Navigaator

Navigaator2 / 2011 Balti mereajakiri

10 päevaga Barcelonast Paadiga Korfule Soome

Kuidas me Lastega Hispaaniast Kolga lahe jahi Tallinna saartel tõime

monaco vürst Hind € 4,40 68,85 EEK ISSN 1736-3233 5 1 0 3 2 3 6

3 lbert II 7 1 7 2 / 2011 7 - elupõlineA merekaru 9

Paaditutvustus: Paragon 31 Parklaev Krusenstern tuleb külla Kuidas valida laevameeskonda Bruno Pao - Mereajaloolasest merekultuuri maaletooja Väikelaevade varustuse nõuded said värskenduse Liiklemine sisevetel II Operatsioon Albion Läänemerel Herkki Haldre vanalaevandusest GHM sadamarestoran uudised paadibörs PÄEV ON ÖÖ. VALGUS ON VARI. VALGE ON MUST. ÖISELT MAHEDA MAITSEGA, HARUKORDSE PUHTUSENI SÖEFILTREERITUD VIRU VALGE BLACK.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist. 20 Monaco vürst Albert II armastab merd ja veesõitu Sisukord 6 Uudised Saaremaa Laevakompaniil kõik kolm uut laeva käigus, Uuenenud Tallinna Vanasadama Jahisadam tõmbab jahituriste, 36 sadamarestoran Grand Holm Marina 54 Paaditest Paragon 31 Allveelaev Lembit tõsteti kuivale maale, Volvo Ocean Race saab sügisel stardi, Princess 32M, Bavaria Sport 31, Fjord Open 36, Quicksilver Activ 675 Open 14 Vanalaev Herkki Haldre räägib laste merendushuvist 18 Purjelaev Parklaev Krusenstern tuleb külla 20 Kaanelugu Monaco Vürst Albert II armastab merd ja veesõitu 32 Reis Paadiga Soome 36 sadamarestoran Grand Holm Marina tipptasemel sadamarestoran 40 Merereis 10 päevaga Barcelonast Korfule 46 Merepere Kuidas valida laevameeskonda 64 paadimatk Lastega Kolga lahe saartel 80 Minu paat: Runbjarn & Alar Schönberg 50 Paadiost Kuidas me Hispaaniast jahi Tallinna tõime 54 Paaditest Paragon 31 64 paadimatk Lastega Kolga lahe saartel 68 seadus Väikelaevade varustuse nõuded said värskenduse 72 Persoon Mereajaloolasest merekultuuri maaletooja 76 Ajalugu Operatsioon Albion Läänemerel 78 Merekool Liiklemine sisevetel II 80 minu Paat Runbjarn & Alar Schönberg 85 paadibörs

navigaator 3 suvi 2011 toimetaja veerg Navigaator

2 / 2011 balti mereajakiri

10 päevaga Barcelonast Paadiga Korfule Soome

Kuidas me Lastega Hispaaniast Kolga lahe jahi Tallinna saartel tõime

monaco vürst rõõm ühest ilusast veesõidust. HIND € 4,40 68,85 EEK ISSN 1736-3233 Üks tuttav pakkus mulle kord, et lbert II 2011 / 2 ..( .*- * ) * '( , - elupõlineA merekaru 0 kirjutab Navigaatorisse oma sellesu- paaditutvustus: paragon 31 parklaev krusenstern tuleb külla kuidas valida laevameeskonda bruno pao - mereajaloolasest merekultuuri maaletooja väikelaevade varustuse nõuded said värskenduse liiklemine sisevetel ii operatsioon albion läänemerel herkki haldre vanalaevandusest ghm sadamarestoran uudised paadibörs visest toredast veesõidust. Haarasin rõõmuga mõttest kinni ja hakka- sin teda pinnima, et kust, kuhu ja Esikaane foto Bulls Press kellega ta merd sõitis. Mereme- hed tavatsevad ju laeva kohta “kes” Väljaande direktor öelda. Hiljem selgus tõsiasi, et sõi- Tiit Lillipuu duvahendiks oli kummimadrats! [email protected] Nali naljaks! Seekord jäi lugu küll tegemata, aga hiljem hakkasin mõtlema, et võib-olla siiski peaks? Peamine Peatoimetaja Helen Raiend on veepeal olemisest rõõmu tunda ja see on võimalik igasuguse alusega. Tuleb [email protected] vaid järgida ohutusnõudeid – rannavetesse mõeldud väikepaadiga pole mõtet kaugele merele kippuda. Toimetaja Margus Mihkels Suvesoojus on sel aastal ennast juba ilmutanud ja lämbe ilm lausa kutsub vee peale end jahutama. Aga kuidas sa lähed, kui kuival maal nii palju põne- Makett ja küljendus vat toimumas on? Paadisõidu ja kultuurielamuse saab aga ühendada, sest see Andrus Kalkun suvi on rikas huvitavate sündmuste poolest, mis toimuvad just vee ääres. Näi- [email protected] teks võib oma paadiga külastada Nargenfestivali etendusi Naissaarel, seilata Viinistusse teatrit ja kontserte nautima, minna Pärnusse veefestivalile, sõita Väljaandja Heelium OÜ Kuressaare või Tallinna merepäevadele. Pärnu mnt 232, 11314 Tallinn Tehkem siis ühest teatrikülastusest mõnus päevane mereretk. Igastahes Telefon: 6 710 158 Navigaatori meeskond kavatseb ühe sellise lähiajal ette võtta! Faks: 6 710 190 Ilusat paadisuve kõigile! [email protected]

Helen Raiend Reklaam Nordicom [email protected]

Artiklites toodud andmete õigsuse eest vastutab autor. Ajakiri Navigaator ei vastuta vigade eest avaldatud reklaamides.

Navigaator on ka Facebookis

Tellimine telefonil 6 710 158, [email protected] www.ajakirinavigaator.ee

navigaator 4 suvi 2011 Audi A4 – kindel kvaliteet, kindel garantii.

Audi A4 1.8TFSI Multitronic (88kWW / 120 hj); keskmine kütusekulu: 7,1 l/100 km; keskmine CO2 emissioon: 164 g/km.

Koos oma uue Audiga saad tasuta kaasa lisavarustuspaketi 5540 euro väärtuses:

▪ Nahkkattega ja nelja kodaraga rooliratas ▪ Komfortkliimaseade “Plus” ▪ Automaatselt tumenev sisepeegel koos valgus- ja vihmasensoriga ▪ Elektrilise soojendusega esiistmed ▪ Käetugi esiistmete vahel ▪ Kergmetallveljed 7.5Jx16”, kuue kodaraga disain, rehvidega 225/55 R 16 ▪ Akustiline parkimisabi auto tagaosas ▪ Juhi infosüsteem ▪ Esilaternad Xenon plus koos LED-tagatuledega (sisaldab LED- ▪ Pikendatud tehasegarantii viis aastat (kaks aastat + kolm päevasõidutulesid ja esilaternate pesuseadet) aastat lisagarantiid) läbisõiduni 100 000 km ▪ Esilaternate kõrgsurvega pesuseade ▪ Raadio “Concert” koos kõlarisüsteemiga “Audi sound system” ▪ Valgus- ja vihmasensor koos “coming home/leaving home”- (6,5” värvikuvar, MMI® juhtimisloogika, CD-mängija) funktsiooni ja automaatse klaasipuhastusrežiimiga ▪ Kiirustundlik roolivõimendi Servotronic ▪ Püsikiirushoidja ▪ Vargusevastased rattapoldid

Liisingutingimused: sissemakse alates 10%, periood 60 kuud, intress Euribor +2%, jääkväärtus 30%. Kuni läbisõiduni 100 000 km kehtib kõigile ostetud autodele viieaastane tehasegarantii.

Audi Tallinn Paldiski mnt 100a Telefon: 611 2000 E-mail: [email protected] Audi Kuressaare Tallinna tn 61a Telefon: 453 0100 E-mail: [email protected] Audi Pärnu Tallinna mnt 87e Telefon: 444 7130 E-mail: [email protected] Vorsprung durch Technik uudised

Uuenenud Tallinna Vanasadama Jahisadam tõmbab jahituriste Eelmisel aastal Tallinna vanalinna külje all avatud Vanasadama Jahisadam on paadituristide seas osutunud väga populaarseks. Algselt sadamasse rajatud 60-le kaikohale lisandus sel aastal veel 50, kuid tihti ei piisa ka 110 kaikohast, et kõiki soovijaid mahutada, tõdeti sadamakontoris. Enim külastavad uut jahisadamat meie põhjanaabrid, peale üksiksõitjate on tänavu sadamas sildunud juba kaks eskaadrit kokku rohkem kui 50 alusega. Kalevi Westersund Soome Purjetamis- ja kaatrisõiduliidust rääkis Navigaatorile, et nende 2.-5.juunini toimunud eskaadrisõidul 2011.aasta Euroopa kultuuripealinna osales 34 paadiga 100 veesõitjat 16 erinevast Soome maakonnast, põhiosa Helsinkist ja Uudenmaalt. Sõitjaid turvas Merepääste paat PV Aktia. Westersund tutvustas ka kohapealset tihedat programm. Esimesel õhtul koguneti kõrtsis Poseidon, kuhu ühise laua taha saadi ka kaks admirali: Soome admiral, praegune Purjetamis- ja kaatrisõiduliidu juht Juhani Kaskeala ning Eesti poolt admiral Tarmo Kõuts. Järgmisel päeval kõnniti kultuurikilomeetril, uudistati Lennusadamat, Patarei vanglat, Peetri sadamat ja meremuuseumit. Et taolisi jahituriste veelgi panemini teenindada otsustati Tallinna Sadama juhatuse liikme Allan Kiili sõnul lisaks uute kaikohtade loomisele laiendada jahisadama olemasolevaid olmeruume, muuta sadama ruumilahendust ja suurendada märgatavalt klientide teeninduspindu sadamahoone sees. Jahisadama olmepindade juurdeehitus koos uue saunakompleksiga peaks valmima juunikuus.

Fotod Tiit Lillipuu, Kalevi Westersund

Allveelaev Lembit tõsteti kuivale maale Maikuus tõsteti maismaale 600 tonni kaaluv väärika ajalooga allveelaev Lembit, edaspidi saab temast üks peamisi tõmbenumbreid Lennusadama angaaridesse rajatavas ekspositsioonis. Allveelaev Lembit toodi välja mööda spetsiaalselt selleks otstarbeks Lennu- sadamasse ehitatud 100 meetri pikkust kaldteed. Allveelaeva väljavintsimiseks toestati Lembit 8 meetri pikkuste pontoonidega ja tõmbeseadmena kasutati T54 baasil ehitatud vintsiga varustatud soomustransportööri BTS-4, teatas Eesti Meremuuseum. Dreseni sõnul liiguti väga oluline samm edasi Lennusadama ekspositsiooni ettevalmistustöödes. Juunikuu jooksul teostatakse Lembitu kere puhastus- ja värvimistööd, misjärel jõuab Eesti mereajaloo kroonijuveel oma väärikale kohale angaarides. mereväe lipu langetamine allveelaeval lembit 16.05.2011 • Foto merevägi

navigaator 6 suvi 2011 uudised

Saaremaa Laevakompaniil kõik kolm uut laeva käigus Mai alguses jõudis Eestisse uhiuus praamlaev Hiiumaa - viimane kolmest BLRT Grupi poolt Lääne-Eesti saarte ja mandri vaheliseks liikuseks ehitatud alusest. Saaremaa Laevakompanii juhatuse esimees Tõnis Rihvk sõnas Norras Fiskerstrand Verft laevatehases laeva üleandmisdokumentidele alla kirjutades, et uue laevastiku ehitamise suurprojekti lõpulejõudmisega on uus ajastu Väinamere laevaliikluses käes. Saaremaa Laevakompanii nõukogu esimees Vladseslav Leedo ütles Navigaatorile, et laevahankega võib rahule jääda, seda enam, et reisijad on uued kiired laevad heaks kiitnud. Kolme identsete parameetritega laeva ehitamine Saaremaa Laevakompaniile maksma 1,4 miljardit eesti krooni, millele riik pani sadamate valdaja AS Saarte Liinide kaudu juurde 600 miljonit krooni sadamate laiendamiseks ja kaasajastamiseks.

sõsarlaevad saaremaa, muhumaa, hiiumaa • Foto slk

Uus Fjord 36 OPEN ületas ootused: paat võttis välja 44 sõlme Oma suurema õe, tiitliga “Euroopa 2008. aasta mootorpaat” pärjatud Fjord 40 jälgedes käiv uus Fjord 36 näitas ennast esimesel Euroopa ajakirjanikele korraldatud sõiduproovil radikaalse, põneva ja kiire mootorpaadina. Paadi disainer Patrick Banfieldi arvutustes 36 sõlme juurde jääma pidanud tippkiirus ületati testisõidus kaheksa sõlmega – kaks Volvo D 4 (2x 300 hj) mootorit surusid sõitjate hämmastuseks paadist välja kiiruse 44 sõlme. Ka manööverdamine DPH veojalgadega ja juhtkangi abil osutus hõlpsaks. 10,8 meetri pikkune ja 3,65 meetri laiune ainulaadse disainiga Fjord 36 Open mahutab kajutisse magama kaks inimest, paadi sisemuses asub dušiga tulettruum ja mahukas panipaik. ♁ www.fjordboats.com

navigaator 8 suvi 2011 Volvo Ocean Race 2011-2012 saab sügisel stardi Tänavu 29.oktoobril Hispaania linnast Alicantest teele minev maailma keerukaim purjetamisvõistlus Volvo Ocean Race peatub sel korral 10 sadamalinnas. Nagu varasematel aastatel, nii ka nüüd toimuvad peatuspaikades linnarahva ja sponsorite rõõmuks väiksemad sadamaregatid. Regati jooksul läbitakse Cape Town (Lõuna-Aafrika), Abu Dhabi, Sanya ELAN 350 suvehind – vaid 90 000 € (Hiina), Auckland (Austraalia), Itajai (Brasiilia), Miami (USA), Lissabon (Portugal), Lorient (Prantsusmaa), seekordse regati finiš asub Iirimaa linnas Galways. Praeguseks on võidusõidule Sailing.ee on Elan jahtide ametlik esindaja Eestis! Aitame leida just teie soovidele sobiva jahi. registreerinud kuus julgetest ja treenitud sportlastest koosnevat Vanasadama Jahisadam • +372 50 74 175 • [email protected] võistkonda. Lugege täpsemalt ♁ www.volvooceanrace.org www.sailing.ee • www.elan-yachts.com

Pro Marine uudised

Uus Princessi 32 meetrine superjaht purustas Londoni paadinäituse rekordid Nii mõnigi Eesti paadimüüja teab, et suurte veesõidukite näitusehalli toimetamisega on tükk tegemist. On juhtunud, et suurimad kaatrid on Eesti Näituste halli ukse taha jäänud, kuna ukseava laius ja kõrgus ei ole mereiluduste läbilaskmiseks piisav. Nüüd on Princess Yachts avaldanud pildid oma uusima mudeli Princess 32 saabumisest Londoni paadinäituste halli, kus on maadeldud sama probleemiga. Õnneks edukalt. Uus 100-tonnine Princessi superjaht on raskeim ja suurim veesõiduk, mis seni Londoni paadinäituse hallis eksponeeritud. 32 meetri pikkuse ja 13 meetri kõrguse jahikaunitari kohaletoimetamine võttis aega ja vaeva, aga oma kohale ta Londoni paadinäituse Lõunahalli siiski jõudis, et 10 päeva jooksul paadihuviliste silma rõõmustada. ♁ www.princessyachts.com

navigaator 10 suvi 2011 uudised

Quicksilver Activ 675 Open valiti Euroopa 2011. aasta parimaks mootorpaadiks Brunswicki kontsern tõi 2011.aastaks tippdisainerite juhtimisel välja uue Quicksilver Activ-seeria. Uued mootorpaadid Quicksilver Activ 675 Sundeck, 675 Open ja 535 Open on mõeldud meelelahutuseks, kuid nende põhijoonteks on siiski turvalisus, mugavus ja mitmekülgsus. Paatide hea pikkuse-laiuse suhe võimaldab salongi mitmekesist kasutamist ning suurepäraseid sõiduomadusi. Paatide optimaalse kujuga põhi lõikab laineid pehmelt ja muudab sõidu meeldivaks. Juba on tulnud ka esimene tunnustus: Quicksilver Activ 675 Open auhinnati klassis “Sportpaadid 30 ja vähem” 2011.aasta parimaks mootorpaadiks (European Powerboat of the Year 2011). Tegemist on on kõige olulisema auhinnaga, mille mootorpaat võib Euroopas saada. Võitja valib välja rahvusvaheline žürii, mis koosneb kaheksast hinnatud paadiajakirja esindajast kaheksast erinevast riigist. ♁ www.quicksilver-boats.com

BAVARIA uus mudel SPORT 31 Juuni alguses teatas Bavaria, et toob peagi turule uue Sport- seeriasse kuuluva mudeli Sport 31. Uus sportmudel järgib Bavaria 31 traditsioone kombineerides küllaldast ruumikust, dünaamilist disaini ja võimsaid mootoreid. Näoga sõidusuunas asetsev juhi iste koos suure istumisnurgaga ümber kokpiti laua võimaldab kuuel inimesel sõidu ajal mugavalt tekil istuda. Kõigile Sport- seeria jahtidele omaselt on ka uuel 31-l suur, paadi laiune suplusplatvorm, mugavust lisab avar päevitusala. Sport 31 pakub suurepärast ruumilahendust ka tekist allpool. Ahtrikajutis asub kaks ühekohalist magamisaset, mille saab lihtsalt muuta kaheinimesevoodiks. Koos vöörikajutiga mahutab Sport 31 oma pardale magama neli inimest . Uue sportkaatri mootorivalikusse kuuluvad Mercruiseri ja Volvo Penta bensiinimootorid võimsusvahemikus 220 – 370. ♁ www.bavaria-yachtbau.com

navigaator 11 suvi 2011 messikalender Rahvusvahelised paadinäitused juuli-september 2011

Sydney rahvusvaheline paadinäitus Stockholmi ujuv paadinäitus Southamptoni rahvusvaheline paadinäitus 28.juuli – 01.august 2011 – 04.september 2011 16. – 25.september 2011 Sydney, Austraalia Stockholm, Rootsi Southampton, Inglismaa ♁ www.sydneyboatshow.com.au ♁ www.flytandebatmassan.se ♁ www.southamptonboatshow.com

Poola paadinäitus Wind and Water Cannese rahvusvaheline paadinäitus INTERBOOT – rahvusvaheline veespordi mess 04. – 07.august 2011 07. – 12.september 2011 17. – 25.september 2011 Gdynia, Poola Cannes, Prantsusmaa Friedrichshafen, Saksamaa ♁ www.wiatriwoda.pl ♁ www.salonnautiqueparis.com ♁ www.interboot.de

Lõuna-Aafrika paadinäitus Atlantic City ujuv paadinäitus Monaco paadinäitus 12. – 14.august 2011 08. – 11.september 2011 21. – 24.september 2011 Johannesburg, Lõuna-Aafrika Atlantic City, USA Monaco ♁ www.nationalboatshow.co.za ♁ www.acinwaterboatshow.com ♁ www.monacoyachtshow.com

Amsterdami ujuv paadinäitus HISWA Newporti rahvusvaheline paadinäitus Norwalki rahvusvaheline paadinäitus 30.august – 04.september 2011 15. – 18.september 2011 22. – 25.september 2011 Amsterdam, Holland Newport, Rhode Island, USA Norwalk, USA ♁ www.hiswatewater.nl ♁ www.newportboatshow.com ♁ www.boatshownorwalk.com

Norra paadinäitus Bater I Sjoen Aucklandi rahvusvaheline paadinäitus Cape Towni rahvusvaheline paadinäitus 01.– 04.september 2011 15. – 18.september 2011 23. – 25.september 2011 Sandvika, Norra Auckland, Uus-Meremaa Cape Town, Lõuna-Aafrika ♁ www.norboat.no ♁ www.aucklandinternationalboatshow.com ♁ www.boatshow.co.za

VIP reisibuss MÜÜA SAAREMAAL Kui privaatne luksus on tähtsam kui väline hiilgus. Väljast diskreetne vaoshoitud disainiga klassikaline Ford Transit, salongis luksusjahilik interjöör ja Nasva Jahtklubi sadam komfort nõudlikule maitsele.

AS Info-Auto Pärnu esindus Telefon 447 2758 [email protected] Tallinna mnt.89a Pärnu GSM 516 7084 http://rebuilding.infoauto.ee Hind: 1,5 mln € Hoone üldpind 2340,9 m2 • Kinnistu 14 038 m2, piirneb kaheltpoolt merega

navigaator 12 suvi 2011 Vaata infot: www.eurokv.ee tel 5648 9258 AHOI, TULE PURJETAMA – Vahemeri, Tai ja Kariibid ootavad Sind! Rendi meilt jaht vabalt valitud perioodiks või seila koos Eesti paatkonnaga Lõunamaa meredel. Jahirendi hinnad ilma kaptenita laevadel: Eestlaste avastamisretk “Pärlipüüdja” TAIS Seilame katamaraaniga Andamani merel ja otsime üles ilusamad pärlid: • Vahemerel alates 1000 eurot (7 päeva) Valida on 36- kuni • Tais alates 1900 eurot (12 päeva) 50-jalaseid jahte ning kauged paradiisisaared, peidetud laguunid, troopilised vihmametsad... • Kariibidel alates 2800 eurot (14 päeva) katamaraane. Ujume elevantidega, sukeldume korallidel ning supleme öösel koos helendavate krevettidega. Valida on pakett 12 päeva merel või 7 päeva merel + 7 päeva hotellis. Hinnad ja marsruudid meie kodu lehel.

Eestlased seilavad Dodecanese merel KREEKAS 1.- 8. oktoober (7 päeva laevas koos eesti kapteniga). 42-jalasel jahil hind 800 eurot / 2 inimest 38-jalasel katamaraanil hind 1000 eurot / 2 inimest

SOODUSTUSED reisi tellimisel enne 30.juunit: 8 % Vahemere jahirendi tellimustel 6 % Tai jahirendi tellimustel

www.stiilnepuhkus.ee [email protected] Tel 66 44 890 Ehitajate tee 114 (Kadaka Ärimaja)

MÜÜA SAAREMAAL Nasva Jahtklubi sadam

Hind: 1,5 mln € Hoone üldpind 2340,9 m2 • Kinnistu 14 038 m2, piirneb kaheltpoolt merega

Vaata infot: www.eurokv.ee tel 5648 9258 vanalaev

Meie koolilastesõitudel on erinevas vanu- ses lapsed alati huvilised otsi sikutama ja mui- Järelkasv vajab dugi seisavad suure õhinaga järjekorras, et saaks natuke rooli hoida. Ma mõtlen, et kui sajast laevaga sõitmas käinud lapsest ühele koolitamist merepisik sisse läheb, siis peaksid need sõi- dud ennast ära tasuma küll. Peaaegu igas Vanalaevnik ja ajaloolise kuunari kapten Herkki Haldre koolilaste rühmas on üks, kes käib purjeta- nendib, et meie mereriigis võiks lastel olla rohkem mistrennis või isaga merel. Ja samas vaatame erinevaid võimalusi oma merehuvi edasiarendamiseks minu eelmist lauset teistpidi – meie suures mereriigis ja ajalooliste juurtega meresõitja — rahva hulgas on igas klassikomplektis ainult üks, kes on merega tuttav… ks seitsmenda klassi poiss ta võtab nüüd laeva üle. Ja siis oli üks 10-aas- Kõrvalmärkusena siia – meie täiskas- ütles mulle kevadisel koolilastega tane poiss, valge kaptenimüts peas, kes teadis vanud külaliste puhul olen teinud huvitava purjetusretkel, et see on tema läbi suurepäraselt mereterminoloogiat ja seda, mis tähelepaneku, kui vanasti öeldi, et laevad on aegade parim klassiekskursioon. laevas toimub ning ütles, et ta teab seda kõike, puust ja mehed rauast, siis nüüd tuleb seda ÜJa siis oli üks gümnaasiumitüdruk, kes kaup- kuna loeb palju. Ise purjetamas ei käi ja isa ka kohendada ütlusega “naised on tegijad ja les ennast kiiresti vabatahtlikuks mereme- meremees ei ole. Aga tema mure oli veel vähene mehed leiavad ettekäände”. heks pikemale meresõidule kaasa. Siis oli paras lugemus, nimetas, et peaks meteoroloogiat veel “Kajsamoori” ühe kahvelpurje üles võt- tubli plikatirts, kes teatas väga iseteadlikult, et juurde võtma. Usun, et paljud 10-aastased ei tea miseks läheb vaja kas kahte õppinud meest, temast saab suureks saades laevakapten ja leidis seda sõnagi, rääkimata vajadusest meteoroloo- nelja täiskasvanud inimest või kaheksat silda tulles suure iseenesestmõistetavusega, et giat studeerida. koolilast. Kui me tahaksime kõigi purjedega

Fotod HERKKI HALDRE

navigaator 14 suvi 2011 vanalaev

korraga opereerida, siis kujuneks jungade on võimalik hakkama saada. Pean tunnis- hulk ütlemata suureks. Ega ilmaasjata pole tama, mina ise pole soolopurjetamisest osa- õppelaev Kružernsterni peal 120 kursanti. nud kunagi eriti lugu pidada. Pean küll lugu Osaliselt on siin vaja toorest jõudu, ülejäänud inimestest, kes seda teha tahavad ja suudavad. osa tuleb oskustest (nagu alati). Aga alati saab Muide, maailma kangeim purjetaja selles kon- ju hakkama ka tegutsedes deviisi all “jõud tekstis on jällegi naine, tegelikult isegi laps, võidab mõistuse”. Jessica Watson, kes 17-aastaselt Tähelepanuväärne ongi see, Purjetamistrennid on meil Eestis purjetas üksinda ümber maakera et kahveltagalase tekkides oli küll olemas, kuid Noorte Mereklubi 210 päevaga. Olen küll võistluspur- siinses rannasõidus kahemas- jetamisega tegelenud, kuid seda tiliste kaljaste meeskondades sarnast huviringi oleks vaja, kus võistlushasardi pisikut pole sees tavaliselt ainult 2-4 meest. merehuvilised saaksid tegutseda olnud. Purjetamise võlu ongi minu Sai kõigi töödega hakkama ja eelkõige oma huvialaga, mitte meelest selles kulgemise rahus. mõistusega tegutsedes käis Mitte kuhugi ei ole kiiret, raske laev jõud ka purjedest üle. Mee- sportlike saavutuste tagaajamisega. kiigub tuulte ja lainete rüpes oma nub vana lugu Hiiumaalt, kus majesteetlikus väärikuses. (Mida ei halukaljas tuli Tallinnasse küttepuid tooma. laev kursi tagasi Hiiumaa peale ja poiss, kes oli sega mobiiltelefon ega internet.) Selles suhtes Isa, laeva kapten jagas õhtul enne suurde linna kahemehelises meeskonnas ainus laevapere ongi kahju, et purjetamistrennid on meil Ees- minekut pojale õpetussõnad peale, et hommi- liige, viis laeva üksinda koju tagasi. Vana- tis küll olemas, kuid Noorte Mereklubi sarnast kul on väljasõit kl. 07.00 ja laev hilinejaid ei mees olla hiljem Hiiumaale maad pidi järgi huviringi oleks vaja, kus merehuvilised saak- oota. Hommikul on poiss õigeaegselt platsis, jõudnud. Jutul on selles kohas tõetera sees, et sid tegutseda eelkõige oma huvialaga, mitte kell on 07.00 ja isa ei kusagil. Kapteni käsk on seda tüüpi laevad on tõepoolest kaunis lihtsad sportlike saavutuste tagaajamisega. seaduseks, laev hilinejaid ei oota, nii võttiski käsitseda ja ma ei vaidle vastu, et ka üksinda – Herkki Haldre

navigaator 15 suvi 2011 Arukas kütusekulutus. EcoBoost bensiinimootor.

