Infoühiskonna Aastaraamat 2010 Juhan Parts Majandus- Ja Infoühiskonna Aastaraamat 2010 Aastaraamat Infoühiskonna Eessõna Kommunikatsiooniminister

Tallinn 2011 ISSN 2228-0014 Tõlkija: Kai Takkis, Avatar Tõlkebüroo Toimetaja: Rambi, Ragne Avatar Tõlkebüroo Kujundus ja küljendamine: Joosep Soorsk, Must OÜ Elektroonilised infoühiskonna aastaraamatud aadressil: http://www.riso.ee/et/publikatsioonid/aastaraamatud Koostanud riigiinfosüsteemide osakond Majandus- (RISO), ja Kommunikatsiooniministeerium Trükis onrahastatud EListruktuurivahendite programmist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine”

Infoühiskonna aastaraamat 2010 Juhan Parts Majandus- ja Infoühiskonna aastaraamat 2010 aastaraamat Infoühiskonna Eessõna kommunikatsiooniminister

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arenguid Kujundades e-riiki soovime, et inimesed end nii täna kui jälgides tundub, justkui pöörleks maakera ümber oma ka tulevikus turvaliselt tunneksid ja oskaksid arvestada telje järjest kiiremini. Seetõttu on tempos püsimine muu- võimaluste kõrval ka riskidega. Selles osas on Eesti tumas väljakutseks. Eestile kui väikeriigile on suureks eeli- e-riigi maine maailmas kõrge ning seda võib vaadata seks paindlikkus, meil on võimalik uusi võimalusi kiiresti kui usalduskrediiti ja ette tehtud turundustööd, mida kasutusele võtta ja olla nende arendamisel innovaatiline. meie ettevõtted maailmaturul veel reaalse sisuga täitma peavad. Riik saab siin olla toeks ja abiks, kuid palju sõltub IKT laialdane kasutamine kõigis eluvaldkondades meie infotehnoloogiaettevõtete ambitsioonikusest ja jul- on meile küll pea ainus alternatiiv, kuid eeldab oma- gest pealehakkamisest. korda oluliselt rohkem andmesidevõrgu ressursse. Plahvatuslikult on kasvanud võrku ühenduvate seadmete Anname endast parima, et riiklikul tasemel tegeleda hulk ja nende toimimiseks vajalike ressursside olemas- kaasaegse maailma IKT valdkonna eelduste ja võimaluste olu. Kaasaegne majandus vajab uut, majandust toetavat loomisega. Meeles peame pidama seda, et iga osapool infrastruktuuri. peab oma eeliseid kasutama ning tempos püsima.

Pöörates pilgu tulevikku, et kindlustada Eesti arenguvõi- malusi, oleme käivitanud ambitsioonika projekti EstWIN. Selle eesmärgiks on tagada üle Eesti liitumis-võimalus 100 Mbit/s ülikiire internetiga. Võrgu ehitamiseks toimub valdkonna kõigi aegade suurim avaliku ja erasektori ühis- projekt. Riigi kohus on tagada ka tuleviku infoühiskonnas võrdsed võimalused kõigile inimestele ja sealhulgas ka ettevõtjatele, sõltumata sellest, millises Eestimaa nurgas nad asuvad.

Paralleelselt sidevõrgu arendamisega peame tegelema ka teenuste kvaliteediga. Nii riigi kui ka kõigi inimeste huvides on luua häid teenuseid, mis edendaksid hari- dust ja teadust, lahutaksid meelt, edendaksid turismi ja võimaldaksid läbimõeldumalt arendada näiteks kinnis- vara. Siinkohal on oluliseks eesmärgiks avalike andmete parem kättesaadavus ja masintöödeldavaks muutmine, mis on eelduseks heade e-teenuste loomisel.

3 I peatükk Isikukeskse ja kaasava ühiskonna arendamine

1.1 Osalusvõimaluste suurendamine 1.1.1 E-demokraatia pakub võimalust demokraatia uuenemiseks 8 1.1.2 Rohujuuretasandi demokraatia internetis - petitsioon.ee 11 1.1.3 Turutõrkest ja avalikust huvist uue põlvkonna lairibavõrkude väljaehitamisel 12 1.1.4 E-riigi arendamise rahvusvahelistest kogemustest aastal 2010 14

1.2 Teadlikkuse tõstmine ja oskuste arendamine 1.2.1 ELi struktuurivahendite programm „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ 16 1.2.2 Eesti parimad e-teenused 19 1.2.3 Eesti laste turvalisema internetikasutuse edendamine – projekt „Targalt internetis“ 24 1.2.4 Eesti e-kaubanduse olevik ja tulevik 26

Sisukord 1.2.5 Sotsiaalmeedia kasutamisest Välisministeeriumis: digitaalne võitlus vulkaaniga 29

1.3 Kultuuripärandi säilitamine 1.3.1 Uus kasutuskeskkond Eesti trükiste digitaalsele arhiivile 31 1.3.2 Kultuurimälestiste riiklik register X-tee ristteel 34 1.3.3 Audiovisuaalse kultuuripärandi ja teabe digihoidla 36 1.3.4 Eesti filmi infosüsteemi loomine rahvusliku filmipärandi säilitamiseks ja avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks 39

II peatükk

Infoühiskonna aastaraamat 2010 aastaraamat Infoühiskonna Isikukeskse, läbipaistva ja tõhusalt toimiva avaliku sektori arendamine

2.1 Avaliku sektori toimimise tõhustamine 2.1.1 Infoühiskonna arengukava rakendusplaanist 44 2.1.2 Euroopa e-valitsuse tegevuskava 2011-2015: IKT-lahendused aruka, jätkusuutliku ja innovaatilise valitsemise edendamiseks 46

2.1.3 Euroopa avalike teenuste koosvõime alused 49 2.1.4 Millised on viisakad formaadid? 51 2.1.5 Kui kõrgelt lendab kurg? 53 2.1.6 Kuidas püüda tuult väljal? E-rahvaloenduse kasutuselevõtt Eestis 55 2.1.7 Digitaalarhiivi arendamise seis Rahvusarhiivis 2010. aastal 57 2.1.8 VOLIS 59 2.1.9 Kohalike omavalitsuste veebilehtedest 62 2.1.10 Ülevaade avaliku sektori veebilehtede käideldavuse uuringust 2010 63 2.1.11 Küberturvalisuse alastest tegevustest aastal 2010 66 2.2 Kasutajasõbralike e-teenuste arendamine 2.2.1 Infosüsteemid peavad töötama töötukassa ja töötute heaks 69 2.2.2 Digiretsepti võlu 72 2.2.3 Muutuv eKool 75 2.2.4 E-kinnistusraamatu 2010. aasta arendused 77 2.2.5 Andmete visualiseerimine äriregistri näitel 79 2.2.6 Virtuaalne Tallinna vanalinn 82 2.2.7 Ühistranspordi reaalaja infosüsteem 85 2.2.8 Kiiruskaamerad Tallinna–Tartu maanteel 87 2.2.9 Riigis juurdub e-arve 89

III peatükk Teadmistepõhise majanduse arendamine

3.1 IKT kasutuselevõtu edendamine muudes eluvaldkondades 3.1.1 Eksamite infosüsteem – ühe IT-lahenduse valmimise valu ja ilu 94 3.1.2 Konkurss „Innovaatiline kool 2010“ 97 3.1.3 Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus 100

3.2 Eesti IKT-sektori konkurentsivõime suurendamine 3.2.1 Maailmas unikaalne e-kviitung aitab tšekkidest vabaneda 103 3.2.2 Garage48 – ideest töötava teenuseni 48 tunniga 106 3.2.3 Jalaga Silicon Valley ukse vahel – Eesti tehnoloogiaettevõtete läbimurre maailmaturule 109

3.2.4 Artefaktikeskne teenuste koosvõime 112 3.2.5 10 aastat IT Kolledžit 117

Isikukeskse ja kaasava Infoühiskonna aastaraamat 2010 ühiskonna arendamine

Osalusvõimaluste suurendamine 1.1 Teadlikkuse tõstmine ja oskuste arendamine 1.2 Kultuuripärandi säilitamine 1.3 1.1 Osalusvõimaluste suurendamine

1.1.1 E-demokraatia pakub võimalust demokraatia Liia Hänni [email protected] uuenemiseks E-riigi Akadeemia SA

Viimastel aastatel on e-valitsemise käsitluses toimunud Rahvusvaheline taust oluline nihe. Senisele e-teenuste arendamisele suunatud poliitikale on lisandunud arusaam, et uue tehnoloogia Infoühiskond on globaalne nähtus ning e-demokraatia potentsiaali on vaja sihikindlalt rakendada riigis toimu- arendamisel on oluline olla kursis rahvusvahelise prak- tikaga ja analüüsida teiste riikide kogemusi. 2010. aastal vate demokraatlike protsesside toetuseks. Asjaolu, et andis selleks võimaluse Soome-Rootsi-Eesti ühisprojekt e-demokraatia on esialgsest arglike katsetuste perioo- EPACE (ehk heade praktikate tutvustamine aktiivse koda- dist jõudnud avaliku võimu tähelepanu alla, kinnitavad nikkonna edendamiseks Euroopa Liidus), milles E-riigi ilmekalt 2009. aasta veebruaris Euroopa Nõukogu 47 liik- Akadeemia oli Riigikantselei partneriks demokraatia- ja mesriigi poolt heaks kiidetud e-demokraatia soovitused1. e-demokraatiapraktikate kogumisel ja analüüsil. Projekti Teiste Euroopa riikide hulgas lasub ka Eestil ülesanne tulemusena valmis kaks kogumikku, mis annavad üle- ühiselt kokku lepitud põhimõtted ellu viia. Üks keskne vaate demokraatia ja e-demokraatia poliitikakujundusest idee on seejuures vajadus käsitleda e-demokraatiat nagu ja haldamisest Euroopa riikides, autoriteks vastavalt Ivar iga teist poliitika valdkonda, milles on oluline püstitada Tallo3 ja Kristina Reinsalu4. selged eesmärgid ning näha ette tegevused ja vastutajad nende saavutamiseks. Seejuures on e-demokraatia lahu- Riikide vastustest küsimusele, kas riigis on olemas demokraatia/e-demokraatia teemasid koordineeriv insti- I ISIKUKESKSE JA KAASAVA ÜHISKONNA ARENDAMINE ÜHISKONNA JA KAASAVA I ISIKUKESKSE tamatult seotud demokraatia arendamise üldiste ees- tutsioon, selgub, et enamus vastab sellele eitavalt. Põhjus märkidega, pakkudes nende teostamiseks täiendavaid võib peituda eelkõige selles, et traditsiooniline riigihaldus võimalusi. võtab demokraatiat kui etteantud raamistikku avaliku Käesolev kirjutis võtab vaatluse alla e-demokraatia võimu toimimiseks, millele pole vaja eraldi tähelepanu poliitika kujundamise olukorra Eestis, tuginedes riik- pöörata. See ei tähenda, et ministeeriumid igaüks eraldi likele strateegilistele arengukavadele ja nendest läh- võttes ei hoiaks oma haldusalas demokraatia ja e-demo- tuvatele tegevusi konkretiseerivatele dokumentidele. kraatia küsimusi päevakorras, kuid puudub konkreetne Taustsüsteemiks on võetud olukord teistes Euroopa riiki- mehhanism ühtse arenguvisiooni loomiseks ja erinevate des, millele võimaldas pilku heita eelmisel aastal lõppe- ametkondade tegevuse kooskõlastamiseks. nud Soome-Rootsi-Eesti ühisprojekt EPACE2.

1 https://wcd.coe.int/ViewDoc.jsp?id=1410627&Site=CM&BackColorInternet=9999CC&BackColorIntranet=FFBB55&BackColorLogged=FFAC75 2 http://www.kansanvalta.fi/en/Etusivu/Tutkimusjakehitys/EPACE 3 http://www.ega.ee/files/demokraatia_haldamine.pdf 4 http://www.ega.ee/files/eDem_kasiraamat.pdf

8 Euroopa riikides, kus koordinatsioon toimib, on kaks eri- nähtud kodanikuühiskonna arengu soodustamist. nevat mudelit − institutsionaalne ja võrgustikul põhinev. Vastavale poliitikale pani aluse Riigikogu 2002. aasta Institutsionaalse mudeli puhul on riigis olemas keskne lõpus heakskiidetud „Eesti kodanikuühiskonna arengu ministeerium, mis vastutab demokraatia, sh e-demokraa- kontseptsioon”5, mille elluviimine on kujunenud sisemi- tia poliitika kujundamise ja koordineerimise eest. Seda nisteeriumi, täpsemalt regionaalministri vastutusalaks. teed on läinud Rootsi, kus demokraatiaalane poliitika Ametkonnad teevad seejuures koostööd valdkondliku kuulub integratsiooni ja soolise võrdõiguslikkuse minis- arengukava põhjal, mis sätestab konkreetsed eesmärgid teeriumi haldusalasse. Ka Soome on viimastel aastatel ja meetmed lähiaastateks. Valitsuse 10. veebruari 2011. võtnud suuna ühe keskse koordineeriva ametkonna väl- aasta istungil kiideti heaks „Kodanikuühiskonna arengu- jaarendamisele, milleks on justiitsministeeriumi demo- kava aastateks 2011 - 2014“6, mis seab eesmärgiks luua kraatia küsimustega tegelev üksus. Sloveenias koordinee- riigis soodsad tingimused kodanikualgatuseks ja kodani- rib demokraatia poliitikat avaliku halduse ministeerium kuühiskonna arenguks. Arengukava keskendub avaliku (Ministry of Public Administration), mille vastutusalas on võimu ja kodanikuühenduste vastastikuse partnerluse ja ühtlasi e-valitsuse arendamine. koostöö tugevdamisele viies prioriteetses suunas: koda- nikuharidus, kodanikuühenduste tegutsemisvõimekus, Võrgustikul põhineva demokraatia poliitika koordinat- kodanikuühendused kui partnerid avalike teenuste osu- sioonimudeli ilmekas näide on Suurbritannia, kus 2009. tamisel, kaasamine ning heategevus ja filantroopia. Nagu aastal moodustati rahvuslik demokraatia uuendamise sellest loetelust nähtub, on üks oluline tegevussuund kaa- nõukogu (National Democracy Renewal Council) üles- samine, mida nähakse hea halduse ja osalusdemokraatia andega koordineerida demokraatia arendamisega seon- edendamise praktilise abinõuna. duvaid tegevusi eri ametkondades. Nõukogul on valitsus- komitee staatus ja see tegutseb Briti Valitsuse (Cabinet Kuna kaasamine põhineb teavita- Kuna kaasamine Office) toetusel. Austrias on üldise platvormi „Digitaalne misel ja suhtlusel, siis on just selles põhineb teavitamisel Austria“ raames ellu kutsutud spetsiaalne föderaalkantse- valdkonnas oodata olulist abi info- ja ja suhtlusel, siis on lei juures tegutsev ametkondadevaheline töörühm, mille kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) just selles valdkonnas ülesanne on riigi e-demokraatia poliitika kavandamine. rakendamisest ehk e-kaasamisest. oodata olulist abi IKT Arengukavas rõhutatakse, et avalik- rakendamisest ehk E-demokraatia jõuab Kokkuvõttes võib EPACE projektis kusele peab olema kättesaadav info e-kaasamisest. riikide poliitilisse kogutud näidete põhjal järeldada, et ettevalmistamisel olevate otsuste ja agendasse põhiliselt e-demokraatia jõuab riikide poliitilis- nende koostamisel kaasarääkimisvõimaluste kohta. Abi kahel teel – kas se agendasse põhiliselt kahel teel – kas selleks loodetakse õigusaktide ja poliitikadokumentide demokraatia või demokraatia või e-valitsuse poliitika menetlemise ühtsest infosüsteemist, mis seostab oma- e-valitsuse poliitika kaudu. Tähelepanu tasub pöörata vahel seni eraldi toiminud keskkonnad, kaasa arvatud kaudu. eelkõige nende riikide kogemusele, 7 osalusveebi . 2010. aasta teises kvartalis käivitunud mis on suutnud välja arendada meh- ühtse infosüsteemi töölerakendamine on Riigikantselei hanismid eesmärgipäraseks poliitikakujunduseks ja eri- ülesanne. Lisaks näeb arengukava rakendusplaan ette nevate ametkondade tegevuse koordineerimiseks. tegevused e-kaasamise ja e-osalemise kanalitest teavi- tamiseks ja tutvustamiseks. Seda suunda koordineerib Eesti olukord Riigikantselei, kaasates kõik ministeeriumid.

Eestit teiste Euroopa riikidega võrreldes torkab silma, et Teine oluline dokument, mis seondub otseselt e-va- EPACE projektis kogutud andmete kohaselt oleme selles litsemise arendamisega, on majandus- ja kommu- suhteliselt arvukas riikide grupis, millel puudub keskne nikatsiooni-ministeeriumi algatusel valminud „Eesti 8 koordinatsioon ja vastutaja nii demokraatia kui ka e-de- infoühiskonna arengukava 2013“ . See on Eesti üldist mokraatia eest. Eesti olukorda lähemalt vaadates võib arenguvisiooni kirjeldav strateegia, mis võtab arves- siiski tõdeda, et vähemalt osaliselt on demokraatia küsi- se IKT mõju erinevatele ühiskonnaelu sektoritele ja mustega tegelemiseks keskne koordinatsioonimehha- püüab suunata nende arengut. Võttes vaatluse alla info- nism põhimõtteliselt olemas. ühiskonna sotsiaalse mõõtme ning IKT mõju avalikule haldusele, püstitab arengukava eesmärke ka e-demo- Nii nagu mitmeski teises totalitaarsest süsteemist vaba- kraatia ja e-kaasamise valdkonnas. Dokumendis rõhuta- nenud riigis, on ka Eestis demokraatia arengu võtmena takse internetipõhiste keskkondade arendamise vajadust

5 http://www.siseministeerium.ee/30410 7 www.osale.ee 6 http://www.siseministeerium.ee/public/KODAR_VV_.pdf 8 http://www.riso.ee/et/files/IY_arengukava_2013_terviktekst_2009.pdf

Infoühiskonna aastaraamat 2010 9 kodanikele osalusvõimaluste loomiseks ning pööratakse Kokkuvõte tähelepanu vajadusele tõsta inimeste teadlikkust info- ühiskonna arenguga kaasnevatest uutest võimalustest ja Eelnevast nähtub, et e-demokraatia on Eestis jõudnud ka ohtudest. Konkreetsemaid eesmärke seab arengukava avaliku võimu päevakorda nii demokraatia kui ka info- e-valitsuse arendamisel, kus rõhuasetus on läbipaistvate ühiskonna ja e-valitsemise arendamise eesmärke sil- ja kasutajakesksete avalike teenuste juurutamisel. mas pidades. Keskset koordineerivat rolli etendavad seejuures regionaalministri juhtimisel ettevalmistatud Infoühiskonna arengukavas püstitatud eesmärke täpsus- Kodanikuühiskonna arengukava 2011-201411 ning ma- tavad kaks aastat ette vaatavad rakendusplaanid, mille jandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvõt- läbiv prioriteet on seni olnud inimeste teadmiste, oskuste tel koostatud Eesti infoühiskonna arengukava 201312. ja osalusvõimaluste suurendamine. Praegu kehtiv 2010.- Erinevate ministeeriumide tegevusi täpsustavad aren- 2011. aasta rakendusplaan9 näeb ühe tegevusena ette riigi gukavade rakendusplaanid, mis näevad ette vastutajad otsustusprotsessides osalemise võimaluste laiendamist erinevate meetmete ja tegevuste eest. Põhimõtteliselt e-demokraatia abil. Vahendid selle tegevussuuna elluvii- peaks valdkondlikest arengukavadest tulenevad ülesan- miseks on ette nähtud Euroopa Liidu struktuurifondide ded kajastuma ka ministeeriumide iga-aastastes organi- programmist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“, mil- satsioonipõhistes arengukavades, kuid nagu näitas E-riigi le rakendajaks on Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus. Akadeemia e-demokraatia lepingu raames teostatud ana- 2010. aastal toimus selle programmi esimene e-demo- lüüs13, jääb tegevuste seostamine, vähemalt vaadeldavas kraatia riigihange „Riigi otsustusprotsessides osalemise valdkonnas, tihtipeale nõrgaks. See lünk on vaja täita, sest ja kaasamise võimaluste laiendamine info- ja kommuni- Eesti ühiskonna kiire internetistamine ja kasvav valmis- 1.1 Osalusvõimaluste suurendamine 1.1 Osalusvõimaluste katsioonitehnoloogia (IKT) poolt pakutavate võimaluste olek poliitikakujunduses kaasa rääkida esitab avalikule abil“, mille tulemusena lasub E-riigi Akadeemial kohustus võimule tõsise väljakutse demokraatia uuendamiseks. viia kahe aasta vältel ellu terve rida analüüsi- ja arendustegevusi e-demokraatia võimaluste sihikindlaks rakendamiseks Eestis. Ülevaade planeeritud ja käimasolevatest töödest on esitatud E-riigi Akadeemia veebilehel10.

9 http://www.riso.ee/et/files/IYA_2013_RAK_2010_2011.pdf 12 http://www.riso.ee/et/files/IY_arengukava_2013_terviktekst_2009.pdf 10 http://www.ega.ee/et 13 http://www.ega.ee/files/e-Demokrratia%20poliitika.pdf 11 http://www.siseministeerium.ee/public/KODAR_VV_.pdf I ISIKUKESKSE JA KAASAVA ÜHISKONNA ARENDAMINE ÜHISKONNA JA KAASAVA I ISIKUKESKSE

10 1.1.2 Rohujuuretasandi demokraatia internetis – Taavi Madiberk [email protected] petitsioon.ee Eesti Omanike Keskliit

liitub veel 20 inimest”. Lubadusega liitudes seotakse en- Miks loodi portaal nast moraalselt ka sellega, et lubatust võetaks osa. petitsioon.ee? Arvamushääletused on mõeldud ühiskonnas levinud Eesti kodanikuühiskond on viimastel aastatel aktiivse- arvamuste kogumiseks. See on väga lihtne jah/ei-vastus- maks muutunud, eriti on seda märgata just rohujuure- tega küsitlus rahvahääletuse läbiviimiseks. tasandil. Oma seisukohtade esitamisel on populaarseks väljundiks kujunenud erinevate algatuste või protestide Aktsioonide koostamine ja avalikustamine on petitsioon. toetuseks internetis allkirjade kogumine. Ent tihtipea- ee portaalis imelihtne – selleks pole vaja rohkemat kui le eiratakse allkirjadega toetatud ühistegevusi põh- ideed ja ID-kaarti. jendusega, et signatuuride autentsust ei ole tõestatud. Allkirjakampaaniate usaldusväärsuse kadumise tõttu on Mis on petitsioon.ee tulemid? allkirjaaktsioonid devalveerunud. Vältimaks võimalust, et sisuliselt olulised kodanikualgatused ei jõua väärilise Petitsioon.ee-l on olnud suur mõju Eesti osalusdemo- aruteluni, lõi MTÜ Eesti Omanike Keskliit internetipor- kraatiale. Ennekõike on see andnud tuhandetele tavaini- taali www.petitsioon.ee. mestele võimaluse osaleda ühiskon- da puudutavates küsimustes. 1,5 aasta Petitsioon jooksul, mil petitsioon.ee portaal on „Monopolidele Mida kätkeb endas portaal eksisteerinud, on loodud pea 70 petit- seadusega päitsed petitsioon.ee? siooni, tingimuslikku osalemist ja ar- pähe!” kogus 33 733 häält ning selle Petitsioon.ee näol on tegemist ühiste seisukohtade väl- vamushääletust. Lisaks on oma seisu- tulemusel loodi jendamise ja initsiatiivide loomise portaaliga, kus on kohti allkirja andmisega väljendanud seadustepakett, mille võimalik luua ja signeerida kolme tüüpi algatusi kolmel kümned tuhanded inimesed. Näiteks Riigikogu heaks kiitis. erineval viisil: MTÜ Eesti Omanike Keskliidu algatatud petitsioon „Monopolidele sea- ID-kaardiga allkirjastamine; ›› dusega päitsed pähe!” kogus 33 733 häält ning selle tule- ›› e-posti aadressiga tuvastamine; musel loodi seadustepakett, mille Riigikogu heaks kiitis ja mis on nüüdseks ka jõustunud. ›› Facebookiga tuvastamine.

Nimetatud isikutuvastamismeetodid välistavad selle, et üks ja sama inimene saaks anda mitu allkirja või esineda Petitsioon.ee tulevik kellegi teise (väljamõeldud) nime all. Samas on allkirjas- Eesti Omanike Keskliidul on olemas ideid, millega vii- tajal võimalik soovi korral anonüümseks jääda. Eespool daks petitsioon.ee uuele tasandile. Edasiarenduse sisuks sai mainitud, et petitsioon.ee ei piirdu ainult avalduste on luua platvorm, mille tulemusel saaks portaali ole- toetamise ega vastuseisudega – allkirja saab anda kolme masolevaid funktsioone siduda elanike registriga ning tüüpi algatustele. konkreetsete geograafiliste piirkondadega. Lihtsustatult Petitsiooni toetamine ehk allkirja andmine väljapaku- tähendaks see seda, et aktsioonile saaksid allkirja anda tu pooldamiseks. Toetaja signatuur läheb nimekirja koos ainult koostaja valitud kohaliku omavalitsuse elanikud. teiste toetajatega. Petitsiooni lõppedes on selle algatajal Kusjuures asjaolu, et inimesi tuvastatakse KOV-i alusel, võimalik kasutada petitsiooniga kogutud suure toetajate- annab algatatud ettepanekutele ka seadusliku jõu, nii et hulga jõudu olukorra muutmiseks või mõjutamiseks. need tuleb volikogus, linna- või vallavalitsuses arutlusele võtta. Tingimuslik osalemine ehk kogutakse lubadusi kind- la tegevuse teostamiseks, et ühise nõu ja jõuga tehtaks Teiseks edasiarenduseks oleks luua portaalis funktsio- koos ära midagi suuremat kui üksikisikul võimalik oleks. naalsus, et allkirjastada saaks ka populaarsust koguva Näiteks „Osalen heategevuslikel talgutel, kui minuga mobiil−ID-ga.

Infoühiskonna aastaraamat 2010 11 1.1.3 Turutõrkest ja avalikust huvist uue põlvkonna Aivo Lepp lairibavõrkude [email protected] Majandus- ja väljaehitamisel Kommunikatsiooniministeerium

Uue põlvkonna lairibavõrkude väljaehitamisel on nii riiklikke meetmeid. Kahtlemata on vajaliku lairibainfra- ametkondlikult kui avalikult suurtest eesmärkidest palju struktuuri kättesaadavus kohalike omavalitsuste jaoks räägitud. Sama oluline on aga ka küsimus, miks peaks oluline, ettevõtteid piirkonda meelitada, kaugtööd, tervis- riik avaliku rahaga kasumlikku telekomiäri toetama. hoiuteenuste ning hariduse ja avalike teenuste osutamist Siinkohal koorubki välja avaliku raha panustamise ehk parandada. riigiabi vajaduse tuvastamine. Samuti kerkivad esile kü- Seega vähendab kiire baasvõrgu Kiire baasvõrgu simused selle kohta, mida, keda ja millisel määral toeta- loomine piirkondades, mida praegu da. Järgnevalt püüangi avada Eesti poliitikakujundamise loomine piirkondades, ei teenindata, oodatavalt operaato- tausta uue põlvkonna lairibavõrkude väljaehitamisel. mida praegu ei rite jaoks turutõrkeid ning julgustab teenindata, vähendab neid maapiirkondades kiire lairiba- operaatorite jaoks Turutõrge ja sihtpiirkond ühenduse juurdepääsuvõrgu katvust 1.1 Osalusvõimaluste suurendamine 1.1 Osalusvõimaluste turutõrkeid. laiendama. Eesti edusammud infoühiskonnana arenemises on sil- mapistvad e-valitsuse valdkonnas ja mõne e-äri näitaja, Konkreetsemate sihtpiirkondade tuvastamisel lähtutak- sh ettevõtete internetiühenduste poolest. Kuid üldiselt on se Eestis kolmest põhimõttest, mis tulenevad eelkõige maapiirkonnad kiire lairibaühenduse ja e-kaubanduse Euroopa Komisjoni suunistest: suhtes nõrgad. Võib väita, et vähemalt põhivajadusi ra- ›› riigiabi antakse üksnes piirkondades, kus praegu uue huldav internetiühendus on kättesaadav peaaegu kogu põlvkonna lairibaühenduse juurdepääsuvõrgu infrast- Eestis ning Eesti majapidamiste ja ettevõtete lairibaside ruktuur puudub ja mille puhul on ebatõenäoline, et era- kasutamise määr on 24,6%. Lairibasidega liitunud ühen- investorid ehitaksid võrgud, mis oleksid lähema kolme dustest on 38,9% kiiremad kui 2MB/s. Ometi ei suuda aasta jooksul täielikult kasutusvalmis; kasutatav tehnoloogia teenuste ja vajaduste arenguga sammu pidada. ›› välistatud on rohkem kui 10 000 elanikuga linnad ja linnapiirkonnad; Olemasolev baasvõrk ei toeta eelkõige maapiirkondades ehk näiteks väikelinnade vahel kiireid lairibateenuseid. ›› projekti ei haarata piirkondi, mis on juba kiudoptili- Baasivõrk on magistraalvõrgu ja lõppkasutajate ühendus- se baasvõrguga kaetud ja millel oleks piisavalt mahtu, et te (juurdepääsuvõrgu) vaheline osa võrgust − Eestis on pakkuda lõppkasutajatele kiire interneti teenuseid. kaks peamist kiudoptilist magistraalvõrku. Suuremates Kokkuvõtvalt on seega riigiabi saamiseks n-ö kõlblikud linnades on alustatud küll uue põlvkonna juurdepääsu- ainult juurdepääsuvõrkude „valged” piirkonnad. võrkude rajamist ja kiudoptilistele võrkudele tuginevate kiirete lairibateenuste loomist, ent ometi ei ole Eestis I ISIKUKESKSE JA KAASAVA ÜHISKONNA ARENDAMINE ÜHISKONNA JA KAASAVA I ISIKUKESKSE kiirete internetiühenduste rajamine teenuseosutajatele Projekti kavandamine enamasti majanduslikult tasuv. Prognoositava madala vastavalt turutõrke nõudluse tõttu on operaatorid seni otsustanud neis piir- tuvastamisele kondades kiirete lairibateenuste ehitamisse mitte investeerida ning selle tulemuseks on „digitaalne lõhe” linna- Riigiabi antakse ainult passiivse baasvõrgu loomiseks. ja maapiirkonna vahel. See võrk peab olema kättesaadav paljudele operaatoritele. Tulevane võrguomanik andmesideseadmeid ise ei Eeltoodu faktiliseks tõestuseks viidi Eesti läbi üksikasjalik paigalda – ta üksnes pakub elektroonilise side ettevõtja- kaardistamine, mille käigus koguti teavet kõigi operaato- tele võrdsetel tingimustel ning avatud ja mittediskrimi- rite selliste kiudoptiliste võrkude kohta, mis asuvad väl- neerival viisil hulgimüügitasandi juurdepääsu. Ehk teisi- jaspool üle 10 000 elanikuga linna. Lisaks koguti teavet sõnu on kõigil kiudoptilist kaablit rentivatel operaatoritel kõigi operaatorite võrkude ühenduskohtade kohta. võimalus kasutada seadmete jaoks ettenähtud ruumi Seetõttu kavatsetigi Eesti maapiirkondades kii- nn kaablikappides ja paigaldada oma seadmed neisse. re lairibaühenduse kasutuselevõtmiseks rakendada Elektroonilise side ettevõtted saavad ise otsustada, millist

12 tehnoloogiat nad lõppkasutajale ühenduse pakkumiseks kohustus osutada üldist majandushuvi pakkuvaid kasutavad (nt ADSL, kaabel, traadita ühendus või mobii- teenuseid, ning see kohustus peab olema selgelt livõrgud). See omakorda jätab operaatoritele seadmetes- määratletud. Seega võib põhimõtteliselt mittetulun- se investeerimisel üsna suure vabaduse. Selge on siiski, dusüksusele (praegusel juhul Eesti Lairiba Arenduse et jaeklientideni jõudmiseks on investeeringuid vaja teha Sihtasutus), kellele on tehtud ülesandeks lairibavõrke üsna suures ulatuses. ehitada ja hallata, maksta avalike teenuste eest hüvitist. Kuna riigiabi andmisel on finantsinstrumendid avatud Eestis on seega tekkinud olukord, kus toetust andvate taotlemise tüüpi, otsustas Eesti sihtpiirkondades turu- ministeeriumite rahastamine ehk riigiabi andmine käib tõrke likvideerimiseks kasutada finantsskeemina väikse- ülesannete andmise aktiga, milles on üksikasjalikult kir- mahuliste alamprojektide toetamist. Ehk kogu baasvõrk jeldatud üldise majandushuviga teenuse pakkujale pan- ehitatakse aja jooksul välja üksikute alamprojektidena, millest igaüks hõlmab üht kindlat piirkonda ja mille raa- dud kohustusi. See tähendab, et eelkõige on kindlaks mes ehitatakse välja 30–60 km uut võrku. Selline finants- määratud teenuse universaalsus – riiklikult rahastatud skeem tagab etapiviisilise ja dünaamilise edasiliikumise võrk peab olema avatud kõigile huvitatud sideoperaato- ja otsustusprotsessi ehk turutõrge likvideeritakse sadade ritele, kellel peab olema avatud, mittediskrimineeriv juur- erinevate lõikude väljaehitamisena, kusjuures need lõike depääs loodud infrastruktuurile, mis pakub juurdepääsu saab eraldiseisvalt jälgida ja hinnata. taotlejatele kõiki eri tüüpi võrgujuurdepääse ja võimal- dab jaemüügi tasandil tegelikku konkurentsi, mis tagaks Avalik huvi lõppkasutajale konkurentsivõimeliste ja taskukohaste teenuste pakkumise. Piirkondades, kus erainvestorid ei kavatse teenuseid lä- hitulevikus pakkuma hakata, käsitletakse kiiret interneti- ühendust ja võrgule juurdepääsu pakkumist avaliku huvi Hinnakujundus all olevana. Eestis on mittetulundusorganisatsioonidele Kogu riigiabi andmise üheks eesmärgiks on võimaldada antud ülesanne selle infrastruktuuri sihtpiirkondades juurdepääsu lairibaühenduse jaetee- Piirkondades, kus rajamiseks ning pakkuda seda ope- nustele linnapiirkondadega sarnasel hinnatasemel, erainvestorid ei raatoritele kui üldist majandushuvi seega peavad hulgimüügitasandi juurdepääsuhinnad kavatse teenuseid pakkuvat teenust Euroopa Liidu toi- põhinema keskmistel hindadel linnapiirkondades, mis pakkuma hakata, mimise lepingu artikli 106 lõike 2 tä- henduses. Alternatiiviks oleks olnud ei saa riiklikust rahastamisest kasu. Muuhulgas tagab käsitletakse kiiret luua riiklik struktuur või konkreetsete Konkurentsiamet, et hulgimüügitasandi juurdepääsu internetiühendust ja sideettevõtjate toetamine ehk Eesti hinnakujundus oleks subsideeritavas võrgus mõistlik. võrgule juurdepääsu tingimustes sisuliselt monopoli toe- Selleks kogub amet teavet uue põlvkonna juurdepääsu- avaliku huvina. tamine. Üldist majandushuvi pakkuva võrgu hulgimüügitasandi juurdepääsuhindade kohta teenuse pakkumise ülesanne usal- ning võrgu omanik on kohustatud tõestama, et küsi- datakse mittetulundusüksusele asjaomase alamprojekti tav hulgimüügihind on mõistlik ja mittediskrimineeriv. kohta tehtud rahastamisotsuse vormis ametliku aktiga. Lisaks on plaanis Konkurentsiameti juhtimisel koostada Aktis täpsustatakse avaliku teenuse osutamise kohustuse võrdlusuuringu kontseptsioon. laadi ja kestust, territooriumi, hüvitist, kontrolli ning mis tahes ülemäärase hüvitamise vältimist ja tagasimaksmise korda. Kokkuvõtteks

Euroopa siseturu ja konkurentsipoliitika kontekstis ning Seega võib järeldada, et loodav võrk on jätkusuutlik ning Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib üldist majandus- ehitamisel lähtutakse reaalsest nõudlusest ja avalikust huvi pakkuva teenuse osutamise riiklik rahastamine huvist. Tagatud peab olema ka tasakaal erinevate side- jääda väljapoole Euroopa Liidu toimimise lepingu artik- operaatorite vahel, kes on valmis tegema riigiabi nimel li 107 lõike 1 kohaldamisala juhul, kui täidetud on neli ulatuslikku koostööd. põhitingimust, mida üldiselt tuntakse Altmarki kritee- riumide nime all. Nendest neljast põhitingimusest on Suurimat tähelepanu peaks lähema paari aasta jooksul selles kontekstis olulisim esimene, mis sätestab, et üldist pälvima lõpptarbija kiire internetiühenduse hinnatase, majandushuvi pakkuvate teenuste riiklikust rahas- mis vastavalt ootustele peab olema linnapiirkondadega tamisest kasusaajale peab ametlikult olema antud sarnasel hinnatasemel või isegi oodatust odavam.

Infoühiskonna aastaraamat 2010 13 1.1.4 E-riigi arendamise rahvusvahelistest Arvo Ott [email protected] kogemustest aastal 2010 E-riigi Akadeemia

E-riigi Akadeemia tegevus 2010. aastal oli põhiliselt suu- Albaanias ning Palestiinas. Esimesel juhul oli tegevus natud kahele laiemale valdkonnale: suunatud Albaania e-riigi koostööraamistiku teosta- tavusuuringule, milles koguti andmeid Albaanias ole- ›› e-demokraatia analüüsi ning tegevuste kavandamisele masolevate infosüsteemide tehnoloogilise, organisat- ning elluviimisele; sioonilise ja õigusliku olukorra kohta. Samuti kirjeldati ›› e-valitsuse erinevate aspektide nõustamisele ning Euroopa Liidu e-teenuste hindamise struktuuri, kavan- koolitustele. dati Albaania e-riigi arhitektuuri põhimõtteid ning tege- Järgnevalt antaksegi ülevaade 2010. aasta olulisematest vusprintsiipe ning tehti hulk ettepanekuid tehnoloogilise, rahvusvahelistest kogemustest. organisatsioonilise ning õigusliku raamistiku loomiseks. Projekti materjalid on aluseks tehnoloogiahanke välja- Aasta 2010 oli maailmas keerukas majandusaasta.

1.1 Osalusvõimaluste suurendamine 1.1 Osalusvõimaluste kuulutamisele, mille rahastajaks on Euroopa Liidu IPA Riigieelarvelised vahendid vähenesid ning ka rahvusva- (Instrument for Pre-Accession Assistance) vahendid14. helistel arenguabiorganisatsioonidel oli uute algatuste Albaanias on teema oluline ka seetõttu, et e-riigi temaati- jaoks vähem ressursse. Samas hoogustus paljudes aren- kat peetakse poliitilisel tasandil väga oluliseks. Hiljuti loo- gumaades e-riigi tegevus. Motivatsiooniks oli valitsuse dud Infoühiskonna agentuur (NAIS – National Agency tõhususe suurendamine, mis näiteks Türkmenistanis, for Information Society) ning Eesti on siin mitmeti Armeenias, Albaanias ning mitmetes teistes riikides väl- eeskujuks olnud. Lisaks nimetatud projektile omatakse jendus dokumendihaldussüsteemi eelisjärjekorras aren- pikaajalisi tihedaid sidemeid Albaania e-riigi arendajate- damises. Teiseks variandiks oli kodanikele ja ärisektorile ga ning alates 2005. aastast viidi läbi hulk nõustamis- ja teenuste loomine (Moldova, Albaania, Palestiina jt) ning koolitusprojekte. Ülevaate e-Albaania tegevusest võib lei- IKT-infrastruktuuri arendamine. Samuti said mitmes rii- da aadressilt www.e-albania.al. Huvitavaks kogemuseks gis aktuaalseks riigi keskse portaali arendustööd (näitena Albaanias oli andmevahetuskihi pilootinstallatsioon, võiks tuua Montenegro, Serbia). kus Eesti X-tee sarnane katselahendus käivitati selliselt, E-riigi Akadeemia tegevus arenes kahes suunas. Esiteks, et osa süsteemikomponentidest töötas Eestis ning osa põhiliselt Eestile suunatud tegevused e-demokraatia Albaanias. Eesmärgiks oli tutvustada sarnaste tehno- vallas, millest annab käesolevas kogumikus ülevaate loogiliste lahenduste võimalusi e-teenuste paindlikul Liia Hänni kirjutatud artikkel „E-demokraatia pakub või- loomisel. malust demokraatia uuenemiseks”. Palestiina koosvõimeraamistiku projekti olulisimaks Ärikontaktide loomine Teine oluline ja suuresti välisriikide- eesmärgiks oli kaasa aidata vastava organisatsioonilise, I ISIKUKESKSE JA KAASAVA ÜHISKONNA ARENDAMINE ÜHISKONNA JA KAASAVA I ISIKUKESKSE e-riigi arendamisega le suunatud tegevus oli e-valitsuse juriidilise ning tehnilise raamistiku loomisele. Projekti tegelevate ja nii koostööraamistiku- ning arhitek- olid kaasatud mitmed tehnoloogiaeksperdid ning erine- Eestis kui välisriikides tuurialane nõustamine. Viimase vate valdkondade asjatundjad ka teistest avaliku sektori tegutsevate IT-firmade puhul soovisime tutvustada Eesti asutustest Eestist. Palestiina puhul on huvitav märkida, vahel on muutunud pikaajalisi kogemusi teenusepõhise et arvestades nende keerulist poliitilist ning territoriaal- tõhusamaks. e-riigi arhitektuuri loomisel ning ra- set olukorda, on kodanikele, ärisektorile ning teistele kendamisel. Oluline on märkida, et riigiasutustele sobilike e-teenuste loomine eriti aktuaal- ärikontaktide loomine e-riigi arendamisega tegelevate ja ne. Korraldati mitmeid aruteluseminare, valmistati ette nii Eestis kui välisriikides tegutsevate IT-firmade vahel on koosvõimeraamistiku ettepanekud, korraldati kaks koo- muutunud tõhusamaks. litusvisiiti Tallinna, installeeriti Albaania projektile sar- Näitena võiks tuua 2010. aastal läbi viidud kaks suure- nane testkeskkond e-teenuste loomiseks, koolitati välja mat e-riigi koosvõimeraamistiku arendamise projekti grupp kohalikke asjatundjaid vajalike tarkvaratäienduste

14 http://europa.eu/legislation_summaries/agriculture/enlargement/e50020_en.htm

14 Arvestades Palestiina loomiseks ning palju muud. Projekti Teine probleem on seotud asjaoluga, et erinevaid elekt- keerulist poliitilist ning juures olid oluliseks väljundiks ka töö- roonilisi teenuseid püütakse kiiresti luua, mõtlemata territoriaalset olukorda, ülesannete mustandid, mille alusel vajadusele luua koostööraamistike ja jaotatud teenuste on kodanikele, plaanib Palestiina pool välja kuuluta- kaudu ühiseid integratsiooniarhitektuure. Tulemuseks ärisektorile ning da rahvusvahelised hankekonkursid. jällegi süsteemiarhitektuuri vaatenurgast raske olukord, teistele riigiasutustele Saadi ka hulk kogemusi araabiakeel- kus edasises arendustegevuses on vaja „lahti harutada” sobilike e-teenuste se maailmaga suhtlemisel ning selles niinimetatud spagettlahendus, mis väljendub suure hul- loomine eriti aktuaalne. piirkonnas projektide läbiviimisel. ga eraldi loodud e-teenuste süsteemide ühtse arhitektuu- Lisaks ülalnimetatule toimus mitmeid koolitusvisiite, ri puudumises. korraldati seminare ja nõustati erinevate maade valitsu- Järeldusena võiks märkida, et Eesti kunagised riiklike in- si – näitena võiks tuua Serbia, Makedoonia, Horvaatia, fosüsteemide arengud, kus aeti läbi minimaalsete, kuid Kosovo, Ukraina, Moldova, Jaapan, India jm. süstemaatiliselt planeeritavate ja koordineeritavate eel- Rahvusvahelistest projektidest saadi mitmeid olulisi arvevahenditega, andsid meile tegelikult välisvahendite kogemusi. Välja võiks tuua olulisemad aspektid, mis te- ja doonorite abil finantseeritud e-riigi arendusprojektide- kitavad arengumaades e-riigi arendamisel probleeme. ga võrreldes arengus suured eelised. Esiteks, kuna reeglina kasutavad sellised maad väliseid arenguabivahendeid, on suurem osa arendustest pro- Kolmas tähelepanek e-riigi rahvusvahe- Kuigi oleme teinekord jektipõhised. Raha leitakse investeeringuteks ning tihti listes arengutes on see, et siiani rõhu- ka endi koordinat- ka koolituseks ja nõustamiseks, kuid mitte jätkusuutliku tatakse liialt tehnoloogilist aspekti ning sioonimehhanismide suhtes kriitilised, on ja protsessipõhise tegevuse toetamiseks. Nii on sageli tähelepanuta jäetakse vajadus luua Eestil selles vallas tekkinud olukordi, kus (üsna kallite) projektide lõppemi- stabiilne ja poliitiliselt toetatud, e-riiki sel lakkab kogu loodud tehnoloogiasüsteem toimimast, siiski teistele palju koordineeriv organisatsioon. Paljude kuna riigieelarvest pole leitud minimaalseidki vahendeid õpetlikku jagada. rahvusvaheliste kogemuste toel võib süsteemide käitamiskulude katteks. Probleem on ka sel- e-riigi arenduste ebaefektiivsuse ning mitmete projektide les, et riigipoolsed rakendusorganisatsioonid on nõrgad ebaõnnestumise põhjusena selgelt välja tuua riiklike või puuduvad üldse. Sel põhjusel on E-riigi Akadeemia e-riiki koordineerivate organisatsioonide ning planeeri- püüdnud eriti toetada riiklike e-riigi temaatikat koor- mise nõrkuse. Kuigi oleme teinekord ka endi koordinat- dineerivate organisatsioonide loomist (Albaanias, Palestiinas, Makedoonias, Moldovas, Serbias, Ukrainas ja sioonimehhanismide suhtes kriitilised, on Eestil selles mujal). Rahastamisega seotud probleemiks on lisaks ka vallas siiski teistele palju õpetlikku jagada. Samas tutvus- see, et koos doonorrahaga tuleb ka doonormaa tehno- tatakse seda vajadust ka Eestile, luuakse ärisektorile va- loogia, mis teeb erinevate süsteemide integreerimise nii jalikke kontakte, ja pakutakse võimalusi erinevate maade organisatsioonilisel kui tehnilisel tasemel keerukaks. e-riigi kiiremaks arendamiseks.

Infoühiskonna aastaraamat 2010 15 Teadlikkuse tõstmine ja 1.2 oskuste arendamine

1.2.1

ELi struktuurivahendite Agne Kivisaar programm „Infoühiskonna [email protected] Riigi Infosüsteemide teadlikkuse tõstmine” Arenduskeskus

2007. aastal ellu kutsutud programmi „Infoühiskonna e-teenuseid Eestis lisandunud (e-tervis Kui 2007. aasta lõpus teadlikkuse tõstmine” eesmärk on tutvustada infoühis- on siiski järk-järgult hakanud suure- kasutas ca 10% ID- konna võimalusi ning aidata sellega kaasa inimeste elu mat rolli mängima). Endiselt hoiavad kaardi omanikest kaarti ja tegevust toetava e-riigi arendamisele. Euroopa Liidu kindlalt võtmepositsiooni tuludekla- elektrooniliselt, siis Regionaalarengu Fondi rahastatud programmi üheks ratsiooni täitmine, internetipangad 2010. aasta lõpuks oluliseks sihtgrupiks on avalik sektor ning ettevõtjad, ning eKool. Ilmselgelt on vaja lisaks oli see arv jõudnud kelle teadlikkuse tõstmine infoühiskonnast võimaldab riigiasutustele motiveerida ka ettevõt- 35%-ni. saavutada kõrget motivatsioonitaset olemasolevate ning jaid, et nad pakuksid senisest innu- uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmi- kamalt oma teenuseid interaktiivses keskkonnas. Vaid seks. Programmi paljud tegevused on suunatud Eesti uute kasutajasõbralike e-lahenduste lisandumisel saab elanikele ning nende eesmärk on suurendada inimeste suureneda ka uute tarbijate hulk, kes saavad arvutit või teadlikkust e-teenustest ja turvalisest arvutikasutamisest. mobiili abimehena kasutades oma igapäevaseid asjaaja- Programmi eelarve aastateks 2007–2013 on veidi üle kol- misi lihtsustada. me miljoni euro. Aastat 2010 võib pidada programmi seni edukaimaks 2010. aasta jaanuaris Emor ASi poolt läbiviidud uuring tegevusaastaks: IT-sektori kogukonnas on tuntud kau-

I ISIKUKESKSE JA KAASAVA ÜHISKONNA ARENDAMINE ÜHISKONNA JA KAASAVA I ISIKUKESKSE käsitles kodanike rahulolu avalike e-teenustega, mis vii- bamärgiks saanud koolitustesari „Tark e-riik”, mille käi- tab otseselt vajadusele tegeleda järjepidevalt teadlikkuse gus käis möödunud aastal tarkust taga nõudmas üle tõstmisega infoühiskonna võimaluste kohta. Kui 2007. 1500 inimese. Koolitustel keskenduti riigi infosüsteemi aastal ei osanud tervelt 57% Eesti elanikest nimetada üh- puudutavatele teemadele. Sarja mahtusid kitsale siht- tegi avalikku e-teenust, siis praegune situatsioon on tun- grupile suunatud spetsiifilised klassikoolitused, nagu nt duvalt parem: vaid 41% ei tea ühtegi riigi pakutavat e-tee- infoturbe sissejuhatus, semantikavarade koostamine või nust. Oluliselt on suurenenud ka ID-kaardi elektroonilisi ISKE audit. Neile lisaks ka uuenduslikumad ja tõhusa- võimalusi kasutavate inimeste arv – kui 2007. aasta lõpus mad kogunemisvormid, nt avatud ruumi või world cafe kasutas ca 10% ID-kaardi omanikest kaarti elektrooni- meetodit kasutanud üritustesarjad ekspertidele ja spet- liselt, siis 2010. aasta lõpuks oli see arv jõudnud 35%-ni. sialistidele, et viimased saaksid vahetada kogemusi ning Kasvu võib pidada märkimisväärseks, sest vahepealsete leida üheskoos tõhusamaid lahendusi valdkonnaülestele aastate vältel pole suuremale osale elanikkonnast suuna- probleemidele. Kogu aasta vältel toimusid laia kõlapinda tud autentimist või digitaalset allkirjastamist nõudvaid tekitanud e-riigi teatrietendused, kus publiku arv küündis

16 400 osalejani. E-riigi teatrit võib defineerida kui süm- uuringuga, mis peaks vaatlema, millisel määral on riigi- bioosi juhtimiskoolitusest ja lavastatud etüüdidest, mida asutustes kasutusel elektroonilised töövood ja kuidas on etendavad professionaalsed näitlejad. Etenduste menu ja need seotud e-teenustega. Analüüs annab poliitikasoovi- populaarsuse tõttu kavatsetakse ka 2011. aastal juhtimis- tusi avaliku teenuse kättesaadavuse ja seeläbi üldise elu- teatri koolitustega jätkata. kvaliteedi parandamiseks.

2010. aastal alustati riigi infosüstee- 2010. aastal alustati mi põhidokumendi ehk koosvõime uuringuga, mis peaks raamistiku uuendamist. Riigi IT koos- vaatlema, mil määral võime raamistik on standardite ja on riigiasutustes juhendite kogum, mis tagab avaliku kasutusel sektori infosüsteemide toimimise nii elektroonilised riigisiseselt kui ka üleeuroopalises töövood. kontekstis. Raamistik on juhend- materjal üleriiklike infosüsteemide kontseptsioonide väljatöötajatele ning avaliku halduse asutuste infoteh- noloogiaala projektijuhtidele. Raamistiku uuendamisel suunatakse seekord tähelepanu piiriülesele teenusepak- kumisele, veebide koosvõimele ja vaba tarkvara mudeli laialdasemale kasutuselevõtule.

Kuigi arvuti ja internet võivad nüüdseks suurele osale elanikkonnast iseenesestmõistetavana tunduda, on siiski tegemist uute võimalustega, mille kasutamine koos

Eesti.ee koos Tanel Padariga Pärnus. erinevate lisaseadmetega võib aeg-ajalt keeruline tunduda. Selleks, et tõsta teadlikkust erinevatest arvutikasu- tamisega kaasnevatest võimalustest ja ohtudest, alustati Programmi üheks olulisimaks teavitustegevuseks võib Eesti esimese hariva komöödiasugemetega IT-seriaali nimetada riigiportaali eesti.ee võimaluste tutvustamist. väljatöötamist. 10-osaline teleseriaal, mis jõudis eetrisse See portaal on kodaniku ja riigi vaheline infovärav. 2010. 2011. aasta kevadhooajal, heidab pilgu tulnukate tege- aasta jaanuaris toimus riigiportaali kampaania II etapp, mistele mõõtmatus ja võimalusterohkes kübermaailmas mille käigus loodi eesti.ee visuaalne identiteet ning ning annab ülevaate suurematest probleemidest, millega pöörati tähelepanu maapiirkondade elanike teavitami- igapäevane arvutikasutaja kokku puutuda võib. Turvalise sele, sest nemad vajavad riigiportaali e-teenuseid kõige arvutikasutamise teadmiste jagamine jääb ka edaspidi enam. Kuna riigiportaal on inimese ja riigi omavahelise üheks programmi prioriteediks, sest eeskirja tundmata suhtluse orgaaniline ja arenev osa, toetab brändi väärtusi on keeruline rooli keerata. graafiline lehemotiiv, mis tähistab jõudu, jätkuvat kasvu Programmi raames kuulutati väl- On palju valdkondi ja ja pidevat arengut. 2011. aasta sügiseks peaks riigiportaal ja konkurss „Eesti parim e-teenus teemasid, kus kolmas oma arengus jõudma aga järgmisse olulisse etappi, mil- 2011” ning november nimetati sektor ja kogukonnad leks valmib senisest sisukam ettevõtjate osa, disainitakse hea e-teenuse kuuks – eesmärk oli ise saavad ümbritsevat ümber portaali navigatsiooniskeem, ja lehe toimimise kutsuda avalikkust üles häid e-tee- elukeskkonda paremaks loogika muudetakse oluliselt kasutajasõbralikumaks, nuseid märkama ja tunnustama. muuta, kasutades et keskkond vastaks paremini nii sisse loginud kui ka Konkursile esitati 71 taotlust, mis infotehnoloogiliste autentimata kasutajate ootustele. Aasta lõpus on kavas on läbi aegade kõrgeim tulemus. võimaluste abil ära nii uue verstapostini jõudmisest teavitada ka kõiki portaali Kaheksa kategooria võitjad selgu- meie väiksust kui ka praeguseid ja tulevasi kasutajaid ning tutvustada uusi li- sid 2011. aasta märtsis. Võitjatel on koostöövõimet. sandunud võimalusi. võimalus osaleda rahvusvahelisel Üks e-riigi ja infoühiskonna arendamise eesmärke on e-teenuste konkursil World Summit Award. Seda tra- suurendada olemasolevate elektrooniliste lahendus- ditsiooni on kavas ka järgmistel aastatel jätkata, et tõsta te kasutatavust ja soodustada uute e-teenuste teket. e-teenuste loojate ja kasutajate, aga ka avalikkuse tead- Läbipaistva ja tõhusalt toimiva avaliku sektori muutmisel likkust. Selmet tiigri unnevajumise kohta pidevaid mängib võtmerolli vastavalt IKT võimalustele haldustoi- etteheited teha, on vajalik esile tõsta lihtsaid ja mugavaid mingute ümberkujundamine. 2010. aastal alustati olulise e-lahendusi, mis kujundaks positiivseid hoiakuid ning

Infoühiskonna aastaraamat 2010 17 julgustaks ja motiveeriks looma juurde uusi innovaatilisi Programm „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” pa- tehnoloogiaid. Alati ei pea algatus tulema avalikust sek- nustab igakülgselt sellesse, et vormida „paberist” Eestit tõhusamaks, paremaks ja mõnusamaks inimese näoga torist. On palju valdkondi ja teemasid, kus kolmas sektor e-riigiks. Väheoluline pole ka tõsiasi, et infoühiskonna ja kogukonnad ise saavad ümbritsevat elukeskkonda pa- eeliseid peab igaüks ise kogeda tahtma, sest just positiiv- remaks muuta, kasutades infotehnoloogiliste võimaluste ne hoiak ja tahe saavad parandada olemasolevaid ja luua abil ära nii meie väiksust kui ka koostöövõimet. uusi võimalusi. 1.2 Teadlikkuse tõstmine ja oskuste arendamine tõstmine ja oskuste 1.2 Teadlikkuse I ISIKUKESKSE JA KAASAVA ÜHISKONNA ARENDAMINE ÜHISKONNA JA KAASAVA I ISIKUKESKSE

18 Katri Ristal [email protected] WSA Eesti esindaja Monika Saarmann 1.2.2 [email protected] Majandus- ja Eesti parimad e-teenused Kommunikatsiooniministeerium

Eestis loodud IT-lahendused on osalenud ÜRO egiidi all 7. e-äri ja ettevõtlus, toimuval konkursil World Summit Award (WSA) alates 8. e-kaasamine ja osalemine. 2003. aastast. WSA’l osaleva 168 riigi ja nende lahenduste Kategooriate lai ulatus võimaldab osaleda ning saada hulgast on Eestil varasematest aastatest ette näidata üks rahvusvahelist tähelepanu pea kõikidel e-lahenduste tiitlivõit ja üks finaalikoht. 2003. aastal tunnistati e-tervise arendajatel. Konkursile oodatakse lisaks traditsioonilis- valdkonnas üheks maailma parimaks e-teenuseks pat- tele e-teenustele, mida inimene saab kasutada arvuti ja siendi jälgimissüsteem Doc@Home. 2007. aastal jõudis interneti vahendusel, ka kõikvõimalikke muid e-keskkon- sõidukite jälgimisteenus Navirec e-äri kategoorias ka- nas kasutatavaid lahendusi ja rakendusi. heksa finalisti hulka. Tänavune WSA osutus eestlastele üliedukaks - Eesti e-aruandluskeskkond valiti e-valitsuse Konkurss parimate e-lahenduste välja selgitamiseks toi- kategooria võitjaks ning finaali jõudsid Eesti ajaloo info- mub iga kahe aasta järel. Esmalt viiakse läbi rahvuslikud pank Histrodamus e-kultuuri ja pärandi kategoorias ning eelvoorud, kus ekspertidest koosnevad žüriid valivad väl- sotsiaalse panganduse platvorm isePankur.ee e-äri ja et- ja rahvuslikud võitjad. Iga kategooria parim astub võist- tevõtluse kategoorias. lustulle teiste maailma parimate e-lahendustega.

