Matsalu Rahvuspargi Poollooduslike Koosluste Ökosüsteemi Teenuste Rahaline Väärtus

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Tauno Tilk

MATSALU RAHVUSPARGI POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE ÖKOSÜSTEEMI TEENUSTE RAHALINE VÄÄRTUS

ECONOMIC VALUE OF ECOSYSTEM SERVICES OF SEMI-NATURAL ECOSYSTEMS IN MATSALU NATIONAL PARK

Magistritöö

Maastiku kaitse ja –hoolduse õppekava

Juhendaja: Aija Kosk, MSc

Tartu 2015

LÜHIKOKKUVÕTE

Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada, milliseid ökosüsteemi teenuseid pakuvad Matsalu rahvuspargi poollooduslikud kooslused (ranna-, luha- ja puisniidud) ning mis on nende teenuste rahaline väärtus.

Teenuste määramiseks kasutati CICES (2013) klassifikatsioonil põhinevat ankeetküsitlust. Ankeedis olid teenusgruppide (varustus-, reguleeriv- ja kultuuriline teenus) kaupa küsimused, millele sai vastata skaalal 0 – 4 (0 – ei paku üldse kuni 4 – pakub väga olulisel määral). Küsitluses hindasid eksperdid (keskkonnaüliõpilased ja –töötajad) teenuse pakkumist ning selgus, et rannaniitudel peeti kõige olulisemaks varustusteenuseks loomastiku mehhaanilist energiat, reguleerivaks teenuseks elupaikade säilimist ning kultuuriteenusteks hariduse ja teaduse potentsiaali. Luhaniitude olulisimaks varustusteenuseks peeti joogivee pakkumist ning tooraine geneetilist materjali, reguleerivaks teenuseks veerežiimi kontrolli ning kultuuriteenuseks hariduse ja teaduse potentsiaali. Puisniitude olulisemaks varustusteenuseks peeti tooraine geneetilist materjali, reguleerivaks teenuseks elupaikade säilimist ning kultuuriteenuseks, sarnaselt eelnevale kahele, haridus- ja teaduspotentsiaali.

Rahalise väärtuse leidmiseks kasutati turuhinna-, tulu ülekande- ja kulupõhist meetodit. Neid meetodeid kasutades leiti rahaline väärtus kõigile eelpool nimetatud teenustele. Matsalu rahvuspargi kõige väärtuslikum poollooduslik kooslus on puisniit, mille rahaline väärtus on ca 175 000 €/ha/a, sellele järgnevad luhaniidud ca 8000 €/ha/a ning rannaniidud ca 6400 €/ha/a. Kogupakkumiselt on kõige väärtuslikum luhaniit ca 20 miljoni euroga aastas, sellele järgneb 17,6 miljoni euroga aastas rannaniit ning 8,7 miljoni euroga aastas puisniit. Saadud tulemustest parema ülevaate saamiseks Matsalu rahvuspargi poollooduslike koosluste rahalised väärtused kaardistati.

Magistritöö tulemused on kasutatavad näiteks piirkonna arengu kavandamisel, kuid spetsiifiliste otsuste tegemisel tuleks kindlasti läbi viia täpsustavaid uuringuid.

ABSTRACT

The aim of this Master’s thesis is to investigate what kind of ecosystem services provides semi-natural ecosystems (salt meadows, flood plains and wooded meadows) of the Matsalu National Park and what is the economic value of these services.

For ecosystem service identification is used the CICES (2013) classification-based poll, including different questions based on service groups (provision-, regulating and cultural services). Responders gave answers on the scale 0 to 4 (0- does not provide any; 4 – provides a lot). The experts (environmental students and – workers) evaluated the most important services for all semi-natural ecosystems. According to experts the most important services in salted meadows were animal-based energy (provisioning), lifecycle maintenance, habitat and gene pool protection (regulating) and scientific and educational purpose (cultural). For flood plains the most essential ones were surface and ground water for drinking and genetic materials from all biota (provisioning), flood protection (regulating) and scientific and educational purpose (cultural). For wooded meadows the most important services were genetic materials from all biota (provisioning), lifecycle maintenance, habitat and gene pool protection (regulating) and scientific and educational purpose (cultural).

To find monetary value, the market price method, benefit transfer method and cost-based method were used. The most valuable semi-natural ecosystem in Matsalu National Park is a wooded meadow with the economic value of 175 000 €/ha/y. Flood plains economic value is 8000 €/ha/y and salt meadows 6400 €/ha/y. As for aggregated supply the most expensive semi-natural ecosystem is flood plain with the total economic value of 20 million euros per year, followed by salted meadows with 17,6 million euros per year and the last is wooded meadows with 8,7 million euros per year. For the illumination all these economic values of the ecosystem services were also mapped.

The results of this master work should be considered to get a general overview and use to compilation of strategic plans of the area development but in order to make any specific decision more detailed research should be carry out.

SISUKORD

LÜHIKOKKUVÕTE ...... 2 ABSTRACT ...... 3 SISSEJUHATUS ...... 7 1. ÖKOSÜSTEEMI TEENUSED ...... 9 1.1. Ökosüsteemi teenuste mõiste ja klassifikatsioon ...... 9 1.2. Ökosüsteemi teenuste majanduslik väärtus ...... 11 2. POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED ...... 13 3. ÜLEVAADE UURINGUTEST POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE ÖKOSÜSTEEMI TEENUSTE KOHTA ...... 18 4. UURIMISALA - MATSALU RAHVUSPARK ...... 21 4.1. Matsalu rahvuspargi külastatavus ...... 25 5. METOODIKA ...... 27 5.1. Ökosüsteemi teenuste määramise metoodika ...... 27 5.2. Rahalise väärtuse leidmise metoodika ...... 28 5.3. Ökosüsteemi teenuste kaardistamise metoodika ...... 30 6. TULEMUSED ...... 31 6.1. Matsalu rahvuspargi poollooduslike ökosüsteemide varustusteenused ...... 31 6.2. Matsalu rahvuspargi poollooduslike ökosüsteemide reguleerivad teenused ...... 34 6.3. Matsalu rahvuspargi poollooduslike ökosüsteemide kultuurilised teenused ...... 37 6.4. Matsalu rahvuspargi poollooduslike ökosüsteemide olulisemaks hinnatud teenuste rahaline väärtus ...... 40 6.5. Matsalu rahvuspargi poollooduslike koosluste ökosüsteemi teenuste rahalise väärtuse kaardid ...... 44 7. ARUTELU JA JÄRELDUSED ...... 47 KOKKUVÕTE ...... 53 KIRJANDUSLOEND ...... 55 ECONOMIC VALUE OF ECOSYSTEM SERVICES OF SEMI-NATURAL ECOSYSTEMS IN MATSALU NATIONAL PARK ...... 62 LISAD ...... 64 Lisa 1. Poollooduslike ja looduslike ökosüsteemide teenused CICES 2013 ...... 64

Lisa 2. Küsitlusankeet ...... 66 Lisa 3. Küsitluse tulemused ...... 73

SISSEJUHATUS

Ainuüksi oma eksisteerimisega pakub ökosüsteem inimestele nende heaolu suurendavaid kaupu ja teenuseid: näiteks võimalust puhata looduses (ökosüsteemi poolt pakutav teenus), korjata marju, seeni pähkleid (ökosüsteemi poolt pakutav kaup), hingata värsket õhku (ökosüsteemi poolt pakutav teenus) jms. Avaliku sektori ökonoomika üks suund - keskkonnaökonoomika - nimetab ökosüsteemide poolt pakutavaid kaupu ja teenuseid „ökosüsteemi teenusteks“. Ökosüsteemi teenused on defineeritud kui kaubad ja teenused, mida ökosüsteemid pakuvad inimestele nende vajaduste rahuldamiseks ja heaolu suurendamiseks (de Groot et al., 2002; de Groot ja Hein, 2007; de Groot et al., 2012).

Kui loodusele ja ökosüsteemidele väärtuse leidmine on keeruline filosoofiline diskursus ning ka majanduslikus mõttes loetakse nende väärtus neutraalseks, siis ökosüsteemi kaupadele ja teenustele on võimalik leida rahaline väärtus. Selleks on välja töötatud erinevad hindamismeetodid. Neid meetodeid kasutades on näiteks leitud, et ühe hektari vihmametsa taastamine maksab 3 500 USA dollarit. Samas kasu, mida toodab üks hektar vihmametsa erinevate ökosüsteemi teenustena, sealhulgas süsiniku talletamine, üleujutuste vältimine ja erosiooni kontroll, on ca 6 000-16 000 USA dollarit (Keskkonnaministeerium, 2015).

Ökosüsteemide kaitsmine tagab inimeste heaolu ja elu säilimise planeedil Maa. Elurikkuse kaitse korraldamiseks kinnitati aastal 2010 globaalne elurikkuse strateegia aastateks 2011- 2020 (Strategic Plan for Biodiversity 2011-2020). Selle eesmärgiks on peatada Maa elurikkuse ja inimeste heaolu vähenemine. Strateegilise eesmärgi saavutamiseks on tegevused jaotatud etappideks. Esmalt, aastaks 2014, peab olema hinnatud ökosüsteemide seisund ja kaardistatud nende poolt pakutavad hüved. Aastaks 2020 peaks olema loodud ühtne andmebaas, kus on kirjas kõik eelpool kaardistatud andmed koos rahaliste väärtustega. Aastast 2020 tuleks kohaliku ja riikliku tasandi looduskasutuse otsuste puhul arvestada ökosüsteemi teenuste pakkumise ja nende teenuste rahalise väärtusega.

Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 (2012) kannab globaalse elurikkuse strateegia mõtte Eesti looduskaitsesse. Vastavalt sellele arengukavale peab aastaks 2020 olema Eestis määratud ökosüsteemi teenuste pakkumine ning leitud nende rahaline väärtus. Arengukava elluviimiseks on algatatud mitmeid projekte ökosüsteemi teenuste määramise metoodikate väljatöötamiseks. Kantuna arengukava mõttest, et aastaks 2020 peab olema välja arvutatud Eesti ökosüsteemide poolt pakutavate teenuste rahaline väärtus, on käesoleva magistritöö eesmärk leida rahaline väärtus olulisematele Matsalu rahvuspargi poollooduslike koosluste poolt pakutavatele ökosüsteemi teenustele. Töö eesmärgist tulenevalt on püstitatud kaks uurimusküsimust:

1) Milliseid ökosüsteemi teenuseid pakuvad Matsalu rahvuspargi poollooduslikud (ranna-, luha-, puisniidud) kooslused? 2) Millist rahalist väärtust omavad need Matsalu rahvuspargi poollooduslike koosluste poolt pakutavad ökosüsteemi teenused, mille pakkumist hinnatakse väga oluliseks?

Antud magistritöö koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk kirjeldab ökosüsteemi teenuste mõistet, klassifitseerimist ja majanduslikku väärtust. Teine peatükk annab ülevaate poollooduslikest kooslustest ja nende eripäradest. Kolmas peatükk annab ülevaate varasemalt sarnaste objektide kohta tehtud tööde tulemustest. Neljas peatükk kirjeldab uurimisala – Matsalu rahvusparki. Viies peatükk sisaldab kasutatava metoodika kirjeldust. Kuuendas peatükis tuuakse välja tulemused ning seitsmendas peatükis arutletakse tulemuste ja ja järelduste üle.

Töö autor soovib avaldada tänu oma juhendajale kannatlikkuse ja heade mõtete eest. Suurimad tänud kaasa mõtlemise ning aitamise eest selle magistritöö valmimisel.

1. ÖKOSÜSTEEMI TEENUSED

1.1. Ökosüsteemi teenuste mõiste ja klassifikatsioon

Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga (Masing, 1992). Ökosüsteemid võivad olla nii looduslikud (metsa- ja vee ökosüsteemid) kui ka inimtekkelised (põllud, niidud). Terviklik ökosüsteem pakub ühiskonnale erinevaid kaupu ja teenuseid (hüvesid) (de Groot et al., 2002). Millennium Ecosystem Assessment (2005) (edaspidi MEA) defineerib ökosüsteemi teenuseid kui looduse hüvesid, mis aitavad kaasa inimeste heaolu suurendamisele. Inimeste heaolu, selle aruande järgi on: kindel lapsepõlv, piisavalt toitu ja vett, peavari, riided, aga ka puhas ja terve keskkond (puhas õhk ja juurdepääs puhtale veele), kindlustunne (kaasa arvatud looduslike ressursside olemasolu), sõna- ja valikuvabadus (sealhulgas, millised on individuaalsed arvamused keskkonnast).

Ökosüsteemi teenuste mõiste definitsiooni ja esimese klassifikatsiooni pakkus välja Hollandi keskkonnaökonoomika teadlane Rudolf de Groot (1992). Hiljem on ta oma varasemaid töid täpsustanud (de Groot et al., 2002; de Groot ja Hein, 2007; de Groot et al., 2012). Oma töödes jagab ta ökosüsteemi teenused nelja klassi: reguleerivad teenused, elupaiga teenused, varustusteenused ja kultuuriteenused. Reguleerivad teenused omavad võimet mõjutada ökoloogilisi protsesse, mille tulemusena säilib puhas elukeskkond. Nendeks on näiteks kliima reguleerimine, vee puhastumine, tolmeldamine, jäätmete lagundamine jpm. Elupaiga teenuste all mõeldakse ökosüsteemi võimet pakkuda loomadele ja lindudele sobivaid paiku elamiseks ja järglaste saamiseks. Lisaks hoiab elupaigateenus bioloogilist ja geneetilist mitmekesisust ning seeläbi saab toimuda ka evolutsioon. Varustusteenused pakuvad kaupu, mida inimene otseselt saab tarvitada. De Groot (2002) jagab varustusteenused veel kaheks alamteenuste klassiks: loovuse- ja kandeteenused. Esimesse nimetatud alamteenuste klassi kuuluvad looduslikud ressursid (ulukid, puud, kalad vabas looduses) ja teise ökosüsteemi võime kanda istanduslikke

9 kultuure (põllud, farmid jms). Kultuuriteenused ei paku inimkonnale materiaalset tulu ja on pigem seotud looduses viibimisega, mis omakorda on seotud hingelise, esteetilise või religioossete väärtustega.

Teiseks paljutsiteeritud (nt Ojea et al., 2010; Sall et al., 2012) ökosüsteemi teenuste klassifikatsiooniks on MEA (2005) aruandes kasutatud klassifikatsioon, kus teenused on jagatud samuti neljaks klassiks:

 varustavad teenused – puhas vesi, toit, ehitusmaterjalid;  reguleerivad teenused – kliimaregulatsioon, atmosfääri vee - ja aineringe, haiguste, üleujutuste ja jäätmete regulatsioon;  tugiteenused – fotosüntees, tolmeldamine, mullastiku teke, elupaikade pakkumine;  kultuurilised teenused – esteetilise väärtusega, puhkealad.

Selles klassifikatsioonis puudub elupaiga teenus ja juurde on tulnud tugiteenused, mida peetakse kõige olulisemaks, kuna on kõikide teiste ökosüsteemi teenuste aluseks. Tugiteenustel baseerub elu võimalikkus Maal (MEA, 2005; Sall et al., 2012). Muud teenused (varustavad, reguleerivad ja kultuurilised) on sarnased de Grooti (1992, 2002, 2007, 2012) välja töötatud klassifikatsiooniga.

Kõige uuem klassifikatsioon on Euroopa Keskkonnaagentuuri 2013. aastal välja töötatud ökosüsteemi teenuste klassifikatsioon – Common International Classification of Ecosystem Services (edaspidi CICES) (2013). Selles käsitletakse ökosüsteemide poolt inimestele pakutavaid kaupu ja teenuseid jagatuna kolme klassi: varustusteenused, reguleerivad teenused ja kultuuriteenused. Erinevalt eelnevalt kirjeldatud lähenemistest vaadeldakse siin teenuseid, mis on inimestele kättesaadavad ja tarbitavad. CICESi ökosüsteemi teenuste klassifikatsioon on lisas 1. Selles on näha nii klasse kui ka näiteid kõikide klasside kohta.

