Kohalike Omavalitsuste Koostöö Rakendamine Kohaliku Omavalitsuse Ülesannete Paremaks Täitmiseks Ja Avalike Teenuste Kvaliteetsemaks Ning Efektiivsemaks Osutamiseks

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kohalike Omavalitsuste Koostöö Rakendamine Kohaliku Omavalitsuse Ülesannete Paremaks Täitmiseks Ja Avalike Teenuste Kvaliteetsemaks Ning Efektiivsemaks Osutamiseks Kohalike omavalitsuste koostöö rakendamine kohaliku omavalitsuse ülesannete paremaks täitmiseks ja avalike teenuste kvaliteetsemaks ning efektiivsemaks osutamiseks Sotsiaalia vahearuanne Tellija: Riigikantselei Täitja: Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia www.geomedia.ee Tartu Sisukord Kokkuvõte ................................................................................................................................................... 3 1 Sotsiaalteenused ............................................................................................................................ 4 1.1 Sotsiaalteenuste osutamine ....................................................................................................... 4 1.1.1 Õiguslik raamistik ............................................................................................................... 4 1.1.2 Sotsiaalnõustamine ............................................................................................................ 4 1.1.3 Eluasemeteenus (eluaseme kohandamine) ....................................................................... 6 1.1.4 Koduteenused .................................................................................................................... 6 1.1.5 Päevakeskusteenus ............................................................................................................ 9 1.1.6 Üldhooldekoduteenus ...................................................................................................... 10 1.2 Teenuse osutamise praktika ..................................................................................................... 12 1.2.1 Sotsiaalhoolekande arengukava ....................................................................................... 12 1.2.2 Sotsiaalnõustamine .......................................................................................................... 14 1.2.3 Eluasemeteenus ............................................................................................................... 16 1.2.4 Koduteenus....................................................................................................................... 21 1.2.5 Päevakeskusteenus eakatele (vanus 65+) ........................................................................ 24 1.2.6 Üldhooldekoduteenus ...................................................................................................... 25 1.2.7 KOV koostööd takistavad tegurid ..................................................................................... 43 1.3 Sotsiaalteenuste rahastamine .................................................................................................. 44 1.3.1 Õiguslik raamistik ............................................................................................................. 44 1.3.2 Rahastamise praktika ....................................................................................................... 45 1.4 Järelevalve teostamine ............................................................................................................. 58 1.4.1 Õiguslik raamistik ............................................................................................................. 58 1.4.2 Järelevalve praktika .......................................................................................................... 58 1.5 Sotsiaalteenuse sihtgrupp ........................................................................................................ 59 1.5.1 Teenuste sihtgrupp ja kliendid praktikas ......................................................................... 59 1.6 Sihtgrupi prognoos ................................................................................................................... 78 1.7 Sotsiaalteenuste osutamise ja ülesannete täitmise kulumudelid ............................................ 94 1.7.1 Sotsiaalhoolekande arengukava ....................................................................................... 