DOCSLIB.ORG

Bussi Peatused Juuli 2019

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Bussi Peatused Juuli 2019 VIIMSI KOHVIKUTEPÄEV 20. JUULI 2019 HOP-ON-HOP-OFF BUSSI MARSRUUT ORIENTEERUVAD VÄLJUMISAJAD PÕHJAKONNA TREPI JUURES: KELL 12:00, 14:00, 16:00 1. Algus: Karulaugu tee – Põhjakonna trepp 2. Peatus: Viimsi keskus (Viimsi Spa kõrval – 1A bussi lõpp peatus) KOHVIK 8: Lastekirbuka kohvik, Kaluri tee 3, Haabneeme KOHVIK 22: Vabaõhuresto, Kaluri tee 3, Haabneeme 3. Peatus: Miiduranna tee 19, Miiduranna KOHVIK 19: M430 Little Kitchen, Miiduranna tee 19a, Miiduranna 4. Peatus: Krillimäe bussipeatus KOHVIK 39: Kohvik Lubi, Lubja tee 41, Haabneeme 5. Peatus: Hundi tee ja Heldri tee ristmikul KOHVIK 14: Naised paremal ja mehed vasakul, Heldri tee 17, Haabneeme KOHVIK 13: Sofia Kohvik, Heldri tee 39, Haabneeme 6. Peatus: Hundi tee ja Taluranna tee ristmikul KOHVIK 3: Klaarsuse kristallikohvik, Taluranna põik 3, Haabneeme KOHVIK 36: Nugise tänava kohvik, Nugise tee 10, Haabneeme 7. Peatus: Rohuneeme tee ja Tellisaare tee ristmikul KOHVIK 29: Tellisaare kohvik, Tellisaare tee 1, Haabneeme KOHVIK 27: Kodukohvik Grüüne, Melba 1, Haabneeme KOHVIK 4: Marta, Talu tee 7, Haabneeme 8. Peatus: Nurme tee/Nurme põik ristmikul KOHVIK 7: al Pedro, Salumetsa tee 8, Haabneeme KOHVIK 26: Happy Jazzi Kodukohvik feat. Nami-Nami, Palumetsa tee 1 a, Haabneeme 9. Peatus: Lille teel KOHVIK 15: Käpakese kohvik, Lille põik 2, Haabneeme KOHVIK 42: Laanelinnu lastekohvik, Vardi tee 32, Haabneeme 10.Peatus: Tamme bussipeatus KOHVIK 10: Rohuneeme Puri, Rohuneeme tee 51A, Pringi. 11.Peatus: Viimsi Vabaõhumuuseum KOHVIK 25: Kingu kohvitantede kohvilaud, Rohuneeme tee 53, Pringi 12.Peatus: Rohuneeme tee ja Tammsealu tee ristil KOHVIK 34: Tammesalu Aiakohvik; Tammesalu tee 5, Pringi 13.Peatus: Suureniidu bussipeatus KOHVIK 30: Otti Tare kohvik, Talveaia tee 1, Püünsi 14.Peatus: Püünsi kool bussipeatus KOHVIK 6: VeTo, Vesiroosi tee 16, Püünsi KOHVIK 20: Storyteller kohvik, Aasa tee 1-1, Püünsi KOHVIK 40: Tuletorn, Kooli tee 23, Püünsi 15.Rohuneeme tee ja Pääsukese tee ristmikul KOHVIK 28: KAKTUS, Meremärgi tee 10, Püünsi 16.Peatus: Rohuneeme sadam bussipeatus KOHVIK 1: Kaptenimaja Sõprade Pop-Up restoran,S adama tee 11, Rohuneeme 17.Peatus: Rohuneeme KOHVIK 21: Kivineeme kohvik, Suur-Ringtee 19 Rohuneeme küla KOHVIK 18: Tallinn Teafarer, Liiva tee 6, Rohuneeme 18.Peatus: Sambliku teel ringil, Kelvingis KOHVIK 33: Pipi maja kohvik, Eha tee 51, Kelvingi. 19.Peatus: Tammneeme tee 24 KOHVIK 24: DON MASSIMO PEHME JÄÄTISE KOHVIK, Tammneeme tee 24, Tammneeme 20.Peatus: Tammneeme bussipeatus KOHVIK 5: Väikeste kokkade Krimmi kohvik, Hallikivi tee 23, Tammneeme 21.Peatus: Randvere aedlinn bussipeatus KOHVIK 35: SUVILA, Laanepüü tee 3, Randvere 22.Peatus: Schüdlöffeli tee ja Toome tee ristmikul KOHVIK 11: Toome Šokolaadikohvik, Toome tee 13, Randvere 23.Peatus: Randvere tee ja Kaevuaia tee nurgas KOHVIK 23: Uku & Ekke joonistuskohvik, sissepääs kohvikusse Randvere teelt, Silva tee 20, Randvere 24.Peatus: Hansunõmme kaupluse ees KOHVIK 31: Hansunõmme kohvik, kaupluse ees KOHVIK 17: Käpakohvik, Metsavahe tee 2, Randvere 25.Peatus: Hoburaha teel KOHVIK 2: MoshiMoshi, Teeääre tee 3, Randvere KOHVIK 41: Joanna köök, Hoburaua tee 1, Randvere 26.Peatus: Mööda Muuga teed sõita, Käära tee ja Altmetsa põik ristmikul KOHVIK 38: Põigu kohvik, Altmetsa põik 3, Laiaküla Tagasi sõita mööda Muuga teed, sest Pärnamäe teel on tee tööd. 27.Peatus: Soosepa tee ja Marjamaa tee ristmikul KOHVIK 37: Kuremarja Jäätisekohvik, Kuremarja tee 1, Pärnamäe 28.Peatus: Linnase tee ja Soosepa tee ristmikul KOHVIK 32: Kolm kahvlit, Linnase tee 13, Pärnamäe 29. Algus: Karulaugu tee – Põhjakonna trepp.
Load more

Recommended publications
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • Leppneeme Küla Arengukava 2008-2018
