Äriregistri kood 10225846 Laki tn.12-A501 10621 Tallinn Tel.664 6730, faks 664 6767 E - post: [email protected]
Töö nr. E1141 Tellija: AS Viimsi Vesi
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ keskkonnamõju hindamine
Aruanne
Juhatuse esimees Lembit Linnupõld
Tallinn 2008
Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
SISUKORD
Aruande sisu lühikokkuvõte...... 4 Summary ...... 6 1. Sissejuhatus ...... 8 1.1. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja eesmärk ...... 8 1.2. Menetlusosalised ...... 8 2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus...... 10 3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus...... 13 3.1. Kavandatav tegevus...... 13 3.1.1. Veehaare...... 13 3.1.2. Veetöötlusjaam...... 13 3.1.3. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud...... 14 3.2. Alternatiivsete võimaluste kirjeldus...... 14 4. Mõjuala iseloomustus ja keskkonnaseisund...... 16 4.1. Asustus ...... 16 4.2. Veevarustus ja kanalisatsioon ...... 16 4.2.1. Veevarustus ...... 16 4.2.2. Kanalisatsioon ja sadevee ärajuhtimine ...... 18 4.3. Taimestik, loomastik ja ökosüsteemide funktsioneerimine ...... 19 4.4. Maastik ja pinnas...... 20 4.5. Välisõhu kvaliteet ja kliima...... 20 4.6. Kaitstavad loodusobjektid...... 22 5. Tegevusega kaasnev keskkonnamõju ja selle ulatus...... 23 5.1. Viimsi valla põhjaveevaru optimaalne kasutusvariant...... 23 5.2. Jäätmetekkega kaasnev mõju veepuhastusjaamas...... 31 5.3. Müra ja vibratsioon ...... 37 5.3.1. Müra teke ja selle levik ...... 37 5.3.2. Vibratsioon...... 39 5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele...... 39 5.4.1. Metsasihi veehaare ...... 39 5.4.2. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud...... 40 5.5. Mõju merekeskkonnale ...... 42 5.5.1. Heitvee juhtimine merekeskkonda ...... 42 5.5.2. Hajareostuse mõju merekeskkonnale...... 44 5.5.3. Kavandatava tegevuse mõju sademe - ja pinnavete ärajuhtimissüsteemidele ...... 44 5.6. Loodusressursside kasutamine ...... 45 5.6.1. Põhjaveeressursi kasutamine...... 45 5.6.2. Maaressursi kasutamine ...... 45 5.7. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale...... 47 5.7.1. Joogivee kvaliteedinõuded ...... 47 5.7.2. Joogivee kvaliteet...... 48 5.7.3. Kavandatava veepuhastusjaama poolt põhjustatud võimalikud töötajate ja ...... 49 piirkonna elanikkonna efektiivdoosid ...... 49 5.8. Kumuleeruvad mõjud...... 54 6. Negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise võimalused...... 55 7. Alternatiivsed arengustsenaariumid ...... 56 8. Keskkonnaseire ...... 58 9. Avalikkuse kaasamine, esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine ...... 60
2 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
10. Mõju prognoosimise meetodite kirjeldus...... 61 11. Järeldused...... 63 12. Kasutatud materjalid ...... 67 Lisad...... 69
3 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
ARUANDE SISU LÜHIKOKKUVÕTE
Viimsi valla ainuke joogiveeallikas on Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavesi. Veekompleksi põhjavesi ei vasta kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele mitmete elementide sisalduse tõttu. Lisaks ületavad põhjavee radioloogilised näitajad kehtestatud norme. Seetõttu vajab põhjavesi joogiveena kasutamiseks eelnevat töötlust. Seoses elanike arvu kasvu, veetarbimise eeldatava suurenemisega ühe elaniku kohta ja valla arenguperspektiividega on Viimsi valla territooriumile vaja rajada uus veehaare. Joogiveevarustuse ning heitvee ärajuhtimise tagamiseks on vaja ehitada ja renoveerida ca 83,5 km veetorustikke, ca 79 km kanalisatsioonitorustikke, rajatakse tuletõrjepumplad, II astme survetõstepumpla ja 26 reoveepumplat.
Eeltoodud tööde finantseerimiseks esitas Viimsi valla vee-ettevõtja AS Viimsi Vesi (arendaja) rahastamistaotluse Ühtekuuluvusfondile. Rahastamistaotlus on mahukas dokumentidepakett mille koondnimetus on Ühtekuuluvusfondi projekt „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“. Viimsi Vallavalitsus algatas 6. oktoobri 2006. a. oma korraldusega nimetatud projektile keskkonnamõju hindamise arvestades Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse seisukohta hinnata projekti realiseerimisega kaasneda võivaid eeldatavalt olulisi keskkonnamõjusid. KMH eesmärgiks on anda otsustajale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise võimaluste ning keskkonnaseisundi muutuste jälgimiseks vajalike abinõude kohta.
Olemasolevate andmete põhjal ületavad Viimsi poolsaare põhjavee looduslikud radioloogilised näitajad joogiveele kehtestatud efektiivdoosi määra. Efektiivdoosi normiks kehtestamise aluseks olevad meditsiiniteaduslikke uuringute tulemusi tuleks elanikele tutvustada. Põhjavesi on kavas normile vastavaks puhastada ehitatavas veepuhastusjaamas. Põhjavee radionukliididest puhastamise käigus veepuhastusjaamas aasta jooksul tekkivad 226Ra ja 228Ra heitmete kogused ja käideldavate heitmete süsteemikogused ületavad Kiirgusseaduses kehtestatud piirmäära ning seetõttu on AS-il Viimsi Vesi vaja taotleda kiirgustegevusluba. Samas on oluline rõhutada, et veepuhastusjaama töötajate ja elanikkonna efektiivdoosid jäävad oluliselt alla kehtestatud piirmäärade ja loodusliku fooni ka
4 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 puhastusjaama vahetus läheduses ning veepuhastusjaam ei kujuta endast mingisugust radioloogilist ohtu piirkonna elanikele ega ettevõtte töötajatele. Tegemist on väga nõrkade kiirgusallikatega ja arvestades kiirgusallika vormi puudub suurendatud risk õnnetusjuhtumite korral.
Paralleelselt arendaja kavandatud töödega joogiveevarustuse ja heitvee ärajuhtimise tagamiseks kavandab Viimsi Vallavalitsus mitmete uute maastikukaitsealade loomist ja kohaliku tasandi rohevõrgustiku arendamist valla haldusterritooriumil. Igasugune arendustegevus mõjutab paratamatult looduskeskkonda ning otsustaja peab leidma vajaliku tasakaalu looduskeskkonna kaitsmise vajaduse ning valla arenguks ja selle elanike õigustatud ootuste tagamiseks vajalike tööde tegemise vahel. Sellise otsuse tegemiseks on KMH aruandes välja pakutud ekspertide arvates keskkonnakaitseliselt aktsepteeritav lahendus koos vajalike leevendavate meetmetega.
5 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 SUMMARY
The single source of drinking water is groundwater from Cambrian- Wend aquifer system in territory of Viimsi Parish, Estonia. The quality of water does not correspond to water quality standard. Exceeds are with concentration of chlorous, ferrous, manquanum, ammonium and radiological indicators as well. Because of that the water must be treated.
The populace of Viimsi Parish is been enlarged, water demand per person as well and the Parish has perspective to continue its population enlarging. These aspects increase general water consumption in area and therefore additional drinking water source system is needed to be building up.
83,5 km pipelines for drinking water and 79 km for domestic wastewater is necessary to construct or renovate, fire-protection pumping stations, compression preserve pumping plant and 26 wastewater pumping plants as well.
To finance mentioned necessary instauration works AS Viimsi Vesi, as local water supplier, is preparing the financial application to Cohesion Found. The Govt of Viimsi Parish initiated environmental impact assessment (EIA) for that application in order to get necessary information about environmental impacts and alternatives of objective, the methods to prevent arising impacts and carry out monitoring system.
The concentration of radiological indicators in Cambrian- Wend aquifer system groundwater exceeds a number of effective rates in Estonian water quality standard. That is a local natural idiomaticalness; the water has never been polluted. Specialists from Estonian Ministry of Social Affairs should account about health risks what can be caused for consumption of local groundwater as these were base for validate Estonian water quality standard.
The groundwater is been planned to treat up to quality norms in water treatment plant. AS Viimsi Vesi must apply activity license for treatment process because of year 226Ra and 228Ra waste quantity according to Radiation Act. Is important to accent that water treatment plant does not cause any radiation danger to local people and employees of plant. The level of radiation will stay natural beside the plant.
6 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
Three new landscape preservation areas are planned to create in the area of instauration works. Works for development of water source system, pipelines and other necessary parts of whole system affects the natural environment but building up water supply system in the area is ineluctable. Therefore the decider, Govt of Viimsi Parish, must find an appropriate solution between needs of quality drinking water in the area and nature preserve. Environmentally acceptable solution with methods to prevent arising impacts is carried out in result of EIA.
7 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
1. SISSEJUHATUS
1.1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE JA EESMÄRK
Viimsi Vallavalitsus algatas 6. oktoobri 2006. a. oma korraldusega keskkonnamõju hindamise AS Viimsi Vesi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ kohta vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 18, lg 2 p 10 ning arvestades Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse seisukohta hinnata projekti realiseerimisega kaasneda võivaid eeldatavalt olulisi keskkonnamõjusid.
KMH eesmärgiks on anda otsustajale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise võimaluste ning keskkonnaseisundi muutuste jälgimiseks vajalike abinõude kohta.
KMH aruanne on koostatud mahus, mis vastab Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 20 nõuetele. Aruandes on käsitletud kõiki KMH programmi avalikustamise käigus saadud ettepanekuid ja märkusi.
1.2. MENETLUSOSALISED
Arendaja: AS Viimsi Vesi kontaktisik: Lauri Lagle, tel. 606 6848 Nelgi tee 1, Viimsi vald Harjumaa 74001
Otsustaja: Viimsi Vallavalitsus Tel. 606 6805, 606 6860 Nelgi tee 1, Viimsi vald Harjumaa 74001
8 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
KMH järelevalvaja: Harjumaa Keskkonnateenistus Tel. 672 2972 Viljandi mnt 16, Tallinn 11216
KMH ekspert: OÜ E-Konsult kontaktisik Lembit Linnupõld, tel. 664 6777 e-post: [email protected] Laki 12 A-501, 10621 Tallinn
Töörühma koosseis: Aide Kaar – keskkonnaekspert, keskkonnamõju hindaja litsents KMH0123; Laur Linnupõld - keskkonnaekspert, keskkonnamõju hindaja litsents KMH0117; Jüri Martin - akadeemik, professor, bioloogiadoktor ökoloogia erialal; Joel Jalast - hüdrogeoloog, AS Viimsi Vesi; Madis Kiisk - teadur, TÜ Füüsika Instituudi Keskkonnafüüsika Instituut; Kairi Mänd - graafiline andmetöötlus.
9 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS
Viimsi valla ainuke joogiveeallikas on Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavesi. Veekompleksi põhjavesi ei vasta kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele suure Cl- (20% puurkaevudest), Feüld , Mn2+ (72 % puurkaevudest) ja NH4 (72 % puurkaevudest) sisalduse tõttu. Lisaks ületavad põhjavee radioloogilised näitajad kehtestatud norme. Seetõttu vajab põhjavesi joogiveena kasutamiseks eelnevat töötlust. Tabelis 2.1 on toodud Viimsi valla puurkaevude põhjavee probleemsete keemiliste näitajate kontsentratsioonid (Eesti Geoloogiakeskus 2008).
Tabel 2.1: Põhjavee probleemsete keemiliste näitajate kontsentratsioonid
10 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
Viimsi valla elanike arvu kasvuga arvestab kehtiv valla üldplaneering ja arengukava. Viimsi valla ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni arengukava prognoosib veetarbimise kasvu ühe elaniku kohta seniselt 105 liitrilt 120 liitrini päevas. Seoses elanike arvu kasvu, veetarbimise eeldatava suurenemisega ühe elaniku kohta ja valla arenguperspektiividega on Viimsi valla territooriumile vaja rajada uus veehaare.
Viimsi valla vee-ettevõtja AS Viimsi Vesi kavandab valla ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamist Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ (edaspidi Projekt) alusel. Projekt näeb ette rajada uus veehaare planeeritud tootlikkusega 1 277500 m3 vett aastas ehk 3500 m3 ööpäevas, veetöötlusjaam ning ehitada välja ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteem Viimsi poolsaarel Viimsi valla haldusalal.
Projekti eesmärk on kindlustada Viimsi valla elanikele kvaliteetne joogivesi ning tagada reovee kogumine ja selle ohutu ärajuhtimine. Sellega vähendatakse joogivee kadu ca 20%-ni
11 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 ning vähendatakse majapidamiste poolt kanalisatsiooni juhitud reostuskoormust. Ca 8500 elanikku ühendatakse kanalisatsioonivõrku, tõstes ühendusmäära 52%-lt 95%-ni. Ca 7100 elanikku ühendatakse veevarustusvõrku, mis vähendab elanike terviseriske. Projekti realiseerimine parandab seeläbi valla elanike elukvaliteeti ja vähendab keskkonna saastekoormust. Seetõttu on kavandatud tegevuse elluviimine Viimsi valla elanikkonna jaoks olulise tähtsusega.
12 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS
3.1. KAVANDATAV TEGEVUS
Projekt hõlmab Viimsi valla territooriumi, välja arvatud Laiaküla, Äigrumäe, Muuga sadama ja Viimsi valla haldusalas olevate saarte territooriumid. Projekti veehaarde asendiplaan ja veetorustike perspektiivskeem on KMH aruande lisas 3.
3.1.1. Veehaare
Projekti kohaselt plaanitakse rajada valla keskne veehaare Viimsi poolsaare keskossa RMK Anija metskonna riigimetsamaa kinnistule (89001:003:0292) Lubja külast põhja pool Metsasihi tee ääres. RMK on oma 20.04.2006 kirjaga nr. 9-25/7081 kooskõlastanud veehaarde asukoha valiku tingimustel: - rajatavad puurkaevud ja nende juurde rajatavad teed koos torustike ja elektrikaablitega ei tohi seada piiranguid metsade majandamisele; - metsa raadamise teostab RMK Anija metskond vastavalt kooskõlastatud ja kinnitatud projektile.
Veehaare koosneb 8 puurkaevude rühmast, mis avavad eraldi Voronka ja Gdovi veekihi. Veehaarde kogutootlikkuseks on kavandatud 3500m3 vett ööpäevas. Veehaarde rajamine on planeeritud kahe etapilisena. Esimeses etapis rajatakse 4 puurkaevude rühma koos veetrassidega.
3.1.2. Veetöötlusjaam
Vee eeltöötluseks rajatakse veepuhastusjaam kavandatavast ridaveehaardest 1,1 km kaugusel lõuna suunas.
AS-i Sweco Projekt koostatud eelprojekti „Viimsi veetöötlusjaam. Ehitusprojekti lähteandmete täpsustamine“ (Töö nr. 07210-0091-1) kohaselt pumbatakse vesi läbi
1 Dokumendi koopia ei sisaldu KMH aruandes, sellega saab vajadusel tutvuda arendaja vahendusel
13 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 spetsiaalsete aeratsiooniseadmete kontakt-kambritesse. Aeratsiooniga eraldatakse vees leiduvad gaasid ja antakse vette õhuhapnikku. Kontaktkambrites toimub vees oleva kahevalentse raua ja mangaani edasine oksüdeerumine kolmevalentseks hüdroksiidiks.
1-astme filtrites eraldatakse veest raud, mangaan ja teised vee hägusust põhjustavad ühendid. 2-astme filtrites eraldatakse veest radioaktiivset kiirgust tekitavad radionukleiidid.
