DOCSLIB.ORG

Ekspress Grupi Omanik Hans H. Luik Toob Oma Meediafirma Aprillis

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Ekspress Grupi Omanik Hans H. Luik Toob Oma Meediafirma Aprillis USD SEK Euribor ÄP indeks -0,58% 11,75 EEK 1,69 EEK 3,433 2577,69 Ehitusfirmad nautisid hiigelkasvu Suur nõudlus ujutas ehitusfirmad nii Ees- tis kui ka naabrite juures tööga üle, ena- mik neist paisutas jõudsalt nii käivet kui kasumit. Ehitusfirmade tippu kuuluva Skanska EMV juht Jaanus Otsa en- WORLD'S BEST-DESIGNED NEWSPAPER MAAILMA PARIMA KUJUNDUSEGA AJALEHT nustab, et tänavugi kasvab ehitusturg 15%. 6–7 | | Esmaspäev, 19. märts 2007 | nr 54 (3305) | 19 kr | ARVAMUS Trall pronks- sõduri üm- ber tekitab piinlikkust, nagu vaa- taks mõnd järjekordset kehva kodu- maist filmi. Kristi Malmberg, Äripäeva uuriv toimetaja 35 BÖRS 90% võib Venemaal mõne aktsia hind kukkuda tuntud in- vestori Jim Rogersi hinnangul. Koos Hans H. Luik on ehitanud 18 aastaga umbes miljardikroonise turuväärtusega meediakontserni ja müüb nüüd ligi kolmandiku aktsiatest avalikkusele. Foto: Andras Kralla George Sorosega tuntud fondi loo- nud investor soo- vitab Venemaalt eemale hoida. 12 LISAKS KINNISVARA 18 Ekspressi aktsiad Põllumaa sihtots- tarvet tasub enne müüki muuta. KOOLITUS 28 Hästi läbimõeldud ametinimetus aitab töötajat tänasest müügil leida. TÖÖSTUS 32 Pooltoodete Ekspress Grupi omanik toob markeerimine Hans H. Luik muudab arve- pidamise liinitöö oma meediafirma aprillis Tallinna börsile 4–5 üle tõhusaks. Ravila tööstuspark Audentese koolitülile Teid ehitatakse tänavu jäi huvilistest ilma lahendus leidmata 2 miljardi eest ERGO Kindlustuse Tartu linnavalitsus korraldab Tartu Audentese koolitülile jäi Maanteeamet investeerib tä- linna loodeserva rajatava Ra- lahendus leidmata, sest äri- navu teede ehitusse ja remonti vila tööstuspargi kruntidele mehed Heldur Meerits, Urmas 2 miljardit krooni, millest 300 juhid pidid lahkuma uue enampakkumise, sest sin- Sõõrumaa ja Rain Lõhmus pol- miljonit kulub Tallinna– Tartu Eesti suuruselt teisest kind- taks tegema juhatuse esimees na esialgu kavandatud üüra- nud nõus koolimaja kinnistut maantee ehitustöödele. Tal- lustusfirmast ERGO Kindlustu- Olga Reznik ning juhatuse liik- tu suuri krunte ei tahtnud kee- 20 mln krooni eest lapsevane- linna tänavad neelavad lisaks ERGO Kindlustuse kauaaeg- se ASist lahkus töölt pool juht- med Georg Männik ja Kaido gi osta. 3 matele müüma. 8 veel 500 miljonit krooni. 9 ne juht Olga Reznik konda. Töölauad pidid puh- Kepp. 2 aripaev.ee Palju laekus riigieelarvesse makse? loe täna kell 12 Äripäev 19. märts 2007 toimetaja Kristina Traks, tel 667 0095, e-post [email protected] 2 PÄEVA NÄGU Arvo Sarapuu Mis nii viga äri ajada! Äsja Riigikokku valitud Jär- mis nõuab, et inimesi ei vee- va bussiärimehe Arvo Sa- taks vanemate kui keskmi- rapuu elul pole häda mida- selt 6,6 aasta vanuste bus- gi. Mis siis, et tema omandu- sidega. Ja ega polegi mõtet ses bussifirmad Atko Trans kulutada miljoneid kroone ja Atko Liinid pole suutnud uute busside soetamiseks, kinni pidada aasta taga- kui trahv vanade bussiloksi- si Järva ühistranspordikes- de kasutamise eest on vaid 5MIN kusega sõlmitud lepingust, 2000 krooni. SIDE Kohus Hotell liiga suur ÜKS KÜSIMUS Kindlustus ERGO kaotab turgu EL tahab roaming’u