    MTÜ Leppneeme Külaselts Leppneeme küla arengukava 2008-2018 Viimsi 2008 Leppneeme küla arengukava 2008-2018 Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................... 4 2. KÜLA ISELOOMUSTUS ........................................................................................ 5 2.1 ASUKOHT ......................................................................................................................................................... 5 2.2 AJALUGU ......................................................................................................................................................... 6 2.3 LOODUS JA KESKKOND ........................................................................................................................................ 8 2.3.1. Kliima ................................................................................................................................................... 8 2.3.2. Mere taimestik ..................................................................................................................................... 9 2.3.3. Mere loomastik .................................................................................................................................... 9 2.3.4. Kalad .................................................................................................................................................. 10 2.3.5. Linnud ...............................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Baseline Study
    Nostra Project – Baseline study Gulf of Finland This document is presented in the name of BIO by Deloitte. BIO by Deloitte is a commercial brand of the legal entity BIO Intelligence Service. The legal entity BIO Intelligence Service is a 100% owned subsidiary of Deloitte Conseil since 26 June 2013. Disclaimer: The views expressed in this report are purely those of the authors and may not necessarily reflect the views or policies of the partners of the NOSTRA network. The methodological approach that was applied during the baseline study is presented in the final report of the study. The analysis that is provided in this report is based on the data collected and reported by the Nostra partners, a complementary literature review conducted by the consultants, and the results provided by the methodological toolkit developed in the framework of the baseline study. Acknowledgement: This report has received support from the County of Helsinki-Uusimaa, and the county of Tallinn- Harju, Estonia. The authors would like to thank them for providing information requested for completing this study. Limitations of the analysis: The consultants faced a limited amount of data. In general, In general, on both sides of the strait, involved partners are facing difficulties in collecting social-economic and biodiversity related data. Moreover, the analytical results provided in this report represent mainly the perspective of the Finnish side of the strait, as the Estonian side does not have the research capacity to provide required data. Baseline study of
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Viimsi Valla Mandriosa Üldplaneeringu Teemaplaneeringu ”Miljööväärtuslikud Alad Ja Rohevõrgustik” Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    VIIMSI VALLA MANDRIOSA ÜLDPLANEERINGU TEEMAPLANEERINGU ”MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD JA ROHEVÕRGUSTIK” KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE ARUANNE MTÜ Keskkonnakorraldus Telliskivi 40-1 10611 Tallinn Tel. 52 25011, 656 0302 [email protected] www.keskkonnakorraldus.ee Tallinn 2009 SISUKORD KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 3 1 TEEMAPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRGID ............................ 