Tallinn 2011 2010 Infoühiskonna aastaraamat aastaraamat Infoühiskonna Trükis on rahastatud ELi struktuurivahendite programmist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” Koostanud riigi infosüsteemide osakond (RISO), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Elektroonilised infoühiskonna aastaraamatud aadressil: http://www.riso.ee/et/publikatsioonid/aastaraamatud Kujundus ja küljendamine: Joosep Soorsk, Must OÜ Toimetaja: Ragne Rambi, Avatar Tõlkebüroo Tõlkija: Kai Takkis, Avatar Tõlkebüroo ISSN 2228-0014 2010 Juhan Parts Majandus- ja Infoühiskonna aastaraamat aastaraamat Infoühiskonna Eessõna kommunikatsiooniminister Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arenguid Kujundades e-riiki soovime, et inimesed end nii täna kui jälgides tundub, justkui pöörleks maakera ümber oma ka tulevikus turvaliselt tunneksid ja oskaksid arvestada telje järjest kiiremini. Seetõttu on tempos püsimine muu- võimaluste kõrval ka riskidega. Selles osas on Eesti tumas väljakutseks. Eestile kui väikeriigile on suureks eeli- e-riigi maine maailmas kõrge ning seda võib vaadata seks paindlikkus, meil on võimalik uusi võimalusi kiiresti kui usalduskrediiti ja ette tehtud turundustööd, mida kasutusele võtta ja olla nende arendamisel innovaatiline. meie ettevõtted maailmaturul veel reaalse sisuga täitma peavad. Riik saab siin olla toeks ja abiks, kuid palju sõltub IKT laialdane kasutamine kõigis eluvaldkondades meie infotehnoloogiaettevõtete ambitsioonikusest ja jul- on meile küll pea ainus alternatiiv, kuid eeldab oma- gest pealehakkamisest. korda oluliselt rohkem andmesidevõrgu ressursse. Plahvatuslikult on kasvanud võrku ühenduvate seadmete Anname endast parima, et riiklikul tasemel tegeleda hulk ja nende toimimiseks vajalike ressursside olemas- kaasaegse maailma IKT valdkonna eelduste ja võimaluste olu. Kaasaegne majandus vajab uut, majandust toetavat loomisega. Meeles peame pidama seda, et iga osapool infrastruktuuri. peab oma eeliseid kasutama ning tempos püsima. Pöörates pilgu tulevikku, et kindlustada Eesti arenguvõi- malusi, oleme käivitanud ambitsioonika projekti EstWIN. Selle eesmärgiks on tagada üle Eesti liitumis-võimalus 100 Mbit/s ülikiire internetiga. Võrgu ehitamiseks toimub valdkonna kõigi aegade suurim avaliku ja erasektori ühis- projekt. Riigi kohus on tagada ka tuleviku infoühiskonnas võrdsed võimalused kõigile inimestele ja sealhulgas ka ettevõtjatele, sõltumata sellest, millises Eestimaa nurgas nad asuvad. Paralleelselt sidevõrgu arendamisega peame tegelema ka teenuste kvaliteediga. Nii riigi kui ka kõigi inimeste huvides on luua häid teenuseid, mis edendaksid hari- dust ja teadust, lahutaksid meelt, edendaksid turismi ja võimaldaksid läbimõeldumalt arendada näiteks kinnis- vara. Siinkohal on oluliseks eesmärgiks avalike andmete parem kättesaadavus ja masintöödeldavaks muutmine, mis on eelduseks heade e-teenuste loomisel. 