Kuhu Tiikide Rajamisega Kaasneva Keskkonnamõju Hindamise Aruanne

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva

keskkonnamõju hindamise aruanne

Töö nr 14-036

Tallinn 2014

Agenda Keskkonnabüroo OÜ Aadress: Lõõtsa 2A, 11415 Tallinn Reg. kood: 12117061 Tel: (+372) 637 2711 GSM: (+372) 5463 0936 a/a: EE311010220220304220 E-post: [email protected] KMKR: EE101458072 www.keskkonnabüroo.ee

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Keskkonnamõju hindasid:

Jan Johanson (litsents KMH0134) tehnikateaduste magister /allkirjastatud digitaalselt/ ekspertgrupi juht ......

Piret Toonpere tehnikateaduste magister Natura hindamise ekspert

Janek Kivi

loodusteaduste bakalaureus

looduskaitse spetsialist, taimestiku inventeerija

Sixten Kerge loodusteaduste magister turismimajanduse ekspert

Andrus Jair loodusteaduste magister ornitoloog ja linnustiku inventeerija

Vivian Ilves loodusteaduste diplom keskkonnaspetsialist

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

SISUKORD

1. ÜLDOSA ...... 7

1.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ...... 7 1.2. Kavandatava tegevuse õiguslikud alused ...... 8 1.3. Kavandatava tegevuse seos planeeringute ja arengukavadega ...... 9 1.3.1. Pärnu maakonnaplaneering ...... 9 1.3.2. Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ..... 10 1.3.3. Koonga valla üldplaneering ja arengukava ...... 11

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS ...... 12

2.1. Kavandatav tegevus...... 12 2.1.1. Ettevalmistav etapp ...... 13 2.1.2. Käitamise etapp ...... 18 2.2. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid ...... 22

3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...... 25

3.1. Asend ja territooriumi kirjeldus ...... 25 3.2. Taristu ...... 25 3.3. Maa-ala geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused ...... 27 3.4. Pinna- ja põhjavee seisund...... 27 3.5. Võimalikud pinnasereostused ...... 28 3.6. Kaitsealused alad ...... 28 3.6.1. Lavassaare hoiuala ...... 29 3.6.2. Lavassaare linnuala ...... 30 3.6.3. Lavassaare loodusala ...... 30 3.6.4. Lavassaare looduskaitseala ...... 30 3.7. Elustik...... 31 3.7.1. Linnud ...... 31 3.7.2. Loomad ...... 36 3.7.3. Taimed ...... 37 3.7.4. Elupaigatüübid ...... 38 3.8. Muinsuskaitse ja pärandkultuur ...... 40 3.9. Muud piirangud ...... 40 3.10. Peatüki kokkuvõte ...... 41

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

4. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS (HINDAMINE) ...... 43

4.1. Mõju pinnasele ...... 43 4.2. Mõju pinna- ja põhjaveele ...... 44 4.3. Materjali väljaveo mõju kohalikule taristule ...... 48 4.4. Mõju inimese heaolule ja tervisele ...... 51 4.5. Mõju maaomandile ja üldilmele ...... 59 4.6. Võimalikud keskkonnaavariid ...... 60 4.7. Mõju kaitsealuste liikide kasvukohtadele ja elupaikadele ...... 60 4.8. Turismimajanduse arendamisest tekkiv võimalik mõju ...... 61 4.9. Mõju loodusvarade kasutamise otstarbekusele ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide vastavus säästva arengu põhimõtetele ...... 63 4.10. Peatüki kokkuvõte ...... 64

5. NATURA 2000 HINDAMINE ...... 66

5.1. Mõju Lavassaare loodusalale ...... 66 5.2. Mõju Lavassaare linnualale ...... 72 5.3. Leevendavad meetmed Lavassaare linnuala kaitse-eesmärkidele ...... 80 5.4. Alternatiivsed lahendused ...... 84 5.5. Järeldused ...... 84

6. LEEVENDAVAD MEETMED ...... 85

7. ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE, SOBIVAIMA ALTERNATIIVI VALIK .. 87

8. KESKKONNASEIRE JA AUDITEERIMISE VAJADUS ...... 94

9. ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSIST JA AVALIKUSTAMISEST, RASKUSTEST, MIS ILMNESID KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE KOOSTAMISEL ...... 95

10. HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE ...... 98

11. KASUTATUD MATERJALID ...... 103

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

ARUANDE TEKSTILISAD:

Lisa 1 Koonga Vallavalitsuse 26.06.2012. a korraldus nr 86 „Ehitusloa väljastamine“ ja ehitusluba nr 1517

Lisa 2 Koonga Vallavalitsuse 20.11.2012. a korraldus nr 138 „Ehitusloa peatamine“

Lisa 3 Koonga Vallavalitsuse 27.08.2013. a korraldus nr 86 „Keskkonnamõju hindamise algatamine Koonga Vallavalitsuse 26.06.2012. a korraldusega nr 86 välja antud ehitusloaga kavandatud tegevuse suhtes“

Lisa 4 Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku ajal laekunud kiri ja kirja vastus

Lisa 5 Keskkonnamõju hindamise programmi kordus avaliku väljapaneku ajal laekunud kirjad ja kirjade vastused

Lisa 6 Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni 11.07.2014. a kiri nr PV 6-7/14/11076-3 keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise otsusega

Lisa 7 Heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programm

Lisa 8 Kaitstavate liikide asukohakoordinaadid Lavassaare hoiuala põhjaosas

(Looduskaitseseaduse § 50 lg 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Lisa esitatakse huvitatud asutustele/isikutele nende järelepärimisel)

Lisa 9 Kaitstavad loomaliigid Lavassaare hoiuala põhjaosas ja selle vahetus naabruses

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Lisa 10 Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu (29.10.2014) protokoll ja arutelul osalejate nimekiri

Lisa 11 Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku ajal laekunud kirjad ja kirjade vastused

Lisa 12 Väljaveo müra hinnang Koonga küla keskuses

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

1. ÜLDOSA

1.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

FIE Aldo Anso (edaspidi arendaja) kavandab turismimajandusliku arenduse edendamist Pärnu maakonnas Koonga vallas Kuhu külas asuval Ansu kinnistul (katastritunnus 33404:003:0034), mille maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa (joonis 1.1).

Juurdepääsu tee

Ansu kinnistu

Kuhu kraav

Lavassaare hoiuala

Joonis 1.1. Ansu kinnistu asendiplaan (M 1:10 000) (allikas: Maa-ameti XGIS kaardirakendus)

Arendaja soovib Ansu kinnistule rajada erinevaid rekreaktiivse iseloomuga rajatisi ning pakkuda turistidele seeläbi mitmesuguseid vaba aja veetmise võimalusi. Kavandatava tegevuse peamiseks eesmärgiks on Ansu kinnistule Kuhu tiikide (edaspidi tiikide) rajamine. Tiigid (4 tk) soovitakse rajada ekstensiivse kalakasvatuse eesmärgil. Aastatel 2008-2010 rajati Ansu kinnistule Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) toetusega tuletõrje veevõtutiik ja sellele juurdepääsutee. Olemasoleva tuletõrje veevõtutiigi äärde kavandatakse rajada liivkattega ujumiskoht, paadisild ja grill-saunamaja. Ala visuaalseks ilmestamiseks plaanitakse rajada kunstlik küngas ning selle peale ehitada puhkajatele kolm palkonni.

Kavandatava tegevuse vajadus seisneb selles, et Ansu kinnistu Kuhu kraavist lääne poole jääv osa on seni olnud liigniiskuse tõttu sihtotstarbelisest põllu- ja metsamajanduslikust kasutusest

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne väljas ning alal ei ole olnud võimalik ka loomi karjatada. Ansu kinnistust ligikaudu 8 km kaugusel üle raba kirdes, Halinga vallas Pereküla külas Lauri kinnistul, asub Ansu kinnistu kaasomanikule ja 2008. a saadud PRIA toetusega rekonstrueeritud puhketalu, mille tegevussuundadeks on planeeritud loodusturism nagu rabamatkad, linnuvaatlused, jahiturism ja ka lastelaagrite korraldamine. Ansu kinnistule tuletõrje veevõtutiigi rajamisest saadud teadmiste ja kogemuste (piirkonna kõrge põhjaveetaseme tõttu rajatud kaeveõõne suhteliselt kiire täitumine veega) ning puhketalu läheduse tõttu on kinnistu omanikul (arendajal) tekkinud soov rajada kinnistule selle söötis hoidmise asemel kalakasvatustiigid ja muud rekreatiivse iseloomuga rajatised ning hakata pakkuma turistidele seeläbi mitmesuguseid vaba aja veetmise võimalusi. Kavandatud tegevus oleks lähedal asuva puhketalu üks osa ning muudaks atraktiivsemaks selle poolt pakutavad teenused.

1.2. Kavandatava tegevuse õiguslikud alused

Ehitusseaduse [ 1 ] § 12 lg 2 kohaselt peab ehitamiseks olema ehitusluba. 2012. a maikuus taotles arendaja Koonga Vallavalitsusest Ansu kinnistule ehitusluba esialgu kahe tiigi rajamiseks. Ehitusluba tiikide rajamiseks väljastati Koonga Vallavalitsuse 26.06.2012. a korraldusega nr 86 (lisa 1).

Maapõueseaduse [ 2 ] § 60 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanikul või kinnisasja kasutusõigust omaval isikul õigus käsutada, kaasa arvatud kaubastada ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandustööde käigus tekkivat ja ülejäävat kaevist. Sama seaduse paragrahvi 60 lg 3 kohaselt on kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Kuna arendaja ei soovinud tiikide rajamisel eemaldatava kaevisega Ansu kinnistut üleliigselt koormata, siis taotles ta Keskkonnaametilt nõusolekut tiikide rajamise käigus tekkiva ülejääva kaevise (lubjakivi) kinnistult väljavedamiseks ehk võõrandamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) [ 3 ] § 3 punkti 1 ja 2 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. KeHJS § 5 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnaamet esitas 14.11.2012 Koonga Vallavalitsusele kirja nr PV 10-1/12/18174-3, milles märkis, et tiikide rajamiseks välja antud ehitusluba (tegevusluba) ei ole õiguspärane, kuna eelnevalt ei ole hinnatud kavandatava tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Keskkonnaamet juhtis oma kirjas tähelepanu, et rajatavad veekogud asuvad vaid mõnekümne meetri kaugusel Natura 2000 kaitseala võrgustikku kuuluvast Lavassaare hoiualast ja III kaitsekategooria liikide leiukohast, mistõttu tiikide rajamine ning nende hilisem ekspluatatsioon vahetult hoiuala kõrval, lubjakivi väljavedamine, suurenev külastuskoormus jms võivad kaasa tuua negatiivse keskkonnamõju avaldumise ning seetõttu on vajalik kavandatava tegevuse suhtes nõuetekohase eelhinnagu koostamine. Vastavalt Keskkonnaameti seisukohale peatas Koonga Vallavalitsus 20.11.2012. a korraldusega nr 138 (lisa 2) tiikide rajamiseks välja antud ehitusloa kuni KeHJS § 6 lõige 3 kriteeriumitele vastava eelhinnangu koostamiseni võimaliku negatiivse keskkonnamõju väljaselgitamiseks. Võimaliku negatiivse keskkonnamõju väljaselgitamiseks viidi kavandatava tegevuse suhtes läbi eelhindamine. Koonga Vallavalitsuse 12.03.2013. a

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne korraldusega nr 23 jäeti keskkonnamõju hindamine algatamata, kuna eelhinnangu kohaselt olulist negatiivset mõju kavandatava tegevusega ei kaasne. Keskkonnaamet esitas 05.04.2013. a kirja nr PV 6-7/13/7037-2, milles palus kalakasvatustiikide rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangut vastavalt Keskkonnaameti tehtud märkustele oluliselt täiendada. Koonga Vallavalitsus täiendas eelhinnangut ning tegi Keskkonnaametile teatavaks korralduse eelnõu, mille alusel eelhinnangut täiendati ning lisas eelhinnangu täiendused. Keskkonnaamet leidis oma 04.06.2013. a kirjas nr PV 6-7/13/7037-4, et eelhinnangu täiendused ei ole objektiivsed ning eelhinnang ei anna neile veendumust, et kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt keskkonda, sh Natura 2000 võrgustiku ala. Samas kirjas andis Keskkonnaamet Koonga Vallavalitsusele teada, et tiikide rajamine ning sellega kaasnevad tegevused toovad eeldatavalt kaasa olulise mõju keskkonnale, sh Natura 2000 alale.

Eeltoodule ja KeHJS § 3 punktidele 1 ja 2 tuginedes algatas Koonga Vallavalitsus oma 27.08.2013. a korraldusega nr 86 kavandatava tegevuse suhtes keskkonnamõju hindamise (lisa 3). Keskkonnamõju hindamine algatati tulenevalt eeldavalt olulisest mõjust Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Lavassaare hoiualale ning kaitstavatele loodusobjektidele, kavandatud tegevuse asukohast (piirnemine Lavassaare hoiuala kaitseväärtustega, puuduv infrastruktuur), keskkonnatingimusest (nõrgalt kaitstud põhjaveega ala), tegevuse iseloomust ning tegevusega kaasnevatest tagajärgedest (veerežiimi muutus, tolm, müra, vibratsioon, transport, külastuskoormuse kasv), eeldatava mõju ulatusest ja kumulatiivsusest (tiikide kaevamine, kaevise väljavedu sh koos teiste karjääridega), kalakasvatuse ekspluatatsioonist ja turismimajanduse arendamisest.

Vastavalt KeHJS § 2 lg 1 on keskkonnamõju hindamise eesmärkideks:

- teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;

- anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta;

- võimaldada keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses.

Käesolev keskkonnamõju hindamine on algatatud ehitusloa taotlusele. Kordushindamise vältimiseks on keskkonnamõju hindamise aruanne koostatud põhjalikkusega, mis annab vajaliku info ühtlasi ka kavandatud tegevusele kaevise võõrandamise kooskõlastuse väljastamiseks ning vajaduse korral vee erikasutusloa (heitvee suublasse juhtimise korral) ja välisõhu saasteloa (purustussõlme tööks) taotlemiseks.

1.3. Kavandatava tegevuse seos planeeringute ja arengukavadega

1.3.1. Pärnu maakonnaplaneering

Pärnu maakonnaplaneering [ 4 ] on kehtestatud 21.12.1998 maavanema korraldusega nr 164. Maakonnaplaneeringud on riigi ja regiooni tasandil koostatavad planeeringud, mille peamine eesmärk on riigi ruumilise arengu vajaduste väljendamine. Planeerimisseaduse [ 5 ] § 7 lõige 3 kohaselt on maakonnaplaneeringu ülesanded järgmised:

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

- maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; - riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine; - säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine ja sidumine ruumilise arenguga ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu vajaduste tasakaalustatud arvestamine planeeringu koostamisel; - asustuse arengu suunamine; - detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud; - maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud; - loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine; - maa- ja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine; - maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine; - teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine; - kaitsealade ja nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus, vajaduse korral ettepanekute tegemine kasutamistingimuste täpsustamiseks, uute kaitsealade loomiseks või kaitserežiimi lõpetamiseks; - puhkealade määramine ja nende kasutamistingimuste määratlemine; - üleriigilise tähtsusega riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine.

Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt asub Ansu kinnistu hajaasustusega piirkonnas. Maakonnaplaneering kõnealusele alale kitsendusi ega täpsemaid arengusoovitusi ei sätesta. Pärnu maakonnaplaneeringu täpsustamist ja täiendamist on korraldatud erinavate teemaplaneeringute kaudu.

Vabariigi Valitsuse 18.07.2013. a korraldusega nr 337 algatati uue Pärnu maakonna planeeringu koostamine, mille lähteseseisukohad on välja töötanud Siseministeerium. Pärnumaa jaoks on maakonnaplaneeringu koostamisel olulisemateks teemadeks tehniline taristu, asustuse paiknemine, sotsiaalne taristu ja loodusvarade kasutamine.

1.3.2. Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“

Pärnu maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ [ 6 ] on kehtestatud Pärnu maavanema 20.05.2003. a korraldusega nr 80. Nimetatud teemaplaneering määrab asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ning loob eeldused keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri kujunemiseks ja säästvaks arenguks Pärnumaal. Teemaplaneering jaguneb omakorda kaheks alateemaks “Pärnumaa roheline võrgustik” ja “Pärnumaa väärtuslikud maastikud”.

Nimetatud teemaplaneering ei määratle Ansu kinnistu lähipiirkonda väärtuslike maastike paiknemist, küll jääb aga kinnistu osaliselt rohelise võrgustiku tuumala T8 põhjaosa piirialale. Rohelise võrgustiku piirid on täpsemalt määratletud valla üldplaneeringuga.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

1.3.3. Koonga valla üldplaneering ja arengukava

Koonga valla üldplaneeringu [ 7 ] koostamine algatati Koonga Vallavolikogu 25. märtsi 2010. a otsusega nr 33. Üldplaneeringu eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. Koonga valla üldplaneering on tänaseks veel kehtestamata, kuid üldplaneeringu eskiisi kohaselt asub kavandatava tegevusega Ansu kinnistu detailplaneeringu kohustuseta põllu- ja metsamajandusmaa, veekogude maa juhtotstarbega ning olemasoleva elamumaa juhtotstarbega alal hajaasustuses.

Valla üldplaneeringuga täpsustatakse Pärnu maakonna teemaplaneeringuga “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” määratud rohelise võrgustiku piirid Koonga vallas. Üldplaneeringu kohaselt jääb Ansu kinnistu osaliselt rohelise võrgustiku tuumalale (sh osaliselt kavandatava tegevusega ala).

“Koonga valla arengukava ja arengustrateegia aastani 2013” [ 8 ] on vastu võetud 25.09.2003. a Koonga Vallavaolikogu määrusega nr 9 ning see on pikendatud Koonga Vallavolikogu 20.02.2014. a vastu võetud määrusega nr 2 kuni aastani 2019. Arengukavas toodud tulevikuvisioonis on Koonga vald:

- positiivse mainega, soodne majandus- ja investeerimispiirkond; - tasakaalustatud asustuse ja kohalikke vajadusi rahuldava teeninduskeskuse võrgustikuga elanike arvu kasvule orienteeritud piirkond; - turvaline ja mainekas elamispiirkond; - heakorrastatud ja kasvava tähtsusega puhke- ja turismipiirkond; - konkurentsivõimelise hariduse pakkuja (alg-, põhiharidus; täiend- ja ümberõpe); - tugev kultuurifunktsioonide kandja.

Koonga valla SWOT analüüsi tulemuste põhjal on valla üheks oluliseks tugevuseks kaunis loodus. Arengukavas on märgitud, et kuna nimetatud asjaolu on vallarahva poolt vähe juhitav, siis saab seda pigem vaadelda kui arenguvõimalust, mis aitab siinsete elanike töö- ja elamisolusid mitmekesistada. Koonga valla nõrkuseks peetakse muuhulgas vähearenenud väikeettevõtlust ja elanikkonna pidevat vähenemist, oluliseks võimaluseks aga teeninduse ja turismi arengut. Eelnevast lähtudes võib Ansu kinnistul kavandatavat tegevust pidada valla arengueesmärkidele vastavaks.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS

2.1. Kavandatav tegevus

FIE Aldo Anso kavandab Ansu kinnistul turismimajanduslikku tegevust. Kavandatava tegevuse peamiseks eesmärgiks on nelja tiigi rajamine, mõõtmetega 50 x 195 m ja sügavusega kuni 5 m (projekteeritud tiigi kaldse põhjaprofiili tõttu keskmiselt 4 m). Tiikides soovitakse hakata kasvatama karpkala ja jõevähki. Lisaks plaanitakse kinnistul olemasoleva tuletõrje veevõtutiigi äärde rajada puhkajatele liivkattega ujumiskoht, paadisild ja grill-saunamaja. Ala visuaalseks ilmestamiseks kavandatakse rajada kunstlik küngas ning selle peale ehitada puhkajatele kolm palkonni. Kinnistu veevarustus plaanitakse lahendada rajatava puurkaevu baasil (joonis 2.1).                RajatavRajatav grillmajagrillmaja  RajatavRajatav paadisildpaadisild  TuletõrjeTuletõrje veevõtukohtveevõtukoht          OlemasolevOlemasolev   tuletõrjetiiktuletõrjetiiktuletõrjetiik 

      RajatavRajatavRajatav tiik tiiktiik        RajatavRajatavRajatav juurdepääsu juurdepääsujuurdepääsu tee teetee

RajatavRajatav traatvõrgusttraatvõrgust piirepiire  EhitatavadEhitatavadEhitatavad palkonnid palkonnidpalkonnid RajatavRajatav traatvõrgusttraatvõrgust  piirepiire EhitatavadEhitatavadEhitatavad palkonnid palkonnidpalkonnid RajatavRajatavRajatav tiik tiiktiik  RajatavRajatavRajatav tiik tiiktiik     RajatavRajatavRajatav tiik tiiktiik

RajatavRajatavRajatav tiik tiiktiik  RajatavRajatavRajatav tiik tiiktiik   RajatavRajatav puurkaevpuurkaev      

        Joonis 2.1. Ansu kinnistule kavandatud tegevused (M 1 : 500) (kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti WMS kaardirakendust)

Ansu kinnistust ligikaudu 8 km kaugusel üle raba kirdes asub Ansu kinnistu kaasomanikule kuuluv ja 2008. a PRIA toetusega rekonstrueeritud puhketalu (katastritunnus 18801:001:0215). Nimetatud puhketalu tegevussuundadeks on planeeritud rabamatkad, linnuvaatlused, jahiturism ja lastelaagrite korraldamine. Ansu kinnistule kavandatav tegevus oleks läheduses asuva puhketalu üks osa ning muudaks atraktiivsemaks ja mitmekesisemaks selle poolt pakutavad teenused. Sarnaselt puhketalu tegevussuunaga

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne kavandatakse ka Ansu kinnistul rahulikku loodusturismi, kus nii kohalikel elanikel kui ka eemalt tulijatel on võimalik sisukalt vaba aega veeta (sõita paadiga, ujuda, püüda karpkala ja jõevähki, grillida jms). Kinnistu külastusintensiivsuseks kavandatakse maksimaalselt 20 külastajat päevas.

Ansu kinnistul kavandatavad tegevused jagunevad kaheks: ettevalmistav etapp ja käitamise etapp. Tegevuste etappidest ja neis kavandatud töödest annab ülevaate tabel 2.1.

Tabel 2.1. Ansu kinnistul kavandatavad tegevused ja tööde teostamiseks planeeritud aeg

Kavandatavad tegevused Tööde teostamise aeg Kahe tiigi rajamine (I etapp) ~2 aastat Kahe tiigi rajamine (II etapp) ~2 aastat Ettevalmistav etapp Ujumiskoha, paadisilla, grill- saunamaja, palkonnide ja ~2 aastat puurkaevu rajamine Kalakasvatus - Käitamise etapp Turismimajanduse - läbiviimine

2.1.1. Ettevalmistav etapp

Ettevalmistavas etapis kavandatakse kinnistule kalakasvatuse eesmärgil rajada kokku neli tiiki, mõõtmetega 50 x 195 m. Arendaja planeeritu järgi on tiikide rajamisega seotud tegevus jaotatud kahte etappi, kõigepealt kahe tiigi rajamine (nagu ehitusloaga taotleti) ning seejärel kahe esimese tiigi edukal realiseerumisel veel kahe täiendava tiigi rajamine (koos tiigi korrastamisega on rajamise aeg ~üks tiik aastas). Kuna ehitusloaga kavandatud tegevuse suhtes algatati keskkonnamõju hindamine, soovis arendaja, et hindamisel võetaks vaatluse alla kogu tiikide rajamisega kavandatud tegevus ehk kokku nelja tiigi rajamisega kaasnev võimalik keskkonnamõju.

Alljärgnevalt on kirjeldatud tiikide rajamisega seonduvat tegevust:

Ettevalmistustööd

Esimeses etapis kavandatud kahe tiigi rajamiseks on ettevalmistustööd eelnevalt juba teostatud (töid teostati ehitusloa kehtivusaja jooksul, tänaseks on ehitusluba peatatud). Ettevalmistustööde käigus eemaldati rajatavate tiikide alalt ekskavaatoriga katend ja taimkate ning ladustati kinnistule vallidesse. Samuti on osaliselt rajatud tiikidele juurdepääsutee. Ansu kinnistul läbiviidud ehitusgeoloogilise uuringu [ 9 ] andmetel koosneb pinnakate mullast, täitepinnasest, saviliivast ja jämepurdmoreenist. Pinnakatte paksuseks on 0,50 – 2,05 m. Teises etapis kavandatud tiikide alalt on katend eemaldamata. Kõigi nelja tiigi rajamisel kujuneb eemaldatava katendi koguseks tiikide pindala ja katendi keskmise paksuse järgi ligikaudu 45 tuh m³. Eemaldatud kattepinnas kasutatakse hiljem ära tiikide kujundamisel ja sellega luuakse kinnistule positiivseid pinnavorme.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Kaeve- ja puur-lõhketööd

Ansu kinnistu aluspõhja kivimiks on Alamsiluri Jaagurahu lademe lubjakivi. Tiikide, sügavusega kuni 5 m, rajamiseks on ehitustööde käigus vaja kaeveõõnest väljata kuni 4,50 m paksune lubjakivikiht. Väljatavaks lubjakivi mahuks kujuneb hindamisel täpsustatud arvutuste kohaselt kokku ~136 tuh m³ (~34 tuh m3 ühe tiigi kohta). Rajatavate tiikide profiilid on esitatud joonisel 2.2.

Joonis 2.2. Väljavõte Kuhu tiikide rajamise ehitusprojektist (tiikide pikiprofiilid)

Kuna lubjakivi näol on tegemist kaljuse kivimiga, siis looduslikust massiivist seda otse ekskaveerida ei ole võimalik ning kivim tuleb rajatavate tiikide alal eelnevalt kobestada. Kivimi kobestamiseks kavatsetakse kasutada puur-lõhketöid lühiviit lõhkamise meetodiga. Puur-lõhketööd on nii Eestis kui ka laiemalt maailmas seni valdav kaljuste kivimite kobestusviis, millel on pikaajaline kogemus ning millele ei ole seni leitud võrdväärseid alternatiive. Hüdrovasaraga mehaanilist kobestamist kasutatakse siis, kui puur-lõhketööde läbiviimine ei ole lubatud või sel on tehnoloogiline eelis. Ansu kinnistul lasuva lubjakivi tingimustes varem tehtud katsetused (tuletõrje veevõtutiigi rajamisel), et kivimi kobestamine hüdrovasaraga või kobestuskihvaga ei ole kivi suure tugevuse tõttu ratsionaalne. Seetõttu on tehnoloogiliselt reaalne variant kasutada kivimi kobestamiseks puur-lõhketöid.

Ansu kinnistule tiikide rajamiseks väljastatud ehitusloa (väljastati 26.06.2012. a Koonga Vallavalitsuse korraldusega nr 86 ning peatati 20.11.2012. a Koonga Vallavalitsuse korraldusega nr 138) raames on kinnistul lõhketöid tiikide rajamise eesmärgil juba teostatud (foto 2.1).

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Foto 2.1. Tiigi rajamise eesmärgil lõhatud kaeveõõs Kuhu kinnistul (foto: V. Ilves)

Tiikide rajamisel on lõhkamise näol tegemist korduva protsessiga, vastavalt lõhkematerjaliseadusele [ 10 ] koostatakse ühel objektil korduva lõhkamise korral tüüpprojekt. Sama moodi on talitatud Kuhu tiikide rajamisel, kus tiikide rajamiseks on koostatud antud asukoha jaoks sobiv ning ohutu lõhketööde pass. Puur-lõhketööde passis muuhulgas arvutakse välja ja pannakse paika konkreetsesse asukohta sobivad lõhketööde parameetrid nagu lõhkevõrgu skeem, laengu konstruktsioon (sh lõhkelaengu suurus), arvutatakse seismiline mõju (eelkõige hoonete suhtes nende olemasolu korral) ning pannakse paika lõhketööde ohutust tagavad abinõud. Lõhketööd tiikide rajamiseks ostetakse sisse operaator teenusena, mistõttu selliste lõhkamiste ohutuse eest vastutab lõhkaja, kes kaardistades kohapealse olukorra lõhkamised turvaliselt läbi viib. Lõhketöid läbiviinud ettevõtte sõnul on Kuhu tiikide rajamisel ühe lõhkamise maksimaalne puuraukude arv 52, ühel lõhkamisel kasutatav lõhkeaine kogus viidetes kokku on 1 025 kg. Lõhkamisel kasutatakse padrundatud lõhkeainet (nimetus: Senatel Powerfrag) läbimõõduga 65- ja 80 mm ja mitteelektrilisi põhjadetonaatorid Exel MS - ISKRA S ja viitedetonaatoreid Exel Connectadet - Iskra P (67 ms, 42 ms ja 25 ms). Lõhatakse ühes viites maksimaalselt 2 puurauku/laengut, korraga maksimaalselt 2 x 19,66 kg = 39,32 kg lõhkeainet.

Lõhatud kivilasu tõstetakse kaeveõõnest ekskavaatoriga välja sealjuures veetaset alandamata. Juhul kui tekib vajadus lühiajaliseks veetaseme alandamiseks, pumbatakse vesi olemasolevasse tuletõrjetiiki, mis on ülevoolu kaudu ühendatud Kuhu kraaviga. Tuletõrjetiik töötab settetiigina, kus heljum enne kraavi jõudmist tiigi põhja settib. Hindamisel vaadeldakse kahe erineva tegevusalternatiivina tiikide rajamist veetaseme alandamisega vee väljapumpamise teel ja ilma selleta.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Kinnistul asuva tuletõrje veevõtutiigi rajamisel saadud kogemuste põhjal toimub rajatud kaeveõõne täitumine veega kõrge pinnaseveetaseme tõttu suhteliselt kiiresti (ligikaudu aastaga).

Kaevise töötlemine ja selle hilisem kasutamine (väljavedu)

Tiikide rajamisel väljavõetava lubjakivi töötlemist kavandatakse Ansu kinnistul kohapeal. Kaevise töötlemiseks on kavas kasutada mobiilset purustus-sorteerimissõlme, kus lubjakivi esmalt purustatakse killustikuks ja seejärel sõelutakse.

Osa purustatud killustikku kasutatakse ära Ansu kinnistusiseste teede ja parkimisplatside väljaehitamisel, osa lähipiirkonna transporditaristu renoveerimistöödel. Sellest omakorda ülejääv killustik veetakse autotranspordiga sinna, kus on materjali järgi sihtotstarbelist nõudlust (tõenäoliselt Pärnu suunas). Materjali väljaveoks kavandatakse kasutada Salevere- Kuhu-Võrungi ja Koonga-Võrungi vallateed ja sealt edasi Pärnu-Jaagupi – Kalli või Vanamõisa-Koonga-Ahaste riigimaanteed (joonis 2.4). Mõlemad nimetatud teed on kruuskattega. Tegemist on lühima võimalikku remontimist vajava kohaliku teelõiguga. Pärnu- Jaagupi –Kalli riigimaanteed mööda on võimalik liikuda asfaltkattega riigimaanteele nr 60 Pärnu-Lihula kui ka riigimaanteele nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla. Vanamõisa-Koonga-Ahaste riigimaanteed mööda on võimalik liikuda asfaltkattega Pärnu-Lihula maanteeni ja sealt edasi Pärnusse.

