TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

Mall Orru Rein Ramst Heli Milvek

TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KESKKONNAMÕJU HINDAMISE (KMH) TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

OÜ Eesti Geoloogiakeskus juhatuse liige: Aivar Pajupuu

Tallinn 2013 1 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

ANNOTATSIOON

M. Orru, R. Ramst, H. Milvek. „Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldise kasutuselevõtuga seotud keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne”. Eesti Geoloogiakeskus, rakendusgeoloogia osakond. Tallinn, 2013. Tekst 75 lk, 37 tekstilisa, 1 graafiline lisa. (AS Kiirkandur, Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon, EGF).

Tööde käigus hinnati kavandatava tegevuse, Tatramäe II mäeeraldise kasutuselevõtuga kaasnevat keskkonnamõju ümbritsevale keskkonnale. Kavandatava mäeeraldise pindala on 13,17 ha ning teenindusmaa samuti 13,17 ha. Kruusa ja liiva plaanitakse kaevandada 15 aastat keskmise aastamääraga 25 tuh m³ ehitusliiva ja 35 tuh m³ ehituskruusa.

Mäetööd taotletaval mäeeraldisel ei saa olulisel määral mõjutada piirkonna veerežiimi, kuna kaevetööde käigus looduslikku veetaset ei alandata. Hinnangu mäetööde mõjule ümbruskonna puur- ja salvkaevude veetasemetele ning põhjavee seisundile andis OÜ Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloog osakonna juhataja R. Perens.

Peente tahkete osakeste PM10 mõõtmine viidi läbi vastavalt Välisõhu kaitse seadusele (RT I, 31.12.2010, 31) ja Välisõhu saastatuse taseme määramise korrale (RTL 2004, 128, 1984) ja müra mõõdeti vastavalt Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodile (RTL 2002, 38, 511).

Märksõnad: tolm, müra, vesi ja linnustik.

Juhtivekspert: Mall Orru

2 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

Sisukord

Annotatsioon ...... 2 Sissejuhatus ...... 9 1. Keskkonnamõju hindamise läbiviimise meetodid ja alusdokumendid ...... 10 2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ...... 10 3. Tatramäe II kruusamaardla kasutuselevõtu põhjendus ...... 15 4. Olemasoleva situatsiooni kirjeldus ...... 15 5. Mõjutatava keskkonna seisund ...... 16 5.1. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus ...... 16 5.2. Liiva ja kruusa varud ...... 18 5.3. Kruusa iseloomustus ja kasutusalad ...... 19 5.4. Pinna- ja põhjavee seisund ning kavandatava tegevuse mõju ...... 20 5.5. Taimestik ...... 20 5.6. Loomastik ...... 27 5.7. Tootmisjäätmete mõju keskkonnale ...... 27 5.8. Kaitstavad objektid, vääriselupaigad ...... 29 5.9. Pinnase saastatus ...... 29 5.10. Inimasustus ja kommunikatsioonid ...... 30 5.11. Sotsiaalmajanduslik olukord ning majandustegevus ...... 32 5.11.1. Padise vald ...... 32 5.11.2. Kinnisvara ...... 33 6. Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivid ...... 33 6.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus ...... 33 6.2. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid ...... 35 6.2.1. 0-alternatiiv. Tatramäe II kruusamaardlat ei võeta kasutusele (0-variant) ...... 35 6.2.2. Alternatiiv 1. Kaevandamine kavandatust väiksemalt alalt ...... 35 6.2.3. Alternatiiv 2. Kaevandamine kavandatust väiksema kihi paksusega ...... 35 6.2.4. Alternatiiv 3. Kaevandamine arendaja poolt taotletavas mahus ...... 36 7. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega kaasnev keskkonnamõju ...... 36 7.1. Mõju pinna- ja põhjaveele ning kaevudele ...... 36 7.2. Mõju taimestikule ja vääriselupaikadele ...... 40 7.3. Mõju loomastikule ...... 40

3 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE 7.4. Mõju inimese heaolule ja tervisele ...... 41 7.4.1. Tolmu ja müra mõõtmiste metoodika ja teostajad ...... 41 7.4.2. Tolm ...... 42 7.4.3. Müra ...... 45 7.4.4. Vibratsioon ...... 51 7.4.5. Õhusaaste ...... 51 7.4.6. Väljaveoga seotud transpordikoormuse mõju ...... 51 7.4.7. Töökeskkond ...... 52 7.4.8. Kokkuvõte tervisemõjuritest ...... 52 7.5. Mõju kultuuripärandile ...... 52 7.6. Mõju hoonetele ja rajatistele ...... 55 7.7. Mõju sotsiaalmajanduslikule olukorrale ja kinnisvarale hindadele ...... 55 8. Kavandatava tegevuse vastavus kehtivatele planeeringutele ja arengukavadele ...... 56 9. Alternatiivide võrdlus ...... 57 9.1. Kavandatav tegevus ...... 57 9.2. Alternatiivide võrdlemine ...... 57 9.3. 0-alternatiiv. Tatramäe II kruusamaardlat ei võeta kasutusele (0-alternatiiv) ...... 58 9.4. Alternatiiv 1. Kaevandamine kavandatust väiksemalt alalt ...... 58 9.5. Alternatiiv 2. Kaevandamine kavandatust väiksema kihipaksusega ...... 58 9.6. Alternatiiv 3. Kaevandamine arendaja poolt taotletavas mahus ...... 58 9.7. Alternatiivide võrdlemine ...... 59 9.7.1. Kriteeriumitele omistatud tähtsused ...... 61 9.8. 0- alternatiiv. Tatramäe II kruusamaardlat ei võeta kasutusele ...... 63 9.9. Alternatiiv 1. Kaevandamine kavandatust väiksemalt alalt ...... 64 9.10. Alternatiiv 2. Kaevandamine kavandatust väiksema kihi paksusega ...... 65 9.11. Alternatiiv 3. Kaevandamine arendaja poolt taotletavas mahus ...... 66 10. Leevendavad meetmed ...... 68 10.1. Mõju vähendamine põhja- ja pinnaveele ja kaevudele ...... 68 10.2. Mõju vähendamine taimestikule ja loomastikule, sh vääriselupaikadele ...... 68 10.3. Negatiivse mõju vähendamine inimese heaolule ja tervisele...... 69 10.3.1. Tolm ...... 69 10.3.2. Müra ...... 69 10.3.3. Vibratsioon ...... 70

4 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE 10.3.4. Õhusaaste ...... 70 10.3.5. Väljaveoga seotud transpordikoormuse mõju vähendamine ...... 70 10.3.6. Töökeskkond ...... 71 10.4. Mõju vähendamine kinnisvara hindadele ...... 71 10.5. Sotsiaalmajanduslike probleemide minimeerimine ...... 71 11. Kaevandamisjäätmekava ja kaevandatud ala korrastamine ...... 71 12. KMH avalikustamine ja sellele järgnev kavandatav keskkonnaseire ...... 73 Hindamistulemuste kokkuvõte, järeldused ja soovitused ...... 73 Kirjanduse loetelu ...... 75

Tabelid

Tabel 1. Taotletava Tatramäe II mäeeraldise lähiümbruses asuvate kaevude andmed kevadel ...... 38 Tabel 2. Taotletava Tatramäe II mäeeraldise lähiümbruses asuvate kaevude andmed sügisel 39 Tabel 3. Müra sumbuvus metsas ...... 46 Tabel 4. Kriteeriumite suhtelise tähtsuse määramine ...... 59 Tabel 5. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C1 alusel ...... 59 Tabel 6. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C2 alusel ...... 60 Tabel 7. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C3 alusel ...... 60 Tabel 8. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C4 alusel ...... 60 Tabel 9. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C5 alusel ...... 60 Tabel 10. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C6 alusel ...... 60 Tabel 11. Alternatiivide kaalutud hinded ...... 61 Fotod

Foto 1. Palumets taotletava Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldise keskosas ...... 22 Foto 2. Aas-karukell ...... 23 Foto 3. Raudosja kogumik teeserval ala põhjapiiril ...... 24 Foto 4. Vana raiesmiku ala põhjaosas ...... 24 Foto 5. Kuusik taotletava mäeeraldise loodeotsas ...... 25 Foto 6. Raiesmik ala idaserval Keila-Haapsalu maantee ääres ...... 25 Foto 7. Endine heinamaa taotletava Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldise lõunaosas ...... 26 Foto 8. Möldre tuuleveski restaureerimise lõpetamisel (2004 aasta) ...... 53

5 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE Joonised

Joonis 1. Tatramäe II asukohaskeem ...... 11 Joonis 2. Taotletava Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldise ning tema ümbruses olevate Tatramäe, Kruusa ja Audevälja II karjääride asukohad ...... 14 Joonis 3. Taotletava Tatramäe II mäeeraldise paiknemise skeem...... 21 Joonis 4. Taotletava Tatramäe II kruusakarjääri ümbritsevad elamud ...... 31 Joonis 5. Väljaveotee joonis ...... 34 Joonis 6. Tolmu levik karjääris ...... 44 Joonis 7. Tolmu kumulatiivse mõju mudel ...... 45 Joonis 8. Tolmu ja müra mõõtmine mõõtmispunktis ...... 47 Joonis 9. Tatramäe II müra mudel ...... 47 Joonis 10. Kaevandamise kumulatiivse müra mudel ...... 48 Joonis 11. Taotletav Tatramäe II kruusakarjäär kui suur müraallikas ...... 49 Joonis 12. Kaevandamise kumulatiivne müra mudel koos Mõnumäe veekogu rajamisega .... 49 Joonis 13. Kaevandamise kumulatiivse müra mudel koos katendivallidega ja ilma kõrghaljastuseta (metsata) ...... 50 Joonis 14. Tolmu kumulatiivse mõju mudel koos Mõnumäe veekogu rajamisega...... 50 Joonis 15. Tolmu kumulatiivse mõju mudel koos katendivallidega ja ilma kõrghaljastuseta . 51 Joonis 16. Ohvriallika "Ohu allikas", Möldre veski ja Tatramäe II mäeeraldise paiknemine . 54 Joonis 17. Tatramäe II kruusakarjääri korrastamise plaan ...... 72

Lisad

Lisa 1. Maavara kaevandamise loa taotlus 77 Lisa 2. Keskkonnamõju hindamise algatamine 79 Lisa 3. Keskkonnamõju hindamise algatamise teade Ametlikes Teadaannetes 88 Lisa 4. Põhja Regionaalne Maanteeamet kiri 09.07.2009 nr 90554 89 Lisa 5. Maanteeameti kiri 04.10.2011 nr 15-4/11-00343/023 90 Lisa 6. Maanteeameti kiri 10.01.2012 nr 15-4/11-00064/257 91 Lisa 7. Maanteeameti kiri 02.08.2012 nr 15-4/12-00265/003 92 Lisa 8. Vastus Maanteeameti 02.08.2012 kirjale nr 15-4/12-00265/033 93 Lisa 9. Maanteeameti kiri 02.01.13 nr 15-4/12-00265/059 94 Lisa 10. Vastus Maanteeameti 02.01.13 kirjale nr 15-4/12-00265/059 95 Lisa 11. Padise Vallavalitsuse korraldus 96 6 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE Lisa 12. MTÜ Audevälja Arenduskeskuse ettepanekud 97 Lisa 13. Keskkonnaameti 31.08.2012 kiri 99 Lisa 14. Vastus Keskkonnaameti 31.08.2012 kirjale 107 Lisa 15. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kiri (07.09.2012 nr HJR 6-7/12/19021- 5) 110 Lisa 16. Vastus Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kirjale (07.09.2012 nr HJR 6- 7/12/19021-5) 114 Lisa 17. Ettepanekud Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldise kasutuselevõtuga seotud keskkonnamõju hindamise aruandele (01.02.2013 nr HJR 6-7/13/19021-15) 118 Lisa 18. Vastus Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kirjale (01.02.2013 nr HJR 6- 7/13/19021-15) 121 Lisa 19. Seisukohad Tatramäe II mäeeraldise kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamise ja kaevandamistingimuste osas (29.01.2013) 124 Lisa 20. Vastus kirjale "Seisukohad Tatramäe II mäeeraldise kasutuselevõtu keskkonnamõju hindamise ja kaevandamistingimuste osas (29.01.2013)" 147 Lisa 21. Tatramäe II KMH programmi avaliku arutelu protokoll 151 Lisa 22. Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldise kasutuselevõtuga seotud keskkonnamõju hindamise täiendatud programm 157 Lisa 23. AS Kiirkanduri poolt Tatramäe II karjääri rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avaliku arutelu protokoll (05.09.2012) 201 Lisa 24. Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldise kasutuselevõtuga seotud täindatud keskkonnamõju hindamise aruande koosolek (18.02.2013) 209 Lisa 25. Tinter-Projekt OÜ ekspertarvamus 224 Lisa 26. Tatramäe II taotletava mäeeraldise lähiümbruses asuvate kaevude aktid 225 Lisa 27. Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldise kasutuselevõtuga seotud ala linnustik ja võimalikud keskkonnamõjud linnustikule 233 Lisa 28. Ekspertarvamus Tatramäe kruusamaardla piirkonna, sealhulgas Tatramäe II uuringuruumi kaevetööde mõjust põhjavee seisundile 237 Lisa 29. Padise valla maavarade kasutamise kontseptsioon (V. Männiste, 2001) 247 Lisa 30. Põhja Regionaalse Maanteeameti kooskõlastus 272 Lisa 31. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 12.04.2013 kiri nr HJR 6-7 /13/19021- 18 273

7 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE Lisa 32. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 12.04.2013 kiri nr HJR 6-7 /13/19021- 18 kaasas olev MTÜ Audevälja Arenduskeskuse seisukohad Tatramäe II mäeeraldise kasutuselevõtu KMH aruande heakskiitmise ja kaevandamisloa menetluse osas 275 Lisa 33. Vastus Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni 12.04.2013 kirjale nr HJR 6-7 /13/19021-18 299 Lisa 34. Mõnumäe kinnistu detailplaneering 301 Lisa 35. Mõnumäe detailplaneeringu lisa 1 319 Lisa 36. Mõnumäe detailplaneeringu lisa 2 327 Lisa 37. Väljavõte Padise valla üldplaneeringust 342

Graafilised lisad

Graafiline lisa 1. Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldise plaan. M 1:2000

8 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE SISSEJUHATUS

Käesolev töö käsitleb keskkonnamõju hindamist seoses Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldise kasutuselevõtuga.

Arendajaks on AS Kiirkandur, kes esitas kaevandamise loa taotluse 13,17 ha suurusele mäeeraldise pindalale.

Keskkonnamõju hindamise seoses Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldise kasutuselevõtuga algatas (Lisa 2) Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja 04.04.2011 otsusega nr HRJ 10-5/11/16835-10 kaevandamise loa taotluse (Lisa 1) alusel.

Arendustegevuse eesmärgiks on avada karjäär teede- ja tsiviilehituseks vajaliku ehitusliiva ja ehituskruusa kaevandamiseks Padise ja naabervaldadele. 1,55 ha mäeeraldisest paikneb Tatramäe karjääri põhjaosas (katastritunnus: 56202:002:0147) ning 11,62 ha asub Riigimetsa Majandamise Keskuse Kloostri metskonna maatükil nr 41 (katastritunnus: 56202:002:0127).

Keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu (Lisa 21) toimus koos kõikide huvigruppidega 24.10.2011 Padise vallas, Padise vallavalitsuses. Keskkonnamõju hindamise aruanne koostati vastavalt programmile (Lisa 22).

Keskkonnamõju hindamise viis läbi OÜ Eesti Geoloogiakeskuse töögrupp, kuhu kuulusid juhtivekspert Mall Orru, litsents KMH 0125, 04.08.2008; geoloogiatehnik Heli Milvek.

Erialaeksperdina kaasati Eesti Geoloogiakeskuse Rakendusgeoloogia osakonna juhataja Rein Ramst (botaanik – taimestiku hindamine)

Müra ja tolmu mõõtis Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi spetsialist Ain Anepaio.

Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldise kasutuselevõtuga seotud ala linnustik ja võimalikud keskkonnamõjud linnustikule. Ekspertarvamuse koostas Meelis Uustal (Lisa 27).

Seoses maavara kaevandamise mõjust Tatramäe II kruusakarjääriga paralleelselt kulgevale riigimaantee nr. 17 Keila-Haapsalu mulde stabiilsusele koostas ekspertarvamuse (Lisa 25) Vello Sova Tinter-Projekt OÜ-st.

9 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE LÄBIVIIMISE MEETODID JA ALUSDOKUMENDID

AS Kiirkandur esitas 08.04.2010.a Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile maavara kaevandamise loa taotluse (Lisa 1) Tatramäe kruusamaardla Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldisele. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja 04.04.2011 otsusega nr HRJ 10-5/11/16835-10 algatati Tatramäe II mäeeraldisel kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamine (Lisa 2). Keskkonnamõju hindamise algatamise teade on avalikustatud Ametlikes Teadaannetes 22.09.2011 (Lisa 3).

Keskkonnamõju hindamise metoodiliseks aluseks on Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (VV, RT I, 24.03.2005., 15, 87). Lisaks kasutatakse järgmiste õigusaktide ja normatiivdokumentide nõudeid: Looduskaitseseadus (RK, RT I, 18.07.2004., 53, 373), Maapõueseadus (RK, RT I, 16.12.2004., 84, 572), Jäätmeseadus (RK, RT I, 28.02.2004., 9, 52), Veeseadus (RK, RT I, 01.07.2006., 28, 211), Välisõhu kaitse seadus (RK, RT I, 19.05.2004., 43, 298), Välisõhu saastatuse taseme määramise kord (KM , RTL, 12.04.2006., 33, 591), Müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (SOM, RTL, 14.03.2002., 38, 511), Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (VV, RT I, 16.02.2006., 10, 67). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus §20.

KMH metoodika seisneb keskkonna praeguse seisundi kaardistamises, kavandatava tegevuse ning selle alternatiivide prognoositava keskkonnamõju võrdlemises ja selle alusel optimaalse tegevusvariandi soovitamises. Uurimismeetoditena kasutatakse mõjutatava keskkonna parameetrite (veetasemed ja vee kvaliteet kaevudes) ning Tatramäe II kruusakarjääris toimivate mõjutegurite (müra tugevus, õhu tolmusisaldus, jne) intensiivsuse otsest mõõtmist, vaatlusi, küsitlusi, ekspertarvamusi (Lisa 25). Arvesse võetakse KMH protsessi käigus laekunud informatsiooni, arvamusi ja ettepanekuid. Kõik KMH koostamise käigus laekunud kirjavahetused, arvamused ja nendele koostatud vastused lisatakse KMH aruandele.

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS

Kaevandamisluba taotletakse Harju maakonnas Padise vallas Audevälja külas asuval kohaliku tähtsusega Tatramäe kruusamaardlal (registrikaart nr 314) Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldisele (Joonis 1, Lisa 1). Mäeeraldise liigiks on olemasoleva mäeeraldise laiendus.

