DOCSLIB.ORG

Eesti Loodus 10/2020

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

/2020 OKTOOBER 10 OKTOOBER Populaarteaduslik ajakiri.Populaarteaduslik Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € Loodus valmistub talveks: kas rännata lõunasse või jääda siia? ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) ISSN 0131-5862 (trükis) Kas inimene magab talveund? Loomade talvetagavarad Linnajõed ja Pakamägi Sest iga Sestsõna iga on sõnaoluline. on oluline. Pakume Teile tasuta konsultatsiooni, paigaldust, kuulmisuuringuid ning soovi korral ka 12 kuud Pakumejärelmaksu Teile 0%tasuta intressiga. konsultatsiooni, Lisaks väljastame paigaldust, kuulmisuuringuidaparaate Sotsiaalkindlustusameti ning soovi korral (SKA)ka 12 kuud järelmaksutoetusega 0% isikliku intressiga. abivahendi Lisaks kaardi väljastame alusel. aparaate Sotsiaalkindlustusameti (SKA) toetusegaBroneeri isikliku aeg abivahendi personaalsele kaardi alusel. ja turvalisele nõustamisele! Broneeri aeg personaalsele ja turvaliseleLeidke endale nõustamisele! lähim kuulmiskeskus ja broneerige aeg tasuta konsultatsioonile Selle reklaami ettenäitamisel Leidkekodulehel endale kuuldeaparaadid.ee lähim kuulmiskeskus või ja lihtsalt iga uue kuuldeaparaadi ostjale broneerigehelistage meile.aeg tasuta konsultatsioonile tasutaSelle reklaami 2 aastane ettenäitamisel varu patareisid kodulehel kuuldeaparaadid.ee või lihtsalt iga uue kuuldeaparaadi(120 patareid). ostjale helistage meile. tasuta 2 aastane varu patareisid (120 patareid). KIIRELT vastuvõtule! TASUTA kuulmisuuring! PARIMAD aparaadid! KIIRELTTALLINN Tulika 19,vastuvõtule! 2. korrus TARTU Medita KliinikTASUTA kuulmisuuring!NARVA Kerese keskus PÄRNU ÜlejõePARIMAD Tervisekeskus aparaadid! Telefon: 53 011 529 Teguri 37B, 2. korrus, kab 4 Kerese 3, 3. korrus, kab 311 Jannseni 7a [email protected] Telefon: 53 807 287 Telefon: 53 011 529 Telefon: 53 011 529 [email protected] [email protected] [email protected] TALLINN Tulika 19, 2. korrus TARTU Medita Kliinik NARVA Kerese keskus PÄRNU Ülejõe Tervisekeskus Telefon:Lasnamäe 53 011 Medicum, 529 Punane 61, TeguriRAKVERE 37B, 2. korrus, kab 4 KereseVILJANDI 3, 3. korrus,Viljandi kab 311Tervisekeskus JannseniPAIDE 7aAS Järvamaa Haigla [email protected] 344, 3. korrus, Telefon:Tuleviku 53 807 1, kab 287 32 Telefon:Turu 5310, 011 kab. 529 303 Telefon:Tiigi 8,53 kab. 011 529412 Telefon: 53 011 529 [email protected]: 324 3253 [email protected]: 433 3783 [email protected]: 53 011 529 [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] Lasnamäe Medicum, Punane 61, RAKVERE VILJANDI Viljandi Tervisekeskus PAIDE AS Järvamaa Haigla kab 344, 3. korrus, Tuleviku 1, kab 32 Turu 10, kab. 303 Tiigi 8, kab. 412 Telefon: 53 011 529 Telefon: 324 3253 Telefon: 433 3783 Telefon: 53 011 529 [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] Sisukord Pöialpoiss Foto: Karl Adami 71. aastakäik Nr 10, oktoober 2020 www.eestiloodus.ee 2 Toimetaja veerg: Piret Pappel geoloogia- ja pärimushuvilisi 3 Sõnumid Elen Rekand kirjeldab Raplamaal Raikküla lähedal asuvat kõrgendikku, 11 EL küsib: vastavad Sigrid Soomlais mis muidu tasasel maal on pälvinud ja Helen Akenpärg tähelepanu juba ammustest aegadest 14 Kuidas jõuavad linnud oma