Arukas ennetamine. Active City Stop.

Arukas parkimine. Aktiivne parkimisabi.

Arukas viis sõitu nautida.

TÄIESTI UUS FORD FOCUS. Käivita rohkem kui auto. Hind alates € 14 990.- www.ford.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 [email protected] TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0063 [email protected] Info-Auto TARTU Turu 27 tel. 737 1890 [email protected] www.infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 [email protected]

2 Keskmine kütusekulu 4,2-8,3 l/100 km, CO2 pääst 109-139 g/m . Pildil olev auto on lisavarustusega. facebook.com/infoautoford Arukas kütusekulutus. EcoBoost bensiinimootor.

Arukas ennetamine. Active City Stop.

Arukas parkimine. Aktiivne parkimisabi.

Arukas viis sõitu nautida.

TÄIESTI UUS FORD FOCUS. Käivita rohkem kui auto. Hind alates € 14 990.- www.ford.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 [email protected] TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0063 [email protected] Info-Auto TARTU Turu 27 tel. 737 1890 [email protected] www.infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 [email protected]

2 Keskmine kütusekulu 4,2-8,3 l/100 km, CO2 pääst 109-139 g/m . Pildil olev auto on lisavarustusega. facebook.com/infoautoford purjelaev

Parklaev Krusenstern tuleb külla

2. juulil sildub Saksamaal Warnemündes parklaev Krusenstern, et valmistuda Läänemere SPORT 28 SPORT 30 SPORT HT 30 SPORT 33 SPORT HT 33 SPORT 38 SPORT 42 SPORT HT 42 DEEP BLUE 46 ületamiseks. Otsad antakse lahti 9. juulil ning 15. juulil saabub laev Tallinna Merepäevadele — neljamastiline parklaev on 15.–17. juulini järgmises Navigaatoris tuua oma lugejani mul- VÄGA PALJU PAATI OMA SUURUSE KOHTA. peetavate merepäevade külaline. Sündmus on jed nädalasest reisist Warnemündest Tallinna. seepärast tähtis, et pärast seda, kui laev umbes 20 aastat tagasi Tallinnast lahkus, ei ole see Eesti Ajalugu sadamaid külastanud. Eesotsas Eesti Ajalooliste 1926. aastal valminud laeva kodusadam oli SPORT 28. Laevade Seltsi liikmetega on laeva juba aastaid enne Teist maailmasõda Hamburg ja nimeks neljamastiline parklaev meie vetesse kutsutud ja sel suvel võimaldabki Padua.1946. aastal sai Nõukogude Liit laeva Sak- krusenstern BAVARIA esitleb SPORT 28. Dünaamilisem, funktsionaalsem ja ruumikam kui oskad oodata. laeva sõidugraafik meie küllakutse vastu võtta. samaalt hüvitisvarana ja sellest aastast kannab Disain BMW Group DesignworksUSA. Suurepärane on ka see, et laev õnnestus nime Krusenstern (venepäraselt Kruzenžtern). ehitusaasta 1926 külla kutsuda just sel aastal, kui Tallinn on Laev on ümber ehitatud tänapäevastele ehitaja J. C. Tecklenborg, Bremerhaven/ Euroopa kultuuripealinn. Ilmselt kujuneb nõuetele vastavaks õppelaevaks ja mahutab Geestemünde, Saksamaa. Hind alates € 64 900.- + km Krusensterni külaskäigust üks nii mere- 150 kadetti. Kodusadamaks oli 1981. aastani Riia. kodusadam Kaliningrad, omanik Kaliningradi päevade kui ka kultuuripealinna aasta tipp- Tallinn oli kodusadamaks aastatel 1981–1991, Mereakadeemia, sõidab Vene lipu all. sündmusi, mis peaks huvitama kõiki, kes on merekooli õppelaeva hoidja oli Eesti Kalatööstus. kogupikkus/laius/maksimumsüvis laevast midagigi kuulnud. Kindlasti tuleb Krusensterni praegune omanik on Vene- 114,5/14,10/6,70 meetrit. Krusensterni uudistama ka hulk väliskülalisi. maa Kalalaevastiku Balti Riiklik Akadeemia, purjepinda 3655 m2, 31 purje. Krusenstern sildub Tallinna Vanasadamas paremini tuntud kui Kaliningradi merekool. peamasin Rusky Diesel, 1600 hobujõudu 8. kai ääres ning on päeval külastajatele avatud. Laev on mitu korda seilanud ümber maksimumkiirus purjede all 17 sõlme, Saksamaalt Tallinna sõidavad ka mõned maailma ja võimalusel osaleb igal aastal pur- peamasinaga 10 sõlme. eestlased – grupp merekooli kadette võtab ette jelaevade regattidel. Laeva kasutatakse ka kandevõime 1965 tonni. Rohkem informatsiooni www.bavaria-yachtbau.com praktikareisi. Laev on eelkõige õppe- ja uuri- uurimisreisideks. Krusenstern on suuruselt kõrgeim mast kiilust alates 61,2 meetrit. mislaev ja seetõttu on laevale oodatud kõik teine purjelaev maailmas. Mastid ja korpus on terasest. noored merehuvilised. Loodame, et saame – mairold vaik

Fotod Denis Ustich Balti Merekaatrid • Pärnu mnt 232, Tallinn telefon 6 710 075 • e-mail [email protected] www.paadid.ee navigaator 18 suvi 2011 SPORT 28 SPORT 30 SPORT HT 30 SPORT 33 SPORT HT 33 SPORT 38 SPORT 42 SPORT HT 42 DEEP BLUE 46 VÄGA PALJU PAATI OMA SUURUSE KOHTA. SPORT 28. BAVARIA esitleb SPORT 28. Dünaamilisem, funktsionaalsem ja ruumikam kui oskad oodata. Disain BMW Group DesignworksUSA. Hind alates € 64 900.- + km

Rohkem informatsiooni www.bavaria-yachtbau.com

Balti Merekaatrid • Pärnu mnt 232, Tallinn telefon 6 710 075 • e-mail [email protected] www.paadid.ee kaanelugu

FotoD sven tupits, bulls press

navigaator 20 suvi 2011 albert ii

monaco valitseja vürst lbert II onA elupõline merekaru Tekst ants vill —

navigaator 21 suvi 2011 kaanelugu

vürstinna grace kelly, prints albert, printsess caroline, printsess stephanie ja vürst rainer

Grimaldide suguvõsa praegune pea Albert on enne riigipeaks saamist elanud väga mitmekesist, õpingute- ja harrastusterohket elu, milles on kogu aeg väga tähtsal kohal olnud meri ja merendus, eriti aga purjetamine. Maailma ühe väiksema, kuid rikka ja šiki riigi Monaco valitseja on ülemaailmselt tuntud valitsejakoja kuulsusele lisanud uusi, keskkonnasäästlikke ning ka sportlikke tahke. —

Kõik on kuulnud Monacost kui lasuurse Vahemere ääres kõrguvast luksusmeresõidu maailmapealinn glamuursest rahvusvahelise kõrgseltskonna kogunemispaigast, Meresõidul on ka purjetamise vürstiriigiks nimetatud Monacos vää- kasiino- ja maksuparadiisist. Vähesed aga on sellesse keskaegset rikad, vürstlikud traditsioonid. Esimesed purjetamisvõistlused peeti muinasjutulinnakest meenutavasse linnriiki oma nurgakese han- siin vürstikoja eestvedamisel ja tänapäevani jätkuval toetusel juba 1860. kinud, enamasti on need inimesed ka naabrid maailma rikkamate aastail. Vürst Albert I asutas ka okeanograafiainstituudi ning juhtis inimeste nimekirjas. Populaarne on see 13. sajandist Grimaldide esimesi Rivieras peetud purjetamisvõistlusi. Rainier III oli Monaco kõrgaadliperekonna valduses olnud kahe ruutkilomeetri suu- Esimesed purjetamisvõistlused peeti Monacos rune Monégasque’ide vürstiriik ka praeguste sinivereliste koo- vürstikoja eestvedamisel ja tänapäevani rekihi seas. Eriti populaarsed on aga Monaco sadamad oma suve- jätkuval toetusel juba 1860. aastail. sid Vahemerel seigeldes veetvate suurte paatide omanike seas. Jahtklubi esimene president, tema poeg vürst Albert II jätkab ja aren- Seltskonnaelu hooaja kõrgsündmused on muidugi vormel-1-karus- dab vürstikoja ja mere pikaajalisi suhteid uuel, veelgi laiemal tasemel. elli Monte Carlo etapp, kus pudel Coca-Colat maksab 150 eurot, veelgi Just praeguseks juba 27. aastat Monaco jahtklubi president olnud enam aga üleilmselt kõige kuulsamad purjetamis-merendusüritused Albert oli see, kes muretses jahtklubile 1995. aastal eriti väärtusliku ja Monaco Klassikanädal ning Monaco jahishow. väärika lipulaeva, enam kui 100 aastat tagasi Šotimaal Clyde’i kuulsa

navigaator 22 suvi 2011 albert ii

laevameistri William Fife’i poolt Hispaania kuninga jahi paarilisena ühele Hispaania hertsogile ehitatud 15-meetrise (kogupikkus 28 meetrit) kahvelkutri (gaff cutter) Tuiga. Praegugi suurepärases korras ja väga nobedat Tuigat peetakse üheks kaunimaks purjekaks, mis meredel seilanud. Vürst ütles jahtklubi 25. aastapäeva puhul soe- tatud jahi kohta: “Laev sümboliseerib Belle Èpoque’i vaimu, selle uuenduslikkust, too- nast modernsust ja optimismi. ” Ta märkis, et samas Clyde’i juures sajand pärast ehita- mist renoveeritud Tuiga näitab järjepidevust ja on eeskuju sihikindluses ja ka keskkon- nahoius ning selleski, kuidas ehitada üles tulevaste purjetajapõlvkondade tulevikku . Monaco kuulsa, Euroopa ühe vanema ning peenema jahtklubi eestvedamisel igal aastal septembri algul peetav Klassikanä- kahvelkutter tuiga dal on ka nagu meenutus suurte sõdade eel- sest ajastust, Belle Èpoque’ist ja keskendub vürstiriigi kuulsusrikkale merenduslikule minevikule, toetudes seilamise mitmepal- Praeguseks juba 27. aastat Monaco gelisusele. Huvilised on oodatud uudistama maailma suurimaid ja kaunimaid paate- jahtklubi president olnud Albert muretses laevu alates antikvaarsetest purjepaatidest ja suurtest purjelaevadest kuni kõige mood- jahtklubile 1995. aastal eriti väärtusliku samate mootorlaevade ja muskelkaatriteni, ja väärika lipulaeva, enam kui 100 aastat samuti klassikalisi autosid. Klassikanädalal saab omaette auhinna La Belle Classe Trophy tagasi Šotimaal Clyde’i kuulsa laevameistri kõige ilusamini restaureeritud jaht, auru- paatide juhitavusvõistluse võitja, peetakse William Fife’i poolt Hispaania kuninga jahi traditsiooniliste jahtide võistlused suurte paatide klassis, klassikaliste kahvelkut- paarilisena ühele Hispaania hertsogile rite klassis, klassikaliste marconitaglasega jahtide klassis ning klassikaliste jahtide ehitatud 15-meetrise kahvelkutri Tuiga. üldklassis. Kalleid auhindu on lisaks Gri- maldidele välja pannud mitmed maailma- kuulsad luksuskaupade tootjad. Peetakse ka eripärasemaid võitlusi, näi- teks (laeva)kokkade võistlus Hennessy XO konjaki võimalikult leidlikus kasutamises joogi või toidu valmistamisel. Korraldatakse ka hulk muid näitusi ja võistlusi, kohaletul- nud saavad osa nii vürstiriigi merendustra- ditsioonist kui ka sädelevast kuivamaaelust. Maailma suurim ja kindlasti ka gla- muurseim suurte jahtide näitus Monaco jahishow on septembri teises pooles Her- kulese sadamas peetav iga-aastane suurü- ritus, kus esitlevad oma sel aastal valminud vürst uudistab päikese jõul liikuvat trimaraani suuri (25–90 meetrit, keskmiselt 44 meetrit)

navigaator 23 suvi 2011 kaanelugu

Monacot armastavad nii ülirikkad kui ka need, kes selle merepärli sära vaid endale telerist vaadates lubada saavad.

navigaator 24 suvi 2011 albert ii

navigaator 25 suvi 2011 kaanelugu

mootor- ja purjejahte sada hoolega välja valitud luksusjahtide tootjat. Kui Onassis oma luksusjahiga Olympic Winner Monacosse jõudis, Lisaks peetakse laat, kus osaleb 500 tipptegijat luksusmerenduse val- haistis ta võimalust superrikastele ja ülikuulsatele luksusliku ja ele- last ning uusima merendustehnika ja luksussisustuse näitus. gantse “sadamakese” ehitamisega väga tulusat äri teha. Onassis paigutas kasiinodesse miljoneid, ehitas ja arendas mängu- monaco armastab raha maid globaalsele eliidile ja oli riiki üha rohkem üle võtmas. Äsja riigi Monaco on ametlik elukoht palju rohkematele inimestele, kui neid seal pärinud vürst aga leidis, et Monacos peaks olema teretulnud kõik küla- tegelikult elab. Põhjus on paljude jaoks väga praktiline: maksud, või lised, klassist hoolimata. Kahe kange mehe vastasseis päädis sellega, õigemini nende puudumine. Vaid Vatikanist suurema riigi majanduse et 1959. aasta jaanuaris pakkis Onassis asjad, müüs osaluse kasiinoäris, vundamendiks on turism, täpsemalt kasiinod, peen seltskond ja kul- astus oma luksusjahi Christina pardale ning lahkus. Kuna riigi majan- daväärt kliima. Muide, Monaco kodanikud ei tohi kasiinodes mängida. dustulevik paistis viimaste aastate ägeda arendamise tõttu üsna helge, Kõrgklassi elustiilist huvitatute vood on suurenenud eriti pärast seda, polnud Monacos tema lahkumise üle keegi eriti õnnetu. kui kümme aastat tagasi ehitati korralik kruiisilaevade kai. Lisaks on Rainier oli saavutanud palju: näidanud, et on tõsiseltvõetav riigipea pisiriigis panustatud ka kõrge väärtuslisandiga väiksemahulisse toot- ning ärimees, kelle käe all riik edeneb ja õitseb. Praegune aeg näitab, et misse. Kuigi riik on väike, on vürstiriigil paljudes sektorites monopol, vürsti joon oli õige: Monacot armastavad nii ülirikkad kui ka need, kes selle näiteks tubakakaubanduses ja postiteenistuste vallas. merepärli sära vaid endale telerist vaadates lubada saavad. Ning üha rohkem Kasiinod ja nendega kaasnev dramaatiline eluviis on Monaco aga püütakse riiki meelitada ka nooremaid ja veel sugugi mitte rikkaid külalisi. teinud kaugelt palju kuulsamaks – ja rikkamaks – kui nii väike, vae- valt 36 000 elanikuga riik oleks võinud loota. 19. sajandi keskpaigast paradiis, maksuparadiis seadustatud õnnemängud hakkasid raha sisse tooma, kui kontsessioon Aga võimalus oma rahaga riskida pole ainus põhjus, miks rikkad ja ilu- 1,7 miljoni toonase frangi eest Prantsuse kasiinomagnaatidele venda- sad kogunevad Kaljule, nagu paljud neist Monacot familiaarselt nime- dele François ja Louis Blancile müüdi. Sellest peale hakkas Monte Carlo tavad. Magnetiks on kaldariigi paljudele imeliselt sobiv maksusüsteem. nooblis kasiinopalees raha kiiresti paljunema, asjale aitas kaasa raudtee Ilmselt pole mitte ilmaasjata või vaid ilusa merevaate pärast Monacos jõudmine kaljuriiki. Vürstiriik sai majanduslikult jalad alla, hakkas maailma ühed kõrgemad kinnisvarahinnad. Nimelt pole Monacos kogunema ka muid ettevõtlikke ärimehi, arenesid kinnisvaraäri, pan- üksikisiku tulumaksu, mistõttu on sinna kogunenud palju kuulsa gandus. Rajati okeanograafiamuuseum, ooperimaja, 46 hotelli. Juve- nimega “maksupõgenikke” mujalt Euroopast, näiteks vormelisõitjad, liiride arv viiekordistus. Le Grand Casinole lisandus veel mitu väärikat veel rohkem aga avalikku tähelepanu vältivaid ärimehi. kaaslast, hiljaaegu taasavati pärast 75-aastast vaheaega neljahektari- Nii ongi riigis maailma tihedaim asustus ja kõrgeim SKT – mikro- lises iluaias paiknev Monte Carlo Bay Casino. riigi kohta rahuldustpakkuv 5,8 miljardit USA dollarit, enam kui 215 Muidugi on Monacole lisanud kuulsust Bond, James Bond – ja luge- 000 dollarit inimese kohta. Muide, Monacos resideeruvad Prantsusmaa matu arv muid filme-raamatuid, mis on tugevdanud kuvandit kirg- kodanikud peavad siiski makse maksma, otse Pariisile. Rahvusvaheli- likust ning ihaldusväärsest elustiilist, millest võiks osa saada justkui sed rahandusorganisatsioonid pole rahapesu soodustava maksupara- iga turist. Aga see ei oleks pruukinud ka nii olla. diisiga rahul, kuid seni on vürstiriik kindlalt oma positsioone hoidnud. Samas on Monacos kõrge sotsiaalkindlustusmaks, seda maksavad nii onassise lühike revolutsioon tööandjad (ca 35 protsenti) kui ka -võtjad (ca 13 protsenti). Oma tähtis roll Monaco kujunemisel rikkuse ja glamuuri põhjendatud Erilise glamuuri ja rahvusvahelise tähelepanu pälvis seni suhteliselt sümboliks oli ka kuulsal Kreeka laevandusmagnaadil Aristoteles Onas- silmapaistmatu vürstikoda 1956. aastal, kui praeguse riigipea isa vürst sisel. Kuigi kasiinod ja sellega kaasnev turism olid vürstiriigile suu- Rainier naitus šarmantse ja kuulsa filminäitleja Grace Kellyga. Nende abi- reks abiks olnud, oli asi siiski õitsengust kaugel. Teadlasetüüpi Albert ellumist nimetati toona sajandi kuninglikuks laulatuseks. I pidas hasartmänge maitselagedaks, tema poeg vürst Louis II oli aga Moodne muinasjutt sisaldas nii kuninglikku gla- sõdurlikult askeetliku maitsega, lisaks oli kogu ärisektorile äärmiselt muuri, kui ka (nagu tagantjärele on selgunud) kii- laastavalt mõjunud ka äsjalõppenud Teine maailmasõda. valt varjatud, kuid sügavat traagikat ja päädis

Keskkonnateema on vürstile eriti südamelähedane, sel alal on ta astunud ka väga käegakatsutavaid samme: sõidab ise elektriautoga, ka suur osa Monaco avalikus kasutuses olevatest sõidukitest on praeguseks elektriautod. Samuti tunneb ta tõsist huvi ka elektriliste veesõidukite edusammude vastu

navigaator 26 suvi 2011 albert ii

miljonite naiste ikooniks tõusnud vürstinna Grace’i hukkumisega aas- renessansilikult mitmekülgne noorusaeg tal 1982 seni lõplikult selgitama jäänud liiklusõnnetuses. Monaco vürstiriigi pea, Tema Vürstlik Kõrgus Albert II (Albert Ale- xandre Louis Pierre Grimaldi) on 1297. aastast kaljuriiki valitsenud vürstlikud pulmad tulekul Grimaldide suguvõsa pea. Prints sai väga põhjaliku hariduse. Pärast Moodsad muinasjutud aga jätkuvad ka tänapäeval. Pärast Londoni gümnaasiumi kulus tal kõigepealt aasta tulevase riigipea kohustuste kuninglikku laulatust on selle aasta teine monarhiapulm tulekul tundmaõppimiseks, siis suundus ta Ameerika Ühendriikidesse Mas- Monacos: 2005. aastal oma isalt Rainier’ilt riigipea ameti pärinud ning sachusettsi ülikooli, kus õppis politoloogiat, majandusteadust, muusi- sinnani enesetäiendamise, spordi, purjetamise ja maailma tundmaõp- kat, inglise kirjandust ja sai bakalaureusekraadi politoloogias. Samuti pimisega hõivatud Albert (53) abiellub tänavu 2. juulil Lõuna-Aafrikast õppis ta Suurbritannias Bristoli ülikoolis ning Marshalli majandus-ja pärit Charlene Wittstockiga, kes on samuti silmapaistev sportlane ja juhtimiskoolis, läbis Ameerikas ja Euroopas praktikad pankades, juhti- olümpialiikumise tegelane ning ühtlasi olnud Lõuna-Aafrika olümpia misalal ning õigusbüroodes, reisis õpingute ajal pikalt nii Euroopas kui ujumiskoondise liige. Pulmadest kujuneb ilmselt Monaco ajaloo üks Lähis-Idas. Prantsuse mereväes teenides omandas ta mereväeleitnandi suurejoonelisemaid tseremooniaid, mis ulatusliku meediakajastuse auastme, hiljem reservkaptenmajori auastme. tõttu jätab varju ka 1956. aasta tseremoonia. Õpingute ajal oli Albert innukas sportlane. Siis ja ka hiljem on ta Pulmadega lõpeb innuka spordi- ja ühiskonnategelase, kesk- innukalt harrastanud murdmaajooksu, odaviset, väravapalli, judot konnaaktivisti ja metseeni alamate hinnangul veidi pikaks veninud (musta vöö 1. dan), ujumist, golfi, tennist, sõudmist, purjetamist, poissmehepõlv. Vürstlik paar oleks ise eelistanud tagasihoidlikku lau- uisutamist, surfamist, ratsutamist, võrkpalli, squashi ja vehklemist. latust pereringis, aga seisus kohustab muuks. “Lisaks teiste kuninglike Ta on võistelnud Monaco bobimeeskonnas taliolümpiatel alates Cal- perede esindajatele ja riigipeadele oleme külla kutsunud ka oma sport- garyst (1988) kuni Salt Lake Cityni (2002). lastest, näitlejatest ja muusikustest sõbrad”, märkis vürst. Kokku on Alates 1985. aastast on Albert Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige kiriklikule laulatusele oodata 4000 külalist, tseremooniat jälgima on ning paljude Monaco spordiorganisatsioonide juht. Oma isa asutatud aga oodata kuni 200 000 inimest. Monaco Jahtklubi president lööb klubi tegemistes aktiivselt kaasa, on tegev

vürst tallinn-monte carlo elektriautode võidusõidu stardis

navigaator 27 suvi 2011 kaanelugu

purjetamiskoolis, avamerepurje- tamises ning kaatrivõistlustel, ta Maailma suurim ja kindlasti ka glamuurseim asutas 1985. aastal igal neljan- dal aastal peetava üleatlandilise suurte jahtide näitus Monaco jahishow on “Transati” võistluse marsruudil septembri teises pooles Herkulese sadamas peetav Monaco–New York. Samuti on ta tegev igaaastasel suurjahtide iga-aastane suurüritus, kus esitlevad oma sel kokkutulekul, Monaco Klassi- kanädalal. Ja purjetamist pole aastal valminud suuri mootor- ja purjejahte sada ta kunagi unarusse jätnud, meri ja keskkonnahoid on tema laialt hoolega välja valitud luksusjahtide tootjat. tuntud aastatepikkused kired. Muide, vürst on oma miljardidollarilise jõukusega maailma kroo- uuris muuhulgas kliimamuutuste mõju jäisele kontinendile. nitud peade seas ajakirja Forbes edetabeli andmeil tähelepanuväärsel Keskkonnateema on vürstile eriti südamelähedane, sel alal on ta astu- üheksandal kohal, talle kuulub muu hulgas osalus ettevõttes Yoctocos- nud ka väga käegakatsutavaid samme: sõidab ise elektriautoga, ka suur osa mos, osa jõukust on aga auväärselt päritud ja koosneb osalt sellistest Monaco avalikus kasutuses olevatest sõidukitest on praeguseks elektriau- väärtustest nagu kinnisvara, kunstiesemed, uunikumautod, margiko- tod. Samuti tunneb ta tõsist huvi ka elektriliste veesõidukite edusammude gud ja osalus Monte Carlo kuulsas kasiinos Societe des Bains de Mer (SBM). vastu: mullusel Monaco jahinädalal tutvus ta lähemalt maailma suurima, ainult 500-ruutmeetriste päikesepaneelide jõul kuni 15-sõlmelise kiiru- keskkonnakaitse vürstlik eestkõneleja sega liikuva kaatriga, trimaraaniga “Planet Solar Turanor”. Albert II on riigipeana jätkanud oma suguvõsa senist poliitikat, kuid Vürst on asutanud ka eraldi keskkonnahoiufondi, et luua kaljuses rii- kasutanud oma rahvusvahelist positsiooni ja tuntust, et tõmmata maa- gis ulatuslik eskalaatorite-liftide võrgustik ning ühtlasi vähendada auto- ilma avalikkuse tähelepanu vajadusele kaitsta keskkonda, eriti mere- liiklust ja edendada jala käimist. Ühtlasi teeb see uuendus elu hõlpsamaks keskkonda. Oma vanaisa Albert I jälgedes on ta külastanud Teravmägesid, ühepäevaturistidel. “Monaco pole küll maailma suurim riik, aga ma tahan samuti viibis ta Venemaa koerarakendeid kasutanud ekspeditsiooni näidata, et meie riik suudab olla keskkonnaküsimustes kõige uuendusli- koosseisus Põhjapoolusel, olles seal esimene riigipea. Lisaks lugematu- kuma lähenemisega”, ütles monarh oma algatuse kommentaariks. tele riigipeaks olemisega kaasnevatele kohustustele on ta üks oma ema Tänavu juuni algul esimest korda riigivisiidil, kuid juba kolmandat Grace’i mälestusfondi juhtidest. Fondi eesmärk on toetada tõusvaid korda Eestis viibides osales ta ajaloolise Tallinn-Monaco automaratoni teatri-, tantsu- ja filmiandeid. Oma esimesel valitsemisaastal asutas ta uuendatud, elektriautodega sõidetud võistlusel, tehes kaasa esimese oma vürstliku fondi, et toetada kolme tähtsamat keskkonnakaitselist etapi. Vürst oli oma sünniaastal, 1958. aastal valminud ja nüüd elekt- suunda: kliimamuutused ja taastuvenergia, bioloogilise mitmekesisuse riautoks ehitatud sõiduauto Pobeda roolis. säilitamine ning puhas joogivesi kõigile koos kõrbestumisega võitlemi- Mitmetel kõrgetasemelistel kohtumistel Eesti juhtidega tõdeti, et sega. 2009. aastal viibis ta ulatuslikul ekspeditsioonil Antarktikas, kus Monacol ja Eestil on palju ühist, eriti merenduse ja keskkonnakaitse osas, samuti elektritranspordi arendamises. Monaco vürst Albert II avaldas lootust, et tema esimene ametlik visiit Eestisse koos äridele- gatsiooniga tihendab ka Eesti ja Monaco ärisidemeid. Eesti ja Monaco kahepoolsed suhted on väga head. Diplomaatilised suhted sõlmiti 2008. aastal ja Eesti suursaadik on Monacos ametis alates 2010. aastast.

