Last Kasvatab Kogu Küla

Valla parimad sportlased ja treenerid >> Loe lk 16

Tiraazv 7490 nr 22 (311) 17. detsember 2010

Valla parim – Kätlin Tammiste. Loe lk 17

Kuhu minna jõulude ajal 24. detsembril k 14.30 Püha Jõuluõhtu jumalateenistus Teenib Aare. Kimmel EELK Randvere Peetri kirikus 24. detsember k 16 Jõuluõhtu liturgiline jumalateenistus Teenib Mikk Leedjärv EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 24. detsember k 17 Jõululaupäeva jumalateenistus Jutlus Raido Oras Muusika koguduse muusikutelt Viimsi Vabakoguduse kirikus 24. detsember k 18 Jõuluõhtu liturgiline jumalateenistus Teenib Mikk Leedjärv EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 25. detsember k 11 Jõulupüha jumalateenistus armulauaga Teenib Mikk Leedjärv EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 25. detsember k 13 Jõulupüha jumalateenistus armulauaga Teenib Mikk Leedjärv Rohuneeme kabelis 25. detsembril k 14.30 I Jõulupüha jumalateenistus Last kasvatab kogu küla Teenib Aare Kimmel Viimsi vald saab enne saa- oluliselt kergem, kui olla kõige kii- Järgmise aasta eelarvest on viidi ajavahemikul 2009–2010 EELK Randvere Peetri kirikus buvaid jõule 20-aastaseks. remini vananev Euroopa riik. kavandatud 56% hariduse ja noor- OÜ Scoopest eestvedamisel ellu 25. detsember k 19 Kontsert: Hanna-Liina Võsa – Täna oleme veel teismelised. Viimsi vald loodi esimest korda sootööga seotud valdkondadele. projekt “Viimsi valla mitteaktiiv- Pimedas on valge (Piletitega) Aga pühapäeval on pidu! esimese Eesti Vabariigi ajal 1919. Viis lasteaeda ja kolm kooli on sete inimeste hõivesse toomine EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Palju õnne Sulle, Viimsi! aastal. Iru valla moodustamisega Viimsi valla poolt ehitatud. Vaja ja tööturu riskigruppide tööellu 26. detsember k 11 1939. aastal aga liideti ta uuesti on kiiresti veel kahte lasteaeda. integreerimine”. Projekti rahasta- II Jõulupüha jumalateenistus Nii nagu iga laps on enda käest naabritega ning Viimsi vald kaotas Juba 2013. aasta septembris pea- ti Euroopa Sotsiaalfondi meetme armulauaga küsinud, kelleks ma tahan saada, iseseisvuse. Täna kehtiva omava- me avama aga veel ühe algkooli. 1.3.1 “Kvalifitseeritud tööjõu pak- Teenib Mikk Leedjärv kui suureks kasvan, mis minust litsusliku valla staatuse sai Viimsi Joogivee puhastusseade on kumise suurendamine” kaasabil. EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus saab, nii küsivad emad ja isad, kü- vald 20. detsembril 1990. Sünni- leidnud täiendava rahastuse, va- Koostööpartneriteks olid Eesti 26. detsember k 11 sime meie kõik koos Viimsi kohta. tunnistusele kirjutas alla meie hili- litud on ehitaja ja ehitusaeg on Töötukassa, Mainori Kõrgkool, 2. jõulupüha - jumalateenistus Meil tuleb kõigepealt veel pal- sem president Arnold Rüütel. 300 päeva. Uus veehaare valmis OÜ PerCapita ning Viimsi Valla- Jutlus Raido Oras ju õppida. Edasi õppida, et mõista Aastad on läinud. Oleme kas- juba sel aastal. Suusaraja esime- valitsuse sotsiaal- ja tervishoiu- k 16 koguduse jõulupuu ennast ja end mõistetavaks teha vanud. Rahvastikuregistri andme- ne etapp hakkab valmis saama. amet. Töötus väheneb jätkuvalt. Viimsi Vabakoguduse kirikus teistele, innustada teisi. Küsida tel elas Viimsi vallas 01.11.2010 Kevadel jätkame kergliiklusteede Aga milline on Viimsi suhe Eu- 26. detsember k 14 endalt: milline on meie geopoliiti- seisuga 16 749 inimest. Seda on võrgustiku väljaehitamist. roopaga? 14. septembril 2003 hää- Kontsert: Kaitseliidu Tallinna Maleva orkester line ja demograafiline eelis Eesti ja vaid 170 võrra vähem kui elanikke Aeg-ajalt on Viimsile ette hei- letas viimsilastest 78,05% Euroo- EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Euroopa kohaliku omavalitsusena? Rakvere linnas. Kas järgmisel aas- detud liiga suurt laenukoormust. pa Liiduga liitumise poolt. See oli 26. detsembril k 14.30 Millist eeskuju võiksme anda? tal oleme elanike arvult seitsmes Paraku on vallal mitmed nooruse- suurim poolthäälte suhtarv Eestis. II Jõulupüha jumalateenistus Kuigi oleme vaid pisike pool- Eesti omavalitsus? Jah, isegi kui ga seotud paradoksid, mis sunni- See oli suurem usalduskrediit kui Teenib Aare Kimmel saar Euraasia kontinendi tipul, õnnestuks sisseränne põhiseadust vad tegema teistsugused, kaugesse Eestil tervikuna. Usalduskrediiti ei EELK Randvere Peetri kirikus on Eesti noorimas vallas Viimsis rikkumata peatada. Sest Viimsis on tulevikku suunatud valikuid. Noor saa tasaarveldada üksnes eurodes. keskmine vanus 36,53 aastat. Eesti loomulik iive ehk elanike juurde- inimene võtab sageli kodu jaoks Usaldus tuleb väärida. vanimas – Piirissaare vallas koguni kasv sündidest jätkuvalt positiivne. laenu, sest kodu on vaja, aga raha Sünnipäev ei ole mõeldud sel- 62,81 aastat. Vahe on peaaegu ka- See ei ole küsimus kvantiteedist. selleks tuleb elu jooksul veel tee- leks, et korraldada saavutuste ja hekordne. Selle põhjuseks ei ole ka elukva- nida. Riik peaks tagama mitte ai- möödalaskmiste inventuuri. Liht- Tänuavaldus Ühiskonna vananemine on liteet. Hindan seda kui ühiskonna nult väärika vananemise, vaid ka sam on öelda, et sellise tubli lapse Viimsi Vallavalitsus tänab südamest Ursel Euroopa Liidule lähituleviku ek- positiivset sotsiaalset seisundit. väärika suurekskasvamise. kasvatamiseks on vaja läinud kogu Kreegimäed, kes oma Püünsis asuva su- sistentsiaalne küsimus. Eesti on Sellist seisundit ihkavad kõik Eesti Tööpuudus väheneb tasapisi. küla! vila õuest loovutas imeilusa kuuse valla kahjuks üks Euroopa kiiremini va- erakonnad Eesti riigile tervikuna! Märtsikuus oli töötuid 711, tä- Palju õnne Sulle, Viimsi! väikeste ja suurte elanike heaks. Täna rõõ- nanevaid riike. Selle edetabeli tipus Meie, Viimsi peredes sünnib naseks on Viimsi töötute arv ka- Kauneid jõule! mustab tuledesäras jõulukuusk koos kahe troonimine võib olla soliidne, kuid 300 last aastas. Aeglemiseks pole hanenud 523-ni. Töötuks jäänud Toredat aastavahetust kõigile! pisut väiksema ehitud kuusega Viimsi mõi- ei ole jätkusuutlik. Noor vald olla aega! Meil on 4267 last kasvatada! vallaelanike hõivesse tagasitoomi- Haldo Oravas sa pargis kõiki viimsilasi. ei olegi alati kerge. Kuid see on Meil on 2687 eakat aidata! seks ning tööellu integreerimiseks vallavanem 2 17. detsember 2010

Eakate hoogne ja Rahvarohke jõululaat Rannarahva jõululaata peeti laupäeval, 11. lustlik jõulupidu detsembril Rannarahva Muuseumis ja Viimsi Vabaõhumuuseumis.

Müüjaid oli Rannarahva Muuseumis 21, vabaõhu- muuseumis 6. Vabaõhumuu- seumisse ei saanud tulla ko- dudes lumevangi jäänud Vi- rumaa kuusemüüja ja mõned teisedki kauplejad. Muuseu- mis aga oli kogu päev maja külalisi ja saginat täis. Laat läks igati korda, avatud oli kohvik, müügil kodumaine käsitöö. Lapsed said meisterdada ja vanemad veetsid mõnusalt aega – käia kahel tasuta kontser- dil Püha Jaakobi kirikus. Külastajaid käis oodatust rohkemgi – muuseumi jõulu- laada traditsioon on saanud rahva poolehoiu. Laulavad Randvere seeniorid. Fotod Henri Siht. Veel fotosid vaata www.segasumma.planet.ee/viimsi. Alar Mik Muuseum müüs ka oma kaupa. Laupäeval, 11. detsembril pidasid Viimsi valla eakad Viimsi Koolis jõulupidu.

