Kohalike Omavalitsuste Koostöö Rakendamine Kohaliku Omavalitsuse Ülesannete Paremaks Täitmiseks Ja Avalike Teenuste Kvaliteetsemaks Ning Efektiivsemaks Osutamiseks

Kohalike omavalitsuste koostöö rakendamine kohaliku omavalitsuse ülesannete paremaks täitmiseks ja avalike teenuste kvaliteetsemaks ning efektiivsemaks osutamiseks

Sotsiaalia vahearuanne

Tellija: Riigikantselei

Täitja: Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia

www.geomedia.ee

Tartu Sisukord

Kokkuvõte ...... 3

1 Sotsiaalteenused ...... 4

1.1 Sotsiaalteenuste osutamine ...... 4 1.1.1 Õiguslik raamistik ...... 4 1.1.2 Sotsiaalnõustamine ...... 4 1.1.3 Eluasemeteenus (eluaseme kohandamine) ...... 6 1.1.4 Koduteenused ...... 6 1.1.5 Päevakeskusteenus ...... 9 1.1.6 Üldhooldekoduteenus ...... 10 1.2 Teenuse osutamise praktika ...... 12 1.2.1 Sotsiaalhoolekande arengukava ...... 12 1.2.2 Sotsiaalnõustamine ...... 14 1.2.3 Eluasemeteenus ...... 16 1.2.4 Koduteenus...... 21 1.2.5 Päevakeskusteenus eakatele (vanus 65+) ...... 24 1.2.6 Üldhooldekoduteenus ...... 25 1.2.7 KOV koostööd takistavad tegurid ...... 43 1.3 Sotsiaalteenuste rahastamine ...... 44 1.3.1 Õiguslik raamistik ...... 44 1.3.2 Rahastamise praktika ...... 45 1.4 Järelevalve teostamine ...... 58 1.4.1 Õiguslik raamistik ...... 58 1.4.2 Järelevalve praktika ...... 58 1.5 Sotsiaalteenuse sihtgrupp ...... 59 1.5.1 Teenuste sihtgrupp ja kliendid praktikas ...... 59 1.6 Sihtgrupi prognoos ...... 78 1.7 Sotsiaalteenuste osutamise ja ülesannete täitmise kulumudelid ...... 94 1.7.1 Sotsiaalhoolekande arengukava ...... 94 1.7.2 Sotsiaalhoolekande korralduse üldaktid ...... 96 1.7.3 Sotsiaalnõustamine ...... 97 1.7.4 Eluasemeteenus (eluruumi kohandamine) ...... 99 1.7.5 Koduteenused (koduabi ja isikuabi) ...... 103 1.7.6 Päevakeskusteenus ...... 106 1.7.7 Üldhooldekoduteenus ...... 108

Kokkuvõte

Arauanne keskendub kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekande teemale. Analüüsitakse sotsiaalteenuste osutamise õiguslikku raamistikku ja teenuste osutamise praktikat teenuste liigiti ja sihtrühmade lõikes. Samuti käsitletakse sotsiaalteeenuste rahastamist, nende osutamise ja ülesannete täitmise kulumudeleid.

Uuringu raames viidi läbi e-küsitlus, mille peamiseks eesmärgiks oli selgitada eakate sotsiaalhoolekande teenuste arendamise, korraldamise, osutamise ning finantseerimise erinevusi omavalitsusüksustes. Lisaks sooviti teada eakate sotsiaalhoolekandealase koostöö toimimise ulatust, toimimise takistusi ning hinnanguid koostöö perspektiivide kohta. Ankeedile vastast 134 omavalitsusüksust (59,3%). Ankeetküsitlusele vastanud omavalitsusüksustest:

 üle 80% on koostanud või koostamas sotsiaalhoolekande arengukava, seda valdavalt linna või valla arengukava osana. Sotsiaalhoolekande arengukava ei omanud 18% vastanud omavalitsustest.  Üle 80% sotsiaalhoolekande arengukavadest on koostatud ühe omavalitsuse kohta ja reeglina nende koostamisel teiste omavalitsustega koostööd ei tehta.  2/3 eakate üldhooldekoduteenustest on korraldatud omavalitsuste endi poolt. 10% omavalitsustest on nimetatud teenuste korraldamise volitanud teistele omavalitsustele ja 23% tarbib teenust teiste organisatsioonide kaudu.  Eakate eluasemeteenuse ja sotsiaalnõustamise korraldamisega tegelevad peamiselt linna- ja vallavalitsused ise.. Enamuses omavalitsustes spetsiaalselt sotsiaalnõustamisega tegeleva spetsialisti ametikohta pole loodud.  Eakate üldhooldekodu teenust osutavad omavalitsuste hallatavad asutused, nende poolt loodud MTÜ/SA, äriühingud, erasektori MTÜ-d ning erasektori äriühingud.  Ligi 35% eakatele klientidele päevakeskuse teenust linna- ja vallavalitsused.  KOV-i hallatavad asutused, KOV-i poolt loodud MTÜ/SA ning erasektori MTÜ-d. Valdavalt on antud teenuse osutamine siiski kohaliku omavalitsuse (40%) või KOV üksuse hallatava asutuse (36%) ülesandeks. Eakatele eluaseme teenuseid osutavad peamiselt linna- või vallavalitsused, KOV üksuse poolt hallatavad asutused, loodud MTÜ/SA ning KOV üksuse äriühingud.

Tellijale anti üle sotsiaalteenuste hindamise metoodilised materjalid ja küsitlustulemused käesoleva aruande iseseisva lisana.

1 Sotsiaalteenused

1.1 Sotsiaalteenuste osutamine

1.1.1 Õiguslik raamistik

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus paneb valdadele ja linnadele ülesandeks korraldada oma territooriumil sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning teede ja tänavate korrashoidu. Samuti on kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne pidada ülal oma koolieelseid lasteasutusi, põhikoole, gümnaasiume ja huvikoole, raamatukogusid, rahvamaju, muuseume, spordibaase, turva- ja hooldekodusid, tervishoiuasutusi ning teisi kohalikke asutusi. Lisaks on omavalitsusele pandud ülesandeid või täpsustatud neid mitmes eriseaduses, sh sotsiaalabi ja -teenuseid ning vanurite hoolekannet Sotsiaalhoolekande seaduses.

Riigikontroll oma 2012. aastal valminud auditis „Avalike teenuste pakkumise eeldused väikestes ja keskustest eemal asuvates omavalitsustes“ viitab probleemile, et enamikul juhtudel pole seadusandja kehtestanud täpseid nõudeid avalikele teenuste (sh sotsiaalteenustele) sisule või kvaliteeditasemele, mistõttu pole „mõõdupuud“, mille asusel oleks võimalik hinnata, kas ülesanne on täidetud või mitte, täidetud kvaliteetselt või mitte ehk kas KOV elanikud saavad teenuseid mõistlikult tasemel. Samas auditis on Riigikontroll teinud ettepaneku kaaluda, kas määrata kindlaks nõuded iga teenuse:

 kättesaadavusele, sh osutamise koha maksimaalne kaugus, teenuse osutamise sagedus, füüsiline juurdepääs, osutamise aeg;  pakkumise kanalitele ja kasutatavatele tehnilistele vahenditele;  osutaja kvalifikatsioonile.

Üheks kvaliteetse teenuse vaieldamatuks eelduseks on teenust osutava spetsialisti kvalifikatsioon ja valdkonnateadmised. Praegu näeb seadus vastavusnõuded ette ainult valla- või linnasekretäri ametikohale, kus peab olema juristi kvalifikatsioon või omandatud vastav kutsetunnistus. Muudele ametnikele otseseid kvalifikatsiooninõudeid kehtestatud ei ole. Kvalifikatsiooninõuete kehtestamisega tekib visioon, mitu valdkonnaspetsialisti on minimaalselt omavalitsuses vaja, et ülesannete täitmisega hakkama saada. Kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ei tähenda, et iga omavalitsus peaks igas valdkonnas palkama professionaalse spetsialisti, kuid see võimaldab algatada arutelu, milliseid samme tuleks astuda, et inimest teenindaks nõuetele vastav spetsialist. Arvestama peab ka asjaoluga, et muudatustega omavalitsuskorralduses on oht, et info kogumise koondumisel teenuse sihtgrupist kaugemal on suurim potentsiaalne tagasilöök just sotsiaalvaldkonna teenuste puhul. (Ibid).

1.1.2 Sotsiaalnõustamine

Sotsiaalnõustamist (sh eakatele) korraldab vastav valla- või linnavalitsus (SHS §11), kelle ülesanne on luua võimalused teenuse kasutamiseks ning tagada teenust puudutava informatsiooni kättesaadavus 4

(SHS §27). Teenuse osutaja võib olla füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohalik omavalitsus ja riik täidesaatva riigivõimu asutuste kaudu (sotsiaalnõustamisteenuse soovituslik juhend).

Seaduses on sotsiaalnõustamine defineeritud kui isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks (SHS §11). Seejuures Sotsiaalministeeriumi soovituslikus sotsiaalnõustamise teenuse standardis on rõhutatud lahenduste otsimisel koostööd kliendiga ja vajadusel lähedastega, nende motiveerimist, toimetulekuoskuste õpetamist ning välja on toodud järgmsied tegevused teenuse pakkumisel:

 probleemi(de) väljaselgitamine,  probleemi(de) sõnastamine,  probleemi(de) lahendamise (alternatiivsetest) võimalustest informeerimine, nõustamine, ressursside väljaselgitamine ja muu toetav tegevus,  enesehinnangu parandamine ning selle kaudu toimetuleku parandamine.

Seadus ei täpsusta sotsiaalnõustamisteenuse sisunõudeid, sihtgruppi ega teenuse mahtu. Vastavalt soovituslikule sotsiaalnõustamisteenuse juhendile on sihtgrupiks isikud või perekonnad, kelle iseseisev toimetulek argielus on sotsiaalsete, majanduslike, tervislike või psühholoogiliste tegurite tagajärjel häirunud või häirumas ning õigus teenust saada on nii isikul, kellel on tekkinud probleemid, kui ka nendel, kes temaga koos elavad; ostutatava teenuse maht sõltub teenuse vajaduse hindamise tulemustest ning vastavalt soovitslikule standardile osutab teenust kohalik omavalitsus, kelle poole isik teenuse saamiseks pöördub ehk teisisõnu ei tohiks pöörduja registreeritud elukoht olla teenuse saamisel kvalifitseerivaks tingimuseks.

Kohaliku omavalitsuse üksusel on sotsiaalnõustamisteenuse osutamise kohustus toimetulekutoetuse taotlejale ja tema abivajavatele perekonnaliikmetele (SHS §22 3), praktikas nõustatakse sageli ka kodu- ja hooldusabi teenuste osutamise käigus. Sotsiaalnõustamine võib olla integreeritud teiste nõustamisteenustega nagu psühholoogiline-, pere-, võlanõustamine.

Ka soovitusliku sotsiaalnõustamisteenuse juhendis pole täpsemaid sisunõudeid sotsiaalnõustamisteenusele esitatud, nende kehtestamine on iga kohaliku omavalitsusüksuse /teenuse osutaja pädevuses. Juhendis on välja toodud, et teenuse osutamise kord peaks sisaldama:

 teenusele seatud nõudeid;  klienditeeninduse standardit (nt sotsiaalala töötaja eetikakoodeks);  tagasisidesüsteemi (nt rahuolu-uuring);  kaebuste lahendamise protseduuri;  kvaliteedi tagamise ja tulemuslikkuse hindamise süsteemi.

Nõuded personalile

SHS kohaselt on sotsiaalnõustajaks selleks tööks eriettevalmistuse saanud hoolekandetöötaja (§11). Seega seaduses puudub otsene viide nõutud haridusele, kuid soovituslikus juhendis on selgesõnaline nõue vahetult teenust osutavale isikule vastava erialase kõrghariduse kohta: Sotsiaalnõustamisteenust võib osutada sotsiaaltööalase kõrgharidusega isik. Erialase hariduse omamisega saadakse kindlus, et 5

teenuse osutaja omab nõustamisoskusi, teadmisi sotsiaalhoolekandest ja nõustamistehnikatest ning suudab anda abivajajale parimat nõu, kuidas oma iseseisvat toimetulekut parandada. Lisaks on soovituslikus sotsiaalnõustamise juhises välja toodud teenuse kvaliteetseks osutamiseks oluliste nõustaja isiksuseomadustena teenindus- ja suhtlemisvalmidus, empaatiavõime, pingetaluvus ja tolerantsus.

Nõuded taristule

Nõudeid teenuse osutamise kohale ja muule taristule pole kuivõrd teenuse osutamine võib toimuda nii ametiasutuses, isiku kodus kui mujal kokkulepitud kohas.

1.1.3 Eluasemeteenus (eluaseme kohandamine)

Seaduse järgselt on kohaliku omavalitsuse kohustus osutada eluasemeteenust, kohalik omavalitsus peab andma eluruumi isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama, luues vajaduse korral võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks. Sotsiaalkorteri andmise ja kasutamise korra kehtestab kohalik omavalitsus elamuseaduse § 8 punkti 2 alusel (SHS § 14 lg 2) ja pidama arvestust vastavat teenust vajavate isikute üle kuivõrd kohaliku omavalitsuse võimkonda kuulub ka eluruumi või selle kasutusõigust mitteomavate, samuti elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute arvestuse korra kehtestamine (Elamuseadus §8 p1). Eluasemeteenuse kohta on statistiliste aruannete koostamine ja nende esitamine maavanemale kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne (SHS § 6 punkt 8 1; VV määrus 9.05.2007 nr 44 "Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete vormide kinnitamine ja aruannete esitamise kord“).

Samuti peab kohalik omavalitsus abistama isikuid, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel (SHS § 14 lg 2). Eluruumi kohandamise teenuse eesmärk on tagada isikule, kellel on raskusi eluruumis liikumise, suhtlemise või endaga toimetulekuga võimalikult iseseisev või võimalikult vähest kõrvalabi vajav turvaline toimetulek eluruumi piires ning sellesse sisenemisel ja väljumisel.

SHS täpsemaid parameetreid eluasemeteenuse sihtgrupi, osutamise mahu, kvaliteedi (sh nõuded taristule) osas ei sätesta, ka pole väljatöötatud soovituslikke juhiseid ministeeriumi poolt eluasemeteenuse osas. Sotsiaaleluruumile (korter, tuba) kehtivad üleüldised eluruumidele esitatavad nõuded (Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38, viimati muudetud Vabariigi Valitsuse määrusega 23.07.2002 nr 236).

1.1.4 Koduteenused

Seaduses on koduteenused defineeritud kui isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad tal harjumuspärases keskkonnas toime tulla (SHS § 13 lg 1). Seejuures täpsema koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja korra kehtestavad kohalikud omavalitsusorganid (SHS § 13 lg 2).

Seadus ei täpsusta koduteenuste sisunõudeid, sihtgruppi ega teenuse mahtu nagu ka nõudeid taristu ja teenust osutavate isikute kvalifikatsiooni osas. Koduteenuse ja hooldusteenuse soovituslikes standardites on sarnaselt sotsiaalnõustamisteenusega välja toodud, et vastav teenuse osutamise kord peaks sisaldama:

Koduteenustes eristatakse põhimõtteliselt koduabi ja hooldusabi. Soovituslikes juhendites on koduabi piiritletud isikule osutatava abiga igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel nagu toiduainete, tööstuskaupade ja ravimite ostmine inimese elukohale lähedal asuvast kauplusest ja apteegist, abistamine kütmisel, eluaseme korrastamisel (koristamine, akende pesemise korraldamine), riiete korrastamine (triikimine, pesemine või pesemise korraldamine, parandamine), abistamine toidu valmistamisel ning saatmine asjaajamisel; hooldusabi hõlmab füüsilist kontakti vajavat abistamist so isikuabi (abistamine pesemisel, riietumisel, söömisel, liikumisel, tualetis käimisel, mähkmete vahetamisel). Hooldusabi võib olla seotud tervishoiuteenustega, näiteks koduõendusteenuse, geriaatrilise seisundi hindamise teenuse ning taastus- ja hooldusraviteenustega. Juhul kui puudega inimesele on määratud isiklik abistaja, kes vastavalt lepingule abistab puudega inimest füüsiliselt igapäevastes tegevustes, millega klient puude tõttu iseseisvalt toime ei tule, siis ei käsitleta seda koduteenusena, vaid isikliku abistaja teenusena.

Soovitusliku koduabi ja hooldusteenuse juhendite kohaselt on koduteenuste sihtgrupiks isikud, kellel on terviseseisundist (probleemid võivad olla seotud näiteks kuulmise, nägemise, suhtlemise, liikumise, allergia või valuga, naha, suu, hammaste vms seisundiga), tegevusvõimest (probleemid tegevustervikute - enese eest hoolitsemine, töö ja vaba aeg ja/või tegevusvalmidustega - sensomotoorsed, kognitiivsed ja psühhosotsiaalsed) või elukeskkonnast (näiteks võib inimene elada 5. korrusel majas, kus puudub lift, kuid isiku terviseseisund takistab tal treppidel liikumist) tulenevalt kõrvalabivajadus kodustes tingimustes igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja väljaspool kodu asjaajamisel.

Osutatav koduteenuse sisu, maht ja finantseerimine lepitakse kokku lepingus kliendiga (eestkostjaga). Koduteenuse osutamise maht ja kestus sõltuvad teenuse vajaduse hindamise tulemustest. Hindamiseks soovitatakse rakendada Sotsiaalministeeriumi poolt väljatöötatud hindamisinstrumenti hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuste määramiseks. Protseduurilist teenuse taotlemise korraldust on põhjalikult kirjeldatud soovituslikes juhendites. Vastavalt soovituslikule juhendile peavad koduteenused olema kättesaadavad kõikidele isikutele, kelle puhul on tuvastatud abivajadus ning sobivaks teenuseks on hinnatud koduteenused. Seejuures isikult sotsiaalteenuse eest tasu võtmise otsustab teenust osutav või teenuse eest tasuv asutus, kuid hinnatud teenusevajaduse korral ei või omaosaluse suurus olla teenuse saamisel takistuseks.

Soovituslikus juhendis on eraldi viidatud KOVide koostööle kui võimalusele koduteenuse kättesaadavuse paremaks tagamiseks. Vastavalt Praksise uuringule (2012) ostetakse koduteenuseid harva sisse, reeglina toimub teenuse pakkumine kohaliku omavalitsuse töötajaskonna poolt või on 7

teenuse osutamine lahendatud hoopiski hooldajatoetuse maksmise kaudu.

Nõuded personalile

Abivajadust ja tegevusvõimet võivad hinnata sotsiaaltöötaja, perearst, pereõde, teenust vahetult osutava asutuse hooldusjuht.

Soovituslike teenuste juhendite alusel on koduteenust vahetult osutav isik palgaline töötaja, kes osutab teenust vastavalt lepingule ja vastab soovituslikult järgmistele nõuetele:

 on täisealine;  on vastava eriharidusega ja/või läbinud koduteenuse osutaja koolituse ja/või töötanud eelnevalt teenuse sihtgrupiga;  sobib teenuse saajaga.

Ka rõhutatakse hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud isikuomaduste olulisust [viidatud kutsestandardit seisuga 2011 pole], viidatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kui koduteenuste korraldaja õigusele nõuda teenuse osutajatelt kõrgemat kvalifikatsiooni ning eeldatakse, et erialase ettevalmistuseta töötajale on kohalik omavalitsus ja/või teenuse osutaja kehtestanud vähemalt erialase väljaõppe läbimise nõude. Kuna teenuse osutaja võib kasutada koduteenuse osutamise raames ka teenusesaaja raha (toiduainete ostmine, arvete maksmine), on oluline, et teenust vahetult osutav isik ei oleks süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteos, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, ja selle nõude täidetust peab kontrollima kohalik omavalitsus. Üldjuhul ei või koduteenuse vahetu osutaja olla teenust saava isiku pereliige, kuivõrd täisealine pereliige on kohustatud isikut abivajaduse korral nagunii toetama.

Hooldusteenust osutavalt asutuselt eeldatakse spetsialistide värbamisel lähtumist erialasest ettevalmistusest st hooldustöötajad peavad olema erialase ettevalmistusega ja vastama hooldustöötaja kutsestandardis kehtestatud nõuetele (seda kutsestandardit seisuga 2011 pole). Kui hooldusteenuse raames pakutakse ka näiteks füsioteraapiat, sotsiaaltöötaja jt spetsialistide abi, peavad töötajad olema erialase ettevalmistusega ja vastama eriala kutsestandardis kehtestatud nõuetele.

Nõuded taristule

Vastavalt soovituslikule juhendile kehtestab nõuded koduteenuse osutamise ruumidele (elukoht kas linnakeskkonnas või hajaasustusega piirkonnas, ligipääs, teenuse osutamiseks vajaliku sanitaarse olukorra tagamine jne) ja inventarile (koristusvahendite olemasolu, kasutatava kodutehnika ohutuse kindlustamine jne) kohalik omavalitsus või teenust osutav asutus riskianalüüsi põhjal. Vahetu teenuse osutaja peab järgima oma töös asutusesiseseid nõudeid (ametijuhend, töötervishoiu- ja tööohutusjuhend jne).

Aruandlus

Koduteenuste kohta on statistiliste aruannete koostamine ja nende esitamine maavanemale kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne (SHS § 6 punkt 8 1; VV määrus 9.05.2007 nr 44

"Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete vormide kinnitamine ja aruannete esitamise kord“).

1.1.5 Päevakeskusteenus

Vastavalt SHS definitsioonile on päevakeskus päevast hooldamist osutav asutus (§18 lg1 p1), kus viibivatele isikutele tagatakse nende eale ja seisundile vastav hooldamine, sealhulgas ravimine, põetamine, kasvatamine ja arendamine (§16 lg 1). Põhimõtteliselt on päevakeskuse tegevuse eesmärgiks täiskasvanute (sh eakate) puhul toetada aktiivset suhtlemist ja ennetada toimetulekuprobleeme / toetada igapäevast toimetulekut; päevakeskuses pakutakse soodustingimustel avalikke teenuseid (nagu päevahoid, toitlustamine, transport, pesu pesemine, juuksuriteenus, sauna kasutamine) ja vaba aja veetmise võimalusi (sh huviringid, üritused).

SHS-i alusel on kohalikel omavalitsustel kohustus eakatele suunatud päevakeskuste teenuste osas luua võimalused odavamaks toitlustamiseks (§27 lg 1) ning suhtlemiseks ja huvialaseks tegevuseks (shs §17 lg 3). Täiendavate päevakeskusteenuste osutamise korraldamine on kohaliku omavalitsuse üksusele vabatahtlik. Päevakeskuse teenuste nomenklatuuri, teenusele esitatavate nõuete, osutatava mahu ja finantseerimise üle otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.

Nõuded personalile

Seaduses pole päevakeskuse personalile eraldi kvalifikatsiooninõudeid seatud. Vastavalt soovituslikule hoolekandeasutuses hooldamise standardile peab päevakeskuse töötaja kvalifikatsioon vastama teenuse tüübile ja keerukusele - hooldusteenust (päevahoid) osutab vastava erihariduse või koolitusega töötaja (eeldatav haridustase kutse omandamiseks on keskharidus, millele lisandub nõutav erialane ettevalmistus kutsekoolituses või erialastel kursustel), sotsiaaltöötaja on erialase kõrgharidusega (käesoleval hetkel võib olla ka keskeriharidusega sotsiaalpedagoog) ning erialaspetsialistid – psühholoog, kutsenõustaja, füsioterapeut, tegevusterapeut ja huvijuht – peavad olema erialase ettevalmistusega ja vastama eriala kutsestandardis kehtestatud nõuetele. Hooldusteenust vahetult osutav isik ei tohi olla süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

Nõuded taristule

Eakatele suunatud päevakeskusele kui täiskasvanute hoolekandeasutusele kehtivad sotsiaalministri määrusega 03.04.2002 nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ kehtestatud tervisekaitsenõuded (viimati muudetud 11.12.2009), mis on sisult põhiosas võrdlemisi üldised: ehitis peab vastama tervisekaitsenõuetele (Rahvatervise seadus), üldistele ehitusstandarditele (Ehitusseadus), kasutatavad ehitus- ja viimistlusmaterjalid on tervisele ohutud (tõendatud), elu- ja magamisruumid peavad vastama Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38 «Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüriarvestamise korra kinnitamine» kehtestatud nõuetele, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, suitsetamiskoha või -ruumi planeerimisel lähtutakse «Tubakaseadusega» kehtestatud nõuetest, asutuse asukohas õhusaaste- ja müratase ei tohi ületada elu- ning puhkealale kehtestatud piirväärtusi; toidukäitlemise ruumid ja toit peavad vastama «Toiduseaduse» ja teiste seaduste alusel kehtestatud õigusaktidele.

Vastavalt SoM 03.04.2002 nr 58 § 13 lg 1 peab päevakeskuse kui hoolekandeasutuse töötajal olema 9

nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjalik tervisetõend «Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse» §-s 13 sätestatud nõuete kohaselt; vahetult päevahoiu kliente teenindav personal kandma tööriietust, mille olemasolu, pesemise, kasutamise ja korrashoiu eest vastutab tööandja ning toitu jaotav või serveeriv personal peab kandma selleks ettenähtud eririietust.

Aruandlus

Päevakeskusteenuste kohta on statistiliste aruannete koostamine ja nende esitamine maavanemale (SHS § 6 punkt 8 1; VV määrus 9.05.2007 nr 44 "Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete vormide kinnitamine ja aruannete esitamise kord“) teenust osutava asutuse ülesanne.

1.1.6 Üldhooldekoduteenus

Üldhooldekodu on eakatele ja puuetega isikutele elamiseks, hooldamiseks ja rehabilitatsiooniks loodud asutus (SHS §18 lg 1 p6). Soovitusliku hooldusteenuse juhise alusel on üldhooldekoduteenuse kui hooldusteenuse sihtgrupp täpsustatult isikud, kes kõrvalabi- ja hooldusabivajaduse tõttu ei ole suutelised iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.

Kohaliku omavalitsuse üksus võib asutada üldhooldekodu, kuid kohustust pole. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus on eakaid teavitada pakutavatest sotsiaalteenustest ning luua võimalused nende kasutamiseks (§ 27 lg 2). Seejuures isiku pöördumisel valla- või linnavalitsuse poole on viimane kohustatud: 1) hindama isiku abivajadust; 2) andma teavet asjaajamise kohta; 3) vajaduse korral suunama isiku pädeva asutuse või isiku juurde; 4) tegema isiku nõusolekul koostööd isikute või asutustega, kes aitavad isikul saada tema vajadustele vastavat abi (SHS § 29). Vastavalt Praxise uuringule (2012) on teenuste sisseostmine kõige sagedasem just üldhooldekoduteenuse puhul, kus teenuse pakkujate võrk on ulatuslikult välja arenenud, kuid teenuse kättesaadavust oluliselt piirav asjaolu on teenuse hind.

Abivajaduse ja tegevusvõime hindamisel on soovituslik kasutada tunnustatud hindamisinstrumenti hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuste määramiseks ning hindajaks võib olla sotsiaaltöötaja, perearst, pereõde, hooldusjuht. Teenuse taotlemise protseduurilist korraldust on põhjalikult kirjeldatud soovituslikus hooldusteenuse juhises.

Üldhooldekodu teenuse osutamise käigus tehakse hooldustoiminguid (nt mähkmete vahetamine, pesemine, toitmine), toitlustatakse, majutatakse ning vajadusel pakutakse lisaks ka sotsiaalnõustamist, abivahenditega seotud nõustamist, rehabiliteerimisteenust, perearstiteenust, õendusabi ja muid toimetulekut tagavaid toiminguid, huvidel ja hobidel põhinevaid ning teisi tegevusi. Teenuse osutamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse ja/või teenuse osutaja välja töötatud teenuse osutamise korrast, mis soovitusliku hooldusteenuse juhise alusel sisaldab: teenusele seatud nõudeid; klienditeeninduse standardit (nt sotsiaalala töötaja eetikakoodeks); tagasisidesüsteemi (nt rahulolu- uuring); kaebuste lahendamise protseduuri; kvaliteedi tagamise ja tulemuslikkuse hindamise süsteemi. Teenuse osutamise algusaeg, koht, maht ja rahasamine fikseeritakse lepingus, leping sõltmitakse

teenust vajava isiku või tema seaduslik esindaja ja teenuse osutajaga ning vajadusel kohaliku omavalitsuse vahel.

KOV ülesanne on tagada üldhooldekodu kui hoolekandeasutuse klientide turvalisus, iseseisvus, nende eraelu austamine ja võimalus osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemisel (SHS § 27 lg 4).

Nõuded personalile

Hooldusteenuste korraldamisega seotud isikutele kehtivad üldised seaduses kehtestatud kvalifikatsiooninõuded vastavalt ametikohale/nimetusele: Sotsiaaltöötaja on vastava erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik, hoolekandetöötaja (sh sotsiaalnõustaja) on vastava ettevalmistusega isik (SHS §2, § 11). Samas on soovituslikus sotsiaalnõustamise teenuse juhises selgesõnaline erialase kõrghariduse nõue sotsilaanõustajale. Lähtudes soovituslikust hooldusteenuse juhisest hindab isiku abivajadust ja tegevusvõimet vastava eriala spetsialist - sotsiaaltöötaja, perearst, pereõde, hooldusjuht.

Seaduses pole hoolekandeasutuse (sh üldhooldekodu) personalile eraldi kvalifikatsiooninõudeid seatud, kehtib üldine miinimumnõue: hoolekandetöötaja on vastava ettevalmistusega isik (SHS §2). Vastavalt soovituslikule hooldusteenuse standardile peab üldhooldekodu töötaja kvalifikatsioon vastama teenuse tüübile ja keerukusele: hooldusteenust osutab vastava erihariduse või koolitusega töötaja (eeldatav haridustase kutse omandamiseks on keskharidus, millele lisandub nõutav erialane ettevalmistus kutsekoolituses või erialastel kursustel), sotsiaaltöötaja on erialase kõrgharidusega (käesoleval hetkel võib olla ka keskeriharidusega sotsiaalpedagoog) ning erialaspetsialistid – psühholoog, kutsenõustaja, füsioterapeut, tegevusterapeut ja huvijuht – on erialase ettevalmistusega ja vastavad eriala kutsestandardis kehtestatud nõuetele. Hooldusteenust vahetult osutav isik ei tohi olla süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Õendusabiteenuse pakkumisel on eelduseks vajaliku tegevusloa olemasolu (nt koostöö perearsti ja/või –õega).

Ka peab üldhooldekodu kui hoolekandeasutuse töötajal vastavalt Sotsiaalministri 03.04.2002 määrusele nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ olema kirjalik tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta «Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse» §-s 13 sätestatud nõuete kohaselt (§ 13 lg 1).

Nõuded taristule

Üldhooldekodudele kehtivad Sotsiaalministri määrusega 03.04.2002 nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ (viimati muudetud 11.12.2009) kehtestatud nõuded, sh ehitis peab vastama tervisekaitsenõuetele (Rahvatervise seadus), üldistele ehitusstandarditele (Ehitusseadus), kasutatavad ehitus- ja viimistlusmaterjalid on tervisele ohutud (tõendatud), asutuse asukohas ei tohi õhusaaste- ja müratase ületada elu- ning puhkealale kehtestatud piirväärtusi. Üldhooldekodule kui ööpävast hooldamisteenust osutatavale hoolekandeasutustele on seatud teatud miinimumnõuded ruumide osamasolule, mis on paindlikud lähtuvalt osutatavate teenuste liigist ja hulgast, ja normidele: elu- ja magamisruumid peavad vastama Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38 «Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüriarvestamise korra kinnitamine» 11

kehtestatud nõuetele, suitsetamiskoha või -ruumi planeerimisel lähtutakse «Tubakaseadusega» kehtestatud nõuetest, toidukäitlemise ruumid ja toit peavad vastama «Toiduseaduse» ja teiste seaduste alusel kehtestatud õigusaktidele. Täpsustavad pindala miinimumnõuded on esitatud magamis- ja elutubadele: minimaalne pindala ühekohalise majutuse korral peab olema 8 m2, kahekohalise puhul vähemalt 12 m2 ja iga järgneva voodikoha kohta peab lisanduma vähemalt 6 m2, kuid seejuures on magamistoad üldjuhul ühe- või kahekohalised, olulise kõrvalabi vajaduse ja sügava liitpuudega elanike magamistuba võib olla maksimaalselt neljakohaline ning igas magamistoas peab voodite vahel olema võimalik kasutada liigendatavat vaheseina, kardinat või sirmi, magamistubade uksed peavad olema lukustatavad. Iga 10 voodikoha kohta on ettenähtud elutuba pindalaga vähemalt 12 m2.

Vahetult üldhooldekodu elanikke teenindav personal peab kandma tööriietust, mille olemasolu, pesemise, kasutamise ja korrashoiu eest vastutab tööandja (SoM 03.04.2002 nr 58 § 13 lg 2) ning toitu jaotav või serv Ööpäevases hoolekandeasutuses hooldamisel viibivate isikute toitlustamisele, sealhulgas pakutava toidu koostisele ning toiduenergia- ja toitainetesisaldusele, on kehtestatud nõuded Sotsiaalministri 14.11.2002 määrusega nr 131 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele tervishoiu- ja hoolekandeasutuses“ (viimati muudetud 11.12.2009). eeriv personal peab kandma selleks ettenähtud eririietust (§13 lg 3).

Aruandlus

Üldhooldekodud kui hoolekandeasutused koostavad SHS § 6 punkti 8 1 alusel kehtestatud korras sotsiaalhoolekandealaseid statistilisi aruandeid ja esitavad need maavanemale (SHS § 17 1).

1.2 Teenuse osutamise praktika

1.2.1 Sotsiaalhoolekande arengukava

Ankeetküsitlusele vastanud omavalitsustest üle 80% on koostanud või koostamas sotsiaalhoolekande arengukava. Valdavas enamuses on sotsiaalhoolekande arengukava koostatud omavalitsusüksuse arengukava osana. Ligikaudu 18% omavalitsustel sotsiaalhoolekande arengukava puudub. Eraldi dokumendina on antud arengukava koostatud kahes suuremas (üle 10000 elanikku) omavalitsuses.

100% 3 1 19 2 12 4 2 4 80% 2 1

60%

34 40% 13 10 92 35

20%

0% 0...1499 1500...4999 5000...9999 üle 10000 Kokku KOV üksuste elanike arv

Jah, KOV üksuse arengukava osa Jah, eraldi dokument Arengukava koostamist on alustatud Ei

Joonis 1 Sotsiaalhoolekande arengukava olemasolu KOV üksustes

Valdavas enamuses omavalitsustest on sotsiaalhoolekande arengukava koostatud vaid oma omavalitsuse kohta (üle 80% vastanutest). Teiste omavalitsustega ühist sotsiaalhoolekande arengukava on mõnevõrra sagedamini koostanud väikesed omavalitsused (kuni 1500 elanikku) ning ka

100% 2 6 21 10 3

80%

60%

14 31 40% 91 36 10

20%

0% 0...1499 1500...4999 5000...9999 üle 10000 Kokku KOV üksuste elanike arv

KOV üksuse kohta eraldi Ühine arengukava koos teiste KOV üksustega

Joonis 2 Sotsiaalhoolekande arengukava koostamine KOV üksustes 13

üle 10000 elanikuga omavalitsusüksused. Ühise arengukava koostamist on peamiselt koordineerinud linna- ja vallavalitsused, maavalitsused ning mõnel juhul ka erafirma.

1.2.2 Sotsiaalnõustamine

Enamuses omavalitsustes ei ole spetsiaalselt sotsiaalnõustamisega tegeleva spetsialisti ametikohta loodud. Peamiselt tegelevad omavalitsusametnikud sotsiaalnõustamise küsimustega muude tööülesannete kõrvalt. Ligikaudu 25% omavalitsustel on koosseisus ametnik või teenistuja, kelle koormus sotsiaalnõustamise teenuse osutamisel on vähemalt 0,75 ametikohta. Küsitlusele vastanud suurematest omavalitsustest (üle 10000 elaniku) on vastav ametnik koosseisus vaid ühel juhul. Ligikaudu 20% väiksematest omavalitsustest (kuni 1500 elanikku) sotsiaalnõustamise teenust ei pakuta.

100% 2 9 7

80%

26 60% 14 81 29 12

40%

20% 12 25 9 3 1 0% 0...1499 1500...4999 5000...9999 üle 10000 Kokku KOV üksuste elanike arv

Jah, ametnik või teenistuja, kelle koormus teenuse osutamisel on vähemalt 0,75 Sotsiaalnõustamisega tegelevad ametnikud või teenistujad muude tööülesannete kõrvalt Ei, linna- või vallavalitsuses ei tegeleta sotsiaalnõustamise teenuse osutamisega

Joonis 3 Sotsiaalnõustamise teenuse osutamisele spetsialiseerunud ametnike olemasolu KOV üksustes

Küsitluses osalenud omavalitsustes on sotsiaalnõustamisega tegelevaid ametnikke kokku 24 linna- või vallavalitsuses. Neist üle 60% omab ühte antud teenusele spetsialiseerunud ametnikku. Eelkõige on sotsiaalnõustamisega tegelevad ametnikud (ligikaudu 80%) palgatud väiksemates omavalitsustes (kuni 5000 elanikku).

inimesele. Keskmise suurusega omavalitsustes (5000-10000) oli nõustatute arv 236 ning suuremates omavalitsustes (üle 10000 elaniku) vastavalt 695 eakat.

Eakate sotsiaalnõustamisega tegelevad omavalitsustes valdavalt valla- või linnavalitsuse ametnikud. Lisaks osutavad antud teenust ka KOV hallatavate asutuste töötajad (sh MTÜ-d) ning mõningatel juhtudel ka erasektori MTÜ-d.

Ligikaudu 72% küsitletud omavalitsustest rahastasid 2011. aastal eakate sotsiaalnõustamise teenust täis mahus oma eelarvest.

