpe on õpetajakoolituse edendajad, koolikultuuri uurijad ja mitmed teised on saanud ainu­ loonud ühiskonnale laadse võimaluse oma kogemustest õppida võimaluse hariduse ning panustada sellise haridussüsteemi loomisse, mis toetaks õppijakesksemat ümbermõtestamiseks. käsitust, toetuks koostööle, õppetöö personaliseerimisele ja mitmekülgsetele õpetamismeetoditele. Käesoleva uuringu oma uuringus, et Ameerika Ühendriikide eesmärk on anda ülevaade Eesti üldhari­ õpetajatel puudus distantsõppele üleminekul duskoolide distantsõppekogemusest, tuues nii ettevalmistus kui ka tehnoloogiatoetus eelkõige välja distantsõppe rakendamise kvaliteetse õppeprotsessi planeerimiseks õppetunnid haridussüsteemile ning näidata, ning üle poolte õpetajatest tundsid end kuidas õpilased ja õpetajad seda tunnetasid. ülekoormatuna kõigi olemasolevate veebi­ Uurimisküsimused eesmärgi saavutamiseks põhiste õppevahendite keskel, mille seast olid järgmised: a) Kuidas hindasid õpilased tuli leida õppimist toetavad ja suhtluseks ja õpetajad distantsõppe perioodil pedagoo­ sobivad. See viitab selgelt, et lisaks etteval­ giliste praktikate muutust? b) Kuidas tajusid mistusele vajavad õpetajad tuge, et oma ainet distantsõppe tõhusust õpilased ja õpetajad? veebi abil mitmekülgselt õpetada. c) Millised olid peamised õpilaste ja õpe­ Gouëdard jt (2020) on toonud välja, et tajate distantsõppe kogemust mõjutavad tegurid, mis mängivad rolli mõtestatud ja väljakutsed ja võimalused? eesmärgipäraselt planeeritud distantsõppe rakendamisel, võib jagada peamiselt sellis­ METOODIKA teks suuremateks teemadeks nagu kooli Valim koostöökultuur, õpetajate digipädevused Ülalmainitud eesmargi saavutamiseks ja ligipääs tehnoloogiale ning õpilaste endi viidi läbi kaardistusuuring Eesti üldha­ valmisolek võtta vastutust oma õppimise riduskoolides. Esialgses valimis oli 129 eest. On leitud, et nendes koolides, kus üldhariduskooli ning vastused laekusid

122 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

109 koolist. Valimi moodustamisel taotleti, protsenti eesti keele ja kirjanduse, 27 prot­ et see esindaks eri õppekeele, suuruse ja senti loodusainete ning 23 protsenti ajaloo geograafilise asukohaga koole. Uuringus voi uhiskonnaopetuse kohta. Oppeaine, osalenud koolidest 38 olid Harjumaalt (sh millele moeldes paluti opilasel kusimus­ 22 Tallinnast), 14 Tartu maakonnast (sh tikule vastata, märas neile juhuslikkuse 9 Tartu linnast), 8 Ida-Virumaalt, 8 Pärnu alusel kusitluskeskkond automaatselt. maakonnast, 6 Rapla maakonnast, 6 Saare maakonnast, 6 Viljandi maakonnast, 5 Võru Andmete kogumine ja analüüs maakonnast, 4 Lääne maakonnast, 3 Järva Uuringus kasutati veebikusitluse meetodit. maakonnast, 3 Jõgeva maakonnast, 2 Hiiu Kutset küsitluses osaleda koos ankeediga maakonnast, 2 Lääne-Viru maakonnast, 2 levitati valimi koolide opilaste, vanemate, Põlva maakonnast ning 2 Valga maakon­ juhtkonna ja opetajate seas 27. maist kuni nast. Koolid jagunesid järgmiselt: 6 algkooli, 27. juunini 2020. Sihtrühmadele saadetud 59 põhikooli, 42 keskkooli/gümnaasiumit küsimustikud olid erinevad. Kusimustike ning 3 täiskasvanute gümnaasiumit, nende lingid saadeti koolide juhtkonna e-posti seas 5 eraomandisse kuuluvat kooli. aadressile koos palvega edastada need 5., 8. ja Uuringu sihtrühmadeks olid 5., 8. ja 11. 11. klassi opilastele ning koikidele opetaja­ klassi õpilased ning õpetajad, kes õpetasid tele, aga eelkoige oli oluline, et küsimustik 2., 5., 8. ja 11. klassi õpilasi. Uuringus edastatakse õpetajatele, kes opetavad alg­ osales 1270 uldhariduskoolide opetajat. Üle klassides, 5., 8., ja 11. klassis matemaatikat, poole (53%) opetajatest olid vanemad kui loodusaineid, ajalugu voi uhiskonnaopetust 50aastased ning alla 30aastaseid opetajaid ning emakeelt ja kirjandust. Opetajate osales uuringus 8 protsenti. Uuringus osa­ kusimustikud olid eesti keeles, opilaste lenud opetajatest 90 protsenti olid naised. kusimustikud tehti kattesaadavaks ka vene Viiendik uuringus osalenud õpetajatest keeles. Kusimustiku administreerimisel (20%) olid matemaatikaõpetajad, viiendik kasutati LimeSurvey keskkonda. keele ja kirjanduse õpetajad (19%) ning Õpilased ja õpetajad vastasid järgmisi ligikaudu sama palju ka võõrkeele õpeta­ teemasid puudutavatele küsimustele: jaid (18%). Pisut vähem (14%) oli uuringus T Õpetamisviiside muutus vorreldes loodusainete õpetajaid ning ülejäänud varasemaga – oppeaines kasutatud uuringus osalenud õpetajad olid muusika, opetamisviiside muutus vorreldes kehalise kasvatuse, kunstiõpetuse, tööõpe­ disantsoppe perioodile eelnenud ajaga. tuse või muu aine õpetajad. T Õpetamisviisid – erisuguste ope­ Uuringus osales 1544 õpilast, kellest 62 tamisviiside oppeaines kasutamise protsenti olid tüdrukud, 35 protsenti poisid sagedus distantsoppe perioodil. ja 3 protsenti vastanutest ei märkinud oma T Koostöised opitegevused – oppe­ sugu. 83 protsendil õpilastel oli koduseks aines aset leidnud koostoiste opite­ keeleks eesti keel, 12 protsendil õpilastel gevuste maht vorreldes distantsoppe vene keel, neljal protsendil eesti ja vene perioodile eelnenud ajaga. keel ning alla ühe protsendi õpilastel oli T Hindamisviisid – milliseid hin­ kodune keel mingi muu keel. 41 protsenti damisviise ja kui sageli oppeaines vastanutest olid kaheksanda klassi, 37 distantsoppe perioodil kasutati. protsenti, viienda klassi ja 22 protsenti T Tagasiside – kui tihti ja kuidas üheteistkümnenda klassi õpilased. õpilased andsid distantsoppe perioodil Kusimustikule vastates pidasid opilased opetajatele voi koolile uldiselt silmas uhte konkreetset oppeainet, millele tagasisidet. moeldes nad vastasid teatud kusimustele T Distantsoppe tajutud tohususe seoses distantsoppe korraldusega: 26 küsimuste plokk, kus õpilased ja protsenti opilastest vastas matemaatika, 24 õpetajad andsid hinnangu õpilaste

Riigikogu Toimetised 43/2021 123 Kairit Tammets, Eve Eisenschmidt, Piret Soodla, Timo Tobias Ley

toimetulekule ja distantsoppe tohu­ opetamis- ja hindamisviisides (õpetamis- ja suse kohta oppimise toetamisel. hindamispraktikates) distantsoppe ajal vor­ Lisaks paluti hinnata, kui tõhus oli reldes distantsoppe-eelse ajaga. Uuringu distantsõpe võrreldes tavaõppega kontekstis käsitleme õpetamisviisina konkreetses õppeaines, õppematerjali omavahel kombineeritavate meetodite omandamisel ja selle õpetamisel ning kogumit. uute oskuste omandamisel. Õpetajad hindasid neljasel skaalal (üldse Kvantitatiivsete andmete analüsiks mitte – iga päev) erisuguste õpetamisvii­ kasutati statistikaprogrammi IBM SPSS side kasutamise sagedust distantsõppe Statistics 23. Valimi iseloomustamiseks ajal. Tulemused näitasid, et valdav osa ning respondentide hinnangute vordlemi­ õpetajatest (86%) andis igapäevaseks või seks kasutati sagedustabeleid, keskmiste iganädalaseks õppimiseks lahendada vordlusi ja jaotust. Oppeprotsessi korral­ ülesandeid õpikust, töövihikust või duse ning opetamis- ja hindamismeetodite veebist. Pea kaks kolmandikku õpetajatest tunnuste analüsimiseks tehti opilaste ja (68%) lõid õpilastele võimalusi aruteludeks opetajate vastuste faktoranalüs. Opilaste õpitu sisu üle ning pisut enam kui pooled ja õpetajate vastustes koondusid hinnan­ (56%) õpetajad suunasid õpilasi lisaks gud õpetamisviiside kohta järgmistesse olemasolevale õppematerjalile juurde neid viise kirjeldavatesse koondfaktori­ lugema-kuulama-vaatama lisamaterjale. tesse: sunkroonne opetamisviis; õpilasi Oluliselt vähenesid distantsõppe ajal mitmekulgselt kaasavad opitegevused; õpilasi koostööle suunavad tegevused. Üle üksi, õpetaja suunamisel (individuaal­ poolte õpetajatest (60%) ei rakendanud tööna) lahendatavatel ulesannetel pohinev sel ajal koostöiseid projektõppe tegevusi opetamisviis. Tõhususega seotud väited üldse, ei andnud lahendada paaris või jagunesid järgmisteks faktoriteks: üldine rühmades ülesandeid õpikust ega veebist ning vaid vähestel juhtudel lasti õpilastel ise õpitud materjali põhjal ülesandeid Distantsõppe ajal koostada. Õpilastest ligi 90 protsenti märkis konkreetset õppeainet hinnates, vähenesid oluliselt et nad lahendasid iseseisvalt iga päev või iga nädal ülesandeid õpikust või õpilasi koostööle veebist. Kolmveerandi õpilaste hinnangul suunavad tegevused. ei rakendanud õpetajad projektopet ja ligikaudu 61 protsendi õpilaste hinnangul ei lahendanud nad ülesandeid koostöös tohusus; õppeainega seotud tohusus; kaaslastega. Ligikaudu poolte õpilaste õpitud materjalid ja uued oskused. hinnangul suurenes opiku- voi veebiules­ Õpilased ja õpetajad tõid esile ka annete iseseisva lahendamise maht. peamised väljakutsed, võimalused ja toi­ Selleks, et õpilastel oleks võimalus metulekut mõjutavad tegurid distantsõppe iseseisvalt ülesanded lahendada, hak­ ajal. Avatud vastused kodeeriti lähtuvalt kasid õpetajad ise ülesandeid looma. 60 uuringu teoreetilisest raamistikust, mis protsenti uuringus osalenud õpetajatest loodi sarnaste uuringute tulemuste põhjal. tunnistas, et nad koostasid vähemalt kord nädalas ise ülesandeid tekstitötlustark­ TULEMUSED vara abil. Umbes pooled Eesti õpetajatest Distantsõppe ajal aset leidnud kasutasid digioppevara, mis on opetajatele muutused õpetamisviisides kattesaadavaks tehtud eKoolikoti platvor­ Uuringus soovisime selgitada välja opilaste mil voi Opiq jms platvormidel, ligi kol­ ja opetajate hinnangud muutustele mandik opetajaid ei teinud seda kunagi.

124 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Videotunde kasutasid päevast päeva või ülesannete põhise õpetamisviisi ning iga nädal ligikaudu pooled õpetajatest, nende puhul ei tulnud videotundide tihedamini I ja IV kooliastme ja vähem II andmine selgelt esile. Keeleõpetajad võtsid ja III kooliastme õpetajad. kasutusele kõik kolm õpetamisviisi ning Oppeprotsessi korraldamise ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajad ei opetamis- ja hindamismeetodite valikust lähtunud õpetamisel eriti tugevalt ühestki lahtuvalt kujunes opilaste ja opetajate nimetatud õpetamisviisist. Sellest jareldub, vastuste faktoranalüsi pohjal opetajatel et aineõpetajatel on vaja moista pedagoo­ soltuvalt kasitletavatest teemadest, vanu­ seastmest jne valja kolm opetamisviisi: T Individuaaltööl pohinevat Nooremate klasside opetamisviisi iseloomustab digioppe­ vara kasutamine ulesannete soorita­ opetajad rakendasid oma miseks üksi, õpetaja suunamisel, ning aines mitmekulgsemaid eristav hindamine. T Õppijaid mitmekulgselt kaasa- opetamisviise kui vatel opitegevustel pohinevat opetamisviisi iseloomustavad projekti­ vanemate klasside pohine ope, uurimuslikud ja loovules­ õpetajad. anded, kirjalikud töd, grupitöd, opilastel endil taiendavate oppemater­ jalide otsimine ja ulesannete loomine, giliselt mitmekulgsete opetamisviiside loimitud opitegevused ning eri vajalikkust ja eri vanuseastmes opilased tasemega oppijate koosoppimine. peaksid saama kogemuse eri laadi T Sunkroonset opetamisviisi opetamisviisidest igas oppeaines. Oluline kasutades andis opetaja peamiselt on silmas pidada, et koik opetamisviisid tunniplaanipohiseid videotunde. on vajalikud teatud opieesmarkide Samuti tajusid nii opilased kui ka saavutamiseks, mistottu on oluline tosta opetajad, et selle opetamisviisi opetajate metoodikaalast teadlikkust. puhul jagas opetaja opilastele suulist tagasisidet ning kogus ise opilastelt Distantsõppe tõhusus õpilaste ja tagasisidet. õpetajate hinnangul Õpetamisviiside puhul huvitas meid, Oma uuringus soovisime selgitada, kui­ mil määral esines erinevusi õppeainete võrd õpilased ja õpetajad tajusid distant­ ja kooliastmete kaupa. Nii opilaste kui ka sõppe tõhusust konkreetsetes õppeainetes, opetajate arvates rakendasid nooremate üldises õppekorralduses ning kuidas klasside opetajad oma aines mitmekulgse­ distantsõpe toetas õpilaste õppimist. Meie maid opetamisviise kui vanemate klasside uuringu tulemused näitasid, et ligikaudu õpetajad. pooled õpetajad leidsid distantsõppe Samuti ilmnes uuringust, et esinesid ajal, et õppetöö oli võrreldes varasemaga erisused ka õppeainete kaupa. Õppijaid vähem efektiivne ning kolmandiku mitmekülgselt kaasavaid õpitegevusi õpetajate hinnangul vähenes õpetatava rakendati õpilaste hinnangul kõige materjali maht. Kolmandik õpetajatest enam eesti keele ja kirjanduse tundides. leidis, et võrreldes varasemaga oli õppetöö Matemaatikas lahendasid õpilased eelkõige nende aines distantsõppe ajal sama tõhus. iseseisvalt ülesanded ning kohtusid õpeta­ Küll aga leidsid pea kolmveerand uuringus jaga videotundides, kus õpetaja õpetas uut osalenud õpetajatest, et nende aines teemat, jagas juhiseid vms. Loodusainete omandasid õpilased lisaoskusi võrreldes õpetajad valisid pigem üksi lahendatavate tavapärase õppesituatsiooniga ning poolte

Riigikogu Toimetised 43/2021 125 Kairit Tammets, Eve Eisenschmidt, Piret Soodla, Timo Tobias Ley

õpetajate hinnangul oli õppetöö võrreldes klassitaseme ja distantsõppe tõhususe varasemaga enam seotud igapäevaeluga. vahel. Nooremate klasside õpilased hinda­ 41 protsenti uuringus osalenud sid distantsõpet tõhusamaks kui vanemate opilastest hindas distantsoppe tohususe klasside õpilased ning eelkõige väljendus võrreldes tavapärasega samaväärseks, tõhusus uute oskuste omandamisel. Siin kolmandiku hinnangul oli distantsõpe tuleb aga silmas pidada, et kirjeldatud tõhusam ja kolmandiku hinnangul vähem tulemused põhinevad õpilaste ja õpetajate tõhus. Enda oppimisega toimetulekut subjektiivsetel hinnangutel ega peegelda hindas 40 protsenti opilastest sarnaseks õpilaste tegelikke õpitulemusi. distantsoppele eelneva ajaga, 34 protsenti vastas, et nad tulid oppimisega paremini Distantsõppega toimetulekut toime ning ligikaudu veerand uuringus mõjutavad tegurid osalenud õppijatest tajusid, et nad tulid Õpetajate toimetulek distantsoppe vormis oppimisega toime Organisatsiooni tasand. Õpetajad tõid halvemini. Ligikaudu kolmveerand opilas­ oma avatud vastustes välja, et eelkõige test vastas, et nad said antud oppeaines toetasid neid distantsõppe läbiviimisel hakkama. Klassiti suuri erisusi polnud, kolleegid ja juhtkond. Kolleegidega kuigi 5. klassi opilased hindasid distants­ jagati häid kogemusi, küsiti nõu nii oppe ajal hakkamasaamist keskmiselt tehnoloogiliste lahenduste kasutamise kui pisut korgemalt vorreldes 8. ja 11. klassi ka õppetöö ja selle planeerimise kohta. opilastega. Samuti hindasid tudrukud Õpetajad märkisid, et koostöiselt valmis­ hakkamasaamist pisut korgemalt kui tati ette õppematerjale ja ülesandeid ning poisid. jagati neid omavahel, prooviti rohkem Faktoranalüüs näitas, et õpetajad tajusid tunde lõimida. Lisaks õpetajatevahelisele järgmisi tõhusust kirjeldavaid tunnuseid: koostööle toodi esile koostööd haridusteh­ T Õppekava täitmine – kui tõhus oli noloogide, tugispetsialistide ja klassijuha­ distantsõpe õppekavajärgse materjali tajatega. Leiti, et distantsõppe kogemus lõi õpetamiseks ning õpilastel selle võimaluse koostööd tõhustada, võrreldes omandamiseks. varasemaga, ning mõnel puhul tajuti, et T Õpilase õppimise toetamine – kui nüüd ollakse kolleegidega lähedasemad tõhusalt toetas distantsõpe õpilase kui varem. Õppe korraldamisel mõjutab õppimist, toimetulekut ja milline oli õpetajate toimetulekut ka juhtkonna kursuse üldine tõhusus. tegevus. Iganädalased veebikohtumised, T Uute oskuste omandamine – kui tõhu­ infotunnid, koolitused ning soovitused olid salt aitas distantsõpe õpilastel oman­ õpetajatele abiks. Õpetajatel oli oluline dada uusi oskusi ning luua õpetatava teada, et neid toetatakse ning et küsimuste ja õpitava seoseid igapäevaeluga. tekkimisel võib pöörduda juhtkonna Meie analüüsid näitasid seost kooli­ poole. astmete ja õpetaja tajutud distantsõppe Õppeprotsess. Distantsõppe kõige tõhususe vahel. Oma aine tõhusust õpilase suuremaks väljakutseks osutus õpetajatele uute oskuste omandamisel hindasid ajaplaneerimine, mis omakorda oli kõrgemalt 1.–3. klassi õpetajad ning seotud suure töökoormusega. Õpetajate madalamalt vanemate kooliastmete (7.–9. hinnangul suurenes võrreldes varase­ ja 10.–12. klasside) õpetajad. Loodusainete maga oluliselt veebipõhise suhtlemise ning matemaatikaõpetajad tajusid dis­ maht nii kolleegide, õpilaste kui ka tantsõpet vähem tõhusana uute oskuste lapsevanematega.­ E-kirjad vajasid omandamisel ning võõrkeelte ja emakee­ haldamist ja vastamist ning seda tihti leõpetajad tajusid tõhusust kõrgemalt. öötundide arvelt. Kohati tajusid õpetajad, Sarnaselt õpetajatega tajusid õpilased seost et kogu aeg tuleb olla valmis, vastata,

126 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

reageerida, tagasisidestada, sest õpilased et õppetöö oleks kavandatud pikema saatsid töid kohati ööpäev läbi. Õpetajate aja peale, mis annaks võimaluse oma distantsõppega­ toimetulekut mõjutasid koolitööd paindlikumalt jaotada. Õpilased ka pedagoogilised oskused ja digipäde­ tajusid, et ülesandeid lisati eKooli või vused. Neil oli keeruline mitmekülgset Stuudiumisse aeg-ajalt kaootiliselt, mis õppeprotsessi planeerida ja veebi kaudu ei võimaldanud koostada oma ajakava korraldada, leida sobiva raskusega üles­ vastavalt teemadele, õppeainetele vms. andeid ning hoida õpilaste motivatsiooni Ajaplaneerimine ning enesereguleerimine õppetöös osalemiseks. Õpetajad puutusid osutusid õpilastele vajalikuks oskuseks, kokku õpilaste puudulike digipädevustega, mida nad ainealaste teadmiste kõrval aren­ mis tähendas, et lisaks õppeainega seotud dama pidid. Lihtne oli astuda rajale, kus juhistele tuli õpetajatel, hoolimata endagi magamaminek ja ärkamine lükkusid aina IT-oskuste ebapiisavusest, tihti valmistada ette ka juhiseid, kuidas teatud veebikesk­ kondi (või isegi arvutit) kasutada. Isiklikud aspektid. Õpetajad tõid välja distantsõppe ajal kogetud tervisemuresid. Suuremaks väljakutseks Sagenesid unehäired, liigsest arvutitööst osutus õpetajatele tingitud rühi-, selja- ja nägemisprobleemid. Oli õpetajaid, kes tundsid end üksikuna ajaplaneerimine, mis ning kelle jaoks vahetu inimliku kontakti puudumine oli keeruline. Märkimisväärne omakorda oli seotud osa õpetajatest vastas, et nad ei tulnud suure töökoormusega. hästi toime enda jagamisega pere ja töö vahel ning ei saanud võtta aega iseenda jaoks. Tuge saadi perelt, lähedastelt, hobidest, lemmikloomadest, sportimisest ja looduses viibimisest. Siiski oli uuringus hilisemaks ning töid esitati pärast õpetaja õpetajaid, kes nägid distantsõppes või­ antud tähtaega, seega osutusid vajalikuks malust enesearenguks: sai paremini oma rutiini loomine ning enesedistsipliin. aega planeerida, tööd korraldada, ennast Õpilased tajusid, et videotunde oleks ületada tehnoloogiliste vahendite kasuta­ pidanud olema rohkem, mis oleks andnud misel jms, ning seda kogemust väärtustati. neile võimaluse uute teemade puhul õpetaja abi küsida. Eelkõige vanemate Õpilaste toimetulek klasside õpilased ootasid, et videotunnid Õpilaste toimetulek olenes õppetöö aitaksid õpitut kinnistada, annaksid suurenenud mahu tajumisest, õppeprot­ võimaluse aruteludeks ning küsimiseks- sessi korraldusest ning iseseisva õppimise vastamiseks, tegelikult aga jäid videotun­ kavandamise oskusest. Eelkõige tajusid nid õpilaste hinnangul tihti ühekülgseks. õpilased, et nende õppetöö koormus Nii õpetajad kui ka õpilased tundsid suurenes märgatavalt. Palju oli ülesandeid, puudust vahetust kontaktist kaasõpilaste mida tuli iseseisvalt lahendada ja neid oli ja õpetajatega, vähesest tagasisidest ja võrreldes varasemaga rohkem. Seda võis kiirest abi küsimise võimalusest. ka põhjustada asjaolu, et varem ei pidanud Õpilaste avatud vastused tõid esile, et õpilased uusi teemasid omandama ise­ hoolimata ülesannete suurenenud mahust seisvalt ja ülesanded olid pigem mõeldud ja teistest väljakutsetest sai suur osa kinnistamiseks. neist distantsõppel hakkama. Siiski oli ka Õppeprotsessi kavandamisel ootasid õppijaid, kes olid pigem rahulolematud ja eelkõige vanemate klasside õpilased, lootsid, et distantsõpe ei kordu enam iial.

Riigikogu Toimetised 43/2021 127 Kairit Tammets, Eve Eisenschmidt, Piret Soodla, Timo Tobias Ley

KOKKUVÕTE õppekeskkondadest, tahtaegadest ja tökor­ Meie uuringu tulemuste põhjal võib öelda, raldustest. Koolides, kus olid olemas konk­ et ootamatu üleminek distantsõppele reetsed ja selged juhised ja tehtud koolitused oli õpilastele ja õpetajatele kindlasti distantsoppeks ning opetajatel oli voimalus proovikivi, aga samas tulid osalised sellega teha koostöd haridustehnoloogidega, tajuti üldiselt toime. Küll aga saime teatud distantsoppe kogemust positiivsemana. Tuge õppetunnid, mis aitavad õppetööd edaspidi pakkusid opetajatele juhtkonna regulaarsed tõhusamalt planeerida ja korraldada. infominutid ja personaalsed jutuajamised Tulemused tõid esile, et distantsoppe ning kogemuste jagamised opetajate endi metoodika on kujunemisjargus. Selgus, et vahel. Õpetajad, kes tegid tihedalt koostööd aineõppes jäid oppeviisid kohati uhe­ kolleegidega ning tajusid juhtkonna toetust, kulgseks ning mõnes õppeaines kasutati suhtusid distantsõppesse positiivsemalt. ülekaalukalt ülesannete iseseisval lahenda­ Juhtkonna koostöö opetajatega eri vormides misel põhinevat õppeviisi. Samas on teada, oppeprotsessi kavandamiseks ja õpilastele et õppimist toetab erisuguste meetodite pikema perioodi õpijuhiste koostamiseks on kokkusobitamine: oppijad lahendavad väga tähtis. ulesandeid nii iseseisvalt kui ka grupis 2020. aasta kevadel rakendunud ning saavad individuaalselt opetajaga distantsope andis edasiseks vaga hea suhelda. Ka videotunde ette valmistades on sisendi. Õpetajad on teravalt kogenud oluline moelda labi, mis on tunni eesmark vajakajämisi naiteks opilaste opi­ ja milliseid metoodikaid kasutada, et oskustes, enda digipadevustes ja mitmete oppijaid võimalikult hästi õppeprotsessi oppemeetodite kasutamisoskustes. kaasata. Eelkoige vanemate klasside Koolide juhtkondadel tõusis teravamalt õpilased märkisid, et videotunnid peaksid päevakorda vajadus algatada opetajatele olema paremini motestatud – neid tunde tarvilikke oppekavaarendusi ja opetajate kasutatakse uute teemade opetamiseks, koosoppimise programme. Nii juhid kui lahenduskaikude selgitusteks, grupiarute­ ka opetajad värtustasid kõrgelt distants­ ludeks, opilaste esitluste jagamiseks. oppest saadud kogemusi. Tunnetatud Igas koolis on vaja omavahelisi kok­ kitsaskohad ja väljakutsed annavad kuleppeid, mis aitavad luua koigil leppes võimaluse distantsõpet edaspidi tõhustada, osalejatel – opilastel, opetajatel ja laste­ pöörates tähelepanu nii õppemetoodikate vanematel – uhist arusaama kasutatavatest kui ka koolide tegevuste edendamisele.

KASUTATUD ALLIKAD ARU-CHABILAN, H. (2020). Tiger Leap for Digital Turn in the Estonian Education. – Educational Media International, 57, 61–72. DOI: 10.1080/09523987.2020.1744858 BERGDAHL, N., NOURI, J. (2020). Covid-19 and Crisis-Prompted Distance Education in Sweden. – Technology, Knowledge and Learning. DOI: 10.1007/s10758-020-09470-6 GOUËDARD, P., PONT, B., VIENNET, R. (2020). Education Responses to COVID-19: Implementing a Way Forward. – OECD Education Working Papers, 224. OECD Publishing, Paris. – DOI: 10.1787/8e95f977-en KADEN, U. (2020). COVID-19 School Closure-Related Changes to the Professional Life of a K–12 teacher. – Education Sciences, 10, 165. DOI: 10.3390/educsci10060165 MIDCALF, L., BOATWRIGHT, P. (2020). Teacher and Parent Perspectives of the Online Learning Environment due to COVID-19. – Delta Kappa Gamma Bulletin, 87, 24–34. – https://search.proquest.com/openview/0b2f8dceed7fd- 344f5826a3cabb5b6bd/1?pq-origsite=gscholar&cbl=47978 REIMERS, F., SCHLEICHER, A., SAAVEDRA, J., TUOMINEN, S. (2020). Supporting the Continuation of Teaching and Learning During the COVID-19 Pandemic: Annotated Resources for Online Learning. OECD. – http://www.oecd.org/education/ Supporting-the-continuation-of-teaching-and-learning-during-the-COVID-19-pandemic.pdf TRUST, T., WHALEN, J. (2020). Should Teachers be Trained in Emergency Remote Teaching? Lessons Learned from the COVID-19 Pandemic. – Journal of Technology and Teacher Education, 28, 189–199.

128 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Kaugtöö – igapäevane, kuid reguleerimata töövorm

piisav aeg järelduste ja kokkuvõtete tege- miseks ehk – kui üldiselt või täpselt on vaja kaugtööd TLSis reguleerida. Kaugtöö HEDI ARUKASE on nüüdsest reaalne ja jääv töövorm. jurist, Tartu Ülikooli 2018. aasta sügisel koostati töölepingu magistrant1 seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu välja- töötamise kavatsus (VTK), kus muu hulgas olid tähelepanu all paindlikud töövormid ja nendega seoses töökeskkonnaohutuse reeglite leevendamine sõltuvalt rakendata- KATRIN SARAP vast töövormist. Kuid sinna VTK jäi. Tekib vandeadvokaat küsimus, mis on toimunud viimased kaks ja pool aastat? Mis on muutnud? Kuhu augtööst võib võita nii on edasi liigutud? Kus on uued tööõiguse töötaja, tööandja kui ka riik, regulatsioonid või vähemalt nende aga see töövorm peab olema eelnõud? Paraku neid pole ning töötajad mõistlikult reguleeritud. ja tööandjad peavad jäigalt läbi ajama K sellega, mis on ja ise juurde mõtlema või Eestis kehtestati COVID-19 pandeemia looma lahendusi, mis rahuldaksid mõle- tõttu eriolukord üle aasta tagasi. mat lepingu poolt. Töömaastikul on see andnud selge Nüüdses nutimaailmas, kus sisuliselt arusaama, et kaugtöö on vaja nüüd ja kohe kogu töö tegemiseks vajaliku infor- õigusaktitasandil reguleerida. On ilmselge, matsiooni võib kätte saada telefonist, et töölepingu seaduse (TLS) koostamisel tahvel- või sülearvutist, tundub kontoris ei osanud seadusandja ette näha sellist töötamine pehmelt öeldes ahistavana. olukorda, kus riik tungivalt palub tööand- Lisaks heale töötasule on paindlik tööaeg jatel lubada töötajatel kodus tööd teha. kahtlemata oluline osa töötaja praegusest Seega on kaugtöö regulatsiooni vajaduse motivatsioonipaketist. Töötajad hindavad põhjustanud olud meie ümber. Kuna seda kõrgelt eelkõige seetõttu, et see aitab koroonakriis on kestnud üle aasta, on see vältida rutiini, ennetab tööstressi ning annab võimaluse oma tegemisi paind- 1 Artikkel on valminud õppekava „Muutuste juhtimine likumalt korraldada. Kui oluline on töö ühiskonnas“ raames. tulemus, mitte selle tegemiseks määratud

Riigikogu Toimetised 43/2021 129 Hedi Arukase, Katrin Sarap

kindel aeg, on paindlik tööaeg iseenesest Sõstra 2020), mis on 20 protsenti Eesti hea võimalus, mille kohaldamist tasub tööealisest elanikkonnast2. Keeruline oleks tööandjal kaaluda. siinjuures väita, et tööõiguse regulatsioon Tööelu kohaneb tehnoloogiliste selle viiendiku valguses kaasajastamist ei lahenduste ja võimekustega. Töötajad vaja või on ebaoluline. Muu hulgas tuleks on tänu mobiilsetele töövahenditele ja arvestada kaaluka asjaoluga, et tegemist mugavatele suhtluskeskkondadele pidevalt on igaühe eluga tugevalt põimunud kättesaadavad. Töö tegemise asukoht valdkonnaga – puudutab ju töö vähemal või rohkemal määral kogu elanikkonda. Veel enam – kuivõrd tööõigus regu- leerib meie kõigi töösuhteid, siis kas ei peaks see olema kõige tänapäevasem ja kasutajasõbralikum? Jah, loomulikult Tööelu kohaneb peab seadusandja enne normi muutmist jõudma selgusele, mis peaks olema uue tehnoloogiliste normi sisu ja mõte ning mis on see nüanss lahendustega, tööandjad ja kus asub see raskuskese, mis muudab normi õiglaseks, mõistlikuks ja vajalikuks, on paindlikumad kui iial arvestades samal ajal poolte huve (Narits varem ning on viimase 1994, 228). Lisaks saab võtta arvesse Justiitsministeeriumi kooskõlastusega aastaga muutunud välja toodud märkust 2018. aasta VTK-le, mille kohaselt tuleb enne iga muudatust usaldavamaks. kaaluda, kas tegemist on ikka tööõiguse jäikusega või oleks võimalik küsimusi teki- tav olukord lahendada varasemat normide tõlgendust muutes (Justiitsministeerium 2018, 1). Seega tuleb küsida, milline ei ole enam nii oluline, kui see oli kaks peab välja nägema kaugtöö regulatsioon aastat tagasi. Tööandjad on paindlikumad õigusakti tasandil? kui iial varem ning on viimase aastaga ka palju usaldavamad. Nii on suur vastutus MIS ON KAUGTÖÖ? langenud töötajatele, kellele on koos Töölepingu seadus defineerib mõiste, vastutusega antud ka vabadus oma aega öeldes, et kaugtöö on olukord, kui töötaja ise juhtida ning teha tööd parasjagu siis, teeb tööd väljaspool töö tegemise kohta, kui on võimalik, ja seal, kus on soov. näiteks oma elukohas, aga ka mujal Varahommikul, lõunapausil, hilisõhtul, asukohas (TLS § 6 lg 4). Sama sätte järgi öösel – kodus, kohvikus, kontoris, rongis. peavad kaugtöö tegemises töötaja ja Esmapilgul kõik nagu töötaks ja muretse- tööandja olema kokku leppinud. Kuid miseks pole põhjust. Või siiski? sellega TLS ka piirdub. Kõik muu, mis Tegelikkuses on viiteid, mis nüüdseks puudutab kaugtööl töötamist, tuleb tule- nõuavad juba aegkriitiliselt tööõigusesse tada või tõlgendada. See ei oleks kuidagi vajalike muudatuste sisseviimist. Olulisim neist on see, et kaugtöö regulatsioon on 2 Tööealine elanikkond – rahvastiku osa, keda vanuse praegu peaaegu olematu. Tegemist on alusel loetakse töövõimeliseks. Vanusevahemik, milles olevaid inimesi loetakse tööealisteks, on kokku lepitav töövormiga, mille kasutamine tõusis hüp- ja võib eri riikides või ka eri uuringutes olla erinev. peliselt koos ülemaailmse pandeemiakrii- Euroopa Liidu riikides korraldatav tööjõu-uuring hõlmab vanuserühma 15–74. – siga. Eestis jõudis kaugtööd tegevate https://www.eestipank.ee/tooealine-elanikkond töötajate hulk peaaegu 200 000ni (Voolens,

130 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

takistuseks, kui kaugtöö oleks reaalsuses näiteks piisavad infoturbe nõuded. Nii ei täpselt samasugune töö tegemine nagu ole tõenäoliselt otstarbekas lubada töötajal näiteks kontoris. Paraku see nii ei ole. On teha tööd väikses kohvikus, laotades lauale tavapärane, et kontoris algab ja lõppeb tööalased dokumendid või riskida sellega, tööpäev iga päev samal ajal (vähemasti on et rongis kaasreisija loeb arvutiekraanilt selles pooled kokku leppinud), kasutatakse kliendile saadetavat hinnapakkumist vms. eesmärgipäraselt ettenähtud pause – kui Samal ajal liiguvad töötrendid tänu mitte kõiki, siis usutavasti vähemalt tehnoloogia toele üha enam suunas, kus lõunapausi. Töövahendid ja töökeskkond töötajal on rohkem vabadust ise otsustada, peavad lähtuma töötaja terviseohutusest millal täpselt ta tööd teeb ja millal puhkab (vt lähemalt töötervishoiu ja tööohutuse (töö- ja puhkeaeg) ja seda põhjusel, et pal- seadust (TTOS)). Kaugtööl ei pruugi see jude töö- või ametikohtade tööiseloom ei aga alati nii olla. Näiteks oma elukohas nõua enam jäika seotust tööaja või kohaga. (edaspidi kodukontoris) tööd tehes ei saa Heaks näiteks ja võimalikuks eeskujuks eeldada, et tööaeg, töökoht, töökorraldus tööõigusele on siinkohal spordiseadus või töökeskkond vastavad või saavad (SpS), mille kohaselt täisealine sportlane, vastata ilmtingimata TLSis ja TTOSis kes on oma töö iseloomust lähtuvalt vaba nimetatud tingimustele. Mõistagi ei saa oma tööaja korralduse üle otsustama, eeldada, et iga kodu on sisustatud lisaks ja tööandja saavad kokku leppida, et eluruumidele ka kodukontori toaga, mis sportlane on iseseisva otsustuspädevusega vastab kõikidele TTOSist tulenevatele töötaja tingimusel, et töötamine ei nõuetele. kahjusta tema tervist ja ohutust (SpS Samal ajal ei ole tegemist millegi ootamatu, ebaotstarbeka või negatiivsega – vastupidi, plusse kaasneb kaugtööga rohkem kui üks. Hinnanguliselt neist peamine väärtus töötaja jaoks väljendub võimaluses saavutada teatav iseseisvus Kaugtöö kätkeb oma töös ja sellega seoses juhtida ise oma aega ning ühildada töö oma ülejäänud nii töötajale kui ka eluga (Gajendran, Harrison 2007, 1535). tööandjale varjatud Samal ajal saab tööandja pakkuda töötajale rohkem paindlikkust, usaldust, vabadust riske, millega mõlemad ning enesejuhtimist, mis omakorda mõju- tab uuringu järgi töötajate produktiivsuse peaksid oskama ja innovaatiliste lahenduste kasvu (Godart arvestada. et al. 2017, 894), mis on otsene kasutegur tööandjale.

KAUGTÖÖ RISKID Esmapilgul ahvatlevana tunduv kaugtöö kätkeb nii töötajale kui ka tööandjale § 104). Seega on iseseisva otsustuspädevuse varjatud riske, millega pooled peaksid eelduseks järgmised tingimused: töötaja oskama arvestada. Näiteks riskib tööandja, peab olema sportlane, täisealine, töö kui lubab töötajal kodukontoris tööd iseloom on selline, mis võimaldab vabalt teha, veendumata esmalt selle ohutuses. valida tööaega, töö ei kahjusta tervist ja on Või riskib töötaja tööandja ärisaladuse ohutu. kahjustamisega, töötades väljaspool Samuti suureneb kaugtöö kasutamisega tööandja tegevuskohta, kus puuduvad töötaja vastutus tööandja vara, sealhulgas

Riigikogu Toimetised 43/2021 131 Hedi Arukase, Katrin Sarap

infoturbe ning konfidentsiaalse teabe hoid- Endiselt peaks jääma kehtima põhimõte: mises, kuivõrd vara võetakse vähemalt mis ei ole seaduses keelatud, on lubatud. IT-vahendite näol kaugtööle suundudes kontorist kaasa, internetiteenus ei pruugi Tööaja nõue olla enam piisavalt turvaline ning igal TLSi järgi peavad tööandja ja töötaja pool mujal töö tegemisega suureneb töölepinguga kokku leppima muu hulgas paratamatult oht, et tööandja konfident- ka töö tegemise ajas. Täpsemalt on praegu siaalne teave võib hooletuse korral sattuda seadusandja nõue, et töölepingus peab kolmandate isikute valdusesse. Sarnastele olema kirjas aeg, millal töötaja täidab olulistele ning tähelepanu väärivatele kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg) (TLS asjaoludele on muu hulgas viidanud Eesti § 5 lg 1 p 7). Samas on kaugtöö puhul Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni seadusest tulenevat tööaja nõuet keeruline Liit (Eesti Infotehnoloogia… 2020) ja Riigi õiguspäraselt konkretiseerida, kuivõrd aeg, Infosüsteemide Amet (Tankler 2020). millal töötaja täidab tööülesandeid, erineb Ei saa kõrvale visata sedagi asjaolu, sageli ajast, mil tööülesandeid täidetakse et sageli ei ole töötajaga konkreetselt tööandja organisatsioonis kohapeal (nt kokku lepitud ühes või teises töövormis, kontoris). On ju kaugtööd iseloomustava- ja töötaja kasutab korraga mõlemat teks märksõnadeks paindlikkus, enese- varianti – töötab mõned päevad nädalas juhtimine ning töö- ja eraelu ühildamine, kontoris ja mõned kodus. Veel keerulisem mis kuidagi ei sobitu rangelt kokkulepitud on asi siis, kui kodukontoris ehk kaugtööl tööajaga. olles otsustab töötaja ise, kunas ta tööd Kaugtööd rakendavatel töötajatel teeb, kontoris olles kestab jällegi tööpäev erinevad sageli tööpäevad üksteisest ning nt 9–17ni. Seega on kasutusel kõiksugu on tavapärane, et ühes päevas töötatud erinevaid kombineeritud variante, mis 8 tundi ei lange kokku teises päevas omakorda võib teha kehtivate ning kaug- töötatud 8 tunniga. Jah, see on iseenesest tööd mitte-nii-väga-arvestavate-normide võimalik ka paindliku tööaja kokkuleppe tõlgendamise keerukaks. valguses kontoritööl olles, kuid viimane ilmselt ei varieeru võrdselt kaugtööga, ETTEPANEKUD TÖÖLEPINGU mis sõltub sageli erinevatest tööpäeva- SEADUSE MUUTMISEKS sisestest mittetööalastest kohustustest Kehtivas TLSis on olemas vaid kaugtöö (nt pandeemiakriisi ajal algklassiõpilase definitsioon. Mistõttu, kuivõrd õigusakti abistamine distantsõppel). Samas on selge, tasandil kaugtöö regulatsioon puudub, et tööaja kokkuleppel on oluline väärtus. tuleb tööandjal töötajaga kaugtöö See mõjutab töötaja heaolu, kuivõrd seab rakendamisel veel täiendavalt kokku selged piirid ja aitab vähendada ületööta- leppida: tööajas, töökohas, suhtluskana- mist. Samuti on tööaja arvestus omakorda lites, töötingimustes, töö üleandmises vajalik ületunnitöö või valveaja arves- (raporteerimises), konfidentsiaalse teabe tuseks, aga ka töö tegemise aja ja öötöö kaitses ning töötervishoiu ja tööohutuse piirangu, igapäevase ja -nädalase puhkeaja küsimustes. Seega vajab kaugtöö regulee- ning tööaja lühendamise aspektist. rimist eelkõige nendes küsimustes. Samas Kirjeldatu valguses võiks näiteks tuua on selge, et praegu on organisatsiooniti tööõigusesse mõiste „avatud tööaeg“. sellised lisakokkulepped erinevad, kuivõrd Töölepingulises suhtes, sh kaugtöö puhul, puudub ühtne regulatsioon, mida järgides võiks tööandjal ja töötajal olla võimalus võiks tekkida ühetaolisus. Kindlasti ei leppida kokku avatud tööajas. See tähen- tohiks kaugtööd üle reguleerida, kuid dab, et puuduks kohustus garanteerida selged põhimõtted, millest tööandja saaks töötajale kindel tööajanorm. Töötasu lähtuda, peaksid olema reguleeritud. makstakse tegelikult töötatud tundide eest

132 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

ehk töötaja peaks arvestama, et töötunde Seega kui lugeda regulaarne, kord oleks vastavalt töö mahule ning töötasu kaugtöö, kord kontoritöö kasutamine makstakse tegelike tundide eest. Tööandjal eri kohalike omavalitsuse üksuste vahel puuduks kohustus tasuda töötajale aja piisavaks põhjuseks laiendada töö tege- eest, mil tööd ei ole anda. See annaks mise kohta, siis on tõepoolest võimalik mõlemale poolele vabaduse organiseerida kokku leppida, et töö tegemise koht on oma aega, sh ühildada töö- ja eraelu Eesti. Kuid selline kokkulepe võib tekitada mugavalt ning sõltuvalt igaühe subjektiiv- segadust, vahest isegi ebavõrdsust. Näiteks setest vajadustest. Selline töösuhte vorm töölähetuste mõttes. TLSi järgi võib kehtiks vaid poolte kokkuleppel ning ei välistaks samal ajal traditsioonilise tööaja normiga töösuhet. Vastav kokkulepe peab olema selge ning poolte õigused ja kohustused ning vastutus täpselt regu- Töölepingulises suhtes, leeritud. Tõenäoliselt võidavad sellisest kokkuleppest mõlemad pooled. sh kaugtöö puhul, võiks tööandjal Töökoha nõue Niisamuti kui tööajas, tuleb ka töö tege- ja töötajal olla mise kohas kehtiva TLSi järgi tööandjal ja töötajal töölepinguga kokku leppida (TLS § võimalik leppida 5 lg 1 p 8). Kaugtöö vaates on paratamatu, kokku avatud et ka töö tegemise koha nõue ja töökoha mõiste ise vajavad kaasajastamist. Samale tööajas. järeldusele on jõutud ka Arenguseire Keskuse 2020. aasta uuringus, mis käsitles viirusekriisi mõju Eesti majandusele ning milles toodi töökoha kui tavapäraselt füüsiliste omadusega mõiste kõrval esile tööandja lähetada töötaja tööülesannete ka virtuaalkanalite osatähtsuse kasv täitmiseks väljapoole töölepinguga ette- (Arenguseire Keskus 2020,20). nähtud töö tegemise kohta (TLS § 21 lg 1) Kehtiva regulatsiooni järgi saab töö ning töötajal tekib omakorda õigus nõuda tegemise kohaks olla kas (a) tööandja tööandjalt töölähetusega kaasnevate tegevuskoht (TLS § 20) või (b) koht kulutuste hüvitamist (TLS § 40 lg 2). väljaspool tavapärast töö tegemise kohta Näide. Tartu tööandja A juures töötab kaks (kaugtöö) (TLS § 6 lg 4). Olukorra teeb töötajat – Mari ja Jüri. Mari töö tegemise koht keeruliseks asjaolu, et TLS § 20 teise lause on tööandja tegevuskoht Tartu linnas. Jüri järgi eeldatakse, et töö tegemise kohas töö tegemise koht on Eesti, kuivõrd ta töötab lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse vahel Tartu kontoris ja vahel kaugtööl oma üksuse täpsusega ning laiemas ja kitsamas kodus Võrus. Tööandja A saadab Mari ja Jüri töö tegemise koha määratluses kokku Tallinnasse tööülesandeid täitma. leppimine peab olema põhjendatud selle Kirjeldatud näite järgi ei ole mõlemal eeldusega, et töö tegemise koht ei saa ühe tööandja töötajal võrdseid võimalusi olla määratud ebamõistlikult laialt või nõuda tööülesannete täitmisel tekkinud kitsalt ning tööandja ja töötaja peavad töö transpordikulusid. Töötaja, kelle töö tegemise koha kokkuleppe sõlmimisel läh- tegemise koht on määratud kohaliku oma- tuma vastastikustest huvidest ja hea usu valitsuse üksuse täpsusega, on saadetud põhimõttest (Riigikohtu 21. juuni 2017. a lähetusse ja temal üksinda tekib õigus otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-17, p 14). nõuda töölähetusega kaasnevate kulutuste

Riigikogu Toimetised 43/2021 133 Hedi Arukase, Katrin Sarap

hüvitamist TLS § 40 lg 2 alusel. Samuti on kohaselt on tööandja kohustus neid üksnes nimetatud töötajal õigus kasutada töötaja töölevõtmisel ja tema töötamise TLS § 40 lg-s 5 sätestatud alust keelduda ajal iga muutmise järel uuesti tutvustada. töölähetusest. Teist töötajat TLSi mõistes Töökorralduse reeglite kehtestamise justkui lähetusse ei saadeta, kuivõrd TLS § vajaduse tingib eesmärk leppida konkreet- 21 lg 1 järgi on töölähetusega tegemist siis, semalt kokku töökorraldust puudutavates kui tööandja annab töötajale tööülesande, küsimustes, samas ei ole seadusandja mille täitmiseks tuleb töötajal minna pidanud vajalikuks määratleda, millistes väljapoole töölepinguga ettenähtud töö punktides tuleb töökorralduse reeglitega tegemise kohta. kokkulepe saavutada. Varasemalt on TLSi seletuskirjas sellisteks selget kokkulepet vajavateks töökorralduslikeks küsimusteks muu hulgas peetud näiteks tööpäevasise- seid puhkepause või isikukaitsevahendite See, mis kehtib kasutamise kohustust (Käärats et al. 2013, tööandja asukohas 26). Sama loetelu võiks jätkata ka tööandja vara kasutamise, konfidentsiaalse teabe töötamisel, erineb hoidmise kohustuse, töötingimuste, töö kaugtöö tegemise üleandmise (raporteerimine), aga ka töö- andjale kuuluva arvutivõrgu kasutamise paiga võimalustest (sh internetiliikluse, suhtluskanalite ja ja töökorralduse sotsiaalvõrgustiku kasutamise tingimused) ning isikuandmete töötlemisega seotud asjaoludest. tingimusi (Tööelu 2017). Kaugtöö tegemisel on selge, et tava- pärased töökorralduslikud reeglid enam täielikult asjakohased ei ole. See, mis Seega tuleks esmalt kaaluda, kas töö kehtib tööandja asukohas töötamisel, tegemise koha laiendamine on kaugtöö erineb kaugtöö tegemise paigas olevatest põhjendusel piisav, ja kui on, siis tuleks võimalustest, aga ka töö sisu mõttes kor- kaaluda, kuidas seda näiteks lähetus­ raldamist vajavatest asjaoludest. Võtame kulude regulatsiooni silmas pidades näiteks tööandjale kuuluvas arvutis täpsustada, nii et tagatud oleks kõigi interneti kasutamise töö tegemiseks. Kui töötajate ühetaoline kohtlemine. Üks tööandja asukohas kontrollib ja vastutab võimalikke lahendusi võiks olla muuda- tööandja ise internetiühenduse turvalisuse tus, mille alusel ei peaks töö tegemise eest, siis kaugtööl olles (nt kodukontoris) kohta enam määrama ainsuses kohaliku kasutab töötaja tõenäoliselt internetiühen- omavalitsuse täpsusega, vaid see võiks dust, mis ei pruugi olla konfidentsiaalse põhjendatud juhtudel olla määratletud teabega töötamiseks (sh isikuandmete mitmuses. See tähendab, et kui TLS lubaks töötlemiseks) piisavalt turvaline. Samuti ühele töötajale määrata üks või mitu võib ebaturvaline ühendus ohustada kohaliku omavalituse üksuse täpsusega tööandja vara, näiteks arvutiviiruste, töö tegemise kohta, saaksid toodud näites pahavara vms näol. Loomulikult pakub mõlemad töötajad nõuda töölähetusega tänapäevane tehnoloogia mitmesuguseid seotud kulutuste hüvitamist. võimalusi turvalise internetiühenduse loomiseks, kuid sellist toimimist ei saa Töökorralduse reeglid tööandja töötajalt eeldada. Tööandja ülesanne on kehtestada töö- COVID-19 pandeemiakriisi aegne korralduse reeglid ja TLS § 28 lg 2 p 7 töötajate massiline kodukontoritesse

134 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

suunamine tõi endaga hulgaliselt küsimusi töötaja kodukontoris olukord, mis tagaks selle kohta, kuidas korraldada kaugtööd turvalise töökeskkonna. Paratamatult ning millised reeglid peaksid kehtima. tekivad õigustatud küsimused. Kuidas saab Ja seda olenemata sellest, et kaugtöö tööandja oma seadusest tulenevat kohus- tegemist oli juba enne pandeemiakriisi tust täita, kui töötaja töötab kaugtööl võimalik rakendada. Kuivõrd kaugtööd kodukontoris? Tõepoolest, on võimalik tehakse ka edaspidi, lahendaks palju nii, nagu ka Tööelu portaalis viidatakse, küsimusi tekitava olukorra tööandja tööandjal hinnata võimalikke riske ja töö- seadusest tulenev ülesanne reguleerida tajat juhendada (Tööelu 2019). Siiski poleks lisaks üldistele töökorralduse reeglitele ka selliselt kaugeltki täidetud kõik eeldused, kaugtöö korraldamine. Muu hulgas oleks et väita, et tööandja on omalt poolt teinud ehk aeg esitada õigusaktis kasvõi näitlik kõik ohutuse tagamiseks. TTOSi järgi loend vajalikust reeglistikust. Nii oleks tuleb lisaks riskide hindamisele ja juhiste töötajatele tagatud selgus, millised õigused andmisele töökoht kujundada ja sisustada ja kohustused-tingimused kaasnevad nii, et töökeskkond oleks ohutu (TTOS § 4 kontoris, milliseid kaugtööl. lg 2). Kohandada töötaja kodus mõni ruum nii, et täidetud oleks tööandjale seadusega TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS PÄRSIB KAUGTÖÖ KASUTAMIST? Just kaugtöö ja selle töökorralduslikud reeglid viivad meid edasi tööõiguse Tööandja asukohas on teise olulise õigusakti – töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) juurde, mille ohutute töötingimuste eesmärk on reguleerida töötajate tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse tagamine tööandja nõudeid, samuti tööandja ja töötaja õigusi kohustus, keerulisem ja kohustusi tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel (TTOS § 1 lg 1). Kui on see olukorras, tööandja asukohas ohutute töötingimuste kui töötaja viibib tagamine on arusaadavalt tööandja kohustus, siis on keeruline mõista töö- kaugtööl. andja samasugust kohustust olukorras, kui töötaja viibib kaugtööl. Samas just seda kehtiva TTOSi regulatsioon tegema kohustab, pannes nii tööandja kaugtöö mõistes keerulisse pandud ülesanne? Samas on ju kodu olukorda. Nimelt defineerib TTOSi § 4 puutumatu (Eesti Vabariigi Põhiseaduse mõistet töökoht. Sama paragrahvi esimese § 33). lõike kohaselt on töötamise koht ka selline Järelikult on nii, et tööandja võib küll koht, kus töötaja töötab tööandja loal või hinnata riske, teha ja anda mitmesuguseid korraldusel (TTOS § 4 lg 1) – näiteks kodu- juhiseid, samuti täita töötajaga kokku- kontor. Sama paragrahvi teine lõige paneb leppel töökeskkonna ohutuks muutmise tööandjale kohustuse, mille järgi tuleb kohustust sisustamise ja kujundamise tööandjal töökoht sisustada ja kujundada näol, kuid ei saa seda töötajalt nõuda. nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja Omaette tähtis on asjaolu, et selline kohus- tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töö- tus on tööandjale rahaliselt koormav ja võime ja heaolu (TTOS § 4 lg 2). Järelikult ettevõtte huvidest lähtuvalt ebapraktiline, lasub tööandjal kohustus tagada näiteks kui kodukontorit kasutatakse paralleelselt

Riigikogu Toimetised 43/2021 135 Hedi Arukase, Katrin Sarap

tööandja asukohas oleva kontoriga või on piisav, et välistada tööandja vastutus? on kodukontori kasutamine ajutine (nt TTOS iseenesest sellise kokkuleppe 2020. aasta pandeemiakriisist tingitud sõlmimise võimalusele ei viita, samas ka eriolukorra ajal). Sisuliselt tähendaks see ei välista. Siiski on regulatsioon kaugtöö tööandjale iga kodukontorit kasutava vaates tööandjat liigselt kohustav ning töötaja kohta topelt töövahendeid ohutu seab ebaproportsionaalse vastutuse. töökeskkonna tagamiseks (nt ergonoomi- Olukorra lahendaks selge regulatsioon line laud ja tool). näiteks kujul, et tööandja ja töötaja Tööandjale TTOSiga pandud kohustused vaheline vastutus kaugtöö rakendamisel ei piirdu aga üksnes töökoha ohutusega, on mõistlikult jagatud. vaid nagu ütleb ka õigusakti pealkiri, tegemist on töötervishoiu ja tööohutuse KAUGTÖÖ LAIEM MÕJU regulatsiooniga. Lisaks eelkirjeldatule peab Kindlasti ei ole tegemist ammendava loe- tööandja tagama veel näiteks nõueteko- teluga sellest, mis vajaks kaugtöö mõistes tööõiguses selgemat reguleerimist. Kuid kindel on üks – selge ja tänapäevaseid vajadusi arvestav regulatsioon aitaks kaasa kaugtöö võimaluse püsimajäämisele ja selle julgemale rakendamisele. On kurvas- Selge ja tänapäevaseid tav ja poolte töösuhte arengut pärssiv, kui vajadusi arvestav tööandja ei võimalda kaugtöö kasutamist üksnes põhjusel, et TTOSist tulenevad regulatsioon aitaks talle ebaproportsionaalsed kohustused, kaasa kaugtöö võimaluse mida ta ei suuda kaugtöö korral tagada või kardab eksida ja eksimusele järgnevaid püsimajäämisele ja sanktsioone. Või ei ole selge, millised töökorralduslikud reeglid on vajalikud või selle julgemale kuidas mõjutab töötajale tööalase sõltuma- rakendamisele. tuse andmine poolte kohustusi vms. Samal ajal kannab kaugtöö kasutamise võimalus eneses mitmeid riiklikul tasandil püstitatud eesmärke. Näiteks tuua inimesi rohkem maapiirkondadesse elama, mida hase valguse (TTOS § 4 lg 43) ja sobiva toetaks kaugtöö selge regulatsioon ja selle õhutemperatuuri (TTOS § 6 lg 1 p 2), aga tulemusena kaugtöö julgem rakendamine. ka rakendama meetmeid, et ennetada ja Nagu ütles ka president oma 2021. võimalusel vältida psühhosotsiaalsetest aasta Vabariigi aastapäeva kõnes: „Ei saa ohuteguritest tuleneda võivaid tervise- leppida, et pealinna ja muu Eesti arengu- kahjustusi (TTOS § 91), mida muu hulgas vahe käriseb järjest suuremaks.“ (Kaljulaid võib esile kutsuda pikaajaline üksinda 2021). töötamine (TTOS § 91 lg 1). Kaugtöö väärtuse näiteid saab tuua ka Sellise ebamõistliku olukorra leeven- palju varasemast ajast. Näiteks projekti damise vajadusest ajendatuna asusid „Talendid koju!“ raames korraldatud tööandjad töötajatega sõlmima kokku- uuringu andmeil soovis 2010. aastal 89 leppeid, millega töötaja pidi tööandjale protsenti pikemat aega välismaal elavaist kinnitama, et kodukontoris viibides on tal või töötavaist noortest Eestisse tagasi tulla, võimalik tööd teha ohutus keskkonnas. kui nad saanuks head elatustaset võimal- Sellega seoses tekib aga uus küsimus: kas dava töötasu ja sobiliku töökeskkonna sellise kokkuleppe sõlmimine poolte vahel (Niitra 2010). Seega on kodumaale tagasi

136 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

tulla soovivate kodanike jaoks oluline liikumisharjumusi keskkonnahoidlikeks töökeskkond. Ja mitte ainult aineline kesk- (Riigikantselei 2021). Niisamuti on äär- kond, vaid eelkõige paindlikud töösuhted. miselt olulise kaaluga käesoleval ajal iga Töötajal peab olema võimalus ise otsustada riigi, ka Eesti riigi eesmärk leida meetmed kus, millal ja kui palju ta tööd soovib teha. väljumaks pandeemiakriisist majandusli- Samal ajal võib talendi huvi olla ühildada kult võimalikult tugevatena. Selge kaugtöö elu- ja töökeskkond nii, et elukoht jääb regulatsioon toetaks selle rakendamist ka välismaale, kuid töökoht on Eesti ettevõt- peale kriisiaega, mis omakorda võimaldaks tes – mida soodustaks taaskord töötajate ja tööandjatel hoida kokku kuludelt, mis tööandjate huve, õigusi, kohustusi, riske ja kaasnevad tööruumide tagamisega ja nii palju muud toetav selge kaugtöö regulat- taastuda ehk paremini pandeemiaaegsete sioon tööõiguses. piirangutega kaasnenud majanduslikest Riigi perspektiivist on kaugtöö jää- raskustest. misel ja ulatuslikumal rakendamisel ka Seega tuleks mõista, et kaugtööl kui keskkonda kaitsev mõju. Kodukontori töövormil aitaks tööõiguses kohaneda seda kasutamise võimalus aitaks vähendada toetav regulatsioon, mis tagaks nii töötaja- muidu tööle sõitmiseks kasutatava tele kui ka tööandjatele kindluse, et riik ei transpordivahendiga kaasnevaid saaste­ ole neid sellises olukorras üksi jätnud, vaid tegureid, toetades nii ka „Eesti 2035“ annab selge õigusaktiga vahendid kaugtöö strateegias nimetatud eesmärki muuta rakendamiseks ning seeläbi toetab ka riigi muu hulgas elu- ja töökeskkonna vahelisi püstitatud eesmärkide saavutamist.