Vaatamata lumerohkusele ja -sajule oli rõõmsameelset rahvast koolimajas palju. Kõige- pealt esinesid neile lapsed. Seejärel kuulati abivallavanem Joel Steinfeldi laulu ajal täitus Urve Palot, kes soojade sõna- tantsupõrand. dega oma vanaema meenutas. Ida-Virumaal lumevangis kitasid Randvere sõnameistrid istunud Mait Maltise asemele Helgi Sard ja Helle Tomingas, olid korraldajad operatiivselt kes esitasid Helle Tominga kutsunud teise esineja – Joel Rahvast naerutasid Randvere teksti, ja teine estraadipaar Elfi Steinfeldi. Pruukis vaid Stein- sõnakunstnikud Helle Tomingas Ojase ning Elina Lehtla-Kaa- feldil öelda, et tema laulu ajal ja Helgi Sard. sik, kes Elfi Ojase teksti ette võib rahvas ka tantsida, ja kandsid. kohe täitus lavaesine tantsu- Aplausiga tänati Randve- Pidu oli hoogne ja lustlik. paaridega – särtsakaid naisi ja re Päevakeskuse seeniore, kes Kõige maitsva eest oli hoolt galantseid mehi on Viimsi val- laulsid, ja seenioride tantsu- kandnud kohalik kondiitrifir- Laadalt sai osta ainulaadseid ehted. la eakate seas küll. rühma Kobarake. Elevust tema Violia.

Teistmoodi kingipood Alati ei olegi vaja suurde linna üüratus- se kaubanduskeskusesse sõita ja selleks mitmeid tunde kallist aega ja parkimis- Toimetus ootab kaastöid ja reklaame raha kulutada, et jõulukingitusi hankida. e-posti aadressil [email protected]. Rannarahva Muu- seumi kingipood Kaastöid võib tuua ka otse toimetusse pakub lähenevate- või saata postiga aadressile Nelgi tee 1, le jõuludele mõel- 74001 Viimsi, Harju maakond. des mitmekülgset ja huvitavat kingi- valikut. Põneva kin- Toimetusel on õigus kaastöid nende gituse leiab siit nii selguse huvides toimetada ja lühendada. lastele, sõpradele, Vallaleht ilmub kaks korda kuus. vanematele kui ka Juulis leht ei ilmu. Kingipoest saab vanavanematele – soetada ka Ranna- kõigile. Poes leidub rahva Muuseumi laias valikus mere- Peatoimetaja: Annika Poldre poolt välja andnud teemalist kraami, tel 606 6864 kalateemalise seina- vahvaid madruse- kalendri või kalen- [email protected] särke, häid raama- 11. detsembril oli Püha Jaakobi kirikus kaunis kontsert, kus esinesid Viimsi Muusikakooli õpilased dermärkmiku tuid, põnevaid eh- “Kala Aasta 2011”. koos oma õpetajatega. Kuulajad said aimu sellest, kui mitmekülgset muusikaharidust on selles teid ja muud. Toimetaja: Jüri Leesment koolis võimalik omandada ja kui andekad lapsed seal õpivad. Lisaks peaaegu kõik lapsed ka Müügil on ka muuseumi poolt välja an- laulavad kooli kooris ning paljud mängivad orkestris. Pildil laulavad kooli laululapsed. Foto tel 606 6833 tud kalateemalised seinakalendrid ning ka- Aime Estna [email protected] lendermärkmikud, kus kõik detailid – nii kalendri nimi, kasutatud fotod, alltekstid Väljaandja: Viimsi Vallavalitsus kui ka tähtpäevad – on kalade ja randluse- ga seotud. Praktiline, soliidne ja teistmoo- Trükki toimetanud: Meedium OÜ 4. jaanuaril 2011 algusega kell 16.00 toimub Viimsi vallamaja (Nelgi tee 1) II korruse saalis Haab- di kingitus ongi leitud! Loomulikult aitame neeme aleviku, Laivi maaüksuse detailplaneeringu eskiislahendust ja lähteseisukohti tutvustav Makett: Dreamers OÜ kingitused kenasti ka ära pakkida. teine avalik arutelu. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on sihtotstarbe muutmine üldplanee- Astuge läbi, ootame teid! ringujärgsest tootmismaast elamu- ja ärimaaks, lasteaia kavandamine, avaliku pargiala moodusta- Ajalehe järgmine number ilmub Rannarahva Muuseum mine ning perspektiivse randa ja aleviku keskust ühendava jalakäijate promenaadi planeerimine. 14. jaanuaril 2011 17. detsember 2010 3

Veel teehooldest Leppneeme mees valiti Rikkaliku lumega talved saavad meil ilmselt ta- vapäraseks ja sellega tuleb taas harjuma hakata. See tähendab ka harjumist sellega, et lumehool- akadeemikuks dustöödel on oma järjekord. 8. detsembril valis Eesti Mida galaktikaparvede ja ga- Kõige tähtsam on hoida puhtana sõidetavad need teed, kus Teaduste Akadeemia laktikagruppide uurimine an- liiguvad bussid, samuti koolidesse ja lasteaedadesse viivad akadeemikuks astronoo- nab? Te uurite ka universumi teed. “Põhiühendusteed eelkõige, teehoole käib vastavalt mia erialal Leppneemest struktuuri – kas universum on ettenähtud tööde järjekorrale,” ütles valla ütles valla kom- pärit Enn Saare. Sel puhul lõpmatu? munaal- ja heakorraameti juhataja Mart Kraut. küsitlesime värsket aka- Uurime seda, kuidas uni- Konflikte on tekkinud arusaamatustest erateedega. deemikut. versum välja näeb, kuidas ga- Neid peavad lahti lükkama tee omanikud, kõnniteid aga laktikad seal asetsevad, kuidas kinnistute omanikud. Probleeme on ka seal, kus kinnis- Kus koolis olete käinud ja kui ja millal need tekkinud on ja tute omanikud on istutanud puid väljapoole krundipiire. kaua Leppneemes elanud? kuidas arenenud. Galaktikad Sellistes paikades on kohati juba väga kitsas, nagu näiteks Sündisin 4. märtsil 1944 Tal- on nagu majad – nad kogune- Kiigemäe teel. “Me ei saa avalikku teenust pakkuda, kui linnas, paar päeva enne pommi- vad küladesse (galaktikagrup- inimesed võtavad selleks võimaluse ära,” sõnas abivalla- tamist. Koolis käisin Randvere pidesse), linnadesse (galakti- vanem Endel Lepik. Valla teedeinsener on teinud tänavu Algkoolis, Viimsi 7-klassilises kaparvedesse), aga kõik need sügisel sadakond ettekirjutust omavoliliste teetakistuste koolis ja Tallinna 21. Keskkoo- koos üksikumate galaktikatega kohta. Tihtipeale on inimesed asjasse mõistlikult suhtu- lis, Leppneemest lahkusin 1962 Akadeemik Enn Saar uurib galatikat. Foto Erakogu moodustavad kärgstruktuuri – nud, selgitanud, et pole asjast teadlikud olnud. “Meie ees- Tartusse ülikooli minnes ja lõp- hiiglasliku kalavõrgu, ainult et märk pole karistada, vaid tähelepanu juhtida,” lisas Lepik. likult 1967 pärast lõpetamist. Kuidas ja miks hakkasite kos- esimesed selleteemalised tööd kalavõrk on lapik, galaktikate Vallas on veel puhastamata kergliiklus- ja kõnniteid. moloogiaga tegelema? ilmusid, hindasime, et tumeai- võrk kolmemõõtmeline. Võr- Seda tööd tehakse lähipäevadel. Teehoolde töölistel on Kui sügavad juured teil Lepp- Tulin Tartusse füüsikat net on umbes 20 korda rohkem gusilmad igas suunas. palve, et autode parkimisel mõtleks autoomanikud ka sel- neemes on ja kuidas olete ko- õppima ja kuna leidsin, et ast- kui tavalist. Ilmaruumis on See uurimine annab meile lele, kas auto teehooldetööle ette ei jää. dukandiga tänapäeval seotud? rofüüsika on füüsika + astro- kõige määravamaks jõuks gra- teadmisi a) universumi geo- Talv on alles algamas, olgem mõistvad! Arvan teadvat, et mu va- noomia, valisin astrofüüsika. vitatsioon (raskusjõud), selle graafiast – kus midagi asub; b) navanemad kolisid Leppnee- Lõpetasin füüsiku-teoreetiku- suuruse määrabki tumeaine, ja kuidas too geograafia tekkinud messe eelmise sajandi alguse na, kirjutasin kandidaaditöö harilik aine on nõrk lisa, õhuke on (st kuidas universum sel ajal paiku. Neid ma ei näinud, üldrelatiivsusteooriast ja see tolmukiht tumeaine ookeanis. välja nägi ja mis toimus); c) vih- sest nende kaluripaat uputati ongi juba kosmoloogia. Praeguseks on leitud veel üks jeid universumi alguse kohta. Tänuavaldus kõigile toredatele enne sõja jõudmist Eestisse – universumi tume koostisoas, Praeguste teadmiste koha- inimestele selleaegsed lehed süüdistasid Milline tähtsus on tumeaine tumeenergia, ja energia/kogu- selt näib universum tõesti lõp- Toimetus sai lugejalt kirja. Saksa allveelaeva. Aga seda avastamisel galaktika ümb- massi suhted on sellised: tume- matu olevat, aga praegu on ka “Tohutu lumetormi ajal oli paljudel raske liikuma pääseda. Ai- kõike teab mu õde Maire Saar ruses, mille eest saite teadus- energia – 73%, tumeaine – 22%, kosmoloogilisi teooriaid hul- tasime ise oma kodu juures autoga hätta jäänud inimesi, pal- palju paremini, ta on küla aja- preemia 2007. aastal? galaktikatevaheline vesinik ja ganisti juurde tekkimas ja ma jud tegid sedasama. Kõik need abistajad vääriksid valla lehe lugu uurinud. Mu kodumaja Tumeainet on hullupööra heelium – 4%, galaktikad, tä- pole kindel, kuidas ma sellele kaudu tänu. Selle üle võib tõeliselt heameelt tunda, et meie on Leppneemes alles, õde elab rohkem kui tavalist ainet, mil- hed, planeedid ja meie – 1%. küsimusele mõne aasta pärast vallas leidub toredaid inimesi, kes teistest hoolivad.“ seal ja ma käin seal päris tihti, lest tähed, planeedid ja inime- Universumi arengu määravad vastaksin. mitu korda aastas. sed koosnevad. 1974, kui meil koos tumeenergia ja tumeaine. VT 4 17. detsember 2010 160 000 krooni ballilt ja jõululaadalt Heategevuslik ball ning jõululaat kogusid Viimsi Invaühingule kokku üle 160 000 krooni.