10 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE Mäeeraldise pindala on 13,17 ha, millest 1,55 ha jääb ammendatud Tatramäe karjääri põhjaosasse (katastritunnus: 56202:002:0147) ning 11,62 ha Riigimetsa Majandamise Keskuse Kloostri metskonna maatükile nr 41 (katastritunnus: 56202:002:0126).

Kaevandatav materjal purustatakse ja fraktsioneeritakse, seejärel leiab see kasutamist Padise valla ja naabervaldade (50 km raadiuses mäeeraldisest) teede- ja tsiviilehituses. Kaevandamise loa taotlejaks on AS Kiirkandur. Mäeeraldis piirneb läänes ja põhjas Ohega (nr 5620067), Mägarna (nr 5620094) ja Jännimaa (nr 5620015) kohalike teedega, idapiiriks on Keila-Haapsalu riigimaantee T-17 ning lõunapiiriks on Tatramäe kruusakarjäär ja Kloostri metskonna maatükk nr 48.

33.0 30.2 21.8 Vesisoo

41.2 32.9

31.2 Tatramäe II mäeeraldis 40.8

38.9 23.3 22.6 33.4 A u d e v ä l j a 11

26.6

33.2 21.3

0 0.5 1 km 35.2

23.0 Metslõugu pkr

Joonis 1. Tatramäe II asukohaskeem Metslõugu pkr Taotletav mäeeraldis on valdavalt kaetud palumetsaga. Maapinna absoluutkõrgused mäeeraldisel jäävad vahemikku 32 - 41 m, alanedes edela suunas. Kavandatava karjääri teenindusmaa piires ning selle vahetus läheduses ei paikne looduskaitse ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Lähimad looduskaitse objektid asuvad mäeeraldisest 270 m kaugusel läänes ning 700 m kaugusel põhjas II kategooria kaitsealuse liigi pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) kasvukohad. Muinsuskaitselised piirangud ja kultuurimälestised kavandataval alal puuduvad, kuid ~0,5 km kaugusel edela suunas asub

11 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE arheoloogiamälestisena arvel olev ohvriallikas „Ohu allikas”. Taotletava mäeeraldise lähiümbrus on hõredalt asustatud. Lähimad majapidamised jäävad mäeeraldisest enam kui 200 m kaugusele.

Tatramäe karjääri maaüksusel asuva Tatramäe kruusakarjääri näol on tegemist lähiajal ammenduva karjääriga, kus ehituskruusa kaevandamiseks on väljastatud AS-le Kiirkandur maavara kaevandamise luba nr HARM-052 (L.MK/300488), mis kehtib kuni 25.04.2014.a. Taotletavast mäeeraldisest ca 900 m kaugusel asub Kruusa karjääri mäeeraldis (kaevandamise loa nr HARM-068, kehtib kuni 05.05.2015) pindalaga 3,81 ha ning omakorda Kruusa karjääri kõrval asub Audevälja II kruusakarjääri mäeeraldis (Joonis 2) (kaevandamise loa nr HARM- 103, kehtib kuni 25.10.2022) pindalaga 13,52 ha. Olemasolev Tatramäe karjäär külgneb Mõnumäe katastriüksusega, kus Padise Vallavolikogu kehtestas 21.11.2012 otsusega nr 309 detailplaneeringu. Mõnumäe kinnistu planeeringu eesmärgiks oli maaüksuse sihtotstarbe muutmine ja kruntideks jagamine – kinnistust moodustatakse seitse elamumaa, üks maatulundusmaa, üks ühiskondlike ehitiste maa, üks tootmismaa ja üks veekogude maa sihtotstarbega kinnistu. Mõnumäe detailplaneeringu lisa1-s on kirjas, et kuna Mõnumäe kinnistule detailplaneeringuga kavandatud ehitised saavad vee Ordoviitsiumi veekompleksi avavast puurkaevust, siis Tatramäe karjäär ega ka rajatav veekogu tulevikus lähedusse jäävate elamute ja puhkealade veevarustusele mingit mõju ei avalda. Sama võib seega öelda ka Tatramäe II, millel on samad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused mis Tatramäe mäeeraldisel, kohta, mis ei oma mõju Mõnumäe detailplaneeringule. Samuti on öeldud nimetatud lisas, et kuna Mõnumäe kinnistule planeeritud veekogu paikneb vahetult tegutseva Tatramäe karjääri kõrval, siis selle geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused on analoogsed karjäärialale, millest tulenevalt võib kinnitada, et planeeritud veekogu on võimalik rajada Mõnumäe kinnistu detailplaneeringus esitatud ulatuses ning et mingit märgatavat mõju veekogu rajamine piirkonna salvkaevude veele ei avalda (Lisa 35).

Tatramäe II varude kinnitamise aluseks oli 2009.a. tehtud geoloogiline uuring (Sinisalu, 2009; EGF 8186). Uuringuruumi varu kinnitati Keskkonnaministri 15.02.2010.a. käskkirjaga nr 192. Seejuures on arvestatud Padise Vallavalitsuse korraldusega, millega kehtestati kohalikele Ohega, Jännimaa, Mägerna teedele 20 ̶ 50 m laiused tervikud ning piirkondlikud puhvertsoonid. Teetervikute ja puhvertsoonide varu (8.-11. plokk) kinnitati passiivse tarbevaruna (PT). Tatramäe II uuringuruumi varu oli järgmine: ehituskruusa aT - 520 tuh m³, millest pealpool veetaset 411 tuh m³ ja allpool veetaset 109 tuh m³; ehitusliiva 424, 3 tuh m³,

12 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE millest pealpool veetaset 182,3 tuh m³ ja allpool veetaset 242 tuh m³. Kaevandamise keskmiseks aastamääraks planeeritakse 60 tuh m³ ja luba taotletakse 15 aastaks.

Kasuliku kihi moodustab kruus ja segateraline liiv. Kasuliku kihi lamamiks on liivsavimoreen, savi või aleuriit. Kasuliku kihi paksus taotletaval mäeeraldisel on 1,5 – 12,5 m ning see paikneb nii ülevalpool kui ka allpool põhjavett.

AS Kiirkandur esitas 08.04.2010.a Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile maavara kaevandamise loa taotluse Tatramäe kruusamaardla Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldisele (Lisa 2). Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni juhataja 04.04.2011 otsusega nr HRJ 10-5/11/16835-10 algatati Tatramäe II mäeeraldisel kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamine.

Planeeritava tegevuse korraldamisel on tagatud inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.

13 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

Joonis 2. Taotletava Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldise ning tema ümbruses olevate Tatramäe, Kruusa ja Audevälja II karjääride asukohad

14 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

3. TATRAMÄE II KRUUSAMAARDLA KASUTUSELEVÕTU PÕHJENDUS

Kaevandatud materjal, mis purustatakse ja fraktsioneeritakse, leiab kasutust Padise valla teedeehituses ja ehituses. Tatramäe II taotletava kruusakarjääri peaks võtma kasutusele, kuna lähiajal on Tatramäe kruusakarjääri varud ammendumas. Kaevandamise keskmiseks aastamääraks planeeritakse 60 tuh m³, luba taotletakse kehtivuse ajaga 15 aastat. Taotletavat maavara on vajalik kaevandada, sest Tatramäe II taotletavalt kruusakarjäärist kaevandatav kruus vastab ehituskruusa tingimustele ja sobib peale purustamist-fraktsioneerimist kasutamiseks ehitussegudeks ja teede-ehituses ning kaevandatavat liiva saab peale kruusaosakeste eraldamist kasutada teedeehituses ja ehitusliivana.

Vastavalt „Padise valla olulisemad projektid aastateks 2012 – 2016” on vajalik Keila- Haapsalu riigimaantee Vasalemma-Kasepere lõigu rekonstrueerimine, Kurkse tee katmine kõva materjaliga, oluliste riigi- ja kohalike teede muutmine tolmuvabaks. Samuti on vaja rekonstrueerida Kolviku-Nina-Alliklepa, Aruküla teid, Suurküla ringteed, Harju-Risti kergliiklusteed, Alliklepa ja Väike-Kibru teelõiku Vihterpalust MV Wool kalatööstuseni. Vajaliku teedeehitusmaterjali saaks seega taotletavast Tatramäe II kruusakarjäärist.

Tatramäe II lähiümbruses töösolevad karjäärid on Kruusa ja Audevälja II kruusakarjäärid (Joonis 2). Võrreldes taotletava Tatramäe II kruusakarjääriga ei ole Kruusa ja Audevälja II karjäärides samaväärse kvaliteediga maavara. Taotletavas Tatramäe II kruusakarjääris on savi- ja tolmuosakeste sisaldus väiksem võrreldes Kruusa ja Audevälja II karjääridega, milledes see on kõrgem. Seega on kõige kvaliteetsem teedeehitusmaterjal taotletavas Tatramäe II mäeeraldisel.

Selleks, et ettevõtte saaks oma toodangut pakkuda riigiobjektidele, peab ettevõte omama tootmisohje sertifikaati ning vastavusdeklaratsiooni. AS Kiirkandur on üks vähestest ettevõtetest, kes omab vastavaid dokumente.

4. OLEMASOLEVA SITUATSIOONI KIRJELDUS

Taotletav Tatramäe II mäeeraldis asub Harju maakonnas Padise vallas Audevälja külas. Mäeeraldise pindala on 13,17 ha, siia jääb 1,55 ha ammendatud Tatramäe karjääri põhjaosast ja 11,62 ha RMK Kloostri metskonna maatükist nr 41. Läänes ja põhjas piirneb mäeeraldis Ohega, Mägama ja Jännimaa kohalike teedega; idapiiriks on Keila-Haapsalu riigimaantee T- 15 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE 17; lõunas Tatramäe kruusakarjäär. Taotletav Tatramäe II mäeeraldis paikneb ulatusliku levikuga loode-kagusuunalise Antsülusjärve rannavallil lõunaosas.

Taotletav mäeeraldis on valdavalt kaetud palumetsaga. Maapinna absoluutkõrgused mäeeraldisel jäävad vahemikku 32 ̶ 41 m, alanedes edela suunas. Taotletava mäeeraldise lähiümbrus on hõredalt asustatud. Lähimad majapidamised jäävad mäeeraldisest enam kui 200 m kaugusele.

5. MÕJUTATAVA KESKKONNA SEISUND

5.1. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus

Uuritus – Tatramäe karjääris on kruusa kaevandatud 1960-ndatest aastatest. Harju Teedevalitsuse (TV) on Tatramäel tehtud 3 maa- ja mäeeraldist kokku 2,82 ha suurusel alal. Kahe varasema mäeeraldise piires, mis jäävad käesolevast AS Kiirkanduri mäeeraldisest lõuna poole, on varud ammendatud ja maa-ala rekultiveeritud metsamaaks. Viimane, 0,93 ha suurune mäeeraldis, vormistati Harju TV-le Harju maakonna TSN TK otsusega nr 462 08.12.1969.a. Mäeeraldise seletuskirja koostas RPI „Eesti Põllumajandusprojekt”. Geoloogiline uuringutöö piirdus karjääriseina kirjeldamise ja seinaproovide võtmisega. Andmed veealuste varude kohta puuduvad.

1975-1976.a. rajas Geoloogia Valitsus liiva-kruusa otsingutööde eesmärgil Kõmmaste ja Audevälja vahele jäävale Antsülusjärve rannavallile 20 puurauku. Puurandmeil oli valdavaks veeriseline kruus, kuid esines ka liiva. Rajatud puuraukude sügavused jäid vahemikku 1,5 – 7,5 m, ükski neist ei läbinud kasulikku kihti kogu ulatuses. Tatramäe karjäärist ca 700 m loode suunas kulgev kõrgendik tunnistati perspektiivseks, mille prognoosvaruks hinnati 670 tuh m³ (Saadre jt., 1976).

1992.a. tegi PI „Maanteeprojekt” 1969. Aastal vormistatud Harju Teedevalitsuse 0,93 ha suuruse mäeeraldise täienduurimise, eesmärgiks oli jääkvaru hindamine ja kaeveloa vormistamine (Toom, 1992). Eesti Vabariigi Valitsuse maavarade ja põhjavee varude komisjon oma 21. mai 1993.a. protokolliga nr. 082 kinnitas Tatramäe maardla (mäeeraldise) ehituskruusa jääkvaruks 25 tuh m³ (aT).

1999.a. koostas Eesti Geoloogiakeskus Tatramäe kruusamaardla registrikaardi nr. 0314.

16 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE 1999 – 2001.a. tegi Maanteeameti Tehnokeskus Harju TV Tatramäe karjääri ja selle taotletava laienduse geoloogilise uuringu, kokku 4,11 ha (Toom, Treufeldt, 2001). Uuringualale rajati 10 puurauku (81,3 jm), laboriuuringuteks võeti 25 proovi. Kasulikuks kihiks uuringuala põhjaosas oli liiv (2. ja 3. plokk – 1,55 ha) ning lõunaosas kruus (1. plokk – 2,36 ha). Liiv oli pealpool veetaset (2. plokk) ja allpool veetaset (3. plokk) jämedateraline (Pm 2,7 – 3,1), sisaldas kruusaosakesi ca 10% ning savi- ja tolmuosakesi 3 – 5%. Nende näitajate poolest vastab liiv maavarana peale kruusaosakeste eraldamise ehitusliiva tingimustele. Uuringuaegne veetase oli absoluuttasemel 32,0 m. Veepealse liiva keskmine paksus oli 4,4 m ja veealuse liiva paksus 1,9 m. Uuringuala kesk- ja lõunaosas levib kruus (1. Plokk), mille jämepurru sisaldus nii veepealses kui veealuses osas ca 45% ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus 6 – 8%. Kruuspinnas vastab maavarana ehituskruusa tingimustele. Veepealse kruusa keskmine paksus oli 3,9 m ja veealuse kruusa keskmine paksus 2,9 m. EMK 10.10.2001.a. istungi protokollilise otsusega nr. 01-03 kinnitati Tatramäe kruusamaardla varu järgmiselt:

- ehituskruusa aT – 143 tuh m³, sh allpool veetaset 68 tuh m³ (1. plokk; 2,36 ha); - ehitusliiva aT – 68 tuh m³ (2. plokk; 1,55 ha – veepealne varu); - ehitusliiva aR – 29 tuh m³ (3. Plokk; 1,55 ha – veealune varu).

2003.a. sai Tatramäe kruusakarjääri valdajaks AS Kiirkandur. Harjumaa keskkonnateenistuse poolt väljastatud maavara kaevandamise loas (HARM-052) on mäeeraldise teenindusmaa pindalaks märgitud 4,11 ha ja mäeeraldise pindalaks 3,49 ha. Mäeeraldise kaevandatav varu absoluuttasemeni 32,7 m oli järgmine: ehituskruusa 59,0 tuh m³. kaeveluba kehtib aastani 2013 – kaeveala rekultiveeritakse metsamaaks.

Seisuga 31.12.2008.a. oli Tatramäe kruusamaardla varu Eesti Vabariigi 2008.a. maavaravarude koondbilansi andmeil (Roosalu jt., 2009) järgmine: ehituskruusa aT – 83,7 tuh m³, sh AS Kiirkandur Tatramäe mäeeraldisel 83,7 tuh m³ (1. plokk); ehitusliiva aT – 12,3 tuh m³ sh AS Kiirkandur Tatramäe mäeeraldisel 12,3 tuh m³ (2. plokk) ja ehitusliiva aR – 29 tuh m³ (3. plokk).

2009.a. rajas OÜ Eesti Geoloogiakeskus 24,20 ha suurusele Tatramäe II uuringualale 31 puurauku, laboriuuringuteks võeti 76 proovi (Sinisalu, 2009).

Tatramäe II uuringuruum paikneb loode-kagusuunalisel Antsülusjärve (1 IVan) rannavallil, mis koosneb kruusast ja liivast.

Geoloogiline läbilõige: 17 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE QIV 0 – 1,8 m – Kasvukiht, harvem hästilagunenud puuturvas;

1 IVan 0,0 – 11,4 m – kruus, munakate ja veeristega, kruus on peen kuni jäme, valdavalt karbonaatse koostisega

1 IVan 0,0 – 8,5 m – liiv, kollane, segateraline, kvarts-päevakivi koostisega, kruusa vahekihikestega g/gIII 0,0 – 2,1 + m – liivsavimoreen, hall või tiheplastne aleuriit savi vahekihtidega

Uuringuruumi varu kinnitati KKM 15.02.2010.a. käskkirjaga nr 192 üheksas varuplokis (3.- 11. plokk) 20,66 ha suurusel pindalal. Seejuures on arvestatud Padise Vallavalitsuse korraldusega nr 285, millega kehtestati kohalikele Ohega, Jännimaa, Mägerna teedele 20 – 50 m laiused tervikud ning piirkondlikud puhvertsoonid. Teetervikute ja puhvertsoonide varu (8.- 11. plokk) kinnitati passiivse tarbevaruna (pT). Tatramäe II uuringuruumi varu oli järgmine: ehituskruusa aT – 520 tuh m³ (4. Ja 6. plokk) ja pT – 361 tuh m³ (9. Ja 11. plokk).

Hüdrogeoloogilised tingimused: Taotletava mäeeraldise läbilõikes on vettkandvateks kihtideks kruus ja liiv ning veepidemeks nende lamamiks olev moreen või tihe aleuriit. Kasuliku kihi lamam on absoluutkõrgusvahemikus 26,8 – 34,0 (keskm. 29,3 m). Uuringuruumi veekompleks on vabapinnaline, see toitub sadevetest. Veetase on maapinnast 0,6 – 10,4 m sügavusel, absoluutkõrgusvahemikus 28,9 – 33,5 m (keskm. 32,0 m). Veetaset isevooluliselt alandada pole võimalik. Peale kaevandamisele kuluva varu ammendamist kujundatakse kaeveala veekoguks.

5.2. Liiva ja kruusa varud

Tatramäe II uuringuruumi varu kinnitati KKM 15.02.2010.a. käskkirjaga nr 192 üheksas varuplokis (3.-11. plokk) 20,66 ha suurusel pindalal järgmiselt:

- ehitusliiva aktiivne tarbevaru 1,55 ha pindalal 35 tuh m³ (3. plokk, olemasoleva 2. ploki lamamis, allpool põhjavee taset); - ehituskruusa aktiivne tarbevaru 11,62 ha pindalal 411 tuh m³ (4. plokk, moodustab 71% 4. ja 5. ploki varust); - ehitusliiva aktiivne tarbevaru 11,62 ha pindalal 170 tuh m³ (5. plokk, moodustab 29% 4. ja 5. ploki varust); - ehituskruusa aktiivne tarbevaru 11,62 ha pindalal 109 tuh m³ (6. plokk, moodustab 34% 6. ja 7. ploki varust, allpool põhjavee taset);

18 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE - ehitusliiva aktiivne tarbevaru 11,62 ha pindalal 207 tuh m³ (7. plokk, moodustab 66% 6. ja 7. ploki varust, allpool põhjavee taset); - ehituskruusa passiivne tarbevaru 7,49 ha pindalal 264 tuh m³ (8. plokk, moodustab 60% 8. ja 9. ploki varust, teekaitsetervik); - ehitusliiva passiivne tarbevaru 7,49 ha pindalal 177 tuh m³ (9. plokk, moodustab 40% 8. ja 9. ploki varust, teekaitsetervik); - ehituskruusa passiivne tarbevaru 7,49 ha pindalal 8 tuh m³ (10. plokk, moodustab 4% 10. ja 11. ploki varust, allpool veetaset teekaitsetervik); - ehitusliiva passiivne tarbevaru 7,49 ha pindalal 184 tuh m³ (11. plokk, moodustab 96% 10. ja 11. ploki varust, allpool veetaset teekaitsetervik).

