DOCSLIB.ORG

Soomaa Romantiline Rannatee

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

puhkekohta ja vaatetorn. Autotee, parkla ja kuiv- Romantiline Rannatee 17 ALLIKUKIVI KOOPAD käimla paiknevad kohe raja värava juures. Liikudes 17 OKSA TAMMEPUISNIIT JA PUHKEKOHT Allikukivi ürgoru nõlval saab uudistada suuri esmalt mööda rabaavarusi, põikab rada vahepeal SOOMAAL maa-aluseid koopaid. Alles 1961. aastal avastatud põgusalt metsa alla. Sellistes kohtades näeb metsa Oksa tammepuisniit jääb Kildu-Tõramaa tee äärde ning allikate poolt liivakivisse uuristatud koobas on üleminekut rabaks ja vastupidi – kuiv pinnas asen- Lemmjõe vahetusse lähedusse. Soomaa loodu- 33 m pikk ja kuni 2,7 m kõrge. dub märjaga, sootaimed põlise kuusemetsa omaga. sele omaselt on see ala kevaditi kaetud suurvee- Allikukivi küla, Saarde vald, Pärnumaa Edasi loogeldes jõuab rada kaunite rabalaugaste ga. Lisaks kaunitele loodusvaadetele on võimalik MATKARAJAD JA 1 MATSI RAND vahele. Siia on tore tulla kogu perega piknikuga väl- heita pilk ka kultuurilukku - veidi matkates leiate ÕPPERAJAD Lauge ja liivase põhjaga Matsi rand on looduslik 18 PANGA TALU ROOSIAED jasõidule! Riisa õpperada on läbitav ka ratastooliga üles vana kõrtsi varemed ja neis säilinud omapärase rand, kus on mõnus nautida privaatsemat rahulik- Panga talu rooside kollektsioonaeda on leidnud tee ja lapsevankriga kuni esimese laukani 1,2 km. mantelkorstna. Teisel pool teed on vana ait, mida ku äraolemist. Randa piirab liivaluidetel kasvav 12 vajadusel saab kasutada metsaonnina. 8 KABLI LOODUSKESKUS, LINNUJAAM, unustatud talukohtadest, põlluservadest, parkidest rannamännik, ümbruses on rohkesti ranna- ja puis- ja esivanemate aedadest pärit vanad roosid. 5 LEMMJÕE KEELEMETSA ÕPPERADA (5,8 KM) Sandra küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa LOODUSE ÕPPERADA (1,8 KM) niite ning kadastikke. Siit leiate ka pisikese kalu- Ura küla, Lääneranna vald, Pärnumaa risadama. RMK Kabli Looduskeskuses saab uurida loodustee- 6 PAUNA KULTUURILOOLINE 18 MULGI HEINAMAA Matsi küla, Lääneranna vald, Pärnumaa malisi näitusi ning saada infot puhkamisvõimaluste 19 TAMME TALU ÜRDIAED MATKARADA (3 KM) Mulgi heinamaa on maaliline hõre puisniit, mis kohta lähiümbruses. Looduskeskuse kõrvalt algab pakub silmailu igal aastaajal. Kaunist maastikku il- 7 KUURANIIDU ÕPPERADA (1 KM) 2 VALGERAND 1,8 km pikkune õpperada, mis suundub Kabli lindu- 15 mestab salapäraselt looklev Lemmjõgi, mida saab de rõngastamisjaamani, kus asub linnuvaatlustorn Pärnu külje all asuv Valgerand on armastatud sup- ületada omalaadse kultuuriväärtuse - raudkonst- ja suur mõrdpüünis. 18 8 HÜPASSAARE ÕPPERADA (4,4 KM) luskoht nii kohalike kui ka kaugemalt tulnud puhka- ruktsiooni ja puidust kattega kaarsilla abil. Jõe Kabli küla, Häädemeeste vald, Pärnumaa jate hulgas. Väljakutset pakuvad eri raskusastmega E Hüpassaare matkarada viib läbi rabastuva metsa kaldal olev puhkekoht kutsub nautima ja ümbrust ronimisvõimalused Valgeranna Seikluspargis, ning 10 Kuresoo rabasse. Laudtee möödub omapärastest vaatlema igal aastaajal. 