DOCSLIB.ORG

Angerjas Borneo Loodus Borneo

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Angerjas Borneo Loodus Borneo NOVEMBER 11/2017 NOVEMBER Populaarteaduslik ajakiri.Populaarteaduslik Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € Angerjas kipub kaduma ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) ISSN 0131-5862 (trükis) Väikekiskjad tungivad peale Uus-Meremaa karjamaad Borneo loodus Sisukord Angerjas Võrtsjärve limnoloogiakeskuse akvaariumis Foto: Tarmo Mikussaar 68. aastakäik Nr 11, november 2017 www.eestiloodus.ee 2 Toimetaja veerg 42 Intervjuu: Arktika, kliimamuutused ja inimpsühholoogia ekstreemretkedel 3 Sõnumid Polaaruurijat, kliimateadlast ja Guinnessi rekordi omanikku Timo 11 EL küsib: vastab Taimi Paal Palo küsitlenud Riho Marja 12 Kuhu on kadunud angerjas? 50 Looduselamus maailmast: Kristi Källo ja Mehis Rohtla uurivad Borneo ninaahv ja orangutan põhjusi, miks kunagi märksa arvukam hinnatud söögikala kipub välja surema Hendrik Relve käis maailma suu- 26 nii Eestis kui ka mujal maailmas ruselt kolmandal saarel: kuigi vih- mametsade pindala kahaneb muret 19 Eesti maapõu peidab huvi- tekitava kiirusega, on praegu alles tavat kivimit: grapto- päris palju ürgloodust liitargilliit ehk must kilt Sigrid Hade ja Alvar 54 Põllumajandus ohustab Soesoo hindavad roh- Uus-Meremaa loodust ket kõneainet põhjusta- Evelyn Uuemaa vaatleb Eestile vastu- nud musta kilda ohtusid pidist põllumajanduse olukorda: liig- ja rakendusvõimalusi ne loomade karjatamine võib põlis- 26 Meenutusi välgutabamustest loodust ohustada 42 Kalju Kask jagab kogemusi oma pika elu jooksul nähtud äikese ja keravälgu 60 70 aastat tagasi asutati zooloogia kohta: parem varjuda kui kahetseda ja botaanika instituut (ZBI) Urmas Tartes hindab praeguseks 28 Väikekiskjad ohustavad lendoravat kadunud loodusteadusliku uurimiskes- ja kanalisi kuse mõju nüüdisaja loodusuurimisele Mati Sepp peab tarvilikuks ohjeldada väikekiskjaid; seda soovitust kommen- 64 Kasulik must murakas teerivad Kaarel Roht ja Uudo Timm Triin Nõu kiidab musta sõstra ter- 32 Teodor Lippmaa vähe tuntud vistavaid omadusi ja taimepärand annab soovitusi, 50 Ülle Reier meenutab meie üht kuulsai- mismoodi neid mat botaanikut tema 125. sünniaasta- marju kasutada päeva puhul ja rõhutab, et tänapäevalgi on hädavajalik taimi herbariseerida 68 Panin tähele: Pahklest Aceria kuko taralõngal 32 Üks Eesti paigake: Vadilaste küngas – märk kadunud hõimust 70 Tiit Kändleri essee: Juhani Püttsepp juhatab lugeja Muraka Kellele kuulub tõde? raba serval asuvale künkale, kuhu pärast sõda on maetud ka metsavandi 73 In memoriam: 38 Huvitav Eesti: Eesti vägevaim kün- Eva Nilson, Elmar Vesker gas on Vällamägi 74 Kroonika Katre Palo annab vihje: Suurel Munamäel käies tasub silmas pidada suhteliselt kõige kõrgemat küngast, 78 Mikroskoop mille lähedal paikneb Eesti paksima turbalasundiga soo 79 Ristsõna 40 Poster: Kaido Haagen 80 Ajalugu, sünnipäevad 54 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri NOVEMBER 2017 EESTI LOODUS |737| 1 Toimetaja veerg Foto: Toomas Kukk Toomas Foto: 68. aastakäik Nr 11, november 2017 Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu e-post [email protected] tel 742 1143 Peatoimetaja Toomas Kukk 742 1143, [email protected] Toimetaja Helen Külvik 529 4033, [email protected] Toimetaja Juhan Javoiš Metsarahva 5661 0851, [email protected] Toimetaja Katre Palo suvehooaja kokkuvõtted 521 8771, [email protected] Sõnumitoimetaja Piret Pappel ks meie elupiirkonna oma- taimetundja kui hea tahes. [email protected] pära on pidev valmistumi- Samamoodi paratamatult, nagu Keeletoimetaja Monika Salo ne järgmiseks aastaajaks. sügisel lähevad ilmad jahedaks, tuleb 742 