94 1.7.2 Sotsiaalhoolekande korralduse üldaktid .......................................................................... 96 1.7.3 Sotsiaalnõustamine .......................................................................................................... 97 1.7.4 Eluasemeteenus (eluruumi kohandamine) ...................................................................... 99 1.7.5 Koduteenused (koduabi ja isikuabi) ............................................................................... 103 1.7.6 Päevakeskusteenus ........................................................................................................ 106 1.7.7 Üldhooldekoduteenus .................................................................................................... 108 2 Kokkuvõte Arauanne keskendub kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekande teemale. Analüüsitakse sotsiaalteenuste osutamise õiguslikku raamistikku ja teenuste osutamise praktikat teenuste liigiti ja sihtrühmade lõikes. Samuti käsitletakse sotsiaalteeenuste rahastamist, nende osutamise ja ülesannete täitmise kulumudeleid. Uuringu raames viidi läbi e-küsitlus, mille peamiseks eesmärgiks oli selgitada eakate sotsiaalhoolekande teenuste arendamise, korraldamise, osutamise ning finantseerimise erinevusi omavalitsusüksustes. Lisaks sooviti teada eakate sotsiaalhoolekandealase koostöö toimimise ulatust, toimimise takistusi ning hinnanguid koostöö perspektiivide kohta. Ankeedile vastast 134 omavalitsusüksust (59,3%). Ankeetküsitlusele vastanud omavalitsusüksustest: üle 80% on koostanud või koostamas sotsiaalhoolekande arengukava, seda valdavalt linna või valla arengukava osana. Sotsiaalhoolekande arengukava ei omanud 18% vastanud omavalitsustest. Üle 80% sotsiaalhoolekande arengukavadest on koostatud ühe omavalitsuse kohta ja reeglina nende koostamisel teiste omavalitsustega koostööd ei tehta. 2/3 eakate üldhooldekoduteenustest on korraldatud omavalitsuste endi poolt. 10% omavalitsustest on nimetatud teenuste korraldamise volitanud teistele omavalitsustele ja 23% tarbib teenust teiste organisatsioonide kaudu. Eakate eluasemeteenuse ja sotsiaalnõustamise korraldamisega tegelevad peamiselt linna- ja vallavalitsused ise.. Enamuses omavalitsustes spetsiaalselt sotsiaalnõustamisega tegeleva spetsialisti ametikohta pole loodud. Eakate üldhooldekodu teenust osutavad omavalitsuste hallatavad asutused, nende poolt loodud MTÜ/SA, äriühingud, erasektori MTÜ-d ning erasektori äriühingud. Ligi 35% eakatele klientidele päevakeskuse teenust linna- ja vallavalitsused. KOV-i hallatavad asutused, KOV-i poolt loodud MTÜ/SA ning erasektori MTÜ-d. Valdavalt on antud teenuse osutamine siiski kohaliku omavalitsuse (40%) või KOV üksuse hallatava asutuse (36%) ülesandeks. Eakatele eluaseme teenuseid osutavad peamiselt linna- või vallavalitsused, KOV üksuse poolt hallatavad asutused, loodud MTÜ/SA ning KOV üksuse äriühingud. Tellijale anti üle sotsiaalteenuste hindamise metoodilised materjalid ja küsitlustulemused käesoleva aruande iseseisva lisana. 3 1 Sotsiaalteenused 1.1 Sotsiaalteenuste osutamine 1.1.1 Õiguslik raamistik Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus paneb valdadele ja linnadele ülesandeks korraldada oma territooriumil sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning teede ja tänavate korrashoidu. Samuti on kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne pidada ülal oma koolieelseid lasteasutusi, põhikoole, gümnaasiume ja huvikoole, raamatukogusid, rahvamaju, muuseume, spordibaase, turva- ja hooldekodusid, tervishoiuasutusi ning teisi kohalikke asutusi. Lisaks on omavalitsusele pandud ülesandeid või täpsustatud neid mitmes eriseaduses, sh sotsiaalabi ja -teenuseid ning vanurite hoolekannet Sotsiaalhoolekande seaduses. Riigikontroll oma 2012. aastal valminud auditis „Avalike teenuste pakkumise eeldused väikestes ja keskustest eemal asuvates omavalitsustes“ viitab probleemile, et enamikul juhtudel pole seadusandja kehtestanud täpseid nõudeid avalikele teenuste (sh sotsiaalteenustele) sisule või kvaliteeditasemele, mistõttu pole „mõõdupuud“, mille asusel oleks võimalik hinnata, kas ülesanne on täidetud või mitte, täidetud kvaliteetselt või mitte ehk kas KOV elanikud saavad teenuseid mõistlikult tasemel. Samas auditis on Riigikontroll teinud ettepaneku kaaluda, kas määrata kindlaks nõuded iga teenuse: kättesaadavusele, sh osutamise koha maksimaalne kaugus, teenuse osutamise sagedus, füüsiline