5.3. Kruusa iseloomustus ja kasutusalad

Kasulikuks kihiks on kruus ja segateraline liiv. Kasuliku kihi lamamiks on liivsavimoreen, savi või aleuriit. Kruusa ja liiva koostist iseloomustavad 76 proovi, sh 33 proovi kruusast ja 42 proovi liivast.

Kruusa koostis on järgmine: Alates Kuni Keskmine > 5 mm osakesi (kruus) 32,83% 84,77% 57,82% 5-0,05 mm osakesi (liiv) 12,61% 64,97% 39,12% <0,05 mm osakesi (savi ja tolm) 0,60% 10,66% 3,06%

Kruusa jämepurru lõimis on järgmine: >70 mm osakesi on 0 – 29,89% (keskm. 1,29%); 70 – 40 mm osakesi on 0 – 65,49% (keskm. 29,6%); 40 – 20 mm osakesi on 13,1 – 68,5% (keskm. 33,8%); 20 – 10 mm osakesi on 4,20 – 46,10% (keskm. 20,8%); 10 – 5 mm osakesi on 1,5 –

38,9% (keskm. 14,5%). Kruusa liivaosis peene- kuni ülijämeteraline - Pm 1,88 – 3,32 (keskm. 2,62%), sisaldab savi- ja tolmuosakesi 1,14 – 22,40% (keskm. 7,88%), täisjääk sõelal 0,63 mm on 17,74 – 87,38% (keskm. 56,48%). Kruus vastab ehituskruusa tingimustele ja sobib peale purustamist-fraktsioneerimist kasutamiseks ehitussegudes ja teede-ehituses.

Segateralise liiva koostis on järgmine: Alates Kuni Keskmine >5 mm osakesi (kruus) 0,00% 19,38% 5,28% 5-0,05 mm osakesi (liiv) 72,73% 99,02% 90,96% <0,05 mm osakesi (savi ja tolm) 0,75% 28,94% 3,75%

19 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

Segateraline liiv ja keskmiseteraline Pm 1,46 – 3,08 (keskm. 2,23), kvarts-päevakivi koostisega. Liiva lõimis on järgmine: täisjääk sõelal 0,63 mm on 4,45 – 89,71% (keskm. 37,20%) ning <0,16 mm osakeste sisaldus 1,41 – 16,87% (keskm. 6,68%), sh savi- ja tolmuosakesi 0,79 – 11,98% (keskm. 4,05%). Liiva filtratsioonikoefitsient on 7,65 – 42,59 m/ööp (keskm. 17,49 m/ööp). Liiva saab peale kruusaosakeste eraldamist kasutada teedeehituses ja ehitusliivana.

5.4. Pinna- ja põhjavee seisund ning kavandatava tegevuse mõju

Uuringuruumi veekompleks on vabapinnaline, see toitub sadevetest. Veetase on maapinnast 0,6 – 10,4 m sügavusel, absoluutkõrgusvahemikus 28,9 – 33,5 m (keskm. 32,0 m). Veetaset isevooluliselt alandada pole võimalik.

Mäetööd taotletaval mäeeraldisel ei saa olulisel määral mõjutada piirkonna veerežiimi, kuna kaevetööde käigus looduslikku veetaset ei alandata.

5.5. Taimestik

AS Kiirkanduri poolt taotletav Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldis paikneb Harju maakonnas Padise vallas Audevälja külas. Taotletav mäeeraldis piirneb lõuna poolt olemasoleva Tatramäe kruusakarjääri mäeeraldisega ning idast Keila ̶ Haapsalu tugimaanteega (Joonis 3). Lähiümbruses ei ole kaitsealasid ega kaitstavate taimeliikide arvelevõetud kasvukohti 2011. a ja 2012. a teostatud välitöö andmetel.

20 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

Joonis 3. Taotletava Tatramäe II mäeeraldise paiknemise skeem taotletava mäeeraldise piir aas-karukella (LK III kat) kasvukohad taotletava mäeeraldise piires 1 – 10 eksemplari 11 – 20 eksemplari aas-karukella kasvukohad taotletava mäeeraldise lähiümbruses 1 – 10 eksemplari 11 – 20 eksemplari 20 – 50 eksemplari

21 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

Foto 1. Palumets taotletava Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldise keskosas Välitööd taotletava mäeeraldise ala taimestiku iseloomustamiseks tehti peamiselt 2011. a. juunis-juulis, täiendavad tööd 2012. a. juunis. Suurem osa alast on kaetud palumetsaga, kus kasvavad keskmiselt 25 m kõrgused ning 25-30 cm rinnasdiameetriga männid, alumises rindes ka kuusk ja pihlakas (Foto 1). Põõsarindes esineb paakspuu, ala lääneosas ka toomingas ja sarapuu, puhmarinde moodustavad mustikas, pohl, kanarbik ja lillakas. Rohurindes on ohtramalt esinevateks liikideks karvane piiphein (Luzula pilosa), võnk- kastevars (Deschampsia flexuosa), mets-härghein (Melampyrum sylvaticum), mets-kurereha (Geranium sylvaticum), metsmaasikas (Fragaria vesca), harilik laanelill (Trientalis europaea) valendikel harilik maikelluke (Convallaria majalis), harilik kilpjalg (Pteridium aquilinum), harilik hiirehernes (Vicia cracca), valge madar (Galium album), ahtalehine põdrakanep (Epilobium angustifolium). Samblarinde moodustavad peamiselt harilik palusammal (Pleurozium schreberi) ja harilik laanik (Hylocomium splendens). Teeservades lisanduvad taimestikku keskmine ristik (Trifolium medium), harilik härghein (Melampyrum nemorosum), valge mesikas (Melilotus albus), sirplutsern (Medicago falcata), harilik põisrohi (Silene vulgaris), harilik tõrvalill (Lychnis viscaria), külmamailane (Veronica chamaedrys), harilik nurmenukk (Primula veris), harilik kerahein (Dactylis glomerata). Ka ainsa kaitsealuse liigina (III kategooria) kavandatava tegevuse alalt leitud aas-karukell (Pulsatilla pratensis) kasvab

22 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE peamiselt teeservadel (Foto 2). Taotletava mäeeraldise põhjaserval on kruusatee ääres raudosja (Equisetum hyemale) kogumik (Foto 3). Ala põhjaserval on mõnekümne aasta vanuseid raiesmikke, mis on looduslikul teel taasmetsastunud (Foto 4).

Taotletava mäeeraldise loodetipus on kuusik (Foto 5), kus alusmetsa moodustavad pihlakas, sarapuu ja vaher, puhmarinde mustikas ning rohurindes domineerivad harilik jänesekapsas (Oxalis acetosella), laanelill, leseleht, jänesesalat

Foto 2. Aas-karukell

23 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

Foto 3. Raudosja kogumik teeserval ala põhjapiiril

Foto 4. Vana raiesmiku ala põhjaosas

24 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

Foto 5. Kuusik taotletava mäeeraldise loodeotsas

Foto 6. Raiesmik ala idaserval Keila-Haapsalu maantee ääres

25 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

Foto 7. Endine heinamaa taotletava Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldise lõunaosas (Mycelis muralis), metsmaasikas. 2011. a. suvel kasvas kuusik ka ala idaotsas Keila-Haapsalu tee ääres, kuid 2012. talvel raiuti suurem osa sellest maha (Foto 6).

Taotletava Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldise lõunaosas on kasutusest välja langenud heinamaa (Foto 7), kus ohtramalt kasvavateks liikideks on mets-kurereha, sirplutsern, keskmine ristik, valge madar, hobumadar (Galium verum), harilik äiatar (Knautia arvensis), harilik raudrohi (Achillea millefolium), põldtimut (Phleum pratense), harilik kerahein, harilik nurmenukk, liht-naistepuna (Hypericum perforatum), harilik härghein, harilik tõrvalill, muulukas (Fragaria viridis), põld-kadakkaer (Cerastium arvense), hapu oblikas (Rumex acetosa), harilik piimjuur (Tragopogon pratensis), niiskemas lõunaservas ka ojamõõl (Geum rivale), kibetulikas (Ranunculus acris), harilik kortsleht (Alchemilla vulgaris), mets-harakputk (Anthriscus sylvestris), harilik naat (Aegopodium podagraria). Heinamaa põhjaserval kasvab hajusalt ka aas-karukella, kokku hinnanguliselt paarkümmend eksemplari. Aas-karukella leidub ohtralt teede ääres ning lagendike servadel ka taotletavast mäeeraldisest lõuna pool (Joonis 3).

26 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE 5.6. Loomastik

Keskkonnaregistri avaliku teenuse (www.register.keskkonnainfo.ee) andmetel jääb taotletav Tatramäe II kruusakarjäär Padise jahipiirkonda (JAHI000282), mis on 29460 ha suurune.

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas on registreeritud 19 linnuliiki – musträhn, linavästrik, võsaraat, punarind, musträstas, laulurästas, mustpea-põõsalind, aed-põõsalind, väike- põõsalind, pruunselg-põõsalind, mets-lehelind, väike-lehelind, salu-lehelind, pöialpoiss, harakas, metsvint, rohevint, siisike ja talvike. (Lisa 27).

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas esineb küllaltki tüüpiline rikkama alusrindega palumetsa linnustik, kus tooni annavad Eesti tavalisemad puistulinnud, kuid liigselt ega arvuliselt ei ole tegemist esindusliku alaga. Uuringualal olid eksperdi arvamusest lähtudes sagedasemad Eesti arvukaimad haudelinnud – metsvint, salu-lehelind ja punarind. Mitmel pool ala keskosas esines ka väike-lehelindu, laulurästast, musträstast ning noorendikes talvikest. Seevastu puistu äärealasid teede, lagendike ja raiesmiku servades asustasid väike-, aed-, pruunselg- ja mustpea-põõsalind. Juba tegutseval karjäärialal registreeriti toitu otsimas linavästrik ja harakas.

Kaitsealuste liikide poolest on analoogne palumetsa biotoop enamasti liigivaene, kuid seal võivad esineda öösorr ja nõmmelõoke. Konkreetselt antud uuringualal neid kahte kaitsealust liiki ei kohatud, küll aga planeeritavast kruusakarjäärist vahetult põhja pool tegutses üks musträhn. Musträhn kuulub nii III kaitsekategooriasse kui ka Linnudirektiivi /79/409/EMÜ) I lisa liikide nimekirja. Kuna musträhnile sobilik metsabiotoop on levinud ka uuringualal, siis kindlasti hõlmab tema toitumisala nii uuringuala kui ka väljaspool olevat sega- ja okasmetsa puistut. Pesa võimalikku asukohta aga uuringualal ei tuvastatud, seega asub see pigem uuringualast väljapool.

5.7. Tootmisjäätmete mõju keskkonnale

Kaevandamisjäätmekava koostamise vajadus tuleneb Jäätmeseaduse (RT I, 17.03.2011, 18) ja selle rakendusaktide nõuetest. Taotletava Tatramäe II mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 13,17 ha, siia kuulub 1,55 ha Tatramäe karjäärist (56202:002:0147), mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet ning 11,62 ha RMK Kloostri metskonna maatükist nr 41 (56202:002:0126), mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Mäeeraldise piiri määrab KKM 15.02.2010.a. käskkirjaga nr 192 kinnitatud aktiivse tarbevaru kontuur.

27 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE Mäeeraldise maavaraks on ehitusliiv ja ehituskruus, mida kasutatakse üld- ja teedeehitusel. Kaevandamisele kuulunud ala hilisem korrastamissuund on veekogu.

Kaevandamisjäätmekava koostamisel on lähtutud Jäätmeseaduse, mis on vastu võetud 28.01.2004 (RT I 2004, 9, 52) § 42¹ ning Keskkonnaministri määruse 09.11.2010 nr 56 „Kaevandamisjäätmekava käitlemise kord” (RT I 2010, 1) kehtestatud nõuetest.

Maapõueseaduse, vastu võetud 23.01.2004 (RT I 2004, 84, 572) § 25 lg 3¹ mõistes on Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldise piires kaevandamisjäätmeteks kasvukiht (muld). Tatramäe II mäeeraldise geoloogiline ehitud on järgmine:

Kasvukihiks on muld paksusega 0,2 – 0,6 m ning kasulikuks kihiks on liiv ja kruus paksusega 0,1 – 11,4 m. Kasuliku kihi lamamiks on liivsavimoreen, hall või tiheplastne aleuriit savi vahekihtidega. Mulla mahuks hinnati 2001 aasta uurimistööde käigus 47 tuh m³ (Toom, 2001). Liiva ja kruusa kaevandamine toimub kuni abs kõrguseni 32,0 m pealpool veetaset ja abs kõrguseni kuni 26 m allpool veetaset.

Enne mäetööde algust muld kooritakse ja vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse vallidesse (mäeeraldise nendesse osadesse, mille äärest puudub mets), millest osa (10 tuh m³) kasutatakse kaeveala veepealsete nõlvade haljastamise tarbeks ning ülejäänud osa ümbritseva ala haljastamise tarbeks. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal selle loodusliku niiskuse juures. Tagamaks aunade geotehnilist stabiilsust, silutakse nende küljed ja pealispind. Vabariigi valitsuse 06.02.2004.a. määrusega nr 102 kinnitatud jäätmete nimistu kohaselt on tegemist mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmetega, millele vastab nimistu kood 010102.

Mulla vallitamine mäeeraldise äärealale ei nõua suletud jäätmehoidlust ja järelvalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav muld on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete (sh raskmetallide) sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone (Keskkonnaministri määrus 11.08.2010 nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” RT I 2010, 57, 373 toodud suhtarv) ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu.

EÜ Komisjoni otsuse 30.11.2009, 2009/359/EÜ kriteeriumide järgi on materjal käsitletav kui püsijääde. Vastavalt Jäätmeseaduse § 35² lg 5 punktides 1 – 7 toodud asjaoludest. Mulla ladustamiskoha suhtes ei rakendata Jäätmeseaduse (RT I, 2004, 9, 52) § 1 lg 3² kohaselt jäätmehoidla sulgemise nõudeid. 28 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE Kruusa kaevandamise käigus toimub selle purustamine ja sõelumine erinevateks fraktsioonideks ja leiab kasutust üld- ja teedeehituses. Materjali jääke või rikastamisjäätmeid Jäätmeseaduse § 7¹ mõistes ei teki.

5.8. Kaitstavad objektid, vääriselupaigad

Kavandatava tegevuse maa ala ei paikne tiheasustusega alal, kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtivate seaduste, planeeringute ja arengukavadega. Ajaloolised ja kultuuriloolised objektid taotletaval mäeeraldisel ja selle lähiümbruses puuduvad, ~0,5 km mäeeraldisest edela suunas asub arheoloogiamälestisena arvel olev ohvriallikas „Ohu allikas“. Tatramäe II mäeeraldise teenindusmaa piiridesse ei jää looduskaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähimad looduskaitse objektid asuvad mäeeraldisest 270 m kaugusel läänes ning 700 m kaugusel põhjas II kategooria kaitsealuse liigi pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) kasvukohad.

Taotletavast Tatramäe II kruusakarjäärist umbes 450 m lõuna pool asub vääriselupaik (VEP nr.L00031), mille pindala on 0,54 ha. Selle kirjeldus - Perdi 56201:002:0067 er.2 Rinne 1:39Ks38Lm6Hb4Ku3Sa10Sa Alusmets: TM Perdi talu er.2. Pindala 0,5 ha Takseeritud 2002.a 80 aastane kase enamusega õrnas lohus, mis on liigniiske. Sealset surnud ja lamapuitu mitte eemaldada ning hoiduda majandamast. Seal asub 1313 Sinihelmika kasvukohatüüp (www.register.keskkonnainfo.ee).

Taotletavast Tatramäe II kruusakarjäärist umbes 450 m lõuna pool ja umbes 450 m lääne pool asub vääriselupaik (VEP nr.L00032), mille pindala on 0,78 ha. Selle kirjeldus – Perdi 56202:002:0067 er.1 Rinne 1:46SA18Hb15Lm7Lv2Ja2Ks10Ku. Järelkasv: 100Sa Alustems:SP, TM Perdi talu er.1. Pindala 0,8 ha. Takseeritud 2002.a. 80 aastane enamusegapuistu. Kasvukohatüüp vaheldub, kohati on SL (1161) tüüp. Sealset surnud ja lamapuitu mitte eemaldada ning hoiduda majandamast. Seal asub 1312 Angervaksa kasvukohatüüp (www.register.keskkonnainfo.ee).

5.9. Pinnase saastatus

Taotletavas Tatramäe II kruusakarjääris ei toimu pinnase saastatust – enne kaevandamist eemaldatakse mäeeraldiselt kattekiht, millest kuhjatakse vallidesse mäeeraldise nendesse nurkadesse, mille äärest puudub mets. Hiljem, kui kruusi- ja liiva varud on ammendunud, kasutatakse vallidesse kuhjatud kattekihti korrastamistöödel.

29 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE 5.10. Inimasustus ja kommunikatsioonid

Taotletava mäeeraldise lähiümbrus on hõredalt asustatud. Lähimad majapidamised jäävad mäeeraldisest enam kui 200 m kaugusele (Joonis 4).

Mäeeraldis piirneb läänes ja põhjas Ohega (nr 5620067), Mägarna (nr 5620094) ja Jännimaa (nr 5620015) kohalike teedega, idapiiriks on Keila-Haapsalu riigimaantee T-17 ning lõunapiiriks on Tatramäe kruusakarjäär (katastritunnus: 56202:002:0147) ja Kloostri metskonna maatükk nr 48 (katastritunnus: 56202:002:0127).

30 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

Joonis 4. Taotletava Tatramäe II kruusakarjääri ümbritsevad elamud

31 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE 5.11. Sotsiaalmajanduslik olukord ning majandustegevus

Kavandatava tegevuse sotsiaal-majanduslik mõju võib avalduda tööhõive suurenemises, kohalikule omavalitsusele täiendavate rahaliste vahendite laekumises jne.

28.02.2013 aasta seisuga elas Padise vallas 1780 elanikku, mis moodustas 0,32% kogu Harjumaa elanikest. Padise vald on suhteliselt hõreda asustusega piirkond – rahvastiku tihedus oli 2013.a. veebruari seisuga 4,8 inimest 1 km² kohta.

Majandustegevuse registri kohaselt on Padise vallas registreeritud 52, millest 50% tegeleb jae- ja hulgikaubandusega. Suuruselt järgmised sektorid on teenindus ja majutus, mis oma osakaalult moodustavad 13 % ning 10%. Ametlikult registreeritud töötajaid oli 2012.a aasta lõpus 66.