talvi- 54 Loodusmaja: Sügis kut- tuskohta ja kevadel sub suuri ja väikesi loo- tagasi? dusesse Tarvo Valker selgitab Piret Pappel vahendab linnurände mõistatusi: kogemusi, mida lastega kuidas nad teavad, sügiseses looduses ühiselt millal on õige aeg ette võtta Foto: Karl Adami Foto: minna ja mismoodi 56 Mustjõe oja Tallinna kaardil nad leiavad õige tee? Tiia Pedusaar jätkab linnade veeko- 24 Tegutse teadlikult: Loodus- ja gude tutvustamist Tallinna Mustjõe tervise säästlikud kütmisvõtted ojaga, mis praegusel ajal voolab suures Martin Tikk annab ahjukütmise osas kahjuks kaetuna juhiseid: võimaluse korral tuleks puud 60 Mõnda uuematest ilmarekorditest 30 panna risti ja süüdata pealtpoolt Ain Kallis jagab uudiseid uute ilma- 26 Sügisel on suve silmad nähtuste kohta, millest omapäraseim ja talve hambad on maailmas ilmselt seni registreeritu- Marju Kõivupuu meenutab sügisega test pikim välk ERM Foto: seotud rahvatarkusi ning jõuab välja 62 Krookusnarmik on Eestis tagasi vananaistesuve ja uuema folkloorini Sulev Järve on leidnud haruldast 30 Toitu varuv lind vajab nutti seent viiest kohast õunapuudelt; Marko Mägi kirjeldab siin talvituvate viimase ajani oli liiki peetud Eestist lindude talvevarusid, mida ja kuidas kadunuks talletatakse, mil moel need üles leitak- 64 Biometaani tootmine – loodushoid- se või teistelt ära näpatakse liku praktilise ringmajanduse näide 34 Miks on taimedel vaja 40 Kadri Penjam tutvustab rohegaasi, talveks valmistuda? taastuvkütust, mida 2018. aastast on Pille Mänd selgitab toodetud ka Eestis võimalusi, kuidas 60 67 Nuputa: ülesandeid bioloogia- ja taimed saavad talve geograafiaolümpiaadidelt üle elada ja pärast talvitumist kevadel 68 Uus hübriidne orhideetakson uuesti tärgata Eestist: ×Dactylodenia palustris 38 Sada rida Eesti loodusest: Rainar Kurbel kirjeldab uut käpalist, Kiudpilved kui peene sulega perekondadevahelist hübriidi – tihe- Hämmer / Pixabay Tobias Foto: kirjutatud araabia kiri. daõielise käoraamatu ja kahkjaspunase Vootele Hansen sõrmkäpa hübriidi 40 Üks Eesti paigake: 70 Raamatud Härjaoja vesi härja janu pesi 72 In memoriam: Juhani Püttsepp viib lugeja Ida- Lea Sõgel 62 Virumaale Muraka raba servale, kus Eino Tomberg härgade kunagine tööpanus on säili- Helve Raik nud kohanimedes ja -pärimustes Avo Roosma Sulev Järve Fotod: 42 Poster: Richard Viidalepp 74 Kroonika 44 Intervjuu: Aju tahab talveunne. 78 Mikroskoop Psühholoog Aija Kalaga vestelnud Juhan Javoiš 79 Ristsõna 50 Matkarada: Pakamägi meelitab 80 Ajalugu, sünnipäevad OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |729| 1 Toimetaja veerg Foto: erakogu Foto: 71. aastakäik Nr 10, oktoober 2020 Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu e-post [email protected] Peatoimetaja Toomas Kukk 742 1143, [email protected] Toimetaja Juhan Javoiš 5661 0851, [email protected] Toimetaja Katre Palo (lapsehoolduspuhkusel) [email protected] Toimetaja Piret Pappel Looduse vastu ei saa, [email protected] Keeletoimetaja Monika Salo [email protected] ega peagi saama Küljendaja Raul Kask [email protected] ende ridade kirjutami- postitavad veebi pilte karudest, kes Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri se ajal on astronoomiline on end lõhekalast ülipaksuks söönud. Endla 