DOCSLIB.ORG

Matsalu Rahvuspargi Poollooduslike Koosluste Ökosüsteemi Teenuste Rahaline Väärtus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Matsalu Rahvuspargi Poollooduslike Koosluste Ökosüsteemi Teenuste Rahaline Väärtus Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Tauno Tilk MATSALU RAHVUSPARGI POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE ÖKOSÜSTEEMI TEENUSTE RAHALINE VÄÄRTUS ECONOMIC VALUE OF ECOSYSTEM SERVICES OF SEMI-NATURAL ECOSYSTEMS IN MATSALU NATIONAL PARK Magistritöö Maastiku kaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: Aija Kosk, MSc Tartu 2015 LÜHIKOKKUVÕTE Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada, milliseid ökosüsteemi teenuseid pakuvad Matsalu rahvuspargi poollooduslikud kooslused (ranna-, luha- ja puisniidud) ning mis on nende teenuste rahaline väärtus. Teenuste määramiseks kasutati CICES (2013) klassifikatsioonil põhinevat ankeetküsitlust. Ankeedis olid teenusgruppide (varustus-, reguleeriv- ja kultuuriline teenus) kaupa küsimused, millele sai vastata skaalal 0 – 4 (0 – ei paku üldse kuni 4 – pakub väga olulisel määral). Küsitluses hindasid eksperdid (keskkonnaüliõpilased ja –töötajad) teenuse pakkumist ning selgus, et rannaniitudel peeti kõige olulisemaks varustusteenuseks loomastiku mehhaanilist energiat, reguleerivaks teenuseks elupaikade säilimist ning kultuuriteenusteks hariduse ja teaduse potentsiaali. Luhaniitude olulisimaks varustusteenuseks peeti joogivee pakkumist ning tooraine geneetilist materjali, reguleerivaks teenuseks veerežiimi kontrolli ning kultuuriteenuseks hariduse ja teaduse potentsiaali. Puisniitude olulisemaks varustusteenuseks peeti tooraine geneetilist materjali, reguleerivaks teenuseks elupaikade säilimist ning kultuuriteenuseks, sarnaselt eelnevale kahele, haridus- ja teaduspotentsiaali. Rahalise väärtuse leidmiseks kasutati turuhinna-, tulu ülekande- ja kulupõhist meetodit. Neid meetodeid kasutades leiti rahaline väärtus kõigile eelpool nimetatud teenustele. Matsalu rahvuspargi kõige väärtuslikum poollooduslik kooslus on puisniit, mille rahaline väärtus on ca 175 000 €/ha/a, sellele järgnevad luhaniidud ca 8000 €/ha/a ning rannaniidud ca 6400 €/ha/a. Kogupakkumiselt on kõige väärtuslikum luhaniit ca 20 miljoni euroga aastas, sellele järgneb 17,6 miljoni euroga aastas rannaniit ning 8,7 miljoni euroga aastas puisniit. Saadud tulemustest parema ülevaate saamiseks Matsalu rahvuspargi poollooduslike koosluste rahalised väärtused kaardistati. Magistritöö tulemused on kasutatavad näiteks piirkonna arengu kavandamisel, kuid spetsiifiliste otsuste tegemisel tuleks kindlasti läbi viia täpsustavaid uuringuid. ABSTRACT The aim of this Master’s thesis is to investigate what kind of ecosystem services provides semi-natural ecosystems (salt meadows, flood plains and wooded meadows) of the Matsalu National Park and what is the economic value of these services. For ecosystem service identification is used the CICES (2013) classification-based poll, including different questions based on service groups (provision-, regulating and cultural services). Responders gave answers on the scale 0 to 4 (0- does not provide any; 4 – provides a lot). The experts (environmental students and – workers) evaluated the most important services for all semi-natural ecosystems. According to experts the most important services in salted meadows were animal-based energy (provisioning), lifecycle maintenance, habitat and gene pool protection (regulating) and scientific and educational purpose (cultural). For flood plains the most essential ones were surface and ground water for drinking and genetic materials from all biota (provisioning), flood protection (regulating) and scientific and educational purpose (cultural). For wooded meadows the most important services were genetic materials from all biota (provisioning), lifecycle maintenance, habitat and gene pool protection (regulating) and scientific and educational purpose (cultural). To find monetary value, the market price method, benefit transfer method and cost-based method were used. The most valuable semi-natural ecosystem in Matsalu National Park is a wooded meadow with the economic value of 175 000 €/ha/y. Flood plains economic value is 8000 €/ha/y and salt meadows 6400 €/ha/y. As