1186, [email protected] ÜÜldjoontes on aastaaegu neli, aga lindude ränne ja ühes sellega jahime- Küljendaja Raul Kask põhiliselt räägime ikka suvest ja tal- hed nii kodu- kui ka välismaalt. Kas [email protected] vest – suvel valmistume talveks ja valimatu jaht rändlindudele on ikka Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri vastupidi. Sügisel peab olema talveks paratamatu? Jahiturismile tihti omast Endla 3, Tallinn 10122 vili salves, õunad purgis ja näiteks lindude hulgitapmist on võimaldanud botaanikul herbaarium kogutud. liiga liberaalsed jahiseadused. Selleks Aasta kokkuvõtteid leiab ka siin- et lõpetada veelindude hulgitapmi- sest numbrist: marja- ja seenesaak ne, on Eesti ornitoloogiaühing algata- oli sel hooajal pigem hea ning need, nud digiallkirjade kogumise portaalis Vastutav väljaandja Riho Kinks kes musti sõstraid seni lihtsalt maitse rahvaalgatus.ee. 25. oktoobri hommi- [email protected] pärast hoidistasid, võivad nüüd luge- kuks oli kogunenud 1500 allkirja, nii Tellimine ja info Airi Lehemets da marjade kasulikest omadustest. et riigikogul on kohustus ettepanek 610 4105, [email protected] Eesti taimkatte kaardistamise alga- menetlusse võtta. Reklaamijuht Helen Lehismets taja ja ühe tuntuima Eesti botaaniku Väikekiskjate rohkusest ja nende 610 4106, [email protected] Teodor Lippmaa 125. sünniaastapäeva mõjust näiteks lendoravale ja maas Ajakiri ilmub puhul on Ülle Reier muu hulgas kirju- pesitsevatele lindudele kirjutab keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel tanud herbaariumi vajalikkusest prae- novembrinumbris jahimees Mati gusel ajal. Uue taimede levikuatlase Sepp. Paraku pole väikekiskjaid küt- koostamisel oleme kahe aastaga kogu- tida nii lihtne kui linnuparve valima- nud üle 12 000 herbaarlehe ja küllap tult tulistada. Kõrvaltvaatajana oleks oleks Lippmaa selle üle rõõmustanud. hea öelda, et jahituristid tuleb ümber Taimede herbariseerimine nüüdis- õpetada. Igatahes käsitleme lindude ajal pole vajalik pelgalt seepärast, et ja imetajate küttimist ka edaspidi. täita kooli kohustust või lihtsalt taimi Lõpetuseks meenutan aga üht © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2017 õppida, vaid eelkõige leiukohtade olulisemat tegu uueks aastaks val- Summaries of some articles can be found at dokumenteerimiseks ja teadustööks. mistumisel: telli nii endale kui ka our web site www.eestiloodus.ee am onn ärg Me ei võta ju tõsiselt arheoloogi, kes ligimesele Eesti Loodus, Eesti Mets kk is s tu e s leiuainese tagasi kaevesse matab ja ja Horisont! Paberajakirjade kõrval K piirdub üksnes kirjelduse ja fotodega. on ikka võimalik tellida ka digitrü- 4041 0820 PEFC/19-3-3 Sama on botaanikas: taimi määratak- kist. Toimetus on alati huvitatud ka Trükitoode se eelkõige tubaselt ja herbaariumis, lugejate tähelepanekutest ja märkus- Trükitud trükikojas Printall välitööde „hõisked“ uute või huvipak- test – üheskoos saame ajakirja teha kuvate taimeliikide leidudest on her- veelgi paremaks. baarmaterjalita tühi infomüra, olgu 2 |738| EESTI LOODUS NOVEMBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Neander- Eesti juurtega teadlane tallaste geneetika asjatundja sai maineka auhinna Svante Pääbo on ema poolt aksamaal Max Plancki evolut- maldavad eraldada DNA-d kümne- eestlane sioonilise antropoloogia ins- te tuhandete aastate vanustest tituudis töötav eesti päritolu kivististest. Spaleogeneetik Svante Pääbo on pälvi- Jaapani endise peaminist- nud Nakasone auhinna. ri Yasuhiro Nakasone auks 1990. aastatel pälvis Svante Pääbo nimetatud auhinda on ala- ülemaailmse tunnustuse neander- tes 2010. aastast antud tallase mitokondri-DNA ja genoomi välja Human Frontieri tea- uuringute