4. detsembril Viimsi Koolis toimunud suurejooneline ball läks väga hästi korda – pub- likut oli palju, esinejad olid tõelised publikumagnetid ning ball täitis ka oma suurima eesmärgi: koguda raha MTÜ Viimsi Invaühingu erivajadus- tega lastele erinevate tegevuste 1 korraldamiseks 2011. aastal. Oma panuse heategevusse and- Mikk Saar, Karl Kanter, Viljar jaan. Publik võttis neid ääretult sid ka Viimsi Kooli algklasside Norman, Janika Sillamaa ja soojalt vastu ning iga tantsu- õpilased, kes omatehtud küp- Margus Toomla. sammu järel said tantsijad vai- setiste ja käsitööesemete müü- Avatseremoonial laulsid ja mustava aplausi osalisteks! giga kogusid kokku üle 23 000 tantsisid Viimsi Kooli õpilased krooni. koos Viimsi Huvikeskuse lau- Suured tänud abilistele Raha andis balli avatsere- lustuudio (juhendaja Ita-Riina ja sponsoritele moonial invaühingule piduli- Pedanik) ning Viimsi Invaühin- Ball poleks teoks saanud, kui kult üle Viimsi Kooli klassiõpe- gu lastega. Balli gala avasid ei oleks olnud suurt hulka va- taja Marge Tammiste. Suurima Püünsi Võluflöödid, meeleolu- batahtlikke, kes balli korraldu- üllatuse valmistasid aga sel aas- kat õhtut juhtisid Romi Hasa se ja ettevalmistuse enda õlule tal meie sõbrad Soomest, kes ja Andres Dvinjaninov ning võtsid, ning samuti lahkeid fir- hoolitsesid ülimaitsva ja väga eksootilist tantsuilu pakkusid masid, kes aitasid. Suured tä- rikkaliku peolaua eest – me ole- Viimsi ja Kumei kõhutantsijad nud kõikidele esinejatele, bal- me teile väga tänulikud! eesotsas Viimsi Kooli vilistla- li korraldajatele ja abilistele, se-tantsuõpetaja Liisa Vooga. kunstnikele, kes oksjonile oma Balli programm oli kirju Õhtu üllatajateks olid aga töid annetasid, ning balliküla- Ballil esinesid suurepärased kuumad “Tantsud tähtedega” listele, kes pidasid vajalikuks bändid ja artistid nagu Apelsin, tantsupaarid Urve Palo ja Alek- ballikutse lunastada ning sel- Helin-Mari Arderi trio, Estonia sander Makarov ning Ithaka- lega oma panuse heategevusse Brass, Hannah, Marvi Vallaste, Maria Rahula ja Marko Kiiga- anda. 2

4 5

8 17. detsember 2010 5

Valgus ja rõõm! 160 000 krooni ballilt ja jõululaadaltBalli toimumisele aitasid Fertilitas, Viimsi Haigla, Aina Ja kohe-kohe ongi käes jõulud. Ettevalmistused selleks, et kaasa: Heste OY, HEINO, Pan Saarma, Aleksandr Skripnikov, jõule vastu võtta, käivad täie hooga ja kõik pingutavad, et Nordic Meat, FoodVille, Juha Viimsi Vallavalitsus, Haldo jõuluaeg võiks ilus saada. Rantanen, Tiia Kaur-Rantanen, Oravas, helimehed Lauri Pih- Jõule nimetatakse valguse ja rõõmu pühadeks, ja seda Riinu Rätsep ja tema meeskond, lak, Rauno Laht, Lauri Rand- nad ka tõepoolest on. Valguse võit pimeduse üle ja sellest Eesti Eine ja Marika Piirsalu, ma, Külli Talmar, Jaan Kolberg, tulev rõõm, mis täidab inimese hinge, on need, mis teevad Farwell, Merike Hindreus, Margit Võsu, Viimsi Kooli õpi- jõuluaja eriliseks meie igaühe jaoks. lasesindus koosseisus Martin See paks lumevaip, mis meile sel aastal juba varakult Siiman, Karin Kirmjõe, Marten saabunud, teeb jõuluaja veel eriti eriliseks ja kauniks. Ise- Randma ja Martin Kokkuta, Si- gi kõige kaugemas metsanurgas on sellise lumega valge grid Üksi, Hilja Hallaste, Viimsi ka siis, kui ühtki tähte ega kuud ei paista. Lions Klubi, perekond Kelam, Jeesuse sündimine 2000 aasta eest oli sündmus, mil- Tarcona ja hr Andres Kukk, lest teadsid ju tegelikult vaid vähesed inimesed, Jeesuse Viimsi Kool ja Leelo Tiisvelt, vanemad, lähedased, kolm tarka ja veel mõned inimesed. Viimsi algkooli õpilased, õpeta- See valgus, mida aga Jeesus oma õpetusega ja lunastusega jad ja vanemad, Isku ja hr Riho kogu inimkonnale tõi, on suurim kingitus igale inimesele. Lass, Viimsi Peokeskus ja hr Millegipärast on aga nii, et väga paljud inimesed ei oska Lauri Viikna, reisibüroo Travel hinnata seda kingitust, nad sirutavad käe ja lükkavad selle Dreams, Jüri Arrak, Tammer- endast eemale, sest seda on raske mõista. raamat, Karin Kalman, Merike Mõistmisega on ju nii: selleks, et me saaksime kogeda Hallik, Eva Berg, Remo Savi- valgust, peame teadma, mis on pimedus. Selleks, et mõis- 9 saar, Horeca Service, Puuvilja- ta, mis on tõeline armastus ja hoolimine, peame olema me keskus, Piste, restoran Meritäht, kogenud ka valu ja hoolimatust. Selleks, et me midagi head China Red, ilusalong Elegance, saaksime tõeliselt mõista, on vaja ka meil kogemust halvast. Sushi Cat, Katrin Stalde, Nõm- Olen kohanud oma teel palju inimesi, kes on leidnud me ujula, Velospets, “Orhidaa- pääsu pimedusest oma elus selle valguse juurde, mida Ju- lia” Ave Lauren Kriisa, Shi-Shi, Altia, AlcoExpress ja Ingrid mal pakub meile igale ühele, nad on kogenud nii halba kui Ehaver, Ruf, Fotomees, Jussi ka head ja jõudes valguse radadele täidab nende südant Õlletuba ja Virve Hansar, Har- rõõm ja rahu. Ja just need rõõm ja rahu ongi märgid meile moonikum, Viimsi Lihatööstus, igaühele, kas me oleme teel valguse suunas. AS Uniprint. Valguses olemine teeb iga hinge rõõmsaks. Ja just sel- Kohtumiseni 2011. aasta lisena on ehk Jumal soovinud, et meie siin maailmas elak- jõulukuul! sime. Oluline on aga, et me märkaksime ka neid, kes on Annika Remmel meie ümber, kuid kes ehk ei ole veel kogenud või mõist- Viimsi Kooli nud valguse olulisust elus. 10 kommunikatsioonijuht Viimasel ajal on ka meedias palju juttu olnud sellest, et miks eestlased leiavad vaid jõuluajal tee kirikusse. Eks 1) Ballisaluut akna taga. Laval 11 igaüks meist teab oma vastust sellele küsimusele. Mille- ansambel Apelsin. gipärast aga ongi nii, et valdavale osale inimestest justkui piisakski sellest lühikeset valgusehetkest, mida jõuluajal 2) Oksjonipidaja Andres kogetakse. Muu osa aastast kobatakse aga hämaruses, kui- Dvinjaninov ja Viimsi Lasteaiad gi kogu aasta oleks võimalik kogeda jumalikku valgust. juhataja Margery Lilienthal Ilon Kui küsida, kas usud Jumalasse või armastusse, siis Wiklandi pildiga, mis tulevikus hakkab kaunistama uut need küsimused saavad väga suure tõenäosusega väga eri- lasteaeda. neva hulga jaatavaid vastuseid, esimene loomulikult vä- hem ja teine rohkem. Kuid tegelikult need kaks küsimust 3) Abivallavanem Urve Palo ja on üks ja seesama küsimus, sest Jumal on armastus ja see vallavanem Haldo Oravas koos valgus, mida ta meile jagab, on armastuse valgus. Ja seda abikaasadega. mitte ainult jõuluajal, vaid igal päeval ja öölgi, mis meie 4) Balli ja laadaga saadi kokku elurännakul on. 160 000 krooni. Laskem siis paista armastuse valgusel ka oma süda- messe ja jagagem seda ka neile, kes on meie lähedal, et 5) Oksjon on hoos. kõikide südameid võiks täita rõõm ja rahu. Valguse- ja rõõmuküllaseid jõule! 6) Viimsi Kooli direktor Leelo Mikk Leedjärv, Tiisvelt võtab loosi. EELK Viimsi Püha Jaakobi koguduse õpetaja