Edasi suunatakse filtraat isevoolselt puhta vee reservuaaridesse (3 x 2000 m3) ja sealt tarbijatele.
3.1.3. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Projekti mahus ehitatakse ja renoveeritakse ca 83,5 km veetorustikke, ca 79 km kanalisatsioonitorustikke, rajatakse tuletõrjepumplad, II astme survetõstepumpla ja 26 reoveepumplat.
Planeeritava ühiskanalisatsiooni reoveed juhitakse Tallinna linna kanalisatsioonisüsteemi ja Muuga sadama reoveepuhastisse. Selleks sõlmiti 26.07.2006.a. vastav kokkulepe nr. 4198 AS-iga Tallinna Vesi2. Kokkuleppe kohaselt juhitakse Viimsi valla ühisreoveetorustikega kogutav reovesi AS Tallinna Vesi reoveesüsteemi Miiduranna sadama ja Muuga vahelise raudtee äärses piiritluspunktis nr. 2 Lääne teel ja piiritluspunktis nr. 3 Kõivu teel, kust see suunatakse edasi Paljassaare reoveepuhastisse. Kokkuleppe alusel kohustub AS Tallinna Vesi tagama alates piiritluspunktidest kogutud reovee ärajuhtimise ja puhastamise. Kehtiv Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava arvestab kõigi lähiümbruse valdadest tulevate võimalike reoveekoormustega.
3.2. ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS
KMH programmi kohaselt on kavandatava tegevuse alternatiivid:
1. Rajatakse keskne veehaare Viimsi poolsaare keskossa, mille tootlikkus on 2000 m3 vett ööpäevas säilitades Haabneeme aleviku 4 puurkaevu, mille tootlikkus on 1500 m3/ööpäevas. 1000 m3/ööpäevas arvestatakse tarbijatele Viimsi valla lõunaosas, keda veemajanduse arendamise algetapis ei ühendata ühisveevarustusega. Uue keskse
2 ja 4 dokumendi koopia ei sisaldu KMH aruande koosseisus, vajadusel saab sellega tutvuda arendaja vahendusel
14 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
veehaarde ja Haabneeme veehaarde vesi töödeldakse rajatavas veepuhastusjaamas, valla lõunaosa väiketarbijate vett esialgu ei töödelda.
2. Joogiveeallikana võetakse kasutusele Ülemiste järve vesi, mis puhastatakse Tallinna veepuhastusjaamas.
Igasugused kokkulepped Tallinna linna joogivee ressursi kasutamise kohta puuduvad. Alternatiiv eeldab Keskkonnaministri 06.04.2006.a käskkirja nr 396 Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine tühistamist ning uue põhjaveevarude jaotamist käsitleva akti koostamist, millele peaksid eelnema mahukad eeltööd (vt p. 4.2.1.). Puuduvad majanduslikud analüüsid, projektid ja rahastamisskeemid trasside, pumbajaamade jms projekteerimiseks ja rajamiseks.
Vastavalt Viimsi Vallavolikogu otsusele ei soovi Viimsi vald kaaluda Tallinna linna pinnavee kasutamist Viimsi valla mandriosa veevarustuse allikana (vt. AS Viimsi Vesi 15. 03.2007 kirja nr. 131 koopia KMH aruande lisas 1). Volikogu sellise otsuse põhjustas muuhulgas asjaolu, et Tallinna linnal puuduvad senini konkreetsed tegevuskavad joogivee kvaliteedi tagamiseks eriolukorras ja suurreostuse puhul ning adekvaatne riskianalüüs.
Eeltoodust lähtuvalt ei saa Ülemiste järve vee kasutamist Viimsi valla peamise joogiveeallikana pidada reaalseks alternatiiviks ja KMH-s loobutakse selle võimaluse edasisest käsitlemisest.
3. Valla territooriumilt kogutav reovesi juhitakse Muuga sadama reoveepuhastisse. Eelprojekt reovee juhtimiseks Viimsi vallast Muuga reoveepuhastisse koostati 2005. aastal Halcrow Grup Ltd ja Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt3. AS Tallinna Sadam, Viimsi vald ja Maardu linn koostasid 25.01.2007.a. ühiste kavatsuste protokolli4 Muuga sadama reoveepuhasti baasil reovee töötlemisega tegeleva ühisettevõtte asutamiseks.
Lisaks käsitletakse 0- alternatiivi ehk kavandatavast tegevusest loobumist.
3 Technical Assistance for East Harju and Keila Vasalemma Water Protection Project. EuropeAid /117812/D/SV/EE
15 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
4. MÕJUALA ISELOOMUSTUS JA KESKKONNASEISUND
Viimsi vald asub samanimelisel Tallinnast kirdes asuval Soome lahte ulatuval 12.5 km pikkusel ja 5 km laiusel poolsaarel, piirnedes 2/3 ulatuses merega. Poolsaarest läände jääb Tallinna laht ja itta Muuga laht. Valla lõunaosa piirneb Tallinna ja Maardu linnaga ning ca’ 1 km ulatuses Jõelähtme vallaga. Valla maismaa osa on 47 km², üldsuurus 71,4 km² Valla koosseisu kuuluvast 9 saarest suuremad on Naissaar (18,9 km²) ja Prangli (6,5 km²).
4.1. ASUSTUS
Viimsi poolsaare asulad asuvad traditsiooniliselt mere ääres. Suur osa asustusest oli aiandus- ja suvilakooperatiivid. Poolsaare siseosa on valdavalt olnud metsamaa kuhu viimaste aastate hoogsa kinnisvara arendamise käigus on kohati tekkinud elamualad. Viimsi valla mandriosas paikneb 14 küla - Kelvingi, Laiaküla, Leppneeme, Lubja, Metskasti, Miiduranna, Muuga, Pringi, Pärnamäe, Püünsi, Randvere, Rohuneeme, Tammneeme, Äigrumäe ning 2 alevikku - Viimsi ja Haabneeme. Viimsi ja Haabneeme alevikes elab valla kodulehe andmete kohaselt ligi pool valla elanikest.
Viimsi valla elanike arv on valla kodulehe andmetel5 paari viimase aasta jooksul kasvanud poole võrra ulatudes 14760 inimeseni. Suvehooajal kasvab elanike arv mitme tuhande võrra.
4.2. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON
4.2.1. Veevarustus
Kuna Tallinna linna põhjaveetarbimine on vähenenud, samas kui lähivaldade veetarve suureneb, siis toimus 2004. aastal põhjaveevarude ümberhindamine, mille kohta valmis aruanne Tallinna linna ja Tallinnaga külgnevate Kambriumi-Vendi ja Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjavee tarbevarude ümberhindamine kuni aastani 2030 (AS Maves 2004). Viimsi valla jaoks on määratud põhjaveevarud:
5 http://ww.viimsivald.ee/?id=546 13.02.2008 seisuga
16 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
- Kambriumi-Vendi veekompleksist 4500 m3/d.
Põhjaveekomisjon tegi 30.09.2004.a keskkonnaministrile ettepaneku6 need põhjaveevarud kinnitada, lisades märkuse, et Kambrium-Vendi veekompleksi põhjavesi vajab joogiveeks kasutamisel raadiumi sisalduse kontrolli ja normide ületamisel raadiumi eemaldamist või vee segamist kuni normidele vastavaks.
Keskkonnaministri 06.04.2006.a käskkiri nr 396 Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine 7 fikseerib nimetatud põhjaveevarud ametlikult ja määrab Viimsi vallale need varud tagatud tarbevaruna (T1).
Keskkonnaministri 27. jaanuari 2003. a määruse nr 9 Põhjaveevaru hindamise kord kohaselt jaguneb põhjaveevaru uurituse detailsuse alusel tarbevaruks T1 või T2 või prognoosvaruks P. T1 on tagatud põhjaveevaru, T2 on hinnatud põhjaveevaru ja prognoosvaru P on haldus- või hüdrogeoloogilise piirkonna põhjaveevaru eeldatav hulk, millega tuleb arvestada piirkonna arengukavade koostamisel, vee erikasutuslubade andmisel ja ühest puurkaevust koosneva veehaarde projekteerimisel. Põhjaveevarude käskkirjaga kinnitatud varud on kantud riigi Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistusse.
Joogiveega varustamiseks planeeritava põhjaveevaru kvaliteedi vastavuse sotsiaalministri 02.01.2003.a määrusele nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja sellest tuleneva põhjavee puhastamise vajaduse kindlakstegemiseks tuleb lähtuda varu uuringuaruandest.
Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavesi Viimsi valla territooriumil ei vasta kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele suure Cl- , Feüld , Mn2+, NH4 ja radionukliidide sisalduse tõttu. Seetõttu vajab põhjavesi joogiveena kasutamiseks eelnevat töötlust.
6 Põhjaveekomisjoni koosoleku protokoll nr 75, 30.09.2004; vt http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1286/Pohjaveekomisjoni+koosoleku+protokoll+nr+75. pdf 7 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=167596/Eesti+kinnitatud+pohjaveevarud.pdf
17 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
4.2.2. Kanalisatsioon ja sadevee ärajuhtimine
Üldkanalisatsiooniga on haaratud ca 55% valla tiheasustusalade püsielanikkonnast. Viimsi poolsaare läänekaldalt ning osaliselt keskosast juhitakse reovesi Tallinna ühiskanalisatsiooni alates 1970- datest aastatest. Reovee eelvooluks on Meriväljal asuv Kõivu tee d 500 kollektor, Pirita reoveepumplad ning tunnelkollektor nr. 1 (d 1000 - 1800 mm). Reovesi puhastatakse Paljassaare veoveepuhastis. Praegu juhitakse Viimsi vallast AS-i Tallinna Vesi ühiskanalisatsiooni ca 1000 m3 reovett ööpäevas. AS-i Tallinna Vesi hinnangul võib kogu poolsaare kanaliseerimisel ning ehitustegevuse jätkamisel ööpäevane reovee vooluhulk kasvada kuni 10 000 m3 ööpäevas. Olemasolevate eelvoolusüsteemide ja Paljassaare reoveepuhasti arendamisel on AS Tallinna Vesi arvestanud nende reovee vooluhulkadega.
Paljassaare puhastusseadmetes puhastatakse keskmiselt 120 000 m3 reovett ööpäevas. Tallinna linna lähivaldadest kanaliseeritav reoveekogus moodustab sellest ca 2 - 3%. Kõigi lähivaldade arenguperspektiivide realiseerumisel ei ületa see kogus AS-i Tallinna Vesi hinnangul 10 - 15% töödeldava reovee üldhulgast.
Sademevesi juhitakse merre. AS Viimsi Vesi korraldab pinnavee kvaliteedi seiret merre suubuva 3 kraavi 5 punktis, et jälgida pinnavee reostust. Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloogia osakonna poolt läbi viidud seire8 andmetel on merre suubuva sadevee reostustase madal ja keskkonnaprobleeme ei ole ilmnenud.
Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015 kohaselt oli aastatel 1990-2000 Tallinna Keskkonnaameti poolt võetud sademevee proovides suurim määratud
BHT7 kontsentratsioon kraavivees Viimsi põigu väljalasust 41 mg/l , mis vastab lahjale reoveele. Arvestades pinnavee voolusuunda võib eeldada, et oma osa reostuse tekkele andisid ka Viimsi valla territooriumi väikeelamupiirkonnad. Hilisemad andmed reostuse kohta puuduvad9.
8 Sademevee-, põhjavee- ja joogiveeseire 2005. aastal Viimsi vallas. Eesti Geoloogiakeskus Hüdrogeoloogia osakond; Sademevee-, põhjavee- ja joogiveeseire 2006. aastal Viimsi vallas. Eesti Geoloogiakeskus Hüdrogeoloogia osakond; Sademevee-, põhjavee- ja joogiveeseire 2007. aastal Viimsi vallas. Eesti Geoloogiakeskus Hüdrogeoloogia osakond. 9 Pirita linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. OÜ E-Konsult töö nr E1106
18 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
4.3. TAIMESTIK, LOOMASTIK JA ÖKOSÜSTEEMIDE FUNKTSIONEERIMINE
Viimsi maastik on vaheldusrikas, rannamadal on kivine ja liigestatud rohkete luidete ja rannavallidega. Poolsaare keskosa on kaetud metsaga, on laane- ja salumetsi, rabastuvaid männikuid ja soometsi. Paekalda allikarohkel rusukaldal kasvab meie oludes haruldane kooslus, laialeheline ürgne salumets. Põhiosa Viimsi metskonna metsast on kaitsemets.
Viimsi valla mandriosa rohevõrgustiku tuumalade taimekooslused on loodusilmelised ja suhteliselt hästi säilinud, pakkudes väärtuslikke elupaiku suurematele looduslikele aladele iseloomulikele ja avalikkuse jaoks tähelepanuväärsete liikidele nagu põder, metskits jt (MTÜ Keskkonnakorraldus 2008).
Viimsi rohealadel on registreeritud järgmised imetajaliigid: põder, metskits, metssiga, valgejänes, halljänes, orav, siil, mutt, rebane, kährikkoer, kärp, nirk, metsnugis, kobras, mügri. Alal esineb ka üks või mitu liiki nahkhiiri. Juhuslikud läbirändajad on ilves ja mink ehk ameerika naarits. Tuhkru esinemise kohta ei ole kindlaid andmeid. Elupaikade hinnangu alusel on tõenäolised liigid mets-karihiir ja tava-leethiir, niidu-uruhiir, juttselghiir, koduhiir. Võimalik on mägra esinemine. Karu Viimsi valla püsielanike hulka ei kuulu, kuid 2007. aastal nähti (I. Sirkase suul. andmetel) läbirändavat karu Muugal jt (MTÜ Keskkonnakorraldus 2008).
Roomajatest esinevad kohalike elanike andmetel arusisalik, nastik, rästik ning üks viide on ka vaskussi esinemisele. Kahepaiksetest esinevad kohalike elanike andmetel harilik kärnkonn, rabakonn ja/või rohukonn. Võimalik on tähnikvesiliku esinemine jt (MTÜ Keskkonnakorraldus 2008).
Professor Jüri Martini juhendamisel Euroülikooli üliõpilaste poolt 2008. a kevadel läbi viidud uuringu kohaselt on kavandatava Metsasihi veehaarde piikonnas erineva liituvuse ja struktuuriga metsakooslused, millede tervislik seisund on keskmine. Paiguti esineb puude surevust üle keskmise määra, puuvõrade keskmine liituvus on erinev ka seoses raietega.
19 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
4.4. MAASTIK JA PINNAS
Viimsi vald asub Põhja-Eesti rannikumadaliku ja Soome lahe saarte maastikurajoonis. Põhja- Eesti ranniku madalik on üldilmelt rahuliku pinnamoega, madal ja tasane. Absoluutsed kõrgused jäävad enamasti küll 0-20 m piiridesse, ent rannikumadaliku lõunaserval küünivad need mitmel pool ka 30 meetrini ja üle selle. Kõrgus muutub paljudes kohtades astmeliselt. Eristada saab madalamat rannikupiirkonda ja terrassi paekalda jalamil. Esimene tase ulatub 20-25 m ü.m. Paekalda esine aste on enamasti 33-50 m ü.m. Suurima absoluutse kõrgusega on rannikumadalikul säilinud lavamaa jäänuksaar - Viimsi Lubjamägi (abs. kõrgus 53 m, suhteline kõrgus 36-37 m) pikkusega 3,4 km ja laiusega 1,6 km.
