DOCSLIB.ORG

Kuhu Tiikide Rajamisega Kaasneva Keskkonnamõju Hindamise Aruanne

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kuhu Tiikide Rajamisega Kaasneva Keskkonnamõju Hindamise Aruanne Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 14-036 Tallinn 2014 Agenda Keskkonnabüroo OÜ Aadress: Lõõtsa 2A, 11415 Tallinn Reg. kood: 12117061 Tel: (+372) 637 2711 GSM: (+372) 5463 0936 a/a: EE311010220220304220 E-post: [email protected] KMKR: EE101458072 www.keskkonnabüroo.ee Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne Keskkonnamõju hindasid: Jan Johanson (litsents KMH0134) tehnikateaduste magister /allkirjastatud digitaalselt/ ekspertgrupi juht ................................ Piret Toonpere tehnikateaduste magister Natura hindamise ekspert Janek Kivi loodusteaduste bakalaureus looduskaitse spetsialist, taimestiku inventeerija Sixten Kerge loodusteaduste magister turismimajanduse ekspert Andrus Jair loodusteaduste magister ornitoloog ja linnustiku inventeerija Vivian Ilves loodusteaduste diplom keskkonnaspetsialist 2 Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne SISUKORD 1. ÜLDOSA .................................................................................................................................... 7 1.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................................................. 7 1.2. Kavandatava tegevuse õiguslikud alused ................................................................................................ 8 1.3. Kavandatava tegevuse seos planeeringute ja arengukavadega .................................................... 9 1.3.1. Pärnu maakonnaplaneering ................................................................................................................. 9 1.3.2. Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ..... 10 1.3.3. Koonga valla üldplaneering ja arengukava ................................................................................ 11 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS ..................................................................................................... 12 2.1. Kavandatav tegevus......................................................................................................................................... 12 2.1.1. Ettevalmistav etapp ............................................................................................................................... 13 2.1.2. Käitamise etapp ....................................................................................................................................... 18 2.2. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid ..................................................................................... 22 3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ............................................................... 25 3.1. Asend ja territooriumi kirjeldus ................................................................................................................ 25 3.2. Taristu .................................................................................................................................................................... 25 3.3. Maa-ala geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused ................................................. 27 3.4. Pinna- ja põhjavee seisund........................................................................................................................... 27 3.5. Võimalikud pinnasereostused .................................................................................................................... 28 3.6. Kaitsealused alad .............................................................................................................................................. 28 3.6.1. Lavassaare hoiuala ................................................................................................................................. 29 3.6.2. Lavassaare linnuala ............................................................................................................................... 30 3.6.3. Lavassaare loodusala ............................................................................................................................ 30 3.6.4. Lavassaare looduskaitseala ............................................................................................................... 30 3.7. Elustik..................................................................................................................................................................... 31 3.7.1. Linnud .......................................................................................................................................................... 31 3.7.2. Loomad ........................................................................................................................................................ 36 3.7.3. Taimed ......................................................................................................................................................... 37 3.7.4. Elupaigatüübid ......................................................................................................................................... 38 3.8. Muinsuskaitse ja pärandkultuur ............................................................................................................... 40 3.9. Muud piirangud ................................................................................................................................................. 40 3.10. Peatüki kokkuvõte ...................................................................................................................................... 41 3 Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 4. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS (HINDAMINE) ............................................................................................................................. 43 4.1. Mõju pinnasele ......................................................................................................................................................... 43 4.2. Mõju pinna- ja põhjaveele ................................................................................................................................... 44 4.3. Materjali väljaveo mõju kohalikule taristule ............................................................................................. 48 4.4. Mõju inimese heaolule ja tervisele ................................................................................................................. 51 4.5. Mõju maaomandile ja üldilmele ....................................................................................................................... 59 4.6. Võimalikud keskkonnaavariid .......................................................................................................................... 60 4.7. Mõju kaitsealuste liikide kasvukohtadele ja elupaikadele .................................................................. 60 4.8. Turismimajanduse arendamisest tekkiv võimalik mõju ..................................................................... 61 4.9. Mõju loodusvarade kasutamise otstarbekusele ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide vastavus säästva arengu põhimõtetele ................................................................................... 63 4.10. Peatüki kokkuvõte ............................................................................................................................................... 64 5. NATURA 2000 HINDAMINE ........................................................................................ 66 5.1. Mõju Lavassaare loodusalale ...................................................................................................................... 66 5.2. Mõju Lavassaare linnualale ......................................................................................................................... 72 5.3. Leevendavad meetmed Lavassaare linnuala kaitse-eesmärkidele .......................................... 80 5.4. Alternatiivsed lahendused ........................................................................................................................... 84 5.5. Järeldused ............................................................................................................................................................. 84 6. LEEVENDAVAD MEETMED .......................................................................................... 85 7. ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE, SOBIVAIMA ALTERNATIIVI VALIK .. 87 8. KESKKONNASEIRE JA AUDITEERIMISE VAJADUS ........................................... 94 9. ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSIST JA AVALIKUSTAMISEST, RASKUSTEST, MIS ILMNESID KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE KOOSTAMISEL ......................................................................... 95 10. HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE .................................................................... 98 11. KASUTATUD MATERJALID ....................................................................................... 103 4 Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne ARUANDE TEKSTILISAD: Lisa 1 Koonga Vallavalitsuse 26.06.2012. a korraldus nr 86 „Ehitusloa väljastamine“ ja ehitusluba nr 1517 Lisa 2 Koonga Vallavalitsuse 20.11.2012. a korraldus nr 138 „Ehitusloa peatamine“ Lisa 3 Koonga Vallavalitsuse 27.08.2013. a korraldus nr 86 „Keskkonnamõju hindamise algatamine Koonga Vallavalitsuse 26.06.2012. a korraldusega nr 86 välja antud ehitusloaga kavandatud
Load more

Recommended publications
  • Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskirja Lisa 2
    Koonga valla üldplaneeringu seletuskirja Lisa 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA LÜHIKIRJELDUS 1. Asend Koonga vald paikneb Lääne-Eesti madalikul. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb Lihula, Vigala, Halinga, Hanila, Audru, Tõstamaa ja Varbla vallaga. Valla territooriumi suurus on 438 km 2, sellest põllumajandusmaad ca 19 % ja metsamaad ca 35 %. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad Koonga valda riiklikud teed Pärnu – Lihula, Pärnu-Jaagupi – Kalli, Kalli – Karuse, Kalli – Tõstamaa – Värati ja Vanamõisa – Koonga - Ahaste maanteed. Kaugus suurematest linnadest on Tallinnast 125 km ja Pärnust 37 km. Valla keskus asub Koonga külas. 2. Looduskeskkond 2.1 Pinnaehitus ja –vormid Koonga vald paikneb Pärnu maakonna loodeosas ning kuulub Lääne–Eesti madaliku maastikurajooni. Reljeef on valdavalt tasane, kohati nõrgalt lainjas – lamedad paest kõrgendikud ja moreentasandikud vahelduvad soostunud sette– ja sootasandikega. Vaheldust reljeefi toovad rannavallid ja –astangud. Maapinna absoluutne kõrgus on vahelduvalt 13–30 m vahemikus. Maapinna kõrgus on tõusev ida suunas, aga valdav osa alast jääb 0–10 m vahemikku. See on seotud suurte soomassiivide paiknemisega valla territooriumil (Avaste soo absoluutne kõrgus jääb 0–10 m vahemikku). Paekõrgendike servad ja sellel olevate künniste nõlvad langevad kohati astangutena Avaste soo ja Kõima raba suunas. Kohati kerkib soosaari. Silmapaistvaim neist on Avaste soos maalinna künnis, mis kerkib 10 m ümbritseva soo pinnast kõrgemale. Astangutega kaasnevad madalad rannavallid (10–15 m laiuse ahelikuna Avaste soo ja Kõima raba serv). Paekõrgendike nõgudes levivad ulatuslikud sood ja rabad. Pinnavormide loojateks olid mannerjää ja muistne meri. Aluspõhja reljeefi kujunemine on toimunud juba enne jääaega. Mannerjää kulutas paese aluspõhja lainjaks, kuid liikuv jää voolis aluspõhja jää liikumise suunaga rööbiti – nii tekkisid voored (salumäed).