4 2 ÜLEVAADE PÕHJUSTEST, MILLE ALUSEL VALITI ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID, MIDA PLANEERINGU KOOSTAMISEL KÄSITLETI .......................................................................................................... 5 3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVID .................................................................. 6 3.1 0-ALTERNATIIV .......................................................................................................................................... 6 3.2 1.-ALTERNATIIV ......................................................................................................................................... 7 3.3 2.-ALTERNATIIV ....................................................................................................................................... 13 4 PLANEERINGU JAOKS
    [Show full text]
  • Tallinn Travel Guide
    TALLINN TRAVEL GUIDE FIREFLIES TRAVEL GUIDES TALLINN Steeped in Medieval charm, yet always on the cutting- edge of modernity, Tallinn offers today’s travelers plenty to see. The city is big enough and interesting enough to explore for days, but also small and compact enough to give you the full Tallinn experience in just a few hours. DESTINATION: TALLINN 1 TALLINN TRAVEL GUIDE Kids of all ages, from toddlers to teens, will love ACTIVITIES making a splash in Tallinn’s largest indoor water park, conveniently located at the edge of Old Town. Visitors can get their thrills on the three water slides, work out on the full length pool or have a quieter time in the bubble-baths, saunas and kids’ pool. The water park also has a stylish gym offering various training classes including water aerobics. Aia 18 +372 649 3370 www.kalevspa.ee Mon-Fri 6.45-21.30, Sat-Sun 8.00-21.30 If your idea of the perfect getaway involves whacking a ball with a racquet, taking a few laps at MÄNNIKU SAFARI CENTRE high speed or battling your friends with lasers, The Safari Centre lets groups explore the wilds of then Tallinn is definitely the place to be. Estonia on all-terrain quad bikes. Groups of four to 14 people can go on guided trekking adventures There are sorts of places to get your pulse rate up, that last anywhere from a few hours to an entire from health and tennis clubs to skating rinks to weekend. Trips of up to 10 days are even available.
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • Viimsi Poolsaare Loodusrajad
    VIIMSI POOLSAARE LOODUSRAJAD 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS I Loodusradade kavandamine 2 1.1.Rohuneeme matkarada 3 1.2.Krillimäe matkarada 6 1.3.Leppneeme rada 11 1.4.Mäealuse põhjarada 13 1.5.Tädu nurga matkarada 16 1.6.Tädu väike matkarada 17 1.7.Randvere matkarada 18 II Üldised juhised matkaradade teostamisel 21 III Matkaradade sobivus riiklikule õppekavale vastava loodusõppe läbiviimiseks 25 LISAD 1 Sissejuhatus Käesolev töö on teostatud Viimsi Valla tellimusel lepingu nr 2-10.1/25 alusel. Vastavalat lepingule oli Töö eesmärgiks: olemasoleva situatsiooni ja looduskasutajate selgitamine ning seire (I etapp); projektsioon tegelike infrastruktuursete ja looduslike võimaluste kaardile (II etapp); olemasoleva situatsiooni ja tulevikusoovide ning tegelike võimaluste sünteesi tulemusena esialgse puhkemajanduse teemaplaneeringu koostamine (III etapp); esialgse puhkemajanduse teemaplaneeringu täpsustamine, avalik arutelu (IV etapp); puhkemajanduse teemaplaneeringu lõppversiooni koostamine ja esitamine (V etapp). Loodusradade kava (edaspidi LRK) koostamise eeltööna teostati küsitlus olemasolevate radade külastatavuse kohta (vt. lisa 1). RLK koostamisel viidi läbi 3 suuremat kaasamiskoosolekut: 1) Viimsi külavanemate ümarlaud 12.04.12 - olemasolevate radade ning probleemsete kohtade kaardistamine; 2) Arutelukoosolek Viimsi piirkonna haridusasutuste esindajatega 19.04.12. - kasutatavate radade kaardistamine ning laste õpperadade vajaduste väljaselgitamine, vt lisa 4;(osalejate nimekiri lisa 5); 3) Arutelukoosolek Viimsiga seotud spetsialistidega