Pinnakatte paksus varieerub 0,5–7,0 m piires. Klindipealsel tasandikul jääb pinnakatte paksus alla 1 m, keskmisest madalam on see ka Viimsi kõrgendiku piires. Aluspõhjakivimeid katab kõikjal moreen. Viimsi kõrgendiku kirdeserval katab moreeni fluvioglatsiaalne kruus. Suurtel aladel katavad moreeni ka meresetted, mis koosnevad peene- ja keskmiseteralisest liivast, kohati ka aleuriidist.
4.5. VÄLISÕHU KVALITEET JA KLIIMA
Viimsi valla välisõhu kvaliteeti mõjutavad peamiselt Muuga ja Miiduranna sadamate territooriumitel tegutsevad kütusetransiidiga tegelevad firmad.
Miiduranna sadama tegevus on plaanis lõpetada, et sellele alale elamurajoon rajada. Sadamategevuse lõpetamine lahendab õhusaaste probleemi.
Muuga sadama välisõhu kvaliteedi suhtes on viimastel aastatel esinenud palju lähimate elamualade elanike kaebusi, rahulolematust on põhjustanud ebameeldiv hais. Kaebuste põhjuseks on väävelvesiniku ja merkaptaanide haisuläve ületav sisaldus piikonna välisõhus ajal kui tuul puhub naftaterminalide poolt elualade suunas.
20 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
Muuga sadama välisõhu saaste saab jaotada nelja gruppi:
- naftaproduktide laadimisel eralduvad terminaalides ja laadimiskohtades saasteainetena õhku alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud ning ebameeldiva või ärritava lõhnaga ühendid; - puistekaupade (turvas, kivisüsi, killustik, väetised) laadimisel eralduvad õhku laaditavate kaupade tolmud ja tahked osakesed; - katlamajadest eralduvad sõltuvalt kasutatavast kütusest erineva koostisega küttegaasid, mis sisaldavad lämmastikoksiide, vääveldioksiidi, süsinikoksiidi, raskemetalle; - Muuga sadamas kasutatava transpordi poolt emiteeritavad saasteained, sh laevaliiklus sadama akvatooriumis ja raudteetsisternide reostatud välispinnalt toimub emissioon.
Olukorra parandamiseks on kavas täiendada Muuga sadama seiresüsteemi, mis aitab reostaja igal konkreetsel juhul välja selgitada ning võtta tarvitusele saasteemissiooni vähendamise meetmed. AS-i Tallinna Sadam juhtimisel tellitakse kogu Muuga sadama lääneosa hõlmav projekt parima võimaliku tehnika taseme tõstmiseks, mis peab õhusaaste probleemi lahendama10.
Meteoroloogilised karakteristikud Harjumaal on järgmised: aasta keskmine temperatuur 5,0° C kõige soojema kuu (juuli) õhu keskmine temperatuur kella 13 ajal 21,0° C kõige soojema kuu (juuli) ööpäeva keskmine temperatuur 16,6° C kõige külmema kuu (jaanuar, veebruar) keskmine temperatuur -6,0° C
Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus (%): N NO O SO S SW W NW Tuulevaikus 10 8 8 11 20 21 11 11 4
10 Muuga sadama lääneosa keskkonnamõju hindamine. OÜ E-Konsult töö nr E1053
21 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
4.6. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID
Keskkonnaregistri andmete kohaselt on Viimsi valla mandriosas 7 riiklikul tasandil kaitstavat looduse üksikobjekti: Muuga kabelikivi ja Loomisvälja mänd Muuga külas, Põlendiku kivi, Riiasöödi tamm Randvere külas, Rohuneeme rahn Püünsi külas, Tädu kuusk Tammneeme külas ja Viimsi koobas (Kuradikoobas) Lubja külas. Viimsi valla mandriosas on kaks kaitsealust parki - Viimsi sanglepik Haabneeme alevikus ja Viimsi mõisa park Viimsi alevikus. Kohaliku kaitse alla on võetud Mäealuse maastikukaitseala.
Ükski keskkonnaregistrisse kantud riiklikul tasandil kaitstav loodusobjekt ei jää Projektiga kavandatavate tegevuste mõjualasse.
Alates 11.03.2008. avalikul väljapanekul oleva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringuga Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik (AS Pöyry Entec töö nr.609) tehakse ettepanek võtta kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektidena kaitse alla lisaks: - Krillimäe maastikukaitseala; - Leppneeme –Tammneeme maastikukaitseala; - Haabneeme-Klindiastangu maastikukaitseala; - Mäealuse kaitseala piiranguvööndi laiendus; - Rohuneeme maastikukaitseala. Kaitsealade kaitse-eeskirjad on toodud teemaplaneeringu seletuskirja lisades 7 ja 5.
KMH ekspertgrupp koostas skeemi, millele on kantud Projektiga kavandatud veehaarde puurkaevude asukohavariandid, mis võivad teemaplaneeringuga kavandatavale ja olemasolevatele maastikukaitsealadele (rohevõrgustiku elementidele) olulist mõju avaldada. Skeemi koostamiseks on kasutatud teemaplaneeringu koosseisus olevat kaarti Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad (AS Pöyry Entec 2008). Skeem on KMH aruande lisas 3.3.
22 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
5. TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU JA SELLE ULATUS
5.1. VIIMSI VALLA PÕHJAVEEVARU OPTIMAALNE KASUTUSVARIANT
Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste ning põhjavee keemilise koostise määramiseks rajati kavandatava Metsasihi veehaarde piirkonda katsepuurkaevud (rühm 1), millele Viimsi Vallavalitsus määras oma 29.03.2007 korraldusega nr 191 projekteerimistingimused. Projekteerimistingimuste määramise üheks aluseks oli Harjumaa Keskkonnateenistuse 12.03.2007 kirjaga nr 30-6-2/15017-2 antud nõusolek nimetatud projekteerimistingimustega. Puurkaevud on ette nähtud KMH koostamiseks vajalike lähteandmete saamiseks ning nende rajamist, vajalike proovimaterjalide võtmist ja analüüsimist korraldas Eesti Geoloogiakeskuse Hüdrogeoloogia osakond. Katsepuurimiste tulemuste kohta koostati aruanne Viimsi valla põhjaveevaru optimaalne kasutusvariant, mis on KMH aruande lisas 2.1. Käesolevas peatükis on väljavõte viidatud aruande arvutuslikust osast ja peamistest järeldustest. Oma kommentaarid uurimustööle kirjutas akadeemik Jüri Martin. Need on toodud KMH aruande lisas 2.
Põhjavee optimaalse kasutusvariandi valikul tuleb arvestada keeruliste hüdrogeoloogiliste tingimustega, sest veevõtu kontsentreerumine võib kutsuda esile põhjavee survetaseme üleliigse alanemise ja suurema mineraalsusega vee sissetõmbamise aluskorrast või mere poolt. Töös tehakse veetaseme alanemise arvutused veekihtide kaupa mõlema veehaarde töötamise variandi korral. Rajatavat veehaaret hakkavad mõjutama Haabneeme ja Pirita veehaare. Arvutused tehakse põhjaveevaru kehtivusaja lõpuni, s.t arvutustes võetakse veehaarde töötamise ajaks 8030 ööpäeva.
I variandi puhul arvestatakse järgmiste andmetega:
- veevõtt rajatavast “Metsasihi” veehaardest on 2000 m³/ööpäevas, s.h Voronka veekihist 700 m³/ööpäevas ja Gdovi veekihist 1300 m³/ööpäevas;
23 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
- veevõtt Haabneeme veehaardest on kokku 1500 m³/ööpäevas, s.h Voronka veekihist 500 m³/ööpäevas ja Gdovi veekihist 1000 m³/ööpäevas;
- veevõtt Pirita veehaardest on kokku 7700 m³/ööpäevas, s.h Voronka veekihist 2500 m³/ööpäevas ja Gdovi veekihist 5200 m³/ööpäevas;
- kaugus Metsasihi veehaarde keskmest Haabneeme veehaarde keskmeni on 2400 m;
- kaugus Metsasihi veehaarde keskmest Pirita veehaarde keskmeni on 6000 m;
- Metsasihi veehaarde raskuskeskme kaugus äärmisest puurkaevude rühmast on 700 m.
Metsasihi veehaarde töötamisel tootlikkusega 2000 m³/ööpäevas arvutatakse Voronka veekihi survetaseme alanemine valemi 1 järgi:
Svr = So+ SH + SP (1), kus So – veetaseme alandus veehaarde keskmes enda töötamisest; SH – veetaseme alandus Haabneeme veehaarde töötamise mõjust; SP – veetaseme alandus Pirita veehaarde töötamise mõjust;
So arvutatakse valemist (2) mittestatsionaarse liikumise võrrandi järgi (Бочевер, 1968):
kus Q – veevõtt, 700 m³/ööpäevas; km – veejuhtivus, 100 m²/ööpäevas; a – piesojuhtivus, 105 m²/ööpäevas; ro = 700 m; t = 8030 ööpäeva.
24 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
Veetaseme alanemine Metsasihi veehaarde keskmes Pirita veehaarde mõjul arvutatakse valemiga 3:
Voronka veekihi põhjavee survetaseme alandus Metsasihi veehaarde keskmes võib ulatuda 11,4 m. Praegune põhjavee survetaseme absoluutkõrgus veehaarde keskmes on ca –2,5 m, siis 2030. a ulatub põhjavee survetaseme absoluutkõrgus –13,9 m. Tõenäoliselt võib tegelik veepinna alandus teiste veehaarete mõjust tulla väiksem, sest veevõtt Pirita veehaardest kinnitatud põhjaveevaru ulatuses on suurendatud.
Metsasihi veehaarde mõju Rohuneeme vaatluskaevule nr 1153, mis avab samuti Voronka veekihti, arvutatakse valemi (3) järgi:
kus Ro – kaugus veehaardest vaatluskaevuni 1153, 3300 m; kmV = 100 m²/ööpäevas.
Rohuneeme vaatluskaevus 1153 alaneb põhjavee survetase uue veehaarde mõjul 2,9 m võrra. 2008. aasta seireandmete põhjal on puurkaevu keskmine survetase -2,37 m, millele lisandub
25 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 alandus 2,9 m. Seega alaneb 2030. aasta lõpuks vee survetase kuni -5,27 m abs. k, mis ühtib prognoositud veetasemega (Tamm, 2004).
Gdovi veekihi põhjaveetaseme alanemine veehaarde töötamisest ja teiste veehaarete töötamise mõjust arvutatakse valemite 1 ja 2 järgi.
26 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
Gdovi veekihi survetase alaneb Metsasihi veehaarde keskmes 2030. aastaks 5,01 m võrra, kui veehaarde tootlikkus veekihist on 1300 m³/ööpäevas. Põhjavee survetase jääb seega absoluutkõrgusele -9,2 m.
Veehaarde mõju Rohuneeme vaatluskaevule 1152, mis avab Gdovi veekihti, arvutatakse valemi (3) järgi:
Rohuneeme vaatluskaevus nr 1152 alaneb survetase Metsasihi veehaarde mõjul 0,85 m. Seega 2030. aasta lõpuks on keskmine survetase –3,93 m, mis on väiksem prognoositust (Tamm, 2004).
II variandi kohaselt on keskse Metsasihi veehaarde tootlikkus 3500 m³/ööpäevas, s.h Voronka veekihist 1200 m³/ööpäevas ja Gdovi veekihist 2300 m³/ööpäevas. Haabneeme veehaare suletakse.
27 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
Veetaseme alanemine Voronka veekihis arvutatakse valemi (1) järgi:
Põhjavee survetaseme alanemine Pirita veehaarde mõjul SP arvutatakse valemi (3) järgi:
Seega jääb põhjavee survetase Voronka veekihis 2030. aastal absoluutkõrgusele ca -15,2 m (2007. a veetase võetud -2,5 m).
28 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
Veetaseme alanemine Gdovi veekihis, kui Q = 2300 m³/ööpäevas:
II veehaarde variandi puhul määratakse keskse veehaarde töötamise mõju Rohuneeme vaatluskaevule nr 1153, mis avab Voronka veekihti, valemi (3) järgi:
Seega vaatluskaevus nr 1153 alaneb survetase 4,9 m võrra ja aastaks 2030 saavutab survetase absoluutkõrguse -7,27 m, mis on madalam lubatavast veetasemest.
29 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
II veehaarde variandi puhul määratakse keskse veehaarde töötamise mõju Rohuneeme vaatluskaevule 1152, mis avab Gdovi veekihti, valemi (3) järgi:
Seega 2030. aasta lõpuks alaneb vaatluskaevu 1152 survetase Metsasihi veehaarde töötamise mõjul 1,55 m võrra ja jääb absoluutkõrgusele -4,63 m. Lubatud prognoositud survetase Viimsi poolsaare tipus on -5 m (Tamm, 2004).
Arvutuste põhjal alaneb mõlema veekasutusvariandi korral Voronka veekihi survetase Metsasihi veehaarde keskmes intensiivsemalt kui Gdovi veekihi survetase.
I variandi korral (keskse veehaarde tootlikkus 2000 m³/ööpäevas, Haabneeme veehaardest 1500 m³/ööpäevas) alaneb Voronka veekihi survetase rajatava veehaarde keskmes 11,4 m võrra ja jääb absoluutkõrgusele -13,9 m. Gdovi veekihi survetase alaneb 5 m võrra ja jääb absoluutkõrgusele -9,11 m. Veekihtide survetaseme vahe on 4,8 m, s.t Gdovi veekihi survetase on Voronka veekihi survetasemest 4,8 m võrra kõrgemal.
II variandi korral (Metsasihi veehaarde tootlikkus on 3500 m³/ööpäevas, Haabneeme veehaare suletakse) suureneb veekihtide survetaseme vahe veelgi. Survetase veehaarde keskmes alaneb Voronka veekihis 12,7 m võrra ja Gdovi veekihis 5,6 m võrra. Veekihtide survetasemed jäävad absoluutkõrgusele -15,2 m ja -9,7 m, survetasemete vahe on 5,5 m.
II põhjavee kasutamisvariandi korral kerkib reaalne oht, et Voronka veekihi põhjavee kvaliteet halveneb (Cl--sisaldus suureneb, süvenevad anaeroobsed tingimused) vee juurdevoolu tõttu Gdovi veekihist või mere poolt. Voronka veekihi survetaseme alanemine
30 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
Metsasihi veehaarde keskmes põhjustab survetaseme üleliigse alanemise vaatluskaevus 1153, mis asub poolsaare tipus. See piirkond on merevee sissetungimiseks kõige soodsam.
Kokkuvõte: Hüdrogeoloogiliste tingimuste alusel, mis tuginevad Metsasihi katsepuurkaevude andmetele ja Eesti Geoloogiakeskuse OÜ hüdrogeoloogilisele uuringule (Lehte Savitskaja. Viimsi valla põhjaveevaru optimaalne kasutusvariant. EGK. Tallinn, 2008) on ühisveevarustussüsteemi väljaarendamiseks kõige sobivam kasutada olemasolevat Haabneeme veehaaret, mille vee kvaliteet on pikka aega olnud stabiilne ja uue Metsasihi veehaarde esimesse etappi planeeritavat veehaaret. Arvutused näitavad, et veehaarde I variant rahuldab nii veekihtide survetaseme muutuste kui ka vee loodetava kvaliteedi poolest pikaajalist prognoositavat seisundit (2030 aastani).
Metsasihi veehaarde teise etapi väljaehitamine katsepuurkaevude rühmast põhja poole võib põhjustada merevee sissetungi ja poolsaare põhjapoolsete puurkaevude survetaseme olulise alanemise ning on seetõttu keskkonnakaitseliselt lubamatu.
Lõplik otsus ühisveevarustussüsteemi väljaehitamise kohta langetatakse peale Ühtekuuluvusfondi otsuse saamist AS-i Viimsi Vesi taotlusele võttes arvesse majanduslikke kaalutlusi.