monaco vürst albert ii ja tema kihlatu charlene wittstock albert ii tallinnas linnapea ja monaco aukonsuliga

navigaator 28 suvi 2011 KOLM TEATRIT NAISSAAREL suve 27.06-30.06 kl 19.30 LENDAJAD : JAAN TÄTTE näidend säravamad 8.07-10.07 kl 19.30 HELDE PUU : TAUNO AINTSI muusikale loodud tantsuetendus, esiettekanne. Nargen Opera | Shel Silverstein | Marina Kesler | elamused Tõnu Kaljuste 15.07 ja 16.07 kl 19.30 L’ARLECCHINO DON GIOVANNI Itaalia maskiteater Pantakin Company MEREPÄEVAD TALLINNAS Noblessneri valukojas 16.07 kl 19.30 Naissaarel Omari küünis 17.07 kl 19.30 HOLLANDI FLÖÖDIORKESTER Nargenfestivali koor | Jorge Caryevschi Admiraliteedi basseini ääres merepävade pealaval 17.07 kl 15 L’ARLECCHINO DON GIOVANNI Kell 14 eelneb rongkäik Raekoja platsist Admiraliteedi basseinini. Noblessneri valukojas 17.07 kl 19.30 MERELAULUD ehk LOOD KATAMARAANILT NORDEA OOPERID NOBLESSNERIS Nargenfestivali koor ja orkester | Liisi Koikson | 5.08 kl 19.30 Arno Tamm | Tõnu Kaljuste MONOLOOGID : ANTI MARGUSTE lühiooperid A.H. Tammsaare, A. Kitzbergi ja O. Lutsu tekstidele, KAMMERKONTSERT SUURGILDIS esiettekanne. Nargen Opera | Inga Vares | Helen Lokuta | René Soom | Heldur Harry Põlda | Nargenfestivali Tallinnas Eesti ajaloomuuseumi Suurgildi hoones orkester | Tõnu Kaljuste 22.07 kl 19.30 BACH & HINDEMITH 25.-28.08 kl 18 Sophia Rahman | Andres Kaljuste | Lembit Orgse | PARSIFAL : RICHARD WAGNERI ooper Tõnu Jõesaar Rahvusooper Estonia | Nicola Raab | Robert Innes Hopkins | David Cunningham | Ran Arthur Braun | Rahvusooperi koor ja orkester | Arvo Volmer | Risto Joost PÄRDI PÄEVAD TALLINNAS Estonia kontserdisaalis 4.09 kl 19 BALTIC VOYAGE & PÄRT MISSAD NOBLESSNERIS The Baltic Youth Philharmonic | Kristjan Järvi 2.07 kl 19.30 Noblessneri valukojas 9.09 kl 19.30 PÄRT : MISSA SYLLABICA ARVO PÄRDI NELI SÜMFOONIAT ROSSINI : PETITE MESSE SOLENNELLE ERSO | Tõnu Kaljuste Kirchheimer Vokal-Consort | Tõnu Kaljuste Jaani kirikus 11.09 kl 18 15.07 kl 19.30 Tallinna merepäevade mälestuskontsert meres hukkunuile AADAMA ITK Salve Regina, Statuit ei Dominus, KÕLAR : MISSA & KREEK : REQUIEM Beatus Petronius,Aadama Itk Europa Cantati koor | Oliver Kuusik | Estonia Seltsi Läti Raadio koor | Sinfonietta Riga | segakoor | Nargenfestivali orkester | Tõnu Kaljuste Tallinna Kammerorkester | Tõnu Kaljuste nargenfestival.ee Festivali kunstiline juht Tõnu Kaljuste

Piletid Piletilevist PRINCESS Neile, kes hindavad tõelist võimsust V62

Võimsad Flybridge mootorjahid ja V Class sportkaatrid

FLYBRIDGE MOOTORJAHID: 42 50 54 58 62 72MY 78MY 85MY 95MY 32M 40M V CLASS SPORTKAATRID: V42 V45 V52 V56 V58 V62 V72 V78 V85-S

BALTI MEREKAATRID · www.paadid.ee Pärnu mnt 232, Tallinn Tel 671 0075 [email protected] www.princessyachts.com PRINCESS Neile, kes hindavad tõelist võimsust V62

Võimsad Flybridge mootorjahid ja V Class sportkaatrid

FLYBRIDGE MOOTORJAHID: 42 50 54 58 62 72MY 78MY 85MY 95MY 32M 40M V CLASS SPORTKAATRID: V42 V45 V52 V56 V58 V62 V72 V78 V85-S

BALTI MEREKAATRID · www.paadid.ee Pärnu mnt 232, Tallinn Tel 671 0075 [email protected] www.princessyachts.com merereis

järel neljas mees, lordmeer. Seda tiitlit, mis peaks meie keeli vastama vist Londoni linna- Paadiga Soome pea või linnavolikogu esimehe omale, kandis tollal ehk aastal 2004 lord Robert Finch. Inglise Soome on Eestile niivõrd harjumatult lähedal, saatkonnal Tallinnas tekkis idee, et lordmeeri et sinna jõuab paadiga Tallinnast oluliselt võiks Helsingist Tallinnasse tuua kaatriga. Nii kiiremini kui näiteks Haapsallu startiski ühel ilusal päikesepaistelisel maipäe- val Tallinnast Jenny, pardal suursaadik Nigel Tekst viktor siilats Haywood abikaasaga ja atašee William Elliott abikaasaga. Williami poolatarist abikaasa — Daria oli viimaseid kuid rase. Ülesõit läks suju- valt ja viperusteta. Näis, et Soomes meid juba ogu soome rannikut kaitseb planeerimine võtta aega terve päeva, soovitav oodati. Eesti oli just värskelt astunud Euroopa graniitsaarestik, mis moodustab on kasutada märgistatud teid, mida kutsutakse Liitu ning Soome tollil ja piirivalvel oli kavas omamoodi labürindi. Katse ja väylä’ks, või siis lihtsalt tõmmata üks punane eestlaste kallal oma vägitegusid korda saatma eksituse meetodil seda siiski avas- sirgjoon reisi lähtepunktist reisi sihtpunkti, nii hakata, ilma et Eesti või Soome ametivõimud Ktada ei saa, sest veepealse keerdkäiguga sarnane saab vähemalt aimu, millises suunas liikuda sellest väikelaevnikele, uutele Euroopa Liidu labürint peitub vee all ja seda paadimatkajale tuleb. Soome on tõeline paadiparadiis, eriti kodanikele, millegagi märku oleksid andnud. üsna ohtlikel sügavustel. Soome merekaart Turu saarestik ja Ahvenamaa. Tuhanded väike- Siiski, mõni märk oli juba õhus. Kuna Eesti ei näeb esmapilgul niivõrd kirju, et seda on või- sadamad, fantastiline loodus, kõikjal ootamas olnud siis veel Schengeni viisaruumi liige, tuli matu jälgida. GPS-positsioneering ei aita kah saunad ning vapustavalt hea söök ja jook. Eriti Soomes minna Suomenlinna väikesaarele, et kuigipalju, sest lähivaate puhul näeb küll laeva augustikuus, vähihooajal! Selle kõige kirjelda- läbida seal passikontroll. asukohta, kuid nii kaotab kiirelt orientatsiooni, mine vääriks eraldi raamatut, mistõttu piirdun Tavaliselt nii lahke Soome piirivalvur, kelle kaugvaate puhul ei saa aga üldse enam millestki vaid ühe diplomaatilise seigaga, mis juhtus teel abiga olin kümneid sisenemisi-väljumisi tei- aru. Kel võimaldab kaardiplotter kahes kaardi- Helsingist Tallinnasse. nud, küsis kivistunud näoga isikut tõendavaid mõõdus pilti korraga ette kuvada, sellel soovitan dokumente ja paadipabereid. Seejärel kadus plotteri ekraani pooleks jagada ning kummalgi lordmeeriga merel mees umbes tunniks ajaks ära! Ilm jätkuvalt poolel eri mõõtkava kasutada, nii lähi- kui ka Tallinna oli külastamas Inglise hierarhias ilus, võtsime paadi pardal päikest ja nauti- kaugvaadet. Kaardiplotteril võib marsruudi kuninganna, peaministri ja parlamendi spiikri sime kaasa võetud roogi. Mingist hetkest alates

Fotod Viktor siilatsi erakogu

navigaator 32 suvi 2011 paadiga soome

muutus olukord siiski kergelt ebamugavaks, ikkagi suurriigi diplomaadid pardal. Lõpuks piirivalvur tuli ning küsis veelgi kivistunuma ametnikunäoga laeva Euroopa Liidu käibemaksu tasumise tõendit. Seda kõi- gest mõni päev pärast Eesti astumist Euroopa Liitu, kui kellelgi, isegi mitte tavasoomlastel, ei olnud taolisest tõendist aimugi. Aga minul, tänu Euroopas ringiseilamisele, oli! Kerge liigutusega võtsin dokumendimapi vahelt tollideklarat- siooni, mille ma mõni päev tagasi suure vaevaga Eesti Maksu- ja Tolliametiga klaariks olin saanud, samuti ingliskeelse tõendi, et maksevõlgnevusi pole, ja käibemaksuraha ülekande koopia. See oli esimene kord elus, kui mul ühest ametnikust tõepoolest ka kahju hakkas! Vaene mees läks näost algul täiesti halliks ja siis lausa roheliseks, pigistas kokku surutud huulte vahelt: “Hyvää, ” tõmbas pea õlgade vahele ja astus laevalt maha. Et aga triumf veelgi täiuslikum oleks, palusin tal oma ülemustega kohe ühendust võtta. Sel- gitasin, et mul on Inglise suursaatkond pardal, me läheme Helsingi kesklinna Inglise neljandat meest peale võtma ning kuna nad on siin Suo- menlinnas mu ajakava täiesti sassi ajanud, siis ilmastikuolude ja saabuva pimeduse tõttu pole mul vähimatki võimalust Soo- mest väljumiseks siia tagasi tulla. Soome on tõeline paadiparadiis, tema abikaasa olid täiesti rahulikud, Ma palusin, et riigist väljumine mis on ka kõige tähtsam. vormistataks Helsingi Kataja- eriti Turu saarestik ja Ahvenamaa. Tuul aga muudkui tõusis ning nokka sadamas või muidu ma Tuhanded väikesadamad, laine samuti. Helsingi majaka juu- sõidan lihtsalt minema ning teki- res hakkasid lainepritsmed üle tagu aga pealegi diplomaatiline fantastiline loodus, kõikjal ootamas paadi lendama, mistõttu tuli väl- skandaal, kui tahavad. Kokku saunad ning vapustavalt hea söök jast juhtimine lõpetada ning ülemi- lepitud kellaajal seisidki valge- ja jook. Selle kõige kirjeldamine selt tekilt siseruumidesse siirduda. tesse särkidesse riietatud Soome Soome lahel on tuul ja laine tavali- piirivalvurid valveseisangus vääriks eraldi raamatut! selt ühelt poolt ehk läänest, kurss Katajanokka kai ääres. Saabus Tallinna poole on aga mõistagi rohkearvuline lordmeeri kaaskond veelgi roh- lööb nimelt tasakaaluorganid sassi ja sellele lõunasse ehk süüdi. Seega, tugev külglaine- kearvulisema pagasiga. Pagasit oli tõesti nii palju, järgneb okserefleks. Seda saab ära hoida, kui tus! Sellises olukorras tuleb ikka vöör trim- et üks kajut sai maast laeni täis. Ilm kiskus juba süüa ja mitte juua, silmapiiri vahtida, värske midega üles tõmmata ja kiirust juurde panna. tõepoolest veidi tuuliseks, mistõttu, passikont- õhu käes olla. Kui nendest tegevustest pole abi, Paat hakkab lainetel surfama, kõikudes kül- roll sooritatud ja kerge auring Helsingi lõunasa- siis võetakse tablette. Kuna tablette kiputakse jelt küljele ja muutes alatasa suunda, mida damas tehtud, asusime tagasiteele. võtma tavaliselt, kui on juba liiga hilja, siis nad autopiloot korrigeerib. Ega ei läinudki kaua ei aita. Mõnevõrra abi saabki nendest randme- aega, kuni kellelgi kõrgest seltskonnast süda tuule suund on süüd! paeltest, mis suruvad randmekõõluste vahele pahaks läks. Kuna sellistel puhkudel läheb Lordmeeri nooremapoolne pressiesindaja oli väikese plastmasskuulikese, meenutades sel- tavaliselt ka kõigil teistel süda pahaks, siis silmanähtavalt närvis. Ta küsis mu käest kor- lise akupunktuuriga ajule, et mõlemad inim- jagasid meeskonnaliikmeteks olnud abikaasa duvalt, kas ma ikka olen litsentsiga paadijuht kehapooled on olemas. Usk nendesse paeltesse Krista ja tütar Kärt oranžid kilekotid välja. ning kus asuvad päästevestid. Seevastu lord- on tavaliselt see, mis lõpuks tulemuseni viib. Oranž on lihtsalt üks ilus värv! Pressi- või meeri vanemapoolne mõõgakandja oli väga Kõige kindlamalt hoiavad aga väikelaevas PR-esindaja, kes juba reisi alguses mult juhi- elevil. Ta näitas mulle rahulolevalt oma uut pöörituse ära sellised lihtsad tegevused nagu lube küsis, läks ilmselgelt närvi. Mingit eri- liiki randmepaelu, mida kasutatakse merehai- juhtimine, vastutus, teiste eest hoolitsemine list põhjust küll polnud ja laine polnud sugugi guse vastu. Mul on endal aeg-ajalt samasugu- jne. Niisiis, nähes, kuivõrd hästi on lordmeeri nii suur ega ohtlik, aga tuuleklaasist käis ta sed, ainult, et ilma vilkuva punase tulukeseta, kaaskond reisiks valmistunud, muutusin ise ka kogu aeg üle, kojamehed töötasid ja selts- mis näitab survetugevust. Paadi kõikumine palju rahulikumaks. Kusjuures lordmeer ise ja kond oli salongi kogunenud. Välja arvatud

navigaator 33 suvi 2011 merereis

mõõgakandja, kelle randmepaelad vaikides ja vaatasid tunnusta- polnud kuigi tõhusaks osutunud Küsisin lordmeerilt, kas ta on ka valt, kuidas pealik laeva juhib. ning kes oli vöörikajutisse piku- varem paatidega kokku puutunud. Isegi läbimärg pressiesindaja tama suundunud. Kahjuks oli see käsutati alla. Mõõgakandja “ suur viga, sest taolistes tingimustes Aga muidugi, ma sündisin ju jõe ääres! abikaasalt tulid vöörikajutist loobib laine laevavööri kõige enam, ” “Võib-olla tahaksite ise juhtida? ” teated, et olukord on väga hull nii et vaeseke võis end seal alatasa Selle peale istus lordmeer rooli ja ning nad vajavad meditsiini- kajuti laest leida. list abi. Tallinnani oli jäänud Niisiis, pressiesindaja oli närvis tüüris alguses ikka veel kümmekond meremiili ehk ja hakkas nõudma, et ta läheb välja Prangli suunas ja hiljem siis alla poole tunni, helistasin ülemisele tekile värske õhu kätte. kiirabisse ja palusin neid Piri- No ega minul ei olnud aega temaga juba Tallinna poole. tale. Pirital ootas meid tubli tegelda, tuli ikkagi ette vaadata töötajaskond, kes kohale ruta- ja laeva juhtida. Ütlesin, et mingu aga pea- see oli vist päris hea mõte! Olin tõepoolest nud ajakirjanike suureks pettumuseks laeva legi, pangu päästevest selga ja katsugu laevas reisijate mugavusele mõeldes muutnud kursi tugevas tuules kinni püüdis ja kai külge sidus. püsida. Vestid olid sohva all, nagu ma talle Tallinnast mööda Prangli suunas, et rohkem Televisioon sai oma kaadrid siiski kätte, kui reisi alguses ju näitasin. Mõne aja pärast seisis tagalaines püsida ning siis Aegna juures Nais- mõõgakandja kanderaamil dramaatiliselt see PR-mees keset salongi, koeravest seljas ja saare varju kasutades tagasi Tallinna lahele kiirabibussi kanti. Järgmisel päeval olid suur- SOS Grab Bag hardunult süles. Grab Bag on see tulla. Kõikumine jäi oluliselt väiksemaks. saadiku residentsis toimunud õhtusöögil aga kotike, mis viimasena, kui laeva enam päästa Küsisin lordmeerilt, kas ta on ka varem kõik nagu üks mees kohal ja hea tervise juu- pole võimalik, kaasa haaratakse, et merre või paatidega kokku puutunud. “Aga muidugi, ma res. Tuul paisus koos joodud jookide hulgaga parimal juhul päästeparve viskuda.Ülejäänud sündisin ju jõe ääres! ” “Võib-olla tahaksite tormiks ja laine lausa neljameetriseks. Siiski seltskond oli siiski väga rahulik ja eriti vapper ise juhtida? ” Heitsin kiire pilgu lordi abi- olnud kõik vaprad ja Neptunit trotsinud! oli lapseootel Daria. kaasale, kes noogutas tunnustavalt. Oskab Lordmeeri kiituseks kõlasid toostid, oli ta ju küll! Selle peale istus lordmeer rooli ja tüüris laeva koos oma kaaskonnaga turvaliselt Tal- lordmeer võtab juhtimise üle! alguses ikka veel Prangli suunas ja hiljem siis linnasse juhtinud. Ka lordmeer ja tema abikaasa olid rahu ise. juba Tallinna poole. Kogu seltskond oli sellest Mõni kuu hiljem sünnitas Daria priske ja Lord istus hetkeks minu kõrvale, vaatas kaar- nii šokis, et igasugune ebamugavate ilmasti- terve poisslapse, kellest saab suurena kind- diplotterit ja ütles, et ahaa, sa muutsid kurssi, kuolude üle kurtmine lõppes. Kõik istusid lasti üks tubli meremees!

navigaator 34 suvi 2011 GET ON. DRIVE BOATS. Esmaesitlus Eestis Meremessil 2011

Daycruiser 66

+ Mercury 135 XL OptiMax € 466 600600.-.- (729 131 EEK)

Open 50

+ Mercury F50 ELPT EFI € 18 900.- (295 720 EEK)

Convertible 56

+ Mercury 75 L OptiMax € 29 990.- (469 241 EEK)

Ainuesindaja Eestis

Pärnu mnt 232, Tallinn Tel. 671 00 75 www.paadid.ee DRIVE BOATS ON FISKARS GRUPi KAUBAMÄRK sadamarestoran

rand Holm Marina restorani ajalugu on kirju, on olnud häid, Grand Holm Marina aga ka halvemaid aastaid. Kuna tegemist pole aastaringselt toi- mivaG restoraniga, on operaatorfirmasid olnud tipptasemel aja jooksul mitu ja mitte kõik neist pole suut- nud asukoha vääriliselt toime tulla. Alates eelmisest suvest majandab söögikohta res- toran Dominic, mis juba mitu aastat on Tal- sadamarestoran linnas oma hea söögi ja joogiga asjatundjate tähelepanu äratanud. Tänavuses restoranide Üks minu suviseid lemmikrestorane asub Haapsalus edetabelis ehk portaali Eesti Maitsed korral- Suur Holmi sadamas. Kuna merendus on rahvusvaheline, datud restoranide hindamisel asetus Domi- tuntakse seda pigem Grand Holm Marina nime all. Tegemist nic ülimalt tihedas konkurentsis Tallinna on ainulaadse nähtusega Eesti toidukultuuris: üksikuid arvestuses kaheteistkümnendaks, edestades jahisadamaid meil ju on, mõnes on ka söögikoht olemas, isegi selliseid kuulsusi nagu Gloria, Balthasar ja Spirit. Nii et Grand Holm Marina on jälle aga sellist kombinatsiooni, kus sadamas tippklassi sööke ja heades kätes. jooke pakutakse, mujal Eestis ei leia. klassikalised maitsed Tekst heidi vihma Menüü annab kinnitust, et tegijad tunne- — vad oma tööd. Pakutakse valdavalt Euroopa klassikat, valik on usaldusväärselt mõõdukas:

Fotod tiit lillipuu

navigaator 36 suvi 2011 grand holm marina

viis eelrooga, kaks suppi, pastad, risoto, neli erilist – kalapuljong, koor ja valge vein. Ja põnevaim on minu jaoks ehk Scapa, üks pearooga, viis magusrooga ja juustuvalik. taas kiidan tooraine valikut ja koka kulinaar- väheseid mittesuitsuseid Šoti viskisid. Nagu Eelroad on pigem Itaalia, pearoad Prant- set taset: lõhe oli ülimalt värske, tihke lihaga, igas sadamarestoranis, ripub ka Grand Holm suse köögist, aga see pole mitte reegel, vaid kaste rikkaliku ja sügava maitsega ning pasta Marina leti kohal kell, millega merelt tul- pigem tegijate (ja muidugi ka nende klien- keeduaeg täpselt timmitud. nud mees annab märku, et nüüd tuleb tema tide) maitse-eelistuste põhjal kujunenud Pearoogadest on juba teist aastat üheks kulul naps kogu kõrtsile. Eriti hästi sobib valik. Esindatud on ka Eesti köök: siia tartar menuroaks coq au vin ehk veinikastmes selleks taanlaste mündi-lagritsamaitseline röstsaia ja munakreemiga, soe kartuli-kana- kukk, lisandiks pesto-risoto päikesekuiva- Fishshot. peekonisalat. tatud tomatiga, minu järgmiseks valikuks Eelmisel aastal juhtus ühe Haapsalus Lihtsusele vaatamata üllatavasd road nii oleks pardifilee ahjukartuli ja veinise pirniga. toimunud rahvarohke tippsündmuse ajal, et täiusliku maitse kui kauni välimusega. Grand köök ei jõudnud hüppeliselt suurenenud küla- Holm Marina peakokaks on prantslane Ale- söögikõrvane mitmelt poolt maailmast liste arvuga kohaneda ning ooteajad venisid xandre George, Põhja-Prantsusmaalt Le Man- Grand Holm Marina restorani joogikaardi pikaks. Kogemus õpetab ja sel aastal on sel- sist pärit rahvusvahelise haardega mees. Kui on kokku pannud üks Eesti tippsommel- listeks puhkudeks ette valmistatud erimenüü, palun tal oma stiili iseloomustada, kehitab ta jeesid Aron Rahu, kes on mitmel aastal ka mis peaks teenindust oluliselt kiirendama. õlgu – kvaliteetne tooraine pluss klassikali- Eesti parimaks kelneriks tunnistatud. Joo- Haapsalu kultuuriprogrammiga ollakse kur- sed tehnoloogiad. Ei midagi erilist, arvab ta gikaart on kaks korda paksem kui menüü, sis ja külastajate arvu osatakse paremini prog- ise. Tema kvaliteedi taset iseloomustab ava- veinid annavad ülevaate kogu maailmast noosida, kinnitab Aron Rahu. päevade kitsikus: kahel esimesel päeval ei ning ka muu alkoholi valik on esinduslik. Mere poolt tulles on restorani mär- saanud pearoogi pakkuda, kuna polnud kast- Mereäärseks joogiks sobivad nii Kelti konjak, kamine lihtne, peaaegu veepiirini ulatu- mematerjali - puljong pidi kolm päeva keema, mis küpsemise käigus teeb läbi kolmekuu- vad lauad edastavad kulinaarset sõnumit enne kui kastmepõhjaks kõlbas. lise merereisi kui Ile de Ré konjak – maa- kilomeetrite kaugusele. Maa poolt ehk siis Menüüd lähemalt uurides avaldub pea- ilma ainukese konjakisaare toodang, aga ka Haapsalu linnast tulles tuleb aga usaldada koka omapärana veel roogade kergus. Tavapä- Jura saarelt pärinev Isle Jura viski. Viskidest viitasid ja mitte poolelt teelt tagasi keerata rast tomati-mozzarella salatit on täiendatud – Grand Holm Marina asub Haapsalu tagumi- arbuusiga, melonist on koos valge portveiniga ses sopis. Aga tulla tasub, ükskõik kas mere tehtud külm supp ja isegi kreembrülee ning või maa poolt, Michelini tärnidesse ümber šokolaadikook on tavapärasest kergemad ja arvestades võiks (Eesti söögikohtade üldist sobivad sooja suvepäevaga. taset arvestades) olla tegemist vähemalt Eelroogadest on minu lemmikuks vasi- kahetärnirestoraniga. Nimelt kinnitavad kalihalõigud tuunikala-parmesani kastmega selle prantslasest restoranijuhi kaks tärni, ehk vitello tonnato. Tegemist on klassika- et söögikoha külastamiseks tasub tavapära- lise Itaalia suvise roaga, kus lopsakas kaste sest teest kõrvale pöörata, asi on seda väärt. moodustab maheda vasikalihaga üllatavalt Seni kui Eesti veel Michelini huvisvääri ei harmoonilise kombinatsiooni. Ka lihtne kuulu, tuleb uskuda neid külastajaid, kes lõhe-tagliatelle üllatas oma rikkalike mait- asukohale vaatamata (või just selle tõttu) setega. Taas kinnitas peakokk, et ei midagi sadamarestorani üles on leidnud.

grand holm marina sadamarestoran

asukoht Westmeri 3, Haapsalu avatud juunist augustini iga päev kell 12-23 või seni, kuni kliente jätkub hinnad j eelroad 4.20-6.20 € j supid 3.60-3.80 € j pastad 4.80 € j pearoad 6 -12,4 € j desserdid 2.60-4.10 €

navigaator 37 suvi 2011 Elus on enamat kui Volvo. ELUS ON ENAMAT KUI SINU ETTE LAOTATUD KAARDID. ON VÕIMALUS VALIDA TEE KUHU SÜDA SIND KUTSUB. SELLEPÄRAST ON VOLVO S60 R-DESIGN NÜÜD SIIN.

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 [email protected] Info-Auto TARTU Turu 27 tel. 737 1890 [email protected] www.infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 [email protected]

Volvo S60 keskmine kütusekulu: 5,3 - 9,9 l/100km; CO2 sisaldus heitgaasides: 134 - 231 g/km Elus on enamat kui Volvo. ELUS ON ENAMAT KUI SINU ETTE LAOTATUD KAARDID. ON VÕIMALUS VALIDA TEE KUHU SÜDA SIND KUTSUB. SELLEPÄRAST ON VOLVO S60 R-DESIGN NÜÜD SIIN.

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 [email protected] Info-Auto TARTU Turu 27 tel. 737 1890 [email protected] www.infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 [email protected]

Volvo S60 keskmine kütusekulu: 5,3 - 9,9 l/100km; CO2 sisaldus heitgaasides: 134 - 231 g/km merereis

t kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, kuidas nägime 2009. aastal purjereisil allveelaeva väikesesse Mikonose Esaare sadamasse sisenemas. Sõime parajasti jahi pardal oma lõunast võileiba, kui äkitselt paistis sadamasse sisenevat miskit allveelae- vataolist, mis lihtsalt püüdis kõikide meie tähelepanu – mitte ainult suuruse, vaid ka väga huvitava ja omapärase värvilahenduse tõttu. Eemalt meeskonna tegevust vaadates oli selge, et neil oli suuri raskusi maabumi- sega, mistõttu pakkusime lahkelt oma abi- käsi. Selgus, et ka sellest polnud kasu – neil oli vaja hoopis nõu, kuidas maabuda. Kulus oma 30 minutit, kui kõik otsad kinnitatud said ning võisime meeskonnal kätt suruda. Õhtul nägime meeskonna liikmeid kai peal jalutamas, kutsusime Alfonso meie jahi par- dale sigarit nautima ning retsinat ja Vana Tal- Kümne päevaga linna mekkima (alkoholist ta küll keeldus) ja sedasi see õhtu venis. Järgmisel hommikul olime juba Athina pardale ekskursioonile kutsutud. Vahetasime Alfonsoga kontakte Barcelonast Korfule ja sealt meie lävimine algas. Mullu jaanuaris, kui olin just asunud uuele tööpostile, kirjutas I osa Alfonso: vaja on meeskonda kahte kuni nelja Martin ja siiri Joandi jutustavad sellest, kuidas inimest, et toimetada jaht Barcelonast Slo- nad olid eelmise aasta maikuus abiks jahi veeniasse – kas ma tahaksin koos abikaasaga kampa lüüa. Loomulikult tahtsin, kartes, et Hanse 630 Hispaaniast Sloveenia poole toimetamisel teist sellist võimalust niipea ei avane. Ka mu uuel ülemusel polnud midagi selle vastu, et Tekst martin joandi, siiri tomingas-joandi ma nii ruttu pärast tööleasumist kahenäda- — lasele puhkusele lähen.