3 I peatükk Isikukeskse ja kaasava ühiskonna arendamine 1.1 Osalusvõimaluste suurendamine 1.1.1 E-demokraatia pakub võimalust demokraatia uuenemiseks 8 1.1.2 Rohujuuretasandi demokraatia internetis - petitsioon.ee 11 1.1.3 Turutõrkest ja avalikust huvist uue põlvkonna lairibavõrkude väljaehitamisel 12 1.1.4 E-riigi arendamise rahvusvahelistest kogemustest aastal 2010 14 1.2 Teadlikkuse tõstmine ja oskuste arendamine 1.2.1 ELi struktuurivahendite programm „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ 16 1.2.2 Eesti parimad e-teenused 19 1.2.3 Eesti laste turvalisema internetikasutuse edendamine – projekt „Targalt internetis“ 24 1.2.4 Eesti e-kaubanduse olevik ja tulevik 26 Sisukord 1.2.5 Sotsiaalmeedia kasutamisest Välisministeeriumis: digitaalne võitlus vulkaaniga 29 1.3 Kultuuripärandi säilitamine 1.3.1 Uus kasutuskeskkond Eesti trükiste digitaalsele arhiivile 31 2010 1.3.2 Kultuurimälestiste riiklik register X-tee ristteel 34 1.3.3 Audiovisuaalse kultuuripärandi ja teabe digihoidla 36 1.3.4 Eesti filmi infosüsteemi loomine rahvusliku filmipärandi säilitamiseks ja avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks 39 II peatükk Infoühiskonna aastaraamat aastaraamat Infoühiskonna Isikukeskse, läbipaistva ja tõhusalt toimiva avaliku sektori arendamine 2.1 Avaliku sektori toimimise tõhustamine 2.1.1 Infoühiskonna arengukava rakendusplaanist 44 2.1.2 Euroopa e-valitsuse tegevuskava 2011-2015: IKT-lahendused aruka, jätkusuutliku ja innovaatilise valitsemise edendamiseks 46 2.1.3 Euroopa avalike teenuste koosvõime alused 49 2.1.4 Millised on viisakad formaadid? 51 2.1.5 Kui kõrgelt lendab kurg? 53 2.1.6 Kuidas püüda tuult väljal? E-rahvaloenduse kasutuselevõtt Eestis 55 2.1.7 Digitaalarhiivi arendamise seis Rahvusarhiivis 2010. aastal 57 2.1.8 VOLIS 59 2.1.9 Kohalike omavalitsuste veebilehtedest 62 2.1.10 Ülevaade avaliku sektori veebilehtede käideldavuse uuringust 2010 63 2.1.11 Küberturvalisuse alastest tegevustest aastal 2010 66 2.2 Kasutajasõbralike e-teenuste arendamine 2.2.1 Infosüsteemid peavad töötama töötukassa ja töötute heaks 69 2.2.2 Digiretsepti võlu 72 2.2.3 Muutuv eKool 75 2.2.4 E-kinnistusraamatu 2010. aasta arendused 77 2.2.5 Andmete visualiseerimine äriregistri näitel 79 2.2.6 Virtuaalne Tallinna vanalinn 82 2.2.7 Ühistranspordi reaalaja infosüsteem 85 2.2.8 Kiiruskaamerad Tallinna–Tartu maanteel 87 2.2.9 Riigis juurdub e-arve 89 III peatükk Teadmistepõhise majanduse arendamine 3.1 IKT kasutuselevõtu edendamine muudes eluvaldkondades 3.1.1 Eksamite infosüsteem – ühe IT-lahenduse valmimise valu ja ilu 94 3.1.2 Konkurss „Innovaatiline kool 2010“ 97 3.1.3 Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus 100 3.2 Eesti IKT-sektori konkurentsivõime suurendamine 3.2.1 Maailmas unikaalne e-kviitung aitab tšekkidest vabaneda 103 3.2.2 Garage48 – ideest töötava teenuseni 48 tunniga 106 3.2.3 Jalaga Silicon Valley ukse vahel – Eesti tehnoloogiaettevõtete läbimurre maailmaturule 109 3.2.4 Artefaktikeskne teenuste koosvõime 112 3.2.5 10 aastat IT Kolledžit 117 I Isikukeskse ja kaasava aastaraamat Infoühiskonna ühiskonna arendamine Osalusvõimaluste suurendamine 1.1 Teadlikkuse tõstmine ja oskuste arendamine 1.2 2010 Kultuuripärandi säilitamine 1.3 1.1 Osalusvõimaluste suurendamine 1.1.1 E-demokraatia pakub võimalust demokraatia Liia Hänni [email protected] uuenemiseks E-riigi Akadeemia SA Viimastel aastatel on e-valitsemise käsitluses toimunud Rahvusvaheline taust oluline nihe. Senisele e-teenuste arendamisele suunatud poliitikale on lisandunud arusaam, et uue tehnoloogia Infoühiskond on globaalne nähtus ning e-demokraatia potentsiaali on vaja sihikindlalt rakendada riigis toimu- arendamisel on oluline olla kursis rahvusvahelise prak- tikaga ja analüüsida teiste riikide kogemusi. 