Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € NOVEMBER 11/2017

ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) 2228-3692 ISSN ISSN 0131-5862 (trükis) 0131-5862 ISSN Väikekiskjad tungivad peale kipub kaduma kipub Uus-Meremaa karjamaad Angerjas Borneo loodus Borneo

Sisukord

Angerjas võrtsjärve limnoloogiakeskuse akvaariumis Foto: Tarmo mikussaar

68. aastakäik nr 11, november 2017 www.eestiloodus.ee

2 Toimetaja veerg 42 intervjuu: Arktika, kliimamuutused ja inimpsühholoogia ekstreemretkedel 3 sõnumid Polaaruurijat, kliimateadlast ja Guinnessi rekordi omanikku Timo 11 EL küsib: vastab Taimi Paal Palo küsitlenud Riho Marja 12 Kuhu on kadunud angerjas? 50 Looduselamus maailmast: Kristi Källo ja Mehis Rohtla uurivad Borneo ninaahv ja orangutan põhjusi, miks kunagi märksa arvukam hinnatud söögikala kipub välja surema Hendrik Relve käis maailma suu- 26 nii Eestis kui ka mujal maailmas ruselt kolmandal saarel: kuigi vih- mametsade pindala kahaneb muret 19 Eesti maapõu peidab huvi- tekitava kiirusega, on praegu alles tavat kivimit: grapto- päris palju ürgloodust liitargilliit ehk must kilt Sigrid Hade ja Alvar 54 Põllumajandus ohustab Soesoo hindavad roh- uus-meremaa loodust ket kõneainet põhjusta- Evelyn Uuemaa vaatleb Eestile vastu- nud musta kilda ohtusid pidist põllumajanduse olukorda: liig- ja rakendusvõimalusi ne loomade karjatamine võib põlis- 26 meenutusi välgutabamustest loodust ohustada 42 Kalju Kask jagab kogemusi oma pika elu jooksul nähtud äikese ja keravälgu 60 70 aastat tagasi asutati zooloogia kohta: parem varjuda kui kahetseda ja botaanika instituut (ZBi) Urmas Tartes hindab praeguseks 28 Väikekiskjad ohustavad lendoravat kadunud loodusteadusliku uurimiskes- ja kanalisi kuse mõju nüüdisaja loodusuurimisele Mati Sepp peab tarvilikuks ohjeldada väikekiskjaid; seda soovitust kommen- 64 Kasulik must murakas teerivad Kaarel Roht ja Uudo Timm Triin Nõu kiidab musta sõstra ter- 32 Teodor Lippmaa vähe tuntud vistavaid omadusi ja taimepärand annab soovitusi, 50 Ülle Reier meenutab meie üht kuulsai- mismoodi neid mat botaanikut tema 125. sünniaasta- marju kasutada päeva puhul ja rõhutab, et tänapäevalgi on hädavajalik taimi herbariseerida 68 Panin tähele: Pahklest Aceria kuko taralõngal 32 Üks Eesti paigake: Vadilaste küngas – märk kadunud hõimust 70 Tiit Kändleri essee: Juhani Püttsepp juhatab lugeja Muraka Kellele kuulub tõde? raba serval asuvale künkale, kuhu pärast sõda on maetud ka metsavandi 73 In memoriam: 38 Huvitav Eesti: Eesti vägevaim kün- Eva Nilson, Elmar Vesker gas on Vällamägi 74 Kroonika Katre Palo annab vihje: Suurel Munamäel käies tasub silmas pidada suhteliselt kõige kõrgemat küngast, 78 mikroskoop mille lähedal paikneb Eesti paksima turbalasundiga soo 79 ristsõna

40 Poster: Kaido Haagen 80 Ajalugu, sünnipäevad 54

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBeR 2017 EEsti LOODUs |737| 1 Toimetaja veerg Foto: Toomas Kukk Toomas Foto: 68. aastakäik Nr 11, november 2017

Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu e-post [email protected] tel 742 1143 Peatoimetaja Toomas Kukk 742 1143, [email protected] Toimetaja Helen Külvik 529 4033, [email protected] Toimetaja Juhan Javoiš Metsarahva 5661 0851, [email protected] Toimetaja Katre Palo suvehooaja kokkuvõtted 521 8771, [email protected] Sõnumitoimetaja Piret Pappel ks meie elupiirkonna oma- taimetundja kui hea tahes. [email protected] pära on pidev valmistumi- Samamoodi paratamatult, nagu Keeletoimetaja Monika Salo ne järgmiseks aastaajaks. sügisel lähevad ilmad jahedaks, tuleb 742 1186, [email protected] ÜldjoontesÜ on aastaaegu neli, aga lindude ränne ja ühes sellega jahime- Küljendaja Raul Kask põhiliselt räägime ikka suvest ja tal- hed nii kodu- kui ka välismaalt. Kas [email protected] vest – suvel valmistume talveks ja valimatu jaht rändlindudele on ikka Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri vastupidi. Sügisel peab olema talveks paratamatu? Jahiturismile tihti omast Endla 3, Tallinn 10122 vili salves, õunad purgis ja näiteks lindude hulgitapmist on võimaldanud botaanikul herbaarium kogutud. liiga liberaalsed jahiseadused. Selleks Aasta kokkuvõtteid leiab ka siin- et lõpetada veelindude hulgitapmi- sest numbrist: marja- ja seenesaak ne, on Eesti ornitoloogiaühing algata- oli sel hooajal pigem hea ning need, nud digiallkirjade kogumise portaalis Vastutav väljaandja Riho Kinks kes musti sõstraid seni lihtsalt maitse rahvaalgatus.ee. 25. oktoobri hommi- [email protected] pärast hoidistasid, võivad nüüd luge- kuks oli kogunenud 1500 allkirja, nii Tellimine ja info Airi Lehemets da marjade kasulikest omadustest. et riigikogul on kohustus ettepanek 610 4105, [email protected] Eesti taimkatte kaardistamise alga- menetlusse võtta. Reklaamijuht Helen Lehismets taja ja ühe tuntuima Eesti botaaniku Väikekiskjate rohkusest ja nende 610 4106, [email protected] Teodor Lippmaa 125. sünniaastapäeva mõjust näiteks lendoravale ja maas Ajakiri ilmub puhul on Ülle Reier muu hulgas kirju- pesitsevatele lindudele kirjutab keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel tanud herbaariumi vajalikkusest prae- novembrinumbris jahimees Mati gusel ajal. Uue taimede levikuatlase Sepp. Paraku pole väikekiskjaid küt- koostamisel oleme kahe aastaga kogu- tida nii lihtne kui linnuparve valima- nud üle 12 000 herbaarlehe ja küllap tult tulistada. Kõrvaltvaatajana oleks oleks Lippmaa selle üle rõõmustanud. hea öelda, et jahituristid tuleb ümber Taimede herbariseerimine nüüdis- õpetada. Igatahes käsitleme lindude ajal pole vajalik pelgalt seepärast, et ja imetajate küttimist ka edaspidi. täita kooli kohustust või lihtsalt taimi Lõpetuseks meenutan aga üht © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2017 õppida, vaid eelkõige leiukohtade olulisemat tegu uueks aastaks val- Summaries of some articles can be found at dokumenteerimiseks ja teadustööks. mistumisel: telli nii endale kui ka our web site www.eestiloodus.ee

am onn ärg Me ei võta ju tõsiselt arheoloogi, kes ligimesele Eesti Loodus, Eesti Mets kk is s tu e s leiuainese tagasi kaevesse matab ja ja Horisont! Paberajakirjade kõrval K piirdub üksnes kirjelduse ja fotodega. on ikka võimalik tellida ka digitrü- 4041 0820 PEFC/19-3-3 Sama on botaanikas: taimi määratak- kist. Toimetus on alati huvitatud ka Trükitoode se eelkõige tubaselt ja herbaariumis, lugejate tähelepanekutest ja märkus- Trükitud trükikojas Printall välitööde „hõisked“ uute või huvipak- test – üheskoos saame ajakirja teha kuvate taimeliikide leidudest on her- veelgi paremaks. baarmaterjalita tühi infomüra, olgu

2 |738| EEsti LOODUs novemBeR 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid

neander- eesti juurtega teadlane tallaste geneetika asjatundja sai maineka auhinna Svante Pääbo on ema poolt aksamaal Max Plancki evolut- maldavad eraldada DNA-d kümne- eestlane sioonilise antropoloogia ins- te tuhandete aastate vanustest tituudis töötav eesti päritolu kivististest. Spaleogeneetik Svante Pääbo on pälvi- Jaapani endise peaminist- nud Nakasone auhinna. ri Yasuhiro Nakasone auks 1990. aastatel pälvis Svante Pääbo nimetatud auhinda on ala- ülemaailmse tunnustuse neander- tes 2010. aastast antud tallase mitokondri-DNA ja genoomi välja Human Frontieri tea- uuringute eest. dusprogrammi raames. Nakasone auhind määrati talle Auhinna saab uurija, kes on uurimuse eest, mis selgitab, kuidas teinud murrangulisi avas- on Homo sapiens’i evolutsiooni mõju- tusi bioloogia ja selle pii- tanud ristumine neandertallaste ja riteaduste vallas. Denissi inimestega. Samuti hinna- takse kõrgelt Pääbo oskust arendada EurekAlert/ arheogeneetilisi meetodeid, mis või- Loodusajakiri Wikimedia / Duncan Hull Royal Society Commons Foto: Eesti inimeste teadmised maavaradest on kasinad eskkonnaministeeriumi tel- protsent vastanutest arvas, et maa- litud uurimuse põhjal on varade probleemiringi tuleks uurida selgunud, et Eesti elanikud praegusest vähem. teavadK maapõue kohta vähe, kuid Valdav osa, 92%, suhtub maavara- tunnevad nende teemade vastu üsna de kaevandamisse poolehoiuga, kui suurt huvi. seejuures arvestatakse jätkusuutlik- 86% küsitletutest oskas spontaan- kusega ja tehakse võimalikult vähe selt nimetada Eesti põhilist maava- kahju keskkonnale. Vaid neli prot- ra põlevkivi, vähemal määral teati senti vastanutest leidis, et kaevan- Foto: Wikimedia Commons / mark Wilson Wikimedia / mark Commons Foto: nimetada savi, dolokivi (dolomiiti) dada tuleb keskkonnakahjudest ja lubjakivi. Oma teadmisi maava- Põlevkivi mõiste on üldiselt tuntud. hoolimata. Täielikult oli maavarade rade valdkonnas hindas heaks kõi- Aga kas põlevkivitükk tuntakse ära? kaevandamise vastu üks protsent gest 19% vastanutest. 72% elanikest küsitluses osalenutest. peab oma teadmisi halvaks. Ühtlasi uuringute tulemused (66%), maava- Maarete kaevandamise riiklikest tuli ilmsiks, et inimesed ei oska luua rade uurimine ja varud (61%) ning tulevikuplaanidest ei teata kuigi seoseid kaevandatavate maavarade maavarade jätkusuutlik kaevanda- palju: ainult kaheksa protsenti elani- ja nende kasutamise vahel. mine (61%). kest hindas oma kursisoleku heaks. Siiski valitseb Eesti elanike seas Elanikud peavad maavarade kae- Halvasti või pigem halvasti oli riigi suhteliselt suur huvi maavaradega vandamise mõjude uurimist väga plaanidega kursis 80% elanikest. seotud teemade vastu. Kõige köit- tähtsaks. 69% meelest tuleks roh- Dokumendist „Maapõuepoliitika vamaks osutus kaevandamise kesk- kem uurida kaevandamise keskkon- põhialused aastani 2050“ oli kuul- konnariskide teema, mille vastu namõju. 64% peab oluliseks majan- nud vaid kuus protsenti vastajatest. tunneb huvi 73% elanikest. Veel dusliku mõju uurimist ja 58% hin- huvitab elanikke fosforiidi kaevan- nangul peaks uurima ka kaevan- Keskkonnaministeerium/ damise probleemistik (68%), teadus- damise sotsiaalset mõju. Vaid üks Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBeR 2017 EEsti LOODUs |739| 3 Sõnumid

Iga kolmas tablett jõuab merre äänemere merekesk- konna kaitse komisjoni (HELCOM) ravimijääkide uuringu aruande järgi jõuab igal L keskkonnaametFoto: / Aimar Rakko aastal Läänemerre hinnanguliselt kuni 2200 tonni ravimijääke, s.o ligi kolmandik müüdud ravimitest. Ravimijäägid merekeskkon- nas on võrdlemisi uus, kuid kii- resti süvenev keskkonnaprob- leem. Need kemikaalid on otsene oht kaladele ja teistele loomade- le, sest mõjutavad nende käitu- mist ja pärsivad paljunemisvõimet. Merekeskkonda satuvad ravimijää- gid inimtegevuse tõttu. Kuigi ravi- mid on ohtlikud jäätmed, viskavad inimesed neid olmejäätmete hulka või lasevad kanalisatsioonist alla. HELCOM-i eestvedamisel võeti Järve asustatud haugid aitavad lepiskalade arvukust kontrollida selle aasta alguses kokku ravimi- tega seotud andmestik, et kirjel- dada ravimijääkidest tingitud ohte Keskkonnaamet tuletab Läänemerele. Andmed olid esita- nud järgmised Läänemere riigid: Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Poola meelde: kalade asustamiseks ja Venemaa. Läti ja Leedu andmeid ei edastanud. veekogusse on vaja luba Reoveepuhastites ja keskkon- nas tehtud mõõtmiste põhjal saab eptembri lõpus asustati dustab järve seisundi paranemist. järeldada, et peaaegu 30% müüdud Maardu linnavalitsuse korral- „Karpkala ei aita järvepõh- ravimitest jõuab lõpuks loodus- dusel Maardu järve karpkalu, ja puhastada. Põhjasetteis sonkides keskkonda ja merre. See on ligikau- Sparaku tehti seda ilma loata. Nüüd aitab karpkala vabastada toitaineid, du 1800–2200 tonni aastas. Kõige tuletab keskkonnaamet meelde, et lämmastikku ja fosforit, intensiivis- rohkem on merest leitud südame- kalu tohib veekogusse asustada üks- tades sellega veelgi veetaimede ja veresoonkonna, närvisüsteemi ja nes ameti loal. Karpkalu, nagu ka mikrovetikate vohamist. Kõige selle põletike raviks mõeldud aineid. teisi võõrliike, ei tohi Eesti veekogu- tulemusena väheneb vee läbipaist- desse lasta, sest need võivad ökosüs- vus ning halveneb veekogu seisund,“ Keskkonnaministeerium/ teemi ohustada. selgitas keskkonnaameti jahinduse Loodusajakiri Maardulased soovisid karpkala- ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar dega puhastada järve; suve lõpus Rakko. Tema sõnul tuleks järve­ sai sellest harrastuskalastajate ühen- puhastusmetoodika valik jätta eks- duse kaudu teada ka keskkonna- pertide hooleks, kuna omapäi tegut-

Allikas: Pixabay Allikas: amet. Vee-elustiku spetsialistid sel- sedes võib kasu asemel hoopis kahju gitasid toona, et karpkala kui võõr- teha. liigi asustamiseks ei anta luba ning Maardu juhtumiga tegeleb kesk- vajaduse korral tuleks leida mõni konnainspektsioon. Juriidiline isik, teine abinõu. Kuna Maardu järv on kes rikub Eestis looduslike kalaliiki- kalameeste seas populaarne, soo- de veekogusse asustamise nõudeid, vitas keskkonnaamet sinna asusta- võib saada kuni 32 000 eurot trahvi. Igal aastal jõuab Läänemerre kuni da haugi, kes aitab paremini hoida 2200 tonni ravimijääke kontrolli all lepiskalade hulka ja soo- Keskkonnaamet/Loodusajakiri

4 |740| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mai 2017 EEsti LOODUs 21 Sõnumid Teadusagentuuri kaudu on Eestisse tulnud tööle tippteadlasi

elleaastane Mobilitas Plussi liivavaruga randade toimimist ja ran- tippteadlase toetuse taotlus- nikut mõjutava inimtegevuse prob- voor on toonud Eesti teadus­ lemaatikat. Tema töö eripära on kaa- asutustS esse kuus rahvusvaheliselt sata eriti tundlike randade haldamis- tunnustatud õpetlast, kes loovad siin se kohalikke kogukondi. Parnell on oma uurimisrühma ja juhendavad Instagram Tiit Luki Allikas: tegutsenud nii tööstuspiirkondades noori teadlasi. Tippteadlaste seas on kui ka Austraalia põliselanike seas. nimekas struktuuribioloog Tiit Lukk TTÜ professori ja teaduste akadee- ja ranniku-uurija Kevin E. Parnell. mia presidendi Tarmo Soomere kinni- Tiit Lukk alustab Tallinna tehni- tusel mõjutas Parnelli valikut kindlasti kaülikooli keemia- ja biotehnoloo- Tiit Lukk on eesti soost teadlane, kelle asjaolu, et Eesti ja Läänemere rannad gia instituudis uuringuid, mille siht põhiline uurimisala on makromolekuli- on kui ainulaadne katsepolügoon. „Siin on teha kindlaks, mil moel suuda- de struktuuribioloogia on võimalik eristada ning mõõta üksi- vad aktinomütseetide hulka kuuluvad kute tormide mõju ja kontrollida, kui- mullabakterid biokeemiliselt lagun- das piiratud liivavaruga rannad pärast dada taimset biomassi. rid. Aktinomütseedid toodavad tervet torme taastuvad. Paljud tormid saabu- Tiit Lukk on eesti soost teadlane, rida biomassi lagundamises osalevaid vad koos ülikõrge veetasemega ning kes on pikka aega töötanud USA-s. ensüüme, mis pakuvad oma tempera- pakuvad seetõttu haruldast võimalust Tema põhiline uurimisala on makro- tuuri- ja pH-stabiilsuse tõttu suurt huvi mõista, mis juhtub rannaga mitme- molekulide struktuuribioloogia. See ka tööstusele. Need valdkonnad, mis te halbade asjaolude kokkulangemisel.“ bioloogiavaldkond otsib vastuseid projektist tulu võidavad, on tselluloosse Tarmo Soomere sõnul saavad ensüümide struktuuri ja funktsioo- etanooli, paberipulbri bio­pleegitamise TTÜ-s kokku Kevin E. Parnelli koge- ni vahekordade ning substraadi spet- ning saastunud keskkonna mikroorga- mused ja Eesti teadlaste kompetents siifikat puudutavate teemade kohta. nismidega puhastamisega seotud teh- lainetuse dünaamika ja klimatoloo- Enne Eestisse tagasitulekut oli Tiit noloogiad,“ selgitas Lukk. gia vallas. Nii on võimalik prognoosi- Lukk Cornelli ülikooli teadur. Austraalia teadlane Kevin E. Parnell da, kuidas reageerib Läänemere ran- „Looduses suudavad taimset hakkab Tallinna tehnikaülikoolis uuri- navöönd muutuvatele kliimaolude- biomassi lagundada laias laastus kolme ma rannikuprotsesse ja rannikuvöön- le ning leida mõistlikud võimalused liiki organismid: valge- ja pruunmä- di haldamise võimalusi kliimamuutus- kohaneda ja tagajärgi leevendada. danik ehk seened ning aktinomüt- te oludes. Viimastel aastatel on Kevin seetide hulka kuuluvad mullabakte- Parnell peaasjalikult uurinud vähese ETAG/Loodusajakiri Valime Eestile rahvusliblika! esti lepidopteroloogide Rahvusliblika Kandidaate on kokku üheksa: selts õhutab Eesti vabarii- valimisega sini-paelöölane, rohukedrik, lei- gi 100. aastapäevaks valima tähistatakse naliblikas, raba-võiliblikas, must- rahvuslille,E -linnu ja -looma kõrvale Eesti vabariigi laik-apollo, pääsusaba, lapsulibli- rahvusliblika. saja aasta juu- kas, harilik päevakoer ja silmik- Hiljuti loodud veebilehel rahvus- belit suru.

Like liblikas.ee on liblikauurijad kirjuta- Comment Share Kõigi nendega saab tutvuda samal

nud: „Liblikatesse on alati enamasti selts lepidopteroloogide Eesti Allikas: kodulehel, üksiti hääletada oma hästi suhtutud. Liblikate hämmastav boli. Paljud maailma rahvad seos- lemmikliigi poolt kuni 2017. aasta moone väikesest ussikesest muu- tavad oma loomise lugu just libli- lõpuni. miana näivaks nukuks ja siis tiivu- katega, [---] On aeg ka Eesti rahval liseks ja kauniks liblikaks on teinud oma sümbolite hulka lisada üks tore Eesti lepidopteroloogide selts / neist taassünni ja surematuse süm- liblikas!“ Loodusajakiri

6 |742| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid estimaa looduse fond / Rainar Kurbelestimaa looduse fond E Foto: Foto:

siinsele asurkonnale ohtu kujutaks. Uuringu teinud SA Lutreola juht Valminud on Tiit Maran kinnitas siiski, et sel- list otsust tuleb põhjalikult kaalu- Eesti lendoravate geeniuuring da. „Tugiasustamisele peaks kindlas- ti eelnema Eesti ja Soome lendora- estimaa looduse fond esitles populatsiooni geneetiline mitme- vate katseline ristamine, et vältida 9. oktoobril hiljuti valminud kesisus ja võrrelda seda Soome ja märkamatuid riske,“ sõnas ta. Esialgu uuringut Eesti lendoravate Karjala andmetega. võiks ettevaatusest lähtudes kaalu- geneetikast.E Kuna lendorava levila on Eestis vii- da Soomest pärit lendoravate too- Lendorav (Pteromys volans) kuu- mastel aastakümnetel järsult ahene- mist vaid sellistesse elupaikadesse, lub Eestis esimesse kaitsekategoorias- nud ja säilinud elupaigad üha enam mis on liigile sobilikud, kuid praegu se; Euroopa Liidu riikidest on ta levi- killustunud, ohustab seda haruldast seal lend­oravaid ei elutse. nud ainult Soomes ja Eestis. Eestis on looma inbriiding ehk sugulusristu- Eestimaa looduse fondi juhatu- lendorava levik viimase sajandi jook- mine. Selle tagajärjel võib halvene- se esimehe Tarmo Tüüri sõnutsi on sul tunduvalt vähenenud, praegusajal da loomade immuunsus ja viljakus lendoravate kohta ka paremaid uudi- võib teda leida vaid Virumaa vana- ning känguda kasv. Eestist aastatel seid. Näiteks ei ole asustatud elupai- dest metsadest. Teistes piirkondades 2015–2017 kogutud 109 proovi ana- kade arv viimase viie aasta jooksul on lendorav suure tõenäosusega välja lüüs paraku kinnitas inbriidingut õnneks enam vähenenud. Oluline on surnud. Ka Virumaal on lendorava meie lendoravate seas. ka see, et mullu kinnitas keskkonna- levila võrreldes varasema ajaga tun- Kui lendorava arvukus ei hakka minister lendorava kaitse tegevuska- duvalt ahenenud. Lendorava asur- suurenema, tuleb selleks, et vältida va ja kaitse alla võeti uued püsielu- konna säilimist mõjutavatest ohute- liigi kadumist, kaaluda vajadust neid paigad. Tüür kinnitas, et geeniuuring guritest on kriitilise tähtsusega elu- siia tugiasustada, s.o tuua Eesti loo- võimaldab lendorava kaitseks uusi paikade isoleeritus ja hävimine, sobi- dusesse lendoravaid teistelt levikuala- plaane teha. like pesapuude olemasolu ja väike delt. Uuringu põhjal on Eesti, Soome Uuringu lõpparuandega saab tut- hulk loomi asurkonnas. ja Karjala lendoravad geneetiliselt pii- vuda ELF-i kodulehel. Uurimuse eesmärk oli välja sel- savalt sarnased, sestap võiks Soomest gitada, kui suur on Eesti lendorava­ tuua Eestisse lendoravaid, ilma et see ELF/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |743| 7 Sõnumid TÜ loodusmuuseumi näitus on keskendunud uuele väljasuremislainele

artu ülikooli loodusmuuseu- mis avati 18. oktoobril näi- tus „Kaduvate liikide kannul“, kus on võetud põhjaliku vaatluse alla T ülikool Tartu Allikas: kuues liikide väljasuremislaine. Hinnangute järgi võib aastaks 2050 välja surra isegi kuni kolmandik praegu elavatest liikidest. Kõikide loomade hulk Maal on viimase nel- jakümne aasta jooksul vähenenud ligi 50%. Liikide hulgalist väljasuremist on maailma ajaloos ette tulnud varem- gi, ennekõike kliimamuutuste või Uus näitus juhib tähelepanu sellele, et praegu kaob maakeralt umbes kaks selg- suure vulkaanilise aktiivsuse tõttu. roogsete liiki aastas „Praegust väljasuremislainet eristab varasematest see, et siin peetakse peasüüdlaseks inimest. Liikide väl- jalutades saab nutiseadmest uurida, timängu Eesti metsa kohta; näi- jasuremise põhjused on üha enam mismoodi on 40 maailma loomalii- tuse ettevalmistamise käigus on inimtegevusest tingitud või selle ki haruldaseks muutunud ja mida on koolidele loodud õppeprogramm, poolt võimendatud: keskkonnareos- tehtud, et neid alles hoida. Ajutiste mis annab ülevaate liigilise mit- tus, võõrliikide levik, kliimamuutu- näituste ruumis on väljapanek „Eesti mekesisuse kahanemise põhjus- sed,“ selgitas näituse kuraator loodus- metsa kaduvad liigid“, kus saab tut- test. Näitust saab vaadata kuni kaitsja Rein Kuresoo. vuda lendorava, must-toonekure ja 31. oktoobrini 2018. Näitus koosneb mitmest osast. euroopa naaritsaga. Muuseumi püsiekspositsioonis ringi Mängida saab hariduslikku arvu- TÜ/Loodusajakiri

Pärnumaalt on leitud Eestile uus kiililiik

eskkonnaagentuuri töö- on lõunakõrsik tublisti laiendanud tajad leidsid 26. septemb- levilat põhja poole. Lähiriikidest ril Kabli linnujaama suu- on seda liiki kiile leitud Leedust, restK mõrdpüünisest rändavate kii- Taanist ja Rootsist. lide seast ühe isendi, kes osutus Peale tavatu liigi saabus sep- lõunakõrsikuks (Lestes barbarus). tembri eelviimasel nädalalõ- Seda kiili pole varem Eestist lei- pul Kablisse veel hulk kiile, sest tud. 22. septembri võimas antitsüklon

Liigi määras keskkonnaagen- keskkonnaametTammekänd Foto: / Jaak oli toonud kaasa enneolematu rän- tuuri eluslooduse osakonna spet- delaine. Nelja päeva jooksul kor- sialist Jaak Tammekänd ja määran- jasid linnujaama töötajad mõrd- gu kinnitas fotode põhjal kiilieks- püünisest välja ligi 15 000 kiili. pert Mati Martin. Lõunakõrsik on Suurem osa neist olid must-loigu- Eesti 60. kiililiik. See kõrsiklas- kiilid (Sympetrum danae). te sugukonda kuuluv liik on levi- Lõunakõrsik elutseb Põhja-Aafrikas ja nud Põhja-Aafrikas ja Lõuna- Lõuna-Euroopas, kuid on üha sageda- Keskkonnaamet/ Euroopas. Viimastel kümnenditel mini jõudnud ka Skandinaaviasse Loodusajakiri

8 |744| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Linnuvaatluspäevade tulemus: ainult 185 000 lindu änavu sai rahvusvahelistel luskohaks osutus Pärnumaal asuv ichler linnuvaatluspäevadel Euro­ E Kabli linnujaam, kust rändas läbi ligi Bird­watch osaleda 30. sep- 18 000 metsvinti ja 5000 siisikest. tembrilT ja 1. oktoobril. Eesti lin- Seekord oli linnuvaatlusel üle 250 nuhuvilised lugesid kokku 185 000 osaleja. Kõige rohkem linde, 27 102, lindu 162 liigist. Võrreldes varasema- lugesid kokku Triin Kaasiku ja Uku te aastatega nähti niisama palju liike, Paal. Nad tegid vaatlusi peamiselt kuid linde oli tavapärasest vähem. Hiiumaal. Arvukaimaks linnuks osutus teist Enim liike õnnestus kohata Ranno

aastat järjest viupart. Wikimedia / Andreas Commons Foto: Puumetsal, Kaido Neil ja Andrus Jairil Kuigi 185 000 lindu on suur hulk, Pärnu- ja Raplamaal: kokku nägid jääb see tulemus siiski märksa tagasi- nad 99 liiki. Vaatluspäevade põnevai- hoidlikumaks kui mitmel varasemal mad leiud olid koldjalg-hõbekajakas aastal. Üheks põhjuseks võib pidada Pärnumaal loendati ligi 18 000 mets- ja tundrakiur, samuti märgati hilja sooja sügisilma, mille tõttu polnud vinti peale jäänud rändlinde, nagu lepa- paljud haned ja lagled loenduse ajaks lind, kadakatäks ja väike-kärbsenäpp. veel Eestisse saabunud. Värvuliste Sel aastal võttis linnuvaatluspäe- hulka võisid vähendada vaatluspäe- Kõige rohkem loendati meil viu- vadest osa 38 riiki Euroopast ja Kesk- vadele eelnenud head rändeolud, aga parte (29 297) ja valgepõsk-laglesid Aasiast. ka kehvast pesitsushooajast tingitud (20 766), kõige sagedamini nähti aga lindude üldine vähesus. rasvatihast ja hallvarest. Heaks vaat- EOÜ/Loodusajakiri

Jõulud Lavassaare raudteemuuseumis 9. detsembril sõidab jõulurong

Rongis on jõuluvana Kohvikus on jõulujoogid ja suupisted Üritus on lastele tasuta Tulge ja veetke tore päev raudteemuuseumis!

www.museumrailway.ee

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri NOVEMBER 2017 Eesti LOODUS |745| 9 Sõnumid Allikas: Göteborgi ülikool Göteborgi Allikas:

Emane ja isane pisimudil akvaariumi põhjaliiva kaevatud pesas

lad kudema või võttis see neil väga kaua aega. Blomi sõnul ei pane inimene vee- Müra häirib alust müra tähele, kuid peab arvesta- ma, et vee all levivad helid kiiremini ja kaugemale kui maismaal. „Võime kalade pulmalaulu salvestada väga kaugel olevate paati- de müra ja see heli on enam-vähem cienceDaily on vahendanud ei pea, on need kaks liiki tähtis saak sama vali, kui lähedal olles,“ ütles Rootsis Göteborgi ülikoo- noortele turskadele. Blom. Tema väitel võiks seda võrrel- lis kaitstud doktoritööd, mille Mudilate pulmamäng on üsna da olukorraga, kus Göteborgis elavad Sjärgi ei lase paadi- ja laevaliiklus keeruline. Isased mudilad valivad inimesed kuulevad ligi 500 kilomeet- mudilatel rahus sigida. pesaks tühja merikarbi või kaeva- ri kaugusel asuva Stockholmi liiklust. Kalauurija Eva-Lotta Blom on tei- vad liivasele merepõhjale lohuke- „Selline lärm hinnataks kindlasti ter- nud akvaariumis katseid pisimudila se. Seejärel ootavad nad emast kala visele ohtlikuks. Paraku pole meredes (Pomatoschistus microps) ja väike- ja tolle saabudes hakkavad häälitse- valitseva müra kohta kindlaid piiran- se mudilaga (P. minutus). Mõlemad ma. Katsete ajal tekitati akvaariumis guid,“ sõnas teadlane. kalad on Rootsi rannikuvees tavali- paadimootori müraga sarnast häält. sed. Kuigi inimene neist suuremat Selle tagajärjel ei hakanudki mudi- ScienceDaily/Loodusajakiri

Tallinna linnamuuseumis on alanud arheoloogiasügis

allinna linnamuuseumis on loengu „Elu ja surm Vana-Kaarlis“, taas alanud arheoloogiasü- kus olid kõne all Vana-Kaarli kalmistu gis, kus teadlased tutvusta- päästekaevamiste leiud. 16. novemb- Tvad Tallinna uusimaid arheoloogilisi ril kõneleb Anu Mänd teemal „Klaas avastusi ja põnevamaid teadustöid. ja kuld – mõnedest Pirita kloostri linnamuuseumi Facebooki-leht Tallinna Allikas: Hooaeg algas 22. oktoobril pere- leidudest kunstiajaloolase pilguga“. päevaga „Kiht kihi haaval“. Kuni det- 7. detsembril räägib Maili Roio vra- sembrini on huvilistel igal kuul või- kileidudest Tallinna linnas. malus kuulata huvitavat loengut. Osaleda saab muuseumipiletiga. Tallinna linnamuuseum / 26. oktoobril pidas Martin Malve Loodusajakiri Tallinna linnamuuseum

10 |746| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EL küsib Kas tänavu võis looduslike marjade ja seente saagiga rahule jääda?