KASUTATUD KIRJANDUS ARENGUSEIRE KESKUS. (2020). Viiruskriisi mõju Eesti majandusele. – https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/12/2020_covid-19_viiruskriisi_m%C 3%B5ju_eesti_majandusele_kokkuv%C3%B5te.pdf GAJENDRAN, R. S., HARRISON, D. A. (2007). The Good, the Bad, and the Unknown About Telecommuting: MetaAnalysis of Psychological Mediators and Individual Consequences. – Journal of Applied Psychology, 92(6), 1524–1541. – https://www.apa.org/pubs/journals/releases/apl-9261524.pdf GODART, O. N., GÖRD, H., HANLEY, A. (2017). Trust-Based Work Time and Innovation: Evidence from Firm-Level Data. – ILR Review, August, 70(4), 894–918. EESTI INFOTEHNOLOOGIA LIIT. (2020). ITL soovitab ettevõtetel kaugtöö korraldus läbi mõelda. – https://www.itl.ee/uudised/itl-soovitab-ettevotetel-kaugtoo-korraldus-labi-moelda/ EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS. – RT 1992, 26, 349. JUSTIITSMINISTEERIUM. (2018). Töölepingu seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu VTK kooskõlastamine. Tallinn. – https://eelnoud.valitsus.ee/main#Jw2B03gX KALJULAID, K. (2021). Eesti Vabariigi aastapäeval Paide Muusika- ja Teatrimajas. Presidendi kõne. – https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/16450-eesti-vabariigi-aastapaeeval-paide-muusika-ja-teatrimajas/index.html KÄÄRATS, E., TREIER, T., SUDER, S., PIHL, M., PROOS, M. (2013). Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Tallinn: Kirjastus Juura. – https://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/tooleping/_Selgitused_-toolepingu-seaduse_-juurde-2-.pdf NARITS, R. (1994). Tõlgendamine: teadus või seadus? – Juridica, 1994(9), 228–230. – https://www.juridica.ee/article.php?uri=1994_9_t_lgendamine_teadus_v_i_seadus_ NIITRA, S. (2010). Enamik välismaal õppivaid noori tahab Eestisse tagasi. – Postimees, 7. oktoober. – https://leht.postimees.ee/323199/enamik-valismaal-oppivaid-noori-tahab-eestisse-tagasi RIIGIKANTSELEI. (2021). Strateegia „Eesti 2035“, arengukavad ja planeering. Strateegia. Arenguvajadused. Kultuuriruum ja elukeskkond. – https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/arenguvajadused RIIGIKOHUS. 21. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-17. – https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=210483105 SPORDISEADUS. – RT I 2005, 22, 148. TANKLER, L. (2020). Kuidas turvaliselt kaugelt õppida ja töötada. – RIA. Blogi, 18. märts. – https://blog.ria.ee/kuidas-turvaliselt-kaugelt-oppida-ja-tootada/

Riigikogu Toimetised 43/2021 137 Hedi Arukase, Katrin Sarap

TÖÖELU. (2017). Töökorralduse reeglite sisu. – https://www.tooelu.ee/et/tootajale/Toosuhted/too--ja-puhkeaeg/reeglid-tookorraldusele/tookorralduse-reeglite-sisu- TÖÖELU. (2019). Kas kaugtöötajaga võib juhtuda tööõnnetus? – https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/ Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo/Kas-kaugtootajaga-voib-juhtuda-tooonnetus TÖÖLEPINGUSEADUS. – RT I, 29.12.2020, 25. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS. – RT I, 29.12.2020, 14. VOOLENS, E., SÕSTRA, K. (2020). Koroonakriisi tulemus: 200 000 kaugtöö tegijat. Statistikaamet. Blogi, 16. detsember. – https://www.stat.ee/et/uudised/koroonakriisi-tulemus-200-000-kaugtoo-tegijat

138 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

Rahvusvahelised mõttekojad COVID-19 vaktsineerimisest

ja seda toetab Lääne vaktsiinide vastu LI LIND suunatud desinformatsiooni levitamine. Eesti Rahvusraamatukogu WIŚNIEWSKA, I. (2021). Sputnik over Europe. – ht- sotsiaalia ja tps://www.osw.waw.pl/en/publikacje/osw-commen- tary/2021-04-02/sputnik-over-europe parlamendiraamatukogu infospetsialist Ülevaade Venemaa koroonavaktsiini Sputnik V väljatöötamisest, tootmisest, aailm loodab pandeemia vaktsineerimiskampaaniast ja ekspordist. ohjamisel vaktsiinidele. ROGOŻA, J., WIŚNIEVSKA, I. (2021). Sputnik V: Rese- Mõttekodade eksperdid arch, Production, Vaccination Campaign and Export. – https://www.osw.waw.pl/en/publikacje/osw-commen- käsitlevad vaktsineerimise tary/2021-02-10/sputnik-v-research-production-vaccina- Mpoliitilisi ja majanduslikke aspekte. tion-campaign-and-export Arvamused on valitud 2021. aasta jaanuari lõpust mai alguseni. CENTRE FOR EUROPEAN POLICY STUDIES (CEPS). Euroopa Liidu vaktsii- BRUEGEL. Vaktsiinidiplomaatia õppe- nide hankestrateegia on ebaõnnestunud. tunnid Moskvalt ja Pekingilt. ELi aeglane Suurim tarnija Astra Zeneca ei pea vaktsineerimistempo, vaktsiinide nappus, lepingutest kinni ja teatab tarneraskustest. tarne- ja kommunikatsiooniraskused, Probleemidest vaktsiinide tarnega on teada kõhklused vaktsiinide ohutuse osas – andnud ka teised lepingupartnerid. ELi mitmed Euroopa riigid on rahulolematud esindajad tegid läbirääkimistel kaks suurt ning ostavad vaktsiine juurde Hiinalt ja viga. Esiteks tingis EL hinnad võimalikult Venemaalt. madalaks ja sõlmis lepingud hiljem kui LEIGH M. (2021). Vaccine Diplomacy: Soft Power Les- teised ostjad (nt Astra Zenecaga sõlmiti sons from China and Russia? – https://www.bruegel. leping kolm kuud Ühendkuningriigist org/2021/04/vaccine-diplomacy-soft-power-lessons-from- china-and-russia/ hiljem). Teise vea tegid ELi läbirääkijad tarnetähtaegade kokkuleppimisel. CENTRE FOR EASTERN STUDIES Ravimifirmad kohustusid tegema „kõik (OSW). Sputnik V vaktsiini registree- mõistlikud jõupingutused“ ja pidama rimisele 2020. aasta augustis järgnes tähtaegadest kinni kvartalite, mitte kuude ülemaailmne reklaamikampaania, millesse või nädalate lõikes. kaasati president Vladimir Putin. Alates k.a GROS, D., FUEST, C. (2021). Vaccines: How to Use Mar- aprillist on Sputnik V vaktsiini kampaania ket-Based Incentives to Ramp up Production. – https://www.ceps.eu/vaccines/ muutunud ELis veel intensiivsemaks

Riigikogu Toimetised 43/2021 139 Li Lind

CHATHAM HOUSE, THE ROYAL COUNCIL ON FOREIGN RELATIONS. INSTITUTE OF INTERNATIONAL Kaootiline ja halvasti korraldatud vaktsii- AFFAIRS. Käimasoleva tervishoiukriisi nide jaotamine avab küberkurjategijatele üks seni vähe tähelepanu pälvinud aspekt veelgi rohkem võimalusi. puudutab ebaseaduslikke sisserändajaid. FAIRMAN, C. (2021). The Dysfunctional Vaccine Rollout Nad töötavad sageli eesliinil, on kõige Is Creating Even More Opportunities for Cybercriminals. – https://www.cfr.org/blog/dysfunctional-vaccine-rol- vähem kaitstud ja viirusest ohustatud. lout-creating-even-more-opportunities-cybercriminal Riigid on tohutu surve all ja teevad jõupingutusi eelkõige oma kodanike EUROPEAN COUNCIL ON FOREIGN võimalikult kiireks vaktsineerimiseks. RELATIONS. Mitmed ELi liikmesriigid Ebaseaduslikud sisserändajad jäävad sageli on vaktsiinide nappuses pööranud pilgud riiklikest vaktsineerimisstrateegiatest Venemaa suunas. Esimese ELi riigina välja. Brüssel reageerib sellisele olukorrale hankis Ungari Sputnik V vaktsiini, hiljuti murettekitava vaikusega. liitus temaga Slovakkia. Saksamaa ja VALLIANATOU, A. I. et al. (2021). Brussels Silent on Itaalia kavatsevad Venemaa vaktsiini oma Vaccinating Undocumented Migrants. – https://www. territooriumil tootma hakata. ELi järg- chathamhouse.org/2021/03/brussels-silent-vaccina- ting-undocumented-migrants mised sammud on riikide solidaarsuse ja kodanike usalduse tagamisel kriitilised. Hiinat tabavad süüdistused vaktsiini HASA, J., VARMA, T. (2021). Sputnik in Europe: What abil mõjuvõimu laiendamises. Vaktsiini Russia’s Vaccine Could Mean for European Health Sovereignty. – https://ecfr.eu/article/sputnik-in-eu- levitamine on muutunud riigi välispo- rope-what-russias-vaccine-could-mean-for-euro- liitika strateegiliseks võtmeküsimuseks. pean-health-sovereignty/ Mitmete kehval järjel majandusega riikide jaoks täidab see lääneriikide ja rahastajate EUROPEAN PARLIAMENT THINK jäetud lünga. Pekingi nn vaktsiinidiplo- TANK. 7. märtsil k.a tegi Euroopa maatia toetab Hiina kohalolekut Lähis-Ida Komisjon ettepaneku võtta vastu ja Põhja-Aafrika riikides ja aitab tal Lääne määrus rohelise digitõendi kohta. Tõend rivaale kõrvale tõrjuda. võimaldab ELi kodanikel pandeemia ajal EL KADI, T. H., ZINSER, S. (2021). Beijing’s Vaccine turvaliselt ja vabalt liikuda ning kinnitab, Diplomacy Goes Beyond Political Rivalry. – https://www. et selle omanik on kas koroona vastu vakt- chathamhouse.org/2021/02/beijings-vaccine-diplo- macy-goes-beyond-political-rivalry sineeritud, tema koroonatesti tulemus on negatiivne või ta on koroona läbi põdenud. Kogu maailm ootab ja loodab, et 2021. 25. märtsil k.a otsustas Euroopa Parlament aastal saab pandeemia läbi. Optimismi ettepanekut kiirmenetleda. toetab teadlaste poolt vaid ühe aasta NIESTADT, M. (2021). Digital Green Certificate. – ht- jooksul loodud kuus ohutut ja efektiivset tps://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/ ATAG/2021/690531/EPRS_ATA(2021)690531_EN.pdf vaktsiini. Siiski teaduslikest läbimurretest üksi ei piisa. Kahjuks on vaktsiinide EL pakub Lääne-Balkani tervishoiu- ja jaotamisel kõige olulisemaks teguriks sotsiaalvaldkonnale mitmeid toetusmeet- poliitikud ja enamik neist on kesken- meid, konkureerides piirkonnas teiste dunud võidujooksule oma elanikkonna globaalsete toimijatega nagu Venemaa ja vaktsineerimise eest. Viiruse leviku Hiina. K.a aprillis saatis EL Lääne-Balkani tõkestamiseks tuleb käituda altruistlikult riikidele 651 000 vaktsiiniannust. ja vaktsineerida nii suur osa maailma STANICEK, B. (2021). EU Support for Vaccination Efforts rahvastikust kui võimalik. in the Western Balkans. – https://www.europarl. europa.eu/RegData/etudes/ATAG/2021/690598/EPRS_ YATES, R. (2021). Time to Clamp Down on Dangers of ATA(2021)690598_EN.pdf Vaccine Nationalism. – https://www.chathamhouse. org/2021/02/time-clamp-down-dangers-vaccine-natio- nalism Milline on avalik arvamus COVID-19 vaktsineerimiskampaaniate kohta? Kas ELi

140 Riigikogu Toimetised 43/2021 Fookuses

jõupingutused edastada vaktsineerimisest Võib tunduda, et ülemvõim piirkonnas ajakohast teavet kannavad vilja? Milliseid kuulub Hiinale ja Venemaale. Siiski, lahendusi pakuvad rahvusvahelised organi- ELi kohalolek on tuntav. Nüüd, mil EL satsioonid ja erinevad sidusrühmad? suudab rahuldada nõudlust vaktsiinide SCHOLZ, N. (2021). Covid-19 Vaccination Campaigns: The järele liikmesriikides, on saabunud aeg Public Dimension. – https://www.europarl.europa.eu/Re- toetada vaktsiinidega ka Lääne-Balkani gData/etudes/BRIE/2021/679063/EPRS_BRI(2021)679063_ EN.pdf riike. IOANNIDES, I. (2021). The European Union and the EUROPEAN POLICY CENTRE (EPC). Geopolitics of Covid19 Vaccines in the Western Balkans. – https://www.eliamep.gr/en/publication/η-ευρωπαϊκή- Sel kevadel alanud nn vaktsiinisõda on ένωση-και-η-γεωπολιτική-τω/ kui tuleviku peaproov. See on õppetund ja mõtteaine Euroopa poliitikakujunda- Ülevaade Covid-19 vaktsiinide jatele. Kuidas EL tuleb toime globaalsete rahvusvahelisest turustamisest. võimumängudega? Kas EL suudab säilitada KATSIKAS, D., FASIANOS, A. (2021). In Focus – Interna- strateegilise sõltumatuse üha keerulise- tional Distribution of COVID-19 Vaccines by Company: Findings and Challenges. – https://www.eliamep.gr/en/ maks ja konkureerivamaks muutuvas publication/in-focus-διεθνής-κατανομή-των-εμβολίων- maailmas? covid-19-ανά/ BORGES de CASTRO, R. (2021). Lessons from the Battleg- round: EU Strategic Autonomy After the ‘Vaccine Wars’. ISTITUTO AFFARI INTERNAZIONALI – https://epc.eu/en/publications/Lessons-from-the-battle­ ground-EU-strategic-autonomy-after-the-vaccin~3b43e0 (IAI). 2021. aastat hakatakse tõenäoliselt meenutama kui „vaktsiinidiplomaatia“ FINNISH INSTITUTE OF sünni aastat. Koroonaviiruse puhangu INTERNATIONAL AFFAIRS (FIIA). järgset rahvusvaheliste suhete süsteemi Pandeemia-aegsest solidaarsusest, sh iseloomustab tugevnev riikidevaheline vaktsiinisolidaarsusest riigi, piirkondlikul konkurents ja vaktsiinide muutumine nn ja maailma tasandil. pehme jõu vahenditeks. AALTOLA, M., KETOLA, J., VAAKANAINEN, K. (2021). Soli- ERRIGHI, L. (2021). COVID-19 and the Global Vaccine Race. darity During Covid-19 at National, Regional and Global – https://www.iai.it/en/pubblicazioni/covid-19-and-global- Levels: An Enabler for Improved Global Pandemic Security vaccine-race and Governance. – https://www.fiia.fi/en/publication/solida- rity-during-covid-19-at-national-regional-and-global-levels JACQUES DELORS INSTITUTE. Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis oli FRIENDS OF EUROPE. Viimase aasta esimene Euroopa Liidu juht, kes kutsus jooksul oleme tunnistajateks riikide üles looma Euroopa vaktsiinipassi. vaktsiininatsionalismi tekkele. Ameerika Vaktsiinipass on standardiseeritud tõend, Ühendriigid, Ühendkuningriik, EL ja mis tõendab, et inimene on vaktsineeritud mitmed teised kiirustasid farmaatsiaette- koroonaviiruse vastu. Pass võimaldab ini- võtetega kokkuleppeid sõlmima veel enne, mestel uuesti alustada reisimist. Mitmed kui vaktsiinid said heakskiidu. Eesmärgiks riigid kiitsid ettepaneku heaks. Teistes oli vaktsineerida eelisjärjekorras oma riigi tekitas vaktsiinipass tugeva vastuseisu. kodanikud ja taastada kannatada saanud Kriitikute hinnangul ei ole Euroopa passi majandus enne teisi. kasutuselevõtmiseks veel valmis. Oluline COURTNEY, C. K., TAMSIN, R. (2021). From Vaccine Nationa- on jätkata arutelu ja kaaluda kõiki seon- lism to Vaccine Tribalism. – https://www.friendsofeurope. duvaid sotsiaalseid, eetilisi ja õiguslikke org/insights/from-vaccine-nationalism-to-vaccine-tribalism/ aspekte. HELLENIC FOUNDATION FOR MARCHAIS, I. (2021). A European Vaccine Passport? EUROPEAN & FOREIGN POLICY A Healthy Debate. – https://institutdelors.eu/en/ publications/a-european-vaccine- (ELIAMEP) passport-a-healthy-debate/ Ülemaailmne võidujooks vaktsiinidele on muutnud jõujooni Lääne-Balkani riikides.

Riigikogu Toimetised 43/2021 141 Li Lind

ORGANIZATION FOR ECONOMIC COVID-19 pandeemia tagajärjed on CO-OPERATION AND DEVELOPMENT majandusele ja tervishoiule katastroo- (OECD). Nõudlus vaktsiinide järele filised. Samas näeme, kuidas avalik ja ületab veel mõnda aega pakkumise. erasektor on jõud ühendanud ja asunud Praegu on vaktsiinide jaotamine tugevalt ühiselt uurimis- ja arendustööd toetama. kaldu kõrge sissetulekutasemega riikide Teadlased on loonud rekordiliselt palju poole. Globaalne kriis nõuab globaalseid tekste, suur osa neist avatud juurdepää- meetmeid: valitsused peavad kiirendama suga. Biofarmakoloogia tööstus, nende riigipiiridest sõltumatut vaktsineerimist; seas nii suured ravimitootjad kui ka jaotama vaktsiinivarusid ümber; tagama idufirmad, sageli koostöös teadlastega, on logistika ja taristu; suunama varusid piir- käivitanud suurel hulgal kliinilisi katseid. kondadesse, kus vajadus vaktsiini järele on Märkimisväärselt kiiresti töötati välja mitu kõige suurem; jagama intellektuaalomandi ohutut ja tõhusat vaktsiini. õigusi ja hõlbustama tehnosiiret. VEUGELERS, R. (2021). How to Accelerate Vaccine Innova- tions to Counter Future Pandemics. – https://www.piie. OECD (2021). Access to COVID-19 Vaccines: Global com/blogs/realtime-economic-issues-watch/how-acce- Approaches in a Global Crisis. – https://read.oecd-ilibrary. lerate-vaccine-innovations-counter-future-pandemics org/view/?ref=1069_1069384-ewmqrw9sx2&title=Access- to-COVID-19-vaccines-Global-approaches-in-a-global-crisis

PETERSON INSTITUTE FOR Euroopa kodanikud on harjunud saama INTERNATIONAL ECONOMICS (PIIE). osa hästi rahastatud riiklike tervishoiusüs- Bideni administratsioon otsustas mai algul teemide ja kõrgeltarenenud farmaatsiasek- ajutiselt peatada intellektuaalomandi tori hüvedest. Miks siis Euroopa ei suuda õigused maailma suurimate farmaatsia- elanikkonda immuniseerida? Jõupingutusi ettevõtete toodetud koroonavaktsiinidele kiirelt ja koordineeritult vaktsineerida – kiiduväärt samm aitamaks riike, kelle pärsib ühelt poolt ELi institutsiooniline jaoks juurdepääs vaktsiinidele on piiratud. ülesehitus ja teiselt poolt liikmesriigiti Seda juhul, kui nende riikide valitsused erinev tervishoiuteenuste korraldus. ei jää tegevusetult ootama ning suudavad FUNK KIRKEGAARD, J. (2021). The European Union’s rahastada ja korraldada vaktsiinide Troubled COVID-19 VRollout. – https://www.piie. com/blogs/realtime-economic-issues-watch/euro- ülemaailmseid tarneahelaid. pean-unions-troubled-covid-19-vaccine-rollout vaccine de BOLLE, M., OBSTFELD, M. (2021). Waiving Patent and Intellectual Property Protections Is Not a Panacea for Glo- bal Vaccine Distribution. – https://www.piie.com/blogs/ realtime-economic-issues-watch/waiving-patent-and-in- tellectual-property-protections-not

142 Riigikogu Toimetised 43/2021 Poliitiline mõte

Eesti eurosaadiku esimesed viisteist aastat Euroopa Parlamendis

tekitas ühe suurima partei – Keskerakonna – üldkogu otsus sama aasta augustist, mis samastas ELi Nõukogude Liiduga, hoiatas TUNNE KELAM liitumisele järgneva majanduse allakäigu Euroopa Parlamendi liige eest ja kutsus üles vastu hääletama. Seda 2004–2019 hoolimata asjaolust, et Keskerakond oli eelnevalt kuulunud valitsusse, mis esti aprillimässu teemalise liitumiskõnelused lõpule viis. Veel juunis resolutsiooni Euroopa hindasid vaatlejad ELi pooldajate ja Parlamendis päevakorda vastaste vahekorda enam-vähem võrdsena. võtmine 2007. aastal oli See kannustas ELi toetajaid kampaaniat Euutesse liikmesriikidesse suhtumisel intensiivistama, mille tulemusena suudeti ajalooline saavutus. märgatavat osa kõhklejaist aktiveerida ning neid veenda poolt hääletama (hin- Eesti sihikindlaid jõupingutusi Euroopa nanguliselt moodustasid viimase hetke Liidu (EL) suunas kroonis edu – detsembris „ületulijad“ umbes 10% valijaskonnast). 2002. aastal tunnistati meid ELi-kõlblikeks, Väga oluliseks kujunes nõukogude 16. aprillil 2003 allkirjastati liitumisleping elustiiliga enam kohanenud vastaste ja ja Eesti sai kutse astuda avanevatest skeptikute jaoks samast ajast pärit Arnold väravatest sisse. Kuid sisenemine polnud Rüütli selge ELi toetav seisukoht. President mõeldav lihtsa üle läve kõndimisena. Rüütli väide, et ainult ELi astumisega Selliseks sammuks oli vaja kodanikkonna pääseme halli tsooni jäämisest ELi ja SRÜ volitust. Rahvahääletus liitumislepingu vahel, samuti tema seisukoht, et liitumi- heakskiitmiseks määrati 14. septembrile sega Eesti iseseisvus mitte ei kahane, vaid 2003. Sama aasta kevad ja suvi kulgesid hoopis tugevneb, andsid rahvahääletusele järjest teravneva poleemika tingimustes. uue positiivse toonuse. Eesti kodanike Vastuseis ja kõhklused osutusid tugeva- seisukoht kujunes lõpuks veenvaks – üle maks, kui ELi astumise protsessis osalejad kahe kolmandiku (67% ) liitumise poolt, olid ette kujutanud. Vastaste hulgas sai üks kolmandik vastu; hääletusel osales populaarseks loosung: „Just saime ühest pea kaks kolmandikku valijaist (64%). liidust lahti, milleks vaja kohe teise tor- Prantsuse ajaleht Les Dernières Nouvelles mata?“ Selliseid hoiakuid mahitas mõistagi d’Alsace võttis 27. augustil 2003 baltlaste Moskva propaganda. Kõhklejate meelest üldise hoiaku kokku üsna pragmaatilisena, polnud Eesti ELi astumiseks küps, sellise kirjutades, et eestlaste nagu ka lätlaste ja otsusega tulevat oodata. Tõelist ärevust leedulaste hulgas domineerib arvamus, et

Riigikogu Toimetised 43/2021 143 Tunne Kelam

hea on ühineda kõigega, mis neid Moskva (kasv 7). Ilma said teha need kaks suurt, eest kaitseb. kes kokku moodustasid EPs ülekaaluka 2004. aasta 1. mail sai Eesti koos enamuse. Järgmises kaalukategoorias ülejäänud üheksa kandidaadiga ELi kehtestasid endid liberaalid 86 kohaga täieõiguslikuks liikmeks. (kasv 43), kellega liitusid Eesti sisepoliitika Järgmine oluline etapp oli Eesti esinda- seisukohalt paradoksaalselt niihästi jate valimine Euroopa Parlamenti (EP). See Reformierakond kui ka Keskerakond. oli üks liitumisläbirääkimiste teemasid, Kolmandasse kaalukategooriasse mahtusid mida tõstatasime korduvalt kõnelustel EP rohelised 41 kohaga ning vasakpoolsed delegatsiooniga. Asi oli vajaduses ajastada (koos kommunistidega) 37 kohaga. liitumine nii, et Eesti saaks osaleda 2004. Euroskeptikud, keda juhtisid Nigel Farage aasta kevadel toimuvail EP korralistel ning taanlane Jens-Peter Bonde saavutasid valimistel. Üle ootuste see õnnestus ning tagasihoidlikud 36 mandaati. Kuivõrd abso- Eesti kuue esindaja valimised toimusid luutne enamus oli 367, siis tekkis võimalus 13. juunil. Oma nimekirjadega tulid välja moodustada töövõimeline koalitsioon kõik tõsisemalt võetavad erakonnad ning ka liberaalidega, kuid seda ülinapi ena- mõned üksikkandidaadid. Paraja pettu- musega. ERP strateegiline dilemma püsis muse tekitas Eesti eurovalmiste debüüdi minu kolme mandaadi perioodi kestel madal osalejate arv – 27 protsenti (EL 25 sama – tihedamad töösuhted liberaalidega liikmesriigi keskmine 45,6%). vastasid paremini paremtsentristliku Tänu Toomas-Hendrik Ilvese erakordselt ERP ideoloogiale. Liberaalide grupi suurele isiklikule häältesaagile tõi ta liidri, inglase Graham Watsoni juhitud oma kiiluvees sisse veel kaks sotsialistide liberaalne majanduspoliitika, aktiivne kandidaati. Kokku kogusid sotsialistid 36 inimõiguste toetamine ja selgem arusaam protsenti häältest ning said pooled Eesti autoritaarsetest režiimidest tekitasid mandaatidest. Ülejäänud uued EP liikmed enamasti küünarnukitunde. Teiselt jagunesid Keskerakonna, Isamaaliidu ning poolt võõrastas ERP liikmeid liberaalide Reformierakonna vahel. Valimiste suur­ suhtumine traditsioonilistesse pehme- üllatuseks kujunes võimsa avaliku ruumi tesse väärtustesse ning iseäranis nende kampaania teinud Res Publica jäämine alla oportunism. Pahatihti osutus ühel päeval künnise. Mäletan, kuidas see andis lootust, kokkulepitu järgmisel päeval unustatuks, et raha ja reklaam ei otsusta siiski alati ega mõnigi kord tegeldi mitme partneriga kõiges. korraga. Pärast arvukaid pettumusi Esimesed Eesti eurosaadikud olid kujunes välja ERP hoiak: liberaale ei saa isiklikult kogutud häälte järjekorras usaldada. Sotsialistidega olid erisused Toomas-Hendrik Ilves, Siiri Oviir, allakir- suurtes küsimustes põhimõttelised, kuid jutanu, Toomas Savi, Marianne Mikko ja koostöölepped üldiselt pidasid. Mõistagi Ivari Padar. Kuna viimane otsustas mitte tuli arvestada, et enamikus fraktsioonides kodumaalt lahkuda, asendas teda Andres oli niihästi radikaalsemaid kui ka mõõdu- Tarand. kamaid, koostöölembesemaid rühmitusi.

KOOSTÖÖPARTNERITE VALIK SISSEELAMINE MAAILMA Järgmised sammud astuti juba juunis SUURIMASSE PARLAMENTI Brüsselis. Algas tavapärane poliitiliste Aastal 2002, kui olime saanud liitu- gruppide organiseerumine. Euroopa miskutse, avaldasin mõtteid, et just valimised 2004 võitis Euroopa Rahvapartei maailmastumise ja euroliitumise oludes (ERP), saades 732kohalises parlamendis vajame rohkem kui kunagi varem 282 mandaati (kasv 40 mandaati). Teise selget maailmavaadet ja kindlat enese- koha võtsid sotsialistid 203 mandaadiga teadvust. Maailmastuvas Eestis vajame

144 Riigikogu Toimetised 43/2021 Poliitiline mõte

õppimistahet, vastastikust solidaarsust, ERP võitis aastal 2019 viiendat korda eriti aga väärikustunnet. Väärikus ei võrsu järjest EP valimised ning jätkab suurima tõusiklusest, poliitilisest lehmakauple- fraktsioonina. See on jõud. Tõsi on seegi, misest ega võõraste moodide ahvimisest. et ole sa kodumaal nii populaarne ja Väärika hoiaku – sellise, mis avaldab mõju meedialembene kui tahes, EPs pole sellega ka selle maailma vägevaile – kujundab suurt midagi peale hakata. Seal kohtab üksnes teadmine oma rahvuslikest igal sammul endisi peaministreid, valit- juurtest, oma rahva ajaloost ja kultuuri- susliikmeid, diplomaate, sportlasi, isegi pärandist; teadmine, mis tugineb selgele popstaare. Tegelikult loeb sisu ning võime maailmavaatele ja kõlbelisele hoiakule. oma sisu nii esitada ja kaitsta, et kolleegid Eetilised väärtused tulenevad meie ühi- seda jagama hakkaksid. Siin tulebki sest euroopalikust kultuuripärandist. Taas mängu kõige suurema fraktsiooni võim- kord on õigus Gustav Suitsu läinud sajandi sus, tingimusel, et õnnestub saavutada algusest pärit teedrajaval üleskutsel selle usaldus ja toetus. Paradoksaalselt olin „Olgem eestlased, aga saagem ka euroop- ERP fraktsioonis ainuke eestlane. lasteks!“ Üks ei välista teist. Euroopasse sisseelamine täiendab ja tugevdab eestlust.

Euroopa Rahvapartei Neile seisukohtadele vastas kõige enam Euroopa Rahvapartei, mille liikmeks Eetilised väärtused Isamaaliit sai juba 1990ndail, tegelikult veel enne Eesti iseseisvuse taastamist. tulenevad meie ERPd võib pidada vanimaks üldeuroo- ühisest euroopalikust palikuks poliitiliseks rühmituseks. See moodustati aastal 1953 Euroopa Söe- ja kultuuripärandist. Terasekoondise ühisassamblee konserva- tiivsete vaadetega parlamendiliikmeist. Nüüdsel kujul formeerus ERP aastast 1976. 1990. aastate teisel poolel liitusid ERPga koostöölepingu alusel Euroopa Küll püüdsin kodumaal selgitada, millist Demokraadid, kes ühendasid Briti konser- lisapotentsiaali annaks see, kui ERPs oleks vatiive, Taani konservatiivset parteid ning vähemasti kolmandik Eesti saadikuist – Tšehhi kodanike demokraatia erakonda. ehk kaks. Paraku pole see siiani tulemusi Olles püsinud paarkümmend aastat toonud. Ometi toimis minu fraktsioonis sotsialistide järel teisel kohal, tõusis ERP demokraatlik põhimõte – isegi ühemehe 1999. aastal Euroopa juhtivaks poliitiliseks esindust loeti rahvusdelegatsiooniks, jõuks. millel on esimees. Seega kuulusin algusest Et selles jõus, fraktsioonis, mille suurus peale võrdõiguslikuna rahvusdelegatsioo- võrdus algselt peaaegu kolme Riigikoguga, nide juhtide kooslusse, mis moodustas osa midagi tõsist ära teha, selleks on vaja fraktsiooni büroost. Selles ringis oli otsene mitte üksnes head tahet, vaid ka kollee- juurdepääs kõigile mõjukaile isikuile. gide selget toetust. See on midagi sellist, Mind aitas ka see, et tundsin tollast ERP kuidas võistlusele minnes arvestatakse fraktsiooni juhti Hans-Gert Pötteringi (oli auto võimsust. Euroopa Parlamendis pole järgnevalt EP president 2007–2009) juba tegemist vormel 1 sileda rajaga, vaid aastast 1990; Pöttering osutus põhimõt- pigem Tänaku-stiilis rallisõiduga. Seetõttu tekindlaks kommunismist ikestatud on kummaline, et see tõsiasi pole siiani rahvaste demokratiseerimise ning nende Kodu-Eesti avalikkust mõtlema pannud. ELi vastuvõtmise toetajaks.

Riigikogu Toimetised 43/2021 145 Tunne Kelam

Siiski jäi algetapil tutvustest väheseks. fraktsiooni kolleeg Ari Vatanen, kes parla- Iga Eesti-taolise väikeriigi esindaja seisab mendi uksest sisse minnes teretas kättpidi silmitsi probleemiga, kuidas selles eri uksehoidjaid, turvakontrolle, ametnikke. huvide rägastikus navigeerida ja oma Asudes teda jäljendama avastasin täiesti positsiooni kindlustada. Minu esimesed uue mõõtme – nelja aastaga EPs oli minu sammud Euroopa Parlamendis tundusid jaoks tekkinud naeratavate, sõbralike ebakindlatena. Sadade inimeste vooga- inimeste võrgustik, kes kaugelt üksteist mine hiigelsuures kompleksis tekitab märkasid, naeratasid ja viipasid. Polnud loomuldasa tunde iseenda väiksusest tähtis elukutse ega parteiline dimensioon. ja peaaegu et võimetusest. EP tundus Tähtis oli vastastikku genereeritud fluidum Toompeaga võrreldes ookeanina, mille – siiras rõõm üksteist näha. veemass oli tohutu ning lained võisid Sisemise lõimumise järgnev etapp sisaldas omaenda hoiaku korrigeerimist – ümberlülitumist soovist, et teised sind märkaksid ja toetaksid valmisolekule ise teisi märgata. Tähtis on kolleegide tun- Tuli hakata teadlikult nustamine, kui nad on midagi head korda saatnud. Igaüks on tänulik, kui talle hea ületama seda, mis kõne või ettepaneku puhul tunnustavaid mind kui keskmist sõnu öelda. Sellest võrsus arusaam, et raske pole üksnes minusugusel väikese eestlast siiamaani oli liikmesriigi esindajal. kammitsenud. Ka suured vajavad tuge Tagasi vaadates on huvitav, et pärisin oma esimese töökabineti Saksa kristlike demokraatide (CDU) saadikult Armin Lachetilt, partei juhilt (aastast 2019), kes tõusta kümne meetri kõrguseks. Küsimus pärast 2004. aasta tagasivalimist sai kutse oli mitte niivõrd pinnalejäämises, vaid osaleda oma liidumaa valitsuses. See selles, kuidas eri hoovuseid tajuda, kuidas tähendas erandlikku asukohta sakslaste mitte automaatselt peavooluga kaasa korrusel. 49liikmelisest Saksa kristlike minna, vaid hakata ise oma sihti sättima, demokraatide delegatsioonist jäi esialgu et vajadusel ka mõnele hoovusele vastu mulje, et nad on mõjukuse tipul, neil jagus sõuda. Abi ei tule kusagilt, ei aita eneseha- ju juhtivaid kohti kõikides komisjonides, letsus, et olen just hiljutisest kommunis- omaenda fraktsioonist rääkimata. Aga mirežiimist vabanenud ning nende kohus tasapisi hakkas idanema mõte, et just need oleks mind tähele panna ja toetada. Niisiis suured vaaruvad tõeliselt ränkade valikute ei jäänud muud üle, kui hakata teadlikult ja koormate all, seda nii kodumaal kui ka ületama seda, mis mind kui keskmist eest- Brüsselis. Ja kui väljendasin Saksa delegat- last siiamaani oli kammitsenud –- endas- siooni juhile oma arusaamist ja mõistmist setõmbumine, püüd liigset tähelepanu tema oma riigi siseprobleemide keeruku- vältida, olla kokkuhoidlik teretamisega. sest, näis ta olevat meeldivalt üllatunud. Areng tõusule algas just igapäevasest Kõik ju arvavad – ja seda pigem teatava partnerite pilgu püüdmisest. Oluline on negatiivse alatooniga, et suured tulevad ise sõbralik teretamine, naeratamine, sõnum, toime. Selgus, et me kõik vajame aeg-ajalt et kolleeg on sinu jaoks teretulnud. kaasinimesi, nende sümpaatiat ja moraal- Lisaks teretamisele ka valmisolek midagi set tuge. Saksa kolleegide hulgas kerkis positiivset öelda. Minu eeskujuks sai ERP esile Elmar Brok, juba meie liitumise

146 Riigikogu Toimetised 43/2021 Poliitiline mõte

hetkeks 24aastase saadikustaažiga hakka teksti lugemagi, sest kui mina seda väliskomisjoni esimees, kes vastutas ka vajalikuks pean, siis ta annab oma allkirja, ELi laienemise raportite eest. Brok oli läbi kuna usaldab mind. Sama hoiaku võttis aegade (aastani 2019) mõjukamaid EP liik- minu teine suure saali naaber, Taani kon- meid, kelles Saksa reaalpoliitika ühildus servatiiv ning omaaegne asepeaminister tundliku ja emotsionaalse südamega, mis Bent Bendsen. Kõige selle juurde kuulus reageeris kõikvõimalikule ebaõiglusele. veel kolleegide ja ametnike õnnitlemine Ta juhtis proteste Anna Politkovskaja nende sünnipäevadel, rahvuspühade ja mõrva vastu, oli üliaktiivne Ukraina jõulude puhul. Paljud olid tähelepanust rahvaülestõusude toetamisel ning püüdis meeldivalt üllatunud. Valmistasin aastava- tasakaalustada Berliini pragmaatilist hetuseks oma fotodega jõulukaarte ning majanduspoliitikat tugevama seisukoha neljal korral omakomponeeritud kalendri, võtmisega inimõiguste küsimustes. Brok mida jagasin ligi 200le kolleegile. Selles juhtis Euroopa föderalistide gruppi, aga kogumis oli oluline osa EP ametnikel. ühtlasi aastaid Euroopa kristlik-demo- Pahatihti ilmnev üleolev hoiak „bürokraa- kraatlikku töölisuniooni. Ta hindas ka tide“ suhtes muundub praktilises töös huumorit. Olles temaga 15 aastat tihedalt tunnustuseks ja tänuks. Ilma ametniketa kokku puutunud, hakkasin lõpuks Brokki oleks hiigelorganisatsioonil nagu EL nädala sobivatel juhtudel tituleerima Kurfürst jooksul lõpp. Mõistlik ja tõeliselt tulutoov Elmar, mis tekitas meie vahel humoorika on n-ö halle taustakujusid märgata, omamehelikkuse õhkkonna. nendelt nõu küsida, neid tunnustada ja tänada. Positiivsed isiklikud suhted Huvid ja suhted ametnikuga toovad sageli ootamatut Väga vajalik ja samas värskendav oli „lisaväärtust“ – õigeaegset infot tippudel kontaktide loomine lõunapoolsete kavandatava suhtes, head nõu, kuidas oma delegatsioonidega. Hispaanlased ja ettepanekuid ja taktikat kõige tõhusamaks itaallased, ka portugallased olid tollal lihvida, spetsialistide valmisolekut sind arvukalt esindatud, kuid hoidsid rohkem otsustajate juures toetada. Ametnikega omaette ega olnud eriti huvitatud suhetest vastastikku lugupidava koostöö kujun- uute riikide saadikutega. Alustasin sellest, damine on väikeriigi saadiku jaoks üks et hakkasin huvi ilmutama nende endi asendamatuid edu komponente. probleemide vastu. Need kuulusid meile hoopis kaugemasse valda – Põhja-Aafrika Saadikuühendustes ja Ladina-Ameerika. Hakkasin osalema EP saadikute tegevus ametlikes komisjo- Kuubat, Venetsueelat, Kolumbiat puuduta- nides on üldiselt tuntud. Sain algul koha vates algatustes, võtsin sõna debattidel ja regionaalkomisjonis ning julgeoleku- ja osalesin resolutsioonide ettevalmistamisel. kaitse allkomisjonis; prestiižikas ja Eriti siis, kui nende teemaks oli inimõi- liikmete arvult suurimas väliskomisjonis guste mahasurumine sealsetes riikides. suutsin end sisse seada asendusliikmena. Paari aastaga tekkis arusaam, et mind Konkurents neile kohtadele oli ülitihe on omaks võetud. Eriti soojad suhted ning uutel liitujatel ei olnud kerge oma kujunesid EP kauaaegse hispaanlasest esimesi eelistusi realiseerida. Üle ootuste asepresidendi Alejo Vidal-Quadrasega. väga hästi läks aga minu jaoks EP ametlike Istusime suures saalis kõrvuti, toetasin välisdelegatsioonide formeerimine. Sain teda Vaba Iraani Sõprade üritustel. Asi koos Vytautas Landsbergisega täisliikmeks jõudis niikaugele, et kui kogusin allkirju Vene delegatsioonis, mis oli tähtis, totalitarismi käsitlevate või Venemaad arvestades Moskva pidevaid rünnakuid kritiseerivate algatuste toetuseks, vaatas ja desinformatsiooni uute Ida-Euroopa ta mitte paberit, vaid mind, öeldes, et ei liikmete suhtes. Hiljem olin kaks järgnevat

Riigikogu Toimetised 43/2021 147 Tunne Kelam

mandaati USA delegatsiooni täisliige. grupid. Aastast 2019 lisandusid muuhulgas Suhted Ameerika Ühendriikidega on olnud tehisintellekti ja digiteemade, kliimamuu- jätkuvalt Eesti ja ELi jaoks keskse täht- tuste ja jätkusuutliku arengu, Lähis-Ida susega. Delegatsioon kohtus kaks korda kristlaste, religioonivabaduse ja usulise aastas USA Kongressi delegatsiooniga ning sallivuse, traditsiooniliste vähemuste ja see andis võimaluse luua otsekontakte ja vähemuskeelte, LGBTI, linnaelu, lasteõi- usalduslikke suhteid USA poliitikutega. guste jmt intergrupid. Need on ametlikud ERP fraktsioonis loodi mõned aastad saadikuühendused, millele tagatakse hiljem transatlantiliste seadusandjate koosolekuruumid ning tõlge. Kuid miski foorum, mis korraldas iga aasta suve algul ei takista EP liikmeil algatamast mis Washingtonis kolmepäevase esindusliku tahes ühendusi aktuaalsete teemade konverentsi koostöös USA poliitikute ja käsitlemiseks. Ukraina sõprade ühendus mõttekodadega (Hudson Institute, Heritage oli eriti aktiivne aastast 2014 (seda vedas Foundation, Republican Institute jt). Olin sihikindlalt ja entusiastlikult leedu liberaal nendes üritustes aktiivne osaleja. Ka siin Petras Auštrevičius). Tiibeti toetusrühm ei toetas tõusu rohkem tunnustatud liikmete suutnud samal aastal säilitada intergrupi hulka valmisolek tõsiselt ja stabiilselt seisundit, kuid jätkas aktiivset tegevust kaasa lüüa niihästi üritustes kui ka nende saksa kristlik-demokraadi Thomas Manni ettevalmistamises. juhtimisel. Erakordselt kaasakiskuv ning Kuid saadikutegevus ei piirdu vaid par- pilku avardav oli Vaba Iraani Sõprade lamendi ametlike üritustega. Suur osa EP saadikuühenduse tegevus, milles olin ühe liikmete omaalgatustest on koondunud nn asepresidendina osaline 15 aastat. See intergruppidesse (töörühmadesse), mida ühendus ei olnud registreeritud intergrup- iga uus koosseis uudselt formeerib. Iga pide nimekirjas, kuid ühendas stabiilselt fraktsioon koostab oma eelistuste pinge- vähemalt sadakonda saadikut. Mõnede rea. Kui teatava intergrupi loomine satub aktsioonide puhul nagu näiteks protestid Teherani režiimi julma kodanikuõiguste­ mahasurumise vastu, õnnestus saada Iraani opositsiooni eesmärkidele EP Miski ei takista EP liikmete enamuse toetus. liikmeil algatamast APRILLIMÄSS Isiklike suhete võrgustiku loomine andis mis tahes ühendusi oma esimese positiivse tulemuse 26.–28. aprillil 2007 Tallinna dramaatilise aprilli- aktuaalsete teemade mässu puhul. Laiemaks taustaks oli siin käsitlemiseks. president Putini algatatud ametlik pööre tagasi Nõukogude Liitu ülistava ajalookä- sitluse juurde: okupandid olid vabastajad, nende vabastaja rollis kahtlemist pidas vähemalt kolme fraktsiooni eelistuste Nõukogude Liidu õigusjärglane lubama- hulka, siis kinnitab selle viieks aastaks tuks provokatsiooniks. Ajendiks polnud ametlikuna presidentide konverents. mitte nn pronkssõduri Tallinna keskusest Siinjuures näiteid 2019. aastal valitud EP eemaldamine, millega „kaasnesid“ intergruppidest: ühelt poolt läbi aegade rahutused, nagu seda siiani välismaistes püsinud saadikuühendused nagu puuetega väljaannetes valdavalt kujutatakse. inimeste, vähihaigete, väikeettevõtete, Õigem oleks väita, et 2007. aasta aprilli loomakaitse, veini ja toidu, Euroopa lõpus oli tegemist Venemaa otsese kultuuripärandi ja palverännuteede katsega kukutada alles paar kuud varem

148 Riigikogu Toimetised 43/2021 Poliitiline mõte

moodustatud uus Eesti valitsus. Eelnevalt jaoks võimalus Eesti Lääne-orientatsiooni oli mitmeid kuid kestnud Eesti-vastane kui mitte otseselt tagasi pöörata, siis seada propagandasõda, Tallinna saabusid sajad küsimärgi alla meie võimekus oma rolli agressiivsed vene noored, kellest paljud uutes liitudes veenvalt täita. olid „liisitud“ Venemaalt. Nad olid hästi organiseeritud ja varustatud ning moodus- EESTI OLUKORRA KAJASTUS tasid püsiva laagri Tõnismäe monumendi BRÜSSELIS ümber. Provokaatorid said otseseid Jõudsin Tallinna nagu tavaliselt neljapäeva instruktsioone Moskva saatkonnalt ning öösel – mässu kõrgpunktis. Esmaspäevaks, tänavarahutustele spetsialiseerunud Vene kui olukord oli rahunemas, asusin eriüksuste ohvitseridelt. Moskva riiklikul rutiinsele tagasilennule Brüsselisse. Igaks tasemel sekkumises ei ole mingit kahtlust. juhuks hakkasin lennukis koostama EP Teine probleem oli nende stsenaariumide Eestit toetava resolutsiooni teksti, ise küll täpne täitmine. Üle piiri toodi autodes lootes, et EPs töö selles suunas juba käib. niihästi süütevedelikke kui ka viina. Selgus vastupidine – midagi ei toimunud, Viimane osutus klassikaliseks teguriks, seega tuli alustada nullist. EPs oli rahulik mis suunas märatsejate huvi rünnetest fraktsioonide töönädal, komisjonide istun- strateegiliste objektide nagu kodakond- geid ei toimunud. Esimesena pöördusin sus- ja migratsiooniameti arhiivide vastu väliskomisjoni esimehe, ERP fraktsiooni hoopis lõbusamas suunas – luksuspoodide liikme poolaka Jacek Saryusz-Wolski poole. rüüstamisele. Alkoholiuimas hägustusid Kuna komisjoni istungit antud nädalal kiiresti kõige ohtlikumad plaanid. plaanis polnud, palusin tal esineda avaldu- Täna, 14aastaselt distantsilt tagasi sega Eesti toetuseks omaenda nimel. Seda vaadates näen nõukogude okupantide ta kõhklemata tegi, deklareerides solidaar- mälestusmärgi õigesse kohta teisaldamises sust Eestiga ning kinnitades, et Eesti vastu ning Moskva-meelse mässu edukas nur- suunatud rünnakud on rünnakud terve ELi jamises Eesti Vabariigi taasiseseisvumise vastu. Ta toetas täielikult Eesti valitsuse pika protsessi loogilist lõpp-punkti. See tegevust riigis korra ja julgeoleku tagami- punkt tuli nii või teisiti panna ning Putini- seks. Hetkel polnud Saryusz-Wolskil küll meelsete äärmuslaste provokatsioonid väliskomisjoni volitust avaliku seisukoha aitasid – vastu nende endi kavatsusi – sel- võtmiseks; ta tegi selle enda kui europar- gusele jõudmist kiirendada. EV valitsus oli lamendi saadiku nimel. Kuna aga tegemist olnud aastaid taktitundeline ning paljude oli EP mõjukaima komisjoni esimehega, siinsete elanike mineviku-nostalgiat mõis- siis täitis meie poola sõbra soolo oma tev. Ometi, EV valitsusasutustest kõigest eesmärgi – keegi ei hakanud uurima, kas poole kilomeetri kaugusel nõukogude seda avaldust on ka komisjonis arutatud. „vabastajate“ sümboli püsimine ning selle Enne seda palusin audientsi EP presiden- üha agressiivsem politiseerimine seadis dilt Pötteringilt. Mind tulid toetama Briti Toompea ebameeldiva, kuid vältimatu konservatiiv Cristopher Beazley ning ERP küsimuse ette – kes on majas peremees? juhtkonda kuuluv, endine ELi Komisjoni Sisuliselt oli küsimus kaksikvõimust, tõese volinik portugallane Joao Pinheiro. ja valeliku narratiivi võrdsest tunnusta- Kohtumine EP presidendi, minu frakt- misest. Edasine kompromisside otsimine siooni hiljutise esimehega oli vastastikku tähendanuks nõukogude okupatsiooni mõistev – Pöttering toetas meie ettepane- narratiivi tugevnemist ning Eesti ideo- kut lülitada Eesti küsimus järgmise nädala loogilist lähenemist endiste Nõukogude „väikese“ plenaaristungi päevakorda. Liidu provintside mentaliteedile. Hetk oli Selleks oli vaja muidugi teiste fraktsioo- kriitiline – kõigest kolm aastat pärast EV nide enamuse nõusolekut. Eelnevalt ühinemist ELi ja NATOga terendas Moskva korraldas Saryusz-Wolski väliskomisjoni

Riigikogu Toimetised 43/2021 149 Tunne Kelam

istungi, kuhu ta omaalgatuslikult lülitas rünnakutega Moskvas. Tallinnas toimunu punkti olukorrast Eestis. Sain võimaluse oleks nagu muuseas välja jäänud. Õnneks kolleege paremini informeerida. Samas suutsime selle täiskogu hääletusel – mitte märkas meie komisjoni ametnik, et küll suure häälteenamusega – tagasi ruumi oli siginenud kümmekond vene lükata. Kuid vanakuri varjub ikka detai- diplomaati ja ajakirjanikku. See osutas, kui lides – ega enamik ei hakka süvenema pingsalt jälgib Moskva EP reaktsiooni. Oli selliste ettepanekute olemusse. Paistis, et selge, et Vene pool on eelkõige huvitatud Eestit ikkagi ju toetatakse, lihtsalt „väi- sellest, kas Brüsselis toetatakse Eestit keste täpsustustega“. Arvukate saadikute mokaotsast või täie rauaga. Plenaaristungil jaoks polnud siin midagi põhimõttelist. saime Eesti teema päevakorda, kuid igale Ometi, heites pilgu 14 aasta eest fraktsioonile anti vaid üks kõnevoor. Mind toimunule ei usu ma hästi oma silmi volitas esinema ERP grupi juht Joseph Daul. Minu portugallasest sõber Pinheiro rõhutas meie eelneval kohtumisel Dauliga, et ta kutsuks Eesti saadiku debati ajaks esimesse ritta, fraktsiooni juhi kõrvale. See Vene pool on eelkõige annaks selge signaali, et terve fraktsioon huvitatud sellest, on täie jõuga esineja selja taga. Liberaalide fraktsioonist on meelde jäänud Siiri Oviiri kas Brüsselis toetatakse Eesti ajaloolist tausta ja kannatusi valgus- tav kõne. Ometi, parlamendi reeglid ei Eestit mokaotsast näinud ette erakorralise päevakorrapunkti või täie rauaga. lõpetamist resolutsiooniga. Mind rahustati, et ülejärgmisel nädalal leiab Strasbourgis aset korraline plenaaristung ning seal saab asjad lõpule viia. Kena küll, kuid juba järg- – kuidas osutus Moskva propagandale misel nädalal kostis mitmelt poolt, et Eesti ja enamiku liikmesriikide suhtelisele soovivat liiga palju – meid ju toetati ja distantseeritusele vaatamata võimalikuks sellega võib probleemi lõpetatuks lugeda. saavutada Strasbourgis 24. mail 2007 ELi Paljud tundsid ärevust, et EL võiks Moskvat seisukoht (EP resolutsioon 2007), mis liigselt provotseerida. Taas tuli kõigega sisaldas Eesti jaoks elutähtsa, praktiliselt otsast peale hakata. Esimesena tuli reso- ideaalse sõnumi? lutsiooni vajalikkuses veenda omaenda Osundan EP seisukoha mõningaid ERP fraktsiooni, mille liikmeist ju suur punkte: tõdeti sündmusete algust sellest, osa pärines Vahemere piirkonnast. Siin et meeleavaldajad ründasid politseid ning osutus suureks abiks eelmisel paaril aastal et nende aktsioonid päädisid laiaulatus- hispaanlaste, itaallaste ja portugallastega liku vandalismiga Tallinna kesklinnas. saavutatud usalduslik vahekord. Kuna EP Meenutati, et Eesti valitsus informeeris president ja suurim saadikuterühm asja monumendi teisaldamise plaanidest ette, vedasid, tulid ülejäänud järk-järgult kaasa. pakkus Vene Föderatsioonile koostööd ja Tulemus osutus paremaks, kui võis loota – osalemist surnukehade väljakaevamistel, saavutasime uue, nüüd juba täiemahulise millest Vene pool keeldus; osundati, et debati (Euroopa Parlament 2007). Kuid ekshumeerimine toimus ranges vastavuses kõige olulisem oli Eestit selgelt ja ühe- rahvusvaheliste normide ning inimvää- mõtteliselt toetav resolutsioon. Seda oleks rikuse austamisega. Parlament juhtis võinud viimasel hetkel nurjata sotside tähelepanu, et vägivaldsed, seaduskorra parandusettepanek, mis salakavalalt piiras vastased meeleavaldused leidsid aset Eesti toetamise meie saatkonna vastaste väljapool Eestit paiknevate jõudude

150 Riigikogu Toimetised 43/2021 Poliitiline mõte

aktiivsel organiseerimisel ning kaasabil. suunatud rünnakuid Euroopa Liidu Viidati peaminister Ansipi avaldusele, solidaarsuse proovikivina. Ning täpsustas mille kohaselt kõnealused sündmused järgnevalt, et EP „peab lubamatuks Vene kujutasid endist hästi koordineeritud ning ametivõimude mitmesuguseid katseid jultunud sekkumist Eesti siseasjadesse. (EP sekkuda Eesti siseasjadesse“ (ibid., § 3). resolutsioon 2007) Mõisteti hukka Venemaa püüdlused Mul oli hea meel, et minu mõte rakendada Eesti vastu välispoliitika tunnustada metropoliit Korneliust tema instrumendina majanduslikku survet. tasakaaluka ja konstruktiivse rolli eest Ning demonstreerides, et asi ei piirdu leidis EP toetuse, märgiti, et Moskva üksnes Eestiga, lisas EP oma resolutsiooni Patriarhaadi Eesti Õigeusu kiriku metro- 6. paragrahvi: „tuletab Venemaa ameti- poliidi Korneliuse väitel pole Eestis alust võimudele meelde, et nende valimatu kogukondadevaheliseks konfliktiks ning ta ja avalikult vaenulik keelekasutus Eesti ei näe mingit põhjust esitada märatsemisi vastu on teravas vastuolus rahvusvahelise eesti- ja venekeelsete rahvusrühmade käitumise põhimõtetega ning mõjutab ELi konflikti väljundina (ibid., punkt L). ja Vene suhteid tervikuna“. Pragmaatiline Järgnev ajaloolise tausta esitusviis paragrahv 7 kutsus komisjoni ja kõiki kajastas uute liikmesriikide EP saadikute liikmesriike analüüsima Eesti vastu aastast 2004 õigeaegselt alustatud selgi- suunatud küberrünnakuid ning esitama tustöö vilju. Sissejuhatava osa punkt O ettepanekuid, kuidas sellistele rünnakuile kinnitas Venemaa jaoks lõikava selgusega: ja ohtudele EL tasandil vastu seista. (EP „Eestil on ELi ja NATO sõltumatu liikmes- resolutsioon 2007) riigina suveräänne õigus hinnata oma Nagu eelnevalt osundatud, torkas juba traagilist lähiminevikku alates iseseisvuse Tallinna mässule järgnenud päevadel kaotamisest 1939. a. Hitleri ja Stalini silma Vene poole intensiivne huvi selle vahel sõlmitud pakti tagajärjel kuni 1991. vastu, kuidas, kui tugevalt, millisel viisil aastani“ (ibid., punkt O). Järgnev punkt P reageerib EL tervikuna Moskva rünnakuile. meenutas, et Lääne demokraatiad pole Kaalul oli mitte lihtsalt erinev stiil või kunagi tunnustanud seaduslikuna Balti sõnastus. Kaalul oli ELi põhimõtteline riikide okupeerimist ja annekteerimist valik: kas EL on hakanud uusi liitujaid ikka Nõukogude Liidu poolt. Ning punkt Q tõeliselt võrdsetena kohtlema, käsitades kordas rõhutatult EP esimest ametlikku neid „omadena“, kes väärivad jõulist ja seisukohta maist 2004, mille põhjal solidaarset toetust? Sellele küsimusele oli mõnede rahvaste jaoks tähistas Teise raske eelnevalt vastust anda. Teadsime ja maailmasõja lõpp uuendatud türanniat tunnetasime „vanade“ eelarvamuslikkust stalinliku Nõukogude Liidu all ning mee- ning kõhklusi 2004. aasta suure laienemise nutas, et EP õnnitles Kesk- ja Ida-Euroopa suhtes. Teada oli ka arvukate „vanematest riike nende vabanemise puhul aastaküm- riikidest“ MEPide (Member of the European neid kestnud nõukogude ülemvõimu või Parliament – ’Euroopa Parlamendi liige’) okupatsiooni alt. (EP resolutsioon 2007) huvi puudus, kohati lausignorantsus EP seisukoha resolutiivne osa viis Ida-Euroopa mineviku suhtes. Meenub täpsete formuleeringutega kulminatsiooni ERP Austria delegatsiooni juht, empaati- uuele liikmesriigile osutatava toetuse. EP line keskealine daam, kes oli kasvanud väljendas oma toetust „demokraatlikult nõukogude okupeeritud Viinis, kuid nende valitud Eesti valitsusele ja solidaarsust probleemide päevakorda kerkides siiralt temaga tema püüetes tagada kord, stabiil- imestas, et kommunistlik okupatsioon sus ning õigusriigi põhimõtted kõikidele ja kuriteod on Balti riikides aset leidnud. Eesti elanikele“ (ibid., § 1). EP kvalifitseeris Tema polnud neist midagi kuulnud. Just ühe kõige väiksema liikmeriigi vastu niisugusel taustal tuleb EP resolutsiooni

Riigikogu Toimetised 43/2021 151 Tunne Kelam

Rafineeritumad MISKI EI SÜNNI ISEENESEST Kõige tähtsam asi kogu draamas, Euroopa meetodid koos ühenduse sõnum Moskvale, sai üle ootuste selgeks: EL toetab Eestit mitte suusoojaks, libauudistega on vaid täie rauaga. Eesti käsitamine ELi soli- meie nõrgestamiseks daarsuse katsekivina oli ELi reageeringus keskse tähtsusega. Mis on sellise sõnastuse jätkuvalt idanaabri praktiline tulemus? Selleks tulemuseks on arsenalis. 14 aastat kestnud rahu. Kremli jaoks oli sõnum selge – lihtlabane provokatsioon, katse kohelda Eestit nagu äsjast Moskva provintsi kukkus läbi. Saanud kõrvetada, jõuti Moskvas ilmselt järeldusele, et räigelt nõukogulikud võtted Eesti suhtes enam ei toimi. Kuid ei maksa teha illusioone – rafineeritumad meetodid koos libauu- päevakorda võtmist ning selle põhimõtte- distega on meie nõrgestamiseks jätkuvalt list, kompromissitut sõnastust pidada suh- idanaabri arsenalis. tumisel uutesse liikmesriikidesse ajalooli- Moraal on siiski see, et midagi ei sünni seks saavutuseks. Eesti saadikuist osalesid iseenesest. Inimtegur ja saadikualgatus sotside fraktsiooni resolutsiooni projekti ei kao kusagile. Tänapäeva üha abst- algatamises Andres Tarand ning liberaalide raktsemaks ja keerukamaks muutuvas projektis Toomas Savi ja Siiri Oviir. Tuleb otsustusprotsessis on mõnigi kord vajalik tõdeda, et ERP algatajate kandepind oli sel- stimuleerida isiklike algatuste teel olemas- gelt kõige laiem: lisaks käesoleva kirjutise olevaid struktuure kiiremini ja tõhusamalt autorile kaks välispoliitiliselt juhtivat britti toimima. Minu kui värske parlamendi- (Charles Tannock ja Christopher Beazley), liikme süstemaatilise selgitustegevuse hispaanlaste välispoliitiline raskekahur eesmärk saavutas kolme aastaga – õnneks José Salafranca, poolakas Bogdan Klich, kes just tõsiseima kriisi momendiks – soovitud oli just saanud kutse asuda kaitseministri tulemuse. Tähtis oli, et Eestit ja eestlasi ka kohale ning bosnia päritolu Rootsi saadik isiklikus dimensioonis omaks võeti, nende Anna Ibrisagic. tausta teadvustati – ja seda heast küljest.

KASUTATUD ALLIKAD: EUROOPA PARLAMENT (2007). EP: Eesti vastu suunatud rünnakud on ELi solidaarsuse proovikiviks. Täiskogu kokkuvõte – Strasbourg 21.–24. mai 2007; Arutelu 22.05.2007. Komisjoni kõnevoor. – https://www.europarl.europa.eu/sides/ getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+IM-PRESS+20070516BRI06749+FULL-TEXT+DOC+XML+V0//ET&language=ET EP RESOLUTSIOON. (2007). Euroopa Parlamendi 24. mai 2007. aasta resolutsioon Eesti kohta. – https://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P6-TA-2007-0215&language=ET

152 Riigikogu Toimetised 43/2021 Poliitiline mõte

Demokraatia kolm dilemmat

saavutada, oli kõigil sama. Selleks oli võimude lahusus. Popperi, Madisoni ja Kanti arusaama demokraatiast võtab kokku see, mida AGO RAUDSEPP Robert Dahl nimetab Madisoni demo­ ajaloolane kraatiaks. See on demokraatia, mis püüab enamuse võimu tasakaalustada ja rahva jalugu näitab, et vahel võib suveräänsust piirata, eesmärgiga kaitsta olla mõistlik demokraatia ja ühiskonnaliikmete vabadust. julgeoleku huvides vabadust Vabadus oli juba Platonil see, milles ja suveräänsust piirata. väljendus demokraatia olemus ja mõte. A Vabadusega on seotud ka demokraatia Demokraatia ja julgeoleku vaheline seos esimene dilemma. Platoni arvates muutub on taandatav kolmele klassikalisele dilem­ iga valitsusvorm enesehävituslikuks male: vabaduse ja julgeoleku, vabaduse iseendaga liialdamise tõttu. Tema tekki­ ja suveräänsuse ning suveräänsuse ja mise põhjusest saab tema hävingu põhjus: julgeoleku vahel, kirjutasin oma väitekir­ „Liiga suure vabaduse tõenäoline tulemus jas „Pääsemine ja häving. Demokraatia on ainult liiga palju orjust“. mõju Soome ja Eesti julgeolekule aastatel Samasugust dilemmat on kirjeldanud 1918–1948“ (Raudsepp 2020). Selle artikli ka Popper: „Vabadus kui igasuguse piirava eesmärk on tutvustada neid dilemmasid.1 kontrolli puudumine peab viima väga suurte piiranguteni, sest annab jõhkardile LIBERTÉ vabaduse vagurad orjastada […] piiramatu Karl Popperi, James Madisoni ja Immanuel sallivus peab viima sallivuse kadumiseni.“3 Kanti kohta võib öelda, et nende jaoks ei Dilemma seisneb siin selles, et kui olnud demokraatia2 eesmärk mitte rahva demokraatiat on vaja vabaduse kaitsmi­ võim, vaid ühiskonnaliikmete vabadus. seks ja kui demokraatiat ilma vabaduseta Ka vahend, millega eesmärki loodeti olla ei saa, siis võib liigne vabadus demo­ kraatia hävitada – millisel juhul kaob ka 1 Artikkel toetub nimetatud väitekirjale, kust on leitavad vabadus ise. Kuid põhjus, miks vabadus kõik allikaviited. Artikli lõpus on toodud ära ainult ennasthävitavaks muutub, seisneb täiendavad allikad, mida väitekirjas kasutatud ei ole. julgeolekus. 2 Madisoni ajal räägiti vabariigist ja Kant kirjutas vaba- riiklikust valitsemisviisist, kuid tänapäeva mõistes oli 3 Popper kasutab nimetusi demokraatia, vabaduse ja tegemist demokraatiaga. sallivuse paradoks.