5.2. JÄÄTMETEKKEGA KAASNEV MÕJU VEEPUHASTUSJAAMAS
Hinnangute koostamise alusmaterjalina on kasutatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel vastavalt lepingule K-11-1-2005/1643 Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud hinnangut põhjavee radioaktiivsuse vähendamise veetöötlustehnoloogia efektiivsusele ning AS Viimsi Vesi poolt ehitusprojekti lähteandmete täpsustamiseks koostatud puhastusjaama eelprojekt ja muud AS-ist Viimsi Vesi saadud informatsiooni. Töö sisaldab kõiki AS-i Viimsi Vesi puurkaevudest aastatel 2004-2005 määratud radioloogilisi mõõtmisi. Radioloogilised mõõtmised on tehtud vee-ettevõtte 32 puurkaevust 19-s, mis annab üldistatud järelduste tegemiseks piisava statistilise esindatuse Viimsi vee radioloogilisest seisukorrast. Mõõtmistulemused on toodud tabelis 5.1.
31 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141
Tabel 5.1: Viimsi valla põhjavee 19 puurkaevu radioloogilised näitajad
226Ra, 228Ra, Triitium, Veeproovi Oodatav Puurkaevu Bq/l Bq/l Bq/l võtmise efektiivdoos, katastri nr kuupäev (mõõtmise (mõõtmise (mõõtmise mSv/aastas määramatus, %) määramatus, % määramatus, %)
12.04.05 0.47(10) 0.39(10) 11 (30) 0,29 412 5157 12.04.05 0.43(10) 0.23(15) 7.9 (30) 0,20 188 12.04.05 0.17(15) 0.32(10) 9.2 (30) 0,20 188* 21.04.04 0,35 0,38 - 0,26 154 12.04.05 0.27(15) 0.87(10) 6.0 (35) 0,49 183 12.04.05 0.34(10) 0.46(10) 7.9 (30) 0,30 172 12.04.05 0.48(10) 0.72(10) 5.5 (35) 0,46 179 12.04.05 0.40(10) 0.16(15) 11.6 (30) 0,16 477 12.04.05 0.65(10) 1.18(10) 4.9 (35) 0,73 187 13.04.05 0.13(15) Varasemate Kambrium-Vendi (K-V) veehaarde radioloogiliste uuringute põhjal (Sotsiaalministeeriumi tellimusel Kiirguskeskuse poolt koostatud „Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski hinnang” 2005 a.) on välja selgitanud, et K-V veehaarde suurimaks probleemiks on 226Ra ja 228Ra kõrged aktiivsuse kontsentratsioonid, moodustades efektiivdoosi kujunemisest üle 90%. Doosihindamisel ei ole arvestatud 210Pb panust, mille kontsentratsioon Eesti Geoloogiakeskuse andmetel võib ulatuda K-V veehaarde proovides kuni 0.15*C(226Ra). Kuna teostatud analüüsides kas ei ole 210Pbmääratud või jääb 210Pb sisaldus allapoole mõõtemeetodi minimaalset detekteerimispiiri, mille tõttu tema otsene määramine gammaspektromeetriliselt ei ole võimalik, on ka käesolevas hinnangus tehtud 32 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 arvutused nende kahe Ra isotoobi põhjal. 210Pb mittearvestamine ei muuda töö eesmärgiks olevaid põhilisi järeldusi. 226Ra ja 228Ra lagunemisest tingitud parandustegureid käesolevas hinnanguis nende nukliidide pikast poolestuseast tulenevalt võrreldes süsteemi veevahetuskiirusega, arvutustes kasutatud ei ole. Veepuhastussüsteemi aastase radioaktiivsete heitmete ning puhastussüsteemi radioaktiivsuse hetkekoguste määramiseks on kasutatud järgmisi lähteandmeid (Tabel 5. 2). Tabel 5.2: Veetöötlusjaama tehnilised lähteandmed nimetus ühik jaama tootlikkus m3/d keskmine 4000 maksimaalne 6000 226Ra ja 228Ra eralduse efektiivsus % 90 uhtevee mahuti maht m3/tk 50 filtrite veemaht m3/tk ...... mahuti materjal klaasplast filtrite välisseina materjal teras AISI 316 222Rn aereerimise efektiivsus % 100 Tabelis 5.2 toodud mahuti lähteandmetena on kasutatud AS Viimsi Vesi poolt viidatud mahutite ja Filtrite koostematerjalide tarnijaid. Mahuti arvutustel võeti eeskujuks Vesmaco OÜ poolt pakutav 50 m3 klaasplastist mahuti. Arvestades, et tootja hinnangul jaguneb mahutite klaasmaterjali ja polüestervaigu peamine koostisaine kaaluliselt pooleks, eeldati mahuti elementkoostisena puuduliku informatsiooni tõttu järgmist: 37% SiO2, 7% Na2O, 5,3% CaO, 0,7% Al2O3, 50% C10H8O4. Täpse materjali koostise puudumine ei muuda siiski saadud tulemusi arvestataval määral. Tabelites 5.3 ja 5.4 toodud arvväärtused on arvutatud eeldusel, et filtermaterjal ei akumuleeri 226,228Ra ning kogu radioaktiivne jääde pestakse filtritest välja uhteveega. Puudub informatsioon selle kohta kas ja millisel määral võib filtermaterjalis või süsteemi erinevates osades toimuda 226, 228Ra sadenemine ja kontsentreerumine. 33 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 Tabelites toodud aktiivsused ja efektiivdoosid on arvutatud kolme eri juhu jaoks: 1) käesolevaks hetkeks 19 puurkaevu proovide 226Ra ja 228Ra aritmeetilise keskväärtuse jaoks; 2) ülemise piirväärtusena on kasutatud 226Ra ja 228Ra 19 mõõtmise suurimaid mõõdetud aktiivsuse kontsentratsioone; 3) alumise piirväärtusena on kasutatud 226Ra ja 228Ra 19 mõõtmise väiksemaid mõõdetud aktiivsuse kontsentratsioone. Tabel 5.3: Puhastusjaama filtrite uhteveega aastas toodetavate radioaktiivsete heitmete 226Ra ja 228Ra aktiivsused 226Ra ja 228Ra heitmete kogused (puurkaevude aritmeetilised keskmised) rad. heitmed (keskm. tootlikkus) MBq/a 226Ra 440 228Ra 551 rad. heitmed (max. tootlikkus) 226Ra 660 228Ra 826 226Ra ja 228Ra heitmete piirväärtused (puurkaevude min. ja max väärtused) rad. heitmed (keskm. Tootlikkus – 4000 m3) MBq/a 226Ra min 154 226Ra max 854 228Ra min 179 228Ra max 1 550 rad. heitmed (max. tootlikkus – 6000 m3) 226Ra min 231 226Ra max 1 280 228Ra min 269 228Ra max 2 330 34 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 Tabel 5.4: Puhastussüsteemi 226Ra ja 228Ra aktiivsus puhastussüsteemis uhtevee mahutid (2tk) filtrid (5 tk) 226Ra MBq MBq min 1,69 2,11 keskm 4,84 5,17 max 9,17 9,79 228Ra min 1,97 3,35 keskm 5,91 6,31 max 16,6 14,0 Kiirgusseadus sätestab § 17 lõikega 2 ja 7 tegevuses kasutatavate radionukliide aktiivsuste või eriaktiivsuste vabastustasemed, mille piirmääradest väiksemate koguste puhul kiirgustegevusluba taotlema ei pea. Joonistel 5.1 ja 5.2 on esitatud uhtevees sisalduva 226Ra ja 228Ra aktiivsuse minimaalsed ja maksimaalsed piirväärtused ning aastased 226Ra ja 228Ra minimaalsete ja maksimaalsete piirväärtuste ning keskväärtuste põhjal arvutatud heitmete toodang planeeritavas veetöötlusjaamas. Saadud tulemused näitavad, et tekitatud radionukliidide kogused ületavad Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2003. a määrusega nr 163 kehtestatud vabastamistasemeid nii 226Ra kui ka 228Ra radionukliidi osas. Samuti ületatakse Keskkonnaministri 15. veebruari 2005. a määrusega nr 10 kehtestatud, aastas keskkonda juhtida lubatud radioaktiivseid aineid sisaldavate heitmete aktiivsuse piirmäära (1,0E+6) vedelikele 226Ra radionukliidi jaoks. 35 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 Joonis 5.1: Uhtevee mahutites sisalduv 26Ra ja 228Ra aktiivsuse minimaalsed ja maksimaalsed piirväärtused Joonis 5.2: Aastane 226Ra ja 228Ra minimaalsete ja maksimaalsete piirväärtuste ning keskväärtuste põhjal arvutatud heitmete toodang planeeritavas veetöötlusjaamas 36 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 Kokkuvõte: Aasta jooksul tekitatud 226Ra ja 228Ra heitmete koguste suurused ja käideldavate heitmete suured süsteemikogused (hetksisaldused) ületavad Kiirgusseaduses kehtestatud piirmäära ning seetõttu on AS-il Viimsi Vesi vaja taotleda kiirgustegevusluba. Kiirgustegevusloa taotluse menetlemise käigus võib olla vajalik täiendava keskkonnamõju hindamise läbiviimine või eksperthinnangu koostamine kuna käesoleva KMH tegemise ajal ei ole Projekt valmis staadiumini, mis võimaldaks lõplikult hinnata kõiki kiirgustegevusega kaasnevaid aspekte (üheks olulise aspektina võib eeldada Ra poolt rikastatud filtrite pesuvee hilisemat keskkonnalevi, puhastusfiltrite uhetevee 226Ra ja 228Ra võimalikku väljasadenemist ja kontsentreerumist kanalisatsioonitorudes, filtermaterjalide saastumise määra, jne). Veepuhastusjaama filtrite või filtrimaterjali utiliseerimiseks tuleb need üle anda vastavat kiirgustegevusluba omavale ettevõttele, et need keskkonnaohutult ladestada. 5.3. MÜRA JA VIBRATSIOON 5.3.1. Müra teke ja selle levik Müra on heli, mis inimest häirib ja koormab, tema tervist ohustab või kahjustab. Müra mõju inimesele seisneb peamiselt häirimises. Müra tõttu kannatab suhtluskeskkond, võivad tekkida une- ja keskendumishäired, mis omakorda tekitavad stressi. Seetõttu võib kõrge müratase olla kaudseks põhjuseks krooniliste haiguste sagenemisele. Eesti ja muu maailma senise praktika kohaselt ei ole kavandatav veepuhastusjaam oluline müraallikas. Müra tugevust veepuhastusjaama piirkonnas ei ole võimalik prognoosida, sest KMH tegemise ajaks ei ole veel valminud jaama lõplik ehituslik- ja tehnoloogiline projekt. Ehitusprojekti realiseerimisel on vaja teostada mürataseme kontrollmõõtmised, et hinnata kas müratase vastab kehtestatud normidele. Kui müratase ületab määruses kehtestatud väärtusi peab ettevõte koostama tegevuskava mürataseme vähendamiseks ja selle ellu viima. Vee- ja kanalisatsioonitrasside ning veepuhastusjaama hoone ehitustööd põhjustavad ajutist mürataseme tõusu ehitustööde piirkonnas. Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada kehtestatud müra normtasemetega ja korraldada ehitustööd viisil, et mis tagaks nõuetest kinnipidamise. Peale ehitustööde lõppu probleem taandub. 37 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 Lubatud müratasemed sõltuvalt maakasutuse iseloomust sätestab sotsiaalministri 04.03.2002.a määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Määruse nõuetega tuleb arvestada ka ehitusprojektide koostamisel ning ehitustööde korraldamisel. Maakasutuse iseloom müra normeerimiseks on määratud üldplaneeringu alusel. Kavandata veehaarde piirkonnas rakendub määruse kohane müra piirtase I kategooriale (looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad), mis on päevasel ajal 45 dBA ja öisel ajal 35 dBA. Kavandatava veepuhastusjaama alal rakendub määruse kohane müra piirtase III kategooriale (segaala - elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted), mis on olemasolevatel aladel päevasel ajal 60 dBA ja öisel ajal 45 dBA. Vee - ja kanalisatsioonitrassid rajatakse peamiselt III ja II kategooria (laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates) aladele. II kategooria alade müra piirtase on olemasolevatel aladel päevasel ajal 55 dBA ja öisel ajal 40 dBA. Kokkuvõte: Ehitustööd põhjustavad paratamatult ajutist mürataseme tõusu tööde piirkonnas. Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada kehtestatud müra normtasemetega ning korraldada ehitustööd viisil, mis arvestaks võimalusel mürataseme piiramise vajadusega. Peale ehitustööde lõppu probleem taandub ning seetõttu ei saa ehitustöödest põhjustatud mürataseme tõusu pidada oluliseks negatiivseks keskkonnamõjuks. Peale veepuhastusjaama valmimist on vaja teha mürataseme kontrollmõõtmised. Kui müratase ületab määruses kehtestatud väärtusi peab ettevõte koostama tegevuskava mürataseme vähendamiseks ja selle ellu viima. 38 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 5.3.2. Vibratsioon Vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine paesesse pinnasesse võib põhjustada vibratsiooni, mille levimine sõltub maapinna ja pinnakatte omadustest. Vibratsioon võib lähedalasuvates ehitistes põhjustada konstruktsiooni vibreerimisest tingitud helisid. Vibratsioonitaset pole võimalik hinnata. Seda saab määrata. Lähtudes sellest saab siis tarvitusele võtta asjakohased abinõud. Sotsiaalministri 17.05.2002.a määrusega nr 78 on kehtestatud Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Määrusega kehtestatakse inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada sellisel viisil, et nende poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa määrusega sätestatud piirväärtusi. Määruse nõudeid tuleb arvestada samuti ehitusprojektide koostamisel. Kokkuvõte: Ehitustöödest tingitud võimalik vibratsiooni teke on ajutine ja lakkab peale vibratsiooni põhjustavate tööde lõppu. Ehitusettevõtjal koostöös projekteerijaga on oluline valida kõik kasutatavad seadmed ja tehnoloogiad selliselt, et vibratsioon ei põhjustaks kahjustusi olemasolevatele ehitistele ega rajatistele. 5.4. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE 5.4.1. Metsasihi veehaare Metsasihi veehaare on kavandatud riigimetsa (maatükk nr 79, kat nr 89001:003:0292). Torustikud rajatakse piki metsasihte või olemasolevatesse kraavidesse. Metsaalal on erineva liituvuse ja struktuuriga metsakooslused, millede tervislik seisund on keskmine. Paiguti esineb puude surevust üle keskmise määra, puuvõrade keskmine liituvus on erinev ka seoses raietega. Puurkaevu gruppide ja nende ühendustorustike ehitamine võib põhjustada ajutist veerežiimi muutumist. Veerežiimi muutus mistahes majandustegevuse tagajärjel võib suurendada võrade surevust millele järgneb mõne aasta pärast puude kuivamine. Uuringute 39 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 kohaselt võib ladva kuivamisest puu suremiseni kuluda kuni 7 aastat. Puuliikidest on veerežiimi muutuste suhtes tundlikumad kuused. Ehitustegevus (ja rajatiste hilisem teenindamine) põhjustavad metsakoosluste füüsilist kahjustamist taimede ja pinnakatte lõhkumise ja tallamise näol. Mõju ulatus ja kestvus olenevad ehitustöödeks kasutatavast tehnikast, ehitustööde korraldamisest ja kasutatavast tehnoloogiast. Metsa alustaimestik taastub üldjuhul kuni viie aasta jooksul, raadamisel langetatud puude asendamise võimalikkuse ja vajalikkuse otsustab metsa valdaja (RMK) vastavalt ala kaitse eeskirjale, Metsaseaduse ja Looduskaitseseaduse sätetele. Metsasihi veehaarde esimese ehitusetapi ja selle ühendustorustike rajamisel on oluline mõju ehitustööde lähemasse piirkonda jäävatele metsakooslustele. Siiski ei mõjuta veehaarde rajamine piirkonna metsakooslusi ja -maastikku määral, mis ohustaks loodava Krillimäe maastikukaitseala looduskaitselist väärtust. Põhjavee keemilise koostise olulise varieerumise tõttu (vt. Lisa 2.1) tõttu on arendajal soovitav kaaluda puurkaevude koondamist Anija metskonna maatüki nr 72 lõunapoolsesse otsa (vt. plaan lisas 3). Lahenduse väljatöötamisel on arvestatud olemasolevate metsasihtidega. Selline lahendus vähendaks oluliselt torustike rajamiseks vajalike kaevetööde mahtu loodaval Krillimäe maastikukaitseala territooriumil ning väldib uute infrastruktuuri objektide rajamist rohevõrgustiku tuumalale, sest kõik puurkaevude grupid (va. olemasolev 1. grupp) asuksid rohevõrgustiku tugialal. Sellist lahendust käsitletakse KMH käigus tekkinud täiendava alternatiivina (alternatiiv 4). 