for aggregated supply the most expensive semi-natural ecosystem is flood plain with the total economic value of 20 million euros per year, followed by salted meadows with 17,6 million euros per year and the last is wooded meadows with 8,7 million euros per year. For the illumination all these economic values of the ecosystem services were also mapped. The results of this master work should be considered to get a general overview and use to compilation of strategic plans of the area development but in order to make any specific decision more detailed research should be carry out. SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE ............................................................................................................ 2 ABSTRACT .......................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 7 1. ÖKOSÜSTEEMI TEENUSED ..................................................................................... 9 1.1. Ökosüsteemi teenuste mõiste ja klassifikatsioon .................................................... 9 1.2. Ökosüsteemi teenuste majanduslik väärtus .......................................................... 11 2. POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED ..................................................................... 13 3. ÜLEVAADE UURINGUTEST POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE ÖKOSÜSTEEMI TEENUSTE KOHTA ............................................................................. 18 4. UURIMISALA - MATSALU RAHVUSPARK ......................................................... 21 4.1. Matsalu rahvuspargi külastatavus .......................................................................... 25 5. METOODIKA ............................................................................................................. 27 5.1. Ökosüsteemi teenuste määramise metoodika ........................................................ 27 5.2. Rahalise väärtuse leidmise metoodika .................................................................. 28 5.3. Ökosüsteemi teenuste kaardistamise metoodika ................................................... 30 6. TULEMUSED ............................................................................................................. 31 6.1. Matsalu rahvuspargi poollooduslike ökosüsteemide varustusteenused ................ 31 6.2. Matsalu rahvuspargi poollooduslike ökosüsteemide reguleerivad teenused ........ 34 6.3. Matsalu rahvuspargi poollooduslike ökosüsteemide kultuurilised teenused ........ 37 6.4. Matsalu rahvuspargi poollooduslike ökosüsteemide olulisemaks hinnatud teenuste rahaline väärtus ................................................................................................................ 40 6.5. Matsalu rahvuspargi poollooduslike koosluste ökosüsteemi teenuste rahalise väärtuse kaardid ............................................................................................................... 44 7. ARUTELU JA JÄRELDUSED ................................................................................... 47 KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 53 KIRJANDUSLOEND ......................................................................................................... 55 ECONOMIC VALUE OF ECOSYSTEM SERVICES OF SEMI-NATURAL ECOSYSTEMS IN MATSALU NATIONAL PARK ........................................................ 62 LISAD ................................................................................................................................. 64 Lisa 1. Poollooduslike ja looduslike ökosüsteemide teenused CICES 2013 ................... 64 5 Lisa 2. Küsitlusankeet ..................................................................................................... 66 Lisa 3. Küsitluse tulemused ............................................................................................. 