Kokkuvõttes on eelpool kirjeldatud ökosüsteemi teenuste klassifikatsioonid suhteliselt sarnased. Kõige suurem erinevus tuleneb tugiteenuste klassi kasutamisest MEA (2005) aruandes. Ka teised klassifikatsioonid märgivad niisuguseid teenuseid nagu mulla teke, tolmeldamine (tugiteenused) jne, kuid on need üldjuhul liigitanud reguleerivate teenuste alla.

Käesolevas magistritöös kasutatakse Matsalu rahvuspargi poollooduslike koosluste (rannaniidud, puisniidud ja lamminiidud) ökosüsteemi teenuste määramiseks CICES’i (2013) klassifikatsiooni.

1.2. Ökosüsteemi teenuste majanduslik väärtus

Majanduslik väärtus on defineeritud kui suurim (raha hulk, kauba kogus), millest inimene on valmis loobuma, et saada teist kaupa (Mereste, 2003). Ökosüsteemid ei oma majanduslikku väärtust ja neid ei saa rahalises skaalas hinnata. Ökosüsteemi teenused on majanduslikult väärtuslikud ning seda väärtust on võimalik erinevate meetoditega hinnata. Näiteks kui ökosüsteemi teenus on turul müüdav (puit, marjad jne), siis saadakse inimeste maksevalmidus teada nende turukäitumise järgi. Kui ökosüsteemi teenused ei ole turul kaubeldavad, siis mõõdetakse inimeste ostujõudu ja uuritakse, kui palju nad on valmis maksma mingi teenuse eest. Niisuguseid uuringuid nimetatakse maksevalmiduse uuringuks. Kolmanda võimalusena on laialt kasutusel ökosüsteemi teenuste rahalise väärtuse leidmiseks kulude arvestamine. Need on kulud, mida tehakse ökosüsteemi taastamiseks, asendamiseks või kahju ennetamiseks.

King et al. (2000) on välja pakkunud kolm lähenemist kaudsete hindamismeetodite klassifitseerimiseks: avaldunud maksevalmidus, ilmutatud maksevalmidus ja väljendatud maksevalmidus.

Avaldunud maksevalmidust kasutatakse ökosüsteemi teenuste puhul, mis on turul reaalselt ostetavad või müüdavad (marjad, seened, puit) või nende väärtus on tuletatav inimeste käitumist arvestades (näiteks inimeste reiskulud ökosüsteemi teenuse tarbimiseks). Hüve väärtuse leidmiseks konstrueeritakse nõudluskõver ning kasutades turuhinda ja tarbija hinnavõitu leitakse hüve väärtus. Nendeks meetoditeks on:

 turuhinna meetod (market price method);  reisikulu meetod (traavel cost method);  hedoonilise hinna meetod (hedonic proce method);  tootlikuse meetod (productivity method).

Ilmutatud maksevalmiduse meetodi kasutamise puhul tuletatakse ökosüsteemi teenuste väärtus, võtteks aluseks kulutusi, mida tuleks teha ökosüsteemi asendamiseks või kahjude ennetamiseks (nt müratõkete paigaldamine, veefiltrite paigaldamine). Asenduskulude (replacment cost), kahju ennetamise kulude (damage costs avoided) ja taastamiskulude (substitute cost method) leidmine on lihtne – kasutatakse turuhindade alusel arvutatavaid ehitus või opereerimiskulusid.

Väljendatud maksevalmiduse meetodi korral leitakse ökosüsteemi teenuste väärtus, küsides inimestelt nende hüpoteetilist maksevalmidust, millele tuginedes konstrueeritakse nõudluskõver. Meetodit nimetatakse tingliku hindamise meetodiks (contingent valuation method).

Juhul kui rahalise väärtuse leidmine eelpool loetletud meetodeid kasutades on liiga kulu- ja ajamahukas, tulemusi on vaja saada kiirest, kuid tulemuste täpsus ei ole väga oluline, siis on võimalik ökosüsteemi teenuste väärtuse leidmiseks kasutada tulu ülekande meetodit (benefit transfer method). Selle käigus kantakse tulu uuritavale objektile üle sarnastelt objektidelt, kus on varasemalt juba ökosüsteemi teenuste väärtus hinnatud.

Ökosüsteemi teenustele rahalise väärtuse andmine võimaldab neid arvesse võtta ühiskonna majandustegevuse pikaajalisel kujundamisel. Sall et al. (2012) kirjeldab kuut põhjust, miks on oluline anda ökosüsteemi teenustele majanduslik väärtus:

1) Aitab mõista, et praegune majanduse kasv tuleb looduskeskkonna arvelt. 2) Aitab mõista, miks peab maksustama keskkonda kahjustavat tegevust ning toetama turuväliseid kasutoovaid tegevusi. 3) Aitab kindlaks teha ökosüsteemide kasutusotsustest tulenevaid tagajärgi. 4) Aitab leida tasakaalu mitmete konkureerivate vajaduste vahel, mille rahuldamist inimesed ootavad ökosüsteemidelt. 5) Aitab otsuste tegemisel jõuda jätkusuutlikumate lahendusteni. 6) Aitab muuta avalikku arvamust ökosüsteemide kaitsmisel.

Samas, ökosüsteemi teenuseid hinnates tuleb meeles pidada, et majanduslik väärtus näitab tarbijate maksevalmidust antud ajahetkel, kuid ökosüsteemide sisemine väärtus on hoomamatu ja mõõdetamatu. Ökosüsteemide säilitamise otsused ei tohi põhineda ainult majanduslikel eesmärkidel (Kosk, 2012; Farley et al., 2010).

2. POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED

Poollooduslikeks ehk pärandkooslusteks nimetatakse neid kooslusi, mis tekivad mõõduka inimmõju (peamiselt karjatamine ja niitmine, harvem põletamine) kaasabil. Poollooduslike koosluste all mõistame tänapäeval peamiselt loopealseid, puis-, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niite, puiskarjamaid ning nõmmesid. Ilma suure väetamise ja maaparanduseta said inimesed pärandkooslustest piisavas koguses heina, tarbe- ja küttepuid, lehisvihtu ning karjatada loomi (Talvi ja Talvi, 2012).

Poollooduslike koosluste säilitamise kõige olulisemaks teguriks on mõõdukas inimmõju. Ilma selleta võsastuvad kooslused kiiresti ja kasvavad lõpuks metsaks. Niitmisega takistatakse puurinde tekkimist ja kasvamist, sest sellega hävitatakse peamiselt kõik kasvanud puude võrsed. Kuna rohurinne kasvab kiiremini ja on konkurentsivõimelisem ei suuda puurinne piisavalt kasvada. Teine inimesest mõjutatav tegevus on karjatamine. Loomad hävitavad puurinnet ja kõrget rohtu ning tekitavad sõrgadega kamarasse auke, mis teeb mikromaastiku reljeefsemaks ja erinevatele liikidele paremaks kasvukohaks (Talvi, 2001).

Poollooduslikud kooslused on Eestile iseloomulikud. Nende kõrgajaks oli 19. sajandi lõpp, kus nõudlus põllumajandusliku maa järgi oli kõige suurem. Põllumajanduse kaasajastumisega langes poollooduslike koosluste osatähtsus, kuna loobuti loom-tööjõust ja hobuste asemel võeti kasutusele masinad. Oluline roll oli ka kollektiviseerimisel, sest selle tulemusena hävisid väiksed talumaad ning levima hakkasid suured kultuurrohumaad (Kukk, 2004).

Aastal 2013 kinnitas Keskkonnaministeerium poollooduslike koosluste tegevuskava 2014- 2020, millest tuleb välja, et hinnanguliselt on Eestis ca 60 000 ha poollooduslikke kooslusi, mis vajavad kaitset ja korrastamist. Tegevuskava eesmärk on kaitsta ja säilitada poollooduslikke kooslusi ning selles on välja toodud nii tegevused kui kooslused, mis vajavad hooldamist ja taastamist. Tegevuskavast selgub, et aastateks 2014-2020 planeeritud poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine läheb maksma

13 hinnanguliselt ca 66 mln/€, mis tähendab, et ühe hektari taastamiseks ja hooldamiseks kulub ca 1100 eurot.

Rannaniidud

Rannaniidud on pikki mererannikut asuvad, ühed levinumad poollooduslikud kooslused. Kuna neid on kasutatud peamiselt loomade karjatamiseks või heina tegemiseks, nimetatakse rannaniite ka rannakarjamaadeks või -rohumaadeks. Rannaniitudel – nii nagu ka teistel poollooduslikel kooslustel - kasvavad tavaliselt suhteliselt kitsa ökoloogilise amplituudiga taimed, mille kasvukeskkond on suhteliselt spetsiifiline.

Suurimad rannaniidud asuvad Saaremaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Hiiumaal (Leibak, Lutsar, 1996). Kuna kaasaegne põllumajandus ei näe enam rannaniitudes piisavalt saagirohket ala, on rannaniitude pindala hinnanguliselt alla 20 000 ha (Talvi ja Talvi, 2012). Eesti kõige ulatuslikumad rannaniidud asuvad Matsalu rahvuspargis.

Rannaniidu peamine erinevus teistest niitudest on see, et aegajalt ujutatakse need soolase mereveega üle. Tulenevalt üleujutuse ulatusest ja mõjust jagatakse rannaniidud saliinseks ja suprasaliinseks vööndiks. Esimene vöönd jääb merevee mõjualasse lainetuse, üleujutuse või suurvee perioodil, kuid hoolimata soolase vee mõjust on antud vöönd siiski üllatavalt liigirikas – kuni 10 taimeliiki/m2 kohta. Enamlevinumad ja paremini hakkama saavad taimed saliinses vööndis on näiteks kare kaisel (Schoenoplectus tabernaemontanii), harilik pilliroog (Phragmites australis), nõelalss (Eleocharis acicularis), tuderluga (Juncus gerardii), meri-mugulkõrkjas (Bolboschoenus maritimus), rand-aster (Aster tripolium), rand-teeleht (Plantago maritima), rand-õisluht (Triglochin maritima), rannikas (Glaux maritima) ja mõned tarnad (Carex sp.). Suprasaliinse vööndini mere mõju enam ei ulatu, kuid taimestikku mõjutab tuul, liiv ja soolapritsmed. Enamus taimestikku meenutab siiski pärisniidule sarnaseid taimi ning suprasaliinse vööndi liigirikkuseks loetakse ca 35 liiki/m2 kohta. Liigiline koosseis on sarnane saliinse vööndi taimedega, kuid lisanduvad väiksema soolataluvusega taimed nagu näiteks punane aruhein (Festuca rubra), hirsstarn (Carex panicea), vesihaljas tarn (Carex flacca) ning mitmed käpalised soo-neiuvaip (Epibactis palustris) ja muguljuur (Herminium monorchis) (Rannap et al., 2005).

Lisaks taimedele on rannaniidud olulised ka lindude jaoks. Osad linnud elavad ja toituvad rannaniitudel, teised kasutavad neid rännetel peatus- ja puhkepaikadena. Rannaniite

14 külastavad oma rändeteel paljud kurvitsalised, hanelised ja lagled. Kuna tegemist on suure ja avatud maastikuga, mida ühelt poolt piirab vesi, on rannaniit oma olemuselt lindudele väga hea elu- ja puhkepaik.

Rannaniidud on olulised kahepaiksete elupaigana. Loomad oma sõtkumisega tekitavad rannaniitudele lohke, mis täituvad veega ja on väga head kudemistiigid mitmetele kahepaiksete liikidele. Eriti mõjutab rannaniitude heaolu ja arvukus I kaitsekategooria alust juttselg-kärnkonna (Bufa calamita) ehk kõre. Tema arvukus sõltub otseselt sellest, kui hästi on rannaniidud hooldatud, sest peamiselt tema leviala ongi seotud rannakarjamaadega. Kui rannakarjamaad võsastuvad, siis kaovad ka kõre jaoks sobivad elupaigad.

Rannaniitude hooldamine tähendab peamiselt karjatamist, kuid harvem ka niitmist. Peamiselt peetakse veiseid, lambaid ja hobuseid. Kuna erinevad loomad eelistavad süüa erinevat toitu, oleks hea karjatada mitmeid erinevaid loomi korraga. Selleks, et kariloomad ei talluks ära linnupesasid soovitatakse alustada karjatamisega 10. – 15. juunini, mil enamus linnupoegi on juba koorunud (Talvi ja Talvi, 2012).

Luhaniidud

Luha- ehk lamminiidud on niidud, mis asuvad jõgede kallastel. Sarnaselt rannaniitudele iseloomustab luhaniite perioodiline üleujutatavus, kuid erinevuseks on see, et luhaniidud ujutatakse üle mageda veega ning vesi kannab üleujutuse käigus niidule rohkelt setteid, mis muudavad pinnase viljakaks. Peamised üleujutused toimuvad kevadel ning sügisel. Lamminiidu taimkate sõltubki peamiselt sellest, milliseid setteid üleujutusvesi niidule kannab. Setete iseloomust tulenevalt on luhaniidu taimestik vööndilise iseloomuga (Pork, 1959):

1) Sängiäärne luht, kus suurvee voolukiirus on suurim ning ladestuvad paksu kihina suured ja liivased setted. 2) Keskluht, kus suurvee kiirus on aeglane ning luhale settivad õhukese kihina tolmjad setteosakesed, mille mõjul kujunevad viljakad lammimullad. 3) Terrassiäärne luht, kus settivad kõige peenemad osakesed ja sette üldhulk on väike.

Kõikidel lamminiitudel ei pruugi eelpool kirjutatud vööndid siiski esineda ja terve lamm võib olla ühesuguse pinnasega. See sõltub paiga geoloogilistest iseärasustest.

Vastavalt eelpoolnimetatud vöönditele erineb neis märgatavalt ka taimestik. Luhaniitude esimeses vööndis kasvavad tavaliselt kõrgekasvulised kõrrelised nagu näiteks pilliroog ja järvkaisel (Schoenoplectus lacustris) ning nõgesed. Teises vööndis leidub peamiselt kõrgekasvulisi heintaimesid nagu näiteks seaohakas (Cirsium oleraceum), harilik metsvits (Lysimachia vulgaris) ja soo-piimputk (Peucedanum palustre), niiskematel aladel angervaksa (Filipendula ulmaria) ja tarnasid. Kolmas vöönd on tavaliselt kõige viljakam ja seal leidub hulganisti luhaniitudele omaseid taimi nagu näiteks pääsusilm (Primula farinosa), kullerkupp (Trollius europaeus), harilik maavits (Solanum dulcamara). Eesti lamminiitudelt on leitud kokku ca 350 liiki soontaimi, millest 22 on looduskaitsealused. Keskmiselt kasvab lamminiitudel 39 liiki/m2, mis on veidi suurem, kui rannaniitudel. Lamminiitudel esineb 45 sellist liiki, mis on iseloomulikud ainult antud kooslustele, näiteks sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe), vesikerss (Rorippa amphibia) ja jõgi ristirohi (Senecio saracenicus) (Metsoja, 2011).

Luhaniitude arvukus on kõvasti langenud. 20. sajandi keskel leidus Eestis ligikaudu 100 000 ha luhaniite, kuid tänaseks on see arv kahanenud 16 000 hektarini, millest hooldatakse ligikaudu 7000 ha (Kukk, Sammul, 2006; Talvi ja Talvi, 2012). Eestis leiduvad lamminiidud peamiselt Matsalu rahvuspargis, Soomaal, Alam-Pedjal, Koiva-Mustjõel ja Struugal.

Luhaniitude kadumise peamiseks põhjuseks on niitmise lakkamine, kuna väiksematelt ja looduslikelt niitudelt heina korjamine ei olnud enam otstarbekas. Niitmise lakkamisel kuivemad kohad võsastuvad ning märjemad kõrg-rohustuvad või roostuvad. Lisaks mõjutavad Lamminiite mõjutavad oluliselt ka maaparandustööd, mille käigus muudetakse vooluveekogude veerežiimi, lakkab setete kandumine luhale ja luht kuivab.

Luhaniidud on elupaigaks ca 30 erinevale linnuliigile (Kukk, 2004). Neist olulised on erinevad kurvitsalised: rohunepp, kiivitaja (Vanellus vanellus); kurelistest rukkirääk ja täpikhuik; ning hulganisti teisi kaitsealuseid ja mitte kaitsealuseid linde. Luhaniidud on olulised toitumisalad loorkullidele ja erinevatele kotkastele ning sarnaselt rannaniitudega peatub rände perioodil luhaniitudel hulganisti luikesid, hanesid ja tutkaid (Metsoja, 2011).