5.4.2. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud Projektiga kavandatakse Metsasihi veehaarde ühendamist Viimsi paltoole ehitatava veepuhastusjaamaga. Kavandatav trass läbib loodavat Haabneeme klindiastangu maastikukaitseala, mis ühtlasi on olemasoleva kõrghaljastusega rohevõrgustiku koridor. Vastavalt kaitse-eeskirja projektile moodustatakse maastikukaitseala Põhja - Eesti klindi, väärtuslike pangaaluste metsakoosluste ning pärandmaastiku kaitseks. 40 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 Arendaja kava kohaselt (vt lisa 2.4.) rajatakse torutrass kinnise diagonaalse suundpuurimise (Directional Drills) meetodil läbi klindi. Selline lahendus väldib klindile tehnokoridori rajamise vajaduse. Sama meetodit kasutades rajatakse torujuhe väärtusliku pangaaluse metsa alal, et vältida trassi kraavide kaevamiseks väärtusliku metsa raadamise vajadust. Olemasolevate ehitusgeoloogilise materjalide kohaselt11 ei põhjusta torustiku rajamine läbi klindi pinnavee valgumist mööda torustiku välispinda alla, mis võiks muuta veereziimi pangaaluses metsas niiskemaks. Kui liigvesi sademeterikkal perioodil lokaalselt siiski koguneb, tuleb see maaparanduslike võtetega ära juhtida. Vaatamata valitud tehnoloogiatele võib torujuhtme rajamisel läbi kavandatava Haabneeme klindiastangu maastikukaitseala olla lokaalne negatiivne mõju ehitustööde lähemasse piirkonda jäävatele metsakooslustele. Siiski ei mõjuta see klindi terviklikkust ja metsakooslust määral, mis ohustaks loodava maastikukaitseala looduskaitselist väärtust. Rohevõrgustiku funktsioneerimise tagamiseks on oluline, et kavandatavate infrastruktuuri objektidega ei lõigataks läbi rohevõrgustiku elemente ning ehitiste ja rajatiste näol ei loodaks loomadele liikumistakistusi ka mitte rohevõrgustiku äärealadele. Projektiga kavandatud torustikud järgivad olemasolevaid teid, tänavaid, metsaihte ja raudteekoridori. Mitmed uued torustiku lõigud (piki Viimsi- Randvere teed) rajatakse horisontaalsuundpuurimise meetodil. Uusi tehnokoridoride rajamisi ei ole ette nähtud. Maa - alune torustik ei kujuta endast loomadele liikumistakistust. Kui puurkaevude esimes eehitusjärgu grupid ehitatakse algselt kavandatavale asukohale, siis ei tohi nende sanitaarkaitseala piirata aiaga, et mitte looa loomadele liikumistakistusi. Puurkaevude alternatiivse asukoha puhul rohevõrgustiku tugialal tuleb arendajal piirdeaedade rajamist siiski kaaluda, et tagada kehtivatest puurkaevu sanitaarkaitseala nõuetest (vt. ptk. 5.6.2.) kinnipidamine. Seetõttu ei ole kavandataval tegevusel Viimsi poolsaare rohevõrgustiku toimimisele ja terviklikkusele negatiivset mõju. Kokkuvõte: Projektiga kavandataval tegevusel on oluline mõju ehitustegevuse piirkonna metsakooslustele, kuid see ei vähenda loodava Krillimäe ja Haabneeme klindiastangu maastikukaitseala looduskaitselist väärtust. Seetõttu tuleks otsustajal (Viimsi Vallavalitsus) kaaluda kavandatava tegevuse koos selle leevendavate meetmetega elluviimise toetamist, sest 11 Veepuhastusjaama Ehitusgeoloogiliste tingimuste hindamine Viimsi platool. Eesti Geoloogiakeskus 2006 41 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 nõuetekohase kvaliteediga joogiveevarustuse tagamine on Viimsi valla elanike jaoks esmatähtis. Kaitsealade valitseja otsus kavandatava tegevuse lubatavuse kohta on vajalik kujundada enne AS-i Viimsi Vesi taotluse Ühtekuuluvusfondile esitamist rahastamisotsuse tegemiseks. Viimsi Vallavalitsus on nii KMH otsustaja kui loodavate kaitsealade valitseja. Kui vallavalitsus otsustajana aktsepteerib KMH aruannet, siis on ta kaitseala valitsejana sisuliselt andnud põhimõttelise nõusoleku Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitamise projektiga kaasnevate tegevuste lubatavuse kohta kavandatavate maastikukaitsealade piirides. 5.5. MÕJU MEREKESKKONNALE 5.5.1. Heitvee juhtimine merekeskkonda Kavandatava tegevuse mõju merekeskkonnale avaldub heitvee juhtimises Tallinna ja Muuga lahte. Viimsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (AS Entec 2002) kohaselt on valla perspektiivne reoveekogus 2014. aastaks 4894 m3/ööpäevas (20 000 inimekvivalenti), sealhulgas Lääneranniku piirkonnas 3402 m3/ööpäevas ja Idaranniku piirkonnas 1173 m3/ööpäevas. KMH käigus käsitletakse reovee puhastamise alternatiividena selle juhtimist AS-i Tallinna Vesi Paljassaare reoveepuhastisse ja AS-i Tallinna Sadam Muuga sadama reoveepuhastisse. Vastavad eelkokkulepped mõlema puhastusseadme omanikuga on arendajal olemas. Heitvesi juhitakse puhastist vastavalt Tallinna ja Muuga lahte. Heitvee juhtimine suublasse on reguleeritud Veeseaduse, Vabariigi Valitsuse määrusega nr 269 kehtestatud Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord ja puhastusseadme omanikule väljastatud vee erikasutuslubadega ning ettevõtte omaregulatsiooni dokumentidega. Kehtivatest nõuetest kinnipidamine tagab keskkonna kahjustamise vältimise. Praegu juhitakse Viimsi poolsaarel kogutav reovesi (ca 1000 m3/ööpäevas) AS-i Tallinna Vesi Paljassaare puhastusseadmetesse, puhastatakse seal ning nõuetekohaselt puhastatud heitvesi suunatakse Tallinna lahte. Mingit olulist keskkonnareostust Viimsi valla reovee puhastamine koos Tallinna linna reoveega ning heitvee suublasse juhtimine seni põhjustanud ei ole. AS 42 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 Tallinna Vesi lähtub heitvee suublasse juhtimisel vee erikasutusloa nr. HR01037 tingimustest. Lisaks on ettevõttele väljastatud keskkonnajuhtimissüsteemi kvaliteedisertifikaadid ISO 14000 ja EMAS, mis tõendavad, et ettevõtte tegevus (sh. heitvee puhastamine ja suublasse juhtimine) vastab keskkonnakvaliteedi nõuetele. Ettevõte tegeleb pidevalt oma süsteemide uuendamise ning erinevate riskide analüüsiga ja kriisisituatsioonide ennetamisega, et vältida puhastamata reovee avariilist merre sattumist. Viimsi vallast kogutav perspektiivne suurim reovee hulk moodustaks hinnanguliselt 2 - 3 % Paljassaare puhastusseadmetes puhastatava reovee koguhulgast. Seetõttu ei ole ka praegu kogutava reoveehulga suurenemisel maksimaalse arvutusliku vooluhulgani tegemist puhastusseadmete koormuse olulise kasvuga. Tallinna lahe reostuskoormus ei suurene määral, mis võiks muuta lahe keskkonnaseisundit. AS Tallinna Vesi on koostanud erinevaid tegevuskavasid avarii- ja kriisisituatsioonides käitumiseks. Suure avarii korral (üldine elektrikatkestus, heitveepuhasti seiskumine) juhitakse kogu kanaliseeritav reovesi läbi eelvoolude otse merre. Merre väljalasud on projekteeritud ja välja ehitatud kõikide reoveepumplate juures. Viimsi poolsaare reovesi juhitakse sellises avariisituatsioonis merre Viimsis ning osaliselt Pirita linnaosas. Selliste suurte avariisituatsioonide negatiivset mõju merekeskkonnale ei ole võimalik tänapäevaste tehniliste ja materiaalsete võimalustega vältida, sest kogu Harjumaa pinnavee eelvooluks on Läänemeri. Pearõhk tuleb pöörata avariide ennetamisele ning sellega tegelevad igapäevaselt nii AS Viimsi Vesi kui ka AS Tallinna Vesi. Muuga sadama reoveepuhasti hetkevõimsus on 3000 m3 ööpäevas ning reservvõimsus 2000 m3. Reservvõimsusest piisab Idaranniku kanalisatsioonipiirkonna reovee maksimaalse arvutusliku hulga töötlemiseks. Puhasti vajab lämmastiku ja fosfori ärastuse võimaluse lisamist, et heitvesi vastaks Vabariigi Valitsuse määrusega nr 269 kehtestatud Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord sätestatud nõuetele. Muuga sadama reoveepuhasti rekonstrueerimist on kavandatud ÜF Ida - Harju veekaitseprojekti raames. Rekonstrueerimist koordineerib loodav ühisettevõte (vt. ptk. 3.1.3). Lõplik otsus Viimsi valla territooriumilt kogutava reovee Muuga sadama reoveepuhastisse suunamise kohta langetatakse peale Ühtekuuluvusfondi otsuse saamist AS-i Viimsi Vesi taotlusele võttes arvesse majanduslikke kaalutlusi. 43 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 Tallinna Sadam AS-ile on välja antud vee erikasutusluba nr. HR01046, mis sätestab muuhulgas tingimused heitvee juhtimiseks Muuga lahte läbi Muuga sadama heitvee süvamerrelasu. Luba kehtib 2013. aastani. Heitveekoguste olulise suurendamise kava korral peab loa valdaja sellest Harjumaa Keskkonnateenistust teavitama, et kaaluda olemasoleva loa tingimuste muutmist või uue vee erikasutusloa taotlemise vajadust. AS-ile Tallinna Sadam on väljastatud keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001:2004 kvaliteedisertifikaat, mis tõendab, et ettevõtte tegevus (sh. heitvee puhastamine ja suublasse juhtimine) vastab keskkonnakvaliteedi nõuetele. 5.5.2. Hajareostuse mõju merekeskkonnale Harjumaa Keskkonnateenistuse veebilehe andmetel ei ole Viimsi suvilapiirkondade heitvee ärajuhtimise süsteemid sageli nõuetekohaselt rajatud. Kogumiskaevud on tegelikult imbkaevud, kust reostus satub pinnasesse ja kraavidesse ning sealt merre. Praktiliselt ei ole võimalik kontrollida kogumismahutite tühjendamise regulaarsust ja imbsüsteemidest pinnasesse juhitava heitvee vastavust kehtestatud normidele. Seetõttu on hädavajalik, et kohalik omavalitsus töötaks välja mehhanismid, et liita olemasolevad suvila- ja elamupiirkonnad rajatava vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga (nt. soodustused liitumistasude maksmisel, vastavate tingimuste seadmine ümberehituste tegemise lubade menetlemisel jms). 5.5.3. Kavandatava tegevuse mõju sademe - ja pinnavete ärajuhtimissüsteemidele Viimsi valla sademe- ja pinnavete ärajuhtimine on reguleeritud Projekteerimisbüroo AS Maa ja Vesi poolt koostatud Viimsi valla sademete- ja pinnavete ärajuhtimise perspektiivskeemiga ja ei ole käesoleva Projekti osa. Valdavalt on pinnavete äravoolu suund Viimsi poolsaarel Muuga ja Tallinna lahte. Kuna AS-il Tallinna Vesi puudub Meriväljal sademevee eelvoolutorustik, siis ei ole Viimsi poolsaare sademe- ja pinnavete juhtimine AS-i Tallinna Vesi süsteemidesse lähiaastatel võimalik. Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitusprojekt tuleb koostada nii, et nende rajamisega ei rikutaks olemasolevaid sademe- ja liigvee ärajuhtimissüsteeme. 44 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 Kokkuvõte: Projektiga kavandatud reovee puhastamise lahendused ei oma olulist negatiivset keskkonnamõju kui jälgitakse õigusaktide, tegevuslubade ja keskkonnajuhtimissüsteemide sätetega kehtestatud norme ja tegevusjuhiseid. Projekti realiseerimine tagab Viimsi valla territooriumil kogutava reovee nõuetekohase puhastamise ja juhtimise suublasse ning aitab vähendada heitvee kontrollimatut immutamist pinnasesse või juhtimist pinnaveekogudesse seni ühiskanalisatsiooniga liitumata piirkondades. Seeläbi väheneb ka merre sattuva nõuetekohaselt puhastamata reovee hulk. Seetõttu on kavandatava tegevuse pikaajaline mõju merekeskkonnale positiivne. Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitusprojektid tuleb koostada nii, et nende rajamisega ei rikutaks olemasolevaid sademe- ja liigvee ärajuhtimissüsteeme. 5.6. LOODUSRESSURSSIDE KASUTAMINE Kavandatud tegevuse kontekstis on olulised loodusressursid põhjavesi ja Viimsi poolsaare maaressurss. 5.6.1. Põhjaveeressursi kasutamine Põhjaveeressursi kasutamine on Eestis reguleeritud riiklike regulatsiooniaktidega (vt. ptk 4.2.1.). Nende alusel on igale omavalitsusele kasutamiseks kinnitatud põhjaveevaru, mille piires omavalitsus saab oma arengut planeerida. Varude kinnitamisel on jälgitud säästva arengu põhimõtteid. Projekti eesmärk on paremini kasutada Viimsi vallale kinnitatud põhjaveevarusid, muuhulgas vähendada vee kadu torustikes. 5.6.2. Maaressursi kasutamine Projektiga kavandatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud ehitatakse olemasoleva tee- ja tänavavõrgu teekatte alla. Selline infrastruktuuri koondamine on tavapärane praktika nii Eestis 45 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 kui mujal Euroopas, mis on kooskõlas säästva arengu põhimõtetega maaressursi säästva kasutamise osas (Beer, A. 2000) . Põhjavee kaitseks moodustatakse ümber veehaarde sanitaarkaitseala, mille ulatus on 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa (Veeseaduse § 28 p 2 lg 2). Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal, mille laius on üle 30 meetri, rakendatakse Looduskaitseseaduses sätestatud ranna või kalda piiranguvööndi kitsendusi. Keelatud on lageraie, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine välja arvatud metsamajandustöödeks. Sanitaarkaitsealal võivad viibida ainult need inimesed, kes täidavad keskkonnajärelevalve ja tervisekaitse, veehaarderajatiste teenindamise, metsa hooldamise, heintaimede niitmise ja veeseirega seotud tööülesandeid (Veeseaduse § 28 p 5). Rajatavate puurkaevude sanitaarkaitseala nõuetest tulenevad kitsendused kattuvad kavandatava Krillimäe maastikukaitseala kaitse eeskirja projektiga kavandatavate piirangutega v.a. piirang inimeste viibimisele sanitaarkaitsealal. Seetõttu ei pea ekspertgrupp vajalikuks rakendada veeseadusest tulenevat võimalust laiendada veehaarde sanitaarkaitseala ulatust 200 -le meetrile. Arendaja kohustus on tähistada veehaarde sanitaarkaitseala piirid selliselt, inimestele oleks üheselt arusaadav sanitaarkaitseala ulatus ja seal viibimise keeld. Kokkuvõte: Projekti realiseerimine ei põhjusta vallale kinnitatud varusid ületavad veetarbimist või tarbimise põhjendamatut kasvu kinnitatud varude piires. Seetõttu ei avalda Projekti realiseerimine negatiivset mõju joogivee, kui loodusressursi kasutamisele. Puurkaevud tuleb paigutada maastikule nii (vähemalt 50 m kaugusele teest), et puurkaevu sanitaarkaitseala nõude täitmine ei takistaks olemasolevate teede (Metsasihi tee) edasist kasutamist. Ekspertgrupp ei pea vajalikuks rakendada loodaval Krillimäe maastikukaitseala territooriumil Veeseadusest tulenevat võimalust laiendada veehaarde sanitaarkaitseala ulatust 200 -le meetrile. 46 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 5.7. MÕJU INIMESTE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE 5.7.1. Joogivee kvaliteedinõuded Euroopa Liidu Nõukogu Direktiivi 98/83/EÜ 3. november 1998, olmevee kvaliteedi kohta, eesmärk on kaitsta inimese tervist olmevee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades olmevee tervislikkus ja puhtus. Direktiivi lisas I on ära toodud olmevee kvaliteedistandardite parameetrid A, B ja C osas. A osas on toodud olmevee mikrobioloogilised parameetrid, B osas keemilised parameetrid ja C osas indikaatorparameetrid, muuhulgas ka radioaktiivsus. Kumulatiivne doos võib indikaatorparameetri kohaselt olla 0,10 mSV aastas. Direktiivi Artikkel 4 punkt 1 kohaselt on olmevesi tervislik ja puhas kui see vastab lisa I A ja B osas sätestatud miinimumnõuetele (ehk mikrobioloogilistele ja keemilistele parameetritele). Artikli 5 punktis 2 on öeldud, et lisa I C osas sätestatud parameetrite osas on tarvis väärtused kindlaks määrata üksnes seire eesmärgil ning artikliga 8 ettenähtud kohustuste täitmiseks. Artikkel 8 käsitleb parandusmeetmeid ja kasutuspiiranguid öeldes muuhulgas, et parandusmeetmed on ette nähtud olmevee kvaliteedi taastamiseks. Direktiivi preambula punkti 27 kohaselt tuleb indikaatorfunktsiooniga parameetrite mittevastavuse korral kaaluda, kas mittevastavus kujutab ohtu inimese tervisele ning rõhutatud on, et elanikkonda tuleb võimalikest terviseohtudest igakülgselt teavitada. Seega on direktiivi mõte, et olmevee kasutamisel määratakse vee radioaktiivsus ainult seire eesmärgil või selle kvaliteedi taastamiseks reostuse korral. Eesti Kambriumi- Vendi põhjaveekihi vee radioaktiivsuse tase ei ole reostuse tagajärg vaid tegemist on meie põhjavee loodusliku omadusega, mis direktiivi artikli 4 punkt 1 kohaselt on tervislik ja puhas. Direktiivi eesmärkide saavutamiseks tehti muudatused meie seadusandlusesse, muuhulgas „Veeseadusesse“. „Veeseaduse“ § 13 lõike 4 alusel kehtestati Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ mille § 5 sätestab nõuded joogiveeallikana kasutada kavatsetavale põhjaveele: 47 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 (1) … Joogivee tootmiseks alates 500 m³ ööpäevas tuleb enne joogiveeallika kasutuselevõttu teha põhjavee kvaliteedi uuring vähemalt 2 korda aastas keemilistele näitajatele ja 4 korda aastas mikrobioloogilistele näitajatele. Analüüsitavate näitajate väärtused ei tohi ületada käesoleva määruse lisas 2 toodud näitajate piirväärtusi. Määruse lisas 2 toodud efektiivdoosi piirväärtus on 0,10 mSv/aastas kõigil põhjavee kvaliteediklassidel. Määruse § 3 punkt 3 kohaselt ei tohi valida joogiveeallikaks pinna- või põhjavett, mille näitajate piirväärtused ületavad III kvaliteediklassi näitajate piirväärtusi. 5.7.2. Joogivee kvaliteet Kavandatava tegevuse mõju inimsete tervisele ja heaolule avaldub nõuetekohase kvaliteediga joogivee tarbimise võimaluse loomises. Viimsi poolsaare Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavesi ei vasta kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Seetõttu vajab põhjavesi joogiveena kasutamiseks eelnevat töötlust rajatavas veepuhastusjaamas. Viimsi poolsaare suvilapiirkondade ja hajaasustuse elamute heitvee ärajuhtimise süsteemid ei ole sageli nõuetekohaselt rajatud. Kogumiskaevud on sageli tegelikult imbkaevud, kust reostus satub pinnasesse ja sealt põhjavette. Kuna hajaasustuses kasutatakse joogiveena tavaliselt madalate kaevude (ülemiste põhjaveekihtide) vett, siis on oht, et käimla- ja / või pesuveed võivad sattuda otse joogivette. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine tagab nende piirkondade elanikele bakterioloogiliselt puhta joogivee. Rajatavasse kanalisatsioonivõrku ühendatakse kokku ca 8500 elanikku, mis tõstab kanalisatsiooniga ühendusmäära seniselt 52% majapidamistest 95% valla territooriumil asuvatest majapidamistest. 48 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 5.7.3. Kavandatava veepuhastusjaama poolt põhjustatud võimalikud töötajate ja piirkonna elanikkonna efektiivdoosid Efektiivdoosi arvutusteks on kasutatud rahvusvaheliselt tunnustatud modelleerimistarkvara Microshield 6.02. Efektiivdoosi arvutuste doosipunktid on valitud järgnevalt: a) Uhtevee mahuti pikitelje keskpikkusest kahe mahuti vahelistes punktides kaugustel 10 cm, 125 cm mahuti välisseintest (vt. joonis 3) ning 10 m kaugusel mahuti välisseinast. Doosipunktide asukohaks on valitud suurima ruuminurgaga punktid antud kaugusel allikast; b) teise astme filtri filtrisamba poolkõrgusel filtri välisseinast 10 cm, 100 cm ja 290 cm kaugusel kahe filtri vahel (vt. joonis 5.3) ja filtrite hoone filtritele lähima välisseina taga hoone keskteljel 15 cm kaugusel seinast (vt. joonis 5. 3). Efektiivdoosi arvutused on tehtud 19 mõõdetud veeproovi 226Ra ja 228Ra aktiivsuse kontsentratsioonide aritmeetilise keskmise väärtuste ning mõõdetud maksimaalsete aktiivsuse kontsentratsioonide põhjal. Arvutustes on eeldatud, et 228Ra on tasakaalus oma lühiealise tütarnukliidi 228Ac; 226Ra puhul on eeldatud, et 222Rn aereerimise efektiivsus on 100%. Seetõttu ei ole 226Ra tütarnukliidid 222Rn, 218,214Po, 214Pb ja 214Bi tasakaalus ja efektiivdoosi arvutustes on eeldatud 226Ra tütarnukliidide sissekasvamise algseks aktiivsuse kontsentratsiooniks 0 Bq/kg ning maksimaalseks sissekasvamise perioodiks 5 päeva. Samuti on eeldatud Rn leket filtritest ühe töötsükli jooksul marginaalseks. Uhtevee mahutite poolt põhjustatud doosihinnangute arvutustes on 226Ra tütarnukliide sissekasvamine samuti arvesse võetud algse 222Rn aktiivsusega 0 Bq/kg. Vee keskmiseks hoiuajaks uhtevee mahutites on eeldatud 3 ööpäeva. Eeldatud on ka, et kogu radioaktiivne jääde filtreeritakse teise astme filtritest uhteveega välja. Uhtevee mahuti ning teise astme filtri poolt tekitatud efektiivdoosi väärtused on saadud tabelis 5.5 toodud lähteandmeid kasutades. 49 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 Tabel 5.5: Efektiivdooside arvutamisel kasutatud lähteandmed. Uhtevee mahuti Filter pikkus (cm) 1100 205 raadius (cm) 121,5 150 välissein teras teras välisseina paksus (cm) 0,5 0,3 vee maht (m3) 50 ..... mahuti eeldatav aktiivsus (MBq) 226Ra 2,42 228Ra 2,96 filtri eeldatav aktiivsus (MBq) 226Ra 0,86 228Ra 1,05 filtrite hoone betoonvälisseina paksus (cm) 15 Tabel 5.6: Efektiivdoosi ekvivalendid tabeli 1 226Ra ja 228Ra aktiivsuse kontsentratsioonide aritmeetilise keskmise põhjal, kahe uhtevee mahuti vahel erinevatel kaugustel mahutist (10, 125, 240 cm) ning mahuti välisseinast 10 m kaugusel efektiivdoos (proovide aritm. keskm.) Kaugus mahuti välisseinast (cm) 10 125 1000 nSv/h 14,8 10,1 0,50 mSv/a 0,129 0,088 0,0044 Tabel 5.7: Efektiivdoosi ekvivalendid tabeli 1 226Ra ja 228Ra kõrgeimate aktiivsuse kontsentratsioonide põhjal, kahe uhtevee mahuti vahel erinevatel kaugustel mahutist (10, 125, 240 cm) ning mahuti välisseinast 10 m kaugusel efektiivdoos (proovide max. aktiivsus) Kaugus mahuti välisseinast (cm) 10 cm 125 1000 nSv/h 42,2 36,2 1,81 mSv/a 0,370 0,317 0,016 50 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 Tabel 5.8: Efektiivdoosi ekvivalendid kahe 2. astme filtri vahel erinevatel kaugustel mahutist (10, 100, 290 cm) tabeli 1. 226Ra ja 228Ra aktiivsuse kontsentratsioonide aritmeetilise keskmise põhjal. Efektiivdoosi arvutustes ei ole arvestatud filtrites sisalduva vee poolt tekitatud varjestust ja gamma-kiirguse hajumist kaugus filtrite välisseinast hoone välisseina (hoones) (cm) taga (cm) 10 100 290 15 nSv/h 8,8 5,4 8,80 0,3 mSv/a 0,077 0,048 0,077 0,0028 Tabel 5.9: Efektiivdoosi ekvivalendid kahe 2. astme filtri vahel erinevatel kaugustel mahutist (10, 100, 290 cm) tabeli 1 226Ra ja 228Ra kõrgeimate aktiivsuse kontsentratsioonide põhjal. Efektiivdoosi arvutustes ei ole arvestatud filtrites sisalduva vee poolt tekitatud varjestust ja gamma-kiirguse hajumist kaugus filtrite välisseinast hoone välisseina (hoones) (cm) taga (cm) 10 100 290 15 nSv/h 20,5 12,6 6,3 0,74 mSv/a 0,180 0,111 0,180 0,0065 Tabelites 5.6-5.9 toodud efektiivdooside väärtused on arvutatud eeldusel, et kiirgusdoosi neeldumine on isotroopne antud doosipunktis. Joonisel 5.3 on märgitud punaste ringidega uhtevee mahutite ja filtrite poolt põhjustatud efektiivdooside arvutamiseks kasutatud doosipunktide ligikaudsed asukohad. 51 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 Joonis 5.3: Filtrite hoone ning uhetvee mahutite asendiplaan. Punasega tähistatud kohad viitavad doosipunktide asupaikadele Lisas 2.2 on toodud kõikide hinnangus kasutatud doosipunktide jaoks arvutatud efektiivdoosid formaadis, millisena väljastab Microshield doosiarvutuste aruanded koos lähteandmetega. Tulemustest järeldub, et veepuhastusjaama töötajate efektiivdoosid jäävad oluliselt alla Kiirgusseaduse § 38 alusel kehtestatud piirmääradele (kiirgustöötaja viie järjestikuse aasta piirmäär 100 mSv tingimusel, et ühe aasta jooksul mitte üle 50 mSv/a). Tabelites 5.6-5.9 toodud efektiivdooside suurused on arvutatud eeldusel, et töötaja on eksponeeritud kiirgusallikale ööpäeva- ja aastaringselt. Selleks, et määrata töötajate reaalseid efektiivdoosi suurusi, oleks vaja hinnata töötajate poolt aasta jooksul viibitud aega kiirgusallikate lähedal. Elanikkonna efektiivdoosid jäävad samuti oluliselt alla Kiirgusseaduse § 38 alusel kehtestatud piirmäärale (1 mSv/a). Teoreetiline ülemine piir jääb ka kiirgusallika vahetus läheduses allapoole elanikkonna piirmäära (0,37 mSv/a mahutite läheduses ja 0,18 mSv/a filtrite 52 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 vahetus läheduses) Siiski võib eeldada, et elanikkond ei pääse väga lähedale puhastusjaamale, millisel juhul kiirgusallikate poolt tekitatud efektiivdoos on väiksem käesolevas hinnangus saadud maksimaalsetest väärtustest mitme suurusjärgu võrra. Seda illustreerib efektiivdoosi arvutus doosipunktis, mis asub 10 m kaugusel uhetvee mahutitest (0.016 mSv/a). Võrdluseks tabeli 5.6-5.9 toodud efektiivdoosi väärtustele – UNSCEARi (United Nations Scientific Committee on the effects of Atomic Radiation) andmetel on maailma keskmine üksikisiku efektiivdoosi suuruseks 2,8 mSv/a, millest peamise osa moodustab mitmesugune looduslik kiirgus. TÜ FI poolt tehtud mõõtmistulemuste põhjal tehtud hinnangud Põhja-Eesti rannikualade keskmise välise loodusliku (keskkonna gamma-kiirgus ja kosmiline kiirgus) doosikiiruse jaoks on andnud tulemuseks 138 nSv/h (võrdle tabelite 5.6 - 5.9 ülemiste ridadega). Seega, võimalikud efektiivdoosi väärtused, mis on tingitud joogivee puhastamisprotsessi käigus rikastuvatest 226Ra ja 228Ra isotoopidest puhastussüsteemis, jäävad oluliselt alla looduslikule foonile ka puhastusjaama vahetus läheduses. Kokkuvõte: Sotsiaalministeerium on joogiveele kehtestanud rangemad kvaliteedinõuded kui Euroopa Liidu Nõukogu Direktiiviga 98/83/EÜ nõutud on. Direktiivi põhimõtete kohaselt peaks Sotsiaalministeerium Viimsi Vallavalitsuse vahendusel Viimsi valla elanikke teavitama kaalutlustest, elanike tervise seire tulemustest ja teadusuuringutest, mille põhjal otsustati Sotsiaalministri 02.01.2003. a määrusega nr 1 indikaatorparameetri kvaliteedinormiks kehtestamise vajadus. Projekti realiseerimine tagab Viimsi valla elanikele nõuetekohase kvaliteediga joogiveevarustuse ning liitumisvõimaluse kanalisatsioonisüsteemiga. Nendest aspektidest lähtudes on kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale positiivne. Joogivee puhastamisprotsessi käigus rikastuvatest 226Ra ja 228Ra isotoopidest puhastussüsteemis tingitud efektiivdoosi väärtused jäävad oluliselt alla Kiirgusseaduse alusel elanikkonnale ja veepuhastusjaama töötajatele kehtestatud piirmäärale. Efektiivdoosid jäävad oluliselt alla looduslikule foonile isegi puhastusjaama vahetus läheduses. 53 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 5.8. KUMULEERUVAD MÕJUD Kumulatiivse mõju 12 termini alla koondatakse enamasti kaudne mõju, kumulatiivne mõju ja koosmõju. Nimetatud kolme tüüpi mõjude erinevad definitsioonid kattuvad suuremal või vähemal määral. Keskkonnamõju hindamise praktikas käsitletakse kõiki kolme tüüpi mõjusid koondnimetusega kumulatiivsed mõjud, mis sisulises mõttes on õigustatud, sest kumulatsiooniaspekt on ühiselt omane kõigi kolme tüübi keskkonnamõjudele. 13 Koosmõjude hulka kuuluvaid olulisi mõjude kombinatsioone, mis tekiksid Projekti eelistatud alternatiivi ellurakendamise tagajärjel kui võetakse arvesse KMH käigus antud soovitusi ja leevendavaid meetmeid, ei esine. 