Viimsi Valla Arengukava

V iimsi valla arengukava

VIIMSI VALLAVOLIKOGU VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLA ARENGUKAVA

VIIMSI 2010

Viimsi valla arengukava

SISUKORD

SISUKORD ...... 2 1. SISSEJUHATUS ...... 4 2. VIIMSI VALLA ARENGUKAVA TÄITMINE 2009-2010...... 5 3. VIIMSI VALLA HETKEOLUKORD JA ARENGU-SUUNDUMUSED...... 6 3.1. Eesti majanduse hetkeseis ja prognoos ...... 6 3.2. Olulisemad arengutrendid Viimsi vallas ...... 7 3.2.1. Rahvastik ja asustus ...... 7 3.2.2. Ettevõtlus ja tööhõive ...... 10 3.2.3. Maakasutuse struktuur, ruumiline areng, kinnisvaraturg ja -arendus...... 13 3.2.4. Tehniline infrastruktuur, keskkonnakaitse...... 16 3.2.5. Sotsiaalne infrastruktuur, vaba aeg, tervis ja sotsiaalne kaitse...... 21 3.2.6. Finantsolukord ...... 28 3.3. Koondhinnang valla arengutasemele...... 34 4. VIIMSI VALLA VISIOON 2029...... 37 4.1. OMAVALITSUSE MISSIOON VALLA ARENDAMISEL ...... 38 5. VIIMSI VALLA STRATEEGILISE ARENDAMISE MUDEL ...... 38 5.1. Viimsi valla arendamise põhimõtted ...... 38 5.2. Viimsi valla arengu strateegilised eesmärgid ja ülesanded 2010-2014 ...... 41 6. INVESTEERINGUTE PRIORITEEDID 2010-2015...... 47 7. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS...... 51 8. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKID JA NENDE MAANDAMISE VÕIMALUSED ...... 56 9. ARENGUKAVA SEIRE JA AJAKOHASTAMINE...... 60 10. KASUTATUD MATERJALID...... 61

Joonised

Joonis 1 Viimsi rände struktuur aastatel 2003-2009...... 8 Joonis 2 Viimsi rahvastiku vanusstruktuur ...... 8 Joonis 3 Viimsi valla rahvastiku soolis-vanuseline struktuur ...... 9 Joonis 4 Viimsi valla rahvaarv asulates...... 9 Joonis 5 Statistilisse profiili kuuluvad üksused Viimsi vallas 2005-2009 ...... 10 Joonis 6 Ettevõtted Viimsi vallas 2005-2009 õigusliku vormi järgi...... 11 Joonis 7 Registreeritud töötute arv Viimsi vallas juuli 2008 – juuli 2010 ...... 12 Joonis 8. Maa jaotumine kasutuse alusel ...... 13 Joonis 9 Eluaseme kinnisvara kvartaalsete tehingute arv Viimsi vallas ...... 15 Joonis 10 Algatatud ja kehtestatud detailplaneeringud Viimsi vallas ...... 15 Joonis 11 Ehitus- ja kasutusload 2006-2009 Viimsi vallas...... 16 Joonis 12 Liiklussagedus Viimsi teedel ...... 18 Joonis 13. Teed, sadamad ja lautrikohad Viimsi vallas...... 19 Joonis 14. Viimsi valla tulumaksu laekumised jaanuar 2005 - juuli 2010 ...... 28 Joonis 15. Maksumaksjate keskmine arv Viimsi vallas jaanuar 2005 - juuni 2010...... 29 Joonis 16. Maksumaksja keskmine sissetulek Viimsi vallas jaanuar 2005 - juuni 2010...... 30 Joonis 17. Viimsi valla elanike tulumaksu aluseks olevate sissetulekute komponentide muutumine ...... 30 Joonis 18. Töökaotusega seotud riiklikud hüvitised Viimsi valla elanikele ...... 30 Joonis 19. Viimsi valla eelarve tulude maht ja struktuur ...... 31 Joonis 20. Viimsi valla eelarve kulud majandusliku sisu järgi...... 31 Joonis 21. Viimsi valla eelarve omavahenditest tehtud investeeringud...... 32 Joonis 22. Viimsi valla eelarve kulud valdkondade lõikes ...... 32 2

Viimsi valla arengukava Joonis 23. Viimsi valla eelarve ülejääk/puudujääk ...... 33 Joonis 24. Viimsi valla võlakoormus...... 33 Joonis 25. Viimsi valla strateegilise arendamise mudel ...... 41 Joonis 26. Viimsi valla eelarve täitmine 2004-2009 ja prognoos 2010-2014...... 54 Joonis 27. Viimsi valla eelarve kulude prognoos 2009-2013 ...... 55 Joonis 28. Viimsi valla kohustused...... 55 Joonis 29. Viimsi valla võlakohustused aastate lõikes...... 55

Tabelid

Tabel 1 Viimsi vallavalitsusest MTR-i registreeritud ettevõtjad...... 11 Tabel 2 Lasteaiakohtade järjekord seisuga august 2010 ...... 22 Tabel 3 Toimetulekutoetuse väljamaksed 2009 ...... 26 Tabel 4. Viimsi valla SWOT analüüs ...... 34 Tabel 5. Investeeringud 2010-2015 ...... 48 Tabel 5a. Teede investeeringute alajaotus 2011-2013...... 48 Tabel 6. Arengukava projektipõhised tegevused 2010-2015 ...... 49 Tabel 7. Projektipõhiste tegevuste ajaline teostamine, valla osalusmäär finantseerimisel ja doonorite finantseering omavalitsuse 1 krooni kohta ...... 50 Tabel 8. Viimsi valla finantsplaan aastateks 2010-2014...... 56

Viimsi valla arengukava

1. SISSEJUHATUS

Viimsi vald moodustati 1919. aastal. Elanud läbi keerukaid aegu, taastati valla omavalitsuslik staatus detsembris 1990. Sellega kaasnesid demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganid, kelle ülesandeks on kohaliku elu küsimuste lahendamine. Kohaliku elu eduka juhtimise üheks eelduseks on omavalitsuse arengukava, millega luuakse laiapõhjaline raamistik valla tuleviku kujundamiseks ja püstitatud eesmärkide elluviimise tarvis ressursside paigutamiseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 37 (Arengukava) sätestab, et vallal peab olema arengukava, mis on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Kõik seaduse alusel omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ja ei tohi olla vastuolus. Arengukava on aluseks omavalitsuse eelarve koostamisele ning peab hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud vähemalt selleks perioodiks. Viimsi vallal on võetud varalisi kohustusi pikemaks perioodiks kui Eesti omavalitsustel keskmiselt ehk aastani 2029. Käesolev arengukava on varasema dokumendi kaasajastatud tööversioon. Arengukava uuendamisel peeti silmas järjepidevuse põhimõtet ning vallavolikogu ja -valitsuse soovi viia arengukava kooskõlla valla reaalsete rahaliste võimalustega selle elluviimiseks. Samas soovib omavalitsus valdkondlike valupunktide käsitlemiselt üle minna integreeritud ja erinevate huvigruppide ühishuve arvestavate lahenduste leidmise suunas. Sellise arengu kavandamine lähtub pikaajalisest finantsplaneerimisest. Omavalitsu- se sooviks on jätkata sellise dokumendisüsteemi arendamist, mille osadeks on valdkondlikud ja hallatavate asutuste arengukavad ning planeeringud. Viimsi valla jätkusuutlikkuse huvides on oluline pikaajalise arengu kavandamise protsess muuta tänasega võrreldes veelgi enam teadmiste- põhisemaks, erinevaid arengu- ja planeerimisdokumente integreerivamaks ning eelarveprotsessiga sidusamaks. Ühtlasi tuleb suurendada jõupingutusi elanike ja organisatsioonide laiemasse kaasamisse strateegiliste otsuste tegemisel ning tulemuste tagasisidestamisel avalikkusele. Oluline on jätkata arengukava iga-aastast ajakohastamist. Käesoleva arengukava koostamise käigus viidi läbi kaks seminari. Analüüsiti Viimsi valla arengus toimunud muutusi ja võimalikke tulevikuväljavaateid. Valla sise- ja väliskeskkonna muutusi arvesse võttes ajakohastati SWOT- analüüs, täpsustati valla arendamise mudel ning seati eesmärgid ja ülesanded aastateks 2010-2014. Eesmärkide seadmisel kasutati kehtivatele valdkondlikele ja hallatavate asutuste arengukavadele lisaks ka 2009. aasta mais Viimsi vallas tehtud elanike küsitluse analüüsi tulemusi. Seoses vallaeelarve pingelisusega lähiaastatel töötati kriitiliselt läbi valla eelarvestrateegia, investeerimisprioriteedid ja osalemine Euroopa Liidu rahastatavates projektides.

Viimsi valla arengukava Viimsi valla arengukava koosneb sisukorrast, tabelite ja jooniste nimekirjast, sissejuhatusest, olukorda analüüsivast osast, visioonist, missioonist, valla arengumudelist, lähiaastate strateegilistest prioriteetidest ja ülesannetest, lähiaastate tegevuskavast, eelarvestrateegiast, võimalikest riskidest ja nende maandamise võimalustest. Arengukava lõpus on toodud kasutatud materjalide loetelu. Arengukava koostati juunis-septembris 2010, see on koostatud vastavalt konsultatsiooni- ja koolituskeskuse OÜ Geomedia metoodikale ning lähtub Viimsi vallavolikogu komisjonide poliitilistest suunistest, vallaametnike ja teiste arengukava koostajate käsutuses olnud teadmistest ning statistiliste andmete analüüsist. Arengukava teksti koostamist nõustas konsultatsiooni- ja koolituskeskuse OÜ Geomedia konsultant Rivo Noorkõiv, keda abistasid andmete süstematiseerimisel projektijuht Helen Lainjärv ja finantsarvutuste tegemisel analüütik Karin-Liis Haljaste. Koostööd omavalitsusega ning tegevusi Viimsis koordineerisid vallavalitsuse arendus- ning rahandusamet. Kogu tööprotsessi eest vastutas vallavanem Haldo Oravas.

2. VIIMSI VALLA ARENGUKAVA TÄITMINE 2009-2010

Aastatel 2009-2010 saavutati Viimsi valla arengukava täitmisel järgmisi olulisemaid tulemusi: • Karulaugu lasteaia- ja koolikompleksi avamine; • lasteaiaruumide üürikonkurss - uued lasteaiakohad 200 lapsele; • tasuta toit ja lasteaiakohad vähekindlustatud perede laste; • lasteaia kohatasu soodustus 50% alates teisest lasteaias käivast lapsest peres; • Rannapere Pansionaadi I etapi rekonstrueerimise lõpetamine; • veepuhastusjaama rajamise ja ühisveevärgi ehitamise rahastamine; • Prangli energiavarustuse rekonstrueerimine, saarel uue diiselelektri- jaama rajamine; • Hundi, Rohuneeme ja Randvere teede rekonstrueerimine; • Leppneeme-Prangli liinil uue ajutise liinilaeva – Vesta – regulaar- reiside alustamine; • Leppneeme-Prangli liinilaeva projekteerimise alustamine koostöös riigiga; • Tallinna linnastu kergliiklusteede võrgustiku arendamises osalemine; • Pärnamäe kergliiklustee ehitushanke läbiviimine; • jalgrattahoidjate rajamine; • rohevõrgustiku teemaplaneeringu (Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik) kehtestamine; • jazzpop festivali traditsiooni algatamine; • Viimsi suveteatri loomine; • taluturu loomine; • pikaajalise finantsplaani kinnitamine.

Valla investeeringute teostamise suuremat edukust on takistanud piiratud eelarve ja Euroopa Liidu toetusmeetmetesse esitatud projektidele rahastamise heakskiidu mittesaamine. Varem kavandatust on edasi lükkunud järgmiste olulisemate investeeringute tegemine: • munitsipaal- ja sotsiaalkorterite ehitamine;

Viimsi valla arengukava • Viimsi Keskkooli vana koolimaja valla omandisse saamine ja selle rakendamine haridusasutusena; • Randvere algkooli ehitamine; • sadamahoonete ehitamine Leppneemes ja Kelnases; • Haabneeme staadioni ehitamine; • Viimsi tervise- ja virgestusala rajamine. Tööde edasilükkumise põhjusteks on rahaliste ressursside nappus ambitsioo- nikate investeerimissoovide tarvis majanduslanguse tingimustes, laenukoormus ja sellest tulenevad rahalised piirangud investeeringuteks ning lahenduste edasilükkumine Viimsi Keskkooli vana hoone kasutamiseks. Mõne varasema investeeringu kohta võeti vastu uued seisukohad, mistõttu investeeringud kas lükati edasi või ei peetud muutunud majandusoludes otstarbekaks. Kokkuvõtteks võib tõdeda, et Viimsi vald on arendustegevuses järginud valla arengukavas püstitatud visiooni ja liikunud selle saavutamiseks sõnastatud eesmärkide täitmise suunas. Taktikalises plaanis tehtud korrektiivid pole hägustanud valla püüet seista vallaelanike heaolu eest, tõsta valla elukeskkonna atraktiivsust ja avalike teenuste kvaliteeti ning parendada nende kättesaadavust.

3. VIIMSI VALLA HETKEOLUKORD JA ARENGU- SUUNDUMUSED

3.1. Eesti majanduse hetkeseis ja prognoos

Tarbimise sisenõudluse kasvu aeglustumisega 2007. aastal algas Eesti majanduse kiire jahtumine. Kinnisvarabuum lõppes ja laenutingimused karmistusid. Ettevõtete tuluvood vähenesid järsult ja langevad hinnad raskendasid laenukoormuse teenindamist. 2008. aasta teisel poolel lisandus rahvusvaheline finantskriis, mille tagajärjel langes järsult välisnõudlus ning vähenesid oluliselt välisinvesteeringud. 2009. aasta suveks kasvas nõudluse kiire kahanemise tagajärjel oluliselt tööpuudus ja palkade kärpimise tulemusena vähenes elanikkonna sissetulek ka 2010. aastal. Langustsüklit võimendas omakorda üldise sotsiaalse ja majandusliku ebakindluse suurenemine, eriti välisnõudluse taastumise aja ja kiiruse suhtes.

Majanduslangus kestis kuni 2009. aasta neljanda kvartalini, mil majandus näitas positiivseid märke ning sisemajanduse koguprodukt kasvas kolmanda kvartaliga võrreldes 2,6%. Peamiseks tõukejõuks oli paranenud olukord ekspordisektoris, mida toetas taastuv välisnõudlus ja ettevõtete paindlik tegevus uue olukorraga kohanemisel. Siseturule suunatud tegevusharudes on majanduse elavnemine olnud tagasihoidlikum. Usaldus rahvusvahelises finantssüsteemis on võrreldes kriisiaastatega oluliselt paranenud ja maailma ning Eesti majanduse taastumine on jätkunud, kuid kriisi mõjud ei ole veel möödas. Jätkuvalt eksisteerib oht, et maailmamajanduse edasisel para- nemisel esineb tagasilööke, samuti ei osata veel täpselt prognoosida kriisijärgse taastumise kiirust ja dünaamikat. Majanduse pikaajalisem ning stabiilsem kasvutempo sõltub eelkõige uutest investeeringutest, eurole üleminekust ja maailmamajanduse arengutest. Väga oluliseks osutub tööturu käitumine, ennekõike töötuse areng.

Viimsi valla arengukava Aastad 2009-2010 kujunesid paljudele ettevõtetele ning riigisektorile ja omavalitsustele kokkuhoiu aastateks, hädavajalike ümberkorralduste tege- mise perioodiks. Mõjud on ka riigiasutustele ja omavalitsustele ning nende eelarvetele. Viimsi vallas pidurdus esmalt maksumaksjate juurdekasv ja vähenes üksikisiku tulumaksu laekumine. 2010. aasta sügiseks on maksumaksjate arv stabiliseerunud ja uuesti tõusuteel. Kasvamas on vähehaaval ka füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed ja seega elanike sissetulekud, kuid taastumine võtab aega ning selles protsessis võib olla tagasilööke.

2010-2012 on aeg majanduse ümberstruktureerimiseks ja uutele investeeringutele vallas soodsa keskkonna ning kasvupinnase loomiseks. Omavalitsus saab ja peab astuma samme ettevõtjatele parima kasvu- keskkonna loomiseks, teadmistepõhise uue ettevõtluse soodustamiseks, samuti ettevõtlike elanike kasvatamiseks, toetamiseks ning koolitamiseks. Ka see, et Viimsi maine nõutud elamispiirkonnana püsiks, oleneb omavalitsusest ja tema otsustest. Sellest, kas suudetakse tagada kõigile valda elama asujatele võimalikult kiiresti lasteaia- ja koolikohti, rajada infrastruktuuri, tagada puhas vesi, ühiskanalisatsioon, korralikud teed ja valgustus ning laiendada ühistransporti.

3.2. Olulisemad arengutrendid Viimsi vallas

Tulevikku suunatud arendustegevuse kujundamisel on tähtis teada, millises olukorras ollakse täna. Järgnev käsitlus lähtub nii majanduse hetkeseisust kogu riigis kui arvestab olulisi arengulisi suundumusi, mis on toimunud viimastel aastatel Viimsi vallas endas. Parema ülevaate andmiseks on arengusuundumused jagatud valdkondadesse. Iga valdkonna lõpus on toodud kokkuvõtlikud järeldused valdkonna kohta.

3.2.1. Rahvastik ja asustus

Viimsi valla rahvastikku on viimasel kümnendil iseloomustanud positiivne loomulik iive ning positiivne rändesaldo. Rahvaarvu kasvu peamiseks tagajaks viimasel kümnendil on olnud sisseränne. Ajavahemikul 1995-2010 oli summaarne loomulik iive vallas +1180, summaarne rändesaldo samas aga +10 772. Seega moodustab ränne rahvastiku juurdekasvust üle 90%. Rahvastikuregistri andmetel elas Viimsi vallas 01.08.2010 seisuga 16 510 elanikku. Võrrelduna 2001. aasta algusega on Viimsi valla elanike juurdekasv olnud 10 752 inimest. Sisseränne kasvas eriti hoogsalt aastatel 2001-2002 ning saavutas oma haripunkti 2005. aastal. Peale seda on elanike juurdekasv sisserändes aeglustunud, loomulik iive on vallas sujuvalt kasvanud ning viimastel aastatel ületanud 1% künnise kogu valla rahvastikust. Jälgides sündide arvu viimastel aastatel, saab täheldada sündide arvu kasvu peale viimast sisserände haripunkti 2005. aastal. Suurim loomulik iive oli aastal 2009, mil sündis 296 last.

Viimsi valla arengukava

Joonis 1 Viimsi rände struktuur aastatel 2003-2009 (allikas: rahvastikuregister)

Rahvastiku kiire arvukuse kasv valdavalt sisserände tulemusena on omakorda toonud kaasa varasema elanikkonna vanusstruktuuri teisenemise - eelkõige laste arvukuse kiire kasvu ja 30-45-aastaste suhteliselt suure osakaalu, võrrelduna Eesti rahvastiku vastavate näitajatega.

Joonis 2 Viimsi rahvastiku vanusstruktuur seisuga 01.08.2010 (allikas: rahvastikuregister)

Alates aastast 2005 on sisseränne küll langustrendis, kuid langus on peatunud ning aastatel 2008-2009 stabiliseerunud. Aastal 2008 tuli Viimsisse 1327 ja 2009. aastal 1324 uut elanikku. Viimaste aastate tormiline sisseränne on mõnevõrra muutnud ka valla rahvastiku etnilist koosseisu ja mitmekesistunud on erinevate kultuuride esindatus. 2010. aasta 1. augusti seisuga on Viimsi valla elanikest 79% ehk 12 757 inimest ennast määratlenud eestlastena. Venelased, valgevenelased ja ukrainlased kokku moodustavad valla rahvastikust 9 %. Kokku on vallas 56 erineva rahvuse esindajat, kuid peale eestlaste, venelaste, valgevenelaste ja ukrainlaste jääb teiste rahvuste esindatus alla 1% künnise. Nende hulgas on soomlasi, armeenlasi, aserbaidžaanlasi, avaare, ecuadorlasi, araablane, kabard, jakuut, flaam, isur, kasahh, hiinlane ja palju 8

Viimsi valla arengukava teisi. Rahvastiku rahvusliku koosseisu täpset määratlemist raskendab asjaolu, et 11% valla elanikest ei ole rahvastikuregistris oma rahvust kindlaks määranud, kuna vastavaid kandeid hakati teostama alles 2001. aastal.

Joonis 3 Viimsi valla rahvastiku soolis-vanuseline struktuur seisuga 01.08.2010 (allikas: rahvastikuregister)

Viimsi valla mandriosas paikneb 2 alevikku ja 14 küla, Prangli saarel on 3 küla ning Naissaarel, mille ajalooline asustus hävis täielikult nõukogude perioodil ning mis nüüd pürgib uuesti püsiasustusele, on 1 küla. Ette valmis- tamisel on eelnõu ja menetlus Naissaare vanade külade taastamiseks, mille tulemusel Naissaar peaks saama 3 küla. Ligi pool valla elanikest elab Haabneeme ja Viimsi alevikus.

Joonis 4 Viimsi valla rahvaarv asulates seisuga 01.08.2010 (allikas: rahvastikuregister)

Järeldused

Erinevate rändestsenaariumide võrdlemise ning prognooside täpsustamise tulemusel peetakse Viimsi vallas kõige tõenäolisemaks rahvaarvu võimali- kuks suuruseks aastaks 2020 ca 24 000 inimest. Seega rahvastiku jätkuv kasv nõuab omavalitsuselt ka edaspidi väga suuri ressursse, et tagada nii praegustele kui tulevastele valla elanikele kvaliteetne ning kaasaja nõuetele vastav kommunaalteenuste tase ja infrastruktuuri võrgustik, loodust 9

Viimsi valla arengukava respekteeriv elukeskkond, isikuteenuste piisav hulk ja kvaliteet, turvalised vallasisesed teed ja ühendus peamise keskuse, Tallinna vahel. Väärib rõhutamist, et kasvustsenaariumite realiseerumine sõltub kinnisvaraturu ja muude tegurite kõrval ka omavalitsuse rahvastiku- ja asustuspoliitilistest otsustest.