7) Õhtu üllatajad Ithaka-Maria Rahula ja Marko Kiigajaan.

8) Ansambel Apelsin ja Tõnu Aare.

v 9) Zonglöörib ballikülaline Brüsselist – Tunne Kelam, kõrval abikaasa Mari-Ann Kelam.

10) Laulab Hannah.

11) “Tantsud tähtedega“ võluv paar Urve Palo ja Aleksander Makarov.

12) Viimsi heategevusball on populaarseks saanud.

Fotod Kristjan Lepp

12 6 17. detsember 2010

Püünsi lapsed Püünsi Kooli maskott ehib käisid nukuteatris Comenius-projekti Torm Moonika tekitas paraja ärevuse reede hommikuks, mil Püünsi Kooli algklassid ja laste- Püünsi Kooli esindajad aed valmistusid külastama Eesti Nuku- ja Noor- käisid Iirimaal Comenius- sooteatrit, et minna vaatama jõuluetendust projekti osalejatega koh- “12 kinki jõuluvanale”. tumas. Maskotikonkursi võitis Püünsi Kooli maskott.

Projekti “How Big is your Foot” (“Kui suur on su jalajälg”) esimene kokkusaamine toimus 1.–5. detsembrini Iirimaal Dub- lini lähedal Droghedas. Projek- tis osalevad peale Püünsi Kooli ka koolid Iirimaalt, Portugalist, Türgist, Norrast, Inglismaalt ja Horvaatiast. Kõige väiksem on Püünsi Kool ja kõige suurem Inglismaa kool 1400 õpilasega. Läbi tuisu rõõmsalt teatrisse. Püünsi Kooli käisid esinda- mas Birgit Tammjõe-Tulp, Ma- Nii õpetajatel kui lapsevanematel oli hulk küsimusi: kas teat- rianne Vainola ja Gea Radik. risse sõit ikka toimub? Kas lapsed kooli ja lasteaeda jõuavad? Lume alla mattunud Iirimaa Kuidas bussid meieni saavad? Kas teatrisse pääseb? Kas näit oli suur üllatus nii iirlastele endile lejad tööle said? Kõigile neile küsimustele polnud hommi- kui ka Inglismaa, Portugali, Tür- kul kell kaheksa veel vastust. Öösel alanud torm ja tuisk gi ja Horvaatia õpetajatele. Eest- Läbi lume saabunud Whitecross Primari Schooli õpilased kaugetele külalistele laulu harjutamas. olid muutnud ka Püünsi külas teed pea läbimatuteks. lastele ja norrakatele ei pakkunud Meie suureks rõõmuks ja inimeste erakordset tahtevõi- lumi muidugi mitte nii suurt ülla- met proovile seades hakkas kõik laabuma. Kooli huvijuht tust. Whitecross Primary School Gea teatas, et bussid tulevad ja teater ootab meid. Tavali- võõrustajana palus oma õpilastel sest kellaajast küll veidi hiljem, hakkasid ridamisi saabu- siiski kooli tulla ja külalistele esi- ma ka sissepakitud lapsed. Laste suud olid naerul ja soov tati väga kena kontsert, kus kõlas teatrisse sõita suur. vahvat laulu ja tantsiti iiri tantsu. Bussisõit läbi linna sujus õnneks ilma viperusteta. Külalistele tutvustati jõu- Väike jalutuskäik tuisus ja paksus lumes bussi peatu- luehtes Droghedat ja Dublinit. miskohast nukuteatrini oli küll raske, kuid ega me alla ei Ereda mulje jättis Iirimaa par- andnud. Väiksemaid lapsi sai vahepeal süles edasi viidud, Püünsi Kooli direktor Birgit lamendihoone külastus. . Tammjõe-Tulp ja Whitecross kuid teatrisse jõudes olid kõik raskused meelest pühitud. Hakkasime koostama kü- Primari School’i direktor Liam Etendus algas ja me olime tunniks ajaks justkui tei- simustikku, mida kasutades Burke koos võidumaskotiga. se maailma rännanud. Etenduse headusest pakatav sisu ja mõõta ühistel alustel projektis kaunid dekoratsioonid tekitasid tõelise jõulutunde. Lapsi osalevate koolide ökoloogilist tuli võitjaks Portugali kool. rõõmustasid ning ajasid naerma vahvad tegelased Ville ja jalajälge. Projekti käigus olid Järgmine koolide kokku- tema sõber must koer Reku. Nende südames oli soov jõu- eeltööna juba kõik koolid istu- saamine toimub aprilli alguses luvanale teha iga päev kuni jõuludeni üks kingitus. Saime tanud kooliaeda ühe puu. Meie Püünsis. Selleks ajaks on koo- teada, et kingitusi teha on sama hea tunne, kui kingitusi kooliesist ehib hobukastan. lid mõõtnud õpilaste ökoloogi- saada ning isetehtud kingitused valmistavad alati rõõmu, Koolides on loodud “rohelised lise jalajälje, luuakse roheline kas nad siis õnnestuvad või mitte. komiteed” ning on toimunud sõnastik, mis sisaldab keskkon- Etenduse lõppedes tänasid lapsed näitlejaid toreda maskoti- ja embleemikonkurss. naga seotud sõnu kõigis osale- etenduse eest suure aplausiga. Lehvitused veel lõbusatele Eesti maskott sai ka Iiri- jate emakeeltes, koostatakse ja tegelastele ja kardinad sulgusid. Etendus lõppes, kiiresti maale kaasa võetud ning seits- õpitakse selgeks projekti laul, riidesse, sissepõige kommipoodi ning siis läbi tuisu rut- me kooli maskottide konkursil kus salmid on kõikides projek- tu bussi peale. Kogu see ettevõtmine oli kõige pisematele osutus Püünsi oma võitjaks, tis osalevate riikide keeltes. päris väsitav ja nii vajusidki mõne lapse silmad kinni ning niisiis on projekti “How Big is Eestisse tulevad peaaegu avanesid alles oma kalli Püünsi Kooli maja ees. your Foot” maskott pärit Ees- kõikidest koolidest lisaks õpe- Suur tänu Püünsi Kooli laste poolt ka vallale, kes or- tist. Maskotiks sai seitsme var- tajatele ka õpilased ning ka ganiseeris meile tasuta bussid ja aitas teed lahti ajada, et baga jalajälg, varbaküünteks on Püünsi Kool võtab edasistele lapsed teatrisse pääseksid! erinevate osalejariikide lipud. visiitidele aktiivseid “rohelisi” Jõuluaeg on imeline! Jalajälje värvid lähevad puna- õpilasi kaasa. Järgmiste “rohe- Kristin Jakobson sest roheliseks mõttega, et mida liste” kohtumisteni! Püünsi Kooli lasteaia Kombu rühma õpetaja väiksem on jalajälg, seda rohe- Marianne Vainola lisem see on. Embleemide seas Püünsi Kooli inglise keele õpetaja Laste jaoks on nüüd avatud vahva mürala Viimsi Tervis SPA Hotell le ja väikestele, on võimalus Samal korrusel on veel nib, turvaliselt mõneks tunniks avas äsja laste mängu- ja ronida ja liugu lasta ja ennast üks põnev ruum: kunstkattega koos kogenud ja mitut keelt lõbustuskeskuse. nagu džunglis tunda. Laste uisuhall, kus valgust annavad kõneleva hoidja pilgu alla lemmikuks on osutunud tohutu sähvivad laserkiired ja disko- mängima. Samal ajal on lap- Kahekorruseline 1000 m2 suu- suur tahvel, kuhu saab kriidiga kerad. Uisuhalli kasutamine sevanemal võimalus nautida rune laste mängu- ja lõbustus- palju kirjutada ja joonistada. sisaldab ka uisurenti. kõiki spaa- ja basseinimõnusid keskus ehk mürala on iga lapse On lausa majasuurune batuut Loomulikult on ka puhvet, või veeta aega sõprade või kal- ja lapsevanema unelm. Sellist ja ronimisvõrgud. On teema- kus menüüs suur valik jäätise- lima seltsis. suurt ja sisukat müralat pole toad, nagu mereröövlituba, kokteile, pannkoogid, võilei- “Meie keskus toimib ka ta- üheski teises Eesti spaas. Siin džunglituba, kus seinal elevant vad, mahlad ja smuutid. suta lastehoiuna, st vanemad, on avarust, valgust ja palju põ- ja sebrad ja muud tegelased Mürala on avatud kell kes siin majas rühmatreeningute nevaid tegevusvõimalusi, nagu ja ka ehtsad loomanahad. Ja 10–21 ja siin töötab administ- või teiste teenustega hõivatud näiteks sumokostüümid, mille muidugi ei puudu siit ka print- raator-lapsehoidja, kes lastel on, ei pea laste pärast muretse- sees võib ennast tõelise sumo- sessituba. On neli sünnipäeva- silma peal hoiab. ma,” selgitas spaa kliendihaldur mehena tunda ja mitte ainult tuba ja võimalus igasuguseid Sellesse keskusesse on Kai Papp. “See annab lisaväär- tunda, vaid ka liigutada. On pidusid pidada ning tähtpäevi võimalik jätta lapsed alates tuse ka Viimsi valla elanikele.” pallimered, eraldi suuremate- Liugu saab lasta terve korruse kõrguselt. tähistada. vanusest, kus põnn juba kõn- VT 17. detsember 2010 7