Keskkonnamõju hindamisel vaadeldakse alternatiivselt materjali väljaveoks trassikoridorina teed lõigul Kuhu-Kiisamaa kuni Vanamõisa-Koonga-Ahaste riigimaanteeni.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 2.4. Tiikide rajamisest tekkiva kaevise planeeritav väljaveo trass (1) ja selle alternatiiv (2) (kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti WMS kaardirakendust)

Peale tiikide rajamist kavandatakse kinnistule rajada rekreatiivse iseloomuga rajatised ja kogu ala heakorrastada. Olemasoleva tuletõrje veevõtutiigi äärde on ette nähtud rajada liivkattega ujumiskoht ja paadisild. Ujumiskoha lähedusse kavandatakse rajada grill-saunamaja, jälgides sealjuures kaldakaitsevööndi nõuetest lähtuvat ehitiste minimaalset kaugust veekogust. Tiikide rajamisel väljatavast osa saviliivmoreeni kihist kujundatakse kinnistule kunstlik küngas, mis kaetakse kasvupinnasega. Künkale kavandatakse puhkajatele paigaldada kolm palkonni (kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga) (vt joonis 2.1).

Kinnistu veevarustuse tagamiseks (grill-saunamaja) ning vajadusel kalakasvatustiikide tarbeks (vee jahutamiseks, tiikide täitmiseks jms) kavandatakse alale ka puurkaevu rajamist (vt joonis 2.1). Puurkaevust kavandatav veevõtt on kuni 5 m³ ööpäevas. Veeseaduse [ 11 ] § 28 lõige 3 kohaselt puurkaevule sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m³ ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Vastavalt keskkonnaministri

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne määrusele nr 61 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks“ [ 12 ] peab ühe kinnisasja omanikule vajaliku kaevu asukoht olema võimalike reostusallikate suhtes põhjaveevoolu suunas ülesvoolu ja neist krundi piires võimalikult kaugemal (mitte vähem kui 10 m). Puurkaevu täpsel asukoha valikul tuleb määruses toodud nõuetega arvestada.

Reovee kogumiseks kinnistul on võimalik kasutata lekkekindlat kogumismahutit. Koonga valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 [ 13 ] kohaselt nõuetekohased reovee purgimissõlmed Koonga valla reoveepuhastite juures puuduvad. Kogumismahutite tühjendamine toimub lähipiirkonnas olevate suuremate reoveepuhastite juures (Lihula). Lisaks võib Vabariigi Valitsuse määruse nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ [ 14 ] kohaselt kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist pinnasesse immutada kuni 10 m³ heitvett. Sealjuures peab heitvee immutussügavus olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.

Kinnistule kavandatavad ehitised (paadisild, grill-saunamaja, palkonnid, puurkaev ja reoveekäitlus lahendus) ei ole olemuslikult järgides seadusandlikku korda ning ehitusnorme olulise keskkonnamõjuga tegevused.

2.1.2. Käitamise etapp

Rajatavates tiikides kavandatakse kalakasvatust, kus kahes tiigis on karpkalad ja teises kahes jõevähid. Kuna rajatavatel tiikidel puudub looduslik läbivool, siis kavandatakse neis viljeleda ainult nö ekstensiivset kalakasvatust. Looduslike veekogudega ühenduse puudumine lihtsustab tegevust, kuna puudub võimalike haigustekitajate sattumine tiikidesse ja sealt edasi. Ekstensiivse tiigikasvatuse puhul kasvatakse karpkalu ja jõevähke lihtsa ehitusega pinnasetiikides vaid osaliselt kontrollivates tingimustes. Analoogsetes tingimustes on tiigid tavaliselt suured, nende ehitus ja ülalpidamiskulud aga suhteliselt madalad. Kalade ja vähkide asustustihedus on väike ning valdava osa toidust saavad isendid veekogu looduslikust bioproduktsioonist, söötmise osatähtsus on vähene. Inimtegevuse peamine osa seisneb isendite veekogusse asustamises ja väljapüügis.

Kuhu tiikides karpkalade ja jõevähkide kasvatuse tegevuse kirjelduse koostamisel on konsulteeritud keskkonnamõju hindamise ajal Aarne Liiviga (Eesti kala- ja vähikasvatajate liit) ning keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu järgselt täpsutatult Tiit Paaveri (Eesti Maaülikool), Aarne Liivi (Eesti kala- ja vähikasvatajate liit) ja Katrin Pärnaga (Kalanduse Teabekeskus). Täiendavalt on lähtutud kättesaadavast erialakirjandusest. Samas tuleb silmas pidada, et vesiviljeluse puhul ei ole standardset või nö sarnastesse oludesse ülekantavat lahendust, mis töötaks ühtmoodi kõigis tingimustes. Konkreetsele asukohale sobivaim tehnoloogia ja parim lahendus selgub lõplikult kujunevates tingimustes läbiviidud katsetuste käigus, kuid põhiolemuselt vastab see järgnevalt antud kirjeldusele. Kuhu tiikide karpkala kasvatuse prognoos on muuhulgas koostatud lähtudes kunagise Koonga kolhoosi Hõbeda küla (Kuhu küla vahetus naabruses) kalatiikides aastakümneid karpkalu kasvatanud endise kalakasvataja kogemustest.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Karpkalade kasvatamise kirjeldus (I etapp)1

Karpkala teeb tiikides sobivaks kasvatusobjektiks suur kasvukiirus, kohanemisvõime veetemperatuuri, hapniku- ja teiste keskkonnatingimustega, eriti vähenõudlikkus vee koostise ja kvaliteedi suhtes, mitmekesine toitumine ja biomelioratiivne mõju veekogule (ta aitab oma toidu otsingutega ära hoida veekogu kinnikasvamist, piirates veesisese taimestiku arengut) [ 15 ].

Esisemes etapis rajatavas kahes tiigis kavandatakse karpkalade kasvatusmeetodit kaheaastase tsükliga, aastase nihkega noorkalade tiikilaskmisel. St kalade asustamine ja väljapüük kahes tiigis toimub aastase nihkega (igal aastal ühe tiigi tühjendamine). Karpkalu kasvatatakse peamiselt tiigi looduslikul bioproduktsioonil, vajadusel antakse looduslikku lisasööta (teravili) kuni 5 protsenti päevas kalade kogukaalust (esimese toitumisperioodi jooksul kuni 940 kg, teise toitumisperioodi jooksul kuni 4 500 kg). Toitumisperiood karpkaladel on 100 päeva. Loodetav saak teise aasta sügisperioodi väljapüügil on ~900 tk, kogukaaluga 1350 kg tiigi kohta. Käesolevad andmed võivad olla optimistlikud, kuid annavad konservatiivse alussisendi keskkonnamõju hindamiseks.

Karpkalad püütakse vastavast tiigist välja teise aasta sügisperioodil (peale kalade toitumise lõppemist madala veetemperatuuri tõttu, mis väldib ka nn „mudamaitset“). Karpkalade kättesaamiseks pumbatakse vesi tiigist välja kunstlikule künkale2 rajatud biofiltrile. Filtrile jäänud muda ning muu biomass vajadusel komposteeritakse. Väljapumbatud vesi valgub peale puhastumist olemasolevasse tuletõrjetiiki ja sealt ülevoolu kaudu Kuhu kraavi.

Kalakasvatuseks sobiva tiigi vee sügavus peaks olema kuni 2 m. Liiga sügavaveelised tiigid on ebasoodsad just seetõttu, et alumiste kihtide veetemperatuur on kalade jaoks liiga madal, samuti tekivad probleemid piisava hapnikusisalduse olemasoluga. Kuhu kinnistul projekteeritud tiikide juures on viimase asjaoluga arvestatud ning tiigi põhi on piki profiilis projekteeritud kaldu (vaata joonis 2.2). See aitab stabiliseerida ilmastikuoludest ja sesoonsusest (põua periood, veekogu läbikülmumine) tingitud veetaseme kõikumist ning aitab tagada tiigis sobiva temperatuuriga vee olemasolu, mis ühtlasi tagab tiigis kasvavate kalade jaoks stabiilsema elukeskkonna.

Karpkalade kasvatamise kirjeldus detailsemalt:

- ühte tiiki asustatakse esimese aasta kevadperioodil tegutsevast kalakasvatusest karpkalade ühe talve talvitunud noorkalad. Kalade keskmine kaal asustamisel on ~30 grammi. Esimese aasta lõpuks kasvavad noorkalad ~300 grammi raskuseks. Ellujäämisprotsent sügiseks, võrreldes asustusega, on ~75%; - kaladele antakse looduslikku lisasööta (teravili) tiigi toidubaasi vähesuse korral (algusaastatel veel väljakujunemata tiigi ökosüsteem, konkreetse kasvuaasta ilmastikust tingitud olukord); - karpkala alustab intensiivset toitumist alates +15 kraadilisest veetemperatuurist. Karpkala toitumispäevi on aastas ~100 päeva;

1 vaata tabel 2.1 2 kunstlik küngas rajatakse tiigi rajamisel tekkivast kaevisest, küngas jääb muuhulgas maastiku ilmestamiseks kavandatavate palkonnide ehitusaluseks pinnaks (vata joonis 2.1)

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

- optimaalne veetemperatuur on karpkala puhul 20-25 kraadi, lahtistes looduslikes tiikides ei ole võimalik hoida kindlat temperatuuri nagu intensiivse kalakasvatuse (basseinid hoonetes) puhul; - optimaalne hapnikusisaldus karpkalade puhul on ~4 mg/l. Karpkala on vee hapnikusisalduse suhtes vähenõudlik. Kuhu tiikides karpkala pidamise puhul vee aereerimist ette ei nähta. Kuigi karpkala talub ka lühiajalist hapnikupuudust, on plaanis vee hapnikusisalduse langemise korral alla kriitilise piiri rikastada vett täiendavalt hapnikuga (näiteks balloonhapnik). Tiigi vee hapnikusisaldust kontrollitakse aastaringselt ja selle langedes alla kriitilise piiri seda rikastatakse; - Kuhu tiikides on maksimaalne veetaseme kõikumine (1,5 m) prognoositud olemasoleva Kuhu tuletõrjetiigi olukorra aastatepõhise jälgimise näitel (veevaesel aastal tiigi jäätumine külma ja lumevaese talve korral = veepinna langus ~1 meeter + jääkatte paksus ~0,5 meetrit); - tiigi täiendavat täitmist puurkaevust pumbatava veega kavas ei ole. Puurkaev on plaanis rajada perspektiivselt rajatavate ehitiste (saun, ööbimismajakesed) joogiveega varustamiseks. Väga pikaajalisel kuumal suvel äärmisel vajadusel ka tiigivee jahutamiseks; - karpkalade prognoositav saak oleneb eelkõige söödabaasist ja pidamistingimustest konkreetses tiigis konkreetsete isendite puhul, mis selgub lõplikult empriiliselt; - karpkalade talvise massikao vältimiseks peab kasvatustiigi talvitumisala olema vähemalt 2,5-3 meetri sügavusega. Kuhu kalatiikide põhi on projekteeritud langusega toitumisalalt (sügavusega 1,2 -1,5 meetrit) talvitusala suunas (vaata joonis 2.2); - karpkalade väljapüügiks teise kasvuaasta sügisperioodil on võimalik: - püük tervet tiigi laiust (40 meetrit) ja sügavust (~3 meetrit) haarava noodaga; - tiigist kalade kättesaamiseks vee väljapumpamine.

Väljapüütud kalad töödeldakse (kuivatamine, külmsuitsutamine ja marineerimine purkidesse) ning turustatakse kaubandusvõrgus. Järgmisel kevadel karpkalade kasvatamise kaheaastane tsükkel tiigis kordub, so. asustatakse uus kalade noorjärk.

Veeseaduse § 8 lõige 2 punkti 12 kohaselt tuleb taotleda vee erikasutusluba kui kasvatatakse kalu aastase juurdekasvuga rohkem kui üks tonn või kalakasvandusest juhitakse vett suublasse. Tiikide hilisema ekspluatatsiooni käigus on kavas vastavalt karpkala kasvutsüklile kala täielikuks kättesaamiseks ühte tiiki kord aastas tühjendada, mille jaoks taotletakse vee erikasutusluba pikemaks perioodiks (tähtajatult).

Jõevähkide kasvatamise tehnoloogia kirjeldus (II etapp)1

Pärast II ehitusjärgu valmimist (kaks täiendavat tiiki pindalaga kuni 1 ha) ja ala ümbritsemist võrkaiaga asustatakse tiikidesse tegutsevast vähikasvatusest suguvähkide kari (arvestusega 300 suguvähki ha kohta).

Jõevähk on vee kvaliteedi suhtes rohkem nõudlikum kui karpkala. Temperatuur on tähtsaim välistegur, mis mõjutab vähi kasvukiirust ja paljunemist. Täiskasvanud vähi kasv peatub alla 10 kraadises vees. Optimaalseks veetemperatuuriks on 16-20 kraadi, üle 25 kraadises vees suremus suureneb. Samuti on oluline vee piisav hapnikusisaldus, ilma milleta hukkuvad vähid kiiresti. Veekogu hapnikurežiimi saab parandada veevahetuse või aereerimise abil. Tiikides ei vaja vesi tavaliselt aereerimist, kuna vee hapnikuolusid parandab pinnalt lahustuv hapnik ja suurtes tiikides segab vett ka tuul [ 16 ].

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Jõevähkide püsiv asurkond tekib 5-10 aastaga. Jõevähke kasvatatakse tiikide looduslikul söödabaasil. Pärast jõevähkide järglaskonna tekkimist (jõevähkide elu-olu jälgitakse igaaastaselt kontrollpüükidega) otsustatakse ka vastavalt jõevähkide kogusele lisasöötmise vajadus.

Tiikidesse paigaldatakse paeplaatidest varjed, mida on võimalik vastavalt vajadusele teisaldada. Varjete koguarv sõltub jõevähkide kontrollpüükide tulemustest. Pärast püsikarja väljakujunemist ja kaubastamiseks vajalike jõevähkide pikkuse (üle 11 cm) saavutamist on võimalik tiigitoodang kuni 100 kg kaubavähke aastas ühe ha kohta.

Kaubavähid püütakse välja vähimõrdade ja –nattadega, nooremad lastakse tagasi tiiki. Kaubavähid turustatakse kokkuostjatele. Olemasolev tuletõrjetiik asustatakse üle 1,5 kg kaaluvate karpkaladega ja üle 11 cm pikkuste jõevähkidega püügiturismi arendamiseks. Vähkide väljapüük tiikidest toimub üldjuhul nootade ja vähimõrdadega, ilma tiike veest tühjaks laskmata. Tiigid rajatakse aga siiski nii, et vajadusel on neid võimalik tühjendada.

Jõevähkide kasvatamise kirjeldus detailsemalt:

- jõevähk saavutab eriala kirjanduse andmeil suguküpsuse 5-7 aastaselt. Tegutsevast vähikasvatusest on kavas soetada Kuhu tiikidesse asustamiseks jõevähkide sugukari, et oleks tagatud jõevähkide vanuselisele koosseisule ja nende haiguste puudumisele kontrollitus ning emas- ja isasvähkide optimaalne koosseis sugukarjas. Kuhu tiikides on kavandatud 300 suguvähki ha kohta erinevate vähikasvatajate andmeil optimaalse arvuna vähkide asurkonna tekkeks 5-10 aasta jooksul; - avatud tiikides ekstensiivse vähikasvatuse puhul on kasvutingimused ligilähedased looduslikele. Vee temperatuuri hoidmist optimaalsena Kuhu tiikide (tiigi pindala ligi 1 ha) puhul kavas ei ole. - optimaalne hapnikusisaldus jõevähkide kasvatamiseks on erinevate uurijate andmetel talvel >2mg/l ja suvel >5mg/l. Kuhu tiikides tiigi veevahetust või vee pidevat kunstlikku aereerimist ei planeerita. Vee aereerimine toimub looduslikult, tiigi pinnalt tuule abil. Jõevähkidele vajaliku keskkonna tagamiseks tiigis hoitakse nende populatsiooni suurus kontrolli all. Kriitilise hapnikusisalduse languse puhul rikastatakse tiigivett hapnikuga (näiteks balloonhapnik); - jõevähkide varjed tiikides moodustatakse tiikide ehitusel käepärasest looduslikust materjalist (näiteks paekiviplaadid, erineva suurusega paemurru hunnikud). Vajadusel on võimalik jõevähkidele varjete moodustamine erineva läbimõõduga PVC-torudest kassettide käsitsi tiiki paigaldamisega; - rajatavaid vähitiike ei ole tarvis sageli hooldada (~kord 10 aasta jooksul). Vastava vajaduse korral (näiteks mudakihi tekkimisel) pumbatakse tiigist vesi välja ja setitatakse enne juhtimist Kuhu kraavi läbi biofiltri (analoogselt karpkala tiigi tühjendamisega). Põhjamuda eemaldatakse tiigi põhjast mehaaniliselt ja komposteeritakse omal krundil.

Kogu puhkekompleksi valmimisel on nii kohalikel elanikel kui ka eemalt tulijatel võimalik Ansu kinnistul sisukalt vaba aega veeta. Puhkajatele on avatud kinnistul olemasolev tuletõrje veevõtutiik, kus on võimalik ujuda, sukelduda (allvee kalapüük), sõita paadiga ning püüda karpkala ja jõevähki. Kinnistule rajatavad neli tiiki on ette nähtud eelkõige kalakasvatuseks ning nendes muud tegevust ette nähtud ei ole. Turvalisuse tõstmise ja ala piiritlemise eesmärgil on kalakasvatustiigid ümbritsetud traatvõrgust piiretega. Piirete rajamisega saab ära hoida röövloomade nagu mingi ja saarma sattumist tiikide alale ja samuti ka vähkide

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne põgenemist. Kalakasvatustiikide juurde on puhkajatele ning teistele huvilistele võimalik korraldada ekstensiivset karpkala- ja jõevähikasvatust tutvustavaid ekskursioone.

Olemasoleva tuletõrje tiigi ujumiskohana ja settetiigina kasutamine ei toimu üheaegselt. Karpkala kasvatuseks kasutavata tiigi tühjendamine toimub sügisel, selleks ajaks on ujumishooaeg lõppenud. Kui siiski peaks tekkima vajadus tiigi tühjendamise ja settetiigi kasutamiseks suplushooajal, siis tühjendustööde ajaks suletakse turistide ligipääs tiigile.

Kuhu kala-ja vähitiikide rajamise eelduseks ei ole suur produktiivsus ja kõrge hetkekasum kõikide mõeldavate vahenditega. Karpkala ja jõevähi kasvatustiigid on planeeritud olemasolevale puhketalule lisasissetuleku allikaks seni kasutuna seisnud liigniiske maa-ala kasutusele võtmise teel. Kuna tiikide rajamisel saadav lubjakivi planeeritakse purustada killustikuks ja turustada, ei kujune kogu planeeritav tegevus (tiikide ehitus koos hilisema majandamisega) prognoositavalt ebarentaabliks. Tiikide hilisem majandamine on planeeritud maksimaalselt looduslähedasena (nn mahemajandamisena) sellest tulenevate kohustuste järgimise ja toodangu turustamise võimalustega. Samuti suureneb planeeritava tegevuse realiseerumise korral kohaliku elanikkonna tööhõive ja korrastatakse seni halvas olukorras olev Pikavere-Võrungi-Kuhu vallatee. Projekti käigus korrastatud juurdepääsutee ja toimiv majandusüksus Kuhu tiikide näol omakorda loob täiendava võimaluse tulevikus piirkonna elu jätkumiseks ja mahajäetud talude taasasustamiseks.

2.2. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid

Alternatiivsete tegevuste väljapakkumisel ja võrdlemisel on oluline leida kavandatava tegevuse suhtes parim võimalik lahendus tegevuse elluviimiseks nii, et sellega ei kaasneks olulist negatiivset keskkonnamõju. Parim alternatiivne võimalus (variant) on see, mis saavutab eesmärgi olulist negatiivset keskkonnamõju tekitamata.

Kuna käesolev keskkonnamõju hindamine on loa taotluse (ehitusluba) põhine ja seotud arendajale kuuluval kinnistul kavandatud tegevusega, puuduvad tegevusel reaalsed asukoha alternatiivid, mida hindamisel võiks analüüsida. Kavandatava tegevuse asukoha reaalse alternatiivina ei saa kaaluda ka kinnistut, kus asub Ansu kinnistu kaasomanikule kuuluv puhketalu (Halinga vallas Pereküla külas), kuna see ei võimalda oma suuruse (2,5 ha) poolest sarnast tegevust.

Kavandatava tegevuse puhul saab reaalsete alternatiividena vaadelda tiikide rajamisel tehnoloogilisi alternatiive ja tiikidest rajamisel eemaldatava materjali väljaveoks kasutatavaid väljaveotee alternatiivne. Kuna alternatiivid T1 ja T2 ning A1 ja A2 on seotud kinnistusisese tegevusega ja alternatiivid V1 ja V2 kinnistuvälise tegevusega, vaadeldakse neid tegevusi eraldiseisvalt.

Tehnoloogilised alternatiivid

Tehnoloogiliste alternatiividena vaadeldakse tiikide rajamist veetaseme alandamisega vee väljapumpamise teel (alternatiiv T1) ja ilma selleta (alternatiiv T2). Juhul, kui tiikide rajamisel ilmneb vajadus veetaseme lühiajaliseks alandamiseks, pumbatakse vesi tiigist olemasolevasse tuletõrje veevõtutiiki, mis on ülevoolu kaudu ühendatud kinnistut läbiva Kuhu kraaviga. Tuletõrjetiik töötab settetiigina, kus heljum enne kraavi jõudmist tiigi põhja settib.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Tehnoloogilisi alternatiive võrreldakse täiendavalt kahe tiigi rajamise (alternatiiv A1) ja nelja tiigi rajamise variantidega (alternatiiviga A2).

Väljaveotee alternatiivid

Tiikide rajamisel ülejääva materjali (purustatud kaevis ehk killustik) kinnistult väljaveo osas vaadeldakse kahte alternatiivi (vastavalt alternatiiv V1 ja V2), kus alternatiiv V1 puhul kavandatakse kasutada väljaveoks olemasolevat Salevere-Kuhu-Võrungi ja Koonga-Võrungi vallateed (tee pikkus ligikaudu 6,4 km) ning alternatiiv V2 puhul Kuhu-Kiisamaa teed (tee pikkus ligikiaudu 3,3 km). Mõlema variandi puhul on võimalik edasi liikuda Vanamõisa-Koonga-Ahaste riigimaanteed mööda Pärnu suunas.

Väljaveotee näol on mõju seisukohast tegemist joonallikaga, mille mõju jääb teetrassist eeldatavalt kuni 150 m kaugusele. Väljaveo tegevusest mõjutatud kinnistud, millel asuvad elu- või puhkeotstarbelised hooned või mille osas on vajalik hilisem maaomanike nõusolek, on toodud järgnevas tabelis 2.2.

Tabel 2.2. Väljaveo tee äärde jäävad kinnistud (enne riigimaanteed) Kinnistu lähiaadress ja tunnus Teistoa - 33404:003:0111 Lille - 33404:003:0237 Mõisa - 33404:003:0021 Tõoda - 33404:003:0022 Hendriku - 33404:003:0102 Tõnne - 33404:002:0243 Tooma - 33404:003:0161 Tooma - 33404:003:0155 Pere - 33404:002:0119 Alternatiiv V1 Lõmpsi - 33404:003:0077 Tõnne - 33404:002:0244 Kalda - 33404:003:0024 Kaldatiina - 33404:003:0079 Veske - 33404:003:0106 Tänava - 33404:003:0064 Pikavere vallamaja - 33404:003:0057 Nigula-Jüri - 33404:003:0094 Kopliääre - 33404:003:0087 Selisesoo - 33404:003:0104 Hansu - 33404:003:0009 Tamme - 33404:003:0244 Alternatiiv V2 Siimu - 33404:003:0143 Lepiku - 33404:003:0093 Tooma - 33404:003:0163 Panga - 33404:003:0040

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Kinnistu lähiaadress ja tunnus Madise - 33404:003:0115 Rehetaga - 33404:003:0116 Alternatiiv V2 Piirialuse - 33404:003:0099 Pähkli - 33404:003:0233

Keskkonnamõju hindamise käigus võrreldakse kavandatavat tegevust null-alternatiiviga ehk olukorraga, kui Ansu kinnistu arendamist taotletavas ja planeeritavas mahus ei teostata.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

3.1. Asend ja territooriumi kirjeldus

Kavandatava tegevusega seotud Ansu kinnistu (katastritunnus 33404:003:0034) asub Pärnu maakonnas Koonga vallas Kuhu külas hajaasustusega piirkonnas. Kinnistu suurus on 54,6 ha ja maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Ansu kinnistu omanikud on Kardo Soosaar ja kõnealuse KMH objektiks oleva tegevuse arendaja FIE Aldo Anso.

Kinnistu on suuremas osas ümbritsetud maatulundusmaadega. Läänepoolsest osast piirneb kinnistu Audru metskond 205 maaüksusega, kirdest osaliselt reformimata maaga. Ehitisregistri [ 17 ] andmetel asub lähim elamu kavandatava tegevusega alast ligikaudu 220 m kaugusel põhjas Teistoa kinnistul (katastritunnus 33404:003:0111), kuid tegemist on hoonega, kus ei elata. Lähimad alaliste elanikega majapidamised asuvad Ansu kinnistust ~1 km kaugusel. Tootmistegevust ja ohtlikke ettevõtteid Ansu kinnistu vahetus läheduses ei asu.

Ansu kinnistust lõuna ja ida poole jääb ulatuslik rabamassiiv. Alast ligikaudu 2,7 km kaugusel põhjas asub kohaliku tähtsusega Tamme dolokivimaardla (maavara kaevandamise luba taotlemisel) ning ligikaudu 5 km kaugusel loodes üleriigilise tähtsusega Koonga dolokivimaardla (taoltemisel Koonga ja Koonga II dololokivikarjääri maavara kaevandamise load).

Ehitisregistri andmetel on Ansu kinnistu hoonestatud lauda (ehitisregistri kood 120531487) ja keldriga (120531489). Lisaks asub kinnistul aastatel 2008-2010 PRIA toetusega rajatud tuletõrje veevõtutiik ja sellele juurdepääsutee. Kommunikatsioonid alal puuduvad. Maa- ameti [ 18 ] andmetel asub kinnistu põhjapoolses osas geodeetiline märk (väline tunnus 101158).

Kavandatava tegevuse ala lähimad suuremad keskused on Pärnu-Jaagupi, Pärnu linn ja Lihula, mis jäävad linnulennult vastavalt ~17 km, ~25 km ja ~27 km kaugusele. Valla keskus Koonga jääb alast ~5 km kaugusele.

3.2. Taristu

Ansu kinnistule on võimalik liikuda peamiselt Vanamõisa-Koonga-Ahaste riigimaanteelt (tee nr 16176) ja Pärnu-Jaagupi-Kalli riigimaanteelt (tee nr 19201) mööda Salevere-Kuhu-Võrungi ja Koonga-Võrungi vallateed. Kõik nimetatud teed on kruuskattega. Kohaliku kaevise väljaveoks kavandatud tee ääres paiknevad peamiselt põllumassiivid ning osaliselt teemaaga piirnevad talumajapidamistega hoonestatud kinnistud. Teeäärsed lähimad hooned jäävad teest ~25 m kaugusele. Maanteeamet oma 28.10.2014 kirjaga (lisa 11) ei ole välja toonud vastunäidustust materjali veoks mööda riigimaanteed nr 19201 (Pärnu-Jaagupi - Kalli) ja sealt edasi riigimaanteele nr 60 (Pärnu-Lihula) ning nr 4 (Tallinn-Pärnu-Ikla). Küll aga on nenditud, et ei ole soovitav korraldada väljavedu riigimaantee nr 16176 Vanamõisa-Koonga- Ahaste kaudu, kuna nimetatud tee ei ole projekteeritud ega ehitatud raskevedude talumiseks ning sõltuvalt ilmastikust ja tee seisundist suletakse tee raskemate kui 8 tonni registrimassiga liiklusvahendite liikluseks. Riigimaantee nr 19201 (Pärnu-Jaagupi - Kalli) näol on lähtuvalt liikluskoormuest tegemist V klassi maanteega. Maanteeameti 2013. a liiklusloenduse andmetel [ 42 ] on Pärnu‐Jaagupi ‐ Kalli maanteel lõigul Koongast Kallini liiklusintensiivsus

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

282 autot ööpäevas, mis on ligi kolmandik suurem kui maanteeklass eeldaks, st maantee koormus on tegelikult suurem kui maantee klassifikaator järgi võiks olla.

Ansu kinnistul on varasemalt läbiviidud tegevuste raames (olemasoleva tuletõrje veevõtutiigi rajamine, varasemalt väljastatud ja peatatud ehitusloa käigus toimunud tegevused) rasketehnikat (treiler haagisel ekskavaator ja lõhketööde-puurpink, lõhketööde veoauto jms) transporditud. Veod teostati talvisel perioodil, mille käigus siiski ilmnes tee vähene kandevõime ning teekattesse tekkisid Kuhu teel pikiroopad. Pikavere tee kandevõime ja seisukord on hea ning seda kasutab ka hetkel ümberkaudsete põldude harimiseks mõeldud põllutehnika. Kõige probleemsem võib olla olukord Kuhu teel, mis on ehitatud Võrungi maaparandusüsteemiga parandavate maade ekspluateerimiseks. Tee muldkeha on ehitatud tee kuivenduskraavide ehitamisel saadud materjalist otse olemasolevale pinnasele (sh osaliselt turbasele pinnasele). Teekatte ülemises osas on 20 cm paksune liivast alus, millel on 15 cm paksune purukruusa kiht [ 44 ]. Lähutvalt tee konstruktsioonist (puudulik muldkeha), ei ole Kuhu tee kandevõime kallurvedudeks tõenäoliselt piisav ning selle kandevõimet tuleb ~2 km lõigul (Pikavere teest Ansu kinnistuni) suurendada. Vajalik rekonstueerimistööde maht selgitatakse välja koos vajalike geotehniliste katsetustega projekteerimistööde käigus, mille jaoks on arendaja esitanud Koonga valda taotluse projekteerimistingimuste saamiseks.