Viimaste küsitluste järgi valitseb valla elanike seas (60%) seisukoht, et elanike sisserände kasvu tuleks piirata. Reguleeriva rahvastikupoliitika puudumisel võib lisaks kinnisvaraturu käitumise muutusele sisserännet piirama ja väljarännet soosima hakata halvimal juhul ka sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri süvenev mittevastavus elanike ning ettevõtete nõudmistele. Sellest lähtub oht Viimsi valla kui suurepärase elukeskkonnaga piirkonna maine languseks. Mitmekesised elu- ja töökoha võimalused on aluseks valla rahvastiku soolise ja vanuselise stabiilsuse hoidmiseks. Tuleb teha jõupingutusi rahvastiku taastootmise kindlustamiseks ja rändelistest protsessidest tulenevate kiirete rahvastiku muutustega toimetulemiseks. Tööealiste elanike piisav olemasolu, teadmistepõhise tööhõive kasv, elu-, töö- ja puhkekohtade tasakaalustatud paigutamine ning elanikkonda teenin- davate infrastruktuuride rajamine ja ajakohastamine on eelduseks Viimsi valla väärtuse jätkuvaks ja järjepidevaks suurenemiseks ning rahvastikutaaste kindlustamiseks ka rändemahtude vähenemisel.

3.2.2. Ettevõtlus ja tööhõive

Seoses globaalse finantskriisiga ning majanduslangusega on majanduses ja ettevõtluses terves Eestis ja loomulikult ka Viimsis toimunud olulised struktuurimuudatused. Kardinaalsed muutused kinnisvaraturul, pankade karmistunud laenu- ja finantseerimistingimused ning üldine ostujõu langus sundisid aastatel 2007-2009 kinnisvarasektorit ja sellega seotud valdkondi loovutama oma juhtpositsiooni ettevõtluses ja tööturul. Kui aastal 2005 oli Viimsi valla ettevõtlusstruktuuris selgelt ülekaalus kinnisvara- ning äri- teenindussektor, mille ettevõtted moodustasid 36% kõigist vallas tegutseva- test ettevõtetest, siis 2009. aasta I kvartalis oli kinnisvarasektori ettevõtetes hõivatud viimsilaste arv peaaegu olematu. Samas on üldisest majandus- langusest hoolimata ettevõtlusaktiivsus viimsilaste seas püsinud hea. Seda näitavad Statistikaameti andmed statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arvu osas, mille kohaselt Viimsi vallas on aasta-aastalt ettevõtete arv tõusnud.

Joonis 5 Statistilisse profiili kuuluvad üksused Viimsi vallas 2005-2009 (allikas: Statistikaamet)

Viimsi valla arengukava Kui vaadelda statistilisse profiili kuuluvaid üksusi õigusliku vormi järgi, siis nii füüsilisest isikust ettevõtjate kui osaühingute arv on aastal 2010 võrreldes aastaga 2005 kasvanud peaaegu kahekordseks.

Joonis 6 Ettevõtted Viimsi vallas 2005-2009 õigusliku vormi järgi (allikas: Statistikaamet)

Majandustegevuse registri andmete alusel on seisuga 01.09.2010 Viimsi vallas registreeritud 452 ettevõtjat, kellest 237 on aktiivsed. Valdavalt on Viimsis registreeritud ettevõtete näol tegemist väikeettevõtetega (2/3 kõigist ettevõtetest).

Tabel 1 Viimsi vallavalitsusest MTR-i registreeritud ettevõtjad seisuga 01.09.2010 (allikas: MKM, MTR)

Ettevõtjaid Aktiivseid Aktiivseid Kustutatud Aktiivseid Registreeritud (õigsus Tegevusala taotlusi kandeid kandeid Kokku ettevõtjaid ettevõtjaid kinnitamata) Kaubandus 0 287 304 591 236 449 35 Jaekaubandus 0 122 147 269 107 204 14 Hulgikaubandus 0 70 48 118 70 123 9 Toitlustamine 0 28 54 82 26 69 7 Teenindus 0 63 47 110 63 115 12 Kaubanduse korraldamine 0 4 8 12 3 10 0 Turism 0 7 5 12 7 13 1 Majutusteenuse osutamine 0 7 5 12 7 13 1 KOKKU 0 294 309 603 237 452 36

Viimsi valla elanike tööhõivet iseloomustab tihe seotus Tallinnaga ning vähene sõltuvus üksikutest suurematest tööandjatest. Kuna ca 3/4 tööand- jatest paikneb Tallinnas, on enesestmõistetav intensiivne tööalane pendel- ränne Tallinna ja Viimsi vahel ning sellest tulenev liikluskoormus pealinna ja Viimsit ühendavatel teedel.

Kuigi tööga hõivatud on Viimsis jagunenud paljude erinevate ettevõtete vahel, mis maandab majanduslanguse situatsioonis riske paljude inimeste üheaegseks töötuks jäämiseks, näitas töötute arv ka Viimsi vallas 2009. aastal tugevat kasvutrendi. Varasematel aastatel on Viimsi elanikkonnas 11

Viimsi valla arengukava töötute osakaal olnud 0,4 - 0,5% ning töötute arv on kõikunud 25-50 inimese vahel. Seoses majanduskliima halvenemisega Eestis ja kogu maailmas hakkas see protsent tõusma alates maist 2008. Registreeritud töötute arv saavutas Viimsis oma haripunkti märtsis 2010, mil töötuna oli arvele võetud 711 valla elanikku. Alates aprillist 2010 on töötute arv järje- pidevalt langenud. Seda, kas töötuse vähenemine jätkub ka edasi, on veel vara öelda.

Joonis 7 Registreeritud töötute arv Viimsi vallas juuli 2008 – juuli 2010 (allikas: Töötukassa)

Töötuks jäänud vallaelanike hõivesse tagasi toomiseks ning tööellu integreerimiseks viidi ajavahemikul 15.04.2009 kuni 15.04.2010 OÜ Scoopest eestvedamisel ellu projekt "Viimsi valla mitteaktiivsete inimeste hõivesse toomine ja tööturu riskigruppide tööellu integreerimine". Projekti rahastati Euroopa Sotsiaalfondi meetme 1.3.1 „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“ kaasabil. Koostööpartneriteks olid Töötukassa, Mainori Kõrgkool, OÜ PerCapita ning Viimsi vallavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuamet. Projekti raames avati Viimsi raamatukogus infopunkt, kus viidi läbi nõustamist ja vestlusi töötutele ning erinevaid koolitusi, aitamaks neil uuesti tööturule siseneda (alustava ettevõtja baaskoolitus, tööotsija ABC, müügikoolitus tööotsijale, arvuti algõpe, mootorsõiduki juhtimise ja esmaabi kursus, eesti keele kursus jne). Projekti üks tegevussuund oli kokku viia valla tööandjad ja -otsijad.

Töötute abistamiseks sõlmiti Viimsi valla ja Töötukassa vahel leping, mille tulemusel 2009. aasta oktoobrist kuni detsembrini said Viimsi vallas 8 töötut rakendust abitöödel (haljasalade ja spordiväljakute koristustööd ning lumetõrje).

Järeldused

Vaatamata sellele, et üldine majandusseis näitab kriisist väljumise märke, püsib töötuse senisest kõrgem tase veel pikka aega. Seetõttu tuleb vallal pöörata jätkuvalt tähelepanu töötuks jäänud vallaelanikele mitmekülgse abi ja toetuse pakkumisele. Tuleb analüüsida seniste meetmete efektiivsust, 12

Viimsi valla arengukava selgitada välja abivajadus ning kaasata kõiki võimalikke koostööpartnereid ning rahastamisvõimalusi. Töötutele on oluline anda juriidilist abi ja nõusta- mist väikeettevõtlusega alustamiseks.

Kindlasti tuleb tegeleda tööturul konkurentsivõimeliste töökohtade loomisega ning nende loomise toetamisega kohapeal, seda eriti töökohtade vähenemise tõttu Tallinna linnas. Siinkohal on oluline, et vallas tehtaks koostöös riiklike ja Harjumaa ettevõtluse tugistruktuuridega jõupingutusi teadmispõhiste kõrget lisandväärtust loovate, turismile ja vaba aja veetmi- sele (milleks Viimsil on tulenevalt asukohast tugevad arengueeldused) ning ekspordile suunatud töökohtade arvu suurendamiseks. Kohaliku ettevõtluse toetamine senisest laiemal alusel vähendaks omakorda töölesõidu ajakadu ja leevendaks autostumisega seotud keskkonnaprobleeme. Tallinna suunali- sed liiklusummikud vähendavad kõigi vallas elavate inimeste elukvaliteeti. Samas tähendab töökohtade hajutatus vallale töötuseriski vähenemist.

Peamiselt tööalasest mobiilsusest tuleneva teede liikluskoormuse vähenda- miseks tuleb jätkuvalt tegeleda teede ja tänavate rekonstrueerimise ja ühistranspordiliikluse parendamisega.

3.2.3. Maakasutuse struktuur, ruumiline areng, kinnisvaraturg ja -arendus

Sihtotstarbeliselt moodustab Viimsi valla pindalast ligi poole metsamaa, millest suur osa kuulub riigile ja Riigimetsa Majandamise Keskuse haldus- alasse. Elamumaad on ca 14%, haritavat maad ca 11%, looduslikku rohumaad, tootmis- ja sotsiaalmaad igaüht ca 5% ning kaitsealust maad ca 1%.

Joonis 8. Maa jaotumine kasutuse alusel (allikas: Viimsi vallavalitsus)

Valla mandriosa territoriaalse planeerimise ja maakasutuse reguleerimise ette seab peamise väljakutse toimunud elamuehituse ja rahvaarvu kiire kasv. Aastatel 1996-2009 kehtestatud detailplaneeringutega on loodud ehitusõigus, mille realiseerimisel on elamispinda kokku enam kui 20 000 elanikule. Ühelt poolt elamuehituse tormiline laienemine ja teiselt poolt nõudluse kasv avalike teenuste osas on pannud vallale kohustuse toime tulla erinevate eluvaldkondade kiire arendamisega. Tasakaalustatud arendamine nõuab valla tervikuna käsitlemist ning erinevate funktsioonide üheaegset kavandamist. Seni on intensiivselt arendatud monofunktsionaal- seid elamualasid, mis ei rahulda neis elavate ega naaberalade elanikke. 13

Viimsi valla arengukava Vallaelanike enamus (üle 90% küsitlusele vastanutest) leiab, et Viimsi vallas peaks vältima mitmekorruseliste kortermajade lisandumist ning üle poole on seisukohal, et ka uute eramajade piirkondade teke on ebasoovitav. Ruumilise arengu reguleerimiseks on vald aastate jooksul algatanud, menetlenud ja vastu võtnud erinevaid arengudokumente. 2010. aasta augusti seisuga on menetluses viis üld- ja teemaplaneeringut: Lapsesõbralik Viimsi; Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneering; Viimsi aleviku ja lähiala üldplaneering; Viimsi valla teedevõrgustik, sõidu- ja kergliiklusteed; Äigrumäe küla, Laiaküla, Metsakasti küla ja Muuga küla üldplaneering. Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneeringuga on seotud valla arengus äärmiselt oluline eesmärk - atraktiivse vallakeskuse kujundamine. Viimsi vallavalitsus on viimastel aastatel intensiivselt tegelenud valla keskuse asukoha määratlemise ja kontseptsiooni väljatöötamisega. Praegune valla asustusstruktuur ei toeta viimsilaste kohaliku sotsiaalse võrgustiku tekkimist. Haabneeme keskel paiknevad endised kolhoosi admi- nistratiivhooned, mis omavad küll elanike jaoks teatavat rolli (sisaldades tervishoiuteenuseid ning väiksemaid kaubandus- ja teeninduspindu), on minetanud oma tähtsuse aleviku keskusena ja vajavad renoveerimist. Elujõulist ja tugeva identiteediga keskust kavandatakse Haabneeme aleviku ja selle lähiala üldplaneeringu raames. Perspektiivis eeldab see senise Miidu- ranna kaubasadama ümberstruktureerimist reisi- ja huvisadamaks ja keskkonnaohtlike tegevuste lõpetamist Miiduranna sadama ja AS-i Milstrand territooriumil. Ühtse ja töötava tulemuse saamiseks on kaasatud arhitektuuribüroo OÜ Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid. Nende poolt koostatud Haabneeme struktuurplaani idee seisneb olemasolevate looduslike ja inimtekkeliste väärtuste identiteedina kasutamises ning valla keskuse ja mereääre terviklikus ühendamises. Haabneeme ja selle lähiümbrus on asetunud kahe domineeriva loodusliku vormi - klindiastangu ja mereranna - vahele. Ümbruses on säilinud märkimisväärne hulk rohealasid, mis sisuliselt moodustavad ümber Haabneeme keskuse ringvööndi. Haabneeme struktuurplaani ideeks on siduda rohealad roheliseks ringiks, rajada sinna terviserajad ning ühendada olemasolevad ja planeeritavad kultuuriobjektid läbi avaliku ruumi. Lahenduse järgi nihkub Haabneeme raskuskese ranna poole ning saab sellega ühendatud. Samuti ühendatakse Viimsi mõisapark Haabneeme ranna-ala sanglepikuga ühtseks roheliseks tervikuks. Ranna-ala korrastatakse, sellest koos lähinaabrusega saab avalik ruum ranna- promenaadi, hotellide ja vaba aja veetmise asutustega. Keskuses ja ranna- alal on kolm omavahel ühendatud sõlmpunkti - keskuse süda, mis jääks praeguse Sõpruse tee ja Kaluri tee äärse haljasala piirkonda; tööstusalal asuvad ja mitmetele vaatekoridoridele jäävad telliskivikorstnad (mis säilitatakse ja eksponeeritakse vaatamisväärsustena ja paiga identiteedi kandjatena) ning Ausneeme täitematerjalist platoo, mis on potentsiaalne maamärgi asukoht nii keskuses liikudes kui mere poolt vaadeldes. Need kolm sõlmpunkti ning neid ühendav jalakäijate promenaad hakkavad kujundama liikumis- ja vaatekoridore. Suurt tähelepanu pööratakse tulevase Viimsi keskuse arhitektuursele terviklikkusele ning olemasolevate ja tulevaste objektide omavahelisele sidumisele. Keskusala arendamisel on võtmesõnaks inimsõbralikkus, tervist edendava liikumiskultuuri arendamine ning kergliiklejaile keskendumine. Elanike sportimisvõimaluste suurendamiseks ja liikumisharrastuste soodustamiseks planeeritakse korterelamute kvartali naabruses asuvale ca 11 ha suurusele endisele sovhoosi karjamaale rekreatiivse iseloomuga ala – piirkondlik spordi- ja liikumisharrastuse

Viimsi valla arengukava keskus. Sinna kavandatakse erinevad spordiväljakud (tennise- ja muude pallimänguväljakud, jalgpalli harjutusväljak jms), spordihoone ning liikumisradade võrgustikuga parkmets. Haabneeme struktuurplaan ja keskuse kavandamine on alles läbirääkimiste staadiumis, kuid planeeritava ala sellisel kujul väljaarendamine omab kindlasti väga suurt ja positiivset perspektiivi kogu valla arengule ning tasakaalustab viimase kümnendi jooksul tormilise ja tihtilugu koordineerimatu kinnisvaraarenduse negatiivseid tagajärgi. 2010. aasta augustis on koos kogu majanduse stabiliseerumisega näha ka märke kinnisvaraturu languse peatumisest. Märgata on tehingute arvu languse peatumist ja mõningast hindade tõusu.

Joonis 9 Eluaseme kinnisvara kvartaalsete tehingute arv Viimsi vallas (allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas)

Ka algatatud ning kehtestatud detailplaneeringute arv on stabiliseerumas. Kui sellele järgneb stabiilne ja tasakaalustatud ehitustegevus, siis on see positiivne trend.

Joonis 10 Algatatud ja kehtestatud detailplaneeringud Viimsi vallas (allikas: Viimsi vallavalitsus)

Vallavalitsuse poolt välja antud ehituslubade arv aastal 2009 on võrreldes aastaga 2006 langenud rohkem kui kolm korda. Tulenevalt varasemalt 15

Viimsi valla arengukava kehtestatud detailplaneeringute ja välja antud ehituslubade rohkusest ei ole kasutuslubade arv langenud, vaid on püsinud stabiilsena. See omakorda näitab potentsiaali elanikkonna jätkuvaks suurenemiseks vallas.

Joonis 11 Ehitus- ja kasutusload 2006-2009 Viimsi vallas (allikas: Viimsi vallavalitsus)

Kuigi elanike sisseränne on seoses majanduslangusega jäänud vähemaks kui aastatel 2005-2007 ning stabiliseerunud, on olemasoleva elanikkonna elukvaliteedi parendamiseks jätkuvalt vaja investeerida avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteeti.

3.2.4. Tehniline infrastruktuur, keskkonnakaitse

Suur osa vallaeelarve tehnilise infrastruktuuri ja keskkonnakaitse valdkonna investeeringutest on kulunud teede rekonstrueerimisele, remondile, hooldusele ja transpordikorraldusele (ühistranspordi dotatsioonid ja saarte ning mandri vaheline veetransport ja sadamate korrashoid). Teiseks suure- maks investeeringute saajaks valdkonnas on olnud valla vee-, sadevee- ja kanalisatsioonisüsteemid, mida rahastatakse ühiselt valla ja AS-i Viimsi Vesi eelarvest ning alates 2005. aastast ka Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Valdkondlikud arengukavad on olemas vee- ja kanalisatsiooni- ning energia- majanduses. Valla energiamajanduse arengukava näeb ette tiheasustusaladel hoonete soojavarustuse parima lahendusena kaugkütet. Põhjenduseks on toodud nii kaugkütte väiksem keskkonnakoormus kui parem majanduslik tasuvus. Kaugkütte võrguga on ühendatud ca 30% majapidamistest. Oluline on ellu viia idee koostootmisjaamade rajamisest. Hajaasustusaladel on lokaalne küte paratamatu, kuid keskkonnateadlikkuse kasvades pöördub üha enam koduomanikke ise taastuvenergia ja alternatiivsete ning kombineeritud küttelahenduste poole. Seda suunda peaks intensiivsemalt propageerima ja toetama nii riik kui ka omavalitsus. Elektrienergiaga varustamisel valla mandriosas suuremaid probleeme pole. Prangli saare elektrivarustus on olnud pikemat aega ebastabiilne ning vajanud korrastamist. 2010. aasta juuni alguses ehitati saarele kauaoodatud uus diiselelektrijaam. Jaama võimsus ning suured kütusemahutid, milles saab hoida ligi poole aasta kütusevaru, võimaldavad tagada Prangli elanikele stabiilse ja autonoomse elektriga varustamise. Naissaare elektrivarustus vajab alles elujõulise kontseptsiooni väljatöötamist.

Viimsi valla arengukava 2002. aastal valminud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavas nenditakse, et veevaru ei ole poolsaarel üleliia, mistõttu tuleb jälgida vee säästlikku kasutamist. Kuna põhjaveevarud on piiratud, siis ei saa lubada Viimsi valla territooriumile väga suure põhjaveetarbimisega ettevõtteid. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et lekkevee osakaal ühisveevärgist oleks võimalikult väike. Rannikuäärsetel aladel, nagu seda on ka Viimsi poolsaar, eksisteerib oht, et vesi võib aja jooksul soolduda. Kokku on ühisveevõrkudega ühendatud üle 90% majapidamistest. Elanik- konna ja teenindussfääri ettevõtete jaoks ei tohiks lähemas tulevikus veega varustamises probleeme tulla, küll aga on probleeme veel mõnda aega vee kvaliteediga. Vesi ei vasta Cm-V kaevudes kehtivatele nõuetele ja seda peamiselt indikaatorparameetrite (raua liigsisaldus, vesi on agressiivne) ning ammooniumisisalduse osas. Mõnes Gdovi veehorisondist vett ammutavas kaevus on kõrgendatud kloriidide sisaldus. Valla elukeskkonna uuringus hindasid valla elanikud kommunaalmajanduse ja tehniliste infrastruktuuride valdkonnas kõige halvemaks vee kvaliteeti. Nii veevarustuse võrgustiku laiendamine, uuendamine ja kvaliteedi parandamine kui ühiskanalisatsiooni võrgustiku arendamine on seni hoolimata Euroopa Ühtekuuluvusfondi rahade kaasamisest oluliselt maha jäänud kinnisvaraarenduse tempost. Mitmetes valla piirkonnas puudub ühiskanali- satsioonivõrk ja selle rajamisel on raskusi leibkondade liitumiste tagami- sega. Nende piirkondade majapidamistes on reovee käitlemine ning selle tegevuse mõju keskkonnale raskesti kontrollitav ning keskkonnareostuse oht suur. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud valdav osa kortermajadest, kuid paljudel eramajadest see puudub. Piirkondadest eristub idarannik, kus kanalisatsioonivõrguga ühendatud majapidamiste osakaal oli veel mõne aasta eest minimaalne (alla 25%). Idaranniku olukord on siiski juba jõudsalt paranemas, sest alates 2008. aastast alustas AS Viimsi Vesi seal ÜVK võrgustiku rajamist. 2010. aasta detsembris lõpetatakse idaranniku ÜVK võrgustiku rajamise I etapp, 2011-2013 teostatakse projekti teine etapp, millega peaks põhiline osa Viimsi poolsaare idaosast olema ÜVK trassidega kaetud. Vältimaks vana ja amortiseerunud veevärgi poolt võimalikku keskkonnareostuse ohtu, tegeleb AS Viimsi Vesi endiste suvilaühistute veevärgi hindamise ja ülevõtmisega. See tegevus on vajalik lõpule viia. Puhta joogivee ja ühiskanalisatsiooni probleemid Pranglil ja Naissaarel vajavad jätkuvalt sellise lahenduse väljatöötamist, mis täidaks elanikkonna ja saare külaliste nõudmised, kuid oleks samaaegselt minimaalse keskkonnamõjuga. Lähitulevikus arendatakse Viimsi valla puhastussüsteemide rekonstrueerimist läbi ÜF 3 projekti.