Luhaniidud on oluliseks kudemispaigaks mitmetele kaitsealustele kalaliigid, nagu vingerjas (Misgurnus fossilis), hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio) ja tõugjas (Aspius aspius) (Metsoja, 2011).

Puisniidud

Puisniidud on looduslikud heinamaad, kus kasvavad hajusalt puud ja põõsad. Puisniidud on levinud üle kogu Eesti. Nende tekkelugu on sarnane eelkirjeldatud niitudega: talumaade võsast lagedamad alad puhastati, et loomadele talveheina saada. Osad puud jäeti kasvama, et puitu, marju, seeni, lehisvihtu ja hagu saada. 20. sajandi alguses oli Eestimaal ca 850 000 ha puisniite. Nende kinnikasvamine algas II maailmasõja perioodil ning jätkus kollektiivmajandites, kus heinategu toimus põhiliselt masinatega kultuurrohumaadelt (Talvi ja Talvi, 2012). Aastaks 2008. oli puisniite säilinud 8 500 ha (Sammul et al., 2008).

Puisniidu taimestik on väga liigirikas, kuna vaheldumisi kasvavad koos metsa- ja niidukoosluse taimed. Puude lähedal kasvavad varju eelistavad taimed ja valgusrohkematel aladel niidutaimed. Puisniitudel on registreeritud üle 600 soontaimeliigi, mis moodustab ca 40 % Eesti floorast (Kukk, Kull, 1997). Levinud taimeliigid kevadel on sinilill (Hepatica) ning võsa- (Anemone nemorosa) ja kollane ülane (Anemone ranunculoides). Suveperioodil kasvab puisniitudel madal mustjuur (Scorzonera humilis), harilik härghein (Melampyrum nemorosum), verev kurereha (Geranium sanguineum). Sügise poole leidub puisniitudel sügisene seanupp (Leontodon autumnalis). Lisaks kasvab puisniidul palju erinevaid tarnade (Carex sp.) ja kõrreliste esindajaid (Poaceae sp). Puisniitudel leidub ca 30 % Eestis kaitstavatest taimedest nagu näiteks kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) ja tõmmu käpp (Orchis ustulata). Võrreldes erinevate poollooduslike kooslustega on puisniidud kõige liigirikkamad. Läänemaal on Eesti üks Euroopa kõige liigirikkamaid puisniite: Laelatu, kus on leitud ühel ruutmeetril 76 erinevat taimeliiki (Kukk, 2004).

Hooldatud puisniitudel on väga suur putukate kooslus, mis omakorda meelitab kohale linnud, kes puisniitudel suviti elavad ja pesitsevad. Lisaks meelitavad puisniidud sööma kitsi, põtru ja hirvesid.

Puisniidu peamine hooldamine on niitmine. Kevadel, peale lume sulamist tuleb koristada ära murdunud oskad ja puud. Suveperioodil (alates 1. juulist) niidetakse ja koristatakse hein. Hiline niitmine tagab selle, et taimede seemned on juba valminud ja uuesti pinnasse jõudnud. Peale niitmist võib seda ka lühiajaliselt karjatada, kuid pikemaajaline karjatamine teeb niidu mätlikuks ja vähendab liigirikkust (Talvi ja Talvi, 2012).

3. ÜLEVAADE UURINGUTEST POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE ÖKOSÜSTEEMI TEENUSTE KOHTA

Ökosüsteemi teenuste ja nende rahaliste väärtuste määramine on suhteliselt uus tegevus. Eestis on esimesena uurinud poollooduslike koosluste ökosüsteemi teenuseid Kai Kimmel (2009), kes nimetab oma doktoritöös rannaniite kui tugiteenuseid pakkuvat ökosüsteemi. Lotman (2011) nimetab Matsalu rannaniitude ökosüsteemi teenusteks üleujutuskontrolli ja süsiniku akumulatsiooni. Mägi (2014) jõudis oma magistritöös järeldusele, et Pärnu linna rannaniidud pakuvad eelkõige kultuurilisi teenuseid. Ehvert (2013) oma magistritöös on leidnud, et Lahemaa rahvuspargi puisniidud pakuvad varustusteenustest toitu, puhast vett ja bioloogilist materjali; kultuuriteenustest rekreatsiooni ja loodushariduse võimalust; reguleerivatest teenustest kliima ja õhukvaliteedi regulatsioon ning erinevaid aineringeid.

Poollooduslike koosluste ökosüsteemi teenuseid on uuritud ka mujal maailmas. Dehnhardt ja Bräuer (2008) leidsid, et Saksamaal asuvad Elbe jõe lammialad pakuvad üleujutuste kaitset ja rekreatsioonivõimalusi. Jossa jõe lammialad pakuvad elupaikade säilimise ja loodusvaatluse ning Jossa ja Elbe jõe lammialad bioloogilise mitmekesisuse ja toitainete säilitamise teenust.

Ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamise ning hindamise raportis leiti ökosüsteemi teenused rohu- ja põllumaadele. Peamiseks niitude varustusteenuseks on biomass, mida saab kasutada toiduks või energia tootmiseks, reguleerivaks teenuseks erosioonikaitse ning mulla ja õhusaaste vähendamine ning kultuuriteenustest teadustöö tegemise ja turismiettevõtete eksisteerimise võimalus. Paljud raportis käsitletud alad on rahvusvaheliselt tunnustatud Natura 2000 või UNESCO alad, mis on olulised bioloogilise mitmekesisuse ja kultuurilise pärandi säilitajad (MAES, 2014).

Sarnaselt MAES (2014) raportile on leidnud ka Tileman et al. (2006), et poollooduslikud kooslused võivad toota piisavalt suurel hulgal alternatiivseid kütuseid (biomass põletuseks)

18 ning Carcia-Fecded et al. (2014), et poollooduslike koosluste peamisteks ökosüsteemi teenuseks on tolmeldamine, kahjurite, vee kvaliteedi ja erosiooni kontroll.

Suurbritannia ökosüsteemide hinnangus leidsid Jefferson et al. (2011), et peamised poollooduslike rohumaade ökosüsteemi teenused on loomade toodang (liha, vill, piim) ning kultuurilised teenused (turism, looduses viibimise ja õppimise võimalused, rekreatsioon). Oluliseks peeti ka liigilise mitmekesisuse ja sobilike elupaikade ning tooraine geneetilise materjali säilitamist. Viimase alla kuulub võimalus saada poollooduslikelt kooslustelt taimi, mida kultuuristada, kuna võrreldes sissetoodud kultuuridega on nad kohastunud piirkonna elutingimustega.

Kosk et al. (2013) leidsid Järvselja kaitseala uuringus rahalise väärtuse kaitseala pakutavatele ökosüsteemi teenustele. Loodushariduse ja teadustöö rahaliseks väärtuseks aastal 2012. hinnati 782 793 eurot (4254 €/ha/a) ning elurikkuse säilitamise väärtuseks 14,633 miljonit eurot (79 527€/ha/a).

Czajkowski et al. (2014) leidsid individuaalse reisikulu meetodil Poolas valge-toonekure (Ciconia ciconia) pesitsuspaikade jälgimiseks ja uurimiseks tehtavad kulutused. Nendeks hinnati ca 170-345 tuhat dollarit aastas.

Broekx et al. (2010) kasutasid Belgias kulupõhist meetodit ning arvestasid kokku kulud, mida oleks vaja rakendada, et ennetada üleujutusi ja neist tingitud saamata jäänud tulu ning leidsid, et 1333 ha suurune luha-ala pakub veerežiimi regulatsiooniga aastas tulu ca 2,4 miljonit eurot (ca 1800 €/ha/a).

Brander ja McEvoy (2012) on leidnud Iiri meres asuva Man’i saare ökosüsteemi teenuste rahalised väärtused. Reisikulu meetodil hinnati kultuuriteenuste väärtusteks poollooduslikel rohumaadel 46 inglise naela (ca 57 € 2012 aasta seisuga) ha/a ning rannikualadel paiknevate poollooduslike koosluste väärtuseks 595 naela (ca 745 € 2012 aasta seisuga) ha/a. Poollooduslike puistute veerežiimi regulatsiooni väärtuseks leiti tulu ülekande meetodil 2297 inglise naela (ca 2875 € 2012 aasta seisuga) ha/a ning luha-alade pinna ja põhjavee tootlikkuse väärtuseks tulu ülekande meetodil hinnati 1565 inglise naela (ca 2146 €) ha/a.

Pithart (2008) uuris Tšehhis Lužnice jõe luhaniitude väärtust ning leidis, et kõige olulisemaks ökosüsteem teenuseks on üleujutuste kontrollimine. Selle teenuse väärtuseks hinnati tulu ülekande meetodil 11 788 USA dollarit (ca 7643 € 2008. aasta seisuga) ha/a.

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamist hinnati 5000 USA dollarile hektari kohta aastas (ca 3241 € (2008. aasta seisuga)). Hönigova et al. (2012) uurisid samuti Tšehhi luhaniitude ökosüsteemi teenuseid ning leidsid, et vee regulatsiooni väärtuseks on 3042 €/ha/a ning kultuuriteenuste väärtuseks 55,45 €/ha/a.

4. UURIMISALA - MATSALU RAHVUSPARK

Matsalu rahvuspark paikneb tasasel Lääne-Eesti lavamaal Matsalu lahe ümbruses. Täpsem rahvuspargi asukoht on näha joonisel 1. Regionaalpoliitiliselt paikneb rahvuspark Läänemaal Hanila, Ridala, Martna ja Lihula valla territooriumil. Aastal 1957. loodi Matsalu Riiklik Looduskaitseala, mis kuulub aastast 1975 rahvusvahelise tähtsusega Ramsari märgalade nimekirja. Rahvuspargi nime kannab kaitseala alates aastast 2004. Tegemist on omalaadse biotoobiga, mille kogupindalaks on 48 640 ha ja veidi üle poole pindalast (26 270 ha) on vaba vesi (Kink, 1996).

Joonis 1. Matsalu rahvuspargi asukoht.

Rahvuspargi territooriumile jääb veidi üle 60 saare, suurusega kuni 272 hektarit. Seitse neist (Tondirahu, Papirahu, Sipelgarahu, Valgerahu, Anemaal, Väike-Härjamaal ja Suur- Härjamaal) on loodusreservaadid ning seal on kehtestatud rangeim kaitsekord. Saared on Matsalu rahvuspargi roostiku, niitude ja luhtade kõrval olulised lindude peatus- ja pesitsuskohad (Kumari, 1985).

Rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 47 imetaja-, 49 kala- ja 772 soontaimeliiki. Sügis ja kevadrännete perioodil peatub siin väga suurtes kogustes sookurgi (Grus grus) ja

21 valgepõsk-laglesi (Branta leucopsis). Kaitseala luhad on oluliseks kudemispaigaks lutsule (Lota lota), haugile (Esox lucius) ja säinale (Leuciscus idus). Kasari jõe suudmes elutsevad nurg (Blicca bjoerkna), meritint (Osmerus eperlanus) ja koha (Sander lucioperca) (Kumari, 1985). Matsalus läbi viidav linnustiku seire näitab, et Matsalu rahvuspark on kõige tähtsam pesitsusala Eestis järgnevatele Linnudirektiivi I lisa lindudele: hüüp (Botaurus stellaris) (35 paari), roo-loorkull (Circus aeruginosus) (33 paari), täpikhuik (Porzana porzana) (150-190 paari), rukkirääk (Crex crex) (300-330 paari), niidurüdi (Calidris alpina schinzii) (250-300 paari), tutkas (Philomachus pugnax) (5-10 paari), rohunepp (Gallinago media) (60-80 paari), väiketiir (Sternula albifrons) (60-65 paari) (Linnustiku seire, 2008).

Kuna Matsalu rahvuspark asub lindude Ida-Atlandi rändeteel, siis peatub siin oma iga- aastase rände käigus ca 40 000 punapea-varti (Aythya ferina), 38 500 viuparti (Anas penelope), 31 000 merivarti (Aythya marila), 25 000 tuttvarti (Aythya fuligula), 22 000 sõtkast (Bucephala clangula) ja 17 000 lauku (Fulica atra) (Linnustiku seire, 2008).

Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri kehtib aastast 1997 ja sätestab praegu kehtivad kaitse- eesmärgid. Kaitseala on loodud lindude rahvusvahelise tähtsusega rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade kaitseks, samuti ohustatud poollooduslike koosluste – Kasari jõe suudmeala luhaniitude ning piirkonnale iseloomulike ranna- ja puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks (Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri, 1997).

Matsalu rannaniidud

Matsalu rahvuspargi rannaniidud asuvad peamiselt Matsalu lahe põhja- ja lõunaosas. Nende täpne paiknemine on näha jooniselt 2. Rannaniidud puuduvad lahe idaosas, kuna seal laiub suur roostik ja asuvad luhaniidud. Matsalu rahvuspargis on ca 3 000 hektarit rannaniite, mis on ligikaudu kuuendik kogu Eestis leiduvatest rannaniitudest. Regulaarselt hooldatakse neist ligikaudu 1 400 ha. Matsalu rahvusparki tuntakse ka selle poolest, et pargi territooriumile jääb üks Euroopa ühtsemaid rannaniidumassiive – Salmi rannaniit, mille kogupindala on ca 360 ha (Kose et al., 2011). Suured ja ühtsed rannaniidud meelitavad kohale linde ja pakuvad neile häid toitumis- ja puhkepaiku.

Joonis 2. Poollooduslike koosluste paiknemine Matsalu rahvuspargis.

Rannaniidud on mõjutatud peamiselt mereveest ja selle kõikumisest, seega on nende mullakattetüübid peamiselt sooldunud. Matsalu rahvuspargi rannaniitude mullastikus esineb peamiselt sooldunud gelimullad (ArG), ranniku gleimullad (Gr) ning primitiivsed sooldunud mullad (Ar) (Maa-amet, 2015).

Kaljuste (2004) järeldab oma uurimustöös, et Matsalu rannaniitude taimestik on tugevasti mõjutatud hooldamisviisidest – liigirikkamad on karjatatud ning veidi liigivaesemad niidetud niidud. Matsalu rannaniitudel esinevad peamiselt soola taluvad liigid nagu rand- teeleht (Plantago maritima), tuderluga (Juncus gerardii), rand-õisluht (Triglochin maritimum) jt, kuid kasvab ka kaitsealuseid sõrmkäppasid nagu näiteks soo-neiuvaip ja vööthuul-sõrmkäpp.

Matsalu rannaniitudega on seotud I kaitsekategooria alune kahepaikne – juttselg kärnkonn ehk kõre. Matsalu rahvuspargi territooriumile jääb kaks seirejaama- Saastna ja Kumari, kus kõre arvukust jälgitakse. Mõlemas seirejaamas on kõre arvukus viimastel aastatel negatiivses langustrendis. Kumari laiul mõjutab kahepaiksete elu tugevasti kähriku (Nyctereutes procyonoides) arvukus ning saastas on rannaniit rohtunud ja sigimistiigid ei täida oma eesmärki (MTÜ Põhjakonn, 2014).

Matsalu luhaniidud

Rahvuspargi idaosas asub Euroopa suurim lageluht, mille pindalaks on ligikaudu 4 000 ha, millest hooldatakse iga-aastaselt ca 2 500 ha. Luhaniidu paiknemist on näha jooniselt 2. Luht kuulub Natura 2000 alade võrgustikku ning on oluliseks peatus- ja puhkepaik kaitsealustele lindudele nagu rukkirääk, suurkoovitaja (Numenius arquata) ja rohunepp.

Matsalu luhaniit on oluline Linnudirektiivi I lisa lindude säilimise seisukohalt. Luhta külastavad suurvee ajal haned, luiged ja pardid. Suvisel perioodil on luhad väga oluliseks elu - ja toitumispaigaks kitsedele (Capreolus capreolus), põtradele (Alces alces) ning sulgimispaigaks sookurgedele. Luha kvaliteet oluline kaladele nagu näiteks haug ja luts, kes käivad kudemas üleujutatud luhtadel ja nende maimude ellujäämine sõltub otseselt sellest, kas nad jõuavad piisavalt kasvada enne, kui üleujutus taandub.