Lugemine on parim Metsaradadel Raamatuaasta on lõppe- jooksul veetsin kogu vaba aja Traditsiooniks on kujunenud meie eakate kepi- mas. Sel puhul küsitles elektroonikaaparaatide meis- kõndijate ja jalgsimatkajate retked “Tutvu kodu- Viimsi Teataja Viimsi terdamisega hobina (pisimag- vallaga“ igal kuul. Seekordne viis meid Krillimäe Raamatukogu üht usi- netofonid, elektriorel jm). asumi ümbruse lummemattunud teedele. namat külastajat Peeter Tagasi Eestis olles tege- Sisaskit, keda raamatu- lesin kümme aastat kirglikult kogus iseloomustati kui banketidiskorina (pulmad, juu- väga põhjalikku ja süste- belid, asutustepeod), selle hobi maatilist lugejat. lõpetasin Gorbatšovi kuiva seaduse ajal. Vahepeal jõudsin Teie loetud raa- ka kogu Mirabilia sarja läbi lu- matute loetelu geda. on aukartust- Uue ajastu alul tulin tööle äratav. Kuul- Overall Eesti AS, kus tegelen sin raamatuko- foto- ja videotehnika hooldu- gust, et teil on loetud kogu Peeter Sisask: “Minu meelest naised kirjutavad südamlikumalt ja sega. See osutus väga põne- Eestis ilmunud ulmekirjan- paremini kui mehed.” Foto erakogu vaks maailmaks (ikkagi maail- dus ja loetelustki on näha, et ma uudseim tehnoloogia). see žanr domineerib. Miks nik! Tema lugesin järjest läbi ja seal juba nad virnas ootavad. Enne lugemishullust veet- Eakate loodusretked on ikka rahvarohked. just ulme? (üle 60 tõlke). Nii võtsingi Ei pea riiulite vahel tuulama. sin koduse vaba aja ristsõnade Alustasin raamatukogus ul- kombeks lugeda läbi kõik tõl- ja sudokudega (ikkagi tööks Hommikune ilmateade ähvardas tuisuga, kuid kogunemi- mest ja fantaasiakirjandusest ked meeldima hakanud kirja- Nimetasite ise oma lugemist kasulik lisa ajutreening). Aga se ajaks oli imeilus talveilm. Läbi puude paistis talvine (ikkagi täiskasvanute muinas- nikest. maaniaks? lugemine on siiski parim. päike ja pani lume sätendama. jutud), mille lugesin tühjaks. Kuna lemmiksarjad said Mu elus on olnud palju Veel on hobiks suviti õues Krillimäe asum sai alguse ennesõjaaegse Eest Vabarii- Neist parim on Isaac Asimov. läbi, siis nüüd lepin ka krim- maanilisi ehk kirgliku tegevu- puitmööbli meisterdamine. gi päevil metsavardja elukohana, millele lisandusid mõ- Tema ulmet laenutasin ka vene- kade ja armastusromaanidega. se etappe. Lapsepõlves luge- ned metsatööliste majakesed. Nüüd on vaid aimatav, mil- keelsest Tallinna Keskraamatu- Kõige selle vahele loen ka ees- sin küla raamatukogu tühjaks Kust te lugemiseks nii palju lised need elamud olid, praeguseks on nad ümber ehitatud kogust. ti kirjanikke, mis saadaval on. muinasjuttudest. Mäletan: tei- aega leiate? moodsateks elamuteks. Siis lugesin läbi NYTB Interneti kaudu jälgin pidevalt, ses klassis lugesin “Kevade” Abikaasa on kodune pen- Teekond jätkus mööda Metsavahi teed kuni jõudsime (New York Timesi Bestselle- mis meie raamatukogus värs- läbi ja naersin pisarateni. sionär, tegeleb kogu olmega, Metsasihi tee ääres asuva uue toorveepumpla juurde. Sealt rid). Need on Ameerika pari- ket lemmikkirjanikelt ilmub. Keskkooli ajal oli alul fo- seega mina kui töölkäija ja li- suunatakse vesi Lubjamäele settebasseinidesse, kust hak- mate naiskirjanike romaanid. Mulle meeldib väga raama- tograafiahullus ja siis tuli pilli- sarahateenija võin kogu vaba kab terve Viimsi vald kvaliteetset vett saama. Minu meelest naised kirjutavad tukogu teenus, et kui koju lae- mäng (akordion) pidudel, mis aja kulutada lugemisele. Edasi kõndisime ettevalmistatud lõkkeplatsile, kus südamlikumalt ja paremini. nutatud raamatud kipuvad lõ- jätkus ka tudengipõlves. Telekast vaatan õhtuti ainult grillisime vorste ja jõime kuuma teed. Tahaks märkida, et NYTB-st tutvusin Nora pule jõudma, saab interneti teel TPI lõpetamisel suunati uudiseid, et eluga kursis olla. meiega on liitunud ka noorema põlvkonna esindajaid. Robertsiga, kes on minu mee- reserveerida järgmise portsu mind Minskisse tööle (sel ajal Küsis Helgi Lang lest maailma parim naiskirja- teoseid. Lähed raamatukokku sundkorras), kus kolme aasta Annika Poldre DETSEMber 2010 AMETLIKUD TEADAANDED