Padise vallas on 17.09.2011 seisuga hallatavateks asutusteks Padise Põhikool, Risti Põhikool, Padise valla lasteaed, Padise raamatukogu, Harju-Risti raamatukogu ning Padise rahvamaja. Padise valla 100% osalusega ettevõtted on OÜ Padise Soojus ning OÜ Padise grupp.

(Padise valla jäätmekava - http://padise.kovtp.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=5ff431b3-addc-4f8e-8f68- dc055be4d0d3&groupId=141606)

5.11.1. Padise vald

Padise vald on Harju maakonna läänepoolseim vald, mis asub Soome lahe lõunakaldal ja Tallinnast 45 km kaugusel Harku-Keila-Haapsalu maantee ääres. Padise vald asub Keilast 20 km ja Haapsalust 170 km kaugusel.

Padise valla pindala on 366,6 km², mis moodustab 8,5% Harjumaast ning on suuruselt 22. vald Eestis ja 3. vald Harjumaal. 2012 aasta seisuga elab Padise vallas 1810 elanikku.

Padise vallas on 24 küla: Alliklepa, Altküla, Audevälja, Harju-Risti, Hatu, Karilepa, Kasepere, Keibu, Kobru, Kurkse, Kõmmaste, Laane, Langa, Madise, Metslõugu, Määra, Padise, Pae, Pedase, Suurküla, Vihterpalu, Vilivalla, Vintse ja Änglema.

32 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE 5.11.2. Kinnisvara

Taotletava Tatramäe II mäeeraldise lähimad majapidamised (kinnisvara) on järgmised: Jännimaa, Seene, Mõnumäe, Männiku-Vanapere, Männiku-Uuetoa, Jaanimaa-Altpere, Kuuse, Vahtra, Kõrvetaga, Korjuse-Vanapere ja Pähkli talu.

6. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVID

6.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Kavandatavaks tegevuseks on ehitusliiva ja ehituskruusa kaevandamine Tatramäe maardla Tatramäe II mäeeraldiselt pindalaga 13,17 ha ning aasta keskmise kaevandamismääraga 25 tuh m³ ehitusliiva ja 35 tuh m³ ehituskruusa. Kaevandamise kestvuseks Tatramäe II mäeeraldiselt on planeeritud 15 aastat.

Enne maavara kaevandamise alustamist peab arendaja koostama kaevandamise arengukava, kus nähakse ette täpne maavara kaevandamise skeem.

Enne karjääri avamist toimub metsa raadamine ning kändude juurimine kaevandatavalt alalt. Tatramäe II karjäär avatakse Tatramäe kruusakarjääriga külgnevalt alalt. Kasvukiht kooritakse buldooseri või kopplaaduriga. Kasvukiht säilitatakse kaeveala korrastamiseks mäeeraldise teenindusmaal kuni 3 m kõrguste aunadena, mida mulla bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks ei tihendata. Kasvukihi aunade nõlva nurgaks võetakse suurim võimalik varisemisnurk (kuni 35°).Vastavalt Maapõueseaduse § 65 tohib kaevandamisloa omanik võõrandada kasvukihti ulatuses, mis ei ole vajalik kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks pärast kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks vajaliku mulla koguse fikseerimist korrastamisprojektis. Kasvukihi aunade pealispind ja küljed tuleb siluda. Mulla koorimine ja käitlemine ning korrastatud ala mullatamine peab toimuma vaheloata, kuival aastaajal ning mulla normaalse niiskuse juures.

Veepealse maavara kaevandamine toimub pöördkoppekskavaatoriga või kopplaaduriga umbes 3,5 m kõrguste astmetega, kusjuures astme kaevandamisel jäetakse ohualale kaitsevall, mis järgmise astme kaevandamisega ära laaditakse. Veepealse maavara kaevandamisel ekskavaatoriga seisab ekskavaator kaevandatava astangu peal ja kaevise ammutamine toimub alt üles. Veealuse maavara kaevandamisel ekskavaatoriga seisab ekskavaator kaevandatava astangu lael, ammutab kruusa ja tühjendab kopa kõigepealt karjääri põhjale valli. Vallis nõrgub kaevisest vesi. Seejärel laaditakse veest nõrutatud kruus purustus- ja sorteerimissõlme 33 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE kolusse või kallurile. Eraldi kaldteid pole veealuse maavara kaevandamise etapi jaoks vaja rajada, kuna kaldtee rajatakse eelmise astanguga. Ekskavaatoriga kaevandatavad veealused varud kaevandatakse ilma veetaset alandamata, kusjuures veealuse maavara kaevandamise ohutu sügavus ekskavaatoriga on umbes 3,0 m. Nõrutatud kaevise toimetab kopplaadur purustus- ja sorteerimissõlme kolusse või kalluri kasti.

Kaevise töötlemise alla kuulub kaevandatud materjali sõelumine ja purustamine. Kaevise sõelumine ja purustamine toimub vastavalt kliendi vajadustele. Kaevis purustatakse ja sõelutakse teatud fraktsioonidesse.

Kaevise laadimine ja ladustamine toimub eelkõige kopplaaduriga. Kopplaaduriga on laadimise kiirus oluliselt suurem võrreldes ekskavaatoriga. Samuti on kopplaadurile integreeritud kaal, millega saab täpselt teada laaditava materjali kogukaalu.

Joonis 5. Väljaveotee joonis Tatramäe II mäeeraldis 34 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE Keila-Haapsalu maantee Alajaam Elektriliin Tee Väljaveotee

6.2. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid

Kavandatava tegevuse alternatiivide pakkumine võimaldab leida erinevaid viise kavandatava tegevuse elluviimiseks. Alternatiivide käsitlemise eesmärk on parima võimaliku lahenduse leidmine ning nende paremusjärjestuse esitamine.

6.2.1. 0-alternatiiv. Tatramäe II kruusamaardlat ei võeta kasutusele (0-variant)

Nimetatud võimaluse korral Tatramäe kruusakarjääri ei laiendata ning kruusa kaevandamine lõpetatakse 2014. aastal, kui lõppeb AS Kiirkandur kaevandamise luba nr HARM-052. Taolise otsusega uuelt mäeeraldiselt kruusa ei kaevandata. Antud situatsioonis tuleks hinnata, kas kaevandamise lõpetamine toob kaasa suuremat kahju ümbritsevale keskkonnale ja sotsiaalmajanduslikule olukorrale või toob suurema kahju kaasa uue mäeeraldise kasutuselevõtt.

6.2.2. Alternatiiv 1. Kaevandamine kavandatust väiksemalt alalt

Planeeritult kaevandatakse kruusa Tatramäe II 13,71 ha suuruselt mäeeraldiselt 15-aastase kehtivusaja jooksul. Juhul, kui kaevandatakse väiksemalt alalt, siis jääb osa maavarast kaevandamata. Kuid arvestades keskkonnakoormust, ressursi jätkusuutlikku kasutamist ning muid mõjusid, tuleb hinnata tootmisala ning kaevandatavate mahtude vähenemise võimaluse otstarbekust vastavalt alternatiivide võrdlusele. Antud alternatiiv vähendaks keskkonnakoormust, sest lüheneb mäetööde kestvus. Teisalt võib see kaasa tuua ehituskruusa puudujäägi, mis omakorda viitab ehituskruusa puudujäägile ning see toob omakorda kaasa uute karjääriväljade kasutuselevõtu. Keskkonnaekspertide hinnangu alusel ei ole kaevandamine kavandatust väiksemalt alalt keskkonna seisukohalt säästlik ega jätkusuutlik.

6.2.3. Alternatiiv 2. Kaevandamine kavandatust väiksema kihi paksusega

Juhul, kui Tatramäe II mäeeraldisel rakendada kruusa ja liiva kaevandamist väiksema kihi paksusega, siis jääb samuti osa maavarast kaevandamata ning seda ei saa nimetada optimaalseks kaevandamiseks. Nimetatud alternatiivi ei saa pidada maavara kasutamise ning keskkonna seisukohalt säästlikuks ja jätkusuutlikuks. Kõige mõistlikum on maavara

35 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE kaevandada arendaja poolt taotletud mahus, sest antud situatsioonis oleks kaevandamismahtude vähendamine maavara raiskamine. Seega oleks otstarbekas kogu kaevandamisloas ettenähtud liiv ja kruus kaevandada ning peale seda ala korrastada.

6.2.4. Alternatiiv 3. Kaevandamine arendaja poolt taotletavas mahus

Esitatud kaevandamise alternatiivi puhul kaevandatakse 13,17 ha mäeeraldiselt aastase keskmise kaevandamismääraga 25 tuh m³ ehitusliiva ja 35 tuh m³ ehituskruusa. Kaevandamise kestvuseks Tatramäe II mäeeraldiselt on planeeritud 15 aastat.

7. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU

7.1. Mõju pinna- ja põhjaveele ning kaevudele

Hinnangu mäetööde mõjule ümbruskonna puur- ja salvkaevude veetasemetele ning põhjavee seisundile andis OÜ Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloog osakonna juhataja R. Perens (Perens, 2010, Lisa 28). Ekspertarvamus tugineb 1 km raadiuses oleva 19 puur- ja salvkaevude mõõtmisandmeil (mõõdeti veetase ja määrati vee olulisemad kvaliteedinäitajad), kus jõuti järelduseni, et veealune kaevandamine ei avalda negatiivset mõju piirkonna põhjavee seisundile ning et veealune kaevandamine (ilma veetaset alandamata) on ainus lahendus, mis välistab negatiivse mõju keskkonnale. Samas soovitati vältida piirkonnas uute kraavide rajamist, millised võivad alandada põhjavee taset salvkaevudes. Kaevude veetaset mõõdeti Mõnumäe talus (taotletavast karjäärist ~380 m lõuna pool), Männiku talus (taotletavast karjäärist ~350 m lõuna pool), Männiku-Uuetoa talus (taotletavast karjäärist ~330 m lõuna pool), Jännimaa talus (taotletavast karjäärist ~80 m lõuna pool), Vahtra talus (taotletavast karjäärist ~40 m loode pool), Põlde talus (taotletavast karjäärist ~130 m loode pool), Kuuse talus (taotletavast karjäärist ~215 m lääne pool), Seene talus (taotletavast karjäärist ~60 m lääne pool), Määra külas (taotletavast karjäärist ~1,7 km põhja pool) ja Männiku Vanapere talus, mis asub taotletavast karjäärist ~440 m lõuna pool. Kavandatav tegevus ei mõju negatiivselt pinna- ja põhjaveele ning kaevudele, sest kaevandamise käigus looduslikku veetaset ei alandata. Seda kinnitab ka 2010.a. R. Perensi poolt läbi viidud töö „Ekspertarvamus Tatramäe kruusamaardla piirkonna, sealhulgas Tatramäe II uuringuruumi kaevetööde mõjust põhjavee seisundile” (Lisa 28), mille kohaselt Veetaseme absoluutkõrgus oleneb eelkõige maapinna reljeefist. Suuremad absoluutkõrgused on Tatramäe II uuringuala lääneosas Audevälja-Kõmmaste tee ümbruses. Vastavalt reljeefi langusele alanevad ka

36 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE veetasemete absoluutkõrgused teest nii loode kui kagu suunas (Lisa 28-s olev joonis 2). Kaevude veetasemete absoluutkõrgused, mis jäävad vahemikku 30,0 – 36,5 m, on kõik Tatramäe II kruusakarjääri lamami kõrgusest (26 – 28 m) ülalpool. See tähendab, et karjäärist vee väljapumpamine seaks ümbruskonna salvkaevude seisundi ohtu ning kaeve ähvardaks kuivaksjäämine. Sellest tulenevalt on täiesti õigustatult lubatud nii tegutsevast Tatramäe karjäärist kui ka taotletavast Tatramäe II karjäärist kaevandada ainult veetaset alandamata veealuse kaevandamise meetodil. Kuna Tatramäe II kruusakarjäär rekultiveeritakse veekoguks, siis ei hakka see avaldama negatiivset mõju piirkonna kaevude veetasemele.

Vastavalt R. Perensi poolt läbi viidud tööle „Ekspertarvamus Tatramäe kruusamaardla piirkonna, sealhulgas Tatramäe II uuringuruumi kaevetööde mõjust põhjavee seisundile” (Lisa 28) saavad piirkonna puurkaevud vee Ordoviitsiumi veekompleksist, mis on Kvaternaari veekompleksist eraldatud tüseda liivsavist ja moreenist koosneva veepidemega. Kruusa ja liiva kaevandamine puurkaevude veele mingit mõju ei avalda. Läheduses töötavate Kruusa ja Tatramäe karjääride kogemus näitab, et veealune kaevandamine ei avalda negatiivset mõju piirkonna põhjavee seisundile.

Mõnumäe kinnistu detailplaneeringu menetluse käigus andis Eesti Geoloogiakeskus 2010.a eksperthinnangu „Eksperthinnang Padise vallas asuva Mõnumäe kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõjude kohta (vesi)”; Uuringu käigus selgitati ka töötava Tatramäe kruusakarjääri ja Mõnumäe kinnistu detailplaneeringu elluviimisega seonduvaid probleeme piirkonna põhjavee seisundile, sealhulgas veekogu rajamise võimalikkust Mõnumäe kinnistule. Ekspertarvamuse kohaselt ei avalda veekogu rajamine Mõnumäe kinnistule märgatavat mõju piirkonna elanike salvkaevudele.

Keskkonnamõju hindamise käigus 2012.a mõõdeti maikuus ekspertide poolt plaanitava Tatramäe II mäeeraldise ümbruses olevate kaevude veetaset (Tabel 1). Mõõtmised viisid läbi ja kaevude aktid (Lisa 26) nende seisunditest koostasid eksperdid Mall Orru ja Heli Milvek. Kui omanik elas talus alaliselt, siis teostati mõõtmine tema juuresolekul ning aktid allkirjastati. Tabel 1-st on näha, et veetasemed kevadel (mais) on üsna head (0,3 – 1,5 m). Kõige madalas veetase oli Seene talus ning kõige kõrgem Männiku talus. Soovitame lisada maavara kaevandamise loa eritingimuseks, et enne allpool põhjavee taset kaevandamist tuleb kuival perioodil mõõta ümbruskonna kaevudes (raadiusega 1 km) veetasemed.

37 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

Tabel 1. Taotletava Tatramäe II mäeeraldise lähiümbruses asuvate kaevude andmed kevadel

38 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

Tabel 2. Taotletava Tatramäe II mäeeraldise lähiümbruses asuvate kaevude andmed sügisel

39 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE 7.2. Mõju taimestikule ja vääriselupaikadele

Kavandatava karjääri teenindusmaa piires ning selle vahetus läheduses ei paikne looduskaitse ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Lähimad looduskaitse objektid asuvad mäeeraldisest 270 m kaugusel läänes ning 700 m kaugusel põhjas.

Enne kaevandamist taotletaval Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldisel istutatakse ümber III kaitsekategooria taimeliigi Aas-karukella eksemplarid vastavalt Vabariigi Valituse kaitsealuse liigi isendi ümberistutamise korra määrusele nr 248 (vastu võetud 15.07.2004) § 3. Seega puudub negatiivne mõju antud III kaitsekategooria taimeliigile kaevandamise ajal.

7.3. Mõju loomastikule

Taotletava mäeeraldise Tatramäe II mäeeraldis jääb Padise jahipiirkonda. Taotletava mäeeraldise ümber jäetakse mets, mis võimaldab metsloomadel seal vabalt liikuda. Linnustiku puhul mõjutab kavandatava tegevuse algfaas neid negatiivselt metsa raadamisest tingitud pesitsus- ja toitumisalade kadumine.

Lähtudes linnustiku eksperdi aruandest „Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldise kasutuselevõtuga seotud ala linnustik ja võimalikud keskkonnamõjud linnustikule” (Lisa 27) mõjutab kavandatava tegevuse algfaasis ala linnustikku negatiivselt metsa raadamisest tingitud pesitsus- ja toitumisalade kadumine.

Kavandatava tegevuse tööfaasis hävivad järk-järgult (kui kasutatakse leevendusmeedet, et metsaraadamine toimub väljaspool linnustiku pesitsusaega 15. august – 1. aprill) puistulindudele sobivad biotoobid alal, mistõttu mõju on ergalt negatiivne. Karjääri naabruses pesitsevaid puistulinde karjäärist tuleb müra oluliselt ei mõjuta (Lisa 27). Karjääri seintesse ning pikemalt seisma jäänud liiva- ja kruusahunnikutesse võivad pesitsema asuda linavästrik ja kivitäks ning sobivatel tingimustel ka koloniaalne kaldapääsuke, kes kuulub III kaitsekategooriasse ning on Eestis tugevalt kahaneva arvukusega liik. Kaldapääsukesed pesitsevad kolooniatena, uuristades kümned pesakoopad sobivate looduslike (liivakivipaljandid ja paepaljandite praod) ja tehislike paljandite (liiva-, kruusa- ja lubakivikarjääride seinad) ja kuhjade (kõrged paekivisõelmetest kuhjad, kõrged liivahunnikud) seintesse.

40 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE 7.4. Mõju inimese heaolule ja tervisele

Peamiseid negatiivseid mõjusid inimeste heaolule ja tervisele põhjustab maavara kaevandamisel ning selle fraktsioneerimisel tekkiv tolm ja müra. Teatud määral ka mäemasinatest ja transportautodest tekkiv õhusaaste ning teetolm. Mõjutatud on ka inimesed, kes töötavad karjääris.

Maavara kaevandamise ja laadimisega kaasnev müra tase ei tohi ületada päeval 55 dB ja öösel 45 dB. Kõrgem müra tase võib avaldada teatud mõju loomastikule ning inimeste tervisele ja heaolule. Arvestada tuleb sellega, et kaevandamistööd toimuvad ainult päevasel ajal. Öösel kaevandamist ei toimu, mis võimaldab loomadel rahulikult liikuda ning inimesi ei häirita magamise ajal.

Arvestades, et kaevandamise käigus võetakse tarvitusele leevendavaid meetmeid, mis takistavad müra ja tolmu levikut väljaspool mäeeraldise piire, siis mõju inimese heaolule ning tervisele on minimaalne.

Antud väidet tõestab ka Alkranel OÜ poolt koostatud eksperthinnang „Eksperthinnang Tatramäe kruusakarjääri mõjude kohta tulevikus lähedusse jäävate elamute ja puhkealade suhtes“, mis koostati Mõnumäe detailplaneeringu menetluse raames. Arvamus anti lähtudes asjakohastest keskkonnatingimustest. Eksperthinnangu koostaja ei tuvastanud selliseid aspekte, mis oleksid vastuolus tervisekaitsenõuetega ja seega ei ole otsest vajadust täiendavate nõuete seadmiseks või meetmete rakendamiseks. (Lisa 36)

7.4.1. Tolmu ja müra mõõtmiste metoodika ja teostajad

Tolmu mõõtmine

Peente tahkete osakeste PM10 mõõtmine viidi läbi vastavalt Välisõhu kaitse seadusele (RT I, 31.12.2010, 31) ja Välisõhu saastatuse taseme määramise korrale (KM 22.09.2004., kehtiv redaktsioon 12.04.2006., RTL 2006, 33, 591). Peente tahkete osakeste PM10 mõõtmiseks kasutati Dust Trak II HC tolmu analüsaatorit. Tolmu analüsaator asetati 1,5 m kõrgusele jalgadele. Igas mõõtmispunktis mõõdeti peeneid osakesi 60 min.