Selleks, et luhta paremini säilitada rajati Kasari jõele kaks uut silda. Nende eesmärgiks on tagada kaasaegsete niidumasinate luhale saamine ja samas pikendada üleujutuse kestvust, sest mõlemad sillad omavad vajaduselt ka paisutuse funktsiooni.

Matsalu luhast niidetakse ca 2 500 ha suurust osa. Niitmise tulemusena tekib palju heina ja rohtset massi, mis tuleb peale niitmist luhalt eemaldada (Metsoja, 2011). Tekkinud biomassi kasutab AS Lihula Soojus, kes kasutab biokütust soojusenergia tootmiseks.

Matsalu puisniidud

Suurem osa säilinud puisniitudest asuvad Matsalu lahe lõunakaldal, kuid neid leidub ka põhjakaldal. Matsalu rahvuspargi puisniitude täpne paiknemine on näha jooniselt 2. Rahvuspargis on säilinud puisniite ca 50 hektarit, millest kõige tuntumad on Allika ja Viita puisniidud (Matsalu rahvuspark, 2015).

Matsalu puisniitude taimekoosluste arvukus ei küüni päris Laelatu puisniidu liigirikkuse tasemele (76 liiki). Allika puisniidult leitud 62 liiki/m2 (Matsalu rahvuspark, 2015). Suure liigirikkuse tagab Lääne-Eestile iseloomulik lubjane pinnas ning metsa ja niidutaimede vaheldumine, mis tagab sobiliku elukeskkonna paljudele erinevatele liikidele. Matsalu puisniitudel esineb mitmeid kaitsealuseid orhideeliike näiteks hall käpp (Orchis militaris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), rohekas õõskeel (Coeloglossum viride), punane

24 tolmpea (Cephalanthera rubra), harilik muguljuur (Herminium monorchis), kärbesõis (Ophrys insectifera), jumalakäpp (Orchis mascula) jt (Liiv, 2006).

Matsalu puisniitudel on nähtud liikumas kitsi, põtru, metssigu (Sus scrofa) ja isegi hunte (Canis lupus).

Puisniidud on oma liigirohkusega hinnatud erinevate teadlaste poolt. Eriti olulised on nad just botaanikute jaoks, kuid teadmisi saavad omandada ka zooloogid, ornitoloogid ja entomoloogid.

4.1. Matsalu rahvuspargi külastatavus

Matsalu rahvuspark on rahvusvahelise tähtsusega linnuala, on ta hinnatud sihtkoht paljude loodushuviliste jaoks. Aastal 2009 külastas Matsalu rahvusparki 24 800 külastajat (Positium LBS, 2010). Pajumets (2012) koostas Matsalu rahvuspargi külastuskorralduskava aastateks 2012-2016. Sellest selgub, et aastatel 2010 ja 2011 seirati rahvuspargi külastatavust, kusjuures tulemuseks oli, vastavalt 20 095 ja 21 442 külastajat. Seega, võttes kolme aasta (2009, 2010, 2011) keskmise külastatavuse saab väita, et rahvusparki külastab aastas keskmisel 22 112 külastajat. Lisaks külastusmahu seirele viidi 2010. aastal läbi ka Matsalu rahvuspargi külastajauuring, milles selgitati, kes täpsemalt rahvusparki külastab ning kuskohast külastajad tulevad. Uuringust selgus, et külastajatest veidi üle poolte olid naised (57%) ning kõige rohkem külastajaid oli vanusevahemikus 35- 44 aastat (28%). Elukoha uuringust selgus, et külastajatest 84% elab Eestis, 7% Soomes ja ülejäänud (9%) muudes riikides. Eesti sisestest turistidest elab Tallinnas 25%, Pärnus ja Lihula vallas 8%, Haapsalus ning Tartus võrdselt 5%. Tavaliselt külastati rahvusparki 2-5 inimese seltskonnas (56% vastajatest) ja 6 või enama inimese seltskonnas (37%). Külastajatest 57% oli Matsalu rahvuspark ainsaks või tähtsaimaks sihtkohaks.

Positium LBS viis aastal 2009 läbi mobiilpositsioneerimisega uuringu Matsalu rahvusparki külastanud sise- ja välisturistide kohta. Uuringu käigus registreeriti külastused passiivse mobiilpositsioneerimise meetodiga, mis tähendab seda, et telefoni asukoha andmed salvestuvad automaatselt kõnetoimingute sooritamisel telefonioperaatori logides. Välisturistideks peeti kõiki Eestit külastanud välisriikide kodanikke (hoolimata reisi

25 eesmärgist). Siseturistide hindamiseks kasutati Eurobaromeetri poolt määratud mobiiltelefonide ja Eesti mobiilioperaatorite turuosa hinnangute alusel koostatud penetratsioonimudelit, mis üldistab Positiumi andmed kogu Eesti elanikkonnale.

Selgus, et vahemikus 1. jaanuar – 31. detsember 2009. a. külastas Matsalu piirkonda 456 000 inimest. Külastajatest 91% olid sise- ning 9% välisturistid. Kõige intensiivsem külastusaeg oli juulis ja kõige vähem külastasid välisturistid piirkonda jaanuaris ja märtsis ning siseturistid veebruaris.

5. METOODIKA

5.1. Ökosüsteemi teenuste määramise metoodika

Matsalu poollooduslike koosluste ökosüsteemi teenuste määramisel võeti aluseks CICESi (2013) ökosüsteemi teenuste klassifikatsioon (Lisa 1). Ökosüsteemi teenused on jaotatud 8 plokki, millest 2 - 4 puudutavad varustusteenuseid (toit, tooraine ja energia), plokk 5 - 7 puudutavad reguleerivaid teenuseid (jäätmete ja toksiliste ainete reguleerimine, voogude regulatsioon ning füüsiliste, keemiliste ja bioloogiliste tingimuste säilitamine) ning plokk 8 puudutab kultuuriteenuseid (rekreatiivsed, spirituaalsed ja sümboolsed ning hariduslikud).

Ökosüsteemi teenuste määramiseks koostati iga poollooduslike koosluse (rannaniidud, puisniidud, luhaniidud) kohta ankeetküsitlus (Lisa 2), mis sisaldab ülevaadet Matsalu rahvuspargist koos asukoha kaartiga ning kaht iseloomulikku fotot vastavast kooslusest. Küsitluse täitjad pidid vastama, kas nad on viimase 3 aasta jooksul Matsalu rahvusparki külastanud ja vastavaid poollooduslikke kooslusi näinud. Vastajatel paluti märkida oma arvamus teenuste pakkumise kohta lisa 2 tabeli igale reale ning teenuste pakkumist hinnati skaalas väga oluline, oluline, ebaoluline, ei paku üldse.

Rannaniitude küsitlus viidi läbi 20 - 30 aastaste keskkonna erialal õppivate tudengite seas septembris 2014. Küsimustele vastati 3 - 4 liikmelistes gruppides, kokku vastas 53 inimest. Puisniitude ja luhaniitude küsitlustele vastasid samuti 20 - 30 aastased keskkonna erialal õppivad või selle lõpetanud tudengid, kuid küsitlustele vastati individuaalselt. Uuringuperiood oli jaanuaris ja veebruaris 2015. Kokku vastas neile küsimustele 50 inimest.

5.2. Rahalise väärtuse leidmise metoodika

Varustavate teenuste rahalise väärtuse leidmiseks kasutatakse kõige sagedamini turuhinna meetodit. Selle puhul kasutatakse standardseid majandusteaduse tehnikaid, et mõõta turul olevate kaupade majanduslikku tulu. Selleks võetakse aluseks kauba pakkumine ja nõudlus ning leitakse tarbija hind ja hinnavõit. Sama meetodit kasutatakse turustatavate kaupade ja teenuste kohta maksevalmiduse leidmiseks (King et al., 2000).

Turuhinna meetodit kasutatakse järgmiste ökosüsteemi teenuste rahalise väärtuse leidmiseks:

1. Rannaniitude teenus - loomastiku mehaaniline energia - rahalise väärtuse leidmiseks võetakse aluseks põllumajandusministri 08.03.2010 määrust nr 19 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013“ (RTL 2010,11,199) § 2, millele tuginedes on loomapidamise toetuse määr poolloodusliku koosluse ühe hektari koha 185,98 € aastas. 2. Luhaniitude teenus – pinna- ja põhjavesi joogiveeks – arvutamiseks leitakse vee kogus, mille loodus muudab joogikõlblikuks ja kehtivad joogivee hinnad. Looduses infiltreerub ca 10 % maapeale langevast sademeveest (Põhjaveekomisjon, 2004). Riikliku ilmateenistuse (2015) andmetel sadas Matsalu rahvuspargile kõige lähemas mõõtmisjaamas, Virtsul, aasta keskmiselt 628 mm (1981.a – 2010. a). Seega infiltreerub Matsalu rahvuspargi luhaniitudel ca 628 m3 vett hektari kohta aastas. Aastal 2015. on kehtivaks joogivee kuupmeetri hinnaks Matsalu Veevärgil 1,11 eurot (Matsalu Veevärk, 2015).

Tulu ülekande meetodi puhul hinnatakse avaliku hüve väärtust sarnase arenduse käigus hinnatud tulu alusel. Antud meetodi juures on kõige keerulisem see, et ühes kontekstis hinnatud tulu tuleb kohandada teise konteksti (King et al., 2000). Käesolevas magistritöös leitakse rahaline väärtus tulu ülekande meetodiga elurikkuse teenustele Lii Lõhmuse (2013) ja Liis Sinijärve (2014) magistritööde tulemusi kasutades. Mõlemas magistritöös on tulu leitud maksevalmiduse uuringust.

Tulu ülekande meetodi sisaldab järgmisi tegevusi (King et al., 2000):

1. Leitakse tööd, mis on kõige sobilikumad tulu ülekandeks; 2. Vastavalt vajadusele kogutakse lisainformatsiooni; 3. Arvutatakse tulu, korrutades hinnatava hüve tarbijate arvu ülekantud tuluga.

Tulu ülekande meetodi juures on oluline, et uuringud oleksid võimalikult sarnased. Lisaks peaks olema sarnane asukoht, sotsiaalmajanduslik situatsioon ja keskkonnamuutujad. Sellest sõltub vastuse täpsus ja usaldusväärsus.

Tulu ülekande meetodit kasutatakse järgmiste ökosüsteemi teenuste rahalise väärtuse leidmiseks:

1. Luha- ja puisniitude varustusteenust, tooraine geneetiline materjal, ning ranna- ja puisniitude reguleerivat teenust, sobivate elupaikade ja järglaste saamise paikade säilimine, käsitletakse käesolevas magistritöös elurikkuse säilitamisena ja rahaline väärtus leitakse, kandes tulu üle elurikkuse säilimise rahalise väärtuse uuringutest.

Rannaniitude elupaikade säilitamise ja mitmekesisuse teenuse majandusliku väärtuse leidmiseks kasutatakse tulu ülekannet Lii Lõhmuse magistritööst (2013) „Kuresoo raba ökosüsteemi teenused ja nende majandusliku väärtuse hindamine“, kus kasutati elurikkuse väärtuse leidmiseks tingliku hindamise meetodit. Küsitlus viidi läbi 2012. aasta suvel ning valimi moodustas 524 inimest. Puisniitude elurikkuse teenuse hindamiseks kasutatakse Liis Sinijärve magistritööd (2014) „Vanade loodusmetsade ökosüsteemi teenuste majandusliku väärtuse hindamine Järvselja Põlismetsa näitel“. Sarnaselt Kuresoo rabale viidi ka selle uurimuse käigus läbi hüpoteetiline maksevalmiduse küsitlus. Kokku vastas 526 inimest.

Kuresoo raba uuringu järgi on Eesti majanduslikult aktiivse elanikkonna (695 900) hinnavõit Kuresoo raba elurikkuse eest 23,79 miljonit eurot aastas. Ühe inimese tarbijahinnavõit on keskmiselt ca 34 (34,19) €/a. Järvselja uuringus arvestatakse tööealiseks elanikkonnaks 1 024 300 inimest. Tarbijavõit Järvselja metsakoosluste elurikkuse eest on 8 247 001 € aastas. Keskmine ühe inimese maksevalmidus on seega ca 8 (8,05) €/a.

2. Matsalu ranna-, luha- ja puisniitude ökosüsteemi teenuste - haridus ja teadus - majandusliku väärtuse leidmiseks kasutatakse tulu ülekannet artiklist Czajkowski et al. (2014) „The economic recreational value of a white stork nesting colony: A case of ’stork village’ in Poland.“ Piirkond, kus uuring läbi viidi, asub Poola põhjaosas

ning on väga populaarne linnuvaatlejate hulgas. Aastas külastab piirkonda 2 000-5 000 huvilist. Majandusliku väärtuse leidmiseks kasutati individuaalset reisikulu meetodit ning täiendavate andmete saamiseks viidi läbi 2011.a. suvel küsitlus. Külastajate keskmine kulu ühe külastuse kohta ilma ajakulu arvestamata oli 195,41 Poola zlotti (46€).

Kulude arvestamisel põhinevat meetodit kasutatakse luhaniitude varustusteenuse – veerežiimi regulatsioon – hindamiseks. Selle meetodi puhul vaadeldakse investeeringuid, mida on tehtud, et hoida ära üleujutust. Loodusliku Võhandu jõe üleujutuste vähendamiseks investeeriti Võru linnas 2001. aastal 1,98 miljonit Eesti krooni (126 545 €) (Võru linn, 2015a). Lisaks puhastatakse iga viie aasta tagant Võhandu jõe lõiku, mis aitab vähendada üleujutusi. Nende tööde maksumuseks on 40 000 € (Võrumaa teataja, 2012). Võru linnas on üleujutatavaid alasid 41 ha (Võru linn, 2015b).

5.3. Ökosüsteemi teenuste kaardistamise metoodika

Antud magistritöö ühe lisatulemusena kaardistatakse ökosüsteemi teenuste rahalised väärtused. Kaardistamise jaoks on oluline, et oleks täpselt piiritletud uurimisala ning teada, mille põhjal lõpuks kaardistamist tegema hakatakse. Seega tuleb leida erinevate teenuseklasside ökosüsteemi teenused ning määrata neile rahalised väärtused. Kaardistamise jaoks kasutatakse andmetöötlusprogrammi MapInfo ning kaardistamise üksusena kasutatakse erinevaid poollooduslikke kooslusi. Kaardistamise tulemusena koostatakse teenuse gruppide kaupa kaardid, kus on peal teenuse pakkumine ja selle väärtus. Koostatavate kaartidelt põhjal saab analüüsida, millised teenused ja poollooduslikud kooslused on Matsalu rahvuspargis kõige väärtuslikumad.

6. TULEMUSED

Matsalu rahvuspargi ranna-, luha- ja puisniitude ökosüsteemi teenuste pakkumise küsitlusele vastanud 103st inimesest oli viimase kolme aasta jooksul külastanud piirkonda järgnevalt: rannaniite 8, luhaniite 14 ning puisniite 12 vastajat.

Küsitluse tulemused on koondatud lisas 3 tabelitesse 1-9 teenusegruppide kaupa ning esitatud joonistena järgmiselt: joonised 3-5 varustavad teenused, 6-8 reguleerivad teenused ning 9-11 kultuuriteenused.

6.1. Matsalu rahvuspargi poollooduslike ökosüsteemide varustusteenused

Jooniselt 3 selgub, et suurem osa vastajaid ei pea Matsalu rannaniite oluliseks varustusteenuseid pakkuvaks ökosüsteemiks. Näha on, et vastustest domineerisid variandid „ei paku üldse“ või „pakub vähesel määral“. Vastanutest 57% arvavasid, et Matsalu rannaniidud ei paku üldse varustusteenuseid ja ca 28% leidis, et neid teenuseid pakutakse vähesel määral. Olulisel või väga olulisel määral pakuvad Matsalu rannaniidud varustusteenuseid vastavalt 13% ja 2% vastajate arvates. Üks lahkarvamus on vastajatel tekkinud küsimuses, kas rannaniidud pakuvad kariloomade saadusi (liha, piimatooteid ja mett). Vastanutest 40% arvasid, et antud ökosüsteem ei paku üldse selliseid teenuseid; 20%, et pakub vähesel määral; ning 40%, et Matsalu rannaniidud pakuvad olulises koguses nimetatud varustusteenuseid. Teine lahknevate arvamustega küsimus puudutas loomade mehhaanilist energiat (selle all mõeldakse loomade tööd, mida nad teevad elutegevuse käigus, näiteks tallamine, söömine jms). Vastanutest 33% leidis, et rannaniidud ei paku üldse selliseid teenuseid; 13%, et pakutakse ebaolulisel määral; 27% leidis, et teenust pakutakse oluliselt; ja 27% väga oluliseks. Kokkuvõttes olulisel või väga olulisel määral

31 pakub Matsalu rannaniit loomastiku mehaanilist energiat (8 vastust) ning olulisel määral kariloomade saadusi (6 vastust) ja biomassi (5 vastust).