    [Show full text]
  • V9 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    V9 buss sõiduplaan & liini kaart V9 Haabneeme - Viimsi - Mähe-Muuga-Randvere- Vaata Veebilehe Režiimis Leppneeme - Haabneeme V9 buss liinil (Haabneeme - Viimsi - Mähe-Muuga-Randvere-Leppneeme - Haabneeme) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Haabneeme: 10:10 - 17:45 (2) Viimsi-Mähe-Muuga-Randvere-Sad-Leppneeme-Haabneeme: 7:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim V9 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine V9 buss saabub. Suund: Haabneeme V9 buss sõiduplaan 38 peatust Haabneeme marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 10:10 - 17:45 teisipäev 10:10 - 17:45 Viimsi Keskus 1 Ravi tee, Haabneeme kolmapäev 10:10 - 17:45 Mõisapargi neljapäev 10:10 - 17:45 Randvere tee, Haabneeme reede 10:10 - 17:45 Viimsi Vallamaja laupäev Ei sõida 1 Astri Tee, Viimsi pühapäev 7:45 Tulbiaia 20 Nelgi Tee, Pärnamäe Tulika Tulbiaia tee, Pärnamäe V9 buss info Suund: Haabneeme Vehema Peatust: 38 40 Vehema Tee, Pärnamäe Reisi kestus: 49 min Liini kokkuvõte: Viimsi Keskus 1, Mõisapargi, Viimsi Kuremarja Vallamaja, Tulbiaia, Tulika, Vehema, Kuremarja, Mähe 51 Soosepa Tee, Estonia Aedlinn, Liilia Tee, Kõlviku Tee, Äigrumäe, Pärnamäe Tee, Pärnamäe Tee, Laiaküla, Ristaia, Käära, Muuga Mähe Aedlinn Aedlinn, Pirnipuu Puiestee, Muuga, Vesiniidu, 102 Pärnamäe Tee, Tallinn Aiaotsa, Randvere Kauplus, Randvere Keskus, Randvere Aedlinn, Tädu Kuusk, Tammneeme Tee, Liilia Tee Tammneeme Keskus, Väljaotsa, Pällu, Luhaääre, 65 Pärnamäe Tee, Tallinn Mäe, Lepalinnu, Leppneeme, Leppneeme Lasteaed, Metskitse, Farmi, Krillimäe, Viimsi Keskus 1 Kõlviku
    [Show full text]
  • Svensk Ortnamnsatlas
    SKRIFTER UTGIVNA AV KUNGL. GUSTAV ADOLFS AKADEMIEN. 22. STUDIER TILL EN SVENSK ORTNAMNSATLAS UTGIVNA AV JÖRAN SAHLGREN 7. ORTNAMN OCH BEBYGGELSE I ESTLANDS FORNA OCH HITTILLSVARANDE SVENSKBYGDER OSTHARRIEN MED NARGÖ Av PER W rnsELGREN A.-B. LUNDEQUISTSKA BOKHANDELN, UPPSALA EJNAR MUNKSGAARD, K0BENHAVN Utgivet med understöd av Humanistiska fonden. LUND HÅKAN OHLSSONS BOKTRYCKERI 1 9 5 1 Förord. Det stora arbete, som pågår, för att insamla och tyda Sveriges ortnamn, bör omfatta även de svenska namn, som finnas utanför rikets nuvarande gränser. Finland äger forskare i stånd att själva sörja för de uppgifter, som där behöva lösas; annorlunda ställer sig saken för Estlands vidkommande. Föreliggande undersökning, vars första del härmed framlägges, har satt sig före att sprida ljus över det svenska namnbeståndet i Estland och i sammanhang härmed bättre än hittills varit möjligt kartlägga den svenska bosättningens tidigare utbredning. Arbetets första del är ägnad landskapet Harrien, estn. Harjumaa, varvid början gjorts med denna provins östligare del och öarna vid in­ loppet till Reval (Tallinn). Sedan därpå den västra delen av detta landskap med Rågöarna och Vippal-Korkisbygden behandlats, skulle arbetet fortsätta med en monografi över den estländska svenskbygdens gamla kärnområden N uckö och Ormsö, vilkas namnbestånd tack vare Fridolf Isbergs i sista stund på ort och ställe igångsatta energiska insamlingsarbete nu blivit tillgängligt för vetenskaplig bearbetning. Slutligen skulle Dagö, Ösel med .Mohn (estn . .Muhu), de forna bosättningarna på cLet västliga fast­ landet samt Runö komma under behandling. Framställningen i den nu färdiga delen av mitt arbete är mycket utförligare än vad som plägar vara fallet med ortnamnsstudier. Orsakerna härtill äro flera.