Taimi Paal hea. Nagu koduaedade õunapuudki botaanik ja metsabioloog kannab pihlakas marju üle aasta. Veel kümmekond aastat tagasi langes suur Foto: erakogu Foto: änavune kevad ja suvi pakku- õuna- ja pihlakasaak samale aasta- sid juba soojuse ja kuivusega le, aga nüüd on juba õige mitu aastat harjuma hakanud eestlastele olnud mõlema liigi head saagiaastad Tüllatuse: kuude kaupa halba suusa­ omavahel nihkes. ilma. Seetõttu võis jääda mulje, et ka Nii mustika-, pohla- kui ka jõh- korilusega läks sel aastal sandisti. vikamarjade küpsemine hilines vih- Suures osas pannakse meie marja- mase ja jaheda suve tõttu paljuaasta- saagile nii metsas kui ka aias alus keva- se keskmisega võrreldes paari-kolme del. Kui koduaedade viljapuudel on nädala võrra. Sama võib juhtuda ka välja kujunenud rütm, kus suure saagi väga kuival suvel. aastad vahelduvad peaaegu saagitute Kokku võttes ei ole marjade poo- aastatega, siis marjataimed õitsevad lest põhjust nuriseda: päris tühja kor- enamikul aastatel peaaegu samasugu- viga korilane ei jäänud. Marjadel on se hooga nii aias kui ka metsas. Selle, olnud palju viletsamaid aastaid, mil kas saak tuleb hea või halb, määravad näiteks jaanipäevani kestnud ajutised öökülmad ja see, kui soodne on päe- kalehed muutuvad paiguti juba suve tugevad öökülmad on metsad marja- vane temperatuur tolmeldajatele õitel. esimesel poolel pruuniks ja varisevad. dest täiesti tühjaks jätnud. Kui kevad on külm ja vihmane, siis Tegemist on seenhaigusega, mis äge- Suve keskpaik, kui tavaliselt on esi- ei jõua meie tõhusaimad metsamarja- neb vihmaste suvedega. mesed kukeseened juba turul, tundus de tolmeldajad kimalased peret tuge- Sinikasaak oli samuti väga ebaüht- kirglikule seenelisele nukker, hooli- vaks kasvatada ja palju õisi jääb tolmel- lane. Hea saagiga marjakohti oli siiski mata pidevast vihmast. Augusti esi- damata. Mesilased ei ole väga tõhusad napilt. Sinikas on meil kahjuks vähe mesel nädalal oli aga kukeseeni juba metsamarjade tolmeldajad, kuna nad tuntud mari, ehkki heal saagiaastal nii palju, et jätkus nii koju kui ka kõi- ei lähe meelsasti varjuka metsa alla õisi saaks teda korjata suurtes kogustes. gile Eesti turgudele. otsima. Küll aga raiesmikule. Sinikas on parim veini toormater- Tasahilju tulid ka teised seene- Ka tänavu kevadel jätkus metsa jal; keemiliselt koostiselt on ta moo- liigid. Ei saaks öelda, et puravikke nii öökülma kui ka pidevalt tibutavat simarjana võrdväärne mustikaga. oleks olnud väga palju, kuid pilvi- vihma, millega olid isegi kimalased Pohla hindavad marjulised said kuid ja mitut liiki riisikaid jagus see- loiud õitel käima. korvid täis. Kevadine pohla õitsemine eest rohkem kui muudel aastatel. Siiski jätkus metsmaasikaid kogu- oli erakordne: palumetsade raiesmi- Männimetsad olid täis kitsemamp- ni turulettidele. Halvem oli olukord kud lausa valendasid õitest. Saak oli leid, mida on hakatud üha julgemalt vaarikaga, kes vajab õitsemise ajal siiski märgatavalt väiksem, kui võis korjama. Kuuseriisikate austajad või- head ilma ja korralikku tolmeldamist. loota. Õitseajal kallas lakkamatult sid leida ilusaid seeni noortest kuu- Marju oli vähe ja needki nirud. Parem vihma ja ilm oli tolmeldajaile jahe. sikutest, eriti tihedalt just põldudele oli saak raiesmikel, kus läheduses Kuiva suvega jäävad marjad tihti väi- rajatud kuuseistandikest. asub mõni mesila. Rabamuraka saak keseks, aga vihmane suvi aitas marja- Söögiseeni nägi isegi mitmel pool jäi öökülma ja õitsemisaegse vihma del priskeks ja mahlaseks kosuda. linnaparkides, kust neid korjata pole tõttu samuti pigem nigelaks. Jõhvikas rõõmustab sel aastal kor- eriti arukas. Ka minu koduõue kase Mustikas ei rõõmustanud korja- jajaid oma suurte marjadega. Kuigi ümbrus Raadil kattus kaseriisikatega. jaid, aga hoolikalt otsides võis isegi sood on vett täis, on marju jätkunud Kahtlemata aitavad eri seeneliike sama metsa piires leida mustikatai- siiani. Kes sügisel sohu ei jõua, võib paremini tundma õppida sügisesed mede laike, kus saak oli päris korra- proovida jõhvikaid korjata kevadel; seenenäitused ja heade seenetund- lik. Tavaliselt ongi tänavusega sar- pärast kevadist lumesulamist harras- jate juhendatud seeneretked. Nagu nane laigutine mustika viljakandvus tati seda vanasti mitmel pool. Isegi suurem osa metsamarjadest jääb ka tingitud sellistest öökülmadest, kui meie rohked metsloomad ei jõua jõh- enamjagu seenesaagist korjajate puu- tekivad nn külmalohud. Metsas käi- vikasaaki kevadeks täielikult ära süüa. dusel metsa. Seetõttu on igati asjako- jad on kindlasti märganud, et musti- Pihlakasaak on tänavu erakordselt hane seeni tutvustada.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |747| 11 Looduskaitse Pilt: William Houghton, „British fresh-water fishes“, 1879 / biodiversitylibrary.org fishes“, „British fresh-water Houghton, William Pilt:

Kuhu on kadunud angerjas? Wikimedia Foto: Commons Euroopa angerjas (Anguilla anguilla) on Eesti vetes ajalooliselt olnud küllaltki arvukas kalaliik, kuid alates Aristoteles arvas, et angerjad pärine- 1980. aastate algusest on liigi arvukus kogu levilas kaha- vad maa sisemusest, mudast ja märjast nenud kriitiliselt väikeseks ning enamikus meie veeko- pinnasest, ega sigi kindlasti sugulisel gudes on temast saanud haruldus. Mis on allakäigu pea- teel. Angerja vastsed leiti üles alles 2000 aastat hiljem. Täpset sigimispaika põhjused? Kuidas angerjat päästa? pole leitud tänini

Kristi Källo, Mehis Rohtla Suur osa teadmatusest tuleneb liigi levila ulatuses on vaid üks enam- keerulisest elutsüklist. Näiteks arvas vähem vabalt ristuv populatsioon. ngerjas on arvatavasti enim Aristoteles, et angerjad pärinevad Üks suurim peavalu on angerja- uuritud kalaliike maailmas. maa sisemusest, mudast ja märjast uurijatele asjaolu, et Sargasso merest Üks hiljuti avaldatud teadus- pinnasest, ega sigi kindlasti sugulisel pole siiani tabatud täiskasvanud artikkelA on selle kenasti kokku võtnud teel. Kulus veel üle 2000 aasta, enne angerjaid ega leitud nende marja. pealkirjaga „Angerja rände probleem – kui avastati, et euroopa angerjas käib Seetõttu ei ole võimalik kindlaks teha 40 miljonit aastat evolutsiooni ja kaks kudemas Eestist umbes 8000 km kau- keskkonnategureid ega nende väär- aastatuhandet spekulatsioone“ [20]. gusel asuvas Sargasso meres (◊ 1) tusi, mis on hädavajalikud angerja Hoolimata pikast pingsast uurimis- [21], ehkki enamiku oma elust veedab kudemiseks. Samal põhjusel ei osata ajaloost on angerja eluolu kohta endi- Euroopa riim- ja mageveekogudes. angerjaid ka tehisoludes paljunda- selt palju vastamata küsimusi. Angerjas on panmiktiline liik: kogu da. Angerjate ligikaudset kudemis-

12 |748| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri piirkonda teatakse üksnes seetõttu, et sealt lähedalt on püütud väga väik- seid, alles Euroopa mandrilava poole rännet alustavaid angerjavastseid. Eriti oluliseks on angerja uurimine saanud viimaste aastakümnete jook- sul, kui kogu areaali ulatuses on liigi arvukus vähenenud üle 90% – asur- kond on piltlikult öeldes kokku kuk- kunud. Euroopa angerjas on rahvus- vahelise looduskaitseliidu (IUCN) punases nimestikus hinnatud kogu maailmas äärmiselt ohustatud liigiks. Aastail 2011–2014 klaasangerja- te arvukus küll pisut suurenes, mis- peale optimistlikumad angerjauuri- ◊ 1. Euroopa angerja eluala, rändeteekonnad ja oletatav kudemispiirkond jad juba rõõmustasid, et allakäik on Sargasso meres. Vastsete ehk leptotsefaalide rändeteekond on tuletatud mudelite suudetud peatada. Tõusule järgnenud põhjal, kus on võetud arvesse hoovusi ja vastsete leiukohti. Rändangerjate ookea- uus langus siiski viitab, et rõõmusta- niteekonnast on telemeetriliselt suudetud siiani jälgida 1300 km, seetõttu teame, da (veel) põhjust ei ole [12]. Võrreldes et lahkudes Euroopast, võetakse esialgu suund Assoori saartele [1, 10, 16, 24] 1970. aastatega oli mullu klaasanger- jate arvukus Põhjameres kahanenud 89% ja mujal Euroopas 97%. vad suuremat rasvavaru, mida oma järglastesse suunata, et nood olek- Euroopa angerja elutsükkel on üks sid võimelised edukalt elu alustama. keerukamaid luukalade hulgas Kuderände alguseks kogutud rasva- (◊ 2). Sargasso meres koorunud hab- varu on angerjatele kriitilise tähtsuse- rastel lehekujulistel vastsetel – lep- ga, sest rändel angerjad enam ei toitu. totsefaalidel – tuleb ette võtta pikk Enne tagasirände algust muun- ränne üle Atlandi ookeani. Kui kaua / flickr.com Ahlefeldt Akvarell: Frits dub kollane angerjas hõbe- ehk ränne kestab, ei ole täpselt teada, vii- ränd­angerjaks. Kustkaudu euroopa mase levinud seisukoha järgi umbes angerjad Sargasso merre tagasi rän- kaks aastat [2]. davad, ei ole kuigi täpselt teada (◊ 1), Jõudnud Euroopa mandrilavani, kuna puudub tehnoloogia, et jälgi- muundub vastne nn klaasangerjaks, da kaladel nii pikka ookeanirännet. kellena sisenetakse Euroopa veekogu- Kuderänne võib kesta umbes kolm- desse. Pikka aega arvati, et angerjas neli kuud. Angerjas on tõenäoliselt on obligatoorselt katadroomne liik: semelpaarne liik: koeb vaid korra elus kõik isendid suunduvad magevette, ning sureb seejärel (tõsi, siiani ei ole kust täiskasvanuna laskutakse tagasi Angerja areng leptotsefaalist klaas­ Sargasso merest küll veel leitud ühtegi soolasesse vette sigima. angerjaks kunstniku nägemuses: need elus ega surnud täiskasvanud isendit). Kalade otoliitide ehk kuulmekivi- vastsejärgud on klaasjalt läbipaistvad ja keste mikrokeemilised uuringud on lasevad end kanda ookeanihoovustel Angerjale kahjulikud tegurid. aga tõestanud, et tegemist on hoo- Küllaltki lühikese ajaga on angerja pis fakultatiivselt katadroomse lii- arvukus drastiliselt vähenenud. Õhus giga, mis tähendab, et osa loomi dub vastne nn kollaseks anger- on küsimus, kas enne kui angerjas loobub magevee-teekonnast ja jääb jaks, kellena veedetakse kasvufaas meil täielikult käest libiseb, on veel elama riimvette, mille soolsus on Euroopas. võimalik midagi ära teha, et liigi arvu- 0,5–18‰ (võrdluseks: merevee sool- Kasvufaas on angerjatel küllaltki kus tõusule pöörata. Selleks tuleb kõi- sus on umbes 35‰) [23]. pikk, isastel keskmiselt kuus ja emas- gepealt kindlaks teha arvukust mõju- Mille põhjal angerjas otsustab, kas tel kaheksa aastat. Olenevalt asu- tavad põhitegurid. jääda riimvette või suunduda mage- kohast võib see suuresti varieeru- Nagu juba mainitud, veedab euroo- vette, ei ole täpselt teada, kuid on da: mida kaugemal Sargasso merest pa angerjas olulise osa oma elust selgitatud, et riimvette jäävad pigem angerjas kasvufaasi veedab, seda Atlandi ookeanis. Mõnegi teadlase väiksema energiavaruga klaasanger- pikem see on. Rännet alustavad ema- arvates on just muutused ookeani- jad [7]. Elupaigaotsingute ajal muun- sed on isastest suuremad, kuna vaja- tingimustes üks järsu allakäigu põh-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |749| 13 Looduskaitse

ki kõrgeid püstloodis takistusi, ning täiskasvanud võivad liikuda ka mais- maal, pole see siiski angerjale tavapä- rane käitumismuster, pigem erandlik abinõu hädaolukorras. Mitmesuguste rändetõkete, näi- teks hüdroelektrijaama paisude tõttu jääb angerjatel kasutamata suur osa sobivaid elupaiku. Hinnanguliselt kolmandik angerjale sobilikke mage- vee elupaiku üle kogu Euroopa on neile ligipääsmatud, sest jäävad üles- poole rändetakistusi [17]. Riigiti võib see osakaal suuresti erineda, näiteks Iirimaa puhul on selliseid elupaiku oletatavasti 46% [12], Hispaanias aga isegi üle 90% [5]. Ületamatutest takistustest üles- voolu jäävatel aladel angerjate loo- ◊ 2. Euroopa angerja elutsükkel [11] duslikud asurkonnad lihtsalt hää- buvad. Näiteks Võrtsjärves on Eesti ainuke arvestatav angerjaasur- kond praegu säilinud vaid asustami- se tõttu. Angerjate looduslikku rän- net Võrtsjärve tõkestab tänapäeval Jaanilinna hüdroelektrijaam ja selle tarbeks rajatud tammid Narva jõel, mis on valminud 1957. aastal. Enne seda takistas kalu küll Narva juga, ent Foto: Uwe Kils / Wikimedia Commons Kils Uwe / Foto: vähemalt osa angerjavastseid sai sel- lest üles, kuna on teada, et Peipsi jär- vest ja Võrtsjärvest püüti angerjat ka sõjaeelse Eesti vabariigi ajal [14]. Vesiehitised teevad palju kurja ka neile angerjatele, kelle tagasiteekond sünnimerre algab rändetakistustest ülesvoolu. Näiteks ühe Taani uurin- gu järgi hukkus Tange jõe hüdro- Klaasangerjate arvukus on võrreldes 1970. aastatega kahanenud Põhjameres 89% elektrijaama turbiinides 58% jälgitud ja mujal Euroopas koguni 97% angerjatest [19], Rootsis Ätrani jõe hüdroelektrijaama turbiinides 74% [4] jus. Kaudse teabe põhjal on järelda- Mitmesuguste rändetõkete, näiteks ja Leedus Strėva tud, et Sargasso meres on vähenenud jõe hüdroelektri- primaarproduktsioon ehk toiduahela hüdroelektrijaama paisude tõttu jaama turbiinides aluseks olevate vetikate arvukus, mis- jääb angerjatel kasutamata suur osa lausa 100% [6]. Ka tõttu ei pruugi vastsetele jätkuda pii- sobivaid elupaiku. Eestist lahkuvatele savalt toitu ja nad surevad nälga. hõbeangerjatele on Aja jooksul on Sargasso meres ja Jaanilinna turbiinid Atlandi ookeanis tervikuna muutu- Ent needki vastsed, kes jõuavad ilmselt oluline rändetõke, ehkki mär- nud ka mitme hoovuse trajektoor, üle Atlandi ookeani Sargasso merest gistuskatsed on kinnitanud, et vähe- mis annab alust kahtlustada, et koo- Euroopa veekogudesse, on silmitsi malt osa pääseb elusalt läbi ja suudab runud vastsed ei kandu õigetesse, hulga katsumustega, näiteks rände- rännet jätkata [13]. Euroopa-suunalistesse hoovustesse, takistustega vooluveekogudes. Kuigi Suremus turbiinides oleneb tuge- vaid jäävad Sargasso mere hoovustes- angerja noorjärgud on osavad roni- valt turbiini tüübist ja suurusest. se lõksu [9]. jad, kes suudavad ületada küllalt- Turbiinilabade vahele jäämist soo-

14 |750| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Kristi KälloFoto:

Taanis teadlaste püütud ja seejärel vabastatud 92 cm pikk ning hinnanguliselt 1,5 kg kaaluv väga heas konditsioonis ränd­ angerjas, kes tänavu oktoobris alustas oma teekonda Sargasso mere suunas. Jääb vaid loota, et ta sinna kohale jõuab dustab angerja pikk kehaehitus: mida Rändangerja tervist ei mõjuta üks- pikem angerjas, seda suurem on tõe- Angerjaid on Eesti vetesse asus- nes veekogude abiootilised tegurid, näosus hukkuda. Seega kaotavad tatud üle 50 aasta, kuid korrapä- vaid ka biootilised faktorid, näiteks hüdroelektrijaamades tõenäolisemalt raselt ja riigi toel alates 2002. aas- angerja ujupõiel parasiteeriv ümaruss elu just need isendid, kes võiksid olla tast. Olenevalt turuvõimalustest Anguillicoloides crassus. See liik on kuderändel edukamad. asustatakse Eesti veekogudesse pärit Ida-Aasiast ning kimbutas esial- Et kuderändel angerjad ei toitu, nii ettekasvatatud kui ka klaas­ gu üksnes jaapani angerjat (Anguilla on äärmiselt oluline kvaliteetne kas- angerjaid, kes soetatakse avaliku japonica). 1980. aastate alguses levis vufaas Euroopa veekogudes, mil konkursi kaudu. Alates 2014. aas- parasiit rahvusvahelise angerjakau- kogutakse rändeks vajalik rasvavaru. tast on kõik Eesti vetesse asusta- banduse kaudu ka Euroopasse. Viimastel aastatel on aga üha roh- tavad angerjad märgistatud kee- Erinevalt jaapani angerjast puudu- kem hakatud muret tundma rännet miliselt, et tulevikus saaks neid vad euroopa angerjal kohastumused alustavate angerjate seisundi pärast. eristada looduslikest ja teistes- nimetatud ümarussi vastu. See on või- Rasvavaru kogumist ja ladestumist se riikidesse asustatud angerja- maldanud parasiidil Euroopas kiiresti võib mõjutada hulk tegureid, seal- test [14]. ja laialdaselt levida. Kõigest kümnen- hulgas veekogude saastumine, mis on di vältel on see ümaruss suutnud kin- angerja elupaiku mitmel pool oluliselt nitada kanda peaaegu kogu euroo- rikkunud. tugevalt mõjutada kala tervist. Sageli pa angerja areaali ulatuses. Parasiidi Liigile omase suure rasvasisaldu- on eri elundid kahjustunud, stressi arvukus on püsinud väga suur ena- se ja bentofaagse eluviisi tõttu (toi- tõttu tarbitakse energiat liiga kiires- mikus veekogudes, mida ta asus- tub veekogu põhjas elavatest looma- ti, energiavaru ei ladestu korralikult tab. Näiteks Võrtsjärves on angerjate dest) ladestub angerja kehasse palju jms. Kuna angerjas suunab küllaltki nakatumismääraks mõõdetud umbes keskkonnas leiduvaid rasvlahustu- suure osa (umbes 37%) oma rasvava- 65% ja Saadjärves lausa 100% [15]. vaid ehk lipofiilseid aineid. Nii võib rust marjateradesse, antakse ka järg- A. crassus toitub angerja ujupõie angerjas pahatihti olla kõige suu- lastele edasi hulk ladestunud saaste- seina kapillaarvõrgustikul. Peale selle, rema saasteainete kontsentratsioo- aineid, mis omakorda võivad põhjus- et kahjustunud ujupõis põhjustab niga kalaliik veekogus. Eri saaste- tada loote väärarenguid ja muid sigi- kalale üldist stressi ja suurt energia- ained ja nende „kokteilid“ võivad mishäireid [18]. kulu, häirub ka ujupõie gaasivahe-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |751| 15 Looduskaitse

tus. Gaasivahetuse häired on väga Liidust (liidu sees kauplemispiiran- ohtlikud kuderändel Sargasso merre, guid pole). Sellest hoolimata on levi- kui võetakse ette ööpäevaseid verti- nud klaasangerja illegaalne eksport, kaalrändeid, mil lühikese aja jooksul eelkõige Aasiasse. Hinnanguliselt Foto: Anett Reilent Foto: tuleb läbida suuri sügavusvahemikke. võib klaasangerja kilo Aasia turul Karta on, et kahjustunud ujupõiega maksta kuni 1500 USD. Ekspordi kalad ei ole võimelised kuderännet mahtu ei osata aga täpselt hinna- lõpetama [22]. ta. Näiteks mullu jaanuaris taba- Nagu näha, on angerjal probleeme ti Hongkongi lennujaamas salakau- ja muresid rohkem kui küll ning tegu- bitsejad üle 100 kilo klaasangerja- reid, mis liigi arvukust mõjutavad, on ga ning aasta varem jäi Hispaanias terve hulk. Et aga angerja elukäiku, vahele kahekümnest inimesest koos- eelkõige kudemist, ümbritseb ikka nev võrgustik 700 kilogrammi klaas- veel salapära, on ühe või teise tegu- angerjaga [11]. ri osatähtsust raske kuigi täpselt hin- 2007. aastal võttis Euroopa nata. Siiski võib arvata, et arvukuse Komisjon vastu määruse, mille pea- drastilist langust ei ole põhjustanud eesmärk on tagada vähemalt 40% Kasvufaas euroopa veekogudes veede- mitte üks tegur, vaid mitme teguri rändangerjate jõudmine mageveeko- takse nn kollase angerjana. osa anger- koosmõju. gudest merre ja korraldada anger- jaid suundub selle kasvufaasi ajaks ja asustamine loodushoidlikult. mageveekogudesse, osa jääb riimvette Angerja majandamine ja kaitse. Nimetatud 40% määr kehtib otse- Angerjas on väga hinnatud toidu- selt vaid selliste magevee-elupaikade kala. Sellest hetkest, kui ta Euroopa kohta, kus puudub tugev inimmõju Euroopa angerjale kahjulikke vetesse jõuab, kuni hetkeni, mil ta siit (nt tehislikud rändetõkked ja kutseli- tegureid: lahkub, on liigi kõik elujärgud tuge- ne angerjapüük). Tugevalt inimmõju- • primaarproduktsiooni vähe- va kalastussurve all. Klaasangerjat tatud magevee-elupaikade puhul (nt nemine Sargasso meres, peetakse mitmes riigis väärtuslikuks Narva jõe vesikond) peab merre jõud- • hoovuste muutumine Atlandi hõrgutiseks, mistõttu püütakse juba vate angerjate hulk olema 40% sel- ookeanis, varajases arengujärgus suur kogus lest, mida jõgi toodaks oma loodusli- • rändetakistused vooluvee- angerjaid välja. Näiteks Prantsusmaal kus olekus, ilma tugeva inimmõjuta. kogudes (nt hüdroelektrijaa- on mõnel aastal mõnes piirkonnas Üldjuhul arvutatakse see hulk ajaloo- mad), kalameeste saagiks langenud hinnan- liste püügiandmete ja/või eksperdi- • keskkonnamürgid, guliselt 99% sinna jõudnud klaas- hinnangute põhjal. Kas 40% määr • invasiivne parasiit Anguilli- angerjatest [3]. ennast õigustab ja kuidas selle täit- coloides crassus, Eestis klaasangerjaid ei püüta, sest mist reaalselt hinnatakse, on praegu • kalastussurve (sh illegaalne siia nad selles arengujärgus ei jõua. aga ebaselge. kaubandus). Küll aga püütakse meil nii kollast kui ka rändangerjat. 2015. aastal püüti Nagu mainitud, asustatakse Eestis mida tuleks Eestis angerja Eesti veekogudest 15,2 tonni angerjat angerjat eelkõige Võrtsjärve, aga ka heaks esmajärjekorras teha? (sh 12,3 tonni Võrtsjärvest). Seda on Saadjärve, Kaiavere järve, Kuremaa ja • Osa asustusmaterjali suunata 4,4 korda vähem kui 2000. aastal [13]. Vagula järve. Kõik need veekogud on rannikumerre või sellega hästi Lähiaastateks ennustatakse, et saagi- jõgede kaudu ühendatud Peipsi jär- ühendatud veekogudesse. kus väheneb veelgi. vega, seega on sinna asustatud anger- • Lasta osa Narva jõe vett voo- Alates 2009. aastast kuulub jatel vähemalt teoreetiliselt võimalik lama ajaloolisse sängi. angerjas Washingtoni konventsiooni jõuda Sargasso merre kudema. (CITES) II lisasse, mille järgi on kee- Eesti rannikuvetes on angerja arvu- lustatud angerja väljavedu Euroopa kus pidevalt kahanenud nagu mujalgi maailmas. Eesti mereinstituudi ran- nikumere seirepüükides on anger- jas viimastel aastatel jäänud väga haruldaseks [8]. Kuuldavasti ei

Foto: Aimar Rakko

16 |752| EEsti LOODUs novemBeR 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Fotod: Aimar RakkoFotod:

Klaasangerja maimude asustamine Võrtsjärve 18. aprillil 2011. Selle partii isased võiksid hakata juba hõbeangerja järku jõud- ma, emastel läheb veel paar aastat aega ole Eestisse enam jäänud ka ühtegi Meie angerja probleemil on ka sot- rannikumere kalurit, kes angerjapüü- siaalmajanduslik tahk. Asustamise gist olulist tulu saaks. põhieesmärk Eestis on hoida ülal Eesti mereinstituudi hiljutisest kohalikku kutselist ja harrastuslik- angerjate otoliitide mikrokeemi- ku kalapüüki. Paljud Võrtsjärve kalu- lisest uuringust selgus, et aastatel rid sõltuvad majanduslikult suuresti 1993–2008 rannikumerest püütud angerjapüügist. 120-st rändangerja mõõtu isendist Ometi ei pruugi olla õigustatud oli 80% looduslikke ja 20% asusta- hoida angerja asurkonda tehislikult tud angerjaid. Enamik looduslikku ülal üksnes suhteliselt kitsa kaluri- päritolu angerjatest oli veetnud terve te ringi hüvanguks. On ju tegemist oma senise elu merevees. Enamik üle ilma äärmiselt ohustatud liigiga asustatud angerjaid oli Soome või ning asustamise maksab enamjaolt Rootsi päritolu, Eesti mageveekogu- kinni riik (praegu tuleb 70% rahast desse asustatud angerjaid oli uuritud riigilt ja 30% Võrtsjärve kaluritelt). valimis alla kahe protsendi, kusjuu- Lõppkokkuvõttes oleks angerjapopu- res selleski kesises hulgas võis olla ka latsiooni hea käekäik ka kalurkonna Lätisse või veel lõuna poole asustatud huvides. kalu, keda Eestisse asustatutest pol- nud veel võimalik eristada [EMI, aval- Eelöeldut silmas pidades kutsu- damata andmed]. me riiki ja teadlasi üles alusta- ma konstruktiiv- set arutelu, kuidas Paljud Võrtsjärve kalurid angerjat senisest sõltuvad majanduslikult suuresti paremini majanda- da ja kaitsta. Eestis angerjapüügist. on kõige olulisem üle vaadata angerja asustamise tegevus- Miks jõuab sisemaa järvedesse kava, see ei tohiks põhineda eelkõi- asustatud angerjatest niivõrd vähe ge sotsiaalmajanduslikel kaalutlustel. merre tagasi? Põhiliste põhjustena Kuna kõik asustatud angerjad tule- võib oletada kahte. Esiteks: suur kalas- vad loodusliku populatsiooni arvelt, tussurve järvedes ja jõgedes (justnagu on oluline, et neid asustatakse veeko- mujalgi Eestis, võib ka Narva jõe vesi- gudesse, kust võimalikult palju ränd­ konnas juhtuda, et kalurid ei pane angerjaid jõuab merre. ◊ 3. Narva jõgi ja veehoidla. Punase kogu saaki kirja). Teiseks: need anger- Soovitame, et osa iga-aastasest ringiga on tähistatud Jaanilinna hüd- jad, kes suudavad kalapüügi kadali- asustamismaterjalist võiks edaspidi roelektrijaama pais ja sinise joonega pu läbida, peavad lõpuks ikkagi oma minna rannikumerre ja rannikume- Narva jõe vana säng, kuhu Eesti loo- õnne proovima Jaanilinna hüdro- rega paremas ühenduses olevatesse duskaitsjad soovivad suunata vähe- 3 elektrijaama turbiinides. veekogudesse. Nii tehti aastatel 2003 malt 50 m /s vett

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |753| 17 Looduskaitse Foto: saragoldsmith/flickr.com Foto: Foto: Hiiumaa muuseum / muis.ee Foto: Foto: Tamorlan / Wikimedia Commons / Tamorlan Foto:

Lõuna-Euroopas peetakse klaasangerjaid hõrgutiseks ja suur osa neist rändab toidulauale. Eestisse klaasangerjad ei jõua

ja 2004, kuid hiljem enam mitte. 1. Amilhat, E. et al. 2016. First evidence of damiskava täitmise analüüs. European eels exiting the Mediterranean 15. Kangur, A. et al. 2010. Anguillicoloides Teine mõte on jätkata Eesti loo- Sea during their spawning migration. – crassus infection of European eel, dushoiukeskuse algatatud võitlust Scientific reports 6. Anguilla anguilla (L.), in inland waters Narva jõe vee osalise kasutusõigu- 2. Bonhommeau, S. et al. 2010. The duration of Estonia: history of introduction, preva- se pärast. Kuna riigipiir jookseb jõe of migration of Atlantic Anguilla larvae. – lence and intensity. – Journal of Applied Fish and Fisheries 11: 289–306. Ichthyology 26: 74–80. keskelt ja osa Narva jõe veest päri- 3. Briand, C. et al. 2003. Estuarine and flu- 16. Miller, M. J. et al. 2015. A century of neb Eesti valgalalt, siis on Eestil tege- vial recruitment of the European glass research on the larval distributions of the likult õigus osale veest. Mõned aas- eel, Anguilla anguilla, in an exploited Atlantic eels: a re-examination of the data. tad tagasi oligi päevakorral leppi- Atlantic estuary. – Fisheries Management – Biological Reviews 90 (4): 1035–1064. da Venemaaga kokku, et umbkaudu and Ecology 10: 377–384. 17. Moriarty, C.; Dekker, W. 1997. 3 4. Calles, O. 2010. Size-dependent morta- Management of the European eel. Marine 50 m /s (s.o. 13%) Narva jõe veest lity of migratory silver eels at a hydro- Institute. lasta edaspidi voolama mööda Narva power plant, and implications for 18. Palstra, A. et al. 2006. Are dioxin- jõe vana sängi, Jaanilinna hüdroelekt- escapement to the sea. – Freshwater like contaminants responsible for rijaama turbiinidest mööda (◊ 3). Biology 55: 2167–2180. the eel (Anguilla anguilla) drama? – 5. Costa-Dias, S. et al. 2009. The decline of Naturwissenschaften 93: 145. Sellega loodaks sigimisvõimalused diadromous fish in Western Europe inland 19. Pedersen, M. I. et al. 2012. Loss of European lõhele, meriforellile ja atlandi tuurale, waters: mains causes and consequence. silver eel passing a hydropower station. – aga loomulikult oleks see kasulik ka 6. Dainys, J. 2017. Migration of stocked Journal of Applied Ichthyology 28: 189– angerja asurkonnale, eriti kui lasku- European eels (Anguilla anguilla L.) in 193. Lithuania and potential contribution to 20. Righton, D. et al. 2012. The Anguilla spp. vad kalad õnnestuks juhtida turbiini spawning stock restoration (Doctoral dis- migration problem: 40 million years of viivast kanalist kõrvale. sertation, Vilnius University). evolution and two millennia of specu- On palju tegureid, mida me anger- 7. Edeline, E. 2007. Adaptive phenoty- lation. – Journal of fish biology 81 (2): ja eluolu kohta ei tea, ent kui soovi- pic plasticity of eel diadromy. – Marine 365–386. Ecology Progress Series 341: 229–232. 21. Schmidt, J. 1923. The Breeding Places me liigi arvukuse taas tõusule viia, 8. Eesti riikliku kalanduse andmekogumis of the Eel. – Philosophical Transactions on ilmselgelt vaja karmimaid kaitse- programmi täitmine ja analüüs. 2015. of the Royal Society of London. Series meetmeid nii riiklikul tasemel kui ka Töövõtulepingu nr 4-1.1/15/20-1 2016. a. B, Containing Papers of a Biological Euroopa Liidus laiemalt. Praegu osa- vahearuanne. Tartu. Character 211: 179–208. 9. Friedland, K. D. et al. 2007. Oceanic chan- 22. Sjöberg, N. B. et al. 2009. Effects of the liselt vaid paberil „toimivaid“ meet- ges in the Sargasso Sea and declines in swimbladder parasite Anguillicola cras- meid tuleb ka reaalselt rakendada. recruitment of the European eel. – ICES sus on the migration of European silver Äärmiselt oluline on intensiivne üle- Journal of Marine Science: Journal du eels Anguilla anguilla in the Baltic Sea. – euroopaline koostöö ning see, et kõik Conseil 64: 519–530. Journal of Fish Biology 74: 2158–2170. 10. Huisman, J. et al. 2016. Heading south 23. Tsukamoto, K.; Arai, T. 2001. Facultative liikmesriigid mõistaksid meetme- or north: novel insights on European sil- catadromy of the eel Anguilla japonica te tähtsust. Seniks, kuni puuduvad ver eel Anguilla anguilla migration in the between freshwater and seawater habitats. arvukuse paranemise märgid, tuleks North Sea. – Marine Ecology Progress – Marine Ecology Progress Series 220: ajutiselt keelustada angerja püük Series 554: 257–262. 265–276. 11. ICES.2012. Report of the Joint EIFAAC/ 24. Westerberg, H. et al. 2014. Behaviour of kogu areaali ulatuses, et anda varude- ICES Working Group on Eels (WGEEL), stocked and naturally recruited European le aega taastuda. Samuti tuleks tõhu- 3–9 September 2012, Copenhagen, eels during migration. – Marine Ecology samalt piirata illegaalset klaasanger- Denmark. ICES CM 2012/ACOM:18. Progress Series 496: 145–157. 12. ICES. 2016. Report of the Working Group jate püüki. Kristi Källo (1994) õpib Tartu ülikoolis on Eels (WGEEL), 15–22 September Kuna angerja arvukus on niivõrd 2016, Cordoba, Spain. ICES CM 2016/ bioloogiat, kaitses 2016. a bakalaureuse- tugevalt vähenenud, ei saa paraku olla ACOM:19. töö „Euroopa angerja (Anguilla anguilla kindel, et ka karmimatest meetme- 13. Järvalt, A. et al. 2010. Potential L.) arvukuse languse põhjused Eestis ja test piisab probleemi lahendamiseks. Downstream Escapement Of European maailmas“. Eel From L. Peipsi Basin (Estonia-Russia). Kuid oodata ei tohi, muidu libiseb 14. Järvalt, A. jt. 2016. Aruanne: Võrtsjärve Mehis Rohtla (1986) on TÜ mereinstituu- angerjas meil lõplikult käest. kalavarude seisund ja Eesti angerjamajan- di ihtüoloogiateadur.

18 |754| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri maavarad eesti maapõu peidab huvitavat kivimit: graptoliitargilliit ehk must kilt eesti maavarade hulgas leidub kivimeid, mille kasutusele- võttu on keskkonnamõju tõttu peetud ohtlikuks. Üks selli- ne on graptoliitargilliit, mis koostise poolest võiks tulevikus olla lausa mitme metalli tooraine. sigrid Hade, Alvar soesoo inimestes küsitavusi tekitanud kivimile: kas graptoliitargillii-

esti maapõue geoloogi- di puhul saame rääkida üks- TÜ Foto: kogu list ehitust peetakse lihtsaks: nes võimalikest uraanivaru- sügavamal paiknevad Eel- dest ja keskkonnaohust või Kambriumi-aegsedE kristalsed kivi- peitub selles midagi ena- mid, nende peal 550–350 miljonit mat? aastat vanad Alam-Paleosoikumi settekivimid, mida omakorda kata- Graptoliitargilliidi vad pehmed Kvaternaari-setted. tüüpi must kilt on Paleosoikumi settekivimite hulgas levinud laialda- leidub siiski kivimeid, mille tekkelu- sel alal. See orgaani- gu ei ole täielikult selge ja mis või- karikas sete on ladestu- vad olla tulevikumaavarad. Üks sel- nud Kambriumi ja varajase line settekivim on graptoliitargilliit, Ordoviitsiumi ajastul Balto- ja Fenno- mille koostis on aegade jooksul ajen- skandias ulatuslikel aladel (vt ◊ 2). ◊ 1. Graptoliitargilliit on peeneteraline danud vastakaid arvamusi. Meist idas ulatub graptoliitargilliidi settekivim, mida võib orgaanikasisal- Eesti maavarade teemat on vii- leviala Leningradi oblastisse, sealt duse poolest (8–20%) nimetada keh- maste aastate jooksul agaralt kajas- kulgeb vöönd üle Põhja-Eesti Lõuna- vaks põlevkiviks. Kivim sisaldab ka eri- tanud nii poliitikud kui ka teadlased. Rootsisse, kus sama laadi kivimikih- suguseid raskmetalle, mistõttu kujutab Keskkonnaministeeriumi eestvõttel tide levik ulatub põhja poole kuni graptoliitargilliit keskkonnaohtu, ent on valminud „Maapõuepoliitika põhi- Põhja-Rootsi ja Põhja-Norra aladeni on samas metallide tulevikutooraine alused aastani 2050“. Selles dokumen- dis on esitatud põhimõtted, mida jär- gides saab maapõuerikkusi kasuta- selliseid hulgaliselt orgaanilist ainet Kuna kihid on kal- da niimoodi, et luua Eesti ühiskon- lutatud lõuna suu- nale suurimat väärtust, samas võttes ja metalle sisaldavaid peeneteralisi nas, siis vööndi lõu- arvesse keskkonna-, sotsiaalmajan- settekivimeid nimetatakse maailmas napiiril Eesti lääne- duslikke, geoloogilisi ja julgeoleku- üldjuhul mustadeks kiltadeks. osas lasub grapto- aspekte. liitargilliit üle 200 On tähelepanuväärne, et Eesti meetri sügavu- soovib tõhustada selles valdkonnas sel ja Eesti idaosas teadus- ja arendustegevust ja raken- [1, 2, 3, 4]. Praeguseks ei ole selgelt umbes 100 meetri sügavusel. dunud on RITA meetme alaprog- teada, kui kaugele ulatub samalaadse- ramm „Maapõueressursside efek- te metalle sisaldavate orgaanikarikas- Ühel kivimil palju nimetusi. Grapto- tiivsemate, keskkonnasõbralikema- te kivimite vöönd piki Põhja-Jäämere liitargilliit on enamasti väga peenete- te ja säästvamate kasutusvõimaluste rannikuala itta. raline orgaanikarikas (8–20%) sette- väljatöötamine“. Üks alaprogrammi Eesti aladel ulatub graptoliitargil- kivim, mille paksus ulatub Eestis 0,5 meede uurib just Eesti „mudakivi“ liit küllaltki laia vööndina Hiiumaalt kuni üle 6 meetrini. Varem on seda ehk graptoliitargilliiti. Uuringu ees- Narvani, hõlmates riigi maismaaosast kivimit nimetatud diktüoneemakil- märk on välja selgitada, kas grap- üle 12 000 ruutkilomeetri. Kivim pal- daks või diktüoneemaargilliidiks. Seda toliitargilliidist saab kätte metalle, jandub Põhja-Eesti klindil (◊ 3) ja nimetust kasutatakse Venemaal tänini. kasutades bioleostamismeetodit. mitmel pool Eesti põhjaosa jõeorgu- Diktüoneema nimetus tule- Heidame valgust sellele paljudes des, aga ka inimtekkelistes kaevetes. nes graptoliidi liigist. Hiljem sel-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBeR 2017 EEsti LOODUs |755| 19 Maavarad

tunud ka kaevandajad. Lühem kasu- tuslugu on Skandinaavia mustal kil- dal ja veelgi lühem Eesti graptoliit­ argilliidil. Rootsis on seda kivimit kasuta- tud juba ligi 300 aastat tagasi: naha- ja farmaatsiatööstuses, aga ka ener- geetikas. Teadaolevalt hakati musta kilta kaevandama Skånes juba 1637. aastal. Rootsi energiatööstus hakkas kivimi vastu huvi tundma üle-eelmisel sajandil, läinud sajan- dil üritati sellest ajada isegi õli (kuni 1966. aastani). Huvi ei kahanenud ka tuumaajastul: 1950–1961 toode- ti Kvarntorpis ligi 62 tonni uraani. Veelgi kuulsam on Ranstadi tehas, kus aastail 1965–1969 toodeti 300 tonni uraani kontsentraati (yellowca- ke). Paraku ei õnnestunud rootslastel kummaski piirkonnas hoiduda kesk- konnaprobleemidest. Eesti graptoliitargilliit sisaldab set- tekivimi kohta tähelepanuväärselt palju uraani, aga ka tsinki, molüb- deeni, vanaadiumi, pliid, arseeni ja veel mitut metalli [5, 6, 7]. Ent sugu- gi kõiki metalle ei leidu ühepalju, näi- teks koobalti- ja skandiumisisaldus on sageli isegi väiksem kui keskmi- ses standardsettekivimis (rahvusva- ◊ 2. Mustade kiltade, sh Eesti graptoliitargilliidi levik Fennoskandias. Levikuskeemi heliseks võrdluseks kasutatakse sage- on koostanud Sigrid Hade mitme autori uurimuste alusel [1, 3, 4] li standardit PAAS, Post Archean Australian Shale). Võrdlemisi väike on ka haruldaste muldmetallide sisal- gus, et tollastes Paleosoikumi mere- täpsem (ühtlasi kõige igavam!) ka Eesti dus: see ulatub vaid üksikproovidel des elanud graptoliidiliik oli hoopis graptoliitargilliidi kohta. üle keskmise PAASi sisalduse. Rhabdinopora flabelliforme (vana Otseselt ei saaks keelata, kui keegi Uraanisisaldus puuraukudes jääb nimetus Dictyonema flabelliforme). tahaks nimetada graptoliitargilliiti vahemikku 15–600 ppm (s.o elemendi Kui jalutame Eesti parimate grapto- põlevkiviks, kuna orgaanikasisaldu- kogus grammides tonni kivimi kohta), liitargilliidipaljandite juures, näiteks se (8–20%) järgi on tõesti tegu kehva ulatudes üksikutes graptoliitargil- Pakri poolsaarel või Türisalu panga põlevkiviga. Siinkohal võib mainida, liidi kihiosades ka üle 1000 ppm. all, veendume peagi, et graptoliidi- et Skandinaavias on seda tüüpi kivi- Väikseim on selle sisaldus Klooga kivistisi selles kivimis kuigi palju ei mi kohta käibel mõiste „alum-kilt“ ja Võsu vahele jäävas graptoliitar- leidugi. (Alum shale; alumiiniumi ja kaaliumi gilliidikihis (vt ◊ 4). Uraan on meil