Matsalu rannaniitude varustusteenused 16 14 12 10 8 6 4 Ei paku üldse 2 Pakub ebaolulises koguses 0 Pakub olulises koguses Pakub väga olulises koguses

Joonis 3. Matsalu rannaniitude varustusteenused.

Luhaniitude küsitlusest (joonis 4) tuleb välja, et suurem osa vastanutest ei pea luhaniite oluliseks varustusteenuseid pakkuvaks ökosüsteemiks. Kuigi protsentuaalselt on seis teistsugune kui rannaniitude puhul. Vastanutest 17% arvas, et luhaniidud ei paku üldse varustavaid teenuseid ning 38% uskus, et ta teeb seda vähesel määral. Vastanutest 35% uskus, et luhaniidud pakuvad olulisel määral ning 10%, et väga olulisel määral varustavaid teenuseid. Praktiliselt kõikide küsimuste puhul tulevad välja selgelt ühesed vastusevariandid (ei paku üldse või pakub vähesel määral) või siis (pakub olulises ja väga olulises koguses). Mõnede variantide puhul on näha lahkarvamused, Üks selliseid küsimusi on näiteks metsloomad ja kalad looduses, kus vastanutest 48% arvavad, et luhaniidud ei paku seda teenust üldse või pakuvad vähesel määral ning 52% usuvad, et teenust pakutakse olulisel või väga olulisel määral. Sarnaseid protsente esineb küsimustes: taimede, loomade ja vetikate kiud, pinna ja põhjavesi tööstuseks ning taimestiku energia ja ressursid. Vastanute arvates on olulised või väga olulised luhaniitude varustusteenused pinna ja

32 põhjavesi joogiveeks ning tooraine geneetiline materjal (selle all mõeldakse võimalust saada loodusest bioloogilist materjali, mida kasutada sordiaretuses).

Matsalu luhaniitude varustusteenused 40 35 30 25 20 15 10 Ei paku üldse 5 Pakub ebaolulises koguses 0 Pakub olulises koguses Pakub väga olulises koguses

Joonis 4. Matsalu luhaniitude varustusteenused.

Mõlemate küsimuste puhul pidas teenust oluliseks või väga oluliseks kokku 72% vastanutest. Pinna ja põhjavett joogiveeks pidas oluliseks 30 vastajat (60%) ja väga oluliseks 6 vastajat (12%). Tooraine geneetilist materjali pidas oluliseks 26 vastajat (52%) ning väga oluliseks 10 vastajat (20%).

Joonisel 5 on kujutatud vastajate hinnanguid puisniitude varustusteenuste pakkumise kohta. Nagu ranna- ja luhaniitudegi puhul arvab ka siin suurem osa vastajatest, et puisniidud ei paku väga olulisel määral varustusteenuseid. Vastajatest 25% arvab, et puisniidud ei paku üldse ning 41%, et puisniidud pakuvad ebaolulises koguses varustusteenuseid. Kõigest 27% arvab, et puisniidud pakuvad olulisel määral ning 7%, et väga olulisel määral varustusteenuseid. Kõige võrdsem arvamus (ei paku üldse ja pakub vähesel määral ning pakub olulisel ja väga olulisel määral) esineb taimedelt, vetikatelt ja loomadelt saadav tooraine põllumajanduseks, kus 48% vastajatest arvab, et puisniidud ei paku seda teenust ning 52% usuvad, et pakub. Kõige olulisemaks varustusteenuseks pidasid vastajad (38) geneetilist materjali. Olulisteks teenusteks pidasid 28 vastajat (56%) kariloomade toodangut ning taimedelt ja loomadelt saadav tooraine tööstuseks.

Matsalu puisniitude varustusteenused 45 40 35 30 25 20 15 10 Ei paku üldse 5 Pakub ebaolulises koguses 0 Pakub olulises koguses Pakub väga olulises koguses

Joonis 5. Matsalu puisniitude varustusteenused.

Kõige olulisemateks varustusteenusteks peeti rannaniitudel loomastiku mehhaanilist energiat, luhaniitudel pinna- ja põhjavett joogiveeks ning tooraine geneetilist materjali ja puisniitude puhul samuti tooraine geneetiline materjali. Üldiselt ei pidanud vastajad antud kooslusi väga suurteks varustusteenuste tootjateks, kuna valdavalt domineerisid vastused „ei paku üldse“ või „pakub ebaolulises koguses“.

6.2. Matsalu rahvuspargi poollooduslike ökosüsteemide reguleerivad teenused

Matsalu rannaniitude reguleerivate teenuste küsitluse tulemusel (joonis 6, lisa 3 tabel 4) selgus, et suurem osa vastajatest (40%) arvavad, et Matsalu rannaniidud ei paku üldse reguleerivaid teenuseid ning 30% usuvad, et rannaniidud pakuvad neid vähesel määral. Seda, et rannaniidud pakuvad olulisel ja väga olulisel määral reguleerivaid teenuseid arvas 20% ning 8% vastanutest. Kui rannaniitude varustusteenuste leidmisel langesid vastajate arvamused enamus küsimuste puhul kokku, siis reguleerivate teenuste on vastused palju

34 varieeruvamad. Üksmeelne arvamus on elupaikade säilimist käsitleva küsimuse suhtes, kus 73% vastanutest arvas, et Matsalu rannaniidud pakuvad seda väga olulisel määral. Ülejäänud 27% arvas, et seda teenust pakutakse olulisel määral.

Matsalu rannaniitude reguleerivad teenused 14 12 10 8 6 4 Ei paku üldse 2 Pakub ebaolulises koguses 0 Pakub olulises koguses Pakub väga olulises koguses

Joonis 6. Matsalu rannaniitude reguleerivad teenused.

Jooniselt 7 (ka lisa 3 tabel 5) on näha arvamused luhaniitude reguleerivate teenuste kohta. Hinnati, et neid teenuseid pakub vastav ökosüsteem olulisel ja väga olulisel määral. Vastanutest kõigest 11% väitsid, et luhaniidud ei paku üldse ning 25%, et pakuvad vähesel määral reguleerivaid teenuseid. See-eest 42% vastanutest arvas, et luhaniidud pakuvad olulisel ning 22%, et väga olulisel määral reguleerivaid teenuseid. Kõige olulisemaks teenuseks pidasid 42 vastajat veerežiimi regulatsiooni, kuid oluliseks peeti ka sobivate elupaikade ja paljunemiskohtade säilitamine, ilmastikuprotsesside mõjutamist ja vee kvaliteedi reguleerimist. Võrreldes varustavate teenustega peetakse luhaniite oluliselt rohkemaid reguleerivaid teenuseid pakkuvateks ökosüsteemideks.

Matsalu luhaniitude reguleerivad teenused 35

15 Ei paku üldse 10 Pakub ebaolulises koguses 5 Pakub olulises koguses

0 Pakub väga olulises koguses

Joonis 7. Matsalu luhaniitude reguleerivad teenused.

Matsalu puisniitude reguleerivad teenused on näha joonisel 8 ja lisa 3 tabelis 6. Vastanutest 12% arvas, et puisniidud ei paku üldse ja 34%, et pakuvad vähesel määral reguleerivaid teenuseid. Seda, et reguleerivaid teenuseid pakutakse olulisel määral arvas 41 % ja väga olulisel määral 13 % vastanutest. Puisniitude reguleerivate teenuste juures oli esimene, millele kõik vastajad vastasid, et teenust pakutakse olulisel (18 vastajat) või väga olulisel (32 vastajat) määral sobivate elupaikade ja järglaste saamise paikade säilitamise teenus.

Matsalu puisniitude reguleerivad teenused 35 30 25 20 15 10 Ei paku üldse 5 Pakub ebaolulises koguses 0 Pakub olulises koguses Pakub väga olulises koguses

Joonis 8. Matsalu puisniitude reguleerivad teenused.

Kõige olulisemateks reguleerivateks teenusteks peeti rannaniitudel elupaikade säilimist, luhaniitudel veerežiimi regulatsiooni ning puisniitudel sarnaselt rannaniitudele elupaikade säilimist. Sarnaselt varustavatele teenustele ei peetud ka reguleerivate teenuste puhul poollooduslikke kooslusi väga oluliseks teenusepakkujaks, kuid vastuseid „pakub olulises koguses“ ja „pakub väga olulises koguses“ esines siiski rohkem.

6.3. Matsalu rahvuspargi poollooduslike ökosüsteemide kultuurilised teenused

Matsalu rahvuspargi kultuurilistest teenustest pakkumise uuringus selgub (joonis 9, lisa 3 tabel 7), et vastanutest 53% pidasid Matsalu rannaniite oluliseks kultuuriteenuseid pakkuvaks ökosüsteemiks. Seda, et teenuseid pakutakse väga olulisel määral arvas 24% vastanutest. Joonisel 9 on näha, et esimese kahe teenuse puhul mõtlevad vastajad ühtemoodi, hinnates pakkumist oluliseks või väga oluliseks. Teenuse „pühapaigad, rahvuslikud sümbolid“ pakkumise hindamisel läksid vastajate arvamused lahku: 40%

37 vastanutest arvas, et rannaniidud pakuvad olulisel määral nimetatud teenuseid, kuid samas hindas 53% vastanutest, et rannaniidud pakuvad vähe või ei paku üldse (7%) neid teenuseid.

Matsalu rannaniitude kultuurilised teenused 12 10 Ei paku üldse 8 6 Pakub ebaolulises koguses 4 Pakub olulises koguses 2 0 Pakub väga olulises Looduses Hariduslikud, Pühad paigad, koguses viibimine teaduslikud rahvuslikud eesmärgid sümbolid

Joonis 9. Matsalu rannaniitude kultuurilised teenused.

Jooniselt 10 (vt. ka lisa 3 tabel 8) selgub, et luhaniitude kultuuriliste teenuste hindamisel on suurem osa vastajatest leidnud, et luhaniidud on väga olulisteks kultuuriteenuste pakkujaks. Vastajatest 39% arvas, et luhaniidud pakuvad olulisel määral ja koguni 45% arvas, et väga olulisel määral kultuurilisi teenuseid. Seda, et luhaniidud pakuvad vähe kultuurilisi teenuseid arvas kõiges 16% vastanutes ning seda, et teenuseid ei pakuta üldse ei arvanud keegi. Kõige populaarsem vastusevariant oli 46 häälega hariduslikud ja teaduslikud teenused. Sellele vastas 16 vastajat (32%), et tegu on olulise teenusega ja 30 vastajat (60%), et tegu on väga olulise teenusega. Väga oluliseks peeti ka 44 vastajaga looduses viibimise võimalust.

Matsalu luhaniitude kultuurilised teenused 40 35 Ei paku üldse 30 25 20 Pakub ebaolulises koguses 15 10 Pakub olulises koguses 5 0 Looduses Hariduslikud, Pühad paigad, Pakub väga olulises viibimine teaduslikud rahvuslikud koguses eesmärgid sümbolid

Joonis 10. Matsalu luhaniitude kultuurilised teenused.

Matsalu puisniitude kultuurilised teenused 40 35 Ei paku üldse 30 25 20 Pakub ebaolulises koguses 15 10 Pakub olulises koguses 5 0 Pakub väga olulises Looduses Hariduslikud, Pühad paigad, koguses viibimine teaduslikud rahvuslikud eesmärgid sümbolid

Joonis 11. Matsalu puisniitude kultuurilised teenused.

Puisniitude kultuuriliste teenuste vastused on näha joonisel 11 ja lisa 3 tabelis 9. Sarnaselt ranna- ja luhaniitudega leiti ka puisniitude puhul, et antud ökosüsteem pakub palju olulisi kultuurilisi teenuseid. Vastajatest 32% arvas, et puisniidud pakuvad olulisel määral ja koguni 61%, et väga olulisel määral ökosüsteemi teenuseid. Seda, et teenuseid ei pakuta või pakutakse vähe arvas vastavalt 1% ja 6% vastanutest. Sarnaselt puisniitude reguleerivate teenustega tuli ka kultuuriteenuste juures välja, et kõik vastajad olid samal

39 meelel hariduslike ja teaduslike teenuste osas. Vastajatest 16 (32 %) arvas, et antud teenust pakutakse olulisel ja 34 (68 %), et väga olulisel määral.

Kõige olulisemaks kultuuriteenuseks kõikide poollooduslike koosluste puhul peeti hariduslike ja teaduslike eesmärkide saavutamise võimalust. Kultuuriteenuste puhul domineerisid selgelt vastused „pakub olulises koguses“ ja „pakub väga olulises koguses“ ning vastajad pidasid poollooduslike koosluste kultuuriteenuste pakkumist kõige olulisemaks.

6.4. Matsalu rahvuspargi poollooduslike ökosüsteemide olulisemaks hinnatud teenuste rahaline väärtus

Matsalu rahvuspargis on ca 3000 hektarit rannaniite, millest hooldatakse ligikaudu 1400 ha ja sellest 61% karjatamise abil (Koorberg, 2014). Seega kasutatakse hooldusena karjatamist ca 854 hektaril. Vastavalt põllumajandus ministri määrusele nr 19 (RTL 2010,11,199) makstakse poolloodusliku koosluse karjatamisega hooldamise toetust 185,98 € hektari kohta aastas. Seega rannaniitude varustusteenuse, loomastiku mehhaaniline energia, väärtus on:

854 ha * 185,98 €/ha/a = 158 826,92 ~ 158 827 €/a.

Matsalu rahvuspargi luhaniitude varustusteenus – tooraine geneetiline materjal – ning rannaniitude reguleeriv teenus – elupaikade säilimine – on sisuliselt vaadeldavad nagu bioloogilise mitmekesisuse säilitajad. Nende kahe teenuse majanduslik väärtus leitakse tulu ülekande meetodiga Lii Lõhmuse (2013) magistritööst, kus arvutati välja Kuresoo raba elurikkuse majanduslikku väärtus. Ühe inimese tarbija hinnavõit oli selles töös 34,19 €/a. Matsalu ranna- ja luhaniitude elurikkuse säilimisest võiks olla huvitatud kohalikud elanikud ning piirkonda külastavad turistid. Positium LBS (2010) andmetel külastas piirkonda 456 200 turisti. Statistikaamet (2015a) andmetel elab Läänemaal 1. jaanuari seisuga 2014 Läänemaal 24 323 elanikku. Seega elurikkuse säilitamisest huvitatud isikuid on kokku 480 523 inimest.

Ranna- ja lunaniitude elurikkuse majandusliku väärtuse leian järgmiselt:

480 523 in * 34,19 €/in/a = 16 429 081, 37 €/a.

Luhaniitude varustusteenus ning rannaniitude reguleerivad teenused maksavad kokku ca 16,43 miljonit eurot aastas. See teeb luhaniitude varustavate teenuste väärtuseks 6 571,63~6 572 €/ha/a ja rannaniidu reguleeriva teenuse väärtuseks 5 476,36~5 476 €/ha/a.

Ranna-, luha- ja puisniitude kultuurilise teenuse – hariduslikud ja teaduslikud teenused – majandusliku väärtuse leidmiseks kasutan peatükis 4.5. Matsalu rahvuspargi külastatavus välja toodud kolme aasta keskmist külastuste arvu – 22 112 inimest. Kuna külastatavus ei muutu väga järsult võib võtta külastuste arvuks ca 22 000 inimest. Poolas läbi viidud uuringus selgus, et inimeste keskmine kulu ühe külastuskorra ajal ilma ajakulu arvestamata on 46 € (Czajkowski, et al., 2014). Kuna Eesti ja Poola majanduslik situatsioon sissetulekuid arvestades on suhteliselt sarnased, siis kasutatakse artiklis leitud tulu ilma ümberarvestusteta. Matsalu rannaniitudel viibimise ja linnuvaatluse ning muude teadmiste ammutamise tulu saab seega arvestada:

22 000 in/a * 46 €/in = 1 012 000 €/a.