Müra mõõtmine

Müra mõõdeti vastavalt Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodile (RTL 2002, 38, 511). Müra mõõtmisel kasutati mürameetrit TES 1254. Igas mõõtmispunktis mõõdeti 60 min.

41 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE Tolmu ja müra mõõtmisi viis läbi Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi töötaja Ain Anepaio.

Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise projekti koostamise vastutav spetsialist (KKP000002). Veeuuringut teostava proovivõtja litsents 939/11 ja 940/11. Hüdrogeoloogiliste tööde litsents nr. 301. Keskkonnamõju hindamise (KMH) litsents, KMH0125. Geodeetilised ja kartograafilised tööd, 660 MA.

7.4.2. Tolm

Peamised negatiivsed mõjud inimese tervisele kruusa kaevandamisel on karjäärialal tekkiv tolm ja müra.

Põhiline osa tolmust tekib kruusa ammutamisest, purustamisest ning sõelumisest. Et teada saada kui suur on tolmusisaldus õhus, teostati tolmu mõõtmised analoogilises Kiviõli Keemiatööstusele kuuluvas Kolustre kruusakarjääris (katastritunnus: 49802:001:0138) 05.09.2011. Kiviõli Keemiatööstuse kruusakarjäär sai valitus, kuna karjääris kasutatakse maavara kaevandamisel analoogseid masinaid ning kivimi keemiline omadus on sarnane Tatramäe kruusakarjääri omaga. Taotletavas Tatramäe II kruusakarjääris polnud võimalik tolmu mõõta, sest välitöö perioodil kaevandamist ei toimunud. Kiviõli Keemiatööstuse kruusakarjäär sai valitud analoogiliseks karjääriks, sest seal mõõdeti tolmu kuival ja päiksepaistelise ilmaga ning selline ilm annab võimaluse mõõta maksimaalseid tolmu koguseid. Mõõdeti kahes punktis: purusti kõrval ja 100 m purustist alla tuult. 09.05.2011 mõõdeti tavaliiklusega tekkivat tolmu Tatramäe kruusakarjääri kõrval oleval maanteel. Peente tahkete osakeste PM10 mõõtmine viidi läbi vastavalt Välisõhu kaitse seadusele (RT I, 31.12.2010, 31) ja Välisõhu saastatuse taseme määramise korrale (RTL 2006, 33, 591). Peente tahkete osakeste PM10 mõõtmiseks kasutati Dust Trak II HC tolmu analüsaatorit.

Tolmu analüsaator asetati 1,5 m kõrgusele jalgadele. Mõõtmispunktis mõõdeti peeneid osakesi 60 min. Vastavalt mõõtmistulemustele oli peenefraktsioonilise tolmu (peened osakesed väiksemad kui 10 μm, PM10) sisaldus välisõhu tööperioodil 60 minuti keskmisena 0,011 mg/m3. Sellise tolmu piirnormiks ööpäeva keskmisena on töökeskkonnas 0,5–2 mg/m3 ja elukeskkonnas 0,05 mg/m³. Kui me võtame tööajaks tootmisperioodil kuni 8 tundi ja keskmiseks taustkontsentratsiooniks maal 0,01 mg/m3 (Lahemaa andmetel), siis võib kontsentratsioon tõusta kuni 0,19 mg/m3. Arvutused viidi läbi tolmu analüsaatori tarkvaraga TrakPro. Vastavalt Keskkonnaministri 15.07.2011.a. määrusele nr 43 "Välisõhu saastatuse

42 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad" on seda aasta jooksul lubatud ületada 35 korral ning aasta keskmine lubatud väärtus on 0,04 mg/m3. Tolmu tekib ka kruusa laadimisel. Kuna kruusa laadimine on vähem tolmavam tegevus, siis on tekkivad tolmukogused siin väiksemad. Tolmu eraldub ümbritsevasse keskkonda ka kruusa transpordil karjäärist objektidele. Kruusa transport toimub maanteekalluritega. Sellest tingitult on mõjutatud inimesed, kes elavad tootmisala vahetus läheduses. Et lenduva tolmu hulk on võrdeline kalluri kiirusega, siis peaks kalluri kiirus tootmisalal olema minimaalne (30 km/h). Tolmu levik on pöörvõrdelises seoses kaugusega selle allikast ning selle leviku kaugus on eksponentsiaalses seoses – seega tolmu kriitilised kogused levivad vaid tekkeallika lähedal (Joonis 6, Joonis 7). Tolmu modelleerimisel arvestati järgnevaid aspekte:

 välitöödel mõõdetud tulemusi  metsa mõju  aastast tuulesuunda ja tugevust (EMHI)  puistangud kõrgusega 3 m

Mudelis on karjääri paigutatud üks ekskavaator, üks mobiilne purusti ja üks kallur (Joonis 6). Masinate poolt tekitatav tolmu kogus on võetud välitöödelt saadud tulemustest (purusti kõrval, ilma abimasinate mõjuta). Mäeeraldise piirile, kus puudub mets, on modelleeritud mullavallid. Modelleerimise tulemusel on näha, et tolmu kogus 300 m kaugusel on alla lubatud normi (Joonis 6).

Lisaks modelleeriti ka kumulatiivne tolmu mudel, kus taotletav Tatramäe II kruusakarjäär tervenisti on tolmuallikas (Joonis 7). Selle mudeli juures tuleb arvestada sellega, et tolmuallikad on ikkagi masinad ja lähtudes mudelitest, kus tolmuallikad on masinad eraldi (Joonis 6). Joonis 6 on näha siiski 3 tolmuallikat, sest tolmu tekitavad masinad paiknevad nendes karjääriosades, kuid tegu on siiski mudeliga, kus on modelleeritud terve karjääriala tolmuallikana. Joonis 7-l on karjääriala märgitud ühtse tolmuallikana, sest tegu on kumulatiivse mudeliga ning erinevad mõjud kumuleeruvad.

Tatramäe II (katastritunnus 56202:002:0126), Kruusa (katastritunnus 56202:002:0082) ja Audevälja (katastritunnus 56202:002:0083) karjääride tolm levib karjääri mäeeraldisest kuni 300 m kaugusele. Kuna Tatramäe II karjäär asub Kruusa ja Audevälja karjääridest kaugemal kui 300 m, siis karjääride tolmud ei ühine ühtseks tolmu koguks. Ühtse tolmuallikana saab

43 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE lugeda Audevälja ja Kruusa karjääre. Tolmu levik võib häirida Jännimaa katastril olevaid hooneid. Häirivus võib tekkida kui puhub põhja tuul.

Võttes aluseks teadaolevad faktid, võime väita, et aasta keskmisena ei ole tolm ohtlik ümberkaudsete elanike tervisele. Küll on sellel aga teatud perioodidel kindlasti häiriv mõju. Seega on oluline rakendada leevendavaid meetmeid tolmu leviku tõkestamiseks ümberkaudsete taludeni.

Joonis 6. Tolmu levik karjääris

44 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

Joonis 7. Tolmu kumulatiivse mõju mudel

7.4.3. Müra

Tatramäe II kruusakarjääri võimaliku kumulatiivse müra hindamiseks koostati müra mudel (Joonis 9), mida kalibreeriti müra mõõtmiste abil. Kalibreerimiseks mõõdeti liiklusmüra 09.05.2011 Tatramäe kruusakarjääri kõrval oleval maanteel ja masinate müra Kiviõli Keemiatööstusele kuuluvas kruusakarjääris 05.09.2011. Kiviõli Keemiatööstuse kruusakarjäär sai valitus, kuna karjääris kasutatakse maavara kaevandamisel analoogseid masinaid ning kivimi keemiline omadus on sarnane Tatramäe kruusakarjääri omaga. Müra mõõdeti vastavalt määrusele „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (RTL 2002, 38, 511). Müra mõõtmisel kasutati mürameetrit TES 1254. Mõõtmispunktis mõõdeti 60 min. Müra modelleerimiseks kasutati müra modelleerimise tarkvara CadnaA 4.1.

Müra modelleerimisel arvestati järgnevaid aspekte:

 masinate müra, mis tekib kruusa kaevandamisel ja töötlemisel  metsa mõju  transpordi müra  puistangud kõrgusega 3 m 45 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE Mudelis on karjääri paigutatud üks ekskavaator, üks mobiilne purusti ja üks kallur. Masinate müratasemeks on võetud - ekskavaator 80 dB, mobiilne purusti 90 dB ja kallur 70 dB (Caterpillar Performance Handbook). Mäeeraldise piirile, kus puudub mets, on modelleeritud puistangud, mis moodustatakse katendist. Modelleerimise tulemusel on näha, et karjääri müra sumbub enne elamuid alla 40 dB. Võrdluseks võib tuua vaikse vestluse, mis annab müratasemeks 40 dB. Töö käigus modelleeriti ümbruskonna kumulatiivne müra mudel (Joonis 10). Modelleerimisel arvestati liiklusega, Tatramäe, Kruusa ja Audevälja II karjääridega. Tugimaantee liiklussagedus on võetud Maanteeameti aastaraamatust 2012 (1000 masinat/ööp). Modelleerimise juures on arvestatud ka 30 lisa masinaga päevas. Kõikidesse karjääridesse on asetatud üks ekskavaator (80 dB) ja üks kallur (70 dB), mobiilne purusti (90 dB). Mudelilt on näha, et karjääride poolt tekitatav müra on marginaalne. Peamine ümbruskonna müraallikas on maantee ja kõrvalteed.

Lisaks modelleeriti ka mudel, kus taotletav Tatramäe II kruusakarjäär tervenisti ongi müraallikas (Joonis 11). Selle mudeli juures tuleb arvestada sellega, et müraallikad on ikkagi masinad ja lähtuda mudelitest, kus müraallikad on masinad eraldi (Joonis 9 ja Joonis 10). Müra mõõtmised teostati 09.05.2012 (Joonis 8). Mürataseme piirnormid elukeskkonnas on määratud Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Selle alusel on eluruumides lubatud 40 (35) dB päeval ja 30 dB öösel. Tatramäe II müra mudeli põhjal jääb müratase lähimate elumajade tsoonis allapoole siseruumides lubatud 40 (35) dB (Joonis 9). Võrreldes kehtestatud piirnormidega, jääb üldine mürataseme foon piirtasemest väiksemaks. Müratasemete vähendamiseks majade läheduses tuleb viia tegevuste hulk miinimumini ning rajada mullavallid. Kuigi mürataseme mõõtmised näitavad minimaalseid mõjusid ja ei ületa kehtestatud norme, võib kruusakaevandamisel tekkiv müra läheduses elavaid inimesi siiski häirida. Häirivusena mõistetakse rahulikust meeleseisundist erinevat ebameeldivustunnet. Müra sumbuvust metsas on kirjeldatud Tabel 3-s.

Tabel 3. Müra sumbuvus metsas

(Environmental noise - http://www.nonoise.org/library/envnoise)

46 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

Joonis 8. Tolmu ja müra mõõtmine mõõtmispunktis

Joonis 9. Tatramäe II müra mudel

47 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

Joonis 10. Kaevandamise kumulatiivse müra mudel Tatramäe II (katastritunnus 56202:002:0126), Kruusa (katastritunnus 56202:002:0082) ja Audevälja (katastritunnus 56202:002:0083) karjäärid tõstavad karjääride vahelisel alal müra taseme taustafoonist 10 dB võrra kõrgemale. Karjääride vahelisele alale jäävates eluhoonete ümber on karjääride töö kuulda ja võib olla häiriv kuid ei ole tervisele kahjulik. Samuti tõuseb müra foon ka 900 m kaugusel karjääride kolmnurgast väljapoole. Karjääride vahelisel alal tõstab müra ka Keila-Haapsalu tee. Maantee mõju on kuni 200 m teeteljest vabas looduses.

48 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

Joonis 11. Taotletav Tatramäe II kruusakarjäär kui suur müraallikas

Joonis 12. Kaevandamise kumulatiivne müra mudel koos Mõnumäe veekogu rajamisega

49 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

Joonis 13. Kaevandamise kumulatiivse müra mudel koos katendivallidega ja ilma kõrghaljastuseta (metsata)

Joonis 14. Tolmu kumulatiivse mõju mudel koos Mõnumäe veekogu rajamisega

50 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

Joonis 15. Tolmu kumulatiivse mõju mudel koos katendivallidega ja ilma kõrghaljastuseta 7.4.4. Vibratsioon

Kuna kruusa kaevandamine hakkab toimuma taotletavas Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldisel ainult ekskavaatoriga ning mitte puur-lõhketöödega, siis ei kaasne kaevandamisega vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbruskonnale.

7.4.5. Õhusaaste

Karjääris töötav ekskavaator (käivitub diiselmootoriga) eraldab heitgaase, mille kogus on võrreldav igapäevaste analoogsete mehhanismidega (traktor, kombain, veoauto jne).

7.4.6. Väljaveoga seotud transpordikoormuse mõju

Vastavalt Padise Vallavalitsuse 05.10.2009 nr 285 korraldusele on lubatud kasutada kaevandavate materjalide veoteeks vedu mööda Jännimaa teed nr 5620015 suunaga Keila- Haapsalu riigimaanteele nr 17 (Lisa 11).

Üldiselt on kaevandatud maavara veost tingitud transpordi sagedus päevas 10 kallurautot, kuid kui materjali nõudlus suureneb, siis on päevane transpordi sagedus 25 – 30 autot.

Väljaveo teel liiklevad kallurautod kujutavad Audevälja küla elanikele sama suurt ohtu nagu ka teised sellel teel liiklevad sõiduautod, olenemata sellest, et kallurautod on suuremad. 51 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE Olenevalt transpordikoormusest, võib väljaveotee muutuda auklikuks ja hakata lagunema. Arendaja kohuseks on hoida väljaveotee korras.

7.4.7. Töökeskkond

Taotletava Tatramäe II karjääri töötajad puutuvad võrreldes ümberkaudsete elanikega palju enam kokku tolmu ja müraga. Ettevõte on kohustatud muutma töökeskkond võimalikult terviseohutuks ning võimaldama töötajatele isikukaitsevahendite kasutuse.

7.4.8. Kokkuvõte tervisemõjuritest

Kõige olulisemateks tervisemõjuriteks peetakse tolmu ja müra. Karjääris tekkivad tolm ja müra mõjutavad inimese heaolu ja tervist nii mäeeraldise piires kui ka selle vahetus läheduses. Sellejaoks peab ettevõte tagama töötajatele võimalikult terviseohutu töökeskkonna ja isikukaitsevahendite kasutamise.

7.5. Mõju kultuuripärandile

Muinsuskaitselised piirangud ja kultuurimälestised kavandataval alal puuduvad, kuid ~0,5 km kaugusel edela suunas asub arheoloogiamälestisena arvel olev ohvriallikas „Ohu allikas”. Mäetööd ei tohiks arheoloogiamälestisele mitte mingisugust mõju avaldada. Audevälja küla on Harju maakonna teemaplaneeringus „Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” nimetatud 30 Harjumaa algupärase ajastumaastiku hulka. Ajastumaastike mõiste vastab traditsioonilise kultuurmaastiku mõistele. Audevälja küla on hästi säilinud külamaastik, mille dominant on Möldre tuuleveski. Tegemist on 1885 aastal ehitatud puidust (nn. hollandi tüüpi) tuuleveskiga. Kolmekorruseline veski on paekivist soklil, seinad on vooderdatud vertikaallaudisega. Antud veski asub taotletavast Tatramäe II mäeeraldisest üle 1 km kaugusel lõuna suunas (Foto 8).

Möldre tuuleveski pärineb 19. sajandist ning see on registreeritud 15.04.1997 kinnismälestiseks vastavalt Kultuuriministri 30.08.1996.a. määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” (RTL 1997, 5, 27) ning liigitatud ehitismälestiseks. Mälestise registri number on 2916.

Vastavalt Harju maakonna teemaplaneeringus „Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” punktis 3.2.4 Mõjud ja soovitused toodust on Audevälja külamaastiku ohuteguriteks ehitustegevus ning looduslikud protsessid.

52 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE Audevälja külas on algupärane ajastumaastik säilinud olemasoleva Keila-Haapsalu maantee vahetus läheduses ning olemasoleva hoonestuse läheduses. Seega ei kattu taotletav mäeeraldis ajastumaastikuga. Planeeritav tegevus ei avalda mõju ei maastikule, ega ka Möldre veskile ning ohvriallikale „Ohu allikas”, kuna taotletavas Tatramäe II kruusakarjääris ei toimu kaevandamine puur-lõhketöödega ning kaevandamise käigus ei alandata veetaset.

Padise valla üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.4.3 on toodud tähelepanu väärivad kultuuri-, maastiku-, (loodus-) ja külamiljööga alad. Antud alad on märgitud üldplaneeringu kaardile (Lisa 37). Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale ning kaardile ei kattu taotletav mäeeraldis eelpool nimetatud aladega.

Foto 8. Möldre tuuleveski restaureerimise lõpetamisel (2004 aasta)

53 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

Joonis 16. Ohvriallika "Ohu allikas", Möldre veski ja Tatramäe II mäeeraldise paiknemine Tatramäe II taotletava mäeeraldise asukoht Taotletava Tatramäe II mäeeraldise piir

54 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

7.6. Mõju hoonetele ja rajatistele

Negatiivset mõju hoonetele ja rajatistele ei tohiks tekkida, kuna kaevandamise tehnoloogiana ei kasutata puur-lõhketöid. Kruusa ja liiva väljatakse Tatramäe II taotletaval mäeeraldisel ekskavaatoriga.

7.7. Mõju sotsiaalmajanduslikule olukorrale ja kinnisvarale hindadele

Sotsiaalmajanduslikule olukorrale avaldab mõju asjaolu, et kruusa ja liiva kaevandamisega kaasneb valla elanikele uusi töökohti (valvurid ja autojuhid). Kruusakarjääri rajamine toob kaasa ka kohalikule omavalitsusele täiendavate rahaliste vahendite laekumise (ressursimaks), mida saaks kasutada piirkonna arendamiseks.

Kinnisvara hindadele avaldab kõige enam mõju füüsilised tegurid (tolm, müra). Kuid, kuna kaevandamise käigus võetakse tarvituseleerinevaid leevendavaid meetmeid, siis nende mõju on minimaalne. Arvestades, et taotletava mäeeraldise kõrval asub olemasolev karjäär, siis võib eeldada, et olemasoleva tegevusega Tatramäe maardlas on juba lähipiirkonna kinnisvara hindadele eelnevalt mõju avaldatud ja kavandatava tegevusega ei kaasne olulist täiendavat mõju.