12 Kumulatiivne mõju (liitmõju) – üksikute, eraldi toimivate mõjude summaarne mõju, näiteks eri kavade ja projektide ellurakendamisel samaaegselt tekkiv mõju. Terminit kasutatakse inimtegevusega kaasnevate riskide hindamisel looduskeskkonnale ja inimese tervisele keskkonnamõju hindamisel, keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ja mõju hindamisel Natura 2000 alale. – Allikas: Säästva arengu sõnaseletusi (sõnastik); vt http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=540 13 Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions. Autorid: L. J. Walker, J. Johnston. EC DG XI Environment, Nuclear Safety & Civil Protection, NE80328/D1/3, May 1999; vt http://ec.europa.eu/environment/eia/eia-studies-and-reports/guidel.pdf 54 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 6. NEGATIIVSETE KESKKONNAMÕJUDE LEEVENDAMISE VÕIMALUSED Igasugune arendustegevus, sealhulgas olulise positiivse sotsiaalse mõjuga arendustegevus, on alati seotud lõivu maksmisega keskkonnale. Siiski on võimalik loodusele tehtavat kahju oluliselt vähendada, kui õigeaegselt võetakse kasutusele meetmed, mis aitavad keskkonda säästa. Viimsi valla uue veehaarde, vee- ja kanalisatsioonitorustike ning veepuhastusjaama ehitamise negatiivse keskkonnamõju leevendamise peamine võimalus on torustike rajamine horisontaalsuundpuurimise meetodil. Selle meetodi rakendamine aitab vältida torude paigaldamiseks vajalike pinnasetöid piirkondades, kus see on keskkonnakaitseliselt ebasoovitav - metsaaladel, väärtuslike niidualade piiril ja tiheasustuspiirkondades. Sõltuvalt pinnase geoloogiast vähendab selle meetodi kasutamine oluliselt müra ja vibratsiooni teket ehitustegevuse ajal ning vajalike ehitusmaterjalide (liiv, killustik, täitepinnas) kasutamise vajadust. Käesolevas KMH-s ei anta konkreetseid mahtusid kui palju arendaja peaks torustike rajamiseks kasutama horisontaalsuundpuurimise meetodit, sest arendaja rahalised võimalused Projekti realiseerimiseks selguvad alles peale Ühtekuuluvusfondi rahastamisotsuse ja selle tingimuste teatavakssaamist. Keskkonnakaitseliselt on kõige olulisem kasutada viidatud meetodit Metsasihi veehaarde ühendustorustike rajamiseks loodava Krillimäe maastikukaitseala territooriumil ja kontaktalal, Haabneeme klindiastangu koosseisus oleva väärtusliku pangaaluse metsa piirkonnas ning loodava Leppneeme- Tammneeme ja Mäealuse maastikukaitseala vahel kulgeval Viimsi - Randvere teel. Ehitustegevuse füüsilised mõjud keskkonnale (puude ja taimestiku ning eluta looduse elementide kahjustamine, müra ja vibratsiooni teke) ja hilisem objekti heakorrastamine sõltuvad suurel määral ehitustegevuse korraldamisest ja ehitusettevõtte töökultuurist. Eksperdid ei saa anda konkreetseid soovitusi ehitustööde korraldamiseks enne ehitusprojektide koostamist ja ehitusettevõtja selgumist kuid arendaja peab ehitushangete ja - järelevalve korraldamisel töökultuuri aspekti silmas pidama. Plaanil lisas 3.3. toodud Metsasihi veehaarde puurkaevu gruppide asukohad on umbkaudsed. Puurkaevugruppide konkreetse asukoha määramise otsustusprotsessi tuleb kaasata Anija metskonna esindaja, et arvestatud oleks muuhulgas metsakoosluste ökoloogilise väärtusega. 55 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 7. ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID 0 - alternatiivi rakendamisel ei esitata Ühtekuuluvusfondile AS-i Viimsi Vesi rahastamistalust. Projektiga hõlmatud arendustegevus on kavandatud Viimsi valla mitmete arengudokumentidega (sh. ÜVK arengukava ja Viimsi valla arengukava) ning sellega on arvestanud nii Viimsi valla elanikud kui valla juhid arengu planeerimisel. Vajadus uue veehaarde ja veepuhastusjaama väljaehitamiseks ning infrastruktuuri kaasajastamiseks on ilmne. Nendest töödest loobumine tooks endaga kaasa olulise negatiivse mõju inimeste tervisele ja heaolule, Viimsi valla säästvale arendamisele kui looduskeskkonnale. AS-il Viimsi Vesi puuduvad võimalused rahastada kõiki kavandatud töid omafinantseeringute arvel ning reaalsed alternatiivsed rahastusallikad. Seetõttu on 0- alternatiivi rakendamine olulise negatiivse mõjuga nii Viimsi valla üldisele arengule kui loodus- ja sotsiaalsele keskkonnale. Kavandatud tegevuse elluviimisel rajatakse 8 puurkaevude grupist koosnev metsasihi veehaare, veetöötlusjaam Viimsi platoole Lubja külla ning rekonstrueeritakse ja ehitatakse välja veetorustikud vastavalt KMH aruande lisas 3.2 toodud veetorustike perspektiivskeemile. Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud töö „Viimsi valla põhjaveevaru optimaalne kasutusvariant“ tulemuste kohaselt võib Metsasihi veehaarde selline väljaehitamine põhjustada merevee sissetungi ja poolsaare põhjapoolsete puurkaevude survetaseme olulise alanemise ning on seetõttu keskkonnakaitseliselt lubamatu. Samast tööst selgus, et Viimsi poolsaare põhjavee keemiline koostis varieerub oluliselt, ning seetõttu ei ole otstarbekas veehaarde kavandatud asukohas väljaehitamine. Lisaks põhjustaks puurkaevugruppide ja nende ühendustorustiku rajamine loodava Krillimäe maastikukaitseala keskel olulist kahju piirkonna metsakooslustele. Kõiki nimetatud aspekte arvesse võttes on Metsasihi veehaarde kavandatud kujul väljaehitamine keskkonnakaitseliselt lubamatu ja majanduslikult ebaotstarbekas. 1. alternatiivi rakendamisel ehitatakse välja Metsasihi veehaarde 1. ehitusetapp, mille tootlikkus on 2000 m3 vett ööpäevas säilitades Haabneeme aleviku 4 puurkaevu, mille tootlikkus on 1500 m3/ööpäevas. Selline lahendusvariant on piirkonna hüdroloogiliste 56 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 tingimuste poolest sobiv kuid olulise negatiivse mõjuga loodava krillimäe maastikukaitseala metsakooslustele. Lisaks tingib kõrge kloriidide sisaldusega põhjavee kasutamine suuri kulutusi selle puhastamiseks normidele vastavaks joogiveeks. Seetõttu ei saa 1. alternatiivi rakendamist pidada eelistatuks ei keskkonnakaitselisest ega majanduslikust aspektist lähtuvalt. 4. Alternatiivi rakendamisel koondatakse Metsasihi veehaarde puurkaevude grupid Anija metskonna maatüki nr 72 lõunapoolsesse otsa juba välja ehitatud 1. puurkaevudegrupist edela poole, ehitatakse veetöötlusjaam kavandatud asukohale ning rekonstrueeritakse ja ehitatakse välja veetorustikud vastavalt KMH aruande lisas 3.2 toodud veetorustike perspektiivskeemile. Selline lahendus vähendaks oluliselt torustike rajamiseks vajalike kaevetööde mahtu loodaval Krillimäe maastikukaitseala territooriumil ning väldib uute infrastruktuuri objektide rajamist rohevõrgustiku tuumalale, sest kõik puurkaevude grupid (va. olemasolev 1. grupp) asuksid rohevõrgustiku tugialal. Puurkaevugruppide selline asetus on keskkonnakaitseliselt kõige väiksemate mõjudega tagades samas Viimsi valla varustamise joogiveega vajalikus mahus. Vähenevad kulutused veetöötlusele kuna selle piirkonna põhjavee keemiline koostis vastab paremini joogiveele esitatavatele kvaliteedinõuetele. Kõiki eelnimetatud aspekte arvesse võttes on 4. alternatiivi rakendamine Viimsi valla joogiveevarustuse süsteemi välja ehitamiseks KMH käigus käsitletud variantidest parim lahendus nii keskkonnakaitseliselt kui sotsiaalmajanduslikult. 3. Alternatiivi rakendamisel juhitaks Viimsi valla territooriumilt kogutav reovesi edaspidi Muuga sadama reoveepuhastisse. Keskkonnamõju hindamine ei tuvastanud olulisi keskkonnakaitselisi eeliseid, mis tingiksid selle alternatiivi eelistamise praegu toimivale süsteemile, mille kohaselt reovesi kogutakse, antakse üle AS-ile Tallinna Vesi, puhastatakse Paljassaare puhastusseadmetes ning juhitakse Tallinna lahte. Vajadusel on Viimsi valla reovee puhastamine Muuga sadama reoveepuhastis võimalik, kui lahendatakse lõplikult puhastusseadme omandisuhted ning see rekonstrueeritakse. Sellise otsuse saab vastu võtta majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt. 57 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 8. KESKKONNASEIRE Keskkonnaseire seaduse kohaselt on keskkonnaseire eesmärgid: 1) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine; 2) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, hindamine ja prognoosimine; 3) keskkonnaseisundi hindamine ja selle muutuste prognoosimine; 4) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; 5) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine; 6) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute tegemine; 7) keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine; 8) lähteandmete saamine programmide, planeeringute ja arengukavade koostamiseks. Seire jaguneb riiklikuks, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtja keskkonnaseireks. Projekti mõjualas on esindatud kõik kolm seireliiki. KMH käigus on hinnangute andmiseks kasutatud kõigi seireliikide andmeid. AS Viimsi Vesi korraldab seadusandlusest ja talle väljastatud vee erikasutusloa tingimustest tulenevalt seiret sademevee-, põhjavee- ja joogivee kvaliteedi jälgimiseks. Vastav leping on sõlmitud Eesti Geoloogiakeskuse Hüdrogeoloogia osakonnaga. Sellele lisaks on Viimsi valla territooriumil 6 riikliku põhjavee seiresüsteemi puurkaevu. Seire katab kõik olulised aspektid piisavalt ning seetõttu ei ole dubleerivate seiresüsteemide rakendamine otstarbekas. AS Tallinna Vesi korraldab heitvee suublasse juhtimiseks seiret vastavalt vee erikasutusloa tingimustele. KMH käigus ei ilmnenud asjaolusid, mis tingiksid kehtiva seirekava muutmise vajaduse. Seiremeetmed ja mõõdetavad indikaatorid Viimsi valla rohevõrgustiku elementidele ja kaitstavate loodusobjektidele avalduva mõju jälgimiseks on välja pakutud Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringu Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad keskkonnamõju 58 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 strateegilise hindamise tulemusena (MTÜ Keskkonnakorraldus 2008). Seirekava rakendamisel katab see piisavalt Projekti rakendamisega rohevõrgustiku elementidele ja kaitstavatele loodusobjektidele kaasneda võivate mõjude jälgimise. Hindamistulemuste kohaselt (vt. ptk 5.2) ületavad kavandatavas veepuhastusjaamas aasta jooksul tekitatud 226Ra ja 228Ra heitmete koguste suurused ja käideldavate heitmete suured süsteemikogused (hetksisaldused) kehtestatud piirmäära ning seetõttu on AS-il Viimsi Vesi vaja taotleda kiirgustegevusluba. Kiirgustegevusloa taotlemisel esitab arendaja Keskkonnaministeeriumile kirjaliku taotluse mille üks osa on kiirgusseire kava ja andmed kiirgusseireks kasutatavate seadmete kohta. Nõuded kiirgusseire korraldamiseks on sätestatud Kiirgusseadusega. Täiendavaid seiremeetmeid rakendada ei ole ekspertide hinnangul vaja, kuna tegemist on väga nõrkade kiirgusallikatega ja arvestades kiirgusallika vormi puudub suurendatud risk õnnetusjuhtumite korral. 59 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 9. AVALIKKUSE KAASAMINE, ESITATUD ETTEPANEKUD JA NENDEGA ARVESTAMINE KMH programmi avalikustamine toimus 02.02. – 16.02.2007 Viimsi vallavalitsuse veebilehel, vallavalitsuses ja AS-is Viimsi Vesi. Avaliku arutelu koosolek toimus 16.02.2007 kell 15.00 Viimsi Vallamajas. Avalikustamisest teatati 05 .02.2007. väljaandes Ametlikud Teadaanded, valla veebilehel ja 02.02.2007 ajalehes Eesti Päevaleht. Avalikustamise käigus esitas oma ettepanekud KMH programmi kohta Tallinna Keskkonnaamet ja Harjumaa Keskkonnateenistus. Arendaja ja ekspert võtsid ettepanekud arvesse või põhjendasid nendega mittearvestamist. Avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate registreerimislehe koopia on KMH aruande lisas 1. Harjumaa Keskkonnateenistus teatas 29.08.2007 väljaandes Ametlikud Teadaanded KMH programmi heakskiitmisest. AS Viimsi Vesi tutvustas ettevõtte plaane uue veehaarde ja veepuhastusjaama väljaehitamiseks ning põhjavee radioloogilise tasemega seotud probleeme avalikkusele ajakirjanduse vahendusel 13.03.2008 (SL Õhtuleht artikkel „Kas meie joogivesi on radioaktiivselt ohtlik?“). 