puhkekohta ja vaatetorn. Autotee, parkla ja kuiv- Romantiline Rannatee 17 ALLIKUKIVI KOOPAD käimla paiknevad kohe raja värava juures. Liikudes 17 OKSA TAMMEPUISNIIT JA PUHKEKOHT Allikukivi ürgoru nõlval saab uudistada suuri esmalt mööda rabaavarusi, põikab rada vahepeal SOOMAAL maa-aluseid koopaid. Alles 1961. aastal avastatud põgusalt metsa alla. Sellistes kohtades näeb metsa Oksa tammepuisniit jääb Kildu-Tõramaa tee äärde ning allikate poolt liivakivisse uuristatud koobas on üleminekut rabaks ja vastupidi – kuiv pinnas asen- Lemmjõe vahetusse lähedusse. Soomaa loodu- 33 m pikk ja kuni 2,7 m kõrge. dub märjaga, sootaimed põlise kuusemetsa omaga. sele omaselt on see ala kevaditi kaetud suurvee- Allikukivi küla, Saarde vald, Pärnumaa Edasi loogeldes jõuab rada kaunite rabalaugaste ga. Lisaks kaunitele loodusvaadetele on võimalik MATKARAJAD JA 1 MATSI RAND vahele. Siia on tore tulla kogu perega piknikuga väl- heita pilk ka kultuurilukku - veidi matkates leiate ÕPPERAJAD Lauge ja liivase põhjaga Matsi rand on looduslik 18 PANGA TALU ROOSIAED jasõidule! Riisa õpperada on läbitav ka ratastooliga üles vana kõrtsi varemed ja neis säilinud omapärase rand, kus on mõnus nautida privaatsemat rahulik- Panga talu rooside kollektsioonaeda on leidnud tee ja lapsevankriga kuni esimese laukani 1,2 km. mantelkorstna. Teisel pool teed on vana ait, mida ku äraolemist. Randa piirab liivaluidetel kasvav 12 vajadusel saab kasutada metsaonnina. 8 KABLI LOODUSKESKUS, LINNUJAAM, unustatud talukohtadest, põlluservadest, parkidest rannamännik, ümbruses on rohkesti ranna- ja puis- ja esivanemate aedadest pärit vanad roosid. 5 LEMMJÕE KEELEMETSA ÕPPERADA (5,8 KM) Sandra küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa LOODUSE ÕPPERADA (1,8 KM) niite ning kadastikke. Siit leiate ka pisikese kalu- Ura küla, Lääneranna vald, Pärnumaa risadama. RMK Kabli Looduskeskuses saab uurida loodustee- 6 PAUNA KULTUURILOOLINE 18 MULGI HEINAMAA Matsi küla, Lääneranna vald, Pärnumaa malisi näitusi ning saada infot puhkamisvõimaluste 19 TAMME TALU ÜRDIAED MATKARADA (3 KM) Mulgi heinamaa on maaliline hõre puisniit, mis kohta lähiümbruses. Looduskeskuse kõrvalt algab pakub silmailu igal aastaajal. Kaunist maastikku il- 7 KUURANIIDU ÕPPERADA (1 KM) 2 VALGERAND 1,8 km pikkune õpperada, mis suundub Kabli lindu- 15 mestab salapäraselt looklev Lemmjõgi, mida saab de rõngastamisjaamani, kus asub linnuvaatlustorn Pärnu külje all asuv Valgerand on armastatud sup- ületada omalaadse kultuuriväärtuse - raudkonst- ja suur mõrdpüünis. 18 8 HÜPASSAARE ÕPPERADA (4,4 KM) luskoht nii kohalike kui ka kaugemalt tulnud puhka- ruktsiooni ja puidust kattega kaarsilla abil. Jõe Kabli küla, Häädemeeste vald, Pärnumaa jate hulgas. Väljakutset pakuvad eri raskusastmega E Hüpassaare matkarada viib läbi rabastuva metsa kaldal olev puhkekoht kutsub nautima ja ümbrust ronimisvõimalused Valgeranna Seikluspargis, ning 10 Kuresoo rabasse. Laudtee möödub omapärastest vaatlema igal aastaajal. 9 NIGULA LOODUSKAITSEALA JA läheduses asuv golfi väljak White Beach Golf. piklikest laugastest, mille kaldale on ehitatud jala- Sandra küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa MATKARADA (7 KM) 16 TEEKOND 2 Valgeranna küla, Pärnu, Pärnumaa 15 puhkamiseks ja rabavaikuse nautimiseks platvorm. Rahvusvahelise tähtsusega linnualade hulka kuu- Laudtee möödub peale laugaste ja maaliliste raba- 19 LÄTI LUHT 3 KABLI RAND luva ning inimtegevusest puutumata kaitseala sü- 8 vaadete ka rabasaarest, kus on võimalik jälgida va- Avarad luhad Läti külas Soomaal on kaunis vaatepilt Maitse-, lõhna- ja ravimtaimede kollektsioonaias dameks on Nigula raba koos rabasaarte ning suure D 16 resepere töid ja tegemisi, ning väikesest puisniidust. küll igal aastaajal, kuid eriti huvipakkuv on see piir- saab tutvuda põnevate taimedega igast maailma rabajärvega. Külastajad ootab rabajärve juurest C Raja lõpus asub ka helilooja Mart Saare majamuu- kond suurvee aegu. Siis on kogu ümbrus tõusuvee nurgast. Suviti on avatud hubane aiakohvik ning 14 algav 7 km pikkune matkarada ning rajal asuvad seum ning laagriplats. all, nii et näha on vaid looklevaid sõiduteid veeväl- maitsetest tulvil talupood. 