VIIMSI VALLAVOLIKOGU omavalitsuse ametnike ametikohtade nimetuste kehtestatud kohaliku omavalitsuse ametnike (4) Teenistujale võib maksta lisatasusid, pree- 14.12.2010 ISTUNGI ÕIGUSAKTID kehtestamine”. ametikohtade nimetustest ning ametinimetuse miaid ja ühekordseid toetusi eelarves ettenähtud kuuluvusest vastavasse ametinimetuste põhi- töötasuvahendite piires. 14.12.2010 ISTUNGI OTSUSED 1. peatükk gruppi. (5) Lisatasu on tasu, mida makstakse teenistu- nr 45 Esindajate nimetamine Viimsi valla VIIMSI VALLA AMETIASUTUSTE STRUK- (5) Vallavolikogu kinnitab ametiasutuste struk- jale lisaks ametipalgale täiendavate tööülesan- munitsipaalharidusasutuste ja huvikoolide TUUR JA TEENISTUJATE KOOSSEIS tuuri ja teenistujate koosseisu (näidates selles nete täitmise (sh puuduva ametniku ülesannete hoolekogudesse § 1. Viimsi valla ametiasutuste struktuuri ja tee- ära ametiasutuste struktuuri, teenistujate ameti- täitmise), nõutavast tulemuslikuma töö (edaspi- nr 46 Vaideotsus Rein Piilpärk vaides Viimsi nistujate koosseisu kinnitamine kohtade arvu ning ametikohtade kuuluvuse vas- di - tulemusliku töö) eest või muudel seaduses Vallavolikogu 12.10.2010 otsuse nr 39 kehte- Viimsi valla ametiasutuste struktuur ja teenis- tavasse ametinimetuste põhigruppi) järgnevaks ettenähtud juhtudel. tuks tunnistamise nõudes tujate koosseis kinnitatakse vastavalt määruse aastaks üldjuhul samaaegselt valla eelarve kin- (6) Lisatasu tulemusliku töö eest on ametniku nr 47 Isikliku kasutusõiguse seadmine valla lisale 1. nitamisega. kvalifikatsioonist, võimekusest, kogemustest, kinnistule (Elion Ettevõtted AS-i telekommu- § 2. Vallavalitsusele õiguste andmine (6) Lähtudes vallavolikogu poolt kinnitatud oskustest ja tehtud töö kvaliteedist tulenev pal- nikatsioonivõrk). Vallavalitsus võib aasta jooksul teha muudatu- ametiasutuste struktuurist ja teenistujate koos- gaosa. nr 48 MTÜ Aiandusühistu Kratt II kinnistute si ametiasutuste (v.a vallavolikogu kantselei) seisust, teenistujate palgamääradest kinnitab (7) Tulemuspreemia on tasu, mida makstakse omandamine. struktuuris ja teenistujate koosseisus vallavo- vallavolikogu esimees vallavolikogu kantselei teenistujale eelnevalt püstitatud eesmärkide saa- nr 49 Viimsi Vallavolikogu esindaja tagasi- likogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja osas ning vallavanem teiste valla teenistuja- vutamisel. kutsumine ja nimetamine Harjumaa Oma- palgafondi piires. te osas teenistujate koosseisunimestikud koos (8) Lisatasu tulemusliku töö eest, preemiat ja valitsuste Liidu volikogusse (üldkoosolekule). ametikohtade ametipalkadega, vastavalt valla- puhkusetoetust ei maksta teenistujale distsipli- nr 50 Viimsi Vallavolikogu fraktsiooni “Viim- 2. peatükk volikogu poolt kinnitatud palgamääradele (koe- naarkaristuse kehtivuse ajal. si heaks” koosseisu muutmine VIIMSI VALLA AMETIASUTUSTE TEENIS- fitsientidele). (9) Puhkusetoetust makstakse teenistujale kuni nr 51 Viimsi Vallavolikogu fraktsiooni “Pa- TUJATE TÖÖ TASUSTAMISE KORD (7) Ametniku teenistusest vabastamisel ja abi- ühe kuu ametipalga ulatuses. Üldjuhul makstak- rem Viimsi” lõpetamine ja fraktsiooni regist- 1. jagu teenistujaga töölepingu lõpetamisel lähtutakse se puhkusetoetus välja koos kollektiivpuhkuse reerimin” Palgapoliitika hüvituste maksmisel riigi ning valla õigusakti- puhkusetasu väljamaksmisega Juhul kui tee- § 3. Palgapoliitika põhimõtted dest. nistuja ei puhka kollektiivpuhkuse ajal, maks- 14.12.2010 ISTUNGI MÄÄRUSED (1) Viimsi valla ametiasutuste palgapoliitika on (8) Vallaametnike sotsiaalsed garantiid kehtes- takse puhkusetoetus välja muul ajal vallavane- 14. detsember 2010 nr 30 ühtne. Töö tasustamise praktika peab toetama tab vallavolikogu. ma käskkirja alusel. Puhkusetoetust makstakse Viimsi valla põhimääruse muutmine seoses Viimsi kohaliku omavalitsuse mainet atraktiiv- § 5. Töö tasustamise süsteemi ülesehitus esimesel tööaastal proportsionaalselt töötatud euro kasutusele võtmisega sest tööandjast ja aitama värvata, säilitada ja (1) Teenistujate ametikohad on tulenevalt ava- ajale. Esimese tööaasta piirangut ei rakendata Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsu- motiveerida võimalikult kõrge tasemega valla- liku teenistuse seadusest jagatud ametnikeks, ametnikule, kes vabastati eelmiselt ametikohalt se korralduse seaduse” § 22 lõike 1 punkti 9 ja teenistujaid. abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistu- valla ametiasutuses seoses tema valimise või “Viimsi valla põhimääruse” § 21 lõike 1 punkti (2) Töö tasustamine peab olema seaduslik, läh- jateks järgmiselt: nimetamisega teisele ametikohale muus valla 9 alusel, arvestades “Euro kasutusele võtmise tuma riigi ja Viimsi valla õigusaktidest. 1) ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenäh- ametiasutuses või toimus vabastamine seoses seaduse” jõustumist ja Eesti üleminekut eurole (3) Töö tasustamise põhimõtted peavad toetama tud ametikohale nimetatud või valitud isik; teenistustähtaja möödumisega. alates 1. jaanuarist 2011. kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete 2) abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus et- (10) Katseajal võib teenistujale määrata tema § 1. Viimsi Vallavolikogu 18.08.2009 määruses efektiivset elluviimist ja olema avalikud. tenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel ametikohal ettenähtud ametipalgast madalama nr 19 (24.04.2010 määruse nr 9 redaktsioonis) (4) Vallavalitsuse eesmärgiks on maksta tee- võetud tehniline töötaja; ametipalga. Ametipalga määramise sama põhi- “Viimsi valla põhimäärus”, tehakse järgmised nistujatele nende töö eest adekvaatset tasu, mis 3) koosseisuväline teenistuja on isik, kes võe- mõtet võib rakendada kuue kuu jooksul ka mää- muudatused: oleks Viimsi tööjõuturu keskmisel tasemel. takse teenistusse määratud ajaks nimetamise ratud ajaks teenistusse võetud ajutiselt äraoleva 1) paragrahvi 127 lõike 2 punktis 2 asendatakse (5) Töö tasustamise süsteem peab olema moti- või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja ametniku asendajale ja teisele ametikohale üle- sõnad “60 000 krooni” sõnadega “4000 eurot”; veeriv ja suurendama teenistujate huvi täiend- niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole viidud ametnikule. Katseajal preemiat üldjuhul 2) paragrahvi 127 lõike 2 punktis 3 asendatakse õppeks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks. alatist iseloomu. ei maksta. sõnad “200 000 krooni” sõnadega “13 000 eu- (6) Töö tasustamise põhimõtted peavad olema (2) Ametnike ametikohad on jaotatud ametini- (11) Teenistujate koolituskuludeks nähakse val- rot”; võrdsed kõigile teenistujatele ning töö tasusta- metuste alusel põhigruppidesse: la eelarves ette vahendid kuni ühe kuu ametipal- 3) paragrahvi 139 lõike 1 punktis 2 asendatak- mise süsteem turvaline. 