Keskkonnamõju hindamise käigus vaadeldakse materjali väljaveoks alternatiivse variandina eramaid läbivat Kuhu-Kiisamaa tee trassikoridori. Nimetatud tee on varasemalt PRIA toetusega osaliselt rekonstrueeritud (põldude juurdepääsutee kuni metsamassiivini), kuid alates metsamassiivist kuni Vanamõisa-Koonga-Ahaste riigimaanteeni (~1,5 km ulatuses) on tee tänases seisukorras läbimatu (foto 3.1). Olemasolevaid hooneid tee ääres ei asu.

Foto 3.1. Kuhu-Kiisamaa tee trassikoridori läbimatu osa (foto: V. Ilves)

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Piikonna lähim püsikattega riigimaantee on Pärnu-Lihula tugimaantee (tee nr 60), mis jääb Ansu kinnistust ~8,5 km kaugusele läände.

3.3. Maa-ala geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused

Aastal 2012 juunikuus teostati Ansu kinnistul ehitusgeoloogiline uuring [ 9 ], mille käigus rajati kinnistule viis puurauku sügavusega 0,5-5,20 m. Uuringu andmetel moodustab Ansu kinnistu pinnakatte muld, täitepinnas, saviliiv- ja jämepurdmoreen. Pinnakatte paksus on uuringualal 0,5-2,05 m, millest mulla keskmine paksus on 0,46 m, täitepinnasel 0,50 m, saviliivmoreenil 0,45 ja jämepurdmoreenil 0,72 m. Uuringuruumi aluspõhjaks on Alam-Siluri Jaagarahu (S1 jg) lademe lubjakivi, mida leidub alates 0,5-2,05 m sügavusel maapinnast. Uuringu käigus puuriti lubjakivi kihti kuni 3,15 m. Üldgeoloogilistel andmetel on lademe paksus antud territooriumil ligikaudu 25-30 m.

Antud piirkonnas levib Siluri veekompleks. Geoloogilisest läbilõikest ning veetaseme ja vee keemilise koostise erinevusest lähtudes võib veekompleksi jagada kaheks: Jaagarahu-Jaani ja Adavere-Raikküla veekihiks. Jaagarahu-Jaani veekiht on Siluri veekompleksi ülemine osa, kus vettandvateks kivimiteks on dolokivid. Veeandvus dolokivide puhul sõltub nende lõhelisusest, mis nii Tamme uuringuruumi kui ka Koonga maardla uuringupuuraukude andmetel väheneb ülalt alla. Adavere-Raikküla veekiht on Siluri veekompleksi alumine osa, kus vettandvateks kivimiteks on Alam-Siluri Adavere ja Raikküla lademe lubjakivid [ 19 ]. Põhjavee liikumise suund antud piirkonnas on lõunasuunaline (Pärnu lahe poole).

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi [ 20 ] kohaselt jääb nii Ansu kinnistu kui ka selle lähiümbruskond nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Põhjavee kaitstus sõltub maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi kaetust vettpidavate või nõrgalt vett läbilaskvate setetega, mis takistavad reostusainete sattumist maapinnalt põhjavette. Põhjavesi on nõrgalt kaitstud aladel, kus saviliivpinnase paksus on valdavalt 2-10 m või savipinnase (savi, liivsavi) paksus kuni 2 m [ 21 ]. Ansu kinnistul teostatud ehitusgeoloogilise uuringu andmetel jäi põhjavee tase kinnistu keskosas (olemasoleva tuletõrje veevõtutiigi läänekaldal) puuritud puuraugus 0,60 m sügavusele maapinnast, abs kõrgusele 17,30 m. Ülejäänud puuraukudes uuringu läbiviimisel põhjavett ei esinenud.

Hüdrogeoloogilistest tingimustest iseloomustab põhjavee kaitstust põhjavee toitumise intensiivsus ehk infiltratsiooniaeg – mida pikem on saasteainete infiltratsiooniaeg aluspõhja veekihti, seda suurem on põhjavee kaitstuse tõenäosus. Põhjavesi on nõrgalt kaitstud aladel, kus reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva [ 21 ]. Ansu kinnistu ehitusgeoloogilise uuringu aruandes on välja toodud, et Jaagurahu lademe lubjakivi filtratsioonimooduliks varasema uuringu raames (Halinga kolhoosi klubi Pärnu-Jaagupis“, REI töö nr 2713M, 1984) tehtud kahe pumpamis- ja taastumiskatsete andmeil saadi 0,26-0,63 m ööpäevas. Lubjakivi arvutuslikuks filtratsioonimooduliks on 3 m ööpäevas.

3.4. Pinna- ja põhjavee seisund

Ansu kinnistul asub olemasolev tuletõrje veevõtutiik, mis rajati sinna aastatel 2008-2010. Tegemist on suletud veekoguga, kust looduslik äravool puudub. Ansu kinnistu ehitusgeoloogilise uuringu andmetel oli tiigi veepinnatase uurimisajal abs kõrgusel 17,60 m (maapinna abs kõrguseks olemasoleva tiigi juures kruuskattega teel mõõdeti 17,98 m).

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Kavandatava tegevuse vahetus läheduses teised tiigid ja järved puuduvad. Kinnistu idapoolsel osal asub osaliselt maaparandussüsteemi reguleeriv võrk objekti nimega Võrungi.

Vooluveekogudest läbib Ansu kinnistut Kuhu kraav (VEE1122400), mis saab alguse ligikaudu 135 m Ansu kinnistust põhja pool. Kraavi pikkuseks on 2 km ja selle valgala pindala on 3,4 km². Kuhu kraav suubub Laisma peakraavi (VEE1122300), mis omakorda suubub Audru jõkke (VEE1122000). Lääne-Eesti veemajanduskava [ 22 ] kohaselt on Laisma peakraavi seisundiklass kesine, Audru jõel aga hea. Ansu kinnistust lääne poole ligikaudu 105-200 m kaugusele jääb Salevere peakraav (VEE1122900), mis suubub Kiisamaa peakraavi (VEE1122800).

Koonga vallas on põhiliseks veevarustusallikaks Siluri veekompleks. Siluri veekompleksi Jaagarahu-Jaani veekihi põhjavesi on keemiliselt koostiselt valdavalt HCO3-Ca-Mg tüüpi, mineraalsusega 0,3-0,6 g/l ja rannikualadel Cl-HCO3-Na-Ca tüüpi, mineraalsusega 0,9-1,2 g/l. Kõrgendatud mineraalsus kloriidi- ja naatriumioonide arvelt on tingitud merevee mõjust. Adavere-Raikküla veekihi põhjavesi on valdavalt Cl-HCO3-Na-Ca tüüpi, mineraalsusega 0,36-0,95 g/l. Küllalt tihti ei vasta Adavere-Raikküla veekihi põhjavee kvaliteet kloriidide ja naatriumisisalduse poolest kaasaegsetele joogivee kvaliteedinõuetele. Mikrokomponentidest on põhjavees suur fluoriidi sisaldus (1,7-5,5 mg/l). Ka boorisisaldus ületab tihti joogiveele lubatud 1 mg/l [ 19 ]. Koonga valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 [ 13 ] kohaselt on Koonga vallas ühisveevarustuses kasutuses olevate puurkaevude (Koonga küla – puurkaev katastri nr-ga 6179; Lõpe küla – puurkaev katastri nr- ga 7935 ja Oiderma küla – puurkaev katastri nr-ga 7939) vees vastavalt sotsiaalministri määruse nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ [ 23 ] üle joogivee lubatud piirnormi olnud nii flouriidi kui ka boori sisaldused. Irta küla puurkaevu (katastri nr 6174) vees on üle lubatud piirnormi olnud lisaks ka üldraua sisaldus.

Keskkonnaregistri [ 24 ] andmetel Ansu kinnistu vahetus läheduses (mõjuala ulatuses) olemasolevaid puurkaeve ei asu. Lähimad registreeritud puurkaevud jäävad kõnealusest alast ligikaudu 2,2 km kaugusele edelasse (katastri nr 10923; sügavus 38,4 m) ja 2,7 km kaugusele loodesse (katastri nr 6172; sügavus 120 m). Mõlemad nimetatud puurkaevud tarbivad Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumi vett.

3.5. Võimalikud pinnasereostused

Keskkonnamõju hindamise käigus ekspertgrupi liikmete poolt läbi viidud välivaatluste ajal kavandatava tegevuse alal ega selle lähiümbruses visuaalsel vaatlusel ühtegi reostuse alllikat ei tuvastatud.

3.6. Kaitsealused alad

Ansu kinnistu piirneb Lavassaare hoiuala, linnuala ja loodusalaga. Lavassaare hoiuala baasil on käesoleva KMH koostamise perioodil moodustamisel looduskaitseala.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 3.1. Lavassaare soostikus kaitsealaluste alade paiknemine (kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti WMS kaardirakendust ) [ 25 ]

3.6.1. Lavassaare hoiuala

Lavassaare hoiuala (KLO2000246) on moodustatud 18. mail 2007. a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“ [ 26 ]. Hoiuala pindala on 8643,8 ha [ 25 ].

Lavassaare hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160)3, lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), puisniitude (6530*), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade laialehiste metsade (9020*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), kadastike (5130), loodude (6280*) kaitse ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: sarvikpütt (Podiceps auritus), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), piilpart (Anas crecca), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), rabapüü (Lagopus lagopus), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), sookurg (Grus grus), rüüt (Pluvialis apricaria), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomachus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), punaselg-õgija (Lanius collurio) ja hallõgija (Lanius excubitor).

3 Elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

3.6.2. Lavassaare linnuala

Lavassaare linnuala (maismaaosa pindalaga 10030,5 ha, siseveekogude pindala 197,8 ha) on Natura 2000 võrgustiku linnualade hulka arvatud vabariigi valitsuse 05.08.2004. a korraldusega nr 615.

Linnudirektiivis nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), niidurisla e niidurüdi e rüdi (Calidris alpina schinzii), soo-loorkull (Circus pygargus), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus) [ 27 ].

3.6.3. Lavassaare loodusala

Lavassaare loodusala (maismaaosa pindalaga 9719,3 ha, siseveekogude pindala 197,8 ha) on Natura 2000 võrgustiku loodusalade hulka arvatud vabariigi valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615.

Loodusalal kaitstakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe huumustoitelised järved ja järvikud (3160), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad laialehised metsad (*9020) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) [24].

3.6.4. Lavassaare looduskaitseala

Lavassaare looduskaitseala moodustamise menetlus on algatatud keskkonnaministri käskkirjaga 27. mai 2011 nr 361. Looduskaitseala kattub suures osas Lavassaare loodusalaga ja see moodustatakse järgmiste looduskaitsealuste objektide baasil: Lavassaare hoiuala, Laisma metsise püsielupaik, Laisma kaljukotka püsielupaik, Kiisamaa kaljukotka püsielupaik, Lavassaare metsise püsielupaik ja Virussaare rabasaar. Suurema seni kaitsmata alana võeti looduskaitseala moodustamisega kaitse alla Kaseraba. Looduskaitseala pindala on 11 100 ha. Lavassaare looduskaitseala kaitseeesmärkideks on kaitsta ja säilitada: 1) ökosüsteemselt Lavassaare soostikku, seda ümbritsevaid metsa- ja pärandkooslusi ning kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kadastikud (5130), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), alvarid (6280*), puisniidud (6530*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). 3) liike, mida Euroopa nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas – eesti soojumikas ja kaunis kuldking; 4) kaitsealuseid taimeliike harilik porss ja lodukannike; 5) liike, mida Euroopa Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ja nende elupaiku. Need liigid on: roo-loorkull, väljaloorkull, soo-

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne loorkull, teder, sookurg, rüüt, mudatilder, händkakk, öösorr, musträhn, hallpearähn, punaselg- õgija, väike-kärbsenäpp, metsis, sarvikpütt, väikeluik, laululuik, jõgitiir, väikekajakas, valgeselg-kirjurähn, kaljukotkas, merikotkas, tutkas ja niidurüdi; 6) Euroopa Nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ II lisas nimetatud liike ja nende elupaiku: väikekoovitaja, rabapüü ja mustsaba-vigle; 7) kaitsealused linnuliike: hiireviu, punajalg-tilder, hallõgija ja kanakull ning rändlinnuliike, kellest olulisemad on: naerukajakas, kiivitaja, piilpart, suurlaukhani ja rabahani.

3.7. Elustik

3.7.1. Linnud

Lavassaare linnualal on Natura standardandmebaasi põhjal registreeritud 31 kaitsealust linnuliiki, kellest enamik on haudelinnud. Ansu maaüksusele rajatavate tiikide läheduses (u 300-1000 m) asub osaliselt 16 kaitsealuse linnuliigi registreeritud elupaik (joonis 3.2).

Kavandatud tegevuse alaga külgneb ja osaliselt jääb Ansu kinnistule ulatuslik tedre mängu- ja sigimispaik. Tegu on 9702,6 ha suuruse alaga, kus 2012. a tedre lausloenduse alusel on leitud 26 mängu 116 kukega. Kõik registreeritud mängupaigad (leiukoha alamkanded) jäävad kavandatud tegevuse alast rohkem kui 1 km kaugusele [ 25 ].

Joonis 3.2. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas registreeritud kaitsealuste linnuliikide elupaigad (kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti WMS kaardirakendust) [ 25 ]

Tiikide lähipiirkond on linnustiku osas võrdlemisi hästi uuritud. Alaga külgnev Laisma raba kuulub riikliku madalsoode ja rabade linnustiku seire püsialade hulka. Laisma raba alal asuvad 2 seiratavat püsitransekti (iga-aastased kordusloendused 2 valitul püsitransektil alates 2009), mis jäävad küll kavandatava tegevuse alast u 4 km eemale, kuid siiski iseloomustavad piirkonna rabaala linnustikku. Viimatine seirearuanne on avaldatud 2013. a kohta. Aruande kohaselt on Laisma raba linnustiku peadominandiks metskiur. Rohkearvuliselt esines kiivitajat, põldlõokest, väikekoovitajat, rüüti, mustsaba-vigle, punajalg-tildrit, sookiuri ja kägu. Väiksema haudepaaride arvuga olid kalakajakas, salu-lehelind, mudatilder, tikutaja,

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne sookurg, teder, tuttvart, metsvint, sõtkas, piilpart, sinikael-part, soo-loorkull, rootsiitsitaja, punaselg-õgija, hallõgija, tutkas ja pruunselg-põõsalind.

Käesoleva KMH raames teostati täiendav linnustiku inventuur Andrus Jairi poolt kavandatava tegevuse alal ning 1000 m ulatuses Lavassaare hoiualal. Inventuur viidi läbi kahel ööl- hommikul, avastamaks maksimaalselt nii öise kui päevase aktiivsusega ning nii varakevadise kui hiliskevadise aktiivsusega linnuliike. Öösel teostati inventeeritava ala servabiotoopides punktloendus, hommikul kogu ala hõlmav transektloendus. Loendused viidi läbi 10.05.2014 ja 23.06.2014. Esimesel loenduskorral segas mängivate tetrede loendamist varahommikul tekkinud udu. Mängivaid tetri sai loendada ja nende ligikaudset asukohta määrata kuulmise järgi. Inventeerija hinnangul ei mõjutanud udu loendustulemusi oluliselt, muus osas oli ilm loenduseks igati sobiv ja linnud ise aktiivsed. Samuti andis inventuur hea ülevaate Lavassaare hoiuala põhjaosa elupaikade kohta. Teisel loenduskorral hakkas loenduse lõppstaadiumis sadama kerget vihma, kuid linnud säilitasid oma aktiivsuse. Pesitsevate linnupaaride arv ja liigiline koosseis võib eri aastatel varieeruda.

Liikide ülevaade

Kavandatud tegevuse alal ja Lavassaare hoiuala põhjaosas läbi viidud haudelinnustiku inventuuri käigus registreeriti kokku 52 linnuliiki (neist 51 haudelindu, 1 läbirändaja) ja 221 pesitsusterritooriumi või paari. Arvukaimateks liikideks olid salu-lehelind (30 territooriumi/paari), metsvint (27 territooriumi/paari) ja metskiur (19 territooriumi/paari). Kaitsealuseid liike loendati kokku 15, neist 1 (tutkas) oli läbirändel, 1 (roo-loorkull) pesitsusaegne toitekülaline, ülejäänuid võib pidada haudelindudeks kas inventeeritaval alal või selle lähinaabruses. Kaitsealustest liikidest tutkas kuulub I kaitsekategooria kaitstavate liikide hulka, metsis ja valgeselg-kirjurähn II kaitsekategooria kaitstavate liikide hulka, ülejäänud kuuluvad III kaitsekategooria kaitstavate liikide hulka. Valdav osa loendatud linnuliikidest kasutavad pesitsemiseks raba põhjaosa poolkaarena ümbritsevat puhvermetsa riba, raba lagedamad, puhmarindega kaetud osad ja/või kidura männiga kaetud osad on elupaigaks eelkõige metskiurule, metsisele, tedrele, hoburästale, sookurele, rüüdale, mudatildrile, suurkoovitajale ja tikutajale. Ülevaate inventuuri käigus registreeritud linnuliikidest ja pesitsusterritooriumidest annab tabel 3.1. Antud liiginimekiri kehtib 2014. a kohta. Eri aastatel pesitseb piirkonnas kindlasti ka teisi linnuliike. Kuna registreeritud linnuliikidest esines alal ka II kategooria linnuliike, siis keskkonnamõju hindamise aruande teksti ei ole lisatud tabelit kaitstavate liikide asukohakoordinaatidega Lavassaare põhjaosas ning joonist kaitstavate liikide leiukohtadega Lavassaare hoiuala põhjaosas ja selle vahetus naabruses. Looduskaitseseaduse [ 28 ] § 50 lg 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Nimetatud tabel ja joonis on lisatud aruande lisadesse 8 ja 9 ning need esitatakse huvitatud asutustele/isikutele nende järelepärimisel.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Tabel 3.1. Lavassaare hoiuala põhjaosa haudelinnustik

Linnuala Kaitse- Territoo- Liik kaitse- Staatus Märkus kategooria riume eesmärk 1 2 3 4 5 6 Leitud munakoor, arvestades elupaiga sobivust ja liigi Sinikael-part (1) haudelind levikut, võib lugeda tinglikult haudelindude sekka tõen. haudelind Sõtkas 1 Paar ülelennul lähinaabruses Metsis 2 + 1 haudelind

Teder 3 + 11-12 haudelind Loendatud isaslinde Laanepüü 3 2 haudelind

Häälitseb inventeeritava ala haudelind piiridest väljas, Rukkirääk 3 1 lähinaabruses läänepoolsel niidul, vahetult hoiuala servas Kasutab piirkonda pesitsusaegne Roo-loorkull 3 1 pesitsusaegse toitekülaline toitumisalana Raudkull 3 1 haudelind

Häälitseb inventeeritava ala piiridest väljas, läänes, ent alal Sookurg 3 1 haudelind esineb pesitsemiseks sobivaid biotoope ja tõenäoline on liigi pesitsemine alal mõnel teisel aastal Mängulennul inventeeritava ala Rüüt 3 + 1 haudelind piiridest väljas, lõunas

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

1 2 3 4 5 6 Mängulennul inventeeritava ala Mudatilder 3 + 1 haudelind piiridest väljas, lõunas Mängulennul inventeeritava ala Suurkoovitaja 3 1 haudelind piiridest väljas, lõunas Tikutaja 5 haudelind

Tutkas 1 + (20) läbirändaja Rändesalk ülelennul Kaelustuvi 7 haudelind

Kägu 4 haudelind

Musträhn 3 1 haudelind

Suur-kirjurähn 4 haudelind

Valgeselg- 2 1 haudelind kirjurähn Väike- 3 1 haudelind kirjurähn Põldlõoke 1 haudelind

Metskiur 19 haudelind

Linavästrik 1 haudelind

Võsaraat 1 haudelind

Punarind 9 haudelind

Laulurästas 7 haudelind

Häälitseb Hoburästas 3 1 haudelind inventeeritava ala piiridest väljas Hallrästas 1 haudelind

Musträstas 6 haudelind

Aed-põõsalind 4 haudelind

Mustpea- 7 haudelind põõsalind Pruunselg- 1 haudelind põõsalind Käosulane 5 haudelind

Salu-lehelind 30 haudelind

Mets-lehelind 13 haudelind

Väike-lehelind 10 haudelind

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

1 2 3 4 5 6 Pöialpoiss 3 haudelind

Käblik 2 haudelind

Hall- 2 haudelind kärbsenäpp Must- 2 haudelind kärbsenäpp Rasvatihane 10 haudelind

Salutihane 1 haudelind

Puukoristaja 1 haudelind

Porr 1 haudelind

Pasknäär 1 haudelind

Vares 2 haudelind

Peoleo 3 haudelind

Metsvint 27 haudelind

Siisike 1 haudelind

Suurnokk-vint 2 haudelind

Karmiinleevike 1 haudelind

Talvike 1 haudelind

Linnustiku elupaigad

Lavassaare hoiuala põhjaosa pakub täna küllaltki mitmekesise elupaigana pesitsusvõimalusi hulgale erinevatele linnuliikidele, kes rajavad oma pesi alates maapinnast ja rohustust kuni esimese rinde puistu võradeni. Hoiuala võib tinglikult jagada kolme tüüpi elupaigaks: 1) hoiuala põhjaosas poolkaarena kulgev raba puhvermets, kus valdavalt domineerib eri vanuses lehtpuistu, aga mis idas läheb üle segametsaks (sisse tuleb mändi ja kuuske); 2) lageraba, mis on kaetud peamiselt puhmarindega; 3) männi (sh kidura) domineerimisega vöönd.

Kõige rikkalikumalt asustab linnustik raba lehtpuu domineerimisega puhvermetsa, seal on suurim liigiline mitmekesisus ja asustustihedus. Kaitstavatest liikidest on selle leht- ja segametsa vööndiga seotud valgeselg-kirjurähn ja metsis (mõlemad II kaitsekategooria) ning laanepüü, teder, sookurg, väike-kirjurähn, raudkull ja musträhn (kõik III kaitsekategooria).

Männi domineerimisega elupaigavöönd on kaitsealustest liikidest oluline eelkõige metsisele, musträhnile, hoburästale, sookurele, tedrele ja laanepüüle. Seda elupaika võiks eri aastatel asustada ka õõnetuvi, öösorr ja hallõgija (kõik III kaitsekategooria), keda aga käsitletava inventuuri käigus ei kohatud. Mittekaitstavatest liikidest oli see peamine elupaik metskiurule. Rabamännikus kohati ka inventuuri ainukest arusisalikku (III kaitsekategooria), kelle leiukoht jäi inventeeritava ala piiridest välja.

Peamiselt vaid puhmarindega kaetud elupaigalaigud on kaitstavatest linnuliikidest olulised eelkõige tedrele, sookurele, rüüdale, mudatildrile ja suurkoovitajale ning mittekaitstavatest

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne liikidest eksperthinnangu koostaja hinnangul tähelepanu väärivale tikutajale. Rüüt, mudatilder ja suurkoovitaja pesitsevad siiski pigem inventeerimisele kuulunud alast lõunas. Elupaikade ligikaudset asetust inventeeritaval alal iseloomustab joonis 3.3.

Joonis 3.3. Lavassaare hoiuala põhjaosa elupaigad

3.7.2. Loomad

EELIse andmetel kavandatava tegevuse alal ega selle vahetus läheduses kaitsealuseid loomaliike, nende elupaiku või leiukohti ei asu.

Pärnu maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ [ 6 ] kohaselt jääb Ansu kinnistu osaliselt rohelise võrgustiku tuumala T8 põhjaosa piirialale (sh vähesel määral kinnistul kavandatava tegevusega ala). Nimetatud teemaplaneering määrab nõuded rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks, mille kohaselt muuhulgas on võrgustiku funktsioneerimiseks vajalik, et looduslike alade osatähtsus tugialas ei lange alla 90%. Ansu kinnistul kavandatava tegevusega ala moodustab kogu tuumala osatähtsusest 0,1%. Kuna tuumala osatähtsus langeb nii vähesel määral, siis rohelise võrgustiku säilimisele ja funktsioneerimisele kavandatava tegevusega olulist mõju ei avaldata ning seetõttu antud valdkond keskkonnamõju hindamise aruandes põhjalikumat käsitlemist ei leia.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

3.7.3. Taimed

Joonis 3.4. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas esinevad kaitsealuste taimeliikide kasvukohad (kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti WMS kaardirakendust) [ 25 ]

KMH raames viidi Ansu kinnistu ja lähiala taimkatte visuaalne hinnang läbi 14.08.2013. ja 22.05.2014. a loodusspetsialist Janek Kivi poolt. Kaitsealuste taimeliikide esinemist kaardistati täiendavalt ka linnuinventuuride käigus. Hinnangu teostamise ajaks oli osaliselt kinnistu lääneosa looduslikul rohumaal maapinna mineraalkiht eemaldatud ja valli kuhjatud. Samuti oli rajatud planeeritavate kalatiikide äärde paekivialusega tee (u 500 m).

Hariliku porsa kasvukoha pindala on EELIS-e andmetel 1,7 ha, millest Ansu kinnistule jääb 0,4 ha. Taimeliiki esineb piiritletud elupaigas ohtralt [ 25 ]. KMH välitööde käigus selgus, et Lavassaare loodusalal Ansu kinnistuga piirnevatel metsaeraldistel kaitseala põhjaosas esineb porssa ohtralt ja oluliselt suuremal alal kui EELISes registreeritud.

Kahelehise käokeele kasvukoht jääb samuti kalatiikide juurde ehitatud tee ja kinnistu piiri vahele. Kasvukoht kattub porsa registreeritud kasvukohaga, mille pindala on 1,7 ha. Kaitsealune taimeliigi kasvukoht kaardistati 2010. a, kui loendati 3 generatiivset kahelehise käokeele isendit [ 25 ]. Antud kasvukohas KMH välitööde käigus taime ei leitud, mis ei välista selle isendite esinemist alal. Liiki esines hajusalt mitmel pool rabaala servaaladel.

Suure käopõlle (Listera ovata) esinemine määrati ning kaardistati KMH välitööde käigus. Selgus, et suurt käopõlle esineb Lavassaare looduskaitseala Laisma raba põhjaosas, neljas kasvukohas.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Lisaks esineb Toome-Metsa kinnistu (33404:003:0088) idaservas III kategooria taimeliik kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata). Kasvukoht on kaardistatud 2006. a punkobjektina ning kasvukohas on loendatud 5 taime [ 25 ].

3.7.4. Elupaigatüübid

Eestimaa Looduse Fondi korraldatud inventuuri käigus inventeeriti 2010-2011. a kõik Lavassaare hoiualal asuvad lage- ja puissoo alad, mille pindala põhikaardi alusel oli vähemalt 1 ha. Kaitsekorralduskava koostamise eeltööna inventeeriti 2012. a kavandatava Lavassaare looduskaitseala ja Lavassaare hoiuala niiduelupaigad kogu nende leviku ulatuses. Lavassaare loodusala metsaelupaigatüübid on takseeritud ja inventeeritud 2009. a Metsaruum OÜ poolt.

Ansu kinnistu lääneosas paiknev niiduala on 2006. a poollooduslike koosluste inventuuriga määratud niiduelupaigatüübiks liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270). Niit on kantud EELISe kihile „Niidud“, kuid see ei esine poollooduslike koosluste kihil ega Natura elupaigatüüpide kihil. Niidueraldise suuruseks on 4,2 ha ja sellest pool jääb Ansu kinnistule. Tegu on kuiva pärisaruniiduga, kus niitmine on lõppenud rohkem kui 10 aastat tagasi. Geobotaaniline ja floristiline väärtus keskmine ning esteetiline väärtus väike. KMH koostamise ajaks oli osaliselt tiikide rajamise ettevalmistustööde raames niidualal pinnast kooritud ja seeläbi niidu pindala vähenenud ja seisund halvenenud.

Lavasaare hoiuala Ansu kinnistuga külgnevas osas on 09.08.2010. a Eestimaa Looduse Fondi (ELF) inventuuriga määratletud elupaigatüübi liigirikkad madalsood (7230) eraldis. Elupaigatüübi esinduslikkuseks on määratud D, looduskaitseliseks seisundiks C ja üldiseks seisundiks C. Elupaigatüübi pindala on 0,41 ha, millest 0,24 ha jääb Lavassaare hoiualale ning 0,17 ha asub Ansu maaüksusel. Metsaruumi OÜ metsatakseerandmete kohaselt on tegemist madalsoo kasvukohatüübiga, üksikpuurindes esineb kaske ja leppa kooseisuga 55Ks 45Lv, vanusega 20 a. Alusmetsas esineb paju, paakspuu ja teised põõsaliigid kooseisuga 45Pa 25Pk 30Tp. Metsaeraldisel esineb kaitsealune taimeliik harilik porss (Myrica gale) ning tegemist on orhideede kasvukohaga. Tegemist on metsastuva ja paakspuu ning pajuliikidega võsastuva madalsooniiduga, millel on kadumas elupaigatüübile liigirikkad madalsood (7230) omane liigiline struktuur. Antud elupaigatüüp ei kajastu Lavassaare looduskaitseala kaitsekorralduskava eelnõus ega kaitsekorralduskava koostamisel koostatud elupaigatüüpide kaardikihil. Ilmselt seoses madala esinduslikkusega pole peetud otstarbekaks eraldist hõlmata kaitse-eesmärkidesse. Seoses põllumajanduslike kuivendussüsteemide tugeva mõjuga on oodata antud elupaigatüübi eraldise seisundi jätkuvat halvenemist ning pikaajalises plaanis elupaigatüübi tunnuste kadumist.

KMH välitööde käigus kontrolliti kavandatava tegevuse alast loodusalal kuni 500 m ulatuses elupaigainventuuri andmeid. Lahknevusi (ulatuses, mis põhjustaks elupaigatüüpide tüübi või seisundihinnangute muutmist) metsaelupaikade inventeerimisandmetes ja antud piirkonnas reaalselt esinevates kooslustes ei tuvastatud. Kavandatud tegevuse lähialal esinevate elupaigatüüpide paiknemine on kujutatud joonisel 3.5.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 3.5. Lavasaare soostikus kaitstavad elupaigatüübid (kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti WMS kaardirakendust) [ 25 ]

Kavandatud tegevuse alast 500 m raadiusesse jäävad elupaigatüübid soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080) ja looduslikus seisundis rabad (7110*).

Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080)

Elupaigatüüp määrati ning kaardistati 2009. a metsainventuuri käigus, inventeeris A. Hallang.

Kavandatavatele tiikidele lähim määratud ja hinnatud soostuvad ja soo-lehtmetsa elupaigatüüp asub ligikaudu 400 m kaugusel. Eraldise pindalaks on 0,3 ha. Eraldise esinduslikkus looduskaitseline seisund ja üldine looduskaitseline väärtus on määratud rahuldavaks (C).