4 13 vaatetornid. 7 jade vahel ja tihti on needki osaliselt vee all. See Malda küla, Pärnu, Pärnumaa 3 Urissaare küla, Häädemeeste vald, Pärnumaa B 17 9 ÖÖRDI ÕPPERADA (2,4 KM) juhtub enamasti kevaditi, kui suur sula ja vihmavesi 19 18 koos tulevad ja maapind ei jõua kõike seda vetetul- 10 TUHU SOO MATKARADA (1 KM) JA 20 KÄRSU KOLLEKTSIOONAIAD Matkarajad väljapool Soomaa Rahvusparki 5 2 5 va vastu võtta. Vesi kerkib üles 3-4 päevaga ja püsib VAATETORN 1 siis kõrgena paar nädalat. Ka väga vihmasel sügisel 10 KÕVERI PUHKEKESKUSE MATKARADA võib sarnast vaatepilti kohata. 2 Seljaku, Kõveri küla, Saarde vald, Pärnumaa Tipu küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa 13 +372 5689 2858 / [email protected] 4 9 koveri.ee/tegevused/matkarada/ 1 19 F 6 Madal ja soojaveeline Kabli rand on armastatud 11 11 REIU PUHKEKESKUSE SPORTIMISRAJAD A puhkepaik kogu perele. Rannaliival lookleb prome- Jõekalda tee 13, Paikuse alev, Pärnu naad, asub vaatetorn ning läheduses suvekohvik. +372 5302 5085 / [email protected] Kabli küla, Häädemeeste vald, Pärnumaa reiupuhkekeskus.ee/aktiivne-puhkus/terviserajad TEEKOND 2: Metste talu tšillihoone avati 2018. aastal. Metste LOODUSTURISTILE SOOMAAL 4 ERMISTU JÄRV 12 KAISMA TERVISERADA -Tuhu soostik on Lääne-Eesti üks suuri- talu tšillihoones on esindatud maailma teravaimad maid, aga ka noorimaid soostikke, paiknedes vaid 10 maitsed. Imeline värvidemäng saavutab oma tipu Kaisma küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnumaa km kaugusel merest. Raja alguses asub unikaalne augustikuus, eriilmelisi sorte on külvatud ligi 120. +372 5623 7964 16 TORI PÕRGU vaatetorn “Trepp” mis valmis koostöös Eesti Kuns- Kärsu küla, Saarde vald, Pärnumaa puhkeala.ee/vaba-aeg/matkarada tiakadeemiaga. Matkarada on 950 meetrit pikk ning 14 JÕESUU RIPPSILD liikumine toimub laudteel, mis märja ilmaga võib 21 KIHNU LIIVA-AA KIVI 6 13 PARIKA ÕPPERADA (3,6 KM) olla libe! Raja läbimisaeg on umbes 1 tund, soovitav Kihnu meri ja rannik on väga kivised, kuid suurte 3,6 km pikkune rada on kuulus oma südamekujuli- 4 RIISA RABARADA (4,8 KM) on kaasa võtta kummikud. rändrahnude poolest siiski vaesed. Linaküla männi- 7 se rabajärve poolest. Õhust jäädvustatud järve foto Kiska küla, Lääneranna vald, Pärnumaa 20 kus asuv Liiva-aa suur kivi ehk Liiva-aia kivi on suu- kaunistab paljusid Viljandimaa trükiseid. Rada on F TIPU LOODUSKOOL rim rändrahn Kihnus. Looduskaitsealuse kivimüraka 21 väga hea gruppidele, sest järveni kulgev hakkpui- 11 LAIKSAARE LAMMIMETSA ÕPPERADA (2KM) 12 ümbermõõt on ligi 10 m ja kõrgus 2,5 m. Legendi 17 durada on piisava laiusega. Samuti sobib hakkpui- 22 14 10 6 PAUNA KULTUURILOOLINE järgi elavad kivi all maa-alused – nende häälitse- durada ka liikumisraskustega inimestele. Raja ümb- MATKARADA (3 KM) 12 KILINGI NÕMME METSARADA (5,2 KM) mist on kivi alt kuuldud. Ka mulgi nõiad pidid endid 11 ruses on rikkalikud mustikamännikud, eemal rabas öösiti kivi peal kuivatamas käima. KL-19-041 nii murakad kui jõhvikad. 13 KOLGA LOODUSE ÕPPERADA (1,5/3,5 KM) Linaküla, Kihnu vald, Pärnumaa Aluskaart ©Regio 2019 Aimla küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa

Ermistu järv on kalarikas ning on kujunenud meelis järveks harrastuskalastajatele. Ermistu järvemuda 14 RANNAMETSA-TOLKUSE LOODUSE 22 KIHNU MÕISA-ASEME PÄRNAD 14 JÕESUU RIPPSILD on tunnistatud ravimudaks. Järve kaldale on rajatud ÕPPERADA (2,2 KM) Mõisa pärandina säilinud ait on praegu eluaseme- TEEKOND 1: ROMANTILISE puhkekompleks ning paadilaenutus. na kasutuses. Kunagist imetlusväärset mõisaaeda RANNATEE LOODUS 8 Avasta rohkem Ermistu küla, Pärnu, meenutavad põlised pärnad. Need iidsed puud on 9 teekondasid Pärnumaa looduskaitse all, suurima ümbermõõt on 3,7 m ja 3 kõrgus 18 m, kolmest pärnast üks on paraku mur- 3 KABLI RAND muhemaa.com 5 TÕHELA JÄRV dunud. Suvel, eriti pärnade õitsemise ajal, on seal Madala- ja soojaveeline Tõhele järv sobib ideaalselt mõnus jalgu puhata ja piknikku pidada. 8 KABLI LOODUSKESKUS, LINNUJAAM, TEEKOND 1 suplemiseks ning perega puhkamiseks. Järve kaldal Linaküla, Kihnu vald, Pärnumaa LOODUSE ÕPPERADA (1,8 KM) on vaatetorn, puhkekeskus ning pakutakse paadi- sõite järvel. 14 RANNAMETSA-TOLKUSE LOODUSE SOOVITAME Männikuste küla, Pärnu, ÕPPERADA (2,2 KM) Pärnumaa 17 ALLIKUKIVI KOOPAD Jõesuu rippsild viib üle Pärnu jõe ning on Pärnu- 6 MANIJA MAASTIKUKAITSEALA SEIKLE VABAKS maa pikim rippsild. Sild on 67,5 m pikk ja see ehitati Pärnumaa suuruselt teise saare loodusväärtuseks Rabamatk ja uisutamine rabalaugastel. Räätsamatkad 20 KÄRSU KOLLEKTSIOONAIAD 1975. aastal. on pärandkultuurmaastikud - lindude ja konna- Osaliselt laudteel kulgev ringikujuline õpperada lä- Tolkuse ja Lindi rabas. Kajakimatk Manija saarele. de-rohked rannaniidud. bib nii luitemännikut kui Tolkuse raba ning viib raba + 372 5650 0550 15 LÕHAVERE LEMBITU LINNAMÄGI Manija saar, Pärnu, suurima laukani. Rajale jääb mitmeid huvipunkte, SOOMAA.COM / VIIS AASTAAEGA OÜ [email protected] / www.seiklevabaks.ee E VANAÕUE PUHKEKESKUS Pärnumaa rabajärvi ja puhkekohti. Raja juurde jääva Eesti kõr- Soomaa Kanuude rent, kanuu-, haabja, räätsa-, suusa-, tõuke- Muinaseestlaste vanema Lembitu järgi nime saanud geima luite Tornimäe harjale on rajatud 18 m kõrgu- LIVONIA MATKAD Kanuumatkad, forellipüük. kelgumatkad. linnus rajati XII saj. lõpul. Kasutusel oli see umbes 7 LUITEMAA KAITSEALA ne vaatetorn, mille tipus avaneb suurepärane vaade Mitmepäevased kanuumatkad kaunil Salatsi jõel Vihi küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa Riisa küla, Tori vald, Pärnumaa 20 aastat. Keset metsa kõrguv järskude nõlvadega looduslik linnusemägi mõjub võimsalt tänapäeval- Männimetsased liivaluited ääristavad kogu Roman- Tolkuse rabale ja Pärnu lahele. koos saatjaga. +372 5212 148 + 372 5061 896 / +372 5147 572 gi. Linnuse jalamile on püstitatud graniidist mo- tilise Rannatee rannikut, kõrgeimad neist on siin Rannametsa küla, Häädemeeste vald, Pärnumaa +372 5669 1318 [email protected] [email protected] vanaoue.ee nument vabadusvõitlejate mälestuseks. Huvitav Luitemaal. Luiteahelike taha jäänud kunagisest me- [email protected] SOOMAA RAHVUSPARK TEGUTSEJAD SOOMAA soomaa.com teada: Lembitu on esimene eestlane, keda ajalooü- relaguunist on aastatuhandete jooksul kujunenud 15 TAMMIK www.livoniamatkad.ee moodustati 1993. aastal puutumata rabade, liigiri- RAHVUSPARGIS Avasta rohkem SEIKLE VABAKS MATKAD kaunis raba, vaatetornist möödudes viib 2,2 Kunagise kihelkonnakeskuse Mihkli küla lähistel teekondasid kaste luhtade, puisniitude ja eripalgeliste metsade F TIPU LOODUSKOOL rikutes nimepidi mainitud on. TOLLI TURISMITALU (KIHNUS) km pikkune laudtee. Samas rannaniidul, Pikla tiikide asuv üle 250 aasta vanune tammik on Eesti kõige kaitseks. Tänaseks on Soomaa muutunud populaar- Räätsamatkad, kajakimatkad. Lõhavere küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa ääres asuvad ka kaks linnuvaatlustorni. esinduslikum looduslik hiietammik. Looduskaitse Jalgsimatk Kihnu