Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € OKTOOBER 10/2020

ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) 2228-3692 ISSN ISSN 0131-5862 (trükis) 0131-5862 ISSN kas rännatakas lõunasse valmistub Kas inimenemagabtalveund?Kas talveks: Loodus või jääda siia? Loomade talvetagavarad Linnajõed ja Pakamägi Sest iga Sestsõna iga on sõnaoluline. on oluline. Pakume Teile tasuta konsultatsiooni, paigaldust, kuulmisuuringuid ning soovi korral ka 12 kuud Pakumejärelmaksu Teile 0%tasuta intressiga. konsultatsiooni, Lisaks väljastame paigaldust, kuulmisuuringuidaparaate Sotsiaalkindlustusameti ning soovi korral (SKA)ka 12 kuud järelmaksutoetusega 0% isikliku intressiga. abivahendi Lisaks kaardi väljastame alusel. aparaate Sotsiaalkindlustusameti (SKA) toetusegaBroneeri isikliku aeg abivahendi personaalsele kaardi alusel. ja turvalisele nõustamisele! Broneeri aeg personaalsele ja turvaliseleLeidke endale nõustamisele! lähim kuulmiskeskus ja broneerige aeg tasuta konsultatsioonile Selle reklaami ettenäitamisel Leidkekodulehel endale kuuldeaparaadid.ee lähim kuulmiskeskus või ja lihtsalt iga uue kuuldeaparaadi ostjale broneerigehelistage meile.aeg tasuta konsultatsioonile tasutaSelle reklaami 2 aastane ettenäitamisel varu patareisid kodulehel kuuldeaparaadid.ee või lihtsalt iga uue kuuldeaparaadi(120 patareid). ostjale helistage meile. tasuta 2 aastane varu patareisid (120 patareid).

KIIRELT vastuvõtule! TASUTA kuulmisuuring! PARIMAD aparaadid!

KIIRELTTALLINN Tulika 19,vastuvõtule! 2. korrus TARTU Medita KliinikTASUTA kuulmisuuring! Kerese keskus PÄRNU ÜlejõePARIMAD Tervisekeskus aparaadid! Telefon: 53 011 529 Teguri 37B, 2. korrus, kab 4 Kerese 3, 3. korrus, kab 311 Jannseni 7a [email protected] Telefon: 53 807 287 Telefon: 53 011 529 Telefon: 53 011 529 [email protected] [email protected] [email protected]

TALLINN Tulika 19, 2. korrus TARTU Medita Kliinik NARVA Kerese keskus PÄRNU Ülejõe Tervisekeskus Telefon:Lasnamäe 53 011 Medicum, 529 Punane 61, TeguriRAKVERE 37B, 2. korrus, kab 4 KereseVILJANDI 3, 3. korrus,Viljandi kab 311Tervisekeskus JannseniPAIDE 7aAS Järvamaa Haigla [email protected] 344, 3. korrus, Telefon:Tuleviku 53 807 1, kab 287 32 Telefon:Turu 5310, 011 kab. 529 303 Telefon:Tiigi 8,53 kab. 011 529412 Telefon: 53 011 529 [email protected]: 324 3253 [email protected]: 433 3783 [email protected]: 53 011 529 [email protected] [email protected] [email protected] [email protected]

Lasnamäe Medicum, Punane 61, RAKVERE VILJANDI Viljandi Tervisekeskus PAIDE AS Järvamaa Haigla kab 344, 3. korrus, Tuleviku 1, kab 32 Turu 10, kab. 303 Tiigi 8, kab. 412 Telefon: 53 011 529 Telefon: 324 3253 Telefon: 433 3783 Telefon: 53 011 529 [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] Sisukord

Pöialpoiss Foto: Karl Adami

71. aastakäik Nr 10, oktoober 2020 www.eestiloodus.ee

2 Toimetaja veerg: Piret Pappel geoloogia- ja pärimushuvilisi 3 Sõnumid Elen Rekand kirjeldab Raplamaal Raikküla lähedal asuvat kõrgendikku, 11 EL küsib: vastavad Sigrid Soomlais mis muidu tasasel maal on pälvinud ja Helen Akenpärg tähelepanu juba ammustest aegadest 14 Kuidas jõuavad linnud oma talvi- 54 Loodusmaja: Sügis kut- tuskohta ja kevadel sub suuri ja väikesi loo- tagasi? dusesse Tarvo Valker selgitab Piret Pappel vahendab linnurände mõistatusi: kogemusi, mida lastega kuidas nad teavad, sügiseses looduses ühiselt millal on õige aeg ette võtta Foto: Karl Adami Foto: minna ja mismoodi 56 Mustjõe oja Tallinna kaardil nad leiavad õige tee? Tiia Pedusaar jätkab linnade veeko- 24 Tegutse teadlikult: Loodus- ja gude tutvustamist Tallinna Mustjõe tervisesäästlikud kütmisvõtted ojaga, mis praegusel ajal voolab suures Martin Tikk annab ahjukütmise osas kahjuks kaetuna juhiseid: võimaluse korral tuleks puud 60 Mõnda uuematest ilmarekorditest 30 panna risti ja süüdata pealtpoolt Ain Kallis jagab uudiseid uute ilma- 26 Sügisel on suve silmad nähtuste kohta, millest omapäraseim ja talve hambad on maailmas ilmselt seni registreeritu-

Marju Kõivupuu meenutab sügisega test pikim välk ERM Foto: seotud rahvatarkusi ning jõuab välja 62 Krookusnarmik on Eestis tagasi vananaistesuve ja uuema folkloorini Sulev Järve on leidnud haruldast 30 Toitu varuv lind vajab nutti seent viiest kohast õunapuudelt; Marko Mägi kirjeldab siin talvituvate viimase ajani oli liiki peetud Eestist lindude talvevarusid, mida ja kuidas kadunuks talletatakse, mil moel need üles leitak- 64 Biometaani tootmine – loodushoid- se või teistelt ära näpatakse liku praktilise ringmajanduse näide 34 Miks on taimedel vaja 40 Kadri Penjam tutvustab rohegaasi, talveks valmistuda? taastuvkütust, mida 2018. aastast on Pille Mänd selgitab toodetud ka Eestis võimalusi, kuidas 60 67 Nuputa: ülesandeid bioloogia- ja taimed saavad talve geograafiaolümpiaadidelt üle elada ja pärast talvitumist kevadel 68 Uus hübriidne orhideetakson uuesti tärgata Eestist: ×Dactylodenia palustris 38 Sada rida Eesti loodusest: Rainar Kurbel kirjeldab uut käpalist, Kiudpilved kui peene sulega perekondadevahelist hübriidi – tihe- Hämmer / Pixabay Tobias Foto: kirjutatud araabia kiri. daõielise käoraamatu ja kahkjaspunase Vootele Hansen sõrmkäpa hübriidi 40 Üks Eesti paigake: 70 Raamatud Härjaoja vesi härja janu pesi 72 In memoriam: Juhani Püttsepp viib lugeja Ida- Lea Sõgel 62 Virumaale Muraka raba servale, kus Eino Tomberg härgade kunagine tööpanus on säili- Helve Raik nud kohanimedes ja -pärimustes Avo Roosma Sulev Järve Fotod: 42 Poster: Richard Viidalepp 74 Kroonika 44 Intervjuu: Aju tahab talveunne. 78 Mikroskoop Psühholoog Aija Kalaga vestelnud Juhan Javoiš 79 Ristsõna 50 Matkarada: Pakamägi meelitab 80 Ajalugu, sünnipäevad

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |729| 1 Toimetaja veerg Foto: erakogu Foto:

71. aastakäik Nr 10, oktoober 2020

Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu e-post [email protected] Peatoimetaja Toomas Kukk 742 1143, [email protected] Toimetaja Juhan Javoiš 5661 0851, [email protected] Toimetaja Katre Palo (lapsehoolduspuhkusel) [email protected] Toimetaja Piret Pappel Looduse vastu ei saa, [email protected] Keeletoimetaja Monika Salo [email protected] ega peagi saama Küljendaja Raul Kask [email protected] ende ridade kirjutami- postitavad veebi pilte karudest, kes Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri se ajal on astronoomiline on end lõhekalast ülipaksuks söönud. Endla 3, Tallinn 10122, 610 4105 sügis kestnud mõned tun- Vaatajad otsustavad veebihääletusel, www.loodusajakiri.ee Nnid. Sügis algas suvise soojaga, ometi milline karu on kogunud taliuinakuks www.facebook.com/eestiloodus olid üleminekuaja märgid juba siis kõige korralikuma rasvavaru. näha. Lehti langes, õhtud olid pime- Inimene kobab siiani pimeduses dad. Vaikselt hakkas ligi hiilima see, ega tea, kas põhja pool elavatel ini- mida kutsutakse sünkpimedaks ajaks mestel on mingeid kohastumusi, mis või kaamoseks. aitaksid just vaimul kaamosega hak- Meie keelde on see sõna jõud- kama saada. Seepärast tasub enneta- Tegevjuht, reklaam: Riho Kinks nud soome keele kaudu. Soomlased valt tegutseda ja teha meeldivaid asju, 508 6690, [email protected] on selle saanud põhjasaamidelt, kes näiteks käia looduses ja meisterdada Turundusjuht: Mariliis Kesküla kasutavad sügistalve kohta sõna skab­ midagi koos lastega. Näpunäiteid leiab 501 0119, [email protected] ma­aige, saamikeelne sõna omakorda ka sellest ajakirjanumbrist. Tellimine: www.tellimine.ee/loodusajakirjad on pärit norralastelt. Norra keeles on Seekordses intervjuus on samuti 617 7717, [email protected] väljend skamtid (skam ’lühike’+ tid kõne all kaamos ja vaimne tervis. Ka Ajakiri ilmub ’aeg’). Just nii selgitab sõna teket eesti psühholoog Aija Kala oletab, et sügi- keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel keele instituudi keeleveeb. sesel tujutusel ja jõuetusel võib evo- Viivi Luik on enese kohta öelnud, lutsiooniliselt olla oma otstarve. Pika et ajast, mil ta sai lugemise selgeks, ajaloo jooksul ei ole ju inimliigil kül- on ta maailma näinud sõnana. Ja tõe- mal aastaajal olnud käepärast täna- näoliselt mõjutab sõna seda, kuidas päevaseid mugavusi. me maailma tajume. Lühike aeg kõlab Nii püüabki aju jõuetu enesetunde leebemalt kui kaamos ja annab loo- kaudu suunata meid kunagises kon- tust. Päevad on küll lühikesed, kuid tekstis väga mõistlikult käituma: väljas © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2020 valgusenappus kestab ainult mõned on külm ja pime, palju ohte – säästa Summaries of some articles can be found at kuud. Selleks ajaks tuleb lihtsalt kor- parem ressursse, püsi pigem koopas. our web site www.eestiloodus.ee

WAN E S CO ralikult valmistuda. Loomad saavad Aija Kala sõnul peame õppima, kui- IC L D A B R E O L sellega enamasti hästi hakkama. das kohandada oma loodusest antud N Olen juba paaril sügisel jälginud reaktsioonid kõige mugavamalt täna-

Trükitoode Alaskal asuva Katmai rahvuspar- päeva oludega. Kasu võib olla teadmi- 4041 0820 gi loodusharidusüritust „Paksu karu sest, et sügise hakul ligi hiiliv jõuetus Trükitud trükikojas Printall nädal“ (Fat Bear Week), mille peakan- on midagi, mille oleme pärinud oma gelased on rahvuspargis Brooksi jõel väga kaugetelt esivanematelt. toituvad karud. Rahvuspargi töötajad

2 |730| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 Sõnumid

(Marika Kose, 5656 1373, marika. [email protected]).

Räätsaturismi hea tava Räätsamatk kannab loodushariduslik- ku ja loodushoidlikku sisu, annab sel- gitusi soode, Eesti looduse ja kultuu- ripärandi kohta. Räätsamatka kavan- Foto: Ilmar Meedia Saabas / Ekspress Foto: dades selgitan enne välja minu valitud soo looduskaitseväärtused ja -piiran- gud ning plaanin matka selle põh- jal ja kooskõlastan keskkonnaame- tiga oma tegevuspiirkonna. Lumeta ajal liigun soodes „küünisteta“ räät- sadega. Kaitsealustes soodes ei liigu räätsadega jüripäevast jaanipäevani (23.04.–24.06), välja arvatud kaitseala Räätsaturismi hea tava järgi hoiab looduses liikuja oma jalajälje minimaalsena ja valitseja nõusolekul. eelistab matkata väikeses rühmas Räätsadega soos matkates liigun külastustaristult soosse hajutatult, et vältida taristu ümbruses pinna- Räätsaturismi hea tava sekahjustusi. Oskan hinnata rabas liikumisel tekkivaid jälgi ning vali- da sobivaid teekondi, et neid jälgi aitab rabamaastikku hoida vähendada. Vajaduse korral raken- dan pinnase taastumiseks vaheaas- oodusturismi ettevõtjad on Hea tava koostamisse on oma taid. Looduses liikudes hoian oma koos ekspertidega koosta- panuse andnud ligi 30 räätsamatka- jalajälje minimaalse, seetõttu eelis- nud räätsaturismi hea tava, et dega tegelevat ettevõtjat ning maa- tan liikuda väikestes rühmades. Hea Lvähendada looduses liikumise kahju- ülikooli, keskkonnaameti, kesk- tavaga liitunud matkakorraldaja likku mõju. Räätsamatkasid korralda- konnainspektsiooni ja ettevõtlu- matkade järel jääb raba puhtam kui vate ettevõtjatega tehtud intervjuude se arendamise sihtasutuse turis- enne (matka kestel korjatakse prügi põhjal on Eestis igal aastal ligi 15 000 miarenduskeskuse töötajad. Selleks jm võõrkehad rabast). Hea tavaga matkajat, kes käivad rabades väljas- et liituda räätsaturismi hea tava- liituja on osalenud asjaomasel koo- pool laudteid. Menukamates piirkon- ga, tuleb läbida koolitus. Rohkem litusel. dades jätab see rabapinnasele häiri- infot saab Eesti maaülikooli elurik- vaid jälgi. kuse ja loodusturismi õppetoolist Eesti maaülikool / Loodusajakiri

Metsapetitsioon nõuab üleminekut tasakaalustatud metsandusele ittetulundusühing Pääs­ meni. Metsamajandamine olgu loo- Petitsiooni toetavad Eesti loodus- tame Eesti Metsad on dushoidlik, peab kehtestama raie- kaitse selts, Eesti roheline liikumine, algatanud metsapetit- rahu. Riigimetsa majandamise kes- ornitoloogiaühing ja veel mituküm- siooni.M Selles nõutakse Eesti vaba- kust tuleb põhjalikult reformida, mend keskkonnaorganisatsiooni. riigi valitsuselt ja riigikogu saadi- kõigepealt muutes RMK nõukogu Petitsiooniga saab tutvuda ja sel- kutelt, et need valmistaksid ette koosseisu nii, et seal oleksid võrd- lele allkirja anda veebilehel petit- õigusaktid, mis aitaksid viivitama- selt esindatud metsa nelja peamise sioon.savetheforest.ee/. ta üle minna tasakaalustatud met- väärtuse – ökoloogilise, kultuurilise, sandusele. Selleks tuleb raiemahte majandusliku ja sotsiaalse – esin- Päästame Eesti Metsad / vähendada kuni jätkusuutliku tase- dajad. Loodusajakiri

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |731| 3 Sõnumid Loodusmuuseum tutvustab välinäitusel nahkhiirte supervõimeid esti loodusmuuseum avas Tallinnas Tammsaare par- gis rahvusvahelisel nahkhiir- teE ööl, 29. augusti hilisõhtul, näi- tuse „Supervõimekas nahkhiir“. Loodusmuuseumi ja Eestimaa loo- duse fondi koostöös valminud näitus tutvustab tänavuse aasta looma silma- paistvaid võimeid. Foto: Ulla Männi loodusmuuseum / Eesti Foto: Nahkhiirtel on tähelepanuväär- sed kohastumused, saamaks hakkama maailma mitmekesistes elupaikades. Nad suudavad kottpimedas vigurlen- nul navigeerida, kuulmise abil jahti pidada, päevade kaupa alaspäi rippu- da ja lennu ajal tagajalgadega endale putukaid suhu suunata. Näitus „Supervõimekas nahkhiir“ Tammsaare pargis saab kuni aasta lõpuni vaadata välinäitust „Supervõimekas annab ülevaate kümnest kõige sil- nahkhiir“, mis tutvustab tänavuse aasta looma erakordseid kohastumusi mapaistvamast kohastumusest, muu hulgas on neil võime kuude kaupa paastuda ja oskus rännata üle tuhan- „Supervõimekas nahkhiir” on Eesti tanud Euroopa Liidu LIFE-i prog- de kilomeetri kaugusele. Näitusel loodusmuuseumi näituse „Hirmus rammi projekt „Tiigilendlase (Myotis saab teada ka seda, miks on nahk- armas nahkhiir” lendnäitus, mida dasycneme) elupaikade parandamine hiired superabilised aias ja põllul saab Tammsaare pargis uudistada Eestis“. ning kuidas nad superhiilijatena 2020. aasta lõpuni. Põhinäitust saab meile ootamatult tuppa või keldris- näha kuni tuleva aasta septembri Eesti loodusmuuseum / se poevad. lõpuni. Näituste valmimist on toe- Loodusajakiri

geoloog.ee) ilmub aastapäevaks Geoloogid tähistavad artiklisari Eesti geoloogiale olulis- test teadlastest. Sarja avakirjutis juubelit artiklisarjaga räägib Carl Friedrich Schmidtist, kes esitas esimese ajakohase Eesti el aastal möödub Tänavu novembris aluspõhja stratigraafilise skeemi ja

200 aastat geo- möödub 200 aastat geoloogilise kaardi, mida hiljem aas-

loogia õpeta- d Tartu ülikooli mine- takümnete jooksul täiendas.

n

o

k

mise algusest Eestis. a raloogiaõppetooli Ajakirja toimetamise ajaks oli s

S o a

1820. aastal loodi i loomisest, kuid ilmunud veel artikkel 19. sajandi g

o

o Tartu ülikooli filo- l juubelipidu lük- Eesti geoloogiamaastiku suurkujust

o

e soofiateaduskon- g kub tuleva aasta Constantin Grewingkist ja Tartu üli- i l o o na juurde loodustea- k sügisesse kooli esimesest mineraloogiaprofes- li ü duse ja mineraloogia tu sorist ning 1820. aastal avatud mine- ar : T õppetool ning minera- as raloogiakabineti juhatajast Otto llik loogiakabinet. A Moritz Ludwig von Engelhardtist. 7. novembrile planeeritud aas- praegu on plaan juubelit tähistada tapäevakonverents ja pidu lükku- 2021. aasta septembri keskel. Eesti geoloogia selts / vad koroonaviiruse tõttu edasi, Portaalis Eesti Geoloog (eesti- Loodusajakiri

4 |732| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 Sisuturundus

les ainulaadses keskkonnas hakkama Avastusretk ookeanide ja saavad. Merearheoloogid juhivad näitu­ sel tähelepanu veealusele kultuuripä­ Läänemere sügavustesse randile. Läänemerd peetakse üheks parimaks mereks, mille olud aitavad lates 17. oktoobrist on Lennu­ vaks fluorestseerivate ehk helendava­ puidust laevavrakkidel säilida. Peale sadamas avatud näitus „Tund­ te skorpionkalade, angerjate, meriho­ vrakkide leidub selles muidki jälgi aja­ Amatu ookean. Läänemeri maa­ bude ja haidega. Maailmamerd uuri­ loolisest inimtegevusest. Selleks et ilmameres“. Põneva näitusega kutsu­ des ei saa jätta tähelepanuta kesk­ laevad sihtpunkti jõuaksid, on tarvis vad Ameerika Loodusloomuuseum ja konnaprobleeme. Teadlaste pilgu läbi luua ohutuid laevateid, millega tege­ Eesti Meremuuseum sukelduma sini­ räägib näitus suurimatest ohtudest ja levad hüdrograafid. sesse sügavikku, et tutvuda hämmas­ sellest, milliseid samme tuleb astuda, Milline on aga merepõhi? Just Eesti tavate avastuste ja moodsa uurimis­ et olukorda parandada. vetes asub üks maailma kõige pare­ tehnikaga ning saada teada, miks on Läänemeri hõlmab tervest maail­ mini säilinud meteoriidikraatreid – Läänemeri nii eriline. mamerest vaid 0,1%, kuid selle jahe­ umbes 530 miljoni aasta eest tekki­ Maailmameri katab suurema osa dad ja pimedad vood annavad tööd nud Neugrundi kraater. Läänemere maakera pinnast, kuid ainult 10–15% sadadele teadlastele. Meie kodumeri vaheldusrikast reljeefi uurivad ja tut­ merepõhjast on täpsemalt kaardis­ on üks kõige uuritumaid veekogusid vustavad meregeoloogid. tatud. Näitusel „Tundmatu ookean“ terves maailmas. Näitusel „Läänemeri Esimest korda Euroopas eksponee­ on rekonstrueeritud põnevaid mere­ maailmameres“ vastavad viie vald­ ritud näitust „Tundmatu ookean“ saab põhju. Liiva ja projektsiooni abil saab konna kohalikud mereteadlased küsi­ Lennusadamas vaadata 25. aprillini ise merepõhja kujundada, mis aitab musele „Mis teeb Läänemere erili­ 2021. Eesti Meremuuseumi, TalTechi mõista pinnavormide teket. seks?“. meresüsteemide instituudi, Veeteede Näitus annab ülevaate mitmekülg­ Merefüüsikud tutvustavad Lääne­ Ameti, Tartu Ülikooli Eesti mereins­ sest mereelust, alates imepisikesest mere vee omadusi, käsitledes vee tituudi ja Eesti Geoloogiateenistuse planktonist kuni kõige suuremateni: temperatuuri, soolsust, tihedust, aga koostöös valminud näitust „Lääne­ hiidkalmaaride, sinivaalade ja hiid- ka laineid ja hoovusi. Merebioloogid meri maailmameres“ saab vaatama sarvikraideni. Samuti saab siin tutta­ seevastu huvituvad asukatest, kes sel­ tulla 30. juunini 2021. Sõnumid Ornitoloogiaühing on vaidlustanud kaitsealuste soolindude elupaika puudutava turbakaevandusloa esti ornitoloogiaühing on vaidlustanud keskkonnaame- ti otsuse anda osaühingule HiiuE Turvas luba kaevandada tur- Mati Kose Foto: vast Lavassaare soostikus asuvas Elbu rabas. Ornitoloogiaühing nõuab, et keskkonnaluba tunnistataks kehte- tuks, sest kaevandamisel hävib loo- duslikus seisundis raba koos kaitse- aluste linnuliikide elupaikadega. Keskkonnaameti loa alusel saaks Hiiu Turvas kolmekümne aasta jooksul kaevandada Elbu rabas tur- vast ligi 332 hektari suurusel alal. Lavassaare soostikus asuv Elbu raba pakub elupaika kaitsealustele kurvitsalistele Kaevandamise tagajärjel hävivad nii looduslikus seisundis raba kui ka kait- sealuste soolindude, nimelt rüüda, hea seisundi hoid ja kohatine paran- Ornitoloogiaühing on oma vaides mudatildri ja väikekoovitaja elupai- damine on üks Eesti riigi prioriteete. esile toonud 12 argumenti, miks kae- gad. Kaevandamisega kaasnev kui- Riiklikul tasandil on kokku lepi- vandusluba ei ole õiguspärane ja tuleb vendus halvendab Elbu rabas asuva tud, et looduslike turbaalade edasist tunnistada kehtetuks. Täispikkuses esimese kaitsekategooria linnuliigi kuivendamist tuleb vältida ja eelis- vaidega saab tutvuda ornitoloogia- niidurüdi püsielupaiga seisundit. tada kaevandamist juba rikutud ala- ühigu kodulehel. Tagamaks, et tur- Ligikaudu 7000 hektari suuru- del. Ornitoloogiaühingu linnukait- vast ei hakataks tootma enne vaidluse ne Elbu raba kuulub Eesti suurima- se programmijuhi Veljo Volke sõnul lahendamist, esitas ornitoloogiaühing te soode hulka, on üks tähtsamaid antakse Eestis luba kaevandada ka Tallinna halduskohtule esialgse õigus- soolindude pesitsuspaiku ning kogu väga oluliste loodusväärtustega loo- kaitse taotluse, mille kohus 8. sep- Euroopas üks väheseid ulatuslikke duslikus seisundis rabades, kaalu- tembril rahuldas. lagerabasid. Euroopa Liidu tasandil mata teisi võimalusi, ent selline suh- esmatähtsaks elupaigatüübiks tun- tumine loodusvarade kasutusse on Eesti ornitoloogiaühing / nistatud looduslikus seisundis rabade õigusvastane. Loodusajakiri

Tulekul on õppeaasta esimene Auhinnasaajad selgitatakse välja klasside kaupa, kuigi ülesanded on e-viktoriin bioloogiahuvilistele kõigile ühised. Peale selle loosib tea- duskool kõigi osalejate vahel välja artu ülikooli tea- Koostöös Tartu ülikooli lisaauhindu. duskooli vik- molekulaar- ja rakubio- Pärast võistlust näevad õpilased toriinikesk- loogia instituudiga oma tulemusi viktoriinikeskkonnas. Tkonnas (viktorii- korraldatakse veebis Õpetajatele avaldab teaduskool tule- nid.ee) korralda- viktoriin „Valge bio- mused nende kirjaliku sooviavaldu- takse 7. oktoobril loogia“ se alusel. Selleks tuleb saata e-kiri uus viktoriin „Valge TÜ teaduskooli õppetegevuse pea- bioloogia“. Osalema spetsialistile Kelli Hanschmidtile on oodatud kõik 10.– ([email protected]). 12. klassi õpilased. Ülesannete lahendamise Rohkem infot leiab veebilehelt Viktoriinil tuleb ühe tunni kellaaja ja koha saab iga õpila- e-oppekeskus.ee/viktoriinid/valge- jooksul lahendada 20 ülesannet trans- ne, kool või klass ise valida, see peab bioloogia-viktoriin. geensete organismide, mikroobide ja jääma ajavahemikku 9.00–15.00. bakterite, füsioloogia ning palju muu Viktoriin on tasuta, osavõtuks ei ole Tartu ülikooli teaduskool / kohta. Ülesanded on eesti keeles. vaja ennast eelregistreerida. Loodusajakiri

6 |734| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees Tartu / Teedema Kristjan Foto: Kalmer Lehepuu pilt õietolmus Pühajärvest hinnati mullusel hiite kuvavõistlusel looduskaitse auhin- na vääriliseks. Foto on tehtud järgmisel päeval pärast kevadist äikesevihma, kui õietolm moodus- tas veepinnale mustreid

Tänavu oodatakse hiite kuvavõistlusele ka videoid

16. augustil üle Eesti korraldatud metsameeleavaldus toimus ka Ihastes. Sealne lanud on 13. rahvusva- elanike liit on vastu Tartu linna otsusele lubada Ihaste metsa rajada uuselamu- heline hiite kuvavõist- rajoon lus, kuhu oodatakse fotosidA looduslikest pühapai- kadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliseid väepaiku ja Omavalitsusel on nende pärandit, suunata inime- si looduslikke pühapaiku otsima ja seal käima, koguda häid pilte nüüd suurem õigus hiitest ja muudest pühapaikadest ning edendada koostööd põlis- linnametsas raiet piirata rahvaste vahel. Võistluse peaauhind on 1000 arkusepäeval jõustunud met- sel õigus jätta raie kooskõlastamata eurot, hõimurahvaste auhind saseaduse muudatus sedas- ja sellisel juhul keskkonnaamet met- on 300 eurot ja kuni 16-aastas- tab, et kui metsaomanik soo- sateatise kohta lubavat otsust ei anna. te auhind 200 eurot. Peale selle Tvib raiuda metsa piirkonnas, mis on Kohalikule omavalitsusele tähen- jagatakse arvukalt eriauhindu. planeeringuga määratud linna kui dab see ka suuremat vastutust, oma Tänavu saab esimest korda asustusüksuse rohealaks, peab tal otsust tuleb põhjendada ja arvesse võistlema saata ka liikuva kuva olema kohaliku omavalitsuse nõus- võtta konkreetse metsatüki saatust ehk kuni poolteise minuti pik- olek. Raie kooskõlastatakse kohali- pikemas plaanis. Samuti peab oma- kusi videoid. Täpsem teave ku omavalitsusega enne metsateatise valitsus tagama, et maaomanik oleks on esitatud võistluse kodule- esitamist. teadlik tema metsamaa paiknemisest hel www.hiis.ee/kuva/2020. Seega muutub metsateatise esita- rohealal ja võimalikest raiepiirangu- Võistlustöid saab üles laadida mise ja menetlemise kord neil juhtu- test. Seetõttu peab omavalitsus pii- kuni 15. oktoobrini. del, kui metsaomanik soovib teha raiet rangute seadmise maaomanikuga läbi Võistlust korraldab sihtasutus oma metsas, mis kattub linna planee- rääkima juba planeerimismenetluse Hiite Maja. Lisainfot saab küsi- ringuga kinnitatud rohealaga. Enne käigus, samamoodi käib näiteks loo- da Ahto Kaasikult (tel 5668 6892, metsateatise esitamist peab metsa- duskaitseseaduse alusel kaitsekorra [email protected]. omanik kooskõlastama raie kohali- kehtestamine. ku omavalitsusega. Kui planeeringuga SA Hiite Maja / on seatud rohealal asuva metsa raieks Keskkonnaministeerium/ Loodusajakiri piirangud, on kohalikul omavalitsu- Loodusajakiri

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |735| 7 Välismaalt

USA Uurimus ämblikke kartvatest putukateadlastest on pälvinud pila-Nobeli Tõsise teaduse naljakamat poolt käsitlev ajakiri Annals of Improbable Research on taas andnud välja pila- Nobeli auhinnad ehk Ig Nobelid. Auhinna vääriline teadustöö peaks inimesed esmalt naerma ajama ja Foto: Basile Morin / Wikipedia Commons Basile Morin / Foto: seejärel panema elu üle järele mõtlema. Tänavu hinnati entomoloogia- preemia vääriliseks USA teadlane Richard Vetter, kes tõendas, et paljud putukateadlased kardavad ämblikke. Põhjustena toodi esile, et ämblikel on liiga palju jalgu, nad liiguvad kiiresti ja ilmuvad välja ootamatutest kohtadest [1]. Allikas: Improbable Research

MAAILM BOTSWANA Maailma looduse fond hoiatab: liigid hävivad üha kiiremini Maailma looduse fondi (WWF) värske aruan- ne „Elav planeet 2020“ on nukker lugemisvara. Siiski, kasvuhoonegaase paiskame koroonavii- rusest tingitud elumuutuste tõttu atmosfää- LIVING PLANET ri pisut vähem kui enne. Elurikkusega on lood maailma looduse fond Allikas: REPORT 2020 BENDING THE CURVE OF BIODIVERSITY LOSS paraku järjest halvemad. Üle kogu Maa on aja- vahemikul 1970–2020 vähenenud selgroogsete

1

arvukus: imetajate, lindude, kalade, kahepaik- Wikimedia Commons Diego Delso / Foto: sete ja roomajate asurkondade arvukus on kahanenud 68% [2]. Sinikumürgistuse tõttu Allikas: maailma looduse fond hukkus üle 300 elevandi Tänavu kevadel ja suvel on Botswanas hukkunud üle 330 ele- MAAILM Sünteetilisest kiust riiete vandi. Looduskaitsjad muutusid pesu toodab plastsaastet murelikuks, kui suve alguses leiti Ligemale seitsmekümne aasta väl- Okavango jõe deltast hulk - tel on sünteetilistest kangastest rõi- seid. Alguses kahtlustati, et loo- vad olnud laiatarbekaup. Ajakirjas made surmas on süüdi salakü- PLOS One ilmunud uurimuse järgi tid, kuid nüüd on selge, et ele- on selle aja jooksul pesu pestes vandid surid sinikumürgistusse. jõudnud keskkonda umbes 5,6 mil- Botswanas elab umbes kolman- Foto: Bearas / Wikimedia Commons Bearas / Foto: jonit tonni kiude. Ligi pool sellest on tekkinud viimase kümnendi jook- dik kogu Aafrika elevandiasur- sul, kuna inimestel on üha enam rõivaid. Uuringu põhjal satub aastas konnast [4]. vette 167 000 tonni plastikiude, 176 500 tonni aga jääb maismaad saas- Allikas: BBC tama. Reoveepuhastite filtrid suudavad kiude üha tõhusamalt eemal- dada, kuid need ladestatakse prügilatesse või suunatakse koos mudaga põllule [3]. Allikas: PLOS One

8 |736| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 HOLLAND, BELGIA, USA INDONEESIA Koroonapandeemia on jõudnud taksonoomiasse Koroonaviirus on segi paisanud ka teadlaste töörutiini. Paljud tööta- vad kodus ja uute liikide kirjelda- jad on otsustanud rahutut aega Foto: Pedro Crous / Twitter / Crous Pedro Foto: meeles pidada ka liiginimetustes. Hollandi seeneuurija Pedro Crous Üliharuldase jaava ninasarviku

avaldas suvel teate serenoapal- Wikimedia Commons Scott Nelson / Foto: milt uue seeneperekonna avasta- asurkond on saanud järelkasvu mise kohta. Ta on sellele andnud 22. septembril, üleilmsel nina- nimeks Diabolocovidia, mis tähen- sarvikupäeval, andis Indoneesia dab kuratlikku koroonaviirust. valitsus teada, et üliharulda- USA teadlane Danny Haelewaters se jaava ninasarviku (Rhinoceros ja Belgia uurija André De Kesel on kirjeldanud Belgiast uue sondaicus) asurkond on suurene- liigi sitikaseene (Laboulbenia) perekonnast ning pannud nimeks nud 74 loomani. Jaava saare lää- Laboulbenia quarantenae [5]. netipus Ujung Kuloni rahvuspar- Allikas: ScienceNews gis märgati kaht selle liigi vasikat. Noor isasloom sai nimeks Luther ja teine, noor emane, nimeta- ti Heleniks. Jaava ninasarvikud elavadki ainult Ujung Kulonis. Loomi jälgitakse kaameratega ja nad on relvastatud pargivahtide valve all [6]. Allikas: earth.org

AUSTRAALIA Allikad: Miks nõgespuu kõrvetab? 1. improbable.com/ig-about/winners 2. livingplanet.panda.org/en-us Austraalias kasvavad nõgespuud on 3. journals.plos.org/plosone/ mürktaimed. Nad on kaetud tillu- article?id=10.1371/journal. keste kõrvekarvadega, millega kok- pone.0237839 4. bbc.com/news/world- kupuutel võib tekkida ränk kõrve- africa-54234396 tus. Valu-nõgespuust (Dendrocnide 5. sciencenews.org/article/fungus- moroidea) eraldatud mürkaine on species-named-covid-19-pande- mic-coronavirus nimetatud moroidiiniks. Nüüd on 6. earth.org/world-rhino-day-two- Austraalia Queenslandi ülikooli teadlased eraldanud sama perekonna javan-rhinos-spotted teisest liigist – kõrgest nõgespuust (Dendrocnide excelsa) – veel ühe

7. theconversation.com/australian- Wikimedia Commons Norbert / Fischer Foto: stinging-trees-inject-scorpion- mürkaine, mis on ootamatult sarnane ämblike ja skorpionide toode- like-venom-the-pain-lasts-for- tava närvimürgiga [7]. days-146115 Allikas: Conversation