Laisma raba põhjapool asuvad kuivendatud soostuvad ja soo-lehtmetsade elupaigatüübi tunnustega madalsooala metsad ei klassifitseeri loodusdirektiivi elupaigatüüpide nõuetele. 2014. a välitööde käigus kinnitati, et sarnaselt 2009. a metsainventuuri andmetele on tegu nn nullelupaigatüübi kooslustega. Kavandatavatest kalatiikide ja rabaala vahele jääb u 140 m laiune madalsoo mullavöönd, kus esineb madalsoo, tarna, angervaksa, mustika-kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüübi fragmentidega soostuva ja soo-lehtmetsade (9080) tunnustega, kuid pikaajalise kuivenduse mõjuga puistud. Tegemist valdavalt kase enamusega puistutega milles esineb halli leppa, sangleppa, mändi ja kuuske. Puistud on struktuurilt üherindelised, mille keskmine vanus on 60 a. Äärealadel esineb valdavalt kase ja halli lepa enamusega, struktuurilt üherindelised puistud, mille keskmiseks vanuseks on 52 a. Põõsarindes esineb türnpuud, paakspuud ja kohati ohtralt kaitsealust porssa. Suurema kuivendusmõjuga puistutes esineb alusmetsas toomingat (Padus avium) ja pihlakat (Sorbus aucuparia). Alusmetsas esineb nii rohusoometsadele, soovikumetsadele kui ka

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne laanemetsadele omaseid liike, mis viitavad metsamulla muutustele. Rohurindes esinevad pohl (Vaccinium vitis-idaea), sookail (Ledum palustre), uibuleht (Pyrola), pilliroog (Phragmites australis), angervaks (Filipendula ulmaria), harilik vaarikas (Rubus idaeus), kõrvenõges (Urtica dioica), ojamõõl (Geum rivale), lillakas (Rubus saxatilis), ussilakk (Paris quadrifolia), leseleht (Maianthemum bifolium), imekannike (Viola mirabilis), jänesekapsas (Oxalis acetosella), harilik laanelill (Trientalis europaea), harilik maikelluke (Convallaria majalis), kortsleht (Alchemilla spp.), mets-härghein (Melampyrum sylvaticum) jt.

Suhteliselt üheealiste puistude diferentseerumise tagajärjel on tekkinud metsa alla ohtralt peenetüvelist lamapuitu. Metsaeraldiste veerežiim on mõjutatud – toimivad kuivenduskraavid, sammuti ökosüsteemi muutev naabrusmõju kuivendatud põllumaade näol. Metsade kuivendamismõjuga on muutunud madalsoole iseloomulik taimestik. Samuti on kuivendusega mõjutatud madalsoode metsamulla struktuuri. Inventeeritud ala lääneosa esineb metsaeraldistes ohtralt vanu turbavõtukohtasid ja selle kuivendussüsteemid.

Looduslikus seisundis rabad (7110*)

Elupaigatüüp on määratud ning kaardistatud soode inventuuriga. Inventuuri viis läbi Eestimaa Looduse Fond (ELF), inventeerisid I. Tammekänd ja A. Leivits. Kaardipõhiseid muudatusi on tehtud 2012. a kaitsekorralduskava koostamise raames.

Kavandatavate tiikide alale lähim elupaigatüübi eraldis on 2017,3 ha suurune. Elupaik on väga kõrge esinduslikkuse (A), loodusliku seisundi (A) ja üldhinnanguga (A). Eraldise piir jääb tiikide alast u 200 m kaugusele.

3.8. Muinsuskaitse ja pärandkultuur

Ansu kinnistul kultuurimälestised ja muinsuskaitsealad puuduvad. Alale lähimad kultuurimälestised on arheoloogiamälestistena registreeritud Muistsed põllud (registrinumber 11779; kaugus ligikaudu 1 km loode suunas), Asulakoht (registrinumber 11778; kaugus ligikaudu 1,1 km loode suunas) ja Muistsed põllud „Siimu vared“ (registrinumber 11780; kaugus ligikaudu 1,3 km loode suunas).

Pärandkultuuriobjekte kõnealusele kinnistule ega selle vahetusse lähedusse ei jää. Lähimad pärandkultuuriobjektid jäävad Ansu kinnistult tiikide rajamisel ülejääva materjali väljaveoks kavandatud Kuhu-Võrungi-Pikavere-Koonga teelõigu lähedusse, millest lähimad on punktobjektina registreeritud Koonga vallamaja (registreerimisnumber 334:VAL:001; objekti ulatus 100 m), Nigula-Jüri talu lubjaahi ja paemurd (334:LUA:006; objekti ulatus 10 m), Lubja tammiku lubjaahi (334:LUA:005; objekti ulatus 30 m), Metsa talu rehielamu (334:REE:003; objekti ulatus 30 m) ja joonobjektina registreeritud Pikavere põlisküla (334:POK:010; objekti ulatus 500 m). Ansu kinnistult ülejääva materjali väljaveoks kavandatud teelõik jääb kõikide eelnimetatud pärandkultuuriobjektide ulatusest välja ning seetõttu asuvad kavandatava tegevuse suhtes ohutus kauguses.

3.9. Muud piirangud

Muud piirangud Ansu kinnistu arendataval osal puuduvad. Täiendavalt jääb Ansu kinnistule Kuhu kraavist läänepoole jäävale osale Keskkonnaregistri maardlate nimistus olev üleriigilise tähtsusega Lavassaare turbamaarda (aktiivne reservvaru).

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

3.10. Peatüki kokkuvõte

Kavandatava tegevusega Ansu kinnistu (katastritunnus 33404:003:0034) asub Pärnu maakonnas Koonga vallas Kuhu külas. Kinnistu suurus on 54,6 ha ja maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Tegemist on hajaasustuspiirkonnas asuva kinnistuga, mis on suuremas osas ümbritsetud olemasolevate maatulundusmaadega. Lähimad alaliste elanikega majapidamised jäävad Ansu kinnistust ~1 km kaugusele. Ansu kinnistule on võimalik liikuda peamiselt Vanamõisa-Koonga-Ahaste riigimaanteelt ja Pärnu-Jaagupi-Kalli riigimaanteelt mööda Salevere-Kuhu-Võrungi ja Koonga-Võrungi vallateed. Kõik nimetatud teed on kruuskattega.

Ansu kinnistul asub aastatel 2008-2010 rajatud tuletõrje veevõtutiik ja sellele juurdepääsutee. Kinnistu idapoolsele osale jääb maaparandussüsteemi reguleeriv võrk objekti nimega Võrungi. Vooluveekogudest läbib kinnistut Kuhu kraav (VEE1122400), mis omakorda suubub Laisma peakraavi (VEE1122300).

Ansu kinnistul läbi viidud ehitusgeoloogilise uuringu andmetel moodustab kinnistu pinnakatte muld, täitepinnas, saviliiv- ja jämepurdmoreen. Pinnakatte paksuseks on 0,5-2,05 m. Aluspõhja moodustab Alam-Siluri Jaagurahu (S1 jg) lademe lubjakivi, mida leidub alates 0,5- 2,05 m sügavusel maapinnast. Üldgeoloogilistel andmetel on lademe paksus antud territooriumil ligikaudu 25-30 m. Kavandatava tegevusega piirkonnas levib Siluri põhjaveekompleks.

Kavandatava tegevusega kinnistu piirneb Natura 2000 võrgustikku kuuluva Lavassaare hoiualaga (KLO2000246), linnualaga (RAH0000084) ja loodusalaga (RAH0000553). Lisaks on Lavassaare hoiuala baasil käesoleva KMH koostamise perioodil moodustamisel looduskaitseala. Kavandatud tegevuse alaga külgneb ja jääb osaliselt Ansu kinnistule ulatuslik tedre mängu- ja sigimispaik. Tegu on 9702,6 ha suuruse alaga, kus 2012 a tedre lausloenduse alusel on leitud 26 mängu 116 kukega. Kõik registreeritud mängupaigad (leiukoha alamkanded) jäävad kavandatud tegevuse alast rohkem kui 1 km kaugusele.

Käesoleva KMH raames teostati täiendav linnustiku inventuur Andrus Jairi poolt kavandatava tegevuse alal ning 1000 m ulatuses Lavassaare hoiualal. Läbi viidud haudelinnustiku inventuuri käigus registreeriti kokku 52 linnuliiki (neist 51 haudelindu, 1 läbirändaja) ja 221 pesitsusterritooriumi või paari. Kaitsealuseid liike loendati nendest 15.

Keskkonnaregistri andmetel esinevad kavandatava tegevuse lähialadel III kaitsekategooriasse kuuluva hariliku porsa (Myrica gale), kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) ja kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata) kasvukohad. EELISe andmetel on hariliku porsa kasvukoha pindala 1,7 ha, millest Ansu kinnistule jääb 0,4 ha (jääb kavandatud tiikide juurde rajatud tee ja kinnistu piiri vahele). Kahelehise käokeele kasvukoht kattub hariliku porsa registreeritud kasvukohaga. Kahkjaspunase sõrmkäpa kasvukoht jääb kavandatud tiikide alast ligikaudu 520 m kaugusele kirde suunda ja see on kaardistatud 2006. a punkobjektina, kasvukohas on loendatud 5 taime. Käesoleva KMH raames viidi 14.08.2013. a ja 22.05.2014. a läbi Ansu kinnistu ja lähiala taimkatte visuaalne hinnang, mille teostajaks oli loodusspetsialist Janek Kivi. Välitööde käigus selgus, et Lavassaare loodusalal Ansu kinnistuga piirnevatel metsaeraldistel kaitseala põhjaosas esineb porssa ohtralt ja oluliselt suuremal alal kui EELISes registreeritud. Kahelehise käokeele liigi isendeid EELISes registreeritud kasvukohas ei leitud, kuid mis ei välista liigi esinemist alal. Välitööde käigus

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne määrati lisaks suure käopõlle (Listera ovata) esinemine Lavassaare looduskaitseala Laisma raba põhjaosas, neljas kasvukohas.

Ansu kinnistu lääneosas paikneb niiduala, mis on 2006. a poollooduslike koosluste inventuuriga määratud niiduelupaigatüübiks liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270). Niit on kantud EELISe kihile „Niidud“, kuid see ei esine poollooduslike koosluste kihil ega Natura elupaigatüüpide kihil. Tegu on kuiva pärisaruniiduga, kus niitmine on lõppenud rohkem kui 10 a tagasi.

Kavandatud tegevuse alast 500 m raadiusesse jäävad elupaigatüübid soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080) ja looduslikus seisundis rabad (7110*). Kavandatavatele tiikidele lähim määratud ja hinnatud soostuvad ja soo-lehtmetsa elupaigatüüp asub ligikaudu 400 m kaugusel. Laisma raba põhjapool asuvad kuivendatud soostuvad ja soo-lehtmetsade elupaigatüübi tunnustega madalsooala metsad (eraldise pindala 0,3 ha) ei klassifitseeri loodusdirektiivi elupaigatüüpide nõuetele. 2014. a välitööde käigus kinnitati, et sarnaselt 2009. a metsainventuuri andmetele on tegu nn nullelupaigatüübi kooslustega. Looduslikus seisundis rabade elupaigatüübi eraldise (pindala 2017,3 ha) piir jääb kavandatud tiikide alast ligikaudu 200 m kaugusele. Elupaik on väga kõrge esinduslikkuse (A), loodusliku seisundi (A) ja üldhinnanguga (A).

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Maakasutust ja asustust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt jääb Ansu kinnistu (sh vähesel määral kavandatava tegevusega ala) osaliselt rohelise võrgustiku tuumala T8 põhjaosa piirialale. Kuna Ansu kinnistul kavandatava tegevusega ala moodustab kogu tuumala osatähtsusest vaid 0,1%, siis kavandatav tegevus rohelise võrgustiku säilimisele ja funktsioneerimisele olulist mõju ei avalda.

Kultuurimälestisi, muinsuskaitsealasid või pärandkultuuriobjekte kõnealusel kinnistul ega selle vahetus läheduses ei asu. Ansu kinnistule Kuhu kraavist läänepoole jäävale osale jääb Keskkonnaregistri maardlate nimistus olev üleriigilise tähtsusega Lavassaare turbamaardla (aktiivne reservvaru).

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

4. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS (HINDAMINE)

Käesolevas peatükis hinnatakse kavandatava tegevuse mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele ning analüüsitakse kavandatava tegevuse mõju inimese heaolule ja tervisele ehk tiikide rajamisest ning transpordist põhjustatud müra ja tolmu emissiooni ning selle vastavust piirväärtustele. Hinnatakse materjali väljaveo mõju kohalikule taristule, analüüsitakse mõju maaomandile ja üldilmele ning käsitletakse võimalikke keskkonnaavariisid. Vaadeldakse kinnistul kavandatava turismimajanduse arendamisest tekkivat võimalikku mõju ning hinnatakse mõju loodusvarade kasutamise otstarbekusele ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide vastavust säästva arengu põhimõtetele. Samuti hinnatakse käesolevas peatükis kavandatava tegevuse mõju kaitsealuste liikide kasvukohtadele ja elupaikadele, Natura 2000 hindamine ja selle tulemused (mõju Lavassaare loodusala kaitse-eesmärkideks olevatele kooslustele ja mõju Lavassaare linnuala kaitse-eesmärkideks olevatele liikidele) on eraldi välja toodud peatükis 5.

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju või on mõju väheoluline KeHJS § 20 lõikes 4 toodud mõjuvaldkondade osas nagu valgus, soojus, kiirgus või lõhn ning seetõttu neid valdkondi mõjude hindamisel ei käsitleta.

4.1. Mõju pinnasele

Kavandatava tegevuse mõju pinnasele avaldub eelkõige tiikide rajamisel tehtavate puur- lõhketööde näol. Lõhketööde peamiseks mõjuks võib pidada lõhkamisega tekkivaid maavõnkeid, millest tingitud lühiajaline mõju avaldub eelkõige hoonetele. Ansu kinnistul on tiikide lõhkamist juba varasemalt lõhketööde spetsialistide (Intexler OÜ) poolt teostatud ning koostatud on konkreetsesse asukohta sobiv lõhketööde pass. Lõhkajate hinnangul antud asukohas maavõngetega seotud piiranguid lõhketööde läbiviimiseks ei ole, milles on võimalik läbiviidud lõhketööde põhjal täna empiiriliselt veenduda. Tuginedes valdkonna asjatundjate (lõhkemeistrite) arvamusele, ei avalda lõhketööd käsitletavas asukohas pinnasele ja sealt edasi ehitistele olulist mõju tekkivate maavõngete näol. Maavõngete (vibratsiooni) mõju Lavassaare loodusala kaitse-eesmärkideks olevatele kooslustele ja Lavassaare linnuala kaitse- eesmärkideks olevatele liikidele on antud Natura 2000 hindamise peatükis 5.

Keskkonnamõju hindamise programmi arutelul ja hindamise programmi kohta kirjalikult laekunud ettepanekus tõstatati küsimus, kas ja kui kaugele tulenevalt puur-lõhketöödest kaasneb oht naaberkinnistutel paikneva maavara kvaliteedi halvenemisele. Puur-lõhketööde põhjustatud deformatsioonide ulatust karbonaatkivi jääklasundis on uurinud 2013. aastal mäeinsenerid A. Toomik ja I. Malm [ 29 ].

Vaatluse all oli paeastangu kõrgusega 12,5 - 15,0 meetrit. Lõhkamisel kasutati 56 - 73 kg massiga laenguid ning iga laenguauk lõhati eraldi viites. Kuhu tingimustes on lubjakivi astme kõrgus maksimaalselt ~4,5 m ning ühes laengus maksimaalselt 39,32 kg lõhekainet, st tegemist on pea poole väiksemate mõju avaldavate parameetritega. Tehtud uuringus sedastati, et nii visuaalsed vaatlused, kui ka geodeetilised mõõdistused ja lõhede avanemise mõõtmised vaatluspunktides näitasid, et lõhatava tsooniga külgneva kivimimassiivi muutumise iseloom on mõjutatud tektoonilistest lõhedest kujunenud kivimiplokkide suurusest ja orientatsioonist. Lõhketöödest põhjustatud impulsid panevad liikuma lõhkelaengu suhtes lähimad plokid.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Tööeega avatud kivimiplokk liigub lõhkamisel võngete tulemusel vabapinna suunas ehk eemaldub järgmisest plokist. Lõhketööde maksimaalset purustavat toimet ehk uute pragude tekkimist täheldati 5 - 6 m kauguseni. Tektooniliste lõhede avanemist täheldati visuaalsel vaatlusel tööeega paralleelsetes lõhedes kuni 11 meetri ja ristisuunalistes lõhedes 13 meetri kauguseni. Kui lõhati avatud kivimi plokis, siis antud laengusuuruste juures ulatus toime ka järgmisse plokki.

Eesti oludes läbivad lubjakivilasundit kaks peamist paralleelsete tektooniliste lõhede süsteemi. Neist üks koosneb loode-kagu suunalistest lõhedest, mille vahekaugus on mõni meeter. Teine paralleelsete lõhede süsteem on kirde-edelasuunaline, lõhede vahekaugus on seal suurem, ulatudes enamasti üle viie meetri. Arvestades tektoonilistest lõhedest kujunenud plokkide paiknemist võib lõhketöödest avalduda seda ümbritsevale kivimikvaliteedile oluline mõju Kuhu tiikide piirkonnas 10-15 m kaugusele lõhatud kontuurist. Sellest tulenevalt jääb piirkonnas leviva lubjakivi peamine arvestatav mõju pragude ja nihete näol valdavalt Ansu kinnistu piiresse (võib ulatuda vähesel määral naaberkinnistule, mis jääb tiikide rajamise alalt lääne suunda). Laiemas pildis oluline mõju väljaspool kinnistut asuvale aluspõhjalisele lubjakivilasundile puudub. Antud hinnang kehtib nii kinnistul juba tehtud lõhkamiste kui ka kavandatavate lõhkamiste korral, kuna lõhkamised viiakse ellu samade parameetrite alusel.

Tiikide rajamise aegselt võib mõju pinnasele pidada nõrgalt negatiivseks, kuid kuna tiigid hiljem heakorrastatakse, siis tervikuna oluline mõju pinnasele puudub. Kuna kõnealuse ala puhul on sisuliselt tegemist nii esteetiliselt kui ka looduskaitseliselt väärtuseta ja kasutuseta seisnud tühermaaga, siis tiikide rajamisega ja kinnistul teiste kavandatud tegevustega pinnasele tervikuna olulist mõju ei kaasne (nii alternatiiv A1 kui ka A2 korral). Kinnistusiseste alternatiivide T1 ja T2 puhul pinnase mõjutused ei erine ning mõlema variandi puhul kehtib eelnevalt antud hinnang.

Väljaveotee alternatiiv V1 juures kasutatakse olemasolevat teed ning seeläbi oluline mõju pinnasele puudub. Kuna tee alternatiiv V2 juures on tee osaliselt välja ehitamata ning vajalikud on täiendavad pinnasetööd, avaldab alternatiiv V2 nõrka negatiivset mõju.

Alternatiiv-0 puhul Ansu kinnistul kavandatavat tegevust ei toimuks ning seega oleks mõju pinnasele neutraalne.

4.2. Mõju pinna- ja põhjaveele

Tiikide rajamisel on kavandatud lõhketööde järgselt kobestatud kivilasu ekskavaatoriga välja tõsta ning juhul kui tekib vajadus lühiajaliseks veetaseme alandamiseks, pumbatakse vesi olemasolevasse Kuhu kraaviga ühenduses olevasse tuletõrjetiiki, mis töötab settetiigina ning millest heljum enne kraavi jõudmist tiigi põhja settib. Lõhatud kivi võib ka ekskaveerida vee seest, sealjuures veetaset alandamata. Sellest tulenevalt vaadeldakse käesolevas hindamises tehnoloogiliste alternatiividena tiikide rajamist veetaseme väljapumpamisega (alternatiiv T1) ja ilma selleta (alternatiiv T2).

Tiikide rajamine veetaseme alandamisega (alternatiiv T1)

Veetaset alandatakse vajadusel näiteks olukorras, kui lõhatud kivilasu laadiv ekskavaator ei ole oma parameetrite tõttu suuteline materjali kogu sügavuses korraga ja ühe kaeveastmega väljama. Kuna tiigid rajatakse etapiliselt, toimub ajutine veetaseme alandamine samuti tiikide

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne kaupa. Sellise lühiajalise pumpamise kuivendusmõju raadiust on sobilik arvutada I. Kusakini valemiga, mis arvestab veetaseme languse mõju alanduslehtri raadiusele. Valemi olulised komponendid on veetaseme langus, vaadeldava hüdrogeoloogilise keskkonna filtratsioonimoodul (m/ööp) ja vett kandva horisondi paksus. Pinnaseveetase rajatavate tiikide asukohas jääb kõrgusele 17.30 m abs [ 9 ] . Lähtudes rajatava tiigi maksimaalsest sügavusest ja konkreetse asukoha hüdrogeolooglisest situatsioonist, tuleb kaeveõõne põhjani kuivendamisel veetaset alandada maksimaalselt kuni 4,4 m. Käsitletava ala piirkonnas Jaagarahu lademe lubjakivi filtratsioonimooduliks varasema ehitusgeoloogilise uuringu raames saadi kahe pumpamis- ja taastumiskatse andmeil 0,26-0,63 m/ööp. Lõhede esinemisel suureneb filtratsioonimoodul mitmekordselt. Ehitusgeoloogilise uuringu andmeil tuleks arvutuslikuks lubjakivi filtratsioonimooduliks võtta Ansu kinnistu piires 3 m/ööp [ 9 ]. Hinnangu konservatiivsuse huvides võetakse arvutuses aluseks Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi karbonaatsete kivimite keskmine filtratsioonimoodul, milleks on 8,1 m/ööp [ 30 ]. Käsitletavas piirkonnas on veehorisondi paksus 10 m [ 31 ]. Selliste parameetrite juures tekib arvutuse tulemusena iga tiigi ümber ajutise pumpamise tulemusena kuni 80 m laiune alanduslehter (joonis 4.1).

Analoogne olukord nagu on toodud joonisel 4.1, võib tekkida siis, kui tiik tühjendatakse selle hilisema ekspluatatsiooni käigus ning toimub selle põhjalikum ja aeganõudvam puhastus, kus veetaset hoitakse pikemalt alandatud olukorras. Seega võib tiigisüvendist ajutise vee pumpamisega tekkida väheulatuslik alanduslehter, mistõttu avaldab see põhjaveele nõrka negatiivset mõju.

Joonis 4.1. Põhjaveetaseme maksimaalne alanemine tiigi süvendi pumpamisega tühjendamisel

Tiikide rajamisel väljapumbatav vesi, mis võib lõhketööde järgselt sisaldada ohtralt lubjakivi heljumit, juhitakse eesvoolu (Kuhu kraav) läbi olemasoleva tuletõrje veevõtutiigi. Tiik, mille pikkus on ~180 m ning laius ~45 m, toimib mehaanilise puhasti ehk settetiigina. Selline

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne setteteekonna pikkus tagab vee puhastumise. Võrdluseks võib tuua, et lubjakivikarjääride puhastustiikide settimisteekonna pikkus on enamasti alla 100 meetri. Seega väljajuhitava vee näol puudub oluline mõju pinnaveele. Vee vastuvõtmise tõstmiseks ja esteetilise väljanägemise parandamiseks on soovitav Ansu kinnistu piires puhastada olemasolevat Kuhu kraavi (eemaldada võsa kraavi kallastelt) (foto 4.1).

Foto 4.1. Soovituslikult puhastamist vajav Kuhu kraav Ansu kinnistul (foto: V. Ilves)

Tiikide rajamine veetaseme alandamiseta (alternatiiv T2)

Veetaseme alandamiseta lõhatud kaevise väljamisel seisab ekskavaator kobestatud materjali lael ning ammutab lõhatud kivi vee seest ja tõstab selle tiigi kõrvale nõrguma. Veest nõrutatud kivi tõstetakse ekskavaatoriga kallurile ning veetakse Ansu kinnistu idapoolsemas osas olevasse purustussõlme või kinnistult välja. Selle alternatiivi juures tuleb kasutada vähemalt 40-ne tonnist ekskavaatorit, kuna rajatavate parameetritega tiigi sügavuse juures võib väiksema ekskavaatoriga kaevise väljamine ebaõnnestuda. Kuna selle alternatiivi korral veetaset ei ole vaja alandada, puudub tegevusvariandil oluline mõju pinna- ja põhjaveele. Vee sees lõhkamisel kasutatakse padrundatud veekindlaid ning vee sees lahustumatuid lõhkeaineid, mis ei eralda plahvatamisel mürgiseid gaase ja ei avalda olulist mõju vee kvaliteedile.

Mõlemad tegevusalternatiivid võivad mõju avaldada vee kvaliteedile, kui toimub avarii tiikide rajamisel kasutatavate masinatega. Avarii korral võib masinatest lekkida kütust ja muid keskkonnale ohtlikke ained veekeskkonda. Antud olukorda tuleb ennetada kasutatavate

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne masinate perioodiliste kontrollide ja hooldustega. Kuna aga taolised avariilised lekked on pigem harvaesinev juhus, siis ei ole selles osas põhja- ja pinnaveele olulist mõju ette näha.

Kinnistule on kavandatud rajada puurkaev, mis on peamiselt ette nähtud grill-saunamaja veega varustamiseks, vajadusel kasutatakse puurkaevu ka kalakasvatustiikide tarbeks (vee jahutamiseks). Kuna veetarbeks puurkaevus kavandatakse kuni 5 m3 ööpäevas, puudub sel oluline mõju põhjaveele ning tegevus ei nõua vee erikasutusloa olemasolu.

Kinnistu reoveekäitluslahendusena on võimalik kasutada reovee kogumismahutit. Samuti lubab Vabariigi Valitsuse määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ [ 14 ] kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist pinnasesse immutada kuni 10 m3 heitvett. Sealjuures peab heitvee immutussügavus olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Heitvee immutamise võimalikkus (sõltuvalt põhjavee sügavusest) ja puhasti asukoht Ansu kinnistul tuleb täpsusada eraldi eksperthinnanguga. Kirjeldatud reoveekäitluslahenduste valikul sh arvestades heitvee immutamise võimalikkusega Ansu kinnistul, olulist mõju põhjveele ette näha ei ole.

Kavandatava karpkala- ja jõevähikasvatuse seisukohalt võib vee kvaliteeti mõjutada lisatud söödast tekkiv toitainete reostuskoormus ja isendite elutegevusest lähtuv toitesoolade sattumine veekogusse. Toitainete reostuskoormuse teke kalakasvatuse siseselt sõltub:

- lisatud sööda kogusest; - sööda toitainete sisaldusest; - kala söödakoefitsendist – söödakoefitsendist sõltub, kui suurel määral seob kala toitaineid enda massi ja mil määral eritab toitaineid vette; - sööda lisamise kiirusest – kui sööta lisatakse liialt intensiivselt, jääb rohkem sööta söömata, põhjustades otsest toitainete koormust vette. Sööda lisamise kiirus on otseselt seotud ka kala söödakoefitsendiga; - sööda toitainete tasakaalustatusest (sööda kvaliteet); - söödagraanulite suurusest – sööt peab olema kaladele kergesti kättesaadav ning paraja suurusega [ 32 ].

Tekkiva reostuskoormuse suurus sõltub otseselt ka sellest, millise kalakasvatuse tüübiga on tegemist. Ansu kinnistul kavandatakse ekstensiivset karpkala- ja jõevähikasvatust, kus tiikide pind on suhteliselt suur ning isendite asustustihedus väike. Tiikides kasvatatavad karpkalad ja jõevähid saavad oma toidu peamiselt veekogu looduslikust bioproduktsioonist, lisasöötmise osa on antud juhul tähtsusetu. Kuna lisatava sööda kogus on väike ja looduslik, siis on ka isendite elutegevusest tekkiv reostuskoormus väike ning veekeskkond on suuteline tekkivast reostusest iseseisvalt vabanema. Näiteks OÜ aqua consult baltic poolt koostatud uuringus „Kalakasvatuste veesaaste arvestusmetoodika väljatöötamine“ [ 32 ] on välja toodud, et pidades vähke tihedusel, üks vähk ruutmeetril, ületab tiigi isepuhastusvõime vähkide mõju veekeskkonnale. Ansu kinnistul kavandatava vähikasvatuse puhul on võimalik toodang kuni 10 000 kaubavähki hektarilt, st maksimaalselt on vähid tiigis tihedusel üks vähk ruutmeetril. Kalade elutsükkel on tiigis tekkivate mikroorganismide poolt reguleeritav ja vajadusel lisasöödana kasutatakse mahetoodangut (teravili). Hindamisel konsulteeriti mitmete kalakasvatus spetsialistidega, kelle hinnangul ei avalda kalakasvatus kogemuslikult

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne kavandatud mahus (arvestades maksimaalset võimalikku keskkonnamõju: karpkala noorkalade asustustihedus ~1500 tk tiigis ning konservatiivselt kuni 10 tuh kaubavähki 1 ha-l) negatiivset mõju ümbritsevale veekvaliteedile ning kasutades vee väljajuhtimisel täiendavalt biofiltrit ja settetiigis mehaanlist puhastamist, ei tekita hilisemal tiigi tühjendamisel eel- ja eesvoolule olulist mõju avaldavat reostuskoormust ega vee kvaliteedi muutust.

Keskkonnamõju hindamise programmi avalikul väljapanekul tunti huvi, kas kavandatud tegevus võiks kuidagi mõjutada naaberkinnistute veerežiimi lisanduva niiskuse näol. Kavandatav tegevus ei mõjuta naaberkinnistute vee dünaamikat niiskuse lisandumise näol. Juhul kui tiikide rajamisel ja kalakasvatuse perioodil juhitakse tiikidest vett välja, suureneb Kuhu kraavi veehulk. Kuhu kraav on kogujakraaviks Võrungi maaparandusehitise (MS kood 6112230040110/011) lõunapoolsele väljakule. Vastavalt maaparandusehitise tehnilise tööprojektile [ 44 ] on Kuhu kraavi sügavus keskmiselt 2,4 m (kraavi sügavus kasvab Laisma peakraavi suunas), suurte vooluhulkade tõttu (võib esineda põhjaveelist juurdevoolu) ja väikese languse tõttu on kraavi põhja laius 0,8-2,0 m ning kraavi nõlvus 1:1,75. Kuhu kraav suubub mitme maaparandussüsteemi eesvooluks oleva ning samuti suurte vooluhulkade jaoks rajatud Laisma peakraavi. Tühjendatava kalakasvatustiigi vee maht arvestades tühjendamisaegset (sügis) veetaset ning tiigi põhjamuda on maksimaalselt 30 tuh m3 (tiikide rajamise ajal on lubjakivi skeleti tõttu väljastav veehulk oluliselt väiksem). Karpkalade kättesaamiseks pumbatakse kord aastas vesi ühest tiigist välja. Tiigi tühjendamiseks kasutatakse tühjenduspumpa maksimaalse tootlikkusega 150 m3/h. See tähendab tiigi tühjendamiseks, väljajuhitava vee maksimaalseks puhastumiseks ja kala järk-järguliseks kättesaamiseks kuluv aeg on ~1,5 nädalat. Kasutatava pumba tootlikkuse juures on Kuhu kraavile lisanduv täiendav vooluhulk 0,04 m3/s. Arvestades Kuhu kraavi ja Laisma peakraavi parameetreid ei teki tiikide rajamise- või hilisemalt tiigi tühjendamise ajal probleeme vee väljajuhtimisega, kuna kraavide ristlõige on projekteeritud ja ehitatud maaparandus eesmärgil tunduvalt suurematele vooluhulkadele.