WSA konkursil ning ka rahvuslikes eelvoorudes kehtivad World Summit Award ühtsed reeglid. Ennekõike hinnatakse teenuse kvaliteeti, WSA15 on ülemaailmne algatus, mille eesmärk on selgi- haaret ja mõju, teiseks kasutamise lihtsust (funktsio- tada välja ja samaaegselt tutvustada maailma parimaid naalsus, navigatsioon ja suunitlus) ning kolmandana e-valdkonna sisuteenuseid (ingl e-content) ning uuen- interaktiivsuse ja multimeedia lisaväärtust. Hinnatakse duslikke info- ja kommunikatsioo- ka kujundust (graafika ja/või heli) ning samuti on oluli- WSA-le pandi alus nitehnoloogia (IKT) rakendusi. ne tehnilise teostuse meisterlikkus. Lisakriteeriumitena 2003. aastal ÜRO WSA-le pandi alus 2003. aastal ÜRO võetakse hindamisel arvesse panust Ennekõike hinnatakse infoühiskonna infoühiskonna tippkohtumisel, et üleilmse infoühiskonna arengusse ning teenuse kvaliteeti, tippkohtumisel, et teenuste kättesaadavust vastavalt W3C vähendada digitaalset lõhet maail- haaret ja mõju, teiseks vähendada digitaalset mas, tõsta elanikkonna teadlikkust standarditele. lõhet maailmas. kasutamise lihtsust nutikate e-lahenduste ja rakenduste 2010. aasta juunis tehti algust uue kon- ning kolmandana kohta, ning aidata seeläbi kaasa pa- 16 kursiga “WSA-mobile” , mis hakkab interaktiivsuse ja mul- rema maailma kujundamisele. WSA koostööpartneriteks sarnaselt e-lahenduste konkursile toi- timeedia lisaväärtust. on valitsusasutused, erafirmad ning valitsusvälised orga- muma samuti üle kahe aasta (rahvusli- nisatsioonid 168-st ÜRO liikmesriigist. kud eelvoorud toimuvad 2011. aastal ja rahvusvaheline Maailma parimad e-lahendused selgitatakse välja ühte- finaal 2012. aastal). Eesmärk on rahvusvaheliselt tunnus- kokku kaheksas kategoorias: tada väljapaistvamaid m-teenuseid ja mobiililahendusi kaheksas kategoorias: 1. e-valitsus ja institutsioonid; 2. e-tervis ja keskkond; 1. m-äri; 3. e-õpe ja haridus; 2. m-valitsus; 4. e-meelelahutus ja mängud; 3. m-keskkond ja tervis; 5. e-kultuur ja pärand; 4. m-õpe; 6. e-teadus ja tehnoloogia; 5. m-meedia;

15 http://www.wsis-award.org 16 http://www.wsa-mobile.org

Infoühiskonna aastaraamat 2010 19 6. m-meelelahutus; Konkurss „Parim 7. m-turism; e-teenus 2011” 8. m-kaasamine. Kui varasematel aastatel toimus Eesti siseriiklik WSA Maailmas on mobiiliteenuse registreeritud kasutajaid üle eelvoor konkursi „Parim sisuteenus”31 nime all, siis 4,4 miljardi, seega ületab mobiilikasutus internetikasutu- 2010. aastal muudeti konkursi nime, milleks sai „Parim se ligi kolmekordselt. Mobiiltelefonid muutuvad üha tar- e-teenus”, kuna „e-teenus“ on laialt levinum ning inglis- gemaks ning neist on saanud üsna tavalised tarbeesemed keelsest väljendist tuletatud termin „sisuteenus” teki- igas vanuses kasutajate jaoks. Kuna pidevalt laieneb sisu tas kohati segadust. Konkurss korraldati Majandus- ja ja teenuste ulatus, mida mobiiltelefonide abil on võimalik Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigi Infosüsteemide tarbida, siis on m-lahenduste konkursil oodata mõõdu- Arenduskeskuse ja WSA esindaja koostöös ELi struktuu- võtmist, mis on võrdväärne e-lahenduste konkursile. rivahendite programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõst- mine” raames. WSA Eesti eelvoorud varasematel aastatel

Eesti e-teenused on osalenud maailma parimate e-lahenduste konkurssidel juba 2003. aastast, mil meid esindas üheks maailma parimaks e-tervise teenuseks tunnistatud patsiendi jälgimise süsteem Doc@Home17. Tegemist oli Kuna rahvusvahelisele konkursile jõuavad riiklikud pro- sel aastal ainsa Eestist osalenud e-teenusega. 1.2 Teadlikkuse tõstmine ja oskuste arendamine tõstmine ja oskuste 1.2 Teadlikkuse jektid 2011. aasta kevadel, siis kandis ka 2010. aasta sügi- 2005. aastal kandideeris Eesti eelvoorus juba kaheksa sel alanud ja 2011. aasta veebruaris lõppenud siseriiklik projekti neljas kategoorias ning Eestit esindasid WSA-l eelvoor nimetust „Eesti parim e-teenus 2011“. Konkursil 18 virtuaalaabits “Virbits”, e-hääletuse süsteem , võrgupõ- osales rekordarv ettevõtteid ja projekte – kokku 71 e-la- 19 hine arstide vastuvõtusüsteem ning igaühe m-äri . hendust 58 ettevõttelt, asutuselt ja eraisikult. Kui žürii jõudis oma töös ühe olulisima tõde- 2007. aastal sai eelvooru žürii teha valiku juba 19 projekti Konkursil osales museni, et heast teenusest üksi ei piisa, hulgast. Eesti parimateks e-teenusteks valiti Registrite ja rekordarv ettevõtteid vaid seda peab ka arusaadavalt esitama Infosüsteemide Keskuse projekt “Firmaomanikuks 12 ja projekte – kokku 20 21 minutiga” , Mobi Solutionsi m-klassijuhataja , Valdo ning tehnoloogilisele poolele lisaks on 71 e-lahendust 58 22 Prausti koostatud Eesti mõisate portaal , Tartu Ülikooli olulised turunduslikud aspektid, siis ettevõttelt, asutuselt Raamatukogu Eesti vanema kirjanduse digitaalne teksti- sama võib öelda ka konkursi enda koh- ja eraisikult. kogu EEVA23 ning sõidukite jälgimissüsteem Navirec24, ta. Varasemast suurema osaluse üheks mis pääses ka kaheksa WSA finalisti hulka. põhjuseks oli kindlasti senisest laiaulatuslikum konkursist teavitav tegevus, mille juures kasutati kommunikat- 2009. aastal kandideerisid eelvoorus võidule 27 projekti sioonibüroo Hamburg & Partnerid abi. kaheksas kategoorias. WSA-l esindasid Eestit e-õppe kategoorias sea- ja kotkakaameratega kõikjalt üle maailma Konkursi raames pandi alus hea e-teenuse kuule32, mis huvilisi leidnud looduskalender25, e-meelelahutuse kate- sarnaselt juba aastaid Eestis korraldatud hea teenin- goorias Jänku-Jussi multikatega laste seas kultusbrändiks duse kuule julgustab tarbijaid häid e-teenuseid kiitma. 26

I ISIKUKESKSE JA KAASAVA ÜHISKONNA ARENDAMINE ÜHISKONNA JA KAASAVA I ISIKUKESKSE tõusnud Mudila , e-valitsuse kategoorias 18 minutiga November nimetati hea e-teenuse kuuks selleks, et kut- uue firma loomise maailmarekordi püstitanud ettevõtja- suda inimesi märkama igapäevaelu lihtsustavaid e-la- portaal koos piiriülese digiallkirjaga27, e-tervise kategoo- hendusi ja tunnustama nende loojaid. Hea meel on tõ- rias mastaapne tervise infosüsteem28, e-kultuuri lõikes deda, et Eesti internetikasutajad võtsid vaevaks veebilehe rahvuslik digiarhiiv Saaga29, e-äris kodumaiste omatoo- www.e-konkurss.net kaudu kiita ligi pooltsadat e-teenust dete kauplemiskeskkond www.laat.ee ning e-kaasamise väga erinevatest valdkondadest: alates e-ärist kuni tervis- kategoorias TID+ koos osalusveebiga30. hoiuni ning meelelahutusest e-riigini. Kiitust teeninud

17 http://www.docobo.co.uk 25 http://www.looduskalender.ee 18 http://www.vvk.ee 26 http://mudila.lastekas.ee 19 http://fortumo.ee 27 https://ettevotjaportaal.rik.ee 20 https://ettevotjaportaal.rik.ee 28 http://www.e-tervis.ee 21 http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=6&page_id=2686 29 http://www.ra.ee 22 http://www.mois.ee 30 http://www.tidplus.net 23 http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva 31 http://www.e-konkurss.net 24 http://www.navirec.ee 32 http://www.heateenindus.ee

20 lahendusi kutsuti kandideerima „Eesti parim e-teenus Ergonoomiline, läbimõeldud ja sisuline disain on lis- 2011“ konkursile. andväärtus, mis muutub e-lahenduste puhul aina olulisemaks konkurentsieeliseks. Selline abstraktne mõiste Aasta lõpus toimus ka parima e-teenuse konkursi inspi- nagu User Experience Design peaks leidma kohaliku ratsiooniseminar33, kus oma kogemusi jagasid varase- tõlgenduse ja koha igas suuremas lahenduses. Me pole matel konkurssidel edu saavutanud e-teenuste pakkujad kunagi olnud nii heal tehnilisel tasemel kui praegu – hea, ning e-turundus- ja investeerimisgurud. kui saaksime järgmisest konkursist kok- Avaliku sektori teenuste Kuigi esitatud e-lahenduste arv oli varasemast mitmeid kuvõtteid tehes öelda sama ka Eesti la- peamiseks puudujäägiks kordi suurem, tuli ekspertidest koosneval žüriil tõdeda, henduste disainitaseme kohta. on väga suur et kvantiteet ei tähenda alati kvaliteeti. Konkursi tase oli Lahendusi luues tuleks mõelda ka tehnilisus – selgitusi, üpris ebaühtlane – oli kategooriaid, kus tekkis väga tugev nende rahvusvahelisele konkurentsi- kasutajasõbralikkust ja konkurents, samas olid mõned kategooriad esindatud võimele ja skaleeritavusele. Kindlasti disaini on vähe. võrdlemisi nõrgalt. Tiitel „Eesti parim e-teenus 2011“ ot- tuleks vältida teenuseid, mis eeldavad sustati välja anda kaheksa asemel viies kategoorias. Leiti, kasutamiseks mingit kindlat tarkvaraplatvormi. Lisaks et kõige enam vajakajäämisi ja arenguruumi on e-lahen- võiks teenuse loojad ja pakkujad mõelda ka sellele, kui- dustel nende teenuseks vormistamisel ja kasutajale kät- das kõlab teenuse nimi teistes keeltes. Tänavusel konkur- tesaadavaks muutmisel. sil oli projekte, mille nimi varjutas sisu, kutsus esile žürii Lisaks lahenduste väljamõtlemisele ja teostamisele on üksmeelse naerupahvaku ja oleks võinud saada huumori vaja rohkem tähelepanu pöörata disainile ja kasutaja eripreemia. vaatenurgale. Praegusest võrdlemisi valdavast andme- baasikesksest lähenemisest tuleks liikuda kasutajakeskse Eesti parimad lähenemiseni ja ehitada keskkonnad Kuigi esitatud e-teenused 2011. aastal andmete ümber. Teenused peavad e-lahenduste arv oli Kõige tihedam oli konkursisõel e-äri ja ettevõtluse kate- varasemast mitmeid olema kasutajasõbralikumad, in- goorias, kus 33 uue e-teenuse hulgast valiti Eestit esinda- kordi suurem, tuli tuitiivselt navigeeritavad ning kät- ma sotsiaalse panganduse platvorm www.isepankur.ee. tõdeda, et kvantiteet tesaadavad ka nõrgema interneti- Žürii hindas inimeste ja firmade vahelisi laene vahenda- ei tähenda alati ühendusega ja piiratud võimalustega va teenuse puhul kontseptsiooni terviklikkust ja rahvus- kvaliteeti. kasutajatele. Eriti oluline on see juhul, vahelist potentsiaali, mis žüriiliikmete hinnangul võiks kui soovitakse kaasata laiemat kasu- Eestisse tuua võrgupõhise oksjonimajaga eBay võrrelda- tajaskonda, näiteks avaliku sektori osutatavate teenuste va üleilmse eduloo. Tõsist konkurentsi osutas isePankuri- puhul. Lahendused tuleb luua kasutajale, mitte program- le mitmel rahvusvahelisel konkursil juba edu saavutanud meerijale või ametnikule. virtuaalne inseneribüroo GrabCAD34. Tänavuse konkursi e-teenuste standardsust, ligipääse- E-valitsuse kategoorias valiti 15 e-lahenduse hulgast pa- tavust ning ka tehnilist teostust hinnates eristusid väga rimaks elektrooniline majandusaasta aruannete kesk- selgelt ja positiivselt riigiasutuste loodud teenused, mis kond35. Otsustamisel sai määravaks teenuse mõju ulatus vastasid enamasti nii W3C üldistele nõuetele kui tihti ka – kuna see projekt on puudutanud enam kui 120 000 Eesti WCAG ligipääsetavuse kriteeriumidele puuetega kasu- ettevõtjat, siis on sel tõsised edulootused ka rahvusvahe- tajate jaoks. Samal ajal käis siiski veel väga suur osa tee- lisel konkursil. Kuigi majandusaasta aruannete keskkon- nuseid standarditest suure kaarega mööda – mitmed si- na kasutusmugavust ja visuaalset poolt on kritiseeritud, sukad ja leidlikud lahendused olid selles suhtes aga väga võimaldab see lahendus tõenäoliselt vaid mõne aastaga halvasti teostatud. kõigi Eesti ettevõtete aruandluse elektroonseks muuta. Žürii märkis ära, et avaliku sektori teenuste peamiseks Tõsist konkurentsi osutas visualiseeritud äriregister36, puudujäägiks on väga suur tehnilisus – selgitusi, kasu- mille puhul toodi olulise miinusena esile see, et register tajasõbralikkust ja disaini on minimaalselt. Oluliselt pa- nõuab kasutamiseks Microsoft Silverlighti olemasolu. rem pole asi ka erasektoris, kuigi need, kes välisturgudele Teine arvestatav konkurent oli Maa-ameti Geoportaal, vaatavad, on oma teenuse kasutusmugavusele rohkem kus hinnati positiivselt väga põhjalikku kümnetest kaar- tähelepanu pööranud kui koduturule keskendunud dikihtidest koosnevat sisu, kuid miinusena nähti mõne- teenusepakkujad. võrra vanamoelist disaini.

33 http://www.e-konkurss.net/2010/12/kamaluga-inspiratsiooni-uuteks-e.html 35 https://ettevotjaportaal.rik.ee 34 http://grabcad.com 36 http://www.rik.ee/uus/visualiseeritud_ariregister.html

Infoühiskonna aastaraamat 2010 21 maailmas ainulaadse ülesehitusega ajalookeskkond, mis laseb eesti ajalugu õppida ka inglise ja vene keeles.

Auhinnad jäeti välja andmata e-õppe, e-kaasamise ning e-teaduse ja tehnoloogia valdkondades, kuna žürii hinnangul polnud neis kategooriates tänavu piisava taseme- ga projekte, millele oleks võinud omistada Eesti parima e-teenuse tiitli. Hindamise aluseks olid rahvusvahelised WSA konkursi kriteeriumid ning parima e-teenuse tiitlite jagamisel arvestati sellega, millise kuvandi Eestist vastava kategooria võiduprojekt ülemaailmsel konkursil looks. Konkursi traditsioonilist auhinda – Tiina Sarapuu autoritööna valminud Tulenevalt WSA konkursi reeglitest ja võistluskategooria- klaasraamatut, mis sümboliseerib sidet virtuaalse ja käegakatsutava te kirjeldustest paigutas žürii mõned projektid teise, kir- maailma vahel – hoiab e-valitsuse kategoorias majandusaasta aruannete jeldusega paremini haakuvasse kategooriasse. keskkonna eest võidu pälvinud Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) asedirektor Piret Meelind. Foto autor Viktor Vesterinen. Maailma parim e-valitsuse E-tervise vallas oli võitja Sotsiaalministeeriumi ja lahendus tuleb Eestist Haigekassa retseptikeskus37 ehk maakeeli digiretsept. World Summit Award 2011 kujunes lõppkokkuvõttes Vaatamata tõsistele probleemidele süsteemi käivitamisel eestlastele üliedukaks. Eesti e-aruandluskeskkond võitis 1.2 Teadlikkuse tõstmine ja oskuste arendamine tõstmine ja oskuste 1.2 Teadlikkuse 2010. aasta alguskuudel on teenus aasta hiljem nii pat- maailma parima e-lahenduse tiitli e-valitsuse kategoo- sientide kui ka arstide elu lihtsamaks teinud. Oluliseks rias. E-kultuuri ja pärandi vallas jõudis finaali Eesti ajaloo peeti lahenduse laialdast mõju Eesti tervishoiusüsteemi- infopank Histrodamus ning e-äri valdkonnas Eestis väl- le. Digiretsepti peakonkurendiks oli patsientide tagasisi- jatöötatud sotsiaalse panganduse platvorm isePankur.ee. del põhinev tervishoiutöötajate kataloog TerviseTrend38. E-aruandluskeskkond pälvis rahvusvahelise žürii toetuse eeskätt tänu sellele, et see lahendus on kõigest mõne aastaga muutnud kõigi Eesti ettevõtete aruandluse elektroonseks. Samuti on sel e-teenusel on digitaalse tegevuskava 2020 valguses ja toimiva Euroopa Liidu ühisturu tagamises oluline roll. Teiste riikide e-valitsusteenustega võrreldes on Eestis loodud e-riigi lahendused oma lihtsu- se ja läbipaistvusega kogu maailmale eeskujuks.

E-kultuuri ja pärandi kategoorias kuue parima e-teenuse sekka jõudnud Histrodamus pälvis ekspertide tähele- panu paljuski visuaalselt selge vormi pärast. Lahendus Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts annab Eesti võimaldab kombineerida omavahel aega ja ruumi ning Haigekassa digiretsepti projektijuhile Erki Laidmäele üle e-tervise kategooria auhinna. Foto autor Viktor Vesterinen. ühendada ja võrrelda erinevaid ajastuid, sündmusi ja

I ISIKUKESKSE JA KAASAVA ÜHISKONNA ARENDAMINE ÜHISKONNA JA KAASAVA I ISIKUKESKSE maakaarte, mõista sündmuste põhjusi ning omavahe- lisi seoseid. Eestimaa keerulise ajaloo tutvustamisel on E-meelelahutuse ja mängude kategoorias võitis Elioni Histrodamus teinud hiiglasliku sammu, muutes kuiva minuTV39. Teenus võimaldab digitelevisiooni vaataja- ajalooõppimise interaktiivseks ja visuaalselt atraktiivseks. tel arvuti või nutitelefoni vahendusel telekavast saadete E-äri kategoorias konkureerinud isePankur ajas žürii meeldetuletusi määrata ning saateid salvestama panna, kahte leeri. Osad rahvusvahelised asjatundjad nägid samuti tellida meeldetuletusi oma iPhone’ile. inimeste- ja firmadevahelisi laene vahendavas keskkon- E-kultuuri ja pärandi vallas kuulutati Eesti parimaks nas olulist motivaatorit ettevõtluskeskkonnale, teised e-teenuseks ajaloo infopank Histrodamus40, mis pakub olid üliskeptilised selle ärimudeli jätkusuutlikkuse osas. võimalusi Eesti ajaloo interaktiivseks ja visuaalselt at- Lõppkokkuvõttes jõudis isePankur 15 parima projekti raktiivseks õppimiseks. Žürii tõi esile, et Histrodamus on sekka.

37 https://svn.eesti.ee/projektid/som_er 39 http://www.minutv.ee 38 http://www.tervisetrend.ee 40 http://www.histrodamus.ee

22 WSA rahvusvahelisel konkursil osalemine annab e-tee- pidada kasutajat, on suureks väljakutseks ka oskus oma nuste arendajatele häid võimalusi saada rahvusvahelist teenust kirjeldada. Rahvusvahelist turgu ja potentsiaal- tunnustust ning kasulikke kontakte ka piiri tagant. Eesti seid investoreid silmas pidades on see aga üks vajaliku- ettevõtjate senised kogemused näitavad, et maid oskusi. Nii nagu teenuste nii siseriiklikus eelvoorus kui rahvusvaheli- Kõige enam on aga e-teenuste võrdlemisest-hindamisest edasiarendamisel on sel konkursil osalemine on olnud suureks võita kasutajatel, sest kui e-teenuste loomisel ja osuta- oluline silmas pidada abiks rahvusvaheliste koostööpartnerite ja misel hakatakse enam tähelepanu pöörama kasutaja kasutajat, on suureks investorite leidmise, aga ka oma teenuste- vajadustele, soovidele ja mugavusele, siis seda lihtsam väljakutseks ka oskus ga välisturgudele pürgimisel. Nii nagu tee- on leida vajalikke teenuseid ja seda mõnusam on neid oma teenust kirjeldada. nuste edasiarendamisel on oluline silmas kasutada.

Infoühiskonna aastaraamat 2010 23 1.2.3 Malle Hallimäe [email protected] Eesti laste turvalisema MTÜ Lastekaitse Liit internetikasutuse edendamine – projekt Kerli Kuusk [email protected] „Targalt internetis” MTÜ Lastekaitse Liit

Koolitus- ja teavitustöö eesmärgiks on suurendada laste ja lapsevanemate teadmisi seoses internetiturvalisusega. Nende tegevuste elluviimist juhib Tiigrihüppe Sihtasutus. Projekti esimese nelja kuu jooksul õpetati välja üheksa koolitajat, kes viivad 2011. aastal 45 üldhariduslikus koolis üle Eesti läbi interaktiivseid loenguid Euroopa riikide võrdluses on sarnaselt teiste Koolitus- ja õpetajatele ja lapsevanematele ning Põhjamaadega Eesti lapsed ühed noorimatest, kes in- teavitustöö eesmärk õpitubasid põhikooliõpilastele. Lisaks ternetti kasutama hakkavad – keskmiselt hakkab Eesti on suurendada laste koolitustele korraldab Tiigrihüppe laps internetti kasutama 8-aastaselt (EU Kids Online ja lapsevanemate Sihtasutus nii 2011. kui ka 2012. aas- 41 1.2 Teadlikkuse tõstmine ja oskuste arendamine tõstmine ja oskuste 1.2 Teadlikkuse 2010) . Internetikasutamise sageduse poolest on Eesti internetiturvalisuse tal turvalise interneti päeva48 raames lapsed samuti esirinnas: 82% internetti kasutavatest alaseid teadmisi. laiemale avalikkusele erinevaid teavi- lastest teeb seda iga päev. Sellega oleme Euroopa riiki- tusüritusi. 2011. aastal tähistati turvalise interneti päeva de seas Rootsi ja Bulgaaria järel kolmandal kohal. Eesti 8. veebruaril ning päeva juhtmõtteks oli „See on rohkem lapsed on digitaalses kirjaoskuses ühed Euroopa osa- kui mäng, see on Sinu elu!“. Päeva raames kutsuti õpeta- vaimad, kuid sagedase internetikasutamise tõttu on nad jaid ja õpilasi üles turvalisema internetikasutuse temaa- enam kokku puutunud ka interneti kasutamisega seotud tikat koolides käsitlema ning osalema erinevatel sellele riskidega: iga seitsmes internetti kasutav Eesti laps on ko- päevale pühendatud üritustel. Turvalise interneti päeval genud küberkiusamist ning 30% lastest on viimase aasta algas laste hulgas populaarsetes sotsiaalvõrgustikes ja jooksul näinud veebikeskkonnas seksuaalse sisuga pilte. veebilehtedel kaks nädalat kestev meediakampaania, Turvalisema internetikasutuse edendamiseks algatati mille eesmärgiks oli viktoriini abil anda noortele teavet, Eestis MTÜ Lastekaitse Liidu42 koor- kuidas internetis turvaliselt toimetada. Turvalise interneti Internetikasutamise dineerimisel 1. septembril 2010 pro- päeval toimus Meriton Grand Conference & Spa Hotelis sageduse poolest jekt „Targalt internetis”43, mida viivad õpetajatele ja teistele lastega töötavatele spetsialistide- on Eesti Euroopa ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei- le rahvusvaheline konverents, kus arutati, mida saavad riikide seas Rootsi ja Piirivalveamet44, Tiigrihüppe täiskasvanud teha, et virtuaalses maailmas ei satuks ohtu ja Bulgaaria järel Sihtasutus45, Sotsiaalministeerium46 laste privaatsus, maine ja tervis. kolmandal kohal. ja MTÜ Eesti Abikeskused47. Projekti eesmärgiks on laste ja lapsevanema- Nii 2011. kui ka 2012. aastal viib Tiigrihüppe I ISIKUKESKSE JA KAASAVA ÜHISKONNA ARENDAMINE ÜHISKONNA JA KAASAVA I ISIKUKESKSE te targem internetikasutus ning internetis ebaseadusliku Sihtasutus läbi õpilastööde konkursi gümnaasiumi- sisuga materjalide leviku tõkestamine. Projektis on kolm ja kutseõppeasutuste õpilastele, et saada huvitavaid peamist tegevusliini: koolitus- ja teavitustöö, nõustamine mõtteid ja lahendusi, kuidas edastada interneti lasteabitelefoni 116 111 raames ja ebaseadusliku mater- turvalise kasutamise teemat noorematele õpilastele. jali leviku tõkestamine veebipõhise vihjeliini tegevusega. Tiigrihüppe Sihtasutuse eestvedamisel koostatakse Järgnevalt anname ülevaate sellest, mida laste turvalise- lastele, lastevanematele ja õpetajatele erinevaid ma internetikasutuse edendamiseks projekti peamiste internetiturvalisust käsitlevaid materjale, mis pannakse tegevusliinide raames Eestis tehakse. üles projekti veebilehele www.targaltinternetis.ee:

41 http://www2.lse.ac.uk/media@lse/research/EUKidsOnline/EUKidsII%20 44 http://politsei.ee (2009-11)/EUKidsOnlineIIReports/D4FullFindings.pdf 45 http://www.tiigrihype.ee 42 http://www.lastekaitseliit.ee 46 http://www.sm.ee 43 Projekti nimi „Targalt internetis“ on lühem versioon projekti esialgsest 47 http://www.abikeskused.ee pealkirjast „Teadlikkuse tõstmine interneti turvalisemaks kasutamiseks Eestis“. 48 Turvalise interneti päeva tähistatakse üle Euroopa igal aastal veebruari http://www.targaltinternetis.ee teisel teisipäeval

24 õppematerjalid õpilastele, e-õppe kursus õpetajatele, aasta novembris koolitus, mille käigus said nad tead- teabematerjalid lapsevanematele ning veebipõhine misi, kuidas viia läbi noorematele õpilastele suunatud mäng lastele. internetiturvalisuse töötubasid. Noortepaneeli liikme-

Projekti teise tegevusliini raames arendatakse lasteabi- teks on 14 noort vanuses 14–17 eluaastat, kes esin- telefoni 116 111 võimekust alates 1. märtsist 2011 anda davad Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi, Tallinna interneti turvalise kasutamisega seotud infot ja nõu nii Lilleküla Gümnaasiumi, Tallinna Ühisgümnaasiumi, veebipõhiselt kui ka telefoni teel nii lastele kui ka lasteva- Ehte Humanitaargümnaasiumi, Kohtla-Järve nematele. Nõu saab küsida seoses interneti kasutamise- Gümnaasiumi, Valga Gümnaasiumi, Pärnu Sütevaka ga tekkinud probleemide ja murede kohta. Telefoni teel Humanitaargümnaasiumi, Kuressaare Gümnaasiumi ja nõustatakse peamiselt emotsionaalsel tasandil tekkinud Põlva Ühisgümnaasiumi. probleemide korral, antakse nõu tekkinud olukordade Selleks, et projekti tegevused saaksid kvaliteetselt ellu lahendamiseks ja vajadusel suunatakse kõne edasi vas- viidud ning et info erinevate huvirühmadeni jõuaks, te- tavale spetsialistile. Lasteabitelefonilt saavad vanemad gutseb lisaks projektimeeskonnale ja Noortepaneelile teavet, kuidas nad saaksid lastele internetikasutusel toeks projekti juures ka Nõuandev kogu. Nõuandva kogu olla, ja samuti saavad nad nõu erinevate probleemide liikmeteks on Haridus- ja Teadusministeeriumi, puhul, nt kui laps/noor satub küberkiusamise ohvriks, Justiitsministeeriumi, Tartu Ülikooli, Microsoft Eesti, on saanud ebasobivaid või eakohatuid ettepanekuid jne. Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse, EMT, Rate. Lisaks telefoninõustamisele antakse nõu ja teavet ka vee- bis49. Tegevust koordineerib Sotsiaalministeerium ning ee, Eesti Lastevanemate Liidu, Informaatikaõpetajate seda viib ellu MTÜ Abikeskused. Tallinna Ühenduse, Koolipsühholoogide Liidu, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, projekti Projekti kolmas tegevusvaldkond on vihjeliini tegevus, Noortepaneeli ja projekti partnerorganisatsioonide esin- mida viib koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga ellu dajad. Lisaks siseriiklikule koostööle osaletakse ka rah- MTÜ Lastekaitse Liit. Vihjeliini tegevuse eesmärgiks on vusvaheliste võrgustike INSAFE ja INHOPE töös. tõkestada laste õigusi, au, väärikust ja kehalist puutuma- tust rikkuvate materjalide levikut internetis. 2011. aasta Projekti elluviimist toetab Euroopa Komisjoni programm jaanuarist alustas tööd MTÜ Lastekaitse Liidu loodud “Safer Internet” (turvalisem internet), millega on ühine- veebikeskkond50, mis võimaldab ebaseaduslikku mater- nud 27 Euroopa Liidu liikmesriiki ning Norra, Island ja jali (laste seksuaalne ärakasutamine, lastega äritsemi- Venemaa. ne jm) märganud internetikasutajal sellest teada anda. 2011. aastal jätkub nii koolitus- ja teavitustegevus kui ka Vihjeliinile on oodatud teated ka muust alaealistele eba- vihjeliini ja lasteabitelefoni 116 111 tegevus. Projekti raa- sobivast materjalist. Teavet saab edastada veebilehe ava- mes loodavad koolitus- ja teavitusmaterjalid pannakse lehel oleva lihtsa vormi abil ning teabe edastamiseks ei üles projekti veebilehele www.targaltinternetis.ee, kus pea teavitaja märkima oma isikuandmeid. kajastame ka aktuaalseid sündmusi ja asjakohaseid Projekti raames loodi Kuna tegemist on eelkõige laste inter- uuringuid ning pakume lastele, lapsevanematele ning lastele suunatud netiturvalisuse teadlikkust edendava õpetajatele nõuandeid, kuidas internetimaailmas edu- ürituste korraldamiseks projektiga, siis on projekti raames loo- kalt toimetada. Teadlikum internetikasutus võimaldab ning materjalide dud Noortepaneel, mis on ekspertgru- meil kõigil interneti positiivsetest võimalustest enam osa koostamiseks piks lastele suunatud ürituste korral- saada ning edukamalt riskidega kokkupuutumist vältida. ekspertgrupp − damises ning materjalide koostamises. Noortepaneel. Noortepaneeli liikmetele toimus 2010.

49 www.lasteabi.ee 50 www.vihjeliin.ee

Infoühiskonna aastaraamat 2010 25 1.2.4 Eesti e-kaubanduse Keit Hints [email protected] olevik ja tulevik Tarbijakaitseamet

Eestis on hinnanguliselt tuhat e-kauplust. Just hinnangu- lepingust on informatsiooni vahendamine ja tekkinud liselt, sest paljud e-kauplused ei ole registreeritud majan- probleemidele lahenduste leidmine, vajadusel e-kauple- dustegevuse registris, mistõttu on täpse ülevaate saamine jate koolitamine ning nõustamine ja tarbijaõiguste tea- äärmiselt keeruline. Lisaks sellele on uue e-kaupluse loo- vitustegevus e-kaubanduse valdkonnas. E-kaubanduse mine äärmiselt lihtne ja kiire toiming ning uusi kauplejaid Liit väljastab ka usaldusmärki „Turvaline ostukoht”, mille võib nädalas juurde tekkida kümneid. Teataval määral saamise üheks kriteeriumiks on vähemalt aastapikkune korrastus turg Eesti domeenireformi tulemusena, mille aktiivne tegutsemine. käigus kustutati paljud mitteaktiivsed .ee-lõpuga domee- 2010. aasta lõpus korraldasid Tarbijakaitseamet ja nid. Tarbijate ja ka järelevalve seisukohast on selline turu E-kaubanduse Liit koos Maksu- ja Tolliameti, Majandus- „selginemine” väga oluline, sest ka mitteaktiivne e-kaup-

1.2 Teadlikkuse tõstmine ja oskuste arendamine tõstmine ja oskuste 1.2 Teadlikkuse ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Politsei- ja lus tekitab tarbijates segadust ning lisatööd ametnikele, Piirivalveameti esindajatega kohtumise, et kaardistada kelle kohustus on kontrollida e-poe vastavust sätestatud e-kaubanduse varimajanduse probleemistikku Eestis nõuetele. ning leida võimalikke koostöövõimalusi selle vastu võit- Eurostati andmetel kasutab Eestis e-poodidest ostmise lemiseks ja e-kaubanduse tõhusamaks järelevalveks. mugavat võimalust 17% elanikest. Võrdlusena on siin ko- Varimajanduse all mõeldakse internetis aktiivselt kaup- hane ära märkida, et näiteks Põhjamaades on e-kauban- levad eraisikud, kes ei registreeri oma duse usaldusväärsus märgatavalt kõrgem – mõnes riigis majandustegevust, ei maksa sellest Kahe eraisiku vahel teeb ligikaudu 70% elanikest ehk 90% internetikasutaja- tulenevalt riigile vajalikke makse sõlmitud ostu- test aastas vähemalt ühe ostu e-kauplusest51. Seega on ega järgi oma tegevuses sageli tar- müügitehingule Eestis e-kaubanduse usaldusväärsus endiselt suhteliselt bijaõigustest tulenevaid kohustusi. ei laiene kaitse, madalal tasemel. Siseriikliku e-kaubanduse taseme ja Järelevalveasutuste võimalused sel- mille alusel oleks usaldusväärsuse tõstmine on oluline nii kauplejate kui liste veebilehtede kiireks sulgemiseks Tarbijakaitseametil riigi seisukohalt. Seetõttu on mitmel tasemel alustatud on suhteliselt piiratud. Seega võib tek- võimalik tarbijaid koostööprojekte erinevate võimaluste kaardistamiseks kida olukordi, kus e-kauplus tegutseb aidata. ja selliste ideede rakendamiseks, mis võimaldaksid järe- ka algatatud väärteo– või kriminaal- levalvet tõhustada ning tarbijate ja kauplejate teadlikkust menetluse käigus edasi ja tekitab seeläbi veelgi suuremat tõsta. kahju. Väga oluline on tarbijatele selgitada, et kahe eraisiku vahel sõlmitud ostu-müügitehing ei ole õigusaktidega

I ISIKUKESKSE JA KAASAVA ÜHISKONNA ARENDAMINE ÜHISKONNA JA KAASAVA I ISIKUKESKSE samas ulatuses reguleeritud ja sellele ei laiene seadustega Siseriiklik koostöö tagatud kaitse, mille alusel oleks Tarbijakaitseametil või- malik tarbijaid aidata. Seetõttu on väga oluline, et enne 2010. aastal allkirjastas Tarbijakaitseamet koostööle- tehingu sõlmimist oleks tarbijale teada, kas müüjaks on pingu Eesti E-kaubanduse Liiduga, mille eesmärgiks juriidiline või füüsiline isik ja millised on tarbija õigused on e-kaubanduse usaldusväärsuse kasv, tarbijate ja enne ja pärast lepingu sõlmimist. kauplejate koolitamine ja nende teadlikkuse tõstmine. Tarbijakaitseameti ja E-kaubanduse Liidu vahel sõlmi- tud koostööleppe prioriteediks on tõhustada koostööd lähtuvalt tarbijakaitsealastest õigusaktidest ja Euroopa Huvitavamad väljakutsed Liidu tarbijakaitsealastest direktiividest, aga ka soovist Aeg-ajalt tuleb tarbijakaitsjatel nentida, et uued tehno- leida tarbija ja e-kaupleja vahel tekkivatele probleemi- loogiad, ideed ja ärimudelid jõuavad kehtivast õigus- dele mõlemaid pooli rahuldavaid lahendus. Oluline osa raamistikust ette, see aga raskendab järelevalveasutuse

51 Eurostat: Information society statistics. E-commerce by individuals and enterprises. Andmed seisuga 09.02.2011

26 tööd. Mitmed ärimudelid kasutavad ära kehtiva regulat- mobiilisisu pakkuvad teenuseosutajaid, lennureiside ja siooni n-ö halli ala – kõik, mis pole keelatud, on järelikult meelelahutusürituste piletimüüjaid ja elektrooniliste teh- lubatud. Näiteks on viimastel aastatel laekunud väga nikatoodetega kauplevaid veebilehti. palju tarbijate kaebusi seoses perioodiliste sisuteenus- Samuti on Tarbijakaitseamet rahvusvahelise organi- tega. Tarbijaid meelitatakse internetis huvitavate testide satsiooni International Consumer Protection and täitmise (IQ-testid, surmaaja- ja armutestid) või loosi- Enforcement Network (ICPEN) liige. Organisatsioon mistes osalemiseks oma telefoninumbri avaldamisega. alustas tegevust juba 1992. aastal ja sinna kuuluvad järe- Kui telefonile saabub PIN-kood, mille levalveorganid ligi neljakümnest riigist, sh näiteks USAst, Uued tehnoloogiad, sisestamisel saab teada testi tulemu- Austraaliast ja Hiinast. ICPENi võrgustikus osalemine an- ideed ja ärimudelid se või võimaluse loosimises osaleda, nab koostööks suurepärase võimaluse ning seda oluliselt jõuavad kehtivast kaasneb sellega sageli tasulise teenuse- laiemal tasandil kui Euroopa Liit. Lisaks teistele tarbijaõi- õigusraamistikust ette, ga liitumine, mille käigus edastatakse gusi puudutavatele teemadele on ICPENi üheks eesmär- see aga raskendab kliendile teatud perioodi tagant tasulisi giks tõsta ühisprojektide abil e-kaubanduse usaldusväär- järelevalveasutuse tööd. sõnumeid – uusi helinaid, taustapilte, sust üle maailma ning vahetada aktiivselt informatsiooni mänge või uudiseid. Kuna kogu muu erinevate petuskeemide levikust ja muudest ilmnenud informatsiooni käigus jäävad väikeses kirjas teenuse tin- probleemidest. Nii nagu Euroopa Komisjon, korraldab ka gimused tarbijatele sageli märkamata, avastatakse liitu- ICPEN kord aastas internetilehekülgede “Sweep Days” mine tihti alles telefoniarve saabumisel. raames laiaulatusliku aktsiooni erinevate teenuste või Olukorra muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et selliste toodetega kauplevate veebilehekülgede kaardistami- teenuste pakkujad ei asu Eestis, vaid sageli hoopis väljas- seks. 2010. aasta uuringu teemaks olid näiteks erinevad pool Euroopa Liitu. Eesti vahendajate kaudu pakutakse mobiiltelefoni sisud – helinad, mängud, taustapildid küll klientidele eestikeelset klienditeenindust, kuid vastu- jms. “Sweep Days” käigus kontrollisid liikmesriigid, kas tust ei võeta teenusepakkuja veebilehel avaldatud eksita- nende turule suunatud e-kauplused täidavad erinevaid va reklaami eest. kohustuslikke nõudeid – näiteks kas veebilehelt leiab Võttes eeskujuks Norra ja Soome kolleegide kogemuse kaupleja kontaktid ja kas teenuse tellimistingimused on samas valdkonnas, koostas Tarbijakaitseamet koostöös piisavalt põhjalikult ja arusaadavalt kirja pandud. teenuse vahendajate ja sideettevõtjatega soovitusliku juhendi perioodilise sisuteenuse pakkumiseks. Juhend sisaldab muuhulgas nõudeid teenuse veebilehele ja rek- E-kaubanduse areng laamile, et tarbijad saaksid üheselt aru, millise teenusega Euroopa Liidus on väga aktiivselt alustatud e-kauban- on tegemist. Soovituslik juhend on alles esimene reaalne duse tegevusvaldkonna täiendavat reguleerimist ning samm olukorra reguleerimiseks. Edasi tuleb kaaluda või- e-kauplejate piiriüleste takistuste kõrvaldamist. Ühtse malusi seadusandluse täiendamiseks ja osapoolte vahel digitaalse turu loomist peetakse hetkel üheks prioritee- kohustuslike käitumiskoodeksite allkirjastamiseks, et diks. Statistika näitab, et piiriüleste teenuste pakkumise selliste teenuste osutamisel ei kasutataks tarbijaid eksita- trend e-kaubanduse turul on pigem langemas ja eelista- vaid kauplemisvõtteid. takse kaubelda ainult oma asukohariigis, samas aga on potentsiaal piiriülese e-kaubanduse jaoks täiesti olemas, sest 30% internetist ostjaid sooviksid Rahvusvaheline koostöö kaupu tellida teiste riikide e-kaup- Piiriüleste teenuste Rahvusvahelisel tasandil osaleb Tarbijakaitseamet lustest. Euroopa Komisjoni tellitud pakkumise trend Euroopa Komisjoni tarbijate õigusi puudutavate ko- liikmesriikide e-kaupluste võrdluses e-kaubanduse turul miteede ja töögruppide töös. Viimased viis aastat on läbi viidud test näitas, et 13 liikmes- on pigem langemas Euroopa Komisjon e-kaubanduse vallas korraldanud riigis (sh Eestis) on ligikaudu pooled ja eelistatakse järelevalveasutuste ühisaktsioone veebilehtede kont- e-kaupluste toodetest vähemalt 10% kaubelda ainult oma rollimiseks (“Sweep Days”), mille käigus vaatavad kõik kallimad kui samade toodete hind asukohariigis. 30% liikmesriigid tavaliselt nädalase perioodi jooksul üle koos saatmiskuluga mõne teise liik- internetist ostjaid kindlate valdkondadega seotud veebilehti ja nende vas- mesriigi e-kaupluses52. Samuti oleks sooviksid kaupu tavust õigusaktidele. Selliste sweep’ide käigus on varase- tellijale toodete valikuvõimalus olu- tellida teiste riikide matel aastatel üle kontrollitud näiteks internetis erinevat liselt suurem, kui neid oleks võimalik e-kauplustest.

52 „Mystery Shopping Evaluation of Cross-Border E-coomerce in the EU“, YouGovPsychonomics, Euroopa Komisjoni nimel kogutud andmed, 2009. Kättesaadav: http://ec.europa.eu/consumers/strategy/docs/EC_e-Commerce_Final_Report_201009_en.pdf

Infoühiskonna aastaraamat 2010 27 tellida vabalt valitud liikmesriigi e-poest. on just kauplejate ja tarbijate teadlikkuse tõstmine, sest esimesed ei tea sageli oma kohustusi ning viimased Põhjused, miks piiriülene e-kaubandus ei ole endiselt loodetud tõusuteel, on suhteliselt lihtsad – inimesed ei oma õigusi. Teadlikkuse tõstmine võimaldaks liikuda usalda teises riigis asuvaid ettevõtteid, sageli ei ole ostja- praegusest tagajärgede likvideerimisest pigem ennetava tel võimalik krediitkaardiga tasuda, kauba saabumine võ- tegutsemismudeli poole. Arvestades Eesti e-kaubandu- tab kaua aega ja on kulukas. Lisaks kehtivad ELi riikides se kasutamata potentsiaali ja Euroopa Liidu strateegiat erinevad käibemaksumäärad ja tarbijaõigused, mis teeb piiriülese e-kaubanduse leviku aktiivsel soodustamisel, õiguslikus raamistikus orienteerumise nii tarbijale kui peab Tarbijakaitseamet lähitulevikus valmis olema olu- kauplejale veelgi keerulisemaks. Seetõttu ei olegi paljud liselt suuremateks väljakutseteks, et ka meie e-kauban- kauplejad oma tegevust teistesse riikidesse suunanud. duse areng, tase ja usaldusväärsus võiks olla eeskujuks ja Tarbijakaitseameti suurimaks väljakutseks sellel aastal edulooks. 1.2 Teadlikkuse tõstmine ja oskuste arendamine tõstmine ja oskuste 1.2 Teadlikkuse I ISIKUKESKSE JA KAASAVA ÜHISKONNA ARENDAMINE ÜHISKONNA JA KAASAVA I ISIKUKESKSE

28 1.2.5. Sotsiaalmeedia kasutamisest Välisministeeriumis: Maria Belovas [email protected] digitaalne võitlus vulkaaniga Välisministeerium

15. aprillil 2010 hakkasid avalikkuseni jõudma teated, et liikmeskond kahekordistus. Abisaanute üle oli keeruline Islandi vulkaanipursetest alguse saanud tuhapilve tõttu arvet pidada, kuna inimesed postitasid soove ja abivõi- esineb häireid lennuliikluses. Järgmistel päevadel arenes malusi lehele ka ise ning suhtlesid omavahel otse. Küll ennenägematu kaos. Ajavahemikul 15.–21. aprill toimus aga tajuti tugevalt meie signaali, et riik on oma kodanikele Euroopa õhuruumis ligi 100 000 lendu vähem kui tuha- kaasaegsel ja kiirel viisil toeks. pilve tekkimisele eelnenud nädalal. Pühapäeval, 18. aprillil tühistati ligi 80% lendudest53. Operatsiooni „Tuhalõks” – nagu seda isekeskis nimetame – kaudu jõudis Välisministeeriumi sotsiaalmeediaalane Välisministeeriumisse hakkas tulema üha enam kõnesid tegevus laiema avalikkuse teadvusse. Paljud inimesed kodanikelt, kes olid mures enda või lähedaste kojujõud- avaldasid tänu ja kiitust, positiivset äramärkimist lei- mise pärast. Pühapäeval, 18. aprillil panime kokku esime- dis meie tegevus nii Eesti kui rahvusvahelises meedias. sed bussitäied Prantsusmaalt ja Hollandist tagasipöör- Edukad olime aga eelkõige seetõttu, et kasutasime nime- dujatest, kuid selge oli see, et oma jõududega me kõiki tatud kanaleid juba mitmendat aastat aktiivselt: meil oli kodanikke koju tuua ei suuda. olemas jälgijaskond ning oskused sotsiaalmeediakesk- Püüdsime alati suunata Sama päeva õhtul pidasime Skype’i kondi oma kommunikatsioonitegevusse integreerida. inimesi Facebooki, vahendusel nõu ja otsustasi- Muutused kommunikatsioonimaastikul on mõjutanud kuna seal avanes kõige me suunata kommunikatsiooni kodanike ootusi riigi suhtes ja hea meel on tõdeda, et kiirem võimalus abi Välisministeeriumi Facebooki lehe- küsida ja pakkuda. le54. See võimaldas meil transpordi- ka riigiametnike vahel on diskussioon liikumas küsimu- vajajatele ja -pakkujatele telefoni või selt „kas” küsimusele „kuidas”, ehk tuntakse huvi, mis- meili teel tulnud infost kohe teada anda. Samuti said moodi kõige tõhusamini sotsiaalmeedia abil inimestega asjaosalised ise meie lehele teavet postitada ja kontakte suhelda. otsida. Peale abivajajatele jagus ka neid, kes andsid tea- Facebooki sotsiaalvõrgustikku ka- Facebooki kasutab üle da vabadest kohtadest oma sõidukis ning neidki, kes olid sutab üle 400 000 eestlase – see on 400 000 eestlase – valmis soovijatele huvi korral kohe neile Euroopa piires märkimisväärne hulk inimesi, kelle- see on märkimisväärne järele sõitma. Mõni pakkus „tuhalõksus” viibivatele kaas- ga suhelda, keda teavitada ning kuu- hulk inimesi, kellega maalastele koguni majutusvõimalust. lata (mitu külastajat on keskmise suhelda, keda Kriisiperioodil külastas Loomulikult jagasime infot ka teiste riigiasutuse veebilehel?). Eeldus, et teavitada ning kuulata. Välisministeeriumi kanalite kaudu, kuid püüdsime alati kodanik tuleb alati riigi juurde infot Facebooki lehte ligi suunata inimesi Facebooki, kuna seal otsima, on mõneti vananenud. Personaalse ja massimee- 3000 inimest, viie avanes kiireim võimalus abi küsida ja dia piiride hägustumise ajal, kus kõigil on võrdne või- päeva vältel avaldati pakkuda. Kuvasime Facebooki seinal malus sotsiaalmeedias nähtav olla, ei pruugi ametlikud ligi 300 sissekannet oleva info reaalajas ka ministeeriumi e-kanalid (asutuste veebilehed, pressiteadete uudisvood) ning lehe liikmeskond veebilehele ning dubleerisime seda alati väärtuslikemaks osutuda. Teabe ülekülluses jäävad 55 kahekordistus. Twitteri kontol , et teabele pääseks sõelale need allikad, mis on hõlpsasti kättesaadavad, ope- ligi ka need, kes Facebooki ei kasuta. ratiivsed ja usaldusväärsed. Seega peaks avatud ja inim- Kokkuvõttes külastas nn kriisiperioodil Välis- sõbraliku asutuse kommunikatsioonitegevus laienema ministeeriumi Facebooki lehte ligi 3000 inimest, viie ka mitteametlikesse keskkondadesse – riik peab minema päeva vältel avaldati ligi 300 sissekannet ning lehe kodaniku juurde.