Õigupoolest ei ole ka argilliit täpne kilt ehk KAl(SO4)2). olnud kõige suurema huvi all, seda on määratlus: argilliit on kivim, mis ena- Sillamäe tehases aastatel 1948–1952 masti koosneb savifraktsiooni peen- Mustad kildad on metallide allikas. isegi toodetud. Arvestuslikult toode- test osakestest, kuid Eesti grapto- Mustad kildad on maailmas tuntud ti toona üle 22 tonni uraani, milleks liitargilliit sisaldab tihti ka palju jäme- kui mitme metalli, eeskätt molüb­ töödeldi üle 270 000 tonni kohalikku damaid setteosakesi (liiva). deeni, tsingi, nikli, vase, kroomi, graptoliitargilliiti. Selliseid hulgaliselt orgaanilist ainet vanaadiumi, koobalti, uraani ja hõbe- Molübdeenisisaldus graptoliitar- ja metalle sisaldavaid peeneteralisi set- da tooraine. Euroopas on kuulsaimad gilliidis varieerub 5–1400 ppm, üksi- tekivimeid nimetatakse maailmas üld- seda tüüpi kivimid ligi 600 000 ruut- kutes kihiosades leidub seda isegi üle juhul mustadeks kiltadeks (ingl black kilomeetril laiuvad Kupferschieferi 2000 ppm. Paikkonniti on selle metal- shale). See nimetus oleks ilmselt kõige kildad, millest on aegade vältel huvi- li sisaldus võrdlemisi sarnane uraani-

20 |756| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri sisaldusega graptoliitargilliidis (vt ◊ 4), erinevus ilmneb vaid Eesti kirdenur- gas. Kõige vähem leidub molübdee- ni kivimis Klooga ja Võsu vahel: ala piirid langevad kokku uraani omaga. Alvar Soesoo. Foto: Molübdeen on kergesti leostuv metall. Siiski jäi Tallinna tehnikaüli- lubjakivid kooli eksperimentide käigus leostu- Karbonaatsed kivimid nud molübdeenikogus uraanile alla üle kümne korra: algkogusest leostus välja hinnanguliselt 0,15% molübdee- ni, uraani puhul aga kuni 2,5%. Glaukoniitliivakivi(roheline) Tsingisisaldus graptoliitargillii- dis jääb vahemikku 7–10 000 ppm, olles üksikutes kihiosades ka märk- sa suurem. Metalli piirkondlik jao- Graptoliitargilliit tus on võrdlemisi korrapäratu: väik- (> 4 m) seim on tsingisisaldus Loode-Eestis, Tallinna–Viimsi joonele jäävas musta kilda vööndis ja Loksa–Toila vahe- lisel alal (vt ◊ 4). Ometi on väga suure tsingisisaldusega graptoliitar- gilliiti leitud mitmes puuraugus väi- kese sisaldusega aladel, näiteks Pakri saartel, kus tsingisisaldus ulatus üle 2000 ppm. Eksperimendi põhjal on selgunud, et tsink leostub kergesti: juba esimestel päevadel võib kivimist välja leostuda 3–4% tsingist, pikemal Liivakivi, kohati püriitsete ajavahemikul kuni 6%. konkretsioonidega Vanaadiumisisaldus graptoliitar- gilliidis on 190–1600 ppm, üksikutes kohtades üle 3000 ppm. Piirkonniti erineb sisaldus suurel määral: see on väike kahel põhja-lõunasuunali- sel alal Kirde-Eesti idapoolses osas ja Loksa–Toila vahele jääval alal (vt ◊ 4). Neile lisandub Tallinna ümbrus, Maardu ja Kolga vahelise ala põh- ◊ 3. Pakri poolsaarel paljandub graptoliitargilliit üle nelja meetri paksuse kihina jaosa. Suurim on vanaadiumisisal- Kambriumi liivakivide peal dus Voka ja Kunda vahel ning laiguti Riisipere ja Rapla ümbruses levinud graptoliitargilliidis. piir kulgeb Tallinna lähedalt kagusse, vandamisega seotud keskkonnaohte. Vanaadiumi leostub graptoliitar- jäädes pisut idasuunda, võrrelduna Siiani piisava tähelepanuta on jäänud gilliidist välja vähe: katse käigus alla uraani ja molübdeeni vastavate ala- tiheda asustusega Põhja-Eesti ranni- ühe protsendi. Seevastu leostub see dega. kulähedased alad, kus graptoliitar- metall võrdlemisi kiiresti: mõne Plii leostumise ohuga tuleb arves- gilliit paljandub või lasub maapinna päeva jooksul 0,6%. tada Ida- ja Lääne-Eestis kivimi ava- lähedal, mõjutades looduskeskkonda Pliisisaldus Eesti graptoliitar- musalal ja paikades, kus graptoliit- (vt ka ◊ 5). gilliidis jääb üldjuhul vahemik- argilliit ulatub maapinna lähedale. Meile on seni väga hästi teada ku 10–2300 ppm, ulatudes üksi- inimtekkelised mõjud: kunagise kae- kutes kihiosades üle 10 000 ppm. Looduslikud ja inimtekkelised vandamise tagajärgi näeme kõige Piirkondadest võib selgelt erista- keskkonnaohud. Võime olla kindlad, selgemini näiteks Maardus (fosfo- da Põhja-Eesti keskosa, kus pliisisal- et Eesti graptoliitargilliit on mitme riit) ja Sillamäel (graptoliitargilliit). dus kivimis on tunduvalt väiksem metalli tulevikutooraine. Samas ei saa Aherainekuhjades on graptoliitar- kui Kirde-Eestis. Selle vööndi lääne- eirata selle kivimi looduslikke ja kae- gilliit ise süttinud, eelkõige toona-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBeR 2017 EEsti LOODUs |757| 21 Maavarad

haaratud uraanirikkaid kivimitükke. Peale selle võib meil leiduda mandri- jää tegevuse käigus või hiljem ümber settinud kohalikku graptoliitargillii- ti. Ent radoonisisaldus võib olla suur ka Devoni settekivimites ja hiljem ümber settinud materjalis. Eestis peetakse radoonirohkeks neid paiku, kus selle elemendi sisal- dus ületab 50 kilobekerelli (kBq) kuupmeetri kohta. Eesti standardi järgi peaks see näitaja jääma siseruu- mides alla 200 Bq/m³. Samas on näi- teks Põhja-Eesti klindivööndis, kus graptoliitargilliit ja kohati ka fosforiit avanevad maapinnale või on maapin- na lähedal, radoonisisaldus tihti kuni kümneid kordi üle piirnormi, isegi üle 250 kBq/m³ [5]. Sellistel loodus- likult suure radoonisisaldusega aladel peab elamuehituses radooniohtu kind- lasti arvestama. Samas tasub teada, et radoonisisal- dust ei ole võimalik alati täpselt mõõta. Muld või pinnakate ei ole radooni- le suletud süsteem ning näiteks osa esialgu raadiumist tekkinud radooni võib kohe eralduda õhku ega kajastu- gi mõõtmistulemuses. Tulemusi võib mõjutada veel mitu tegurit, sealhulgas temperatuur (külmunud või äsja üles sulanud pinnas), pinnase aeratsioo- ◊ 4. Eesti graptoliitargilliidis leiduva vanaadiumi, uraani, tsingi ja molübdeeni sisal- nivõime ja niiskus, aluspõhjakivimite duste üldine levik Gaussi variogrammi alusel. Sisaldused on esitatud ppm-des, omadused ja sügavus. s.o elemendi kogus grammides tonni kivimi kohta. Praeguste andmete põhjal on Teades, et kivimite uraani- ja nende metallide sisaldus suur eelkõige Eesti idaosas radoonisisaldus on otsene kesk- konnaoht, on tähtis pidada silmas paikkondlikke iseärasusi. Eriti oluli- se puuduliku kaevandamisjääkide Teatavasti kuulub Eesti Euroopas ne on see kohtades, kus graptoliitar- ladestusviisi tõttu. Kivim süttib ise, kõige suurema radooniohuga rii- gilliit avaneb maapinnale või asub kui see on hapnikule ja veele avatud, kide hulka [5]. Mõõtmiste järgi on üsna maapinna lähedal. Ent ka mujal: kuna selles leiduv püriit oksüdeerub. oht suurim Maardu piirkonnas, kus Harjumaal on suurim radoonisisal- Selliste reaktsioonide käigus võivad kunagise fosforiidikaevanduse puis- dus mõõdetud vööndis, kus on levi- keskkonda eralduda graptoliitargil- tangutes leidub suure uraanisisaldu- nud väikese uraanisisaldusega grap- liidis leiduvad metallid, aga ka muud sega fosfaatseid tootmisjääke ja grap- toliitargilliit. See viitab inimtekkeli- ühendid. toliitargilliiti [5]. sele mõjule, aga ka võimalusele, et Võrdlemisi hästi on teada ka grap- Radooni allikas ei ole üksnes grap- radoonihulk on seotud muude geo- toliitargilliidi radoonioht, mis on loo- toliitargilliit: rohkesti radooni lei- loogiliste teguritega. Seevastu Kirde- duslik keskkonnamõju. Radoon on dub ka Kvaternaari moreenides, sest Eestis seostub suurem radoonisisal- õhust ligi kaheksa korda raskem gaas, neis on mandrijääga Soomest kaasa dus hästi graptoliitargilliidi uraani­ mis tekib uraani ja tooriumi radio- sisaldusega (vt ◊ 5). aktiivsel lagunemisel. Kuna grapto- Looduslikku radoo- liitargilliit võib sisaldada kuni 1000 Kivim süttib ise, kui see on niteket ei saa inime- grammi uraani tonni kivimi kohta, hapnikule ja veele avatud, kuna ne ära hoida, kuid on tegu olulise radooniallikaga, mille selles leiduv püriit oksüdeerub. meil on võimalus selle keskkonnamõju võib olla väga suur. mõju vähendada. See

22 |758| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ◊ 5. Ülemine joonis: rahvastikutihedus Põhja-Eestis praeguste haldusüksuste kaupa ning graptoliitargilliidi modelleeritud keskmine uraanisisaldus. Väga oluline osa Eesti rahvastikust paikneb võimaliku keskkonnaohu piirkonnas (punasest joonest põhja poole jääv ala). Alumine joonis: modelleeritud radoonisisaldus pinnaseõhus ühe meetri sügavusel pinnases mõõde- tud andmete alusel. Suured radoonisisaldused ei lange kokku suure uraanisisaldusega aladega, v.a Kirde-Eestis. Joonised on koostanud Sigrid Hade Eesti geoloogiakeskuse ja statistikaameti andmete järgi eeldab üksikasjalikku teavet uraa- ne kasutusele võtta meetodeid, mis Eestit, Leningradi oblastit ning Rootsi ni ja tooriumi lagunemisrea jääkide kõige tõhusamalt aitaksid vähendada ja Norra vastavaid mustade kiltade liikuvuse kohta maakoores. Ühtlasi radooniohtu. alasid ühendav andmebaas. Sama tuleb kasuks, kui tunneme neid ele- vajalik oleks koostöös nende riikide- mente sisaldavate algkivimite pai- Vajame uusi teadmisi. Selleks et ga teha ühisuuringuid, sh uurida kivi- gutust ja muid iseärasusi. Seni, kui paremini hinnata Eesti graptoliitar- mis leiduvaid metalle, looduslikke ja neid teadmisi napib, ei suuda me gilliiti, aga ka Fennoskandia sarnase inimtekkelisi keskkonnamõjusid, sest alati ühemõtteliselt eristada loodus- päritoluga mustade kiltade majan- probleemid on meil kõigil sarnased. likku keskkonnamõju inimtekke- duslikku tähtsust ja võimalikku kesk- Paraku on praegusel, fosforiidisõja- lisest. Samuti on seetõttu keeruli- konnamõju, oleks mõistlik luua ühine järgsel ajal, maavarauuringud ja seal-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |759| 23 Maavarad Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto:

◊ 6. Väga suures mahus paigutati graptoliitargilliiti ümber fosforiidikaevandamise käigus Maardus (pildil Maardu karjäär), kus aastatel 1964–1991 kaevandati ja ladestati seda kuhjadesse ligi 70 miljonit tonni. Tollest ajast teame ka suuri keskkonnakahjusid

hulgas graptoliitargilliidi uuringud, ti ja suurtes kogustes. Võttes arvesse nädala jooksul välja leostuda kuni 8 Eestis olnud põlu all. Viimastel aastatel keskkonnapiirnorme, võib kõige oht- grammi uraani tonni jäätmete kohta. on olukord siiski tublisti paranenud, likumaks pidada uraani, mille sisaldus Graptoliitargilliidi leostumise näiteks on üht-teist välja selgitatud graptoliitargilliidis ületab 50 korda uuringu (2015–2017) raames saadud graptoliitargilliidi elementide jaotuse pinnasele kehtestatud piirmäära. andmestiku edasine analüüs lubab kohta nii paikkonniti kui ka geoloo- Näiteks eksperimendi teiseks näda- tulevikus koostada märksa ajakoha- gilistes läbilõigetes. Tallinna tehnika- sema ülevaate Eesti grap- ülikooli geoloogiainstituudi töörühm Uraani sisaldus toliitargilliidi kui tulevi- on neis uuringutes kasutanud ajako- kumaavara võimaluste, haseid geokeemilisi ja GIS-meetodeid graptoliitargilliidis ületab 50 aga ka kaasnevate kesk- (valminud on kaks doktoritööd [3, 6]). korda pinnasele kehtestatud konnaohtude kohta. See Nende uuringute raames on läbi piirmäära. annaks riigile aluse teha vaadatud aastatel 1970–1990 geoloo- edasisi otsuseid teadus- giateenistuse eestvõttel kogutud and- uuringute põhjal. Praegu mestik, analüüsitud on graptoliitar- laks oli leostunud ligi 2,5% uraani kavandavad ülikoolide ja Eesti geo- gilliidis leiduvate metallide levikut (vt algkogusest, ent järgneva 250 katse- loogiakeskuse töörühmad uurin- ◊ 4, ◊ 5). Teoks on saanud pikaajaline päeva jooksul see kogus märkimis- guid, mis võivad anda Eesti majan- graptoliitargilliidi leostumise ekspe- väärselt ei suurenenud. Samamoodi dusele suure lisatõuke. riment, mis annab võimaluse erista- käitusid ka nikkel ja tsink: esimeste Igal juhul tuleks Eesti graptoliitar- da otsest looduslikku ja inimtekkelist nädalatega leostus kivimist välja ligi gilliiti juba praeguste teadmiste val- keskkonnaohtu. 5% mõlemast metallist. guses käsitada nii tulevikumaavara Selle eksperimendi esmaste tule- Seega, kui näiteks graptoliitargillii- kui ka loodusliku keskkonnaohuna. muste põhjal leostub mitu elemen- dist koosnevas kaevandusjääkide kuhi- Riske saab aga kahtlemata vähendada ti, nimelt uraan, kaadmium, nikkel, las leiduks uraani 300 grammi tonni teadliku käitumise ja säästlike tehno- tsink ja vask, kivimist vette lihtsas- kohta, siis vee toimel võiks sellest paari loogiate kasutuselevõtu abil.

24 |760| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 1. Buchardt, Bjørn et al. 1997. Alun Skiferen I Skandinavien. DGF Geologisk Tidsskrift 3: 32. Fakte graptoliitargilliidi kohta • Arvestuslik uraani kogus Eesti 2. Hade, Sigrid 2014. GIS Applications in the Studies of the Palaeozoic Graptolite mandriala graptoliitargilliidis Argillite and Landscape Change (GIS mee- • Eesti graptoliitargilliit hõl- on 5,67 miljonit tonni, tsinki on todite rakendused Paleosoikumi graptoliit- mab meie mandriosas umbes 16,53 ja molübdeeni 12,76 mil- argilliidi ja keskkonnaseisundi muutlikkuse 12 210 km², millele lisandub ligi jonit tonni. Mudeli põhjal arvu- uuringutes). Doktoritöö. Tallinna tehnika- ülikooli geoloogiainstituut. 3190 km² ala Mandri-Eesti ja tatud metallikogused Mandri- 3. Hade, Sigrid; Soesoo, Alvar 2014. Estonian Lääne-Eesti saarte vahel [2, 3]. Eesti ja Lääne-Eesti saarte vaheli- graptolite argillites revisited: a future • Graptoliitargilliidi koguhulk se piirkonna mustas kildas: uraa- resource? – Oil Shale 31 (1): 4–18. 10.3176/ oil.2014.1.02. Eesti mandrialal on 67 miljar- ni 1,8 miljonit tonni, tsinki 22,7, 4. Nielsen, Arne Thorshøj; Schovsbo, Niels dit tonni (arvestades eritihe- molübdeeni 4,5, vanaadiumi 13,3 Hemmingsen 2011. The Lower Cambrian dust 2100 kg/m³); Mandri-Eesti ja pliid 6,6 miljonit tonni [2, 3]. of Scandinavia: Depositional environ- ja Lääne-Eesti saarte vahel on • Arvutuslikult on viimase 20 mil- ment, sequence stratigraphy and palaeo- geography. – Earth-Science Reviews 107: kivimit umbes 18,9 miljardit joni aasta jooksul vähemalt 22 207–310. tonni ning vähemalt 19 miljar- miljonit tonni tsinki, 4,4 miljonit 5. Saarik, Krista 2016. Radon emissions dit tonni graptoliitargilliiti on tonni molübdeeni, 13 miljonit from the Estonian Quaternary cover täielikult erodeeritud ja ümber tonni vanaadiumi ja 1,8 miljonit (Radooniemissioonid Eesti pinnakattest). Doktoritöö. Tallinna ülikooli ökoloogia­ setitatud (osaliselt lahustunud) tonni uraani Balti klindi servast instituut. Põhja-Eesti rannikualalt kunagi- põhja poole jäävatelt aladelt ero- 6. Voolma, Margus 2016. Geochemistry of se Ürg-Neeva toimel Balti klindi deeritud ning mujale ümber seti- Organic-Rich Metalliferous Oil Shale/ Black Shale of Jordan and Estonia kujunemise ajal. tatud. (Orgaanika- ja metalliderikaste põlev- kivide/mustade kiltade geokeemiast Jordaanias ja Eestis). Doktoritöö. Tallinna Sigrid Hade (1973) on Tallinna tehnikaüli- Alvar Soesoo (1963) on Tallinna tehni- tehnikaülikooli geoloogiainstituut. kooli geoloogiainstituudi GISi spetsialist, osa- kaülikooli professor, samuti Tartu ülikooli 7. Voolma, Margus jt 2013. Geochemical lenud keskkonnainvesteeringute keskuse külalisprofessor ja TÜ maapõueressurssi- heterogeneity of the Estonian graptoli- toetatud graptoliitargilliidi loodusliku leostu- de arenduskeskuse (MAREK) juhtkomi- te argillite. – Oil Shale 30 (3): 377−401. 10.3176/oil.2013.3.02. mise ja keskkonnamõjude uuringuprojektis. tee liige.

Just radooni peetakse Radooni mõõtmise ja -tõrje ekspert GSM: +372 56 987 330 [email protected] HINGAMISTEEDE ja KOPSUVÄHI www.radoonitorjekeskus.ee peamiseks põhjustajaks maailmas

TEGEVUSVALDKONNAD: • radooni mõõtmine maapinnast professionaalsete MARKUS – mõõteriistadega radooni mõõtmine • radooni mõõtmine hoonetes, radooni sissepääsu- enne ehitust kohtade avastamine; pikad ja lühiajalised mõõtmised maapinnas. Hind: al 150 € • koduste mõõteseadmete müük CORENTIUM – radooni mõõtmine • radoonikile müük ja paigaldus; aktiivsete ja hoones. passiivsete radoonitõrjesüsteemide müük ja paigaldus Hind: al 32 € • pakume konsultatsiooni ja erinevaid lahendusi Radoonimõõtja radooni mõõtmiseks ja vähendamiseks elu-, olme- ja tööruumides. tel +372 56 987 330 info@ hind: 216 € (võimalik nii osta radoonitorjekeskus.ee kui ka rentida) www.radoonitorjekeskus.ee

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |761| 25 Kauged mälestused Foto: Timo Timo Palo Foto:

Äikese ajal on mõistlik vältida lagedaid välju, sest kõrgeima objektina võib inimene saada hõlpsasti välgutabamuse Meenutusi välgutabamustest

Eesti Looduse juuni-juulinumbris on avaldatud väga huvi- Õlal tassitud raudkang jättis jälje. tav ja kõigiti vajalik artikkel välgu kohta. Oma kogemustest Aastaid hiljem olin töömehena Tallinna-lähedases kunagise Harku mäletan, et piksetabamused puudesse on väga sagedased. mõisa maadel eksperimentaalbio- Igal juhul tuleb äikese korral järgida tegutsemisjuhiseid. loogia instituudi katseaeda rajamas. Äike oli tulekul, aga me tahtsime oma Kalju Kask des tuli meil õppepraktika ajal teha töö enne valmis saada. Vihm jõudis Ropka kolhoosile mullastikukaart. varem, valas nagu oavarrest. Astusin Hirmutav äike püsib kaua mee- Ühel päeval jäin tugeva äikese kätte. kodu poole, minna oli tublisti üle les. Poisipõlves elasin perega Suure Esialgu lootsin, et suurem vihm kilomeetri. Tee kulges võsaserva pidi, Seapilli järve ääres; praeguseks on läheb mööda. Vastupidi! Olin lagedal veejoad jooksid püksisääri ja varru- järvest saanud Paunküla veehoidla. põllul, puid läheduses ei kasvanud. kaid mööda alla. Aedniku kodu oli Tollest ajast mäletan siiani, millise Pealegi teadsin, et puu alla varjule teisel pool. Tal oli õlal raske kang ja hirmu ajas peale välgu põmmutami- ei tohi minna. Mul oli käes meetri- labidas. ne: piksesähvatused ja müristamine. pikkune metallist mullapuur ja vasar Aednikul tuli minna läbi hõre- Iseäranis hirmutav oli siis, kui lähe- selle mulda tagumiseks. Kartsin, da tammiku: puud olid saja-aasta- dased raksatused kordusid lühikeste et need võivad välku ligi tõmma- sed ja võimsate harali oksaharudega. ajavahemike järel. Karjatasime oma ta. Heitsin siis põllule kõhuli, jää- Seal kärgatas tugev pauk. Aednik sai loomi põllutaguses riigimetsas ning des niimoodi vihma taandumiseni. arvatavasti oksi mööda hargnenud sattusime seal puude tüvedest lahti Olin valinud madalama koha, kinni külgvälgu tabamuse. Ta jäi püsti, oli rebitud puiduribadele. vajunud kraavi, et ei tekiks kõrgemat küll uimane, aga jõudis koju. Tema 1950. aastail ülikoolis õppi- muhku lagedal väljal. selja peal oli käelabasuurune punane

26 |762| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri laik: küllap raudkangi kohal. Kulus pärida. Jutuhoos selgus, et kord äike- parasjagu köögis, kui ilmus välguke- mitu kuud, enne kui see laik lõpuks se ajal oli metsavaht oma täiskasva- ra. Kodus oli minu isa ja naaberkor- ära kadus. nud pojaga läinud välistrepile ja pikne teris ka majaperemees. Nende selgi- Olen kindel, et teatud paikades oli metsavahi seal surnuks löönud. tuse kohaselt olevat tulekera sisene- tabab välk objekte sagedamini kui Kõrval seisnud pojaga ei olnud mida- nud majja kemmergu aknast: seina teisal. Sealsamas tammikus, aga ka gi juhtunud. laepoolses nurgas asetsev väike rist- Harku umbes kümne hektari suuru- Kümme aastat hiljem külastasin külikukujuline ava oli tol hetkel tuu- ses pargis, leidus paljudel puutüvedel Aegviidus naise sugulasi. Järgmisel lutamiseks lahti. välgu jälgi: rohkem või vähem kinni päeval peeti seal metsas mootorratas- Keravälk läbis koja ja sisenes ukse- kasvanud sooni. te krossivõistlused võidusõitja Rein praost meie kööki. Seal olevat see Nelikümmend aastat elasin ma Hiiobi mälestuseks. Hommikukohvi ringi teinud, jälle kotta läinud ja siis Halliste jõe lähte lähedal asunud ajal saime teada, et välgutabamuse naabri kööki lipsanud. Ma ei mäle- Saksaveski järve ääres. Minu köögi- tõttu oli surma saanud peakohtunik, ta, kust keravälk lõpuks majast välja akna lähikonnas oli Devoni liivaki- läks. Mingit häda ta vist nukk, millel kasvasid enamjaolt kaasa ei toonud. männid. Sealsetesse puudesse raksa- Iseäranis hirmutav oli siis, kui Ent see lugu on tas välk sagedasti. lähedased raksatused kordusid mu mõtteid vae- Kord istusin äikesehoo ajal köögi- vanud üle 80 aasta akna all laua ääres, kui akna taga käis lühikeste ajavahemike järel. (olen praegu 87). hirmus sähvatus. Meil oli seal teleri- Kas keegi tõepoo- mast, mille jämedast traadist maan- lest nägi kera kem- dusjuhe oli kaevatud sügavale maasse kes oli läinud enne võistlust, kella mergusse sisenemas? Võib olla oli see ja selle ümber valatud betoonklomp. nelja-viie paiku varahommikul, rada pelgalt minu ettekujutus, mille alu- Kõikide seadmete juhtmed olid äikese üle vaatama ja sattunud äikese kätte. seks oli suurte inimeste jutt. Mäletan ootuses vooluvõrgust lahti võetud, ka Arutleti, kas võistlus ära jätta. Ent see vaid, et täiskasvanud tuletasid seda antenn välja tõmmatud. Edaspidi olin ikkagi peeti. juhtumit hiljemgi meelde. pikse ajal alati akendest kaugemal. 1950. aastail käisin Jäneda ümb- Kohtumine keravälguga. Olin Kalju Kask (1929) on puuviljandustead- ruses taimi vaatlemas. Astusin sisse toona ilmselt kuueaastane ja elasi- lasena aretanud mitukümmend õuna-, metsavahimajja, et üht-teist järele me Nõmmel Võidu tänaval. Istusin pirni- ja maguskirsisorti.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |763| 27 Looduskaitse Foto: Rainar Kurbel / loodusemees.ee Foto:

Väikekiskjad ohustavad lendoravat ja kanalisi Raiepiirangud ja kaitsealad on lendoravale hädavaja- Läinud aasta lõpus allkirjastas likud, ent jäävad kasutuks, kui ei piirata nugiste arvu- keskkonnaminister määruse, mille kohaselt loodi lendoravale 25 uut kust. Paraku pole Eestis õieti kellelgi huvi ega kohustust püsielupaika ning korrigeeriti 13 väikekiskjaid ohjeldada. Peale lendorava on selline olu- püsielupaiga piire ja tõhustati nende kord ohtu seadnud ka kanalised. Riik võiks väikekiskja- kaitsekorda. Tänavusest aastast alates on lendorava püsielupaikadena kaitse te jahti soodustada. Asjatundlikest väikekiskjaküttidest all 5700 ha metsamaad. võiks üksiti olla abi, et saada jagu seakatkust. Teadlaste hinnangul saab lend­ orava populatsiooni seisundit pidada Mati Sepp seireandmete järgi oli teada veel vaid soodsaks juhul, kui on teada vähemalt 45 asustatud lendorava elupaika ja 250 elupaika, millest jooksval aastal estis elas 1990. aasta paiku eluala kogupindalaks hinnatud 550 on asustatud vähemalt 150 elupaika. lend­oravaid 3180-ruutkilo- ruutkilomeetrit. Pikaajaliste vaatlus- Kaitsetegevuse eesmärk on saavutada meetrisel alal. 2015. aastal te ja uuringuandmete põhjal hoiatas see siht 2030. aastaks. Mullu kinnita- oliE keskkonnaregistris 110 lendora- Tartu ülikooli zooloog Jaanus Remm tud lendorava kaitse tegevuskava alu- va elupaika kogupindalaga 1542 ha. 2015. aastal, et niisuguse suundumu- sel taastatakse elupaiku, paigaldatak- Kaitse alla oli neist võetud 79 elupai- se jätkudes on lendoravad Eestis välja se tehispesi ja hooldatakse neid. Kava ka (kogupindala 934 ha). Sama aasta surnud aastaks 2020. järgi tuleks ka vähendada kisklussur-

28 |764| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri vet, uurida võimalusi liiki taasasustada ja vähendada asurkondade isoleeritust ooloog Jaanus Remmi hoia- vad häält ja kogu rahvas kiidab, et ning nõustada maaomanikke. tav joonis aastast 2015 tõi loodust on vaja kaitsta. Nii on see lendorava kriitilise olukor- minu vaatluste järgi olnud juba aas- Miks lendorav välja sureb? Jaanus raZ jõuliselt ühiskonna teadvusse. takümneid – ikka samad liigid ja Remm on märkinud, et raie ei pruu- Jaanus Remm: „Et nii lihtsast pildist samad küsimused. Kõik on justkui gi olla ainus põhjus, miks lendora- läheb lahti selline möll ühiskonnas, olemas, et lahenduste poole liiku- vate asurkond on vähenenud, oma oli tegelikult väga üllatav, sest põh- da. Aga areng on pagana aeglane. roll võib olla kiskjate arvukusel. jalike uuringute vastu oli huvi olnud Diskussioonis määratlemata tume- Tõepoolest, 2007. aastal paigutasid sama hästi kui olematu. Joonis sün- dad jõud hoiavad seda süsteemi teadlased mitmele lendoravale jälgi- dis ühe looduskaitseseminari ajal üsna stabiilsena – raskuskese on misseadmed, kuid enamik neid loomi seminarisaali tagapingis. Teadlased tugevalt paigas. Tundub, et minu langes metsnugiste ohvriks. räägivad elurikkuse kadumisest, riik pildil õnnestus mingil moel liigu- Et kisklussurvet vähendada, alga- tõstab elurikkuse hoidmise kõrgeks tada ühiskonnas lendorava raskus- tas Eestimaa looduse fond 2006. aas- prioriteediks, vabaühendused tee- keset.“ tal projekti „Nugis Virumaal“. Nugise arvukuse piiramist lendoravate elu- paikades nägi ette ka 2007. aastal kin- nitatud lendoravate kaitse tegevuska- va. Ent praeguse olukorra põhjal tun- dub, et nii nahka pistetud lendoravad Joonis: Jaanus Remm kui ka suured plaanid nugist piirata on unustatud.