saare looduses koos lugude ja le- muhemaa.com seks oma viienda aastaaja poolest. Tegemist on pe- Riisa küla, Tori vald, Pärnumaa A JUNSI PUHKEKESKUS 16 TORI PÕRGU alla võeti see 1957. aastal. gendidega. Paadiretked Kihnu, Kihnu väinas ja Sor- rioodiga, mil suurvesi ujutab Soomaa rahvuspargi +372 5650 0550 Kanuu-, raba-, räätsamatkad, aardemäng, seiklus- Mihkli küla, Lääneranna vald, Pärnumaa gu saarele. alasid üle. See juhtub enamasti kevade alguses, kui [email protected] mängud, paintball, vibulaskmine. +372 527 7380 talvine lumi hakkab sulama, aga võib juhtuda ka seiklevabaks.ee Laane küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa 16 PUISNIIT [email protected] / www.kihnukallas.ee muudel aastaaegadel. Kuna ilmad on väga heitli- +372 5295 270 kud, siis võib mõnel aastal suurvesi üldse tulemata MATKARAJAD JA Nedrema puisniit on üks Eesti ja kogu Euroopa suu- PIKLA LINNUMAJA [email protected] rimatest puisniitudest. 1991. aastast kaitse alla ole- jääda. Samas võib veetõus olla üle mitme meetri ÕPPERAJAD Linnuvaatlusretked, loodusfotograafi a. junsi.ee va puisniidu taastamistööde tulemusena on niideta- +372 5887 6655 ning see ujutab üle väga suured maa-alad. Viiendal va ala suurus kasvanud ligi 100 hektarini. [email protected] / www.pikla.ee aastaajal saab Soomaaga kõige paremini tutvuda B KARUSKOSE TALU Nedrema küla, vald, Pärnumaa kanuudega. Mõnel aastal on juhtunud ka nii, et vesi 1 KOPRARADA (1,8 KM) Süsta- ja talvematkad, kanuude rent. ujutab maa-alad üle, kuid seejärel tuleb jälle tal- Sandra küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa Räätsade rent, matkad gruppidele. vekülm, muutes Soomaa suureks uisuväljaks. Viies +372 5694 2920 / +372 5662 9515 Tipu küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa 2 MEIEKOSE ÕPPERADA (5,6 KM) aastaaeg toob igal aastal Soomaa rahvusparki tu- [email protected] + 372 53536961 handeid külastajaid üle maailma, muutes Soomaa karuskose.com [email protected] 3 INGATSI ÕPPERADA (4,3 KM) üheks Eesti populaarsemaks rahvuspargiks. tipulooduskool.ee Teistel aastaaegadel saab Soomaal samamoodi ka- Ingatsi 3 km pikkune õpperada algab Karuskoselt C SOOMAA KANUUMATKA- JA SAUNAKESKUS nuudega sõitmas käia. Rahvuspargis on palju erine- AVO HANSBERG ja kulgeb piki metsasihti 8 m kõrgusele, Euroopa Toris leiad jõe kaldajärsakust salapärase koopa- Kanuumatkad, paadilaenutus. kõrgeimale, Kuresoo rabarinnakule. Raba serval vaid matkaradu. Populaarne on ka räätsadel rabas Loodusmatkad, kanuu- ja rabamatkad. suu. Et mööda käiku sai minna kaugele maasüga- Rätsepa küla, Tori vald, Pärnumaa asuvast vaatetornist avaneb kaunis vaade rabaava- matkamine – seda ei saa just väga palju mujal maa- Riisa küla, Tori vald, Pärnumaa vusse, on kohta juba mitusada aastat nimetatud Tori +372 5148 751 / +372 5348 4025 rustele ja üle raba paistvale Toonoja metsatukale. ilmas proovida. Räätsad on erilised jalanõud, mis + 372 5051 113 põrguks. Nii on kohaga seotud palju rahvajutte ja [email protected] Edasi suundub laudtee maaliliste laugaste vahele, teevad võimalikuks niiskes rabas kõndimise. [email protected] muistendeid. Koobas on Pärnu jõe devoni liivakivist veelaager.com teeb väikese tiiru rabas ning juhatab tuldud teed Soovitame Soomaad avastada koos meie professio- ooresoo.ee kaldajärsakusse uhutud sajandite jooksul allikavete naalsete matkajuhtidega. mööda tagasi. Retkeks tasub varuda 1,5 tundi. In- poolt. Tori põrgu suue oli 6 meetrise läbimõõduga D TORI MATKAKESKUS LOODUSMATKAD.EE gatsi rajal on mitu puhkeaset ja pinki, kus saab jal- avaus ning mõnede andmete järgi olnud “põrgu- SOOMAA RAHVUSPARGI KÜLASTUSKESKUS Kanuumatkad, vibulaskmine. Kanuu- ja rabamatkad, matkalaager. gu sirutada ning laukas kosutava