Riigikogu Toimetised 43/2021 153 Ago Raudsepp

Kantil oli vabariiklikult korraldatud tagab julgeoleku, kuid teeb seda vabaduse riiki nii nagu ka üldse igasugust riiki vaja piiramise hinnaga. Kanti lahendus peab selleks, et inimesed ei lahendaks oma eri­ samuti tagama julgeoleku, kuid jätma alles meelsusi jõuga, sest vastasel korral oleks ka piisavalt palju vabadust. tulemuseks anarhia ja üldine julgeoleku Demokraatlik riik on lahendus, mis kadumine. Tulemuseks oleks olukord, üritab saavutada kompromissi julgeoleku mida Thomas Hobbes nimetas „kõikide ja vabaduse vahel. Kuid tulemuseks on sõjaks kõikide vastu“. see, et anarhiast ei ole võimalik täielikult Probleemi algpõhjus on Kantil ja vabaneda. Erinevalt Hobbesi suveräänist Hobbesil sama. Selleks on inimeste ei saa demokraatliku ühiskonna suverään erinevad arusaamad. Mõlemal juhul on kaotada ära kõiki erinevaid arusaamu, probleemi olemus epistemoloogiline ehk sest siis kaoks ka demokraatia. Kuivõrd teadmisteoreetiline. Erimeelsuste põhju­ erinevad arusaamad kätkevad endas alati seks on see, et inimesed saavad asjadest ohtu langeda anarhiasse, siis on demo­ erinevalt aru. Kui erimeelsusi ei õnnestu kraatiat kõige õigem nimetada reeglitel põhinevaks anarhiaks. Demokraatlikus ühiskonnas kehtestab suverääni tahet enamuse võim. Kuid Julgeolek on inimeste ilma parajal määral sallivuseta kalduks vajadustest kõige enamuse võim kiiresti reeglitel põhinevast anarhiast täielikku anarhiasse, sest kui tähtsamal kohal ja kui ühiskonna erinevad rühmad ei saa üksteist usaldada, siis ei saa nad ka tunda, et nende valida, kas vabadus julgeolek on tagatud. Lahendus anarhiale (demokraatia) või saab olla kas usalduse taastamine ühis­ konna erinevate rühmade vahel, mis taas­ julgeolek, valib enamik taks ka nende ühise arusaama julgeolekust inimesi julgeoleku. ja võimaldaks demokraatlikku valitsemist, või siis demokraatiast loobumine. Olukorras, kus valida on anarhia ja jul­ geoleku puudumine või mittevabariiklik lahendada rahumeelselt, siis ongi tulemu­ ehk tänapäeva mõistes mittedemokraatlik seks sõda ja julgeoleku kadumine. riik, oli Kanti kindel valik viimane. Sellise Hobbesil on lahenduseks suverään, valikuga seadis Kant julgeoleku kõige täht­ kellele delegeeritakse ühise arusaama samale kohale. Kui nõustuda, et julgeoleku kujundamine. Kui erinevate arusaamade mõte on tagada enda säilimine, siis tegi asemel on ainult üks, siis kaovad ka eri­ seda ka Hobbes – väites, et inimeste õigus meelsused ja julgeolek on sellega tagatud. ennast säilitada on kõige üldisem moraali­ Kanti lahendus läheb Hobbesi lahendusest printsiip, millega kõik inimesed igal ajal sammu võrra kaugemale. nõustuksid. Seda tegi ka John Stuart Mill, Hobbesi lahenduse puhul asendab väljendades arvamust, et julgeolek on inimeste erinevaid arusaamu suverääni „erakordselt oluline ja mõjuvõimsat tüüpi arusaam, mis ei arvesta inimeste arvamus­ hüve“, sest kõik teised hüved kaotaksid tega ja ei pruugi olla tingimata õiglane ega oma väärtuse „kui keegi, kes on meist ka otstarbekas. Kanti lahenduse puhul on hetkeliselt tugevam, võiks meid järgmisel inimestel endil kaasarääkimise õigus, mis silmapilgul kõigest ilma jätta“. annab rohkem lootust, et ühine arusaam Seega on julgeolek põhjusega inimeste õiglusest ja julgeolekuohtudest on ka vajaduste seas kõige tähtsamal kohal ja õiglane ja otstarbekas. Hobbesi lahendus kui valida on, kas vabadus (demokraatia)

154 Riigikogu Toimetised 43/2021 Poliitiline mõte

Eesti lehed hoiatasid, et poliitiline vägivald võib kujuneda samasuguseks nagu Soomes, kus küüditati endine president Ståhlberg. Allikas: digar.ee või julgeolek, siis valib enamik inimesi riigivõim enam võimeline takistama julgeoleku. Selles seisnebki vabaduse ja omakohut ja poliitilist vägivalda. Kuid ka julgeoleku dilemma, mida võib nimetada Eestis toimusid 1932. aasta suvel vägivald­ ka demokraatia julgeoleku dilemmaks. sed kokkupõrked sotsiaaldemokraatide ja Dilemmat ei ole võimalik lõplikult vabadussõjalaste vahel ning Eesti lehed lahendada, sest kui tahame demokraatiat, kirjutasid, et poliitiline vägivald võib siis ei ole võimalik anarhiast täielikult kujuneda samasuguseks nagu Soomes. vabaneda. Demokraatia seisukohalt on Soome ja Eesti ühiskonnad vastasid küsimus selles, kas ühiskond suudab demokraatia julgeoleku dilemmale nii dilemma lahendada nii, et alles nagu teoreetiline selgitus seda ette näeb jääksid mõlemad: nii julgeolek kui ka – vabaduse (demokraatia) piiramisega. demokraatia. Poliitilisest võistlusest ja avalikust elust Suurest depressioonist alguse saanud eemaldati see tüli osapool, kelle eemalda­ majanduskriis põhjustas 1930. aastatel ka miseks oli olemas suverääni ehk ühis­ Eestis ja Soomes demokraatia julgeoleku konna enamuse toetus. Soomes eemaldati dilemma. Majandusliku julgeoleku kadu­ 1930. aastal kommunistid ja 1932. aastal mine vähendas ühiskonnas sallivust ja Lapua liikumine, Eestis eemaldati 1934. võimendas erinevate ühiskonnarühmade aasta märtsis vabadussõjalased. vahelisi vastasseise. Tulemuseks oli see, Sellega oleks ka Eestis võinud demo­ et demokraatlikud ühiskonnad hakkasid kraatia julgeoleku dilemma laheneda nii reeglitel põhinevast anarhiast kalduma nagu Soomes ja alles oleksid jäänud nii täielikku anarhiasse. julgeolek kui ka demokraatia. Miks nii ei Eriti selgelt võis seda näha Soomes, läinud, on juba teine teema. kus 1930. aasta suvel ei olnud seaduslik

Riigikogu Toimetised 43/2021 155 Ago Raudsepp

Soomes eemaldati võimu juurest kommunistid ja Lapua liikumine, Eestis vabadussõjalased. Allikas: digar.ee

ÉGALITÉ mis paistab välja juba sellestki, kuidas Sõdadevahelisel ajal oli sõna demokraatia kumbki demokraatia suhtub enamuse tähendus lähedalt seotud sotsiaaldemo­ võimu kui rahva suveräänsuse väljendusse. kraatide ja üldise valimisõigusega, sest Madisoni demokraatia suhtub enamuse üldine valimisõigus oli olnud sotsiaal­ võimu kahtlevalt, sest ei arva, et enamuse demokraatide poliitilise võitluse peamine otsused saaksid alati olla kõige õigemad eesmärk. Koos üldise valimisõigusega tõid või et enamusel oleksid alati head kavat­ sotsiaaldemokraadid poliitikasse lihtrahva sused. Populistlik demokraatia seevastu ja alles pärast üldist valimisõigust sai enamuse võimus ei kahtle, vaid peab seda demokraatiast sõna otseses tähenduses demokraatia suurimaks väärtuseks. „rahva võim“. Soomes esindas populistlikku demo­ Sotsiaaldemokraatide arusaam demo­ kraatiat eelkõige sotsiaaldemokraatlik era­ kraatiast oli selgelt erinev sellest, mida kond, kes oli üldisest valimisõigusest kõige Robert Dahl on nimetanud Madisoni rohkem võitnud. Sotsiaaldemokraatide demokraatiaks. Dahl eristabki ka teist arvates pidi kogu võim kuuluma parlamen­ tüüpi demokraatiat, mida ta nimetab dile, sest just parlament kehastas rahva populistlikuks demokraatiaks. Kui suveräänsust. Sotsiaaldemokraatidele oli Madisoni demokraatia eesmärgiks on vastumeelne parlamendi võimu piiramine kaitsta ühiskonnaliikmete vabadust, siis presidendi institutsiooniga, nii nagu populistliku demokraatia eesmärgiks on seda nägi ette 1919. aasta põhiseadus. saavutada ühiskonnaliikmete võrdsus ja Nende arvates oleks presidenti pidanud kaitsta rahva suveräänsust. valima samuti parlament. Lisaks soovisid Need eesmärgid on omavahel vastuolus, sotsiaaldemokraadid, et teatud juhtudel

156 Riigikogu Toimetised 43/2021 Poliitiline mõte

saaks rahvas rahvahääletuse teel vahetult Popper on seda nimetanud demokraatia oma tahet kehtestada. ja enamuse võimu paradoksiks, kuid oma Sotsiaaldemokraadid leppisid lõpuks olemuselt on tegemist klassikalise dilem­ kompromissiga, mille kohaselt valisid maga piiramatu tegevusvabaduse ehk presidendi eraldi rahva poolt valitud vali­ suveräänsuse ja vabaduse vahel. jamehed ja rahvahääletust põhiseaduses ei Dilemma seisneb selles, et kui piira­ mainitud. Kuid see kompromiss oli selgelt matu tegevusvabadusega isik ehk suverään kaldu Madisoni demokraatia poole, sest on võtnud nõuks oma vabadusest loobuda, Soome põhiseadusse said sisse korralikud siis on seda väga raske takistada. Asja ei tasakaalumehhanismid. muuda see, kas suverään tegutseb tead­ Eestis esindasid samuti sotsiaaldemo­ likult või teadmatult või kas vabadusest kraadid populistlikku demokraatiat ja ilmajäämine tuleneb suverääni tegevusest Madisoni demokraatia positsioonidel olid või tegevusetusest. pigem mittesotsialistlikud erakonnad. Suveräänsuse ja vabaduse dilemmat Asutavas Kogus kritiseeris Jaan Tõnisson ei ole võimalik lõplikult lahendada, sest sotsiaaldemokraatide soovi kogu võim kui võtta suveräänilt tema piiramatu parlamendi kätte koondada ja ütles, tegevusvabadus, siis ei ole enam tegemist et see ei taga suuremat demokraatiat. suverääniga. Madisoni demokraatia püüab Tõnissoni arvates võis võimude lahususe dilemmat lahendada võimude lahususega põhimõttega mittearvestamine seada ohtu ja suverääni võimu osadeks jagamisega, kodanikuvabadused. Sotsiaaldemokraate kuid nagu kirjutab selle kohta Popper esindav Karl Ast seevastu leidis, et või­ – „lollikindlat“ lahendust pole olemas. mude lahusus on vananenud vaade. Suveräänsuse ja vabaduse dilemmat võib Nii nagu Soomes, olid ka Eestis kõige nimetada ka demokraatia suveräänsuse suuremad rahvahääletuse pooldajad sot­ dilemmaks ja seda võib täheldada nii 1930. siaaldemokraadid. Kui 1917. aasta sügisel aastate Soomes kui ka Eestis. vaieldi Maanõukogus selle üle, kellel on Soomes oli 1930. aasta kevadel ja suvel õigus põhiseadust maksma panna, siis suverääni ehk parlamendis enamust arvas Karl Ast, et seda peab tegema rahvas omavate erakondade tahe selline, et rahvahääletuse teel. Seevastu Tõnisson kommunistide ühiskonda lõhestavat tegi ettepaneku, et põhiseaduse peab tegevust tuleb jätkuvalt sallida. Kuid ühel maksma panema Asutav Kogu, mis leidis hetkel ei olnud vähemus – kes ei pool­ ka Maanõukogu enamuse toetuse. danud kommunistide jätkuvat sallimist Asutavas Kogus Tõnisson siiski enam ja kelle esindajad jäid parlamendis rahvahääletuse vastu ei olnud, kuid pidas napilt vähemusse – enam nõus enamuse tingimata vajalikuks riigipea institutsiooni. tahtele alluma ja hakkasid suveräänile Paraku jäi Asutava Kogu põhiseaduse vastu. Puhkes mäss seadusliku riigivõimu komisjonis peale sotsiaaldemokraatide vastu. Mässu algatas parlamendiväline eelnõu, mis Eestile riigipead ette ei rahvaliikumine ja mäss oli suunatud näinud. Nii saigi Eesti endale populistliku parlamendi vastu, sest mässajate arvates ei demokraatia vaimus põhiseaduse, kus väljendanud parlament rahva tahet õigesti. rahva suveräänsust kehastava parlamendi Tegemist oli selge ohuga demokraatiale. võimu ainsaks tasakaalustajaks oli Soomes lahendas demokraatia rahvahääletus. suveräänsuse dilemma täitevvõimu Suveräänsuse tunnuseks on piiramatu sekkumine. Esiteks rikkusid Kyösti Kallio võim ja piiramatust võimust tulenebki ja Pehr Evind Svinhufvudi valitsused 1930. probleem, mida Madisoni demokraatia aasta suvel põhiseadust ja eemaldasid püüab lahendada, kuid mida populistlik kommunistid avalikust elust, täites sellega demokraatia probleemiks ei peagi. rahvaliikumise nõudmised. Parlamendil

Riigikogu Toimetised 43/2021 157 Ago Raudsepp

Soome parlament taandus täitevvõimu ees, president saatis parlamendi laiali ja kuulutas välja ennetähtaegsed valimised. Allikad: Kansan Arkisto, www.kansanarkisto.fi (vasakul), Työväen Arkisto, www.tyark.fi (paremal) oleks olnud võimalus mõlemad valitsused parlament, mida süüdistati suutmatuses vallandada ja endine olukord taastada, lahendada ühiskonna ees seisvaid prob­ kuid ta ei teinud seda. Parlament taandus leeme, ja teisel pool oli parlamendiväline täitevvõimu ees. liikumine, mis võttis endale rahva tõelise Teiseks kasutas Soome president tahte väljendaja rolli ja surus parlamendile põhiseadusega talle kuuluvat õigust ja oma tahet peale. Eestis lahenes demokraa­ vallandas parlamendi ehk saatis selle tia suveräänsuse dilemma samamoodi laiali ja kuulutas välja ennetähtaegsed nagu Soomes, kui suverään ehk rahvas valimised. Viimase sõna ütles suverään andis õiguse parlamendivälisele liiku­ ehk rahvas ja valis sellise koosseisuga uue misele ja kehtestas vabadussõjalastele parlamendi, mis seadustas kommunistide meelepärase põhiseaduse. eemaldamise avalikust elust. Kuid tule­ Mõlemal juhul seisnes demokraatia mus oli äärmiselt piiripealne ja palju ei suveräänsuse dilemma selles, et olgugi puudunud, et demokraatia suveräänsuse dilemma oleks võinud jätkuda koos kõigi sellest tulenevate riskidega demokraatiale ja vabadusele. Püüdes kaitsta Eestis tekkis sarnane olukord 1932. ja 1933. aastal, kui parlamendiväline surve oma arusaama sundis parlamenti tegelema põhiseaduse uuendamisega. Kujunes välja samasugune vabadusest, seati olukord nagu Soomes, kus ühel pool oli ise see vabadus ohtu.

158 Riigikogu Toimetised 43/2021 Poliitiline mõte

Demokraatia seadis ohtu suverään ise – Soomes parlamendienamus ja Eestis rahvahäälestusel osalenute enamus. Allikas: digar.ee tahtmatult, seadis demokraatia ohtu sellega poliitilist võistlust, ja võttis vastu suverään ise, keda Soomes esindas kuni erakorralise seisukorra seaduse, mis parlamendi laialisaatmiseni 1930. aasta andis presidendile volituse vabadust suvel parlamendi enamus ja Eestis põhi­ piirata. Eestis kiideti 1933. aasta oktoobri seaduse muutmise rahvahääletustel rahvahääletusel heaks põhiseadus, mis augustis 1932 ja juunis 1933 hääletanute andis riigivanemale täiendavad volitused enamus. Püüdes kaitsta oma arusaama vabaduse piiramiseks. vabadusest – mis Soomes seisnes kommu­ nistide õiguste kaitsmises ja Eestis 1920. FRATERNITÉ aasta põhiseaduse kaitsmises4 – seati ise Prantsusmaa Rahvuskonvent lubas 1792. see vabadus ohtu. aastal, et Prantsusmaa tuleb appi kõikidele Lõpuks lahendas suverään ehk rahvas rahvastele, kes püüavad oma vabadust selle dilemma nii, nagu ta seda teoreetilise tagasi saada. Kolm aastat hiljem kirjutas selgituse kohaselt pidigi tegema, kui valida Kant „Igavese rahu“. oli vabaduse ja julgeoleku vahel. Rahvas Kant pidas üksikisikute vabaduse kaits­ vähendas vabadust. Soomes seadustas mise kõrval oluliseks kaitsta ka rahvaste 1930. aasta sügisel valitud parlament vabadust. Kuid ta ei pannud erilisi lootusi kommunistide eemaldamise, piirates vabade rahvaste vahelisele vendlusele. Nii nagu inimeste vabadust, oleks ka rahvaste 4 Väide käib sotsiaaldemokraatide kohta, kelle võimuses vabadust Kanti arvates kõige paremini oli nii Eestis kui ka Soomes kallutada enamuse otsus kaitsnud sunnivõimuga riik. Kuid kuna ühele või teisele poole. rahvaste riik läheks vastuollu rahvaste

Riigikogu Toimetised 43/2021 159 Ago Raudsepp

suveräänsusega, siis jäi üle ainult „aseaine“ Kant ei eeldanud, et vabad rahvad ehk rahvaste liit. on meelsasti valmis oma suveräänsust Kui nõustuda, et rahvaste vabaduse piirama. Kirjeldus „vägevast ja valgusta­ kaitsmine võrdub nende julgeoleku taga­ tud“ rahvast, kes annaks rahvaste liidule misega, siis kirjeldas Kant julgeoleku ja „keskpunkti“ ja aitaks teistel rahvastel suveräänsuse vahelist dilemmat. Nii nagu sellega liituda, viitab vähemalt kolmele eespool kirjeldatud kahte dilemmat, ei võimalikule kaalutlusele. ole ka seda võimalik lõplikult lahendada. Esiteks ei pane vabasid rahvaid Täielik julgeolek eeldaks suveräänsusest liituma mitte vendlus või mingisugune loobumist ja täielik suveräänsus eeldaks paratamatu arengu loogika, vaid pigem julgeolekust loobumist. Kanti rahvaste soodsate asjaolude kokkulangemine. Teiseks aitab „keskpunkti“ olemasolu rahvastel liituda. Ja kolmandaks aitab „vägeva“ rahva liitumine kompenseerida Täielik julgeolek vabatahtliku liidu peamist puudust võrreldes rahvaste riigiga – milleks on eeldaks suveräänsusest jõu puudumine. loobumist ja Rahvasteliit ongi näide „aseainest“, millel puudus „keskpunkt“ ja koos sellega täielik suveräänsus ka vajalik jõud. Kui 1930. aastate teisel eeldaks julgeolekust poolel julgeolekuolukord Euroopas järsult halvenes, siis ei suutnud Rahvasteliit oma loobumist. liikmete julgeolekut tagada ega nende vabadust kaitsta. Kõige halvemas julgeolekuolukorras olevad väikeriigid, teiste seas ka Eesti liidu lahendus on kompromiss, mille ja Soome, suhtusid algusest peale eesmärk on tagada julgeolek, kuid nii, et Rahvasteliidu võimekusse kahtlevalt. alles jääks ka suveräänsus. Lisaks Rahvasteliitu kuulumisele püüti Kanti selgelt häiris, et „aseaine“ lahen­ oma julgeolekut kindlustada sel teel, et duse puhul puudus sunnivõim ehk jõud, üritati liituda suuremate naaberriikidega, mis tagaks kokkulepetest kinnipidamise ja kes oleksid sõja korral võimelised abi mis oleks olnud olemas täiusliku lahen­ pakkuma. duse ehk rahvaste riigi puhul. Kanti on Eesti proovis liituda Soomega ja Soome võimalik selliselt tõlgendada, et ta tahtis püüdis liituda Rootsiga. Kuid nii Soome teha rahvaste liidu rahvastele nii siduvaks kui ka Rootsi kodanike esindajad lükkasid kui võimalik, mis oleks saavutatav ainult oma kehvemas julgeolekuolukorras sõjalise liidu kui kõige suuremate kohus­ olevate naabrite lähenemiskatsed kindlalt tustega liidu puhul. tagasi. Täpselt sama võib öelda USA koda­ Mida suuremad on liidust tulenevad nike kohta, kelle esindajad lükkasid tagasi kohustused, seda rohkem liit suveräänsust liitumise Rahvasteliiduga ja keeldusid piirab. Eriti on see nii sõjalise liidu puhul, ennast sidumast kehvemas julgeolekuolu­ sest sõjalisse liitu astudes võtab rahvas korras oleva Euroopaga. endale kohustuse teise rahva kaitseks Demokraatlike riikide kodanikud sõtta minna. Sellega loovutab vaba rahvas käitusid nii, nagu nad Kanti järgi peavadki õiguse otsustada sõja ja rahu üle, mis võimude lahususega riigis käituma. Nad on kõige olulisem võimude lahususest ei soovinud võtta endale kohustust sõtta tulenev õigus ja eristab vabasid rahvaid minna ja hoidsid kinni oma otsustus­ mittevabadest rahvastest. õigusest ehk suveräänsusest. Rootsi

160 Riigikogu Toimetised 43/2021 Poliitiline mõte

Gustaf Mannerheim (1867–1951) töötas väsi- matult selle nimel, et Põhjamaadest saaksid Johan Laidoner (1884–1953) jäi föderalistiks elu liitlased. lõpuni. Foto: finna.fi Foto: Rahvusarhiiv, www.ra.ee peaminister ütles 1935. aastal Soome moodustuks 30miljonilise rahvaarvuga esindajale otse, et soovib jätta endale igas liit. Karl Ast kinnitas samuti, et sotsialistid olukorras otsustusvabaduse. on föderalistid, kuid arvas, et Eesti peaks Kaitstes oma suveräänsust ja püüdes ennast kõigepealt iseseisvaks kuulutama ja hoida eemale sõdadest, kaitsesid kodani­ alles siis otsustama, missuguse föderatsioo­ kud ühtlasi ka oma arusaama julgeolekust. niga liituda. Föderalist oli ka Konstantin Kuivõrd julgeolek on inimeste kaalutluste Päts, kes arvas 1917. aasta detsembris seas alati esimesel kohal, siis ollakse pii­ peetud Maanõukogu Vanematekogu koos­ ramatust suveräänsusest valmis loobuma olekul, et Eesti peaks liituma Soomega. alles siis, kui seda peetakse julgeoleku Aprillis 1918 esitati Pätsi juhtnööride järgi seisukohalt hädavajalikuks. koostatud konkreetne kava ka Soome Eesti ühiskonna julgeolekuväljavaated esindajale. Kava kohaselt oleks Eestil ja olid juba alates iseseisvusmõtte tekkimi­ Soomel ühine riigipea, ühine välispoliitika sest peale piisavalt ebakindlad, et suhtu­ ja ühine riigikaitse. mine liitudesse ei vajanud mingisugust Eesti riigi juhid jäid föderalistideks täiendavat tõuget. Eesti juhid olid algusest kuni lõpuni. Jaanuaris 1940 peetud kõnes peale valmis julgeoleku nimel täielikust ütles Johan Laidoner, et kui riigid ei taha, suveräänsusest loobuma. et maailmast saaks „rusude hunnik“, siis Jaan Tõnisson tegi 1917. aasta augustis peavad nad oma „absoluutsest iseseisvu­ Maanõukogu koosolekul ettepaneku, sest lahti ütlema“ ja „konföderatiivsesse et Eesti peaks püüdma teiste Balti- vahekorda astuma“. Tõnisson jõudis Skandinaavia rahvastega ühineda, et samuti avaldada 1940. aastal artikli, milles

Riigikogu Toimetised 43/2021 161 Ago Raudsepp

nimetas Rahvasteliidu ebaõnnestumise üksteist mitte ainult sõnades, vaid ka põhjusena „suveräniteedi absoluutsuse tegudes kaitseksid. ideed“ ja nägi lahendusena rahvaste Kõik nimetatud riigimehed olid koostööd „föderaalsel alusel“. Ka Päts jäi julgeoleku nimel valmis „suveräniteedi oma veendumustele lõpuni truuks. Tema absoluutsuse ideest“ loobuma ja viimane kodumaal kirjutatud sõnum 1940. lahendama julgeoleku ja suveräänsuse aasta juulis kordas juba 1917. aastast pärit dilemma selliselt, et tulemuseks oleks ideed Eesti-Soome „liiduriigist“. rohkem julgeolekut. Paraku jäi Eesti ja Kui nõustuda, et vähemalt sõjalise Soome riigimeeste püüdlustest väheks. liiduni ulatuv liit oli see, mida pidas Rahvad, kellega nemad soovisid liituda, ei foedus pacificum’i all silmas Kant, siis oli olnud nõus liitumisega oma suveräänsust föderalist ka Gustaf Mannerheim. Uuesti piirama. Nende ühiskondade enamuste Soome riigikaitse etteotsa saades töötas arusaamad olid sellised, et neil on ka Mannerheim 1930. aastatel väsimatult ilma liitumiseta olemas piisav julgeolek. selle nimel, et Põhjamaadest või vähemalt Dilemma lahendamiseks peavad arusaa­ Rootsist ja Soomest saaksid liitlased, kes mad muutuma.

KASUTATUD ALLIKAD MAANÕUKOGU PROTOKOLLID, nr 30-a ja 30-b, 1917. MÄGI, A. (1951). Kuidas valitseti Eestis. Stockholm: Tõrvik. RAUDSEPP, A. (2020). Pääsemine ja häving. Demokraatia mõju Soome ja Eesti julgeolekule aastatel 1918–1948.  Doktoritöö. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. – https://dspace.ut.ee/handle/10062/70657. VALGE, J. (2019). Eesti Parlament 1917–1940. Poliitiline ajalugu. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.

162 Riigikogu Toimetised 43/2021 Uuringud

Valitsuse rakkerühmad kui innovaatiline koostöövorm Eesti avalikus halduses1

koordineeritud tegevus ja koostöö olid MARILIIS TREI piiratud. Olemasolevad koostöömehhanis- Tallinna Tehnikaülikooli mid tuginesid peamiselt mitteformaalse- Ragnar Nurkse innovatsiooni tele isiklikele kontaktidele ning rohked ja valitsemise instituudi formaalsed töögrupid ja komisjonid olid nooremteadur sageli vähetulemuslikud ega toonud kaasa muutusi koostöökultuuris (OECD 2011a, 131). Tõhus koostöö toimis eelkõige KÜLLI SARAPUU kriisisituatsioonides, kui tegutseda tuli Tallinna Tehnikaülikooli kiiresti, kuid pingutus jäi lühiajaliseks Ragnar Nurkse innovatsiooni (OECD 2011a, 120). Keeruliste, pikaaja- ja valitsemise instituudi liste ja valdkonnaüleste probleemidega dotsent tegelemiseks soovitas OECD keskenduda ministeeriumide horisontaalse koostöö alitsuse rakkerühmad parandamisele ning kasutada ära seniseid pakuvad väärtust juhul, kui mitteformaalseid võrgustikke koostööprot- see formaat ei mugandu sesside formaliseerimiseks (OECD 2011b). järjekordseks töörühma- või Ühe võimaliku koordinatsiooniinst- projektiliigiksV ning ministeeriumid rumendina pakkus OECD välja ajutiste võtavad vastutuse tulemuste elluvii- laiapõhjaliste töögruppide ehk rakkerüh- mise eest. made loomise, mis koondaksid eri tüüpi teadmisi, kogemusi ja perspektiive ning Kümme aastat tagasi viis Majanduskoostöö tõlgiksid need ideed toimivaks poliitikaks ja Arengu Organisatsioon (OECD) Eestis (OECD 2011a, 131). Uudsete koordinatsioo- läbi põhjaliku riigivalitsemise hindamise, nikogude eestvedajana nähti ainulaadset mis heitis valgust avaliku sektori koostöö- positsiooni Riigikantseleil kui riigi pika- probleemidele (OECD 2011a). 2011. aastal ajaliste strateegiate koordineerijal (OECD avaldatud raporti kohaselt iseloomustas 2011a, 31). Tuginedes OECD soovitusele, Eestit killustatud ja detsentraliseeritud moodustatigi 2012. aastal eksperimen- valitsemissüsteem, kus osalistevaheline dina esimene valitsuse rakkerühm, mis keskendus oskuste ja tööturu muutuste 1 Eelretsenseeritud artikkel. ühitamisele ning juba järgmisel aastal

Riigikogu Toimetised 43/2021 163 Mariliis Trei, Külli Sarapuu

teine rakkerühm, mis tegeles vigastuste süsteemselt. Viiendaks loodi rakkerühmad ja vigastussurmade ennetamise teemaga. piiratud tegevusajaga, maksimaalselt 36 Rakkerühmade ülesandeks oli kaardis- kuud (Riigikantselei 2017), tekitades üles- tada ning analüüsida hetkeolukorda, annete täitmiseks vajaliku ajalise surve ja pakkuda välja uusi lahendusi, leppida sundides tegevusi eesmärgi saavutamiseks kokku osalejate edasistes ülesannetes ja fokusseerima. vastutuses ning vajadusel teha Vabariigi 2021. aasta kevadeks oli oma tegevuse Valitsusele muudatusettepanekuid. lõpetanud kaheksa väga eriilmelist Vastavalt rakkerühma teemale võis rakkerühma, kuid rakkerühmade for- ülesandeks olla ka koostada valdkondlik maadiga seonduvat kogemust pole seni arenguplaan (e-tervise rakkerühm), ühtne põhjalikumalt analüüsitud. Kuna uuel kontseptsioon ja kommunikatsioonistra- programmiperioodil ELi tõukefondidest teegia (elanikkonnakaitse rakkerühm) või haldussuutlikkuse tõstmist enam senisel töötada välja poliitikasuunised ja lahendu- kujul ei rahastata, on põhjust küsida, mida sed (inimeste oskuste ja tööturu muutuste valitsuse loodud rakkerühmade kogemus ühitamise rakkerühm, hoolduskoormuse õpetab ja kas sellise koostöövormiga on vähendamise rakkerühm, avaliku sektori põhjust jätkata? Antud artikkel püüab ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm). neile küsimustele vastata. Artikkel on Rakkerühmade formaadi kasutuselevõttu osa Tallinna Tehnikaülikoolis Ragnar koordineeris Riigikantselei strateegiabüroo Nurkse innovatsiooni ja valitsemise ning neid rahastati Euroopa Sotsiaalfondi instituudis 2017–2021 kestvast ja Eesti vahenditest haldussuutlikkuse tõstmise Teadusagentuuri rahastatavast uurimispro- meetme raames (Sarapuu, Trei 2019, 9). jektist „Valitsuskeskuse koordinatsiooni- Esimese kahe rakkerühma edu viis instrumendid: tähtajaliste rakkerühmade selleni, et 2014.–2020. aasta Euroopa Liidu võimalused ja piirangud“ (PUT1461), mille programmiperioodil jätkati veel seitsme käigus viidi muuhulgas läbi põhjalik küsit- rakkerühma töö toetamist. Viimane, lus rakkerühmades osalenute seas. Kuigi Vabariigi Valitsuse 2019. aasta lõpus küsitlus kattis väga laia teemaderingi, loodud ligipääsetavuse rakkerühm, ei on käesoleva artikli eesmärk analüüsida olnud artikli kirjutamise ajal oma tegevust eelkõige hinnanguid antud koostööfor- veel lõpetanud. maadi tulemuslikkusele ja mõjule ning Rakkerühmade vorm kombineeris teha järeldusi rakkerühmade kui erilise endas mitut olulist omadust. Esiteks moo- koostöövormi kohta. Analüüsi tulemusena dustati rakkerühmad sektoriüleste ja stra- tuuakse artiklis välja senise kogemusega teegiliselt tähtsate poliitikaprobleemidega seonduvad üldistused ja õppetunnid tegelemiseks ning nende tegevusse püüti ning edasised valikukohad rakkerüh- kaasata kõik olulised osalised. Teiseks made formaadiga jätkamiseks. Artikli loodi rakkerühmad Vabariigi Valitsuse empiiriline analüüs tugineb teoreetilisele mandaadiga, rõhutades seeläbi teema raamistikule, mis mõtestab rakkerühmi kaalu, poliitilise huvi olemasolu ning moti- koordineerimise parandamisega tegelevate veerides osalejaid panustama. Kolmandaks ajutiste organisatsioonidena. määrati igale rakkerühmale kindel juht, kelle jaoks rakkerühma juhtimine ei KOORDINEERIMISE KEERUKUS olnud lisakohustus, vaid tasustatud töö. AVALIKUS SEKTORIS Neljandaks eraldati rakkerühmadele oma Koordineerimine ja koordineerimisega ülesannete täitmiseks eraldi eelarve, mis seotud probleemid on riigivalitsemise võimaldas tellida uuringuid, analüüse, jaoks olemuslikud. Valdkondade, funkt- korraldada üritusi ja õppereise ning sioonide ja otsustusõiguse jagunemine riigi tegeleda poliitikaprobleemiga sügavuti ja eri tasandite ja organisatsioonide vahel on

164 Riigikogu Toimetised 43/2021 Uuringud

hädavajalik riigi efektiivseks toimimiseks. rutiinides, kultuuris ja toimimisprotse- Samal ajal tekitab spetsialiseerumine vaja- duurides. Institutsionaalsed toimimistavad duse osaliste tegevuse koordineerimiseks, mõjutavad osaliste valikuid koostöös ning et vältida dubleerimist, vastandumist ja sageli satuvad need vastuollu teiste poolte korrapäratust (Peters 1998, 296; Bouckaert tavadega. et al. 2010). Organisatsioonidevahelise Lisaks võrgustiku osaliste omavahelisele koordineerimise oluline eeldus on aru- dünaamikale võib koordinatsiooniprob- saam, et oma eesmärkide saavutamine või leeme selgitada ka nn koordinatsioonibar- probleemide lahendamine sõltub paljuski jääridega (Bouckaert et al. 2010). Bouckaert teiste osaliste tegevusest või tegevusetu- ja ta kolleegid (2010, 30–32) toovad välja sest (Alexander 2013, 271). Erisugustest ja kuus sellist poliitilist, administratiivset või üksteisest sõltuvatest osalistest koosneva organisatsioonilist barjääri – organisatsioo- võrgustiku toimimiseks ei piisa sealjuures nide koostöötahte puudumine; ignorant- ainult omavahel informatsiooni jaga- sus või informatsiooni puudus; poliitilise misest, vaid koordineeritud tulemuseni tahte puudumine; erinev arusaam jõudmiseks peab tähelepanu pöörama ka probleemist; aja puudus ning vastutuse omavahelist suhtlemist raamistavatele jagunemise keerulisus. Barjääride ületa- struktuuridele, protsessidele ja institut- miseks ei piisa seejuures keskendumisest sioonidele. Eriti tähtis on see tänapäeva ainult tegevuste koordineerimisele, vaid komplekssete poliitikaprobleemide puhul, koostööpraktika muutumiseks võib olla mis on valdkondadevahelised ning millega tarvilik muuta ka olemasolevaid struk- tegelemine eeldab horisontaalset koostööd tuure või protsesse. Eelnevast järeldub, et (Head 2008). horisontaalne koostöö ja koordineerimine Avaliku sektori võrgustike juhtimist põhjalikult käsitlenud Klijn ja Koppenjan (2016) leiavad, et taoliste keeruliste sotsiaalsete väljakutsete komplekssus tulenebki peamiselt osalejatest ning nende Horisontaalne koostöö omavahelise suhtlemise dünaamikast. ja koordineerimine ei Nende erinevad arusaamad, perspektiivid ja huvid muudavad organisatsioonidevahe- toimi iseenesest, vaid lise koordineerimise keeruliseks ülesan- deks. Võrgustike juhtimise keerukuse nõuavad teadlikku mõistmiseks eristavad Klijn ja Koppenjan planeerimist (2016, 11–14) sisulist, strateegilist ja institutsionaalset komplekssust. Sisuline ja juhtimist. komplekssus (substantive complexity) seisneb osaliste erinevates arusaamades probleemi olemusest, põhjustest ja tagajärgedest. Strateegiline komplekssus (strategic complexity) tuleneb osaliste autonoomiast ei toimi iseenesest, vaid nõuavad teadlikku ning erinevatest huvidest ja huvide ellu- planeerimist ja juhtimist. viimise strateegiatest. Enda eesmärkide saavutamiseks teevad osalised strateegilisi AJUTINE ORGANISATSIOON KUI otsuseid, mida vastavalt kontekstile KOORDINATSIOONIINSTRUMENT dünaamiliselt muudetakse, tekitades Ühe koordinatsiooniinstrumendina niiviisi strateegilise rägastiku. Viimaks, eelnevalt kirjeldatud probleemide lahenda- institutsionaalne komplekssus (institutional miseks kasutatakse avalikus sektoris mit- complexity) väljendub osaliste erinevates mesuguseid ajutisi organisatsioonivorme

Riigikogu Toimetised 43/2021 165 Mariliis Trei, Külli Sarapuu

– komisjone, töögruppe, nõukogusid ja tähendab, et ajutised organisatsioonid on muid ad hoc kogusid, mis moodustatakse olemuselt kitsalt tulemuste saavutamisele lühiajaliselt kindla teemaga tegelemi- orienteeritud (Lundin, Söderholm 1995). seks (Kenis et al. 2009; Löfström 2010). Teiseks moodustatakse ajutisi organisat- Goodman ja Goodmani (1976, 494) üldise sioone sageli just unikaalsete, ebamääraste definitsiooni järgi on ajutine organisat- ja teadmismahukate ülesannete lahen- sioon „kogum mitmekülgsete oskustega damiseks, sest lühiajalise instrumendina inimesi, kes töötavad koos keerulise on neid lihtne moodustada, muuta või ülesande kallal piiratud ajaperioodi likvideerida (Alexander 2013, 285; Modig jooksul“. Koordinatsiooniinstrumendina 2007; Hanisch, Wald 2014; Godenhjelm on ajutised organisatsioonid võrgustiku et al. 2015). Kolmandaks valitakse ajutiste tüüpi instrumendid, mis lähtuvad eel- organisatsioonide liikmed või meeskond dusest, et koordineerimine saavutatakse lähtuvalt konkreetse ülesande lahenda- erinevate üksteisest sõltuvuses olevate miseks vajalikest teadmistest ja oskustest osalejate koostöö kaudu, mitte hierarhilisi (Godenhjelm et al. 2015). Ja viimaks on võimustruktuure kasutades või turu ajutise organisatsiooni loomise ajendiks toimimisloogikat rakendades (Bouckaert tavaliselt emaorganisatsiooni vajadus et al. 2010). Erisuguste rollide ja oskustega muuta hetkeolukorda, mis teeb ajutise osaliste lühiajaline kokkutoomine või- organisatsiooni olemuselt muutuse maldab moodustada uue võrgustiku või esile toomise vahendiks (Jacobsson et al. kombineerida olemasolevaid võrgustikke 2013; Lundin, Söderholm 2013) ja seeläbi nii poliitikavaldkonna siseselt kui ka veelgi enam eesmärgi saavutamisele valdkondadevaheliselt (Taylor 2000). orienteerituks. Ajutisi organisatsioone käsitlevas Ajutiste organisatsioonide omadused teoreetilises kirjanduses nähakse võivad küll muuta nad sobivaks keeruliste ajutistel organisatsioonidel mitmeid ülesannetega tegelemiseks, kuid samal ajal eeliseid just keeruliste ja horisontaalsete ebapiisavaks pikaajalise koordinatsiooni poliitikaprobleemidega tegelemisel, mis saavutamisel. Ajutiste organisatsioonide nõuavad koostööd ja koordineerimist piiratud tegutsemisperiood võimaldab (Hanisch, Wald 2014; Modig 2007; toimida fookustatult ja paindlikult, aga Godenhjelm et al. 2015). Võrgustiku tüüpi koordinatsiooni tekkimiseks vajalik koordinatsiooniinstrumendina toetavad koostöösuhe, usaldus, ühised arusaa- ajutised organisatsioonid osalejatevahelist mad ning kokkulepped vajavad sageli suhtlemist, ressursside jagamist, üksteiselt rohkem aega (Hustedt, Danken 2017; õppimist ja sünergia abil komplekssetele Alexander 2013; Christensen et al. 2015). probleemidele uuenduslike lahenduste Kuna ajutiste organisatsioonide liikmed leidmist (Mandell, Keast 2008, 3). Kuid laenatakse tihti lühiajaliselt alalistest lisaks sellele on ajutistel organisatsioonidel organisatsioonidest ning nad panustavad oma lühiajalisusest ja olemusest tulenevad ajutise organisatsiooni töösse oma põhitöö eriomadused. Teoreetilise kirjanduse kõrvalt, võib eeldada, et osalejad lähtuvad põhjal iseloomustavad ajutisi organisat- oma koduorganisatsiooni toimimis­ sioone neli peamist tunnust (Lundin, tavadest ja kultuurist, mis potentsiaalselt Söderholm 1995). raskendab ühiste arusaamade, väärtuste ja Esiteks eksisteerivad ajutised organi- lahendusteni jõudmist (Engwall, Svensson satsioonid vaid piiratud aja jooksul, mis 2004; Mandell, Steelman 2003). Lühike sunnib neid moodustamise hetkest alates ajaperiood ei võimalda ajutistel organi- suunama oma tegevuse täielikult neile satsioonidel kujundada välja formaalset määratud konkreetse ülesande täitmisele tööprotsessi, protseduure ja oma ressursse (Raab et al. 2013; Löfström 2010). See (Bakker et al. 2009; Jacobsson et al. 2013).

166 Riigikogu Toimetised 43/2021 Uuringud

Programmiperiood Programmiperiood 2014–2020 2007–2013 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Inimeste oskuste ja tööturu muutuste ühitamise RR (22 kuud)

Vigastuste ja vigastus- surmade ennetamise poliitika koordineeri- mise RR (15 kuud) E-tervise RR (17 kuud) Hoolduskoormuse vähendamise RR (23 kuud) Elanikkonnakaitse RR (25 kuud) Avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni RR (21 kuud) Bürokraatia vähendamise RR (23 kuud) JOONIS 1. Uuringus hõlmatud valitsuse Teaduse rahastamise rakkerühmade (RR) kronoloogia. ja korraldamise RR (30 kuud) Allikas: Sarapuu, Trei 2020, 10

Seetõttu sõltuvad ajutised organisatsioonid Vastasel juhul on ajutisel algatusel oht paljuski oma liikmete kogemustepagasist, jääda vaid sümboolseks või muutuda kontaktvõrgustikest, autoriteedist ning teema maha matmise vahendiks (Peters eelnevatest suhetest teiste liikmetega. 2015). Selleks, et ajutise organisatsiooni Sealjuures on suhtlus ajutistes organi- tegevuse tulemusena toimuks muutus ala- satsioonides sageli mittehierarhiline ja listes organisatsioonides ning saavutatud mitteformaalne (Raab et al. 2013). Edu koostöö ei kaoks, on vaja luua sobilikud saavutamisel muutub seega eriti oluliseks mehhanismid omavahelise sideme ja ajutise organisatsiooni juhi roll, kes peab suhtluse säilitamiseks (Godenhjelm et al. suutma võimalikke konflikte ennetada, 2015; Johansson et al. 2007; Jacobsson et erinevaid huvisid tasakaalustada ning al. 2013). Sellisteks sidemehhanismideks osapoolte vahel usaldust tekitada (Peters võivad olla näiteks tulemuste monitoori- 2015, 42). mine, regulaarsed kohtumised või uued Võtmekoht on aga alalise ja ajutise kooskõlastusprotseduurid ka pärast ajutise organisatsiooni omavaheline dünaamika. organisatsiooni tegevuse lõppemist. Ajutise organisatsiooni ressursid, man- daat ja autonoomia sõltuvad täielikult VALITSUSE RAKKERÜHMADE emaorganisatsioonist (Löfström 2010). KOGEMUS Samal ajal peaks loodud ajutise struktuuri Metoodika tulemusena toimuma muutus alaliste Artikli empiiriline analüüs tugineb 2019. organisatsioonide funktsioneerimises. aasta juunis rakkerühmade liikmete seas Innovaatiliste lahendusteni jõudmiseks ja korraldatud veebiküsitlusel kogutud institutsionaalse korralduse muutmiseks andmetele. Küsitlus kattis kogu rakkerüh- on ajutistel organisatsioonidel vaja kindlat made tegevuse alates nende moodustami- mandaati, piisavalt autonoomiat ning sest, juhtimisest, tulemuste saavutamisest poliitilist toetust tulemuste elluviimiseks kuni pikemaajalise mõjuni. Võrgustike (Johansson et al. 2007; Bakker et al. 2009). edukuse hindamisel peetakse võrgustike

Riigikogu Toimetised 43/2021 167 Mariliis Trei, Külli Sarapuu

30 23% 25% 25 19% 17% 20% 20 13% 15% 15 10% 26 7% 6% 10% 10 5% 19 22

Vastajate arv 15 5 12 5% 6 8 7 0 0

OSKA

E-tervise Vastajate % kõigist vastanutest Vigastusterakkerühm rakkerühm rakkerühm rakkerühm rakkerühm rakkerühm rakkerühm rakkerühm Innovatsiooni Kõrghariduse Nullbürokraatia Hoolduskoormuse Elanikkonnakaitse Arv %

JOONIS 2. Küsitlusele vastanute jaotus rakkerühmade kaupa (n = 115). Allikas: Autorite koostatud liikmete hinnanguid üheks olulisemaks inimest. Kuna esimesed rakkerühmad olid indikaatoriks. Just nagu võrgustik koosneb oma tegevuse lõpetanud juba mitmeid erinevate perspektiivide ja huvidega aastaid tagasi, õnnestus tuvastada kokku liikmetest, võib ka liikmete hinnang 282 rakkerühmas osalenud inimese võrgustiku efektiivsusele ja tulemuslikku­ toimiv elektrooniline kontaktaadress, sele erineda (Mandell, Steelman 2003, 6). millele edastati küsitluses osalemise Seetõttu oli tehtud küsitluse peamine kutse. Küsitlusele vastas kõigist kaheksast eesmärk koguda võimalikult laiapõhjaline rakkerühmast kokku 115 inimest, kes vaade rakkerühmade vormile, tegevusele täitsid neis eri rolle (joonis 2). Üle poole ja tulemuslikkusele. Hinnangute küsimisel vastanutest moodustasid rakkerühmade kasutati peamiselt etteantud väiteid, mil- liikmed (65 vastajat) ja alatöörühmade liik- lele vastaja pidi hinnangu andma seitsme- med (36 vastajat), kuid vastajate hulgas oli või viiepalliskaalal. Oma hinnanguid oli ka seitse rakkerühma juhti, kolm juhiabi vastajatel võimalik kommenteerida ja ja neli alatöörühma juhti. Lähtuvalt artikli täiendada iga teemaploki lõpus esitatud fookusest, keskendub järgnev empiiri- avatud küsimuste kaudu. line analüüs peamiselt rakkerühmade Küsitlusele eelnenud dokumendiana- formaadile, tulemustele ning mõjule, lüüsist selgus, et perioodil 2012–2018 eristamata hinnanguid rollide ja rakke- (joonis 1) osales valitsuse rakkerühmades rühmade kaupa. Kuigi küsitluses eristati ja nende alatöörühmades kokku 309 vastajaid lähtuvalt nende osalemisest kas

Kui rahul olete RR töö tulemusega tervikuna?

Keskmine 9 38 30 15 7 8 3 5 hinnang (4,7)

(7) olen väga rahul (6) (5) (4) neutraalne (3) (2) (1) ei ole ei oska üldse rahul hinnata

JOONIS 3. Vastanute hinnangud rakkerühma (RR) töö terviktulemuse kohta (n = 115) Allikas: Autorite koostatud

168 Riigikogu Toimetised 43/2021 Uuringud

Keskmine hinnang RR tulemus toetub parimale valdkondlikule 34 35 22 7 5 13 8 (5,3) teadmisele Eestis RR tulemusena sai minu organisatsioon uusi 33 16 9 9 8 13 12 14 (4,1) tööülesandeid RR tulemusena valmis ter- viklik lahendus käsitletud 25 22 30 12 5 8 5 8 (4,7) probleemiga tegelemiseks RR tulemusi toetatakse minu organisatsioonis 23 23 26 11 6 3 6 17 (4,4) RR tulemus toetub rahvusvahelisele teadmi- 20 27 33 10 5 6 4 10 (4,7) sele ja kogemusele

RR tulemusi viiakse ellu 19 24 14 16 4 7 8 23 (3,9)

RR vorm oli parim antud teemaga tegelemiseks 16 36 17 11 8 3 7 17 (4,3) RR tulemus arvestab kõikide RR liikmete 11 22 28 24 9 3 4 14 (4,2) huvidega RR tulemuste elluviimiseks on olemas poliitiline tahe 11 21 12 16 8 9 12 25 (3,3) RR tulemusena tekkis selge vastutuse jaotus 9 15 18 15 14 19 13 12 (3,4) valdkonnaga tegelemisel RR tulemusena jaotati ümber eelarvelisi 9 11 7 12 7 12 25 32 (2,5) vahendeid RR tulemusena valmis siduv plaan valdkonna 8 17 24 18 11 11 14 11 (3,6) reformimiseks RR töö käigus jõuti innovatiivsete ideede ja 7 22 28 21 9 8 9 11 (4,0) lahendusteni 0% 20% 40% 60% 80% 100%

(7) nõustun täielikult (6) (5) (4) neutraalne (3) (2) (1) ei nõustu üldse ei oska hinnata

JOONIS 4. Vastanute hinnangud väidetele rakkerühma (RR) töö otsese tulemuse ehk väljundi (strateegia, arengukava, muu tegevusplaan) kohta (n = 115). Allikas: Autorite koostatud

rakkerühma juhtgrupis või alatöörühmas, Umbes kolmveerand kõigist vastajatest on järgnevas analüüsis fookus rakkerühma leidsid, et rakkerühmade loomise praktika kui terviku tasandil. peaks jätkuma ka tulevikus. Rakkerühmade tulemuse ja mõju hin- Uuringu tulemused nangute puhul on näha, et kõrgelt hinnati Hinnangud rakkerühma töö tulemusele eelkõige neid rakkerühmade omadusi, mis Rakkerühmade töö otsese tulemusega on seotud osalejate ja teadmiste kaasa- ehk väljundiga olid täiesti rahul, rahul mise, ühiste arusaamadeni jõudmise ja või pigem rahul 67 protsenti kõikidest kontaktide parandamisega. Rakkerühmade vastajatest (joonis 3) ning samal ajal vaid töö väljundit hinnates leidis 79,1 15,7 protsenti ei olnud tulemustega rahul protsenti vastanutest, et tulemus toetub (hinnang seitsmepalliskaalal: 3, 2 või 1). parimale valdkondlikule teadmisele ja

Riigikogu Toimetised 43/2021 169 Mariliis Trei, Külli Sarapuu

Keskmine hinnang RR osalemine aitas mul luua uusi tööalaseid 33 23 13 4 10 4 3 (5,1) kontakte RR osalemine parandas osaliste arusaamist 26 31 35 7 7 4 4 (5,2) üksteise huvidest Tänu RR tööle on käsitletud teema saanud suurema 22 29 14 12 10 8 10 10 (4,4) meedia tähelepanu osaliseks RR suurendas poliitilist huvi valdkonna vastu 22 23 14 8 6 9 11 22 (3,8) RR suurendas valdkonna tähtsust vastutavate 22 17 21 14 5 5 11 20 (3,9) valitsusasutuste jaoks RR tulemusena ühtlustus osaliste arusaam rakkerühmas 21 34 28 13 5 6 2 6 (5,0) käsitletud probleemi olemusest Tänu RR tööle on parane- nud avalikkuse teadlikkus 20 22 19 13 8 10 11 12 (4,1) käsitletud teemast RR tulemusena alustas minu organisatsioon uusi koostöö- 18 13 9 16 12 18 16 13 (3,5) projekte teiste osalistega RR tulemusena on vastu võetud uusi regulatsioone 15 19 10 7 12 11 9 32 (3,2) RR tulemusena on ellu viidud institutsionaalseid 15 14 13 9 10 9 14 31 (3,1) muutusi RR osalemine parandas minu organisatsiooni 13 27 26 17 11 3 8 10 (4,3) koostööd teiste osalistega RR tulemusena on kasutusele võetud uusi 12 16 10 10 12 6 11 38 (2,9) koostöövorme RR tulemusena on Vabariigi Valitsus eraldanud täienda- 10 9 12 7 13 9 19 36 (2,5) vaid eelarvevahendeid

RR tulemusena suurenes osaliste vaheline usaldus 9 31 26 17 10 5 2 15 (4,3) RR osaliste vaheline koostöö on rakkerühma 8 17 25 15 8 15 10 17 (3,5) järgselt tihedam RR osalised on neile rakke- rühmas määratud ülesandeid 5 13 20 13 9 8 9 38 (2,8) kokkulepete kohaselt ellu viinud

RR parandas valdkonna rahastust 5 6 11 10 14 9 21 39 (2,1) RR tulemusena on osalised teinud omavahelisi eel­ 4 7 7 11 8 7 23 48 (1,8) arvevahendite ühendamist puudutavaid kokkuleppeid 0% 20% 40% 60% 80% 100%

(7) nõustun täielikult (6) (5) (4) neutraalne (3) (2) (1) ei nõustu üldse ei oska hinnata

JOONIS 5. Vastanute hinnang väidetele rakkerühma (RR) mõju kohta (n = 115). Allikas: Autorite koostatud 69,6 protsenti, et tulemusteni jõudmisel toetatakse rakkerühma tulemusi nende toetuti rahvusvahelisele teadmisele ja organisatsioonis (joonis 4). Kriitilisemad kogemusele. 67 protsenti vastanutest olid olid hinnangud rakkerühmade tulemuste nõus, et rakkerühma tulemusena valmis elluviimise kohta. Kuigi umbes pooled terviklik lahendus käsitletud probleemiga vastanutest olid nõus, et rakkerühma tegelemiseks ning 62,6 protsendi kohaselt tulemusi viiakse ellu ning nende

170 Riigikogu Toimetised 43/2021 Uuringud

organisatsioon sai juurde uusi tööülesan- Nii nõustus 38,3 protsenti vastanutest, et deid, siis 40 protsenti vastanutest leidis, rakkerühma tulemusena on võetud vastu et rakkerühma tulemusena ei tekkinud uusi regulatsioone ja 36,5 protsenti, et selget vastutuse jaotust valdkonnaga ellu on viidud institutsionaalseid muutusi. tegelemisel (joonis 4). Samuti oli madal hinnang täiendavate eelarvevahendite eraldamise ja valdkonna Hinnangud rakkerühma mõjule rahastuse parandamise väidete puhul Rakkerühma pikemaajalist mõju hinnates (joonis 5). (joonis 5) nõustus 80 protsenti küsitlusele vastanutest, et rakkerühmas osalemine Hinnangud rakkerühma vormile parandas osalejate arusaamist üksteise Kõige enam oli kõrgeid positiivseid huvidest ja 72,2 protsendi vastanute hinnanguid rakkerühma formaadiga hinnangul ühtlustus osalejate arusaam seotud väidetele (joonis 6). Rakkerühmade rakkerühmas käsitletud probleemi olemusest. Suurem osa vastajaist (70,4%) leidsid, et rakkerühmades osalemine aitas neil luua uusi tööalaseid kontakte. Need hinnangud viitavad, et rakkerühmades Rakkerühmade töö osalejate hinnangul aitas rakkerühmade töö vähendada sisulist komplekssust järel ei jäänud osalised ning luua eeldused toimiva valdkondliku võrgustiku väljakujunemiseks. Samas oldi samasse inforuumi ning vähem nõus väidetega, et rakkerühma pole teadlikud pärast tulemusena alustati praktikas uusi koostööprojekte teiste osalistega, tihendati rakkerühma tegevuse koostööd, võeti kasutusele uusi koos- lõppemist toimunud töövorme või tehti omavahelisi kokkulep- peid eelarvevahendite ühendamiseks. Vaid muutustest. kolmandik vastanutest olid nõus väitega, et rakkerühma osalised on neile rakke- rühmas määratud ülesandeid kokkulepete kohaselt ellu viinud. Rakkerühmade institutsionaalse mõju hinnangutest (uued formaadi puhul hindasid vastajad kõige regulatsioonid, uued koostöövormid, olulisemateks teguriteks selgelt paika institutsionaalsed muutused) hakkab silma pandud tegutsemisperioodi, iseseisva ka see, et peaaegu kolmandik vastanutest eelarve olemasolu, võimalust kaasata ei oska neile väidetele hinnangut anda. See paremini avaliku sektori välist ekspert- võib viidata asjaolule, et rakkerühmade teadmist ja Vabariigi Valitsuse mandaati. töö järel ei jäänud osalised samasse Iseseisva eelarve olemasolu rakkerühmade inforuumi ning pole teadlikud pärast tulemuslikkuse tagamiseks pidas tähtsaks rakkerühma tegevuse lõppemist toimunud kolmveerand kõigist vastajatest. Eraldi muutustest. eelarvet puudutanud küsimusest tuli välja, Rakkerühmade mõju hinnangute puhul et rakkerühma eelarvest finantseeritud on samuti näha, et kuigi rakkerühmades tegevustest olid vastajate hinnangul käsitletud teemad said veidi üle poolte tulemuste saavutamiseks kõige olulisemad vastanute hinnangul rohkem meedia uuringute, analüüside ja õppematerjalide tähelepanu ning suurenes avalikkuse tellimine (nõustus 92,2% kõikidest vasta- teadlikkus teemast, siis praktilistele nutest), avaliku sektori väliste ekspertide mõjudele on hinnangud madalamad. (nõustus 89,6%), ja rahvusvaheliste

Riigikogu Toimetised 43/2021 171 Mariliis Trei, Külli Sarapuu

Keskmine hinnang Riigikantseleil peaks olema suurem roll RR tulemuste 45 23 16 7 12 4 17 (5,0) elluviimise monitoorimisel Iseseisva eelarve olemasolu on oluline RR 42 32 14 7 3 3 14 (5,2) tulemuslikkuse tagamiseks RR loomise praktika peab jätkuma 41 28 18 7 8 3 2 8 (5,3) RR ajaraam (1–3a) on piisav sisukate tulemuste 36 35 24 9 114 5 (5,5) saavutamiseks RR vorm võimaldab pare- mini kaasata avaliku sektori 35 29 13 11 8 6 7 6 (5) välist ekspertteadmist RR tulemuse heaks kiitmine Vabariigi Valitsuses tagab 35 29 18 14 4 1 4 10 (5,1) poliitilise huvi valdkonna vastu RR piiratud tegevusaeg mõjutab tulemuste 29 21 22 11 9 10 5 8 (4,7) saavutamist positiivselt RR tulemusena alustas minu organisatsioon uusi koostöö- 25 28 25 16 6 7 3 5 (4,9) projekte teiste osalistega RR on innovaatiline moodus paljusid osalisi puudutavate 23 29 29 11 8 9 2 4 (4,9) probleemide lahendamiseks Riigikantseleil on RR toimi­ mises oluline sisuline roll 21 30 20 11 8 4 4 17 (4,4) RR loomine Vabariigi Valitsuse otsusega moti­ 19 25 20 12 18 8 4 9 (4,4) veerib osalejaid panustama RR peaksid tegutsema eelkõige ministeeriumide, 12 6 8 13 11 19 20 26 (2,6) mitte Riigikantselei juures 0% 20% 40% 60% 80% 100%

(7) nõustun täielikult (6) (5) (4) neutraalne (3) (2) (1) ei nõustu üldse ei oska hinnata

JOONIS 6. Vastanute hinnangud väidetele rakkerühma (RR) vormi kohta (n = 115). Allikas: Autorite koostatud

ekspertide kaasamine (nõustus 85,2%) erapooletust võrreldes tavapärasemate ning rakkerühmade juhi töö tasustamine koostöövormidega. Näiteks mainis üks (nõustus 79,1%). vastaja, et ministeerium oli rakkerühmas Tulemustest nähtub, et rakkerühma „ainult üks paljudest liikmetest vs tava- formaadi üheks peamiseks eeliseks peetigi pärasel juhul eestvedaja. See võimaldas eelkõige selle võimekust koondada parim ministeeriumist erapooletumat ja tavapä- olemasolev teadmine strateegiliselt rasest teistsugust teemakäsitlust.“ Huvitav oluliste teemadega tegelemiseks ning polii- on märkida, et kuigi rakkerühmade tika kujundamiseks. Seda ilmestab hästi loomine Vabariigi Valitsuse otsusega andis ühe vastaja kommentaar: „Rakkerühma kahe kolmandiku vastanute hinnangul töö formaati ei oleks ehk vaja, kui minis- rakkerühmadele tugeva mandaadi refor- teeriumide poliitikakujunduse tase oleks mide planeerimiseks ning antud mandaat kõrgem ning tegevus süsteemsem.“ Lisaks tagas ka poliitilise huvi valdkonna vastu, tõid vastajad rakkerühmade eelistena vt joonis 6, siis hinnang poliitilise tahte avatud küsimuste vastustes välja ka rakke- säilimisele tulemuste elluviimise etapis rühma formaadi paindlikkust ja suuremat (joonis 4) oli pigem madal.