53 http://www.eurocontrol.int 54 http://www.facebook.com/valismin 55 http://twitter.com/valismin

Infoühiskonna aastaraamat 2010 29 Et võimalikus kriisiolukorras sotsiaalmeediat edukalt ära sihtgrupi eripära ning eesmärgipärasust. kasutada, tuleks selles suunas tegutsema hakata kohe. 2010. aastal seitsmekordistus Välisministeeriumi lehe Asutusena sotsiaalmeedias esinemine eeldab ametnikelt jälgijaskond Facebookis; tuhakriis andis sellest kolman- oskust erinevaid keskkondi ise kasutada ja nende tõhu- diku. Pakume järjepidevalt usaldusväärset infot, võima- sust võrrelda. Kuna ükski asutus ei ole nii võimekas, et lust riigiga mugavalt suhelda ning mis võib-olla kõige osaleda kõigis sotsiaalmeediakanalites, tuleb keskkonna olulisem – kindlustunnet, et ka hädaolukorras tuleb riik valikul arvesse võtta aja- ja inimressurssi, keskkonna ja ise inimese juurde. 1.2 Teadlikkuse tõstmine ja oskuste arendamine tõstmine ja oskuste 1.2 Teadlikkuse I ISIKUKESKSE JA KAASAVA ÜHISKONNA ARENDAMINE ÜHISKONNA JA KAASAVA I ISIKUKESKSE

30 Kultuuripärandi säilitamine 1.3

1.3.1 Uus kasutuskeskkond Eesti Mihkel Reial [email protected] trükiste digitaalsele arhiivile Eesti Rahvusraamatukogu

Enamik asutustest, kus informatsiooni toodetakse Digitaalse arhiveerimise või töödeldakse, kasutavad tänapäeval laialdaselt IT- korraldamine vahendeid nii info tootmiseks kui selle võrku riputami- seks. Digitaalse informatsiooni edasine käekäik ja pika- Digitaalse informatsiooni süstemaatilist kogumist ja ajaline säilitamine neid enamasti ei huvita. Veel vähem säilitamist Eesti Rahvusraamatukogus alustasime 2004. soovitakse võtta vastutust selle pikaajalise säilimise eest. aastal, mil Euroopa Liidu projekti reUSE raames loodi Üheks asutuseks, mis seaduse järgi rahvusliku infosisu digitaalarhiivi DIGAR esimene tööversioon. Algselt oli meie eesmärgiks avaliku sektori asutuste väljaannete Kultuuri ja teaduse kogumise ja säilitamise eest vastu- trükifailide kogumine, säilitamine ja laiemalt kättesaada- seisukohalt olulise tab, on Eesti Rahvusraamatukogu. digitaalse teabe Kultuuri ja teaduse seisukohalt olu- vaks muutmine. Kuid olukorras, kus üha rohkem infor- säilitamiseks on lise digitaalse teabe säilitamiseks on matsiooni toodeti ja avaldati digitaalsel kujul, suurenes Rahvusraamatukogus Rahvusraamatukogus loodud digi- ka surve eri tüüpi ja vormingus teabe (perioodika, raa- loodud digitaalarhiiv DIGAR. taalarhiiv DIGAR56 . matud, suuremahulised maakaardid, pildipõhised dokumendid, postkaardid jne) arhiveerimiseks. Veelgi enam Nüüdisaegsema ja mugavama arhiiviotsingu võimal- – 01.06.2006 jõustunud sundeksemplari seaduse muu- damiseks ning erinevate digitaalsete objektide lehitse- datus kohustab Rahvusraamatukogu paberväljaannete miseks ja kuvamiseks kohandatud tarkvara loomiseks kõrval ka võrguväljaandeid koguma ja säilitama. algatas Rahvusraamatukogu 2009. aastal ELi struktuu- Kõik see kokku moodustab paljudes erinevates faili- rifondide toel projekti „Kodanikuvärav Eesti digitaalse vormingutes olevate eri laadi väljaannete arhiivi, mis kultuuripärandi arhiivile”. Projekti realiseerimiseks ja sisaldab kvaliteetseid ning suuremahulisi digitaalfaile. tarkvara loomiseks korraldatud riigihanke võitis AS Datel. Arhiiv sisaldab ka nende objektide kirjeldamisel loodud Digitaalse arhiivi uus kasutajaliides on tõhus vahend ar- metaandmete XML-faile. DIGARit hallatakse avatud läh- hiivis sisalduvate eri laadi digitaalsete teavikute otsimi- tekoodiga digitaalarhiivi tarkvara Fedora 3.3 põhjal, mis seks, lehitsemiseks ja mugavaks lugemiseks. Paremini võimaldab XML-objekte hallata läbi APIde. kättesaadavaks muutunud digitaalne kultuuripärand tervikuna aga rikastab veebis olevat kvaliteetset ja kont- Lisaks kirjastuste deponeeritavate ja veebist allalaadita- rollitud rahvuslikku infosisu. vate digitaalsete objektide arhiveerimisele korraldatakse

56 http://digar.nlib.ee

Infoühiskonna aastaraamat 2010 31 Rahvusraamatukogu DIGARis ka hävimisohus või inten- Uus rollipõhine e-raamatukogu kasutajate haldamise siivses kasutuses oleva ainestu digiteerimist ja pikaajalist süsteem välistab andmete dubleerimise raamatukogu säilitamist. Rahvusraamatukogus digiteeritakse ajalehti erinevates infosüsteemides (DIGAR, ESTER, ISE, otsin- ja ajakirju, kalendreid, maa- ja linnakaarte, graafikat, guportaal, litsentsiandmebaasid jne) ja võimaldab hal- fotokogusid. On alustatud ka vanade hävimisohus lata kõiki kasutajaid ühest kohast, kusjuures erinevaid olevate raamatute (nn Eesti Trükise Punase Raamatu e-teenuseid saab kasutada ja erinevate e-kogude vahel kandidaatide) digiteerimisega. 2010. aasta lõpus oli on võimalik liikuda ühte autentimisprotsessi kasutades. DIGARis 1 387 370 faili kogumahuga 5,82 TB. Kirjastajate ja teiste sisutootjate jaoks võimaldab uus süsteem operatiivselt oma väljaannetele kasutuspii- Esimestel aastatel toimus eelkõige kitsapiirilise digitaalai- nestu arhiveerimisega seotud tegevus. Puudusid eri tüüpi ranguid kohaldada ja olla kindel, et raamatukogus neid digitaalobjekte ning erinevaid vorminguid arhiveerivad ja kontrollitakse. neid esitlevad kasutajasõbralikud veebiliidesed. DIGARi kasutajaliides oli kohmakas, struktureerimata ja digitaalse ainestu suurte failimahtude internetikasutajale raskes- Digitaalsete failide ti allalaaditav. Seega seadsimegi eesmärgiks mitmekülgse käsitlemine ja tõhusa otsingusüsteemi loomise ning digitaalsete ob- Digitaalse informatsiooni arhiivi põhiliseks eesmärgiks jektide säärase käsitlemise, mis vastaks erinevate kasuta- on sinna paigutatud informatsiooni pikaajaline säilita- jagruppide soovidele. mine. Arhiivi antud originaalfailid salvestatakse säilitus- protsessi jaoks sobilikesse failivormingutesse. On ilmne,

1.3 Kultuuripärandi säilitamine 1.3 Kultuuripärandi DIGARi kasutajate õiguste et suuremahulistele arhiivifailidele pole otstarbekas ega haldamine paljudel juhtudel ka lubatud juurdepääsu võimaldada. Lihtsamaks ja kiiremaks vaatamiseks luuakse kasutaja Digitaalsele informatsioonile juurdepääsu loomisel tu- jaoks seetõttu eraldi failid. Digitaalse arhiivi kasutajaliide- leb arvestada teosele kohaldatud õiguste ja piirangutega. se puhul seadsime eesmärgiks luua efektiivne, atraktiiv- Kasutajad jagunevad erinevate õigustega rühmadeks. ne ja mugav lahendus, mis tagaks selle lihtsa ja laialdase Deposiitoritel ja kirjastajatel on eriõigused enda poolt kasutatavuse. arhiivi saadetud originaalfailidele, Rahvusraamatukogu töötajatel on õigused ja kohustused seoses failide töötle- Arhiveeritud materjalide seast saab teavet otsida nii liht- mise, konverteerimise ja varundamisega. Registreeritud kui kompleksotsinguga. Täiendavalt on võimalik otsida lugejatel on suuremad juurdepääsu õigused raamatuko- täistekstidest või metaandmetest. Otsingu teostamine ja gu soetatud materjalidele, tavaline internetikasutaja võib tulemuste sorteerimine võib toimuda väljaannete laadi- ilma registreerimata tutvuda arhiivi sisuga ja lehitseda de ja kollektsioonide kaupa. Otsingu tulemusi saab sõl- materjale, millel puuduvad kasutamispiirangud. tuvalt teose laadist kuvada pisipiltide, failiandmete, metaandmete või objektiosade kaupa. Digitaalseid objekte Digitaalse ainestu deposiitoritel on õigus seada kasutus- käsitletakse olenevalt selle laadist. Näiteks raamatuid ja piiranguid vastavalt autoriõiguse seadusele ja omandi- ajakirju saab sirvida lehekülgede kaupa, postkaartide, õigustest lähtuvatele ärihuvidele. Projekti käigus loodud fotode või maakaartide kollektsiooni saab vaadelda nii Rahvusraamatukogu e-teenuste kasutajate haldamise kollektsioonina kui ka üksikute objektide kaupa (vt näide süsteem võimaldab kontrollida kasutaja identiteeti ehk

I ISIKUKESKSE JA KAASAVA ÜHISKONNA ARENDAMINE ÜHISKONNA JA KAASAVA I ISIKUKESKSE lk 33). teda autentida. Lisaks pakutakse tema õigustele vastavaid teenuseid, mis on kooskõlas väljaandjate poolt sea- Failide paremaks esitlemiseks on loodud võimalus neid tud piirangute ja autoriõiguse seadusega. Autenditakse, suurendada-vähendada, pöörata, nihutada. Lisaks fai- nagu riigiportaaliski, isiku tuvastamisega ID-kaardi või lide esitlemisele on loodud võimalused ka nende sal- mobiil-ID abil. Et kõigil Rahvusraamatukogu lugejatel vestamiseks, kopeerimiseks või printimiseks. Samas on ei pruugi olla ID-kaarti või mobiil-ID-d, siis on võima- kõik need teenused seotud süsteemiga, mis kontrollib lik lugeja tuvastada ka lugejapileti numbri ja salasõna- väljaandja kehtestatud kasutuspiiranguid ja kasutajate ga. Projekti käigus loodud autentimissüsteem laienes õigusi süsteemis. Autorikaitse all olevate teoste jaoks on DIGARi kasutamisõiguste haldamiselt kogu e-raamatu- Rahvusraamatukogus loodud autoriseeritud arvutitöö- kogu kasutamisele. Uues keskkonnas on loodud võima- koht, kus kõik võimalused teose kopeerimiseks või prin- lus iseteeninduse vormis registreerida end veebi kaudu timiseks on kõrvaldatud ning teost saab lugeda ainult kogu e-rahvusraamatukogu kasutajaks. kohapeal.

32 Digitaalarhiivi tulevikust

Projekti tulemustel on Eesti infoühiskonnale suur mõju, Digitaalse arhiivi DIGAR edasine arendamine kesken- sest digitaalse kultuuripärandi kättesaadavus Eestis on dub nüüd eelkõige arhiivihaldamise funktsionaalsuse oluliselt tõusnud. Samuti paranes selle teabe kasutusmu- parandamisele. Väljaarendamist vajab pikaajalise säili- gavus ning interneti teel haldamine. Projekti tulemustest tamise tagamiseks vajalik digitaalsete objektide ja nen- lõikavad kasu kõik infotarbijad, kuna tänu nüüdisaegse- de metaandmete vastavuste seiresüsteem, erinevate tele infotehnoloogiavõimalustele saab raamatukokku ko- failivormingute vastavuse kontroll failide käsitlemise hale tulemata Rahvusraamatukogu kogusid ja teenuseid tarkvaras, erinevate konverteerimisprogrammide mõju ööpäevaringselt kasutada. Olukord on kasulik ka digitaal- digitaalsete failide esitlemise autentsusele ja selle mõju se informatsiooni tootjatele, kuna on tekkinud võimalus mõõtmine jne. Samuti vajab arendamist digitaalse arhiivi anda oma toodangu arhiveerimine üle usaldusväärsele varundusvõimsus ja tehniline valmisolek informatsioo- digiarhiivile. nikäideldavuse tagamiseks.

Näide kaartide kollektsiooni ekraanikuvast.

Infoühiskonna aastaraamat 2010 33 1.3.2 Kultuurimälestiste riiklik Urve Russow [email protected] register X-tee ristteel Muinsuskaitseamet

võimaldab lisaks siduda katastrid registris kas mälestise või mälestise kaitsevööndiga (piiranguvööndiga).

Katastritunnuste automaatse uuenduse järel loodi X-tee teenus kinnistusraamatuga, kust väljastatakse kinnistute ning omanike andmeid. Selliseid andmeid vahetati juba varem (2005), kuid teenus oli poolautomaatne. Seevastu uus X-tee teenus on automaatne ning annab võimaluse Kultuurimälestiste riiklik register57 sisaldab informat- vajalikke andmeid importida. siooni kõikide riikliku kaitse all olevate kultuurimälestiste kohta ning ühendab erinevad mälestiste liigid – arheo- Mälestiste omanike kontaktandmete saamiseks vajasime 1.3 Kultuuripärandi säilitamine 1.3 Kultuuripärandi loogia-, arhitektuuri-, ajaloo-, kunsti-, tehnikamälestised veel X-tee teenust rahvastikuregistri ning äriregistriga, ja muinsuskaitsealad – ühte andmekogusse. Register, kuna omanikud on nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. mida haldab Muinsuskaitseamet, asutati 1994. aastal Loodud X-tee teenus pärib isikukoodi ja registrinumbri ning juba järgmisel aastal loodi digitaalne andmekogu. järgi regulaarselt kontaktandmeid. Omanike nimed ja 2002. aastal muutus andmekogu internetipõhiseks ning kontaktandmed salvestatakse kultuurimälestiste regist- on osaliselt avalikkusele juurdepääsetav. risse, et Muinsuskaitseameti töötajad saaksid kiiresti ja operatiivselt mälestiste omanikega ühendust võtta – see Alates kultuurimälestiste registri internetipõhiseks muu- on märkimisväärselt mugavam lahendus kui varem, mil tumisest on sellele liidetud erinevaid andmekogusid ja omanike andmete saamiseks vajati nelja andmekogu ühtlasi loodud mitmeid X-tee teenuseid kodanikele ja andmeid ja neid ühendavaid X-tee teenuseid. riigiasutustele. Teenustega on tagatud eri andmebaasidest pärineva info koondumine ühte keskkonda, mis muudab Muinsuskaitseameti töötajail põhitööle kesken- X-tee teenused dumise oluliselt lihtsamaks. Ühe näitena võib siinkohal 2010. aastal käivitus kultuurimälestiste registris ka riiklik välja tuua vajaduse kultuurimälestiste omanike nimede aadressiandmete süsteem (ADS), mis toimib samuti ka- ja kontaktandmete järele, milleks loodi 2009.–2010. aas- tastritunnuse alusel. Pärast X-tee teenuse loomist ADS- tal X-tee vahendusel teenused mitme eri andmebaasi va- iga toimub registris kinnismälestistel (13 156 mälestisel) hel. Lisaks uutele X-tee teenustele on nüüdseks registriga automaatne aadressiuuendus. Katastritunnuse ja ADS-i seotud mitmeid uusi temaatilisi andmekogusid, millest abil kuvatakse soovi korral kaitsevööndiga ja maa-alaliste

I ISIKUKESKSE JA KAASAVA ÜHISKONNA ARENDAMINE ÜHISKONNA JA KAASAVA I ISIKUKESKSE lähemalt allpool. objektidega seotud (nt muinsuskaitsealade) aadressid.

Samal aastal loodi eesti.ee portaaliga X-tee teenus, mis Mälestiste omanikud väljastab portaalile isikukoodi alusel mälestise andmed. Seega saab iga mälestise omanikuks olev kodanik riigi- Andmevahetus kultuurimälestiste registri ja Maa-ameti portaalist näha, millised mälestised talle kuuluvad, ja olla katastrikaardi vahel toimub 2003. aastast. Kõik kinnismä- teadlik riigi kehtestatud piirangutest. lestised on kantud katastrikaardile, hetkel käib töö piiran- guvööndite loomise ja kaardile kandmisega ning maa- Koostöös Maksu- ja Tolliametiga sel- Ligipääs alaliste mälestiste piiride kindlaks määramisega. Sellele gus, et tolliametnikel on vaja ligipää- kultuurimälestiste Maa-ameti kultuurimälestiste kihile loodi järgmisena su kultuuriväärtuste väljaveo luba- riiklikule registrile on X-tee teenus, mis väljastab katastritunnused mälestiste dele ja teatistele, mis asuvad samuti vajalik ka tolliametnike registrisse. Automaatne katastriüksuste uuendamine kultuurimälestiste riiklikus registris. jaoks.

57 http://register.muinas.ee

34 Eesmärgiks oli anda tolliametnikele võimalus riigipiiril toetust rahvusvahelisele projektile 2010. aastal sai kontrollida, millised load Muinsuskaitseamet on väljasta- „Laevavrakid: digiteerimine ja avatud Muinsuskaitseamet nud, ning nõnda vähendada tööd paberdokumentidega. ligipääs mereajalooallikatele” ehk Euroopa „SHIPWHER”61. Selle projekti üks osa Muinsuskaitseseadus on kehtestanud kultuurimälestis- Regionaalarengu on vrakiregistri loomine, kuhu kan- te kaitsmise kohustused ka kohalikele omavalitsustele. Fondi Kesk-Läänemere takse arhiivis leiduv informatsioon Selleks loodi autoriseerimisteenus, mille kaudu pääse- programmist toetust uppunud laevade kohta ning lisa- vad kohalike omavalitususte töötajad kultuurimälestiste rahvusvahelisele takse välitööde käigus kogutud info. registrisse ja saavad võimaluse näha rohkem andmeid projektile „Laevavrakid: Vrakiregister ei ole esialgu avalikku- kui tavaline avalik registrikasutaja. digiteerimine ja sele nähtav ning see avatakse alles avatud ligipääs Mälestistena on muinsuskaitse all mitmed kalmistud ja projekti teises pooles, kui kogutud mereajalooallikatele”. kalmistutel asuvad hauad. Tallinna kalmistutega sai teoks materjal on jõutud üle kontrollida ja kalmisturegistri ühildamine kultuurimälestiste registriga. andmed registrisse sisestada. See re- Ühildamist ei tehtud automaatseks, kuna kaitsealuste gistriosa saab olema esimene, mis tuleb nii eesti kui ing- kalmistute ja haudade seis on stabiilne. Seetõttu ühilda- lise keeles. ti registrid URL-lingi kaudu, nt58. Iga haua juures on link „Lisatud andmebaasi”, kust saab otse kalmistute registrisse hauaandmete juurde. Ühildamine on kahepoolne: ka Vajalikud ühendused kalmistuteregistri juures on link „Kultuurilooline haud”, Kultuurimälestiste registri poolt vaadatuna oleme ena- mis viib otse kultuurimälestiste registris registreeritud masti meie need, kellele on teiste andmekogude and- haua andmete juurde. Positiivse küljena tuleb kalmistu- meid vaja. Ainult Maa-ameti kitsendusi põhjustavate ob- registris esile ka haua asukoht kaardil. Teenusele on taga- jektide kaardikiht ja ehitisregister on meie andmekogus tud ligipääs ka avalikul tasandil. olevatest andmetest seadustega kehtestatud kohustuste tõttu huvitatud. Teistel puhkudel on kultuurimälestiste Register täieneb andmebaas pidanud paluma teiste andmekogude infot näiteks mälestiste kaardil kuvamiseks või mälestiste 2010. aastal loodi kultuurimälestiste registrisse uue osa- omanike ja kinnistute kohta info saamiseks. na riigi eraldatud avariitoetuste rubriik59. Nimelt eraldab riik mälestistele sihtotstarbelisi avariitoetusi, et omani- 2010. aastal ühendatigi kultuurimälestiste riikliku regist- kud saaksid mälestisi parandada ja nende eest hoolitse- riga ka ehitisregister. Ehitisregistri andmed tulevad regist- da. Kõik toetused on seotud mälestiste andmetega ja on risse katastriüksuse tunnuse alusel ja iga mälestise juures avalikule tasandile nähtavad. Nüüd saab mälestise juures on toodud ehitisregistri põhiandmed. Ühendus loodi ka- näha, kui palju avariitoetusi ning millises suurusjärgus ja hepoolne, et ka ehitisregistrist oleks võimalik jälgida, kas millisteks töödeks on kui mitmel aastal eraldatud. tegu on kultuurimälestisega. Muinsuskaitseameti arhiiv sisaldab huvitavaid ja väärtus- likke fotosid praegustest ja endistest kultuurimälestistest. Kokkuvõte Ametil tekkis võimalus osade fotode digiteerimiseks ja Igal aastal viiakse kultuurimälestiste registris läbi hulga- registris „Fotokogu”60 nime all avalikule tasandile kätte- liselt muudatusi kasutajate tasandi kaasasjastamiseks. saadavaks tegemiseks. Fotokogu sisaldab kahe teeneka 2011. aastal jätkuvad arendused uute muinsuskaitse- muinsuskaitsja, Veljo Ranniku (sünd 1934) ja Jaan Vali (sünd 1948) tehtud ülesvõtteid. tööks vajalike X-tee teenustega ning andmebaasi juurde liidetakse kultuurimälestiste ja kultuuripärandiga seotud Pildistatud on Eesti mõisahooneid, mõisakompleksi temaatilisi andmekogusid. kuulunud abihooneid, valikuliselt ka kirikuid ja kiri- kuaedu, kalmistuid, kabeleid ja hauatähiseid. Palju on fotosid looduslikest objektidest ning mälestiste remon- di- ja restaureerimisprotsessidest. Mitmed tollal üles võetud objektid on hävinud ja osa neist on hävimas ning Muinsuskaitseametis olevad negatiivid ja fotod on ainu- kesed materjalid, millele saab tugineda ja mida olemas- olevaga võrrelda.

2010. aastal sai Muinsuskaitseamet Euroopa Regionaalarengu Fondi Kesk-Läänemere programmist

58 http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=1111 60 http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary 59 http://register.muinas.ee/?menuID=emergencysupport 61 http://www.muinas.ee/shipwher

Infoühiskonna aastaraamat 2010 35 1.3.3 Audiovisuaalse kultuuri- Viljar Mee [email protected] pärandi ja teabe digihoidla Eesti Rahvusringhääling

Inimene tajub maailma oma meeleelunditega: me Avamäng – analoogist näeme, kuuleme, nuusutame, maitseme ja kompame. digitaalseks Aastasadu on inimkond talletanud oma teadmust ning nägemust maailmast erinevatel viisidel, olgu selleks siis ERR arhiivides leidub kogu tema eksisteerimisaja teh- koopajoonised, savitahvlid või raamatud. Aegade jooksul noloogiline võidukäik. Säilikud on laiali pillutatud erine- kogunenud pärandit hoitakse raamatukogudes, muuseu- vatel aegadel valitsenud andmekandjatele filmilindist mites ning arhiivides. Koopamaalingud koos püramiidi- Betacam-videokassetini või grammofoniplaadist CD- dega on ühed vähestest, mida pole kokku tassitud ja keld- plaatideni. Sellise arhiivi käsitlemisel on füüsilised piiran- risse peidetud. Napilt üle saja aasta tagasi õppis inimkond gud juba Rahvusringhäälingu sisetarbe rahuldamisele, talletama ka liikuvaid pilte, ja ka helisalvestised pole palju avalikkusele ligipääsu tagamisest rääkimata. Samuti käib 1.3 Kultuuripärandi säilitamine 1.3 Kultuuripärandi vanemad. Eesti Raadio ning hiljem ka Eesti Televisioon võidujooks ajaga, sest nii mõnedki andmekandjad hakka- on eelmise sajandi algusest praeguseni salvestanud suu- vad ajahambale alla vanduma.

rel hulgal Eestiga seotud ajaloolist mälu. Nüüdne Eesti ERR arendas oma digiteerimisvõimekust juba enne 2008. Rahvusringhääling vastutab selle pärandi säilitamise aastat. Loodud oli mitu Betacam SP ning kahetollise eest. Peale säilitamise tunneb ERR ko- magnetlindi digiteerimise üksust; paralleelselt digihoidla Digihoidla loomise hustust ka talletatud pärandit jagada projektiga käivitati filmide ümberlindistamise ning res- põhieesmärkideks kõigi nendega, kes ise selle väärt ma- taureerimise töökoda. Audioarhiivid olid oma tehniliste oli luua võimalus terjali loonud või kelle esiisad on seda lahenduste poolest juba mitme penikoorma pikkuse ERR arhiivides teinud. sammu jagu ette jõudnud ning seal käis töö täie hooga. säilitatavat 2008. aastal esitas ERR struktuuri- Varem oli LTO-4 digitaalsete magnetlintide hoiustami- kultuuripärandit seks ja käitlemiseks soetatud lindirobot ning selle hal- digitaalselt fondide avatud taotlusvoorus „Teabe dustarkvara. Projekti raames laiendati olemasolevat füü- hoiustada, kättesaadavuse parandamine” pro- silist hoidlat märkimisväärselt: endisest 727 lindipesast korraldada säilikute jekti „Audiovisuaalse kultuuripärandi metaandmete ja teabe digihoidla I etapi väljatööta- 2047ni. Operatiivselt kättesaadava andmemahu hulka haldamist ning teha mine ning sellele ID-kaardi põhise tõsteti ligikaudu 1,6 petabaidini (üks LTO-4 lint mahutab kahest eelnevast avaliku ligipääsu loomine” (edaspidi 800 GB). Lisaks operatiivsele koopiale salvestatakse mee- sünteesitu digihoidla). Digihoidla loomise põhi- diafailid ühekordselt ülekirjutatavatele lintidele, mida laiemale üldsusele eesmärkideks oli luua võimalus ERR hoiustatakse eraldi. Kuivõrd LTO-tehnoloogia areneb kii- I ISIKUKESKSE JA KAASAVA ÜHISKONNA ARENDAMINE ÜHISKONNA JA KAASAVA I ISIKUKESKSE kättesaadavaks. arhiivides säilitatavat kultuuripärandit resti, siis oli juba alates 2010. aastast võimalik üle minna digitaalselt hoiustada, korraldada säili- viienda põlvkonna lintidele, mis mahutavad 1,5 terabaiti. kute metaandmete haldamist ning teha kahest eelnevast Linte sobib hoiustada samas füüsilises kapis ning mig- sünteesitu laiemale üldsusele kättesaadavaks. Digihoidla reerimise teel on võimalik andmemahtu kasvatada juba süsteemi näol on tegu tööriistaga nii kooliõpilasele, tu- kahekordseks ehk kolme petabaidini. Andmaks aimu, dengile, ajaloolasele kui filmitegijatele, võimaldades vee- mida need numbrid tähendavad, siis tuleb mainida, et bipõhiselt vaadata ja kuulata Rahvusringhäälingu arhiivi- tänapäeval digiteeritakse ning salvestatakse Standard de sisu ja soovi korral tellida ka materjali kasutuskoopia Definition telepilti 50 megabitti sekundi kohta, mis teeb meelepärasel meediakandjal või failina. tunnise materjali mahuks ligikaudu 23 gigabaiti. Kogu lindiroboti maht nüüdisaegse tehnoloogia juures on 72 000 tundi. ERRi analoogsäilikute arvestuslikud mahud on selle numbriga võrreldavad või sellest suuremadki.

36 Nagu mainitud, on valitud digitaalsed salvestustehnoloo- Kulisside ees giad jätkusuutlikud. Pideva migreerimise abil tagatakse säilikute käsitletavuse võimekus aastakümnete jooksul. Kogu kirjeldatuga luuakse aga alles eeldused projekti põhieesmärgi täitmisele. Kui analoogkandja on digitaalse kuue saanud, kui arhiivitöötaja on kirja pannud selle Dirigent sünniloo, elukäigu ja olemuse, siis ootab ees viimane samm. Nupuvajutusega kogutakse kõik metaandmed Digihoidla teine osa keskendub digitaalsete säilikute hal- kokku, pakendatakse koos transkooditud veebikõlbuliku damisele. Digiteerimis- ning tootmisüksused toodavad vaate- või kuulamiskoopiaga ning edastatakse avalikule pidevalt uusi audio- ja videofaile, mis tuleb kord lindi- veebiliidesele. Digihoidla avalik veebiliides on projekti robotisse tõsta, siis jälle koodi- kolmas ja viimane osa, mida saab sirvida ka laiem üldsus. Arhiivi kirjeldajad muutmisele saata või hoopis tük- Aadressil arhiiv.err.ee on võimalik metaandmete järgi saavad veebiliidese kideks lõigata, pakendada ning ERRi arhiivisäilikute hulgast huvipakkuvat otsida. Peale kaudu oma tööarvuti kauba tellijale saata. Erinevates metaandmete on võimalik vaadata ja kuulata ka madala- taga liikuvat pilti andmebaasides kogutakse kok- ma kvaliteediga koopiaid. jälgida ning selle järgi ku või luuakse metaandmeid. kaadri täpsusega Audio- ja videofailide kõvakettal Kui vaatamine-kuulamine rahuldab suurema osa külas- sisukirjelduse välju või magnetlindil hoiustamine ei tajate uudishimu, siis sügavama huvi korral on võimalik täita. võimalda veel nendega midagi kuuldust-nähtust ka sealsamas veebis endale koopia tel- mõistlikku peale hakata, kui me lida. Tellimuste täitmisel tuleb loomulikult arvestada või- ei tea, mis arhiivis peidus on. Kuidagi tuleb füüsilised fai- malike juriidiliste piirangutega. Täpsemat info selle kohta lid ning metaandmed omavahel siduda. Meedia ja meta- leiab veebilehelt või arhiivitöötajatega konsulteerides. andmete haldamise süsteemi ülesandeks ongi kogu seda Avaliku veebiliidese kasutajaks saamiseks tuleb end ID- liiklust juhtida. Sisuliselt on tegemist kogu digihoidla sü- kaardi või mobiil-ID abil autentida. Lisaks on arhiiv.err.ee dame ja närvivõrgustikuga. lehele võimalik siseneda ka teabevärava eesti.ee kaudu, kus enese autentimiseks on juba laiemad võimalused, nt Metafoorselt võib seda närvivõrku võrrelda tavapä- panga kaudu. Veebis esitatud tellimused tuleb siiski digi- rase infosüsteemiga, kasvõi laohaldusprogrammiga. taalselt allkirjastada ID-kaardi või mobiil-ID abil. Andmebaasidesse on salvestatud kogu kauba kohta käiv teave. Kaubal on nimi, seerianumber, koostis, aegumis- tähtaeg. Meediafailil on samuti nimi, keegi on üles tä- Lavatähti on rohkem kui üks hendanud, kes on selle teose loomise juures olnud, kes on osatäitjad… Isegi niipalju on vaeva nähtud, et kaadri Projekti kavandamisel ning teostamisel on au sees hoi- täpsusega ära kirjeldanud, mis filmis toimub – järjest lu- tud erinevaid koostöövõimalusi. gedes saaks suisa ümberjutustuse. Andmebaasi on üles Avaliku veebiliidese funktsionaalsus on peale inimloe- tähendatud ka seosed kirjete ja failide vahel ning erineva- tavuse kättesaadav ka arvutitele tuntud protokollide te versioonide asukohad. Arhiivi kirjeldajad saavad veebi- kaudu. Võimalik on käivitada erinevaid veebiteenuseid. liidese kaudu oma tööarvuti taga liikuvat pilti jälgida ning Digihoidla veebiliides on ühendatud X-teega, praegu veel selle järgi kaadri täpsusega sisukirjelduse välju täita. vaid ühesuunalise autentimise tagamiseks, kuid miks Mõni uhkem laosüsteem oskab peale andmete haldami- mitte ka oluliselt laiema funktsionaalsuse loomiseks.

se ka kaupa automaatselt liigutada. Just sellega tegelebki ERRi eesmärgiks on siduda end ka rahvusvaheliste see „süda”, pumbates bitte ja baite vastavalt närvivõrgult andmevaramutega. saadud korraldustele ühest punktist teise. Digihoidla projekt võimaldab peale ERRi arhiivide maju- Kui metaandmete halduse keerukus seisneb erinevatest tada enda juures ka teiste asjast huvitatud mäluasutuste allikatest kogutava ühtseks tervikuks sidumises, siis mee- säilikuid ning neid ka laiemale avalikkusele tutvustada. diafailide haldamine on raske just oma mahu poolest. Säärane võimalus loodi teadmises, et kõikidel mäluasu- Lisaks andmesidevõrkude transpordiga koormamisele tustel ei ole ehk jõudu ja jaksu sarnast süsteemi üles nõuavad mahukad failid ka suurt arvutusvõimsust erine- ehitada. Projekti raames loodud veebiliidest on võimalik vatesse väljundvormingutesse transkoodimisel. Projekti paigaldada ka teiste mäluasutuste juurde. raames soetati kodeerimisfarm, mille ainsaks ülesandeks on tekitada erinevaid vaatekoopiaid arhiivi kirjeldajatele Koostöövõimaluste täpsustamiseks võib pöörduda ERRi ning veebiväljundile. poole.

Infoühiskonna aastaraamat 2010 37 Quo Vadis?

Juba taotluses on projekti nimes ära märgitud 1. etapp, peaks tooma 2011. aastal algatatud Nüüd võib kuulata viidates sellele, et midagi on veel tulemas. Praeguseks on massdigiteerimisüksuse projekt. Eesti Vabariigi üles ehitatud luustik ning samm-sammult kasvatatakse 20. aastapäeva Esialgsel kavandamisel ei olnud võima- paraadi katkendeid sinna peale ka liha. Üsna suur osa raadiosaadete arhiivist lik ette teada ja näha kaugeltki kõiki nu- ja sinna kõrvale on veebi välja pandud. Videomaterjali avaldamise prot- tikaid ideid avaliku veebi funktsionaal- vaadata paraadi 93. sess on küll veidi aeglasem, aga edeneb samuti jõudsalt. suse kohta. ERR jätkab loodud süsteemi aastapäeva auks. Nüüd võib kuulata Eesti Vabariigi 20. aastapäeva paraadi arendamist. katkendeid ja sinna kõrvale vaadata paraadi 93. aastapäe- Kavas on mitmed koostööprojektid teis- va auks. Meediafailide digiteerimisele seab omad piiran- te andmekogudega, nt MTÜ Eesti Filmi Andmebaasiga. gud jällegi maht. Lisaks analoogsignaali nullideks ja ühte- Järge on ootamas teisedki. deks muutmisele on vaja neid mõnikord ka restaureerida ja mõnikord veidi korrastada. Arvestades analoogarhiivi Digihoidla avaliku veebiliidese kohta rohkem infot: mahtu, jätkub tööd aastateks. Mõningast leevendust http://arhiiv.err.ee. 1.3 Kultuuripärandi säilitamine 1.3 Kultuuripärandi I ISIKUKESKSE JA KAASAVA ÜHISKONNA ARENDAMINE ÜHISKONNA JA KAASAVA I ISIKUKESKSE

38 1.3.4 Eesti filmi infosüsteemi Reet Sokmann loomine rahvusliku [email protected] filmipärandi säilitamiseks ja MTÜ Eesti Filmi Andmebaas avalikkusele kättesaadavaks Hagi Šein [email protected] tegemiseks MTÜ Eesti Filmi Andmebaas

2012. on filmiaasta – tähistatakse Eesti filmi 100. aasta- Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Kultuurkapital, Eesti päeva. Üks kaalukamaid ettevõtmisi selleks kavandatud Rahvusringhääling, AS Tallinnfilm, Eesti Rahvusarhiiv, tegevuste hulgas on Eesti filmi andmebaasi (elektroo- Eesti Kinoliit, Balti Filmi- ja Meediakool, Eesti nilise rahvusfilmograafia) loomine. Mahuka ülesande Filmiajakirjanike Ühing, Eesti Film 100 ja MTÜ Eesti täitmise võttis enda peale 2007. aasta hilissügisel loo- Filmi Andmebaas – kes sõlmisid 20. jaanuaril 2009 ühis- dud MTÜ Eesti Filmi Andmebaas (edaspidi MTÜ EFA). te kavatsuste kokkuleppe rahvusfilmograafia loomise Tegevuse põhieesmärk on koostada kümne aasta jooksul toetamiseks. (2007–2017) täielik Eesti rahvusfilmograafia ja teha see veebikeskkonnas kättesaadavaks kõigile huvilistele nii Eestis kui välismaal. Elektroonilise rahvusfilmograafia loomine Rikkalik kultuuripärand Valminud on elektroonilise andmebaasi kodeerimis- juhend. Iga filmi kirjeldatakse võimalikult põhjalikult. Ligi saja aasta jooksul on Eestis loodud üle 10 000 filmi- Filmitunnused sisaldavad andmeid filmi sisu, žanri, au- teose; koos kroonikapaladega küünib nende arv üle 17 torite, osatäitjate, võttegrupi, võttekohtade, tootjate, auto- tuhande. Mängufilmid, dokumentaal- ja aimefilmid, ani- riõiguste ja levitajate ning filmi tehniliste parameetrite ma-, tele-, õppe-, reklaam- ja kroonikafilmid on rikkalik kohta, samuti filmi bibliograafiat, viiteid filmi ja tegijate kogu Eesti elust, ajaloost, kultuurist ja kohta ilmunud arvustustest, artiklitest ja raamatutest, inimestest. Eesti filmipärandi loomisel Iga filmiteose, isiku digiteeritud filmikaadreid ja fotosid, treilereid ja pro- on osalenud ligi 3000 filmitegijat ja ja asutuse kohta moklippe, filmistsenaariume, tegijate mälestusi ja muud valdav osa Eesti näitlejatest, filmides koostatakse andmestik, huvitavat. Filmide sisu on kodeeritud nii, et see võimal- osalevad või neis kõneldakse mitme- mis kombineerib daks otsida veebis filme sisu, isikute, aja, sündmus- ja kümnest tuhandest inimesest, sünd- filmiteatmiku, tegevuskohtade põhjal. Kõikidele filmiteostele on põh- bibliograafiliste, musest, kohast, Eesti asutustest ja ins- jalikult lisatud märksõnad, mis võimaldavad põhjalikke biograafiliste ja titutsioonidest. Paraku on kogu senine sisu- ja teemaotsinguid. Kõik filmitegijad saavad isikliku audiovisuaalsete filmiinformatsioon lünklik, ositi süste- veebilehekülje, mis annab ülevaate nende loometeest ja andmebaaside matiseerimata, puudulik, erinevates filmograafiast. interaktiivsed kohtades laiali ja enamasti piiratud omadused. mahuga paberkandjatel. Kavandatav Euroopa Regionaalarengu Fondi rahalisel toel (rakendus- elektrooniline andmebaas avab filmi- üksus Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus – RIA) valmib varamu ülevaatlikul viisil, kasutades ära kõik võimalused, 2011. aasta kesksuvel Eesti Filmi Infosüsteemi (EFIS) ar- mida praegused elektroonilised andmebaasid pakuvad. vutitarkvara ja sellele tuginev veebikeskkond. Töö teostab Ulatuslikus otsinguvõimalustega tunnusteruumis koos- seitsme firma seas riigihanke võitnud Mindware OÜ. tatakse iga filmiteose, isiku ja asutuse kohta andmestik, Elektrooniline filmiandmebaas liidestatakse teiste ana- mis kombineerib filmiteatmiku, bibliograafiliste, biograa- loogiliste andmebaasidega Eesti Rahvusringhäälingus, filiste ja audiovisuaalsete andmebaaside interaktiivsed Rahvusarhiivi Filmiarhiivis, Rahvusraamatukogus, omadused. TLÜ Balti Filmi- ja Meediakoolis jt. Veebiväljund pa- Nii mahuka infokogu loomine ja andmestiku koondami- kub ID-kaardiga sisenemisvõimalust ja lubab liikuda ne on töömahukas ja kulukas ettevõtmine. Töö tegemi- Rahvusringhäälingu digihoidlasse, kust saab ERRi toode- seks on oma toetuse andnud kõik filmivaldkonnaga seotud filme nii vaadata kui allalaadimiseks osta. Samalaadset tud võtmeorganisatsioonid – Eesti Kultuuriministeerium, teenust plaanime pakkuda ka meie loodavas andmebaasis.

Infoühiskonna aastaraamat 2010 39 Andmebaasi loomisel Filmograafiaveeb on liidesta- Elektrooniline rahvusfilmograafia valmib etappide kau- on arvestatud tud kaasaegsete suhtlusvõr- pa aastatel 2009–2017. Andmebaasi esimene osa ja vee- võimalusega sidestuda gustikega (Facebook, Twitter biväljund peaks kavakohaselt veebis ilmuma Eesti filmi edaspidi Euroopa jt). Andmebaasi loomisel on 100. aastapäeva tähistamise ajaks 2012. aastal, mil saa- Filmiväravaga, mis arvestatud võimalusega sivad kättesaadavaks andmed kõigi aegade jooksul Eestis pakub ligipääsu destuda edaspidi Euroopa toodetud ligi 700 mängufilmi kohta ning täisandmestik digiteeritud Filmiväravaga, mis pakub ligi- aastatel 1912–1940 tehtud kroonika- ja dokumentaalfil- filmivaramusse pääsu digiteeritud filmivara- mide kohta, mida on ligi 1100. Europeana kaudu. musse Europeana kaudu. MTÜ EFAt juhivad F-Seitse filmiprodutsent Reet Infosüsteemi loomiseks va- Sokmann projektijuhi ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja jalike töötajate ettevalmistamiseks korraldas MTÜ EFA Meediakooli meediaõppe juht Hagi Šein peatoimetajana, koostöös rakendusüksusega INNOVE septembrist 2010 IT-spetsialist on Jaanus Loitmaa. kuni jaanuari lõpuni 2011 kestnud 4,5-kuulise andme- Andmebaasi loomisele ja sisu usaldusväärsusele saavad baasi sisutoimetajate/kodeerijate koolituse, milles osales kaasa aidata nii filmitootjad, filmiloojad kui filmihuvili- 27 kursuslast. Neist 13 alustasid 2011. aasta veebruaris sed, kes on huvitatud meiega koostöö tegemisest ja meile tööd filmiandmete sisestamisega. abi osutamisest ja kellega MTÜ EFA juba tihedat koos- tööd teeb. 1.3. Kultuuripärandi säilitamine 1.3. Kultuuripärandi I ISIKUKESKSE JA KAASAVA ÜHISKONNA ARENDAMINE ÜHISKONNA JA KAASAVA I ISIKUKESKSE

40 Infoühiskonna aastaraamat 2010 41 42 II Isikukeskse, läbipaistva ja tõhusalt toimiva avaliku Infoühiskonna aastaraamat 2010 sektori arendamine

Avaliku sektori toimimise tõhustamine 2.1 Kasutajasõbralike e-teenuste arendamine 2.2

43 2.1 Avaliku sektori toimimise tõhustamine

2.1.1 Aivo Lepp Infoühiskonna arengukava [email protected] Majandus- ja rakendusplaanist Kommunikatsiooniministeerium

Rakendusplaan on suunatud arengukava üldeesmärkide süsteemide jätkusuutlikus haldamises ja uute vajalike täitmisele ning aitab seeläbi kaudselt kaasa Eesti ühis- lahenduste arendamise kavandamises, sh vajalike ja pii- konna heaolu kasvule. Arengukava ja selle rakendus- savate vahendite asutuse eelarvesse kavandamises. plaan aitavad parandada eelkõige riigi avaliku halduse On selge, et koordineerimisülesande tõttu korraldabki toimimist ning toetavad infoühiskonna edendamisel koa- just MKM riigi infosüsteemi komponentide koosvõi- litsioonilepingus seatud uute väljakutsete täitmist. SEKTORI ARENDAMINE SEKTORI me loomist ning kesksete komponentide arendamist ja Rakendusplaanis seatud eesmärkide täitmiseks kavan- haldamist. Samas on rakendusplaan Vabariigi Valitsuse datakse vahendeid ka IKT-lahenduste loomiseks või soe- heakskiitmisele kuuluv dokument, mille ülesandeks on tamiseks ja nende kasutuselevõtuks. välja tuua infoühiskonna arendamise prioriteetsed tegevused ja arendused lühikeses perspektiivis. Seda Kuna IKT on toetav tehnoloogia, siis vajadus ühe- või arvestatakse riigieelarve koostamise ja teiste finantseeri- TOIMIVA AVALIKU TOIMIVA teistsuguse IKT-lahenduse järele näiteks avalikus sekto- misvahendite kasutamise kavandamise puhul. ris tuleneb otseselt avalike teenuste või avaliku halduse arendamisest. Sellest tulenevalt ei saa IKT projektid olla Rakendusplaan viiakse ellu enamas- Rakendusplaan eesmärgiks omaette. Samas lubavad aga IKT pakutavad ti projektikesksete arendustöödena viiakse ellu enamasti võimalused viia avalikud teenused ja nende osutamise kooskõlas riigi IT-arhitektuuri ja koos- projektikesksete kvalitatiivselt uuele tasemele. võimeraamistikuga. Rakendusplaanis arendustöödena. väljatoodud tegevuste finantseerimis- Seega võib rakendusplaani funktsiooni muuhulgas näha allikas on riigieelarve ja struktuurivahendid või muud horisontaalse poliitikakujundamise instrumendina, mil- välisvahendid. Riigieelarvest finantseeritavate tegevuste le tegelik mõju avaldub valdkondlikes arengukavades ja kulusid kavandavad neid tegevusi elluviivad asutused, rakendusplaanides. kuid struktuurivahenditest püütakse rahastada keskseid ja valdkondadeüleseid arendustegevusi. Koostamine Rakendusplaan koostatakse MKMi riigi infosüsteemi- HUSALT JA Tõ LäbIPAISTVA II ISIKUKESKSE, Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 63 kuulub de osakonna juhtimisel koostöös Riigi Infosüsteemide MKMi valitsemisalasse riigi majanduspoliitika ja majan- Arenduskeskusega (RIA) ja teiste ministeeriumite duse arengukavade väljatöötamine informaatika ja tele- esindajatega. kommunikatsiooni valdkonnas ning riigi infosüsteemide Seega, lühidalt on rakendusplaani eesmärk määratleda arendamise koordineerimine. prioriteete, täpsustada eesmärke ja indikaatoreid aren- Samas vastutab iga asutus õigusaktidest tulenevate üles- gukava eesmärkide saavutamiseks kaheaastase perioodi annete täitmiseks vajalike toetavate IKT-lahenduste väl- vältel. Samuti täpsustada „Majanduskeskkonna arenda- jatöötamise ja haldamise eest. Vastutus seisneb hangitud mise rakenduskava” prioriteetse suuna „Infoühiskonna

44 edendamine” meetmete ning muude välisvahendite (nt Rahastamine Norra) jaotust rakendusplaani prioriteetide ja eesmärki- de saavutamiseks. Rakendusplaani maksumuseks planeeritakse üldjuhul kindel summa, mida kajastatakse riigieelarves hinnan- Rakendusplaani Kokkuvõtvalt püstitatakse arenguka- eesmärk on vas infoühiskonna arendamise ees- guliselt ühe aasta kohta. Rakendusplaan on ka otseseks määratleda prioriteete, märgid ning infoühiskonnast kui ter- instrumendiks struktuurivahendite planeerimisel. vikust lähtudes määratakse kindlaks täpsustada eesmärke Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava priori- meetmed ja tegevussuunad pikemas ja indikaatoreid teetse suuna „Infoühiskonna edendamine” eesmärgid perspektiivis. Rakendusplaanis mää- arengukava eesmärkide hõlmavad ühe osa infoühiskonna arengukava eesmär- saavutamiseks ratletakse arengukava eesmärkide saavutamiseks püstitatud eesmärke kidest. Struktuurivahendite rakendamisel kasutatakse kaheaastase perioodi ja kavandatakse struktuurivahendite kolme rakendussmeedet: programm, avatud taotlemine vältel. kasutamist, arvestades sealjuures te- ja investeeringute kava. gelikku olukorda ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi. Programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” üld- eesmärgiks on tõsta teadlikkust infoühiskonna võima- Elluviimine luste kohta. Seeläbi aidatakse kaasa nii inimeste elu ja Laiemalt võib rakendusplaanis seatud prioriteedid jaota- tegevust toetava infoühiskonna arendamisele kui kvali- da kahte gruppi – jätkuvad prioriteedid ja uued prioritee- teetsema info- ja andmekasutuse kaudu infoühiskonna- did. Siinkohal peatume ainult uutel prioriteetidel, kuna poliitikate kujundamise tõhususe tõstmisele. enamasti kajastatakse selgitavat teksti rakendusplaanis Võimalike arendusprojektide (inves- Rakendusplaaniga endas ja arengukavas. Uued ja huviäratavad on kaks vii- teeringute kava) nimekiri koostatakse mast prioriteeti: määratakse kindlaks, konkreetsete, juba detailselt ettevalmis- milliseid projekte ›› inimeste teadmiste, oskuste ja osalusvõimaluste tatud riigiasutustekesksete ja olulise investeeringute kava suurendamine; mõjuga projektide finantseerimiseks. kaudu finantseeritakse ›› Eesti uue põlvkonna lairibavõrgu arendamine; Rakendusplaani arendusprojektide vaja millises mahus seda liku aluseks on andmed, mida esitavad tehakse. ›› e-ärikeskkonna arendamine; ministeeriumid, ministeeriumite va- ›› avalike teenuste, sh infoteenuste arendamine; litsemisala asutused ja põhiseaduslikud institutsioonid ›› e-ID laiaulatuslik kasutuselevõtt; vastuseks kirjale „Finantseerimisvajaduse väljaselgita- mine”. Rakendusplaaniga määratakse kindlaks, milliseid ›› riigi infosüsteemide koosvõime suurendamine, sh projekte investeeringute kava kaudu finantseeritakse ja süsteemide täiustamine ja andmete korrastamine; millises mahus seda tehakse. ›› IKT rakendamine jätkusuutliku kasvu, puhta elukesk- Avatud taotlemine on mõeldud rakendusplaani priori- konna ja parema elukvaliteedi heaks. teetidega seatud eesmärkide saavutamise täiendavaks Laiemalt on prioriteedi eesmärgiks rohelise majanduse, finantseerimiseks. Struktuurivahenditest toetatakse pro- sh rohelise IT alase teadlikkuse ja IKT targem ärakasu- jekte, mille eesmärgid on otseselt seotud rakendusplaani tamine protsesside optimeerimiseks ning ressursside prioriteetide eesmärkidega. säästlikumaks kasutamiseks. Võtmeroll on siinkohal ministeeriumi majandusarengu osakonnal, mille eestvedamisel töötatakse välja konkreetsemad mõõdikud, mis Väljakutsed selguvad ka uuringu „IT-sektori võimekus ning potentsiaal majanduse ja ühiskonna toimimise ressursisäästli- Kokkuvõtvalt võib rakendusplaani koostamise puhul kumaks muutmisel” käigus. tuua välja kolm jätkuvat väljakutset:

1. rakendusplaani prioriteetide tegelik haakumine IKT rakendamine hariduses riigieelarves kavandatud vahenditega;

Laiemalt on prioriteedi eesmärkideks see, et haridu- 2. seosed teiste sisuliste valdkondade ses kasutataks internetipõhist õpikeskkonda ja lahen- rakendusplaanidega; dusi ning et selles valdkonnas oleksid olemas ka IKT oskused ja tugisüsteem. Siinkohal loodame eelkõige 3. rakendusplaani sisuliste eesmärkide teadvustami- Tiigrihüppe SA kogemusele ja koostööle Haridus- ja ne, võimalikult laiapõhjalise konsultatsiooniringi tekki- Teadusministeeriumiga. mine ja kokkulepete saavutamine.

Infoühiskonna aastaraamat 2010 45 2.1.2 Uuno Vallner Euroopa e-valitsuse [email protected] Majandus- ja tegevuskava 2011–2015: Kommunikatsiooniministeerium

IKT-lahendused aruka, heitkogusega majandusmudelit; jätkusuutliku ja innovaatilise ›› et võimaldada poliitiliste prioriteetide elluviimist, tu- valitsemise edendamiseks leb luua e-valitsusteenuste alusrakendused ning nende jaoks vajalikud õiguslikud ja teh- 2015. aastaks peavad nilised eeltingimused. põhilised piiriülesed Tegevuskava põhiideed Nende nelja prioriteedi elluviimi- avalikud teenused olema Tegevuskava62 võib vaadelda jätkuna digitaalarengu te- seks on tegevuskavas ette pandud võrgus kättesaadavad. 2.1 Avaliku sektori toimimise tõhustamine toimimise sektori 2.1 Avaliku gevuskavale63, kus teiste meetmete kõrval nähakse ette 45 meedet koos esialgse ajakavaga. ka e-valitsuse edendamist. Seeläbi võimaldatakse info- ja Olenevalt meetme iseloomust viiakse need ellu kas: kommunikatsioonitehnoloogia hüvede kasutamist üle ›› liikmesriikide poolt nende endi vahenditega, kogu Euroopa. Eelmise Euroopa e-valitsuse tegevuska- va64 rakendamise käigus käivitati mitmed ulatuslikud ›› liikmesriikide koostöö tulemusena komisjoni osalisel projektid nagu STORK, PEPOL, SPOCS, epSOS65. Teoks toetusel; arendamine

66 on saamas üleeuroopaline e-identiteedi süsteem , mis ›› komisjoni vahenditega (õigusaktid, standardid, ühis- lubab inimestel avalikke teenuseid üle kogu ELi elektroo- raamistikud, koosvõimet tagavad tehnilised moodulid).

sektori niliselt kasutada. Uue e-valitsuse tegevuskavaga viiakse Tegevuskava peab aitama saavutada Euroopa digitaal- ellu viiendal e-valitsust käsitleval ministrite konverent- arengu tegevuskava kahte peamist eesmärki; sil vastu võetud Malmö deklaratsioonis67 sõnastatud avaliku visioon: ›› 2015. aastaks peavad põhilised piiriülesed avalikud teenused olema võrgus kättesaadavad, et võimaldada igal ›› kodanikel ja ettevõtjatel peab olema võimalik kasuta- ettevõtjal, sõltumata tema asukohast, kõikjal Euroopas toimiva da nende tegelike vajaduste järgi kujundatud ja koostöös ettevõtteid asutada ja ettevõtlusega tegeleda ning igal kolmandate isikutega välja töötatud e-valitsusteenuseid; kodanikul kõikjal Euroopa Liidus õppida, töötada, elada husalt

õ ›› inimeste liikuvus siseturul peab olema suurem; sel- ja pensionile jääda; t

ja leks peavad sujuvad e-valitsusteenused võimaldama igal ›› 2015. aastaks peab 50% ELi kodanikest olema kasuta- ettevõtjal ettevõtet asutada ja ettevõtlusega tegeleda ning nud e-valitsusteenuseid. igal kodanikul õppida, töötada, elada ja pensionile jääda

ipaistva igal pool Euroopa Liidus; Kuna e-valitsusteenused on väga 2015. aastaks peab äb

l olulised ka ettevõtjate jaoks, sea- 50% ELi kodanikest , ›› haldusasutuste tegevus peab olema tõhus ja tule- takse tegevuskavas lisaeesmär- olema kasutanud muslik. Selleks tuleb e-valitsusteenuste abil vähendada giks seegi, et 2015. aastaks oleks e-valitsusteenuseid. halduskoormust, parandada haldusasutuste tööprot- sessi ning edendada jätkusuutlikku ja vähese CO2 sikukeskse II I

62 KOM (2010) 743. http://www.riso.ee/et/EU/COM_2010_743_ET_ACTE_f.pdf taseme pidevaks parandamiseks e-valitsusteenuseid, aidates sel viisil 63 KOM(2010) 245. http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ. kujundada EList juhtivat teadmuspõhist majandusruumi.” http:// do?uri=COM:2010:0245:FIN:ET:PDF www.egov2009.se/wp-content/uploads/Ministerial-Declaration-on- 64 E-valitsuse tegevuskava 2006, KOM(2006) 173, 25.4.2006. eGovernment.pdf. See meede on sõnastatud Euroopa digitaalarengu 65 CIP ICT-PSP. http://ec.europa.eu/information_society/activities/ digitaalses tegevuskavas ja selles lepiti kokku ministrite kohtumistel egovernment/implementation/ict_psp/index_en.htm 2001. aastal Brüsselis, 2003. aastal Comos, 2005. aastal Manchesteris ja 66 http://www.eid-stork.eu 2007. aastal Lissabonis. 67 2015. aastaks peavad Euroopa haldusasutused olema „suhetes kodanike http://ec.europa.eu/information_society/activities/egovernment/ ja ettevõtjatega tunnustatud avatud, paindlike ja koostööaltide partneritena. library/index_en.htm. See sisaldab ka kandidaat- ja EFTA riikide Pidades silmas eri kasutajate vajadusi ja ühiskondlikke ühishuve, kasutavad nad võetud kohustusi oma tegevuse tulemuslikkuse ja tõhususe suurendamiseks ning avalike teenuste

46 e-valitsusteenuseid kasutanud 80% ettevõtjatest. tegevuskava rakendamisele vahehinnang. Selles vaadeldakse, kui suurel määral on õnnestunud tegevuskava Meetmed on grupeeritud vastavalt nelja- eesmärke täita, milliseid edusamme on tehtud ja mis le prioriteedile, millele on lisatud viies, tege- valmistab raskusi. Lähtuvalt vahehinnangu tulemustest vuskava elluviimist tagavate meetmete grupp: teeb kõrgetasemeline eksperdirühm tegevuskava ees-

märkidesse ja meetmetesse vajalikke parandusi. Kasutajate võimekustamine: Liikmesriikidel on projekti korralduslikul poolel ›› kasutajate vajadused ja teenuse kaasavus (2 meedet); järgmised kohustused: ›› teenuste koostöine väljatöötamine (2 meedet); ›› aastal 2012. teatavad liikmesriigid komisjonile ja ›› avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamine kõrgetasemelisele eksperdirühmale, kuidas on Malmö (4 meedet); deklaratsioonis kehtestatud poliitilisi prioriteete kajasta- ›› läbipaistvuse suurendamine (3 meedet); tud nende riiklikus e-valitsusstrateegias või kuidas seda kavatsetakse teha, ›› kodanike ja ettevõtjate kaasamine poliitiliste otsuste väljatöötamisse (3 meedet). ›› aastal 2013. on kõik liikmesriigid lisanud Malmö deklaratsioonis sätestatud poliitilised prioriteedid oma

riiklikusse strateegiasse, Siseturg: ›› aastal 2015. teatavad kõik liikmesriigid komisjonile ja ›› ettevõtjate sujuv teenindamine (4 meedet); kõrgetasemelisele eksperdirühmale, kuidas on Malmö ›› isikute liikuvus (2 meedet); deklaratsioonis sätestatud poliitiliste prioriteetide ellu- ›› piiriülene teenuste osutamine kogu ELis (4 meedet). viimine õnnestunud.

Valitsuste ja haldusasutuste tulemuslikkus ja Mida peaks tegema Eesti? tõhusus: Tegevuskava täitmiseks peaks Eesti osalema komisjoni haldusasutuste tööprotsessi parandamine (4 meedet); ›› ja liikmesriikide piiriüleste teenuste väljatöötamise, ka- ›› halduskoormuse vähendamine (1 meede); sutuselevõtu ja arendamise ühistegevuses. Analüüsides ELi tegevuskava ja võrreldes seda vastavate tegevustega ›› keskkonnasõbralikud valitsemistavad (2 meedet). Eestis, võib järeldada, et Eesti infoühiskonna raamka- vas ja iga-aastastes tegevuskavades peaksid täiendavalt E-valitsuse arengu eeltingimused: kajastuma järgmised ELi tegevuskava täitmist tagavad ›› avatud spetsifikatsioonid ja koosvõime (3 meedet); meetmed:

›› e-valitsusteenuste alusrakendused (3 meedet); ›› kasutajakesksete, kaasavate ja kättesaadavate e-valitsusteenuste väljatöötamine, arvestades komisjoni püstitatud ›› innovatiivne e-valitsus (3 meedet). ühiseid sihtmärke ja hindamiskriteeriumeid, laiendades uue tehnoloogia kasutuselevõttu, edendades Euroopa Euroopa Komisjoni roll ja rahvusvahelistele standarditele vastavaid lahendusi (meede 2.1.1, 2011–2013); Komisjon korraldab tegevuskava ühist juhtimist ja või- ›› isikustatud veebiteenuste väljatöötamine, pakkudes maldab liikmesriikidel selles aktiivselt osaleda. Komisjon muuhulgas selliseid lahendusi, mis võimaldavad kasu- moodustab liikmesriikide e-valitsusstrateegia eest vastu- tajatel jälgida oma taotluste käitlemist haldusasutustes tavatest ametnikest kõrgetasemelise eksperdirühma ja (meede 2.1.1, 2013); juhib selle tööd. Kõrgetasemeline eksperdirühm teavi- tab digitaalarengu tegevuskava kõrgetasemelist töörüh- ›› avatud andmete taaskasutamise strateegia väl- ma ja kooskõlastab oma tegevuse ISA (Interoperability jatöötamine (meede 2.1.3, 2011–2013); Solutions for European Public Administrations) prog- ›› andmekaitsedirektiiviga 95/46/EÜ kooskõlas tuleb rammi komiteega. kodanikele võimaldada elektrooniline juurdepääs isi- Rakendatava poliitika üle arupidamiseks, tegevuska- kuandmetele, mis neil elektrooniliselt olemas on, ning va seireks ja hindamiseks ning kogemuste vahetuseks teavitada kodanikke elektroonilisel teel lihtsal ja üheselt on kavas luua ühtne raamistik. 2013. aastal antakse mõistetaval viisil iga kord, kui neid andmeid automaatselt

Infoühiskonna aastaraamat 2010 47 töödeldakse (meede 2.1.4, 2014); ›› Eesti koosvõimeraamistiku ühtlustamine Euroopa koosvõimeraamistikuga69(meede 2.4.1, 2013); ›› teise põlvkonna ühtsete kontaktpunktide muutmine tõelisteks e-valitsuskeskusteks, mis tegutsevad ka vald- ›› veebipõhiste autentimisteenuste loomine (tunnusta- kondades, mida teenuste direktiiv ei reguleeri ega hõl- des liikmesriikide avaliku või erasektori väljastatud serti- ma68 (meede 2.2.1, 2013); fikaate) 70 (meede 2.4.2, 2012);

›› kodanikele dokumentide ja teabe piiriülese ja koos- ›› elektroonilise isikutuvastuse rakenduste raken- võimelise e-väljastuse tagamine, nii et igal kodanikul damine ja juurutamine (meede 2.4.2, 2012); oleks võimalik õppida, töötada, elada, ennast ravida ja ›› kavandada turvaliste lahenduste loomine pilvetee- pensionile jääda igas Euroopa Liidu riigis (meede 2.2.2, nuste ja teenusepõhise arhitektuuri kasutuselevõtuks 2015); ning üleminekuks IPv4-lt Ipv6-le (meede 2.4.3, 2012).