eest. dusprogrammi raames. Nakasone auhind määrati talle Auhinna saab uurija, kes on uurimuse eest, mis selgitab, kuidas teinud murrangulisi avas- on Homo sapiens’i evolutsiooni mõju- tusi bioloogia ja selle pii- tanud ristumine neandertallaste ja riteaduste vallas. Denissi inimestega. Samuti hinna- takse kõrgelt Pääbo oskust arendada EurekAlert/ arheogeneetilisi meetodeid, mis või- Loodusajakiri Wikimedia / Duncan Hull Royal Society Commons Foto: Eesti inimeste teadmised maavaradest on kasinad eskkonnaministeeriumi tel- protsent vastanutest arvas, et maa- litud uurimuse põhjal on varade probleemiringi tuleks uurida selgunud, et Eesti elanikud praegusest vähem. teavadK maapõue kohta vähe, kuid Valdav osa, 92%, suhtub maavara- tunnevad nende teemade vastu üsna de kaevandamisse poolehoiuga, kui suurt huvi. seejuures arvestatakse jätkusuutlik- 86% küsitletutest oskas spontaan- kusega ja tehakse võimalikult vähe selt nimetada Eesti põhilist maava- kahju keskkonnale. Vaid neli prot- ra põlevkivi, vähemal määral teati senti vastanutest leidis, et kaevan- Foto: Wikimedia Commons / Mark Wilson Wikimedia / Mark Commons Foto: nimetada savi, dolokivi (dolomiiti) dada tuleb keskkonnakahjudest ja lubjakivi. Oma teadmisi maava- Põlevkivi mõiste on üldiselt tuntud. hoolimata. Täielikult oli maavarade rade valdkonnas hindas heaks kõi- Aga kas põlevkivitükk tuntakse ära? kaevandamise vastu üks protsent gest 19% vastanutest. 72% elanikest küsitluses osalenutest. peab oma teadmisi halvaks. Ühtlasi uuringute tulemused (66%), maava- Maarete kaevandamise riiklikest tuli ilmsiks, et inimesed ei oska luua rade uurimine ja varud (61%) ning tulevikuplaanidest ei teata kuigi seoseid kaevandatavate maavarade maavarade jätkusuutlik kaevanda- palju: ainult kaheksa protsenti elani- ja nende kasutamise vahel. mine (61%). kest hindas oma kursisoleku heaks. Siiski valitseb Eesti elanike seas Elanikud peavad maavarade kae- Halvasti või pigem halvasti oli riigi suhteliselt suur huvi maavaradega vandamise mõjude uurimist väga plaanidega kursis 80% elanikest. seotud teemade vastu. Kõige köit- tähtsaks. 69% meelest tuleks roh- Dokumendist „Maapõuepoliitika vamaks osutus kaevandamise kesk- kem uurida kaevandamise keskkon- põhialused aastani 2050“ oli kuul- konnariskide teema, mille vastu namõju. 64% peab oluliseks majan- nud vaid kuus protsenti vastajatest. tunneb huvi 73% elanikest. Veel dusliku mõju uurimist ja 58% hin- huvitab elanikke fosforiidi kaevan- nangul peaks
Load more

Recommended publications
  • Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskiri
    Koonga valla üldplaneering Koonga valla üldplaneeringu seletuskiri Koostaja: Koonga Vallavalitsus Konsultant: AS Kobras Ekspert: Teele Nigola (volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284) Vastu võetud: Koonga Vallavolikogu 28.04.2016 määrusega nr 13 Kehtestatud: Koonga Vallavolikogu 29.06.2016 määrusega nr 21 Koonga 2016 1 Koonga valla üldplaneering Sisukord Sisukord .....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Ruumilise arengu põhimõtted..............................................................................................4 2. Maakasutus- ja ehitustingimused ning detailplaneeringute koostamise alused..............5 2.1. Elamumaa........................................................................................................................7 2.2. Ärimaa.............................................................................................................................8 2.3. Üldkasutatav maa............................................................................................................8 2.4. Tootmismaa.....................................................................................................................9 2.5. Puhke- ja virgestusmaa ...................................................................................................9 2.6. Aiandusmaa...................................................................................................................10