Väikekiskjate küttimine on halvas- ti korraldatud. 1990. aasta paiku, kui lendorava elualaks hinnati üle 3000 ruutkilomeetri, oli nugise nahk hin- nas ning peaaegu kõikjal Eestis leidus nugisekütte. 2007. aastaks oli nende hulk tunduvalt kahanenud, käpu- täie küttide seas oli noori vaid mõni üksik. Toona ellu viidud nugisejahi vastu võetud uues jahiseaduses jahi- nende kaitseks kütivad väikekiskjaid. toetamise juhtprojekt kinnitas sel- piirkonda defineeritud kui suurulu- Majanduslikku huvi küttida väike­ gelt, et Virumaal küttisid nugist vaid kijahi pidamiseks moodustatud ala ulukeid praegu ei ole, sest karusnah- üksikud jahimehed. 2016. aastaks oli (§ 5). RMK-l on jahipiirkondi halda- kade hinnad on liiga madalad. Kui kümnes Ida-Virumaa jahipiirkonnas vate jahiseltsidega sõlmitud leping, tehakse väikeulukite küttimise kooli- metsnugise küttimine täielikult lõpe- kus on kirjas, et väikeulukitest tuleb tusi, ilmub sinna kohale ainult paar tatud. RMK maadel küttida ainult kopraid, jahimeest. Eestimaal on üle 300 jahipiirkonna juhul kui nood teevad riigi metsa- Hästi ilmestab olukorda näiteks ja ligi 15 000 jahimeest, kelle käsutu- le kahju (RMK jahinduse peaspet- metsnugiste ja põtrade küttimisarvu- ses on neli miljonit hektarit jahimaad. sialisti Kalev Männiste sõnutsi ei sea de võrdlus. Ajavahemikus 2006–2011 Ühiskonna ootus jahimeeste suhtes ei RMK riigimaa jahindusliku kasuta- kütiti Eestis igal hooajal keskmiselt piirdu ilmselt sellega, et nad hangik- mise lepingus jahiühendusele üldse 4500 põtra, ent üksnes 1200 nugist, sid metsast võimalikult palju liha või mingeid küttimiskohustusi – toim). niisiis üle kahe põdra iga nugise kohta. võimalikult uhkeid trofee­sarvi. Pigem Metsnugist, rebast ega kährikut pole Ida- ja Lääne-Virumaal kütiti aga 240 oodatakse, et jahiga hoitaks liikide selles lepingus mainitud: lendoravate põtra ja 80 nugist, s.o kolm põtra ühe asurkonnad võimalikult heas tasa- ja kanaliste murdmine ju puiduvaru nugise kohta! 2015/2016 hooajal oli kaalus. Väikekiskjatest pole siinkohal ei ohusta. pilt samasugune: 6873 põtra ja 2824 tähtis mitte üksnes metsnugis, kes Tõsi, ehkki kohustust pole, on jahi- metsnugist kogu Eesti peale. on seadnud hävimisohtu lendorava, piirkonda haldava seltsi jahimees- Põder on meie suurim metsloom vaid ka rebane ja kährikkoer, kes kim- tel õigus küttida RMK maadel peale ja vajab väga suurt territooriumi. butavad kanalisi. Ka kanaliste, näi- kopra teisigi väikeulukeid. Ent seda Oletan, et iga põdra kohta elab met- teks metsise olukord on aasta-aastalt õigust kasutatakse harva. Leidub vaid sas vähemalt kolm metsnugist. Seega, muutunud üha täbaramaks. üksikuid jahimehi, kes tõesti hoolivad laias laastus ei tuleks nugiseid küttida Paraku on suure sõja ja madinaga lendoravast ja kanalistest sedavõrd, et mitte kolm korda vähem, vaid kolm

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |765| 29 Looduskaitse

korda rohkem kui põtru. Seda enam,

ikussaar et põdrast ei olene ohustatud liikide M allesjäämine, küll aga nugisest jt väi- kekiskjatest. Madal karusnahahind pole ainus, Foto: Tarmo Tarmo Foto: mis väikekiskjaid soosib. Vaktsiiniga on meil edukalt välja juuritud maru- taud, mille üle on kindlasti põh- just rõõmustada, kuid see võib suu- rendada ka rebaste ja kährikkoerte arvukust. Kärntõbi küll piinab loomi kõvasti, ent on arvukuse piirajana märksa vähem tõhus. Ka viimase aja pehmed talved on olnud väikekiskja- tele väga soodsad. Miks ei võiks need vähesed jahime- hed, kes on veel nõus nugist, rebast ja kährikut küttima, teha seda senisest soodsamatel tingimustel ka väljas- pool oma seltsi jahipiirkonda? Pealegi on Eestis sadu või lausa tuhandeid jahimehi, kes ei kuulu ühtegi seltsi – ka nende seast võiks leida väikekisk- Metsnugiste arvu üle metsas on praegu tulutu isegi spekuleerida jate piiramisel abi. Paraku on RMK Teemat kommenteerivad spetsialistid* Kaarel Roht, Eesti jahimeeste seltsi Eeloleval jahihooajal võiks metsnu- Euroopa Nõukogu loodusdirektiivi nõunik, ulukibioloog: gise küttimist enamasti jätkata eel- järgi on metsnugis arvatud koos ilve- nevate aastatega võrreldes sarnasel se, hundi, kopra, valgejänese ja tuhk- uni 2013. a kehtinud jahisea- tasemel ning suurendada küttimis- ruga kogu Euroopas tähtsate looma- duse alusel korraldas jahipiir- survet metsise ja lendoravaga seotud ja taimeliikide hulka. Tõsi, metsnugi- konda kasutav jahiselts oma elupaikades“. se puhul pole me Eestis pidanud vaja- piirkonnasK peale suurulukijahi ka jahti Eestis on nugiseid alati kütitud suh- likuks kaitsekorraldusmeetmeid. Aga väikeulukitele. Praeguse jahiseaduse teliselt vähe, välja arvatud üks ajava- see ei vabasta meid vastutusest ka kohaselt luuakse jahipiirkond ainult hemik enne teist maailmasõda, kus nugise hea käekäigu pärast. suurulukite jahtimiseks. Seadusandja karusnahaturul tõusid nugisenahad nii tahte järgi enam väikeulukite küttimi- kõrgesse hinda, et üleküttimise taga- Uudo Timm, keskkonnaagentuuri seks jahipiirkonda ei looda ning väi- järjel keelustati 1935. aastal nugisejaht. eluslooduse osakonna juhataja, ELF-i projektide „Nugis Virumaal“ korraldaja: keulukijahi korraldusõigus on antud Praegugi ei pruugi nugiseid metsas olla otseselt üle maaomanikule (jahisea- nii palju, nagu kirjatükist mulje jääb. dus, § 6, lõige 1 ja 2). Alates 1967. aastast on nugiseid aas- nneks ei ole Jaanus Remmi Metsnugise asurkonna seisundist tasaagis alati olnud vähem kui põtru. hoiatav joonis viimastel annab teada tänavune keskkonna- Kui vaatame keskkonnaagentuuri ulu- aastatel enam paika pida- agentuuri ulukiseire aruanne (veebis kiseire aruandes toodud jäljeindeksit, nud.Õ Seireandmete järgi on lend­ loetav: „Ulukiasurkondade seisund siis kohtab põdrajälgi metsas kaks kuni orava asustatud leiukohtade arv sta- ja küttimissoovitus 2017“ – toim). kolm korda sagedamini kui nugisejälgi. biliseerunud ja mõned kohad on Aruandes on kirjas: „Jahimeeste hin- See sobitub hästi praeguste küttimis- isegi taasasustatud. Hiljuti kinnita- nangul on metsnugise arvukus pärast mahtudega. Küll tuleb nõustuda auto- tud püsielupaikade menetlus venis kahel aastal toimunud langust stabi- riga, et karusnahaturg oli ja on prae- muidugi lubamatult pikaks (kahek- liseerunud. [---] Metsnugise mada- gugi karus­ulukite arvukuse peamine sa aastat), aga sel ajal kehtinud lage- lamast asustustihedusest võidavad reguleerija ning ilmselt jääb see nii veel raiete keeld on kindlasti üks tegur, kindlasti sellised kaitsealused lii- aastateks. mis on aidanud seda stabiliseeru- gid, nagu metsis ja lendorav. [---] Tasub meeles pidada sedagi, et mist saavutada. Ometi ei ole lend­

30 |766| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri jahimaadel kogu voli selle üle, keda meeste peale, kelle ülesanne oleks- sigu suurtest metsapadrikutest üles lubada sinna küttima, antud piirkondi ki tegelda metsnugisega lendorava leida. Väikekiskjakütid võiks siin olla haldavate jahiseltside kätte. Ja mõis- praegustel ja loodetavatel elualadel. suureks abiks, andes jahiseltsile teada tagi pole seltsidel mingit huvi lasta Esialgu võiks nugiseid seal kütti- metssigade asukohast. Metsnugist oma jahimaadele võõraid. Ka tohutu da nii palju, kui kätte on võimalik koeraga küttides tuleb teadupärast hulga eramaaomanikega läbirääkimi- saada. Metsnugiste arvu üle metsas ulatuslik ala piirata ja väga oskusli- sed käivad üksikjahimeestele üle jõu. on praegu tulutu isegi spekuleeri- kult jälgi lugeda. Metssead on ka üsna Suured maaomanikud ei võta väike- da. Suur osa jahimehi ei tea ilmselt paiksed ja jahikoer, kes on treenitud üritajaid naljalt jutule, kuna ei taha sedagi, milline näeb välja metsnugise küttima väikekiskjaid, ei tekita neis rikkuda suhteid jahiseltsiga. ja kähriku jälg: lihtsalt pole vajadust mingit hirmu (välja arvatud seal, kus teada, kuna väike­ulukid ei ole kütti- seajahil kasutatakse salaja murdjaid Aeg oleks hakata mõistma, et vana- misnimekirjas. koeri, kes hoiavad metssiga jõuga pai- viisi jätkata ei saa: liigid surevad gal – siis on metssead iga väiksema välja. Väikekiskjate kisklussurvet tuleb Väikekiskja-küttidest oleks abi ka krapsu peale jooksus). hakata metsas tunduvalt vähendama võitluses seakatkuga. Ka selle prob- Sellise korralduse puhul ei peaks ja selles ei saa jääda lootma jahiseltsi- leemi vastu on senine jahikorraldus jahiselts kulutama oma vähest aega de peale, kelle huvi on suurulukid. Riik olnud jõuetu. Sigu oli veel mullu met- sigade otsimisele, vaid saaks pidada on valmis kulutama lendorava pääst- sas sedavõrd palju, et jaht ei nõudnud tõhusat jahti juba varem välja selgi- miseks päris palju raha. Ent see raha erilisi oskusi, seda sai pidada lausa tatud piirkondades. Väheneks ka või- ja 5700 ha kaitse alla võetavat met- pimesi: kui ajajad sisse saata, küll siis malus, et mõni isekas jahimees hoiab samaad ei päästa lendoravat hukust, mõni siga ikka välja ilmus. seakarja asukoha teiste eest salajas. juhul kui me ei tegele senisest sootuks Nüüd, kui katk on enamiku sigu tõsisemalt väikekiskjatega. tapnud, see süsteem enam ei toimi. Mati Sepp (1987) on metsa- ja jahimees Võiks mõelda palgatud jahi- Tuleks kõvasti vaeva näha, kui tahta ning looduskaitsja. oravate olukord veel kaugeltki kiita. tid enam KIK-i hindamiskomisjonilt ka nugised kasutavad varjekohtade- Isegi keskkonnastrateegia püstita- heakskiitu, kuna kinkekaarte tõlgen- na eelistatult samu vanu metsi, kuna tud eesmärgini – 60 asustatud leiu- dati nugiste eest nn pearaha maksmi- praeguses metsamaastikus dominee- kohta jooksval aastal, mis oli viimati sena, mida ei toetata. rivad ju raiesmikud ja noorendikud. täidetud 2008. aastal – on veel pikk Paar aastat tagasi, kui nugisenaha Lendorava kaitse tegevuskavas on tee. hind mõneks ajaks tõusis, tekkis jahi- ühe meetmena kavandatud vajadu- Lendorava raadiotelemeetriliste meestel huvi nugiseid küttida. Nüüd se korral ka nugiste küttimist lend­ uuringute esimesed aastad, 2005 ja aga pole taas nahkadele turgu ning orava elualadel. Tegevuskava elluvii- 2006, andsid tõepoolest mõista, et nugiseid sama hästi kui ei kütita. See mist korraldab keskkonnaamet. RMK kisklussurve lendoravatele oli suur ja on täiesti mõistetav, sest jahipidami- plaanib lisada kohustuse küttida nugi- eriti metsnugiste poolt. Neil aastatel sega kaasnevad kulud ja kui jahisaak seid jahipiirkonna kasutuslubadesse maksis nugisenahk väga vähe, huvi kas või osaliseltki neid kulusid ei kata, metsise ja lendorava elupaikades. Kui nugist küttida polnud ja nugiseid oli kaob sellise tegevuse vastu peagi huvi. tahta juriidiliselt midagi ümber kor- väga palju. Nii algatasimegi ELF-is Praeguseks kujunenud olukorras, raldada, siis peaks dokumendid ette 2006. ja 2007. aastal KIK-i toel projek- kus lendoravale elupaigaks sobivaid valmistama keskkonnaministeeriumi tid, mille eesmärk oli piirata nugiste vanu metsi on vähe järele jäänud ja metsaosakond. arvukust Virumaal lendorava leiukoh- see vähenegi on killukestena laiali, Aga kõige tõhusamalt piiraksid tade piirkonnas. Jahimeestele, kel tek- mahuvad ühte elupaigalaiku elama nugiste ja teiste väikekiskjate arvu- kis huvi projektis osaleda, korraldati vaid mõned lendoravad. Sellistes olu- kust Eesti metsades ikkagi naised. esimesel aastal koolitus. des on iga isendi hukkumine kriitilise Kui naised näitavad üles soovi kanda Kahjuks võttis nugiste küttimist iseloomuga, olgu ta hukkunud pesa- Eesti metsakarusnahka, siis tekib selles piirkonnas tõsiselt vaid mõni puu langetamise, tormimurru, haigu- nende järele nõudlus ja jahimeestel kütt, ehkki edukamatele küttidele olid se, kaku või nugise tõttu. ajend küttida väikekiskjaid. Sel juhul ette nähtud preemiad: kinkekaardid Tõenäosus langeda kiskjate saa- suudaksid jahimehed mõne aastaga jahivarustuse ostmiseks. Kahe aasta giks suureneb muidugi siis, kui lend­ nugiste arvukuse viia tasemele, mille jooksul kütiti suhteliselt väiksel alal oravad peavad kasutama ebasobivaid puhul nende kisklussurve lendoravale Oonurme ja Tudu piirkonnas siiski elupaiku ja üksteisega kokkusaami- ja metsisele oleks talutav. üle saja nugise, mistõttu nugiste arvu- seks läbima ebasobivaid alasid. Peale kus selles piirkonnas kahanes oluli- selle suurendab nugiste ja lendoravate * Toimetus on kommentaare tunduvalt selt. Kahjuks ei leidnud jätkuprojek- kokkusaamise tõenäosust asjaolu, et lühendanud

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |767| 31 Eesti teadlased

Keemikust botaanikuks. Ühe aasta Petrogradi ülikoolis keemiat õppi- nud Teodor Lippmaa alustas taimes- tiku-uuringuid Põhja-Altais Tšemalis 1918. aasta sügisel, kui ta töötas seal õpetajana. Eelkõige oli see seotud tär- ganud huviga taimede sügisese vär- Allikas: TÜ raamatukogu fotokogu TÜ raamatukogu Allikas: vimuutuse põhjuste vastu, kuid selle uurimiseks oli vaja tundma õppida kohalikke taimeliike. Altai taimestik oli noorele õpe- tajale, kes oli varem tuttav Riia ja Peterburi ümbrusega, uus ja tundma- tu. Nõnda asus Lippmaa talle omase põhjalikkusega kohalikke taimi enda- le selgeks tegema. Vältimatult kuulus selle juurde herbaariumi koostamine, sest kuivatatud taimi saab määrata ja uurida ka pika talve jooksul.

Uue taimeliigi kirjeldamine. Kui Teodor Lippmaa tuli Tartusse ülikooli õppima, võttis ta Altaist kogutud her- baariumi kaasa. Üks selles leiduv jüri- lill ei sobinud ühegi seni teada oleva jürililleliigi tunnustega. Seetõttu tek- kis kahtlus, et tegu on teadusele kir- jeldamata liigiga. Hiljem, kui Lippmaa oli Tartu üli- koolis kaitsnud nii magistri- kui ka doktoritöö taimepigmentide kohta, pöördus ta Altaist toodud jürilille juurde tagasi. Lippmaa töötas läbi asjaomased kirjandusallikad. Need tõestasid veenvalt, et sellist liiki ei ◊ 1. Tänavu novembris tähistatakse Eesti kuulsa botaaniku, taimeatlase algataja ole varem kirjeldatud. Nõnda kirju- Teodor Lippmaa 125. sünniaastapäeva tas ta 1926. aastal teadusartikli, kus esitas jürilille normikohase ladina- keelse kirjelduse, taime foto, jooni- sed makro- ja mikroskoopiliste tun- Teodor Lippmaa nuste kohta ja viited tüüpeksemplari- le Tartu ülikooli botaanikainstituudis [4]. Ta andis liigile nime Cardamine vähe tuntud taimepärand altaica (◊ 3).

Ülle Reier sel hakati koostama eksikaatkogu Taimefüsioloogist -ökoloogiks. „Eesti taimed“ [2]. Pärast seda, kui Lippmaa oli kaits- eodor Lippmaa erakordsest Ent silmapaistva teadusloome nud doktoriväitekirja ja saanud habi- tähtsusest Eesti taimeteadu- kõrval ei teata laialdasemalt seda, et litatsioonitöö eest eradotsendi kutse, ses on väga palju kirjutatud. Teodor Lippmaa ka ise kogus ja talle- jätkas ta taimepigmentide uuringuid. TTeda tuntakse eelkõige taimkatte- tas hoolikalt taimi. Taimi kogus ta nii Selleks et uurida taimede pig- teaduse teooria täiendaja ja taime- Eesti uurimisretkedel kui ka väliseks- menteerumist polaarpäeval, kogus ökoloogina. Taimede herbariseeri- peditsioonidel. Tähistamaks Lippmaa ta terve vegetatsiooniperioodi jook- misega seostub Lippmaa peamiselt 125. sünniaastapäeva, võtame vaat- sul 1927. aasta juulist kuni septemb- Eesti taimestiku esindusliku her- luse alla tema peamiselt väljaspoolt ri lõpuni andmeid Soome ja Norra baarkogu kaudu: just tema algatu- Eestit kogutud materjali. Lapimaal. Ta kirjeldas ja mõõtis taimi

32 |768| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ning kogus neid hilisemate analüü- side jaoks kaasa. Ühtlasi koostas Lippmaa ulatusliku herbaariumi, mis näitab sealsetes oludes kasvavate tai- mede välisilmet, samuti annab või- maluse uurida nende taimede lehtede ehituse iseärasusi. Uurimuse taimede pigmenteeru- mise kohta polaarpäeva vältel aval- das ta 1929. aastal. Ent looduse rei- TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed Allikas: sikirjana ilmus ülevaade välitöödest Postimehes juba 1927. aasta detsemb- rist kuni 1928. aasta jaanuari lõpu- ni. Näiteks herbaariumi kogumise raskustest Seilandi saarel saame hea ettekujutuse Lippmaa enda sulest: „Mees venega sõitis tagasi. Enne juhatas mulle suure kivi, mille all vihmavarjus võib olla. Eriti mugav selle all küll ei ole. Liiga madal, võib ainult pikali lamada, külje all pal- jas niiske kivi. Kuid tuule ja vihma vastu kaitseb. Jätsin siia toiduta- gavarad, teki ja vihmakuue ja tai- mur [Lippmaa on eelmises kirjas selgitanud, et kasutab seda sõna saksakeelse Botanisiertrommel’i ase- mel – Ü. R.] õlal alustasin oja kallast mööda tõusu fjeldele. [---] Hea saa- giga tulin Altenes’i. Ainult puudusid Norra „Fjeldstöbler“itel (tundru saa- bastel) mõlemad kontsad“ [5]. Lippmaa huvi oli palju laialda- sem kui pelgalt õistaimed. Juba oma Lapimaa-reisilt oli ta peale õistaime- de toonud kaasa eostaimi (sõnajalg- ◊ 2. Teodor Lippmaa roll kodumaa taimede esinduskogu „Eesti taimed“ koos- taimi ja samblaid), kogunud samblik- tamise algataja ja töö korraldajana on hästi teada. Vähem teame, et ta mitte ke ja vetikaid. Sellelt reisilt kaasa too- ainult ei töötanud välja seda laadi taimekogu üldpõhimõtted, vaid ka kontrollis dud poolteise meetri pikkune suhk- ise nende paikapidavust kaheksa liigi põhjal. See oli küllaltki töömahukas: iga ruadru teenis õppetöös peaaegu 90 liigi puhul tuli koguda ja kuivatada vähemalt poolsada herbaareksemplari, aastat; nüüd on huvilised paar aastat kuna koostati 50 mappi vahetuseks teiste herbaariumidega. See kollase kiviriku saanud seda uudistada TÜ loodus- (Saxifraga hirculus) herbaareksemplar näitab, kui sisukad etiketid on Lippmaa muuseumis. oma eksemplaride kohta lisanud: nende põhjal saame teavet nii liigisisese varieeruvuse kui ka kaaslevate liikide kohta Taimekoosluste uurijana Prant­ susmaal ja Põhja-Aafrikas. 1929. aasta kevadel palus Teodor Lippmaa tutvuma kõrbetaimkattega TÜ loodusmuuseumi herbaarkogud Lippmaa end aastaks õppetööst piirkonnas Oranist (Alžeeria) lõunas- täienesid tänu sellele ekspeditsioonile vabastada ja lähetada Prantsusmaale, se kuni Figuigini Maroko piiri ääres. väga huvitavate kõrbetaimedega. et tutvuda taimekoosluste uurimise Uurimistööd tuli lõpetada kiirusta- uute töömeetoditega [7]. des: ta kutsuti tagasi, kuna Tartu üli- Euroopa ökoloogide esindajana Juulist kuni septembrini tegut- koolis oli vabanenud botaanikapro- Põhja-Ameerikas. Ameerika taime- seski ta Prantsuse Alpides Col du fessori koht. ja loomakoosluste uurijad korralda- Lautaret’ ümbruses. Seejärel töö- 1933. aastal avaldas ta teadustöö sid 1938. aastal konverentsi, kus olid tas ta kahe kuu jooksul Montpellier’ Lautaret’ taimkattest. Põhja-Aafrika arutluse all uued uurimismeetodid. ülikooli juures. Pärast seda suundus kohta eraldi ülevaadet ei ole, kuid Euroopast kutsuti esinema ainult kaks

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |769| 33 Eesti teadlased 2 x allikas: TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed 2 x allikas:

◊ 3. Teodor Lippmaa oli altai jürilille (Cardamine altaica ◊ 4. USA-st kogutud Vaccinium atrococcum on meile tuntud kul- Lippmaa) esmakirjeldaja; tüüpeksemplar on hoiul Tartu üli- tuurmustikate metsik sugulane. See on tüüpiline näide Lippmaa kooli loodusmuuseumi herbaariumis. Tüüpeksemplar on üks herbaariumist. Välitöödel pani ta kogutule numbri ja kirjutas ja ainus, kirjeldaja poolt ära märgitud herbaareksemplar, mis andmed välipäevikusse. Hiljem said herbaareksemplarid päeviku on uue liigi kirjelduse alus ja numbri alusel korraliku trükitud etiketi

teadlast: zooloogidest taani ornito- mese poolt muudetud. Puud ja ürg- taimeriiki. Teodor Lippmaa mõistis loog Niko Tinbergen ja botaanikutest kasvud on kasvanud täielikult loo- sammalde tähtsust taimekooslustes Teodor Lippmaa [7]. Lippmaa otsus- duse meelevalla all. Tuultest ja tor- ja vajadust neid hästi tunda algusest tas üksiti kasutada võimalust tutvuda midest on puud paisatud üksteise peale. Tema kolleeg Karl Eichwald ei lähemalt Põhja-Ameerika taimekoos- otsa ja läbisegi. Läbipääs on kas äär- ole iseloomustanud Lippmaad mitte lustega. miselt raskendatud või päris võima- ainult hea samblatundjana, vaid ka Ta saabus Ameerikasse kuu aega tu. Poolsaarele on prantslased ehita- hea brüoloogina [1]. enne konverentsi ja jäi veel kuuks nud üksikuid onnikesi, kus ühes neist Aastail 1933–1936 on Lippmaa ajaks pärast seda. Oma uurimis- St. Anne järve kaldal viibis nädal aega sulest ilmunud neli artiklit sammal- retkedel läbis Lippmaa Kanadas ja ka professor Lippmaa, lahutatud täie- dest: nii süstemaatilisi töid kui ka Ameerika Ühendriikides 1500 kilo- likult muust maailmast“ [6]. algajaile mõeldud juhiseid, mismoodi meetrit, tehes märkmeid ja kogu- TÜ loodusmuuseumis on need lehtsamblaid tundma õppida. des 2000 taimeproovi, nagu on kir- eksemplarid hoiul ja täiendavad mär- Esialgne ülevaade Teodor Lippmaa jas tema aruandes Tartu ülikoolile. kimisväärselt üldherbaariumi Põhja- kogutud ja TÜ loodusmuuseumis Iseäranis suurt huvi tundis ta inim- Ameerika taimede osa (nt ◊ 4). hoiul olevatest sammaltaimedest on mõjust puutumatu looduse vastu. nüüdseks tehtud [3]. Hinnanguliselt Nagu ikka, andis professor Lipp­ Lippmaa ja samblad. Mõned botaa- on samblaproove üle 5000: need on maa oma reisist teada Postimehes. nikud peavad samblaid väheoluliseks kogutud üle Eesti, kuid osa on toodud Gaspé poolsaart Kanadas on ta kir- või põlgavad nende määramist ras- välisekspeditsioonidelt. Sammalde jeldanud järgmiselt: „Laiutab end keks. Vahel ei teadvustata, et tegeli- hulgas on mõningaid haruldaste liiki- ehtne ürgmets, kus midagi pole ini- kult kuuluvad samblad täie õigusega de proove, mille kunagised leiukohad

34 |770| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri on tõendatud vaid Lippmaa herbaar­ eksemplaridega. Teodor Lippmaa elulugu Paraku on oluline osa Lippmaa • Sündis 17. novembril 1892 Riias, laboratooriumis kogutust tänini määramata, sest kuhu tema vanemad olid kolinud • 1925 kaitses magistritöö taimede pärast teise maailmasõja traagilisi Pärnumaalt punase värvipigmendi rodoksan- sündmusi jäi töö nendega pooleli; • 1908 lõpetas Riias neljaklassilise tiini kohta, määrati botaanika- kahjuks ei ole õnnestunud selle tar- linnakooli instituudi vanemassistendiks beks senini ka rahastust leida. • 1909 sooritas eksternina kodu- • 1926 kaitses doktoriväitekirja kooliõpetaja kutseeksamid ja töö- taimepigmentide tüüpidest Kokkuvõtteks. Varasemal ajal oli tai- tas aastail 1910–1914 loodusloo- • 1927 kaitses habilitatsioonitöö, mestiku-uuringutes enesestmõistetav õpetajana mitmes Riia erakoolis sai eradotsendi kutse, mis andis taimi koguda, et neid saaks hiljem • 1914 tegi Riias eksternina kesk- õiguse ülikoolis loenguid pidada korduvalt uurida (täpsustada mää- kooli lõpueksamid • 1928 abiellus Hilja Helene rangut jm). Enamasti seostub see tai- • 1915 asus tööle Kolpinosse Ižora Mändmetsaga mesüstemaatikaga. Teodor Lippmaal tehase keemialaboratooriumisse • 1929–1930 aastane lähetus tea- on uurimusi ka selles vallas. • 1917–1918 õppis Petrogradi dustööle Prantsusmaale ja Põhja- Ent suur osa tema kogutud herbaar­ (Peterburi) ülikooli füüsika- Aafrikasse eksemplaridest on tõenduseksempla- matemaatikateaduskonna kee- • 1930–1943 TÜ botaanikainsti- rid taimeliikide leviku ja olemasolu miaosakonnas tuudi ning botaanikaaia direktor kohta koosluses või siis on need muu • 1918 keeruliste aegade tõttu ei ja botaanikaprofessor ökoloogilise või taimkatte uurimise pääsenud Eestisse ja seetõttu • 1930 perre sündis poeg Endel kaasanne. suundus Altaisse, kus töötas loo- • 1934 Eesti taimkatte suuremõõt- On olnud aegu, kus taimkatte duslooõpetajana Tšemali kesk- melise kaardistamise algus; perre uuringute käigus ei ole keerulisemate koolis; alustas biokeemilist ja sündis tütar Siiri liigirühmade kohta tõenduseksemp- botaanilist uurimistööd • 1935–1938 looduskaitse nõuko- lare kogutud. Paraku ei ole siis hil- • 1922 sai õiguse Eestisse naasta, gu esimees, koostas Eesti esime- jem enam võimalik teada saada, kas alustas botaanikaõpinguid Tartu se looduskaitseseaduse liik on leiukohast kadunud-hävinud ülikoolis • 1939–1941 loodusuurijate seltsi või oli tegu inimliku eksimusega või • 1923 eestistas nime Teodor esimees (1925–1929; 1921–1932 hoopis vähese taimetundmise ja liigse Lippmaaks (varem Theodor teaduslik sekretär) enesekindlusega. Lipman) • 1939 valiti Eesti teaduste akadee- Ka tänapäeval on tõenduseksemp- • 1924 lõpetas Tartu ülikooli mia akadeemikuks lar taimeökoloogias sageli vältimatu. cum laude; õpingute ajal töö- • 1943 hukkus koos abikaasa ja Maailmapraktikast on teada uurimis- tas ajutise nooremassistendina tütrega Tartu pommitamisel, töid, mille objekt on osutunud hoo- TÜ botaanikainstituudi taime- maetud Tallinna Rahumäe kal- pis teiseks liigiks, kui uurija oli teda morfoloogia ja -süstemaatika mistule pidanud, aga tõenduseksemplari puu- dumise tõttu ei saa seda täpselt kind- laks teha. Taimesüstemaatika areneb pide- deid, ei ole ka kõige paremini tehtud lasober/files/samblasober_9.pdf. valt, nõnda võib kunagi ühe liigi- fotodest paraku abi. 4. Lippmaa, Theodor 1926. Floristische Notizen aus dem Nord-Altai nebst na käsitletud populatsioon kätkeda Hea meel on tõdeda, et praegu, Beschreibung einer neuen Cardamine-Art mitut liiki või alamliiki, kes erinevad kui koostatakse Eesti soontaimede aus der Section Dentaria. ‒ Instituti Horti ka oma ökoloogiliste nõudluste poo- uut levikuatlast, on tõenduseksemp- Botanici Tartuensis I: 1–3, 1–12. lest ja kellele keskkonnaolud mõjuvad laride kogumine ja talletamine jälle 5. Lippmaa, Teodor 1928. Fjordide ja tundru- te vaikivas riigis. Looduskirjeldusi Seilandi eri moodi. au sees. Teodor Lippmaa oleks sel- saarelt Põhja-Norrras (4. kiri). – Postimees, Nüüdsel ajal on maad võtmas lega päri. 21. jaanuar. arvamus, et tõendina piisab fotost. 6. Lippmaa, Teodor 1938. Eesti teadlase uurimisretk Ameerika ürgmetsadesse. – See peab paika ainult osaliselt ja 1. Eichwald, Karl 1961. T. Lippmaa floristi- lisest ja taimegeograafilisest loomingust. Postimees, 23. oktoober. n-ö lihtsamate taimeliikide puhul. Botaanilised uurimused I: 39–66. 7. Vaga, August 1961. Professor Teodor Keerulisematel juhtudel peab pildis- 2. Kalda, Aino 2012. Teodor Lippmaa väärt Lippmaa elu ja tegevus. Botaanilised uuri- taja väga täpselt teadma, millised tun- algatus: botaaniline eksikaatkogu „Eesti tai- mused I: 15‒38. nused on taime eristamise mõttes med“. – Eesti Loodus 63 (11): 653–655. Ülle Reier (1955) töötab TÜ loodusmuu- 3. Kupper, Tiiu 2006. Esialgseid tulemusi seumi soontaimede herbaariumi kuraa- olulised. Enamasti tuleb peale üld- Theodor Lippmaa sammalde herbaariu- plaani lisada mitu makrofotot. Ent mi läbivaatamisel. ‒ Samblasõber 9: 24–25. torina ja TÜ botaanika- ja ökoloogiainsti- rakendades molekulaarseid meeto- https://sisu.ut.ee/sites/default/files/samb- tuudi teadurina.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |771| 35 Üks Eesti paigake eldemann V vald E Fotod: Fotod:

Raudrelssidest rist ilmus Vadilaste künkale 1960. aastatel, kui seal kandis hakati metsa raiuma

taid edasi. 1946. aasta suve hakul laul- sid kuulipildujad ööbikutega võidu: Vadilaste küngas – Oonurme Põldumaasaare metsatalu peremehe Jakob Metsmäe juhitud ligi märk kadunud hõimust 20-meheline salk ründas kättemaksuks nõukogude aktivistide majapidamisi. Juhani Püttsepp gi ühe „tina külvates“ (Mart Raua Kaugemgi kõrvenurk aga ei olnud väljend) hukkunud sissi, Heinrich piisavalt kaugel, et kaitsta metsavendi es mäletab partisan Tamme­ Tammemetsa mälestuskivi. reetmise eest. Metsmäe rühma kuu- metsa? Eesti kõige võimsama ja metsi- lunud Karl Ranna ja Evald Juusu pun- 1972. aastal ilmunud VI kuma raba kõige märjemale osale ker langes rünnaku alla 1946. aasta Kklassi kirjanduse lugemikust pidid Kiikoja ehk Kiikuja lammi jääle oli lõpupäevil. Metsavendade surnuke- kõik toonased õpilased uurima Mart tol karmil sõjatalvel maandunud isegi had jäid pärast tuvastamist Oonurmes Raua poeemi „Partisan Tammemets“, lennuk, et punapartisane tagasi viia. kuuse alla vedelema. mis jutustas 1944. aasta talvel üle „Külamehed virutasid aga need lai- Peipsi jää Alutagusele tulnud par- Sealsamas Püssi metsades ja Muraka bad ära, matsid maha Tudu lähistele tisanikoondisest. Muraka raba ser- raba servas Virumaal kestis sõda Vadilaste künkale ja tähistasid paiga,“ vast Mäurassaarest leiab praegu- pärast teise maailmasõja lõppu aas- jutustab Põldumaasaarelt pärit Milvi

36 |772| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Metsavendade pealik Jakob Metsmäe suri Siberis

Milvi Rääts käib sugulase haual Vadilaste künkal kord aastas

Rääts, Evald Juusu õetütar. See juhtus Keeleuurija Paul Ariste on artiklis Veiküla (Väike-Maarjas) ja Vaeküla 1947. aasta kevadel ülestõusmispüha- „Vadja kohanimedes“ märkinud, et (Rakvere lähedal). Liivimaa Henriku del, mil liivane maa Vadilaste künkal vadjalasi on kahel ajal siirdunud kül- kroonikas mainitud Waiga maakond oli piisavalt sulanud, et kahemehe- laltki suurel arvul Peipsi järvest põhja, hõlmas hilisema Laiuse, Palamuse ja kirst jälgi jätmata mulda sängitada. loode ja lääne poole [1]. Varasem siir- Torma kihelkonna. dumine on olnud 6.–9. sajandil ja hili- Vadilaste küngas Tudu lähedal Vadilaste küngas (teised vanemad sem 10.–14. sajandil. Ilmekamaid jälgi võiks kenasti sellesse nimekirja lisan- Tudu-kandi elanikud ütlevad ka eesti murretesse on jätnud just siird- duda. 1996. a õnnistas Viru-Jaagupi Vedilaste) – see peab tähendama vad- laste teine laine (Kodavere murre). õpetaja Madis Oviir seal hauakivi jalasi, küllap nende kunagist elupaika. Loomaarsti- ja keeleteadlane Enn kahele metsas langenud ja metsa Etnograaf Alice Moora on kirjuta- Ernits on hiljuti ilmunud raamatus maetud vabadusvõitlejale. nud, et Alutaguse esimeste püsiela- nentinud, et vadja keele läänepiiri saab 1. Ariste, Paul 2010. Sõnalaenulõbu. Eesti mõt- nike hulgas leidus tublisti vadjala- mingil määral taastada Eesti idapool- telugu. Ilmamaa, Tartu. si, meie lähedast hõimurahvast, kelle sete alade murdekujude põhjal [2]. 2. Ernits, Enn 2017. Sõna haaval. Emakeelest käsi pole viimastel sajanditel paraku tehiskeelteni. Emakeele Seltsi toimetised. Emakeele Selts, Tallinn. hästi käinud. Vadja keele oskajat peab Vadja-jälgedena meie kohanime- tikutulega otsima ja see tikk võib ka des viitab Paul Ariste näiteks järg- Juhani Püttsepp (1964) on bioloog ja lõpuks näppe kõrvetada. mistele paikadele: Vaiatu (Tormas), kirjanik.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |773| 37 Huvitav Eesti Fotod: Timo Timo Palo Fotod:

Vällamägi on olnud kaitse all alates 1957. aastast. Rangeim kaitsestaatus (sihtkaitsevöönd) kehtestati 1995. aastal, pärast seda, kui oli mõlgutatud mõtteid rajada mäele suusahüppenõlv

duslike küngaste rivis. Teda ületavad Eesti vägevaim küngas on inimjõul kokku kuhjatud tehismäed Kirde-Eestis. Ent lähtugem ikkagi looduse loomingust!

Kuidas on Vällamägi tekkinud? Niisiis on Vällamägi oma suhtelise Vällamägi kõrguse poolest Eesti ja Haanjamaa pärl, absoluutse kõrguse järgi meil Suundudes Suurele Munamäele, möödume Haanjamaa teine, ulatudes peaaegu 302 meetrit teisest kuulsast künkast Vällamäest. Küllap kaugelt tulijad üle merepinna. Künkal on ka teine kaardil ära märgitud tipp, mis jääb ei oskagi teda tähele panna, sest siht on jõuda Baltimaade kõrgeimast kohast loodesse ning on kõrgeimasse kohta. Ent Vällamäge lähemalt nägemata ja 298 meetrit üle merepinna. selle nõlvadel turnimata jääme ilma olulisest osast Eesti Vällamäe puhul on ühtaegu tegu ühe Eesti vanima maalapiga, sest põlisloodusest ja mägedemaast. koos Suure Munamäega on need kühmud olnud esimesed, mis 13 000 Katre Palo kirjeldatud koha tunneb eksimatult aasta eest mandrijää taandudes ilma- ära. Selles kohas on Vällamägi oma valgust nägid. ällamäge on tegelikult väga parimas ilus näha: tema jalam algab Tekkelt on Vällamägi moreenkat- lihtne näha, sest laisemad just Peräjärve äärest. tega mõhn, seega kujunenud mand- saavad piirduda vaatlusega Kui järve vesiselt kaldapealselt rijää sulavee toimel kokku kantud autoV aknast. Mõistagi peab siis tead- (216 meetrit üm) Vällamäe tipu poole materjalist. Liustikulõhesse või jää- ma, millal ja kuhu vaadata. astuma hakata, saame kokku kogu- pankade vahele, kuhu vesi oli need Kui sõita Võru poolt Haanjasse, ni 86 tõusumeetrit. Just selle poolest setted kandnud, langes omakorda siis tasub tähele panna maanteeäär- on Vällamägi Eestis ainulaadne: tegu sulavatelt jääseintelt peale seal leiduv set metsavahelist järve ja selle ning on loodusliku mäega, mille suhteline kivimmaterjal – moreen. tee vahele surutud majapidamist. kõrgus on suurim. Aga tasub rõhuta- Vällamäe moreenikiht on üsna tüse, Hooned on niivõrd omapärased, et da, et Vällamägi on esirinnas just loo- jäädes ilmselt samasse suurusjärku

38 |774| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri kui Suure Munamäe moreeni paksus: 70–80 meetrit. Moreeni puhul on tegu sortimata ja ümardamata sette kogu- miga, milles leidub nii peent savi kui ka liiva, kruusa ja veeriseid.