Kõik Viimsi valla majapidamised, ettevõtted ja asutused on suuremal või vähemal määral jäätmetekitajad. Vastavalt riiklikule jäätmestatistikale on kogutud olmejäätmete hulk vallas võrreldes varasemate aastatega oluliselt kasvanud. See on ka iseenesestmõistetav, sest kasvanud on elanike ja tarbijate ehk jäätmetekitajate hulk. Selleks, et vähendada survet keskkonnale ning massilist metsaaluste risustamist ja seeläbi keskkonnareostust, on vald rajanud jäätmejaamad Pringi külla ning Naissaarele ja Pranglile (koos jäätmepressiga). 2008. aasta kevadel-suvel ja 2009. aasta kevadel toimus Prangli saarel ulatuslik aastakümnete jooksul kogunenud suurjäätmete (vanametall) ja ohtlike jäätmete äravedu.

Viimsi valla arengukava Valla territooriumil on 20 km ulatuses riigi kõrvalmaanteid ning 199 km kohalikke teid ja tänavaid, sh 60 km erateid. Suurenenud tööalane mobiilsus tõstab teede liikluskoormust, eriti Tallinnasse suunduvatel Rohuneeme, Randvere ja Pärnamäe teedel ning pikendab töölkäimiseks kulutatavat aega. Teedevõrk ei vasta kasvavale liikluskoormusele ning tagajärjeks on liiklusummikud hommikuse- ja õhtuse tipptunni ajal, mis muudavad valla elanikele Tallinnas tööl ja koolis käimise aeganõudvaks ning vähendavad Viimsi valla elukeskkonna väärtust.

Joonis 12 Liiklussagedus Viimsi teedel (allikas: Maanteeamet)

Oluliseks sammuks Viimsi valla mandriosa ja püsielanikega Prangli saare vahelise regulaarse ühistranspordiühenduse kvaliteedi tõstmisel on 2010. aastal saavutatud kokkulepe riigi raha kaasamiseks Leppneeme- Prangli liinile uue liinilaeva ehitamisel. Projekteerimisega on juba alustatud ning projekti valmides alustatakse kohe ka laeva ehitustöödega. Kuni uue, spetsiaalselt Prangli saarega ühenduse pidamiseks ehitatud liinilaeva valmimiseni, asendab 13 aastat regulaarreise teinud postipaati „Helge“ AS-i Kihnu Veeteed laev „Vesta“. Tegemist on hiljuti täielikult renoveeritud raudlaevaga, mille mahutavus on 47 reisijat. Naissaarele toimub suviti laevaühendus koostöös Tallinna linnaga. Regulaarreise Naissaarele ja Aegnale korraldatakse liinilaevaga Monica. Vallas asub Eesti suurim kaubasadam - AS-ile Tallinna Sadam kuuluv Muuga sadam ning polüfunktsionaalne Miiduranna sadam. Rohuneemes paikneb lootsisadam, mille kõrval on võimalused randumiseks ka väikelaevadel. Veel on randumisvõimalused Kelvingi, Leppneeme ja Kelnase sadamates. Naissaare sadam, kus on hetkel võimalik ohutult siseneda ja randuda vaid väikelaevadel, saab suuremaid laevu vastu võtma hakata peale sadama sissesõidutee süvendamist ja kai remonti. Pringi jahisadam on amortiseerunud, kuid seda on võimalik taastada. Valla lõunaosa läbib AS-ile Milstrand kuuluv Maardu-Viimsi 14 km raud- teelõik, mida mööda on aastaid toimunud kaubavedu Miiduranna ja Muuga vahel. Tänaseks on tulenevalt üleüldisest transiitvedude vähenemisest Muuga sadamas kaubavedu raudteelõigul peaaegu seiskunud. Keskkonnaohtlike ainete sattumise risk valla territooriumile ning loodus- reostuse ja katastroofide oht, mis tuleneb tarbijalikust suhtumisest keskkonda, tuleneb esmajoones siinsetest sadamatest ja on seotud nendes toimuva kaubaveoga. Riski allikateks on ohtlike ainete käitlemine

Viimsi valla arengukava ettevõtetes (eriti Muuga sadamas) ja kaupade transpordivood (maantee, raudtee, veetee), millega kaasnevad tootmise tehnoloogiast, logistilisest korraldusest ja inimkäitumisest tulenevad ohud - tervisekahjustused, vara hävimine, õhusaaste, müra, vibratsioon, ranna-alade erosioon, suurõnne- tused nii sadamas asuvates ettevõtetes kui merel (tulekahju, plahvatus, avarii merel, mille tagajärjeks on oht vee ja kaldaalade reostumiseks jne). Eesti üks suurimaid merereostusi toimus 2000. aasta septembris, mil Muuga sadamas voolas naftatankerist Alambra merre ligi 250 tonni toornaftat. Kokku tegeleb ohtlike ainete käitlemisega (transport, ladustamine, töötle- mine, tootmisprotsessi läbiviimine jms) Viimsi vallas 15 ettevõtet, nende hulgas viis A-kategooria ja üks B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte (andmed Päästeametist). Valdavalt on tegu naftaproduktide käitlemisega, kuid ka väetiste, freoonide ja metallidega. Õhuseirejaamade seiretulemused näitavad, et Miiduranna ja Muuga sadamas toimub kütuste ümberlaadimisel põhiliselt alifaatsete ja aromaatsete süsivesikute emissioon. Viimsi vallas asub ka Tallinna Ülemiste lennuvälja lennuliikluse õhukoridor. Keskkonnariske käsitleb põhjalikumalt 2008. aastal valminud Viimsi valla riskianalüüs.

Joonis 13. Teed, sadamad ja lautrikohad Viimsi vallas (allikas: Viimsi Vallavalitsus)

Kaitstavatest loodusobjektidest asuvad Viimsi valla territooriumil järgmised alad: Prangli maastikukaitseala, mis hõlmab Prangli saare kaguosa ja Aksi saare ning Naissaare looduspark (mõlemad on haaratud Natura 2000 loodushoiualade võrgustikku), Prangli Natura 2000 loodushoiuala, Viimsi mõisapark ja Viimsi sanglepik. Üksikobjektidest on Viimsis riikliku kaitse all Riiasöödi tamm, Tädu kuusk, Loomisvälja mänd, Rohuneeme rahn, Muuga kabelikivi, Viimsi kuradikoobas ja Pärnamäe maasäär. Lisaks kohaliku tähtsusega kaitsealad: Mäealuse kaitseala Mäealuse ja Soosepa piiranguvöönd, Krillimäe maastikukaitseala, Leppneeme-Tammneeme maastikukaitseala, Haabneeme-Klindiastangu maastikukaitseala ja Rohu- neeme maastikukaitseala ning mitmed kaitsealuste liikide kasvukohad. Kõigil kohalikel kaitsealadel on kehtestatud kaitse-eeskirjad ning välja töötatud või töötamisel kaitsekorralduskavad.

Viimsi valla arengukava Järeldused Tänases majandussituatsioonis ja kinnisvaraturu olukorras on sobiv aeg vaadata toimunule tagasi ja kaardistada vead, mida on ruumilises arengus tehtud ning mida edaspidi saab vältida, samuti varasemate otsuste taga- järjel alanud protsessidest tulenevad mõjud keskkonnale ning teha neist järeldused. Oluline on teadvustada keskkonnariskid ning rakendada abinõud nende leevendamiseks. Avalikest huvidest lähtuva regulatsiooni mahajäämus võrreldes uusehitus- alade intensiivse kasutuselevõtuga on enesega kaasa toonud mitu tõsist kitsaskohta nagu keskkonnakoormuse kasv, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ebapiisav ulatus, puudused vee kvaliteedis ja puhastusseadmete ebapiisav ümbertöötlusvõime, takistatud juurdepääs ranna-aladele ning piirangud ranna- ja metsaalade avalikuks kasutamiseks, samuti isikuteenuste (sh haridusasutuste) kättesaadavuse mahajäämus. Ei tohi unustada, et just nimetatud valdkondadel on üha määravam osa valla elanike elukvaliteedis ja rahuloluhinnangutes valla avalike teenuste ja ühisruumi kasutamisel. Ulatusliku kinnisvaraarenduse kõrval on aastate jooksul laienenud ja kasvanud Muuga Sadam ning sellega seoses on suurenenud ka elanikkonnale suunatud merereostuse ning suurõnnetuse ohu riskid. Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015 näeb ette rahvastiku ja majandustegevuse kontsentratsiooniga kaasnevate probleemide (näiteks tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri vajakajäämised, keskkonnaprobleemid) teravnemise ennetamise vajadust. Valla tasakaalustatud arengu huvides on üleminek arendajakeskselt kinnisvaraarenduselt elanikekesksele kompleksse elukeskkonna pakkumisele. Selleks, et vältida inimkoormuse kasvust ning infrastruktuuride mahajäämusest tulenevaid tagasilööke keskkonnale, tuleb jätkuvalt kaasajastada infrastruktuure (eelkõige ühiskanalisatsioon, veepuhastus, teede läbilaskevõime ja korrashoid, kergliiklusteed), lõpetada elamu- ja tootmisalade selline laiendamine, millega kaasneb valla ruumi- mustris rohealade suuremahuline vähenemine. Samaaegselt tuleb suurendada ühistranspordi osatähtsust elanike liikumisvahendina ning kasutada mitmeliigilist transpordimudelit. Oluline on algatada trammi- ja laevaühenduse rajamise otstarbekust hindavad analüüsid, et tagada Viimsi ja Tallinna vaheline ladus logistiline liikluskorraldus. Samuti tuleb täita vallale seadustega pandud kohustused hariduse ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Kinnisvaraarenduses tuleb edaspidi vältida monofunktsionaalsust, piirata paljukorruseliste korterelamute ehitamist valla alevikes ja keelata see külades. Vajalik on seniste magalapiirkondade arendamine asendada polü- funktsionaalse ning elujõulise rohelise vallakeskuse kavandamisega. Vastasel korral kaob valla omanäolisus ja pikemas perspektiivis võivad seoses nõudluse langusega tekkida probleemid avalike objektide majanda- misel. Tänaseks rajatud korterelamute piirkondades (eelkõige Haabneemes) tuleb tõsta elukeskkonna kvaliteeti ning parandada sealsete elanike võimalusi spordi- ja liikumisharrastustega tegelemiseks. Tugev vallakeskus loob inimestele kodukoha läheduses võimalused teenuste tarbimiseks ja töökohtade tekkeks. Need võimalused omakorda vähendavad vajadusi igapäevasteks sõitudeks Tallinna ning seega koormust teedele ja keskkonnale. Valla ruumilise arengu seisukohast on vajalik füüsilise keskkonna süsteemne lahtimõtestamine ja läbitöötamine nii arengukavade kui planeeringute kaudu. Eesmärk on tagada avaliku ruumi vastavus elanikkonna nõudmistele

Viimsi valla arengukava pikas ajahorisondis ning säilitada looduskeskkond ja rohealad. Toimetulek praeguses majandussituatsioonis nõuab argumenteeritud finants- ja arenduspoliitikat ning teostatavus-tasuvusanalüüsidest lähtuvat objektide rahastamist. Oluline on valla arenguliste kitsaskohtade lahendamisse kaasata ka Euroopa Liidu vahendid ning erasektori finantsvõimekus. Senisest intensiivsemat tähelepanu tuleb pöörata parkide ja haljasalade heakorrale ja juurdepääsude tagamisele, looduskaitsealade võrgustiku laiendamisele ning miljööväärtuslike piirkondade säilimise tagamisele. Just miljööväärtus, looduslike ja antropogeensete struktuuride ühtesulamine ning avalikus kasutuses olevate objektide väärtarhitektuur peab saama Viimsi valla ning eriti tulevase vallakeskuse jätkusuutlikkuse võtmeks, mis kujundab valla väärtuslikuks elu-, puhke- ja töökohaks ning vallakeskuse atraktiivseks ja elanike poolt armastatud kooskäimiskohaks. Keskkonna, sealhulgas metsaaluste risustamise minimeerimiseks ning vallaelanike keskkonnateadlikkuse tõstmiseks on vaja läbi viia senisest mõjuvamaid teavitamis- ja ühistegevuskampaaniaid, anda informatsiooni vallas toimivate jäätmejaamade ja olmejäätmete käitlemise kohta. Jätkuvat tähelepanu vajavad Prangli saare loodushoid ja teede korrastamine, Naissaare energia-, vee- ja teedemajandus. Samuti tuleb tagada nende ja teistele vallale kuuluvate väikesaarte bioloogilise mitmekesisuse, loodus- ja miljööväärtuste kaitse ning turismi keskkonda säästev areng. Pikemaajalistes tegevussuundades nähakse ette Naissaare, Rohuneeme ning Pringi sadamarajatiste renoveerimine. Pringi muuli renoveerimine tõstaks oluliselt valla avatust merele ja väärtustaks valla merelist visiitkaarti. Vallas ja selle lähiümbruses on selliseid keskkonnariskidega objekte ja tegevusi (Muuga sadam), mis seavad omavalitsusele ülesande tõhustada järelevalvet keskkonnaohutuse tagamiseks. See sisaldab endas nii ennetava tegevuse tähtsuse suurendamist kui ohuolukordadeks valmisoleku tagamist.

3.2.5. Sotsiaalne infrastruktuur, vaba aeg, tervis ja sotsiaalne kaitse

Valla üldhariduse arengut suunavad Viimsi valla koolivõrgu ja koolieelsete lasteasutuste võrgu arengukava ning koolide ja MLA Viimsi Lasteaiad arengukavad. Vastavalt valla arengukavas püstitatud eesmärkidele jätkus hariduse valdkonnas 2009. aastal haridusasutuste võrgustiku loomine ja koostöö eralasteaedadega, suurenenud on valla poolt toetatavate eralasteaedade arv. 2009. aasta lõpu seisuga pakkus Viimsi vallas alusharidust 6 munitsipaallasteaeda ja 6 eralasteaeda. Kaks lasteaiarühma tegutsevad Püünsi Koolis, kokku 36 last.

2009. aasta suurimaks muutuseks alushariduses oli uue Karulaugu lasteaiahoone avamine 1. septembril ning eralasteaia Päikeseratas liitmine MLA Viimsi Lasteaiad koosseisu.

2009. aasta lõpus kuulus MLA Viimsi Lasteaiad struktuuri: Piilupesa maja – 10 rühma, 200 last ja 45 ametikohta; Randvere maja – 6 rühma, 130 last ja 27 ametikohta; Karulaugu maja – 6 rühma, 144 last ja 24 ametikohta; Päikeseratta maja – 6 rühma, 140 last ja 26 ametikohta; Pargi maja – 4 21

Viimsi valla arengukava rühma, 89 last ja 19 ametikohta ning Leppneeme maja – 2 rühma, 40 last ja 9 ametikohta.

Lisaks Viimsi valla haridusasutustele käis 178 Viimsi valla last teiste omavalitsuste munitsipaallasteaedades, sh 160 Tallinnas. Teistest omavalitsustest lapsi valla lasteaedades 2009. aastal ei käinud.

Viimsi valla kuues eralasteaias käis 2009. aasta lõpus 224 last. Koos üheteistkümnes Tallinna eralasteaias käivate lastega, keda oli 78, oli era- lasteaedades käivaid lapsi kokku 302. Vald kompenseeris mittetäielikult 2009. aastal eralasteaedade laste kohakulud, tasudes eralasteaeadele 3000 krooni lapse kohta kuus.

Kui seni ei ole olnud vallas eraldi erivajadustega laste lasteaiarühma, siis 2010/2011 õppeaasta alguses avati Amarülluse teel lasteaed, kus kahest rühmast üks on tervikuna erivajadustega lastele. Tulenevalt uute lasteaiahoonete valmimisest ja omandisse võtmisest aastal 2009 ning eralasteaedade arvu suurenemisest on lasteaiakohtade järjekord pärast viimaste aastate tõusu hakanud näitama vähenemise tendentsi. Kui 2002. aastal oli järjekorras 341 last, 2005. aastal 576 last, 2007. aastal 793 last ja 2008. aastal 974 last, siis 2009. aastal oli lasteaia järjekorras 858 last. Lasteaiakohtade järjekord seisuga august 2010 sünniaastate ja asulate kaupa on toodud tabelis 2. Peab arvestama, et kui laste koguarv järjekorras on 1013, siis see number sisaldab ka mitte veel lasteaiaealiseks saanud lapsi, kes on võetud järjekorda kohe peale sündimist, kuid kes ei saa veel lasteaeda minna. Samuti on järjekorras lapsi, kelle elukoht ei ole Viimsi vald ning kellele vald ei ole kohustatud alushariduse teenust osutama. Viimsi valla lasteaiaealiste arv lasteaia järjekorras 2010. aasta augusti seisuga on 807. Tabel 2 Lasteaiakohtade järjekord seisuga august 2010 (allikas: Viimsi vallavalitsus) SÜNNIAASTA HAABNEEME KELVINGI LAIAKÜLA LEPPNEEME LUBJA METSAKASTI MIIDURANNA MUUGA PRINGI PÄRNAMÄE PÜÜNSI RANDVERE ROHUNEEME TAMMNEEME VIIMSIALVIK ÄIGRUMÄE VÄLJAST- POOLT KOKKU 01.10.2004- 30.09.2005 16 5 1 1 2 4 1 5 5 3 9 18 19 89 01.10.2005- 30.09.2006 16 3 2 2 1 2 5 5 12 1 16 7 72 01.10.2006- 30.09.2007 34 6 3 1 6 3 4 1 13 5 12 1 4 22 1 4 120 01.10.2007- 30.09.2008 80 6 4 4 9 6 2 12 15 46 23 31 1 8 33 8 288 01.10.2008- 30.09.2009 117 5 4 4 6 10 3 6 11 26 18 28 5 1 37 7 288 01.10.2009- 30.09.2010 49 4 1 3 8 2 2 5 7 18 11 20 2 2 16 1 5 156 KOKKU 312 29 15 15 32 27 7 28 39 113 65 112 10 15 142 2 50 1013

Viimsi valla investeeringud on viimastel aastatel suunatud peamiselt uute koolide ja lasteaedade ehitamiseks (Viimsi Keskkool, Randvere lasteaed,

Viimsi valla arengukava 2009. aastal valmis Viimsi Keskkooli uus õppehoone Karulaugus, MLA Viimsi Lasteaiad uus Karulaugu lasteaiahoone) ja olemasolevate hoonete remondiks (Püünsi Kool, MLA Viimsi Lasteaiad, Piilupesa lasteaed). Viimsi vallas tegutseb käesoleval hetkel 3 munitsipaal-üldhariduskooli – Viimsi Kool, Püünsi Kool ja Prangli Põhikool. 2009/2010 õppeaasta alguseks oli Viimsi valla koolides kokku 1531 õpilast. (2008/2009 õppeaasta alguses 1499). Pedagooge oli 154 (2008/2009 õppeaasta alguses 157). Teistest omavalitsustest käis 2009. aastal Viimsi munitsipaalkoolides 159 last, sealhulgas 124 last Tallinnast. Teiste omavalitsuste munitsipaalkoolides käis 644 Viimsi last, sealhulgas 609 last Tallinnas. Elanike, sh laste arvu kiire kasv, on pannud valla hariduselu korraldamise ette rasked valikud. Kuigi Viimsi Kooli uus hoone oli 2006. aastal valmides kaasaegseim Eestis ning võimaldas õpilaste arvu senisega võrreldes oluliselt tõsta, jääb ka see kool peatselt kitsaks. Kui 2008/2009 õppeaasta alguses oli Viimsi Koolis 1305 õpilast, siis 2009/2010 õppeaasta alguseks oli õpilasi juba 1342. Püünsi Kooli (kuni 2008. aastani kandis nimetust Püünsi Põhikool) õpilaste arvus on toimunud väike langus. 2009/2010 õppeaasta alguses õppis Püünsi Kooli koolis 179 last (2008/2009 õppeaasta alguses oli õpilasi 181). Püünsi Kooli lasteaia osas käis 36 last. Teistest omavalitsustest oli 2009. aastal Püünsi Koolis 17 last, sealhulgas 10 last Tallinnast. Prangli Põhikool teenindab saarel asuva kolme küla lapsi. Kool oma praeguses mahus suudab ära teenindada kõik saarel elavad õpilased, kelle arv on viimaste aastate jooksul järjekindlalt vähenenud. Kui 2008/2009 õppeaasta algul oli Prangli Põhikoolis õpilasi 14, siis 2009/2010 õppeaasta algul oli vaid 10 õpilast. Teistest omavalitsustest käis 2009. aasta sügisel Prangli Põhikoolis 4 last (2008. aastal 8 last). 2009/2010 õppeaasta algul töötas koolis 7 pedagoogi. Valla hariduselu probleemidest on jätkuvalt päevakorral koolitranspordi parem korraldamine. Eraldi tähelepanu vajavad vene keelt kodukeelena kasutavad lapsed ja nende probleemid. Valla noorsootööd korraldavad MTÜ Viimsi Huvikeskuse noortekeskused ja Viimsi Noortevolikogu 2009. aastal tegutses Viimsis kaks noortekeskust: Viimsi ja Randvere Noortekeskus. Peamiseks tegevussuunaks oli keskust külastavate noorte vaba aja sisustamine ja noortega tegelemine. Viimsi Noortekeskust külastasid 2009. aastal noored ligi 10 000 korral ning Randvere Noortekeskust ligi 3500 korral.

2009. aastal tegutses Viimsi vallas aktiivselt Viimsi Noortevolikogu, kes korraldas erinevaid üritusi, rahvusvahelisi projekte ja vastutas selle eest, et noortel oleks võimalus kaasa rääkida valla arengut puudutavates küsimustes.

2009. aasta suvel tegutses Viimsi Õpilasmalev, mille kahest kolmenäda- lasest vahetusest juunis ja juulis võttis osa 93 noort. Noorsootöö projektidest, üritustest ja noorsoovahetustest on pikemalt kirjas valdkondlikes arengukavades ning aruannetes. Vaba aja, kultuuri ja spordi valdkonna arengukavadest on olemas Viimsi valla liikumisharrastuse ja spordi arengukava, noorsootöö arengukava ning SA Viimsi Muuseumid arengukava. Koostamisel on kultuuritöö arengukava.