supluse teha. käik” 32 meetrit pikk. Koopa lagi varises sisse 1908 Kõrtsi-Tõramaa, Tipu küla, Põhja-Sakala vald, Tori alevik, Tori vald, Pärnumaa Kullimaa küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnumaa ning suue 1974. Täna koopasse sisse enam ei pääse, Viljandimaa +372 5114 253 +370 5251 113 4 RIISA RABARADA (4,8 KM) kuid seda kaunist ja salapärast kohta viivad uudis- 435 7164, 526 1924 [email protected] [email protected] Jõesuu-Tõramaa tee äärest leiad viida, mis kutsub tama trepid kalmistu värava eest. Manija maastikukaitseala [email protected] tori.ee loodusmatkad.ee Sind laudteele maalilises Riisa rabas. Rajale jääb 8 Pärnu maantee 2, Tori alevik, Tori vald, Pärnumaa Riisa rabarada (4,8 km) Mulgimaa 14 64 20 MATKARAJAD JA MATKARADA KITSARÖÖPMELISEL RAUDTEEL looduskaunist ÕPPERAJAD „ROHELISED RÖÖPAD“ 8 6 Matkarada kulgeb Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti piir- konnas, kogupikkusega umbes 700 kilomeetrit, kohta 1 TAAGEPERA MATKARADA (5,4 KM) millest ca 290 km kulgeb vanal kitsarööpmelisel Rada algab ja lõpeb Taagepera lõkkekohas, kus raudteetammil. on telkimise ja lõkke tegemise võimalus. Õhne jõe kaldaäärsel rajal on näha kobraste tegutsemisjäl- 11 „ROHELISED RÖÖPAD“ SINIALLIKU-LOODI gi, metsakuklaseid ning liigirikast metsa - lehised, MATKARADA (5/10 KM) Mulgimaa nulud, tammed jpt. Rada saab läbida ka väiksemate Piki raudteetammi kulgev rada on igas vanuses ringidena 1,6 km ja 4,0 km pikkusena. Täpsem ra- seiklejale ideaalseks marsruudiks, kuna puuduvad 9 jainfo infotahvlil. järsud tõusud ja langused. Huvitava looduse keskel 13 Taagepera küla, Tõrva vald, Valgamaa kulgev rada sobib hästi nii jalgsi, rattaga kui suus- kadel liikujatele ning ka ratsa läbimiseks. Matka- 15 5 2 LOODI LEHISEPUISTU JA MATKARADA rada on tähistatud Infotahvlite, suunaviitade ning (0,5 KM) Soomaa kilomeetripostidega, samuti näeb matkarajal pilte 22 Matkarada 0,5 km. Poolehektariline lehisepuistu jä- raudtee ajaloost. Matkarada möödub Sinialliku jär- 1 tab oma hiiglaslike euroopa lehistega võimsa mulje. ve kaldal olevast ujumiskohast, kus on mõnus puh- 23 On üks Eesti vanimaid euroopa lehise (Larix decidua) kekoht ning laud ja toolid einestamiseks. 2 puistuid. Kõrgeim lehis on 43,3 m. Puistu on rajatud 1820. a Loodi mõisniku von Bocki poolt külvi teel. 21 12 „ROHELISED RÖÖPAD“ MÕISAKÜLA-ABJA Romantiline Rannatee Rada on tähistatud valgete värviringidega puudel. MATKARADA (11 KM) 21 Loodi küla, Viljandi vald, Viljandimaa 4 TEEKOND 3 Mõisakülast alguse saaval rajal on Mõisakülas või- 7 3 SUISLEPA MATKARADA (1 KM) malik sõita dresiiniga ja külastada raudteemuu- 16 seumi. Abja-Paluojale jõudes saab külastada Abja Suislepas asuv matkaraja laudtee võimaldab jalgsi 11 10 liikumist nii suvel kui talvel. Osavamad võivad kaa- Muuseumi, nautida puhkepausi Abja paisjärve ilusal 11 sa võtta jalgratta või lapsevankri. Matkaraja lähe- rannaalal, süüa lõunat Mulgi kõrtsis või nautida 2 4 D duses on erinevaid puuliike tutvustavad infotahvlid. spa- ja veemõnusid Abja Spordi- ja Tervisekeskuses. 18 Lisaks asub Suislepas taastatud tuulik ja mõis. Abja Spordi-ja Tervisekeskuses võimalik laenutada 19 Suislepa küla, Viljandi vald, Viljandimaa jalgrattaid, info: 19 [email protected] 4 LOODI LOODUSPARK JA PÕRGUORG infotelefon +372 436 4101 A EHK LIIVAPALJAND, MATKARADA (2 KM) 13 PARIKA JÄRVE VAATETORN tu jõe suudmesse ka sadamakanal, mis võimaldab 13 Vaatetorni juurde saab mööda laudteed. Eesti üks paatide ja väiksemate laevade randumist ning loob 5 suurepärased tingimused purjespordiga tegeleja- vanemaid rabasid, mille vanuseks arvatakse olevat 8 ligikaudu 9000 aastat, on valdavalt madalate män- tele. Seetõttu on puhkeala praeguseks kogunud didega puisraba. Lühike jalutuskäik viib matkaja tuntust erinevate purjelaagrite korraldamiskohana. E Parika raba servale, kus saab turvalisest vaatetor- 2009 aastal on rajatud Võrtsjärve kaldale vaatetorn. 