juurdepääs, osutamise aeg; pakkumise kanalitele ja kasutatavatele tehnilistele vahenditele; osutaja kvalifikatsioonile. Üheks kvaliteetse teenuse vaieldamatuks eelduseks on teenust osutava spetsialisti kvalifikatsioon ja valdkonnateadmised. Praegu näeb seadus vastavusnõuded ette ainult valla- või linnasekretäri ametikohale, kus peab olema juristi kvalifikatsioon või omandatud vastav kutsetunnistus. Muudele ametnikele otseseid kvalifikatsiooninõudeid kehtestatud ei ole. Kvalifikatsiooninõuete kehtestamisega tekib visioon, mitu valdkonnaspetsialisti on minimaalselt omavalitsuses vaja, et ülesannete täitmisega hakkama saada. Kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ei tähenda, et iga omavalitsus peaks igas valdkonnas palkama professionaalse spetsialisti, kuid see võimaldab algatada arutelu, milliseid samme tuleks astuda, et inimest teenindaks nõuetele vastav spetsialist. Arvestama peab ka asjaoluga, et muudatustega omavalitsuskorralduses on oht, et info kogumise koondumisel
Recommended publications
  • Rapla Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015-2026
    Rapla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026 KINNITATUD Rapla Vallavolikogu 30. oktoobri 2014. a määrusega nr 24 RAPLA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015-2026 Tellija: AS Rapla Vesi Töö nr. RA19-211-14 Projektijuht: K. Kasemägi Tallinn, 2014 AS Infragate Eesti 1 Tallinn 2014 Rapla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026 1 SISSEJUHATUS ............................................................................................ 5 2 ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ......................... 6 2.1 Õiguslik baas ................................................................................................................ 6 2.2 Matsalu alamvesikonna veemajanduskava ........................................................................ 6 2.3 Rapla valla üldplaneering ............................................................................................... 7 2.1 Rapla valla arengukava aastateks 2013-2025 ................................................................... 8 2.2 Rapla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2009-2020 ...................... 8 2.3 Rail baltic ..................................................................................................................... 9 2.4 Vee erikasutusluba ........................................................................................................ 9 2.4.1 Rapla linn ja Valtu küla ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • Mälestiste Restaureerimine. Enne Ja Pärast 2005-2011
    Mälestiste restaureerimine • Enne ja pärast • 2005–2011 ja • Enne pärast restaureerimine Mälestiste Enne ja pärast 2005–2011 Mälestiste restaureerimine Enne ja pärast 2005–2011 Mälestiste restaureerimine Enne ja pärast 2005–2011 Muinsuskaitseamet 2011 K o o s t a n u d Britta Lainevool ja Ülo Puustak T o i m e t a j a Meeli Hunt K u j u n d u s j a t e o s t u s AS Vaba Maa F o t o d Muinsuskaitseamet, Jaan Vali, Puurmani vallavalitsus, Tõnu Parmakson E s i k a a n e l Kihelkonna kiriku vana kellatorn pärast ja tagakaanel enne restaureerimist A u t o r i õ i g u s Muinsuskaitseamet, 2011 www.muinas.ee Kõik õigused kaitstud. All rights reserved. ISBN 978-9985-9896-5-4 Trükkinud AS Vaba Maa Printed in Estonia EESSÕNA Eessõna Eesti riik on 2011. aastaks kultuuriväärtustena erilise tähelepanu alla võtnud ehk mälestiseks tunnistanud 27 854 objekti. Pooled neist on erinevad esemed, maalid ja ehitiste detailid, ligikaudu viiendiku mälestistest moodustavad mitmesugused ehitised. Just ehitised, mille puhul saame kõneleda nende ajaloolisest ja kultuurilisest väärtusest, jäävad avalikkusele enim silma. Kahjuks on ehitised aga kõige enam haavatavamad kultuuripärandi objektid, sest neid mõjutavad ilmastik ja keskkonnamuutused ning sageli jäävad nad ette arendusprojektidele. Eelpool nimetatu on ka põhjuseks, miks muinsuskaitsest kõneledes on valdavalt teemaks ajaloolised hooned. Muinsuskaitseamet on Eesti taasiseseisvumise järgsel perioodil panustanud märkimisväärselt suure summa kultuuriväärtuslike hoonete restaureerimisse, kuid ikka tundub see olevat piisake meres. Selleks, et oleks võimalik selgemini teadvustada ja kaardistada muinsuskaitse objektideks olevate ehitiste olukorra parandamiseks tehtut ja esitleda parimaid näited, ongi koostatud käesolev raamat.