Eestit on tabanud viirus- 50 sendiga piirata Siilatsi kaebus peatas haiguste puhang. ERGO omanikud Euroopa Liidu telekommu- nikatsiooni valdkonna mi- Kas olete nistrid on leppinud kokku korterhotelli ehituse lasid juhtkonna lahti piirata mobiiliga teises liik- pidanud mesriigis helistamise ehk Tallinna ringkonnakohus ra- Suuruselt teisest kindlus- roaming’u tasu 50 eurosen- huldas Viktor Siilatsi kae- töö ümber tusseltsist ERGOst lahkus dini (7,8 kroonini) minutilt, buse ja peatas Pärnu ran- töölt kolm juhatuse liiget vahendas ETV24. da ehitatava korterhotelli korraldama? kuuest ning ka sõidukikind- Ministrid loodavad, et piir September püstitamiseks Viktor Siilats lustuse üksuse juht. hakkab kehtima juuli al- väljastatud ehitusloa keh- guses. See vajab aga veel tivuse. Tallinna halduskohus jät- Veebruari lõpus tehtud nõu- heakskiitu Euroopa Parla- tis esialgse õiguskaitse taotlu- kogu otsuse kohaselt pidid as- mendilt, mis arutab küsi- Ringkonnakohtu määruse se 19. jaanuaril rahuldamata, jad pakkima juhatuse esimees must mais, vahendas BBC. peale edasi kaevata ei saa. leides, et kaebus on eduvälja- Valdo Kalm, Olga Reznik ja juhatuse liik- Korterhotelli läheduses, vaadeteta. 14. märtsil asja aru- EMT juhatuse esimees med Georg Männik ja Kaido AUTO aadressil Kaarli 18 elav Siilats tanud ringkonnakohus selli- usalt öeldes meie et- Kepp, kirjutas ajaleht Delovõje Presidendi kantselei palus tühistada Septembri ehi- se seisukohaga ei nõustunud tevõttele pole see Vedomosti. tusloa, sest sellega lubatakse ja otsustas ehituse kohtuvaid- Amõju avaldanud. Firma juhtkond keeldus ostab luksusauto Rannapargi serva ehitada pla- luse ajaks peatada. Kohus pi- Meil on ka päris paljudel toimuvat kommenteerimast Presidendi kantselei kuulu- neeringust erineva funktsioo- das usutavaks Siilatsi väiteid, kodus töötamise võima- enne ametliku avalduse tege- tas välja riigihanke, et liisida ni, teistsuguse liikluskorraldu- et korterhotell võib piirkonna lus, nii et meid see ei se- mist. Männik ütles aripaev.ee- ametiauto kantselei direk- sega ja oluliselt avalikku ruu- liikluskoormust oluliselt suu- ga. Paindliku töökorraldu- le, et nädala alguses tuleb nen- torile Rainer Saksale. Nõu- mi vähendav hoone, kirjutas rendada ja miljööd muuta. se tõttu pole haigustelai- de lahkumise kohta täpsem in- tavad parameetrid tõotavad Pärnu Postimees. Valitsuse määruse järgi ei ne meile probleeme teki- formatsioon. luksusklassi sõidukit. Kaebusega liitusid Riigiko- või uusehitiste maht ja kõrgus tanud. “Olen uue töökohaga seo- Hanke tingimused eeldavad gu liige Mark Soosaar, Pärnu selles kohas ületada Ranna- ses juba ringi vaadanud,” üt- uueks sõidukiks ligi miljo- linnavolikogu liige Valter Par- hotelli, ehitusloas lubatud 38 les Männik vaid. nikroonist autot, mis oma- ve ning muinsuskaitsealal asu- 410,5 kuupmeetri suurune ku- ERGO Kindlustusest kinni- Olga Reznik dustelt ei jää presidendi vate kinnistute omanikud El- batuur on aga tunduvalt suu- tati, et firmas ei tööta enam ka omale oluliselt alla, kirjutas mo Endrekson, Helgi Mets ja rem Rannahotelli 17 707 kuup- sõidukikindlustuse riskijuht SL Õhtuleht. Enn Veskimägi. meetrist. aripaev.ee Heikki Mäki, Elcoteq Lauri Kutsar. TAUST Presidendi avalike suhete Tallinna peadirektor Anonüümsust soovivad fir- Lahkuvad: nõuniku Toomas Sildami sõ- avaliselt ongi jaa- male lähedalseisvad allikad Olga Reznik, ERGO juhatu- nul tingib hanke korraldami- ÄRIMEESTE NÄDALAVAHETUS nuar, veebruar ja teatasid, et omanikud heida- se esimees se asjaolu, et praeguse sõi- Tmärts haiguspuhan- vad ERGO-le ette kehva tööd, Georg Männik, juhatuse lii- duki liisinguleping on kohe IBM OpenPower 2007 gute tippajad. Siis on töölt mille tõttu kaotab firma po- ge lõppemas. puudumise protsent ku- sitsioone turul. Samuti käib Kaido Kepp, juhatuse liige ni 8, nii ka sel aastal. Tööd firmas sisemine võimuvõitlus, Arvi Luhakooder, kindlus- AUTOD planeerides oleme igal aas- mille tulemusena on saanud tusdirektor Venemaale toodi tal nende trendidega ka ar- Ergo tütarfirmade etteotsa kõi- Lauri Kutsar, sõidukikind- vestanud. Lisaks panusta- kides Balti riikides leedukas lustuse riskijuht mullu miljon autot me ennetavale tegevusele Kestutis Bagdonavicius. Venemaale imporditi eelmi- – kõikidele töötajatele ole- Samas kinnitavad teised seni töötas ettevõttes kindlus- se aasta jooksul miljon au- me ettevõtte kulul võimal- allikad, et ERGO sakslastest tusdirektorina. tot, millest kolmveerand danud gripivastase vaktsi- omanikud ei plaaninud juht- Lisaks juhatuse liikmetele olid uued. neerimise. konna vallandamist, neile on lahkub töölt ka teine kindlus- Venemaa statistikaame- hoopis üllatuseks, et lahkuda tusdirektor Arvi Luhakooder. ti andmetel toodi riiki Sportlikumad otsustasid Olga Reznik ja Kai- Tema selgitas oma lahkumist 776 900 uut ning 272 500 ärimehed võtsid do Kepp. sellega, et sai ahvatleva pakku- kasutatud autot, vahen- nädalavahetu- ERGO operatiivjuhtimise mise ühelt teiselt Eestis tegut- das postimees.ee Gazeta. sel üksteiselt võtab seniks üle värske juha- sevalt kindlustusfirmalt. ru uudist. Autode kogumak- mõõtu tennises Heiki Hallik, tuse liige Sergei Vahnitski, kes aripaev.ee sumus oli ligi 12 miljardit Tallinnas Ton- Hallik ASi tegevjuht USA dollarit (141 mld kroo- diraba tennise- tüi, ptüi, ptüi - süli- ni), seega maksis keskmi- keskuses. Pildil tan kolm korda üle Kohus Aktsionärid pole hinnaga nõus ne Venemaale toodud auto Raimo Kägu, Põla. Tänu elutervele 141 000 krooni. 2005. aas- kes oma etteas- õhkkonnale on ka inime- tal toodi Venemaale 0,9 mil- tega sugugi ra- sed püsinud terved. Loo- Väikeaktsionärid jonit autot, mis maksid kok- hule ei jäänud. mulikult on mõned inime- ku 9,3 miljardit dollarit. Foto: Veiko Tõkman sed ka haiged olnud, kuid tööd ümber korraldama astuvad SEB vastu pole me pidanud. Leedu SEB Vilniaus püüab vaidlustada SEBi mää- MAALETOOJALT ETTEVÕTTELE! Anneli Laitinen, Prisma Bankase väikeaktsionärid ratud väljaostuhinda 266,95 Peremarketi tegevjuht ei ole rahul aktsiate välja- litti aktsia kohta. SEB osalus •Projektorid ah, meil on küll hai- ostuhinnaga, mida pakub pangas on 98,99%. •LCD telerid 26”–37” gestumised mõju aval- Rootsi SEB. “SEB pakutud hind on liiga •Plasmatelerid 42”–55” Jdanud ja kassaosa- madal. Hind peaks olema vä- kondades on vähem inime- Esimest korda ühendavad hemalt kaks korda kõrgem,” •DVD kaamerad ja si. Kui inimene on haige, Leedu väikeaktsionärid oma ütles Jakulis-Jasonas. kõvakettaga kaamerad peab ta loomulikult hai- jõud kohtuprotsessis,
Load more

Recommended publications
  • Rapla Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015-2026