FotodMartin ja Siiri Joandi, Enrique Barroso Recasens, Teresa Alonso de Castaneda

navigaator 40 suvi 2011 barcelona - korfu Odesa Sea of Azov MOLDOVA UNGARI UKRAINE

SLOVEENIA

Veneetsia PRANTSUSMAA Belgrad Black Sea HORVAATIA BOSNIA JA RUMEENIA HERTSEGOVIINA Sarajevo SERBIA ANDORRA Firenze MONTENEGRO BULGAARIA PORTUGAL HISPAANIA Podgorica Skopje Barcelona Istanbul MAKEDOONIA Rooma Marmara Tirana Sea

Napoli ITAALIA ALBAANIA Bursa

Maó Palma SARDIINIA KREEKA TURKEY

Cagliari Izmir

Ateena Strait of Favignana Gibraltar SITSIILIA SYRIA

Valletta CYPRUS LEBANON MALTA

ALŽEERIA ISRAEL

pühapäev, 9. mai saime teada, et Islandi vulkaanist Eyjafjalla- mastaapidest, ning tegime väikese õhtusöögi. Päeva esimene pool möödus lennates – ei jökull pursanud tuhapilve tõttu oli Barcelona midagi põnevat. Alustasime varahommikul lennujaam umbes tund aega pärast meie maan- esmaspäev, 10. mai LIIBÜA Tallinna lennujaamast ning jõudsime läbi Riia dumist suletud. Vedas! Hommikul asjatasime veidi paadi peal ja läk- pärastlõunaks Barcelona lennujaama. Sealt Peagi saabus ka purjeka uus kapten José sime taas linnaga tutvuma. Plaan oli juba Red Sea metroo ja taksoga Port Vell’ sadamasse – pisikest kasvu hispaanlane, kel on mere- järgmisel päeval purjed heisata ja reisi alus- Sadama peaväravas tervitas meid turva- karu nägu ja kes armastab purjetamist. Ta on tada (Alfonso oliEGYPT meile suhteliselt pingelise mees, kes tundis huvi, kuhu läheme. Oma sellega tegelenud 15 aastat, olnud erinevate ajagraafiku andnud, seega aega raisata ei napist hispaania keele oskusest hoolimata aluste kapten ja nende eest hoolt kandnud. olnud). Õnneks aga pidime ootama paadi- suutsime hädist inglise keelt purssivale tur- Erinevalt Athina eelmisest kaptenist rää- juppe, mistõttu enne teisipäeva teele asuda vamehele selgeks teha, kelle purjekat otsime, gib José ka inglise keelt, mis loomulikult oli ei saanud – õnneks sellepärast, et ootamine ning enamat pärimata lubati meid edasi. meiega suhtlemisel üsna hea boonus. andis meile aega Barcelonaga tutvuda. Vahemere sadamates rännates olen tähelda- Meie meeskonnast oli puudu veel kaks Tahtsime külastada paari muuseumi, nud, et 80% teenindavast personalist räägib inimest, kes pidid saabuma teisipäeval. näiteks šokolaadimuuseumi ja Picasso muu- täiesti rahuldavat inglise keelt, ülejäänud 20% Põnev! Siiri muidugi lootis, et ehk on üks seumi (mõlemad olid kahjuks esmaspäeval valdab aga suurepäraselt kehakeelt. nendest naisterahvas, sest varasem kogemus suletud). Lisaks oli meile antud ülesanne Sadamas hakkasime purjekat otsima. näitab, et purjeka peal elab ainus naisterahvas varustada purjekat söögi-joogiga, seega Leidsime üles isegi kai G, mille ääres see pidi sisuliselt kambüüsis. seadsime sammud toidupoodi. Pärast pikka seisma, kuid… kaivärav oli lukus! Ootasime- Õige pea kihutas Alfonso minema ning poodlemist (ja lugematuid telefonikõnesid mõtlesime, proovisime Alfonsole helistada meie pakkisime ennast lahti. Õhtupoole stiilis “mida see hispaania keeles tähendab?” – ei midagi. Lõpuks palusime lähedalasuval käisime lühikese tiiru linna peal (sadam oli sõber Katile ) saime lõpuks hunniku kaupa paadil lõunataval seltskonnal meid sisse lasta, kohe vanalinna naabruses), et saada aimu kokku (ilmselt oli moona umbes 150 kilo mida nad lahkelt tegidki. jagu) ja leppisime poega kokku, et Purjekale jõudes leidsime Barcelonas tahtsime jõuda Park kaup viiakse purjekale. Proviant eest suures tööhoos Alfonso. lubati kohale tuua järgmisel päe- Ta oli tulnud meid vastu Güelli, Kataloonia kunstniku val, kuna selleks päevaks oli kuller võtma, kuid otsustas ooteaega Antoni Gaudi kujundatud parki, juba töö lõpetanud. ära kasutades tiigipuust paa- mille ta krahv Eusebi Güelli käsul Aeg sundis meidki takka, nii ditekki puhastada. Mis seal’s et tõttasime edasi. Tahtsime veel ikka – panime asjad kajutisse, aastatel 1900-1914 el Carmeli mäe jõuda Park Güelli, Kataloonia käärisime käised üles ja asu- otsa ehitas. Park kuulub UNESCO kunstniku Antoni Gaudi kujun- sime appi. datud parki, mille ta krahv Eusebi Töö edenes päris ladusalt, maailmapärandi nimistusse. Park on Güelli käsul aastatel 1900-1914 ehkki võttis päris läbi. Vahepeal kõigile avatud ja sissepääs prii. el Carmeli mäe otsa ehitas. Park

navigaator 41 suvi 2011 merereis

kuulub UNESCO maailmapärandi Vahemere sadamates rännates olen käsitsi välja loopida. Kruuside, nimistusse. kastrulite ja kitsamatest koh- Mäe all peame silmas ikka mäge, täheldanud, et 80% teenindavast tadest švammidega said teised selle tippu ronimine oli paras katsu- personalist räägib täiesti enamuse veest kätte, minule mus. Õnneks on laiskade turistide jäi veidi ruumi piltide tegemi- jaoks mäeküljele paigaldatud eska- rahuldavat inglise keelt, seks. Sadamast välja saime alles laatorid. Park Güell on suurepä- ülejäänud 20% valdab aga pimedas. Suuna võtsime esialgu rane, eriti just arhitektuuriline külg suurepäraselt kehakeelt. Menorca saarele. Sinna oli ligi Gaudi imeliste mosaiikidega. Fotod ööpäev sõita, seega ootasid ees ei anna õigeid mastaape ja värve kahjuks edasi, uus katse muuseume külastada, aga kuna taht- öised vahikorrad. Vahikorra ajal oli põhiline seda peab ise nägema. Park on kõigile avatud sime võimalikult kiiresti teele asuda ja teha oli ülesanne jälgida laevaliiklust ning ümbritsevat. ja sissepääs prii. veel palju, otsustasime, et muuseumid ei kao Pärast 10-tunnilist jalutuskäiku jõudsime kuhugi ja on ilmselt alles ka siis, kui taas Barce- kolmapäev, 12. mai õhtuks paadi peale tagasi. Vajusime sisuliselt lonasse satume. Suurema osa päevast purjetasime suunaga voodi peale siruli ja sinna ka jäime. Ei oska öelda, Ärasõit aga viibis ikka, sest toidupoe kul- Menorca saarele. Kuna paadil oli autopiloot, kui palju me kokku maha kõndisime, kuna sam- ler polnud kohale jõudnud. Pärast kapteni tähendas purjetamine peamiselt päikese käes mulugejat kaasas ei olnud, aga päevase sammude pikki telefonikõnesid selgus, et meie ostetud või kajutis vedelemist. Vahepeal tuli kohendada normi tegime ilmselt mitmekordselt täis. moon on kadunud, aga pood lubas tšeki alu- purjeid või üht-teist muud, aga suurem osa ajast sel uue komplekteerida ja kohe-kohe ära saata. sai lihtsalt rahulikult omaette mediteerida. Teisipäev, 11. mai Tunnid möödusid, kaupa ei tulnud. Lõpuks Õhtupoolikul jõudsime kohale, peatusime Ärkasime varakult. Millalgi öösel olid saabu- ilmusid kolm meest meie toidu-joogivaruga. saare pealinnas Mao´s. Menorca on idapoolseim nud ka ülejäänud meeskonnaliikmed, Teresa Küsimuse peale, kus see nii kaua oli, vastati, Baleaari saartest, pindalaga 668 km². Saar on ja Enrique. Enrique oli või on ka väidetavalt et oli külmiku nurgas seisnud… Mañana! kirju ajalooga ning on olnud ka Briti krooni ja Volvo Ocean Race’il võistleva Telefonica võist- Ärasõidu eel selgus, et paadis oli veidi vett, Prantsusmaa võimu all. Turismiobjektina jääb konna logistik, purjetanud lapsest saadik. mis tuli sealt muidugi välja saada. Siis tuli välja, see sageli kõrval paikneva Mallorca saare varju, Algselt oli meil plaan teha hommikupoolikul et lisaks oli pilsipump katki, nii et vesi tuli ent ka sellel saarel on oma peidetud aarded.

navigaator 42 suvi 2011 barcelona - korfu

valesti. Küsisin veel mitu korda endamisi – mida kurat José teeb, arvates, et miski läks tal nihu ja otsustas veel paadi ümber pöö- rata, et minna teise küljega kai külge. Nimelt olid sel hetkel vendrid meil vale külje peal. Seega röögatasin – NO FENDERS ON THIS SIDE! José reageeris eeskujulikult, hüppasin kaile, et päästa mis päästa annab, aga kahjuks on raske pidada kinni N-tonnist alust, kui see liigub, eriti kui oled paljajalu kastest niiskel ja soolast libedal kail. Siiski sai päästetud, mis päästa andis – tulemuseks oli üks krii- mustus külje peal, aga sellegi sai õnneks ära parandada. Siit moraal – küsi ja juhi tähe- lepanu, eriti kui kahtled. Kui kapten teab, mida teeb, siis ta ilmselt ütleb sulle seda ja kindlasti ei saa (ka rumalana tunduvate küsi- muste peale) pahaseks. Nagu eelmiselgi ööl, tuli ära jagada öised valvekorrad. Igaüks sai kahetunnise vahi, meie aga otsustasime teha kahekesi neli tundi jutti ja teineteisele seltsiks olla. Valvekor- dade jagamisel nõustusid kõik, et meeskonna liikmed on soost, vanusest, usutunnistusest jms. sõltumata võrdsed ning allahindlust ei tehta kellelegi. Üksinda öösel üleval olles on unega võitlemine oluliselt raskem kui kahe- kesi, lisaks saab kahekesi olles üks vahepeal pikutada, kui uni liiga võimust võtma hakkab. Meie valvekord oli kella kolmest seitsmeni. Enne uneaega jõudsime pisut linnaga tut- kahjud ning läinud me olimegi. Ülejäänud Öö oli pime ja külm, aga kui päike tõusma vuda. Selleks sai valitud parim võimalik viis meeskond magas edasi. Võtsime suuna Sit- hakkas, läks ka meeleolu mõnusamaks. Vahis – külastada kohalikku puskarivabrikut. Sinna siilia saarele, täpsemalt oli plaan peatuda olles ongi mulle alati kõige raskem aeg olnud sõites juhtus paha lugu: taksost lahkudes pilla- Syracusa linnas. kella kolme ja kuue vahel. Niipea, kui horisont sin rahakoti taskust taksosse. Taksojuht, noor Menorcalt lahkudes juhtus üks õpetlik hakkab valgemaks minema, lõpeb ka unele- poiss, tõi selle mulle ise järele. Kohalikud nap- lugu. Nimelt otsustas José hommikul vara mine vahis ning algab päikeseootus. Iga hom- sid maitstud ja kaasagi ostetud, seadsime sam- lahkuda ja mitte teisi üles ajada, et teised mik on aga niivõrd erinev, et siiamaani ei ole mud laeva poole, kuid kuna tee ei olnud pikk, saaks rahulikult magada. Kui aga mootor ma suutnud neist tüdineda. siis jala otse läbi linna. Kui sinna satute, soo- käima läheb ja hakatakse otsi andma, siis Kella kuue paiku ärkas ka Enrique, kes vitan seda julgesti – tegemist on väga vana lin- minu arusaamist mööda võrdub see käsuga enam und ei saanud ja meid veidi varem naga, mis on hästi hoitud ning tõsiselt nauditav. “kõik mehed tekile”, kuni kapten annab teise magama lubas. Laeval oli aeg pilsipump ära parandada käsu – olgu neid abikäsi siis vaja või ei. (selgus, et meie hispaanlastest meeskonna- Sõnaga, olin 20 sekundiga riides ja tekil reede, 14. mai kaaslaste jaoks on impelleri vahetamine täie- ning José selgitas, et otsad lahti ja minema. Vahelduseks viimaste päevade suurepärasele lik müstika – lihtsam oleks ju olnud uus pump Järgmise minutiga oli elekter maalt lahti, varasuvisele ilmale (meie jaoks, hispaanla- tellida(!)) ja muid ettevalmistusi teha, et hom- vööriots ja vöör kailt lahti ja ahtriots ka sed olid enamuse ajast pikkade pükste ja mikul liikuma hakata. Lisaks oli kõigil selja- lahti. Kui olime 50 meetri kaugusel, sel- dressipluusidega) oli päev vihmane. Eba- taga poolik öö ja ees ootas 2,5 ööpäeva ainult gus, et olime õhtul unustanud veepaagid meeldivalt vihmane. Samas olime täiel merd ja tuult, seega oli korralik ööuni eelne- täita, seega tuli tagasi minna. Tüür oli José rinnal päikest nautinud ja väike vaheldus vaid kogemusi arvestades äärmiselt oluline . käes. Läheme ja läheme, kuid miski tundus kulus ära – eriti minu ninale, mis hakkas juba suvepuhkust veetva põhjapõder Rudolfi neljapäev, 13. mai Kogemus näitab, et nosplit meenutama.«Security! Security! Hommikul ärkasime veidi enne kuut mootori purjeka peal elab Security!» - see 16. kanalilt kuuldud teade käivitamise peale – José oli hakanud üksinda ainus naisterahvas tugeva itaalia aktsendiga itaalia keelt rää- sadamast lahkuma. Viskasime kähku riided kivalt umbes 70-aastaselt naisterahvalt selga ja läksime appi. Väikesed viperused ja sisuliselt kambüüsis. jääb mulle kauaks meelde. Tegemist oli

navigaator 43 suvi 2011 merereis

Siis hakkas pihta. Selle kirjeldamiseks on ainult üks sõna: gale ehk umbes 10-palline torm. Tuul järjest tugevnes ja üsna pea sai selgeks, et täna öösel me ei maga. Olime keset meeletut tormi.

tormihoiatusega, mis tabas meid Menorca ja selgeks, et täna öösel me ei maga. Olime keset mida ma öösel keset pilkast pimedust ikka Sitsiilia vahel. Nii naljakas kui see ka polnud, meeletut tormi. sinna vette vahin? Ent korraga nägin kolme oli meil Menorcalt lahkudes kolm ükstei- Siinkohal tuleb meelde tuletada, et José oli hallikat kogu läbi vee kündmas ja üht sama- sele risti vastukäivat ilmateadet – Alfonsolt Athina UUS kapten. Tema kogemused Athi- sugust tompu veepinnal, ning siis taipasin, (tema prognoos oli kõige leebem ning lubas naga piirdusid purjetamisega Cadizist Barce- millise haruldase vaatepildi peale olime sat- meil vabalt jätkata), Menorca sadamast lonasse, kus me koos jätkasime. Sõnaga, José tunud – meid saatis selles tormis parv delfiine. posti pealt (ei olnud väga hull) ja sõber Sti- andis mulle käsu puri välja otsida ning see enne Pärast Joséga rääkides ütles ta, et pole gilt, kelle edastatud prognoos oleks pidanud suuremat tormi valmis seada (laine oli selleks kunagi näinud delfiine öösel ja veel selli- meid jätkamises kahtlema panema, aga üks hetkeks 4–5 meetri kõrgune). Öeldud-tehtud. ses tormis laevade juurde tulevat, mistõttu prognoos kahe vastu ja ajaline surve and- Aeg jooksis, aga miski oli nihu. Kutsusin José temagi seda haruldaseks pidas. sid oma osa. Avamerel saadud ilmateade ei appi ning hakkasime siis vaatama, milles asi. Olime tekil tuulte ja lainete käes, pääste- olnud kuigi meeldiv. Nimelt oli õhtupooli- Selgus, et purje juhttross oli liiga lühike ega vestidega ja trossidega paadi küljes kinni. Siiri kul oodata tuule tugevnemist, ja kuidas veel ulatunud õigesse aasa. Mässasime Joséga koos ja Teresa olid all kambüüsis ja üritasid aidata - Sitsiiliast põhja pool lubati tuule kiiruseks üle tunni aja, ise traksidega reelingule kinni- seal kuidas oskasid. Tuul oli palju tugevam kui isegi 40 sõlme. Vahepeal vaatasime lugema- tatud, et juhttross käepäraste abivahenditega 40 sõlme, lained kohati 6-8 meetri kõrgused. tul hulgal Dr. House’i seeriaid, et aega kui- paika saada. Lõpuks see ka õnnestus. Tuulemõõtja näitas mingil hetkel vist kiiru- dagi lõbusamalt veeta (teki peal ei saanud ju Sellest mässamisest mäletan kolme seks isegi 55 sõlme, enne kui purunes ja masti olla, vihma sadas). Ühel hetkel märkasime momenti: esiteks seda, et hoidsin mingist otsast pudenes, jättes rippuma ainult kaabli ja kõik, et paat ei kõigu! Me oleme merel, pur- trossist kinni ja jalad olid vahepeal õhus GPSi varuantenni. Selline maru käis terve öö. jetame, väljas on lained, aga paat ei kõigu. (ise olin siiski turvarihmaga reelingu küljes Üsna ruttu sai selgeks, et Syracusasse me nii Kuidagi liikusime vee peal nii, et tundus, kinni); teiseks seda, et õpetasin Joséle köie ei jõua ning tuleb tormivarju otsida. Lähim nagu me ei puutukski vett! Uskumatu! sidumist struktuurselt tugevaks, pingutata- sobiv sadam oli Favignana saarel, aga sinna Aga siis hakkas pihta. Selle kirjeldamiseks vaks ning vist ühe uue sõlmegi ning kolman- ei jõudnuks me enne järgmise päeva pärast- on ainult üks sõna: gale ehk umbes 10-pal- daks seda, et ühel hetkel hüüdis José käega lõunat või õigemini õhtut. line torm. Tuul järjest tugevnes ja üsna pea sai vette osutades: «Vaata!» Hämmeldusin: no Järgneb Navigaatoris 3/2011

navigaator 44 suvi 2011 Balti Merekaatrid • Pärnu mnt 232, Tallinn telefon 6 710 075 • e-mail [email protected] TALLINN • TARTU • PÄRNU • HAAPSALU www.paadid.ee merepere

Kuidas valida laevameeskonda

Purjetajate seas on üsna levinud komme meeskonnaliikmeid palgata, kui oma pereliikmetest või tuttavatest ei õnnestu vajaliku suurusega meeskonda kokku panna. Ühtlasi on see suurepärane võimalus nö pöidlaküüdiga rändamiseks. Ja kuna ka eestlased viimasel ajal üha aktiivsemalt laias maailmas reisivad, puudutab see teema meid üha enam.

Tekst brad mills —

navigaator 46 suvi 2011 meeskonna valik

irmunud tüdruk kössitas tuttavate soovituste või ülikooli sukeldumis- – kui plaanide tegemiseks kokku saime, õhkus all salongis ja nuttis meeleki- klubi kaudu. Kõigil meist aga ei ole sellist val- temast enesekindlust, aga kohe, kui teele asu- bedusest. See ei olnud kindlasti mis süsteemi käepärast ning paljud ei söanda sime, jäi tal kindlusest kõvasti vajaka – niipea, see, mida ta oli oodanud ennast võtta oma teenistusse “suvalist nägu kaiser- kui midagi natukenegi viltu läks, oli ta väga Hlaeva meeskonnaliikmeks pakkudes – visk- valt”, kes end laia maailma seilamisteedele närviline, väga käre ja süüdistas alati kedagi lemine Biskaia lahe suure ummiklaine käes, kaaslaseks pakub. meist. Ta ei olnud ka sugugi järjekindel – tah- merehaigus, ebamugavused ja sügav kahet- Seetõttu pöördutakse sageli selliste agen- tis, et me ta mis tahes purje liigutamise korral sustunne, et ta oli siia laevale üldse tulnud. tuuride poole nagu Crewseekers. Selle 1990. tekile kutsuksime, aga nurises, kui ta ärata- Kapteni jaoks ei olnud olukord samuti aastal asutatud ettevõtte eesmärk on viia sime, et küsida, kas peaksime purjed lahti kiita – täiendav kätepaar, mis oleks pidanud meresõidukite omanikke-kapteneid kokku päästma. Ta valas oma pahameele meie peale tema elu teekonnal Inglismaalt Hispaaniasse inimestega, kes on huvitatud laevameeskonna välja. Teist korda ma temaga enam pikemale lihtsamaks tegema, oli liigselt hõivatud laua- liikmeks olemisest. reisile ei läheks.” jalast kinnihoidmisega, selle asemel, et olla Crewseekersi tegevjuht ja asutaja Paul Šoti spordiinstituudi heaks töötav psüh- laevatekil abiks. Tüdruk oli küll kinnitanud, Stock ütleb, et omanikud peaksid esimese holoog dr Richard Cox usub, et kogemust ei et tal on purjetamiskogemused, kuid kapten asjana läbi mõtlema, missuguseid oskusi neil asenda miski: “Kapten on juhtpositsioonil kahtles, kas ta on üldse merel millegi muu kui tarvis läheks ning missugused isikuomadused ning see peab kõigile selge olema. Kui kap- vesijalgrattaga sõitnud. aitavad kokku panna hea pardameeskonna. ten oskab iga olukorraga toime tulla, kandub Sellest sai kurnav ülesõit neile mõlemale. Kas otsite inimest, kes on suuteline iseseis- see omadus üle ka meeskonnaliikmetele, aga Ehkki meeskonnaliikmete palkamine on valt vahti pidama? Kas teile on seltskondlik- sama juhtub ka vastupidise olukorra puhul. üsna levinud, panevad niisugused lood seda kus oskustest olulisem? Kas teis on vajalikud Kuidas inimesed mingis olukorras rea- põhjalikumalt kaaluma. omadused, et kapteni-meeskonna suhe toi- geerivad, saame teada alles siis, kui selline Loomulikult on kapteneid, olukord kätte jõuab. Ka kõige kes võõraid laeva ei võta ning Kuidas leida õige inimene, “kangemate” tüüpidega võib juh- purjetavad kas pere, heade arvestades, et isegi ruumikas tuda, et nad on just nagu halvatud sõprade või sugulastega. olukorras, mis ei allu nende kont- Kuid mida teha, kui pere- purjekas võib osutuda liiga rollile. Väga palju sõltub nende liikmed või tuttavad ei saa väikeseks, et seda võhivõõra varasematest kogemustest sarnas- kaasa purjetada, ent väsita- tes olukordades. Kõige asjaliku- vaid vahikordi siiski kellegagi inimesega jagada? malt tegutsevad inimesed, kellel jagada tahaks? Kuidas leida on varasem kogemus ning kes on õige inimene, arvestades, et isegi ruumikas mida saaks? tõestanud, et suudavad sellistel puhkudel purjekas võib osutuda liiga väikeseks, et seda Sage rannikuseilaja Nick tegi kord selle tõhusalt tegutseda.” võhivõõra inimesega jagada? vea, et sõlmis kokkuleppe kapteniga, kel pol- Paul Stock Crewseekersist usub, et Inglased James ja Marion Stewart on sei- nud piisavalt kogemusi. juhi puhul on ülimalt oluline oskus sel- lanud oma 40-jalasel (12,2 m) Van de Stadti “Ta oli tore poiss,” ütleb Nick. “Aga ta gesti suhelda: “Head kaptenid on need, Caribbeanil Balu tuhandeid miile. “Meil on lihtsalt ei tulnud kapteniks olemisega toime kes suhtlevad meeskonnaga hästi ja austa- alati olnud kombeks meeskonda mõni lisaliige valt, jäävad kriisiolukordades rahulikuks ja võtta. Tegime sellega algust, kui meie lapsed asjalikuks ning kes on head inimestetund- olid väikesed ning oli kasulik veel üks inimene jad ja diplomaadid. pardale võtta, et vahikorrad lühemad oleksid. Kasulikud lingid: Kõige sagedasem põhjus nii kaptenite kui Hiljutisel Atlandi-ringil oli meil pea kogu aeg meeskonna üle nurisemiseks on puudulik meeskonnatäiendust,” selgitab James. crewseekers suhtlemine, näiteks nõustutakse meeskonnaga “Minu nõuanne oleks plaanid aegsasti Pakub väärtuslikku nõu omanikele ja liituma ja siis ei anta end näole või lahkutakse paika panna ja varakult huvilisi otsida. Nii meeskonnaliikmetele sadamast kokkulepitust varem või hiljem.” jääb võimalikele meeskonnaliikmetele aega ♁ www.crewseekers.net Asjatundjad kinnitavad, et ükskõik, kas plaanidega tutvuda ning end asjaosalisena leiate oma meeskonna agentuuri, kuulutuste tunda. Samuti on neil siis küllaldaselt aega crewwanted.net või tutvuste kaudu – oluline on enne reisi sil- lahkumist ja rahaasju korraldada ning oda- Ülemaailmne kaart meeskondi vajavatest mast silma kohtuda. vaimad lennupiletid broneerida.” jahtidest ning vabadest meeskonnaliikmetest. Sam Coles on kündnud laineid juba neljal James leiab enamiku meeskonnaliikmeid ♁ www.crew-wanted.net Atlandi-ringil ning suundub praegu Vaikse

navigaator 47 suvi 2011 merepere

Head kaptenid on need, kes suhtlevad meeskonnaga hästi ja austavalt, jäävad kriisiolukordades rahulikuks 10 küsimust, mida ja asjalikuks ning kes on head kapten peaks küsima meeskonnaliikme inimestetundjad ja diplomaadid. kandidaadilt:

➊ Milline on realistlik hinnang sinu ookeani poole. Tema 37-jalane (11,3 m) Hart- Teiseks läheksin temaga mõneks ajaks kõrtsi kogemustele? Kas oled olnud üksinda ley Fijian Ramprasad on aastate jooksul kand- – on lihtsalt hämmastav, kui palju inimesed vahis? Öine purjetamine? Kaldapiirkonnast nud mitmeid abikäsi. Sam tuleb suurepäraselt pärast paari jooki enda kohta lagedale laovad!” eemal (avamerel) viibimise pikim aeg? Kas üksinda seilamisega toime, aga kinnitab, et Kui olete kord Hr või Pr Õige leidnud, on oled aldis merehaigusele? talle meeldib, kui pardal on meeskond. “Kuna veel asju, millele mõelda – näiteks kapteni ➋ Milliseid lisaoskuseid sul on? Mehhaanika kaatril on ruumi, võib seltskonnaga lõbusam vastutus rahvusvahelises mereõiguses. Ena- tundmine, kogemused elektroonikaga, olla ning kulude jagamine teeb asjad odava- mikul alustel on kombeks, et kapten hoiab söögitegemine, lapsehoidmine, keeled jm? maks. Vahel on meeskonna lahkumine küll kõiki passe laevadokumentide juures. Kui ➌ Millised on sinu ootused reisile üldiselt ja kergendus, aga mõnikord on klapp nii hea, et meeskonnaliige kavatseb võõramaa sadamas konkreetselt sellele reisile? mul on lausa kahju, kui nad ära lähevad.” aluselt lahkuda, võivad osutuda vajalikuks ➍ Millised on sinu ajalised piirangud? Kas Sam valib oma meeskonna tavaliselt edasised ettevaatusabinõud – nagu näiteks sulle on probleemiks, kui reis pikeneb “kõhutunde” järgi ning kuulab ka soovitusi, küsida näha tagasisõidupiletit või selle ost- tundide, päevade või isegi nädalate võrra? aga talle on väga tähtis, et võõrad nii palju miseks vajaliku raha olemasolu. ➎ Kas sind on kunagi kriminaalkorras süüdi pingutaksid, et temaga isiklikult kohtuda ja Probleemide vältimiseks tuleks kirjutada mõistetud? Kas sinu minevikus leidub kaatrile pilk peale heita. ka meeskonnaliikmeks olemist tõendav paber midagi, mis võivad mõjutada viisa saamist Paul Stock Crewseekersist soovitab nii inimesele, kes lendab kohale üheotsapiletiga – nendes maades, mida on teekonna jooksu kaptenitel kui ka meeskonnaliikmetel küsida vastasel juhul võivad migratsiooniametnikud plaanis läbida? ka kirjalikke soovitusi neilt, kes on kõnealuse väita, et tulijal ei ole mingeid tõendeid edasi ➏ Kuidas eelistad veeta aega sadamas (peo- inimesega hiljuti koos seilanud. reisimisest. Mõttekas on end aegsasti ka kõigi loom või varakult voodissemineja tüüp)? Psühholoog dr Cox annab laevamees- immigratsiooni- ja viisaküsimustega kurssi viia. ➐ Milline on sinu tervislik seisukord? konna valikul järgmist nõu: “Tahaksin aeg- Seilamisplaane võib mõjutada ka mees- Kas võtad regulaarselt ravimeid? Kas sasti teada, kas meeskonda soovijat on kunagi konna vahetumisega seonduv logistika. James sinu tervislik seisukord võib takistada kimbutanud klaustrofoobia (kaatri piiratud Stewartil on selline kogemus nagu varnast sul üksinda vahis olemist – näiteks ruumi tõttu), agorafoobia (avamerel viibimise võtta: “Koordineerimine oli keeruline ning värvipimedus? tõttu), peapööritus (sest võib olla on tormisel nõudis üksjagu etteplaneerimist. Lisaks ➑ Kas sul on raha tagasilennuks või on su merel vaja ronida kõrgesse masti), koduigat- tähendas see, et me ei saanud endale plaa- plaanid lahtised – näiteks loodad leida sus (pika eemaloleku tõttu) või üksindus (sest nide tegemisel erilist paindlikkust lubada, mõne laeva, millega edasi liikuda? merel viibimine kõigest ühe inimese seltsis sest pidime X ajal Y kohas olema. ➒ Kas sul on kehtiv reisikindlustus, mis võib väga üksildaseks muutuda). Ajastuse paikapanekul tasub jätta ka veidi katab kulud vigastuse või haiguse korral? Valiku teeksin aga kahes etapis: kõigepealt eksimisruumi ning meeskonnale tuleb selgeks ➓ Kas sul on soovituskirju inimestelt, kellega viiksin meeskonda soovija merele, et näha, teha, et merel ei saa rongisõidu-täpsust nõuda. oled varem koos purjetanud või reisinud? kuidas ta seal toime tuleb, ning paneksin Kõik meie probleemid said alguse sellest, et proovile oskused, mida ta väidab endal olevat. mõni meeskonnaliige muutis varem kokku

navigaator 48 suvi 2011 meeskonna valik

10 küsimust, mida meeskonnaliige peaks lepitud lennuplaane, sundides meid seega pakkumiseks kindlustatud. küsima kaptenilt: lahkuma vähem sobilikel tingimustel.” John McCurdy meresõidukite kindlus- Jällegi on võti suhtlemine – meeskonnale tusettevõttest Pantaenius: “Me ei pane täpselt ➊ Milline on aus hinnang sinu ja laeva avame- tuleb teada anda, kus ja millal neid oodatakse, paika, mis läheb arvesse kulude jagamisena, resuutlikkusele? Küsi nõu informeeritud millistest reeglitest neil tuleb pardal kinni vastandudes sõidutasule. Aga lähtuda tuleks sõltumatult allikalt, kui sul on kahtlusi. pidada (joomine, suitsetamine, heakord, vajali- mõistlikkusest. Kui iga teie meeskonnaliige ➋ Miks soovid meeskonnaliikmeid juurde ja kud tööd) ning kuidas on korraldatud rahaasjad. panustab nädalavahetuse-sõiduks £20 (22 €), mida neilt ootad? Mitu meeskonnaliiget Enamik kapteneid rakendab kulude jaga- on ilmselgelt tegu kulude jagamisega. Kujut- laevale tuleb ja milline on nende koge- miseks sissemakse-süsteemi pardaletulekul. Et lege end nüüd meeskonnaliikme asemele – kui muste tase? kehtivatest hindadest mingitki ülevaadet anda, teilt küsitaks nädalalõpu-sõidu eest £100 (112 ➌ Millised on reisi ajapiirangud? Kui hull siis näiteks Crewseekers võimaldab jahiomani- €) või Atlandi ületamise eest £1500 (1680 €), peab ilm olema, et lükkaksid väljasõidu kel tasuta registreeruda, kui nad ei küsi mees- siis oleks teilgi tunne, et maksate pileti eest, edasi või jätaksid reisi ära? konnaliikmeilt rohkem kui £15 (17 €) päevas. mitte aga ei aita omanikul kulutusi katta.” ➍ Kui täpne on kohalejõudmise aeg? Kui Balul pannakse kõik kulutused, kaasa John on kokku puutunud ka paadiomani- palju ruumi pead jätma oma ajaplaani arvatud kaatri jaoks ostetav (toit, kütus, joo- kega, kes väidavad, et nende alust kasutatakse tagasisõiduks ja kas saad jääda laeva par- gid, gaas, sildumistasud, tolli- ja immig- vaid isiklikul ja meelelahutuslikul eesmärgil, dale, kui jõuate kohale varem? ratsioonimaksud, tarbeesemed, kaardid, kuid tegelikult teenivad kaasasõitjate arvelt ➎ Millised on laevareeglid, mis puudutab piloodid jne), märkmikku kirja. Kogusumma kasumit. John hoiatab, et tõenäoliselt tuleb päästevestide ja turvarakmete kasutamist, jagatakse meeskonna vahel, võttes arvesse tõde kunagi siiski päevavalgele – näiteks mõnda suitsetamist, joomist, heakorda, vastutus- raha, mida meeskonnaliikmed on juba kaatri kahjunõuet menetledes. Ta lisab ka, tavaliselt alasid, nõudeid kütuse ja vee hoidmiseks peale või näiteks restoranides toidu eest hõlmab jahiomaniku tsiviilvastutus ka vaba- laeval jne? Kas see on pidutsejate laev või makstes kulutanud. tahtlikku meeskonda, välja arvatud juhul, kui varakult voodisseminejate laev? Aga James Stewart lisab, et seegi süsteem neid peetakse jahiomaniku alluvuses töötajaiks. ➏ Kes mille eest maksab ja kui palju? Kas ei ole päris lollikindel: “Üldiselt ei ole õige Paul Stock soovitab kõigil osapooltel end kõik- jagatakse ettetulevad kulud või on kindel liiga palju toitu ja varustust kokku osta, sest võimalikeks puhkudeks kindlustada. summa paika pandud? Kas see on suurte niisugusel juhul maksavad esimesed mees- Kui juriidilised, majanduslikud ja logistili- kulutustega paat, kus võid tunda ennast konnaliikmed ka järgmiste eest. sed küsimused kõrvale jätta, sõltub kõik ikkagi süüdi, kui osa ei võta või on see “kott riisi Ma arvan, et tulevikus asendan selle süs- oskusest inimestega piiratud alal ning võima- neljale kuuks ajaks” paat? teemi kindla päevasummaga, et katta toi- lik, et ka stressirohketes olukordades läbi saada. ➐ Mida ma pean kaasa võtma – vihmariided, dule ja tarbeesemeile kuluv, märkmikku aga Arvestades, kui raskeks see võib osutuda, on voodipesud, päästevest jne? kasutan muude kulutuste, näiteks maismaal tõelisi õudusjutte liikvel suhteliselt vähe. ➑ Mis saab, kui me ei saa hakkama/läbi ja einestamise ülestähendamiseks. Nii saab tüü- Kindel on aga see, et igal aastal seilatakse soovime oma lepingu lõpetada enne siht- rimehe abi varusid täiendada just siis ja seal, kümneid tuhandeid miile väikealustel, mille kohta jõudmist? Kas on kohta, kust tagasi kus see kõige soodsam on.” meeskonnaks on peaaegu võhivõõrad inimesed, tulla ei saa? Muidugi võib tekkida probleeme, kui kes mõnikord tülli pööravad, mõnikord üksteist ➒ Kas sinu tervislik seisukord võib mõjutada näiteks teie kindlustusfirma peab teie kulu- vaevu välja kannatavad, mõnikord eluaegseteks reisi kulgemist või nõuda vahelesekkumist? sid katta aitavat meeskonda “külalissõit- sõpradeks saavad või (Crewseekersi sõnul) vahel ➓ Kas oleks võimalik rääkida inimestega, kes jateks” ning teie alus ei ole sõiduteenuse koguni abielusadamasse välja jõuavad. on su meeskonnas varem olnud?

Asjatundjad kinnitavad, et ükskõik, kas leiate oma meeskonna agentuuri, kuulutuste või tutvuste kaudu – oluline on enne reisi silmast silma kohtuda.

navigaator 49 suvi 2011 paadiost

Kuidas me Hispaaniast jahi Paljud head ja terased mõtted sünnivad kõrtsilaua Tallinna tõime taga. Ka mai keskel Tallinna jõudnud sailing.ee uue jahi Stella Marise ostmise lugu sai alguse novembrikuises kaamoses kummutatud rummitilgast ja seiklus- himust, mis neli laua taga istunud meest juba kaks nädalat hiljem Mallorcale ostetavat jahti vaatama viis

Tekst kaspar eisel — Eisel ga tšarterfirma peab arenema ning oma laevastikku uuendama ja suu- rendama, et ellu jääda. Seetõttu sai ühel külmal talvepäeval välja käidud mõte, et Imeil on puudu just üks 50-jalane jaht. Selline, kus magamiskohti oleks vähemalt kümnele inimesele ja mida saaks Eestis sisuliselt ainsa jahina ka ilma meeskonnata rendile anda. Iga järgmise “tuisutopsiga” muutus mõte üha pae- luvamaks ja nii alustasingi järgmisel hommi- kul rännakuid interneti avarustes. Arvestades meie väikest tšarterturgu ja lühikest hooaega, olid sõelale jäänud Bavaria jahid, mille kohta öeldakse, et odav osta ja veel odavam müüa. Ootuspäraselt oli selliseid jahte müügil peamiselt Vahemerel, kus tšar- terjahid iga viie aasta takka välja vahetatakse. Kaks jahti leidsin ka Saksamaalt, aga nende hinnatase erines Vahemerel seilavate omast suurusjärgu võrra ja see ei mahtunud enam meie eelarvesse. Seega ikkagi Vahemeri. Kui internetis on kogu valik kenasti ekraanil näha, siis tegelikkuses asuvad jahid üksteisest sadade kilomeetrite-miilide kau- gusel ja neid kõiki oma silmaga üle vaadata pole lihtsalt võimalik. Meiegi keskendu- sime suhtlemisele Mallorca saarel asuva

Fotod Kaspar Eisel, Mats Kangur, Madis Raidaru

navigaator 50 suvi 2011 stella toomine

Igaüks, kes on kunagi uue jahi ostnud, teab, et sellega ei taha investeering piirduda. Täitsa arvestatav rahasumma kaob igasugusesse lisavarustusse alates vendrist ja lõpetades padjapüüriga.

Vivacharteri nimelise firmaga, mis pakkus endasse ning iga järgmise vahutava cervesa- Sellest hetkest jäi meie kanda kaimaks, kõige odavamalt 2005. aastal valmistatud klaasiga muutus jaht veel kenamaks ja suure- 860 eurot kuus. Hiljem selgus, et see oli sood- 50-jalast Bavaria jahti nimega Stella Maris. maks ning ostujutt konkreetsemaks. Magama saim Palmas pakutav hind ja pealegi ei saanud Teadupärast on telefonijutt üks ja oma sil- läksime kindla teadmisega, et pärast homset me jahti näiteks Barcelonasse (kus arvasime maga nähtav teine, mistõttu otsustasime proovisõitu lööme käed. kaimaksu veel väiksema olevat)viia. Lisaks lubada endile väikese puhkuse ja leidsime Proovisõidul ilmnes aga veider hääl käigu- tahtis Hispaania riik saada 450 eurot jahi end novembri lõpus palmide alt. kastist ning käed jäid esialgu löömata. Hispaan- lipuregistrist kustutamise eest. lased lubasid kutsuda Volvo Penta spetsialisti, Viimaks saime asjad siiski nii kaugel, et kõik pole kuld, mis hiilgab käigukasti korda teha ja lisaks ka kõik muud saime jahi ARKis kenasti arvele ning ERGO Igaüks, kes on kunagi uue jahi ostnud, teab, vead, mille olime kirja pannud, parandada. kindlustusseltsis tehtud kindlustuslepingu, et sellega ei taha investeering piirduda. Täitsa Sellega lõppes meie esimene visiit mis kehtis ka Vahemere piirkonnas. arvestatav rahasumma kaob igasugusesse Mallorcale ning algas mitu nädalat kestnud Nüüd tuli veel vaid liisingulepingu mure lisavarustusse alates vendrist ja lõpetades kirjavahetus hinna ja müügitingimuste üle. lahendada, sest Sampo Pank oli selles küsi- padjapüüriga. Stella Marise tegi lisaks heale Loomulikult avaldati meile seejuures survet muses väga jäik – ostke jaht välja, võtke Eestis hinnale meile ahvatlevaks ka asjaolu, et jaht vihjetega stiilis, et “kohe on ka teised huvili- arvele ja siis saate ka liisingu. Ja asjaolu, et jaht oli müügil täieliku tšartervarustusega – hinna sed rahaga kohal”. toona alles kusagil kaugel Vahemerel oli, ei sees olid nii toidunõud kui ka voodipesu, Pärast pikka kauplemist (siinkohal peab rõõmustanud neid sugugi. Veebruari alguseks kohustuslik päästeparv kui ka EPIRB (vii- kiitma müüjate tavatult head inglise keele olid kõik paberid siiski korras ja võis hakata masteta pikka mereteed ette võtta ei tihkaks). oskust) leppisime kokku, et tuleme uuesti mõtlema kojusõidu peale. Paljuräägitud Vahemere soolane vesi ja kohale ja kui kõik korras, maksame käsiraha ära. Seadsime endile sihi: jaht peab koju päike olid ka sellele jahile oma jäljed jätnud: jõudma nii, et me sellele enam midagi peale valge plastik oli õrnalt matiks pleekinud, sõna peab ei maksa. Ja etteruttavalt võib öelda, et suu- roostevabad detailid juba kolletasid. Aga see ei Hispaanlasi teades me väga suuri ootusi ei helli- resti nii läkski. rikkunud meie positiivset emotsiooni – kõik tanud, aga detsembris Mallorcale naastes selgus, on ju tehtav, puhastatav, vahetatav! et suurem osa vigadest oli tõepoolest parandatud kuidas koju jõuda? Stella Marise suur salong (kus kümme ning käigukast töötas hääletult. Nüüd polnud Purjetajate ringkonnas liiguvad uudised tea- inimest laua taha mahub) imes meid õhtul tõesti muud teha, kui lepingule käed alla panna. dupärast kiiresti. Üsna varsti võttiski Tallinna

navigaator 51 suvi 2011 paadiost

Vanasadama jahisadama kapten Kalle Kuus viieliikmeline usaldusväärne seltskond, kes Selleks saatsime Eesti Postiga Hispaaniasse mul nööbist kinni, pakkus kohvi ja uuris oli valmis tegema läbi terve reisi Malagast ala- 30-kilose paki (teisisõnu nii raske kui võima- jahi äratoomisplaane. Juba paari päeva tes, mis ajaliselt tähendas üle kuu laevaelu ja lik) kõige vajalikuga, lisaks võtsime võimali- pärast oli kokku lepitud, et Kalle purjetab jahi kitsaste kajutite jagamist. Lisaks laekus hul- kult palju nodi lennukiga kaasa. Mallorcalt Malagani, seltsiks kuus rahakotiga ganisti soove üks või teine etapp kaasa purje- Kolme päevaga paigaldasime AISi, Blue meeskonnaliiget. tada, mis kapten Märdi parasjagu meeleheitele Trakeri jälgimisseadme, välise kaardiplot- Esimeseks etapiks kulus koos paari puh- ajas, sest mingist ajagraafikust kinnipidamine teri ja Navtexi ning käisime üle kogu jahi kepäevaga 12 päeva, mille jooksul sai läbitud on sellise sõidu juures paras peavalu. tehnilise poole. Kui üldiselt võib öelda, et ca 500 miili. Kuid reederi sõnum oli selge – jahi kojuto- tehnika töötas kenasti lõpuni välja, siis Malagast edasi tuli aga leida pardale järg- omise kulud on suured ja iga huviline pardal mõned tõrvatilgad suutis Raymarini kaar- mine kapten, kes jahi juba koju tooks. Palju teretulnud. Kui esimesel etapil oli päevahin- diplotter meepotti siiski tilgutada. Mõned polnud mul vaja mõtelda –Märt Ilumäe on naks 40 eurot (lisaks jagati seltskonna vahel korrad (aga need korrad olid just öisel tiheda korda kaks seda Atlandi rannikut ühte ja kütuse- ja toidukulu ning sadamamaksud), laevaliiklusega Gibraltari väinas ja Biskaia teistpidi purjetanud, ning oli sobival kombel siis teiseks, pikemaks ja raskemaks etapiks lahel) kadusid koordinaadid ja GPS ei leid- parajasti kodus pensipõlve veetmas. Pärast sai seatud osalustasu 200 eurot (sõltumata nud tuttavaid satelliite enam taevast üles. lühikest kohtumist oli meil kaup koos, kap- pardal oldud aja pikkusest) ning meeskond Õnneks aitasid hädast välja kaasas olnud tenitasu kokku lepitud ja jäi üle ainult mees- pidi jagama söögi- ja sadamamaksude kulu. sülearvutid ja iPad – backup peab alati kond leida. Kütusekulu jäi reederite kanda. Teise etapi olema. Kahjuks kadus tekkinud viga iseene- Nüüd aga oli vaja ka oskajaid purjetajaid, jooksul käis pardal 18 inimest ja üllatuslikult sest ja me ei saanudki aru, mis kotermann sest ees ootasid lisaks kaunitele Portugali püsiti graafikus kenasti lõpuni välja. sinna sisse läks. Kuna kaks kaardiplotterit, sadamatele ka Biskaia laht oma äraarvamatute AIS, tuuleinfo ja autopiloot olid omavahel ilmadega, Inglise kanali hoovused ja kevadine kasulikud kogemused ühendatud, oli merel ka üsna raske viga Põhjameri. Natuke tehnikast ka. Kuna reis oli pikk, tuli otsida. Nii see jäigi ja tegelikult töötab süs- Ma ei olnud väga optimistlik, kui pos- komplekteerida korralik tööriistavaru –trel- teem nüüdseks taas perfektselt. titasin kipper.ee foorumisse teema “Stella lid, ketaslõikaja, needitangid, mutrivõtmete Reis Palmast Tallinna võttis aega 48 Maris koju”, aga ootamatult kiiresti tekkis komplekt jne. päeva, sadamakülastusi kogunes 31 ja

navigaator 52 suvi 2011 stella toomine

sadamamaksudeks kulus Julge hundi rind on rasvane ja Kindlasti aga tasub arvestada 1743 eurot. Tundub, et his- kaudsete kuludega – lennupiletite paanlased on meie “vahvast” Hispaaniast kasutatud jahi ostmine peale kulub päris uhkelt, hädavaja- linnavalitsusest eeskuju võt- ei ole mingi probleem. Samuti on lik varustus sadama paadipoodides nud ning samuti maakonniti võimalik suurem jaht ilma eriliste neelab ka kokkuvõttes arvestatava paadimaksu kehtestanud. summa. Samas on söök ja jook Igatahes tuli esimeses sada- lisakulutusteta koju tuua, kui reis Lõuna-Euroopas odavam kui Eestis mas kahe öö ja aastase maksu huvilistele välja müüa. ja silmaring laieneb tohutult! arvelt ühiskassat kohe 187 Ühe tarkusena võin lisada, et euro võrra kergendada. Aga kuumaveeboiler tasub sadamas mida lähemale kodule, seda ööseks 220V pealt välja lülitada, väiksemaks jäid ka sadamamaksud (Prant- otse silmaauku ja Vana ei soostunud ühe- sest voolu võtab see palju ja elektri kilo- susmaal kahjuks ka selle eest saadavad tee- legi keelitusele vastu tulema. Kuid Volvo vatt-tunni hind erineb tuntavalt kodusest nused). Kvaliteet kõikus seinast seina ja Penta diisel töötas probleemideta, kui välja hinnast. otseselt küsitavast rahasummast ei sõltunud. arvata käiguosa tõrked ja puhuti streikinud Stella Maris aga seisab meie lipulaevana Kui Hispaanias Denias pakuti lisaks tuli- edasikäigu lülitus, mis pani meeskonnale uhkelt Tallinna Vanasadama jahisadamas ja uuele sadamale ja kenale vaatele ka personaal- sildumisel kitsastes sadamates suurema teeb oma igapäevast tööd tšarterjahina. Sel seid muusikaga duširuume, siis Prantsusmaal vastutuse. aastal ei jõua ta pikematelgi sõitudel Lääne- sai sama raha eest vaid augu keset põrandat ja Kokkuvõtteks võin öelda, et julge hundi merelt kaugemale, aga juba järgmisel sügi- heal juhul külma vett. rind on rasvane ja Hispaaniast kasutatud jahi sel stardime Kanaaridele, et osaleda regatil ostmine ei ole mingi probleem. Samuti on või- ARC 2012 ja veeta jõulud Kariibidel. Klassi- õnnelikult kodus malik suurem jaht ilma eriliste lisakulutusteta kalist reisikirja jahi toomisest saab lugeda 48 päeva jooksul sai läbitud 3382 meremiili, koju tuua, kui reis huvilistele välja müüa. Neid sailing.ee kodulehelt. tangitud 3412 liitrit diiselkütust ja kaks mehi, kes seda marsruuti sõitnud on, tuleb Tänud veelkord Märt Ilumäele, Kalle korda lasime mootoriõli vahetada, sest töö- järjest juurde ja nendega rääkides saab kasu- Kuusile ja ülejäänud Stella Marise mees- tunde kogunes uhkelt. 80% reisist oli tuul likku infot kõrva taha panna. konnale!

navigaator 53 suvi 2011 TeineKas P aragonitulemin uus mudel 31 suudab edasi � arendada oma väiksema õe häid külgi ning pakkuda rohkem ruumi, võimsust ning tunnet, et võid sõita kuhu iganes?