Seega on kõikide poollooduslike koosluste kultuuriteenuse hinnaks ca 1 miljon eurot aastas, mis teeb rannaniidu puhul 722,86~723 €/ha/a, luhaniidul 404,8~405 €/ha/a ning puisniitude puhul 20 240 €/ha/a.

Luhaniitude reguleeriva teenuse – pinna ja põhjavesi joogiveeks – väärtus leitakse turuhinna meetodiga. On teada, et Matsalu Veevärgi puhta joogivee kuupmeetri maksab 1,11 eurot. Matsalu luhaniitudel infiltreerub ja puhastub 10 % vihmaveest, mis teeb 628 m3. Matsalus hooldatakse luhaniite ca 2 500 hektari ulatuses. Seega infiltreerub ning puhastub aastas 1,57 miljonit m3 vett. Matsalu luhaniitude pinna ja põhjavee maksumuseks on seega:

1,11 €/m3 * 1 570 000 m3 = 1 742 700 €/a

Seega Matsalu luhaniidu varustusteenus – pinna ja põhjavesi joogiveeks – maksab ca 1,8 eurot aastas (697,08~697 €/ha/a).

Matsalu puisniitude varustava teenuse – tooraine geneetiline materjal – ning reguleeriva teenuse – elupaikade säilitamine – rahaline väärtus leiti tulu ülekande meetodiga Liis Sinijärve (2014) magistritööst, kus uuriti Järvselja vanade metsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ning leiti sellele teenusele maksevalmiduse meetodil rahaline

41 tulu. Sarnaselt luha- ja rannaniitude bioloogilise mitmekesisuse säilimisele võidaks ka puisniitude puhul sellest sama suur inimeste hulk ( 480 523 inimest). Liis Sinijärve (2014) magistritöös määrati inimeste maksevalmiduseks 8,05 eurot aastas. Seega saab arvutada puisniitude bioloogilise mitmekesisuse:

480 523 in * 8,05 €/a = 3 868 210,15 €/a.

Matsalu rahvuspargi puisniitude bioloogilise mitmekesisuse säilimise väärtuseks on seega ca 3,9 miljonit eurot aastas (77 364,203 ~ 77 364 €/ha/a). Selline summa iseloomustab puisniitude varustavat – geneetilise materjali säilimine – ning reguleerivat – elupaikade säilimine – teenust.

Luhaniidu reguleerivat teenust – veerežiimi regulatsioon – saab leida kulu põhise meetodi abil. Võru linnas on investeeritud Võhandu jõe üleujutuste vältimiseks kokku 166 545 eurot. Üleujutavate alade pindalaks on 41 hektarid. Seega saan leida summa, mida makstakse ühe hektari kohta aastas, et hoida ära üleujutusi:

166 545 € / 41 ha = 4062,07 ~ 4062,1 €/ha/a

Matsalu luhaniitude üleujutuste saan leida järgnevalt:

4062,1 €/ha/a * 2500 ha = 10 155 182,92 ~10 155 183 €/a

Seega on Matsalu luhaniitude reguleeriva teenuse – veerežiimi regulatsioon – väärtus kokku 10 155 183 eurot aastas (4062,1 €/ha/a).

Lõplikud tulemused, teenused ning hinna määramise meetodid on koondatud tabelis 1.

Tabel 1. Teenuste ja väärtuste koondtabel

Kooslus Teenuse liik Teenuse kirjeldus Väärtus €/a Väärtus €/ha/a Hindamine meetod Rannaniit Varustav teenus Loomastiku mehhaaniline energia 158 827 186 Turuhind Reguleeriv teenus Elupaikade säilimine 16 429 081 5476 Tulu ülekanne Kultuuriline teenus Hariduslikud ja teaduslikud 1 012 000 723 Tulu ülekanne eesmärgid Luhaniit Varustav teenus 1) Pinna ja põhjavesi joogiveeks 1 742 700 697 Turuhind 2) Tooraine geneetiline materjal 16 429 081 6572 Tulu ülekanne Reguleeriv teenus Veerežiimi regulatsioon 10 155 183 4062 Kulu põhine Kultuuriline teenus Hariduslikud ja teaduslikud 1 012 000 405 Tulu ülekanne eesmärgid Puisniit Varustav teenus Tooraine geneetiline materjal 3 868 210 77 364 Tulu ülekanne Reguleeriv teenus Elupaikade säilimine 3 868 210 77 364 Tulu ülekanne Kultuuriline teenus Hariduslikud ja teaduslikud 1 012 000 20 240 Tulu ülekanne eesmärgid 6.5. Matsalu rahvuspargi poollooduslike koosluste ökosüsteemi teenuste rahalise väärtuse kaardid

Matsalu rahvuspargi poollooduslike koosluste ökosüsteemi teenuste rahalise väärtuse kaardid on esitatud teenusegruppide kaupa joonistele 12-14 ning joonisel 15 on näha kaart, kuhu on koondatud kõikide Matsalu rahvuspargi ökosüsteemi teenuste pakkumiste rahalised väärtused. Joonisel 12 on näha varustusteenuste rahalised väärtused, kus jagati skaala kolmeks : 0 - 3000, 3001 - 6000 ning 6001 - … €/ha/a. Kõige väiksemat rahalist väärtust omavad rannaniidud, siis luhaniidud ning kõige väärtuslikumad on puisniidud. Jooniselt on näha, et kõige väärtuslikumad alad asuvad pigem rannikust veidikene kaugemal ning rannikuäärsed kooslused on pigem vähemväärtuslikumad.

Joonis 12. Matsalu RP poollooduslike koosluste varustusteenuste pakkumine rahalises vääringus.

Joonisel 13 on poollooduslike koosluste reguleerivate teenuste rahalised väärtused, kus jagati skaala 0 - 5000, 5001 - 10 000 ning 10 001 - … €/ha/a. Kõige väiksemat rahalist väärtust omavad luhaniidud siis rannaniidud ning kõige väärtuslikumad on puisniidud. Sarnaselt varustusteenustele on reguleerivate teenuste puhul kõige väärtuslikumad alad pigem rannikust veidi kaugemal ning rannikualad on vähemväärtuslikud.

Joonis 13. Matsalu RP poollooduslike koosluste reguleerivate teenuste pakkumine.

Joonisel 14 on kultuuriteenuste pakkumise rahalised väärtused, kus skaala jagati 0 - 500, 501 - 1000 ning 1001 - … €/ha/a. Kõige väiksemat rahalist väärtust omavad luhaniidud siis rannaniidud ning kõige väärtuslikumad on puisniidud. Ka kultuuriteenustest näeb, et rannikust kaugemal asuvad puisniidud on väärtuslikumad, kui rannaäärsed luha- ja rannaniidud.

Joonis 14. Matsalu RP poollooduslike koosluste kultuuriteenuste pakkumine.

Joonisel 15 on näha Matsalu rahvuspargi poollooduslike koosluste ökosüsteemi teenuste kogupakkumine, kus skaala jaotati 0 – 7000, 7001 – 14 000 ning 14 001 - …€/ha/a.

Kogupakkumiselt omavad kõige väiksemat rahalist väärtust rannaniidud siis luhaniidud ning kõige väärtuslikumad on puisniidud.

Joonis 15. Matsalu RP poollooduslike koosluste ökosüsteemi teenuste pakkumine.

Kokkuvõtvalt on kõikidelt joonistelt näha, et Matsalu rahvuspargi poollooduslikest kooslustest omavad kõige suuremat rahalist väärtust individuaalsel ja kogupakkumisel puisniidud. Kõige väiksemat pakkumist omavad rannaniidud. Kuigi reguleerivate- ja kultuuriteenuste pakkumiselt olid rannaniidud väärtuslikumad kui luhaniidud on nad kogupakkumiselt siiski väiksemad ning omavad seepärast ka kõige väiksemat pakkumist.

7. ARUTELU JA JÄRELDUSED

Matsalu rahvuspargi poollooduslike koosluste ökosüsteemi teenuste määramisel osales rannaniitude uuringus 53 ning luha- ja puisniitude uuringus 50 inimest. Hoolimata sellest, et poollooduslike kooslusi oli külastanud vastanutest küllalt vähe inimesi (vastavalt rannaniite 8, luhaniite 14 ning puisniite 12) võib pidada vastanute arvamust piisavalt kompetentseks, kuna vastanute valimi põhieelduseks oli loodushariduslik taust. Lisaks kinnitavad ökosüsteemi teenuste määramise tulemuste õigsust peatükis 3 välja toodud varasemate uuringute tulemused, mis olid suurel määral sarnased.

Ökosüsteemi teenustest pidasid vastajad kõige üksmeelsemalt olulisemaks just kultuuriteenust – haridus- ja teadusteenust. Sarnaseid tulemusi leidsid Eestis Märgi (2014), Ehvert (2013) ning Kosk ja Lõhmus (2011). Välismaistest uuringutest on samale järeldusele jõudnud MAES (2014) aruandes „Ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamine ja hindamine“, Jefferson et al. (2011) „Suurbritannia ökosüsteemide hinnang“ ning Dehnhardt ja Bräuer (2008) „Jossa ning Elbe jõe lammialade uuring“. Laiemalt saab tegelikult vaadelda nii looduses viibimist, jalutamist ja sportimist kui ka haridus- ja teadusteenuseid kui omavahel põimunud kultuuriteenuseid. Samale järeldusele on jõudnud ka eelpool nimetatud autorid - erinevad poollooduslikud kooslused pakuvad just niisugust, tihedalt seotud rekreatsiooni ja vaimseid teenuseid.

Varustusteenustest ei ole varem leitud rannaniitude puhul loomastiku mehhaanilise energia väärtust. Kuna antud töös hindasid vastajad just seda kõige olulisemaks teenuseks, siis leiti sellele teenusele ka rahaline väärtus. Varasemate andmete puudumisel ei ole leitud tulemust võimalik eelnevalt tehtud tööde tulemustega võrrelda.

Puisniitude puhul on leidnud Ehvert (2013) sarnaselt antud magistritöö tulemustele, et pakutav varustusteenus on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine.

Sarnaselt antud magistritööle leidsid Dehnhardt ja Bräuer (2008) Jossa ning Elbe jõe uuringus, et luhaniidud säilitavad bioloogilist mitmekesisust ning teine varustusteenus –

47 pinna ja põhjavesi joogiveest – on võrreldav Brander ja McEvoy (2012) Man’i saarel teostatud uuringuga.

Varasemates uuringutes leiavad Kosk ja Lõhmus (2011) ning Tileman et al. (2006), et luhaniidud pakuvad varustusteenusena alternatiivseid kütuseid biopõletusjaamadele. Ka antud magistritöö küsitluses oli selline vastusevariant olemas, kuid vastanutest kõigest 52% pidas seda teenust oluliseks. Ilmselt ei ole vastajad kursis, et tegelikult kasutab Matsalu luhaniitudelt niidetud biomassi OÜ Lihula Soojus soojusenergia tootmiseks.

Kui vaadelda kõiki kolme teenusegruppi (varustusteenused, reguleerivad teenused ning kultuurilised teenused) korraga saab järeldada, et vastajad hindavad kõige üksmeelsemalt ja kõrgemalt kultuuriliste teenuste pakkumist. Põhjus võib olla, et kultuurilised teenused - linnuvaatlus, matk looduses või sportimisvõimalused - on Matsalu poollooduslikel kooslustel kõige paremini tajutavad. Võrreldes varustavate ja reguleerivate teenustega on kultuurilised teenused reaalselt teostatavad tegevused ning vastajad oskavad neid paremini hinnata.

Rahalise väärtuse leidmisel kasutati arvutuskäikude tegemiseks hooldatud koosluste pindalasid. See tähendab, et kui luhaniite on ca 4000 ha, siis arvutused tehti 2500 ha, kuna seda hooldatakse iga aastaselt. Selliste arvutuste eesmärgiks oli välja selgitada. kui palju kasu me saame poollooduslike koosluste hooldamisest.

Kõige paremini uuritud teenuseks on luhaniitude reguleeriv teenus – veerežiimi regulatsioon – kuna selle kohta leidus kõige rohkem materjali. Varasematest uuringutest hinnati seda teenust kõige odavamalt Belgia autorite Broekx et al. (2010) poolt, kes leidsid, et selline teenus on väärt 1 800 €/ha/a. Hönigova et al. (2012) leidsid Tšehhis sama teenuse väärtuseks 3 042 €/ha/a ning Pithart (2008) koguni 7 643 €/ha/a. Antud magistritöös leiti selle teenuse väärtuseks 4062 €/ha/a, mis on samas suurusjärgus varem uuritud töödega.

Luhaniitude teine varustusteenus – tooraine geneetiline materjal - käsitleme kui elurikkuse säilitamist. Seda teenust on uurinud Pithart (2008) kes leidis, et Tšehhis võiks selle teenuse väärtuseks olla 3 241 €/ha/a. Käesolevas magistritöös leiti sarnase teenuse väärtuseks 6 572 €/ha/a, mis ületab Pitharti uuringu tulemused kahekordselt. Üheks põhjuseks võib tuua selle, et Eesti majanduslik tase on parem kui Tšehhi oma ning uuringute vahel on ca 7 aastat, mille jooksul inimeste teadlikus ja maksevalmidus on suurenenud. Teiseks erinevuse allikaks võib pidada kasutatud meetodit, millega antud töös rahaline väärtus leiti.

Kuna kasutati tulu ülekande meetodit rabas läbi viidud uuringust, võivad tulemused olla erinevad.

Brander ja McEvoy (2012) uurisid Man’i saare ökosüsteemi teenuseid ning leidsid neile rahalised väärtused, millega käesoleva magistritöö autor oma tulemusi võrdleb. Brander ja McEvoy (2012) kasutasid kultuuriteenuste väärtuste määramiseks reisikulu meetodit, kuid sellega tulemusi võrreldes tuleb arvestada, et Iirimaa ja Suurbritannia elatustase on kõrgem kui Eestis ning seetõttu on nende reisikulu meetodil arvestatud summa suurem. Seevastu Poolas tehtud uuringust tuluülekande tegemine on aktsepteeritav, kuna Eesti ja Poola majandustasemed on sarnased.

Käesolevas magistritöös leiti kultuuriteenuste väärtused kõikidele poollooduslikele kooslustele sama meetodiga, mis tähendab, et üldsummana on kõikide kultuuriteenutse väärtus sama (ca 1 milj eurot), kuid hektari kohta erinevad summad märgatavalt, kuna poollooduslike koosluste pindalad erinevad üksteisest väga palju (puisniitude pindala on luhaniitudest 50 ja rannaniitudest 28 korda väiksem). Brander ja McEvoy (2012) leidsid oma uuringus, et rannaäärsete poollooduslike koosluste kultuuriteenuste väärtus on 745 €/ha/a. Käesoleva töö tulemusena hinnati rannaniitude kultuuriteenuste väärtuseks 723 €/ha/a, luhaniitude puhul 405 €/ha/a ning puisniite puhul 20 240 €/ha/a.

Kultuuriteenuste pakkumist on mõistlik hinnata külastusest tuleneva kogutulu alusel, mitte jaotada looduses leiduvate hektarite peale, kuna sellisest jaotusest tekib selge ebakõla. Kui arvestada külastusest tulenevat kogutulu, siis Man’i saarel on see ca 573 000 eurot ning Poolas Kurekülas kuni 318 000 eurot. Sellised numbrid on omavahel võrreldavad, kuna summa suuruse määrab külastatavuse maht ning järelduste tegemine on arusaadavam. Kui Poola Kureküla piirkonda külastab aastas 2000-5000 turisti, siis Matsalu rahvuspargis käib aasta jooksul ca 22 000 turisti ja loodushuvilist. Seega on seletatav, miks meie kultuuriteenuste väärtus on oluliselt suurem kui Poolas läbi viidud uuringus.