    Rapla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026 KINNITATUD Rapla Vallavolikogu 30. oktoobri 2014. a määrusega nr 24 RAPLA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015-2026 Tellija: AS Rapla Vesi Töö nr. RA19-211-14 Projektijuht: K. Kasemägi Tallinn, 2014 AS Infragate Eesti 1 Tallinn 2014 Rapla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................ 5 2 ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ......................... 6 2.1 Õiguslik baas ................................................................................................................ 6 2.2 Matsalu alamvesikonna veemajanduskava ........................................................................ 6 2.3 Rapla valla üldplaneering ............................................................................................... 7 2.1 Rapla valla arengukava aastateks 2013-2025 ................................................................... 8 2.2 Rapla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2009-2020 ...................... 8 2.3 Rail baltic ..................................................................................................................... 9 2.4 Vee erikasutusluba ........................................................................................................ 9 2.4.1 Rapla linn ja Valtu küla ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • Mälestiste Restaureerimine. Enne Ja Pärast 2005-2011
    Mälestiste restaureerimine • Enne ja pärast • 2005–2011 ja • Enne pärast restaureerimine Mälestiste Enne ja pärast 2005–2011 Mälestiste restaureerimine Enne ja pärast 2005–2011 Mälestiste restaureerimine Enne ja pärast 2005–2011 Muinsuskaitseamet 2011 K o o s t a n u d Britta Lainevool ja Ülo Puustak T o i m e t a j a Meeli Hunt K u j u n d u s j a t e o s t u s AS Vaba Maa F o t o d Muinsuskaitseamet, Jaan Vali, Puurmani vallavalitsus, Tõnu Parmakson E s i k a a n e l Kihelkonna kiriku vana kellatorn pärast ja tagakaanel enne restaureerimist A u t o r i õ i g u s Muinsuskaitseamet, 2011 www.muinas.ee Kõik õigused kaitstud. All rights reserved. ISBN 978-9985-9896-5-4 Trükkinud AS Vaba Maa Printed in Estonia EESSÕNA Eessõna Eesti riik on 2011. aastaks kultuuriväärtustena erilise tähelepanu alla võtnud ehk mälestiseks tunnistanud 27 854 objekti. Pooled neist on erinevad esemed, maalid ja ehitiste detailid, ligikaudu viiendiku mälestistest moodustavad mitmesugused ehitised. Just ehitised, mille puhul saame kõneleda nende ajaloolisest ja kultuurilisest väärtusest, jäävad avalikkusele enim silma. Kahjuks on ehitised aga kõige enam haavatavamad kultuuripärandi objektid, sest neid mõjutavad ilmastik ja keskkonnamuutused ning sageli jäävad nad ette arendusprojektidele. Eelpool nimetatu on ka põhjuseks, miks muinsuskaitsest kõneledes on valdavalt teemaks ajaloolised hooned. Muinsuskaitseamet on Eesti taasiseseisvumise järgsel perioodil panustanud märkimisväärselt suure summa kultuuriväärtuslike hoonete restaureerimisse, kuid ikka tundub see olevat piisake meres. Selleks, et oleks võimalik selgemini teadvustada ja kaardistada muinsuskaitse objektideks olevate ehitiste olukorra parandamiseks tehtut ja esitleda parimaid näited, ongi koostatud käesolev raamat.