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |737| 9 Sõnumid Peatselt ei tohi Euroopa Liidu märgaladel kasutada pliihaavleid uroopa Liidu määruse REACH (Registration, Evaluation and Authorisation of Chemicals) komiteeE otsustas 3. septembril, et kahe aasta pärast ei tohi pliihaavleid kasutada märgaladel ja nendest 100 meetri raadiuses. Ramsari konvent- siooni järgi defineerituna on märgalad DmitriTeataja Kotjuh / JärvaFoto: looduslikud või tehislikud, alalised või ajutised seisva või voolava, mageda, riim- või soolase veega soo-, madal- soo-, turba- või veealad, sealhulgas mereveealad, mille sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Veelinnujaht pliihaavlitega on EL-is olnud juba aastaid keela- Loomaarst Madis Leivits laseb Järvamaal Prandi külas vabadusse pliimürgistusest tud, Eestis on keeld kehtinud alates terveks ravitud merikotka. Pliimürgistus on Eestis üks peamisi merikotkaste huk- 2013. aastast, kuid praegune piirang kumise põhjusi. Plii jõuab merikotka kehasse ulukijahil metsa jäetud lahkamisjäät- puudutab linnuliike, kes ei kuulu metest, samuti toituvad kotkad haavatuna metsa jäänud loomadest veelindude hulka, ning väikeulukeid (näiteks jänes, rebane, šaakal, mink, tuhkur, mäger, kobras jne) ja mõnda jahinduses kogu riigis üle täielikule pliiga peetakse kahjulikuks ka inime- suurulukit (hunt, metskits, ilves), pliikeelule, mis hõlmab ka pliid sisal- sele ja pliihaavlite kasutust piirates keda tohib lasta nii haavlite kui ka davaid kuule. kaitseme ka inimeste tervist. kuulidega. Euroopa kemikaaliameti hinnangul Kuna plii põhjustab suurt ohtu ini- Eesti soovis ettenähtust veidi pike- vähendab varsti jõustuv piirang märg­ mestele ja keskkonnale, on REACH-i mat üleminekuaega ja jäi seetõttu aladest sõltuvate linnuliikide ulatus- komitee alustanud ettevalmistustöid, hääletusel erapooletuks. Eesti ja tei- likku kokkupuudet pliiga. Eelkõige et panna keelu alla pliihaavlite kasu- sed liikmesriigid, kellel on märgala- saavad linnud mürgistuse, neelates tus ka märgaladest välja jäävatel aladel sid üle 20% territooriumist, võivad pliist haavliteri. ning ära keelata pliid sisaldavad kuu- soovi korral valida üleminekuajaks On välja arvestatud, et EL-is sureb lid ja kalastustarbed. Need piirangud kolm aastat, kuid sel juhul raken- pliimürgistuse tagajärjel igal aastal pannakse hääletusele 2022. aastal. dub pliihaavlite tarvituse keeld kogu umbes miljon märgalalindu, hoolima- riigi territooriumil. Eesti pidas vajali- ta paljudes liikmesriikides juba keh- Keskkonnaministeerium/ kuks viieaastast üleminekut, et minna testatud piirangutest. Kokkupuudet Loodusajakiri Alutaguse rahvuspark võib laieneda estimaa looduse fond (ELF) Samuti leidub piirkonnas kultuuri- Keskkonnaamet võttis ettepane- esitas augusti lõpus keskkon- väärtusi ja mitmekülgseid puhka- ku septembris töösse, järgmise sam- naministeeriumile ja kesk- misvõimalusi. Nende väärtuste ter- muna kontrollib keskkonnaminis- konnaametileE ettepaneku laiendada viklikum kaitse oleks loogiline jätk teerium esitatud ettepaneku vasta- Alutaguse rahvusparki olemasole- rahvuspargi loomisele. vust looduskaitseseaduse nõuetele vate kaitsealade ja riigimaa arvelt. Laiendus on vajalik, et kaits- ja otsustab, mida edasi teha. ELF-i Alutaguse rahvuspargis ning ta kuulsaid põliseid Alutaguse laasi ettepanekuga on lähemalt võimalik selle ümbruses on säilinud harulda- ning kompenseerida piirkonnas kae- tutvuda fondi kodulehel. si kooslusi, piirkonnale iseloomulik vandustest ning intensiivsest metsa- loodusmaastik, ohustatud ja kait- raiest ja kuivendusest tulenev suur Eestimaa looduse fond / sealuseid liike ning nende elupaiku. negatiivne keskkonnamõju. Loodusajakiri

10 |738| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 EL küsib Miks on plaanis Euroopa tasemel kehtestada lisatasu plastijäätmete eest? Sigrid Soomlais, kesk­ Samuti on langetatud otsus vähen- meil igal aastal tasuda EL-i eelarvesse konnaministeeriumi dada plastist ühekorratoodete tar- ligi 25 miljonit eurot. See summa on keskkonnakorralduse bimist või mõnel juhul see koguni näitlik, sest omavahendite arvestus osakonna juhataja erakogu Foto: keelustada. on tegelikult keerukam. Seetõttu ei urostati and- Tänavu juulis otsustasid EL-i valit- ole korrektne rääkida plastimaksust, metel tekitab susjuhid, et alates järgmisest aastast vaid keskkonnahoiule suunatud kom- iga Euroopa Liidu elanik kesk- tuleb igal liikmesriigil, teiste seas ponendist omavahendi arvestamisel. miseltE 31 kg plastpakendijäätmeid Eestil, maksta EL-i eelarvesse plast- Seda enam, et liikmesriikidel on või- aastas; viimase kümne aastaga on pakendijäätmete eest, mis on liidu malik ühiskassasse makstavat sum- nende kogus aina suurenenud. Aastas majanduse jaoks läinud raisku, s.t mat tunduvalt vähendada, võttes roh- tekib EL-is 15,8 miljonit tonni plast- mida liikmesriik ei ole suunanud kem plastijäätmeid ringlusse. pakendijäätmeid, millest tagasi ring- ringlusse, vaid ladestab või põletab. Eestis on juba kasutusel pandi- lusse läheb tublisti alla poole. Selle Selliste plastpakendite iga kilogram- pakendisüsteem, mis on tõhus plast- nimel, et plasti võetaks rohkem ring- mi eest tuleb maksta ühiseelarvesse pudelite liigiti kogumiseks ja ring- lusse, on viimastel aastatel püstitatud 80 eurosenti. lusse suunamiseks. Tarbijana saame EL-is mitu eesmärki. Niisiis tuleb hakata Euroopas ter- anda oma panuse, eelistades paken- Näiteks on riigid järgmisteks vikuna mõtlema, kui palju on meil damata tooteid, tarbides vähem ühe- aastateks kindlaks määranud üht- tegelikult pakendeid vaja. korratooteid ning kogudes jäätmeid sed sihtarvud, kui palju tuleb võtta 2018. aasta Eesti statistika järgi liigiti. Samuti saavad siin panustada ringlusse eri materjalist, sh plas- võeti ringlusse 40% plastpakendeid, tootjad, kes võivad hea seista selle tist pakendeid, ning kehtestanud ent 31 173 tonni plastijäätmetest jäi eest, et turule lastavate pakendite piirangud liigiti kogutud jäätme- ringlusse võtmata. Selle põhjal saab koostis ja disain soodustaks nende te põletamise ja ladestamise kohta. arvutada, et 2021. aasta näitel tuleks edasist ringlussevõttu.

te kogumist ja äraandmist korral- Kas aia- ja haljastusjäätmeid dada jäätmehooldus- või heakorra- eeskirjaga. Nii mõnigi omavalitsus on muutunud teadlikumaks ja keelanud tohib viia metsa alla? ka aiaprügi põletamise, kuna niivii- Helen Akenpärg, kesk­ levitatakse kahjureid kohtades- si tekitavad suure niiskusesisalduse- konnaameti jäätme­ se, kus neid on raske tõrjuda ning ga haljastusjäätmed paksu suitsu ning büroo peaspetsialist võõrliik saab segamatult paljune- rikuvad lähipiirkonna elanike elukva-

Foto: erakogu Foto: da. Varem või hiljem jõuavad nad liteeti. Mitmel kohalikul omavalitsu- uulehed, nii- loodusest tagasi ümberkaudsetesse sel on jäätmejaamadega kokkulepe, detud muru, aedadesse. mis võimaldab elanikel sellised jäät- oksad ja muu aiaprügi on jäät- Nagu teised jäätmed tuleb puu- med tasuta ära anda. Pmed, mida ei ole lubatud looduses- lehed ja muu kodumajapidamistes Kui jäätmehoolduseeskirja järgi se viia. tekkinud aia- ja haljastuspraht anda leidub muid võimalusi, näiteks on Metsa alla veetud aia- ja haljas- üle vastava käitlusõigusega isiku- kohalik omavalitsus korraldanud tusjäätmed risustavad keskkon- le või ettevõttele. Kogumispunktide sügisel puulehtede äraveo või luba- da visuaalselt, pealegi võivad nõnda kohta leiab teavet kaardirakendu- nud kodumajapidamistes rakendada loodusesse levida võõrliigid ja seal sest kuhuviia.ee. teisi käitlusviise, siis saab kasutada probleeme põhjustada. Näiteks või- Samuti võib biolagunevaid jäät- neidki mooduseid. Oluline on jäät- vad koduaias kasvava võõra taimeliigi meid kompostida nende tekkekohas metest vabaneda keskkonnasäästli- seemned hakata metsa alla tekitatud ehk näiteks oma aias, seejuures tuleb kult. kompostihunnikus idanema. Nii kas- pidada silmas kohaliku omavalitsu- Neil, kes otsustavad jäätme- vavad taimed ise edasi ning võtavad se jäätmehoolduseeskirju. Häid juhi- test vabaneda ebaseaduslikult, tuleb omamaistelt liikidelt kasvukohti. seid selle kohta, mida, kuidas ja miks arvestada lisakulutustega. Jäätmete Peale võõrtaimede võib aiaprü- tasub kompostida, leiab veebilehelt keskkonda viimisega tekkinud kahjud giga levitada ka näiteks hispaania kompostiljon.ee. tuleb korvata saastajal, samuti maksta teetigusid või nende mune. Selliselt Kohalik omavalitsus saab jäätme- koristamise eest.

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |739| 11 Island

Soome Norra

Siidisabad Rootsi 4 EESTI Pesitsusala

Sügisränne Venemaa Taani Läti

Ühendkuningriik Leedu Valge- 1 vene Iirimaa Sookured Saksa- Holland maa Poola Sügisränne Belgia Tšehhi Ukraina Slovakkia Kasahstan Prantsus- Austria maa HortobagyHortobágy Moldova Šveits Ungari rändepeatusala Ööbikud Sloveenia Rumeenia Itaalia Bosnia Pesitsusala ja Herts. Serbia Usbekistan Bulgaaria Sügisränne Hispaa- Gruusia nia Albaa- P-Make- Aser- Portugal Gallocanta järv, nia doonia 2 Armeenia baid- 6–7 nädalat talvitusala žaan Türkmenistan 1 Türgi Saheli vöön- Kreeka dis Sudaanis 1 Tuneesia Süüria Umbes kuu Maroko 2 Iraan Põhja-Kee- Iraak Atlase Jordaa- nias mäestik nia 3 Lõplik talvi- 3 tusala Alžeeria Liibüa Egiptus Lääne- Katar Sahara Araabia ÜE Mauri- Saudi Araabia Eestis 2 taania Omaan pesitsevate Niger Mali Tšaad Sudaan ja läbirända- Eritrea 3 Sahel Jeemen vate liikide i s 1 Senegal av Burkina ann talvitusalad Faso Guinea ning rände 4 Benin Nigeeria Sierra Elevandi- pudelikaelad Etioopia Leone luu- Ghana Kesk-Aafrika Lõuna- rannik Libeeria Vabariik Sudaan PUDELIKAELAD Kamerun 2 Somaalia 1 Gibraltari väin – oluline pudelikaela-ala röövlindudele Uganda Kongo Keenia 2 Bosporuse väin – kuni 2 miljonit rändavat röövlindu Gabon Vabariik ning üle 15 000 must-toonekure hooaja jooksul Kongo Rwanda Demokraatlik Burundi 3 Eilat Vabariik Tansaania 4 Põõsaspea neem

TALVITUSALAD Waddenzee – veelindude peamine talvitusala Angola 1 Malawi 2 Banc d’Arguini rahvuspargis talvituvad peamiselt kahlajad. Sambia 3 Arvukamad talvitujad on soorüdi, mustsaba-vigle, väikerüdi Mosambiik Madagaskar 3 Djoudj’i märgala – soopardi, rägapardi, tutka ja kaldapääsu- Zimbabwe kese tähtsaim talvitusala Namiibia 4 Bijagósi saared – üks tähtsamaid talvitusalasid kahlajatele, Botswana näiteks kõvernokk-rüdile, vöötsaba-viglele, väikerüdile

5 Weddelli meri Antarktikas – tähtsaim randtiiru talvitusala Svaasimaa

Kaugränduritest värvuliste rändepeatusala Lesotho Lõuna-Aafrika Allikad: Tarvo Valker „Eesti lindude ränne“; Leito et. al 2014 Vabariik 5 Kuhu lendavad meil pesitsevad

Island

Soome rändlinnud peamiselt talvituma? Norra Rootsi Kes saabuvad talveks Eestisse? Läti Venemaa Taani Rändlinnud võivad lennata kaugele üle ookeanide ja mandrite ning Ühendkuningriik Leedu Valge- vene isegi teisele poolkerale mööda marsruute, mida kutsutakse rändeteedeks. Iirimaa Saksa- Holland maa Poola Mõistet „ränne“ kasutatakse sellise liikumise kohta, mille korral on lindudel Belgia Tšehhi Ukraina plaanis naasta. Ligikaudu 40% maailma linnustikust on rändlinnud. Slovakkia Kasahstan Põhjapoolsetel aladel, sealhulgas Eestis, on rändavate lindude osakaal Prantsus- Austria Moldova maa Šveits Ungari tunduvalt suurem. Eestis on paikseid linnuliike vaid alla 10%. Sloveenia Täpseid talvituspaiku ja rändeteid on aidanud teada saada satelliitsaatjate paigutamine Rumeenia Eestis pesitsevad ja siit Itaalia Bosnia ja Herts. lindudele. Praegusel ajal on lisandunud geolokaatorid, mille eelis on väike kaal. läbi rändavad sookured Serbia Usbekistan Bulgaaria Hispaa- Gruusia võivad kasutada kolme nia Albaa- P-Make- Aser- Eestis pesitsevate ja Aafrika kesk- ning lõunaosas talvituvate lindude rändeteed Portugal nia doonia Armeenia baid- rändeteed on tugevalt mõjutanud kolm suurt ökoloogilist barjääri: žaan Türkmenistan Türgi Kreeka Alpi mäestik, Vahemeri ja Sahara kõrb.

Tuneesia Süüria Maroko Iraak Iraan Jordaa- nia

Alžeeria Liibüa Egiptus Lääne- Katar Sahara Araabia ÜE Mauri- Saudi Araabia taania Omaan Niger Mali Tšaad Sudaan

Eritrea Jeemen Senegal Eestisse hilissügisel Burkina saabuvad siidisabad Faso Guinea Benin pärinevad peamiselt Nigeeria Sierra Elevandi- Soomest ja Venemaalt. Etioopia Leone luu- Ghana Kesk-Aafrika Lõuna- Pihlakavaestel aasta- rannik Sudaan Libeeria Vabariik tel võivad nad läbida Kamerun Somaalia tuhandeid kilomeetreid, Uganda jõudes Briti saartele ja Kongo Keenia isegi Islandile Gabon Vabariik Kongo Rwanda Foto: Remo Savisaar Demokraatlik Burundi Vabariik Tansaania Geolokaatorite abil on saadud teada, et ööbikud kasu- Angola Malawi tavad kolme talvitusala; Sambia nende vahel liigutakse sedamööda, kus parasjagu Mosambiik Madagaskar on lõppenud vihmaperiood Zimbabwe ja leidub rohkelt putukaid Namiibia Botswana

Svaasimaa

Lesotho Lõuna-Aafrika Vabariik Foto: Arne Kiin Foto: Remo Savisaar Lindude ränne Kuidas jõuavad linnud oma talvituskohta ja kevadel tagasi?

Igal sügisel saadavad loodushuvilised ülestõstetud pilgu- aitas esimest korda tõestada, et lin- ga rändlindude parvi. Lindude müstilist kadumist sügisel nud võtavad ette rändeid. Sealtpeale on meie teadmi- ja nende taasilmumist kevadel on püütud lahti mõtesta- sed rändest pidevalt täiustunud. da juba aastasadu. Murranguliseks võib pidada moo- dust linde rõngastada, mida on teh- Tarvo Valker tud juba 120 aastat, ning möödunud sajandi teisel poolel lisandunud mär- igi 2400 aastat tagasi oli vana­ gistamist saatjatega. Sellest hoolima- kreeka filosoof Aristoteles ta võib üsna julgelt öelda, et ilmselt ei jälginud järve äärde ööbi- suuda inimkond kunagi päris lõpuni Lma suunduvaid pääsukesi ja arvas, lahti mõtestada lindude rände keeru- et linnud veedavad talve veekogu list olemust. põhjas. Praegu teame, et maailma lin- Rände ajastamine. Paljud inimesed Foto: Connor Long / Wikimedia Commons / Long Connor Foto: nustikus on ainult üks taliuinakut Põhja-Ameerikas elav uni-öösorr teeb küsivad sügise hakul ornitoloogide magav linnuliik. See põnev suleli- nädalaid või isegi kuid kestva taliuinaku käest, kas lindude ränne on sel korral ne on Põhja-Ameerikas elav uni- varasem või hoopiski hilisem, lootu- öösorr, kes teeb tõepoolest näda- ses kuulda ennustust, milliseks või- laid või isegi kuid kestva taliuinaku. tal Saksamaalt valge-toonekurg, kelle vad kujuneda eeloleva talve ilmad. Suur osa lindudest asub toidunappu- kaelast oli läbi lastud vibunool. Seda Olgu talve- või sügisilmad millised se tõttu sügisel rändele. Mõned lin- lähemalt uurides selgus, et vibunool tahes, linnud rändavad suuresti ikka nuliigid on siiski kohastunud tulema pärineb Aafrika mandrilt. See leid omasoodu. toime ka kõige karmimates oludes Lindude rände ajastus on välja ning veedavad kogu aasta pesitsus- Ilmselt ei suuda kujunenud aastasadade jooksul. Nii paiga läheduses. inimkond kunagi mööduvad mustvaeraste pikad rän- Esimene kindel tõestus, et pal- päris lõpuni lahti deahelikud meie rannikust ikka juuli jud linnud tõesti rändavad ja läbivad teisel poolel ja sookurgede rände väga pikki vahemaid, tuli üsna oota- mõtestada lindude rände kõrghetk jääb ikka septembri viima- matul viisil. Nimelt leiti 1822. aas- keerulist olemust. sele dekaadile. Foto: Sven Začek Sven Foto:

14 |742| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 Sügisrände kõrghetked

kahlajate suurimad peatuskogumid adru ja mudavallide- ga kaetud randades juuli II dekaad – augusti I dekaad; metsvintide põhiränne rästaste läbiränne ja siidisabade saabumine augusti II dekaad – septembri I dekaad septembri II-III dekaad oktoobri II dekaad – novembri I dekaad

SEP- JUULI AUGUST TEMBER OKTOOBER NOVEMBER

mustvaera isas- sookurgede suuri- aulide ja teiste arkti- lindude ränne mad ööbimiskogu- liste veelindude põhi- Põõsaspea neemel mid Matsalus sep- ränne Põõsaspeal juuli III dekaad tembri III dekaad oktoobri I dekaad

Rände ajastusele avaldab mõju Soe sügis, talv või varakevad aval- dasid paljudel luikedel, laukudel, uju- öö ja päeva pikkuse muutumine, dab lindude lahkumisele või tule- partidel ja teistel veelindudel veeta toidu kättesaadavuse halvenemi- kule siiski mõju. Ennekõike puudu- talve siin, sest toit oli hästi kätte- ne ning madalam õhutemperatuur. tab see lühimaarändureid, kes talvi- saadav. Soojemal talvel on kiivita- Täpset ajastust võib veel mõjutada tavad Euroopas. Lindudel, kelle tal- lindude pesitsusedukus. Osa linde vitusalad paiknevad Aafrikas või sätib ebaõnnestunud pesitsemise Kagu-Aasias, ei ole infot meie korral end teele varem. Ja muidugi ilmaolude kohta. Nii peavad mängib rände ajastusel suurt rolli nad lähtuma tavapärasest ilm. Pikal teekonnal kulub palju rändeajast. energiat ja nii valitakse rändeks Seda, mismoo- võimalikult soodsad ilmastikuolud. di lühimaarändurid Ebasoodsate ilmastikuolude, rööv- rändega viivitavad, lindude ja kiskjate või inimtekkelis- nägime hästi mul- te põhjuste (klaasaknad, tuulepar- luse olematu talve gid, liiklus jms) tõttu saab teel palju tõttu. Jäätumata linde hukka. siselahed võimal-

Rändavad vöötsaba-vigled võivad vahepeatuseta lennata üle 10 000 kilomeetri. Need linnud on Eesti rannikul küllaltki tavalised läbirändajad aprillis-mais ja juulist kuni septembrini. Head vaatlusko- e os had on Häädemeeste–Võiste rannik, rahvuspark (Haeska, Põgari), i K at M Väike väin ja Sõrve poolsaar to: Fo

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |743| 15 Pakri neem sobib Keda võib kohata? eelkõige arktiliste Iseloomulikumad liigid liikide rände vaat- Arvud käivad üksnes sügisrände lusteks sügisel. kohta Tasub sõita Paldis- ki linnast läbi Pakri poolsaare tippu; Põõsaspea neem auto saab jätta mustvaeras 925 000 tuletorni lähedal rändel läbirändel aul 340 000 Rohu- parklasse. peatuvad olevad valgepõsk-lagle 300 000 neeme linnud linnud viupart 120 000 tõmmuvaeras 67 000 Pakri neem Põõsaspea neem on eeskätt parim paik arktiliste veelindude sügisrände jälgimiseks. Selleks et jõuda vaatlus- Põõsaspea kohta, tuleb sõita läbi Spithami küla neem kuni neemetipuni. Arktiliste veelindu- de sügisränne tipneb septembri vii- masel ja oktoobri esimesel dekaadil.

Silma LK Ristna lõunaneem viupart 25 000 on parim Ristna neem lauk 10 000 rändevaatluspaik, sookurg 7000 kõige sobivam on tuttvart 6000 Puise nina on tähtis teemärk paljudele mais- Ristna säär ehk lõu- hallhani 2000 napoolne neem. maalindudele. Kõige parem on linde jälgida Eelkõige võib Ristna Käina laht Puise nina bussipeatuse katusele rajatud vaa- teplatvormilt. Sügisel on Puise ninal iseäranis lõunaneemel jälgida viupart 10 000 arvukas tihaste, rähnide, tuvide, pasknääride, arvukat arktiliste valgepõsk-lagle 8000 Puise nina veelindude rännet. lauk 2000 mänsakute ja sookurgede ränne. Kevadel võib näha rändamas arktilistel aladel pesitse- on ajalooliselt üks kuulsamaid vaid veelinde. rändevaatluspunkte. Kevadrände ajal Puhtu toimib Puhtulaid arktilistele veelindu- dele pudelikaelana. on sügisel parim paik jälgimaks sookurgede rän- Matsalu laht net. Pärast Virtsut sookurgede ränne valgepõsk-lagle 100 000 hajub. sookurg 30 000 hallhani 5000 punapea-vart 5000 saarel tasub muu hulgas käia värvu- liste hulgirände ja rööv- lindude rände pärast. Lao nina Kihnu lõunatipp Vaatluseks tuleks valida metsvint 850 000 saare lõunatipp tule- siisike 110 000 torni juures. Sügisrän- põhjavint 40 000 del koondub enamik Kihnu sookurg 15 000 röövlinde Kihnu tihe- raudkull 5500 damalt kui Sõrve. Kabli Sõrve säär

Kabli Sõrve säärele on kõige metsvint 1 mln otstarbekam minna sügi- rasvatihane 150 000 sel. Tasub minna tuletorni sinitihane 50 000 lähedale. Sõrve säär pöialpoiss 25 000 Värvuliste metsvint 2 mln kevadrännet põhjavint 150 000 koondab raudkull 5 000 kõige pare- sookurg 15 000 mini Salme. Loode tuletorn on parim Kabli linnujaama kõrval paiknevast tornist koht sügisrände vaatluseks. on kõige parem teha rändevaatlusi. Sügisel, augusti keskpaigast kuni novembri alguseni, tasub jälgida ka lindude rõngastamist. Ent linde rõngastavaid ornitolooge ei tohi häirida.

Allikad: Tarvo Valker „Eesti lindude ränne“ 2016, elurikkuse andmebaas

16 |744| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 Foto: Sven Začek

Lahemaa RP sookurg 5500 Parimad rändevaatluspaigad ja suurimad rändlindude Rohuneeme ulatub kaugele Soome lahte ja on koos saarega värvu- listele hea teetähis. Kevadrännet on koondumise kohad hea jälgida Rohuneeme muulil. Sügis- rännet tasub jälgida poolsaare idaküljel Suur-Ringtee ja Kivineeme tee ristmiku Geograa lise asendi ja liigendatud rannajoone tõttu on Eestis palju häid lähedal asuval rannal. kohti, kust saab vaadelda lindude rännet. Enim rändevaatluskohti asub Eesti läänepoolses osas. Ida-Eestis pakub Peipsi rannik häid võimalusi jäl- gida sügisel eeskätt värvuliste rännet.

Lao nina piirkonda koondub sügisrändel värvulisi, tuvisid, sookurgi ja röövlinde. Parim vaatluskoht on umbes kilomeeter enne Munalaiu sadamat. Kõige põnevam rändevaatluste aeg on septembri viimane ja oktoobri esimene dekaad. Sellesse ajavahemikku Võrtsjärv Mehikoorma jäävad mitmete värvu- väikekoskel 4000 metsvint 3,5 mln liste, röövlindude ja tuttpütt 600 kaelustuvi 30 000 kaelustuvi hooaja pa- raudkull 1000 rimad rändepäevad. Mehikoorma

Mehikoorma, mis asub Lämmijärve kitsaimas kohas, on Venemaal pesitsevatele röövlindudele parim Peipsi ületamise koht. Mehikoormasse koondub värvuliste, eriti metsvintide hulgiränne. Parem on rännet jälgida Venemaa poolel Pnjovo neemel.

Põõsaspea neemeneeme tippu tippu on on avalikuks avalikuks kasutamiseks rajatud rajatud väike väike vaatlushoone, vaatlushoone, mis kehvema ilmailma korral korral pakub pakub tuule- tuule- ja vihmavarju.

Fotod: Helar Laasik

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |745| 17 Lindude ränne Foto: Mati Kose Foto:

Foto: Mati Kose

Raudkullide ränne on kõige arvukam septembri lõpus ja oktoobri alguses

jad, põldlõokesed ja hallhaned Eestis Öösel rändavad peaaegu kõik öise Päevarändurite hulka kuuluvad kohal juba veebruari keskel. Pakasega aktiivsusega linnud, näiteks kakud näiteks kõik päevaröövlinnud: pistri- kohtame neid alles märtsis. ja öösorr. Peale selle on öine ränne kud, viud, harksabad ja kotkad. Nad Neid, kes sügisel rändega viivita- omane väga paljudele värvulistele, kasutavad lendamisel energia kok- vad ja kevadel sellega ruttavad, on nagu põõsalinnud, roolinnud, kärb- kuhoidmiseks tõusvaid õhuvoolusid, siiski ka lühimaarändurite hulgas kül- mida öötundidel pole. Päeval võib laltki väike osa lindude kogupopulat- Seda, mismoodi rändamas näha veel palju värvulisi, sioonist. Suurte külmade äraootami- linnud ikkagi täpselt näiteks vinte, tihaseid, pöialpoisse ja ne on seotud paraja riskiga: äralennu- orienteeruvad, ei pääsukesi. Rannikul silmame valgel ga võib minna liiga kiireks ja talvitus- oska isegi teadlased veel igas ajal rändel ka rohkesti veelinde, kaja- aladele ei pruugigi jõuda. Kogu asur- mõttes selgitada. kaid, tiire ning kahlajaid. kond ei saa sellist riski võtta. Miks osa linde ikkagi ööpimedu- ses lendab? Öörändel on nimelt hulk Päeval või öösel. Linnud jagune- senäpid, rästad ja punarinnad. Ka eeliseid, millest päevarändurid osa ei vad päeva- ja ööränduriteks: osa len- mõned veelinnud ja kahlajad len- saa. Esimene suur eelis on väiksem dab ööpimeduses ja osa päevavalges. davad teise paika öötundidel, kuid tõenäosus langeda mõne kiskja või Leidub ka selliseid linde, kes võivad enamik neist lendab siiski ka päeva- röövlinnu saagiks. Päevasel ajal jahi- rännata nii päeval kui ka öösel. sel ajal. vad raudkullid ja isegi suured kaja-

18 |746| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 al a P ku U to: Fo

Mustlaglesid näeb sügisrändel eelkõige Loode-Eesti rannikul ja läänesaartel kad rändel olevate väikelindude parvi. Mõistatuslik orienteerumine. Pal- näiteks sookured, luiged ja haned. Ööränne on lindudele üldjuhul ka jude meelest on üsna müstiline, kui- Aga väga palju linde on rändetee- väiksema energiakuluga. Öösel on das linnud ikkagi jõuavad oma talvi- konnal hoopiski teisel ajal kui nende õhu tihedus väiksem ja enamasti on tuskohta ja kevadel taas täpselt õiges- vanemad. Ja võtame käo. Ta pole ju ka tuulevaiksem. See kõik aitab len- se paika tagasi, seejuures ilma mingi oma vanemaid isegi mitte näinud, nates energiat säästa. kompassi, kaardi või navigatsiooni- kuid ometi jõuab ta takistusi ületades Kõige muu kõrval võimaldab öine seadmeta. Aafrikasse kohale. Samuti hulk linde, rändamine lindudel kergemini ener- Võiks ju arvata, et see oskus õpi- kes rändavad üksikult, mitte suurtes giavarusid taastada. Öösel lennatakse takse vanematelt. Tõepoolest, osa parvedes. ja hommikuks maandutakse mõnesse linde rändab koos kogenud vana- Seda, mismoodi linnud ikkagi paika, kus valgel ajal kogutakse ras- lindudega. Mõned linnud on kogu- täpselt orienteeruvad, ei oska isegi vavaru, et hiljem teekonda jätkata. ni sõltuvad oma esimest rännet ette teadlased veel igas mõttes selgita- See on võimalik seetõttu, et lindude võttes vanalinnust, sest vajavad selle da. Küll on teada, et lindudel aita- unevajadus on rändeperioodil väik- läbitegemiseks vanematelt lisatoitu. vad orienteeruda tähed, Päike, Kuu sem. Pealegi saavad linnud magada ka Nii toimetavad näiteks räusad, kes ja allolev maastik. Kahtlemata on õhus, tehes seal mikrouinakuid, mille üksi ei suuda piisavas koguses toitu väga olulisel kohal Maa magnetväli, ajal on üks ajupoolkera ärkvel ja teine püüda. mida linnud tajuvad. Selle tähtsust puhkab. Pesakonniti rändab teisigi linde, on teatud pikka aega, kuid kind-

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |747| 19 Lindude ränne Foto: Arne Ader / loodusemees.ee Arne Ader Foto:

Sookurgede rändeteel on Eesti lahknemiskoht. Sügisel rändavad Eestis pesitsevad või siit läbi rändavad sookured koguni kolme suunda, kasutades Lääne-, Kesk- või Ida-Euroopa rändeteed

lasti ootab ees veel palju põnevaid Mõnel liigil võib enamasti kuigi pikk. Ehkki mõned avastusi. talvitusalade valik meil märgistatud tihased on ränna- Maa magnetvälja aitab lindudel oleneda ka linnu nud talveks isegi Prantsusmaale, jääb tajuda mitu organit. Näiteks sisaldab soost või vanusest. suur osa neist siiski Kesk-Euroopasse lindude sisekõrv imeväikese koguse või koguni Baltimaadesse. Ent musta rauamaaki ehk magnetii- mõned linnuliigid võtavad igal aastal ti. See on ilmselt piisav, et geerimisel otsekui kompass. Ja mis ette tuhandete kilomeetrite pikkuse tajuda Maa nõrka mag- eriti üllatav: linnud kasutavad rän- teekonna. netvälja ning seelä- del orienteerumiseks ilmselt ka oma Üldjoontes rändab enamik linde bi toimida navi- nokka. sügisel Eestist edela või lõuna poole ning jääb talvitama Euroopasse või Kuhu meie linnud rändavad? Nii Aafrikasse. Mustal mandril talvitab nagu igal linnul on oma laul, erinevad suur osa putuktoidulistest värvulis- ka eri lindude talvituspaigad. test, aga ka näiteks valge-toonekured, Mõned linnud jäävad talvitama väike-konnakotkad ning kalakotkad üsna Eesti lähedale, näi- ja rukkiräägud. teks suur osa veelin- Vähesed Eestis pesitsevad linnulii- de püüab leida gid talvitavad hoopiski Kagu-Aasias. talvituspaiga Niimoodi toimivad aed-roolind, nõl- Foto: Uku Paal Läänemere va-lehelind, karmiinleevike, väiketüll piirkonnas ja väike-käosulane. ja Taani Isegi sama liiki lindude talvitus- väinades. alad võivad sootuks erineda. See Ka osarän- on hästi tõestatud meie sookurgede durite, nagu najal. Nii on saatjatega varustatud Herilaseviu asutab end sügisrändele augusti lõpus, tihased ja pöialpoi- lindude põhjal teada, et Eestist läbi viimaseid isendeid võib kohata oktoobri alguses sid, teekond pole rändavad sookured jagunevad kolme

20 |748| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 talvituspiirkonna vahel (vaata tea- begraafikat lk 16–17). Nad valivad Lääne-Euroopa, Kesk-Euroopa või

Ida-Euroopa rändetee. Karl Adami Foto: Esimene seltskond jääb talvi- tama maa-alale, mis ulatub Põhja- Saksamaast (umbes 1000 km) kuni Hispaaniani (3000 km). Kesk- Euroopa rändeteed kasutavate soo- kurgede tähtsaimad talvitusalad paik- nevad Itaalias ja Horvaatias. Pikima teekonna võtavad ette Ida-Euroopa rändeteel lendavad sookured, kes veedavad talvekuud Etioopias, mis jääb meist umbes 6000 km kauguse- le. Mõnel liigil võib talvitusalade valik oleneda ka linnu soost või vanusest. Sookurgede rändetee ei ole kau- Sügisel asuvad rändeteele ka pöialpoisid geltki kõige pikem. Piki ranni- kut Aafrika lõunatippu ning isegi Antarktikasse lendavate randtiirude suure looduselamuse. Kümnete või Nagu eespool mainitud, ei saa me teekonna pikkus võib ulatuda isegi koguni sadade tuhandete lindu- kõigi lindude rännet silmaga vaadata, üle 20 000 km. de möödumine vaatluskohast vaid sest see võib toimuda pilkases pime- mõne tunni jooksul on hetk, mis duses. Ka päeval lendavad mõned Kuidas ja millal vaadelda rännet? sööbib iga loodushuvilise mällu väga linnud niivõrd kõrgel, et neid ei leia Lindude rände jälgimine pakub väga eredalt. taevast isegi hea optikaga. Siiski saab

Tarvo Valkeri “Kuidas saada linnuvaatlejaks?” NÜÜD MÜÜGIL!

Saadaval Huvitava Bioloogia Kooli e-poes, Eesti Ornitoloogiaühingus ning raamatu- kauplustes üle Eesti.

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |749| 21 Lindude ränne

tumetildrid rände talvitusaladele ette juba jaanipäeva paiku. Peale kahlajate asuvad juulis teele

Foto: Sven Začek Sven Foto: ka paljude partide isaslinnud. Väga mitmekesine rändeaeg on septemb- ri keskpaigast oktoobri keskpaiga- ni. Talvepakase saabudes lahkub osa linde detsembris ja isegi jaanuaris. Lindude ränne koondub kindla- tes kohtades. See on tingitud asja- olust, et nad armastavad lennata harjumuspärase maastiku kohal. Nii tahavad veelinnud lennata vee kohal, maismaalinnud seevastu pigem maismaa kohal. Suuremad veealad on maalindudele oluline rändetakis- tus, seetõttu püüavad paljud linnud veevälja ületada võimalikult kitsa koha pealt. Nõnda koondub ränne arvukamalt selliste poolsaarte juur- de, mis ulatuvad pikalt merre, või kitsastesse väinadesse. Ka merelin- nud koonduvad siin kitsamale alale, kus neid on parem vaadelda. Eestis on kõige rohkem häid rändevaatlus- kohti lääne- ja põhjarannikul ning läänesaartel. Häid rändevaatluskohti võib leida artikli juures olevalt kaardilt. Põnevaid rändevaatluselamusi kõigile lugejatele!