Põlismetsa tule vaatama Välla­ mäele! Vällamäel jagub piisavalt radu, mida mööda künka järskudel nõlvadel ennast proovile panna ja põlismetsa ilu nautida. Tõepoolest, kuni 160-aastased ja üle 40 meet- ri kõrgused kuused jahmatavad, aga ka rõõmustavad: selline vaatepilt on Eestis üha haruldasem. Vällamäel on levinud salukuusik, kus leiab rohkelt sarapuid ja muud alustaimestikku – need lisavad met- sale liigirikkust. Mäe suur kõrguste- vahe viitab ka asjaolule, et võimsad kuused kasvavad siin väga järskudel nõlvadel. Kohati ulatub nõlvakalle Vällamäel 40 kraadini. Ühest sellisest nõlvast juhatab üles matkarada. Sellele taevatre- piks nimetatud lõigule on paigalda- tud tugiköis, et mäkke saaks ennast aidata ka käte jõul, kui ramm jalga- des raugeb. Ent köiest on abi alla- tulekulgi: nõlv on niivõrd järsk, et märjemal ajal võib siin käpuli käia. Vällamägi asub Võrumaal Haanja kõrgustiku südames

Eesti kuulsaim soolapp. Vällamägi on peale tõusumeetrite kogunud tun- tust veel ühe tähelepanuväärse loo- duspaiga poolest. Mäe kirdepoolsel küljel on väike metsadevaheline soo- lapp. Nagu Haanjamaal ikka: küngas vaheldub märja soostunud lohuga või siis järvega. Kuid see soo on eriline. Ühest küljest lummab see oma raba- liku iluga, teisest küljest on tegu Eesti sooga, kus turbalasund on teadaole- valt kõige tüsedam. Sooteadlase Mati Ilometsa andmeil ulatub turba paksus Vällamäe soos 17,5 meetrini. Selline tulemus mõõdeti 1980-ndate keskel välitööde käigus. Seega, suundudes Vällamäele, saab osa korraga mitmest Eesti loodusrik- kusest: suurimate tõusumeetritega looduslik mägi, haruldane põlismet- sailmeline kooslus ja ainulaadne soo. Vällamäel on rohkelt radu, sh tähistatud matkarada, mis Eesti sügavaima turbala- sundiga soolapi servalt juhatab nii järsule nõlvale, et ilma abiköieta oleks üles Katre Palo (1978) on Eesti Looduse toi- minna väga raske. See tõus ehk taevatrepp lõpeb Vällamäe tipus: 301,5 meetri metaja. kõrgusel üle merepinna

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |775| 39 Poster: „vereta jahi“ eesti Looduse eriauhind Õnnelik tiigikonn ui evolutsiooniteooriat silmas pidada ja teemat muigvel suuga käsitleda, siisK võiks ju lähtuda sellest, et kogu areng – ka minu kui looduse pil- distaja oma – on saanud alguse veest ja alles asja edenedes jõud- nud maa peale: nii olen minagi nina veest välja pistnud ja tiigikon- nad pildile saanud. Kui rääkida tõsisemalt, siis mul tekkis tahtmine pildistada sel- list situatsiooni märksa lähemalt, mitte teleobjektiiviga nagu tavapä- raselt. Selleks oli vaja kalipso selga ajada ja kõhuli kaldamutta rooma- ma minna. Abiks oli muidugi ka veekindel kaamerakest ja tavapärasest väik- sem fotoaparaat, mis võimaldasid veepinna lähedal kõrkjate vahel mugavalt askeldada. Tänu pildis- tamiskiirusele 25 kaadrit sekundis oli võimalik kätte saada ka sobi- vaim „krooksu“ faas. Olen sündinud 1966. aastal Raplas; fotograafiahariduse olen omandanud Tallinnas ja Tampe- res. Alates 1993. aastast olen olnud vabakutseline fotograaf. Minu arhitektuuri- ja interjöörifotosid on peale Eesti ajakirjade avaldatud asjaomastes väljaannetes peaaegu kõikides Euroopa riikides, ent nii kodumaistel kui ka rahvusvahelis- tel võistlustel on tunnustust päl- vinud ennekõike veealused fotod. Valikut mu töödest saab näha vee- bilehel www.kaido- haagen.com. SONY DSC- RX100M5, ISO 200, f/8.0, 1/400, 14,9 mm (41 mm).

Kaido Haagen Foto: erakogu Foto:

40 |776| EEsti LOODUs novemBeR 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |777| 41 Intervjuu Arktika, kliimamuutused ja inimpsühholoogia ekstreemretkedel Polaaruurijat, kliimateadlast ja iseäranis keeruline piirkond matka- Kui lähedal oli toona, 2012. aastal, Guinnessi rekordi omanikku Timo miseks. Ainuüksi stardipunkti jõud- võimalus, et võib-olla te ei olekski Palo küsitlenud Riho Marja mine sõltub väga paljudest asjaolu- üldse saanud startida? dest või ei pruugi sinna jõudmine Ma võin ütelda, et umbes nädal enne 2012. aastal sõitsid koos oma sõbra üldse õnnestuda. tegelikku starti oli meil üsna kin- norralase Audun Tholfseniga del veendumus, et suuskadel põhjapooluselt Terav­ me ei stardi. Asi mägedele. Kui palju kajastas mee- Raske on toetajate jutule minna, kui oli selles, et terve dia toona seda retke? sa ise ka oma retkes sada protsenti 2012. aasta talve Pärast retke oli tähelepanu omajagu. kindel ei ole! jooksul ei olnud Rahvusringhäälingu saade „Osoon“ moodustunud pii- kajastas põgusalt meie retke ette- savalt jääd selles valmistust ja hiljem kokkuvõtvalt Pealegi ei soovi ma üldiselt sellist piirkonnas, kus me tahtsime Põhja- retke ennast, korra sai käidud ka situatsiooni, et annad lubaduse, kuid Jäämere triivjäält saada maismaale „Ringvaate“ saates. ei suuda seda hiljem täita. Põhja- ehk Teravmägede saarestikku. Veel Aga retke-eelne kajastus oli võrd- Jäämerel lihtsalt sõltub nii palju kuu aega enne starti oli paakjää ja lemisi väike. Enne kui asi tehtud pole, jääoludest ja ilmastikust. Toetajad ja Teravmägede saarestiku vahel kaks- ma pigem väldin ülemäärast tähe- sponsorid muidugi eelistaksid ilm- sada kilomeetrit lahtist vett. See oleks lepanu. Pealegi on ettevalmistus­ selt küll vastupidist: võimalikult suurt olnud ilmselge hullumeelsus minna periood ise juba nii stressirohke. meediakajastust ning suurt avalikku seda süstadel ületama. Lisaks ei taha sellist retke suure kella huvi. Samas on raske toetajate jutule Isegi kui me oleks saanud sellega külge panna ka seepärast, et selli- minna, kui sa ise ka oma retkes sada füüsiliselt hakkama, siis ilmastik ise ne keskkond nagu Põhja-Jäämeri on protsenti kindel ei ole! Arktika väravas on nii kapriisne ning Fotod: erakogu Fotod:

Retk üle Põhja-Jäämere on läbi saamas. Timo Palo ja Audun Tholfsen Seitsme saare taustal enne triivjäält maismaale astumist

42 |778| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Timo Palo on sündinud 7. jaa- nuaril 1979 Võrus. Ta on meteoro- loog, polaarrändur ja -uurija ning teadusfotograaf. Lõpetas 2004. a Tartu ülikooli geograafina ja on samas doktorant. 2007. aasta aprillist oktoobrini tegi uurin- guid Põhja-Jäämerel jääs triivival polaarlaeval Tara, kus tutvus nor- ralase Audun Tholfseniga, oma hilisema matkakaaslasega. 2008. a kevadel suusatas koos Audun Tholfseniga läbi Gröönimaa idast läände. 22. aprillist kuni 3. juu- lini 2012 läbis koos Tholfseniga 1620 km retke põhjapooluselt Teravmägede saarestikus asuvale Longyearbyenile. Sellel retkel osalenud on kantud 2014. aasta Guinnessi rekordite raamatusse.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS 43 Intervjuu

Sondeerimisõhupall tuleb taevasse lasta mis tahes ajal ja ilmaga, näiteks öises lumesajus Teravmägedel

päästemeeskond ei pruugi halva ilma ollakse milleski esimene, rekordiraa- Erki Nool ja Alar Sikk on pärit tõttu appi jõuda. Seetõttu oli see liiga matusse ei kanta, sest sellist rekordit Võrust, Andrus Värnik Antslast, suur risk, mida ma kahe väikese lapse ei saa keegi enam ületada. Esimene sina oled samuti Võrust pärit. Mis isana ei saanud lihtsalt võtta. on alati esimene ja selleks ta jääb! teid seob, Võrumaa mehed? Kas Meie rekordit on aga selgitatud nii- tunned ennast eelmainitud sport- Teie retk siiski õnnestus ja peale moodi: oleme inimjõul ja ilma välise lastega võrdsena? Sinu nimel on ju selle saite enda nimele Guinnessi abita jõudnud põhjapooluselt mais- Guinnessi rekord. rekordi. maale kõige kiiremini. Ei, ma ei võrdleks niimoodi, need See on üks huvitav seik, mis meile on erinevad asjad. tuli täiesti ootamatult! Läksime sellele Mina tahan avar- retkele, kannustatuna ajaloolistest ja Oleme inimjõul ja ilma välise abita dada iseenda või- vastamata küsimustest, mis olid seo- jõudnud põhjapooluselt maismaale mete ja teadmis- tud Fridtjof Nanseniga. Meid huvitas, te piire ja seepä- kas ikkagi on võimalik läbida vahe- kõige kiiremini. rast olen suunanud maa põhjapooluselt Teravmägedeni oma energiat mat- inimjõul, kombineerides omavahel kamisse. Guinnessi suuski ja meresüstasid ehk kajakeid. Kas Guinnessi rekordiga kaasnes rekord iseenesest ei ole oluline ega 2012. aasta lõpus võeti minuga ka midagi reaalset, näiteks mõni eesmärk omaette. Muidugi on meel- ühendust Guinnessi rekordite raama- auhind või kingiti raamat? div leida säärast tunnustust. Näiteks tu toimetusest ja öeldi, et meie rekord Ei! Lihtsalt nimi Guinnessi rekordite saime õnnitlusi norralaselt Børge pannakse juubeliväljaandesse. See raamatus. Seal on vist küll ka mingi Ouslandilt või teistelt inimestelt, kes üllatas mind ennastki: millise rekor- sertifikaat, aga me pole isegi seda veel on ise sooritanud mitmeid väga kee- dina siis? Minu teada rekordeid, kus kätte saanud. rulisi polaarretki, mis mulle sügava

44 |780| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri vad kogu terviklikus kliimasüstee- mis, kui soovime näiteks midagi kit- samalt uurida.

Mis sind kliimamuutuste vallas kõige rohkem huvitab? Otseselt kliimamuutusi ma uurinud ei ole. Aga ka minu uurimistöö on nen- dega paratamatult seotud. Pealegi on Arktika, mis on minu peamine uuri- misala, omamoodi kliimasoojenemise indikaator. See on kõige kiiremini soo- jenev piirkond meie planeedil. Oma doktoritöö raames olen pea- miselt uurinud Arktika, aga ka üldi- semalt polaaralade atmosfääri piir- kihti ehk atmosfääri kõige madalamat osa, mis puutub kokku aluspinnaga ja mida aluspind omakorda mõju- tab. See on õhukiht, kus ka meie, inimesed, elame. Selles võrdlemisi õhukeses õhukihis – võib ulatuda mõnesajast meetrist kuni mitme kilo- meetrini, sõltuvalt asukohast ja ilma- oludest – olen keskendunud õhu- temperatuuri vertikaalsele jaotusele ja polaaraladel iseloomulikele tem- peratuuri-inversioonidele ehk tagur- pidi pööratud temperatuuriprofiili- dele, kus temperatuur kõrguse kas- Timo ronimas Fuglebergeti (norra keeles ’linnukalju’) otsa Hornsundi fjordi kohal vades mitte ei lange, vaid tõuseb. Teravmägedel Kliimamuutusega kaasnevad para- tamatult ka muutused temperatuuri mulje jätsid ja kelle retkedest olen Ei, kindlasti pole ma see teadlane, kes jaotumises selle piirkihi piires. lugenud ning inspiratsiooni ammu- inimtekkelisi kliimamuutusi eitaks. tanud. Oli hea tunne, et nende tun- Muuseas, kümmekond aastat taga- Sa lõpetad peagi oma doktoritöö. nustus käis iseäranis just retke uud- si, kui ma Arktikas uurimist alusta- Mis valdkonnad on jäänud doktori- suse ja raskuse kohta, sest niisugust sin, oli skeptitsism ka teadusmaa- tööst välja? Mida sa tahaksid tule- ekspeditsiooni selles piirkonnas, ette­ ilmas selle suhtes märksa suurem. vikus edasi uurida? arvamatul Põhja-Jäämerel, hinnatak- Tänapäeval on aga veel vaid tühine Viimase kümne aasta jooksul olen ma se väga kõrgelt. protsent kliimateadlasi, kes seda min- teinud väga palju välitöid ja seetõt- Fenomenaalne alpinist, itaallane gil moel eitab. tu on kogunenud mahukas andmes- Reinhold Messner, kes esimese ini- Kliima on kogu aeg muutunud. tik polaaraladelt. Samas on Arktika mesena tõusis kõigi neljateistküm- Küsimus on olnud peamiselt selles, piirkond, mis hoolimata tehnoloo- ne üle kaheksa tuhande meetri kõr- kui palju mõjutab inimene kliimat gia arengust – satelliidid, droonid, guse mäe tippu, seejuures ilma lisa- ja kui suur on tema osa looduslikus mobiililevi ja muu selline – on endi- hapnikuta, ütles kord, et Everest on kliima muutumises. Maakera klii- selt üks kõige vähem uuritud piir- raske, aga suusatada põhjapoolusele, masüsteem on äärmiselt keeruline kond maakeral. Isegi ekstreemsete mida ka tema on üritanud, on kümme ja ajas muutuv. Me kirjeldame klii- ja sportlike retkede käigus lihtsate korda raskem. mamuutusi matemaatiliste mudeli- vahenditega kogutud kõige tavalise- tega, kuid need on paratamatult alati mad kliimaandmed, nagu tempera- Sa oled erialalt geograaf, kes on lihtsustused ja kliimamudelites pole tuur, lume paksus ja tihedus, jää pak- spetsialiseerunud klimatoloogia- kunagi võimalik kõiki parameetreid sus ning vanus, on endiselt vajalikud le. Kui palju tunned muret kliima- arvestada. Või siis vastupidi, elimi- ja kasutatavad teadustöös. muutuste pärast? Sina ilmselt ei neerida kõiki neid vastasmõjusid ja Mind isiklikult huvitab aga näi- eita inimetekkelisi kliimamuutusi? tagasisidemehhanisme, mis esine- teks, milline võiks kliima soojenemise

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |781| 45 Intervjuu

muld, kus midagi kasvatada. Aga ma näen, et kogu maailmas kuju- neb ressursiprobleem tõsiseks krii- siks, ja mitte väga kauges tulevikus. Kliimamuutus kipub seda problee- mi veelgi süvendama.

Tahan küsida ekstreemretke psüh- holoogilise külje kohta. Mida ini- mene tunneb, kui ta on olnud pikka aega külma käes? Kas ei ole sellist tunnet, et nüüd aitab, rohkem sel- list situatsiooni ei taha. Kõik, iga- veseks! Retke jooksul tuleb selliseid hetki ette kahtlemata üsna sageli. Ma tõesti Välitöödel peab sageli mitu tundi atmosfääri sondeerima, s.t aeg-ajalt arvutipilti mõtlesin korduvalt, et mida paganat jälgima. Vahel tuleb seetõttu öö läbi ärkvel olla ma siin teen! Lisaks need situatsioonid, kus elu oli päris tõsiselt ohus. Need olid ras- ked hetked. Siis saad aru, kui suur osa on õnnefaktoril, mida mina ju ei kontrolli. Minul oli ju lisaks veel kaks väikest poissi kodus. See oli lisapinge, sest juba mõned aastad ma ei elanud ainult iseendale. Aga oli ka palju posi- tiivset. Sellised hetked, kus naudid seda arktilist keskkonda, käimasole- vat retke ja selles kulgemist ennast. Siis elad ainult selles hetkes, nüüd ja praegu, ning maailm on lihtsalt nii võrratu. Suusk libiseb üle lume, päike särab ja see sügavalt sinine jää – toon, mida olen alati imetlenud ja väga armastanud. Timo uurib ja pildistab Antarktikas liustikule kaevatud lumekoopas lumekristalle Kui retk ükskord läbi saab, tuleb kõigepealt hästi ränk füüsiline ja vaimne väsimus, mida retke jook- taustal välja näha temperatuuripro- ühtki mõjuvat argumenti, miks me ei sul tegelikult nii ei tunne, sest oled fiilide pikem aegrida kogu Arktikas. peaks oma elukeskkonnast hoolima kogu aeg mingis pingeseisundis. Sel Kuni üheksakümnendateni on neid ja siit ammutatavatesse ressurssides- ajal töötab kogu keha ja vaim ellujää- kirjeldatud, kuid sealt edasi enam se säästlikult suhtuma. „Nii palju, kui mise nimel. Väsimusele lisandub siis mitte. Samas on märkimisväärne soo- vajalik, ja nii vähe, kui võimalik!“ on suur pingelangus. See moment, kui jenemine ja jää sulamine Arktikas ütlemine, mis võiks aeg-ajalt kõigile oled jõudnud lõppu ja saanud hak- leidnud aset just viimasel kahel küm- meenuda. kama, on muidugi joovastav tunne. nendil. Isegi kui inimene ei mõjutaks Minu hinnangul unustab inimene kliimat, peaksime ikkagi mõtlema retke negatiivse poole väga kiiresti Mida saaks tavainimene teha, et tulevatele põlvkondadele. Maailma ning alles jäävad väga eredad ja posi- leevendada inimtekkelist mõju rahvaarv aina kasvab. Selle sajan- tiivsed hetked. Nii hakkadki peat- kliimamuutustele? di lõpuks ennustatakse maailma selt mõtlema, et mida siis järgmiseks Ela säästlikult, tarbi mõistlikult ja rahvaarvuks juba kümmet miljar- ette võtta. pea lugu oma elukeskkonnast! See dit inimest. Eestlasel on maail- on sinu enda, mitte kellegi kolmanda mas juba praegu valitsevat ressur- Kuidas tulla sellisel ekstreemsel elukeskkond. Minu sõnum, isegi sel- siprobleemi raske tunnetada, sest retkel toime üksindusega? Seda lele skeptikule, kes eitab inimtekke- me elame siin ju nii hõredalt. Meil isegi juhul, kui retkel on kaaslane. lisi kliimamuutusi, on olnud, et pole on veel olemas puhas vesi ja must Takistused ja raskused, mis on tihti

46 |782| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri inimvõimete piiril, pead ikka ise Kui kaua olite põhjapooluse-Terav- tõttu retkel täielikuks küti-instink- läbi tegema. mägede retke ajal ohtlikus tsoo- tiks. Iga nähtud lind või hüljes oli ret- Õige tähelepanek! Füüsiliselt sa pole nis, kus süüa hakkas nappima ja ka kel arvestatav lihapala. Nälg polnud üksi, aga tegelikult vaimselt oled väga kopter poleks teieni jõudnud väik- enam mitte ainult füüsiliselt kurnav, sageli sellises situatsioonis täiesti sema lennuraadiuse tõttu? vaid ka vaimselt painav. üksi. Mis seal salata: mingil hetkel on Tegelikult juba pärast esimest näda- sul oma sõbrast ka kõrini. lat. Meil läks keeruliseks, sest toidu- Milline on inimese suhe ajaga, kui Sageli arvatakse, et ühendus moonast, mida olime eelnevalt ret- ta peab ekstreemretkel taluma sel- kodustega, neist mõtlemine ja nen- keks välja arvestanud, ei piisanud. list meeletut pingutust ja nälga? dega sidepidamine annab jõudu. See Ka süstasid vedades tuli pidevalt ette Kõikidel teistel retkedel võib elada on tõsi, aga mitte alati. Võib olla takistusi ja kinnijäämisi. Seega, juba nii minevikus kui ka tulevikus, kuid situatsioone, kus see on pigem häi- retke alguses mõistsime, et süstad Põhja-Jäämerd ületades lihtsalt pidi riv ja muudab meele veel härdamaks. ei toimi nii nagu polaarkelk. Meie elama hetkes. Isegi kui mõte korraks Sa muutud melanhoolseks ja hak- energiakulu oli hoopis suurem, kui uitama läheb, toob miski sind kohe kad ennast haletsema. Tahaksid olla olime arvestanud, ja seetõttu taipa- käesolevasse hetkesse tagasi. Mingi seal nende juures, aga mitte siin. See sime üsna peagi, et peame hakkama takistus on vaja ületada, midagi peab kõik hajutab tähelepanu, kuid ekst- toiduportsjone vähendama. parandama – see kõik on äärmiselt reemses keskkonnas, nagu Arktika, stressirohke, kuid võib väiksemgi viga saada saatusli- samas hoiab eemal kuks. Seetõttu olen ma mõnikord Pole ühtki mõjuvat argumenti, miks rumalad mõtted. täiesti teadlikult vältinud koju helista- me ei peaks oma elukeskkonnast mist. Aga nii ei saa kogu aeg käituda, hoolima ja siit ammutatavatesse Millised ohud sest kodused muretsevad ja tahavad seal valitsevad? teada, kas kõik on korras. ressurssidesse säästlikult suhtuma. Kas toidunappus, Ilmselt peab seda üksindust natu- varustus saab kan- ke ka sinu natuuris olema ja mingil natada, jääkarud, määral saab sellega kohaneda. Pealegi Kõigepealt oli nälg kergelt tuntav, sissekukkumine? saab üksiolemist treenida! Öeldakse, pärast teist nädalat süvenev ja lõpuks Kui murda näiteks jalaluu, siis see et sellistes ekstreemsetes tingimustes juba täiesti häiriv. Seetõttu ei saa- oleks saatuslik. oled iseendale kõige suurem oht. Kui nud enam rahulikult kulgeda, vaid sul endal siit ülevalt (osutab oimuko- arvestada tuli iga šokolaadi-, liha- Kas nii pikal retkel sai kasvõi kui- hale) midagi paigast nihkub, siis sellel või vorstitükki, mis oli taskus. Siiski, dagi pesta? Või harjub keha olema võivad olla märksa suuremad taga- toidupala taskust võtta ei saanud. must? järjed kui ükskõik mis muul välisel Ma teadsin, et sellega teen endale Oledki must. Magamiseks pidi olema faktoril. järgnevaks kaheks tunniks karutee- kuiv pikk pesu. Meil oli ka tagava- Kordan veel kord, et üksinduse- ne, sest olen toidupala juba ette ära rakomplekt aluspesu ja sokke, mida ga toimetulek on õpitav. Näiteks üks söönud! See oli karm enesedistsip- poolel retkel vahetasime. Harjud pealtnäha veider asi, mida ma olen liin, aga päeva lõpuni tuli kuidagi olema must. Oluline aspekt, mida sel- harrastanud, on iseendaga rääkimi- hakkama saada. lised matkajad teavad: rasukiht, mis ne. Naljakas ja hullumeelne, aga see Meil oli igaks päevaks planeeri- moodustub nahale, kaitseb. See kait- aitab! See pole minu välja mõeldud tud vahemaa, mille pidime läbima. seb nii külma, tuule kui ka päikese uudne tehnika, üksi olevad inime- Teadsime, et ka halbades oludes on eest. Niipea kui see maha pesta, muu- sed ikka teevad seda, iseäranis rän- vaja pingutada, et oma minimaal- tub nahk kohe palju tundlikumaks ja durid. Üks meelde jäänud stseen fil- ne päevanorm läbida. Päevad läksid haavatavamaks. mimaailmast on linateosest „Kaldale ka järjest pikemaks. Alguses tegime uhutud“ – „Cast Away“ –, kus pea- kümne- kuni kaheteisttunniseid, siis Sinu raamatu saab kokku võtta ühe tegelane, keda kehastab Tom Hanks, juba kolmeteist- kuni viieteistküm- sinu lausega: „Emotsioonid ja mul- suhtleb võrkpalliga Wilson. See kõik ne- ja lõpuks kuueteistkümnetunni- jed on igavene rikkus, mis jääb alati tundub eemalt vaadates naljakas, aga seid päevi. Seega, kahekordne pin- sinuga“. niisuguses situatsioonis olles on see gutus, sest esiteks oli toitu vähe ning Jah, neid ei saa keegi sinult ära võtta. täiesti normaalne. Ma mõtlen, et ole teiseks tööpäevad pikenesid. Ma pole Näide loodusfotograafiast. Teinekord sa kui tugev tahes või eraklik oma elus tundnud, et nälg võib niimoo- fotograafid vannuvad, et „pagan, ei loomult, inimene on ikkagi loodud di kurnata. Näiteks minu bioloogi- saanud ülesvõtet tehtud ja elu parim sotsiaalse olendina ning tema loo- line huvi Arktika eluslooduse vastu, võimalus libises käest“. Aga see hetk muses on teiste liigikaaslastega suht- mida ma olen alati sellistel retke- jääb ju sinuga igaveseks. Seda ei võta lemine. del harrastanud, transformeerus nälja sinult mitte keegi.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |783| 47 Intervjuu

Transpordi põhjapoolusele saime tut- vuse kaudu poolmuidu, sest Audun töötas ühes logistikafirmas. Samas tähendas see meile, et me ei saanud valida enda jaoks sobivai- mat stardiaega aprilli alguses. Sel ajal olid lennukid reisijaid täis ja me pidi- me lihtsalt ootama ning läksime poo- lusele täiesti tühja lennukiga hooaja lõpus. Peab olema parasjagu hull, et sellise riski peale välja minna, nagu me tegime. Aga vastus küsimusele: meie kulu oli kahe peale kokku umbes kümme tuhat eurot, kogu retk.

Kas on mõni retk, mille täitumist sa ise ka ei usu? Perega oma Võrumaa maakodu ukse ees mõned aastad tagasi: Katre, Nansen, Kindlasti on retki, mille lahenduskäi- Audun ja Timo ku ma veel ei näe, aga see ei tähen- da, et nad oleksid teostamatud. Mis sissekande tegite viimases Võib-olla ei soorita neid mina, ööbimiskohas Gipsvika oru väli- ma ekstreem- aga kunagi tuleb keegi ja teeb baasis sissekanderaamatusse? Sinu retkest koos selle ära. Usk peab olema, ja üks raamatus ei ole sellest juttu. Onorralase mis kindel, ilma proovimata ei Sellest viimasest õhtust oleks Audun Tholfseniga saa kunagi teada. pidanud ilmselt rohkem kirjuta- on Timo Palo kirju- Ja kuigi rändamine on oma ma. See oli nii-öelda viimase õhtu tanud raamatu „Jäine olemuselt romantiline ettevõtmi- läbielamine, selline omamoodi teekond. Omal jõul põhjapoo- ne, arvan, et sageli on takistuseks situatsioon, kus kõik on olnud nii luselt maismaale“, kus on rasket ikkagi hoopis ratsionaalsemad põh- lihtne – üks eesmärk: jääda ellu. teekonda kirjeldatud põhjalikult jused. Ja siis pead tulema tagasi tava- ja kaasahaaravalt. ellu, mis on ju palju keerulisem. Kas on mõni retk, mida sa ei julge Tagasitulek pole lihtne – palju üldse ette võtta: aukartus looduse läbipõimunud suhteid ja kohus- Mis on üldse sellise retke hind? vägevuse ees on liiga suur? tusi –, tekib hirm. Aga sissekanne Väga suure tõenäosusega oli tege- Aukartus looduse ees peab alati ise oli lühike ja faktipõhine kirjel- mist kõige odavama põhjapooluse- olema. Inimene on ikka väga väeti dus meie retkest. retkega üldse! Me planeerisime seda olevus nende jõudude keskel. Ent kui retke võimalikult säästlikult, ja mis on midagi, mida ei julge, kuid väga Kui raske oli hiljem, vahetult pärast seal salata, me pole kumbki oma loo- tahaks teha, siis tuleb nagu matemaa- retke, veel kaks kuud Teravmägedel mult piisavalt usinad toetajate otsi- tilise ülesande lahendamisel leida üles olla, saamata koju? Miks sa jäid jad: oleme tagasihoidliku natuuriga lahenduskäik. Selle kallal järk-järgult sinna veel nii kauaks? põhjamaalased. Pole kerge minna ja töötades hakkavad ka hirmud tasapisi See oli raske. Loomulikult tahtsin koputada uksele ning küsida mõni- taanduma ja võimatust saabki võima- ma väga oma poisse ja abikaasat kümmend tuhat eurot toetust ette- lik, vähemasti sinu enda kujutlustes. näha. Aga see oli samas ka väike võtmisele, mis sisaldab endas nii puhver tavaellu tagasipöördumiseks. palju küsimärke. Mida sa ütleksid inspiratsiooniks Teravmäed polnudki nagu see päris Põhjapooluse-ekspeditsioon ei ole noortele, kasvõi oma poegadele? reaalne maailm veel. Seetõttu sain sugugi odavam kui näiteks Everestile Ära kunagi kaota oma elus seda võtta ühe trepiastme korraga, mitte ronimine. Hinnaklass on umbes sädet silmis, vähemasti mitte lõp- kaks. Nii oli ka minu tagasipöördu- sama, vähemalt sada tuhat eurot. likult. See ongi elus olemise põhi- mine tavaellu hõlpsam. Aga minu Meil ei olnud kindlustust, sest ükski tunnus. Hoia alles oma kirg ja näed, sinnajäämise põhjus oli siiski puh- firma ilmselt poleks tahtnud meid et ettevõetu kipub õnnestuma. Ole talt majanduslik: retke kulud oli tar- kindlustada. Kindlustusfirmade jaoks uudishimulik, jätka otsimist, sest ei vis kuidagi tagasi teenida ja võlad olid riskid ülemäära suured. Ainuüksi või iial teada, kuhu need otsingud tasuda. selle pealt hoidsime raha kokku. sind välja viivad.

48 |784| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Esmaklassiline optiline kvaliteet ja pilkupüüdev disain. SIGMA Art-seeria F1.4 valgusjõuga objektiivid on konkurentsitult oma klassi parimad pildipüüdjad.

A Art 85mm F1.4 DG HSM

A Art 50mm F1.4 DG HSM

A Art 35mm F1.4 DG HSM

A Art 24mm F1.4 DG HSM

A Art 20mm F1.4 DG HSM

XXXGPUPMVLTFF





t





XXXTJHNBHMPCBMDPN





t





XXXGBDFCPPLDPN4JHNB&FTUJT novemBER 2017 Eesti LOODUS 49 Looduselamus maailmast Fotod: Hendrik Relve Fotod:

Hendrik Relve

etsade taandumise pea- põhjused on tihenev inimasustus ja üha laie- Borneo nevadM põllumajandusmaad, eriti õli- palmiistandikud. Samuti laastavad saart ulatuslikud röövraied. Ometi ninaahv ja orangutan on Borneol veel järel ka üsna puutu- matuid metsi. Kõige elurikkamad on Borneo on maailma suuruselt kolmas saar. Suhteliselt madaliku troopilised vihmametsad, ümara kujuga saare läbimõõt on ligi tuhat kilomeetrit. Veel mis suurelt jaolt asuvad looduskait- sealadel. Sealsete rohkete ahviliikide 1970. aastatel oli 75% saare pinnast kaetud troopilise metsa- seast jäävad enim meelde ninaahv ja ga. Praeguseks on metsasus kahanenud kolmandiku võrra. orangutan.

50 |786| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 2013. aasta novembris teeme loo- dusretke Borneo saare põhjaosas, mis kuulub Malaisia riigi koossei- su. Kui oleme Sabahi osariigi pealin- nast Kota Kinabalust välja sõitnud, näeme pikki tunde teeäärtes üksnes põllumajandusmaastikku, seejärel sil- mapiirini laiuvaid õlipalmiistandik- ke. Rikkumata loodusmetsi on selles Borneo-osas alles jäänud esmajoones looduskaitsealadel. Reisi eesmärk on näha põnevat metsaelustikku. Seepärast kulgeb meie marsruut peamiselt ühelt loo- duskaitsealalt teisele. Rohkesti meeli- köitvaid taimi ja loomi kohtame näi- teks Kinabalu rahvuspargis, Sepiloki kaitsealal, Sukau jõe äärses madaliku vihmametsas ja Danumi oru erakait- sealal. Kinabalu rahvuspargis, kus asub Borneo kõrgeim tipp, nelja kilomeet- ri kõrgune Kinabalu mägi, satume kogu reisi kõige uhkemale taimeleiu- le. Nimelt avastame ühel mäenõl- val pooljuhtumisi raitlille, mis on äsja õide puhkenud. Mõne oranžikat tooni õie läbimõõt küündib ligi meet- rini. Taimeteadlased peavad seda maailma õite seas suurimaks. Raitlill mõjub lausa ulmelisena. Näib, nagu ei koosneks ta viis tohu- tut toore liha värvi õielehte üldsegi mitte taimsest, vaid hoopis loomsest ainest. Avar mustav tühimik õie kes- kel on kui apla olendi suu, mis ootab saaki. Raitlille õis tundub mulle tõesti kurjaendeline, otsekui mingi vereja- Raitlille õit peetakse maailma suurimaks õieks. See näeb välja üsna verejanuline, nuline lihasööja taim. Aga botaani- aga botaanikute kinnitusel ta siiski loomset toitu ei pruugi kute kinnitusel ta siiski loomset toitu ei pruugi. Oma toidu hangib ta vään- Puulehel varitseb möödujat kaan. Erinevalt taimelt, kelle nimetus on tetrastigma. eestimaistest suguvendadest jahivad vih- Sukau vihmamets pakub looma- mametsa kaanid ohvrit ka maismaal ja linnuelamusi nii ohtralt, et neist kõigist ei jõua kuidagi kõnelda. Roomajatest jääb kõige eredamalt meelde öine kohtumine võrkpüüto- mitut liiki, suurim on ninasar- niga, kes maailma pikima maona võib viklind. Tema kaunis ja tohu- kasvada rohkem kui kuuemeetriseks. tu suur punakollane nokk näib Meie püüame paadist taskulambi val- koosnevat kahest ülestikku aset- gusvihku kaldal liikuva isendi, kelle sevast nokast. pikkus küündib vaid veidi üle kahe Danumi kaitsealal pakuvad meetri. Ometi tekitab ta suurt ele- peale hulga kogukamate olendi- vust. te iselaadset looduselamust kaa- Sukau lindudest köidavad ilm- nid. Erinevalt eestimaistest varitse- selt enim meeli sarvlinnud. Neid on vad vihmametsa kaanid oma ohvrit

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |787| 51 Looduselamus maailmast

maismaal, rajaäärsetel rohututtidel ja Nina värvusega saab isasloom näi- puuokstel. Nad klammerduvad mär- data oma tundeid. Kui nina on võtnud kamatult riiete külge; leidnud edasi punaka tooni, on loom kas väga vihane roomates kusagilt katmata nahapin- või erutatud. Isastele rivaalidele mõjub na, asuvad kaanid märkamatult verd toonimuutus heidutavalt, emaslooma- imema. Tihti avastan mõne verd täis dele aga peibutavalt. Loomateadlaste söönud kaani kehalt alles siis, kui kinnitusel toimib isaahvi nina ka ise- ööbimispaika naasnuna duši alla hak- laadse helivõimendina: ninaresonaato- kan minema. ri kaudu kanduvad tema hõiked edasi märksa kõlavamalt. Ninaahvi nina paistab Borneo põlis- Muide, ka ninaahvide emaslooma- elanikele sama veider kui euroop- del on üsna iseäralikud ninad. Kuid lase oma. Borneo metsade kirevast need on hoopis teistsuguse kujuga, elustikust pakuvad vahest kõige enam otse ette ulatuvad ja lühemad, mee- elamusi siiski ahvid. Oma reisi jook- nutades Buratino nina. sul saame jälgida mitut liiki ahve, Sukau jõe kallastel saame nina- nende seas näiteks languure, giboneid ahvide välimust ja käitumist jälgida ja kahte liiki makaake. Nii siinne lan- päris põhjalikult. Kõigist mu maail- guuri- kui ka giboniliik on ainuomane Isase ninaahvi nina näib inimesele mareisidel looduses nähtud ahviliiki- ainult Borneo saarele. Teistest ahvi- naljakas, aga ninaahvidele paistab see dest tunduvad nad ühed kõige köitva- dest enam jäävad meelde ninaahv ja väga väärikas mad ja veidramad. orangutan. Ninaahvid on üks haruldase- Ninaahve saame kõige põhja- maid ahviliike maailmas. Mujal kui likumalt vaadelda Sukau jõe äärse- oligi muide põhjus, miks Borneo Borneol seda liiki peaaegu ei leidu. tes metsades. Sealsed madalad soi- põliselanikud hakkasid ammustel Sedamööda, kuidas saarel on kaha- sed jõekaldad on neile ideaalne elu- aegadel, kui hollandi kolonistid olid nenud põlismetsad, on ninaahvide paik. Kui paadiga mööda jõge lii- saarele ilmunud, nimetama ninaahve arvukus pidevalt vähenenud. kudes ühtäkki esimest isast ninaah- Hollandi ahvideks. Kohalike inimes- vi silmame, tõmbub suu tahtmatult te ninad on ju üpris pisikesed, nagu Orangutan on suurtest inimahvi- muigvele. Isasloom istub oksaharude aasialastel enamasti. Eurooplaste dest kõige lustakama välimusega. vahel, toetudes tagajalgadega alumis- ninad paistsid neile arusaamatult suu- Oma reisil saame orangutane näha tele okstele ja hoides ühe esijäsemega red. Saarel peremehetsevatele kõrki- mitmes paigas. Kõige pikemalt õnnes- kinni tüvest. Teine esijäse on toeta- dele hollandlastele polnud võimalik tub neid vaadelda Sepiloki oranguta- tud otsusekindlalt põlvele. Nii mee- avalikult vastu hakata. Nõnda sai neid nide varjupaigas, kuhu on kokku too- nutab ta kangesti väärikat peremeest, vähemalt isekeskis olles pilgata. dud orvud, vanemateta jäänud pojad. kes jälgib murelikult alluvate askeldu- Keerulise, aastaid si. Alluvateks on mõistagi karja emas- vältava mitmeast- loomad ja nende järglased. Karja juhi Meespere seas tekitab teiste omast melise treenin- punane peenis on uhkesti välja siruta- suurema ninaga isane selget gu kaudu õpetavad tud. Sedaviisi väljendab ahvikarja juht kadedust, ent naisperele tundub ta eriväljaõppega koo- oma võimukust ja üleolekut teistest litajad orbe tule- karjaliikmetest. äärmiselt ligitõmbav. ma toime tulevases Kuid kõige tähelepanuväärsem on iseseisvas elus. Iga karjajuhi nägu: see on hämmastavalt päev tohivad huvi- sarnane mehe näoga, kellel on lühi- Inimene hindab isase ninaahvi lised loomi teatud tundidel parajalt keseks pöetud tumepruun siilipea ja nospli naeruväärseks, kuid nina- kauguselt jälgida. põski ääristab helepruun rõngasha- ahvidel on täpselt vastupidi: mida Kõige vanemad orangutanid on be. Pruunid pisikesed silmad näivad suurem nina, seda väärikamana juba peaaegu täiskasvanud. Aafrikas mõtlikud ja suujoon kõverdub veidi tajuvad selle kandjat liigikaaslased. nähtud gorillade ja šimpansitega võr- allapoole, andes näole mureliku ilme. Meespere seas tekitab teiste omast reldes näib nende välimus ja olek Aga kogu selle mulje väärikusest ja suurema ninaga isane selget kade- lustakam. Puuvõrades kulgevad nad murelikkusest rikub täielikult nina. dust, ent naisperele tundub ta äär- sootuks osavamalt ja kiiremini. Seda See longus hiiglasuur nospel, mis ula- miselt ligitõmbav. Zooloogide väitel võimaldavad pikemad esijäsemed. tub näo keskelt labidana esile, ajab suudavad suure ninaga isasloomad Tihti hoiavadki nad turnides okstest lihtsalt naerma. oma karja koguda rohkem emaseid kinni ainult esijäsemetega. Lausa karikatuurina mõjuv nina kui pisema ninaga suguvennad. Ka orangutanide karvastik on