3, Tallinn 10122, 610 4105 sügis kestnud mõned tun- Vaatajad otsustavad veebihääletusel, www.loodusajakiri.ee Nnid. Sügis algas suvise soojaga, ometi milline karu on kogunud taliuinakuks www.facebook.com/eestiloodus olid üleminekuaja märgid juba siis kõige korralikuma rasvavaru. näha. Lehti langes, õhtud olid pime- Inimene kobab siiani pimeduses dad. Vaikselt hakkas ligi hiilima see, ega tea, kas põhja pool elavatel ini- mida kutsutakse sünkpimedaks ajaks mestel on mingeid kohastumusi, mis või kaamoseks. aitaksid just vaimul kaamosega hak- Meie keelde on see sõna jõud- kama saada. Seepärast tasub enneta- Tegevjuht, reklaam: Riho Kinks nud soome keele kaudu. Soomlased valt tegutseda ja teha meeldivaid asju, 508 6690, [email protected] on selle saanud põhjasaamidelt, kes näiteks käia looduses ja meisterdada Turundusjuht: Mariliis Kesküla kasutavad sügistalve kohta sõna skab­ midagi koos lastega. Näpunäiteid leiab 501 0119, [email protected] ma­aige, saamikeelne sõna omakorda ka sellest ajakirjanumbrist. Tellimine: www.tellimine.ee/loodusajakirjad on pärit norralastelt. Norra keeles on Seekordses intervjuus on samuti 617 7717, [email protected] väljend skamtid (skam ’lühike’+ tid kõne all kaamos ja vaimne tervis. Ka Ajakiri ilmub ’aeg’). Just nii selgitab sõna teket eesti psühholoog Aija Kala oletab, et sügi- keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel keele instituudi keeleveeb. sesel tujutusel ja jõuetusel võib evo- Viivi Luik on enese kohta öelnud, lutsiooniliselt olla oma otstarve. Pika et ajast, mil ta sai lugemise selgeks, ajaloo jooksul ei ole ju inimliigil kül- on ta maailma näinud sõnana. Ja tõe- mal aastaajal olnud käepärast täna- näoliselt mõjutab sõna seda, kuidas päevaseid mugavusi. me maailma tajume. Lühike aeg kõlab Nii püüabki aju jõuetu enesetunde leebemalt kui kaamos ja annab loo- kaudu suunata meid kunagises kon- tust. Päevad on küll lühikesed, kuid tekstis väga mõistlikult käituma: väljas © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2020 valgusenappus kestab ainult mõned on külm ja pime, palju ohte – säästa Summaries of some articles can be found at kuud. Selleks ajaks tuleb lihtsalt kor- parem ressursse, püsi pigem koopas. our web site www.eestiloodus.ee WAN E S CO ralikult valmistuda. Loomad saavad Aija Kala sõnul peame õppima, kui- IC L D A B R E O L sellega enamasti hästi hakkama. das kohandada oma loodusest antud N Olen juba paaril sügisel jälginud reaktsioonid kõige mugavamalt täna- Trükitoode Alaskal asuva Katmai rahvuspar- päeva oludega. Kasu võib olla teadmi- 4041 0820 gi loodusharidusüritust „Paksu karu sest, et sügise hakul ligi hiiliv jõuetus Trükitud trükikojas Printall nädal“ (Fat Bear Week), mille peakan- on midagi, mille oleme pärinud oma gelased on rahvuspargis Brooksi jõel väga kaugetelt esivanematelt. toituvad karud. Rahvuspargi töötajad 2 |730| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 Sõnumid (Marika Kose, 5656 1373, marika. [email protected]). Räätsaturismi hea tava Räätsamatk kannab loodushariduslik- ku ja loodushoidlikku sisu, annab sel- gitusi soode, Eesti looduse ja kultuu- ripärandi kohta. Räätsamatka
Recommended publications
  • Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskiri

    Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskiri

    Koonga valla üldplaneering Koonga valla üldplaneeringu seletuskiri Koostaja: Koonga Vallavalitsus Konsultant: AS Kobras Ekspert: Teele Nigola (volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284) Vastu võetud: Koonga Vallavolikogu 28.04.2016 määrusega nr 13 Kehtestatud: Koonga Vallavolikogu 29.06.2016 määrusega nr 21 Koonga 2016 1 Koonga valla üldplaneering Sisukord Sisukord .....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Ruumilise arengu põhimõtted..............................................................................................4 2. Maakasutus- ja ehitustingimused ning detailplaneeringute koostamise alused..............5 2.1. Elamumaa........................................................................................................................7 2.2. Ärimaa.............................................................................................................................8 2.3. Üldkasutatav maa............................................................................................................8 2.4. Tootmismaa.....................................................................................................................9 2.5. Puhke- ja virgestusmaa ...................................................................................................9 2.6. Aiandusmaa...................................................................................................................10
  • 2002-2003. A. Projekti Koduvald Jõelähtme Abil Koostasin Jõelähtme Valda 19 Leheküljel Sõnas Ja Pildis Tutvustava Raamatukese

    2002-2003. A. Projekti Koduvald Jõelähtme Abil Koostasin Jõelähtme Valda 19 Leheküljel Sõnas Ja Pildis Tutvustava Raamatukese

    2002-2003. a. projekti Koduvald Jõelähtme abil koostasin Jõelähtme valda 19 leheküljel sõnas ja pildis tutvustava raamatukese. Projekti rahastasid EAS kohaliku omaalgatuse programmist, Jõelähtme Vallavalitsus ja seltsing Kodukoht Jõelähtme vald Kersti Lepik Kuna raamatuke on matkadel osalenutele ja muudel Jõelähtme valda tutvustavatel üritustel ära jagatud, siis on siinkohal tekstimaterjal, kuid piltide nägemiseks või tegemiseks tuleb valda avastama minna. Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Jõelähtme vallas on 33 küla ja 2 alevikku. Kolga lahes on 9 saart. Jõelähtme vallas paikneb Eesti vanimaid kultuurimaastikke - Rebala kaitseala. Piirkond on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Jõelähtme valla vapil on punasel kilbil hõbedane lainelõikeline piit ja hõbedane liilia. Vapi värvid viitavad Harjumaale, lainelõikeline piit valla seotusele veega (meri, jõgi, kosk). Liilia Neitsi Maarja sümbolina tuleb valla vapile Jõelähtme 14. saj. Neitsi Maarjale pühitsetud kirikult. Paigad on järjestatud nii, et oleks võimalik ka matkana läbida. Lilla värviga on tähistatud külad, alevikud ja muud elupaigad Punased on mõisad Pruunid on militaarobjektid Rohelised on looduslikud vaatamisväärsused Tumedamad pruunid on kirik, kabel ja surnuaed Hallid on tööstustega seotud kohad 1 LOO ALEVIK asub 12 km kaugusel Tallinnast Peterburi mnt suunas. Loo on endise Tallinna linnuvabriku keskasula. Saha tütarkülana kujunes Saha-Loo, selle Loo talus oli juba 1937. a. Eesti suurimaid kanafarme. 1977. aastal ühendati Saha-Loo küla ja Lagedi asundus Loo alevikuks. 1963. a. alustas tööd lasteaed praeguses Toome tee 1 majas. 1982. a. avati esimene lasteaed-algkool Nõukogude Liidus ja 1987. a. valmis Loo kool. Koolihariduse algusaastaks võib pidada 1737. a., kui Saha härra kapten von Gersdorff Saha külas Jumala auks ja vaeste inimeste hinge õnnistamiseks kooli asutas; koolmeistriks oli Onni Abraham ja temal oli 8 koolilast.
  • Tiitelleht Ja Sisukord