73 6 SISSEJUHATUS Ainuüksi oma eksisteerimisega pakub ökosüsteem inimestele nende heaolu suurendavaid kaupu ja teenuseid: näiteks võimalust puhata looduses (ökosüsteemi poolt pakutav teenus), korjata marju, seeni pähkleid (ökosüsteemi poolt pakutav kaup), hingata värsket õhku (ökosüsteemi poolt pakutav teenus) jms. Avaliku sektori ökonoomika üks suund - keskkonnaökonoomika - nimetab ökosüsteemide poolt pakutavaid kaupu ja teenuseid „ökosüsteemi teenusteks“. Ökosüsteemi teenused on defineeritud kui kaubad ja teenused, mida ökosüsteemid pakuvad inimestele nende vajaduste rahuldamiseks ja heaolu suurendamiseks (de Groot et al., 2002; de Groot ja Hein, 2007; de Groot et al., 2012). Kui loodusele ja ökosüsteemidele väärtuse leidmine on keeruline filosoofiline diskursus ning ka majanduslikus mõttes loetakse nende väärtus neutraalseks, siis ökosüsteemi kaupadele ja teenustele on võimalik leida rahaline väärtus. Selleks on välja töötatud erinevad hindamismeetodid. Neid meetodeid kasutades on näiteks leitud, et ühe hektari vihmametsa taastamine maksab 3 500 USA dollarit. Samas kasu, mida toodab üks hektar vihmametsa erinevate ökosüsteemi teenustena, sealhulgas süsiniku talletamine, üleujutuste vältimine ja erosiooni kontroll, on ca 6 000-16 000 USA dollarit (Keskkonnaministeerium, 2015). Ökosüsteemide kaitsmine tagab inimeste heaolu ja elu säilimise planeedil Maa. Elurikkuse kaitse korraldamiseks kinnitati aastal 2010 globaalne elurikkuse strateegia aastateks 2011- 2020 (Strategic Plan for Biodiversity 2011-2020). Selle eesmärgiks on peatada Maa elurikkuse
Load more

Recommended publications
  • Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskiri
    Koonga valla üldplaneering Koonga valla üldplaneeringu seletuskiri Koostaja: Koonga Vallavalitsus Konsultant: AS Kobras Ekspert: Teele Nigola (volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284) Vastu võetud: Koonga Vallavolikogu 28.04.2016 määrusega nr 13 Kehtestatud: Koonga Vallavolikogu 29.06.2016 määrusega nr 21 Koonga 2016 1 Koonga valla üldplaneering Sisukord Sisukord .....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Ruumilise arengu põhimõtted..............................................................................................4 2. Maakasutus- ja ehitustingimused ning detailplaneeringute koostamise alused..............5 2.1. Elamumaa........................................................................................................................7 2.2. Ärimaa.............................................................................................................................8 2.3. Üldkasutatav maa............................................................................................................8 2.4. Tootmismaa.....................................................................................................................9 2.5. Puhke- ja virgestusmaa ...................................................................................................9 2.6. Aiandusmaa...................................................................................................................10
    [Show full text]
  • Tiitelleht Ja Sisukord
    Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö Matsalu lahe lõunakalda puisrohumaade pindala muutused II maailmasõja järgsel perioodil Mikk-Erik Saidla Juhendaja: PhD Anneli Palo Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Puisrohumaad ......................................................................................................................... 4 1.1. Puisniidu mõiste .............................................................................................................. 4 1.2. Puiskarjamaa mõiste ........................................................................................................ 4 1.3. Puisrohumaade tähtsus looduskaitses ja hooldamine ...................................................... 5 1.4. Matsalu lahe lõunakalda puisrohumaad .......................................................................... 8 2. Materjal ja metoodika ........................................................................................................... 11 2.1. Uurimisala ..................................................................................................................... 11 2.2. Töö Maa-ameti arhiivis ................................................................................................. 11 3. Tulemused ...........................................................................................................................
    [Show full text]
  • MEIE KOOL 165 Palju Õnne!