3 nist jälgida rabamaastikul ja järveveel askeldavaid linde. 20 TÜNDRE LOODUSKAITSEALA JA JÄRV 12 7 C 24 Parika küla, Viljandi vald, Tündre looduskaitseala pindala on 1 846,8 ha. Kait- B seala on loodud 1999. aastal soometsamaastiku ja Loodi looduspargi pindala on 3 467 hektarit. Loo- Viljandimaa 12 G di matkarajale 2 km saab minna nii Paistu poolsest sealsete koosluste loodusliku arengu kaitseks. Piir- 10 15 küljest kui läbi Loodi mõisa õue. Mõlemal pool asub konna metsad on soised, sealsed kooslused kuulu- 14 RUTU MÄGI parkla. Mõisapoolses osas on matkaraja alguses vad madalsoometsa tüübirühma. Kauni Tündre jär- paisjärve kaldal avar lõkke- ja telkimisvõimalusega ve kaldal on võimalik veeta pikem puhkus. Toekas F ala. Loodi põrguks kutsutud punase liivakivi paljand 15 HÄRJASSAARE MÄGI katusealune kaitseb halva ilma eest, kuivkäimla, 14 18 koos mitmete allikatega tasub külastamist. on Sakala kõrgustiku ja Viljandi maakonna kõrgeim infotahvel, kaetud lõkkease grillrestiga, puukuur ja Loodi küla, Viljandi vald, Viljandimaa koht, 147 meetrit. ujumissild. 25 9 6 16 3 1 17

5 ÕISU ÜRGORU MATKARADA (2,4 KM) 16 KÄRE LAHINGUVÄLJAD 21 VIIRALTI TAMM 22 20 JA ÕISU JÄRV NING VAATETORN Tamme-Koori tamme Viljandi-Tartu maantee ääres 23 Rada on täies ulatuses kaetud hakkpuiduga ning jär- tuntakse rohkem Viiralti tammena (ümbermõõt 4,7 KL-19-041 sul oja kaldal on nii piirded, trepid kui vaateplatvor- m, kõrgus 11 m). Puu kasvanud põgeneva Rootsi Aluskaart ©Regio 2019 mid. Tähelepanelik vaatleja leiab ühelt paljandilt ka H kuninga tõllatiislist. Gori Tammele kuulunud talus 17 veekandja neitsi piirjooned. Lindude jälgimiseks on peatus 1944. a. suvel tuntud graafi k Eduard Viiralt püstitatud järve kaldale 8 m kõrgune vaatlustorn. (1898-1954), kes jäädvustas puu oma graafi lisel le- Õisu alevik, Mulgi vald, Viljandi maakond hel “Viljandi maastik”.

6 TERINGI ÕPPERADA (4,5 KM) 22 VANAMÕISA JÄRV JA RAND Kale on Võrtsjärvel kasutusel olnud traditsiooni- SOOVITUSED 6 HIIEKIVI TURISMITALU 12 MELLINI PUHKEKESKUS Libisemisvastase võrguga kaetud laudtee ja turva- Tõrvas asuv Vanamõisa järv on populaarne suvitus- line puust traalerpurjekas, mida tema graatsilise ÖÖBIMISEKS line hakkpuidurada juhatavad loodushuvilise üle Käre Lahinguväljad pakuvad kauni looduse ja rik- koht nii kohalike kui kaugemalt tulnute seas. Järv välimuse tõttu tihti ka lõbusõitudel ja regattidel ka- Võimalik peatuda karavaniga või telkida. Soovikor- Võimalik telkida, ööbida kämpingutes või eraldi stuu- TEEKOND 3: LOODUSTURISTILE mitmete rabasaarte ning raja infotahvlid annavad kaliku ajalooga silmailu ja ajaviidet. Ajaloolises asub linna servas Tõrva-Pikasilla maantee ääres. sutati. Nimi kale ongi tulnud traalimisel kasutatud ral saab ööbida kämpingutes. diokorteris. Ümbruses mitmed sportimisvõimalused. MULGIMAAL põhjaliku ülevaate nii metsaelanikest kui rabakoos- plaanis on Käre talu olnud sõjakeerises ning mets Järve pindala on umbes 2 ha ja sügavus küündib suuresilmalise võrgu ehk kale järgi. Hiiekivi, Tagassaare küla, Põhja-Pärnumaa vald, Mellini talu, Leeli küla, Mulgi vald, Viljandimaa 1 SOLAR CARAVAN PARK lusest. Raja ääres on võimalik alates juulist maitsta peidab endas hulgaliselt punkreid, kaevikuid ja sõ- 10,5 meetrini. Järve uhkuseks on Eesti kõrgeim hüp- Kalepurjekaga sõidu ajal räägivad kapten ja poots- Pärnumaa +372 510 3938 murakaid, kukemarju, mustikaid, sinikaid, pohli ja jalisi esemeid. Koht oma kõige ehedamas võtmes petorn (umbes 11 m). Ujujaid turvab rannavalve. man kalepurjekate