    Tiitelleht Ja Sisukord

    Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö Matsalu lahe lõunakalda puisrohumaade pindala muutused II maailmasõja järgsel perioodil Mikk-Erik Saidla Juhendaja: PhD Anneli Palo Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Puisrohumaad ......................................................................................................................... 4 1.1. Puisniidu mõiste .............................................................................................................. 4 1.2. Puiskarjamaa mõiste ........................................................................................................ 4 1.3. Puisrohumaade tähtsus looduskaitses ja hooldamine ...................................................... 5 1.4. Matsalu lahe lõunakalda puisrohumaad .......................................................................... 8 2. Materjal ja metoodika ........................................................................................................... 11 2.1. Uurimisala ..................................................................................................................... 11 2.2. Töö Maa-ameti arhiivis ................................................................................................. 11 3. Tulemused ...........................................................................................................................
  • MEIE KOOL 165 Palju Õnne!

    MEIE KOOL 165 Palju Õnne!

    METSKÜLA KOOLI LEHT Nr 81 AJALOO - ERI Aprill 2018 MEIE KOOL 165 Palju õnne! Ühel peaaegu kevadisel päeval läksime otsima ammuse koolimaja jälgi. Leidsime kunagise koolihoone asukoha ning uurisime selle ümbrust. Meie retke teejuhiks oli Metsküla kooli vilistlane ja suur sportlane, iga- aastase kooli parima sportlase preemia annetaja Arvo Asu. 2 Metsküla kooli leht 2018 Kuidas ma läksin kooli 100 aastat tagasi Aliide Asu (sündinud 1906. aastal) meenutab: Oma kooliteed Saastna Algkoolis alustasin l917. aastal II klassist. I klassis käisin Metsküla Tammiku koolimajas, mis asus Kooli Kivimäel, praeguse Kooli talu juures. See luteri usu kool suleti 1917. aastal ja ühendati vene õigeusu kooliga. 1934. aastal lammutati see koolimaja ära ja sellest ehitati praegune rahvamaja. Kahe erineva usuga kooli ühinemine tekitas tihti usutülisidki. Meelde on jäänud, et talupoegade lapsed olid kehvemalt riides kui mõisateenijate lapsed. Saastna Algkool oli algul 3klassiline ja sai hiljem 4klassiliseks. Olin esimene lend, kes lõpetas IV klassi. I klassis õpiti usuõpetust, eesti keelt, laulmist, matemaatikat ja ilukirja. II, III ja IV klassis olid igal aastal uued programmid, sest Vene tsaar kukutati troonilt ja tunniplaanist kadusid usuõpetus ja vene keel. Vene revolutsiooni ja I maailmasõja ajal oli sõjasündmusi ja põletamisi ka siin, Metskülas asus ratsaväeosa. Kord lendasid üle koolimaja kaks lennukit. Õpetaja lõpetas tunnid ja lahkus koos õpilastega koolimajast. Meelde on jäänud kolimine vanast koolimajast Metskülla uude koolimajja. Samas asub kool praegugi. Uus kool oli palju avaram ja valgem. Õpetaja Valeria Liigi juhendamisel loodi laulukoor, kes esines jõulupeol. Peol lugesid lapsed ka luuletusi. Mina lugesin seal Jakob Tamme luuletust "Kask”. Minu viis last on kõik õppinud Saastna - Metsküla Algkoolis.
  • Pärnumaa Pärnu Linn, Sindi Linn, Halinga Vald, Are Vald, Sauga Vald, Paikuse Vald, Tahkuranna Vald Ja Häädemeeste Vald

    Pärnumaa Pärnu Linn, Sindi Linn, Halinga Vald, Are Vald, Sauga Vald, Paikuse Vald, Tahkuranna Vald Ja Häädemeeste Vald

    Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 730 0310 faks: 730 0315 [email protected] TÖÖ NR U 261 L-Est’97 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE HINDAMISE ARUANNE KÖIDE I Objekti asukoht: PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD TEEDE TEHNOKESKUS AS Tellija: Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Eksperdid: URMAS URI, litsents KMH0046 ANNE ROOMA, litsents KMH0047 KADI KUKK, litsents KMH0126 Vastutav täitja: NOEELA KULM Heaks kiidetud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt 01.07.2011 kirjaga nr PV 6-8/11/18456-2 TARTU 2011 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 5 1.1 ALGATAMINE ....................................................................................................................................... 5 1.2 AVALIKUSTAMINE ..............................................................................................................................
  • Svensk Ortnamnsatlas

    Svensk Ortnamnsatlas

    SKRIFTER UTGIVNA AV KUNGL. GUSTAV ADOLFS AKADEMIEN. 22. STUDIER TILL EN SVENSK ORTNAMNSATLAS UTGIVNA AV JÖRAN SAHLGREN 7. ORTNAMN OCH BEBYGGELSE I ESTLANDS FORNA OCH HITTILLSVARANDE SVENSKBYGDER OSTHARRIEN MED NARGÖ Av PER W rnsELGREN A.-B. LUNDEQUISTSKA BOKHANDELN, UPPSALA EJNAR MUNKSGAARD, K0BENHAVN Utgivet med understöd av Humanistiska fonden. LUND HÅKAN OHLSSONS BOKTRYCKERI 1 9 5 1 Förord. Det stora arbete, som pågår, för att insamla och tyda Sveriges ortnamn, bör omfatta även de svenska namn, som finnas utanför rikets nuvarande gränser. Finland äger forskare i stånd att själva sörja för de uppgifter, som där behöva lösas; annorlunda ställer sig saken för Estlands vidkommande. Föreliggande undersökning, vars första del härmed framlägges, har satt sig före att sprida ljus över det svenska namnbeståndet i Estland och i sammanhang härmed bättre än hittills varit möjligt kartlägga den svenska bosättningens tidigare utbredning. Arbetets första del är ägnad landskapet Harrien, estn. Harjumaa, varvid början gjorts med denna provins östligare del och öarna vid in­ loppet till Reval (Tallinn). Sedan därpå den västra delen av detta landskap med Rågöarna och Vippal-Korkisbygden behandlats, skulle arbetet fortsätta med en monografi över den estländska svenskbygdens gamla kärnområden N uckö och Ormsö, vilkas namnbestånd tack vare Fridolf Isbergs i sista stund på ort och ställe igångsatta energiska insamlingsarbete nu blivit tillgängligt för vetenskaplig bearbetning. Slutligen skulle Dagö, Ösel med .Mohn (estn . .Muhu), de forna bosättningarna på cLet västliga fast­ landet samt Runö komma under behandling. Framställningen i den nu färdiga delen av mitt arbete är mycket utförligare än vad som plägar vara fallet med ortnamnsstudier. Orsakerna härtill äro flera.
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
  • Koonga Kooli Arengukava 2017-2021

    Koonga Kooli Arengukava 2017-2021

    KINNITATUD Koonga Vallavolikogu 19.04.2017 määrusega nr 9 KOONGA KOOL ARENGUKAVA 2017 – 2021 Koonga 2017 SISUKORD I SISSEJUHATUS ............................................................................... 3 II ÜLDANDMED ................................................................................. 3 2.1 Asend ......................................................................................... 3 2.2 Ajalugu ...................................................................................... 3 III HETKEOLUKORRA KIRJELDUS ............................................... 5 3.1. Personal ..................................................................................... 5 3.1.1. Pedagoogiline personal .......................................................... 5 3.1.2. Teenindav personal ................................................................ 6 3.2. Õpilased ja lasteaialapsed ......................................................... 6 3.3. Õppe- ja kasvatustöö ................................................................ 7 3.4. Huvitegevus .............................................................................. 9 IV SWOT ANALÜÜS ......................................................................... 11 V VISIOON ......................................................................................... 13 MISSIOON .......................................................................................... 13 VI KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD ........ 13 VII TEGEVUSKAVA ........................................................................
  • Rannaniit Kui Loodusturismi Ressurss Coastal Meadow