Viimsi valla arengukava Noortega tehtava töö tegevuskulud on kasvanud investeeringute tõttu (Viimsi Spordihall (2002), Viimsi Keskkooli Spordikompleks (2006), Viimsi Raamatukogu uued ruumid Rannapere Pansionaadi hoones (2005), Viimsi Vabaõhumuuseumi elektroonilise valvesüsteemi väljaehitamine (2007) jpm). Vallas tegutsevad Viimsi Muusikakool ja Viimsi Kunstikool. Aktiivselt osale- takse rahvusvahelises noorsooalases koostöös ning erinevates Euroopa Liidu finantseeritavates programmides, näiteks maaelu arendamise LEADER- programmis, mille kaudu toetatakse külaelu arendamist. Vastavalt elukeskkonna uuringule kasutavad elanikud vaba aja veetmiseks vallas enim kohapeal asuvaid puhkealasid. Olulist tähtsust elanike vaba aja sisustamisel etendab ka merel puhkamine, meelelahutus ja toitlustus- asutustes viibimine ning korraldatud üritustel osalemine. Viimastel aastatel on jõuliselt esile kerkinud Viimsi vallale kuuluvate saarte arendamine selliselt, et oleks tagatud külastajate ohutus ja nende austav suhtumine loodusesse ning saarte väärtustesse. Olulist rolli saarte arengus etendavad kultuurisündmused (näiteks Nargen Opera kontsertide ja etenduste korraldamine Naissaarel Omari küünis), mis tõstavad saarte kui reisisihi tuntust. Märkimisväärne on SA Viimsi Muuseumid tegevus, mille töötajad on aktiivsed rannarahva elu-olu jäädvustamisel, turismi arendamisel, taluturu loomisel. SA Viimsi Muuseumid positsioneerib end üha edukamalt ka aktiivse mälu- ja kunstiasutusena, koondades ajaloohuvilisi, kaasates kultuuriinimesi ning koostades ja kirjastades trükiseid. Seda, et Viimsi elanike hulgas on Viimsi Vabaõhumuuseumis ja Rannarahva Muuseumis korraldatavad üritused suure poolehoiu võitnud, näitab kasvav külastajate arv korraldatud üritustel. Ilusaks traditsiooniks on saanud Viimsi Vabaõhumuuseumis toimuv Muinastulede Öö augustikuu viimasel laupäeval. Vallas paikneb hulgaliselt arhitektuuri- ja ajaloomälestisi. Tegutsevad neli kirikut ja kaks kabelit. Vallale on tähtis valla elanike tervis. Vallaeelarvest toetatakse vallas praktiseerivaid perearste, haiglat ning kiirabipunkti. 2009. aastal toetati seitsmest tegutsevast perearstist kahte. Samuti toetab vald meditsiiniabi tagamist Pranglil, jätkates Prangli Tervishoiupunkti finantseerimist läbi perearstiga sõlmitud lepingu. Valla olulisemad meditsiiniasutused, samuti valla elanikke teenindavad perearstid on enamuses koondunud Viimsi Haigla hoonesse Haabneemes. Lisaks toimub perearsti vastuvõtt Randvere keskusehoones. Erakorralist meditsiiniabi osutatakse Viimsi elanikele riikliku kiirabisüsteemi kaudu. Kiirabibrigaadi tööruumid asuvad Viimsi Haiglas, ruumide üüriga seotud kulud kannab vallavalitsus. Kiirabipunkti tegevuse tagamiseks eraldati 2009. aastal Viimsi Haiglale 123 616 krooni (ruumide rent koos interneti ja telefoni abonementtasuga ning kommunaalkulud). Erakorralise meditsiiniteenuse osutamiseks Viimsi Haiglas eraldati 2009. aastal 230 000 krooni. Elanike rahuloluküsitlusest selgus, et ca ¾ elanikest peab perearsti-, hambaravi- ja muid raviteenuseid väga heaks. 2009. aastal asutati Viimsi vallas Rehabilitatsioonikeskus. Rehabilitatsiooni- meeskonna liikmed läbisid TÜ Pärnu Kolledži juures täienduskoolituse ning tööga alustati 2010. aasta kevadel, mil sõlmiti haldusleping Viimsi valla ja Sotsiaalkindlustusameti vahel. Tegevuseks vajalikud ruumid tagab Viimsi Haigla.

Viimsi Haiglas korraldati 2009. aastal hooldusõdede koolitus. Sellest võttis

Viimsi valla arengukava osa 7 Pensionäride Ühenduse liiget, kes hakkavad teostama koduhooldust vajavate klientide teenindamist Viimsis. Koolitusega seotud kulud (40 000 krooni) kandsid Viimsi Haigla ja Erahaigla Fertilitas.

Uue kooli avamisel Viimsis 2009. aastal avati samas koolis ka meditsiini- punkt ja võeti tööle meditsiiniõde.

Vastsündinute toetusteks tehti aastal 2009 valla eelarvest väljamakseid 1 112 000 krooni. Lasteaias ja koolis toidu eest tasumise toetuse väljamak- seid tehti 165 900 krooni. Kuni 1. juulini 2009 said toetust kõik kolme- ja enamalapselised pered. Eelarve pingeline olukord sundis 1. juulist sisse viima muudatuse, mille alusel said vastavat toetust vaid vähekindlustatud pered. Suurperede (nelja- ja enamalapselised – kokku 26 peret) toetuseks tehti aastal 2009 väljamakseid 52 000 krooni. I klassi mineva õpilase toetust maksti 2009. aastal 126 lapsele kokku 126 000 krooni.

Lapsehoiuteenust osutati 2009. aastal 123 lapsele. Väljamakseid tehti kokku 1 016 000 krooni. Seoses raske majandusliku olukorra tekkimisega maksti ühekordseid toetusi peredele aastal 2009 kokku 282 400 krooni.

Alates märtsist 2009 andis riik vallale laste hooldajatoetuse määramise kohustuse. Hooldajatoetuse määramisi oli 2009. aastal 6-le lapsele, välja- makseid tehti 86 300 krooni. Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse hüvitamise taotlusi puuetega lastele võeti vastu 63 ja väljamakseid tehti 265 500 krooni. Kuna lapsehoiuteenust puudega lapsele saavad teenuse pakkujate vähesuse tõttu väga vähesed pered, on võimalik see teenus asendada muude teenuste ostmisega. Riigi poolt rahastatava lapsehoiuteenuse asendamist taotles 41 raske ja sügava puudega lapse lapsevanemat. Asendusteenuse kasutamise eest tehti väljamakseid 242 300 krooni.

Puuetega lapsi oli aastal 2009 vallas arvel 68. Erikooliteenuseid osutati ühele lapsele. Üks sügava puudega laps oli lepingu alusel ajutisel hooldusel lastekodus ja üks laps kasutas Tallinna lastekodu puuetega laste päevahoiuteenust. Teenuste eest tasus täielikult vald. Alates septembrist 2009 rakendus tööle puuetega laste regulaarvedu valla väikebussiga. Teenust osutati 2009. aastal 7-le koolis käivale lapsele. Lisaks eeltoodule tegeleb valla sotsiaal- ja tervishoiuamet laste ja lastega perede asendushoolduse korraldamisega, peretoetuste määramisega, alaealiste õigusrikkumiste lahendamises osalemisega, lastekaitse raames kodukülastustega, alaealiste vara ja õiguste eest seismisega, kohtuistungitel osalemisega, kohtuväliste lahendite menetlemisega ning paljude projektide korraldamise ja toetamisega (lastelaagrites kohtade kindlustamine, jõulupidude toetamine ja abi, erivajadustega laste rehabilitatsiooni korraldamine ja toetamine jne). Eakate hoolekandes on põhiliseks valla eakate nõustamine nende õigustest ja seaduslike huvide kaitsmisest, abistamine probleemide lahendamisel toimetuleku tagamiseks, puuetega inimeste ja vanurite paigutamine üld- või erihooldekodusse, eestkoste korraldamine ja seadmine, teovõimetute täiskasvanute varaliste õiguste kaitse jms. Eakate toetustest on 2009. aastal makstud ühekordseid toetusi ravimite, esmatarbekaupade, kütte ja muude kulude osaliseks hüvitamiseks kokku 172 300 krooni. Maamaksu toetuseks maksti 2009. aastal välja kokku 67 700 krooni. Alates veebruarist 2009 hakkas kehtima maamaksutoetuse

Viimsi valla arengukava taotlejatele uus kord, mille muudatusena said hüvitise taotluse esitada vaid vähekindlustatud pensionärid. Taotlusi rahuldati kokku 126. Samuti maksti hüvitist vastavalt kehtivale korrale ka 14-le sõjaveteranile, kellele hüvitati maamaks täies ulatuses. Matusetoetust sai 83 taotlejat. Eakate tähtpäeva toetust maksti kuld- ja briljantpulmade ning juubelite toetuseks 70-, 75-, 80-, 85- ja 90-aastastele. Lisaks eeltoodule toetab vald traditsiooniks saanud eakate projekte: pensionäride jõulupidu, eakate vesivõimlemine jms. Seoses toimetulekuraskustes perede ja töötute arvu pideva tõusuga on toetuste väljamaksed kasvanud (tabel 3). Tabel 3 Toimetulekutoetuse väljamaksed 2009 (allikas: Viimsi vallavalitsus)

Kuu Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni Väljam. summa 3840.- 9793.- 14 132.- 28 663.- 24 910 14 410 Taotl arv 3 6 7 10 10 9 Keskm. 1280 1632 2019 2866 2491 1601

Kuu Juuli August Sept Okt Nov Dets Väljam. summa 15 307.- 13 544.- 19 402.- 19 940.- 30 492.- 46 952.- Taotl arv 9 9 11 11 12 19 Keskm. 1701 1505 1764 1813 2541 2471

Hooldekodu teenust pakub vallas juba aastaid AS Rannapere Pansionaat, kus 2009. aastal oli valla toetusel hooldusel 15 valla eakat (kokku oli pansionaadis elanikke 54). Kuna teenuse vajajaid on vallas rohkem kui Rannapere Pansionaat vastu võtta suudab, olid 2009. aastal mujal hoolde- kodudes veel 11 valla eakat. 2000. aastal alustati Rannapere Pansionaadi hoone etapiviisilist juurde- ehitust. Viimsi vallavalitsuse ja AS-i Rannapere Pansionaat poolt loodi 2008. aastal SA Rannapere Sotsiaalkeskus, kes taotles pansionaadihoone laienduseks raha „Linnaliste piirkondade arendamise“ meetme raames Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt. Viimsi valla eakate igapäevast tegevust korraldab MTÜ Viimsi Päevakeskus, kus pakutakse võimalusi eakatele nii füüsiliseks, käeliseks kui ka vaimseks tegevuseks. Päevakeskuses tegutseb 17 huviringi, neist 15 Haabneemes ja 7 Randveres. Kokku osales 2009. aastal huviringides 325 inimest. 2009. aasta jooksul korraldati Viimsi Päevakeskuses kokku 37 suuremat kultuuri- üritust või kontsert-koosviibimist, millest võttis osa kokku ligi 1500 inimest. Randvere Päevakeskuse filiaalis toimus 9 üritust kokku 285-le päevakeskuse külastajale. Erinevaid suhtlemisklubisid eakatele korraldati mõlemas päevakeskuses vähemalt 2 korda kuus. Igapäevast tööd korraldavad päevakeskuste tegevjuhid. Viimsis töötab tegevjuht 1,0 koormusega ja Randveres 0,5 ametikohaga. Randvere Päevakeskus on avatud tööpäevadel 4 tundi päevas. Päevakeskuste tegevuskuludeks kandis vallavalitsus aastal 2009 üle kokku 927 100 krooni. Päevakeskuste haldamiseks ja rendikuludeks tehti väljamakseid kokku 519 300 krooni. Viimsi vallavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuamet tegeleb ka töötute rehabilitatsiooni ning abistamisega. Avaliku korra parendamise ning turvalisuse tagajatena tegutsevad Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna konstaabliteenistus asukohaga

Viimsi valla arengukava Viimsi alevikus ning SA Viimsi Kodanikukaitse Fond. Avaliku korda aitab tagada ka AS G4S Eesti, kellega on sõlmitud tähtajatu patrullteenuse leping.

Järeldused Valla alushariduse arendamisel on jätkuvalt prioriteediks kõigile lasteaia- ealistele lasteaiakohtade tagamine. Lasteaedade võrgustiku kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata rahvastiku vanuselise struktuuri muutustele. Viimsi valla rahvastikus on sisserändel põhinevast rahvastikukasvust tulenevalt väga suur 25-40-aastaste osakaal. Tulenevalt rändelisest lainetusest elanike arvus on pikas ajahorisondis oluline pöörata tähelepanu lasteaia- ja koolikohtade paindlikule korraldamisele ning erakapitali kaasamisele. Vältimaks lasteaiahoonete koormuse langust tulevikus, on oluline kavandada lasteaiahooned sellistena, et need oleksid lihtsate vahenditega ümber kohandatavad teiste avalike funktsioonide täitmiseks. Olemasolevates lasteaia- ja koolihoonetes tuleb mõelda ruumikasutuse ökonoomsusele ning hoonete senisest funktsionaalsemale kasutamisele. Alternatiiviks uute lasteaiakohtade loomisele munitsipaallasteaedades on tingimuste loomine eralasteaedade tegevuseks. Soovitatavalt peaks väiksemate eralasteaedade võrgustik katma valla selliselt, et lastel oleks võimalik käia lasteaias kodu lähedal. Vastava koostöömudeli väljatöötamine ja juurutamine on jätkuvalt aktuaalne. Selleks, et vältida lähiaastatel koolikohtade puudujääki vallas, tuleb kaaluda Viimsi valla koolivõrgu ja koolieelsete lasteasutuste võrgu arendamise kavas tehtud ettepanekuid: AS-ile Esmar kuuluva koolimaja kasutuselevõtt 6- klassilise algkoolina, 6-klassilise algkooli ehitamine Randvere piirkonda, Püünsi Kooli ümberkorraldamine 6-klassiliseks algkooliks, Viimsi Keskkooli reorganiseerimine progümnaasiumiks. Lisaks tuleb kaaluda võimalust ehitada uus 6-klassiline algkool Haabneeme või Viimsi alevikku.

Majanduslanguse tagajärjeks on kindlasti valla investeerimisvõimekuse langus hariduse, vaba aja ja turismi valdkondade finantseerimisel. Olukorra parandamiseks tuleb suurendada jõupingutusi nii uute kui vallas juba tegutsevate MTÜ-de, SA-de ja aktiivsete inimeste kaasamiseks. Samuti tuleb senisest rohkem taotleda vahendeid Euroopa Liidust. Vallavalitsuse kohustus on tagada alg- ja põhihariduse hea kättesaadavus. Jätkuvalt on päevakorras koolitranspordi parem korraldus. Tegeleda tuleb ühistranspordiga nii valla territooriumil kui Tallinna suunal. Lahendust vajab Prangli Põhikooli jätkusuutlikkus. Õpilaste arvu suurendamiseks kaaluda võimalust vanemateta laste kasuperre võtmist või noorte lastega perede saarele elama asumise toetamist. Kaaluda tuleb Prangli Põhikooli reorganiseerimise otstarbekust Püünsi või Viimsi Kooli filiaaliks. Kuna viimastel aastatel on vallas suurenenud nende elanike arv, kelle emakeel ei ole eesti keel, tuleb tähelepanu pöörata nende vallaellu lõimimisele, leida parim viis ja erinevad lahendid nende kaasamiseks läbi keelekümbluse, huvihariduse, spordi ja kultuuritöö. Erinevate rahvus- rühmade omavahelise koostöö puudumine võib hakata pärssima valla püüdlusi parima elukeskkonna loomisel.

Viimsi valla arengukava Avaliku korra parendamisel ning turvalisuse tagamisel on vajalik senisest ulatuslikumalt toetuda elanike algatustele ning laiendada MTÜ Eesti Naabrivalve sektoreid vallas.

3.2.6. Finantsolukord

Maailmamajandus taastub langusest, mida loetakse sügavaimaks pärast Teist maailmasõda, aegamisi ja ebaühtlaselt, kuid majandusaktiivsus on alates 2009. aasta II poolaastast olnud varasemalt prognoositust suurem. 2010. aasta I kvartalis on majanduslangus Eestis pidurdunud ning alates II kvartalist pöördunud kasvuks. Majanduskriisi põhi on Rahandus- ministeeriumi seisukohalt läbitud, 2010. aasta majanduskasvuks oodatakse suvise prognoosi kohaselt 2%. Toetamaks kriisijärgset majandustegevuse taastumist tuleb nii terves Eestis kui Viimsi vallas astuda samme tööturu paindlikumaks muutmiseks ning ettevõtluse uuele majandussituatsioonile kohandamiseks. Valla ülesanne on hoida eelarve tasakaalus. Seoses Eesti sisemajanduse kogutoodangu olulise vähenemisega alates 2008. aasta III kvartalist hakkas vähenema ka maksude laekumine riigile üleüldiselt. Viimsi valla jaoks oli see selgelt märgata vallaeelarve peamise tuluallika - residendist füüsilise üksikisiku tulumaksu - laekumise kogu- mahtude vähenemises, sest vähenesid nii ettevõtete käibemahud, palga- fondid kui palgasaajate arv.

2005 2006 2007 2008 2009 2010 25 000

20 000 Tuhat krooni Tuhat 15 000

10 000

5 000

0 mai juuli juuni aprill märts august jaanuar veebruar oktoober november september detsember

Joonis 14. Viimsi valla tulumaksu laekumised jaanuar 2005 - juuli 2010

Teisisõnu, vallale tulumaksu laekumise vähenemise peamiseks põhjuseks on elanike sissetulekute vähenemine, mis tulenes nii tööga hõivatute arvu kui töötavate isikute sissetulekute langusest. Eelnevat võimendas riigi otsus vähendada residendist füüsilise isiku tulumaksust omavalitsustele eraldatava osa määra 11,93 %-lt 11,4 %-le. Uus vähendatud määr hakkas kehtima alates aprillist 2009 ja Viimsi vallale tõi see 2009. aastal kaasa arvestuslikult ca 8 miljoni kroonise tulumaksu vähemlaekumise. Võrreldes eelmiste aastatega 2010. aasta alguses jätkus tulumaksu laekumise langus, kuid II kvartalis langus pidurdus ja näitaja saavutas mõningase stabiilsuse. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt hakkab Viimsi vallas tulumaksu

Viimsi valla arengukava laekumine kergelt tõusma aasta teises pooles ja 2010. aasta lõpuks peaks laekumine saavutama uuesti 2008-2009 taseme. Senisest parem laekumine 2010. aasta juulis oli siiski eeldatavasti erandlik ja tulenes paljuski 2009. aasta tuludeklaratsioonide tagasimaksetest. Viimsi on endiselt atraktiivne elamuarenduse piirkond, kus elanike sisseränne on kasvav. Majandustõusu aastatel tõi sisseränne kaasa maksumaksjate arvu pideva suurenemise, kuid majandussurutise ajal on maksumaksjate arv absoluutnumbrites jäänud 2008. aasta tasemele. Ka siin on Rahandusministeerium koostanud valla jaoks prognoosi 2010. aasta lõpuni ja selle kohaselt on oodata maksumaksjate arvu mõningast suurenemist.

Joonis 15. Maksumaksjate keskmine arv Viimsi vallas jaanuar 2005 - juuni 2010

Keskmine sissetulek maksumaksja kohta on langenud. 2010. aasta I poolaasta näitajad on oluliselt madalamal seni kõrgeimast 2008. aasta tasemest, kuid mõnevõrra kõrgemal 2007. aasta näitajatest.

Viimsi valla arengukava Joonis 16. Maksumaksja keskmine sissetulek Viimsi vallas jaanuar 2005 - juuni 2010

Langenud on ka palgatulu osakaal elanike sissetulekutes ja suurenenud töökaotusega seotud hüvitiste osakaal. See omakorda on ohtlikuks signaa- liks, mis viitab võimalikule residendist füüsilise isiku tulumaksu laekumise vähenemisele valla eelarves.

Joonis 17. Viimsi valla elanike tulumaksu aluseks olevate sissetulekute komponentide muutumine

Omavalitsusele laekuva tulumaksu aluseks olevate komponentide muutumine ei pruugi alati olla negatiivse tagajärjega. Samas ei ole see hea perspektiiv, kui palgatulu osakaalu arvelt tõusevad töökaotusega seotud hüvitised, mis on oma iseloomult ajutised ja millelt arvestatud tulumaks kergitab maksulaekumist vaid lühiajaliselt (sest põhiosa hüvitiste saajatest on lühemaks või pikemaks ajaks tööturult kõrvale jäänud). .

Joonis 18. Töökaotusega seotud riiklikud hüvitised Viimsi valla elanikele

Viimsi valla arengukava

Viimsi valla eelarve tulude maht kokku 2009. aastal oli 302,9 mln krooni. 2008. aastaga võrreldes vähenes tulude maht 15,7 mln krooni võrra, mis on 5%. Märkimisväärselt vähenesid sealjuures tulumaksulaekumine (-18,4 mln krooni) ja sihtotstarbelised toetused (-10,3 mln krooni). Mõnevõrra kompenseeris tulude vähenemist ühekordne laekumine varade (maade) müügist (+11,7 mln krooni).

Joonis 19. Viimsi valla eelarve tulude maht ja struktuur

Tulumaksulaekumise kui valla põhilise tuluallika sedavõrd suur vähenemine survestab tugevalt omavalitsuse eelarvekulude kärpimist. Kuivõrd prioriteediks tuleb seada pikaajaliste kohustuste täitmine ning vähendamine, langeb surve nii jooksvatele kuludele kui varasemalt kavandatud investeeringutele, mis tuleb ellu viia väiksemas mahus või edasi lükatale,. 2009. aasta kulude mahuks kujunes kokku 279,2 mln krooni, mis on 2008. aastaga võrreldes vähenenud 33 mln krooni võrra, s.o 10,6%. Seejuures vähenesid kõik kululiigid, välja arvatud personalikulud, ning põhiliselt vähendati investeeringute mahtu (-22,3 mln krooni).