    [Show full text]
  • Tiitelleht Ja Sisukord
    Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö Matsalu lahe lõunakalda puisrohumaade pindala muutused II maailmasõja järgsel perioodil Mikk-Erik Saidla Juhendaja: PhD Anneli Palo Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Puisrohumaad ......................................................................................................................... 4 1.1. Puisniidu mõiste .............................................................................................................. 4 1.2. Puiskarjamaa mõiste ........................................................................................................ 4 1.3. Puisrohumaade tähtsus looduskaitses ja hooldamine ...................................................... 5 1.4. Matsalu lahe lõunakalda puisrohumaad .......................................................................... 8 2. Materjal ja metoodika ........................................................................................................... 11 2.1. Uurimisala ..................................................................................................................... 11 2.2. Töö Maa-ameti arhiivis ................................................................................................. 11 3. Tulemused ...........................................................................................................................
    [Show full text]
  • MEIE KOOL 165 Palju Õnne!
    METSKÜLA KOOLI LEHT Nr 81 AJALOO - ERI Aprill 2018 MEIE KOOL 165 Palju õnne! Ühel peaaegu kevadisel päeval läksime otsima ammuse koolimaja jälgi. Leidsime kunagise koolihoone asukoha ning uurisime selle ümbrust. Meie retke teejuhiks oli Metsküla kooli vilistlane ja suur sportlane, iga- aastase kooli parima sportlase preemia annetaja Arvo Asu. 2 Metsküla kooli leht 2018 Kuidas ma läksin kooli 100 aastat tagasi Aliide Asu (sündinud 1906. aastal) meenutab: Oma kooliteed Saastna Algkoolis alustasin l917. aastal II klassist. I klassis käisin Metsküla Tammiku koolimajas, mis asus Kooli Kivimäel, praeguse Kooli talu juures. See luteri usu kool suleti 1917. aastal ja ühendati vene õigeusu kooliga. 1934. aastal lammutati see koolimaja ära ja sellest ehitati praegune rahvamaja. Kahe erineva usuga kooli ühinemine tekitas tihti usutülisidki. Meelde on jäänud, et talupoegade lapsed olid kehvemalt riides kui mõisateenijate lapsed. Saastna Algkool oli algul 3klassiline ja sai hiljem 4klassiliseks. Olin esimene lend, kes lõpetas IV klassi. I klassis õpiti usuõpetust, eesti keelt, laulmist, matemaatikat ja ilukirja. II, III ja IV klassis olid igal aastal uued programmid, sest Vene tsaar kukutati troonilt ja tunniplaanist kadusid usuõpetus ja vene keel. Vene revolutsiooni ja I maailmasõja ajal oli sõjasündmusi ja põletamisi ka siin, Metskülas asus ratsaväeosa. Kord lendasid üle koolimaja kaks lennukit. Õpetaja lõpetas tunnid ja lahkus koos õpilastega koolimajast. Meelde on jäänud kolimine vanast koolimajast Metskülla uude koolimajja. Samas asub kool praegugi. Uus kool oli palju avaram ja valgem. Õpetaja Valeria Liigi juhendamisel loodi laulukoor, kes esines jõulupeol. Peol lugesid lapsed ka luuletusi. Mina lugesin seal Jakob Tamme luuletust "Kask”. Minu viis last on kõik õppinud Saastna - Metsküla Algkoolis.