    [Show full text]
  • Taastatava Ajaperioodi Probleem Eesti Mõisaparkide Restaureerimisel Ja Rekonstrueerimisel Puurmani, Saare, Võhmuta Ja Õisu Mõisa Pargi Näitel
    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TARTU KOLLEDŽ Maastikuarhitektuuri õppetool Triin Saarepuu Taastatava ajaperioodi probleem Eesti mõisaparkide restaureerimisel ja rekonstrueerimisel Puurmani, Saare, Võhmuta ja Õisu mõisa pargi näitel Magistritöö Juhendaja: MSc Sulev Nurme Tartu 2015 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus .............................................................................................................................. 5 1 Metoodika ........................................................................................................................ 8 1.1 Töös kasutatud metoodilised lähtekohad................................................................ 8 1.2 Uurimisobjektid ........................................................................................................ 8 1.3 Uurimismeetodid ..................................................................................................... 9 1.3.1 Välitööd ............................................................................................................ 9 1.3.2 Kaardianalüüs ................................................................................................. 10 1.3.3 Pargi väärtused ja seisundid .......................................................................... 11 1.4 Terminoloogiline ülevaade .................................................................................... 12 1.4.1 Autentsus
    [Show full text]
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!
    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
    [Show full text]
  • Haigekassa Teenust Osutavate Postkontorite Nimekiri Alates 2009
    Haigekassa teenust osutavate postkontorite nimekiri alates 2009 Postkontor Maakond Abja-Paluoja Viljandimaa Adavere Jõgevamaa Aegviidu Harjumaa Ahja Põlvamaa Ahula Järvamaa Akadeemia Harjumaa Alajõe Ida-Virumaa Alatskivi Tartumaa Alavere Harjumaa Alu Raplamaa Ambla Järvamaa Anne Tartumaa Antsla Võrumaa Aravete Järvamaa Ardu Harjumaa Are Pärnumaa Aruküla Harjumaa Aseri Ida-Virumaa Aste Saaremaa Audru Pärnumaa Avinurme Ida-Virumaa Elva Tartumaa Emajõe Tartumaa Emmaste Hiiumaa Essu Lääne-Virumaa Haabneeme Harjumaa Haanja Võrumaa Haapsalu Läänemaa Haava Tartumaa Hageri Raplamaa Hagudi Raplamaa Haljala Lääne-Virumaa Halliste Viljandimaa Hanila Läänemaa Hargla Valgamaa Harku Harjumaa Hellenurme Valgamaa Himmaste Põlvamaa Hulja Lääne-Virumaa Hummuli Valgamaa Häädemeeste Pärnumaa Iidla Ida-Virumaa Iisaku Ida-Virumaa Ilmarise Viljandimaa Ilmatsalu Tartumaa Imavere Järvamaa Juuru Raplamaa Jõesuu Pärnumaa Jõgeva Jõgevamaa Jõhvi Ida-Virumaa Jõõpre Pärnumaa Jäneda Lääne-Virumaa Järva-Jaani Järvamaa Järvakandi Raplamaa Järve Ida-Virumaa Jüri Harjumaa Kaali Saaremaa Kabli Pärnumaa Kadaka Harjumaa Kadrina Lääne-Virumaa Kaisma Pärnumaa Kaiu Raplamaa Kallaste Tartumaa Kambja Tartumaa Kanepi Põlvamaa Karksi-Nuia Viljandimaa Karlova Tartumaa Kehra Harjumaa Kehtna Raplamaa Keila Harjumaa Kernu Harjumaa Kihelkonna Saaremaa Kihnu Pärnumaa Kiili Harjumaa Kiisa Harjumaa Kilingi-Nõmme Pärnumaa Kiltsi Lääne-Virumaa Kirbla Läänemaa Kivi-Vigala Raplamaa Kiviõli Ida-Virumaa Klooga Harjumaa Koeru Järvamaa Kohila Raplamaa Kohtla-Järve Ida-Virumaa Kohtla-Nõmme Ida-Virumaa