52 |788| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Orangutan turnib puude otsas meeleldi vaid esijäsemetega okstest kinni hoides

On erakordne vedamine, kui džunglis õnnestub fotole saada orangutaniema tillukese pojaga

sõna tang eestikeelne vaste on võlgu. objektiivi kaudu avastan, et looma Praegusel ajal elab seda liiki inim­ selja külge, karvade vahele, on klam- helgemat tooni. Aafrika inimahvi- ahve peale Borneo ainult Sumatra merdunud imeväike poeg. Tema keha de põhivärv on hallikas, aga nendel saarel. Ent mõlemal saarel kahaneb on veel pooleldi karvutu ja pead ehib siin hoopis heleruske, peaaegu oranž. nende arvukus katastroofilise kiiru- uljas oranžikas punkarihari. Sellise Isasloomi ilmestavad vahva lõuaha- sega. välimusega poeg peab olema ilma- be ja toredad punnpõsed. Isaslooma le tulnud alles hiljuti, võib-olla paari laiad punnpõsed on orangutanide- Satun džunglis silmitsi oranguta- kuu eest. Püüan võimalikult hääletult le samasugune ilu ja vägevuse märk niema ja pojaga. Metsas vabalt ela- paigal püsida. Mingil hetkel ema siis- nagu ninaahvidele suured ninad. vaid orangutane näeme reisi jooksul ki hoomab mind ja kaob paksu lehe- Borneo kohalikud elanikud on mitu korda. Kõige teravamalt sööbib kardina varju. seda saare suurimat ahvi kohel- mällu juhtum Sukau metsas. Kord Ometi ei anna äsja nähtu talle ilm- nud traditsiooniliselt suure lugupi- meie metsahüti läheduses omapäi selt asu. Äkki märkan, kuidas lehe- damisega. Siinkohal olgu õiendatud hulkudes kuulen ühtäkki pea kohal kardin hakkab ühest kohast aegla- tema nimetusega seotud keelelibas- kummalisi häälitsusi, mis meenu- selt paotuma. Lehtede vahelt piid- tus, mida ka eesti keeles päris tihti tavad röhkimist. Tiheda lehestiku- leb mind kaks tumedat silmapaari. ette tuleb. Seda ahvi on meil sageli ga võrasid pingsalt silmitsedes suu- Need silmad ja nägu mõjuvad tõe- kutsutud orangutangiks. Kuid nime- dan teha kindlaks, kust need tulevad. poolest erakordselt inimlikult. Pole tus tuleneb malaikeelsetest sõnadest Seal okste vahel, vahest paarikümne ime, et Borneo elanikud on neid ini- orang, mis märgib inimest, ja utan, meetri kõrgusel, vilksatab ajuti rus- mese mõõtu ahve, keda nad haruhar- mis märgib metsa. Seega tähendab kevärviline kogukas olend. Pole kaht- va sügaval metsas kohtasid, pidanud orangutan otsetõlkes metsinimest. lust, et see on orangutan. omaette metsinimeste hõimuks. Aga orangutang tähendab malai kee- Suunan teleobjektiivi ta poole ja Hendrik Relve (1948) on kirjamees ja les hoopis võlgu olevat inimest, sest asun pildistama. Alles kaamera tele- maailmarändur.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |789| 53 Maailm ja meie Foto: Phillip Capper /Wikimedia Capper Phillip Commons Foto:

Lammastega „kaunistatud“ avatud maastikud on Uus-Meremaa visiitkaart, kuid tegelikult kätkevad need endas konflikti loo- duskaitse ja põllumajanduse vahel Põllumajandus ohustab Uus-Meremaa loodust Eestis takistab pärandkoosluste kui eriti väärtuslike tai- Kahjuks on suur osa puutumatust mekoosluste hoidu kariloomade vähesus, kuid Uus- loodusest kadunud. Üks põhjus on eurooplaste sisse toodud võõrliigid, Meremaal on lood risti vastupidi: sealset imelist loodust, mis on jõudsalt hävitanud kohalikku eriti mageveekogusid, ohustab üha intensiivsemaks faunat ja floorat. Teine põhjus on üha muutuv loomakasvatus. intensiivistuv põllumajandus. Eesti on viimase saja aasta jooksul metsas- Evelyn Uuemaa kasvava rahvastiku tekitatud heitvesi, tunud, ent Uus-Meremaa maastikud millega reoveepuhastid ei suuda alati on metsast lagedaks raiutud ja karja- iljuti Uus-Meremaa kesk- hakkama saada. maadeks muudetud. Metsad on säi- konnaministeeriumi avalda- linud ainult kaitsealadel, mis jäävad tud mageveekogude raporti Kaunid kultuurmaastikud versus mägisematesse piirkondadesse. järgiH on viimaste aastakümnete jook- puutumatu loodus. Enamik inimesi Loomi karjatades on loodud kau- sul enamikus jõgedes ja järvedes vee- tõenäoliselt teab Uus-Meremaad kui nid avatud maastikud, mida käivad kvaliteet tunduvalt halvenenud ja imeilusa loodusega paika, kus peetak- meelsasti imetlemas välisturistid, kolmandik kohalikest kalaliikidest on se miljoneid lambaid ja kus on filmi- tuues riiki igal aastal umbes 9 mil- väljasuremise äärel, kuna veekogud tud „Sõrmuste isand“. Uus-Meremaa jardit dollarit (15% kogu ekspordist). on liigse lämmastiku tõttu eutrofee- loodus on geograafilise eraldatuse Võrdluseks olgu mainitud, et piima- runud [12]. Peapõhjuseks peetakse tõttu ainulaadne. 90% sealsetest tai- toodete (peamiselt piimapulbri) ja üha intensiivistuvat põllumajandust, meliikidest on endeemsed, levinud lihatoodete eksport hõlmab ligikau- aga oma panuse annab ka kiiresti ainult Uus-Meremaal. du 21% ekspordist. Samas soovivad

54 |790| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri uurte talude kõrval on Uus- Ei võeta vaevaks talutoodete turus- Meremaal väga levinud nn tamist üle reguleerida. Suurtootjate elustiilitalud (lifestyle far- toodang läheb enamjaolt ekspor- velyn Uuemaa velyn mingS), kus peetakse paari lehma-kit- diks. E se-lammast ja mõnda kana. Liha ja Tee ääres võib tihti märgata väik- Foto: piim tarbitakse ise või müüakse tut- seid riiuleid või laudu, kus on välja tavatele. pandud elustiilitalust pärit puuviljad Niisugustel taludel on lihtne toi- või munad ja karp raha jaoks. Neid mida paindliku tapamajateenuse karpe kutsutakse aususe karpideks tõttu: tellimise peale tullakse koha- (honesty boxes): möödujad võivad le, tapetakse loom, viiakse ära ja hil- ise võtta munad või puuviljad ning jem saab talunik kas liha või vorsti. jätta raha karpi. Keegi seda ei valva. turistid Uus-Meremaal näha puhast puutumatut loodust. Seega on konf- likt kahe riigi suurima majandusharu velyn Uuemaa velyn vahel üsna terav. E Foto: Foto: Põllumajanduse edu ilma toetuste- ta. Peamised põllumajandusharud on piimakarja-, lihaveise- ja lambakas- vatus. Teravilja viljeldakse väga vähe. Viimase paarikümne aasta jooksul on rõhk lambakasvatuselt nihkunud pii- makarjale, kuna sünteetiline kiud on loodusliku lambavilla turult välja tõr- junud. 90% kogu riigi liha- ja piimatoo- dangust eksporditakse. Piimatoodete Eestis olid kunagi levinud piimapukid, aga Uus-Meremaal on piimasildid. maailmakaubanduses on Uus- Piimatööstusettevõtete jaoks on sissesõit piimatootja tallu tähistatud numbrimär- Meremaa turuosa muljet avaldav: giga, mille kujundus on eriomane just sellele ettevõttele 35%. Selle nimel on üsna palju vaeva nähtud, üks peasihte on olnud koos- praegu on keskmises piimakarjatalus töö Hiinaga. 2008. aastal jõustus us-Meremaal oli 1982. umbes 400 looma ja lambakasvatus- vabakaubandusleping Hiinaga – Uus- aastal 70,3 miljonit lam- talus üle 1000 lamba. Hoolimata talu- Meremaa oli esimene arenenud riik, mast, aga mullu ainult de suurusest on enamik neist siiski kes suutis Hiinaga sellise lepingu sõl- 27,5U miljonit. Piimalehmi oli perefirmad. mida. Nüüdseks on Hiinast saanud 1997. aastal kolm miljonit, kuid peamine kaubanduspartner. aastal 2016 oli neid 6,5 miljonit. Intensiivse karjatamisega kaas- Loomi peetakse enamjaolt karja- Võrdluseks: Eestis oli 2016. aastal nevad probleemid. Kariloomadel maadel. Tänu soodsale kliimale pole 88 000 piimalehma. on enamjaolt vaba ligipääs ojade- lautasid vaja; karjakoerte abiga aetak- le, jõgedele ja väikestele märgalade- se lehmad kokku ainult lüpsiajaks. le. Veekogudest saavad loomad juua, Et lambad talveks mägedest alla märgaladel aga armastavad suvekuu- ajada, rakendatakse Lõunasaarel isegi Seetõttu peavad põllumehed olema del lopsakat heina süüa. Tavaliselt on droone ja helikoptereid. Droonidega leidlikud ja igati mitmekesistama kariloomad piisavalt targad, et vältida tehakse kindlaks, kus kari asub ja tegevushaaret: pidama mesilasi, kas- väga sügavaid kohti, harva jäävad nad mis seisundis see on; helikopteritega vatama puuvilju või marju, tootma märgaladele kinni või upuvad veeko- viiakse lammaste juurde inimesed ja veini jms. Need kõrvaltegevused aita- gudesse [5]. Ent veekogude lähedal karjakoerad, kes ajavad lambad paari vad üle elada kehva aasta, kui piima- peetavad loomad tekitavad paratama- päevaga mägedest tasandikualadele. tootmine on põua tõttu kõvasti vähe- tult probleeme. Ehkki kliima on soodne, tuleb nenud. tihti ette loodusõnnetusi: maaväri- Nagu Euroopas muutuvad talud Lämmastik ja fosfor. Kariloomade naid, üleujutusi, põuda, maalihkeid. ka Uus-Meremaal üha suuremaks: uriini ja sõnnikuga satub veekogu-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |791| 55 Maailm ja meie velyn Uuemaa velyn E 3 x foto: 3 x foto:

Enamasti on karjamaad jagatud kopliteks. Taludes, kus tootmine on intensiivne, söövad kariloomad kopli ühe päevaga täiesti paljaks

Karjamaadel tuleb sageli ette maalihkeid. Tihti kandub pinnas otse orgudes asu- vasse ojja või märgalale

desse hulganisti toitaineid, eelkõige nilist lämmastikku kandub ikka- Piimalehmade karjamaad on Uus- lämmastikku ja fosforit, mille toimel gi veekogudesse. Eelkõige on põhju- Meremaal enamasti jagatud kopliteks veekogud eutrofeeruvad. Kummalgi seks veekogudesse ja nende lähikon- ning kariloomi liigutatakse süsteem- toitainel on erilaadne ärakandemeh- da sattuv veiste ja lammaste uriin [9]. selt ühest koplist teise, kuni ring on hanism. Lämmastikukogus ühe lehma uriini- täis. Keskmiselt on Uus-Meremaal Kergesti liikuvat lämmastikku lei- loigus võib olla nii suur, et see võrdub 2,85 piimalehma hektari kohta, mis dub peamiselt vees lahustunud kujul, väetisehulgaga 700–1200 kg N/ha, mis tähendab, et intensiivsemates far- kuid fosfor on raskemini liikuv ja kan- on tunduvalt suurem kõikide põllu- mides on piimalehmi hektari kohta takse ära koos mullaosakestega ero- majandustaimede lämmastikuvajadu- rohkem ja ekstensiivsemates vähem. siooni käigus. Sageli keskendutakse sest [8]. Eestis on ilma sõnnikuhoidlata maa- põllumajandusreostuse puhul nitraa- Uriiniloigud on otsekui toitaine- ala koormusena lubatud ainult kaks tidele ega võeta arvesse lämmastiku te ringluse ja kao tulipunktid. Eri piimalehma ühe hektari kohta. koguhulka, mida suuresti mõjutab ka tüüpi muldades leostub 18–58% urii- Lehmad söövad ühe kopli päeva- orgaaniline lämmastik [13]. niloikude lämmastiku koguhulgast. ga nii paljaks, et järele jääb must maa. Suur osa orgaanilisest lämmasti- Nende tihedus ja lõplik lämmastiku- Nad tallavad maa äärmiselt mudaseks kust mineraliseerub – selle tarbivad kadu karjamaal oleneb aga otseselt ja lõhuvad taimede juurestiku. Selline uuesti taimed – või leostub nitraa- karjatamise intensiivsusest ehk kari- pinnas on erosiooniohtlik, eriti jär- tidena, aga arvestatav kogus orgaa- loomade arvust hektari kohta [13]. sumatel nõlvadel. Erosiooni käigus

56 |792| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Mitmes paigas on kariloomad tallanud künkanõlvadele astangud. Kohalikud teevad selle kohta nalja: selleks et küngastel paremini liikuda, olevat lehmade jalad ühel pool lühemad kui teisel küljel kantakse koos mullaosakestega ära takse rohumaad üldherbitsiidiga, et pidada rohkem kariloomi, mis oma- ka hulk toitaineid, sh fosforit, mis on see oleks taimevaba, siis haritakse ja korda suurendab väljaheidete hulka fosfaatidena absorbeerunud savi pin- külvatakse uus heinaseeme või tali- põldudel. nale ja orgaanilise aine osakestele. vili. Seejärel „palvetatakse“ vihma, et Näiteks Lõunasaarel Waituna valglal seemned tärkaksid. Kui taimed on Bakteriaalne reostus on teine vee­- uuriti haruldasi ja raskmetalle setetes sirgunud, lastakse peale kari, kes maa kogusid ohustav probleem. Koli­ ning tehti kindlaks, et kuni 95% sete- jälle mustaks sööb. Kokkuvõttes on bakter (E. coli) on enamiku imetajate test pärines jõe kallastelt, mis olid ära maa pikka aega taimkatteta ja nii saab soolestikus tavaline ja enamasti kah- uhutud intensiivse karjatamise ja kar- erosioon hoogu juurde. jutu, kuid leidub ka haigusi tekitavaid jamaade parema kvaliteedi nimel teh- Viimastel aastakümnetel on mine- vorme. Näiteks Shiga-toksiini tootev tud kuivenduste tõttu [8]. raalväetisi kasutatud üha rohkem. E. coli võib põhjustada raskeid hai- Vajadus karjamaid uuendada ja Samas, keskkonnaraportite järgi on guspuhanguid [7]. Kampülobakterid kasvatada talivilja talvise karjatami- mineraalväetiste koormus veekogu- (Campylobacter spp.) põhjustavad se jaoks hoogustab samuti erosioo- dele siiski tunduvalt väiksem kui urii- aga inimestel kampülobakterioosi, ni. Viimasel ajal on nimelt levinud nist ja sõnnikust pärinev lämmasti- mille sagedasemad sümptomid on moodus, mida kohalikud kutsuvad ku hulk [11]. Loomulikult tekib tea- kõhulahtisus, -krambid, palavik, pea- „pritsi ja palveta“ (spray and pray). tud mõttes suletud ring: kui rohkem valu ja iiveldus [7]. Lennukitelt või helikopteritelt pritsi- väetada, paraneb taimekasv ja saab Bakteriaalne reostus osutab ena-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |793| 57 Maailm ja meie velyn Uuemaa velyn E Foto: Foto:

Hilisuvel on kõrbenud maastiku küngastevahelistes nõgudes selgelt nähtavad märgalad. Taastades ja rajades märgalasid, loodetakse tunduvalt vähendada põllumajanduslikku hajureostust

masti väga värskele fekaalsele reostu- Paraku on puurkaevud sageli väga ala, aga viimase saja aasta jooksul on sele, kuna bakterid tavaliselt ei suuda madalad ja seetõttu veelgi reostusalti- see ala vajunud kuivenduse tagajärjel väliskeskkonnas paljuneda ega pikalt mad. Peale põhjaveereostuse tuleb igal umbes üks-kaks meetrit. ellu jääda. Näiteks kolibakterite hulk aastal ette gastroenteriidijuhtumeid, Kuivendamise tõttu liigu- väheneb 50% juba poolteise kuni mille on põhjustanud suplusveekogu- vad toitained kiiremini veekogu- kolme päeva jooksul [1]. de bakteriaalne reostus, mis on lähtu- desse. Lõunasaarel tehtud uuringu Ent kui temperatuur langeb, suu- nud ümbruskonna karjamaadelt. järgi kandub kuni 98% nitraatidest reneb fekaalsete bakterite ellujäämus ja 78% kogu lahus- pinnavees. Seetõttu võivad nad põh- tunud lämmasti- javette sattununa seal pikemat aega Uus-Meremaa tasandikualade kust ära torukraa- elus püsida ja muutuda ohtlikuks. karjamaad on tavaliselt kuivendatud vide kaudu. Kõige Bakteriaalse reostuse sattumine põh- või niisutatud või koguni mõlemat jõudsamalt toimib javette oleneb suuresti mullatüübist korraga. see sügisel ja tal- [1]. Tuleb silmas pidada üldreeglit: vel. Fosfori ja sete- mida savikam muld, seda aeglasemalt te ärakandes eten- reostus põhjavette jõuab ja seda jõud- Kuivendamine ja niisutamine. davad samaväärset rolli nii drenaaži- samalt suudab vesi enamasti puhas- Uus-Meremaa tasandikualade karja- torud kui ka pinnavool [10]. tuda. maad on tavaliselt kuivendatud või Lõunasaarel paiknevad põlluma- 2016. aastal haigestus Põhjasaarel niisutatud või koguni mõlemat kor- janduseks enim sobivad tasased alad asuva Hastingsi ühes linnajaos umbes raga. Kuivenduseks kasutatakse nii kruusase pinnakattega Canterbury 5000 inimest gastroenteriiti, mille maasiseseid torukraave kui ka tavalisi tasandikel. See on põuane piirkond, olid põhjustanud põhjavette sattunud kuivenduskraave. kus põlde agaralt niisutatakse. See kampülobakterid. Uuringu käigus Turvasmullad on eriti tundlikud omakorda kiirendab toitainete ära- tehti kindlaks, et suure tõenäosuse- pinnaseerosiooni suhtes, pealegi tur- kannet ja bakteriaalset reostust. ga sattus fekaalne reostus ühte linna vas aegamisi mineraliseerub. Selle Niisutuse ulatusest annab aimu fakt, puurkaevu lähikonna karjamaalt, kus tagajärjel maapind vajub. Näiteks et kolm suurt farmi Christchurchi peeti lambaid. See pole kahjuks Uus- Hauraki tasandik, üks Uus-Meremaa linna ümbruses tarbivad niisutuse Meremaa ajaloos ainuke põhjavee suurima karjatuskoormusega rohu- tõttu rohkem vett kui terve 375 000 bakteriaalse reostuse juhtum. maid, oli kunagi tohutu suur märg­ elanikuga Christchurchi linn.

58 |794| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Mis on lahendus? Soovitatakse pii- rata veekogud aiaga ja rajada puhver- ribasid, vältimaks kariloomade sat- velyn Uuemaa velyn tumist veekogude äärde. Neid moo- E duseid on juba laialdaselt rakenda- Foto: tud. Keskkonnateadlikumad põllu- mehed on jätnud karjamaadele alles väiksemaid looduslikke märgalasid või hakanud neid taastama ja rajama tehismärgalasid. Väikesed märgalad aitavad tõhusalt kahandada nii toitai- nete kui ka setete hulka pinnavees [9]. Kindlasti tasub vihmaperioodil vähendada karjatamist veekogude Uus-Meremaal on looduslikult levinud puhmikulistega kaetud rohumaad ääres ja järskudel nõlvadel ja välti- da maade niisutust kohe pärast seda, kui seal on loomi karjatatud. Üks ealtnäha on Uus-Meremaa mikuliste (tussock) alasid. Selle on abinõu, mida igati kaalutakse, on maastikud väga mitmekesi- tinginud ühelt poolt karjamaade pidada suuremaid karju laudas [2]. sed, kuid karjamaade elurik- rajamine ja teiselt poolt invasiiv- Loodetavasti ei hakata seda siiski Pkus on kasin. Enamik karjamaid sed võõrliigid. Selgelt on karjamaa- laialdaselt kasutama. on monokultuursed, peamiselt kas- delt pärinev reostus seadnud löögi vab seal karjamaa-raihein (Lolium alla vee-elustiku. Enamik endeem- Kas Eestil on Uus-Meremaa karja- perenne) või raihein koos ristikuga. seid kalaliike on väljasuremisohus tamise kogemusest midagi õppi- Lõunasaarel on üha vähemaks ja veekogudes vohavad ülemäära da või vastupidi? Eestis on viimastel jäänud looduslikult levinud puh- makrofüüdid. aastatel üha enam arutletud karjata- mise üle. Teadlaste hinnangul oleks nii mõnelgi ökosüsteemil, eriti loo- pealsetel [4], paremad väljavaated, meil teeb nii mõnelgi pool muret liiga ter wetland and its effect on water quality. – Agricultural Water Management 165: kui seal taastada karjatamine. vähene karjatamine, mille tõttu pal- 72–81. Ilona Lepik on Eesti Looduse 2016. jud pärandkooslused on hävinud või 6. Lepik, Ilona 2016. Veepuhastus karjatami- aasta septembrinumbris arutlenud kinni kasvamas. se abil. – Eesti Loodus 67 (9): 586–593. 7. Lindenberg, Kristiina 2015. Shiga-toksiine karjatamise kasulikkuse üle, pidades Olles saanud ülevaate mõlema tootva Escherichia coli levimus suurulukite silmas veekvaliteeti [6]. Tema arvates riigi põllumajandusvõtetest, arvan, ning veiste rümpadel Eestis. Eesti maaüli- on suurem kari veekvaliteedi seisuko- et parim lahendus on kuldne kesk- kool, magistritöö. 8. McDowell, Richard et al 2013. Waituna halt parem, kuna tallab mullakamara tee. Liigilise mitmekesisuse seisuko- Sediment Fingerprinting Study. kinni. Siiski, liiga suur hulk kariloomi halt on tähtis tagada mõõdukas kar- Agresearch Ltd, RE500/2013/136: 37. pigem lõhub mullakamarat, nii et see jatamine [3], ent kui piirata suurema 9. McKergow, Lucy et al 2012. Livestock- Generated Nitrogen Exports from allub kergesti erosioonile; isegi kui karja otsest ligipääsu veekogudele, ei a Pastoral Wetland. – Journal of mullakamar tallatakse teatud oludes seata ohtu ka veekvaliteeti. Environmental Quality 41: 1681–1689. kinni, ei ole see taimede juurestikule 10. Monaghan, Ross et al 2016. Pathways of 1. Brennan, Fiona et al. 2010. Long-Term contaminant transfers to water from an hea ning pärsib nende kasvu ja lõpp- Persistence and Leaching of Escherichia artificially-drained soil under intensi- kokkuvõttes toitainete kasutamist. coli in Temperate Maritime Soils. – Applied ve grazing by dairy cows. – Agriculture, Ecosystems and Environment 220: 76–88. Kui kariloomad pääsevad veekogu- and Environmental Microbiology 76: 1449–1455. 11. Parliamentary Commissioner for the desse, suureneb bakteriaalne reostus, 2. Collins, Rob et al 2007. Best management Environment, 2013. Water quality in mis eelkõige ohustab suviseid suple- practices to mitigate faecal contamina- New Zealand: Land use and nutrient pol- lution. jaid. Eesti kontekstis on oluline pöö- tion by livestock of New Zealand waters. – New Zealand Journal of Agricultural 12. Our fresh water 2017. Ministry for the rata tähelepanu nõrgalt kaitstud põh- Research 50 (2): 267–278. Environment and Statistics New Zealand. javeega aladele, kus fekaalne reostus 3. Helm, Aveliina 2011. Eesti loopealsed ja 13. van Kessel, Chris et al 2009. Dissolved Organic Nitrogen: An Overlooked Pathway võib kiiremini põhjavette jõuda. kadastikud. Juhend koosluste hooldami- seks ja taastamiseks. Keskkonnaamet, of Nitrogen Loss from Agricultural Uus-Meremaal on põhiprobleem Tallinn. Systems? – Journal of Environmental liiga intensiivne karjatamine, mis tin- 4. Helm, Aveliina jt 2011. Kiiret taastamist Quality 38: 393–401. gib suurenenud toitainete hulga ja vajab 6000 hektarit Eesti loopealseid. – Evelyn Uuemaa (1980) on geograaf, Eesti Loodus 62 (9): 8–14. pinnase erosiooni rohumaadelt ning 5. Hughes, Andrew et al 2016. Unrestricted Tartu ülikooli ökoloogia- ja maateaduste veekogude bakteriaalse reostuse, ent dairy cattle grazing of a pastoral headwa- instituudi geograafiaosakonna teadur.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |795| 59 Eesti loodusteaduse ajalugu Foto: Foto: Urmas Tartes

Väike valik ZBI töötajate kirjutatud või koostatud raamatuid Eesti loodusest 70 aastat tagasi asutati zooloogia ja botaanika instituut (ZBI)

Urmas Tartes Andres Koppeli järel viies ja viimane õpilaste teadusliku ühingu zooloogia- sellenimelise asutuse direktor. sektsioon korraldas ekskursiooni tol- änavu möödus 70 aastat zoo- lasesse ZBI biotõrjelaborisse. ZBI oli loogia ja botaanika instituu- Võrreldes paljude kolleegidega selleks ajaks tegutsenud 35 aastat. di asutamisest ja 13 aastat olen ealiselt suhteliselt noor ZBI- Instituudi tegevus on olnud laia Tsulgemisest. Minul oli au olla kahel lane. Esimest korda astusin üle zoo- haardega ja mõjukas ka rahvusvahe- valimisperioodil Harald Habermani, loogia ja botaanika instituudi ukselä- liselt. Jään peamiselt Eesti-keskeseks Kalju Paaveri, Erast Parmasto ja ve keskkooli lõpuklassi õpilasena, kui ja analüüsin, kuidas ZBI tegevus on

60 |796| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Foto: Urmas Tartes

ZBI 50 aasta juubeli puhul on Baeri kirjutuslauale virna laotud instituudi töötajate avalda- tud teosed – suurem osa Eesti looduse kohta poole sajandi jooksul üllitatust

miast ja ZBI-st sai riigiteadusasu- Juhan Aul, Neeme Mikelsaar ja Liivia tus haridusministeeriumi haldusalas. Laasimer. Nii mõnigi on töötanud Riigiteadusasutus oli ajutine vahe- ühtaegu mõlemas asutuses. etapp, sest reformide eesmärk oli Samas pakkus loodud instituut ühendada akadeemia instituudid üli- võimalusi väga paljudele noortele üli- koolidega. ZBI ühinemisläbirääkimi- õpilastele. 1947. aasta lõpuks oli ins- sed Tartu ülikooliga lõppesid edutult; tituudi koosseisus 43 töötajat, vee- 1997. a sai instituudist Eesti põlluma- rand neist olid üliõpilased, kes algu- jandusülikooli asutus. ses töötasid teaduslike abijõududena. 2004. aastal ühendati ZBI ja paljud 1951. aastal oli ametis üle 35 üliõpila- teised allüksused, nõnda loodi põllu- se. Niisiis, üliõpilased said teha uuri- majandus- ja keskkonnainstituut. 2005. mistööd instituudis, aga samas oli a nimetati Eesti põllumajandusülikool loomulik, et instituudi teadlased osa- ümber Eesti maaülikooliks. ZBI liitu- lesid ülikooli õppetöös. mine põllumajandusülikooliga oli olu- Minu arengulugu on kulgenud sama line tõuge, mille tulemusena on Eesti teed mööda. Mäletan oma ülikooliõpin- maaülikoolist nüüdseks saanud elus- gutest (1982–1989), et kohtusin loengu- looduse alus- ja rakenduslikke aspekte tes suure hulga ZBI teadlastega. Ja sama uuriv ja õpetav ülikool. loomulik oli teha kursuse- ja diplomitöö Nagu ajaloos ikka, asutusi luuak- ZBI-s koos paljude teiste kursuseõdede se, aga ka suletakse. Inimesed tule- ja -vendadega. Aeg-ajalt tekkis võimalus vad ja lähevad. Seetõttu on olulisem teenida ZBI-st lisaraha, mis on õppurile mõjutanud Eesti looduse uurimist ja vaadata hoopis seda poolt, kuidas alati oluline. seeläbi ka Eesti ühiskonda. ZBI on mõjutanud meie loodustea- Selline sümbioos kestis kogu ZBI duste ja -teadlaste arengut ning see- ajaloo ja võimaldas välja areneda Ajaloolisi fakte. 1947. a hakkas Eesti läbi harinud ja muutnud kogu meie uutel loodusuurijate põlvkondadel, NSV teaduste akadeemia bioloogia- ühiskonda. tuginedes oma korüfeedele. Nimesid ja põllumajandusteaduste osakon- ma siin loetlema ei hakka, sest artikli nas tegutsema bioloogia instituut. ZBI kui loodusteadlaste kasvula- maht on piiratud ja asjaomaseid and- 1952. aasta septembris nimetati asu- va. ZBI-le on alati olnud omane tihe meid võib leida varem avaldatud alli- tus ümber zooloogia ja botaanika ins- koostöö Tartu ülikooliga. Asutuste katest [1–3]. tituudiks (ZBI). Uus nimetus kajas- vahel on liikunud teadlased, õppe- Väga suure hulga silmapaistvate tas täpsemini instituudis tehtavate jõud ja üliõpilased. Kui ZBI oli asuta- Eesti loodusteadlaste kujunemislugu uuringute sisu ja oli tollal ka ideoloo- tud, tulid sinna tööle paljud Tartu üli- on olnud otseselt või kaudselt seotud giliselt neutraalsem. kooli inimesed, näiteks 1930. aasta- ZBI-ga; paljud jätkavad praegugi oma 1995. aastal lahutati uurimis- te loodusteadlaste traditsioone kand- tegevust kas Eesti maaülikoolis, Tartu asutused Eesti teaduste akadee- nud Heinrich Riikoja, August Vaga, ülikoolis või Tallinna ülikoolis.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |797| 61 Eesti loodusteaduse ajalugu

Zooloogia ja botaanika instituudi direktorid Fotod: erakogu Fotod: aike Hang V Luuletused on kokkuLuuletused kogunud

Harald Haberman (1904–1986) Kalju Paaver (1921–1985) Erast Parmasto (1928–2012) ZBI direktor 1947–1977 ZBI direktor 1977–1985 ZBI direktor 1985–1990

Tähtis on ka asjaolu, et ZBI, Tartu ZBI kui Eesti looduse uurimise kes- kohta on välja töötatud kalamajan- ülikooli ja Eesti maaülikooli koosek- kus. ZBI kõige tähtsam uurimisob- dusliku kasutamise teaduspõhimõt- sisteerimine toimis omalaadse puhv- jekt on olnud Eesti loodus. Instituudi ted. Instituudi töö on olnud meie loo- rina, mis aitas tasandada isikuteva- teadlased on teadustööde käigus duskaitse teaduslik alus. helisi pingeid. Teaduses juhtub vahel, uurinud kõiki Eestimaa kooslu- Eestimaa looduse uurimistulemused et suurkujud ei mahu ühte tuppa, ja si. Märgalad (sood ja rabad), niidud, on avaldatud monograafiliste ülevaade- siis on hea, kui avatakse naaberasu- metsad, siseveekogud, Läänemeri – tena ja määrajatena. See on ainulaad- tuse uks. kõigi kohta on kogutud hulgaliselt ne tegevusvaldkond, mis on kinnista- Minu kogemuste järgi oli ZBI-s kompleksset teaduslikku materjali. nud ZBI koha Eesti üldises kultuuripil- väga meeldiv töökollektiiv, kus valit- Instituudi algusaegadest saadik dis. Instituudi töötajad on koostanud ses eriline heatahtlik, üksteist toetav on uuritud nii taimestiku, loomas- (või osalenud selles töös) kõik Eesti ja teadusmõtte arengut soosiv õhk- tiku kui ka seenestiku kujunemislu- sõjajärgsed taimemäärajad, enamiku kond. See kogemus aitab ka mind gu, liigilist koostist ja koosluste toi- looma-, taime ja seenerühmade määra- edasi praegugi. memehhanisme. Meie siseveekogude jatest ja neid käsitlevatest monograafia-

62 |798| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ga ja ühiskonnale avatud. Olgu see meie loodusloo ajaloo talletamine ja ja nende kirjutatud luuletused uurimine, looduskaitse või ühiskon- na kaasamine looduse uuringutesse ja hoidmisse – ZBI mõju on ulatu- nud teadlaste kabinettidest tundu- valt kaugemale. Järgnev loetelu pole ammendav. ZBI on olnud Eesti looduseuurija- te seltsi (LUS) tugiasutus. Sõjajärgsel ajal on ZBI-st tulnud enamik LUS-i presidente ja ZBI töötajad on löö- nud aktiivselt kaasa erialasektsiooni- de tegevuses. LUS-i teadussekretär oli aastakümneid ZBI palgal. Veel enne, kui sõja järel taasta- ti Eesti looduskaitse, loodi instituu- di algatusel 1950. aastal mitteametlik Puhtu zooloogilis-botaaniline kaitse- ala. Alates 1955. aastast sai ZBI-ist teaduste akadeemia looduskaitse komisjoni baasasutus, mille algatusel taastati Eesti looduskaitsesüsteem. Komisjoni eestvõttel hakati koostama Eesti punast raamatut (nüüdne puna- ne nimestik) ja korraldati Eestis esi- mene loodusfotograafia võistlus. ZBI töötajate algatusel loodi Baeri muuseum ja võeti ette teoreetili- se bioloogia uuringud. Mõneti on neist välja kasvanud tänini populaar- sed teoreetilise bioloogia kevadkoo- lid, mida korraldab LUS-i teoreetilise bioloogia sektsioon. ZBI-l on olnud suur roll ka ajakirja Eesti Loodus ajaloos. Eesti Looduse taasilmumise peamised eestveda- Andres Koppel (1950) Urmas Tartes (1963) jad olid ZBI teadlased ja 1958. aas- ZBI direktor 1990–1996 ZBI direktor 1996–2004 tal sai uuesti ilmuva hakkava Eesti Looduse esimeseks peatoimetajaks Erast Parmasto. Rääkimata sellest, et ZBI teadlased on ajakirja kirjutanud test, peale selle rohkesti aimeraamatuid ZBI töötajate publikatsioonide nime- hulgaliselt artikleid. ja -publikatsioone meie looduse kohta. kiri, läheks tarvis enam-vähem tervet ZBI vaimsus elab edasi. Seda tööd jätkati ka siis, kui üldine ajakirja Eesti Loodus aastamahtu. teaduspoliitiline olukord seda enam ei Kuigi põhiline uurimisobjekt oli 1. Parmasto, Erast jt (koost) 1987. Zooloogia ja Botaanika Instituut 1947–1987. Valgus, soosinud, kuid ühiskondlik vajadus nii- Eestimaa loodus, tehti neid uuringuid Tallinn. suguse tegevuse järele ei ole kadunud kvaliteetselt ka rahvusvahelises kon- 2. Rahi, Mart jt (koost) 1997. Zooloogia ja ka nüüdsel ajal. tekstis. Rahvusvahelised hindamis- Botaanika Instituut 1947–1997. Zooloogia Kui tähistasime ZBI tegevuse komisjonid on ZBI teadustööle alati ja Botaanika Instituut, Tartu. 3. Tartes, Urmas. 1997. Pool sajandit 50. aastapäeva, siis ladusin kõik Eesti andnud kiitva hinnangu. Zooloogia ja Botaanika Instituuti. – Eesti looduse kohta välja antud monograa- Loodus 47 (1): 5–7. fiad (raamatud) Baeri lauale ükstei- ZBI kui avatud organisatsioon. ZBI Urmas Tartes (1963) on entomoloog ja se peale ritta (◊). Ehkki olen pikka ei ole kunagi olnud pelgalt uurimis- loodusfotograaf, ZBI viimane direktor kasvu, ulatusin vaevu riida tippu kat- instituut. Siin töötanud inimesed on (1996–2004). suma. Selleks et avaldada trükis kogu olnud alati terase sotsiaalse närvi-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |799| 63 Metsast ja põllult

kust on pärit esimesed sõstrasordid. Saksamaal pärinevad esimesed tea- ted sõstra kui ilu- ja ravimtaime kohta

Foto: Anneli Palo Foto: 1480. aastast, Prantsusmaal 1536. aas- tast ja Inglismaal 1557. aastast, ent Venemaal koguni 11. sajandist.