Tekst sverre Göthberg —

Fotod paragon yachts

navigaator 54 suvi 2011 Teine tulemin�

navigaator 55 suvi 2011 paaditest

kandinaavias, kust paragon 31 Tekk ja siseruumid on ahtripingi all panipaik ning veel üks sügav pärit on, kasutatakse paate hoo- Paragon 31-e eristab oma väiksemast, 25 jala panipaik põrandas, samuti mahukas kast sup- pis teistmoodi kui mujal Euroopas. pikkusest õest lisaks suurusele ka välimine lusplatvormil. Roolikambri tagaseinale kinni- Paati võetakse kui transpordivahen- juhtimissild. Seda flybridge’iks nimetada tatud tiikpuust klapp-pingid ning teisaldatav Sdit, mille omamine on ühe Skandinaavia pere oleks ehk liig, aga hoolimata päevitusasemete laud võimaldavad muuta ahtri kokpiti para- jaoks sama normaalne, kui mujal Euroopas on või söömisnurga puudumisest pakub täiendav jaks söömisnurgaks, kuigi soovitav oleks soe- Ford Mondeo omamine. Seetõttu on Skandi- juhtimissild palju eeliseid. tada mõned padjad, et säästa istmikku kõvade naaviast pärit kaatrid üldiselt pigem funktsio- Ilusa ilma korral on alati mõnus tunda, puidust pinkide eest. naalsed kui toretsevad ning tagasihoidlikuks kuidas päike nägu soojendab ning tuul juuk- Paadi nina poole liikumine on turvaline näiteks sihipärasest disainist. Paragon 31 ei ole seid sasib. Ning nähtavus lainetuse jälgimi- – kaatri servades on paksud tugevad ree- erand – välimus on pigem praktiline kui len- seks ja kitsastes oludes manööverdamiseks on lingud ning alati on läheduses kuskilt kinni nukas ning 24,5° kiilunurgaga kere sobiks sama palju parem. Mitte et nähtavus roolikambrist hoida, ükskõik kus oled. Üks piire jookseb üle hästi ka avamere-võistluspaadile. oleks kuidagi halvem, aga tänu flybridge’ile Paljud kriteeriumid, millest skandinaavla- on kaatri kaugeimad servad paremini näha. sed paadi ostmisel lähtuvad, kehtivad ka meie Üleval on istumiskoht kolmele inimesele ning paragon 31 ostjate puhul, kuna meie vetes on tihti laine- suur kaardialus ja –plotter. Ainus probleem tust ning ilm on ettearvamatu. Kuid mainimata flybridge’i puhul on see, et istmed on kõvad, pikkus 9,85 meetrit ei saa jätta asjaolu, et tegu on 30 jala pikkuse võrreldes pehmema polsterdatud juhiistmega tippkiirus 36,2 sõlme kaatriga, millel soliidne hind. Aga üks on kin- roolikambris. Mõistlik oleks lisada ka käetugi, testitud mootor ühemootoriline 370 hp del – kui hinna-kvaliteedi suhet hinnata selle kust järsemate pöörete puhul kinni hoida. Volvo Penta D6 päramootor alusel, kui palju saab paati kasutada (mitte Teki ülejäänud osades on piisavalt liiku- hind alates 166 303 € (sisaldab käibemaksu) välimuse põhjal), siis on väga vähe päevi, kui misruumi ning kaater pakub oma suurust ilm takistab Paragoniga merele minekut. arvestades rikkalikult panipaiku. Kokpitis

navigaator 56 suvi 2011 paragon 31

Paat lõikab läbi lainete. Tõenäolisem on kivist vett välja pigistada kui selle paadi kerest pauku kuulda

navigaator 57 suvi 2011 paaditest

navigaator 58 suvi 2011 paragon 31

roolikambri katuse ning radariraamist jook- on siiski veidi kohmakas, võrreldes Nimbus Merel sevad piirded alla mõlemal pool juhtimissilda. paadis kasutatava suurepärase disainiga kon- Arvestades, et kaatri keret on kõvasti kiidetud Ankru ja roostevabast terasest ankruvintsi soolsüsteemiga. ning “väiksem õde” on lati kõrgele tõstnud, saab peita suurde panipaika, kui neid ei kasu- Magamisvõimaluste rohkus on 31 mudelil olid ootused 31-e suhtes väga kõrgel. Ja ta ei tata – tänu sellele ei varitse kuskil üle parda meeldivaks üllatuseks. Nagu ikka, on vööris jää oma eelkäija varju! 370hp Volvo Penta D6 rippuvad metallosad, mis võiksid kitsastes V-kujuline magamisase, aga ahtrikajutis on mootor ei paku ülisuurt kiirust, kuid sõit on oludes manööverdamisel teise aluse pardasse väga lai kaheinimesease (pakpoordis) ning sujuv ja väle. inetu kriimustuse tekitada. Paati väljastpoolt üheinimesease (tüürpoordis). Lisaks veel Pööretel alla 2200 p/min on turbo veidi ümbritsev vahtplastist vöö peaks tagama ruumi üldkõrgus üle 6 jala ning ongi olemas aeglane, aga kui ta hoo sisse saab, siis kaater pehmema kontakti ja sildumise, isegi ilma suurepärane koht, kuhu pärast rasket mere- lausa lendab paigast ning võtab hoo üles, hoi- lisavendreid kasutamata. sõidupäeva puhkama tulla. Pikema reisi puhul des rahulikult ja muretult 35-sõlmelist sõi- Roolikambris on Paragon võtnud alu- võib ainukeseks probleemiks saada panipai- dukiirust. Kaater on sellel kiirusel nii kindel, seks eelmise mudeli suurepärase disaini ning kade vähesus, eriti kui kajutis majutub kolm et tagasi 25 sõlmele aeglustades tundub kiirus seda veelgi täiustanud. Juhipositsioon on inimest. Vöörikajutis ei mahu koi kõrvale piinavalt aeglane. Kaatri kere on nii hea, et lihtsalt ideaalne. Nähtavus on väga hea tänu seisma, mistõttu tuleb riideid vahetada kam- võiks arendada kiirust ligi 40 sõlmele. Samas laiale panoraam-esiklaasile, millel on ka neli büüsis. Vähemalt on kajutid kaatri erinevates oli testitud kaater veidi ülekoormatud, mis kojameest pritsmete eemaldamiseks. Iste otstes ja nende vahele jääb salong – privaat- tähendab, et tippkiirusel jäi täispööretest liigub taha- ja ettepoole. Rool ja käigukang suse puudumine ei tohiks olla probleem. umbes 100 p/min puudu. on mugavad ja käepärased. Roolikambris on Kambüüsiosa ei võimalda küll korraldada Selle, mis puhtalt kiiruse osas puudu jääb, ruumi ka 12-tollisele plotterile, kust tüüri- suurt banketti, kuid siin on olemas esmavaja- teeb 31 kuhjaga tasa oma imeliste sõiduoma- mees infot saab. likud vahendid ning nutikad panipaigad, nagu duste ning juhitavusega. Palju tõenäolisem Roolikamber ei ole väga suur, kuid tänu näiteks piirded klaasidele ja nõudele juhiistme on kivist vett välja pigistada kui kaatri kerest kahele katuseaknale, suurtele akendele ning all, mis pakuvad täiendavat ruumi lisaks kam- pauku kuulda. Paat lõikab muretult läbi lai- topelt-liugustele on sealt tagatud hea vaade büüsi sahtlitele. Vastas asuv WC on piisavalt nete ning ohtlikuma laine korral on maandu- ning samuti piisavalt värsket õhku ja loo- kõrge püsti seismiseks ning on väljatõmmatava mine alati mugav ja kontrolli all. mulikku valgust. Kui lauda ei kasutata, saab kraani asemel varustatud korraliku dušiga. Sel päeval, kui meie kaatrit testisime, oli selle lakke lükata, et inimestel paras lainetus, kuid kere ei värise- oleks rohkem ruumi liikuda. Ka Magamisvõimaluste rohkus on nud kordagi. Paadi õige seadistus L-kujuline iste pakub mitmeid mõjutab oluliselt ka sõiduomadusi eeliseid, näiteks ahtripink on meeldivaks üllatuseks - merel. Kui ma startisin, siis vajus ülestõstetav pakkumaks muga- V-kujuline magamisase ning nina maandumisel üsna sügavale, vamat ligipääsu ahtrikajutile nii et vesi pritsis üle juhtimissilla. ning pöörlevast esiosast saab ahtrikajut laia kaheinimeseaseme Tol hetkel oli nina trimmitud +2 tüürimehe istekoht. Süsteem ja üheinimesekoiga. peale. Trimmides +4 peale, et nina

navigaator 59 suvi 2011 paaditest

navigaator 60 suvi 2011 paragon 31

Paat kaldub kurvides sama loomulikult kui mootorratas... sellel on ülihea veelpüsivus ning sügava kiiluga kere tagab muljetavaldava sujuvuse.

navigaator 61 suvi 2011 paaditest

Zodiac Fish ‘n’ Hunt Hind € 1 840.- Hind ei sisalda mootorit

oleks veidi kõrgemal, ei satu pardale ükski Kvaliteet maksab ruumikad ning kui vaba ruumi ongi vähem, veepritse. Õnneks on kerel väga hea loomulik Paragon on ehk kallis, aga temast õhkub mul- teeb 31 selle tasa praktilisuse ning oma imeli- liikumisnurk ning põikitasakaal, mis võimal- jetavaldavat kvaliteeti. Roostevaba teras on selt turvaliste avatud tekialadega. dab põhjalikult reguleerida nii päramootorit sama tugev ja kvaliteetne kui teistel paatidel Ka ülemine juhtimissild on väärt omadus. kui ka trimme. ning kõik panipaigad on korralikult viimist- Praktilise külje pealt muudab see sildumise Kui istud üleval juhtimissillal ning enamus letud sileda GPR kihiga. Puitosad on vastupi- palju lihtsamaks, kuid veelgi olulisem on see kaatrist on otse ees sinu vaateulatuses, siis on davad ning ohutuse ja praktilisuse pealt ei ole kirjeldamatu tunne, kui tuul juukseid sasib sama tunne kui kardiga sõites. Paat kaldub kokku hoitud. ja päike soojendab. Ning öösel lisab kind- pöörete ajal sama loomulikult kui mootorra- Ligipääs mootorile ja seadmetele on väga lustunnet see, et kuuled paremini ümbruses tas ning tekkis tunne, et tahaks põlve maha hea – tuleb vaid üles tõsta kokpiti põrand. toimuvat ning märkad teisi aluseid ilma, et Turvaline ja merekindel panna, et vältida reelingute vette vajumist. Mõlemal pool on piisavalt ruumi seismiseks peegeldused klaasilt segaksid. See ei tähenda, Ehk nagu üks meie testitiimi liige ütles: “see ja mootori igapäevaseks ülevaatamiseks – et alumine roolikamber oleks millegi poolest paat võtab kurve uskumatult järsult, aga nii, et see on ühemootorilise süsteemi eelis. Voo- viletsam; tavastandardite kohaselt on sealgi Zodiac on maailma suurim kummipaatide hirm ei tule peale,” kuna paat suudab end väga likud ja juhtmed on kõik topeltkinnitusega nähtavus fantastiline ning roolikambri pai- valmistaja. Zodiac tähendab kaasaegset hästi täiusliku jõuga vee peal hoida. ning põrand on valge, mis aitab kergemini gutus võimaldab suurepäraselt nautida selle Tänu sellele oled nii kindel enda kui kaatri märgata võimalikke lekkeid. Mootori mõle- ülivõimeka alusega sõitmist. kummipaati, mis vastab kõikidele võimetes, et oled valmis allutama kõik mered mal küljel olevat vaba ruumi saab kasutada ka Kui oled kaatritega tutvust tehes läinud ohutusnõuetele ja ületab oma ilma kättemaksu kartmata. Mitte kuskilt ei ole asjade hoidmiseks. järjest üle suurematele ja kiirematele RIB paa- kuulda pauke, naginat või kriiksumist, mis- tidele, siis on 31 järgmine loogiline samm. merekindluses tihtipeale plastikpaate. tõttu jääb mulje, et tegu on pea hävimatu paa- Kokkuvõtteks See võimaldab soojas ja mugavalt teha pike- Nüüd on Eestisse jõudnud Fish’n’Hunt diga, mis talub hästi võimalikke sõiduvigu. Paragon 31 õigeks hindamiseks tuleb sellega teha maid reise, kuid erinevalt enamikest peredele mudelid, mis sobivad eriti hästi kala- ja Maabusime jahisadamas, kus sildumis- proovisõit: selle kaatri tõelist väärtust ei mõista mõeldud sportkaatritest ei ole mugavuse arvel lülid olid tihedamalt paigutatud, kui ma enne, kui oled merel korraliku lainetusega ära kaduma läinud ülitäpne juhitavus, sõidumõnu jahimeestele. varem näinud olen, aga 31-ega on sadamas käinud. Arvesse on võetud praktilisi nüansse ning üle lainete hüppamine, millega oled har- väga lihtne manööverdada. Kindel kiiruse ning kaater on kvaliteetselt ehitatud, kuid pea- junud. Selle kaatri kere ei jää alla sportkaat- reguleerimine, võimas vöörivint ning suure- mine põhjus selle paadi ostmiseks on siiski vilgas ritele ning majutusvõimalused on paremad, pärane nähtavus tagavad, et ka kõige keeru- tugev kere ning muljetavaldav sõidumõnu. See kui ükski kajutiga RIB suudaks pakkuda. Hind lisema kai äärde saab silduda ilma kartmata. on selline kaater, et lausa ise otsid rõõmuga kau- võib saada takistuseks, kui võrrelda 31-e tava- Isegi kui oled üksi, tekitab sildumine mini- gusest valgeid laineharju, sest need teevad reisi lise sportkaatriga, aga kui oled Paragoniga maalselt stressi, tänu Paragoni liugustele ning palju nauditavamaks. Vähetähtis pole ka see, et proovisõitu teinud, siis võin kihla vedada, et laiale pardale. 31 pardal saad mugavalt veeta mitu ööd. Koid on tean, mis paadi sa ostad. Balti Merekaatrid • Pärnu mnt 232, Tallinn telefon 6 710 075 • e-mail [email protected] TALLINN • TARTU • PÄRNU • HAAPSALU www.paadid.ee

navigaator 62 suvi 2011 Zodiac Fish ‘n’ Hunt Hind € 1 840.- Hind ei sisalda mootorit

Turvaline ja merekindel

Zodiac on maailma suurim kummipaatide valmistaja. Zodiac tähendab kaasaegset kummipaati, mis vastab kõikidele ohutusnõuetele ja ületab oma merekindluses tihtipeale plastikpaate. Nüüd on Eestisse jõudnud Fish’n’Hunt mudelid, mis sobivad eriti hästi kala- ja jahimeestele.

Balti Merekaatrid • Pärnu mnt 232, Tallinn telefon 6 710 075 • e-mail [email protected] TALLINN • TARTU • PÄRNU • HAAPSALU www.paadid.ee paadimatk

sihtkohale, Kolga lahele lähima. Seal pais- tis olevat ka slipi moodi asi. Kuid kohale Lastega Kolga jõudes selgus, et võta näpust – kerge trei- leri oleks ehk saanudki vette lasta, aga meie sinna pikalt madalasse vette ei läinud. Pea- legi tundus koht ülearu kõrvalisena, et sinna lahe saartel auto ja treiler mitmeks päevaks järelevalveta jätta. Nii et hoolimata laste nõudmisest kohe Lastega reisimisest kirjutab Navigaatori lugejale merele minna pidime ennast uuesti autosse juba varasemast Norra ja Horvaatia reisilooga tuttav pakkima ja järgmisse potentsiaalsesse sada- Andres Palotu (vt. Navigaatori numbrid 1/2008 ja 3/2008). makohta sõitma. Sedakorda käidi perega kahepäevasel paadiretkel Põhja-Eesti väikesaari uudistamas. neeme sadamast merele Seekord läks õnneks – aiaga piiratud Neeme sadam on üsna korralik, süvendatud, ja aluse Tekst andres palotu saab kai külge kinnitada. Ka õnnestus koha- — likelt saada nõusolek, et võime auto mõneks päevaks sadama juurde jätta. Neemel on ka ahe väikese lapsega kaugele Et reis algas Pärnust, tuli teha korralik sadamahoone, aga omanike kohta ei õnnes- reisida on üsna suur peavalu, eeltöö – treiler mahub vaevu kitsastele küla- tunud midagi teada saada – oleksime tahtnud vähemalt mis autosõitu puu- vaheteedele ära ja kusagilt tupikust oleks pika neile väikese tasu jätta. Kokkuvõttes ideaalne dutab. Nelja-aastane Marvin on haagisega samuti ebamugav välja ukerdada. paadisadam, kus saime end ruttu piraatideks Kväiksest peale pikkade autosõitudega harju- Kuna ma ei satu Põhja-Eestisse sageli, ei tea muuta ja oma seiklusrohket mereretke alustada. nud ja koguni kolm nädalat Horvaatias paa- ka kõiki sadamaid või muid kohti, kus saaks Alustuseks tegime peegelsiledal veel dis elanud, temaga muret pole. Kümnekuune paadi vette lasta. Aastatega on mõned kohad mõned kilomeetrid kiiremat sõitu, et testida Stefie Marie aga pole eriline autosõidusõber ja siiski tuttavaks saanud ja neid enamasti kasu- uusi omavalmistatud trimmplaate, siis aga tema esimene reis Norrasse oli keeruline. Paa- tangi. Kuid mitte seekord. jäime triivima. Teada värk: merel tuleb kala dis talle õnneks meeldib, ja seekordne retk oli Kaardilt leidsin mitu pealtnäha sobilikku süüa. Meie salaunistus oli punane kala, kuid tema esimene ühe ööbimisega paadimatk. sadamat, millest esimesena valisin välja meie olime valmis leppima ka palju lihtsama saagiga.

Fotod andres palotu

navigaator 64 suvi 2011 lastega merel

Nii , et landid vette ja aeglane käik sisse. reisisellid enda võimusse võttis, seadsime Vaevalt olime aga õnged kätte võtnud, kui vööri järgmise sihtmärgi poole, kiiruseks meie kõrvale ilmus piirivalvepaat ja kontrol- paar sõlme. liti kõike, mida saab. Pärnu veepolitsei meid Lastega reisimine polegi nii hull, kui enam ei tülita, kuna teavad, et me pole huvi- arvata võiks. Värske õhk, uued kohad, vesi tavad, aga eks ka siinkandis tuleb oma sea- ja liiv ei anna aega jonnimiseks. Kui veel ise dusekuulekust tõestada. Vähemalt sai Marvin nende fantaasiat erinevate tegelaste ja uute suurt RIB-paati lähedalt nähes uhke elamuse lootustega ergutada, läheb reis rõõmsalt. ja pealekauba vormis ametnikke tervitada. Mõne hetke saime rahus põhjaõngesid Kalaõnne proovisime edutult nii kaua, sees hoida, muljeid vahetada ja niisama veini- kui kõht pilli lööma hakkas. See tähendas, et topsi käes keerutada. Vaatlesime merelt Umb- pidime maad otsima, et kaasavõetud liha küp- usi saart ja selle ümbruses saalivaid väikseid setada ja grillitud kalast unistada. kalapaate. Kuna kõik püüdsid midagi ja võr- Et tahtsime nagunii Rammu saart külas- kude vähesuse üle ei saanud kurta, oletasime, tada, tegimegi seal peatuse ja panime otse vee et ju neis vetes kalu on. Varsti olidki meiegi äärde grilli üles, et kõht täis saada ja saarega ämbris mõned keskmised lestad, mis tõstsid tutvuma minna. Rammu saar on lastega mat- tuju nii meil kui ka ärganud lastel Nõuandeid lapsega kamiseks paraja suurusega. Silma rõõmusta- Õhtupoolikul vaatasid lapsed multikaid merereisile minejatele: vad rannaroosid, männimets ja samblikud, ja mängisid, käies vahepeal kontrollimas, kas põnevad on suured rändrahnud ja majakas. kalu on ka juurde tulnud. Kalapüügi lõpeta- j kaaluge tõsiselt, kas laps on esimeseks Merepoolsel kaldal oli palju luiki ja muid sime loojangul, saagiks jäi kolm kala. meresõiduks valmis linde, keda õige pikalt jälgida sai. Kuna meri oli sile, otsustasime ööseks j tutvustage aegsasti lapsele reisiplaani, siis Tallinna lähedus annab saarel tunda – kui ankrusse jääda Salmistu randa, kaldast ta suudab sellesse sisse elada ja see välistab Lääne-Eesti väikesaartel ja laidudelt vaevalt mõnesaja meetri kaugusele. Öö oli vaikne, ka suurema küsimuste laviini reisi ajal kedagi kohtad, siis Rammul oli koos meiega ehkki ajuti kostis kaldalt mitte eriti valju j valige mereleminekuks sobiv ilm neli paaditäit inimesi. tümpsumuusikat. j looge laeval meeldiv õhkkond, leidke loogilised vastused lapse küsimustele salmistu randa ankrusse teine päev merel j selgitage lapsele veesõidukil käitumise Saarel ring peal, oli aeg jälle merele minna. Vastupidiselt ilmaennustusele hommikuks reegleid, rõhutage, et ta alati kusagilt Lastel tikkus uni peale – ja kõige parem on tuul ei tõusnud, kuid taevas tõmbus siiski pilve kinni hoiaks uni paadininas oma kois. Kui uni väikesed ja hakkas kergelt tibutama. See pani kukalt j võtke kaasa piisavalt söögikraami ja vett, suvel ka päikesekreem ja päikeseprillid Rammu saar on lastega matkamiseks paraja j valige õige riietus, varuge riideid ka ilma- muutuseks, merel tasub alati kanda mütsi suurusega. Silma rõõmustavad rannaroosid, j rääkige lapsele ebamugavustest ja männimets ja samblikud, põnevad on suured ohtudest, kuid ärge teda hirmutage j igavuse peletamiseks võtke midagi köitvat rändrahnud ja majakas. kaasa (raamat, mänguasjad vms.) j mõelge reisiga seoses välja mõni mäng, näiteks piraatide või varanduse otsimise teemal j proovige juba kail lapse päästevesti sobivust, päästevest olgu lapsele paras ja tõstejõuga vähemalt 100 N j jälgige veesõidukil pidevalt lapse tegevust; j merehaiguse tekkides olge võimalusel ülemisel tekil ja vaadake ettepoole merele j suure lainetuse korral hoidke laps oma läheduses j olge lapsele hea eeskuju!

navigaator 65 suvi 2011 paadimatk

sügama, kuid otsustasime kohvi Koipsi saare lõunapoolsel ninal on Saare lõunapoolsel ninal juues olla merel nii kaua kui tahame, on hea maabuda, kuna vesi sest maale jõuab ju alati minna. hea maabuda, kuna vesi on peaaegu on peaaegu kaldani ohutult Lastel polnud kehvast ilmast kaldani ohutult sügav. sügav. Ankru sai kaldasse sooja ega külma, neid rõõmustas visata ja laste lõunauinaku juba seegi, et magamistoa akna taga loksus vesi Lõunaks sai tehtud nii kala kui ka vors- ajal lebasime pehmel liival. Ka seekord saime ja lõunaks saab lõkkel grillitud kala. Hommi- tikesi, ent värske lest vähese soolaga sundis endale naabrid, kes sõitsid veelauaga ja nau- kupuder söödud, kohv joodud, kaldal jalutavad täiskasvanud vesise suu ja poevorstikestega tisid muid suverõõme. Tänu sellele mürale ja koeraomanikud ja tervisesportlased üle vaada- läbi ajama. kärale ärkasid lapsed varem ja said ka külmas tud, tõmbasime ankru üles ning podistasime Proovisime mitte kiirustada, kuid selja vees solistada ja liivamaailma kujundada. merele. Üritasime taas kala püüda ja aeg läks taha tõusnud tume pilv ja vali tuul sundi- Kuna päev liikus pärastlõunasse, pidime lennates. Lõuna lähenedes hakkasid pilvedki sid meid siiski paati. Võtsime suuna tagasi. peagi minema hakkama, sest paadi treilerile hajuma ja otsustasime natuke varem kaldale Kaberneeme poolsaare juures läks vastutu- panemine ja muud tööd võtavad oma tunni- minna, et enne lõunapausi ka Pedassaarega lev laine kõrgemaks ja liikumiskiirus vähenes kese. Tee sadamasse võttis rohkem aega, kuna tuttavaks saada. märgatavalt, aga kuna päike ja tuul olid pilved tuul oli vastu ja veelgi tugevam. Üritasime Jalutasime mööda kivist ja liivast kalda- mujale ajanud ja õhtu alles kaugel, otsusta- hoida rohkem kalda poole ja liikuda lainete äärt. Pedassaarel on ka kõrgemaid kaldaid, sime Koipsi saarel tuulevarju otsida. suhtes natuke diagonaalis, kuid siiski kulus mida katab üsna läbitungimatu männimets, tunde, enne kui vaiksesse ja sooja sadamasse mistõttu ei hakanud lastega sinnapoole tun- jõudsime. Kuni meie paati treilerile upitasime, gima. Läksime nii kaugele, kui lusti pildusid lapsed kive vette. oli, korjasime grillimiseks Napiks jäänud lõunauni ja seiklusterohke puid ja jalutasime päev tõid väikestele reisilistele peagi taas tagasi. une silma ning paar tundi tagasiteed läks ilma tavaliste “millal me kohal oleme?”- ja “millal me jälle piraatide varandust otsima läheme?”- küsimusteta.

navigaator 66 suvi 2011 NOVA 35 COUPÉ

SOODUSHIND € 255 000.-

Balti Merekaatrid • Pärnu mnt 232, Tallinn telefon 6 710 075 • e-mail [email protected] TALLINN • TARTU • PÄRNU • HAAPSALU www.paadid.ee seadus

km), võib olla D-kategooria väikelaevalt nõu- Väikelaevade tav varustus. Päästerõngas või päästelingu ole- masolu ei ole kalda lähedal sõites määruse järgi kohustuslik – C-kategooria paadil on pääste- rõngast või -lingu vaja siis, kui sõidetakse varustuse nõuded kaugemale kui viis miili. A- ja B-kategooria väi- kelaevadel peab päästerõngas endiselt pardal olema, tasu eest vabaajareiside korraldamisel on nõutud ka lisapäästerõngas koos viskeliiniga. said värskenduse Varustuse hulgas on päästevesti kõrvale tekkinud ka ujuvusvahend, mida võib kasutada Pärast enam kui aasta nõudnud arutelusid ja D-kategooria paadis – veesõidukis, mida kasu- kooskõlastusringe valitsus mai keskel vastu määruse tatakse üldjuhul kaitstud vetes ja kalda lähedal. Nõuded väikelaeva varustusele ning väikelaeva Ujuvusvahendid on nii ujuvvestid kui ka riietu- kategooriad vastavalt väikelaeva konstruktsioonile, misesemed (joped, kombinesoonid, türbid), mille samuti sellise väikelaeva ohutusnõuded, millega kandejõud vees on 50 N. D-kategooria paadi varustuse hulgas võib 100 N vesti asemel olla 50 korraldatakse tasu eest vabaajareise. N ujuvusvahend. — Pürotehnika peab olema veekindlas paken- dis ega tohi olla aegunud. A- ja B-kategooria väikelaeval peab olema kolm punast langevar- See määrus sündis osalt ka meresõiduohutuse määrusega võrreldes ei ole muudatusi palju ning juraketti ja kolm sama värvi säratuld, C-kate- seaduse uuendamise tulemusena: lisandunud on enamasti on nõuded arusaadavamaks ja loogili- gooria paadil ainult säratuled ja D-kategooria uusi väikelaevandusega seotud mõisteid ja loo- semaks kirjutatud. Määrusega kehtestatakse vaid paadilt ei nõuta kumbagi. D-kategooria paadil gilise jätkuna võeti ette varustust puudutav osa. miinimumnõuded, alati võib ju varustust rohkem ja C-kategooria paadil, mis ei kaugene kaldast Osa endise määruse tekstist on kantud mere- olla ja üldjuhul ongi paadimeestel-kipritel roh- rohkem kui viis miili (sisevetel 9 km), ei pea sõiduohutuse seadusesse, näiteks kem varustust kaasa võetud. olema navigatsioonikaarti ja asukoha määra- alkoholijoobe osa, peatamine C-kategooria väikelaeval, mis mise vahendeid, binoklit ega esmaabivahen- kontrolliks, juhtimisõi- ei lähe kaldast kaugemale kui deid. D-kategooria purjejahil ei pea olema ka gus jms, mis ei puuduta viis meremiili (sisevetel 9 ohutusvöösid. Lisaksin, et eelnimetatud asjad varustust ja väikelaeva võivad kaasas olla, kui ruumi asjade kategooriat. paigutamiseks jagub, sest mine tea, Endise varustuse milleks vaja võib minna.