Kõrkja-roolinde kohtab kõige arvukamalt kevaditi ja sügiseti, kui kohal on nii meie • Ellermaa, Margus 2018. Kabli kevadrän- ne 2018. aastal. kabli.nigula.ee/images/aru- isendid kui ka läbirändajad. Umbes 12 grammi raskune lind peab rändel ületama anded/Ellermaa_2018_Kabli_kevadran- ulatusliku Sahara kõrbe ne_2018_v2.pdf . • Ellermaa, Margus; Lindén, Andreas 2020. Sügisränne Põõsaspeal 2019. aastal. – suurt osa valgel ajal rändavatest lin- Meil on suur Hirundo 33: 1–29. • Helm, Barbara; Gwinner, Eberhard 2006. dudest kenasti vaadelda. privileeg elada Migratory Restlessness in an Equatorial Meil on suur privileeg elada pal- paljude lindude Nonmigratory Bird. – PLoS Biology 4 (4). jude lindude olulise rändetee ääres, olulise rändetee ääres. doi.org/10.1371/journal.pbio.0040110. mistõttu saame lindude arvukat lii- • , Eerik 1975. Lindude ränne. Valgus, Tallinn. kumist jälgida igal kevadel ja sügisel. • Leito, Aivar; Ojaste, Ivar; Sellis, Urmas Seejuures rändavad meie laiuskraa- see mõneti erineda. Suvel ja ka hilis- 2011. Eesti sookurgede (Grus grus) rände- didel isegi need linnud, keda võime kevadel võib suure elamuse pakku- teed. – Hirundo 24: 41–53. kohata aasta ringi. Sügisel asuvad da õhtune rändevaatlus, mis tuleks • Mouritsen, Henrik; Ritz, Thorsten 2005. Magnetoreception and Its Use in rändeteele tuhanded tihased, pöial- ette võtta mõni tund enne päikese- Bird Navigation. – Current Opinion in poisid ja isegi varesed. loojangut. Neurobiology 15 (4): 406–414. Lindude ränne ei ole sama aktiiv- Lindude sügisränne hakkab • Newton, Ian 2010. Bird migration. Collins. ne kogu valge aja. Üldiselt on ränne pihta juba siis, kui meie alles esime- • Pettay, Timo (toim.) 2014. Viron linnut: hai- vannot 1990–2010. Viron Lintuseura. kõige hoogsam varahommikul. See­ si suvemõnusid naudime. Mitmete • Valker, Tarvo 2016. Eesti lindude ränne. juures võib selge ilmaga näha väga kahlajate emaslinnud käivad pesit- Varrak, Tallinn. arvukat rännet juba enne päikese- susalal üksnes selleks, et muneda. • Artikli koostamisel on kasutatud ka andme- tõusu. Koidikule järgneval paaril Haudumine ja poegade eest hoolitse- baase PlutoF (e-Elurikkus) ja Trektellen. tunnil on üldjuhul rände kõrghetked, mine jääb hoopiski isaslindude hoo- Tarvo Valker (1984) on vabakutseline kuid olenevalt päevast ja kohast võib leks. Nii võtavad suurkoovitajad või ornitoloog ja mitme linnuraamatu autor.

22 |750| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 Korstnapühkija leiad aadressilt www.korsten.ee Tegutse teadikult Loodus- ja tervisesäästlikud

Martin Tikk

äike heidab oma kiiri üha madalamalt. Selleks et hoida oma kodud soojas, on tarvis Pvõtta kasutusele teised küttesüstee- Aleksander Ljubajev Foto: mid. Kes toob pööningult tolmuse puhuri või keerab keskkütteradiaa- tori nuppu, kes lülitab sisse õhksoo- juspumba ja kes otsustab jõude seis- nud ahju küdema panna. Eesti levinuim kütteviis on kohtkü- te. See tähendab, et kütteseade asub köetavas ruumis. Põhilised koht- kütteallikad on kamin, ahi ja pliit. Eesti majapidamistes on hinnangu- liselt 400 000 ahju (www.envir.ee/et/ eesmargid-tegevused/valisohukaitse/ kohtkute). Keskkonnaministeeriumi välis­ õhu ja kiirgusosakonna peaspetsialis- ti Pärtel Niitaru sõnul avaldab ahjude kütmine kohtkütte piirkondades väga suurt mõju selle paikkonna inimeste tervisele ja õhukvaliteedile. Et vähen- dada inimeste kokkupuudet kütte- perioodil tekkivate ohtlike ainetega, on tähtis rakendada õigeid kütmis- võtteid. Õigete ja ohutute kütteviiside eda- siandmiseks on keskkonnaminis- teerium koostöös päästeameti, OÜ Eesti keskkonnauuringute keskuse ja MTÜ-ga Eesti Pottsepad töötanud välja „Ahjukütmise ABC“. Kui koldeehitus võimaldab, tasub laduda halud restina: siis põlevad puud kõrge- Kui kütta niiskete puudega, suure- mal temperatuuril ja keskkonda eraldub palju vähem saasteaineid neb märgatavalt vingugaasi ja peen­ osakeste hulk õhus. Seepärast pee- takse sobivaks küttepuid, mille niis- inimeste ja loomade tervisele ning ka seloomadel, nagu närilised, põhjus- kusesisaldus on alla 20%. Märjemad keskkonnale. tavad ohtlikud ained kasvajate teket, puuhalud põlevad ebaefektiivse- Plasti põletades paiskuvad muu suuremat suremust ning immuun-, malt ning korstnasse tekib roh- hulgas õhku mürgised dioksiinid, endokriin- ja närvisüsteemi ja palju- kem pigi. mida inimesed sisse hingavad. Samuti nemise häireid. Seetõttu võib popu- „Ahi ei ole prügikast,“ toonitab langevad ohtlikud ühendid viljadele ja latsioonide arvukus looduses vähe- OÜ Potipoiss korstnapühkija-meis- muudele taimeosadele, mida tarvita- neda. ter Pepe Sussen. Väga tähtis on kütta me toiduks. Needsamad mürgid jää- Ebaõige kütmine mõjub kahjuli- ahju üksnes töötlemata puidu ning vad pidama aedadesse ja lähikonna kult ka ahjule: kui põletada ebako- kiletamata paberi ja papiga. Kui põle- välispindadele. haseid esemeid, lüheneb ahju eluiga tada muid asju, lendub õhku kahju- Röövlindudel, mereimetajatel (näi- ning väheneb kütte tõhusus. Seda, likke osakesi, mis mõjuvad halvasti teks hülged, delfiinid, vaalad) ja kat- mida sobib ahjus põletada ning mida

24 |752| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 Loodus- ja tervisesäästlikud kütmisvõtted

mitte, vaata põhjalikumalt veebilehelt lõppenud ja söed kustunud. Lisainfot www.envir.ee/ahi. Ahjukütmise leiab veebilehelt kutaoigesti.ee/et. põhitõed Pepe Susseni sõnul on oluline Tuli süüta ahjus alati ülevalt, sest pidada silmas, missugust tempera- nii läbivad puugaasid leegi ja saavu- • Kasuta kuiva puitu. tuuri eluruumidesse soovime. Ta tatakse soojem ahi vähema kütte- • Ava siiber. nendib: „Olles seda tööd aastaid tei- kuluga. Kui koldeehitus võimaldab, • Tuli süüta ülevalt. nud, ei jää märkamata, et tõesti on tasub laduda halud restina: siis põle- • Taga piisav õhu juurdevool. tõusnud temperatuur, mida inime- vad puud kõrgemal temperatuuril ja • Hoolda kütteseadmeid regu- sed toas enda jaoks parajaks peavad.“ keskkonda eraldub palju vähem saas- laarselt. Talviti on mõistlik ka siseruumides teaineid. kanda pikki riideid, kütta vähem Aseta halud koldesuule võimali- ning seeläbi märgatavalt säästa kesk- kult lähedale, nii et kolde tagaossa konda ja küttekulusid. jääb vaba ruumi. Tuld süüdates on Ahju ja selle lõõristiku korras- Kasutades küttekoldeid teadlikult oluline hoida ahjuuks ning kõik õhu hoid tagab piisava tõmbe, mis mõju- ja mõistlikult, saame hoida iseenda ja juurdevooluklapid lahti. Kui puud on tab otseselt põlemise tõhusust. kogukonnaliikmete tervist ning piir- süttinud, pannakse tõmbeuks kinni, Sellepärast lase korstnapühkijal vähe- konna õhku ja toitu puhtana. Kõige kuid välisuks jääb esialgu lahti. malt kord aastas küttekollet kontrol- selle kõrval on oluline nautida elavat Hapnik mõjutab otseselt kütuse lida ning puhastada korsten ja kütte- tuld, praksuvaid puupilpaid ja kiirga- (puidu) põlemist ning selle kaudu kolded. Kui kasutad kollet iga päev, vat soojust. tekkivaid saasteaineid ja nende heit- tasub seda kontrollida kaks korda koguste suurust. Sellest, kui hästi õhk aastas. Ohutuse seisukohalt ei tohi Martin Tikk (1997) on EMÜ keskkonna­ tulele ligi pääseb, oleneb suuresti töö- kodust lahkuda, minna magama ega korralduse ja -poliitika magistrant, EMÜ režiimi kasutegur. sulgeda siibrit enne, kui kütmine on rohelise ülikooli peaspetsialist.

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |753| 25 Sügis rahvapärimuses Foto: Marju Kõivupuu Foto:

Kuldne sügis ennustas järgmiseks sügiseks palju kuldseid teri ehk rikkalikku teraviljasaaki

loomade käekäik sõltus otseselt loo- duse tujudest. Kui mihklipäevaks puuleht on Sügisel on maha läinud, siis on ka maarjapäe­ vaks kevade lumi kadunud. E 17096 suve silmad ja talve hambad (83) < Rõuge khk (1895). Kui kõivo ja paiju ladva lehe kau­ Lumi on luige tiiva all, hall hane ninas. Rahvapärimuses on gõs puuhtõ jäävä, sis tulõ pikk talv ja sügise tulek seotud eelkõige saagikoristuse ja lõppenud illos kevväi. ERA II 156, 268 (472) < Räpina khk (1937). majandusaastast kokkuvõtete tegemisega. Mitu nädalat sügisel puulehe minek viivitab, niipaljo aega viivitab Marju Kõivupuu ootuspäraselt muidugi põllumehe ka kevade lume minek. E 17097 (90) < ja karjakasvataja vaatevinklist ning Rõuge khk (1895). Hanid lähavad, hall tuleb. Luiged läha­ rahvatraditsioonile tunnuslikult ikka Kui varessed kakuvad ehk puu­ vad, lumi tuleb (Rõuge khk, 1895) pikemaks ajaks. lehed talveks puude külge jäävad, Head ajad tähendasidki rikkalikku tähendada see ikalduseaastat. E 972 ooduse märkide järgi ennus- või siis vähemalt enam-vähem korra- (45) < Põlva khk (1892). tati eeltulevat talve ning saa- likku saaki ja talvevarusid, et kevade- Kui puulehed enne mahakukku­ Lbuvat kevadet esmajoones ja ni vastu pidada – inimeste ja kodu- mist kollaseks lähevad, siis saab järg­ 26 |754| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 ti esmajoones analoogial põhinevad tuul pööripäeval, sealt puhub ta ka ended-uskumused. Näiteks arvati, et terve sügise või talve. kui pihlakal on palju punaseid marju või puude lehed on sügisel pigem Pärtlipäev on esimene sügispäev. punased, on karta tulekahjusid. Palju Peatset sügise saabumist märkis nii pihalakamarju ennustas ka vihmast eestlaste kui ka paljude teiste rahvaste sügist, kuusekäbide ohtrus jälle rik- (soomlaste, sakslaste, inglaste jt) rah- kalikku kartulisaaki. Kui sarapuul oli vakalendris hoopis pärtlipäev, murde- palju pähkleid ja tammel palju tõru- ti ka pärkmisepäev, mis on 24. augus- sid, siis usuti tulevat pikk ja külm talv til (vt tekstikasti). Pääsukesed lahku- ning soe ja põllumehele soodne suvi. sid Lõuna-Eesti pärimusteadete järgi Kui sügisel puude lehed rohkem siitmailt juba pärtlipäeva paiku, aga punased kui kõllased on, see tähen­ kui nad jäid kauemaks paigale, siis dab palju tulekahjusid. E 8891 (10) < arvati, et tulemas on soe sügis. Paistu khk (1893). Inimpõlvi tagasi uskusid ka meie Astronoomiline sügisene pöö- esivanemad, et väikesed laululinnud ripäev on teadupoolest kas 22. või ei lähe kodupaigast kaugele ära, vaid 23. septembril, millest alates on põh- poevad talveks mõne lähema veeko- japoolkeral öö päevast pikem ehk gu põhjamutta ja magavad seal kuni nagu vanarahvas tavatses öelda: kevadeni. Pärtlipäeval lähevad pääsu- päev läheb sulase poole üle või kee- kesed järve, on öeldud Rõuge kandis. rab endale mustema poole peale. Selline arusaam lindude talvitumisest Vanarahva pärimusteadete kohaselt valitses ammustel aegadel juba alates on siitmaalt alates suurem jagu kärb- Aristotelesest, kes sellest ka kirjutas. seid, sääski, parme, liblikaid ja muid Üks seletus, miks inimesed olid üsna mutukaid-putukaid oma talvekorteri- veendunud, et linnud ei lenda meie tesse peitu pugenud, neist vapramad juurest talveks ära, võib olla seegi, et – kihulane ja sääsk – peavad vastu enne äralendu on pääsukestel ja teis- veel mihklipäevani (29. september) ja telgi rändlindudel kombeks koguneda teinkord kauemgi. suurtes parvedes veekoguäärsetesse Rahvaluule arhiivi on talletatud roostikesse. toredaid salme ja ütlusi, kuidas sääsk Kord oli keegi vanamees kesktalve või kihulane kiitleb, et ei tema saa ajal jõe ääres jääd raidunud. Ta rai­ enne ära magama minna, kui naised dunud, raidunud ja leidnud viimaks on ka naerid maast üles tõmmanud jää seest kinni külmenult suure ria ja kapsad juure peale maha lõiganud. surnuid pääsukesi. Mees ei teadnud, misel sügisel vili hästi valmis. RKM II Üldjuhul tõmmati mihklipäevaks põl- mis nendega teha; viimaks arvanud 1, 145 (6) < Paistu khk (1944). lutöödele joon alla, ent kapsad-kaa- heaks pääsukesi tagasi jõesse visata. Ilmavanasõnadesse on talletunud likad-naerid kasvasid põllul niikaua Et aga seda näha, kas need pääsuke­ arvukalt poeetilisi ning analoogial ja edasi, kui ilm seda vähegi lubas. Kui sed suvel veel elusse tõusevad, sidu­ vastandumisel põhinevaid üldistavaid naised peenarde kohal upakil oma nud mees igale punase lõnga kaela. tähelepanekuid ka rändlindude lah- tööd tegid, sai sääserahvas naiste see- Kui kevade kätte jõudnud, siis pan­ kumise ning eelolevate ilmade seos- likusaba alla pugeda ja neid õrnast nud mees hoolega tähele, kas säära­ te kohta. Näiteks, kui luiged lendasid kohast hammustada. seid pääsukesi leida oleks, kelledele kõrgelt, tuli sügava lumega „kõrge“ Sääsk öelnud: „Mina mees ­ punased lõngad kaelas olla, - ja leid­ talv, kui madalalt, siis talvel lund nap- päevani, parm, pask jaanipäini.“ Aga nud ka oma kodu ümbert kõik pääsu­ pis. Ja küllap paljud meist on koo- kihulane kiidelnud veel enam: „Ma kesed, kelledele punased lõngad kae­ lis õppinud kaunist salmikest: kured nõelun veel niikaua kui naesed läh­ las olnud E 16614 (25) < Halliste khk lähevad, kurjad ilmad; haned lähe- vad kapsaid leikama. Poen siis neile (1894). vad, halvad ilmad; luiged lähevad, saba alla ja hammustan!“ ERA II 19, Rukkiräägust usuti, et kuna see lumi taga. 591 (7) < Juuru khk (1929). lind ei lenda – inimesed polnud teda Mida madalamast linnud luiged, Lõuna-Eestis soovitati pööripäe- lendamas näinud või kui nägidki, ei hanid ja kured sügiselt ära lähevad ja val ehk pääväkäänäkul kariloomade- tundnud teda ära –, käib ta pika lendavad, seda paksemb (tali) lumi. le eriti hästi süüa anda, siis nad elavad tee lõunasse talvituma jala või len- E 17097 (89) < Rõuge khk (1895). talve ilusti üle ega jää laudas kõhnaks. dab toonekure seljas ja tuleb keva- Üsna tuntud on olnud samu- Üldiselt usuti, et kust kandist puhub del ka samamoodi tagasi. Küll aga on

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |755| 27 Sügis rahvapärimuses

olnud üsna üldlevinud tõdemus, et veunne sättida: neid ei olnud kuigi mida varem rändlinnud meilt lahku- mõistlik häirida ega nendega met- sid, seda varem saabus „päris“ sügis: sas kohtuda. Üsna üldlevinud on puud jäid raagu ja ilmad muutusid olnud uskumus, et rästikud-nastikud kõledaks. magavad oma talveund maa sees või Pärtlipäevast alates hakkasid ka mätaste all. „magajad loomad“, maod, kahepaik- Ükskord juhtund üks mees just sel sed ja ussid, ennast talveunne sätti- pääval metsa, ku ussid mättase läh­ ma ning muutusid inimestele ja kul- vad. Ta näind sial sis na paelu ussa, tuurtaimedele ohutuks: „põlluussid“ et üsa irm akand, ja ronind puu ei kahjustanud teravilja ning madu- otsa. Ussid lakkund ühte rohtu ja ussid ei salvanud enam inimesi. Ka pugend sis mätta ala. Ku ussid viima­ konnade suu jäänud pärtlipäevast ti ä kadund, sis tulnd mees puu otsest lukku. Usuti, et ainult need rooma- maha ja läind katsund ka, et mis maik jad, kes on suvel midagi paha teinud sel rohul sis õte o, mis ussid lakkusid. ning inimesi-loomi salvanud, jäävad Ja nii ku ta seda rohtu ammustand, maa peale, neil pole luba talveund nii ta kohe mätta ala pugend. Ei ole magada. enne välla tulnd ku kebadi, sis ku Põhja- ja Lääne-Eestis oli pärtli- ussidki väl'la tulevad. Läind sis koeu päeva paiku viimane aeg humalaid ja küsind, et „kas eeleõhtast erneleent korjata. Pärtlipäevast algas jahihoo- ei ole änam?“– Ta mõtelnd, et ta ühe­ aeg, võis hakata pähkleid ning mets- aenukse öö või pääva metses magand. härja liha ehk seeni korjama ja võeti H II 21, 341 (1) < Tori khk (1890). viimast korda mett. Lehmade piima- Pärast ussimaarjapäeva võis hakata and vähenes, algasid sügisesed põl- juba jõhvikal ehk kuremarjal käima. lutööd. Pärtlipäeva paiku tehti küll Ka sügisest madisepäeva, 21. sep- talirukkikülviga mõnepäevane vahe: tembrit, seostakse rahvakalendris vanarahva tarkuse järgi oli soovitatav madude-usside ja putukate talveun- talirukist külvata kolm päeva enne ja ne jäämisega, mis on laiemas plaa- kolm päeva pärast pärtlipäeva, sest nis tunnuslik kõikidele sügise alguse muidu kasvas vilja sisse palju heina ja rahvakalendri tähtpäevadele – loodus umbrohtu. Mõisates algas kartulivõtt; hääbub vaikselt ja seab ennast talveks õunad ja teisedki aedviljad said tõeli- valmis. se maigu juurde – toidulaud rikastus Pärimuse põhjal läks mihklipäeval sügisandidega, aga söömakordasid jäi Tõelise sügise algust ja talve peat- karu koopasse ja jäi seal unne. Usuti, ühe võrra vähemaks. set saabumist märkivatest tähtpäe- et ka karu sööb selle tarbeks mingit [- - -] Kui kured lahkuvad, viivad vadest on keskseim mihklipäev, erilist taime, ja kui inimene samu- ühes söömaja kaasa [- - -]. See oli 29. september. Vanarahva sõnul visa- ti seda taime saab proovida, magab vana kalendri järgi 24. august, pärt­ takse siis tali taevast alla. Mihklipäev temagi mõnusasti talve maha. lipäev [- - -] RKM II 296, 307/8 < on nime andnud ka septembrikuule, Karud elavad, nagu teada, suur­ Lüganuse khk (1973). mille teine üldlevinud nimetus ongi tes metsades ja teevad seal oma röö­ Virumaal ja kirderannikul seostub mihklikuu. Kariloomad jäeti sel päe- vitööd. Vahel võtvad nad ka vaevaks pärtlipäev esimeste sügistormide ehk val üldjuhul lauta, sest need, kes olid sealt välja tulla, mesipuid mus’utama pärtlirajudega [1]. Jõhvi kihelkonnas jäänud karjamaale, olid hundi osa. ja kaerapõldusi katsuma. Aga kui on augustit seetõttu koguni pärtli- Pärimuse järgi oli mihklipäevast ala- sügise kätte jõudvat, siis tegevat nad kuuks nimetatud. tes huntidel luba kariloomi murda. omale talvekorteriks sammaldest Kui mihklipäevaks polnud laululin- pehme koopa, söövat üht niisugust 8. septembril on rahvakalendris nud ära lennanud, siis arvati tulevat heina või rohtu, minevat siis koopas­ ussimaarjapäev: ussi urgu minemi- pikk ja soe sügis. Mihklipäeval jäl- se, lamavat maha ja hakkavat oma se päev, mis oli tuntud rohkem ida- giti hoolega ilma ning kuufaase: kui esimest käppa imema või lutsima. Ja poolses Eestis, kus on selle päeva mihklipäev trehvas noorele kuule, oli nõnda lamavat ta kuni kevadeni. kohta tehtud ka arvukamalt tähele- oodata pikka talve, kui vanale kuule, Seesugust juttu kuulnud ka kord panekuid. Ussimaarjapäeval ei olnud siis pigem lühikest. Päikeseline üks mees, läinud sügise metsa ja vah­ kombeks minna metsa marjule-see- mihklipäev tõotas pikka sügist, vih- tinud järgi, missugust rohtu karu enne nele, sest uskumuste kohaselt kogu- mane aga sajust sügist ning pehmet talvekorterisse minekut sööb. Näinud nes maorahvas kokku, et ennast tal- talve. ka õnnekombel ühe põõsa varjust,

28 |756| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 alendripärimuse puhul tasub meeles pidada, et Eestis mindi uuele

Foto: Marju Kõivupuu Foto: kalendrileK üle 14. veebruaril 1918. aastal ning kalendrireform tõstis kõik päevad 13 päeva ette- poole. Seetõttu oleks looduse ja ilmadega seotud tähelepanekuid siinkirjutaja arvates mõistlik vaa- delda pigem vana kalendri kon- tekstis – on ju meie kalendripäri- mus suures osas kogutud ja kirja pandnud enne kalendrireformi ning veel 1990. aastatel tegid vähemalt Lõuna-Eesti vanemad inimesed looduse kohta tähe- lepanekuid ikka vana kalendri järgi. Kuigi Eesti on territooriu- mi poolest üsna väike, erineb ka loodusega seotud pärimus piirkonniti. Põhjendatult, sest tõdeme ju isegi, et kevad jõuab Lõuna-Eestisse teinekord isegi paar nädalat varem kui Põhja- Eestisse ning Haanjas võib olla suusalund ka siis, kui põhjaeest- lased või saarlased võivad lumest ainult unistada.

Arvati, et kui pihlakal on palju punaseid marju või puude lehed on sügisel pigem punased, siis on karta tulekahjusid. Palju pihalakamarju ennustas ka vihmast sügist missugust ta just söönud. Otsinud ja karjakasvataja nägu ning tähele- Nüüdsel ajal räägime ka vananais- siis omale ka niisuguse rohu ja söö­ panekutes ja ütlustes jääb silma nii tesuvest või indiaanisuvest: septemb- nud nalja perast ära (tahtnud katsu, mõndagi didaktilist: „pahad“ olevu- ri lõpu ja/või oktoobri alguse soo- kuidas mekib) ja hakanud kodupoo­ sed saavad karistada ega saa rahuli- jadest päikeselistest ilmadest, mille le minema. Koju jõudes tunnud ta kult talveks magama heita. Selleks et toob meile antisüklon ehk kõrgrõhk- ennast nagu uimase olevat, roninud talveunne jääda, on vaja salapärast kond. Kusagilt on käibele läinud sele- sellepärast siis üles tare peale ja heit­ imerohtu, taime, mis aitab loomal tus, et vananaistesuve nimi tuleb sel- nud sinna õlevirna sisse magama. Kui uinuda ning mida inimesel pole vaja lest, et vanemad naised teinud sügisel kodurahvas leidnud, et meest kuskil enda peal järele proovida. lihtsamaid põllutöid. Liigitame selle ei ole, otsinud ja kuulanud nad teda Mitte ainult loodusel, vaid ka ini- seletuse uusfolkloori alla. Uuemad igalt poolt, aga ei ole kuskilt ta jälgi mestel on sügis olnud ettevalmistus sõnaraamatud aga väidavad vananais- leidnud. Kevade, kui juba õled tare pikemaks talveajaks, mispuhul jäid tesuve olevat hoopis sooja hilis­suve pealt lõpma hakanud, leitud mees rasked ja energiat nõudvad põllutööd (augusti lõpp, septembri algus), mitte räästa alt õlgede vahelt, kus ta, peial pikemale pausile. Naistel ootasid ees sügise keskpaiga. Sõna „sügis“ aga on suus, kui kuivatatud kiiss sirutanud. tubased toimingud, meestel metsa- meie oma soome-ugri tüvisõna, mil- Peial olnud kui lehma nisa pehmeks töö ja rehepeks. Küllap seetõttu ei lel leidub äratuntavaid vasteid kõigis ja peenikeseks imetud. Ta toodud pööranud inimesed sügisel ilmade- läänemeresoome sugulaskeeltes. tarepealt maha, hakatud leemsööki le ja loodusele ülearu palju tähelepa- andma ja varsi olnud ta jälle mees nu, sest sügistööd tahtsid tegemist, 1. Sepp, Mait 2017. Pärtlirajust ja ilmapärimu- sest. – Mäetagused, nr 67, folklore.ee/tagu- kui ennegi. E 2793/5 < Viljandi khk et kõigega õigeks ajaks ühele poole sed/nr67/sepp.pdf. (1893). saada. Sügis söödab, kevad kurnab, Sügisega seotud vanem rahvapä- kuigi kõik sügised ei olnud salvetäit- Marju Kõivupuu (1960) on eesti filoloog, rimus on ootuspäraselt põllupidaja jad, ütles rahvasuu. kultuuriloolane, kirjanik ja folklorist.

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |757| 29 Talvevarud

Foto: Karl Adami Foto: Toitu varuv lind vajab nutti

Puukoristaja on liik, kes võib talveks seemneid varuda; seemned paneb ta tallele koorepragudesse

Sügisel valmivad tõrud, pähklid ja teised viljad. Neist toi- elav suurmiro (Petroica australis) tuva linnu elu näib meelakkumisena: ava nokk ja söö, otsi- paneb vihmausse ja putukaid hoiu- le puupragudesse. Varusid soetatak- misele ei ole vaja kuigi palju aega kulutada. Ent tuleb külm se ka kiiresti muutuvas keskkonnas, toiduvaene aeg käsikäes pimedusega, mistõttu on otstar- näiteks kogub Põhja-Ameerika lää- bekas liikuda toidurikastesse paikadesse. nerannikul elav loodevares (Corvus caurinus) mõõna ajal koorikloomi, Marko Mägi kellest toitub tõusu ajal, kui saaki ei Miks soetada varusid? Kas ei oleks saa kätte [6]. ii rändavad paljud linnud lihtsam rännata soodsamasse piir- Eesti lindudest koguvad talve- enne talve tulekut soojema- konda? Põhjusi võib olla palju, kuid varusid salu- ja põhjatihane, pask- tele aladele. Aga mitte kõik. kokku võttes võib nentida, et teatud näär, puukoristaja, mänsak ning NNii mõnigi saab meie metsades hak- piirkonnas on mõnedel liikidel evo- värbkakk. Suvisel ajal võivad aju- kama ka külmal ajal, kui nokaesine on lutsiooni käigus osutunud varumine tisi varusid soetada ka künnivares kasin. Paljud neist on otsekui nomaa- vähemalt sama tulusaks talvitamis­ ja hallõgija. Neist viimase varud did: liiguvad toiduotsinguil pidevalt strateegiaks kui ränne soojale maale. võivad veidi õõva tekitada, sest ta ringi. Leidnud lumest turritava kui- Kõik ei pane toitu tallele ühtemoo- lükib pisinärilise või suure putuka, vanud ohaka, maltsa või angervak- di, näiteks ei varu sama liigi isendid näiteks kimalase või kiili, oksale, et sa, pistavad nad selle seemned nahka igal pool, pigem on see levinud põh- vajaduse korral hiljem keha kinni- ning liiguvad edasi, pikalt nad ühele japoolsetes asurkondades. Samuti tada. Ka värbkakk paneb talvisesse kohale ei jää, nälg sunnib liikvele. Ent ei kogu tagavarasid kõik isendid, sahvrisse tagavaraks loomi: sobi- talvel meie metsades kohatavate lin- mõned rändavad talveks siiski ära. liku suurusega õõnsusse kogub ta dude seas on liike, kes samamoodi Maailmas leiab toitu varuvaid närilisi, karihiiri ja väikseid värvuli- nagu inimene teevad ettevalmistusi linde neljast sugukonnast ja 15 selt- si (nt tihaslased, pöialpoisid, porr). karmi aja üleelamiseks: nad koguvad sist. Kogutakse nii loomset kui ka Pakasega säilivad varud kaua, aga toiduvaru. taimset saaki. Näiteks Uus-Meremaal soojal talvel võivad need kiiresti

30 |758| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 rikneda, seetõttu ei pruugi liiga soe talv värbkaku elu soosida [4]. Teised meie linnud varuvad sahv-

risse seemneid, mille suurus oleneb Marko Mägi Foto: linnust: pasknäärid panevad tallele tammetõrusid, mänsak pähkleid ning väiksemad linnud väiksemaid seem- neid. Kõigil varusid koguvatel lin- dudel on üks ühine joon. Nimelt on nende aju hipokampus – piirkond, mis töötleb ruumilist teavet – suh- teliselt suurem kui paljudel teistel lindudel. Põhjus on lihtne: peidetud varu on vaja hiljem taas üles leida ning suurem hipokampus võimaldab asukohta paremini meeles pidada. Laborikatsed meil elava põhjatihase lähisugulase ameerika põhjatihase- ga (Poecile atricapillus) näitavad, et lisaks peidiku asukohale mäletab lind ka seda, millised peidikud on ta juba tühjendanud, mis on langenud teis- te loomade saagiks ning kus on tallel linnu lemmiktoit; peidikute asukohti mäletab ta veel 28 päeva pärast raja- mist [5].

Enamasti ei varu linnud toitu ühte Pesakastis on kaelushiire näritud pähklid kohta, riskide hajutamiseks on kasu- tusel mitu peidikut või isegi mitu- kümmend: kui üks langeb konku- tõrusid peites konkurendi pilku, naa- aeg-ajalt jäädakse pika ninaga, tagab rendi, kas teise linnu, pisinärili- seb peitja veidi aja pärast ning peidab aga pidevalt muutuva tasakaalu kahe se või orava saagiks, siis kaotatakse tõrud uude kohta. Selline käitumine strateegia vahel. Selleks et vältida pei- vaid väike osa kogu talvisest varust. tagab, et sulide osakaal ei kasva liialt dikute rüüstamist, kaitsevad paljud Lindude hipokampus ei ole siis- suureks, sest kui sulid saaks iga kord linnud talvel oma territooriumi. ki kõikvõimas, mistõttu ununevad tõrud endale, muutuks teiste tagant mõned peidupaigad (või ei lähe neid varastamine üha tavalisemaks. Teadlik kelmus ei piirdu ainult oma tarvis või hukkub lind talvel) ja nii liigikaaslaste tagant näppamisega. soodustavad linnud taimede levikut. Ettenägemisvõime Näiteks rasvatihane ei kogu talveks Näiteks Põhja-Ameerikas elav hall- varusid, küll aga võivad seda teha mänsak (Nucifraga columbiana) võib ei ole lindude seas salu- ja põhjatihane. Need kolm liiki aasta jooksul koguda 100 000 seeder- laialt levinud või toimetavad sügisest kevadeni teine- männi seemet, keskmiselt on ühes vähemalt ei ole selle kohta teise lähedal, sageli ka ühistes sal- peidikus kolm-neli seemet [3]. väga palju teada. kades, ning seetõttu langevad kahe Mõned peidikud langevad konku- väiksema liigi talvevarud rasvatiha- rentide saagiks juhuslikult, kuid tuleb se saagiks. Seejuures on rasvatihased ette ka teadlikku varastamist. Leidub Seesugune varude ümberpeitmi- üsna nutikad, sest nad ei pruugi peidi- isendeid, näiteks pasknääride hulgas, ne näitab, et lind on võimeline taju- kut rüüstata kohe: nähes teisi tihaseid kes ise ei vaevu tõrusid varuma, küll ma ümbritsevat teise isendi vaate- toitu peitmas, jätavad nad koha meel- aga hoiavad nad silma peal liigikaas- nurgast ja suudab selle põhjal vasta- de ja rüüstavad selle hiljem, kui toidu- lastel, jätavad meelde nende rajatud se käike ette näha. Ettenägemisvõime nappus kimbutab [1]. Emased rasva­ peidikute asukoha ja rüüstavad neid ei ole lindude seas laialt levinud või tihased on märksa edukamad peidu- või peidavad tõrud uude kohta. Kuid vähemalt ei ole selle kohta väga palju paiku rüüstama kui isased. Ilmselt see- selliste sulide vastu on pasknääridel teada, omane on see eelkõige suure- pärast, et isased on sotsiaalses hierar- ja ka mõningatel teistel toiduvaruja- ma intelligentsiga lindudele, näiteks hias emastest üle ja saavad toidu kätte tel lindudel oma strateegia: silmates vareslastele ja tihastele. Asjaolu, et pigem jõuga, mistõttu ei ole neil vaja

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |759| 31 Talvevarud

Foto: Arne Ader / loodusemees.ee Arne Ader Foto: Foto: Marko Mägi Marko Foto:

Värbkaku talvine toiduvaru: leethiir, karihiir, pöialpoiss, must-tihane, rasvatihane ja puukoristaja

kulutada ülemäära energiat aju koor- sadu käbisid, ent need on kogunenud 1. Brodin, Anders; Urhan, A. Utku 2014. mamisele ning jätta asju meelde; ema- ükshaaval sedamööda, kui palju ümb- Interspecific observational memory in a non-caching Parus species, the great tit sed seevastu kasutavad toidu leidmi- ruskonna käbisid leidub. Parus major. – Behavioral Ecology and seks nutikust [2]. Linnud, eelkõige õõnsustes pesit- Sociobiology 68: 649–656. DOI: 10.1007/ Nähes talvel üksikut salu- või põh- sejad, loovad soodsaid tingimusi s00265-013-1679-2. jatihast pidevalt toidumajas käimas, toidu varumiseks ka teistele liikidele. 2. Brodin, Anders; Urhan, A. Utku 2015. Sex dif- ferences in learning ability in a common son- võib olla tegu just toiduvarumisega. Kui linnupojad on pesast lahkunud, gbird, the great tit—females are better obser- Tihaste peidupaigaks on kõikvõima- vational learners than males. – Behavioral likud koorepraod ja õnarused puu- Linnud, eelkõige Ecology and Sociobiology 69: 237–241. DOI: 10.1007/s00265-014-1836-2. tüvedes. Samamoodi talletab varu- õõnsustes 3. Hutchins, H. E.; Lanner, Ronald M. 1982. sid ka puukoristaja. Kui toitu varu- pesitsejad, loovad The central role of Clark’s nutcracker in takse rasvatihaste silme all, võib olla soodsaid tingimusi toidu the dispersal and establishment of white- üsna kindel, et vähemalt mingi osa bark pine. – Oecologia 55: 192–201. DOI: varumiseks ka teistele 10.1007/BF00384487. peidetud seemnetest lõpetab rasva- 4. Masoero, Giulia et al. 2020. Climate change tihase kõhus. liikidele. and perishable food hoards of an avian pre- Kuigi talvel liiguvad paljud linnud dator: Is the freezer still working? – Global salkades, on peidikud enamasti rajatud sobib õõnsus näiteks kaelushiirele, Change Biology: 1–17. DOI: 10.1111/ gcb.15250. ainult isiklikuks tarbeks, ühis­varusid kes võib selle täita pähklite või tam- 5. Sherry, David F. 1984. Food storage by ei soetata. Üks väheseid varusid jagav metõrudega. Ka linnu pesakast on black-capped chickadees: memory for the liik on Põhja-Ameerikas elav tõru- kaelushiirele sobilik sahver, seepärast location and contents of caches. – Animal Behavior 32: 451–464. rähn (Melanerpes formicivorus), kuid ei maksa imestada, kui kevadel pesa- 6. Sherry, Thomas W. 2016. Avian Food and toidule lastakse ligi vaid lähisugula- kasti puhastades avastad sellest tõru- Foraging. – Lovette, Irby J.; Fitzpatrick, si. Euroopa rähnid talvist toiduvaru jäänuseid, pähklikoori või tõrudest John W. (eds.). Handbook of Bird Biology: ei soeta, kuigi selline mulje võib rähni triiki täis kasti (ju on peremees tal- 294–296. sepikojas jääda. See on koht, kus rähn vel hukkunud või peidupaiga unusta- Marko Mägi (1978) on Tartu ülikooli öko­ avab käbisid ja viskab need hiljem nud). Ka värbkakk kasutab pesakaste loogia ja maateaduste instituudi linnu­ maapinnale. Ühes hunnikus võib olla talvise toidu tallele panekuks. ökoloog.