    [Show full text]
  • Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskiri
    Koonga valla üldplaneering Koonga valla üldplaneeringu seletuskiri Koostaja: Koonga Vallavalitsus Konsultant: AS Kobras Ekspert: Teele Nigola (volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284) Vastu võetud: Koonga Vallavolikogu 28.04.2016 määrusega nr 13 Kehtestatud: Koonga Vallavolikogu 29.06.2016 määrusega nr 21 Koonga 2016 1 Koonga valla üldplaneering Sisukord Sisukord .....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Ruumilise arengu põhimõtted..............................................................................................4 2. Maakasutus- ja ehitustingimused ning detailplaneeringute koostamise alused..............5 2.1. Elamumaa........................................................................................................................7 2.2. Ärimaa.............................................................................................................................8 2.3. Üldkasutatav maa............................................................................................................8 2.4. Tootmismaa.....................................................................................................................9 2.5. Puhke- ja virgestusmaa ...................................................................................................9 2.6. Aiandusmaa...................................................................................................................10
    [Show full text]
  • Tiitelleht Ja Sisukord
    Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö Matsalu lahe lõunakalda puisrohumaade pindala muutused II maailmasõja järgsel perioodil Mikk-Erik Saidla Juhendaja: PhD Anneli Palo Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Puisrohumaad ......................................................................................................................... 4 1.1. Puisniidu mõiste .............................................................................................................. 4 1.2. Puiskarjamaa mõiste ........................................................................................................ 4 1.3. Puisrohumaade tähtsus looduskaitses ja hooldamine ...................................................... 5 1.4. Matsalu lahe lõunakalda puisrohumaad .......................................................................... 8 2. Materjal ja metoodika ........................................................................................................... 11 2.1. Uurimisala ..................................................................................................................... 11 2.2. Töö Maa-ameti arhiivis ................................................................................................. 11 3. Tulemused ...........................................................................................................................
    [Show full text]
  • MEIE KOOL 165 Palju Õnne!
    METSKÜLA KOOLI LEHT Nr 81 AJALOO - ERI Aprill 2018 MEIE KOOL 165 Palju õnne! Ühel peaaegu kevadisel päeval läksime otsima ammuse koolimaja jälgi. Leidsime kunagise koolihoone asukoha ning uurisime selle ümbrust. Meie retke teejuhiks oli Metsküla kooli vilistlane ja suur sportlane, iga- aastase kooli parima sportlase preemia annetaja Arvo Asu. 2 Metsküla kooli leht 2018 Kuidas ma läksin kooli 100 aastat tagasi Aliide Asu (sündinud 1906. aastal) meenutab: Oma kooliteed Saastna Algkoolis alustasin l917. aastal II klassist. I klassis käisin Metsküla Tammiku koolimajas, mis asus Kooli Kivimäel, praeguse Kooli talu juures. See luteri usu kool suleti 1917. aastal ja ühendati vene õigeusu kooliga. 1934. aastal lammutati see koolimaja ära ja sellest ehitati praegune rahvamaja. Kahe erineva usuga kooli ühinemine tekitas tihti usutülisidki. Meelde on jäänud, et talupoegade lapsed olid kehvemalt riides kui mõisateenijate lapsed. Saastna Algkool oli algul 3klassiline ja sai hiljem 4klassiliseks. Olin esimene lend, kes lõpetas IV klassi. I klassis õpiti usuõpetust, eesti keelt, laulmist, matemaatikat ja ilukirja. II, III ja IV klassis olid igal aastal uued programmid, sest Vene tsaar kukutati troonilt ja tunniplaanist kadusid usuõpetus ja vene keel. Vene revolutsiooni ja I maailmasõja ajal oli sõjasündmusi ja põletamisi ka siin, Metskülas asus ratsaväeosa. Kord lendasid üle koolimaja kaks lennukit. Õpetaja lõpetas tunnid ja lahkus koos õpilastega koolimajast. Meelde on jäänud kolimine vanast koolimajast Metskülla uude koolimajja. Samas asub kool praegugi. Uus kool oli palju avaram ja valgem. Õpetaja Valeria Liigi juhendamisel loodi laulukoor, kes esines jõulupeol. Peol lugesid lapsed ka luuletusi. Mina lugesin seal Jakob Tamme luuletust "Kask”. Minu viis last on kõik õppinud Saastna - Metsküla Algkoolis.