172 Riigikogu Toimetised 43/2021 Uuringud

Keskmine hinnang

Eesmärgile orienteeritus 28 20 10 6 2 3 3 (5,6)

Head teadmised rakke- rühma valdkonnast 24 25 7 7 4 1 3 1 (5,5)

Oskus näha laiemat ja valdkondade ülest pilti 21 25 12 8 2 2 11 (5,6)

Avatus erinevatele seisukohtadele 16 22 17 8 1 4 4 (5,2)

Rakkerühma osaliste usaldus 16 24 10 6 2 3 2 9 (4,8)

Oskus lahendada (4,8) erimeelsusi ja konflikte 12 21 16 10 3 3 1 6

Kõrge ametikoht avalikus sektoris 10 9 9 3 5 9 18 9 (3,2)

Eelnev tippjuhtimise kogemus 9 7 14 13 9 5 7 8 (3,8)

Lai isiklik kontaktvõrgustik 8 30 15 7 1 11 (4,8)

Hea arusaam kõikide osaliste huvidest ja 8 24 17 6 7 3 7 (4,7) perspektiividest Kompromisside tegemise oskus 8 26 13 12 3 4 6 (4,8)

Valdkonna tippametnike toetus 6 21 13 8 4 3 1 16 (3,9)

Poliitikute toetus 3 14 14 8 4 4 24 (2,6)

Võimalus mõjutada õigusloomet 2 7 5 12 10 9 7 20 (2,6)

Võimalus mõjutada eelarvelisi otsuseid 5 6 7 11 13 11 19 0% 20% 40% 60% 80% 100%

(7) iseloomustas täielikult (6) (5) (4) (3) (2) (1) ei iseloomustanud üldse ei oska hinnata

JOONIS 7. Vastajate hinnang rakkerühma juhtinud juhi omadustele (n = 73). Allikas: Autorite koostatud

Hinnangud rakkerühma juhtimisele jaoks ideaalse juhi kõige olulisemad Rakkerühmade formaadi toimimisel omadused. Ülekaalukalt peeti ideaalse juhi ja tulemuste saavutamisel on määrav puhul esmatähtsaks oskust näha laiemat ja edutegur küsitluse tulemuste põhjal aga valdkondadeülest pilti, häid valdkondlikke rakkerühma juht. Lausa 96 protsenti teadmisi ning eesmärgile orienteeritust. kõikidest küsitlusele vastanutest pidasid Positiivse tulemusena võib välja tuua, juhi rolli tulemuste saavutamisel oluliseks, et hiljem enda rakkerühma juhti samade kusjuures 77 protsenti – väga oluliseks. omaduste alusel hinnates, leidis suur osa Küsitluses paluti vastajatel muuhulgas vastajaid, et nende rakkerühma juhil valida erinevate juhiomaduste hulgast olidki vastavad omadused (joonis 7). välja nende hinnangul rakkerühmade Madalamalt hinnati rakkerühmade juhi

Riigikogu Toimetised 43/2021 173 Mariliis Trei, Külli Sarapuu

4% 4% 12% 8% 7%

10% 4% Kes praegusel Kes peaks 56% hetkel 44% vastutama? vastutab? 15%

18%

7% 11%

Vastutav ministeerium Riigikantselei Rakkerühma juht Rakkerühmas osalejad Teemaga tegelev Teised kollektiivselt ametiasutus Mitte keegi

JOONIS 8. Vastanute hinnangud rakkerühma tulemuste elluviimise eest vastutamise kohta (n = 115). Allikas: Autorite koostatud võimalusi mõjutada õigusloomet ja eelar- Trei 2019, 18), siis küsitlusele vastanud velisi otsuseid, mis võib osaliselt selgitada seda nii tähtsaks ei pidanud. Pigem võib ka, miks hinnangud rakkerühmade prakti- vastustest järeldada, et olulisemad on juhi listele tulemustele olid pigem madalamad. isiksuseomadused ja teadmised ning juhi Samas on õigusloome ja eelarveliste autoriteet põhineb eelkõige tema sisulisel otsuste mõjuvõim seotud eelkõige juhi pädevusel. Samas võivad rakkerühma formaalse positsiooniga avalikus sektoris, juhilt oodatavad isiksuseomadused toetuda mitte juhi enda omadustega. Kuigi vara- ka eelnevale töökogemusele tippjuhina. semalt rakkerühmade toimimist uurides Tippjuhi perspektiiv aitab horisontaalset leidsime, et rakkerühmi kujundades peeti koostöövormi juhtida, tajuda osaliste soovitavaks juhi eelnevat töökogemust erinevaid huvisid ja hetkeolukorda. kantsleri või asekantslerina (Sarapuu, Sõltuvalt käsitletavast probleemist, võib kõrge ametikoht olla juhi legitiimsuse allikaks, aga ei pruugi, kui seda tajutakse näiteks kindla valdkondliku huvi või vaate esindamisena.

Rakkerühmade tulemuste elluviimine Juhi autoriteet Rakkerühmade tulemuste elluviimine ja põhineb eelkõige tema mõju saavutamine on seotud ajutistele organisatsioonidele omase probleemiga – sisulisel pädevusel, kes lõpuks vastutab tulemuste elluviimise eest? Küsitluse vastustest nähtub, et 56 isiksuseomadustel protsenti nägid vastutajana teemaga ja teadmistel. seotud ministeeriumi ja 18 protsenti

174 Riigikogu Toimetised 43/2021 Uuringud

rakkerühma osalisi kollektiivselt. Vastates Eesti valitsemissüsteemis, kus praktikas küsimusele hetkeolukorra kohta, leidsid tavapärasele komisjonile püüti sektorite ja 44 protsenti kõikidest vastanutest, et valitsemisalade vahelise koordineerimise rakkerühma tulemuste elluviimise eest edendamiseks anda senisest erinev staatus vastutab ministeerium, 15 protsenti ja vorm. Rakkerühmade liikmete küsitluse vastanutest märkis, et teemaga tegelevad põhjal saab öelda, et just rakkerühmade ametiasutused ja 11 protsenti, et osalised tunnuste omavaheline kombinatsioon kollektiivselt. 12 protsenti vastanutest – Vabariigi Valitsuse mandaat, eesmärk leidsid aga, et praegusel hetkel ei vastuta ühendada kõik asjassepuutuvad pooled, nende rakkerühma tulemuste elluviimise kindel eelarve, tasustatud juhi olemasolu, eest mitte keegi (joonis 8). piiratud tegevusaeg ja Riigikantselei Eelnevaga seondub ka rakkerühma strateegiabüroo tugi – on olnud oluline, asukoha ja institutsionaalse kuuluvuse mitte üks või teine aspekt eraldiseisvalt. teema. Vastavas küsimuses oli vaid 22,6 Esimeste rakkerühmadega eksperimen- protsenti nõus, et rakkerühmad peaksid teerimise käigus loodud koostöövorm sai tegutsema eelkõige ministeeriumide, mitte Riigikantselei juures. Sellest võib järeldada, et kuigi tulemuste elluviijana nähakse eelkõige valdkondlike poliitikate eest vastutavaid ministeeriume, siis eelistatakse rakkerühmade tegutsemist Riigikantselei eestvedamisel ja valitsuskeskuse juures. Rakkerühmade Riigikantseleile nähakse seejuures rakke- kogemus on edasi rühmade tulemuste elluviimise monitoo- rimise ja hindamise rolli (väitega olid nõus arendanud Eesti 45 protsenti vastanutest). Näiteks kommen- avaliku halduse teeris üks vastaja Riigikantselei soovitavat rolli rakkerühmade juures järgmiselt: „Kui koostöö kultuuri. Riigikantselei jääb valdkondadeüleste prob- leemide lahendajaks ja osaliste kokkutoo- jaks, võiks ta olla nii rakkerühmade vedaja kui võtta ka hilisema tulemuste hindaja ja protsesside monitoorija rolli. Sellisel juhul saaks kasutada rakkerühmi ehk uuringus osalenutelt kõrged hinnangud nii märksa tõhusamalt valitsuse tegevuskava kaasamise, tulemuste teadmispõhisuse kui elluviimise tööriistana. Kui Riigikantselei jagatud arusaamade loomise kohta. Võib roll jääb pigem rakkerühma tööprotsessi öelda, et rakkerühmade kogemus on edasi koordineerijaks, on seda natukene vähe arendanud Eesti avaliku halduse koostöö selleks, et tulemused oleksid mõjusad. kultuuri. Samas on pilt märksa kehvem, Institutsionaalne vastutus muutuste juhti- kui vaadata rakkerühmade liikmete misel annaks kindlasti palju juurde ning hinnanguid tulemuste elluviimisele mitmete teemade puhul, kus rakkerühmi ja rakkerühmade mõjule. Kuigi rakke- kasutatud on, on selline vastutus pigem rühmade formaat on aidanud osalistel ministeeriumil.“ jõuda sisukate ja ühiselt heakskiidetud tegevusplaanideni, siis hinnangud nende RAKKERÜHM KUI INNOVAATILINE elluviimise kohta on märksa kriitilisemad. KOOSTÖÖVORM Tõenäoliselt tekitab Vabariigi Valitsuse 2012. ja 2013. aastal loodud esimesed mandaadiga, piisavalt rahastatud ja rakkerühmad olid uudne lahendus sihipäraselt juhitud koostööformaat

Riigikogu Toimetised 43/2021 175 Mariliis Trei, Külli Sarapuu

ka ise suuremad ootused tulemuste elluviimise juures, aga mitte sisulise ellurakendamisele. vastutajana, vaid elluviimise seirajana Uuringus osalejate vastuste põhjal ning toetajana. Kui siiani on rakkerüh- joonistub tulemuste ja mõjuga seonduvate made tegevuse lõppedes eeldatud, et teemadena välja kaks probleemi – vastutus ministeeriumid asuvad Vabariigi Valitsuse ja poliitiline huvi. Esiteks, kes on vastutav heakskiidetud tegevuskava ellu viima ning rakkerühma tulemuste elluviimise eest? Riigikantselei roll on lõppenud, siis küsit- See peegeldab ajutiste organisatsiooni- lusele vastanud tõstsid esile Riigikantselei vormidega seotud olemuslikku dilemmat tähelepanu jätkumise tähtsust nii rakke- – kuidas tagada, et ajutine fookustatud rühmade tulemuslikkuse analüüsimisel koostöövorm viib eesmärkide ja toimi- kui ka kokkulepitud tegevusplaanide mistavade muutuseni alalistes organi- poliitilisel ja administratiivsel radaril satsioonides? Eesti valitsemissüsteemi hoidmisel. ja rakkerühmade formaadi kontekstis Eelnev ülevaade annab alust küsida, kerkib see eelkõige ministeeriumide ja kas senise rakkerühmade praktikaga Riigikantselei omavahelise rollijaotuse peaks jätkama ning kas rakkerühmad küsimusena. Kuigi rakkerühmade seotus peaksid toimima eelkõige Riigikantselei Riigikantseleiga ja sageli ka füüsiline asu- või ministeeriumide juures? Küsitluses koht Riigikantselei juures tagas uuringus osalenud nägid Riigikantselei juures osalejate hinnangul teemadele neutraalse toimivatele rakkerühmadele Eesti valitse- arutelupinna, vajaliku staatuse ja mõjus missüsteemis olulist kohta. Artikli autorite motiveerivalt, siis Eesti valitsemissüsteemi arvamus on, et rakkerühmad pakuvad loogika toetub ministeeriumide vastutu- väärtust siis, kui see formaat ei mugandu sele avalike poliitikate kujundamise ja järjekordseks töörühma või projekti elluviimise eest. Rakkerühmad ei saa olla liigiks, mis on loodud vaid näiliselt edukad, kui ministeeriumid, mis vastu- teemaga tegelemiseks. Selle vältimiseks tavad valdkondlike poliitikate eest ning tuleb rakkerühmade moodustamisel ja juhivad ressursse, ei võta vastutust nende juhtimisel muuhulgas leida õige tasakaal tulemuste elluviimise eest. Riigikantselei ja ministeeriumide rollide Teiseks, kuidas tagada poliitiline huvi vahel. Ilmselt on Eesti valitsemissüsteemi rakkerühmade töö ja nende tulemuste vaja mõlemaid – nii Riigikantselei kui ka elluviimise vastu? Kuigi küsitlusele vasta- ministeeriumide juures tegutsevaid rakke- nud leidsid, et Vabariigi Valitsuse mandaat rühmi. Valik sõltub teemast. Riigikantselei andis rakkerühmadele tugeva aluse juurde on põhjust luua keskse rahastuse reformide kavandamiseks, ei taganud see ja horisontaalse staatusega rakkerühmi nende hinnangul huvi rakkerühmade selliste probleemide käsitlemiseks, mis tegevuse vastu ega poliitilist tahet tule- on mitmetahulised, sektoriteülesed ja muste elluviimiseks. Samas on selge, et valitsusele strateegiliselt tähtsad; kus on kaalukateks institutsionaalseteks ümber- oluline Vabariigi Valitsuse mandaat, lai korraldusteks – regulatsioonide, eelarve vaade ning on vaja tõuget, kuid probleemi ja struktuuride muutmiseks – on vaja omanik või probleem ise on ebaselge poliitilist tahet. See on eriti oluline, kui ning nõuab uut vaadet. See tähendab, arvestada, et valitsuse rakkerühmi luuakse et uute rakkerühmade loomise aluseks strateegiliselt kaalukatele ja keerulistele peaks olema poliitiline huvi ja selge laiapõhjalistele probleemidele lahenduste probleemipüstitus. Peamine rakkerühma otsimiseks. formaat oleks Eesti valitsemissüsteemis Rakkerühmade uuringus osalejad loogiline ministeeriumi rakkerühm, kuid nägid lahendust eelkõige Riigikantselei aeg-ajalt võib avalikes poliitikates arengu- tugevamas rollis rakkerühmade tulemuste hüppeks olla vaja avaramat või lahtisemat

176 Riigikogu Toimetised 43/2021 Uuringud

vaadet, mida ei raamista olemasolevad tuleb neid asjaga kursis hoida, näiteks probleemidefinitsioonid ja ametkondlikud korrapäraselt teavitada ja kaasata ka juhul, huvid. Sellises olukorras on sobilikuks kui rakkerühma tegevuse käigus toimub formaadiks just Riigikantselei juures valitsuse vahetus. Kuigi kaalukas roll selles tegutsev Vabariigi Valitsuse mandaadiga on rakkerühma juhil, võib ta poliitilisele rakkerühm. tasandile ligipääsemiseks vajada ministee- Nagu senine kogemus näitab, peab riumide ja Riigikantselei tippjuhtkonna viimaste puhul varasemast suuremat tuge. Seda eriti juhul, kui rakkerühma tähelepanu pöörama sellele, mis saab juht on eelkõige valdkonna asjatundja ja pärast rakkerühma töö lõppu. Et tagada koostöö võimestaja ning tal ei ole endal pidev tulemusteni jõudmine ja nende formaalset positsiooni, millelt valitsuse elluviimine, tuleb sellele mõelda nii rakke- liikmetega suhelda. Teisiti öeldes, poliiti- rühma ettevalmistamise, tööprotsessi kui lise huvi hoidmine on meeskonnatöö. ka kokkutõmbamise käigus. Peab olema selge, kes on rakendamise faasis teema RAKKERÜHMADE ÕPPETUNNID „omanik“. Kuigi tavaliselt on käsitletava KOOSTÖÖ JUHTIMISEKS avaliku poliitika probleemiga seotud vastu- Senine rakkerühmade kogemus keeruliste tuse üksikasjade kindlaksmääramine üks poliitikaprobleemidega tegelemisel rakkerühma ülesandeid, tuleb juba enne pakub mitmeid õppetunde nii tulevaste rakkerühma loomist arutada, kes antud rakkerühmade jaoks kui ka rakkerühma poliitikaprobleemiga pärast rakkerühma formaadist erinevate võrgustiku tüüpi lõppu edasi tegeleb ning jõuda konkreet- koostöövormide disainimiseks ja juhtimi- sete kokkulepeteni edasises tööjaotuses ja seks. Toome välja viis peamist praktilist vastutuses. Kui rakkerühma töö lõppedes õppetundi, mis põhinevad eelnevalt pole vastavaid detailseid kokkuleppeid tutvustatud uuringul ja seovad ka uuri- sõlmitud, ei saa tõelised muutused aset misprojekti käigus tehtud intervjuudelt leida. Võimalik lahendus on ka see, kui pärinevat teadmist. rakkerühma juht juhib hiljem tulemuste T Esiteks, abiks on konkreetne ellurakendamist ning sama võrgustik tähtaeg. 83 protsenti küsitlusele jätkab teises vormis koos edasitoimimist. vastanutest leidis, et piiratud ajaraam Ajutist rakkerühma ja alalisi valitsusor- aitas saavutada sisukaid tulemusi. ganisatsioone ühendavad inimesed ja Erisuguste huvide ja arusaamadega kontaktid on väga tähtsad. Rakkerühma osaliste kokkutoomisel on tulemusteni töös osaledes saadud teadmised ja õppe- jõudmiseks tarvis konstruktiivset ning tunnid elavad edasi inimestes, kes neid eesmärgile keskendunud omavahelist tegelikkuses igapäevatöös rakendama suhtlust. Ajalise piirangu seadmine hakkavad ning ideaalis toetab tulemuste ja konkreetse ootuse sõnastamine elluviimist varasemale koostöökogemusele survestavad osalisi keskenduma, moti- tuginev tiim. veerivad panustama ning suunavad Tulemuste elluviimise tagamiseks tuleb fookuse eesmärkide saavutamisele. nii rakkerühma ette valmistades, tööprot- T Teiseks, koostöö ei sünni iseenesest. sessis kui ka pärast poliitilise tasandiga Kui tuua vastandlike huvidega osalised sidet hoida. Tarvis on valitsuse liikmeid, ühte ruumi kokku, aga nende suhtlust kes võtaksid rakkerühma probleemi ja mitte juhtida, siis lisaväärtust ei sünni tulemused oma teemaks ning pingutaksid ning tulemuseks võib olla koguni tulemuste rakendamiseks olukorras, kus suhete halvenemine. Analüüsitud poliitilise tähelepanu nimel konkureerib küsitluse andmed näitasid, et juhi palju teemasid. Selleks et tagada valitsuse rolli pidasid tulemuste saavutamisel liikmete poliitiline huvi ja pühendumine, vajalikuks peaaegu kõik vastanud.

Riigikogu Toimetised 43/2021 177 Mariliis Trei, Külli Sarapuu

Seega on võrgustikutüüpi organisat- n-ö raportite sõja vältimiseks. Eelarve sioonivormi puhul kriitilise tähtsusega olemasolu on tähtis ka kommuni- võimeka ja pühendunud juhi katsiooni ja avalikkuse teavitamise olemasolu. Juhil peavad olema head tarbeks, millele peaks senisest rohkem teadmised käsitletavast valdkonnast tähelepanu pöörama. Teadlikkuse tõst- ja isiklikku mõjuvõimu, mis tagavad mine lahendatavatest probleemidest talle osaliste silmis legitiimsuse. ja leitud lahendusvõimalustest aitavad Legitiimsuse aluseks on autoriteet, suurendada tulemuste legitiimsust. mis pole seotud kitsalt formaalse T Neljandaks õppetunniks on kind- positsiooniga (nt tippjuhi ametikoht), lasti ka lahendatava probleemi vaid eelkõige teadmiste ja isikuoma- sõnastuse põhjalik läbimõtlemine dustega. Vastandlike huvidega osaliste ning võrgustikule piisava vabaduse vahel kompromisside leidmiseks ja jätmine innovaatiliste lahenduste arusaamade ühtlustamiseks peab juht väljapakkumiseks. Kokku toodud suutma hoida silme eest suurt pilti osalistele määratav ülesanne peab ning sellest lähtudes aitama osaliste olema fookuse seadmiseks piisavalt vaateid seostada, erinevas sõnastuses konkreetne, kuid samal ajal piisavalt seisukohti ümber sõnastada ja ühist üldine, et võimaldada loomingulist osa otsida. Selleks on vaja valdkond- lähenemist ja aruteluruumi. Küsitluse likku kompetentsi. Ei piisa sellest, avatud vastustest nähtub, et kui kui juht on läbirääkimiste vahendaja, osalejad tunnetavad, et neile antud ta peab eesmärgi saavutamiseks probleemi definitsioon kirjutab ette suutma erinevad vaated ka kokku oodatavad lahendused või on need tuua. Sealjuures on abiks tavapärasest juba kusagil kokku lepitud, siis toob koosolekuformaadist väljumine ja see suure tõenäosusega kaasa passiiv- julgus kasutada innovaatilisi juhtimis- suse või halvemal juhul kaevikusõja. meetodeid ning disainmõtlemist. Probleemimääratluse või lahenduste T Kolmandaks, rakkerühmade kogemus kiire lukkupanek tekitab vastuseisu näitab, et eraldiseisva eelarve olemas- ning vähendab alternatiivide leidmise olu toetab tulemuste saavutamist. Juhi ja innovatsiooni võimalust, sest sunnib töö tasustamine tagab, et tal on aega pooli valima. oma rollile keskenduda ning suuren- T Viimaseks on tähtis, et kõik asjaosali- dab vastutustunnet. Eriti olulisena tõid sed oleksid sisuliselt kaasatud. Jagatud rakkerühmade liikmed välja mitmeke- arusaamad ei teki pelgalt üksteise sise pädevuse ja oskusteabe kaasamise huvide teadmisest või kontakti võimaluse (uuringud, analüüsid, (välis) olemasolust, vaid on tarvis koos ekspertide kaasamine). Seejuures on töötamise kogemust. Rakkerühmade tähtis, et lisateadmise vajaduse sõnas- uuring näitas, et kuigi 71 protsenti taksid osalised ühiselt, mitte võrgus- kõikidest vastanutest olid rakkerüh- tiku tööprotsessist väljaspool. Vastasel male eelnenud ajal vähemalt pooltega juhul on komplekssete teemade rühma liikmetest varem tööalaselt puhul oht, et teaduslikku teadmist kokku puutunud, siis rakkerühma ja ekspertide analüüse kasutatakse mõju hindamisel said kõige kõrgemad omavaheliste konfliktide lahendami- hinnangud ikkagi üksteise huvidest sel, sundides eksperte vastumeelselt teadlikumaks saamine, uute kon- pooli valima või koormates protsessi taktide loomine ning ühtlustunud üha uue võistleva statistikaga. Kui uue arusaamad. See toetab arusaama, et teadmise loomine on tihedalt koos- nn pehme pool on koostöö ja koordi- tööprotsessiga seotud, siis on lootust neerimise saavutamisel väga oluline

178 Riigikogu Toimetised 43/2021 Uuringud

ning koos töötamise kogemust ei tohi töötasandeid (rakkerühmade näite alahinnata. Kui osaliste ring läheb puhul juhtrühm ja alatöörühmad), väga laiaks, on mõistlik töövõime kuid ühe laua taga kokku saamine on säilitamiseks tekitada erinevaid tulemuste eelduseks.

KASUTATUD ALLIKAD ALEXANDER, E. R. (2013). How Organizations Act Together: Interorganizational Coordination in Theory And Practice. London; New York: Routledge. BAKKER, R. M., CAMBRE, B., PROVAN, K. G. (2009). The Resource Dilemma of Temporary Organizations: A Dynamic Perspective on Temporal Embeddedness And Resource Discretion”. – P. Kenis, M. Janowicz-Panjaitan, B. Cambre, (Eds.). Temporary Organizations. Prevalence, Logic and Effectiveness. USA: Edward Elgar Publishing. BOUCKAERT, G., PETERS, B. G., VERHOEST., K. (2010). The Coordination of Public Sector Organizations. Shifting Patterns of Public Management. Basingstoke: Palgrave Macmillan. CHRISTENSEN, T., LÆGREID, P., RYKKJA, L. H. (2015). The Challenges of Coordination in National Security Management – The Case of the Terrorist Attack in Norway. – International Review of Administrative Sciences, 81(2), 352–372. DOI: 10.1177/0020852314564307. ENGWALL, M., SVENSSON, C. (2004). Cheetah Teams in Product Develoment: The Most Extreme Form of Temporary Orga- nization? – Scandinavian Journal of Management, 20(3), 297–317. DOI: 10.1016/j.scaman.2003.05.001. GODENHJELM, S., LUNDIN, R. A., SJÖBLOM, S. (2015). Projectification in the Public Sector – The Case of the European Union. – International Journal of Managing Projects in Business, 8(2), 324–348. DOI: 10.1108/ijmpb-05-2014-0049. GOODMAN, R. A., GOODMAN, L. P. (1976). Some Management Issues in Temporary Systems: A Study of Professional Development and Manpower – The Theater Case. – Administrative Science Quarterly, 21, 494–501. DOI: 10.2307/2391857. HANISCH, B., WALD, A. (2014). Effects of Complexity on the Success of Temporary Organizations: Relationship Quality And Transparency As Substitutes for Formal Coordination Mechanisms. – Scandinavian Journal of Management, 30(2), 197–213. DOI:10.1016/j.scaman.2013.08.005. HEAD, B. W. (2008). Wicked Problems in Public Policy. – Public Policy, 3(2), 101–118. HEAD, B. W. (2010). How Can the Public Sector Resolve Complex Issues? – Asia-Pacific Journal of Business Administration, 2(1), 8–16. DOI:10.1108/17574321011028954. HUSTEDT, T., DANKEN, T. (2017). Institutional Logics in Inter-Departmental Coordination: Why Actors Agree on a Joint Policy Output. – Public Administration, 95(3), 730–743. DOI:10.1111/padm.12331. JACOBSSON, M., BURSTRÖM, T., WILSON, T. L. (2013). The Role of Transition in Temporary Organizations: Linking the Temporary to the Permanent. – International Journal of Managing Projects in Business, 6(3), 576–586. DOI: 10.1108/IJMPB-12-2011-0081. JOHANSSON, S., LÖFSTRÖM, M., OHLSSON, Ö. (2007). Separation or Integration? A Dilemma When Organizing Develop- ment Projects. – International Journal of Project Management, 25(5), 457–464. DOI:10.1016/j.ijproman.2006.11.006. KENIS, P., JANOWICZ-PANJAITAN, P., CAMBRÉ, B. (Eds.). (2009). Temporary Organizations. Prevalence, Logic and Effectiveness. UK: Edward Elgar Publishing. KLIJN, E. H., KOPPENJAN, J. F. M. (2016). Governance Networks in the Public Sector. Abingdon, UK: Routledge. LUNDIN, R. A., SÖDERHOLM, A. (1995). A Theory of the Temporary Organization. – Scandinavian Journal of Management, 11(4), 437–455. – DOI: 10.1016/0956-5221(95)00036-U. LUNDIN, R. A., SÖDERHOLM, A. (2013). Temporary Organizations And End States: A Theory Is a Child of Its Time And in Need of Reconsideration And Reconstruction. – International Journal of Managing Projects in Business, 6(3), 587-594. – DOI: 10.1108/IJMPB-09-2012-0055. LÖFSTROM, M. (2010). Inter-Organizational Collaboration Projects in the Public Sector: a Balance Between Integration and Demarcation. – International Journal of Health Planning and Management, 25(2), 136–155. DOI:10.1002/hpm.1003. MANDELL, M., STEELMAN, T. (2003). Understanding What Can Be Accomplished Through Interorganizational Innovations: The Importance of Typologies, Context and Management Strategies. – Public Management Review, 5(2), 197–224. DOI: 10.1080/1461667032000066417. MANDELL, M. P., KEAST, R. (2008). Evaluating the Effectiveness of Interorganizational Relations Through Networks. – Public Management Review, 10(6), 715–731. DOI: 10.1080/14719030802423079. MODIG, N. (2007). A Continuum of Organizations Formed to Carry Out Projects: Temporary And Stationary Organization Forms. – International Journal of Project Management, 25(8), 807–814. DOI:10.1016/j.ijproman.2007.03.008. OECD. (2011a). OECD Public Governance Reviews: Estonia. Towards a Single Government Approach. Pariis: OECD Publishing.

Riigikogu Toimetised 43/2021 179 Mariliis Trei, Külli Sarapuu

OECD. (2011b). Estonia: Towards a Single Government Approach. Assessment and Recommendations. Pariis: OECD Publishing. PETERS, B. G. (1998). Managing Horizontal Government: The Politics of Co-Ordination. – Public Administration, 76, 295–311. DOI: 10.1111/1467-9299.00102. PETERS, B. G. (2015). The Instruments of Coordination. – B. G. Peters. Pursuing Horizontal Management. The Politics of Public Sector Coordinaton. Lawrence: University Press Kansas. RAAB, J., MANNAK, R. S., CAMBRE, B. (2013). Combining Structure, Governance, and Context: A Configurational Approach to Network Effectiveness. – Journal of Public Administration Research and Theory, 25(2), 479–511. DOI:10.1093/jopart/mut039. RIIGIKANTSELEI (2017). Prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ käskkiri, 5–8. SARAPUU, K., TREI, M. (2019). Government Task Forces for More Holistic, Inclusive And Knowledge-Based Policies. – Case Study of an Estonian ESF Project Under the Study ‘Progress Assessment of ESF Support to Public Administration’ (PAPA). Tallinn. TAYLOR, A. (2000). Hollowing Out Or Filling In? Taskforces And the Management of Cross-Cutting Issues in British Govern- ment. – British Journal of Politics and International Relations, 2(1), 46–71. DOI: 10.1111/1467-856X.00024.

180 Riigikogu Toimetised 43/2021 Uuringud

Eesti tervishoiu rahastamise ebavõrdsus1,2

on enamasti kohustuslik, samamoodi nagu tulumaks; erakindlustus on harilikult vabatahtlik. Sotsiaalkindlustusega mak­ sustatakse tavaliselt töised tulud või on ANDRES VÕRK see fikseeritud summa, mis eristab seda Tartu Ülikooli analüütik tulumaksust, mida makstakse enamasti ka muudelt tuludelt. Sotsiaalkindlustusmakse suurus ei sõltu riskiteguritest; erakind­ lustuse makse suurus võib aga sõltuda inimese soost, vanusest, sellest, kas ta suitsetab, ja muudest teguritest. MAGNUS PIIRITS Arenguseire Keskuse ekspert KUIDAS EESTI TERVISHOIDU RAHASTATAKSE ervishoiukulude rahastus­ Eesti tervishoiu rahastamine koosneb laias allikate valikul tuleks laastus kahest suurest osast: ravikindlus­ arvesse võtta, millist mõju tuse kaudu eelfinantseeritud osast avaldavad rahastuse eri ja inimeste omaosalusest tervishoiu­ viisidT leibkondade sissetulekutele ja teenuste kasutamisel. Ravikindlustust tarbimisvõimalustele. rahastatakse Eestis mitmesuguste maksude abil, millest peamine on sotsiaal­ Inimesed rahastavad tervishoidu kas maks, kuid tänu aina kasvavatele täienda­ a) enne tarbimist (prefinancing), makstes vatele siiretele riigieelarvest haigekassasse raha sotsiaalkindlustuse, maksude ning suureneb ka teiste maksude kaudne panus. erakindlustuse näol, või b) otsemaksetena Tervishoiusüsteemi rahastamisega teenuste eest neid vahetult tarbides maksude abil, kus tervishoiuteenuste (out-of-pocket payments). Sotsiaalkindlustus tarbimine ei sõltu inimeste panustatud raha hulgast, kaasneb kasutatava tulu ümberjaotus võrreldes hüpoteetilise 1 Eelretsenseeritud artikkel. olukorraga, kui kogu tervishoid oleks 2 Artikkel põhineb Arenguseire Keskuse raportil (Võrk, Piirits 2020), mille arvväärtusi on pikendatud ja uuen- rahastatud näiteks võrdse summa, omaosa­ datud. luse või erakindlustuse abil. Leibkondade

Riigikogu Toimetised 43/2021 181 Andres Võrk, Magnus Piirits

Lähenemisviis Kogu jaotus Lävend Sissetulekupõhine Sissetulekute jaotuse muutus Muutus leibkondade arvus, kes vaesu- (income) tervishoiu rahastamisest vad tervishoiu rahastamise tõttu tingituna Koormuspõhine Maksekoormuse jaotus tervis- Leibkondade osakaal, kelle tervishoiu (burden) hoiu rahastamisest tingituna rahastamise koormus ületab teatud piiri (nn katastroofilised maksed)

TABEL 1. Tervishoiu rahastusanalüüsi käsitlused Allikas: Murray jt (2003) kasutatava tulu ümberjaotus võib olla kas muude eluliselt vajalike hüvede tarbimises teadlik maksupoliitiline otsus, näiteks, (nt toit, eluase, haridus) ja seda peetakse et kõrgepalgalised panustavad tervishoiu ebaõiglaseks (Culyer, Wagstaff 1993). rahastamisse nii absoluutsummana kui Osa uuringuid vaatleb rahastamise ja ka suhteliselt rohkem kui madalapalga­ teenuste tarbimise ümberjaotavat koos­ lised, või mitteteadlik, näiteks tähendab mõju. Et enamasti on seos sissetuleku ja tarbimismaksude kasvav roll tervishoiu inimeste tervise vahel pöördvõrdeline, on rahastamises eakate suurenevat suhtelist tervishoiusüsteemi ümberjaotav tervik­ panust tervishoiu rahastamisse. Kui mõju veelgi suurem. (See ei pruugi küll inimeste sissetulekute kasvades suureneb kehtida kõikide tervishoiusüsteemi vald­ nende panus tervishoiu rahastamisse suh­ kondade kohta, nt mõnda liiki eriarstiabi teliselt enam, on tervishoiu rahastamise võib olla kättesaadavam linnainimestele, järgne sissetulekute jaotus võrdsem kui kes on keskmiselt kõrgema sissetulekuga.) rahastamise eelne jaotus, ning vastupidi. Et sama tervishoiuteenuste jaotust võib Kui tervishoiu rahastamine on rahastada mitut viisi, vaadatakse tervis­ vabatahtlik, näiteks omaosaluse kaudu, hoiu rahastamist ja teenuste tarbimist siis on ümberjaotuse hindamine keeru­ enamasti lahus. lisem, sest makseid tehakse konkreetse teenuse – tervishoiu – eest. See tõstatab MIDA ARVESTADA TERVISHOIU olulise küsimuse, kas inimeste omaosalus RAHASTUSE ANALÜÜSIMISEL tervishoiuteenuste tarbimisel on vaba­ Tervishoiu rahastamise puhul võib tahtlik või mitte. Ilmselt saab eristada vaadelda rahastusallikate mõju kas kogu eluliselt vajalikke teenuseid, nt ravimite sissetulekute jaotusele või siis kitsamalt ostmist, ja elukvaliteeti tõstvaid teenuseid, vaesusriskile, samuti võib keskenduda kas nt hammaste sirgendamist või esteetilist sissetulekute või tarbimisvõimaluste muu­ plastilist operatsiooni. tusele (ehk arvestada leibkondade makse­ Enamik tervishoiu rahastamise võrd­ võimet pärast eluks vajalike minimaalsete suse uuringuid võtab lähtekohaks selle, kulutuste tegemist). Analüüsi eri aspektid et tervishoiu rahastamine peaks olema avavad tervishoiu rahastamise erinevatest sõltumatu inimeste tervishoiuteenuste külgedest ja seetõttu vaadeldakse neid kasutamisest, mis võib tähendada (aga üksteist täiendavana. (Tabel 1) ei pea) rahastamist vastavalt makse­ Lisaks tervishoiuteenuste rahastamisele võimele (Wagstaff, van Doorslaer 2000). on oluline silmas pidada ka nende tee­ Vastupidine olukord, kus tervishoiu­ nuste kasutamist, eriti juhul, kui leibkon­ teenuste rahastamine ja kasutamine dade omaosalus tervishoiu rahastamisel on oleksid omavahel seotud – näiteks saavad suur. Isegi näiliselt progressiivse rahasta­ paremat arstiabi inimesed, kes maksavad mise korral võivad vaesemad leibkonnad rohkem –, tooks kaasa kas ebavõrdsuse omaosaluse tõttu tervishoiuteenuste tervishoiuteenuste­ kättesaadavuses või kasutamisest loobuda. See jätab aga mulje,

182 Riigikogu Toimetised 43/2021 Uuringud

et kokkuvõttes on vaesemate leibkondade peamiseks järelduseks on olnud, et panus tervishoiu rahastamisse väike, seoses rahvastiku vananemisega ei ehkki tegelikult on nad pidanud teenuse kata sotsiaalmaksust laekuvad tulud kasutamisest loobuma. tulevikus haigekassa kulusid praegusel Tervishoiu rahastamise õiglust võib tasemel ning on vaja suurendada kas vaadata nii vertikaalse õiglusena – erineva tervishoiu eelfinantseerimist sotsiaal­ maksevõimega inimesed peavad panus­ maksu maksubaasi laiendamise ning tama tervishoiu rahastamisse erinevalt riigieelarvest laekuvate täiendavate – kui ka horisontaalse õiglusena – sarnase siirete abil või on paratamatu suuren­ maksevõimega inimesed peavad panus­ dada inimeste omaosalust. tama sarnaselt. Enamik rahvusvahelisi T Teise grupi moodustavad tööd, mis on empiirilisi uuringuid käsitleb õiglust ver­ analüüsinud tervishoiu rahastamise tikaalselt – see tähendab, kuidas erineva mõju vaesumisele, nn katastroo­ maksevõimega inimesed tervishoiu eest filistele maksetele ja omaosaluse maksavad. mõju teenuste kättesaadavusele. Siia Tervishoiu rahastamine on progres­ kuuluvad järgmised uuringud: Kunst siivne, kui maksed sellesse osakaaluna jt (2002), Habicht jt (2006), Habicht ja inimeste sissetulekutes kasvavad tulude Kunst (2005), Võrk, Saluse ja Habicht kasvades. Tervishoiu rahastamise (2009), Võrk jt (2010, 2014); Võrk süsteem on regressiivne, kui maksed (2018) ning Võrk ja Habicht (2018). sinna osakaaluna inimeste sissetulekutes Need uuringud on selgelt näidanud, et kahanevad tulude kasvades. Viimaks, omaosaluse otsene mõju leibkondade proportsionaalne süsteem on selline, kui heaolule avaldub kahel viisil. Esiteks, tervishoiu rahastamise osakaal inimeste kui tervishoiuteenuse tarbimine on sissetulekutes on võrdne sõltumata tulude välditav, nt hambaravi, lükkavad vae­ suurusest. Rahastamise progressiivsust semad leibkonnad teenuse tarbimist võib vaadelda kas ühe aasta jooksul või edasi või loobuvad sellest. Teiseks, kogu eluea kestel. Tavaliselt analüüsitakse kui tervishoiuteenuse tarbimist ei seda ühe aasta sissetulekute põhjal. saa edasi lükata, nt ravimite ost, jääb vaesematel leibkondadel vähem raha EESTI SENISED UURINGUD muude elutähtsate teenuste tarbimi­ Eesti tervishoiu rahastamise kohta on seks, nagu toit ja eluase. tehtud palju analüüse ja need võib T Kolmandaks on vaadatud tervishoiu jagada kolmeks, lähtudes uuringute rahastamise mõju sissetulekute põhifookusest. ebavõrdsusele. Võrk, Saluse ja T Esimese grupi moodustavad Habicht (2009) hindasid tervishoiu ravikindlustuse rahastamise jätku­ rahastamise ebavõrdsust Eestis suutlikkust käsitlevad tööd, mis aastatel 2000–2007, kasutades selleks hindavad, kas Eesti Haigekassa leibkonna eelarve uuringu andmeid prognoositud tulud katavad ja mikrosimulatsioonimudelit ALAN prognoositud kulusid. Siia alla (Võrk et al. 2008). Nad näitasid, et kuuluvad näiteks: Võrk jt (2005), tervishoiu eelfinantseeritud osa (läbi Thomson jt (2010, 2011), Aaviksoo jt haigekassa, riigieelarve ja kohalike (2011), Kruus jt (2014), Piirits ja Võrk omavalitsuste) oli kokkuvõttes (2015, 2016), Sotsiaalministeerium ja progressiivne (suure sissetulekuga Rahandusministeerium (2016) ning inimesed maksid suhteliselt rohkem), Arenguseire Keskuse 2020. aasta kuid omaosalus oli regressiivne (väik­ projekti raames valminud uuring sema sissetulekuga inimesed maksid (Laurimäe jt 2020). Nende tööde suhteliselt rohkem omast taskust).

Riigikogu Toimetised 43/2021 183 Andres Võrk, Magnus Piirits

Aastatel 2000–2007 progressiivsus Tervise Arengu Instituut. Näiteks 2018. vähenes, sest omaosalus muutus aastal oli avaliku sektori osakaal tervishoiu regressiivsemaks ja eelfinantseerimine rahastamises 73,7 protsenti ja inimeste vähem progressiivseks. Üksikute Eesti omaosalus 24,6 protsenti ning väike osa maksude progressiivust või regressiiv­ oli vabatahtlikul kindlustusel ja teistel sust on hinnatud veel ka hilisemates vahenditel (1,7%). Avaliku sektori rahast töödes, kuid seal ei ole neid vaadatud 64,6 protsenti tuli haigekassast, 5,8 tervishoiu rahastamise kontekstis protsenti keskvalitsuse eelarvest ja 3,3 (Võrk et al. 2016). protsenti kohalike omavalitsuste eelarvest. Selle artikli eesmärk on selgitada, Haigekassa saab omakorda enamiku oma kuidas tervishoiu maksudest rahastami­ rahast sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast sega kaasnevat ebavõrdsust hinnata ning (92,5%), ülejäänu on otsesiirded kesk­ autorid illustreerivad seda, kasutades valitsuse eelarvest (7%) ja muud omatulud mikrosimulatsioonimudeli EUROMOD (0,5%). Osa sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulemusi. Saadud tulemustele lisame osast on võrdsustatud isikute eest ka hinnangud omaosaluse ebavõrdsuse (registreeritud töötud, väikelaste emad kohta, kasutades Statistikaameti leibkonna jm) makstud sotsiaalmaks (2018. aastal eelarve uuringu andmete põhjal tehtud hinnanguliselt 2,2% kogu haigekassa arvutusi. Artiklis täiendatakse Võrgu, rahastusest), mis tuleb kas riigieelarvest, Saluse ja Habichti (2009) tulemusi, töötukassast või kohalikest omavalitsus­ pikendades analüüsitavaid andmeid 2019. test. Alljärgnevalt eeldatakse, et kogu aastani. erijuhtudel makstav sotsiaalmaks3 tuleb riigieelarvest ja muud omatulud töötasult RAHASTUSALLIKAD makstavast sotsiaalmaksust. Leidmaks tervishoiu rahastamise mõju Sotsiaalmaksu osakaal haigekassa sissetulekute ebavõrdsusele, viime läbi eelarvest on tasapisi vähenenud (moodus­ järgmised sammud: tas 2004. aastal 99% ja 2019. aastal 90%) T Võtame aluseks tervishoiu kogukulude ja alates 2018. aastast aina kiiremini. Sel struktuuri rahastamismudeli järgi ajal lisandus eelarvesse riigieelarveline (haigekassa, keskvalitsus, kohalik tegevustoetus mittetöötavate vanaduspen­ omavalitsus, leibkondade omaosalus sionäride eest. Tegevustoetuse osakaal oli jm). 2019. aastal 9 protsenti haigekassa eelar­ T Leiame maksude osakaalud iga rahas­ vest ja osakaal suureneb ka lähiaastatel. taja tulude struktuuris (nt haigekassa Keskvalitsuse eelarve (riigieelarve) tulude struktuur, keskvalitsuse tulude tulude struktuuris (jättes kõrvale sihtots­ struktuur) ning vajadusel arvestame tarbelised maksud töötuskindlustusele, teise ringi efekte (nt haigekassa tulude pensionidele, kohalikele omavalitsustele struktuuris on riigieelarvest maksta­ ja ELi projektidele) on peamisel kohal vad toetused, mis omakorda saadakse käibemaks (54,4% ülejäänud tuludest 2018. maksutuludest). aastal), aktsiisid (24,4%), füüsilise isiku T Leiame iga maksu ja leibkondade tulumaks (7,3%), juriidilise isiku tulumaks omaosaluse tingliku osakaalu tervis­ (12,1%) ja muud väiksemad maksutulud hoiu rahastamises. (1,8%). Kohaliku omavalitsuse maksutulus T Leiame iga maksu ja omaosaluse moodustab peamise allika füüsilise isiku mõju ebavõrdsusele ning rahastamise osakaaludega kaalutud keskmise. 3 Selle arvutamiseks korrutatakse ravikindlustuse sot- Tervishoiu kogukulude jagamiseks siaalmaksu määr (13%) sotsiaalmaksustatava summa miinimumi ja riigi poolt kindlustatud isikute arvuga maksude kaupa võtame aluseks tervishoiu (Eesti Haigekassa statistika järgi). kogukulud, mida avaldab regulaarselt

184 Riigikogu Toimetised 43/2021 Uuringud

tulumaks (93,7% 2018. aastal) ja maamaks Füüsilise isiku (4,9%). Keskvalitsusel ja omavalitsustel on tulumaks Muud maksud ka teisi tuluallikaid peale maksutulude Aktsiisi- 3,9% maks 1,8% (nt Euroopa Liidu toetused, tulu majan­ 2,9% dustegevusest, laenud), kuid neid ei võeta Käibe- arvesse tervishoiu rahastamise struktuuri maks arvutamisel. Vaikimisi eeldame seega, et 6,4% Omaosalus laenude teenindamisel tulevikus kasuta­ 24,6% takse praegust maksustruktuuri. Samuti ei arvestata, et kohalike omavalitsuste eelarvetes on oluline osa riigieelarve siiretel ja vähemal määral muudel majandustegevusest saadud tuludel. Nende Sotsiaalmaks tuluallikate kõrvalejätmine ülehindab 58,6% pisut otseste maksude osakaalu tervishoiu rahastamises. Kasutades haigekassa, riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osakaalu tervishoiu rahastamises ning maksude osakaalu JOONIS 1. Eri komponentide osakaal tervishoiu nende eelarvetes, saab leida iga maksu rahastamisse 2018. aastal. lõpliku osakaalu tervishoiu rahastamises. Allikad: Statistikaamet, Tervise Arengu Instituut, haigekassa, autorite eeldused ja arvutused Näiteks on keskvalitsuse osakaal tervis­ hoiu lõplikus rahastamises 2018. aastal 11,7 protsenti (5,8% on otsene panus seega 11,7% × 54,4% = 6,4%. Selliselt leitud ministeeriumide kaudu, millele lisandub osakaalud 2018. aasta kohta on esitatud 5,9% läbi haigekassa otseste siirete või joonisel 1. võrdsustatud isikute eest makstud sot­ Kõige suurema osakaalu rahastamises siaalmaksu näol). Kui näiteks käibemaksu moodustavad sotsiaalmaks ja leibkon­ osakaal riigieelarve vabades tuludes on dade omaosalus, mille osakaalu muutust 55,4 protsenti, siis käibemaksu lõplik kogu tervishoiu rahastuses iseloomustab osakaal kogu tervishoiu rahastamises on joonis 2.

70

60 Sotsiaalmaks 50 Omaosalus Kõik muu 40

Protsent 30

20

10

0 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

JOONIS 2. Tervishoiu rahastamise suuremad allikad. Allikad: Statistikaamet, Tervise Arengu Instituut, haigekassa, autorite eeldused ja arvutused

Riigikogu Toimetised 43/2021 185 Andres Võrk, Magnus Piirits

0,3

0,225

0,15

0,075

0

-0,075

-0,15

-0,225

-0,3 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019

Füüsilise isiku tulumaks Aktsiisimaks SM ravikindlustuse osa Käibemaks

JOONIS 3. Maksude Kakwani indeksid. Allikas: Autorite arvutused EUROMODi põhjal

MAKSUDE PROGRESSIIVSUSE positiivne väärtus näitab, et tegemist LEIDMINE on progressiivse maksuga (sissetulekute Tervishoiu rahastamise progressiivsuse kasvades suhteline maksukoormus kasvab) analüüsi kõige lihtsam viis on tabuleerida ning negatiivne väärtus, et regressiivse tervishoidu makstud summad suhtena maksuga (sissetulekute kasvades suhteline sissetulekusse sissetulekurühmade kaupa. maksukoormus kahaneb). Kompaktsem meetod on kasutada erine­ Kakwani indeksil on kasulik omadus, vaid maksude progressiivsuse indekseid mille kohaselt üleüldise rahastamise (Wagstaff et al. 1989). Tervishoiu rahasta­ Kakwani indeks on üksikute rahasta­ mise (ja laiemalt maksude ebavõrdsuse) misallikate indeksite väärtuste kaalutud analüüsides kasutatakse sageli Kakwani keskmine. Kaaludeks on seejuures indeksit (Kakwani 1977), mis mõõdab, üksikute rahastamisallikate osakaal. Seega kui palju erineb tervishoiu rahastamise on tervishoiu rahastamise üldise progres­ allikas täiesti proportsionaalsest maksust. siivsuse leidmiseks vaja leida rahastamise Kakwani indeks leitakse kui konkreetse struktuur ning iga rahastamisallika maksu kontsentratsiooniindeksi (CI) progressiivsus (Wagstaff, van Doorslaer ja maksude-eelsete sissetulekute Gini 2000). koefitsiendi (G) erinevus: Maksude Kakwani indeksite leidmiseks K = CI – G kasutame EUROMODi mikrosimulatsiooni­ Maksude kontsentratsiooniindeks CI on mudeli (Sutherland, Figari 2013; Institute Gini koefitsiendi analoog, mis näitab seost for Social and Economic Research 2020; tasutud maksude ja sissetulekute vahel. Praxis 2021) programmi versioon 3.3.0 ja Kakwani indeks jääb vahemikku poliitikareeglite versioon I2.3, mida on –(1 + G) < K < 1 – G. Näiteks oli 2018. täiendatud kaudsete maksude mooduli aastal brutotulude (koos tööjõumaksu­ seisuga 28.03.2021. Maksude ebavõrdsuse dega) Gini koefitsient 0,37. Seega saavad indeksid arvutatakse aastate 2005–2019 Kakwani indeksi väärtused olla vahemi­ kohta. Simulatsioonide eeldused ja detailid kus −1,37 kuni 0,63. Kakwani indeksi on saadavad autoritelt.

186 Riigikogu Toimetised 43/2021 Uuringud

0,1

0

-0,1

-0,2 Kakwani indeks -0,3

-0,4 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Tarbimiskulude suhtes Brutosissetuleku suhtes (Võrk jt 2009)

JOONIS 4. Omaosaluse Kakwani indeks. Allikas: Leibkonna eelarve uuringu andmed, autorite eeldused ja arvutused

Kakwani indeksi arvutamisel käsitle­ lähedane isegi neutraalsele ning viimastel takse maksude-eelse sissetulekuna, mille aastatel napilt progressiivne. suhtes proportsionaalsust hinnatakse, Muude maksude (mille summaarne osa­ brutotulu koos sotsiaalmaksu ja tööandja kaal tervishoiu rahastamises on 1,2–1,9%) töötuskindlustusmaksega. Seega eelda­ ja muu eraosaluse puhul (osakaal rahasta­ takse, et sotsiaalmaksu koormus lasub mises ligi 1,5%) loetakse nende Kakwani täies ulatuses töötajal, ehk kui sotsiaal­ indeks võrdseks nulliga (ehk eeldatakse, maks väheneks, tõuseks selle võrra töötaja et need on samasuguse jaotusega kui maksudejärgne töötasu. Tulu vaadeldakse leibkondade brutosissetulek). leibkonna tasemel ekvaliseeritud tuluna. Ekvivalentkaaludena kasutatakse OECD OMAOSALUSE PROGRESSIIVSUSE modifitseeritud kaale (kaalud on 1:0,5:0,3). LEIDMINE Joonisel 3 on esitatud maksude Kakwani Omaosaluse progressiivsuse hindamiseks indeksid. kasutame leibkonna eelarve uuringu EUROMODi simulatsioonide kohaselt andmeid aastatest 2000–2019. Et selle on füüsilise isiku tulumaks progressiivne uuringu andmed ei sisalda sissetulekuid (st kõrgema sissetulekuga inimesed kõigi aastate kohta, on Kakwani indeksid maksavad rohkem tulumaksu), kuid esitatud tarbimiskulude suhtes. ajavahemikus 2010–2017 progressiivsus Omaosaluse Kakwani indeks on üldiselt vähenes. Järsk kasv toimus 2018. aastal, negatiivne, see tähendab, et vaesemad kui muutus tulumaksuvaba miinimumi leibkonnad kulutavad tervishoiule kogu arvestus, mis tegi tulumaksu taas progres­ oma tarbimiskuludest (ja sissetulekutest) siivsemaks. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse rikkamatega võrreldes suhteliselt suurema osa on samuti progressiivne, sest osa osa, välja arvatud aastatel 2010–2012, kui madalama sissetulekuga elanikkonna omaosalus oli praktiliselt neutraalne. Et rühmi (nt töötud, pensionärid) ei pea oma leibkonna eelarve uuringu metoodika on sissetulekutelt sotsiaalmaksu tasuma ning eri aastatel muutunud (eelkõige aastad me eeldame, et riigi tasutud sotsiaalmaks 2000–2007 ja hilisemad), peab dünaamika antud rühmade eest ei vähenda nende sis­ võrdlemisel olema ettevaatlik. setulekuid. Käibemaks on vaadeldud mak­ Joonisel 4 on toodud omaosaluse sudest kõige regressiivsem. Aktsiisimaks ebavõrdsuse indeksid ka varasemast on vähem regressiivne ja mõnel aastal uuringust (Võrk, Saluse ja Habicht 2009),

Riigikogu Toimetised 43/2021 187 Andres Võrk, Magnus Piirits

Tervishoiu rahastamise ebavõrdsuse indeksid (kaalutud osakaaluga rahastamises) 0,12

0,09

0,06

0,03

0

-0,03

-0,06

-0,09

-0,12 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 “2021”

Eelrahastamine Omaosalus Kokku

JOONIS 5. Tervishoiu rahastamise ebavõrdsuse indeks. Allikas: Autorite eeldused ja arvutused mis on simuleeritud kogusissetulekute koondnäitaja dünaamikat mõjutavad nii (brutosissetulek koos tööandja makstud riigieelarve kui ka haigekassa osakaalu sotsiaalmaksuga) järgi. Viimased olid muutus tervishoiu rahastamises, riigieel­ arvutatud mikrosimulatsioonimudeli arve maksude struktuur ja töötute osakaal ALAN abil. Näeme, et keskmiselt on leitud majandustsükli eri faasides ning lõpuks Kakwani indeks brutosissetuleku suhtes iga maksu mõju tulude ebavõrdsusele. samadel aastatel ca 0,25 võrra väiksem Analüüsist selgub, et eelrahastamise osa (ehk regressiivsem) kui tarbimiskulude kokku on progressiivne, sest progres­ suhtes. siivsed sotsiaalmaksu ravikindlustuse Koondnäitaja leidmisel kasutame osa ja füüsilise isiku tulumaks kaaluvad nende aastate puhul, mil omaosaluse üles regressiivse käibemaksu. Seega on progressiivsust ei ole võimalik hinnata, eelrahastamine pigem ümberjaotav, mis lineaarselt interpoleeritud väärtusi. tähendab, et kõrgema brutosissetulekuga Lisaks korrigeerime omaosaluse Kakwani inimesed panustavad tervishoiu rahasta­ indeksit eelmisel joonisel leitud keskmise misse suhteliselt rohkem. Eelrahastamise erinevusega tarbimiskulude ja brutosis­ progressiivsuse näitaja on olnud kerges setuleku alusel leitud indeksites (mille languses (joonis 4), sest riigieelarve tuludes väärtuseks oli −0,25). on kasvanud regressiivsete tarbimismak­ sude osa. KOONDTULEMUSED Et viimastel aastatel on omaosalus Maksudest rahastatava osa (ehk eelrahasta­ tervishoiu rahastamises kasvanud (20%lt mise) näitaja leidmiseks arvutame mak­ 2009. aastal 24–25%ni 2017.–2019. sude eelnevalt leitud Kakwani indeksite aastal), siis on rahastamise progressiivsus kaalutud keskmise, kasutades kaaludena tervikuna langenud, olles kokkuvõttes maksude lõplikke osakaale rahastamises. praktiliselt neutraalne. Rahastamise koondnäitaja arvutamisel Kui riigieelarve siirete osa kasvaks lisame keskmise arvutamisse ka oma­ veelgi, nt 20 protsendini haigekassa osaluse Kakwani indeksi. Eelrahastamise rahastamises nagu 2021. aastal, siis

188 Riigikogu Toimetised 43/2021 Uuringud

maksutulude sama struktuuri ja progres­ defitsiidi katmiseks majanduslanguse ajal) siivsuse korral, mis oli 2019. aastal, vähe­ ning samal ajal säilib või isegi suureneb neks eelrahastamise progressiivsus ligi regressiivsete tarbimismaksude kõrge viiendiku võrra. Ja kui inimeste omaosalus roll riigieelarves, siis muutub ka panus on jätkuvalt veerand kogurahastuses, siis tervishoiu rahastamisse vähem progressiiv­ võib rahastuse kogumõju muutuda isegi seks või isegi regressiivseks. See tähendab, negatiivseks – seega tervikuna tervishoiu et tervikuna tervishoiu rahastamine rahastamine suurendaks ebavõrdsust. suurendab ebavõrdsust. Joonisel 5 on see stsenaarium esitatud kui Analüüs näitab, et inimeste omaosalus aasta „2021“. on tulude suhtes regressiivne, see tähen­ dab, et omaosalus moodustab vaesemate KOKKUVÕTE leibkondade sissetulekust suhteliselt Ehkki tervishoiu rahastamise ümber­ suurema osa. Lisaks toob kõrge omaosalus jaotav mõju või rahastamise õiglus ei kaasa ka tervishoiuteenustest sagedasema pruugi olla peamine argument erinevate loobumise. Viimastel aastatel on omaosa­ maksuallikate valikul tervisehoiukulude luse roll tervishoiu rahastamises kasvanud, rahastamiseks, kaasneb maksudega siiski mis tähendab seda, et rahastamine isesugune mõju tulude lõppjaotusele. tervikuna on muutunud vähem prog­ Käesoleva analüüsiga näidati, kuidas ressiivseks, ehk tervishoiu rahastamise senine tervishoiu rahastus on seotud suhteline koormus on liikunud kõrgema tulude lõppjaotusega ning milline võiks sissetulekuga inimestelt enam madala olla mõju tulevikus. Analüüs näitab, et nii sissetulekuga inimestele. kaua, kui tervishoiu rahastamine tugineb Kasutades artiklis välja toodud metoo­ sotsiaal- või tulumaksul, on tervishoiu dikat, on lihtsasti võimalik regulaarselt rahastamine ümberjaotav ehk progres­ monitoorida tervishoiu rahastamisega siivne, st suurema sissetulekuga inimesed kaasneva ebavõrdsuse dünaamikat (või ka maksavad tervishoiu eest suhteliselt enam. laiemalt avaliku sektori pakutud teenuste Kui aga täiendavad siirded riigieelarvest rahastamist). Saadud teavet saab kasutada haigekassasse kasvavad (nt mittetöötavate ühe sisendina tervishoiu rahastamise pensionäride eest või haigekassa jooksva pikaajaliseks kavandamiseks.

KASUTATUD ALLIKAD AAVIKSOO, A., KRUUS, P., LEPPIK, L., SIKKUT, R., VELDRE, V., VÕRK, A. et al. (2011). Eesti sotsiaalkindlustuse jätkusuutliku rahastamise võimalused. Poliitikauuringute Keskus Praxis. – http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Tervishoid/ Eesti_tervishoiu_rahastamise_jatkusuutlikkus/Eesti_sotsiaalkindlustussuesteemi_jaetkusuutliku_rahastamise_voimalu- sed_taeisversioon.pdf CULYER, A. J., WAGSTAFF. A. (1993). Equity and Equality in Health and Health Care. – Journal of Health Economics 12(4), 431–457. DOI: 10.1016/0167-6296(93)90004-x HABICHT, J., KUNST, A. E. (2005). Social Inequalities in Health Care Services Utilisation After Eight Years of Health Care Reforms: A Cross-Sectional Study of Estonia, 1999. – Soc Sci Med, 60, 777–787. DOI: 10.1016/j.socscimed.2004.06.026 HABICHT, J., XU, K., COUFFINHAL, A., KUTZIN, J. (2006). Detecting Changes in Financial Protection: Creating Evidence for Policy in Estonia. – Health Policy Plan, 21(6), 421–431. INSTITUTE FOR SOCIAL AND ECONOMIC RESEARCH (2020). University of Essex, EUROMOD: Version I2.3, January 2020. KAKWANI, N. (1977). Measurement of Tax Progressivity: An International Comparison. – Economic Journal, 87, 71–80. KRUUS, P., SOE, R-M., VÕRK, A., JÜRI, L. (2014). Ravikindlustuse jätkusuutlikkuse prognoos. Poliitikauuringute Keskus Praxis. – http://www.praxis.ee/?download=&kccpid=&kcccount=http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/02/Ravi- kindlustuse-j%C3%A4tkusuutlikkuse-prognoos-09.04.pdf KUNST, A. E., LEINSALU, M., KASMEL, A., HABICHT, J. (2002). Social Inequalities in Health in Estonia. Tallinn: Estonian Ministry of Social Affairs. – https://www.rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/88/2/Kunst2002_Tehniline%20raport.pdf LAURIMÄE, M., KOPPEL, K., ARRAK, K. (2020). Eesti tervishoiu tulevik – tervisekindlustuse kvantitatiivse mudeli tulemused

Riigikogu Toimetised 43/2021 189 Andres Võrk, Magnus Piirits

ja metoodikaaruanne. Poliitikauuringute Keskus Praxis. Arenguseire Keskus. – https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/11/2020_tervishoid_kvantitatiivne-mudel_aruanne.pdf MURRAY, C. J. L., XU, K., KLAVUS, J., KAWABATA, K., HANVORAVONGCHAI, P., ZERAMDINI, R., et al. (2003). Assessing the Distribution of Household Financial Contributions to the Health System: Concepts and Empirical Application. – C. J. L. Murray, D. B. Evans (Eds.). Health Systems Performance Assessment: Debates, Methods and Empiricism. Geneva: World Health Organization. – https://www.who.int/health_financing/documents/hspa_chp38-hh_finan_contrib.pdf?ua=1 PIIRITS, M., VÕRK, A. (2015, 2016). Ravikindlustuse jätkusuutlikkuse prognoosimudeli uuendus Haigekassale. Poliitikauuringute Keskus Praxis. – http://www.praxis.ee/tood/hk-prognoosimudel/ PRAXIS (2021). EUROMODi Eesti osamudeli arendamine. – http://www.praxis.ee/tood/euromodi-mudeli-eesti-osamudeli-arendamine/mis-on-euromod/ SOTSIAALMINISTEERIUM, RAHANDUSMINISTEERIUM. (2016). Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse analüüs. – https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/tervishoiu_rahastamise_jatkusuutlikkus.pdf SUTHERLAND, H., FIGARI, F. (2013). EUROMOD: The European Union Tax-Benefit Microsimulation Model. – International Journal of Microsimulation, 6(1), 4–26. THOMSON, S., VÕRK, A., HABICHT, T., ROOVÄLI, L., EVETOVITS, T., HABICHT, J. (2010). Responding to the Challenge of Financial Sustainability in Estonia’s Health System. Tallinn: Maailma Terviseorganisatsioon, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium. – http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0003/107877/E93542.pdf THOMSON, S., HABICHT, T., ROOVÄLI, L., EVETOVITS, T., HABICHT, J. (2011). Responding to the Challenge of Financial Sus- tainability in Estonia’s Health System: One Year on. Tallinn: Maailma Terviseorganisatsioon, Eesti Haigekassa, Sotsiaalmi- nisteerium. – https://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/WHO_analuus_ENG.pdf VÕRK, A., HABICHT, T. (2018). Can People Afford to Pay for Health Care? New Evidence on Financial Protection in Estonia. Copenhagen: WHO Regional Office for Europe. – http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0004/373576/Can-peop- le-afford-to-pay-for-health-careEstonia-WHO-FP-004.pdf?ua=1 VÕRK, A., JESSE, M., ROOSTALU, I., JÜRISTO, T. (2005). Eesti tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs. Poliitikauuringute Keskus Praxis. http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/1148/1/Praxis2005.pdf VÕRK, A., PAULUS, A., POLTIMÄE, H. (2008). Maksupoliitika mõju leibkondade maksukoormuse jaotusele. – Praxise Toimetised, 42. VÕRK, A., PIIRITS, M. (2020). Tervishoiu rahastamise ebavõrdsus ja omaosaluse mõju vaesusele. Arenguseire Keskus. – https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/12/2020_tervishoid_Rahastuse-ebav%C3%B5rdsus-ja-oma- osaluse-m%C3%B5ju_aruanne.pdf VÕRK, A., PIIRITS, M., PAULUS, A., LEPPIK, C., KUPTS, M. (2016). Maksupoliitika mõju leibkondade maksukoormuse jaotu- misele. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. VÕRK A., SALUSE J., HABICHT J. (2009). Income-Related Inequality in Health Care Financing and Utilization in Estonia 2000–2007. Health Financing Technical Report. Copenhagen, WHO Regional Office for Europe. – https://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0009/78903/e92952.pdf VÕRK A., HABICHT J., XU, K., KUTZIN, J. (2010). Income-Related Inequality in Health Care Financing and Utilization in Esto- nia Since 2000. – Health Financing Policy Paper, No. 3. Copenhagen: WHO Regional Office for Europe. – http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0007/118276/E94130.pdf VÕRK, A., SALUSE, J., REINAP, M., HABICHT, T. (2014). Out-of-Pocket Payments and Health Care Utilization in Estonia, 2000–2012. Copenhagen: WHO Regional Office for Europe. VÕRK, A. (2018). Sissetulekute ja omaosaluse seos tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning kasutamisega Eesti Terviseuuringu 2014 andmetel. Uurimisraport. Sotsiaalministeerium. WAGSTAFF, A., VAN DOORSLAER, E., PACI, P. (1989). Equity in the Finance and Delivery of Health Care: Some Tentative Cross-Country Comparisons. – Oxford Review of Economic Policy, 5, 89–112. WAGSTAFF, A., VAN DOORSLAER, E. (2000). Equity in Health Care Finance and Delivery. – Handbook of Health Economics, 1, 1803–1862. Elsevier. – https://doi.org/10.1016/S1574-0064(00)80047-5

190 Riigikogu Toimetised 43/2021 Varia

Kiirenesid muutused tööturul

majanduskriisi mõju töötajate ja oskuste vajaduse muutusele tegevusalade kaupa Eestis (Rosenblad et al. 2020). Uuringus selgitati välja olulisemad koolitusvajadu- RIINA TILK sed, et anda infot täiendus- ja ümberõppe OSKA uuringujuht kavandamiseks.