2011. aastal nõustati väiksemates omavalitsustes keskmiselt 66 eakat inimest (65+ vanuses klienti ehk juhtumit). Omavalitsustes elanike arvuga 1500-5000 osutati antud teenust keskmiselt 165-le eakale inimesele. Keskmise suurusega omavalitsustes (5000-10000) oli nõustatute arv 236 ning suuremates omavalitsustes (üle 10000 elaniku) vastavalt 695 eakat.

Ligikaudu 72% küsitletud omavalitsustest rahastasid 2011. aastal eakate sotsiaalnõustamise teenust täis mahus oma eelarvest.

100% 1 2 2 1 80% 6 3

60%

40% 7 7 2 16

20%

0% 0...1499 1500...4999 5000...9999 üle 10000 Kokku

KOV üksuste elanike arv

1 2 >2

Joonis 4 Sotsiaalnõustamise teenuse osutamisele spetsialiseerunud ametnike arv KOV üksustes

1.2.3 Eluasemeteenus

Vastavalt Sotsiaalministeeriumi S-veeb aruannetele 2011. aasta kohta pakuvad eluasemeteenust 184 kohaliku omavalitsuse üksust 226st so 81%. Teenust pakuvad kõigi maakondade keskused, valdav enamus linnaregiooni kuuluvatest üksustest ja kõik suuremad kui 5000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksused (erandiks Viimsi vald). Eluasemeteenust mittepakkuvad omavalitsused on pigem elanike arvult väiksemad, ääremaalised ja ääremaastusmisriskiga ning madala elanike sissetulekute tasemega üksused.

Tabel 1. Eluasemeteenust pakkuvad KOVid tüüpide lõikes

Üldiseloomustus Eluasemeteenust pakkuvad KOVid eakate eakate üksuste elanike (65+) üksuste elanike arv (65+) üksuste elanike eakate arv arv kokku arv arv kokku arv % % (65+) % Kokku 226 1 365 463 232 829 184 1 277 732 217 389 81% 94% 93% vald 193 499 378 82 977 156 424 589 70 101 81% 85% 84% linn/vald linn 33 866 085 149 852 28 853 143 147 288 85% 99% 98% ääremaaline 48 54 071 11 470 32 39 019 8 203 67% 72% 72% risk ääremaastuda 58 94 471 17 810 46 73 695 13 620 79% 78% 76% keskusega nõrgalt seotud külade rühmad 26 94 248 15 905 23 84 948 14 172 88% 90% 89% Ääremaastumine mitteääremaaline 94 1 122 673 187 644 83 1 080 070 181 394 88% 96% 97% Linnaregiooni mittekuuluv 147 323 480 60 825 111 268 427 49 705 76% 83% 82% Tallinna 18 541 249 84 792 16 520 007 82 627 89% 96% 97% Tartu 12 136 146 22 241 12 136 146 22 241 100% 100% 100% Narva 3 69 408 12 013 2 66 416 11 398 67% 96% 95% Pärnu 7 63 075 11 786 6 58 810 10 961 86% 93% 93% Kohtla-Järve 6 59 795 10 791 5 57 312 10 409 83% 96% 96% Rakvere 6 36 097 5 826 6 36 097 5 826 100% 100% 100% Viljandi 6 30 885 5 659 6 30 885 5 659 100% 100% 100% Kuressaare 5 23 777 4 001 4 22 081 3 668 80% 93% 92% Võru 4 22 885 4 247 4 22 885 4 247 100% 100% 100% Paide 4 22 690 4 159 4 22 690 4 159 100% 100% 100% Haapsalu 4 18 250 3 112 4 18 250 3 112 100% 100% 100% Linnaregioon Valga 4 17 726 3 377 4 17 726 3 377 100% 100% 100% Linnaregiooni mittekuuluv 147 323 480 60 825 111 268 427 49 705 76% 83% 82% Regionaalne linnaregiooni osa 66 271 511 38 342 60 238 833 34 022 91% 88% 89% positsioon keskus 13 770 472 133 662 13 770 472 133 662 100% 100% 100% ei 211 681 137 113 942 170 593 406 98 502 80% 87% 86% Maakonnakeskus jah 15 684 326 118 887 15 684 326 118 887 100% 100% 100% a - 0…999 40 29 910 6 409 24 19 317 4 021 60% 65% 63% b - 1000…1499 49 62 586 12 115 41 52 793 10 184 84% 84% 84% c - 1500…1999 31 53 526 9 860 28 48 675 8 883 90% 91% 90% d - 2000…2999 31 75 757 13 373 24 58 365 10 087 77% 77% 75% e - 3000…4999 32 128 482 21 449 25 100 178 16 369 78% 78% 76% f - 5000…6999 17 99 450 16 307 17 99 450 16 307 100% 100% 100% g - 7000…9999 8 69 853 10 415 8 69 853 10 415 100% 100% 100% h - 10000-14999 8 102 413 16 954 8 102 413 16 954 100% 100% 100% i - 15000…19999 5 84 867 13 221 4 68 069 11 443 80% 80% 87% j - 20000-44999 2 83 518 15 616 2 83 518 15 616 100% 100% 100% k - ca 65000 1 64 650 11 101 1 64 650 11 101 100% 100% 100% l - ca 100 000 1 98 548 16 567 1 98 548 16 567 100% 100% 100% Elanike arvu rühm m- ca 400 000 1 411 903 69 442 1 411 903 69 442 100% 100% 100% madal sissetulek 30 44 610 8 871 22 36 226 7 057 73% 81% 80% Elanike sissetulekute keskmine sissetulek 136 551 310 99 899 113 502 390 90 288 83% 91% 90% tase kõrge sissetulek 60 769 543 124 059 49 739 116 120 044 82% 96% 97%

Kokku pakutakse sotsiaaleluasemeteenust üle Eesti 7505 eluasemel, neist 4627 so 62% on korterid ja 2878 so 38% on üksikud toad. Kõigist eluasemetest on kohandatud erivajadustega isikutele 342 so 5%, korteritest 237 so 5% ja üksikutest tubadest 105 so 4%. Statistika kajastab neid eluasemeid, mis on üürilepingu alusel üürile antud või selleks valmis, s.t. üürileandmiseks mittesobivaid eluasemeid ei näidata.

Taristu

Kohalike omavalitsuste üksustest on suurimad sotsiaaleluasemeteenuse pakkujad Tallinn ja Narva linn, järgnevad Tartu linn ja Pärnu linn – vastavalt moodustavad neis omavalitsustes sotsiaaleluasemeteenuseks rakendatavad eluasemed üldarvust 24%, 15%, 6% ja 4%. TOP 10 kohalike omavalitsuste eluasemed kokku moodustavad kõigist sotsiaaleluaseme teenuse pakkumiseks kasutatavatest eluasemetest 60%.

Tabel 2. Eluasemeteenust osutavate KOVide TOP 10 eluasemete arvu järgi

nendest Eluase- korteritest tubadest % tubade mete vajavad vajavad korterite kohandatud arv kohandatud arv kohandamist kohandamist arv erivajadusega (üksikud erivajadusega kokku erivajadusega erivajadusega inimestele toad) inimestele KOV üksus inimestele inimestele TALLINN 1829 1520 142 0 309 20 188 24% Narva linn 1154 0 0 0 1154 0 0 15% Tartu linn 430 326 5 0 104 0 0 6% Pärnu linn 336 241 0 0 95 0 0 4% Türi vald 160 160 0 0 0 0 0 2% Jõhvi vald 160 16 0 0 144 0 0 2% Tapa vald 149 149 0 0 0 0 0 2% Vinni vald 130 130 0 6 0 0 0 2% Kohtla-Järve linn 124 0 0 0 124 11 15 2% TOP 10 kokku 4472 2542 147 6 1930 31 203 60% Eesti kokku 7 505 4 627 237 52 2 878 105 219 100%

Teenuse pakkujate TOP 10 kohalikes omavalitsustes on vaid kolmes – Tallinn, Tartu linn ja Kohtla-Järve - teatud osa eluasemetest kohandatud erivajadustega isikutele ning täiendavat vajadust kohandatavate eluasemete järele näitavad vaid Tallinn ja Kohtla-Järve.

Seejuures Tallinn ja Kohtla-Järve arendavad erivajadustega inimestele kohandatud eluasemeteenuse pakkumist edasi pigem üksikute tubade kui korterite baasil ja sama plaanivad ka osad väiksemad omavalitsused nagu Anija vald, Misso vald, Puhja vald, Saare vald. Kokku on täiendav vajadus erivajadustega isikutele kohandatud eluasemete järele 32 KOVis, so 17% sotsiaaleluasemeteenust osutavatest KOVidest.

Regionaalselt on teatud eripärad sotsiaaleluasemeteenuse osutamiseks rakendatava eluasemete tüübis – korter või üksik tuba. Ida-Virumaa linnades osutatakse sotsiaaleluasemeteenust ainult (Narva linn, Kohtla-Järve linn) või valdavalt (Jõhvi vald) üksikute tubade baasil. Ka teistes linnades on 17

üksikute tubade rakendamine oluliselt levinum kui valdades, kuid enamuse sotsiaaleluasemeteenuse osutamiseks rakendatud eluasemetest moodustavad siiski korterid (vt Tabel 3). Korterite osakaal sotsiaaleluasemete hulgas on oluliselt kõrgem ääremaastumise taseme alusel keskusega nõrgalt seotud külade rühmadega piirkondades kui teistes piirkondades, samuti kõrge elanike sissetulekute tasemega piirkondades võrreldes madala ja keskmise sissetulekute tasemetega piirkondadega.

Tabel 3. Sotsiaaleluasemeteenuse osutamiseks kasutatavad eluasemed KOV tüüpide lõikes

Teenust korterid üksikud toad osutavad sh kohandatud sh vajavad sh kohandatud KOV Eluasemete erivajad. kohan- erivajad. sh vajavad üksused arv kokku isikutele damist kokku isikutele kohan-damist Kokku 184 7 505 62% 5% 1% 38% 4% 8% Vald 156 2760 72% 4% 2% 28% 8% 2% linn/vald Linn 28 4745 56% 6% 0% 44% 2% 10% ääremaaline 32 292 65% 4% 4% 35% 8% 3% risk ääremaastuda 46 508 58% 3% 2% 42% 8% 2% keskusega nõrgalt seotud Ääre- külade rühmad 23 510 81% 5% 3% 19% 5% 3% maastumine mitteääremaaline 83 6195 60% 5% 1% 40% 3% 8% Linnaregiooni mittekuuluv 111 1872 75% 4% 2% 25% 8% 1% Tallinna 16 2326 80% 8% 0% 20% 6% 41% Tartu 12 542 70% 2% 0% 30% 2% 2% Narva 2 1158 0% 0% 0% 100% 0% 0% Pärnu 6 408 68% 5% 1% 32% 12% 0% Kohtla-Järve 5 327 16% 2% 0% 84% 4% 5% Rakvere 6 250 83% 2% 3% 17% 2% 0% Viljandi 6 53 58% 10% 3% 42% 0% 5% Kuressaare 4 89 62% 0% 2% 38% 3% 0% Võru 4 120 67% 0% 4% 33% 10% 5% Paide 4 224 96% 1% 1% 4% 11% 0% Haapsalu 4 40 85% 3% 3% 15% 0% 0% Linnaregioon Valga 4 96 39% 3% 0% 61% 0% 0% Linnaregiooni mittekuuluv 111 1872 75% 4% 2% 25% 8% 1% Regionaalne linnaregiooni osa 60 1262 74% 3% 2% 26% 9% 2% positsioon keskus 13 4371 53% 7% 0% 47% 2% 10% Maakonna- Ei 170 4334 53% 3% 2% 47% 4% 1% keskus Jah 14 3171 74% 7% 1% 26% 4% 23% a – 0…999 24 164 79% 5% 4% 21% 6% 9% b - 1000…1499 41 527 68% 3% 4% 32% 16% 3% c - 1500…1999 28 327 71% 1% 1% 29% 2% 0% d - 2000…2999 24 297 56% 9% 2% 44% 7% 2% e - 3000…4999 25 452 79% 3% 2% 21% 10% 0% f - 5000…6999 17 565 85% 3% 2% 15% 11% 4% g - 7000…9999 8 415 86% 4% 2% 14% 7% 0% h - 10000-14999 8 597 58% 1% 1% 42% 2% 1% i - 15000…19999 4 288 40% 9% 3% 60% 3% 1% j - 20000-44999 2 460 52% 0% 0% 48% 5% 7% k – ca 65000 1 1154 0% 0% 0% 100% 0% 0% Elanike arvu l – ca 100 000 1 430 76% 2% 0% 24% 0% 0% rühm m- ca 400 000 1 1829 83% 9% 0% 17% 6% 61% Elanike madal 22 242 48% 3% 6% 52% 9% 0% sissetulekute keskmine 113 3817 49% 3% 2% 51% 3% 1% tase kõrge 49 3446 76% 7% 0% 24% 4% 23%

Eluasemeteenust pakkuvatest KOVidest kasutab selleks vaid kortereid 87 KOVi, so pisut alla poole teenust osutavatest KOVidest, ja vaid üksikuid tube 19 KOVi, so 1/10 teenust osutavatest KOVidest. Vaid üksikute tubade baasil pakuvad sotsiaaleluasemeteenust pigem väiksemad (vähem kui 3000 18

elanikuga), linnaregiooni mittekuuluvad, ääremaastunud ja riskiga ääremaastuda vallad nagu Hanila, Karula, Kihnu, Laekvere, Leisi, Mikitamäe, Misso, Mustjala, Rannu, Taheva, Torma ja Vändra vald, linnaregiooni kuuluvatest ja mitteääremalistest valdadest Paide, Pihtla, Puhja, Tartu ning Tori vallad ning suurematest üksustest regiooni keskustena toimivad Ida-Virumaa linnad Kohtla-Järve ja Narva,

Kohandatud eluasemeid erivajadustega isikutele on kokku 48 üksuses, so 26% teenust pakkuvatest KOVidest.

Joonis 5. Eluasemeteenuse osutamiseks kasutatavate eluasemete tüüp

Eluasemete keskmine hõivatus on 2011 aasta lõpu seisuga kõrge – 6644 eluaset so 89%, korteritest 4079 so 88% ja üksikutest tubadest 2565 so 89%. 100% on hõivatud vastavad eluasemed 51 KOVis, so enam kui ¼ teenust pakkuvatest KOVidest. Alla 50% on hõivatud sotsiaaleluasemetest 23 KOVis, so 13% teenust pakkuvatest KOVidest, ja seejuures neist 8 üksuses on eluasemete hõive 0%.

Joonis 6. Sotsiaaleluasemete hõivatus seisuga 31.12.2011

Üksikute KOVide lõikes on korterite hõivatus keskmiselt suurem kui üksikute tubade puhul. Teenust osutavates KOVidest 165 on olemas korterid, neist 73 üksuses on korterite hõivatus 100%, so 44% üksustes, ja 11 üksuses on korterite hõivatus 0%, so 7%; üksikud toad on olemas 97 üksuses, neist 30 on hõivatus 100%, so 31%, ja 10 üksuses on üksikuste tubade hõivatus 0%, so 10%.

KOV tüüpide lõikes on eluasemete hõivatus linnades mõnevõrra suurem kui valdades, 19

ääremaastusmise taseme alusel mitteääremaalistes piirkondades oluliselt kõrgem ja ääremaastumisriskiga piirkondades oluliselt madalam kui teistes piirkondades, linnaregiooni keskustes märgatavalt kõrgem kui keskuste tagamaal ja linnaregiooni mittkuuluvates üksustes, elanike arvult suuremates üksustes kõrgem kui väiksemates ning keskmise ja kõrge elanike sissetulekuga piirkondades kõrgem kui madala elanike sissetulekuga piirkondades. Kokkuvõttes suuremates regioonikeskustes, kus kulud eluasemele on kõrgemad ja potentsiaalse klientuuri mastaap suurem, on vajadus teenuse järele suurem – enam on vastavaid eluasemeid, samas nende hõivatus on kõrgem.

Tabel 4. Sotsiaaleluasemeteenuseks kasutatavate eluasemete hõivatus seisuga 31.12.2011 KOV tüüpide lõikes

Teenust osutavad Eluasemete hõivatud eluasemed KOV üksused arv kokku % Kokku 184 7 505 6 644 89% Vald 156 2760 2231 81% linn/vald Linn 28 4745 4413 93% ääremaaline 32 292 227 78% risk ääremaastuda 46 508 359 71% Ääre- keskusega nõrgalt seotud külade rühmad 23 510 439 86% maastumine mitteääremaaline 83 6195 5619 91% Linnaregiooni mittekuuluv 111 1872 1507 81% Tallinna 16 2326 2023 87% Tartu 12 542 520 96% Narva 2 1158 1157 100% Pärnu 6 408 390 96% Kohtla-Järve 5 327 258 79% Rakvere 6 250 224 90% Viljandi 6 53 48 91% Kuressaare 4 89 78 88% Võru 4 120 103 86% Paide 4 224 211 94% Haapsalu 4 40 37 93% Linnaregioon Valga 4 96 88 92% Linnaregiooni mittekuuluv 111 1872 1507 81% Regionaalne linnaregiooni osa 60 1262 1008 80% positsioon keskus 13 4371 4129 94% Maakonna- Ei 170 4334 3676 85% keskus Jah 15 3171 2968 94% a – 0…999 24 164 127 77% b - 1000…1499 41 527 349 66% c - 1500…1999 28 327 249 76% d - 2000…2999 24 297 236 79% e - 3000…4999 25 452 379 84% f - 5000…6999 17 565 482 85% g - 7000…9999 8 415 345 83% h - 10000-14999 8 597 569 95% i - 15000…19999 4 288 255 89% j - 20000-44999 2 460 421 92% k – ca 65000 1 1154 1154 100% Elanike arvu l – ca 100 000 1 430 430 100% rühm m- ca 400 000 1 1829 1648 90% Elanike madal 22 242 171 71% sissetulekute keskmine 113 3817 3432 90% tase kõrge 49 3446 3041 88%

Eluruumi kohandamise teenuse pakkumisel tuginetakse enamasti teenuse sisseostmisele (hanked) erasektori ehitusettevõttelt (Praksis, 2012) või kasutatakse toetuste maksmist / kulude kompenseerimist isikule.

1.2.4 Koduteenus

Vastavalt Sotsiaalministeeriumi S-veeb aruannetele 2011. aasta kohta pakuvad koduteenuseid 177 kohaliku omavalitsuse üksust 226st so 78%. Teenust pakkuvates KOVides elab 95% Eesti elanikkonnast ja 94% eakatest (vanuses 65+). Teenust pakuvad kõik maakondade keskused, ka enamus linnaregiooni kuuluvatest üksustest ja kõik suuremad kui 5000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksused.

Joonis 7. Koduteenuseid pakkuvad KOVid tüüpide lõikes

Üldiseloomustus Koduteenuseid pakkuvad KOVid eakate eakate üksuste elanike (65+) üksuste elanike arv (65+) üksuste elanike eakate arv arv kokku arv arv kokku arv % % (65+) % Kokku 226 1 365 463 232 829 177 1294616 219600 78% 95% 94% vald 193 499 378 82 977 148 437843 71642 77% 88% 86% linn/vald linn 33 866 085 149 852 29 856773 147958 88% 99% 99% ääremaaline 48 54 071 11 470 27 34719 7392 56% 64% 64% risk ääremaastuda 58 94 471 17 810 46 76565 14257 79% 81% 80% keskusega nõrgalt seotud külade rühmad 26 94 248 15 905 22 86459 14492 85% 92% 91% Ääremaastumine mitteääremaaline 94 1 122 673 187 644 82 1096873 183459 87% 98% 98% Linnaregiooni mittekuuluv 147 323 480 60 825 109 275870 51300 74% 85% 84% Tallinna 18 541 249 84 792 17 536805 84405 94% 99% 100% Tartu 12 136 146 22 241 11 133852 21835 92% 98% 98% Narva 3 69 408 12 013 3 69408 12013 100% 100% 100% Pärnu 7 63 075 11 786 4 56303 10545 57% 89% 89% Kohtla-Järve 6 59 795 10 791 5 57312 10409 83% 96% 96% Rakvere 6 36 097 5 826 6 36097 5826 100% 100% 100% Viljandi 6 30 885 5 659 4 27670 5122 67% 90% 91% Kuressaare 5 23 777 4 001 3 20674 3397 60% 87% 85% Võru 4 22 885 4 247 4 22885 4247 100% 100% 100% Paide 4 22 690 4 159 4 22690 4159 100% 100% 100% Haapsalu 4 18 250 3 112 3 17324 2965 75% 95% 95% Linnaregioon Valga 4 17 726 3 377 4 17726 3377 100% 100% 100% Linnaregiooni mittekuuluv 147 323 480 60 825 109 275870 51300 74% 85% 84% Regionaalne linnaregiooni osa 66 271 511 38 342 55 248274 34638 83% 91% 90% positsioon keskus 13 770 472 133 662 13 770472 133662 100% 100% 100% ei 211 681 137 113 942 162 604030 99710 77% 90% 88% Maakonnakeskus jah 15 684 326 118 887 15 690586 119890 100% 100% 100% a - 0…999 40 29 910 6 409 19 15480 3243 48% 52% 51% b - 1000…1499 49 62 586 12 115 38 49077 9540 78% 78% 79% c - 1500…1999 31 53 526 9 860 25 43461 7964 81% 81% 81% d - 2000…2999 31 75 757 13 373 24 58495 10331 77% 77% 77% e - 3000…4999 32 128 482 21 449 28 112901 18899 88% 88% 88% f - 5000…6999 17 99 450 16 307 17 99450 16307 100% 100% 100% g - 7000…9999 8 69 853 10 415 8 69853 10415 100% 100% 100% h - 10000-14999 8 102 413 16 954 8 102413 16954 100% 100% 100% i - 15000…19999 5 84 867 13 221 5 84867 13221 100% 100% 100% j - 20000-44999 2 83 518 15 616 2 83518 15616 100% 100% 100% k - ca 65000 1 64 650 11 101 1 64650 11101 100% 100% 100% l - ca 100 000 1 98 548 16 567 1 98548 16567 100% 100% 100% Elanike arvu rühm m- ca 400 000 1 411 903 69 442 1 411903 69442 100% 100% 100% madal sissetulek 30 44 610 8 871 17 31553 6046 57% 71% 68% Elanike sissetulekute keskmine sissetulek 136 551 310 99 899 108 505262 91215 79% 92% 91% tase kõrge sissetulek 60 769 543 124 059 52 757801 122339 87% 98% 99%

Koduteenuseid mittepakkuvad omavalitsused on pigem elanike arvult väiksed, linnaregiooni mittekuuluvad, ääremaalised ning madala elanike sissetulekute tasemega üksused ehk üksused, kus 21

teenuse portentsiaalseid tarbijaid on vähe, hajaasustuse tõttu nendeni jõudmine on suhteliselt ajakulukas ja finantsilisi vahendeid napib (tagurpidi mastaabiefekt).

Vastavalt Riigikontrolli auditile „Avalike teenuste pakkumise eeldused väikestes ja keskustest eemal asuvates omavalitsustes“ tundsid kohalikud elanikud enim täiendavat vajadust sotsiaalvaldkonnas koduhoolduteenuste järele päevakeskusteenuste ja sotsiaaltoa kõrval.

Ankeetküsitluse tulemuste põhjal pakuvad KOV-üksuse eakatele elanikele (65+) koduabi teenuseid (abi igapäevaelu toimingutes, nagu toiduainete, tööstuskaupade ja ravimite ostmine) valdavalt omavalitsuse ametnikud. Lisaks on teenuse pakkujateks ka KOV-i poolt hallatavad asutused, KOV-i poolt loodud MTÜ/ SA, erasektori MTÜ-d, erasektori äriühingud ja FIE-d. 2011. aastal rahastasid 45% küsitletud omavalitsustest koduabiteenuseid täies ulatuses oma eelarvest.

Hooldajad

Kokku on koduhoolduse teenuseid vahetult osutavaid hooldajaid 663, neist 166 so 25% on vastava haridusega, 370 so 56% on läbinud vastava täiendõppe ja 127 so 19% on ilma vastava ettevalmistuseta. Koduteenuseid pakkutavatest omavalitsustest pole hooldajaid statistikas näidatud 4 kohaliku omavaltisuse üksuses - Kaiu vald, Kihelkonna vald, Laimjala vald ja Ridala vald.

Vastava ettevalmistusega (haridusega, täiendõppe läbinud) hooldajate osakaal on linnades ja elanike arvult suuremates üksustes kõrgem kui valdades ja väiksemates üksustes, mitteääremaalistes ja keskusega nõrgalt seotud piirkondades oluliselt kõrgem kui ääremaalistes ja riskiga ääremaastuda piirkondades nagu ka regiooni keskustes võrreldes tagamaa ja linnaregiooni mittekuuluvate üksustega. Kokku on omavalitsusi, kus kõik hooldajad on vastava ettevalmistusega (haridusega, täiendõppe läbinud) 104, so 59% teenust osutavatest KOVidest, ja omavalitsusi, kus kõik hooldajad on vastava ettevalmistuseta, on kokku 31. Viimati nimetatutest on valdav – 27 – osa KOVe, kus on hooldajaid ainult 1-2.

Tabel 5. Koduteenust osutavad hooldajad

vastava hariduse ja teenuse Koduteenust vahetult osutavad (sotsiaal)hooldajad täiendõppe läbinute saajate arv vastava täiendõppe ilma vastava osakaal hooldajate hooldaja haridusega läbinud ettevalmistuseta Kokku hulgas kohta Kokku 166 370 127 663 81% 9,2 vald 62 134 87 283 69% 9,6 linn/vald linn 104 236 40 380 89% 9,0 ääremaaline 9 15 11 35 69% 11,3 risk ääremaastuda 13 40 27 80 66% 7,8 keskusega nõrgalt seotud Ääre- külade rühmad 11 36 10 57 82% 7,4 maastumine mitteääremaaline 133 279 79 491 84% 9,5 Linnaregiooni mittekuuluv 51 107 64 222 71% 9,5 Tallinna 62 117 29 208 86% 8,8 Tartu 6 49 5 60 92% 9,4 Narva 11 4 2 17 88% 9,0 Pärnu 4 14 5 23 78% 11,5 Kohtla-Järve 1 18 3 22 86% 9,7 Rakvere 9 6 1 16 94% 11,4 Viljandi 1 19 13 33 61% 4,8 Kuressaare 3 5 1 9 89% 15,1 Võru 2 9 1 12 92% 11,8 Linnaregioon Paide 8 4 0 12 100% 5,7 22

Haapsalu 1 7 3 11 73% 10,3 Valga 7 11 0 18 100% 9,5 Linnaregiooni mittekuuluv 51 107 64 222 71% 9,5 Regionaalne linnaregiooni osa 21 56 31 108 71% 9,6 positsioon keskus 94 207 32 333 90% 8,9 Maakonna- ei 82 171 93 346 73% 9,6 keskus jah 84 199 34 317 89% 8,8 a - 0…999 2 9 10 21 52% 8,2 b - 1000…1499 9 25 14 48 71% 11,7 c - 1500…1999 6 21 15 42 64% 8,0 d - 2000…2999 8 16 22 46 52% 6,9 e - 3000…4999 19 31 17 67 75% 12,9 f - 5000…6999 6 33 10 49 80% 8,3 g - 7000…9999 13 15 3 31 90% 9,1 h - 10000-14999 18 30 8 56 86% 9,5 i - 15000…19999 11 30 7 48 85% 7,8 j - 20000-44999 4 23 5 32 84% 10,6 k - ca 65000 10 4 0 14 100% 9,3 Elanike arvu l - ca 100 000 5 38 2 45 96% 8,4 rühm m- ca 400 000 55 95 14 164 91% 8,7 Elanike madal sissetulek 6 13 9 28 68% 11,6 sissetulekute keskmine sissetulek 77 168 67 312 79% 9,4 tase kõrge sissetulek 83 189 51 323 84% 8,8

Keskmiselt on koduteenuste saajaid hooldaja kohta 9,2. Linnades on teenuse saajate arv hooldaja kohta mõnevõrra madalam kui valdades, riskiga ääremaastuda ja keskusega nõrgalt seotud külade rühmadega piirkondades oluliselt väiksem kui ääremaalistes piirkondades, regiooni keskustes ka mõnevõrra madalam kui tagamaal ja regiooni mittekuuluvates üksustes ning madala elanike sissetulekute tasemega piirkondades oluliselt suurem kui kõrgemate elanike sissetulekutega piirkondades.

Erinevused koduteenuste saajate arvus hooldajate kohta on KOVide lõikes märkimisväärsed. Kõrgeimad on vastavad näitaja Meremäe vallas (59), Jõgeva vallas (57,8), Võru vallas (54) ning Värska vallas (52) ehk ca 5-6 korda kõrgem kui Eestis keskmiselt. Madalaim ehk 1 koduteenuste saaja hooldaja kohta kokku 9 omavalitsuses - Kernu vald, Käina vald, Pärsti vald, Rakvere vald, Rägavere vald, Vihula vald, Viru-Nigula vald, Vormsi vald, Väätsa vald.

Tabel 6. Koduteenuse saajate arv hooldajate kohta KOV TOP 10

teenuse saajate arv hooldajate kohta kõrgeim teenuse saajate arv hooldajate kohta madalaim KOV näitaja KOV näitaja Meremäe vald 59,0 Kernu vald 1,0 Jõgeva vald 57,8 Käina vald 1,0 Võru vald 54,0 Pärsti vald 1,0 Värska vald 52,0 Rakvere vald 1,0 Haaslava vald 42,0 Rägavere vald 1,0 Urvaste vald 34,0 Vihula vald 1,0 Kadrina vald 31,0 Viru-Nigula vald 1,0 Pöide vald 31,0 Vormsi vald 1,0 Saue vald 30,0 Väätsa vald 1,0 Padise vald 28,0 Mäetaguse vald 1,3 Eesti keskmine 9,2

Näitajate koduteenuse saajate arv hooldajate kohta ja kulud teenuse saaja kohta vahel puuduvad statistiliselt olulised korrelatiivsed seosed (R2= 0,0284).

1.2.5 Päevakeskusteenus eakatele (vanus 65+)

Vastavalt Sotsiaalministeeriumi H-veeb aruannetele 2011. aasta kohta on päevakeskusteenus kohapeal olemas 71 kohaliku omavalitsuse üksuses 226st, seega ca 1/3 üksustes. Valdavalt on päevakeskusteenust pakkuvates KOVides teenus suunatud ka eakatele – päevakeskusteenus on olemas kokku 71 KOVis ja eakatele 69 KOVis. Elukohajärges KOVis on seega teenus kättesaadav 69% elanikkonnast ja 67% eakatest (65+). Aruande kohuslased on päevakeskusteenust osutavad asutused, ülevaate saamiseks teenuse kättesaadavuse kohta üle kohalike omavalitsuste üksuste on andmed asutuste kohta konsolideeritud teenuse pakkuja asukoha kohalikust omavalitsusüksusest lähtudes.

Tabel 7. Päevakeskusteenuse olemasolu KOV tüüpide lõikes

üldiseloomustus päevakeskusteenus elanikkonnale päevakeskusteenus eakatele (65+)

arv

arv arv

eakate eakate

osakaal osakaal osakaal osakaal osakaal

KOV arv KOV arv KOV arv KOV

KOVides KOVides elanike elanike

KOV rühmad arv elanike

eakate (65+) (65+) eakate (65+) eakate elanikkonnas vanusrühmas Kokku 226 1 365 463 232 829 71 940 399 31% 69% 69 157 015 31% 67% Vald 193 499 378 82 977 49 182 865 25% 37% 48 28 541 25% 34% Linn/vald Linn 33 866 085 149 852 22 757 534 67% 87% 21 128 474 64% 86% ääremaaline 48 54 071 11 470 3 2 836 6% 5% 3 564 6% 5% risk ääremaastuda 58 94 471 17 810 15 30 052 26% 32% 15 5 783 26% 32% Ääre- keskusega nõrgalt maastumine seotud külade rühmad 26 94 248 15 905 11 53 317 42% 57% 10 8 344 38% 52% Mitteääremaaline 94 1 122 673 187 644 42 854 194 45% 76% 41 142 324 44% 76% Linnaregiooni mittekuuluv 147 323 480 60 825 39 135 717 27% 42% 37 21 317 25% 35% Tallinna 18 541 249 84 792 8 471 485 44% 87% 8 77 140 44% 91% Tartu 12 136 146 22 241 6 118 793 50% 87% 6 19 796 50% 89% Narva 3 69 408 12 013 0 0 0% 0% 0 0 0% 0% Pärnu 7 63 075 11 786 3 51 109 43% 81% 3 10 066 43% 85% Linna- Kohtla-Järve 6 59 795 10 791 1 40 581 17% 68% 1 6 856 17% 64% regioon Rakvere 6 36 097 5 826 6 36 097 100% 100% 6 5 826 100% 100% Viljandi 6 30 885 5 659 2 22 800 33% 74% 2 4 308 33% 76% Kuressaare 5 23 777 4 001 1 14 706 20% 62% 1 2 440 20% 61% Võru 4 22 885 4 247 1 13 918 25% 61% 1 2 681 25% 63% Paide 4 22 690 4 159 1 8 981 25% 40% 1 1 609 25% 39% Haapsalu 4 18 250 3 112 1 11 293 25% 62% 1 2 158 25% 69% Valga 4 17 726 3 377 2 14 919 50% 84% 2 2 818 50% 83% Linnaregiooni Regionaalne mittekuuluv 147 323 480 60 825 39 135 717 27% 42% 37 21 317 25% 35% positsioon linnaregiooni osa 66 271 511 38 342 21 111 792 32% 41% 21 15 939 32% 42% keskus 13 770 472 133 662 11 692 890 85% 90% 11 119 759 85% 90% Maakonna- Ei 212 681 137 113 942 60 284 406 28% 42% 58 43 499 27% 38% keskus Jah 14 684 326 118 887 11 655 993 79% 96% 11 113 516 79% 95% a – 0…999 40 29 910 6 409 4 3 244 10% 11% 4 552 10% 9% b - 1000…1499 49 62 586 12 115 7 9 451 14% 15% 7 1 866 14% 15% c - 1500…1999 31 53 526 9 860 5 8 517 16% 16% 5 1 521 16% 15% d - 2000…2999 31 75 757 13 373 13 32 785 42% 43% 13 5 910 42% 44% Elanike arvu e - 3000…4999 32 128 482 21 449 12 48 460 38% 38% 11 7 810 34% 36% rühm f - 5000…6999 17 99 450 16 307 12 71 133 71% 72% 12 11 590 71% 71% g - 7000…9999 8 69 853 10 415 6 50 644 75% 73% 6 7 838 75% 75% h - 10000-14999 8 102 413 16 954 4 53 911 50% 53% 4 9 930 50% 59% i - 15000…19999 5 84 867 13 221 4 68 285 80% 80% 3 8 373 60% 63% 24

j - 20000-44999 2 83 518 15 616 2 83 518 100% 100% 2 15 616 100% 100% k – ca 65000 1 64 650 11 101 0 0 0% 0% 0 0 0% 0% l – ca 100 000 1 98 548 16 567 1 98 548 100% 100% 1 16 567 100% 100% m- ca 400 000 1 411 903 69 442 1 411 903 100% 100% 1 69 442 100% 100% Elanike madal sissetulek 30 44 610 8 871 7 14 461 23% 32% 7 2 951 23% 33% sissetulekute keskmine sissetulek 136 551 310 99 899 39 272 811 29% 49% 37 46 864 27% 47% tase kõrge sissetulek 60 769 543 124 059 25 653 127 42% 85% 25 107 200 42% 86%

Vaadeldes päevakeskuse teenuse oleamsolu KOVide tüüpide – linn/vald, ääremaastusmise tase, regionaalne positsioon, elanike arv ja nende sissetulekute tase – lõikes ilmneb kokkuvõttes seaduspära: teenust pakuvad nii elanikele üldiselt kui eakatele enam elanike arvult suuremad, tiheasustatud ja kõrgema elanike sissetulekutasemega kohalikud omavalitsuse üksused. Linnade hulgas on proportsionaalselt enam teenuse pakkujaid kui valdade hulgas, linnade elanikkonnast 85% on teenus põhimõhimõtteliselt kättesaadav kui valdades on vastav näitaja ca 2,5 korda madalam. Mitteääremalistest KOVidest osutatakse teenuseid mõnevõrra vähem kui pooltes kohaliku omavalitsuse üksustes, aga teenus on kättesaadav ca ¾ vastavast elanikkonnast. Ääremaastumise taseme suurenedes teenust pakkuvate KOVide ja hõlmatud elanikkonna osakaal väheneb ja ääremaalised KOVid enamasti päevakeskusteenuseid ei paku. Linnaregiooni mittekuuluvates üksustes on teenust pakkuvate KOVide ja hõlmatud elanikkonna osakaal suhteliselt sarnasel tasemel keskuste tagamaadega ja keskustest on vastavad näitajad 2-3 korda kõrgemad. Linnaregioonidest tõuseb esile Rakvere, kus kõik linnaregiooni kuuluvad kohaliku omavalitsuse üksused (6) osutavad päevakeskusteenuseid ja Narva, kus linnaregiooni kuuluvatest üksustest ükski (3) seda ei tee. Ülejäänud linnaregioonides on muster: teenust osutab keskus ja veel mõned tagamaalised üksused. Elanike arvu alusel väikestest kohaliku omavalitsuse üksustest pakuvad vähesed päevakeskusteenuseid ja suurtest teeb seda enamus, teenust pakkuvate KOVide osakaal suureneb astmeliselt alates 2000 elanikust ja 5000 elanikust.

Vastavalt Riigikontrolli auditile „Avalike teenuste pakkumise eeldused väikestes ja keskustest eemal asuvates omavalitsustes“ tundsid kohalikud elanikud enim täiendavat vajadust sotsiaalvaldkonnas just päevakeskusteenuste ja sotsiaaltoa järele koduhoolduteenuste kõrval.

1.2.6 Üldhooldekoduteenus

Kokku on üle Eesti 2011. Aasta lõpu seisuga 131 hoolekandeasutust, kes osutavad eakatele üldhooldekoduteenust. Neist valdav osa on tüübilt üldhooldekodud – kokku 115 – ja omanikuks on enamasti kohaliku omavalitsuse üksus - 82 hooldekodu.