    [Show full text]
  • Pärnumaa Pärnu Linn, Sindi Linn, Halinga Vald, Are Vald, Sauga Vald, Paikuse Vald, Tahkuranna Vald Ja Häädemeeste Vald
    Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 730 0310 faks: 730 0315 [email protected] TÖÖ NR U 261 L-Est’97 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE HINDAMISE ARUANNE KÖIDE I Objekti asukoht: PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD TEEDE TEHNOKESKUS AS Tellija: Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Eksperdid: URMAS URI, litsents KMH0046 ANNE ROOMA, litsents KMH0047 KADI KUKK, litsents KMH0126 Vastutav täitja: NOEELA KULM Heaks kiidetud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt 01.07.2011 kirjaga nr PV 6-8/11/18456-2 TARTU 2011 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 5 1.1 ALGATAMINE ....................................................................................................................................... 5 1.2 AVALIKUSTAMINE ..............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Koonga Kooli Arengukava 2017-2021
    KINNITATUD Koonga Vallavolikogu 19.04.2017 määrusega nr 9 KOONGA KOOL ARENGUKAVA 2017 – 2021 Koonga 2017 SISUKORD I SISSEJUHATUS ............................................................................... 3 II ÜLDANDMED ................................................................................. 3 2.1 Asend ......................................................................................... 3 2.2 Ajalugu ...................................................................................... 3 III HETKEOLUKORRA KIRJELDUS ............................................... 5 3.1. Personal ..................................................................................... 5 3.1.1. Pedagoogiline personal .......................................................... 5 3.1.2. Teenindav personal ................................................................ 6 3.2. Õpilased ja lasteaialapsed ......................................................... 6 3.3. Õppe- ja kasvatustöö ................................................................ 7 3.4. Huvitegevus .............................................................................. 9 IV SWOT ANALÜÜS ......................................................................... 11 V VISIOON ......................................................................................... 13 MISSIOON .......................................................................................... 13 VI KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD ........ 13 VII TEGEVUSKAVA ........................................................................
    [Show full text]
  • Rannaniit Kui Loodusturismi Ressurss Coastal Meadow
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Evelin Sula RANNANIIT KUI LOODUSTURISMI RESSURSS COASTAL MEADOW AS A NATURE TOURISM RESOURCE Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2015 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö _________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________ __________________________________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Bakalaureusetöö eesmärgiks
    [Show full text]