9 NIGULA LOODUSKAITSEALA JA läheduses asuv golfi väljak White Beach Golf. piklikest laugastest, mille kaldale on ehitatud jala- Sandra küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa MATKARADA (7 KM) 16 TEEKOND 2 Valgeranna küla, Pärnu, Pärnumaa 15 puhkamiseks ja rabavaikuse nautimiseks platvorm. Rahvusvahelise tähtsusega linnualade hulka kuu- Laudtee möödub peale laugaste ja maaliliste raba- 19 LÄTI LUHT 3 KABLI RAND luva ning inimtegevusest puutumata kaitseala sü- 8 vaadete ka rabasaarest, kus on võimalik jälgida va- Avarad luhad Läti külas Soomaal on kaunis vaatepilt Maitse-, lõhna- ja ravimtaimede kollektsioonaias dameks on Nigula raba koos rabasaarte ning suure D 16 resepere töid ja tegemisi, ning väikesest puisniidust. küll igal aastaajal, kuid eriti huvipakkuv on see piir- saab tutvuda põnevate taimedega igast maailma rabajärvega. Külastajad ootab rabajärve juurest C Raja lõpus asub ka helilooja Mart Saare majamuu- kond suurvee aegu. Siis on kogu ümbrus tõusuvee nurgast. Suviti on avatud hubane aiakohvik ning 14 algav 7 km pikkune matkarada ning rajal asuvad seum ning laagriplats. all, nii et näha on vaid looklevaid sõiduteid veeväl- maitsetest tulvil talupood. 4 13 vaatetornid. 7 jade vahel ja tihti on needki osaliselt vee all. See Malda küla, Pärnu, Pärnumaa 3 Urissaare küla, Häädemeeste vald, Pärnumaa B 17 9 ÖÖRDI ÕPPERADA (2,4 KM) juhtub enamasti kevaditi, kui suur sula ja vihmavesi 19 18 koos tulevad ja maapind ei jõua kõike seda vetetul- 10 TUHU SOO MATKARADA (1 KM) JA 20 KÄRSU KOLLEKTSIOONAIAD Matkarajad väljapool Soomaa Rahvusparki 5 2 5 va vastu võtta. Vesi kerkib üles 3-4 päevaga ja püsib VAATETORN 1 siis kõrgena paar nädalat. Ka väga vihmasel sügisel 10 KÕVERI PUHKEKESKUSE MATKARADA võib sarnast vaatepilti kohata. 2 Seljaku, Kõveri küla, Saarde vald, Pärnumaa Tipu küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa 13 +372 5689 2858 / [email protected] 4 9 koveri.ee/tegevused/matkarada/ 1 19 F 6 Madal ja soojaveeline Kabli rand on armastatud 11 11 REIU PUHKEKESKUSE SPORTIMISRAJAD A puhkepaik kogu perele. Rannaliival lookleb prome- Jõekalda tee 13, Paikuse alev, Pärnu naad, asub vaatetorn ning läheduses suvekohvik. +372 5302 5085 / [email protected] Kabli küla, Häädemeeste vald, Pärnumaa reiupuhkekeskus.ee/aktiivne-puhkus/terviserajad TEEKOND 2: Metste talu tšillihoone avati 2018. aastal. Metste LOODUSTURISTILE SOOMAAL 4 ERMISTU JÄRV 12 KAISMA TERVISERADA Oidrema-Tuhu soostik on Lääne-Eesti üks suuri- talu tšillihoones on esindatud maailma teravaimad maid, aga ka noorimaid soostikke, paiknedes vaid 10 maitsed. Imeline värvidemäng saavutab oma tipu Kaisma küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnumaa km kaugusel merest. Raja alguses asub unikaalne augustikuus, eriilmelisi sorte on külvatud ligi 120. +372 5623 7964 16 TORI PÕRGU vaatetorn “Trepp” mis valmis koostöös Eesti Kuns- Kärsu küla, Saarde vald, Pärnumaa puhkeala.ee/vaba-aeg/matkarada tiakadeemiaga. Matkarada on 950 meetrit pikk ning 14 JÕESUU RIPPSILD liikumine toimub laudteel, mis märja ilmaga võib 21 KIHNU LIIVA-AA KIVI 6 13 PARIKA ÕPPERADA (3,6 KM) olla libe! Raja läbimisaeg on umbes 1 tund, soovitav Kihnu meri ja rannik on väga kivised, kuid suurte 3,6 km pikkune rada on kuulus oma südamekujuli- 4 RIISA RABARADA (4,8 KM) on kaasa võtta kummikud. rändrahnude poolest siiski vaesed. Linaküla männi- 7 se rabajärve poolest. Õhust jäädvustatud järve foto Kiska küla, Lääneranna vald, Pärnumaa 20 kus asuv Liiva-aa suur kivi ehk Liiva-aia kivi on suu- kaunistab paljusid