Joonis 8. Üldhooldekodu teenust osutavad hoolekandeasutused

Üldhooldekoduteenuseid osutavad hooldekandeasutusi on kõigis maakondades, arvuliselt enim Ida- Virumaal – kokku 15. Ka on asutuste kokkuvõttes enim üldhooldekodukohti Ida-Virumaal, seal asub 18% kõigist üldhooldekodu kohtadest, maakonna elanike suhteline arv üldhooldekodu kohtade kohta on 150 ja eakate (65+) elanike kohta on sama näitaja 27. Elanike kokku ja eakate suhteline arv hooldekodukohtade kohta on Eesti keskmisest - vastavalt 220 ja 37 – oluliselt madalam Valga, Põlva, Viljandi, Rapla, Jõgeva, Lääne-Viru ja eelnimetatud Ida-Viru maakonnas. Eesti keskmise lähedal on näitajad Võru, Saare, Hiiu, Pärnu, Järva ja Lääne maakondades ning kõrgemad Tartumaal, Tallinnas ja mujal Harjumaal.

Tabel 8. Üldhooldekodu teenust osutavad asutuse maakondade lõikes

Kohtade Isikute arv Teenusel Töötajate Elanike arv Eakate arv Asutuste % arv aasta teenusel viibinud isikute arv aasta koha koha arv kohtadest lõpus aasta lõpus arv aasta jooksul lõpus kohta kohta Harju (va Tallinn) 9 330 5% 268 416 103 458 57 Tallinn 5 527 8% 514 761 155 782 132 Hiiu 1 50 1% 41 55 10 204 33 Ida-Viru 15 1 096 18% 999 1 416 208 150 27 Jõgeva 5 279 4% 260 350 54 125 24 Järva 3 154 2% 153 204 47 223 40 Lääne 3 112 2% 112 185 26 243 45 Lääne-Viru 13 484 8% 462 643 103 135 24 Põlva 13 387 6% 358 478 98 80 15 Pärnu 9 408 7% 378 489 111 220 41 Rapla 9 337 5% 334 485 62 109 17 Saare 7 176 3% 183 285 55 203 37 Tartu 7 501 8% 505 777 146 298 50 Valga 12 628 10% 556 819 115 54 10 Viljandi 14 558 9% 477 668 121 95 18 Võru 6 186 3% 169 291 42 201 39

KOKKU 131 6 213 100% 5 769 8 322 1 456 220 37

Tabel 9. Üldhooldekodu teenust osutavad asutused asukoha KOVide lõikes

Kohtade Isikute arv teenusel Teenusel viibinud Töötajate arv Maakond KOV Teenust osutav asutus Asutuse tüüp Omaniku liik arv aasta lõpus isikute arv aasta jooksul aasta lõpus Harju Keila vald OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskus 56 47 67 11 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Harju Keila vald Villa Benita AS 50 15 52 20 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Harju Kernu vald Munalaskme Hooldekodu 25 21 45 11 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Harju Kose vald Oru Vanurite Kodu 8 7 9 5 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Harju Saue vald Harku Hooldekodu 27 25 33 12 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Harju Rae vald Rae Hooldekodu 24 22 30 9 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Harju Viimsi vald AS Rannapere Pansionaat 64 59 77 11 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Harju Kuusalu vald Kuusalu Eakate Kodu 10 10 11 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Harju Kõue vald Paunküla Hooldekeskus MTÜ 66 62 92 18 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Kokku 9 330 268 416 103 Tallinn Tallinn Kursana Eesti 134 124 253 31 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Segatüüpi Tallinn Tallinn Nõmme Sotsiaalmaja 20 19 26 6 Hoolekandeasutus Kohalik omavalitsus Tallinn Tallinn Iru Hooldekodu 350 348 455 100 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Tallinn Tallinn MTÜ Eakate Hooldekodu 10 10 12 4 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Tallinn Tallinn SA EELK Tallinna Diakooniahaigla 13 13 15 14 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik KOKKU 5 527 514 761 155 Emmaste Hiiu vald Tohvri Hooldekodu 50 41 55 10 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus KOKKU 1 50 41 55 10 Lüganuse Ida-Viru vald OÜ Häcke Aa Hooldekodu 195 177 218 25 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Kohtla-Järve Ida-Viru linn Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu 144 140 168 24 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Ida-Viru Iisaku vald Iisaku Hooldekodu 16 17 29 4 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Ida-Viru Kiviõli linn MTÜ Vahtra Hooldemaja 45 40 54 11 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Ida-Viru Aseri vald MTÜ Lille Turvakodu 58 57 61 8 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Kohtla-Järve Ida-Viru linn MTÜ Turvakodu Rudolf 51 50 63 5 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Avinurme MTÜ Avinurme Sotsiaal- ja Ida-Viru vaöd Turvakeskus 40 34 54 6 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Ida-Viru Illuka vald MTÜ Kodulävi 16 16 24 5 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Lüganuse Ida-Viru vald OÜ Ilmara Pansionaat Männiku 45 27 42 7 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik

Ida-Viru Sillamäe linn SA Sillamäe Haigla 26 25 36 7 Muu asutus Eesti eraõiguslik isik Ida-Viru Jõhvi vald SA Jõhvi Hooldekeskus 80 64 99 13 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Ida-Viru Kiviõli linn SA Kiviõli Tervisekeskus 124 124 182 31 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Segatüüpi Ida-Viru Jõhvi vald SA Jõhvi Haigla 20 15 135 9 hoolekandeasutus Eesti eraõiguslik isik Mäetaguse Ida-Viru vald SA Alutaguse Hoolekeskus 86 58 64 23 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Narva-Jõesuu Segatüüpi Ida-Viru linn SA Narva-Jõesuu Hooldekodu 150 155 187 30 hoolekandeasutus Eesti eraõiguslik isik KOKKU 15 1 096 999 1 416 208 Jõgeva Jõgeva linn OÜ Jõgeva Sotsiaalkeskus Elukaar 60 60 79 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Jõgeva Tabivere vald Tabivere Sotsiaalkeskus 34 33 41 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Põltsamaa Jõgeva vald MTÜ Lustivere Hooldekodu 70 68 88 13 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Mittetulundusühing Kääpa Jõgeva Saare vald Hooldekeskus 65 59 73 9 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Jõgeva Jõgeva linn Jõgeva Haigla 50 40 69 16 Muu asutus Riik KOKKU 5 279 260 350 54 Järva Ambla vald Aravete Hooldekeskus 19 19 26 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Järva Albu vald Ahula Sotsiaalne Varjupaik 15 15 17 5 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Järva Koeru vald SA Koeru Hooldekeskus 120 119 161 34 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik KOKKU 3 154 153 204 47 Lääne Oru vald Oru Hooldekodu 50 50 69 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Lääne Risti vald Risti Hooldekodu 27 26 42 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Sihtasutus Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Lääne Lihula vald Keskus 35 36 74 10 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus KOKKU 3 112 112 185 26 Lääne-Viru Kunda linn Eakate kodu Villa Alfred 43 29 35 5 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Lääne-Viru Kardina vald OÜ Kadrina Hooldekodu 50 44 64 13 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Lääne-Viru Rakvere linn OÜ Häcke Pansionaat Kuldne Sügis 28 27 42 7 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Lääne-Viru Rakvere linn Eakate Kodu 70 62 80 12 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Lääne-Viru Rakvere linn Rakvere Hooldekodu 48 45 67 8 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Lääne-Viru Tamsalu vald Sääse Hooldekodu 24 24 42 7 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Lääne-Viru Sõmeru vald Uhtna Hooldekodu 35 40 53 10 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Lääne-Viru Tapa vald Tapa Hooldekodu 22 22 24 4 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Lääne-Viru Rägavere vald Ulvi Hooldekodu 30 28 36 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Lääne-Viru Kunda linn Kunda Tervise- ja Hooldekeskus 45 45 77 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus

Lääne-Viru Rakke vald Tammiku Avahooldekeskus 19 19 28 4 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Lääne-Viru Vinni vald Hooldekodu Tammiku Kodu 23 24 27 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Väike-Marja Väike-Maarja Hoolekande- ja Lääne-Viru vald Tervisekeskus 47 53 68 13 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus KOKKU 13 484 462 643 103 Põlva Räpina vald Kagutuul OÜ 60 52 69 8 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Põlva Räpina vald AS Räpina Haigla 40 40 57 14 Muu asutus Kohalik omavalitsus Põlva Värska vald Saatse Pansionaat 45 25 38 5 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Põlva Kõlleste vald Krootuse Hooldekodu 20 20 26 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Põlva Põlva linn Põlva Valla Hooldekodu 35 34 52 11 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Põlva Valgjärve vald Saverna Hooldekodu 25 25 29 7 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Põlva Veriora vald Leevi Hooldekodu 20 25 28 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Põlva Ahja vald Ahja Hooldekodu 15 15 18 5 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Mikitamäe Põlva vald Mikitamäe Valla Hooldekodu 27 23 31 7 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Põlva Laheda vald Laheda Sotsiaalkeskus 14 12 17 8 Päevakeskus Kohalik omavalitsus Põlva Põlgaste küla Põlgaste Pansionaat 22 23 29 7 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Põlva Räpina vald EELK Räpina Hooldekodu 30 30 37 7 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Põlva Kõlleste vald MTÜ Piigaste Pansionaat 34 34 47 7 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik KOKKU 13 387 358 478 98 Pärnu Varbla vald Varbla Hooldekodu 26 25 32 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Pärnu Surju vald Surju Hooldekodu 17 16 21 4 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Pärnu Vändra alev Vändra Alevi Hoolekandekeskus 50 50 71 14 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Pärnu Audru vald Jõõpre Vanurite Kodu 17 17 17 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Pärnu Saarde vald Tihemetsa Hooldekodu 10 8 9 4 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Häädemeeste Pärnu vald Häädemeeste Hooldekodu 30 30 32 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Pärnu Halinga vald Halinga Turvakodu MTÜ 90 86 109 15 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Pärnu Pärnu linn Tammiste Hooldekodu 136 120 161 42 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Tõstamaa Pärnu vald Tõstamaa Hooldekodu SA 32 26 37 10 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus KOKKU 9 408 378 489 111 Märjamaa Rapla vald Kuuda Hooldekodu OÜ 35 35 48 6 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Rapla Käru vald Käru Hooldusravi Keskus AS 35 42 60 10 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Järvakandi Rapla vald Järvakandi Hooldekodu 25 26 36 5 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Rapla Vigala vald Vigala Hooldekodu 28 30 47 5 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus

Rapla Rapla vald Rapla Hooldekeskus 50 47 61 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Rapla Kaiu vald Kaiu Hooldekodu 19 18 27 5 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Rapla Kohila vald Hageri Hooldekodu MTÜ 80 76 122 11 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Rapla Kehtna vald MTÜ Elupuu 41 37 52 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Rapla Juuru vald Juuru Hooldekodu 24 23 32 4 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus KOKKU 9 337 334 485 62 AS Hoolekandeteenused Kogula Saare Kärla vald Eakatekodu 50 52 74 14 Üldhooldekodu Riik Saare Kaarma vald Pähkla Hooldekodu 13 13 20 5 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Saare Muhu vald Muhu Valla Hooldekodu 25 25 41 7 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Saare Leisi vald Pärsama Hooldekodu 22 27 46 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Valjala Valla Päevakeskus- Saare Valjala vald Hooldekodu 6 6 10 2 Päevakeskus Kohalik omavalitsus Kuressaare Saare linn Kuressaare Haigla SA Hooldekodu 36 36 56 15 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Kihelkonna Saare vald Kihelkonna Valla Hooldekodu 24 24 38 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus KOKKU 7 176 183 285 55 Tartu Võnnu vald Hooldekodu Härmalõng 40 40 60 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus SA Tartu Vaimse Tervise Tartu Tartu linn Hooldekeskus 105 105 190 27 Erihooldekodu Kohalik omavalitsus Tartu Kambja vald SA Aarike Hooldekeskus 45 54 89 10 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Tartu Rõngu vald SA Uderna Hooldekodu 50 54 62 11 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Tartu Nõo vald SA Nõo Hooldekodu 39 35 63 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Tartu Alatskivi vald Peipsiveere Hooldusravikeskus SA 45 45 68 9 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Tartu Tartu linn Tartu Hooldekodu 177 172 245 73 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus KOKKU 7 501 505 777 146 Valga Helme vald OÜ Taagepera Resort 17 16 18 4 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Valga Hummuli vald Hummuli Hoolekandekeskus 11 11 16 2 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Valga Taheva vald Hargla Hooldekodu 23 24 35 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Valga Sangaste vald Sangaste Pansionaat * 0 0 38 0 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Valga Palupera vald MTÜ Hellenurme Mõis 300 270 363 46 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Valga Valga linn MTÜ Valga Hoolekandekeskus 60 57 97 13 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Valga Valga linn MTÜ Valgamaa Tugikeskus 21 17 22 5 Erihooldekodu Eesti eraõiguslik isik Valga Tõlliste vald MTÜ Paju Pansionaadid 30 26 47 2 Erihooldekodu Eesti eraõiguslik isik Valga Otepää vald SA Otepää Tervisekeskus 23 23 25 4 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Valga Taheva vald SA Taheva Sanatoorium 40 39 47 14 Asenduskodu Eesti eraõiguslik isik Valga Sangaste vald MTÜ Sangaste Asundused 56 29 35 4 Üldhooldekodu eesti eraõiguslik isik

Valga Tõrva linn Tõrva Haigla 29 29 52 8 Muu asutus Kohalik omavalitsus Valga Karula vlad Karula Hooldemaja 18 15 24 7 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus KOKKU 12 628 556 819 115 Viljandi Halliste vald Mulgi Häärber OÜ 64 23 40 7 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Viljandi Karksi vald Polli Hooldekodu 26 26 32 9 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Mõisaküla Viljandi linn Mõisaküla Hoolekandekeskus 26 26 33 5 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Viljandi Tarvastu vald Kärstna Hooldekodu 26 31 35 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Viljandi Kõpu vald Kõpu Hooldekodu 26 19 29 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Viljandi Paistu vald Paistu Sotsiaal- ja Tervisekeskus 21 16 24 5 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Viljandi Kõo vald Pilistvere Hooldekodu 26 26 29 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Viljandi Viiratsi vald Viiratsi Hoolekandekeskus 44 44 53 9 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Viljandi Pärsti vald Pärsti Pansionaat 44 41 59 12 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Kolga-Jaani Viljandi vald Kolga-Jaani Hooldekodu 32 31 33 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Viljandi Pärsti vald SA Viljandi Haigla 60 58 68 22 Muu asutus Riik Viljandi Abja vald SA Abja Haigla 30 30 54 9 Muu asutus Kohalik omavalitsus Viljandi Viiratsi vald SA Viljandi Hoolekandekeskus 66 39 50 10 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Suure-Jaani Viljandi vald SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus 67 67 129 7 Muu asutus Kohalik omavalitsus KOKKU 14 558 477 668 121 Vastseliina Võru vald OÜ Vastseliina Hooldekodu 23 22 29 4 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus AS Lõuna -Eesti Haigla Võru Võru vald hooldusravikeskus 38 26 97 10 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik Sõmerpalu Võru vald Sõmerpalu Hooldekodu 39 39 55 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Võru Rõuge vald Rõuge Hooldekodu 25 25 34 8 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Võru Lasva vald Kääpa Sotsiaalkeskus 26 24 35 6 Üldhooldekodu Kohalik omavalitsus Võru Antsla vald MTÜ Antsla Tervisekeskus 35 33 41 6 Üldhooldekodu Eesti eraõiguslik isik KOKKU 6 186 169 291 42 KOKKU 131 6 213 5 769 8 322 1 456 *Sangaste pansioniaat lõpetas tegevuse 2011. aasta II poolaastal

Joonis 9. Üldhooldekoduteenust pakkuvate asutuste paiknemine

Kohti on üldhooldekoduteenuse pakkumiseks juurde tulnud kokku 271. Enim on juurde tulnud kohti Ida-Viru maakonda 82 kohta, so 8% võrreldes olemasolnud kohtadega, ja 66 Viljandi maakonda, so 13% võrreldes olemasolnud kohtadega.

Kohtade täituvus on aasta lõpu seisuga keskmiselt 93%, seejuures enamustes maakondades ja Tallinnas on täituvus üle 90%.

Tabel 10. Üldhooldekoduteenuse kohta arvu muutus ja täituvus

Kohtade arvu muutus võrreldes Suhe olemasolevatesse eelmise aastaga kohtadesse Täituvus aasta lõpu seisuga Harju 1 0% 81% Tallinn 0 0% 98% Hiiu 0 0% 82% Ida-Viru 82 8% 91% Jõgeva 0 0% 93% Järva 0 0% 99% Lääne 0 0% 100% Lääne-Viru 45 10% 95% Põlva 29 8% 93% Pärnu -4 -1% 93% Rapla 0 0% 99% Saare 1 1% 104%

Tartu 0 0% 101% Valga 46 8% 88% Viljandi 66 13% 85% Võru 5 3% 91% Kokku 271 5% 93%

Personal

Üldhooldekoduteenuse kasutajatega vahetult tegelevaid põhitöötajaid (hooldajad, õed jne) on vastavatest asutustes keskmiselt ca 10, mis teeb keskmiselt kliendi kohta (aasta lõpu seisuga) 0,26 töökohta (koormuse alusel) ja 0,24 töökohta üldhooldekodukoha kohta asutuses. Arvestades kogupersonali (sh teenuse vahetu osutamisega mittetegelevad juhid, majandustöötajad, kokad jne) on keskmises üldhooldekoduteenust pakkuvas asutuses ca 18 ametikohta ja see on 0,45 ametikohta kliendi ja 0,42 töökohta üldhooldekodukoha kohta asutuses.

Teenuse vahetu osutamisega tegeleva personali suhteline arv kliendi kohta asutuste lõikes varieerub vahemikus 0,08 kuni 0,64; suhteline arv üldhooldekodu koha kohta vahemikus 0,07 ku ni 0,54. Teenuse vahetu osutamisega tegeleva personali suhtelised arvud on kõige kõrgemad Oru Vanurite Kodus – kliendi kohta 0,64 ja hooldekodu koha kohta 0,58 – ja SA EELK Tallinna Diakooniahaiglas – mõlemad näitajad 0,58. Vastavad näitajad asutuse kogupersonali suhtelise arvud asutuste lõikes varieeruvad oluliselt suuremas ulatuses ning see on seotud teiste sihtgruppide ja teenuste (nt päevakeskus) osutamisega.

Tabel 11. Üldhooldekoduteenust osutavate asutuste personal

Üldhooldekodu teenuse ostamisega vahetult Asutuse tegelev arv kliendi arv koha kogu arv kliendi arv koha personal kohta kohta personal kohta kohta Harku Hooldekodu 9,5 0,38 0,35 13,5 0,54 0,50 OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskus 10,5 0,22 0,19 18,25 0,39 0,33 Kuusalu Eakate Kodu 4,8 0,48 0,48 7,25 0,73 0,73 Munalaskme Hooldekodu 11,0 0,52 0,44 19 0,90 0,76 Oru Vanurite Kodu 4,5 0,64 0,56 6 0,86 0,75 Paunküla Hooldekeskus MTÜ 17,0 0,27 0,26 35 0,56 0,53 AS Rannapere Pansionaat 11,0 0,19 0,17 20 0,34 0,31 Rae Hooldekodu 9,0 0,41 0,38 13 0,59 0,54 Villa Benita AS 6,5 0,43 0,13 14,43 0,96 0,29 Iru Hooldekodu 100,0 0,29 0,29 152 0,44 0,43 Nõmme Sotsiaalmaja 6,0 0,32 0,30 15 0,79 0,75 Kursana Eesti 29,8 0,24 0,22 45,25 0,36 0,34 SA EELK Tallinna Diakooniahaigla 7,5 0,58 0,58 _ _ _ MTÜ Eakate Hooldekodu 4,0 0,40 0,40 5 0,50 0,50 Tohvri Hooldekodu 10,0 0,24 0,20 19 0,46 0,38 MTÜ Vahtra Hooldemaja 10,5 0,26 0,23 15,5 0,39 0,34 OÜ Häcke Aa Hooldekodu 25,0 0,14 0,13 62 0,35 0,32 SA Jõhvi Hooldekeskus 13,0 0,20 0,16 23 0,36 0,29 Iisaku Hooldekodu 4,5 0,26 0,28 5,5 0,32 0,34 MTÜ Avinurme Sotsiaal- ja Turvakeskus 6,0 0,18 0,15 18 0,53 0,45 MTÜ Lille Turvakodu 8,0 0,14 0,14 17 0,30 0,29 Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu 24,0 0,17 0,17 67 0,48 0,47

SA Narva-Jõesuu Hooldekodu 30,0 0,19 0,20 49,75 0,32 0,33 MTÜ Turvakodu Rudolf 5,0 0,10 0,10 13 0,26 0,25 SA Kiviõli Tervisekeskus 31,0 0,25 0,25 _ _ _ SA Sillamäe Haigla 6,0 0,24 0,23 8,2 0,33 0,32 MTÜ Kodulävi 4,1 0,26 0,26 4,1 0,26 0,26 SA Jõhvi Haigla 8,5 0,57 0,43 12,5 0,83 0,63 OÜ Ilmara pansionaat Männiku 7,0 0,26 0,16 9 0,33 0,20 SA Alutaguse Hoolekeskus 15,3 0,26 0,18 21 0,36 0,24 Tabivere Sotsiaalkeskus 7,3 0,22 0,21 14,75 0,45 0,43 MTÜ Lustivere Hooldekodu 11,3 0,17 0,16 23,05 0,34 0,33 OÜ Jõgeva Sotsiaalkeskus Elukaar 8,0 0,13 0,13 18 0,30 0,30 Jõgeva Haigla 15,5 0,39 0,31 _ _ _ Kääpa Hooldekeskus 8,5 0,14 0,13 16 0,27 0,25 Ahula Sotsiaalne Varjupaik 5,0 0,33 0,33 6 0,40 0,40 Aravete Hooldekeskus 6,1 0,32 0,32 7,9 0,42 0,42 SA Koeru Hooldekeskus 32,5 0,27 0,27 101,6 0,85 0,85 Sihtasutus Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskus 9,5 0,26 0,27 17 0,47 0,49 Oru Hooldekodu 7,3 0,15 0,15 16,71 0,33 0,33 Risti Hooldekodu 7,3 0,28 0,27 11,75 0,45 0,44 Tammiku Avahooldekeskus 4,0 0,21 0,21 6 0,32 0,32 Tapa Hooldekodu 4,0 0,18 0,18 10 0,45 0,45 Uhtna Hooldekodu 8,7 0,22 0,25 13,15 0,33 0,38 Kunda Tervise- ja Hooldekeskus 8,0 0,18 0,18 14 0,31 0,31 Sääse Hooldekodu 7,0 0,29 0,29 11 0,46 0,46 Hooldekodu Tammiku Kodu 5,6 0,23 0,24 8 0,33 0,35 Ulvi Hooldekodu 6,0 0,21 0,20 11,5 0,41 0,38 Rakvere Hooldekodu 7,5 0,17 0,16 13,5 0,30 0,28 OÜ Häcke Pansionaat Kuldne Sügis 7,0 0,26 0,25 8,5 0,31 0,30 Väike-Maarja Hooldekodu 13,0 0,25 0,28 18 0,34 0,38 OÜ Kadrina Hooldekodu 13,0 0,30 0,26 20 0,45 0,40 Eakate Kodu 12,0 0,19 0,17 18 0,29 0,26 Eakate Kodu Villa Alfred 5,0 0,17 0,12 6 0,21 0,14 Mikitamäe Valla Hooldekodu 6,2 0,27 0,23 9,15 0,40 0,34 Ahja Hooldekodu 4,5 0,30 0,30 7,5 0,50 0,50 Krootuse Hooldekodu 6,0 0,30 0,30 7,5 0,38 0,38 Leevi Hooldekodu 6,0 0,24 0,30 11 0,44 0,55 Põlva Valla Hooldekodu 10,0 0,29 0,29 13,5 0,40 0,39 Saverna Hooldekodu 5,5 0,22 0,22 9,4 0,38 0,38 AS Räpina Haigla 5,9 0,15 0,15 _ _ _ EELK Räpina Hooldekodu 7,0 0,23 0,23 16,7 0,56 0,56 MTÜ Piigaste 7,0 0,21 0,21 11 0,32 0,32 Kagutuul OÜ 8,0 0,15 0,13 13 0,25 0,22 Laheda Sotsiaalkeskus 6,0 0,50 0,43 8,25 0,69 0,59 Põlgaste Pansionaat 6,0 0,26 0,27 9 0,39 0,41 Saatse Pansionaat 5,0 0,20 0,11 8 0,32 0,18 Halinga Turvakodu MTÜ 15,0 0,17 0,17 26,25 0,31 0,29 Häädemeeste hooldekodu 7,3 0,24 0,24 13,25 0,44 0,44 Jõõpre Vanurite Kodu 6,5 0,38 0,38 6,5 0,38 0,38 Surju hooldekodu 4,0 0,25 0,24 7,5 0,47 0,44 Tammiste hooldekodu 41,0 0,34 0,30 54 0,45 0,40 Tihemetsa hooldekodu 4,0 0,50 0,40 4 0,50 0,40 Tõstamaa Hooldekodu SA 10,0 0,38 0,31 12 0,46 0,38 Vändra Alevi Hoolekandekeskus 14,0 0,28 0,28 19,5 0,39 0,39 Varbla hooldekodu 6,0 0,24 0,23 7 0,28 0,27 Juuru Hooldekodu 4,0 0,17 0,17 7 0,30 0,29 Järvakandi Hooldekodu 5,0 0,19 0,20 12,5 0,48 0,50 Kaiu Hooldekodu 4,8 0,27 0,25 9 0,50 0,47 MTÜ Elupuu 8,0 0,22 0,20 15,25 0,41 0,37 Kuuda Hooldekodu OÜ 6,0 0,17 0,17 10 0,29 0,29 Käru Hooldusravi Keskus AS 9,3 0,22 0,26 17,55 0,42 0,50

Rapla Hooldekeskus 7,5 0,16 0,15 21,5 0,46 0,43 Hageri Hooldekodu MTÜ 11,0 0,14 0,14 20 0,26 0,25 Vigala Hooldekodu 5,0 0,17 0,18 12,5 0,42 0,45 Pähkla Hooldekodu 5,0 0,38 0,38 8 0,62 0,62 Kuressaare Haigla SA Hooldekodu 14,0 0,39 0,39 16 0,44 0,44 Muhu Valla Eakate Hooldekodu 6,5 0,26 0,26 9 0,36 0,36 Kihelkonna Valla Hooldekodu 6,0 0,25 0,25 11 0,46 0,46 Pärsama Hooldekodu2 5,0 0,19 0,23 8 0,30 0,36 Valjala Valla Päevakeskus- Hooldekodu 1,5 0,25 0,25 1,5 0,25 0,25 AS Hoolekandeteenused Kogula Eakatekodu 13,5 0,26 0,27 16,5 0,32 0,33 Tartu Hooldekodu 72,5 0,42 0,41 109 0,63 0,62 Peipsiveere Hooldusravikeskus SA 8,5 0,19 0,19 16,5 0,37 0,37 Hooldekodu Härmalõng 8,0 0,20 0,20 15 0,38 0,38 SA Tartu Vaimse Tervise Hoodekeskus 24,5 0,23 0,23 54,85 0,52 0,52 SA Aarike Hooldekeskus 8,5 0,16 0,19 17 0,31 0,38 SA Uderna Hooldekodu 10,0 0,19 0,20 18,4 0,34 0,37 SA Nõo Hooldekodu 8,0 0,23 0,21 15 0,43 0,38 MTÜ Valga Hoolekandekeskus 13,0 0,23 0,22 20,5 0,36 0,34 Hargla Hooldekodu 5,5 0,23 0,24 9 0,38 0,39 MTÜ Paju Pansionaadid 2,0 0,08 0,07 38,5 1,48 1,28 MTÜ Hellenurme Mõis 46,0 0,17 0,15 66 0,24 0,22 Hummuli Hoolekandekeskus 2,0 0,18 0,18 3,75 0,34 0,34 Karula Hooldemaja 7,0 0,47 0,39 10 0,67 0,56 OÜ Taagepera Resort 4,0 0,25 0,24 6 0,38 0,35 Sangaste Pansionaat 0,0 0 MTÜ Valgamaa Tugikeskus 5,0 0,29 0,24 39,75 2,34 1,89 SA Otepää Tervisekeskus 4,0 0,17 0,17 9,25 0,40 0,40 SA Tõrva Haigla 6,0 0,21 0,21 _ _ _ MTÜ Sangaste Asundused 4,0 0,14 0,07 13 0,45 0,23 SA Taheva Sanatoorium 13,5 0,35 0,34 38 0,97 0,95 SA Viljandi Hoolekandekeskus 10,0 0,26 0,15 19 0,49 0,29 Viiratsi Hoolekandekeskus 9,0 0,20 0,20 13,25 0,30 0,30 Pilistvere Hooldekodu 6,0 0,23 0,23 11 0,42 0,42 Polli Hooldekodu 9,0 0,35 0,35 13 0,50 0,50 Kärstna Hooldekodu 6,8 0,22 0,26 10,75 0,35 0,41 Mõisaküla Hoolekandekeskus 5,0 0,19 0,19 9 0,35 0,35 Kõpu Hooldekodu 6,0 0,32 0,23 8,85 0,47 0,34 Paistu Sotsiaal- ja Tervisekeskus 5,0 0,31 0,24 8,5 0,53 0,40 Pärsti Pansionaat 11,6 0,28 0,26 16,4 0,40 0,37 Kolga-Jaani Hooldekodu 5,8 0,19 0,18 8,75 0,28 0,27 SA Viljandi Haigla 22,0 0,38 0,37 _ _ _ Mulgi Häärber OÜ 7,0 0,30 0,11 7 0,30 0,11 SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus 7,0 0,10 0,10 _ _ _ SA Abja Haigla 7,8 0,26 0,26 _ _ _ Kääpa Sotsiaalkeskus 6,0 0,25 0,23 8,75 0,36 0,34 Sõmerpalu Hooldekodu 7,3 0,19 0,19 15 0,38 0,38 Rõuge Hooldekodu 6,4 0,26 0,26 11,4 0,46 0,46 OÜ Vastseliina Hooldekodu 4,0 0,18 0,17 8 0,36 0,35 MTÜ Antsla Tervisekeskus 6,0 0,18 0,17 10,75 0,33 0,31 AS Lõuna –Eesti Haigla hooldusravikeskus 9,0 0,35 0,24 _ _ _ Keskmine 10,37 0,26 0,24 18,27 0,45 0,42

Keskmine hooldaja/põetaja töötasu varieerub asutuste lõikes vahemikus 278 eur (Mulgi Häärber OÜ ja SA Alutaguse Hoolekeskus) kuni 962 eur (AS Rannapere Pansionaat), so 3,5 korda. Keskine näitaja on suurusjärgus 440 eur.

Keskmine töötasu üldhooldekoduteenuse vahetu osutamisega tegeleval personalil kokkuvõttes on mõnevõrra kõrgem kui hooldajate/põetajate keskmine näitaja, kuid mitte oluliselt. Keskmine töötasu üldhooldekoduteenuse vahetu osutamisega tegeleval personalil varieerub asutuste lõikes vahemikus 300 eur (Eakate Kodu Villa Alfred) kuni 993 eur (AS Rannapere Pansionaat), so 3,3 korda. Keskmine näitaja on suurusjärgus 460 eur.

Tabel 12. Keskmine töötasu üldhooldekoduteenuse vahetu osutamisega tegeleval personalil

Keskmine töötasu teenuse Keskmine töötasu vahetu osutamisega tegelevalt hooldajal / põetajal, eur personalil kokku, eur Harku Hooldekodu 620 628 OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskus 678 696 Kuusalu Eakate Kodu 463 458 Munalaskme Hooldekodu 450 475 Oru Vanurite Kodu 332 344 Paunküla Hooldekeskus MTÜ 494 549 AS Rannapere Pansionaat 962 993 Rae Hooldekodu 568 583 Villa Benita AS 579 659 Iru Hooldekodu 498 503 Nõmme Sotsiaalmaja 362 362 Kursana Eesti 471 517 SA EELK Tallinna Diakooniahaigla 450 560 MTÜ Eakate Hooldekodu 438 438 Tohvri Hooldekodu 456 456 MTÜ Vahtra Hooldemaja 428 432 OÜ Häcke Aa Hooldekodu 409 428 SA Jõhvi Hooldekeskus 465 500 Iisaku Hooldekodu 450 450 MTÜ Avinurme Sotsiaal- ja Turvakeskus 348 348 MTÜ Lille Turvakodu 549 569 Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu 410 426 SA Narva-Jõesuu Hooldekodu 501 510 MTÜ Turvakodu Rudolf 589 591 SA Kiviõli Tervisekeskus 392 379 SA Sillamäe Haigla 496 519 MTÜ Kodulävi 711 701 SA Jõhvi Haigla 432 652 OÜ Ilmara pansionaat Männiku 394 394 SA Alutaguse Hoolekeskus 278 335 Tabivere Sotsiaalkeskus 384 385 MTÜ Lustivere Hooldekodu 480 489 OÜ Jõgeva Sotsiaalkeskus Elukaar 540 575 Jõgeva Haigla 380 391 Kääpa Hooldekeskus 388 403 Ahula Sotsiaalne Varjupaik 394 394

Aravete Hooldekeskus 498 500 SA Koeru Hooldekeskus 458 513 Sihtasutus Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskus 518 540 Oru Hooldekodu 496 503 Risti Hooldekodu 424 467 Tammiku Avahooldekeskus 394 394 Tapa Hooldekodu 479 479 Uhtna Hooldekodu 606 608 Kunda Tervise- ja Hooldekeskus 481 488 Sääse Hooldekodu 382 382 Hooldekodu Tammiku Kodu 345 338 Ulvi Hooldekodu 483 483 Rakvere Hooldekodu 388 405 OÜ Häcke Pansionaat Kuldne Sügis 394 394 Väike-Maarja Hooldekodu 400 407 OÜ Kadrina Hooldekodu 439 440 Eakate Kodu 304 304 Eakate Kodu Villa Alfred 300 300 Mikitamäe Valla Hooldekodu 610 612 Ahja Hooldekodu 486 486 Krootuse Hooldekodu 496 496 Leevi Hooldekodu 420 420 Põlva Valla Hooldekodu 530 527 Saverna Hooldekodu 390 397 AS Räpina Haigla 384 566 EELK Räpina Hooldekodu 523 523 MTÜ Piigaste 492 517 Kagutuul OÜ 338 338 Laheda Sotsiaalkeskus 415 414 Põlgaste Pansionaat 445 445 Saatse Pansionaat 416 416 Halinga Turvakodu MTÜ 429 437 Häädemeeste hooldekodu 357 370 Jõõpre Vanurite Kodu 533 557 Surju hooldekodu 383 383 Tammiste hooldekodu 338 334 Tihemetsa hooldekodu 531 531 Tõstamaa Hooldekodu SA 367 367 Vändra Alevi Hoolekandekeskus 412 426 Varbla hooldekodu 447 447 Juuru Hooldekodu 435 435 Järvakandi Hooldekodu 434 424 Kaiu Hooldekodu 408 408 MTÜ Elupuu 421 451 Kuuda Hooldekodu OÜ 481 481 Käru Hooldusravi Keskus AS 519 534 Rapla Hooldekeskus 492 492 Hageri Hooldekodu MTÜ 568 571 Vigala Hooldekodu 431 461 Pähkla Hooldekodu 367 367 Kuressaare Haigla SA Hooldekodu 511 504 Muhu Valla Eakate Hooldekodu 469 477 Kihelkonna Valla Hooldekodu 529 529 Pärsama Hooldekodu2 445 438 Valjala Valla Päevakeskus- Hooldekodu 281 367 AS Hoolekandeteenused Kogula Eakatekodu 461 478 Tartu Hooldekodu 404 418 Peipsiveere Hooldusravikeskus SA 385 385 Hooldekodu Härmalõng 473 494 SA Tartu Vaimse Tervise Hoodekeskus 502 513

SA Aarike Hooldekeskus 521 521 SA Uderna Hooldekodu 519 519 SA Nõo Hooldekodu 515 500 MTÜ Valga Hoolekandekeskus 419 439 Hargla Hooldekodu 430 449 MTÜ Paju Pansionaadid 418 418 MTÜ Hellenurme Mõis 545 604 Hummuli Hoolekandekeskus 388 388 Karula Hooldemaja 305 305 OÜ Taagepera Resort 498 498 Sangaste Pansionaat 345 345 MTÜ Valgamaa Tugikeskus 0 448 SA Otepää Tervisekeskus 524 524 SA Tõrva Haigla 455 455 MTÜ Sangaste Asundused 374 374 SA Taheva Sanatoorium 381 395 SA Viljandi Hoolekandekeskus 365 369 Viiratsi Hoolekandekeskus 417 466 Pilistvere Hooldekodu 374 377 Polli Hooldekodu 428 428 Kärstna Hooldekodu 346 349 Mõisaküla Hoolekandekeskus 359 359 Kõpu Hooldekodu 372 372 Paistu Sotsiaal- ja Tervisekeskus 405 405 Pärsti Pansionaat 436 454 Kolga-Jaani Hooldekodu 453 453 SA Viljandi Haigla 436 469 Mulgi Häärber OÜ 278 306 SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus 456 456 SA Abja Haigla 435 458 Kääpa Sotsiaalkeskus 370 370 Sõmerpalu Hooldekodu 431 438 Rõuge Hooldekodu 416 412 OÜ Vastseliina Hooldekodu 434 434 MTÜ Antsla Tervisekeskus 395 395 AS Lõuna –Eesti Haigla hooldusravikeskus 330 330 Keskmine 442 459

Seejuures näitajate üldhooldekodu teenuse kulud isiku kohta ning keskmise töötasu näitajate vahel puuduvad statistiliselt olulised korrelatiivsed seosed (kogu personal R2=0,1072 ja hooldajad/põetajad R2=0,05938). Ehk üldises plaanis pole teenuse jooksvad kulud kliendi kohta ning keskmised töötasud omavahel sisuliselt seotud.