    [Show full text]
  • Taastatava Ajaperioodi Probleem Eesti Mõisaparkide Restaureerimisel Ja Rekonstrueerimisel Puurmani, Saare, Võhmuta Ja Õisu Mõisa Pargi Näitel
    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TARTU KOLLEDŽ Maastikuarhitektuuri õppetool Triin Saarepuu Taastatava ajaperioodi probleem Eesti mõisaparkide restaureerimisel ja rekonstrueerimisel Puurmani, Saare, Võhmuta ja Õisu mõisa pargi näitel Magistritöö Juhendaja: MSc Sulev Nurme Tartu 2015 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus .............................................................................................................................. 5 1 Metoodika ........................................................................................................................ 8 1.1 Töös kasutatud metoodilised lähtekohad................................................................ 8 1.2 Uurimisobjektid ........................................................................................................ 8 1.3 Uurimismeetodid ..................................................................................................... 9 1.3.1 Välitööd ............................................................................................................ 9 1.3.2 Kaardianalüüs ................................................................................................. 10 1.3.3 Pargi väärtused ja seisundid .......................................................................... 11 1.4 Terminoloogiline ülevaade .................................................................................... 12 1.4.1 Autentsus
    [Show full text]
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!
    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
    [Show full text]
  • Haigekassa Teenust Osutavate Postkontorite Nimekiri Alates 2009
    Haigekassa teenust osutavate postkontorite nimekiri alates 2009 Postkontor Maakond Abja-Paluoja Viljandimaa Adavere Jõgevamaa Aegviidu Harjumaa Ahja Põlvamaa Ahula Järvamaa Akadeemia Harjumaa Alajõe Ida-Virumaa Alatskivi Tartumaa Alavere Harjumaa Alu Raplamaa Ambla Järvamaa Anne Tartumaa Antsla Võrumaa Aravete Järvamaa Ardu Harjumaa Are Pärnumaa Aruküla Harjumaa Aseri Ida-Virumaa Aste Saaremaa Audru Pärnumaa Avinurme Ida-Virumaa Elva Tartumaa Emajõe Tartumaa Emmaste Hiiumaa Essu Lääne-Virumaa Haabneeme Harjumaa Haanja Võrumaa Haapsalu Läänemaa Haava Tartumaa Hageri Raplamaa Hagudi Raplamaa Haljala Lääne-Virumaa Halliste Viljandimaa Hanila Läänemaa Hargla Valgamaa Harku Harjumaa Hellenurme Valgamaa Himmaste Põlvamaa Hulja Lääne-Virumaa Hummuli Valgamaa Häädemeeste Pärnumaa Iidla Ida-Virumaa Iisaku Ida-Virumaa Ilmarise Viljandimaa Ilmatsalu Tartumaa Imavere Järvamaa Juuru Raplamaa Jõesuu Pärnumaa Jõgeva Jõgevamaa Jõhvi Ida-Virumaa Jõõpre Pärnumaa Jäneda Lääne-Virumaa Järva-Jaani Järvamaa Järvakandi Raplamaa Järve Ida-Virumaa Jüri Harjumaa Kaali Saaremaa Kabli Pärnumaa Kadaka Harjumaa Kadrina Lääne-Virumaa Kaisma Pärnumaa Kaiu Raplamaa Kallaste Tartumaa Kambja Tartumaa Kanepi Põlvamaa Karksi-Nuia Viljandimaa Karlova Tartumaa Kehra Harjumaa Kehtna Raplamaa Keila Harjumaa Kernu Harjumaa Kihelkonna Saaremaa Kihnu Pärnumaa Kiili Harjumaa Kiisa Harjumaa Kilingi-Nõmme Pärnumaa Kiltsi Lääne-Virumaa Kirbla Läänemaa Kivi-Vigala Raplamaa Kiviõli Ida-Virumaa Klooga Harjumaa Koeru Järvamaa Kohila Raplamaa Kohtla-Järve Ida-Virumaa Kohtla-Nõmme Ida-Virumaa