    METSKÜLA KOOLI LEHT Nr 81 AJALOO - ERI Aprill 2018 MEIE KOOL 165 Palju õnne! Ühel peaaegu kevadisel päeval läksime otsima ammuse koolimaja jälgi. Leidsime kunagise koolihoone asukoha ning uurisime selle ümbrust. Meie retke teejuhiks oli Metsküla kooli vilistlane ja suur sportlane, iga- aastase kooli parima sportlase preemia annetaja Arvo Asu. 2 Metsküla kooli leht 2018 Kuidas ma läksin kooli 100 aastat tagasi Aliide Asu (sündinud 1906. aastal) meenutab: Oma kooliteed Saastna Algkoolis alustasin l917. aastal II klassist. I klassis käisin Metsküla Tammiku koolimajas, mis asus Kooli Kivimäel, praeguse Kooli talu juures. See luteri usu kool suleti 1917. aastal ja ühendati vene õigeusu kooliga. 1934. aastal lammutati see koolimaja ära ja sellest ehitati praegune rahvamaja. Kahe erineva usuga kooli ühinemine tekitas tihti usutülisidki. Meelde on jäänud, et talupoegade lapsed olid kehvemalt riides kui mõisateenijate lapsed. Saastna Algkool oli algul 3klassiline ja sai hiljem 4klassiliseks. Olin esimene lend, kes lõpetas IV klassi. I klassis õpiti usuõpetust, eesti keelt, laulmist, matemaatikat ja ilukirja. II, III ja IV klassis olid igal aastal uued programmid, sest Vene tsaar kukutati troonilt ja tunniplaanist kadusid usuõpetus ja vene keel. Vene revolutsiooni ja I maailmasõja ajal oli sõjasündmusi ja põletamisi ka siin, Metskülas asus ratsaväeosa. Kord lendasid üle koolimaja kaks lennukit. Õpetaja lõpetas tunnid ja lahkus koos õpilastega koolimajast. Meelde on jäänud kolimine vanast koolimajast Metskülla uude koolimajja. Samas asub kool praegugi. Uus kool oli palju avaram ja valgem. Õpetaja Valeria Liigi juhendamisel loodi laulukoor, kes esines jõulupeol. Peol lugesid lapsed ka luuletusi. Mina lugesin seal Jakob Tamme luuletust "Kask”. Minu viis last on kõik õppinud Saastna - Metsküla Algkoolis.
    [Show full text]
  • Pärnumaa Pärnu Linn, Sindi Linn, Halinga Vald, Are Vald, Sauga Vald, Paikuse Vald, Tahkuranna Vald Ja Häädemeeste Vald
    Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 730 0310 faks: 730 0315 [email protected] TÖÖ NR U 261 L-Est’97 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE HINDAMISE ARUANNE KÖIDE I Objekti asukoht: PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD TEEDE TEHNOKESKUS AS Tellija: Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Eksperdid: URMAS URI, litsents KMH0046 ANNE ROOMA, litsents KMH0047 KADI KUKK, litsents KMH0126 Vastutav täitja: NOEELA KULM Heaks kiidetud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt 01.07.2011 kirjaga nr PV 6-8/11/18456-2 TARTU 2011 PÄRNUMAA PÄRNU LINN, SINDI LINN, HALINGA VALD, ARE VALD, SAUGA VALD, PAIKUSE VALD, TAHKURANNA VALD JA HÄÄDEMEESTE VALD PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU „PÕHIMAANTEE NR 4 (E 67) TALLINN-PÄRNU-IKLA (VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE KM 92,0-170,0“ KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 5 1.1 ALGATAMINE ....................................................................................................................................... 5 1.2 AVALIKUSTAMINE ..............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Koonga Kooli Arengukava 2017-2021
    KINNITATUD Koonga Vallavolikogu 19.04.2017 määrusega nr 9 KOONGA KOOL ARENGUKAVA 2017 – 2021 Koonga 2017 SISUKORD I SISSEJUHATUS ............................................................................... 3 II ÜLDANDMED ................................................................................. 3 2.1 Asend ......................................................................................... 3 2.2 Ajalugu ...................................................................................... 3 III HETKEOLUKORRA KIRJELDUS ............................................... 5 3.1. Personal ..................................................................................... 5 3.1.1. Pedagoogiline personal .......................................................... 5 3.1.2. Teenindav personal ................................................................ 6 3.2. Õpilased ja lasteaialapsed ......................................................... 6 3.3. Õppe- ja kasvatustöö ................................................................ 7 3.4. Huvitegevus .............................................................................. 9 IV SWOT ANALÜÜS ......................................................................... 11 V VISIOON ......................................................................................... 13 MISSIOON .......................................................................................... 13 VI KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD ........ 13 VII TEGEVUSKAVA ........................................................................