    [Show full text]
  • On the Coastal Zone Management of the City of Tallinn Under Natural and Anthropogenic Pressure
    THESIS ON CIVIL ENGINEERING F15 On the Coastal Zone Management of the City of Tallinn under Natural and Anthropogenic Pressure AIN VALDMANN TUT PRESS EHITUS F15 Tallinna rannikualade haldamine loodusliku ja antropogeense surve tingimustes AIN VALDMANN TTÜ KIRJASTUS TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Civil Engineering Department of Environmental Engineering Institute of Geology at Tallinn University of Technology Dissertation was accepted for the defence of the degree of Doctor of Philosophy in Civil and Environmental Engineering on April 25, 2008. Supervisor: Prof. Dr. Sci. Anto Raukas Opponents: Prof. Dr. Sci. Sergey Mishchenko, Vice-President of GT Corporation, St. Petersburg, Russia Prof. Jüri Elken, Marine Systems Institute at Tallinn University of Technology Defence of the thesis: June 20, 2008. Declaration: Hereby I declare that this doctoral thesis, my original investigation and achievement, submitted for the doctoral degree at Tallinn University of Technology has not been submitted for any academic degree. /Ain Valdmann/ Copyright: Ain Valdmann, 2008 ISSN 1406-4766 ISBN 978-9985-59-790-3 Table of Contents Table of Contents ...........................................................................................5 List of figures .................................................................................................7 Introduction....................................................................................................9 Foreword ........................................................................................................9
    [Show full text]
  • Metsakasti Küla Arengukava 2017
    METSAKASTI KÜLA ARENGUKAVA 2017 – 2027 Koostajad Kaia-Leena Pino Kristi Ploom Reet Otsep Sisukord Ajalugu Uusarendused Rahvastik Loodusväärtused Ettevõtlus Tehniline taristu (teed, valgustus, vesi) Sotsiaalne taristu Küla SWOT analüüs Arengueesmärgid ja ülesanded nende saavutamiseks Ajalugu Viimsi poolsaare asustuse ajalugu ulatub tagasi 3.-4.sajandisse, mil poolsaar oli hõredalt asustatud. Esimene muinasaegne asulakoht Viimsi poolsaarel on tuvastatud Pärnamäel meie küla vahetus naabruses. Muinasleiud Tammneeme küla maadelt viitavad asustusele juba 1000 ja rohkem aastat tagasi. http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/kus-asus-viimsi-muinaskula-uianra?id=74478597 Esmased andmed Metsakasti külast pärinevad 1716. aastast, mil siinsed maad kuulusid Saha mõisa (Maardu mõisa?) koosseisu. Viimsi poolsaar oli pikuti pooleks jaotatud -- Läänepoolne osa kuulus Viimsi (Pirita klooster) mõisale ja idapoolne Maardu mõisale. 16.-17. sajandil kuulus mõis nii von Taubedele, von Wrangellidele kui ka von Uexküllidele. Edaspidiste erinevate vallutuste ja haldusreformide käigus jaotati Viimsi poolsaare maid erinevateks haldusüksusteks erinevate omanike valduses. Elanikkonna Viimsi poolsaare lääneosas moodustasid keskajaks enamuses rannarootslased, kes asutasid Viimsisse kindluse ja mõisa tugipunktiks. Ajapikku eestlaste osakaal poolsaarel järjest suurenes. Rootslased ei olnud sunnismaised, eestlased aga küll. Vastavalt sellele, et elanikkond koosnes alguses põhiliselt rootslastest, siis paljudel Viimsi poolsaare küladel olid rootsikeelsed nimed, mis Eesti
    [Show full text]