Viljandimaa trükiseid. Rada on F TIPU LOODUSKOOL rim rändrahn Kihnus. Looduskaitsealuse kivimüraka 21 väga hea gruppidele, sest järveni kulgev hakkpui- 11 LAIKSAARE LAMMIMETSA ÕPPERADA (2KM) 12 ümbermõõt on ligi 10 m ja kõrgus 2,5 m. Legendi 17 durada on piisava laiusega. Samuti sobib hakkpui- 22 14 10 6 PAUNA KULTUURILOOLINE järgi elavad kivi all maa-alused – nende häälitse- durada ka liikumisraskustega inimestele. Raja ümb- MATKARADA (3 KM) 12 KILINGI NÕMME METSARADA (5,2 KM) mist on kivi alt kuuldud. Ka mulgi nõiad pidid endid 11 ruses on rikkalikud mustikamännikud, eemal rabas öösiti kivi peal kuivatamas käima. KL-19-041 nii murakad kui jõhvikad. 13 KOLGA LOODUSE ÕPPERADA (1,5/3,5 KM) Linaküla, Kihnu vald, Pärnumaa Aluskaart ©Regio 2019 Aimla küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa Ermistu järv on kalarikas ning on kujunenud meelis järveks harrastuskalastajatele. Ermistu järvemuda 14 RANNAMETSA-TOLKUSE LOODUSE 22 KIHNU MÕISA-ASEME PÄRNAD 14 JÕESUU RIPPSILD on tunnistatud ravimudaks. Järve kaldale on rajatud ÕPPERADA (2,2 KM) Mõisa pärandina säilinud ait on praegu eluaseme- TEEKOND 1: ROMANTILISE puhkekompleks ning paadilaenutus. na kasutuses. Kunagist imetlusväärset mõisaaeda RANNATEE LOODUS 8 Avasta rohkem Ermistu küla, Pärnu, meenutavad põlised pärnad. Need iidsed puud on 9 teekondasid Pärnumaa looduskaitse all, suurima ümbermõõt on 3,7 m ja 3 kõrgus 18 m, kolmest pärnast üks on paraku mur- 3 KABLI RAND muhemaa.com 5 TÕHELA JÄRV dunud. Suvel, eriti pärnade õitsemise ajal, on seal Madala- ja soojaveeline Tõhele järv sobib ideaalselt mõnus jalgu puhata ja piknikku pidada. 8 KABLI LOODUSKESKUS, LINNUJAAM, TEEKOND 1 suplemiseks ning perega puhkamiseks. Järve kaldal Linaküla, Kihnu vald, Pärnumaa LOODUSE ÕPPERADA (1,8 KM) on vaatetorn, puhkekeskus ning pakutakse paadi- sõite järvel. 14 RANNAMETSA-TOLKUSE LOODUSE SOOVITAME Männikuste küla, Pärnu, ÕPPERADA (2,2 KM) Pärnumaa 17 ALLIKUKIVI KOOPAD Jõesuu rippsild viib üle Pärnu jõe ning on Pärnu- 6 MANIJA MAASTIKUKAITSEALA SEIKLE VABAKS maa pikim rippsild. Sild on 67,5 m pikk ja see ehitati Pärnumaa suuruselt teise saare loodusväärtuseks Rabamatk ja uisutamine rabalaugastel. Räätsamatkad 20 KÄRSU KOLLEKTSIOONAIAD 1975. aastal. on pärandkultuurmaastikud - lindude ja konna- Osaliselt laudteel kulgev ringikujuline õpperada lä- Tolkuse ja Lindi rabas. Kajakimatk Manija saarele. de-rohked rannaniidud. bib nii luitemännikut kui Tolkuse raba ning viib raba + 372 5650 0550 15 LÕHAVERE LEMBITU LINNAMÄGI Manija saar, Pärnu, suurima laukani. Rajale jääb mitmeid huvipunkte, SOOMAA.COM / VIIS AASTAAEGA OÜ [email protected] / www.seiklevabaks.ee E VANAÕUE PUHKEKESKUS Pärnumaa rabajärvi ja puhkekohti. Raja juurde jääva Eesti kõr- Soomaa Kanuude rent, kanuu-, haabja, räätsa-, suusa-, tõuke- Muinaseestlaste vanema Lembitu järgi nime saanud geima luite Tornimäe harjale on rajatud 18 m kõrgu- LIVONIA MATKAD Kanuumatkad, forellipüük. kelgumatkad. linnus rajati XII saj. lõpul. Kasutusel oli see umbes 7 LUITEMAA KAITSEALA ne vaatetorn, mille tipus avaneb suurepärane vaade Mitmepäevased kanuumatkad kaunil Salatsi jõel Vihi küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa Riisa küla, Tori vald, Pärnumaa 20 aastat.
Recommended publications
  • Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskiri

    Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskiri

    Koonga valla üldplaneering Koonga valla üldplaneeringu seletuskiri Koostaja: Koonga Vallavalitsus Konsultant: AS Kobras Ekspert: Teele Nigola (volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284) Vastu võetud: Koonga Vallavolikogu 28.04.2016 määrusega nr 13 Kehtestatud: Koonga Vallavolikogu 29.06.2016 määrusega nr 21 Koonga 2016 1 Koonga valla üldplaneering Sisukord Sisukord .....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Ruumilise arengu põhimõtted..............................................................................................4 2. Maakasutus- ja ehitustingimused ning detailplaneeringute koostamise alused..............5 2.1. Elamumaa........................................................................................................................7 2.2. Ärimaa.............................................................................................................................8 2.3. Üldkasutatav maa............................................................................................................8 2.4. Tootmismaa.....................................................................................................................9 2.5. Puhke- ja virgestusmaa ...................................................................................................9 2.6. Aiandusmaa...................................................................................................................10
  • Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007

    Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007

    Tourism and recreation economy development plan for the Matsalu sphere of influence for years 2004-2007 Collaborative partners: Hanila, Koonga, Lihula, Martna, Ridala and Varbla municipalities, Matsalu Nature Park, State Forest Management Centre, Haapsalu Turism Association and ERKAS Lihula 2004 1 TABLE OF CONTENTS 2 INTRODUCTION 3 Methodical principles4 Fundamental concepts 4 AUDITING OF TOURISM RESOURCES 7 General characterisation of the region 7 Natural resources 11 Activities 11 Cultural and historical resources and activities 12 Tourism-specific and supportive service 12 ANALYSIS OF DEVELOPMENT EXPECTANCY 14 Tourism trends in Europe 14 Portfolio of clients, currently visiting the region 15 Most important positive and negative development trends 17 Portfolio and potential development trends of expected visitors 18 SWOT analysis results 20 DEVELOPMENT STRATEGY 2004-2007 22 Vision and objectives of development 22 Principles of implementation of the development plan 24 Course of action and activities, connected with the objectives 24 Involvement of the local development plan with national and regional plans 26 Annex 1. Members of the working group 29 Annex 7. SWOT analysis of the local tourism and recreation business 31 2 INTRODUCTION Tourism is considered to be one of the biggest branches of economy in the world. In Estonia tourism economy makes up 8,2% of the Gross Domestic Product and 8,2% of employment (Statistikaamet 2003). In 2000 turnover of tourism services was about 11,5 billion EEK, while internal tourism was making up 3,4% or 400 million EEK (Statistikaamet 2004a) In 2003 there were 3,37 million foreign visitors visiting Estonia, 42% of whom (i.e.
  • Tiitelleht Ja Sisukord