2010. aastal vate demokraatlike protsesside toetuseks. Asjaolu, et andis selleks võimaluse Soome-Rootsi-Eesti ühisprojekt e-demokraatia on esialgsest arglike katsetuste perioo- EPACE (ehk heade praktikate tutvustamine aktiivse koda- dist jõudnud avaliku võimu tähelepanu alla, kinnitavad nikkonna edendamiseks Euroopa Liidus), milles E-riigi ilmekalt 2009. aasta veebruaris Euroopa Nõukogu 47 liik- Akadeemia oli Riigikantselei partneriks demokraatia- ja mesriigi poolt heaks kiidetud e-demokraatia soovitused1. e-demokraatiapraktikate kogumisel ja analüüsil. Projekti Teiste Euroopa riikide hulgas lasub ka Eestil ülesanne tulemusena valmis kaks kogumikku, mis annavad üle- ühiselt kokku lepitud põhimõtted ellu viia. Üks keskne vaate demokraatia ja e-demokraatia poliitikakujundusest idee on seejuures vajadus käsitleda e-demokraatiat nagu ja haldamisest Euroopa riikides, autoriteks vastavalt Ivar iga teist poliitika valdkonda, milles on oluline püstitada Tallo3 ja Kristina Reinsalu4. selged eesmärgid ning näha ette tegevused ja vastutajad nende saavutamiseks. Seejuures on e-demokraatia lahu- Riikide vastustest küsimusele, kas riigis on olemas demokraatia/e-demokraatia teemasid koordineeriv insti- I ISIKUKESKSE JA KAASAVA ÜHISKONNA ARENDAMINE ÜHISKONNA JA KAASAVA I ISIKUKESKSE tamatult seotud demokraatia arendamise üldiste ees- tutsioon, selgub, et enamus vastab sellele eitavalt. Põhjus märkidega, pakkudes nende teostamiseks täiendavaid võib peituda eelkõige selles, et traditsiooniline riigihaldus võimalusi. võtab demokraatiat kui etteantud raamistikku avaliku Käesolev kirjutis võtab vaatluse alla e-demokraatia võimu toimimiseks, millele pole vaja eraldi tähelepanu poliitika kujundamise olukorra Eestis, tuginedes riik- pöörata. See ei tähenda, et ministeeriumid igaüks eraldi likele strateegilistele arengukavadele ja nendest läh- võttes ei hoiaks oma haldusalas demokraatia ja e-demo- tuvatele tegevusi konkretiseerivatele dokumentidele. kraatia küsimusi päevakorras, kuid puudub konkreetne Taustsüsteemiks on võetud olukord teistes Euroopa riiki- mehhanism ühtse arenguvisiooni loomiseks ja erinevate des, millele võimaldas pilku heita eelmisel aastal lõppe- ametkondade tegevuse kooskõlastamiseks. nud Soome-Rootsi-Eesti ühisprojekt EPACE2. 1 https://wcd.coe.int/ViewDoc.jsp?id=1410627&Site=CM&BackColorInternet=9999CC&BackColorIntranet=FFBB55&BackColorLogged=FFAC75 2 http://www.kansanvalta.fi/en/Etusivu/Tutkimusjakehitys/EPACE 3 http://www.ega.ee/files/demokraatia_haldamine.pdf 4 http://www.ega.ee/files/eDem_kasiraamat.pdf 8 Euroopa riikides, kus koordinatsioon toimib, on kaks eri- nähtud kodanikuühiskonna arengu soodustamist. nevat mudelit − institutsionaalne ja võrgustikul põhinev. Vastavale poliitikale pani aluse Riigikogu 2002. aasta Institutsionaalse mudeli puhul on riigis olemas keskne lõpus heakskiidetud „Eesti kodanikuühiskonna arengu ministeerium, mis vastutab demokraatia, sh e-demokraa- kontseptsioon”5, mille elluviimine on kujunenud sisemi- tia poliitika kujundamise ja koordineerimise