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Valga Tõrva Valga Tõrva
    Y ! Y ! Y ! Y ! ! Y Y ! ValgutaY Vilsi Kalme Etsaste Järveküla Piigandi ! " ! 38! A! B Väike-Rõngu C Y !Õhne jõgi Lobjaku Teedla (Uderna)Uderna ! !Laguja oja Haani Y Sassi Kirepi Rundsu " ! Valguta ! Uderna ! YX ! MooriYX Lapetukme Väike-Rõngu Tõlvamäe YXKahu Ketneri! ! Uue-Suislepa YXRetsnigu Lossimäe Pastaku (Suure-Rõngu) !Tilga Kübenü ! Kirepi Vana-Otepää YX (*Meemaste) YX Koguli YX Konnu Kirmi ! Y PaaslangiYX Hiugemäe YX VenekülaYX ! Mäelooga " YXJuula Kõduküla Y YXVana-Suistle Konnusoo RÕNGUYX (Räägi) Suislepa ! (Tamme) Uue-SuistleYX Maltsa !( Mudsi Hellenurme ! ! YX ! Y Roosilla YX (Alakülä, Ülejõe) ! Kallaste YXPoriküla ! Y Marjamäe Marjamäe Koruste! Urmi " Põra YX Kirikuküla (Randa) YXSalu !Atra Käpa Hellenurme ! ! Vana-Suislepa ! YX Vooru " Suure-Rõngu Palupera YX YX ! Palu Räbi ! Üigu YX Õmbleja Silgi (Pritsu) YX Y YX Vaheküla Raigaste YX 1 (Alvre) Vooru Arakumäe Päidla1 Rilli Laane Palupera (as) Y ! YX (*Salo) Kiisa Suureküla ! YX Sootla Y (Linnuse) Pühaste! YX UndiYX RetiY Karu YX Kastolatsi Raiga " Laksi Väljaotsa Ägli ! Pedaste Y Kõksi YX YXElva YXJärve YX YX ! YX Tuuse YX Nopsi ! Miti Palu Riidaja Kaubi VeereYX ! Astuvere Y YXMustaru ! Matu AakreYX YX Riidaja Sälgu Pikasilla Kivirehe Leesiku ! " ! YX YX # i i Kanaküla YX Põhu I Mägestiku g g ! Kureküla ! õ Leebiku õ Purtsi Aakre YX (Palupera) j Põdrala j ! Palupera a Y YXAlliku a YX Rootsi Kähri !Leebiku YX YX Palamuste m m Pikasilla Luitsepa Turbasöödi Põhu II !Rebaste ! (Koiguta) ! !Kungi YX YX YX E Pedajamäe YX Alaküla " Niguri YXKoosi e Helmi (Kirikuküla) Pori k ! !
    [Show full text]
  • Pargiturism Eesti Mõisakoolide Parkide Näitel Park Tourism
    Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaisa Kamenik Pargiturism Eesti mõisakoolide parkide näitel Park tourism opportunities in Estonian manor schools parks Bakalaureusetöö loodusturismi erialal Juhendajad: Marica-Maris Paju PhD Tiiu Kull Tartu 2016 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kaisa Kamenik Õppekava: Loodusturism Pealkiri: Pargiturism Eesti mõisakoolide parkide näitel Lehekülgi: 67 Jooniseid: 10 Tabeleid: 2 Lisasid: 4 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Uurimisvaldkond: Loodusturism Juhendajad: Marica-Maris Paju, Tiiu Kull Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2016 Mõiste „pargiturism“ ei ole Eestis laialdaselt levinud. Siin ei leidu ettevõtteid ega organisatsioone, kes oleksid spetsialiseerunud pargituuride ja/või -reiside pakkumisele. Töö eesmärgiks oli uurida, milline on mõisaparkide väärtus, potentsiaal turismiobjektina ning mõisakoolide ja kohalike omavalitsuste roll pargiturismi edendamisel Eestis. Pilootprojektina valiti uuringu läbiviimiseks mõisakoolide pargid ja koostati küsimustik mõisakoolidele ning kohalikele omavalitsustele, et teada saada, kas nemad näevad mõisaparki väärtusliku looduskeskkonna ja turismiobjektina. Püstitatud eesmärgid selgitati välja kirjandusallikate, interneti andmete ning küsimustike analüüsi põhjal. Töö teoreetilises osas ilmnes, et mõisapark on mitmekesine looduskeskkond, millel on palju erinevaid väärtusi. Küsimustike analüüsi tulemusena selgus, et 90,5% küsitletutest peavad mõisaparki lisaväärtuseks koolimaja ümber. Mõisapargi suurimateks väärtusteks
    [Show full text]
  • Teenuskohtade Arv Teenuse Maksumus 2017 Juurdepääsetavus