    Tiitelleht Ja Sisukord

    Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö Matsalu lahe lõunakalda puisrohumaade pindala muutused II maailmasõja järgsel perioodil Mikk-Erik Saidla Juhendaja: PhD Anneli Palo Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Puisrohumaad ......................................................................................................................... 4 1.1. Puisniidu mõiste .............................................................................................................. 4 1.2. Puiskarjamaa mõiste ........................................................................................................ 4 1.3. Puisrohumaade tähtsus looduskaitses ja hooldamine ...................................................... 5 1.4. Matsalu lahe lõunakalda puisrohumaad .......................................................................... 8 2. Materjal ja metoodika ........................................................................................................... 11 2.1. Uurimisala ..................................................................................................................... 11 2.2. Töö Maa-ameti arhiivis ................................................................................................. 11 3. Tulemused ...........................................................................................................................
  • MEIE KOOL 165 Palju Õnne!

    MEIE KOOL 165 Palju Õnne!

    METSKÜLA KOOLI LEHT Nr 81 AJALOO - ERI Aprill 2018 MEIE KOOL 165 Palju õnne! Ühel peaaegu kevadisel päeval läksime otsima ammuse koolimaja jälgi. Leidsime kunagise koolihoone asukoha ning uurisime selle ümbrust. Meie retke teejuhiks oli Metsküla kooli vilistlane ja suur sportlane, iga- aastase kooli parima sportlase preemia annetaja Arvo Asu. 2 Metsküla kooli leht 2018 Kuidas ma läksin kooli 100 aastat tagasi Aliide Asu (sündinud 1906. aastal) meenutab: Oma kooliteed Saastna Algkoolis alustasin l917. aastal II klassist. I klassis käisin Metsküla Tammiku koolimajas, mis asus Kooli Kivimäel, praeguse Kooli talu juures. See luteri usu kool suleti 1917. aastal ja ühendati vene õigeusu kooliga. 1934. aastal lammutati see koolimaja ära ja sellest ehitati praegune rahvamaja. Kahe erineva usuga kooli ühinemine tekitas tihti usutülisidki. Meelde on jäänud, et talupoegade lapsed olid kehvemalt riides kui mõisateenijate lapsed. Saastna Algkool oli algul 3klassiline ja sai hiljem 4klassiliseks. Olin esimene lend, kes lõpetas IV klassi. I klassis õpiti usuõpetust, eesti keelt, laulmist, matemaatikat ja ilukirja. II, III ja IV klassis olid igal aastal uued programmid, sest Vene tsaar kukutati troonilt ja tunniplaanist kadusid usuõpetus ja vene keel. Vene revolutsiooni ja I maailmasõja ajal oli sõjasündmusi ja põletamisi ka siin, Metskülas asus ratsaväeosa. Kord lendasid üle koolimaja kaks lennukit. Õpetaja lõpetas tunnid ja lahkus koos õpilastega koolimajast. Meelde on jäänud kolimine vanast koolimajast Metskülla uude koolimajja. Samas asub kool praegugi. Uus kool oli palju avaram ja valgem. Õpetaja Valeria Liigi juhendamisel loodi laulukoor, kes esines jõulupeol. Peol lugesid lapsed ka luuletusi. Mina lugesin seal Jakob Tamme luuletust "Kask”. Minu viis last on kõik õppinud Saastna - Metsküla Algkoolis.
  • Ecuador & Galapagos