    [Show full text]
  • Rannaniit Kui Loodusturismi Ressurss Coastal Meadow
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Evelin Sula RANNANIIT KUI LOODUSTURISMI RESSURSS COASTAL MEADOW AS A NATURE TOURISM RESOURCE Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2015 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö _________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________ __________________________________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Bakalaureusetöö eesmärgiks
    [Show full text]
  • Kormorani Levik Ja Arvukus Eestis
    FIE Vilju Lilleleht Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-11, 25. märts 2008 aruanne KORMORANI LEVIK JA ARVUKUS EESTIS Vilju Lilleleht Tellija: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 4 Eesmärgid ............................................................................................................................................. 5 1. Materjal ja metoodika ........................................................................................................................ 6 2. Kormorani levik ja arvukus Eestis 2008. a. ....................................................................................... 7 2.1. Kormorani pesitsuskolooniate hulk ja paiknemine ..................................................................... 7 2.2. Kormorani arvukus erinevates kolooniates ................................................................................ 8 2.2.1. Soome laht .......................................................................................................................... 8 2.2.1.1. Lõuna-Uhtju (Sala) .................................................................................................... 8 2.2.1.2.. Põhja-Uhtju (Uhtju) ................................................................................................... 8 2.2.1.3. Eru Suurlood (Kasispea Suurlood) ........................................................................... 8 2.2.1.4.
    [Show full text]
  • Teeleht 63 64.Indd
    Teeleht NR 3/4 (63/64) DETSEMBER 2010 3/4 (63/64) DETSEMBER 2010 MAANTEEAMETI VÄLJAANNE Jõhvi liiklussõlm (vaade põhja poolt) Kukruse-Jõhvi teelõigu avamisel 31. augustil 2010 lõikasid lindi läbi vasakult: Maanteameti peadirektor Tamur Tsäkko, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Ida-Viru maavanem Riho Breivel ja AS Lemminkäinen Eesti tegevdirektor Sven Pertens. Paremal Ida Regionaalse Maanteeameti direktor Eugen Õis Sisukord 1 Hea lugeja! 2 2011: Maanteeameti ja tema kohalike asutuste ühendamine 3 2010. aasta teetööde kokkuvõtteks ja mõnda 2011. aastast 6 Kukruse-Jõhvi teelõik valmis ennetähtaegselt 11 Mäos avati Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm 15 Soodla silla renoveerimine 17 Hiiumaa teedest 2010 18 100 aastat vana Audru sild sai uueks 20 Kolmetasandilised ristmikud ja millimeetrise täpsusega tööd 22 Maanteerobot Viljandi maanteel läbis suvise testperioodi edukalt 22 Liiklushommik Maanteeametis 13. oktoobril 2010 keskendus muutuvatele sõiduoludele 26 Riigimaanteede 2010. aasta suviste sõiduoludega rahulolu uuringust 27 Helkur.ee-kaardil on kõige säravamad paigad Läänemaa Mäense küla ja Raplamaa Jõeääre küla 28 Liiklusseadust kommenteerib Villu Vane 28 Politsei- ja Piirivalveameti teenetemärk Urve Sellenbergile 30 Teekaamerate võrk täienes 30 Tallinna-Pärnu maanteele paigutati kaheksa kiiruskaamera kabiini 31 ÜTRIS ja RIS 32 Via Baltica teemaplaneering on Pärnumaa osas jõudnud kooskõlastusfaasi 36 Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase kõne EIB regionaalfoorumil Varssavis 26. novembril 2010 38 Millest räägiti Eesti Asfaldiliidu sellesügisesel ASFALDIPÄEVAL? 42 BAT-juhenddokument (Madridi kongress) 44 Teedeajaloo päevalt 26. novembril 2010 47 ON TEE AEG … 48 Tartu surmamägi 50 Sajandi ehitus 52 ÜLE 20 54 „Väylät ja Liikenne“. ELY – Elinkeino-, liikenne- ja ympäristökeskus (majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnakeskus) tutvustab ennast oma voldikus 56 Myllysilta 57 Vähemaga rohkem – transpordipoliitika uueneb 2010.