    Intervallhoold Juurdepääsetavus Dementsuse usteenuse Teenuskohtade (ratastooliga liikumise Õe teenuse olemasolu diagnoosiga inimeste Hinnanguline üldhooldusteenuse Päevahoiuteenuse osutamise Teenuskohtade Teenuse osutajate nimetus ja arv Asutuse kontaktandmed arv Teenuse maksumus 2017 Teenuse maksumus sisaldab võimalus) kohapeal hooldus järjekorra pikkus osutamise võimalus Teenuskohtade arv Teenuse maksumus võimalus arv Teenuse maksumus Hoolekandeasutuse Harjumaa (19) asukoha aadress Kodulehekülg Telefon ja e-post 1344 Hooldusvahendid Ravimid Keila tee 15, Karjaküla sõltub hooldusvajadusest, II korrusele võib sõltub vabade alevik, Keila vald, 76620, http://www.keilavald.ee/hoolekandea 6049152, 770€ (1- kohaline tuba), 730€ kuu (koht jah, juhtumipõhiselt, saada teenusele kohe, see eeldab kohtade 1 Karjaküla Sotsiaalkeskus OÜ Harjumaa sutused [email protected] 50 mitmekohalises toas) jah jah jah ei eraldi osakonda ei ole treppidest liikumise võimet puudub puudub puudub jah olemasolust 30€-35€ ööpäev Kuusalu tee 33, Kuusalu alevik, 74601, 2 Kuusalu Eakate Kodu Harjumaa www.kuusalu.ee/eakate-kodu 6072203, [email protected] 10 872,58€ kuu jah jah jah jah jah aastaid puudub puudub puudub puudub puudub puudub Kesk tee 1, Haabneeme 6064084, 53426129, 1015 €-1200 € kuu (1-kohaline tuba), 900 € kuu (2- tööpäevadel kl 8.00- võimalik kokkuleppel 3 AS Rannapere Pansionaat 74001, Harjumaa www.rannapere.ee [email protected] 64 kohaline tuba) jah ei jah 16.00 lisatasu eest 3-6 kuud väljatöötamisel väljatöötamisel väljatöötamisel puudub puudub puudub Kodu
    [Show full text]
  • Akadeemik Alexander Theodor Von Middendorffi Surmast
    4 SADA AASTAT AKADEEMIK ALEXANDER THEODOR VON MIDDENDORFFI SURMAST M. Karelson A. TH. v. MIDDENDORFFI RAHVUSPÄRITOLUST Alexander Theodor von Middendorff sündis 18. augustil 1815. aastal Peterburis, kus tema isa Theodor Johann (1776...1856) oli pedagoogikainstituudi professor, hiljem ka direktor. Isal oli Liivimaal neli mõisat: Pööravere, Hellenurme, Päidla ja Saluala, millised ta pärandas akadeemikust pojale. A. Th. v. Middendorffi isapoolsed esivanemad olid kunagi Saksamaalt Baltikumi sisse rännanud. Esimesi teateid Middendorffidest on juba XV sajandil Tallinnas ja Riias. Emapoolselt on Alexander eesti päritoluga. Tema emapoolne vanaisa Johan (1746...1828) vabanes pärisorjusest 1810. aastal ning temale anti isa järgi perekonnanimi Jürrisohn. Johani tütar (akadeemiku ema) Sophie (1782...1868), keda kutsuti ka Amalieks (eestipäraselt Maaliks), oli sündinud Klooga mõisas pärisorjuses. Mitme autori väitel peetakse A. Th. v. Middendorffi emaks Pööravere mõisa eestlannast karjatüdrukut Maalit. Seda kinnitab ka Middendorffi jutustus Hellenurme mõisas olnud kodukooliõpetajale (1865. ja 1866. a.) Jakob Hurdale: "On olnud vahest paha, et ma pole varem poistele (pojad Ernst ja Karl, M.K.) jutustanud, et minu ema on eestlane. Minu naine tahtis seda edaspidiseks jätta. Ma võtsin mõlemad poisid ette ja ütlesin, kui uhke olen ma oma emale. Ütlesin nendele, et pean ennast seepärast pool-eestlaseks ja et nemadki peavad nõnda tegema. Olen omalt poolt selles kindel, et teaduslik and, niipalju kui seda minus avaldub, on mu ema pärandus, kuigi see tema suguvõsas on hariduse puudumise tõttu varjul olnud." Käesoleva kirjatüki autor sai paar aastat tagasi akadeemiku kolmanda põlvkonna järglastelt teada, et ema Sophie (Maali) oli olnud Pööravere mõisas köögitüdruk (mitte karjatüdruk). On veel teada, et A. Th. v. Middendorffi teenija Juks, kes oli temaga reisidel kaasas, lausus kord (J.