68, 69, 70 Need meetmed on sätestatud Euroopa digitaalarengu tegevuskavas. 2.1 Avaliku sektori toimimise tõhustamine toimimise sektori 2.1 Avaliku arendamine sektori avaliku toimiva husalt õ t ja ipaistva äb l , sikukeskse II I

48 2.1.3 Uuno Vallner Euroopa avalike teenuste [email protected] Majandus- ja koosvõime alused Kommunikatsiooniministeerium

Euroopa Komisjon avaldas 2010. aasta lõpus program- ›› usaldusväärne teabevahetus, mida võimaldavad milise dokumendi „Euroopa avalike teenuste koosvõi- ühiselt kokkulepitud, sidusad ja kooskõlastatud koos- me alused“71. Dokumendis esitletakse digitaalaren- võimealgatused, sealhulgas õiguskeskkonna loomine, gu tegevuskava72 kahte olulist osa: Euroopa avalike koosvõimeraamistike arendamine ning koosvõime- teenuste Euroopa koosvõimestrateegiat (European standardeid ja -eeskirju käsitlevad kokkulepped. 73 Interoperability Strategy − EIS) ja Euroopa koosvõi- Ühtlasi on komisjon pärast laiaulatuslikku arutelu meraamistikku (European Interoperability Framework liikmesriikide ja muude sidusrühmadega koostanud 74 − EIF) . Mõlemad dokumendid on ette valmistatud Euroopa avalikke teenuseid suunava Euroopa koos- programmi IDABC (Interoperable Delivery of European võimeraamistiku (EIF, vt teatise lisa 2). Euroopa koos- eGovernment Services to Public Administrations, võimeraamistikuga antakse Euroopa haldusasutustele Businesses and Citizens) ja selle jätkuprogrammi suuniseid Euroopa avalike teenuste kindlaksmäärami- ISA (Interoperability Solutions for European Public se, väljatöötamise ja rakendamise vallas. Raamistikuga 75 Administrations) raames . kehtestatakse:

Komisjoni ISA programm on tihedas koostöös liikmes- ›› 12 aluspõhimõtet, millega koondatakse haldusasu- riikide kõrgetasemeliste esindajatega välja töötanud tuste, ettevõtjate ja kodanike avalike teenustega seotud Euroopa avalikke teenuseid suunava Euroopa koosvõi- ootused; mestrateegia. Euroopa koosvõimestrateegiaga määratak- avalike teenuste kontseptuaalmudel, millega kavan- se arengusuunad ja seatakse eesmärgid meetmetele, mis ›› datakse Euroopa avalike teenuste ülesehitus ja tõstetakse on Euroopa haldusasutustele Euroopa avalikke teenu- esile, miks ja kus on koosvõime tarvilik; seid luues vajalikud nii piiri- kui ka sektoriülese suhtluse, teabevahetuse ja koostöö parandamiseks. ›› koosvõime neli tasandit: õiguslik, organisatsiooniline, semantiline ja tehniline; Strateegiaga koondatakse tulevased koosvõimemeetmed kolme rühma: ›› koosvõimelepingud, võttes aluseks standardid ja avatud platvormid. ›› usaldusväärne teabevahetus; Komisjon rakendab Euroopa koos- Euroopa ›› koosvõime arhitektuur; võimestrateegiat ISA-programmi ja koosvõimestrateegiat ›› uute ELi õigusaktide IKT-mõju hindamine. CIP ICT-PSP (Competitiveness and rakendatakse programmide Kõnealuseid meetmeid toetavad teadlikkuse suurenda- Innovation Framework Programme ISA ja CIP kaudu. misele suunatud kaasnevad meetmed ning parimate ta- Information and Communications vade jagamise meede. Technology Policy Support Programme) programmi raames kavandatud meetmete kaudu. Komisjon koos- Ühtse visiooni kohaselt edendab koosvõime 2015. aas- tab jooksva ISA-tööprogrammi pärast ISA-komitees esin- taks tähelepanuväärselt Euroopa avalike teenuste osuta- datud liikmesriikidega konsulteerimist. Komisjon võttis mist ja seda tänu järgmisele: esimese ISA-tööprogrammi vastu 30. juunil 201076 ning ›› Euroopa Liidu poliitika ja eesmärkidega kooskõlas see vaadatakse läbi kord aastas, et kajastada poliitika või olevad asjakohased juhtimisstruktuurid ja −menetlused; prioriteetide muutumist. Niisamuti koostab komisjon

71 KOM (2010) 744. http://www.riso.ee/et/EU/COM_2010_744_ET_ACTE_f.pdf 75 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 922/2009/EÜ, 16. 72 KOM(2010) 245 — Euroopa digitaalne tegevuskava (http://ec.europa.eu/ september 2009, Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA) information_society/digital-agenda/index_en.htm) kohta (http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:260: 73 http://ec.europa.eu/isa/documents/isa_annex_i_eis_en.pdf 0020:0027:ET:PDF) 74 http://ec.europa.eu/isa/documents/isa_annex_ii_eif_en.pdf 76 http://ec.europa.eu/isa/workprogramme/doc/isa_work_programme.pdf

Infoühiskonna aastaraamat 2010 49 pärast CIP-korralduskomitees esindatud liikmesriikidega teenuste väljatöötamise algetapis, mis võiksid tulevikus konsulteerimist CIPi iga-aastase ICT-PSP-tööprogrammi. saada osaks Euroopa avalikest teenustest;

Euroopa koosvõimeraamistikuga tuleks arvestada siis, ›› aitama kaasa Euroopa koosvõimestrateegia ning kui haldusasutused loovad Euroopa avalikke teenu- seonduvate koosvõimemeetmete juhtimisele. seid, ning ka ELi poliitika rakendamist toetavate IKT- süsteemide arendamisel. Raamistikku tuleks arvesse Koosvõime alused realiseeritakse ISA-programmiga. võtta ka igal valitsustasandil, rakendades avalikke teenu- ISA-programm on koostatud aastateks 2010–2015. Selle seid, mis võiksid tulevikus saada osaks Euroopa avalikest maht on 161 886 000 eurot. Igal aastal vaadatakse prog- teenustest. ramm üle ja seejärel täiendatakse seda uute projektidega. Aastal 2011 on avatud 28 projekti 77. Projektid on jaotatud Eesti avalik sektor peaks vastavalt teatisele: klastritesse. Strateegilised otsused tegevuste käivitami- ›› viima riiklikud koosvõimestrateegiaid kooskõlla seks teeb ISA-komitee, mis koosneb kõrgetasemelistest Euroopa koosvõimestrateegiaga ning riiklikud algatused ekspertidest. Igat riiki esindab üks ekspert. ISA-komiteele ja meetmed kooskõlla vastavate ELi tasandi algatuste ja valmistab materjalid ette koordinatsioonigrupp (üks meetmetega; ekspert igast liikmesriigist). ISA-komitee moodustab va- Euroopa koosvõimestrateegia rakendamisel tegema ›› jadusel tegevusklastrite koordineerimiseks töögruppe. koostööd omavahel, liikmesriikidega ja komisjoniga, Praeguseks on loodud kolm töögruppi: usaldusväärne 2.1 Avaliku sektori toimimise tõhustamine toimimise sektori 2.1 Avaliku jälgides samas edusamme ja seonduvate meetmete mõju andmevahetus, koosvõime arhitektuur ja parimate tava- riiklikul tasandil; de jagamine. Igas töögrupis on üks esindaja igast liikmes- ›› viima Eesti koosvõimeraamistiku kooskõlla Euroopa riigist. Kõigis 28 projektis on liikmesriikide roll esitada koosvõimeraamistikuga; infot komisjoni läbiviidavate uuringute tarbeks ning kor- ›› arvestama Euroopa mõõtmega selliste avalike raldada liikmesriigi osalust. arendamine

77 http://www.riso.ee/et/Euroopa/ISA/programm sektori avaliku toimiva husalt õ t ja ipaistva äb l , sikukeskse II I

50 2.1.4 Uuno Vallner Millised on viisakad [email protected] Majandus- ja formaadid? Kommunikatsiooniministeerium

Maailm räägib üha rohkem avatud riigist, avatud spetsi- ODF – Open Document Format fikatsioonidest, avatud standarditest, avatud andmetest. Avatus tähendab eelkõige seda, et inimesed ja masinad Digitaalsel suhtlemisel avalikkusega (digitaalsed kirjad, saavad kergesti ja ilma täiendavate kuludeta andmeid veebidest allalaetavad dokumendivormid jne) peaks lugeda, luua ja vahetada. Andmete esitamiseks ja vor- mitmepoolset redigeerimist vajavates dokumentides mindamiseks kasutatakse tavaliselt mingit märgistus- kasutama ODF-formaati. ODFi peaks eelistama seal, kus keelt ehk formaati. Formaat on keel, mille abil saab ka- on avalik huvi nende taaskasutuseks. ODF on avatud for- 79 sutaja esitada andmeid mistahes soovitud formaadis. maat, mis on vormistatud ISO-standardina . Avatud fai- Inimestele suunatud andmed peaksid olema formaadis, liformaadina on ODF sõltumatu ühest kindlast rakendus- mida saab vaba tarkvara produktidega lugeda, muuta ja programmist, tootjast või operatsioonisüsteemist. Open taasluua ilma täiendavate konverteerimisteta. Masinatele Document’i kasutavad vaikeformaadina näiteks järg- suunatud andmete puhul peaks olemas olema nende mised kontoritarkvararakendused: OpenOffice.org, Sun töötlemist toetav, platvormist sõltumatu vaba tarkvara. StarOffice, Oracle Open Office, IBM Lotus Symphony, Kui me vaatame praegu avaliku sektori veebe, dokumen- Google Docs, KOffice, NeoOffice, Mobile Office. Open diregistreid ja muid dokumendivaramuid, siis näeme Document’i tugi on olemas ka paljudel teistel tarkvara- väga suurt hulka erinevaid formaate, millest paljud on rakendustel: IBM Workplace, IBM Lotus Notes 8, Corel kinnised, tootepõhised. Nii näiteks näeme e-õiguse por- WordPerfect Office, EIOffice, Co-Create Office, Abiword, taalis78, Riigikantselei dokumendiregistris, Majandus- ja TextEdit, TextMaker, Gnumeric, Scribus jt. ODF-failide Kommunikatsiooniministeeriumi dokumendiregist- laienditeks on tavaliselt .odp (esitlus), .ods (arvutusta- ris ja mujal valdavalt ainult suletud formaatides faile. belid), .odt (tekstid). ODF võiks HTMLi kõrval olla ava- Nimetatud veebid pole kahjuks erandid. Parem pole olu- likkusele suunatud dokumentide põhiformaat. Lubatud kord ka avaliku sektori asutuste omavahelisel suhtlemisel alternatiividena võib andmeid esitada kujudel .txt ja .csv. e-kirjade või dokumendivahetuskeskkonna kaudu. Sama funktsionaalsusega ebasoovitatavad alternatiivid on .doc, .docx, .xls, .xlsx, .ppt, .pptx, .rtf . Koosvõime raamistik Teine probleem on formaatide palju- soovitab riigi ja sus. Vaatame üht maailma edukamat kohalike omavalitsuste projekti, paljukeelset ülemaailmset PDF – Portable Document Format asutuste digitaalsel võrguentsüklopeediat Vikipeedia. Nende dokumentide puhul, mis redigeerimist ja taas- omavahelisel ja Askeetlik Vikipeedia piirdub sisuliselt kasutamist ei vaja, võib kasutada PDF-formaati. PDF on avalikkusega suhtlemisel kahe formaadiga: XHTML ja PNG. PostScriptil põhinev arvuti riist- ja tarkvaraplatvormist piirduda avalike ja Koosvõime raamistik soovitab riigi ja sõltumatu elektrooniliste dokumentide vorming. PDF- standardiseeritud kohalike omavalitsuste asutuste digi- faile kasutatakse eeskätt virtuaalse paberina, trükietteval- failiformaatidega. taalsel omavahelisel ja avalikkusega mistuses ja dokumentide arhiveerimiseks. PDF on kin- suhtlemisel piirduda avalike ja standardiseeritud failifor- nitatud rahvusvahelises ISO-standardis ISO 32000-1[1]. maatidega HTML (XHTML), XML, PNG, SVG, PDF, ODF, Peale selle määrab rahvusvaheline standard PDF/X ISO BDOC. Allpool iseloomustame neid lühidalt ja toome ära 15930 kindlaks trükiettevalmistuseks sobiliku PDF-faili, nende alternatiivid, mida ei soovitata. Loetelu pole lõp- rahvusvaheline standard PDF/A ISO 19005 sätestab nõu- lik. Artiklis ei käsitleta videomaterjalide, sotsiaalmeedia, ded dokumentide arhiveerimisele. PDFi tuleks kasutada programmide, semantilise veebi, pakitud failide jms ma- siiski teatud ettevaatusega, kuna see formaat teeb and- terjali esitamist. mete taaskasutuse raskeks või peaaegu võimatuks.

78 http://eoigus.just.ee 79 ISO/IEC 26300:2006 Open Document Format for Office Applications (OpenDocument)

Infoühiskonna aastaraamat 2010 51 HTML – Hyper Text Markup PNG – Portable Network Graphics

Language; XHTML – Extensible PNG sobib rasterkujutiste esitamiseks. PNG-formaati on HyperText Markup Language soovitatav kõikjal GIFi asemel kasutada. Suurte pildifai- lide korral on lubatud ka JPEG-formaat ja muutumatu HTML on veebilehtedes kasutatav märgenduskeel. kvaliteedi säilimist vajavates rakendustes TIFF-formaat. HTML-dokumentide (-failide) veebist allalaadimiseks ja vaatamiseks kasutatakse veebilehitsejat. HTML lahutab SVG – Scalable Vector Graphics üksteisest sisu, vaate ja objekti muud omadused. HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimal- SVG on XMLil põhinev keel, mis kirjeldab nii staatilist dab leheküljele kaasata skripte, eeskätt JavaScript’i, ning kui dünaamilist (st interaktiivset ja animeeritud) kahe- CSSi, millega kirjeldatakse lehe kujundust. Avaliku sek- mõõtmelist vektorgraafikat. SVG spetsifikatsioon on tori veebilehed võiksid olla XHTML-keeles. XHTML on W3C avatud standard. SVG-pildid ja nende käitumine veebilehtede loomiseks kasutatav keel. XHTMLi puhul määratakse kindlaks XMLil põhinevas tekstifailis. See tähendab, et neis olevaid tekste saab otsida ja indekseeri- on tegemist HTML-keelega, mis on realiseeritud XMLis. da. Nüüdisaegsed brauserid toetavad SVG-märgendkeelt väliste programmide abita, üksnes Microsofti Internet XML – Extensible Markup Explorer saab SVG-toe 9. versioonis.

2.1 Avaliku sektori toimimise tõhustamine toimimise sektori 2.1 Avaliku Language

XML on W3C soovitatud üldotstarbeline markeerimis- BDOC

keel, mille eesmärgiks on struktureeritud info jagamine BDOC-standard määrab kindlaks XML-kuju täiusta- erinevate infosüsteemide vahel, eelkõige interneti (int- tud elektrooniliste allkirjade jaoks. Sellel standardil on raneti) veebipõhistes rakendustes. XML on laiendatav pikaajaline tõestusväärtus. See on vastavuses Euroopa keel, mis tähendab, et elemente on võimalik defineerida direktiiviga ning see kaasab kasulikku lisainformatsioo- arendamine alates ülesande püstitamisest. XMLil põhinevad mitmed ni tavapäraste kasutusjuhtude puhuks. Saadav lisateave muud keeled, näiteks XHTML, RDF, OWL, RSS, MathML, sisaldab ka tõestusmaterjali allkirja kehtivuse kohta, mis GraphML, MusicXML, XSIL, SVG, GML, XBRL, SOAP, on kasutatav isegi siis, kui allkirjastaja või verifitseerija sektori

WSDL ja tuhanded teised. XML-keeles vahetatakse and- üritab hiljem allkirja kehtivust eitada (salata). Eesti ava- meid X-tee keskkonnas, DVKs; riigiportaali eesti.ee kõik lik sektor läheb seni kasutusel olnud DDOC-formaadilt avaliku vormid on realiseeritud XML-keeles. RIHA laiendusena praegu üle BDOCle. Allkirjastada võib mistahes formaa- on loomisel XML-metaandmete varamu. XMLina on dis faile.

toimiva esitatud õigusaktid Riigi Teataja veebiväljaandes. XML

Avaliku sektori üleminekut viisakatele on infosüsteemide vahelise infovahetuse põhitehnoloo- vormingutele koordineerib Majandus- ja gia. Kasutajale teisendatakse XML-dokumendid XMTL-, Kommunikatsiooniministeeriumi juurde loodud husalt õ

t ODF- või PDF-formaati. tarkvara töögrupp. ja ipaistva äb l , sikukeskse II I

52 2.1.5 Tarvi Martens [email protected] Kui kõrgelt lendab kurg? Sertifitseerimiskeskus

Mida võiks olla ühist IT-maailmal ja kurel? Tuleb väl- Teine rakenduspiloot räägib turvalisest Meie saame siseneda ja, et küllaltki palju. Peale selle, et kured pisikesi iti- suhtluskeskkonnast – tugev autentimine Austria, Belgia, mehi toovad, on üleeuroopaline pilootprojekt STORK tagab noortele suhtlejatele pedofiilivaba Portugali ja Saksamaa (kurg; Secure identiTy acrOss boRders linKed) toonud elu. Eesti sellest osa ei võta, sest meie ei teenustesse, nemad Euroopale e-identiteetide koostoimevõime. ole veel aru saanud, kuidas panna noo- ja veel mõned riigid jälle eesti.ee-sse. Eesti ID-kaardi, Pikki aastaid unelmana püsinu sai ri eelistama mingit spetsiifilist suhtlus- digi-ID ja mobiil-ID 2010. aastal reaalsuseks. Eesti ID- keskkonda ... omanikud saavad sisse kaardi, digi-ID ja mobiil-ID omani- Kolmandaks on ülikoolide teenused. Esmaselt räägi- logida välismaistesse kud saavad sisse logida välismaistes- me sisseastumisavalduste esitamisest autenditud moel. e-teenustesse. se e-teenustesse ja vastupidi – meie Mõned ülikoolid pakuvad ka kohalikke teenuseid – näi- e-teenused on avatud välismaalaste- teks autendid ennast Eesti ID-kaardiga ja saad Grazi le. Loomulikult ei räägi me kõikidest välismaalastest ega Tehnikaülikoolis Austrias e-õppe süsteemis ringi tuusel- kõikidest e-teenustest, aga sellest lähemalt allpool. dada (muidugi ainult siis, kui sa seal tudeng oled). Meie Kogu süsteem toimib vastastikuse usalduse põhimõttel. omalt poolt pakume kohalikesse ülikoolidesse sisseastu- Kõigil riikidel on oma „e-piirivalvurid“ ehk PEPSid (Pan- mist www.sais.ee kaudu. European Proxy Service), mis omavahel suhtlevad. Neljanda piloodi nimi on „e-kättetoimetamine” ehk siis Kodumaine e-teenus aga suhtleb ainult koduse PEPSiga. räägime tähitud posti sarnasest ilmingust elektroonilises Nii ei pea teenuseosutaja välismaisest keerukusest mida- keskkonnas. Kirja vastuvõtmisel tuleb eelnevalt anda digi teadma. Kui välismaalane tahab e-teenusesse sisse saa- gitaalne allkiri. Mitmes riigis on sellist teenust juba kaua da, siis saadetakse ta kodumaise PEPSi kaudu oma maale kasutatud ning see asendab ametlikult tähitud posti. tagasi autentima. Autentimistulemus saabub sama teed Meie täiendasime oma DigiDoc Portaali nii, et välismaa- mööda tagasi ning e-teenus saab teada kasutaja identi- lased sisse saaksid, ja lõime „tähitud jagamise” võimaluse. teedi. Nii lihtne see ongi. Meie saame sisse Austria ja Sloveenia e-kättetoimetami- STORKi konsortsiumis osaleb 17 riiki ja 32 organisatsioo- se keskkondadesse.

ni, nii et juba kõige selle koordineerimine on olnud paras Elukoha registreerimine on igal pool au sees, ka siis, kui sa pähkel. Neli riiki on äsja liitunud ja nende võrkuühen- välismaale elama lähed. Selleks on viies STORKi rakendamine on veel käimas. Eestist on konsortsiumi täisliik- duspiloot ehitanud aadressideklaratsioonide vahetamise meks AS Sertifitseerimiskeskus, kuid ta pole üksi – vaja süsteemi. Lähed Portugali elama, kirjutad ennast sisse, on ju ka e-teenuse pakkujaid! ning saad Portugali e-teenusest Eesti ID-kaardi abil ühe Projektis on kokku kuus rakenduspilooti, millest Eesti digitaalselt allkirjastatud PDFi. Sisened seejärel eesti.ee osaleb viies. Meie oleme üks tublimaid – suurem osa rii- portaali ning laadid selle PDFi üles. Nii saab rahvastikure- kidest osaleb vaid ühes-kahes piloodis. Samuti lähtume gister kvaliteetse tõendusmaterjali sinu uuest elukohast. põhimõttest, et lubame oma teenustesse kõikide konsort- Piloodis osalevad peale meie veel Portugal, Hispaania, siumis osalevate riikide kasutajaid, kuigi paberite järgi on Rootsi ja Sloveenia. kohustuslik lubada ainult konkreetses rakenduspiloodis Viimane, tõenäoliselt kõige suurema kasuteguriga ra- osalejaid. Nüüd aga pilootidest lähemalt. kenduspiloot on Euroopa Komisjoni e-teenuste ühtse Esimene rakenduspiloot on üldist laadi e-autentimine, autentimisportaali – ECAS – STORKifitseerimine. Selle tüüpiliselt meie eesti.ee-laadsesse riigiportaali. Meie saa- kaudu pääseb ligi mitmetele olulist huvi pakkuvatele me siseneda Austria, Belgia, Portugali ja Saksamaa tee- teenustele, näiteks siseturu infosüsteemile ning Euroopa nustesse, nemad ja veel mõned riigid jälle eesti.ee-sse. Uuringuprogrammide Osalejaportaalile (FP7). Endise

Infoühiskonna aastaraamat 2010 53 Euroopa Liidu paroolipõhise autentimise asemel saab on deklareerinud, et ei pane pärast projekti lõppu kohe juhtmõtte – siis kasutada tugevat omamaist e-iden- pille kokku ega tõmba PEPSe seinast välja. Euroopa Liidu kaupade, titeeti, näiteks ID-kaarti. juhtmõtte – kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumise teenuste ja toeks on parim vahend e-teenus ning ühtne identifitsee- inimeste vaba STORK-projekt lõpeb 2011. aasta lõ- rimis- ja autentimissüsteem on üleeuroopaliste teenuste liikumise pus. Hetkel tegeletakse hoolsalt pro- alustalaks. toeks on jekti jätkusuutlikkuse küsimusega. parim vahend Enamik partnereid saavad aru loodud Pikka lendu sulle, kurg! e-teenus. e-autentimise taristu väärtusest ning 2.1 Avaliku sektori toimimise tõhustamine toimimise sektori 2.1 Avaliku arendamine

sektori

avaliku

toimiva

husalt õ t

ipaistva äb l , sikukeskse II I

54 2.1.6 Kuidas püüda tuult väljal? E-rahvaloenduse Kristo Mäe [email protected] kasutuselevõtt Eestis Statistikaamet

Eesti inimese soov ajada asju täpselt endale sobival ajal erinev, kuid sellest tingitud raskusi traditsioonilise rahva- andis Statistikaametile mõtte viia 2011. aasta rahvaloen- loenduse korraldamisel on kogetud terves Euroopas. See dus internetti, kus saab ise loendusküsimustikule vastata. näitas kätte muutuste möödapääsmatuse Eesti rahvast hõlmava statistilise suuraktsiooni korraldamisel ühes Eelmise, 2000. aasta rahvaloenduse lõpupäevil oli selge, kümnendis. et üheteistkümnendat korda ei saa loendust viia läbi nii, nagu on neid Eesti alal alates 1881. aastast tehtud. Kuigi Et märkimisväärse osa elanikkonna Märkimisväärse üksikasjad on alati erinenud, on rahvaloendusi Eestis kättesaamine on nagu väljalt tuule osa elanikkonna korraldatud kahel viisil: inimene on täitnud talle toodud püüdmine, tuli tõdeda ka 2009. aasta kättesaamine on nagu küsimustiku ja rahvaloendaja on sellele hiljem järele lõpus ja 2010. aasta alguses läbi viidud väljalt tuule püüdmine. tulnud, või on rahvaloendajad ise inimesi küsitlemas 2011. aasta rahva ja eluruumide loen- käinud. Esimest lähenemist kasutati valikuliselt 1920.– duse (REL 2011) prooviloendusel, kus katsetasime välja- 1930. aastate Eesti Vabariigi rahvaloenduste puhul, teine töötatud metoodikat, IT-süsteeme ja tööde üldist korral- tüüp juurdus koos Nõukogude korra kehtestamisega. dust. Prooviloendus toimus üheksas Eesti omavalitsuses, Ka teistes maailma riikides kasutatakse rahvaloendus- kusjuures piirkonnad valiti võimalikult erinevad – suurte puhul väga erinevaid meetodeid alates kirjeldatuist linnad, väikeasulad, korter- ja individuaalelamud, uusra- ja lõpetades juba vaid riiklikes registrites olevatel and- joonid ja juba väljakujunenud asustus. Kokku küsitlesime metel põhinevate rahvaloendustega. Viimast kasutavad üle 10 000 inimese. Kõige keerulisem oli jõuda just linna- näiteks Põhjamaad, aga ka Eesti on seadnud eesmärgiks ja linnaäärsete uuselamurajoonide elanikeni, kus elavad jõuda selleni järgmiseks, 2021. aasta rahvaloenduseks. enamalt jaolt nooremapoolsed ja väga liikuvad inimesed. Teadaolevalt annab 16 riiki maailmas sel korral (2010.– 2011. aasta loendusvoorus) inimestele võimaluse osaleda e-loendusel ehk vastata küsimustikule interneti teel. Loendamine olgu mugav Teine selge suundumus on Eesti elanike ootus ja harju- mus ajada oma asju interneti teel. See väljendub selles, Mobiilne rahvastik et üle 90% üksikisikutest täidab tuledeklaratsiooni elekt- Aastal 2000 toimunud kümnes Eesti rahvaloendus näitas rooniliselt, kord-korralt kasvab e-hääletamise osakaal, et elanike suurt mobiilsust ja raskusi inimeste küsitlemisel – internetipanku kasutatakse palju, või selles, et inimestel kes käib teises linnas tööl ja jõuab koju alles hilisõhtul, kes on võimalik paarikümne minuti jooksul interneti teel et- on läinud ajutiselt välismaale, keda ei õnnestu loendajal tevõte luua. Taolisi näiteid võib tuua veel, kuid need kõik korduvkülastustest hoolimata kodunt tabada. Samas toetavad ootust lahendada mingi küsimus meelepärasel, pole võimalik teha kompromisse, sest kogu elanikkonda kiirel ja võimalikest variantidest kõige mugavamal viisil. tuleb kindlaksmääratud loendusaja jooksul küsitleda ja REL 2011 prooviloendusel katseta- REL 2011 mida enam kordi peab loendaja ühe kodu ukse taha ta- sime esmakordselt Eesti rahvaloen- prooviloendusel gasi pöörduma, seda kulukamaks loendus maksumaks- duste ajaloos ka e-loendust ehk või- katsetasime jale kujuneb. Kui märgatavat osa elanikkonnast aga ei malust vastata loendusküsimustikule esmakordselt Eesti õnnestu mingilgi kujul loendada, puudub loendusega interneti teel selleks spetsiaalselt loo- rahvaloenduste saadud andmetel väärtus. Ei saa selgeks, kui suur on te- dud veebikeskkonnas. Prooviloendus ajaloos ka e-loendust. gelik rahvaarv, missugused on erinevate vanuserühmade toimuski sellises järjestuses, et es- arvulised vahekorrad, ei saa teha statistikat ka väiksema- malt said inimesed ise internetis loendusküsimustiku te piirkondade kohta, mida tavapärased valikuuringud täita ja neid, kes seda ei teinud, külastas hiljem rahva- ei võimalda. Mõistagi on elanike mobiilsus piirkonniti loendaja. Tulemus kinnitas suurelt jaolt 2005.–2006.

Infoühiskonna aastaraamat 2010 55 2011 aasta aastal läbi viidud turu-uuringu tule- Rahvaloenduse tulemus loeb rahvaloenduse musi, mille kohaselt oli märgatav osa eesmärk on inimestest valmis e-loendusel osalema. Elanike suure mobiilsuse ja raskestitabatavusega on puu- küsitleda Prooviloenduse valimist osales e-loen- tunud kokku kõik vabade ühiskondade rahvaloenduste e-loenduse dusel 21,4% ja lisaks üle 3500 huvilise, korraldajad. Kuna rahvaloenduse põhiliseks väärtuseks abil 25% kes lihtsalt katsetasid küsimustiku täit- on kogu elanikkonna küsitlemine, siis on sellel osalemine enamasti inimestele seadusega kohustuslikuks tehtud ja rahvastikust. mist ning andsid vastamiskeskkonna mõnel pool on mitteosalemisel võimalus rakendada isegi arendamiseks tagasisidet. Inimeste val- rahatrahve (nt Luksemburgis 250–2500 eurot). Seetõttu midus vastata küsimustikule interneti teel on julgustanud otsitakse kogu maailmas rahvaloendusel osalemise suu- Statistikaametit seadma 2011. aasta rahvaloenduse ees- rendamiseks inimeste igapäevase elurütmiga sobivaid märgiks küsitleda e-loenduse abil 25% rahvastikust. meetodeid, et loenduse tulemusel tekiks usaldusväärne Elu läheb mugavamaks ka e-loendusel mitteosalenud statistika. Kvaliteedis pole võimalik mööndusi teha, sest inimesi küsitleval 2000 rahvaloendajal, sest esmakordselt saadud statistikat kasutatakse igapäevaste otsuste tege- täidavad loendajad loendusküsimustiku sülearvutis ja misel ja nii mõjutab loenduse abil kogutav statistika iga andmed edastatakse turvakanalite kaudu Statistikaameti Eesti inimese elu. Eesti on nii väike riik, et tõepoolest iga- serveritesse. Tavaolukorras ei täideta mingeid paberan- üks loeb. keete. Ühtlasi tekib loenduse korraldajatel esmakordselt 2.1 Avaliku sektori toimimise tõhustamine toimimise sektori 2.1 Avaliku pidev ülevaade tehtud tööde mahust ja see võimaldab hinnata, kas töödega ollakse graafikus. Veel eelmisel rahvaloendusel tähendas see 4600 rahvaloendajale mahu- 2011. rahva ja eluruumide kat paberaruandlust. loendus Küsitletakse seisuga 31.12.2011 kell 00.00

Loenduse aeg 31.12.2011–31.03.2012 arendamine

E-loendus 31.12.2011–31.01.2012

Küsitlusloendus 16.02–31.03.2012 sektori

avaliku

toimiva

husalt õ t

ipaistva äb l , sikukeskse II I

56 2.1.7 Digitaalarhiivi arendamise seis Rahvusarhiivis 2010. Lauri Leht [email protected] aastal Rahvusarhiiv

Rahvusarhiivi peamine arendusülesanne aastatel 2008– ›› 28. mail 2009 kinnitatud Rahvusarhiivi digitaalarhiivi 2012 on täisfunktsionaalse digitaalarhiivi väljaarendami- dokumentide vastuvõtmise funktsionaalsuse projekt ne. Vähemalt esialgu on digitaalarhiivi funktsionaalsuse summas 7 miljonit krooni (projekti periood 2009–2010); loomine suunatud eelkõige riigiasutustele, et luua neile ›› 1. juulil 2010 kinnitatud Rahvusarhiivi digitaalarhiivi võimalus turvaliselt ja kontrollitult digitaalselt saadud ja pikaajalise säilitamise funktsionaalsuse projekt summas loodud dokumente üle anda. Igapäevased arhiivikasu- 8 miljonit krooni (projekti periood 2010–2011). tajad tutvuvad tänapäeval digiteeritud või paberkandjal varasemate aegade kirikuraamatute, hingeloendite, pro- Kolmanda etapina peab järgnema digitaalarhiivi juur- tokollide või kirjavahetustega valdavalt veebis asuvas depääsu ja kasutamise funktsionaalsuse projekt aastatel arhiivi virtuaalses uurimissaalis, aga siiski veel ka tavapä- 2011–2012. rastes arhiivide lugemistubades. Nende jaoks muutuvad Digitaalarhiivi raamlepingu raames viidi 2009. aasta suvel nüüdisaegsesse digitaalarhiivi antud dokumendid oluli- läbi hange digitaalarhiivi vastuvõtumooduli loomiseks. seks ja huvitavaks võib-olla alles aastakümnete või -sada- Raamlepingus osalevate firmade pakkumustest selgus, et de pärast. Aga selleks, et me saaksime asutustes elektroo- AS Helmes ja AS Webmedia lähtusid vabavaralistel kom- niliselt sündivaid dokumente tulevikus kasutada, nende ponentidel põhineva uue tarkvara loomisest. AS Tieto säilivuses ja autentsuses kindlad olla, on Rahvusarhiiv Estonia pakkumus sisaldas olemasoleva digitaalarhiivi just nimelt praegu loomas korralikku digitaalarhiivi. tarkvara Tessella Safety Deposit Box 4 (SDB4) juuruta- mist ja täiendamist vastavalt Rahvusarhiivi vajadustele. Parimaks osutus Tieto Estonia pakkumus ning 3,195 Digitaalarhiivi tarkvara miljoni krooni suuruse maksumusega leping sõlmiti sep-

Aastatel 2006–2007 läbi viidud digitaalarhiivi tarkvara tembris 2009. Tööd lõpetati mais 2010. süsteemi analüüsi, arhitektuuri ja toimimismudelit alu- Vastuvõtumoodulis kasutatav Tessella Rahvusarhiivi seks võttes viis Rahvusarhiiv 2008. aastal läbi riigihanke SDB tarkvara on välja töötatud Briti tark- otsus toetuda oma digitaalarhiivi tarkvaramoodulite tarnimise raamle- varafirmas Tessella Briti Rahvusarhiivi digitaalarhiivi tarkvara pingu sõlmimiseks. Hanke eesmärgiks oli leida kolm tellimusel ning selle peamisteks kasuta- arendamisel osaliselt parimat tarkvarafirmat, kes tarniksid Rahvusarhiivile jateks on Briti, Šveitsi, Malaisia, Hollandi valmistarkvarale kolme aasta jooksul loodavad digitaalarhiivi tarkvara ja USA rahvusarhiivid, Austria avaliku oli tingitud soovist moodulid. Edukaiks osutusid AS Webmedia, AS Helmes sektori keskne digitaalarhiiv, Briti rah- kaasata arendustesse ja AS TietoEnator Eesti (hiljem muudeti nimetus AS vusraamatukogu ja Wellcome Trusti raa- autoriteetsetes Tieto Estonia) ning nendega allkirjastas riigiarhivaar sep- matukogu. Rahvusarhiivi otsus toetuda digitaalarhiivinduse tembris 2008 ka raamlepingud. Seoses eelarvekärbetega oma digitaalarhiivi tarkvara arendamisel riikides aastatega ei olnud 2008. aastal raamlepingu raames võimalik digi- osaliselt valmistarkvarale oli tingitud kogunenud teavet ja taalarhiivi tarkvaraarendusi tellida. soovist kaasata arendustesse autoriteet- kogemusi ning ka ise setes digitaalarhiivinduse riikides aasta- vastava oskusteabe Digitaalarhiivi tarkvara arendamine kinnitati tega kogunenud teavet ja kogemusi ning globaalses loomises Rahvusarhiivi taotluste tulemusel üheks riiklikuks priori- ka ise vastava oskusteabe globaalses loo- kaasa rääkida. teetseks IT-investeeringuks, mida rahastatakse struktuuri- mises kaasa rääkida. fondide vahenditest iga-aastaste otsustega. Digitaalarhiivi arendamise projekt on jagatud kolmeks etapiks ning seni Vastuvõtumooduli valmides viidi raamlepingu raames on Vabariigi Valitsus „Majanduskeskkonna arendamise digitaalarhiivi tehnilise teatmestu mooduli loomiseks rakenduskava” prioriteetse suuna „Infoühiskonna eden- läbi järgmine tarkvarahange. Ka selle võitis AS Tieto damine” investeeringute kavas kinnitanud kaks esimest: Estonia, kellega koos jätkati Tessella SDB4 tarkvara

Infoühiskonna aastaraamat 2010 57 kasutuselevõttu ning eestindamist. Leping maksumu- Rahvusarhiivile üle 660 dokumendi digitaalsed koopiad sega 1 848 600 kr sõlmiti juunis 2010 ning tehtud tööd (1990. aastate Tartu Linnavalitsuse õigusaktide failid). ja loodud tarkvara anti üle detsembris 2010. Tehnilise 2010. aastal liidestati UAM Riigikantselei dokumendi- teatmestu mooduli ülesandeks on hallata digitaalsete ja haldussüsteemiga (samuti GoPro Case, kuid märksa digiteeritud säilikute tehnilisi metaandmeid ja võimalda- erinev seadistus) ning viidi läbi esimene digitaalsete da nende andmete kohta päringute ja aruannete loomist originaalfailide üleandmine. Üle anti 2009. aastal tege- ning käivitamist. vuse lõpetanud rahvastikuministri büroo arhiiviväärtus- 2010. aasta lõpuks saavutas Rahvusarhiiv valmisoleku likud materjalid aastatest 1997–2009 (nii paberkandjal asutustelt digitaaldokumente vastu võtta. 2011. aastal kui digitaalselt sündinud dokumendid). Rahvusarhiivi tegeletakse edasi digitaalarhiivi hoiumooduli realiseeri- jõudis 302 säilikut, millest 192 olid pabersäilikud ja 105 misega ning aasta lõpuks on eesmärk tagada digitaalar- digitaalsed säilikud. Digitaalsed säilikud sisaldasid kok- hiivis dokumentide pikaajalise kontrollitud säilitamise ku 232 digitaalset dokumenti ja 493 faili. Arhiiviskeem, võimekus. Sellele järgneb omakorda arhiivi infosüsteemi pabersäilikute kirjeldused ja digitaalsed säilikud koos uuendamine ning digitaalarhiivi juurdepääsu mooduli kirjeldustega anti UAMi abil DVK kaudu üle. Digitaalsed loomine 2012. aastal. dokumendid sisaldasid mitmetes erinevates vormingutes faile (DDOC, DOC, PDF, CSV, TXT, XML, RTF). Mitte- arhiivivormingus failid migreeriti UAMis arhiivivormin- 2.1 Avaliku sektori toimimise tõhustamine toimimise sektori 2.1 Avaliku Universaalne gusse (reeglina PDF) ning Rahvusarhiivile anti üle nii arhiveerimismoodul originaal- kui migreeritud failid. Üleandmisprojekt kul- Rahvusarhiivi serverites töötavate digitaalarhiivi tarkvara ges Rahvusarhiivi digitaalarhiivi büroo ja Riigikantselei moodulite kõrval on Rahvusarhiivis loodud ka oluline asjaajamise osakonna koostöös suhteliselt ladusalt, kuigi tarkvara, mille eesmärgiks on aidata asutuste arhivaare tegevuse käigus tuli jooksvalt lahendada mitmeid esma- digitaaldokumentide ja dokumentide kirjelduste üleand- kordselt esile kerkinud ja pretsedenti loovaid sisulisi kü- arendamine misel Rahvusarhiivi. Universaalne simusi ning tarkvara rakendamisest tulenevaid tehnilisi Rahvusarhiivi arhiveerimismoodul (UAM) on tark- probleeme. serverites töötavate vara, mis installeeritakse asutuse ar- sektori UAMi on kasutusele võtnud ka Rahvusarhiivi arhivaarid digitaalarhiivi hivaari arvutisse ning kuhu arhivaar arhiivimaterjalide kirjelduste loomiseks ja ümberkorras- tarkvara moodulite saab asutuse elektroonilisest doku- tamiseks arhiivisisestes toimingutes. avaliku kõrval on loodud ka mendihaldussüsteemist (EDHS) oluline tarkvara, mille importida dokumentide kirjeldused UAM on kõigi maailma rahvusarhiivide ja digitaalarhii- eesmärgiks on aidata ja ka dokumentide failid, neid kor- vide tarkvarade seas unikaalne lahendus. Tarkvara loob toimiva

asutuste arhivaare rastada ja kirjeldada, ning lõpuks võimaluse standardiseerida dokumentide kirjeldusi ning digitaaldokumentide moodustada dokumentide XML- anda dokumendid kesksesse digitaalarhiivi üle ühtsel

husalt ja dokumentide õ kapslid ja need Rahvusarhiivi üle kujul olevate XML-kapslitena olukorras, kus dokumente t kirjelduste anda. UAMi kasutamise eelduseks ja luuakse paljudes erinevates dokumendihaldussüstee-

üleandmisel on see, et vastava asutuse EDHS lii- mides väga erineval mittestandardsel kujul. Teistes riiki- Rahvusarhiivi. destatakse juba varem UAMiga, üht- des on enamasti kasutusel lähenemine, et rahvusarhiiv

ipaistva lustamaks EDHSi eksportandmed nõuab asutuste EDHSidelt dokumentide väljastamist ja äb

l UAMi XML-importvorminguga. UAMi abil on võimalik

, üleandmist rahvusarhiivi kehtestatud vormingus, mis edastada ka ainult dokumentide kirjeldusinfot, näiteks muudab dokumentide üleandmisel nende valideerimise kui paberdokumendid on EDHSis registreeritud, mis või- ja vastavuse kontrollimise rahvusarhiivi jaoks väga keeru- maldab paberdokumentide kirjeldusandmed ilma täien- liseks, ajamahukaks ja tõenäoliselt vigaderohkeks. UAMi sikukeskse dava sisestamisvajaduseta AISis kasutatavaks teha. abil aga luuakse Eesti Rahvusarhiivi digitaaldokumentide II I UAMi loomist alustati 2007. aastal analüüsi koostamise- standardile vastavus üks kord – EDHSi UAMiga liidesta- ga ning 2008. aastal loodi koostöös AS Webmediaga tark- misel – ning kõik valideerimiskontrollid teeb asutuse ar- vara esimene versioon, mida täiendati 2009. aastal kogu- hivaar juba enne üleandmist. nenud tagasiside põhjal. Kokku maksis tarkvara loomine Universaalset arhiveerimismoodulit on tutvustatud teis- 2,4 miljonit krooni. te riikide digitaalarhiivide esindajatele erinevatel kohtu- UAM liidestati 2008. aastal esmalt Tartu Linnavalitsuse mistel ja mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel, kus EDHSiga GoPro Case ning pilootprojekti käigus anti see on pälvinud olulist tähelepanu.

58 2.1.8 Henri Pook [email protected] VOLIS Jõgeva Maavalitsus

Omavalitsused on juba mõnda aega otsinud tarkvara- VOLISe kasutuselevõtt on lahendusi, mis oleks abiks volikogude ja valitsuste töös. paindlik Kasutusele on võetud näiteks X-teega liidestatud do- kumendihaldustarkvarad, osade volikogude istungitest VOLISt saab häälestada vastavalt kohapealsele vajadu- tehakse veebiülekandeid ning leidub omavalitsusi, kus sele, alates paberivaba töökeskkonna kasutuselevõtust ka planeeritavate õigusaktide eelnõud riputatakse ava- ja lõpetades virtuaalse volikoguistungi läbiviimisega. likkusele arutamiseks veebi üles. Seni on puudunud Volikogude infosüsteemi saab kasutada ka juhul, kui aga universaalselt kasutatav ja tänapäevane lahendus, kõik volikogu liikmed pole paberivaba töömeetodiga mis ühendaks need ja paljud teised e-teenused ning nõus – nende osaluse saab infosüsteemi sisestada istun- annaks e-omavalitsuse võimaluse kõigile soovijate- gi sekretär. Kui aga omavalitsus näiteks ei ole veel valmis digitaalsete hääletuste läbiviimiseks, siis saab tarkvara le, sõltumata omavalitsuse võimekusest investeerida ikkagi kasutada istungite materjalide ja istungil toimu- tarkvaraarendusse. va avalikustamiseks ning eelnõude volikoguliikmetele VOLIS võimaldab VOLIS (volikogude infosüsteem) on uus suunamiseks. omavalitsuse tarkvaralahendus, mis järgib e-valitse- VOLIS loob internetis töökeskkonna VOLIS võimaldab juhtimisse kaasata mise parimaid tavasid ning hõlbustab kohalike omavalitsuste volikogude ja läbi viia virtuaalseid ka kohalikku Eesti kohalike omavalitsuste asjaajamist. valitsuste liikmetele, mille tulemusel on volikogu istungeid. elanikkonda, Infosüsteem võimaldab omavalitsuse võimalik viia läbi kõiki istungitele eel- toimides nii ka juhtimisse kaasata ka kohalikku elanik- nevaid tööprotsesse, sh ka komisjonide koosolekuid. elanikele suunatud konda, toimides nii ka elanikele suuna- Tarkvaralahenduses on ette nähtud ka ID-kaardi ja mo- avaliku teenusena. tud avaliku teenusena. VOLIS loob oma biil-ID laiendatud kasutusvõimalused, mille abil on või- töökeskkonna volikogude ja kohalike malik läbi viia volikogu istungit ja hääletust. Samuti saa- omavalitsuste liikmetele ja näitab avalikkusele istungi- vad volikogude ja valitsuste liikmed osaleda istungitel saalis toimuvat koos päevakorramaterjalidega, hääletus- virtuaalselt interneti teel, kasutada grupisiseste sõnumite tulemuste ja protokolliga interneti vahendusel. vahetamist ja eelnõude kommenteerimise võimalust Projektiga loodud tarkvaralahendus järgib riigi IT- ning suhelda elanikega otse turvalise e-kanali kaudu. arhitektuuri ja IT-koosvõime põhimõtteid, on turvaline Elanikel on VOLISe keskkonnas võimalik jälgida istungite ja täidab isikuandmete kaitstuse nõudeid. VOLIS ühil- ülekandeid, lugeda ja kommenteerida istungimaterjale, dub X-tee liidestusega dokumendihaldustarkvaradega teha ettepanekuid ning ka ise eelnõusid ja nende toetu- ning sobib toimima koos mitmete teiste riigi ja kohaliku seks digiallkirjade kogumist algatada. omavalitsuse jaoks välja töötatud tarkvaralahendustega, näiteks KOVTPiga ehk kohalike omavalitsuste teenus- portaaliga (volikogu koosseisu automaatne uuendamine, Sisaldab terviklikke lahendusi

istungimaterjalide sisestamine jne). VOLISe ainulaadsus seisneb peamiselt terviklikus kesk- VOLISe peamine testimine viidi läbi ja toimub praegugi konnas, mis katab täielikult kõiki volikogu tööprotsesse, Jõgevamaa omavalitsustes, kus tarkvara kasutatakse ka sh linna- ja vallakodanikega suhtlemist. VOLISe funkt- tegelikult valitsuste ja volikogude töös. sioonide eraldiseisvate tarkvaraprogrammide kaudu kasutamiseks läheks vaja näiteks asjaajamistarkvara, video- ja konverentskõnede tarkvara, konverentsi või koosoleku juhtimise, sh hääletuse läbiviimise tarkvara, foorumite keskkonda, andmeregistrit ning turvalist

Infoühiskonna aastaraamat 2010 59 kasutajate autentimise ja autoriseerimise lahendust. Omavalitsuse dokumendi- VOLISes on need kõik kokku pandud, sellele on loodud haldusega täielikult seotud ühtne disain, mugav kasutusloogika ning liidesed teistele infosüsteemidele. dokumendimenetlus

VOLISe ülesehitamise käigus loodi mitmeid uuenduslik- VOLISe dokumendihalduse osa on loodud omavalitsu- ke lahendusi. ses kasutusel oleva dokumendihaldustarkvaraga koos- toimimiseks, et andmeid ei dubleeritaks. VOLISe kaustad sünkroniseerivad ennast omavalitsuse dokumendihal- Hääletussüsteem dustarkvara kaustadega.

Et tagada objektiivne hääletustulemus, peab hääletus al- gama kõigi volikogu liikmete jaoks ühel ajal. See tähen- Kes teenust pakub ja mis see dab, et hääletussignaal peab jõudma istungi sekretäri maksab?

arvutist VOLISe serverisse ning sealt edasi ilmuma juba VOLISe arendaja ja selle teenuse omavalitsustele pakku- hääletusnuppudena volikoguliikmete arvutitesse. Seda ja on Smartlink OÜ. Riigihanke alusel on omavalitsustele kõike murdosa sekundi jooksul ning kõigile korraga, pakutava teenuse maksumuseks koos käibemaksuga 64 sõltumata volikoguliikme asukohast. Erinevate keskkon- eurot kuus. Teenus sisaldab tarkvara majutust, kasutaja- dade, lahenduste ja olukordade testimisel on arendaja tuge ning lahenduse hooldust. 2.1 Avaliku sektori toimimise tõhustamine toimimise sektori 2.1 Avaliku Smartlink hääletamise jaoks loonud nõuetele vastava süsteemi. Edasised arengusuunad

VOLISt hakati täiendama samal hetkel, kui tarkvara Isekirjutav istungiprotokoll valmis sai, ja see pidev protsess käib praegugi edasi. Teave toimuva volikoguistungi kohta jõuab avalikkuse- Muudatused tehakse loomulikult eraldi arenduskesk-

arendamine konnas, kust need viiakse üle testkeskkonda kasutajatelt ni reaalajas videoülekande ja protokollikirjete kaudu. Vastavalt sellele, milliseid istungiprotseduure parasjagu tagasiside saamiseks. läbi viiakse, kirjutab VOLISe protokolli infosüsteem ise. Praegused peamised tegevussuunad on järgmised: sektori Tulemusena kajastuvad kõik istungi jooksul aset leidvad ›› parem multimeedia – arendajad tegutsevad selles menetlustoimingud (nt kohaloleku kontroll, suunas, et videot saaks ilma häireteta üle kanda ka aeg-

avaliku Tänu VOLISele liikmete sisenemised-lahkumised, sõnavõt- laste internetiühenduste korral; pole enam tude pärimised ja andmised, hääletused ja vaja istungi nende tulemused, parandusettepanekute ›› veel paindlikum seotus omavalitsuse dokumendihal- toimiva stenogrammi menetlused, reaalajas muudetud doku- dusega – praegu liigutakse selles suunas, et dokumendi koostada. mendid, jne) kohe ka volikoguliikmetele ja loomeprotsess oleks võimalikult sujuv, saaks alguse

husalt avalikkusele näidatavas istungiprotokollis. omavalitsuse dokumendihalduses ning liiguks erinevate õ t Toimingud on seotud kellaaegadega, mille alusel saab rakenduste vahel automaatselt; ja toimunut viia kokku istungi videoülekande salvestuse ›› suurem koormustaluvus – arendajad tegelevad vaatamisega. Seetõttu ei ole enam vaja istungi steno- VOLISe serverilahenduse kindlustamisega, et tagada grammi koostada. ipaistva koormustaluvus olukorras, kus VOLISe teenust asub tes- äb

l tima ja tarbima järjest rohkem omavalitsusi. , Istungil reaalajas osalemine

Peale selle, et istungit saab VOLISe keskkonnas reaalajas veebis jälgida, võimaldab see istungil ka virtuaalselt osa- VOLISe testkeskkond asub aadressil leda – volikogusaali ja avalikku ülekandesse on võimalik sikukeskse https://test.smartlink.ee.

II I näidata virtuaalselt osaleva volikoguliikme veebikaamera VOLISe live-keskkond asub aadressil ülekannet. Nii on füüsiliselt mujal viibivad liikmed siiski www.volis.ee. täielikult istungil toimuvaga seotud ja nende panus ka- jastub lisaks hääletusnupu vajutamisele ka sisulistes aruteludes osalemises. Arvestama peab vaid umbes ka- hesekundilise viivitusega videoülekande avalikkusele edastamisel.

60 VOLIS eestikeelse vaate ekraanikuva.

VOLIS ingliskeelse vaate ekraanikuva.

VOLIS sekretäri vaate ekraanikuva.

Infoühiskonna aastaraamat 2010 61 2.1.9 Kohalike omavalitsuste Kaupo Kase [email protected] veebilehtedest Viljandi Maavalitsus

Mitmed riiklikud organid (Andmekaitse Inspektsioon, jt kodulehed. Nii on side elanikega parem: kõik olulised Riigikontroll) ja paljud kodanikud on viidanud kohali- teemad on ühes keskkonnas ning asjaajamine senisest ke omavalitsuste veebilehtede kirjule kooslusele. Kuigi kiirem. kohalikud omavalitsused pakuvad peamiselt ühesugu- Projekti käigus pakuti välja kohaliku omavalitsuse veebi- seid avalikke teenuseid, on nende veebilehed suuremas lehe infoarhitektuur, mida kõikidele süsteemiga liitujatele jaos nii sisult kui ka ülesehituselt lahendatud eri viisidel. Kodanikule on see ebamugav, kuna tema jaoks tähendab soovitatakse. Kodaniku vaatepunktist on see ülioluline, sest praegu on KOVide veebilehtedel

2.1 Avaliku sektori toimimise tõhustamine toimimise sektori 2.1 Avaliku mitme erineva kohaliku omavalituse info leidmine keeru- kat surfamist ja ajakulu. väga erinevad infoarhitektuurid, mis teeb Kohalikule info leidmise keeruliseks. omavalitsusele Siseministeeriumi ellukutsutud projekti „Kohaliku oma- luuakse tehniline valitsuse teenusportaal” www.kovtp.ee eesmärk oli ja on Teenustest rääkides luuakse kohalikule võimalus, mis parandada kohalike omavalitsuste pakutava teabe ja tee- omavalitsusele tehniline võimalus, tänu võimaldab nuste kättesaadavust interneti vahendusel. Kodanikule millele saavad kodanikud kohalikule kodanikel kohalikule arendamine peab kohaliku omavalitsuse veebilehel avaldatud teave omavalitsusele taotlusi ja avaldusi vee- omavalitsusele hõlpsasti leitav olema. Samas lähtutakse põhimõttest, et bilehe kaudu esitada. Loodi mitmeid taotlusi ja avaldusi kohaliku omavalitsuse veebileht ei ole üksnes teenuseid veebilehe kaudu

sektori elektroonilisi vorme, mille abil saab iga osutav keskkond, vaid see peab pakkuma kohalikele ko- kohalik omavalitsus pakkuda kodanikule esitada. gukondadele ka tagasiside ja otsustusprotsessides osale- võimalust taotlusi ja avaldusi veebilehe

avaliku mise võimalust. kaudu esitada. Näiteks lasteaiakoha taotlus, 1. klassi astu- mise taotlus jne. toimiva Rohkelt võimalusi Projekti käigus kasutati ära mitmete riigi infosüsteemide Nüüdseks on kohalike omavalitsuste jaoks valminud tä- juba olemasolevaid funktsionaalsusi (X-tee, dokumen- husalt

õ napäevane veebilehehalduse süsteem. divahetuskeskus jne). Lisaks on infosüsteem liidestatud t

Lahendus on

ja Lahendus on loodud eesmärgiga üht- loodud eesmärgiga kohalike omavalitsuste dokumendiregistriga, mis tagab, ühtlustada teenuste lustada teenuste kättesaadavust oma- et veebilehe kaudu sisestatud elektrooniline vorm jõuab kättesaadavust valitsuste kodulehtedel ja pakkuda kõi- alati õigesse kohta. ipaistva omavalitsuste ki avalikke teenuseid ühes keskkonnas äb Ühele kohalikule omavalitsusele hakkab antud süsteem l , kodulehtedel. kõigile kodanikele ühtsetel alustel ning võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt. ühes kuus maksma 31,89 eurot, mis sisaldab infosüstee- mi majutust, infosüsteemi haldust ja kasutajatuge. KOVTPiga on kohe kaasas palju funktsioone: ID-kaardi Projekti rahastatakse ELi struktuurifondidest ja selle

sikukeskse tugi, kaardirakendus, e-vormid, ürituste kalender, foo-

II I rum, seotus teiste riiklike registritega. Samuti on portaali- arendus läks maksma 2,9 miljonit krooni. Projekti täitja- ga võimalik liita allasutuste, seltside, MTÜde, perearstide teks olid OÜ OK Interactive ja OÜ Smartlink.