Peale maavara kaevandamise lõpetamist tõusevad kinnisvara hinnad, kuna kaevandamisega rikutud maa-ala korrastatakse hiljem veekoguks, mis saab olema Audevälja külale puhke- ja supluskohaks ning oleks valla elanikele heaks puhkamisvõimaluseks.

Taotletava Tatramäe II kruusakarjääri rajamine ei mõju negatiivselt valla inimeste puhkamisvõimalustele. Padise valla arengukava peatükk 5.2.3.5 (http://padise.kovtp.ee/documents/141606/233053/Padise+valla+%C3%BCldplaneering+2002 .pdf) on kirjas, et valla olulisemad puhkealad paiknevad mererannikul. 40 km pikkusest mererannikust moodustavad puhkealad 26,6 km. Tuntumad supelrannad vallas on Keibu ja Alliklepa rannad. Rannikule on rajatud mitmeid asutuste puhkekodusid ning suvilaid. Rannik on olnud populaarne ka suvilate ja suvekodude rajamise kohaks. Lisaks mererandadele on olulise tähtsusega puhkepiirkonnad – Padise puhkeala (klooster-mõislinnamägi koos ümbritseva metsa ja kloostri jõega) ning Vihterpalu metsad ja rabad koos Tänavjärvega.

Padise valla elanikud on harjunud taotletava mäeeraldise piires kasutama seda ala marja- ja seenemetsana. Kui taotletav ala võetakse kasutusele, siis säilib marja- ja seenekorjamisvõimalus ka väljaspool mäeeraldise piire. Arvestades asjaolu, et RMK

55 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE (Riigimetsa Majandamise Keskus) võtab nagunii tulevikus metsa maha, siis sellisel juhul hävib marja- ja seenemets nagunii. Marja- ja seenekorjamisvõimalus väheneb nii suures ulatuses, kui suur on taotletav mäeeraldis. Marja- ja seenemets jätkub ka karjäärist põhja poole Kõmmaste suunas.

Positiivse sotsiaalmajandusliku mõjuna saab veel välja tuua asjaolu, et väärtuslikku ja kvaliteetset teedeehitusmaterjali hakatakse saama lähedamalt.

8. KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS KEHTIVATELE PLANEERINGUTELE JA ARENGUKAVADELE

Tatramäe II taotletavas kruusakarjääris on seatud eesmärgiks ehituskruusa ja ehitusliiva kui ressursside säästlik kasutamine ja kaevandamisega rikutud ammendatud alade korrastamine (rekultiveerimine). Karjääris kaevandatakse maavara Padise vallas teedeehituses ja ehituses kasutamise eesmärgiga.

Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldise kasutuselevõtt ei hoia küll looduskeskkonda puutumatuna, kuid kaevanduskeskkond hoitakse korras ning seda kasutatakse inimeste majandusliku heaolu hüvanguks. Pärast kruusa ja liiva kaevandamist ala korrastatakse ning tootmisala kujundatakse veekoguks. Võttes eesmärgiks kvaliteetse looduskeskkonna ja sotsiaalmajandusliku edukuse, on arvestatud ka asjaoluga, et kavandatav tegevus on kooskõlas valla arengukavaga.

Vastavalt „Padise valla olulisemad projektid aastateks 2012 – 2016” on vajalik Keila- Haapsalu riigimaantee Vasalemma-Kasepere lõigu rekonstrueerimine, Kurkse tee katmine kõva materjaliga, oluliste riigi- ja kohalike teede muutmine tolmuvabaks. Samuti on vaja rekonstrueerida Kolviku-Nina-Alliklepa, Aruküla teid, Suurküla ringteed, Harju-Risti kergliiklusteed, Alliklepa ja Väike-Kibru teelõiku Vihterpalust MV Wool kalatööstuseni. Taotletavast Tatramäe II kruusakarjäärist saaks vajalikku materjali selleks, et kasutada seda teedeehituses (http://padise.kovtp.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=6aeffe8b-b4a7- 41d3-a869-5d0c8dfabca0&groupId=141606).

Veljo Männiste poolt koostatud „Padise valla maavarade kasutamise kontseptsioon” 2001.a. töös on käsitletud ka Tatramäe kruusamaardlat, mille kohaselt kaevandamisluba karjääril veel ei ole, kuid edaspidiseks arenguks tuleb kaaluda varude laiendamist koos kaevandamisloa vormistamisega. (Lisa 29)

56 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE Padise valla üldplaneering on kehtestatud Padise Vallavolikogu 25.04.2002 määrusega nr 35. Üldplaneeringu kohaselt ei ole taotletava mäeeraldise alale määratud sihtotstarvet, kuid vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele on antud alal tegemist maatulundusmaaga. Samuti ei tulene kaevandamisele piiranguid Padise valla üldplaneeringu seletuskirjast. Seega ei ole kavandatav tegevus Padise valla üldplaneeringuga.

Padise valla üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.4.3 on toodud tähelepanu väärivad kultuuri-, maastiku-, (loodus-) ja külamiljööga alad. Antud alad on märgitud üldplaneeringu kaardile (Lisa 37). Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale ning kaardile ei kattu taotletav mäeeraldis eelpool nimetatud aladega.

9. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS

9.1. Kavandatav tegevus

Kavandatavaks tegevuseks on Harju maakonnas Padise vallas Audevälja külas kohaliku tähtsusega Tatramäe kruusamaardlast karjääriviisiliselt ehitusliiva ja ehituskruusa kaevandamine 13,17 ha suuruselt mäeeraldiselt. Tegevuse eesmärgiks on avada karjäär teede- ja tsiviilehituseks vajaliku ehitusliiva ja ehituskruusa kaevandamiseks. Kaevandatav materjal purustatakse ja fraktsioneeritakse, misjärel leiab see kasutamist Padise valla ja naabervaldade (50 km raadiuses mäeeraldisest) teede- ja tsiviilehituses. Kaevandamise loa taotlejaks on AS Kiirkandur. Mäeeraldis piirneb läänes ja põhjas Ohega (nr 5620067), Mägarna (nr 5620094) ja Jännimaa (nr 5620015) kohalike teedega, idapiiriks on Keila-Haapsalu riigimaantee T-17 ning lõunapiiriks on Tatramäe kruusakarjäär (katastritunnus: 56202:002:0147) ja Kloostri metskonna maatükk nr 48 (katastritunnus: 56202:002:0127).

9.2. Alternatiivide võrdlemine

Alternatiivide võrdlemiseks kasutatakse paaritivõrdlust (paired comparison): kõiki alternatiive võrreldakse paarikaupa kõigi kriteeriumide alusel ning otsustatakse, milline on parem (kas Alt1 on parem kui Alt2 esimese kriteeriumi (C1) alusel; kas Alt1 on parem kui Alt3 esimese kriteeriumi (C1) alusel jne. Võrdlus teostatakse kõikide kriteeriumide alusel kõikide alternatiivide kohta). Alternatiiv, mis võrdluses osutub paremaks, saab hindepunktiks 1, allajääja saab 0, võrdse paari korral saavad mõlemad 0,5. Punktid summeeritakse ning jagatakse kõigi alternatiivide punktisummaga. Saadud hinne näitab, milline on alternatiivide suhteline paremusjärjestus valitud kriteeriumi põhjal – kõrgeima hinde saab parim alternatiiv (Tabel 5 –Tabel 10 KMH aruandes). Kriteeriumitele kaalu andmiseks teostati kriteeriumitele

57 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE samuti paarivõrdlus. Kriteeriumite võrdlus tugines peatükis 9.6 väljatoodud kriteeriumite vahel (C1 – C5). (T. Põder, 2005. Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine. Käsiraamat. Tallinn, http://www.viru.peipsi.envir.ee/file/KMHkasiraamat.pdf).

9.3. 0-alternatiiv. Tatramäe II kruusamaardlat ei võeta kasutusele (0- alternatiiv)

Nimetatud võimaluse korral Tatramäe II kruusakarjääri ei võeta kasutusele. Taolise otsusega Tatramäe II taotletavalt mäeeraldiselt ehituskruusa ja ehitusliiva ei kaevandata ning see tooks kaasa Padise vallale teeehituse ja ehituse jaoks kasutatava ehituskruusa ja ehitusliiva mitte saamise kohalikust karjäärist. Selle alternatiivi negatiivseks küljeks on see, et Tatramäe II taotletavalt mäeeraldiselt jääks kruus ja liiv kaevandamata.

9.4. Alternatiiv 1. Kaevandamine kavandatust väiksemalt alalt

Nimetatud alternatiivi ei saa pidada maavara kasutamise ja keskkonna seisukohalt säästlikuks ja jätkusuutlikuks. Selle alternatiivi puhul jääb mäeeraldiselt osa ehituskruusa ja ehitusliiva kaevandamata.

9.5. Alternatiiv 2. Kaevandamine kavandatust väiksema kihipaksusega

Nimetatud alternatiivi ei saa samuti pidada maavara kasutamise ja keskkonna seisukohalt säästlikuks ja jätkusuutlikuks. Selle alternatiivi puhul jääb osa kruusa- ja liivakihist mäeeraldiselt kaevandamata. Kõige otstarbekam oleks siiski kogu taotletava mäeeraldise kruusa- ja liivavaru ammendada ning seejärel ala korrastada.

9.6. Alternatiiv 3. Kaevandamine arendaja poolt taotletavas mahus

Esitatud kaevandamise alternatiivi puhul kaevandatakse 25 tuh m³ ehitusliiva ja 35 tuh m³ ehituskruusa 13,17 ha suuruselt mäeeraldiselt 15 aastat. Alternatiiv 3 puhul ei kaasne kavandatava tegevusega vee, pinnase või pinnase või õhu saastatust, samuti jäätmeteket, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ega lõhna. Müra on hinnatud peatükis 10.3.2.

Prognoosimeetodit kasutati kumulatiivse müra hindamiseks. Müra hindamiseks koostati müra mudel, mida kalibreeriti mõõtmiste abil. Müra mõõdeti vastavalt määrusele „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (RTL 2002, 38, 511). Müra mõõtmisel kasutati mürameetrit TES 1254. Mõõtmispunktis mõõdeti 60 min. Müra modelleerimiseks kasutati müra modelleerimise tarkvara CadnaA 4.1. 58 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE Vastavalt säästva arengu seadusele on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Arendustegevuse eesmärgiks avada karjäär teede- ja tsiviilehituseks vajaliku ehitusliiva ja ehituskruusa kaevandamiseks Padise ja naabervaldadele. Maavara kaevandamine ja selle kasutamine peab toimuma vastavalt säästva arengu põhimõtetele.

9.7. Alternatiivide võrdlemine

Kriteeriumid, mille alusel erinevaid alternatiive võrreldi:

C1 – mõju pinna-, põhjaveele ning kaevudele;

C2 – mõju taimestikule ja vääriselupaikadele;

C3 – mõju loomastikule;

C4 – mõju inimese heaolule ja tervisele;

C5 – mõju hoonetele ja rajatistele;

C6 – sotsiaalmajanduslikud mõjud ja kinnisvara.

Tabel 4. Kriteeriumite suhtelise tähtsuse määramine

Tabel 5. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C1 alusel

Alternatiivid Eelistus Summa Hinne Alt0 X 0,5 0,5 0,5 1,5 0,25 Alt1 0,5 X 0,5 0 1 0,17 Alt2 0,5 0,5 X 0 1 0,17 Alt3 0,5 1 1 X 2,5 0,42 KOKKU: 6 1

59 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

Tabel 6. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C2 alusel

Alternatiivid Eelistus Summa Hinne Alt0 X 1 1 1 3,00 0,50 Alt1 0 X 1 1 2,00 0,33 Alt2 0 0 X 0,5 0,50 0,08 Alt3 0 0 0,5 X 0,50 0,08 KOKKU: 6 1

Tabel 7. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C3 alusel

Alternatiivid Eelistus Summa Hinne Alt0 X 0,5 0,5 0,5 1,5 0,25 Alt1 0,5 X 0,5 0 1 0,17 Alt2 0,5 0,5 X 0,5 1,5 0,25 Alt3 0,5 1 0,5 X 2 0,33 KOKKU: 6 1

Tabel 8. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C4 alusel

Alternatiivid Eelistus Summa Hinne Alt0 x 0,5 0,5 0,5 1,5 0,25 Alt1 0,5 x 0,5 0,5 1,5 0,25 Alt2 0,5 0,5 x 0,5 1,5 0,25 Alt3 0,5 0,5 0,5 x 1,5 0,25 KOKKU: 6 1

Tabel 9. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C5 alusel

Alternatiivid Eelistus Summa Hinne Alt0 X 0,5 0,5 0,5 1,5 0,25 Alt1 0,5 X 0,5 0,5 1,5 0,25 Alt2 0,5 0,5 X 0,5 1,5 0,25 Alt3 0,5 0,5 0,5 X 1,5 0,25 KOKKU: 6 1

Tabel 10. Alternatiivide paremusjärjestuse määramine C6 alusel

Alternatiivid Eelistus Summa Hinne Alt0 X 0 0 0 0 0,00 Alt1 1 X 0,5 0,5 2 0,33 Alt2 1 0,5 X 0,5 2 0,33 Alt3 1 0,5 0,5 X 2 0,33 KOKKU: 6 1

60 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

Tabel 11. Alternatiivide kaalutud hinded

Kriteeriumi Alternatiivide hinded Alternatiivide kaalutud hinded Kriteerium kaal Alt0 Alt1 Alt2 Alt3 Alt0 Alt1 Alt2 Alt3 C1 0,10 0,25 0,17 0,17 0,42 0,03 0,02 0,02 0,04 C2 0,20 0,50 0,33 0,08 0,08 0,10 0,07 0,02 0,02 C3 0,20 0,25 0,17 0,25 0,33 0,05 0,03 0,05 0,07 C4 0,20 0,25 0,25 0,25 0,25 0,05 0,05 0,05 0,05 C5 0,10 0,25 0,25 0,25 0,25 0,03 0,03 0,03 0,03 C6 0,20 0,00 0,33 0,33 0,33 0,00 0,07 0,07 0,07 Kokku: 0,250 0,258 0,224 0,265 Alternatiivide paremusjärjestus: 1. Alt3, 2. Alt1, 3. Alt0, 4. Alt2.

9.7.1. Kriteeriumitele omistatud tähtsused

Kriteeriumitele omistati tähtsused vastavalt sellele, kui palju mingi kriteerium on mõjutatud kavandatavast tegevusest taotletaval Tatramäe II mäeeraldisel. Kui tähtsus oli võrdne, siis said mõlemad kriteeriumid tähtsuseks 0,5. Kui üks kriteerium oli olulisem kui teine, siis sai olulisem kriteerium tähtsuseks 1 ning mitteoluline tähtsuseks 0.

C1 ja C2 said mõlemad tähtsuseks 0,5, sest tulenevalt ekspertarvamusest (Lisa 28) puudub negatiivne mõju pinna-, põhjaveele ja kaevudele ning samuti ei mõjutata negatiivselt ka taimestikku ega vääriselupaikasid.

C1 ja C3 said samuti mõlemad tähtsuseks 0,5, sest kavandatava tegevuse puhul ei mõjutata negatiivselt pinna-, põhjavett ning kaevusid ning samuti ei ole mõjutatud loomastik kui rakendatakse leevendavaid meetmeid.

C1 ja C4 said tähtsused vastavalt 0 ja 1. C4-ja võib pidada tähtsamaks, sest kaevandamisega tekib tahes-tahtmata tolmu ja müra, mida tuleb hoida kontrolli all, et see ei hakkaks negatiivselt mõjuma inimese heaolule ja tervisele. Müra puhul võib olla häiriv mõju inimese heaolule (mäeeraldise vahetus läheduses), kuid nagu mudelitel on modelleeritud, siis ei ületa see normi piire. Kuna mõju pinna-, põhjaveele ja kaevudele puudub tuginedes ekspertarvamusele (Lisa 28), siis seega sai C1 tähtsuseks 0.

C1 ja C5 said mõlemad tähtsuseks 0,5, sest mõlemal juhul puudub negatiivne mõju.

C1 ja C6 said tähtsused vastavalt 0 ja 1. C6 sai tähtsuseks 1, sest kaevandamisega kaasneb igal juhul mõju kinnisvara hindadele ning sotsiaalmajanduslikule olukorrale. Kuna mõju pinna-, põhjaveele ja kaevudele puudub tuginedes ekspertarvamusele (Lisa 28), siis seega sai C1 tähtsuseks 0.

61 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE C2 ja C3 said mõlemad tähtsuseks 0,5, sest kui III kaitsekategooria taimeliik ümber istutada, siis puudub mõju taimestikule. Samuti pole mõju loomastikule oluline, kui rakendada leevendavaid meetmeid.

C2 ja C4 said mõlemad tähtsuseks 0,5, sest mõlemal juhul puudub negatiivne mõju ehk siis müra ja tolmu puhul ei ületata piirväärtusi. Tolmu ja müra mõju võib avalduda vaid mäeeraldise vahetus läheduses.

C2 ja C5 said tähtsused vastavalt 1 ja 0. Kuna puur-lõhketöid kavandatavas karjääris ei teostata, siis puudub ka mõju hoonetele ja rajatistele ning seega sai C5 tähtsuseks 0. Mäeeraldisest väljapoole jääb III kaitsekategooria Aas-karukella ning seoses sai C2 tähtsuseks 1. Samuti võib C2 tähtsust põhjendada sellega, et enne kaevandamist on siiski mäeeraldise piires nimetatud taimeliiki ning seega on nimetatud kriteerium olulisem.

C2 ja C6 said mõlemad tähtsuseks 0,5. Antud juhul loeti mõlemat kriteeriumi oluliseks. C2 tähtsust võib põhjendada sellega, et enne kaevandamist on siiski mäeeraldise piires nimetatud taimeliiki ning C6 tähtsus (0,5) tulenes sellest, et kaevandamisega kaasneb igal juhul mõju kinnisvara hindadele ning sotsiaalmajanduslikule olukorrale.

C3 ja C4 said mõlemad tähtsuseks 0,5. Loomastiku puhul negatiivne mõju puudub kui rakendada leevendavaid meetmeid ning inimese heaolu ja tervist võib mõjutada ainult mäeeraldise vahetus läheduses viibimine. Aga kuna lähim majapidamine jääb taotletavast mäeeraldisest enam kui 200 m kaugusele, siis seda ei saa seda nimetada vahetuks läheduseks taotletava Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldisega.

C3 ja C5 said tähtsused vastavalt 1 ja 0. C3 sai tähtsuseks 1, sest ilma leevendavaid meetmeid rakendamata mingisugune mõju siiski loomastikule on kuid mõju hoonetele ja rajatistele puudub täielikult.

C3 ja C6 said mõlemad tähtsuseks 0,5, sest mõlemal juhul kaasneb kaevandamisega mõju antud kriteeriumitele.