  • Teeleht 63 64.Indd
    Teeleht NR 3/4 (63/64) DETSEMBER 2010 3/4 (63/64) DETSEMBER 2010 MAANTEEAMETI VÄLJAANNE Jõhvi liiklussõlm (vaade põhja poolt) Kukruse-Jõhvi teelõigu avamisel 31. augustil 2010 lõikasid lindi läbi vasakult: Maanteameti peadirektor Tamur Tsäkko, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Ida-Viru maavanem Riho Breivel ja AS Lemminkäinen Eesti tegevdirektor Sven Pertens. Paremal Ida Regionaalse Maanteeameti direktor Eugen Õis Sisukord 1 Hea lugeja! 2 2011: Maanteeameti ja tema kohalike asutuste ühendamine 3 2010. aasta teetööde kokkuvõtteks ja mõnda 2011. aastast 6 Kukruse-Jõhvi teelõik valmis ennetähtaegselt 11 Mäos avati Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm 15 Soodla silla renoveerimine 17 Hiiumaa teedest 2010 18 100 aastat vana Audru sild sai uueks 20 Kolmetasandilised ristmikud ja millimeetrise täpsusega tööd 22 Maanteerobot Viljandi maanteel läbis suvise testperioodi edukalt 22 Liiklushommik Maanteeametis 13. oktoobril 2010 keskendus muutuvatele sõiduoludele 26 Riigimaanteede 2010. aasta suviste sõiduoludega rahulolu uuringust 27 Helkur.ee-kaardil on kõige säravamad paigad Läänemaa Mäense küla ja Raplamaa Jõeääre küla 28 Liiklusseadust kommenteerib Villu Vane 28 Politsei- ja Piirivalveameti teenetemärk Urve Sellenbergile 30 Teekaamerate võrk täienes 30 Tallinna-Pärnu maanteele paigutati kaheksa kiiruskaamera kabiini 31 ÜTRIS ja RIS 32 Via Baltica teemaplaneering on Pärnumaa osas jõudnud kooskõlastusfaasi 36 Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase kõne EIB regionaalfoorumil Varssavis 26. novembril 2010 38 Millest räägiti Eesti Asfaldiliidu sellesügisesel ASFALDIPÄEVAL? 42 BAT-juhenddokument (Madridi kongress) 44 Teedeajaloo päevalt 26. novembril 2010 47 ON TEE AEG … 48 Tartu surmamägi 50 Sajandi ehitus 52 ÜLE 20 54 „Väylät ja Liikenne“. ELY – Elinkeino-, liikenne- ja ympäristökeskus (majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskus) tutvustab ennast oma voldikus 56 Myllysilta 57 Vähemaga rohkem – transpordipoliitika uueneb 2010.
    [Show full text]
  • Linnualad Pärnumaal Kohatud Lindude Nimestikku on 2009
    Rahvusvahelise Pärnumaa linnustik Lavassaare linnuala Kabli linnuala Rahvusvahelise tähtsusega linnualad Pärnumaal kohatud lindude nimestikku on 2009. a alguse seisuga kantud 309 Esmatähtsad liigid: sarvik- Esmatähtsad liigid: alal pea- liiki, neist pesitsevaid liike on 208. Väga rikkaliku linnustiku põhjuseks on Pär- pütt, väikeluik, laululuik, tub rändel üle 20 000 veelinnu tähtsusega Maailmas on ligikaudu 0 000 lin- numaa maastikuline mitmekesisus – siin on merd, väikesaari ja laidusid, ran- rüüt, väikekajakas. paljudest liikidest, esmatäht- nuliiki. On selge, et kõiki neid ei ole naniite, soid ja rabasid, suuri metsamassiive, jõgesid ja väikejärvi. Seetõttu on Teised olulised liigid: soo- sad neist on aul ja sõtkas. võimalik ükshaaval kaitsta. Seetõttu Pärnumaa linnuvaatlusteks üks paremaid ja populaarsemaid maakondi Eestis. alustas ülemaailmne linnukaitse- loorkull, kaljukotkas, raba- Teised olulised liigid: alal Pärnumaast ligi poole katavad metsad. Kõige rohkem on maakonnas männi- püü, teder, metsis, kiivitaja, peatub rändel märkimisväär- organisatsioon, praegune BirdLife enamusega puistuid, mis sobivad eelkõige metsisele, kassikakule, öösorrile, must- soorüdi, mustsaba-vigle, väi- sel hulgal väikeluiki ja jää- l i n n u a l a d International, juba üle 20 aasta tagasi rähnile ja nõmmelõokesele. Vanadele kuusikutele on iseloomulikud laanerähn, kekoovitaja, punajalg-tilder, kosklaid. lindude koondumisalade ja tähtsate väike-kärbsenäpp ja musttihane. Lehtpuumetsi asustavad aga näiteks sellised lii- mudatilder, naerukajakas, punaselg-õgija,