1) juhid; ga suuruses summas iga teenistuja kohta. se sõnad “1 000 000 krooni” sõnadega “65 000 (7) Arvestades teenistuja töösaavutusi, kvalifi- 2) nõunikud; § 7. Puuduva ametniku ülesannete täitmine eurot”; katsiooni ja kompetentsust tugineb palgakorral- 3) vanemametnikud; (1) Puuduva ametniku ametisse nimetamise õi- 4) paragrahvi 144 lõike 2 punktides 1 ja 2 asen- dus peamiselt ametikohale. 4) nooremametnikud. gust omav isik võib ajutiselt äraoleva ametniku datakse sõnad “50 000 krooni” sõnadega “3200 (8) Vallateenistujaid tasustatakse rahaliselt, (3) Ametinimetus tuleneb ametikoha kirjeldu- asendamiseks või vaba ametikoha täitmiseks eurot”; makstes palka, mis tagaks nende arvestatava sest ning ametikohal nõutavast teadmiste ja edasilükkamatutel juhtudel, kui ametiasutuse 5) paragrahvi 168 lõike 1 punktis 1 asendatakse elukvaliteedi ja võimaldaks pidevat enesearen- oskuste tasemest, mis ametnike puhul (v.a val- normaalne töö oleks ametniku puudumise tõttu sõnad “50 000 krooni” sõnadega “3200 eurot”; damist. lavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud takistatud ja asendaja või kohusetäitja teenistus- 6) paragrahvi 168 lõike 1 punktis 4 asendatakse (9) Palk koosneb kindla suurusega ametipalgast, isikud) kajastatakse ametijuhendites. se võtmine ei ole võimalik või otstarbekas: sõnad “30 000 krooni” sõnadega “2000 eurot”; töötulemustel põhinevatest lisatasudest ja pree- (4) Teenistujate töö tasustamise aluseks on 1) jagada puuduva ametniku ülesanded teiste 7) paragrahvi 168 lõike 1 punktis 5 asendatakse miatest. Põhilise osa palgast moodustab ameti- koefitsient vallavanema ametipalgast. Valla- ametnike vahel, vabastamata neid oma ülesan- sõnad “5 000 krooni” sõnadega “320 eurot”; palk. volikogu kehtestab igale ametnike põhigrupi- nete täitmisest; 8) paragrahvi 168 lõike 2 punktis 1 asendatakse (10) Tööandja soodustuste rakendamisel läh- le koefitsiendi alam- ja ülemmäära. Teenistuja 2) panna puuduva ametniku ülesanded teisele sõnad “50 000 krooni” sõnadega “3200 eurot”; tutakse põhimõttest, et osaliselt toetatakse tee- ametipalga määrab vallavanem teenistuja otse- ametnikule, vabastades viimase tema ülesanne- 9) paragrahvi 168 lõike 2 punktis 2 asendatakse nistujate tööga otseselt seotud vajaduste rahul- se juhi ettepanekul, võttes aluseks koefitsienti- te täitmisest; sõnad “30 000 krooni” sõnadega “2000 eurot”; damist (koolitus-, transpordi- või sidekulude de vahemiku selles ametnike põhigrupis, kuhu 3) panna puuduva ametniku ülesanded osaliselt 10) paragrahvi 168 lõike 2 punktis 3 asendatak- hüvitamine), tervise ja töövõime säilimist ning ametnik kuulub. teisele ametnikule, vabastamata teda oma üles- se sõnad “5 000 krooni” sõnadega “320 eurot”; sotsiaalsete garantiide tagamist. (5) Kuupalgamäärade muutmine, arvestades annete täitmisest. 11) paragrahvi 175 lõige 5 muudetakse ja sõnas- (11) Vallavalitsus peab tagama töö tasustami- tarbijahinnaindeksi muutumist ning muudatusi (2) Ametnik võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes tatakse järgmiselt: seks valla eelarves ettenähtud vahendite efek- Viimsi tööjõuturul, otsustatakse üldjuhul sama- nimetatud ülesannete ajutisest täitmisest keel- “Munitsipaalmaa võõrandamisel on pakkumise tiivse kasutamise, mis võimaldab palgasüsteemi aegselt järgmise aasta valla eelarve koostamise duda, kui nende täitmine on talle tervise tõttu sammuks 650 eurot”; käigushoidmise pikema aja jooksul. põhimõtetega ning teenistujate palgamäärad vastunäidustatud või eeldab kõrgemat kvalifi- 12) paragrahvi 182 lõike 1 punktides 1 ja 2 asen- 2. jagu esitatakse vallavolikogule kinnitamiseks koos katsiooni või teistsugust erialast ettevalmistust datakse sõnad “50 000 krooni” sõnadega “3200 Töö tasustamise süsteemi ülesehitus ja rakenda- järgmise aasta Viimsi valla ametiasutuste tee- kui see, mis on antud teenistujal. eurot”; mine nistujate töö tasustamise korraga. (3) Ametnik ei või käesoleva paragrahvi 1. lõike 13) paragrahvi 186 lõike 1 punktis 1 asendatak- § 4. Üldsätted § 6. Töö tasustamise süsteemi rakendamine alusel samas ametiasutuses puuduva ametniku se sõnad “10 000 krooni” sõnadega “650 eurot”; (1) Valla ametiasutuse moodustamise, ümber- (1) Töötasu planeerimisel võetakse aluseks ülesandeid täita üle kahe kuu kalendriaastas. 14) paragrahvi 186 lõike 2 punktis 1 asendatakse korraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab ametikohtadele kinnitatud palgamäärad ning Kui puuduvat ametnikku asendab tema koossei- sõnad “30 000 krooni” sõnadega “2000 eurot”; vallavolikogu, samuti kinnitab vallavolikogu neile vastavad kuupalgamäärad, mille järgi ar- suline asetäitja või kui isik on andnud kirjaliku § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ametiasutuse põhimääruse ja teeb selles muu- vutatud töötasu suurendatakse teatud protsendi nõusoleku puuduva ametniku ülesannete täitmi- ja Viimsi valla veebilehel. datusi. võrra lisatasude, preemiate ja toetuste maksmiseks pikema perioodi vältel, siis seda tähtaega § 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011. (2) Valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate seks, samuti nähakse ette vahendid erakorralis- ei kohaldata. Aarne Jõgimaa, Vallavolikogu esimees koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimus- teks sündmusteks. (4) Ametnikele, kes käesoleva paragrahvi 1. lõi- te kinnitamine on vallavolikogu ainupädevuses. (2) Palk on tasu, mida makstakse teenistujatele ke punkti 1 alusel asendavad puuduvat ametnik- 14. detsember 2010 nr 31 (3) Valla ametiasutuste (v.a vallavolikogu kant- töö eest. Palk koosneb ametipalgast (põhipal- ku, makstakse lisaks nende enda palgale lisata- Viimsi valla ametiasutuste struktuur, teenis- selei) struktuuri, teenistujate koosseisu ning palgast) ja teenistujale makstavatest lisatasudest su kuni puuduva ametniku ametipalga ulatuses tujate koosseis ja töö tasustamise kord gamäärad ja palgatingimused esitab vallavoliko- ning preemiatest. proportsionaalselt neile pandud puuduva amet- Määrus kehtestatakse “Avaliku teenistuse sea- gule kinnitamiseks vallavalitsus. Vallavolikogu (3) Ametipalk on kuupalgamäära alusel arvuta- niku ülesannete hulgale. Lisatasu määrab amet- duse” § 11 lõike 1, “Kohaliku omavalitsuse kor- kantselei struktuuri, teenistujate koosseisu ning tud palk, mis määratakse teenistujale tulenevalt niku ametisse nimetamise õigust omav isik. ralduse seaduse” § 22 lõike 1 punkti 36, “Viimsi palgamäärad ja palgatingimused esitab vallavo- tema ametikohast ja ametikohale ettenähtud pal- (5) Ametnikule, kes käesoleva paragrahvi 1. lõi- valla põhimääruse” § 21 lõike 1 punktide 19 ja likogule kinnitamiseks vallavolikogu esimees. gamäärast ning mida on teenistujal õigus saada ke punkti 2 alusel asendab puuduvat ametnikku, 35 ja § 56 alusel juhindudes Vabariigi Valitsu- (4) Ametnike ametikohtade nimetuste raken- alates teenistusse astumise päevast kuni teenis- makstakse puuduva ametniku ametipalka, kui se 20.veebruari 1996.a määrusest 50 “Kohaliku damisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse poolt tusest vabastamise päevani. see on tema ametipalgast suurem, ja lisatasusid, AMETLIKUD TEADAANDED AMETLIKUD TEADAANDED DETSEMber 2010