ESIMESE VIIRUSLAINE JÄREL JÄID HAMMASRATASTE VAHELE NOORED 2020. aastal vähenes viirusekriisi tõttu tööhõive ja suurenes tööpuudus, kuid YNGVE ROSENBLAD kriisi mõju tööturule jäi leebemaks, OSKA peaanalüütik kui aasta alguses kardeti. Eestis jäi viiruse mastaap enamiku Euroopa Liidu riisis tasub üle vaadata liikmesriikidega võrreldes väiksemaks ja oma teadmised-oskused- majanduspiirangud olid leebemate seast, kogemused ning mõelda, siiski reageeris tööturg kriisile suhteliselt kuidas neid täiendada ja jõuliselt. Nii tööpuuduse kasv kui ka Kkasutada uutes oludes või hoopis tööhõive langus Eestis olid paindliku muus valdkonnas. tööturukorralduse tõttu suuremad kui enamikus Euroopa Liidu riikides (Eurostat, COVID-19 viirusest põhjustatud kriis Labour Force Survey). II ja III kvartalis on võrreldes varasemate globaalsete oli aastases võrdluses neli protsenti majandus- ja finantskriisidega osutunud ehk 25 000 tööga hõivatut vähem märksa kõikehõlmavamaks. Eesti väikeses (Statistikaamet, tööjõu-uuring). Tööhõive ja avatud majanduses ei ole COVID-19 langes tagasi 2016. aasta tasemele. pandeemia mõjudest ning sellest tingitud 2020. aasta novembri lõpus oli majanduskriisist jäänud puutumata Töötukassas arvel üle 50 000 töötu (vt ükski tegevusala. Kriis on mõjutanud nii joonis 1). Tööpuudus kasvas võrreldes meie töötamise võimalusi kui ka viise varasema aastaga ligikaudu kahekordseks. ning toonud kaasa muutuste vajaduse nii Viirusekriis muutis ka tavapärast registree- majanduse ja ärimudelite kui ka inimeste ritud töötute profiili: aasta jooksul kasvas oskuste ja harjumuste tasandil. Kutsekoda töötute ridades kontoritöötajate ja kliendi­ analüüsis COVID-19 põhjustatud teenindajate, keskastme spetsialistide ja

Riigikogu Toimetised 43/2021 191 Riina Tilk, Yngve Rosenblad

Registreeritud töötute arv 60 000 57 099

50 000

40 000

30 000

20 000

10 000

0 1. jaanuar 1. märts 1. mai 1. juuli 1. september 1. november 1. jaanuar

2018 2019 2020 2021

JOONIS 1. Registreeritud töötute arv päevade kaupa 2018. aasta algusest kuni 15.04.2021. Allikas: Töötukassa

juhtide osakaal. Haridustaseme järgi lisan- vanemaealistel ei pruugi olla noorematega dus tavapärasest rohkem üldkeskhariduse, sama suurt valmisolekut kaasa minna, kuid ka bakalaureusekraadi või rakendus- eriti kui ollakse juba välja teenitud kõrgharidusega töötuid. vanaduspensioni eas. Samuti annab Kui tavapäraselt mõjutavad majandus- viirusekriis tugeva tõuke protsesside kriisid rohkem vanemaealiste tööhõivet, automatiseerimiseks ja digitaliseerimiseks, siis 2020. aastal said viirusekriisis enim kannatada noored. Järsult kasvas noorte tööpuudus, 15–24aastastest tööturul aktiivsetest noortest oli eelmise aasta III kvartalis töötud 21,7 protsenti Tavapäraselt mõjutavad (Statistikaamet, tööjõu-uuring). Kuna majanduskriisid tegevusalad, kus noored rakenduvad (majutus, toitlustus, turism, teenindus vanemaealiste tööhõivet, jmt), on viirusekriisi pikemaajalise löögi 2020. aastal said aga all, võib see jätta pitseri noore põlvkonna tööelu algusele. Samuti kannatab viiruse- viirusekriisis enim piirangute tõttu noorte haridus, sh just kannatada noored. erialahariduse omandamise praktiline pool ning välismaal õppimise võimalused. Kui viirusekriis jääb pikemaks vinduma ja mõjutab enamikku sektoritest, võib kannatada saada ka vanemaealiste tööelu. kus töötajad, kellel on vähem digioskusi, Seda mitmel põhjusel – koroonaolukord jäävad kehvemasse positsiooni. tähendab paljude ettevõtete töökor- Eelmise aasta kevadise eriolukorra ralduses palju ebakindlust, pidevaid ajal vähenes tööhõive enamikul tege- muudatusi ja ümberkorraldusi, millega vusaladel, suvel see osaliselt taastus, v.a

192 Riigikogu Toimetised 43/2021 Varia

piiriülese reisimisega otseselt seotud andnud tõsise löögi piiriüleste kliendi­ majandusharud. 2020. aasta sügistalvel suhete sõlmimisele ja hoidmisele. turismiga seotud tegevusaladel tööhõive­ Kuni kümne aasta vaates mõjutavad probleemid süvenesid. Keerulises tööhõivemuutusi enim digitaliseerimine seisus olid ka mitmed tööstusharud, nt ja automatiseerimine ning rohepööre, rõivatööstus, õlitööstus (sh Ida-Virumaa kuid ka viirusekriisiga seotud piiriülese põlevkivitööstuse probleemid algasid juba liikumise piirangud ja distantsihoidmise aasta varem), masinatööstus, masinate ja nõuded, kaugtöö osakaalu kasv, muutused seadmete paigaldus. Koroonaperioodil said globaalsetes tarneahelates ja varanduslike varasemale tööjõunappusele leevendust lõhede suurenemine. IKT-ettevõtted, tervishoid ja sotsiaal- hoolekanne, avalik haldus, finants- ja kindlustustegevus,­ kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning haridus. Häid näiteid viirusekriisist tabatud, kuid edu- kalt ümber kohaneda suutnud ettevõtetest leiab nt trüki-, plasti-, keemia-, tekstiili- või Ülekaalukalt suurima kummitööstuses (Statistikaamet, ettevõtlu- pikaajalist arengut suuring EKOMAR). 2020. aasta märtsist juuni alguseni suunava hoovana vähenes järsult võlaõiguslike töösuhete näevad ettevõtjad (töövõtuleping, käsundusleping) arv – 4500 võrra (7%), kuid on sügisel sama järsult digitaliseerimist ja kasvanud varasemast isegi pisut kõrgema tasemeni (Maksu- ja Tolliamet, töötamise automatiseerimist. register). Samas töölepingute arv kahanes nii kevadise eriolukorra ajal kui ka eelmise aasta teises pooles. See annab alust arvata, et kohati võib võlaõiguslik leping olla samalaadsetel töökohtadel asendanud varasema töölepingu, st töötaja jaoks muutus tema töösuhe ebakindlamaks. TÖÖTAJATE KOOLITUSVAJADUS ON PLAHVATUSLIKULT KASVANUD VIIRUSEKRIISI MÕJUD TÖÖTURULE Koroonakriis on olnud mastaapne koha- EI PRUUGI KIIRELT LAHTUDA nemisülesanne nii riigile, ettevõtetele kui 2021. aasta majandus- ja tööturuprognoo- ka inimestele. Kohanemine nõuab häid sides valitseb suur ebakindlus, kuid tänu analüütilisi oskusi, leidmaks asjakohaseid vaktsineerimisele oodatakse olukorra käitumisviise muutustega toimetulekuks, paremuse poole pöördumist. Majutuses, ning kiiret õppimist – nii olemasolevate toitlustuses, transpordis jt turismiga oskuste arendamist kui ka ümberõppimist. seotud aladel on tegevused tõenäoliselt Kiiret ja paindlikku õpet töökohal on veel mõnda aega tugevalt takistatud. tulnud korraldada neile töötajatele, kelle Tööpuudus tervikuna võib 2021. aastal tööülesanded kriisi tõttu muutusid või kasvada, kuna majanduse kasvule pöör- mitmekesistusid. Kaugtöö nõuab digi­ dumine peegeldub tööturuprotsessides vahendite ja -kanalite kasutamise oskusi. viitajaga. Probleemid võivad pikemalt Paindlikke ümberõppevõimalusi vajavad vinduda ka ekspordisektorites, kuna kriisi tõttu töötuks jäänud majutuse, koroonaviirusega kaasnevad liikumis­ toitlustuse ja turismisektori ning kultuuri- piirangud on paljude ettevõtete hinnangul valdkonna töötajad.

Riigikogu Toimetised 43/2021 193 Riina Tilk, Yngve Rosenblad

VAJADUS UUTE OSKUSTE JÄRELE valikute ette, kuna seniseid ärimudeleid Ülekaalukalt suurima pikaajalist arengut ei ole praktiliselt enam võimalik raken- suunava hoovana näevad meie ettevõtete dada – nt eeskätt välisturistidele mõeldud esindajad digitaliseerimist ja automati- restoranid, hotellid, kauplused, käsitöö- seerimist. Seega suureneb kõigil elualadel poed, spaad, tervisekeskused. Hädas on keerukamate oskustega, targema tööjõu põllumajanduse väiketootjad, kes tarnisid vajadus, sh inseneeria, automaatika, oma toodangut ainult mõnele suuremale robootika, seadistamise, andmeteaduse restoranile. See on toonud jõuliselt esile jms funktsioonide täitmiseks. Järjest vajaduse ärimudelite muutmise ning rohkem räägitakse masinõppe ja tehis­ tootearendusoskuste, ressursside väärin- intellekti (AI) rakendamisest eri valdkonda- damise, teenusedisaini, e-turunduse ning des nii üleilmselt (Lane, Saint-Martin 2021) müügioskuste järele. kui ka meil Eestis (Geenius 2020). Kaugtöö kasvav osakaal (Sostero, Milasi, Hurley, MIDA OODATAKSE RIIGILT KRIISIST Fernández-Macías, Bisello 2020) ning TAASTUMISEKS? töövormide mitmekesistumine käivad COVID-19 kriisi mõjusid käsitlenud OSKA samuti käsikäes tehnoloogia arenguga eriuuringu fookusaruteludes, kus osales ning selle mõjusid oskuste vajaduse ligi 200 eri elualade organisatsioonide muutumisele – eelkõige digitehnoloogia esindajat, toodi välja mitmeid samme, kasutamise, aga ka juhtimise, suhtlemise mida riigilt oodatakse ja mis võiksid ja enesejuhtimisega seotud oskuste kaasa aidata Eesti majanduse kiiremale arendamisele – on kriis märkimisväärselt kriisist väljumisele, majandusvaldkondade suurendanud. taastumisele ja edasisele arengule. Rohepööre ja selleks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine on lühiajaliselt Riik digitaliseerimise ja automatisee- saanud väikese tagasilöögi, kuivõrd ette- rimise eestvedajaks ja toetajaks võtted tegelevad pigem ellujäämisega ning Mitmetel tegevusaladel, nt energee- keskkonnateemadesse panustamine võib tikasektoris, ehituses, aga ka enim olla jäänud tagaplaanile. Kuid keskkonna­ kriisis kannatada saanud majutuses ja säästliku ja jätkusuutliku majandamise turisminduses nähakse määrava tegurina teadmiste ja oskuste vajadus on kõigis just süsteemsemat ja laiemat üleminekut majandusvaldkondades kiirel tõusuteel. digilahendustele. Ettevõtjad soovivad, et Euroopa Liidu keskkonnakokkulepped Eesti oleks mudelriik uute digitaliseeritud ja kriisist taastumise meetmed (Euroopa ja tehisintellektil põhinevate tarkade Liidu Nõukogu 2021), sh COVID-19 taaste- lahenduste katsetamisel. Seejuures on vaja paketi vahendite jagamise prioriteetseteks avaliku ja erasektori tõhusat ja sisulist valdkondadeks valitud rohe- ja digipööre koostööd, et toetuste ülesehitus ja tingi- näitavad, et säästva arengu eesmärkide mused vastaksid ettevõtete eripäradele ja elluviimine avaldab juba lähiaastatel kõi- tulevikuvajadustele ning et oleks tagatud gile majandussektoritele järjest tugevamat meetmete paindlik arendus. Digilahendusi mõju. Kui keskkonnanõuetele ja eesmärki- aitaksid soodsamalt rakendada riigi targad dele vastavus saab üha rangemaks tege- tellimused, nt väärtuspõhiste hangetega. vusnormiks, projektide finantseerimise eelduseks ning riigihangetes osalemise Rohepööre vajab riigiülest eestveda- tingimuseks, kiirendab see ka vastavate mist ja laiapõhjalisi kokkuleppeid oskuste vajadust kõigis sektorites. Rohemajanduse (süsinikuneutraalsus, res- Kriis on toonud organisatsioonide foo- sursisäästlikkus, ringmajandus, elurikkuse kusesse riskide juhtimise. Osa valdkondi säilitamine, kliimamuutuse leevendamine) ja organisatsioone on sattunud keeruliste kompetents on tegevusaladel väga

194 Riigikogu Toimetised 43/2021 Varia

Virtuaalkonverentsil „OSKA ekspeditsioon töö ja oskuste ookeani“ 23. septembril 2020 arutleti tulevikus vajalike oskuste üle. Foto on tehtud konverentsi vahepausil. Foto: Kutsekoda ebaühtlane ning ühtse eestvedamisega nii jäätmemajanduse korraldaja kui ka tuleks tõsta teadlikkust ja arendada eriplaneeringute algatajana. töötajate oskusi. Mõnes valdkonnas on roheteemad juba oluline osa igapäeva- Toetada ekspordivõimekust ja tööjõu tööst. Näiteks tööstus- ja tootmisettevõtted vaba liikumist vähendavad kasvuhoonegaaside heitkogu- Kriis on märkimisväärselt halvendanud seid ning töötavad välja CO2-neutraalseid ettevõtete võimekust arendada oma tootmisprotsesse. Energeetikasektor liigub toodete ja teenuste eksporti. Paljudel energiaallikate mitmekesistumise, haja- ja tööstus-, IKT- jt ettevõtetel on keeruline taastuvenergeetika suunas. Samas on müüa välisturgudel, kui kohaleminek ettevõtteid, kus arusaam rohemajandusest on piiratud. Ekspordi toetamiseks võiks piirdub paberivaba asjaajamise või rohelise jõulisemalt kasutada riigi saatkondade kontori ideega. Riigilt oodatakse tuge võrgustikku ning arendada ekspordi­ dekarboniseerimisel ja õiglasel ülemine- pädevusi. Kõrgetasemelise oskusteabega kul. Suuremat tähelepanu väärib ringma- spetsialistide liikumine üle riigipiiride võib jandus. Selles nähakse konkurentsieeliseid teatud valdkondades (nt energeetika) olla teiste riikide ees, sest väikses riigis on kriitilise tähtsusega. Tööjõu vaba liikumise lihtsam uusi ringmajanduse lahendusi ja välistööjõu kasutamise piiratus võib testida. Rohkem tuleks soodustada inves- tööjõupuudust suurendada ja viia palga- teeringuid ringmajandusse ning pöörata rallini. Valdkondades ja kutsealadel, kus tähelepanu kohalike omavalitsuste rollile sõltutakse välistööjõust ja hooajalistest

Riigikogu Toimetised 43/2021 195 Riina Tilk, Yngve Rosenblad

töötajatest (tööstus, põllumajandus jt), kiire internetiühendus. Mitmed uuringus oodatakse riigilt tuge ja mõistmist, et osalenud koolijuhid märkisid kihistumist võõr-, sh renditööjõud võib olla paindliku internetiühenduse ja tehnoloogiliste majandusmudeli mõistlik ventiil ning vahendite põhjal ning vajadust seda paindlike tootmismahtude puhver. vältida. Sageli on kehvemas seisus just maakoolide õpilased. Riigi roll peab olema Sihtotstarbelised toetused töötajate õppimiseks vajalike tingimuste ja kesk- hoidmiseks konna loomine ning abivajajate toetamine. Pandeemia tõttu kehtestatud piirangud on Nii riik kui ka tööandjad peaksid laie- pannud osa valdkondi teistest raskemasse malt toetama inimeste elukestvat õpet. seisu, eelkõige majutus, toitlustus ja Töötukassa toetab töötuid, madalapalgalisi, turism ning kultuur ja meelelahutus. madala haridustasemega inimesi, kuid Kultuurivaldkonnast saab tuua näiteks tegelik koolitusvajadus on palju ulatus- interpreetide professionaalsuse säilitamise likum. Riik peaks seadma prioriteedid, küsimuse olukorras, kus esinemiskoge- milliste pädevusvaldkondade teadmiste muse puudumise tõttu võib interpreedi ja oskuste täiendamiseks luua fondid või tase mureneda. Lisaks väheneb piirangute koolitusosakud. Senisest rohkem tuleks jätkudes publiku kontserdikülastuse har- kasutada e- ja distantsõpet ka täiendus- ja ümberõppekoolitustel.

Vaimne tervis vajab tuge Vaimse tervise probleemid – depressioon, Üldine ettevõtlik ärevus, läbipõlemine jm – tõusid esile juba viirusekriisi esimese laine ajal, teine suhtumine ja laine on neid veelgi süvendanud. Pidev ettenägelik tegutsemine ohutunne haigestumise ees süvendab stressi neil ametialadel, kus pandeemia tulevad töövõimaluste ajal riskitakse oma tervisega: tervishoiu- leidmisel alati töötajad, õpetajad, müüjad-klinditeenin- dajad jt. Kuid vaimse heaolu säilitamise kasuks. mured ilmnevad märksa laialdasemalt. Kuhjuv stress on paljude haiguste ja terviseprobleemide vallandajaks, mistõttu vajavad inimesed paremaid oskusi äre- vuse, hirmude ja võimaliku kurnatusega jumus. Pikemas plaanis võib see mõjutada toimetulekuks. Vaimse tervise toetamiseks ka huvi asuda õppima muusika erialasid. ja läbipõlemise ennetamiseks tuleks Seetõttu ootavad need valdkonnad riigilt parandada ennekõike vaimse tervise suuremat tuge ja kaasamõtlemist kriisist teenuste üldist kättesaadavust nii laste taastumiseks ning tegevusalal olulise kui ka täiskasvanute jaoks. Vaimse tervise oskusteabe ja kriitilisel hulgal kvalifit- hoidmist rõhutab ka uus rahvastiku tervise seeritud töötajate säilitamiseks, et kriisi arengukava. Tööandjad võiksid soodustada vaibudes oleks üldse võimalik tegevusega vaimse tervise koolitustel osalemist, jätkata. samuti töötajaid juhendada või pakkuda nõustamisvõimalusi. Tööandjate rolli oma Mahukamad toetused distants- ja töötajate vaimse tervise eest hoolitsemisel elukestvale õppele nähakse kasvamas ka rahvusvaheliselt Distantsõppe edukaks toimimiseks on (Pfeffer, Williams 2020). vaja, et igal õppijal oleks oma digiseade ja

196 Riigikogu Toimetised 43/2021 Varia

TÖÖVALDKONDA EI KIPUTA lähedasel elualal ning kes soovivad VAHETAMA tööle minna suure tööjõuvajadusega Vaatamata lootusele, et kriis soodustab kutsealadele, näiteks sotsiaalpedagoo- töö kaotanud inimeste ümberõpet ameti- giks, koolipsühholoogiks, õpetajaks aladele, kus valitseb suur tööjõupuudus, või meditsiiniõeks. näiteks tööstuses või põllumajanduses, T Nii noortel kui ka karjääripöörde ei ole see teoks saanud. Ametiala ning planeerijatel on võimalik tööd leida töövaldkonda ei olda valmis vahetama politseiniku või päästetöötajana. psühholoogilistel, elukoha, sissetuleku või T Lisaks on kriis märkimisväärselt kas- mainega seotud põhjustel. Töökohtadele vatanud vajadust tehniliste tugiisikute kandideerijate arv on mitmel ametialal järele – näiteks haridustehnoloogid küll märkimisväärselt kasvanud, kuid ning erinevate virtuaal- ja hübriid- kriisiaegadele iseloomulikult otsitakse sündmuste, -seminaride ja koolituste tööd valdkondades, mis tunduvad sta- läbiviimise tehnilised töötajad. biilsema karjäärivalikuna, nt finants- või avalik sektor, siseturvalisuse ametialad, Inimeste tööalase tuleviku kindlusta­ kinnisvara korrashoid. miseks saab välja tuua mõned üldised soovitused. Sõltumata valdkonnast, tasub Ideid karjäärimuutuseks arendada digioskusi – õppimisvõimalusi on OSKA COVID-mõjude eriuuringus osalenud selles vallas enamasti palju. Süvateadmiste eksperdid tõid välja mitmeid konkreetseid omandamine mõnel konkreetsel erialal ideid võimalikuks karjäärimuutuseks võib koondamisolukorras tagada kind- kriisis rohkem kannatanud valdkondade lama positsiooni, kuna erioskustega töötajatele: töötajad on raskemini asendatavad. Pisut T Heade klienditeenindus- ja avarama pilguga võiks analüüsida oma võõrkeeleoskustega majutuse, olemasolevate oskuste komplekti. Suure toitlustuse ja turismi töötajatele tõenäosusega on varem õpitut võimalik võiks sobida ümberõpe klienditoe rakendada veel mõnes teiseski valdkonnas. töötajateks, spaateenindajatele näiteks Enesetäiendamisel tasub kindlasti kaaluda hooldustöötajateks. mitmesuguseid paindlikke tasemeõppe T Hotellinduse või muu teenindussek- võimalusi. Üldine ettevõtlik suhtumine ja tori kogemusega inimesed võiksid ettenägelik tegutsemine tulevad töövõima- tööd leida ka kinnisvarahalduri või luste leidmisel alati kasuks. -hooldajana. T Näitlejatele, muusikutele jt loovisiku- Artikkel on koostatud OSKA uuringu „COVID-19 tele võiks sobida õpetaja- või koolita- põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu- ja jaroll oma erialal. See leevendaks nii oskuste vajaduse muutusele“ põhjal. Uuringu viis õpetajate nappust kui ka mitmekesis- Kutsekoda läbi 2020. aasta juunist novembrini, taks õppimisvõimalusi. tehes koostööd Arenguseire Keskusega. Tuleviku T Laienenud virtuaal- ja kaugõppe tööjõu- ja oskuste vajadusi prognoosivaid võimalusi saaks ära kasutada täiendus- OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa koolituste pakkumiseks inimestele, Sotsiaalfondi vahenditest. Uuringuga saab kellel on varasem haridus sobival või tutvuda oska.kutsekoda.ee

KASUTATUD ALLIKAD EUROOPA LIIDU NÕUKOGU. (2021). Euroopa majanduse taastekava. Brüssel. – https://data.consilium.europa.eu/doc/ document/PE-75-2020-INIT/et/pdf EUROSTAT. (2020). – https://ec.europa.eu/eurostat/web/microdata/european-union-labour-force-survey

Riigikogu Toimetised 43/2021 197 Riina Tilk, Yngve Rosenblad

GEENIUS (2020). Statistikaameti asejuht: uus töötaja teeb virtuaalmaailmas ära reaalmaailma 10 inimese töö. 19.08.2020. – https://digipro.geenius.ee/rubriik/uudis/statistikaameti-asejuht-uus-tootaja-teeb-virtuaalmaailmas-ara-reaalmaail- ma-10-inimese-too/ LANE, M., SAINT-MARTIN, A. (2021). The Impact of Artificial Intelligence on the Labour Market: What Do We Know So Far? – OECD Social, Employment and Migration Working Papers, No. 256, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/7c895724-en. PFEFFER, J., WILLIAMS, L. (2020). Mental Health in the Workplace: The Coming Revolution. McKinsey & Company. Decem- ber 8. – https://www.mckinsey.com/industries/healthcare-systems-and-services/our-insights/mental-health-in-the-work- place-the-coming-revolution ROSENBLAD, Y., TILK, R., METS, U., PIHL, K., UNGRO, A., UIBOUPIN, M., LEPIK, I., LEEMET, A., KAELEP, T., KRUSELL, S., VIIA, A., LEOMA, R. (2020). COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu- ja oskuste vajaduse muutusele. Uuringuaruan- ne. Tallinn: SA Kutsekoda, tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. – https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2021/01/OSKA_COVID-19_eriuuring_11.01.2021_loplik.pdf SOSTERO M., MILASI S., HURLEY J., FERNÁNDEZ-MACÍAS E., BISELLO M. (2020). Teleworkability and the COVID-19 Crisis: A New Digital Divide? Seville: European Commission, JRC121193. – https://ec.europa.eu/jrc/en/publication/eur-scienti- fic-and-technical-research-reports/teleworkability-and-covid-19-crisis-new-digital-divide STATISTIKAAMET (2020). Tööjõu-uuring 2020. – https://www.stat.ee/index.php/et/statistika-too/toojou-uuring-2020

198 Riigikogu Toimetised 43/2021 Varia

Andmepõhisus, ennetus ja inimeste teadlikkus tuleviku tervishoius

Ennetatava suremuse vähendamisega 2016. aasta ELi tasemele saaksime ära hoida aastas 1300 surma. Inimene võiks sellele ise kaasa aidata, hoides end kauem tervena. Viimaste MAGNUS PIIRITS andmete järgi möödub kolmandik meie Arenguseire Keskuse ekspert elust terviseprobleemidega (Arenguseire Keskus 2020b). Nende probleemide lahen- uleviku tervishoid vajab toi- damiseks vajab tervishoid süsteemseid mivaid tehnoloogilisi lahen- muudatusi, tervishoiusiseseid korralduse dusi, turvalist andmekasutust muudatusi ja lisaressursse. ning iga inimese suuremat Nagu suurem osa inimestest ei osanud vastutustT ja tegutsemist enda tervise näha ette 2020. aastal alanud ülemaailm- heaks. set COVID-19 pandeemiat, ei pruugita osata ette näha ka muid murrangulisi Eestis on mitmeid tervisega seotud muutusi. Selliste olukordade ettekujuta- probleemkohti: parandamist vajab nii misel saab appi tulla stsenaariumianalüüs, tervishoid kui ka – esmajoones – inimeste mille abil võib leida kõige tähtsamad endi käitumine tervislikuma elu nimel. suundumused ja kirjeldada nende kom- Näiteks on Eestis tervisekindlustuseta binatsioone (Danilov 2020). Lisaks aitavad kuus protsenti rahvastikust, samal ajal stsenaariumid mõelda, millised võiksid on suuremas osas Euroopa Liidu riikides olla riigi ja ühiskonna praeguste valikute peaaegu kogu rahvastik kindlustatud. Eestis tulemused aastakümnete pärast. on Euroopa riikidest kõige rohkem pikkade ootejärjekordade tõttu rahuldamata jäävat STSENAARIUMIDE MÄÄRAMATUSED arstiabi. Tervishoiu rahastusest ligikaudu Arenguseire Keskuse 2020. aasta üks uuri- veerandi maksab inimene ise teenust või misteemasid oli tuleviku tervishoid – milli- toodet tarbides. Eestis oleme sätestanud, et seks võib Eesti tervishoid muutuda aastaks omaosalus ei tohiks minna üle 25 protsendi 2035. Töös uuriti olulisemaid suundumusi tervishoiukuludest. Vähendades raviga (Piirits, Koppel 2020), millest koorusid välditava suremuse Euroopa Liidu tasemele, ekspertarutelude käigus välja kaks olulist suudaksime aastas ära hoida 650 surma. määramatut mõjutegurit: tervisekäitumine

Riigikogu Toimetised 43/2021 199 Magnus Piirits

ja epidemioloogiline pilt ning tervisetehno- Eriilmelisem tervisekäitumine. Keskeltläbi loogia areng, digitaristu ja nende kasuta- jätkub senine käitumismuster, aga see mine nii ennetuses kui ka ravis. See artikkel muutub veelgi mitmekesisemaks – ühed on kokku pandud tuleviku tervishoiu on sportlikud, toituvad tervislikult ja uurimissuuna viie töö põhjal (Arenguseire hoiduvad käitumushaigustest ning teised Keskus 2020a; Arenguseire Keskus 2020b; elavad kas hetkes või ei saa endale tervis- Koppel et al. 2020; Laurimäe et al. 2020; Võrk, likke valikuid lubada ja loodavad riigile. Piirits 2020). Riigi rahastus kulub raviteenustele ning investeeringuid ennetusse napib. Vaimse Tervisekäitumine ja tervise valdkonna kasvavaid probleeme epidemioloogiline pilt teadvustatakse, aga suuri samme ei tehta. Selle mõjuteguri olulisust näitab asjaolu, et OECD Eesti terviseprofiili (OECD 2019) Tervisetehnoloogia areng järgi on ligikaudu pooled surmad riski- Teiseks mõjutavad tuleviku tervishoidu käitumise tulemus. Eestis on 23 protsenti tervisetehnoloogia areng ja digitaristu täiskasvanutest rasvunud – probleemiks ning nende kasutamine nii ennetuses on vale toitumine (liiga palju suhkruid, kui ka ravis. Eestis on viimase 20 aasta soola ja rasvu ning liiga vähe puuvilju ja tervisetehnoloogiaid võetud kasutusele köögivilju) ja vähene liikumine. Alkoholi mitmel moel: teadlikult ja riigi eestve- tarbimine ja suitsetamine on vähenenud, damisel, samuti on rakendatud kitsalt aga selleski osas on Eesti näitajad Euroopa asutusekeskseid lahendusi. Patsiendi jaoks Liidus küllaltki kõrged (vastavalt 23% ja mõeldud digilahendusi kasutatakse Eestis 21%). Kanepi tarvitamine on kasvanud veel vähe (näiteks digilugu), kuigi 63–80% igas vanuserühmas (TAI 2020). Kuna elanikkonnast sooviks digilahendusi tervisekäitumine on muutunud eri kasutada. Digitehnoloogiate miinusena on suundades (suitsetamine on vähenenud kirjeldatud, et nende kasutamist ei mõõdeta ning rasvumine ja kanepi tarvitamine suu- ega hinnata ning et need vajaksid pikaajalist renenud) ja inimeste käitumist mõjutab visiooni ja raamistikku (Kruus et al. 2020). ka viirusekriis, on praegusest olukorrast Innovatsiooni nõrk külg kogu sotsiaalsekto- võimalik edasi liikuda mitmeti. Üks suund ris on teadmatus: millised uudsed lahendu- on tervisepööre ja teine – eriilmelisem sed on juba maailmas kasutusel ja kuidas tervisekäitumine. neid Eestis rakendada (Sotsiaalministeerium 2020a). Võime arvata, et tehnoloogia areneb Tervisepööre. On näha, et inimesed maailmas niikuinii edasi, aga suurem tunnetavad suuremat isiklikku vastutust ja küsimus on selles, kuidas me suudame haaravad oma tervise hoidmisel ise ohjad. Eestis vajalikud tehnoloogiad kasutusele Seda veavad terviseentusiastid, aga oma võtta. Seega võib tehnoloogia kasutus Eestis roll on koroonakriisi käigus omandatud areneda laialdaselt ja kitsalt. ettevaatlikkusel. Inimesed mõtestavad rohkem oma tervise ja käitumise vahelist Lai tehnoloogia tähendab seda, et seost, sest kasvanud on tervisekirjaoskus. tehnoloogia (nii digitehnoloogiad kui ka Samas näitab riik eeskuju tervisekäitumise seadmed) on suuremale osale inimestest ja epidemioloogilise pildi parandamisel, kättesaadavad või et kõik inimesed saavad kasutades näiteks nügimist, investeerides sellest kaudselt abi. Näiteks ravimite elukeskkonna parandamisse, kujundades koostoime andmebaas aitaks arstil juba tervisest poliitikaülest teemat. Vaimne ravimi väljakirjutamise hetkel kontrollida tervis saab korrakindlalt rohkem tähele- selle sobivust patsiendile. Tehnoloogia tuleb panu. Üldises pildis vähenevad inimeste­ appi laialdasemalt nii ennetuses kui ka vahelised erinevused tervisekäitumises. ravis – telemeditsiini ja personaalmeditsiini

200 Riigikogu Toimetised 43/2021 Varia

Tervisepööre Tervishoiu Lai tehnoloogia ennetuses ja ravis unelm Üldine tervisekindlustus Avar teenustepakett Tervisepööre Pragmaatiline Lai tehnoloogia ravis maailm Üldine tervisekindlustus Erakindlustus suure omaosaluse katmiseks Tervisepööre Pool rehkendust Kitsas tehnoloogia Lisandub üldine esmatasand Eriilmelisem tervisekäitumine Endistviisi Kitsas tehnoloogia edasi Praeguse kindlustussüsteemi jätkumine Järjekorrad pikenevad, omaosalus suureneb

JOONIS 1. Tuleviku tervishoiu stsenaariumid ja nende raamistik. Allikas: Arenguseire Keskus 2020b lahendused ning kõikvõimalike tervisega ALTERNATIIVSED STSENAARIUMID seotud andmete ulatuslikum kasutamine. Tulevikukäsitluses on meil võimalik Laia tehnoloogia rakendamine eeldab paremini aru saada, milline võiks olla erisu- riigipoolset initsiatiivi ja tihedat koostööd gustesse olukordadesse sobiv tervishoiupo- erasektoriga. Riigi roll seisneb digitaristu liitika, sh ravikindlustussüsteem ja rahastus, loomises või selle organiseerimises. Lisaks kas põhirõhk on ennetusel või ravil, ja tuleb riigil selleks luua andmete ja muud kuidas need valikud võiksid mõjutada WHO tehnilised standardid, mis võimaldavad poliitikavalikute kolme mõõdet – katvust, süsteemide ühilduvust ja andmevahetust riigi finantseeritud teenuseid ja omaosalust. ning inimeste aktiivset rolli andmete loojate Stsenaariumide kaudu joonistuvad välja ja valdajaina, mis on lisaks sellele kooskõlas valikukohad nii laiemalt kui ka tervishoiu- andmekaitse põhimõtetega. poliitikale eriomaselt. Tuleviku tervishoiu ajaliseks horisondiks on valitud 2020–2035. Kitsas tehnoloogia tähendab seda, et kuigi Eelkirjeldatud kahest olulisest tehnoloogiad on olemas, ei ole kasutusel mõjutegurist moodustub neli stsenaa- kõiki ühiskonnagruppe hõlmavaid riumi: „Tervishoiu unelm“, „Pragmaatiline lahendusi. Erasektor pakub oma teenuseid maailm“, „Pool rehkendust“, „Endistviisi niikuinii, aga seda vaid neile, kes on valmis edasi“ (vt joonis 1). Tervishoiu mõttes nende teenuste eest maksma. Kitsale parim on „Tervishoiu unelm“, aga samas tehnoloogiale truuks jäämise põhjused on see ka kõige kulukam. Järgnevates lõi- võiksid olla järgmised: ei ole piisavalt riik- kudes on stsenaariumide täpsem kirjeldus likke rahalisi vahendeid, inimesed ei soovi (jooniselt vaadates altpoolt üles). ennetuse tehnoloogiale oma terviseinfot jagada, andmekaitseliselt hästi toimivad ja Endistviisi edasi turvalised lahendused võivad olla kallid. On Inimeste tervisekäitumine ja epidemioloo- võimalik variant, et isegi kui riik proovib giline pilt muutub veelgi ebavõrdsemaks aidata tehnoloogia loomise eestvedamisel, ja uued tervisetehnoloogiad ei ole suurele ei saada ootuspärast tulemust. osale inimestest kättesaadavad.

Riigikogu Toimetised 43/2021 201 Magnus Piirits

Kuna paljude tervis on halb, koroona- suuruse defitsiidi (kulude jaotus joonisel 2). viiruse järelmõjud osutuvad raskeks ja Defitsiit algab juba selle kümnendi keskel. tervisealane ebavõrdsus süveneb, on see Suurem küsimus on, mille arvelt defitsiiti hea pinnas riigi süüdistamisele, millega katta. Kui seda katta inimeste omaosalu- kaasneb usaldamatuse kasv. Inimesed ei sega, siis omaosalus kasvaks 50 protsendini ole valmis riigiga oma personaalset infot (Laurimäe et al. 2020). Kui 2019. aasta jagama ega usalda järjest enam ka riigi seisuga süvendas tervishoiu omaosalus jagatavat informatsiooni. Väheste ressurs- vaesust 4,5 protsendis leibkondadest, siis side tingimustes ei jõua riik tehnoloogia- omaosaluse kahekordistumisel kasvaks see tesse üldse panustada ning eesrindlikumad 8,3 protsendini (Võrk, Piirits 2020). lahendused jäävad erasektori vedada ja väheste kasutada. Pool rehkendust Kuna uus suur riskitegur on ülekaa- Inimeste tervisekäitumine ja epide- lulisus, püüavad tervist väärtustavad mioloogiline pilt paraneb, kuid uued inimesed hoida tasakaalu toitumise ja tervisetehnoloogiad on kättesaadavad vaid liikumise vahel. Senisest veelgi enam jõukamale osale elanikkonnast. inimesi suundub taimse toidu poole, teised Inimeste hinnangul pole riik koroona­ jällegi järjekindla ja jälgitud treenimise viiruse kriisi ja muude epideemiatega poole. Vaesemale ja passiivsemale osale piisavalt hästi toime tulnud. Lisaks elanikkonnast jääb see kõik kaugeks ja on riik kasutanud inimeste andmeid kättesaamatuks. ebaotstarbekalt ja ebaturvaliselt, mistõttu Vaimne tervis muutub ühiskonnas tasa- on usaldus riigi vastu tugevalt pihta pisi olulisemaks ja depressiooni hakatakse saanud ja inimesed ei ole edaspidi valmis nägema haigusena, mille puhul abi otsi- riigiga oma personaalset infot jagama. mine on tavapärane ja vajalik, kuid vaimse Tervisetehnoloogiate arendamine ja tervise teenuste kättesaadavus kuigivõrd ei pakkumine jääb eeskätt erasektori vedada parane väheste rahaliste vahendite tõttu. ning on kättesaadav vaid jõukamale osale Tehakse küll kampaaniaid, mis juhivad elanikkonnast. tähelepanu vaimse tervise tähtsusele, Üldine epidemioloogiline pilt paraneb, kuid need on ühekordsed projektid, sest tervishoiu esmatasand ja soodusravi- mida paljud inimesed umbusaldavad või mid on muudetud kõigile kättesaadavaks. ignoreerivad. Mõnede jõukamate inimeste jaoks Tervisekindlustuses jätkub 2020. avanevad täiesti uued tehnoloogilised aastal kehtinud süsteem. Kuna raha võimalused, mille abil enda juures midagi on vähe, pikenevad teenuste järje- muuta, näiteks oma meeli või mõistust korrad ja omaosalus suureneb veelgi. teravdada või veel sündimata lapsele soovi- Tervishoiuteenuse eest tasumisel jätka- tud omadusi valida. Teiste jaoks võib huvi takse enamasti tükipõhise rahastamisega, tervise vastu väljenduda andmepõhises mis ei motiveeri süsteemset kvaliteedi ennetuses – oma tervist ja heaolu juhitakse kasvu ja tervise jälgimist, vaid suunab raha mitmesuguste digirakenduste abil. n-ö tulekahjude kustutamisele eriarstiabi Üksnes ühele osale rahvastikust tasandil kallite protseduuride näol. kättesaadavad innovaatilised lahendused Kuni aastani 2035 jätkub 2020. aastal suurendavad ebavõrdsust. Ülejäänud kehtiv ravikindlustussüsteem. Seega ei hakkavad otsima erilaadseid lahendusi lisandu haigekassa rahastatavaid teenuseid alternatiiv-, pärimus- ja rahvameditsiinist. ega muutu ravikindlustuse katvus. Isegi See toob kaasa terviseteadlikkuse kasvu, kui teenuseid ei lisandu, tekitavad vaid aga viib samas inimesed kaugemale enamalt jaolt rahvastikuprotsessid 2035. tavameditsiinist ja võib pikas vaates kaasa aastal haigekassa eelarves 900 miljoni tuua suuremad ravikulud, sest inimesed

202 Riigikogu Toimetised 43/2021 Varia

2035

10% 53% 3% 10% 9% 9% 6%

2020

11% 50% 4% 7% 10% 12% 7%

Üldarstiabi kulud Eriarstiabi kulud Hambaravi kulud Muud tervishoiu­ Soodusravimid Töövõimetushüvitised Muud kulud teenuste kulud

JOONIS 2. Ravikindlustuse kulude osakaal kululiikide lõikes aastatel 2020 ja 2035, miljonites eurodes. Allikas: Laurimäe et al. 2020 ei jõua oma tõsiste terviseprobleemidega kasutusele. Kuna riigil on raha ikkagi õigel ajal arsti juurde. piiratult ja vähe, suunatakse see eelkõige Tervisekindlustuses jätkub 2020. aastal raviga seotud tehnoloogiatesse, sest see on kehtinud süsteem, millele lisanduvad akuutsem probleem: vaja on leevendada esmatasandi teenused (üld- ehk pere- pikki ravijärjekordi ja tervishoiusektori arstiabi) ja soodusravimid kõigile. tööjõunappust. Seega on tehnoloogilised Tervisekindlustusega kaetusele tekib lahendused suunatud kulude kokkuhoiule, kaks taset: 1) esmatasandi teenustega on näiteks saab kasutada virtuaalvisiite, et kaetud kõik; 2) teiste riigi finantseeritud aega kokku hoida. teenustega kaetus püsib varasemal tasemel Ennetuskampaaniad jätkuvad mas- või isegi väheneb, kui inimesed järjest sikampaaniatena. Personaliseeritud ja enam töölepingulisest töösuhtest välja andmepõhiseks ennetuseks ei jätku ei liiguvad. Lisaks laiendatakse esmatasandi raha ega eestvedamist. Kes saavad seda tervishoiuteenust, näiteks lisatakse endale lubada, kasutavad oma tervise vaimse tervise õed, füsioterapeudid, hoidmiseks erasektori lahendusi – näiteks toitumisnõustajad ja sotsiaaltöötajad. ingliskeelseid ja efektiivseid, kuid tasulisi Kogu rahvastiku kindlustamisega mobiilirakendusi. Ennetuse edenemisel on üldarstiabiteenustega kaasneks ravikind- lisatakistuseks inimeste umbusk ja vähene lustuse kulude suurenemine 2021. aasta usaldus riigi vastu, andmekaitsepiirangud hindades ligikaudu 10 miljoni euro võrra. Kui ja süsteemide ebapiisav ühildumine. kaasuksid ka soodusravimite kulud, lisan- Kindlustus: üldine tervisekindlustus. duks kulusid veel üheksa miljoni euro eest. Kuna tervishoius on raha puudu, siis akt- Kokkuvõtvalt lisanduks 2021. aasta kuludele septeeritakse omaosaluse märkimisväärset 19 miljonit eurot (Laurimäe et al. 2020). kasvu ehk suurendatakse inimeste endi koormust tervishoiuteenuste eest tasumisel Pragmaatiline maailm – omaosalus jõuaks 51 protsendini, et katta Inimeste tervisekäitumine ja epide- 1,05 miljardi suurust puudujääki. Suure mioloogiline pilt paraneb ning uued omaosaluse katmiseks hakatakse kasutama tervisetehnoloogiad rakenduvad eelkõige eraõiguslikku tervisekindlustust nii nagu ravivaldkonnas. Prantsusmaal või Sloveenias. Haavatavate Demograafiline olukord, koroonaviiruse ühiskonnagruppide, näiteks pensionäride järelmõjud ja oodatava elueaga seotud ja materiaalses puuduses olevate isikute pensioniiga sunnivad riiki panustama ter- eest tasub kindlustusmakse riik. vena elatud aastatesse, et hoida inimeste Tervisekindlustusega katvus oleks töövõimet. Eesmärk on võtta erasektorit senise 94 protsendi asemel kogu rahvastik. kaasates tervisetehnoloogiad laialdaselt Kui 2021. aastast hakkaks kehtima üldine

Riigikogu Toimetised 43/2021 203 Magnus Piirits

tervisekindlustus, siis suureneksid ravi- kasutusele nii ennetuses kui ka ravis. kindlustuse kulud 79 miljonit eurot aastas, Sellised muudatused tõstavad Eesti muid otseseid kulusid uute teenuste näol e-riigi uuele tasemele. Ennetuse ja ravi selles stsenaariumis ei lisandu. tehnoloogia eesrindlikud näited on seotud Kuna pensioniealiste ja laste erakindlus- personaalmeditsiini, andmeteaduse ja tuse makset subsideeriks riik, siis sõltuvalt telemeditsiiniga. Kõikidel inimestel on kindlustusfirmade marginaalist tähendaks tehtud oma geenikaart ja uuritud nende see tööealisele väljaminekut erakindlus- mikrobioomi. Riskirühmadele ostab riik tusmakse näol vahemikus 570 eurot (5% nutiseadmed, mis nende tervisenäitajaid marginaal) kuni 820 eurot (50% marginaal) jälgivad. Inimese andmed, nii geneetilised, inimese kohta aastas 2019. aasta hindades. mikrobioomi puudutavad kui ka kõikvõi- malike terviseinfot koguvate seadmete ja Tervishoiu unelm äppide kaudu saadav info saavad ühises Inimeste tervisekäitumine ja epidemio- andmebaasis ehk tervisekontol kokku; loogiline pilt paranevad oluliselt ja uued selle tarvis on valminud toimiv ja iseõppiv tervisetehnoloogiad on nii ennetuses tehisintellekt, mis suudab tervise kohta kui ka ravis ülekaalukale enamusele soovitusi anda nii inimesele endale kui kättesaadavad. ka tervishoiupersonalile. Seega muutub Koroonaviiruse kriisi tuules muutub tervishoiusüsteem kaugjuhitavamaks, tervis majandusliku heaolu kõrval täht- reageerivamaks ja ennetavamaks. suselt teiseks teemaks. Riigis tekib suur Geeniinfo ja muude infoallikate kasuta- hulk terviseentusiaste, kelle eestvedamisel mine eeldab, et inimesed ja andmekaitse toimub laialdaselt ettevõtmisi, et kõik on valmis andmeid jagama ja siduma. Eesti inimesed saaksid osa tervisliku- Andmete turvaliseks liikumiseks ja andme- mast käitumisest. Kooli õppekavadesse lekete ärahoidmiseks on kasutusel ploki­ liidetakse kuni gümnaasiumi lõpuni ahela või veelgi uuem tehnoloogia, mis terviseõpetus, mille tulemusena paraneb tagab andmete kasutamise läbipaistvuse tervisekirjaoskus. Seaduste ja arenguka- ja annab inimesele võimaluse otsustada, vade väljatöötamisel hinnatakse nende kellel on ligipääs tema andmetele. mõju tervishoiueesmärkidele. Riik suunab Kindlustus: üldine tervisekindlustus tervislikkust aktiivselt, rakendades elanike laia teenuste paketiga. Kuna riigi soov „müksamist“ tervislikuma käitumise on haigusi võimalikult varakult ennetada poole, seisab keskkonna hoidmise ja puhta või nendest hoiduda ja neid varases etapis looduskeskkonna säilimise eest ning ravima hakata, minnakse üle üldisele ter- arendab kiirendatud tempos juurde vabas visekindlustusele. Selle tulemusena saab õhus liikumise võimalusi (ühendatud hõlmatud kogu rahvastik. Vaadatakse üle kergliiklusteed, võimlemise ja treenimise ka rahastamise mudel – liigutakse rohkem kohad lastele ja täiskasvanutele jt). Kuna ravitulemuse rahastamise poole, võrreldes ka Eesti on kogenud viirusekriisi ja varasema üksikute ravi- ja analüüsitee- tundnud, milline on maailm ilma vakt- nuste eraldi rahastamisega. Nii riik kui ka siinideta, kasvab vaktsineeritute hulk nii inimesed soovivad ju näha raviefekti ja on inimeste teadlike otsuste kui ka riigipoolse valmis maksma eelkõige selle eest. müksamise tulemusel. Üldine tervisekindlustus tähendaks Riigi eestvedamisel arendatakse haigekassale 2021. aasta hindades kulude digitaristut ning luuakse tervisealase tõusu 79 miljoni euro võrra aastas. digitehnoloogia rakendamise raamistik, Täiskasvanute hambaravi kindlustamisega standardid ja viisid, kuidas erasektor kaasneks täiendav kulude kasv 55 miljonit saaks kergesti üldise süsteemiga liituda. eurot aastas. Kõiki muudatusi arvesse Uusi tervisetehnoloogiaid võetakse võttes oleks 2035. aasta haigekassa eelarve

204 Riigikogu Toimetised 43/2021 Varia

360

337 356 270 326 312

180 244 200 187 183 90

0 Eraldised alla Sotsiaalmaksu Sotsiaalmaksu Kõikide muude tulude 19aastaste eest tõus 2% jagamine töötaja maksustamine ja tööandja ravikindlustus­ 2020 2035 vahel maksuga

JOONIS 3. Lisarahastuse allikate võimalused, miljonites eurodes 2020 ja 2035. Allikas: Arenguseire Keskus 2020b praeguse rahastusmudeli põhjal 1,15 muresid. Kuni 570 miljonit eurot on miljardi euro suuruses defitsiidis (stsenaa- vaimse tervise rohelise raamatu hinnangul riumis endistviisi edasi 900 miljonit). Eesti otsesed ja kaudsed vaimse tervise Inimeste tervishoiukulude omaosalus kulud (Sotsiaalministeerium 2020b). langeks 2018. aasta 24,5 protsendi pealt 17,7 protsendini täiskasvanute hambaravi KUIDAS LEIDA LISARAHA? riigipoolse rahastamise tõttu (Laurimäe et Sotsiaalministeerium on analüüsinud tervis- al. 2020). Hambaravi hüvitise laienemine hoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkust parandab hambaravi kättesaadavust mada- (Sotsiaalministeerium 2021). Arenguseire lama sissetulekuga rühmades, kes praegu Keskuse töös käsitleti lisarahastuse nelja hambaravist sageli loobuvad. Hambaravi võimalust (joonis 3): eraldisi alla 19aastaste hüvitise tulemusena väheneks ligikaudu eest, sotsiaalmaksu tõusu kahe protsendi kolmandiku võrra inimeste osakaal, kes ei võrra, sotsiaalmaksu jagamist töötaja ja saa rahalistel põhjustel hambaravi (Võrk, tööandja vahel ning kõikide muude tulude Piirits 2020). maksustamist ravikindlustusmaksuga Kogu rahvastiku geenikaartidele kulub (Laurimäe et al. 2020). 55 miljonit eurot. Kõigi Eesti inimeste Mittetöötavate pensionäride eest DNA järjestamise maksumus võib sõltuvalt hakati 2018. aastal maksma sotsiaalmaksu testide hinnamuutusest jääda vahemikku ravikindlustuse osa, mille tulemusena 250 kuni 500 miljonit eurot järgmise suurenes haigekassa eelarves eraldiste 5–7 aasta jooksul. Tulevikus tuleks igal osakaal. Sellesarnast ideed saab kasutada aastal koguda kokku 14 000 vastsündinu ka laste puhul, sest nende eest ei maksta geeniandmed (Laurimäe et al. 2020). sotsiaalmaksu, aga nad on hõlmatud Vaimse tervise teenuste tegelik vajadus tervisekindlustusega. Kui riik maksaks on teadmata, olemasolev info killustatud, alla 19aastaste eest miinimumpalga pealt ning seega on ka riiklikult rahastatud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, siis see teenuste võimaliku ulatuslikuma pakku- oleks toonud haigekassa eelarvesse juurde misega seotud kulud hinnangulised. Kui 244 miljonit eurot 2020. aastal. Aastal praegu osutatavad vaimse tervise teenused 2035 oleks lisanduv tulu 356 miljonit ja läheksid haigekassa kanda, oleksid mini- kogu perioodi lisanduv tulu ligikaudu 4,5 maalsed kulud 7,7 miljonit eurot aastas miljardit eurot. Sotsiaalmaksu ravikindlus- (Laurimäe et al. 2020). Tegelikkuses võivad tuse osa maksubaasi laiendamine (lisaks kulud osutuda kordades suuremaks, sest töötamisele maksustataks ka renditulu, on palju diagnoosimata vaimse tervise dividende jm) oleks suurendanud 2020.

Riigikogu Toimetised 43/2021 205 Magnus Piirits

aastal haigekassa tulusid 183 miljoni euro Iga lisanduv teenus, muudatus või teh- võrra. Ükski neist analüüsitud viisidest ei noloogiline uuendus vajab lisaraha ja isegi kataks 2035. aastal tekkivat defitsiiti (900 kui midagi tervishoiusüsteemis ei muu- miljonit eurot 2020. kehtiva süsteemiga ja deta, suundub haigekassa rahastus ikkagi „Tervishoiu unelmaga“ 1,15 miljardit). defitsiiti. Ükski analüüsitud lisarahastuse allikas üksi ei suuda haigekassa eelarvet KOKKUVÕTE tasakaalu viia. Tõenäoliselt on lahendused Kuigi tervishoiu parendamisel on tööpõld mitme olulise teguri kombinatsioonis – lai, on oluline mõelda, kuhu sooviksime lisarahastus, tervishoiu rahastuses tule- jõuda. Ühelt poolt saab seda suunata muslikkuse suunas liikumine, inimeste otseselt riiklikul tasandil (tervisetehnoloo- tervislikum käitumine jt. gia), aga teisalt saab sellele kaasa aidata Esmatähtis on tervist riigi tasemel inimeste enda tervislikum käitumine. veelgi enam esile tõsta. Üks võimalusi Inimeste parem tervis tingib parema oleks tervise mõjude hindamine teiste elukvaliteedi ja sellest võidab ka riik, sest seaduste vastuvõtmisel, sest tervisesse inimesed on töövõimelisemad, produktiiv- panustamine ei ole kulu, vaid investeering semad ja ühiskondlikult aktiivsemad. paremasse tulevikku.

KASUTATUD ALLIKAD ARENGUSEIRE KESKUS (2020a). Eesti tervishoiutulevik – stsenaariumid aastani 2035. Tallinn: Arenguseire Keskus. – https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/11/2020_tervishoid_Eesti_tervishoiu_tulevik_aruanne.pdf ARENGUSEIRE KESKUS (2020b). Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035. Kokkuvõte. Tallinn: Arenguseire Keskus. – https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/12/2020_tervishoid_eesti_tervishoiu_tulevik_kokku­ vote_digi-1.pdf DANILOV, T. (2020). Milliste stsenaariumide poole oleme teel? – Riigikogu Toimetised 42, 139–150. – https://rito.riigikogu.ee/nr-42/milliste-stsenaariumide-poole-oleme-teel/ KOPPEL, K., PAAT-AHI, G., MASSO, M., KADARIK, I. (2020). Eesti tervishoid tulevikus – võtmetrendid ja näiteriigid. Poliitikauuringute Keskus Praxis. Arenguseire Keskus. – https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/12/2020_tervishoid_Trendid_Naiteriigid_aruanne.pdf KRUUS, P., KUSLAPUU, M., ROSS, T., ELLAND, M-L., ROSS, P., METSALLIK, J., METSLA, K. (2020). Digitervise lahenduste tasustamist toetav raamistik ja ettepanekud. – https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/uuringud_aruanded/Digitee­ nuste%20tasustamise%20analu%CC%88u%CC%88s%20ja%20raamistik.pdf LAURIMÄE, M., KOPPEL, K., ARRAK, K. (2020). Eesti tervishoiu tulevik – tervisekindlustuse kvantitatiivse mudeli tulemused ja metoodikaaruanne. Poliitikauuringute Keskus Praxis. Arenguseire Keskus. – https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/11/2020_tervishoid_kvantitatiivne-mudel_aruanne.pdf OECD (2019). Eesti: Riigi terviseprofiil 2019. – https://read.oecd-ilibrary.org/social-issues-migration-health/eesti-riigi-terviseprofiil-2019_1efa7683-et#page1 PIIRITS, M., KOPPEL, K. (2020). Eesti tervisekindlustussüsteemi valikud aastani 2035. – Riigikogu Toimetised, 42, 63–72. – https://rito.riigikogu.ee/nr-42/eesti-tervisekindlustus%c2%adsusteemi-valikud-aastani-2035/ SOTSIAALMINISTEERIUM (2021). Analüüs tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse ning ravikindlustamata isikutele tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks. – https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/tervishoiu_rahastamise_analuus.pdf SOTSIAALMINISTEERIUM (2020a). Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toeta­ miseks kodus. Roheline raamat. – https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/roheline_raamat_tehnoloogia­ kasutuse_suurendamine_inimese_igapaevase_toimetuleku_ja_heaolu_toetamiseks_kodus.pdf SOTSIAALMINISTEERIUM (2020b). Vaimse tervise roheline raamat. – https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/vaimse_tervise_roheline_raamat.pdf TAI (2020). TKU70: Kanepi tarvitamine soo ja vanuserühma järgi. – https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__05Uuringud__02TKU__07Narkootikumid/TKU70.px/ VÕRK, A., PIIRITS, M. (2020). Tervishoiu rahastamise ebavõrdsus ja omaosaluse mõju vaesusele. Arenguseire Keskus. – https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/12/2020_tervishoid_Rahastuse-ebav%C3%B5rdsus-ja-oma­ osaluse-m%C3%B5ju_aruanne.pdf

206 Riigikogu Toimetised 43/2021 Varia

Kadunud Riigisaalihoone kuninglik hiilgus

JAAK JUSKE Riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik erakond

hket Riigisaalihoonet meenutavad vaid kolm kinnimüüritud aknaavaust ja fanfaaripuhujate rõdu linnuseU läänefassaadis.

Toompea loss, ajalooline väike linnus, koosneb mitmest eri aegadest pärit hoo- nest. Üks kunagine siinne uhke esindus- hoone on peaaegu täielikult hävinud. Tallinn läks Liivi sõja ajal 1561. aastal Rootsi kuninga võimu alla. Mõni aeg hiljem algas Toompea väikese linnuse Pikk Hermann ja sellest vasakul on müüris ümberehitus. Kultuuriajaloolane Hans näha endise Riigisaalihoone kolm akent ja Lepp (1994) on kirjutanud, et töid müürieendil fanfaaripuhujate rõdu. juhatas esialgu Anders Larsson Målare, Foto: Paul Kuimet, Riigikogu fotoarhiiv. kes on Rootsi kunstiajaloos tuntud seoses Gripsholmi lossi ehitusega. müüri. Töid juhatas Antonius Poliensis, Ümberehitustöö sai uue hoo, kui Rootsi hiljem Hans von Aken (Raam 1993, 118), kuningaks tõusis 1569. aastal Johan III. nimetatud ka von Aachen (Riigikogu Keskaegne ordulinnus tuli muuta vää- 2020). Puitlaega saal oli 25 meetrit pikk rikaks renessansslossiks. Ehitati uued ja 11 meetrit lai ning sinna viis lossiõuelt kuninglikud eluruumid ja kantselei Rootsi kahepoolne paraadtrepp, mis lõppes kuninga asehalduri tarvis. Mahuka töö avatud rõduga – eeskuju võeti Stockholmi jaoks toodi tööjõudu Soomest. (Lepp 1994) kuningalossist. „Läänepoolsesse lossimüüri Tähtsaim uuendus oli riigisaal, mis raiuti kolm suurt akent, mis andsid saalile ehitati piki eeslinnuse läänepoolset külluslikult valgust.“ (Lepp 1994).