32 |760| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 2019. aastal pälvis Eesti Looduse fotovõistluse loomafoto peaauhinna Jaak Sarv Eesti Looduse 21. fotovõistlus Tähtajad ki): kus ja kuidas pilt on tehtud ja kes on auhind), elurikkus (keskkonnaministeeriumi Võistlusfotod palume üles laadida Eesti pildil. Arvesse lähevad digifotod, mille eriauhind), looduse maastikud ja mustrid Looduse kodulehel 1. augustist 31. ok- pikema külje pikkus on vähemalt 3000 ning linnaloodus (TÜ loodusmuuseumi ja toobri keskööni. Võistluse lõpuõhtu aja ja pikslit. Faili vorming peab olema vähima botaanikaaia eriauhind), Tallinna loodus koha saab teada novembris Eesti Looduse tihendamisega JPG. (Tallinna linna auhind Tallinnas tehtud foto kodulehelt. eest), Vikipeedia auhind (parim vaba litsent- Kategooriad siga foto või fotode komplekt). Auhindu Nõuded fotole Arvestust peetakse kahes vanuseklassis: jagavad ka teised võistluse toetajad. Foto peab olema tehtud Eestis ning jääd- noored kuni 16 eluaastat (kaasa arvatud) ja vustatud vabalt looduses elavad loomad, täiskasvanud. Välja antakse looma-, taime- Fotode saatus taimed või seened üksi või mitmekesi. ja seenefotode peaauhind ja esimene Korraldajatel on õigus auhinnatud fotosid Fotod peavad järgima loodusfotograafia auhind nii üld- kui ka noorte arvestuses. tasuta avaldada ajakirjades ja teistes trükis- üldisi eetikareegleid; pole soovitud fotod Ühtlasi jagatakse eriauhindu järgmistes tes. Kõiki võistlusele saadetud pilte võivad lindude pesadest või pildid, mille tegemi- kategooriates: aasta lind (Eesti ornitoloo- korraldajad tasuta kasutada võistlust tutvus- sel on pildistatavat olendit ilmselgelt liiga giaühingu eriauhind), käituv loom, väike tavatel üritustel (näitused, ettekanded jms). tugevalt häiritud. loom (lähi- või makrovõte), veeloom, parim Pildistatud loom, taim või seen peab liigikaitsefoto (Tallinna loomaaia eriauhind), Lisainfo: olema äratuntav ja autoril võimalikult väike taim (lähi- või makrovõte), sammal www.eestiloodus.ee täpselt määratud. Iga foto juurde ootame (auhind ajakirjalt Samblasõber), veetaim, e-post [email protected], kindlasti lühikest lugu (200–500 tähemär- aasta orhidee (Eesti orhideekaitse klubi eri- tel 742 1143

TUULINGU PUHKEMAJA

LOODUSKALENDER.EE Samblasõbrad Eesti Loodusmuuseum Eesti Mets Kuidas loodus toimib?

Foto: Pille Mänd Pille Foto: Kuidas taimed talveks valmistuvad?

Pille Mänd tada fotosünteesiks (orgaaniliste Suur taimede veesisaldus tekitab ühendite tootmiseks). Voolavat vett külmas kliimas probleeme ka sellega, alvine elu on taimede jaoks on vaja, et muuta valgusenergia kee- et jää ruumala on suurem kui vede- mõneti nagu elu kõrbes: vett miliseks energiaks, ning ka kõigiks la vee ruumala. Seetõttu jäätumine napib, sest see on suurelt järgnevateks etappideks, kus süsive- lõhub taime rakke. Samuti võivad Tjaolt jäätunud. Teine tähtis ressurss, sikuid toodetakse ja transporditakse. lumi ja jää lõhkuda taimi oma rasku- mida talvel napib, on valgus. Vee ja Veepuudusel jääb taimes neeldu- sega. Seega peab taim talve eel võtma valguse abil fotosünteesib taim enda- nud päikeseenergia lihtsalt üle. Aga ette terve hulga vastumeetmeid, mis le süsihappegaasist ja mineraalaine- kusagile peab see ju minema, taim kaitsevad teda kahjustuste eest. test toitaineid. Kui seda ei saa teha, ei saa valgusenergia neelamist het- siis tuleb võimalikult vähe kulutada, kega välja lülitada. Kui taimes neel- Vesi taimes ei jäätu temperatuuril et toitainevarust jätkuks kevadeni. dub üleliia energiat, päädib see sage- 0 °C. Jää sulab üldjuhul siis, kui tem- Ent ka päikeselistest talvepäe- li kahjustustega valgukompleksidele. peratuur tõuseb üle 0 °C. Ent vee jää- vadest pole taimel kuigivõrd kasu. Seepärast näeb vahel pärast päikese- tumistemperatuur on palju muutli- Piisava hulga vedela veeta ei saa tai- lisi, ent külmi kevadpäevi kuuskede kum. Ideaalselt puhas vesi ei pruugi mes neeldunud valgusenergiat kasu- ladvas okaste külmakahjustusi. jäätuda isegi temperatuuril –40 °C. Et

34 |762| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 Hariliku vahtra lehed sügisel. Punased antotsüaanirohked lehed on kõige silma- torkavamad, kuid neid pigmente kõik puuliigid ei sünteesi. Samuti võib kõrvuti samasugustes tingimustes kasvavatest sama liiki puudest üks toota antotsüaane ja teine mitte. Isegi sama vahtrapuu eri lehed on tihti eri määral punased Foto: Toomas Kukk Toomas Foto:

Lehis: okaspuu, kes langetab talveks okkad. Pildil olev puu Tartus Tiigi tänava pargis võib pärineda 19. sajandi algusest, mil sealsamas paiknes oma esimeses asupaigas ülikooli botaanikaaed vesi saaks hakata jäätuma tempera- hakkab see tõmbama rakust vett välja, Mõned erilised valgud toimivad tuuril 0 °C, on vaja, et vees leiduksid mistõttu suureneb lahustunud ainete taimes loodusliku antifriisina: seo- n-ö jäätumiskeskused: osakesed või osakaal raku sees ning sealne jäätu- vad end jääkristalli pinnale, takis- pinnad, mille külge jääkristallid saak- mistemperatuur langeb veelgi. tavad selle kasvu ja muudavad selle sid hakata kasvama. Looduses täies- Mõned taimed on võimelised vee kuju [1]. Mitmesuguste külmumist ti puhast vett ei leidugi, ikka sisaldub külmumispunkti langetama äärmiselt takistavate meetodite koosmõjul võib seal teiste ainete osakesi. madalale, hoides terved rakurühmad vee külmumispunkt puude ksüleemi Vees lahustunud ainete abil saab jäätumiskeskuste vabana ja erilise rakkudes (torujad juhtkoe rakud, mis taim reguleerida, millisel temperatuu- ehitusega rakumembraani abil täieli- viivad vett ja mineraalaineid mullast ril vesi temas jäätub. Näiteks lahus- kult isoleerituna rakurühma välispin- lehtedesse) olla isegi –45 °C [8]. Ent tunud suhkrud langetavad vee jää- nal asuvast jääst [8]. Temperatuuri olgu külmumispunkt rakkudes kui tumistemperatuuri alla nulli [8]. langedes muutub taimes ainevahetus madalal tahes, kõigi külmakahjustus- Rakuvaheruumides hakkab vesi jäätu- üsna drastiliselt ja rakkudesse süntee- te vastu see ei aita. ma varem kui rakkude sees, sest raku sitakse mitmesuguseid ühendeid, mis sees on lahustunud aineid rohkem. aitavad stabiliseerida valke ja raku- Kas vältida või välja kannatada? Kui rakuvaheruumis tekib jääkristall, membraane [6]. Raskete ilmastikuoludega on taimel

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |763| 35 Kuidas loodus toimib? 2 x foto: Pille Mänd Pille 2 x foto:

Tartu ülikooli katsealal FAHM mõjutatakse metsaökosüsteemi õhuniiskust. 2017. aasta septembris võis seal näha, kuidas niiskemates oludes kasvanud kased (vasakul pildil) langetasid lehed umbes kaks nädalat hiljem kui poolsada meetrit eemal asuva kontrollala puud (paremal pildil)

üldjuhul võimalik kohaneda kahel Et talve tulekul oleksid kõik vaja- on lehed langetada. Vananenud lehes viisil: neid olusid vältides või siis talu- likud struktuursed muudatused lagundatakse esmalt klorofüll (roheli- des. Rohttaimed meie kliimas pea- membraanides ja ainevahetuse muu- ne pigment), valgud, nukleiinhapped miselt väldivad külma: lasevad maa- datused tehtud, selleks on taime- (DNA ja RNA), kloroplastid (raku­ pealsetel osadel sügisel hävida ja ela- del vaja sügist, kui ilmastik muutub organell, milles toimub fotosüntees) vad talve üle mullas, kus on soojem. järk-järgult karmimaks ja taim saab ja rakutuum (rakuorganell, mis sisal- Muidugi ei jää ka pindmistes mulla- kohaneda aegamööda. Erinevalt dab pärilikkusainet). Seejärel viiak- kihtides asuvad juured külmakahjus- lehtpuudest võivad okaspuud talvel se osa väärtuslikumaid mineraalai- tustest täiesti puutumata, mistõttu ka plusskraadide korral isegi vähesel neid enne lehtede langemist tüve säi- sealsetes rakkudes kasutatakse suhk- määral fotosünteesida, kuigi hinga- lituskudedesse hoiule [4]. Kuna läm- ruid jt lahustunud aineid, et viia kül- misele kulub üldjuhul rohkem süsi- mastik on taimes üks vajalikumaid mumispunkt allapoole. Üheaastased nikku kui fotosünteesil saadakse. mineraal­aineid, jõuab seda tüvesse taimed elavad talve üle seemnetena, Okaspuudele lisab külmakindlust tagasi kõige enam. milles on üsna vähe vett. ka asjaolu, et nende torujad ksü- Sügisel märkamegi esmalt seda, Külmas kliimas kasvavad puit­ leemirakud ehk trahheiidid, mida et klorofülli lagundatakse ja taimede taimed seevastu taluvad külma, mitte mööda vesi liigub, on väga väikese lehed ei paista enam rohelised, vaid ei väldi seda. Okaspuud elavad talve läbimõõduga. Tänu sellele ei katke oranžid, kollased või punased. Oranži üle veidi teistsuguse strateegiaga neis külma ja sulailma vaheldudes värvuse annavad lehtedele karotee- kui lehtpuud. Igihaljaste okaspuude veesambad nii kergesti kui lehtpuu- nid ja kollase ksantofüllid. Mõlemad okkad püsivad puudel vähemalt kaks des. Teisalt kasvavad okaspuud tun- pigmendid kuuluvad karotenoidide aastat, paljudel liikidel ka kauem. duvalt aeglasemalt kui lehtpuud, sest rühma ja on lehes olemas ka suvel. Seetõttu peavad nende okkad taluma mööda kitsaid juhtkudesid liiguvad Me lihtsalt ei märka suvel karotenoi- külma ilma. Okaste ehitus on hästi ka toitained aeglasemalt. Nii kasvab- de, kuna need jäävad rohelise pig- kohastunud selleks, et nad võimali- ki lehtpuid rohkem soojemas kliimas mendi – klorofülli – varju. Klorofülli kult vähe vett kaotaksid ega kannaks ja okaspuid külmemas piirkonnas. eesmärk lehes on püüda valgusener- ka liiga palju lund, et oksad ei mur- Heitlehised lehtpuud on suvel okas- giat fotosünteesiks. Karoteenid ja duks lume raskuse all. puudest tõhusamad fotosünteesijad, ksantofüllid neelavad valgust veidi Veekadu vähendab näiteks vaha- ent põhjamaa talves nende lehed ei teises spektriosas kui klorofüll ja aita- kiht okastel, paks kutiikula (välimine toimi. vad fotosünteesile kaasa. Peale valgu- rakkude kiht okkal) ja sügaval rakku- se püügi on nende ühendite ülesanne de vahel asuvad õhulõhed (avaused Miks heitlehised lehtpuud raiska- kiirata liigne valgus väliskeskkonda okastes ja lehtedes, mille kaudu liigub vad ressursse? Kui puu jätab talveks tagasi soojusena [3]. Sel viisil hoiavad lehte süsihappegaas ja väljub veeaur). lehed külge, võib see talle lausa kahju karotenoidid ära kahjustused, mida Üks teadusuuring selgitas välja, et kui tuua: lehestikule koguneb palju lund, liigne valguskiirgus võib lehele teki- tuua jõulukuusk tuppa pärast suure- mistõttu oksad võivad murduda. tada. maid külmakraade, ei kuku okkad nii Heitlehiste puude lehed ei ole külma- Lehe punase ja lillaka värvusega kergelt ära, sest külmaga kohanedes le kuigi vastupidavad, sest selliste leh- on aga hoopis teine lugu. Punase on okaste suhkrusisaldus suurenenud tede veekadu on väga suur. Külmad värvuse põhjustavad lehtedes anto­ ja rakumembraanid ümber kujune- ilmad, pikad ööd ja lühikesed päe- tsüaanid, mis millegipärast paiknevad nud, et okkad ei kuivaks [7]. vad annavad puule signaali, et aeg lehe vakuoolis; enamasti on vakuoo-

36 |764| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 li otstarve talletada leherakus varu- ja jääkaineid ning kõik teised val- guspüügis osalevad pigmendid tai- merakus asuvad spetsiaalsetes orga- Mänd Pille Foto: nellides, plastiidides. Antotsüaane ei pruugi lehes leiduda sugugi mitte terve suve. Eri taimeliikidel suureneb antotsüaanide hulk lehtedes eri aega- del. Mõnel juhul suureneb antotsüaa- nide hulk stressi tõttu, näiteks liigse UV-kiirguse korral, putuka või muu patogeeni kahjustuse korral, õhu­ saaste suurenedes jms. Mõni taime- liik sünteesib rohkem antotsüaane ajal, kui lehed on väga noored. Mõni teine teeb seda lehtede lagunemise perioodil. Õigupoolest ei olegi antotsüaani- de funktsioon lehtedes siiani kindlalt teada. Mitmed uurijad on siiski leid- nud, et antotsüaanid aitavad tõenäoli- selt tõhusamalt valgust ära kasutada, sest punasemad lehed neelavad roh- kem valgust, liigse valguse tagasikiir- gamine soojusena väheneb ja suure- neb fotosünteesi tõhusus [5]. Kui pigmendid lehtedes on lagun- datud ja vajalikud ressursid tüves- Suured heitlehiste puude lehed on suvel küll tõhusamad fotosünteesijad kui se viidud, hakkab leherootsus oksa- okaspuude okkad, ent talviste külmakraadide käes on sääraseid lehti toimimas le kinnitumise piirkonda tekkima nn hoida liiga kulukas. Fotol on hariliku haava lehed eraldusvööde. Tavaliselt on see paari rakukihi paksune. Selles kihis olevate rakkude kestad lagundatakse ja leht näiteks tärklist. Eesmärk pole kulu- ronmental control and molecular mec- hanisms. – Plant, Cell & Environment 35 kukub oksa küljest. Eralduskohast tada need varud talve jooksul ära, (10): 1707–1728. oksa poole jäävate rakkude kestad vaid kasutada kevadel pungade puh- 3. Cupellini, Lorenzo et al. 2020. Charge transfer paksenevad, neisse ladestub puit- ja kemise ajal. Pisikeste, vast tärganud from the carotenoid can quench chlorophyll korkainet ja tekkinud korgikiht sul- lehtede fotosünteesivõimest ei piisa excitation in antenna complexes of plants. – Nature Communications 11 (1): 1–8. geb katmata sissepääsu. Maha kuk- kaugeltki, et kevadine suur energia­ 4. Maillard, Anne et al. 2015. Leaf mineral nut- kunud lehed ei lähe päris raisku, vaid vajadus ära katta. Õigupoolest ilma rient remobilization during leaf senescence nende lagunedes vabaneb toitaineid, puhkeperioodi läbimata polegi pal- and modulation by nutrient deficiency. – Frontiers in Plant Science 6: 317. mis kogunevad mulda uueks kasutu- jude taimeliikide pungad võimelised 5. Neill, Samuel O. 2002. The functional role seks. Ent näiteks tammel tekib lehe- kevadel puhkema [2]. of anthocyanins in leaves (Doctoral dis- rootsus eralduskiht sügisel üksnes Kliimamuutused võivad tundu- sertation, ResearchSpace@ Auckland). osaliselt ja seetõttu ei kukugi mõnel valt mõjutada seda, millal taim alus- 6. Tarkowski, Łukasz P.; Van den Ende, Wim 2015. Cold tolerance triggered by soluble tammel lehed maha enne kevadet. tab ettevalmistusi talveks, kui palju sugars: a multifaceted countermeasure. – punaseid pigmente lehes sünteesi- Frontiers in Plant Science 6: 203. Puhkust on vaja kevadiseks spur- takse ja millal taim taas puhkesei- 7. Thiagarajan, Arumugam et al. 2016. diks. Kui kõik külma eest kaits- sundist väljub. Loodame, et meie Environmental and hormonal physiology of postharvest needle abscission in christ- vad muutused on sügisel tehtud, sügisesed metsad on muutuva klii- mas trees. – Critical Reviews in Plant jääb taim talveks puhkeseisundisse. ma kiuste ka edaspidi sama värvili- Sciences 35 (1): 1–17. Ainevahetus on siis märksa aeglasem sed kui praegu. 8. Wisniewski, Michael et al. 2003. An over- view of cold hardiness in woody plants: ja energiakulu tunduvalt väiksem kui seeing the forest through the trees. – 1. Atıcı, Ökkeş; Nalbantoǧlu, Barbaros 2003. muudel aastaaegadel. Terve suve ning HortScience 38 (5): 952–959. Antifreeze proteins in higher plants. – sügise on taim kogunud juurtes ja Phytochemistry 64 (7): 1187–1196. tüves (varres, okstes) asuvatesse säi- 2. Cooke, Janice E. et al. 2012. The dynamic Pille Mänd (1978) on Helsingi ülikooli lituskudedesse energiarikkaid aineid, nature of bud dormancy in trees: envi- järeldoktorantuuri teadur.

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |765| 37 Sada rida Eesti loodusest

Kiudpilved kui peene sulega kirjutatud araabia kiri

38 |766| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 tas öösel ja küsis, mis on taevaga lahti. Tõmbasin kardinad eest ja vaatasin kevadtalvisesse taevas- se. Suurt osa taevakummist täitis mitmevärvili- Foto: erakogu Foto: ne virmaliste mäng. Sellist värvimängu ei ole ma enam kunagi näinud. Kevadtalvisest ajast, kui hommikul tööle läk- Vootele Hansen sin, on meeles Õismäe tiigist möödudes nähtud valgussambad ja -rõngad päikese all või ümber. õeldes, mis on mind Eesti loodu- Samal ajal läksin koju sageli Väike-Õismäe ja ses kõnetanud, milliseid emotsioo- Mustamäe vahel asunud vana raudteetammi pidi. ne on loodus mulle pakkunud, mee- Tänavavalgustust seal ei olnud ning tähistae- Mnub kõigepealt lapsepõlv. Kasvasin Tallinnas vas oli päris hästi nähtav. Peaaegu nädala jook- Lillekülas. Meil oli suur aed. Ikka on meeles sul sai jälgida, kuidas Jupiter päev-päevalt lähenes kevadised õied aias ja kraavikallastel, kuid roh- Veenusele ja teises taevaservas tõusis neid piidle- kem on meelde jäänud taevas ja voolav vesi. ma Marss. Mõtted läksid Vana-Kreeka müütidele Pilved ja taeva värvi muutused päeva jook- ja ka efemeriidide tabel oli arvutis avatud. sul on mulle alati imestamisväärset pakkunud. Taevavõlvi kõrval avaldab muljet ka vesi. Lapsena vaatasin ka sõjaeelse kirjastuse Loodus Algklassides koolist tulles olid Räägu ja Tedre välja antud „Eesti entsüklopeedia“ pilte pilvedest. tänava kraavid meie tavaline mängumaa. Paraku Ülikooli meteoroloogiapraktikal olime kahe- olid viiskümmend aastat tagasi talved sulad ja kesi kursusevennaga Kavilda oru veerel telgis kraavi jääl sai harva liugu lasta. Seda enam sai ja pidime päevasel ajal iga tunni tagant tegema laevu ujutada ja mõne korra ka tiigil parvetada. vaatluse. Meelde on jäänud teisel päeval kiire Lillekülas oli probleemiks ka kõrge pinnasevesi. õhurõhu langus ja sellele järgnenud suur öine Vähestel külmadel päevadel sai aialompidel uisu- pilvekeeris sagedaste välgunooltega, mis muut- tamist proovida ning kevadel vee soojenemist ja sid öö valgeks. Kõik välgud olid pilvesisesed, lompide kuivamist jälgida. pilve alumine serv oli tavalise äikesepilve jaoks Lapsena ma ei teadnud, et üks minu ülikoo- üsna kõrgel ja sademeid ei olnud. Järgnes õhu- lijärgseid töid on veeproovide võtmine ja voolu- rõhu tõus. hulga mõõtmine jõgedel. Teistsugused pilved olid Baikali järvel, kui Ma arvan, et üks Eesti looduse probleemide olin kolmanda kursuse järel sealses limnoloo- põhjusi on olnud ulatuslik jõgede ja ojade õgven- giainstituudis praktikal. Suure jaheda veekogu damine möödunud sajandi kolmandal veerandil kohal oli suvel pilvi vähe, kuid neid ümbritseva- maaparanduse käigus. Maaparandust rahastati te mäestike nõlvadel oli neid küllalt. Baikali jär- üleliidulisest eelarvest. See, kes Moskva raha ei vel mõõtsin Secchi kettaga vee läbipaistvuseks 28 kulutanud, oli saamatu. Sirgeks aetud jõgede pik- meetrit. Selenga jõe suudmes oli huvitav vaada- kus, aga ka pindala vähenes. Muidugi ahenesid ta, kui terav võib olla piir jõe- ja järvevee vahel. ka jõeelanike elupaigad ja kasvukohad. Läbipaistvuse erinevus laeva vööris ja ahtris oli Teine probleem on intensiivistuv põllumajan- üle tosina meetri ja vee värvus skaala eri serva- dus, mis muu hulgas toob kaasa toitainete uhtu- des. Muidu oli Baikali vesi selliselt läbipaistev, et mise vette. Põllumehel ei ole hõlbus leida läm- kui liikusime kalda lähedal, oli tüünet järvepinda mastiku ja fosfori tasakaalu, kuid see ülesanne on vaadates tunne, et laev liigub õhus. tarvis lahendada. Mulle meeldivad enim kiudpilved, mis vahest Meie maastikud on muutunud ühetaolise- meenutavad peene sulega kirjutatud araabia maks. Oma osa on selles sirgeks kaevatud oja- kirja. Sageli järgnevad kiudpilvedele kiht- ja saju- del, aga ka maainimeste toimetuleku muutus- pilved. Suvel on tore jälgida rünkpilvede muutust tel. Viimasel Vene ajal oli ühe või kahe lehma päeva jooksul: vaadata, kuidas need ennelõu- pidamine paljude perede, põhiliselt sovhoosi- nal tekivad, pärastlõunal suureks saavad ja õhtul tööliste peamine sissetulekuallikas. Selleks et hääbuma hakkavad. Pilve vaadates mõtled, mis varuda sööta ja karjatada loomi, kasutati tee- on selle pilve all. Miks on seal albeedo väiksem ja servi, kraavikaldaid ja muid väiksemaid maa- kujuneb tõusev õhuvool? Eeskätt mere ääres on tükke. Lapsepõlvest on meeles väikesed niidud rünkpilved head ilmaennustuse tunnusmärgid. ja nende värvikirevus. Nüüdseks on need rohu- Tunnis olen õpilastele tutvustanud ka ilmatee- maad hakanud metsastuma ja avaramad heina- nistuse „Pilvede kooli“. põllud on märksa värvivaesemad. Peaaegu kahekümne aasta tagusest ajast on meelde jäänud virmalised. Tuttav taksojuht helis- Vootele Hansen (1962) on õpetaja ja geograaf. Foto: Kairo Kiitsak Foto:

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |767| 39 Üks Eesti paigake Foto: Ingmar Muusikus Foto:

HärjaojaHärjaoja vesivesi härjahärja janujanu pesipesi Härjaoja, pildistatud Taga-Roostojal suurvee aegu 2010. aasta 11. aprillil

Muinaseestlased kasvatasid hobuseid, kuid teisel Kristuse- Roostoja (Rannapungerja) jõkke. järgsel aastatuhandel oli me esivanemate põhiline töö- Ilvi Roostar Ees-Roostojalt teab, et ojale on andnud nime härjad, loom siiski härg, kohitsetud isane veis. kes sealt vett jõid. Taga-Roostojal Härjaoja talus sündinud folklorist Juhani Püttsepp Peale tööpanuse oli härg lehma- Mall Hiiemäe täpsustab, et need olid le sõbraks, andis lauta sooja ja väetas mõisa härjad, keda seal kandis kas- jaloolane Hendrik Sepp põldu. Masinad sõid härjad künni- ja vatati Peterburi viimiseks. Tema ema on 1942. aasta 12. juuni veotöölt välja, praegusajal neid naljalt sünnikodu Roogendiku taga asub ka Postimehe artiklis märkinud, ei leia. Pole põhjust pullikut kohitse- Härjaküngas. erA Eesti-ala põllumajanduses kasuta- da. Siiski pruuskab sarvedega tegela- ti 18. sajandil põhiliselt paarisraken- ne laialdaselt me rahvajuttudes ja ka Maaparandustööde käigus on oja di tööloomadena „üsna ohtrasti härgi mõnedes kohanimedes. kaotanud oma lookeid ja veeroh- ja hobustega töötati peamiselt ainult Härjaoja algab Alutagusel Muraka kust, teda on „õigutud“ ehk õige- Võrumaa ja Tartu vooremaastikul“. raba servast ja viib oma roostese vee maks aetud. „Tänapäeval väike ojake,

40 |768| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 Foto: ERM Foto:

Foto: Ingmar Muusikus

Märja katselauda juhataja Birgit Aasmäe pakub pullikule Härjaoja vett. Asudes peagi lihaveisena pikale teele Itaaliasse või Hollandisse tunneb pullik nr 8522 end kindlamini, kui keres on lonks tumedat rabavett Härjaks saamine jättis kasvu veidi kängu, see sobis künni- tööks. Härjarakend Saaremaal 1895. aastal Foto: Foto: Kalju Tarum

... ja samas kohas sügise künnisel 2020. aasta 13. septembril (fotol on kirjutise autor)

palju kuivem kõik see värk,“ lisab Mall nud, et veel 1940. aastatel ajasid loo- Piirsoo kätte. Vetikaid sealt leidmata Hiiemäe. mad Kööginõmmel käärinud 200-liit- märkis Kai, et „vesi oli väga pruun“, Tarumaa külast pärit Kalju Tarumil rise meskitünni külili ja jõid sealt. mis annab tunnistust humiinainete on andmeid, et härgadel tekkis suurem Üks asi on õlu, teine rabavesi. rohkusest, nagu on kohane soodest janu, kui Härjaoja lähedusse kerkis Kõik bioloogid on ülikoolis õppinud, läbi voolavale ojale. saeveski ja loomad pidid tegema ränka et laukast võid rahus juua, aga janu see Viime Härjaoja vett pangega ka tööd, vinnates palke estakaadile. mineraalainevaene vesi ei kustuta. Eesti maaülikooli katselauta Märjale. Kunagi voolas Härjaoja kallastel ka Nii need härjad seal Härjaojal jõid Nädalavanune lehmik Leila silmit- puskar, mis „suurem asi ei võinud olla, ja jõid, jõid ja jõid, nende janu suurt seb pakutavat halvasti varjatud üks- aga purje on pannud küll“. Viinaköögi ei kustunud. Aga kas selle järgi, et nad kõiksusega. Tema latrinaaber pullik olid ojaäärsele Kööginõmmele raja- muudkui jõid, ongi oja nime saanud? nr 8522 aga torkab nina kohe pange nud juba Põhjasõja-aegsed väejook- Tänavu 13. septembril võta- ja võtab mõne tubli lõnksu. sikud (Saarevälja metsavahi Abel me Taga-Roostoja teetruubi juu- Selliovi teade). Vana-Roostoja talust rest Härjaojast veeproovi ja viime Juhani Püttsepp (1964) on bioloog ja pärit Lembit Roostar on meenuta- Eesti maaülikooli hüdrobioloogi Kai kirjanik.

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |769| 41 Poster Foto: Elar Vilt Foto:

Keldriöölane

ildil kujutatud keldriöölasega (Scoliopteryx libatrix) on ehk nii mõnigi lugeja elu jooksul Pkohtunud: neid koguneb Eestis keld- ritesse ja koobastesse päris arvukalt talvituma. Tegemist on keskmisest pike- ma elueaga ööliblikaga, kes koo- rub nukust hilissuvel või sügise algul, otsib endale stabiilsete väheste plusskraadidega talvituskoha ja tuleb sealt hea õnne korral uuel kevadel välja ning jätkab lume sulamise järel elutsüklit. Hea õnne korral seetõt- tu, et talve jooksul on ta üsna kerge saak talvel aktiivsetele röövputukate- le, närilistele, nahkhiirtele ning halli- tusseentele. Liblikaid pildistades on tihti oluli- sim reegel sättida objektiiv risti libli- ka tiiva või tiibade pinnaga, et saada võimalikult suur osa pildistatavast objektist teravalt fookusesse. Selliseid ülesvõtteid võib tinglikult liigitada määramispiltideks. Valisin selle, teis- test eristuva pildi nimelt seetõttu, et tuua profiilis esile tema ainukord- sus: teist täpselt samasuguse punka- risoenguga liiki ei leidu. Pilt on tehtud ilma lisavalgust kasutamata Sony a6300 kaameraga, mille ees oli Kiponi automaattera- vustamist toetava adapteriga Canoni 100 mm 2.8 IS makroobjektiiv. Fotograafiaga olen vahelduva aktiivsusega tegelenud alates 11. elu- aastast, kui mulle kingiti esimene fotoaparaat. Enamasti pildistan loo- dust ning püüan jäädvustada neid liike ja olukordi, mis ei ole päris iga- päevased. Richard Viidalepp

42 |770| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |771| 43 Intervjuu Aju tahab talveunne

Psühholoog Aija Kalaga vestelnud nud teatud närviringed, niinimeta- tus, et võta ennast lihtsalt käsile ja Juhan Javoiš tud tundmuste voolusängid (Jaanus hakka tegutsema. Tõsi, depressiooni Harro tõlge Jaak Panksepa termi- raviskeemis on täiesti olemas selline Eesti keelde on ilmselt soome keele nist). See tingibki tahtetuse ja jõue- element nagu aktiveerimine. Aga see kaudu tulnud mõiste „kaamos“: tuse tunde. ei käi päris nii, nagu inimesed mõni- eriti sünge ja pime sügistalvine aeg, Depressioonis inimene ei alus- kord ette kujutavad, et hakkad otsast kui meeleolu on kehv ja elu ei paku ta terapeudi juurde tulles tavali- pihta ja küll siis hakkab edenema. eriti rõõmu. Paljud loomad vajuvad selt juttu sellest, et kangesti kurb Või näiteks soovitus, et tee mida- sügisel talveunne. Kas inimesega on olla. Tihtipeale kurdetakse pigem, gi, mis sulle tavaliselt rõõmu on toimub midagi sarnast? et peaks tegema seda, toda ja kol- valmistanud. Kui ajus on rõõmu Kaamosemeeleolud võivad alus- mandat, peaks tööle minema, üle- tekitavad virgatsained lihtsalt otsas, mehhanismilt tõesti olla talveunega mus ootab säravaid tulemusi nagu siis pole võimalik rõõmu tunda. mõneti sarnased. Ühes teadusuurin- alati, aga tunne on selline, et tõmbaks Depressioonis inimesi hämmastab- gus vaadeldi, kuidas käituvad loo- ainult teki üle pea ja magaks. ki tavaliselt enim, et asjad, mis alati mad, kui nende ajus hakkab nappima Oleme kõik kuulnud käibesoovi- on rõõmu pakkunud, jätavad järsku serotoniini, dopamiini või noradre- tust: ära võrdle end teistega, võrd- ükskõikseks ja see omakorda muu- naliini – virgatsaineid, mille vähesust le iseendaga. Aga sügismasenduse dab meele eriti mõruks. Otsitakse inimajus seostatakse depressiooniga. puhul paraku ei ole vahet: ka suvise tuge toredatest minevikumäles- Selgus, et loomakesed kerivad ennast iseendaga võrreldes tuleb tõdeda, et tustest või tulevikuunistustest, aga kerra ja jäävad talveunne. energia ja sooritusvõime on kuhugi neidki näeb inimene nüüd läbi mus- Paljud loomaliigid lähtuvad end kadunud. Kogu organism üritab end tade prillide. Kusjuures ta ise ei taju talveunne sättides ja ka muidu oma sügisel mingis mõttes puhkerežiimi end sealjuures pessimistlikuna, vaid elutsüklis ööpäevase valgusperioo- seada. Sügisene kurbus ja põhimeele- hoopis teisi enda ümber ja nende di pikkusest, mis on küllaltki kindel olu langus võib sageli olla sellest tin- abistamispüüdeid ebaadekvaatselt näitaja, millise aastaajaga on paras- gitud sekundaarne nähe. optimistlikena. jagu tegemist. Ka inimese puhul on Sellises olukorras on sõprade õla- selgitatud, et nimetatud virgatsaine- Kogu organism lepatsutus, et hakka aga tegutsema ja te taset meie ajus mõjutab valgus­ küll siis jõud tuleb tagasi, aju seisuko- perioodi pikkus; mõju ajule tuleb sil- üritab end sügisel hast sama pöörane, kui öelda palavi- made kaudu üle niinimetatud näge- mingis mõttes kuga teki all lamavale lapsele, et tõuse misristmiku. puhkerežiimi seada. aga püsti, pane riidesse ja mine õue, Küllap on sügisesel jõuetusel ja küll siis läheb ka palavik üle. tujutusel evolutsiooni käigus olnud oma otstarve. Pika kujunemisloo See sobib hästi kokku hiljutise Kas see ei aita siis? Kui sügisel jooksul ei ole ju inimliigil külmal aas- ETV saatega „Selge pilt“, kus Märt tuleb väsimus ja viitsimatus peale, taajal olnud käepärast selliseid muga- Avandi ja Aapo Reitsak meenutasid kas ei aita, et hakkad lihtsalt otsast vusi nagu tänapäeval. Nii püüabki oma depressiooni. Mõlemad rõhu- tegutsema? aju jõuetu enesetunde kaudu suuna- tasid seda tunnet, et ei taha voo- Kui inimene saab psühholoogilt soo- ta meid kunagises kontekstis väga- dist välja tulla, ei taha teha isegi vituse, et tee midagi vahvat, siis seda gi mõistlikult käituma. Kui õhtuti neid asju, mis tavaliselt köida- proovides peab väga hoolikalt ennast pimeneb üha varem ja hommikuval- vad. Näiteks Märt Avandi sõnad: jälgima, nii-öelda keha kuulama, nagu gus saabub üha hiljem ning ka loodus „Hommikused ärkamised, need vanad arstid ütlevad. Et mitte vinti üle muutub üha hämaramaks ja kahva- olid kõige õudsemad, sest et sa ei keerata. Kui liiga palju korraga ette tumaks, saab aju signaali, et varsti on taha ärgata lihtsalt üldse ja kõik, võtta, kulutab aju ära need vähesedki väljas külm ja pime, palju ohte, vähe mis sind ees ootab sel päeval, see virgatsained, mida on suutnud oma saaki, riskid kõrged. Ning annab kor- tundub ületamatu raskus. Nii vas- madalseisus toota. ralduse: säästa ressursse, püsi rohkem tik on kõik, mind ei huvita, ma Näiteks otsustab eluaeg näitemän- koopas! ei taha, ja ma ei näe mingisugust gu armastanud Uugametsa pensionä- Sügismasenduse, aga ka üldiselt perspektiivi oma elul ka.“ riproua end käsile võtta: kutsub poja depressiooni korral on virgatsaine- Just, ja siin jõuame ühe klišeeni, mis autoga ja sõidab Tallinnasse teatrisse. te puuduse tõttu inimajus soiku jää- on palju kurja teinud. See on soovi- Aga tagasi tulles on nädal aega kurna-

44 |772| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 Foto: Erik Peinar Foto:

Aija Kala on sündinud 12. juunil 1973 Tartus. Lõpetanud Miina Härma gümnaasiumi ning Tartu ülikooli psühholoogina (MA). Eesti psühholoogide liidu atesteeritud kliiniline psühholoog-psühho- terapeut, Eesti pereteraapia ühingu serti­fikaadiga perekonnapsühhoterapeut, Euroopa mitme­ dimensioonilise pereteraapia akadeemia sertifikaa- diga terapeut ja superviisor. Eesti kliiniliste psühho­ loogide seltsi juhatuse liige, Eesti pere­teraapia ühingu liige. Töötab Tartu ülikooli kliinikumi spordi­meditsiini ja taastusravi kliiniku statsionaar- se taastus­ravi osakonnas kliinilise psühho­loogina ning sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetus- teenuste osakonnas mitmedimensioonilise pere- teraapia Lõuna piirkonna superviisorina.