Kuna tiikide rajamine on ajatatud etappideks (~1 tiik aastas) ning iga järgmise tiigi rajamine toimub pärast eelneva tiigi lõpetamist, siis esinevad nii alternatiiv A1 kui ka A2 puhul samad mõjutused nagu eelnevalt on alapeatükis hinnatud ehk oluline mõju pinna- ja põhjaveele mõlema alternatiivi korral puudub.

Alternatiiv-0 puhul Ansu kinnistul kavandatavat tegevust ei toimuks ning seega oleks mõju pinna- ja põhjaveele neutraalne ehk oluline mõju puudub.

4.3. Materjali väljaveo mõju kohalikule taristule

Vastavalt väljaveo tee alternatiivile V1 kavandatakse vedudeks kasutada olemasolevat Kuhu- Võrungi-Pikavere-Koonga (Kuhu ringi- ja Koonga-Võrungi tee) vallale kuuluvat teed, mis edasi kulgeb riigimaanteeni (vt joonis 2.3). Tegemist on olemasoleva teega, mille kaudu on Ansu kinnistul varasemalt läbiviidud tegevuste raames (olemasoleva tuletõrje veevõtutiigi rajamine, varasemalt väljastatud ja peatatud ehitusloa käigus toimunud tegevused) rasketehnikat (treiler haagisel ekskavaator ja lõhketööde-puurpink, lõhketööde veoauto jms) transporditud. Veod teostati küll talvisel perioodil, mille käigus siiski ilmnes tee vähene kandevõime ning teekattesse tekkisid Kuhu teel pikiroopad. Peamised probleemid teede kandevõime ja sõidetavusega ilmnevad enamasti kevadel, kui hakkab sulamine ja maapind muutub pehmemaks. Analoogsed ilmingud võivad esineda ka pakasevaesel talvel. Kandevõimelangus võib olla tingitud kas katendi pehmenemisest ja/või aluspinnase

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne kandevõime vähenemisest. Valel ajal korraldatud või koormatud veosed võivad tee vähese kandevõime tõttu teele avaldada mõõdukalt negatiivset mõju.

Madala kandevõime juures tekkivad mõjutused on siiski tehnilist laadi, mille juures olulisest keskkonnamõjust ei ole põhjust rääkida ning olukorra lahendus on sätestatud seadusandlikus korras. Antud juhul, kus on tegemist kohaliku- ehk vallateega, kehtivad selle kasutamisel reeglid, mis tulenevad peamiselt teeseadusest [ 33 ] ja asjaõigusseadusest [ 34 ]. Kuhu ringi- ja Koonga - Võrungi teed on avalikult kasutatavad, st neid võivad kasutada kõik. Teeseadus sätestab üldise nõudena, et teed ja tee kaitsevööndit kahjustada ja risustada on keelatud. Tee omanik ja tee kaitsevööndi omanik võivad nõuda tee või tee kaitsevööndi kahjustajalt või risustajalt teehoiukulude katteks hüvitist. Ansu kinnistult kaevise väljaveoks kasutatakse suure teljekoormusega veokeid - seaduse järgi on tee kasutajal sellises olukorras kohustus teed mitte kahjustada ja kahjude korral need hüvitada. Sealjuures Koonga Vallavalitsusel tee omanikuna on ühepoolne õigus tee sulgemiseks või seal liikluse piiramiseks ning õigus sõlmida vajadusel juriidiliste või füüsiliste isikutega tee kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks kokkuleppeid. Antud juhul sõlmitakse arendaja kavatsuste kohaselt vallaga tee kasutamiseks ühiste kavatsuste leping, mille kohaselt peab kinnistu arendaja tagama tee heakorra ning vajadusel korraldama nõrga kandevõimega teelõikudes selle rekonstrueerimise. Vajalik rekonstureerimistööde maht selgitatakse välja koos vajalike geotehniliste katsetustega projekteerimistööde käigus, mille jaoks on arendaja esitanud Koonga valda taotluse projekteerimistingimuste saamiseks. Enne lepingu sõlmimist tuleb koostöös kohaliku omavalitsusega fikseerida väljaveo tee hetke seisukord (enne vedude alustamist). Samuti saab olema arendaja kohustus teostada vallateel tolmutõrjet lõikudes, millised ei ole varasemasse teehoiukavasse lülitatud ning kus see on reaalselt vajalik.

Antud olukorras saab rekonstrueerimise peamiseks eesmärgiks olema tee kandevõime parandamine veomahule vastavaks. Kui on vajadus tõsta vaid tee kandevõimet ning aluspinnas seda võimaldab, on lihtsaim viis seda teha lisades kattele uut killustikku [ 35 ]. Kui tee on ehitatud nõrgale pinnasele (näiteks turbale), siis aluspinnas ei pruugi võimaldada traditsioonilisi parandusmeetmeid, nagu materjalide lisamine. Tee vedudele vastavaks rekonstrueerimine on projektülesanne, mis tuleb realiseerida vastavalt olukorrale. Vajadusel tuleb enne rekonstrueerimist teha pinnase uuringud, misjärel on võimalik teha valik sobivaima lahenduse suhtes.

Kuna tegemist on hajaasustuses paikneva kohaliku tähtsusega väikeste parameetritega teeosa rekonstrueerimisega, ei avalda tee taastamine olulist keskkonnamõju. Kui järgitakse vastavate ehitustööde puhul seadusega sätestatud ning normaalset ehitustava, kaasnevad tee ehitusele iseloomulikud lühiajalised vähese negatiivse mõjuga häiringud. Olemasoleva tee korrastamine avaldab tee kasutajatele (kohalikud elanikud, metsa- ja põllumajandajad jms) positiivset mõju. Sealjuures ei pea tee rekonstrueerimine toimuma tingimata Ansu kinnistu arendaja eestvedamisel, st vald tee omanikuna võib seda teha eraldiseisvalt ning tee rekonstrueerimist kui tegevust ei tohiks otseselt siduda Ansu kinnistul kavandatava ja sellest johtuva tegevusena.

Teeseaduse § 37 lõige 2 sätestab, et kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. Tee sulgemisest või liikluspiirangutest on Maanteeamet kohustatud teatama üleriigilise levikuga raadio kaudu riigimaantee liikluskorralduse olulisest muudatusest ja selle

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne kehtimisajast vähemalt 24 tundi ette. Avalikult kasutatava tee omanik peab liikluskorralduse muudatusest teatama viisil, mis võimaldab teavet saada sellel liiklejal, kes seda vajab.

Kokkuvõttena tuleb nentida, et väljavedu kasutades selleks olemasolevat taristut ja lähtudes õiguslikest reeglitest on täiesti võimalik (vajadusel tee kandevõimet suurendades või tehes tõsisemad renoveerimistööd) ning tee mistahes kahjustamise korral tuleb esialgne tee olukord taastada. Samuti tuleb väljaveo puhul arvestada aastaajast tulenevate võimalike piirangutega (näiteks tee kevadine kandevõime vähenemine). Kaevise kinnistult võõrandamine vedude seadusekuulekal korraldamisel välistab olulise mõju teede seisukorrale ning tee rekonstrueerimistööde ajal avalduv vähene negatiivne mõju ei ületa ümbritseva keskkonna keskkonnataluvust.

Maanteeamet oma 28.10.2014 kirjas (lisa 11) ei soovita korraldada väljavedu riigimaantee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste kaudu, kuna nimetatud tee ei ole projekteeritud ega ehitatud raskevedude talumiseks ning sõltuvalt ilmastikust ja tee seisundist suletakse tee raskemate kui 8 tonni registrimassiga liiklusvahendite liikluseks. Küll aga ei ole vastunäidustanud materjali vedu mööda riigimaanteed nr 19201 (Pärnu-Jaagupi - Kalli) ja sealt edasi riigimaanteele nr 60 (Pärnu-Lihula) ning nr 4 (Tallinn-Pärnu-Ikla). Kui tee kasutamisel lähtuda teeseaduses sätestatud nõuetest, ei avalda kavandatud kaevise vedu täiendavat olulist mõju maanteedel väljaspool kohalikke teid.

Väljaveo tee alternatiiv V2 puhul kavandatakse väljavedudeks kasutada Kuhu-Kiisamaa teekoridori. Nimetatud tee aga olemasoleval kujul vedusid ei võimalda, kuna see on alates metsamassiivist kuni Vanamõisa-Koonga-Ahaste riigimaanteeni ~1,5 km ulatuses läbimatu (vt foto 3.1). Väljaveotee alternatiivi V2 valikul tuleb tee olulises mahus välja ehitada, mis tähendab aga suuremahulisi pinnasetöid, on oluliselt ressursimahukam ning mõjutab looduskeskkonda rohkem kui olemasoleva tee kasutamine. Lisaks on tegemist teekoridoriga, mis läbib ainult eramaid ning seetõttu on tee ehitamiseks ja väljavedude korraldamiseks vajalik kõikide maaomanike nõusolek. Kuna väljaehitatav tee oleks ette nähtud ja vajalik eelkõige ainult Ansu kinnistult materjali ajutiseks väljaveoks, siis tee väljaehitamisega kaasnev ressursikulu ja kahju looduskeskkonnale oleks oluliselt suurem, kui kasutada väljavedudeks (sh vajadusel rekonstrueerida) väljaveo tee alternatiivi V1 (Salevere-Kuhu- Võrungi ja Koonga-Võrungi vallatee).

Piirkonda kavandatavate karbonaatkivi karjääride (Tamme ja Koonga karjäärid) realiseeriumisel liikluskoormus riigimaanteedel täiendavalt kasvab ja teede seisukord seeläbi halveneb. Kuna karjääriveod on pikaajaline tegevus (vähemalt 20 aastat), siis sellistel puhkudel nähakse praktikas ette vastavad tegevused või sõlmitakse teehooldajaga kokkulepped teehoiutöödesse panustamisse selliselt, et halvenenud tee seisukord saaks kahjustumise korral operatiivselt taastatud. Sealjuures kehtivad samad seadusandlikud põhimõtted nagu alapeatükis läbivalt on kirjeldatud. Riiklike teede kasutamine ja nende heakord on valdkond, mille juures tuleb tunnustada, et valdkond on tänase seadusandliku korra järgi hästi reguleeritud. Võttes aluseks seadusekuuleka arendustegevuse, ei teki maanteetaristule üldises plaanis (vajadusel tekkinud kahjustused korrastatakse või panustatakse muul moel teehoidu) olulist mõju ka koosmõjus teiste piirkonna arendustega.

Alternatiiv-0 puhul materjali väljavedu Ansu kinnistult ei toimuks ning seega oleks mõju kohalikule taristule neutraalne ehk oluline mõju puudub, kuna teede seisukorda ei mõjutata.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

4.4. Mõju inimese heaolule ja tervisele

Taotletava tegevuse käigus soovitakse rajada moreen- ja kaljusesse pinnasesse tiigid ning seejärel rajada turismimajanduse eesmärgil puhkeotstarbelised rajatised ja hooned. Tiikide kaevamisel ja kaevise laadimisel kasutatakse ekskavaatorit. Kaljuse pinnase kobestamisel kasutatakse puur-lõhketöid. Tekkivast kaeveõõnest ekskaveeritud kaevis kavatsetakse purustada Ansu kinnistul, millest osa kasutatakse kinnistu vajaduseks, osa leiab kasutamist Koonga vallale kuuluva ning veoks kasutatava tee rekonstrueerimisel ning ülejäänud kaevis kavatsetakse kinnistult ratastranspordiga teisaldada. Kõik need tegevused avaldavad rohkemal või vähemal määral mõju müra ja tolmu näol. Kavandatud mahus ehitustegevus tiikide rajamise järgselt, järgides seadust ja elementaarseid ehituslikke nõuded ning head tava, ei ole olulise müra ja tolmu4 häiringuga tegevus.

Käesolevas peatükis tuleb vaatluse alla olulist mõju põhjustada võiv tegevus ehk tiikide rajamine ja tiikide rajamise käigus väljatud materjali edasine ekspluatatsioon. Kuna Ansu kinnistust jäävad lähimad asustatud majapidamised (Teistoa kinnistul tegemist mahajäetud hoonega) minimaalselt ~1 km kaugusele, siis tuginedes varasemale kogemusele saab ekperthinnanguna sedastada, et kinnistul läbiviidavad tegevused (lõhketööd, ekskaveerimine, kaevise purustamine) ei avalda hajaasustusest tulenevalt olulist mõju müra näol inimese heaolule ja tervisele (sh lõhketööde müra avaldub hetkeliselt) (hinnang kehtib kõigi kinnistusiseste alternatiivide korral). Analoogsetes olukordades võib olenevalt pinnareljeefist inimese suhtest kehtestatud piirtaset ületav müra levida 150-200 m kaugusele. Loodusobjektide suhtest tuleb kinnistul läbiviidavate tegevuste mõju vältimiseks järgida tööaja piiranguid, mis on toodud keskkonnamõju hindamise aruande Natura 2000 hindamise 5 peatükis. Olulisemaks müra avaldavaks ja hindamist vajavaks tegevuseks jääb kinnistult kaevise võõrandamisega kaasnev autotransport kinnistu lähedasel kohalikul teel. Transpordil võib tekkida koosmõju kavandatava tegevuse läheduses ~2,7 km kaugusel taotletava Tamme dolokivikarjääri mäeeraldiselt tuleneva transpordiga, mille tekkimise võimalikkust ja suurust hinnatakse.

Müra normtasemed ruumides ja hoonestusaladel saab leida sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ [ 36 ]. Müra normtaseme kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00–23.00)5 ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust, müraallikast, müra iseloomust - püsiva või muutuva tasemega müra ja hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse vastavalt sotsiaalministri määrusele üldplaneeringu järgi kategooriatesse:

I kategooria - looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad; II kategooria - laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates; III kategooria - segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted); IV kategooria - tööstusala.

4 Tolm ehk peenosakesed on õhus heljuvad erinevate suurustega tahke aine osakesed 5 Käesolevas hinnangus lähtutakse, et taotletav tegevus toimub tööpäeviti ajavahemikus 8.00-17.00

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Taotletava tegevuse väljaveo tee piirkonnas on tegemist II kategooria alaga, kus kehtib järgmine päevane piirväärtus: liiklusmüra ekvivalentne (LpA,eq,T, dB) taotlustase uutel planeeritavatel II kategooria aladel on päevasel ajal 55 dB.

Nii müra kui tolmu seisukohast on oluline veo intensiivsus. Tiikide rajamine toimub etappide kaupa (üks tiik ~1 aastaga ehk kokku kavatsetakse rajada tiigid ~4 aastaga), mille käigus ühe tiigi rajamisel väljatakse ja veetakse kinnistult välja ~34 tuh m3 kaljust pinnast. Konservatiivsuse huvides on võetud aluseelduseks, et kogu kaljune pinnas veetakse kinnistult välja (midagi ei leia kasutamist kinnistu siseselt ega kohaliku tee rekonstrueerimisel). Ühe tiigiga seotud materjali vedu toimub tööpäeviti (kuus keskmiselt 21 tööpäeva) kuue kuu jooksul (eelistatult september-veebruar) päevasel tööajal ning tööpäeva kestuseks on arvestatud tööpäeviti 8 tundi (ajavahemikus 8.00-17.00). Ühe kalluri kandevõimeks on võetud 20 tonni. Sellest tulenevalt on veo intensiivsus ~31 vedu päevas ehk 62 edasi-tagasi reisi. Taotletava Tamme dolokivikarjääri taotletav kaevandamismaht on 1 081 tuh m3 ehk 20 aastase kaevandamis-perioodi jooksul ~54 tuh m3 aastas. Vedu toimub ~9 kuu jooksul (tegelikult tõenäoliselt aastaringselt), mis teeb päevas ~33 vedu ehk 66 edasi-tagasi reisi. Kui rääkida tegevuste mõjude liitumisest, võib toimuda vedude kattuvas teelõigus Koonga- Võrungi teel 128 edasi-tagasi reisi.

Maanteeameti 2013. a liiklusloenduse andmetel [ 42 ] on Pärnu‐Jaagupi ‐ Kalli maanteel liiklusintensiivsus Koonga–Võrungi teega liitumise asukohas (23 km-l) 165 autot ööpäevas, millest sõidu- ja pakiautod moodustavad 85%, veoautod ja autobussid 5% ning autorongid 10%. Kuna andmed on antud ööpäeva kohta, tuleb arvutada päevase aja autode hulk metoodika alusel [ 43 ], mille alusel päevase aja autode hulk moodustab 70% ööpäevast (ülejäänud osa moodustavad õhtune ning öine aeg). Päevase aja liiklusintensiivsuseks kujuneb sel juhul vastavalt 116 autot. Kui võtta aluseks, et 20% sellest liiklushulgast väljub Koonga-Võrungi teelt, siis saab võtta kohaliku tee päevaseks liiklusintensiivuseks 23 ekvivalenti.

Transpordi müra hajuvusarvutused on modelleeritud tarkvaraga DataKustik CadnaA v4.2 ning lähtutud on teeliikluse müra hindamise Prantsusmaa siseriiklikust arvutusmeetodist NMPB Routes-08. Meetod võtab arvesse pinnaseefekti, hoonete kõrgust, maapinna absorbeerimisvõimet ja maastiku kõrguselist varieerumist (reljeefi). Kõrghaljastust standard arvesse ei võta ning seetõttu võib transpordimüra tegelik hajumine olla intensiivsem. Meetod on Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud direktiivis [ 37 ] toodud kui soovituslikud arvutusmeetodid/standardid, juhul kui siseriiklik standard puudub (Eestis täna müra modelleerimiseks siseriiklik standard puudub).

Vastavalt sotsiaalministri 22.07.2013. a määrusele nr 87 „Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava“ [ 38 ], on müra kaartidel müra tekitajad ja müra vastuvõtjat asetatud 4 m kõrgusele maapinnast, mistõttu müra alandavaid takistusi ja elemente on vähem ning mürataseme alanemine vähem intensiivne. See asjaolu lisab koostatud kaartidele täiendava konservatiivsuse.

Müra seisukohast lähimate hoonete juures tuleb vaatluse alla väljaveo alternatiiv V1, väljaveo alternatiivi V2 ei vaadelda, kuna selle ääres ei asu hooneid (vt peatükk 2). Arvutuste tegemisel on võetud aluseks, et veokite liikumiskiirus väljaveoteel on maksimaalselt 70 km/h (väiksema kiiruse korral on müratase väiksem). Järgnevatel joonistel on koostatud teemüra hajuvuse kaart kahe olukorra kohta, kus joonisel 4.2. on kujutatud väljavedu Ansu kinnistult

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne alternatiiv V1 korral ning joonisel 4.3. väljavedu Ansu kinnistult alternatiiv V1 korral koosmõjus Tamme dolokivikarjääri vedudega.

Täiendavalt on vaadatud müra taset lähimate õuealade piiril. Kuna piirkiiruse alandamine vähendab oluliselt tekkivat liikluse mürataset, on arvutuste tegemisel on võetud aluseks, et veokite liikumiskiirus väljaveoteel on maksimaalselt 30 km/h. Joonistel 4.4 ja 4.5 on kujutatud sama mis joonistel 4.2 ja 4.3, kuid arvestustatud on kallurite piirkiirusega 30 km/h. Aruande lisas 12 on käsitletud väljaveo müra olukorda Koonga küla keskuses.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

(kallurite piirkiirus(kallurite 70 kmh/h)

alternatiiv V1 korral alternatiiv

lähimate hoonete juures hoonete lähimate

Väljavedu Ansu kinnistult Ansu Väljavedu

4.2. Joonis 54

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

koosmõjus koosmõjus Tamme dolokivikarjääri vedudega

alternatiiv alternatiiv V1 korral

lähimate hoonte juures

Väljavedu Väljavedu Ansu kinnistult

Joonis 4.3. piirkiirus 70 kmh/h)(kallurite 55

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

0 kmh/h)

alternatiiv V1 korral (kallurite piirkiirus V1 piirkiirus (kallurite korral alternatiiv

avedu Ansu kinnistult lähimate kinnistult lähimate piiril Ansu õuealade avedu

Joonis 4.2. Välj Joonis

Joonis 4.4. Joonis

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

alternatiiv alternatiiv V1 korral koosmõjus Tamme dolokivikarjääri vedudega

lähimate lähimate õuealade piiril

Väljavedu Väljavedu Ansu kinnistult

Joonis 4.5. piirkiirus 30 kmh/h)(kallurite

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Müra leviku modelleerimise tulemused on toodud järgnevas tabelis 6.1.

Tabel 4.1. Müra tasemed teeäärsete majapidamiste juures, dB

Joonise nr ja müra tasemed, dB

Majapida- Liiklusmüra 4.2 4.3 4.4 4.5 Nr mise nimi taotlustase, dB müra hoone fassaadil, müra õueala piiril, veoki piirkiirus veoki piirkiirus 70 km/h 30 km/h

1. Lille 36,5 34,8 37,0 34,8

2. Õie 34,7 30,8 36,0 32,0

3. Tõoda 35,4 32,1 36,4 33,1

4. Hendriku 45,4 50,8 48,4 53,6

5. Tooma-1 45,4 52,8 48,4 50,7

6. Tooma-2 47,1 53,7 50,1 54,0

7. Pere 38,8 42,2 51,7 45,6

8. Lõmpsi 55 48,6 49,7 51,9 50,8 9. Kalda 51,9 52,4 54,9 53,7

10. Kaldatiina 35,3 34,0 38,3 37,0

11. Veske 34,5 31,8 37,5 34,7

12. Tänava 34,1 32,5 37,1 35,3 Pikavere 13. 35,3 32,6 38,3 36,1 vallamaja 14. Nigula-Jüri 35,5 34,5 38,5 37,4

15. Kopliääre 51,1 50,9 54,1 53,3

Modelleerimistulemustest nähtub, et kavandatav tegevus väljaveo näol ei avalda teeäärsete hoonete juures taotlustaset ületavat mõju 70 km/h piirkiiruse juures. Piirtaseme ületamist ei toimu ka koosmõjus taotletava Tamme dolokivikarjääri vedudega. Kui piirata kallurite piirkust kuni 30 km/h, ei kaasne piirtaseme ületamist ka lähimate õuealade piiridel. Kuna vedudega kaasneb siiski arvestatav ja kohati piiratseme lähedane mürataseme fooni tõus, saab pidada väljaveotee alternatiivi V1 müra mõju nõrgalt negatiivseks. Kuna vahetult väljaveotee alternatiivi V2 äärde asustust ei jää, puudub selle variandi korral oluline mõju.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Kaevise töötlemisega ja puistevedudega kaasneb pea alati tolmsete osakeste teke ja lendumine. Tekkiv tolm on identne materjaliga, mida töötlemisel purustatakse või millest on valmistatud transpordiks kasutatava teekatte ülemine kiht. Käesoleva keskkonnamõju hindamise programmis sai nenditud, et hindamise käigus selgub, kas tolmu mõju (eelkõige ülejääva kaevise transpordil) on võimalik eksperthinnanguga prognoosida või on vajadus tolmu levikut modelleerida. Kuna tolmu teke kruuskattega teel on hästi teada ning tuginedes empiirilistele andmetele ja kogemustele, on tolmu mõju käsitletavas asukohas võimalik hinnata eksperthinnanguna ning täiendavat modelleerimist ei ole vaja teha.

Ansu kinnistul soovitakse teostada puur-lõhketöid, ekskaveerida moreeni ja kaljust pinnast ning viimast purustada mobiilse purustussõlmega. Konkreetne tegevus sarnaneb väiksema karjääri tegevusega. Ekspertgrupile on varasemate antud hinnangute ja tehtud mõõtmiste põhjal teada, et töötavates lubjakivikarjäärides sadeneb enamus tekkivast tolmust vahetult tolmutekitaja läheduses (50 m raadiuses). Kuna antud olukorras kavandatakse puur-lõhketöid veega küllastunud keskkonnas, ei emiteeru sellest tegevusest olulist tolmu. Ebasoodsate meteoroloogiliste tingimuste korral (kuiv tuuline aeg) võib kaevise purustamisel tekkiv tolm levida 100-150 m kaugusele. Enamjaolt jääb see siiski Ansu kinnistu piiresse ning seal kavandatavate tegevuste läbi olulist tolmu mõju ei kaasne (seda kõigi kinnistusiseste alternatiivide korral). Lähtudes tiigi süvendist väljatavast ja purustatavast kaevise kogusest ning võttes aluseks analoogse mahuga väikekarjääri, siis on alust eeldada, et kaevise purustamise käigus eraldub tahkeid osakesi rohkem kui üks tonn aastas. Keskkonnaministri määruse nr 20 „Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba1“ [41] § 2 lõike 2 kohaselt on nõutav välisõhu saasteluba, kui käitise saasteallikast eralduv saasteainete heitkogus (tahkete osakeste kõik fraktsioonid kokku) ületab ühe tonni aastas. Välisõhu saasteloa taotluse lahutamatuks osaks on saasteallikast välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste projekt (edaspidi LHK projekt). LHK projektis määratakse muulgas parim võimalik purusti asukoht.

Peamine tolmust põhjustatud mõju avaldub kruuskattega teel kaevist vedavatest kalluritest, mis avaldub eriti kuival aastaajal. Antud olukorras on veod kavandatud teha põuase aja väliselt hilissügis-talvisel perioodil. Kuna vedusid kavandatakse teha kõrgema õhuniiskusega ja sademete rohkel ajal, ei teki väljaveo juures olulist tolmu mõju või see on nõrgalt negatiivne (seda mõlema väljaveo alternatiivi ja võimaliku koosmõju korral). Kui peaks kaevise vedudel visuaalselt nähtav tolm siiski tekkima, tuleb seda leevendada. Tolmu tekkimisel tuleks rakendada leevendusmeedet, mida on soovitatud keskkonnamõju hindamise leevendusmeetmete peatükis 6.

Alternatiiv-0 puhul kavandatavat tegevust ei toimuks ning seega oleks mõju inimese heaolule ja tervisele neutraalne ehk oluline mõju puudub.

4.5. Mõju maaomandile ja üldilmele

Alternatiiv-1 puhul saab Ansu kinnistu sihtotstarbelise kasutussuuna. Siiani tühermaana seisnud ala leiab rakendamist vaba aja veetmise kohana ning seega kaasneb Ansu kinnistul plaanitud tegevuse realiseerumisel maaomandile nõrk positiivne mõju. Naabruses asuvatele maaomanditele kavandatava tegevusega olulist mõju ei kaasne või saab mõju lugeda positiivseks, kuna Ansu kinnistule kavandatud vaba aja veetmise võimalused (ujumine, paadisõit, kalapüük jms) tõstavad ka naaberkinnistute väärtust.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Alternatiiv-1 puhul avaldub kavandatava tegevuse ettevalmistavas etapis ehk kinnistul toimuvast ehitustegevusest tingitud visuaalsete häiringute tõttu üldilmele ajutiselt nõrgalt negatiivne mõju. Eelkõige avaldub negatiivne mõju üldilmele tiikide rajamisel, mil tööde käigus eemaldatakse (osaliselt eelnevalt juba eemaldatud) maapinnalt katend ning rajatakse süvend. Arvestades, et tiikide rajamiseks on planeeritud kokku ~4 aastat (ühe tiigi rajamiseks ~1 aasta), siis tiikide rajamisest tekitatud negatiivse häiringu leevendamiseks on soovitatav iga rajatav tiik ja selle vahetu ümbruskond koheselt peale lõhatud kivilasu eemaldamist ja tiigi süvendi täielikku valmimist korrastada. Laiemas plaanis on kavandatud tegevuse mõju üldilmele nõrgalt positiivne, kuna puhkekompleksi valmimisega ja kogu ala heakorrastamisega paraneb ala visuaalne üldilme ning kaudselt muutub atraktiivsemaks kogu lähiümbruskond. Hinnang kehtib ühtmoodi nii kahe kui ka nelja tiigi rajamisel.

Väljaveotee alternatiiv V1 juures kasutatakse olemasolevat teed ning seeläbi oluline mõju maaomandile puudub. Kuna tee alternatiiv V2 juures on tee osaliselt välja ehitamata ning vajalikud on täiendavad pinnasetööd ning uue tee olemasolu näol kaasnevad maaomanike täiendavad maakasutuse kitsendused, avaldab alternatiiv maaomandile nõrka negatiivset mõju.

Alternatiiv-0 puhul kinnistul kavandatavat tegevust ei tomuks ning seega oleks mõju nii maaomandile kui ka üldilmele neutraalne ehk mõju puudub.

4.6. Võimalikud keskkonnaavariid

Võimalikud keskkonnaavariid võivad tekkida eelkõige kavandatava tegevuse ettevalmistavas etapis, kus kaevetööde ja ehitustegevuse käigus kasutatavatest masinatest ja seadmetest võib lekkida kütust ja muid keskkonnale ohtlikke aineid. Kuna antud piirkonna puhul on tegemist nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga (katendi eemaldamisel kaitsmata põhjaveega alaga), siis tuleb kasutatavate masinate ja seadmete tehnilisele seisukorrale pöörata erilist tähelepanu. Tööde käigus kasutada ainult masinaid ja seadmeid, mis on läbinud tehnilise ülevaatuse ja perioodilise hoolduse. Avariiolukorra tekkimisel tuleb reostus koheselt likvideerida, vajadusel kaasata ka Päästeamet. Kokku kogutud jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Muid olulisi keskkonnaavariisid kavandatava tegevuse käigus ette näha ei ole.

4.7. Mõju kaitsealuste liikide kasvukohtadele ja elupaikadele

Käesolevas alapeatükis käsitletakse mõju kavandatava tegevuse lähialal esinevatele kaitsealustele liikidele, kes ei ole Natura loodus- või linnuala kaitse-eesmärgiks. Natura alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele on mõju käsitletud peatükis 5.

Mõju taimedele

Kavandatud tegevuse lähialadel on kaardistatud III kaitsekategooriasse kuuluva hariliku porsa, kahelehise käokeele ja kahkjaspunase sõrmkäpa kasvukohad. Kasvukohad jäävad väljapoole kavandatavaid ehitusalasid. Enim võidakse mõjutada porsa ja kahelehise käokeele kasvukohti kuna tee ja teekraavi rajamine on kavandatud vahetult kasvukohaga külgnevalt. Otseselt taimede kasvukohad siiski ehitustegevuse alla ei jää, seega keskkonnamõju ei erine kahe või nelja tiigi rajamise korral. Vältida tuleb maapinnakahjustusi väljaspool ehitusala

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne kaitsealuste taimede kasvukohtades. Tingimuse järgimisel on oodata vähest negatiivset mõju nimetatud taimeliikidele.