C4 ja C5 said mõlemad tähtsuseks 0,5. C4 sai tähtsuseks 0,5, sest kaevandamisega tekib tahes-tahtmata tolmu ja müra, mida tuleb hoida kontrolli all, et see ei hakkaks negatiivselt mõjuma inimese heaolule ja tervisele. Müra puhul võib olla häiriv mõju inimese heaolule (mäeeraldise vahetus läheduses), kuid nagu mudelitel on modelleeritud, siis ei ületa see normi piire. C5 sai tähtsuseks 0,5, sest seoses kaevandamiseks taotletavas Tatramäe II kruusakarjääri

62 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE mäeeraldisel kaovad kohalikel elanikel praegusel kujul esinevad teerajatised, mida kasutati metsas jalutamiseks.

C4 ja C6 said mõlemad tähtsuseks 0,5. Mõlemaid kriteeriume võib pidada tähtsaks, sest inimese heaolu sõltub sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja kinnisvara hindadest.

C5 ja C6 said mõlemad tähtsuseks 0,5. C5 sai tähtsuseks 0,5, sest seoses kaevandamiseks taotletavas Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldisel kaovad kohalikel elanikel praegusel kujul esinevad teerajatised, mida kasutati metsas jalutamiseks. C6 sai tähtsuseks 0,5, sest kaevandamisega kaasneb igal juhul mõju kinnisvara hindadele ning sotsiaalmajanduslikule olukorrale.

9.8. 0- alternatiiv. Tatramäe II kruusamaardlat ei võeta kasutusele

0-alternatiiv ehk Tatramäe II kruusamaardlat ei võeta kasutusele pälvis alternatiivide võrdluses kuue kriteeriumi alusel hindeks 0,250, mis pani nimetatud alternatiivi kolmandale kohale. Nimetatud alternatiivi positiivseks küljeks võib tuua selle, et selle alternatiiviga ei kaasne negatiivset mõju pinna- ja põhjaveele, kaevudele, taimestikule, vääriselupaikadele, loomastikule, inimese heaolule ja tervisele, hoonetele ja rajatistele, sotsiaalmajanduslikule olukorrale ning kinnisvarad. Eksperdid ei pea seda alternatiivi siiski otstarbekaks, kuna siis jäävad olemasolevad liiva- ja kruusa varud kaevandamata ning ~50 km raadiuses jäädakse ilma kvaliteetsest ehitusliivast ja ehituskruusast. Lähtudes Tabel 5-st, kus alternatiive võrreldi kriteerium 1 alusel ehk mõju taimestikule ja vääriselupaikadele, sai 0-alternatiiv võrreldes ülejäänud alternatiividega eelistuseks 1, sest taotletaval Tatramäe II mäeeraldisel kasvab III kaitsekategooria taimeliik aas-karukell. Lähtudes Tabel 7-st, kus alternatiive võrreldi kriteerium 3 alusel ehk mõju loomastikule, sai 0-alternatiiv võrreldes ülejäänud alternatiividega eelistuseks 0,5, sest võttes arvesse leevendavaid asjaolusid, siis ei kaasne nimetatud kriteeriumi puhul oluluist mõju loomastikule ja linnustikule. Lähtudes Tabel 8-st, kus alternatiive võrreldi kriteerium 4 alusel ehk mõju inimese heaolule ja tervisele, sai 0- alternatiiv võrreldes ülejäänud alternatiividega eelistuseks 0,5, sest kaevandades ei ületa müra ja tolm lubatud piirväärtusi ning seega ei ole mõju oluline. Oluliseks võib see muutuda alles siis, kui inimene viibib mäeeraldise vahetuses läheduses (lähim majapidamine asub taotletavast karjäärist ~200 m kaugusel). Lähtudes Tabel 9-st, kus alternatiive võrreldi kriteerium 5 alusel ehk mõju hoonetele ja rajatistele, sai 0-alternatiiv võrreldes ülejäänud alternatiividega eelistuseks 0,5, sest olenemata sellest, kas taotletaval mäeeraldisel kaevandatakse või mitte, siis mõlemal juhul ei kaasne vibratsiooni ning mõju hoonetele ja 63 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE rajatistele puudub. Järelikult pälvisid kõik alternatiivid võrdsed eelistused. Lähtudes Tabel 10- st, kus alternatiive võrreldi kriteerium 6 alusel ehk sotsiaalmajanduslikud mõjud ja kinnisvara, sai 0-alternatiiv võrreldes ülejäänud alternatiividega eelistuseks 0, sest vaadates peatükki 7.7, siis kaevandamisega kaasneb vallale ainult positiivset mõju (näiteks täiendav ressursist saadav tulu, kvaliteetne ehituskruus ja ehitusliiv, täiendavad töökohad ja samuti ei lange ka kinnisvara hinnad, sest ümberringi on ka juba töötavaid karjääre). Kui aga taotletavat mäeeraldist ei võeta kasutusele, siis kinnisvara hinnad jäävad ikka samaks ning eelpool nimetatud positiivseid mõjusid ei kaasne Padise vallale.

9.9. Alternatiiv 1. Kaevandamine kavandatust väiksemalt alalt

Alternatiiv 1, ehk kui kaevandatakse kavandatust väiksemalt alalt, pälvis alternatiivide võrdluses kolmanda koha, saades kaalutud hindeks 0,258. Antud alternatiiv ei ole keskkonna seisukohalt säästlik ega jätkusuutlik, sest selle alternatiivi puhul jääb pool olemasolevast liiva- ja kruusa varust kaevandamata. Lähtudes Tabel 5-st kus alternatiive võrreldi kriteerium 1 ehk mõju pinna- ja põhjaveele ning kaevudele, pälvis alternatiiv 1 võrreldes 0-aletrnatiiviga ja alternatiiv 2-ga eelistuseks 0,5, sest olenemata sellest kas taotletaval Tatramäe II mäeeraldisel kaevandatakse või mitte, siis eeldatavalt ei kaasne mõlemal juhul mitte mingisugust mõju pinna- ja põhjaveele ning kaevudele. Võrreldes alternatiiviga 3, sai alternatiiv 1 eelistuseks 0, sest kui kaevandatakse suuremalt alalt, siis tekib ka suurem veekogu ja pinnaveele on soodne suurema veepeegli olemasolu ning samuti ei ole ohustatud veekogu kinnikasvamine ning suurem järv funktsioneerib paremini kui väiksem. Lähtudes Tabel 6-st kus alternatiive võrreldi kriteerium 2 alusel ehk mõju taimestikule ja vääriselupaikadele, pälvis alternatiiv 1 võrreldes 0-aletrnatiiviga eelistuse 0 ja võrreldes alternatiividega 2 ja 3 eelistuseks 1, sest taotletaval Tatramäe II mäeeraldisel kasvab III kaitsekategooria taimeliik aas-karukell. Lähtudes Tabel 7-st kus alternatiive võrreldi kriteerium 3 alusel ehk mõju loomastikule, pälvis alternatiiv 1 võrreldes 0-aletrnatiiviga ja alternatiiviga 2 eelistuseks 0,5, sest võttes arvesse leevendavaid asjaolusid, siis ei kaasne nimetatud kriteeriumi puhul oluluist mõju loomastikule ja linnustikule. Võrreldes nimetatud alternatiivi alternatiiv 3-ga, siis sai Alt 1 hindeks 0, sest igal juhul peaks eelistama sellisele variandile siiski alternatiiv 3-me, sest kui mõju on sama, siis oleks kasulik võtta juba kasutusele kogu taotletav mäeeraldis. Lähtudes Tabel 8-st kus alternatiive võrreldi kriteerium 4 alusel ehk mõju inimese heaolule ja tervisele, pälvis alternatiiv 1 võrreldes ülejäänud alternatiividega eelistuseks 0,5, sest kaevandades ei ületa müra ja tolm lubatud piirväärtusi ning seega ei ole mõju oluline. Oluliseks võib see muutuda alles siis, kui inimene viibib mäeeraldise vahetuses läheduses (lähim majapidamine asub 64 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE taotletavast karjäärist ~200 m kaugusel). Lähtudes Tabel 9-st kus alternatiive võrreldi kriteerium 5 alusel ehk mõju hoonetele ja rajatistele, pälvis alternatiiv 1 võrreldes ülejäänud alternatiividega eelistuseks 0,5, sest olenemata sellest, kas taotletaval mäeeraldisel kaevandatakse või mitte, siis mõlemal juhul ei kaasne vibratsiooni ning mõju hoonetele ja rajatistele puudub. Järelikult pälvisid kõik alternatiivid võrdsed eelistused. Lähtudes Tabel 10- st kus alternatiive võrreldi kriteerium 6 alusel ehk sotsiaalmajanduslikud mõjud ja kinnisvara, pälvis alternatiiv 1 võrreldes 0-alternatiiviga eelistuseks 1, sest vaadates peatükki 7.7, siis kaevandamisega kaasneb vallale ainult positiivset mõju (näiteks täiendav ressursist saadav tulu, kvaliteetne ehituskruus ja ehitusliiv, täiendavad töökohad ja samuti ei lange ka kinnisvara hinnad, sest ümberringi on ka juba töötavaid karjääre). Kui aga plaanitavast väiksemat mäeeraldist ei võeta kasutusele, siis kinnisvara hinnad jäävad ikka samaks ning eelpool nimetatud positiivseid mõjusid ei kaasne Padise vallale. Võrreldes alternatiividega 2 ja 3 sai alternatiiv 1 eelistuseks 0,5, sest kõigil juhtudel, vaadates peatükki 7.7, kaasneb kaevandamisega vallale ainult positiivset mõju (näiteks täiendav ressursist saadav tulu, kvaliteetne ehituskruus ja ehitusliiv, täiendavad töökohad ja samuti ei lange ka kinnisvara hinnad, sest ümberringi on ka juba töötavaid karjääre).

9.10. Alternatiiv 2. Kaevandamine kavandatust väiksema kihi paksusega

Alternatiiv 2 ehk kaevandamine kavandatust väiksema kihi paksusega sai alternatiivide võrdlusel neljanda ehk viimase koha, saades kaalutud hindeks ainult 0,224. Seda alternatiivi loetakse kõige halvemaks, sest kaevandatakse küll kogu mäeeraldiselt, kuid mitte kogu liiva- ja kruusa varu ulatuses. Osa liiva ja kruusa jääks seega kaevandamata. Lähtudes Tabel 5-st kus alternatiive võrreldi kriteerium 1 ehk mõju pinna- ja põhjaveele ning kaevudele, pälvis alternatiiv 2 võrreldes 0-alternatiiviga ja alternatiiviga 1 eelistuseks 0,5, sest olenemata sellest kas taotletaval Tatramäe II mäeeraldisel kaevandatakse või mitte, siis eeldatavalt ei kaasne mõlemal juhul mitte mingisugust mõju pinna- ja põhjaveele ning kaevudele. Võrreldes alternatiiviga 3, sai alternatiiv 2 eelistuseks 0, sest kui kaevandatakse suuremalt alalt, siis tekib ka suurem veekogu ja pinnaveele on soodne suurema veepeegli olemasolu ning samuti ei ole ohustatud veekogu kinnikasvamine ning suurem järv funktsioneerib paremini kui väiksem. Lähtudes Tabel 6-st kus alternatiive võrreldi kriteerium 2 ehk alusel mõju taimestikule ja vääriselupaikadele, pälvis alternatiiv 2 võrreldes 0-alternatiiviga ja alternatiiviga 1 eelistuseks 0, sest taotletaval Tatramäe II mäeeraldisel kasvab III kaitsekategooria taimeliik aas-karukell. Võrreldes alternatiiviga 3 sai alternatiiv 2 eelistuseks 0,5, sest mõlemal juhul toimub sama ulatusega alal kaevandamine ja mõju on sama. Lähtudes 65 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE Tabel 7-st kus alternatiive võrreldi kriteerium 3 alusel ehk mõju loomastikule, pälvis alternatiiv 2 võrreldes ülejäänud alternatiividega eelistuseks 0,5, sest võttes arvesse leevendavaid asjaolusid, siis ei kaasne nimetatud kriteeriumi puhul oluluist mõju loomastikule ja linnustikule. Lähtudes Tabel 8-st kus alternatiive võrreldi kriteerium 4 alusel ehk mõju inimese heaolule ja tervisele, pälvis alternatiiv 2 võrreldes ülejäänud alternatiividega eelistuseks 0,5, sest kaevandades ei ületa müra ja tolm lubatud piirväärtusi ning seega ei ole mõju oluline. Oluliseks võib see muutuda alles siis, kui inimene viibib mäeeraldise vahetuses läheduses (lähim majapidamine asub taotletavast karjäärist ~200 m kaugusel). Lähtudes Tabel 9-st kus alternatiive võrreldi kriteerium 5 alusel ehk mõju hoonetele ja rajatistele, pälvis alternatiiv 2 võrreldes ülejäänud alternatiividega eelistuseks 0,5, sest olenemata sellest, kas taotletaval mäeeraldisel kaevandatakse või mitte, siis mõlemal juhul ei kaasne vibratsiooni ning mõju hoonetele ja rajatistele puudub. Järelikult pälvisid kõik alternatiivid võrdsed eelistused. Lähtudes Tabel 10-st kus alternatiive võrreldi kriteerium 6 alusel ehk sotsiaalmajanduslikud mõjud ja kinnisvara, pälvis alternatiiv 2 võrreldes 0-alternatiiviga eelistuseks 1, sest vaadates peatükki 7.7, siis kaevandamisega kaasneb vallale ainult positiivset mõju (näiteks täiendav ressursist saadav tulu, kvaliteetne ehituskruus ja ehitusliiv, täiendavad töökohad ja samuti ei lange ka kinnisvara hinnad, sest ümberringi on ka juba töötavaid karjääre). Kui aga plaanitavast väiksema kihi paksusega mäeeraldist ei võeta kasutusele, siis kinnisvara hinnad jäävad ikka samaks ning eelpool nimetatud positiivseid mõjusid ei kaasne Padise vallale. Võrreldes alternatiividega 1 ja 3 sai alternatiiv 2 eelistuseks 0,5, sest kõigil juhtudel, vaadates peatükki 7.7, kaasneb kaevandamisega vallale ainult positiivset mõju (näiteks täiendav ressursist saadav tulu, kvaliteetne ehituskruus ja ehitusliiv, täiendavad töökohad ja samuti ei lange ka kinnisvara hinnad, sest ümberringi on ka juba töötavaid karjääre).

9.11. Alternatiiv 3. Kaevandamine arendaja poolt taotletavas mahus

Alternatiiv 3, ehk kui kaevandatakse arendaja poolt taotletavas mahus, sai alternatiivide võrdluses esimese koha, saades kaalutud hindeks 0,265. See tähendab, et nii sotsiaalmajanduslikust vaatepunktist, inimese heaolu seisukohast, keskkonnakoormusest ning jätkusuutlikkusest lähtudes on mõistlik kavandatavat tegevust korraldada vastavalt arendajate esitatud taotlusele. Eelpool öeldu ei tähenda, et taotletav tegevus ei too kaasa mõjusid elukeskkonnale, kuid negatiivse mõju vähendamiseks on võimalik kasutusele võtta mitmeid abinõusid (vt. peatükk leevendavad meetmed). Lähtudes Tabel 5-st kus alternatiive võrreldi kriteerium 1 ehk mõju pinna- ja põhjaveele ning kaevudele, pälvis alternatiiv 3 võrreldes 0- 66 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE alternatiivga eelistuseks 0,5, sest olenemata sellest kas taotletaval Tatramäe II mäeeraldisel kaevandatakse või mitte, siis eeldatavalt ei kaasne mõlemal juhul mitte mingisugust mõju pinna- ja põhjaveele ning kaevudele. Võrreldes alternatiividega 1 ja 2 sai alternatiiv 3 eelistuseks 1, sest kui kaevandatakse suuremalt alalt, siis tekib ka suurem veekogu ja pinnaveele on soodne suurema veepeegli olemasolu ning samuti ei ole ohustatud veekogu kinnikasvamine ning suurem järv funktsioneerib paremini kui väiksem. Lähtudes Tabel 6-st kus alternatiive võrreldi kriteerium 2 ehk alusel mõju taimestikule ja vääriselupaikadele, pälvis alternatiiv 3 võrreldes 0-alternatiiviga ja alternatiiviga 1 eelistuseks 0, sest taotletaval Tatramäe II mäeeraldisel kasvab III kaitsekategooria taimeliik aas-karukell. Võrreldes alternatiiviga 2 sai alternatiiv 3 eelistuseks 0,5, sest mõlemal juhul toimub sama ulatusega alal kaevandamine ja mõju on sama. Lähtudes Tabel 7-st kus alternatiive võrreldi kriteerium 3 alusel ehk mõju loomastikule, pälvis alternatiiv 3 võrreldes alternatiividega 0 ja 2 eelistuseks 0,5, sest võttes arvesse leevendavaid asjaolusid, siis ei kaasne nimetatud kriteeriumi puhul oluluist mõju loomastikule ja linnustikule. Võrreldes alternatiiviga 1 sai alternatiiv 3 eelistuseks 1, sest kui mõju loomastikule ei ole, kasutades leevendavaid meetmeid, siis oleks otstarbekas kaevandada siiski kogu taotletavalt mäeeraldiselt. Lähtudes Tabel 8-st kus alternatiive võrreldi kriteerium 4 alusel ehk mõju inimese heaolule ja tervisele, pälvis alternatiiv 3 võrreldes ülejäänud alternatiividega eelistuseks 0,5, sest kaevandades ei ületa müra ja tolm lubatud piirväärtusi ning seega ei ole mõju oluline. Oluliseks võib see muutuda alles siis, kui inimene viibib mäeeraldise vahetuses läheduses (lähim majapidamine asub taotletavast karjäärist ~200 m kaugusel). Lähtudes Tabel 9-st kus alternatiive võrreldi kriteerium 5 alusel ehk mõju hoonetele ja rajatistele, pälvis alternatiiv 3 võrreldes ülejäänud alternatiividega eelistuseks 0,5, sest olenemata sellest, kas taotletaval mäeeraldisel kaevandatakse või mitte, siis mõlemal juhul ei kaasne vibratsiooni ning mõju hoonetele ja rajatistele puudub. Järelikult pälvisid kõik alternatiivid võrdsed eelistused. Lähtudes Tabel 10- st kus alternatiive võrreldi kriteerium 6 alusel ehk sotsiaalmajanduslikud mõjud ja kinnisvara, pälvis alternatiiv 3 võrreldes 0-alternatiiviga eelistuseks 1, sest vaadates peatükki 7.7, siis kaevandamisega kaasneb vallale ainult positiivset mõju (näiteks täiendav ressursist saadav tulu, kvaliteetne ehituskruus ja ehitusliiv, täiendavad töökohad ja samuti ei lange ka kinnisvara hinnad, sest ümberringi on ka juba töötavaid karjääre). Kui aga taotletavat mäeeraldist ei võeta kasutusele, siis kinnisvara hinnad jäävad ikka samaks ning eelpool nimetatud positiivseid mõjusid ei kaasne Padise vallale. Võrreldes alternatiividega 1 ja 2 sai alternatiiv 3 eelistuseks 0,5, sest kõigil juhtudel, vaadates peatükki 7.7, kaasneb kaevandamisega vallale ainult positiivset mõju (näiteks täiendav ressursist saadav tulu, 67 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE kvaliteetne ehituskruus ja ehitusliiv, täiendavad töökohad ja samuti ei lange ka kinnisvara hinnad, sest ümberringi on ka juba töötavaid karjääre).