    [Show full text]
  • Soomaa Romantiline Rannatee
    puhkekohta ja vaatetorn. Autotee, parkla ja kuiv- Romantiline Rannatee 17 ALLIKUKIVI KOOPAD käimla paiknevad kohe raja värava juures. Liikudes 17 OKSA TAMMEPUISNIIT JA PUHKEKOHT Allikukivi ürgoru nõlval saab uudistada suuri esmalt mööda rabaavarusi, põikab rada vahepeal SOOMAAL maa-aluseid koopaid. Alles 1961. aastal avastatud põgusalt metsa alla. Sellistes kohtades näeb metsa Oksa tammepuisniit jääb Kildu-Tõramaa tee äärde ning allikate poolt liivakivisse uuristatud koobas on üleminekut rabaks ja vastupidi – kuiv pinnas asen- Lemmjõe vahetusse lähedusse. Soomaa loodu- 33 m pikk ja kuni 2,7 m kõrge. dub märjaga, sootaimed põlise kuusemetsa omaga. sele omaselt on see ala kevaditi kaetud suurvee- Allikukivi küla, Saarde vald, Pärnumaa Edasi loogeldes jõuab rada kaunite rabalaugaste ga. Lisaks kaunitele loodusvaadetele on võimalik MATKARAJAD JA 1 MATSI RAND vahele. Siia on tore tulla kogu perega piknikuga väl- heita pilk ka kultuurilukku - veidi matkates leiate ÕPPERAJAD Lauge ja liivase põhjaga Matsi rand on looduslik 18 PANGA TALU ROOSIAED jasõidule! Riisa õpperada on läbitav ka ratastooliga üles vana kõrtsi varemed ja neis säilinud omapärase rand, kus on mõnus nautida privaatsemat rahulik- Panga talu rooside kollektsioonaeda on leidnud tee ja lapsevankriga kuni esimese laukani 1,2 km. mantelkorstna. Teisel pool teed on vana ait, mida ku äraolemist. Randa piirab liivaluidetel kasvav 12 vajadusel saab kasutada metsaonnina. 8 KABLI LOODUSKESKUS, LINNUJAAM, unustatud talukohtadest, põlluservadest, parkidest rannamännik, ümbruses on rohkesti ranna- ja puis- ja esivanemate aedadest pärit vanad roosid. 5 LEMMJÕE KEELEMETSA ÕPPERADA (5,8 KM) Sandra küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa LOODUSE ÕPPERADA (1,8 KM) niite ning kadastikke. Siit leiate ka pisikese kalu- Ura küla, Lääneranna vald, Pärnumaa risadama.
    [Show full text]
  • KARUSE Ehk COZZO Julius Ilves
    KARUSE ehk COZZO Julius Ilves „Lõuna Läänlane“, november 1990 Karuse muinaskihelkond oli olemas juba 13. sajandil. Muistset Cozzot on esimest korda mainitud 1218 aastal. Karuse piirid algavad Tuudi jõest ja Matsalu lahest ning ulatuvad Paatsalu jõeni, mille kihelkonna piiridesse kuulusid Saastna, Matsalu, Meelva, Järise, Kunila, Tuhu, Kinksi, Mäense, Voose küla. Kihelkond kuulus tervenisti ordule, sellepärast ongi Karuse surnuaeda maetud peaaegu kõik Lõuna-Läänemaa mõisnikud alates Rõude Stackelbergidest. Tegelikult peetakse ajaloos Cozzoks Karuse kihelkonna lõunapoolset osa alates Karuse kirikust, ehitatud 13 sajandi teisel poolel, ja Koti tammikust kuni Paatsalu jõeni. Karuse kirikusse arvatakse olevat maetud ordumeister Otto von Lutterberg, kes langes 1270. aastal Suure väina jääl lahingus leedulaste vastu. Kiriku juures on sajanditevanuseid ratasriste, vanu hauaplaate ning sarve meenutav hauatähis. Kui minna Koti kõrtsist Uplinna poole, kust kulges mööda seljandikku muinas-Eesti tee Pärnu ja Vatla suunas, võib tunda veel 13. sajandi hõngu. Arvatakse, et muistse Cozzo keskuseks oli Vatla linnus. 