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS 45 Intervjuu

ikkagi mõlemad koos: antidepressant kombineeritult psühhoteraapiaga. Pikaajalise depressiooni puhul on organismis toimunud kaks põhilist Foto: Remo Savisaar Foto: muutust. Esiteks, rakud, mis moo- dustavad heade tundmuste voolurin- ge, on kurnatud ning virgatsaineid nende vahel on liikvel vähe. Selle tõttu ei saa närvirakud enam omava- hel hästi suhelda, üksteisele signaale edasi anda. Ja kuna needsamad tund- muste voolusängid on aeglustunud või seiskunud, siis on neid ühenduses hoidnud närvijätked hakanud kärbu- ma, hävima. Antidepressandi mõjul hakkab tasakesi suurenema virgatsainete hulk ajus. Tänu sellele hakkavad ka närvi- Kui paanikaringe ajus on olnud pikka aega ja tulutult aktiveeritud, kujuneb dep- rakkude jätked tasapisi jälle kasvama. ressioon. Eesti päritolu USA psühholoog Jaak Panksepp on seda võrrelnud mets- Kuna nõnda kasvab nii virgatsite kui loomapoja käitumisega, kes kutsub ema. Kui kutsetele pikka aega ei vastata, siis ka nende vastuvõtjate – retseptorite loomake tardub ja võib muutuda lausa apaatseks. Samamoodi juhtub inimesega, hulk, hakkavad rakkude ühendused kes üritab pingelisest olukorrast pikka aega välja rabelda. Fotol on ema hüüdnud närviringetes taastuma. metskitsetall, kellele fotograaf sattus peale kogemata, tundmatute häälitsuste Aga mida antidepressant ei tee: järgi minnes ta ei lahenda alusprobleemi, ei kaota depressioonini viinud pikaajalise stressi allikaid. tud. Ei aidanud, enesetunne läks hoo- nud sajandi keskpaigast tähelepane- Stressi võivad olla tekitanud eba- pis kehvemaks. ku, et paljudel juhtudel on liiga pikalt soodsad välistegurid, aga enamas- Depressiooni korral tuleb väga täp- ootejärjekorda jäänud depressiooni- ti nendega koostoimes ka ebasood- selt jälgida, et suurendada oma aktiiv- patsiendid paranenud küllaltki tasa- sad mõttemustrid. Mõttemustridki sust järk-järgult ja süstemaatiliselt, vägiselt nendega, kes olid saanud aeg- on oma füsioloogiliselt olemuselt til- mitte liiga palju korraga. Kui ette võe- sasti psühhoteraapiat. Ütlen „võlgne- lukesed närvivõrgustikud ajus, mil- tud sammuke õnnestub, annab see me”, kuna seepeale hakati psühho­ lest mõned aktiveeruvad sagedami- inimesele pisut jõudu, natuke sädet. teraapia meetodeid hoolikalt revidee- ni, mõned harvem, mõned on roh- Aktiveerimine on otsekui lõkke süü- rima. Praegusajal suudetakse nende kem juhtpositsioonil, ülekaalukamad. tamine: alguses on vaja eriti peeni- tõhusust mõõta ja täiustada juba ravi- Üsna samamoodi, nagu looduses on kesi oksi. miuuringutega võrreldaval tasemel. mõned teed hästi sisse sõidetud, aga teised võssa kasvanud. Kas sügisene depressioon läheb Eriti põhjamaades Seega, ainuüksi närviühenduste taastumisest ei pruugi piisata, et taas- kevadel iseenesest üle, nii nagu on täheldatud lumi sulab ja loomad ärkavad tal- tuks vaimne tervis. Väga tähtis on ka veunest? niinimetatud see, kuhu need ühendused, ringed ja Nii julgelt üldistada ei saa, aga tõesti, sesoonset depressiooni: võrgustikud tekivad. depressioon on enamasti hookululise sügiseti pöörduvad Tudengina pärisin professor Eero iseloomuga, ta võib teatud oludes ise inimesed vastuvõtule pigem Vasara käest: kust närvirakk teab, üle minna või mõneks ajaks taandu- depressiooni, kevaditi aga kuhu oma jätked kasvatada; kus on da. Eriti põhjamaades on täheldatud enam ärevushäiretega. see hea ühendus, millest tekib see niinimetatud sesoonset depressioo- õige ringe, mida organismil paras- ni: sügiseti pöörduvad inimesed vas- jagu vaja on? Sain teada, et esialgu tuvõtule pigem depressiooni, kevaditi Kuidas depressiooni ravitakse? hakkavad neuronid kasvatama jät- aga enam ärevushäiretega. Vahemere Palju on uuritud, et kumb on tõhu- keid huupi igas suunas. Aga alles maades sesoonset depressiooni vaat sam, kas ravimid – antidepressan- jätab organism need, mis kohtavad et ei tuntagi. did – või psühhoteraapia. Igipõline asjakohast vastust sobivalt koostöö- Briti psühholoogile Hans Jürgen konkurents. Uuringud on näidanud, partnerilt – teiselt neuronilt, kellega Eysenckile võlgneme juba möödu- et kõige parema tulemuse annavad koos saab tehtud midagi kasulikku.

46 |774| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 Ülejäänud, nii-öelda tühja kasvatatud istuks justkui elektritoolis. Organismi jätked, taandarenevad. ringlema jäädes võivad need stres- Psühhoteraapia eesmärk ongi soo- sihormoonid pikapeale põhjustada dustada kasulikke mõttemustreid ja mitmesuguseid kehalisi vaevuseid. seeläbi suunata närviühendusi kuju- Samuti võib pikaajaline stress oma- nema soodsatesse kohtadesse, aida- korda tuua kaasa kognitiivsed moo- ta inimesel ajus nii-öelda sõita sisse nutused olukordade tajumisel ja tõl- õiged teed. Näiteks esmalt selgita- gendamisel: valikuline märkamine,

des patsiendile, mis temaga toimub. kallutatult järeldamine, mustvalge GerryShawWikimedia Commons / Foto: Et maailm polegi ühtäkki keeranud mõtlemine, katastrofiseerimine ja nii tema vastu või tema hulluks läinud, edasi. Mõnikord on taoliste mõtte- vaid et ta kohutav enesetunne, olgu mustrite all peidus juba lapsepõlvest Närvirakk näeb välja nagu väga haruli- siis ärevus või depressioon, võib olla pärit negatiivsed tuumuskumused ne puu, mis on paljude jätkete kaudu normaalne, isegi adaptiivne reakt- enda, teiste ja maailma kohta. ühendatud teiste närvirakkudega. sioon, mis on aidanud meie esivane- Depressioonile hästi iseloomu- Nende ühenduste paiknemine määrab matel mingites oludes ellu jääda ja lik on ka ruminatsioon ehk mõtte­ ära, kuidas me mõtleme, lahendame mõnikord on abiks ka tänapäeval. mäletsemine. Inimene otsib mõttes probleeme ja kohaneme ebamuga- Leitakse konkreetseid pikaajali- oma kehvale seisundile lahendust, vustega. Fotol on roheliseks värvitud se stressi põhjusi inimese kaugemast aga jõuab ikka ja jälle ummikusse, ajukoore närvirakk ja punaseks värvitud minevikust ning vallandavaid sünd- samasse punkti, kust alustas. Püüab närvirakkude tüvirakud musi lähemast minevikust, inimene justkui lõputult august välja ronida, ja märkab ka ise loogilisi seoseid oma kukub kogu aeg tagasi. keskkonna, kujunemise, isiksuse ja Umbes ravikuuri esimesel kol- enesetunde vahel. Taolised taipami- mandikul, kui antidepressant ja sed võivad ka ise pakkuda pisikesi psühhoteraapia koos on hakanud rahulolusädemekesi, tillukesi dopa- esimesi vilju kandma – normaalne miinidoose. Aga mis tähtsam, nende liiklus mõtete ja tunnete voolusängi- tulemusel hakkavad kujunema uued des taastuma –, kuulen inimesi ütle- LibraryJoonis: Science Photo mõttemustrid, mis aitavad meil ise- mas: uskumatu, märkan nüüd olu- endast ja maailmast paremini aru korrale nii palju lahendusi; kuidas on saada ning seeläbi end kindlamalt võimalik, et ma varem neid ei näinud? tunda ja tulemuslikumalt tegutseda. Psühhoteraapias on selle kohta Nii et keha keemia ja aju ehitus edev nimetus: kognitiivne restruktu- määrab mõtlemise, aga ka vastupi- reerimine. Võtame ebasoodsad mõt- di, mõtlemine kujundab keemiat ja temallid kivi kivi haaval lahti ja pane- närvistruktuure. me uutmoodi kokku nõnda, et neist Jah, mõlemat pidi. Juba ülemöödunud tulevikus rohkem kasu oleks. sajandil kujunes niinimetatud Jamesi- Kahe närviraku jätkete kokkupuute- Lange teooria, mille järgi kehas teki- kohas ehk sünapsis vallanduvad saat- Millised need negatiivsed mõtte- vad kõigepealt lihtsamad füsioloo- jarakust virgatsained ning kannavad mustrid tavaliselt on? gilised reaktsioonid ja alles seepeale signaali üle vastuvõtjaraku retseptori- Hea näide on niinimetatud negatiiv- kujunevad meie mõtteis neile tõlgen- tele. Depressiooni korral eraldavad aju sed automaatmõtted, mis ei tugine dused. Näiteks karu nähes hakkavad närvirakud teatud virgatsaineid liiga loogilisele arutluskäigule, vaid turga- kõigepealt jalad värisema ja alles see- vähe või on olulised närviühendused tavad pähe järsku, nagu välk selgest peale tekib hirmutunne. Ehkki tun- pikaaegse stressi tõttu sootuks hävinud taevast. Meenub noor naine, kelle dub vastupidi. Ka depressiooni kipu- mees reisis töö asjus tihti lennukiga. takse panema süüks mustadele mõte- Iga kord tekitas teadmine, et kaasa tele, aga tihti on vastupidi, mustad on tuba sassis või on kohv otsa saa- astub parasjagu kusagil lennukisse, mõtted võivad olla vaid kehva enese- nud. Aga kui tore pensionärist vana- temas tohutu ärevuse: äkki kukub tunde otsitud tõlgendus. proua ärkab sügishommikul üles, alla! Kuni lõpuks mees helistas ja Toon jälle näite mõne vahva vana- tunneb – ilm on kuidagi rõske, väl- ütles, et reis laabus taas kenasti. prouaga. Kui minutaoline inimene jas on hämar, enesetunne on kuida- Sedalaadi kasutu ärevus hakkab ärkab hommikul üles ja tunneb, et gi kahtlaselt kehvakene –, siis temal pikapeale tervist rikkuma, sest iga mingi õudne ärevus ja pinge on sees, pole seletust nii varnast võtta. Vaatab äreva mõtte peale paiskuvad verre siis on lihtne leida seletus. Võib-olla ringi: kõik on hästi, pitslinad on sir- adrenaliini- ja kortisoolidoosid, aju mõni tööülesanne ootab tegemist või geks triigitud, tuba korras, padjad

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |775| 47 Intervjuu

neb, mõne aja pärast läheb ka füsio- loogiline hirmureaktsioon üle ning ajus kinnistub refleks: selleks et hir- must lahti saada, tulebki põgeneda. Tegelikult võiks hirm samamoodi Foto: Eesti filmi instituut Eesti Foto: hajuda ka kohale jäädes, kui selgub, et midagi hullu ei juhtu. Sest keha lihtsalt ei jõua energiakulukat hirmu- reaktsiooni kuigi kaua ülal pidada. Selliseid harjutusi psühhoterapeudid mõnikord soovitavad.

Tänapäeval kiidetakse palju posi- tiivse mõtlemise voorusi. Miks siis negatiivne mõtlemine üldse olemas on? Kas negatiivselt mõtlevad ini- mesed ei peaks olema looduslikus valikus juba ammu välja surnud? Nagu „Kevade“ Arno Tali on mõned inimesed loomupäraselt keskmisest veidi nuk- Psühholoogias tuntakse sellist rameelsemad, teaduslikus keelepruugis düstüümsed. Tegemist ei ole tervisehäire- nähtust nagu automaatne valv- ga. Põhjus võib olla virgatsainete loomupärane vähesus, virgatsainete retseptorite sus. Inimestele on tõesti üldiselt vähesus, hoogne virgatsainete tagasihaare vms omane märgata rohkem negatiivset. Ajalehtede esikaasi vaadates saab tähelepanu osaks kõigepealt mõr- vauudis. Aju seirab: ega mina ei ole ohus? Kui aga pealkiri kiidab rahva- tantsurühma edusamme, kipub pilk sellest pigem üle libisema. Jällegi näib see olevat sügavalt bio- loogiline nähtus. Küllap on ajaloos olnud nõnda, et kui meil jääb märka- mata midagi positiivset, ei juhtu sel-

Foto: Abrget47j / Wikimedia Commons / Abrget47j Foto: lest nii väga hullu, ent kui jätame kahe silma vahele midagi negatiivset, võib see päädida ärasöömise või mahalöö- misega. Aju funktsioon on põhimõtteliselt sama mis teadusel: näha, kirjeldada, süstematiseerida, seletada ja kõige selle põhjal prognoosida. Ennustada nähtuste tagajärgi. Kunagi, kui ühis- kond ei olnud veel nii ohtralt tur- Rästik Põhja-Kõrvemaal. Kui inimene peab maas vedelevat oksa maoks, pole see vatud nagu tänapäeval, tasus oma nii ohtlik kui pidada madu oksaks. Inimese evolutsiooni vältel on liigne valvsus ennustustes kalduda pessimismi. Kui võimaldanud paremini ellu jääda kui liigne optimism peame maas vedelevat puuoksa rästi- kuks, ei juhtu sellest midagi hullu, kui aga rästikut puuoksaks, võime saada rivis – pole nagu põhjust. Ta hakkab kaamos –, rahuneb inimene maha ja surma. helistama sõbrannadele ja asja aru- mõne aja pärast läheb ka kehv ene- Ameerika füsioloog Walter tama. Eks psüühika otsib, kuni leiab setunne üle. Cannon, kes on uurinud psühholoo- mingi seletuse. Ja kui juhtumisi leiab Negatiivse mõtlemise suur häda giliste nähtuste närvimehhanisme, kehva seletuse, siis võib see mõte on, et see soodustab vältimist. Nagu on kasutanud mõistet „keha tarkus“ omakorda hakata enesetunnet rikku- armastab rõhutada mu hea kolleeg (raamat „The Wisdom of the Body“, ma, vallandades vastastikku võimen- Mart Juursoo: vältimine on kindel 1932). Hiljem on üks noor inglise arst dava tagasiside. Aga leides adekvaat- viis suurendada vältimist. Inimene viidanud samale nähtusele kui hoopis se selgituse – näiteks: ahhaa, sügis- satub hirmutavasse olukorda ja põge- „keha lollusele“. Keha on meil mõne-

48 |776| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 ti väga lihtsakene. Näiteks kipub aju ja füsioterapeudid tunnevad selle ära noored inimesed teinekord kujun- panema füüsilised ja psühholoogilised ja küsivad patsiendilt: kas olete mõel- davad oma minapilti: „Kui õpin väljakutsed ühte patta. Looduslikes nud, et võiksite käia ka psühholoo- eksamiks ära ja läheb hästi – järe- ellujäämisoludes on automaatne valv- gi juures? Mõnikord ongi see esime- likult olen nutikas. Kui õpin ära ja sus olnud vägagi kohane, tänapäe- ne suunamine ja inimene võib saada läheb halvasti, siis olen ma ju rumal. val aga sünnib negatiivsetest eelhoia- stressiga abi juba enne depressiooni Seevastu, kui jätan õppimata ja läheb kutest päris palju tüli. Peame õppi- või muude tervisehädade teket. halvasti, ei pruugi ma olla loll, vaid ma, kuidas kohandada oma loodusest mul oli lihtsalt õppimata. Ning kui antud reaktsioonid kõige mugavamalt Tulles aastaaegade juurde tagasi: jätan õppimata ja läheb hästi, olen tänapäeva oludesse. kas võime lõppkokkuvõttes järel- tõeline geenius“. Hästi tuntud on sellesama dada, et pikaaegset stressi võibki Mingis mõttes on stressis pessi- Cannoni kirjeldatud „võitle või põge- põhjustada see, et väljas on läinud misti reaktsioon sarnane. Rahvasuu ne“ reaktsioon ehmatavates olukor- pimedaks, aju kutsub talveunne, ütleb: kes teeb, sel juhtub. Aga kas dades. Verre paisatakse adrenalii- aga ühiskondlik karussell keerleb siit saab järeldada, et kes ei tee, sel ei ni ja kortisooli, käivitub niinimeta- endises tempos edasi? juhtu? tud HPA-telg (hüpotalamus-hüpo- Just, vastupidi esivanematele on täna- füüs-neerupealised). Lihased tõm- päeva eestlastel põhipuhkuste hoo- Mainisid ennist, et kevaditi sage- buvad pingesse, süda hakkab kloppi- aeg ju hoopis suvel. Meie esivanemad nevad põhjamaa inimeste seas äre- ma, hingamine kiireneb, higi voolab, tõmbasid kaamose ajal suvisest rah- vushäired. Kas see on seotud talve- põlved värisevad. Nii parandab meie meldamisest hinge, aga meil kogub unest ärkamisega? tubli keha kudede hapnikuvarustust, rahmeldamine hoopis hoogu. Aju Siia ma ei oskagi seost tõmmata. lihased teevad end soojaks, jahutus- annab veateate: keskkonna signaalid Antidepressantravi kombineeritak- süsteem lülitatakse sisse. Ikka sel- ei klapi üksteisega. Ja keha asub omal se algfaasis tihtipeale unerohtudega, leks, et järgmisel hetkel suudaksi- lihtsakoelisel moel pingutama, et see sest kui ravimi mõjul tuleb motivat- me maksimaalse jõuga võidelda või häireolukord kuidagi lahendada või siooni ja energiat juurde, hakkab suu- põgeneda. sellest pääseda. renema ka ärevus ja mõnelgi inimesel Vahel kurdavad sportlased psüh- tekivad unehäired. holoogile, et ei saa enne mängu „äre- Meie esivanemad Kui kevadel muutuvad päevad vust ülesse“. Nad kasutavad ära seda- tõmbasid kaamose pikemaks, mõjub see mõneti sama- sama keha stressireaktsiooni, et mitte ajal suvisest moodi nagu antidepressant. Rõõmu, olla platsil uimane ega magada või- rahmeldamisest hinge, aga motivatsiooni ja teiste heade tunnete malusi maha. Nii et paras hulk soori- meil kogub rahmeldamine voolusängid elavnevad, aga esimese tusärevust on ikka kasuks. hooga ei ole keha sellega veel harju- Aga enamasti on tänapäeva ehma- hoopis hoogu. nud. Elevuse asemel võib mõnda ini- tused ja stress pigem psühholoogili- mest tabada hoopis ebamugav ärevus. sed. Kui ülemus pole sinuga rahul, Stressi põhivalem on see, et orga- siis pole kellegagi füüsiliselt võidelda nism võrdleb oma olemasolevat res- Metsloom saab kevadpäikeselt sig- või kuhugi põgeneda. Paraku vaim- surssi sellega, mida hinnanguliselt naali, et nüüd on aeg hoogsamalt seid pingutusi stressihormoonide läheb vaja probleemi lahendamiseks. ringi liikuda, aga inimene, kes on adrenaliini ja kortisooli vallandumi- Kui rehkendus näitab, et ressurssi endiselt sunnitud veetma päevi näi- ne pigem ei soosi. Vastupidi, see jääb vajaka, satub keha stressi. Kui teks kontorilaua taga, võib kevadel hoopis pidurdab aju otsmikusagara vastupidi, ressurssi jätkub, siis tõlgen- tunda end nagu puuri panduna. tööd, kuna mõtlemine võiks põhjus- dab aju olukorda hoopis meeldivana: Jällegi, tasub püüda märgata prob- tada ohtlikke viivitusi. Nii võib ini- väljakutsena, arenguvõimalusena. leemi kõrval võimalusi. Enamasti on mene vaimse stressi olukorras käi- meie keha reaktsioonidel evolutsioo- tuda nõnda rumalalt või apaatselt, et See vist seletab, miks pessimistli- nis välja kujunenud otstarve, mida hiljem isegi imestab. kumad inimesed satuvad kergemi- tundma õppides saame neid teadli- Veel üks näide: kui inimene saab ni stressi ja depressiooni. Nad hin- kult enda kasuks rakendada. halva uudise, siis tõmbab ta pea ker- davad oma energiaressursse väikse- Muuseas, märgi Eesti Looduses gelt õlgade vahele, ise seda märka- maks ja vajaminevat energiat suu- kindlasti ära, et soovitan stressi maan- mata. Saatuselöök, näiteks vallanda- remaks kui optimistid. Ja seetõt- dada ja depressiooni ennetada loo- misteade, mõjub, nagu oleks tões- tu kipuvad probleemide eest peitu dusliku päikese ja mõnusalt mõõduka ti virutatud vastu pead. Kui selliseid pugema, aga pikas plaanis võib see füüsilise aktiivsuse abil. Igasugused hoope tuleb liiga palju või ei osata hädasid hoopis suurendada. valguskastid ja meeleolulambid on ka neid maandada, siis kujuneb kroonili- Küllap vist. Natuke kilplase moodi toredad, aga need on ikkagi loodusli- ne kaela-õlavöötme pinge. Massöörid reaktsioon, meenutab seda, kuidas ku päikese nõrgad koopiad.

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |777| 49 Matkarada Foto: Viio Viio Aitsam Foto:

Paka astangu lõunaotsas paikneb kunagine paemurd. Siin paljanduvad siluri lademe Raikküla ladestu kihid

Elen Rekand

auge Raplamaa üllatab meid mäe-nimelise koha Paka­ Pakamägi mäega. Rapla vallas Raikküla Llähedal asuv metsatukk peidab vanu rannamoodustisi, ühtlasi on piirkond meelitab geoloogia- rikas pärimuse poolest. Kui sõita Raplast välja mööda Rapla–Järvakandi maanteed kahek- ja pärimushuvilisi sa kilomeetrit, näitab paremale viit, kus on kirjas Pakamägi. Tuleb kõn-

50 |778| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 Rapla 7 km

Narva

Raikküla-Pakamäe maastikukaitseala astang Seenesauna Nõlva paemurd Puusepa Saare

Mardi

Nõmmiku

Raikküla

Järvakandi 18 km

Lähikonnas paikneb Hiie talu. Raikküla-Pakamäe maastikukaitseala. Rahvapärimuse järgi asunud mäel Balti jääpaisjärve ajal oli Pakamägi Hiie oja, hiis ja suur ohvrikivi, soo- saar ja paisjärve lained kujunda- serval aga linnus. Pakamäge on pee- sid rannaastanguid ehk praeguse tud muistse vabadusvõitluse aegseks Pakamäe nõlvu. Nüüdsel ajal näeme kärajate ehk nõupidamiste kohaks, siin ulatuslikke Raikküla lademe pal- kuna Henriku Liivimaa kroonikas lei- jandeid. Need lubjakivid on tekkinud dub lõik Harjumaal Raigele-nimelises siluri ajastu madalmeres. 1881. aastal paigas peetud koosolekutest. Ühtlasi andis akadeemik Friedrich Schmidt on arvatud, et Jüriöö ülestõusu mär- Eesti siluri vanuselt teisele lademele gutuli süüdati just Pakamäel. nimetuse Raikküla järgi [2]. Kohapärimuse uurija Jüri Metssalu Siin on näha hulk väikseid kulpaid ja kinnitusel hakati Henriku teadet vanu paemurdmiskohti. Siinne lubjaki- Raikkülaga siduma 1920.–1930. aas- vi sobis hästi ehituskiviks ja lubjapõle- tate ajalookirjanduses. Soome keele tuse tooraineks. Teabetahvlil on kirjas, eeskujul võeti siis kasutusele mõis- et 19. sajandil murti siit paekivi Rapla te „kärajad“ ning esitati nende ole- Maarja Magdaleena kiriku ehituseks. muse kohta mitmesuguseid hüpotee- Enamik Pakamäest on kaetud tai- se. Rahvaraamatukogude kaudu jõud- mestikuga. Lääneküljel on üheksa sid need oletused ka üldsuse ette meetri kõrgune astang, kus paljan- ja muistsete koosolekute kirjelduste duvat osa on näha vaid mõneküm- motiivid leidsid oma koha Raplamaa ne meetri pikkusel alal. See-eest köi- kohapärimuses [4]. davad meeli lubjakivikihid. Paljandi Siiski ei ole Pakamäel tehtud kind- edelaotsas olevat paemurdmise kohta dida 300 meetrit ja seal see ongi. laks märke, mis viitaksid linnusele või peetakse Raikküla lademe tüüpläbi- Tavaliselt ei tulekski mõttele kutsu- nõupidamispaigana rajatud kindlus- lõikeks ehk stratotüübiks [3]. Uurijad da üheksa meetri kõrgust astangut tatud laagrikohale, samuti ei ole kul- on siin kindlaks teinud kolm paisjärve mäeks. Ometi, lauget ümbrust arves- tuurimälestiste registri andmetel siin kunagist taset. tades avaneb metsa jõudes hoopis tehtud arheoloogilisi uuringuid. Paljandi kõrval oleval infotahvlil teine vaatepilt. Kuna paekõrgendi- 1973. aastal võeti Pakamägi loo- on esitatud Raikküla lademe skeem, ku loode- ja põhjanõlv on väga järsk, duskaitse alla. Kaitseala loodi selleks, mis kirjeldab läbilõiget ülevalt alla teenib Pakamägi metsa taustal tõe- et säiliksid kõrgendiku nõlval asuvad (kokku 2,5 m). Kõige ülemine kiht on poolest järsaku nime välja. kunagise Balti jääpaisjärve rannaval- lainja kihistusega 1,2 meetri paksune Kohe, kui hakkab paistma pal- lid ja abrasiooniastangud. Seda kohta korall-stromatopoorlubjakivi, seejä- jand murrutuskulbastega, on näha nimetatakse Raikküla vanadeks ran- rel 60 cm roosakashalli mikrokris- riikliku arheoloogiamälestise tulp. namoodustisteks. Praegu asub siin talset lubjakivi, siis 40-sentimeetrine

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |779| 51 Matkarada Foto: Viio Viio Aitsam Foto:

Kui sõita Raplast välja mööda Rapla–Järvakandi maanteed kaheksa kilomeetrit, näitab paremale viit, kus on kirjas Pakamägi. Tuleb kõndida 300 meetrit ja seal see ongi. Lame õhukese pinnakattega paekõrgendik on peidus metsa sees

peenplaatja mergli kiht ja kõige alu- Veel on siin teise kaitsekate- koht pikniku pidamiseks. Raplamaad mine 30-sentimeetrine kiht on hele- gooriasse kuuluva kroonliudiku avastades tasub üles otsida teinegi hall savikas lubjakivi. (Sarcosphaera coronaria) püsielupaik samanimeline koht, Märjamaa vallas Seda on põnev astangu juures ise [1]. Ohustatuse tõttu ei tohi seda asuv Iganõmme Pakamägi ehk Laukna vaadelda, kuid kohati ulatub osa lub- kevadseent korjata, pealegi on ta oht- paljand, mis paikneb Iganõmme maas- jakivimassiive kulbastest lausa kõhe- likult mürgine. tikukaitsealal.

dust tekitavalt ettepoole. Silma hak- Paljandi taga olevas kuusikus leidub 1. EELIS (Eesti looduse infosüsteem). info- kab kaks treppi, et oleks võimalus pal- kitsaid jalgradu, mida mööda seigel- leht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=1 jandit ka ülevalt poolt näha. Paremal des saab lähemalt ümbrusega tutvuda. 6;30947564;est;eelisand;;&comp=objresult on koopasarnane pikem vagu ja üles Autosõiduks sobiv metsatee viib nõl- =ala&obj_id=475166720 (14.09.2020). 2. Eesti Stratigraafia Komisjon (ESK). Strati-­ hõlpsasti ei pääse. vaga rööbiti ilusale lagendikule. Siin graafia terminoloogia. stratigraafia.info/glos- Kergema vaevaga saab paljan- on tulease, pingid, korralik kuivkäimla sary.php?keyword=Raikk%C3%BCla+lade di peale, üleval asuvasse kuusikusse, ja varjualune, kus saab nälga peletada. (14.09.2020). vasakpoolset treppi mööda. Siin kas- See lagendik koos madarate, äia- 3. Eesti stratotüüpsed paljandid. Raikküla- Paka astang. stratotuup.ut.ee/s- vab tihedalt sarapuid, sinililli ja jäne- tari, kortslehe, mailaste, muuluka, raikk%C3%BCla-paka-astang (14.09.2020). sekapsaid. Siin-seal leidub ka vaht- nõmm-liivatee, käbiheina ja mägi- 4. Metssalu, Jüri 2008. Ajalookirjutuse raid, sõstrapõõsaid, naati, pihlakat, ristikuga keset kuusemetsa on lum- mõjust kohapärimusele Raikküla näi- tel ehk katse tuvastada maa-alune tee piibelehte ja vereurmarohtu. mav laiguke, mis pakub palju silmailu. munkade juurest muistsete vanemate- Kõikjal paljandi paekivil ära- Lagendiku kagupoolses osas kõrgub ni. – Västrik, Ergo-Hart (toim.). Kes kõl- tab tähelepanu pruun raunjalg järsk nõlv: rusukalde ja taimestikuga bab, seda kõneldakse. Pühendusteos Mall (Asplenium trichomanes), teise kate- kaetud astang. Hiiemäele. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toi- metused (Commentationes Archivi gooria kaitsealune liik. Siin on hea Pakamäel tasub käia geoloogia- ja Traditionum Popularium Estoniae) 25. kasvada ka mõnel vääriselupaiga kultuuriloohuvilistel, aga ka lihtsalt Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastus, indikaatorliigil. Sellistest sammaldest loodusesõpradel ja turistidel. Siinses Tartu: 323−359. võib Pakamäelt leida näiteks lamedat looduslikus amfiteatris on tehtud Elen Rekand (1972) on õppinud Tartu õhikut (Neckera complanata) ja õrna jaanituld ja näitlejad on mänginud kutsehariduskeskuses loodusturismi­ tuhmikut (Anomodon longifolius). suveetendusi. Igal aastaajal on see tore korraldust.

52 |780| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 ALATI HUVITAVAD JA USALDUSVÄÄRSED KAASLASED!

A JA K I R I M E T S A H U V I L I SEL E

Eesti Mets vahendab metsandust tasakaalukalt

ASJATUNDLIK KAASLANE loodusemees ja Eesti Metsa lugeja Ajakiri, mis on Eestimaa looduse vääriline

— Aleksei Turovski, zooloog, Eesti Looduse põline lugeja

A JA K I R I

T E A D M I SH I M U L I SEL E

Horisont arendab aju

ajuteadlane ja Horisondi lugeja

MTÜ Loodusajakiri www.loodusajakiri.ee Tellimine: 617 7717, www.tellimine.ee/loodusajakirjad OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS 53 Loodusmaja Foto: Pille-Riin Pärnsalu Foto:

Munakarpi saab teha sügiskollektsiooni, kuhu paigutada taimede vilju, seemneid ja lehti. Õunad ja muud puuviljad mahu- vad sellisesse kollektsioonikarpi ainult siis, kui nad on piisavalt pisikesed

või teeme mingist muust materjalist seda taime, et oleks natuke lõbusam,“ Sügis kutsub räägib ta. Sügis on väga hea aeg tegeleda suuri ja väikesi loodusesse kunstiga. Ka keskkonnaameti kesk- konnahariduse spetsialist Elo Raspel Loodushariduse asjatundjad soovitavad toredaid tegevusi, rõhutab käelise tegevuse tähtsust: mida sügisel koos lastega ette võtta. „Puulehed on väga hea materjal meis- terdamiseks. Neist saab teha kõikvõi- Piret Pappel kas ta jääb enda keedetud moosi süües malikke kunstiteoseid, näiteks kas või ellu või mitte. „Meil on õppeprog- loomi. Klassikaline võte on asetada artu loodusmaja huvikoo- rammi valikus palju liike ja pea kõik leht paberi alla ning näiteks rasvakrii- li õppejuht ja õpetaja Pille- Eestis kasvavad marjad. Looduslikke tidega värvida nii, et lehemuster jääb Riin Pärnsalu juhendab sageli marju tuntakse meil üsna kehvasti,“ paberile. Muidugi saab sügisel kor- Tmürgiste ja söödavate taimede õppe- möönab Pille-Riin Pärnsalu. jata ka tõrusid ja käbisid ning rääki- programmi. Sügisel, kui metsas ja Keskkonnasõbraliku disaini ringi da seemnetest ja viljadest ning õppi- pargis on palju mitmekeseid marju, juhendav Pärnsalu toonitab, et või- da botaanika oskuskeelt. Selleks võib soovitab ta proovida moositeo üles- maluse korral võiks alati meisterdada. raamatutest abi otsida“. annet, kus eri taimeliikide pildid tuleb Tartu loodusmaja huvikoolis tehak- Elo Raspel soovitab ka seenetrük- asetada eri purkidesse, et neist nõnda segi seda palju, sest üldhariduskoo- ki. Pärast seenelkäiku tuleb mõnel moos „keeta“. lis kipub loovus olema üsna piiratud. seenel võtta jalg ära ja panna kübar Ülesanne on teha punast, sinist ja „Sügisel toimub meil traditsiooniliselt mõneks ajaks paberile lebama. kollast värvi moosi. Kuna valikus on konverents, kus oleme võtnud loo- Langevad eosed jätavad paberile eri- nii mürgiseid kui ka söödavaid taimi, dusmaja pargist mõne taime. Alguses pärase mustri, mille abil saab määra- peab õpilane hindama, milline taim vaatame teaduslikku poolt. Seejärel ta ka seeneliiki, aga seda on ka lihtsalt kõlbab toiduks, ja saab lõpuks teada, meisterdame midagi sellest taimest kena vaadata. Kasutada võib valget

54 |782| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 või hoopis musta paberit, millest võib Kahepoolse teibiga hiljem teha näiteks õnnitluskaardi. saab valmistada näi- „Hästi palju võimalusi annab kahe- teks tammetõrudest poolne teip, millele saab kleepida loo- ja pärnalehtedest duslikke materjale. Nii võib teha näi- sügisese käevõru teks käevõru, kleepides sinna väikesi lehti ja teha erinevaid mustreid, lisa- da sügisesi lilleõisi. Teipi saab kasu- tada ka pinnase uurimiseks ja järjes- tada mulla eri läbimõõduga osakesi sellise suurusega suuruse järgi, näiteks kõige jämeda- leht, mis munakar- mast kuni kõige peenemani,“ soovitab pi ära mahuks“, soo- Elo Raspel. vitab ta. Samuti võib korral- Sügisnäitused toast õue. Tradit­ dada sügisjahti. Selleks sioonilisi sügisnäitusi võiks tänavu- on bingoleht, millel olevad l sel koroonasügisel korraldada õues. puud-põõsad ja nende viljad pe ap t P Tavaliselt on Tartu loodusmaja näitus tuleb üles leida. „Mõnikord me ire o: P seatud üles majas sees ja kunstitööde lihtsalt vaatame, kus need liigid kas- Fot materjalina on palju pruugitud pabe- vavad ja millised need on. Aeg-ajalt rit. Pille-Riin Pärnsalu kinnitab, et oleme otsinud võidu. Igale lapsele see Soolaseks toiduks tuleks kodus tänavu toimubki 8. oktoobrini kestev muidugi ei sobi, sellega tuleb arves- valmis keeta igale lapsele üks või näitus väljas. tada. Kui võistleme, siis ütlen neile, mitu koorega kartulit. Need võib Seetõttu tuleb kasutada tugeva- et minge tooge üks kastanimuna ja panna fooliumi sisse, aga seda ei pea maid materjale, mis oleksid ilmasti- siis kõik jooksevad laiali ning otsi- tingimata tegema. Koorega kartulid kukindlad: „Näitus tuleb parki, pane- vad seda. Seejärel vaatame, kes selle saab lõkkesse panna ja kergelt soojaks me selle üles pakkudele ja kividele ja leidsid ja kuidas liiki täpsemalt ära teha. Seejärel saab murda kartuli poo- puude vahele, et see pargiga ühtse tunda,“ toob Pärnsalu näite. leks ja süüa seda lusikaga, panna sisse terviku moodustaks“. Nii saab ini- Enamasti ollakse neid liike juba võid ja veidi soola. Ly Laanemetsa mesi kergemini hajutada. Koolidel- sõnul on hea, kui koored veidi kõr- lasteaedadel tasub samuti kaaluda Peale liikide bema lähevad, siis on õige maitse. võimalust korraldada oma sügisene tundmaõppimise Joogiks saab keeta metsa alt korjatud kunstinäitus õues. võib sügisel vaarikavartest teed. Alati on huvitav ka ise näpud mul- korraldada mõnusaid matku. Magustoiduks võib kodus teha laseks teha. Pille-Riin Pärnsalu sõnul valmis paraja koguse pannkooke sirgub loodusmajas kõige rohkem või võtta tainas pudeliga kaasa ning taimi loomulikult kevadel, kui kõik lasteaias õppinud, kuid korda- kohapeal lõkkel küpsetada, soovitab aknalauad on potte täis, kuid sügisel mine ei tee paha, ütleb juhendaja. ta. Siis peab muidugi ka pann kaa- on oluline tegevus tammetõrude kor- „Loodusmaja loodusetundmise vik- sas olema. „Matka käigus võib iga- jamine. „Oleme kasvatanud oma maja toriinis ongi näha, et mõnikord ei üks endale suvel mustikaid-sinikaid, kõrval oleva tamme tõrudest väike- ole ka kõige tavalisemad liigid selged. sügisel pohli või jõhvikaid korjata si tammekesi. Loodusmaja looma- Ikka vaher on tamm ja hobukastan ja lõkke juures nendest moosi teha. toa raagritsikad söövad nende lehti. on harilik kastan. See on üks asi, mis See on väga hea moodus söödavaid Lapsed saavad loomadele toitu kas- tuleb üllatusena. Lasteaias öeldak- marju tundma õppida. Marju võib vatada ja tunnevad, et nad on kasuli- se, et see puu on lihtsalt kastan. Aga purustada kahvliga või mõne puust kud,“ jutustab juhendaja. vahe on suur.“ nuiakesega. Enda tehtud moosi saab siis pannkookide peale panna,“ Sobiv aeg vilju tundma õppida.Veel Eine metsas lõkke ääres võib samu- annab ta nõu. on sügisel hea kokku panna lehti ja ti olla osa loodusõppest. Peale lii- Lilli looduskeskuse juhendajad vilju. Pille-Riin Pärnsalu teeb noo- kide tundmaõppimise võib sügi- korraldavad seda laadi piknikke remate õpilastega munakarpidesse sel korraldada mõnusaid matku. päris tihti. Pannkoogid ja ise teh- sügiskollektsiooni. Igasse auku kogu- Viljandimaal asuva Lilli looduskesku- tud marjamoos on menüüs õppe- takse mingi vili ja lisatakse juurde se asutaja ja juht Ly Laanemets soovi- programmis „Lähme rappa marju- vastava taime leht, mis lamineeri- tab metsa või rappa matkale minnes le“. Lõkkekartuleid tehakse enamas- takse ehk kaetakse paksu kilega või teha odavat ja maitsvat piknikutoitu, ti talvel, kuid nii võib toimida ka pannakse kile vahele. „Tuleb valida mille söömine jääb kindlasti meelde. sügisel.