Mõju linnustikule

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas tuvastati linnustiku inventuuri raames lisaks Lavassaare linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele veel mitmete kaitsealuste linnuliikide esinemine. Enamike liikide puhul on tegu rabaalaga seotud liikidega, kellele avalduvad mõjud ning mõjusid vältivad meetmed on samad Natura hindamise peatükis kirjeldatule.

Täiendava aspektina tuvastati kavandatava tegevuse alaga külgneval niidualal III kaitsekategooria liigi rukkiräägu esinemine. Rukkiräägu pesitsemiseks on sobilik ka rajatavate tiikide asukohta jääv niiduala. Seega kaotavad rukkiräägud tiikide rajamisega osa oma tänasest elupaigast, millel on liigile negatiivne mõju. Kuna praeguseks kinnistul säilinud niiduala on väike (kahe tiigi jaoks on pinnas juba kooritud), siis ei saa elupaigakao ulatust pidada suureks ja seega võib negatiivset mõju liigile pidada väheseks.

Mõju aitab leevendada samale kinnistule ning lähialadele jäävate teiste rohumaade nn räägusõbralik hooldus (hiline ja keskelt väljapoole niitmine). Vältimaks rukkiräägu pesade võimalikku kahjustamist tuleb pinnase koorimine jms ettevalmistav tegevus ajastada väljapoole pesitsusperioodi.

Mõju teistele liikidele

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas tuvastati linnustiku inventuuri raames III kaitsekategooria liigi arusisaliku esinemine. Piirkond on sobilik ka teiste roomajate ja kahepaiksete elupaigaks. Välitööde põhjal siiski alal olulised sigimisveekogud või kõrge asustusega elupaigad puuduvad. Seega ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana oodata olulist negatiivset mõju arusisalikule või teistele roomajate ja kahepaiksete liikidele.

Elustiku rikastamiseks võib soovitada lisaks tiikidele, kuhu plaanitakse asustada kalu, rajada ka 1-2 madalamat ja väiksemat, päikesele avatud tiiki. Need tiigid võiksid saada elupaigaks kahepaiksetele (kudemisveekogud). Arusisalikele varjetingimuse pakkumiseks on soovitav alale tekitada kivikuhjatisi või taastada alal ajalooliselt esinenud kiviaedu, mis pakuksid sisalikele varjepaiku. Tegu on soovituslike rikastavate meetmetega.

4.8. Turismimajanduse arendamisest tekkiv võimalik mõju

Kuhu kinnistule on plaanis rajada neli tiiki kalakasvatuse eesmärgil, seni on kinnistul olemas tuletõrje veevõtutiik. Neli rajatavat Kuhu tiiki on puhkemajandusega seotud, kuna kalakasvatuse kala plaanitakse lasta tuletõrje veevõtutiiki, mida omakorda on võimalik külastajatel kasutada kalapüügikohana. Neli tiiki moodustavad koos tuletõrje veevõtutiigiga ühtse terviku, mis toetavad naabruses asuva puhketalu eesmärki pakkuda külastajatele vee ja kalastusega seotud tegevusi ning toite. Kalakasvatusest ülejääv kala on mõeldud ka osaliselt mujal realiseerimiseks.

Kuna puhkekoha vahetus läheduses puuduvad looduslikud veekogud supluseks (lähim vähegi arvestatav veekogu supluseks on 4,5 km kaugusel asuv Lavassaare järv, kuid väikese

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne sügavuse tõttu ei ole supluseks sobiv), siis lisaks kalapüügile on võimalik luua supluskohad ja pakkuda paadisõitu (kanuu, Sit-on-top kajak, SUP ehk aerusurfilaud või klassikaline aerupaat). Siiski on kalapüügivõimalus koos võimalusega värsket kala kohapeal küpsetada üheks olulisemaks turismimagnetiks andud puhkekoha puhul.

Kalakasvatused ja/või kalakasvatustega turismitalud on olnud eestlastele ja välismaistele meelejärgi alates Eesti taasiseseisvusajast. Praegu tegutseb Eestis mitukümmend kalapüüki ja seejärel oma püütud kala küpsetamist pakkuvat kalarestorani/turismitalu. Mitmed sellised kohad on tegutsenud juba 90ndates ja see näitab, et turisminduslikult on tegemist tasuva ettevõttega. Seega kalapüügile keskendunud turismitalu koos korraliku turundusega on kindel investeering. Turismitalu oma kalakasvatus erineb selgelt paljudest teistest turismitaludest ning on paljudel juhtudel üheks oluliseks kaalukeeleks valikul, kuhu puhkama minna.

Kalakasvatuse ja kalapüügivõimaluste ühendamine loob eeldatavasti hooajaliselt juurde 1-2 töökohta. Samas võttes arvesse ka kalakasvatust ja kalade võimalusele realiseerimist mujal, luuakse juurde vähemalt 1 püsiv töökoht. Töökohti on vaja kalatiikide teenindamiseks ning külastushooajal kala küpsetamiseks. Samuti peab tiigi juures olema ohutuse huvides pidev järelvalve vetelpääste suutlikkusega. Seega on turismimajanduslikult kalatiikide rajamisel selge positiivne mõju.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 2013. a tellitud uuringu kohaselt külastas 2012. a Eesti majutusettevõtteid ligi 1,9 miljonit välisturisti, kellele lisanduvad Eesti-sisesed puhkajad. Eriti suveperioodil on Pärnu ja ka Pärnumaa laiemalt väga populaarsed Eesti-sisesed puhkamise sihtkohad. Eraldi statistikat turismitalude ja sealsete atraktsioonide kohta ei õnnestunud kirjandusest leida. Pärnu maakonna puhke- ja turismimajanduse arengustrateegia aastateks 2009-2013 [ 39 ] kohaselt on Pärnumaal 23 puhkemaja, 23 paadi- ja kanuulaenutust pakkuvat ettevõtet ning 8 muude veeatraktsioonide pakkujat. Eraldi söögikohti on Pärnumaal 88, kuid eraldi ei ole välja toodud toitlustust pakkuvaid turismitalusid. Kõnealune turismitalu konkureerib külastajate osas nii majutusettevõtete, eelkõige teiste turismitaludega ning kalapüügi ja küpsetamise puhul ka söögikohtadega. Veeatraktsioonid ja ka kalakasvatus aitab meelitada nii sise- kui välisturiste Pärnumaale puhkama. Selline kindla suunitlusega turismitalu koos kalakasvatuse ja veeatraktsioonidega on positiivse mõjuga turismindusele nii Pärnumaal kui ka kogu Eestis.

Alternatiiv A1 korral jääb võrreldes alternatiiv A2-ga sisuliselt pool perspektiivselt kavandatud tegevusest realiseerimata ning see omakorda ahendab võimalusi vesiviljeluse variatsioone asustatavate liikide osas. Sellega on ka turisti suhtes tõmbeatraktsioone vähem. Seetõttu kaasneb alternatiiv A1 korral turismimajanduse seisukohast nõrk negatiivne mõju. Kuna alternatiiv A2 on perspektiivselt kavandatud plaan, siis on see mõju osas neutraalne.

0-alternatiivi korral on võimalik samuti puhketalu pidada, kuid puudub selgelt üks oluline atraktsioon, mis võib külastajatele osutuda kaalukeeleks puhkekoha valikul. Kindlasti ei ole tegemist ainukese otsustuskriteeriumiga, kuid sarnaste võimaluste vahel valides kulub iga eelis ära. Seega 0-alternatiivi puhul, kui tiike ei rajata on puhkemajanduslikult mõõdukas negatiivne mõju, mis avaldub nii puhkekoha tulususele kui turistide kitsamates valikuvõimalustes.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

4.9. Mõju loodusvarade kasutamise otstarbekusele ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide vastavus säästva arengu põhimõtetele

Kavandatava tegevusega seotud loodusvarad ehk ressursid on järgmised:

- tiikide rajamisel väljatav kaevis ehk lubjakivi (alternatiiv A2 kogumaht ~136 tuh m3); - põhjavesi (tiikidega seotud veekasutus ja rajatavast puurkaevust võetav vesi); - kasutatav maa.

Kavandatavate tiikide rajamisel tuleb kaeveõõnest eemaldada alternatiiv A1 korral ligikaudu 68 tuh m3 ja alterntaiiv A2 korral 136 tuh m3 lubjakivi. Antud piirkonnas läbi viidud geoloogiliste uuringute põhjal on antud lubjakivi puhul tegemist kvaliteetse materjaliga, mille otstarbekas kasutamine on ette nähtud nii Ansu kinnistusisese kui ka lähipiirkonna transporditaristu ehitus- ja renoveerimistöödel. Sellest omakorda ülejääv materjal veetakse autotranspordiga sinna, kus on materjali järgi sihtotstarbelist nõudlust. Eelnevast lähtudes ei toimu eemaldatava lubjakivi näol loodusvara mitte otstarbekat kasutamist, samuti ei ole kavandatav tegevus vastuolus säästva arengu põhimõtetega ning seda nii alternatiiv A1 kui ka A2 korral.

Põhjavee kui loodusvara kasutamine kinnistul toimub kavandatava tegevuse puhul eelkõige tiikide täitumisel veega ning vajadusel nende tühjendamise korral vee väljajuhtimise teel. Tiikide täitumine veega ning vee väljajuhtimine on ajutise iseloomuga tegevused, mille käigus avaldub nõrk negatiivne mõju loodusvarade kasutamisele. Lisaks toimub põhjavee ressursi kasutus kinnistule rajatavast puurkaevust, millest kavandatav veevõtt on kuni 5 m3 ööpäevas. Arvestades, et kavandatav veekasutus Ansu kinnistul on väike ning tiikidega seotud veekasutuse puhul on tegemist ajutise iseloomuga tegevusega, siis olulist põhjavee ebaotstarbekat kasutamist ei toimu. Koonga valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 [ 13 ] kohaselt Koonga vallas kinnitatud põhjaveevarud puuduvad, kuna veevõtt vallas jääb alla 500 m3 ööpäevas. Ansu kinnistul kavandatava veekasutuse väikese mahu tõttu olulist mõju põhjavee tarbimisele (sh põhjaveevarudele) ei kaasne. Tegevus ei ole vastuolus säästva arengu põhimõtetega.

Ansu kinnistu Kuhu kraavis lääne poole jääv maa on seni olnud liigniiskuse tõttu sihtotstarbelisest põllu- ja metsamajanduslikust kasutusest väljas. Kavandatava tegevuse elluviimisel saab kasutuseta seisnud tühermaa sihtotstarbelise kasutussuuna vaba aja veetmise kohana ning seetõttu kaasneb tegevusega nõrk positiivne mõju maa kui loodusressursi kasutamise otstarbekusele. Olgugi, et alternatiiv A1 korrral jääb osa perspektiivselt kavandatust tegevusest realiseerimata, siis üldine mõju hinnang sellest ei muutu ning nii alternatiiviga A1 kui ka A2 kaasneb eeltoodud põhjustel nõrk positiivne mõju.

Alternatiiv-0 puhul maa kui loodusressursi kasutamist ei toimu. Kinnistul jätkub seal seni valitsenud olukord, kus liigniiske pinnase tõttu puudub alal sihtotstarbeline kasutussuund. Tegemist oleks esteetiliselt väärtusetu ja kasutuseta seisva tühermaaga. Alternatiiv-0 ehk olemasoleva olukorra jätkumisel on mõju maa kui loodusvara kasutamise otstarbekuse seisukohast negatiivne. Alternatiiv-0 puhul lubjakivi eemaldamist ja vee kasutamist ei toimuks, seetõttu oleks mõju nimetatud ressursside kasutamise otstarbekusele neutraalne ehk mõju puudub. Otsest negatiivset mõju säästva arengu põhimõtetele alternatiiv-0 puhul ei kaasne.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

4.10. Peatüki kokkuvõte

Kavandatava tegevuse mõju pinnasele avaldub peamiselt tiikide rajamisel tehtavate puur- lõhketööde näol. Kuna lõhketööd võivad olulist mõju avaldada seda ümbritsevale kivimikavliteedile 10-15 m kaugusele lõhatud kontuurist, siis mõju aluspõhjalisele lubjakivilasundile avaldub eelkõige Ansu kinnistu piires (vähesel määral võib mõju ulatuda naaberkinnistule, mis jääb tiikide rajamise alalt lääne suunda). Laiemas pildis oluline mõju väljaspool kinnistut asuvale aluspõhjalisele lubjakivilasundile puudub. Tiikide rajamise aegselt võib mõju pinnasele pidada nõrgalt negatiivseks, kuid kuna tiigid hiljem heakorrastatakse, siis tervikuna oluline mõju pinnasele puudub, seda kõigi kinnistusiseste alternatiivide korral.

Nõrka negatiivset mõju põhjaveele avaldab tiikide rajamine veetaseme alandamisega vee väljapumpamisel (alternatiiv T1). Ajutise pumpamise tulemusena tekib iga rajatava tiigi ümber kuni 80 m laiune alanduslehter. Tiikidest väljapumbatav vesi, mis võib lõhketööde järgselt sisaldada lubjakivi heljumit, juhitakse kinnistul olemasolevasse tuletõrje veevõtutiiki ning sealt edasi Kuhu kraavi. Kuna tuletõrje veevõtutiik toimib settetiigina, kus heljum enne kraavi jõudmist tiigi põhja settib, siis eesvoolu (kuhu kraavi) juhitava vee näol oluline mõju pinnaveele puudub.

Kinnistul kavandatava kalakasvatuse seisukohast olulist mõju pinna- ja põhjvee kvaliteedile ette näha ei ole. Kuna tegemist on ekstensiive karpkala- ja jõevähikasvatusega (tiikide pind on suhteliselt suur, isendite asustustihedus väike ning toit saadakse peamiselt veekogu looduslikust bioproduktsioonist), siis nii väikese reostuskoormuse tekkimisel ületab tiigi isepuhastusvõime karpkalade ja jõevähkide mõju veekeskkonnale.

Mõju inimese tervisele ja heaolule võib tekkida eelkõige tiikide rajamisest ja materjali väljaveost tekitatud müra ja tolmu näol. Tiikide rajamisega seotud tegevustest (lõhketööd, ekskaveerimine, kaevise purustamine) tekitatud ja inimese suhtes kehtestatud piirtaset ületav müra võib analoogsetes olukordades olenevalt pinnareljeefist levida 150-200 m kaugusele. Kuna aga lähimad asustatud majapidamised jäävad Ansu kinnistust minimaalselt ~1 km kaugusele, siis nimetatud tegevused tulenevalt hajaasustusest inimese heaolule ja tervisele müra näol olulist mõju ei avalda. Müra leviku modelleerimise tulemuse põhjal väljaveo tee alternatiiv V1 korral materjali transpordist tekitatud müra teeäärsete hoonete juures piirtaset ületavat mõju ei avalda (sh koosmõjus taotletava Tamme dolokivikarjääri vedudega). Kuna vedudega kaasneb siiski arvestatav mürataseme fooni tõus, saab pidada väljaveotee alternatiivi V1 müra mõju nõrgalt negatiivseks. Väljaveo aternatiivi V2 äärde asustust ei jää ning seega puudub selle variandi korral oluline mõju. Tolmu seisukohast tiikide rajamisega seotud tegevustega nagu puur-lõhketööd, ekskaveerimine ning kaevise purustamine olulist mõju inimese heaolule ja tervisele ei kaasne. Peamine negatiivne mõju tolmu näol võib avalduda kruuskattega teel kaevist vedavatest kalluritest ning seda eriti kuival aastaajal. Kuna aga antud juhul kavandatakse vedusid teha hilissügis-talvisel perioodil, kõrgema õhuniiskusega ja sademete rohkel ajal, ei teki väljaveo juures olulist tolmu mõju või see on nõrgalt negatiivne (seda mõlema väljaveo alternatiivi ja võimaliku koosmõju korral). Kui kaevise vedudel peaks visuaalselt nähtav tolm siiski tekkima, siis tuleb seda leevendada.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne peale lume sulamist). Väljavedude planeerimisel tuleb nimetatud asjaoluga arvestada. Kaevise väljavedudel tee seisukorra rikkumisel tuleb tee esialgses seisukorras arendajal taastada. Kuna tegemist on hajaasustuses paikneva kohaliku tähtsusega väikeste parameetritega teeosa rekonstrueerimisega, ei avalda tee taastamine olulist keskkonnamõju.

Kaitsealuseid taimeliike kinnistul kavandatavatel ehitusaladel ei asu ning seega ei ole negatiivset mõju neile oodata. Läbiviidud linnustiku inventuuri raames tuvastati kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas lisaks Lavassaare linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele veel mitmete kaitsealuste linnuliikide esinemine. Enamike liikide puhul on tegu rabaalaga seotud liikidega, kellele avalduvad mõjud ning mõjusid vältivad meetmed on samad Natura 2000 hindamise peatükis kirjeldatule. Täiendava aspektina tuvastati kavandatava tegevuse alaga külgneval niidualal III kaitsekatergooria liigi rukkiräägu esinemine, kellele on pesitsemiseks sobilik ka rajatavate tiikide asukohta jääv niiduala. Kuna aga praegu kinnistul säilinud niiduala on väike (kahe tiigi alalt on pinnas eemaldatud), siis ei saa elupaigakao ulatust pidada suureks ning seega võib negatiivset mõju liigile pidada väheseks. Teistest kaitsealustest liikidest on kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas linnustiku inventuuri käigus tuvastatud III kaitsekategooria liigi arusisaliku esinemine. Kuna aga kinnistul olulised sigimisveekogud või kõrge asustusega elupaigad puuduvad, siis ei ole olulist negatiivset mõju arusisalikule või teistele roomajate ja kahepaiksete liikidele oodata.

Võimalikud keskkonnaavariid võivad tekkida eelkõige kavandatava tegevuse ehitustööde käigus kasutatavate masinatega, milledest avarii korral võib lekkida kütust ja muid keskkonnale ohtlikke aineid. Taoliste olukordade vältimiseks tuleb erilist tähelepanu pöörata masinate tehnilisele seisukorrale, avariiolukorra tekkimisel tuleb resotus koheselt likvideerida ning vajadusel kaasata ka Päästeamet.

Maaomandi seisukohast saab kavandatava tegevuse realiseerumisel seni tühermaana seisnud Ansu kinnistu sihtotstarbelise kasutussuuna vaba aja veetmise kohana ning seega on mõju maaomandile nõrgalt positiive. Üldilme seisukohalt saab ajutise ehitustegevuse käigus tekkivate häiringute tõttu mõju hinnata nõrgalt negatiivseks, kuid kogu kavandatud terviku valmimisel ja ala hilisemal korrastamisel ala visuaalne üldilme oluliselt paraneb, sealjuures muutub kaudselt atraktiivsemaks ka Ansu kinnistu lähiümbruskond.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus loodusvarade kasutamise otstarbekuse ja säästva arengu põhimõtetega. Ansu kinnistule kavandatav kindla suunitlusega turismikompleks koos kalakasvatuse ja veeatraktsioonidega on positiivse mõjuga turismindusele nii Pärnumaal kui ka kogu Eestis. Kõigis mõjuvaldkondades vaadeldud alternatiivid A1 ja A2 ei erine projekti perspektiivse realiseeritatavuse tõttu tekkiva keskkonnamõju seisukohast. Kavandatatud tegevuse ehk turismimajanduse seisukohast on positiivsem teostada koguprojekt.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

5. NATURA 2000 HINDAMINE

KMH algatamise menetluses on Keskkonnaamet jõudnud seisukohale, et kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, siis viiakse KMH raames läbi Natura asjakohane hindamine ning Natura eelhindamise etappi siinkohal ei korrata. Kavandatav tegevus ei ole vajalik ei Lavassaare loodusala ega linnuala kaitse- eesmärkide saavutamiseks.

Natura alade, kaitstavate liikide ja elupaigatüüpide info on esitatud KMH peatükis 3. Siinkohal esitatud infot täiemahuliselt uuesti ei korrata. Mõju hindamine on teostatud Lavassaare loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele eraldiseisvalt. Mõju ilmnemisel on antud soovitused leevendavate meetmete rakendamiseks ning hinnatud nende tõhusust.

Alternatiiv A1 ja A2 erinevad küll mahult, kuid on ajatatud vastavalt lühemale ja pikemale ajaperioodile ning ühes hetkes avalduvad keskkonnamõjud alternatiivide lõikes ei erine. Seetõttu tegevusest avalduv mõju on Natura 2000 võrgustiku alale on mõlema alternatiivi korral ühesugune (hindamise kontekstis on vaadeldud pikema ajalist tegevust ehk alternativii A2).

Alternatiiv-0 puhul kavandatavat tegevust Ansu kinnistul ei toimuks ning seega oleks mõju Natura 2000 võrgustiku alale neutraalne ehk oluline mõju puudub.

5.1. Mõju Lavassaare loodusalale

Hindamine

Lavassaare loodusalal kaitstakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe huumustoitelised järved ja järvikud (3160), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid –6280*), puisniidud (6530*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad laialehised metsad (*9020) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).

Peatükis 3.7.4. selgus, et kavandatud tegevuse potentsiaalses mõjualas (500 m) esinevad elupaigatüübid 9080 ja 7110*. Potentsiaalne mõjuala on määratud KMH programmi koostamisel ning KMH aruande koostamisel ei ilmnenud, et kavandatava tegevuse mõjud võiksid üheski mõjuvaldkonnas ületada elupaikade suhtes antud kaugust.

Elupaigatüüp 9080 ei ole käesoleval ajal loodusala kaitse eesmärk, kuid on tõenäoline, et see lisatakse tulevikus kaitse-eesmärkide hulka. Seega Natura hindamises käsitletakse ka elupaigatüüpi 9080 kui kaitse-eesmärgiks olevat elupaigatüüpi. Mõlema potentsiaalsesse mõjualasse jääva elupaigatüübi puhul on tegu liigniiske kooslusega, mis on tundlikud eeskätt veerežiimi muutuse suhtes (ei talu kuivendamist). Soometsade elupaigatüübile on lisaks ohuteguriks raie jm metsa majandamine.

500 m mõjualasse jääb ka halvas seisundis elupaigatüübi liigirikkad madalsood (7030) eraldis. Eraldis on praeguseks minetanud suures osas elupaigatüübi tunnused (esinduslikkus D) ning arvestades kõrget metsasust ja lähialadel paiknevate ulatuslike põllumajanduslike kuivendussüsteemide mõju on ka eraldise taastamine väga keerukas. Antud elupaigatüüp ei ole loodusala kaitse eemärgiks ning alale koostatud kaitsekorralduskava alusel ei

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne kavandata antud eraldist ka edaspidi hõlmata ala kaitse-eesmärkidesse. Seega ei vaadelda mõju antud eraldisele järgnevas Natura-hindamises. Kuna eraldise vahetusse naabrusesse kavandatakse teed koos tee teeninduskraaviga, siis on oodata antud eraldise edasist metsastumist ning pikaajalises plaanis elupaigatüübi tunnustele vastavuse täielikku minetamist. Samas on oodata antud eraldise tunnustele vastavuse minetamist mõnevõrra aeglasemas tempos ka praeguste protsesside jätkumisel ehk 0 alternatiivi korral.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Tabel 5.1. Mõju Lavassaare loodusala kaitse-eesmärkideks olevatele kooslustele

Mõjutatavad Natura kooslused ning mõju suund ja olulisus (positiivne +++, ++, +; neutraalne 0; negatiivne ---, --, -; pole teada ?) Huumustoitelised järved ja järvikud (3160), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal Kavandatava Kavandatavad (*6270), lood (alvarid – *6280), Soostuvad ja soo-lehtmetsad Looduslikus seisundis rabad tegevuse etapp tegevused puisniidud (*6530), siirde- ja (9080) (7110*) õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), vanad laialehised metsad (*9020) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) 1 2 3 4 5 Ekskavaatoriga katendi ja taimkatte eemaldamine (kahe Elupaigatüüp jääb kavandatud tiigi ulatuses Lähim elupaigatüüp asub 300 m Elupaigatüübid jäävad kaugemale kui tegevuse alast u 400 m kaugusele. teostatud). kaugusel. Elupaiga pindala ega 500 m arendustegevuse alast. Ehitustegevusega ei vähendata Ettevalmistav killustatust arendustegevus ei Koosluste pindala ega killustatust koosluse pindala ega suurendata etapp Ohutegurid: otsene mõjuta. arendustegevus ei mõjuta. killustatust. pindala kadu, killustatuse suurenemine. Mõju suund ja 0 0 0 olulisus

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

1 2 3 4 5 Elupaigatüüp jääb kavandatud tegevuse alast u 400 m kaugusele. Ehitustegevusega ei vähendata koosluse pindala ega suurendata killustatust. Kraavist tulenev kuivendusmõju ei ulatu elupaigatüübini. Teenindustee ja Elupaigatüüp jääb kavandatud

teekraavi rajamine. tegevuse alast u 300 m kaugusele. Elupaigatüübid jäävad kaugemale kui Arendusega piirnevad loodusala Ohutegurid: otsene Ehitustegevusega ei vähendata 500 m arendustegevuse alast. lehtmetsad ei kvalifitseeru 9080-ks, pindala kadu, koosluse pindala ega suurendata Koosluste pindala ega killustatust peamiselt seoses tugeva kuivenduse killustatuse killustatust. Kraavist tulenev arendustegevus ei mõjuta. Samuti ei mõjuga. Mõjutajaks on eeskätt suurenemine, kuivendusmõju ei ulatu mõjutata veerežiimi. ulatuslikud lähialade veerežiimi muutus. elupaigatüübini. põllumajanduslikud kuivendussüsteemid. Teekraavi rajamine avaldab kooslustele täiendavat kuivendusmõju, kuid antud metsade taastumine 9080 elupaigatüübiks on ebatõenäoline ka ilma teekraavi rajamiseta. Mõju suund ja 0 0 0 olulisus

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

1 2 3 4 5 Kaevetööd on kavandatud veetaset alandamata. KMH aruandes on käsitletud ka varianti kus Kaevetööd – kivimi kaevandamine toimub tiigi Elupaigatüüp jääb tunduvalt kobestamine puur kuivendamise abil. Sellisel juhul on kaugemale kui 80 m ja seega Elupaigatüübid jäävad tunduvalt lõhketöödega, kivilasu veetaseme alandusest tulenev võimalik veerežiimi muutus mõju kaugemale kui 80 m tiikide alast ja eemaldamine veerežiimi muutus võimalik kuni 80 elupaigatüübi esinduslikkusele ei seega võimalik veerežiimi muutus ekskavaatoriga. m kaugusel tiigist. Elupaigatüüp jääb avaldata. Ettevaatusprintsiibist mõju elupaigatüüpide tunduvalt kaugemale kui 80 m ja lähtuvana on eelistatud esinduslikkusele ei avaldata. Ohutegurid: veerežiimi seega mõju elupaigatüübi kaevandamine ilma veetaset Müra, maavõnked ja tolm muutus, müra, esinduslikkusele ei avaldata. alandamata elupaigatüüpide seisundit ei mõjuta. vibratsioon/maavõnke Ettevaatusprintsiibist lähtuvana on Müra, maavõnked ja tolm d ja tolmuhäiring eelistatud kaevandamine ilma elupaigatüübi seisundit ei mõjuta. veetaset alandamata. Ettevalmistav Müra, maavõnked ja tolm etapp elupaigatüübi seisundit ei mõjuta. Mõju suund ja 0 0 0 olulisus Kaevise töötlemine purustus- sorteerimissõlmes Müra ja tolm elupaigatüübi seisundit Müra ja tolm elupaigatüübi Müra ja tolm elupaigatüüpide ei mõjuta. seisundit ei mõjuta. seisundit ei mõjuta. Ohutegurid: müra ja tolmuhäiring Mõju suund ja 0 0 0 olulisus Kaevise väljavedu Kaevise väljaveoteed loodusala ei Kaevise väljaveoteed loodusala ei Kaevise väljaveoteed loodusala ei Ohutegurid: müra ja läbi ning seega mõju kooslustele ei läbi ning seega mõju kooslustele ei läbi ning seega mõju kooslustele ei tolmuhäiring avaldata. avaldata. avaldata. Mõju suund ja 0 0 0 olulisus

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

1 2 3 4 5 Ujumiskoha, paadisilla, grill- saunamaja, palkonnide Elupaigatüübid jäävad kaugemale kui ja puurkaevu ehitus. Ehitustegevusega ei vähendata Ehitustegevusega ei vähendata 500 m arendustegevuse alast. Ettevalmistav koosluse pindala ega suurendata koosluse pindala ega suurendata Koosluste pindala ega killustatust etapp Ohutegurid: otsene killustatust. killustatust. arendustegevus ei mõjuta. pindala kadu, killustatuse suurenemine. Mõju suund ja 0 0 0 olulisus Kavandatakse ekstensiivset Kavandatakse ekstensiivset Kavandatakse ekstensiivset kalakasvatust, millega ei kaasne kalakasvatust, millega ei kaasne kalakasvatust, millega ei kaasne reoainete teket koguses, mis võiks reoainete teket koguses, mis võiks reoainete teket koguses, mis võiks ohustada pinna- või põhjavee ohustada pinna- või põhjavee ohustada pinna- või põhjavee seisundit. Tiikide ekspluatatsiooni seisundit. Tiikide ekspluatatsiooni seisundit. Tiikide ekspluatatsiooni korral tuleb aeg-ajalt tiik tühjaks korral tuleb aeg-ajalt tiik tühjaks korral tuleb aeg-ajalt tiik tühjaks Kalakasvatus pumbata. Tegevus on lühiajaline pumbata. Tegevus on lühiajaline pumbata. Tegevus on lühiajaline ning selle käigus veealandust, mis ning selle käigus veealandust, mis ning selle käigus veealandust, mis Ohutegurid: võiks mõjutada ümbritsevate võiks mõjutada ümbritsevate võiks mõjutada ümbritsevate Käitamise etapp veereostus, veerežiimi koosluste veerežiimi, ei teki. Tiigi koosluste veerežiimi, ei teki. Tiigi koosluste veerežiimi, ei teki. Tiigi muutus tühjakspumpamisel suunatakse tühjakspumpamisel suunatakse tühjakspumpamisel suunatakse ärajuhitav vesi läbi tuletõrjevee tiigi ärajuhitav vesi läbi tuletõrjevee tiigi ärajuhitav vesi läbi tuletõrjevee tiigi ehk vesi läbib enne veekogusse ehk vesi läbib enne veekogusse ehk vesi läbib enne veekogusse suunamist setituse. suunamist setituse. suunamist setituse. Kalakasvatusest tulenevalt ei ole Kalakasvatusest tulenevalt ei ole Kalakasvatusest tulenevalt ei ole oodata mõju avaldamist oodata mõju avaldamist oodata mõju avaldamist elupaigatüübile. elupaigatüübile. elupaigatüüpidele. Mõju suund ja 0 0 0 olulisus