62 2.1.10 Ülevaade avaliku sektori veebilehtede käideldavuse Ivar Tohvelmann [email protected] uuringust 2010 Axis Multimedia OÜ

(client-side). Uuring piirdus kliendipoolsete tehnoloo- Aastatel 2010–2011 korraldati avaliku sektori veebilehte- giate uurimisega ehk uuriti veebilehtede seda osa, mis on de käideldavuse uuring, mille raames analüüsiti riigiasu- kogu maailmale avatud. tuste ja kõigi kohalike omavalitsuste veebilehti. Uuringu eesmärk oli koguda teavet selle kohta, mil määral on Täpsemalt uuriti vastavust World Wide Web 80 avaliku sektori veebilehed ligipääsetavad (kasutatakse Consortium’i (W3C) standarditele WCAG 2.0 ja ka mõistet kättesaadavad) puuetega inimestele ja millisel HTML/XHTML ning koguti statistikat veebilehtedel tasemel on nende tehniline teostus aastal 2010 üldiselt. kasutatavate kodeeringute (character encoding) kohta. Lisaks sisaldab uuringu tulemus soovitusi olukorra Uuringu korraldas Riigi Infosüsteemide parandamiseks. Arenduskeskus (RIA) koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning uuringu tegi Uuritavaid veebilehti oli kokku 293, sealhulgas 6 põhisea- Axis Multimedia OÜ. Uuring viidi läbi Euroopa Liidu duslike institutsioonide, 11 ministeeriumite, 23 ametite, struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlik- 5 inspektsioonide, 242 maavalitsuste ja kohalike omava- kuse tõstmine” raames ning seda finantseeris Euroopa litsuste ning 6 muude asutuste oma. Iga veebilehe puhul Regionaalarengu Fond. Programmi „Infoühiskonna tead- tuli hinnata vähemalt avalehte, otsingut (sh otsingutule- likkuse tõstmine” üks prioriteete on üldise teadlikkuse musi) ja kontaktandmeid. Kui need leheküljed vastasid tõstmine avalike e-teenuste ligipääsetavuse ning kasuta- miinimumnõuetele, siis tuli lisaks kontrollida üle uudi- jasõbralikkuse suurendamiseks. sed vm jooksev info (kui on avalehest eraldi lehena), tea- benõue ja dokumendiregister (avaleht ja otsing). Kasutatavatest mõistetest

Artiklis kasutatakse kitsamas tähenduses järgmisi mõis- Veebilehtede HTMLi teid, mis vajavad täpsemat piiritlemist: valideerimine

›› VEEBILEHT – asutuse veebileht kui lehekülgedest HTML on veebitehnoloogiatest kõige olulisem, sest see koosnev tervik; kannab endas kogu leheküljel olevat informatsiooni (sisu) ja moodustab lehekülje struktuuri ehk kandev- ›› LEHEKÜLG ehk ALAMLEHT – üks konkreetne lehek- konstruktsiooni. Korrektne HTML-kood on mis tahes ülg, mida saab korraga (ekraanile) laadida; veebilehe kvaliteedi ja ligipääsetavuse vältimatuks eeldu- ›› TELLIJA ehk OMANIK – veebilehe valmistamise tee- seks. Uuringu tulemustest selgus, kui suurel osal vaadel- nust ostev või veebilehte omav asutus; davatest veebilehtedest on korrektne HTML ning missu- ›› ARENDAJA – veebilahenduse (raami) looja, ena- gused on peamised süstemaatilised probleemid. masti firma, kellelt OMANIK on tellinud veebilehe HTML-koodi hindamise aluseks on W3C HTML keele üldlahenduse; standardid. Automatiseeritud abivahenditest kasutati 81 ›› HALDAJA ehk SISUTOIMETAJA – veebilehe sisu HTML-koodi analüüsimiseks W3C HTML validaatorit sisestaja (sisutekstid, pildid jmt), enamasti OMANIKU Peale formaalse, validaatori abil läbi viidud koodisüntak- töötaja; si hindamise uuriti HTML-dokumendi semantilist struktuuri, elementide ja atribuutide kasutamise eesmärgipä- ›› KASUTAJA – veebilehe külastaja. rasust, eristati nn näpuvigu ja põhimõttelisi vigu. Veebilahendus on lai mõiste, mis hõlmab tervet hul- Hinnanguid anti kolmes kategoorias: ka erinevaid tehnoloogiaid, mis omakorda jagunevad serveripoolseteks (server-side) ja kliendipoolseteks 1. korrektne;

80 http://www.w3.org 81 http://validator.w3.org

Infoühiskonna aastaraamat 2010 63 2. korrektne* (põhimõtteliselt korrektne, st loogilise Veebilehtede analüüsimisel kombineeriti inimvaatlust struktuuriga, kuid väiksemate süntaksivigadega); ja automatiseeritud abivahendeid. Põhirõhk on eksperdi käsitsi tehtaval kontrollil, mida aitavad lihtsustada vali- 3. ebakorrektne. daatorite poolt genereeritud raportid. Automatiseeritud Täiesti korrektse Täiesti korrektse HTML-koodiga abivahendina kasutati peamiselt Accessibility Valet’d 83. HTML-koodiga veebilehti oli üldarvestuses vaid neli WCAG 2.0 koosneb 61 vastavuskriteeriumist, mis on veebilehti oli (1,4%) ja valitsusasutuste arvestuses üldarvestuses samuti neli (7,8%), kuid kohalike oma- jagatud neljaks valdkonnaks – tajutavus (perceivable), vaid neli, valitsuste seas ei leidunud ühtegi päris töötavus (operable), arusaadavus (understandable), kuid kohalike korrektse HTML-koodiga veebilehte. töökindlus (robust) ja kolmeks vastavustasemeks: omavalitsuste Põhimõtteliselt korrektse (korrektne*) 1. A (sisaldab 25 vastavuskriteeriumit); seas ei leidunud HTML-koodiga veebilehti oli üldar- 2. AA (sisaldab 13 vastavuskriteeriumit); ühtegi päris vestuses 34 (11,6%), valitsusasutus- korrektse te arvestuses 11 (21,6%) ja kohalike 3. AAA (sisaldab 23 vastavuskriteeriumit). HTML-koodiga omavalitsuste arvestuses 20 (8,8%). Kui hinnatav veebileht ei vasta ühelegi tasemele, on hin- veebilehte. Ebakorrektse HTML-koodiga veebi- deks „ei vasta miinimumnõudmistele”. lehti oli üldarvestuses 255 (87,0%), valitsusasutuste seas 36 (70,6%) ja kohalike omavalitsuste Tase A ehk miinimumtase määratleb nõuded, millele iga

2.1 Avaliku sektori toimimise tõhustamine toimimise sektori 2.1 Avaliku seas 207 (91,2%). veebileht peab vastama. Tase AA määratleb nõuded, millele veebileht peaks vastama ja tase AAA määratleb nõu- Lühidalt öeldes olid olulisemateks süstemaatilisteks ded, millele veebileht võiks vastata. Kuna Eesti oludes on HTMLiga seotud probleemideks loogilise HTML- miinimumnõudmistele mittevastavate veebilehtede seas dokumendi struktuuri puudumine, väga erineva kvaliteediga näiteid, on uuringus lisatud Enamik arendajaid HTML-elementide väärkasutus ja mööndustega vastavustaseme andmise võimalus. on kasutanud nende vajalikes kohtades kasutamata

arendamine Vastavustaseme hindamisel kontrolliti iga veebilehe pu- visuaalseid HTML- jätmine, samuti sisu ligipääsetavuse redaktoreid ega seisukohast väga oluliste atribuutide hul kõiki 61 vastavuskriteeriumit ja Põhiseaduslike ole lähtekoodi ise lisamata jätmine piltidele ja muudele vastavalt sellele anti ka hinnang. sektori

institutsioonide ja kirjutanud. mittetekstilistele sisuelementidele. Üldarvestuses said 293 uuritavast vee- valitsusasutuste Varasemaid andmed arvesse võttes võib järeldada, et suu- bilehest vähemalt WCAG 2.0 vastavus- veebilehti oli avaliku rem osa arendajatest ei valda HTML-keelt. Veebilehtede taseme A kokku 12 (4,1%), millest 10 uuritavatest kokku HTML-koodi analüüsides on näha, et enamik arendajaid juhul anti tase mööndustega. Lisaks oli 51, millest viis nende 12 hulgas kaks veebilehte, mis

toimiva on kasutanud visuaalseid HTML-redaktoreid ega ole läh- veebilehte ehk 9,8%

tekoodi ise kirjutanud, mistõttu ei saagi tulemuseks olla saavutasid ka taseme AA, ja üks, mis sai vähemalt WCAG läbimõeldud ja loogilise struktuuriga kood. Teise levinud saavutas taseme AAA. 2.0 vastavuse husalt

õ variandina hakkas silma HTML-koodi kirjutamise viis, taseme A. t Põhiseaduslike institutsioonide ja va-

ja mis lähtub programmeerimiskeelte loogikast. Kuid kuna litsusasutuste veebilehti oli uuritava- HTML ei ole programmeerimiskeel, siis on tulemuseks test kokku 51, millest viis veebilehte ehk 9,8% sai vähe- lahendused, mis on ebasobivad nii HTMLi kui ka ligipää- malt WCAG 2.0 vastavuse taseme A. Lisaks sai üks neist ipaistva setavuse seisukohast. Samuti märgati paljusid veebilehti taseme AA ja üks taseme AAA. Parimate tulemustega äb

l analüüsides, et arendaja ei valda ka CSS-keelt. 84 85 , võiks välja tuua Vabariigi Valitsuse AAA ja RISO A, mille tasemed teeniti välja mööndusteta. Võrreldes eelmise analoogse uuringuga „Valitsusasutuste veebide käi- Ülevaade Eesti avaliku deldavus (2006)” paranes tulemus ühe veebilehe võrra. sikukeskse sektori veebilehtede Samuti ei olnud varasemas tulemuses ühtegi lehte, mis II I vastavusest WCAG 2.0 oleks saanud parema taseme kui A. Samas on peaaegu nõuetele täielikult muutunud vastavustaseme saanute nimekiri, milles on mõlemal korral ainsana esindatud RISO. Ligipääsetavuse hindamise aluseks on W3C standard WCAG 2.0 (Web Content Accessibility Guidelines Kohalike omavalitsuste veebilehti oli uuritavatest kokku 2.0)82. 242, millest vähemalt WCAG 2.0 vastavuse taseme A sai

82 WCAG 2.0 spetsifikatsioon asub aadressil ,http://www.w3.org/TR/ 83 http://valet.webthing.com/access/url.html WCAG20 vastavuskriteeriumite nimekiri koos selgituste ja näidistega aadressil 84 http://www.valitsus.ee http://www.w3.org/WAI/WCAG20/quickref/Overview.php 85 http://www.riso.ee

64 seitse veebilehte ehk 2,89%. Neist sai vastavustaseme AA osa arendajatest ei valda kõige olulisemaid veebiteh- üks veebileht ehk 0,41%. Päris „puhtalt” ei saanud vasta- noloogiaid HTML ja CSS, ei ole kursis vastavate W3C vustaset ükski kohaliku omavalitsuse veebileht – parima- standardite ega WCAG põhimõtetega. Sisutoimetajatelt tele anti tasemed mööndustega. Parimate tulemustega ei saa oodata, et nad oleksid pädevad kõigis neis vald- võiks välja tuua Valga Linnavalitsuse ning Hiiu ja Rapla kondades, kuid sellegipoolest peaksid nad olema kursis maavalitsused. Võrreldes eelmise analoogse uuringuga vähemalt elementaarsete tekstitöötluspõhimõtetega, „Eesti kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste/maakon- mis kehtivad ühtmoodi nii veebis kui ka kõigis tavalistes dade veebilehtede käideldavuse hindamine WCAG me- tekstitöötlusprogrammides. Kahjuks ei olnud enamik si- toodikaga” (2007) langes tulemus nelja veebilehe võrra, sutoimetajatest uuringu põhjal nimetatuga kursis. üheteistkümnelt seitsmele. Suuremas osas on muutunud Sellest lähtuvalt sisaldavad uuringutulemused soovitu- vastavustaseme saanute nimekiri, millest ainsatena on si, et peale asjaosaliste teadlikkuse tõstmise tuleks W3C mõlemal korral esindatud Hiiu ja Rapla maavalitsused. standardite HTML, CSS ja WCAG järgimine muuta avali- Vastavustaseme AA sai eelmisel korral Hiiu Maavalitsuse, ku sektori veebilehtede puhul kohustuslikuks, mida on ka sel korral Valga Linnavalitsuse veebileht. mitmes riigis juba edukalt tehtud. Ühtlasi antakse soovi- Nagu selgus, ei vastanud 95,9% uuritavatest veebilehte- tusi, kuidas nõuete täitmist võiks kontrollida ning kuidas dest isegi miinimumnõudmistele. Lühidalt öeldes olid arendajatele teatud vastutus panna. Sisutoimetajate pu- peamised WCAG nõuete vastu eksimised mittetekstili- hul oleks soovitatav kasutusele võtta kaks meedet: se sisu puhul tekstilise alternatiivi puudumine, tekstilise 1. luua kirjalik eestikeelne lihtne, piisavalt lühike ja sisu puhul inimkeele määratlemata jätmine ning erine- arusaadavas populaarteaduslikus stiilis õppematerjal, vad probleemid seoses HTML-koodi loogilise struktuu- mis on kõigile tasuta kättesaadav; ri puudumisega. Viimane tulenes enamasti arendajate monitorikesksest mõtteviisist, mis ei sobi 2. korraldada kursusi, mis lähtuvad üldjoontes kõne- Valdavalt kokku veebi algupärase kontseptsiooni- alusest kirjalikust õppematerjalist, kuid milles võib lek- põhjustavad ga – selle kohaselt on veeb väljundsead- tor vastavalt osalejate vajadustele käsitleda täiendavaid probleeme mest sõltumatu meediavorm (device-in- teemasid. ebapädevad dependent media). arendajad, kuid vigu teeb Uuring näitas, et valdavalt põhjustavad probleeme ebapädevad arendajad, kuid Ülevaade Eesti avaliku ka enamik sektori veebilehtedes kasu- sisutoimetajaid. vigu teeb ka enamik sisutoimetajaid. Omanike seas võis täheldada huvipuu- tatavatest kodeeringutest dust oma veebilehe seisukorra suhtes. Uuringu käigus (character encoding) saadeti parandusettepanekud nende veebilehtede koh- Kõige populaarsemaks kodeeringuks osutus utf-8 (44%). ta, mille puhul piisaks WCAG vastavustaseme saavuta- utf-8 on siin kasutatavatest kodeeringutest ainsana mit- miseks paaritunnisest parandustööst. 22 asutusest 18 ei mebaidine (multi-byte), tänu millele toetab see kõiki te- vaevunud isegi kirjale vastama. gelikult vajaminevaid tähestikke. Ühtlasi on Utf-8 seatud Eesti avaliku sektori veebilehtede soovituslikuks standar- Uuringutulemustest diks veebide koosvõime raamistikus86. Uuritud veebi- lähtuvad soovitused lehtedest 50,6% kasutab kõikvõimalikke vanamoodsaid (ühebaidiseid) kodeeringuid, 15 (5,1%) veebilehel on ko- edasisteks tegevusteks deering üldse kindlaks määramata ja ühel (0,3%) on see Uuringu käigus kogutud teavet arvesse võttes võib teha määratud vigaselt. järelduse, et suurem osa arendajatest ei valda HTML- Täismahus uuring on kättesaadav RISO koduleheküljel keelt, mis on teatavasti iga veebilehe kandev osa. Samuti http://www.riso.ee. hakkas paljusid veebilehti analüüsides silma, et arendaja ei valda ka CSS-keelt. Lisades siia WCAG 2.0 vastavuse kehvad tulemused, võib kokkuvõtteks öelda, et suurem

86 http://www.riso.ee/et/koosvoime/internet/veebid

Infoühiskonna aastaraamat 2010 65 2.1.11 Toomas Viira Küberturvalisuse alastest [email protected] Riigi Infosüsteemide tegevustest aastal 2010 Arenduskeskus

Riikide majandused ja ühiskonnad toetuvad enam see, kuidas IT-lahendusi teenuste pakkumisel kasutatak- ja enam IT-lahendustele. Äriettevõtted kasutavad IT- se. Seetõttu hakkavad elutähtsate teenuste osutajad neid lahendusi, et võimalikult tõhusalt äriprotsesse korralda- andmeid tulevikus uuendama, st nad koostavad toimepi- da ja kvaliteetseid äriteenuseid pakkuda. Riigi ja kohalike devuse riskianalüüse, milles muuhulgas kirjeldatakse ka omavalitsuste asutused kasutavad IT-lahendusi, et või- eelpool nimetatud asjaolusid. malikult efektiivselt asutustevahelist asjaajamist korraldada ja kodanikke parimal võimalikul moel teenindada. Arstiabi Kodanikud aga kasutavad erinevaid e-teenuseid, et või- 2.1 Avaliku sektori toimimise tõhustamine toimimise sektori 2.1 Avaliku malikult mugavalt ja kiiresti igapäevaseid toimetusi teha, Toit ja vesi Avalik haldus nt internetipangas arveid tasuda, elektrinäite teatada, e- maksuametis makse deklareerida, riigilt vajalikke toetusi taotleda, parkimise eest mobiiliga tasuda, elektrooniliselt hääletada jms. KRIITILISE INFRA Finants TEENUSED Viimaste aastate jooksul on meie sõltuvus IT-lahendustest Transport arendamine oluliselt suurenenud. Järgnevateks aastateks ei ole ette näha, et meie sõltuvustase IT-lahendustest väheneks –

sektori pigem kasvab see jätkuvalt. Mõne infosüsteemi mitte-

toimimine võib avaldada olulist mõju äriettevõtte ja/ IKT Energeetika või riigiasutuse toimimisele ja selle kaudu ka klientide/ avaliku kodanike teenindamisele. Riigi toimimise seisukohast on eriti oluline elutähtsate teenuste toimimine – vähemalt nende teenuste, mida iga päev vajame. KII riskid toimiva

Viimastel aastatel küberruumis aset leidnud arenguid jälgides ja analüüsides on üsna üheselt selge, et olukord husalt

õ Mis on Eesti riigis KII? on hullemaks läinud. Pahavara levik on oluliselt suure- t

ja 2009. aastal vastu võetud hädaolukorra seadus loetleb nenud, küberrünnakud on muutunud järjest professio- 41 elutähtsat teenust, millest paljude toimimiseks on naalsemaks, küberkuritegevuse kasv Pahavara levik on vaja, et ka IT- ja/või sidelahendused toimiksid. See, kui- jätkub, rünnakute organiseerituse ja

ipaistva oluliselt suurenenud das ja missugusel määral toetavad elutähtsaid teenuseid korralduse tase on tõusnud, ründajad äb

l ja küberrünnakud

, ka IT-lahendused, selgitati välja 2010. aastal läbi viidud spetsialiseeruvad senisest enam konk- on muutunud järjest kriitilise informatsiooni infrastruktuuri (edaspidi KII) reetsetele tegevustele jms. professionaalsemaks. kaardistamise projekti raames. Projekti käigus külastati 2010. aastal toimunud sündmustest ja intervjueeriti elutähtsate teenuste osutajate ja teenu-

sikukeskse on raske tähelepanuta jätta Stuxneti-nimelise pahava- seid korraldavate asutuste esindajaid. Selle tulemusena 87 II I ra avastamist. Stuxneti näol on tegemist teadaolevalt saadi üsna korralik ülevaade sellest, kuidas toimub äri- esimese ja suhteliselt laialdaselt leviva pahavaraga, mis teenuse ja/või avalike teenuste pakkumine ning milleks on suunatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide (SCADA IT-lahendusi kasutatakse. – Supervisory Control and Data Acquisition)88 vastu. Nimetatud andmete kogumine ei saa olla ühekordne te- Sellise pahavara loomist ja levimist ennustati juba mitu gevus, kuivõrd äriprotsessid muutuvad ja arenevad aja aastat ette. Riikide kriitilise infrastruktuuri kaitsega tege- jooksul, tehnoloogilised lahendused arenevad ja muutub levad inimesed peaksid võtma seda väga ohtliku märgina.

87 http://en.wikipedia.org/wiki/Stuxnet 88 http://en.wikipedia.org/wiki/SCADA

66 Rangemalt on vaja üle vaadata senised turvameetmed ja oli eelkõige seotud kriitilise informatsiooni infrastruktuu- hinnata, kas neist piisab elutähtsate teenuste pakkumist ri kaitse teemadega. Õppuse korraldajate sõnul kesken- tagavate süsteemide kaitseks või mitte. Kui piisav kaitstu- duti esmajoones juhtimistaseme otsuste tegemise prot- se tase ei ole tagatud, tuleks rakendada täiendavaid tur- sessi testimisele küberrünnaku ajal. Õppustest võttis osa vameetmeid, et minimeerida või välistada Stuxneti või nii enamik olulisemaid Eesti riigiasutusi kui ka mitmed sellega sarnase pahavara levikut. tähtsamad erasektori asutused. Kuivõrd tegemist oli esimese taolise õppusega, siis saadi ka mitmeid õppetunde Elutähtsa teenuse osutajad peavad vastavalt hädaolu- järgmiste õppuste korraldamiseks. korra seadusele koostama toimepidevuse riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani. IT-süsteemidega seotud ris- Mitmed arenenud riigid peavad küber- Eestiski tuleks kide hindamine on üks osa suuremast riskianalüüsist. õppuste korraldamist väga oluliseks ja senisest enam Elutähtsa teenuse osutaja koostatud mõned on neid korraldanud juba mit- tähelepanu pöörata Riskianalüüsid riskianalüüsidest teevad elutähtsat meid aastaid. Eestiski tuleks senisest ja ressursse näitavad, missugused teenust korraldavad asutused kok- enam tähelepanu pöörata ja ressursse panustada riskid erinevate kuvõtted, mis esitatakse omakorda panustada erineval tasemel küberõp- erineval tasemel elutähtsate teenuste Siseministeeriumile. puste korraldamisele – olgu tegemist küberõppuste osutamisega seoses elutähtsat teenust osutava asutuse tase- korraldamisele. eksisteerivad ja kas Riskianalüüsi tulemusena peaks sel- mel korraldatava õppusega, riigitasemel me soovime neid guma, millised riskid erinevate elu- õppusega või hoopis riikidevahelise õppusega. riske aktsepteerida tähtsate teenuste osutamisega seoses või mitte. eksisteerivad ja kas me soovime neid riske aktsepteerida või mitte. Kui ei KII kaitse infopäev ja soovi, siis tuleks piisava kaitstuse saavutamiseks arendada ja rakendata täiendavaid turvameetmeid. koolitused KII kaitse süsteemi ja tegevuste käivitamisel on oluline infot omavahel jagada. Vajalik on elutähtsa teenuse osu- Hädaolukord: ulatuslik taja ja elutähtsa teenuse osutamist korraldava asutuse küberrünnak esindajate omavaheline suhtlus, kuid ka teenuseosutaja- te omavaheline kogemustevahetus ei tee paha. Vastavalt hädaolukorra seadusele tuleb koostada häda- olukorra „Ulatuslik küberrünnak” riskianalüüs ja lahen- Sellel eesmärgil sai korraldatud ka KII kaitse infopäev, damise plaan. 2010. aastal valmistati ette kava, milles mis oli eelkõige suunatud elutähtsa teenuse osutajate sisuliselt kirjeldatakse, mida loetakse ulatuslikuks kü- riskijuhtidele. Infopäeval jagasid riskijuhid kogemusi ris- berrünnakuks, millised on erinevate osapoolte rollid ja kianalüüside koostamise ja teavet lähiaja plaanide kohta. ülesanded hädaolukorra lahendamisel, kuidas toimub 2010. aastal alustati IT-riskianalüüsi koolitustega, mis jät- omavaheline infovahetus, kuidas toimub avalikkuse kuvad kindlasti ka 2011. aastal. teavitamine jms. 2011. aasta esimeses pooles alustatak- se hädaolukorra „Ulatuslik küberrünnak” riskianalüüsi Nii nagu turvalisuse tagamine on pidev protsess, on ka koostamist. KII kaitse tegevused ka järgmistel aastatel olulised. Meie sõltuvus IT-st on suhteliselt suur ja kasvab üha, kasvavad Küberõppused ka küberruumis valitsevad ohud, ning selleks, et kaitsta riigi jaoks olulisi süsteeme, tuleb KII kaitse teemadega 2010. aastal toimus kaks olulist kriitilise informatsiooni jätkuvalt ja tõsiselt tegeleda. infrastruktuuri kaitsega seotud õppust. Novembris toimusid esimesed üleeuroopalised küberõppused Cyber Europe 2010. Õppus korraldati Euroopa Liidu ja EFTA Mõisted liikmesriikide osalusel. Õppust korraldas ja juhtis ENISA Kriitiline infrastruktuur – varad, teenused ja süsteemid (Euroopa Liidu Võrgu ja Infoturbe Agentuur) ning teh- või nende osad ja süsteemidevahelised ühendused, mille niliselt toetas seda Euroopa Liidu Teadusuuringute hävitamine, kahjustamine või hõivamine võib ohustada Ühiskeskus (Joint Research Centre). Õppuse eesmärgid inimeste elu või tervist või tuua kaasa vara, teenuse, süs- olid eelkõige seotud riikidevaheliste kontaktide ja kom- teemi või nende osade hävimise või ulatusliku majandus- munikatsiooni testimisega suurema küberrünnaku toi- liku kahju ning põhjustada ühiskonna turvatunde vähe- mumise juhul. nemist, vähendada riigi usaldusväärsust, kahjustada riigi Lisaks toimus Eesti-sisene õppus Tallinn CIIP 2010, mis mainet ja halvata riigi toimimise.

Infoühiskonna aastaraamat 2010 67 Kriitiline informatsiooni infrastruktuur – informat- Kriitilise informatsiooni infrastruktuurid hõlmavad pal- siooni infrastruktuuri komponendid, mis on kas ise krii- jusid majandussektoreid, kaasa arvatud pangandust ja tilised või mis on kriitilise infrastruktuuri toimimiseks rahandust, transporti, energeetikat, kommunaalmajan- hädavajalikud. dust, tervishoidu, toiduga varustamist ja sidet, aga ka mitmeid valitsusasutuste pakutavaid teenuseid. 2.1 Avaliku sektori toimimise tõhustamine toimimise sektori 2.1 Avaliku arendamine

sektori

avaliku

toimiva

husalt õ t

ipaistva äb l , sikukeskse II I

68 Kasutajasõbralike e-teenuste 2.2 arendamine

2.2.1 Infosüsteemid peavad Kadri Lühiste töötama töötukassa ja [email protected] töötute heaks Töötukassa

Alates 2009. aastast on töötutele teenuste osutamisel ja konsultant EMPISest avalduse välja, et klient saaks selle toetuste maksmisel toimunud mitu infotehnoloogilist läbi vaadata ja allkirjastada. Iseenesestmõistetavalt tagab hüpet. 2009. aasta mais sai varem vaid kindlustusvahen- teiste registrite andmete maksimaalne ärakasutamine deid hallanud ja kindlustushüvitisi välja maksnud töö- varasemast paremini otsuse õiguspärasuse ning säästab tukassa endale uue olulise ülesande – osutada töötutele ka kliendi aega. Ka peab ta esitama vähem pabertõen- töölesaamiseks vajalikke teenuseid. Otsustasime kohe, deid. Tagantjärele tundub suisa uskumatu, et kuni 2009. et tööturuteenuseid saab tõhusalt ja kvaliteetselt osuta- aasta novembrini puudus tööturuasutusel süsteemne da vaid tipptasemel infosüsteemi toel. See otsus on end võimalus kontrollida näiteks seda, kas Tagantjärele tundub nüüdseks selgelt õigustanud: tänu infotehnoloogilistele avalduse esitaja õpib või saab töötasu, suisa uskumatu, et lahendustele säästame nii klientide kui töötajate aega, ning seetõttu tuli aeg-ajalt teha otsuseid kuni 2009. aasta hoiame kokku paberit ning saame pakkuda klientidele lihtsalt heas usus. novembrini puudus mugavaid iseteenindusvõimalusi. EMPIS aitab konsultandil teha ka ot- tööturuasutusel suseid – seda kuni otsuse teksti moo- võimalus kontrollida Menetlussüsteem, mitte dustamiseni. Varem pidi konsultant näiteks seda, kas toimingute register tekstiredaktoris ise otsuse teksti valmis avalduse esitaja õpib Juba enne 2009. aasta lõppu võtsime kasutusele uue info- kirjutama. Uus infosüsteem oskab ot- või saab töötasu. süsteemi, mida töötukassas kutsutakse lühendiga EMPIS. sustada, kas inimesel on õigus end töö- Esialgu oli süsteemis võimalik küll vaid arvele võtta, töö- tuna arvele võtta, moodustada vajaliku otsuse teksti ja tutoetuse ja arveloleku lõpetamise otsuseid teha ning saata see pärast digitaalset allkirjastamist kohe taotleja individuaalseid tööotsimiskavasid hallata. Võit sellest oli e-posti aadressile. Nii hoiab uus infosüsteem paberite aga kohe märgatav. Kui varem pidi tööotsija enese arvele täitmise arvelt oluliselt kokku kliendi aega ning konsul- võtmiseks või töötutoetuse taotlemiseks kõigepealt pabe- tandi aega, kes ei pea ise otsuseid sõnastama ja postita- ril täidetud avaldusega konsultandi juurde minema, kes ma. Kuid sama oluline on ka paberi kokkuhoid – kui va- kontrollis ja sisestas selle infosüsteemi, siis nüüd ei pea rem pidi kõik otsused kahes eksemplaris välja printima, tööotsija enam paberavaldust täitma. EMPIS toob X-tee siis kliendi e-posti aadressile saadetavaid digitaalselt kaudu teistest registritest avaldusele üle nii palju andmed allkirjastatud otsuseid ei pea üldse välja printima. EMPIS kui võimalik ning muud vajalikud andmed sisestab do- edastab töötutele väljamakstavate hüvitiste ja toetuste kumentide ja vestluse alusel konsultant. Seejärel prindib andmed automaatselt raamatupidamise infosüsteemile.

Infoühiskonna aastaraamat 2010 69 Liialdamata võib öelda, et uus infosüsteem oli väga olu- Lõime uuele infosüsteemile line edutegur selleks, et töötukassa tuleks toime plahva- iseteeninduse tuslikult suurenenud klientide arvuga, ilma et peaks oma konsultantide arvu samavõrra suurendama. Kui EMPISe tuumik oli loodud, olime valmis kolmandaks infotehnoloogiliseks hüppeks – töötukassa iseteeninduse rajamiseks. Iseteeninduse arendamise eesmärgiks on Õpetasime infosüsteemile internetis luua töötukassa klienditeenindusbüroo, kus selgeks sobiva tööpakkumise töötu, tööandja ja töötukassa lepingupartner saaksid in- ja töötu kokkuviimise ja fot hallata ja erinevaid e-teenuseid kasutada. Sarnaselt teenuse osutamise EMPISega valmis iseteeninduses kõigepealt põhilisi lepingute tegemise otsuseid ja töövahendust puudutav osa, mida saab kasutada alates 2011. aasta jaanuarist. Uued võimalused Teine infotehnoloogiline hüpe toimus 2010. aasta keskel, tekivad iseteeninduskeskkonda järk-järgult koos töötu- mil EMPISes valmis töövahenduse ja palgatoetuse maks- kassasiseste infosüsteemide arendamisega. mise moodul. Sellele järgnesid sügisel juba tööpraktika, ettevõtluse alustamise toetuse jt teenuste moodulid. 2011. aasta jaanuarist saab tööotsija iseteeninduses Töövahenduse uuest moodulist võitis enim töötu, sest tööpakkumisi otsida, luua endale CV, kandideerida töö- EMPIS otsib automaatselt sobivaid tööpakkumisi ning pakkumistele, vaadata enda poolt töötukassale esitatud 2.2 Kasutajasõbralike e-teenuste arendamine e-teenuste 2.2 Kasutajasõbralike saadab need tema e-posti aadressile89. Kui töötul e-posti avaldusi ja nende kohta tehtud otsuseid ning teavitada pole, võib ta avaldada soovi pakkumiste saamiseks tele- töötukassat andmete muutumisest või tööleasumisest. foni teel või vastuvõtul. Nii saab töötu varasemast mär- Kui tööotsija on töötukassas töötuna arvel, saab ta CV gatavalt operatiivsemalt infot uute tööpakkumiste koh- täitmisel hõlpsasti kasutada tema kohta EMPISesse si- ta. Seda, kuivõrd oluline on töötule otse talle saadetud sestatud andmeid. Võrreldes varasemaga, kui tööpakku- tööpakkumine või konsultandi kiire telefonikõne, näitab misi sai otsida töötukassa kodulehel olnud Exceli tabelist,

arendamine töötute positiivne tagasiside. Kuid peale töötute võida- on iseteeninduse võimalused märksa paindlikumad ja

vad sobivate kandidaatide paremast sõelumisest ja töö- kasutajasõbralikumad. Kuigi iseteenindust saab ja peab pakkumise kiirest edastamisest kindlasti ka tööandjad. veel oluliselt täiendama, on tööotsija- Tööotsija saab sektori Võimalik, et tõus teenuse kiiruses ja kvaliteedis on üks te esmane tagasiside väga positiivne. iseteeninduses põhjuseid, miks tööandjad usaldasid meile eelmisel aas- Seepärast oleme kindlad oma otsuses tööpakkumisi tal vahendada rekordiliselt suure arvu tööpakkumisi90.

avaliku lähitulevikus iseteeninduskeskkonda otsida, luua oma 2010. aasta suveks õpetasime EMPISele selgeks ka pal- täiendada, lisades sinna võimaluse bro- CV, kandideerida gatoetuse maksmiseks vajalike lepingute tekstide moo- neerida töötukassas esmast külastusae- tööpakkumistele, toimiva

dustamise ja toetuse arvutamise. Taas tuli infosüsteem ga, esitada avaldusi (nt töötuskindlus- vaadata enda poolt konsultantidele appi viimasel hetkel. Alates 2010. aasta tushüvitise, ettevõtlusega alustamise töötukassale esitatud

husalt algusest oli palgatoetuslepingute maht järjest kasvanud toetuse, sõidutoetuse jt avaldusi), halla- avaldusi ja nende õ t ning ilma EMPISe toeta poleks aasta kokkuvõttes olnud ta korduvkülastuste aegasid jms. kohta tehtud otsuseid ja

võimalik suurendada palgatoetusega tööle saanud töötu- Tööandja saab iseteeninduses praegu ning teavitada te arvu 10 772 inimeseni (2009. aastal oli neid vaid 161). lisada ja hallata tööpakkumisi, otsida töötukassat andmete

ipaistva muutumisest või Nii toetas infotehnoloogiline hüpe oluliselt meie sisulis- sobivaid kandidaate iseteeninduse ka- äb

l te eesmärkide saavutamist, aidates töötud ja tööandjad tööleasumisest.

, sutajate hulgast, hallata kandideerinud omavahel kiiremini kokku viia ning võimalusel sõlmida tööotsijate infot ja paberivabalt taotle- töökoha täitmise toetamiseks palgatoetusleping. da koondamishüvitist92. Tulevikus lisandub tööandjale Järjestikku on EMPISes valminud erinevate teenuste iseteeninduskeskkonnas võimalus allkirjastada töötu- sikukeskse osutamist toetavad moodulid, millest igaüks on toonud kassa ettevalmistatud palgatoetuse või tööpraktika lepin- II I kaasa ajakulu säästu. Siiski pole praeguseks veel kõigi tee- gut, hallata lepinguid ja esitada palgatoetuse saamiseks nuste moodulid EMPISes91, sest töötukassa pakub töötu- vajaliku palgatõendi andmeid. Samuti saavad tulevikus tele niivõrd palju erinevaid teenuseid ning igal teenusel iseteeninduse kaudu oma lepinguid allkirjastada ja hal- on oma n-ö äriloogika. lata teiste teenuste lepingupartnerid.

89 Kuus saadab EMPIS enamasti 14 000–15 000 e-kirja sobiva tööpakkumisega infosüsteemi toel, mille töötukassa 2009. aasta mais koos teenuste osutamisega 90 Kindlasti mõjutasid 2010. aastal töötukassa vahendatavate tööpakkumiste enda kasutusse sai arvu ka palgatoetuse maksmise soodsamad reeglid ja tööandjatele suunatud 92 Koondamishüvitise taotlemise e-teenus on kasutusel juba 2009. aasta aktiivne teavitustöö töötukassa võimaluste kohta keskpaigast. Nüüd saab lihtsalt sama e-teenust kasutada ka uue iseteeninduse 91 Väiksema mahuga teenuseid pakutakse endiselt tööturuteenuste ja -toetuste kaudu

70 Kokkuvõttes on nii EMPISe kui iseteeninduse aren- mahus ja ajavahemikus arendamine on küll tähendanud damine end õigustanud ja aidanud töötukassal oma ülimalt pingelist arendustempot, kuid jätkame samas vai- sisulisi eesmärke saavutada. Oleme näinud, kui palju mus, kuni kõigil meie teenustel ja protsessidel on tõhus ja võidavad nutikatest infotehnoloogilisest lahendustest kvaliteetne infotehnoloogiline tugi. töötukassa ja selle kliendid. Infosüsteemide sellises

Infoühiskonna aastaraamat 2010 71 Erki Laidmäe [email protected] Eesti Haigekassa

2.2.2 Pille Kink [email protected] Digiretsepti võlu Sotsiaalministeerium

Jaanuarist 2010 võeti Eestis kasutusele digiretsept, st apteekide rakendusi ning liidestab omavahel mitmeid retseptiravimite menetlemisel hakati kasutama riiklikku riiklikke andmekogusid/registreid. Kesksel kohal on ret- andmekogu – retseptikeskust. Selle tulemusena saavad septikeskus, mis haldab erinevate osapoolte informat- arstid koostada retsepte oma infosüsteemis või vastavas siooni põhjal kõiki loodud ja realiseeritud digitaalseid veebikeskkonnas ning retsept edastatakse retseptikesku- ravimiretsepte. sesse. Apteegis töötavatel proviisoritel ja farmatseutidel Retseptikeskus, mis on realiseeritud Digiretsepti on ligipääs digitaalsetele retseptidele kas oma infosüstee- SAP ERP- ja PI-platvormil, on va- infosüsteem on hajus

2.2 Kasutajasõbralike e-teenuste arendamine e-teenuste 2.2 Kasutajasõbralike mi või retseptikeskuse veebikeskkonna kaudu ning ravi- hetult liidestatud Eesti Haigekassa süsteem, mis hõlmab mid väljastatakse inimesele isikut tõendava dokumendi finantsarvestuse infosüsteemiga.nii raviasutuste kui ka alusel. Projekti rakendamine, nagu iga suure muudatuse Viimatinimetatus tasutakse apteekide- apteekide rakendusi teostamine, on olnud väljakutseks kõikidele osapooltele. le koondarveid. Välisteks infosüsteemi- ning liidestab Järgnevalt püüamegi anda ülevaate loodud infosüsteemi deks, millega andmevahetusest retsep- omavahel mitmeid tehnilisest lahendusest ning kasudest, mida selle juuruta- tikeskuse töö sõltub, on Terviseameti riiklikke andmekogusid/ mine on kaasa toonud. juures peetavad tervishoiuteenuste registreid. arendamine

osutajate tegevuslubade ning tervis- Retseptikeskuse osapooled hoiutöötajate ja proviisorite/farmatseutide registrid, sektori ja tehniline lahendus Ravimiameti koodikeskus ja ravimikäitlejate register, haiglate ning apteekide infosüsteemid. Riigiportaali ja Retsepti kui dokumendi aspektist on digiretsepti infosüs- tervise infosüsteemi patsiendiportaali kaudu pakutakse avaliku

teem hajus süsteem, mis hõlmab nii raviasutuste kui ka retseptide vaatamise teenuseid ka kodanikele. toimiva

RETSEPTID ISIK

KOONDARVE SOODUSRETSEPTIDEGA

husalt REALISEERITUD RETSEPTID

õ APTEEK t

RETSEPTID ja

(SOTSIAALMINISTEERIUMI HALDUSALA) MUUD KLASSIFIKAATORID

ipaistva MEDITSIINISEADMED (RAVIMIAMET) äb

l RAVIMIPREPARAATIDE, TOIMEAUNETE,

, KOODIKESKUS SOODUSTUSTE ANDMED RETSEPTIKESKUS AEGKRIITILISTESSE ANDMETESSE RETSEPTIDE OSA (E-TERVIS) PATSIENDI POOLT ANTUD VOLITUSED DIGILUGU

sikukeskse KOONDARVE SOODUSRETSEPTIDEGA (EESTI HAIGEKASSA) II I SR MENETLEMINE

KINDLUSTUS (EESTI HAIGEKASSA) KINDLUSTUS KINDLUSTUSTE REGISTER

RETSEPTIDE ARUANDLUS KOOSTATUD v REALISEERIMATA RETSEPTID RAVIASUTUS

Retseptikeskuse väline kontekst.

72 Andmevahetus erinevate osapoolte (tervishoiuteenuste erand – 2010. aasta esimeses pooles Digiretsept vajab osutajad, apteegid, patsiendid, riiklikud registrid) vahel esinenud tõrked näitasid kiiresti kät- toimimiseks kogu ahela käib üle X-tee. Asutuse turvaserveri kaudu X-teel andmete mitmed nõrgad kohad kogu ahela korralikku tööd. te edastamiseks peab arstidel ja apteekritel olema spet- erinevates osades. Palju kajastust leid- siifiline, nende vajadustele vastav tarkvaralahendus või nud koormustaluvuse probleem õnnestus kõrvaldada saavad nad oma ID-kaardi abil spetsiaalselt seadistatud administreerimistööde käigus vajakajäämiste likvidee- portaali kaudu vajalikke päringuid sooritada. Viimane rimistega ning ka mõningase tarkvara optimeerimisega. variant võimaldab vältida turvaserveri installeerimist ja Kahjuks ei ole me tulevikus aga kuidagi kaitstud olukor- haldamist ning loob kõigile raviasutus- dade eest, kus näiteks ühe suure internetiteenuse pakku- Eestis on kasutusel tele ja apteekidele võimaluse kasutada ja võrk ei tööta. Digiretsept vajab toimimiseks kogu ahela hinnanguliselt viis retseptikeskuse teenuseid väiksemate korralikku tööd. erinevat haiglatele kulutustega. mõeldud tarkvara ja kaks pere- Enamik arste ja apteeke kasutab tööks Milleks meile digiretsept? arstidele loodud spetsiaalselt nende vajadustest lähtu- infosüsteemi. valt loodud kommertstarkvara. Eestis Digiretseptist saavad kasu nii patsiendid, arstid, apteek- on kasutusel hinnanguliselt viis erine- rid kui ka kogu riik. vat haiglatele mõeldud tarkvara ja kaks perearstidele loo- Patsiendile tagab süsteem senisega võrreldes paindliku- dud infosüsteemi, lisaks veel mitmeid eriarstide tarkvara- ma olukorra. Kui seni pidi patsient pärast telefonikon- sid ning kolm apteekidele mõeldud infosüsteemi. sultatsiooni (näiteks hästi kontrollitud ning perearsti jälgitavate krooniliste haiguste korral) enne apteeki mi- nekut retsepti saamiseks arstivisiidile minema, siis nüüd Muudatuste juurutamine ei ole see enam ilmtingimata vajalik. Apteegist digitaalse Uue süsteemi juurutamisega tehti tõsisemalt algust 2005. retsepti alusel ravimi saamiseks tuleb esitada pildi ja isi- aastal. Retseptikeskuse tarkvaralise lahenduse loomise kukoodiga isikut tõendav dokument. Juhul, kui minnakse riigihanke võitnud ettevõtte esimene ülesanne oli täpsus- välja ostma teisele isikule kirjutatud ravimit, tuleb ostjal tada eelanalüüsi. Detailanalüüsi vastuvõtmisele kaasati samuti dokument esitada, kuid peale selle tuleb teada ka ka seotud osapoolte esindusorganisatsioonid, et tagatud patsiendi isikukoodi. Nõnda jääb süsteemi ka ravimi te- oleks terviku mõistmine ja kõigile sobiva lahenduse loo- gelikust väljaostjast alati märge. mine. Tarkvaraliste testimistega, sh erinevate osapoolte Arstid hindavad enim süsteemi oma- Arstid hindavad enim vahelise andmevahetusega, alustati 2008. aastal ning dust leida ise retseptile õige, haigekassa süsteemi omadust 2009. aasta keskpaigast lõpuni toimus pilootfaas, mille poolt ravimi osalise hüvitamise juures leida ise retseptile käigus said süsteemi katsetada ka ars- aluseks võetav soodusmäär. Varem õige, haigekassa Arstid võivad tid ja apteekrid koos patsientidega. esines selles suhtes sageli eksimusi ja poolt ravimi osalise vajadusel paber- Süsteemi juurutamisel arvestati asja- vahe tuli korvata raviasutusel või arstil. hüvitamise juures retsepti koostada oluga, et lõplikult ei kao paberkandjal Samuti meeldib arstidele võimalus, mis aluseks võetav ning sellisel juhul retseptid kunagi. Objektiivsete asja- lubab saada ülevaate patsiendile teiste soodusmäär. digiteeritakse olude korral võivad arstid alati paber- arstide väljakirjutatud retseptidest ning veelgi olulisema- see apteegis. retsepti koostada ning sellisel juhul na teavet ravimi tegeliku väljaostmise kohta. Tulevikus digiteeritakse see apteegis. Juhuks, kui on selle info automaatse töötlemise tulemusena või- tõrked ilmnevad aga apteegi poolel, on käivitatud ka nn malik hinnata erinevate arstide väljakirjutatud ravimite operaatorliin, mille abil saavad apteekrid vajadusel elekt- koostoimeid, patsiendi ravisoostumust, ravimite kuri- roonilise retsepti alusel ravimeid väljastada. Loomulikult tarvitamise võimalust jms, mis kokku loovad võimaluse nõustatakse elementaarsemates küsimustes selle kanali patsiendile antava ravi kvaliteedi tõstmiseks. kaudu ka arste. Apteekri jaoks teeb elu kergemaks tõsiasi, et suur osa Vaatamata pingutustele juba juurutamise alguses kõiki patsiendi retseptiandmeid on süsteemis juba olemas osapooli kaasata esineb uute asjade rakendamisel suu- ning neil tuleb retseptile lisada vaid andmed tegelikult remaid ja väiksemaid tagasilööke. Ühest küljest tuleb väljastatud ravimi koguse ja maksumuse kohta. Paljudel hakkama saada inimeste tööharjumuste ja tööprotsessi juhtudel toimub seegi ravimikarbilt ribakoodi lugeja abil. muutmisega läbi teavitus-koolitustegevuse, teisalt on vaja Varem tuli haigekassale arve esitamiseks paberretsepti maandada kõik tehnilised riskid. Ei olnud ka digiretsept andmed apteegi infosüsteemi käsitsi sisestada.

Infoühiskonna aastaraamat 2010 73 Riigi jaoks tekib Riigi jaoks tekib võimalus Kokkuvõte võimalus saada parem saada parem kontroll ravi- kontroll ravimite mite vallas toimuva üle – Vaatamata infosüsteemi käivitusfaasis ilmnenud raskus- vallas toimuva sealhulgas ka soodustuseta tele, oleme esimese tegevusaasta lõpuks jõudnud olukor- üle – sealhulgas retseptiravimite kohta. Kuigi rani, kus üle 95% apteekidest on süsteemiga liitunud ning ka soodustuseta ravimistatistika oli erinevates hinnanguliselt ¾ retseptidest on digitaalsed. Ravimeid retseptiravimite kohta. andmebaasides olemas ka väljastati kokku 4,1 miljoni digiretsepti alusel. varem, ei saanud seda nii operatiivselt kasutada. Uue süs- Oktoobris 2010 tehtud üleriigilisest elanikkonnaküsitlu- teemi abil on andmed tulevikus alati ühepäevase viiteaja- sest, mille eesmärgiks oli saada ülevaade elanike hinnan- ga kasutusvalmis. Näiteks tekib järelevalveorganil võima- gutest erinevatele tervishoiuga seotud valdkondadele, lus sõeluda välja teatud piirkonna apteekidest väljastatud selgus, et 41% kõigist vastanutest arvab, et digiretsept retseptid ja teha järgmisel päeval vastavates apteekides muudab retseptiravimite väljakirjutamise ja väljaostmise inspektsioon ravimi väljastamise seaduslikkuse järeleval- lihtsamaks. Nende hulgas aga, kel oli digiretseptiga isiklik ve huvides. Nn retseptivabrikute tööd saab lihtsamini ja kogemus, oli rahulolu koguni 92%. kiiremini avastada. Infosüsteemi täiustatakse ja arendatakse ka edaspidi, et laiendada süsteemi funktsionaalsust erinevates lõikudes. 2.2 Kasutajasõbralike e-teenuste arendamine e-teenuste 2.2 Kasutajasõbralike arendamine

sektori

avaliku

toimiva

husalt õ t

ipaistva äb l , sikukeskse II I

74 2.2.3 Ene Lindemann [email protected] Muutuv eKool Koolitööde AS

aitas koolil paremini õpetada. Sellise protsessi tulemus oli loogiliselt see, et koolid jõudsid uuele tasemele: õpe- tajad on õppinud olemasolevaid väheseid töövahendeid hästi kasutama ja oskavad nõuda teisigi võimalusi, mida tänapäevane õppeinfosüsteem peab pakkuma.

Aastad 2010 ja 2011 on Eesti koolide jaoks muutuste aastad. Juba kehtib uus põhikooli- ja gümnaasiumi seadus, Septembris 2010 muutusid eKooli tegemised üleöö väga 2011. aasta sügisest alustavad koolid üleminekut uuele populaarseks – sadadele tuhandetele inimestele igapäe- riiklikule õppekavale, mille keskmes on õpilane ja õppe- vaseks infoallikaks olev teenus sai uue näo. Kuigi endiselt kava fookus on viidud õpetamiselt õppimisele. Seda toe- said õpetajad ainetunde päevikusse kanda ja lapsed ning tavad uued koolidele esitatavad nõudmised nagu näiteks lapsevanemad hindeid ja puudumisi vaadata, tundus kujundav hindamine − kasutatav metoodika peab olema paljudele, et nende tavapärane teenus on nüüd „mingi last arvestav ja asjakohane. Üle tuleb vaadata koolide Facebook”, harjumatu ja järelikult kõlbmatu. Siiski ei tei- õppekavad, osaliselt muutuvad õpikud. Kooli ees seisab nud eKooli arendav Koolitööde AS sellist muudatust ilma suur ülesanne, mille täitmist saab toetada tehnoloogiliste tõsise vajaduseta. Järgnevalt selgitan, mis uut versiooni vahenditega. Muudatuste eesmärgiks on kool kui õppiv/ välja töötama ajendas ja miks muudatus nii põhjalik oli. õpetav kogukond ja kooli e-keskkond saab aidata seda eKool on infosüsteem, mis järgib oma arengus klassi- kujundada ja koos hoida. kalist skeemi – ülesande püstitamisele ja probleemi Niisiis muutsid eKooli uue arengutsük- Kui 2003/2004. määratlemisele järgneb selle lahendamine ning tegelik li vajalikuks ühelt poolt koolide muu- õppeaastal kanti eKooli kasutus, mille käigus jõuavad kasutajate vajadused ning tunud ülesanded ja nõudmised, teisalt kokku 4,6 miljonit arusaamad uuele tasemele. Seejärel peab infosüsteem aga olid 2002. aastal loodud süsteemi hinnet, siis 2009/2010. muutunud nõudmistele vastamiseks tegema läbi uue arhitektuur ja kasutatud tehnoloogili- õppeaastal lisati 54 arendustsükli või oma toimimise lõpetama. Kui eKool ne lahendus vananenud ega suutnud miljonit hinnet. 2002. aastal algatati, küsisid koolid administratiivset in- hakkama saada sadu kordi kasvanud fosüsteemi – oluline oli viia koolis tekkiv info paberilt andmemahtude ja kasutusaktiivsusega. Kui 2003/2004. arvutisse ja saada ülevaade koolis toimuvast. Koolijuhid õppeaastal kanti eKooli kokku 4,6 miljonit hinnet, siis tahtsid muuta arvuti iga õpetaja töövahendiks ja vähen- 2009/2010. õppeaastal lisati 54 miljonit hinnet. Õpetaja dada „paberite täitmist”. Mõned koolid soovisid õpilastele ja õpilase jaoks oli selle tagajärjeks eKooli aeglus vee- ja lapsevanematele infot jagada. Just sellisena eKool pla- randilõpu nädalatel, infosüsteemi administraatori jaoks neeriti ja üles ehitati. Lapsevanematest said kiiresti eKoo- aga tekkis pidevalt häireolukordi. Uus versioon sai seni- li toetajad, kuna neile meeldisid võimalused näha hin- sest väga erinev, sest muuta oli vaja kogu andmehalduse deid enne nende õpilaspäevikusse kandmist ja vaadata loogikat. Esimese versiooni eKool oli „pehme” – kool sai igapäevast õppimist ilma õpetajat tülitamata. Õpilastele kindlaks määrata väga erinevaid õppimis- ja klassisüstee- meeldis, et õpetaja täitis nende eest õpilaspäevikut, aga me, ainus kindel andmeelement oli isikukood. Õpilase ei meeldinud, et vanemad nägid hindeid ilma nende endi õppekava, klass, ained, hinded olid vabalt määratavad ja vahenduseta. koolid kasutasid väga erinevaid lahendusi. Selline kooli- Esialgne Vaata Maailma SA realiseeritud paari kooli idee dele meeldinud mugavus muutis võimatuks suhtlemise ja unistus osutus elujõuliseks. eKooli kasutajate arv kas- teiste, andmete selget kindlaksmääramist nõudvate in- vas, õpetajad harjusid arvuti kui igapäevase töövahendiga fosüsteemidega. Uues versioonis sai eKooli tegevusi sija arvutid jõudsid klassidesse, IKT-vahendite kasutamine duvaks elemendiks õppekava, mille kaudu saab siduda

Infoühiskonna aastaraamat 2010 75 erinevate aastate tulemusi, andmeid koolide vahel jaga- lisatud jooniselt – kõik eKooli arendusplaanides olevad da, ja vahetada infot riiklike registritega. või juba koostatud moodulid on keskendunud õppimise-

Uue eKooli koostamine algas 2009. aasta kevadel. Koolile le ja õpetamisele. Kooli jaoks sobiva ja koolile vajalikke vajalike tegevuste uutmoodi läbimõtlemisel püüdsime la- lisateenuseid pakkuva e-keskkonna tulevik on liidestami- hendada seniseid valupunkte ses – kool ise otsustab, millist funktsionaalsust kasutab ja Tänaseks on eKoolil juba süsteemi projekteerides. milliseid teenuseid rakendab. See võtab kindlasti maha modulaarne ülesehitus Sellise lähenemise tulemu- nende koolide pingeid, kes kinnitavad, et vajavad ainult – igal kasutajal on tema seks on ka eKooli modulaar- päevikut ja kõik muu tuleks eemaldada. enda infot sisaldav leht ne ülesehitus – igal kasutajal ning vastavalt tema on tema enda infot sisaldav rollidele ja õigustele leht ning vastavalt tema rol- ÕPPEKAVA, ÕPITEE kooli (või koolide) ja lidele ja õigustele kooli (või lapse (või laste) lehed. koolide) ja lapse (või laste) PÄDEVUSTE TUNNISTUSED lehed. Kõik ülejäänud tegevused avanevad nendelt lehtedelt eraldi akendena ja tege- VANEMATE JA RIIGI JUURDEPÄÄS vuse akent sulgedes saab kasutaja tagasi algusesse. Lisaks lihtsamale navigeerimisele võimaldab selline ülesehitus KONTAKTID, KOOSTÖÖ, SUHTLUS

2.2 Kasutajasõbralike e-teenuste arendamine e-teenuste 2.2 Kasutajasõbralike liidestada eKooli arendatavaid lisateenuseid (näiteks õp- FUNKTSIO- pematerjalide jagamist või arenguvestluste korraldamist) ARUANDED, SAAVUTUSED, ARENG NAALSUS ning kolmandate osapoolte teenuseid. ÕPPEMATERJAL, ÕPIISU LEVITAMINE Eelmise versiooni eKool vähendas õpetaja rutiinset tööd. Uues eKoolis oli rohkem võimalusi: nelja kuu jooksul on HINDED, TAGASISIDE, ÜLESANDED õpetajad lisanud kodustele ülesannetele ja kontrolltöö- arendamine

dele 14 000 õppematerjalifaili; alguses vastuseisu tekita- PUUDULIKUD, PUUDUMISED, DISTSIPLIIN nud hinnetele kommentaaride kirjutamine on praeguseks paljude õpetajate tööprotsessi sulanud ja lisatud on sektori NIMEKIRJAD, KORRALDAMINE üle 500 tuhande kommentaari. Uute õpetamisvõimaluste rakendamiseks käivitati pilootprojekt koostöös kirjastus-

avaliku tega koolidele õppematerjalide jagamiseks. Edaspidi

peab sel moel ligi pääsema nii kontrollitud kvaliteediga eKool ei ole muutumist lõpetanud, sest koolisüsteemgi tasulisele õpisisule kui ka õpetajate endi loodule. muutub pidevalt ja nii ei saa arengut lõpetada ka koo- toimiva

Iga kool on omanäoline, seega ei saa olla olemas uni- lidele töövahendeid pakkuv teenus. Kindlasti püüame versaalseid lahendusi. Tulevikus keskendub eKool nagu arendust edaspidi juhtida sujuvamalt – et igal aastal li- husalt

õ praegugi õppimisele ja õpetamisele ega ürita muutuda sanduks uusi põnevaid võimalusi nii lastele kui ka nende t

hiigelsüsteemiks, mis kõike teeb. Sellist suunda on näha õpetajatele! ipaistva äb l , sikukeskse II I

76 Katrin Valvik [email protected] 2.2.4. Registrite ja Infosüsteemide Keskus E-kinnistusraamatu 2010. Eneli Tikerpuu [email protected] aasta arendused Registrite ja Infosüsteemide Keskus

peab olema põhjendatud. Kinnistu omanikud saavad ka dokumentide e-teenuse „Telli digiteerimine” abil digiteerimist tellida, juhul kui dokumente ei ole veel digiteeritud.