Riigikogu Toimetised 43/2021 207 Jaak Juske

hõbedane troon, mis oli nii suur, et sinna oleks võinud kolm inimest istuma mah- tuda. Kummalgi pool trooni oli sammas, millel ilutses kaks kullatud krooni. Arvatavasti seisis see troon uues riigisaa- lis.“ (Lepp 1994) Igatahes oli Sigismund vaevalt „kohale jõudnud, kui salajased loobumisplaanid tulid avalikuks ja läksid liikvele kuuldused, et Johan III tahab poja endaga Rootsi viia“ (Lepp 1994). See tekitas rahutusi mõlemas leeris. (ibid.) Pärast pikki läbirääkimisi kokkuleppele Riigikogu hoone kõrval vasakul asuv hoone oli ei jõutud ning Sigismund võis septembri ehitatud endise Riigisaalihoone kohale. Foto: Rahvusraamatukogu digiarhiiv Digar lõpus tagasi Poola minna. Johan sai siiski Poola senaatoritelt lubaduse, et Sigismund Kui Johan III ja tema poeg Sigismund – võib mõne aja pärast Rootsi sõita. Poola kuningas ja Rootsi troonipärija – 1589. Kibestunud Johan III lahkus Tallinnast aasta augustis Tallinnas kohtusid, olid mõni päev hiljem. Ta ei näinud oma poega Riigisaal ja kuninglikud eluruumid valmis. enam kunagi. Luhta läinud kohtumine „Ametlikult pidid Johan III ja Sigismund avaldas Rootsi-Poola suhetele väga arutama, kuidas Rootsi ja Poola võiksid negatiivset mõju, tuues hiljem kaasa Eesti koos end kaitsta ähvardavate venelaste alasid laastanud sõjad kahe riigi vahel. eest“, kuid tegelikult oli plaanis arutada (Lepp 1994) Sigismundi loobumist Poola troonist. Praegu Toompealt Riigisaalihoonet Johan III lootis, et Sigismund tuleb pärast ei leia. Katariina II ajal 18. sajandi teises kohtumist temaga Rootsi. (Lepp 1994) pooles kerkinud kubermanguvalitsuse „Johan III saabus Tallinna 5. augustil 1589. hoone ehitusega sama ajal lammutati Temaga koos tuli ka kuninganna Gunilla vana lossi teine korrus, säilinud müüridele Bielke, mitmed riiginõukogu liikmed ja ehitati aga uus madalam hoone. 3000 sõdurit. Kuningas ja kuninganna Lossikompleksi ulatusliku ümberehi- elasid lossis, sõdurid majutati linna. Kolme tuse käigus 1935. aastal rajati omakorda nädala pärast saabus kuningas Sigismund, selle asemele vastu läänemüüri sisekülge saatjaskonnaks õde printsess Anna, mitmed kitsas kolmekorruseline ametnike elu- Poola senaatorid ja muud aadlikud, samuti maja, kus nüüd asuvad Riigikogu liikmete 2000-meheline väesalk.“ (Lepp 1994) Kohe kabinetid. Riigisaalihoonest on alles vaid tõusis Rootsi ja Poola sõdurite vahel tõsine kolm osaliselt kinnimüüritud aknaavaust riid. Ei möödunud ühtki päeva ilma et keegi ning eelmisel aastal uuenduskuuri poleks haavata või lausa surma saanud, on läbinud fanfaaripuhujate rõdu linnuse kirjutanud Hans Lepp. läänefassaadis. Kui vaadelda Toompea lossi Kroonika jutustab, kuidas Sigismund Snelli pargist, on need kõrges paemüüris „juhiti lossis ühte ruumi, kus seisis selgelt näha.

KASUTATUD ALLIKAD LEPP, H. (1994). Rootsi mälestised Eestis. Kort vägledning till svenskminnen i Estland. Lühike teejuht. Tallinn: Huma. vt ka: – http://www.stmikael.ee/index.php/en/2-1 RAAM, V. (toim). (1993). Eesti arhitektuur. 1. osa. Tallinn. Tallinn: Valgus. RIIGIKOGU. (2020). Toompea loss ja Riigikogu hoone. – https://www.riigikogu.ee/tulge-kulla/toompea-loss/toom- pea-loss-ja-riigikogu-hoone/

208 Riigikogu Toimetised 43/2021 Rahvusvahelised parlamendiuudised Parlamentaarsed uudised

hääletustel Senatis osaleda, on napp PIRET VILJAMAA ülekaal demokraatidel. Jaanuarist on selles Eesti Rahvusraamatukogu ametis Kamala Harris, kes täidab ka Senati sotsiaalia ja presidendi kohuseid. parlamendiraamatukogu Inter-Parliamentary Union, „United States of Ame- infospetsialist rica“. – https://tinyurl.com/yv2saadb; https://tinyurl. com/678cp384 älisriikide parlamentide uudiseid 2020. aasta Detsembris eemaldati Ameerika oktoobri keskpaigast 2021. Ühendriikide kodusõjas (1861–1865) orja- aasta aprilli keskpaigani. pidamist toetanud lõunaosariikide kindrali UudistestV valiku tegemisel on kasuta- Robert E. Lee skulptuur Washingtonis tud BNSi, teiste uudisteagentuuride asuvast Kapitooliumist ning viidi Virginia ja meediaväljaannete ning parla- ajaloo- ja kultuurimuuseumi. Lee skulp- mentide kodulehekülgedel leiduvaid tuur esindas parlamendihoones Virginia materjale. osariiki alates 1909. aastast, selle asemele peaks tulema kodanikuõiguste aktivisti AMEERIKA ÜHENDRIIGID. 2020. Barbara Johnsi kuju. Esindajatekoja aasta novembris valiti lisaks presidendile spiiker Nancy Pelosi on üles kutsunud ümber ka Kongressi Esindajatekoja kõik Konföderatsiooni kõigi esindajate kujusid 435 liiget ja kolmandik senaatoritest. parlamendist eemaldama. Esindajatekojas jäi enamus demokraati- Konföderatsiooni lippe ja monumente dele (223 kohta). Vabariiklastel õnnestus peetakse nüüd laialdaselt rassismi ja mandaate juurde saada (199-lt 212-le). rõhumise sümboliteks, 2020. aastal, kui Seekord valiti Esindajatekotta rekordiliselt George Floydi tapmisele järgnesid rassilise 119 naist (eelmisel korral 102). Spiikriks ebavõrdsuse ja politseivägivalla vastased valiti tagasi Nancy Pelosi. ulatuslikud meeleavaldused, eemaldati Enne novembrit kuulus Senati sajast USAs avalikust ruumist vähemalt 160 kohast vabariiklastele 53, pärast 2021. Konföderatsiooni sümbolit. aasta jaanuaris Georgia osariigis toimunud Politico, 21.12.2020, „Robert E. Lee statue removed from järelvalimisi on aga Senatis mõlema partei Capitol“. – https://tinyurl.com/6n2wfa3f esindajaid võrdselt. Kuna USA demo- ERR Uudised, 22.12.2020, „Konföderatsiooni kindrali kuju eemaldati USA parlamendihoonest“. – tinyurl.com/4yead- kraadist asepresident võib kaalukeelena 2pf

Riigikogu Toimetised 43/2021 209 Piret Viljamaa

The Hill, 23.02.2021, „160 Confederate symbols removed AFP-BNS, 14.02.2021, „Biden osutas Trumpi õigeksmõist- from public spaces last year: analysis“. – https://tinyurl. mise järel demokraatia haprusele“; com/28dz4379 Reuters, 14.02.2021, „Acquitted again by Senate, Trump Detsembris kiitis Senat heaks still a powerful force in Republican politics“. – https:// Esindajatekojas juba septembris vastu tinyurl.com/r4us44t5 võetud seadusemuudatused, millega 2021. aasta märtsis sai president Joe karmistati naiste ümberlõikamise keelu Biden esimese olulise sisepoliitilise võidu, rikkumise eest määratavaid karistusi. kui tema 1,9 triljoni dollari suurune Naiste ümberlõikamise või selle kavan- koroonaabipakett sai nii Senati (poolt damise eest võib edaspidi määrata kuni 50, vastu 49) kui ka Esindajatekoja (poolt kümne (seni viie) aasta pikkuse vangistuse. 220, vastu 211 liiget) toetuse. Senatis jäeti Tegemist oli ka seaduselünga täitmisega, eelnõust välja alampalga tõstmise säte sest seniste seaduste alusel ei õnnestu- (tunnitasu miinimum sooviti tõsta prae- nudki nt 2018. aastal Detroidis tegutsenud guselt 7,25-lt 15 dollarile). Abimeetmete ümberlõikajat süüdi mõista. pakett on viimase aasta jooksul vastu- GovTrack, „H.R. 6100 (116th): STOP FGM Act of 2020“. – võetuist kuues. Enamik täiskasvanud https://tinyurl.com/46ebt76f ameeriklastest saab otsetoetusena 1400 Reuters, 07.01.2021, „U.S. toughens ban on ‘abhorrent’ dollarit (seda ei maksta aastas üle 80 000 female genital mutilation“. – https://tinyurl.com/4xka5j2h dollari teenivatele isikutele), lapsed saavad Esmakordselt riigi ajaloos algatas suurema toetussumma. Lisaraha antakse Esindajatekoda 2021. aasta jaanuaris sama nt kiiremaks vaktsineerimiseks ning presidendi suhtes teist korda tagandamis- nakkuskahtlusega isikute testimiseks, protsessi ja hääletas selle poolt (232 liiget pikendatakse keskvalitsuse töötutoetuse toetas ja 197 oli vastu). Donald Trumpile, ja COBRA tervisekindlustuse maksmist kes ei tunnistanud oma kaotust presiden- septembrini, lasteaedadele ja koolidele divalimistel, pandi süüks inimeste ässita- eraldatakse summasid nt ventilatsiooni mist, mille tulemusel ründas rahvahulk 6. parendamiseks ja isikukaitsevahendite jaanuaril 2021 Kapitooliumi ning hukkus ostmiseks. Toetatakse ka restorane ja viis inimest. Senatis, kus tagandamine baare, lennundussektorit, aidatakse nõudis kahe kolmandiku liikmete toetust, koduomanikke üüri ja kommunaalkulude hääletas Trumpi süüdimõistmise poolt maksmisel. Vabariiklased meetmeid ei 57 ja vastu oli 43 senaatorit ning algatus toetanud, pidades neid liiga kulukateks ja kukkus läbi. Süüdistusi toetas ainult 7 liberaalseteks. Avaliku arvamuse küsitluse vabariiklasest senaatorit. Vabariiklastest alusel toetas abipaketti 70 protsenti senaatorid olid raske valiku ees, sest küsitletuist. Trumpi valijad jälgisid tulemusi hoolega. Roll Call, 06.03.2021, „Senate passes massive COVID-19 Näiteks Senati vabariiklaste juht Mitch relief bill, sending changes back to House“. – https:// tinyurl.com/dfmpba4 McConnell hääletas küll tagandamise VOA News, 06.03.2021, „Key facts about the $1.9T COVID vastu, kuid esines hiljem Trumpi hukka- Bill“. – https://tinyurl.com/snj4dbe9 mõistava avaldusega. USA presidendi Joe VOA News, 10.03.2021, „COVID relief deal clears Cong- Bideni sõnul mõisteti Donald Trump küll ress, heads for Biden’s signature“. – https://tinyurl.com/ õigeks, kuid tema vastu esitatud süüdistusi udb3xasy ei saa vaidlustada; avaliku arvamuse küsit- luses leidis ka 71 protsenti ameeriklastest, ARGENTINA. 2020. aasta detsembris et Trump vastutas rahutuste eest vähemalt legaliseeris Kongress abordi. Seadus, mis osaliselt. lubab teha aborti raseduse 14. nädalani, The Hill, 13.01.2021, „House impeaches Trump for second kiideti alamkojas heaks 131 poolt- ja time – with some GOP support“. – https://tinyurl.com/ 117 vastuhäälega, Senatis hääletas poolt w7kwrtvz 38 ja vastu 29 senaatorit. Seni oli abort Argentinas lubatud 1921. aasta seaduse

210 Riigikogu Toimetised 43/2021 Rahvusvahelised parlamendiuudised

ERR Uudised, 10.11.2020, „Armeenia ja Aserbaidžaan alusel vaid vägistamise korral või kui ema leppisid kokku Karabahhi sõja lõpetamises“. – https:// elu oli ohus. Ettepaneku abort legali- tinyurl.com/4kcjupyt seerida tegi aasta algul vasaktsentristist Interfax-BNS, 10.11.2020, „Meeleavaldajad hõivasid president Alberto Fernández, kes leidis, Armeenia parlamendihoone, peksid läbi spiikri“; et kuigi ta on katoliiklane, toetab ta kõigi RFE/RL, 03.03.2021, „Thousands rally in Armenia to demand Pashinian’s resignation“. – https://tinyurl.com/ naiste õigust tervisekaitsele. aevdw5ej 2018. aastal lükkas Senat abordi Interfax-AFP-BNS, 24.03.2021, „Armeenias tühistati legaliseerimise eelnõu tagasi, kuid pärast sõjaseisukord“. 2019. aasta valimisi on parlamendi AUSTRAALIA. 2021. aasta veebruaris koosseis muutunud. Hinnanguliselt võttis parlament esimesena maailmas tehakse Argentinas aastas 370 000 kuni vastu seaduse, mille eesmärk on nõuda 520 000 illegaalset aborti, haiglasse jõuab rahvusvahelistelt sotsiaalmeediaplatvormi- selle tõttu 38 000 naist. Ladina-Ameerika delt Austraalia uudiste vahendamise eest riikides on abort seadusega lubatud tasu. Facebook blokeeris eelnõu menet- Kuubal, Uruguays ja Guyanas ning Mexico lemise ajal oma platvormil Austraalias Citys. kogu ajakirjandusliku sisu jagamise ning AFP-BNS, 11.12.2020, „Argentina parlamendi alamkoda võimaldas sellele ligipääsu alles pärast hääletas abordi legaliseerimise poolt“; läbirääkimisi Austraalia valitsusega, mille AFP-BNS, 30.12.2020, „Argentina parlamendi ülemkoda tulemusel eelnõu muudeti. Seadus lubab seadustas abordid“. digitaalsetel platvormidel ja uudiste loojatel pidada maksetingimuste üle ARMEENIA. 2020. aasta novembris hõiva- läbirääkimisi. Kui need ebaõnnestuvad, sid Mägi-Karabahhi relvarahuga rahulole- sekkub sõltumatu vahendaja, kes määrab matud meeleavaldajad parlamendihoone, kodumaiste uudiste eest makstava tasu. mitusada inimest nõudsid kokkusaamist Muudatuste kohaselt peab vahekohtunik peaminister Nikol Pašinjaniga. Eelnevalt aga kaaluma platvormide eelnevat panust peksti Jerevanis läbi parlamendi spiiker ajakirjandusse, seetõttu võivad Google Ararat Mirzojan, temalt nõuti Pašinjani ja Facebook vahekohtu protsessist pää- asukoha avaldamist. Hiljem on meeleaval- seda. Sotsiaalmeediaplatvormid peavad dused jätkunud. Veebruaris nõudis sõjaväe uudisteloojaid edaspidi teavitama ka juhtkond peaministri tagasiastumist. algoritmide muutustest, mis otsustavad Peaminister nimetas seda riigipöördekat- lugude eelistamise. Google ja Facebook seks ja soovis vallandada sõjaväe juhi Onik on lubanud järgmise kolme aasta vältel Gasparjani, kuid president keeldus otsust kulutada miljard dollarit uudistetööstu- allkirjastamast. Märtsis kogunesid tuhan- sele. 2018. aastal sai igast sajast Austraalias ded opositsiooni toetajad jälle parlamendi reklaamile kulutatud kohalikust dollarist ette, nõudes peaministri tagasiastumist. (65 eurost) Google endale 49 ja Facebook Parlamendihoone katusel olid samal ajal 24 dollarit. koha sisse võtnud snaiprid. Samas on Märtsis sõlmis Rupert Murdochi News tänavatel meelt avaldanud ka tuhanded Corp Facebookiga kolmeaastase lepingu, peaministri toetajad. mille detaile ei avalikustatud. Märtsis tühistas Rahvusassamblee Parliament of Australia, „Treasury Laws Amendment eelmise aasta septembris kehtestatud (News Media and Digital Platforms Mandatory Bargaining Code) Bill 2020“. – https://tinyurl.com/5v8n9fe2; https:// sõjaseisukorra, selle poolt oli 118 saadikut, tinyurl.com/2b3xkt2d vastu hääletas üks liige. Ametisolevat BBC News, 25.02.2021, „Facebook and Google news law peaministrit sõjaseisukorra ajal ame- passed in Australia“. – https://tinyurl.com/sznebpn9 tist tagandada ei saa. Poliitilist kriisi The Guardian, 15.03.2021, „Rupert Murdoch’s News Corp loodetakse lahendada ennetähtaegsete strikes deal as Facebook agrees to pay for Australian content“. – https://tinyurl.com/b873cvn2 parlamendivalimistega.

Riigikogu Toimetised 43/2021 211 Piret Viljamaa

BULGAARIA. 2020. aasta novembris ei alalise elamisloa olemasolu. Näiteks sätes- saanud Rahvusassamblees toetust pea- tatakse, et välismaalased, kes on vähemalt minister Bojko Borisovi uue põhiseaduse viie aasta vältel investeerinud Bulgaaria algatus. Borisov algatas eelnõu poliitilise väärtpaberibörsile 2 miljonit leevi või kriisi lõpetamiseks augusti keskpaigas, enam (veidi üle miljoni euro), võivad soovi kui meeleavaldustel nõuti valitsuse ja korral omandada riigi kodakondsuse, kui peaprokurör Ivan Geševi tagasiastumist. neil on vähemalt viis aastat tagasi saadud Ekspertide sõnul ei kitsendanud eelnõu elamisluba, kodakondsuse taotleja ei peaprokuröri peaaegu piiramatuid volitusi tohi olla Bulgaarias kohtuliku uurimise ega pakkunud lahendusi läbipaistvuse all ega kriminaalkorras karistatud ja tal suurendamiseks ja vajadusel poliitikute peab olema regulaarne sissetulek. Seaduse vastutuselevõtmiseks. eesmärk on vältida riigi kohtusse kaeba- 2021. aasta jaanuaris võttis mist. Investeerimisega seotud kodakond- Rahvusassamblee vastu kriminaal­ suse taotlejate võimalik ring on väike menetluse koodeksi muudatused, millega (60–70 inimest), kuid seniste tingimuste loodi Euroopa Liidu kriitikat arvestades muutmine võiks riigile tekitada suuri peaprokuröri tegevuse järelevalve- kahjunõudeid. mehhanism. Sõltumatu prokuröri Novinite, 21.10.2020, „EC sent letter to Bulgaria about valivad seitsmeks aastaks vähemalt kuus the citizenship by investment scheme“. – https://tinyurl. com/4sef5exk Kõrgema Justiitsnõukogu liiget. President Novinite, 26.02.2021, „Foreign nationals will be granted Rumen Radev pani seadusele veto, Bulgarian citizenship for hefty investment“. – https:// väites, et muudatused ei ole kooskõlas tinyurl.com/dsujwznn põhiseadusega ning rikuvad mh kohtu Държавен вестник, 12.03.2021, „Закон за изменение и sõltumatust. Kahtlusi on tekitanud допълнение на Закона за българското гражданство“. – https://tinyurl.com/2pjejkzd ka loodava prokuröri institutsiooni sõltumatus ja tegevuse efektiivsus. Nädal Aprilli algul toimusid 240kohalise hiljem tühistas parlament presidendi Rahvusassamblee valimised. Suurima veto (125 liiget oli tühistamise poolt ja toetuse sai eelnenud protestidele 77 vastu). President pöördus seepeale vaatamata peaminister Bojko Borisovi Konstitutsioonikohtusse. paremtsentristlik partei GERB, kuid AFP-BNS, 25.11.2020, „Bulgaaria parlament lükkas tagasi partei toetus on langustrendis (75 peaministri põhiseaduse algatuse“; mandaati, eelmises koosseisus 95). Bojko Novinite, 29.01.2021, „Bulgaria: post of ad-hoc prosecutor Borisov astus parlamendikohalt tagasi. finally approved by parliament“. – https://tinyurl.com/ hebch3ta Üllatuslikult sai teise koha uustulnuk, BTA, 10.02.2021, „President vetoes amendments establis- laulja ja telesaatejuhi Slavi Trifonovi hing procedure for investigation of prosecutor general“. protestipartei On Selline Rahvas – https://tinyurl.com/n9mxatt8 (51 mandaati). Kolmanda tulemuse BTA, 17.02.2021, „MPs overturn presidential veto on said opositsioonilised sotsialistid, legislation establishing procedure for investigation of prosecutor general“. – https://tinyurl.com/vy8z8rw9 kuid nende häältesaak kahanes märgatavalt (43 mandaati, varem 80). 2020. aasta sügisel väljendas Euroopa Etniliste türklaste Liikumine Õiguste Komisjon muret Bulgaarias kehtiva ja Vabaduste Eest sai 30 mandaati investeerimisega seotud kodakondsuse (varem 26). Korruptsioonivastane andmise skeemi üle. Kodakondsus anti Demokraatlik Bulgaaria, mis eelmise investoritele, kellel riigiga muud isiklikud aasta protestiaktsioonides väga aktiivselt sidemed puudusid. Bulgaaria ei kavatse osales, oli populaarne just pealinna programmi lõpetada, veebruaris muutis Sofia valijate hulgas (27 mandaati). Rahvusassamblee kodakondsusseadust. Samuti protestiaktsioonidega seotud Nüüd rõhutatakse seaduses Bulgaaria Tõuse Üles! Pätid Välja! sai 14 mandaati.

212 Riigikogu Toimetised 43/2021 Rahvusvahelised parlamendiuudised

Paremäärmuslikud parteid parlamenti parteinimekirjadele ning 30 majoritaarse ei pääsenud. Valimised näitasid, et süsteemi alusel. pealinlased ning mujal riigis ja välismaal Valimiste teises voorus võitis võimu- elavad bulgaarlased hääletavad erinevalt. partei Gruusia Unistus kõigis 17 üheman- AFP-BNS, 05.04.2021, „Bulgaaria valimised võitis peami- daadilises ringkonnas. Esimeses voorus nistri erakond“; parlamenti pääsenud kaheksa opositsioo- Balkan Insight, 06.04.2021, „Election surprises end Bulga- nipartei kandidaadid ühemandaadilistes ria’s political stability“. – https://tinyurl.com/yd9d5r6r ringkondades ei kandideerinud, pidades Novinite, 08.04.2021, „Breaking news: Bulgaria’s PM Boyko Borissov resigns his seat in parliament“. – https:// 31. oktoobril peetud esimese vooru tinyurl.com/szue5vkj tulemusi võltsituiks. Gruusia Unistus sai BTA, 09.04.2021, „Central Election Commission an- uues koosseisus 90 mandaati (varem 115), nounces final distribution of seats in new parliament“. – kaheksa opositsiooniparteid said kokku https://tinyurl.com/m8aydrvm 60 mandaati. Killustunud parlamendi põhjustas valimiskünnise alandamine GHANA. 2021. aasta algul pidi riigi ühele protsendile senise viie protsendi sõjavägi sekkuma, kui parlamendis toimus asemel. Gruusia endise presidendi Mihheil uue koosseisu avaistungil kokkupõrge vae- Saakašvili asutatud Ühinenud Rahvusliku nutsevate poolte vahel. Ghana on tuntud Liikumise (UNM) seadusandjad (36 man- kui üks Lääne-Aafrika demokraatlikumaid daati) esitasid saadikukohtadest loobumise riike. Üks valitsuspartei seadusandjaist avaldused, nõudes uute valimiste välja- püüdis parlamendi spiikri hääletuse ajal kuulutamist. Opositsioon avaistungile ei hääletussedelite kasti kaenlasse krahmata. tulnud. Opositsioon ja Gruusia Unistus on Sellele järgnenud kähmlus jätkus kuni pidanud mitu kohtumist välisdiplomaa- sõjaväe sekkumiseni. Riigitelevisioon tide vahendusel. Valimisaktiivsus oli 56 näitas toimunut otseülekandes; paljud protsenti. parlamendiliikmed, osa neist maskideta, Interfax-BNS, 22.11.2020, „Komisjon: Gruusia Unistus tõuklesid ja rüselesid. 2020. aasta det- võitis kõigis 17 ühemandaadilises ringkonnas“; sembris valitud parlamendi koosseisus on Interfax-BNS, 16.12.2020, „Gruusia parlamenti valitud Saakašvili liitlased loobusid oma kohtadest“; kohad jaotunud kahe partei vahel peaaegu Inter-Parliamentary Union, „Georgia“. – https://tinyurl. pooleks (mõlemal on 137 kohta). Valitsev com/zp2a3s48 Uus Patriootlik Rinne kaotas 275kohalises parlamendis 32 kohta, praegu tagab neile Poliitiline ja demokraatia kriis vali- väikese enamuse ühe sõltumatu liikme mistega ei lahenenud. Pärast opositsioo- toetus. nijuhi (Ühinenud Rahvusliku Liikumise Veebruaris tuli parlamendi tegevus juhi) Nikanor (Nika) Melia vahistamist kolmeks nädalaks peatada, sest selgus, et nõuavad opositiooniparteid uute parla- vähemalt 17 parlamendiliiget ja 151 amet- mendivalimiste viivitamatut läbiviimist. nikku olid koroonaviirusega nakatunud. Meliat süüdistatakse 2019. aasta suvel AFP-BNS, 07.01.2021, „Ghana sõjavägi sekkus parlamen- toimunud protestide korraldamises ja dis toimunud kähmlusse“; neis osalemises. 2021. aasta veebruaris Reuters, 07.01.2021, „Soldiers break up scuffle in Ghana tühistas parlament 88 poolthäälega parliament before inauguration“. – https://tinyurl. com/5ekevfur tema saadikupuutumatuse ning politsei Reuters, 10.02.2021, „Ghana parliament shuts down after korraldas tormijooksu partei peakorte- COVID-19 outbreak“. – https://tinyurl.com/4dwf23ha rile, kasutati tuletõrjeredelit ja pisargaasi. Rünnatavad kindlustasid end mööblist GRUUSIA. 2020. aasta oktoobris-novemb- ehitatud barrikaadiga. Viis päeva enne ris toimunud parlamendivalimistel valiti opositsiooniliidri vahistamist astus tagasi 120 saadikut proportsionaalselt vastavalt peaminister Giorgi Gahharia, teatades, et ei ole nõus Melia kinnipidamisega.

Riigikogu Toimetised 43/2021 213 Piret Viljamaa

Mihheil Saakašvili suhtes kriitiliste vaat- rahvaesindajate osakaal väheneb lejate hinnangul on praeguste segaduste seniselt 35-lt 20-le, parlamendi kohtade põhjus ekspresidendi soov pääseda tagasi arvu aga suurendatakse 70-lt 90-le. kodumaale ja võimule. Poliitikavaatlejate sõnul kaob sellega Georgian Journal, 16.02.2021, „Ruling Georgian Dream Hongkongi demokraatiameelsete viimane strips the parliamentary immunity of Nika Melia, chair- võimalus piirkonna elu juhtida. man of the biggest opposition party UNM“. – https:// tinyurl.com/cjb4dx6c Heaks kiideti ka Kommunistliku Partei ERR Uudised, 01.03.2021, „„Välisilm“ selgitas, kuidas viisaastakuplaan, mis mh paneb rohkem jõudis Gruusia demokraatia kriisi“. – https://tinyurl.com/ rõhku kodumaiste innovatiivsete tehno­ ehk6mr4m loogiate arendamisele, et suurendada sõltumatust USAst ja Euroopast. 2021. GUATEMALA. 2020. aasta novembris aastal on kavas linnadesse luua üle 11 tungisid sajad meeleavaldajad Kongressi miljoni uue töökoha ning eesmärk on ja süütasid osa hoonest. Meeleavaldajad 6protsendiline majanduskasv. Eelmise tulid tänavatele pärast seda, kui parla- aasta majanduskasv 2,3 protsenti oli riigi ment kiitis heaks eelarve, millega kärbiti väikseim viimase 40 aasta jooksul, samas haridus- ja tervishoiusektori rahastamist, oli Hiina ainus suurriik, mille majandus aga näiteks suurendati kongressiliikmete eelmisel aastal kasvas. toiduraha. Kongress, kus enamus on kon- Bloomberg, 11.03.2021, „China grabs hold of Hong servatiivsetel valitsusmeelsetel parteidel, Kong elections with patriot-only rule“. – https://tinyurl. com/6yjch4cy kiitis heaks riigi ajaloo suurima, ligi 11 Deutsche Welle, 11.03.2021, „China’s 2021 National miljardi euro suuruse eelarve. Riigis, kus People’s Congress: key takeaways“. – https://tinyurl. palju inimesi elab vaesuses ning paljud com/2v79scwu alla viieaastased lapsed kannatavad alatoi- Reuters, 30.03.2021, „China formalises sweeping electoral tumuse käes, põhjustas suurt meelepaha shake-up for Hong Kong, demands loyalty“. – https:// tinyurl.com/h52v2fhv kavatsus eraldada suurem osa vahenditest suurettevõtetega seotud taristule. Kongress on kiitnud heaks ka 3,2 miljardi HISPAANIA. 2020. aasta oktoobri lõpus euro suuruse koroonaviiruse abimeetmete nõustus Kongress valitsuse taotlusega paketi, kuid sellest on rakendatud vähem pikendada eriolukorda poole aasta võrra, kui 15 protsenti. Kongress peatas seejärel et võidelda koroonaviiruse teise lainega. riigieelarve menetlemise, kuid protestid Pandeemia algusest teist korda kehtesta- president Alejandro Giammattei ja tema tud üleriigilise eriolukorra pikendamise valitsuse ning parlamendi vastu on poolt hääletas 194 seadusandjat, vastu jätkunud. oli 53 ja erapooletuks jäi 99, nende seas AP-AFP-BNS, 22.11.2020, „Guatemalas süütasid protesti- peamise opositsioonipartei Rahvapartei jad Kongressihoone“; saadikud, kes oleks nõustunud kahekuu- AFP-BNS, 23.11.2020, „Guatemala peatas vägivallani lise pikendamisega. Eriolukord lubab viinud eelarve menetlemise“; tervishoiu eest vastutavatel regionaalvalit- Periodico Digital Centroamericano y del Caribe, 05.12.2020, „‘We are fed up’: Guatemalans continue an- sustel piirata inimeste liikumist, sealhul- ti-government protests“. – https://tinyurl.com/we3zz6c8 gas kehtestada öiseid liikumiskeelde ja sulgeda omavalitsuste piire. Oktoobris sai HIINA. Märtsis kiitis Rahvakongress Hispaaniast esimene Euroopa Liidu riik, heaks Hongkongi valimissüsteemi kus koroonajuhtude arv tõusis üle miljoni. muudatused, mis võimaldavad riigi AFP-BNS, 29.10.2020, „Hispaania parlament pikendas keskvõimudele ebasobivad kandidaadid, eriolukorda kuue kuu võrra“; st isikud, keda ei peeta Hiina patrioo- El País, 29.10.2020, „Spanish Congress approves six- month extension to state of alarm as coronavirus crisis tideks, tagasi lükata. Selleks luuakse grows“. – https://tinyurl.com/dpcczwha vastav komisjon. Hongkongi otsevalitud

214 Riigikogu Toimetised 43/2021 Rahvusvahelised parlamendiuudised

2020. aasta detsembris andis Kongress sõjavägi. Pärast 10. veebruari on valitsus katoliku kiriku ja konservatiivsete öist liikumiskeeldu pikendanud, selle parteide ägedale vastuseisule vaatamata vastu on toimunud ka proteste ning Haagi esialgse heakskiidu sotsialistist peaministri ringkonnakohus leidis, et keeld tuleks Pedro Sáncheze vähemusvalitsuse esitatud tühistada. eutanaasiat lubavale seaduseelnõule. AFP-BNS, 21.01.2021, „Hollandi parlament kiitis heaks Märtsis toimunud lõpphääletusel anti liikumispiirangute kehtestamise“; seaduse poolt 202 ja vastu 141 häält. AFP-BNS, 25.01.2021, „Hollandi peaminister taunib krimi- naalset vägivalda Covidi protestidel“; Seadust ei toetanud peamine opositsiooni­ AFP-BNS, 26.01.2021, „Minister: Hollandi valitsus ei kapi- partei Rahvapartei ja paremäärmuslik tuleeru märatsejate ees“; Vox. Vox on lubanud eutanaasiaseaduse Expatica, 23.02.2021, „Dutch extend coronavirus curfew Konstitutsioonikohtus vaidlustada. until mid-March“. – https://tinyurl.com/ynb48wzj Seadus lubab saada suremiseks abi BBC News, 14.03.2021, „Covid-19: Dutch police break up inimesel, kes kannatab tõsise ja paranda- anti-lockdown protest“. – https://tinyurl.com/spt9nps matu haiguse tõttu, mida inimene ise peab Märtsis toimunud parlamendi alamkoja talumatuks. Taotlus tuleb esitada kaks valimised võitis ootuspäraselt peaminis- korda ja vajab seejärel kahe asjatundja ter Mark Rutte liberaalne Vabaduse ja heakskiitu ning loa andmise otsustab Demokraatia Rahvapartei (VVD), kes sai vastav komisjon. Seni sai eutanaasia 150kohalises alamkojas 34 mandaati. Rutte eest karistada kahe- kuni kümneaastase valitsus astus jaanuaris tagasi skandaali vangistusega, kuid karistust sai teatud tõttu: parlamendijuurdlus tõi detsembris tingimustel vähendada. ilmsiks, et tuhandetele lapsevanematele Jaanuaris kiitis sarnase seaduseelnõu oli 2013.–2019. aastal esitatud valesüüdis- heaks ka naaberriigi Portugali parlament, tus hüvitistega seotud pettuses ja paljudelt kuid märtsis otsustas Portugali põhiseadus- nõuti kümnetesse tuhandetesse eurodesse kohus, et selle sõnastus on ebaselge ning ulatuva toetuse tagasimaksmist, mis viis eelnõu veel seaduseks ei saanud. nad rahalistesse raskustesse. El País, 17.12.2020, „Spanish Congress approves first Suurüllatusena sai paremuselt teise euthanasia bill with broad majority“. – https://tinyurl. tulemuse paremliberaalne D66 (24 com/2nt7fpds mandaati, enne 19). Kohti kaotasid Geert AFP-BNS, 18.12.2020, „Hispaania parlament kiitis heaks eutanaasiat lubava seaduse“; Wildersi Vabaduspartei (sai 17, enne El País, 18.03.2021, „Spain approves euthanasia law, 20 mandaati), Kristlikud Demokraadid becoming the fifth country in the world to regulate the (nüüd 15, enne 19 mandaati), samuti practice“. – https://tinyurl.com/t6nr6tnz rohelised ja sotsialistid. Parempopulistliku poliitiku Thierry Baudeti FvD sai 8 (enne HOLLAND. 2021. aasta jaanuaris kiitis 2) mandaati. Parlamenti pääses kokku parlament heaks peaminister Mark 17 poliitilist jõudu (eelmises koosseisus Rutte kava kehtestada 10. veebruarini oli esindatud 13 parteid). Valimistel koroonaviiruse ohjeldamiseks üleriigiline kandideeris 37 parteid, enim alates 1922. öine liikumiskeeld kella üheksast õhtul aastast. Alamkotta valiti 59 naist ja 91 poole viieni hommikul. Seni kehtisid meest; valituks osutus 7 Maroko, 3 Türgi ja juba niigi karmid piirangud: baarid ja 2 Suriname juurtega kandidaati. restoranid suleti oktoobris, koolid ja AFP-BNS, 15.01.2021, „Hollandi valitsus astus tagasi lapse- mitteelutähtsad poed detsembrist. Uute toetuse skandaali tõttu“; piirangute kehtestamine vallandas mitu AFP-BNS, 05.02.2021, „Hollandi valimistel osaleb saja aasta rekordarv parteisid“; ööd kestnud ja vägivaldseks paisunud ERR Uudised, 18.03.2021, „Hollandi valimised võitis protestid, mille käigus meeleavaldajad peaminister Mark Rutte erakond”. – https://tinyurl.com/ rüüstasid poode ja põletasid viiruse nscn56vx testimispunkte, Eindhovenis pidi sekkuma DutchNews.nl, 24.03.2021, „Election watch: new look

Riigikogu Toimetised 43/2021 215 Piret Viljamaa

parliament has more women and minorities“. – https:// Knesset, 17.11.2020, „Bill for freezing MK salaries in 2021 tinyurl.com/hxh7a43s approved for second and third readings“. – https://tinyurl. com/3a7c3xhm Knesset, 24.11.2020, „Knesset passes bill to freeze IISRAEL. 2020. aasta oktoobris hääletas expected MK salary increase in 2021“. – https://tinyurl. Knesset pärast enam kui kaheksa tundi com/47c6h942 kestnud arutelu suhete normaliseerimise Novembris toetas 52 Knesseti liiget poolt Araabia Ühendemiraatidega. USA tarbijakaitseseaduse muudatust, mis vahendatud kokkuleppe ratifitseerimise keelab soovimatud müügikõned eraisiku- poolt hääletas 80 seadusandjat; araablaste tele. Vastuhääli ei antud. Müügikõnesid ei partei Ra’am 13 saadikut oli selle vastu. tohi teha inimestele, kes on oma numbri Paljud palestiinlased peavad kokkuleppeid lisanud spetsiaalsesse andmebaasi („Ära reetmiseks. AÜEst sai augustis kolmas helista mulle“). Kui keeldu eiratakse, võib Araabia riik, mis on loonud Iisraeliga ühe soovimatu kõne tegija saada 66 000 ametlikud suhted pärast Egiptust (1979. Iisraeli uue seekli (u 16 800 euro) suuruse aastal) ja Jordaaniat (1994. aastal). trahvi. Muudatused on osa püüetest kaitsta Novembris andis Knesset heakskiidu ka haavatavaid tarbijaid, eriti vanemaealisi, Bahreiniga sõlmitud leppele (poolt oli ostmisele sundimise eest. 62, vastu 14 saadikut), mille sõnastus oli Knesset, 24.11.2020, „Knesset passes „don’t call me bill” küll veidi tagasihoidlikum tänu Bahreini barring unsolicited telemarketing calls“. – https://tinyurl. com/cwwm5hxr siseriiklikule kriitikale leppe suhtes. Veel ühe Araabia riigina on otsustanud Iisraeli Veebruaris võttis Knesset vastu tunnustada Sudaan. seadusemuudatused, mis annavad AFP-BNS, 16.10.2020, „Knesset kiitis heaks suhete norma- ajutiselt (kolme kuu vältel) tervishoiumi- liseerimise lepped AÜE ja Bahreiniga“; nisteeriumile õiguse jagada kohalikele Haaretz, 10.11.2020, „Israeli parliament overwhelmingly omavalitsustele infot vaktsineerimist approves Bahrain normalization deal“. – https://tinyurl. com/phhtdc5f vajavate isikute kohta. Selleks, et tundlikku infot ei väärkasutataks, võib 2020. aasta novembris võttis Knesset neid andmeid kasutada ainult inimeste 39 poolthäälega vastu seaduse, millega julgustamiseks end vaktsineerima ning 2021. aastal jäeti ära parlamendiliik- pärast tähtaja möödumist tuleb see info mete palgatõus. Vastuhääli ei antud, kustutada. Seadust toetas 30 ja selle vastu eelnõul oli fraktsioonideülene toetus. oli 13 parlamendiliiget. Parlamendiliikmete palk sõltub keskmi- Märtsis kiitis parlament heaks ette- sest palgast, mis on viimasel ajal tõus- paneku lubada elektrooniliselt jälgida nud, sest koroonaviiruse pandeemia ajal isikuid, kes välismaalt naastes eelistavad on just paljud madalapalgalised töötajad jääda koju eneseisolatsiooni spetsiaalse vallandatud. Jaanuarist oleks parlamendi­ koroonahotelli asemel. Muudatused liikmete kuupalk tõusnud 6500 Iisraeli annavad valitsusele õiguse teatud tingi- uue seekli võrra (u 1650 eurot), nende mustel kehtestada välismaalt tulnutele kuupalk on praegu u 45 000 Iisraeli uut nõude kanda elektroonilist jälgimisseadet seeklit (üle 11 000 euro). Palgatõusu (randmel või pahkluu ümber). ärajätmisega soovis Knesset suurendada Knesset, 24.02.2021, „Knesset passes bill allowing disc- avalikkuse usaldust parlamendi ja selle losure of information on non-vaccinated citizens to local authorities“. – https://tinyurl.com/5ymx8hbp liikmete vastu. Iga-aastast palgatõusu Knesset, 17.03.2021, „Knesset passes bill for electronic ja asjaolu, et parlament ise oma palka monitoring of quarantined returnees from abroad“. – määrab, nimetati seejuures skandaalseks. https://tinyurl.com/2vjcn2yt Knesseti liikme Eitan Ginzburgi sõnul oleks palgatõus praegustes oludes olnud Eelmise aasta detsembris hääletas vääritu. Knesset menetlusest välja eelnõu, mis

216 Riigikogu Toimetised 43/2021 Rahvusvahelised parlamendiuudised oleks pikendanud eelarve menetlemise ja Iraan ajutise kokkuleppeni, mis aega (tähtaja edasilükkamist pooldas 47 ja võimaldab agentuuri seiret piirangutega selle vastu oli 49 liiget). Eelarve mittevas- jätkata. tuvõtmine tähendab aga Knesseti laiali- STT-BNS, 03.12.2020, „Iraan keelab tuumarajatiste kont- saatmist ja uusi valimisi. Knesset võttis rolli ja rikastab uraani relvatasemeni“; vastu seaduse, mis reguleerib valimisi National Iranian American Council, 03.12.2020, „Iranian Parliament bill on Nuclear Program: full text in English“. – koroonatingimustes, nt esmakordselt viidi https://tinyurl.com/ftuhhtxk valimiskastid ka vanadekodudesse, kus oli Arms Control Association, 10.12.2020, „Iran passes nucle- üle 30 elaniku. ar law“. – https://tinyurl.com/yz8v7232 Märtsis toimusidki riigis järjekordsed Arms Control Association, March 2021, „The Joint Comp- parlamendivalimised, neljandad kahe rehensive Plan of Action (JCPOA) at a glance“. – https:// tinyurl.com/fy92h26v viimase aasta jooksul. Peaminister Benjamin Netanyahu Likud sai 120koha- lises Knessetis 30 mandaati. Netanyahu ITAALIA. 2020. aasta jaanuaris võitis toetajad said kokku 52 ja tema vastased peaminister Giuseppe Conte Senati 57 kohta, mis tähendab patiseisu usaldushääletuse. Peaministrit toetas jätkumist. Parlamenti pääses kokku 13 156 senaatorit ja vastu oli 140. Eelnenud parteid. Benjamin Netanyahut süüdis- nädalate poliitiline kriis ähvardas tatakse altkäemaksu võtmises ja võimu koroonakriisi varju jätta. Nimelt lahkus kuritarvitamises. võimukoalitsioonist väikepartei Italia Viva Knesset, 22.12.2020, „Knesset votes down bill to extend eesotsas Matteo Renziga, kes kritiseeris deadline for passing 2020, 2021 state budgets“. – https:// koalitsioonikaaslast mitmel põhjusel, vii- tinyurl.com/ysc6yh4r maseks piisaks sai aga Conte kavandatud Knesset, 23.12.2020, „Knesset approves temporary order for conducting elections during the corona pandemic“. – 222 miljardi euro suurune taastekava, mis https://tinyurl.com/ykmvs4rv sai ka parlamendi toetuse. Pärast usaldus- The Times of Israel, 25.03.2021, „Final election results hääletuse võitu astus peaminister siiski confirm deadlock, offering no clear path to coalition“. – tagasi. Uueks peaministriks sai Euroopa https://tinyurl.com/wy9nu64x Keskpanga endine juht Mario Draghi, ERR Uudised, 29.03.2021, „Analüütik: Iisraeli aitaks tupikust välja valimissüsteemi reform“. – https://tinyurl. kelle laiapõhjalist koalitsioonivalitsust com/jttf472j toetas alamkojas 535 liiget, vastuhääli anti 56 ning Senatis sai ta 262 poolt- ja 40 IRAAN. 2020. aasta detsembri algul võttis vastuhäält. parlament vastu seaduse, mis kohustab The Local, 13.01.2021, „UPDATE: Italian government faces riigi aatomienergia organisatsiooni crisis as ministers quit“. – https://tinyurl.com/6xwy636p lõpetama talle varem seatud piirangute jär- AFP-BNS, 20.01.2021, „Itaalia peaminister võitis Senatis usaldushääletuse“; gimise, kui riigile kehtestatud sanktsioone Euractiv, 19.02.2021, „Italy’s ‘Super Mario’ Draghi wins kahe kuu jooksul ei kaotata. Seadus oli parliament backing for new government“. – https:// osaliselt ajendatud tuumateadlase Mohsen tinyurl.com/c33k6twn Fakhrizadeh’ tapmisest novembris. Iraan süüdistas selles Iisraeli salateenistust JAAPAN. 2020. aasta detsembris otsusta- Mossadi. Seadusega keelati rahvusvaheliste sid parlamendi alam- ja ülemkoda, et riik tuumainspektorite pääs tuumarajatiste tasub kõigi elanike vaktsineerimise eest. juurde ja uraani rikastamine tõsteti rel- Selleks ajaks oli Jaapanis rahvaarvu silmas vades vajaliku tasemeni (20 protsendini). pidades COVID-19 surmade ja nakatumiste 2015. aasta tuumaleppes seatud piirangud arv (2100 surma- ja 150 000 nakkusjuh- ei lubanud rikastada uraani rohkem kui tumit) jäänud suhteliselt väikseks, kuid 3,67 protsendini. nakatumiste arv hakkas uuesti tõusma. 2021. aasta veebruaris jõudsid Kodanikke kohustatakse end võimalusel Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur vaktsineerima, kuid alles siis, kui

Riigikogu Toimetised 43/2021 217 Piret Viljamaa

Reuters, 22.03.2021, „Kosovo parliament backs Albin Kurti vaktsiinide efektiivsus ja ohutus on täieli- as new prime minister“. – https://tinyurl.com/3tswa6mp kult tõestust leidnud. Vastavalt seadusele võib valitsus erafirmadele kompenseerida ka võimalikud vaktsineerimisega seotud KREEKA. 2021. aasta veebruaris haigusjuhtumitest tulenevad kahjud. võttis parlament vastu haridusreformi AFP-BNS, 02.12.2020, „Kõik Jaapani elanikud saavad seaduse. Selle poolt oli 166 ja vastu 132 tasuta koroonavaktsiini“; parlamendiliiget. Seaduses sisalduv The Japan Times, 02.12.2020, „Japan OKs free COVID-19 säte, mis võimaldab luua spetsiaalsed vaccines for nation“. – https://tinyurl.com/udcd6fru ülikoolilinnakutes korda pidavad politsei­ üksused, on esile kutsunud üliõpilaste KASAHSTAN. 2021. aasta algul kaotas meeleavaldused. Seadused on pikka aega riik surmanuhtluse: president Kasõm- keelanud politseinikel ülikoolide terri- Žomart Tokajev allkirjastas varem tooriumile sisenemise. Piirang kehtestati parlamendis ratifitseeritud kodaniku- ja politsei ja sõjaväe poolt 1973. aastal poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti Ateena üliõpilaste vastu toime pandud juurde kuuluva teise vabatahtliku vägivalla tõttu. Kuigi nn varjupaigaseadus protokolli, mis tähendab surmanuhtluse tühistati ametlikult 2019. aastal, toimib kaotamist. Surmanuhtluse täideviimine see praktikas edasi. Politsei puudumist peatati Kasahstanis 2003. aastast, kuid ülikoolilinnakutes on aga kasutatud mh kohtud on seda mõnikord siiski määranud, kuritegelikel eesmärkidel. näiteks terroriaktideks peetud kuritegude The Guardian, 11.02.2021, „Greek students at the barrica- puhul. des in dispute over education bill“. – https://tinyurl.com/ adrpy5bs AFP-BNS, 02.01.2021, „Kasahstan kaotas surmanuhtluse“; Reuters, 11.02.2021, „Greek lawmakers approve campus Deutsche Welle, 02.01.2021, „Kazakhstan abolishes death police in contentious education reform“. –https://tinyurl. penalty“. – https://tinyurl.com/yt9efepb com/ha3bp9tk

KOSOVO. 2020. aasta lõpul otsustas KÕRGÕZSTAN. 2020. aasta detsemb- riigi põhiseaduskohus, et peaminister ris võttis parlament vastu presidendi Avdullah Hoti ametisse määramine juunis kohusetäitja, äsja vangist vabastatud oli põhiseadusevastane ja seega kehtetu, Sadõr Džaparovi algatatud majandus­ sest üks hääletusel osalenud seadusandja amnestia seaduse, millega vabastatakse mõisteti süüdi korruptsioonis. Etem Arifi kriminaalvastutusest salakaubaveos ja toetus tagas peaministrile 120kohalises muudes majanduskuritegudes kaht- parlamendis 61 häält. 2019. aastal määrati lustatud isikud, kui nad vabatahtlikult Arifile vanglakaristus korruptsiooni eest, korvavad tekitatud kahju ja maksavad kuid ta kandideeris ning valiti samal aastal riigile vajalikud maksud. See võib hõl- romade partei juhina parlamenti. Vastavalt mata umbes 1300 majanduskuritegudes põhiseadusele kuulutas president välja kahtlustatud isikut. parlamendivalimised. Seaduse algatamise põhjuseks peetakse Veebruaris toimusidki ennetähtaegsed riigi ühe rikkama mehe vahi alla võtmist parlamendivalimised, mille võitis Albin vahetult enne seaduseelnõu algatamist. Kurti vasakpoolne valimisliit ajalooliselt Tolliameti endine asejuht Raimbek suure ülekaaluga (67 mandaati). Märtsis Matraimov sai süüdistuse majanduskuri- toetas parlament Albin Kurti kandidatuuri tegudes, väidetavalt oli ta seotud sadade valitsusjuhi kohale. miljonite dollarite suuruste illegaalsete AP-BNS, 07.01.2021, „Kosovo üldvalimised toimuvad 14. rahavoogude juhtimisega. Matraimov, kes veebruaril“; on paljude tipp-poliitikute suurtoetaja, Politico, 15.02.2021, „Ousted ex-PM wins historic victory olevat nõustunud riigile tasuma 24,7 in Kosovo election“. – https://tinyurl.com/332zb6p9 miljonit dollarit.

218 Riigikogu Toimetised 43/2021 Rahvusvahelised parlamendiuudised

Interfax-BNS, 23.12.2020, „Kõrgõzstani parlament võttis Lietuvos nacionalinis radijas ir televizija, 21.09.2020, vastu majandusamnestia seaduse“; „Who’s who in Lithuania’s 2020 parliamentary election – explainer“. – https://tinyurl.com/c5nte4ck RFE/RL, 23.12.2020, „Kyrgyz lawmakers approve controversial Economic-Amnesty Bill“. – https://tinyurl. ERR Uudised, 26.10.2020, „Leedu valitsuse moodusta- com/28h3cabw vad opositsioonilised konservatiivid ja kaks liberaalset parteid“. – https://tinyurl.com/2m3fdews Märtsis kiitsid parlamendiliikmed Inter-Parliamentary Union, „Lithuania“. – https://tinyurl. heaks president Sadõr Džaparovi algatatud com/7h5e3v42 põhiseadusemuudatused, mis aprillis BNS, 13.11.2020, „Leedu Seimi esimeheks valiti Viktorija ka rahvahääletusel heaks kiideti. Sadõr Čmilytė-Nielsen“; Džaparovi sõnul on riik proovinud BNS, 24.11.2020, „Leedu parlament kinnitas Ingrida parlamentaarset ja poolpresidentaalset Šimonytė peaministriks“. süsteemi, kuid korra taastamiseks on nüüd vaja sisse seada tugev keskvõim. LÕUNA-KOREA. 2020. aasta detsembris Muudatustega tugevdatakse presidendi võttis parlament vastu kahe Korea võimu, senine presidendi ühe ametiaja vaheliste sidemete arendamise seaduse piirang kaotatakse (edaspidi saab presi- muudatuse, millega keelati lendlehtede dendi teiseks ametiajaks tagasi valida) ning ning raha jt väärtasjade saatmine Põhja- parlamendiliikmete arvu vähendatakse Koreasse. Samuti keelustati valjuhäälditest 120-lt 90-le. Presidendi juurde luuakse edastatav propaganda. Keelu rikkumise nõuandev Rahvaassamblee. eest võib määrata kuni kolmeaastase van- RFE/RL, 15.03.2021, „Exclusive: Kyrgyz President defends gistuse või 30 miljonit vonni (üle 22 000 controversial constitutional changes“. – https://tinyurl. euro) trahvi. Aktivistid ja inimõiguslased com/ykpsk372 nimetasid seda sammu sõnavabaduse RFE/RL, 11.04.2021, „Kyrgyz voters approve constitutional changes to strengthen presidency“. – https://tinyurl.com/ piiramiseks ja püüdeks Põhja-Korea d8aakue3 režiimile meeldida. Eelnõu algatati juunis, pärast Põhja-Korea liidri õe Kim Yŏjŏngi LEEDU. 2020. aasta oktoobris kahes üleskutset lõpetada propaganda saatmine voorus toimunud parlamendivalimised üle piiri. võitis opositsiooniline Isamaaliit – AFP-BNS, 14.12.2020, „Lõuna-Korea keelas Põhja-Koreasse Leedu Kristlikud Demokraadid, kes lendlehtede saatmise“; sai 141kohalises Seimis 50 mandaati. Reuters, 14.12.2020, „South Korea bans anti-North leaflets; defector says he won’t stop“. – https://tinyurl. Senine valitsuspartei Leedu Talurahva ja com/s7sdrsaf Roheliste Liit sai 32 mandaati. Liberaalne Liikumine ja Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei said mõlemad 13, Vabaduspartei 11 LÄTI. 2020. aasta novembris võttis Seim ja Tööpartei 10 mandaati. Seimi pääses kaugtööistungil vastu elektroonilise kokku 10 parteid ja 4 sõltumatut kandi- avalik-õigusliku meedia seaduse, mille daati; valituks osutus 38 naist (26,95%). ettevalmistamine on kestnud vähemalt Seimi esimeheks valiti Leedu Liberaalse seitse aastat. Läti raadio ja televisioon Liikumise 37aastane juht, 2010. aastal ühendatakse ning 2021. aastast on nende male suurmeistriks tituleeritud Viktorija programmid reklaamivabad. Avalik- Čmilytė-Nielsen, kelle poolt hääletas 106 õigusliku meediaorganisatsiooni juhti- seadusandjat, 18 olid vastu. miseks moodustatakse kolmeliikmeline Koalitsiooni moodustasid Isamaaliit – nõukogu, luuakse programmijuhi amet ja Leedu Kristlikud Demokraadid, Liberaalne võetakse tööle meedia ombudsman ning Liikumine ja Vabaduspartei. Valitsusjuhiks tulevikus loodetakse raadiole ja televisioo- sai Ingrida Šimonytė, keda toetas Seimis nile rajada uus ühine hoone. 62, vastu hääletas 10 ja erapooletuks jäi 41 ERR Uudised, 19.11.2020, „Läti ühendab avalik-õigusliku liiget. televisiooni ja raadio“. – https://tinyurl.com/962446fd

Riigikogu Toimetised 43/2021 219 Piret Viljamaa

ERR Uudised, 29.11.2020, „Läti avalik-õiguslikest kanalitest constitutional change if power bill struck down“. – https:// kaob reklaam“. – https://tinyurl.com/2vwp28ak tinyurl.com/4b3k4kfr

Novembris toetas Seim president Egils Levitsi ettepanekut tema palka aastatel MOLDOVA. 2020. aasta detsembris 2021–2023 koroonapandeemiaga seotud toimusid riigis meeleavaldused, sest par- hetkeolukorra tõttu mitte tõsta (presidendi lament kärpis äsjavalitud Euroopa-meelse kuupalk oleks 2021. aastal tõusnud 300 presidendi võimu (novembris toimunud euro võrra). Ühtlasi otsustas Seim mitte presidendivalimistel võitis üllatuslikult suurendada presidendi kantselei, peami- Maia Sandu senist, Moskva-meelset nistri ja teiste ministrite esinduskulusid. presidenti Igor Dodoni). Protestijad Detsembris külmutati ka valitsusliikmete kogunesid Chișin usse parlamendihoone palgad. Selle algatuse tegid seimisaadikud, ette Sandu kutsel, kes ärgitas oma kes leidsid, et olukorras, kus koroonapan- toetajaid avaldama meelt mitme Dodoni deemia on negatiivselt mõjutanud suurt sotsialistide esitatud seaduseelnõu vastu. osa ühiskonnast, peavad riigijuhid üles Parlamendis enamuses olevad sotsialistid näitama austust teiste inimeste vastu ja võtsid nt vastu seaduse, mis andis info- ja palgatõusust keelduma. julgeolekuteenistuse kontrolli presidendilt BNS, 30.11.2020, „Läti Seim ei tõsta aastatel 2021–2023 parlamendile. Opositsioonisaadikud ei presidendi palka“; võtnud hääletusest osa. The Baltic Course, 02.12.2020, „Saeima in Latvia adopts AFP-BNS, 03.12.2020, „Moldova parlament kärpis protesti- budget 2021“. – https://tinyurl.com/3a9amt94 dest hoolimata presidendi võimu“; BNN, 21.12.2020, „Latvian parliament „freezes“ govern- ERR Uudised, 03.12.2020, „Moldovlased protestivad ment members’ wages“. – https://tinyurl.com/e4e8j7hf presidendi võimu kärpimise vastu“. – https://tinyurl.com/ bempbwcr AFP-BNS, 06.12.2020, „Tuhanded moldovlased nõuavad MEHHIKO. 2021. aasta veebruaris valitsuse tagasiastumist“. andis parlamendi alamkoda heakskiidu keskkonnakaitsjate vastuseisu pälvinud Parlament võttis detsembris vastu energiareformile,­ mille eesmärk on seaduse, mis andis vene keelele Moldovas tugevdada riigi mõju elektriturule. ametliku keele staatuse. Opositsioon Keskkonnakaitsjate sõnul edendab reform boikoteeris parlamendiistungit. Seadus taastuvenergia asemel fossiilkütuste kasu- sätestas, et vene keel on Moldovas tamist, annab kliimamuutustega võitlemi- rahvustevaheliseks keeleks, mida tuleb sel tagasilöögi ja on riigi rahvusvaheliste kasutada suhtluses valitsusasutuste, kohustustega vastuolus. Pärast seaduse ettevõtete ja organisatsioonidega. Kõikide heakskiitmist Senatis vaidlustas selle toodete ja teenuste nimetused peavad konkurentsiküsimustega tegelev kohtunik olema tõlgitud ka vene keelde ning need Juan Pablo Gómez Fierro. President Andrés ametnikud, kes keelduvad venekeelsele Manuel López Obrador nõudis seepeale pöördumisele vastamast, tuleks vastutu- kohtuniku tegevuse uurimist ning sele võtta. Parlament tühistas Venemaa ähvardas, et kui seadus tunnistatakse põhi- propagandat keelava seaduse ning andis seaduse vastaseks, algatab ta põhiseaduse riigi omandisse endise staadioni maa- muutmise. Elektriturg avati konkurentsile ala, millele USA kavatses ehitada uue 2013.–2014. aasta reformiga. saatkonnahoone. AFP-BNS, 25.02.2021, „Mehhiko parlamendi alamkoda Jaanuaris otsustas Konstitutsioonikohus, andis heakskiidu energiareformile“; et vene keelele ametliku keele staatuse Reuters, 15.03.2021, „Mexican president seeks inquiry andnud seadus on põhiseadusevastane. into judge who halted power sector reform“. – https:// tinyurl.com/2keswex4 Balkan Insight, 04.12.2020, „US Embassy slams Moldovan Parliament for cancelling land sale“. – https://tinyurl.com/ Reuters, 17.03.2021, „Mexico president threatens kub9kaph

220 Riigikogu Toimetised 43/2021 Rahvusvahelised parlamendiuudised

Interfax-BNS, 17.12.2020, „Moldova parlament võttis vastu kaks Vene-meelset seadust“; maksusoodustusi. Streikijate väitel piiras Reuters, 21.01.2021, „Moldovan court overturns special see nende õigusi ja sissetulekuid, sest status for Russian language“. – https://tinyurl.com/2ed- sätestas põllumajandustöölise päevapal- jtdjy gaks 11 USA dollarit, kuid ei piiranud tööpäeva pikkust. President Francisco MYANMAR. 2020. aasta novembris toimu- Sagasti saatis viis päeva kestnud protestide nud üldvalimistel sai selge võidu Aung San mõjul Kongressile seaduse tühistamise Suu Kyi juhitud valitsev partei, Rahvuslik eelnõu, mis võeti 114 poolthäälega vastu. Demokraatialiiga (NLD), kes kuulutas juba Vastuhääli anti kaks. enne lõplike tulemuste selgumist oma Reuters, 10.11.2020, „Explainer: How Peru’s Congress ülekaalukat võitu. Tulemused vaidlustas ousted the President and what happens now“. – https:// tinyurl.com/yef8rewh sõjaväemeelne opositsioon. Sõjaväega AFP-BNS, 15.11.2020 „Viis päeva ametis olnud Merino seotud opositsiooniline Ühtne Solidaarsus- astus Peruu presidendi kohalt tagasi“; ja Arengupartei (USDP) sai lüüa kõikjal AFP-BNS, 05.12.2020, „Peruu Kongress tühistas protesti riigis. vallandanud põllumajandusseaduse“. Veebruari algul toimus sõjaväeline riigi­ pööre, Aung San Suu Kyi ja tema paljud PÕHJA-MAKEDOONIA. 2021. aasta toetajad vangistati ning armee kuulutas jaanuaris võttis parlament vastu rahva­ välja aastase eriolukorra. Riigipööre on loenduse seaduse, millega määrati esile kutsunud arvukad protestid, milles rahva- ja eluruumide loenduse läbiviimise on hukkunud sadu inimesi. ajaks käesoleva aasta aprill. Viimane AFP-BNS, 13.11.2020, „Suu Kyi erakond võitis Myanmari rahvaloendus leidis riigis aset 19 aastat valimistel absoluutse enamuse“; tagasi. Seadust toetas 120kohalises parla- BBC News, 01.04.2021, „Myanmar coup: What is happe- mendis 62 liiget, sh etnilised albaanlased. ning and why?“. – https://tinyurl.com/39ub5aun Opositsioonilise VMRO-DPMNE liikmed jätsid hääletamata ning on teatanud, et PERUU. 2020. aasta novembris vahetus nad loenduse tulemusi ei tunnista. Valitsus riigis ühe nädalaga kolm presidenti. on ähvardanud karmide karistustega, kui Kongress tagandas president Martín loendust takistatakse või tulemusi võltsi- Vizcarra, keda süüdistati altkäemaksu takse. Kartusi põhjustab mh hirm selle ees, võtmises. Pärast teda ajutise presidendi et kuna paljud makedoonlased on viimase rolli täitnud Manuel Merino astus tagasi paari aastakümnega riigist lahkunud, viis päeva pärast ametisse astumist. võib albaanlaste osakaal rahvastikust olla Merino pani ameti maha kohe pärast seniarvatust suurem. Kui vähemusrahvuse kriisiistungit Kongressis, kus teda ärgitati osakaal rahvastikust on üle 20 protsendi, tagasi astuma. Tema vastaste meeleaval- annab see neile õigusi juurde. Seega duste mahasurumisel oli hukkunud kolm on rahvaloendusest saanud poliitiline inimest. küsimus. Detsembris oli Kongress sunnitud RFE/RL, 21.01.2021, „North Macedonia lawmakers vote tühistama põllumajandusseaduse, to hold first census in nearly 20 years“. – https://tinyurl. com/334nmcej mille kehtivuse pikendamine vallandas IBNA, 26.01.2021, „North Macedonia: Pendarovski signed streikivate tööliste protestid ja tõi kaasa the decree for the census“. – https://tinyurl.com/tb8vtpjf maanteeblokaadid, politsei tule all hukkus Дејуре.мк, „Закон за попис на населението, ka üks meeleavaldaja. Streikijad nõudsid домаќинствата и становите во република Северна palgatõusu ja mitukümmend aastat vana Македонија 2021 година“. – https://tinyurl.com/ yea7sy99 seaduse tühistamist, mille kehtivust parlament pikendas 2031. aastani. Põllumajandustoodete ekspordi edenda- ROOTSI. 2020. aasta detsembris kiitis mist soosiv seadus andis eksportijatele Riksdag heaks riigi kaitsevõime uue