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Valga Tõrva Valga Tõrva
    Y ! Y ! Y ! Y ! ! Y Y ! ValgutaY Vilsi Kalme Etsaste Järveküla Piigandi ! " ! 38! A! B Väike-Rõngu C Y !Õhne jõgi Lobjaku Teedla (Uderna)Uderna ! !Laguja oja Haani Y Sassi Kirepi Rundsu " ! Valguta ! Uderna ! YX ! MooriYX Lapetukme Väike-Rõngu Tõlvamäe YXKahu Ketneri! ! Uue-Suislepa YXRetsnigu Lossimäe Pastaku (Suure-Rõngu) !Tilga Kübenü ! Kirepi Vana-Otepää YX (*Meemaste) YX Koguli YX Konnu Kirmi ! Y PaaslangiYX Hiugemäe YX VenekülaYX ! Mäelooga " YXJuula Kõduküla Y YXVana-Suistle Konnusoo RÕNGUYX (Räägi) Suislepa ! (Tamme) Uue-SuistleYX Maltsa !( Mudsi Hellenurme ! ! YX ! Y Roosilla YX (Alakülä, Ülejõe) ! Kallaste YXPoriküla ! Y Marjamäe Marjamäe Koruste! Urmi " Põra YX Kirikuküla (Randa) YXSalu !Atra Käpa Hellenurme ! ! Vana-Suislepa ! YX Vooru " Suure-Rõngu Palupera YX YX ! Palu Räbi ! Üigu YX Õmbleja Silgi (Pritsu) YX Y YX Vaheküla Raigaste YX 1 (Alvre) Vooru Arakumäe Päidla1 Rilli Laane Palupera (as) Y ! YX (*Salo) Kiisa Suureküla ! YX Sootla Y (Linnuse) Pühaste! YX UndiYX RetiY Karu YX Kastolatsi Raiga " Laksi Väljaotsa Ägli ! Pedaste Y Kõksi YX YXElva YXJärve YX YX ! YX Tuuse YX Nopsi ! Miti Palu Riidaja Kaubi VeereYX ! Astuvere Y YXMustaru ! Matu AakreYX YX Riidaja Sälgu Pikasilla Kivirehe Leesiku ! " ! YX YX # i i Kanaküla YX Põhu I Mägestiku g g ! Kureküla ! õ Leebiku õ Purtsi Aakre YX (Palupera) j Põdrala j ! Palupera a Y YXAlliku a YX Rootsi Kähri !Leebiku YX YX Palamuste m m Pikasilla Luitsepa Turbasöödi Põhu II !Rebaste ! (Koiguta) ! !Kungi YX YX YX E Pedajamäe YX Alaküla " Niguri YXKoosi e Helmi (Kirikuküla) Pori k ! !
    [Show full text]
  • Pargiturism Eesti Mõisakoolide Parkide Näitel Park Tourism
    Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaisa Kamenik Pargiturism Eesti mõisakoolide parkide näitel Park tourism opportunities in Estonian manor schools parks Bakalaureusetöö loodusturismi erialal Juhendajad: Marica-Maris Paju PhD Tiiu Kull Tartu 2016 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kaisa Kamenik Õppekava: Loodusturism Pealkiri: Pargiturism Eesti mõisakoolide parkide näitel Lehekülgi: 67 Jooniseid: 10 Tabeleid: 2 Lisasid: 4 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Uurimisvaldkond: Loodusturism Juhendajad: Marica-Maris Paju, Tiiu Kull Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2016 Mõiste „pargiturism“ ei ole Eestis laialdaselt levinud. Siin ei leidu ettevõtteid ega organisatsioone, kes oleksid spetsialiseerunud pargituuride ja/või -reiside pakkumisele. Töö eesmärgiks oli uurida, milline on mõisaparkide väärtus, potentsiaal turismiobjektina ning mõisakoolide ja kohalike omavalitsuste roll pargiturismi edendamisel Eestis. Pilootprojektina valiti uuringu läbiviimiseks mõisakoolide pargid ja koostati küsimustik mõisakoolidele ning kohalikele omavalitsustele, et teada saada, kas nemad näevad mõisaparki väärtusliku looduskeskkonna ja turismiobjektina. Püstitatud eesmärgid selgitati välja kirjandusallikate, interneti andmete ning küsimustike analüüsi põhjal. Töö teoreetilises osas ilmnes, et mõisapark on mitmekesine looduskeskkond, millel on palju erinevaid väärtusi. Küsimustike analüüsi tulemusena selgus, et 90,5% küsitletutest peavad mõisaparki lisaväärtuseks koolimaja ümber. Mõisapargi suurimateks väärtusteks
    [Show full text]
  • Teenuskohtade Arv Teenuse Maksumus 2017 Juurdepääsetavus