Eestis kasvatati sõstart üsna suure tõenäosusega juba 13. sajandil, kuid esimesed kirjalikud andmed sõstra- kasvatuse kohta meie aladel pärine- vad 16.–17. sajandi lõpust. Kirjalikke teateid sõstrasortide kohta on leitud 18. sajandist, mil siinmail rajati esime- sed puukoolid. Polli aiandusuuringute keskuses on sõstrasorte uuritud ja are- tatud alates selle loomisest 1945. aastal. Kõige rohkem ongi uuritud musta sõstra sorte, nende soovitusnimestik on võrreldes punase ja valge sõstraga palju pikem. See tuleneb sellest, et must sõs- tar on kasvukoha suhtes nõudlikum kui teised sõstrad. Kõige paremini sobivad mustale sõstrale parasniisked kergelt happelised liivsavimullad. Koduaias saab mullaomadusi parandada, kuid istandusele tuleks valida parimate mul- laomadustega koht.

Saak oleneb kevadest. Koduaias Köögis saab peaaegu võrdväärselt kasutada nii mustasõstramarju kui ka -lehti. musta sõstart kasvatades on ilmselt nii Lehed on asendamatud kurkide ja seente marineerimisel-hapendamisel, samuti mõnigi märganud, et marjasaak kõi- saab neist valmistada maitsvat ravimteed gub aastast aastasse suuremal määral kui punasel sõstral või karusmarjal. Seda mõjutavad eri laadi põhjused. Kui kevad jääb jahedaks, on tol- meldajaid vähe ning paljud õied jää- vad tolmeldamata. Edukama tolmle- mise tagab tugevate tuulte eest var- Kasulik jatud asukoht ja piisav hulk tolmelda- jaid. Sõstraid tolmeldavad nii mesila- sed kui ka kimalased, vähemal mää- must murakas ral teisedki putukad. Kuna kimalased hakkavad kevadel lendama varem kui Triin Nõu Euroopa päritolu. Kuni paari meet- meemesilased, tasub hea sõstrasaa- ri kõrguseks kasvava musta sõstra gi nimel luua neile aias head tin- ust sõstar on sage marja- looduslik levila on Kesk- ja Põhja- gimused. Looduslikke tolmeldajaid põõsas koduaedades, kuid Euroopas ja Põhja-Aasias. Nagu pal- aitab koduaeda meelitada neile raja- enamasti ei teata, et ta jusid teisi aiakultuure korjati ka musti tud putukahotell. Mvõib kasvada ka lehtmetsades ja jõe- sõstraid kunagi peamiselt looduses Paljud sordid viljastuvad paremini kallastel. Looduslikud põõsad ei anna levinud põõsastelt. Kloostriaedades teiste sortide õietolmuga, nii et aeda nii palju ja nii suuri marju kui kulti- hakati teda kirjalike allikate järgi kas- võiks istutada mitut sorti sõstraid. veeritud sordid, aga kui mõni mus- vatama hilisel keskajal, eelkõige ravi- Kui marjapõõsaste asukoht pole tasõstrapõõsas matkal silma hakkab, toime pärast. kasvuks ideaalne ja ilmastik on heit- siis tasub marju maitsta ja õhtuseks Madalmaad ja Läänemere ranni- lik, võivad põõsaid hakata kimbuta- teepausiks lehti kaasa korjata. kuala arvatakse olevat piirkonnad, ma haigused. Saagikuse ja põõsa pika

64 |801| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Juustukoogijäätis mustsõstardega

250 ml vahukoort 250 ml piima 100 ml Dansukkeri glükoosisiirupit 100 ml Dansukkeri rafineerimata roo- suhkrut 2 tl Dansukkeri vanillisuhkrut 5 munakollast 2 spl Dansukkeri kristallsuhkrut mustsõstrakreem 100 g külmutatud mustsõstraid 50 ml Dansukkeri tarretisesuhkrut multi 200 g maitsestamata toorjuustu

Segage paksupõhjalises kastrulis koor ja piim glükoosisiirupi, vanillisuhkru ja rafineerimata suhkruga. Kuumutage nemiseni (u. 82 °C kraadi). Ärge kind- jahtuda. Segage sõstrad toorjuustuga. keemiseni ja tõstke keedunõu pliidilt. lasti laske segul keema tõusta, muidu Kui jäätis on peaaegu valmis lisage Kloppige munakollased 2 spl suhkru- tõmbub see tükki. Laske jahtuda, ja ettevaatlikult mustsõstrakreem nii, et ga kergelt lahti. valage lahtiklopitud valmistage masinas jäätis. Kuumutage jäätisesse jäävad ilusad triibud. Hoidke munad koore-piima segusse ja kloppi- mustsõstrad tarretisesuhkruga keemi- sügavkülmas. Tõstke sulama umbes 20 ge segamini. Kuumutage segu pakse- seni ja keetke u. 3-10 minutit. Laske minutit enne serveerimist.

Klaar mustsõstramõdu

400 g külmutatud mustsõstraid 500 g Dansukkeri kristallsuhkrut 4 l keeva vett 1/5 tl presspärmi (hernetera suurune tükk) suhkrut, rosinaid

valage külmutatud mustsõstrad ja suhkur keevasse vette. Jahutage vedelik käesoojaks ja lahustage selles pärm. Jätke toasoojusesse käärima kuni järgmise päevani. Kurnake ja valage pudelitesse. Lisage igasse pudelisse mõned rosinad ja teelusikatäis suhkrut. Sulgege pudelid ja asetage külmkappi. mõdu on joogivalmis paari päeva pärast, siis kui rosinad on pinnale tõusnud.

nB! Rõhk pudelis kasvab kuna käärimine jätkub, mistõttu ärge kasutage pudelite sulgemiseks liiga õhukindlaid korke.

veel maitsvaid retsepte ja muud inspireerivat leiate meie kodulehelt www.dansukker.ee või meie õhinapõhisest kokaraamatust www.d-kokaraamat.ee metsast ja põllult

eluea tagab ka korrapärane lõikus, et eemaldada vanad oksad. Kui on osa- mustasõstra- tud õigesti hooldada, võib mustasõst- ebaküdooniamoos tüümianiga rapõõsas anda stabiilset saaki kuni • 300 g musti sõstraid kümme aastat. • 4–5 ebaküdooniat • 2 õuna Tuntud toidu- ja ravimtaim. Vanasti • 250 g suhkrut oli must sõstar Eestis tuntud nii • 6–7 värsket tüümianioksa toidu- kui ka ravimtaimena. Sellele viitavad tema rahvapärased nimetu- Wikimedia Commons Jensbest / Foto: Pese ja tükelda ebaküdooniad ja sed mõtsasitik, must sitikas, must õunad, pane koos mustade sõs- sooster, jõeveerestik, sokumari, must tardega potti keema. Poti põhja murakas jt. Mari, millele vanarahvas võib lisada veidi vett. Kui segu on on nii palju nimesid välja mõelnud, keema tõusnud, lisa tüümiani- on kahtlemata etendanud nende elus oksad ja veidi hiljem suhkur. oma rolli. Keeda, kuni moos on valmis. Enamasti sõid lapsed metsikutelt Enne purki panemist eemalda põõsastelt niisama marju; lehti kasu- tüümianioksad. Valminud moosi tati kurkide, tomatite ja seente soola- Putukahotell aitab meelitada oma võib soovi korral kurnata läbi misel ning hapendamisel. Kui leivaja- aeda mitmesuguseid tolmelda- sõela. Kes eelistab veidi särtsaka- hu tuli puudu, lisati hakitud ja hauta- jaid ja muid kasurputukaid. Neile mat moosi, võib tüümianioksad tud lehti karaskitainasse. Kuivatatud mõeldud valmismaju saab osta asendada kuue-seitsme karde- ja värskeid marju pruugiti kõhuvalu ja poest, aga neid võib ka ise teha monikupraga. Head katsetamist! -lahtisuse korral. Lehtedest ja vartest käepärastest looduslikest materja- tehti ravimteed. lidest. Tarvis on veidi roogu, uuris- Mustasõstramarjad sisaldavad tatud aukudega puupakke, auktel- rohkesti vitamiine, süsivesikuid, hap- liseid, sammalt, mõnda lauda ja peid, antioksüdante ja mineraalaineid. veidi katusepappi. Täpsemad juhi- C-vitamiini sisaldus on mustades sõs- sed leiab internetist. tardes stabiilsem kui teistes marjades: kuumutamisel või külmutamisel see oluliselt ei vähene. Mineraalainetest leidub südame tööks vajalikku kaa- sõstik ehk karussõstar. Sõstra tand. Põõsas on ligi poolteist liumi, luu koostisesse kuuluvat kalt- ja karusmarja hübriide on meetrit kõrge, okstel ei ole siumi, aga ka fosforit, magneesiumi ja aretatud nii Saksamaal, ogasid. Maitselt mee- kergesti omastatavat rauda. Rootsis kui ka Inglismaal. nutab ta nii sõstart Eelkõige tasub süüa värskeid või Sõstik ehk karussõs- kui ka karusmarja. külmutatud marju: see turgutab orga- tar on musta sõstra, Eestis tasub kasva- nismi ja tugevdab immuunsüsteemi. haralise karusmarja ja tada sorte ’Josta’ ja Lehtedes leidub flavonoide ja vita- euroopa karusmarja ris- ’Kroma’. miine, esmajoones on neil uriinieri- tust soodustav toime. Lehtede vesi- tõmmist soovitatakse tarbida liigese- neid lisatakse taimeteede segudesse. kasulikud ained hästi, tasub sõstraid põletike, kõhulahtisuse ja köha kor- Mustasõstralehtedest valmistatud tee otsida poest ja taluturgudelt. ral, samuti võib nendega teha haava- paneb hästi higistama, puhastab verd Mustad sõstrad sobivad nii magus- kompressi. ja vähendab põletikku. Tee tarvita- toitudesse, hommikupudrule kui ka mine aitab parandada seedimist, lee- liharoogadesse, samuti saab neist Tänapäeval kasutatakse sõstraid vendab külmetushaigusi, kurguvalu teha kooke, torte, jäätist ja mõnusa laialdaselt toiduainetööstuses, et teha ja köha. Lehtedega saab maitsestada talvenapsi. Kes peab tavalist musta- mahlu, moose, siirupit, marmelaadi, toite, neid võib pruukida hoidistes, sõstramoosi liiga vängeks, võib sõst- alkohoolseid jooke jm tooteid. Musta lisada näiteks kurkide marineerimisel raid lisada hoopis sügisõuntest teh- sõstra seemneõli pruugitakse nii kos- ja kasemahla hapendamisel. tud moosile. Proovida võiks ka tüü- meetika- kui ka ravimitööstuses. Kõige mõnusam on marju muidugi mianiga maitsestatud mustasõstra- Lehtedest saab eraldada kollast, noppida otse põõsalt, aga novembris ebaküdooniamoosi. marjadest aga sinist ja lillat värv- seda enam teha ei saa. Kuna sügav- Triin Nõu (1986) on loodus- ja aiandus- ainet. Lehed on head ravimteena, külmutatud marjades säilivad kõik huviline.

66 |803| EEsti LOODUs novemBeR 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Värskenda tellimust

HUNDIST 2017 / 3 • METS EESTI ILM KOERAKS MARJU KÕIVUPUU EESTLASE JA FILM LOODUSTUNNETUSEST

EestiM E T S A N D U S A J A K I R I Mets • I L M U N U D A A S T A S T 1921 S Ü G I S 3 / 2 0 1 7

■ 51. AASTAKÄIK ■ HIND 4.90 horisont5 / 2017 ■ SEPTEMBER-OKTOOBER SURMANUHTLUS KULLA SALAPÄRANE 18. SAJANDI TEKKELUGU EESTIS

TOIDUOHUTUS Müüdid ja tegelikkus Kas ajutine raierahu päästab linnud?

€ Perekond Erikute metsamehegeenid Harvesterimehi ootab kutseeksam KIRJANIK URMAS VADI ENDAST JA TEADUSEST 4 . 9 0

HIND Maailma metsandustrendid EESTI TUNTUD JA TUNDMATUD MAAPÕUERIKKUSED Telli mugavalt www.loodusajakiri.ee [email protected] tel 610 4105 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Panin tähele Pahklest Aceria kuko taralõngal – uus võõrliik Eestis

mbes viis aastat taga- arvet si istutasin oma aeda M Tartus Tähtvere linnaosas uue põõsaliigi – hariliku taralõn-

U Ann 2 x foto: ga (Lycium barbarum). Ahvatleva nimega sordi ’Sweet Lifeberry’ tõin Juhani puukoolist. Põõsas kasvas jõudsalt ning juba järgmisel aastal ilmusid esimesed õied ja erkpuna- sed marjad. Ent samas märka- sin lehtedel üsna silmatorka- vaid pahkasid: esialgu oli neid vähe, aga aasta-aas- talt tekkis üha rohkem. Tänavu on moondu- nud ka noored võrsed ning õisi-marju kandis põõsas õige napilt. Tahaksin teada, kes Pahklesta Aceria kuko tekitatud pahad taralõn- seda pahandust teeb ja ga lehtedel ja võrsel kas on lootust temast lahti saada. Tugevalt kahjustatud taralõngal olid 2017. aasta Ann Marvet septembris vaid üksikud õied ja viljad

Kommenteerib Eesti maaülikooli roosakaid pahklestadele omase pik- konda. Kahte Aasiast pärit põõsaliiki metsaentomoloog Kaljo Voolma liku kehakujuga isendeid, kelle kaks sellest perekonnast – harilikku tara- jalapaari on redutseerunud ja keha lõnga (L. barbarum) ja hiina tara- uba pilte vaadates tekkis kahtlus, pikkus küünib vaid 0,17–0,25 milli- lõnga (L. chinense) – on meil kasu- et tegemist võib olla pahklestaga meetrini. tatud haljastuses pikka aega. Eduard Aceria kuko – võõrliigiga, kes on Viimastel aastatel on Euroopas, Viirok on 1932. aastal ilmunud üle- JEuroopasse jõudnud alles üsna sealhulgas Eestis, üha populaarsem vaates Tallinna linna puiestikest [7] hiljuti. Kohapealne vaatlus kinnitas kasvatada taralõnga eri sorte, et saada maininud näiteks väga kauneid rip- kahtlust: taralõnga lehtedel oli näha marju. Hiina meditsiinis hinnatud puvate okstega hariliku taralõnga arvukalt sellele pahklestaliigile ise- marjade (goji-marjad, mitmes keeles põõsaid Viruvärava mäel ja lopsaka loomulikke kahepoolseid pahkasid, kutsutud ka hundimarjadeks) kasu- kasvuga hiina taralõnga Kadriorus. mille läbimõõt on 3–6 mm. Lehe pea- likest omadustest on eesti keeleski Viimati mainitud põõsas küll külmus lispinnal olid pahad kohati lillakaspu- pikalt kirjutatud ajakirjades Maakodu 1928/29. aasta talvel lumepiirini, kuid naka tooniga, lehe alaküljel valkjas- ja Targu Talita [2, 3]. Meie puukooli- harilik taralõng pidas karmile talvele rohelised. dest võib osta istikuid, mis on pärit hästi vastu ja kasvab seal tänini. Väiksemaid pahkasid leidus roh- Poolast või Hollandist. Paraku tule- Lopsakad hariliku taralõnga põõ- kesti ka noortel võrsetel, mis kahjus- vad võõramaiste istikutega kaasa kah- sad kasvavad praegu Tallinnas ka tuse tõttu olid kohati täielikult defor- jurid, keda meil varem pole kohatud. Vabaduse väljaku kõrval Mayeri trepi meerunud. Hiljem mikroskoobi all Nii on juhtunud ka taralõngaga. ääres ja eriti ohtrasti Harjumäe nõl- pahku uurides võis karvade vahel Perekond taralõng (Lycium) kuu- val. Teade pahklesta hulgisigimise näha ringi sibamas kahvaturohelisi- lub maavitsaliste (Solanaceae) sugu- kohta taralõngal Tartus ajendas uuri-

68 |805| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri oolma V Foto: KaljoFoto:

Harilik taralõng Tallinnas Mayeri trepi ääres tänavu 7. oktoobril: neilt põõsastelt ei ole pahklestakahjustusi leitud ma, kas ka Tallinna haljasalade tara- Samalaadne on olukord Saksamaal, eksootiliste goji-marjade kasvatajad lõngadel leidub pahku. Oktoobrikuu kus 2011. ja 2012. aastal leiti taralõn- oma põõsad hoolikalt üle vaadata ja algul olid põõsad seal veel täies lehes, gal korduvalt pahklesta. Saksamaa kahtlastest pahkadest lehtedel taime- üksikutel võrsetel võis märgata lilla- taimekaitsemääruse põhjal rakendati kaitsespetsialistile teada anda. sid kartuliõit meenutavaid õisi ja kol- sealgi kahjuritõrjemeetmeid [5]. 1. Ciceoi, Roxana, Mardare, Elena Stefania lakaspunaseid ovaalseid marju, kuid Pahklesta Aceria kuko on leitud 2016. Aceria kuko mites: a comprehen- pahklesta pahku lehtedelt ei leitud. veel mitmest Euroopa riigist: 2012. a sive review of their phytosanitary risk, Pahklest Aceria kuko kirjeldati Kreekast ja Sloveeniast, 2013. a pathways and control. – Bulletin UASVM Horticulture 73 (2): 89–100. 1927. aastal Jaapanis hiina taralõngal Küproselt ja Rumeeniast, 2014. a 2. Kaur, Anu 2011. Tarvilik, kuid tagasihoid- [6]. Ta on levinud Jaapanis, Koreas, Ungarist, aastal 2015 Prantsusmaalt lik taralõng. – Maakodu 22 (november): Taivanil ja Hiinas. See, et Euroopas ja Serbiast ning 2016. a Bulgaariast 42–45. 3. Kaur, Krista 2012. Hundimarjad ja punased leidub seda liiki pahklesta, tehti esi- [5]. teemandid. – Targu Talita 51: 830–831. mest korda kindlaks 2008. aas- Kõnealuse pahklesta toidutaime- 4. EPPO 2008. Aceria kuko found on Lycium tal Inglismaal, kuhu ta oli jõudnud deks on mitmesugused maavitsaliste plants imported from China. – EPPO Reporting Service 11, 2008/222. gd.eppo. Hollandi kaudu Hiinast tellitud tara- sugukonda kuuluvad taimed. Peale int/reporting/article-845 (8.10.2017). lõngataimedega [4]. Euroopa Liidu taralõngade on teda leitud aias umb- 5. EPPO2017. Aceria kuko reporterd from Nõukogu direktiivi 2000/29 EC järgi rohuna kasvavalt mustalt maavitsalt several European countries. – EPPO Reporting Service 05, 2017/098. gd.eppo. on liikmesriikidesse keelatud tuua (Solanum nigrum) ja punapipralt ehk int/reporting/article-6066 (8.10.2017). maavitsaliste sugukonda kuuluvaid paprikalt (Capsicum annuum) [6]. 6. Ostoja-Starzewski, Jozef C. 2010. FERA istutustaimi. Kolmes Inglismaal avas- Viimane tõik tekitab ärevust aednike plant pest factsheet: Goji gall mite tatud leiukohas hävitati kahjustatud seas, sest paprika on oluline kasvu- (Aceria kuko Kishida). – Horticulture Week. www.hortweek.com/fera-plant- taralõngataimed. Siiski ei saa loota, hoonekultuur. pest-factsheet-goji-gall-mite-aceria- et kahjur suudetakse täielikult välja Meenutame, et maavitsaliste sugu- kuko-kishida/fresh-produce/artic- tõrjuda, kuna sisse on toodud väga konda kuuluvad ka tomat ja kartul. le/983437 (8.10.2017). 7. Viirok, Eduard 1932. Ülevaade Tallinna palju taimi, näiteks 2008. aastal saa- Neilt pole küll seda pahklesta siiani linna puiestikest. – Tartu Ülikooli metsa- deti 19 000 kliendile 45 000 taime [1]. leitud, aga mine tea. Igal juhul võiksid osakonna toimetused 22: 1–91.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |806| 69 Mätta otsast Kellele kuulub tõde?

Tiit Kändler tooliteadlane teaduskirjandusest. Kuid sin, et tal õnnestub iga asi. Järgmisel tulemuse üle otsustab ikkagi katse. päeval selgus, et uudised olid selge õde on ideaalne piir – nii on vale. Lendurid olid kusagil ookeani öelnud Ameerika teadus- ja Söandan püstitada teesi: ilma vale- kohal kaduma läinud, ja on seda siiani. keelefilosoof Charles Sanders ta ühiskond pole võimalik. Tõde on see, et tegelikult ületasid TPeirce 1868. aastal essees „Kuidas Ja selle antiteesi: läbinisti valelik Atlandi ookeani lennukil esimeste- muuta meie ideid selgeks“. Kui hea ühiskond pole võimalik. na 1919. aastal inglased Jack Alcock pealkiri! Küsimus jääb, kuidas teha Nende sünteesiks pakun: esineb ja Arthur Whitten Brown, lennates empiiriliselt kindlaks, kas uurimise piisav ja tarvilik vale hulk. Newfoundlandist Iirimaale. Nad ela- ideaalne piir on saavutatud ning kas Ühe Peteri printsiibi kohaselt pole sid ja surid tundmatutena. niisuguse kriteeriumi puududes on firmale kasulikumat inimest kui see, Kui itaalia leiutaja ja poliitik piiri mõiste üldse mõttekas. Peirce kes alati eksib. Või valetab. Tuleb Guglielmo Marconi oli saavutanud töötas vaid Ameerika Ühendriikide vaid käituda ta soovitustele vastupidi. traadita ühenduse üle Atlandi, saa- rannajoone ja geodeesia uurimise Kuid tavaliselt ei otsita vastust ainult tes 1902. aastal sõnumi USA-st Nova ametis, mitte kunagi mingis teadus­ ühele lineaarsele küsimusele. Kas siis Scotiast Iirimaa rannikule, laskis ta asutuses. See polegi irooniline, kui tuleb välja, et vajatakse väga palju lendu oma fantaasia, et maalida või- arvestada, et sajandike hiljem selgus, valetajaid või alati eksijaid? malikele rahastajatel ideaalpilt traa- et rannajoon on enesesarnane ehk dita maailmast: fraktaalne. Sellel polegi tõde, muud võistlemaks kaabli- kui et oma omaduselt on see sõltuma- Ühiselulised putukad, nagu kompaniidega, mis tu mõõtkavast. mesilased ja sipelgad, heidavad olid toiminud ala- Soome kirjanik Mika Waltari valetajad oma tarust või pesast välja. tes aastast 1858. Ta on eesti keeleski ilmunud romaa- valetas, kuid samal nis „Riigi saladus“ kirjutanud küll ajal rääkis tõtt, Jumalariigi saladusest, ent ilmsel- Tõe ja vale hulk tundub olevat kuna leiutas 1923. aastal lühilaine- gelt haakub see parasjagu raamatu erinev eri loomaliikide ühiskonda- ühenduse, mida kasutame siiani. Või ilmumise ajal, 1959. aastal, rullunud de jaoks. Ühiselulised putukad, nagu ei leiutanud: raadioamatöörid olid külma sõjaga, mille eel tuli Soomel mesilased ja sipelgad, heidavad vale- lühilainet kasutanud enne seda, ent pikka aega parandada sõjahaavu. tajad oma tarust või pesast välja. neil polnud isu sellest kasu lõigata. Kirjanik ja diplomaat Jaak Jõerüüt Hundid valetavad end suuremaks ja Nikola Tesla jutlustas ülemaailm- on ühes raadiovestluses juhtinud julgemaks, et karja juhtida – seega on se tasuta traadita ühenduse loomisest, selle raamatu toel tähelepanu, et rii- vaja hea käekäigu tagamiseks valeta- tegi oma kapitali mängu pannes kat- gimees peab ühendama kolme oma- da oma liigikaaslastele. Muskusveised seid Long Islandil aastatel 1901–1917. dust: kogemus, professionaalsus ja valetavad oma karja suuremaks hun- Kuid antenn ei toiminud nii, nagu empaatia. tidele, kes neid ründavad, moodusta- Tesla pakkus: et lained leviksid üle Sama lugu on teadlasega. Koge­ des ringi ümber järglaste. Aga inime- Maa selle atmosfääri kaudu. mus, professionaalsus, empaatia. sed? Teate isegi. Prantslane René Descartes jagas Ilma empaatiata nihkub töö vale- Ameerika kirjanik Bill Bryson on inimese kaheks: keha ja hing. Nende de maailma. Prantsuse akadeemik ja eesti keeleski ilmunud raamatus „Üks vahel peab sidet Jumal. Loom aga on kirjandusprofessor Pierre Bayard on suvi, Ameerika 1927“ kirjeldanud üht masin. Preislane Immanuel Kant kin- 2007. aastal avaldanud raamatu, kus valet lennunduse ajaloos. nitas, et tõde jääb iseenesesse ja nau- on näidete varal tõestanud, kuidas Tegu oli üle Atlandi lennuga, mida dib iseennast. Kogunisti! Teisalt lõi kirjutada reisiraamatut ilma reisima- üritasid 1927. aastal prantsuse len- ta universumi mudeli, mis üldjoontes ta (ingliskeelses tõlkes „How to Talk durid Charles Nungesser ja François sobib praegusegi mudeliga, ja pidas About Places You’ve Never Been“). Coli, startides Prantsusmaalt. Järg­ Königsbergis 40 aastat tõeseid loen- Mina pole tõe riigis käinud. Olen misel päeval olid lehtedes uudised: guid füüsilisest geograafiast. küll põgusalt, ent ometi käinud teadu- Nungesser jõudis pärale. Kirjeldati, Sakslane Alexander von Humboldt se riigis. Kas saab teadust teha, istu- kuidas ta Vabadussamba juures maan- avastas, et loodus on tervik, ronides des tugitoolis? Vastus: saab küll. Nii dus. Pariisi kirikukellad helisesid, ülikonnas ja mustades kingades kuue nagu tugitoolimatkaja loeb oma tead- kogunes rahvasumm, intervjueeriti kilomeetri kõrgusele Andide mäkke. mised välja kirjandusest, nõnda tugi- lenduri ema, kes kinnitas: ma ju tead- Taanlane Søren Kierkegaard taipas,

70 |807| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Fotod: Tiit Tiit KändlerFotod:

„See on tavalise novembri keskpaiga Treppoja tee.“ Tõde ja vale: 2008. aasta november, ent tavatu et maailm on keeruline, tõde tabama- teede aed. Kuid ettevaatust: kui filosoo- tu, põhjusi ja arenguvõimalusi mitu. fiat hakatakse rakendama igapäevaelu Temast sai seega mittelineaarse maa- seletamiseks, saati veel korraldamiseks, ilma ennustaja, kaosest korra esma- siis läheb asi hullumeelseks kätte. leidja. Lõpetas aga võitleva moralisti- Kui me tunnistame sisemuses, et na, kiriku kui institutsiooni purusta- tõde on haraline, siis ei saa ka keegi jana, millisena luhtus täielikult. olla selle omanik. Ei kristlus, ateism, teadus ega müstika. Tõde on Istanbuli Meie rahvuskaaslane, Rootsis töö- keerlevate dervišite tantsu ja Mevlana tav majandusteadlane Tõnu Puu ütleb kalmistute hauatähistes ning Kaarma selgelt: kultuur on kunstid ja tea- surnuaia rohtunud kääbastes. dus. Ning veel: kultuur polegi muud Küll aga saab keegi olla vale oma- kui tsiteerimine. Siit leian vabandu- nik. Seepärast vale nii kuldne pais- se selle essee rohketele tsitaatide- tabki. Võtame veidi aja maha ja mõt- le. Rumeenlasest prantsuse kirjanik leme, kui palju on targutatud selle Emil Cioran kinnitas, et filosoofia on üle, mis on aeg. Kas see kulgeb edasi nüüdisajal võimalik vaid aforismilisel või tagasi, on meil olemas vaid ole- moel. Austria-briti filosoof Ludwig vik või kõik kolm aega kokku: mine- Wittgenstein tõdes, et filosoofia on „See on õuejõulukuusk Treppojal.“ vik, tulevik, olevik? Ometi teab iga „lihtsalt“ keel. Vale. See on lihavõttekuusk Treppojal laps, et olnut tagasi ei saa. Nõnda Cioran tuli lagedale aforismiga, et 2012. aastal on selge, et see, mida me nimeta- pole ühtegi suurt sündmust, mida me ajaks, ma mõtlen oma läbi elatud poleks vallandanud hullud. Seega siis sündmuste jada korrastamiseks välja valelikud. jätta petlikku muljet, nagu saaks vali- mõeldud sõnast, on inimese leiutis. Just hinge vaakuvatele režiimidele ku tegemise tundi lõputult edasi lükata. Kassi jaoks pole aega olemas. Endel on omane, et lubatakse udust segu eri Nõnda mõtles Argentina kirjanik Jorge Tulving on sõnanud: kronesteesia, uskumustest ja doktriinidest, üritades Luis Borges: maailm on hargnevate mälu seotus ajalooga, on puhtinimlik

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |808| 71 Mätta otsast

Katse omandada tõde võib viia vihavaenuni, nii nagu Newtoni ja Leibnizi kalkulusesõda viis vaenu- ni kaks geniaalset teadlast. Kas sal- gamine on vale? Darwin kirjutas evolutsioonist ainult enesele. Kuni ilmus oht, et Alfred Russell Wallace avaldab samad mõtted avalikkuse- le. Kopernik avaldas päikesekesksu- se saladuse alles pärast surma. Sest ta ei tahtnud jagada Giordano Bruno saatust. Pakun idee: kusagil on Keegi, kes teab kogu tõde, aga hoiab seda ainult enesele. Kas see konspiratsiooniteoo- ria on tõde või vale? Loomulikult vale. Sest tõde hõljub õhus ja jõuab umbes täpselt ühekorraga mitme gee- niuse ajju. Borges arendas mõtet: miks juu- did on edendanud Euroopa kultuu- ri? Sest nad on selle sees, kuid ei ela üle. Samamoodi on tugev Argentina kirjandus: see on Hispaania kultuuris sees, ja ei ole ka. On olemas selline asi nagu ukse- ava tõde. Lähete teise tuppa, ja vahel ei meenu teile, miks te seda tegi- te. Kas midagi otsima, ja kui, siis mida? USA-s Indianas asuva Notre Dame’i ülikooli psühholoog Gabriel Radvansky arvab oma katsete põhjal, et meie aju koostab pidevalt „sünd- muste mudeli“, aga kui keskkond muutub, muutuvad sündmused ning „Selle puldi taga kirjutas Søren Kierkegaard: „maailm on keeruline, tõde tabama- aju peab nende muutustega hakkama tu.““ Jah ja ei: Kierkegaardi laud oli akna all nurgaorvas, külastaja sai veenduda, et saama. (Meenutab Tulvingu krones- filosoof oli lüheldane ja laud pruukimisest kulunud, ent hiljutise remondi käigus teesiat ja episoodilist mälu.) Alati see tõsteti see Kopenhaageni linnamuuseumis toa keskele, taastati läikivuueks ja ei õnnestu. pandi klaaspurk ümber. Tähendab: muudeti olemust Niisiis: tõel ei saa olla omanikku, kuna see ei ole omatav ega ühekorra- ga tunnetatav. leiutis, ja samuti episoodiline, sünd- Tõel ei saa olla omanikku, kuna Seevastu saab mustega seotud mälu. Ernst Õpik on omanik olla valel. kuulutanud: mina uurin vaid seda, see ei ole omatav ega ühekorraga Tõeministeeriumi mis on olemas, mis on tõestatuna tunnetatav. olla ei saa, see osu- olemas. Ja lisas: arvuti varal tehtud tub alati valeminis- teadus segastab mõtet. teeriumiks. Mina arvan, et inimene pole või eriti ökonoomsel autol suurem Borges, kirjutades oma igavi- kohastunud digitaalse jaoks. Seega kui tavaautol. Ka mina pean maail- ku ajalugu, on tsiteerinud Miguel de on selle jutlustamine nüüdisaja suure ma saastama enam, et teenida enam Unamuno luuleridu: vale kuulutamine. Kas ma valetan? elektriauto jaoks, mis lõppkokku- Kompuuter seda teab. võttes lihtviisil nihutab saastealli- „Öine tundide jõgi voolab On olemas peidetud energia: ka ühest paigast teise. Sama lugu on Oma allikast, mis igikestev“. energia, mis kulub näiteks auto val- päikesepaneeliga või tuulegeneraa- mistamiseks. Ja see on elektriautol toritega. Tiit Kändler (1948) on teaduskirjanik.