Kui taotlus on esitatud ning kinnistusosakond leiab, et huvi on põhjendatud, saab klient viie tööpäeva möödu- 93 2010. aasta on Eesti e-kinnistusraamatu jaoks olnud des soovitud dokumentidega e-kinnis- erakordselt teguderohke. Kui seni oli peamiseks eesmär- tusraamatus tutvuda. Peale digiteeri- Kinnistu omanikel on giks süsteemi uuendamine ning töökorras hoidmine, mise on kinnistu omanikel võimalik võimalik enda kinnistu siis eelmisel aastal astusime täielikult paberivaba kinnis- enda kinnistu dokumentidega tutvu- dokumentidega tusraamatu suunas mitu sammu edasi. Arendustööde misõigus anda ka teistele füüsilistele tutvumise õigus anda käigus valmisid teenused seni paberil olnud kinnistus- isikutele. Volituse andmisega tagatakse ka teistele füüsilistele raamatu dokumentide digiteerimiseks ning digiteeritud isikutele. ligipääs nendele isikutele, kellel muidu dokumentidega tutvumiseks. Lisaks liidestati e-kinnis- selleks õigust ei ole. tusraamat ka ehitisregistriga, mille tulemusena on kodanikel võimalik kinnistul paikneva ehitise üldandmeid Teise olulise projektina toimus kinnistusraamatu liidesta- lihtsalt ja mugavalt järele pärida. mine maakatastri digiarhiiviga, mille tulemusena ei pea notarid, Maa-amet jt enam kinnistusosakonda kinnistute Dokumentide digiteerimine kaarte ega plaane saatma, kuna kohtunikuabide käsutu- ses olevasse menetlustarkvarasse on lisatud otselingid Kuigi kinnistusraamatusse tehakse elektroonilisi kandeid maatükkide plaanidele ja kaartidele. juba aastaid, sai 2010. aastal alguse kogu kinnistusraamatu arhiivi digiteerimine. Selleks täiendati Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi rahastusega kinnistusosakon- Mugavam otsing dades kasutusel olevat menetlustarkvara ning soetati Olulise muudatusena liidestati 2010. 2010. aastal liidestati fotografeerimislahendused (peegelkaamerad koos jalga- aastal kinnistusraamat aadressand- kinnistusraamat de ja ringvälkudega, tahvlid dokumentide paigutuseks) mete süsteemiga. Üleminek toimus aadressandmete suuremõõtmeliste dokumentide digiteerimiseks. Lisaks ühe tööpäeva jooksul ladusalt ja prob- süsteemiga. võeti kasutusele lame- ning kiirsöötjaga skannerid ning leemideta. Liidestuse tulemusena on KodakPro tarkavara. kinnistusraamatu menetlustarkvaras isikute aadresside Alates 2010. aasta juunikuust on tänu arhiivi digiteerimi- lisamine ning e-kinnistusraamatu veebiportaalis aadressi sele kõigil võimalik kinnistudokumentidega internetis järgi kinnistute otsimine oluliselt lihtsam. tutvuda. Kui seni pidi kinnistu leidmiseks valima maakonna, valla ja linna, siis nüüd piisab selleks, et süsteem vajaliku üles Kodanike jaoks loodi otsiks, aadressi ühele reale sisestamisest. Mugavam ja tõ- e-kinnistusraamatu teenus husam otsing on kliendimugavuse mõttes samm edasi. „Soovin tutvuda toimikuga”

Toimikuga tutvumise tellimiseks peab klient veebilehel ennast tuvastama, tegema päringu ning avama regist- riosa prindi. Kinnistudokumentidega tutvumise soov

93 https://kinnistusraamat.rik.ee

Infoühiskonna aastaraamat 2010 77 Andmevahetus vastav märge. Registrite liidestamine ja korrastamine sai ehitisregistriga teoks tänu Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondile. Ehitisregistri andmete kvaliteedi parandamine võimal- Novembris valmis e-kinnistusraamatu arendus, mis või- dab ehitiste andmeid nii e-kinnistusraamatust kui ka maldab kinnistul asuvate ehitiste üldandmetega tutvuda e-kinnistusraamatu portaali kaudu. Varem pidid inime- ehitisregistrist kiiremini ja efektiivsemalt leida. Registrite sed, kes soovisid leida andmeid kinnistul paiknevate ehi- liidestamise tulemusena on nüüd kodanikul ühtne üle- tiste kohta, opereerima ehitisregistri ja kinnistusraamatu vaade kinnistu ja kinnistul asuvate ehitiste andmetest ja veebilehe vahel, mis oli aeganõudev ja ebamugav. nende esindatusest registrites.

Kui inimene teab, et Nüüd on kasutajatel võima- tema kinnistul on lik lisaks kinnistusregistriosa hooneid, mida mingil detailandmetele näha ka kin- Järgmised sammud põhjusel ehitis- nistul paikneva ehitise üldand- Eelmise aasta projektid olid e-asjaaja- 2011. aasta registri andmetesse meid ja vajadusel siirduda täp- mises suur samm edasi. Tänu uutele suurem projekt on ei ole kantud, saab ta semate andmete vaatamiseks teenustele ja liidestustele saavad koda- kinnistuportaali põhjuste uurimiseks ehitisregistri veebilehele. nikud hõlpsalt kogu teabe oma kinnis- loomine, mille eesmärk või lisainformatsiooni Ehitisregistrist päritakse and- tu kohta ühest kohast ja paberivabalt. on lihtsustada

2.2 Kasutajasõbralike e-teenuste arendamine e-teenuste 2.2 Kasutajasõbralike pärimiseks saata avalduste esitamist e-kinnistusraamatu meid katastritunnuse alusel. Samuti on tänu digitaalsele andme- kinnistusosakonnale, kaudu avalduse ehitise Kui ehitisregistrist otsitavat vahetusele maakatastri digiarhiiviga luues selleks eraldi asukohajärgsesse katastritunnust ei leita, on tõe- oluliselt lihtsustunud kinnistuosakon- internetikeskkonna. omavalitsusüksusesse. näoline põhjus selles, et kinnis- dade töö. Tulenevalt aadressandmete tul kas ei paikne ehitisi või ei ole süsteemiga liidestamisest saab kinnis- otsitud ehitist/katastritunnust ehitisregistrisse kantud. tusraamatu aadresse võrrelda teiste registrites olevate arendamine

Kui inimene teab, et tema kinnistul on hooneid, mida andmetega ning seeläbi on praeguseks suhtlus teiste süs- mingil põhjusel ehitisregistri andmetesse ei ole kantud, teemidega paranenud. sektori

saab ta põhjuste uurimiseks või lisainformatsiooni päri- 2011. aasta suurem projekt on kinnistuportaali94 loomiseks saata e-kinnistusraamatu kaudu avalduse ehitise asukohajärgsesse omavalitsusüksusesse. mine, mille eesmärk on lihtsustada avalduste esitamist avaliku kinnistusosakonnale, luues selleks eraldi internetikeskkonna. Portaali loomisega muutuvad protsessid nii ko- toimiva

Ehitisregister liidestati danikele kui ka ametnikele lihtsamaks, mugavamaks maakatastriga ning loogilisemaks. Kinnistuportaali loomine on suur

husalt ja laiaulatuslik projekt, mille raames koolitatakse muu- Projekti raames liidestati muuhulgas ka ehitisregister õ t maakatastriga. Maakatastri andmete alusel tehti analüüs hulgas nii tavakasutajaid kui ka ametnikke, et tagada ja

ja korrastati ehitisregistri andmeid. Registris olevad ehi- elektroonilise menetlusprotsessi valutu rakendamine. tised seoti maakatastris olevate katastriüksustega. Lisaks Kasutajamugavuse tõstmine ning loogiliste süsteemide

ipaistva kontrolliti ehitisregistrisse kantud katastritunnuste kehti- arendamine on pidev ja pikaajaline protsess, mis on meie äb

l vust ning kehtetute tunnuste kohta lisati ehitisregistrisse eesmärk nii praegu kui edaspidi. ,

94 Kinnistamisavalduste esitamise portaal sikukeskse II I

78 2.2.5 Andmete visualiseerimine Ingmar Vali [email protected] äriregistri näitel Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Andmete kogumine ja talletamine on ühe tulevikku vaa- Visualiseeritud äriregister võimaldab Visualiseerimine tava riigi ülesanne olnud juba aastasadu. See tegevus ei teha päringuid ettevõttega seotud isi- on trend, mida ole tänapäevaks väga palju muutunud. Andmeid kogu- kute kohta nii, et tulemused kuvatakse kasutatakse üha enam takse ikka, need pannakse hoiule ning aeg-ajalt kasuta- piltliku joonisena. Avanevast interak- mõtete ja seoste, takse neid riigiaparaadi tõhustamiseks. Äriregister ongi tiivsest pildist on näha, kuidas ettevõt- tegude ja tagajärgede selline kogum, milles registreeritakse kõik ettevõtted ning ted ja ettevõtjad on omavahel seotud selgitamisel. nendega seotud andmed ja õigused. Mida täpsemad on ning millised on erinevad omandiosa- kogutud andmed, seda paremini kaitsevad need ettevõt- lused. Samad andmed saab kätte ka tavapärasel moel, jate õiguskindlust oma vara suhtes. kuid visualiseerimine teeb seosed kergestimõistetavaks ja hoomatavaks. Seega lihtsustab visualiseeritud e-ärire- Kuidas andmeid gister kõikide kasutajate tööd ja vähendab päringutele maksimaalselt ära kasutada? kuluvat aega. Süsteemi loomisel lähtuti eesmärgist, et see peab olema Andmete mõistetavaks tegemine ja visuaalselt kuvamine tööd lihtsustav ja kasutajasõbralik. Neid eesmärke täidab ehk visualiseerimine on trend, mida üha enam hakatakse loodud lahendus suurepäraselt. kasutama mõtete ja seoste, tegude ja tagajärgede selgitamisel. Eesti äriregistri visualiseerimise süsteem on üks E-äriregistri andmetel on õiguslik tähendus. Nendele näide sellest (vt ka joonist allpool). andmetele tuginedes saab teha asjakohaseid otsuseid, sest riik garanteerib e-äriregistri andmete ajakohasuse Visualiseeritud äriregister on teenus, mis annab ülevaate ning õigsuse. äriregistris registreeritud juriidiliste ja füüsiliste isikute omavahelistest seostest. Visualiseeritud äriregistri vahendusel on võimalik

Visualiseeritud äriregistri ekraanikuva (https://www.rik.ee/visuaalne).

Infoühiskonna aastaraamat 2010 79 Visualiseeritud ärire- teostada päringuid ka e-kinnis- ja lihtsamaks, sest kõikide nõu- Ühtne aruandluskeskkond gistri vahendusel on tusraamatust või Ametlikest tud andmete esitamiseks on teeb andmete sisestamise võimalik teha päringuid Teadaannetest. Võimalus olemas üks kindel koht, vorm ja edastamise ettevõtjatele ka e-kinnistusraama- vaadata infot mitmest erine- ja viis. Jääb ära ka andmete mugavamaks ja lihtsamaks, tust või Ametlikest vast allikast korraga muudab topeltesitamine ehk dubleeri- sest kõikide nõutud Teadaannetest. visualiseeritud äriregistri eriti mine. Riigiasutustele muutus andmete esitamiseks on tõhusaks töövahendiks tausta- ettevõtlusandmete töötlemine olemas üks kindel koht, uuringu tegemise, rahapesu tõkestamise ja korruptsioo- lihtsamaks, sest andmed on vorm ja viis. nivastase võitluse jaoks. kohe võrreldavad, ja kiiremaks, kuna need on kättesaadavad Tänu visualiseeritud äriregistrile on ettevõtjatel lihtsam riigi andmevahetuse raamistiku uurida nii koostööpartnerite kui ka võlglaste tausta. X-tee kaudu. Samas muutus lihtsamaks ka Tänu visualiseeritud nende riigiametnike töö, kes Seega aitab aruannete elektrooniline töötlemine jõuda äriregistrile on ette- uurivad erinevaid seoseid ja olukorrani, kus kord juba riigile esitatud andmeid saab võtjatel lihtsam uurida rahapesuskeeme. Kindlasti kasutada kogu ulatuses nii era- kui ka avalikus sektoris. nii koostööpartnerite lihtsustab visualiseeritud Samuti ei tarvitse ettevõtjal samu andmeid korduvalt kui ka võlglaste tausta. äriregister ka ajakirjanike ja mitmele riigiasutusele esitada.

2.2 Kasutajasõbralike e-teenuste arendamine e-teenuste 2.2 Kasutajasõbralike uurimisorganite tööd. Kuid Tervikliku keskkonna plussiks on automaatkontroll, mis eelkõige on teenus loodud finantsasutustele rahapesu annab ettevõtjale andmete sisestamisel tekkinud viga- tõkestamiseks. dest teada. Selline kontroll aitab vähendada hoiatuste ja Tulevikus on plaanitud ühendada visuaalse äriregistri kül- trahvide hulka, mida ettevõtjad majandusaasta aruande ge ka teiste Euroopa riikide äriregistrid. Rahvusvaheline puuduste eest igal aastal äriregistrilt arvukalt saavad.

mõõde visualiseerimislahenduses täidaks eesmärki teha Uues keskkonnas on võimalik majandusaasta aruan-

arendamine lihtsamaks ka globaalse rahapesu jälgimine. net mitte ainult edastada, vaid ka täies mahus koostada. Etteantud vormide alusel saab koostada majandusaas- Kust andmed tulevad? ta aruande põhiaruanded ja kõik aruandelisad. Samuti sektori saab aruande luua ja allkirjastada, auditeerida ning loo- Riigi poolt kogutud andmete tõhus kasutamine on täh- mulikult elektroonilisel kujul otse äriregistrile edastada. tis teema, kuid sama tähtis on ka andmete kogumine. avaliku

Senine tagasiside kasutajatelt näitab, et uut aruandlus- Iga uue ideega tekib kiusatus küsida ettevõtjatelt veel keskkonda hinnatakse kõrgelt nii kasutajamugavuse kui täiendavaid andmeid. Mida rohkem me kogume, seda ka loogika poolest. toimiva

uuemaid vajadusi me avastame, ja lõpptulemusena on ettevõtja bürokraatiaga koormatud. XBRL-vorming, milles majandusaasta aruandeid esitatakse, on maailmas laialdaselt kasutatav majandusin-

husalt Kord aastas tuleb ettevõtjal esitada majandusaasta aru-

õ fo aruandluskeel. Eesti on suutnud XBRL-aruandluse t anne. Aruanne on oluline eelkõige ettevõtte jätkusuut-

ja lahenduse juurutada ja kasutusele võtta kiiresti ning likkuse hindamiseks. Peale äriregistri on veel teisigi täieulatuslikult. E-aruandluse arendamist rahastati riigiasutusi, mis sama informatsiooni küsivad (näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ning seega Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet). Informatsiooni riigi- ipaistva on tulemused tasuta kasutatavad ka kõikidele teistele

äb le üha uuesti esitamine koormab ettevõtjat ja selle arvelt l Euroopa riikidele. , jääb tal põhitegevuseks vähem aega. Tulemused on niivõrd head, et seda käivad uurimas Kas oleks kuidagi võimalik ettevõtja elu lihtsustada ja vä- erinevad kõrgetasemelised delegatsioonid teistest rii- hendada riigi dubleerivat andmekogumist? kidest. Ja projekt ei ole jäänud märkamata ka rahvus- sikukeskse

II I Alates 1. jaanuarist 2010 hakkas kehtima uus majan- vahelisel tasandil – ülemaailmsel e-lahenduste kon- dusaasta aruannete esitamise kord. Aruanded esitatak- kursil World Summit Award 2011 valiti enam kui 460 se äriregistrile e-aruandluse keskkonna kaudu XBRL- projekti seast oma kategooria parimaks lahenduseks vormingus. Tegemist oli riikliku tasandi projektiga, mis Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt loodud oma ulatuselt ja mahult oli üks 2010. aasta suurimaid. e-aruandluskeskkond. Projekt puudutas enam kui 120 000 ettevõtjat. E-aruandluse projekti näol on tegemist hea näitega rii- Loodud ühtne aruandluskeskkond teeb andmete sises- gi initsiatiivist, mille tulemusena väheneb nii riigi kui ka tamise ja edastamise ettevõtjatele oluliselt mugavamaks ettevõtja koormus. Loomulikult ei ole tegemist ainult

80 IT-lahendusega. IT-ga peab käsikäes käima ka seadus- andmevahetus raamistikuga (X-tee)95, mis võimaldab andlus. Eestis on kehtestatud erinevaid seaduseid ja neil omavahel turvaliselt suhelda; iga register saab oma määruseid, millega tõkestatakse ettevõtjate koormami- andmetele ligipääsemise õiguste üle ise otsustada. ne topeltaruandlusega. Lühidalt sõnastades kõlab see nii: ükski riigiasutus ei tohi ettevõtjalt teavet küsida, kui seda on korra juba teinud mõni teine riigiasutus või kui Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) on riigiametnik saab selle info kätte riigi andmebaasidest. Justiitsministeeriumi haldusala asutus, mille eesmärk Nimelt on riigi andmed riigiasutuse töötajatele tasuta on luua integreeritud e-teenuseid pakkuv uuenduslik kättesaadavad. Sel juhul ei ole ametnikel raske kont- keskkond riigihaldus-, õigus- ja kriminaalpoliitika tõhu- rollida näiteks allkirjaõiguslikke isikuid äriregistrist ega samaks toimimiseks. notaril raske kontrollida isikule kuuluvaid kinnistuid RIK haldab ja arendab mitmeid riigile ja kodanikule oluli- kinnistusraamatust. si registreid ja infosüsteeme. Seal hulgas on nii e-äriregis- Riigi registrite koosvõime on riigi ülesannete ja kohustus- ter, e-notar ja e-kinnistusraamat kui ka mitmed õigusala- te lihtsustamise jaoks oluline alustala. Sarnane koosvõi- sed infosüsteemid. me peaks toimima ka Euroopa riikide registrite vahel. RIK on üks Eesti suurimaid IT-le orienteeritud riigiasu- Eesti on võtnud eesmärgiks lihtsustada ettevõtjate ja ko- tusi. Meie meeskonnas töötab 150 erialaprofessionaali. danike ligipääsu riigi andmetele, muutes riigi läbipaistva- Tegeleme riiklike projektide läbiviimise ja juhtimisega. maks ja turvalisemaks. Sarnast eeskuju võiksid järgida ka teised liikmesriigid, sest siis hakkaksid paremini tööle ka Video: http://www.youtube.com/user/ Euroopa Liidu piiriülesed süsteemid. Selline teenus nagu justiitsministeerium#p/u/3/shjqb5E_0QU. visualiseerimine üle Euroopa äriregistrite oleks praegu tõeline väljakutse, sest sellest oleks kasu ka kõikidele ra- Juhend: https://ariregister.rik.ee/files/ hapesu tõkestamisega tegelevatele organisatsioonidele. Kasutusjuhend_visuaalne_AR.pdf. Loodetavasti ei takerdu sellised vajalikud teenused erinevate liikmesriikide registrite andmekoosseisude eripära- de või andmekaitseliste piirangute taha. Tehnilised nõuded

Näited Eestis kehtestatud reeglitest, mis teevad riigi IT- Visualiseeritud äriregistri kasutamiseks tuleb arvutisse koosvõimet paremaks: installeerida Microsoft Silverlight. Programm on tasuta ›› igale kodanikule on tema kohta käivad andmed riigi- allalaaditav ja vajaliku lingi leiab ka visualiseeritud äri- portaali kaudu tasuta kättesaadavad; registri käivitamisel, juhul kui Microsoft Silverlight ei ole veel installeeritud. Varasemaks installeerimiseks saab andmete päringud riiklikest registritest on kõikidele ›› programmi alla laadida ka alljärgnevalt veebiaadressilt: riigiametnikele tasuta; http://www.microsoft.com/getsilverlight/get-started/ ›› riigi registrid ja infosüsteemid on ühendatud riikliku install/default.aspx.

95 http://www.ria.ee/x-tee

Infoühiskonna aastaraamat 2010 81 2.2.6 Ave Kargaja [email protected] Virtuaalne Tallinna vanalinn Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Tallinn kui reisisihtkoht on unikaalne oma hästisäilinud Regionaalarengu Fondi rahastamisvõimalusest, mis keskaegse vanalinna poolest. 2009. aasta lõpus käivitus oli suunatud kohalikele omavalitsustele infoühiskonna Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eestvedamisel projekt edendamiseks. See pakkus suurepärase võimaluse pikalt „Tallinna vanalinna 3D-mudeli loomine ja avalikku kasu- meeles mõlkunud idee teoks teha. Veel sama aasta suvel tusse andmine“ eesmärgiga tutvustada meie pealinna kõi- kirjutati TLPAs valmis projekti eeltaot- Projekti raames gile huvilistele ning tekitada potentsiaalses turistis soov lus, mis sai tänu oma huvipakkuvale luuakse vanalinna ise kohale tulla. Projekti raames luuakse vanalinna muin- sisule rakendusüksuse poolehoiu juba suskaitseala reaalselt kajastav virtuaalne maailm, mis si- muinsuskaitseala 2.2 Kasutajasõbralike e-teenuste arendamine e-teenuste 2.2 Kasutajasõbralike kolme kuu pärast. Täistaotluseni jõuti reaalselt kajastav saldab kõiki seal asuvaid hooneid ning neid ümbritsevat. seitse kuud hiljem. Lisaks on kasutajal võimalik 3D-keskkonnas liikudes tut- virtuaalne maailm, Oma uuenduslikkuse ja mitmetahuli- vuda huviväärsuste infoga ning nautida erinevas vormis mis sisaldab kõiki seal suse tõttu vajas projekt võimalike läbi- multimeediat: panoraamfotosid, virtuaaltuure, videoid, asuvaid hooneid ning audiogiide, kaasaegseid ja ajaloolisi fotosid. Virtuaalselt viijate leidmiseks tõsist eeltööd. Nii pi- neid ümbritsevat. saab siseneda UNESCO maailmapärandisse kuuluvasse did projekti eesmärkide saavutamiseks arendamine vanasse linna olenemata huvilise füüsilisest asukohast – koostööd alustama laserandmete kogujad, 3D-tehnikud eelduseks on vaid internetiühendusega arvuti. ja -arhitektid, aga ka meediafirma ja andmebaasidega tegelev ettevõte. Tegijatele võis see kogemus tähendada sektori pikaks ajaks uue niši või koostööpartneri leidmist.

Ideest teostuseni 2010. aasta mais algas töö lepinguliste partnerite- avaliku Virtuaalse Tallinna loomise mõte oli kohtumiste ja arute- ga, korraga nelja partneriga viiest. Ühe partneri taha lude teemaks juba mitu aastat enne käimasoleva projekti koondus üldjuhul mitu tegijat. Tööd hakkas juhtima

toimiva algust. Ideid, mida virtuaalne linn peaks endast kujuta- TLPA geomaatika teenistuse geoinformaatika osa-

ma, oli mitmeid – nii ajaloolist Tallinna kajastav vanalinn, kond, kaasates partneritena töösse sama ameti linna- kultuuriobjekte tutvustav virtuaalmaailm kui ka arhitek- disaineri, geodeesia- ja kartograafia osakonna, Tallinna husalt

õ tuurile keskenduv lahendus. Praeguse projekti kõige ot- Kultuuriväärtuste Ameti (TKVA) muinsuskaitse osakon- t

sesemaks eelkäijaks oli mõte Tallinna arhitektuurigiidist. na ja Tallinna Ettevõtlusameti (TEVA) turismiosakonna Selle, Tallinna linna ja Eesti Arhitektide Liidu 2008. aasta spetsialiste. Juhtrühma näol hakkas otsuseid vastu võtma suve algul planeeritud koostööprojekti sisuks oli interak- TLPA, TEVA, TKVA ja linna IT-tuumik koos SA Tallinn ipaistva tiivne kaart, mis aitaks tutvustada nii Tallinna vana kui ka 2011 esindajaga. äb l

, uut arhitektuuri. Lõplik lahendus kujutab endast aga kil- lukest igast varem väljakäidud ideest.

2008. aasta suve lõpul kinnitati Tallinna Linnavolikogus Eesmärgi saavutamiseks vanalinna arengukava aastateks 2008–2013, mille üheks vajalikud andmed ja rakendus sikukeskse

II I tegevuseks oli vanalinna põhjaliku 3D-mudeli koostami- Vanalinna (~121 ha) terviklik kolmemõõtmeline visuali- ne. Selle eesmärgiks oli tutvustada Tallinna vanalinna in- seerimine ja turisti jaoks huvipakkuva informatsiooni ole- terneti kaudu ning töö eest vastutavaks asutuseks määra- masolu lasevad 3D-rakenduse kasutajal virtuaalse mu- ti Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) geomaatika deli abil Tallinna linna ainulaadsust ja linnas pakutavaid teenistus koostöös Tallinna teiste seotud ametitega. võimalusi tunnetada. Lahendus koosneb 3D-liidesest 2009. aastal hakkas TLPA geomaatika teenistuse di- ja panoraamfotode liidesest. Rakendus luuakse kol- rektor aktiivselt otsima lahendusi ja rahastust eesmär- mes keeles (eesti, inglise, vene) ja selles saab kasutada gi elluviimiseks. Sama aasta suvel tuli teave Euroopa asukohapõhiseid teenuseid (aluskaart, teemainfo- ja

82 aadressotsing). mudeldatud samamoodi nagu hooned ja kaetud vastavalt materjalile õige tekstuuriga. Teistele linnakeskkon- Rakenduses esitletavad andmed võib suuresti jaga- naelementidele nagu puud, põõsad, ja valgustid loodi da kahte rühma – 3D-andmestik ja infoandmestik. tüüpsümbolmudelid, millega neid virtuaalses maailmas 3D-andmestik jaguneb omakorda 3D-hooneteks, muuks esitada. Siin pakuvad huvi nn vanalinna laternad, mis on linnakeskkonnaks ja maastikuks, ning infoandmestiku just selle piirkonna erandiks ja mis selle eriliseks teevad. sisuks on panoraamfotod, ajaloolised ja tänapäevased fotod, audio- ja videofailid, audioekskursioonid, huviväär- Tänapäevast reisihuvilist mõjutab reisiotsuse tegemisel suste kirjeldused, turisti huvitav info asutuste ja objektide huviobjekti kohta kättesaadav info. Tallinna vanalinnast kohta. annab potentsiaalsele külastajale kiiresti kõige parema ettekujutuse hea pildi- (sh panoraamfotod), audio- ning Tallinna vanalinnas on hästi säilinud ajaloolised ja oma- videomaterjali olemasolu ning sinna juurde ka seletav pärased hooned, müürid, hoovid, põnevad skulptuurid tekstiline osa. Kogu kirjeldatud materjal on väga oluline, ja erilised uksed, aknad, fassaadid. Vanalinnas liikumise kuna tihti soovitakse erinevate hoonete, skulptuuride ja teevad huvitavaks eriilmelised tänavad – osa neist on teiste rajatiste kohta teada palju enamat kui seda, milline nagu kvartalite kaupa kokku ehitatud tunnelid hoonete see konkreetne objekt välja näeb. 3D-rakenduses on hu- vahel. Seetõttu puudub mõnele kohale tavapärane li- viobjektidega lähemalt tutvumiseks järgmised andmed: gipääs. Teised jälle on aga nii kitsad, et ka hea tahtmise korral pole seal võimalik autoga liigelda. Lisaks katavad ›› 101 panoraamfotot, mis on tehtud nii tänavatel, kõr-

2.2 Kasutajasõbralike e-teenuste arendamine e-teenuste 2.2 Kasutajasõbralike tänavaid munakivid, mis piiravad liikumist. Allpool kirjel- gete ja kaunite vaadetega ehitiste pealt kui ka omapäraste datud 3D-andmestik aga suudab seda kõike rakenduses ja hinnaliste hoonete sees. Panoraamfotosid on raken- ilma takistusteta ja interaktiivselt edasi duses kahte tüüpi: silindrilised ja sfäärilised. Esimesed Vanalinna terviklik anda. annavad piisavalt hea ülevaate sellest, mida seisupunk- kolmemõõtmeline tist ringvaates näeb. Sfäärilise panoraamfoto puhul saab Umbes 700 hoone 3D-mudelid. visualiseerimine ›› lisaks silmitseda näiteks nii taevast kui maapinda. Seda Hoonete ja maapinna 3D-kujude jaoks ja turisti jaoks pilditüüpi oli oluline kasutada just interjööride puhul, huvipakkuva saadi algandmeid nii õhust helikop- kuna seal võib tähtsaid elemente leida näiteks hoone laes; informatsiooni teriga kui maapinnalt auto ja statiiviga ›› 30 kaasaegset fotot, mida on kõrvutatud 70 ajaloolise olemasolu lasevad skaneerides. Andmete salvestamise skaneeritud fotoga. Tänu õigele asupaigale virtuaalses 3D-rakenduse tiheduseks olid seatud nõuded – punk- maailmas on kasutajal võimalik tabada sarnasus nii kasutajal virtuaalse titihedus ruutmeetrile 35 õhust ja 1000 varajasemas kui tänapäevases vaates. Näiteks Vabaduse mudeli abil Tallinna maapinnalt (erinev punktitihedus ku- väljaku kohta on eri aegadel ja eri nurkade alt tehtud mit- linna ainulaadsust jutatud joonisel 1 lk 84). Lisaks kon- meid ülesvõtteid; ja linnas pakutavaid trolliti töö käigus kogutud andmete võimalusi asukohatäpsust. Hoonete ja maapinna ›› 9 ringkäiku erinevate teemadega, mis tutvustavad tunnetada. lõplike mudelite saamiseks tehti foto- näiteks rakenduse esmakülastajale 3D-maailma ilma sid hoonete fototekstuuriga katmiseks seal ise navigeerimata. Kasutajat lennutatakse virtuaalses ja aerofotosid maapinna kujutamiseks. Hooned jaotati keskkonnas ühest asupaigast teise ning räägitakse iga ob- vastavalt oma tähtsusele ning omapärale erinevatesse jekti kohta oma lugu. Ringkäigud on mitmekülgsed ning detailsusklassidesse. Kõige detailsemate hoonete model- hõlmavad teemades mitmekümneid objekte nagu muu- leerimisel tuli välja tuua hoone osi, mis on suuremad kui seume, kirikuid, linnamüüre jms; 15 cm, vähemdetailsemate hoonete puhul 50 cm. Kolmas ›› 3 videot vanalinna suuremate huviväärsuste kohta, et klass vektoriseeritavaid mudeleid olid aga üldisemad. piiluda korraks päris reaalsesse maailma, kuid jättes iga Näide detailsest hoonemudelist on toodud joonisel 2 objekti puhul ka alati midagi kohapeal avastamiseks; lk 84 Tallinna Raekoja näol. Peale detailsuse erinevad hooned ka suuruse poolest. Nii näiteks on Toompea ›› 66 detailset kirjeldust vanalinna oluliste objektide kohta, mis on näiteks huvitavad turistile ja harivad kas või hoone puhul tegemist pea terve kvartaliga, kuid samas kooliõpilasele; loetakse hooneks ka üksikut kioskit. Eespool toodud näide kehtib ka prioriteetse ja vähemdetailse hoone ›› 10 audioklippi huvitavate objektide kohta vanalinnas, kõrvutamiseks. mida tahetakse rakenduses lausa heliliselt paljude teiste huvipakkuvate objektide seast esile tuua; ›› Maapinnamudel, ortofoto ning 3D-skulptuurid, ra- jatised, valgustid, haljastus ja muud objektid, mis loo- ›› umbes 300 infopunkti vanalinna alal asuvate ob- vad linna keskkonnast reaalse pildi. Skulptuurid on jektide kohta. Need sisaldavad kultuuripealinna

Infoühiskonna aastaraamat 2010 83 jaoks peamisi sündmuskohti, turistile suunatud teenin- olgu nendeks ootamatusteks siis ilmastikuolud või va- dusasutuste põhiinfot ja huviväärsuste kultuuriajaloolist nalinna liiga kitsad tänavad. Andmete kogumisel tekitas lühiinfot. raskusi isegi suveperioodil tavapärane pidev ja aktiivne tegevus vanalinnas. Kuid kõigest saadi üle ning tulemu- Informatiivseks ja kõige üldisemaks lahenduseks vana- seks on suurepärane ja ainulaadne kogemus. linna 3D-rakenduse tutvustamisel on animatsioon, mida hakatakse levitama rakenduse populariseerimiseks. Nüüd, kui projekti lõplik tulemus on peatselt avalikkuse

Peale eeltoodu valmivad projekti käigus lisaväärtused, ette jõudmas, oleme ootusärevuses. See, kui populaar- mida on tulevikus võimalik organisatoorselt projekti seks väljapakutud lahendus saab, pole veel teada. Usume arendamiseks kasutada. Nendeks on näiteks väljatööta- ise ning ka 3D-maailma tendentsid on näidanud, et selle- tavad tehnilised lahendused 3D-andmete uuendamiseks. le lahendusele on oodata suurt tulevikku. Lisaks loodud Kindlasti on Tallinna vanalinna virtuaalne mudel sellisel rakendusele ning selle andmestikule Avalikus kasutuses kujul eeskujuks ka paljudele teistele organisatsioonidele, tõi projekt endaga kaasa lisaväärtusi, on juba projekti kes tahavad enda 3D-andmeid või huviväärsusi tänapäe- mille üle on meil tõeliselt hea meel. üks osa − Tallinna vasel moel esitleda. Antud ajahetkel on avalikus kasutuses vanalinna projekti üks osa – Tallinna vanalinna panoraamfotode panoraamfotode rakendus aadressilt rakendus.

2.2 Kasutajasõbralike e-teenuste arendamine e-teenuste 2.2 Kasutajasõbralike Suurepärane kogemus 360.tallinn.ee.

Projektiga alustades oli avalikkuse, potentsiaalsete tegija- Arvame, et oleme koostöös toredate inimestega loonud te ja organisaatorite huvi selle uudse töö vastu väga suur. midagi tõeliselt head. Midagi sellist, mis pakub rõõmu Projekti käigus on nii tellijal kui täitjatel tulnud teha tööd, ning annab infot üha rohkem globaliseeruvale ja interne- mille tegemise kogemus seni Eestis puudus. Partnerite tist sõltuvale inimkonnale ning tõstab seeläbi teadlikkust koostööle ärgitamine ning nende tulemite vastastiku- Eestist, Tallinnast ja selle vanalinnast. Tere tulemast vana- arendamine ne sõltuvus on suurepärane näide koostööprojektist. linna virtuaalselt avastama! Ettearvamatused on saatnud projekti selle algusest saati, sektori

avaliku

toimiva

husalt õ t

ipaistva äb l , sikukeskse II I Skaneerimise tulem – Mudeldamise tulem – Tallinna Raekoda punktpilvena. Tallinna Raekoja hoone.

84 2.2.7 Ühistranspordi reaalaja Ingmar Roos [email protected] infosüsteem Maanteeamet

Maanteeamet on projekti „Ühistranspordi infosüsteemi infotabloosid, mis teavitavad sõitjaid ühissõidukite täpse- arendamine” (ÜTRIS) raames välja töötamas ühissõidu- test väljumisaegadest ning informeerivad neid ka sõidu- kite reaalaja infosüsteemi. Nimetatud süsteemi abil tekib graafikutest kõrvalekadumise või reisi ärajäämise korral. võimalus jälgida ühissõidukite sõiduplaani järgset tee- Nimetatud infotabloode juhtimiseks luuakse RISi vastav nindamist ning tuvastada kõrvalekalded plaanilistest sõi- avalik teenus, mis võimaldab kasutada RISi infot erine- dugraafikutest. Samuti aitab reaalaja infosüsteem (RIS) vatel tehnilistel platvormidel põhinevate infotabloode reaalaja andmete põhjal tuvastatud liinilõikude läbimise juhtimiseks. aegade põhjal planeerida optimaalseid sõidugraafikuid, RIS võrdleb positsioneerimisseadme-

2.2 Kasutajasõbralike e-teenuste arendamine e-teenuste 2.2 Kasutajasõbralike RIS võrdleb mille puhul arvestataks teede ja tänavate läbilaskevõime tega varustatud busside tegelikku liiku- positsioneerimis- vähenemisega tipptunnil. mist riiklikku ühistranspordiregistrisse seadmetega varustatud Seega on RISi näol tegemist töövahendiga, mille abil on kantud liinide plaaniliste sõidugraafi- busside tegelikku võimalik parandada ühistransporditeenuse kvaliteeti kutega. Sõidukitele paigaldatud GPS- liikumist riiklikku ühis- kõrvaldades süsteemi abil tuvastatud kitsaskohad. anduritega varustatud kontrollerid transpordiregistrisse RIS põhineb RIS põhineb ühissõidukitele paigaldata- edastavad liikuva sõiduki puhul 2-4 kor- kantud liinide plaaniliste ühissõidukitele vatel GPS-positsioneerimisseadmetel, mis da minutis andmed sõiduki asukoha sõidugraafikutega. paigaldatavatel on leidnud laia kasutust autokaubaveo kohta ning vastavaid andmeid võrrel- GPS-posit- valdkonnas. Kui kaubaveol on jälgimissüs- dakse liini plaanilise sõidugraafiku ruumilise kirjelduse- sioneerimis- teemi kasutamise peaeesmärgiks sõiduki- ga. Juhul, kui süsteem tuvastab kõrvalekalde üle lubatud seadmetel, te sihipärase kasutamise ning kütusekulu tolerantsi, loetakse sõiduk kas graafikust ette sõitnuks mis on leidnud jälgimine, siis ühistranspordi reaalaja jäl- või maha jäänuks. Samuti on võimalik tuvastada liini laia kasutust gimissüsteemi puhul on teenuse tellija kõrvalekaldumised marsruudist, ärajäänud väljumised autokaubaveo vaatevinklist tähtsaimaks ülesandeks ning muud juhtumid, kus tegelik teenindamine ei vasta valdkonnas. graafikujärgse teenindamise tagamine. plaanitule. Seejuures ei ole RISi arendamise põhiline Kuna Eestis tegutseb mitmeid GPS-positsioneerimis- eesmärk luua vahendit liinivedu teostavate vedajate üle teenusega tegelevaid ettevõtteid, kes on vastavas vald- järelevalve teostamiseks või sanktsioneerimiseks, vaid pi- konnas väga pädevad ning paljud bussiettevõtted on gem on tegemist lahendusega, mis võimaldab tuvastada juba oma sõidukid positsioneerimisseadmetega varus- kitsaskohti liinide planeerimises. tanud, ei alustatud RISi arendamist nullist. Süsteemi juh- tiv reaalajaserver ei võta positsioneerimisandmed vastu vahetult sõidukitele paigaldatud GPS-kontrolleritelt, vaid Võimalus lisateenuste andmed liiguvad RISini positsioneerimisteenuse pakku- pakkumiseks ja vahendusel. Selleks on süsteemi arendamisel arvestatud kahe võimalusega. Esimese variandi kohaselt algatab Sõiduplaanijärgse teenindamise kontrollimine ei ole sa- andmete edastamise jälgimisteenuse pakkuja, kes edas- Mudeldamise tulem – mas ainuke võimalus, mida RIS pakub. Kuna plaaniliste tab standardiseeritud kujule viidud andmeid veebitee- Tallinna Raekoja hoone. sõidugraafikute ja ühissõidukite tegeliku asukoha võrdle- nuse REST abil RISi reaalajaserverile. Alternatiivseks mise tulemusena on võimalik välja arvutada ka sõidukite võimaluseks on see, kui positsioneerimisandmete edas- eeldatavad järgmistesse peatustesse saabumise ajad, siis tamise algatab RISi reaalajaserver – sellisel juhul pärib loob RISi kasutuselevõtmine eeldused selleks, et teave RIS andmeid positsioneerimisteenuse pakkuja poolt sel- jõuaks reisijate teavitamise vahendite abil ühistrans- leks otstarbeks avatud liidese vahendusel. pordi kasutajateni. Näiteks on RISi kalkuleeritud andmete abil võimalik juhtida peatustesse paigaldatavaid Praeguseks on arenduse testimiseks liidestatud RISiga

Infoühiskonna aastaraamat 2010 85 kaks Järvamaa maakonnaliine teenindavat bussi ning seoste haldamise hõlbustamiseks loodud kolm erinevat kaks Tartu linnaliine teenindavat bussi. Nimetatud piir- funktsionaalset võimalust, mille vahel saab veoettevõtte kondade puhul on linnaliinide ja maakonnaliinide eri- valida vastavalt enda vajadustele ja infotehnoloogilisele nevast spetsiifikast tingituna positsioneerimisandmete suutlikkusele. Esimene sõidukite ja liinide sõidugraafi- kogumiseks kasutatud mõnevõrra erinevat tehnilist la- kute vaheliste seoste haldamise võimalus on kasutada hendust. Tartu busside puhul edastatakse positsioneeri- harilikus internetibrauseris toimivat RISi dispetšerraken- misandmed bussiuste avamise ja sulgemise hetkel. Sellise dust. Arvestades, et mitmed vedajad kasutavad juhtide lahenduse abil saab täpselt analüüsida peatuses kuluvat tööaja planeerimiseks ning sõidukite liinile määrami- aega ning võtta seda arvesse sõidugraafikute koostamiseks spetsiaaltarkvara, tähendaks RISi dispetšerraken- sel. Puuduseks on siinjuures aga asjaolu, et peatustevahe- duse abil seoste loomine nende jaoks asjatut lisatööd. lisel lõigul positsioneerimisandmeid ei edastata, mistõttu Seetõttu on sõidukite ja liinide vaheliste seoste esitamise ei ole graafikust kõrvalekaldumiste tuvastamine piisavalt teise võimalusena välja arendatud REST veebiteenus, operatiivne. Järvamaa bussid edastavad andmeid enda mis võimaldab vedajal liidestada juba kasutatav tarkvara asukoha kohta iga 15 sekundi järel. Seeläbi saab bussi RISiga. Lihtsaimaks lahenduseks sõiduki ja teenindatava reaalset teenindamist sõiduplaaniga täpsemalt võrrelda. liini vahelise seose olemasolu tagamiseks on aga variant, Uste avamisest sõltumatu andmete edastamise intervall kus laekuvate positsioneerimisandmetega edastatakse on maakonnaliinide puhul so- reaalajas ka teenindatava liini ja veootsa number. Vastav RISi toimimise biv ka seetõttu, et siseneda või lahendus tuleb kõne alla siiski üksnes juhul, kui bussile 2.2 Kasutajasõbralike e-teenuste arendamine e-teenuste 2.2 Kasutajasõbralike oluliseks eelduseks väljuda soovivate sõitjate puu- on paigaldatud positsioneerimisseadmed, mis võimalda- on jälgitavate dumisel võib maakonnaliinidel vad bussijuhil enne liinile asumist sisestada teenindatava sõidukite ja liinide esineda järjest mitu peatust, kus liini ja veootsa numbri. Juhul kui bussides võetakse kasu- sõidugraafikute bussil ei ole põhjust peatuda tusele kaasaegsete GPS-jälgimissüsteemiga varustatud vaheliste seoste ega uksi avada. Peale uste ava- piletimüügiseadmed, oleks viimatinimetatud lahendus olemasolu. mise ja sulgemise on võimalik just eelistatuim. arendamine koos GPS-koordinaatidega reaalaja serverile edastada Reaalaja infosüsteem valmib 2011. aasta jooksul. ka muid teenindamist iseloomustavaid näitajaid. Näiteks Praeguseks on süsteemi kasutamise suhtes avaldanud on teoreetiliselt võimalik ühendada kontrolleriga sõitjate sektori

suurt huvi Tartu linn, kus plaanitakse juba lähiajal ligi loendamise süsteem ning saavutada seeläbi reaalajaline kolmandik linnaliinide bussipeatustest varustada sõitjaid ülevaade sõiduki täituvusest. teavitavate elektrooniliste infotabloodega. Samuti tekib avaliku RISi toimimise oluliseks eelduseks on jälgitavate sõidu- seoses kaasaegsete piletimüügiseadmete kasutusele- kite ja liinide sõidugraafikute vaheliste seoste olemasolu, võtmisega võimalus liidestada RISiga ka Tartu maakon- toimiva

milleta ei ole tegelikku ja plaanilist teenindamist võrrelda naliinide bussid. Projekti „Ühistranspordi infosüsteemi võimalik. Ühissõidukeid kasutatakse nii erinevatel näda- arendamine” rahastatakse Islandi, Liechtensteini ja Norra lapäevadel kui ka ühe päeva jooksul erinevatel liinidel ja poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehha- husalt õ

t sageli on sõidukeid vaja operatiivselt suunata esialgu pla- nismi vahendusel Süsteemi arendab Maanteeameti telli-

ja neeritust erinevale liinile, mistõttu on sõidugraafikute ja musel konsortsium, millesse kuuluvad AS Cybernetica, sõidukite seoste haldamine pidev protsess. RISi puhul on Affecto Estonia OÜ ja EOMap Geodata AS. ipaistva äb l , sikukeskse II I

86 2.2.8 Kiiruskaamerad Siim Vaikmaa [email protected] Tallinna–Tartu maanteel Maanteeamet

Liiklusohutusprogrammi ühe meetmena paigaldati Kaamera fikseerib kõikide möödu- Kiiruskaamerad aitavad 2009. aastal esimest korda Eestis maanteedele sõidukite vate sõidukite kiiruse. Kui mõni juht langetada inimkannata- kiirust mõõtvad statsionaarsed automatiseeritud kiirus- ületab lubatud sõidukiirust, teeb kaa- nutega liiklusõnnetuste kaamerad, mis salvestavad sõiduki kiiruse, liikluseeskirja mera tema sõidukist foto, kuhu jääd- arvu hinnanguliselt 20 rikkumise aja ja koha ning teevad kiirust ületavast juhist vustatakse ka sõidukijuht. Kaamera protsendi võrra. ja sõidukist foto. salvestatud andmed, sh foto, edastatakse politsei menetluskeskusesse, 2009. aasta jooksul paigaldati kokku 16 kiiruskaamerat, kus fotole jäänud sõiduki numbrimärgi alusel tuvastatak- kõik Tallinna–Tartu maantee ligikaudu 65-kilomeetrisele se mootorsõiduki kasutamise eest vastutav inimene. lõigule. Oktoobrikuu lõpuks olid kiiruskaamerate mõõte- kabiinid paigaldatud, novembris järgnes lisaseadistami- Mõõtesüsteemi mõõteprintsiip põhineb valgusim- ne ja testimine. pulsside mõõteobjektini ja sealt tagasi levimise aja erinevuste mõõtmisel. Selle alusel arvutatakse kiirus, Tallinnast Tartusse teel olevaid liiklejaid jälgivad kiirus- edasi võrreldakse arvutatud kiirust etteantud pildikäi- kaamerad ligikaudu 65-kilomeetrisel teelõigul (Sõmerust vituse piirväärtusega ja selle ületamisel koostatakse Kiigevereni). Tartust Tallinna suunduvat liiklusvoogu pildidokumentatsioon. seiravad kaamerad ligikaudu 33-kilomeetrilisel teelõigul (Koigist Matsimäeni). Kiiruskaameraid leidub kõige tihe- Hoiatustrahv määratakse isikule, kes Mõõteprintsiip põhineb damalt Matsimäe ja Kükita vahelisel lõigul, kuhu on neid vastutas mootorsõiduki eest väärteo valgusimpulsside üles pandud üheksa. toimepanemise ajal. Juhul, kui moo- mõõteobjektini ja sealt torsõiduki eest vastutav isik teatab tagasi levimise aja erine- Kuni novembrikuu keskpaigani olid enamik mõõtekabii- kohtuvälisele menetlejale sõidukit vuste mõõtmisel. ne tühjad – testkaamerad olid paigaldatud vaid üksiku- kasutanud isiku andmed, tühistatak- tesse kabiinidesse. 27. novembriks paigaldati kaamera se hoiatustrahv ning trahviteade saadetakse tegelikult igasse kiiruskaamerakabiini ning vastavatele teelõiku- sõidukit kasutanud isikule. Kirjaliku hoiatamismenetluse dele lisati automaatkontrollist teavitavad liiklusmärgid. kohaldamisega kaasnev hoiatustrahv ei too endaga kaasa Kiiruskaamerate sekkumiskünnis oli testperioodil seatud karistusõiguslikku tagajärge, kuna see pole süüteo eest kiirusele 97 km/h ning menetlust kiiruse ületamisele esi- kohaldatav karistus ja seda ei kanta karistusregistrisse. algu ei järgnenud. Sellele ei või ka tugineda süüteo korduvuse arvestami- sel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite Eesmärk liiklust rahustada kohaldamisel.

Kiiruskaamerate asukoha valimisel on silmas peetud teelõigul inimkannatanutega juhtunud liiklusõnnetuste Testperioodi keskmine viimase viie aasta statistikat, liiklussagedust, sõidukite sõidukiirus oli 85 km/h kiirusi, elektri kättesaadavust ja muid kohalikke olusid. 2009. aasta sügisel ja talvel kestnud testperiood ei too- Kiiruskaamera paigaldatakse eesmärgiga rahustada liik- nud liiklejatele kaasa mingisuguseid karistusõiguslikke lust ja vähendada sel moel õnnetuste arvu. Kaamerad oh- tagajärgi, st väärteomenetlusi ei alustatud ning juhte ei jeldavad kihutajaid ja aitavad langetada kiiruse lubatud trahvitud. 2010. aasta veebruaris hakati kiiruseületajatele piiridesse, tänu millele muutub ohtlikel teelõikudel liiklus saatma kirjalikke hoiatusi seaduse rikkumise kohta. turvalisemaks. Teiste riikide kogemuste kohaselt aitavad kiiruskaamerad langetada inimkannatanutega liiklusõn- Testperioodi jooksul selgus kaheksa kiiruskaamera mõõ- netuste arvu hinnanguliselt 20 protsendi võrra. tetulemustest, et sõidukite keskmine kiirus vaadeldud

Infoühiskonna aastaraamat 2010 87 lõikudel oli 85 km/h. 90 km/h alas oli sõidukite keskmine 2011. aasta arendused kiirus 88 km/h ning 70 km/h alas sõideti keskmiselt kiiru- sega 70 km/h. 2011. aasta I poolaastal on planeeritud viie mõõtekabiini paigaldamine Tallinna-Tartu maantee Jõgevamaa teelõi- Kiiruskaamera sekkumiskünnis on 90 km/h alas seatud gule (122.–151. km) ning ühe lisamõõtekabiini paigalda- kiirusele 97 km/h. Pildistamise ajal on näha kiiruskaame- mine Harjumaale. Sellega on Tartu maanteel siis kokku ra punase välklambi sähvatust, mis on juhile signaaliks 24 kiiruskaamera mõõtekabiini. Kasutusele võetakse nn selle kohta, et sõidukiirust tuleks vähendada. Välklambi rotatsioonimeetod, mis tähendab, et kiiruskaameraid tõs- punane filter aitab välistada sõidukijuhi pimestamise tetakse regulaarselt mõõtekabiinide vahel ümber. ohtu. Kiiruskaamerate süsteem 2011. aastaks on kavas uue hankega soetada umbes 10 käivitus täielikult 2010. kiiruskaamerat ja paigaldada need Tallinna-Narva mnt Ida-Virumaa piirkonda. Jõhvi ja Narva vaheline teelõik aasta 10. maist paistab jätkuvalt silma inimkannatanutega juhtunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis aprillis liiklusõnnetuste suure arvu poolest. Praeguste plaanide toimunud liikluskomisjoni koosolekul anti teada, et kii- kohaselt paigaldatakse esimesed kiiruskaamerad Narva ruskaamerate süsteem käivitub täielikult alates 10. maist. maanteele 2011. aasta sügisel. Kui seni olid kiiruskaamera silma ette jäänud kihutajad 2.2 Kasutajasõbralike e-teenuste arendamine e-teenuste 2.2 Kasutajasõbralike pääsenud kõigest hoiatusega, siis alates 10. maist käivitus kiiruskaamerate süsteem täielikult. Eelkõige tähendas see seda, et kiiruskaamera tuvastatud seaduserikkujaid hakati trahvima.

Samuti kiitis liikluskomisjon heaks järgmiste kiiruskaamerate paigaldamise. Võimalike asukohtadena nähti arendamine

Tallinna-Narva maanteel Jõhvi-Narva ning Tallinna- Pärnu maanteel Pärnu maakonna lõiku. sektori

25. ja 26. novembril paigaldati Tallinna-Pärnu-Ikla maantee Pärnu maakonna Pallika küla ja Reiu küla vahelisele avaliku

lõigule kaheksa kiiruskaamerakabiini.