Luhaniitude varustusteenuse – pinna ja põhjavesi – joogiveeks võrdluseks saab kasutada Brander ja McEvoy (2012) Man’i saarel tehtud uuringut, kus leiti, et nimetatud teenuse väärtuseks on 2146 €/ha/a. Käesolevas magistritöös leiti selle teenuse väärtuseks 697 €/ha/a. Inglaste poolt määratud teenuse maksumuse suurust saab selgitada sellega, et Man’i saare elanike keskmine sissetulek on ca 3433 eurot (Isle of Man…, 2014), Eestis on keskmiseks sisstulekuks 1001 eurot (Statistikaamet, 2015b). Kuna keskmiste sissetulekute vahe on ligikaudu 3 kordne, on mõistetav Man’i saare elanike suurem maksevalmidus

49 puhta joogivee eest. Teiseks põhjuseks võib pidada seda, et Man’i saare pindala on kõigest 250 ha ning seal elab ligi 85 000 elanikku (Isle of Man, 2015), kes on valmis oma puhta joogivee eest rohkem maksma, sest nende jaoks on pinnavesi olusine joogivee allikas. Kuna Eestis tarbivad enamus elanikud joogiveena põhjavett ei oska nad pinnavee olulisust hinnata. Kolmandaks põhjuseks võib pidada metoodikast tulenevaid erinevusi, kuna Man’i saare vee maksumus leiti kirjandusülevaatele tuginedes, aga antud magistritöös kasutati selleks turuhinna meetodit.

Rannaniitude varustusteenuse – loomastiku mehhaaniline energia – tulu võrdlemine varasemate uuringutega ei ole võimalik, kuna sellist tulemust ei ole varasemalt leitud. Küll aga saab öelda, et poollooduslike koosluste hoolduse puhul ei ole tegemist puhta turukaubaga, kuna selle on loonud avalik sektor ja toetuste hinnad on pigem poliitilistest otsustest tulenevad (King, 2000).

Puisniitude varustusteenus – tooraine geneetiline materjal – ning reguleeriv teenus – elupaikade säilimine – on sisuliselt vaadeldav nagu bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kuna mõlemad teenused pakuvad seda võimalust. Puisniitude geneetilise materjali säilimist saab võrrelda Eestis läbi viidud Järvselja looduskaitseala uuringuga (Kosk et al., 2013), kus autorid leidsid väärtuse elurikkuse säilitamisele, milleks hinnati 79 527 €/ha/a. Antud töös leiti elurikkuse säilitamise väärtus puisniitude puhul ning selleks määrati 77 364 €/ha/a. Need tulemused on omavahel võrreldavad, kuna mõlemad on leitud suhteliselt sarnase pindalaga Eesti kooslustele. Võrdlemisel tuleb arvestada, et Järvselja puhul on tegemist valdavalt metsakeskkonnaga, mis ei ole päris üks-üheselt võrreldavad puisniitudega. Hoolimata sellest saab järeldada, et sarnaselt Järvselja looduskaitsealale on puisniitude bioloogilise mitmekesisuse säilitamine väga oluline kuna puisniidud on väga liigirikkad nii taimede kui loomade poolest.

Rannaniitude reguleeriva teenuse – elupaikade säilimine – väärtus leiti tulu ülekande meetodiga Ehvert (2013) magistritööst Kuresoo raba kohta. Antud teenuse väärtuseks hinnati 16 429 081 eurot, mis teeb hektari kohta 5476 eurot aastas. Antud tulemuse võrdlemiseks puudub varasem uuring, kuid arvestades, et tulu kanti üle Eestis tehtud märgala uuringust, saab eeldada, et tulemused on piisavalt adekvaatsed.

Joonistel 12 – 15 on gruppide kaupa pakutavad ökosüsteemi teenuseid, millel on näha, et kõige väärtuslikumad (nii teenusegruppides kui ka üldiselt) on puisniidud, kuna nende

50 teenused on kõige väärtuslikumad. Kogupakkumiselt on väärtuslikkuselt järgmine luhaniit ning kolmas rannaniit, kuid teenusegruppide kaupa eraldi vaadeldes oleks teisel kohal rannaniit ning kolmandal luhaniit. Kogupakkumise kaardil tuleneb vahe sellest, et luhaniitude varustusteenused on suuremad kui rannaniitudel ning kaardistamisel arvestati üldist väärtuse summat. Kui vaadelda koguväärtust mitte hektari, vaid kogupindala kaupa, oleks Matsalu rahvuspargi kõige väärtuslikum poollooduslik kooslus hoopis 20,3 miljoni euroga aastas luhaniit. Talle järgneks 17,6 miljoni euroga aastas rannaniit ja puisniit 8,7 miljoni euroga. Kuid kuna väärtust on ratsionaalne siiski vaadelda hektari kohta (kuna puisniitude pindala on kordades väiksem kui teistel poollooduslikel kooslustel), siis on antud magistritöös kõige väärtuslikumad puisniidud.

Tulemuste juures tuleb arvestada sellega, et CICES (2013) järgi küsitluse ankeedid on otsetõlge, mis tähendab, et küsitluses esineb päris mitmeid väljendeid, millest inimesed vastamisel ei pruukinud aru saada või seda päris õigesti mõista. Seega on antud magistritöö autori soovitus muuta tulevikus toimuvatel küsitlustel ära mõned otsetõlkega väljendid, et need oleks arusaadavamad ja paremini mõistetavad. Nendeks väljenditeks on näiteks „loomastiku mehhaaniline energia“ – selle asemel võiks kasutada väljendit „kariloomade elutegevus“ ning väljendi „tooraine geneetiline materjal“ asemel võiks kasutada väljendit „loodusest saadav geneetiline materjal kultuuristamiseks“. Käesolevas magistritöös kasutatakse küll esialgseid väljendeid, kuid tulevikus on soovitav need nimetused ära muuta, kuna teaduskeelde ei ole vaja segaseid, toortõlkest tulnud väljendeid.

Tulemuste rakendamisel edasistes töödes tuleb arvesse võtta rahalise väärtuse leidmise metoodika eripärasid. Väga paljudele teenustele leiti väärtus tulu ülekande meetodiga, kuna sooviti hinnata selle metoodika võrreldavust. Selgus, et tulemused ei ole hiljem võrreldavad. Täiendavad lisauuringud oleksid võimaldanud erinevust ilmselt vähendada. Tulu ülekande meetodi rakendamisel tuleb arvestada, missuguses piirkonnas on aluseks võetav uuring läbi viidud, mis on rahvaarvu suurus ning milline on palga- ja hinnatase (Garrod, Willis 1999). Antud magistritöö tulu ülekande meetoite puhul tuleb arvestada, et aluseks võetud uuringutel oli antud töö teenustega sarnaseid jooni, kuid päris sarnased nad siiski oma olemuselt ei olnud.

Kulupõhist meetodit kasutades tuleb arvestada, et võrreldes erinevate maade tulemusi on erinevad ka summad, kuna osad riigid on arenenumad ning on valmis rohkem kulude ära hoidmiseks investeerima. Käesolevas magistritöös leiti algandmed Eestist ja vaadeldi, kui

51 palju on Võru linn investeerinud Võhandu jõkke, et vältida üleujutusi. Tulemuste juures tuleb tähele panna, et võrdluseks on võetud viimase 15 aasta andmed ning leitud kui suur on kulu ennetamise hind. Ilmselt on Võhandu jõe üleujutuste vähendamisse investeeritud ka varasemal perioodil ning rahaline väärtus võib olla isegi suurem, kuid kui arvestada ökosüsteemi teenuste uurimise aega, siis 15 aasta pikkune periood on sobiv väärtuse leidmiseks. Kuna investeering on tehtud Eestis, ei pea arvestama erinevate riikide maksevalmidust ja arengutaset.

Käesolevas magistritöös esitletud tulemused on pigem üldised ning selleks, et teha kindlaid ja konkreetseid järeldusi tuleks teha täpsemad uuringud. Seega ei soovita töö autor kasutada neid andmeid spetsiifiliste (näiteks sotsiaalne tulu-kulu analüüs) otsuste tegemiseks, vaid pigem üldiseks seisundi hindamiseks. Küll aga saab väita, et poollooduslike koosluste hooldamine on ühiskonnale kasulik ja seda tuleb kindlalt jätkata, kuna nende olemasolu suurendab ühiskonna heaolu.

Poollooduslike koosluste tegevuskavast tuli välja, et ühe hektari koosluse taastamiseks ja säilitamiseks kulutatakse ca 1100 eurot aastas. Kui seda summat võrrelda käesoleva magistritöö tulemustega, siis ainuüksi iga teenusegrupi ühe esindajaga on ühiskonna rahalise võidu väärtuseks rannaniitudel ca 6, luhaniitudel ca 8 ja puisniitudel ca 174 korda suuremad, kui investeeringud. Seega investeerides 1100 eurot rannaniidu hektarisse, saame me sealt tulu ühiskonnale ca 6000 eurot aastas.

KOKKUVÕTE

Käesolev magistritöö eesmärgiks oli leida, milliseid ökosüsteemi teenuseid pakuvad Matsalu rahvuspargi poollooduslikud kooslused (ranna-, luha ja puisniidud) ning milline on nende teenuste rahaline väärtus. CICES (2013) klassifikatsiooni aluseks võttes koostati ankeetküsitlus ning selgitati välja, et rannaniitudel peetakse kõige olulisemaks varustusteenuseks loomastiku mehhaanilist energiat, reguleerivaks teenuseks elupaikade säilimist ning kultuuriteenuseks hariduslike ja teaduslike eesmärkide saavutamist. Luhaniitude kõige olulisem varustusteenus oli pinna- ja põhjavesi joogiveeks ning tooraine geneetiline materjal, reguleerivaks teenuseks veerežiimi regulatsioon ning kultuuriteenuseks hariduslike ja teaduslike eesmärkide saavutamine. Puisniitude kõige olulisem varustusteenus oli tooraine geneetiline materjal, reguleeriv teenus elupaikade säilimine ning kultuuriline teenus hariduslike ja teaduslike eesmärkide saavutamine.

Eelpool nimetatud teenustele leiti rahaline väärtus kasutades tulu ülekande-, turuhinna- ja kulupõhist hindamismeetodit. Nende abil leiti väärtus kõikidele eelpool nimetatud teenustele kogupakkumise ning hektari kohta aastas. Töö tulemustest selgub, et arvestades igast teenusgrupist (varustav-, reguleeriv- ja kultuuriline teenus) ainult kolme kõige olulisemat teenust, on hektari väärtuseks rannaniitudel 6 835 €/a, luhaniitudel 8 111 €/a ning puisniitudel 174 968 €/a. Kogutulu väärtusteks samades teenusegruppide on rannaniitudel ca 17,8 miljonit €/a, luhaniitudel 20,3 miljonit €/a ning puisniitudel 8,7 miljonit €/a. Kui sinna juurde arvestataks ka kõik teised teenused, oleks summad veelgi suuremad.

Töö eesmärgiks oli leida Matsalu rahvuspargi poollooduslike koosluste pakutavad ökosüsteemi teenused ning hinnata nende rahalised väärtused. Peamisteks uurimisküsimusteks olid:

1) Millised on Matsalu rahvuspargi poollooduslike koosluste poolt pakutavad ökosüsteemi teenused?

2) Millist rahalist väärtust omavad kõige olulisemaks peetud teenused?

Püstitatud eesmärk saavutati ning neile kahele uurimusküsimusele leiti vastused. Lisaväärtusena kaardistati antud teenused ning nende rahaline väärtus ja anti soovitusi kuidas tulemusi käsitleda.

Peamine soovitus on jätkata poollooduslike koosluste hooldamist ning neisse investeerimist. Lisaks annab töö autor soovituse kasutada töö tulemusi pigem üldise olukorra hindamiseks ning ülevaate saamiseks. Spetsiifiliste otsuste tegemiseks soovitan teha lisauuringuid ja kasutada täpsemaid rahalise väärtuse hindamise metoodikaid. Teema käsitlemine on ka edaspidistes uuringutes väga oluline, kuna just nii saab avalik sektor teha kõige paremaid ressursside jaotamise otsuseid ühiskonna heaolu suurendamiseks.

KIRJANDUSLOEND

Brander, L., McEvoy, P. 2012. The economic value of ecosystem services from the terrestrial habitats of the Isle of Man. Report for the Department ofEnvironment, Food and Agriculture, Isle of Man Government. March, 2012, 1-21.

Broekx, S., Smets, S., Liekens, I. 2010. Designing a longterm flood risk management plan for the Scheldt estuary using a risk-based approach. Natural Hazards (2011) 57:245-266.

Czajkowski, M., Giergiczny, M, Kronenberg, J., Tryjanowski, P. 2014. The economic recreational value of a white stork nesting colony: A case of ’stork village’ in Poland. Tourism Management. Elsevier Science Publishers. 40. 352-360.

De Groot, R. 1992. Functions of Nature: Evaluation of Nature in Environmental Planning, Management and Decision Making. Groningen: Wolters Noordhoff. XVIII + 315.

De Groot, R. S., Wilson, M. A., Boumans, R. M. J. 2002. A Typology for the Classification, Description and Valuation of Ecosystem Functions, Goods and Services. Ecological Economics, 41, 3, 393–408. [Online] Science Direct (05.11.2014)

De Groot, R., Hein, L. 2007. The Concept and Valuation of Landscape Goods and Services. In Multifunctional Land Use. Meeting Future Demands for Landscape Goods and Services (Mander, Ü., Wiggering, H., Helming, K., eds). 15–36. Springer-Verlag, Berlin.

De Groot, R., Brander, L., van der Ploeg, S., Constanza, R., Bernard, F., Braat, L., Christie, M., Crossman, N., Ghermandi, A., Hein, L., Hussain, S., Kumar, P., McVittie, A., Portela, R., Rodriguez, L. C., ten Brink, P., van Beukering, P. 2012. Global Estimates of the Value of Ecosystems and Their Services in Monetary Units. Ecosystem Services. 1, 1, 50–61. [Online] Science Direct (09.11.2014).

Dehnhardt, A., Bräuer, I. 2008. The Value of Floodplains as Nutrient Sinks: Two Applications of the Replacement Cost Approach. Ecosystem Services of Natural and Semi- Natural Ecosystems and Ecologically Sound Land Use, BfN-Skripten 179.

Ehvert, K. 2013. Lahemaa rahvuspargi ökosüsteemiteenused. Magistritöö. Tallinna Ülikool, Matemaatika ja Loodusteaduste instituut. Loodusteaduste osakond. 1-101.

Farley, J., Costanza, R. 2010. Payments for ecosystem services: From local to global. Ecological Economics, 69, 2060-2068.

García-Feced, C., Weissteiner, C. J., Baraldi, A., Paracchini, M. L., Maes, J., Zulian, G., Kempen, M., Elbersen, B., Pérez-Soba, M. 2014. Semi-natural vegetation in agricultural land: European map and links to ecosystem service supply. Agronomy for Sustainable Development. Volume 35. 273-283.

Garrod, G., Willis, K.G. 1999. Economic Valuation of the Environment. Methods and Case Studies. Edward Elgar Publishing, United Kingdom. 400.

Höningova, D., Vackar D., Lorencova, E., Melichar, J., Götzl, M., Sonderegger, G., Ouškova, V., Hošek M., Chobot, K. 2012. Survey on grassland ecosystem services. Report to the EEA – European Topic Centre on Biological Diversity. Prague: Nature Conservation Agency of the Czech Republic. 78.

Isle of Man Earning Survey 2014. Ecconomy affairs. Cabinet Office. March 2015. [WWW] https://www.gov.im/media/1346998/earnings-survey-2014.pdf (01.05.2015)

Jefferson, R. G., Blackstock, T. H., Pakeman, R. J., Emmett, B. A., Pywell, R. J., Grime, P., Silvertown J. 2011. Chapter 6- Semi.natural Grasslands. In: The UK National Ecosystem Assesment. Technical Report. UK National Ecosystem Assesments. NEP- WCMC, Cambridge. 161-196.

Kaljuste, T. 2004. Kümme aastat taimkatte seiret Matsalu rannaniitudel. Loodusevaatlusi 2003. 66-89.

Kimmel, K. (2009) Ecosystem services of Estonian wetlands. University of Tartu, Faculty of Science and Technology, Institute of Ecology and Earth Sciences, Tartu University. 161.

Kink, H., 1996. Eesti Kaitsealad – Geoloogia ja vesi. Teaduste akadeemia kirjastus, Tallinn 40-64.