Taristu

Keskmine üldhooldekoduteenusekasutajate eluruumide pind üldhooldekodu koha kohta on keskmiselt 8,2 m2 ja üldpind 24 m2. Keskmine üldhooldekoduteenusekasutajate eluruumide pind üldhooldekodu koha kohta on väga kõrge üldiselt keskmistes/suuremates asutustes ja TOP 10sse kuuluvad AS Rannapere Pansionaat, Villa Benita AS, SA Alutaguse Hoolekeskus, SA Koeru Hooldekeskus, Eakate Kodu, Kagutuul OÜ, Hageri Hooldekodu MTÜ, MTÜ Paju Pansionaadid, MTÜ Valgamaa Tugikeskus ja SA Taheva Sanatoorium (näitaja varieerub vahemikus 15,5 kuni 23,3 m2).

Joonis 10. Keskmine üldhooldekoduteenusekasutajate eluruumide pind üldhooldekodu koha kohta

Tabel 13. Üldhooldekoduteenust osutavate asutuste pinnad

Enda kästuses Väljarenditavad Teenusekasutajate eluruumide keskmiselt koha keskmiselt koha olevad pinnad pinnad kokku, (magamistoad) pind kokku, m2 kohta, m2 kohta, m2 kokku, m2 m2 Harku Hooldekodu 216 8,0 524 19,4 0 OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskus 489 8,7 1605 28,7 0 Kuusalu Eakate Kodu 66 6,6 154 15,4 0 Munalaskme Hooldekodu 232 9,3 624 25,0 0 Oru Vanurite Kodu 48 6,0 134 16,8 0 Paunküla Hooldekeskus MTÜ 545 8,3 1612 24,4 80 AS Rannapere Pansionaat 1280 20,0 2485 38,8 1329 Rae Hooldekodu 166 6,9 360 15,0 0 Villa Benita AS 1042 20,8 2697 53,9 0 Iru Hooldekodu 2736 7,8 10703 30,6 408 Nõmme Sotsiaalmaja 224 11,2 3530 176,5 75 Kursana Eesti 1780 13,3 4846 36,2 0 SA EELK Tallinna Diakooniahaigla #N/A #N/A #N/A #N/A #N/A MTÜ Eakate Hooldekodu 89 8,9 161 16,1 0 Tohvri Hooldekodu 368 7,4 1502 30,0 0 MTÜ Vahtra Hooldemaja 303 6,7 515 11,4 0 OÜ Häcke Aa Hooldekodu 1440 7,4 3578 18,3 0 SA Jõhvi Hooldekeskus 1189 14,9 1323 16,5 0 Iisaku Hooldekodu 112 7,0 376 23,5 0 MTÜ Avinurme Sotsiaal- ja Turvakeskus 233 5,8 846 21,2 85 MTÜ Lille Turvakodu 390 6,7 979 16,9 0 Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu 1373 9,5 6521 45,3 0 SA Narva-Jõesuu Hooldekodu 1765 11,8 7996 53,3 125 MTÜ Turvakodu Rudolf 499 9,8 1419 27,8 0 SA Kiviõli Tervisekeskus #N/A #N/A #N/A #N/A #N/A SA Sillamäe Haigla 214 8,2 680 26,2 0 MTÜ Kodulävi 98 6,1 184 11,5 0 SA Jõhvi Haigla 112 5,6 254 12,7 0 OÜ Ilmara pansionaat Männiku 240 5,3 710 15,8 0

SA Alutaguse Hoolekeskus 1330 15,5 3696 43,0 349 Tabivere Sotsiaalkeskus 160 4,7 495 14,6 0 MTÜ Lustivere Hooldekodu 439 6,3 1845 26,4 0 OÜ Jõgeva Sotsiaalkeskus Elukaar 645 10,8 2748 45,8 0 Jõgeva Haigla #N/A #N/A #N/A #N/A #N/A Kääpa Hooldekeskus 527 8,1 1200 18,5 0 Ahula Sotsiaalne Varjupaik 144 9,6 224 14,9 0 Aravete Hooldekeskus 204 10,7 441 23,2 0 SA Koeru Hooldekeskus 1910 15,9 8284 69,0 178 Sihtasutus Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskus 304 8,7 1028 29,4 56 Oru Hooldekodu 306 6,1 679 13,6 114 Risti Hooldekodu 138 5,1 342 12,7 101 Tammiku Avahooldekeskus 130 6,8 277 14,6 0 Tapa Hooldekodu 190 8,6 599 27,2 0 Uhtna Hooldekodu 368 10,5 1108 31,7 0 Kunda Tervise- ja Hooldekeskus 419 9,3 1204 26,8 0 Sääse Hooldekodu 281 11,7 428 17,8 0 Hooldekodu Tammiku Kodu 101 4,4 264 11,5 0 Ulvi Hooldekodu 230 7,7 646 21,5 0 Rakvere Hooldekodu 515 10,7 1310 27,3 0 OÜ Häcke Pansionaat Kuldne Sügis 210 7,5 433 15,5 0 Väike-Maarja Hooldekodu 473 10,1 1281 27,3 0 OÜ Kadrina Hooldekodu 400 8,0 869 17,4 0 Eakate Kodu 1600 22,9 2285 32,6 0 Eakate Kodu Villa Alfred 384 8,9 859 20,0 0 Mikitamäe Valla Hooldekodu 149 5,5 388 14,4 0 Ahja Hooldekodu 90 6,0 235 15,7 0 Krootuse Hooldekodu 144 7,2 289 14,5 0 Leevi Hooldekodu 166 8,3 439 22,0 0 Põlva Valla Hooldekodu 276 7,9 819 23,4 0 Saverna Hooldekodu 248 9,9 483 19,3 0 AS Räpina Haigla #N/A #N/A #N/A #N/A #N/A EELK Räpina Hooldekodu 237 7,9 741 24,7 0 MTÜ Piigaste 469 13,8 1059 31,1 0 Kagutuul OÜ 1400 23,3 2410 40,2 0 Laheda Sotsiaalkeskus 137 9,8 434 31,0 59 Põlgaste Pansionaat 217 9,9 737 33,5 0 Saatse Pansionaat 339 7,5 1486 33,0 12 Halinga Turvakodu MTÜ 477 5,3 1595 17,7 0 Häädemeeste hooldekodu 311 10,4 1010 33,7 0 Jõõpre Vanurite Kodu 119 7,0 326 19,2 0 Surju hooldekodu 93 5,5 286 16,8 0 Tammiste hooldekodu 1067 7,8 4061 29,9 0 Tihemetsa hooldekodu 89 8,9 174 17,4 0 Tõstamaa Hooldekodu SA 139 4,3 334 10,4 0 Vändra Alevi Hoolekandekeskus 559 11,2 1715 34,3 0 Varbla hooldekodu 153 5,9 330 12,7 0 Juuru Hooldekodu 163 6,8 375 15,6 0 Järvakandi Hooldekodu 184 7,4 579 23,2 68 Kaiu Hooldekodu 154 8,1 425 22,4 0 MTÜ Elupuu 297 7,2 905 22,1 0 Kuuda Hooldekodu OÜ 203 5,8 308 8,8 0 Käru Hooldusravi Keskus AS 250 7,1 861 24,6 0 Rapla Hooldekeskus 300 6,0 858 17,2 0 Hageri Hooldekodu MTÜ 1320 16,5 4317 54,0 0

Vigala Hooldekodu 165 5,9 495 17,7 0 Pähkla Hooldekodu 68 5,2 306 23,5 103 Kuressaare Haigla SA Hooldekodu 319 8,9 985 27,4 0 Muhu Valla Eakate Hooldekodu 195 7,8 724 29,0 0 Kihelkonna Valla Hooldekodu 138 5,8 434 18,1 0 Pärsama Hooldekodu2 179 8,1 516 23,5 0 Valjala Valla Päevakeskus- Hooldekodu 44 7,3 123 20,5 0 AS Hoolekandeteenused Kogula Eakatekodu 300 6,0 647 12,9 0 Tartu Hooldekodu 1148 6,5 4414 24,9 0 Peipsiveere Hooldusravikeskus SA 343 7,6 838 18,6 0 Hooldekodu Härmalõng 290 7,3 1262 31,6 0 SA Tartu Vaimse Tervise Hoodekeskus 408 3,9 1631 15,5 0 SA Aarike Hooldekeskus 415 9,2 1487 33,0 0 SA Uderna Hooldekodu 350 7,0 1270 25,4 0 SA Nõo Hooldekodu 285 7,3 917 23,5 0 MTÜ Valga Hoolekandekeskus 624 10,4 1767 29,5 0 Hargla Hooldekodu 153 6,7 344 15,0 0 MTÜ Paju Pansionaadid 682 22,7 1914 63,8 0 MTÜ Hellenurme Mõis 2546 8,5 6170 20,6 0 Hummuli Hoolekandekeskus 65 5,9 140 12,7 0 Karula Hooldemaja 87 4,8 203 11,3 0 OÜ Taagepera Resort 155 9,1 597 35,1 225 Sangaste Pansionaat 0 0 0 0 0 MTÜ Valgamaa Tugikeskus 531 25,3 1422 67,7 0 SA Otepää Tervisekeskus 144 6,3 641 27,9 32 SA Tõrva Haigla #N/A #N/A #N/A #N/A #N/A MTÜ Sangaste Asundused 207 3,7 322 5,8 0 SA Taheva Sanatoorium 739 18,5 2627 65,7 0 SA Viljandi Hoolekandekeskus 527 8,0 1262 19,1 0 Viiratsi Hoolekandekeskus 337 7,7 1005 22,8 0 Pilistvere Hooldekodu 227 8,7 722 27,8 0 Polli Hooldekodu 221 8,5 609 23,4 0 Kärstna Hooldekodu 163 6,3 491 18,9 0 Mõisaküla Hoolekandekeskus 178 6,8 413 15,9 0 Kõpu Hooldekodu 160 6,2 424 16,3 0 Paistu Sotsiaal- ja Tervisekeskus 164 7,8 336 16,0 0 Pärsti Pansionaat 484 11,0 1782 40,5 0 Kolga-Jaani Hooldekodu 216 6,8 504 15,8 0 SA Viljandi Haigla #N/A #N/A #N/A #N/A #N/A Mulgi Häärber OÜ 380 5,9 823 12,9 68 SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus #N/A #N/A #N/A #N/A #N/A SA Abja Haigla #N/A #N/A #N/A #N/A #N/A Kääpa Sotsiaalkeskus 237 9,1 612 23,5 0 Sõmerpalu Hooldekodu 293 7,5 946 24,3 0 Rõuge Hooldekodu 205 8,2 711 28,4 461 OÜ Vastseliina Hooldekodu 112 4,9 396 17,2 0 MTÜ Antsla Tervisekeskus 176 5,0 490 14,0 323 AS Lõuna –Eesti Haigla hooldusravikeskus #N/A #N/A #N/A #N/A #N/A Keskmine 402,0 8,2 1216,4 24,0

Keskmine üldhooldekoduteenusekasutajate eluruumide pind üldhooldekodu koha kohta on väga kõrge üldiselt suuremates asutustes ja TOP 10sse kuuluvad AS Rannapere Pansionaat, Villa Benita AS, SA Alutaguse Hoolekeskus, SA Koeru Hooldekeskus, Eakate Kodu, Kagutuul OÜ, Hageri Hooldekodu MTÜ, MTÜ Paju Pansionaadid, MTÜ Valgamaa Tugikeskus ja SA Taheva Sanatoorium (näitaja varieerub vahemikus 15,5 kuni 23,3 m2).

Keskmine asutuste nn enda kasutuses olev pind üldhooldekodu koha kohta on keskmiselt 24 m2, asutuste lõikes varieerub näitaja suures ulatuses 5,8 m2 (MTÜ Sangaste Asundused) kuni 177 m2 (Nõmme Sotsiaalmaja) ja see on samuti seotud osalt teenust osutava asutuse profiili ja teiste pakutavate teenustega.

Joonis 11. Keskmine asutuste nn enda kasutuses olev pind üldhooldekodu koha kohta

Kulud üldhooldekoduteenusele absoluutmahus on tugevas positiivses korrelatsioonis asutuse ruumide pindalaga (enda käsutuses olevad ruumid) – R2=0,07104 ja correl=0,8424 – ja mõõdukas positiivses korrelatsioonis täidetud ametikohtade arvuga – R2 = 0,5882 ja correl=0,7669 – ehk suuremal asutusel on suuremad jooksvad kulud. Samas suhteliste näitajate – pind hooldekodu koha koht ja kulud keskmiselt kliendi kohta – vahel puuduvad olulised korrelatiivsed seosed.

1.2.7 KOV koostööd takistavad tegurid

Küsitletud omavalitsustest ligikaudu 45% hindab eakate sotsiaalteenuste efektiivse korraldamise ja osutamise koostööga seotud probleemidest kõige teravamaks teenuste korraldamise ja osutamise finantseerimist. Teise olulise takistustena koostöö arendamisel sotsiaalteenuste valdkonnas nähakse vastutuse ja otsustusõigusega seotud küsimusi. Lisaks on arvestatav osa omavalitsusi pigem kahtlevad antud koostöö tulemuslikkuse suhtes. Mõnevõrra harvemini tuuakse esile seadusandluse puudulikkust ning poliitilisi takistusi. Koostöö kasuteguri ning vastutuse ja otsustusõigusega seotud küsimuste suhtes on kõige skeptilisemalt meelestatud keskmise suurusega (5000-10000 elanikku)

omavalitsused. Väiksemad omavalitsused (alla 5000 elaniku) toovad mõnevõrra sagedamini esile koostöö rahastamise võimaluste ebaselgust.

Küsitlusele vastanud omavalitsuste arvates võiks KOV-üksuste koostöö tõsta korraldamise ja osutamise kvaliteeti või kuluefektiivsust eelkõige järgmiste sotsiaalteenusteteenuste osas (eelistatuse järjekorras): üldhooldekoduteenus, sotsiaal/invatransport, koduhooldusteenus, eakate päevakeskuse teenus ning erihoolekandeteenused.

100% 2 5 2 1 8 4 13 4 3

12 80% 12 7 35 4

10 9 24 3 2 60% 13 10 5 35 7 40%

33 38 92 20% 11 10

0% 0...1499 1500...4999 5000...9999 üle 10000 Kokku KOV üksuste elanike arv

Rahastamisega seotud probleemid Vastutuse ja otsustusõigusega seonduvad probleemid Vähesed teadmised ja oskused koostöö tegemiseks Ebaselgus koostöö tulemuslikkuse osas Poliitilised takistused Seadusandlusest tulenevad takistused

Joonis 12. KOV üksuste koostööd takistavad tegurid eakate sotsiaalteenuste korraldamisel ja osutamisel

1.3 Sotsiaalteenuste rahastamine

1.3.1 Õiguslik raamistik

Kohaliku omavalitsuse eelarvest rahastatava sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi andmise või sellest keeldumise otsustab kohalik omavalitsus, aga otsus peab olema põhjendatud ning tuginema seadustele ja muudele õigusaktidele (SHS §33). Seejuures üldhooldekoduteenusele suunamise otsuse tegemisel võib aluseks võtta isiku rehabilitatsiooniplaani või juhtumiplaani (SHS §13 lg 3), kuid kohustust pole. Juhtumikorralduse rakendamine, sealhulgas juhtumiplaani koostamine, on küll kohustuslikud toimingud kui isik vajab pikemaajalist ja mitmekülgset abi, sh sotsiaalteenuste ja toetuste määramist, kuid samas on juhtimiplaan seaduse mõistes informatiivne dokument (SHS §29) ega kohusta seega kohalikku omavalitsust teenuseid tagama, finantseerima. Vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse § 45 lõikele 1 võib isikult võtta temale

või tema perekonnale osutatava sotsiaalteenuse eest tasu. Võetav tasu oleneb teenuse mahust, maksumusest ja teenust saava isiku ning tema perekonna majanduslikust olukorrast. Isikult sotsiaalteenuse eest tasu võtmise otsustab teenust osutav või teenuse eest tasuv asutus. Samas vastavalt soovituslikule hooldusteenuse juhisele peab teenus olema kättesaadav kõikidele isikutele, kelle puhul on tuvastatud abivajadus ning sobivaks teenuseks on hinnatud hooldusteenus ja hinnatud teenusevajaduse korral ei või omaosaluse suurus olla teenuse saamisel takistuseks. Praktikas otsustab iga kohalik omavalitsus iseseisvalt, kas ning kuidas teenust saava isiku ning tema perekonna majanduslikku olukorda sotsiaalteenuse eest tasu nõudmisel arvesse võetakse ning seega teenuse kättesaadavus, selle „lävend“, varieerub üle omavalitsuste.

1.3.2 Rahastamise praktika

1.3.2.1 Sotsiaalnõustamine

Vastavalt soovituslikule juhendile finantseeritakse sotsiaalnõustamisteenust kohaliku omavalitsusüksuse eelarvest ning teenus on kliendile tasuta. Enamasti see nii on, kuid mitte alati st üksikutes omavalitsustes võetakse teenuse eest raha kliendi omaosalusena (Praksise uuring sotsiaalministeeriumile 2011). Sotsiaalnõustamiseteenuse eest isikult tasu küsimine on seadusega kooskõlas: Isikult võib võtta temale või tema perekonnale osutatava sotsiaalteenuse eest tasu. Võetav tasu oleneb teenuse mahust, maksumusest ja teenust saava isiku ning tema perekonna majanduslikust olukorrast. Isikult sotsiaalteenuse eest tasu võtmise otsustab teenust osutav või teenuse eest tasuv asutus (SHS § 45 lg 1).

1.3.2.2 Eluasemeteenuse kulud

Vastavalt Praksise uuringule (2012) küsitakse eluasemeteenuste eest tasu teenusel viibijalt suhteliselt sageli. Tasu küsimine on valdavalt reguleeritud KOV õigusaktiga ning eluasemeteenuse eest küsitav tasu koosneb nii tasust tarbitud teenuse eest (kommunaalkulud – küte, vesi, elekter) kui ka üürist, mis on reeglina turuhinnast oluliselt madalam.

Kulusid eluasemeteenusele näitab 2011.aastal 147 kohalikku omavalitsuse üksust, so 80% teenust osutavatest KOVidest. Kuludes eluasemeteenusele on statistilistes aruannetes (S-veeb) näidatud KOVide otseselt teenuse osutamisega seotud üldised puhasmajandamiskulud. Hõlmatud on hoonete ja ruumide majandamiskulud, kulutused eluruumide kohandamiseks erivajadustega inimestele ja välja on jäetud personalikulud, investeeringuid (kapitaalremont ja ehitus), seejuures on majandamiskuludest maha arvestatud see osa, mida tasus üürnik igakuiste üüri- või muude maksetena (ka üürivõlgnevus, mida tasuti ajutiselt kohaliku omavalitsuse eelarvest, kuid nõutakse üürnikult hiljem sisse).

Teenust osutavatest KOVidest pole kulusid kokku 37 KOVil: Alajõe vald, Antsla vald, Avinurme vald, Emmaste vald, Haapsalu linn, Halliste vald, Helme vald, Häädemeeste vald, Illuka vald, Kernu vald, Kohtla vald, Kullamaa vald, Kõrgessaare vald, Laheda vald, Lavassaare vald, Lohusuu vald, Luunja

vald, Mooste vald, Muhu vald, Mõisaküla linn, Nõo vald, Oru vald, Puka vald, Puurmani vald, Pärnu linn, Püssi linn, Saarepeedi vald, Salme vald, Saue linn, Sõmerpalu vald, Torma vald, Valgjärve vald, Vasalemma vald, Vastse-Kuuste vald, Vastseliina vald, Vormsi vald ja Võru vald. Neist 27 KOVil on vastavate eluasemete arv 10 ja väiksem ning 7 KOVide suurem kui 20 (max 336 Pärnu linnal) ehk pigem on väiksemad teenuse pakkujad korterite arvu alusel ning valdavalt on neis KOVides elanike sissetulekud keskmised või kõrged. Ka on nendes KOVides eluasemete hõivatus pigem kõrge – 13 KOVil 100%, 6 KOVil üle 80% ja vaid 5 KOVil 0% (seejuures eluasemete arv 1-2). Samas pole valdavas osas – 33 KOV – nimetatud KOVides ka täiendavaid taotlusi eluasemele, st sotsiaaleluasemele on järjekord vaid 4 KOVis – Haapsalu linn, Muhu vald, Oru vald ja Saue linn.

Absoluutmahus on suurimad kulud KOVidest Tallinna linnal 0,51 mln eur, järgneb Tartu linn 0,15 mln eur. Kulude absoluutmahu alusel TOP 10 omavalitsustesse kuulub veel eluasemete arvult suurimad teenuse osutajad (kuulusid vastavasse TOP 10) nagu Kohtla-Järve, Maardu ja Narva linnad ning Tapa ja Türi vallad. Kulude absolluutmahu alusel TOP 10 KOVide kulud moodustavad kõigi KOVide kuludest 63%.

Tabel 14. Kulud absoluutmahus KOV TOP 10

kulude finantseerimisallikas, eur Kulud teenusele, eur kohalik omavalitsus muud TALLINN 510432 504428 6004 Tartu linn 154982 154982 0 Kohtla-Järve linn 80296 62421 17875 Maardu linn 70023 70023 0 Narva linn 51129 51129 0 Tapa vald 50299 50299 0 Türi vald 34341 34341 0 Rakvere linn 33539 33539 0 Kose vald 33284 33284 0 Rapla vald 33228 33228 0 Kokku TOP 10 1051552 1027673 23879 Kõik kokku 1671421 1621650 27695

Kulude absoluutmahu alusel TOP 10 KOVide kulude peamine finantseerimisallikas on KOV, kõigil on riigipoolne finantseering 0 ning vaid Tallinna ja Kohtla-Järve kuludest on osaliselt kaetud muudest allikatest (va kliendilt laekunud vahendid).

Kulud eluasemeteenusele suhtelistel skaaladel (eluaseme / leibkonna / elaniku kohta) on kõrgemaid põhimõtteliselt samades omavalitsustes, kuid KOVide järjekord varieerub mõnevõrra sõltuvalt skaala argumendist (vt Tabel 15. Suhtelised kulud eluasemeteenusele KOV TOP 10). Suhteliste kulude alusel TOP 10sse kuuluvate kohalike omavalitsuste kulud on vastavatest Eesti keskmistest näitajatest ca 4 kuni 15 korda kõrgemad. Suhteliste kulude TOP 10sse kuuluvad KOVid on pigem väiksemad teenuse pakkujad (eluasemete arv alla 20) ja nende elanike sissetulekute tase on keskmine/kõrge.

Tabel 15. Suhtelised kulud eluasemeteenusele KOV TOP 10

Kulutused eluaseme kohta keskmiselt Kulutused leibkonna kohta keskmiselt Kulutused elaniku kohta keskmiselt KOV eur KOV eur KOV eur Raikküla vald 3213,8 Sauga vald 2760,4 Paldiski linn 2219,6 Noarootsi vald 2191,9 Paldiski linn 2219,6 Mikitamäe vald 2000,4 Misso vald 1660,5 Mikitamäe vald 2000,4 Kaarma vald 1924,2

Paldiski linn 1479,7 Kaarma vald 1924,2 Misso vald 1897,7 Kaarma vald 1443,2 Misso vald 1897,7 Sauga vald 1725,3 Sauga vald 1380,2 Vändra vald 1309,9 Vändra vald 1309,9 Vändra vald 1185,1 Hanila vald 1173,3 Hanila vald 1173,3 Otepää vald 1063,5 Raikküla vald 1071,3 Raikküla vald 1071,3 Pärsti vald 1057,0 Otepää vald 1063,5 Pärsti vald 1057,0 Jõgeva linn 1021,5 Pärsti vald 1057,0 Kohtla-Järve linn 944,7 Eesti keskmine 222,7 Eesti keskmine 253,2 Eesti keskmine 167,0

Suhteliselt enam on eluasemeteenuse eest nö peale maksvaid kohalikke omavalitsusüksusi ääremaastumise taseme alusel keskusega nõrgalt seotud külade rühmadega piirkondade hulgas võrreldes nii ääremaaliste ja riskiga ääremaastuda piirkonade ning mitteääremaaliste piirkondadega; linnaregiooni keskustes ja selle tagamaal kui linnaregiooni mittekuuluvates üksustest ning elanike arvult suuremates üksustes võrreldes väiksematega (elanike arvuga alla 5000).

Tabel 16. Suhtelised kulud eluasemeteenusele KOV tüüpides

Teenust osutavad KOVid kulud kulud kulud % teenust eluaseme leibkonna teenusel kulud osutavatest kulud kohta, kohta viibiva isiku Kulud =0 >0 KOVidest kokku, eur eur kohta, eur kohta, eur Kokku 37 147 80% 1 671 421 223 253 167 vald 32 124 79% 660534 239 295 192 linn/vald linn 5 23 82% 1010887 213 232 154 ääremaaline 9 23 72% 57217 196 228 150 risk ääremaastuda 10 36 78% 98676 194 276 178 keskusega nõrgalt seotud külade rühmad 3 20 87% 97820 192 231 146 Ääremaastumine mitteääremaaline 15 68 82% 1417708 229 255 169 Linnaregiooni mittekuuluv 25 86 77% 417977 223 272 177 Tallinna 2 14 88% 699342 301 355 231 Tartu 2 10 83% 186809 345 361 219 Narva 0 2 100% 51729 45 45 29 Pärnu 1 5 83% 26039 64 67 43 Kohtla-Järve 2 3 60% 115045 352 442 418 Rakvere 0 6 100% 50581 202 226 165 Viljandi 2 4 67% 14921 282 311 262 Kuressaare 0 4 100% 22971 258 277 161 Võru 1 3 75% 17755 148 209 115 Paide 0 4 100% 47450 212 212 160 Haapsalu 2 2 50% 4890 122 129 75 Linnaregioon Valga 0 4 100% 15913 166 238 166 Linnaregiooni mittekuuluv 25 86 77% 417977 223 272 177 Regionaalne linnaregiooni osa 10 50 83% 347486 275 349 228 positsioon keskus 2 11 85% 905958 207 223 148 ei 35 134 79% 840028 195 230 152 Maakonnakeskus jah 2 13 93% 831393 259 282 186 a - 0…999 6 18 75% 44425 271 315 199 b - 1000…1499 11 30 73% 79732 151 225 145 c - 1500…1999 7 21 75% 51006 156 202 127 d - 2000…2999 6 18 75% 63652 214 270 164 e - 3000…4999 4 21 84% 132484 293 374 222 f - 5000…6999 1 16 94% 128936 228 266 175 g - 7000…9999 0 8 100% 149762 361 424 287 h - 10000-14999 1 7 88% 119033 199 210 152 i - 15000…19999 0 4 100% 105554 367 414 364 j - 20000-44999 1 1 50% 80296 175 191 130 k - ca 65000 0 1 100% 51129 44 44 29 Elanike arvu rühm l - ca 100 000 0 1 100% 154982 360 360 215

m- ca 400 000 0 1 100% 510432 279 319 212 madal sissetulek 3 19 86% 78497 324 449 296 Elanike keskmine sissetulek 26 87 77% 601625 158 176 117 sissetulekute tase kõrge sissetulek 8 41 84% 991299 288 330 215

Seejuures suhtelised kulud teenust pakkuvates ja kulusid näitavates KOVides on tüüpide lõikes linnades madalamad kui valdades, ääremaastumise taseme alusel kõige madalamad keskusega nõrgalt seotud külarühmadega piirkondades ja kõrgeimad ääremaastumisriskiga piirkondades, elanike sissetulekute alusel keskmise tasemega piirkondades väikseimad ning kõrgeimad madala elanike sissetulekute tasemega piirkondades.

Linnaregioonidest on kulud kõrgeimad Kohtla-Järvel järgnevad Tallinn ja Tartu ning madalaimad Narva ja Pärnu linnastus – erinevused on kuni ca 10 kordsed.

1.3.2.3 Koduteenuse kulud

Kulud koduteenustele kokku1 olid 2011.aastal 4,55 mln eur, neist kandsid valdava osa KOVid – 4,39 mln eur, so 97%. Isikud finantseerimisd koduteenuseid 0,15 mln eur ulatuses, so 3% kogukuludest, riigilt ja muudest allikatest laekusid marginaalsed summad vastavalt 7,2 tuhat ja 2,8 tuhat eur.

Ka on erinevused kuludes koduteenustele sarnaselt teenuse saajate arvus hooldajate kohta KOVide lõikes väga suured. Kulud teenuse saaja kohta on kõrgeimad Mäetaguse vallas 2134 eur, järgnevad Kõrgessaare vald 2012 eur ja Viljandi linn 1928 eur. Madalaimad on vastavad kulud Kihelkonna vallas 48 eur, Sauga vallas 50 eur ning Vihula vallas 59 eur, need näitajad on enam kui 12 korda madalamad Eesti keskmisest.

Tabel 17. Kulud koduteenuse saaja kohta KOV TOP 10

Kulud teenuse saaja kohta kõrgeimad Kulud teenuse saaja kohta madalaimad KOV näitaja KOV näitaja Mäetaguse vald 2134,4 Kihelkonna vald 47,8 Kõrgessaare vald 2012,6 Sauga vald 50,3 Viljandi linn 1927,5 Vihula vald 59,0 Vasalemma vald 1721,8 Viru-Nigula vald 76,0 Türi vald 1588,7 Meremäe vald 78,1 Vastseliina vald 1491,5 Haljala vald 93,3

1 Koduteenuste kulude on statistikas näidatud vaid teenusele osutatavad otsesed jooksvad kulud, investeeringud (nt. transpordivahendi ost on välja jäetud). 48

Kihnu vald 1455,8 Värska vald 112,5 Viimsi vald 1435,3 Salme vald 120,0 Muhu vald 1428,8 Keila vald 128,5 Paide vald 1413,8 Mooste vald 132,4 Eesti keskmine 743,2

Teenuse rahastamisel on põhiraskus KOVide kanda – keskmiselt on KOV osakaal finantseeringus 97%. Isiku poolt tasutav osa moodustab keskmiselt 3% teenuse otsekuludest. Omavalitsusi, kus 100% kuludest finantseerib KOV on kokku 103, so 58% teenust osutavatest KOVidest. Samas on ka omavalitsusi, kus isiku oma osalus on suhtarvuna märkimisväärselt suurem. Kõrgeim on isiku omaosalus koduteenuste finantseerimisel Põlva vallas 81%, järgnevad Kõo vald 42%, Kihnu vald ja Emmaste vald mõlemad 35%.

Tabel 18. Isiku osakaal koduteenuste kulude finantseerimisel KOV TOP 10

KOV isiku osakaal koduteenuste kulude finantseerimisel Põlva vald 81% Kõo vald 42% Kihnu vald 35% Emmaste vald 35% Kuressaare linn 27% Halinga vald 26% Roosna-Alliku vald 25% Hanila vald 23% Pihtla vald 22% Käina vald 20% Eesti keskmine 3%

Erinevused isiku ja KOV proportsionaalses osaluses kodueenuste finantseerimisel on erinevate KOV tüüpide nagu linn/vald, ääremaastusmistase jne lõikes suhteliselt tagasihoidlikud. Eristuvad konkreetsed linnaregioonid ja KOVid nagu Narva ja Kuressaare, kus on KOV osalus madalam ja isiku omaosalus kõrgem kui teistes linnaregioonides.

Kulud teenuse saaja kohta seevastu KOVide tüüpide lõikes erinevad suures ulatuses: linnades, regiooni keskustes ja kõrgemate elanike sissetulekutega piirkondades on need oluliselt kõrgemad kui valdades, keskuste tagamaal ja linnaregioonidesse mittekuuluvates üksustes ning madalamate elanike sissetulekutega piirkondades. Linnaregioonidest tõusevad esile suuremate suhteliste kulude poolest Viljandi ja madalamate kulude poolest Haapsalu ja Kuressaare.

Tabel 19. Kulud koduteenusele KOV tüüpide lõikes

sellest tasus Kulud ühe Kulutused teenuse- isik kohalik riik muud KOV Isiku teenustele kasutaja omavalitsus kokku allikad osakaal osakaal kokku, eur kohta aasta, eur

kokku 4 546 662 145 432 4 391 314 7 166 2 750 97% 3% 743 vald 1 548 716 61 496 1 477 304 7 166 2 750 95% 4% 570 linn/vald linn 2 997 945 83 936 2 914 010 0 0 97% 3% 881

ääremaaline 203 415 12 928 190 431 56 0 94% 6% 512 risk ääremaastuda 383 557 20 221 361 365 1 971 0 94% 5% 616 keskusega nõrgalt Ääre- seotud külade rühmad 266 618 3 139 255 590 5 138 2 750 96% 1% 633 maastumine mitteääremaaline 3 693 072 109 144 3 583 927 0 0 97% 3% 790 Linnaregiooni mittekuuluv 1 185 401 53 712 1 121 773 7 166 2 750 95% 5% 560 Tallinn 1 822 825 47 182 1 775 643 0 0 97% 3% 996 Tartu 402 600 2 208 400 392 0 0 99% 1% 713 Narva 76 245 8 779 67 466 0 0 88% 12% 498 Pärnu 129 660 6 527 123 133 0 0 95% 5% 489 Kohtla-Järve 183 641 1 803 181 839 0 0 99% 1% 858 Rakvere 94 149 1 564 92 585 0 0 98% 2% 514 Viljandi 265 159 4 837 260 322 0 0 98% 2% 1 647 Kuressaare 60 080 11 423 48 657 0 0 81% 19% 442 Võru 81 476 5 046 76 430 0 0 94% 6% 574 Paide 75 944 1 216 74 728 0 0 98% 2% 1 117 Haapsalu 50 178 1 135 49 043 0 0 98% 2% 444 Linnaregioon Valga 119 302 0 119 302 0 0 100% 0% 698 Linnaregiooni mittekuuluv 1 185 401 53 712 1 121 773 7 166 2 750 95% 5% 560 Regionaalne linnaregiooni osa 641 304 19 015 622 289 0 0 97% 3% 614 positsioon keskus 2 719 957 72 705 2 647 252 0 0 97% 3% 920 Maakonna- ei 1 934 335 76 817 1 847 602 7 166 2 750 96% 4% 584 keskus jah 2 612 327 68 615 2 543 712 0 0 97% 3% 932 a - 0…999 99 237 5 860 92 595 783 0 93% 6% 577 b - 1000…1499 267 378 14 870 252 508 0 0 94% 6% 474 c - 1500…1999 215 446 11 170 203 919 357 0 95% 5% 641 d - 2000…2999 207 246 11 714 194 288 1 244 0 94% 6% 652 e - 3000…4999 397 271 11 314 385 957 0 0 97% 3% 458 f - 5000…6999 290 842 6 804 284 038 0 0 98% 2% 715 g - 7000…9999 212 354 9 405 195 418 4 781 2 750 92% 4% 756 h - 10000-14999 326 259 11 318 314 941 0 0 97% 3% 611 i - 15000…19999 362 912 7 322 355 590 0 0 98% 2% 970 j - 20000-44999 239 410 8 131 231 279 0 0 97% 3% 704 k - ca 65000 67 538 8 779 58 759 0 0 87% 13% 520 Elanike arvu l - ca 100 000 299 132 0 299 132 0 0 100% 0% 796 rühm m- ca 400 000 1 561 635 38 745 1 522 890 0 0 98% 2% 1 101 Elanike madal sissetulek 168 786 7 958 160 827 0 0 95% 5% 518 sissetulekute keskmine sissetulek 1 856 430 66 163 1 781 078 6 439 2 750 96% 4% 630 tase kõrge sissetulek 2 521 446 71 311 2 449 409 727 0 97% 3% 886

1.3.2.4 Kulud päevakeskusteenusele

Kulud päevakeskusteenustele kokku (ilma päevahoiu teenuseta, mida osutatakse vähestes päevakeskustes ja on väga kallis teenuse liik) kliendi kohta varieeruvad suures ulatuses – max ca 1400 eur, keskmises omavalitsuses ca 70 eur aastas. Arvestades pakutavate teenuste mitmekesisust ehk liikide arvu on erisused väiksemad - kulud keskmiselt teenuse ühe liigi osas kliendi kohta on nn keskmises omavalitsuses ca 10 eur, max ca 350 eur.

Joonis 13. Päevakeskusteenuste kulud kliendi kohta teenust pakkuvas KOVis

KOVide erinevates tüüpides päevakeskusteenuste kulusid kliendi kohta ja teenuste mitmekesisust kõrvutades on näha linnade puhul nii kulu- kui teenuste mitmekesisuse eelis valdades ees. Samuti on linnaregiooni keskustes kokkuvõttes kulud päevakeskusteenustele kliendi kohta mõnevõrra madalamad ja teenused mitmekesisemad kui tagamaal ja linnaregiooni mittekuuluvates üksustes, seejuures on kulud kliendi kohta keskuste tagamaal oluliselt suuremad kui linnaregiooni mittekuuluvates üksustes sarnase teenuste mitmekesisuse juures. Elanike arvu alusel on suurematel KOVidel selgelt näha nii teenuste mitmekesisuse- kui kulude mastaabiefekt: kõige suuremad üksused (alates elanike arvust 15 tuhat ja enam) pakuvad ca kaks korda enam teenuse/tegevusliike saranase keskmise kuluga kliendi kohta kui elanike arvult väiksemad (elanike arv alla 3000 elaniku) üksused. Ääremaastumise taseme alusel on näha mõningane mitmekesisuse eelis mitteääremaaliste omavalitsuste osas võrreldes ääremaaliste, ääremaastusmisriskiga ning keskusega nõrgalt seotud külade rühmadega piirkondadega. Seevastu elanike sissetulekute taseme alusel KOVe kõrvutades mitmekesisusefekti ei ilmne, küll on suhtelised kulud päevakeskusteenustele pöördvõrdelises seoses elanike sissetulekute tasemega ehk kulud on madalamad kõrgema elanike sissetulekuga omavalitsustes.