13. sajandi alguses oli nimetatud piirkond tihedasti asustatud. Cozzo iidsed külad olid Vatla, mainitud esmakordselt juba 1281, Nurmsi, Kiska , Torgu, Linnuse, Hõbesalu, Illuste, Koora, Õeküla, Pajumaa, Lõo, Nehatu, Muriste. Torgul olevat kaubelnud vene kaupmehed, tulles oma kaupadega Pärnust. 1320. a. müüs ordumeister Vatla, Nurmsi, Hõbesalu ja Koora Padise kloostrile. 1402. Sai uueks peremeheks Lihula klooster. Hõbesalu ja Paatsalu oma rikaste kalavetega oli ihaldatud koht. Vatlat on püütud seostada Heimsgringla saagas mainitud Adalsyslaga, kuhu olevat maetud Eestimaal langenud rootslaste kuningas Ingvar. Hea maine oli Karuse kihelkonnakoolil, kuhu ärksamad mehed püüdsid poegi õppima panna. Kaua aega juhatas kooli Karl Puusepp. Vatlas köidab tähelepanu restaureeritud fassaadiga koolimaja, mis asub 19. sajandi algul barokkstiilis ehitatud mõisahoones.
    [Show full text]
  • Matsalu Linnutornid
    MATSALU LINNUTORNID Eve M a g i Matsalu ~ooduskaitseala,Penijde, Lihula, 90305 Laanemaa 1. Penij6e linnutorn asub Penij6e kaldal roostiku servas ning on uks punkt umbes 5 km pikal matkarajal. Raja aarde jaava roostiku- serva ja kunagiste jdeharude, nn. soonekohtade, linnuelu on keva- diti huvitav. Videvikus on kuulda oiseid roostikuhaali, rajaaarse luhailmelise rannakarjamaa kohal v6ib kuulda tikutaja mohitamist. Veel sada aastat tagasi oli roostik levinud vaid Kasari deltas jdgede suubumiskohas. Roostiku pindala muutus aastakumnetega vahe. Parast jdgedesusteemi suvendamist ja umberkujundamist 1920.- 30. aastail suurenes roostiku pindala vahese ajaga kolmekordseks. Suvendamise ajal kaevati jdgede pikenduseks kanalid sugavale lahte sisse. Lahe idaosa veetase langes tugevalt ning kasvas kiiresti roogu tais. Sedamooda, kuidas maapind kerkib, liigub roostik pidevalt Iaande. Pdllumajandusliku suurtootmise ajal, kui Kasari jdgi tdi lahte palju vaetisaineid, hinnati roostiku Iaaneserva liikumiskiiruseks 100 m aastas, praegu on edasiliikumine tagasihoidlikum. Roostiku idapiir taandub. Roostikku ja selle serva tekivad esimesed vabaveeplatsid ammu enne, kui laht jaa alt vabaneb. Sellistesse kohtadesse koguneb arvukalt vara saabuvaid veelinde. Hiljem on roostik oma vabavee-aladega ja roostikuvaheliste jdekanalitega peatuspaigaks kumnetele tuhandetele partidele ja laukudele, samuti peatub siin hulgaliselt hanesid ja luiki. Kevadisel randeperioodil on roostiku kohal pidevalt merikotkad, suvel naeb neid harvem, kuid roo-loorkulle see-eest alati. Roostiku haudelinnustik on vaga spetsiifiline ja on Iabi aegade muutumatuna pusinud, pidevaid pesitsejaid pole siin kahtekummet liikigi. Viimasel paaril aastakumnel on siin pesitsema hakanud roo- ritsiklind ja roohabekas. 2. Suitsu linnutorn asub Suitsu (Tuudi) j6e aares. Tornist avaneb vaade j6e-aarsetele niitudele ja roostiku Iaaneosale. Paistavad Matsalu mere roostik, Kasari ja Suitsu jBgi, siit vdib teatava tapsusastmega ara lugeda roostikus pesitsevad kuhmnokk-luiged.
    [Show full text]