72 |809| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri In memoriam

või koos kolleegidega – samblike öko- loogia rakenduslikke aspekte. Neile toetub bioindikatsioon ja ökoloogi- line monitooring, tema rohked uuri- Eva Nilson mused selles valdkonnas on hõlma- nud ka traditsioonilist botaanikat. 7. mai 1941 – 27. juuli 2017 Eva oli rahvusvahelise lihhenoloogia- va Nilson sündis Sürgavere val- gia kesklabo- assotsiatsiooni liige. las Viljandimaal. 1959. aastal ris. Seal töö- Teadustööde kõrval on Eva Nilson lõpetas Eva Suure-Jaani kesk- tas Eva Nilson tänu keeleandele ja töökusele olnud kooli, seejärel alustas õpinguid Tartu 2012. aastani, erakogu Foto: viljakas tõlkija vene ja inglise keelest. E Ta on vahendanud nii ilukirjandust, ülikoolis, mille bioloogiaosakonna siis siirdus ta lõpetas ta 1965. aastal. 1965–1968 elama kodu- aimeraamatuid kui ka tervist ja ene- õppis Eva Leningradis NSVL TA kanti Olust­ seabi käsitlevaid teoseid. Muu hul- botaanikainstituudi aspirantuuris. veresse. gas on Eva vene keelest tõlkinud ligi Pärast õpinguaastaid töötas Eva 1989. aas- 500-leheküljelise botaanikaõpiku teh- Nilson kodumaal mitmel ametikohal: tal kaitses Eva Nilson Sverdlovskis nikumidele, aidates ka sel moel kaasa 1968–1971 TÜ taimesüstemaatika ja NSVL taime- ja loomaökoloogia ins- botaanika käekäigule. geobotaanika kateedri vanemlabo- tituudis bioloogiakandidaadi väite- Evale oli antud ka lauluanne, ta rant, 1971–1973 Eesti looduseuurija- kirja „Epifüütsete samblike biogeo- laulis TÜ naiskoori Tallinna vilist- te seltsi vanembibliograaf, 1973–1978 keemiline ökoloogia saastatuse tin- laskooris ja Olustvere ansamblis Eesti metsamajanduse ja looduskait- gimustes“. Metsalilled. se teadusliku uurimise instituudi Loomupärase andekuse tõttu kät- 13. augustil sängitati Eva Nilson nooremteadur, 1978–1993 Tallinna kes Eva uurimis- ja teadustöö muu Suure-Jaani kalmistule suguvõ- botaanikaaia vaneminsener, noorem- hulgas ökoloogiat, nõnda sai ta sa hauaplatsile. Ta jääb meie mäles- ja vanemteadur, 1993–2001 Tallinna ühendada bioloogi ja keemiku tead- tustesse intelligentse, tasakaaluka ja pedagoogilise ülikooli ökoloogiainsti- mised ja korrektsuse, ta võis ühtvii- leebe inimesena. Tema põlvkondlik- tuudi vanemteadur; alates 2001. aas- si edukalt töötada nii laboris kui ka ku järjepidevust hoiavad tütar Silja ja kaks lapselast. tast oli ta kvaliteedispetsialist ter- välitöödel. Heldur Sander visekaitseinspektsiooni mikrobioloo- Põhiliselt on Eva uurinud – üksi

laagris. 1956. aastal vangist naasnuna läbis ta ehituskümnike kursuse ja sat- tus tööle Turba lähedale Lehetusse. Elmar Vesker 1961 lõpetas ta Keila õhtukeskkoo- li ja 1967. aastal Tartu ülikooli keha- 23. aprill 1928 – 14. oktoober 2017 kultuuriteaduskonna. Tollased tööko- had olid tal samuti seotud spordiga: lmarist kuulsin esimest korda dades puisnii- 1957–1962 töötas ta Jõu Keila rajoo- 30 aastat tagasi, kui sattusin tu. Ta oli tõsi- ninõukogu esimehena ja 1967–1971 koolipoisina oma juhendaja ne eesti mees: Harju Jõu spordikooli direktorina. KaleviE Kulli kutsel Laelatu bioloo- visa ja tugev erakogu Foto: Sportlasena tegutses ta paljudel giajaama. Uhke rookatusega hoone töötegija, ena- aladel, teda köitis kergejõustik, suu- oli valminud 1985. aastal ja mäletan masti vähe- satamine, ujumine ja orienteerumi- hästi Kalevi õhinat, kui ta kiitis, et se jutuga, aga ne. Ta oli Eesti kergejõustikuveterani- selle hoone on oma kätega valmis ehi- hea huumori- de assotsiatsiooni liige, võttis edukalt tanud vaid üks mees, Laelatu metsa- meelega. Nõu­ osa Euroopa veteranide võistlustest ja vaht Elmar Vesker. kogude või­­mu ja looduskaitse kohta maailmameistrivõistlustest. 2001. aas- Elmari endaga kohtusin paar oli tal öelda nii mõndagi kriitilist. tal osales Elmar Austraalias 14. vete- aastat hiljem oma esimestel talgu- Elmar oli Läänemaa Hanila kihel- ranide kergejõustiku maailmameist- tel Laelatul. Koos kümmekonna ZBI konna Rame küla poiss. Tema elupõ- rivõistlustel kuulitõukes ja odaviskes. töötaja, pereliikme ja tudengiga rassis line spordihuvi oli saanud alguse juba Jäänud pensionile, viis ta täide oma tööd teha ka Elmar. Enne talguid oli poisikesepõlves rannas kive loopides eluunistuse: ehitas endale ja abikaasa ta puid-põõsaid langetanud ning tal- ja rannakarjamaal teistega võidu joos- Lainele kodu Rame lahe äärde Virtsu. gulised põletasid oksi ja kandsid tüve- tes. Nehatu algkooli järel lõpetas ta Elmari kirja pandud mälestused sid kokku. Küllap just nende talgute Hanila seitsmeklassilise kooli 1946. a. lõpetab lause: „Tunnen rõõmu elust tõttu olen senini jäänud ise talguid Järgnesid paar aastat Tallinna elektro- Eesti Vabariigis, heast tervisest, või- korraldama ja neil osalema. mehaanikatehnikumis ja 1947–1949 malustest, millest ma aastakümneid Hiljem kohtusin Elmariga Laelatul Lihula keskkoolis. isegi mõelda ei tohtinud, kuid mis tihti: käisin bioloogiajaamas päris sage- Elmar vahistati 1949. a Rootsi mul nüüd ometigi olemas on.“ li, seal sai arutatud maailma ja Laelatu põgenemise katsel; järgmised seitse Toomas Kukk asju ning ka Elmaril abiks oldud, kujun- aastat tuli tal veeta Vorkuta vangi- autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |810| 73 Kroonika Viinakuul nägime TÜ farmaatsiainstituut päevast pimedust 38.–41. nädal tähistas 175. aastapäeva

eptembris saime jälle nii vihma änavu oktoobris möödus 175 kui ka päikest. Kuu lõpupäeva- aastat ajast, kui Tartu üli- del valitses ilus vananaistesuvi, koolis alustas tööd farmaat- viinakuu algus kiskus vihma- siainstituut. Rohuteadlased tähista- seksS. Oktoobri keskel liikus Euroopa T sid väärikat sünnipäeva 12. oktoobril poole orkaani mõõtmed võtnud troopiline tsüklon Ophelia. Eestisse tõi juubelikonverentsiga. tu ülikool Tennus /Andres Ophelia madala pilvkatte. 17. oktoobril Konverentsil arutleti farmaatsia- jõudis koos sellega Eesti kohale Sahara õppe ajaloo ja Eesti ravimituru üle Tar Foto: kõrbetolm ja Portugali metsapõlengu- ning tutvuti kõige moodsamate far- Rohuteadust on Tartus õpetatud alates test pärit tahm. Juba päevasel ajal läks maatsiavaldkondadega, näiteks ravi- 19. sajandi keskpaigast. Praegu juhib hämaraks, mitmel pool sadas tumedat mite 3D-printimisega. Samuti uuriti, farmaatsiainstituuti farmakognoosia- värvi vihma. kuidas saab apteeker aidata ravimite professor Ain Raal 19.09 Tartu loodusmaja, roheliste ja koostoimeid välja selgitada. Peipsi koostöökeskuse orientee- Ühtlasi tutvustati juubeliks asu- rumisretk „Ilusa elu valem“. tatud stipendiumi, mis kannab far- Stipendiumiga tunnustatakse isi- 21.09 EOÜ heategevuslik loodustee- maatsiainstituudi rajaja farmaatsia- kuid, kellel on suuri teeneid Eesti maline mälumäng Tartu loodus- professor Eduard Silleri nime. Carl akadeemilise farmaatsia edendajana. majas. 21.09 Looduse Omnibussi retk Friedrich Eduard Siller (1801–1852) Stipendiumisaajale antakse ka Eduard Ain Mäesaluga Lõhaverre oli farmaatsiainstituudi looja ja aasta- Silleri medal. Madisepäeva lahingu 800. aas- tel 1843–1850 Eesti esimene farmaat- tapäeva puhul, 23.09 retk siaprofessor. TÜ/Loodusajakiri Matsallu filmifestivalile ja tähis- tama kaitseala juubelit ning paadisõit Suitsu jõel, 24.09 päi- keseline sibularetk vanausuliste Keskkonnaagentuur tunnustas juurde Kolkjasse ja Varnjasse. 21.09 Tartu teaduspargi 25. aastapäe- va konverents „Targa regiooni parimaid loodusvaatlejaid uued majandusmudelid“. eskkonnaagentuur tegi 16. 22.09 Kell 23.03 algas sügis. oktoobril teatavaks iga-aas-

22.09 Autovaba päev Tartus. aldo Jahilo 23.09 Tähtvere pargis avati Tartu esi- tase loodusvaatluskampaania V mene tähistatud terviserada tulemused.K Tänavu kestis vaatlushoo- „Emajõe ring“. aeg 14. aprillist 30. septembrini. 75 23.09 Tallinna looduskaitseseltsi osalejat tegi selle aja jooksul kokku paeretk paevana Rein Einasto 416 loodusvaatlust. juhendusel Paide ja Rapla ümb- Seekord oli vaatlusobjektideks russe. 24.09 Autovaba päev Tallinnas. valitud 22 liiki: nii imetajaid, linde, keskkonnaagentuurFoto: / 25.–29. 09 Teadlaste öö festival. liblikaid, seeni, taimi kui ka samblik- Loodusvaatlusvõistluste eestvedaja on 25.09 Tartu loodusmaja loodusõhtu ke. Loodushuvilised said oma vaat- keskkonnaagentuuri eluslooduse osa- Eesti, Läti ja Itaalia linnustikust. lused üles märkida kas veebilehe- konna juhtspetsialist Reigo Roasto 26.09 President Kersti Kaljulaid kuulu- le www.lva.eelis.ee või spetsiaalsesse tas Estonia kontserdisaalis välja tasuta allalaetavasse looduvaatluste mobiilirakendusse. Vaatluskampaania lõpuauhinda- Vaatlusi tehti üle Eesti, sealhulgas de loosimises osalesid kõik vaatle- väiksemates kohtades, nagu Ruhnu jad, kes olid näinud vähemalt nelja ja Piirissaare. Liigiti vaadeldi kõige kampaanialiiki. Selliseid inimesi rohkem metskitse (215 korda), järg- oli 10. Fortuuna soovil on võitjad nesid rukkilill, käopäkk, suitsupääsu- Märten Rannu, Eero Kiuru ja Ants ke, harilik kuldvits, harilik lõokannus, Animägi. koerliblikas, harilik kukeseen ja kana- Teadlaste öö Tartu loodusmajas Allikas: Tartu loodusmaja Facebooki-leht Tartu Allikas: da kuldvits. Keskkonnaagentuur/Loodusajakiri

74 |811| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

Euroopa noorte teadlaste kon- kursi parimad. 28.09 Eesti loodusmuuseumi Öökulli akadeemias rääkis Ain Kallis sellest, kuidas on seotud ilm ja

Foto: Tallinna loomaaed Tallinna Foto: poliitika. 28.09 Eesti rahva muuseumi hõimuklubi. Arheoloog Valter Lang kõneles teemal „Läänemeresoome tulemised. Uued arusaamad läänemere- soome rahvaste kujunemisest“. 30.09 Teater Must Kast avas Tartus inimese ja keskkonna suhteid uuriva neljanda hooaja läbi-lin- na-lavastusega, millele järgnes traditsiooniline avapiknik botaa- nikaaias. 30.09 Tallinna energiapäev ja energia- mess.

esti keskmine õhutemperatuur oli septembris 12,4 °C, mis on 0,9 kraadi normist kõrgem (ilmateenistuse andmetel on Epaljuaastane keskmine 11,5 °C). Kõige kõrgem õhutemperatuur mõõdeti 10. septembril Võrus, kus kraadiklaas näitas 22,2 °C. Kuu külmarekord, –0,5 °C, mõõdeti 29. septembril Kuusikul. Vihma sadas 88 mm, s.o 137% Polaariumi avamisel olid kohal linnaisad ja rohkesti loodushuvilisi normist (paljuaastane keskmine on 64 mm). Päikeselisi tunde oli keskmi- sest veidi vähem, 131,6 tundi (norm on Tallinna loomaaed 148 tundi). 01.10 Looduse Omnibussi loodus- ja kunstiretk sügisvärvides Lahemaale, 07.10 sõit Velise avas jääkarukodu sügislaadale, Valgu ja Haimre mõisaparkidesse ning Rangu nõmme vaatama, 08.10 reis oomaaia uus polaarmaailm gust Nora. Pesamuna Aron on sündi- jugadele ja Pakri pangale, 14.10 avati 8. oktoobril. Niisiis hak- nud 2016. aastal. Valmiera sügislaadale ja 15.10 kab lõpusirgele jõudma viis Jääkaru on üks maailma suuri- sügisretk Lahemaale. 21.10 Laastat kestnud projekt „Jääkaru uus maid kiskjaid, kelle elupaik on põh- retk Muuksisse pärandi õppe- kodu“. japoolkera arktilistel aladel. Kliima ja talgupäevale ning 22.10 Jääkarudele hakati uut, avarat, soojenemine mõjutab kogu planee- Kuremäele ja Peipsi põhjaranni- kule. moodsat ja mugavat kodu ehk polaariu- ti, iseäranis nende suursuguste loo- 03.10 Tartu tähetornis avati Kadri Tinni mi rajama eelmisel sügisel. Kokku kulus made elupaiku. Kliimamuutuste ja astrofotode näitus. sellele üle kolme miljoni euro. Raha tuli inimtegevuse tõttu on mere öko- 03.–06.10 Tartu loodusmaja õpilaste riigilt ja Tallinna linnavalitsuselt ning süsteem suuresti muutnud, liusti- loovtööde näitus „Töid sügisan- Tallinna loomaaia sõprade selts kogus kualad kahanenud ja osa jääpan- didest“. annetajatelt ligi 350 000 eurot. ku sulanud. Väga oluline roll jää- 03.–29.10 Eestis kaitsealuste taimede näitus TÜ botaanikaaias. Tallinna loomaaias elab neli jää- karude kaitses on loomaaedadel. 04.10 Riigikogu traditsiooniline tea- karu: isakaru Nord, emakaru Friida Sealsed loomad aitavad hoida liigi duspoliitika konverents sarjast ning nende pojad Nora ja Aron. geneetilist mitmekesisust ja tut- „Teadus kui Eesti arengumootor“. Nord on sündinud 2001. aastal Viinis vustavad inimestele polaarasukate 05.10 Eesti loodusmuuseumi loo- Schönbrunni loomaaias, aga ela- olukorda. dusõhtul rääkis botaanik Tõnu nud ka mitmes Venemaa loomaaias. Ploompuu elu tekke probleemi- dest. Aasta noorem Friida on tulnud ilmale Tallinna loomaaed / 05.10 EOÜ heategevuslik loodustee- Tallinnas. 2013. aastal nägi ilmaval- Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBER 2017 Eesti LOODUS |812| 75 Kroonika

maline mälumäng Tartu loodus- majas. 06.10 Eesti maaülikooli konverents TÜ arstiteaduskond „Eesti metsade süsiniku dünaa- mika ja jätkusuutlik majanda- mine“. sai 385-aastaseks 06.10 Tartu linnamuuseumis avati näitus „Viikingiaja aarded Eestist”. ktoobri teisel nädalal tähis- Sama näitus oli varem üleval tati Tartu ülikoolis arstitea- Tallinnas. duskonna aastapäeva. 07.10 Lõikuspüha Eesti põllumajan- 12. oktoobril peeti biomeediku- dusmuuseumis. O mis teaduskonverents, kus teadurid, 07.10 TÜ loodusmuuseumi huvipäev „Sügise värvid“. õppejõud, doktorandid ja üliõpila- 07.10 Hullu Teadlase eksperimendi- sed tutvustasid viimase aasta teadus­ hommik TÜ muuseumis söö- uuringute tulemusi. Tennus ülikool / Andres Tartu Foto: mise teemal, 14.10 olid kõne all 13. oktoobril toimunud traditsioo- Tartu ülikooli meditsiiniteaduste vald- lõhnad. nilise aastapäevakonverentsi teema konna dekaan Margus Lember 07.–15.10 Tallinna botaanikaaia sügis- oli „Teadus terviseks!“. Tartu ülikooli anninäitus. 08.10 TÜ loodusmuuseumi loodusretk meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Tamsalu lubjaparki, Porkuni Margus Lember kinnitas, et konve- soonkonnahaiguste varajane avasta- järve äärde ja Kodru rabarajale. rentsiga sooviti rõhutada teadus­ mine, psoriaas ja vähiuuringud. 08.10 Tartu loodusmaja kalastuspäev uuringute tähtsust Eesti rahva tervise Samal õhtul anti Tartu ülikooli Käreveres. edendamisel. muuseumi valges saalis kätte TÜ ars- 08.10 Tallinna loomaaias avati jääkaru- Konverentsil esinesid Eesti arsti- titeaduskonna medalid. Tänavu said maailm. 08.10 Tartu linnaaedade eestvedajad teadlased, kes on etendanud suurt medali laste gastroenteroloogia dot- korraldasid aiandushooaja rolli terviseuuringutes ja pälvinud sent ning arstiteaduse ingliskeelse lõpu puhul jalgrattatuuri, mis selle eest riikliku teaduspreemia. bakalaureuse- ja magistriõppe prog- läbis Tartu linna- ja kogukon- Kõne all olid diabeet, molekulaar­ rammijuht Oivi Uibo ja gastroentro- naaedu. diagnostika võimalused, infektsioo- loogia dotsent Riina Salupere. 09.–10.10 Eesti teaduste akadeemias nid, paanikahäire, pärilik autoim- peeti rahvusvaheline merekesk- TÜ/Loodusajakiri konnakonverents „From Small muunne sündroom, südame-vere- Scales to Large Scales“. 11.10 Looduskirjanduse seminar Tartu loodusmajas. Esimese Tullio Ilometsa 12.10 Tallinnas Kultuurikatlas peeti Euroopa Liidu eesistumise tea- muinsuskaitseauhinna sai Jüri Peets duskonverents Euroopa teaduse Jüri Peets mõjust ja tähtsusest ühiskonnas. esti muinsuskaitse selts andis ja Tullio 12.10 TÜ farmaatsiainstituudi 175. aas- 27. septembril Tartu ülikoo- tapäeva konverents. li muuseumis kätte Tullio Ilomets 12.10 Eesti loodusmuuseumi Öökulli Ilometsa muinsuskaitseauhinna. Selle takseerivad

E Indrek Ilomets Foto: akadeemias oli külas Peeter on pälvinud Jüri Peets, kes on nii auhinna- Volkonski, kes rääkis rütmidest muinastehnoloog, keemik, ajaloola- kuju looduses, inimeses ja muusi- kas. ne, arheoloog kui ka restauraator. 12.10 Ehtekunstnikud Katrin Veegen Muinsuskaitse selts asutas auhinna sia või keemiaga, restaureerinud, 2016. aastal Tartu aukodaniku Tullio uurinud ajaloolisi kalmistuid jms. Ilometsa elutöö auks. Tullio Ilomets Auhinnakuju on valmistanud skulp- on pikka aega koolitanud keemikuid- tor Mati Karmin. restauraatoreid ja uurinud Tartu üli- Esimene laureaat Jüri Peets töötab kooli ajalugu. Ta on üks Tartu ülikooli Tallinna ülikoolis. Ta on uurinud mui- ajaloomuuseumi idee autoreid. nasaegset sepatööd ja metallurgiat Auhind on mõeldud tunnustusena ning vanade tekstiilide ja muude lei- akadeemilise teadustöö ja igapäeva- dude konserveerimist. Arheoloogina Tallinna botaanikaaias saab näha elu sidumise eest. Sellega soovitak- juhtis Jüri Peets näiteks Salme mui- keraamikute aastanäitust, mille peal- se tunnustada teadlasi, kes on uuri- naslaeva väljakaevamist. kiri „JUURED“ tähistab silmale nähta- liidu Facebooki-leht keraamikute Eesti Allikas: nud ja tutvustanud ajaloolisi esemeid, matut: nii taimejuuri kui ka inimeste teinud kindlaks vanu fotosid, uuri- Eesti muinsuskaitse selts / päritolu nud apteegiriistu, tegelnud farmaat- Loodusajakiri

76 |813| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika maaülikooli rektoriks

valiti Mait Klaassen Pappel Piret Foto: esti maaülikooli rekto- riks valiti uueks ametiajaks tagasi praegune rektor Mait 17. oktoobril muutis lõunamaine tol- Klaassen.E Ainsana üles seatud rekto- mupilv nähtavuse nigelaks ka Tartus rikandidaadi poolt hääletas 129 vali- maaülikool eesti Foto: miskogu liiget. ja Kadi veesaar avasid Tartu loo- Valimiskogu koosnes 229 liikmest, dusmajas näituse „Telefon“. kellest tuli valimistele kohale 169 lii- 12.–13.10 Tähistati TÜ arstiteaduskon- get. Et saada valitud, oli vajalik kogu- Järgmised viis aastat juhib eesti maa- na 385. aastapäeva. da vähemalt 115 poolthäält. ülikooli rektor mait Klaassen 13.10 Tallinna linnamuuseumi foto- muuseumis avati meeli Küttimi Sissejuhatavas kõnes ütles Mait näitus „Urban Dogs – Tallinna Klaassen, et teaduse ja õppetöö aren- koerad“. damise kõrval peab ta tähtsaks kul- rahvusvaheliselt,“ ütles Klaassen. 15.10 Tallinna botaanikaaias avati eesti tuuri ja keele hoidmist. „Pean üliolu- Rektori uus ametiaeg algab 1. jaa- keraamikute liidu aastanäitus. liseks, et säiliksid just eestikeelne õpe nuaril 2018 ja kestab viis aastat. 17.10 Andrus org pidas Tartu tähe- ja teadus. Tahame olla juhtiv jõud Rektor seatakse pidulikult ametisse tornis astronoomialoengu eesti kosmoseulmest. biomajanduse valdkonnas, iga õppe- uue aasta algul. 18.10 eesti loodusmuuseumi raba- tool võiks olla oma valdkonna arva- matk Pääsküla rappa. musliider nii vabariigis sees kui ka Eesti maaülikool / Loodusajakiri 19.10 eesti maaülikooli konverents keskkonnahoidlikust tera- ja kaunviljakasvatusest. 19.10 TÜ loodusmuuseum korraldas Paljassaare hoiuala õpilastele veebipõhise seenevik- toriini. 19.10 eesti loodusmuuseumi Öökulli on saanud uue laudtee akadeemias rääkis folklorist madis Arukask eestlastest kui allinnas Paljassaare poolsaa- metsarahvast. rel avati 29. septembril laud- 19.10 Tartu tervishoiu kõrgkooli lahtis- te uste päevad. tee koos teabetahvlitega. Nii 21.10 TÜ loodusmuuseumi loodusretk Tsoovitakse matkajad suunata käima vooremaale. kindlal rajal, et vähendada piirkonna 21.10 eesti loodusmuuseumi rabaretk tallamiskoormust. Raplamaale Palasi rappa. Allikas: NATTOURS-i koduleht NATTOURS-i Allikas: Laudtee lõigud asuvad Pikakari 21.10–05.11 Sügisese koolivaheaja supelranna ja Väike-Paljassaare vahel. Paljassaarel saab matkata uuel laudteel laste- ja noortefestival „Avatud mänguväljad“ Tallinna, Tartu ja Pikakari-poolse laudtee pikkus on 500 Pärnu muuseumides. meetrit, lühem laudtee on 50 meet- 22.10 Tallinna botaanikaaias sai osale- ri pikkune ja lõpeb puhkekohaga, kus Rada on valminud projekti da teemaekskursioonidel „Kõrb, saab lahes pesitsevaid linde vaadelda. NATTOURS raames. Selle jooksul vihmamets, savann“. Infotahvlitelt saab lugeda lähiümbru- soovitakse koostöös Helsingi linna se elurikkuse ja poolsaare põneva aja- ja Stockholmi keskkonnainstituudi TÜ loodusmuuseumi oktoobri objekt on kivistunud puu, mis on pärit kõige loo kohta. Samuti tuletatakse meelde, Tallinna keskusega anda tallinlastele, esimesest muuseumile ostetud kollekt- et lindude pesitsusajal 1. maist kuni helsinglastele ja turistidele rohkem sioonist. 31. juulini on keelatud rannas liikuda. teavet Tallinna ja Helsingi loodus- Linnuvaatlejaid ja teisi loodussõpru väärtuste kohta. meelitab kohale Paljassaare poolsaare Projekti ehitustööde raames on põhja- ja lääneosas paiknev Paljassaare juba valminud Tammesalu laudtee hoiuala, mis loodi 2005. aastal linnu- Kadrioru pargis ja peatselt hakatak- ja loomaliikide ning nende elupaikade se ehitama linnuvaatlustorni Rocca al kaitseks. See on üleeuroopalise täht- Mare promenaadi äärde. Kivistunud puu pärineb 1803. aastal susega linnuala, kus on loendatud üle ostetud geoloogilisest kollektsioonist TÜ loodusmuuseum Allikas: 230 linnuliigi. NATTOurs/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBeR 2017 EEsti LOODUs |814| 77 mikroskoop Foto: Lwp Kommunikacio Lwp / flickr.com Foto: Foto: vera Kratochvil / publicdomainpictures.net Kratochvil vera Foto:

Ent kui uruangerjad märkavad Uimedega mererohi ohtu, tõmbavad nad nagu naksti pea liiva alla ja hetkega pole „murust“ eie Eesti angerjal on kaugel leidnud, poeb tagaotsa pidi liiva sisse merepõhjas enam jälgegi. Liiv on lõunamaal põnevaid sugu- ega lahku sealt enam naljalt. Kõige üle- nende kindel linn ja varjupaik. Siit lasi. Uruangerjad kasvavad mine, esiots jääb teraselt ringi vahtima saame tuletada ka ühe taimejuurte Msoojade merede põhjas otsekui rohi. ja veest toitu püüdma. Eks samamoodi tähtsa rolli: pistku rohusööjad Õigupoolest ongi neil taimedega palju püüa oma toitu – päikesekiirgust ja süsi- ülemine ots pealegi pintslisse, kuid ühist. Taimeseemnena hõljudes otsib happegaasi – ju ka taimevõrsed, kinnitu- taime tagala, tema põhiosa, on mulla angerjavastne oma kohta elus ja selle des samal ajal juurtega pinnasesse. all kenasti kaitstud.

möödunud kuu vastused nõel heinakuhjas 1. USA-s Unionville’is sadas 1956. aasta iseseisvuspühal pidutsejaile vaid minutiga kaela 1. Miks pikutada vihma käes kõhuli põllul? pool meie kandi kuunormist ehk 2. Miks vestleb Tom Hanks võrkpalliga? 31,2 mm sademeid (lk 63). 2. Eesti järvede kogupindala on ala- 3. Kuidas on malai keeles „võlgu“? tes jääajast 2/3 võrra kahanenud 4. Kust tuleb radoon? (lk 19). 5. Kuidas aitab putukahotell musta sitikat? 3. Kui tunneme meid ümbritsevaid 6. Kes tuleb Eestisse nooruspõlve veetma 8000 kilo- taimi ja loomi, muudab see meid meetri kauguselt? paremaks ja hoolivamaks (lk 47). 4. Esimesed kultuurastelpaju sordid 7. Kes veetis nädala St. Anne’i järve kaldal onnike- toodi Altaist Eestisse 1973. aastal ses, lahutatud täielikult muust maailmast? (lk 67). 8. Kus asub Eesti vanim maalapp? 5. Sipelgasiili piim on roosa (lk 56). 9. Kunas tasub olla must? 6. Linnas elavad rasvatihased on 10. Kes on pildil? hakanud kõrgemalt laulma, et laul kostaks üle liiklusmüra (lk 14). 7. Achova ptušak Baćkaŭščyny aitab Vastuseid otsige siinsest ajakirjanumbrist Valgevene suur-konnakotkaid ning saatke hiljemalt 20. novembriks aadressil mik- (lk 3). [email protected] või paberkirjaga meie toi- 8. Kõrdmagu on kiidekas (veise mao metusse. Kirja teemaks märkige „Nõel heinakuhjas”. osa; lk 36–37). Iga üksikküsimuse õige vastus osaleb aastaauhindade loosimises, 9. Unustamise võlaks nimetatakse seda, kui inimene on küll lapsena mille tulemused selguvad juba järgmises numbris! kogenud, kuidas taimi kasutatak- se, kuid ei anna neid oskusi oma Samal aadressil saab veel pakkuda mängule selle aasta auhindu ja lastele edasi (lk 75). „Mikroskoobile“ kaastöid. Kirjutage, joonistage ja pildistage meile! 10. See paat sõidab Emajõel (lk 13).

78 |815| EEsti LOODUs novemBeR 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ristsõna

vastuseid koos vastaja nime ja kontaktandmetega ootame 20. novembriks kas [email protected] või postiaadressil veski 4, 51005 Tartu. Lahenduse saatjatel palume ära märkida ka selles numbris kõige enam meeldinud kirjutis(ed)! Õigesti lahenda- nute vahel loosime välja eesti Looduse poole aasta tellimuse. eelmise ristsõna õige vastus on „ ... töö ning mure reostusega“, „ ... tšill reostuseta“. Kokku saime 21 õiget vastust. oktoobrinumbris meeldisid enim artiklid Austraaliast ja mürareostusest. Ristsõna auhinna, Horisondi aastatellimuse, võitis selma Palginõmm Põlvamaalt.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri novemBeR 2017 EEsti LOODUs |816| 79 Ajalugu/sünnipäevad

80 aastat tagasi

Meil on veetaimestik alles vähe uuritud

ja inimmõju suurus veetaimestikule alles Rein Kuresoo Foto: täpselt kindlaks määramata, siiski on vahe märgatav tihedalt asustatud ala, nagu Pärnu jõgi, ja vähe asustatud ala vahel, nagu Lemmi jõe alamjooks. Mõni säärane asustamata veekogu tuleks võtta loodus- kaitse alla, et säilitada seal looduslikke tingimusi järjest kasvava inimtegevuse puhul. Ühe seesuguse, inimesest vähe mõjustatud veekoguna võiks tulla arvesse Pärnu jõgikonnas Lemmi jõgi (kaardileht 13–30 keskelt kuni 13–31 keskele), kus rohkem kui 10 km ulatusel piki kallast lei- dub ainult 1 talu. Jõgi voolab metsade ja puisniitude vahel keskmiselt 1 km lõuna pool suurt Kuresood. Ainsaks inimtegevu- Metskurvits ehk nepp ei kiirusta sügisel Eestist lahkuma. Seni, kuni soistes metsa- seks on siin kalapüük ja niitmine. Ei tohiks des saab veel nokka maasse torgata, jätkub talle toitu. Öisel metsateel võib nepp teha erilisi raskusi siin kalapüügi takista- mine ja heinaniidu keeld paari m laiuselt jääda lummatult autotulesid jõllitama piki kaldaid jõe kaitse alla võtmise puhul. [Peet Kaaret: Inimese mõjust veetaimesti- kule ja veetaimestiku kaitsealadest, 1937] Talvekuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi 200 (snd 1817) 15.11 Harald Keres, füüsik, Eesti TA liige 21.11 moritz Richard Gottfried, baltisaksa (srn 2010) 55 aastat tagasi geofüüsik ja meteoroloog (srn 1889) 95 (snd 1922) 190 (snd 1827) 15.11 Laine Evald, haljastusarhitekt Kuidas võidelda liguloosi vastu? Head 23.11 Carl Johann Maximowicz, vene botaa- (srn 1995) retsepti on raske anda. Kopepoodide nik, õppis ja töötas TÜ-s (srn 1891) 90 (snd 1927) teatud liikide (linnuroni vaheperemehed) 165 (snd 1852) 07.11 endel Pihelgas, metsateadlane hävitamine pole tänapäeval veel teosta- 08.11 Grigori Levitski, astronoom, seismo- (srn 1997) tav. Paljudel veekogudel oleks soovitatav takistada linnuroni lõpp-peremeeste loog ja teadusloolane, LUS-i president 10.11 Ants Linnamägi, põllumajandustead- (kajakate ja tuttpüttide) pesitsemist ning 1901–1905 (srn 1917) lane (srn 2006) neid hävitada. Kuid ka siin tekib suuri 150 (snd 1867) 25.11 Aksel-Johannes Koorits, keemik raskusi: me ei tea täpselt, mis põhjustel ja 19.11 Juhan Mei, merendustegelane ja (srn 2000) mis ajal liguloos eriti massiliseks muutub, hüdrograaf (srn 1927) 85 (snd 1932) looduskaitse printsiibid aga ei luba lin- 125 (snd 1892) 09.11 väino Unt, füüsik (srn 2015) dude hävitamist ja nende pesitsemise 13.11 Kaarel Kirde, geofüüsik (srn 1953) 12.11 Kustav Laigna, hüdroloog (srn 2006) takistamist uisapäisa. Seepärast ei saa 13.11 Ado Truupõld, eksperimentaalhisto- nõustuda mitmete autoritega (Ljaiman, 17.11 Teodor Lippmaa, botaanik ja taimegeograaf (srn 1943) loog ja patoanatoom Dubinina, Deksbach ja Štšupakov), kes 29.11 Hillar Mäetalu, bioloog (srn 2011) põhilise ja peaaegu ainukese linnuro- 17.11 Reinhold Johannes Kleitsman, ni-vastase abinõuna soovitavad vee- arstiteadlane (srn 1975) 80 (snd 1937) lindude hävitamist. [Henn Haberman: 17.11 nikolai Arnold Kilk, arstiteadlane 18.11 Ülle Kukk, botaanik Linnuronist ja tema mõjust latikale (srn 1982) 21.11 märt Idnurm, füüsik Mäeküla järves, 1962] 24.11 otto Freymuth, baltisaksa ajaloolane, 23.11 Uuve Kirso, keemik (srn 2012) arheoloog ja raamatukogutegelane 25.11 Jüri Tamm, keemik (srn 1953) 27.11 Ilmar Ots, füüsik (srn 2011) 120 (snd 1897) 28.11 otu Vaarmann, matemaatik 30 aastat tagasi 15.11 Alfred Georg Truu, põllumajandus- 75 (snd 1942) teadlane ja soouurija (srn 1984) 04.11 olav Aarna, informaatikateadlane ja Kurla karstiala, kust rahvaluule järgi 115 (snd 1902) haridustegelane, Eesti TA liige Kalevipoeg põrgusse läks, on kultuu- 31.11 Robert Rägastik, geograaf ja peda- 16.11 Ants Leetmaa, okeanograaf ja rilooliselt tähtis paik ja selle poolest goog (srn 1959) meteoro­loog (srn 2017) ainulaadne Eesti karstialade hulgas. Paide 70 (snd 1947) rajooni RSN Täitevkomiteele tehti ettepa- 110 (snd 1907) 05.11 Aksel Kipper, astrofüüsik, Eesti TA liige 01.11 Ilmar Kotta, merebioloog nek võtta ala kohaliku looduskaitse alla. 05.11 Tarmo Pikner, orhideede uurija Seal on vaja keelata reljeefi muutmine, (srn 1984) hoonete rajamine, kivide koristamine või 20.11 Johannes Voldemar Lepiksaar, 07.11 Romi Mankin, füüsikateoreetik nende sinna kuhjamine ning muu karsti- paleozooloog ja osteoloog (srn 2005) 65 (snd 1952) vorme ja nende ümbrust rikkuv tegevus. 22.11 elmar Haller, põllumajandusteadlane 25.11 mari Seidelberg, iluaiandusteadlane Kalevipojaga seotud paik Kurlas tuleks (srn 1985) 55 (snd 1962) tähistada ning haljastada mõne puude 27.11 Boris Nurmiste, taimepatoloog ja viro- 07.11 Jaanus Harro, psühhofarmakoloog rühmaga. Kindlasti löövad selles töös loog (srn 1996) kaasa loodus- ja kultuurimälestiste kaitse 07.11 enn Vilbaste, looduskaitsetegelane entusiastid. Siin on võimalus taas näidata 105 (snd 1912) 05.11 Tiit Rajaste, metsaülem ja dendroloog 50 (snd 1967) looduskaitse ning kultuuri järjepidevat 21.11 Lembi Lõugas, paleozooloog ühtsust Eestis. [Ülo Heinsalu: „Kalevipoja“ (srn 2002) põrguavad kabalas on leitud, 1987] 10.11 endel Karmo, agronoom ja mesindus- 45 (snd 1972) teadlane (srn 1991) 20.11 Ivar Sibul, dendroloog ja entomoloog

80 |817| Eesti LOODUS novemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Soodapritsitööd

Paekivi enne Paekivi pärast

Vana palk enne Vana palk pärast

Vana auto puhastamine Fassaadipuhastus enne ja pärast

Soodapuhastust kasutatakse mustuse, värvi ja muude kattekihtide eemaldamiseks, kahjustamata seejuures puhastatavat pinda. Puhastusainena kasutatakse söögisoodat (sodium bicarbonate).

SOODAPUHASTUS ON ASENDAMATU: puidu ja palkmajade (uute ja vanade) skulptuuride, ausammaste ja hauakivide puhastamisel puhastamisel värvi eemaldamiseks erinevatelt pindadelt tulekahju tagajärgede likvideerimisel maakivi, paekivi, tellisseinte ja muude (eemaldab ka ebameeldiva lõhna) kivifassaadide puhastamisel grafiti eemaldamisel autode ja muu tehnika restaureerimisel ja toiduainetööstuse mehhanismide ja puhastamisel seadmete puhastamisel laevade kaatrite ja paatide puhastamisel tänavakivide ja sillutiste puhastamisel

SodaBlastBaltic OÜ telefon 5886 1988 / mobiil 50 20 311 e-post: [email protected] www.sbb.ee Pane oma mugavus proovile!

SNICKERS Workwear uue generatsiooni aluspesu on perfektne aluskiht külmades tingimustes. SNICKERS Workwear FlexiWork õmblusteta Innovaatiline ja kiiresti kuivav stretškangas hoiab keha kuiva ja värskena juhtides pikkade käistega särk higi ja niiskuse kehast eemale. Erinevate struktuuridega kangakoe osad pakuvad 9425/0418 65 € lisaventilatsiooni, tuge ja kaitset just seal, kus sinu keha seda kõige rohkem vajab. • Lisaventilatsiooniga võrkkangas SNICKERS Workwear kohtades, mis higistavad kõige enam. FlexiWork õmblusteta • Täiendav isolatsioon õlgadel pikad aluspüksid ja neerude kohal. • Lisakaitse küünarnukkidel ja põlvedel. 9428/0418 54 € • Täiendav õhutus seljal ja põlveõndlates. • Lisasurve, et toetada ja aktiveerida olulisi lihaseid seljal, säärtel ja niuetel.

SNICKERS Workwear FlexiWork ALUSPESU ALUSPESU FlexiWork SNICKERS Workwear JA SPORTIMISEKS TÖÖTAMISEKS Ideaalne spordipesu!

Jätkuvalt soodsaim sooja aluspesu Kui ostad komplekt! komplekti, 9425/0418 + 9428/0418 või SNICKERS Workwear 9418/0418 + 9409/0418 LiteWork, 37.5® saad kindad õmblusteta pikkade käistega särk (art(art 9578/0448)9578/0448) TASUTA 9418/0418 65 € TAMREX sooja pesu KOMPLEKT (särk + püksid) –20% = 48 € SNICKERS Workwear SNICKERS Workwear TAMREX soe alussärk TAMREX pikad aluspüksid LiteWork, 37.5® LiteWork, 37.5® art 7191 - meestemudel art 7112 - meestemudel õmblusteta art 7192 - naistemudel art 7113 - naistemudel sokid pikad aluspüksid

31 € 29 € 9217/2804 17 € 9409/0418 54 € jätkub! kuni kaupa 20% ja kehtivad, käibemaksu Hinnad sisaldavad

UUS KAUPLUS TAMREX OHUTUSE OÜ Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: [email protected] www.tamrex.ee KEILA TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3 • RAKVERE Pikk 2 • VILJANDI Riia mnt 42a • JÕHVI Tartu mnt 30 Keki tee 1 VÕRU Piiri 2 • VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Türi-Alliku • RAPLA Tallinna mnt 2a