Joonis 20. Viimsi valla eelarve kulud majandusliku sisu järgi (tuhat krooni)

Seejuures on valla omavahenditest tehtud investeeringute mahud ja osakaal kuludes aastatel 2003-2009 olnud kõrged, mis tähendab, et vald on oluliselt panustanud arengusse.

Viimsi valla arengukava

Joonis 21. Viimsi valla eelarve omavahenditest tehtud investeeringud (tuhat krooni)

Tegevusvaldkondade lõikes moodustab eelarve kuludest suurima osa haridus, sellele järgnevad majanduse valdkond, s.h elamu- ja kommunaal- majandus ning üldvalitsemine. 2009. aastal moodustasid need valdkonnad kuludest vastavalt 54%, 17% ja 11%.

Joonis 22. Viimsi valla eelarve kulud valdkondade lõikes

Kuigi valla tulubaasi vähenemine 2009. ja 2010. aastal sunnib üle vaatama ning vähendama kulutusi ja nõuab vallalt pingutusi eelarve tasa- kaalustamiseks, on vallal kulusid, mida kärpida ei saa. Üheks olulisemaks nendest on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi kaasabil rajatav ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võrgustik. Selles projektis on ette nähtud valla osalus aastast 2010 vähemalt kuni aastani 2013, mille tagamiseks on eelarvetesse planeeritud AS Viimsi Vesi aktsiakapitali tõstmiseks igal aastal aktsiate ostmine 6,4 mln krooni ulatuses.

Viimsi valla arengukava Viimsi valla eelarve on aastatel 2003-2009 olnud ülejäägis (välja arvatud aastal 2007). Perioodi 2003-2009 keskmine eelarve ülejääk oli 6%, mis näitab omavalitsuse head finantsdistsipliini. 2009. aasta eelarve ülejääk oli 8% ehk 23,5 mln krooni.

Joonis 23. Viimsi valla eelarve ülejääk/puudujääk

Viimsi valla võlakoormus oli 2009. aasta lõpu seisuga 460,4 mln krooni ja moodustas valla eelarveaasta puhastuludest 154%.

Joonis 24. Viimsi valla võlakoormus

Viimsi valla arengukava

3.3. Koondhinnang valla arengutasemele

Valla arengueelduste kvalitatiivset kokkuvõtet pakub SWOT-analüüs, mille käigus toodi välja järgmised Viimsi valda ja selle sise- ning väliskeskkonda iseloomustavad omadused:

Tabel 4. Viimsi valla SWOT analüüs

TUGEVAD KÜLJED NÕRGAD KÜLJED

Mainekas miljööväärtuslik asukoht Lasteaia- ja koolikohtade arv ei Tallinna linnastus, samas poolsaa- kata nõudlust, järjekorrad püsivad rena suhteliselt eraldatud, saared, Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni meri, rohealad, vaheldusrikas mahajäämus elanike ootustest, maastik sade- ja pinnavete vähene kanali- Kasvav elanikkond, palju noori seeritus, joogivee kohatine halb peresid, rahvastiku kõrge taaste- kvaliteet potentsiaal Vallaeelarve pingelisus, võlakoor- Ettevõtlikud, initsiatiivikad ja Eesti mus, vähe raha investeeringuteks mastaabis keskmisest jõukamad Avalike huvide täitmiseks piisava elanikud munitsipaalmaa puudumine Kvaliteetne õpikeskkond, uued Muuga sadama arengust lähtuv koolimajad ja lasteaiad negatiivne keskkonnamõju ja Mitmekesised teenused kohapeal riskid (kaubandus, meditsiin, vaba aja Teede ja tänavate kohatine eba- veetmine), avaliku-, era- ja rahuldav olukord kolmanda sektori koostöö teenuste Vallas kohapeal vähe töökohti osutamisel Vallasisene ruumilise arengu Aktiivne kultuurielu ja valla ajaloo taseme ebaühtlus, nõukogude- väärtustamine: SA Rannarahva aegsed inimtegevusest maha Muuseum tegevus, koduloo uuri- jäetud alad mine, huviringid, tugevad tradit- Linnastumisega kaasnenud kiire sioonilised kultuurisündmused autostumine, asustustiheduse Tugev külaliikumine ja külavanema liigne kasv, inimtegevuse surve institutsiooni areng osades looduskeskkonnale, privaatsuse asulates vähenemine Laienenud võimalused turismis ja Naissaare mittevastavus turismi- puhkemajanduses : mereturism, ja puhkemajanduse arengu puhkus saartel, loodusväärtused, nõudlusele SPA ja kultuuriinitsiatiivid Külaliikumise ebaühtlus, tagasi- Aktiivne kirikutegevus ja kiriku- hoidlik ühistegevus osades kogukondade töö asulates Rekonstrueeritud sadamad, saarte kättesaadavuse paranemine Tugeva vallakeskuse idee ja arendamine Haabneeme-Viimsi alal Miiduranna sadama polüfunktsio- naalsuse idee Tulemuslik koostöö Tallinna linnaga ühistransporditeenuse parendamisel Valla positiivne imago: iseseisev, initsiatiivikas, arenev Läbipaistev valitsemine – infosüs- teem vallavalitsuse ja –volikogu tegevusest

Viimsi valla arengukava

VÕIMALUSED OHUD

Arendajate kaasamine valla ühis- Majandussurutise jätkumisel valla ruumi kujundamisse ning nende finantsriskide süvenemine huvi tõstmine avalikkuse jaoks Avalike teenuste kättesaadavuse oluliste arendusprojektide realisee- ja kvaliteedi halvenemine, üha rimiseks ja avalike teenuste suurenev sõltuvus Tallinnast osutamiseks Elanike väljaränne, kinnisvara Mereteema arendamise väärtuse langus kontseptsiooni loomine Tallinn Vananev elanikkond 2011 kultuuripealinna raames Looduskeskkonna pöördumatu Euroopa Liidu raha senisest mõjutamine kontrollimatu massi- suurem kaasamine turismi tagajärjel (eriti saartel) Tervise väärtustamise hoiakute Põhjavee varude vähenemine juurutamine elanikkonnas ning ületarbimise tagajärjel sellega seotud huvi tõus vaba aja Suur-Tallinnaga samastumine, tegevuste mitmekesistamiseks valla oma identiteedi nõrgenemine Mere ja saartega seotud tegevuste Transiidist ja keskkonnaohtlike populariseerimine (purjetamine, ainete käitlemisest tulenevad puhkus saartel) keskkonnariskid Elanike huvi kasvatamine elukesk- Eelarvamused riiklikul otsustus- konna väärtustamiseks, kodukoha tasemel - Viimsi valla toetamise identiteedi suurendamine vajadus puudub Elanike huvitatuse tõstmine Riigi ootamatud otsused, mis suu- otsustusprotsessidesse rendavad valla eelarve koormust, kaasamiseks, kodanikuühiskonna jätkuvad takistused maade kasvatamine ja arendamine munitsipaliseerimisel Huvi süvendamine ja laiendamine Riigi seadusandlikud initsiatiivid, minevikupärandi uurimiseks ja mis piiravad omavalitsuslikku ise- mäluasutuste arendamiseks seisvust või suurendavad KOV Side- ja kommunikatsioonitehno- avalike teenuste osutamise kohus- loogia uuemate lahendite kasuta- tusi ilma raha eraldamata mine elanikkonna efektiivsemaks Töötus ja maksumaksjate arvu informeerimiseks kodukohas langus toimuvast, infoleviku kiirenemine Koostöö tihendamine naaberomavalitsustega - ühistransport, ühisveevärk ja -kanalisatsioon, teed, sotsiaalteenused ja vaba aeg Mitmekultuurilisusest tulenevate võimaluste kasutamine erinevate rahvuste lõimimiseks ja kogukonna sidususe suurendamiseks Veelgi aktiivsem ja laiem rahvusvaheline koostöö - Euregio, sõpruspartnerid, noorsoovahetu- sed ja -laagrid, arenguprojektid

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Viimsi valla tugevad küljed on seotud tema hea elukeskkonnaga pealinna naabruses, merelise, miljööväärtusliku ja metsa- rikka loodusega ning Eesti keskmisest jõukamate ja tegusate elanikega. Üleriigiline tuntus ja positiivne imago on Viimsil eelkõige soositud elukohana, kuid üha enam ka puhke- ja kultuurisündmusi pakkuva omavalitsusena. Viimsi valda iseloomustavad märkimisväärsed investeeringud haridusse ja kultuuri ning vaba aja sisukasse veetmisse. Menetluses on üldplaneering vallakeskuse arendamiseks, mis toob kaasa Miiduranna sadama ümber- profileerimise ja üldiste keskkonnariskide vähenemise. Kavandatu elluviimine avab uued võimalused elanikkonna aktiivse puhkuse,

Viimsi valla arengukava sporditegevuse ja tervise edendamiseks mõeldud piirkondlike rekreatsioonialade laiendamiseks, looduse õpperadade ja õuesõppe võrgustiku loomiseks. Valla nõrgad küljed seonduvad valdavalt elanike arvu kiire kasvu, kohatise liigse asustustiheduse kasvu, looduskeskkonna kontrollimatu ja intensiivse kasutamise suurenemise, põhjavee ressursside piiratuse ja avalike teenuste mahajäämusega (lasteaia- ja koolikohad, ühisveevärk ja -kanalisatsioon). Asustustiheduse ja rahvaarvu kasvuga on kaasnenud inimkoormuse suurenemine looduskeskkonnale. Valla arendustegevuses on saanud takistuseks munitsipaalmaa puudumine avalike ülesannete täitmiseks ja raha nappus investeeringuteks. Uuselanike kiire lisandumine on vähendanud elanike kodukohaidentiteeti ja paikkonnaga sidustumist. Võimalik tootmise laiendamine Muuga Sadama piirkonnas suurendab keskkonnariske. Külastajate arv ja tegevus väikesaartel tuleb hoida kooskõlas saarte keskkonnataluvusega. Prangli pärandkultuur vajab tähelepanu ja toetust selle säilitamiseks. Võimalustena nähakse valla elanike suuremat kaasamist elukeskkonna kujundamisse, eestvedajate kasvatamist ja aktiivse suhtumise kujundamist, inimeste kasvavat soovi ise osaleda oma kodukoha otsuste langetamisel, senisest enam valla elu arendamiseks vahendite hankimist Euroopa Liidu struktuurifondidest. Valla planeerimistegevusse on võimalik kaasata aktiivsemalt kõik huvigrupid ning see peab muutuma terviklikumaks ja integreeritumaks. Et väärtustada vallaelanike tervislikke eluviise ning kujundada spordi- ja liikumisharrastused harjumuseks, tuleb rajada piirkondlikke spordi- ja liikumisharrastuse keskusi. Keskuste rajamiseks on võimalus tõhustada koostööd riigiga, et taotleda munitsipaalomandisse valla arenguks ja rahvatervise edendamiseks vajalikke maid (nt Haabneeme alevikus asuv jätkuvalt riigi omandis olev maa). Võimalus on tõsta valla elanike hulgas huvi teadmistemahuka ja keskkonnasõbraliku väikeettevõtluse arendamiseks kohapeal, et luua vallas uusi töökohti. Keskkonnaohtlikes ja kõrgendatud riskiga ettevõtetes tõhustada seiret ja järelevalvet. Kasutada multikultuursusest tulenevaid positiivseid võimalusi kultuurielu elavdamiseks vallas. Merega seotud tegevuste aktiivsus loob võimalusi saartel turismi- ja puhkemajanduse arendamiseks. Naaberomavalitsustega koostöös laiendada avalike teenuste ühist pakkumist (ühistransport, veemajandus, LEADER-tegevus, töökohtade loomine) ja taotleda lisaraha Euroopa Liidu struktuurifondidest ja teistest abiprogram- midest. Ohtudena tuuakse välja ennekõike kehvade majandusolude jätkumist, mille tulemusena kasvab vajadus toetada elanike toimetulekut, eriti noori lastega peresid. Muret teeb omavalitsuste tulubaasi mittevastavus elanike õigustatud nõudmistele, eriti haridusteenuste osas, samuti infrastruktuuri rajamiseks. Vabariigi Valitsus on algatanud mitmeid seadusandlikke initsiatiive, mis pärsivad omavalitsuste iseotsustamist ja rahalist suutlikkust (riiklike eraldiste vähendamine, käibemaksu tõus, piirangud laenu võtmisel). Riigi ja omavalitsuste koostöö vähesus takistab suurprojektide elluviimist kohalikul tasandil ja Euroopa Liidu raha kasutamist.

Viimsi valla arengukava 4. VIIMSI VALLA VISIOON 2029

VIIMSI VALD ON TEGUSATE, EDUKATE JA KOGUKONDLIKKE SUHTEID VÄÄRTUSTAVATE ELANIKEGA VALD TALLINNA LINNASTUS. KONKURENTSIVÕIMELISE MAJANDUSEGA KVALITEETSET ELUKESKKONDA NING SISUKAID PUHKE- JA KULTUURIVÕIMALUSI PAKKUV DÜNAAMILISE JUHTIMISEGA NING TUGEVA POSITIIVSE IMAGOGA OMAVALITSUS EESTIS. KAUNIS PAIK LÄÄNEMERE PIIRKONNAS, KUS LOOVUS KOHTAB VÕIMALUSTE MERD.

Valla visiooni moodustavad neli omavahel seotud komponenti:

1. Viimsis vallas elavad eesti rahvusliku identiteedi püsimist ja edasikandumist väärtustavad, tegusad, edukad ja motiveeritud elanikud . Valla elanikud on oma erialal/ametis tugevad spetsialistid ning saavad selle eest väärilist tasu. Hinnatud tööd pakuvad valla elanikele nii Tallinna linnastu ettevõtted ja asutused kui ka kohalik ettevõtlus. Kogukondlikes suhetes on oluline „vanad ja uued” vastasseisu puudumine ning elanike aktiivsus valla tasandi ettevõtmistes ja külaliikumises. Kogukondliku koostööga kaasneb elanike tugev kodukoha identiteet ja seotus, elujõulise kodanikuühiskonna kujunemine. Olulist rõhku pannakse lastega peredele ja noorsootöö arendamisele. 2. Kvaliteetne elu- ja puhkekeskkond Tallinna linnastus sisaldab puhast looduskeskkonda, majapidamiste nõudmistele vastavat tehnilist infrastruktuuri ja teedevõrku, miljööväärtuslikku hoonestatud keskkonda, kvaliteetset ja asustussüsteemi tasakaalu järgivat sotsiaal- ja kommunaalteenuste võrku, välja arendatud turismi- ja puhkemajandust. Tallinnaga on mugav, turvaline ja kiire ühendus – hästi toimiv ühistransport ning „Pargi ja reisi” süsteem. Rajatud on vallasisene teedevõrk, s.h kergliiklusteed. Viimsi vald positsioneerub tugeva kultuurikeskusena ja rannarahva mälupaigana, paljude nende tegevustega seotud asutused on üle-eestilise tähtsusega. 3. Läänemere piirkonnas konkurentsivõimelise majandusega, ekspordile, keskkonnasõbralikule ja teadmistepõhisele lisandväärtusele suunatud ettevõtlusega piirkond. Eelkõige nähakse nende valdkondadena vallas asuvatele sadamatele tuginevat transiidi- ja logistikaäri, merelist asendit kasutavat väärtturismi- ja puhkemajandust ning keskkonnasõbralikku ja teadmistemahukat väike- ja keskmise suurusega ettevõtlust. Uute töökohtade rajamine toimub kohaliku nõudluse, keskkonnasõbraliku ja kõrget lisandväärtust loova ettevõtluse baasil. Olulisel kohal on energia säästev kasutamine, s.h taastuvenergia tootmine. 4. Viimsi vald on loodust väärtustav , terviklik, tugeva keskuse ja positiivse imagoga ning dünaamilise juhtimisega Eesti omavalitsus , millel on välja kujundatud administratiivkeskus Viimsi- Haabneeme-Miiduranna kolmnurgas ning väiksemad külakeskused, kus on elanike kooskäimise paigad, mis võimaldavad esmaseid avalikke teenuseid. Vallavolikogu ja –ametnikud on pädevad ja motiveeritud. Avalike teenuste osutamisel kasutatakse erinevaid ärimudeleid, toimib tõhus IT-lahendustel põhinevate teenuste osutamine. Olulisel kohal on võimude avatus ja koostöö Tallinna linnaregiooni, Eesti, Läänemere piirkonna ja Euroopa teiste omavalitsustega, riigiasutuste, ettevõtete ja mittetulundusühingutega. Vallal on tugev imago ja majanduslik jätkusuutlikkus. Toimib tugev kodanikuühiskond. 37

Viimsi valla arengukava

4.1. OMAVALITSUSE MISSIOON VALLA ARENDAMISEL

Viimsi vallavolikogu ja –valitsuse missioon on luua parim arengu- ja elukeskkond Eestis, kindlustada omavalitsuse haldussuutlikkus, mis tagab omavalitsuslike ülesannete kvaliteetse, õigeaegse ja majanduslikult kaalutletud täitmise, olla kogukonna eestvedaja, usaldusväärne ja stabiilne partner.

5. VIIMSI VALLA STRATEEGILISE ARENDAMISE MUDEL

Viimsi vald toimib ja areneb koos ümbritseva keskkonnaga, kusjuures keskkonna vahetu mõju on arengu erinevate osiste – inimarengu (elanikkond), majandusarengu, sotsiaalse arengu (kogukond) ja institutsionaalse arengu (omavalitsus ja selle partnerid) – puhul erinev. Keskset kohta Viimsi valla arendamise mudelis omab omavalitsuse juhtide ja struktuuriüksuste võimekus ning aktiivsus kohaliku arengu suunajana. Demokraatlik ja efektiivne omavalitsuse organisatsioon sõltub eeskätt valla enda kodanike heast tahtest ja panustamisest selle tegevusse.

5.1. Valla arendamise põhimõtted Viimsi valla arendamisel lähtuvad juhtimis- ja haldusstruktuurid järgmistest põhimõtetest: Pädevus Valda juhitakse ja valla ressursse hallatakse lähtudes parimatest teadmistest, oskustest, kogemustest ja demokraatlikult jagatud väärtustest. See tagab, et valla juhti- misotsustused lähtuvad vallaelanike põhjendatud vajadustest, pikaajalistest eesmärkidest ja ressursside otstarbekast kasutamisest. Toimib väärtustel põhinev õppiv organisatsioon.

Innovaatilisus Rakendatakse uusi ideid ja arendatakse õppimisvõimet ning loovust. Valla avalike teenuste osutamisse on kaasatud avalik-, era- ja kolmas sektor. Teenuste osutamisel kasutatakse laialdaselt IT-võimalusi, ei klammerduta jäikadesse institutsionaalsetesse raamidesse.

Koostöö Avaliku, era- ja kolmanda sektori ühistöös tekitatakse sünergia valla ühtse identiteedi loomiseks ja parimate lahendite kasutamiseks vallaelanike huvides. Osapoolte tegevuste vastastikku positiivne võimendamine, piiriülene koostöö ja strateegiline partnerlus valla arengu jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime kasvust lähtuvalt. Omavalitsus on läbi oma valitud volikogu, tema poolt moodustatud vallavalitsuse ja selle haldusaparaadi valla kui terviku tasakaalustatud arengu tagaja ning selle eest vastutaja. Seejuures peab omavalitsus toimima paindlikult, vastavalt valdkonna spetsiifikale ning pikaajalisele 38

Viimsi valla arengukava strateegiale, mis arvestab tegutsemiskeskkonda ning põhjendab kaalutletult muutusi. Kohalikku arengut suunatakse ühteaegu läbi planeeringute ja investeeringute ning oluliste asutuste, samuti aktiivse arendajana, olles ettevõtete (kaas)omanik, kui ka ühistest huvidest lähtuvalt teiste valla arenguagentide – ettevõtete, huvirühmade, mittetulundusühingute ja elanike – tegevuse reguleerijana. Lisaks elukeskkonna arendamisel seatud eesmärkide ambitsioonikusele ja nende täitmise edukusele sõltub valla inimarengu edukus ka arengutest teistes omavalitsustes. Võtmeküsimuseks on elukeskkonna tasakaalustatud areng, selle kooskõla elanikkonna arvu ja nende õigustatud nõudmistega teenustele. Oluline on silmas pidada, et elukeskkonna kvaliteedi hinnang sõltub elanike erinevatest ootustest - valikud elukeskkonna arendamisel kujundavad omakorda valla elanikkonna iseloomu ja koosseisu. Elanikkonna osas konkureerib vald eelkõige Tallinna ja selle lähivaldadega. Sellest tulenevalt on üheks elukeskkonna kvaliteedi kriteeriumiks võrdlus Tallinna linnastu teiste omavalitsustega. Omades hinnatud elu- ja töökeskkonda ning head ühendust linnastu teiste piirkondadega ning selle keskusega, võib Viimsi vald Eesti arengus olla tähelepanuväärne tegija. Viimsi vallal on hea eeldus olla väljapaistvaks omavalitsuseks, kus väärtustatakse tervist, loovust, haritust ja loodushoidu. Sotsiaalne areng, kohalike kogukondade ja sotsiaalsete võrgustike areng sõltub eelkõige elanikkonna sisemisest motivatsioonist, mida omavalitsuse tegevusega saab soodustada. Kogukondlike suhete areng on positiivseks sisendiks omavalitsuse demokraatia arengule. See loob aluse tugeva esindusdemokraatia kõrval ka laiema osalusdemokraatia juurdumiseks kohaliku elu kujundamisel. Kogukondliku arengu peamine väljakutse lähtub valla tihedast integratsioonist Tallinna linnastuga ning sellest tulenevast valla elanike suurest mobiilsusest. Kuna paljude elanike tööalane eneseteostus on seotud Tallinnaga, siis avaldab inimeste igapäevaelu territoriaalne iseloom ja sellega seotud suurlinlik enesemääratlus tugevat survet kohalikule - osalt maalisele - identiteedile. Viimsi valla majandusarengu edukuse alus on soodne positsioon Tallinna linnastu majandusruumis, mis tugineb kohalikele eeldustele ja uuendus- meelsele ettevõtluskeskkonna arengule. Arendustegevuses on tähtis keskenduda neile valdkondadele, millel on eeldusi olla konkurentsivõimeline Läänemere regioonis – Muuga Sadamat ekspluateeriv transiidi- ja logistikaäri, Tallinna lähedast mereäärset asendit kasutav turismi- ja puhkemajandus ning teadmistemahukas ja keskkonnasäästlik väike- ja keskmise suurusega ettevõtlus. Kohaliku nõudluse rahuldamisel on kesksel kohal isikuteeninduse mitmekesisus, osutatavate teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. Olulisel kohal omavalitsuse arendustegevuses peab olema keskkonnariskide maandamine , teiste sõnadega ettevõtluskeskkonna ja elukeskkonna vastuolude vältimine või vähemalt leevendamine ning ohuolukordade tekkimisel võimekus nendele kiireks reageerimiseks. Vallavalitsusel tuleb ettevõtjatelt nõuda tõhusat järelevalvet tehnoloogiliste protsesside üle ja sotsiaalselt vastutustundlikku käitumist. Strateegiliselt kesksete majandusvaldkondade puhul on suurimad keskkonnariskid transiidi- ja logistikasektoris, mille baasil on ka tootmine vallas jõudsalt laienenud. Riskide minimeerimisel on peamiseks lahenduseks maakasutuse suunamine, territoriaalse puhvri loomine ohuallikate vahele,

Viimsi valla arengukava elanike riskiteadlikkuse tõstmine ning riske vähendavate meetmete rakendamise valmisolek ja kontroll. Turismi ja puhkemajandus eeldab üldjuhul puhast, mitmekesist ja miljööväärtuslikku keskkonda. Peamiseks probleemiks puhke- ja turismi- majanduses elanike perspektiivilt on ülemäärase koormuse vältimine ja kvaliteetsete teenuste osutamine. Suur asustustihedus ning linnalise keskkonna pealetung looduslikele ja poollooduslikele maastikele vähendavad valla mereäärse ja rohelise piirkonna puhkemajanduslikku potentsiaali. Oluline on tagada saarte transpordiühendus mandriga. Kolmanda prioriteetse majandusvaldkonna - teadmistemahuka ja keskkonnasõbraliku väike- ja keskmise suurusega ettevõtluse puhul on ettevõtlus- ja elukeskkonna vastuolu väikseim. Hinnatud töökohad tõstavad elukeskkonna kvaliteeti veelgi. Probleeme võib tekitada see, kui ettevõtluse arenguga kaasneb vallas tööl käivate inimeste suurenev pendelränne, mille tagajärjel kasvab liikluskoormus valla teedel ja linnastu teistesse piirkondadesse suunduvatel magistraalidel. Juhul kui ettevõtluse arenguga kaasneb elanike kohapealse tööhõive kasv, siis selline ettevõtlus vähendab liikluskoormust. Kohalikes ettevõtetes tööd leidvate spetsialistide sisserändel ja paikselt elama asumisel suureneb valla maksubaas ja seeläbi valla investeerimisvõime elukeskkonna parendamiseks.