Fotod lennart saidla, tõnu kits

navigaator 68 suvi 2011 varustus

Radaripeegeldi, kajalood, triivankur, pilsipump, vastama laevakokkupõrgete vältimise rahvus- raadiosideoperaatori tunnistus. Väikelaeva juht, pootshaak, avariivarustus ja hädarooliseade on vahelisele eeskirjale (sisevetel vastavalt laeva- kel ei ole nimetatud tunnistust, võib raadiojaama nõutud vaid A- ja B-kategooria väikelaevadel. tatavatel sisevetel liiklemise korrale), helisignaali kasutada vaid hädasideks. Tulekustutid ja tulekustutustekk peavad olemas seadmed ja kompass. Väikelaevajuhtidele, kes korraldavad reise tasu olema, kui kasutatakse lahtise leegiga kütte- Veesõiduki mere- ja sõidukõlblikkuse ning eest, on veelgi nõudeid – neil tasub uus määrus keha, põlevaid vedelikke, gaasiseadmeid, sise- tehnilise korrasoleku eest vastutab selle omanik, ette võtta ja hoolikalt läbi lugeda. Näiteks on mootorit või enam kui 25–kilovatise võimsusega ent varustuse ja ohutusnõuete täitmise eest vas- väikelaeva juhile pandud kohustus tutvustada päramootorit. Siis peab pardal olema vähemalt tutab lisaks omanikule ka väikelaeva juht. pardalviibijatele pääste- ja ohutusvarustuse pai- kahekilone tulekustuti, mis vastab tuleohutuse Meresõiduohutuse seaduse järgi eristatakse gutust ja kasutamist ning selgitada keskkonna- seaduse paragrahvi 32 (5) nõuetele. Tulekustutus- nüüd selgemalt väikelaevu, mis on nö lõbusõiduks, kaitse- ja ohutusnõudeid. süsteem peab olema kontrollitud vastavalt val- ja neid, millega korraldatakse vabaajareise tasu Oma tarbeks ja lõbusõitudeks kasutatava väi- mistaja määratud perioodile. C- ja D-kategooria eest (kuni 12 reisijat). Erinevus tuleneb eelkõige kelaeva varustusele esitatavad nõuded ei ole kar- väikelaeval võib pilsipumba asemel olla hauskar. sellest, et tasuliste reiside puhul vastutatakse mistunud. Pigem on sõltuvalt reisi iseloomust (nt Väikelaeval peavad olema töötervishoiu ja töö- ka reisijate eest. Vahe on näiteks päästeparvede kaugus kaldast) või eesmärgist (oma lõbusõit või ohutuse seaduse § 4 (4) ette nähtud esmaabiva- nõudes: A- ja B-kategooria väikelaevadelt pääs- reisiteenuse pakkumine) antud varustuse valimi- hendid, mis vastavad mootorsõidukitel nõututele. teparve ei nõuta, kui väikelaev kaugeneb kaldast sel vabamad käed. Igasugu otsade nõuded on samuti muudetud, vähem kui 20 meremiili. Aga väikelaeval, millega Hea ülevaate saab määruse lisast, kus nõu- näiteks ankruotsade pikkused on väikelaevade korraldatakse tasu eest vabaajareise, nõutakse ded on tabelina üles kirjutatud, selle leiab Riigi kategooriate kaupa määratud, aga kaalu kohta päästeparve või mitut juba viie meremiili kaugusel Teataja määruse juurest: www.riigiteataja.ee/ konkreetseid nõudeid ei ole, ankur peab lihtsalt kaldast (laevatatavatel sisevetel 9 km). aktilisa/1130/5201/1003/MKM32_lisa.pdf tagama ohutu ankrusseismise. A- ja B-kategooria Iga päästeparve kohta peab olema vähemalt Väikelaevale, millega korraldatakse tasu eest väikelaevadel peab olema kaks ankrut, teistel üks. üks väikelaevajuhi tunnistust omav vähemalt vabaajareise, on seatud ka perioodilise tehnilise Pukseerimisotsa, mida nõutakse kõikidelt alustelt, 18-aastane isik ja kohtade arv päästeparvedes ülevaatuse kohustus; ülevaatuse nõuded on lahti asendab ka ankruots. Aerud või mõla on nõutud peab vastama inimeste arvule laeva pardal. kirjutatud meresõiduohutuse seaduse 9. peatükis. vaid C- või D-kategooria laeval. Prügikogumisva- Tasu eest vabaajareise korraldataval väike- Ka on väikelaevade kasutamise nõuded nüüd kir- hendiks võib olla ka kilekott. laeval peab olema GMDSS merealale vastav raa- jutatud meresõiduohutuse seadusesse, mõnin- Varustus peab olema töökorras ja hõlpsasti diojaam. Meresidevahendi kasutamiseks peab gaid muutusi on selleski osas. Hoidke end kursis! kättesaadav. Kõigi veesõidukite tuled peavad väikelaeva juhil olema vähemalt piirangutega – mairold vaik

navigaator 69 suvi 2011 varustus

Viis meest paadis, varustusest rääkimata Navigaator võttis nõuks koguda kokku nõutav kraam, mis mereleminekuks seadusetähe kohaselt kaasas peab olema. Panna see kõik kummipaati. Ja vaadata siis, kas ise ka mahub. —

valdo Z Paukvest (erakogu) Z lennart Elektrimootor Marinepool R330 200.- Marinepool päästevest 25.- Akukast, plastik 13.- Päästerõngas Solas 35.- olle X Aku Varta 72 Ah 90.- Teleskooppootshaak 24.35 Marinepool päästevest 25.- Paadiapteek Raketikomplekt 38.- (Valdo erakogu) Säratuli 14.- Päästeling (erakogu)

W andrus Marinepool tiit X päästevest 25.- Marinepool Hauskar 4.- päästevest 25.- Pilsipump 36.- Karabiiniga kinnitusots 25.- Päästeling 18.-

paat X 5 kg ankur 28.- Zodiac Fish'n'Hunt FH12.6 1 840.- Signaalpasun 5.40 Kõva vineerpõhi ja alumiiniumvarrga Paadipump 8.90 aerud tullidega – komplektis Kompass (Valdo erakogu) Kandejõud 580 kg Tulekustuti (laenatud Tiidu autost) 20.-

Foto kersti klauks Varustus Balti Merekaatrid Pärnu mnt 232, Tallinn

navigaator 70 suvi 2011 Hanse 355

Balti Merekaatrid Pärnu mnt 232, Tallinn www.paadid.ee Tel. 671 00 75 persoon

Mereajaloolasest merekultuuri maaletooja Energiast pakatav turismigruppidele merelist Saaremaad tutvustav, ajalookonverentsidel ettekannetega esinev, ajakirjadele ja -lehtedele artikleid kirjutav, oma loodud ühenduse, Saaremaa Merekultuuri Seltsi tegevuse juhatuses kaasalööv, Kuressaare linnavolikogu kultuurikomisjoni ja Kuressaare linna nimekomisjoni liikme kohuseid täitev, perekonnapea, abikaasa, isa ja vanaisa rolli täitev Bruno Pao saab augustikuu 22. päeval 80. aastaseks. Uskumatu aga tõsi

Tekst aare laine —

aastal hiiumaal emmaste merendus. Kaubalaevade merendus on hääbu- 1931. vallas sündinud Bruno Pao on tei- nud. Kaupu vedavad alused on läinud teiste rii- nud oma elutöö Tallinnas, Muhus ja Saaremaal. kide lippude alla. Eesti lipu all sõidab veel vaid Mereajaloolasena on ta oodatud lektor, giid neli laeva. Eestlastest meremehed ja neid on ja kirjutaja nii Saare-, Muhu- kui mandrimaal. palju, üle tuhande mehe, sõidavad välisriikide Saaremaa Merekultuuri Seltsi loojana on laevadel,” nendib kogenud ajaloolane teatud Bruno Pao tihedama-sõbraliku kontakti minoorse hääletooniga. saanud Soome Uusikaupunki mereajaloo Kodusaare merendusest rääkides tuleb ühinguga. Tänavu augustis seisab Saare- Brunole taas muie näkku. Parvlaevaliikluse on maa Merekultuuri Seltsil ees Soome reis. Saaremaa Laevakompanii heale tasemele viinud. Põhieesmärgiks on Turu merepäeva- Uued, mugavad, kiired ja palju sõidukeid mahu- dest osa saamine ja ammuste sõprade tavad parvlaevad Kuivastu – Virtsu ja Heltermaa külastamine Uusikaupunkis. – Rohuküla liinil räägivad ise enda eest. Saaremaa Kellelt aga veel küsida kui mitte sadamast (süvasadamast) kõneldes sõnas Bruno mereajaloolaselt, kas Eesti vabariigi Pao, et selle nüüdisaegse merevärava õiget täht- merenduspoliitikaga on kõik kor- sust veel ei hoomata. Väikesadamaid ehitatakse ras? Kas Eesti on mereriik? ja renoveeritakse mitmes Saare maakonna vallas. “Eestis on merendus natuke Kahjuks pärsib bürokraatlik asjaajamine entu- viltu. Meil on reisilaevade siastlike rannameeste ettevõtlikkust. Navigeerimine tugineb põhimõttele, kuhu tahad minna. Kui tahad kusagile minna, pead kõigepealt teadma, kus sa parasjagu oled. Sa pead kasvõi taevatähtede järgi oskama oma asupaika lugeda.

FotoD irina mägi, Aare laine

navigaator 72 suvi 2011 bruno pao

talupoja- ja meremehetar- Nüüdisaegse merevärava õiget merekool, Vigala põllutöökool, kusega navigeerimisest Väimela Põllumajandustehni- Ühtäkki võtab peatselt juube- tähtsust veel ei hoomata. kum, Kuressaare õhtukeskkool. lit pidav Pao rääkida navigee- Väikesadamaid ehitatakse ja Lõpetanud 1976. aastal Tallinna rimisest. Ikka selleks, et meie 2. Õhtukeskkooli (venekeelse) ja jutuajamist valgustab ajakiri renoveeritakse mitmes Saare 1983. aastal Tartu Ülikooli ajaloo- Navigaator. maakonna vallas. Kahjuks teaduskonna. “Merelise hingega ini- pärsib bürokraatlik asjaajamine mene saab navigeerimisest hiidlasest saarlaseks, siis aru. Navigeerimine, olgu see entusiastlike rannameeste tallinlaseks, muhulaseks ja siis laevajuhtimise või ka ene- ettevõtlikkust. taas saarlaseks sejuhtimise kunst, tugineb Kuigi Bruno Pao on elanud aas- põhimõttele, kuhu tahad minna. Kui tahad “Viimased 20 aastat praeguses Eesti vaba- takümneid Tallinnas, on ta hingelt ikkagi kusagile minna, pead kõigepealt teadma, riigis peaksid siis kaante vahele jõudma. Seda saarlaseks jäänud. Pärast pealinna tolmu kus sa parasjagu oled. Sa pead kasvõi taeva- ei anna võrrelda esimese Eestiga, mida ma jalgadelt pühkimist töötas Pao aastaid Muhu tähtede järgi oskama oma asupaika lugeda,” ka mäletan,” teavitab varem mitu raamatut valla arendusnõunikuna, oli üks neist, kes arutleb 80-eks saav mees. kirjutanud. navigeeris Nõukogude ajal külanõukoguna Kas auväärses eas džentelmenil on ka Nõnda siis on Bruno Pao ise palju kirjuta- tegutsenud üksuse taas omavalitsusrajale. praegu kindel siht silme ees, kuhu navigeerida? nud. Ajakirjanikukarjääri alustas ta 20. augus- Kuidas aga Hiiumaal sündinud poisist sai “Ma olen nagu purjetaja, kes on jõudnud til 1951. aastal Kuressaares tollases rajoonilehes. see, kellena Bruno Paod praegu tuntakse? väga ilusale merele ja vaatab ümberringi. Nii et taas üks juubel. Kuuskümmend aastat “Brunot kasvatas kasuema, ema õde Miina. Lasen oma laevukesel tasakesi ainult triivida. tagasi sai Bruno Paost “kirjatsura”, kes hiljem Ema suri, kui poiss oli 1 aasta ja 7 kuud vana. Imetlen, mis ümberringi tehakse. Vaatan lapsi töötanud mitme ajalehe ja ajakirja toimetus- Meremehest isa oli maetud juba pool aastat ja lapselapsi. See on ka mõnus tegevus,” võtab tes. Mehe ametiredelil on aga niipalju pulki, et varem. Pere seitse last jagati sugulaste vahel Bruno praegust elu mõnuga. annab üles lugeda. Bruno Pao on navigeerinud laiali. Bruno toodi Hiiumaalt ära Saaremaale. Täit tõtt selles siiski ei ole. Juba järgmi- (võtkem seda sõna kas jutumärkidega või ilma) Kui Miina titega Valjalga jõudis, tulnud sel päeval võtab saarlane ette Tallinna reisi, näiteks sadamatöölisena, meremuuseumi osa- külanaised uudistama – Aarne Miina toond et jälle pealinna arhiivides midagi uurida. konnajuhatajana ning ajakirjanikuna mitme omale piimakassi! See piimakass oli pisike Pooleli on raamatu kirjutamine. Juubelipäe- lehe ja ajakirja toimetuses. poiss Bruno,” kirjutas juubilarist ajakirjanik vaks peaks memuaaride kogumik esitlusküps Koolegi on üksjagu, mille pinke nüüdne Aili Kokk Saarte Hääles. olema. Kes jõuakski vanahärra kõiki ettevõt- auväärt Kuressaare linnakodanik nühki- Igal pühapäeval käis Bruno kasuemaga misi üles lugeda. nud: Kallemäe 7-klassiline kool, Tallinna Valjala kirikus. Lapsele istus see kirikuvärk

W SEITSE JALGA VETT KIILU ALLA: 1999. aasta 29. Y MENU- JA MEREKIRJANIKUGA Kirjanik Jüri Tuulik mail lausus Bruno Pao Nasva sadamakail häid sõnu üm- ja Bruno Pao ei ole üksnes kolleegid vaid ka sõbrad. bermaailmasõidu jahi Lennuk ehitajaile ja meeskonnale.

navigaator 73 suvi 2011 persoon

hästi – inimesed kõik pühapäevariietes, ore- polnud enam ühtki paari mitte mingisuguseid ilmus ja tekitas positiivset vastukaja. Mõis- limäng ja pastor Elkeni pühalik jutlustamisviis. saapaid. Koolitee aga pikk ja vesine, kuidas sa tagi ei saanud tol ajal kõikidest asjadest otse- Bruno räägib, et tema tahtnud siis pas- lapse sedasi kooli saadad? Nii pidi Bruno veel sõnu kirjutada ega rääkida,” vaatab Bruno toriks saada ja teinud seda Elkenit järele. üheks aastaks koju jääma. Pao ajas tagasi. “Mul oli üks lehmakell, sellega helista- Soov meremeheks saada oli aga nii suur, et 1977. aasta augustis kutsuti Bruno Pao kui sin “kiriku” sisse ja hakkasin peale: armas pärast seitset klassi läks Bruno Tallinna mere- vastne Tartu Ülikooli kaugõppeosakonna aja- kogudus...” See tuli poisil päris naljakalt kooli. Sai seal õppida kasinasti kaks aastat, lootudeng, meremuuseumisse tööle. “Kümme välja, sest kõik muudkui nõudsid: “ Bruno, kui tervis üles ütles. aastat olin muusemis. See oli huvitav ja töö- tee pastorit!” rohke aeg. Allveearheoloogiaga hakkasime Igaks surnuaiapühaks tegi Miina poisile meremeest Brunost ei saanud, sai me- tegelema 1978. aastal. Laevamehest huviline uued riided. Kui poiss oli 8-aastane, sai uhke reajaloolane Vello Mäss tuli muuseumisse rääkima, et ta madruseülikonna. No see oli vägev värk! 46-aastase mehena läks Bruno ülikooli. Muide sukeldumisega tegeleb. Olin siis merendus- Ja kui juba selline ülikond oli, siis tuli ikka ajaloolase diplomi võttis ta seal vastu koos osakonna juhataja ja võtsin Mässi jutust kohe meremeheks hakata. Oli ta ju kuulnud lugusid Mart Laari ja Küllo Arjakasega. tuld. Hiljem moodustasime allveearheoloogia oma laevakaptenist isast. Meri on Brunol alati hinges olnud, ükskõik klubi Viikar. Selle nime tuletasime sõnadest Bruno hiidlasest isa oli meremees, kes kus ta ka elanud või millist tööd teinud. 1977. viik, mis tähendab lahte ja ar on lühend sõnast oma viimase sõidu tegi Saaremaal Lahetagu- aasta mais kirjutas tollane tallinlane ajalehele arheoloogia,” selgitab ka allveearheoloogiaga sel meisterdatud laevaga Kolumbus. Mehed Sirp ja Vasar artikli “Seljaga mere poole”. tegelenud Bruno Pao. tahtnud veel enne talve tulekut teha ühe reisi “Mulle see asi ei meeldinud, et Eestis ei Esimeseks tööalaks oli allveearheoloogi- Taani, laualast peal. Kange tormi ja külmaga pandud merd tähele. N. Liidu ajal tekkis dele Hiiu madal. Renditud kalalaevaga sõit- sõitis laev Piiteri juures karile, soomlased inimestel kontinentaalne mõttelaad. Omal sid huvilised esimest kogemust saama. Bruno päästsid mehed ära. Aga isa jäi haigeks ja suri. ajal kui heeringapüügibaase meile tehti, siis mäletab, et esimeseks saagiks oli merepõhjast Madruseülikond oli tehtud mõttega, et sel- toodi ju Venemaalt mehi sisse. Nendega oli leitud ühe vana laeva plangu tükk. lega läheb laps ka kooli. Kõik kooliriided olid raskusi. Kõigest sellest ma kirjutasin. Lugu “Avastasime Kõpu otsas ühe lagunenud olemas, kenad pruunid saapad poes laeva. See oli 1946. aastal hukka välja vaadatud. Et kui piimaraha Mulle see asi ei meeldinud, saanud üks trofeelaev. See oli saab, siis ostetakse ära. et Eestis ei pandud merd tähele. niisugune kogemuste saamise Aga tulid sõjasõnumid, rahvas ja harjutamise platstarm. Kõr- oli ärevuses ja poed osteti tühjaks. N. Liidu ajal tekkis inimestel gessaares oli meil metsa ser- Läksid ka Bruno saapad... Poes kontinentaalne mõttelaad. vas ilus laager üleval. Merele

Y TUNNUSTUS TEHTU EEST: Saaremaa merispordi Seltsi kommodoor Margus Hiet tänab Saaremaa Merekultuuri Seltsi eksesimeest Bruno Paod.

W MÄLESTUSMÄRK LAVAEHITAJAILE: Lõmala rannas püstitati merekultuuri seltsi eestvõtmisel mälestus- märk seal viimase puust laeva ehitajaile. Mälestusmärki uudistavad laevamees Valter Nuum ja Bruno Pao.

navigaator 74 suvi 2011 bruno pao

tohtisime minna mitte enne Allveearheoloogiaga hakkasime pühapäev mereteemaga. Nii sün- päikesetõusu ja loojanguks diski stereopühapäev “Ema maa ja pidime tagasi olema. Hiljem tegelema 1978. aastal. Moodustasime isa meri”. Saatepäeva külalisteks olime Saaremaa rannikumeres allveearheoloogia klubi Viikar. oli tollane mereakadeemia rektor ja ka Tallinna lahel,” meenutab Tarmo Kõuts, merendustegelane ekspeditsioonidest osavõtnu. Selle nime tuletasime sõnadest viik, Reet Naber ja paljud teised. Too- 1985. aastal leidsid klubi mis tähendab lahte ja ar on lühend kord võeti jututeemana saates üles liikmed Orissaare lähedalt sõnast arheoloogia merekultuur. Maasilinna alt kuulsa Maasi- “1994. aastal tulime perega linna laeva vraki. 1987. aastal tõsteti vrakk Kahes soomustornis olid 229 mm suurtükid. Muhust Kuressaarde elama. Sama aasta veest välja. Nüüd on see asukoha leidnud Tal- Admirali käsul tuli reis ette võtta. Laeva väl- sügisel leidsin mõttekaaslasi merekultuuri linna meremuuseumis. judes ilm nii tuuline ei olnudki. Torm tõusis seltsi asutamiseks. Tegime selle seltsi sel- Bruno Paol on siiralt heameel, et Vello avamerel. Saatelaev kadus eest ja jõudis Hel- lepärast, et inimestele teavitada merd, et Mäss leidis üles soomuslaev Russalka vraki. singisse. Russalkat oodati sadamas. Arvati, äratada saarlastes aukartust mere vastu, Selle leidmise aastal, 2003. aasta augustis et soomuslaev läks kusagile tormivarju ja koguda meresõidu ajalugu ja levitada mere- tundis Bruno Pao uhkust oma endise kol- jõuab hiljem kohale. Mingisugust häiret ei meeste kultuuritavasid. Korraldasime mere- leegi saavutuste üle, rääkides Saaremaa antud. Tegelikult oli laev juba selleks ajaks laulude festivale, tulime ideele korraldada Merekultuuri Seltsi liikmeile: “Vello Mäss uppunud. 177 meest läks 74 meetri sügavusel Kuressaare merepäevi. Kolm esimest aas- on merearheoloogia eesotsas tänase päevani. põhja. Laev ei olnud reisiks vajalikul viisil tat aitasime neid korraldada. Nüüd on meie Nüüd siis jõudsid Eesti merearheoloogid ette valmistatud. Illuminaatorite avade luu- ülesandeks jäänud mereajaloo konverent- tema juhtimisel oma suurima leiuni. Soo- gid unustati lattu. Neid ei olnudki võimalik side läbiviimine. Oleme seltsiga raamatuid muslaev Russalka väljus Tallinna sadamast ette panna. Tsaari Venemaa sõjalaevastikule välja andnud. Augustis anname välja mere- vana kalendri järgi 7. septembril 1893 ja võt- oli see suureks kaotuseks.” laulude kogumiku,” annab Pao teada vaid tis kursi Helsingi poole. Merel tõusis torm osakese sellest, mis merekultuuri selts ette ja laev uppus enne sihtsadamasse jõud- miks loodi Saaremaa Merekultuuri Selts? võtnud. mist. Russalka oli rannakaitseks ette näh- Eelmise sajandi üheksakümnendate aastate Kas Bruno kardab ka vananeda? Ega vist. tud 62 meetri pikkune ja 12 meetri laiune alguses tegi Muhu vallavalitsuses nõunikuna Praegu ei näita ta küll kübetki välja, et saab ning 3,3 meetrise süvisega soomuslaev. töötav Bruno Pao tollasele raadiomehele juba kaheksakümneseks. Ta ju alles kahek- Aluse pealveeosa oli kõvasti soomustatud. Aare Lainele ettepaneku koostööks. Bruno sakümmend. Parras ulatus vaid meetrijagu veest välja. pakkus välja sisustada Eesti Raadios üks Tuult purjedesse, Bruno!

Y MEREJUTUD LINNAPEAGA: Neli aastat tagasi oli Ku- ressaare linnapea Urve Tiidus ja linnavolikogu aseesimees Bruno Pao. Spordiseltsi peol oli jututeemaks purjetamine.

X TUULT TIIBADESSE: Kui purjekaile soovitakse “Tuult purjedesse!”, siis tuulikuile “Tuult tiibadesse!” just seda Bruno Pao (paremal) Angla tuulikumäel mölder Jaan Vatsfeldtile sooviski.

navigaator 75 suvi 2011 ajalugu

võitlusvõimetu slava muhu väinas

Hävitajalt Dejatelnõi loendati vaenlase Operatsioon eskaadris 28 laeva. Kessulaiu lähedal seisvad ristlejad said käsu sakslastele vastu minna. Üle- jäänutel aga lahkuda tule ulatusest põhja suunas. Hävitajate divisjon sai käsu valmistuda laevade Albion Läänemerel uputamiseks Viire kurku, et sulgeda vaenlaste laevadele läbipääs Kuivastu reidile. Mitmeski väljaandes on Bruno Pao huvilisi teavitanud ajaloolistest merelistest sündmustest. Siinkohal üks vene laev sai tabamuse ajaloolase stiilinäide kaastööst Saarte Häälele, mis Lahingulaevad Slava ja Graždanin (1917. aasta annab teada 1917. aastal Läänemerel toimunud Esimese Veebruarirevolutsioonini kandis see alus nimetust maailmasõja suurimast sõjalisest operatsioonist Albion. Tsesarevitš) avasid miiniväljal askeldavate Saksa Lahingute järel jäi merepõhja hulgaliselt laevavrakke. traalerite pihta tule. Mingi tehnilise rikke tõttu 1920. ja 1930. aastal püüti sealt vanametalli kätte saada. kiilus Slava vööritorn kahe 12-tollise suurtükiga Mõnigi ettevõtlik mees ajas tookord metalliäriga hulga kinni. Pealetungi asemel pidi lahingulaev tegema manöövri, et kasutada ahtritorni suurtükke. varandust kokku. Manöövri käigus sai Slava aga paremasse poordi, — allapoole veeliini Saksa lahingulaevadelt kolm taba- must. Mürskude lõhkemine nõrgalt soomustatud Bruno Pao: “Saaremaa vallutamine Saksa vägede pärast keskpäeva peamise lahingukäsu täitmist: kere alaosas tekitas pikad, kuni 40 meetri pikkused poolt 1917. aastal võimaldas tuua Irbe ja Soela rünnata Vene merejõude Muhu väinas. lõhed. Laev hakkas täituma veega. Lisaks tabasid väina kaudu Väinamerre piisavalt sõjalaevu, et Eesotsas liikusid miinitraalerid. Seejärel lahin- sakslased laeva veel neljal korral, mille tagajärjel anda valus löök siia koondunud Vene Balti mere gulaevad König ja Kronprinz ning ristlejad Kolberg ja muutus see lõplikult lahingukõlbmatuks. sõjalaevastikule. 16. oktoobri hommikul läbis Strassburg. Julgestas hävitajate flotill. Õhtuks jõud- Slava komandör sai väejuhatuselt käsu upu- Saksa 3. eskaader Irbe väina ja suundus Kures- sid Saksa laevad Viire kurgu ette, kus vaatlust sega- tada laev pärast peajõudude taganemist Esimese saare alla. Kui selgus, et Roomassaare sadam on vas hämaruses tehti sõidurenn miinivälja. Vene maailmasõja ajal Väinamerre kaevatud 7,5 meetri kaubalaevade konvoi vastuvõtuks vaba, jätkati laevad märkasid vastase jõude alles hommikul. sügavusse kanalisse, et see vaenlasele sulgeda.