Tabel 20. Kulud kliendi kohta KOV tüüpide lõikes

KOV kulud kliendi kohta, eur isiku osakaal kuludes KOV osakaal kuludes

arv

teenus teenus teenus

- - -

(va (va (va

AHOID

KOKKU KOKKU KOKKU

päevahoid) päevahoid) päevahoid)

PÄEVAHOID PÄEV PÄEVAHOID

ranspordi ranspordi ranspordi

/tegevuste arv /tegevuste

toitlustamine toitlustamine toitlustamine

Keskmine teenuste teenuste Keskmine

Sh t Sh t Sh t Sh

Sh Sh Sh Sh Kokku 71 8 65 9 2 14 12% 45% 14% 3% 83% 51% 84% 82% vald 49 7 79 2 3 6 4% 38% 17% 6% 93% 35% 83% 64% Linn/vald linn 22 10 62 11 2 15 13% 45% 13% 3% 81% 52% 85% 83% ääremaaline 3 6 50 0 2 0 29% 100% 71% 0% risk ääremaastuda 15 6 58 0 3 0 5% 100% 28% 88% 0% 72% Ääre- keskusega maastumine nõrgalt seotud külade rühmad 11 6 56 0 1 19 1% 0% 21% 8% 93% 100% 79% 44% Mitte- ääramaaline 42 9 65 10 2 14 12% 45% 13% 3% 82% 51% 86% 83% Linnaregiooni mittekuuluv 39 6 64 4 2 13 6% 43% 26% 0% 80% 27% 74% 100% Linna- Tallinna 8 10 56 5 1 19 7% 26% 5% 4% 91% 68% 91% 79% regioon Tartu 6 7 77 14 1 11 21% 63% 0% 0% 77% 37% 100% 100% Narva 0

Pärnu 3 10 73 7 0 12 4% 39% 0% 0% 83% 61% 100% 100% Kohtla-Järve 1 8 99 0 0 0 0% 100% Rakvere 6 9 33 0 0 4 0% 0% 0% 11% 85% 100% 100% 7% Viljandi 2 8 80 56 11 0 55% 67% 10% 45% 33% 90% Kuressaare 1 17 176 83 6 0 31% 40% 40% 59% 60% 60% Võru 1 5 100 0 0 0 9% 81% Paide 1 6 65 0 1 0 0% 0% 100% 100% Haapsalu 1 13 216 59 28 0 25% 78% 17% 75% 22% 83% Valga 2 12 74 12 0 0 1% 3% 66% 74% Linnaregiooni Regionaalne mittekuuluv 39 6 64 4 2 13 6% 43% 26% 0% 80% 27% 74% 100% positsioon linnaregiooni osa 21 8 114 5 9 11 4% 54% 6% 6% 95% 46% 94% 64% keskus 11 12 60 11 1 15 14% 45% 17% 3% 81% 53% 79% 80% Maakonna- ei 60 7 83 4 4 7 4% 45% 11% 4% 89% 38% 89% 78% keskus jah 11 12 60 11 1 16 14% 45% 17% 3% 81% 52% 79% 82% a - 0…999 4 8 67 0 2 0 6% 100% 68% 94% 0% 32% b - 1000…1499 7 6 71 5 2 1 7% 0% 28% 0% 72% 0% 72% 100% c - 1500…1999 5 7 41 0 4 0 7% 12% 82% 88% d - 2000…2999 13 7 50 1 2 0 3% 54% 23% 94% 46% 77% e - 3000…4999 12 6 113 9 4 32 8% 61% 22% 0% 89% 39% 78% 100% f - 5000…6999 12 7 79 2 1 8 3% 75% 5% 8% 86% 25% 95% 44% g - 7000…9999 6 8 136 12 23 15 5% 29% 5% 4% 92% 49% 95% 96% Elanike arvu h – 10000 … rühm 14999 4 12 148 52 8 0 24% 46% 25% 65% 52% 75% i – 15000 … 19999 4 7 55 20 3 6 30% 67% 8% 0% 64% 33% 92% 100% j – 20000 … 44999 2 12 55 4 0 11 0% 1% 0% 86% 99% 100% k - ca 65000 0 l - ca 100 000 1 14 72 15 0 13 25% 63% 0% 73% 37% 100% m- ca 400 000 1 19 51 5 0 19 7% 25% 0% 4% 91% 69% 75% 78% Elanike madal 7 7 86 0 0 0 0% 100% 92% 0% sissetulekute keskmine 39 7 72 13 4 5 15% 62% 16% 3% 75% 34% 84% 78% tase kõrge 25 8 62 8 1 17 11% 37% 12% 3% 85% 59% 85% 82%

Isiku osalus päevakeskusteenuste kulude katmisel on suurem linnades võrreldes valdadega, keskustes võrreldes tagamaa ja linnaregiooni mittekuuluvate üksustega, mitteääremaalistes piirkondades võrreldes ääremaaliste, ääremaastusmisriskiga ning keskusega nõrgalt seotud külade rühmadega piirkondadega, keskmise ja kõrge elanike sissetulekute tasemega piirkondades võrreldes madala sissetulekutasemega piirkondadega. Seega on isiku omaosalus päevakeskusteenuste kulude katmisel üldiselt suurem piirkondades, kus elanike sissetulekud (so võimalused väljaminekuteks) on suuremad ja kaudsed kulud (aeg, transport) teenuse tarbimiseks madalamad.

1.3.2.5 Üldhooldekoduteenuse kulud, hind kliendile

Kulutused üldhooldekoduteenusele (põhitegevuskulud st investeeringuid ei hõlma) kuus kliendi kohta keskmiselt on Eestis 487 eur, sellest tasuvad isikud ise 71%, KOV 28% ja muudest allikastest rahastatakse ca 1% teenuse osutamisega seotud kuludest. Üle asutuste varieeruvad kulud kliendi kohta kuus vahemikus 300 eur (Tabivere sotsiaalkeskus) kuni 1206 eur (Villa Benita). Keskmise kulu alusel kliendi kohta moodustavad TOP 10 järgmised asutused: Villa Benita, Harku Hooldekodu (702 eur), Oru Vanurite Kodu (730 eur), AS Rannapere Pansionaat (744 eur), Rae Hooldekodu (710), Kursana Eesti (691), MTÜ Eakate Hooldekodu (707), Vändra Alevi Hoolekandekeskus (767), Sangaste Pansionaat (726) ja MTÜ Sangaste Asundused (670). Seejuures kliendi omaosalus kulude katmisel varieerub neis asutustes vahemikus 29% (Oru Vanurite Kodu) kuni 96% (Kursana Eesti). Näitajate

kulutused üldhooldekoduteenusele kuus kliendi kohta keskmiselt ja isiku omaosalus ning selle määr vahel puuduvad statistiliselt olulised korreltiivsed seosed.

Tabel 21. Kulud üldhooldekoduteenusele kliendi kohta ja peamised rahastamisallikad

Kulutused ühe isiku kohta keskmiselt kuus, eur Keskmine isiku osalus, % Keskmine KOV osalus, % Harku Hooldekodu 702 49% 51% OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskus 578 64% 36% Kuusalu Eakate Kodu 615 46% 54% Munalaskme Hooldekodu 611 53% 47% Oru Vanurite Kodu 730 29% 71% Paunküla Hooldekeskus MTÜ 523 71% 29% AS Rannapere Pansionaat 744 87% 13% Rae Hooldekodu 710 47% 53% Villa Benita AS 1206 66% 0% Iru Hooldekodu 614 49% 51% Nõmme Sotsiaalmaja 581 79% 21% Kursana Eesti 691 96% 3% SA EELK Tallinna Diakooniahaigla 622 91% 9% MTÜ Eakate Hooldekodu 707 91% 0% Tohvri Hooldekodu 469 80% 15% MTÜ Vahtra Hooldemaja 438 57% 43% OÜ Häcke Aa Hooldekodu 461 33% 62% SA Jõhvi Hooldekeskus 479 88% 12% Iisaku Hooldekodu 375 76% 24% MTÜ Avinurme Sotsiaal- ja Turvakeskus 440 74% 26% MTÜ Lille Turvakodu 492 62% 38% Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu 529 51% 49% SA Narva-Jõesuu Hooldekodu 509 47% 51% MTÜ Turvakodu Rudolf 459 51% 49% SA Kiviõli Tervisekeskus 418 71% 29% SA Sillamäe Haigla 427 55% 45% MTÜ Kodulävi 380 75% 25% SA Jõhvi Haigla 520 87% 13% OÜ Ilmara pansionaat Männiku 434 93% 7% SA Alutaguse Hoolekeskus 524 79% 21% Tabivere Sotsiaalkeskus 300 83% 17% MTÜ Lustivere Hooldekodu 511 57% 43% OÜ Jõgeva Sotsiaalkeskus Elukaar 551 67% 33% Jõgeva Haigla 539 66% 34% Kääpa Hooldekeskus 480 80% 20% Ahula Sotsiaalne Varjupaik 409 84% 16% Aravete Hooldekeskus 423 89% 11% SA Koeru Hooldekeskus 591 37% 54% Sihtasutus Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskus 411 81% 19% Oru Hooldekodu 463 59% 26% Risti Hooldekodu 496 69% 30% Tammiku Avahooldekeskus 337 90% 10% Tapa Hooldekodu 435 74% 25% Uhtna Hooldekodu 458 68% 32% Kunda Tervise- ja Hooldekeskus 417 82% 18% Sääse Hooldekodu 362 80% 20% Hooldekodu Tammiku Kodu 387 64% 36% Ulvi Hooldekodu 410 86% 14% Rakvere Hooldekodu 413 46% 54% OÜ Häcke Pansionaat Kuldne Sügis 497 78% 22% Väike-Maarja Hooldekodu 333 91% 8%

OÜ Kadrina Hooldekodu 476 66% 34% Eakate Kodu 491 68% 32% Eakate Kodu Villa Alfred 414 94% 6% Mikitamäe Valla Hooldekodu 451 66% 34% Ahja Hooldekodu 437 79% 21% Krootuse Hooldekodu 438 87% 13% Leevi Hooldekodu 420 81% 19% Põlva Valla Hooldekodu 524 67% 33% Saverna Hooldekodu 385 78% 22% AS Räpina Haigla 485 72% 28% EELK Räpina Hooldekodu 480 74% 26% MTÜ Piigaste 528 94% 6% Kagutuul OÜ 393 79% 21% Laheda Sotsiaalkeskus 556 68% 32% Põlgaste Pansionaat 489 74% 26% Saatse Pansionaat 435 63% 37% Halinga Turvakodu MTÜ 433 72% 28% Häädemeeste hooldekodu 402 86% 14% Jõõpre Vanurite Kodu 589 48% 52% Surju hooldekodu 429 78% 22% Tammiste hooldekodu 458 58% 42% Tihemetsa hooldekodu 415 71% 29% Tõstamaa Hooldekodu SA 447 51% 49% Vändra Alevi Hoolekandekeskus 767 58% 42% Varbla hooldekodu 347 100% 0% Juuru Hooldekodu 440 86% 14% Järvakandi Hooldekodu 457 91% 9% Kaiu Hooldekodu 456 80% 20% MTÜ Elupuu 579 64% 36% Kuuda Hooldekodu OÜ 493 70% 30% Käru Hooldusravi Keskus AS 509 76% 24% Rapla Hooldekeskus 472 64% 36% Hageri Hooldekodu MTÜ 509 87% 13% Vigala Hooldekodu 457 88% 12% Pähkla Hooldekodu 537 73% 26% Kuressaare Haigla SA Hooldekodu 494 90% 10% Muhu Valla Eakate Hooldekodu 437 91% 9% Kihelkonna Valla Hooldekodu 421 75% 25% Pärsama Hooldekodu 388 98% 2% Valjala Valla Päevakeskus- Hooldekodu 430 54% 46% AS Hoolekandeteenused Kogula Eakatekodu 488 74% 22% Tartu Hooldekodu 630 52% 48% Peipsiveere Hooldusravikeskus SA 481 68% 32% Hooldekodu Härmalõng 505 77% 23% SA Tartu Vaimse Tervise Hoodekeskus 313 45% 55% SA Aarike Hooldekeskus 499 69% 29% SA Uderna Hooldekodu 501 64% 36% SA Nõo Hooldekodu 515 80% 20% MTÜ Valga Hoolekandekeskus 526 68% 32% Hargla Hooldekodu 405 65% 35% MTÜ Paju Pansionaadid 331 51% 45% MTÜ Hellenurme Mõis 537 58% 42% Hummuli Hoolekandekeskus 330 96% 2% Karula Hooldemaja 399 89% 11% OÜ Taagepera Resort 555 36% 64% Sangaste Pansionaat 726 79% 21% MTÜ Valgamaa Tugikeskus 449 68% 32% SA Otepää Tervisekeskus 448 63% 37% SA Tõrva Haigla 396 83% 17% MTÜ Sangaste Asundused 670 51% 49%

SA Taheva Sanatoorium 475 71% 29% SA Viljandi Hoolekandekeskus 501 57% 43% Viiratsi Hoolekandekeskus 520 57% 43% Pilistvere Hooldekodu 433 75% 25% Polli Hooldekodu 467 67% 33% Kärstna Hooldekodu 354 78% 22% Mõisaküla Hoolekandekeskus 360 58% 42% Kõpu Hooldekodu 423 77% 23% Paistu Sotsiaal- ja Tervisekeskus 442 83% 17% Pärsti Pansionaat 437 75% 25% Kolga-Jaani Hooldekodu 370 75% 25% SA Viljandi Haigla 469 52% 48% Mulgi Häärber OÜ 559 84% 16% SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus 426 74% 26% SA Abja Haigla 476 76% 24% Kääpa Sotsiaalkeskus 433 78% 22% Sõmerpalu Hooldekodu 457 90% 10% Rõuge Hooldekodu 468 68% 32% OÜ Vastseliina Hooldekodu 518 64% 36% MTÜ Antsla Tervisekeskus 475 65% 35% AS Lõuna –Eesti Haigla hooldusravikeskus 589 81% 19% Keskmine 487 71% 28%

Kliendi omaosaluse määr üldhooldekoduteenuse kulude finantseerimisel on keskmiselt väga kõrge – üle 90% - kokku 12 asutuses: Kursana Eesti, SA EELK Tallinna Diakooniahaigla, MTÜ Eakate Hooldekodu, OÜ Ilmara pansionaat Männiku, Väike-Maarja Hooldekodu, Eakate Kodu Villa Alfred, MTÜ Piigaste, Varbla hooldekodu, Järvakandi Hooldekodu, Muhu Valla Eakate Hooldekodu, Pärsama Hooldekodu ja Hummuli Hoolekandekeskus; ja alla 50% kokku samuti 12 asutuses: Harku Hooldekodu, Kuusalu Eakate Kodu, Oru Vanurite Kodu, Rae Hooldekodu, Iru Hooldekodu, OÜ Häcke Aa Hooldekodu, SA Narva-Jõesuu Hooldekodu, SA Koeru Hooldekeskus, Rakvere Hooldekodu, Jõõpre Vanurite Kodu, SA Tartu Vaimse Tervise Hoodekeskus ja OÜ Taagepera Resort.

Joonis 14. Keskmine kliendi omaosaluse määr üldhooldekoduteenuse kuludes

1.3.2.6 KOVide kulud eakate sotsiaalhooldekandele saldoandmiku andmetel

Tegevusala klassifikaatoriga 10200 all näitavad KOVid kõik kulud eakate sotsiaalhooldekandele, mis on seotud institutsionaalsete teenustega (üldhooldekodud, päevakeskused jne). Saldoandiku baasil on võimalik eristada kulusid majandliku sisu alusel aga mitte täpsemate tegevusalade, institutsioonide või teenuste lõikes.

Keskmiselt olid 2011 aastal kohalike omavalitsuste põhitegevuskulud tegevusalal 10200 elaniku kohta võttes 9 eur ja eaka (vanuses 65+) elaniku kohta 51 eur. Arvestades põhitegevuskuludest maha valdkonnaga seotud põhitegevustulud (mittesihtotstarbelised laekumised, sihtotstarbelised laekumised tegevuskulude katteks, päevakeskuste ja üldhooldekodude tulud) on keskmine netopõhitegevuskulu elaniku kohta 2 eur ja eaka (vanuses 65+) elaniku kohta 9 eur.

Linnadel on suhtelised põhitegevuskulud madalamad kui valdades, kuid netokuludega on vastupidi ja vastavad tulud on valdadel suuremad kui ülalpidamiskulud. Institutsionaalsete eakatele suunatud teenuste (eelkõige üldhooldekodude teenused) tulud ületavad vastavaid kulusid ääremaalistel, riskiga ääremaastuda ja keskusega nõrgalt seotud külade rühmadega kohalikel omavalitsustel; linnaregiooni mittekuuluvatel ja elanike arvult väiksematel (alla 5000 elanikega) ning madala elanike sissetulekute tasemega kohalike omavalitsuste üksustel.

Tabel 22. Põhitegevuskulud eakate hoolekande institutsionaalsetele teenustele KOV tüüpide lõikes

neto PT PT kulud neto PT PT kulud neto PT kulu eaka kulu eaka PT kulud elaniku kulud elaniku elaniku elaniku kohta kohta kohta kohta Kokku 11 975 181 2 145 558 9 2 51 9 vald 5 634 592 -944 787 11 -2 68 -11

linn 6 340 589 3 090 345 7 4 42 21 ääremaaline 1 048 357 -211 256 19 -4 91 -18 risk ääremaastuda 1 466 177 -272 715 16 -3 82 -15 Ääremaastumine keskusega nõrgalt 1 128 534 -229 113 12 -2 71 -14 seotud külade rühmad mitteääremaaline 8 332 113 2 858 642 7 3 44 15 Ei kuulu linnaregiooni 4 373 658 -697 484 14 -2 72 -11 Tallinna 3 140 178 1 518 872 6 3 37 18 Tartu 1 383 868 329 553 10 2 62 15 Narva 405 051 405 051 6 6 34 34 Pärnu 555 869 140 549 9 2 47 12 Kohtla-Järve 520 285 29 745 9 0 48 3 Linnaregioon Rakvere 238 706 -8 765 7 0 41 -2 Viljandi 624 371 336 934 20 11 110 60 Kuressaare 56 526 -10 681 2 0 14 -3 Võru 173 180 -33 679 8 -1 41 -8 Paide 0 0 0 0 0 0 Haapsalu 292 644 50 621 16 3 94 16 Valga 210 845 84 843 12 5 62 25 Ei kuulu linnaregiooni 4 373 658 -697 484 14 -2 72 -11 Regionaalne linnaregiooni osa 1 870 866 56 554 7 0 49 1 positsioon keskus 5 730 657 2 786 487 7 4 43 21 ei 6 779 826 -394 102 10 -1 60 -3 Maakonnakeskus jah 5 195 355 2 539 660 8 4 43 21 a - 0…999 827 139 -299 220 28 -10 129 -47 b - 1000…1499 1 248 505 -352 814 20 -6 103 -29 c - 1500…1999 945 868 -105 587 18 -2 96 -11 Elanike arvu rühm d - 2000…2999 673 689 -312 318 9 -4 50 -23 e - 3000…4999 1 097 326 -168 468 9 -1 51 -8 f - 5000…6999 497 452 140 216 5 1 31 9 g - 7000…9999 728 104 330 854 10 5 70 32

h - 10000-14999 436 515 336 483 4 3 26 20 i - 15000…19999 515 594 515 594 6 6 39 39 j - 20000-44999 967 287 116 490 12 1 62 7 k - ca 65000 380 163 380 163 6 6 34 34 l - ca 100 000 1 123 614 440 719 11 4 68 27 m- ca 400 000 2 533 926 1 123 448 6 3 36 16 madal sissetulek 590 838 -117 669 13 -3 67 -13 Elanike sissetulekute keskmine sissetulek 5 843 405 415 761 11 1 58 4 tase kõrge sissetulek 5 540 937 1 847 467 7 2 45 15

Tegevusala klassifikaatoriga 10201 all näitavad KOVid kõik muud kulud eakate sotsiaalhooldekandele (sotsiaaltoetused, mitteinstitutsionaalsed teenused).

Keskmiselt olid 2011 aastal kohalike omavalitsuste põhitegevuskulud tegevusalal 10201 elaniku kohta võttes 15 eur ja eaka (vanuses 65+) elaniku kohta 87 eur. Arvestades põhitegevuskuludest maha valdkonnaga seotud sotsiaaltoetused on keskmine netopõhitegevuskulu elaniku kohta 9 eur ja eaka (vanuses 65+) elaniku kohta 51 eur.

Sarnaselt institutsionaalsete teenustega eakatele on ka mitteinstitutsionaalsete teenuste suhtelised põhitegevuskulud linnadel suuremad kui valdadel; mitteääremaalistel kõrgemad kui ääremaalistel, riskiga ääremaastuda ja keskusega nõrgalt seotud külade rühmadega piirkondadel; keskustel suuremad võrreldes tagamaa ja linnaregiooni mittekuuluvatel üksustel ning kõrge elanike sissetulekutasemega piirkondadel võrreldes keskmise ja madala sissetulekutasemega piirkondadega.

Tabel 23. Põhitegevuskulud eakate hoolekande mitteinstitutsionaalsetele teenustele ja toetustele KOV tüüpide lõikes

PT kulud PT kulud ma PT kulud eaka PT kulud ilma sots.toetusteta PT kulud elaniku elaniku PT kulud ilma sots.toetusteta eaka elaniku kohta kohta sots.toetuseta elaniku kohta kohta

Kokku 20 261 913 15 87 11 788 255 9 51 vald 1 980 232 4 24 1 446 947 3 17 Linn/vald linn 18 281 681 21 122 10 341 308 12 69 ääremaaline 191 390 4 17 136 991 3 12 risk ääremaastuda 466 756 5 26 366 099 4 21 Ääremaastumine keskusega nõrgalt seotud külade rühmad 344 531 4 22 281 389 3 18 Mitteääremaaline 19 259 236 17 103 11 003 776 10 59 Ei kuulu linnaregiooni 1 924 008 6 32 1 522 869 5 25 Tallinna 16 401 046 30 193 9 054 073 17 107 Tartu 227 146 2 10 168 678 1 8 Narva 833 618 12 69 419 739 6 35 Pärnu 222 880 4 19 117 583 2 10 Kohtla-Järve 101 954 2 9 81 723 1 8 Linnaregioon Rakvere 140 551 4 24 110 637 3 19 Viljandi 152 943 5 27 85 561 3 15 Kuressaare 10 846 0 3 8 502 0 2 Võru 58 668 3 14 41 845 2 10 Paide 50 398 2 12 50 075 2 12 Haapsalu 28 179 2 9 19 295 1 6 Valga 109 677 6 32 107 675 6 32 Ei kuulu Regionaalne linnaregiooni 1 924 008 6 32 1 522 869 5 25 positsioon linnaregiooni osa 984 203 4 26 641 041 2 17 keskus 17 353 703 23 130 9 624 345 12 72 Maakonnakeskus ei 3 487 242 5 31 2 452 810 4 22

jah 16 774 671 24 140 9 335 446 14 78 a - 0…999 113 326 4 18 88 600 3 14 b - 1000…1499 179 494 3 15 138 165 2 11 c - 1500…1999 372 322 7 38 276 335 5 28 d - 2000…2999 292 227 4 22 188 241 2 14 e - 3000…4999 1 072 697 8 50 900 742 7 42 f - 5000…6999 430 048 4 26 264 762 3 16 Elanike arvu g - 7000…9999 156 608 2 15 124 572 2 12 rühm h - 10000-14999 259 347 3 15 243 019 2 14 i - 15000…19999 405 566 5 31 240 287 3 18 j - 20000-44999 161 931 2 10 83 582 1 5 k - ca 65000 759 914 12 68 380 072 6 34 l - ca 100 000 99 392 1 6 64 448 1 4 m- ca 400 000 15 959 042 39 230 8 795 431 21 127 madal sissetulek 91 978 2 10 70 092 2 8 Elanike keskmine sissetulekute sissetulek 3 226 962 6 32 2 216 050 4 22 tase kõrge sissetulek 16 942 974 22 137 9 502 113 12 77

1.4 Järelevalve teostamine

1.4.1 Õiguslik raamistik

Sotsiaalministeerium on järelevalve paremaks korraldamiseks välja töötanud vastava juhendi ja vormid, mille rakendamine on soovituslik. Vastavalt neile on teenuste järelevalve korraldamisel soovituslik lähtuda teenusstandarditest.

1.4.2 Järelevalve praktika

Kohalikku järelvalvet sotsiaalhoolekande teenuste ja sotsiaaltoetuste määramise üle teostavad omavalitsustes valdavalt maavalitsused ning vallavolikogud (ligikaudu 40%), omavalitsusametnikud muude tööülesannete kõrvalt või ka omavalitsustes palgal olevad üldised järelevalveametnikud. Enamasti omavalitsustes eraldi sotsiaalhoolekande ametnike ei ole. Samuti on teiste omavalitsustega ühiste järelevalveametnike kasutamine suhteliselt harv praktika. Suuremates omavalitsustes (üle 5000 elanikku) on antud teenuse järelevalve eest sagedamini vastutavad muud kohaliku järelevalve teostajad ning ka ametnikud, kelle põhitööülesannete hulka järelevalve teostamine ei kuulu. Väiksemates omavalitsustes (alla 5000 elaniku) teostavad sagedamini sotsiaalhoolekande üle järelevalvet omavalitsuste üldised järelevalveametnikud.

100%

18 80% 20 55 9 8

60%

15 14 42

40% 7 6 2 3 3 1 8 4

20% 2 1 16 15 37 3 3 0% 0...1499 1500...4999 5000...9999 üle 10000 Kokku KOV üksuste elanike arv Oma KOV üldised järelevalveametnikud Oma KOV eraldi sotsiaalhoolekande järelevalveametnikud KOV ühised järelevalve ametnikud Oma KOV ametnikud muu töö kõrvalt Muu kohaliku järelevalve teostaja

Joonis 15. Kohaliku järelevalve teostamine sotsiaalhoolekande teenuste ja sotsiaaltoetuste määramise üle KOV üksustes

1.5 Sotsiaalteenuse sihtgrupp

1.5.1 Teenuste sihtgrupp ja kliendid praktikas

1.5.1.1 Sotsiaalnõustamine

Seadus ei täpsusta sotsiaalnõustamisteenuse sihtgruppi. Vastavalt soovituslikule sotsiaalnõustamisteenuse juhendile on sihtgrupiks isikud või perekonnad, kelle iseseisev toimetulek argielus on sotsiaalsete, majanduslike, tervislike või psühholoogiliste tegurite tagajärjel häirunud või häirumas ning õigus teenust saada on nii isikul, kellel on tekkinud probleemid, kui ka nendel, kes temaga koos elavad; teenust osutab kohalik omavalitsus, kelle poole isik teenuse saamiseks pöördub ehk teisisõnu ei tohiks pöörduja registreeritud elukoht olla teenuse saamisel kvalifitseerivaks tingimuseks. Kohaliku omavalitsuse üksusel on sotsiaalnõustamisteenuse osutamise kohustus toimetulekutoetuse taotlejale ja tema abivajavatele perekonnaliikmetele (SHS §22 3), praktikas nõustatakse sageli ka kodu- ja hooldusabi teenuste osutamise käigus.

1.5.1.2 Päevakeskusteenused ja kliendid

Päevakeskusteenust on tarbinud aastal 2011 ca 51 tuhat inimest (iga isik arvestatud statistikas 1 kord), so 4% kogu Eesti elanikkonnast ja 5% teenust osutavate KOVide elanikkonnast. Eakaid kliente oli samal ajal kokku ca 40 tuhat, so 17% kogu Eesti elanikkonnast ja 26% teenust osutavate KOVide elanikkonnast. Osalejate/klientide arvu poolest on populaarseim tegevus/teenus üritused, järgnevad huvitegevused, nõustamine, toitlustamine, tervise- ja iluteenused.

Joonis 16. Päevakeskusteenuse kliendid tegevuste/teenuste lõikes (Eesti kokku)

Valdavas osas päevakeskusteenuseid pakkuvates kohalikes omavalitsustes on pakutavate teenuste/tegevuste hulgas ka üritused – kõigile elanikele 60 KOVis ja eakatele 58 KOVis. Sarnane on olukord ka huvitegevuste osas – vastavalt kõigile elanikele 59 KOVis ja eakatele 55 KOVis.

Mõnevõrra väiksema klientuuriga, kuid suures osas päevakeskusteenuseid pakkuvates KOVides on ühena teenustest olemas ka pesumaja-, sauna-, infotehnoloogia kasutamisega seotud ning tervise teenus.

Päevakeskusteenuseid pakkuvate KOVide hulgas on teenuste mitmekesisus väga erinev, sõtluvalt kohapealsetest vajadustest ja võimalustest. Päevakeskusteenused on mitmekesisemad elanike arvult suuremates, tihedamalt asustatud ja ühtlasi mitteääremaalistes piirkondades.

Joonis 17. Päevakeskusteenuste mitmekesisus KOVides

Tabel 24. Päevakeskusteenuste mitmekesisus KOV tüüpide lõikes

Tegevused ja teenused elanikkonnale Tegevused ja teenused eakatele (65+)

ja ja ja

- -

fotehnoloogia kasutamine fotehnoloogia

Kohanemis toimetulekutreening Tööteraapia Teraapia Toitlustamine Päevahoid Saunateenus Pesumajateenus Iluteenused Terviseteenus Pisiremonditeenused In kasutamine Raamatukogu laenutus) (k.a Transporditeenus Nõustamine Muu HUVITEGEVUSED KOOLITUSED ENESEABIGRUPID ÜRITUSED KOVid osutavad teenust Kohanemis toimetulekutreening Tööteraapia Teraapia Toitlustamine Päevahoid Saunateen Pesumajateenus Iluteenused Terviseteenus Pisiremonditeenused kasutamine Infotehnoloogia kasutamine Raamatukogu laenutus) (k.a Transporditeenus Nõustamine Muu HUVITEGEVUSED KOOLITUSED ENESEABIGRUPID ÜRITUSED KOVid osutavad teenust Kokku 71 18 12 7 25 9 39 50 13 35 7 41 26 24 38 24 59 36 15 60 69 9 4 3 19 3 38 46 12 35 5 37 26 22 34 17 55 33 12 58 Vald 49 8 6 3 9 3 25 35 7 20 4 25 15 15 25 17 38 22 7 39 48 4 2 2 6 1 24 32 7 20 3 22 15 14 21 12 36 20 4 37 linn/vald Linn 22 10 6 4 16 6 14 15 6 15 3 16 11 9 13 7 21 14 8 21 21 5 2 1 13 2 14 14 5 15 2 15 11 8 13 5 19 13 8 21 ääremaaline 3 0 0 0 0 0 1 3 2 1 0 2 1 1 2 1 2 1 0 1 3 0 0 0 0 0 1 3 2 1 0 1 1 1 2 1 2 0 0 1 risk 11 ääremaastuda 15 3 1 1 2 0 10 10 0 4 1 8 5 5 7 4 11 7 1 11 15 1 0 1 1 0 10 8 0 4 1 7 5 5 6 3 10 7 0 keskusega 7 nõrgalt seotud külade Ääre- rühmad 11 0 0 0 2 2 3 8 1 3 2 4 2 2 4 5 10 4 2 8 10 0 0 0 1 1 3 8 1 3 2 3 2 2 3 5 9 3 1 maastumi Mitte- 39 ne ääramaaline 42 15 11 6 21 7 25 29 10 27 4 27 18 16 25 14 36 24 12 40 41 8 4 2 17 2 24 27 9 27 2 26 18 14 23 8 34 23 11 Linnaregiooni 26 mittekuuluv 39 9 4 1 9 3 21 29 4 13 2 19 11 9 17 14 31 15 8 28 37 3 0 1 5 1 21 26 4 13 2 18 11 8 13 10 29 12 6 Tallinna 8 3 2 3 4 3 5 6 2 4 4 5 2 6 3 2 8 6 2 8 8 2 2 2 4 1 5 6 2 4 3 5 2 5 3 2 8 6 2 8 Tartu 6 1 2 0 2 1 3 3 1 3 0 3 2 1 3 1 6 3 1 6 6 0 0 0 2 0 3 3 1 3 0 3 2 1 3 1 6 3 0 6 Narva 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Pärnu 3 2 2 1 2 1 2 3 1 2 0 2 2 1 2 1 2 1 0 3 3 2 2 0 1 0 2 3 0 2 0 1 2 1 2 1 2 1 0 3 Kohtla-Järve 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 1 1 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0 0 1 1 1 1 1 1 Rakvere 6 1 0 0 2 1 3 4 4 4 0 5 4 2 5 3 4 5 0 6 6 1 0 0 2 1 2 3 4 4 0 4 4 2 5 2 4 5 0 6 Viljandi 2 0 0 0 2 0 1 2 0 2 0 1 1 2 2 0 1 0 0 2 2 0 0 0 2 0 1 2 0 2 0 1 1 2 2 0 1 0 0 2 Kuressaare 1 1 1 1 1 0 1 1 1 1 1 1 1 1 1 0 1 1 1 1 1 1 0 0 1 0 1 1 1 1 0 1 1 1 1 0 1 1 1 1 Võru 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 1 0 0 0 1 1 0 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 1 0 0 0 1 1 0 1 Paide 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0 1 1 0 1 0 0 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1 0 1 1 0 1 0 0 1 Linna- Haapsalu 1 0 0 0 1 0 1 1 0 1 0 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 0 0 0 1 0 1 1 0 1 0 1 1 1 1 0 1 1 1 1 regioon Valga 2 1 1 1 2 0 2 1 0 2 0 2 1 0 2 1 2 2 1 2 2 0 0 0 1 0 2 1 0 2 0 1 1 0 2 0 0 2 1 2 Regio- Linnaregiooni 26 naalne mittekuuluv 39 9 4 1 9 3 21 29 4 13 2 19 11 9 17 14 31 15 8 28 37 3 0 1 5 1 21 26 4 13 2 18 11 8 13 10 29 12 6

positsioon linnaregiooni 21 osa 21 4 3 2 9 3 11 14 4 11 3 12 7 10 11 4 17 12 2 21 21 3 2 1 8 1 10 13 4 11 2 10 7 9 11 3 16 12 1 keskus 11 5 5 4 7 3 7 7 5 11 2 10 8 5 10 6 11 9 5 11 11 3 2 1 6 1 7 7 4 11 1 9 8 5 10 4 10 9 5 11 Maakonna Ei 60 12 6 3 17 5 31 42 8 25 5 31 17 19 28 19 48 27 10 49 58 6 2 2 13 2 30 39 8 25 4 28 17 17 24 14 45 24 7 47 keskus Jah 11 6 6 4 8 4 8 8 5 10 2 10 9 5 10 5 11 9 5 11 11 3 2 1 6 1 8 7 4 10 1 9 9 5 10 3 10 9 5 11 a – 0…999 4 0 0 0 1 0 3 4 1 2 0 4 2 1 3 1 3 2 0 3 4 0 0 0 0 0 3 4 1 2 0 2 2 1 3 1 2 2 0 3 b - 1000…1499 7 1 0 0 1 1 5 5 1 2 1 4 2 3 2 2 6 1 2 5 7 1 0 0 1 1 5 5 1 2 1 4 2 3 2 1 6 0 2 5 c - 1500…1999 5 2 0 0 0 0 3 5 1 3 0 3 2 2 3 2 4 2 0 5 5 0 0 0 0 0 3 4 1 3 0 3 2 2 2 2 4 2 0 5 d - 2000…2999 13 2 3 1 2 0 7 9 1 5 0 7 3 2 9 7 9 8 1 10 13 1 0 1 2 0 6 7 1 5 0 7 3 2 7 3 9 8 0 9 e - 3000…4999 12 4 3 0 6 1 6 8 1 3 0 4 4 3 6 1 7 5 2 9 11 3 1 0 3 0 6 7 1 3 0 4 4 3 5 1 6 4 1 8 f - 5000…6999 12 2 0 1 4 2 6 9 1 6 3 7 3 5 4 4 12 6 2 11 12 0 0 0 4 1 6 9 1 6 3 6 3 4 4 4 12 6 2 11 g - 7000…9999 6 1 1 1 3 1 2 3 2 4 1 3 2 3 2 1 6 1 3 6 6 1 1 1 3 0 2 3 2 4 0 3 2 3 2 1 6 1 2 6 h – 10000 … 14999 4 2 2 2 3 0 3 2 1 4 1 3 3 2 3 2 4 4 3 4 4 1 0 0 3 0 3 2 1 4 0 3 3 2 3 0 3 4 3 4 i – 15000 … 19999 4 1 0 0 2 1 1 2 1 2 0 2 2 2 2 1 4 3 0 3 3 0 0 0 1 0 1 2 1 2 0 2 2 1 2 1 3 2 0 3 j – 20000 … 44999 2 1 1 1 1 1 1 1 1 2 0 2 1 0 2 2 2 2 1 2 2 1 1 0 0 0 1 1 0 2 0 1 1 0 2 2 2 2 1 2 k - ca 65000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Elanike l - ca 100 000 1 1 1 0 1 1 1 1 1 1 0 1 1 0 1 0 1 1 0 1 1 0 0 0 1 0 1 1 1 1 0 1 1 0 1 0 1 1 0 1 arvu rühm m- ca 400 000 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 Elanike madal 7 1 0 1 1 0 4 5 1 4 1 5 4 0 5 1 6 2 1 5 7 0 0 1 0 0 4 4 1 4 1 3 4 0 4 1 5 2 1 5 sisse- keskmine 39 10 6 2 13 4 21 26 7 19 0 21 12 13 23 16 29 21 7 31 37 5 2 0 9 2 20 25 6 19 0 19 12 12 20 11 26 18 6 29 tulekute tase kõrge 25 7 6 4 11 5 14 19 5 12 6 15 10 11 10 7 24 13 7 24 25 4 2 2 10 1 14 17 5 12 4 15 10 10 10 5 24 13 5 24

1.5.1.3 Koduteenuteenuse sihtgrupp ja kasutajad Osutatavate koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja korra kehtestavad kohalikud omavalitsusorganid (SHS § 13 lg 2). Seadus ei täpsusta koduteenuste sihtgruppi. Soovitusliku koduabi ja hooldusteenuse juhendite kohaselt on koduteenuste sihtgrupiks isikud, kellel on terviseseisundist (probleemid võivad olla seotud näiteks kuulmise, nägemise, suhtlemise, liikumise, allergia või valuga, naha, suu, hammaste vms seisundiga), tegevusvõimest (probleemid tegevustervikute - enese eest hoolitsemine, töö ja vaba aeg ja/või tegevusvalmidustega - sensomotoorsed, kognitiivsed ja psühhosotsiaalsed) või elukeskkonnast (näiteks võib inimene elada 5. korrusel majas, kus puudub lift, kuid isiku terviseseisund takistab tal treppidel liikumist) tulenevalt kõrvalabivajadus kodustes tingimustes igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja väljaspool kodu asjaajamisel.