    Intervallhoold Juurdepääsetavus Dementsuse usteenuse Teenuskohtade (ratastooliga liikumise Õe teenuse olemasolu diagnoosiga inimeste Hinnanguline üldhooldusteenuse Päevahoiuteenuse osutamise Teenuskohtade Teenuse osutajate nimetus ja arv Asutuse kontaktandmed arv Teenuse maksumus 2017 Teenuse maksumus sisaldab võimalus) kohapeal hooldus järjekorra pikkus osutamise võimalus Teenuskohtade arv Teenuse maksumus võimalus arv Teenuse maksumus Hoolekandeasutuse Harjumaa (19) asukoha aadress Kodulehekülg Telefon ja e-post 1344 Hooldusvahendid Ravimid Keila tee 15, Karjaküla sõltub hooldusvajadusest, II korrusele võib sõltub vabade alevik, Keila vald, 76620, http://www.keilavald.ee/hoolekandea 6049152, 770€ (1- kohaline tuba), 730€ kuu (koht jah, juhtumipõhiselt, saada teenusele kohe, see eeldab kohtade 1 Karjaküla Sotsiaalkeskus OÜ Harjumaa sutused [email protected] 50 mitmekohalises toas) jah jah jah ei eraldi osakonda ei ole treppidest liikumise võimet puudub puudub puudub jah olemasolust 30€-35€ ööpäev Kuusalu tee 33, Kuusalu alevik, 74601, 2 Kuusalu Eakate Kodu Harjumaa www.kuusalu.ee/eakate-kodu 6072203, [email protected] 10 872,58€ kuu jah jah jah jah jah aastaid puudub puudub puudub puudub puudub puudub Kesk tee 1, Haabneeme 6064084, 53426129, 1015 €-1200 € kuu (1-kohaline tuba), 900 € kuu (2- tööpäevadel kl 8.00- võimalik kokkuleppel 3 AS Rannapere Pansionaat 74001, Harjumaa www.rannapere.ee [email protected] 64 kohaline tuba) jah ei jah 16.00 lisatasu eest 3-6 kuud väljatöötamisel väljatöötamisel väljatöötamisel puudub puudub puudub Kodu
    [Show full text]
  • Akadeemik Alexander Theodor Von Middendorffi Surmast
    4 SADA AASTAT AKADEEMIK ALEXANDER THEODOR VON MIDDENDORFFI SURMAST M. Karelson A. TH. v. MIDDENDORFFI RAHVUSPÄRITOLUST Alexander Theodor von Middendorff sündis 18. augustil 1815. aastal Peterburis, kus tema isa Theodor Johann (1776...1856) oli pedagoogikainstituudi professor, hiljem ka direktor. Isal oli Liivimaal neli mõisat: Pööravere, Hellenurme, Päidla ja Saluala, millised ta pärandas akadeemikust pojale. A. Th. v. Middendorffi isapoolsed esivanemad olid kunagi Saksamaalt Baltikumi sisse rännanud. Esimesi teateid Middendorffidest on juba XV sajandil Tallinnas ja Riias. Emapoolselt on Alexander eesti päritoluga. Tema emapoolne vanaisa Johan (1746...1828) vabanes pärisorjusest 1810. aastal ning temale anti isa järgi perekonnanimi Jürrisohn. Johani tütar (akadeemiku ema) Sophie (1782...1868), keda kutsuti ka Amalieks (eestipäraselt Maaliks), oli sündinud Klooga mõisas pärisorjuses. Mitme autori väitel peetakse A. Th. v. Middendorffi emaks Pööravere mõisa eestlannast karjatüdrukut Maalit. Seda kinnitab ka Middendorffi jutustus Hellenurme mõisas olnud kodukooliõpetajale (1865. ja 1866. a.) Jakob Hurdale: "On olnud vahest paha, et ma pole varem poistele (pojad Ernst ja Karl, M.K.) jutustanud, et minu ema on eestlane. Minu naine tahtis seda edaspidiseks jätta. Ma võtsin mõlemad poisid ette ja ütlesin, kui uhke olen ma oma emale. Ütlesin nendele, et pean ennast seepärast pool-eestlaseks ja et nemadki peavad nõnda tegema. Olen omalt poolt selles kindel, et teaduslik and, niipalju kui seda minus avaldub, on mu ema pärandus, kuigi see tema suguvõsas on hariduse puudumise tõttu varjul olnud." Käesoleva kirjatüki autor sai paar aastat tagasi akadeemiku kolmanda põlvkonna järglastelt teada, et ema Sophie (Maali) oli olnud Pööravere mõisas köögitüdruk (mitte karjatüdruk). On veel teada, et A. Th. v. Middendorffi teenija Juks, kes oli temaga reisidel kaasas, lausus kord (J.