10. LEEVENDAVAD MEETMED

10.1. Mõju vähendamine põhja- ja pinnaveele ja kaevudele

Mäetööd taotletaval mäeeraldisel ei saa olulisel määral mõjutada piirkonna veerežiimi, kuna kaevetööde käigus looduslikku veetaset ei alandata.

Taotletaval Tatramäe II mäeeraldisel ja selle ümbruses pole täheldatud veeprobleeme. Ümbruskonna kaevude tasemed ja vee kvaliteet oli hea.

Antud juhul pole tarvis leevendavaid meetmeid välja pakkuda, kuna kaevandamisega seonduv negatiivne mõju põhja- ja pinnaveele ning kaevudele puudub.

10.2. Mõju vähendamine taimestikule ja loomastikule, sh vääriselupaikadele

Kavandatava karjääri teenindusmaa piires ning selle vahetus läheduses ei paikne looduskaitse ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.

Linnustiku puhul tuleb leevendusmeetmena karjääri laiendamiseks vajalik metsa raadamine ellu viia pesitsusvälisel ajal (15. august 1. aprillini), kuna nii välditakse lindude ja nende munade-poegade pesitsusaegset hukkumist. Raadamine peaks toimuma etappide kaupa aastate peale ärajaotatuna, kuna nii välditakse tarbetut pesitsus- ja toitumisalade järsku kahanemist ning seega saab pidada antud leevendavat meedet efektiivseks, sest siis puudub negatiivne mõju lindudele. (Lisa 27).

Metsa raadamisest tingitud linnustiku pesitsus- ja toitumisalade kadumist leevendab asjaolu, et alal esinevad liigid on Eestis väga arvukad ja üldlevinud haudelinnud, kellele pesitsemiseks ja toitumiseks sobiv biotoop jätkub ka kavandatava karjääri piiri taga. Samuti esineb musträhnile sobilikke toitumisalasid väljaspool planeeritavat karjääriala. Seega on antud leevendav meede efektiivne ja seda juba seetõttu, et metsa raadamine toimub väljaspool lindude pesitsusaega.

Mittekomplementaarse asendusmeetmena, mis aitab tõsta karjääri linnustikuväärtust, soovitab ekspert (Lisa 27) kaldapääsukestele sobivate elutingimuste rajamist karjääri vanemasse ja vähem käidavasse ossa. Koloonia asupaigaks sobib vähemalt 4 m kõrgune järsult lõigatud

68 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE nõlvadega liiva- või paekivisõelmetest kuhi, mis tuleks planeerida ligikaudu 100-le paarile. Kui kaldapääsukesed võtavad kolooniapaiga omaks, annab see olulise panuse liigi seisundi parandamise Eestis ning on positiivse keskkonnamõjuga. Kuid enne kaldapääsukestele sobiva paiga rajamist tuleks siiski konsulteerida ornitoloogiga. Antud leevendav meede on efektiivne, sest kaldapääsukeste elutingimuste rajamine karjääri vanemasse ja vähem käidavasse ossa tagaks kaldapääsukeste liigi seisundi parandamise.

Enne kaevandamist taotletaval Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldisel istutatakse ümber III kaitsekategooria taimeliigi Aas-karukella eksemplarid vastavalt Vabariigi Valituse kaitsealuse liigi isendi ümberistutamise korra määrusele nr 248 (vastu võetud 15.07.2004) § 3. Seega puudub negatiivne mõju antud III kaitsekategooria taimeliigile kaevandamise ajal ning pole vaja leevendavaid meetmeid rakendada.

10.3. Negatiivse mõju vähendamine inimese heaolule ja tervisele

10.3.1. Tolm

Tolmu leviku tõkestamiseks on otstarbekas kuival ja tuulisel perioodil regulaarselt niisutada karjääri väljaveoteed, purustussõlme ümbrust ja valmistoodangu kuhilaid. Kallurite liikumise kiirust võiks karjääris piirata kuni 30 km/h kui pole sätestatud teisiti. Nimetatud leevendav meede on efektiivne, kuna antud tegevus vähendab oluliselt tolmu teket.

10.3.2. Müra

Kaeveloa taotleja järgib sotsiaalministri 04.03.2002.a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” (SOM, RTL, 14.03.2002, 38, 511) kehtestatud müra normtasemeid. Mäetöödega tekkiva ja elamualadele leviva müra piirtase ei tohi määruse §5 lg 5 järgi vastavalt 55 dB ja 40 dB. Karjääri teenindava transpordi liiklusmüra piirtase ei tohi elamupiirkondades päevasel ajal ületada 60 dB ja öisel ajal 55 dB, taotlustase vastavalt 60 dB ja 50 dB. Kaevetööd toimuvad reeglina tööpäevadel ja päevasel ajal. Mäetöödel peetakse kinni kehtivatest mäetööde korda sätestavatest eeskirjadest ja nõuetest nagu: töötavate seadmete regulaarne ülevaatus, kütte- ja määrdeainete mahasattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid, seadmete tankimine ja remont selleks ettenähtud kohtades, ohutust tagavate töö- ja kaitsevahendite olemasolu, töötajate instrueerimine jne.

69 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE Müra tõkestamiseks rajatakse karjääri ümber nendesse osadesse, kust mets puudub, mullavallid. Nimetatud meede on efektiivne, kuna sellisel juhul suunatakse vallide abil müra kõrgematesse õhukihtidesse ning see ei levi karjääri ümbritsevate elamuteni.

10.3.3. Vibratsioon

Vibratsiooni puhul ei ole tarvis leevendavaid meetmeid kasutusele võtta, kuna taotletavast Tatramäe II kruusakarjääris kaevandamisega ei kaasne vibratsiooni, millel võiks olla negatiivset mõju ümbruskonna suhtes.

10.3.4. Õhusaaste

Karjääris töötavate ekskavaatori õhusaastet saab ära hoida selle pideva ja regulaarse hooldusega. Hooldust ja remonditöid ei tohiks teostada taotletavas karjääris. Pidev ja regulaarne masinate hooldus on efektiivne, sest see aitab vältida õhusaastet.

10.3.5. Väljaveoga seotud transpordikoormuse mõju vähendamine

Et vähendada ohtu teel liiklevatele jalakäijatele ja jalgratturile, sellejaoks saab koostöös Maanteeametiga kehtestada kallurautodele Audevälja küla piires vastavad kiiruspiirangud, et oht teel olevatele jalakäijatele ja jalgratturitele oleks väiksem. Samuti võib panna kõrval- ja peamaanteele ristuvale kohale enne peamaanteele sõitu stopp märgi, et kallurid ei sõidaks hooga peateele välja. Pimedal ajal (sügisel ja talvel) peavad jalakäijad ja jalgratturid olema varustatud helkuritega, et nad oleksid nähtavad teel liiklevatele sõidu- ja ka karjäärist materjali väljavedavatele kallurautojuhtidele. Leevendavaks meetmeks võib tuua ka selle, et kallurautod on suuremad kui tavalised sõiduautod ning inimesed märkavad neid kindlasti paremini. Samuti peavad teel liiklevad jalakäijad ja jalgratturid olema tähelepanelikud ja ettevaatlikud nagu nad on seda ka tavaliste sõiduautode puhul. Kõigil osapooltel – nii jalakäijatel ja jalgratturitel kui ka sõidu- ja karjääriautodel tuleb käituda vastavalt liiklusseadusele (https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012009).

Transpordikoormusest tingitud väljaveotee halvenemise eest peab hoolt kandma arendaja. Kui väljaveotee muutub transpordikoormusest auklikuks või hakkab lagunema, siis peab arendaja seda parandama. Nimetatud leevendav meede on efektiivne, kuna sellega tagatakse väljaveotee korrashoid.

70 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE 10.3.6. Töökeskkond

Ettevõte on kohustatud muutma töökeskkond võimalikult terviseohutuks ning võimaldama töötajatele isikukaitsevahendite kasutuse. Kui ettevõte seda teeb, siis on töökeskkond efektiivne.

10.4. Mõju vähendamine kinnisvara hindadele

Audevälja küla elanikel ei ole pretensioone uue taotletava Tatramäe II karjääri tulekuga (väide põhineb kevadel kaevude veetaseme mõõtmisel toimunud vestlusest küla elanikega, mis on kirjas ka mõningatel kaevude aktidel (Lisa 26)). Taotletav karjäär ei tohiks kuidagi kinnisvara hindadele mõjuda. Küll on aga positiivseks küljeks see, et tulevikus, kui kruusa ja liiva varud on ammendatud, rekultiveeritakse karjäärist veekogu. Hilisemat veekogu rajamist võib pidada efektiivseks, kuna see võimaldab Padise valla elanikel ning ka selle külalistel kasutada veekogu supluskohana.

10.5. Sotsiaalmajanduslike probleemide minimeerimine

Leevendava meetmena saab välja tuua asjaolu, et väärtuslikku teedeehituse jaoks vajaminevat materjali pole vaja tuua enam kaugemalt, vaid seda saaks taotletavast Tatramäe II kruusakarjäärist. Nimetatud asjaolu on efektiivne, sest sellega hoitakse hulga kokku raha, mis kuluks materjali kohale transportimiseks.

11. KAEVANDAMISJÄÄTMEKAVA JA KAEVANDATUD ALA KORRASTAMINE

Vastavalt Maapõueseaduse §48-le on kaevandamisloa omanik kohustatud kaevandamisega rikutud maa korrastama korrastamisprojekti alusel enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Peale kaevevaru ammendamist kujuneb kaevealale ca 9 ha suurune veekogu (Joonis 17), keskmise sügavusega 3 m. Kaevetööde käigus jäetakse mäeeraldise äärealadel osa kruusa ja liiva kaevandamata. See on vajalik, et kujundada ammendatud kaeveala nõlvad veepealses osas kaldega 1:1,4 (kruus) ja 1:1,7 (liiv) ning veealused nõlvad kaldega 1:2 (kruus) ja 1:3 (liiv). 10 tuh m³ kasvukihist, mis kooritakse ja vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse (ümber karjääri nendesse osadesse, mille äärest puudub mets) enne kruusa ja liiva kaevandamist, säilitatakse kaeveala veepealsete nõlvade haljastamise tarbeks ning ülejäänud kasvukiht realiseeritakse. Rekultiveerimise projekt ja selle realiseerimise tingimused ning

71 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE tähtajad kooskõlastatakse Padise Vallavalitsuse ja Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooniga.

KMH aruande ekspertgrupp on siiski seisukohal, et otstarbekas oleks peale kruusavarude ammendumist rajada Tatramäe ja Tatramäe II karjäärist ühine veekogu. Ühine veekogu Tatramäe karjääriga oleks otstarbekas, kuna sellisel juhul oleks veekogu kvaliteet parem ning oleks välditud veekogu kiire kinnikasvamine.

Joonis 17. Tatramäe II kruusakarjääri korrastamise plaan

72 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

12. KMH AVALIKUSTAMINE JA SELLELE JÄRGNEV KAVANDATAV KESKKONNASEIRE

KMH aruande avalikustamine toimub vastavalt programmile (Lisa 22), järgides kõiki protseduurireegleid. KMH programmi avalik arutelu toimus koos kõikide huvigruppidega 24.10.2011 Padise vallas, Padise vallavalitsuses (Lisa 21).

Ekspertide arvamus on, et Tatramäe II karjääri puhul pole keskkonnaseire vajalik, kuna kaevetööde käigus looduslikku veetaset ei alandata ning see ei mõjuta Audevälja piirkonna veerežiimi. Hinnangu mäetööde mõjule ümbruskonna puur- ja salvkaevude veetasemetele ning põhjaveeseisundile andis OÜ Eesti Geoloogiakeskuse hüdrogeoloog osakonna juhataja R. Perens (Perens, 2010).

HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE, JÄRELDUSED JA SOOVITUSED

Läbiviidud keskkonnamõju hindamise tulemusena osutus kõige sobilikumaks alternatiiv 3. Nimetatud alternatiivi puhul kaevandab AS Kiirkandur 13,17 ha mäeeraldiselt aastase keskmise kaevandamismääraga 25 tuh m³ ehitusliiva ja 35 tuh m³ ehituskruusa. Kaevandamise kestvuseks Tatramäe II mäeeraldiselt on planeeritud 15 aastat. Liiva ja kruusa kaevandamine toimub ekskavaatoritega.

Taotletavas Tatramäe II kruusakarjääris ei ole täheldatud veeprobleeme kaeveala ümbritsevates elamute kaevudes, kuna kaevandamise käigus ei alandata looduslikku veetaset. Kuid soovitame lisada maavara kaevandamise loa eritingimuseks, et enne allpool põhjavee taset kaevandamist tuleb kuival perioodil mõõta ümbruskonna kaevudes (raadiusega 1 km) veetasemed.

Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga, kasutatakse kohalikku Jännimaa teed ja Keila-Haapsalu maanteed. Kaevandamis-, purustamis- ja veotööd toimuvad tööpäevadel kohaliku omavalituse poolt kehtestatud tööajal. Töid riigipühadel ja nädalavahetustel ei tehta. Väljaspool tööaega tehtavad tööd teostatakse erandjuhul ja ainult kooskõlas kogukonnaga.

Lähimad majapidamised jäävad mäeeraldisest enam kui 200 m kaugusele ning karjääris tekkiv müra ja tolm neid ei häiri, kuna karjääri nendesse osadesse, kust puudub mets, ehitatakse mullavallid. Mullavallid suunavad müra kõrgematesse õhukihtidesse, ning see aitab

73 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE takistada müral jõudmast lähimate elamuteni. Samuti saab tolm kiiremini langeda kõrgetele mullavallidele ning seega tagab see asjaolu, et tolm lähimate elamuteni ei jõuaks.

Kavandatav kruusa ja liiva kaevandamine peab toimuma vastavuses Maapõueseaduse ning Kaevandamisseadusega ning nende rakendamise õigusaktide ja keskkonnaalaste õigusaktidega.

Peamised negatiivsed mõjud inimese tervisele kruusa kaevandamisel on karjäärialal tekkiv tolm ja müra.

Põhiline osa tolmust tekib kruusa ammutamisest, purustamisest ning sõelumisest. Et teada saada, kui suur on tolmusisaldus õhus, teostati tolmu mõõtmised analoogilises 09.05.2011.

Peente tahkete osakeste PM10 mõõtmine viidi läbi vastavalt Välisõhu kaitse seadusele (RT I, 31.12.2010, 31) ja Välisõhu saastatuse taseme määramise korrale (RTL 2004, 128, 1984).

Sellise tolmu piirnormiks ööpäeva keskmisena on töökeskkonnas 0,5–2 mg/m3 ja elukeskkonnas 0,05 mg/m3. Kui me võtame tööajaks tootmisperioodil kuni 8 tundi ja keskmiseks taustkontsentratsiooniks maal 0,01 mg/m3 (Lahemaa andmetel), siis võib kontsentratsioon tõusta kuni 0,19 mg/m3. Vastavalt Keskkonnaministri 7. septembri 2004. a määrusele nr 115 "Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase" on seda aasta jooksul lubatud ületada 35 korral ning aasta keskmine lubatud väärtus on 0,04 mg/m3.

Võttes aluseks teadaolevad faktid võime võita, et aasta keskmisena ei ole tolm ohtlik ümberkaudsete elanikele tervisele. Küll on sellel teatud perioodidel kindlasti häiriv mõju. Seega on oluline rakendada leevendavaid meetmeid tolmu leviku tõkestamiseks ümberkaudsete taludeni.

Mürataseme piirnormid elukeskkonnas on määratud Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Selle alusel on eluruumides lubatud 40 (35) dB päeval ja 30 dB öösel. Karjääride müra mudeli põhjal jääb müratase lähimate elumajade tsoonis allapoole siseruumides lubatud 40 (35) dB.

Võrreldes kehtestatud piirnormidega, jääb üldine mürataseme foon piirtasemest väiksemaks. Müratasemete vähendamiseks majade läheduses tuleb viia tegevuste hulk miinimumini ning

74 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE rajada vallid (kuni 3 m) ümber karjääri nendesse osadesse, kus puudub mets. Kuigi mürataseme mõõtmised näitavad minimaalseid mõjusid ja ei ületa kehtestatud norme, võib kruusakaevandamisel tekkiv müra läheduses elavaid inimesi häirida. Häirivusena mõistetakse rahulikust meeleseisundist erinevat ebameeldivustunnet.

Tolmu, müra ja põhjavee osas kumulatiivne mõju puudub. Transpordist tingitud mõju on väheoluline ja ei mõjuta transpordikoormust oluliselt olemasolevast korrast.

Vastavalt 2008.a. tehtud loendusele, sõidab Keila-Haapsalu riigimaanteel nr 17 ööpäevas keskmiselt 949 autot. Kui taotletav Tatramäe II kruusakarjäär avatakse, siis lisandub transpordikoormusele vaid 3% ja seda ka juhul kui karjäär töötab täie võimsusega (kui materjali nõudlus on suur). Kui nõudlus ei ole suur, siis lisanud transpordikoormusele vaid 1%.

KIRJANDUSE LOETELU

1. R. Roosalu, 2008. Eesti Vabariigi 2007. aasta maavaravarude koondbilansid (seisuga 31.12.2007.a). Maa-amet. Tallinn (EGF 7992) 2. R. Sinisalu, M. Rammo, 2009. Tatramäe II uuringuruumi geoloogiline uuring Harjumaal (varu seisuga 01.07.2009. a). OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn (EGF 8186) 3. Toom, 2001. Tatramäe kruusa- ja liivamaardla geoloogilise uuringu aruanne. AS Teede Tehnokeskus. Tallinn (EGF 7271) 4. Tatramäe kruusamaardla registrikaart nr. 0314 5. Maapõueseadus ja selle rakendamise õigusaktid (RK, RT I 2004, 84, 572; RTL 2005, 51, 717; RTL 2005, 60, 865) 6. Müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (SOM, RTL, 14.03.2002, 38, 511) 7. T. Põder, 2002. Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine. Käsiraamat. Tallinn. 8. R. Perens, 2010. Ekspertarvamus Tatramäe kruusamaardla piirkonna, sealhulgas Tatramäe II uuringuruumi kaevetööde mõjust põhjavee seisundile. 9. Riigi Teataja võrguväljaanne, www.riigiteataja.ee 10. Keskkonnaregistri avalik teenus, www.register.keskkonnainfo.ee 11. Eesti Looduse Infosüsteem, www.loodus.keskkonnainfo.ee 12. Maa-ameti kaardirakendus, www.maaamet.ee

75 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN TATRAMÄE II KRUUSAKARJÄÄRI MÄEERALDISE KASUTUSELEVÕTUGA SEOTUD KMH TÄIENDATUD JA PARANDATUD ARUANNE

LISAD

76 OÜ EESTI GEOLOOGIAKESKUS KADAKA TEE 82, TALLINN