Viimsi valla arengukava VIIMSI VALLA VISIOON 2029

Omavalitsus

A Omavalitsuse B. Elukeskkonna arendamine C. Ettevõtluskeskkonna organisatsiooni Eesmärgid: arendamine arendamine 5. Valla asustussüsteemist lähtuv Eesmärgid: Eesmärgid: mitmekesine ning kvaliteetset 15. Initsiatiivi , innovaatilisust 1. Omavalitsuse haridust ja keskkonnasõbralikkust juhtimise ja personali kõrge võimaldav haridusasutuste v õrk väärtustav haldussuutlikkus ja 6. Majapidamiste vajadusi ettevõtlus¬keskkond tõhus finantsjuhtimine rahuldav tehniline infrastruktuur 16. Saared kui atraktiivne 2. Süsteemne, valla ja 7. Kvaliteetne ja turvaline valla turismi - ja puhkepiirkond välis¬keskkonna sotsiaal- teede - ja väikesadamate võrk 17. Turismi ja majanduslikul analüüsil 8. Valla sisene ja Tallinnasse head puhkemajanduse arengut põhinev arendustegevus ühendust pakkuv toetav loodus -, asula - ja 3. Elanike kõrge kaasatus ja ühis¬transpordi¬süsteem sotsiaalkeskkond Viimsi toimiv osalusdemokraatia 9. Eesmärk: Atraktiivne, kohalikku poolsaarel omavalitsuse pärandit väärtustav erinevatel tasanditel ja kultuurikeskkond ja vormides mitmekesised vaba aja veetmise 4. Tulemuslik koostöö võimalused E. Keskkonnariskide partneritega 10. Valla rahvastikuarengutega maandamine kooskõlas olev tervishoiu - ja Eesmärk: sotsiaalhoolekande süsteem 19. Elu - ja 11. Turvaline elukeskkond D. Kogukondlike suhete ettevõtluskeskkonna 12. Puhas keskkond, arendamine teineteise tugevusi toetav ja tasakaalustatud looduskasutus ja Eesmärk: riske minimeeriv tasakaal asulate kõrge 18. Elanike tugev identiteet miljööväärtus ja aktiivne ühistegevus 13. Tasakaalustatud asustussüsteem 14. Kaasaegsed elutingimused saartel ja liikumisvõimalused saarte ja mandri vahel

INVESTEERINGUD Strateegiast lähtuvad ülesanded ja kavandatud tegevused

SEIRE JA ANALÜÜS

ARENGUKAVA UUENDAMINE JA JÄRGNEVATE PERIOODIDE TEGEVUSKAVAD

VIIMSI VALD 2029 VIIMSI VALD ON TEGUSATE, EDUKATE JA KOGUKONDLIKK E SUHTEID VÄÄRTUSTAVATE ELANIKEGA, TALLINNA LINNAS KONKURENTSIVÕIMELISE MAJANDUSEGA KVALITEETSET ELUKESKKONDA JA SISUKAID PUHKE - JA KULTUURIVÕIMALUSI PAKKUV DÜNAAMILISE JUHTIMISEGA JA TUGEVA IMAGOGA KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUS EESTI – PAIK LÄÄN EMERE PIIRKONNAS, KUS LOOVUS KOHTAB VÕIMALUSTE MERD

Joonis 25. Viimsi valla strateegilise arendamise mudel

5.2. Viimsi valla arengu strateegilised eesmärgid ja ülesanded 2010-2014

A. Omavalitsuse organisatsiooni arendamine 1. Eesmärk: Omavalitsuse juhtimise ja personali kõrge haldussuutlikkus ja tõhus finantsjuhtimine Aastatel 2010-2014 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele: • juhtimise ja personali vastavuse tagamine valla arenguülesannete täitmise vajadustele;

Viimsi valla arengukava • ametnike motivatsioonisüsteemi arendamine ja personali süstemaatiline koolitamine; • otsuste tegemine üldsuse kaasamisel ja teadmistepõhisel alustel; • avalike teenuste elektroonilise osutamise suurendamine; • planeeringute elektroonilise registri ja topograafiliste mõõdistuste elektroonilise andmebaasi koostamine; • pikaajalisel strateegial põhinev vallaeelarve koostamine; • valla mainekujunduse arendamine. 2. Eesmärk: Süsteemne, valla sise- ja väliskeskkonna sotsiaal-majanduslikul analüüsil põhinev arendustegevus Aastatel 2010-2014 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele: • valdkondlike arendustegevuste kooskõla tagamine valla arengukavaga; • valla arengust lähtuvate analüüside koostamine ja valikute kaalutlemine pädevate otsuste langetamiseks; • maakasutuse efektiivsuse tõstmine ja avalike huvide tarvis maade munitsipaliseerimine; • järjepidev ja süstemaatiline planeerimistegevus ning järelevalve. 3. Eesmärk: Elanike kõrge kaasatus ja toimiv osalusdemokraatia omavalitsuse erinevatel tasanditel ja vormides Aastatel 2010-2014 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele: • külaliikumisega seotud ja kogukonna arengule suunatud kohalike omaalgatuslike tegevuste toetamine, kodanikuühiskonna arengule kaasaaitamine; • informatsiooni kättesaadavuse ja infolevi parendamine läbi Viimsi valla veebilehe ja ajalehe. 4. Eesmärk: Tulemuslik koostöö partneritega Aastatel 2010-2014 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele: • koostöö naaberomavalitsustega ühistranspordi, kergliiklusteede ja valda suunduvate magistraalteede arendamisel, liikluse ohutuse ning sujuvuse tagamine; • koostöös naaberomavalitsustega ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni- süsteemide ning veepuhastuse arendamine; • koostöös Tallinna ja riigiga saartel majandustegevuse elavdamine, veetranspordi arendamine, sadamate rekonstrueerimine ning kommunikatsioonide ja jäätmekäitlussüsteemide arendamine; • koostöös Tallinnaga osalemine Euroopa kultuuripealinna 2011 programmis; • projektipõhisuse suurendamine valla arendustegevuses, et senisest tulemuslikumalt kaasata valla arengusse Euroopa Liidu raha ja erakapitali; • aktiivne osalemine LEADER-programmis.

Viimsi valla arengukava B. Elukeskkonna arendamine 5. Eesmärk: Valla asustussüsteemist lähtuv mitmekesine ning kvaliteetset haridust võimaldav haridusasutuste võrgustik Aastatel 2010-2014 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele: • uute lasteaia- ja koolikohtade loomine, haridusasutuste kindlustamine kvalifitseeritud ja teotahteliste pedagoogidega; • üüripindade hangete läbiviimine haridusteenuste osutamiseks; • huvihariduse ja sporditöö mitmekesisuse ning teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine; • noorte karjäärinõustamise toetamine; • erivajadustega laste vajadustele suurema tähelepanu osutamine; • eesti keele õppe toetamine mitte-eestlaste lõimimiseks ühiskonda; • õpilaskodu kohandamine Prangli õpilastele; • noortekeskuste arendamine ja noorsootöö tõhustamine. 6. Eesmärk: Majapidamiste vajadusi rahuldav tehniline infrastruktuur Aastatel 2010-2014 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele: • vee- ja kanalisatsioonisüsteemi vastavusse viimine asustusega ning kaasaaegsete tarbimise ja loodushoiu nõuetega; • sadevee käitlussüsteemi arendamine; • veepuhastusjaama rajamine; • teede teemaplaneeringu koostamine; • energiavarustussüsteemide arengu koordineerimine ja toetamine, sealhulgas taastuvenergia kasutamise suurendamine ja energiasäästu laiem juurutamine; • ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liitumistasude ja tarbimislepingute hinnakirja uuendamine. 7. Eesmärk: Kvaliteetne ja turvaline valla teede- ja väikesadamate võrgustik Aastatel 2010-2014 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele: • uute teede rajamine ja olemasolevate rekonstrueerimine; • autoliiklusele alternatiivsete liikumisvõimaluste loomine, s.h senisest laiem ühistranspordi (võimalusel ka trammiliiklus Tallinna), kergliikluse ja veesõiduvahendite kasutamine; • vallale kuuluvate püsiasustusega saarte ühistranspordi arendamine ja Prangli liinile uue laeva projekteerimine ja ehitamine; • liiklusturvalisuse tagamine teedel, kõnniteede rajamine ja valla välisvalgustuse võrgustiku korrastamine; • jätkata koostöös riigi ja erasektoriga väikesadamate ning lautrite rajamist ja rekonstrueerimist, sadamaid teenindatavate infrastruktuuride rajamist. 8. Eesmärk: Valla kõigile piirkondadele valla keskusesse ja Tallinnasse head ühendust pakkuv ühistranspordisüsteem Aastatel 2010-2014 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele:

Viimsi valla arengukava • ühistranspordi liikumisskeemi optimeerimine; • Tallinnaga ühenduse pidamiseks alternatiivsete liikumis- võimaluste laialdase kasutamise eelduste selgitamine (tramm, veetakso, süsteem „Pargi ja reisi”). 9. Eesmärk: Atraktiivne, kohalikku pärandit väärtustav kultuurikeskkond ja mitmekesised vaba aja veetmise võimalused Aastatel 2010-2014 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele: • laiendada merega seotud vaba aja tegevusi ja mereäärseid puhkamisvõimalusi; suurendades avatust merele ja vähendades piiranguid randade avalikuks kasutamiseks avalike supluskohtade, paadilautrite ning kallasradadele mitmeotstarbeliste matka- ja loodusõpperadade rajamiseks; • mitmekesistada noorsootööd, avardada noorte ja täiskasvanute vaba aja sisuka veetmise võimalusi; • arendada välja valla puhkealade ja spordiväljakute võrk, laiendada terviseradasid ja ehitada lastele mänguväljakuid; • rajada Viimsi staadion; • toetada külakeskuste väljaehitamist, sh Lubja külakeskuse rajamist. • korrastada spordialade viljelemise toetamise süsteem; • toetada rannarahva kultuuripärandi kogumist, säilitamist ja tutvustamist; • SA Rannarahva Muuseum jt valla mäluasutuste tegevuste toetamine ja investeeringuprojektide kaasrahastamine; • traditsiooniliste kultuurisündmuste läbiviimise toetamine, Viimsi valla nimeürituste korraldamine. • rajada multifunktsionaalne Viimsi vabaõhulava kultuuriürituste korraldamiseks; • arendada monumentaalkunsti Viimsi valla avalikus ruumis, rajada skulptuuride ansambleid ja mälestusmärke, sh president Lennart Meri ja kindral Johan Laidoneri mälestuseks. • 10. Eesmärk: Valla rahvastikuarengutega kooskõlas olev tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteem Aastatel 2010-2014 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele: • süsteemse sotsiaalhoolekande arendamine ja osutatavate teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmine; • sotsiaaltoetuste vajaduspõhine osutamine, universaaltoetuste mahu vähendamine; • perearsti teenuste kättesaadavuse toetamine; • avahoolduse teenuse laiendamine; • tervist väärtustava käitumise propageerimine ja rahvatervise edendamine; • kiirabiteenuse kättesaadavuse tagamine.

Viimsi valla arengukava 11. Eesmärk: Turvaline elukeskkond Aastatel 2010-2014 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele: • politsei töö toetamine vallas ning halduskoostöö Tallinna munitsipaalpolitseiga; • täiendavate meetmete rakendamine avaliku korra tagamiseks, sealhulgas abipolitseinike formeeringu tegevuste ja Viimsi Kodanikukaitse Fondi toetamine; • naabrivalve liikumise ja korteriühistute arengu toetamine; • veebikaamerate paigaldamine riskikohtades, rakendades informatsiooni töötlemiseks uusi infotehnoloogia lahendusi • keskkonnaseire süsteemi täiustamine, meetmete tagamine valla riskianalüüsis toodud ohtude ennetamiseks ja ohu ilmnemisel asjakohaseks kiireks reageerimiseks. 12. Eesmärk: Puhas keskkond, tasakaalustatud looduskasutus ja asulate kõrge miljööväärtus Aastatel 2010-2014 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele: • loodusväärtuste kaitse tagamine, rohelise võrgustiku ja selle osade, Natura 2000 alade ja kohalike looduskaitsealade säilitamine ja hooldamine; • loodus- ja kultuurimälestiste heakorrastatuse ja viidastuse tagamine; • maade munitsipaliseerimine parkide ja haljasalade tarvis; • korteriühistute tegevuse toetamine energiasäästumaks muutumisel; • inimeste keskkonnateadlikku käitumise kasvatamine ja vastutuse suurendamine. 13. Eesmärk: Tasakaalustatud asustussüsteem Aastatel 2010-2014 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele: • Miiduranna-Haabneeme keskasula arendamine; • arhitektuurikonkursside korraldamine, et leida parimad lahendused valla miljööväärtuse tagamiseks ja arhitektuurse terviklikkuse saavutamiseks. 14. Eesmärk: Kaasaegsed elutingimused saartel ja saarlaste Tallinna linnastus töötamist võimaldavad liikumisvõimalused Aastatel 2010-2014 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele: • saarte looduse, elulaadi ja omapära säilimise tagamine; • töökohtade loomise toetamine hädavajalike esmatasandi teenuste tagamiseks saartel; • mandri ja püsiasustusega saarte vahelise aastaringse liiklusvõimaluse tagamine.

Viimsi valla arengukava C. Ettevõtluskeskkonna arendamine 15. Eesmärk: Initsiatiivi, innovaatilisust ja keskkonnasõbralikkust väärtustav ettevõtluskeskkond Aastatel 2010-2014 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele: • ettevõtluse tugistruktuuride tööde toetamine ja ettevõtjate nõustamine; • Muuga tööstusala arengu suunamine keskkonnasõbralikkuse, riskide maandamise ja sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse suunas; • tööstusalade rajamiseks eelduste loomine vanade tootmisalade baasil; • meetmete rakendamine sotsiaalsete töökohtade loomiseks; • Viimsi vallas elavate ja töötavate ettevõtjate kokkusaamiste (ümarlaudade) korraldamine, ettevõtjate suurem kaasamine valla otsustusprotsessi. 16. Eesmärk: Saared kui atraktiivne turismi- ja puhkepiirkond Aastatel 2010-2014 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele: • saarte turismipotentsiaali suurendamine, väärtturismi toodete ja teenuste arendamine; • saartele ligipääsu parandamine; • saarte elanike kultuuritraditsioonide ja kogukonna väärtuste säilitamine ning eksponeerimine; • saarte kohta teabematerjalide koostamine ja avalikustamine. 17. Eesmärk: Turismi ja puhkemajanduse arengut toetav loodus-, asula- ja sotsiaalkeskkond Viimsis Aastatel 2010-2014 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele: • vallas puhkajatele siinsete huvi- ja vaatamisväärsuste tutvustamine; • viitade korrastamine ja oluliste külastusobjektide tähistamine; • giidide koolitamine valla külastusobjektide tutvustamiseks.

D. Kogukondlike suhete arendamine 18. Eesmärk: Elanike tugev identiteet ja aktiivne ühistegevus Aastatel 2010-2014 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele: • LEADER-programmis aktiivse osalemise jätkamine; • külakogukondade kujunemisele ja tugevdamisele suunatud tegevuste toetamine; • kultuuritraditsioonide tekke ja juurutamise toetamine; • omaalgatuslike organisatsioonide kaasatuse laiendamine vallaellu ja avalike teenuste osutamisse.

Viimsi valla arengukava E. Keskkonnariskide maandamine 19. Eesmärk: Elu- ja ettevõtluskeskkonna teineteise tugevusi toetav ja riske minimeeriv tasakaal Aastatel 2010-2014 keskendutakse järgmiste ülesannete lahendamisele: • järelevalve suurendamine keskkonnariskide maandamiseks ning tingimuste loomine õnnetustele kiireks ja asjakohaseks reageerimiseks; • lainetega mererannale kaasnevate negatiivsete mõjude analüüsimine (nt randade erosioon) ja vajaduse ilmnemisel kaldakindlustuste rajamine; • koostöö suurendamine naaberomavalitsuste ja asjakohaste organisatsioonidega keskkonnakaitse osas.

6. INVESTEERINGUTE PRIORITEEDID 2010-2015

Keskseks väljakutseks Viimsi vallale on suutlikkus tulla toime muutuste juhtimisega halvenenud majanduskeskkonnas. Sotsiaalse- ja tehnilise infrastruktuuri kooskõlla viimine elanike vajadustega ning inimtegevuse tasakaalustamine looduskeskkonnaga nõuavad senisest veelgi enam tähelepanu. Jätkusuutlik maakasutus, keskkonnariskide maandamine, munitsipaalmaade osatähtsuse suurendamine, energiasäästu toetamine, ehitusjärelvalve tõhustamine ja valla suutlikkus hankida eelarveväliseid lisainvesteeringuid konservatiivse eelarvepoliitika raames on eeldused nüüdisaegse kvaliteetse elukeskkonna loomisele, mis vastab parimatele eeskujudele maailmas. Investeeringud teadmispõhistesse, keskkonna- sõbralikesse ja kvaliteetsetesse töökohtadesse suurendavad valla majanduspotentsiaali. Investeeringud Tallinnaga mitmeliigilisse transpordiühendusse tagavad sidususe pealinnaga, mis on eeldus Viimsi valla konkurentsivõime suurendamiseks ja investorite kaasamiseks valla arengusse. Oluline on laiendada elanike informeeritust ja kaasatust valla otsustusprotsessidesse ning panustada kodanikuühiskonna arengusse. Valla tuleviku seisukohalt on oluline kasvatada ja toetada elanike tervist väärtustavat käitumist, et pikendada elanike tervelt elatud aastate arvu. Selleks tagada kvaliteetsed ja mitmekesised vaba aja veetmise võimalused. Väärtturismi arendamisega on vaja turgutada saarte majanduselu, meretranspordi- alase koostööga tagada stabiilne ja turvaline ühendus mandri ja saarte vahel. Võttes arvesse valla haldusvõimekust on Viimsi valla arengumudelis püstitatud eesmärkide saavutamiseks lähiaastatel kavandatud järgmised investeeringud koos hinnangulise maksumuse ja teostamisajaga toodud järgnevas Tabel 5. Seejuures nii rahalised vajadused kui teostamisaeg on indikatiivsed ja täpsustuvad projektide realiseerimise ja valla eelarve menetlemise käigus.