ajaloost ja lisaks on võimalik tel- Kõikide mugavustega karavaniparkla looduses, kus +372 517 9458 [email protected] / www.mellini.ee 10 SINIALLIKAS, SINIALLIKU JÄRV, jõhvikaid. Peale tervislikku kõhutäit saab karastava viib meid kujutlusis tagasi 1944. aasta lahingupai- Lisaks liivarannale saab pikutada laudteel või silda- lida suitsukala või angerjasuppi. kogu energia toodetakase päikesepatareidega. Või- [email protected] / www.hiiekivi.ee SINIALLIKU MATKARADA (1,3 KM) supluse teha pruuniveelises Alatsi järves. Raja algu- kadesse. del, mängida võrkpalli ja laste jaoks on paigaldatud Broneeri sõit purjekaga: malik on telkida. 13 KIVILÕPPE PUHKEKESKUS ses telkimisala ja puhkeala/piknikuplats. Jõgeveste küla, Tõrva vald, Valgamaa +372 5268 380 Lõosilma talu, Lemmetsa küla, Pärnu, Pärnumaa 7 JUNSI PUHKEKESKUS 18 HELME KOOPAD Tu lg e m e ile kiiged. Rannas on riietuskabiinid. Võimalik telkida, ööbida kämpingutes. Lilli küla, Mulgi vald, Viljandi maakond [email protected] +372 5307 7360 Võimalik peatuda karavaniga või telkida. Soovikor- 17 KOORKÜLA VALGJÄRV Kivilõppe küla, Tarvastu vald, Viljandimaa k ü a ! 23 OIU SADAM JA VABAÕHUMUUSEUM kaleselts.ee [email protected] ral saab ööbida kämpingutes. 16 KÄRE LAHINGUVÄLJAD 7 SOKAORU TERVISERADA (5 KM) www.solarcaravan.ee +372 527 8113 Ümbruskonna ilusaima liivaste kallastega järve äär- Oiu Sadamas on võimalik rentida purjekaid, aeru- ja Laane küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa JA KARKSI PAISJÄRV [email protected] / www.kiviloppe.ee ne on mõnus koht perepuhkuseks. mootorpaate ning kanuusid ja kajakke. Oiu sada- PUUKUJUD +372 529 5270 KALE- JA PURJEKASÕIDUD Terviserada on 5 km pikk ja liigendatud 0,8 km, 1,5 Järve põhjas on muistse asulakoha jäänused. Vaiehi- MULGIMAAL 2 FISHING VILLAGE masse ligipääs on võimalik ka veesõidukitega möö- [email protected] / www.junsi.ee TASULISED VÕRTSJÄRVEL km, 2 km ja 3 km pikkusteks radadeks, millest on tise jäänused on võetud arheoloogilise kaitse alla. Võimalik peatuda karavaniga. Kohapeal on võima- da Võrtsjärve. Tänassilma jõest 300 m ülesvoolu. TELKIMISALAD valgustatud 1,5 km. Osa rajast lookleb maaliliselt Järve kaldal asub RMK lõkkekoht. lik ööbida Glamping telgis, mis asuvad jõe jalamil. Jõeluhal kulgeb vabaõhumuuseum koos 0,5 km A Õnnelik Mulgi pere 8 JÕE PUHKETALU INDIAANIKÜLAS 10 PIKASILLA PUHKEALA kauni Karksi-Nuia paisjärve vahetus läheduses, Jeti küla, Tõrva vald, Valgamaa Saab telkida. Lisaks muud majutusvõimalused. vaatlusrajaga (vaiadel laudtee), kust avaneb ka suu- – Mustlas Saab ööbida püstkodades, kus on magamiskohtasid kuhu on rajatud mitmed ujumis- ja puhkekohad ning Uus-Sauga tänav 62, Pärnu linn, Pärnumaa repärane vaade järvele. kuni 10 inimesele. Vajalikud on oma magamisasjad. talvel võib leida järvejäält ka uisuraja. 18 HELME KOOPAD B Mulgi lapsed +372 509 7841 14 KAISMAA SUURJÄRVE PUHKEALA PÄRNU KÜLASTUSKESKUS KARKSI-NUIA TURISMIINFOPUNKT +372 5349 2707 Jõe talu, Reinumurru küla, Põhja-Pärnumaa vald, Ettevõtluse tänav, Karksi-Nuia linn, Mulgi vald, – Mõisakülas info@fi shingvillage.ee Uus tn. 4, Pärnu Viljandi mnt. 1, Karksi-Nuia 69104, Viljandimaa [email protected] Pärnumaa +372 5623 7964 / www.puhkeala.ee Viljandimaa www.fi shingvillage.ee +372 447 3000 +372 435 5527 www.oiusadam.ee C Tantsivad Mulgid +372 5623 4850 15 LINNAMEHE PUHKEKESKUS [email protected] / www.visitparnu.com [email protected] – Karksi-Nuias [email protected] / www.joetalu.ee 8 INDU MATKARADA 3 LEPANINA HOTELL VILJANDI TURISMIINFOKESKUS www.karksi.ee/kulalisele SOOVITAME D Istuv Mulk +372 524 1371 / www.linnamehe.ee Mugavustega karavanipark mere ääres Lepanina Avasta rohkem TÕRVA TURISMIINFOPUNKT – Paistus 9 SOOMAA KANUUMATKA- JA SAUNAKESKUS