    Rannaniit Kui Loodusturismi Ressurss Coastal Meadow

    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Evelin Sula RANNANIIT KUI LOODUSTURISMI RESSURSS COASTAL MEADOW AS A NATURE TOURISM RESOURCE Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2015 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö _________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________ __________________________________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Bakalaureusetöö eesmärgiks
  • Teeleht 63 64.Indd

    Teeleht 63 64.Indd

    Teeleht NR 3/4 (63/64) DETSEMBER 2010 3/4 (63/64) DETSEMBER 2010 MAANTEEAMETI VÄLJAANNE Jõhvi liiklussõlm (vaade põhja poolt) Kukruse-Jõhvi teelõigu avamisel 31. augustil 2010 lõikasid lindi läbi vasakult: Maanteameti peadirektor Tamur Tsäkko, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Ida-Viru maavanem Riho Breivel ja AS Lemminkäinen Eesti tegevdirektor Sven Pertens. Paremal Ida Regionaalse Maanteeameti direktor Eugen Õis Sisukord 1 Hea lugeja! 2 2011: Maanteeameti ja tema kohalike asutuste ühendamine 3 2010. aasta teetööde kokkuvõtteks ja mõnda 2011. aastast 6 Kukruse-Jõhvi teelõik valmis ennetähtaegselt 11 Mäos avati Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm 15 Soodla silla renoveerimine 17 Hiiumaa teedest 2010 18 100 aastat vana Audru sild sai uueks 20 Kolmetasandilised ristmikud ja millimeetrise täpsusega tööd 22 Maanteerobot Viljandi maanteel läbis suvise testperioodi edukalt 22 Liiklushommik Maanteeametis 13. oktoobril 2010 keskendus muutuvatele sõiduoludele 26 Riigimaanteede 2010. aasta suviste sõiduoludega rahulolu uuringust 27 Helkur.ee-kaardil on kõige säravamad paigad Läänemaa Mäense küla ja Raplamaa Jõeääre küla 28 Liiklusseadust kommenteerib Villu Vane 28 Politsei- ja Piirivalveameti teenetemärk Urve Sellenbergile 30 Teekaamerate võrk täienes 30 Tallinna-Pärnu maanteele paigutati kaheksa kiiruskaamera kabiini 31 ÜTRIS ja RIS 32 Via Baltica teemaplaneering on Pärnumaa osas jõudnud kooskõlastusfaasi 36 Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase kõne EIB regionaalfoorumil Varssavis 26. novembril 2010 38 Millest räägiti Eesti Asfaldiliidu sellesügisesel ASFALDIPÄEVAL? 42 BAT-juhenddokument (Madridi kongress) 44 Teedeajaloo päevalt 26. novembril 2010 47 ON TEE AEG … 48 Tartu surmamägi 50 Sajandi ehitus 52 ÜLE 20 54 „Väylät ja Liikenne“. ELY – Elinkeino-, liikenne- ja ympäristökeskus (majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskus) tutvustab ennast oma voldikus 56 Myllysilta 57 Vähemaga rohkem – transpordipoliitika uueneb 2010.
  • Linnualad Pärnumaal Kohatud Lindude Nimestikku on 2009