Koorberg, P. (2014) PKT alameede 2.3.5. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus. MAK 2007-2013 2. telje püsihindamine 2013. aastal. [WWW]: http://pmk.agri.ee/pkt/files/f38/2014_PLK_Pille.pdf (31.03.2015)

Kose, M., Merivee, M., Reinloo, A. (2011) 15 aastat rannaniitude looduskaitselist hooldust. [e-ajakiri] http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3659_3636.html (31.03.2015)

Kosk, A., Lõhmus, L. 2011. Ülevaade Eesti rabade ökosüsteemi teenustest ja nende majanduslike väärtuste hindamisest. Eesti Maaülikool, Tartu. 1-28.

Kosk, A., Sirgmets, R., Padari, A., Adermann, V., Sinijärv, L. 2013. Eesti kaitstavate metsade ökosüsteemiteenuste majanduslik väärtus Järvselja looduskaitseala näitel. Aruanne. Tartu. 1 -44.

Kumari, E. 1985. Matsalu – rahvusvahelise tähtsusega märgala. Valgus. 312.

Kukk, T. (toim.) 2004. Pärandkooslused. Õpik-käsiraamat. Pärandkoosluste kaitse Ühing, Tartu. 256.

Kukk, T., Kull, K. 1997. Puisniidud – Estonia Maritima 2. 249.

Kukk, T., Sammul, M. 2006. Loodusdirektiivi poollooduslikud kooslused ja nende pindala Eestis. Eesti Loodusuurijate seltsi aastaraamat 84: 114-158.

Liiv, K. 2006. Puisniidud, nende mitmekesisus ja taastamise aspektid. Lõputöö. Tartu Ülikool. Botaanika ja ökoloogia instituut. Tartu. 1-51.

Leibak, E., Lutsar, L. (toim.) 1996. Eesti ranna- ja luhaniidud. Kirjameeste Kirjastus, Tallinn. 264.

Lotman, S. 2011 Rannaniitude hoolduskava. Matsalu 2009-2011. 1-39.

Lõhmus, L. 2013. Kuresoo raba ökosüsteemi teenused ja nende majandusliku väärtuse hindamine. Magistritöö Maastiku kaitse ja –hoolduse erialal. Eesti Maaülikool. Tartu. 77.

MAES. 2014. Indicators for ecosystem assesments munder Action 5 of the EU Biodiversity Strategy to 2020. 2nd Report. 1-82.

Masing, V. 1992. Ökoloogialeksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 284.

Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri. 1997. Vabariigi Valitsuse 5. mai 1997. a määrusega nr 94. RT I 1997, 36, 546.

Metsoja, J.-A. 2011. Luhtade hoolduskava. Keskkonnaamet. Tallinn. 36. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_4_Luhtade_hoolduskava_2011.pdf (31.03.2015)

Mereste, U. 2003. Majandusleksikon. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn. 644+604.

Millennium Ecosystem Assessment, 2005. Ecosystems and Human Well-being: Synthesis. Island Press, Washington, DC. 155. [WWW] http://www.millenniumassessment.org/documents/document.356.aspx.pdf (02.12.2014)

MTÜ Põhjakonn, 2014. Eesti riikliku keskkonnaseire kahepaiksete ja roomajate seire allprogrammi 2014. a. aastaaruanne. Tallinn. 24.

Mägi, M. (2014) Kohalike elanike hoiakud Pärnu taastatava rannaniidu (ökosüsteemiteenuste) suhtes. Magistritöö. Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut, Linnakorralduse eriala. 108.

Müür, R. 2003. Puhtu-Laelatu looduskaitseala. Eesti Loodus 05/2003. [WWW] http://www.eestiloodus.ee/artikkel359_347.html (04.12.2014).

Ojea, E., Martin-Ortega, J., Chiabai, A. 2010. Classifying Ecosystem Services for Economic Valuation: the case of Forest Water Services. BC3 Working Paper Series 2010 – 12. Basque Centre for Climate Change (BC3). Bilbao, Spain. 30.

Pajumets, M. (2012) Matsalu rahvuspargi külastuskorralduskava aastateks 2012 – 2016. Penijõe. Eelnõu. 90.

Pithart, D. 2008. Case study: Ecosystem services of a floodplain with preserved hydrologic regime – river Lužnice floodplain, Czech Republic for the report ‘‘The Role of Environmental Management and Eco-Engineering in Disaster Risk Reduction and Climate Change Adaptation’’. Academy of Sciences, Czech Republic. 67.

Positium LBS. 2010. Sise- ja välisturistid Matsalu rahvuspargis ja Matsalu piirkonnas (Terra Maritimal) 1. jaanuar – 31. detsember 2009. Tartu.

Põllumajandusministri 08.03.2010 määruse nr 19 Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013 (RTL 2010,11,199).

Pork, K. 1959. Kesk-Eesti jõgede luhaniitude keskkonnatingimused. Eesti Loodusuurijate seltsi aastaraamat 52: 51-70.

Põhjaveekomisjon. 2004. Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. [WWW] http://www.maves.ee/Projektid/2004/PV_raamat.pdf (03.04.2015).

Rannap, R., Briggs, L., Lotman, K., Lepik, I., Rannap, V. 2005. LIFE-Nature projekt „Rannaniitude kaitse korraldamine Eestis“ 2001-2004. Keskkonnaministeerium, Tallinn. 99.

Sall, M., Uustal, M., Peterson, K. 2012. Ökosüsteemiteenused. Ülevaade looduse pakutavatest hüvedest ja nende rahalisest väärtusest. Säästva Eesti Instituudi väljaanne nr 18, Tallinn, 62.

Sammul, M., Kattai, K., Lanno, K., Meltsov, V., Otsus, M., Nõukas, L., Kukk, D., Mesipuu, M., Kana, S., Kukk, T. 2008. Wooded meadows of Estonia: conservation effort for a traditional habitat. – Agricultural and Food Science 17: 413-429.

Sinijärv, L. 2013. Vanade loodusmetsade ökosüsteemi teenuste majandusliku väärtuse hindamine Järvselja põlismetsa näitel. Magistritöö loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal. Eesti Maaülikool. Tartu. 58.

Talvi, T. 2001. Pool-looduslikud kooslused. – Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Viidumäe – Tartu. 26.

Talvi, Tiina, Talvi, Tõnu. 2012. Poollooduslikud kooslused. Kaitse ja hooldus. Põllumajandusministeerium, Viidumäe-Tallinn. 36.

Tilman, D., Hill, J., Lehman, C. 2006. Carbon ‐ negative biofuelsfrom low ‐ input high ‐ diversity grassland biomass. Science, 314,1598 ‐1600.

Timm, U., Kiristaja, P., 2006. Eesti Looduskaitse infoatlas. Kaitsealad, kaitsealused pargid ja puistud ning looduse üksikobjektid. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi info ja Tehnoloogiakeskus, Eesti Loodusuurijate selts, 204.

Vissak, P., Mägi, E. 1987. Luhakoosluste struktuurist ja selle muutustest. – Metsar, J. (toim.). Matsalu Riikliku Looduskaitseala ökosüsteemide dünaamika ja seisund. Matsalu Riikliku looduskaitseala 30. aastapäevale pühendatud teaduslik-tehnilise konverentsi ettekannete kokkuvõtted. Lihula, 1. august 1987. a. Valgus, Tallinn: 67.72.

Internetiallikad

Isle of Man, 2015. Facts & Figures. [WWW] http://www.isleofman.com/welcome/get-to- know-us/facts-figures/ (08.04.2015)

Keskkonnaministeerium, 2015. [WWW] http://www.envir.ee/et/looduse-huved-ehk- okosusteemiteenused (14.01.2015)

King, D. M., Mazzotta, M. J. 2000. Ecosystem Valuation. [WWW] http://www.ecosystemvaluation.org (15.02.2015)

Linnustiku seire, 2008. Matsalu linnustiku seire. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/matsa/uldinfo/seire/ (22.01.2015)

Maa-amet, 2015. Mullakaart. [WWW] http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU38&user_id=at&bbox=293569.958847737, 6375000,811430.041152263,6635000&LANG=1 (21.01.2015)

Matsalu kaitsekorralduskava. 1994. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/public/Matsalu_kaitsekorralduskava.pdf (23.01.2015)

Matsalu rahvuspark. 2015. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/matsa/uldinfo/ (25.01.2015)

Matsalu rahvuspargi asukoht. [WWW] http://www.kodade.ee/wp- content/uploads/2013/02/Matsalu-Rahvuspark.jpg (18.01.2015)

Matsalu Veevärk, 2015. Hinnakiri. [WWW] http://www.matsaluvv.ee/?go=hinnakiri (01.05.2015)

Poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014-2020. [WWW] http://envir.ee/sites/default/files/plk_tegevuskava130913.pdf (18.01.2015)

Riiklik ilmateenistus, 2015. Kliimanormid. Sademed. [WWW] http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/sademed/ (25.03.2015)

Statistikaamet, 2015a. Rahvastik 1. jaanuar. Aasta, maakond, sugu vanuserühm. [WWW] http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp (31.03.2015)

Statistikaamet, 2015b. IV kvartalis oli keskmine palk taas kord üle 1000 euro. [WWW] https://www.stat.ee/90768 (01.05.2015)

Strategic Plan of Biodiversity 2011-2020, 2010. [WWW] http://www.cbd.int/sp/default.shtml (14.01.2015)

Võru linn, 2015a. Võru linn hakkab Võhandu jõge süvendama. [WWW] http://www.voru.ee/?Menu=2&ID=33 (06.04.2015)

Võru linn, 2015b. Kas kevadel on taas oodata uputust. [WWW] http://www.voru.ee/?Menu=2&ID=1736 (06.04.2015)

Võrumaa teataja, 2012. Võhandu jõest võis jala läbi minna. [WWW] http://www.vorumaateataja.ee/ee/arhiiv/67-viimased-uudised/viimased-uudised/1661- vohandu-joest-vois-jala-laebi-minna (06.04.2015)

ECONOMIC VALUE OF ECOSYSTEM SERVICES OF SEMI-NATURAL ECOSYSTEMS IN MATSALU NATIONAL PARK

SUMMARY

The aim of this Master’s thesis is to investigate what kind of ecosystem services provide semi-natural ecosystems (salt meadows, flood plains and wooded meadows) of the Matsalu National Park and what is the monetary value of these services.

Using the CICES (2013) classification, a poll was compiled to find what kind of services are most important in semi-natural ecosystems in the Matsalu National Park. For salted meadows these were animal-based energy (provisioning), lifecycle maintenance, habitat and gene pool protection (regulating) and scientific and educational purpose (cultural). For flood plains these were surface- and ground water for drinking and genetic materials from all biota (provisioning), flood protection (regulating) and scientific and educational purpose (cultural). For wooded meadows these were genetic materials from all biota (provisioning), lifecycle maintenance, habitat and gene pool protection (regulating) and scientific and educational purpose (cultural).

Using the market price method, benefit transfer method and cost-based methods all these services were evaluated and economic value per hectare and aggregate supply per year were found. For all these calculations total surface area was used to find how much benefit society gains. Also I give suggestions if it is a wise to continue maintaining these semi- natural ecosystems.

The results of this survey shows that when considering only one ecosystem service from each service group, the hectare value of salted meadows was 6835 euros per year, the hectare value of flood plains 8111 euros per year and the value of wooded meadows

174 968 euros per year. Aggregate supply in salted meadows was 17,8 million euros per year, in flood plains 20,3 million euros per year and in wooded meadows 8,7 million euros per year. If we considered all other services too, the values would be much higher.

The aim of this master work was to investigate what kind of ecosystem services semi- natural ecosystems of the Matsalu National Park provide and what is the monetary value of these services. The established goal was achieved as the answers to both research questions were found. To get better picture about economic value of ecosystem services provide by Matsalu National Park semi-natural ecosystems economic value maps were produced.

The main recommendation is to continue maintenance of semi-natural ecosystems. The results of this Master’s work could be used to get an overview of the general situation and to make overall proposals for area. For specific decisions extra survey is needed. It is important to keep this topic in use because only then we can make right decisions about nature and economy and guarantee a better living environment.

LISAD

Lisa 1. Poollooduslike ja looduslike ökosüsteemide teenused CICES 2013

Ökosüsteemi teenuste Alamkategooriad ja ökosüsteemiteenuste näited kategooriad Varustusteenused 1. Toit biomass kultuurtaimed (teravili, köögiviljad, puuviljad) kariloomad ja nende toodang (liha, piimatooted), mesi looduslikud taimed ja vetikad (metsmarjad, seened, vetikad) metsloomad, kalad looduses ja nende toodangud kalakasvandus vesi pinnavesi ja põhjavesi joogiveeks 2. Tooraine biomass taimede, vetikate ja loomade kiud ja materjalid otse kasutamiseks või töötlemiseks (puit, lilled, nahk) taimedelt, vetikatelt ja loomadelt saadavad toorained põllumajanduseks geneetiline materjal vesi tööstusveena kasutatav pinna- ja põhjavesi 3. Energia biomassi taimestiku ressursid (puidu ja muu energiaallikad orgaanilise aine põletamine energia saamise eesmärgil) loomastiku ressursid (rasv, õli) mehhaaniline loomastiku energia energia (füüsiline töö, mida loomad teevad) Reguleerivad teenused 4. Jäätmete ja toksiliste elustik mikroorganismide, loomade, taimede ainete reguleerimine biotaastamine (reovee puhastamine, jäätmete lagundamine) ökosüsteem filtreerimine (bioloogiline) filtreerimine (füüsikaline) toksiliste ainete lahjendamine atmosfääris, hüdrosfääris müra vähendamine (taimestiku ja maastiku roll müra vähendamisel) 5. Voogude tahked ained erosiooni, maalihete vähendamine regulatsioon vedelikud veerežiimi regulatsioon õhumassid tormidevastane kaitse

6. Füüsiliste, keemiliste elupaikade kaitse sobivate elupaikade ja järglaste saamiste ja bioloogiliste paikade säilitamine tingimuste kahjurite ja haiguste kahjurite tõrje ja haiguste vähendamine; säilitamine levimine võõrliikide vastane kaitse mullateke ilmastikuprotsessid ja lagundamine vee kvaliteedi vee (mageda ja soolase vee) keemilise reguleerimine koostise säilitamine kliimaregulatsioon globaalse ja lokaalse kliima säilitamine (temperatuur, õhuniiskus, sademed) Kultuuriteenused 7. Füüsilised ja vaimsed füüsilised teenused looduses viibimine (matkamine, interaktsioonid kalastamine) elustiku ja vaimsed teenused hariduslikud, teaduslikud eesmärgid ökosüsteemi vahel 8. Spirituaalsed ja looduse sümbolid pühad paigad, rahvuslikud sümbolid sümboolsed väärtused

Lisa 2. Küsitlusankeet

Matsalu rannaniidu poolt pakutavate ökosüsteemi teenuste määramine

Matsalu rahvuspark on riiklik kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi pindala on ca 48 610 ha, millest üle poole on vesi. Territoriaalselt paikneb Matsalu rahvuspark Lihula, Ridala, Hanila ja Martna valla aladel. (Vaata joonis 1)

Joonis 1. Matsalu rahvuspargi asukoht (Allikas: www.kodade.ee)

Matsalu rahvuspargi kõige iseloomulikumad kooslused on luha- ja rannaniidud, roostikud ning Lääne-Eestile iseloomulikud lehtpuistud. Matsalu rannaniidud asuvad Matsalu lahe põhja- ja lõunaosas. Rannaniite ei ole lahe idaosas. Seal asub Kasari, Rõude, Aruoja ja Rannamõisa jõgede suudmeala ning laiub roostik, mille taga on luhaniit.

Joonis 2. Fotod puisniitudest (Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Puisniit)

Küsimus 1:

Kas te olete viimase 3 aasta jooksul Matsalu rahvusparki külastanud ja Matsalu puisniite näinud.

Jah Ei

Küsimus 2:

Palun määratlege Matsalu puisniitude poolt pakutavad varustusteenused (toit) ja hinnake pakkumist majandusliku olulisuse skaalal järgnevalt: väga oluline, oluline, ebaoluline, ei paku.

1. Toit - kultuurtaimed (teravili, köögiviljad, puuviljad)