Riigikogu Toimetised 43/2021 221 Piret Viljamaa

arengukava aastateks 2021–2025. Rootsi RUMEENIA. 2020. aasta detsembris kaitse-eelarve peaks 2025. aastaks tõusma toimunud parlamendi mõlema koja 8,9 miljardi euroni, tegu on suurima tõu- valimised võitsid opositsioonis olevad suga viimase 70 aasta jooksul. Sõjaväelaste vasakpoolsed sotsiaaldemokraadid (PSD), arvu suurendatakse seniselt 60 000-lt kes said Saadikutekojas 110 ja Senatis 90 000-ni. Sõjaväeteenistusse kutsutavate 47 mandaati. Viimase aasta jooksul arv tõuseb aastas 8000-ni, mida on kaks vähemusvalitsust juhtinud peaminister korda rohkem kui 2019. aastal. Aastatel Ludovic Orbani Rahvusliberaalne Partei 2015–2025 kasvavad riigi kaitsekulutused PNL sai Saadikutekojas 93 ja Senatis 41 95 protsenti (praegu on need 1,1% sisema- mandaati. Valimisliit USR-Plus sai vasta- janduse kogutoodangust). valt 55 ja 25 mandaati. Viieprotsendilise Sotsiaaldemokraatide ja roheliste valimiskünnise ületasid ka paremäär- valitsuse ettepanek võeti vastu opositsioo- muslik valimisliit AUR (vastavalt 33 ja 14 niliste tsentristide ja liberaalide toel. Ka mandaati) ja ungarlaste partei UDMR (21 Koonderakond ja kristlikud demokraadid ja 9 mandaati). Vähemusrahvuste esinda- toetavad kaitsevõime tugevdamist, aga jad said lisaks parlamendi alamkotta 18 nende arvates ei ole plaanide teostamiseks mandaati. Parlamendi Saadikutekojas on piisavalt raha. Parlament kiitis heaks 330 ja Senatis 136 kohta. Saadikutekotta otsuse, mis ärgitab valitsust muutma osutus valituks 60 ja Senatisse 25 naist NATO liikmesuse taotlemise võimaluse (mõlemas u 18%). Ulatuslik pettumus riigi julgeolekupoliitika osaks. Kaitsevõime Rumeenia poliitilises eliidis koos tugevdamist on mõjutanud Euroopa koroonapandeemia ränga teise lainega turvalisuse vähenemine, sh Venemaa viis valimisosaluse parlamendivalimiste tegevus Gruusias ja Ukrainas. jaoks rekordiliselt madalaks ehk u 33 AFP-BNS, 15.10.2020, „Rootsi suurendab kaitsekulutusi 40 protsendini. protsendi võrra“; Valitsuse moodustasid PNL, USR-Plus Interfax-BNS, 15.12.2020, „Rootsi parlament kiitis heaks ja UDMR. Endise rahandusministri Florin kaitse-eelarve suurendamise“; Cîțu valitsust toetas parlamendis 260, STT-BNS, 15.12.2020, „Rootsi parlament kiitis heaks uue kaitsearengukava”; vastu hääletas 186 saadikut. Government Offices of Sweden, 18.12.2020, „Objectives Inter-Parliamentary Union, „Romania“. – https://tinyurl. for Swedish total defence 2021–2025 – Government bill com/rvwxet6a ; https://tinyurl.com/8drtrvkb ‘Totalförsvaret 2021–2025“. – https://tinyurl.com/unpf2ej6 STT-AFP-AP-BNS, 07.12.2020, „Rumeenia parlamendivali- mistel võitsid sotsiaaldemokraadid“; RFE/RL, 23.12.2020, „Romania’s new parliament approves Jaanuaris kiitis Riksdag heaks valitsuse pro-western government“. – https://tinyurl.com/yyn- algatatud koroonapandeemiaga võitlemise mwe8m meetmete ajutise seaduse eelnõu (kehtib septembri lõpuni). Uus seadus annab valit- SAKSAMAA. 2021. aasta märtsis susele ja ametnikele õiguse nõuda poodide ratifitseeris parlament Euroopa Liidu 750 sulgemist või lahtiolekuaja lühendamist, miljardi euro suuruse koroonaviirusest seni sai seda vaid soovitada. Võimudele taastumise paketi. Taastepakett on osa anti ka õigus piirata inimeste liikumist, ELi 2027. aastani kehtivast 1,8 triljoni samuti kaupluste jm äride klientide ja eurosest eelarvest, sellega antakse üritustel osalejate arvu. Seaduserikkujaid otsetoetusi pandeemiast enim räsitud saab karistada trahviga. riikidele (nt Itaaliale). Kokkuleppele STT-BNS, 08.01.2021, „Rootsi sai ajutise pandeemiasea- jõudmine murdis kauaaegse stereotüübi duse“; Saksamaast kui „säästlikust“ riigist, Regeringskansliet, 01.04.2021, „Frågor och svar om den mis on teiste võlakoorma enda õlule tillfälliga pandemilagen“. – https://tinyurl.com/s7jtdxf8 võtmisele vastu. Saksamaa oli sunnitud majanduslangusega võitlemiseks ka ise

222 Riigikogu Toimetised 43/2021 Rahvusvahelised parlamendiuudised laenama, seetõttu peatati põhiseadusse põhikooli lõpetamisega. Seadus jõustub kirjutatud eelarvedistsipliini reegel 2022. 1. augustist 2021. aastani. Yle Uutiset, 03.11.2020, „Eduskunnan keskustelu oppivel- Kui taastepakett vajas veel vaid presi- vollisuuden laajentamisesta yltyi kiivaaksi: „Elämästä vie- raantunut laki“, „Kannattaa lukea lakipaketti ja keskustella dent Frank-Walter Steinmeieri allkirja, esi- sitten lisää““. – https://tinyurl.com/edxf9bh7 tasid aga viis isikut Konstitutsioonikohtule Eduskunta, 15.12.2020, „Eduskunta hyväksyi uuden oppi- velvollisuuslain“; – https://tinyurl.com/rpd9j7tm taotluse see vaidlustada ning kohus teatas, Finlex, 30.12.2020, „Oppivelvollisuuslaki“. – https://tinyurl. et ratifitseerimine tuleb otsuse langetami- com/7zn2ur89 seni edasi lükata. AFP-BNS, 26.03.2021, „Saksamaa ratifitseeris 750 miljardi SUURBRITANNIA. 2020. aasta detsemb- euro suuruse EL-i taastepaketi“; ris võttis parlament vastu seaduse, mis Deutsche Welle, 26.03.2021, „Germany’s top court sus- reguleerib riigi siseturgu pärast Brexitit pends ratification of EU recovery fund“. – https://tinyurl. com/c9mz45r4 ja peab tagama riigi nelja ajaloolise osa AFP-BNS, 29.03.2021, „EL ootab Saksa kohtult kiiret otsust (Inglismaa, Šotimaa, Walesi ja Põhja- taastepaketi osas“. Iirimaa) vahelise kaubanduse tõrgeteta toimimise. Eelnõu esialgne versioon viis SLOVAKKIA. 2020. aasta detsembris Euroopa Liidus kohtuprotsessini, sest kiitsid seadusandjad heaks kohtusüsteemi rikkus ühepoolselt Brexiti varem sõlmitud reformi, mille eesmärk on võidelda lahkumislepet, võttes Brüsselilt sõnaõi- korruptsiooniga. Pärast uuriva ajakirjaniku guse Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahelise Ján Kuciaki mõrva 2018. aastal on see kaubanduse küsimuses. Lordide Koda olnud üks valitsuse prioriteete. Kuciaki otsustas vastuolulised punktid eelnõust mõrva uurimine viis rohkem kui tosina eemaldada. kohtuniku vallandamiseni kahtlustatuna ERR Uudised, 07.12.2020, „Briti valitsus on valmis sisetu- korruptsioonis ja teistes õigusrikkumistes. ruseadust muutma“. – https://tinyurl.com/wk7nxrrs Gov.uk, 17.12.2020, „UK Internal Market Bill becomes Paremtsentristliku valitsuse algatatud law“. – https://tinyurl.com/tahsycfv reformid hõlmavad Konstitutsioonikohtu UK Parliament, „United Kingdom Internal Market Act reformi, kohtunike varadeklaratsioonide 2020“. – https://tinyurl.com/ph397n96 põhjalikumat kontrollimist ning kõr- geima halduskohtu loomist. Kohtunike Detsembris allkirjastas Briti peaminister pensionilemineku iga fikseeritakse (alama Boris Johnson Brexiti-järgse kaubandus- astme kohtutes 67 ja Konstitutsioonikohtu leppe Euroopa Liiduga, kiirkorras kiitsid kohtunikele 72 eluaastat). Reformi jõusta- leppe ja selle rakendamiseks vajalikud miseks vajalikku põhiseaduse muudatust seadused heaks ka parlamendi mõlemad toetas 91, vastu oli 50 parlamendiliiget kojad. Umbes 1300-leheküljeline kauban- ning kohtureformi toetas 89, selle vastu dus- ja koostöölepe sätestab kaubavahetuse hääletas 18 saadikut. ning koostöö tingimused aatomienergeeti- AFP-BNS, 09.12.2020, „Slovakkia parla- kast kalanduse ja lennunduseni. Seejuures ment andis heakskiidu kohtureformile“; volitati valitsust lepingu rakendamiseks TASR, 09.12.2020, „Major Judicial seadusakte välja andma. Kauplemine Reform passed in Parliament“. – https:// ELi ja Suurbritannia vahel on kvoodi- ja tinyurl.com/s9rpap5v tariifivaba. Kaubandus- ja koostööleppe sätete Suurbritannia seadusandlusesse SOOME. 2020. aasta detsembris võttis ülevõtmiseks võeti vastu Euroopa Liidu Eduskunta vastu seaduse, milles sätestati, (tulevikusuhete) seadus. et koolikohustus kehtib noore 18aastaseks Euroopa Parlament ratifitseeris kauban- saamiseni (v.a juhul, kui kõrg- või kutse- dusleppe 2021. aasta jaanuaris. haridus omandatakse enne täisealiseks European Commission, „The EU-UK Trade and Coopera- saamist). Seni lõppes koolikohustus tion Agreement“. – https://tinyurl.com/7k7kbf35

Riigikogu Toimetised 43/2021 223 Piret Viljamaa

The Guardian, 24.12.2020, „UK and EU agree Brexit trade deal“. – https://tinyurl.com/u34knyyj põhiseadusevastasteks tunnistas. Uus UK Parliament, 30.12.2020, „The UK-EU Trade and seadus võimaldab riigiametnike vara- Cooperation Agreement: summary and implementation“. deklaratsioonides valeinfo esitamise eest – https://tinyurl.com/dv87ykb7 määrata trahvi või vanglakaristuse. UK Parliament, 31.12.2020, „European Union (Future Tekkinud institutsioonidevahelist Relationship) Act 2020“. – https://tinyurl.com/khrt4few pinget nimetati põhiseaduslikuks kriisiks, president Volodõmõr Zelenskõi on ametist 2021. aasta jaanuaris andis parlament tagasi kutsunud Konstitutsioonikohtu lõpliku heakskiidu valitsuse 2017. aastal esimehe ning Ülemraada menetleb kohtu algatatud raudtee suurprojekti eelnõule: reformimise eelnõusid. kiirrongiliin HS2 hakkab ühendama AFP-BNS, 04.12.2020, „Ukraina kehtestas uuesti korrupt- Birminghami ja Crewe’i, 36 miili pikkune sioonivastase seaduse“; lõik maksab 3,48 miljardit naela ja ehitus Верховна Рада України, 04.12.2020, „Верховна Рада ухвалила законопроект, який не дозволить peaks kestma 2024. aastast 2033. aastani. призупинити е-декларування в наступному році“. – Tegemist on piirkonna suurima raudtee­ https://tinyurl.com/xjhrcvhy projektiga rohkem kui saja aasta vältel, New Eastern Europe, 11.01.2021, „The Constitutional millest loodetakse suurt majanduslikku Court can be a threat: how Zelenskyy can save the anti-corruption policy of Ukraine“. – https://tinyurl.com/ kasu, samal ajal ka sammu puhtama, w7822vuz rohelisema transpordi suunas. UNIAN, 01.02.2021, „Chief judge of Constitutional Court CheshireLive, 11.02.2021, „Crewe HS2 plans revealed in sues Zelensky“. – https://tinyurl.com/2s677mxc stunning images and video“. – https://tinyurl.com/2e- Президент України Володимир Зеленський, r9e8hd 27.03.2021, „Persons appointed by Yanukovych to the GOV.UK, „HS2 Phase 2a: High Speed Rail (West Midlands Constitutional Court may have a well deserved rest – Vo- to Crewe) Act 2021“. – https://tinyurl.com/98acrfy8 lodymyr Zelenskyy“. – https://tinyurl.com/hccsstm UK Parliament, „High Speed Rail (West Midlands-Crewe) Act 2021“. – https://tinyurl.com/p87m4h3x UUS-MEREMAA. 2021. aasta veeb- TAANI. 2020. aasta detsembris võttis ruaris pälvis ülemaailmset tähelepanu Folketing vastu seaduse, millega kee- Uus-Meremaa parlamendis toimunud lustati minkide (Ameerika naaritsate) riietumisetiketi teemaline vastasseis. kasvatamine 2021. aasta 31. detsembrini. Nimelt nõudis parlamendi spiiker Trevor Kui minke edasi peetakse, lubab seadus Mallard maoorist parlamendiliikmelt loomad tappa. Novembris anti Taani Rawiri Waititilt lipsu kandmist. Waititi mingifarmides avastatud koroonaviiruse kandis oma rahva traditsioonilist ripatsit tõttu käsk tappa ligi 17 miljonit looma. (hei tikit) ning spiiker saatis ta istungite­ Hiljem tunnistas valitsus, et seaduslikku saalist välja. Hiljem nimetas Waititi alust nõuda tervete loomade hukkamist ei seda põliselanike õiguste rikkumiseks olnud. ning parlamendis jõuti kokkuleppele, BBC News, 11.11.2020, „Coronavirus: Denmark shaken by et lipsunõue pole vajalik. Waititi pidas cull of millions of mink“. – https://tinyurl.com/nz55tu9x muudatust maooride ning maailma teiste Folketinget, „L 77 Forslag til lov om aflivning af og riikide põliselanike võiduks. Reeglite midlertidigt forbud mod hold af mink“. – https://tinyurl. com/326acdpd leevendamise järel järgisid tema eeskuju veel mitu meessoost parlamendiliiget, UKRAINA. 2020. aasta detsembris võttis kes tulid kohale lipsuta. Ülemraada 289 poolthäälega uuesti vastu AP-BNS, 11.02.2021, „Uus-Meremaa maoorist parlamen- korruptsioonivastase seaduse (ametnike diliige võitis lipsulahingu“; maksudeklaratsioonidega seotud krimi- Reuters, 11.02.2021, „Ties now optional in New Zealand parliament after Maori MP’s protest“. – https://tinyurl. naalkoodeksi muudatused). See oli üks com/5dw8sf4w mitmest korruptsioonivastasest seadusest, mille Konstitutsioonikohus oktoobri lõpul

224 Riigikogu Toimetised 43/2021 Rahvusvahelised parlamendiuudised

VENEMAA. 2020. aasta novembris võttis Veebruaris täiendati välisagentide sea- Riigiduuma vastu seaduse, millega kinnita- dust administratiivse vastutuse sätetega. takse Venemaa seaduste ülimuslikkust rah- ERR Uudised, 23.12.2020, „Vene duuma võttis vastu vusvaheliste lepete ning rahvusvaheliste laiendatud välisagentide eelnõu“. – https://tinyurl.com/ h9f4ejyn organisatsioonide otsuste suhtes, kui need Государственная Дума Федерального Собрания on vastuolus Venemaa põhiseadusega. Российской Федерации, 23.12.2020, „Что меняется в Detsembri algul kiitis seaduse heaks ka законодательстве об иноагентах?“. – https://tinyurl. Föderatsiooninõukogu. com/sca6td9f Официальный интернет-портал правовой ERR Uudised, 28.10.2020, „Riigiduuma kinnitas Vene информации, 30.12.2020, „Федеральный закон seaduste ülimuslikkust rahvusvaheliste lepete suhtes“. – от 30.12.2020 № 481-ФЗ „О внесении изменений https://tinyurl.com/3s7shzhv в отдельные законодательные акты Российской Официальный интернет-портал правовой Федерации в части установления дополнительных информации, 08.12.2020 „Федеральный закон мер противодействия угрозам национальной от 08.12.2020 № 428-ФЗ „О внесении изменений безопасности““. – https://tinyurl.com/3au24zn4 в отдельные законодательные акты Российской Президент России, 24.02.2021, „Установлена Федерации в части недопущения применения правил административная ответственность за нарушение международных договоров Российской Федерации положений законодательства, регулирующих в истолковании, противоречащем Конституции правовое положение лиц, выполняющих функции Российской Федерации““. – https://tinyurl.com/x5t3szj7 иностранного агента“. – https://tinyurl.com/jvydu7yk Jurist, 10.12.2020, „Putin signs law giving Russian legis- lation precedence over international treaties“. – https:// Jaanuaris nõustusid Riigiduuma ja tinyurl.com/ydnnmxn6 Föderatsiooninõukogu USA ja Venemaa Detsembris kiitisid Föderatsiooni­ vahelise tuumarelvastuse piiramise nõukogu ja Riigiduuma heaks seaduse- leppe pikendamisega viie aasta võrra. muudatused, millega lisati ekspresidentide Riigiduumas oli START-leppe pikendamise juriidiliste ja sotsiaalsete garantiide poolt 399 saadikut, vastu ei hääletatud, seadusele sätted, mis tagavad neile kohtu- ka Föderatsiooninõukogus ei antud ühtki pidamise osas puutumatuse. Ekspresidente vastuhäält. Seadusandjad ratifitseerisid ei saa võtta kriminaal- ega haldusvastutu- pakti pärast Venemaa presidendi Vladimir sele, neid ei tohi kinni pidada, arreteerida, Putini ja USA presidendi Joe Bideni läbi otsida, üle kuulata ega nende kodusid esimest telefonikõnet veidi enne leppe või autosid läbi otsida. Puutumatusest aegumist. 2010. aastal allkirjastatud võib ilma jääda vaid teatud erijuhtudel ja uus START-lepe on külma sõja rivaalide -tingimustel. viimane järelejäänud tuumarelvastuse Официальный интернет-портал правовой vähendamise pakt, millega riigid mh информации, „Федеральный закон: О гарантиях kohustuvad piirama oma tuumaarsenali Президенту Российской Федерации, прекратившему исполнение своих полномочий, и членам его семьи“. u 1500 lõhkepeaga. – https://tinyurl.com/jhbupz ERR Uudised, 27.01.2021, „Venemaa riigiduuma ratifitsee- Президент России, 22.12.2020, „Внесены изменения в ris uue START leppe pikendamise“. – https://tinyurl.com/ закон о гарантиях Президенту Российской Федерации, bn8k75pa прекратившему исполнение своих полномочий, и TASS, 28.01.2021, „Media: Russian parliament fast-tracks членам его семьи“. – https://tinyurl.com/648tm5ab New START’s extension“. – https://tinyurl.com/93p3668 Официальный интернет-портал правовой Detsembris kiitis Föderatsiooninõukogu информации, 29.01.2021, „Федеральный закон от heaks varem Riigiduumas vastu võetud 29.01.2021 № 1-ФЗ „О ратификации Соглашения о продлении Договора между Российской Федерацией seadusemuudatused, mis algatajate sõnul и Соединенными Штатами Америки о мерах aitavad tõhustada riiklikku julgeolekut. по дальнейшему сокращению и ограничению стратегических наступательных вооружений от 8 Välisagendid (ka eraisikud, kes saavad апреля 2010 года““. – https://tinyurl.com/yrhwdb6k toetust välismaalt või välisagendiks tunnistatud organisatsioonilt) peavad iga President Vladimir Putin allkirjastas poole aasta tagant oma tegevusest aru aprilli algul valimisseaduse muudatuste andma. Seadus keelab neil riigi- ja munitsi- seaduse, mis lubab tal veel kaheks paalasutustes töötada. kuueaastaseks ametiajaks presidendiks

Riigikogu Toimetised 43/2021 225 Piret Viljamaa

jääda, sellega võib tema võimuperiood presidendiks, sest presidendi ametiaegade pikeneda 2036. aastani. Eelnõu algatasid senine arvestus nulliti. novembris kolm parlamendiliiget. TASS, 24.03.2021, „State Duma passes law allowing Putin Seadusemuudatuse vajalikkus tulenes to run for president again“. – https://tinyurl.com/5rr2p4dh 2020. aastal tehtud põhiseadusemuuda- ERR Uudised, 05.04.2021, „Putin andis põhiseadusrefor- mile lõpliku heakskiidu“. – https://tinyurl.com/3f5rwtda tustest. Kriitikute sõnul oligi põhiseadus- Президент России, 05.04.2021, „Внесены изменения в reformi eesmärk muuta Putin eluaegseks законодательство, касающееся проведения выборов и референдумов“. – https://tinyurl.com/3p8dfu6h

226 Riigikogu Toimetised 43/2021 Autoritest

AARE ABROI Tartu Ülikooli bioinformaatika spetsialist Sündinud 1967. aastal Kohilas. Haridus: keemia 1992, PhD (molekulaarbioloogia) 2004, Tartu Ülikool. Töö: Eesti Biokeskuse teadur 1993–2004, vanemteadur 2004–2018; Tartu Ülikooli lepin- guline töötaja 2016–2018, tehnoloogiainstituudi viroloogia vanemteadur 2018–2019, bioinformaatika spetsialist 2020–. Ühendused: Eesti Biokeemia Seltsi liige 2010–; ajakirjade Molecular Biology and Evolution, BioEssays, Bioinformatics, Scientific Data retsensent 2010–; Papillomavirus Episteme (PaVe) teaduslik nõustaja 2016−; BBSRC (UK) grantide hindaja 2016−; Euroopa Viiruste Bioinformaatikakeskuse liige 2019–.

AGNE ANNIST kommunikatsiooninõunik, Eesti Perearstide Seltsi COVID-19 töörühma liige Sündinud 1971. aastal Tallinnas. Haridus: BA, filosoofiateaduskond (eesti kirjandus) 1996, Tartu Ülikool. Töö: Suhtekorraldusfirma KPMS & Partnerid assistent 1996–1998; reklaamiagentuuri Sacco & Vanzetti projektijuht 1996–1998; reklaamiagentuuri Vanzetti kaasasutaja, osanik, projektijuht, juhatuse liige 1999–2007; meditsiinifirma Celsius Healthcare kaasasutaja, osanik, juhatuse liige 2003–; ajakirjade Perearst, Pereõde ja Apteeker kontseptsiooni väljatöötamine ja arendamine, ajakirja Perearst peatoimetaja 2004–. Avaldanud raamatuid ja artikleid meditsiinikommunikatsiooni, ühiskondlike mõjurite ja arsti-patsiendi suhete alal. Ühendused: Eesti Perearstide Seltsi meedianõunik 2006–.

HEDI ARUKASE jurist, Tartu Ülikooli magistrant Sündinud 1987. aastal Tartus. Haridus: MA (õigusteadused) 2018; õppekava „Muutuste juhtimine ühiskonnas“ magist- rant, Tartu Ülikool. Töö: Medita Baltics AS 2011–2015; PPA vanemuurija 2015–2018; Riigikohtu Õigusteabe- ja koolitusosakonna peaspetsialist 2018–2019; Sisekaitseakadeemia külalislektor 2018–2020; Häirekeskuse õigusvaldkonna ekspert 2019–. Ühendused: Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts.

Riigikogu Toimetised 43/2021 227 RADKO AVI Tartu Ülikooli meditsiinilise viroloogia kaasprofessor Sündinud 1980. aastal Tartus. Haridus: BSc (geenitehnoloogia, molekulaardiagnostika ja transgeenne tehnoloogia) 2004, MSc (biomeditsiin) 2006, PhD (meditsiiniline viroloogia) 2011, Tartu Ülikool. Töö: Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudi laborant 2005–2006, meditsiinilise viro- loogia teadur 2006–2018, bio- ja siirdemeditsiini instituudi vanemteadur 2018–2020, meditsiinilise viroloogia kaasprofessor 2021–. Ühendused: European Society for translational Antiviral Research liige.

EVE EISENSCHMIDT Tallinna Ülikooli haridusjuhtimise professor Sündinud 1963. aastal Põltsamaal. Haridus: algklassiõpetaja diplom 1983–1988, pedagoogikamagister 1998–2000, Tallinna Pedagoogikaülikool; PhD (kasvatusteadused) 2002–2006, Tallinna Ülikool. Töö: Haapsalu Linna Algkooli algklassiõpetaja 1990–1998; Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži direktor 1998–2011, arendusprorektor 2011–2016, haridusjuhtimise professor 2016–. Ühendused: Põhjamaade alustavate õpetajate võrgustik 2005–, Euroopa Õpetajahariduse võrgustik 2006–; teadusorganisatsiooni The European Association for Research on Learning and Instruction liige 2007–; Eesti kõrghariduse hindamisnõukogu esimees 2018–; Tallinna Ülikooli nõukogu liige 2020–.

KRISTA FISCHER akadeemik, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor, biostatistika kaasprofessor Sündinud 1970. aastal Tartus. Haridus: rakendusmatemaatika 1992, Tartu Ülikool; MSc (Biostatistika) 1994, Limburgi Ülikool, Belgia; PhD (matemaatika) 1999, Tartu Ülikool. Töö: Tartu Ülikooli matemaatilise statistika instituudi teadur 1994–2000, arstiteadus- konna dotsent (biostatistika) 2001–2009, Eesti geenivaramu vanemteadur (biostatistika) 2010–2020, genoomika instituudi kaasprofessor 2021–, matemaatika ja statistika instituudi matemaatilise statistika professor 2018–; Genti Ülikoolis Belgias järeldoktoran- tuuris teadur 1999–2001; Cambridge’is Ühendkuningriigis MRC biostatistika osakonna uurija-teadlane 2007–2010. Ühendused: Eesti Vabariigi valitsuskomisjoni juurde moodustatud COVID-19 tõrje teadusnõukoja liige 2020–, Tartu Ülikooli Senati liige 2020–; Rahvusvahelise Biomeetria Ühingu (International Biometric Society, IBS) juhtkomitee liige 2015–, IBS Põhja-Balti regiooni president 2013–2016, Eesti Statistikaseltsi liige, Eesti Matemaatika Seltsi liige, Eesti Naisüliõpilaste Seltsi vilistlane.

KRISTI HUIK Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia kaasprofessor Sündinud 1983. aastal Pärnumaal. Haridus: Proviisor 2007, MSc (farmaatsia) 2007, PhD (arstiteadus) 2014, Tartu Ülikool. Töö: Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudi laborant 2006–2014, nooremteadur, medit- siinilise viroloogia ja mikrobioloogia teadur 2014–2018, bio- ja siirdemeditsiini instituudi meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia dotsent 2020, kaasprofessor 2021–. USA Tervise Instituudi (NIH) järeldoktor 2018–2020.

228 Riigikogu Toimetised 43/2021 Autoritest

Ühendused: European Society for translational Antiviral Research nõukogu liige, Eesti esindaja.

ALAR IRS Ravimiameti meditsiininõunik, Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud Sündinud 1973. aastal Tartus. Haridus: arstiteadus 1997, kardioloogia 2012, Tartu Ülikool; kliinilise farmakoloogia õpe Odense (nüüd Lõuna-Taani) Ülikoolis 1998–1999. Töö: Tartu Ülikooli kliinilise farmakoloogia õppejõud 1997–2004, assistent 2004–2009, lektor 2009–2017, külalisteadur Newcastle’i Ülikoolis (Austraalia) 2004; Ravimiameti ravimiuuringute spetsialist 1998–2001, registreerimisosakonna juhataja 2001–2003, peadi- rektori asetäitja 2003–2011, meditsiininõunik 2012–; Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee liige 2004–, kardiovaskulaarravimite töörühma asejuht 2017–; Tartu Ülikooli Kliinikumi kardiointensiivravi ja angiograafia osakonna arst-õppejõud 2017–. Ühendused: Eesti Farmakoloogia Seltsi liige, juhatuse liige 2010–2013, Eesti Kardioloogide Seltsi liige, juhatuse liige 2018–.

KARMEN JOLLER perearst, Eesti Perearstide Seltsi COVID-19 töörühma liige Sündinud 1976. aastal Rakveres. Haridus: arstiteaduskond (põhiõpe) 2001, internatuur 2002, peremeditsiini residentuur 2005, Tartu Ülikool. Töö: Eesti Esmaabikoolitajate Liidu esmaabikoolitaja 2002–2005; OÜ Meditiim perearst 2005–2006; OÜ Telliskivi Perearstikeskuse perearst 2006–2016; vabakutseline tõlkija (meditsiin, tehnika, inglise-eesti ja eesti-inglise), tõlgete valideerija ja keeletoimetaja 1999–2016; Kivimäe Perearstikeskuse perearst 2016–; Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppejõud 2016–. Ühendused: Vabatahtliku Reservpäästerühma liige 2003–, juhatuse liige 2010–2012; Tallinna Arstide Liidu, Eesti Arstide Liidu liige, eestseisuse liige 2018–; Tallinna Perearstide Seltsi juhatuse liige 2017–; Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige 2017–.

JAAK JUSKE Riigikogu liige Sündinud 1976. aastal Tartus. Haridus: usuteadus 2005, Tartu Usuteaduste Akadeemia, EELK Usuteaduse Instituut; 2003 külalisüliõpilane Tartu Ülikoolis; ajalugu 2009, Tallinna Ülikool. Töö: Postimehe reporter; Parempoolsete Erakonna ja Rahvaerakonna pressiesindaja; Tallinna Linnavolikogu Mõõdukate fraktsiooni nõunik; Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni nõunik 2002–2003; NATO ühingu projektijuht; SDE pressiesindaja ja kampaaniajuht 2004–2005; Tallinna Linnavolikogu SDE fraktsiooni nõunik, Tallinna piirkonna esimees 2004–2010; Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse, usundiloo õpetaja 2013–; Tallinna Reaalkooli usundiloo õpetaja 2017–; Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige 2019–. Avaldanud ajaloolisi ja ilukirjanduslikke teoseid. Ühendused: Erakonna Parempoolsed liige 1997–1999; Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige 1999–; Eesti Üliõpilaste Seltsi liige 2000–; Kaitseliidu liige; AS Tallinna Tööstuspargid nõukogu liige 2009–2011; Põhja-Tallinna halduskogu aseesimees ja ettevõtluskomisjoni esimees, Tallinna Linnavolikogu linnavarakomisjoni esimees 2009–2013.

Riigikogu Toimetised 43/2021 229 PIIA JÕGI Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku arst-õppejõud, Tartu Ülikooli lastenakkushaiguste lektor Sündinud 1981 Tartus. Haridus: Arstiteadus, MD, 2005, pediaatria residentuur, 2011, PhD (arstiteadus) 2018, Tartu Ülikool. Töö: Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku arst-resident (pediaatria) 2005–2011, ägedate infektsioonide osakonna arst-õppejõud (pediaatria) 2011–; Tartu Ülikooli lastenakkushai- guste assistent 2017–1010, lastenakkushaiguste lektor 2021–. Ühendused: Eesti Lastearstide Seltsi liige 2005–; Eesti Arstide Liidu liige 2005–; Euroopa Laste Infektsioonhaiguste Seltsi (ESPID) liige 2007–; Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi liige 2011–; Collaboration of European Experts on Pertussis Awareness Generation ekspertgrupi liige; Eesti Lasteuuringute Võrgustiku liige, esindaja TÜK lastekliinikus 2017–.

TIINA KAALEP Riigikogu Toimetiste peatoimetaja Sündinud 1964. aastal Vana-Vigalas. Haridus: ajakirjandus 1987, Tartu Ülikool. Täienduskoolitused Raadio Vaba Euroopa (RFE/ RL) juures 1992, uuriva ajakirjanduse metoodika alal USAs 1996. Töö: Eesti Raadio Tartu stuudio reporter, teadus- ja folkloorisaate juht 1987–1992; Raadio 2 Tartu toimetuse juht ja saatejuht 1992–1994; ajalehe Postimees uudistetoimetuse juhataja 1994–1998; ajalehe Eesti Ekspress A-osa juht, peatoimetaja asetäitja, peatoime- taja 1998–2006; AS Eesti Ekspressi Kirjastus juhatuse liige 2002–2006; lähetusel Portugalis 2006–2009; ERRi juhatuse liige: ERRi portaalid, programmide uudiste- ja poliitikasaated, Vikerraadio ja Raadio 4, 2009–2012; Ekspress Grupi raamatukirjastuse Hea Lugu juhatuse liige ja peatoimetaja 2012–; Riigikogu Toimetised peatoimetaja 2020–. Toimetanud ja kirjutanud raamatuid, filmi- ja teleprojekte. Ühendused: Pressinõukogu liige ja esimees 2003–2005; MTÜ EH Fond nõukogu liige 2006–; ERRi juhatuse liikmena ERRi esindaja EBU raadiokogunemistel 2009–2012.

MARIO KADASTIK Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi asedirektor, vanemteadur Sündinud 1981. aastal Tallinnas. Haridus: BA 2004, MSc 2005, PhD 2008, Tallinna Tehnikaülikool. Töö: Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadur 2004–2016, vanemteadur 2016–, asedirektor 2016–; Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi kaasatud professor 2019–; haridus- ja teadusministri nõunik 2021–. Ühendused: Osalemine CMS eksperimendi töös CERNis 2004–, Eesti CERNiga liitumise koordineerija 2015–; KBFI nõukogu liige 2011–; Eesti Noorte Teaduste Akadeemia presi- dent 2019–.

KEN KALLING Tartu Ülikooli Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi meditsiiniajaloo nooremlektor Sündinud 1963. aastal Tallinnas. Haridus: BA (ajalugu) 1993, Tartu Ülikool; MA (keskaja ajalugu) 1995, Kesk-Euroopa ülikool, Budapest. Töö: Arheoloog-osteoloog Tartu arheoloogilistel objektidel 1988–1994; Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi teadusdirektor 1995–2002; Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste stratee- gia õppetooli juhataja 2002–2005; Tartu Ülikooli meditsiini ajaloo õppejõud 2005–.

230 Riigikogu Toimetised 43/2021 Autoritest

TUNNE KELAM Euroopa Parlamendi liige 2004–2019 Sündinud 1936. aastal Tallinnas. Haridus: ajalugu 1959, Tartu Ülikool. Töö: Eesti Nõukogude Entsüklopeedia vanemteadustoimetaja 1965–1975; Kreutzwaldi- nim ENSV Riikliku Raamatukogu vanembibliograaf 1976–1979; ajakirja Akadeemia esindaja Tallinnas, toimetaja 1988–1990; Eesti Komitee esimees 1990–1992; VII, VIII, IX ja X Riigikogu liige, aseesimees 1992–2003; Euroopa Parlamendi liige 2004–2019. Ühendused: Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) rajajaid 1988, esimees 1993–1995; Eesti Kongressi liige 1990–1992; Põhiseaduse Assamblee liige 1991–1992; Eesti Skautide Ühingu peavanem 1996–2008; Isamaaliidu esimees 2002–2005; erakonna Isamaa auesimees 2019–.

KAI KISAND Tartu Ülikooli rakulise immunoloogia professor Sündinud 1965. aastal Tartus. Haridus: arstiteaduskond (ravi) 1989, dr. med. (arstiteadus) 1999, Tartu Ülikool. Töö: Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi immunoloogia vanemteadur 2019–2020 rakulise immunoloogia juhtivteadur, rakulise immunoloogia juhtivteadur 2019–2020, immunoloogia professor 2021–. Ühendused: Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Seltsi liige 2001–, esimees 2001– 2004, 2015–2018; Euroopa Immuundefitsiitide Ühingu liige 2018−; TÜ BSMI nõukogu liige 2019−; Henry Kunkeli ühingu liige 2019–.

OLARI KOPPEL Eesti Vabariigi õiguskantsleri asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor Sündinud 1969. aastal Tartus. Haridus: ajakirjandus 1995 Tartu Ülikool. Töö: ajalehe Postimees toimetaja 1992–1995, tegevtoimetaja ja peatoimetaja asetäitja 1996–1997; ajakirja Luup peatoimetaja 1995–1996; ajakirja Tulu peatoimetaja asetäitja 1997–1999; Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni nõunik 2000–2004, Euroopa Parlamendi saadiku nõunik 2004–2006; Vabariigi Presidendi nõunik 2006–2015; Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu juhataja 2012–2015; õiguskantsleri kantselei direktor 2015–, õiguskantsleri asetäitja-nõunik 2017–. Ühendused: Eesti Üliõpilaste Selts 1990–; Eesti Reservohvitseride Kogu asutajaliige 1996; Vabariigi Valimiskomisjoni liige 2016–.

TIMO TOBIAS LEY Tallinna Ülikooli õpianalüütika ja haridusuuenduse professor Sündinud 1973. aastal Saksamaal. Haridus: psühholoogia 2000, Darmstadti Tehnikaülikool, Saksamaa; PhD (psühholoogia) 2005, Grazi Ülikool, Austria. Töö: Grazi Ülikooli õppejõud ja Know-Center’i teadur ja osakonna asendusjuhataja Austrias 2001–2011; Tallinna Ülikooli professor 2011–. Ühendused: Ajakirja IEEE Transactions on Learning Technologies toimetaja 2014–2020; Tallinna Ülikooli Senati liige 2016–, haridusuuenduse tippkeskuse juhataja 2016–.

Riigikogu Toimetised 43/2021 231 LI LIND Eesti Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu infospetsialist Sündinud 1970. aastal Tartus. Haridus: BSc (psühholoogia) 1998, Tartu Ülikool. Töö: Jõgeva Maavalitsus, haridus- ja kultuuriosakonna peaspetsialist 1998–2006; Eesti Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuse 2006–, parlamendiinfo keskuse sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu infospetsialist 2014–.

IRJA LUTSAR Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor, COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht Sündinud 1954. aastal Räpinas. Haridus: arstiteaduskond 1978; PhD, 1995, Tartu Ülikool. Töö: Võru Rajooni Keskhaigla pediaater 1979–1982; Tartu Lastehaigla peaarsti asetäitja 1982–1992; Tartu Ülikooli Lastekliiniku nakkusosakonna juhataja 1992–1995, 1998–1999; USAs Dallases Southwesterni Meditsiinikooli stipendiaat 1995–1998; Suurbritannias Pfizer Ltd. teadus- ja arendusosakonna kliinilise projekti ja pediaatrilise programmi juht 1999–2004; Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudi, hiljem bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhataja, meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor 2004–; valitsus- komisjoni COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht 2020–. Üle 200 teadusartikli autor, ligi 20 doktoritöö juhendaja. Ühendused: Balti Lasteneuroloogide Seltsi, Eesti Lastearstide Seltsi juhatuse liige 1990−1995; Eesti Infektsionistide Seltsi juhatuse president 1998–1999; ESPID (European Society for Pediatric Infectious Diseases) teaduskomisjoni liige 2002−2005; Euroopa Ravimiameti (EMEA) antimikroobsete ainete ekspertgrupi liige 2005−2010; Eesti Teadusfondi, hiljem Teadusagentuuri terviseuuringute ekspertkomitee esimees, hinda- misnõukogu liige 2006−; Euroopa Laste Infektsioonhaiguste Seltsi (ESPID) juhatuse liige 2010−2013; Euroopa Ravimiameti (EMEA) Pediaatrilise komitee liige 2007−; ajakirja The Paediatric Infectious Disease Journal toimetaja 2015−.

ÜLLE MADISE Eesti Vabariigi õiguskantsler Sündinud 1974. aastal Tartus. Haridus: mag. iur 2001, Tartu Ülikool; PhD (haldusjuhtimine) 2007, Tallinna Tehnikaülikool. Töö: Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna spetsialist 1997–1998, juhataja 1998–2002; Tartu Ülikooli lektor 2001–2005, riigiõiguse professor 2011–2016, külalispro- fessor 2016–; justiitsministri parlamendinõunik 2002; Riigikogu põhiseaduskomisjoni nõunik - sekretariaadi juhataja 2002–2005; Riigikontrolli II auditiosakonna peakontrolör 2005–2008; Tallinna Tehnikaülikooli riigi- ja haldusõiguse õppejõud 2005–2009, avaliku õiguse professor 2009–2011; Vabariigi Presidendi õigusnõunik 2009–2015; Eesti Vabariigi õiguskantsler 2015–. Ühendused: Vabariigi Valimiskomisjoni liige 2006–2010, Eesti Kunstiakadeemia kuratoo- riumi liige 2010–2015, Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige 2012–2015, põhi- seaduse kommenteeritud väljaande peatoimetaja 2012–, Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna žürii esimees 2012–, Euroopa rassismi ja sallimatuse vastase komisjoni (ECRI) liige 2013–, Sihtasutuse Iuridicum nõukogu liige 2015–, Rahvusvahelise Ombudsmanide Instituudi (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige 2015– ja IOI maailma tasandi juhatuse liige 2017–.

232 Riigikogu Toimetised 43/2021 Autoritest

MARJE OONA Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessor Sündinud 1963. aastal Tartus. Haridus: pediaatria 1988, kliiniline ordinatuur (lastenakkushaigused) 1991, perearst 2002, PhD (arstiteadus) 2005, Tartu Ülikool. Töö: Tartu Ülikooli nakkushaiguste ja dermatoloogia õppetooli assistent 1992–1993, peremeditsiini õppetooli assistent, teadur 1993–2007, dotsent, vanemteadur 2005–2017, perearstikeskuse perearst 2006–, kliinilise meditsiini instituudi täienduskeskuse juhataja 2013–, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi dotsent 2017–2020, peremeditsiini kaasprofessor 2021–. Ühendused: Euroopa Perearstide Õpetajate Akadeemia liige 2006−; Sotsiaalministeeriumi immuunprofülaktika ekspertkomisjoni liige 2006−; Euroopa Esmatasandi Gastroenteroloogia Ühingu liige 2007–; Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee liige 2019–.

PÄRT PETERSON Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Sündinud 1966. aastal Tartus. Haridus: Bioloogia 1991, MSc (bioloogia) 1992 Tartu Ülikool; PhD (immunoloogia) 1996, Tampere Ülikool. Töö: Tartu Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi erakorraline professor 2003–2008, biomeditsiini instituudi molekulaarse immunoloogia professor, uurija-pro- fessor, juhtivteadur 2008–2015, juhataja 2010–2013, bio- ja siirdemeditsiini instituudi molekulaarimmunoloogia professor, juhtivteadur 2016–; Tampere Ülikooli biotehnoloogia instituudis 1992–1994, meditsiinitehnoloogia instituudis 1995–2000; Soome Akadeemia teadur 2000–2003; Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor 2008–2012. Ühendused: Tampere Ülikooli meditsiinitehnoloogia instituudi nõukogu liige 2000−2003; Eesti Inimesegeneetika Ühingu juhatuse liige 2003−2009; Teaduskompetentsi nõukogu liige 2009−2012; ajakirjade Scandinavian Journal of Immunology (2011−), European Journal of Immunology (2013−) ja Frontiers in Immunology (2015−) toimetus- kolleegiumi liige; TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituudi nõukogu esimees 2015−; Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Seltsi (EIAS) juhatuse liige 2016–.

MAGNUS PIIRITS Arenguseire Keskuse ekspert Sündinud 1987. aastal Kosel. Haridus: BA (majandusteadus) 2012, MA (majandusteadus) 2014, majandusteaduse doktoriõpe 2014–, Tartu Ülikool. Töö: Poliitikauuringute Keskuse Praxis nooremanalüütik 2014–2016; Eesti Panga külalis­ uurija 2016–2017; Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüütik 2016–2020; Arenguseire Keskuse ekspert 2020–.

TAAVI PÄLL Tartu Ülikooli meditsiinilise viroloogia teadur Sündinud 1974. aastal Tartus. Haridus: Bioloogia-geograafiateaduskond 1996, MSc (molekulaarbioloogia) 1998, Tartu Ülikool; külalistudeng 1999–2002, Karolinska Instituut; PhD (geenitehnoloogia) 2013, Tallinna Tehnikaülikool. Töö: Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadur 1999–2005; Tallinna

Riigikogu Toimetised 43/2021 233 Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi erakorraline teadur 2005–2011, lektor 2014–2016, keemia ja biotehnoloogia instituudi lektor 2017–2018; Celecure AS teadur 2007–2008; Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus ASi vanemteadur 2008–2015; Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi spetsialist 2018–2019, meditsiinilise viroloogia teadur 2019–. Ühendused: korp! Revelia c!94I

ILMAR RAAG režissöör, kommunikatsiooniekspert Sündinud 1968. aastal Kuressaares. Haridus: ajalugu 1997, Tartu Ülikool; õppinud Pariisi III Ülikoolis La Sorbonne Nouvelle; MA (televisioon ja filmitootmine, stsenaristika), Ohio Ülikool, USA. Töö: ETV juhatuse esimees 2002–2005; filmirežissöör, filmid „Klass“ (2006), „Eestlanna Pariisis“ (2012), „Kertu“ (2013), „Ma ei tule tagasi“ (2014); Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni nõunik (kriisiolukordade kommunikatsiooni arendamine) 2015–2016; tõlk Eesti Kaitseväe missioonil Keks-Aafrika Vabariigis 2014 ja ÜRO rahuvägede kooseisus Mali Vabariigis 2016; Tartu Ülikooli vabade kunstide professor 2018. Avaldanud esseid ja arvamusartikleid.

AGO RAUDSEPP ajaloolane Sündinud 1968. aastal Tallinnas. Haridus: BA (ajalugu) 2011, MA (ajalugu) 2013, PhD (ajalugu) 2021, Tartu Ülikool. Töö: APR Investeeringud OÜ juhatuse liige 2007–; AbeStock AS nõukogu liige 2018–; Postimees Grupp AS toimetaja 2020–.

YNGVE ROSENBLAD SA Kutsekoda OSKA peaanalüütik-arendusjuht Sündinud 1979. aastal Tallinnas. Haridus: BSc (psühholoogia ja sotsiaalpedagoogika) 2002; MSc (psühholoogia) 2005, Tallinna Ülikool. Töö: Statistikaameti juhtivstatistik 2004–2007, analüütik 2007–2010, vanemanalüütik 2011–2014, juhtivstatistik-metoodik 2014–2015; SA Kutsekoda OSKA peaanalüütik 2015–2020, peaanalüütik-arendusjuht 2021–. Ühendused: Vormsi valla haridus-, kultuuri- ja sotsiaalkomisjoni liige, Vormsi Kodukandi Ühingu liige.

ELLE-MALL SADRAK perearst, Eesti Perearstide Seltsi COVID-19 töörühma liige Sündinud 1988. aastal Keilas. Haridus: arstiteaduskond 2013, Tartu Ülikool, peremeditsiini residentuur 2016, Tartu Ülikool. Töö: perearstikeskustes asendusarst, abiarst 2011–2016; Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna üldarst 2011–2016; Maailmapanga ja Haigekassa projek- tis osaleja – riskipatsientide integreeritud ravi 2015–; Õiguskantsleri büroo ekspertarst 2016–; Kaitseressursside ameti ekspertarst 2016–; Laagri perearstikeskuse perearst 2016–; Tartu Ülikooli külalislektor peremeditsiini residentidele 2017–; Ühendused: Eesti Nooremarstide Ühenduse liige 2013–; Eesti Perearstide Seltsi juhatuse

234 Riigikogu Toimetised 43/2021 Autoritest

liige 2014–, koroonagrupi liige 2020–2021; Eesti Hovawartide Tõuühingu juhatuse liige 2017–.

KATRIN SARAP vandeadvokaat Sündinud 1975. aastal Tallinnas. Haridus: õigusteadus 2004, Tartu Ülikool. Töö: Estonian Business School 1998–2001; Advokaadibüroo Sorainen jurist 2001–2006; Tööõigusbüroo Labour Consulting jurist 2006–2011; MAQS Law Firm advokaat 2011–2012; MAQS Law Firm vandeadvokaat, partner 2013–2014; NJORD Advokaadibüroo vandeadvo- kaat, partner 2015–. Ühendused: Eesti Advokatuuri liige, Eesti Advokatuuri tööõiguse komisjoni liige; Euroopa tööõiguse advokaate ühendava organisatsiooni EELA liige.

KÜLLI SARAPUU Tallinna Tehnikaülikool, Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi dotsent Sündinud 1976. aastal Tallinnas. Haridus: BA (sotsioloogia, avalik haldus) 1998, Tartu Ülikool; MA (avalik haldus ja sotsiaalpoliitika) 2001, Tartu Ülikool, Leuveni Katoliiklik Ülikool; PhD (avalik haldus), 2013, Tallinna Tehnikaülikool. Töö: Haridusministeeriumi peaekspert 2001–2002; Riigikantselei nõunik 2002–2003, avaliku teenistuse osakonna juhataja asetäitja 2003–2007; Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teadur 2007–2015, dotsent 2015–.

HIIE SOEORG Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia teadur Sündinud 1988. aastal Tartus. Haridus: arstiõpe, MD 2013, PhD (arstiteadus) 2017, MSc (matemaatiline statistika) 2020, Tartu Ülikool. Töö: Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi laborant, spetsialist 2011–2018, meditsiinilise mikrobioloogia teadur 2018–2021, Kopenhageni Ülikooli ravimidisaini ja farmakoloogia osakonna järeldoktorant 2021–. Ühendused: Euroopa Laste Infektsioonhaiguste Seltsi liige 2011–; Euroopa Kliinilise Mikrobioloogia ja Infektsioonhaiguste Seltsi liige 2014–2020.

PIRET SOODLA Tallinna Ülikooli kaasava hariduse ja eripedagoogika kaasprofessor Sündinud 1973. aastal Tartus. Haridus: BA (eripedagoogika) 1997, MA (eripedagoogika) 2004, PhD (haridusteadus) 2011, Tartu Ülikool. Töö: Tartu Kesklinna Kooli õpetaja 1997–2005; Tartu Ülikooli logopeedia ja õpiraskuste teooria lektor 2005–2007; Tallinna Ülikooli teadur ja vanemteadur 2009–2018, eripedagoo- gika dotsent 2019–2020, kaasava hariduse ja eripedagoogika kaasprofessor 2020–. Ühendused: Teadusorganisatsioonide Society for Scientific Studies of Reading ja The European Association for Research on Learning and Instruction liige 2018–.

Riigikogu Toimetised 43/2021 235 KAIRIT TAMMETS Tallinna Ülikooli vanemteadur Sündinud 1983. aastal Tallinnas. Haridus: MA (interaktiivne meedia ja teadmussüsteemid) 2008, PhD (kasvatusteadused) 2013, Tallinna Ülikool. Töö: Tallinna Ülikoolis juhiabi 2005–2009, teadmussiirde koordinaator 2009–2013, teadur 2013–2016, vanemteadur, Haridustehnoloogia keskuse juhataja 2016–.

RIINA TILK SA Kutsekoda OSKA uuringujuht Sündinud 1975. aastal Kuressaares. Haridus: BSc (psühholoogia ja sotsiaalpedagoogika) 2001; MSc (psühholoogia) 2004, Tallinna Ülikool. Töö: People Management Eesti OÜ nooremkonsultant 2003–2010; Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik 2010–2017; SA Kutsekoda OSKA uuringu- juht 2017–.

MARILIIS TREI Tallinna Tehnikaülikool, Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi doktorant-nooremteadur Sündinud 1991. aastal Tartus. Haridus: BA (ajalugu) 2014, Tartu Ülikool; MA (avalik haldus) 2016, Tallinna Tehnikaülikool. Töö: Civitta Eesti AS, avaliku sektori hindamiste tiimi analüütik 2016–2017; Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi doktorant-noorem- teadur, 2017–.

UKU VARBLANE Riigikogu Arenguseire Keskuse ekspert Sündinud 1986. aastal Kuressaares. Haridus: BA (majandusteadus) 2008, MA (majandusteadus) 2012, doktoriõpe (majandus- teadus), Tartu Ülikool. Töö: Tartu Ülikoolis: Euroopa Kolledži sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse analüütik 2010–2014, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse juhataja 2015–2019, Riigikogu Arenguseire Keskuse ekspert 2019–. Olnud enam kui 70 rakendusliku teadus- projekti ekspert või töögrupi juht, uurimisteemad: globaalsed väärtusahelad, ettevõtete tootlikkuse tegurid, innovatsioon, otsesed välisinvesteeringud.

PIRET VILJAMAA Eesti Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu infospetsialist Sündinud 1971. aastal Tallinnas. Haridus: infotöötaja 1994, Tallinna Pedagoogikaülikool. Töö: Eesti Teaduste Akadeemia Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut 1994–2001; Eesti Rahvusraamatukogu parlamendiinfo keskuse, sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu infospetsialist 2001–.

236 Riigikogu Toimetised 43/2021 Autoritest

ANDRES VÕRK Tartu Ülikooli analüütik Sündinud 1974. aastal Raplamaal. Haridus: BA (majandusteadus) 1999, MA (majandusteadus) 2001, Tartu Ülikool. Töö: Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadur 2000–2008, lektor 2008–2016; Poliitikauuringute Keskuse Praxis töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik 2002–2016; Tartu Ülikooli Infotehnoloogia mõju-uuringute keskuse (CITIS) analüütik 2016–.

Riigikogu Toimetised 43/2021 237 Contents

Editor-in-Chief’s Column Tiina Kaalep Lessons...... 240 Conversation Circle Riigikogu Toimetised Panel Discussion Things Cannot Go Well in a Crisis . When Everything Is Going Well, There Is No Crisis...... 240 Focus Irja Lutsar The World Was Not Ready for a Large Health Crisis...... 241 Ken Kalling Three Centuries of Fighting Epidemics and the Current Victory ...... 242 Krista Fisher, Mario Kadastik Data-Based Support for Corona Crisis Management in Estonia...... 243 Karmen Joller, Agne Annist, Elle-Mall Sadrak The Role of Family Physicians in the Coronavirus Crisis ...... 244 Ilmar Raag COVID-19 Communication in the Context of Crisis Communication...... 245 Ülle Madise, Olari Koppel Rule of Law During the Pandemic...... 246 Alar Irs COVID-19 – a Catalyst for Vaccine Development...... 246 Radko Avi, Kristi Huik, Taavi Päll, Aare Abroi Hunting Viruses through Genetic Research...... 247 Piia Jõgi, Hiie Soeorg, Marje Oona, Pärt Peterson, Kai Kisand, Irja Lutsar Corona Virus Herd Immunity in Estonia: KoroSero-EST Study...... 248 Uku Varblane Economic Impacts of COVID-19 Crisis: Winners and Losers ...... 249 Kairit Tammets, Eve Eisenschmidt, Piret Soodla, Timo Tobias Ley Distance Learning 2020: Experiences of Pupils and Teachers ...... 250 Hedi Arukase, Katrin Sarap Teleworking – a Common but Unregulated Form of Working...... 251 Government Office Scientific Advisory Board...... 252

238 Riigikogu Toimetised 43/2021 Contents

Politics Tunne Kelam My First Fifteen Years as an Estonian Member of the European Parliament. . . . . 253 Ago Raudsepp Three Dilemmas of Democracy...... 254 Studies Mariliis Trei, Külli Sarapuu Government Task Forces as an Innovative Form of Cooperation in Estonian Public Administration1...... 255 Andres Võrk, Magnus Piirits Inequality in Estonian Health Care Funding2...... 256 Varia Riina Tilk, Yngve Rosenblad Changes on Labour Market Accelerated...... 256 Magnus Piirits Important Role of Data-Based Solutions, Prevention and Awareness of People in Future Healthcare ...... 257 Jaak Juske The Royal Splendour of the Lost State Hall Building...... 258

Summaries...... 240 Index of Names...... 260

1,2 Peer-reviewed article

Riigikogu Toimetised 43/2021 239 Summaries

EDITOR-IN-CHIEF’S COLUMN academic achievement of pupils, the effec- tiveness of teleworking, and the direct and Lessons indirect impact of the crisis on global and the Estonian economy. TIINA KAALEP We cannot avoid speaking of the family Editor-in-Chief of Riigikogu Toimetised physician system in Estonia, because it is impossible to overestimate the role of As I am writing these lines, Estonia is family physicians. enjoying warm summer weather, the And of course, there are several articles streets are crowded with people, the on vaccination in this issue. shopping centres are full of shoppers I mentioned but half of the articles of and the restaurant terraces are packed the focus topic. Of course I do recommend with customers. Everything appears to be reading them all, and certainly the two almost like it was before. The past year articles on history in the final part of RiTo was something in which we did not want – both the polemic article on the attitudes to and did not know how to live. However, of the leaders of the pre-war republic and it seems to be over now. It is time to count the memoires of one of our most distin- the losses and to move on. guished members of the Riigikogu. The issue of RiTo you are holding in your hands contains almost exclusively CONVERSATION CIRCLE articles on COVID-19. There are nearly twenty of them. We have tried to present Things Cannot Go as much argumented information as Well in a Crisis. When possible, in order to learn from it and Everything Is Going to discuss it, as well as to capture it for posterity. What exactly it was like. Well, There Is No Crisis We are writing about history, about the RIIGIKOGU TOIMETISED PANEL DISCUSSION great plagues and diseases in the history of humankind. In the discussion panel of Riigikogu We are also writing about legal Toimetised on 14 April 2021, representa­ dilemmas in imposing restrictions. Which tives of parliamentary parties Riina Sikkut argument makes the stronger case – the (Social Democratic Party), Siret Kotka Constitution or a health risk? (Centre Party), Urmas Reinsalu (Isamaa) We are also writing about the statistics and Mati Raidma (Reform Party)1 discussed that is so fascinating for us, the research carried out during the crisis, the impacts 1 The representative of the Estonian Conservative Peop- of the crisis and home learning on the le’s Party was unable to attend.