    Linnualad Pärnumaal Kohatud Lindude Nimestikku on 2009

    Rahvusvahelise Pärnumaa linnustik Lavassaare linnuala Kabli linnuala Rahvusvahelise tähtsusega linnualad Pärnumaal kohatud lindude nimestikku on 2009. a alguse seisuga kantud 309 Esmatähtsad liigid: sarvik- Esmatähtsad liigid: alal pea- liiki, neist pesitsevaid liike on 208. Väga rikkaliku linnustiku põhjuseks on Pär- pütt, väikeluik, laululuik, tub rändel üle 20 000 veelinnu tähtsusega Maailmas on ligikaudu 0 000 lin- numaa maastikuline mitmekesisus – siin on merd, väikesaari ja laidusid, ran- rüüt, väikekajakas. paljudest liikidest, esmatäht- nuliiki. On selge, et kõiki neid ei ole naniite, soid ja rabasid, suuri metsamassiive, jõgesid ja väikejärvi. Seetõttu on Teised olulised liigid: soo- sad neist on aul ja sõtkas. võimalik ükshaaval kaitsta. Seetõttu Pärnumaa linnuvaatlusteks üks paremaid ja populaarsemaid maakondi Eestis. alustas ülemaailmne linnukaitse- loorkull, kaljukotkas, raba- Teised olulised liigid: alal Pärnumaast ligi poole katavad metsad. Kõige rohkem on maakonnas männi- püü, teder, metsis, kiivitaja, peatub rändel märkimisväär- organisatsioon, praegune BirdLife enamusega puistuid, mis sobivad eelkõige metsisele, kassikakule, öösorrile, must- soorüdi, mustsaba-vigle, väi- sel hulgal väikeluiki ja jää- l i n n u a l a d International, juba üle 20 aasta tagasi rähnile ja nõmmelõokesele. Vanadele kuusikutele on iseloomulikud laanerähn, kekoovitaja, punajalg-tilder, kosklaid. lindude koondumisalade ja tähtsate väike-kärbsenäpp ja musttihane. Lehtpuumetsi asustavad aga näiteks sellised lii- mudatilder, naerukajakas, punaselg-õgija,
  • Soomaa Romantiline Rannatee

    Soomaa Romantiline Rannatee

    puhkekohta ja vaatetorn. Autotee, parkla ja kuiv- Romantiline Rannatee 17 ALLIKUKIVI KOOPAD käimla paiknevad kohe raja värava juures. Liikudes 17 OKSA TAMMEPUISNIIT JA PUHKEKOHT Allikukivi ürgoru nõlval saab uudistada suuri esmalt mööda rabaavarusi, põikab rada vahepeal SOOMAAL maa-aluseid koopaid. Alles 1961. aastal avastatud põgusalt metsa alla. Sellistes kohtades näeb metsa Oksa tammepuisniit jääb Kildu-Tõramaa tee äärde ning allikate poolt liivakivisse uuristatud koobas on üleminekut rabaks ja vastupidi – kuiv pinnas asen- Lemmjõe vahetusse lähedusse. Soomaa loodu- 33 m pikk ja kuni 2,7 m kõrge. dub märjaga, sootaimed põlise kuusemetsa omaga. sele omaselt on see ala kevaditi kaetud suurvee- Allikukivi küla, Saarde vald, Pärnumaa Edasi loogeldes jõuab rada kaunite rabalaugaste ga. Lisaks kaunitele loodusvaadetele on võimalik MATKARAJAD JA 1 MATSI RAND vahele. Siia on tore tulla kogu perega piknikuga väl- heita pilk ka kultuurilukku - veidi matkates leiate ÕPPERAJAD Lauge ja liivase põhjaga Matsi rand on looduslik 18 PANGA TALU ROOSIAED jasõidule! Riisa õpperada on läbitav ka ratastooliga üles vana kõrtsi varemed ja neis säilinud omapärase rand, kus on mõnus nautida privaatsemat rahulik- Panga talu rooside kollektsioonaeda on leidnud tee ja lapsevankriga kuni esimese laukani 1,2 km. mantelkorstna. Teisel pool teed on vana ait, mida ku äraolemist. Randa piirab liivaluidetel kasvav 12 vajadusel saab kasutada metsaonnina. 8 KABLI LOODUSKESKUS, LINNUJAAM, unustatud talukohtadest, põlluservadest, parkidest rannamännik, ümbruses on rohkesti ranna- ja puis- ja esivanemate aedadest pärit vanad roosid. 5 LEMMJÕE KEELEMETSA ÕPPERADA (5,8 KM) Sandra küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa LOODUSE ÕPPERADA (1,8 KM) niite ning kadastikke. Siit leiate ka pisikese kalu- Ura küla, Lääneranna vald, Pärnumaa risadama.