teekondasid Vabaduse plats 6, Viljandi 9 LILLI LOODUSMAJA ÕPPERADA hotelli kõrval. Võimalik telkida. Kõrval asub hotell, E Mulgi mees TASUTA +372 433 0442 Valga mnt. 1, Tõrva kus töötab restoran. Võimalik peatuda karavaniga või telkida. Lisaks või- [email protected] +372 766 3300 – Abja-Paluojal malus ööbida kämpingutes või külalistemajas. TELKIMISALAD muhemaa.com 10 SINIALLIKAS, SINIALLIKU JÄRV, LOODUSTURISM OÜ Kabli küla, Häädemeeste vald, Pärnumaa www.visitviljandi.ee [email protected] Ritsu talu-Ritsu talu, Rätsepa küla, Tori vald, Erinevate matkavahenditega kombineeritud mat- F Mulgi naine +372 517 0372 SINIALLIKU MATKARADA (1,3 KM) Pärnumaa kad Lõuna-Eestis (räätsad, kanuud, süstad, haabjad, – Helmes [email protected] +372 514 8751 16 SINIALLIKU JÄRVE TELKIMISALA Väljaandja: MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu, MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu, MTÜ Mulgimaa tõukerattad, tõukekelgud, suusad, uisud, räätsad). G Torupilliga Mulk www.lepanina.ee [email protected] / www.veelaager.ee Arenduskoda. Kaanefoto: Kristjan Lust. Fotod: Maksim Tund, Katri Koppel, Elen Juurma, Ülo Soomets, +372 527 2701 – Pikasillas peatee ääres 4 ERMISTU PUHKEKÜLA 17 TÜNDRE JÄRVE TELKIMISALA Kristo Karu, Ergo Viks, Mare Albri, Keiri Kallas, Kätlin Kask. Helme koopad - kõige uhkemad Eesti ala omaaeg- [email protected] H Mulk stendi ääres Kujundus: Eleron Reklaam. Trükk: Aktaprint OÜ setest grottidest on näha Helme mõisapargis. Los- 10 PIKASILLA PUHKEALA www.loodusturism.ee – Hummulis piilub Mulk maailma suure Kõikide mugavustega karavaniparkla looduses. Või- TARVASTU POLDER Võimalik peatuda karavaniga või telkida. Lisaks või- 18 sivaremeist põhja pool paiknevates koobastes pal- stendi varjus malik on telkida. Soovikorral saab ööbida kämpin- jandub umbes 3 m ulatuses valge Burtnieki lademe KALE- JA PURJEKASÕIDUD VÕRTSJÄRVEL malus ööbida kämpingutes või külalistemajas. gutes. 19 LOODI TELKIMISALA liivakivi. Mõned kuulsad koopad on kinni varisenud. +372 5629 7627 Pikasilla küla, Tõrva vald, Valgamaa +372 5669 6636 Kunagi koosnes koobastik seitsmest käikudega [email protected] / www.ermistu.ee 20 SOONTAGANA TELKIMISALA ühendatud ruumist, suurim neist oli Moosese kirik. [email protected] Koopad on allikate uuristatud, hiljem on inimesed 5 KLAARA-MANNI PUHKE- JA 21 MATSIRANNA TELKIMISALA Allikas on tuntud muistse ohvriallikana ja oma nime neid laiendanud ja kasutanud pelgupaigana. SEMINARIKESKUS 11 HOLSTRE-POLLI VABAAJAKESKUS saanud kristallselge vee ja omapärase sinise varjun- Linna küla, Tõrva vald, Valgamaa Võimalik peatuda karavaniga või telkida. Soovikor- Võimalik peatuda karavaniga (5 kohta) või telkida 22 LEMME TELKIMISALA di tõttu, mis tingitud põhja settinud sinisest savist. ral saab ööbida puhkemajas, kus on erineva suuru- (piiramatu ala). Soovikorral saab ööbida kämpingus Ligiduses asub linnamägi, kuhu 12.-13. sajandil oli 19 TARVASTU POLDER JA VAATETORN sega korterid. või puhkekeskuses. Ümbruses tervisespordirajad, 23 KRAPI TELKIMISALA rajatud muinaseestlaste linnus ja Sinialliku järv. Rada Tegemist poldritammiga, mis piirneb ühelt poolt Randivälja küla, Tori vald, Pärnumaa spordikeskus ja 25 m kõrgune vaatetorn. saab alustada nii vanast Sinialliku raudteejaamast mitmekümne aasta eest rajatud heinamaade ja +372 5645 7745 Viisuküla, Viljandi vald, Viljandimaa 24 RAE JÄRVE TELKIMISALA kui Karksi-Nuia – Viljandi maantee poolsest otsast. kogujakanalitega ning teiselt poolt Võrtsjärvega. [email protected] +372 5304 7829 Sinialliku küla, Viljandi vald, Viljandimaa Poldri ehitusel rajati puhkeala kaguossa Tarvas- www.klaaramanni.ee [email protected] / www.holstrepolli.ee 25 TAAGEPERA MATKARADA Sinialliku matkaraja puhkekoht