Detsembrikuu jooksul paigaldati osa olemasolevaid toimiva

kiiruskaameraid Tartu mnt kabiinidest ümber Pärnu maanteele ning viidi läbi süsteemi testimine. Alates 22. detsembrist hakkasid Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel (92.– husalt õ t

142. km) liiklevate sõidukite kiirust mõõtma kõik kaheksa ja kiiruskaamerat koos seaduserikkujate trahvimisega. ipaistva äb l , sikukeskse II I

88 Hannes Kiivet [email protected] Triin Kukk [email protected] Marko Valing 2.2.9 [email protected] Riigi Infosüsteemide Riigis juurdub e-arve Arenduskeskus

2010. aastal lõpetas Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus turvaliselt ja kontrollitult vastuvõtmiseks on tarvis vaid (RIA) e-arvelduse valdkonnas tehniliste ettevalmistuste liidestada oma dokumendihaldussüsteem DVKga (selle tegemise. Aasta lõpuks võis tõdeda, et Eesti avalik sek- protseduuri on varasematel aastatel läbi teinud ligi 500 tor on Pareto 80/20 reegli järgi valmis e-arveid reaalselt asutust). E-arve saatja peab liituma mõne e-arve operaa- juurutama. toriga, mida mõnel juhul saab, teenusepakkujast olene- 2009. aasta lõpus valmis 40-liikmelise eksperdirüh- valt teha tasuta. ma tööna Eesti avaliku sektori vajadusi arvestav e-arve XML-standardi uus versioon. Sama eksperdirühm kiitis Arvet menetletakse 2.2 Kasutajasõbralike e-teenuste arendamine e-teenuste 2.2 Kasutajasõbralike heaks ka alloleva avaliku sektori e-arve ringluse tehnilise platvormi. olemasolevas dokumendi- haldus- ja raamatupidamis- Operaator 1 süsteemis E-arveldusele ülemineku tehnilise toe korraldajaks sai RIA, mis on Euroopa Liidu struktuurifondidest rahasta- Avaliku sektori kliendid tud e-arve projekti eestvedaja. RIA valis projekti lähte- DVK (RIA) Operaator 1 Operaator asutused kohaks põhimõtte, et dokumentide menetlemine peab olema võimalikult lihtne ja automatiseeritud ning samas sobituma igapäevasesse tööprotsessi. 2010. aasta alguses valmis RIA tellimusel e-arve menetlusinfo andmekirjel-

kliendid dus, mis võimaldab infosüsteeme omavahel ühendada Operaator 2 Operaator ning menetleda ja edastada e-arveid olemasolevates do- Operaator 2 kumendihaldussüsteemides (DHS) ja raamatupidamis- süsteemides (RPM):

Eesti avaliku sektori e-arve tehniline platvorm. AVALIKU SEKTORI ASUTUS

Selle mudeli puhul on hõlmatud võimalikult palju juba

olemasolevatest teenustest ja süsteemidest. Eelkõige Arve 96 võib välja tuua X-tee turvalisuse tagamiseks, dokumen- Menetlus divahetuskeskus (DVK)97 kui dokumendihalduse üks põ- (DHS) hilistest andmevahetuskanalitest ning e-arve operaatorid erasektori näol. Dimensioonid Hankijad Konteering Kontod E-arve avaliku 2010. aastal sõlmis RIA e-arvete sektori asutuse funktsionaalsuse kasutuselevõtmi- seks e-arvete operaatoritega koos- poolt turvaliselt RPM ja kontrollitult töölepped. Lepe võimaldab avalikul vastuvõtmiseks on sektoril e-arveid saada ilma kuludeta Makse tarvis vaid liidestada ja tulevikus juurutada ka kahepool- oma dokumendi- set suhtlust erasektoriga ehk e-arve haldussüsteem DVKga. saatmist avaliku sektori poolt. E-arve avaliku sektori asutuse poolt Arve menetluseks vajalike andmete liikumine asutuse sees.

96 http://www.ria.ee/x-tee 97 http://www.ria.ee/dokumendivahetus

Infoühiskonna aastaraamat 2010 89 Skeemi loetavuse parandamiseks on jäetud välja nüanss, Kui digiteerimist vajavaid arveid on vähe (kuni mõnisa- et tegelikult vahetavad DHS ja RPM omavahel andmeid da aastas), siis on mõistlik kasutada majasisest tööjõu- üle DVK. Arve menetluseks DHSis on vajalik finants- du, kui aga palju (näiteks allasutuste kaudu tugitegevuse andmete (sh info hankijate, kontode, käibemaksumää- konsolideerimise), siis on majanduslikult mõistlikum rade, finantsdimensioonide kohta) vahetus RPMiga. osta teenust sisse mõnelt turul tegutsevalt e-arve ope- Menetluse lõppedes saadetakse DHSist RPMi kinnitatud raatorilt. Arve saaja ülesanne oleks sel juhul ainult arveid konteeringuandmed, mille alusel saab RPMis ilma lisa- menetleda. toiminguteta makse teostada. Kogu süsteemi saab auditeerida nii DHSi kui RPMi poolelt ning nõnda on tagatud rahavoogude läbipaistvus. Taoline ülesehitus võimaldab Valmislahendused ootavad vahetada hetkel kasutuseloleva tarkvara mõne teise vas- kasutuselevõttu tu ilma, et menetlusloogika sellest muutuks. Viimane Rahandusministeerium on algatanud e-arvete menet- aitab kindlasti turukonkurentsi kindlustada ning tagada e-arvete juurutajatele mõistliku hinnaga toode või tee- lusteenuse hanke, mis pakub lahendust DHSi mittekasu- nus. Samuti on see kooskõlas Rahandusministeeriumi tatavatele asutustele. See teenus käivitatakse 2011. aasta tugiteenuste tsentraliseerimise projektiga98, mille käigus märtsis-aprillis. Kindlasti aitab teenus neid asutusi, kes viiakse riigiasutused üle ühisele finantsarvestuse ning teevad alles esimesi samme digitaalsele asjaajamisele personali- ja palgaarvestuse süsteemile SAP. Süsteemi üleminekul, ja neid, kellele sobib kasutada väljatöötata- vat täisteenust. Juba DHSi omavad juurutamiseks on asutusel vaja paigaldada oma DHSile 2010. aasta lõpuks on ja RPMile e-arve moodul (tarkvara on tasuta, arendatud asutused saavad aga kasutada RIA 2.2 Kasutajasõbralike e-teenuste arendamine e-teenuste 2.2 Kasutajasõbralike e-arve projekti käigus RIA finantseerimisel) ning seadistada need vastavalt asu- e-arve projekti tulemiks olevaid välja töötatud liidesed tuse asjaajamisprotseduuridele. e-arve mooduleid. tarkvaradele Amphora, 2010. aasta lõpu seisuga on RIA e- GoPro, Livelink, Arveid on vaja digiteerida arve projekti käigus välja töötatud Webdesktop ning Pmen ainult üleminekuprotsessi liidesed tarkvaradele Amphora, ja SAP. GoPro, Livelink, Webdesktop ning arendamine käigus Pmen ja SAP. 2011. aasta käigus luuakse liidesed tarkvara- Oleme seisukohal, et e-arve tekitamise põhikulu peab dele Alfresco ja Postipoiss ning võimalusel veel Axaptale,

sektori jääma teenuse/toote müüjale (erasektori tarnija) ning samuti on plaan lõpetada arendused Tresooriga. ostja (riik) peaks võimalikult vähe paber- Kogu süsteemi arvete digiteerimisega tegelema. Et ostja avaliku

on eelisseisus, on tal õigus nõuda müüjalt Teadlikkus e-arvest kasvab saab auditeerida e-arvet, vastasel korral tellimust ei toimu. nii DHSi kui Kokkuvõttes võib öelda, et 2010. aasta oli varasemate Selleks, et üleminek täiselektroonilisele ar-

toimiva RPMi poolelt aastatega võrreldes teadmiste ja parimate praktikate veldusele oleks võimalikult sujuv, on juba rakendamise aasta, mil ehitati üles riigiüleselt toimiv ning nõnda varem tutvustatud mudelite alusel võima- e-arvelduse infrastruktuur. Nüüd, kui on saavutatud on tagatud lik andmeid digiteerida paindlikult nii ma- husalt

õ rahavoogude koosvõime asutuste ja infosüsteemide vahel, võib haka- t jasisese skaneerimisena, aga ka osta seda ta tegema edasisi plaane, mille põhirõhk on suunatud ja

läbipaistvus. teenusena sisse erasektorist. teavitamisele. 2010. aasta lõpus korraldati avaliku sektori asutuste (sh kohalike omavalitsuste) dokumendihalduse

ipaistva DIGITALISEERIMISTEENUSE KASUTAMINE ja raamatupidamise spetsialistidele kaks e-arvete info- VÕI MAJASISENE TEGEVUS äb päeva. 2011. aastal on plaanis palju suuremas ulatuses l , teavitada erasektori ettevõtjaid, et nad teaksid, mis on XML XML e-arve, mida avalik sektor nõudma hakkab, ja kuidas seda PDF Teksti- arve DVK(RIA) arve arve tuvastus (+PDF) (+PDF) esitada. Kindlasti tuleb täielikult e-arvetele ülemineku

sikukeskse E-ARVE puhul võtta arvesse ajalist mõõdet, kuna see on mitme- MENETLUS E-post OPERAATOR

II I (DHS) tele asutustele esimene reaalne samm digimaailmas ning selle digilõhe ületamisel tuleb riigil neid edasi aidata.

Paber Skaneerimine arve

Tavapost

Arve digiteerimine ja hõlmamine.

98 http://www.fin.ee/tugiteenused

90 Infoühiskonna aastaraamat 2010 91 92 III Teadmistepõhise Infoühiskonna aastaraamat 2010 majanduse arendamine

IKT kasutuselevõtu edendamine muudes eluvaldkondades 3.1 Eesti IKT-sektori konkurentsivõime suurendamine 3.2

93 3.1 IKT kasutuselevõtu edendamine muudes eluvaldkondades

3.1.1 Eksamite infosüsteem – ühe IT-lahenduse valmimise Aimi Püüa [email protected] valu ja ilu Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus

IT-õppija arengu toetaja e-õppekeskkonna arendajatelt märksa avaramat ja uuen- Õppides omandab inimene teadmisi ja oskusi, mis aita- duslikumat lähenemist, kui seda on pabermaailmas hästi vad tal ümbritsevat maailma paremini mõista. Inimese toiminud materjalide arvutisse kandmine. arenemise eelduseks olevad teadmised jõuavad tema Õpetajad on e-õppematerjalide loo- Tasemetöö, eksami teadvusse suhtluse kaudu. Viimase kümne aasta jook- misel teinud ära suure ja tänuväärse või mõne muu testi sul on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng töö. Palju leiab erinevaid materjale eelduseks on piisav tundmatuseni muutnud seda keskkonda, kus inimesed Miksikesest ja Tiigrihüppe Koolielu por- hulk kvaliteetseid teavet hangivad ja omavahel vahetavad. Tänapäevane taalist, aga ka õpetajate ainekogukon- üksikülesandeid, mille infotehnoloogia annab võimaluse viia õpiprotsess kvali- dade veebilehtedelt. Need materjalid kohta on teada, mida tatiivselt uuele tasemele. on loonud küll oma ala professionaalid, ja kuidas nendega Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse ülesanne on kuid ikkagi on seejuures lähtutud isikli- mõõdetakse. korraldada õpitulemuste välishindamist üldharidus- III TEADMISTEPõHISE MAJANDUSE ARENDAMINE III TEADMISTEPõHISE kest kogemustest. Seega ei pruugi need koolides. Eesmärgiks on anda õppijatele, õpetajatele, olla mõne teise inimese jaoks samal moel kasutatavad. koolidele ning õppetöö korraldajatele sõltumatut taga- Samuti on materjalid enamasti Powerpointi-esitlused, sisidet kooliastmete lõpus saavutatud õpitulemustest ja milles kasutatakse vaid murdosa IT-lahenduste pakuta- õppetöö kvaliteedist. Traditsiooniliselt on välishindami- vatest võimalustest. se põhilisteks viisideks olnud tasemetööd ja eksamid. Väishindamist viiakse läbi kord aastas, kuna kvaliteetsete testide ettevalmistamine ja korraldamine on pabermaa- õKVA ilmas kallis ja aeganõudev. Tasemetöö, eksami või mõne 2008. aasta septembris allkirjastas haridus ja teadusmi- muu testi eelduseks on piisav hulk kvaliteetseid üksik- nister ESF programmi „Õppe kvaliteedi parendamine ülesandeid, mille kohta on teada, mida ja kuidas nendega õppeasutuste sise- ja õpitulemuste välishindamissüstee- mõõdetakse. mi kaudu” ehk lühendatult ÕKVA. Programmi elluviijaks sai eksamikeskus. ÕKVA üheks alaeesmärgiks on eksami- Elektroonilised (e-)ülesanded te infosüsteemi ehk EISi loomine. Programmi allkirjasta- E-ülesanded, e-õppematerjalid, e-raamatud ei ole ees- misele eelnes rohkem kui kaks aastat ettevalmistustööd. märk omaette. „e-” on omadus, mis annab õppeprot- Nii nagu siis, on ka praegu eksamikeskuses neid, kes sessis parema võimaluse õpilase arengu toetamiseks. pooldavad testimises e-lahenduste kasutamist tuliselt, IT võimaldab sootuks teistsugust keskkonda, mis nõuab kuid on ka neid, kes kahtlevad.

94 EIS jaguneb EIS jaguneb kolmeks mooduliks: üles- kasutavad tänapäeval nagunii laialt arvuteid. Kui testida kolmeks mooduliks: andepank, haldusmoodul ja testikor- õpilasi õpitava teabe suhtes autentsemas keskkonnas ülesandepank, raldusmoodul. Infosüsteemi loomisel huvitavamate ja mitmekesisemate, kõrgemal tasemel haldusmoodul ja lähtuti põhimõttest, et hiljem on vaja- mõtlemist nõudvate ülesannetega, siis muutub koolides testikorraldusmoodul. dusel võimalik arendustööde käigus ka õpetamisviis. uusi mooduleid lisada. EIS tugineb põhimõttele, et kõik ülesanded infosüsteemis on loodud oma ala spetsialistide poolt, neid on eeltestitud ning nen- EISi roll kujundava hindamise de kvaliteet on tagatud. toetajana üldhariduskoolis

Projekti alustades tutvusime ka teiste riikide katsetustega Elektroonilises ülesannetebaasis olevatest kvaliteetsetest samas vallas. Uurisime Inglismaal läbi viidud esimese IT- ülesannetest saab kiiresti kokku panna teste, tuvastada tasemetöö kogemust ning külastasime Taanit, kus e-testi- õpetamise edukust ning vajadusel teha õppeprotses- misega on tegeldud juba kümmekond aastat. si käigus korrektiive. EIS sisaldab ülesandeid, millele Rahvusvahelisel tasandil tähtsustatakse üha enam elekt- vastamise järel saab õpilane kohe oma tulemused tea- rooniliste ülesannete arendamist ja kasutamist. PISA da ning õpetajate koormus kodutööde parandamisel 2009. aasta rahvusvahelises uuringus osalesid paljud väheneb. Ülesandepangas on lisaks testidele ka teisi riigid elektroonilise lugemise hindamisel. Euroopa 2011. toetavaid materjale, et õpilane kujuneks iseseisev õppi- aasta keeleuuringus SurveyLang ning PISA 2012. aasta jaks – küsimustikud, tagasisidelehed ja hinnangud oma uuringus osaleb elektroonilisel testimisel ka Eesti. PISA tööle. Ülesandepangas olevaid ülesandeid saavad kasu- 2015. aasta test on juba täielikult elektrooniline, mis esitada kõik huvipooled: õppematerjalide arendajad, aine- tab Eestile tõsise väljakutse viia koolide IT-infrastruktuur õpetajad, õpilased. Süsteem võimaldab põhimõtteliselt nõutud tasemele. ka õpilastele kodutöid anda ja neid kontrollida. Samuti saavad lapsevanemad vaadata, millega lapsed on üles- Tänapäeval kerkivad õpetamisel fookusesse uued tee- annete lahendamisel kimpu jäänud ning pakkuda neile mad nagu funktsionaalse lugemisoskuse arendamine. oma abi. Süsteemist saab ka otsida ülesandeid kodus Peale tavalise funktsionaalse lugemisoskuse räägitakse harjutamiseks. ka elektrooniliste materjalide funktsionaalsest lugemis- oskusest, mis on tulevikus elus eduka hakkamasaamise jaoks üha olulisem ning mida on keeruline tavalise paberi EIS – väljakutse ja pliiatsiga kontrollida. eksamikeskusele Välishindamist automatiseerima asudes otsustasime Projektiga alustamine oli suureks väljakutseks kogu keskenduda just sellele, kuidas IT-võimalusi maksimaal- organisatsioonile, kuna: selt ära kasutada ja mida on vaja teha praeguses testiprot- sessis teistmoodi, et lahendus tõepoolest kõiki osapooli 1. Eksamikeskusel puudusid varasemad kogemuse parimal viisil aitaks. Samuti pidasime silmas seda, kui- nii suuremahulise IT-projekti läbiviimiseks. das leida tekkivatele uutele tehnilistele võimalustele lai 2. Projektiga oli seotud suur hulk inimesi kolmest kasutusala. eksamikeskuse osakonnast. Nii lai kaasatud isikute ring esitas väljakutse projekti edukale juhtimisele. Saime aru Eksamite infosüsteemis Loodavas infosüsteemis on kesksel ko- – selleks, et kokkulepetest ka tegelikult kinni peetaks, tu- on kesksel kohal hal ülesannete pank, mis on süstemati- leb koostada tegevuskava. Seda tuleb perioodiliselt läbi ülesannete pank. seeritud kvaliteetsete üksikülesannete vaadata ja vajadusel õigeaegselt korrigeerida. kogum. Ülesandepangas olevaid üles- andeid saab välja valida ja kasutada vastavalt vajadusele. 3. Vaatamata ligi 15-aastasele paberülesannete koos- Ülesande juurde kuuluvad tööjuhis ja õiged lahendused tamise kogemusele puudus eksamikeskuse spetsialisti- ning igal ülesandel on nn kvaliteedinäitajaid – ülesande del e-ülesannete loomise kogemus. Tuli kujundada üht- raskusaste, eristusjõud, ülesande tüüp. ne arusaam sellest, mis on e-ülesanne, millist lisaväärtust arvuti testimisprotsessi toob ja millised ohud sellega Loodame, et EIS aitab ka omalt poolt kaasa e-õppe laial- kaasnevad. dasemale kasutamisele koolides. Õpetaja saab võimaluse e-ülesandeid kasutada, ise teste kokku panna ja neid õpi- Projektile eelnesid ettevalmistustööd: lastele nii tunnis kui kodus lahendamiseks anda. Samuti 1. viisime end kurssi teiste riikide saab õpetaja tulemuste kohta kiiresti tagasisidet. Õpilased e-testimiskogemustega;

Infoühiskonna aastaraamat 2010 95 2. kujundasime eksamikeskuse testimisega seotud ›› Kui tellijal endal puudub IT-pädevus, ja sageli see nii spetsialistide seas ühtse arusaama e-ülesannetest ja on, siis on mõistlik juba päris alguses kaasata projekti nn e-testimisest; erapooletu ekspert, kes nõustab tellijat tehnoloogilistes küsimustes ja on vajadusel „tõlgiks” arendaja ja sisupoole 3. sõlmisime e-ülesannete ja e-testimisega seon- vahel. duvaid eelkokkuleppeid; mõistsime – selleks, et tagada plaanitava ettevõtmise edukus, tuleb kõigil osapooltel ›› Kuna sisuinimeste nn põhitöö pole arendustöö, siis on maksimaalselt panustada nii oma aega kui ka teadmisi; mõistlik kohe alguses koostada üksikasjalik tegevuskava: pidasime oluliseks enne arendajaga töö alustamist rääki- tegevused, tähtajad, vastutajad. Graafikus püsimist tuleb da läbi ja sõlmida omavahelised kokkulepped; kindlate ajavahemike tagant kontrollida.

4. pidasime vajalikuks kaasata kõik olulised osapoo- ›› Tellijal on mõistlik tööle võtta projektijuht, kellele led; ettevalmistusprotsessi olid kaasatud kõigi kolme si- antakse projektiperioodiks nn erivolitused. suosakonna esindajad: esindatud olid nii spetsialistid kui ›› Kui tekivad probleemid, siis tuleb need kohe lahen- juhid, samuti eksamikeskuse IT-kompetentsi esindajad; dada, mitte aga edasi lükata või loota, et küll need aja lähteülesande koostamist juhtis IT-taustaga inimene väl- jooksul ise kaovad – need ei kao. jastpoolt eksamikeskust; ›› Õppisime ka seda, et vaatamata põhjalikule etteval- 5. arendajale koostati üksikasjalik lähteülesanne:

3.1 IKT kasutuselevõtu edendamine muudes eluvaldkondades kasutuselevõtu 3.1 IKT mistustööle on arendusperiood organisatsiooni jaoks kuue kuu jooksul tulid sisuesindajad iga nädala kahel töö- väga pingeline ja keeruline. Kõigi osapoolte mõistev ja päeval kokku eesmärgiga panna arendajale kirja võima- asjalik suhtumine tuleb eesmärgi saavutamisel ainult likult põhjalik ja täpne analüüsidokument; lähteülesande kasuks. koostamine aitas meil endil ühtlustada oma arusaama EISist, teiselt poolt aga oli see sisendiks EISi arendajale. ÕKVA-programmi lõppedes peab EIS töötama. See tä- hendab, et selles peab saama koostada e-ülesandeid ja arendamine

luua teste ning avalikkusel peab olema sellele kõigele Mida õppisime? juurdepääs.

Oleme jõudnud projektiga juba teise kolmandikku. Praegu muretseme selle pärast, et saame küll info- Programmi tegevused lõpevad 2012. aasta detsembris. majanduse süsteemi õigeaegselt valmis, kuid eksamikeskusel

Praeguseks on valminud kaks moodulit – ülesandepank ei ole suutlikust. Meil ei jätku raha, aega, ega ka hise

õ ja haldusmoodul. Tööd käivad korraldusmooduliga, mis piisavalt e-ülesandekoostajaid, et täita EISi ülesande- ep on moodulitest kõige mahukam. Oleme mõistnud, et kõi- panka kõikides õppeainetes kvaliteetsete e-ülesannetega. ki rahuldava tulemuse saavutamiseks on oluline pöörata Loodame, et ei teki olukorda, kus infosüsteem on tehno- tähelepanu järgmistele tõsiasjadele: eadmist loogiliselt vananenud enne, kui jõuame selle täies mahus

III T ›› Enne arendajaga töö alustamist peab tellija võimali- kasutusele võtta. Seda, kas suudame süsteemi tehnilist kult täpselt läbi mõtlema ja kirja panema tulemuse, mida võimekust ja inimeste teadlikust sedavõrd tõsta, et testi- soovib saada. Oluline on ka kogu protsessi jooksul pidev miskeskkond EIS ka reaalselt rakenduks, näitab aeg. suhtlus ja kontakt tellija ja arendaja vahel.

96 3.1.2 Konkurss „Innovaatiline Enely Prei [email protected] kool 2010” Tiigrihüppe Sihtasutus

Kevadel 2010 viis Tiigrihüppe Sihtasutus läbi IKT õp- Konkursile laekunud petöös rakendamise arendusprojektide konkursi taotlused „Innovaatiline kool 2010”, mille eesmärgiks oli innustada ja toetada haridusuuenduslike lahenduste katsetamist. Tähtajaks laekus 229 taotlust. Kokku taotleti ligikaudu Konkursile oodati uusi infotehnoloo- 22,1 miljonit krooni ja omapanust garanteeriti enam kui Konkursi „Innovaatiline gilisi lahendusi õppetöö kaasajastami- 5,1 miljoni krooni ulatuses. Puudulike taotlusdokumen- Kool 2010” eesmärgiks seks ning sellel võisid osaleda kõik üld- tide või kolme viimase aasta jooksul Tiigrihüppe SAga oli innustada ja toetada hariduskoolid. Konkursi kogueelarve sõlmitud lepingu rikkumise tõttu lükati tagasi 59 taotlust. haridusuuenduslike oli 1,9 miljonit krooni, rahastuse võitsid Hindamisele läks 170 taotlust, milles taotleti kokku ligi- lahenduste katsetamist. 18 kooli projektid. kaudu 15,5 miljonit krooni. Projekti kogueelarve oli 1,9 miljonit krooni. Seega oli konkurents projektide rahasta- misele ääretult pingeline.

Konkursi korraldus Kui vaadelda, milleks raha taotleti, siis väga mitmed

Koolid võisid taotleda rahalisi vahendeid IKT- taotlused kirjutati andmesidevõrgu ehitamise ja paren- damise jaoks; arvutite, sülearvutite, serverite, arvutipro- arendusprojektidele vastavalt vajadusele tingimusel, et jektorite, interaktiivsete tahvlite, vastamissüsteemide, koolipidaja/omanik lisab juurde vähemalt 20% taotleta- dokumendikaamerate, tunniplaanitarkvara, infokioskite, vast summast. Koolipidaja panus võis olla ka suurem kui pilditöötlustarkvara või õpitarkvara ostmiseks. Suhteliselt 20% ning taotletava summa suurus ei olnud piiratud. palju projekte oli ka meediaklassi loomise ja meediaõpe- Eelistatud olid arendusprojektid, mida iseloomustas: tuse sisseviimise, samuti erinevate e-kursuste loomise ›› kompaktsus, st tegu oli konkreetse arendusprojektiga, kohta. Oli ka videoõppe ja e-õppe võimaluste, e-õppe- mille käigus valmiks õppetööd toetav uus terviklik IKT- keskkondade, infosüsteemide loomist, tahvelarvutite teenus/lahendus/süsteem vms; muretsemist ning nende jaoks tarkvara ja sisu loomist, katsevahendite ostmist LTT-ainete õpetamise tarvis. ›› innovaatilisus;

›› uut õppekava läbivate teemade ehk tehnoloogia ja in- novatsiooni käsitlemise toetamine koolis. Taotluste hindamine Hinnati ka seda, kas kool Projektikonkursi eesmärgiks ei olnud toetada: Taotluste hindamisel oli kõige tähtsamaks kriteeriumiks projekti näeb projektil seost uue ›› baasinfrastruktuuri loomist; kompaktsus ja uuenduslikkus. Kas õppekava rakendamisega, ›› vananenud IKT-vahendite väljavahetamist; teistel koolidel on sellest midagi õp- eesmärgipüstituse pida? Kas oleks huvitav valminud ja loodetud mõju ›› olemasoleva infrastruktuuri ajakohastamist, paren- projekti vaatama minna? Kas hiljem adekvaatsust, damist või remontimist. oleks teistel koolidel huvitav sellest tegevuskava otstarbekust Koolijuht pidi taotlused digitaalselt allkirjastama ja esita- eduloost konverentsil kuulda? Teise ja jõukohasust ning ma 31. maiks 2010. Lepingud võitjatega ja rahaülekanded olulise kriteeriumina hinnati pro- eelarve põhjendatust. neile tehti juunis 2010. Alates 2008. aastast aetakse asju jekti mõju õppetööle. Kas õpetamis- koolidega paberivabalt, kasutades vaid digitaalallkirju. meetod muutub tänu kirjeldatud projektile paremaks, huvitavamaks? Hinnati ka seda, kas kool näeb projektil seost uue õppekava rakendamisega, eesmärgipüstituse ja loodetud mõju adekvaatsust, tegevuskava otstarbekust

Infoühiskonna aastaraamat 2010 97 TAOTLETAV SUMMA Kool PROJEKTI SISU KOMMENTAAR (EEK)

Gustav Adolﬁ Gümnaasium 200 000 Virtuaaltuur ajaloolises koolimajas ja muuseumis

Väikekoolide konsortsium, Rahuldatakse osaliselt, Kanepi Gümnaasium 96 371 videokonverentsi kasutamine kuna kogu eelarve ei olnud ühistundide läbiviimisel otseselt projekti tööga seotud

Tahvelarvutite kasutuselevõtt Kihelkonna Kool 175 000 õppetöös

Väikekoolide konsortsium, Rahuldatakse osaliselt, Kolga Keskkool 100 000 videokonverentsi kasutamine kuna kogu eelarve ei olnud ühistundide läbiviimisel otseselt projekti tööga seotud

Interaktiivse õpikeskkonna Kuressaare Gümnaasium 112 200 tarkvaralahenduste väljatöötamine, prototüübi loomine

LTT-ainete õpetamiseks vajalikud andmekogujad ja erinevad sensorid, Mikitamäe Kool 16 000 mis töötavad arvutiga ühendatult, spetsiaalne tarkvara 3.1 IKT kasutuselevõtu edendamine muudes eluvaldkondades kasutuselevõtu 3.1 IKT

Fotomäluga GPS-seadmete kasutamine Päinurme Internaatkool 11 760 geograaﬁa ja teiste sellega seotud ainete õpetamisel

LTT-ainete õpetamiseks vajalikud andmekogujad ja erinevad sensorid, Rannu Keskkool 100 000 mis töötavad arvutiga ühendatult, spetsiaalne tarkvara

LTT-ainete õpetamiseks vajalikud andmekogujad ja erinevad sensorid, Saue Gümnaasium 93 000 mis töötavad arvutiga ühendatult, spetsiaalne tarkvara

Puutetahvel ja spetsiaalsed hiired Tallinna I Internaatkool 57 450 puuetega lastele

Luuakse koostööl põhinev Tallinna Inglise Kolledž 116 000 rühmatöö- ja tagasisidekeskkond õpilastele ja õpetajatele

Tallinna Lilleküla Gümnaasium 53 357 Luuakse meediaõpetuse e-õpik

III TEADMISTEPõHISE MAJANDUSE ARENDAMINE III TEADMISTEPõHISE Andekatele õpilastele ülikoolist video Tallinna Reaalkool 65 020 vahendusel loengute tellimine

Õppetöö käigus Tapa Muuseumi digiteerimine, piirkonna objektide Tapa Gümnaasium 110 000 pildistamine, interaktiivse kaardi ja veebilehe loomine

Tahvelarvutite kasutuselevõtt Tartu Erakool 205 000 õppetöös

LTT-ainete õpetamiseks vajalikud Tartu Mart Reiniku 82 031 andmekogujad ja erinevad sensorid, Gümnaasium mis töötavad arvutiga ühendatult, spetsiaalne tarkvara

Väikekoolide konsortsium, Rahuldatakse osaliselt, Turba Gümnaasium 82 568 videokonverentsi kasutamine kuna kogu eelarve ei olnud ühistundide läbiviimisel otseselt projekti tööga seotud

Fotoaparaatide ja GPS-seadmete Viimsi Keskkool 194 080 kasutamine loodusainete õpetamisel

KOKKU 1 869 837,8

98 ja jõukohasust ning eelarve põhjendatust. tahvelarvutit iPad, ent teistes koolides testitakse muid

Kõik esitatud lahendused olid omal moel vajalikud ja põnevaid infotehnoloogilisi lahendusi. huvitavad, kuid siiski paljudes meie koolides juba ra- Kõik koolide arendusprojektid viidi ellu 2011. aasta al- kendatud ja seetõttu mitte väga uudsed. Rahastuse said guseks. 21. veebruaril 2011 tutvustati võitnud projekti- kõige innovaatilisemad lahendused, millest oleks ka teistel koolidel midagi õppida. Rahastada otsustati 18 kooli de tulemusi Tiigrihüppe Sihtasutuse aastakonverentsil arendusprojekte. haridusavalikkusele. Seejärel sai hinnata nende mõju

Näiteks Kihelkonna Kooli projekti tulemustest sai luge- õppetööle ja analüüsida, millises suunas võiksime hari- da ka 17. novembri Maalehest99. Selles koolis testiti küll dusuuenduse teel edasi minna.

99 Artikkel „Kihelkonna kool testis esimesena Eestis õppetöös tahvelarvutit“ Maalehes: http://www.maaleht.ee/news/uudised/kylauudised/kihelkonna- kool-testis-esimesena-eestis-oppetoos-tahvelarvutit.d?id=35122119

Infoühiskonna aastaraamat 2010 99 Rene Reisner [email protected] Targa Maja Kompetentsikeskus Kalle Karron [email protected] 3.1.3 SA Virumaa Kompetentsikeskus Rakvere Targa Maja Tõnu Hein [email protected] Kompetentsikeskus HeiVäl OÜ

Targa Maja on olulised Eesti IKT-valdkonna tugevus ja mitmekesisus, Kompetentsikeskus ja Virumaa piirkonna haridusasutustes õpetatavad erialad Virumaa (infotehnoloogia, ehitus, automaatika, keskkonnateh- nika, mehhatroonika, sotsiaalhooldus jt), Virumaa piir- Igal külal, vallal või maakonnal tuleb leida oma nišš, oma konna mitmekesine ettevõtluskeskkond, mis võimaldab eriline väärtus, mis tõmbab ligi turiste, pakub tööd koha- tarkade lahenduste toodetesse ja teenustesse integreeri- likele ettevõtjatele ning meelitab tagasi haritud noored.

3.1 IKT kasutuselevõtu edendamine muudes eluvaldkondades kasutuselevõtu 3.1 IKT misega suurendada nende lisandväärtust ning Rakvere Virumaa on traditsiooniliselt olnud eeskätt tööstuspiir- linna eriline positsioon nii Eestis kui kogu maailmas. kond, kus kasutatavad tehnoloogiad on praeguseks pal- Rakvere linn on ühena esimestest Euroopa Liidu (EL) lin- juski amortiseerunud või mitte eriti tõhusad. Ettevõtjate nadest saavutanud süsinikdioksiidi emissiooni vähenda- peamine konkurentsieelis tuleneb kas tööjõukuludest või mise 20% võrra ning teinud rohkemgi, keskkonna- ning ressursitasudest, mis on peamiste siht- et hoida keskkonda ning vältida mõju turgudega võrreldes madalamad. Rakvere linn on kliimale. Suurendatud on linnale kuu-

arendamine ühena esimestest Praegu on kandvaks Rakvere Targa Maja Kompetentsi- luvate hoonete energiatõhusust ning linnadest Euroopa ideeks luua ja käivitada keskus moodustus mitme idee osaletud on rahvusvahelistes kliima- ja Liidus saavutanud Rakveres targa maja hindamise tulemusel. Algselt kaa- energiaprojektides. süsinikdioksiidi luti kompetentsi loova ja arendava, majanduse tehnoloogiaid arendav emissiooni kompetentsikeskus. tarkust hoidva ja koondava kes- Euroopa Liidu ja maailma prioriteedid vähendamise 20% hise kuse loomine, sh raamatukogude, on praegu suunatud eeskätt kliima- õ võrra ning teinud ep kohalike haridusasutuste ja aren- mõjude vähendamisele ning energia- rohkemgi, et hoida duskeskuste koondamine ühte majja. Praegu on kand- tõhususe suurendamisele. Aastaks keskkonda ning vältida vaks ideeks luua ja käivitada Rakveres targa maja teh- 2020 plaanitakse vähendada kasvu- eadmist mõju kliimale. noloogiaid arendav kompetentsikeskus ehk Targa Maja hoonegaaside emissiooni 20%, suu- III T Kompetentsikeskus. rendada taastuvenergia osatähtsust

Nüüdseks on Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus 20% ning parandada energiakasutuse efektiivsust 20% enam kui 30 osapoolest koosnev initsiatiivgrupp, kuhu võrra. Ligikaudu 40% energiakasutusest ning 36% CO2 kuuluvad muuhulgas Lääne-Viru Maavalitsus, Rakvere emissioonidest on seotud just hoonetega ja seetõttu nä- linn, SA Virumaa Kompetentsikeskus, Eesti Maaülikool, hakse selles valdkonnas ka olulisi vajadusi muutusteks. AS Erahariduskeskus, Rakvere Ametikool, Lääne-Viru Muutuste elluviimiseks on seatud nõue, et hiljemalt aas- Rakenduskõrgkool, Narva Kutseõppekeskus, Lääne- taks 2018 oleksid kõik avaliku sektori kasutuses olevad Viru Omavalitsuste Liit, SA Lääne-Viru Arenduskeskus, uued hooned ning aastaks 2020 kõik uued hooned pea- Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ, Yoga OÜ, ITVilla aegu null-energia hooned. Olulist rolli nähakse siin just OÜ, Visioline OÜ, Wiseman Interactive OÜ, PT Mikro informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia vald- OÜ, Zoroaster OÜ, Conviso OÜ, Säästva Renoveerimise konnal, mis suudaks hoonete tehnosüsteeme säästlikult Infokeskus MTÜ, Tallinna Ülikool, AS Võrguvara, ja kasutaja vajadusi arvestades targalt juhtida. Energiasäästubüroo OÜ, AS E-Betoonelement, Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž, EA Reng AS, Tallinna Tehnikaülikool, Elion Ettevõtted AS, OÜ Reminet.

Targa Maja Kompetentsikeskuse moodustamist Eestisse, täpsemalt Rakverre toetavad mitmed asjaolud. Eeskätt

100 Peamised probleemid, mille eluhoonetes. Elektrienergiat võimaldaksid hästitoimivad lahendamisele Targa Maja kontroll- ja juhtimissüsteemid säästa mitteeluhoonetes kuni 14% ja eluhoonetes kuni 8%. Energiat hoitakse kok- Kompetentsikeskus võiks ku kütte, ventilatsiooni, jahutuse ning valgustuse kontrol- kaasa aidata litud ning vajadusepõhise juhtimisega. Võttes arvesse ELi Kompetentsikeskuse algse idee täpsustamisel on üles seatud nõuet 2020. aastaks uutele hoonetele, on oskus kerkinud mitu olulist probleemi, mille lahendamisele hoone tehnosüsteeme kontrollida ja juhtida määrava keskus peaks kaasa aitama. tähtsusega. Hoone hea soojustamine ning läbimõeldud planeering päikese suhtes suurendab küll hoone kütte- Üheks oluliseks küsimuseks on targa maja valdkon- energiatõhusust, kuid ei taga süsteemide optimaalsust na piiritlemine ja määratlemine. Kompetentsikeskuse ega arvesta hoone kasutajate muude vajadustega. huvialasse kuuluvad mitmed valdkonnad, esmajoones informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia, Kolmandaks oluliseks väljakutseks Targa Maja kuid ka ehitus, automaatika, energeetika, elektroonika Kompetentsikeskusele on piirkonnas teadus- ja aren- jt. Meil on vaja spetsialiste, kes suudavad teha koostööd dustegevuse aktiivsuse tõstmine ja suurendamine ning projekteerijate ja ehitajatega ning panna hoones olevad piirkonna ettevõtjate sellesse kaasamine. See nõuab fi- tehnosüsteemid toimima nii, et need vastaksid hoone ka- nantsressursse, teadus- ja arendustööks vajalikku infra- sutajate vajadustele. Viimasest tulenevalt on Targa Maja struktuuri, kompetentseid teadustöötajaid ning jätkusuut- Kompetentsikeskuse peamiseks pädevus- ehk kompe- likku ja eesmärgipärast arendustegevust. Ettevõtluse tentsivaldkonnaks arendada selline juhtimistarkvara Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Siseministeeriumi toe- ning terviksüsteemid, mis suudavad erinevate andurite tusel on võimalik järgmise nelja aasta jooksul selle poole ja seireseadmete ning seadmetevaheliste kommunikat- püüelda, sest regionaalse arendustegevuse käivitamiseks sioonisüsteemide abil suurendada hoone energiatõhu- eraldatakse kompetentsikeskuste arendamise program- sust, kasutusmugavust ning ohutust. mist vastavat toetust.

Teisalt on Targa Maja Kompetentsikeskuse koostööpart- nerite seas läbi viidud küsitluse kohaselt tänapäevaste Peamised eesmärgid ja automatiseeritud/tarkade hoonete põhiprobleemiks nende mittevastavus püstitatud eesmärkidele. See tähen- ootused Targa Maja dab, et näiteks paigaldatud ventilatsiooni Kompetentsikeskusele Koostööpartnerite või küttesüsteeme juhitakse valesti ning nad Kompetentsikeskuse arendamisel Esmärgiks on kujundada seas läbi viidud ei anna oodatud energiasäästu. Probleemi lähtutakse eesmärkidest, mis on väljaspool Harju ja Tartu küsitluse kohaselt üheks põhjuseks võib olla erinevate huvi- seatud EASi ja Siseministeeriumi maakondi välja piirkondlikud on tänapäevaste poolte ebapiisav koostöö. Parema tulemuse toetatavate regionaalsete kom- kompetentsikeskused, automatiseeritud/ saamiseks tuleks rohkem kasutada hoone petentsikeskuste arendamisele. millel on potentsiaali tarkade hoonete kavandamist hõlbustavaid abivahendeid. Regionaalsete kompetentsikes- saada rahvusvaheliselt põhiprobleemiks Projekteerijatele on abiks mitmesugused kuste üldeesmärgiks on kujunda- konkurentsivõimeliseks. nende mittevastavus ehitusinfo modelleerimise programmid, da väljaspool Harju ja Tartu maa- püstitatud kuid praegu kasutatakse neid arhitektide ja kondi välja piirkondlikud kompetentsikeskused, millel on eesmärkidele. projekteerijate seas vähe, veelgi vähem kasu- potentsiaali saada vähemalt ühel valdkondlikult piiritle- tatakse modelleerimisvahendeid hoone eri- tud suunal rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ja osade projekteerimiseks. Näiteks, kui praegu on iga hoo- seeläbi tõsta kogu piirkonna konkurentsivõimet. ne kavandamisel oluline energiasääst ja energiatõhusus, mida hinnatakse vastavalt seaduses toodud energiatõhu- Targa Maja Kompetentsikeskuse jaoks tähendab see sisu- suse klassidele, siis arvestamata on jäetud täiendav sääst list keskendumist kolmele arendustegevuse põhisuunale, ja tõhusus, mida on võimalik saada hoone automaatika-, mis hõlmavad juhtimis- ja terviksüsteemide arendamist: kontrolli- ja juhtimissüsteemide õige paigaldamise ja sea- 1. kodu- ja töökeskkonnale (näiteks vanuritele mõel- distamise abil. Standardi EVS-EN-15232:2007 kohaselt dud seadmed ja abivahendid, kodumasinad, kodutehni- on võimalik ainuüksi automatiseeritud kontrolli- ja juh- ka, kontoritehnika); timissüsteemidega saavutada suuremat energiasäästu. 2. hoone tehnosüsteemidele (kütte-, ventilatsiooni, Kütteenergia puhul oleks energiatõhusate automaati- jahutus- ning valgustussüsteemid); kasüsteemidega võimalik saavutada kuni 40% suurune kokkuhoid mitteeluhoonetes ning kuni 19% suurune 3. hoonele ja seda ümbritsevale ruumile kui tervikule

Infoühiskonna aastaraamat 2010 101 (hoone üldine seisukord, hoone haldus, hoonet ümbrit- Kompetentsikeskuse seni kõige olulisemaks suursünd- seva keskkonna ning keskkonnast olenevate vajaduste museks oli 2010. aasta aprillis Rakveres toimunud ka- arvestamine, sh parkimine, välisvalgustus). hepäevane Targa Maja Konverents, kus osales enam

Eesmärkide saavutamiseks on kavas käivitada koolitus- kui 100 inimest. Konverentsi peaesinejaks oli CABA programm teadmiste ja oskuste ühtlustamiseks. Samuti (Continental Automated Buildings Association on plaanis ajakohastada piirkonna haridusasutustes õpe- ehk Automatiseeritud Hoonete Kontinentaalne tatavate Targa Maja Kompetentsikeskuse pädevusvald- Organisatsioon) peadirektor Ron Zimmer Kanadast. kondadega seonduvate erialade õppekavad ning pakku- Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus sõlmis nimetada täienduskoolitust vastavate erialade õppejõududele. tud organisatsiooniga ka koostöölepingu. Lisaks külastati Arendustööks vajaliku infrastruktuuri täiendamiseks on 2010. aasta sügisel Soome targa maja valdkonnaga seo- plaanis moodustada nn eluslabor, mis koosneb erineva- tud kompetentsikeskusi ning lepiti kokku ühiste rahvus- test katseobjektidest Rakvere linnas. Peamiseks katseob- vaheliste koostööprojektide käivitamises. jektiks saab Rakvere Linnavalitsuse uus ja renoveeritav haldushoone, kus hakatakse katsetama erinevaid süstee- me ning testima neid reaalses elu- või töökeskkonnas. Milline on Targa Maja

Samuti on järgnevaks neljaks aastaks plaanitud uurin- Kompetentsikeskus 5 aasta guid ja analüüse ning potentsiaalseid rakendusuurin- pärast 3.1 IKT kasutuselevõtu edendamine muudes eluvaldkondades kasutuselevõtu 3.1 IKT guid või tootearendusprojekte, mille temaatika täieneb Targa Maja Kompetentsikeskuse visiooniks on 5 aasta pidevalt. Peamiste uuringutena selgitatakse erinevate jooksul saada rahvusvaheliselt tunnustatud arendus- ja sotsiaalsete rühmade vajadusi, nende hinnanguid ning koostöökeskuseks, kus töötavad rahvusvahelised eksper- huvi erinevate tehniliste abivahendite kasutamise vastu. did ning on võimalik teha kõrgetasemelist teadus- ning Prioriteetseks uurimissuunaks on ka majandusanalüüsi- arendustööd. Keskuse üheks oluliseks eeliseks saab de metoodika, et osata hinnata arendatavate või kasuta- eluslabori põhimõttel rakenduv katsekeskkond, mis

arendamine tavate lahenduste majanduslikku tasuvust, elutsüklit või hõlmab mitmeid erineva eesmärgi ja kasutusotstarbega erinevat liiki tulusid ja kulusid. katseobjekte ning kus saavad arendustööd teha mitte ainult kohalikud ettevõtjad või teadus- ja haridusasu-

majanduse tused, vaid ka rahvusvahelised ettevõtted. Targa Maja Targa Maja Kompetentsikeskuse mõju piirkonnale peab võimalda- hise Kompetentsikeskuse õ ma nii uute ettevõtete tekkimist kui ka uute töökohtade ep peamised saavutused loomist. Samuti saab Targa Maja Kompetentsikeskusest Alates 2009. aastast on Targa Maja Kompetentsikeskus Rakvere linna jaoks peale teatri, vallimäe ning Tarva olu-

eadmist olnud seotud oma ideekavandi väljatöötamise ning line sümbol, kus on võimalik omal käel proovida ja kat-

III T strateegia koostamisega. Keskuse loomisega moodus- setada tarku juhtimissüsteeme ja terviklahendusi, mis tati kõikidest koostööpartneritest regulaarselt kohtuv aitavad muuta elu mugavamaks, energiasäästlikumaks ja arendustegevust nõustav koostöökogu. Targa Maja ning ohutumaks.

102 Eesti IKT-sektori konkurentsivõime 3.2 suurendamine

3.2.1

Maailmas unikaalne Seth Lackman e-kviitung aitab tšekkidest [email protected] Eesti Infotehnoloogia ja vabaneda Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni kaubandusketid, pangad ja teised ettevõtted atrak- Liidu (ITL) poolt IKT-klastri projekti raames algata- tiivse tarbijale suunatud rakendusega konkurentidest tud e-kviitungi kontseptsioon on maailmas ainulaad- selgelt eristuda ning ammutada lisaväärtust uuest ne ja sellest saaks tulevikus kujundada eduka Eesti usaldusväärsest otseturunduskanalist kliendi ja kaup- ekspordiartikli. Praeguseid pabertšekke elektroonilise mehe vahel. andmebaasiga asendav lahendus jõuab 2011. aasta Loodav lahendus teenib paberi ja tindi säästmise abil suvel loodetavasti esimese juhtprojektini. 2014. aas- rohelise tuleviku huve. Keskkonnasõbralike toodete tast võiksid pooled Eestis sooritatud kaardimaksete- ostjatele saaks e-kviitungi kaudu luua tulevikus täien- hingud sisalduda e-kviitungi üldises infokogumis. davaid soodustusi. E-kviitungi kontseptsioon tugineb iga kodaniku vabale Loomulikult on taolise keskandmebaasi opereeri- tahtele registreerida oma oste üldises multifunktsionaal- misel vajalik riigi osalus. Nii saame rääkida e-kvii- ses andmebaasis. Seeläbi väheneksid tüütute pabertšek- tungist kui public-private partnership põhimõttel kide virnad oluliselt. Kasutaja saaks sooritatud ostude toimivast lahendusest. Käimasoleva arutelu ja kont- kohta vajalikku teavet hankida arvuti või mobiiltelefoni septsiooni koostamisse on kaasatud ka riigiasutused kaudu ning pretensiooni või garantiinõude korral kaup- nagu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mehe poole pöörduda. Peamiseks väärtuseks kliendile Tarbijakaitseamet ja Andmekaitse Inspektsioon. ongi kindlustunne ostutšeki olemasolu kohta koos või- malusega isiklikule andmestikule mistahes ajal juurde ITLi ja partnerorganisatsioonide kaudu on e-kvii- E-kviitungi lahendus pääseda. Kontseptsiooni kohaselt hõl- tungi kontseptsiooniga ning loodava Eesti E-teenuste asendab pabertšekid mab e-kviitung üksnes kaardimakseid Sihtasutusega seotud Eesti Ühtne kviitungite elektroonilise konkreetse isiku nõusolekul ega kes- Kaupmeeste Liit, SEB, Swedbank, andmebaas võimaldaks andmebaasiga. kendu sularahatehingutele. Eesti Post, Elion, Ericsson, eArvekes- tulevikus välja kus, Itella, Webmedia ja mitmed tei- arendada mitmeid sed firmad. Lahendus riigi ja uusi lisateenuseid erasektori koostöös Ühtne kviitungite andmebaas või- nagu e-tähtkiri, maldaks tulevikus välja arendada e-kindlustuspoliis ja Ettevõtetel omakorda avaneks võimalus edastada ku- mitmeid uusi lisateenuseid nagu e-volikiri, kus sõlmitakse lud ja komandeeringute aruanded raamatupidajale e-tähtkiri, e-kindlustuspoliis ja e-vo- leping eraisiku ja elektrooniliselt. Samuti saaksid e-kviitungit pakkuvad likiri, kus sõlmitakse leping eraisiku äriühingu vahel.

Infoühiskonna aastaraamat 2010 103 ja äriühingu vahel. Samuti oleks võimalik e-kviitungit kui välistada võimalus, et inimese ostuandmed võik- toodet edasi müüa teistesse Euroopa Liidu ja maailma sid tema loata kolmanda osapoole kätte sattuda. riikidesse, kuna Invent Balticsi tehtud uuringu põhjal ei kasutata taolist rakendust üheski riigis. Kas maksad tavaliselt kaardiga?

6% E-kviitung lähendab EI ettevõtjaid 94% Mul on väga hea meel, et oleme kõikide projekti kaasatud osapooltega vabas õhkkonnas probleeme arutanud ja neile lahendused leidnud. Koostöö on kulgenud edukalt JAH ja loodetavasti viib see meid peagi eesmärgini, milleks on e-kviitungi juhtprojekti käivitamine eeloleval suvel.

Mõningad murevaldkonnad ja hirmud tuleb veel ületa- da – näiteks peab loodava e-kviitungi rakenduse puhul arvestama tehingu kiiruse tagamist, et see ei põhjustaks 31% pangakontorites ega kauplustes pikki 48% 3.2 Eesti IKT-sektori konkurentsivõime suurendamine konkurentsivõime 3.2 Eesti IKT-sektori E-kviitungit võib järjekordi. Samuti ei rakenda kauban- lugeda oluliseks 22% dusketid triipkoodide standardiseeri- teetähiseks IKT mist tootegruppide kaupa. klastri projektis, mille eesmärgiks on E-kviitungit võib lugeda oluliseks tee- Kas kontrollid kviitungit? Ei kontrolli üldse tähiseks IKT-klastri projektis, mille ees- süvendada koostööd Kohe kaasas IKT-valdkonna ning märgiks on süvendada koostööd IKT- Pärast kodus arendamine teiste elualade valdkonna ning teiste elualade ettevõtete ettevõtete ja ja organisatsioonide vahel. Kindlust an- organisatsioonide nab töögrupi läbiviidud uuringu tule-

majanduse vahel. mus, mille käigus avaldas e-kviitungi

projektile toetust ligi 2000 inimest ning hise

õ koguni 70% küsitletutest ilmutas valmisolekut maksta tu- ep levikus sellise teenuse kasutamise eest mõõdukat kuutasu. Toomas Türk Eesti Posti Infologistika divisjoni juht, eArvekeskuse nõukogu liige eadmist

III T Ragnar Toomla, E-kviitungi lahendus on unikaalne, SEB Panga interneti- ja mobiili- sest see on väga laia tarbijaskonnaga panganduse äriarendusjuht ning positiivse imago loob keskkon- SEB uus Rahapäevik annab meie klien- nasäästlik ja uuenduslik mõtteviis. tidele igakuistest kuludest väga hea Laiatarbelahenduste loomise alga- ülevaate. E-kviitung sobiks sellele suu- tustega on alati põnev kaasa minna repäraseks täienduseks. Praegu rühmi- ja me teeme seda hea meelega, kuid tab Rahapäevik tehinguid automaatselt selles on ka oluline äriline mõte. Post, kui kõige laiema kaupluse või raha saaja alusel. Näiteks teenindusvõrguga ettevõte Eestis, suhtleb klientidega kui klient sooritab ostu Kaubamajas, iga päev tihedalt. Uued võimalikud teenused ei säästa liigitame selle tehingu kuluks riietele mitte ainult loodust ja kviitungi väljastajate kulusid, vaid hoolimata sellest, et osteti hoopis kodu- saavad nii äridele kui eraisikutele üheks osaks meie pa- masin. Kui Rahapäevik teaks kviitungi kutavatest uue põlvkonna mugavatest ja lihtsatest posti- detailset sisu, saaks kasutaja oma kulu- teenustest. Samuti saavad Eesti edusammud e-arveldu- tuste kohta senisest veelgi täpsema pildi. sele üleminekul nüüd kindlasti järgmise positiivse tõuke Väga oluline on tagada kasutaja andmete pri- just tänu e-kviitungi võimalustele ja arengutele. Vaadates vaatsus ja kaitse. See on e-kviitungi projekti suu- erinevaid dokumendiliike, mis veel paberil liiguvad või rim risk. Seepärast tuleb lahenduse loomisel mida veel paberi kasutatakse, ei pruugi see kindlasti

104 jääda viimaseks algatuseks. E-teenuste kiire areng in- sihtasutuse, mille põhieesmärk oleks aidata kaasa uuen- nustab muutusi kogu klassikalises postimaailmas ning duslike e-teenuste arendamisele, luues eelduseid uud- annab just meile suurepärase võimaluse olla tulevikus sete ärilahenduste tekkeks, ühendades ettevõtete info- edukas lahenduste ekspordil ning ärimudelite ja teenuste süsteeme ning lihtsustades nende juurdepääsu riiklikele standardimisel. registritele. Loodava sihtasutuse üheks esimeseks üles- andeks ongi e-kviitungi projekti elluviimine. 2011. aastal plaanivad IKT, panganduse ja kaubanduse valdkonna ettevõtted luua ühiselt Eesti e-teenuste

Foto autor Kalev Lilleorg.