FotoD erakogu, saaremaa muuseumi arhiiv

navigaator 76 suvi 2011 albion

Laeva uputamine pidi toimuma Papirahu juures, kokku ligi poolsada vrakki Oma eduka tegevuse lõpetas see mees pärast kuid see sõjaline käsk jäi täitmata, sest käiguta Pärast Esimese maailmasõja lõppu loeti Eesti Teist maailmasõda Norra rannikul hiiglasliku raske lahingulaev triivis kanali suudme lähedal vetes kokku 46 laevavrakki (see on koos kauba- moodsa Saksa lahingulaeva Tirpitz tükeldamise leetseljakule kinni. laevade ja praamidega). Meie veeteede korrasta- ja rahaks tegemisega. Teenitud miljonitega lah- Üle 800 mereväelase võeti Slavalt teiste põge- mise huvides hakati 1920-ndatel aastatel andma kus Põld Kanadasse, kus ta elas veel mõnda aega nevate laevade poolt maha. Kaks Muhust pärit eraettevõtjatele litsentse uppunud laevade lam- rikka mehena. madrust läks paadiga koju, tosin venelast aga mutamiseks. Litsentsi andmisega kaasnes aga sõudis Matsalu randa, kust nad endale pruudid kohustus loovutada veerand metallimüügist slava lammutamine leidsid ja sinna püsivalt elama jäid. saadud tuludest riigile. Tookord leidus seitse jul- 12. juunil 1933 alustas lammutustöid Slava kal- get üritajat, kes muretsesid tuukrilaevad, palka- lal Johannes Hergauk, kes oli kogemusi oman- vanarauast noore riigi sõjalaevaks sid tuukrid ja rentisid tõstelaevad ja veopraamid danud Vilsandi saarelt pärit Jaak (Jakob) Hausi Slavale lisaks kaotasid venelased Soela väina ning töö läks käima. tuukritööde ettevõttes. Enne seda olid Slavalt suudmes ka Saksa laevadele vastu tõtanud ja Esimesena alustas firma Hüpler&Co, kes rabas juba maha võetud 6-tollised suurtükid, mis viidi otsetabamuse saanud hävitaja Grom ning veel endale kohe ka paremad palad. Kuid paljudest ei Aegnal ja Naissaarel asunud Eesti rannapatareide mõned väiksemad laevad. Sakslased kaotasid käinud jaks üle. 1924 asutati firma Viking, mis aga täienduseks. Sellele lisaks oli laeva lihtsalt rüüsta- Kassari lahel torpeedopaadi A–32, mille üles- 1931. aasta majanduskriisi ajal pankrotti läks. Töö tud – suurem osa kergesti kättesaadavat ja lahtist tõstmine oli noorele Eesti Vabariigile 1923. aastal võttis üle keegi Kuulmann, kes samuti ots-otsaga kraami oli sealt minema viidud. jõukohane, ja pärast põhjalikku remonti sai sel- kokku ei tulnud. Samas oli aluse veealune osa aga praktiliselt lest meie sõjalaev Sulev – Kuressaare linnavappi puutumata ja juba esimesel aastal tõsteti tuuker kandva miinijahtija Sulevi esinimekaim. teenis miljoneid Niggoli juhatusel veest välja 1100 tonni soomus- Juba 1903. aastal ehitatud kohmakas lahingulaev Uue lepinguga alustas veel samal aastal 1915. aas- terast (see sisaldas 4–5% kroomi ja niklit) ning Slava – laeva veeväljasurve oli 13,5 tuhat tonni, pik- tal Osmussaare juures kaljudele jooksnud Saksa 200 tonni rauda, mis müüdi Norrasse ümbersu- kus 122 meetrit ja laius 23 meetrit – jäi esialgu Muhu ristleja Magdeburg lammutamist Saaremaalt Tii- latuseks. Laevavraki juures töötas 40–50 töölist, väina. Selle vee peale ulatuv suurtükitornidega üla- rimetsast pärit Aleksander Põld (1904–?), kes kes said suve jooksul palka ligikaudu 4000 krooni. osa kujunes peagi militaarseks vaatamisväärsuseks, lõhkus vanarauaks ka Põtkelmaa madalikul huk- Laeva punkrites avastati veel 2000 tonni kivisütt kust muhulased talviti jäätee aegu endale separauda, kunud Soome auriku Wiiri ja Sõrve tuletorni ligidal ja messis hõbeserviis 175 inimesele. tarbevaske ja laskemoona muretsesid. Inglise auriku Penelope. – bruno pao

navigaator 77 suvi 2011 merekool

Liiklemine joonis 1 joonis 2 joonis 3 sisevetel ii osa 12 Eelmises Navigaatori numbris alustasime joonis 4 joonis 5 joonis 6 sisevetel liiklemise reeglite tutvustamist. Seekord selgitab väikelaevnike koolitaja Agnes Nõu 2.20 erinevate liiklusmärkide tähendusi joonis 7 joonis 8 joonis 9 —

Kui me eelmises ajakirja numbris püüdsime teid a-kategooria keelumärkidest on meil enim A.18. Kiirväikelaevadele ja teistele sport- ja huvi- kurssi viia sisevetel liiklemise üldiste alustega, siis kasutatavad järgmised märgid laevadele lubatud sõidupiirkonna lõpp. (joonis 3) seekord jätkame teemat täpsemate reeglite tut- Selle märgi mõjualad on harilikult seotud loodus- vustamisega. A.7. Sildumine keelatud. (joonis 1) hoiuga. Need on piirkonnad, kuhu lubatakse liik- Kõigile peaksid tuttavad olema maanteeliik- Selle märgi mõjualas ei tohi silduda mõjuva põh- lema tavaolukorras vaid aerupaate. luses kasutatavad liiklusmärgid. Analoogne süs- juseta ükski alus. Mõjuvaks põhjuseks sildumisel teem kehtib ka sisevetel liigeldes. Näiteks Emajõe loetakse aluse uppumisohtu sattumist või alusel A.19. Laevade ja väikelaevade veeskamine ja väl- ja Tallinn-Tartu maantee erinevus seisneb suu- viibiva inimese eluohtlikku seisundit. Küll aga või- jatõstmine keelatud. (joonis 4) resti selles, et jõesängis, kui laevateel, voolab vesi vad märgi tähelepanuta jätta operatiivsõidul alused Veeskamiskohti on erinevaid ja selline märk ei ole ja maanteed katab asfalt. Mõlemal teel kehtivad ja loomulikult alused, mille tarbeks sildumiskoht kunagi paigaldatud ilma tõsiseltvõetava põhjuseta. aga piirangud ja reeglid, mõlemal mõõdetakse kii- on rajatud. Kuigi meie sisevetel on niigi vähe veeskamiskohti rusi kilomeetrit tunnis (km/h) ja sõidurada jääb ehk slippe, siis tasub alati mõne sellise kasutamisel paremale teepoolele (ehk vastassuunas liiklevad A.9. Lainetuse tekitamine keelatud. (joonis 2) eelnevalt selgitada koha eripärasid. On kohti, kus alused lahknevad üldjuhul vasaku pardaga, kui ei See on meie sisevetel kõige rohkem kasutust leid- kohe paadi vette jõudmisel leiate end suure kivi kõr- lepita kokku teisiti). nud märk, mis seatakse üles tavaliselt sadama- valt (ja ei tea, mitme kivi kohal). On kohti, kus põhi Siseveeliikluses on kasutusel keelavad, kohus- ja sildumisalade piirkonda, kus märgi mõjualast on väga pehme või kaldtee järsk. Loomulikult on ka tavad, piiravad ja informatsioonilised märgid, läbisõitva laeva lained võivad kahju tekitada seal slippe, mis asuvad eramaal ning mille kasutamine millele vajadusel lisanduvad abisignaalmärgid. seisvatele alustele. Kuigi neid märke on piisavalt tuleb maaomanikuga eelnevalt kokku leppida. Loo- Keelumärkide ja kohustavate märkide kehtivusala ja nähtavalt kasutatud, siis neid, kes seda märki duslike ja märgistamata veeskamiskohtade kohta algab tavaliselt teiepoolsesse sõidusuunda paigal- tunnevad, on täna veel nukralt vähe. Lainekeelu tuleb aga kindlasti eelinfot koguda. Kogemused on datud märgist ja lõpeb vastassuunas asuva mär- märgi mõjupiirkonda sõites peab jälgima seda, et näidanud, et pealtnäha lihtsam või odavam lahen- giga. Seega jälgida tuleb mõlemat kallast. Samuti aluse kiirust ei tuleks mitte keelumärgist alates dus lõpeb tundidepikkuste mudamanöövritega või võib kehtida märk liiklusskeemis edasisi juhiseid vähendama hakata, vaid märgi kehtivusalasse uue vindi soetamisega. andva märgistuseni. jõudes peab olema juba teie juhitaval veesõidu- kil kiirus, mis välistab lainete tekke. Selline sõidu- kiirus ei ole kindlasti maksimumkiirus.

Foto malev toom

navigaator 78 suvi 2011 merekool

lainetuse tekitamine keelatud (joonis 2) alternatiiv märk

1500

nnnnnn joonis 10 joonis 11 b- kategooria kohustavatest märkidest leiab c- kategooria piiravad märgid meil reaalsuses abisignaalmärgid paigaldatakse kas põhisig- meil enim kasutust vaid kiirusepiirangu märk. rakendust ei ole leidnud. Kuid teadmiseks, et naalmärgi alla või kohale ja annavad lisainfor- nende märkidega tähistatakse sügavuse ja kõr- matsiooni. B.6. Kiirusepiirang. (joonis 5) guse piiranguid, laevatee laiust ning laevatee Kiirust mõõdetakse sisevetel juba eelpool maini- eemaldumist kaldast märgil tähistatud kaugusele. Näiteks Üleveopraami kaugus märgist 1500 tult kiirusühikuga km/h. Kuna enamusel alustel meetrit (joonis 10) ei ole siiski täpset süsteemi kiiruse hindamiseks, Näiteks C.1. Sügavuse piirang. (joonis 8) Anna üks pikk helisignaal (joonis 11) siis ei eksi kindlasti, kui liigutakse kiirusega, kus Märk tähistab veetee sügavuse piirangut kehti- lainetust ei tekitata. Kiirusepiirangud on meil val- vusalas. Sisevete laevaliiklust kehtestavate signaalmär- davalt üles seatud Väikesel-Emajõel. kidega saate põhjalikumalt tutvuda Riigi Teataja e- kategooria informatsioonilised märgid. internetiaadressil: https://www.riigiteataja.ee/ Samas on kindlasti kaugemale seilavate laev- akt/258035 pealkirja all “Laevatatavatel siseve- nike teadmistepagasis vajalikud järgmised märgid. E.4. Üleveopraam (mitte iseliikuv). (joonis 9) tel liiklemise kord”. B.5. Peatumine kohustuslik. (joonis 6) Märk on meie sisevetel kasutusel Emajõel Kavas- – Agnes nõu B.7. Helisignaali andmine kohustuslik. (joonis 7) tus, kus ta on paigutatud jõepervele koos laine- Nende märkide eesmärk on teavitada aluse saa- keelu märgiga. Üleveopraami puhul tasub kindlasti bumisest teatud tsooni, kus teie kohalolek on arvestada, et parv ise on meile vee peal üldjuhul vajalik tuvastada. Toll, liiklusskeemid ja muu nähtav, aga parve hiivavad trossid ja ketid jäävad sarnane. Selliste märkide juures kasutatakse olulise osana piiranguga arvestamiseks siiski vee tavaliselt ka abisignaalmärki, mis näitab ära teie alla. Märgiga tähistatud piirkonnas tuleb kindlasti edasised tegevused ja/või põhjused signaali and- sõita miinimumkiirusega, ehk kiirusega, millisel miseks. teie alus on veel juhitav. Varuda tuleks ka kanna- tust parve läbi laskmisel, sest selline veesõiduk suuri kiirusi ei arenda.

navigaator 79 suvi 2011 minu paat

minu paat Runbjarn & Alar Schönberg

Alar Schönberg

puulaevaselts Vikani juht

vanus 37 meresõidukogemus umbes 13 aastat. aastane seilamine Oleneb aastast, sel aastal plaanis ligi 1300 miili, seda on kõvasti rohkem kui tavaliselt.

Fotod erki rammo

navigaator 80 suvi 2011 runbjarn

Vikani puulaevaseltsi esimees ja rannarootsi kultuuripärandi tulihingeline eestvedaja Alar Schönberg Runbjarn pühendab oma vabad hetked puulaevade ehitusele ja seiklusrikastele merereisidele. Tema ja ta meeskonna käte kodusadam Haapsalu vahel valmib võimsaid ajaloohõngulisi puulaevu, tüüp jahta millega seilati Läänemerel sadakond aastat tagasi. ehitusaasta veeskamine 2008 august. kere materjal puit (mänd) Jahta Runbjarn on neist seni suurim ja uhkeim. pikkus, laius 18 m koos pukspriidiga (14 m enda pikkus), laius 4,5 m. küsimused lauri levo süvis 1,7 m — kõrgus koos mastiga 14 m mootor, võimsus Sisu 90 hj LL Kuidas tundub Sulle, kui endisele Käisime Hobulaiul ja paljudes teistes kohta- navigatsiooniseadmed sülearvuti, Rannarahva Muuseumi juhile ranna- des. Püsiv side merega tekkis siis, kui tulin kompass, radar, raadioside. rahva olukord Eestis praegu? pärast ülikooli lõpetamist Haapsalu ranna- lisaseadmed wc, veepaak, elektripliit, Kui sõita läbi vanad rannarootslaste asulad rootsi muusemisee tööle. Seal sai otsusta- magamisasemed, külmkapp. Ruhnust Naissaareni, siis rootsi keelt enam tud, et kui tahame rannarootslastest rääkida kütusevaru, veevaru 2 kütusemahutit eriti ei kuule. Vanast rootsi keelest rääki- ja nende kultuuri tulevikus edasi vedada, siis (mõlemad 200 L), 200 L veemahuti. mata. Kuigi neil oli palju järeltulijaid, kadus kõige õigem on ehitada paate ja laevu, mida lubatud inimeste arv pardal 12 + 4 elav kultuur II maailmasõjaga. Samas mitte- viimased vanasti kasutasid. 2003. Aastal (12 magamiskohta). tulundusühingute tasandil on mitmeid tege- saime valmis Ruhnu jaala, millega võtsime lasi, kes rannarootsi pärandiga tegelevad ja ette merereisi Rootsi. Sama seltskonnaga seda oma loomingus kasutavad. Tegemist on lõime ka puulaevaselts Vikan, kus tänaseks ülesandeks. Lisaks on meie paadimeister pigem nostalgilise mälestusega. Rootslased on üle 30 liikme. Seltsi eesmärk on aidata Jorma otsapidi Vormsist pärit, tema vanaisa on oma siinset kultuuri ja elu väga põhjalikult rannarootsi muuuseumil hallata Ruhnu näpunäited olid hindamatud. dokumenteerinud, sest Rootsis leidub nii pilte, jaalat ning edendada ja uurida meie rikast dokumente kui ka ülestähendusi. merekultuuri pärandit. Pärast jaala valmi- LL Räägi Runbjarnist, miks otsustasite mist tekkis mõte ehitada jaalale suurem õde, ehitada jahta tüüpi paadi? LL Oled tihedalt seotud Vormsi saarega, mis ongi kõnealune jahta nimega Runbjarn. Meie esimene paat muuseumis oli kuue meetri kus elab mitmeid Vikani liikmeid. Kui Tegemist on paljude täna merel seilavate jah- pikkune. Teine oli juba 10 meetrine jaala. Iga palju on sellel saarel säilinud vanu ran- tide esivanemaga – üks mast, puust valmis- korraga oleme astunud sammu edasi ning narahva traditsioone? tatud ja väga vana. tänaseks oleme jõudnud 14 meetri pikkuse Vormsi on eriline igas mõttes, terasel saare jahtani. Jahta suurus tundus meile sobilik ja külastajal jääb silma nii mõndagi, mis roots- LL Kui palju omal ajal Vormsi ruupe taskukohane ehitada ning selle aluse kohta on lased on siin teinud ja siia pärandina jätnud. Eesti rannikutel liikus, kus neid vanasti säilinud mitmeid dokumente ja pilte. Ja oleme Suvel kuuleb siin rootsi keelt üsna tihti. ehitati ja miks selle ehituse ette võtsite? ausad, tegemist on üsna kena laevaga, kus on Kuna tegemist oli tõenäoliselt umbes sama väga hea aura. Arvestades jahta suurust on ta LL Kuidas mere ja veesõidu juurde jõudsid? levinud töövahendina kui hobuvanker, siis hea püsivusega. Isegi legendaarne jahtkapten Mäletan, et poisikestena saime sõpradega on raske nende arvu hinnata. Pakuks välja, Mart Saarso peab meie laeva üheks paremaks, vana paadi, lappisime selle kambapeale ära et igas mereäärse küla peres oli taoline ole- millega ta on sõitnud. Sama on kinnitanud ka ning tiirutasime Noarootsi kandis ringi. mas. Ise pidasime seda just parajaks esimeseks teised kaptenid.

navigaator 81 suvi 2011 minu paat

vettelaskmisel ehmatasime ära, sest suures LL Kuidas paat omale nime sai? LL Milliseid vanade merekarude usku- tuhinas polnud arvestanud sellega, et käes Jahta ehitamise ajal oli pressis üks kuumi- musi ja kombeid järgite? oli reede. Midagi polnud teha. Ootasime ära maid teemasid Ruhnu karu. Sel hetkel tun- Kommete ja tavade järgmine on meil laevas kesköö ning pärast seda asusime teele. Laeva dus loogiline, et paneme nimeks Ruhnu karu au sees. Kõige olulisemad on viisakused ja ehitamisel tähistatakse kiilu rihtimist, laeva ehk Runbjarn. pidev info vahetamine. Laevas kasutatakse kere valmismist ja loomulikult vettelaskmist, oma keelt, millest paljud purjetamas käi- millele järgneb väga kõva pidu. LL Kirjelda oma tavalist päeva merel. nud maainimesed on pidanud väga müstili- Hommikul paneme laevaseltsilistega plaani seks. Kui Taani väinadest läbi sõidad, peab LL Kas merel olles kala püüate? paika, mida teeme ja kuhu sõidame. Kindlasti kombe kohaselt alati korraldama suure pidu- Kala hindame väga. Meil on puulaevaseltsis jälgime ilmaennustust, jagame ära roolivahid söögi, sest avamerel ei pruugi seda võimalust hirmus kalamees. Esimesel aastal tuli pardale ja muud olulised laevaülesaded. Ettevalmis- tulla – avameri on ettearvamatu, kus ei saa suure kohvriga, mis oli lante täis. Tal on hea tuse ajal käib laeval kõva sagimine, sest kõigil valvsust kaotada. See on üks komme, mida nina ja kogemused. Soome või mujale kala- on midagi teha. Merereiside ajal on seltskond meie pole veel järginud, kuna pole sealt oma rikastesse piirkondadesse sattudes küsib ta alati lõbus ning jutt ja naljaviskamine ei saa laevaga läbi saanud. Kunagi ei unusta laeva- kokalt mitu ja kui suurt kala viimane söögi- kunagi otsa. Tööd laevaga on oluliset vähem, meeskond vetevana, kellele antakse merereisi tegemiseks vajab ning täpselt sellise saagi ta kui kogu see punt võiks ära teha. Meie jaoks alguses sorts rummi. Laevas ei tohi vilistada, välja tõmbab. on see tõeline puhkus. Palju ei peagi tööüles- sest sellega võid tuua kaasa tormi. Ka ehita- andeid jagama, sest seltsi liikmed juba teavad, misega on tavasid. Laeva ehitamise ajal peit- LL Milline on olnud meeldejäävaim mida nad peavad tegema ja oskavad olukordi sime salajasse kohta tsaariaegse kuldmündi, kalalkäigukogemus? ette näha. Liikmetest on paljud väga erineva mis on liikunud väga paljude inimeste vahel Kõige meeldejäävamad on alati soojade maade meretaustaga. Mõned on seilanud väga palju, käest-kätte ning talletanud head energiat. kalapüügid, kus saad võidelda suurte kaladega. kuid on ka selliseid, kes ei tea laeva juhtimi- Münt annab laevale hea aura ning hoiab Ükskord jamasin Mehhikos ühe suure purika- sest midagi. Viimaste jaoks on oluline rän- alust. See töötab väga hästi! Näiteks reedel ei laga üle poole tunni. Kui kätte sain, siis selgus, damine ja uute asjade nägemine. Aga käe alustata kunagi pikemat merereisi ega muud et kaalu oli tal 30 kilogrammi. Pärast sellist panevad laeva tegemistes külge kõik. laeva või merega seotud ettevõtmist. Jaala püüki oled täiesti läbi. Olen igal aastal kuskil

navigaator 82 suvi 2011 runbjarn

käinud ja omajagu purikaid välja tõmmanud. seilates kerkis järsku meie ette udu seest välja Sel aastal käisime Guadeloupel kolm korda sõitev Viking Line`i reisilaev. See oli väga kalal ja mitte ühtegi kala ei saanud. kitsas koht, kus laevadele oli ruumi vähe. Reisilaev lasi hoiatuseks sireeni, meie korri- LL Eksootilisim paik, kus oled paadiga geerisime oma marsruuti ning sõit jätkus. See käinud? oli võimas üllatusmoment. Üks lahe koht oli Indoneesias, Bali saare kan- dis. Seal asuvad kolm väikest Gili saart, kus LL Lemmiksadam välismaal? on väga ilus meri ja lahe snorgeldada. Väga See on kindlasti Mariehamn. Seal on olemas meeldejääv koht oli Mehhikos Holboxi nime- traditsiooniliste laevade ehituse sadam, kus line saar, mis on vaieldamatult unistuste saar. me tunneme end väga koduselt. Mariehamn Ilus valge liiv ja kena meri. Seal kandis on küll on meile sadamana eeskujuks, sest tegutseme veidi vähe palme, kuid lahe atmosfäär. selle nimel, et ehitada Haapsallu sarnane puu- Jaak Kaabel laevakeskus. LL Koht, kuhu tahaksid paadiga tagasi sõber ja astronautika huviline minna. LL Lemmiksadam Eestis? Meil on see Ruhnu! Seal on alati toredad ini- Ruhnu! Alar ehk Juss, nagu enamus teda kutsuvad, mesed ning mõnes mõttes teine kodusam. on täiesti eluvõõras inimene, mida tõestab Meie Ruhnu juured ja taust on nii suured ja LL Unistuste merereis? värvikalt ka fakt, et teda pole vaatamata tähtsad. Saame kohalikega väga hästi läbi ning Tänapäeval on moodne minna ümbermaa- mitmele katsele Riigikokku valitud. Samuti meid võetakse alati kahel käel vastu. ilmareisile. Meile meeldiks sõita kaljasega ei oska ta merd sõita ega tea neist asjadest üle kõikide meridiaanide. Vähemat ei saaks üldises plaanis ka miskit. Ning nalja ei mõista LL Meeldejäävaim mereteekond? vist unistada. See poleks enam reis, vaid tema üldsegi mitte. Uhke oli laeva esimene suur sõit – laulu-ja eluviis, kuhu kaasad oma lähedased, võtad Samas iseloomustab teda eelkõige tantsupeo tule toomine. Kõigile oli uhke pikaks ajaks aja maha ja rändad mööda laia tema toimekus ja visadus nö. vastuvoolu tunne. Siis veel laeva väga hästi ei tundnud ja ilma. Ühel hetkel, kui lapsed on juba suu- ujuda. Tema ettevõtmised eestirootsi olime pidevalt erilises valmisolekus. Õnneks red, töid ja tegemisi korralikult ette võe- kultuuripärandiga seonduvalt on pehmelt ilmaga vedas ja üllatusi ette ei tulnud. Väga tud ja tekib tunne, et nüüd peaks aja maha öeldes märkimisväärsed - loodetavasti hea meel, et saime tule toomisel abiks olla. võtma, siis peaks olema hea aeg. Võib olla hakkab Eesti üldsus aina enam mõistma, Peab tunnistama, et tule toomine on meidki 10 aasta pärast. millest ta räägib. aidanud, sest tänu sellele oleme leidnud mit- Samuti oli just Juss üks neist meestest, kes meid toetajaid. LL Unistuste paat? hallidel aegadel uskus puust paati. Ei möö- Meil on väga selge plaan, et järgmine samm on dunudki palju aega, kui mindi jaalaga Rootsi LL Pikim merereis? 24 m pikkune kaljas. Joonised on juba tellitud, kuningale kirja viima. Tänaseks on purjede all Kõige pikem reis oli Rootsi mereretk. Tahaks kõvasti materjali kogutud. Hetkel otsime rikast ka jahta ja retked üle Läänemere pole enam natukene kaugemaid kante ka nuusutada. onu, kes selle ehituse kinni maksab. Ja see pole mingi haruldus. Kuid tundes Jussi, siis olen Järgmisel aastal plaanisime minna Inglise veel viimane unistus. Plaan on kunagi ehitada kindel, et sellega kõik veel kaugeltki ei lõppe. kanalisse ja vaadata, kuhu sealt edasi seilata. 3-4 mastiline. Oleme palju rääkinud ligi 46 pikkusest uhkest Tormilinnust, mis 1920-nda- LL Tugevaim torm? tel põhjarannikul valmis ehitati. Räägitakse, et joonised ja taotlenud raha. Kahjuks esimese Jahtaga kogesime tormi Pärnuse sõites, kui see on ilusaim Eestis ehitatud purjelaev, mis korraga raha ei saanud. Jälgime pidevalt fonde, vastutuul oli vahemikus 15-20 m/s. Vöör käis on kunagi meredel seilanud. See on üks suur kust võiks midagi saada. Kuna fondide või- kõmaki vastu vett. Meeletud jõud, mis laeva unistus, aga unistused peavadki suured olema, malused on seotud eelkõige majandusega, siis väntsutasid. Jahta sai räsida. Kogu laeva puu- sest muidu ei jõua kuskile. praegu ei anta selliste asjade jaoks raha. Peab konstruktsioon on pidevad liikumises, kerge ootama. leke tuli juurde, kuid see vajus lühikse ajaga LL Kuidas edeneb puulaevaseltsil Vikan ise paika. Rootsi reisil võis olla Lääneremel kaljase ehitus? LL Mis on saanud Vikani poolt varem samuti kuskil 15 m/s tuult, veidi peale. Siis Meil on kaljase ehitamiseks hunnik mater- ehitatud laevadest? Kas nad on aktiiv- oli enamus mehi pikali. Ainult käputäis mere- jali. Haapsalus oli kolm aastat tagasi suur ses kasutuses? mehi suutis roolivahis olla. keskustelu ühe keskuse ümber, mille maalt Laevade ehitusega alustamise juba enne võeti maha suur hulk tammepuid. Seal oli hea Vikani asutamist Rannarootsi muusemis. Lae- LL Keeruliseimad sõidutingimused, kompromissiks see, et meie saime tammed vad on muusemis. Vormsi ruup ja Ruhnu jaala teravaim elamus? endale. Ühele puule ei saaks austusväärsemat teevad meresõite ning pidid tulema sel aastal Eelmisel aastal paksus udus Soome kalaturule saatust ette kujutadagi. Oleme tellinud kaljase ka Tallinna Merepäevadele.

navigaator 83 suvi 2011 Balti Merekaatrid • Pärnu mnt 232, Tallinn telefon 6 710 075 • e-mail [email protected]

TALLINN • TARTU • PÄRNU • HAAPSALU www.paadid.ee www.musto.com paadibörs

Princess 61 Pikkus: 18,77 m Mootorid: 2 x Volvo Penta > Küsi soodushindA Laius: 4,88 m D12-715 (2 x 715 hj) > RENDIVÕIMALUS Kaal: 27900 kg Rikkalik lisavarustus > ÜLISOODNE INTRESS Ehitusaasta: 2003 > VAhetusvõimalus kinnisvara vastu Sinu merevaatega suvekodu Kreeka, Horvaatia või Itaalia saarestikus.

Balti Merekaatrid • Pärnu mnt 232, Tallinn www.paadid.ee Olle Uussaar • telefon 526 6640 • e-mail [email protected]

Nimbus 35 Nova Coupe Väljalaske aasta : 2008 Mootor: 2 x Volvo Penta D4-260/DP • Võimsus: 2 x 260 hj • Asukoht: Eesti

Soodushind € 255 000.-

Balti Merekaatrid • Pärnu mnt 232, Tallinn Olle Uussaar • telefon 526 6640 • e-mail [email protected]

Balti Merekaatrid • Pärnu mnt 232, Tallinn telefon 6 710 075 • e-mail [email protected] navigaator 85 suvi 2011 TALLINN • TARTU • PÄRNU • HAAPSALU www.paadid.ee www.musto.com paadibörs

Quicksilver Weekend 640 soodushind Pikkus: 6,48m • Laius: 2,54m • Süvis: 0,45m Kõrgus : 2,63m • Lubatud inimeste arv: 6 Mootor Mercruiser 3,0L 135hj, Alpha One € 35 420.- Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected]

1 1 Soovid müüa paati, meretarvikuid või -tehnikat? Kuuluta siin! /4 lk = € 190.- +km /10 lk = € 75.- +km 1 1 /8 lk = € 95.- +km /12 lk = € 65.- +km Hinnad kehtivad ainult paadibörsi rubriigis. Tel. 6 710 158 E-mail [email protected]

MV-Marin 5400 MC Zodiac Pro 7 RIB Pikkus 5,4 • Laius 2,25 • Kaal 750kg Pikkus 4,2m • Laius 1,86m • Kaal 157 kg soodushind Lubatud inimesi 6 Reisijad 7 inimest Mootor Mercury F80 ELPT EFI (80hj) € 27 000.- Mootor Mercury F30 ELPT EFI Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected] Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected] € 12 790.-

Quicksilver Weekend 580 Soodushind Pilothouse soodushind Trophy 2052 WA D Pikkus: 5,72m • Laius:2,54m • Süvis: 0,47m • Kõrgus: 2,6m Väljalaske aasta: 2006 • Mootor: MerCruiser 1,7 DIISEL • Lubatud inimeste arv: 6 • Maks võimsus: 125hj Pikkus: 6,58 m • Laius: 2,46 m • Süvis: 0,43 m € 40 900.- Hind koos Mercury F100 ELPT EFI mootoriga € 26 430.- Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected] Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected] tavahind € 51 000.-

navigaator 86 suvi 2011 MAAILMA OSTETUIM PAADIMOOTOR

aastat 5 garantii

SOODUSHINNAD!

MERCURY MERCURY MERCURY MERCURY MERCURY MERCURY MERCURY F115 ELPT EFI F50 ELPT EFI F9.9 M F8 M F5 M F4 M F2.5 M € 11 356.- € 6 478.- € 2 429.- € 2 351.- € 1 020.- € 917.- € 713.- (177 682,79 EEK) (101 358,67 EEK) (38 005,59 EEK) (36 785,16 EEK) (15 959,53 EEK) (14 347,93 EEK) (11 156,03 EEK)

Balti Merekaatrid Pärnu mnt 232, Tallinn www.paadid.ee Tel. 671 00 75