    Ecuador & Galapagos

    Estonia, species list and trip report, 26th May to 2nd June 2019 WILDLIFE TRAVEL v Estonia 2019 1 Estonia, species list and trip report, 26th May to 2nd June 2019 # DATE LOCATIONS AND NOTES 1 26th May Flight to Tallinn, travel to western Estoni and Matsalu National Park, nr Puise 2 27th May Matsalu NP, Puise peninsula, Silma nature reserve, Haapsalu 3 28th May Pusie, Pogari-Sassi, Lagleranna matkarada, Udruma meadows, Keemu reserve, Kasari River 4 29th May Puise Nina, Rame junction, Laelatu meadow, Tuhu, Virtsu, Muhu Island- Koguva 5 30th May Loona- Saaremaa island, Viidumae, Kogula, Loode, Hotell Saaremaa, Sorve Peninsula 6 31st May Loona, Kaali Krater, Laidevahe Nature Reserve, Puhtu-Laelatu, Pärnu Nature Reserve 7 1st June Klaara Manni, Sooma Rahuspark 8 2nd June Paljasaare Peninsula Tallinn LIST OF TRAVELLERS Leader and Guide Charlie Rugeroni Wildlife Travel Peeter Vissak NatourEst, Estonia Photos all by Charlie Rugeroni, unless marked PV (Peeter Vissak) and JR (Judith Robinson) Cover: Lady’s Slipper Orchid. Above: Laelatu 2 Estonia, species list and trip report, 26th May to 2nd June 2019 Day 1 Sunday 26th May Outbound to Lennart Meri Tallinn Airport; transfer to Puise Nina Guesthouse We were welcomed to Estonia by Peeter and once our bags were in the minibus we set off west to Puise peninsula and our first night’s guesthouse. The trip, on a Sunday afternoon, was straightforward and quiet. In the late-afternoon-early-evening northern light we were able to catch glimpses of Estonia’s Siberian-like natural forests, its peat bogs, coastal meadows, reed beds and fascinating coastline with innumerable inlets, glacial erratics and its flatness.
  • Pärnumaa Pärnu Linn, Sindi Linn, Halinga Vald, Are Vald, Sauga Vald, Paikuse Vald, Tahkuranna Vald Ja Häädemeeste Vald

    Pärnumaa Pärnu Linn, Sindi Linn, Halinga Vald, Are Vald, Sauga Vald, Paikuse Vald, Tahkuranna Vald Ja Häädemeeste Vald

    Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 730 0310 faks: 730 0315 [email protected] TÖÖ NR U 261 L-Est’97 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE HINDAMISE ARUANNE KÖIDE I Objekti asukoht: PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD TEEDE TEHNOKESKUS AS Tellija: Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Eksperdid: URMAS URI, litsents KMH0046 ANNE ROOMA, litsents KMH0047 KADI KUKK, litsents KMH0126 Vastutav täitja: NOEELA KULM Heaks kiidetud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt 01.07.2011 kirjaga nr PV 6-8/11/18456-2 TARTU 2011 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 5 1.1 ALGATAMINE ....................................................................................................................................... 5 1.2 AVALIKUSTAMINE ..............................................................................................................................
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
  • Koonga Kooli Arengukava 2017-2021