    [Show full text]
  • Detsentraliseeritud Valitsemis- Ja Juhtimiskorralduse Mudelid Kohaliku Omavalitsuse Üksustes - Aasta Pärast Haldusreformi
    Detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelid kohaliku omavalitsuse üksustes - aasta pärast haldusreformi Autorid Mikk Lõhmus Georg Sootla Rivo Noorkõiv Kersten Kattai 2018 1 Detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudel kohaliku omavalitsuse üksuses - seis aasta pärast haldusreformi ........................................................ 3 Sissejuhatus .......................................................................................... 3 1.Osavallad ........................................................................................... 4 1.1 Osavallakogud ............................................................................... 5 1.2 Osavallavanem ning osavallavalitsus .................................................... 6 2.Kogukonnakogud ................................................................................. 6 3.Teeninduskeskused .............................................................................. 7 OLULISEMAD JÄRELDUSED ........................................................................... 9 Lisa 1: Analüüsi lähteülesanne .................................................................... 12 Lisa 2 Osavallakogud ................................................................................. 14 NÄIDE 1: HIIUMAA VALLA OSAVALLAD .........................................................20 NÄIDE 2: LÄÄNE-NIGULA VALLA OSAVALLAD .................................................31 NÄIDE 3 SAAREMAA VALLA OSAVALLAD .......................................................36
    [Show full text]
  • Jooksusarja Lastejooksud 2017
    I etapp – Eesti-Läti jooks, II etapp – Aakre-Puka jooks, III etapp – Hummuli pargijooks, IV etapp – Hellenurme suvejooks, V etapp –Iigaste metsajooks, VI etapp – Rukkihundi rahvajooks, VII etapp – Räbiküla jooksukross, VIII etapp – Tõrva kolme järve jooks Lastejooksud Koht I II III IV V VI VII VIII IX Punkte Arvesse läinud Osalemisi Võistleja nimi Elukoht etapid Tüdrukud T4 (2013-) I GERASSIMOV, Berit Valga I 1 1 I HANSON, Mia Marie Elva I 1 1 I LOOS, Delisa-Laurell Hummuli I 1 1 I LUIK, Lisanna Tõlliste I 1 1 I MEKK, Loore Puka I 1 1 I VAAS, Aleksandra Tartu I 1 1 I OSTRA, Laura-Elisabeth Tartumaa I 1 1 8 RUUSMANN, Rihanna Tõrva II 2 1 8 KALLAS, Hailie Adele Tõrva II 2 1 8 KÜTT, Deliisa Valga II 2 1 8 MEKK, Marleen Puka II 2 1 12 JÜRGENS, Mirel Tõrva III 3 1 12 POSSUL, Katriin Puka III 3 1 12 SITIK, Sandra Valga III 3 1 15 DAUM, Dorel Tõrva 4 4 1 15 PARMENENKOVA, Žlata Valga 4 4 1 15 POSSUL, Kristel Puka 4 4 1 18 SEEMEN, Delissa Helme 5 5 1 18 PRITS, Aiki Tartu 5 5 1 20 KÄND, Emma Nora Tõrva 6 6 1 20 VARES, Karoliina Valga 6 6 1 22 JÕGISUU, Heidi Tõrva 7 7 1 22 KASUK, Gerlin Anett Valga 7 7 1 24 TÄHT, Kätliis Tartu 8 8 1 I etapp – Eesti-Läti jooks, II etapp – Aakre-Puka jooks, III etapp – Hummuli pargijooks, IV etapp – Hellenurme suvejooks, V etapp –Iigaste metsajooks, VI etapp – Rukkihundi rahvajooks, VII etapp – Räbiküla jooksukross, VIII etapp – Tõrva kolme järve jooks 24 TAMM, Marissa valga 8 8 1 Poisid P4 (2013-) I PUNGAR, Freddy Võru 6 I II III I I I 6 5 7 II IIR, Siim-Erik Otepää 10 III II 4 II III II 12 5 7 III SORO, Sass Sander
    [Show full text]