Koduteenuste kasutajate osakaal elanikkonnas on keskmiselt 0,4% ja teenuse saajatest on 2/3 puudega isikud. Koduteenuse saajatest moodustavad omakorda 4/5 eakad (vanuses 65+). Üle Eesti moodustavad eakad (vanuses 65+) koduteenuse kasutajad 2,1% vastavast elanikkonna vanusgrupist, eakatest teenuse saajatest on samuti 2/3 puudega isikud.

Koduteenuste kasutajate osakaal elanikkonnas on kõige kõrgem Jõgeva vallas (5,8%), järgnevad Meremäe vald (5,1%), Värska vald (3,5%) ja Pöide vald (3,3%). Kõrge (elanikkonnast 1% ja enam) on koduteenuste kasutajate osakaal elanikkonnas kokku 42 KOVis ja alla Eesti keskmise (0,4% elanikkonnast) on kokku 69 KOVis, so 40% teenust osutatavatest KOVidest. Seejuures puudega isikute osakaal teenuse kasutajate hulgas varieerub suures ulatuses, seost näitajate puudega isikute osakaal kasutajate hulgas ja koduteenuseid kasutavate isikute osakaal elanikkonnas vahel pole (R2=0,00005).

Tabel 25. Koduteenuseid kasutavate isikute osakaal elanikkonnas KOV TOP 10

Koduteenuseid kasutavate Puudega isikute osakaal teenuse KOV isikute osakaal elanikkonnas kasutajate hulgas Jõgeva vald 5,8% 54% Meremäe vald 5,1% 92% Värska vald 3,5% 96% Pöide vald 3,3% 71% Urvaste vald 2,4% 38% Võnnu vald 2,3% 56% Käru vald 2,3% 73% Haaslava vald 2,3% 55% Koigi vald 2,2% 35% Pala vald 2,1% 85% Eesti keskmine 0,4% 68%

Koduteenuseid kasutavate eakate (vanus 65+) isikute osakaal vastavas elanikkonna grupis on kõige kõrgem Värska vallas (17%), järgnevad Jõgeva vald (16,9%) ja Meremäe vald (15%). Kõrge (üle 4% eakatest) on eluasemeteenusel viibivate isikute osakaal elanikkonnas kokku 47 KOVis ja madal (alla 2% eakatest) 63 KOVis, so 36% teenust osutatavatest KOVidest. Ka eakate osas pole statistilist seost seost näitajate puudega isikute osakaal eakate kasutajate hulgas ja koduteenuseid kasutavate eakate isikute osakaal elanikkonna vastavas vanusgrupis vahel pole (R2=0,0010).

Tabel 26. Koduteenuseid kasutavate eakate (vanus 65+) isikute osakaal vastavas vanusgrupis KOV TOP 10

Koduteenuseid kasutavate eakate Puudega isikute osakaal (vanus 65+) isikute osakaal vastavas eakate teenuse kasutajate KOV elanikkonnas vanusgrupis hulgas Värska vald 17,0% 98% Jõgeva vald 16,9% 64% Meremäe vald 15,0% 98% Urvaste vald 11,9% 32% Pöide vald 11,6% 67% Käru vald 11,2% 73% Pala vald 9,5% 83% Haanja vald 7,8% 90% Võnnu vald 7,4% 86% Tõrva linn 7,4% 83% Eesti keskmine 2,1% 68%

Joonis 18. Koduteenuseid kasutavate isikute kokku ja pensioniealiste osakaal elanikkonna vastavastes vanusgruppides

Kodeteenuse kasutajatest on samal ajal osa eluasemeteenusel viibivad isikud, selliseid on kokku 62 KOVis, so 35% koduteenuseid pakkuvatest KOVidest. Keskmiselt Eesti kohta on eluasemeteenusel viibivate koduteenuse kasutajate osakaal koduteenuse saajate hulgas 10% ja eluasemeteenusel viibivate koduteenuse kasutajate osakaal eluasemeteenuse saajate hulgas 6%. Kolmes KOVis – Laimjala vald, Paide vald, Väätsa vald – on kõik koduteenuse saajad ühtlasi eluasemeteenusel viibivate isikud. Arvuliselt on enim eluasemeteenusel viibivaid ja ühtlasi koduteenust kasutavaid kliente enim Tallinnas (253), järgneb Maardu linn (41). Seejuures eluasemeteenusel viibivad koduteenuse kasutajate arvu alusel KOVide TOP 10sse kuuluvatest üksustest on vaid kolm – Tallinn, Tartu linn ja Jõgeva vald – ühtlasi ka suurimad koduteenuse pakkujad (kuuluvad vastavasse TOP 10sse).

Tabel 27. Eluasemeteenusel viibivad koduteenuse kasutajate KOV TOP 10

eluasemeteenusel eluasemeteenusel viibivate osakaal eluasemeteenuse viibivate koduteenuse osakaal koduteenuse saajate hulgas kasutajad kasutajate hulgas TALLINN 253 18% 11% Maardu linn 41 48% 38% Tartu linn 26 7% 4%

Jõgeva vald 23 8% 24% Kadrina vald 23 74% 48% Türi vald 22 63% 10% Võru vald 15 28% 0% Vigala vald 14 78% 117% Viiratsi vald 12 52% 100% Saue vald 11 18% 24% Eesti keskmine 617 10% 6%

Tabel 28. Koduteenuse kasutajate KOV TOP 10

koduteenuse sh eluasemeteenusel kasutajad viibivad isikud

TALLINN 1419 253 Tartu linn 376 26 Jõgeva vald 289 23 Pärnu linn 198 0 Kohtla-Järve linn 142 0 Valga linn 141 0 Narva linn 130 9 Viljandi linn 121 0 Kuressaare linn 107 0 Rakvere linn 107 0 Eesti keskmine 6116 617

Kokku on koduteenuse kasutajaid kokku 6116, so 0,5% teenuseid pakkuvate KOVide elanikkonnast. Seejuures eluasemeteenusel viibivaid koduteenuste saajaid on kokku 617, so 10% teenuse kasutajatest keskmiselt. Koduteenuste kasutajate osas on regionaalsed erinevused mõnevõrra väiksemad kui eluasemeteenuste osas, kuid teatud erisused saab ka siin välja tuua. Suhteliste näitajate alusel on koduteenuste kasutajaid valdades mõnevõrra enam kui linnades, ääremaastumise taseme süvenedes suureneb teenuse kasutajate osakaal elanikkonnas järk-järgult, linnaregiooni kuuluvates piirkondades on teenuse kasutajate osakaal elanikkonnas ca 2 korda kõrgem kui linnaregiooni keskustes ja keskuste tagamaal, elanike arvult väiksemates üksustes (alla 2000 elaniku) on teenuse kasutajate osakaal elanikkonnas ca 2 korda kõrgem kui suuremates üksustes ja niisamuti madala elanike sissetulekute tasemega piirkondades võrreldes kõrgemate elanike sissetulekute tasemetega piirkondadega.

Tabel 29. Koduteenuste kasutajad

Eluasemeteenusel Osakaal Koduteenuse Osakaal viibivad koduteenuse kasutajate kasutajad kokku elanikkonnas kasutajad hulgas kokku 6116 0,5% 617 10,1% vald 2714 0,6% 267 9,8% linn/vald linn 3402 0,4% 350 10,3% ääremaaline 397 1,1% 19 4,8% risk ääremaastuda 623 0,8% 60 9,6% Ääre- keskusega nõrgalt seotud maastumine külade rühmad 421 0,5% 46 10,9%

mitteääremaaline 4675 0,4% 492 10,5% Linnaregiooni mittekuuluv 2117 0,8% 138 6,5% Tallinna 1830 0,3% 319 17,4% Tartu 565 0,4% 33 5,8% Narva 153 0,2% 9 5,9% Pärnu 265 0,5% 9 3,4% Kohtla-Järve 214 0,4% 1 0,5% Rakvere 183 0,5% 29 15,8% Viljandi 159 0,6% 12 7,5% Kuressaare 136 0,7% 3 2,2% Võru 142 0,6% 28 19,7% Paide 68 0,3% 28 41,2% Haapsalu 113 0,7% 7 6,2% Linnaregioon Valga 171 1,0% 1 0,6% Linnaregiooni mittekuuluv 2117 0,8% 138 6,5% Regionaalne linnaregiooni osa 1042 0,4% 181 17,4% positsioon keskus 2957 0,4% 298 10,1% Maakonna- ei 3313 0,5% 328 9,9% keskus jah 2803 0,4% 289 10,3% a - 0…999 172 1,1% 11 6,4% b - 1000…1499 562 1,1% 45 8,0% c - 1500…1999 336 0,8% 28 8,3% d - 2000…2999 318 0,5% 34 10,7% e - 3000…4999 867 0,8% 82 9,5% f - 5000…6999 407 0,4% 33 8,1% g - 7000…9999 281 0,4% 16 5,7% h - 10000-14999 534 0,5% 32 6,0% i - 15000…19999 374 0,4% 48 12,8% j - 20000-44999 340 0,4% 0 0,0% k - ca 65000 130 0,2% 9 6,9% Elanike arvu l - ca 100 000 376 0,4% 26 6,9% rühm m- ca 400 000 1419 0,3% 253 17,8% Elanike madal sissetulek 326 1,0% 28 8,6% sissetulekute keskmine sissetulek 2945 0,6% 245 8,3% tase kõrge sissetulek 2845 0,4% 344 12,1%

Eluasemeteenuse ja koduteenuse üheaegne rakendamine on mõnevõrra enam levinud kõrge elanike sissetulekute tasemega piirkondades võrreldes madalamate sissetulekute tasemega piirkondadega, keskuste tagamaal võrreldes keskuste enditega ja linnaregiooni mittekuuluvate üksustega ning ääremaastunud piirkondades oluliselt vähem rakendatav kui väiksema ääremaastusmistasemega piirkondades.

Koduteenuste saajatest moodustavad valdava osa eakad (vanuses 65+) isikud ja eakatest klientidest on enamus puudega isikud. Kokku on eakaid koduteenuse kasutajaid 4949, so 2,3% teenust pakkuvate KOVide eakatest ja nad moodustavad 81% teenuse kasutajatest. Eakatest teenuse kasutajatest on puudega kokku 3351, so 68% eakatest teenuse kasutajatest.

Tabel 30. Eakad (vanuses 65+) koduteenuste kasutajad

osakaal puudega osakaal Eakad osakaal teenuse eakad eakates koduteenuse eakates kasutajates koduteenuse teenuse kasutajad kasutajad kasutajates kokku 4949 2,3% 81% 3351 68% vald 2056 2,9% 76% 1364 66% linn/vald linn 2893 2,0% 85% 1987 69% ääremaaline 334 4,5% 84% 289 87% Ääre- risk ääremaastuda 482 3,4% 77% 302 63% maastumine keskusega nõrgalt seotud 317 2,2% 75% 215 68%

külade rühmad mitteääremaaline 3816 2,1% 82% 2545 67% Linnaregiooni mittekuuluv 1657 3,2% 78% 1173 71% Tallinna 1464 1,7% 80% 861 59% Tartu 475 2,2% 84% 439 92% Narva 120 1,0% 78% 92 77% Pärnu 238 2,3% 90% 33 14% Kohtla-Järve 191 1,8% 89% 157 82% Rakvere 131 2,2% 72% 82 63% Viljandi 142 2,8% 89% 95 67% Kuressaare 117 3,4% 86% 109 93% Võru 105 2,5% 74% 98 93% Paide 54 1,3% 79% 28 52% Haapsalu 100 3,4% 88% 41 41% Linnaregioon Valga 155 4,6% 91% 143 92% Linnaregiooni mittekuuluv 1657 3,2% 78% 1173 71% Regionaalne linnaregiooni osa 755 2,2% 72% 463 61% positsioon keskus 2537 1,9% 86% 1715 68% Maakonna- ei 2532 2,5% 76% 1746 69% keskus jah 2417 2,0% 86% 1605 66% a - 0…999 147 4,5% 85% 99 67% b - 1000…1499 451 4,7% 80% 331 73% c - 1500…1999 258 3,2% 77% 198 77% d - 2000…2999 236 2,3% 74% 165 70% e - 3000…4999 604 3,2% 70% 416 69% f - 5000…6999 338 2,1% 83% 244 72% g - 7000…9999 231 2,2% 82% 94 41% h - 10000-14999 482 2,8% 90% 367 76% i - 15000…19999 283 2,1% 76% 201 71% j - 20000-44999 310 2,0% 91% 108 35% k - ca 65000 101 0,9% 78% 79 78% Elanike arvu l - ca 100 000 345 2,1% 92% 318 92% rühm m- ca 400 000 1163 1,7% 82% 731 63% Elanike madal sissetulek 264 4,4% 81% 211 80% sissetulekute keskmine sissetulek 2318 2,5% 79% 1531 66% tase kõrge sissetulek 2367 1,9% 83% 1609 68%

1.5.1.4 Eluasemeteenuse sihtgrupp ja kliendid

Seaduse järgselt on kohaliku omavalitsuse kohustus anda eluruumi isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama, luues vajaduse korral võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks. Sotsiaalkorteri andmise ja kasutamise korra kehtestab kohalik omavalitsus elamuseaduse § 8 punkti 2 alusel (SHS § 14 lg 2). Samuti peab kohalik omavalitsus abistama isikuid, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel (SHS § 14 lg 2). SHS täpsemaid parameetreid eluasemeteenuse sihtgrupi osas ei sätesta, ka pole väljatöötatud soovituslikke juhiseid ministeeriumi poolt eluasemeteenuse osas.

Aasta 2011 lõpu seisuga on eluasemeteenusel üle Eesti kokku 6600 leibkonda (ka üheliikmelised) ja 10 008 isiku, so 0,73% elanikkonnast, neist pensioniealised 2430, so 1,04% vastava ealistest Eesti elanikest.

Sotsiaaleluasemeteenusel viibivate isikute osakaal elanikkonnas on kõige kõrgem Lavasaare vallas (6,55%), järgnevad Järvakandi vald (5,95%) ja Aegviidu vald (4,46%). Kõrge (üle 1,5% elanikkonnast) on eluasemeteenusel viibivate isikute osakaal elanikkonnas kokku 34 KOVis ja madal (alla 0,4% elanikkonnast) 74 KOVis, so 40% teenust osutatavatest KOVidest.

Tabel 31. Eluasemeteenusel viibivate isikute osakaal elanikkonnas KOV TOP 10

KOV Eluasemeteenusel viibivate isikute osakaal elanikkonnas Lavassaare vald 6,55% Järvakandi vald 5,95% Aegviidu vald 4,46% Õru vald 3,68% Püssi linn 3,64% Pöide vald 3,26% Roosna-Alliku vald 3,04% Rõuge vald 2,84% Mäetaguse vald 2,75% Narva linn 2,73% Eesti keskmine 0,73%

Sotsiaaleluasemeteenusel viibivate pensioniealiste isikute osakaal vastavas elanikkonna grupis on kõige kõrgem Koonga vallas (8,84%), järgnevad Lavassaare vald (8,11%) ja Imavaere vald (7,52%). Kõrge (üle 2% eakatest) on eluasemeteenusel viibivate isikute osakaal elanikkonnas kokku 34 KOVis ja madal (alla 0,4% elanikkonnast) 74 KOVis, so 40% teenust osutatavatest KOVidest.

Tabel 32. Eluasemeteenusel viibivad pensioniealiste isikute osakaal vastavas vanusgrupis KOV TOP 10

Eluasemeteenusel viibivate pensioniealiste isikute osakaal vastavas elanikkonnas vanusgrupis Koonga vald 8,84% Lavassaare vald 8,11% Imavere vald 7,52% Aegviidu vald 7,51% Püssi linn 7,01% Noarootsi vald 6,74% Roosna-Alliku vald 4,93% Õru vald 4,76% Vinni vald 4,61% Kohtla-Nõmme vald 4,35% Eesti keskmine 1,04%

Joonis 19. Eluasemeteenusel viibivate isikute kokku ja pensioniealiste osakaal elanikkonna vastavastes vanusgruppides

Valdavalt on eluasemeteenusel viibivate pensioniealiste isikute osakaal KOVi ja KOVi tüübi vastavas elanikegrupis mõnevõrra kõrgem kui kõigi eluasemeteenusel viibivate isikute osakaal vastava KOVi ja KOVi tüübi elanikkonnas üldiselt ehk teenus on pensioniealistele võrdlemisi olulisem kui teistele elanikkonna vanusrühmadele. Kokku on eluasemeteenusel viibivate pensioniealiste osakaal vastavas elanikkonna vanusgrupis suurem kui eluasemeteenusel viibivate isikute üldine osakaal elanikkonnas kokku 128 KOVis, so 70% teenust osutavatest KOVidest.

Teenusel viibivate isikute osakaalude alusel vastava KOVi tüübi vastavas elanike vanusrühmas saab järeldada, et teenus on nii elanikkonnale üldiselt kui pensioniealistele olulisem ääremaalistes piirkondades võrreldes väiksema ääremaastumistasemega piirkondadega ning elanike arvult väikestes alla 1500 elanikuga KOV üksustes.

Teiste KOVi tüüpide alusel on elanikele üldselt teenus olulisem linnaregiooni mittekuuluvates piirkondades, elanike arvult väiksemates KOV üksustes ning keskmise elanike sissetulekute tasemega piirkondades, seevastu pensioniealiste eluasemeteenusel viibivate isikute osakaal on kõrgem just madala ja kõrge elanike sissetulekutega piirkondades. Regionaalsetele teenuse osutamise praktika ja/või vajaduse märkimisväärsetele erisustele viitavad näitajad linnaregioonide lõikes (vt täpsemalt alljärgnev tabel).

Tabel 33. Sotsiaaleluasemeteenusel viibivad isikud kokku ja eakad (vanuses 65+)

eakate (65+) % vastavas teenusel teenusel teenusel viibivate viibivate viibivate elanike % elanikkonna leibkondade isikute peansioniealiste elanikkonas vanusgrupis arv arv arv Kokku 6 600 10 008 2 430 0,78% 1,12% vald 2242 3443 811 0,81% 1,16% linn/vald linn 4358 6565 1619 0,77% 1,10% ääremaaline 251 381 103 0,98% 1,26% risk ääremaastuda 357 554 150 0,75% 1,10% keskusega nõrgalt seotud külade rühmad 423 668 146 0,79% 1,03% Ääremaastumine mitteääremaaline 5569 8405 2031 0,78% 1,12% Linnaregiooni mittekuuluv 1536 2360 541 0,88% 1,09% Tallinna 1972 3023 1097 0,58% 1,33% Tartu 517 854 172 0,63% 0,77% Narva 1157 1775 191 2,67% 1,68% Pärnu 389 603 37 1,03% 0,34% Linnaregioon Kohtla-Järve 260 275 99 0,48% 0,95%

Rakvere 224 306 95 0,85% 1,63% Viljandi 48 57 21 0,18% 0,37% Kuressaare 83 143 29 0,65% 0,79% Võru 85 154 34 0,67% 0,80% Paide 224 297 65 1,31% 1,56% Haapsalu 38 65 17 0,36% 0,55% Valga 67 96 32 0,54% 0,95% Linnaregiooni mittekuuluv 1536 2360 541 0,88% 1,09% Regionaalne linnaregiooni osa 997 1526 374 0,64% 1,10% positsioon keskus 4067 6122 1515 0,79% 1,13% ei 3680 5607 1109 0,94% 1,13% Maakonnakeskus jah 2920 4401 1321 0,64% 1,11% a - 0…999 141 223 76 1,15% 1,89% b - 1000…1499 354 550 163 1,04% 1,60% c - 1500…1999 252 403 84 0,83% 0,95% d - 2000…2999 236 389 99 0,67% 0,98% e - 3000…4999 354 598 144 0,60% 0,88% f - 5000…6999 485 738 161 0,74% 0,99% g - 7000…9999 353 521 94 0,75% 0,90% h - 10000-14999 566 785 200 0,77% 1,18% i - 15000…19999 255 290 80 0,43% 0,70% j - 20000-44999 421 620 35 0,74% 0,22% k - ca 65000 1154 1764 189 2,73% 1,70% l - ca 100 000 430 721 134 0,73% 0,81% Elanike arvu rühm m- ca 400 000 1599 2406 971 0,58% 1,40% madal sissetulek 175 265 81 0,73% 1,15% Elanike sissetulekute keskmine sissetulek 3417 5132 878 1,02% 0,97% tase kõrge sissetulek 3008 4611 1471 0,62% 1,23%

Suhteliselt väikses osas KOVides – 34, so 18% teenust osutavatest KOVidest – on eluasemeteenusel viibivate isikute osakaal elanikkonnas kõrge (üle 1,5%, max 6,55%). Neist enamuses – 30s – on sotsiaaleluasemeteenuseks mõeldud olemasolevate eluasemete arv suhteliselt suur võrreldes elanike üldarvuga (alla 100 elaniku eluaseme kohta) ning samas on valdavalt taotluste arvu suhe olemasolevate eluasemete arvu madal (alla 10% ) va Käru vald (83%) ja Rõuge vald (19%). Ülejäänud neljas KOVis on elanike arv eluaseme kohta mõnevõrra suurem: vastavalt Kose vald 111, Värska vald 133, Varbla vald 194 ja Noarootsi vald 224 (Eesti keskmine on seejuures 184 elanikku eluaseme kohta), aga ka neis omavalitsustes on täiendavaid eluasemetaotlusi suhteliselt vähe (taotlusi on suhtarvuna olemasolevatesse eluasemetesse alla 10%). Seega porportsioaalselt suurema arvulise vastava taristuga omavalitsustes on ühtpidi eluasemeteenuse nõudlus võrdlemisi hästi rahuldatud ja teisalt võib eeldada selle pakkumisel „lihtsamaid kvalifitseerivaid tingimusi“.

Täiendavat vajadust eluasemeteenuse ja vastavate elupindade järele näitab 40 KOVi, so ca 1/5 teenust pakkuvatest KOVidest. Seejuures teenust mittepakkuvad KOVid ei näita ka vajadust teenuse järele. Taotlusi sotsiaaleluaseme järele (nn järjekorras) on kokku 1868 so proportsionaalselt 25% olemasolevatest eluasemetest (vt Tabel 34. Sotsiaaleluasemeteenuseks kasutatavate eluasemete hõivatus KOV tüüpide lõikes). Kõigist eluasemetaotlustest on suunatud kohandatud eluasemele 141, so proportsionaalselt 41% kohandatud eluasemetest. Samas kohandatud eluasemete täiendav vajadus on KOVide endi hinnangul isegi suurem (vt Tabel 3. Sotsiaaleluasemeteenuse osutamiseks kasutatavad eluasemed KOV tüüpide lõikes), kohandamist vajab kokku 271 olemasolevat eluaset (neist 52 korterit ja 219 üksikut tuba) so proportsionaalselt 79% olemasolevatest kohandatud eluasemetest.

Tabel 34. Sotsiaaleluasemeteenuseks kasutatavate eluasemete hõivatus KOV tüüpide lõikes

KOVid täiendavate Täiendavad eluaseme taotlused nendest eluaseme- taotlustega vajavad teenust % teenust % kohandatud vajavate arv osutavatest arv olemasolevatest eluaset inimeste arv KOVidest eluasemetest Kokku 40 22% 1 868 25% 141 2 857 vald 27 17% 77 3% 5 107 linn/vald linn 13 46% 1791 38% 136 2750 ääremaaline 6 19% 20 7% 1 22 risk ääremaastuda 4 9% 6 1% 0 11 keskusega nõrgalt seotud külade Ääre- rühmad 6 26% 18 4% 0 28 maastumine mitteääremaaline 24 29% 1824 29% 140 2796 Linnaregiooni mittekuuluv 19 17% 82 4% 1 120 Tallinna 5 31% 1635 70% 129 2540 Tartu 3 25% 8 1% 3 13 Narva 2 100% 38 3% 0 53 Pärnu 0 0% 0 0% 0 0 Kohtla-Järve 1 20% 1 0% 0 1 Rakvere 1 17% 50 20% 4 50 Viljandi 2 33% 7 13% 0 12 Kuressaare 1 25% 8 9% 0 14 Võru 2 50% 10 8% 3 12 Paide 1 25% 4 2% 0 4 Haapsalu 2 50% 21 53% 1 34 Linnaregioon Valga 1 25% 4 4% 0 4 Linnaregiooni mittekuuluv 19 17% 82 4% 1 120 Regionaalne linnaregiooni osa 12 20% 41 3% 4 51 positsioon keskus 9 69% 1745 40% 136 2686 Maakonna- ei 31 18% 150 3% 4 202 keskus jah 9 64% 1718 54% 137 2655 a - 0…999 4 17% 10 6% 0 10 b - 1000…1499 3 7% 5 1% 0 5 c - 1500…1999 6 21% 15 5% 0 25 d - 2000…2999 3 13% 9 3% 3 11 e - 3000…4999 4 16% 16 4% 0 24 f - 5000…6999 5 29% 14 2% 0 20 g - 7000…9999 5 63% 24 6% 2 34 h - 10000-14999 5 63% 39 7% 3 61 i - 15000…19999 2 50% 81 28% 4 90 j - 20000-44999 0 0% 0 0% 0 0 k - ca 65000 1 100% 35 3% 0 50 Elanike arvu l - ca 100 000 1 100% 5 1% 1 10 rühm m- ca 400 000 1 100% 1615 88% 128 2517 Elanike madal 3 14% 7 3% 0 8 sissetulekute keskmine 19 17% 145 4% 6 203 tase kõrge 18 37% 1716 50% 135 2646

Valdav osa täiendavatest taotlustest on esitatud Tallinna linnale - 1615, so 86% kõigist taotlustest. Järgnevad sellised üksused nagu Rakvere linn, Narva linn, Sillamäe linn ja Haapsalu linn vastavalt 50, 35, 31 ja 20 taotlust. Taotluste arvu TOP 10 kuuluvad kohalikud omavalitsused on valdavalt linnad ja täiendavate taotluste arvu suhe olemasolevate eluasemete arvu on suhteliselt suur.

Tabel 35. Täiendavate eluasemetaotluste arv KOVide TOP 10

Täiendavad eluaseme taotlused nendest vajavad eluasemeteenust % olemasolevatest arv kohandatud eluaset vajavate inimeste arv eluasemetest TALLINN 1615 98% 128 2517 Rakvere linn 50 94% 4 50 Narva linn 35 3% 0 50 Sillamäe linn 31 33% 0 40 Haapsalu linn 20 118% 1 33 Kuressaare linn 8 11% 0 14 Saue vald 8 26% 1 8 Saue linn 7 37% 0 7 Rapla vald 7 15% 1 17 Põltsamaa linn 7 27% 0 15 TOP 10 kokku 1788 135 2751 Kõik kokku 1 868 28% 141 2 857

Kõigist taotlustest – 1868 –sotsiaaleluasemele on vaid 177 esitatud KOV üksustele, kus on olemasolevate sotsiaaleluasemete hõivatus kõrgem kui 95%, neist 134 nö suurematele KOVidele, kus olemasolevate eluasemete arv on üle 20 ja 43 nö väiksematele KOVidele, kus olemasolevate eluasemete arv on alla 19. Väiksematele KOVidele (eluasemete arv 19 ja väiksem), kus olemasolevate eluruumide hõivatus on 50% ja kõrgem, on veel esitatud 15 taotlust. Seega alla 200 taotluse on esitatud kokkuvõttes KOVidele, kus taotluste rahuldamine seisab eeldatavalt eelkõige teenuse pakkumiseks vajalike elupindade puudumise taga. Ülejäänute taotluste rahuldamisel evivad eeldatavalt olulist rolli pakutavate eluasemete asukoht, seisukord, suurus ja/või üürimise tingimused.

Omavalitsusi, kus täiendavate eluasemetaotluste arv on suhtelisel skaalal suur (taotluste suhe olemasolevate eluasemete arvu üle 25%), on kokku 14 - Haapsalu linn, Käru vald, Mõniste vald, Otepää vald, Paistu vald, Puhja vald, Põltsamaa linn, Rakvere linn, Saue linn, Saue vald, Sillamäe linn, TALLINN, Vaivara vald, Veriora vald. Neist vaid ühes – Käru vallas – on eluasemeteenusel viibivate isikute osakaal elanikkonnas kõrge (üle 1,5%) ja olemasolevate eluasemete arv suhteliselt suur võrreldes eluasemete arvuga (94 elanikku eluaseme kohta) ehk teenust tarbitakse/pakutakse võrdlemisi suures mahus, aga vajadus on märkimisväärselt suurem. Haapsalu linnas, Mõniste vallas, Puhja vallas ja Rakvere linnas on seejuures teenusel viibivate isikute osakaal elanikkonnas madal (alla 0,4% elanikkonnast) ning elanike arvud eluasemete kohta võrdlemisi kõrged – vastavalt 664, 196, 480 ja 312 – ehk suhtarvud viitavad sotsaaleluaseme teenuse osutamiseks vajalike eluasemete nappusele. Sama võib eeldada ka Vaivara valla ja Veriora valla kohta, kus eluasemeteenusel viibivate isikute osakaal elanikkonnas on küll keskmine (0,4% ja 1,5% vahel), kuid samas elanike arv olemasolevate eluasemete kohta on oluliselt kõrgem Eesti keskmisest näitajast – Vaivara 442 ja Veriora 497 – ning eluasemete hõivatus on kõrge.

1.5.1.5 Üldhooldekoduteenuse kliendid

Soovitusliku hooldusteenuse juhise alusel on üldhooldekoduteenuse sihtgrupp isikud, kes kõrvalabi- ja hooldusabivajaduse tõttu ei ole suutelised iseseisvalt elama ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.

Valdav osa üldhooldekoduteenuse klientidest on eakad – 81% kõigist teenusel viibivatest isikutest on vanuses 65+. Hooldekoduteenusel viibivatest isikutest on puudega kokkuvõttes 63% ja eakatest klientidest on kokkuvõttes puudega 58%. Puudega eakate kliendite osakaal on keskmisest näitajast oluliselt kõrgem Hiiu, Jõgeva, Järva, Põlva, Saare, Tartu ja Viljandi maakondade asutustes; väga madal Tallinnas – vaid 22% teenusel viibivatest eakatest.

Tabel 36. Teenusel viibivad kliendid

puudega puudega isikudte isikudte osakaal osakaal eakate eakad eakate puudega kliendite puudega klientide kliendid kliendid kliendite isikud hulgas % eakad isikud hulgas % kokku kokku osakaal Harju 268 243 91% 138 51% 117 48% Hiiu 41 35 85% 32 78% 27 77% Ida-Viru 999 653 65% 626 63% 326 50% Jõgeva 260 224 86% 207 80% 176 79% Järva 153 123 80% 113 74% 85 69% Lääne 112 86 77% 44 39% 30 35% Lääne-Viru 462 373 81% 212 46% 151 40% Põlva 358 307 86% 262 73% 220 72% Pärnu 378 309 82% 209 55% 157 51% Rapla 334 287 86% 181 54% 149 52% Saare 183 169 92% 162 89% 149 88% Tallinn 514 468 91% 134 26% 101 22% Tartu 505 421 83% 416 82% 336 80% Valga 556 419 75% 435 78% 310 74% Viljandi 477 413 87% 333 70% 276 67% Võru 169 154 91% 135 80% 124 81% Kokku 5769 4684 81% 3639 63% 2734 58%

Riiklikus statistikas kogutakse andmeid üldhooldekodu teenusele saabujate kohta asukoha järgi esiteks institutsionaalses konteksits (kodust, eluasemeteenuselt, teisest üldhooldekodust jne) ja teiseks teenusele saabumine regionaalsest aspektist maakonna täpsusega. Üldist statistikat teenusel viibijate päritolu kohta maakondade lõikes pole.

Valdavalt on üldhooldekoduteenusele saabuvad kliendid pärit samast maakonnast, eristuvad hooldekodud Läänemaal, Raplamaal, Harjumaal (va Tallinna) ja Valgamaal. Läänemaal on samast maakonnast teenusele saabujaid vaid 10, so 20% teenusele saabujatest, ja üle 2 korda enam on teenusele saabunuid Järvamaalt; Raplamaal on samast maakonnast teenusele saabujaid 51 so 47% ja suur osa teenusele saabujaid – 28 isikut, so 26% - on Tallinnast; Harjumaal on samast maakonnast (va Tallinn) teenusele saabujaid 32, so 46%, kuid täiendavalt on teenusele saabujaid Tallinnast 35 isikut, so 47%; Valgamaal on samast maakonnast teenusele saabujaid 82, so 48%, ja seerjuures on Tallinnast ja Tartust teenusele saabujaid vastavalt 31 ja 30, so 18%.

Tabel 37. 2011. aastal saabunud kliendid maakondade lõikes

Saabuja maakond

Viru

Hoolde- -

Hiiu Ida Jõgeva Järva Lääne Lääne Põlva Pärnu Rapla Saare Tallinn Tartu Valga Viljandi Võru Kokku kodu asukoha MK Harju Harju 35 1 0 0 0 1 1 0 0 0 0 35 1 0 0 0 74

Hiiu 0 13 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0 0 0 0 15 Ida-Viru 11 0 236 6 2 0 13 0 1 1 1 24 2 0 0 0 297 Jõgeva 0 0 0 49 0 1 0 0 0 0 0 1 11 0 0 0 62 Järva 4 0 1 2 24 0 4 0 0 0 0 6 0 0 0 0 41 Lääne 10 0 0 0 23 10 0 0 0 0 1 5 0 0 1 0 50 Lääne-Viru 13 0 4 1 1 0 105 0 3 0 0 24 0 0 1 0 152 Põlva 3 0 0 0 2 0 2 76 1 1 0 7 14 1 1 4 112 Pärnu 3 0 0 0 2 4 0 0 84 3 0 7 1 0 0 0 104 Rapla 3 10 2 0 4 8 1 0 1 51 1 28 0 0 0 0 109 Saare 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 65 0 0 0 0 0 65 Tallinn 5 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 134 2 0 0 0 141 Tartu 1 0 1 2 0 0 0 1 0 0 0 0 143 0 0 2 150 Valga 31 0 0 0 0 0 3 3 2 2 0 3 30 82 4 10 170 Viljandi 25 0 0 5 9 2 0 0 1 0 1 10 4 1 131 0 189 Võru 0 0 0 1 1 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 56 59 KOKKU 144 24 244 66 68 26 129 81 93 58 69 286 208 84 138 72 1790

Tallinnast ja Harjumaalt on teistesse maakondadesse asutavatesse hooldekandeasutustesse üldhooldekoduteenusele minemine kõige levinum. Harjumaal asuvatesse asutustesse Harjumaalt (va Tallinna) pärit isikutest on teenusele suundunud 35, so 24% teenusele suundunutest, järgnevad Valga- ja Viljandimaal asuvad asutused vastavalt 31 isikut, so 22%, ja 25 isikut, so 17%. Tallinnast pärit isikutest on teenusele suundunud Tallinnas asuvatesse asutustesse 134, so 47% teenusele suundunutest, järgnevad asutused mujal Harjumaal 35, so 12%, Raplamaal 28, so 10%, Ida-Virumaal 24, so 8%, ja Lääne-Virumaal 24, so 8%.

Joonis 20. 2011. aasta teenusele saabunud ja suundunud kliendid maakondade lõikes

Kuivõrd enamus üldhooldekoduteenusel viibivatest kliendites on eakad (vanus 65+), siis eakate klientide liikumise osas on sarnased tendetsid, mida sai kirjeldatud kõigi klientide kohta. Üldiselt on enamus üldhooldekoduteenusele saabuvad eakad (65+) kliendid pärit samast maakonnast, eristuvad hooldekodud Läänemaal, Raplamaal, Harjumaal (va Tallinna). Läänemaal on samast maakonnast teenusele saabujaid vaid 10, so 23% teenusele saabujatest, ja ca 2 korda enam on teenusele saabunuid Järvamaalt; Raplamaal on samast maakonnast teenusele saabujaid 43 so 44% ja suur osa teenusele saabujaid – 25 isikut, so 26% - on Tallinnast; Harjumaal on samast maakonnast (va Tallinn) teenusele saabujaid 32, so 46%, kuid täiendavalt on teenusele saabujaid Tallinnast 34 isikut, so 49%.