    [Show full text]
  • Airac Aip Sup 12/2020 Eans 31 Dec 2020 Tühjaks Jäetud Page Intentionally Left Blank
    EESTI AIP Estonia AIRAC AIP Lisa / AIP SUP 12/2020-1 ~~~eaip-amdt~~~31 DEC 2020 Kontakt / Contact AIP Supplement for Estonia AIRAC AIP Lisa / AIP SUP Aadress: Lennuliiklusteeninduse 12/2020 Aktsiaselts Kehtiv alates Lennuinfo osakond Effective from Kanali põik 3 31 DEC 2020 Rae küla, Rae vald kuni / to 31 DEC 2021 10112 Harjumaa Avaldatud Estonia Published on Tel: +372 625 8303 19 NOV 2020 AFS: EETNYOYX Email: [email protected] URL: aim.eans.ee Piiranguala EER181 ja ajutiselt Establishment of Restricted Area eraldatud ala EETSA181 kehtestamine EER181 and Temporary Segregated Area EETSA181 See AIP Lisa täiendab järgmiseid AIP-i osasid: ENR 5.1 ja This AIP SUP supplements the following portions of the ENR 5.2. AIP: ENR 5.1 and ENR 5.2. 1 Periood 1 Period Kehtib alates 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2021. Valid from 01 JAN 2021 to 31 DEC 2021. 2 Eesmärk 2 Purpose Piiranguala EER181 ja ajutiselt eraldatud ala EETSA181 The restricted area EER181 and temporary segregated area kehtestatakse militaarlennutegevuse otstarbel. EETSA181 will be established for military air operators. 3 Alade kirjeldus 3 Description of Areas Ülapiir Märkused (tegevuse aeg, piirangutüüp, ohu olemus, Tunnus ja rõhtpiirid Alapiir tunnistamise võimalus) Identification and lateral limits Upper limit Remarks (Time of Activity, Type of Restriction, Nature Lower limit of Hazard, Risk of Interception) Militaarlennutegevus. Tegevusest teatatakse NOTAM-iga üks päev enne (D-1) tegevuse algust.Lennuinfo saadaval Tallinn APP-st ja EER181 Tallinn ACC-st. Mitteosaleva õhusõiduki lennu aktiveeritud alasse, alas 580133N 0220656E – 580219N 0215537E – või alast koordineerib piloot eelnevalt NOTAM-is avaldatud 582057N 0212348E – 590058N 0214849E – FL 95 telefoninumbril.
    [Show full text]
  • Pärnumaa Pärnu Linn, Sindi Linn, Halinga Vald, Are Vald, Sauga Vald, Paikuse Vald, Tahkuranna Vald Ja Häädemeeste Vald
    Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 730 0310 faks: 730 0315 [email protected] TÖÖ NR U 261 L-Est’97 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE HINDAMISE ARUANNE KÖIDE I Objekti asukoht: PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD TEEDE TEHNOKESKUS AS Tellija: Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Eksperdid: URMAS URI, litsents KMH0046 ANNE ROOMA, litsents KMH0047 KADI KUKK, litsents KMH0126 Vastutav täitja: NOEELA KULM Heaks kiidetud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt 01.07.2011 kirjaga nr PV 6-8/11/18456-2 TARTU 2011 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 5 1.1 ALGATAMINE ....................................................................................................................................... 5 1.2 AVALIKUSTAMINE ..............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Koonga Kooli Arengukava 2017-2021
    KINNITATUD Koonga Vallavolikogu 19.04.2017 määrusega nr 9 KOONGA KOOL ARENGUKAVA 2017 – 2021 Koonga 2017 SISUKORD I SISSEJUHATUS ............................................................................... 3 II ÜLDANDMED ................................................................................. 3 2.1 Asend ......................................................................................... 3 2.2 Ajalugu ...................................................................................... 3 III HETKEOLUKORRA KIRJELDUS ............................................... 5 3.1. Personal ..................................................................................... 5 3.1.1. Pedagoogiline personal .......................................................... 5 3.1.2. Teenindav personal ................................................................ 6 3.2. Õpilased ja lasteaialapsed ......................................................... 6 3.3. Õppe- ja kasvatustöö ................................................................ 7 3.4. Huvitegevus .............................................................................. 9 IV SWOT ANALÜÜS ......................................................................... 11 V VISIOON ......................................................................................... 13 MISSIOON .......................................................................................... 13 VI KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD ........ 13 VII TEGEVUSKAVA ........................................................................