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |783| 55 Linnajõed Mustjõe oja Tallinna kaardil Praeguselt Tallinna kaardilt 1 leiab Mustjõe ojast umbes 1,3 km pikkuse lõigu; ülejää- nud oja voolab maa-all torus. Alati ei ole see nii olnud.

Tiia Pedusaar

elleks et saada aimu, kus Mustjõgi kunagi kulges, uuri- me vanu kaarte. Igast sajandist Son vaatluse all vähemalt üks kaart. 17. sajandil kulges Mustjõgi Kristiine heinamaadel. Alustame 17. sajandi teisest poolest, lähte- punkt on Kristiine heinamaad, oja peamine valgla. Nüüdisajal hõlmab see ala suure osa Kristiine linnosast. 1653. aastal jagas tollane Tallinna linn 1710. aastal lõppes Põhjasõda ja 150 tuste all. Neid ei põhjustanud mitte selle piirkonna Rootsi valitsuse loal aastat kestnud Rootsi aeg. Põhja-Eesti ainult Mustjõgi, mis tõusis suurvee 46 partselliks ehk krundiks, igaüks 9 läks Vene keisririigi koosseisu. Sõjast ajal korrapäraselt üle kallaste, vaid hektarit. Maatükkide piiretele kaeva- ei suudetud väga pikka aega toibuda, ka Ülemiste järv. Ajaloolaste kinnitu- ti sügavad kraavid, mis on osalt täni- sest sõjapurustused olid suured ja ela- sel murdis Ülemiste 18. sajandi jook- ni säilinud. Piirkond sai nime Rootsi nikkond tohutult vähenenud. sul kolm korda, aastail 1708, 1761 ja kuninganna Kristiina järgi. 18. sajandi tähtsaim kaardikogu on 1783, Pärnu maantee kohal kaldaist Üks esimesi kaarte, kus on kuju- 1798. aastal avaldatud Ludwig August läbi ja ujutas eeslinna üle, isegi kuni tatud Kristiine heinamaad koos Mellini Liivimaa atlas. Muu hulgas Paldiski maanteeni välja. Mustjõega, on Samuel Waxelbergi on seal esitatud andmeid Tallinna 1688. aasta Tallinna linnaplaan. Kuna veekogude kohta. Paraku ei ole kaart 19. sajandil on Mustjõge kaarti- selle kaardi kvaliteet on halb, vaatame kuigi detailirohke, sest mõõtkava on del kujutatud palju täpsemalt. Heinrich Julius Woltemate 1689. a väga väike. Ent kui kaarti suurendada Kristiine heinamaadel, peamiselt saksakeelset kaarti, kuhu on kantud Tallinna linna kohal, hakkab silma ka praeguse Mustamäe tee ääres, paik- ka Mustjõgi koos lisaoja Sipega (vt Mustjõgi. See on kujutatud kaheha- nes 11 suvemõisat. Nende hiilgeaeg kaart 1). Mustjõe peaharu sai algu- rulisena ja ära märgitud on vesiveskid puhke-, lõbustus- ja supelkuurorti- se Mustamäe nõlvalt ja kulges läbi (vt kaart 2). dena kestis kuni 19. sajandi kesk- Kristiine heinamaade lahte. Mustjõe eri harude äärde raja- paigani. Aga suvemõisad olid haka- Sipe oja voolas rööbiti Paldiski maan- ti ka 18. sajandil suvemõisaid ja nud populaarsust kaotama vähemalt teega ning suubus Mustjõkke umbes parke. Näiteks 18. sajandi lõpus sajandi keskpaigast peale, sest menu- praeguse Tarna tänava kohal. rajas Löwenruh’ mõisa omanik kaks olid muutunud mereäärsed pai- 17. sajandil oli oja valgala valda- Friedrich von Rosen pargi, mida gad Kadriorg ja Kalamaja. Ilmselt ka valt soine või kaetud heinamaadega, ilmestasid kanalid, saarekesed ja sil- Mustjõe väiksus ja veevaesus aitasid kuid osale kruntidele asuti juba ehi- lad. Vaieldamatult kasutas ta selleks Kristiine heinamaa suvemõisatel kui tama suvemõisaid. Esimene Mustjõe Mustjõe oja sängi, kujundades seda supelkuurortidel hääbuda. äärde rajatud mõis oli Löwenruh, oma vajadust mööda. 1798. aastal 19. sajandi teisel poolel otsisid mille peahoone ehitati ajaloolaste väi- avati Löwenruh’ suvemõisas lõbus- mõisaomanikud suvemõisate aseme- tel 17. sajandil. tus- ja kümblusasutus. le muid tuluallikaid. Need otsingud Kristiine heinamaa on allikaline mõjutasid omakorda oja sängi ja selle 18. sajandist leidub vähe kaar- ja Tallinnas üks madalamaid piir- valgala: maakate muutus, kuna rajati te, kus on kujutatud veekogusid. kondi, mis sageli kannatas üleuju- juur- ja puuviljaaedu ja aiandeid; üht-

56 |784| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 2

3

Paldiski mnt

Veekanal

Löwenruh mõis

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |785| 57 Linnajõed

4 graaf Johann Heinrich Schmidti kaar- dilt kahe veekogu ühendust enam ei leia. Schmidt on kujutanud nii Mustjõe peaharu kui ka Sipe oja ülemjooksu kaheharulisena. Läänepoolne haru sai ilmselt alguse praeguse Männipargi piirkonnast ja teine haru nüüdse Põhja- Eesti regionaalhaigla tagant. Sipe oja üks haru ulatus üle Paldiski maan- tee ja teine haru kulges paralleelselt Wittenhofi (praeguse Endla) tänavaga. 19. sajandi lõpust (1879–1881) pärinevad suurema mõõtkavaga kaar- did, mille on koostanud kartograaf Friedrich Eurich. Võtame vaatluse alla ühe detailsema kaardi praegu- se Mustamäe tee ümbruse kohta oja keskjooksult, kus oli mitu suvemõi- sat: Löwenruh, Marienthal, Boustedt, Mühlenhof jt (vt kaart 4). Kaardile on kantud ka tiigid, kraavid ja kana- lid. Võimatu on aru saada, kus paik- nes Mustjõe looduslik ehk algne säng. Seega, 19. sajandi lõpus ei olnud oja looduslikust sängist keskjooksul pea- aegu enam midagi järele jäänud.

5 20. sajandil kadus valdav osa Mustjõe ojast linnakaardilt. 20. sajandil toimusid oja valgalal suu- red muutused. Linnastumise tagajärjel asendusid heinamaad linnatänavatega ja Mustjõgi juhiti suures osas maa-alla. 20. sajandi algul jagati Kristiine hei- namaade krunte väiksemaks ja müüdi neile, kes soovisid ehitada eramaju. 1920. aastatel, eriti aga 1930. aastatel hoonestamine hoogustus. Pärast teist maailmasõda oli Kristiine/Lilleküla tuntud kui potipõllumajanduse piir- kond. Nii enne kui ka pärast teist maailmasõda ehitati elumaju kiiremi- ni, kui jõuti rajada vee- ja kanalisat- sioonivõrku. Seetõttu suunati reovesi lasi asutati kalakasvandusi ja töös- Ajaloolaste väitel on 1808. aastal koos sademe- ja liigveega pikka aega tusettevõtteid, mille tõttu kujundati ilmunud Heinrich Johann Schrammi lähimatesse kraavidesse, kust see jõu- sängi ümber ja muudeti voolurežiimi. Tallinna linna kaardil näha, et keskajal dis Mustjõkke ja sealt merre. Kuna Siiski, kuni 19. sajandi lõpuni võtsid kaevatud veevarustuskanal Ülemiste Kristiine on üks Tallinna madalaimaid enamjao Mustjõe valgalast enda alla järvest Tallinna oli ühendatud Mustjõe piirkondi, kuhu vesi valgus ka naa- heinamaad, kui välja arvata suvemõi- ülemjooksuga. Tõepoolest, sellest beraladelt, etendas kuivendus­kraavide sate krundid. Kindlasti mõjutas oja annab märku väga hägune joon. Ent võrgustik koos Mustjõe ojaga täht- sängi 1870. a valminud Paldiski– kartograaf Carl Faehlmanni sajandi sat rolli. Oja valgalale asuti kanalisat- Tallinna raudtee. algusest pärit kaardilt ilmneb selgelt, et sioonivõrku projekteerima ja ehitama Vaatleme 19. sajandist kahte kaarti, need kaks vooluveekogu olid 19. sajan- 1950. aastate lõpus. et näha, kuidas tolle aja kartograafid di algul ühenduses (vt kaart 3). 20. sajandi algul Kristiine heina- on Mustjõge kujutanud. Umbes 50 aastat hiljem karto- maa linnastus. 1910. aasta linnakaar-

58 |786| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 6 kadunud ning järele jäänud peami- selt 1,3 km pikkune lõik ojast enne merre suubumist.

Sajandite vältel on Mustjõe säng inimtegevuse tõttu palju muutu- nud. Sängi on nii palju ümber kujun- datud, et on raske aru saada, kus on asunud looduslik säng. Maapealne vetevõrk üldjuhul vähenebki linnas- tumise tõttu, ja maa-alune suure- neb. Nii on juhtunud ka Mustjõega Tallinnas. Suur osa Mustjõest on juhi- tud maa-alla torusse; oja oma endises pikkuses enam linnakaardilt ei leia.

1. Nerman, Robert 2008. Mustjõe mäletab kõrtse ja supelmaju. – Postimees, 5. sep- tember. 2. Nerman, Robert 2011. Lilleküla ajalugu dil on Kristiine heinamaade kohale 1947. aastal ilmunud Nõukogude 1940. aastani. Pakett, Harjumaa. 3. Nerman, Robert 2012. Mustamäe ajalugu märgitud ainult praeguse Endla täna- Liidu topokaardil on Mustjõgi koos 1960. aastate alguseni. Pakett, Harjumaa. va ja Mustamäe tänava kaenlas olevad Sipe haruga jälgitav. Sellel kaardil 4. Nerman, Robert 2014. Lilleküla ajalugu tänavad, nagu Metalli, Keemia jt. Ent on endistviisi palju tiike ja kraa- 1940–1991. Pakett, Harjumaa. 1939. aasta kaardil on Kristiine heina- ve kunagistel suvemõisate kruntidel 5. Rahvusarhiivi kaardid: www.ra.ee/kaardid. maa kaetud üsna tiheda tänavavõrgus- (vt kaart 6). Aga 1961. aastal ilmu- Tiia Pedusaar (1968) on hüdrobioloog, tikuga. Ennesõjaaegsel linnakaardil on nud Nõukogude Liidu topokaardilt filosoofiadoktor, Põhjamaade hüdroloo­ kujutatud Sipe oja voolamas paralleel- enam Sipe oja ei leia. 1980. aastate giaassotsiatsiooni liige. Uurinud, milliste selt Paldiski maanteega, kuid kahjuks kaartidelt on Lepistiku pargist põi- ökotehnoloogiliste võtetega parandada puudub Mustjõe peaharu (vt kaart 5). giti Löwenruh’ poole vonklev ojake Ülemiste järve veekvaliteeti.

Lee Alan Dugatkin ja Ljudmila Trut KUIDAS KODUSTADA REBAST (ja luua vähehaaval koera)

Inimese parim sõber koer arvatakse pärinevat hall- hundist, kelle kodustamine toimus pika aja jooksul. Kuid koerlaste hulka kuulub veel teisigi liike. Aastakümnetepikkuse uurimis- ja aretustöö tulemusena õnnestus vene teadlastel Dmitri „Hiilgav … Beljajevil ja Ljudmila Trutil luua katse- rebastega tugev kiindumus- ja lojaalsus- Lugu, mis on osalt side, nii et metsloomad harjusid elama teadus, osalt vene koos inimestega ega kartnud neid enam, muinasjutt ja osalt otse vastupidi – nad isegi igatsesid paitusi. põnevusromaan.” Rebase kodustamise eksperimendi idee – New York Times pärineb muu hulgas Eestist ja on mõjuta- nud märkimisväärselt teaduslikku arusaama Book Review loomade kodustamisest. Kodustamist uurivate teadlaste peamisi eesmärke on olnud lisaks kodus- tamisprotsessile mõista selle rolli inimühiskonna kujunemisele läbi aegade.

WWW.VARRAK.EE

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |787| 59 Kliima Foto: Tobias Hämmer / Pixabay Tobias Foto:

Vägevaist rünksajupilvedest võib suviti alati rahet karta Mõnda uuematest ilmarekorditest Inimesi on alati köitnud ennenägematud asjad, olukorrad laste-itaallaste Concordias, on seni või nähtused. Ent ilmarekordid võivad olla lausa eluoht- saavutatud „vaid“ –84,6 °. Ei juhtunud nii, nagu kaugest 1922. aastast pärit likud. Kui spordivõistlusel loodetakse näha tippmarkide tuntuima kuumarekordiga +57,8 °C, purustamist, siis maakera külma- või kuumarekordi püstita- mis annulleeriti seitsme aasta eest. mise ajal ei tahaks küll kohal viibida. Samas äratavad uued Et kanda hoolt ilmarekordite õig- suse eest, lõi maailma meteoroloogia- rekordid kõikjal suurt tähelepanu. organisatsioon (WMO) 2006. aastal kliimakomisjoni juurde kliimaekst- Ain Kallis Külma sõja aegu olid kõik võidud olu- reemumite raportööri ametikoha, lised. Vello sellega hakkama ei saa- mida täidab Arizona ülikooli geo- ui meie polaaruurija Vello nud. Küll aga langes järgmise ekspe- graafiaprofessor Randy Cerveny [2]. Park läks 1981. aastal talvitu- ditsiooni ajal õhutemperatuur müsti- Tema juhatusel on kinnitatud pikk ma Vostoki jaama, olevat talle lise –89,2 kraadini. ilmarekordite nimekiri, kust eksperti- vihjamisiK soovitatud mõõta seal uus See rekord on püsinud tänini – de rühm näiteks eemaldas pärast kol- planeedi pakaserekord: Antarktise ilmselt oli ta mõõdetud kõigiti kor- meaastast juurdlemist Liibüa kuuma- mandrile polaarjaama püstitanud rektselt. Muide, 560 kilomeetri kau- rekordi, mis oli püsinud 90 aastat [1]. riikide vahel oli ju käimas võistlus. gusel asuvas naaberjaamas, prants- Vanim kehtiv ilma- või vähe-

60 |788| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 malt ilmaga seotud rekord nimis- tus on 1888. aasta 20. aprillil Indias Morādābādis märatsenud rahetorm, mille tõttu sai hukka 246 elanikku. Põhjapoolkera külmarekordina on raudselt püsinud 1892. aasta veebrua- ris Verhojanskis ja Oimjakonis mõõ- detud –67,8 °C. Mainitud ilma- ja kliimaekstree- mumite arhiivi on kogutud andmeid nii tavaliste ilmanäitajate, s.o – tem- peratuuri, tuule, õhurõhu, vihma (ühe minuti, 1-, 12-, 24-, 48-, 72-, 96-tun- nised ning aasta sajukogused) ja rahe kui ka ebatavalisemate ilmastikunäh- tuste kohta, nagu tornaadod, orkaa- nid ja ookeanilainete kõrgus. Ja seda kõike poolkerade, mandrite ja WMO regioonide kaupa. Troopiliste tsüklo- nite kohta saame näiteks teada, mil- lised on olnud kõige intensiivsemad, suuremad ja väiksemad pöörised ning nende silmade suurus, tuulte tugevus, eluiga, surmavus jne.

Kõige uuemad ilmarekordid. Väga kiiresti kulgenud sündmuse kohta tavatsetakse öelda, et see leidis aset välgukiirusel. Selline kiirus tähendab Satelliidipildid rekordilistest megavälkudest. Ülemine pilt kujutab pikimat välku, tegevust 0,2 sekundi jooksul, nii pikk mis lõi 31. oktoobril 2018 Brasiilias, ja alumine kestvaimat välku, mis sähvis 4. on tavalise välgu eluiga. Ent selle ajaga märtsil 2019 Argentinas jõuab säde käia pilve ja maa vahel üles- alla isegi paarkümmend korda. Ilmastikunähtusena on äike koos vahemaa Kärdlast Kopenhaagenini. 2019. aasta 4. märtsil. Eelmine rekord, oma tuntavate ilmingute välgu ja müris- Kuidas seda maad mõõdeti? nimelt 7,74 sekundit, kuulus Lõuna- tamisega olnud aastatuhandete jooksul Meteoroloogid kasutasid hiigelvälgu Prantsusmaal 2012. aasta 30. augus- teadagi suurejooneline vaatemäng. Aga ulatuse kindlaksmääramisel geostat- til mõõdetud välgule. Muide, pärast neid on olnud väga raske mõõta. sionaarseid satelliite. Varasem rekord seda välku tuli nähtuse definitsiooni Guinnessi rekordite seas on üles kuulus 320-kilomeetrisele välgu- muuta: enam ei ole see „lühem sekun- märgitud maksimaalne välgupikkus, le, mida nähti 2007. aastal USA-s dist“, vaid pidev sädelahendus atmo- hinnanguliselt 32 kilomeetrit, kuid sfääris. on kirjeldatud ka pikemaid pikse- Välgunool kulgeb Lõpetuseks. Rekordina on kirja noole teekondi. Nii et pole sugu- kõige väiksema pandud ka suurim ühe välgulöögi- gi võimatu, et välk tuleb selgest tae- ga hukkunud inimeste arv, nimelt takistusega teed vast. Välgunool kulgeb kõige väikse- 21 (Zimbabwe, 1975. aasta 23. det- ma takistusega teed mööda, alati pole mööda. sember) ning suurim ühe äikese see sirgjooneline. tõttu elu kaotanute arv: 1994. aasta Praeguses ilmarekordite nimekir- Oklahoma osariigis just halloween’i 2. novembril kaotas elu 469 Egiptuse jas on koguni kaks esmapilgul usku- ajal. Selle tulemuse määramiseks linna Dronka elanikku. matut tipptulemust. Jaanipäeval tea- kasutati maapealsete välgudetektori- 1. Kallis, Ain 2020. Maa ilmarekordid aina tati WMO peakorterist, et on kinni- te võrku (säärast detektorit saab näha uuenevad 1. – Eesti Loodus 71 (6): 60–61. tatud pikim nn megavälk, mis sähva- ka Tõraveres). 2. wmo.asu.edu/content/committee-record- tas 2018. aasta 31. oktoobril Brasiilia Teine rekord on pikim välgu kes- assessment. lõunaosas, läbides 709-kilomeetrise tuse aeg: tervelt 16,73 sekundit. Ain Kallis (1942) on meteoroloog ja kli­ vahemaa, ulatudes Atlandi ookeanist Selle ajaga jõuavad paljud joosta sada matoloog, Eesti keskkonnaagentuuri pea­ kuni Argentinani. Selline on näiteks meetrit. See megavälk lõi Argentinas spetsialist.

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |789| 61 Saame tuttavaks! Fotod: Sulev Järve Fotod:

Viljakeha pealispind on kaetud korrapäraste narmastega. Väikesel pildil on vana viljakeha

Rahvusvahelise looduskaitselii- du (IUCN) punases nimestikus on Krookusnarmik see seen kategoorias VU (vulnerab­ le, ohualdis), meil praegu kategoorias RE (regionally extinct, s.o piirkonnas on Eestis tagasi välja surnud) [3, 7]. Krookusnarmiku üheaastane vilja- Aitäh, mükoloogiaühing, et taastasite mükoloogilise lend- keha kerkib nähtavale suvel-sügisel lehe järjepidevuse ja kutsusite Eesti Looduse mulluses kas koorepragudest, surudes koore puidust eemale, või areneb kooreta augustinumbris [6] üles otsima mõningaid haruldasi see- mädapuidule. Vahel kasvab ka tüve- neliike! Tänu teile on Eestis elutsevate seente nimekirjas lohkudes, õõnsustes ja eendunud tagasi sealt ligikaudu 30 aastat puudunud seeneliik – kroo- kooreribade siseküljel. Liibuv padjakujuline viljakeha on kusnarmik (Sarcodontia crocea). aluspinnal tugevasti kinni, arenedes lõpuks piki puitu kuni meetri pik- Sulev Järve E-elurikkuse andmeil on Eestis kuseks ja mõnesaja ruutsentimeet- krookusnarmikut varem leitud ainult ri suuruseks. Viljakeha pealispind leskutsest juhindudes kolmel korral: Hiiumaalt, Tartumaalt koosneb kuni 17 mm pikkustest ja on allakirjutanul viimas- ja viimati 1991. a augustis Saaremaalt umbes millimeetri jämedustest alla- te kuude jooksul õnnestu- Kaarma vallast [1]. Praegusajal kas- poole suunatud narmastest, mis on nudÜ leida krookusnarmikut neljast vab krookusnarmik 21 Kesk- ja Põhja- ristlõikelt ümmargused või lapikud kasvukohast kokku viielt õunapuult: Euroopa riigis, mitmes Venemaa ning pehmelt painduvad. Narmad kaks kohta on Tallinnas Nõmmel, oblastis, sh Sahhalinil, ning Ameerika on hästi märgatavalt kahvatu-, vää- üks Saaremaal ning üks (kahel puul) Ühendriikide idaosas, kuid on kõikjal vel- või safrankollased, muutudes Lillekülas. vähearvukas või haruldane [3, 8]. vananedes laiguti ooker- kuni roos-

62 |790| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 tepruuniks. Seeneliha on narmas- test heledam, valkjas, kuni 3 cm paksune ning teralise ja vahaja kon- sistentsiga. Viljakehal on tugev iseloomu- lik lõhn, kirjanduse põhjal kas eba- meeldiv võihappe või mädaõuna või magushapu puuviljalõhn, ent minule meenutas see nõukogudeaegse lahus- ti kibedavõitu lõhna. Maitse on mahe, kuid söödavaks krookusnarmikut ei peeta [6, 8]. Seene iseloomulike tunnuste tõttu on talle eri keeltes antud toredad nimetused: otsetõlkes safran-sar- kodontsia, okkaline habe, hambuline torik, kollane okkaline käsn, õuna- ananass, õunapuu-korall. Seeneliha on narmastest heledam ja teralise konsistentsiga Krookusnarmik asustab eluspuid saproparasiidina ning jätkab elu- raie, kuna nad jäävad jalgu uusehi- tegevust surnud puidus, põhjus- tisele. tades valgemädanikku [4]. Kõige Ka Läti mükoloogiaühing tutvus- sagedamini kasvab krookusnarmik tas hiljuti krookusnarmikut, olles vanades mahajäetud õunaaedades selle valinud 2019. aasta seeneks [2]. ja istandustes külmalõhedest kah- Nii soovisid nad äratada puuseene- justatud täiskasvanud õunapuudel. huvi seni vähe kaasatud aednike ja Peale õunapuuliikide on substraadi- vanade viljapuuaedade omanike seas. na nimetatud ploomi- ja pirnipuid, Ehk pääsebki nüüd nii neil kui meil- viirpuid, harilikku ja valget pihla- gi mõni vana seenekandja sae eest. kat, iilekstamme, peensaagjat fotii- niat, vahtraid ning harilikku saart 1. E-Elurikkus, Sarcodontia crocea – [3, 4, 8]. elurikkus.ee/generic-hub/occurrences/ search?q=lsid:173559#records. Aed-õunapuu on krookusnarmiku 2. Fungus of the year – miko.ldm.gov.lv/ lemmik ilmselt seetõttu, et viljapuuae- YEARS_FUNGUS.htm. dades tehakse küllaltki palju sanitaar- 3. Iršėnaitė, Reda 2019. Sarcodontia crocea. ja kujunduslõikusi, samuti murduvad The IUCN Red List of Threatened Species 2019: e.T147533826A148058863. oksad raske saagi all. Puiduvigastused, Krookusnarmiku tunneb lihtsasti ära dx.doi.org/10.2305/IUCN.UK.2019-3. k.a lõikehaavad, on patogeenidele, sh juba eemalt RLTS.T147533826A148058863.en. krookusnarmikule, parimad nakkus- 4. Kotlaba, František 1954. Hrotnatka kohad. Nüüd leitud neljas Eesti kas- zápašná – Sarcodontia crocea (Schw.) Kotl., nebezpečný ničitel našich jabloní. – vukohas kasvab või kasvas krookus- kaks viimast kasvukohta olid kadu- Preslia 26: 183–192. narmik 1940.–1950. aastail istutatud nud peremeespuude – kahe vana vil- 5. Parmasto, Erast 2003. Eesti bioloogilise õunapuudel. Neist kahes kohas oli ta japuu – hävides [5]. mitmekesisuse ülevaade. Eesti seenestik. EPMÜ ZBI. end sisse seadnud kunagi lõigatud ja Krookusnarmiku puhul peetak- 6. Pärtel, Kadri; Põldmaa, Kadri; Saar, Irja viimased paarkümmend aastat hool- segi peamisteks ohuteguriteks ehi- 2019. Aita leida ohustatud seeni. – Eesti damata puudel, kaks kasvukohta on tustegevust ning vanade ja kahjus- Loodus 70 (8): 22–23. aga samuti lõikehaavadega, ent järje- tatud viljapuude raiet intensiivse- 7. Saar, Irja et al. 2019. Red List of Estonian Fungi – 2019 update. – Folia Cryptogamica pidevalt hooldatud puudel. ma puuviljanduse tõttu. Arvatakse, Estonica 56: 117–126. et viimase 30 aastaga on maailmas 8. Ивойлов, Александр 2016. Диковинные Seenevana Erast Parmasto seene kasvukohti jäänud 30% võrra грибы – Наука и Жизнь 5: 44–49. www. 2003. aastal koostatud bioloogili- vähemaks. Eesti leiukohtadest on nkj.ru/archive/articles/28714/. se mitmekesisuse ülevaatest näeme, Nõmmel üks poolkuivanud seene- Sulev Järve (1960) on Tallinna keskkon­ kuivõrd lihtsalt ja paratamatult võib puu juba aia korrastamisel raiutud na- ja kommunaalameti metsavaht-dend­ seenestiku liigiline koosseis vaesuda. ning Lilleküla kasvukohas olevat roloog, vabal ajal harrastusmükoloog ja Ta tõi näiteks krookusnarmiku, mille kahte õunapuud ähvardab peatne -arborist.

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |791| 63 Kohalik kütus Foto: Mana Kaasik Mana Kaasik Foto:

Tartu on Euroopas omasuuruste linnade seas üks väheseid, kus ühistransport on täiesti süsinikuvaba

Biometaani toormaterjaliks sobib Biometaani tootmine – kõik, mis käärib. Kasutada võib kõike, mis on orgaanilist-bioloogilist päritolu, näiteks sõnnik, silo, niide- loodushoidliku praktilise tud rohi, köögiviljapealsed, restora- nide jäätmed, viljaaitade puhastuse, piima-, leiva- ja lihatööstuse jäägid. ringmajanduse näide OÜ Biometaan tootmisjaama juht Ahto Oja selgitab, et neil toodetak- Soodsast ja keskkonnasäästlikust surumaagaasist (CNG, comp- se biometaani põllumajanduslikest ressed natural gas) ehk surugaasist on saanud bensiini ja diisli- jäätmetest ja lehmalägast: „Meil on 1700 piimalehma, kelle läga kasuta- kütuse alternatiiv. Biometaan ehk rohegaas on täielikult taas- me, lisaks noor- ja muude põlluma- tuvkütus, mida 2018. aastast on toodetud ka Eestis. jandusloomade sõnnik ning rohusi- lo. Tahke tooraine hoiustamiseks on Kadri Penjam asuv OÜ Rohegaas reoveesettest ja meil esmalt söödakolu, mille mahu- Viljandimaal Koksvere külas paik- tavus on 30 tonni. Sealt liigub tahke NG-kütuste ja biometaa- nev OÜ Biometaan, mis saab toor­ mass edasi segumajja. Vedela toor- ni tarvitus on nii maail- aine sõnnikust ja biomassist. Sel suvel aine eelhoidla on aga mahuti, kuhu mas kui ka Eestis üha enam lisandusid OÜ Vinni Biogaas ja OÜ pumbatakse tooraine otse laudast.“ hoogustunud.C Praeguseks tegut- Tartu Biogaas. Mõlemas jaamas too- OÜ Rohegaas juht Marko Tiimani seb Eestis neli biometaani tootmi- detakse biometaani loomsest sõnni- sõnul toodavad nad biometaa- se jaama: esmalt hakkasid 2018. kust, biojäätmetest ja toiduainetöös- ni AS-i Estonian Cell reoveest saa- aastal biometaani tootma Kundas tuse jääkidest. dud biogaasist. Tema hinnangul on

64 |792| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 Sisuturundus Rohemärgis, keskkonnateadlikuma mõtteviisi märk

elleks et innustada tarbima gile, kütuseluugile või selle kõrvale Eestis toodetud taastuvkütust­ või muusse sobivasse kohta sõidukil, Sning rõhutada keskkonna­ aga seda võib kasutada ka kütuse­ teadlikku mõtlemist, on loodud tankuril. Praegu on rohemärgise­ asjaomane rohemärgis. Sellega ga tähistatud Tartu bussid, mille antakse teistele märku, et sõi­ punasel taustal paistab roheli­ duk kasutab keskkonnahoid­ ne kleeps eriti hästi silma. likku kodumaist taastuv­ Rohemärgise on välja kütust. Biometaani rahvus­ töötanud Elering koostöös vaheliselt levinud lühend on majandus- ja kommunikat­ BioCNG. siooniministeeriumi ning See rohemärgis ei ole keskkonnainvesteeringute ametlik sertifikaat, vaid pigem keskusega, järgides biome­ turundusvahend, mis näitab taani turuosaliste soovitusi. Eesti päritolu taastuvkütuse bio­ Biometaani, selle tootmise, metaani tarvitust. Seda tähist või­ tanklate ja mudelite kohta saab vad kasutada kõik, kes tangivad siin­ põhjalikumalt lugeda veebilehelt setes surugaasitanklates omamaist www.biometaan.info; teavet jagab ka biometaani. Märgis soovitatakse pai­ Facebooki-leht „Rohekütus biome­ galdada sõiduki tagaklaasile või -luu­ taan“.

bio­metaani vajadus kohalikul turul si tootmine lehma mao toimimist. 25% väiksem kui bensiinil. Biometaan aastate jooksul aina kasvanud: „OÜ Hapnikuta tootmismahutis on soo- on nullheitega, seega täiesti keskkon- Rohegaas on Eesti suurim bio­ just 37–40 kraadi; bakterid lagunda- nahoidlik kütus. metaani tootja, aastas töötleme ja vad ja muundavad rohu- või orgaa- Metaankütused põlevad mootoris suuname gaasivõrku circa 5,5 miljo- nika biomassi biogaasiks. Selles sisal- puhtamalt, neid tarbides saab vähen- nit kuupmeetrit biometaani, millest dub keskmiselt 50–60% metaani, üle- dada globaalset süsinikdioksiidi hei- jätkub kõigi Pärnu, Tartu ja osaliselt jäänu on valdavalt süsihappegaas. Kui det ja õhureostust. Põlemisel tekib ka Tallinna busside aastaseks käigus see biogaasi puhastamisel eemaldada, märksa vähem vääveloksiidide (SOx) hoidmiseks.“ saame 96–98-protsendilise metaani- heidet, mis koos veega võib moodus- Asjaolu, et pikkade aastate järel sisaldusega biometaani, mis on küt- tada happevihma. Samuti väheneb toodetakse Eestis taas kohalikku teväärtuselt samaväärne maagaasiga, tunduvalt lämmastikoksiidide (NOx) kütust – sõidukite kütuseks kasuta- kus on metaani 96–98%. Ööpäeva heide, mis õhku sattudes põhjustab tavat biometaani – on Eesti energia- jooksul valmib näiteks OÜ Biometaan kopsu- ja südamehaigusi ning on majandusele äärmiselt tähtis. Ühtlasi tootmisjaamas niiviisi 3600 m3 bio­ põhiline sudu koostisosa. CNG täieli- aitab see saavutada taastuvener- kütust. kul põlemisel jääb järele üksnes süsi- gia eesmärke ja vähendab fossiilsete Liikvel on ettekujutusi ja väär­ happegaas ja veeaur. Bensiini põle- energiaallikate tarvitust Eestis ning arusaamu, mis tuleb ümber lükata. misel eraldub peale CO2 mürgist vin- aitab vähendada kasvuhoonegaaside Näiteks arvatakse, et gaasiautod hai- gugaasi ja lämmastikoksiidi, süsivesi- heitkoguseid. sevad teistest enam, tankida on kee- nikke, tahma ning teisi peenosakesi. Kindlasti huvitab paljusid, kuidas ruline või ei ole gaasiauto nii jõud- Tavatarbijale on metaankütu- biometaani õigupoolest toodetakse sa minekuga kui teised sõidukid. sega sõites kütusekulu keskmiselt ja mida see gaas endast täpsemalt Tegelikult on gaaskütus kasutajale poole väiksem. Kõik kokku on suur kujutab. ohutu, see ei ole mürgine ning CO2- samm keskkonnasäästlikuma tulevi- Lihtsustatult imiteerib biogaa- emissioon on näiteks CNG-l umbes ku poole.