Tabel 38. 2011. aastal saabunud eakad kliendid maakondade lõikes

Saabuja maakond

Viru

Hoolde- -

Hiiu Ida Jõgeva Järva Lääne Lääne Põlva Pärnu Rapla Saare Tallinn Tartu Valga Viljandi Võru Kokku kodu asukoha MK Harju Harju 32 1 0 0 0 1 1 0 0 0 0 34 1 0 0 0 70 Hiiu 0 12 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 0 0 0 0 14 Ida-Viru 7 0 168 6 0 0 8 0 1 1 1 21 1 0 0 0 214 Jõgeva 0 0 0 45 0 1 0 0 0 0 0 1 11 0 0 0 58 Järva 2 0 1 2 20 0 2 0 0 0 0 6 0 0 0 0 33 Lääne 8 0 0 0 21 10 0 0 0 0 0 4 0 0 1 0 44 Lääne-Viru 7 0 4 1 1 0 89 0 3 0 0 19 0 0 1 0 125 Põlva 3 0 0 0 1 0 2 67 1 1 0 6 14 1 1 3 100 Pärnu 3 0 0 0 2 4 0 0 69 2 0 6 1 0 0 0 87 Rapla 3 10 2 0 4 7 1 0 1 43 1 25 0 0 0 0 97 Saare 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 57 0 0 0 0 0 57 Tallinn 5 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 123 2 0 0 0 130 Tartu 0 0 1 2 0 0 0 1 0 0 0 0 129 0 0 2 135 Valga 19 0 0 0 0 0 2 2 1 0 0 1 19 74 1 7 126 Viljandi 21 0 0 5 9 2 0 0 1 0 1 9 4 1 110 0 163 Võru 0 0 0 1 1 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 54 57 KOKKU 110 23 176 62 59 25 105 71 77 47 60 257 182 76 114 66 1510

Tallinnast ja Harjumaalt on teistesse maakondadesse asutavatesse hooldekandeasutustesse üldhooldekoduteenusele minemine kõige levinum. Harjumaalt (va Tallinna) pärit isikutest on teenusele suundunud Harjumaal asuvasse asutusse 32, so 29% teenusele suundunutest, järgnevad Valga- ja Viljandimaal asuvad asutused vastavalt 19 isikut, so 17%, ja 21 isikut, so 19%. Tallinnast pärit isikutest on teenusele suundunud Tallinnas asuvatesse asutustesse 123, so 48% teenusele suundunutest, järgnevad asutused mujal Harjumaal 34, so 13%, Raplamaal 25, so 10%, Ida-Virumaal 21, so 8%, ja Lääne-Virumaal 19, so 7%.

Joonis 21. Üldhooldekodu teenusele suundunud ja saabunud eakad isikud maakondade lõikes

Eaka kliendi (vanuses 65+) keskmine teenusel viibmise aeg kalendriaastal varieerub üldhooldekodu teenust osutavate asutustes vahemikus 1 kuu (SA Jõhvi Haigla) kuni 12 kuud (Oru Vanurite Kodu). Keskmine vanurite hooldekodus viibimise aeg on üle 10 kuu kalendriaastal veel 21 asutuses – Kuusalu Eakate Kodu, MTÜ Lille Turvakodu, Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu, Ahula Sotsiaalne Varjupaik, Tapa Hooldekodu, Hooldekodu Tammiku Kodu, Ahja Hooldekodu, Saverna Hooldekodu, Häädemeeste hooldekodu, Jõõpre Vanurite Kodu, Surju hooldekodu, Tihemetsa hooldekodu, MTÜ Paju Pansionaadid, OÜ Taagepera Resort, SA Otepää Tervisekeskus, SA Taheva Sanatoorium, Pilistvere

Hooldekodu, Kärstna Hooldekodu, Mõisaküla Hoolekandekeskus, Kolga-Jaani Hooldekodu ja SA Viljandi Haigla.

Tabel 39. Kliendi keskmine teenusel viibimise aeg asutuste lõikes

Eakad 65+ Kõik kliendid 65-69 70-74 75-79 80+ kliendid kokku kokku Harku Hooldekodu 0 9,1 9,2 9,6 9,4 9,7 OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskus 12 9,1 8,2 8,9 9,0 9,2 Kuusalu Eakate Kodu 12 0 3 12 11,2 11,2 Munalaskme Hooldekodu 12 8,1 6,5 6,2 6,7 7 Oru Vanurite Kodu 12 12 0 12 12,0 9 Paunküla Hooldekeskus MTÜ 10,5 10,3 7,9 8,9 9,0 9,1 AS Rannapere Pansionaat 12 0 4,5 10,1 9,1 9,2 Rae Hooldekodu 11 8 9,9 9,6 9,6 9,8 Villa Benita AS 0,7 2,2 2,2 6,9 5,7 5,5 Iru Hooldekodu 10,3 9,8 9,5 9 9,3 9,3 Nõmme Sotsiaalmaja 0 12 4 9,5 9,2 9,2 Kursana Eesti 8,3 11,2 8,7 5,4 5,8 5,9 SA EELK Tallinna Diakooniahaigla 12 0 11 8,5 9,7 10 MTÜ Eakate Hooldekodu 0 0 9,5 7,8 8,1 8,1 Tohvri Hooldekodu 8,6 11,1 6,1 7,7 8,3 8,5 MTÜ Vahtra Hooldemaja 10,2 9,5 7,4 7,4 8,2 9,2 OÜ Häcke Aa Hooldekodu 9,9 9 9 9,2 9,3 9,6 SA Jõhvi Hooldekeskus 9,1 9,9 6,6 6,6 7,3 7,4 Iisaku Hooldekodu 12 7,2 7,5 6,6 7,2 7,4 MTÜ Avinurme Sotsiaal- ja Turvakeskus 9,4 10 7,9 5,8 7,0 7,4 MTÜ Lille Turvakodu 11 12 9 11,3 10,9 10,8 Kohtla-Järve Vanurite Hooldekodu 9 10,5 10,4 10,9 10,6 10,7 SA Narva-Jõesuu Hooldekodu 11,4 9,9 5,9 8,5 9,1 9,8 MTÜ Turvakodu Rudolf 8,5 10 10,8 6,2 8,7 8,9 SA Kiviõli Tervisekeskus 9 9,3 7,1 6,9 7,6 7,7 SA Sillamäe Haigla 10,1 10,2 10 9,1 9,6 9,2 MTÜ Kodulävi 0 10 10 7,2 7,8 8,1 SA Jõhvi Haigla 2,5 0,5 0,8 1,2 1,1 1,2 OÜ Ilmara pansionaat Männiku 10,5 0,4 8,2 6,7 7,2 7,5 SA Alutaguse Hoolekeskus 6 1 4,1 4,3 4,1 3,9 Tabivere Sotsiaalkeskus 10 12 12 8,9 9,7 10,1 MTÜ Lustivere Hooldekodu 11,2 8,3 9,4 8,8 9,3 9,2 OÜ Jõgeva Sotsiaalkeskus Elukaar 9,6 9,7 8 8,6 8,8 9 Jõgeva Haigla 10,9 7,9 5 6,7 6,9 6,9 Kääpa Hooldekeskus 10,5 7,3 10,8 9,4 9,4 9,5 Ahula Sotsiaalne Varjupaik 12 12 0 9,8 10,3 10,4 Aravete Hooldekeskus 0 11,3 10,5 7,5 8,8 8,8 SA Koeru Hooldekeskus 8 9 8,5 7,1 7,8 8,1 Sihtasutus Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskus 8,5 2,5 5,1 6,9 6,0 6,1 Oru Hooldekodu 12 11,3 6,7 7,6 8,2 8,9 Risti Hooldekodu 10,2 8,3 3,2 6,7 7,1 7,3 Tammiku Avahooldekeskus 11,3 8 6,9 8,7 8,2 7,9 Tapa Hooldekodu 12 12 12 10,2 10,9 11 Uhtna Hooldekodu 7 8,2 12 8,5 8,8 8,9 Kunda Tervise- ja Hooldekeskus 7,4 5,6 7,8 6,5 6,6 6,6 Sääse Hooldekodu 0 8,3 5,5 6,7 6,7 7,1 Hooldekodu Tammiku Kodu 12 11,3 12 7,7 10,4 10,7 Ulvi Hooldekodu 12 12 8,5 9,2 9,4 9,4 Rakvere Hooldekodu 6,4 4,6 12 9,8 8,4 8,7 OÜ Häcke Pansionaat Kuldne Sügis 10,5 0,4 8,2 6,7 7,2 7,5

Väike-Maarja Hooldekodu 9,3 8,3 9,3 8,7 8,8 9,1 OÜ Kadrina Hooldekodu 11,2 9,7 7,4 7,9 8,4 8,4 Eakate Kodu 4,6 8,5 5,3 7,8 7,1 7,5 Eakate Kodu Villa Alfred 10 12 6,1 10,2 9,2 9,3 Mikitamäe Valla Hooldekodu 9,5 9 8,2 10,9 9,8 9,6 Ahja Hooldekodu 12 12 9,4 10,1 10,2 10,3 Krootuse Hooldekodu 0 7,9 7,6 11,7 8,7 8,7 Leevi Hooldekodu 6,5 12 12 9,9 9,8 10,3 Põlva Valla Hooldekodu 1,5 8,8 8,8 7,7 7,9 8,1 Saverna Hooldekodu 11 10 8,3 12 11,4 11,2 AS Räpina Haigla 8,5 10 9,2 5,7 7,4 7,6 EELK Räpina Hooldekodu 0 8,2 11 9,5 9,6 9,7 MTÜ Piigaste 9,4 11,7 7,3 8,3 8,4 8,6 Kagutuul OÜ 3 8,9 6,9 8,2 7,7 7,5 Laheda Sotsiaalkeskus 0 9 10 10,2 9,9 10,1 Põlgaste Pansionaat 12 11,2 11,1 7,7 8,6 8,7 Saatse Pansionaat 7 5 6,8 6,3 6,3 6,4 Halinga Turvakodu MTÜ 11,3 9,7 10,7 9,1 9,9 10 Häädemeeste hooldekodu 0 8,4 12 11,1 10,7 10,8 Jõõpre Vanurite Kodu 12 12 11 12 11,7 11,4 Surju hooldekodu 11,9 9 8 10,6 10,3 9,9 Tammiste hooldekodu 10,8 9,6 7,6 7 7,9 8,4 Tihemetsa hooldekodu 0 12 12 9,8 11,0 11 Tõstamaa Hooldekodu SA 8,4 9 7,2 8,6 8,3 8 Vändra Alevi Hoolekandekeskus 11,5 11,8 5,3 8 8,1 8,1 Varbla hooldekodu 7,9 7,5 12 7,9 8,5 8,7 Juuru Hooldekodu 6 0,5 8 8,3 7,9 8,3 Järvakandi Hooldekodu 8,8 7 6,9 9,8 8,8 8,8 Kaiu Hooldekodu 0 12 7,8 5,9 7,6 7,6 MTÜ Elupuu 8,5 9,9 9,5 8,2 8,8 8,9 Kuuda Hooldekodu OÜ 9,8 7,4 9,3 8,4 8,5 8,5 Käru Hooldusravi Keskus AS 10,2 7,8 7,1 8,5 8,3 8,6 Rapla Hooldekeskus 12 10,5 7,7 9 9,2 9,6 Hageri Hooldekodu MTÜ 1,2 3,4 6,3 7,1 6,7 6,9 Vigala Hooldekodu 9,2 4,3 10,9 7,9 7,6 7,4 Pähkla Hooldekodu 3,5 9,5 7,5 9,6 8,4 7,9 Kuressaare Haigla SA Hooldekodu 9,1 12 9 8,1 8,7 8,9 Muhu Valla Eakate Hooldekodu 10,5 6,5 4,4 7,8 7,6 7,5 Kihelkonna Valla Hooldekodu 12 8,9 8,8 6,3 7,4 7,4 Pärsama Hooldekodu2 12 5,8 6 6,3 6,5 6,5 Valjala Valla Päevakeskus- Hooldekodu 0,2 4,3 0 5,7 4,3 3,6 AS Hoolekandeteenused Kogula Eakatekodu 8 10,6 8,6 7,8 8,3 8,2 Tartu Hooldekodu 11,9 8,1 8,3 7,2 8,1 8,5 Peipsiveere Hooldusravikeskus SA 9,2 6 8,1 6,4 6,9 7,2 Hooldekodu Härmalõng 7,6 8,4 6,8 8,7 8,4 8,4 SA Tartu Vaimse Tervise Hoodekeskus 9,5 10 6 6,2 7,1 7,3 SA Aarike Hooldekeskus 6,6 6,5 6,9 6 6,4 6,7 SA Uderna Hooldekodu 11,3 8,9 10,6 8,9 9,5 9,9 SA Nõo Hooldekodu 12 5,1 5,7 7,4 7,2 7,7 MTÜ Valga Hoolekandekeskus 7 7,3 7,3 8,2 7,8 7,6 Hargla Hooldekodu 9,8 11,3 4,3 10,2 9,7 9,1 MTÜ Paju Pansionaadid 11,2 9,7 12 9,8 10,6 10,1 MTÜ Hellenurme Mõis 9 10,2 8,6 7,4 8,6 8,5 Hummuli Hoolekandekeskus 2,1 12 12 8,6 8,6 8,2 Karula Hooldemaja 0 12 9,7 7,5 8,6 9 OÜ Taagepera Resort 12 10,3 9,3 0 10,2 10,3 Sangaste Pansionaat 6,8 5,2 6,6 5,5 5,7 6 MTÜ Valgamaa Tugikeskus 12 12 12 8,4 9,8 9,6

SA Otepää Tervisekeskus 12 10 9,3 11,2 10,8 10,9 SA Tõrva Haigla 12 8 7,4 7 7,3 7,3 MTÜ Sangaste Asundused 4 2,2 3 3,3 3,1 3,1 SA Taheva Sanatoorium 11,3 9,8 10,1 9,3 10,0 10 SA Viljandi Hoolekandekeskus 5 10,2 8,9 7,3 7,9 8,1 Viiratsi Hoolekandekeskus 1 10,6 12 9,3 9,7 9,7 Pilistvere Hooldekodu 12 12 10,6 10 10,5 10,7 Polli Hooldekodu 6,5 11 12 9,8 9,9 9,7 Kärstna Hooldekodu 12 9,3 12 9,9 10,4 9,8 Mõisaküla Hoolekandekeskus 12 9,5 10,7 11,6 11,2 10,5 Kõpu Hooldekodu 8,1 8 10,2 9,1 9,1 8,7 Paistu Sotsiaal- ja Tervisekeskus 10,6 12 7,6 8,6 9,4 8,7 Pärsti Pansionaat 7,6 6,6 8 9,1 8,6 8,9 Kolga-Jaani Hooldekodu 4 12 12 10 10,2 10,3 SA Viljandi Haigla 12 12 8,6 11 10,4 10,3 Mulgi Häärber OÜ 7,5 3,4 7 8 6,3 6,1 SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus 2,7 4,5 4 7,1 5,1 5,3 SA Abja Haigla 3,2 8,8 5,5 5,8 6,0 6,3 Kääpa Sotsiaalkeskus 5,5 6 12 8,4 7,9 8,1 Sõmerpalu Hooldekodu 7,6 10,9 9,5 7 7,9 8,3 Rõuge Hooldekodu 7,4 11,1 8,7 7,8 8,2 8,4 OÜ Vastseliina Hooldekodu 12 12 4 9,2 8,2 8,4 MTÜ Antsla Tervisekeskus 12 8,3 9,1 8,8 9,0 9,1 AS Lõuna -Eesti Haigla hooldusravikeskus 0,6 3,7 5,1 2,3 2,6 2,6

1.6 Sihtgrupi prognoos

Tabel 40. Eakate koduteenuse sihtrühma suurus KOV-üksuste lõikes

Maakond KOV 2010 2020 Harju Aegviidu vald 17 16 Harju Anija vald 32 36 Harju Harku vald 34 51 Harju Jõelähtme vald 17 22 Harju Keila linn 36 42 Harju Keila vald 5 7 Harju Kernu vald 2 3 Harju Kiili vald 1 1 Harju Kose vald 22 24 Harju Kuusalu vald 26 31 Harju Kõue vald 12 13 Harju Loksa linn 0 0 Harju Maardu linn 140 222 Harju Nissi vald 15 17 Harju Padise vald 27 31 Harju Paldiski linn 20 25 Harju Raasiku vald 33 39 Harju Rae vald 25 37 Harju Saku vald 16 20

Harju Saue linn 6 7 Harju Saue vald 64 83 Harju Tallinn 1386 1630 Harju Vasalemma vald 4 5 Harju Viimsi vald 3 4 Hiiu Emmaste vald 8 9 Hiiu Kõrgessaare vald 16 17 Hiiu Käina vald 4 5 Hiiu Kärdla linn 17 18 Hiiu Pühalepa vald 13 16 Ida-Viru Alajõe vald 0 0 Ida-Viru Aseri vald 21 21 Ida-Viru Avinurme vald 7 6 Ida-Viru Iisaku vald 5 4 Ida-Viru Illuka vald 4 4 Ida-Viru Jõhvi vald 54 53 Ida-Viru Kiviõli linn 54 51 Ida-Viru Kohtla vald 7 8 Ida-Viru Kohtla-Järve linn 147 168 Ida-Viru Kohtla-Nõmme vald 9 8 Ida-Viru Lohusuu vald 0 0 Ida-Viru Lüganuse vald 8 7 Ida-Viru Maidla vald 0 0 Ida-Viru Mäetaguse vald 4 4 Ida-Viru Narva linn 143 166 Ida-Viru Narva-Jõesuu linn 20 22 Ida-Viru Püssi linn 2 3 Ida-Viru Sillamäe linn 80 85 Ida-Viru Sonda vald 11 12 Ida-Viru Toila vald 0 0 Ida-Viru Tudulinna vald 0 0 Ida-Viru Vaivara vald 9 9 Jõgeva Jõgeva linn 24 28 Jõgeva Jõgeva vald 308 352 Jõgeva Kasepää vald 19 21 Jõgeva Mustvee linn 14 16 Jõgeva Pajusi vald 1 1 Jõgeva Pala vald 32 30 Jõgeva Palamuse vald 11 13 Jõgeva Puurmani vald 20 21 Jõgeva Põltsamaa linn 29 28 Jõgeva Põltsamaa vald 43 49 Jõgeva Saare vald 21 20 Jõgeva Tabivere vald 0 0 Jõgeva Torma vald 16 17

Järva Albu vald 7 8 Järva Ambla vald 13 15 Järva Imavere vald 7 7 Järva Järva-Jaani vald 6 6 Järva Kareda vald 0 0 Järva Koeru vald 0 0 Järva Koigi vald 17 17 Järva Paide linn 26 29 Järva Paide vald 3 3 Järva Roosna-Alliku vald 5 6 Järva Türi vald 49 50 Järva Väätsa vald 2 3 Lääne Haapsalu linn 87 88 Lääne Hanila vald 20 18 Lääne Kullamaa vald 0 0 Lääne Lihula vald 40 36 Lääne Martna vald 12 11 Lääne Noarootsi vald 0 0 Lääne Nõva vald 0 0 Lääne Oru vald 0 0 Lääne Ridala vald 10 12 Lääne Risti vald 11 9 Lääne Taebla vald 15 17 Lääne Vormsi vald 2 3 Lääne- Viru Haljala vald 19 23 Lääne- Viru Kadrina vald 34 39 Lääne- Viru Kunda linn 11 10 Lääne- Viru Laekvere vald 10 10 Lääne- Viru Rakke vald 0 0 Lääne- Viru Rakvere linn 123 128 Lääne- Viru Rakvere vald 3 3 Lääne- Viru Rägavere vald 3 3 Lääne- Viru Sõmeru vald 11 12 Lääne- Viru Tamsalu vald 18 18 Lääne- Viru Tapa vald 50 50 Lääne- Viru Vihula vald 2 2 Lääne- Viru Vinni vald 13 14

Lääne- Viru Viru-Nigula vald 3 3 Lääne- Viru Väike-Maarja vald 35 38 Põlva Ahja vald 0 0 Põlva Kanepi vald 9 9 Põlva Kõlleste vald 0 0 Põlva Laheda vald 13 14 Põlva Mikitamäe vald 9 8 Põlva Mooste vald 27 30 Põlva Orava vald 13 10 Põlva Põlva linn 38 46 Põlva Põlva vald 0 0 Põlva Räpina vald 4 4 Põlva Valgjärve vald 4 4 Põlva Vastse-Kuuste vald 10 10 Põlva Veriora vald 16 15 Põlva Värska vald 49 47 Pärnu Are vald 0 0 Pärnu Audru vald 47 50 Pärnu Halinga vald 12 11 Pärnu Häädemeeste vald 2 2 Pärnu Kihnu vald 0 0 Pärnu Koonga vald 0 0 Pärnu Lavassaare vald 4 3 Pärnu Paikuse vald 16 16 Pärnu Pärnu linn 212 192 Pärnu Saarde vald 27 23 Pärnu Sauga vald 2 2 Pärnu Sindi linn 0 0 Pärnu Surju vald 6 5 Pärnu Tahkuranna vald 0 0 Pärnu Tootsi vald 21 17 Pärnu Tori vald 0 0 Pärnu Tõstamaa vald 0 0 Pärnu Varbla vald 5 5 Pärnu Vändra alev 28 26 Pärnu Vändra vald 35 35 Rapla Juuru vald 7 8 Rapla Järvakandi vald 22 18 Rapla Kaiu vald 12 14 Rapla Kehtna vald 55 60 Rapla Kohila vald 22 26 Rapla Käru vald 14 14 Rapla Märjamaa vald 28 32

Rapla Raikküla vald 8 8 Rapla Rapla vald 45 51 Rapla Vigala vald 20 23 Saare Kaarma vald 21 23 Saare Kihelkonna vald 4 3 Saare Kuressaare linn 78 79 Saare Kärla vald 0 0 Saare Laimjala vald 5 5 Saare Leisi vald 11 10 Saare Lümanda vald 5 4 Saare Muhu vald 10 8 Saare Mustjala vald 0 0 Saare Orissaare vald 9 8 Saare Pihtla vald 1 1 Saare Pöide vald 25 22 Saare Ruhnu vald 0 0 Saare Salme vald 6 6 Saare Torgu vald 0 0 Saare Valjala vald 0 0 Tartu Alatskivi vald 21 20 Tartu Elva linn 21 21 Tartu Haaslava vald 40 44 Tartu Kallaste linn 0 0 Tartu Kambja vald 4 4 Tartu Konguta vald 0 0 Tartu Laeva vald 4 4 Tartu Luunja vald 6 8 Tartu Meeksi vald 5 4 Tartu Mäksa vald 14 16 Tartu Nõo vald 22 25 Tartu Peipsiääre vald 0 0 Tartu Piirissaare vald 0 0 Tartu Puhja vald 21 23 Tartu Rannu vald 7 7 Tartu Rõngu vald 0 0 Tartu Tartu linn 379 390 Tartu Tartu vald 14 16 Tartu Tähtvere vald 16 22 Tartu Vara vald 8 8 Tartu Võnnu vald 0 0 Tartu Ülenurme vald 10 12 Valga Helme vald 4 4 Valga Hummuli vald 10 11 Valga Karula vald 13 12 Valga Otepää vald 10 10

Valga Palupera vald 0 0 Valga Puka vald 0 0 Valga Põdrala vald 0 0 Valga Sangaste vald 12 12 Valga Taheva vald 0 0 Valga Tõlliste vald 10 12 Valga Tõrva linn 53 52 Valga Valga linn 138 150 Valga Õru vald 0 0 Viljandi Abja vald 0 0 Viljandi Halliste vald 0 0 Viljandi Karksi vald 0 0 Viljandi Kolga-Jaani vald 0 0 Viljandi Kõo vald 6 7 Viljandi Kõpu vald 0 0 Viljandi Mõisaküla linn 0 0 Viljandi Paistu vald 0 0 Viljandi Pärsti vald 6 7 Viljandi Saarepeedi vald 11 13 Viljandi Suure-Jaani vald 8 8 Viljandi Tarvastu vald 13 14 Viljandi Viiratsi vald 24 29 Viljandi Viljandi linn 154 166 Viljandi Võhma linn 15 16 Võru Antsla vald 30 30 Võru Haanja vald 21 21 Võru Lasva vald 17 19 Võru Meremäe vald 66 64 Võru Misso vald 0 0 Võru Mõniste vald 0 0 Võru Rõuge vald 19 19 Võru Sõmerpalu vald 12 12 Võru Urvaste vald 35 34 Võru Varstu vald 0 0 Võru Vastseliina vald 17 14 Võru Võru linn 68 69 Võru Võru vald 53 61 6225 6851

Tabel 41. Eakate eluasemeteenuse sihtrühma suurus KOV-üksuste lõikes

Maakond KOV 2010 2020 Harju Aegviidu vald 15 14 Harju Anija vald 2 2 Harju Harku vald 4 6

Harju Jõelähtme vald 0 0 Harju Keila linn 2 2 Harju Keila vald 4 6 Harju Kernu vald 4 5 Harju Kiili vald 0 0 Harju Kose vald 9 10 Harju Kuusalu vald 5 6 Harju Kõue vald 5 5 Harju Loksa linn 0 0 Harju Maardu linn 20 32 Harju Nissi vald 5 6 Harju Padise vald 7 8 Harju Paldiski linn 2 3 Harju Raasiku vald 9 11 Harju Rae vald 17 25 Harju Saku vald 0 0 Harju Saue linn 7 8 Harju Saue vald 12 16 Harju Tallinn 855 1005 Harju Vasalemma vald 2 3 Harju Viimsi vald 0 0 Hiiu Emmaste vald 0 0 Hiiu Kõrgessaare vald 1 1 Hiiu Käina vald 4 5 Hiiu Kärdla linn 0 0 Hiiu Pühalepa vald 5 6 Ida-Viru Alajõe vald 0 0 Ida-Viru Aseri vald 0 0 Ida-Viru Avinurme vald 0 0 Ida-Viru Iisaku vald 2 2 Ida-Viru Illuka vald 1 1 Ida-Viru Jõhvi vald 29 28 Ida-Viru Kiviõli linn 23 22 Ida-Viru Kohtla vald 0 0 Ida-Viru Kohtla-Järve linn 44 50 Ida-Viru Kohtla-Nõmme vald 6 5 Ida-Viru Lohusuu vald 0 0 Ida-Viru Lüganuse vald 0 0 Ida-Viru Maidla vald 0 0 Ida-Viru Mäetaguse vald 2 2 Ida-Viru Narva linn 194 225 Ida-Viru Narva-Jõesuu linn 0 0 Ida-Viru Püssi linn 0 0 Ida-Viru Sillamäe linn 11 12 Ida-Viru Sonda vald 0 0

Ida-Viru Toila vald 0 0 Ida-Viru Tudulinna vald 0 0 Ida-Viru Vaivara vald 1 1 Jõgeva Jõgeva linn 6 7 Jõgeva Jõgeva vald 17 19 Jõgeva Kasepää vald 0 0 Jõgeva Mustvee linn 0 0 Jõgeva Pajusi vald 0 0 Jõgeva Pala vald 0 0 Jõgeva Palamuse vald 1 1 Jõgeva Puurmani vald 4 4 Jõgeva Põltsamaa linn 16 16 Jõgeva Põltsamaa vald 1 1 Jõgeva Saare vald 4 4 Jõgeva Tabivere vald 9 10 Jõgeva Torma vald 6 7 Järva Albu vald 0 0 Järva Ambla vald 0 0 Järva Imavere vald 0 0 Järva Järva-Jaani vald 0 0 Järva Kareda vald 0 0 Järva Koeru vald 3 3 Järva Koigi vald 1 1 Järva Paide linn 8 9 Järva Paide vald 3 3 Järva Roosna-Alliku vald 10 11 Järva Türi vald 48 49 Järva Väätsa vald 2 3 Lääne Haapsalu linn 5 5 Lääne Hanila vald 4 4 Lääne Kullamaa vald 0 0 Lääne Lihula vald 0 0 Lääne Martna vald 0 0 Lääne Noarootsi vald 12 11 Lääne Nõva vald 0 0 Lääne Oru vald 2 2 Lääne Ridala vald 1 1 Lääne Risti vald 0 0 Lääne Taebla vald 6 7 Lääne Vormsi vald 1 1 Lääne- Viru Haljala vald 3 4 Lääne- Viru Kadrina vald 6 7 Lääne- Viru Kunda linn 10 9

Lääne- Viru Laekvere vald 5 5 Lääne- Viru Rakke vald 14 13 Lääne- Viru Rakvere linn 36 37 Lääne- Viru Rakvere vald 6 7 Lääne- Viru Rägavere vald 0 0 Lääne- Viru Sõmeru vald 0 0 Lääne- Viru Tamsalu vald 6 6 Lääne- Viru Tapa vald 38 38 Lääne- Viru Vihula vald 0 0 Lääne- Viru Vinni vald 41 44 Lääne- Viru Viru-Nigula vald 4 4 Lääne- Viru Väike-Maarja vald 14 15 Põlva Ahja vald 3 3 Põlva Kanepi vald 4 4 Põlva Kõlleste vald 0 0 Põlva Laheda vald 2 2 Põlva Mikitamäe vald 0 0 Põlva Mooste vald 3 3 Põlva Orava vald 3 2 Põlva Põlva linn 10 12 Põlva Põlva vald 3 4 Põlva Räpina vald 8 8 Põlva Valgjärve vald 1 1 Põlva Vastse-Kuuste vald 0 0 Põlva Veriora vald 3 3 Põlva Värska vald 2 2 Pärnu Are vald 4 4 Pärnu Audru vald 8 8 Pärnu Halinga vald 3 3 Pärnu Häädemeeste vald 1 1 Pärnu Kihnu vald 0 0 Pärnu Koonga vald 21 19 Pärnu Lavassaare vald 10 7 Pärnu Paikuse vald 11 11 Pärnu Pärnu linn 0 0 Pärnu Saarde vald 2 2 Pärnu Sauga vald 0 0

Pärnu Sindi linn 0 0 Pärnu Surju vald 0 0 Pärnu Tahkuranna vald 3 3 Pärnu Tootsi vald 0 0 Pärnu Tori vald 0 0 Pärnu Tõstamaa vald 2 2 Pärnu Varbla vald 2 2 Pärnu Vändra alev 0 0 Pärnu Vändra vald 12 12 Rapla Juuru vald 4 5 Rapla Järvakandi vald 11 9 Rapla Kaiu vald 7 8 Rapla Kehtna vald 18 20 Rapla Kohila vald 9 11 Rapla Käru vald 3 3 Rapla Märjamaa vald 17 19 Rapla Raikküla vald 1 1 Rapla Rapla vald 18 21 Rapla Vigala vald 4 5 Saare Kaarma vald 1 1 Saare Kihelkonna vald 0 0 Saare Kuressaare linn 27 27 Saare Kärla vald 0 0 Saare Laimjala vald 0 0 Saare Leisi vald 0 0 Saare Lümanda vald 1 1 Saare Muhu vald 2 2 Saare Mustjala vald 1 1 Saare Orissaare vald 3 3 Saare Pihtla vald 0 0 Saare Pöide vald 4 4 Saare Ruhnu vald 0 0 Saare Salme vald 1 1 Saare Torgu vald 0 0 Saare Valjala vald 2 2 Tartu Alatskivi vald 1 1 Tartu Elva linn 1 1 Tartu Haaslava vald 0 0 Tartu Kallaste linn 0 0 Tartu Kambja vald 0 0 Tartu Konguta vald 11 12 Tartu Laeva vald 0 0 Tartu Luunja vald 3 4 Tartu Meeksi vald 0 0 Tartu Mäksa vald 1 1

Tartu Nõo vald 0 0 Tartu Peipsiääre vald 0 0 Tartu Piirissaare vald 0 0 Tartu Puhja vald 1 1 Tartu Rannu vald 1 1 Tartu Rõngu vald 6 7 Tartu Tartu linn 148 152 Tartu Tartu vald 1 1 Tartu Tähtvere vald 10 14 Tartu Vara vald 3 3 Tartu Võnnu vald 0 0 Tartu Ülenurme vald 14 17 Valga Helme vald 0 0 Valga Hummuli vald 0 0 Valga Karula vald 1 1 Valga Otepää vald 3 3 Valga Palupera vald 0 0 Valga Puka vald 2 2 Valga Põdrala vald 3 3 Valga Sangaste vald 4 4 Valga Taheva vald 0 0 Valga Tõlliste vald 3 4 Valga Tõrva linn 18 18 Valga Valga linn 28 30 Valga Õru vald 5 5 Viljandi Abja vald 0 0 Viljandi Halliste vald 0 0 Viljandi Karksi vald 0 0 Viljandi Kolga-Jaani vald 0 0 Viljandi Kõo vald 5 6 Viljandi Kõpu vald 0 0 Viljandi Mõisaküla linn 0 0 Viljandi Paistu vald 1 1 Viljandi Pärsti vald 2 2 Viljandi Saarepeedi vald 1 1 Viljandi Suure-Jaani vald 3 3 Viljandi Tarvastu vald 0 0 Viljandi Viiratsi vald 10 12 Viljandi Viljandi linn 8 9 Viljandi Võhma linn 9 9 Võru Antsla vald 0 0 Võru Haanja vald 6 6 Võru Lasva vald 3 3 Võru Meremäe vald 8 8 Võru Misso vald 9 7

Võru Mõniste vald 1 1 Võru Rõuge vald 10 10 Võru Sõmerpalu vald 0 0 Võru Urvaste vald 2 2 Võru Varstu vald 7 7 Võru Vastseliina vald 3 3 Võru Võru linn 19 19 Võru Võru vald 4 5 2296 2559

Tabel 42. Eakate päevakeskuseteenuse sihtrühma prognoos KOV-üksuste lõikes

Maakond KOV 2010 2020 Harju Aegviidu vald 0 0 Harju Anija vald 200 228 Harju Harku vald 0 0 Harju Jõelähtme vald 44 57 Harju Keila linn 90 105 Harju Keila vald 0 0 Harju Kernu vald 0 0 Harju Kiili vald 0 0 Harju Kose vald 58 64 Harju Kuusalu vald 8 10 Harju Kõue vald 0 0 Harju Loksa linn 0 0 Harju Maardu linn 0 0 Harju Nissi vald 0 0 Harju Padise vald 0 0 Harju Paldiski linn 0 0 Harju Raasiku vald 0 0 Harju Rae vald 0 0 Harju Saku vald 262 326 Harju Saue linn 699 804 Harju Saue vald 0 0 Harju Tallinn 25970 30535 Harju Vasalemma vald 21 27 Harju Viimsi vald 0 0 Hiiu Emmaste vald 67 75 Hiiu Kõrgessaare vald 13 13 Hiiu Käina vald 12 15 Hiiu Kärdla linn 110 114 Hiiu Pühalepa vald 98 124 Ida-Viru Alajõe vald 0 0 Ida-Viru Aseri vald 0 0 Ida-Viru Avinurme vald 203 167

Ida-Viru Iisaku vald 0 0 Ida-Viru Illuka vald 0 0 Ida-Viru Jõhvi vald 0 0 Ida-Viru Kiviõli linn 81 77 Ida-Viru Kohtla vald 0 0 Ida-Viru Kohtla-Järve linn 570 651 Ida-Viru Kohtla-Nõmme vald 0 0 Ida-Viru Lohusuu vald 0 0 Ida-Viru Lüganuse vald 0 0 Ida-Viru Maidla vald 34 33 Ida-Viru Mäetaguse vald 0 0 Ida-Viru Narva linn 0 0 Ida-Viru Narva-Jõesuu linn 0 0 Ida-Viru Püssi linn 82 113 Ida-Viru Sillamäe linn 0 0 Ida-Viru Sonda vald 0 0 Ida-Viru Toila vald 0 0 Ida-Viru Tudulinna vald 0 0 Ida-Viru Vaivara vald 0 0 Jõgeva Jõgeva linn 0 0 Jõgeva Jõgeva vald 0 0 Jõgeva Kasepää vald 0 0 Jõgeva Mustvee linn 0 0 Jõgeva Pajusi vald 0 0 Jõgeva Pala vald 0 0 Jõgeva Palamuse vald 0 0 Jõgeva Puurmani vald 0 0 Jõgeva Põltsamaa linn 0 0 Jõgeva Põltsamaa vald 0 0 Jõgeva Saare vald 0 0 Jõgeva Tabivere vald 0 0 Jõgeva Torma vald 0 0 Järva Albu vald 0 0 Järva Ambla vald 0 0 Järva Imavere vald 58 61 Järva Järva-Jaani vald 51 50 Järva Kareda vald 0 0 Järva Koeru vald 0 0 Järva Koigi vald 0 0 Järva Paide linn 62 68 Järva Paide vald 0 0 Järva Roosna-Alliku vald 0 0 Järva Türi vald 0 0 Järva Väätsa vald 0 0 Lääne Haapsalu linn 409 412

Lääne Hanila vald 0 0 Lääne Kullamaa vald 0 0 Lääne Lihula vald 0 0 Lääne Martna vald 0 0 Lääne Noarootsi vald 0 0 Lääne Nõva vald 0 0 Lääne Oru vald 0 0 Lääne Ridala vald 0 0 Lääne Risti vald 0 0 Lääne Taebla vald 0 0 Lääne Vormsi vald 0 0 Lääne- Viru Haljala vald 191 227 Lääne- Viru Kadrina vald 126 144 Lääne- Viru Kunda linn 66 61 Lääne- Viru Laekvere vald 0 0 Lääne- Viru Rakke vald 0 0 Lääne- Viru Rakvere linn 2151 2233 Lääne- Viru Rakvere vald 107 124 Lääne- Viru Rägavere vald 0 0 Lääne- Viru Sõmeru vald 174 198 Lääne- Viru Tamsalu vald 7 7 Lääne- Viru Tapa vald 130 130 Lääne- Viru Vihula vald 0 0 Lääne- Viru Vinni vald 15 16 Lääne- Viru Viru-Nigula vald 0 0 Lääne- Viru Väike-Maarja vald 0 0 Põlva Ahja vald 0 0 Põlva Kanepi vald 81 80 Põlva Kõlleste vald 0 0 Põlva Laheda vald 33 36 Põlva Mikitamäe vald 0 0 Põlva Mooste vald 0 0 Põlva Orava vald 0 0 Põlva Põlva linn 900 1097 Põlva Põlva vald 0 0 Põlva Räpina vald 31 30

Põlva Valgjärve vald 0 0 Põlva Vastse-Kuuste vald 0 0 Põlva Veriora vald 25 24 Põlva Värska vald 0 0 Pärnu Are vald 0 0 Pärnu Audru vald 0 0 Pärnu Halinga vald 0 0 Pärnu Häädemeeste vald 0 0 Pärnu Kihnu vald 0 0 Pärnu Koonga vald 0 0 Pärnu Lavassaare vald 0 0 Pärnu Paikuse vald 87 88 Pärnu Pärnu linn 625 566 Pärnu Saarde vald 0 0 Pärnu Sauga vald 0 0 Pärnu Sindi linn 108 105 Pärnu Surju vald 123 107 Pärnu Tahkuranna vald 0 0 Pärnu Tootsi vald 0 0 Pärnu Tori vald 0 0 Pärnu Tõstamaa vald 0 0 Pärnu Varbla vald 0 0 Pärnu Vändra alev 0 0 Pärnu Vändra vald 42 42 Rapla Juuru vald 0 0 Rapla Järvakandi vald 68 57 Rapla Kaiu vald 0 0 Rapla Kehtna vald 0 0 Rapla Kohila vald 62 73 Rapla Käru vald 0 0 Rapla Märjamaa vald 99 113 Rapla Raikküla vald 0 0 Rapla Rapla vald 0 0 Rapla Vigala vald 0 0 Saare Kaarma vald 0 0 Saare Kihelkonna vald 0 0 Saare Kuressaare linn 1586 1611 Saare Kärla vald 0 0 Saare Laimjala vald 0 0 Saare Leisi vald 32 28 Saare Lümanda vald 0 0 Saare Muhu vald 0 0 Saare Mustjala vald 0 0 Saare Orissaare vald 0 0 Saare Pihtla vald 0 0