Viimsi valla arengukava Tabel 5. Investeeringud 2010-2015 (tuhat krooni)

Finants. Kokku Investeeringu nimetus Tegevuse aeg allikad 2010 2011 2012 2013 2014 2015 maksumus ÜF 3 tegevus 2013-2015 valla EA x x x 30 000 30 000 x 60 000 Nelgi tee 1 (katuse, kap.remont, tehno- süsteemid) 2010-2016 valla EA 756 200 700 650 150 x 2 456 Pargi lasteaed 2010-2011 valla EA 126 125 x x x x 251 Viimsi Keskkool 2010-2014 valla EA 200 300 200 x 200 x 900 Sadevesi 2011-2015 valla EA x 4 500 8 500 8 500 8 500 8 500 38 500 Liitumiste kompenseerimine 2010-2015 valla EA 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000 48 000 Teede ehitus-, renoveerimine 2011-2013 valla EA x 4 000 3 800 12 500 0 0 20 300 Sadamate hoonete ehitus 2013-2015 valla EA x x x 20 000 20 000 20 000 60 000 Rohuneeme sadama ehitus 2012 valla EA x x 200 x x x 200 Leppneeme sadama lõpetamine 2011-2015 valla EA x 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 5 000 Valla Uus koolimaja 2012-2015 EA x x 3 000 11 000 11 000 11 000 36 000 Uus lasteaed Pringi Valla külasse 2013-2015 EA x x x 1 000 3 000 3 000 7 000 Piilupesa lasteaia Valla taastamine 2012-2015 EA x x 2 000 6 000 6 000 6 000 20 000 Valla Sotsiaalmaja ehitamine 2014 EA x x x x 200 x 200 Terviseradade, virgestusradade Valla rajamine 2012-2015 EA x x 3 000 5 000 5 000 5 000 18 000 Osalusmaks Valla programmis LEADER 2010-2015 EA 100 100 100 100 100 100 600 Arengukava projektipõhised tegevused kokku valla EA, (tabel 6) 2010-2015 doonorid 69 460 77 635 86 501 108 587 17 844 3 350 363 377 sh valla osalus 2010-2015 Valla EA 16 681 15 916 16 505 22 141 2 591 500 74 333 investeeringud ja valla EA, projektid kokku 2010-2015 doonorid 78 642 95 860 117 001 212 337 110 994 65 950 680 784 sh valla osalus 2010-2015 Valla EA 16 681 15 916 16 505 22 141 2 591 500 74 333

Tabel 5a. Teede investeeringute alajaotus 2011-2013.

Tee liik objekt pikkus km 2011 2012 2013 Kokku Pärnamäe koos Kergliiklustee välisvalgustusega 2,3 4 500 000 2 500 000 7 000 000 Leppneeme-Randvere koos Kergliiklustee välisvalgustusega 2,3 3 500 000 3 500 000 7 000 000 Tammneeme- Randvere koos Kergliiklustee välisvalgustusega 1,9 3 500 000 3 500 000 7 000 000 11 500 000 9 500 000 21 000 000 Nurme-Nugise tee koos kergliiklustee ja Sõidutee välisvalgustusega 2,8 4 000 000 3 800 000 4 500 000 12 300 000 Heki tee - Kesk tee koos kergliiklustee ja Sõidutee välisvalgustusega 0,5 4 000 000 4 000 000 Kaluri tee koos Sõidutee kergliiklusteega 0,6 4 000 000 4 000 000 4 000 000 3 800 000 12 500 000 20 300 000

Viimsi valla arengukava Projektipõhiselt kavandatud tegevused, kokku 18 projekti, on detailselt näidatud järgmises tabelis (Tabel 6) koos maksumuse ja teostamisajaga. Lisatud on märksõnad projekti menetlusetapi kohta – rahastatud, esitatud, ettevalmistamisel. Nimetatud projekte kavandatakse rahastada mitme- poolselt: valla eelarveliste, valla tütarettevõtete ja kaasatud organisatsioonide omavahendite, taotletud projektivahendite ja riigipoolse kaasrahastusega.

Tabel 6. Arengukava projektipõhised tegevused 2010-2015 (krooni) Kokku maksumus, Projekti nimetus 2010 2011 2012 2013 2014 2015 krooni KERGLIIKLUSTEED (rahastatud) projekti eelarvest 9 500 000 8 350 000 17 850 000 valla eelarvest % 2 000 000 1 150 000 3 150 000 kokku kulu 0 11 500 000 9 500 000 0 0 0 21 000 000 STAADION (esitatud menetluses) projekti eelarvest 12 100 042 1 701 871 13 801 913 riigi eelarvest 3 000 000 3 000 000 6 000 000 valla eelarvest % 2 664 714 829 743 3 494 457 kokku kulu 0 17 764 756 5 531 614 0 0 0 23 296 370 FRIENDLY ISLAND ROUTES (rahastatud) projekti eelarvest 912 791 451 858 1 364 649 valla eelarvest % 160 033 79 078 239 111 kokku kulu 1 072 824 530 936 0 0 0 0 1 603 760 Naissaare sadama süvendamine ja navigatsioonimärgistus projekti eelarvest 315 350 315 350 valla eelarvest % 315 350 315 350 kokku kulu 630 700 0 0 0 0 0 630 700 POWER TraCIt (rahastatud) projekti eelarvest 406 968 913 018 1 319 986 valla eelarvest % 71 878 161 121 232 999 kokku kulu 478 846 1 074 139 0 0 0 0 1 552 985 Personali koolitus (rahastatud) projekti eelarvest 220 000 220 000 valla eelarvest % 30 000 30 000 kokku kulu 250 000 0 0 0 0 0 250 000 Veemajanduse infrastruktuuri arendamine (rahastatud Viimsi Vesi käibemaksuta summa) projekti eelarvest 49 243 779 29 970 358 35 963 715 35 963 715 151 141 567 valla eelarvest % 15 803 576 9 625 834 11 550 772 11 550 772 48 530 954 kokku kulu 65 047 355 39 596 192 47 514 487 47 514 487 0 0 199 672 521 Läänemere Programm Erosioon (ettevalmistamisel) projekti eelarvest 3 652 960 3 652 960 3 652 960 10 958 880 valla eelarvest % 644 640 644 640 644 640 1 933 920 kokku kulu 0 4 297 600 4 297 600 4 297 600 0 0 12 892 800 MTÜ Randvere külaselts (ettevalmistamisel) projekti eelarvest 925 238 925 238 valla eelarvest % 396 530 396 530 kokku kulu 0 1 321 768 0 0 0 0 1 321 768 Helsinki-Tallinn Transport and Planning Scenarios (esitatud) projekti eelarvest 111 717 127 676 239 393 valla eelarvest % 19 715 22 531 42 246 kokku kulu 0 131 432 150 207 0 0 0 281 639 Lighthouses as Engines for Regional Development (esitatud) projekti eelarvest 606 603 876 632 1 483 235 valla eelarvest % 107 054 154 698 261 752 kokku kulu 0 0 713 657 1 031 330 0 0 1 744 987 Metsakasti AÜ projekti eelarvest 0 valla eelarvest % 50 000 50 000 kokku kulu 0 50 000 0 0 0 0 50 000 MTÜ Tammeneeme Külaselts projekti eelarvest 880 154 880 154 valla eelarvest % 300 000 84 227 384 227 49

Viimsi valla arengukava kokku kulu 1 180 154 84 227 0 0 0 0 1 264 381 MTÜ Prangli Saarte Külaühing projekti eelarvest 793 926 793 926 valla eelarvest % 190 172 190 172 kokku kulu 0 984 098 0 0 0 0 984 098 Rannapere sotsiaalkeskus projekti eelarvest 24 000 000 24 000 000 valla eelarvest % 6 000 000 6 000 000 omavahendid 800 000 300 000 300 000 200 000 200 000 200 000 2 000 000 kokku kulu 800 000 300 000 300 000 30 200 000 200 000 200 000 32 000 000 Rannarahva Muuseum (muuseum+fondimaja+ekspositsioon) projekti eelarvest 8 903 052 8 903 052 8 903 052 26 709 156 valla eelarvest % 1 000 000 1 590 735 1 590 735 4 181 470 omavahendid 590 735 590 735 kokku kulu 0 0 10 493 787 10 493 787 10 493 787 0 31 481 361 Viimsi Vabaõhumuuseum projekti eelarvest 6 800 000 6 800 000 100 000 13 700 000 valla eelarvest % 1 200 000 1 200 000 2 400 000 omavahendid 50 000 50 000 50 000 150 000 kokku kulu 0 0 8 000 000 8 050 000 150 000 50 000 16 250 000 Naissaare Merekindluse raudtee projekti eelarvest 6 000 000 6 000 000 2 500 000 14 500 000 valla eelarvest % 1 000 000 1 000 000 500 000 2 500 000 omavahendid 100 000 100 000 kokku kulu 0 0 0 7 000 000 7 000 000 3 100 000 17 100 000 KOKKU 69 459 879 77 635 148 86 501 352 108 587 204 17 843 787 3 350 000 363 377 370 projekti eelarvest 51 979 042 58 419 117 66 105 877 86 196 359 15 003 052 2 500 000 280 203 447 omavahendid 800 000 300 000 890 735 250 000 250 000 350 000 2 840 735 riigi eelarvest 0 3 000 000 3 000 000 0 0 0 6 000 000 valla eelarvest % 16 680 837 15 916 031 16 504 740 22 140 845 2 590 735 500 000 74 333 188

Nimistus olevate projektide teostamisel on vallapoolne panus eelarvest 2010. aastal 7 projekti peale kokku 16,7 mln krooni, teistest allikatest lisandub kaasfinantseeringut 52,8 mln krooni ehk doonorite finantseering omavalitsuse ühe krooni kohta on 3,2 krooni. Vastavalt kavandatule tõusevad järgneval kolmel aastal majandusnäitajad märkimisväärselt. Aastal 2011 teostamisel olevate projektide arv ja vallapoolne panus rahas peaaegu kahekordistuvad: projekte on kokku 12 ja summaarne finantseering valla eelarvest on 15,9 mln krooni. Seejuures doonorite rahastuse maht on kokku 61,7 mln krooni, s.t doonorite kaasfinantseering omavalitsuse ühe krooni kohta on 3,9 krooni. Aastal 2012 on 9 projekti peale kokku panus valla eelarvest 16,5 mln krooni, kaasfinantseeringut lisandub 70 mln krooni, mis teeb doonorite kaasfinantseeringuks omavalitsuse ühe krooni kohta 4,2 krooni. Aastal 2013 on 7 projekti, panus valla eelarvest kokku 22,1 mln krooni, kaasfinantseeringut lisandub 86,5 mln krooni ja doonorite kaasfinantseering omavalitsuse ühe krooni kohta on 3,9 krooni. Seega nimistus olevate projektide järgi on teostamisel olevaid projekte enim aastal 2011 - kokku 12 – ja kavandatud Viimsi valla panus eelarvest on rahaliselt suurim 2013. aastal – 22,1 mln krooni.

Tabel 7. Projektipõhiste tegevuste ajaline teostamine, valla osalusmäär finantseerimisel ja doonorite finantseering omavalitsuse 1 krooni kohta

maksumus doonorite kokku, finantseering tuhat valla omavalitsuse 2010 2011 2012 2013 2014 2015 krooni osalus 1 kr kohta Kergliiklusteed * * 21 000 15% 5,7 kr Staadion * * 23 296 15% 5,7 kr Friendly island routes * * 1 604 15% 5,7 kr 50

Viimsi valla arengukava Naissaare sadama süvendamine ja navigatsioonimärgistus * 631 50% 1,0 kr POWER (TraCIt) * * 1 553 15% 5,7 kr Personali koolitus * 250 12% 7,3 kr Veemajanduse infrastruktuuri arendamine * * * * 199 671 13% 6,8 kr Läänemere Programm Erosioon * * * 12 893 15% 5,7 kr Helsinki-Tallinn Transport and Planning Scenarios * * 282 15% 5,7 kr Lighthouses as Engines for Regional Development * * * 2 000 15% 5,7 kr SA Rannapere sotsiaalkeskus * * * * * * 32 000 19% 4,3 kr SA Rannarahva Muuseum (muuseum+fondimaja+ekspositsioon) * * * 31 481 13% 6,5 kr Viimsi Vabaõhumuuseum * * * * 16 250 15% 5,8 kr Naissaare Merekindluse raudtee * * * 17 100 15% 5,8 kr MTÜ Randvere külaselts * 1 322 30% 2,3 kr Metsakasti AÜ * 50 100% 0,0 kr MTÜ Tammeneeme Külaselts * * 1 264 30% 2,3 kr MTÜ Prangli Saarte Külaühing * 984 19% 4,2 kr KOKKU 363 631 20% 3,9 kr Doonorite finantseering omavalitsuse 1 kr kohta 3,2 kr 3,9 kr 4,2 kr 3,9 kr 5,9 kr 5,7 kr 3,9 kr

Kavandatud projektide elluviimine eeldab järjepidevat tööd, mis muuhulgas sisaldab aktiivset osalemist Euroopa Liidu planeerimisperioodi 2007-2013 raames eraldatud raha kasutamises ja täiendavate ressursside juurde leidmises (vaata lähemalt alapunkt 7.3 Eelarve prognoos), kuna Viimsi valla võimekus finantseerida arenguvajadusi on väiksem kui nende realiseerimise hinnangulised kulud.

7. EELARVESTRATEEGIA ARENGUKAVA TÄITMISE TAGAMISEKS

Arengukavas püstitatud visiooni, arengueesmärkide saavutamise ja ülesannete täitmise tarvis vajalikud rahalised vahendid tuleb valdavalt leida valla eelarvelistest vahenditest. Oluline on kaasata täiendavaid eelarveväliseid ressursse, ennekõike Euroopa Liidu struktuurifondide ja ka erasektori vahendeid, valla tasakaalustatud arengu tagamiseks.

7.1. Eesmärgid Viimsi valla arengukava finantseerimisel peetakse silmas kolme omavahel seotud eelarvepoliitika üldeesmärki: • Konservatiivsus , et tagada valla arenguks vajalike kokkulepitud tegevuskulude, varaliste kohustuste ja investeeringute rahaline kaetus; • Sihipärasus , et kindlustada võimalikult kõigi valla arenguvajaduste rahastamine kasutades vallaeelarvelise osaluse sihipärast jaotamist, sh projektipõhist kaasrahastamist; • Finantspaindlikkus , et dünaamilises keskkonnas säilitada valla finantsvõimekuse jätkusuutlikkus, sh kindlustada vallaeelarve stabiliseerimise reserv.

7.2. Ülesanded Valla finantsvõimekuse tagamiseks püstitatakse järgmised ülesanded: 51

Viimsi valla arengukava • Valla eelarves üksikisiku tulumaksubaasi suurendamiseks suunatakse jõupingutused rahvastikuregistris elukoha andmebaasi vastavusse viimisele Viimsi vallas tegelikult elavate inimeste arvule . Selleks: • rakendatakse vallas elavate inimeste registreerimist stimuleerivaid meetmeid; • vallavalitsuse poolt osutatavate avalike teenuste pakkumine seotakse enam teenuse saaja elukohaga; • toetatakse kodanikuühiskonna tugevdamist, mis suurendab elanike vastutust kogukonnas toimuva eest ning osalemist avalike hüvede kulude kandmisel.

• Valla eelarveliste tulude kasvatamiseks suurendatakse valla osalusega äriühingute töö majanduslikku isetasuvust ja stimuleeritakse uute töökohtade loomist . Selleks: • taotletakse maade munitsipaliseerimist, nendel maadel munitsipaalarendustegevuse käivitamist ja ettevõtluse arendamist avalike teenuste kvaliteetseks osutamiseks ja töökohtade loomiseks; • valla rohealade (avalike parkide, haljasalade jt) tarvis maa-alade omandamine ja vajadusel looduse kaitsega seotud majandustegevuse piirangute kompenseerimine omanikule; • valla osalusega äriühingute tegevuse tulemuslikkuse suurendamine nii asjatundliku kui poliitilise juhtimise tõhustamise parendamisega.

• Valla eelarves tagatakse raha prioriteetsete projektide kaas- ja sildfinantseeringuteks , et tuua valda enam investeeringuid Euroopa Liidu struktuurifondidest, Eesti ja rahvusvahelistest arengutoetustest ja programmidest, riigi- ja erasektori vahenditest. Projektipõhiselt finantseeritavate tegevuste ja meetmete tarvis tagatakse kaasfinantseering, kuna arengutoetuste puhul on projektide omafinant- seering reeglina vahemikus 5-25%, teatud juhtudel 50%. Selleks: • täpsustatakse projektide kaasfinantseerimise korda ja ajakohastatakse kaasfinantseeritud ja taotletavate projektide andmebaas; • kaasatakse aktiivsemalt projektidesse mittetulundussektor, taotletakse projektide kaasfinantseerimisel äriühingute ja erasektori raha; • projektide jätkusuutlikkuse saavutamiseks laiendatakse projektipartnerite ringi, eelkõige kaasatakse Tallinn ja Harjumaa omavalitsused ning välispartnerid; • stimuleeritakse kodanike omaalgatust, ühistulist tegevust ja külaliikumist, mille kaasfinantseerimiseks eraldatakse vallaeelarvest projektipõhiselt vahendeid.

• Valla juhtimisel võetakse aluseks pikaajaline pidevalt uuendatav finantsplaan ja suurendatakse pikaajalise finantsplaneerimise osatähtsust üldises juhtimises, paindlike rahastamisskeemide ja haldamismudelite kasutamist ning tõhustatakse vahendite suunamist tegelike abivajajateni . Selleks: • juurutatakse hea valitsemise põhimõtteid ja tavasid; • koostatakse ja pidevalt uuendatakse pikaajalist finantsprognoosi; 52

Viimsi valla arengukava • taotletakse majandamise kuluefektiivsuse kasvu ja jälgitakse, et valla võlakoormus viiakse seadusega kehtestatud normi piiresse; • luuakse omavalitsuse maareserv ja töötatakse välja maa võõrandamise lahendused; • rakendatakse projektide kaasfinantseerimise põhimõtteid; • finantseeritakse teadmistepõhist arengu kavandamist ja nähakse ette vahendid arendus- ja planeerimistegevuseks; • taotletakse, et vallavalitsuse otsesed valitsemiskulud ei ületa aastas 10% valla puhastuludest; • taotletakse projektide kaudu lisainvesteeringuid strateegiliselt tähtsate eesmärkide saavutamiseks; • tagatakse, et abivajajad saavad vallapoolse sotsiaaltoetuse määramisel ning kulude kompenseerimisel põhjendatud abi või toetust; • korrigeeritakse toetuste maksmise printsiipe ja määrasid; • maa hinna kujundamisel lähtutakse diferentseeritud lähenemisest. Maa hind määratakse sõltuvalt maakasutuse sihtfunktsioonist ja paikkonnast ning abivajajatele kindlustatakse maamaksu soodustus; • lasteaiakohtade loomisel taotletakse erasektori kaasamise suurenemist; • korrastatakse omavalitsuse elamufond spetsialistidele ja abivajajatele. Valla eelarvest rahastamisel eelistatakse objektide kompleksset väljaehitamist ja rekonstrueerimisel ülalpidamiskulude kokkuhoidu . Selleks: • investeeringute tegemisel eelistatakse suundi, mille teostamisega kaasneb objektide väljaehitamine täismahus ja rekonstrueerimisel majandamiskulude kokkuhoid. Näiteks tänavate väljaehitamine koos kõnni-, kergliiklusteede ja valgustusega, soojakadude vähendamine, kokkuhoid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisest aja- ja töömahukuse vähendamise läbi jms.

Valla eelarve koostamisel jälgitakse, et valla eelarves tegevuskulude kasv ei oleks kiirem valla eelarve kulude üldisest ning puhastulude kasvust. Lähtutakse säästliku kulutamise vajadustest. Selleks: • suurendatakse pikaajalise finantsplaneerimise rolli vallaeelarve koostamisel; • tõhustatakse kontrolli eelarvevahendite kasutamise üle; • sätestatakse tulude kasvust tulenevalt valdkondadele kuludele ja nende kasvule piirmäärad, mille alusel arvutatakse tegevusalade vastavad näitajad.

Viimsi valla arengukava 7.3. Eelarve prognoos

Joonis 26. Viimsi valla eelarve täitmine 2004-2009 ja prognoos 2010-2014 (tuhat krooni)

Viimsi valla eelarve mahu prognoos 2010-2014 arvestab muutunud majandusolukorda. Eelarve mahu oluline vähenemine aastatel 2009-2010 võrreldes eelnevate aastatega on tingitud tulumaksu laekumise vähenemisest, mis omakorda on põhjustatud tööhõive vähenemisest, keskmise palga langusest ja riigi poolsest omavalitsuste tulude korrigeeri- misest. Alates 2011. aastast on prognoositud eelarvemahu mõningast kasvu, mis on sünkroonis paranevate majandusnäitajatega. Laekumiste tõus eelarvesse on märgatav, kuid on tagasihoidlikum kui oli buumiperioodil 2006-2008.

Kuigi vallaeelarve maht 2010. aastal väheneb, on kõige suurema valdkonna – hariduse – eelarve maht investeeringutest tulenevalt kasvav (Joonis 27). Hariduse rahastamise oluline kasv on tingitud Karulaugu lasteaed-algkooli ehitamiseks võetud laenu tagasimaksetest.

Viimsi valla arengukava Joonis 27. Viimsi valla eelarve kulude prognoos 2009-2013 (krooni)

Eelolevatel aastatel tuleb raha kasutamisel arvestada, et Viimsi vallal on oluline tagada laenude tagasimaksmine ja teiste pikaajaliste kohustuste täitmine (Joonis 28).

Joonis 28. Viimsi valla kohustused

Tulenevalt Viimsi valla võlakohustustest ja nende lepingujärgsetest tagasimaksetest perioodil 2009-2029 on iga eelarveaasta kokkuvõttes need summad toodud alljärgneval joonisel (Joonis 29). Tagasimaksete mahtudes sisalduvad nii kohustuste põhiosa kui arvestuslikud intressid. Intressiosa võib muutuda seoses Eurobori muutustega. Suurim tagasimaksete koormus langeb aastatele 2010-2014 ja see tuleneb valla finantsplaanist, mille kinnitas Viimsi vallavolikogu detsembris 2009.

Valla võlakohustused aastate lõikes 2009 - 2029, tuh. krooni tuh.krooni 90000

80000

70000

60000

50000

40000

30000

20000

10000

0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Joonis 29. Viimsi valla võlakohustused aastate lõikes (tuhat krooni)

Valla finantsplaan on koostatud lähtuvalt Rahandusministeeriumi nõudmisest viia Viimsi valla võlakoormus kooskõlla seadusega kehtestatud piir- määradega (VLES § 8). Finantsplaan on koostatud aastateks 2010 -2014 ja näeb ette, et aastaks 2014 on võlakohustuste maht viidud kooskõlla seadusega lubatud piirmääraga - 60% eelarve puhastulude mahust. 2010. aasta alguses oli võlakohustuste osakaal suurusjärgus 170% jooksva aasta eelarve puhastulude mahust. Viimsi valla finantsplaan aastateks 2010-2014 on näidatud järgnevas tabelis.