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |793| 65 Kohalik kütus

Rohegaasi tankides oled kesk- jõupingutuste tulemus ja suur samm muutmisel. Meie senine kogemus on konnahoidlik. Praegu on Eestis süsiniku­neutraalsuse poole. Tartu on näidanud, et oleme õigel teel,“ selgitab 20 CNG-tanklat, kust saab biome- Euroopas omasuuruste linnade seas Andrus Kärpuk. taani. Lähiaastatel tuleb neid juur- üks väheseid, kus ühistransport on de. Surugaas või lausa biometaan täiesti süsinikuvaba. Keskkonnasäästlik ringmajandus, ehk rohegaas on rahakotile sood- Pärnus on rohegaasibussid sõit- mis juba praegu toimib. Niisiis, peale sam: CNG-ga sõites kulub 100 kilo- nud juba paar aastat. MTÜ Pärnumaa rahalise säästu on biometaani tootmi- meetri läbimiseks umbes kolm eurot. Ühistranspordikeskuse juhataja ne samm keskkonnahoidlikuma kesk- Biometaani tarbivaid sõidukeid eelis- Andrus Kärpuk kinnitab, et Pärnu konna poole. Paljud alles räägivad ring­ tades oleme keskkonna- ja loodus- linnabussides võeti rohegaas kasutu- majandusest, kuid biometaani tootmi- säästlikumad ning vähendame elu­ sele 2018. aasta 1. mail ning linna­ ne põllumajandusjäätmetest ongi tõeli- tegevuse käigus tekkivat jalajälge. Nii lähibussides 2019. aasta 1. novembril. ne praktilise ringmajanduse näide. praegu kui ka tulevikus on oluline sil- „Olla esimene on nii suur vastutus kui Biometaani tootes kasutatak- mas pidada, millise keskkonna jätame ka suur au. Otsus tuli kergelt ja seda se orgaanilisi jäätmeid. Olgu tegu järgmistele põlvkondadele. tänu EL-i ühtekuuluvusfondi rahali- õunasüdame või sõnnikuga – kõi- Ka Eesti ühisveonduses on sel- sele toele,“ tõdeb ta. gest on võimalik toota biometaani. les valdkonnas astutud suur samm Andrus Kärpuk lisab, et Pärnule on Orgaaniliste jäätmete kääritamisel edasi: näiteks Tartu linnaliinibussid rohegaasi tarvituselevõtt olnud maine tekib biometaan ning tahked ja vede- ning Pärnu linnaliini- ja linnalähe- küsimus, sest kuurort algab loo- lad kääritusjäägid, mida kasutatakse daste liinide bussid, samuti dushoiust ja rohelisest mõtteviisist. maaparandusainena ja väetisena, mille ja Võru ühissõidukid on juba mõnda Teiseks on tegemist põneva uuen- toitainesisaldus on võrreldav sõnniku- aega kasutanud valdavalt biometaani dusega, mis tekitab uhkust kohali- ga, kuid see ei lõhna ega määri ning sertifikaadiga kütust. Hiljuti tulid ka kes inimestes ja uudishimu turisti- meenutab pigem turvast. Biometaani Tallinnas liinile esimesed biometaani des. „Kolmandaks, kes ja millal peaks abil liigub juba praegu märkimisväär- sertifikaadiga kütust tarbivad bussid. täitma Euroopa Liidu taastuvenergia ne osa Eesti ühissõidukitest, õhk on CNG-kütust tarbides väheneb ühis- transpordieesmärki, kui me ise seda metaankütuseid kasutades puhtam. transpordi jalajälg tunduvalt. nüüd ja kohe ei tee. Neljandaks suu- See kütuseliik koormab vähem meie Tartu linnavalitsuse projekti- rendavad loodushoidlikud ja uuen- keskkonda ja ka rahakotti. juht Jaanus Tamm selgitab, et bio- duslikud lahendused ühistranspordi Kadri Penjam (1980) tegutseb kommu­ metaaniga sõitvate busside kasutu- populaarsust, mis on vajalik samm nikatsioonivaldkonnas ja vabakutselise selevõtt on kümme aastat kestnud transpordilahenduste säästlikumaks ajakirjanikuna.

PARIM VALIK ERILAHENDUSEGA TARBESÕIDUKEID! Igale ärile: kaubik, furgoon, külmik, kallur…

3,5 kuni 7,2 t täismass Hi-Matic automaat Täisraam Jõulised diisel ja CNG mootorid 3,5t haagise võimalus

Iv Pluss TALLINN Iv Pluss TARTU Pärnu mnt 556, Laagri Ilmatsalu põik 3 ivpluss.ee 677 9060 [email protected] 740 90 66 [email protected]

66 |794| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 Nuputa

Kutsume lahendama bioloogia- ja geograa aolümpiaadidel olnud ülesandeid. Proovi järele, kas leiad neile õiged vastused! Vaata joonist ja otsusta, kuhu oleks kõige mõistlikum rajada kaev. Millise kahe riigi piiri 1 Põhjenda. 4 2 ületamisel tuleb kella keerata kõige enam ette peenike liiv 3 1 või taha? kruus 12 11 1 2 savi 10 2 lõheline lubjakivi 9 3

8 4 7 5 6

Volga Brahmaputra Võrdle Volga ja Jõe pikkus km 3688 2900 3 Brahmaputra Jõe valgala km2 1 380 000 712 000 Volga jõe näitajaid, mis Vooluhulk suudmealas m3/s 8000 20 000 on esitatud tabelis. Selgita, miks on Kumb hüdrograaf iseloomustab Volga, kumb Brahmaputra jõe äravoolu? Põhjenda. Brahmaputra Volga vooluhulk Brahmaputra omast nii palju väiksem. A B mai mai juuli juuli aprill aprill juuni juuni märts märts august august jaanuar jaanuar veebruar veebruar Otsusta, kas järgnevad väited ge- oktoober oktoober november november september september 4 neetiliste haiguste kohta inimesel detsember detsember on tõesed või väärad. A. Sugukromosoomide arvuga seotud kõr- valekallete tagajärjed on üldjuhul palju ras- Otsusta, kas väide A. Austraalias on ulatuslikud kemad kui autosoomide arvu kõrvalekal- 5 on tõene või väär. maastikupõlengud iga-aastane letest tingitud haiguste omad. nähtus. B. Klinefelteri sündroomiga meestel (kro- B. Austraalia maastikupõlengu- mosoomistikuga 47, XXY) leidub raku tuu- te tahmaosakesed on jõudnud mas Barri kehake. isegi 2000 km kaugusel asuva Uus-Meremaani ja värvi- C. Ühe nukleotiidi deletsioon geeni kodee- nud sealsed liustikud rivas alas põhjustab suurema tõe- Brisbane Brisbane kollakaks. näosusega fenotüüpi kui kolme nukleotiidi deletsioon samas ko- C. Austraalia maastiku- has. põlengutes on hukku- nud miljoneid loomi, D. Täiskasvanud populatsioonis eelkõige leemureid, tuleb äärmiselt harva ette kõrva- surikaate ja känguruid. lekaldeid Y-kromosoomi arvust, AUSTRAALIA sest Y-kromosoomi ei olegi või D. Austraalia maastiku- põlengud on mõjutanud leidub neid rohkem kui üks, Sydney see lõpeb enamasti juba varaja- Sydney ka sealseid jõgesid. Jõge- ses embrüonaalses järgus sur- de veetemperatuur on Canberra tõusnud. maga. Adelaide E. Enamiku ajast on organismi E. Aurumise tagajärjel on jõed rakkudes kasutusel ainult üks kuivanud. koopia vanematelt saadud kro- Melbourne F. Jõed on saastunud tulekustu- mosoomidest, mistõttu auto- tusvahendite tõttu. soome puudutav aneuploidsus G. Jõgede vesi on tuha ja ero- (kõrvalekalle kromosoomide deeritud mulla tõttu muutunud arvust) ei avaldu sageli raske- läbipaistmatuks. te haigustena. Tasmaania H. Jõgedesse kanduv tuhk on F. Kromosoomides aset leidvad translokatsioonid muutnud vee paljudele vee- ei pruugi kaasa tuua fenotüüpi, kui ükski geenijär- organismidele talumatult alu- jestus pole selle käigus kannatada saanud. seliseks.

Küsimused on koostanud: 1., 2., 3. ja 5. küsimus TÜ geograaaosakond, 4. küsimus bioloogiaolümpiaadide ülesannete põhjal Sulev Kuuse (Eesti bioloogiaolümpiaadi žürii esimees)

D väär, E väär, F tõene. 5) A tõene, B tõene, C väär, D väär, E väär, F tõene, G tõene, H tõene. H tõene, G tõene, F väär, E väär, D väär, C tõene, B tõene, A 5) tõene. F väär, E väär, D

B, sest lume sulamisest põhjustatud suurvesi on mais-juunis. Brahmaputra jõe kohta käib hüdrograaf A, sest mussoonvihmadest tingitud suurvesi on suvekuudel. 4) A väär, B tõene, C tõene, C tõene, B väär, A 4) suvekuudel. on suurvesi tingitud mussoonvihmadest sest hüdrograaf A, käib kohta jõe Brahmaputra mais-juunis. on suurvesi põhjustatud sulamisest lume sest B,

jõgikonna aladel tuleb aastas üsna vähe sademeid, ent Brahmaputra jõgikonnas on suur aastane sademete hulk / mussoonvihmad / liustike sulavesi. Volga jõe äravoolu iseloomustab hüdrograaf iseloomustab äravoolu jõe Volga sulavesi. liustike / mussoonvihmad / hulk sademete aastane suur on jõgikonnas Brahmaputra ent sademeid, vähe üsna aastas tuleb aladel jõgikonna

2) Venemaa 11 ajavööndi ja Ameerika Ühendriigid 6 ajavööndiga. Kellaaeg erineb Venemaal 10 tundi ja USA-s 5 tundi. 3) Volga jõe vooluhulk on Brahmaputra omast nii palju väiksem, kuna Volga kuna väiksem, palju nii omast Brahmaputra on vooluhulk jõe Volga 3) tundi. 5 USA-s ja tundi 10 Venemaal erineb Kellaaeg ajavööndiga. 6 Ühendriigid Ameerika ja ajavööndi 11 Venemaa 2)

saada, vesi liigub väga aeglaselt. Kohas 2 ulatub kaev lõhelistesse lubjakividesse, võib olla raskusi kaevu täitumisega. Koht 4 asub liiga maapinna lähedal, kuival aastaajal võib kaev tühjaks jääda. tühjaks kaev võib aastaajal kuival lähedal, maapinna liiga asub 4 Koht täitumisega. kaevu raskusi olla võib lubjakividesse, lõhelistesse kaev ulatub 2 Kohas aeglaselt. väga liigub vesi saada, Vastused: 1) Kõige mõistlikum on teha kaev kohta 3, sest seal koguneb vesi vettpidava savikihi peale ja selles kohas liigub vesi kergesti kaevu. Kohas 1 ulatub kaev savikihti, savist on vett raske kätte kätte raske vett on savist savikihti, kaev ulatub 1 Kohas kaevu. kergesti vesi liigub kohas selles ja peale savikihi vettpidava vesi koguneb seal sest 3, kohta kaev teha on mõistlikum Kõige 1) Vastused:

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |795| 67 Uus käpaline Fotod: Toomas Kukk Toomas Fotod:

Uus hübriidne orhidee koos vanematega, vasakult tihedaõiene käoraamat (Gymnadenia densiflora), hübriid ×Dactylodenia palustris ja teine vanemliik kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) Uus hübriidne orhideetakson Eestist: ×Dactylodenia palustris Rainar Kurbel Ivar Leidus teada, et oli Keila lähe- ×Dactylodenia dalt Niitvälja soost leidnud ühe lljärgnevas artiklis on esi- palustris ×Dactylodenia hübriidi. Selle mää- tatud uue hübriidse takso- rasin 4. juulil 2019 samaks takso- ni, tihedaõiese käoraama- Kurbel nothosp. nov. = Gymna­ niks, mis kasvas Tuhuski. Ühiselt tuA (Gymnadenia densiflora) ja kahk- denia densiflora (Wahlenb.) mõõtsime Niitvälja taime ja võtsime jaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza A.Dietr. × Dactylorhiza incar­ herbaar­eksemplari (TAA0150757). incarnata) hübriidi ×Dactylodenia nata (L.) Soó – Holotypus: palustris Kurbel esmakirjeldus. Pärnu maakond, Lääneranna Kasvukohad. Nii Tuhu soo kui ka Varem on kirjeldatud tiheda- vald, Kiska küla, Tuhu madal- Niitvälja soo on klassikalised madal- õiese käoraamatu lähiliigi hariliku soo 26.06.2020, Rainar Kurbel sood. Mõlemas kasvasid taimed päi- käoraamatu hübriidi kahkjaspuna- (TAA0150756) kesele avatud kohas. Taimede õisikud se sõrmkäpaga: ×Dactylodenia voll­ ulatusid selgelt üle rohurinde. Tuhus mannii (Dactylorhiza incarnata × leidus lähikonnas kiduraid sookaski Gymnadenia conopsea). See ülevaat- ja mände, 20 meetri raadiuses kasva- lik esitus avaldati 1914. a Saksamaal nil 2015 samast vallast sid orhideedest veel harilik käoraa- väljaandes „Flora von Bayern“ botaa- madalsoost. mat, soohiilakas, soo-neiuvaip, kolla- nikaprofessor Franz Vollmanni auks. kas sõrmkäpp ja Russowi sõrmkäpp. Taim leiti 1901. aastal Münchenist Uut taksonit ×Dactylodenia palustris Niitvälja lähiümbrus oli puittaimesti- lõunas. Järgmine teade Saksamaalt on Eestist leitud kahel korral. Esimest kuta; orhideedest võis kohata harilikku pärineb Günther Gerloffilt alles märkasin Lääneranna vallas Tuhu soos käoraamatut ja lõhnavat käoraamatut, 1986. aastast Ichenheimist. 18. juunil 2019, morfoloogilised mõõt- Russowi sõrmkäppa ja soo-neiuvaipa. Eestist olen ×Dactylodenia voll­ mised said tehtud kordusvaatluse käi- mannii varem leidnud kahel kor- gus 26. juunil 2019 ja siis kogusin ka Taksoni kirjeldus. Eristades ×Dacty­ ral: 1. juulil 2014 Lääneranna vallast herbaareksemplari (TAA0150756). lodenia palustris’t sarnasest hübrii- Kuke külast rannaniidult ja 25. juu- Vaid mõned päevad hiljem andis dist ×Dactylodenia vollmannii, on

68 |796| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 Hübriidse uue liigi ×Dactylodenia palustris õied Niitvälja ja Tuhu soost ning võrdluseks ×Dactylodenia vollmannii õied Kuke soost järgitud samu morfoloogilisi põhi- Tuhus mõõdetud taime kõrgus oli kõrge, õisiku pikkus 15 cm ja selles oli mõtteid mis tihedaõiese ja hariliku 66 cm, õisiku pikkus 22 cm ja selles 69 õit, lehti samuti viis. Võrdluseks käoraamatu puhul, sest teise vanem- oli 96 õit, õite huul oli 7 mm lai ja võib tuua, et Oidremalt leitud ×D. liigi, kahkjaspunase sõrmkäpa, mõju- 6 mm pikk, kannus 13–15 mm pikk. vollmannii isendil oli 37 õit ja Kuke tus on samasugune. ×Dactylodenia Alumised kandelehed olid 25–27 mm küla omal 41 õit. palustris’e isendid on pikemad ja suu- pikad, keskmised kuni 20 mm ja üle- Kuna mõlemad teadaolevad leiud remad, lopsakamate lehtedega, roh- mised 11–15 mm. Taimel oli viis pärinevad soost, on nimetuses epiteet kemate ja suuremate õitega, värvika- suurt lehte, alt teine leht oli 22 cm palustris. mate violetsete õitega ja tugeva hüat- pikk ja 1,8 cm lai ning alt kolmas leht Rainar Kurbel (1974) on üle paarikümne sindilõhnaga (iseloomulik tihedaõie- 23,5 cm pikk ja 1,9 cm lai. aasta tegelnud looduslike orhideedega; sele käoraamatule). Niitväljal mõõdetud taim oli 51 cm MTÜ Käoraamat liige.

UUSIMAID KANGAID JA LÕNGU IGAL NÄDALAL KAASAEGNE PÄRLIPOOD

OTSE MAALETOOJALT KARNALUKS OÜ LAOS, HERMANNI 1, C KORPUS, TALLINN

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |797| 69 Raamatud

Eesti teriofauna ja kuhu edasi mindi. Loodusetundjaks teaduste erialade aastakäikudelt, ka muutused Eesti kasvamine võtab aega ja nõuab juha- teistest ülikoolidest või kõrgkooli- Vabariigis. Eesti tust, bioloogide õpetamist bioloogide dest peale Tartu ülikooli. Vabariik 100 poolt. Seda tuleb korrata igas põlv- Eesti ulukid nr 13. konnas, igal maal. Kuidas see korda Väike linnuraamat Keeletoimetaja Anu läheb, sellest olenebki kooselu öko- rahvapärimusest Sillaots. Eesti terio- süsteemis. Mall Hiiemäe. loogia selts, 2020. 143 lk Raamatu avakirjutises annavad Kolmas trükk. toimetajad ülevaate meenutuste Illustreerinud Mari änavu neljakümneaasta- kogumisest, aastail 1970–1975 bio- Hiiemäe, korrektuur seks saanud Eesti terio- loogide õpetamisest ja tudengite elu- Kadri Tamm, küljen- loogia selts on sarja „Eesti olust. Tollaste tudengite mälestu- dus ja kujundus Pille Tulukid“ avaldanud 1982. aastast. sed on vist järjestatud saatmise aja Niin. EKM teaduskirjastus 2020. 224 lk Eesti riigi sajandale sünnipäevale järgi, igatahes moodustavad need ja Kaarel Rohu mälestusele pühen- kokkuvõttes toreda terviku. Lugedes utor on valinud teosesse lin- datud kogumikus vaatlevad zooloo- kipuvad mälestused küll isikuti segi nud meie õuest, aiast, põl- gid Eesti fauna muutusi viimase saja minema, sest käsitlevad tihti samu lult, aasalt, metsast ja vete aasta jooksul. inimesi ja sündmusi; õppejõududest pealtA sellistena, nagu neist on juttu Pikemas artiklis arutleb Mati Kaal, kordub näiteks Juhan Auli ja Hans rahvapärimuses. Muistses maailma- mismoodi on sajandi vältel muutu- Remmi nimi. Aga eesmärk ongi anda pildis on linnud inimesele olnud otse- nud Eesti inimese mõtteviis ja tege- pilt ajastust, meenutaja nimi ei ole kui omataolised. Oleme neis tajunud vused ning kuidas need on mõjuta- nii tähtis. omamoodi sugulust, aga ka seotust nud meie teriofaunat. Järgnevad üle- Kogumikus meenutatakse ka toonelaga ning sellesse kätketud ohte. vaated muutustest sajandi jooksul kolme lahkunud kaaslast: Mare Rahvapärimuses tuleb ilmsiks inime- nahkhiirte, putuktoiduliste ja närilis- Toomi, Tiit Paaverit ja Lembit sekeskne arusaam linnuelust ja -lii- te, ondatra, kopra, saarma ja jänes- Kuhlbergi. Oma mälupilte jagab neli kidest. te populatsioonides, kõne all on ka õppejõudu, Ruth Ling, Aino Kalda, Teose alguses tutvustab autor lin- suur- ja väikekiskjad, mereimetajad ja Toomas Frey ja Ain Heinaru. Teose nupärimust avaramas tähenduses: metssead. lõpetab ülevaade tollasest õppeka- eestikeelsed kirjutised linnupärimu- Põhjaliku ja ajakohase ülevaa- vast, diplomitööde pealkirjade ja sest, linnunimede saamislood; kus on te Eesti imetajafauna praegusest sei- tudengite loend ning valik dokumen- linnud talvel, ilmalind ja maailma loo- sundist lõpetab kokkuvõte hirvlaste, tide näidiseid. mise lugu jne. Järgnevad pärimused eriti punahirve seisundist. Optimismi Teosele lisab väärtust väga põh- linnuliikide kaupa, alustades aulist, sisendavad artikli lõpulaused: „Selle jalik nimeloend. Ikka vaatad, kas kelle kohta on näiteks öeldud: „Kaige kuningliku loomaliigi lähitulevik ennast on ka mainitud. Hiljuti meie pahemb on, kui aulid pettäväd, siis Eestis on pisut segasevõitu. Aga kül- seast lahkunud professor Toomas tulevad täid pähä ja neist ei saa enne lap kõik saab korda“ (lk 141). Frey on öelnud: „ .. botaanika on aestat lahti. (Kuusalu, 1937)“ (lk 28). botaanika, nemad koguvad herbaar- Raamatus toodud rahvalooming on Kuidas bioloogiat lehti ja peavad nende üle arvet siia- oma eheduses väga tore. Nii on näiteks õpiti ja õpetati maale, põhjaliku täpsusega. Toomas Iisakult 1961. a metskurvitsa kohta 1970ndate alguse Kukk näiteks on ju selle töö entu- üles tähendatud: „Valtsnäpp on keva- Tartu Ülikoolis siast ja ajab asja endise hooga edasi. de piima täis, hakka tagant imema, Toimetanud Sirje Niisamuti Kumari juures tehti linnu- on hea. Sitta ei pea õlema, see on Vilbaste, Toomas kaavikuid ja entomoloogid korjasid kõik maa-eli, minu vanamees ütles“ Tiivel, Kalevi Kull. nõela otsa putukaid, peamiselt on (lk 120). Ka kõrvallehel kummarduv Fototöötlus Tõnu see ikka leiukohtade registreerimine. metstilder ei jää alla: „See lind on vitu- Noorits, korrektuuriabi Katri Ling. Tartu Karl Eichwald tegi ka väga korrali- leidja. Tema lendab ja ise kuulutab: ülikooli kirjastus, 2020. 328 lk kult taimede leiukohakaarte. Kuidas „Titu-litu, leidsin vitu! Titu-litu, leidsin neid ikka hinnata, see oli selline kor- vitu! (Iisaku, 1960)“ (lk 121). aamat koosneb aastail 1970– ralik töömehe tase. Nad olid kohu- Viimane käsitletud liik on öösorr: 1975 Tartu ülikoolis bioloo- setundlikud inimesed ja tegid oma „Soristaja on siisamma mis öösorr. giat õppinud kursuse mee- tööd“ (lk 285). Mehed ütlesid: „Soristaja soriseb – nutustestR pool sajandit pärast sisse- Kokkuvõttes suurepärane idee ja oome vihma jälle,“ ja oligi oome vihm. astumist. 34 tollast tudengit ja neli teostus – tuleb tunnustada koos- (Häädemeeste, 1961)“ (lk 217). Väga õppejõudu on toonud meelde, kuidas tajaid ning loota, et samalaadseid tore lugemisvara nii loodus- kui ka Tartusse tuldi, mida tehti üliõpilasena kogumikke lisandub teistelt loodus- rahvaluulehuvilistele.

70 |798| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 Väike puu- ja põõ- hel räägiti. Juttu tuleb alanud sõjast pääseda tavatult lähedale, nii füüsili- saraamat rahvapä- ja uuest riigikorrast. Noorest east ses kui ka vaimses mõttes. Neil hetke- rimusest hoolimata mäletab autor valitsenud del tekkis teatud selgus, lähedustunne Mall Hiiemäe. meeleolusid hästi, isegi kui ta sünd- teise elavaga. Vahel on need hetked Illustreerinud Mari muste käigust tollal päris aru ei saa- olnud meeldivad, vahel mitte. Aga Hiiemäe, korrektuur nud. nad on olnud kordumatud ja ehedad. Kadri Tamm, küljen- „Klassiruumides olid siis nelja- Võib vaid kinnitada autori lootust: danud ja kujundanud Pille Niin. EKM kohalised pikad pingid. Mind pandi midagi sellest raskest äratundmise teaduskirjastus, 2020. 231 lk esimesse ritta, kus juba istusid Uno tajust on tõesti õnnestunud raama- Nõmm, Uudo Jõgi ja Arvo Vene, tusse kinni püüda ja seda tunnetab olmas rahvapärimuse sarja ning lasti ka kohe lugeda. Soravalt ka lugeja. raamat (peale selle on ilmu- see ei läinud, sest olin harjunud nud siin tutvustatud linnu- kodus omaette vaikselt veerima. Sada aastat ema- raamatK ning 2019. aastal loomaraa- Sellest ja muustki koolielust kodus keelset akadee- mat) keskendub enamikule Eestimaa ma ei rääkinud. Ema küsimusele, kas milist metsandus­ looduslikele puu- ja põõsaliikidele ma olen oma klassis kõige lollim, haridust Eestis (umbes 30 liiki või perekonda), tut- vastasin: „Ei ole, üks on veel lollem“ Koostanud Ivar vustades meie uskumusi, teadmisi (lk 117). Nende memuaaride eripära Sibul, Toivo Meikar, ja arvamusi Eesti rahvaluule arhiivi ongi nime- ja teaberohkus, aga sel- Heino Kasesalu, Piret kogude põhjal. Raamatu koostamisel les aitab teeotsa leida põhjalik isi- Trei. Toimetanud sai autor ka üle 30 vastuse rahvaluule kunimede register ning olustikust Ivar Sibul, keeletoimetaja Anu Jõesaar, arhiivi kaastöölistelt. paremini aru saada rohked fotod ja kujundanud Kalle Müller. Eesti maaüli- „Koduõue või lähikonda igatsek- kaardid. kool, OÜ Vali Press 2020. 310 lk sin haaba, kuigi tal olevat õuepuu- na halb aura. Nagu saarelgi. Haaba Minu elu uhkemad esti metsandushariduse tahaksin sellepärast, et kohiseb ka loomad sajanda aastapäeva puhul vaikse ilmaga oma pikkade lehevar- Hendrik Relve. 15. augustil ERM-is esitle- te tõttu. Ta oleks mul seltsiks – Toimetanud ja tudE kaunilt kujundatud juubeliraa- ikkagi keegi, kes häälitseb. (Järva- korrektuuri luge- mat annab põhjaliku ülevaate selle Madise, 2019)” (lk 31). Ka selle raa- nud Leelo Laurits, valdkonna sajandipikkusest ajajoo- matu kohta saab väita sama, mida kujundanud Janika nest ning pakub vaatamiseks foto- siin tutvustatud linnuraamatu kohta: Vesberg. Varrak, sid, mida varem on näinud vaid üksi- väärt kirjavara, mis võiks iga loodus- 2020. 328 lk kute inimeste silmad. Teos sisaldab huvilise raamaturiiulit täiendada ja üle saja Eesti metsandusõppejõu olla ka läbi loetud. endrik Relve on saatesõ- (1920–2020) illustreeritud lühieluloo, nas kirjutanud: „Niisiis samuti on esitatud kõigi metsandus­ Laugemaa laps paistab, et olen jõudnud erialade lõpetajate ning metsandusli- Ott Kurs. küpsesseH ikka. See on vanus, kus ke doktori- ja kandidaadiväitekirjade Toimetanud Kristina hakatakse elust kokkuvõtteid tege- kaitsjate nimed. Lepist. Ilmamaa, ma. Aga kuidas? Päris kindlasti ei Selgub, et saja aasta jooksul on 2020. 220 lk taha ma kirjutada autobiograafiat. Eestis metsandusspetsialisti diplo- Kuid mingeid kilde ja hetki, mis mi või bakalaureuse- või rakendus­ eograaf, lugejale huvi pakuksid ja iseenda magistrikraadi saanud 4048 eesti- etnoloog, turkoloog ja fen- südant soojendaksid, võiks ju kirja maalast. Teadusmagistritöid on nougrist Ott Kurs on sündi- panna. Mõni minuealine on seda- samal ajal kaitstud 83, kandidaaditöid nudG 24. märtsil 1939 Kodavere kihel- sama tajudes kirjutanud võib-olla 67 ja doktoritöid 56. Õppejõudude konnas. Kaheköitelisena kavandatud raamatu „Minu elu helgemad het- lühielulood paistavad silma faktiroh- tagasivaate esimeses osas käsitleb ta ked“ või näiteks „Minu elu elamus- kusega, ära on mainitud ka näiteks lapsepõlve ja kooliaega 1953. a suve- likumad naised“. Looduseinimesena kuulumine korporatsioonidesse ja ni. Hea jutustamisoskusega autor on on mulle alati tundunud, et inime- seltsidesse. kirja pannud omaenda, oma vane- se maailmast on olulisem loodus“ Raamat on kättesaadav digikujul mate, sugulaste ja tuttavate igapäe- (lk 7). interneti vahendusel: www.emu.ee/ vaelu ühes kõrvalises paigas: kir- Raamatus on koos kimp loomaela- userfiles/emu2015/metsandus100_ jeldanud talutöid, naabrite suhteid, musi maailma eri nurkadest. Autor partnerid/Sada_aastat_emakeelset_ elamistingimusi ning seda, mis ini- on valinud välja juhtumid, kus mõne- akadeemilist_metsandusharidust_ mesi tollal huvitas ja millest omava- le põnevale olendile oli õnnestunud Eestis.pdf.

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |799| 71 In memoriam

käia. Oluline töövaldkond oli taime- Lea Sõgel liikide kaitse korraldamine, sest hin-

3. jaanuar 1952 – 2. september 2020 erakogu Foto: gelt oli Lea botaanik. Enda sõnul oli Lea „tüdruk met- ea Sõgel (neiuna Voosalu) järel töötas ta sast“ ja „kass, kes kõndis omapead“, lõpetas Tartu 2. keskkooli. Seal Eesti metsainsti­ sestap hoidis ta teistest eemale ja oli oli tal väga tore bioloogiaõpe- tuudis, muu hul- väga tagasihoidlik. Tüdruk metsast taja,L kes teda kindlasti peale isa mõju- gas kaar­distas ta tähendab, et ta kasvas Tähtvere met- tas valima erialaks bioloogia. Õppima koos looduskaitse labori töörühmaga sas metsatalus. Ta oli väga kurb, kui minnes ei mõelnud ta niivõrd suure- Lahemaa rahvuspargi taimestikku ja seal kandis mets maha raiuti ja met- le teadusele, kuivõrd ihkas rohkem taimkatet. satalu, kus nad küll ammu enam ei teada saada kõigest, mis meie loodu- Alates 1989. aastast töötas Lea elanud, lagedale jäi. ses toimub. Sõgel asutustes, mis olid praeguse Lea tundis oma tööst looduses Tartu ülikoolis õppis Lea bioloo- keskkonnaameti eelkäijad, ja kesk- ja tema objektidega rõõmu. Võime gia-geograafiateaduskonnas, mille konnaametis. Tema valdkond oli ainult kinnitada, et Lea oli väga sõb- lõpetas 1975. a ning sai bioloogia- klassikaline looduskaitse; hoolimata ralik, isegi liiga leebe ja alati abivalmis ja keemiaõpetaja kutse. Tema dip- ümberkorraldustest töötas ta samas kolleeg, kes suhtus oma töösse tõsi- lomitööd juhendas professor Viktor asutuses kuni pensionile minekuni. selt ja armastusega. Ta avanes pikka- Masing ning selle töö materjali põhjal Koos tookordse metsaülema Rein mööda, ja siis ilmnes tema mitmeke- ilmus 1979. aastal „Pääsukese“ sarjas Rinnega lõi Lea Elva-Vitipalu kaitse- sine huviring. raamat „Võilill“. Eesti keeles ongi see ala ja koostas Piirissaare maastiku- Lea mälestused ülikoolipõlvest on teos jäänud ainukeseks selle taime- kaitseala kaitse-eeskirja; hiljem sai avaldatud sel aastal raamatus „Kuidas rühma kohta. sellest kaitsealast Peipsiveere loodus- bioloogiat õpiti ja õpetati 1970ndate Pärast ülikooli lõpetamist töötas kaitseala osa. Need olid Lea suurimad alguse Tartu Ülikoolis“ (lk 190–193, Lea aasta õpetajana. Ta meenutab, et tööd, ent üks äärmuslikumaid kohus- vt ka tutvustust lk 70). see oli huvitav ja pingeline aeg, kuid tusi oli jälgida, kuidas edeneb endise suurte klasside ohjeldamiseks olnuks Raadi sõjaväelennuvälja puhastami- Marica-Maris Paju, Aino Kalda jt vaja tugevamat häälematerjali. See- ne ohtlikest jäätmetest, ja seal kohal mälestused kirja pannud Toomas Kukk

seum (1992), hakati pidama iga-aas- Eino Tomberg tasi paekonverentse jms. Rahvuskivi sihipäraseks kasutu- Foto: erakogu Foto: 6. detsember 1930 – 16. august 2020 seks ja paikkonna looduse eripära gavikuteele on läinud juhtiv mäe- dust. 1989. aas- hoiuks loodi nelja valla ühistööna insener, säästva maapõuekasutu- tast asus ta loo- „Pandivere paeriik allikate allikal”. se väsimatu elluviija, keskkonna- duskasutuse tea- Mahajäetud tööstusmaastik muudeti kaitsja,I kodu-uurija ja muinsuskaits- dusliku uurimi- Tamsalu lubjapargiks, istutati nime- ja, Eesti paeliidu asutajaliige, avara- se keskuse geoseireosakonnas looma liste puudega tammik (2008), koos- hingeline aatemees Eino Tomberg. maavarade infopanka. 1991. aasta tati maakondlikke paekaarte. Pae­ Ta sündis Väike-Maarjas kohali- augustist kuni pensionile mineku- konverentside sihiseade järgi käsitleti ku majandusühisuse juhtliikme kol- ni 2001. a töötas Eino keskkonna- iga kord kindlat teemat. melapselises peres. Eino isa hukkus inspektsioonis mäetööde järelevalve Eino Tomberg osales koos abikaa- Norilski sunnitöölaagris, ema tervise keskkonnakaitseinspektorina. saga aktiivselt Eesti kodu-uurimise ja murdis üle jõu käiv lauda- ja põllu- Kohe esimesel töökohal leidis Eino muinsuskaitse seltsi tegevuses. Veel töö kolhoosis karjabrigadirina. Einol elukaaslaseks vaimulähedase Imbi, 80-aastasena uuris ta kirikuraamatuid ja vendadel õnnestus TPI-sse astudes kellega jagati ühiseid pere-, kutse- ja arhiivimaterjale ja koostas nende varjata isa Gulagi-saatust. ja loomerõõme ning muresid üle 63 põhjal ülevaateid koduküla talude ja Lõpetanud 1954. aastal tehnika- aasta. Hooliva isa ja vanaisana kasva- perede ajaloost. Avara silmaringiga ülikooli mäeosakonna, hakkas Eino tas Eino kolme järelpõlve meie loo- Eino pälvis kolleegide ja sõprade lugu- tööle Kukruse kaevanduses mäe- duskultuuri ja põlisrahva vaimus. pidamise suure kultuurihuvilise, hea- meistri ja peatselt jaoskonnaülemana; Kohtusime Einoga 1990. aasta soovliku otseütleja ja algatatu lõpule- 1977. aastast oli ta üks Eesti Põlevkivi aprillis ja sellest algas meie mitmeta- viijana. Tema tõearmastus ning võime mäetööde peaspetsialiste. 1982. aas- huline ühistegevus paekivi taasväär- mõtetes ja tekstides korda luua on jät- tal kutsuti Eino koordineerima ehi- tustajate, uurijate ja tutvustajatena. nud meile rikka vaimupärandi. tusmaterjalide tööstuse ministeeriu- Aatelises vaimus sündis rahvuskivi, Paevana Rein Einasto mi mäendustöö teaduslikku korral- loodi Eesti paeliit ja Porkuni paemuu-