    [Show full text]
  • Rannaniit Kui Loodusturismi Ressurss Coastal Meadow
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Evelin Sula RANNANIIT KUI LOODUSTURISMI RESSURSS COASTAL MEADOW AS A NATURE TOURISM RESOURCE Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2015 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö _________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________ __________________________________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Bakalaureusetöö eesmärgiks
    [Show full text]
  • Teeleht 63 64.Indd
    Teeleht NR 3/4 (63/64) DETSEMBER 2010 3/4 (63/64) DETSEMBER 2010 MAANTEEAMETI VÄLJAANNE Jõhvi liiklussõlm (vaade põhja poolt) Kukruse-Jõhvi teelõigu avamisel 31. augustil 2010 lõikasid lindi läbi vasakult: Maanteameti peadirektor Tamur Tsäkko, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Ida-Viru maavanem Riho Breivel ja AS Lemminkäinen Eesti tegevdirektor Sven Pertens. Paremal Ida Regionaalse Maanteeameti direktor Eugen Õis Sisukord 1 Hea lugeja! 2 2011: Maanteeameti ja tema kohalike asutuste ühendamine 3 2010. aasta teetööde kokkuvõtteks ja mõnda 2011. aastast 6 Kukruse-Jõhvi teelõik valmis ennetähtaegselt 11 Mäos avati Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm 15 Soodla silla renoveerimine 17 Hiiumaa teedest 2010 18 100 aastat vana Audru sild sai uueks 20 Kolmetasandilised ristmikud ja millimeetrise täpsusega tööd 22 Maanteerobot Viljandi maanteel läbis suvise testperioodi edukalt 22 Liiklushommik Maanteeametis 13. oktoobril 2010 keskendus muutuvatele sõiduoludele 26 Riigimaanteede 2010. aasta suviste sõiduoludega rahulolu uuringust 27 Helkur.ee-kaardil on kõige säravamad paigad Läänemaa Mäense küla ja Raplamaa Jõeääre küla 28 Liiklusseadust kommenteerib Villu Vane 28 Politsei- ja Piirivalveameti teenetemärk Urve Sellenbergile 30 Teekaamerate võrk täienes 30 Tallinna-Pärnu maanteele paigutati kaheksa kiiruskaamera kabiini 31 ÜTRIS ja RIS 32 Via Baltica teemaplaneering on Pärnumaa osas jõudnud kooskõlastusfaasi 36 Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase kõne EIB regionaalfoorumil Varssavis 26. novembril 2010 38 Millest räägiti Eesti Asfaldiliidu sellesügisesel ASFALDIPÄEVAL? 42 BAT-juhenddokument (Madridi kongress) 44 Teedeajaloo päevalt 26. novembril 2010 47 ON TEE AEG … 48 Tartu surmamägi 50 Sajandi ehitus 52 ÜLE 20 54 „Väylät ja Liikenne“. ELY – Elinkeino-, liikenne- ja ympäristökeskus (majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskus) tutvustab ennast oma voldikus 56 Myllysilta 57 Vähemaga rohkem – transpordipoliitika uueneb 2010.