60 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 10. MÕJU PROGNOOSIMISE MEETODITE KIRJELDUS KMH protsessis kasutati nii subjektiivset kogemuslikku (ekspertgrupi arvamus) kui objektiivset hindamist (olemasolevate uuringute, ekspertiiside jms tulemused). Kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt mõõdetavad mõjud integreeriti ühisesse mõjuhinnangusse. Keskkonnamõju hindamisel analüüsiti mõjuala keskkonnataluvust, mille juures võeti arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ning keskkonnaseadusandluse nõudeid. Hindamise käigus kirjeldati hindamise objekti mõjuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimusi, kavandatud tegevuse iseloomu ja selle võimalikke tagajärgi keskkonnale, kaasa arvatud võimalik kumulatiivne mõju. KMH menetluse korraldamisel ning KMH aruande koostamisel oli aluseks Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus . Meetodid, mida kasutati käesoleva KMH läbiviimisel, jagunevad põhimõtteliselt kahte kategooriasse: - andmete kogumise ja mõju identifitseerimise tehnikad (meetodid) – nende abil määratletakse, millised, mil viisil ja kus otsesed, kaudsed ja kumulatiivsed mõjud võivad esile tulla; - hindamise tehnikad (meetodid) – nende abil määratakse ja prognoositakse mõjude ulatust ja olulisust, sõltuvalt mõju kontekstist ja tugevusest (intensiivsusest). KMH protsessis kasutati erinevate meetodite kombinatsiooni või kasutati erinevaid lähenemisviise, sõltuvalt sellest, millise hindamisstaadiumiga oli tegemist. Näited mõlemasse kategooriasse kuuluvate hindamismeetodite kohta on toodud alljärgnevalt: - ekspertarvamus – vahend, millega saab nii määratleda kui hinnata otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid keskkonnamõjusid; vajadusel korraldatakse ekspertide arutelusid, et vahetada informatsiooni kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude erinevate aspektide kohta; - konsultatsioonid – vahend info kogumiseks erinevate tegevuste kohta nii minevikus, olevikus kui tulevikus, mis võivad mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid; 61 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 - ruumiline analüüs – kasutatakse erinevat kaardimaterjali, mis võimaldab määratleda ja hinnata võimalike eri liiki mõjude koosmõju ilmnemist ja välja tuua piirkonnad, kus mõjud võivad olla kõige olulisemad; - võrgustiku ja süsteemi analüüs – põhineb kontseptsioonil, et erinevate keskkonnaelementide vahel on seosed ja vastastikused koosmõjud ning kui ühte elementi eriliselt mõjutatakse, siis see toob endaga kaasa temaga seotud teiste keskkonnaelementide mõjutamise; kasutati kumulatiivsete mõjude väljaselgitamisel; - taluvusvõime analüüs – põhineb teadmisel, et keskkonnas esinevad künnised (taluvuspiirid); kavandatavat tegevust saab hinnata keskkonna taluvusvõime või kindlaksmääratud piirväärtuste suhtes, ka koosmõjus teiste tegevustega; - modelleerimine – analüüsimeetod, mis võimaldab hinnata põhjuse ja tagajärje vahelist suhet keskkonnatingimuste simuleerimise kaudu, nt õhukvaliteedi või mürataseme modelleerimised jms. On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valiti töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul oli võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu. 62 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 11. JÄRELDUSED 1. Kavandatud tegevus vastab asjassepuutuvate arengukavade ja muude planeerimisdokumentidega kavandatud arengusuundadele ning selle elluviimine on Viimsi valla edasise jätkusuutliku arengu üheks peamiseks eelduseks. Arendaja on sõlminud kaasatavate partneritega peamised eelkokkulepped kavandatu elluviimiseks. Projekti realiseerimine tagab Viimsi valla elanikele nõuetekohase kvaliteediga joogivee varustuse ning on seetõttu olulise positiivse sotsiaalmajandusliku mõjuga. 2. Hüdrogeoloogiliste tingimuste alusel, mis tuginevad Metsasihi katsepuurkaevude andmetele ja Eesti Geoloogiakeskuse OÜ hüdrogeoloogilisele uuringule (Lehte Savitskaja. Viimsi valla põhjaveevaru optimaalne kasutusvariant. EGK. Tallinn, 2008) on ühisveevarustussüsteemi väljaarendamiseks kõige sobivam kasutada olemasolevat Haabneeme veehaaret, mille vee kvaliteet on pikka aega olnud stabiilne ja uue Metsasihi veehaarde esimesse etappi planeeritavat veehaaret. Arvutused näitavad, et veehaarde I variant rahuldab nii veekihtide survetaseme muutuste kui ka vee loodetava kvaliteedi poolest pikaajalist prognoositavat seisundit (2030 aastani). Metsasihi veehaarde teise etapi väljaehitamine katsepuurkaevude rühmast põhja poole võib põhjustada merevee sissetungi ja poolsaare põhjapoolsete puurkaevude survetaseme olulise alanemise ning on seetõttu keskkonnakaitseliselt lubamatu. 3. Projektiga kavandataval tegevusel on oluline mõju ehitustegevuse piirkonna metsakooslustele, kuid see ei vähenda loodava Krillimäe ja Haabneeme klindiastangu maastikukaitseala looduskaitselist väärtust. Seetõttu tuleks otsustajal (Viimsi Vallavalitsus) kaaluda kavandatava tegevuse koos selle leevendavate meetmetega elluviimise toetamist, sest nõuetekohase kvaliteediga joogiveevarustuse tagamine on Viimsi valla elanike jaoks esmatähtis. Kaitsealade valitseja otsus kavandatava tegevuse lubatavuse kohta on vaja kujundada enne AS-i Viimsi Vesi taotluse Ühtekuuluvusfondile esitamist sellekohase rahastamisotsuse tegemiseks. Viimsi Vallavalitsus on nii KMH otsustaja kui loodavate kaitsealade valitseja. Kui vallavalitsus otsustajana aktsepteerib KMH aruannet, siis on ta kaitseala valitsejana 63 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 sisuliselt andnud põhimõttelise nõusoleku Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitamise projektiga kaasnevate tegevuste lubatavuse kohta kavandatavate maastikukaitsealade piirides. 4. Põhjavee radionukliididest puhastamise käigus veepuhastusjaamas aasta jooksul tekkivad 226Ra ja 228Ra heitmete kogused ja käideldavate heitmete süsteemikogused (hetksisaldused) ületavad Kiirgusseaduses kehtestatud piirmäära ning seetõttu on AS-il Viimsi Vesi vaja taotleda kiirgustegevusluba. Veepuhastusjaama filtrite või filtrimaterjali utiliseerimiseks tuleb need üle anda vastavat kiirgustegevusluba omavale ettevõttele et need keskkonnaohutult ladestada. 5. Veepuhastusjaama töötajate ja elanikkonna efektiivdoosid jäävad oluliselt alla kehtestatud piirmääradele. Võimalikud efektiivdoosi väärtused, mis on tingitud joogivee puhastamisprotsessi käigus rikastuvatest 226Ra ja 228Ra isotoopidest puhastussüsteemis, jäävad oluliselt alla looduslikule foonile ka puhastusjaama vahetus läheduses. 6. Ehitustööd põhjustavad paratamatult ajutist mürataseme tõusu tööde piirkonnas. Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada kehtestatud müra normtasemetega ning korraldada ehitustööd viisil, mis arvestaks võimalusel mürataseme piiramise vajadusega. Peale ehitustööde lõppu probleem taandub ning seetõttu ei saa ehitustöödest põhjustatud mürataseme tõusu pidada oluliseks negatiivseks keskkonnamõjuks. Peale veepuhastusjaama valmimist on vaja teha mürataseme kontrollmõõtmised. Kui müratase ületab määruses kehtestatud väärtusi peab ettevõte koostama tegevuskava mürataseme vähendamiseks ja selle ellu viima. 7. Ehitustöödest tingitud võimalik vibratsiooni teke on ajutine ja lakkab peale vibratsiooni põhjustavate tööde lõppu. Ehitusettevõtjal koostöös projekteerijaga on oluline valida kõik kasutatavad seadmed ja tehnoloogiad selliselt, et vibratsioon ei põhjustaks kahjustusi olemasolevatele ehitistele ega rajatistele. 8. Projekti realiseerimine tagab Viimsi valla territooriumil kogutava reovee nõuetekohase puhastamise ja juhtimise suublasse ning aitab vähendada heitvee kontrollimatut immutamist pinnasesse või juhtimist pinnaveekogudesse seni ühiskanalisatsiooniga liitumata 64 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 piirkondades. Seeläbi väheneb ka merre sattuva nõuetekohaselt puhastamata reovee hulk. Seetõttu on kavandatava tegevuse mõju merekeskkonnale positiivne. Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitusprojektid tuleb koostada nii, et nende rajamisega ei rikutaks olemasolevaid sademe- ja liigvee ärajuhtimissüsteeme. 9. Projekti realiseerimine ei põhjusta vallale kinnitatud varusid ületavad veetarbimist või tarbimise põhjendamatut kasvu kinnitatud varude piires. Seetõttu ei avalda Projekti realiseerimine negatiivset mõju joogivee, kui loodusressursi kasutamisele. Vee- ja kanalisatsioonitrasside paigutus teede- ja tänavavõrgu alla on maaressurssi kasutamisel otstarbekas ning tavapärast praktikat jälgiv. Põhjavee kaitseks moodustatakse ümber veehaarde sanitaarkaitseala, mille ulatus on 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal on keelatud lageraie, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine välja arvatud metsamajandustöödeks. Sanitaarkaitsealal võivad viibida ainult need inimesed, kes täidavad keskkonnajärelevalve ja tervisekaitse, veehaarderajatiste teenindamise, metsa hooldamise, heintaimede niitmise ja veeseirega seotud tööülesandeid. Rajatavate puurkaevude sanitaarkaitseala nõuetest tulenevad kitsendused kattuvad loodava Krillimäe maastikukaitseala kaitse eeskirja projektiga kavandatavate piirangutega v.a. piirang inimeste viibimisele sanitaarkaitsealal. Seetõttu ei pea ekspertgrupp vajalikuks rakendada Veeseadusest tulenevat võimalust laiendada veehaarde sanitaarkaitseala ulatust 200 -le meetrile. Arendaja kohustus on tähistada veehaarde sanitaarkaitseala piirid selliselt, inimestele oleks üheselt arusaadav sanitaarkaitseala ulatus ja seal viibimise keeld. 10. Sotsiaalministeerium on joogiveele kehtestanud rangemad kvaliteedinõuded kui Euroopa Liidu Nõukogu Direktiiviga 98/83/EÜ nõutud on. Direktiivi põhimõtete kohaselt peaks Sotsiaalministeerium Viimsi Vallavalitsuse vahendusel Viimsi valla elanikke teavitama kaalutlustest, elanike tervise seire tulemustest ja teadusuuringutest, mille põhjal otsustati Sotsiaalministri 02.01.2003. a määrusega nr 1 indikaatorparameetri kvaliteedinormiks kehtestamise vajadus. Vajadusel peaks Sotsiaalministeerium koordineerima 65 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 kompensatsioonimehhanismide väljatöötamist, et tagada Viimsi valla elanikele vastuvõetava hinnaga joogivee tarnimine. 11. Alternatiivide võrdlemisel osutus nii keskkonnakaitseliselt kui majanduslikult kõige otstarbekamaks lahendusvariant, mille kohasaelt Metsasihi veehaare ehitatakse välja Anija metskonna riigimetsamaa kinnistu lõunapoolsesse otsa kaasates puurkaevugruppide täpse asukoha määramise otsustusprotsessi Anija metskonna esindaja, rajatakse veepuhastusjaam Viimsi platoole Lubja külla ning rekonstrueeritakse ja ehitatakse välja vee- ja kanalisatsioonitorustikud vastavalt arendaja kavale. 66 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 12. KASUTATUD MATERJALID 1. Environmental planning for site development. Beer, A., Higgins, C. 2000; 2. Euroopa Liidu Nõukogu Direktiivi 98/83/EÜ 3. november 1998, olmevee kvaliteedi kohta; 3. Pirita linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. OÜ E-Konsult töö nr E1106; 4. Sademevee-, põhjavee- ja joogiveeseire 2005. aastal Viimsi vallas. Eesti Geoloogiakeskus Hüdrogeoloogia osakond; 5. Sademevee-, põhjavee- ja joogiveeseire 2006. aastal Viimsi vallas. Eesti Geoloogiakeskus Hüdrogeoloogia osakond; 6. Sademevee-, põhjavee- ja joogiveeseire 2007. aastal Viimsi vallas. Eesti Geoloogiakeskus Hüdrogeoloogia osakond; 7. Tallinna linna ja Tallinnaga külgnevate Kambriumi-Vendi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjavee tarbevarude ümberhindamine kuni aastani 2030. AS Maves 2004; 8. Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015. Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 13. mai 2004 määrusega nr 14; 9. Viimsi valla mandriosa teemaplaneering Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik. AS Pöyry Entec töö nr.609; 10. Viimsi valla mandriosa teemaplaneering Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik KSH aruanne. MTÜ Keskkonnakorraldus 2008; 11. Viimsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava. AS Entec 2002; 12. Viimsi valla sademete- ja pinnavete ärajuhtimise perspektiivskeem. Projekteerimisbüroo AS Maa ja Vesi; 13. Viimsi valla põhjaveevaru optimaalne kasutusvariant. Eesti Geoloogiakeskuse Hüdroloogia osakond Tallinn 2008; 14. Veepuhastusjaama ehitusgeoloogiliste tingimuste hindamine Viimsi platool. Eesti Geoloogiakeskus Hüdrogeoloogia osakond 2006. 67 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 Internetimaterjalid: 1. Elektrooniline Riigi Teataja http://www. riigiteataja. ee/; 2. Keskkonnalubade Infosüsteem http://klis.envir.ee/klis; 3. Maa- ameti avalik teenus http://www.maaamet.ee/; 4. Eesti Looduse Infosüsteem http://eelis.ic.envir.ee/w4/ 5. väljaanne Ametlikud Teadaanded http://www.ametlikudteadaanded.ee/. 6. Keskkonnaministeeriumi veebileht http://www.envir.ee 7. Viimsi valla veebileht http://www.viimsivald.ee/; 8. Harjumaa Keskkonnateenistuse veebileht http://www.envir.ee/harjumaa/. 68 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 LISAD 1. Dokumendid 1.1. Viimsi Vallavalitsuse 06.10. 2008 korralduse nr. 608 koopia KMH algatamise kohta; 1.2. väljavõte 20.10.2006.a. väljaandest Ametlikud Teadaanded KMH algatamise kohta; 1.3. Viimsi Vallavalitsuse 01.02.2007 kirja nr. 15-3/390 koopia KMH programmi avalikustamise kohta; 1.4. KMH programmi avalikustamise teate koopia 02.02.2007 ajalehes „Eesti Päevaleht“; 1.5. väljavõte 05.02.2007.a. väljaandest Ametlikud Teadaanded KMH programmi avalikustamise kohta; 1.6. Tallinna Keskkonnaameti 15.02.2007 kirja nr 6.1-4.1/267 koopia; 1.7. AS Viimsi Vee 15.03.2007. kirja nr 131 koopia; 1.8. Tallinna Keskkonnaameti 19.04.2007 kirja nr 6.1-4.1/267 koopia; 1.9. Harjumaa Keskkonnateenistuse 07.06.2007 kirja nr. 30-12-1/26172-2 koopia; 1.10. KMH programmi avaliku arutelu koosoleku protokolli ja osavõtjate registreerimislehe koopiad; 1.11. AS Viimsi Vesti 08.05.2007.a. kirja nr. 202 koopia; 1.12. väljavõte 29.08.2007.a. väljaandest Ametlikud Teadaanded KMH programmi heakskiitmise kohta; 1.13. KMH programm. 2. KMH käigus tehtud uuringute aruanded 2.1. Viimsi valla põhjaveevaru optimaalne kasutusvariant. Eesti Geoloogiakeskuse Hüdroloogia osakond Tallinn 2008; 2.2 Eksperthinnang kavandatava veepuhastusjaama rajamisega kaasneva radiatsiooniohu kohta. PhD Madis Kiisk 2008; 2.3. Kommentaarid lähtuvalt L. Savitskaja ja V. Savva uurimistöö „Viimsi valla põhjaveevaru optimaalne kasutusvariant“. Akadeemik Jüri Martin 2008; 2.4. Viimsi veepuhastusjaam. Vee juurdevoolu ja äravoolu korraldamine suundpuurimisega. OÜ Agio Ehitus 2008. 69 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141 3. Kaardid ja plaanid 3.1 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ veehaarde asendiplaan; 3.2 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ veetorustike perspektiivskeem. M 1: 10 000; 3.3 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ võimalikud mõjualad Viimsi poolsaare rohevõrgustiku elementidele ja kaitstavatele loodusobjektidele. 70