    Koonga Kooli Arengukava 2017-2021

    KINNITATUD Koonga Vallavolikogu 19.04.2017 määrusega nr 9 KOONGA KOOL ARENGUKAVA 2017 – 2021 Koonga 2017 SISUKORD I SISSEJUHATUS ............................................................................... 3 II ÜLDANDMED ................................................................................. 3 2.1 Asend ......................................................................................... 3 2.2 Ajalugu ...................................................................................... 3 III HETKEOLUKORRA KIRJELDUS ............................................... 5 3.1. Personal ..................................................................................... 5 3.1.1. Pedagoogiline personal .......................................................... 5 3.1.2. Teenindav personal ................................................................ 6 3.2. Õpilased ja lasteaialapsed ......................................................... 6 3.3. Õppe- ja kasvatustöö ................................................................ 7 3.4. Huvitegevus .............................................................................. 9 IV SWOT ANALÜÜS ......................................................................... 11 V VISIOON ......................................................................................... 13 MISSIOON .......................................................................................... 13 VI KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD ........ 13 VII TEGEVUSKAVA ........................................................................
  • Rannaniit Kui Loodusturismi Ressurss Coastal Meadow

    Rannaniit Kui Loodusturismi Ressurss Coastal Meadow

    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Evelin Sula RANNANIIT KUI LOODUSTURISMI RESSURSS COASTAL MEADOW AS A NATURE TOURISM RESOURCE Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2015 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö _________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________ __________________________________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Bakalaureusetöö eesmärgiks
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012

    130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012

    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
  • Teeleht 63 64.Indd

    Teeleht 63 64.Indd

    Teeleht NR 3/4 (63/64) DETSEMBER 2010 3/4 (63/64) DETSEMBER 2010 MAANTEEAMETI VÄLJAANNE Jõhvi liiklussõlm (vaade põhja poolt) Kukruse-Jõhvi teelõigu avamisel 31. augustil 2010 lõikasid lindi läbi vasakult: Maanteameti peadirektor Tamur Tsäkko, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Ida-Viru maavanem Riho Breivel ja AS Lemminkäinen Eesti tegevdirektor Sven Pertens. Paremal Ida Regionaalse Maanteeameti direktor Eugen Õis Sisukord 1 Hea lugeja! 2 2011: Maanteeameti ja tema kohalike asutuste ühendamine 3 2010. aasta teetööde kokkuvõtteks ja mõnda 2011. aastast 6 Kukruse-Jõhvi teelõik valmis ennetähtaegselt 11 Mäos avati Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm 15 Soodla silla renoveerimine 17 Hiiumaa teedest 2010 18 100 aastat vana Audru sild sai uueks 20 Kolmetasandilised ristmikud ja millimeetrise täpsusega tööd 22 Maanteerobot Viljandi maanteel läbis suvise testperioodi edukalt 22 Liiklushommik Maanteeametis 13. oktoobril 2010 keskendus muutuvatele sõiduoludele 26 Riigimaanteede 2010. aasta suviste sõiduoludega rahulolu uuringust 27 Helkur.ee-kaardil on kõige säravamad paigad Läänemaa Mäense küla ja Raplamaa Jõeääre küla 28 Liiklusseadust kommenteerib Villu Vane 28 Politsei- ja Piirivalveameti teenetemärk Urve Sellenbergile 30 Teekaamerate võrk täienes 30 Tallinna-Pärnu maanteele paigutati kaheksa kiiruskaamera kabiini 31 ÜTRIS ja RIS 32 Via Baltica teemaplaneering on Pärnumaa osas jõudnud kooskõlastusfaasi 36 Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase kõne EIB regionaalfoorumil Varssavis 26. novembril 2010 38 Millest räägiti Eesti Asfaldiliidu sellesügisesel ASFALDIPÄEVAL? 42 BAT-juhenddokument (Madridi kongress) 44 Teedeajaloo päevalt 26. novembril 2010 47 ON TEE AEG … 48 Tartu surmamägi 50 Sajandi ehitus 52 ÜLE 20 54 „Väylät ja Liikenne“. ELY – Elinkeino-, liikenne- ja ympäristökeskus (majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskus) tutvustab ennast oma voldikus 56 Myllysilta 57 Vähemaga rohkem – transpordipoliitika uueneb 2010.