72 |800| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 muud asja ajada, kuid ta pidas meid, Helve Raik oma lapsi, nii tähtsaks, et püüdis alati 14. juuli 1932 – 12. september 2020 olla meiega, soovides parimat. Helve Foto: Sulev Kuuse Foto: väljendas oma tundeid õpilaste vastu elve Raik oli Tartu 5. kesk- vanemaid nime alati ausalt. kooli (praegu Tamme güm- ja ametit pidi. Helve elas omas ajas, elas väärt naasium) legen­­-daarne Sellest oli tol ajal elu. Talle oli palju antud ja ta suutis diH­rek­tor ning hingelt ja hariduselt kasu koolile, kus palju. Kui pärast kooli lõppu kohtu- geograaf. oli loodusteaduste klass ja autoklass sime juhuslikult kas linnatänaval või Kui me isa-ema käekõrval esime- ning keemiaklass. Me olime eriline mõnel üritusel, tuli Helve alati nööpi se klassi õpilastena koos teiste koo- kool omas ajas. keerama ja siiralt küsima, kuidas meil lijütsidega 1969. aasta sügisel Tartu Kui keegi oli teinud midagi paha, läheb. Natukene rääkis ka endast, 5. keskkooli uksest sisse astusime, tuli käia koolidirektori jutul. Sa sei- kuid enamjaolt kuulas uudiseid. Ja võttis meid kooli välistrepil vastu sid, said oma sõna öelda, kuid samas ikka haris meid, sest see oli tema loo- õppealajuhataja Helve Raik. Alates mõistsid, et olid pahandusega hak- muses. sellest hetkest olime kõik seotud kama saanud, sest Helve võttis su 2014. aastal kohtusime Tartu temaga. Alguses õpetaja ja õppeala- ette. Helve ei pidanud viha, ei mäle- Tamme gümnaasiumi 95 aasta juube- juhataja Helve Raik (1961–1972), hil- tanud vussi läinud asju paha sõnaga. li peol. Ikka käis ta läbi kõik klassid, jem direktor Helve Raik (1972–1989) Ta võis järgmisel päeval tulla ja võtta ikka jagus tal igaühele sõna või paar. – see oligi Tartu 5. keskkool. su pluusi- või pintsakunööbist kinni, Meie seisime oma lennuga muusi- Meil oli palju häid ja meeldejäävaid kohendada lipsu ja rääkida hoopis kaklassis, Kalev võttis klaveril mõne õpetajaid, kuid Helve suutis kõiki, sellest, kuidas tal on vaja, et sa mingi akordi, Mälka muheles vaikselt selja väljakujunemata ja iseteadvaid noori asja korda ajad. Ja loomulikult mitte taga, Kaupo filosofeeris Mardiga, isiksusi, aga ka oma kolleege, koonda- keegi ei öelnud ära, sest olime ju üks Peep tsiteeris õpetaja Henn Tiivelit, da MEIE kooli alla. Koos kolleegidega ja ainus MEIE koolipere. Ilje manitses klaverit kuulama ja sina pani ta 1966. a aluse loodusteaduste Kui pärast 10. klassi läksime Tartu tulid meie juurde nagu palju kordi eriklassile. Ta oli direktor direktori- rongijaama, et sõita suvepraktikale varem. Ja nii see jääbki. Meie mõtetes. te seas, ta juhtis kooli, ta teadis õpi- Hibiini mägedesse, saatis Helve meid lasi ja nende vanemaid, isegi vana- rongile. Kindlasti oleks tal olnud sada Sulev Kuuse

pühendunult luua kolleegidele parim Avo Roosma töökeskkond, hoida käigus osakon- 12. juuli 1946 – 12. september 2020 na igapäevatöö, abistada kolleege nii nõu kui ka jõuga; ta oli hindamatu Foto: Martin Zobel Foto: otaanik ja ökoloog Avo akadeemik Hans abiline välitöödel. Avo isiklik soojus Roosma oli kogu oma täis- Trassi juhitud ja heatahtlikkus aitasid luua osakon- kasvanuea seotud Tartu üli- suurprojekti- nas sõbraliku ja avala õhkkonna, mis Bkooliga. ga, kus lihheno­ liitis inimesi preparaatoritest profes- Avo lõpetas Tartu ülikooli bioloo- indikatsiooniliste meetoditega uuriti soriteni. gina 1969. aastal. Samal aastal asus ta Baikali järve ääres paikneva tselluloo- Peale erialase töö oli Avo tõsi- vaneminsenerina tööle TÜ taimesüs- sitehase õhusaastet Hamar-Dabani ne spordimees, tegeledes tennise- temaatika ja geobotaanika kateedris, mäeahelikus. Selle töö käigus oli Avo ga võistlusspordi tasemel ja hiljem hilisemas TÜ ökoloogia ja maatea- neljal suvel (1979–1982) Baikali eks- Tartu ülikooli tennisekoondise tree- duste instituudi botaanika osakon- peditsioonide peakorraldajaid ja uuri- nerina. Tema innustusel on tennise nas. Aastail 1979–1986 oli ta öko- misrühma tegevjuht. Kaaslased mee- juurde jõudnud nii mõnigi taime- süsteemide dünaamikat ja inimmõju nutavad teda välitöödelt kui seltskon- teadlane. käsitleva uurimisrühma, labori ja sek- na hinge. Avo oli ülikooli ja oma eriala pat- tori juhataja. Avo oli botaanikaosakonna raud- rioot. Ta pühendas ennast ülikooli Algul oli Avo tegev algoloogias, vara. Paljude aastate üliõpilased teenimisele ja elas ülikooli käekäigu- uurides aerofiilsete vetikate levikut õppisid Avo käe all tundma samb- le ning kolleegide tegemistele siiralt ja ökoloogiat, aga samuti algotestide likke ja bioindikatsioonilisi meeto- ja südamest kaasa kuni viimase ajani. tarvitust vee kvaliteedi hindamisel. deid. Viimasel kahel aastakümnel Puhka rahus! Alma mater ja sinu tee- Edaspidi huvitus ta eelkõige lihhe- enne pensionile minekut 2015. aastal kaaslased ei unusta sind. noloogiast; vetikatest jäid huviorbiiti oli Avo ametinimetus peavarahoid- eelkõige epifüütsed liigid. ja. Kuid tema silmis oli ülikooli suu- Kristjan Zobel, Martin Zobel, Avo Roosma oli aktiivselt seotud rim vara tema kolleegid. Tema siht oli Meelis Pärtel

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |801| 73 Kroonika 34.–37. nädal

Aina enam sügise poole Helen Kivisild Foto:

ugusti lõpp tõi nii sadu kui ka äikest ja kuu viimasel päeval näitas termomeeter kohati suisa alla 10 °C. Ka septAembri alguses tegid ilma külma frondiga äikesed ning ussimaarja- päeva paiku ähvardas lausa öökülma Karula kuppelmaastikul hooldavad kariloomad kooslusi, mis pakuvad elupaiku tulla. ohustatud liikidele

Looduse Omnibuss sõitis 18.08 teat- riretkele Viinistule vaatama Andrus Karula rahvuspargil Kivirähki etendust „Isamaa pääsu- kesed“. 20.08 võeti ette taasiseseis- on uus kaitsekorralduskava vumise päeva retk TaevaniMaani meistrikotta Olav Ehalat ja Lauri eskkonnaamet on kinnita- alasid, kuhu kivisisalik saaks muneda. Liivi kuulama. 22.08 sõideti Kaupo nud Karula rahvuspargi uue Samuti uuritakse, millised on ja Lembitu jälgedes Lõhaverre ja kaitsekorralduskava aas- Karulale omaste koprajärvikute öko- Siguldasse. 23.08 käidi Viinistul Ktateks 2020–2029. See on kaitseala loogilised funktsioonid ning kuidas vaatamas Mari-Liis Lille lavastust rakenduslik tegevusplaan, mille järgi luua kaitsealal heanaaberlikke suhteid „Esimene armastus“. tutvustatakse, hoitakse ja kaitstakse inimese ja kopra vahel. Suur osa tege- 28.08 kutsuti huvilisi õhtusele paikkonna loodusväärtusi. Uue kait- vustest on seotud külastuskorralduse- retkele Esko tallu ja 29.08 suurele sekorraldusperioodi tähtsamaid töid ga, et näidata Karula looduse ja kul- sibularetkele vanausuliste juurde Kolkjasse ja Varnjasse. 30.08 sai võtta on jälgida kaitsealuste liikide käekäi- tuuripärandi omapära ka turistidele. osa nostalgiaretkest „Linnast maale: ku ja parandada nende elupaikade Kaitsekorralduskavaga saab tutvu- reis kolhoosiaega III“, Mart Kalm viis seisundit. Näiteks on plaanis puhas- da keskkonnaameti kodulehel. huvilised Pärnumaale. 31.08 vaata- tada jõelõike must-toonekure toitu- sid teatriretkelised Rootsi- mispaikades ja luua lahtise liivaga Keskkonnaamet/Loodusajakiri muuseumis Jaan Kaplinski etendust „Põgenik“.

17.08 Ott Kangur kaitses Tartu üli- Lahemaal saab nüüd koolis doktoritöö „Öine vee- vahetus ja koidueelne veepo- matkata metsajuturajal tentsiaalide tasakaalustumatus parasvöötme heitlehistel ahemaa rahvuspargis avati puuliikidel“. Eesti rahva muu- 23. augustil Sagadi–Oandu seumis tähistati akadeemilise metsajuttude rada. See on fan- metsandushariduse 100. aas- Ltaasiaküllane teekond Sagadi mõisast tapäeva. Oandule või vastupidi. Raja äärest 17.–20.08 Eestimaa looduse fondi leiab 18 „juturaamatut“, millest saab Jaak Neljandik / RMK Foto: puisniidutalgud Hobulaiul. muinasjuttu lugeda või ruutkoodi abil 18.08 Martti Vasar kaitses Tartu ülikoolis doktoritöö kuulata nii eesti kui ka inglise kee- „Bioinformaatilise programmi les. Rajal saab teada, mida rahva- gDAT arendus arbuskulaarset suu pajatab metshaldjatest, tontidest, mükoriisat moodustavate vetevaimust ja ussikuningast, raha- seente määramiseks erinevate august ja sõnajalaõiest. Metsajuttude pärilikkusaine markerpiirkon- raja pikkus on 5,6 km. Selle avamisega dade põhjal“. tähistatakse eesti rahvajutu aastat ja 19.–23.08 Eestimaa looduse fondi 110 aastat Eesti looduskaitse sünnist. sootalgud Lääne-Virumaal Vanade sangleppade all, külateel ja Ohepalus. Avamispeol lõid meeleolu jutuvestjad Risto Järv ja Piret Päär. valgusküllases männimetsas matkates 20.08 Tartu ülikooli loodusmuuseu- saab lugeda ja kuulata metsamuinas- mi looduse õpperetk Põhja- jutte ning lugusid raja äärde jäävatest Eesti rannikule. Riigimetsa majandamise keskus / Loodusajakiri paikadest

74 |802| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 Kroonika

20.–23.08 Eestimaa looduse fondi kõretalgud Manilaiul. 21.08 Muuseumihariduse infopäev Foto: Sulev Kuuse Foto: eesti rahva muuseumis. 22.08 Hullu teadlase eksperimendi- hommikul Tartu ülikooli muu- seumis tutvuti kipsi ja muude segudega. 24.08 Tartu lodjakoja uue hoone- kompleksi pidulik avamine. 24.–27.08 Eestimaa looduse fondi Eesti võistkond murrab 11. augustil pead bioloogiaolümpiaadi ülesannete kallal. sootalgud Lääne-Virumaal Paremalt Mari Remm, Johan Tamm, Martin Rahe ja Sofia Marlene Haug Laukasoos. 25.08 Tallinna loomaaed tähistas Tavatu rahvusvaheline bioloogia- sünnipäeva ja loodusharidus- päeva. Eestimaa looduse fondi nahkhiireretked Haapsalus ja olümpiaad tõi Eestile kolm medalit Tallinna loomaaias. ahvusvaheline bioloo- loogiaolümpiaadile omaselt keeruli- 27.08 Elurikkuse loodusõhtu Rein giaolümpiaad pidi tänavu toi- sed. Küsimused lahendati igas riigis Kuresooga näitusel „Kuues laine“ Tartu loodusmajas. muma Jaapanis, kuid koroo- kohapeal, kuid õpilaste vastused tuli 28.–30.08 Näitus „Tomatipidu“ naviiruseR tõttu asendati see veebi- saata Jaapanisse, kus kontrolliti lahen- Tallinna botaanikaaias. võistlusega „IBO Challenge 2020“. dusi ja vastuseid. Tulemused tehti tea- 11. ja 12. augustil osales teadmiste- tavaks augusti viimasel nädalal. proovil igast riigist neli õpilast. Eesti Tänavusel jõukatsumisel ei sea- võistkonda kuulusid Mari Remm tud osalejaid avalikku pingeritta, kuid (Hugo Treffneri gümnaasiumi 12. korraldajate ja osalejate soovil jaga- klass), Johan Tamm (Hugo Treffneri ti medaleid. Eesti nelikust märgiti botaanikaaed Tallinna gümnaasiumi 11. klass), Sofia ära kõik osalejad: Martin Rahe tee- Allikas: Allikas: Marlene Haug ja Martin Rahe (mõle- nis hõbeda, Mari Remm ja Johan mad Tallinna reaalkooli 11. klassist). Tamm said pronksmedali ning Sofia Praktikume oli tänavu ainult kaks Marlene Haug aukirja. (loomafüsioloogia ja bioinformaatika). Kolmetunnise teooriaosa küsimused Tartu ülikooli teaduskool / olid nõudlikud ja rahvusvahelisele bio- Loodusajakiri

Matsalu loodusfilmide festivali Tallinna botaanikaaia tomatinäitu- sel võis näha ka tavatult kirevaid võidufilm räägib suurest Aafrika jõest sorte. Fotol on ’Queen of the Night’ änavu juba 18. korda pee- Hindajad põhjendasid oma otsust tud Matsalu loodusfilmide nii: „Lummava pildikeelega väga festivali grand prix’ väärili- kõrge kunstilise tasemega ja tehnili- 28.–31.08 Eestimaa looduse fondi Tseks tunnistas rahvusvaheline žürii selt keerukas film, mis on sisukas, sootalgud Lääne-Virumaal Lõuna-Aafrika vabariigi filmi tempokas ja haarav, täis meel- Laukasoos. „Okavango – unistuste jõgi“, dejäävaid liigutavaid hetki 28.09 Seenepäev Karula rahvuspargi külastuskeskuses. Tartus tähis- mille režissöörid on Dereck ja ning ideaalselt tervikuks seo- tati Morgensterni päeva. Beverly Joubert. tud kaadreid“. Kohalike näge- 29.08 Muuseumiöö kogu Eestis. mus ühest maailma suu- Hullu teadlase eksperimen- Festivali juht Silvia Lotman rimast jõesüsteemist sai dihommikul Tartu ülikooli näitab peaauhinda. Matsalus auhinna ka muuseumis tutvuti keemiliste Grand prix’ ja enamik parima montaaži reaktsioonidega. teisi auhindu anti eest. 31.08 Lagle Heinmaa kaitses Eesti tänavu virtuaalselt, maaülikoolis doktoritöö sest välisauto- Matsalu loodus- „Õunamahla kvaliteeti ja rid ei saanud filmide festival / mükotoksiini patuliini teket Eestisse sõita Loodusajakiri mõjutavad tegurid“. Foto: Mareena Metsmaa Mareena Foto:

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |803| 75 Kroonika

ugustis oli Eesti keskmine Teine koht Euroopa õhutemperatuur 16,9 °C, mis on 0,6 °C normist kõr- geograafiaolümpiaadilt gem (paljuaastane kesk- Amine on 16,3 °C). Õhutemperatuuri uroopa geograafiolümpiaad maksimumiks registreeriti 28,7 °C peeti sel aastal 29. ja (9. augustil Viljandis) ja miinimumiks 30. augustil veebi vahendusel. 3,5 °C (29. augustil Toomal). OlümpiaadiE virtuaalse korraldamise

Eesti keskmine sajuhulk oli 57 mm, võtsid tänavu enda kanda serblased. ülikooli teaduskool Tartu mis on 69% normist (paljuaastane Uut tüüpi võistlusest võttis osa 14 keskmine on 83 mm). Euroopa riigist pärit õppureid, kes olid Allikas: Maksimaalseks ööpäevaseks sade- jagatud kahte vanuserühma. Eestit mete hulgaks mõõdeti 50 mm esindas vanemas vanuserühmas kol- (4. augustil Ruhnus). Eesti keskmisena meliikmeline võistkond, mille koossei- oli päikesepaistet 257 tundi, mis on sus olid Jürgen Öövel (Hugo Treffneri 110% normist (paljuaastane keskmine gümnaasiumi 12. klass), Oliver Mõttus on 234 tundi). (Miina Härma gümnaasiumi 11. klass) ja Maivo Sirelbu (Paide Hammerbecki Looduse Omnibuss sõitis 05.09 põhikooli 9. klass). Vasakult juhendaja Anu Printsmann, suurele räimeretkele Kihnu saarele, Geograafiaolümpiaad toimus kol- Jürgen Öövel, Oliver Mõttus ja Maivo õhtul tehti peatus Pootsi mõisas. mes osas: alustuseks tuli 90 minuti 06.09 korraldati retk Kanepi valda Sirelbu Varbusele ja Alle-Saija teatritallu ning jooksul lahendada praktilisi ülesan- 11.09 käidi Sagadi ÖÖmuuseumi deid, järgnes 20-minutiline valikvas- õhtul „Baltisaksa aadlidaamid ja vae- tustega multimeediatest ja võistlu- kuni rahvastikugeograafiani. sus“ ja Helin-Mari Arderi kontserti se lõpetas tunniajaline kirjalik töö. Eesti parimana tuli Jürgen Öövel kuulamas. 12.09 sõitis omnibuss Praktilises töös tuli tegelda maaga üldarvestuses teisele kohale ja võitis Vaiga Kassinurme muinaslinnuse ühendatud jões oleva saare planeeri- kuldmedali. Oliver Mõttus ja Maivo 1000. aastapäeva tähistama, Peipsi misega, määrata maakasutust ja pind- Sirelbu said mõlemad pronksi. äärde vanausuliste juurde ja Alatskivi ala ning raudteesilla asimuuti. Kirjalik lossi. 13.09 võeti ette retk Are alpa- töö kattis kõiki geograafia valdkondi Tartu ülikooli teaduskool / kafarmi, Riisa rappa ja Tori Jõesuu alates geomorfoloogiast ja kliimast Loodusajakiri Siidri- ja veinitallu.

01.09 Tarkusepäev. Tartu loodusmaja Retkel läbi huvikooli õppeaasta avapiknik. Muraste hiiemet- 03.09 Allikate päev. sa tulid tigude

04.09 Mihkel Saluri kaitses Tallinna Kalev Liiver Foto: kõrval jutuks ülikoolis doktoritöö „Kasulikud üraskid ja teised- makromolekulid Läänemere ki selgrootud. punavetikatest: karakteri- Vasakul on retke seerimine, ajalis-ruumiline juhtinud Uudo varieeruvus ja potentsiaalsed Timm rakendused“. 04.–08.09 Eestimaa looduse fondi kurdlehise kibuvitsa tõrjetal- Muraste looduskool õpetas gud Saaremaal Tagalahe ääres. tundma maismaatigusid

uraste looduskoolis sai pisitigusid kui ka suuremaid liike. 29. augustil osaleda järje- Loomulikult oli kõne all ka invasiivne kordsel laupäeval loodu- tulnukliik hispaania teetigu, keda lei- Tartu Tartu loodusmaja Allikas. Mses. Seekord oli võimalik tuttavaks dub juba ka Muraste lähedal. Temaga saada Eesti maismaatigudega. Retke seostuvad ka laiemad inimtegevusest Muraste hiiemetsas ja Mäeranna tulenevad teemad, mida sai arutada Tartu loodusmaja perepäeval külas juhtis zooloog Uudo Timm. zooloogi abiga. „Sügisannid pajas ja paberil” sai näha Muraste looduskool / silmapaistvalt suuri köögivilju Vaadeldi ja õpiti tundma nii tiba- tillukesi kõdus ja murus elutsevaid Loodusajakiri

76 |804| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 05.09 Hullu teadlase eksperimen- dihommikul Tartu ülikooli muuseumis uuriti Kuud. Tartu loodusmajas sai osaleda pere- Foto: Kärolyn Kivistik Foto: päeval „Sügisannid pajas ja paberil”. 08.–12.09 Seenenäitus Pernova loo- dusmaja õuealal. 09.–13.09 Seenenädal Tartu ülikooli loodusmuuseumis ja botaa- nikaaias. Tiit Leito sõnul sai õppeväljaku kontseptsioon paika juba 12 aastat tagasi, aga 10.09 Riinu Kiiker kaitses Eesti ideed on aastatega muutunud maaülikoolis doktoritöö „Kartuli-lehemädaniku teki- Hiiumaal on valminud Kärdla taja Phytophthora infestans Baltikumi populatsioonide meteoriidikraatri mudelväljak mitmekesisus“. 11.09 Elin Soomets kaitses 11. sep- lates augustikuust on geo- tutvuda saare geoloogia ja meteo- tembril loomaökoloogia loogiahuvilised saanud riidikraatriga. Ligi neljakilomeetrise doktoritöö „Suunisliigid märg­ käia uudistamas Hiiumaal läbimõõduga Kärdla meteoriidikraa- alakoosluste taastamisel“. PalukülasA asuvat Kärdla meteorii- ter tekkis sadu miljoneid aastaid taga- dikraatri mudelväljakut ja Paluküla si teisel pool ekvaatorit. Mudelväljak paepanka. Idee autorid on Palade annab ruumiliselt tajutava pildi kraat- loodushariduskeskuse juhataja ri suurusest ja proportsioonidest. Foto: Marko Mägi Foto: Karin Poola ja loodusfotograaf Tiit Selle osa on ka kolme meetri kõrgune Leito, geoloogiakonsultant on Kalle kirdesuunalise kallakuga paepaljand. Suuroja. Õppeväljaku loojad soovi- sid, et Hiiumaal oleks koht, kus saaks Hiiumaa vald / Loodusajakiri

Elin Soomets (vasakul) kaitses Tartu ülikoolis doktoritöö „Suunisliigid Värske e-raamat märg­alakoosluste taastamisel“. Paremal istub loomaökoloogia tutvustab keskkonnaametit õppetooli juhataja professor Raivo lmunud on e-raa- Mänd. Ekraanil on aimata opo- nent professor Johan Elmbergi mat „Kesk­konna­ Kristianstadi ülikoolist ameti lood“, kust Isaab kiire ülevaate täna- päeva Eesti looduskait- keskkonnaametAllikas: 11.–13.09 Eestimaa looduse se ja keskkonnakasutu- fondi mudakonnatalgud se huvitavatest teema- Lohusuus. dest. Näiteks on vaat- 12.09 Tallinna botaanikaaias luse all ühtsed kesk- sai osaleda teemapäeval konnaload, keskkon- „Sügisannid toidulaual“. Hullu teadlase eksperimen- naotsuste infosüsteem dihommikul Tartu ülikooli KOTKAS, Sindi pais muuseumis tutvuti helku- ja püsielupaigad ning Raamatust saab muu hulgas lugeda, kuidas läheb ritega. Tartu loodusmaja keskkonnaameti ja Eesti rahvusparkidel ja mil moel on meil tagatud põhjaõngepüügi õppepäev keskkonnainspektsioo- ööpäevaringne kiirgusseire Emajõe ääres. ni ühendamine. 12.–13.09 Karula rahvuspargis Statistikahuvi­listele Mäekonnu külas sai vaadata on välja arvestatud, et keskkonna- Raamatuga saab tutvuda keskkon- OÜ Vanaema Aed ja kesk- ameti keskmine töötaja on 42-aasta- naameti kodulehel www.keskkonna- konnaameti korraldatud ne naine, kes elab väikelinnas ja töö- amet.ee/et/keskkonnaameti-lood. näitust „Vanad head kartuli- ja tab eluslooduse valdkonnas spetsia- õunasordid“. listina. Keskkonnaamet/Loodusajakiri

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |805| 77 Mikroskoop Pasknäär mäletab sadu peidupaiku

ügisel on palju täiesti vaikseid päevi. Siis on nii vaikne, et iga kukkuva õuna potsatus ning Slindude tiibade sahin ja seemnete krõ- Aher Georg Foto: bistamise krabin on kuulda. Palju on ka tuuliseid päevi. Siis matab tuulemüha metsas peaae- gu kõik ülejäänud helid, kostavad ainult mõned eriti valjud pasknää- ride, vareste või ronkade kraaksatu- sed. Sügisilmad ongi väga vastand- likud: kord päikeselised ja vaiksed, siis aga ladistab vihma, nagu kallaks keegi ämbri just sinu pea kohal tüh- jaks, ja tuul tahab kõrvad pea küljest lahti lõõtsuda. Kõrvad jäävad siiski pea külge, aga lehti ja tammetõrusid langeb loogu. Selle üle rõõmustavad väikesed putukad, kes leiavad endale mahalangenud lehtede vahel mõnu- sa sooja talvituspaiga, samuti tamme- tõrudest väga lugu pidavad hiired, Sai päris hästi peidetud oravad, metssead ja metskitsed. Veel enne kui tõrud maha lange- vad, käivad neid korjamas pasknää- Tammedel on niisugusest teguvii- näiteks rabast või lillepeenrast. rid. Need kauni sulestikuga hallvare- sist palju kasu, sest kasvama hakkava Pasknääril on hea mälu ning võib sest natuke väiksemad linnud oska- noore taime jaoks on kõvasse nahk- arvata, et kasvama läinud tõrud on jää- vad teha kõikvõimalikke häälitsu- sesse kesta kätketud hulk toitaineid. nud söömata, sest lind ei pidanud kar- si. Mõnikord krääksuvad läbilõikava Need tagavad talle esimesel aastal kiire mile talvele vastu. Või on ka lindude häälega, vahel kriuksuvad nagu üks- kasvu, kuid teevad seemne nii raskeks, hulgas hajameelseid, kes ei tea, kuhu teise vastu hõõrduvad puud, siis aga et ilma linnu või muu aktiivse levitaja- nad on oma asjad pannud. Või on mõni hõikavad nagu kullid „viu-viu“. Puult ta jääks tõrud puu alla, kus pole kas- neist soetanud liiga suured varud. või selle alt tõrusid korjates on nad vuruumi. Pasknäärid lähtuvad tõru- Õnneks ei lähe need varud hukka, vaid aga täiesti vaiksed ja viivad korraga sid peites oma huvidest, ja nii võimegi aitavad tammepuudel levida. ära mitu tõru, et need siis talvevaruks leida kevadel taimehakatisi paikadest, kuskile maa sisse matta. kus nad ei saa suureks puuks sirguda, Georg Aher, bioloog ja loodusemees

Üks linnu iseloomulikumaid tunnuseid on nokk. See on igal linnuliigil isesugune ning noka kuju viitab linnu toitumisviisile. Püüa ära arvata, NUPUTA! mis liiki lindudele siinsed nokad võiksid kuuluda!

Linnuliigid: D F 1. suur­kirjurähn H 2. nurmkana A 3. sinikael­part 4. kuldnokk E 5. hiireviu C G 6. kuuse­käbilind B 7. rasvatihane

8. mudatilder Vastused: A – 3, B – 1, C – 2, D – 7, E – 6, F – 8, G – 5, H – 4. – H 5, – G 8, – F 6, – E 7, – D 2, – C 1, – B 3, – A Vastused:

78 |806| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 Ristsõna

Vastuseid koos vastaja nime ja kontaktandmetega ootame 23. oktoobriks kas [email protected] või postiaadressil Veski 4, 51005 Tartu. Lahenduse saatjal palume ära märkida ka selles numbris enim meeldinud kirjutis(ed)! Õigesti vastanute vahel loosime välja Horisondi aastatellimuse. Eelmise ristsõna õige vastus on „...üks ja ainus toonelalind“, „...kahte sajanditki“. Kokku saime 36 õiget vastust. Septembrinumbris meeldisid enim artiklid lendoravast, Endla rabast ja intervjuu. Ristsõna auhin- na, Eesti Looduse poolaastatellimuse, võitis Viive Väär.

OKTOOBER 2020 EESTI LOODUS |807| 79 Ajalugu/sünnipäevad

80 aastat tagasi

Hiljuti paluti üht Nõukogude Vene kõr-

gema õppeasutise juhatajat soovitada Rein Kuresoo Foto: õpperingile kirjandust, mis käsitleks Volga kevadise suurvee mõju loomadele, kes elutsevad jõgikonna üleujutatud alal. Õpetlane pidi aga kohe tunnistama, et sellist kirjandust ei tea tema olevat ei Venes ega välismail. Küsimusele, miks säärane kirjandus siis puudub, vastas õpetlane puhtsüdamlikult, et Volga suurvee ajal olevat kõigis ülikoolides eksamid ning kellelgi polevat aega niisu- guse küsimusega tegemist teha. Täpselt Sügiseses metsas võib pehkinud kändudelt leida koos seentega kasvamas huvi- samasuguse vastuse peame andma tavaid organisme, keda praegu enam seeneriiki ei arvata. Nad ei kuulu ka taime- ülemalesitatud küsimusele talivaatluste ega loomariiki, vaid moodustavad kirju päritoluga limakute rühma. Siin on nööp- puudumise põhjuste kohta linnustiku alal: kõikides ülikoolides keeb talvel nõelapeasuuruste erkoranžide kuni kinaverpunaste viljakehadega limak Trichia vilgas töö ja toimuvad eksamid ning decipiens leidnud kasvukoha tanukite (Galerina) naabruses kellelgi pole aega siis linnustiku tegevust uurida. [Aleksander Lint: Ornitoloogilisi vaatlusi talvel, 1940: 145] Viinakuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi 140 (snd 1880) 85 (snd 1935) 40 aastat tagasi 21.10 Aleksander Kaelas, psühholoog ja 02.10 Helju Kass, põllumajandusteadlane, filosoof (srn 1920) entomoloog 28.10 Wilhelm Robert Karl Anderson, 14.10 Olev Sild, füüsik Nurgu leidub peaaegu kõikjal Riia lahe astrofüüsik (srn 1940) 26.10 Kalle Velsker, matemaatik rannavööndi magedamaveelistes osa- des. Mõnes Saaremaa ranniku lahes 30.10 Georg Johannes Parikas, foto- ja 80 (snd 1940) (näit. Kõiguste) on ta põhiline kalaliik. filmikunstnik (srn 1958) 10.10 Kalle Laugaste, ihtüoloog Suguküpsus saabub neljandal eluaastal. 135 (snd 1885) (srn 1989) Kudemine on portsjoniline ja toimub 13.10 Konstantin Edmund Treffner, kooli- 26.10 Vello Mäss, allveearheoloog enamasti juuni algul rannalahtedes ja ja haridustegelane (srn 1978) 75 (snd 1945) jõgede alamjooksul taimestikurikastes 03.10 Kalle-Mart Suuroja, geoloog kohtades. Suurim Kõiguste lahest püü- 120 (snd 1900) tud nurg oli 31 cm pikk ja kaalus 805 g. 09.10 Maks Tiitso, füsioloog ja biokeemik 05.10 Tõnis Siilanarusk, merekartograaf Püükides on nurud peamiselt 20–24 cm (srn 1944) 08.10 Ann Ebba Mihkelson, keemik 17.10 Rein Rõõm, atmosfäärifüüsik pikkused. Kasv on üldiselt aeglane, ehkki 110 (snd 1910) 28.10 Peeter Tulviste, psühholoog, mõnevõrra kiirem kui järvedes ja jõge- 28.10 Georgi Želnin, geodeet (srn 1985) Eesti TA liige (srn 2017) des. Lahtedes toitub ta põhjaloomadest, 29.10 Edmund Woldemar Bölau, geoloog eriti limustest, koorikloomadest ja harjas­ (srn 1995) 70 (snd 1950) ussidest. Nurg on nagu särgki maitsev 11.10 Erik Tago, astronoom soolatult ja vinnutatult. [Vaike Erm, Linda 105 (snd 1915) 31.10 Aleksei Treštšalov, füüsik Rannak, Ilmar Sõrmus: Riia lahe teisejär- 11.10 Agu Aarna, keemik, Eesti TA liige gulised ja vähearvukad töönduskalad, (srn 1989) 65 (snd 1955) 1980: 642] 23.10 Heiti Jalviste, rohuteadlane 01.10 Ain Põldvere, geoloog (srn 2005) 17.10 Aare Lindt, entomoloog 29.10 Kalev Katus, rahvastikuteadlane 100 (snd 1920) (srn 2008) 20 aastat tagasi 12.10 Valdeko Vende, kodu-uurija ja insener (srn 2009) 60 (snd 1960) 03.10 Aldo Luud, geograaf Veel 19. sajandi lõpul kasvas praeguse 90 (snd 1930) 03.10 Andrus Meiner, geograaf ja kesk- Tõrva linna kohal jämedatüveline männi- 11.10 Ivar Jaek, füüsik (srn 2010) konnainformaatik mets ning jõe ääres seisis vaid väike puu- 22.10 Endel Hang, geograaf (srn 1978) 09.10 Einar Tammur, loodushoidja kõrts. Hiljem ehitati puithoone asemele 22.10 Heino-Ülo Tooming, meteoro- kivikõrts. Siin, jõe kaldaveeres, seisis kuna- (srn 2004) loog, taimefüsioloog ja ökoloog 14.10 Sulev Järve, dendroloog gi vana tõrvaahi, mille jäänused on ilmselt (srn 2004) andnud nime ka hiljem samasse tekkinud 31.10 Külli Kalamees-Pani, mükoloog ja linnale. 1920. aastal elas asulas 1410 ini- 23.10 Olev Saks, füüsik ja metroloog haridustegelane (srn 2017) mest, 1927 sai Tõrva linnaõigused. Praegu 55 (snd 1965) 24.10 Ülo Haldre, füüsik (srn 1995) elab kaunist loodusest ümbritsetud linnas 05.10 Markus Vetemaa, ihtüoloog 25.10 Heli Tiits, geograaf ja pedagoogika- 3600 inimest. Tehkem väike retk Tõrva 16.10 Toomas Tamm, keemik lähi- ja pisut kaugema ümbruse loodus- teadlane (srn 1994) kaunitesse paikadesse. [Liivi Meltsas: Päev 28.10 Virve Ahas, zooloog (srn 2019) 50 (snd 1970) Tõrva ümbruses, 2000: 438] 30.10 Mari-Liis Allsalu, keemik 15.10 Andres Tvauri, arheoloog (srn 2010) 21.10 Riina Martverk, metsandustegelane

80 |808| EESTI LOODUS OKTOOBER 2020 UNOLIKUNOLIKUNOLIK MÖÖBEL MÖÖBEL

KVALITEETKVALITEETKVALITEET ONON MOES! MOES!MOES! MööblivalikuMööblivalikuMööblivaliku leiad leiad Unolik.eeUnolik.ee võivõi külastades külastades külastades meiemeie meie esindusiesindusi! esindusi!!

Tallinn Ladu Tallinnas töötab Tartu Tallinn Ladu Tallinnas töötab Tartu TallinnJärve keskus E,Ladu K, R kellTallinnas 10-18, tel. töötab 524 5573 Jõe keskusTartu JärveJärve keskus E, K,E, R K, kell R kell 10–18, 10-18, tel tel. 524 524 5573 JõeJõe keskus keskus Tallinnas: Tartus: Tallinnas:Tallinnas:[email protected], tel. 527 6788 [email protected], tel. 5328Tartus: 57478Tartus: [email protected],[email protected],[email protected], tel. tel. tel. 527 5193 527 6788 3980 6788 [email protected],[email protected],[email protected], tel. tel. 5328 53285342 57478 574783354 [email protected],[email protected], tel. 5193tel. 5193 3980 3980 [email protected],[email protected], tel. tel. 5342 5342 3354 3354 SoftShell IGA ILMAGA! 0404 5804

SNICKERS Workwear AllroundWork, kapuutsiga SoftShell Uue põlvkonna SoftShell ühendab endas kaasaegse disaini, vastupidavuse ja mugavuse suurepärase funktsionaalsu- sega. Vetthülgav, tuulekindel ja venivast kangast SoftShell sobib igapäevasteks töödeks või vabal ajal kandmiseks pea aastaringselt. 3D disain, sitked Cordura™ tugevdused, võrk- vooder ja reguleeritav kapuuts teevad sellest sinu järgmise lemmiku. Helkurdetailid annavad parema nähtavuse ja ohu- tuse. Palju vaba pinda ettevõtte sümboolika näitamiseks. 1229/0404 1229/5804 132 €

® UUS MATERJAL MATERJAL UUS Kõrgtehnoloogilisest 0400 softshell stretš kangast jakk 5804 4-suunas venivast Schoeller SNICKERS Workwear SNICKERS Workwear SNICKERS Workwear SNICKERS Workwear SNICKERS Workwear AllroundWork AllroundWork AllroundWork Hi-Vis AllroundWork FlexiWork SoftShell tuulekindel fl iisjakk naiste SoftShell SoftShell SoftShell, klass 3 stretšjakk 8005/5804, 8005/0404 1207/0404 1200/0404 1230/6658 1940/0467 113 € 120 € 121 € 131 € 216 € Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub! TAMREX OHUTUSE OÜ Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: [email protected] www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Rakvere tee 23 • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a