    [Show full text]
  • Linnualad Pärnumaal Kohatud Lindude Nimestikku on 2009
    Rahvusvahelise Pärnumaa linnustik Lavassaare linnuala Kabli linnuala Rahvusvahelise tähtsusega linnualad Pärnumaal kohatud lindude nimestikku on 2009. a alguse seisuga kantud 309 Esmatähtsad liigid: sarvik- Esmatähtsad liigid: alal pea- liiki, neist pesitsevaid liike on 208. Väga rikkaliku linnustiku põhjuseks on Pär- pütt, väikeluik, laululuik, tub rändel üle 20 000 veelinnu tähtsusega Maailmas on ligikaudu 0 000 lin- numaa maastikuline mitmekesisus – siin on merd, väikesaari ja laidusid, ran- rüüt, väikekajakas. paljudest liikidest, esmatäht- nuliiki. On selge, et kõiki neid ei ole naniite, soid ja rabasid, suuri metsamassiive, jõgesid ja väikejärvi. Seetõttu on Teised olulised liigid: soo- sad neist on aul ja sõtkas. võimalik ükshaaval kaitsta. Seetõttu Pärnumaa linnuvaatlusteks üks paremaid ja populaarsemaid maakondi Eestis. alustas ülemaailmne linnukaitse- loorkull, kaljukotkas, raba- Teised olulised liigid: alal Pärnumaast ligi poole katavad metsad. Kõige rohkem on maakonnas männi- püü, teder, metsis, kiivitaja, peatub rändel märkimisväär- organisatsioon, praegune BirdLife enamusega puistuid, mis sobivad eelkõige metsisele, kassikakule, öösorrile, must- soorüdi, mustsaba-vigle, väi- sel hulgal väikeluiki ja jää- l i n n u a l a d International, juba üle 20 aasta tagasi rähnile ja nõmmelõokesele. Vanadele kuusikutele on iseloomulikud laanerähn, kekoovitaja, punajalg-tilder, kosklaid. lindude koondumisalade ja tähtsate väike-kärbsenäpp ja musttihane. Lehtpuumetsi asustavad aga näiteks sellised lii- mudatilder, naerukajakas, punaselg-õgija,
    [Show full text]
  • 1,INNUHAKULDUSED EESTIS 1990-1997 Eesti Linnuharulduste Komisjoni Aruanne
    1,INNUHAKULDUSED EESTIS 1990-1997 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne Vilju Lilleleht Eesti Ornitoloogiauhing, pk. 227, 50002 Tartu; EPM~J Zooloogia ja Botaanika Instituut, Riia 181, 51014 Tartu Kokkuviite. Eesti linnuharulduste komisjoni teine kokkuv6tc rneil harva ja juhuslikult eslnevate lindudc kohtarnistcadetest. L6plik hinnang anti 759 teatele. neist 597 aastatest 1990- 1997 (44-105 (cadet aastas). Kinnitati vastavalt 624 (82%) Ja 544 teadet (91 %). Jarjest on kasvanud valismaisre, pcamiselt Soomc linnuvaatlejatc osa harulduste leidrnisel. ulatudes pracguseks juba iile 60% k6igist Iiibivaatamiseks esitatud teadetest. Eesti lindude nimekirja lisandus 13 uut liiki ja 3 alamliiki, lisaks veel iiks teadrnata paritoluga ja neli vangistusest Iahtipaasenud li~ki. TBestati nelja uue linnuliigi pcsitsernine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 01.01.1998 kokku 335 loodusliku phritoluga ja meil v61 naabermaades piisiva asurkonna moodustanud