    [Show full text]
  • Linnualad Pärnumaal Kohatud Lindude Nimestikku on 2009
    Rahvusvahelise Pärnumaa linnustik Lavassaare linnuala Kabli linnuala Rahvusvahelise tähtsusega linnualad Pärnumaal kohatud lindude nimestikku on 2009. a alguse seisuga kantud 309 Esmatähtsad liigid: sarvik- Esmatähtsad liigid: alal pea- liiki, neist pesitsevaid liike on 208. Väga rikkaliku linnustiku põhjuseks on Pär- pütt, väikeluik, laululuik, tub rändel üle 20 000 veelinnu tähtsusega Maailmas on ligikaudu 0 000 lin- numaa maastikuline mitmekesisus – siin on merd, väikesaari ja laidusid, ran- rüüt, väikekajakas. paljudest liikidest, esmatäht- nuliiki. On selge, et kõiki neid ei ole naniite, soid ja rabasid, suuri metsamassiive, jõgesid ja väikejärvi. Seetõttu on Teised olulised liigid: soo- sad neist on aul ja sõtkas. võimalik ükshaaval kaitsta. Seetõttu Pärnumaa linnuvaatlusteks üks paremaid ja populaarsemaid maakondi Eestis. alustas ülemaailmne linnukaitse- loorkull, kaljukotkas, raba- Teised olulised liigid: alal Pärnumaast ligi poole katavad metsad. Kõige rohkem on maakonnas männi- püü, teder, metsis, kiivitaja, peatub rändel märkimisväär- organisatsioon, praegune BirdLife enamusega puistuid, mis sobivad eelkõige metsisele, kassikakule, öösorrile, must- soorüdi, mustsaba-vigle, väi- sel hulgal väikeluiki ja jää- l i n n u a l a d International, juba üle 20 aasta tagasi rähnile ja nõmmelõokesele. Vanadele kuusikutele on iseloomulikud laanerähn, kekoovitaja, punajalg-tilder, kosklaid. lindude koondumisalade ja tähtsate väike-kärbsenäpp ja musttihane. Lehtpuumetsi asustavad aga näiteks sellised lii- mudatilder, naerukajakas, punaselg-õgija,
    [Show full text]
  • Soomaa Romantiline Rannatee
    puhkekohta ja vaatetorn. Autotee, parkla ja kuiv- Romantiline Rannatee 17 ALLIKUKIVI KOOPAD käimla paiknevad kohe raja värava juures. Liikudes 17 OKSA TAMMEPUISNIIT JA PUHKEKOHT Allikukivi ürgoru nõlval saab uudistada suuri esmalt mööda rabaavarusi, põikab rada vahepeal SOOMAAL maa-aluseid koopaid. Alles 1961. aastal avastatud põgusalt metsa alla. Sellistes kohtades näeb metsa Oksa tammepuisniit jääb Kildu-Tõramaa tee äärde ning allikate poolt liivakivisse uuristatud koobas on üleminekut rabaks ja vastupidi – kuiv pinnas asen- Lemmjõe vahetusse lähedusse. Soomaa loodu- 33 m pikk ja kuni 2,7 m kõrge. dub märjaga, sootaimed põlise kuusemetsa omaga. sele omaselt on see ala kevaditi kaetud suurvee- Allikukivi küla, Saarde vald, Pärnumaa Edasi loogeldes jõuab rada kaunite rabalaugaste ga. Lisaks kaunitele loodusvaadetele on võimalik MATKARAJAD JA 1 MATSI RAND vahele. Siia on tore tulla kogu perega piknikuga väl- heita pilk ka kultuurilukku - veidi matkates leiate ÕPPERAJAD Lauge ja liivase põhjaga Matsi rand on looduslik 18 PANGA TALU ROOSIAED jasõidule! Riisa õpperada on läbitav ka ratastooliga üles vana kõrtsi varemed ja neis säilinud omapärase rand, kus on mõnus nautida privaatsemat rahulik- Panga talu rooside kollektsioonaeda on leidnud tee ja lapsevankriga kuni esimese laukani 1,2 km. mantelkorstna. Teisel pool teed on vana ait, mida ku äraolemist. Randa piirab liivaluidetel kasvav 12 vajadusel saab kasutada metsaonnina. 8 KABLI LOODUSKESKUS, LINNUJAAM, unustatud talukohtadest, põlluservadest, parkidest rannamännik, ümbruses on rohkesti ranna- ja puis- ja esivanemate aedadest pärit vanad roosid. 5 LEMMJÕE KEELEMETSA ÕPPERADA (5,8 KM) Sandra küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa LOODUSE ÕPPERADA (1,8 KM) niite ning kadastikke. Siit leiate ka pisikese kalu- Ura küla, Lääneranna vald, Pärnumaa risadama.
    [Show full text]