Saare Pöide vald 0 0 Saare Ruhnu vald 0 0 Saare Salme vald 0 0 Saare Torgu vald 0 0 Saare Valjala vald 0 0 Tartu Alatskivi vald 0 0 Tartu Elva linn 22 22 Tartu Haaslava vald 52 58 Tartu Kallaste linn 0 0 Tartu Kambja vald 0 0 Tartu Konguta vald 0 0 Tartu Laeva vald 0 0 Tartu Luunja vald 0 0 Tartu Meeksi vald 0 0 Tartu Mäksa vald 0 0 Tartu Nõo vald 131 146 Tartu Peipsiääre vald 0 0 Tartu Piirissaare vald 0 0 Tartu Puhja vald 20 22 Tartu Rannu vald 106 109 Tartu Rõngu vald 0 0 Tartu Tartu linn 3239 3337 Tartu Tartu vald 0 0 Tartu Tähtvere vald 0 0 Tartu Vara vald 0 0 Tartu Võnnu vald 0 0 Tartu Ülenurme vald 0 0 Valga Helme vald 83 89 Valga Hummuli vald 18 19 Valga Karula vald 0 0 Valga Otepää vald 54 52 Valga Palupera vald 0 0 Valga Puka vald 0 0 Valga Põdrala vald 0 0 Valga Sangaste vald 0 0 Valga Taheva vald 0 0 Valga Tõlliste vald 0 0 Valga Tõrva linn 0 0 Valga Valga linn 261 284 Valga Õru vald 18 19 Viljandi Abja vald 0 0 Viljandi Halliste vald 0 0 Viljandi Karksi vald 0 0 Viljandi Kolga-Jaani vald 0 0 Viljandi Kõo vald 0 0

Viljandi Kõpu vald 0 0 Viljandi Mõisaküla linn 0 0 Viljandi Paistu vald 0 0 Viljandi Pärsti vald 0 0 Viljandi Saarepeedi vald 0 0 Viljandi Suure-Jaani vald 0 0 Viljandi Tarvastu vald 11 12 Viljandi Viiratsi vald 189 231 Viljandi Viljandi linn 1877 2018 Viljandi Võhma linn 326 343 Võru Antsla vald 0 0 Võru Haanja vald 0 0 Võru Lasva vald 0 0 Võru Meremäe vald 0 0 Võru Misso vald 0 0 Võru Mõniste vald 0 0 Võru Rõuge vald 0 0 Võru Sõmerpalu vald 0 0 Võru Urvaste vald 0 0 Võru Varstu vald 0 0 Võru Vastseliina vald 0 0 Võru Võru linn 228 232 Võru Võru vald 0 0 42706 48316

1.7 Sotsiaalteenuste osutamise ja ülesannete täitmise kulumudelid

1.7.1 Sotsiaalhoolekande arengukava

1.7.1.1 Kava olemasolu ja koostamise mudelid

Sotsiaalhoolekande arengukava väljatöötamisega/uuendamisega tegelevad organisatsioonid Arengukava väljatöötamisega (nimeliselt) tegeleva organisatsiooni tüüp Täiendavad märkused vali sobiv tüüp: Linna- või vallavalitsus Linna- või vallavolikogu KOV allasutus KOV omandis MTÜ KOV omandis SA KOV omandis äriühing Konsultant

Osalejate arv Arv Arengukava sotsiaalhoolekande osa koostamisel osalenud organisatsioonide arv Arengukava sotsiaalhoolekande osa koostamisel osalenud isikute arv

1.7.1.2 Töökulud , konsultandi kaasamise ja tellitud uuringutega kaasnevad kulud kava koostamisel

Arengukava koostamise Kulud koos KMga, lisakulud eur nimetus täpsustused

Konsultandi kaasamise kulud

Uuringute ja analüüside kulud

1.7.1.3 Tegevused ja tööaeg

Anda hinnang KOV ametnike/töötajate arengukava menetlemise ajakulule. Eeltäidetud andmed sotsiaalabi osakonna ja teenistuste kohta üle vaadata ja kustutada veerud, kui ametnik/töötaja linnavalitsus arenguakava menetlemises ei osale. Töötaja 1 Töötaja amet/töökoht

Töövaldkond Sotsiaalhoolekande arengukava Haridustase koostamisel osalenud isiku kvalifikatsioon eriala Brutotöötasu (tegelik 2011) Tegelik koormus Sotsiaahoolekande arengukava menetlemisele kulutatav % tööajast Tööaja jaotus arenguakava koostamise põhitegevuste lõikes Tööaeg (valige vastamiseks sobivaim ajakulu Põhitegevused teenuse osutamisel Täpsustusi (vajadusel lisage) määramise alus) Elanike ning sotsiaalhoolekande asutuste ja ühingute teavitamine arengukava väljatöötamise protsessist päevi aastas Arengukava sotsiaalhoolekande valdkonna töögruppide nõupidamiste korraldamine päevi aastas Arengukava sotsiaalhoolekande valdkonna teksti (sh tegevustabelid) koostamine päevi aastas Suhtlemine konsultandiga (juhul kui konsultant on arengukava väljatöötamisse kaasatud) päevi aastas Arengukava sotsiaalhoolekande osa tutvustamine volikogus, osalemine volikogu arengukava puudutavatel istungitel ning selleks materjalide Ametnike töö volikogus ettevalmistamine päevi aastas Koostöö riigiasutustega arengukava sotsiaalhoolekande osa väljatöötamisel päevi aastas

Koostöö ettevõtete ja kodanikeühendustega arengukava sotsiaalhoolekande osa väljatöötamisel päevi aastas Osalemine arengukava tutvustavatel avalikel koosolekutel päevi aastas Arengukavas seatud eesmärkide ja saavutatud tulemuste võrdlemine tuginedes statistikale ja uuringutele; kavandatud tegevuste ja elluviidud Arengukava sotsiaalhoolekande osa tegevuste võrdlemine ja järelduste seire tegemine/sõnastamine päevi aastas

1.7.1.4 Kuluefetkiivsus

1.7.2 Sotsiaalhoolekande korralduse üldaktid

1.7.2.1 Üldaktide loetelu

Kehtiva eakaid(65+) kui sihtrühma puudutava sotsiaalhoolekande Üldakti üldakti (sh asutuste koostamisele Üldakti põhimäärused kulunud aeg Üldakti koostamiseks üksikaktina nagu (ajavahemik Üldakti koostamiseks tellitud volikogu/valitsuse Üldakti protsessi algusest ettevalmistamisesse kaasatud uuringute ja korraldus/otsus) Üldakti kehtestamise kuni kaasatud konsultandi analüüside nimetus kehtestaja aasta kehtestamiseni) organisatsioonide arv kulud, eur kulud, eur

1.7.2.2 Üldakti koostamise tegevused ja tööaeg

Anda hinnang KOV ametnike/töötajate sotsiaalhoolekandealaste eakaid sihtrühmana hõlmavate üldaktide linnavalitsus ja asjakohaste üksikaktide (nt asutuse põhimäärus) menetlemise ajakulule aastas keskmiselt arvestades perioodi 2008-2012. Eeltäidetud andmed sotsiaalabi osakonna ja teenistuste ametnike/töötajate kohta üle vaadata ja kustutada veerud, kui ametnik/töötaja üldaktide menetlemises ei osale. Töötaja 1 Töötaja amet/töökoht Töövaldkonnad Haridustase Eakatele sihtrühma sotsiaalhoolekannet korraldava isiku kvalifikatsioon (märgi eriala) Brutotöötasu (täiskoormusega) tegelik 2011 Tegelik koormus Eakatele sihtrühma sotsiaalhoolekannet korraldavate üldaktide menetlemisele kulutatav % tööajast (sh üldaktid, mille sisu haarab lisaks eakatele ka teisi sihtrühmasid) Tööaja jaotus teenuse osutamise põhitegevuste lõikes vali sobivaim Põhitegevused teenuse osutamisel Täpsustusi (vajadusel lisage) ajakulu

määramise alus Koostöö konsultandi/eksperdiga üldaktide tööpäevi alates koostamisel tegevuse algusest Üldaktide eelnõude algatamine, tööpäevi alates ettevalmistamine tegevuse algusest Üldaktide menetlemine linna- või tööpäevi alates vallavalitsuses ettekannete, ülevaadete koostamine; tegevuse algusest Üldaktide menetlemine linna- või osalemine koosolekutel, istungitel, tööpäevi alates vallavolikogus komisjonide töös jne tegevuse algusest tööpäevi alates Üldaktide avalikustamine dokumendiregistris, kohalikus meedias tegevuse algusest

1.7.2.3 Töökulud üldaktide koostamisel

1.7.2.4 Kuluefektiivsus

1.7.3 Sotsiaalnõustamine

1.7.3.1 Korraldusmudelid

sotsiaalnõustamisteenuse osutamisega tegelevad Organisatsiooni organisatsioonid (nimeliselt) tüüp Täiendavad märkused (nt. teiste KOV osalus)

1.7.3.2 Ühingud, asutused ja KOV personal

1.7.3.3 Korralduslikud tegevused ja tööaeg

Töötaja amet/töökoht Töötaja 1 Töövaldkond Haridustase Vastava haridusega (märgi haridustase ja eriala) Sotsiaalnõustamise teenust osutava Täiendõppe läbinud isiku kvalifikatsioonile vastavus Ilma vastava ettevalmistuseta Kuu brutotöötasu (täiskoormusega) Tegelik koormus Sotsiaalnõustamise teenuse osutamisele kulutatav % tööajast

Tööaeg (valige Tööaja jaotus teenuse osutamise põhitegevuste lõikes vastamiseks sobivaim ajakulu Põhitegevused teenuse osutamisel Täpsustusi (vajadusel lisage) määramise alus) nt. kodulehel teenuse reklaami uuendamine, kohalikus meedias kirjutamine, sh eakate sihtgrupi teavitamine alternatiivsete Teavitamine meetmetega päevi aastas

kliendiga suhtlemine enne ja pärast tegelikku Kliendi suunamine nõustamist - telefoniga, kontoris, muul viisil päevi aastas Sotsiaalnõustamine on isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku Kliendi nõustamine soodustamiseks. (§11) päevi aastas Kliendi juhtumiplaani koostamine ja pidamine, muude teenusega seotud dokumentide Dokumentide vormistamine koostamine päevi aastas Sotsiaalnõustamise teenuse osutamisega Arvlemine seotud arvete koostamine ja raamatupidamine päevi aastas Statistiline aruandlus, registrite pidamine, Aruandluse koostamine osalemine uuringutes päevi aastas nt. sisekontroll sotsiaalnõustamise teenuse osutajate üle või teenuse osutamise delegeerimise puhul kontroll ja järelevalve KOV järelevalve ja kontroll teenust osutava ühingu üle päevi aastas

Riikliku järelevalve käigus tehtav töö. Sotsiaalhoolekande seaduse § 7 lõige 2 sätestab, et maavanem või tema volitatud isik teostab järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle. Järelevalvet teevad ka Päästeamet ja Terviseamet. Sõltuvalt kaebuse sisust saab pöörduda asjaomase Riiklik järelevalve järelevalveasutuse poole. päevi aastas

eakad (65+) kliendid kokku Sotsiaalnõustamise kordade keskmine kumulatiivne arv kuus [täpsete andmete puudumisel hinnanguline arv] Sotsiaalnõustamise kordade keskmine hinnanguline ajaline kestus Nõustamisjuhtumite arv aastas [täpsete andmete puudumisel hinnanguline arv]

1.7.3.4 Ruumide kasutus KOV taristu failist väljavõte ametnikkonna käsutuses oleva taristu kasutuse kohta personali ajakulude baasil

1.7.3.5 Kulud ja tulud, hind kliendile, kuluefetkiivsus eakate (65+) sotsiaalnõustamisteenuse põhitegevuskulud allasutustel ja teenuse sisseostmine KOV-il, eur 0 3. allasutuste tegevuskulud sotsiaalnõustamisteenuse osutamisel 0

3.1. allasutus(t)e personalikulud sotsiaalnõustamisteenuse osutamisel 3.2. allasutus(t)e majandamiskulud sotsiaalnõustamisteenuse osutamisel 3.3. mittesihtotstarbelised ja sihtotstarbelised eraldised jooksvate kulude katteks sotsiaalnõustamisteenust osutava(te)le allasutus(t)ele 4. KOV osalusega eraõiguslikelt ühingutelt teenuse sisseost, art 5526 5. teistelt asutustelt teenuse sisseost, art 5526

1.7.4 Eluasemeteenus (eluruumi kohandamine)

1.7.4.1 Korraldusmudelid

Eluasemeteenuse Teenust osutamisega tegelevad osutava organisatsioonid organisatsiooni (nimeliselt) tüüp Täiendavad märkused (nt. teiste KOV osalus)

Eluruumi kohandamise teenuse korraldamise ja osutamisega tegelevad Teenust osutava Täiendavad märkused (nt. teiste KOV organisatsioonid (nimeliselt) organisatsiooni tüüp osalus)

1.7.4.2 Ühingud, asutused ja KOV personal

1.7.4.3 Korralduslikud tegevused ja tööaeg Eluasemeteenus Töötaja 1

Töötaja amet/töökoht Töövaldkond Haridustase Brutotöötasu (täiskoormusega) tegelik 2011 Tegelik koormus Eluasemeteenuse korraldamisele kulutatav % tööajast Tööaja jaotus teenuse osutamise põhitegevuste lõikes Tööaeg (valige vastamiseks Põhitegevused sobivaim ajakulu teenuse osutamisel Täpsustusi (vajadusel lisage) määramise alus) nt. kodulehel teenuse reklaami uuendamine, kohalikus meedias kirjutamine. SHSis on eraldi rõhutatud KOV kohustust eakaid Teavitamine teavitada pakutavatest sotsiaalteenustest (§ 27 lg 2). päevi aastas Sotsiaaleluaseme taotluste vastuvõtt, menetlemine ja arvele võtmine päevi aastas Eluruumi kasutusse andmise otsuse tegemine päevi aastas Sotsiaaleluaseme lepingu sõlmimine, uuendamine ja lõpetamine päevi aastas Sotsiaaleluaseme teenuse osutamisega seotud arvete koostamine ja Arvlemine raamatupidamine päevi aastas Aruandluse koostamine Statistiline aruandlus, registrite pidamine, osalemine uuringutes päevi aastas Nt sisemine kontroll sotsiaaleluasemete kasutamise ja hoidmise üle KOV järelevalve ja või teenuse osutamise delegeerimise puhul kontroll ja järelevalve kontroll teenust osutava ühingu üle päevi aastas Riikliku järelevalve käigus tehtav töö. Sotsiaalhoolekande seaduse § 7 lõige 2 sätestab, et maavanem või tema volitatud isik teostab järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle. Järelevalvet teevad ka Päästeamet ja Terviseamet. Sõltuvalt kaebuse sisust saab Riiklik järelevalve pöörduda asjaomase järelevalveasutuse poole. päevi aastas

linnavalitsus Eluruumi kohandamise teenus Töötaja 1 Töötaja amet/töökoht Töövaldkond Haridustase Brutotöötasu (tegelik 2011) Tegelik koormus Eluruumide kohadamise teenuse korraldamisele ja eakatele osutamisele kulutatav % tööajast valige Tööaja jaotus teenuse osutamise põhitegevuste lõikes vastamiseks sobivaim ajakulu määramise Põhitegevused Täpsustusi (vajadusel lisage) alus nt. kodulehel teenuse reklaami uuendamine, kohalikus meedias kirjutamine. SHSis on eraldi rõhutatud KOV kohustust eakaid Teavitamine teavitada pakutavatest sotsiaalteenustest (§ 27 lg 2). päevi aastas

100

Eluruumi kohandamise Isik esitab valla- või linnavalitsusele taotluse toetuse saamiseks taotluste vastuvõtt, põhjendades eluruumi kohandamise vajadust. Valla- või linnavalitsus nõustamine nõustab isikut eluruumi kohandamise vajaduse ja ulatuse osas. päevi aastas Eluruumi kohandamise kompenseerimise Valla- või linnavalitsus langetab valla- või linnavolikogu poolt otsuste kehtestatud korras otsuse teenuse osutamise kohta, lähtudes isiku langetamine vajadustest ning eluruumi kohandamise maksumuse kalkulatsioonist. päevi aastas Valla- või linnavalitsusel on õigus keelduda eluruumi kohandamisest, kui isiku eluruumi kohandamine ei ole mõistlik suurte kulutuste või Abistamine sobiva omandisuhte tõttu, abistades seejuures isikut sobivama elukoha eluruumi otsimisel leidmisel. päevi aastas Arvlemine Eluruumi kohandamise toetuse väljamaksmine, raamatupidamine päevi aastas Aruandluse koostamine Statistiline aruandlus, registrite pidamine, osalemine uuringutes päevi aastas KOV järelevalve ja kontrolli teostamine nt. sisekontroll eluruumi kohandamise toetuste kasutajate üle päevi aastas Riikliku järelevalve käigus tehtav töö linna- või vallavalitsuses. Sotsiaalhoolekande seaduse § 7 lõige 2 sätestab, et maavanem või tema volitatud isik teostab järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite Osalemine riikliku kasutamise üle. Järelevalvet teevad ka Päästeamet ja Terviseamet. järelevalve Sõltuvalt kaebuse sisust saab pöörduda asjaomase järelevalveasutuse teostamisel poole. päevi aastas

sh eakad kliendid kokku (65+) Menetletud sotsiaaleluaseme teenuse taotlused kokku aastal 2011 Sotsiaaleluaseme teenusel viibivad pered (ka üheliikmelised) seisuga 31.12.2011 Sotsiaaleluaseme teenusel viibivad isikud kokku Sotsiaaleluaseme teenusele saabunud isikud kokku sh hoolekandeasutusest ööpäevaringselt teenuselt sh eraelamispinnalt Sotsiaaleluaseme teenuselt lahkunud isikud kokku sh hoolekandeasutusse ööpäevaringsele teenusele sh eraelamispinnale sh surnud

sh eakad kliendid kokku (65+)

Eluruumi kohandamise kompenseerimise taotlused Eluruumi kohandamise osas nõustatud kliendid Eluruumi kohandamise teenuse saajate arv (määratud toetus) sh eraomandis eluruumid sh KOV omandis eluruumid

101

sh riigi omandis eluruumid

1.7.4.4 Taristu olemasolev taristu seisuga 2011 lisavajadus/järjekord Sotsiaal- Sotsiaal- Sotsiaal- Sotsiaal- eluruumi eluruumide eluruumides eluruumide järjekorras kasuliku viibivate Hõivatud kasuliku viibivate ühikute pinna isikute arv sotsiaaleluruumid ühikute pinna isikute arv arv suurus seisuga seisuga arv suurus 31.12.2011 kokku (m2) 31.12.2011 31.12.2011 kokku (m2) seisuga Sotsiaaleluasemete/isikute arv kokku nendest korterite arv korteritest kohandatud erivajadusega inimestele vajavad kohandamist erivajadusega inimestele tubade arv (üksikud toad) tubadest kohandatud erivajadusega inimestele vajavad kohandamist erivajadusega inimestele

1.7.4.5 Kulud ja tulud, hind kliendile, kuluefetkiivsus

2011.aasta Maht, eur täpsustused Eluasemeteenuse nn puhasmajandamiskulud (S-veeb metoodika) kokku, eur sh KOV sh riik sh muud allikad

Kulude maht, eur Eraldised eluruumi kohandamiseks kokku

sh eraomandis eluruumid

sh KOV omandis eluruumid

sh riigi omandis eluruumid

102

1.7.5 Koduteenused (koduabi ja isikuabi)

1.7.5.1 Korraldusmudelid

Koduhooldusteenust osutav(ad) organisatsioon(id) Organisatsiooni (nimeliselt) tüüp Täiendavad märkused (nt. teiste KOV osalus)

1.7.5.2 Ühingud, asutused ja KOV personal

1.7.5.3 Korralduslikud tegevused ja tööaeg linnavalitsus NB! Ainult KOV ametnikkond/töötajaskond, kes seotud koduteenuse korraldamisega Töötaja 1 Töötaja amet/töökoht töövaldkond Haridustase Koduteenust korraldava Vastava haridusega (märgi haridustase ja eriala) ja/või osutava (KOV Täiendõppe läbinud teenistuja) isiku kvalifikatsioonile vastavus Ilma vastava ettevalmistuseta brutotöötasu (täiskoormusega) 2011 tegelik Tegelik koormus Eakate koduhoolduse teenuse korraldamisele kulutatav % tööajast Tööaja jaotus teenuse osutamise põhitegevuste lõikes valige vastamiseks Põhitegevused teenuse sobivaim ajakulu osutamisel Täpsustusi (vajadusel lisage) määramise alus nt EL struktuurifondidest projektidega koduteenuste parema kättesaadavuse tagamiseks projektide koostamine lisarahastuse hankimine päevi aastas koduhooldusteenuse hangete korraldamises sh teenuste hankedokumentide koostamine, osalemine hanke läbiviimine, lepingute sõlmimine päevi aastas allasutuste töö koordineerimine, koostöö lepingupartneritega

103

nt. kodulehel teenuse reklaami uuendamine, kohalikus meedias kirjutamine. SHSis on eraldi rõhutatud KOV kohustust eakaid teavitada Teavitamine teenusest pakutavatest sotsiaalteenustest (§ 27 lg 2). päevi aastas Teenuse taotlemisel pöördumine kohaliku omavalitsuse/teenust osutava asutuse poole, teenuse saamise tingimuste ja korra Taotlemine, suunamine ja tutvustamine, teenusele suunamine vastava teenuse vajaduse teenuse pakkuja juurde. Isiku abi- ja teenuse hindamine vajaduse hindamine. päevi aastas

Teenuse osutamisel aluseks koduteenuse leping (kolmepoolne kui KOV osaleb rahastamisel). Vajalike dokumentide loetelu kehtestab kohalik omavalitsus ja/või teenuse osutaja. Näiteks võib Koduhoolduse lepingute teenuse taotlemisel vaja minna: omavalitsuse ettevalmistamine, garantiikirja, kui teenust rahastab kohalik sõlmimine ja lõpetamine omavalitsus. päevi aastas

Kui hindamise käigus taotletava teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja inimese toimetuleku ja/või hoolduse tagamiseks ja/või kõrvalabi katteks teisi meetmeid. Kui inimene sellega ei nõustu, on tal õigus esitada vaie maavanemale sotsiaalhoolekande seaduse § 33 lõike 3 alusel. Teenuse osutamise alustamisel teavitatakse isikut (või tema seaduslikku esindajat) suuliselt või kirjalikult tema õigustest ja piirangutest teenuse Elanike kaebuste ja vaiete saamise ajal, sh kaebuste esitamise võimalustest menetlemine ja korrast. päevi aastas Kliendi juhtumiplaani koostamine ja pidamine, Dokumentide muude teenusega seotud dokumentide vormistamine koostamine päevi aastas Koduhoolduse teenuse osutamisega seotud Arvlemine arvete koostamine ja raamatupidamine päevi aastas Statistiline aruandlus, registrite pidamine, Aruandluse koostamine osalemine uuringutes päevi aastas nt. sisekontroll koduhoolduse teenuse osutajate üle või teenuse osutamise delegeerimise puhul KOV järelevalve ja kontroll kontroll ja järelevalve teenust osutava ühingu üle päevi aastas Riikliku järelevalve käigus tehtav töö. Sotsiaalhoolekande seaduse § 7 lõige 2 sätestab, et maavanem või tema volitatud isik teostab järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle. Järelevalvet teevad ka Päästeamet ja Terviseamet. Sõltuvalt kaebuse sisust saab Riiklik järelevalve pöörduda asjaomase järelevalveasutuse poole. päevi aastas

Koduteenuste kohta on statistiliste aruannete koostamine ja nende esitamine maavanemale kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne (SHS § 6 punkt 8 1; VV määrus 9.05.2007 nr 44 "Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete vormide kinnitamine ja aruannete esitamise kord“).

104

Sotsiaalabi Päevakeskuse X osakonna ametnike töötajate poolt poolt/osalusel sõlmitud lepingud / Kokku sõlmitud lepingud kliendid eakate eakate eakate (65+) klientide (65+) klientide (65+) 2011. aasta [täpsete andmete puudumisel klientide klientide arv klientide arv klientide hinnanguline arv] arv kokku arv kokku arv kokku arv sõlmitud koduhoolduslepingud aastas kokku koduteenuse klientide arv aastas sh. kodus kohapeal osutatavaid koduteenuseid kasutatavate kliendid sh. transpordi kasutust nõudvaid teenuseid (toimingute tegemisel väljapool kodu, nt poes/arstil käimine) kasutavad kliendid sh. koduse hooldusabi teenust kasutavad kliendid sh eluasemeteenusel viibivad kliendid

1.7.5.4 Taristu

Koduhoolduse teenuse osutajate poolt kasutatava ruumi kasuliku pinna suurus (m2) (nt. ruum, kus Ruumi asukoht (KOV Ruumi kasutamine sõlmitakse koduhoolduse asutuse või ühingu koduhoolduse teenuse lepinguid, hoitakse teenuse hoone, äriühingu korraldamiseks ja osutamiseks vajalikku inventari, hoone, koduhooldaja osutamiseks (% kasutuse Hoone/ruum täidetakse dokumente) isiklik kodu) ajast kokku)

1.7.5.5 Kulud ja tulud, hind kliendile, kuluefetkiivsus

Koduteenused sh sh hooldusabi 2011. aasta kokku Koduabi kodus koduteenusega seotud põhitegevuse tulud KOV-il kokku, eur 0 1. mittessihtotstarbelised ja sihteraldised jooksvate kulude katteks kokku 0 sh riik sh muud allikad 2. tulud majandustegevusest (kliendi poolt tasutud omaosalus teenuste eest, arvlemine teiste KOVidega) ja muud tulud kokku koduteenuse osutamisega seotud põhitegevuse kulud KOV-il kokku, eur 0

105

3. Päevkeskus Kalda tegevuskulud koduteenuse osutamisel 3.1. personalikulud 3.2. majandamis- ja muud kulud sh transpordikulud 4. koduteenuse sisseost / asutuse kulud koduteenuse osutamisele

1.7.6 Päevakeskusteenus

1.7.6.1 Korraldusmudelid

Eakatele päevakeskuse teenuse Teenust osutava osutamisega tegelevad organisatsiooni organisatsioonid (nimeliselt) tüüp Täiendavad märkused (nt. teiste KOV osalus)

1.7.6.2 Ühingud, asutused ja KOV personal

1.7.6.3 Korralduslikud tegevused ja tööaeg linnavalitsus Eakatele päevakeskuse teenuse korraldaja Töötaja 1 Töötaja amet/töökoht töövaldkond Eakatele päevakeskuse Vastava haridusega (märgi haridustase ja eriala) teenuse korraldaja ja Täiendõppe läbinud osutaja kvalifikatsioonile vastavus Ilma vastava ettevalmistuseta Brutotöötasu (täiskoormusega) tegelik 2011 Tegelik koormus Päevakeskuseteenuse korraldamisele ja osutamisele kulutatav % tööajast Tööaja jaotus teenuse osutamise põhitegevuste lõikes valige vastamiseks Põhitegevused teenuse sobivaim ajakulu osutamisel Täpsustusi (vajadusel lisage) määramise alus nt. kodulehel teenuse reklaami uuendamine, kohalikus meedias kirjutamine. SHSis on eraldi rõhutatud KOV kohustust eakaid teavitada Teavitamine pakutavatest sotsiaalteenustest (§ 27 lg 2). päevi aastas allasutuste töö koordinerimine, koostöö lepingu partneritega päevi aastas päevakeskuse teenuste hangete korraldamises sh teenuste hankedokumentide koostamine, hanke osalemine läbiviimine, lepingute sõlmimine päevi aastas nt EL struktuurifondidest projektidega päevakeskusteenuste parema kättesaadavuse projektide koostamine tagamiseks lisarahastuse hankimine päevi aastas Päevakeskuse teenuse osutamisega seotud arvete Arvlemine, raamatupidamine koostamine ja raamatupidamine päevi aastas

106

Statistiline aruandlus, registrite pidamine, osalemine Aruandluse koostamine uuringutes päevi aastas nt. sisekontroll päevakeskuse teenuse osutajate üle või teenuse osutamise delegeerimise puhul kontroll KOV järelevalve ja kontroll ja järelevalve teenust osutava ühingu üle päevi aastas

Riikliku järelevalve käigus tehtav töö. Sotsiaalhoolekande seaduse § 7 lõige 2 sätestab, et maavanem või tema volitatud isik teostab järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle. Järelevalvet Riiklik järelevalve teevad ka Päästeamet ja Terviseamet. päevi aastas

1.7.6.4 Taristu

Päevakeskuse teenuste Ruumi kasutamine osutamiseks kasutatavate päevakeskuse teenuse omanik / kasutamine ruumi(de) kasulik pind korraldamiseks (% kasutuse lepingu alusel (tasu Hoone (m2) ajast kokku) eest, tasuta) …

teenuse osutamisel teenuse osutamisel omanik / kasutamine transpordivah kasutatav kalendrikuus keskmiselt lepingu alusel (tasu end transpordivahendid läbitav km arv eest, tasuta) …

1.7.6.5 Kulud ja tulud, hind kliendile, kuluefetkiivsus

Kokku 1 2 päevakeskusteenustega seotud põhitegevuse tulud KOV-il kokku, eur 0 0 0 1. mittessihtotstarbelised ja sihteraldised jooksvate kulude katteks kokku 0 0 0 sh riik 0 sh muud allikad 0 2. tulud majandustegevusest (sh kliendi poolt tasutud omaosalus teenuste eest, arvlemine teiste KOVidega) 0 3. muud tulud 0 päevakeskusteenustega seotud põhitegevuse kulud KOV-il kokku, eur 0 0 0

107

3. allasutuste tegevuskulud päevakeskusteenuste osutamisel 0 0 0 3.1. allasutus(t)e personalikulud 0 3.2. allasutus(t)e majandamiskulud 0 3.3. mittesihtotstarbelised ja sihtotstarbelised eraldised jooksvate kulude katteks allasutus(t)ele 0 4. KOV osalusega eraõiguslikelt ühingutelt teenuse sisseost 0 5. teistelt asutustelt teenuse sisseost 0

1.7.7 Üldhooldekoduteenus

1.7.7.1 Korraldusmudelid

Üldhooldekodu teenuse osutamisega tegelevad Organisatsiooni organisatsioonid (nimeliselt) tüüp Täiendavad märkused (nt. teiste KOV osalus)

1.7.7.2 Ühingud, asutused ja KOV personal

1.7.7.3 Korralduslikud tegevused ja tööaeg linnavalitsus Üldhooldekodu teenuse korraldamine Töötaja 1 Töötaja amet/töökoht Töövaldkond Haridustase Üldhooldekodu teenust Vastava haridusega (märgi haridustase ja eriala) korraldava isiku Täiendõppe läbinud kvalifikatsioonile vastavus Ilma vastava ettevalmistuseta Kuu brutotöötasu (täiskoormusega) Tegelik koormus Eakate üldhooldekodu teenuse korraldamisele kulutatav tööaeg, % tööajast Tööaja jaotus teenuse osutamise põhitegevuste lõikes Põhitegevused Täpsustusi (vajadusel lisage) Tööaeg (valige vastamiseks sobivaim nt. kodulehel teenuse reklaami uuendamine, kohalikus meedias ajakulu kirjutamine. SHSis on eraldi rõhutatud KOV kohustust eakaid teavitada määramise Teavitamine pakutavatest sotsiaalteenustest (§ 27 lg 2). alus)

108

Hooldusvajaduse ilmnemine/märkamine ja registreerimine/fikseerimine; Isikuga kontakti loomine ning koostöös abivajaduse ja tegevusvõime hindamine tunnustatud hindamisinstrumendi alusel sotsiaaltöötaja, perearsti, pereõe või hooldusjuhi poolt; Otsuse tegemine (kaasata isik Teenuse taotlemine ja ja/või tema lähedased, vajadusel teiste erialade spetsialistid (komisjon)); teenuse vajaduse Teabe andmine teenuste - asjaajamise kohta (sh taotluse esitamine); hindamine suunamine asjakohase ja kliendile sobiva spetsialisti/asutuse juurde. Kui sobiv hoolekandeasutus on leitud, sõlmib hoolealune (või tema Üldhooldekodus seaduslik esindaja) asutuse juhiga lepingu, mis sätestab hooldekodus hooldamise lepingute elamise tingimused ja teenuste eest tasumise korra. Juhul, kui kliendi ettevalmistamine, teenuste eest tasumisel osaleb ka kliendi elukohajärgne kohalik sõlmimine ja lõpetamine omavalitsus, sõlmitakse kolmepoolne finantseerimiskokkulepe. Hooldusteenuse osutamise käigus tehakse hooldustoiminguid (nt mähkmete vahetamine, pesemine, toitmine), toitlustamine, majutamine Hooldusteenuse (va päevane teenus st intervall ja ööpäevase puhul on) ning vajadusel osutamine lisaks ka sotsiaalnõustamine, abiahenditega seotud nõustamine, üldhooldekodus rehabiliteerimine, huvidel ja hobidel põhinevad tegevused. Kui hindamise käigus taotletava teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja inimese toimetuleku ja/või hoolduse tagamiseks ja/või kõrvalabi katteks teisi meetmeid. Kui inimene sellega ei nõustu, on tal õigus esitada vaie maavanemale sotsiaalhoolekande seaduse § 33 lõike 3 alusel. Teenuse osutamise alustamisel teavitatakse isikut suuliselt või kirjalikult tema õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal, sh kaebuste esitamise võimalustest ja korrast, kui isik on võimeline öeldut või loetut mõistma. Kui isik ei ole võimeline öeldut või loetut mõistma, teavitatakse isiku õigustest ja Elanike kaebuste ja vaiete piirangutest, sh kaebuste esitamise võimalustest ja korrast, isiku menetlemine seaduslikku esindaja. Dokumentide Kliendi juhtumiplaani koostamine, toimiku pidamine, muude teenusega vormistamine seotud dokumentide koostamine Üldhoolekodu teenuse osutamisega seotud arvete koostamine ja Arvlemine raamatupidamine Statistiline aruandlus (sh H-veeb aruanded), registrite pidamine, Aruandluse koostamine osalemine uuringutes KOV järelevalve ja kontroll asutuse sisene ja KOV sisekontroll üldhooldekoduteenuse osutajate üle Riikliku järelevalve käigus tehtav töö. Sotsiaalhoolekande seaduse § 7 lõige 2 sätestab, et maavanem või tema volitatud isik teostab järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite Riiklik järelevalve kasutamise üle. Järelevalvet teevad ka Päästeamet ja Terviseamet.

Üldhooldekodud kui hoolekandeasutused koostavad SHS § 6 punkti 8 1 alusel kehtestatud korras sotsiaalhoolekandealaseid statistilisi aruandeid ja esitavad need maavanemale (SHS § 17 1).

Vastavalt Praxise uuringule (2012) on teenuste sisseostmine kõige sagedasem just üldhooldekoduteenuse puhul, kus teenuse pakkujate võrk on ulatuslikult välja arenenud, kuid teenuse kättesaadavust oluliselt piirav asjaolu on teenuse hind.

KOV üldhooldekoduteenuse kliendid ühik kokku 1 2 Kalendriaastal KOV poolse osalise arv finantseerimisega üldhooldekoduteenuse kliendid kokku vali sobiv variant Kalendriaastal KOV poolse osalise arv finantseerimisega üldhooldekoduteenusel viibinud eakad (65+) kokku vali sobiv variant

109

KOV osalusel sõlmitud üldhooldekodu lepingute arv aastas arv Eakatega (65+) KOV osalusel sõlmitud üldhooldekodu lepingute arv aastas arv nn Järjekorras kliendid kokku arv nn Järjekorras eakad (65+) kliendid kokku arv

1.7.7.4 Taristu

Hoone kasutamine üldhooldekodu teenuse kasutamine lepingu Kasuliku pinna suurus osutamiseks (% kasulikust omanik KOV alusel tasu eest / Hoone (m2) pinnast) / ... tasuta

1.7.7.5 Kulud ja tulud, hind kliendile, kuluefetkiivsus

Aasta 2011 Kokku põhiteenus lisateenused üldhooldekodude teenusega seotud põhitegevuse tulud KOV-il kokku, eur 0 1. mittessihtotstarbelised ja sihteraldised jooksvate kulude katteks kokku 0 sh riik sh muud allikad 2. tulud majandustegevusest (kliendi poolt tasutud omaosalus teenuste eest, sh arvlemine teiste KOVidega) ja muud tulud kokku üldhooldekodude teenusega seotud põhitegevuse kulud KOV-il kokku, eur 0 3. allasutuste tegevuskulud üldhooldekoduteenuse osutamisel 0 3.1. allasutus(t)e personalikulud üldhooldekodude teenuse osutamisel 3.2. allasutus(t)e majandamiskulud üldhooldekodude teenuse osutamisel sh sotsiaalteenused, art 5526 3.3. mittesihtotstarbelised ja sihtotstarbelised eraldised jooksvate kulude katteks üldhooldekoduteenust osutava(te)le allasutus(t)ele 4. KOV osalusega eraõiguslikelt ühingutelt teenuse sisseost, art 5526 5. teistelt asutustelt teenuse sisseost, art 5526

110