    [Show full text]
  • Detsentraliseeritud Valitsemis- Ja Juhtimiskorralduse Mudelid Kohaliku Omavalitsuse Üksustes - Aasta Pärast Haldusreformi
    Detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudelid kohaliku omavalitsuse üksustes - aasta pärast haldusreformi Autorid Mikk Lõhmus Georg Sootla Rivo Noorkõiv Kersten Kattai 2018 1 Detsentraliseeritud valitsemis- ja juhtimiskorralduse mudel kohaliku omavalitsuse üksuses - seis aasta pärast haldusreformi ........................................................ 3 Sissejuhatus .......................................................................................... 3 1.Osavallad ........................................................................................... 4 1.1 Osavallakogud ............................................................................... 5 1.2 Osavallavanem ning osavallavalitsus .................................................... 6 2.Kogukonnakogud ................................................................................. 6 3.Teeninduskeskused .............................................................................. 7 OLULISEMAD JÄRELDUSED ........................................................................... 9 Lisa 1: Analüüsi lähteülesanne .................................................................... 12 Lisa 2 Osavallakogud ................................................................................. 14 NÄIDE 1: HIIUMAA VALLA OSAVALLAD .........................................................20 NÄIDE 2: LÄÄNE-NIGULA VALLA OSAVALLAD .................................................31 NÄIDE 3 SAAREMAA VALLA OSAVALLAD .......................................................36
    [Show full text]
  • Jooksusarja Lastejooksud 2017
    I etapp – Eesti-Läti jooks, II etapp – Aakre-Puka jooks, III etapp – Hummuli pargijooks, IV etapp – Hellenurme suvejooks, V etapp –Iigaste metsajooks, VI etapp – Rukkihundi rahvajooks, VII etapp – Räbiküla jooksukross, VIII etapp – Tõrva kolme järve jooks Lastejooksud Koht I II III IV V VI VII VIII IX Punkte Arvesse läinud Osalemisi Võistleja nimi Elukoht etapid Tüdrukud T4 (2013-) I GERASSIMOV, Berit Valga I 1 1 I HANSON, Mia Marie Elva I 1 1 I LOOS, Delisa-Laurell Hummuli I 1 1 I LUIK, Lisanna Tõlliste I 1 1 I MEKK, Loore Puka I 1 1 I VAAS, Aleksandra Tartu I 1 1 I OSTRA, Laura-Elisabeth Tartumaa I 1 1 8 RUUSMANN, Rihanna Tõrva II 2 1 8 KALLAS, Hailie Adele Tõrva II 2 1 8 KÜTT, Deliisa Valga II 2 1 8 MEKK, Marleen Puka II 2 1 12 JÜRGENS, Mirel Tõrva III 3 1 12 POSSUL, Katriin Puka III 3 1 12 SITIK, Sandra Valga III 3 1 15 DAUM, Dorel Tõrva 4 4 1 15 PARMENENKOVA, Žlata Valga 4 4 1 15 POSSUL, Kristel Puka 4 4 1 18 SEEMEN, Delissa Helme 5 5 1 18 PRITS, Aiki Tartu 5 5 1 20 KÄND, Emma Nora Tõrva 6 6 1 20 VARES, Karoliina Valga 6 6 1 22 JÕGISUU, Heidi Tõrva 7 7 1 22 KASUK, Gerlin Anett Valga 7 7 1 24 TÄHT, Kätliis Tartu 8 8 1 I etapp – Eesti-Läti jooks, II etapp – Aakre-Puka jooks, III etapp – Hummuli pargijooks, IV etapp – Hellenurme suvejooks, V etapp –Iigaste metsajooks, VI etapp – Rukkihundi rahvajooks, VII etapp – Räbiküla jooksukross, VIII etapp – Tõrva kolme järve jooks 24 TAMM, Marissa valga 8 8 1 Poisid P4 (2013-) I PUNGAR, Freddy Võru 6 I II III I I I 6 5 7 II IIR, Siim-Erik Otepää 10 III II 4 II III II 12 5 7 III SORO, Sass Sander
    [Show full text]