Viimsi valla arengukava Tabel 8. Viimsi valla finantsplaan aastateks 2010-2014

2009 eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve täitmine 2010 2011 2012 2013 2014 Põhitegevuse tulud kokku 279 136 260 120 280 120 284 760 294 042 303 788 Tulumaks 200 000 182 000 182 000 185 640 194 922 204 668 Maamaks 30 000 30 000 50 000 50 000 50 000 50 000 Kohalikud maksud 120 120 120 120 120 120 Kaupade ja teenuste müük 14 576 16 000 16 000 17 000 17 000 17 000 mittesihtotstarbelised toetused (sh tasandusfond § 4 lg 2) 30 735 31 000 31 000 31 000 31 000 31 000 sihtfinantseering jooksvateks kuludeks 2 605 0 0 0 0 0 muud tegevustulud 1 100 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 Põhitegevuse kulud kokku 241 456 220 200 217 200 210 644 209 601 213 844 antud toetused 36 366 28 000 26 000 27 000 26 000 26 843 personalikulud 77 673 72 000 71 200 70 000 70 000 71 000 muud tegevuskulud 127 417 120 200 120 000 113 644 113 601 116 001 Põhitegevustulem 37 679 39 920 62 920 74 116 84 441 89 944 Investeerimistegevus kokku -44 433 -18 000 -15 500 -14 500 -13 500 -11 500 põhivara müük (+) 11 649 0 0 0 0 0 finantsvara müük (+) 0 0 3 000 1 000 0 0 saadav sihtfinantseering põhivara soetamiseks (+) 1 694 0 0 0 0 0 põhivara soetus (-) -49 110 0 0 0 0 0 antav sihtfinantseering põhivara soetamiseks (-) -2 250 0 0 0 0 0 finantsvara soetus (-) -1 500 0 0 0 0 0 finantstulud (+) 1 000 1 000 500 500 500 500 finantskulud (-) -5 917 -19 000 -19 000 -16 000 -14 000 -12 000 Eelarve tulem -6 753 21 920 47 420 59 616 70 941 78 444 Finantseerimistegevus -7 274 -31 156 -43 071 -59 588 -70 924 -78 244 Kohustuste võtmine (+) 0 0 0 0 0 0 Kohustuste tasumine (-) -7 274 -31 156 -43 071 -59 588 -70 924 -78 244 Likviidsed varad kokku (kassa) aasta alguse seisuga 39 396 25 369 16 133 20 482 20 510 20 527 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -14 027 -9 236 4 350 28 16 200 Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 25 369 16 133 20 482 20 510 20 527 20 726 Võlakohustused kokku 464 828 433 672 390 601 331 013 260 089 181 845 Võlakoormus, % 161,30% 166,72% 139,44% 116,24% 88,45% 59,86%

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et Viimsi valla võime investeeringuteks eelolevatel aastatel ei kasva. Aasta lõikes tegevuskuludest ülejääv raha on juba ette paigutatud pikaajalistesse kohustustesse. Valla omafinant- seerimisvõime protsent jääb lähiaastatel muutumatuks.

8. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKID JA NENDE MAANDAMISE VÕIMALUSED

Arengustrateegias seatud eesmärkide saavutamise teel saab tuua esile järgmised olulised riskid ja võimalused nende maandamiseks: • Üldine majanduslik ebastabiilsus ja madal tööhõive riigis, valla tulubaasi jätkuv vähenemine ja elanike õigustatud ootuste mittevastavus avalike teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile. Omavalitsuse kasutada olevad rahalised vahendid ei suurene, mistõttu ei suudeta rajada vajalikku avalikku infrastruktuuri, pakkuda avalikke teenuseid ja katta investeeringutega kaasnevaid tegevuskulusid. Võimalikud lahendid riskide maandamiseks: • konservatiivse eelarvepoliitika viljelemine, tulude ja kulude mõistliku tasakaalu säilitamine; • arendajate, allasutuste, riigi, Euroopa Liidu struktuurivahendite ja elanike kaasamine valla arenguliste probleemide lahenduste leidmisse ja nende rahastamisse;

Viimsi valla arengukava • paindlike haldus- ja finantsmudelite rakendamine avalike teenuste osutamisel, tegevuskulude kokkuhoiu taotlemine; • elanike juurdekasvu ja teenuste kindlustamise vahelise tasakaalu säilitamine, normatiivse planeerimise tähtsuse suurendamine; • elanike teavitustöö, kommunikatiivse planeerimise rakendamise laiendamine;

• Vallaelanike tööpuudus ja raskused toimetulekul , mille põhjuseks on majanduskriisi jätkumine, mille tulemusena vähendavad ettevõtted töökohti ja palkasid, kasvab tööpuudus ja toimub langus leibkondade sissetulekutes. Võimalikud lahendid riskide maandamiseks: • sotsiaalsete töökohtade loomine ja töötute rakendamine valla avalikel töödel (rohe- ja rannaalade korrastamine, tänavate ja sõiduteede hooldus, jt); • ettevõtjatele toetus uute töökohtade loomisel (koolitustoetus, mentorlustoetus, nõustamistoetus, EASile projektide kirjutamise toetamine); • abivajajate psühholoogiline, tööõiguse, tööhõive, ettevõtluse ja toimetuleku alane nõustamine ja koolitamine; • abivajajate kulude kompenseerimine (näit. vee hind, toidukulud). • Riigi rahanduspoliitika konservatiivsusest tulenev oht. Riigi eelarvestrateegia koostamisel on dialoog riigi ja omavalitsuste vahel rahastamise teemadel jäänud seni ühepoolseks. Riik on omavalitsuste huve eirates kehtestanud maksuparandusi ja laenupiiranguid, mis vähendavad kas laekumisi omavalitsuse eelarvesse või seavad tõkkeid omavalitsuse iseseisva eelarvepoliitika elluviimiseks. Omavalitsustele delegeeritakse riigilt ülesandeid, mis pole alati tagatud nende täitmiseks vajaminevate ressursside üleandmisega. Samas riigieelarve ühe aasta põhine finantseerimine ei toeta strateegilises plaanis omavalitsusi strateegiliste investeeringute kavandamisel. Projektipõhisel rahastamisel on sageli põhjendamatud bürokraatlikud nõudmised, otsuste venimine ja kaasfinantseerimine laekub projektide elluviimisel oodatust märksa hiljem. Omavalitsuste laenuvõimalused on piiratud ja võib tekkida käibevahendite kriis. Ei suudeta täita arengukavas püstitatud eesmärke kuna ollakse sunnitud kärpima investeeringuid ja tegevuskulusid. Võimalikud lahendid riskide maandamiseks: • riigi ja omavalitsusüksuste vahelise dialoogi suurendamine, riigimehelikkusele orienteeritud käitumine; • valla konservatiivne eelarvepoliitika ja finantsreservi moodustamine; • rahaliste võimaluste suurendamine läbi rahastamisallikate kasutamise laiendamise ja projektide finantspaindlikkuse; • omavalitsuse õiguste kaitsmine pädevates õiguskaitseorganites.

Viimsi valla arengukava • Inimtegevuse koormuse kasv looduskeskkonnale, mis lähtub ennekõike elamute, tootmise ja transpordivoogudega kaasnevast keskkonnakasutusest. Kasvab loodusressursside tarbimine ja tehiskeskkonna mõju. Tehnoloogiliste lahenduste kasutamine igapäevases elukorralduses suurendab võimalikke inimeste eksimustega seotud riske. Valglinnastumisega kaasnevad sotsiaalsed riskid tulenevad eelkõige teatud vanusrühmade koondumisest valda, mis eeldab suuremat spetsiifilist tähelepanu nende põhjendatud vajaduste rahuldamiseks. Näiteks lasteaia- ja koolikohad ning sisukas huvitegevus noortele. Teisalt väljenduvad sotsiaalsed riskid vanusrühmade lainetuses - näiteks kui täna on vaja palju koolikohti, ühel ajahetkel vajatakse palju kohti vanadekodus. Kinnisvaraturul nõudluse vähenemisega kaasneb oht, et osa ehitatud elamufondist jääb tühjaks ja risustab valla miljööväärtust ning kasvatab kriminogeensust. Võimalikud lahendid riskide maandamiseks: • valla arengu kavandamise ja planeerimistegevuse teadmistepõhisus, süsteemsus ja lahenduste komplektsus, strateegilise perspektiivi silmaspidamine üksikotsuste vastuvõtmisel; • rahvastiku juurdekasvu stiihilisuse vähendamine läbi ehitus- ja planeerimistegevuse reguleerimise koostöös arendajatega; • säästva arengu põhimõtete range järgimine inimtegevuses, keskkonnariskide teadvustamine ning nende kompleksne hindamine ja riskide maandamine; • keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamine; • avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine, parimate ärimudelite kasutamine majandustegevuses; • elanike, äri- ja tulu mittetaotlevate organisatsioonide kaasatuse laiendamine kohaliku elu korraldamisse, sotsiaalse vastutustunde suurendamine kogukonnas; • mistahes tegevuste puhul tegevuse aluseks seatud keskkonna- tingimuste täitmise kontrollimine. • Looduse reostuse ja katastroofide oht , mis tuleneb tarbijalikust suhtumisest looduskeskkonda, hooletust käitumisest. Ohu olulisteks allikateks on ohtlike ainete käitlemine (eriti Muuga sadamas) ja vedu (maantee, raudtee, veetee), millega kaasnevad ohud tootmise tehnoloogiast, logistilisest korraldusest ja inimkäitumisest - näit. tervisekahjustused, vara hävimine, õhusaaste, müra, vibratsioon, suurõnnetused (näit. tulekahju, plahvatus). Mereliiklusest lähtub oht vee ja kaldaalade reostumiseks ning randade erosiooniks. Viimsi vallas asub ka Ülemiste lennuvälja lennuliikluse koridor, mistõttu on olulisel kohal lennuliikluses ohutuse tagamine. Võimalikud lahendid riskide maandamiseks: • järelevalve ja nõudlikkuse suurendamine nii elanike kui ettevõtete riskikäitumise, tootmistegevuse ja kasutatavate tehnoloogiate suhtes; • asjakohase ja tõese informatsiooni õigeaegne ning võimalikult lihtne kättesaadavaks tegemine;

Viimsi valla arengukava • ennetava tegevuse tähtsuse suurendamine, ohuolukordadeks valmisoleku tagamine, kriisireguleerimisplaani olemasolu; • õppuste läbiviimine ja päästevahendite soetamine; • vallavalitsuse ja eri ametkondade koostöö suurendamine. • Kuritegevuse kasvu oht. Elanike majandusraskused tulenevalt tööpuudusest, elatustaseme langusest ja pankade laenupoliitika muutusest, individuaalsust fetišeerivad peremudelid, elanike erinev kultuurikontekst ning vähene sotsialiseeritus ja identiteeditunnetus suurendavad eeldusi kuritegevuseks. Seda eeldust võimendavad vajakajäämised noorte sisuka vaba aja veetmise võimalustes ja kogukonnatundes. Võimalikud lahendid riskide maandamiseks: • kodanikuühiskonna arengu toetamine, naabrivalve laiendamine; • kuritegevust ennetavate meetmete osatähtsuse suurendamine; • elanike identiteeditunnetuse, hoolivuse ja sidususe toetamine, eri kultuuride lõimumine; • riskirühmadega tegevuse laiendamine; • korrakaitse struktuuride väljaõpe ja tegususe suurendamine. • Omavalitsuse teostamisest tulenev võimalike kohtuvaidluste kaotamise risk . Viimsi valla tegevusaja jooksul tehtud otsuste vaidlustamine ja võimalikud kaotused kohtulahendites võivad kaasa tuua suured rahalised kohustused, mis vähendavad vallavalitsuse võimet teha kõiki arengukavas soovitud investeeringuid. Vahendid ei lähe tuleviku kavandamiseks, vaid varasemate tegude heastamiseks. Võimalikud lahendid riskide maandamiseks: • ametnike tööalase pädevuse ja nõudlikkuse suurendamine; • vallaametnike sihipärane koolitamine ; • vallavalitsuse ja –volikogu otsuste kaalutlemine, otsuste tagajärgedest tulenevate kohustuste ja riskide hindamine; • vallaeelarves finantsreservi moodustamine. • Omandiküsimuste mittelahendamisest tulenev oht . Vallavolikogu ja -valitsus ei suuda ohjata kinnisvaraarendajate enesekeskset tegevust, tagada vajalike maa-alade reserveerimist ühiskondlikuks kasutamiseks ja maade munitsipaliseerimist. Riigipoolne otsustusprotsess venib ja riigile kuuluvat maad ei anta üle omavalitsusele sihtotstarbeliseks avalikke huvisid kandvateks vajadusteks. Partnerid ei ole koostööaltid ja lahendused lükkuvad määramatuks ajaks edasi. Võimalikud lahendid riskide maandamiseks: • Otsustuste motivatsioonide sisukam põhjendatus ja kaalutlemine; • koostöö suurendamine avaliku ja erasektori vahel, arendajate ja kinnisvaraomanike dialoog ja järelevalve seaduslikkuse ja kokkulepete täitmise üle. • Valla maine langusega seotud ohud, mis tulenevad asjaolust, et lubatut ei suudeta ellu viia. Kaasneb poliitikute ja ametnike 59

Viimsi valla arengukava ebapopulaarsus, üksikute valupunktide lahendamisel põhinev hetkehuvidest lähtuv tegevus. Lõhe võimude ja elanike hoiakutes ei loo pinnast dialoogiks kogukonnas. Poliitilised erimeelsused huvigruppide vahel pärsivad valla stabiilse arengu, prevaleerib võimuvõitlus. Võimalikud lahendid riskide maandamiseks: • vallavalitsuse ja -volikogu järjekindel avalikest huvidest kantud valla jätkusuutlikkust suurendav arendustegevus, otsuste kaalutlemine ning nende elluviimisel kaetus ressurssidega; • aus ja avameelne suhtlemine elanikega ja huvigruppidega, elanike suurem kaasatus valla juhtimisse; • demokraatlik poliitiline arutelu ja laiapõhjaline dialoog ning läbipaistev otsustusprotsess. Esitatud riskide teadvustamise ja maandamisega tegeletakse valla igapäevatöö erinevatel tasanditel ja neid võetakse arvesse arengukava seirel.

9. ARENGUKAVA SEIRE JA AJAKOHASTAMINE

Arengukava seire toimub kord aastas ja selle käigus koostatakse ülevaade arengukava elluviimise senisest käigust, aktualiseeritakse valda iseloomustav statistiline materjal ning olukorrast tulenevad probleemipüstitused ja arenguvajadused. Hinnatakse arengustrateegia elluviimise edukust ja saavutusi, täpsustatakse valla arengumudelit, strateegilisi tegevusi ja investeeringute objekte ning prioriteetseid projekte. Analüüsitakse eelarvestrateegia seisukohti, arengukava täitmise riske ja nende maandamise võimalusi. Arengukava esitatakse Viimsi vallavalitsuse poolt Viimsi vallavolikogule iga aasta augustis. Kui Viimsi vallavolikogu peab arengukava muutmist vajalikuks, teeb ta vallavalitsusele ülesandeks kuulutada välja arengukava uue redaktsiooni avalik väljapanek. Arengukava muutmiseks loetakse olukorra analüüsi, visiooni ja arengumudelis esitatud eesmärkide sisulisi muutusi, investeeringute lisamist, mis oluliselt muudavad vallaeelarve tasakaalu . Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt peab volikogu iga aasta 1. oktoobriks arengukava läbi vaatama ja kinnitama. Viimsi Vallavolikogul tuleb arengukava muutmise algatamisel teha otsus ka keskkonnamõjude strateegilise hindamise vajaduse kohta. Viimsi vallavolikogu poolt kinnitatud arengukava avalikustatakse valla interneti kodulehel ja see edastatakse peale Viimsi Vallavolikogu poolt kinnitamist vastavalt seadusele Siseministeeriumile ja Harju maavanemale.

Viimsi valla arengukava

10. KASUTATUD MATERJALID

1. Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015.a. Siseministeerium. 2. Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneering. Hendrikson ja Ko, 2009. 3. Harju maakonnaplaneering (1999). 4. Harjumaa koolivõrgu arengukava 2004-2010 (Kokkuvõte). Harjumaa Omavalitsuste Liit. MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED. 5. Harjumaa uuselamuehituse ja uute elamualade juurdepääsu analüüs (Hendrikson & Ko, 2004). 6. Harjumaa linnade ja valdade rahvastikuprognoos 2006-2020. Lõpparuanne. Geomedia, 2006. 7. Harju maakonna arengustrateegia 2025. Harju Maavalitsus. 8. Karin-Liis Haljaste, Aado Keskpaik, Rivo Noorkõiv, Andrus Pirso, Veiko Sepp (2007). Arengukaval põhinev kohaliku omavalitsuse arendustegevus. Arengukava kui Euroopa Liidu Struktuuritoetuste aruka kasutamise eeldus. 244 lk. Geomedia OÜ ja Siseministeerium. 9. Kohaliku Omavalitsuse Korralduse Seadus. [RT I 2005, 31, 230, jõust. 01. 01. 2006]. 10. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu. 11. Linnad ja vallad arvudes (2004, 2007). Statistikaamet. 12. Lähtekohad „Sõida ja pargi“ süsteemi rakendamiseks Tallinnas. Inseneribüroo Stratum, 2007. 13. SA Viimsi Muuseumid arengukava. 14. Miiduranna sadama maa-ala ja kinnistute Laineoru tee 5, Pagari, Madise tee 9 ja 12 ning osaliselt Miidu ühismaa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Hendrikson & Ko, 2009. 15. MLA Viimsi Lasteaiad arengukava 2007-2009. 16. MLA Viimsi Lasteaiad arengukava 2005-2007 projekt. 17. Mõjualauuring (EMOR, 2000). 18. Naissaare arengukava aastateks 2008-2015. 19. Naissaare ja Prangli veevärgi arendamise võimalustest (Entec, 2002). 20. Naissaare Looduspargi jäätmekava (Tallmac, 2005). 21. Naissaare ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamise kava korrektuur (Entec, 2005). 22. Naissaare üldplaneering (2000). 23. Prangli saare arengukava. Geomedia OÜ, 2007. 24. Prangli Põhikooli arengukava 2005-2008 projekt. 25. Prangli saare üldplaneering (1997). 26. Prangli saarega ühenduse pidamiseks vajalike Kelnase ja Leppneeme sadamate arendamine (ERKAS, 2004). 27. Püünsi Põhikooli arengukava aastad 2007-2009. 28. Suvilapiirkonnad Tallinna regioonis. Ülevaate koostaja Kadri Leetma (Harju Maavalitsus, 2002). 29. Teadmistepõhine Eesti 2007-2013 30. Uuselamuehitusest tulenevate rahvaarvu muutuste ja teeninduskeskuste analüüs. Seletuskiri. Hendrikson & Co, 2004. 31. Viimsi aleviku ja lähiala üldplaneering. Hendrikson& Ko, 2009. 32. Viimsi Keskkooli arengukava (õppeaastad 2006/07 kuni 2008/09. 33. Viimsi regiooni innovatsiooni- ja koostööpotentsiaali määratlemine ning järeldused majandusalase koostöö osas. IGZ Magdeburg, 2002.

Viimsi valla arengukava 34. Viimsi valla ettevõtluse ülevaade 2002-2005. 35. Viimsi valla noorsootöö arengukava 2008-2010. 36. Viimsi valla arengukava: strateegia aastani 2038, investeeringute kava 2008 – 2013. Geomedia, 2008. 37. Viimsi valla elukeskkonna uuring. Geomedia, 2005. 38. Viimsi valla elukeskkonna uuring. Geomedia, 2009. 39. Viimsi valla energiamajanduse pikaajaline arengukava (2002-2017) (2002). 40. Viimsi valla jäätmekava. Hendrikson ja Ko, 2005. 41. Viimsi valla kommunikatsiooniaudit. 2008. 42. Viimsi valla koolieelsete lasteasutuste arengukava. 2002. 43. Viimsi valla koolivõrgu arengukava 2004-2010. 44. Viimsi valla koolivõrgu ja koolieelsete lasteasutuste võrgu arengukava. 2006. 45. Viimsi valla liikumisharrastuse ja spordi arengukava 2008-2013. 46. Viimsi valla mandriosa üldplaneering. 2000. 47. Viimsi valla konsolideeritud majandusaasta aruanne 01.01.2006- 31.12.2006. 48. Viimsi vallas paiknevate ohtlike ettevõtete ja ohtlike veoste analüüs. Teoreetilised ja praktilised lähtekohad. Ohutus-, lõhkealased- ja sotsiaalmajanduslikud logistilised uuringud, 2005. 49. Viimsi vallas paiknevate ohtlike ettevõtete ja ohtlike veoste analüüs. Teoreetilised ja praktilised lähtekohad. Ohutus-, lõhkealased- ja sotsiaalmajanduslikud logistilised uuringud. Õhuseire analüüs. Töögrupp: Heldur Unt, Sulev Roosmaa, Jaak Oja, Heino Levald, Egon Hirvesoo, Lembit Eigo. Tallinn 2006. 50. Viimsi valla rahvastikuprognoos 2020. Geomedia, 2003. 51. Viimsi valla riskianalüüs. 2007. Projekt. 52. Viimsi valla veevarustuse ja kanalisatsiooni objektide kaardistus. Entec, 2000. 53. Viimsi ühistranspordi uuring. Stratum, 2004. 54. Viimsi valla ühistranspordiuuring. Stratum, 2003. 55. Viimsi valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava. 2002. 56. Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted. Teemaplaneering. Entec, 2005. 57. Viimsi valla ÜVK tasuvusuuring. Entec, 2002. 58. EP majandusülevaade 03.03.2010, 28.04.2010 ja 16.06.2010 59. Viimsi valla tervishoiu- ja sotsiaalameti aastaaruanne 2009 60. Viimsi valla haridus- ja noorsooameti aastaaruanne 2009 61. www.fortumelekter.ee 62. www.viimsivald.ee 63. www.fin.ee 64. www.eas.ee 65. 21. sajandi Eesti muuseumid arengu põhisuunad 2006-2015.