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

1 2 3 4 5 Kinnistu külastusintensiivsuseks Kinnistul toimuvad kavandatakse maksimaalselt 20 turismimajanduslikud tegevused külastajat päevas. Valdavalt jäävad Kinnistul toimuvad koosluste seisundit ei mõjuta. pakutavad tegevused kinnistu turismimajanduslikud tegevused Kaitstavaid kooslusi eraldab piiridesse. Kinnistul toimuvad Loodusturism koosluste seisundit ei mõjuta. puhkealast puhvermets, mis takistab turismimajanduslikud tegevused Rabakooslust eraldab puhkealast külastajate juhuslikku sattumist koosluste seisundit ei mõjuta. Ohutegurid: puhvermets, mis takistab nende esinemisalale. Lisaks jäävad Lavassaare loodusalal külastuskoormuse külastajate juhuslikku sattumist kooslused rohkem kui 500 m külastusinfrastruktuur puudub. suurenemisest tulenev rabaalale. kaugusele puhkealast. Arvestades kavandatud Käitamise etapp tallamine ja Arvestades kavandatava Arvestades kavandatava külastusintensiivsust, siis ei ole prügistumine, puhkekeskuse mahtu ei ole oodata puhkekeskuse mahtu ei ole oodata oodata koosluse esinemisalal mürahäiring rabaalale organiseeritavate matkade koosluste esinemisalale külastusintensiivsuse olulist tõusu. intensiivsuse tõusu tasemele, mis organiseeritavate matkade Kaitse-eesmärgiks olevaid kooslusi halvendaks elupaigatüübi seisundit. intensiivsuse tõusu tasemele, mis eraldab puhkealast puhvermets, mis halvendaks elupaigatüüpide takistab külastajate juhuslikku seisundit. sattumist soo-lehtmetsade alale. Mõju suund ja 0 0 0 olulisus Sulgemine etapp Ei ole asjakohane

5.2. Mõju Lavassaare linnualale

Hindamine

Lavassaare linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), niidurisla e niidurüdi e rüdi (Calidris alpina schinzii), soo-loorkull (Circus pygargus), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Tabel 5.2. Mõju Lavassaare linnuala kaitse-eesmärkideks olevatele liikidele

Mõjutatavad Natura liigid ning mõju suund ja olulisus

(positiivne +++, ++, +; neutraalne 0; negatiivne ---, --, -; pole teada ?) kalju- soo- laulu- raba- punaselg- hall- väike- naeru- Liik rüdi väikeluik kotkas loorkull luik püü õgija õgija kajakas kajakas Kavanda- Elupaiga Regist- Regist- Rände- tava Lähim reeritud reeritud peatuspaik paiknemine pesitsus- Elupaik jääb u 5 km tegevuse elupaik elupaik jääb raba- Pesitsusala jääb 0,2 km kaugusel ala jääb kaugusele etapp jääb 3,9 jääb 1,4 laugastele rabaalale. üle 3 km Lavassaare järve Kavandatavad km km ja Lavas- kaugu- alale. tegevused kaugu- kaugu- saare sele sele sele järvele 1 2 3 4 5 6 7 8 Ekskavaatoriga katendi ja taimkatte Peatuspaiga eemaldamine (kahe Ei vähenemist tiigi ulatuses Ei Ei mõjutata ei toimu, teostatud). mõjutata, mõjutata, Pesitsusala vähenemist ei toimu. , ettevalmist paikneb paikneb Ettevalmistustööde mürahäiring vähene, Ei mõjutata, paikneb Ette- paikneb ustööde Ohutegurid: mõjuulatu mõjuulatu kuid võib põhjustada vähest häirimist. mõjuulatusest väljas. valmistav mõjuula mürahäirin elupaiga pindala sest sest Vajalik vältiva meetme rakendamine! etapp tusest g vähene ja vähenemine, väljas. väljas. väljas. häiringut ei pesade põhjusta. kahjustamine, müra. Mõju suund ja 0 0 0 0 - 0 olulisus

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

1 2 3 4 5 6 7 8 Kaevetööd – kivimi kobestamine puur lõhketöödega, kivilasu Ei Ei Ei Elupaika muutvat veerežiimi muutust pole eemaldamine mõjutata Ei mõjutata, mõjutata, oodata. ekskavaatoriga. , mõjutata, paikneb paikneb Kaevetöödega kaasnev mürahäiring ja Ei mõjutata, paikneb paikneb paikneb mõjuulatu mõjuulatu maavõnked võivad põhjustada mõjuulatusest väljas. Ohutegurid: mõjuula mõjuulatus sest sest pesitsushäiringuid. veerežiimi muutus, tusest est väljas. väljas. väljas. Vajalik vältiva meetme rakendamine! müra, väljas. Ette- vibratsioon/maavõn valmistav ked ja etapp tolmuhäiring Mõju suund ja 0 0 0 0 -- 0 olulisus Ei Kaevise töötlemine Ei Ei mõjutata Ei purustus- mõjutata, mõjutata, , mõjutata, Purustamisega kaasnev mürahäiring võib sorteerimissõlmes paikneb paikneb Ei mõjutata, paikneb paikneb paikneb põhjustada pesitsushäiringuid. mõjuulatu mõjuulatu mõjuulatusest väljas. mõjuula mõjuulatus Vajalik vältiva meetme rakendamine! Ohutegurid: müra sest sest tusest est väljas. ja tolmuhäiring väljas. väljas. väljas. Mõju suund ja 0 0 0 0 -- 0 olulisus

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

1 2 3 4 5 6 7 8 Ei Ei Ei mõjutata Ei Kaevise väljavedu mõjutata, mõjutata, , mõjutata, Väljaveoga kaasnev mürahäiring võib paikneb paikneb Ei mõjutata, paikneb paikneb paikneb põhjustada pesitsushäiringuid. Ohutegurid: müra mõjuulatu mõjuulatu mõjuulatusest väljas. mõjuula mõjuulatus Vajalik vältiva meetme rakendamine! ja tolmuhäiring sest sest tusest est väljas. väljas. väljas. väljas. Mõju suund ja 0 0 0 0 - 0 Ette- olulisus valmistav etapp Ujumiskoha, paadisilla, grill- Ei Ei Ei Ei saunamaja, mõjutata, mõjutata, mõjuta, mõjutata, Ehitustegevusega kaasnev mürahäiring võib palkonnide ja paikneb paikneb paikneb Ei mõjutata, paikneb paikneb põhjustada pesitsushäiringuid. puurkaevu ehitus. mõjuulatu mõjuulatu mõjuula mõjuulatusest väljas. mõjuulatus Vajalik vältiva meetme rakendamine! sest sest tusest est väljas. Ohutegurid: otsene väljas. väljas. väljas. pindala kadu. Mõju suund ja 0 0 0 0 - 0 olulisus Ei Ei Ei Ei mõjutata, Kalakasvatus mõjutata mõjutata, mõjutata, veereostust , paikneb paikneb ja kooslust Ei mõjutata, veereostust ja kooslust Ei mõjutata, paikneb Ohutegurid: paikneb mõjuulatu mõjuulatu muutvat muutvat veerežiimi muutust ei ole oodata. mõjuulatusest väljas. Käitamise veereostus, mõjuula sest sest veerežiimi etapp veerežiimi muutus tusest väljas. väljas. muutust ei väljas. ole oodata. Mõju suund ja 0 0 0 0 0 0 olulisus

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Loodusturism

Ohutegurid: Kavandatava puhkemajandusliku tegevuse maht on väike (kuni 20 külastajat päevas) ning tegevused valdavalt külastuskoormuse kontsentreeritud tiikide ja puhkekeskuse alale, mis jääb väljapoole linnuala. Vähesel määral on siiski tegevuse tagajärjel Käitamise suurenemisest oodata linnuala külastatavuse tõusu, mis ebaõige korralduse puhul võib põhjustada linnustiku jaoks häiringuid. etapp tulenev tallamine ja Vajalik leevendavate meetmete rakendamine! prügistumine, mürahäiring Mõju suund ja - olulisus Sulgemine Ei ole asjakohane etapp

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Tabel 5.3. Mõju Lavassaare linnuala kaitse-eesmärkideks olevatele liikidele

Mõjutatavad Natura liigid ning mõju suund ja olulisus

(positiivne +++, ++, +; neutraalne 0; negatiivne ---, --, -; pole teada ?)

mustsaba väike- sarvik- muda- punajalg- kiivi- Liik tutkas rüüt metsis teder Kavanda- vigle koovitaja pütt tilder tilder taja tava Lähim mänguala Elupaiga Lähimad u 0,2 km tegevuse paiknemine Elupaik jääb 0,2 km kaugusel rabaalale. mängualad u 0,9 kaugusel. etapp Tutkast kohatud inventuuri käigus ülelennul, rüüti ja mudatildrit haudelinnuna. km kaugusel. Kohatud Kavandatavad Kohatud inventuuri inventuuri tegevused käigus. käigus. 1 2 3 4 5 Ekskavaatoriga Mänguala katendi ja taimkatte Mänguala vähenemist ei eemaldamine (kahe vähenemist ei toimu. tiigi ulatuses toimu. Ettevalmistustöö teostatud). Ettevalmistustööde Pesitsusala vähenemist ei toimu. Ettevalmistustööde mürahäiring vähene, kuid de mürahäiring mürahäiring Ette- võib põhjustada vähest häirimist. vähene, kuid Ohutegurid: vähene, kuid võib valmistav Vajalik vältiva meetme rakendamine! võib põhjustada elupaiga pindala põhjustada vähest etapp vähest häirimist. vähenemine, häirimist. Vajalik Vajalik vältiva pesade vältiva meetme meetme kahjustamine, rakendamine! rakendamine! müra. Mõju suund ja - - - olulisus

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

1 2 3 4 5 Elupaika muutvat Kaevetööd – kivimi Elupaika muutvat veerežiimi kobestamine puur veerežiimi muutust muutust pole lõhketöödega, pole oodata. oodata. kivilasu Kaevetöödega Kaevetöödega eemaldamine Elupaika muutvat veerežiimi muutust pole oodata. kaasnev kaasnev ekskavaatoriga. Kaevetöödega kaasnev mürahäiring ja maavõnked võivad põhjustada mürahäiring ja mürahäiring ja pesitsushäiringuid. maavõnked võivad maavõnked Ohutegurid: Vajalik vältiva meetme rakendamine! põhjustada võivad veerežiimi muutus, pesitsushäiringuid. põhjustada müra, Vajalik vältiva pesitsushäirin- vibratsioon/maavõn meetme guid. Ette- ked ja tolmuhäiring rakendamine! Vajalik vältiva valmistav meetme etapp rakendamine! Mõju suund ja ------olulisus Purustamisega Purustamisega kaasnev Kaevise töötlemine kaasnev mürahäiring purustus- mürahäiring võib võib põhjustada sorteerimissõlmes Purustamisega kaasnev mürahäiring võib põhjustada pesitsushäiringuid. põhjustada pesitsushäirin- Vajalik vältiva meetme rakendamine! pesitsushäiringuid. guid. Ohutegurid: müra Vajalik vältiva Vajalik vältiva ja tolmuhäiring meetme meetme rakendamine! rakendamine! Mõju suund ja ------olulisus

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

1 2 3 4 5 Väljaveoga Väljaveoga kaasnev kaasnev mürahäiring võib mürahäiring Kaevise väljavedu põhjustada võib põhjustada Väljaveoga kaasnev mürahäiring võib põhjustada pesitsushäiringuid. pesitsushäiringuid. pesitsushäirin- Ohutegurid: müra Vajalik vältiva meetme rakendamine! Vajalik vältiva guid. ja tolmuhäiring meetme Vajalik vältiva rakendamine! meetme rakendamine! Mõju suund ja Ette- - - - valmistav olulisus etapp Ehitustegevu- Ujumiskoha, Ehitustegevusega sega kaasnev paadisilla, grill- kaasnev mürahäiring saunamaja, mürahäiring võib võib põhjustada palkonnide ja Ehitustegevusega kaasnev mürahäiring võib põhjustada pesitsushäiringuid. põhjustada pesitsushäirin- puurkaevu ehitus. Vajalik vältiva meetme rakendamine! pesitsushäiringuid. guid. Vajalik vältiva Vajalik vältiva Ohutegurid: otsene meetme meetme pindala kadu. rakendamine! rakendamine! Mõju suund ja - - - olulisus Ei mõjutata, Kalakasvatus Ei mõjutata, veereostust ja veereostust ja kooslust Ohutegurid: Ei mõjutata, veereostust ja kooslust muutvat veerežiimi muutust ei ole oodata. kooslust muutvat muutvat Käitamise veereostus, veerežiimi muutust veerežiimi etapp veerežiimi muutus ei ole oodata. muutust ei ole oodata. Mõju suund ja 0 0 0 olulisus

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Loodusturism

5.3. Leevendavad meetmed Lavassaare linnuala kaitse-eesmärkidele

Tabel 5.4. Leevendavad meetmed ja nende tõhusus

Liigid ja elupaigatüübid Negatiivset mõju kellele negatiivne mõju Meede Selgitus Hinnang tõhususele põhjustav tegevus avaldub 1 2 3 4 5 laululuik, rabapüü, punaselg-õgija, hallõgija, Pesitsushäiringu vältimine mustsaba-vigle, Täiendavalt välistab maas Ekskavaatoriga katendi ja Ajastamine perioodile väikekoovitaja, tutkas, pesitsevate lindude Väga tõhus taimkatte eemaldamine august-märts rüüt, sarvikpütt, teder, võimalike pesade metsis, mudatilder, hävimist. punajalg-tilder ja kiivitaja

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

1 2 3 4 5 laululuik, rabapüü, Kaevetööd – kivimi punaselg-õgija, hallõgija, kobestamine puur mustsaba-vigle, Ajastamine perioodile lõhketöödega, kivilasu väikekoovitaja, tutkas, Pesitsushäiringu vältimine Väga tõhus august-märts eemaldamine rüüt, sarvikpütt, teder, ekskavaatoriga. metsis, mudatilder, punajalg-tilder ja kiivitaja Kaevetööd – kivimi Soostuvad ja soo- kobestamine puur lehtmetsad (9080), Tiikide rajamine ilma Veerežiimi muutuste lõhketöödega, kivilasu looduslikus seisundis Väga tõhus veetaseme alandamiseta vältimine. eemaldamine rabad (7110*) ekskavaatoriga. laululuik, rabapüü, punaselg-õgija, hallõgija, Kaevise töötlemine mustsaba-vigle, Ajastamine perioodile purustus- väikekoovitaja, tutkas, Pesitsushäiringu vältimine Väga tõhus august-märts sorteerimissõlmes rüüt, sarvikpütt, teder, metsis, mudatilder, punajalg-tilder ja kiivitaja laululuik, rabapüü, punaselg-õgija, hallõgija, mustsaba-vigle, Ajastamine perioodile Kaevise väljavedu väikekoovitaja, tutkas, Pesitsushäiringu vältimine Väga tõhus august-märts rüüt, sarvikpütt, teder, metsis, mudatilder, punajalg-tilder ja kiivitaja

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

1 2 3 4 5 laululuik, rabapüü, punaselg-õgija, hallõgija, Ujumiskoha, paadisilla, mustsaba-vigle, grill-saunamaja, Ajastamine perioodile väikekoovitaja, tutkas, Pesitsushäiringu vältimine Väga tõhus palkonnide ja puurkaevu august-märts rüüt, sarvikpütt, teder, ehitus metsis, mudatilder, punajalg-tilder ja kiivitaja Kaitseala piiride tähistamine ja infotahvli kaljukotkas, niidurisla, paigaldamine Häiringu vältimine, soo-loorkull, väikeluik, puhkekeskuse alale külastajate teadlikkuse Keskmiselt tõhus laululuik, rabapüü, kaitseala paiknemise, tõstmine. punaselg-õgija, hallõgija, väärtuste ning keelatud väikekajakas, tegevuste osas. Loodusturism naerukajakas, mustsaba- Looduskaitseala kaitse- Lubatud ja keelatud vigle, väikekoovitaja, eeskirja kehtestamine, mis tegevuste regulatsiooni Keskmiselt tõhus tutkas, rüüt, sarvikpütt, määrab alal lubatud ja kehtestamine. teder, metsis, mudatilder, keelatud tegevused punajalg-tilder ja kiivitaja Rabamatkade Pesitsushäiringu korraldamise vältimine Väga tõhus vältimine. pesitsusperioodil.

Loodusliku mitmekesisuse tõstmiseks ning seeläbi Natura alade seisundi parandamiseks on järgnevalt esitatud rikastavad meetmed. Rikastavate meetmete puhul on tegu soovituslike meetmetega:

- Lisaks tiikidele, kuhu plaanitakse asustada kalu, rajada soovituslikult 1-2 madalamat ja väiksemat, päiksele avatud tiiki. Need tiigid võiksid saada elupaigaks kahepaiksetele (kudemisveekogud) ja madalad, nõrga kaldega kaldavööndid toitumiskohaks rändel olevatele kahlajatele – -

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

- kalu nendesse mitte asustada! Kuna kahepaiksed ja nende noorjärgud on paljude lindude toiduobjektiks, siis meede rikastaks nende toidubaasi. - Võimaldada tiikidel toitumas käia peamiselt kaladest ja kahepaikseist elatuvatel lindudel (nt kalakotkas, merikotkas, hallhaigur, hõbehaigur, must-toonekurg, valge-toonekurg, kormoran, jääkoskel, jäälind jms) ja mitte neid vaenata. See oleks üks linnuvaatlusturismi võimalikke ja põnevaid atraktsioone. - Luua tiikide ümbruses pesitsusvõimalusi õõnsustes pesitsevatele veelindudele (sõtkas, jääkoskel), püstitades neile pesakaste, rikastamaks piirkonna liigilist koosseisu.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

5.4. Alternatiivsed lahendused

Keskkonnamõju hindamisel vaadeldi tehnoloogiliste alternatiividena tiikide rajamist veetaseme alandamisega vee väljapumpamise teel ja ilma selleta. Sealjuures on ilmnenud mõju hindamisel pinna- ja põhjaveele, et veetaset alandamata ei muutu ümbritseva ala veerežiim ning veetaset alandades võib veerežiimi muutus ulatuda kuni 80 m kaugusele rajatavast tiigist. Täiendavaid kraave või olemasolevate kraavide puhastamist tegevusega kaasnevana ei kavandata. Natura hindamise kontekstis on oluline, et kavandatava tegevusega ei tohi muuta veerežiimi Natura loodus- ja linnualal. Antud juhul kummagi alternatiiviga veerežiimi muutust Natura alal ei kaasne ja seega Natura hindamise kontekstis alternatiividel olulist mõju erinevust ei esine. Siiski lähtudes ettevaatusprintsiibist võib eelistada alternatiivi, mille korral veetaseme alandust ei põhjustata.

Teise alternatiivlahendusena käsitleb KMH aruanne materjali väljaveoks kasutatavaid teekoridore. Sealjuures esimeseks ühendusteede alternatiiviks on Salevere-Kuhu-Võrungi ja Koonga-Võrungi vallatee ja sealt edasi Vanamõisa-Koonga-Ahaste riigimaantee ning teiseks alternatiiviks tee lõigul Kuhu-Kiisamaa kuni Vanamõisa-Koonga-Ahaste riigimaanteeni. Mõlemad teealternatiivid kulgevad väljapool Natura ala ning piisavalt kaugel, et väljaveost põhjustatud mürahäiring teekoridoridelt Natura aladeni ei kandu. Seega antud väljaveoteede alternatiividel Natura hindamise kontekstis mõju erinevust ei esine.

5.5. Järeldused

Kavandatava tegevuse iseloomust ja mahust tulenevalt ei ole oodata negatiivset mõju Lavassaare loodusala kaitse-eesmärkidele või terviklikkusele. Kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid paiknevad kavandatud tegevuse alast vähemalt 300 m kaugusele ning neid eraldab kavandatud tegevuse alast puhvermetsa vöönd. Koosluste hea seisundi säilimiseks peab säilima senine veerežiim. Põhjavee alandusarvutustest ilmnes, et veerežiimi muutust võib esineda kõige negatiivsema mõjuga tehnoloogilise lahenduse korral (vett vaja tiigi rajamisel alandada maksimaalselt 4,4 m) kuni 80 m kaugusele rajatavast tiigist. Antud kaugusel kaitse-eesmärgiks olevaid kooslusi ei esine. Tegevusega kaasnevana ei nähta ette loodusala mõjutavate kraavide rajamist või rekonstrueerimist. Kuna kavandatava tegevusega kaasneva loodusturismi kasv piirkonnas on vähene, siis sellega kaasnevana ei ole oodata olulist negatiivset mõju kooslustele.

Kavandatava tegevuse iseloomust ja mahust tulenevalt võib esineda negatiivset mõju Lavassaare linnuala kaitse-eesmärkidele juhul kui ei rakendata vältivaid ja leevendavaid meetmeid. Mõju seisneb eeskätt ehitustegevuse, kaevandamise ja killustiku tootmisega kaasnevast mürast põhjustatud pesitsushäiringu võimalikus tekitamises lähialadel. Eeskätt on ohustatud inimpelglikumad linnuliigid (teder, metsis). Mõju on võimalik vältida ajastades kõik mürarikkad tegevused väljapoole pesitsusperioodi. Kuna kavandatava tegevuse puhkemajanduse maht on vähene, siis mahukat külastuskoormuse kasvu pole tegevusega kaasnevana oodata. Siiski on vajalik leevendavate meetmete rakendamine võimalikke külastuskoormuse mõjude vähendamiseks. Vältivate ja leevendavate meetmete rakendamisel ei ole oodata negatiivset mõju Lavassaare linnualale.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

6. LEEVENDAVAD MEETMED

Keskkonnamõju hindamine ja analüüs andis veendumuse, et kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju hinnatud valdkondades. Teatud negatiivsed mõjud võivad kavandatava tegevuse puhul siiski avalduda ning seetõttu tuleb nende vähendamiseks jälgida käesolevas peatükis toodud meetmeid.

Pinna- ja põhjavee kvaliteet

Negatiivset mõju pinna- ja põhjaveele võivad avaldada avariid kasutatavate masinatega, kus avarii korral võib lekkida kütust ja muid keskkonnale ohtlikke ained. Negatiivset mõju on võimalik ennetada masinate perioodiliste kontrollide ja hooldustega. Masinate hooldus- ja remonttöid tuleb teostada vaid selleks ettenähtud reostuskindlatel remondi- ja hooldusplatsidel (nt masina omanikettevõtte töökojas).

Müra

Kaevise väljaveol tuleb tekkiva müraolukorra leevendamiseks seada Koonga–Võrungi- ja Kuhu ringi teel veoautode piirkiiruseks 30 km/h.

Tolm

Ansu kinnistult kavandatakse materjali väljavedu teostada hilissügis-talvisel perioodil ja seda nelja aasta jooksul. Kuna tegemist on suurema õhuniiskuse ja sademeterohke ajaga, ei ole olulise tolmu teket eeldada. Kui aga visuaalselt nähtav tolm peaks siiski tekkima, tuleb seda leevendada. Efektiivsemaks lahenduseks episoodilise tegevuse tolmu mahasurumiseks on pindamata tee keemiline töötlemine (kloriid, pindaktiivne polümeer vms), mis seob peened osakesed, absorbeerib niiskust või tekitab pinnale resistentse kooriku, mille tulemusena lenduvat tolmu ei teki. Kui töödeldud kiht hakkab uuesti tolmama, tuleb meedet korrata. Maanteeameti soovitustel tuleks teha tolmutõrjet 50 meetrit enne ja pärast hoonestust/õueala.

Kohalik taristu

Materjali väljaveost tingitud mõju kohalikule taristule võivad avalduda eelkõige teede kandevõime ja sõidetavuse vähenemisega. Kuna nimetatud asjaolud sõltuvalt oluliselt aastaajast ja ilmastikuoludest (peamised probleemid teede kandevõime ja sõidetavusega ilmnevad kevadel, kui hakkab sulamine ja maapind muutub pehmeks), siis negatiivse mõju olulisust kohalikule taristule leevendab materjali väljaveo ajastamine kuivale ja/või külmunud pinnasega perioodile. Tee mistahes kahjustamise korral tuleb see vastavalt kohaliku omavalitsuse ja arendaja vahel tee kasutamiseks sõlmitud lepingule vähemalt esialgses seisukorras taastada. Tee esialgne seisukord tuleb eelnevalt fikseerida. Enne vedude algust tuleb geotehniliste katsetustega väljaselgitatud vähese kandevõimega teeosades tagada tee kandevõime. Kuhu tee on kavas kandevõime suurendamiseks ~2 km lõigul rekonstrueerida (Pikavere teest Ansu kinnistuni).

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Üldilme

Kavandatud tegevuse ettevalmistavas etapis tiikide rajamisel tekkivat negatiivset mõju visuaalsele üldilmele aitab leevendada see, kui iga rajatav tiik ja selle vahetu ümbruskond koheselt peale lõhatud kivilasu eemaldamist ja tiigi süvendi täielikku valmimist korrastada.

Lavassaare linnuala

Kavandatava tegevuse iseloomust ja mahust tulenevalt võib esineda negatiivset mõju Lavassaare linnuala kaitse-eesmärkidele. Mõju seisneb peamiselt tiikide rajamisega seotud tegevustega kui ka muu ehitustegevusega kaasnevast mürast põhjustatud pesitsushäiringu võimalikus tekitamises lähialadel. Võimaliku negatiivse mõju vältimiseks tuleb kõik mürarikkad tegevused ajastada väljapoole pesitsusperioodi (august-märts). Vähesel määral võib kavandatava puhkemajandusliku tegevuse tagajärjel oodata linnuala külastatavuse tõusu, mis ebaõige korralduse puhul võib põhjustada linnustikule häiringuid. Leevendavate meetemetena võimaliku külastuskoormuse mõjude vähendamiseks tuleb korraldada kaitse- või hoiuala piiride tähistamine ja infotahvli paigaldamine puhkekompleksi alale kaitseala paiknemise, väärtuste ning keelatud tegevuse osas ning kehtestada looduskaitseala kaitse- eeskiri lubatud ja keelatud tegevustega. Samuti tuleb vältida rabamatkade korraldamist lindude pesitusperioodil. Täpne ülevaade leevendavatest meetmetest ja nende tõhususest liikidele ja elupaigatüüpidele on välja toodud Natura hindamise peatükis 5.

Kaitsealused liigid

Kavandatud tegevuse teistele lähialal esinevatele kaitsealustele liikidele (kes ei ole Natura loodus- või linnuala kaitse-eesmärgiks) avalduvad samad mõjud nagu Lavassaare linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele. Mõjusid vältivad meetmed on samad nagu eelnevalt ja Natura 2000 hindamise peatükis 5 on kirjeldatud. Linnustiku inventuuri käigus tuvastati kavandatud tegevuse alaga külgneval niidualal III kaitsekategooria rukkiräägu esinemine, kelle pesitsemiseks on sobilik ka rajatavate tiikide asukohta jääv niiduala. Elupaigakaost tulenevat võimalikku negatiivset mõju aitab leevendada samale kinnistule ning lähialadele jäävate teiste rohumaade nn räägusõbralik hooldus (hiline ja keskelt väljapoole niitmine). Vältimaks rukkiräägu pesade võimalikku kahjustamist tuleb pinnase koorimine jms ettevalmistav tegevus ajastada väljapoole pesitsusperioodi.

Eelpool välja toodud leevendavad meetmed on suunatud täitmiseks eelkõige arendajale, kes teostab ise kontrolli ja vastutab nende täitmise eest. Ekspertgrupp leiab, et negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks on oluline nimetatud leevendusmeetmed määrata tingimustena väljastatavas ehitusloas ning mille alusel Koonga Vallavalitsus saab ise teostada järelevalvet ning kontrollida nende täitmist.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

7. ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE, SOBIVAIMA ALTERNATIIVI VALIK

Käesoleva peatüki eesmärgiks on võrrelda aruande 2. peatükis kirjeldatud kavandatud tegevuse reaalseid alternatiive ning selgitada nende seast välja parim lahendus. Kuna kavandatava tegevuse alternatiivid on seotud nii kinnistusisese tegevusega kui ka kinnistuvälise tegevusega, siis vaadeldakse neid tegevusi eraldiseisvalt. Alternatiivide ülevaade on toodud tabelites 7.1. ja 7.2.

Tabel 7.1.Kinnistuvälise tegevuse ja kinnistusisese tegevuse alternatiivid

Kinnistuväline tegevus (väljaveo tee alternatiivid) Alternatiiv V1 Alternatiiv V2

materjali väljaveoks kasutatakse Salevere- materjali väljaveoks kasutatakse eramaid Kuhu-Võrungi ja Koonga-Võrungi vallateed läbivat Kuhu-Kiisamaa teed

Kinnistusisene tegevus (tehnoloogilised alternatiivid) Alternatiiv T1 Alternatiiv T2 tiikide rajamine veetaseme tiikide rajamine ilma veetaseme alandamiseta alandamisega Alternatiiv A1 Alternatiiv A2

rajatakse kaks tiiki rajatakse neli tiiki

Tabel 7.2. Tegevuse põhialternatiivid

0-alternatiiv 1-alternatiiv põhivariant ehk kavandatav tegevus säilib kinnistul olemasolev olukord (parim võimalik variant alternatiividest T1 ja T2, A1 ja A2 ning V1 ja V2)

Alternatiivide võrdlemisel võeti arvesse järgmisi mõjuvaldkondi:

- mõju pinnasele; - mõju pinna- ja põhjaveele; - mõju taristule; - mõju inimese heaolule ja tervisele; - mõju maaomandile ja üldilmele; - võimalikud keskkonnaavariid; - mõju kaitsealuste liikide kasvukohtadele ja elupaikadele; - turismimajanduse arendamisest tekkiv võimalik mõju; - mõju loodusvarade kasutamise otstarbekusele ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide vastavus säästva arengu põhimõtetele - mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Kuna kavandatava tegevuse alternatiivid on seotud nii kinnistusisese tegevusega kui ka kinnistuvälise tegevusega, siis vaadeldakse neid tegevusi eraldiseisvalt. Hindamisel selgub neist mõlema puhul parim võimalik lahendus. Kavandatavat tegevust võrreldakse 0- alternatiiviga ehk olukorraga, kui Ansu kinnistu arendamist taotletavas ja planeeritavas mahus ei teostata. Alternatiivide võrdlemisel on kasutatud kaalutud intervallskaala meetodit. Mõjude olulisust hinnati tabelis 7.3. toodud skaala alusel.