Infoühiskonna aastaraamat 2010 105 3.2.2 Garage48 – ideest toimiva Martin Villig [email protected] teenuseni 48 tunniga Garage48 Sihtasutus

Garage48 on 2010. aasta kevadel Eesti Startupi Juhtide rolle arvestades järgmiselt: 50 programmeerijat, 20 disai- Klubist (ESJK) välja kasvanud algatus, mille eesmärgiks nerit, 15 projektijuhti ja 15 turundajat. on praktiliste tegevuste ja eeskuju andmise kaudu inime- Reede õhtul kogunevad 100 hakkajat ja ettevõtliku mõt- si julgustada ja ärgitada neid ettevõtlusega alustama. telaadiga inimest ühte ruumi, kus igaüks võib välja pak- ESJK on 2009. aastal loodud start-up-ettevõtete (iduette- kuda erinevate teenuste ideid. Idee esitluseks on aega võtete) juhte ja asutajaid ühendav klubi. Paljudel idufir- vaid 90 sekundit ja tavaliselt pakutakse välja u 30–40 madel on sarnased mured, väljakutsed ja rõõmud, mida erinevat ideed. Seejärel üritavad idee autorid ideed või- 3.2 Eesti IKT-sektori konkurentsivõime suurendamine konkurentsivõime 3.2 Eesti IKT-sektori klubi liikmed ühiselt jagavad ning lahendavad. Olgu sel- malikult paljudele inimestele „müüa” leks sobivate töötajate leidmine ja motiveerimine, lisa- ja samal ajal peavad kõik osalejad leid- Üritusele kapitali kaasamine, tootearendus, ärikontaktid või nipid ma endale kõige meelepärasema idee, registreerimisel on müügitegevuse paremaks korraldamiseks. Praeguseks mille kallal ülejäänud nädalavahetuse 100 kohta jagatud on klubis u 35 aktiivset liiget, kes kõik üritavad oma nišis jooksul aktiivselt töötada. erinevaid rolle jõuda maailma kolme parima firma hulka. arvestades järgmiselt: Enamasti leiavad 30 ideest sobiva 50 programmeerijat, arendamine 2010. aasta märtsis leidsid viis noort Eesti ettevõtjat (Jüri koosseisuga meeskonna pooled ehk 20 disainerit, 15 Kaljundi, Rain Rannu, Martin Villig, Ragnar Sass ja Priit umbes 15 ideed. Ürituse formaat näeb projektijuhti ja 15 Salumaa), et on paras aeg luua Eestis toimuvate äriplaa- ette, et igas meeskonnas peavad olema turundajat. ni hindamise võistluste ja muude pigem teoreetilist laadi majanduse tasakaalus kõik idee teostamiseks vaja-

konkursside kõrvale üks praktiline ettevõtmine. Algatuse likud rollid – projektijuht, disainerid, tarkvaraarendajad hise käivitamisel juhinduti märksõnadest tootearendus, kii- õ ja turundaja. Ideede esitlemine ja meeskondade moo- ep rus, säästlikkus, meeskonnatöö, rahvusvahelisus ja suht- dustamine kestab tavaliselt 2–3 tundi ning seejärel algab lemine. Algatuse nimi Garage48 tekkis juba reede õhtul aktiivne töö valitud projekti elluviimise Algatuse töö käigus – IT-valdkonna start-up-ette-

eadmist nimel. käivitamisel võtteid on tihtilugu alustatud paari sõb- III T juhinduti raga vanemate garaažist ja üritus kestab Laupäeval ja pühapäeval leiab aset aktiivne tootearendus märksõnadest täpselt 48 tundi. ja programmeerimine. Nädalavahetuse jooksul külasta- tootearendus, vad meeskondi mentorid, kellest mõned on tehnilise ja Garage48 sobib hästi inimestele, kellel kiirus, säästlikkus, teised ärilise tausta ning kogemusega. Projektijuhid ja tu- on erinevaid tehnoloogiaga seotud äri- meeskonnatöö, rundajad töötavad koos mentoritega projekti ärimudeli ideid, kuid kes ei ole erinevatel põhjustel rahvusvahelisus ja ja turundamistaktikate kallal. Formaat näeb ette osalejate seni oma ideede elluviimisega alustanud. suhtlemine. toidu ja karastusjookidega varustamist – kõik selleks, et Garage48 on uute ideede „kiirendatud meeskonnad saaksid võimalikult hästi valitud toote aren- katselava”, kus lühikese ajaga on võimalik luua ideest damisele pühenduda. töötav prototüüp, saada kasutajate-klientide tagasisidet ja seejärel otsustada, kas antud ideel on ikkagi reaalseid Aeg tiksub halastamatult ja pühapäeva õhtul kell 6 pea- maksvaid kasutajaid ja suurem reaalne äripotentsiaal. vad kõik projektid olema sellises seisus, et neid saaks laval kõigile osalejatele ja kohaletulnud publikule live demo kujul esitleda. Seni on valdav osa meeskondadest Mis on Garage48? selle väljakutsega hakkama saanud ja oma tooteid-teenuseid esitlenud. Paremad saavad žürii tunnustuse ja lisaks Garage48 eesmärgiks on jõuda ideest töötava teenuseni valib oma lemmiku ka publik. (või prototüübini) 48 tunni ehk ühe nädalavahetusega. Üritusele registreerimisel on 100 kohta jagatud erinevaid

106 Mis saab pärast IPO48 all koostöös HumanIPOga. nädalavahetust edasi? Garage48 plaanib 2011. aastal korraldada vähemalt seitse üritust Eestis, Lätis, Soomes ja Rootsis. Lisaks veel viis Tugevamad meeskonnad töötavad projektiga edasi ka üritust erinevates Aafrika riikides. Seega võib öelda, et pärast intensiivset nädalalõppu, näiteks Kratid.com, osalejad on Garage48 väga hästi vastu võtnud ning sellest Defolio.com, Quotista.com, Laplab.net ja Ordimo.com. on saanud Eestist välja kasvanud praktiliste ettevõtlusüri- Samas toimivad mitmed loodud teenused praeguseni tuste formaat. Lisainfo: http://garage48.org hoolimata asjaolust, et meeskonnad neid aktiivselt edasi ei arenda: Localvortex.com, Smashr.net, Iseehitaja.ee, Prygikast.com, Blurt.at, Richrats.com, Moistatus.ee jmt. Garage48 HUB Osalejate tagasisidest lähtuvalt on Garage48 suuri- 2010. aasta sügisel tekkis Garage48 Garage48 HUB on mad väärtused järgmised: meeskonnal idee luua Tallinnasse iduet- mõeldud start-up- ›› väga intensiivne ja praktiline tootearenduse koge- tevõtete, mobiili- ja veebirakendustega meeskondadele, muse, kus on vaja jõuda 48 tunniga ideest töötava tegelevatele inimestele mõeldud avatud ettevõtjatele, teenuseni; pingeline tähtaeg sunnib osalejaid kesken- kontor ehk HUB. Põhjuseks asjaolu, et vabakutselistele duma vaid kõige olulisemale, sest väheoluliste asjadega väga paljudes maailma linnades ja kõiki- programmeerijatele tegeledes ei saa teenus lihtsalt valmis; des Eesti lähiriikide pealinnades on sel- või disaineritele ja lised üheskoos töötamise (coworking) teistele, kes soovivad ›› uute inimestega tutvumine ja nendega 48 tundi pinge- võimalused olemas. Ideest HUBi avami- sarnase mõttelaadiga liselt koos töötamine annab meeskonnaliikmete iseloo- seni kulus 480 tundi ehk u 2 nädalat. inimestega kas osalise must ja kogemustest põhjaliku ülevaate; sarnase mõt- või täistööajaga Garage48 HUB on mõeldud start-up- telaadiga uute tuttavate leidmine loob head eeldused avatud kontoris koos meeskondadele, ettevõtjatele, vabakut- mõne tulevase äriprojekti üheskoos alustamiseks ja edu- töötada. kaks arendamiseks; selistele programmeerijatele või disaineritele ja teistele, kes soovivad sarnase mõttelaadiga ›› töine, kuid samas rõõmus meeleolu pakub mõnusat inimestega kas osalise või täistööajaga avatud kontoris vaheldust igapäevasele töö- või õppimisrutiinile; peale koos töötada. Vahel on üksi kodus või ühetoalises kon- selle on osalejatel võimalus kohtuda uute ettevõtlike ini- toris töötamine tore, kuid pärast pikemat perioodi tekib mestega nii Eestist kui lähiriikidest – need on põhjused, vajadus teistega suhtlemise ja oma ideedele tagasiside miks paljud inimesed on osalenud mitmel erineval küsimise järele. Peale hea seltskonna pakub HUB kon- Garage48 nädalavahetusel. toritehnikat, nõupidamisruume, kööginurka ja muid ka- Garage48 formaadiga üritusi toimus 2010. aastal kolm: sulikke lisavõimalusi, mida säästlikult mõtlevad ja alles esimene aprillis Tallinnas, teine augustis Tartus ja kolmas alustavad ettevõtted ei pea vajalikuks kohe oma kontoris- oktoobris Nairobis, Keenias. Viimane üritus toimus nime se hankida.

Esimesel Garage48 üritusel aprillis 2010 osalejad annavad marku, et soovivad ka edaspidi sellistes ettevotmistes osaleda.

Infoühiskonna aastaraamat 2010 107 HUB soovib kujuneda Eesti start-up-ettevõtete „pesaks”, Garage48 tulevikuplaanid kus regulaarselt toimuksid ettevõtluse ja start-up-te- maatikaga seotud praktilised seminarid, tootearenduse Garage48 tulevikuplaanides on tähtsal kohal laiendada arutelud, uute teenuste testimise töötoad, kohtumised koostööd start-up’ide arendamisest huvituvate ettevõte- erinevate mentorite ja Eestit külastavate ettevõtjatega te ja organisatsioonidega Põhja-Euroopas või Aafrikas. jne. HUB pakub Eestit külastavatele inimestele head või- Koostöövormidena nähakse mentorlust, eriauhindade malust ajutiseks tööks, ärikohtumiste korraldamiseks ja väljapanemist oma valdkonnas, turundamisega sõnumi samuti kohalike ettevõtjate ning tehnoloogiavaldkonna levitamist või rahalist toetust. Garage48 on uutes riikides inimestega kontaktide loomiseks. ürituste korraldamise suhtes avatud meelega, kuid sel- Nüüdseks on HUBis üle 35 erineva staatusega liikme leks on vaja kohalike inimeste algatust ja nende aktiivset ja see arv kasvab stabiilselt. HUB pakub oma liikme- osalemist kogu korraldusprotsessis. tele paindlikke liikmelisuse pakette: ühe päeva pilet, viie või kümne päeva pakett ja lõpuks lausa oma stat- sionaarne töölaud. Lisainfo: http://hub.garage48.org/. 3.2 Eesti IKT-sektori konkurentsivõime suurendamine konkurentsivõime 3.2 Eesti IKT-sektori arendamine majanduse hise õ ep eadmist III T

108 3.2.3 Jalaga Silicon Valley ukse vahel – Eesti tehnoloogia- Andrus Viirg ettevõtete läbimurre [email protected] Enterprise Estonia esindus maailmaturule Silicon Valley’s

Räniorus ehk Silicon Valley’s tegutsemine on tehnoloo- keskmisest kolm korda suurem arv); 48% elanikest on giasektoris kui „kulla standard”. See on maailma tunnusta- mitmekeelsed (USA keskmine 19%); 52,4% Silicon Valley tuim keskus, mis pakub parimaid võimalusi start-up’idele, tehnoloogiaettevõtetest on loonud immigrandid (võrdlu- eriti just innovatsioonidele, mis suudavad turgu raputada seks 38,8% kogu Kalifornias, 25,3% kogu USAs). (disruptive innovations). Näitena võib tuua Google’i, Silicon Valley kui maailma rikkaim ja olulisim tehnoloo- Apple’i, Yahoo, Facebooki ja ka meie Eestiga seostatava giavaldkonna turg on koht, kus kõik on kohal. Nii eraet- Skype’i. Need ettevõtmised on sündinud Silicon Valley’s tevõtted kui ka mitmete riikide ettevõtlusagentuurid. Ja või on sinna hiljem kolinud, et saada globaalseks tegijaks. kas või ainult selleks, et jälgida tootearendusi ja turulii- kumisi. Suhtlemine ja teabevahetus Miks on Silicon Valley on väga avatud ja toimub igal tasan- Silicon Valley unikaalne ja miks peab seal dil. Riskikapital ideede elluviimiseks kui maailma nähtav olema? ja turu hõivamiseks on käeulatuses ja rikkaim ja olulisim lisaks on olemas suurepärased võima- tehnoloogiavaldkonna Silicon Valley’s on tekkinud ettevõtluskeskkond, mis lused ettevõtlusest väljumiseks ehk turg on koht, kus kõik õigustab riski. Läbikukkumisi peetakse teeks õnnestu- exit’iks, et alustada uute ideedega uut on kohal. mistele. Siia on koondunud oma valdkonna juhtivad ringi. globaalsed tehnoloogiaettevõtted, tuhanded start-up’id, riskikapitalistid ning ettevõtlusele tugiteenuste pakkujad Enterprise Estonia (advokaadid, juristid, finantskonsultandid, raamatupida- jad jpt). Silicon Valley ei ole maailma mastaabis üldsegi Silicon Valley suur. Siin elab u 3 miljonit inimest. San Francisco, maa- Eesti sihiks on kujuneda teadmismahukaks majanduseks. ilma üks tuntumaid „ikoonlinnu” sellest põhjas, San Jose Selle saavutamiseks on vaja intensiivset rahvusvahelist lõunas ja nende vahel veel mitu väikelinna nagu Palo suhtlemist ehk maailma tehnoloogiavaldkonna tõm- Alto, Mountain View, Sunnyvale, jne. Ja kõik see mahuks bekeskusteni viivate sildade ehitamist. EAS/Enterprise Eesti mõistes Tallinna ja Paide vahele. Silicon Valley: Estonia, üks Eesti ettevõtluse arendamise peamine tugi- struktuur, laiendas 2007. aastal oma rahvusvahelist võr- ›› toodab 3% USA SKPst (18% Kalifornia SKPst – gustikku, avades esinduse ka Silicon Valley’s. Peale selle Kaliforniat üksi peetakse maailma kaheksandaks majanduseks); on EASi esindusi Hamburgis, Helsingis, Londonis, Kiievis, Moskvas, Peterburis, Shanghais, Stockholmis ja Tokios. ›› hõlmab 15% kogu maailma riskikapitalist (u 40% USA riskikapitalist); Enterprise Estonia Silicon Valley põhiülesandeks on Eesti ja Ameerika tehnoloogiaettevõtete ning teadus- ja ›› on koduks 20 protsendile kogu maailma tarkvara- ja uurimisasutuste omavaheliste kontaktide ja partnersu- riistvarafirmadest (üle 6 600 ettevõtte, kus töötab rohkem hete loomine. Osutame igakülgset abi Eesti ettevõtete- kui 300 000 töötajat); le Ühendriikide turule tulekul, sealhulgas virtuaal- või ›› on tunnustatud ülikoolide ja uurimiskeskuste asukoht püsikontori rajamisel. Silicon Valley aadress ja füüsiline (11% USA patentidest) – Stanford University, University kohalolek Silicon Valley’s on kliendisuhetes väga oluline, of California (Berkeley), University of San Francisco, seda nii klientide saamisel kui ka riskikapitali kaasamisel. San Jose State University; SRI International (endine Ameerika ettevõtetele tutvustame loomulikult ka Eestit Stanford Research Institute). kui Põhja-Euroopa piirkonnas asuvat head paika ettevõt- luse jaoks (välisinvesteeringute kaasamine). ›› on üks rahvusvahelisemaid piirkondi USAs: 55% siinsetest teaduritest on välismaal sündinud (USA Enterprise Estonia Silicon Valley teeb tihedat koostööd

Infoühiskonna aastaraamat 2010 109 teiste Põhjamaa riikide samalaadsete esinduste ja ettevõ- Tehnopoliga tehtud koostöö. Mitmed meie ettevõtted tetega. Sotsiaalvõrgustik Silicon Vikings100 koondab tu- on Silicon Valley’s juba tihedad külalised. Massi Milano handeid inimesi ja ettevõtteid, pakkudes neile erinevaid võitis Fits.me esitlusega rahvusvahelisel idufirmade kon- kontaktüritusi ja uudiseid. kursil (International Investment Forum, the Plug and Play Acceleration and Collaboration Track) 2009. aas- Mis on Eesti ettevõtmised ta oktoobris esikoha. Oma esinduskontorid on Silicon ja kordaminekud Silicon Valley’sse loonud Modesat, Fortumo, Mikromasch ja Valley’s? Artec Group. Kõige pikema kohalolekukogemusega ja kindlasti ka kõige edukamad on eGeen, mis teeb USA Öeldakse, et kapitalil ei ole rahvust. See käib ka ettevõt- farmaatsiatööstustele kliinilisi katseid/analüüse ja luse/start-up’ide kohta Silicon Valley’s. Loeb see, mida sa FusionOne, mis pakub mobiilsideseadmetele veebipõ- teed ja kui hästi sa seda teed, mitte see, kust sa pärit oled. hiseid rakendusi. Mõlemad on kaasanud ka kohalikku Enterprise Estonia Silicon Valley eksisteerimise algusest riskikapitali: eGeen DFJst (Draper Fisher Jurvetson) ja ehk viimase nelja aasta jooksul oleme suutnud teha piisa- FusionOne BlueRunVentures’ist. valt müra, et Silicon Valley erinevates võrgustikes pildile Õppevisiitide korraldamine koos Tehnopoliga jätkub jääda. kindlasti. Plaanis on Eesti ettevõtetele välja töötada ka Enterprise Estonia Näiteks Stanfordi Ülikoolis on esi- pikemaajalisem inkubatsiooniprogramm Silicon Valley’s.

3.2 Eesti IKT-sektori konkurentsivõime suurendamine konkurentsivõime 3.2 Eesti IKT-sektori Silicon Valley nenud ja oma ettevõtmisi tutvus- Üheks variandiks on korraldada seda Plug and Play Tech eksisteerimise algusest tanud Allan Martinson (MTVP), Center’is, laiendades olemasolevat Enterprise Estonia ehk viimase nelja Andrus Aaslaid (Microsoft Silicon Valley esindust. Selles keskuses on juba mitmete aasta jooksul oleme Eesti), Priit Vimberg (Yoga), Sten Euroopa riikide ettevõtlusinkubaatorid. Sinna on tekki- suutnud teha piisavalt Tamkivi (Skype), Kalev Kask nud kriitiline mass rahvusvahelisi start-up’e, mis omakor- müra, et Silicon Valley (eGeen), Andrus Viirg (Enterprise da tõmbavad ligi teisi Silicon Valley turul tegutsejaid. erinevates võrgustikes Estonia) ja sellel aastal (2011) on arendamine pildile jääda. tulemas Rain Rannu (Fortumo). Lõpetuseks ka mõned soovitused Silicon Valley’sse mi- Nendel meestel on Silicon Valley’s nekuks. Esiteks, nagu igas ettevõtmises, tuleb teha kõ- ukse vahel juba rohkem kui ainult jalg. Stanfordi semina- vasti kodutööd ja aru saada, mida turg vajab või kus on 101 probleem, ja siis pakkuda lahendust. Lahendus ei pea majanduse riprogrammis osalemine on olnud heaks võimaluseks,

mille abil tõsta Stanfordi üliõpilaste ja laiemalt ka Silicon olema ideaalne – seda annab paremaks voolida just tänu hise

õ Valley ettevõtjate teadlikkust Eesti kui e-riigi ja meie ette- esimestelt klientidelt saadud tagasisidele. Ja teiseks, karta ep võtluskeskkonna kohta. ei tohi suuri väljaminekuid, vaid väikeseid sissetulekuid. Silicon Valley on igas mõttes kallis piirkond. Kohalolek Teiseks heaks näiteks on Silicon Valley’s Põhjamaade et- tasub aga ära, sest rikkalt turult on või- eadmist tevõtlusesindustega (Tekes, Innovation Center Denmark, Karta ei tohi suuri malik teenida suuri kasumeid. Ja loo- III T Innovation Center Norway) tehtav taastuvenergeetika ja väljaminekuid, mulikult on siin ka suurepärased või- energiatõhususe koostöö. Nordic Green’i kaks suurüri- vaid väikeseid malused uute ettevõtmistega rikkust tust on meie start-up’idele nagu Yoga, Crystalsol, Goliath, sissetulekuid. edasi kasvatada. Esimese ebaõnnes- Elcogen ning ka suurettevõttele Eesti Energia uksi ava- tumise pärast ei tasu kohe käega lüüa. nud ja andnud neile kontakte edasiseks koostööks nii Optimism on alati kasuks. Surf’s up, dudes! Põhjamaades kui ka Ameerika mandril.

Kolmandaks on koos ettevõtjatega Silicon Valley’sse organiseeritud mitmeid kõrgetasemelisi Eesti valitsus- Eestiga seotud ettevõtted visiite. Siin on käinud peaminister Andrus Ansip (avas Silicon Valley’s 2007. aasta novembris Enterprise Estonia Silicon Valley ›› Artec Group, www.artecgroup.com – multidist- kui Eesti tehnoloogiasaatkonna esinduse), majandusmi- siplinaarne tootearendus: mikrokiipidest elektroonsete nister Juhan Parts (avas Nordic Green’i 2008); president seadmeteni Ilves (Eesti start-up’ide tutvustus, 2009) ja kaitseminis- Booking Shark, www.bookingshark.com – meelela- ter Aaviksoo (avasõnad Stanfordi Ülikooli Küberkaitse ›› hutustööstuse sotsiaalvõrgustik (garaažibändid, klubid, Konverentsil, 2010). fännid) Ja kindlasti vajab mainimist õppereiside korraldamiseks

100 www.siliconvikings.com 101 www.europeanentrepreneursatstanford.com

110 ›› EGeen, www.egeeninc.com – kliinilised katsed ja ›› Modesat, www.modesat.com – raadiosideteh- analüüsid farmaatsiatööstustele noloogia modulaator-demodulaator tarkvara

›› Fortumo, www.fortumo.com – mobiilteenused ja ›› SPMTimps, www.spmtips.com – (endine maksed Micromasch) elektronmikroskoopide mikronõelad (nanotehnoloogia) ›› Fusion One, www.fusionone.com – veebipõhised rakendused mobiilsideseadmetele ›› Yoga, www.yogasystems.com – targa ja iseõppiva maja terviklahendus (energiatõhusus, turvalisus) ›› Fotki, www.fotki.com – fotode ja videote jagamise sotsiaalvõrgustik

›› Guardtime, www.guardtime.com – krüpteeritud ajatempel andmesides

Infoühiskonna aastaraamat 2010 111 Viara Popova [email protected] 3.2.4 Tartu Ülikool Artefaktikeskne Peep Küngas [email protected] teenuste koosvõime Tartu Ülikool

Sissejuhatus ei ole piisavalt paindlik uute e-teenuste lisamise, olemasolevate eemaldamise või muutmise suhtes, rääkimata Äri toetamiseks vajalike infosüsteemide viimine online selle kasutamise võimaldamisest vajadusel mõnes teises keskkonda tähendab mitmesugustest e-teenustest sõltu- organisatsioonis. Eelnev tähendab, et loodud infosüstee- mist. Koordineerimaks selliste e-teenuste kasutamist nii mi loomiseks ja haldamiseks on vaja spetsiifilisi teadmisi, standardiseeritud kui standardiseerimata platvormidel mida valdab vaid limiteeritud hulk eksperte, ning süstee- võib olla tarvis teadmisi, mis pole väikese ja keskmise mi edasiarendamine ja haldamine pole üldiselt piisavalt suurusega ettevõtete jaoks kättesaadavad. Ka suured et- kuluefektiivne. 3.2 Eesti IKT-sektori konkurentsivõime suurendamine konkurentsivõime 3.2 Eesti IKT-sektori tevõtted, kus on olemas IT-alane kompetents suurema hulga platvormide integreerimise jaoks, leiavad sageli, Eelnimetatud probleemidest lähtudes pakub ACSI ava- et e-teenuste tehnoloogiate juhtumipõhine käsitlemi- tud lähtekoodiga platvormi, kus organisatsioonid saavad ne ei võimalda piisavalt kuluefektiivselt maksimaalselt lihtsal moel uusi e-teenuste komplekte luua või olemas- ära kasutada nende potentsiaali. EL 7. raamprogrammi olevaid kasutusele võtta. Kuna erinevaid teenuseid hal- teadusarendusprojekti ACSI (Artifact-Centric Service davad erinevat liiki organisatsioonid oma tuumkompe- Interoperation), mille üheks põhitäitjaks on Tartu tentsidega, oleks kõiki neid teenuseid kooskõlalisel moel arendamine

Ülikooli arvutiteaduse instituut, eesmärgiks on välja töö- ühendava rakenduse käsitsi loomine ja haldamine liialt tada platvorm e-teenuste tehnoloogiate rakendamise keeruline ning mitte piisavalt kuluefektiivne. Ükski kõigi automatiseerimiseks viisil, mis võimaldaks ühelt poolt nende teenuste võimaluste täielikuks toetamiseks piisa- majanduse tagada eraldiseisvate e-teenuste koosvõime ja teiselt valt keeruline rakendus ei oleks nii paindlik, et toetada poolt lihtsustada nende teenuste pakkujate äriliste ees- pakutavate teenuste ja loodud rakenduse geograafilisest hise õ märkide saavutamist. paiknemisest, kultuuri- ja keeleruumist tulenevad iseära- ep susi. ACSI ületab need takistused, kombineerides kaht E-teenuste koosvõime on üks aina enam globaliseeruva ja fundamentaalset ideed: koosvõime keskus (i.k. interope- detsentraliseeruva majanduse suurimaid ja olulisemaid eadmist ration hub) ja dünaamilised artefaktid (i.k. dynamic ar- väljakutseid nii era- kui avalikus sektoris. Üleeuroopaliste

III T tifacts). Kui koosvõime keskus on mitmete ühise eesmär- avaliku sektori initsiatiividest rõhutatakse vastavat koos- gi suunas töötavate teenuste virtuaalne kohtumispaik, võime aspekti näiteks ISA (Interoperability Solutions for siis artefaktid on ühtne vaade andmetele ja protsessidele, European Public Administrations) programmis, kus kä- mis on peamisteks ehituskivideks teenuste ja äriprotses- sitletakse e-teenuste koosvõimet üleeuroopaliste e-tee- side modelleerimisel, spetsifitseerimisel ja realiseerimi- nuste loomise võtmes. Näitlikustamaks, milliseid koos- sel, kasutades koosvõime keskuse funktsionaalsust. võime aspekte ACSI platvorm käsitleb, vaatleme juhtumit ürituste organiseerimise vallas. Seminare ja konverentse korraldav organisatsioon vajab näiteks toitlustamise, ma- ACSI struktuur jutuse, transpordi jms organiseerimiseks laia ampluaad e-teenuseid, millest paljusid omavad ja haldavad kol- ACSI projekt on Euroopa Liidu 7. raamprogrammi sihi mandad osapooled. Nende e-teenuste integreeritud ka- 1.2 (FP7-ICT-2009-5-Objective 1.2 – „Internet of Services, sutamine ei ole seetõttu triviaalne ning tavaliselt on vaja Software and Virtualization“) raames rahastatav kolme- ürituse jooksul teha integreeritud süsteemis täiendusi, aastane projekt, mis algas 2010. aasta juunis ja viiakse et selle kasutajate vajadusi rahuldada ning muudatusi lõpule 2013. aasta maiks. Projekti konsortsiumisse kuulu- protsessides toetada. Kaasaegseid tehnoloogiaid kasutavad Università degli Studi di Roma La Sapienza (Itaalia), des luuakse sel moel suletud ad hoc süsteem vaid konk- Libera Università di Bolzano (Itaalia), Imperial College of reetsete e-teenuste koordineerimiseks. See süsteem on Science, Technology and Medicine (Ühendkuningriik), konkreetse rakenduse ja organisatsiooni spetsiifiline ja Technische Universiteit Eindhoven (Holland), Tartu

112 Ülikool (Eesti), Indra Software Labs SLU (Hispaania), Vaatluspõhised tehnikad ja Collibra NV/SA (Belgia) ning koordinaator IBM (Iisrael). tööriistad ACSI koosvõime keskuste süsteemi kontseptuaalne arhitektuur on kokku võetud joonisel 1, millel on välja toodud ACSI projekti raames on Tartu Ülikool koos Eindhoveni järgnevad põhikomponendid. Projekteerimise tööpink Tehnikaülikooliga Hollandist kaasatud vaatluspõhiste koosneb neljast põhikomponendist, mis toetavad skee- tehnikate ja tööriistade väljatöötamisse. Nimetatud uuri- mide projekteerimist, teenuste sidumist kasutatavate misharu peamiseks eesmärgiks on kohandada, üldistada skeemidega, skeemide kohandamist ja evolutsiooni. ja rakendada protsessikaeve ja -seire tehnikaid artefakti- Koosvõime keskuse mootor pakub koosvõime keskusele kesksete koosvõime keskustele. See tähendab teenuste käitustuge. Semantilise kihi tööriista komponent võimal- ja artefaktikesksete koosvõime keskuste protsessikaeve dab konfigureerida teadmuste ja tegevuste baasi (KAB - tehnikate ja tööriistade väljatöötamist kooskõlalisuse Knowledge and Action Base) ja seda siis seoses ühe või kontrollimise, adapterite automaatse genereerimise ja enama artefakti tüübiga kasutada, eriti artefakti skeemide teenuste käitumise aluseks olevate artefaktikesksete mu- arengu toetamiseks. Verifitseerimise tööriista kompo- delite avastamise toetamiseks.

nent sisaldab staatilise ja dünaamilise verifitseerimise Protsessikaeve on üsna uus uurimisvaldkond, millele mootoreid ning sünteesimootorit. Vaatluspõhise tööriis- pööratakse hetkel palju tähelepanu ning mis on nüüdseks ta komponent koosneb vastavuse analüüsijast, adapteri- jõudmas oma arengus küpsesse järku. Protsessikaeve kate dünaamilisest generaatorist, mida kasutatakse käitus- sutab peamiselt andmekaevet infosüsteemide sündmus- adapterite genereerimiseks, ja artefaktide kaevajast. te logidest protsessimudelite eraldamiseks. Sündmuste logid koosnevad jälgedest (i.k. trace), millest igaüks tä- SEMANTILISE KIHI TÖÖRIISTAD histab ühe äriprotsessi läbiviimist. Iga jälg on ajaliselt PROJEKTEERIMISE TÖÖPINK KAB määratlemine järjestatud sündmuste kogum oma ajatempli ja muude Artefaktide skeemide projekteerimine seonduvate andmetega. Sündmused võivad tähistada Semantiline/artefaktide tõlgendamine protsessi tegevuste käivitamisi, sõnumite edastamisi ja Teenuste seosed olulisi transaktsioone. Näiteks võib tööle värbamise prot- KAB/artefaktide kaardistamine sess alguse saada ametikoha kirjelduse koostamisest, Skeemide kohandamine millele järgnevad töökuulutuse avaldamine, avalduste kogumine ja töötlemine, kandidaatide valimine ja interv- Skeemide evolutsioon VAATLUSPÕHISED TÖÖRIISTAD jueerimine ja nii edasi, kuni valitud kandidaat töökoha

Adapterite dünaamiline vastu võtab või ametikoht muudel põhjustel suletakse. KOOSTÖÖVÕIME KESKUSE generaator MOOTOR Üks jälg tähistab ühe vaba töökoha käsitlemist ja kõiki

Teostamise haldus Vastavuse analüüsija sellega seotud tegevusi.

Mõned näited küsimustest, mille lahendami- Arendamise haldus Artefaktide kaevaja seks saab protsessikaeve tehnikaid kasutada, on järgnevad: Sündmuste haldus VERIFITSEERIMISE TÖÖRIISTAD ›› protsesside nõuetele vastavuse kontrollimine, st kont- Veriﬁtseerimismootor (staatiline) Kohandamise haldus rollimine, kas töötava (salvestatud logidega esindatud) süsteemi käitumine vastab ootustele, näiteks protses- Veriﬁtseerimismootor Juurdepääs andmetele ja (dünaamiline) andmehaldus simudeli kirjeldustele, eeskirjadele või lepingutele;

Ülesannete teostamise Sünteesimootor (staatiline) ›› protsesside avastamine ja parendamine, st sünd- haldus muste logidest protsessimudelite pöördprojektee-

Artefaktide skeemid rimine ja/või nende baasil äriprotsesside mudelite ümberprojekteerimine; Adapteri käitamine Osalejad ja juurdepääsuõigused ›› teenuste kvaliteedi jälgimine, st kitsaskohtade tuvas- Osalevad teenused tamine protsessides, ressursside kasutuse, reaktsiooniae- Artefaktide snapshot’id gade, vigade esinemise määrade jms jälgimine. Osalevad organisatsioonid Värbamise näite puhul oleksid mõned spetsiifilised küsimused näiteks: Kas protsess vastab ettevõtte prot- Joonis 1. ACSI keskuse süsteemi kontseptuaalne arhitektuur. seduurireeglitele? Missugused on kõrvalekalded kirjeldatud protsessist? Juhul, kui kõrvalekalded puudutavad

Infoühiskonna aastaraamat 2010 113 ettenägematuid asjaolusid, siis kuidas tuleb protsessimu- arvutamiseks ja visualiseerimiseks. delit muuta nende käsitlemiseks? Millised on protsessi Artefaktikesksete mudelite vastavuse kontrollimisel kitsaskohad? Milliste protsessi tegevuste läbiviimiseks on vaatleme järgnevaid aspekte: vaja kõige rohkem jõupingutusi teha? Missugune on kaasatud osapoolte töökoormus? Missugused on osapoolte ›› struktuurne vastavus annab vastuse artefakti ja sünd- vahelise suhtlemise mustrid? muste logides kajastatud üksuse struktuuride vastavuse määra suhtes; Suur valik protsessikaeve tööriistu on integreeritud ava- elutsükli vastavus analüüsib artefakti elutsüklite vasta- tud lähtetekstiga raamistikku ProM102, mis võimaldab ›› vuse määra sündmuste logides kajastatu suhtes; uusi meetodeid, tulemuste visualiseerimise lahendusi ja mitmesugustesse vormingutesse importimise ja ekspor- ›› interaktsiooni vastavus analüüsib vastavuse määra timise funktsionaalsust lihtsal viisil lisada. mudelis määratletud artefaktide vahelise interaktsioonide ja sündmuste logidest leitud interaktsioonide vahel;

TOETAB / ›› andmete vastavus analüüsib vastavust artefaktides ARTEFAKTID KONTROLLIB KOOSVÕIME sisalduvate andmete atribuutide ning nendega teostatud ÄRIPROTSESS KESKUSED INIMESED operatsioonide osas sündmuste logides salvestatud väär- ORGANISATSIOONID tuste suhtes. SALVESTAB

3.2 Eesti IKT-sektori konkurentsivõime suurendamine konkurentsivõime 3.2 Eesti IKT-sektori MÄÄRATLEB SÜNDMUSED, Tartu Ülikooli poolt hetkel läbiviidavas uurimuses kes- MODELLEERIB KONFIGUREERIB nt SÕNUMID, ANALÜÜSIB RAKENDAB TEHINGUD kendutakse strukturaalse vastavuse küsimusele. Joonisel ANALÜÜSIB JNE 3 on toodud strukturaalse vastavuse kontrollide üldine protsess, mis algab süsteemi rakendamisest salvestatud töötlemata logidega ning nende struktureeritud andme- TUVASTUS SÜNDMUSTELOGID (PROTSESS) baasiks muundamisest, mida seejärel kasutatakse struk- MUDEL VASTAVUS turaalse vastavuse meetrika arvutamiseks. arendamine

Teisendamise samm hõlmab üksuste tuvastamist koos

Joonis 2. Protsessikaeve, artefaktide ja koosvõime keskuste vaheline seos. nende juurde kuuluvate sündmuste ja andmetega ning üksuste ja vastavate kardinaalsuste vahel. Seejärel saab majanduse vastavuse meetrikaga hinnata, kuidas nendesse kuuluvad Joonisel 2 on näidatud seos protsessikaeve, artefaktide üksused ja sündmused artefaktide ja nende ülesannete- hise

õ ja koosvõime keskuste vahel ACSI projekti kontekstis. ga mudelis kokku sobivad. Üksuste ja artefaktide kok- ep Projektis käsitletakse kaht peamist teemat: protsessi- kuviimisel võetakse aluseks nende identifikaatorid, mis de avastamise ja protsesside vastavuse kontrollimise üksuste puhul vastavad teisendamise faasis tuvastatud automatseerimist. Neid käsitletakse lähemalt järgne- eadmist võtmeatribuutidele. vates lõikudes. III T Seejärel kasutame me nii üksustevahelisi sõltuvusi kui Üheks oluliseks äriprotsessi mudeleid puudutavaks küsi- üksuse enda suhtelist tugevust vastavuse astme kalib- museks on tuvastada, kas protsessi tegelik realisatsioon reerimiseks. Sõltuvused hõlmavad olemasolevate suhete vastab spetsifitseeritud mudelile. Mittevastavus võib tek- kardinaalsust ja logides kajastatavatest sündmustest ilm- kida mitmesugustel põhjustel, näiteks vigade tõttu raken- nevat üksustevahelist ajalist järjestust. Lihtsaks näiteks damises, mudeli ebapiisavuse tõttu, väliste tegurite poolt on kliendi poolt tehtud tellimuse mõistele vastav üksus ja põhjustatud muutuste tõttu jne. Kui seni on vastavuse tellimuse eest maksmise mõistele vastav üksus, kus ühe kontrollimist uuritud ainult traditsiooniliste Petri võrku- tellimuse tulemuseks võib olla null või üks makset, sõl- dena esitatud protsessimudelite puhul, siis ACSI projek- tuvalt sellest, kas tellimus täideti või mitte. Üldiselt iden- tis vaadeldakse seda küsimust artefaktikesksete mude- tifitseerib makse tellimuse unikaalselt ja eelneb sellele lite kontekstis. Võrreldes traditsiooniliste äriprotsesside ajaliselt. Seega, kui makseüksus ei ole mudelis eraldiseis- mudelitega peab vastavus artefaktikesksetele mudelitele va artefaktina esindatud, on see märk mittevastavusest. arvesse võtma täiendavaid aspekte nagu artefakti struk- See on antud juhul siiski vähem tõsine mittevastavus kui tuuri, interaktsiooni ja andmeid. Käesoleva uurimuse tellimuse üksuse kui eraldiseisva artefakti puudumine. eesmärgiks on välja töötada meetrika ja metoodika sünd- Üksuse tugevus peegeldab sellega seotud sündmuste muste logide artefaktikesksele mudelile vastavuse mõõt- arvu ja esindab mõnes mõttes selle tegelikku elutsük- miseks ning realiseerida tööriistad vastavate tulemuste lit. Loomupäraselt viitab suur tugevus keerukamale

102 http://prom.win.tue.nl/research/wiki

114 Hinnapakkumise koostamine Tellimuse koostamine

Päringu koostamine Kohaletoimetamise võimalikkuse kontrollimine

Hinnapakkumise saatmine Xvõi-poolita +,1 1,1 Vastuvõtmine CD-poe teavitamine Ja-poolita kohaletoimetamise 1,* 1,1 võimatusest Oota

1,* 1,1 Tellimuse Arve saatmine koostamine Või-poolita CD-poodi 1,1 Tagasilükkamine 1,1 Kliendi makse CD-poe makse Kliendi teavitamine koostamine koostamine Ja-ühenda kohaletoimetamise Ja-poolita 1,1 võimatusest

1,1 Arve saatmine Arve saatmine Xvõi-ühenda CD-poele Hinnapakkumise Arve kliendile saatmine kliendile koostamine

Makse Makse Tellimuse lõpetamine laekumine laekumine Ja-ühenda

Või-ühenda Kliendi makse CD-poe makse lõpetamine lõpetamine Hinnapakkumise lõpetamine

VASTAVUSE KONTROLLIMINE

KOOSVÕIMEKESKUS HINNAPAKKUMINE TELLIMUS

• Id: sisestamine 1 • Id: sisestamine • Päringu koostamine: kuupäev • Tellimuse koostamine: kuupäev • Hinnapakkumise saatmine: kuupäev 1..* • Kohaletoimetamise võimalikkuse kontrollimine: kuupäev • Hinnapakkumise heakskiitmine: kuupäev • Tellimuse saatmine CD-poodi: kuupäev • Hinnapakkumise tagasilükkamine: kuupäev • Kohaletoimetamise võimatusest teavitamine: kuupäev • Kohaletoimetamise võimatusest teavitamine: kuupäev • Tellimuse saatmine CD-poodi: kuupäev VÄLJAVÕTE • Hinnapakkumise saatmine kliendile: kuupäev

1 1 0.. 1 0.. 1 CD-POE MAKSE KLIENDI MAKSE

• Id: sisestamine • Id: sisestamine • Arve koostamine: kuupäev • Arve koostamine: kuupäev • Arve saatmine kliendile: kuupäev • Arve saatmine CD-poodi: kuupäev • Makse laekumine: kuupäev • Makse laekumine: kuupäev

MUUNDAMINE TOORLOGID (RAW LOGS)

Joonis 3. Struktuurse vastavuse mõõtmise üldine protsess.

Infoühiskonna aastaraamat 2010 115 elutsüklile ja on seega heaks põhjenduseks eraldiseisva Kokkuvõte artefakti omamiseks mudelis. ACSI projekti oodatavaks tulemiks on tehnoloogia, mis Struktuurse vastavuse hinnangud võimaldavad analüü- lihtsustab e-teenuste omavahelist liidestamist keeruka- sida vastavust nii artefakti enda mudeli seisukohast kui matesse rakendustesse. Projekti tulemusena peaks val- üksuse mudeli poolt esindatavate sündmuste logide mima platvorm, mis võimaldab seesuguste ühenduste seisukohast. Selle artikli kirjutamise hetkel on väljatööta- loomise maksumuse vähendamist ligikaudu 40% võrra misel logide struktureeritud andmebaasiks teisendamise võrreldes nende käsitsi loomisega ning samal ajal või- ja vastavuse meetrika automaatse arvutamise tööriist, maldab saavutada täiendavalt ligikaudu 90% kokkuhoi- mis integreeritakse ProM raamistikku. Tartu Ülikooli du ühenduste toetamiseks vajalike andmete teisenda- projektipartnerid Eindhoveni Tehnikaülikoolist uurivad mise osas läbi selle osa automatiseerimise. Nimetatud paralleelselt elutsükli mõiste vastavust artefaktikeskse- kokkuhoid tekib läbi tarkvaraarendusprotsessi lihtsus- tele mudelitele. Lähitulevikus hakatakse Tartu Ülikooli ja tamise võrreldes tavapäraste meetoditega e-teenuste Eindhoveni Tehnikaülikooli koostöös uurima ka interakt- rakendamisel. siooni ja andmete vastavuse mõõtmist. ACSI platvorm saab olema saadaval SaaS realisatsioo- Vaatluspõhiste tehnikate uurimisvaldkonna teiseks faa- nina, võimaldades pay-per-use mudeli rakendamist. siks on fookuse nihutamine pelgast mittevastavuste avas- Saavutatav skaleeritavus ja rakendamise lihtsus teevad tamisest nende parandamisele, töötades välja meetodid ACSI väikestele organisatsioonidele e-teenuste kasuta- 3.2 Eesti IKT-sektori konkurentsivõime suurendamine konkurentsivõime 3.2 Eesti IKT-sektori mittevastavuste lahendamiseks süsteemi töötamise ajal mise platvormina sama sobivaks kui suurtele. Mõlemad dünaamiliselt adapterite sünteesimisel. saavad ACSI platvormi kasutades keskenduda oma põ- ACSI projekti viimases faasis on plaanis töötada välja hitegevusele ja -eesmärkidele, samal ajal kui e-teenuste lahendus artefaktide endi avastamiseks, st artefaktide tehnilise liidestamise eest hoolitseb platvorm ise.

skeemi loomiseks sündmuste logide komplektist. Selles Veelgi enam, ACSI ei võimalda mitte ainult e-teenuste projektis positsioneerime artefaktide avastamise kui komplektide koostamise lihtsustamist, vaid ka äriprot- arendamine koosvõime keskuste keskse hooldustegevuse. Teenuse sessides kui tervikutes kasutatavate andmete efektiivset interaktsiooni logide põhjal keskuse tegeliku käitumise haldamist. Selles kontekstis, vaadeldes ACSI koosvõime töömudeleid rajades saame analüüsida keskuse aren- keskuseid kui andmete hoidmise ja e-teenuste automaat- gut ja keskuses aja jooksul tehtavaid muudatusi. Eeskätt

majanduse se rakendamise platvormina, on mõeldav ka ACSI ra-

saame täpselt määratleda, kuidas teenuste saabumine kendamine pilvearvutuse kontekstis. Viimane omakorda hise või lahkumine mõjutab keskuse poolt toetatud protsesse, õ laiendab nii era- kui avaliku sektori võimalusi ACSI kasu- ep ning jälgida jooksvalt andmete kvaliteeti. tamisel koosvõimeliste e-teenuste pakkumisel ja kasuta- misel sõltumata organisatsioonide endi suurusest. eadmist III T

116 3.2.5 Sigrid Tammiste [email protected] 10 aastat IT Kolledžit IT Kolledž

IT Kolledži loomise idee sündis 1999. aasta suvel Tallinnas Sonera OY ja Eesti Telekomi korraldatud seminaril „Teleakadeemia”. Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool tutvustasid ideed haridusministrile, kes moodustas septembris 1999 IT Kolledži käivitamiseks töörüh- ma. 29. detsembril 1999 sõlmiti Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse asutajate Haridusministeeriumi, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, AS Eesti Telekomi ja MTÜ Eesti Arvutifirmade Assotsiatsiooni vahel kokkule- pe IT Kolledži asutamiseks.

29. märtsil 2000 loodi IT Kolledži haldamiseks Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus ning 17. mail 2000 väljastati IT Kolledžile esimene koolitusluba.

IT Kolledž on Eesti IT Kolledž on Eesti esimene ra- esimene rakenduslik kenduslik IT-kõrgkool, mis pak- IT-kõrgkool. kus infotehnoloogia süsteemide õppekavaga alustades kolmeaas- tast diplomiõpet kahel erialal: IT-süsteemide arendus ja IT-süsteemide administreerimine. Nüüd on kolledžis võimalik õppida neljal õppekaval päevases, õhtuses ja kaugõppes – lisandunud on infosüsteemide analüüsi ja tehnosuhtluse erialad, kusjuures viimast on praegu või- malik õppida vaid IT Kolledžis. 2000–2010 oli IT Kolledži rektoriks Kalle Tammemäe.

2000–2010 oli IT Kolledži rektoriks Kalle Tammemäe. ametisse astunud rektor tudengeid õppima ja pidevaks 2011. aasta jaanuaris asus rektori ametikohuseid täitma juurde- ja ümberõppeks valmis olema. kolledžiga 10 aastat seotud olnud Linnar Viik, kes on pikaajaline IT Kolledži õppejõud ja selle nõukogu liige. IT Tööturul püsiv IT-spetsialistide nõud- Tööturul püsiv Kolledži näo on ainulaadseks kujundanud seal töötavad lus tõestab infotehnoloogia kiiret aren- IT-spetsialistide inimesed ja mitmetes erinevates ärivaldkondades tegut- gut ja sellest tulenevat üha suurenevat nõudlus tõestab sevad tuntud tippspetsialistid. Paljud töötajad ja õppe- vajadust IT-kõrghariduse omandanud infotehnoloogia jõud on IT Kolledži ridades olnud selle asutamisest alates spetsialistide järele. 2008. aastal valmis kiiret arengut ja ning saavutanud tudengite erilise poolehoiu. TTÜ vahetus läheduses Mustamäe sellest tulenevat üha suurenevat vajadust 2000. aasta 1. septembril rääkis kolledži esimene rektor mändide all IT Kolledži uus õppehoo- IT-kõrghariduse Kalle Tammemäe avaaktusel värskelt õppima tulnud tu- ne, mis on nüüdisaegse õppe mate- omandanud dengitele, et nende õlgadel on suur vastutus kujundada riaalse baasi ja kvalifitseeritud persona- spetsialistide järele. mitte ainult IT Kolledži tulevikku, vaid teha ajalugu kogu liga esinduslik õppekeskkond. Mitmed infotehnoloogia ärisektoris. Kalle Tammemäe andis oma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia esimeses avakõnes üliõpilastele mõista, et IT Kolledžisse ettevõtted, mis kolledži asutamisele õla alla panid, on õppima tulles tuleb siin hakkama saamiseks teha usinas- tänaseni meie head toetajad ja sõbrad. Näiteks Elioni ti tööd. Oma kümne aasta taguses kõnes innustas äsja ja Ericssoni komplekteeritud kommunikatsiooni- ja

Infoühiskonna aastaraamat 2010 117 infotehnoloogia arenduskeskus võimaldab tundma õppi- Andrea Corradini. Lisaks on aastate jooksul ülikooli kü- da tänapäevaseid interneti- ja digi-TV-tooteid ning aren- lastanud USA, Soome ja Hollandi välislektorid, kes on dada uusi rakendusi. oma avalike ja külalisloengutega pälvinud elavat huvi ka nende tudengite ja spetsialistide seas, kes IT Kolledžis IT Kolledži pikaajaliste toetajate hulka kuuluvad sellised ei õpi. Praeguse seisuga on IT Kolledžis võimalik inglise tuntud nimed nagu TeliaSonera, Nutek, Microsoft, Oracle, keeles ained omandada 173 EAP (Euroopa ainepunkt) Sun, Cisco, Sybase, SPSS, Swedbank, EMT, Hewlett- ulatuses. See on taas üks samm rahvusvahelisema kooli Packard ja veel mitmed teised suurettevõtted. suunas. Järgmiste aastate tegevus on suunatud välistu- dengite arvu suurendamisele, millega loodame mit- Liigume rahvusvahelisema mekesistada tudengielu ja luua tõeliselt multikultuurse kooli poole õppekeskkonna. 2001. aastal sai IT Kolledž Eestis esimesena Cisco IT Kolledž on rahvusvaheliselt tunnustatud. Sel on part- Võrguakadeemia staatuse, alustades praktilise suunitlu- nerkõrgkoolide võrgustik Leedus, Poolas, Portugalis, sega rahvusvaheliselt tunnustatud arvutivõrkude baas- Saksamaal, Soomes, Taanis, Türgis, Slovakkias, koolitust. Selle aja jooksul on IT Kolledž aidanud asutada Saksamaal, Austrias ja Rootsis. Partnerkõrgkoolidele vaja ette valmistada terve hulga kohalikke Cisco akadee- hendusel saavad IT Kolledži tudengid end täiendada õpi- miaid üle Eesti. Sertifitseeritud Cisco programmid vas- rändes ja välispraktikal ning õppejõududel on võimalik tavad üle maailma tunnustatud standarditele ja annavad 3.2 Eesti IKT-sektori konkurentsivõime suurendamine konkurentsivõime 3.2 Eesti IKT-sektori anda külalisloenguid info- ja kommunikatsioonivaldkon- selle omanikule võrguadministraatorina tööleasumiseks nas tunnustatud kõrgharidusasutustes. kõik vajalikud teadmised ja oskused.

Koostöös Koostöös rahvusvaheliste partne- 2002/2003. õppeaastal loodi eraldi õppekavadena IT- rahvusvaheliste ritega lõime 2010. aastal kolm uut süsteemide administreerimine ja IT-süsteemide partneritega loodi Erasmuse intensiivkursust. Kursustel arendus, mis on praeguseni kõige populaarsemad eri- 2010. aastal kolm osaledes saavad tudengid süvenda- alad. 2003/2004. õppeaastast lisandus uue õppekavana arendamine

uut Erasmuse tult omandada ja praktiseerida eri- infosüsteemide analüüs. intensiivkursust. alateadmisi sellistel põnevatel tee- 2004/2005. õppeaastal avati esmakordselt tehnosuhtlu- madel nagu sardsüsteemide riist- ja se õppekava, kus alustasid õpinguid Eesti esimesed teh- majanduse

tarkvara koosdisain, teenuste uuenduslik disain ning nosuhtlejad. Praeguseni saab ainult IT Kolledžis oman- andmete haldamise modelleerimine veebipõhistes in- hise dada spetsiifilist tehnosuhtluse eriala, mis annab lisaks õ fosüsteemides. Intensiivkursused on igal aastal erinevas

ep tugevdatud IT-baasõppele kirjaliku ja suulise eneseväl- EÜ riigis toimuvad kuni paarinädalased kursused, mille jendamise oskusi ning teadmisi disainist, trükitehnoloo- käigus on võimalik omandada praktilisi oskusi ja tead- giast ja turu-uuringutest. Tehnosuhtluse õppekaval val-

eadmist misi IT-spetsiifilistes valdkondades ning kus vähemalt mistatakse ette spetsialiste, kes tunnevad tasakaalustatult

III T kümme osalejat peavad pärinema kursuse asukohariigist nii infotehnoloogiat kui ka suhtluses toimivaid protsesse väljastpoolt. Tudengid armastavad intensiivkursuseid, ning suudavad tutvustada Eesti tehnoloogilist toodet kuna need võimaldavad lisaks erialateadmiste omanda- kodu- ja välismaisele tarbijale. misele praktiseerida multikultuurset meeskonnatööd. Intensiivkursustel osalevad tudengid on pärit vähemalt Õppurite hulka on märkimisväärselt suurendanud alates kolmest erinevast riigist. Erasmuse intensiivkursused on 2006/2007. õppeaastast pakutav kaugõpe. Esimesel aas- ka õppejõududele suurepäraseks võimaluseks kogeda tal alustati IT-süsteemide administreerimise õppekavaga õpetamist teises kultuuriruumis, vahetada kogemusi, ja järgmisel õppeaastal lisandus IT-süsteemide arenduse õppekava. Huvi kaugõppes õppimise vastu on igal aastal saada uusi ideid ja luua professionaalseid suhteid oma kasvanud, mis teeb head meelt nii kolledži juhtkonnale eriala inimestega. Seda seetõttu, et õppetööd viivad läbi kui IT-sektoris tegutsevatele ettevõtjatele. Just ümberõpe erinevate riikide lektorid. võimaldab leevendada suurt tööjõudefitsiiti, mis tööturul Rahvusvahelistumine ei ole IT Kolledžis pelgalt uus IT-spetsialistide suhtes valitseb. moodne sõna. Pigem on see eluviis – avatus uuele, inno- 2010. aasta detsembri seisuga õpib IT Kolledžis 850 õp- vaatilisele, isemoodi mõtteviisile ja teadmistele. Inglise purit ja tööturule on suundunud 418 vilistlast. keeles on IT Kolledžis õpetatud juba pea kümnendi vältel. IT Kolledži akadeemilisse perekonda kuuluvad Peale uuenenud õppekavade ja igal aastal kasvava tuden- kaks õppejõudu, kes peavad loenguid inglise keeles: gite arvu pakub IT Kolledž täiskasvanute täiendõpet. 2010. CISCO õppejõud Truls Ringkjob ja arvutiteaduste doktor aasta sügisest alustasid küberkaitse täiendõpet esimesed

118 2010. aasta huvilised, kelleks olid kohalike IT Kolledži meeskond Neve koosseisus Kristjan Mölder, detsembri seisuga omavalitsuste ja avalik-õiguslike Valdur Kaldvee ja Mikk Pärast. Teisele kohale tuli võist- õpib IT Kolledžis organisatsioonide IT-spetsialistid. kond Madistajad, keda esindasid Tiia Tänav, Tiina Laast, 850 õppurit ja Samuti saavad küberturbe alal Allan Vein, Madis Toom ja Janek Sarjas. 10 aasta jooksul tööturule on ennast täiendada äriettevõtete IT- on saavutatud kokku 7 esikohta, 6 teist ja 5 kolmandat suundunud 418 süsteemide administraatorid ja IT kohta. IT Kolledži õppejõud ja robootikaklubi eestvedaja vilistlast. Kolledži tudengid. Täiendusõppes Margus Ernits innustavad klubis kooskäijaid nakatava ro- omandatakse väga laias valikus bootikaalase entusiasmiga, mis võimaldab nii üli- kui ka infotehnoloogiateadmisi alates kujundusprogrammide kooliõpilastel saada uusi teadmisi huvitaval ja mängulisel tundmaõppimisest kuni programmeerimiseni. moel.

IT Kolledži lõpetajad on silma paistnud rahvusvaheli- IT Kolledž tähistas oma 10. aastapäeva 17. mail 2010, sel areenil, tuues koju suurepäraseid auhindasid. 2010. millele eelnesid kogu sünnipäevanädala jooksul aset aastal osales Portugalis Euroopa kutsemeistrivõistlustel leidnud juubeliüritused. Pidulikul aktusel esinesid sõna- infotehnoloogia valdkonna spetsialistina IT Kolledži vi- võttudega haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, TÜ en- listlane Tuuli Zahvatkin, kes lõpetas möödunud kevadel dine rektor Jaak Aaviksoo ja teised kolledži alguse juures IT-süsteemide administreerimise eriala cum laude. viibinud inimesed. Samuti osales võistlusel projektijuhina IT Kolledžis õp- pinud Laur Mõtus. Eesti meeskonnaga kaasas olnud Cisco eksperdi ja õppejõu Truls Ringkjob toetusel võitis Mida toob tulevik? Tuuli EuroSkills võistlusel Cisco spetsialistina pronksi. Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse esimehe Euroopas teist korda korraldatud kutsemeistrivõistlus- Toomas Sõmera sõnul on lähiaastate eesmärgiks koha- tel saavutatud kolmas koht on suurepärane näide IT neda pidevalt muutuvas keskkonnas ja hoida sisseastu- Kolledžis õpetatavate kursuste tasemest. jate huvi endiselt kõrgena. Hoolimata tulevikku varju- IT Kolledžis tegutseb ka tudengite loodud robootika- tavast demograafilisest langusest küpsusikka jõudvate klubi. Kolledži tudengite robotid on pikaajalise tradit- noorte seas on kolledži soov pakkuda infotehnoloogilist siooniga Robotexi võistlustelt toonud kõrgeid kohti alates kõrgharidust endises mahus. IT Kolledži 2010. aasta aas- 2002. aastast. Robootikaklubi ei ole ainult tudengitele taraamatus soovis EITSA nõukogu esimees Jaak Anton – suur osa seal toimetajatest on juba vilistlased. Samuti muutunud demograafilise ja majandusliku olukorraga on võimalik klubisse astuda veel enne, kui IT Kolledžisse toimetulemiseks kolledžiperele „nutikust ja järjekindlust”. õppima tullakse. 2010. aasta detsembris peeti TTÜs küm- Samade mõtetega võiks koos tudengite ja vilistlastega tu- nendat korda Robotexi juubeliüritust, kus esikoha võitis levikku vaadata.

IT Kolledži hoone.

Infoühiskonna aastaraamat 2010 119