sissetalutud li~ki. viis liiki teadmata paritoluga ja seitse liiki vangistusest paasenud linde. Alljargnevaga jatkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvdtete avaldamist meil harva kohatavatest lindudest. Kahjuks venis mitmel pdhjusel vaheaeg esimesest, kolmes osas ilmunud kokkuvdttest (kuni aastani 1989)~~'45' 46 siiani vaga pikaks. Sellele vaatamata pole HK loobunud kavast labivaadatud teated linnuharulduste kohtamistest edaspidi kiiremini ja sagedamini avaldada, ning kui jdudu ja vahendeid jatkub, vaatlejatele ka kirja tee1 oma otsustest teatada. Peagi peaks jargnema kokkuvdte "Linnuharuldused Eestis 1998-1999". Loodetavasti on selleks ajaks kdik linnuvaatlejad oma teated harulduste leidudest komisjonile labivaatamiseks esitanud ning nende kohta jdutud ka vastav otsus teha. Komisjoni koosseis ja tiiokord HK koosseisu kuulus avaldatavate teadete Iabrvaatamisel viis p6hi- ja 2-3 varuliiget. Vi~mased asendasid vajaduse korral pohiliikmeid v6i osalesid liigilruhma-spetsial~stidena.Ka tookord oli ijldjoontes sama, mis varem.
    [Show full text]
  • (HK) Poolt Käsitletavate Liikide Aktsepteeritud Vaatlused Seisuga 28.07.2020
    Linnuharulduste komisjoni (HK) poolt käsitletavate liikide aktsepteeritud vaatlused seisuga 28.07.2020 Alljärgnevas nimekiras on toodud kõigi HK poolt käsitletavate liikide kõik aktsepteeritud vaatlused. Kui mõni Sinu vaatlus nimekirjast puudub, siis on kaks võimalust - vaatlus on HK-le esitamata jäänud või HK ei ole vaatlust tunnustanud. HK-le teeb muret, et mitmed harulduste kohtajad (eriti rõngastajad) ei ole teateid HK-le läbivaatamiseks esitanud. Vaatlejad peavad arvestama sellega, et kõik HK poolt tunnustamata linnuharulduste kohtamisteated jäävad välja harulduste andmebaasist ja nendega ei arvestata vastava ala linnustiku ülevaadete koostamisel. Palume vaatlejatel oma teated kindlasti ära saata jooksva aasta lõpuks. Ka vanade teadete esitamisega pole kunagi hilja. Kui alljärgnevas nimekirjas on teates isendite, paaride vms. arv märkimata, on mõeldud üht lindu, paari vms. Kui vaatluse koh ta on olemas tõestusmaterjale (foto, video või helilint), siis on see märgitud konkreetse vaatluse järele. Kuna Eesti administratiivne jaotus on pidevalt muutunud, siis andmete võrreldavuse huvides kasutab HK kohanimede esitamisel põhiliste haldusüksustena ajaloolisi kihelkondi. Kihelkonnad on ornitoloogiliselt aktiivsest perioodist (1840-2020) poole kestel käibinud ka ametlike haldusüksustena ning neid kasutatakse tänini näiteks keele-, rahva- jms. teadustes. Aastatel 2009-2011 tähistati kihelkonnapiirid Eesti kõigi riigimaanteede ääres vastavate siltidega ning need on kujutatud ka "Regio" Eesti teede atlase (alates 2012). Kasutatud lühendid.
    [Show full text]