Tabel 7.3. Mõjude olulisuse hindamise skaala

Soovitatud meetmetega vähendatav 0 Oluline mõju puudub ( ) või ärahoitav negatiivne mõju; potentsiaalne positiivne mõju -1 nõrk negatiivne mõju 1 nõrk positiivne mõju -2 mõõdukas negatiivne mõju 2 mõõdukas positiivne mõju -3 tugev negatiivne mõju 3 tugev positiivne mõju

Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite osakaalu määramiseks arvestatakse ekspertgrupi liikmete hinnanguid kasutades otsustamisel Delphi-meetodit. Kaalkriteeriumide hindepallide saamiseks korrutatakse teatava kriteeriumi alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide lõplik järjestus saadakse kõigi kaalkriteeriumide hindepallide summeerimisega alternatiivide lõikes. Saadud tulemuste põhjal osutub parimaks kõige suurema punktisummaga alternatiiv.

Tabel 7.4. Kinnistuväliste ehk väljaveo tee alternatiivide võrdlemine

Alternatiiv V1 Alternatiiv V2 Ala- hinde- hinde- Kriteerium Kaal kaalutletud kaalutletud kriteerium pall pall (mõju keskmine (mõju keskmine olulisus) olulisus) 1 2 3 4 5 6 7 pinnas 0,144 0 0 -1 -0,144 pinnavesi 0,048 0 0 0 0

põhjavesi ei ole asjakohane taristu 0,152 (-2) 0 0 0 müra 0,120 -1 -0,120 0 0 inimese heaolu ja tolm 0,112 (0) 0 0 0 tervis lõhketööd ei ole asjakohane maaomand ja 0,064 0 0 -1 -0,064 üldilme

võimalikud 0,048 0 0 0 0 keskkonnaavariid

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

1 2 3 4 5 6 7 kaitsealuste liikide 0,064 (-2) 0 0 (-2) kasvukohad ja leiukohad turismindus 0,072 0 0 0 0 loodusvarade kasutamise otstarbekus ja 0,040 0 0 0 0 selle vastavus säästva arengu põhimõtetele Natura 2000 0,136 (-2) 0 0 (-2) Kokku 1 -0,120 -0,208

Tabel 7.5. Kinnistusiseste tegevuste e. tehnoloogiliste alternatiivide T1 ja T2 võrdlemine

Alternatiiv T1 Alternatiiv T2 Ala- hinde- hinde- Kriteerium Kaal kaalutletud kaalutletud kriteerium pall pall (mõju keskmine (mõju keskmine olulisus) olulisus) 1 2 3 4 5 6 7 pinnas ei ole asjakohane pinnavesi 0,129 0 0 0 0

põhjavesi 0,204 -1 -0,204 0 0 taristu ei ole asjakohane müra 0,065 0 0 0 0 inimese heaolu ja tolm ei ole asjakohane tervis lõhketööd ei ole asjakohane maaomand ja ei ole asjakohane üldilme võimalikud 0,075 0 0 0 0 keskkonnaavariid kaitsealuste liikide 0,161 (-3) 0 (-3) 0 kasvukohad ja leiukohad turismindus ei ole asjakohane

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

1 2 3 4 5 6 7 loodusvarade kasutamise otstarbekus ja 0,172 0 0 0 0 selle vastavus säästva arengu põhimõtetele Natura 2000 0,194 (-3) 0 (-3) 0 Kokku 1 -0,204 0,000

Tabel 7.6. Kinnistusiseste tegevuste e. tehnoloogiliste alternatiivide A1 ja A2 võrdlemine

Alternatiiv A1 Alternatiiv A2 Ala- hinde- hinde- Kriteerium Kaal kaalutletud kaalutletud kriteerium pall pall (mõju keskmine (mõju keskmine olulisus) olulisus) 1 2 3 4 5 6 7 pinnas 0,101 0 0 0 0 pinnavesi 0,060 0 0 0 0

põhjavesi6 0,089 0 0 0 0 taristu ei ole asjakohane müra 0,095 0 0 0 0 inimese heaolu ja tolm 0,101 0 0 0 0 tervis lõhketööd 0,065 0 0 0 0 maaomand ja 0,060 1 0,060 1 0,060 üldilme

võimalikud 0,036 0 0 0 0 keskkonnaavariid kaitsealuste liikide 0,101 (-3) 0 (-3) 0 kasvukohad ja leiukohad turismindus 0,083 -1 -0,083 0 0 loodusvarade kasutamise otstarbekus ja 0,089 0 0 0 0 selle vastavus säästva arengu põhimõtetele

6 hinnangus arvestatud alternatiiv T2 mõjuga, alternatiiv T1 korral oleks mõju hinnang nii A1 kui ka A2 korral -1

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

1 2 3 4 5 6 7 Natura 2000 0,119 (-3) 0 (-3) 0 Kokku 1 -0,024 0,060

Kinnistuväliste ehk väljaveo tee alternatiivide võrdlemisel osutus parimaks alternatiiv V1, kuna selle alternatiivi korral puudub vajadus pinnast ja maaomandit mõjutava uue tee väljaehitamiseks. Küll aga võib kaasneda selle alternatiivi korral mõõdukas negatiivne mõju olemasoleva tee seisukorrale ning piirväärtusele vastava kuid potentsiaalseid häiringuid põhjustava müra kasvu näol nõrka negatiivset mõju inimese heaolule ja tervisele. Samuti võib väljaveo teel esineda tolmu kontsentratsiooni tõusu. Mõjutused tee tehnoseisundile ning võimalikud tolmu ilmingud on õiguslike- või tehniliste meetmetega leevendatavad misjärel oluline mõju puudub. Mõlema alternatiivi korral võib kaasneda kuni tugev negatiivne mõju kaitsealustele liikidele ja nende leiukohtadele ning Natura alale, mis on käesolevas aruandes väljapakutud tööaja piiranguid rakendades leevendatav ning misjärel oluline mõju Natura alale puudub.

Kinnistusiseste tegevuste ehk tehnoloogiliste alternatiivide võrdlemise tulemusena osutus paremaks alternatiiv T2 ehk tiikide rajamine ilma veetaseme alandamiseta. Kahe võrreldud alternatiivi erinevus seisneb põhjavee taseme muutuses, mis ühel juhul tekib ning teisel juhul mitte. Samas tuleb nentida, et alternatiiv T1 korral tekkiv lokaalne veetaseme alanduslehter ja sellega kaasnev negatiivne mõju ei ole põhjavee enda ja teiste mõjuvaldkondade suhtes sedavõrd oluline, et selle variandi peaks edaspidi ilmtingimata välistama. Ettevaatusprintsiibist tulenevalt tuleks eelistada alternatiivi T2. Alternatiivid A1 ja A2 ehk kahe- ja nelja tiigi rajamise variandid tekkiva keskkonnamõju osas teineteisest ei erine, st tekkiva keskkonnamõju seisukohast oleks kavandatav projekt teostatav nii kahe kui nelja tiigi korral. Kuna tiikide rajamine on ajatatud etappideks, siis esinevad kahe tiigi rajamisel hinnatud mõjuvaldkondades samad mõjud, mis nelja tiigi korral. Mõlema variandi korral toimub kaevise sihtotstarbeline (pinnavormide loomine, ehituskivi) kasutamine, mistõttu ei erine tegevused loodusressursside kasutamise otstarbekuselt ning säästva arengu põhimõtetelt. Ehitustegevus kestab nelja tiigi korral küll vastavalt kauem, kuid lähtuvalt tekkiva keskkonnamõju suurusest ja projekti perspektiivsest ülesehitusest üldine keskkonnamõju ühes ajahetkes sellest ei muutu. Küll aga kahe tiigi rajamisel soovitud kujul tegevus jääks maksimaalselt realiseerimata ja sellega kaasneks mõningane negatiivne mõju soovitud tegevuse ehk turismimajanduse suhtes. Olulise keskkonnamõju puudumise tõttu on seetõttu soositum alternatiiv A2.

Tabel 7.7. Tegevuse alternatiivide võrdlemine Alternatiiv 1 Alternatiiv 0 (V1+T2+A2) Ala- Kriteerium Kaal hinde- hinde- kriteerium pall kaalutletud pall kaalutletud (mõju keskmine (mõju keskmine olulisus) olulisus) 1 2 3 4 5 6 7 pinnas 0,093 0 0 0 0

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

1 2 3 4 5 6 7 pinnavesi 0,055 0 0 0 0 põhjavesi 0,082 0 0 0 0 taristu 0,082 0 0 (-1) 0 müra 0,087 0 0 -1 -0,087 inimese heaolu ja tolm 0,093 0 0 (0) 0 tervis lõhketööd 0,060 0 0 0 0 maaomand ja 0,055 0 0 1 0,055 üldilme võimalikud 0,033 0 0 0 0 keskkonnaavariid kaitsealuste liikide 0,093 0 0 (-3) 0 kasvukohad ja leiukohad turismindus 0,077 -2 -0,154 1 0,077 loodusvarade kasutamise otstarbekus ja 0,082 0 0 0 0 selle vastavus säästva arengu põhimõtetele Natura 2000 0,109 0 0 (-3) 0 Kokku 1 -0,154 0,044

Kavandatav tegevus, mis koosneb kinnistuvälisest alternatiivist V1 ning kinnistusisesestest alternatiividest T2 ja A2 avaldab piirväärtusele vastava kuid potentsiaalseid häiringuid põhjustava müra kasvu näol väljaveoteel nõrka negatiivset mõju. Raskeveokitest tekkiv mõju kohalikule teele, potentsiaalne teetolmu teke, mõju kaitsealuste liikidele ja nende kasvukohtadele ning mõju Natura 2000 alale on käesolevas aruandes väljapakutud leevendusmeetmetega ära hoitav. Keskkonnamõju hindamisel selgus, et maaomandi ja üldilme seisukohast kaasneb kavandatava tegevusega nõrgalt positiivne mõju, kus kavandatud tegevuse realiseerumisel saab seni tühermaana seisnud kinnistu sihtotstarbelise kasutussuuna vaba aja veetmise kohana, millega paraneb ka ala visuaalne üldilme. Turismimajanduslikust seisukohast on kalatiikide ning täiendava puhkekoha rajamisel selge positiivne mõju. Sealjuures 0-alternatiivi puhul, kui tiike ei rajata, kaasneb turisminduse seisukohast nõrk negatiivne mõju, mis avaldub nii maaomaniku saamata tulubaasis kui ka turistide kitsamates valikuvõimalustes. Kahe alternatiivi võrdluses osutus eelkõige kavandatava tegevuse lõppeesmärki silmas pidades paremaks alternatiiv 1 ehk taotletav tegevus.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Väiksema keskkonnamõju või olulise mõju puuudmisel kavandatud tegevuse eesmärgi tõttu on soovitav rakendada kinnistuvälist alternatiivi V1 ning kinnistusiseseid alternatiive T2 ja A2.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

8. KESKKONNASEIRE JA AUDITEERIMISE VAJADUS

Juhul, kui tiikide rajamine toimub veetaseme alandamisega vee väljapumpamise teel tuletõrje veevõtutiiki ja sealt edasi ülevoolu kaudu Kuhu kraavi, siis tuleb Kuhu kraavis teostada ühekordset veeseiret heljumi ja naftaproduktide osas. Kui analüüsi tulemustest selgub, et seiratud näitajad jäävad lubatud piirnormidesse, siis edaspidi seiret ei ole vaja teostada. Hilisema ekspluatatsiooni käigus tiigi tühjendamisel tuleks ühekordselt mõõta väljajuhitava vee ning Kuhu kraavist ülesvoolu jäävas punktis lämmastiku ja fosfori sisaldust.

Keskkonnamõju hindamise käigus selgus, et Ansu kinnistul kavandatavad tegevused ei avalda keskkonnale eeldatavalt olulist negatiivset mõju ning seetõttu ei pea ekspertgrupp peale eelnevalt kirjeldatud seire teiste seirete teostamist ja auditeerimist vajalikuks.

Kavandatud tegevuse lähipiirkond on linnustiku osas juba võrdlemisi hästi seiratud. Alaga külgnev Laisma raba kuulub riiklikku madalsoode ja rabade linnustiku seire püsialade hulka, kus Laisma raba alal asuvad kaks seiratavat püsitransekti (iga-aastased kordusloendused kahel valitul püsitransektil alates 2009. a). Eelnevast lähtudes täiendavat seiret linnustiku osas läbi viia ei ole vaja.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

9. ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSIST JA AVALIKUSTAMISEST, RASKUSTEST, MIS ILMNESID KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANDE KOOSTAMISEL

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise osapooled on toodud tabelis 9.1.

Tabel 9.1. Keskkonnamõju hindamise osapooled

FIE Aldo Anso

Pereküla küla, Halinga vald, Pärnu maakond Tel 528 9095, faks 445 7144 Kontaktisik:

Aldo Anso Arendaja Tel 528 9095 [email protected] Koonga Vallavalitsus Koonga vald, 88401, Pärnu maakond Tel 447 3740, faks 447 3741 [email protected] Kontaktisik:

Otsustaja Helgi Mitt Tel 447 3740 [email protected] Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon

Roheline 64, 80010 Pärnu a Tel 447 7388, faks 447 7399 [email protected] Kontaktisik: Toomas Kalda Järelevalvaj Tel 447 7383 [email protected] Agenda Keskkonnabüroo OÜ Lõõtsa 2A, 11415 Tallinn Tel 637 2711, 5463 0936 [email protected] www.keskkonnabüroo.ee

Ekspertgrupi koosseis: Jan Johanson (litsents KMH0134), tehnikateaduste magister, ekspertgrupi juht; Piret Toonpere, tehnikateaduste magister, Natura hindamise ekspert;

Ekspert Janek Kivi, loodusteaduste bakalaureus, looduskaitse spetsialist, taimestiku inventeerija; Sixten Kerge, loodusteaduste magister, turismimajanduse ekspert; Andrus Jair, ornitoloog ja linnustiku inventeerija; Vivian Ilves, loodusteaduste diplom, assistent; Kavandatava ekstensiivse kalakasvatuse teemal konsulteeriti Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liidust Aarne Liiviga, Eesti Maaülikoolist Tiit Paaveriga ja Kalandse Teabekeskuses Katrin Pärnaga.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Kuhu tiikide rajamisega kaasnev keskkonnamõju hindamine algatati Koonga Vallavalituse 27.08.2013. a korraldusega nr 86 (lisa 3).

Keskkonnamõju hindamine algatati kavandatava tegevuse eeldatavalt olulisest mõjust Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Lavassaare hoiualale ning kaitstavatele loodusobjektidele, kavandatud tegevuse asukohast (piirnemine Lavassaare hoiuala kaitseväärtustega, puuduv infrastruktuur), keskkonnatingimusest (nõrgalt kaitstud põhjaveega ala), tegevuse iseloomust ning tegevusega kaasnevatest tagajärgedest (veerežiimi muutus, tolm, müra, vibratsioon, transport, külastuskoormuse kasv), eeldatava mõju ulatusest ja kumulatiivsusest (tiikide kaevamine, kaevise väljavedu sh koos teiste karjääridega), kalakasvatuse ekspluatatsioonist ja turismimajanduse arendamisest.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva KMH programmi avalik väljapanek toimus ajavahemikus 01.10.2013-18.10.2013 (18 päeva). Programmi avalik arutelu toimus 24.10.2013. a Koonga kõrtsis. Avalikul arutelul osales kokku 21 inimest ning arutelu protokolliti. Programmi avaliku väljapaneku jooksul esitati üks kirjalik ettepanek, millele vastati kirjalikult (lisa 4)

KMH programm esitati Keskkonnaametile heakskiitmiseks 24.01.2014. Keskkonnaamet jättis oma 21.03.2014. a kirjaga nr PV 6-7/13/22497-7 KMH programmi heakskiitmata, kuna KMH menetlus (KMH programmi avalikust väljapanekust ja arutelust teatamise viis, menetlusosaliste teavitamine ja kaasamine, avalikustamise teade) ei vastanud KeHJS sätetele ning selles esines olulisi rikkumisi, mis võisid mõjutada KMH tulemusi. Lähtudes KeHJS § 18 lõikest 4 tuli Kuhu tiikide rajamisega kaasneva KMH programm uuesti avalikustada KeHJS §-des 16 ja 17 sätestatud korras.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva KMH programmi kordus avalik väljapanek toimus ajavahemikus 15.04.2014-05.05.2014 (21 päeva). Programmi kordus avalik arutelu toimus 06.05.2014. a Koonga kõrtsis. Arutelul osales kokku 12 inimest ning arutelu protokolliti. Programmi avaliku väljapaneku jooksul esitati kaks kirjalikku ettepanekut, millele vastati kirjalikult (lisa 5)

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva KMH programm esitati täiendavalt Keskkonnaametile heakskiitmiseks 09.05.2014. Keskkonnaamet kiitis KMH programmi heaks 11.07.2014. a kirjaga nr PV 6-7/14/11076-3 (lisa 6). Lähtudes heakskiidetud programmist (lisa 7) hindas Agenda Keskkonnabüroo OÜ Kuhu tiikide rajamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju hindamisel kasutati avalikke dokumente, planeeringuid, uuringuid jms dokumente, milledele on aruandes viidatud.

KMH aruande avalik arutelu toimus Koonga vallamajas 29.10.2014. a. Avalikul arutelul osales kokku kaksteist inimest ning arutelu protokolliti (lisa 10). Aruande avaliku väljapaneku jooksul esitati kaks kirjalikku ettepanekut, millele vastati kirjalikult (lisa 11).

Keskkonnamõju hindamisel olulisi raskusi ei esinenud, kuid märkimist vajab asjaolu, et kavandatud tegevuse peamist eesmärki, tiikide rajamist, nähakse avalikkuses kui varjatud kujul maavara kaevandamist. Kuna maavara kaevandamiseks loa saamine ja kaevandamisega seotud hilisemad toimingud nõuavad seadusest tulenevalt palju asjaajamist (loa taotlus, kaevandamise projekt, mäetööde arengukava jms), siis aja kokkuhoidmiseks ja asjaajamise möödahiilimiseks püüavad osad kinnistuomanikud varjata maavara kaevandamist kaevise võõrandamise nime all. Antud teema problemaatilisus tegi mõnevõrra keerulisemaks

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne käesoleva keskkonnamõju hindamise läbiviimise. Andmete kogumisel ja erinevate huvigruppidega suhtlemisel esines tihti kahtlusi kavandatava tegevuse tegeliku eesmärgi suhtes ja sellest tulenevalt väljendati pahameelt ka ekspertgrupi liikmete vastu. Märgime siinkohal, et keskkonnamõju hindaja hea tava kohaselt täidavad ekspertgrupi liikmed oma ülesandeid hoolsusega, ausalt ja erapooletult. Keskkonnamõju hindamisel on ekspertgrupp tuginenud arendaja ütlustele ja visioonile ning sealjuures lähtunud hea usu põhimõttest, kus arendaja on oma ütlustes ja kavatsustes aus ning tegutseb ja viib kavandatava tegevuse ellu sellisel viisil nagu kavandatud.

Alates 01.08.2014 jõustus (osaliselt jõustub 01.01.2015 ja 01.08.2017) Eesti Vabariigis uus keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Tagamaks kooskõla keskkonnaseadustiku üldosa seadusega tehakse muudatusi ka kehtivas maapõueseaduses, lisaks on eesmärgiks muuta mõningaid senised maapõueseaduse põhimõtteid (uus redaktsioon jõustub 01.01.2015). Maapõueseaduse eelnõu seletuskirja [ 40 ] kohaselt tehakse sisulisi muudatusi muuhulgas paragrahvis, mis reguleerib ehitise püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamist. Antud paragrahvi muutmise eesmärk on takistada kinnisasja omanikel varjata maavara kaevandamist kaevise võõrandamise nime all ning seetõttu on paragrahvi täiendatud sätetega, mis kohustavad Keskkonnaametit kaevise võõrandamise nõusoleku andmise menetluses kindlaks tegema kaevise eemaldamise tegeliku eesmärgi. Kuna probleem on oluline ainult suure mahuga kaevise eemaldamise puhul, on eelnõus seatud piirmääraks 3000 m3, millest suurema kaevise tekkimisel peab edaspidi ehitise püstitise aluseks olema detailplaneering. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et sellega tagatakse, et menetlusse on kaasatud ka kohalik omavalitsus ja planeerimismenetluse avalikustamise käigus kohalikud elanikud. Kuigi täna kehtiva maapõueseaduse kohaselt detailplaneeringu kohustust olenevalt eemaldatava kaevise mahust ei kaasne, on Ansu kinnistul kavandatava tegevuse suhtes algatatud keskkonnamõju hindamise protsessi kaasatud nii kohalik omavalitsus kui ka kohalikud inimesed ning seetõttu on protsess võrreldav planeerimismenetluse avalikustamise protsessiga.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

10. HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE

Ansu kinnistul asub aastatel 2008-2010 rajatud tuletõrje veevõtutiik ja sellele juurdepääsutee. Vooluveekogudest läbib kinnistut Kuhu kraav (VEE1122400), mis omakorda suubub Laisma peakraavi (VEE1122300).

Keskkonnaregistri andmetel esinevad kavandatava tegevuse lähialadel III kaitsekategooriasse kuuluva hariliku porsa (Myrica gale), kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) ja kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata) kasvukohad. EELISe andmetel on hariliku porsa kasvukoha pindala 1,7 ha, millest Ansu kinnistule jääb 0,4 ha (jääb kavandatud tiikide juurde rajatud tee ja kinnistu piiri vahele). Kahelehise käokeele kasvukoht kattub hariliku porsa registreeritud kasvukohaga. Kahkjaspunase sõrmkäpa kasvukoht jääb kavandatud tiikide alast ligikaudu 520 m kaugusele kirde suunda. Käesoleva KMH raames viidi 14.08.2013. a ja 22.05.2014. a läbi Ansu kinnistu ja lähiala taimkatte visuaalne hinnang, mille teostajaks oli loodusspetsialist Janek Kivi. Välitööde käigus selgus, et Lavassaare loodusalal Ansu kinnistuga piirnevatel metsaeraldistel kaitseala põhjaosas esineb porssa ohtralt ja oluliselt suuremal alal kui EELISes registreeritud. Kahelehise käokeele liigi isendeid EELISes registreeritud kasvukohas ei leitud, kuid mis ei välista liigi esinemist alal. Välitööde käigus määrati lisaks suure käopõlle (Listera ovata) esinemine Lavassaare looduskaitseala Laisma raba põhjaosas, neljas kasvukohas.

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Materjali väljaveost põhjustatud negatiivse mõju olulisus kohaliku taristu seiskorrale sõltub olulisel määral aastaajast ja ilmastikuoludest ning seda tee kandevõime ja sõidetavuse vähenemise näol (tee kandevõime ja sõidetavus halveneb pakasevaesel talvel ning kevadel peale lume sulamist). Väljavedude planeerimisel tuleb nimetatud asjaoluga arvestada. Kaevise väljavedudel tee seisukorra rikkumisel tuleb tee esialgses seisukorras arendajal taastada. Kuna tegemist on hajaasustuses paikneva kohaliku tähtsusega väikeste parameetritega teeosa rekonstrueerimisega, ei avalda tee taastamine olulist keskkonnamõju.

100

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

Keskkonnamõju hindamine ja analüüs andis veendumuse, et kavandatav tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju hinnatud valdkondades. Kavandatav tegevus, mis koosneb kinnistuvälisest alternatiivist V1 ning kinnistusisestest alternatiividest T2 ja A2 avaldab piirväärtusele vastava kuid potentsiaalseid häiringuid põhjustava müra kasvu näol väljaveoteel nõrka negatiivset mõju. Raskeveokitest tekkiv mõju kohalikule teele, potentsiaalne teetolmu teke, mõju kaitsealuste liikidele ja nende kasvukohtadele ning mõju Natura 2000 alale on käesolevas aruandes väljapakutud leevendusmeetmetega ära hoitav. Keskkonnamõju hindamisel selgus, et maaomandi ja üldilme seisukohast kaasneb kavandatava tegevusega nõrgalt positiivne mõju, kus kavandatud tegevuse realiseerumisel saab seni tühermaana seisnud kinnistu sihtotstarbelise kasutussuuna vaba aja veetmise kohana, millega paraneb ka ala visuaalne üldilme. Turismimajanduslikust seisukohast on kalatiikide ning täiendava puhkekoha rajamisel selge positiivne mõju. Sealjuures 0-alternatiivi puhul, kui tiike ei rajata, kaasneb turisminduse seisukohast nõrk negatiivne mõju, mis avaldub nii maaomaniku saamata tulubaasis kui ka turistide kitsamates valikuvõimalustes. Kahe alternatiivi võrdluses osutus eelkõige kavandatava tegevuse lõppeesmärki silmas pidades paremaks alternatiiv 1 ehk taotletav tegevus.

Lähtuvalt hinnatud mõjude suurusest ja eeldusel, et rakendatakse aruandes väljapakutud leevendusmeetmeid, on kõik käesolevas peatükis analüüsitud alternatiivid keskkonnakaitseliselt vastuvõetavad. Väiksema keskkonnamõju või olulise mõju puuudmisel kavandatud tegevuse eesmärgi tõttu on soovitav rakendada kinnistuvälist alternatiivi V1 ning kinnistusiseseid alternatiive T2 ja A2.

Juhul, kui tiigi süvendist väljatava kaevise purustamine viiakse läbi Ansu kinnistul, siis vastavalt keskkonnaministri määruse nr 20 „Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba1“ § 2 lõike 2 kohaselt on nõutav välisõhu saasteluba, kui käitise saasteallikast eralduv saasteainete heitkogus (tahkete osakeste kõik fraktsioonid kokku) ületab ühe tonni aastas.

Tiikide rajamisel veetaseme alandamisega vee väljajuhtimiseks ja tiikide hilisemaks tühjendamiseks tuleb Veeseaduse § 8 lõike 2 punkti 4 kohaselt heitvee või saasteainete juhtimiseks suublasse taotleda vee erikaustusluba.

Käesoleva keskkonnamõju hindamise tulemusena tuleb väljastatavas ehitusloas määrata järgmised keskkonnanõuded:

101

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

- kinnistusiseseid töid ja materjali väljavedu vältida lindude pesitsusperioodil (aprill-juuli); - materjali väljavedu kinnistult teostada ainult äripäeviti ajavahemikus 8.00-17.00; - kavandatud tegevuse realiseerimisel tuleb arvestada Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruandes toodud leevendavate meetmetega (6. peatükk).

102

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

11. KASUTATUD MATERJALID

1. Ehitusseadus (RT I 2002, 47, 297; 29.06.2014; 109) 2. Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572; 29, 06, 2014, 109) 3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87; 13.03.2014, 2) 4. Pärnu maakonnaplaneering https://parnu.maavalitsus.ee/et/kehtiv-maakonnaplaneering 5. Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579; 13.03.2014, 3) 6. Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ http://parnu.maavalitsus.ee/et/asustust-ja-maakasutust-suunavad-keskkonnatingimused 7. Koonga valla üldplaneeringu eskiis http://www.koongavald.ee/doc/KoongaYP.pdf 8. Koonga valla arengukava ja arengustrateegia aastani 2013 http://koongavald.ee/doc/Arengukava.pdf 9. Ansu kinnistu ehitusgeoloogilise uuringu aruanne (OÜ REI Geotehnika, Tallinn 2012) 10. Lõhkematerjaliseadus1 (RT I 2004, 25, 170; 29.06.2014, 109) 11. Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 07.08.2014, 3) 12. Keskkonnaministri määrus nr 61 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks“ (RTL 1997, 3, 8; 12.04.2011, 6) 13. Koonga valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 http://koongavald.ee/doc/veekava24.pdf 14. Vabariigi Valitsuse määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ (RT I, 04.12.2012, 1; 13.06.2013, 1) 15. T. Paaver, J. Kasesalu, R. Gross, M. Puhk, T. Tohvert, A. Liiv, M. Aid. Kalakasvatus ja kalade tervishoid (Tallinn 2006) 16. A. Mannonen, T. Paaver. Vähk ja vähikasvatus (Vähikasvatuse seminari Jäneda, 15-16 märts 2001) 17. Ehitisregister https://www.ehr.ee/ 18. Maa-amet http://geoportaal.maaamet.ee/ 19. L. Savitski, L. Savitskaja, V. Savva. Tervisele ohutu joogiveeallika valik Pärnu maakonna Are, Audru, Halinga, Kaisma, Koonga, Lavassaare, Tori ja Tõstamaa valla asulates (Tallinn 2003) 20. Eesti põhjavee kaitstuse kaart http://www.envir.ee/sites/default/files/kaitstusekaart400.pdf 21. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi seletuskiri http://www.envir.ee/sites/default/files/eestipohjaveekaitstusekaardiseletuskiri.pdf 22. Lääne-Eesti veemajanduskava http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/2010.04.07kinnitatudlaane- eestivesikonnaveemajanduskava.pdf 23. Sotsiaalministri määrus nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. (RTL 2001, 100, 1369; 11.01.2013, 1)

103

Kuhu tiikide rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne

24. Keskkonnaregister http://register.keskkonnainfo.ee/ 25. Eesti Looduse Infosüsteem http://eelis.ee 26. Vabariigi Valitsuse määrus nr 154 „ Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas1“ (RT I 2007, 38, 274; 18.03.2014, 5) 27. Vabariigi Valitsuse korraldus nr 148 „Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ muutmine“ (RTL 2009, 39, 516) 28. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258; 29,06, 2014,109) 29. A. Toomik, I. Malm. Puur-lõhketööde põhjustatud deformatsioonide ulatus karbonaatkivimi jääklasundis (EMK kogumik „Mäenduse strateegiline planeerimine“, 2014) 30. R. Perens, L. Vallner. Water-Bearing formation. Geology and mineral resources of Estonia (Tallinn 1997) 31. Aruanne Koonga dolomiidimaardla detailsetest uuringutöödest (Eesti NSV ministrite Nõukogu Geoloogia Valitsus, 1974) 32. M. Tomingas, H. Jaanuska, T. Tenno. Kalakasvatuste veesaaste arvestusmetoodika väljatöötamine (OÜ aqua consult Baltic, november 2012) 33. Teeseadus (RT I 1999, 26, 377; 29.06.2014, 109) 34. Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590; 08.07.2014, 3) 35. RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend (Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinn 2012) 36. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511) 37. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega (EÜT L 189, 18.7.2002) 38. Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava (RTL 2005, 78, 1092; 19.07.2013, 2) 39. Pärnu maakonna puhke- ja turismimajanduse arengustrateegia aastateks 2009-2013 http://turismike.ee/failid/Parnumaa_puhke-ja_turismimajanduse2013.pdf 40. Maapõue seaduse eelnõu seletuskiri http://www.envir.ee/sites/default/files/maapsseletuskiri2014-03-07.pdf 41. Keskkonaministri määrus nr 20 „Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba1“ (RT I, 17.06.2014,1; 11.06.2014, 20) 42. Liiklusloenduse tulemused 2013. aastal; AS Teede Tehnokeskus, 2014 43. Good Practice Guide for Strategic Noise Mapping and the Production of Associated Data on Noise Exposure; European Commission Working Group Assessment of Exposure to Noise, 2006 44. Võrungi I maaparanduse tehniline tööprojekt (Eesti Maaparandusprojekt, Tallinn 1979)

104