240 Riigikogu Toimetised 43/2021 Summaries

via the videoconferencing platform Teams how the country can exist under special how Estonia had managed in the global circumstances. It is an enormous and coronavirus crisis. Was Estonia ready for strong lesson. You cannot draft it on it? What lessons can we learn from it? The paper. You have to live it through and to discussion was moderated by Tiina Kaalep. feel it. Some remarks from the discussion: RIINA SIKKUT: We cannot expect Estonia to always be lucky. During the last FOCUS 30 years, we have indeed been very lucky, but we should not have or must not have The World Was Not expected that the coronavirus crisis would Ready for a Large be confined to the two months of the Health Crisis emergency situation. It does not matter if we speak of the training of health care IRJA LUTSAR workers or the planning vaccination or University of Tartu, Institute of Biomedicine and how to keep society together. And you Translational Medicine, Head of Office, Professor; should not always be collecting political Head of the Government’s COVID-19 Scientific capital from everything, because such Advisory Board a large crisis is something we have to overcome together. The coronavirus crisis hit the whole SIRET KOTKA: As it always is with world unexpectedly. We had been used to restrictions and recommendations, seeing natural disasters, local theatres of the restrictions that were imposed last war and outbreaks of infectious diseases spring – to wear gloves when shopping in developing countries (Zika and Ebola and to wash food products when you come viruses). However, they were happening home – have changed by now, and such far away from us, looking frightening on recommendations are no longer actively TV screen, but leaving ordinary people given. In other words, everybody becomes relatively indifferent. We in the Western wiser in the light of COVID-19. world are used to a life that includes URMAS REINSALU: Looking back in travelling and holidays and fine meals the perspective of several years, this crisis for the sake of enjoyment, not eating to has taught us a very important lesson: an stay alive. It was no news to experts that all-round crisis in one sphere of life will viruses are transmitted from the animal not be confined to just one sphere; it will kingdom to the human population, and have implications for the whole spectrum that only respiratory viruses can cause of life. In my opinion, this has to be taken pandemics. into account when assessing the risk of We as humankind had developed any future military, internal security or a feeling that infectious diseases were ecological crises. subject to our will. We wanted to believe MATI RAIDMA: The crisis has given that it would remain so. And then, and is continuing to give us knowledge SARS-CoV-2 came. The virus entered the on how the country is managing in an human population where it was expected emergency situation and in emergency. to take place – in South-East Asia. Having How different ministries and agencies are been brought to Europe, the virus spread cooperating without long-term planning covertly at first, but in February 2020, the in advance. Actually, this is not even rates of infection increased drastically in particularly coronavirus crisis-specific Italy. The virus could not be contained, knowledge, and it can easily be transfer- and within a matter of a month it had red into the national defence dimension: taken hold of the whole Europe. The crisis

Riigikogu Toimetised 43/2021 241 had begun. But a crisis would not be a close their borders for a long time and to crisis if the humankind were ready for it. restrict travelling. You are never ready for a crisis. And thus The spread of SARS-CoV-2 that started the spread of the virus was followed by a in 2020 and the health crisis that followed total chaos in Europe. Very soon it became it may go on ebbing and flowing for many clear that the infection prevention measu- years to come. The WHO is probably right res that were effective in the authoritarian – nothing is over until everything is over. Asian societies could not be implemented Our chance is to adapt to the situation as in the democratic European countries. But well as possible. half-way solutions did not work. The world was not ready for such a large health crisis, although it had been known that viruses, including coronaviru- Three Centuries of ses, were capable of mutating and becom­ Fighting Epidemics ing human pathogens. It was urgently and the Current Victory necessary to introduce a monitoring system for such viruses. KEN KALLING The pandemic has lasted for over a year Junior Lecturer of History of Medicine, now, more than 200 vaccines are being University of Tartu developed and the most successful of them have reached the market. However, For nearly three centuries already, the the vaccines have shown side effects, and government of Estonia has been fighting they may not be effective against all new against epidemics. During this time, the variants of the virus. At the same time, understanding of the nature of infection, the development of antiviral medicines as well as the political system and the is lagging far behind the vaccines. And relations between the citizens and the yet they could be of great help against state have undergone a total change. COVID-19. The paternalistic, so-called “medicine The only means to fight the pandemic police” approach that developed in the in 2020 was a full or partial lockdown of 18th century on the basis of empirical countries. This method was first intro- observations was replaced by methods duced during the plague outbreaks of the based on bacteriological theory in the 16th century. Unfortunately, no alternative 19th century. Both during the tsarist has yet been suggested. Although loc- times and in independent Estonia, local kdown is effective, it has a devastating governments had the main role in fighting effect on economy and on people’s psyche. against the outbreaks of infections. The Extensive vaccination of population national healthcare structure, especially in is seen as the only solution to the crisis. the tsarist times, was intended mainly for However, it is not wholly clear if it will mediating of information. Only in the case allow to discard other public health of larger outbreaks and the diseases that measures like social distancing, avoiding were considered a serious risk (in 1933, large gatherings, wearing a face mask, there were12 diseases in the list), the state and temporary lockdowns. Nor will it be took commitments in regard to covering sufficient if total vaccination can be used the costs of treatment or vaccination. only in the rich Western countries. There Vaccination against smallpox became is a risk that, if the spread of the virus con- mandatory only in 1914; compulsory tinues in Africa and in other developing hospitalisation of patients diagnosed with countries, new variants of the virus will dangerous communicable diseases was emerge there. This will force countries to possible, but due to the opposition of

242 Riigikogu Toimetised 43/2021 Summaries

population, it was implemented cau- place until then, stopped for several tiously. (Compulsory hospitalisation was decades. It started to grow again when the most consistently applied in regard to Estonia regained independence and the lepers, however, leprosy has never been a state started to value the subjectivity real threat to public health.) of its citizens. This in turn created There is a paradox in the history of conditions for more substantive work in medicine that totalitarian systems tend combating non-communicable diseases, to be ambitious and at the same time including the so-called life-style diseases. capable in the sphere of healthcare. Incorporation of Estonia into the Soviet Union and the German occupation that followed also brought along notable Data-Based Support changes in the attitude of the state for Corona Crisis towards its citizens, as well as restrictions Management of autonomy for healthcare purposes. Mandatory vaccination against several in Estonia diseases was introduced in Soviet Estonia KRISTA FISCHER by regulations of the executive power. Member of the Academy; University of Tartu, The German occupation powers, who Professor of Mathematical Statistics, Associate under certain conditions recognised the Professor of Biostatistics legislation in force in Estonia before the MARIO KADASTIK Soviet annexation, did not follow that National Institute of Chemical Physics and principle in fight against communicable Biophysics, Senior Researcher, Deputy Director diseases, and the Reichskommissar issued their own regulations. Both the Soviet The global COVID-19 pandemic truly star- Union and Germany imposed harsh ted to affect Estonia in the beginning of punishments on those who violated the March 2020, when the first local cases of healthcare laws. the virus were diagnosed. To support the In 1944, the soviet power returned to Government of the Republic in managing Estonia. Development of medicine and the crisis, the Prime Minister formed the healthcare was from then on carried COVID-19 Scientific Advisory Board, whose out extensively, based on the healthcare key task is to regularly analyse the data system established in the Soviet Union on the spreading of the virus, and compile already before the war and focused data-based reports and forecasts. mainly on prevention of communicable The article summarises the used diseases. The work was effective, besides data analysis methods and outlines the the opportunities to control the health development of the epidemic in Estonia behaviour of citizens provided by from March 2020 until April 2021. First totalitarianism, the new instruments we describe the data visualisation method taken into use after the war, like the that allows us to follow the spreading of antibiotics, were also of help. It may be the virus in time, its regional differences, said that by the middle of the 1960s, and spreading dynamics in different an epidemiological transition had been age groups. We would like to point out achieved in Estonia by those means, and that the multidimensionality of the data communicable diseases no longer had requires particular care in differentiating a significant role among the causes of between relative and absolute indicators. death. This is one way to interpret the For example, the number of infections situation where the increase of average per 100,000 individuals over a 14-day life expectancy, which had been taking period is suitable for a rough estimate, but

Riigikogu Toimetised 43/2021 243 we must remember that its value of 200 The Role of Family corresponds to less than 20 infections in Physicians in the the smallest Estonian county, Hiiu County, Coronavirus Crisis over the same period. When describing the infection KARMEN JOLLER dynamics, it is important to understand Family Physician, Member of COVID-19 working the concept of infection rate R, which group of the Family Physicians Association describes whether the infection trend of Estonia is on the rise or falling, and which is AGNE ANNIST very suitable for describing the effect Family Physician, Member of COVID-19 working of the measures on the spreading of the group of the Family Physicians Association infection. Considering different scenarios of Estonia for rate R dynamics, we can forecast the ELLE-MALL SADRAK level of infections in the near future. Family Physician, Member of COVID-19 working However, one of the key tasks in data group of the Family Physicians Association analysis has been the prediction of of Estonia hospital and intensive care patient load, and the possible mortality rate. On 11 March 2020, the World Health In order to fulfil this task, we need the Organization declared the coronavirus epi- most precise estimations possible for a demic a pandemic. In Estonia, the first case number of input parameters, including of infection was confirmed on 27 February the likelihood of need for hospital and 2020. The Board of the Family Physicians intensive care, the length of hospital and Association of Estonia heard about it on intensive care stay (and the probability the same day, in a train, on their way to distribution of the relevant time periods), the conference of family doctors in Narva. mortality rate, and death timeline. We On 12 March 2020, the Health Board of have assessed these parameters and also Estonia announced that the number of modified these according to the need, cases had increased to 27 and the virus was specifically using Estonian data because spreading locally. In the late evening of international data might not describe our that day, emergency situation was declared situation adequately. in Estonia. It was to last until 1 May. On The described analysis was led by 25 March, the first death case due to the two authors of the article: a mathe- COVID-19 in Estonia was reported. matician-biostatistician and a particle The role of the family physicians in physicist. We learned first-hand that it the coronavirus crisis was translating the was our fundamental STEM background complicated information into the form that enabled us to quickly identify understandable for the population and suitable approaches in a new situation explaining the changed organisation of that neither of us had encountered work of the medicine system. Globally before. We have therefore concluded that spreading infectious diseases are actually supporting STEM education should be an nothing new to doctors – humankind has important priority for the government, encountered them for thousands of years, as it provides the necessary competence and the modern basics of treatment of that could come useful in a variety of epidemics are at least 150 years old. crisis situations which are still difficult to The spring 2020 wave of COVID-19 was foresee. like a large-scale exercise: various scenarios were tested, that were mostly realised only during the second wave, and even then not in the full extent. The style of working

244 Riigikogu Toimetised 43/2021 Summaries

of family health centres became more question was: “If a healthcare crisis makes flexible, and during both the first and the us buckle, then how would we as a society second wave of the virus, only a few family deal with war?” health centres needed outside help. My paper does not aim to focus on We can draw a bold conclusion that some hypothetical war scenario, but actually the family physicians were ready to suggest for discussion some crisis for more intense extraordinary work. communication considerations that relate Extraordinary work did not exceed the to the question “What can the crisis capabilities of family physicians even communication do at all?” I would like to during the second wave of COVID-19, add here that all statements in my article when Estonia’s infection rate was one of must be treated as hypotheses and not as the highest in the world. The same can be confirmed scientific facts. said about vaccination capability. In summary, it may be said that the The family health centres acquired successes and failures of Estonia’s fight several new useful practices for the future, against COVID-19 cannot be unambigu- like better planning of daily work, and ously regarded as the result of good or sharing the work between office and bad communication. A comparison with teleworking. They will also retain the boredom of war brings out that certain more effective digital solutions. During the processes are inevitable in the case of large whole pandemic, the family physicians crises. In particular, we can see that the experienced lots of support, helpfulness anxiety background created by the media and generosity from both their patients is always more negative than the processes and the public, many volunteers offered that develop objectively. At the same time, their help. Trust between colleagues and as in several previous crises, it could be the confidence of the family physicians in seen that the attitudes of public opinion in the COVID-19 working group increased. Estonia are highly dependent on the news The cooperation between the family from the rest of the world, and the beha- physicians and the government was close viour of people is not directly influenced and effective – this was especially noticed by classical communication. Instead of by the colleagues working abroad, who that, everybody’s personal experience of followed the events in Estonia. the crisis becomes important in achieving a long-term impact. The behaviour of people is also influenced by the restrictions established by force by the authorities. In COVID-19 such a situation, classical communication Communication in only has the role of explaining the the Context of Crisis restrictions. If you look for the best commu- Communication nication practice, then is has been the ILMAR RAAG publication of COVID-19 statistics, which Film Director, Communications Expert also creates preconditions for introducing the so-called “traffic light system”. In The COVID-19 pandemic meant for us a the situation where the second wave crisis where one of the key words was of COVID-19 is about to end, we are confusion. The emergency situation that entering the next stage, where we have was declared on 12 March 2020 made to learn to live with COVID-19. The main many people compare the situation with condition for that is practices that are other crises, among which war always also based on predictability. looms as a potential threat. The rhetorical

Riigikogu Toimetised 43/2021 245 Rule of Law During from concealing of infection to knowled- the Pandemic geable risk behaviour. In the case of a new, unknown and ÜLLE MADISE potentially large threat, restrictions may Chancellor of Justice of the Republic of Estonia at first be imposed by precautionary OLARI KOPPEL principle. But when the danger is no Deputy Chancellor of Justice-Adviser, Director of longer unknown, if the character of its the Office of the Chancellor of Justice spreading, its impact and the measures necessary for managing it are known, tran- Even during the crises, including epi­ sition to restrictions with proven effect is demics, restricting of fundamental rights necessary. has to be justified, instead of justifying It should be possible to contest restric- not restricting, or allowing the rights tions effectively and rapidly if necessary. or freedoms that are granted by the The barriers set to restriction of funda- Constitution. Only unavoidable restrictions mental rights should be sufficiently high that correspond to the principle of propor- and strong to ensure that this extreme tionality enshrined in the Constitution are measure is implemented only in a really legal. Imposing of restrictions should be extreme situation and purposefully. The based on an analysis that makes a distinc- question of whether it is constitutional to tion between activities with low, average impose restrictions with great economic and high risk of infection and takes into and social impact by a general order account the possibilities for risk reduction. should be resolved as soon as possible. Setting different activities against each The legal form used for imposing restric- other is not proper – what is important for tions precludes effective monitoring of some may be meaningless to others. legality and protection against excessive In a state based on rule of law, the restrictions. principle applies that the damage caused Without losing time, it is necessary by restrictions should never exceed the to start striving for objective truth and profit expected and received from that analysing the real impacts of all restric- measure. All restrictions that have little tions without looking for culprits. As most impact on the spread of infection, and probably this pandemic will not be the strict restrictions that have alternatives last, it would be good to make use of the with milder impact should be illegal and fruits of such a peaceful investigation in thus prohibited. the future. The impact of each restriction should be assessed both separately and as a part of a set. Prohibitions and orders should have a cause-and-effect relationship with COVID-19 – a the reduction of infections taking into Catalyst for Vaccine account their real predicted impact. If the Development government does not ensure following the restrictions that are already imposed, new ALAR IRS restrictions cannot be considered justified Chief Medical Officer, State Agency of Medicines; either. In order to prevent violations, those Teaching Physician, Tartu University Hospital who violate restrictions should be called to order, instead of imposing even stricter COVID-19 vaccines were taken into use restrictions to all. Making a healthcare quicker than any earlier vaccine. This was event a police event is not reasonable and the appropriate response of the health may bring along unwanted side effects, science and industry to the pandemic,

246 Riigikogu Toimetised 43/2021 Summaries

and among other things, it also shows main instrument to stop the pandemic. the possibilities provided by targeted According to the current data, the need for cooperation in an optimal financial and repeated vaccination is likely, and taking logistical environment. The world could into account the mutation of the virus, the use this lesson also in tackling other so far vaccines whose technology enables rapid unsolved health problems that maybe do adaptation to the new virus variants have not cause such a large short-time chaos an advantage. but influence life and economy in terms of premature loss of health at least to the same extent. In accelerating the development of Hunting Viruses COVID-19 vaccines, all appropriate quality through Genetic and scientific standards were observed. Research Rapid preparation of the vaccines was ensured by the researchers’ earlier RADKO AVI experience with coronaviruses, the invol- University of Tartu, Associate Professor vement of companies with strong product in Medical Virology development experience, the covering of KRISTI HUIK financial risks by the states and the avail­ University of Tartu, Associate Professor ability of several new vaccine platform in Medical Microbiology and Virology technologies. Increasing the flexibility of TAAVI PÄLL monitoring process was also of help. University of Tartu, Research Fellow Although communication was more in Medical Virology open than is the usual practice in AARE ABROI medicines development, the developers University of Tartu, Specialist in Bioinformatics and the supervisors were unsuccessful in conclusively explaining to the public and The COVID-19 epidemic has set an the media the thoroughness of research unprecedented challenge to health before the authorisation of COVID-19 care systems as well as societies as a vaccines or the inevitable deficiencies of whole around the world. However, the the new medicines research in describ­ molecular-epidemiological progress has ing extremely rare adverse reactions. also reached a point where the whole The effectiveness of vaccines and the genome sequencing of the virus permits frequency of vaccination reactions relating us to conduct analyses that had remained to administration was ascertained during out of our reach during earlier epidemics. the research, but during large-scale use of The KoroGeno-Est projects have so far the vaccines, it became clear, as could be sequenced more than 2,500 Estonian SARS- expected, that in rare cases the vaccines CoV-2 whole genomes. This has formed the also have adverse reactions that were not foundation for analysing the virus variants described during the research. in centres of infection as well as among The greatest lesson to both the devel­ various risk groups. The data shows that opers and the national health systems in Estonia, just like in the rest of Europe, is the importance of clear messages, so the so-called English strain of SARS-CoV-2 that the citizens would agree to getting had largely taken over from the earlier vaccinated and the successful vaccine SARS-CoV-2 variants by mid-March of development could have the expected 2021. No wider intrusions or national level impact on the progress of the pandemic. spreading of other dangerous strains or The existing and new, gradually mutations have been found so far (as of the adopted COVID-19 vaccines are the beginning of May 2021).

Riigikogu Toimetised 43/2021 247 The KoroGeno-Est projects will keep the disease and restoring the normal way their main focus on observing SARS-CoV-2 of life is possible when the majority in the strains that are important in the context society has developed a permanent immu- of vaccines and disease progression. The nological defence, i.e. the herd immunity. observed aspects include national level To achieve that, the percentage of people spreading, infections that have been with SARS-CoV-2 antibodies in the total imported into Estonia, as well as the population should probably be 50–75%. infected­ individuals who have already The purpose of KoroSero-EST or corona been vaccinated. The results of the virus seroepidemiological study in Estonia analysis are shared with the Health Board has been to determine the percentage and other authorities and international of the population who have SARS-CoV-2 organisation, in order to make the antibodies, i.e. the seroprevalence in decisions necessary for managing the Estonia at different times, and to assess the COVID-19 epidemic. persistence of immunity after recovery. In order to assess seroprevalence, we have repeatedly organised cross-sectional seroprevalence studies, where we have Corona Virus Herd tested the prevalence of SARS-CoV-2 Immunity in Estonia: antibodies in all age groups and in KoroSero-EST Study different counties. We have estimated the persistence of both the antibody- PIIA JÕGI, mediated humoral as well as cell-mediated Children’s Clinic of Tartu University Hospital, immunity in a case-control study within Teaching Physician in Paediatrics; University of the KoroSero-EST study among individuals Tartu, Lecturer of Paediatric Infectious Diseases with SARS-CoV-2 antibodies, i.e. HIIE SOEORG seropositive individuals. University of Tartu, Research Fellow In July 2020, a study conducted in of Medical Microbiology Järveotsa General Practice in Tallinn MARJE OONA showed a 1.5% SARS-CoV-2 seroprevalence University of Tartu, Associate Professor (95% CI 0.9–2.5%), while Kuressaare General in Family Medicine Practice on the Island of Saaremaa, which PÄRT PETERSON was the epicentre of the infection at the University of Tartu, Professor of Molecular time, showed a 6.3 % rate (95% CI 5.0–7.9%). Immunology In both General Practices, the seropreva- KAI KISAND lence exhibited similar rates among men University of Tartu, Professor of Cellular and women, and among different age Immunology groups. 80% of the seropositive had not IRJA LUTSAR experienced any symptoms, i.e. had been University of Tartu, Institute of Biomedicine and asymptomatic. The estimated prevalence Translational Medicine, Head of Office; of the infection in Harju County was about Head of the Government’s COVID-19 13 times higher than the national statistics Scientific Advisory Board based on PCR analyses, and in Saaremaa about four times higher. The first COVID-19 case in Estonia was In September 2020, the national registered on 26 February 2020. One year seroprevalence was 0.9% (95% CI 0.6–1.3%), later, in spring 2021, over 100,000 people reaching the highest level in Saaremaa. No have been diagnosed and over 1,000 seropositive individuals were found in the deaths have been registered in connection sample groups in eight counties. with COVID-19. Stopping the spreading of In March 2021, the national

248 Riigikogu Toimetised 43/2021 Summaries

seroprevalence rate was 20.1% (95% The best general idea of the scope CI 18.5–21.7), being the highest in of the economic impact can be gleaned Harju County with 28.0%, and the from the change in the total value of the lowest in Lääne-Viru County with 4.6%. gross domestic product, i.e. the goods and Seroprevalence was similar across all the services produced on our national terri- age groups. The data in the Patient Portal tory. In 2020, Estonia’s economy fell by shows that around one in three seropo- EUR 1.75 billion compared to the pre-crisis sitive individuals had not been aware of forecasts. Registered unemployment also their COVID-19 infection, and were not increased – by the end of 2020, it exceeded vaccinated against SARS-CoV-2. the forecast by 10,300. We also saw the After recovering from a light or emergence of underemployment, i.e. wor- asymptomatic SARS-CoV-2 infection, the kers were forced to accept a reduced work antibodies and T cell immunity persisted load. However, the impact of the crisis is for at least six months in 80% of the tested still not fully evident in the statistics that individuals; however, the high level of reflect coping difficulties of individuals. infection markers shows that the disease The crisis has affected economic can have long-term health effects. sectors very asymmetrically – there have Therefore, one year after the start of been clear losers, but the crisis has also the pandemic, 20–30% of the Estonian been kinder to other sectors, and even population have SARS-CoV-2 antibodies; generated new business opportunities this means that we have not achieved for some. In the last group, we can find herd immunity and a large part of the e.g. information and communication, population is receptive to SARS-CoV-2 pharmaceuticals, electronics and chemical infection. A large majority of the seroposi- industries. As expected, the least crisis-re- tive have experienced light symptoms or sistant are the fields where the restrictions been completely asymptomatic, and have set up to control the crisis as well as the remained immune for at least six months. changed behaviour of the people have led to the most drastic changes. The uneven impact of the crisis also echoes through the recovery phase. There Economic Impacts is increasing talk about K-shaped recovery, of COVID-19 Crisis: i.e. a situation where one part of the Winners and Losers economy has practically exited the crisis while another remains depressed for a UKU VARBLANE long time to come. The contribution of the Foresight Centre sectors related to hospitality, catering and travel services or entertainment is likely to Although epidemics are bound to remain lower in the years to come, while recur with a certain regularity, the certain niches – such as business and humanity was not prepared for a wave cruise tourism – might never recover to of this magnitude and global spread. their former level. As a consequence of this epidemic, the For every sector, the emerged trends economy has suffered through infected or differ somewhat – e.g. covert protectio- self-quarantined employees not being able nism in timber industry, or pressure from to work, anti-virus measures hindering the global competition following the triumph normal functioning of the economy, and of online shopping. the crisis-induced uncertainty affecting the One of the broader trends that has been behaviour and future hopes of the people, amplified by the crisis is the automation the businesses and the public sector. and digitalisation of processes, which is set

Riigikogu Toimetised 43/2021 249 to accelerate in the near future in many via a web-based questionnaire. The economic fields, including the very tradi- questions concerned the opinions of pupils tional ones. This process is boosted by the and teachers about the frequency of the focus on the support packages to relaunch use of various teaching practices during national economies. The by-products of distance learning and the changes in this trend immediately materialise on them, the frequency of collaborative lear- the labour market as well – mid-skilled ning activities in comparison to the time jobs are under threat and there is a large before distance learning, and coping with shortage of top specialists. distance learning and its effectiveness. The corona pandemic forces global The replies of the teachers revealed that businesses to review their value chains a majority of teachers gave every day or and improve the risk resilience of these – every week assignments from textbook, although very long and complex chains are workbook or the web for independent efficient, they are also extremely vulnerable. learning. Two thirds of the teachers A greener economy also means a changed created possibilities for the pupils to need for raw materials and fuels. Estonia discuss what they had learned during the could benefit from increased emphasis on video lessons. The activities encouraging wood based materials, as well as the growing the pupils to work together decreased need for battery and earth metals. noticeably: more than half of the teachers did not use cooperative activities during distance learning at all. In the opinion of the pupils, too, cooperative project lear- Distance Learning 2020: ning activities, solving of tasks in groups Experiences of Pupils and in pairs decreased, and in the opinion and Teachers of nearly half of the pupils, the volume of independent solving of textbook or web KAIRIT TAMMETS tasks increased. Senior Research Fellow in Educational Nearly half of the teachers found that Technology, Head of School of Digital distance learning was less effective, and in Technologies, Tallinn University the opinion of a third of the teachers, the EVE EISENSCHMIDT volume of the material learned had decrea- Professor of Educational Leadership, sed. However, nearly three quarters of the School of Educational Sciences, Tallinn University teachers who participated in the study PIRET SOODLA found that the pupils acquired additional Professor of Inclusive and Special Education, skills in their subject in comparison to the School of Educational Sciences, Tallinn University ordinary learning situation, and nearly TIMO TOBIAS LEY half of the teachers thought that studies Professor Learning Analytics and Educational were more connected with everyday Innovation, School of Educational Sciences, life than they had been earlier. Nearly Tallinn University 40 percent of pupils found that distance learning was as effective as traditional lear- The purpose of the study was to give ning, around a third of the pupils thought an overview of distance learning in that distance learning was more effective the Estonian general education schools than traditional learning. Nearly a quarter through the experiences of the pupils and of pupils considered distance learning teachers, bringing out its lessons for the less effective, and they found that they education system. In June 2020, data were coped with studying in distance learning collected from 5th, 8th and 11th grade format less than in the traditional format. students (N = 1544) and teachers (N = 1270) In the opinion of teachers, their coping

250 Riigikogu Toimetised 43/2021 Summaries

with distance learning was influenced by a goal regardless of the strict regulations cooperation with other teachers, other of labour law, they have adapted modern colleagues and the management, to a solutions without thinking at what time large extent also by their own pedagogical the workday should start and end, and skills and digital competence. The greatest that generally the employer’s office should challenge was time management, which be regarded as “the real place of work”. was connected with increased workload. Working life adapts to the technological Pupils’ coping with distance learning solutions and capabilities. Thanks to the mainly related to the increased volume of mobile tools and convenient commu- studying, the organisation of the teaching nication environments, the employees process at school and the skill to plan are available at all times and from learning independently. everywhere. The location of doing one’s The distance learning experiences of work is no longer of such importance as it pupils and teachers were very different. was even only a year ago. The employers The results show that the methods of dis- are more flexible because the employees tance learning are still in the development have proven that they work hard also at stage. In order to use distance learning distance. Together with responsibility, the more effectively in the future, the teachers workers have also been given the freedom need appropriate training, and specific and to manage their time themselves and to clear instructions on how to implement it. work when it is possible and where they want. However, the seemingly attractive but still clearly unregulated teleworking Teleworking – format contains hidden risks for both the a Common but employees and the employers that both Unregulated Form sides should be aware of. As the labour law regulates the employment relations of Working of us all, it should be user-friendly. In the HEDI ARUKASE case of the work that can be performed Lawyer, Master’s Student at University of Tartu by teleworking, the result is important, KATRIN SARAP but at the same time, the working process Attorney at Law has to be safe for both the employer and the employee. Therefore, it is necessary to Teleworking is a real and lasting form of regulate the issues of the place of telewor- working that is no longer an unattainable king, hours of work and rest, protection dream or a way of coping with the global of business secrets, cyber security, occu- pandemic. It has become a necessity, pational health and safety, etc. The ability it is now a part of daily life. The need of the worker working at the computer for flexible working relations has been monitor at home in creating safe working discussed for years, but unfortunately, it conditions around themselves cannot has remained at the level of various draft and must not be underestimated. At the legislation or protocols. same time, the employer should not be In Estonia, we are proud of the put in the situation where all the risks of unicorns that have developed from the working environment are their responsi- small start-ups founded here. Knowing bility also when the employee works from their mentality, it is not unthinkable to home. claim that namely these enterprises are It is also necessary to retain the the bellwethers of flexible work formats. principle that the regulations should not They have striven forward and reached be excessively detailed, and to establish

Riigikogu Toimetised 43/2021 251 general principles, which can be applied Government are based on the fol- by each employer according to the nature lowing information: of their business. The rule that whatever T international studies and research; is not forbidden, is allowed should remain T the statistics of the Health Board on in force. Going to work no longer means the number of infections and people the same as working; modern employers in need of hospital treatment, and have understood that an hour spent at the prognostic models based on these data; table does not mean an hour of working, T the University of Tartu study and it is also clear that all workers do not “Detecting coronavirus in waste perform the same tasks at the same speed. water”, the results of which are Teleworking as one of the most important published on a weekly basis: aspects defining flexible working is an https://www.ut.ee/en/research/ invaluable part of motivation package for detecting-coronavirus-waste-water; both the employee and the employer, and T The University of Tartu study it should be made to work sustainably for “The prevalence of coronavirus in both sides through reasonable regulation Estonia” that uses cross-sectional in legislation. This way, everybody would research to evaluate the actual win and nobody would lose. prevalence of the coronavirus and the progress of the epidemic in Estonia: https://www.ut.ee/en/research/ study-prevalence-coronavirus-estonia; Scientific T regular study commissioned in coope- Advisory Board ration between the Government Office and the Ministry of Social Affairs that On 20 March, the Government maps the attitudes and behaviour Committee on the Emergency of the population in relation to the Situation convened a Scientific COVID-19 epidemic: https://riigikantse- Advisory Board on prevention of lei.ee/uuringud. COVID-19 to collect and analyse expert information for the Research-based information and links Government. The activities of the to international studies on COVID-19 can Scientific Advisory Board are coordi- also be found at https://meditsiiniteadused. nated by the Government Office. ut.ee/et/covid19 and https://www.ctm.ee/et/ covid-19/. The Scientific Advisory Board: T evaluates the epidemiological situa- The Head of the COVID-19 prevention tion in Estonia and in the world; Scientific Advisory Board is the Professor T keeps the Government informed of the Institute of Biomedicine and about the latest scientific research; Translational Medicine of the University of T evaluates enacting and easing possible Tartu Irja Lutsar. restrictions based on an epidemio- The members of the Advisory Board are: logical and clinical point of view, T Krista Fischer, Professor of and gives recommendations to the Mathematical Statistics at the Government for making decisions; University of Tartu, T represents Estonia at the regular T Andero Uusberg, Senior Researcher in meetings of the European Union Affective Psychology at the Institute of virology experts. Psychology of the University of Tartu, The recommendations of the T Peep Talving, Chief Doctor of North- Scientific Advisory Board to the Estonian Regional Hospital and

252 Riigikogu Toimetised 43/2021 Summaries

Professor of Surgical Diseases at the strengthen it. Eventually, the position Institute of Clinical Medicine at the of the Estonian citizens was clear – over University of Tartu, two thirds (67%) voted in favour of the T Pilleriin Soodla, Doctor of Infectious accession, one third against it; almost two Diseases at Tartu University Hospital, thirds of the electorate (64%) took part in T Andres Merits, Professor and Applied the referendum. Virologist at the University of Tartu. The author was elected to the world’s T Kristi Rüütel, the Scientific Secretary largest parliament in the same year – of the National Institute for Health 2004. He looks back at his seemingly Development, was a member of the unsure first steps in the European Scientific Advisory Board until the end Parliament. Throngs of people circulating of 2020. through one massive complex naturally T Professor Irja Lutsar presents the posi- makes one person feel small and almost tions of the Scientific Advisory Board powerless. Compared to Toompea Castle, to the Government at the cabinet the EP felt like an ocean with an immense meetings. The role of the Scientific mass of water and waves of up to ten Advisory Board is to consult and the metres high. It was not so much about decisions about restrictions are made staying afloat as about sensing out the by the Government. different undercurrents, avoiding being Source: https://www.kriis.ee/et/node/50501 automatically swept up by the main cur- rent, and instead starting to set the course towards one’s own destination, ready to POLITICS paddle against the stream when needed. The author also takes a closer look at My First Fifteen Years the so-called April events in 2007 and as an Estonian Member sums these up in the following manner. of the European “Looking back today, from a distance of 14 years, I see the relocation of the monu- Parliament ment to the Soviet occupiers to its rightful TUNNE KELAM place and the successful quelling of the Member of the European Parliament 2004–2019 Moscow orchestrated riot as a logical full stop to the long process of restoring the As a long-time Member of the European independence of the Republic of Estonia. Parliament (EP), the author shares his We needed to complete it one way or memories of the first EP elections in another, and the provocations of the Estonia and the popular attitudes in Putin supporting extremists helped us Estonia in 2004 when we joined the to find clarity sooner – quite contrary to European Union. As a respected leader, it their intentions. The government of the was Arnold Rüütel who played a crucial Republic of Estonia had for years been role in persuading the sceptics; after his treading tactfully and with full respect for public appeals, the pre-referendum public the nostalgic sentiments of a large part of opinion clearly turned in favour of the our population. Yet, the enduring presence accession. The referendum received a new of this symbol of the Soviet “liberators” positive boost from President Rüütel’s only half a kilometre from the premises arguments that only accession to the EU of the government authorities of the could save us from becoming a grey zone Republic of Estonia, and its increasingly between the EU and the CIS, and that the aggressive politicisation, set Toompea a accession would by no means weaken disagreeable but unavoidable question Estonia’s independence but instead – who holds the power? To all intents

Riigikogu Toimetised 43/2021 253 and purposes, this was an issue of double as democracy. One party of the conflict power, an equal recognition of a truthful was excluded from the public life – the and a false narrative.” party whose removal was supported by the majority of the society. The second dilemma, which we can call the dilemma of the sovereignty of Three Dilemmas democracy, is based on the unlimited of Democracy sovereignty of a nation. If the majority of a democratic society has set out to AGO RAUDSEPP destroy democracy – it is of no importance Historian whether willingly or unwillingly, by action or inaction – it is very difficult to stop this. My doctoral thesis Pääsemine ja häving: The challenge is to solve the dilemma Demokraatia mõju Soome ja Eesti in a way that preserves sovereignty, i.e. julgeolekule aastatel 1918–1948 (Escape the power of the majority, as well as and Destruction: Impact of Democracy democracy. on the Security of Finland and Estonia Finland encountered the dilemma 1918–1948) argues that the link between of the sovereignty of democracy in democracy and security cannot be reduced 1930, when the majority parties in the to the three classical dilemmas: freedom parliament refused to restrict the socially vs. security, freedom vs. sovereignty, and divisive activities of the Communists. sovereignty vs. security. The aim of the Estonia found itself in a similar situation article is to examine these dilemmas by in 1932 and 1933, when the majority rejec- bringing examples from Estonian and ted the amendments to the Constitution Finnish history. at referendum. In both cases, this caused The first dilemma, which can be a conflict between a popular movement described as the dilemma of the security and the parliament. In Estonia, this led to of democracy, is a corollary of the freedom abandoning the democracy; in Finland, of opinion, the sine qua non of democracy. democracy prevailed. And yet it leads to the impossibility to The third dilemma, described in the achieve complete security in a democracy. Perpetual Peace by Immanuel Kant, There is always the possibility that also comes from unlimited sovereignty, conflicts caused by different views can lead except not in internal but international to anarchy and loss of security. If people relations. Kant attempted to envision the are forced to make a choice between conditions for the freedom and security of democracy and security, most people nations. Kant saw the perfect solution in choose security. The challenge is to solve republican states, but because this would the dilemma in a way that preserves both: clash with the sovereignty of nations, security and democracy. only a “substitute” remained possible. In the democratic Finland, the state Kant’s league of nations is a compromise authorities had grown unable to stop solution, aimed at ensuring security, but vigilantism and political violence in the in a way that would preserve sovereignty summer of 1930, while the democratic as well. Estonia experienced violent clashes Between the two world wars, the between the Social Democrats and the majority of the society in democracies Union of Participants in the Estonian War repudiated Kant’s solution. The citizens of of Independence in the summer of 1932. democracies did not want to assume the In both cases, the dilemma was solved by responsibility to fight wars in defence of restricting the freedom of opinion as well other nations, and held on to their right

254 Riigikogu Toimetised 43/2021 Summaries

to make decisions, i.e. their sovereignty. work and to point out the major lessons. Estonia and Finland failed to find allies The analysis relies on the results of a poll who would have enhanced their security. conducted among task force participants in the course of the research project “Coordination instruments at the center of STUDIES government: opportunities and limitations of temporary task forces (PUT1461)” Government Task carried out in 2017–2021. Forces as an Innovative In terms of theory, task forces can be Form of Cooperation understood as temporary organisations in Estonian Public for the improvement of coordination 2 that are suitable for addressing complex Administration and horizontal political problems. The MARILIIS TREI flexibility, less bureaucratic format and Junior Research Fellow, Ragnar Nurkse results-orientedness of temporary orga- School of Innovation and Governance, nisations makes them a suitable means Tallinn University of Technology in finding new solutions. An analysis of KÜLLI SARAPUU the current experience of the Estonian Associate Professor, Ragnar Nurkse School task forces shows that, in terms of the of Innovation and Governance, outcomes and impact of task forces, the Tallinn University of Technology qualities that are connected with the enga- gement of participants and knowledge, the Nearly ten years ago, Estonia’s first harmonisation of common understandings government task force began its work and the improvement of mutual contacts on the initiative of the Government have been assessed highly. Although the Office. It was an innovative solution in format of task forces has helped parties the Estonian governance system where to reach substantive and jointly approved the recommendation to use temporary action plans, the practical implementation broad-based working groups to address thereof is receiving assessments that are horizontal problems, originating from the more critical. This reflects the essential OECD country governance assessment dilemma related to temporary organisa- report, was used to solve coordination tions – how to ensure that a temporary problems in the public sector. Compared form of cooperation leads to a change with the usual forms of cooperation, task in aims and functioning practices in forces were different in five characteristics permanent organizations. Responsibility – they were formed to address trans-sec- and political interest are key issues in toral and strategically important policy connection with outcomes and impact. In problems, they were established under order to achieve success, it is necessary the mandate of the Government of the that, where an issue is addressed further Republic, a designated head was employed after the termination of the activities of to lead them, an independent budget was task forces, there would be a concrete allocated and, to set their aims, the term “owner” and political interest to make of operation of task forces was limited weighty institutional reorganisations. It to one up to three years. The aim of the is necessary to think of the consistency article is to analyse the experience of eight and implementation of outcomes in task forces that operated in the period the course of the preparation, working 2012–2018 and have terminated their process as well as winding up of the work of a task force. The experience of task 2 Peer-reviewed article. forces offers several lessons for designing

Riigikogu Toimetised 43/2021 255 and managing future task forces as well the prefinancing of health care remains as network-type forms of cooperation redistributable, i.e. progressive, meaning different from the task force format. that larger income earners pay relatively more for health care. However, if additio- nal transfers from the general tax revenue in the state budget to the Health Insurance Inequality in Estonian Fund increase while the important role of Health Care Funding3 regressive consumption taxes in the state budget is preserved or even increased, ANDRES VÕRK the contribution to health care financing University of Tartu, Analyst also becomes less progressive, or outright MAGNUS PIIRITS regressive. Foresight Centre, Expert The redistributing effect of health care financing or fairness of financing might Health care is funded from a variety of not be the main arguments in choosing taxes, and cost-sharing contributions between the different sources to cover the from the beneficiaries themselves. Taxes health care expenses. Using the methods and cost-sharing contributions have presented in the article, it is possible to different impacts on individual incomes monitor the dynamics of the inequality and opportunities for consumption. This entailed in health care financing, and use analysis calculates the cumulative result the collected data as an input in the long- of the inequality that is inherent in health term planning of health care financing. care financing. For this purpose, every tax and cost-sharing contribution towards health care financing is identified, and VARIA the EUROMOD micro simulation model as well as the household budget study data Changes on Labour are used to calculate the Kakwani indexes Market Accelerated of funding inequalities for 2005–2019. The analysis shows that, in relative RIINA TILK terms, higher income tax and social tax OSKA Program Coordinator payments are made by higher income YNGVE ROSENBLAD households, and higher consumer taxes’ OSKA Head Analyst payments by lower income households. Lower income households pay larger While the spread of the COVID-19 virus in cost-sharing contributions in relative Estonia in 2020 was not so extensive as in terms. During the observed period, most European Union Member States and transfers have increased from the state the economic restrictions were milder, budget to the Health Insurance Fund, as the labour market reacted to the crisis has the role of cost-sharing contributions rather strongly. After the first wave of of households in financing health care. As the coronavirus crisis, mainly the young a consequence, financing on the whole has people were hit the hardest on the labour become less progressive, i.e. the relative market. If the virus crisis lasts longer and burden of health care financing has shifted influences most sectors of economy, the from higher income earners more towards labour market position of older workers low income earners. As long as health care may also suffer. financing is based on social or income tax, In the late autumn and early winter of 2020, the employment problems in the 3 Peer-reviewed article. sectors connected with tourism deepened.

256 Riigikogu Toimetised 43/2021 Summaries

Other sectors, like clothing industry, oil Distance learning and lifelong learning industry, engineering industry, installation need more systemic and extensive of machinery and equipment, were also in support. The state should set priority a complicated state. It is expected that in spheres of competence and establish funds most sectors the situation will improve in for supporting improving of knowledge 2021 due to vaccination. However, in tou- and skills. Retraining courses in social, rism the difficulties will probably continue­ health care and real estate services may for some time. In some industries, like be suitable for workers of the sectors construction, certain branches of proces- that suffered the most due to the crisis. sing industry, the crisis may arrive with a Pedagogical activities relating to their delay. On the whole, unemployment may speciality could suit the creative persons increase in 2021, because the return of of the culture sector. According to the economic growth will be reflected with a employers, the second wave of the virus delay in labour market processes. crisis has deepened the mental health The representatives of our businesses problems of the people, therefore support­ see digitalisation and automation as by far ing of mental health also required more the largest lever that fosters the long- attention in society. term development of Estonian economy. Estonia could be a model country for testing of new smart solutions based on digitalisation and artificial intelligence Important Role of in effective and efficient public and Data-Based Solutions, private partnership. During the virus Prevention and crisis, green transition, increasing role Awareness of People of teleworking, changes in global supply chains and growth of the importance of in Future Healthcare physical and mental health of workers MAGNUS PIIRITS have strongly accelerated employment and Foresight Centre, Expert demand for skills. Although developing the sustainability of economy might have In Estonia, there are several areas of remained somewhat to the background concern relating to health that require the due to the crisis, there is a need for a improvement of healthcare, at the same national strategy for implementing the time, however, changes in the behaviour green transition. of people towards the emergence of a More assistance from the state is healthier self is even more important. expected in supporting of export. Due to This study focused on most important the restrictions on cross-border mobility, trends, which were also discussed in the many companies in the industrial, ICT previous issue of Riigikogu Toimetised. and other sectors are facing the issue of During the expert discussions, two developing the export of their products important unspecified impact factors and services. One opportunity is to make became evident from these trends: first, greater use of the network of embassies. In the health behaviour and epidemiological the sectors that depend on foreign labour picture and second, the development of and seasonal workers, like industry and health technology, digital infrastructure agriculture, it is expected that the govern­ and use of it in both prevention and ment would understand that restricting treatment. A health transition may take the use of foreign labour may in its turn place in health behaviours – health beha- increase labour shortage and bring about viour becomes better and more similar salary boom. among the people, or turns even more

Riigikogu Toimetised 43/2021 257 diversified, so that behaviour patterns on additional funding would be able to bring average remain the same as today, while the budget of the Health Insurance Fund differences in healthy behaviour widen. into balance. Most probably, the solutions On the technological side, the alternatives lie in the combination of several impor- are broad use of technology, where tant factors – possibilities of additional technological innovations are available to funding, moving towards efficiency in most people or all people can indirectly funding of healthcare, healthier beha- benefit from them, and restricted use of viour, etc. technology, where the technologies exist but there are no solutions that cover all social groups. Health behaviours and impact factors of The Royal Splendour technology form four scenarios: “A dream of the Lost State Hall of Healthcare”, “A pragmatic world”, Building “Half of the work” and “Keep carrying on”. “A dream of Healthcare” combines JAAK JUSKE better health behaviour and broad use Member of the Riigikogu of technology in both prevention and treatment, and extends healthcare service, Toompea Castle in Tallinn, the historical in particular, everybody would be covered small fortress, consists of several buildings by health insurance. In comparison with dating from different periods. However, “A dream of Healthcare”, the technological one magnificent representative building side in “A pragmatic world” is primarily has been almost completely destroyed. connected with treatment, the range of In 1561, during the Livonian War, healthcare services does not increase, but Tallinn went under the power of the King everybody gets health insurance. Private of Sweden. Some time later, the reconst- insurance is established to cover cost sha- ruction of the castle began at Toompea. ring. In “Half of the work”, better health The reconstruction works were given a behaviour and narrow use of technology new impetus when John III (Johan III) meet. If general health insurance cannot became the King of Sweden in 1569. A be afforded, the family physician service mediaeval fortress was transformed into and compensated medicinal products will a noble Renaissance palace. The most be accessible to everyone. In the scenario important innovation was the State Hall, “Keep carrying on”, health behaviour which was built against the western becomes more diversified and the tech- wall of the front courtyard of the castle. nologies will be for those who are ready The State Hall was 25 meters long and to pay for it. The healthcare system will 11 meters wide and had a wooden ceiling. continue as it is. It was accessed from the castle courtyard The opportunities for additional by a two-sided grand stairway that ended funding were also studied: provisions for in an open balcony; the Royal Palace in under 19-year-olds, raising social tax by 2%, Stockholm was used as an example. Three splitting social tax between the employer large windows were cut into the western and the employee, and applying health wall of the castle. insurance tax to all other revenues. Each When John III and his son Sigismund – new service or change requires additional the King of Poland and heir to the throne funding, and even if nothing is changed in of Sweden – met in Tallinn in August 1589, the health care system, the funding of the the State Hall and the state apartments Health Insurance Fund will still fall into were ready. After long negotiations, no deficit. None of the analysed sources of agreement was reached, and at the end

258 Riigikogu Toimetised 43/2021 Summaries

of September, Sigismund went back to In the course of the extensive reconst- Poland. John III never saw his son again. ruction of the castle complex in 1935, it The unsuccessful meeting later brought was replaced by a narrow three-storey about wars between the two countries that house with flats for officials, which was devastated the territory of Estonia. built against the western wall. Now the Today, you cannot find the State Hall offices of the members of the Riigikogu Building at Toompea. When the Province are located there. Only three partially Government Building was built during walled windows and the trumpeters’ the reign of Catherine II in the second balcony (restored last year) on the western half of the 18th century, the second storey facade of the castle remain from the State of the old palace was demolished and a Hall Building. When you look at Toompea new, lower building was erected on the Castle from Snell’s Park, they are clearly remaining walls. visible in the high limestone wall.

Riigikogu Toimetised 43/2021 259 Nimeregister

Aachen, Hans von 207 Bussel, James B. 88, 90 Aaltola, Mika 141 Byrne, Andrew William 41, 52 Aaviksoo, Ain 183, 189 Cambré, Bart 179–180 Abroi, Aare 91, 100, 227, 247 Castelli, Francesco 107 Aken, Hans von vt Aachen, Hans von Catherine II vt Katariina II Al Khalili, Sulien 107 Cauchemez, Simon 52 Aleanizy, Fadilah Sfouq 84, 90 Cevik, Muge 41, 52 Alexander, Ernest R. 165–166, 179 Chakrabarti, Ajoy 90 Alqahtani, Fulwah Y. 90 Christensen, Tom 166, 179 Anders målare vt Larsson, Anders Churchill, Winston 65 Annist, Agne 53, 63, 227, 244 Cines, Douglas B. 88, 90 Ansip, Andrus 151 Cîțu, Florin 222 Arifi, Etem 218 Clausewitz, Carl von 65, 74, 76 Arrak, Kadri 189, 206 Čmilytė-Nielsen, Viktorija 219 Aru-Chabilan, Heli 121, 128 Collins, Aine B. 52 Arukase, Hedi 129, 227, 251 Conte, Giuseppe 217 Ast, Karl 157, 161 Cori, Anne 46, 52 Attlee, Clement 65 Couffinhal, Agnès 189 Aung San Suu Kyi 221 Courtney, Chris Kremidas 141 Auštrevičius, Petras 148 Culyer, Anthony J. 182, 189 Avi, Radko 91, 100, 228, 247 Cutler, David M. 111, 119 Baer, Karl Ernst von 28, 37 Dagan, Noa 88, 90 Baker, Rachel E. 90 Dahl, Robert 153, 156 Bakker, René M. 166–167, 179 Danilov, Tea 199, 206 Baldwin, Richard 110, 119–120 Danken, Thomas 166, 179 Barda, Noam 90 Daul, Joseph 150 Barreiro, Luis B. 102, 107 De Bolle, Monica 142 Baudet, Thierry 215 De Galindo, Tiiu 63 Beazley, Cristopher 149, 152 De Gaulle, Charles 66 Bell, David 84, 90 Delors, Jacques 141 Bendsen, Bent 147 Dodon, Igor 220 Bergdahl, Nina 122, 128 Dotsenko, Liidia 100 Bheemaiah, Kariatta 119 Draghi, Mario 217 Biden, Joe 142, 210, 225 Džaparov, Sadõr 218–219 Bielke, Gunilla, Rootsi kuninganna 208 Eisenschmidt, Eve 121, 228, 250 Bisello, Martina 194, 198 El Kadi, Tin Hinane 140 Bishop, Jennifer 90 Elgar, Edward 179 Boatwright, Patricia 122, 128 Elland, Maarja-Liis 206 Bogoch, Isaac I. 52 Engwall, Mats 166, 179 Bonde, Jens-Peter 144 Epštein, Jevgenia 76, 100 Borges de Castro, Ricardo 141 Errighi, Lorenza 141 Borisov, Bojko 212 Esfandyari, Sahar 107 Bouckaert, Geert 165–166, 179 Esposito, Mark 119 Brok, Elmar 146–147 Evans, David B. 190 Burgess, Jefferey L. 90 Evetovits, Tamás 190 Burström, Thommie 179 Fairman, Connor 140

260 Riigikogu Toimetised 43/2021 Nimeregister

Fakhrizadeh, Mohsen 217 Hoidmets, Dagmar 100 Farage, Nigel 144 Hosa, Joanna 140 Fasianos, Apostolos 141 Hotez, Peter J. 107 Ferguson, Neil M. 52 Hoti, Avdullah 218 Fernández, Alberto 211 Huik, Kristi 91, 100, 228, 247 Fernández-Macías, Enrique 194, 198 Hurley, John 194, 198 Figari, Francesco 186, 190 Hustedt, Thurid 166, 179 Fischer, Krista 39–49, 51–52, 107–108, 228, 243, Härma, Mari-Anne 76, 100 252 Ibrisagic, Anna 152 Floyd, George 209 Ilves, Toomas-Hendrik 144 Fomkina, Irina 63 Ingerainen, Diana 107 Fraser, Christophe 52 Ioannides, Isabelle 141 Fuest, Clemens 139 Irs, Alar 83, 229, 246 Funk Kirkegaard, Jacob 142 Jacobsson, Mattias 166–167, 179 Gahharia, Giorgi 213 Janno, Riina 107 Gajendran, Ravi S. 131, 137 Janowicz-Panjaitan, Martyna 179 Gao, Lina 40, 52 Janukovõtš, Viktor 224 Garkuša, Aleksandra 63 Jenkins, Philip 90 Gasparjan, Onik 211 Jesse, Maris 190 Gasser, Robin B. 107 Johan III, Rootsi kuningas 207–208, 258–259 Gešev, Ivan 212 Johansson, Staffan 167, 179 Giammattei, Alejandro 214 Johns, Barbara 209 Gini, Corrado 186 Johnson, Boris 223 Ginzburg, Eitan 216 Joller, Karmen 53, 63, 229, 244 Go, Unyeong 107 Juhkum, T. 35–37 Godart, Olivier 131, 137 Juske, Jaak 207, 229, 258 Godenhjelm, Sebastian 166–167, 179 Jõgeda, Ene-Ly 100 Gómez Fierro, Juan Pablo 220 Jõgi, Piia 101, 107, 230, 248 Goodman, Lawrence Peter 166, 179 Jõgiste, Ants 31, 35, 37 Goodman, Richard Alan 166, 179 Jüri, Liis 189 Gouëdard, Pierre 121, 128 Jüristo, Tarmo 190 Gourinchas, Pierre-Olivier 109, 120 K. F. [=Krista Fischer] vt Fischer, Krista Gretšenko, Anna 63 Kaalep, Tiina 5, 7–11, 13–14, 230, 240–241 Gribben, Ciara 90 Kaarna, Katrin 100, 107 Gros, Daniel 139 Kadarik, Ingel 206 Gustav II Adolf, Rootsi kuningas 229 Kadastik, Mario 39, 50–52, 230, 243 Gustavson, Heino 27, 29–30, 37 Kaden, Ute 122, 128 Görg, Holger 137 Kaelep, Terje 198 Habicht, Jarno 183–184, 187, 189–190 Kakwani, Nanak 186–189, 256 Habicht, Triin 190 Kalda, Ruth 63 Haljasmägi, Liis 107 Kaldoja, Anne 63 Hall, Julie 90 Kaljulaid, Kersti 136–137 Hamer, Davidson H. 107 Kallas, Eveli 100 Hanisch, Bastian 166, 179 Kallas, Kaja 72 Hanley, Aoife 137 Kalling, Ken 27, 30–31, 34, 37, 230, 242 Hansen, Mats 100 Kallio, Kyösti 157 Hanvoravongchai, Piya 190 Kansi, Helve 63 Harari, Yuval Noah 80, 82 Kant, Immanuel 153–154, 159–160, 162, 254 Harris, Kamala 209 Kasmel, Anu 189 Harrison, David A. 131, 137 Katariina II, Venemaa keisrinna 28, 208, 259 Head, Brian W. 165, 179 Katsikas, Dimitri 141 Helme, Mart 70 Kawabata, Kei 190 Hion, Viktor 35, 37 Keast, Robyn 166, 179 Hitler, Adolf 35, 151 Kelam, Tunne 143, 231, 253 Ho, Antonia 52 Kenis, Patrick 166, 179 Hobbes, Thomas 154 Kepten, Eldad 90 Hobfoll, Stevan E. 76 Kerbo, Natalia 31, 35, 37 Hogan, Michael J. 90 Ketola, Johanna 141

Riigikogu Toimetised 43/2021 261 Kilcullen, David 74, 76 Low, Nicola 52 Kilic, Kemal 118, 120 Luht, Tiia 100 Kim Yŏjŏng 219 Lundin, Rolf A. 166, 179 Kipper, E. 35–37 Lutsar, Irja 17, 39, 70, 100–101, 107–108, 232, 241, Kisand, Kai 101, 107, 231, 248 248, 252–253 Klavus, Jan 190 Lätt, Argo 63 Klich, Bogdan 152 Lättekivi, Freddy 100, 107 Klijn, Erik Hans 165, 179 Löfström, Mikael 166–167, 179 Koopmans, Marion 107 M. K. [=Mario Kadastik] vt Kadastik, Mario Koppel, Kaupo 189, 199–200, 206 Madise, Ülle 77–78, 82, 232, 246 Koppel, Olari 77, 231, 246 Madison, James 153, 156–157 Koppenjan, Joop F. M. 165, 179 Mallard, Trevor 224 Kornelius, metropoliit 151 Mandell, Myrna P. 166, 168, 179 Kotka, Siret 7, 10, 12, 14–15, 240–241 Mann, Thomas 148 Krjukov, Aleksander 70, 76 Mannak, Remco S. 180 Krusell, Siim 198 Mannerheim, Gustaf 161–162 Kruus, Priit 183, 189, 200, 206 Maraolo, Alberto Enrico 52 Kuciak, Ján 223 Marchais, Isabelle 141 Kuimet, Paul 207 Marin, Dalia 118, 120 Kunkel, Henry 231 Maruggi, Giulietta 90 Kunst, Anton E. 183, 189 Masso, Märt 206 Kupts, Miko 190 Matraimov, Raimbek 218 Kurti, Albin 218 Maxmen, Amy 83, 90 Kuslapuu, Maarja 206 McConnell, Mitch (Mitchell) 210 Kutzin, Joseph 189–190 McEvoy, David 52 Kuus, Kaisa 100 Meister, Kerli 100 Käärats, Egle 134, 137 Melia, Nikanor (Nika) 213–214 Lachet, Armin 146 Merilind, Eero 63 Lægreid, Per 179 Merino, Manuel 221 Lahesaare, Andrio 100 Merits, Andres 39, 108, 253 Laidoja, Reet 63 Merkel, Angela 13 Laidoner, Johan 161 Mets, Urve 198 Landsbergis, Vytautas 147 Metsaallik, Janek 206 Lane, Marguerita 194, 198 Metsla, Kerli 206 Larsson, Anders 207 Metspalu, Mait 100 Lasn, Andres 63 Meyerowitz, Eric A. 41, 52 Laur, Mati 28, 37 Midcalf, Lisa 122, 128 Laurimäe, Merilen 183, 189, 200, 202–203, Mikko, Marianne 144 205–206 Mikulincer, Mario 76 Lauristin, Marju 15 Milani, Lili 100, 107 Lee, Robert E. 209 Milasi, Santo 194, 198 Leeflang, Mariska M. G. 107 Mill, John Stuart 154 Leemet, Anneli 198 Minka, Anne 63 Lehtoja, Evelin 100 Mirzojan, Ararat 211 Leigh, Michael 139 Mitsotakis, Kyriakos 141 Leinsalu, Mall 189 Modig, Nina 166, 179 Leoma, Rain 198 Mohmed, Nahla 90 Lepik, Ingrid 198 Mokdad, Ali H. 107 Lepp, Hans 207–208 Moore, John P. 88, 90 Leppik, Cenely 190 Murdoch, Rupert 211 Leppik, Lauri 189 Murray, Christopher J. L. 89–90, 182, 190 Leppik, Lea 27, 30, 37 Mägi, Artur 162 Levits, Egils 220 Naaber, Paul 100, 107 Ley, Timo Tobias 121, 231, 250 Naleway, Allison L. 90 Lilles, Eli 63 Narits, Raul 130, 137 Lind, Li 139, 232 Netanyahu, Benjamin 217 Lloyd, Ollie 52 Niestadt, Maria 140 López Obrador, Andrés Manuel 220 Niglas, Heiki 100

262 Riigikogu Toimetised 43/2021 Nimeregister

Niitra, Sirje 137 Pärdi, Heiki 31, 37 Nixon, Richard 67 Päts, Konstantin 161–162 Nouri, Jalal 122, 128 Pöttering, Hans-Gert 145, 149 Nourollahpour Shiadeh, Malihe 107 Raab, Jörg 166–167, 180 Nurkse, Ragnar 163–164, 235–236, 255 Raag, Ilmar 65, 234, 245 Nyhan, Brendan 66, 76 Raam, Villem 207–208 Obama, Barack 67 Radev, Rumen 212 Obstfeld, Maurice 142 Rahman, Bootan 46, 52 Offit, Paul A. 88, 90 Raidma, Mati 7–10, 12, 14, 16, 240–241 Ohlsson, Östen 179 Randolph, Haley E. 102, 107 Oona, Marje 63, 101, 107, 233, 248 Ratas, Jüri 70 Orban, Ludovic 222 Ratnik, Kaspar 100 Ottas, Aigar 107 Raudsepp, Ago 153, 162, 234, 254 Oviir, Siiri 144, 150, 152 Reimers, Fernando 121, 128 Paat-Ahi, Gerli 206 Reinap, Marge 190 Paci, Pierella 190 Reinsalu, Urmas 7–8, 11, 13–15, 240–241 Padar, Ivari 144 Reisberg, Tuuli 100 Paluste, Heli 107 Renz, Matteo 217 Panov, Liisi 76 Riahi, Seyed Mohammad 107 Paomees, A. 34, 37 Richterman, Aaron 52 Pardi, Norbert 84, 90 Robertson, Chris 90 Parvelo, Anu 63 Robinson, David 90 Pašinjan, Nikol 211 Rogers, Everett M. 72, 76 Paulus, Alari 190 Rogoża, Jadwiga 139 Pauskar, Merit 100, 107 Roostalu, Indrek 190 Peinar, Erik 8–10, 13–14 Rootsmäe, Lemming 29, 37 Pelosi, Nancy 209 Rooväli, Liis 190 Pendarovski, Stevo 221 Rosenblad, Yngve 191, 198, 234, 256 Perkson. Triin 63 Rospu, Piret 63 Peters, B. Guy 165, 167, 179–180 Ross, Peeter 206 Petersen, Eskild 102, 107 Ross, Tanel 206 Peterson, Hedi 39 Rostami, Ali 102, 105, 107 Peterson, Michael A. 142 Rubin, Rita 88, 90 Peterson, Pärt 101, 107, 233, 248 Rutte, Mark 215 Petrosillo, Nicola 107 Räni, Krista 76 Pfeffer, Jeffrey 196, 198 Rüütel, Arnold 143, 253 Pihl, Katrin 198 Rüütel, Kristi 39, 68, 76, 108, 253 Pihl, Maria 137 Rykkja, Lise H. 179 Piirits, Magnus 181, 183, 190, 199–200, 202, Saad-Roy, Chadi M. 89–90 205–206, 233, 256–257 Saakašvili, Mihheil 213–214 Pinheiro, Joao 149–150 Saavedra, Jaime 128 Piot, Peter 89–90 Sadikova, Olga 76, 100 Platon, vanakreeka filosoof 153 Sadraddin, Evar 52 Poliensis, Antonius 207 Sadrak, Elle-Mall 53, 63, 234, 244 Politkovskaja, Anna 147 Sagasti, Francisco 221 Poltimäe, Helen 190 Saint-Martin, Anne 194, 198 Pont, Beatriz 128 Sakkeus, Luule 37 Popov, Arkadi 70 Saks, Tiina 63 Popper, Karl 153, 157 Salafranca, José 152 Porecca, Annamarie 52 Salumets, Ahto 107 Porter, Frederick W. 90 Saluse, Janek 183–184, 187, 190 Prett, Laura 63 Sánchez, Pedro 215 Proos, Mariliis 137 Sandu, Maia 220 Provan, Keith G. 179 Sarap, Katrin 129, 235, 251 Pueyo, Tomás 70 Sarapuu, Külli 163–164, 167, 174, 180, 235, 255 Putin, Vladimir 139, 149, 225–226 Saryusz-Wolski, Jacek 149 Põlder, Lembi 63 Savi, Toomas 144, 152 Päll, Taavi 91, 100, 233, 247 Schafers, Jenna 52

Riigikogu Toimetised 43/2021 263 Schleicher, Andreas 128 Terence, Tse 119 Scholz, Nicole 141 Terep, Alina 63 Seeman, Svetlana 36–37 Thompson, Mark G. 89–90 Sepidarkish, Mahdi 107 Thomson, Sarah 183, 190 Sepp, Hanna 76, 100 Tilk, Riina 191, 198, 236, 256 Seppel, Marten 27, 37 Tokajev, Kasõm-Žomart 218 Shablinskaja, Arina 100, 107 Tollefson, Jeff 83, 90 Shah, Anoop 88, 90 Toompere, Karolin 107 Shah, Hetan 88, 90 Trei, Mariliis 163–164, 167, 174, 180, 236, 255 Shan, Hu 90 Treier, Thea 137 Shiller, Robert J. 111, 120 Trifonov, Slavi 212 Sigismund (Zygmunt III Vaza), Poola kuningas 208, Trump, Donald 90, 210 258–259 Trust, Torrey 122, 128 Sikkut, Riina 7, 10–15, 189, 240–241 Truusalu, Kai 100 Simonsen, Lone 107 Tserel, Liina 107 Simpson, Colin R. 90 Tuominen, Saku 128 Simpson, Shmona 85, 90 Tõnisson, Jaan 157, 161 Sjöblom, Stefan 179 Uiboupin, Mare 198 Slifka, Mark K. 40, 52 Ungro, Ave 198 Soe, Ralf-Martin 189 Uusberg, Andero 108, 252 Soeorg, Hiie 101, 107, 235, 248 Vaakanainen, Karoliina 141 Solomon, Zahava 66, 76 Vaas, Hannes 107 Soodla, Pilleriin 39, 108, 253 Valge, Jaak 162 Soodla, Piret 121, 235, 250 Vallianatou, Anna I. 140 Soosaar, Enn 232 Vallikivi, Le 63 Soots, Mari 107 Van Doorslaer, Eddy 182, 186, 190 Sorainen, Aku 235 Varblane, Uku 109, 117, 236, 249 Sostero, Matteo 194, 198 Varma, Tara 140 Ståhlberg, Kaarlo Juho 155 Vasa, Anna 208 Stalin, Jossif 151 Vasileiou, Eleftheria 88, 90 Stanicek, Branislav 140 Vatanen, Ari 146 Steelman, Toddi A. 166, 168, 179 Veldre, Vootele 189 Steinmeier, Frank-Walter 223 Verhoest, Koen 179 Storgaard, Merete 107 Veugelers, Reinhilde 142 Suder, Seili 137 Vidal-Quadras, Alejo 147 Suits, Gustav 145 Viennet, Romane 128 Summers, Lawrence H. 111, 119 Viia, Andres 198 Sutherland, Holly 186, 190 Viljamaa, Piret 209, 236 Svensson, Charlotta 166, 179 Vilo, Jaak 39 Svinhufvud, Pehr Evind 157 Vizcarra, Martín 221 Sõnajalg, Jaak 39 Voolens, Eveli 130, 138 Sõstra, Kaja 130, 138 Võrk, Andres 181, 183–184, 187, 189–190, 200, Söderholm, Anders 166, 179 202, 205–206, 237, 256 Šimonytė, Ingrida 219 Wagner, Caroline E. 90 Zelenskõi, Volodõmõr 224 Wagstaff, Adam 182, 186, 189–190 Zeramdini, Riadh 190 Waititi, Rawiri 224 Zhang, Cuiling 84, 90 Wald, Andreas 166, 179 Zinser, Sophie 140 Watson, Graham 144 Žusinaite, Eva 107 Weder di Mauro, Beatrice 110, 119–120 Talas, Ulvi 100 Weindling, Paul 28, 35, 38 Talving, Peep 39, 108, 252 Whalen, Jeremie 122, 128 Tammets, Kairit 121, 236, 250 Wilders, Geert 215 Tamsin, Rose 141 Williams, Leanne 196, 198 Tankler, Lauri 132, 137 Wilson, Timothy L. 179 Tannock, Charles 152 Wiśniewska, Iwona 139 Tarand, Andres 144, 152 Ölluk, Marko 63 Tate, Matthew 52 Xu, Ke 189–190 Taylor, Andrew 166, 180 Yates, Robert 140

264 Riigikogu Toimetised 43/2021