millele asendajal on õigus. Kui puuduva ametni- fondist ning hüvituse maksmine vormistatakse ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni preemiat võib maksta ühekordse töötulemuse ku ametipalk on asendaja ametipalgast väiksem, ametisse nimetamise õigust omava isiku käsk- kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on tööta- või teatud perioodi töötulemuste hindamise alu- säilitatakse asendajale tema senine palk. kirjaga. nud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa sel. (6) Ametnikule, kes käesoleva paragrahvi 1. lõi- 3. jagu aastat ning vabastamine toimub: (10) Preemia ja toetuse maksmisel tuleb käsk- ke punkti 3 alusel asendab puuduvat ametnikku, Juhtide töö tasustamine 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; kirjas näidata maksmise põhjus. makstakse lisaks tema enda palgale lisatasu kuni § 11. Valla tippjuhtide töö tasustamine 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, (11) Preemiaid või toetusi, mida makstakse kõi- puuduva ametniku ametipalga ulatuses proport- (1) Valla tippjuhtide töö tasustamise aluseks on mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi kidele teenistujatele ühesugustel alustel, maks- sionaalselt temale pandud puuduva ametniku valla tippjuhtide palgamäärad. täita; takse samadel alustel ka valla juhile ning see ülesannete hulgale. Lisatasu määrab ametniku (2) Valla tippjuhid on: 3) seoses umbusalduse avaldamisega. vormistatakse ettenähtud korras käskkirjaga. ametisse nimetamise õigust omav isik. 1) vallavolikogu esimees ja aseesimees; (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud (12) Puhkusetoetust makstakse ametnikele kuni § 8. Lisatasu teenistusaastate eest 2) vallavanem; hüvitust ei maksta, kui vallavolikogu poolt ame- ühe kuu ametipalga ulatuses seoses põhipuhku- (1) Lisatasu maksmise aluseks teenistusaastate 3) palgalised vallavalitsuse liikmed (abivallava- tisse valitud või nimetatud isik: sega. eest on “Avaliku teenistuse seaduse” paragrahvi nemad); 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a § 19. Valla juhtide transpordi- ja sidekulude hü- 37 lõige 2: 4) mittepalgaline vallavalitsuse liige. käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 toodud vitamine 1) alates 5-aastasest teenistusstaažist 5% ame- § 12. Valla tippjuhtide ametisse valimine või ni- juhul; Ametnikule võib hüvitada: tipalgast; metamine ning ametist vabastamine 2) valitakse või nimetatakse vallavolikogu poolt 1) ametiauto kasutamise või isikliku sõiduauto 2) 10-15-aastase teenistusstaaži korral 10% (1) Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valib ametisse uueks tähtajaks. ametisõitudeks kasutamise kulud (kulude hü- ametipalgast; vallavolikogu oma volituste ajaks. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud vitamise piirmäär kehtestatakse vallavanema 3) alates 15-aastasest teenistusstaažist 15% (2) Vallavanema valib valla põhimääruses sätes- hüvituste maksmiseks eraldatakse täiendavad käskkirjaga ning vaadatakse üle vähemalt üks ametipalgast. tatud tingimustel ja korras vallavolikogu oma rahalised vahendid valla reservfondist ning hü- kord aastas, v.a vallavolikogu kantselei juhataja (2) Lisatasu makstakse kõigile ametnikele sel- volituste ajaks. vituse maksmine vormistatakse vallavolikogu kulude hüvitamise piirmäär); lest päevast, kui neil tekib õigus nimetatud li- (3) Palgalise vallavalitsuse liikme nimetab ame- otsusega. 2) mobiiltelefoni kasutamise kulud (kulude hü- satasule. tisse vallavolikogu vallavanema esildisel valla- § 16. Valla juhtide töö tasustamine vitamise piirmäär kehtestatakse vallavanema (3) Lisatasu teenistusaastate eest makstakse ka vanema volituste ajaks. Palgalise vallavalitsuse (1) Valla juhtide töö tasustamise aluseks on val- käskkirjaga ja vaadatakse üle vähemalt üks kord vallavolikogu palgalisele esimehele või palgali- liikme vabastab ametist vallavolikogu. la juhtide palgamäärad. aastas, v.a vallavolikogu kantselei juhataja kulu- sele aseesimehele ning palgalisele vallavalitsuse (4) Vallavalitsuse liikme kinnitab vallavanema (2) Valla juhid on: de hüvitamise piirmäär). liikmele ilma vallavolikogu täiendava selleko- esildisel vallavolikogu vallavanema volituste 1) vallasekretär; 4. jagu hase otsuseta. ajaks. Vallavalitsuse liikme vabastab vallavalit- 2) vallavalitsuse ameti (struktuuriüksuse) juha- Teiste ametnike töö tasustamine § 9. Lisatasu akadeemilise kraadi eest suse liikme kohustest vallavolikogu. taja (edaspidi - ameti juhataja); § 20. Nõunike töö tasustamine (1) Lisatasu maksmise aluseks ametnikule on § 13. Valla tippjuhtide töötasu määramine 3) vallavolikogu kantselei juhataja. (1) Nõunike töö tasustamise aluseks on nõunike avaliku teenistuse seaduse paragrahv 38: (1) Töötasu või hüvituse määramine on vallavo- § 17. Valla juhtide ametisse nimetamine ja ame- palgamäärad. 1) magistrikraadi eest 10% ametipalgast, kui likogu ainupädevuses. tist vabastamine (2) Nõunike põhigruppi kuuluvad: ametnik on esitanud magistrikraadi olemasolu (2) Vallavolikogu võib määrata ametipalga val- (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab 1) vallavanema nõunikud; tõendava dokumendi; lavolikogu esimehele või ühele aseesimehele. ametist vallavanem. 2) muud nõunikud. 2) kui ametnik omab rohkem kui üht magistri- Kui palgaline on vallavolikogu esimehe koht, (2) Ameti juhataja nimetab ametisse ja vabastab § 21. Nõunike ametisse nimetamine ja ametist kraadi, siis makstakse talle iga kraadi eest 10% määratakse aseesimehele hüvituseks 50% ase- ametist vallavanem. Vallavanema ettepanekul vabastamine ametipalgast, kuid kokku mitte rohkem kui 20% esimehe ametikohale ettenähtud ametipalgast. vaadatakse ameti juhataja ametisse nimetamise (1) Vallavanema nõuniku nimetab ametisse ja ametipalgast; Kui palgaline on aseesimehe koht, makstakse või ametist vabastamise küsimus eelnevalt läbi vabastab ametist vallavanem. Vallavanema nõu- 3) doktorikraadi eest 20% palgamäärast, kui esimehele hüvitust 50% esimehe ametikohale vallavalitsuse istungil ja otsus vormistatakse nik allub vallavanemale. ametnik on esitanud akadeemilise kraadi ole- ettenähtud ametipalgast. Kui puudub palgaline protokollilise otsusena, mille alusel nimetab (2) Muud nõunikud kuuluvad vallakantselei või masolu tõendava dokumendi; vallavolikogu esimehe ja aseesimehe ametikoht, ameti juhataja ametisse ja vabastab ametist val- vallavalitsuse ameti (struktuuriüksuse) koossei- 4) kui ametnik omab rohkem kui ühte doktori- võib vallavolikogu esimehele ja aseesimehele lavanem. su. Muu nõuniku nimetab ametisse ja vabastab kraadi, siis makstakse talle iga kraadi eest 15% maksta hüvitust 50% vastavalt esimehe või ase- (3) Vallavolikogu kantselei juhataja nimetab ametist vallavanem vallasekretäri või ameti ju- ametipalgast, kui kokku mitte rohkem kui 30% esimehe ametikohale ettenähtud ametipalgast. ametisse ja vabastab ametist vallavolikogu esi- hataja ettepanekul, tulenevalt sellest, kelle allu- ametipalgast; (3) Vallavolikogu määrab vallavanema ja palga- mees. vusse nõunik kuulub. (2) Lisatasu akadeemilise kraadi eest makstak- lise vallavalitsuse liikme ametipalga. § 18. Valla juhtide töötasu määramine § 22. Nõunike töötasu määramine se ka vallavolikogu palgalisele esimehele või (4) Vallavalitsuse liikmele, kes ei ole palgaline, (1) Vallasekretäri ametipalga määrab vallava- (1) Nõuniku ametipalga määrab vallavanem. palgalisele aseesimehele ning palgalisele valla- makstakse hüvitust. Hüvitus määratakse kindla nem. Ametipalga määramine (k.a lisatasu, pree- Ametipalga määramine (k.a lisatasu, preemia, valitsuse liikmele ilma vallavolikogu täiendava rahalise suurusena või koefitsiendina vallavane- mia, toetuse jmt) vormistatakse vallavanema toetus jmt) vormistatakse vallavanema käskkir- sellekohase otsuseta. ma ametipalgast. käskkirjaga. jaga. § 10. Vallaametnike sotsiaalsed garantiid (5) Lisatasu ja preemiat võib vallavolikogu (2) Ameti juhataja ametipalga määramiseks teeb (2) Ametipalga määramisel lähtutakse ameti- (1) Ametniku teenistusest vabastamisel ametni- määrata töötulemuste põhjal, mis vormistatakse ettepaneku abivallavanem, kellele ameti juha- kohal nõutavast teadmiste ja oskuste tasemest, ku algatusel seoses vanaduspensionile jäämise- eraldi vallavolikogu otsusega. taja allub. Ametipalga määramine (k.a lisatasu, tegevuse ulatusest ja vastutuse määrast, mis ka- ga võib maksta talle hüvitust, kui ta on töötanud (6) Ametipalk ja hüvituse suurus vaadatakse preemia, toetus jmt) vormistatakse vallavanema jastatakse ametijuhendis. valla ametiasutuses pidevalt: läbi üldjuhul üks kord aastas samaaegselt järg- käskkirjaga. (3) Nõuniku ametikoht eeldab üldjuhul kõrgha- 1) 3 kuni 6 aastat – kahe kuu ametipalga ula- mise aasta valla eelarve kinnitamisega. (3) Vallavolikogu kantselei juhataja ametipalga ridust. tuses; (7) Puhkusetoetust makstakse palgalisele tipp- määrab vallavolikogu esimees. (4) Vallavanem võib määrata ametnikule kinni- 2) 6 kuni 10 aastat – kolme kuu ametipalga ula- juhile kuni ühe kuu ametipalga ulatuses seoses (4) Ametipalga määramisel lähtutakse ameti- tatud töötasuvahendite piires lisatasu tulemusli- tuses; põhipuhkusega ilma vallavolikogu täiendava kohal nõutavast teadmiste ja oskuste tasemest, ku töö eest, täiendavate tööülesannete täitmise 3) üle 10 aasta – nelja kuu ametipalga ulatuses. sellekohase otsuseta. juhtimise ulatusest ning ametniku vastutuse eest ja muid seadusest tulenevaid lisatasusid: (2) Ametniku teenistusest vabastamisel ame- (8) Preemiaid või toetusi, mida makstakse kõi- määrast. 1) lisatasu tulemusliku töö eest määratakse va- tikohale mittevastava tervisliku seisundi või kidele teenistujatele ühesugustel alustel, maks- (5) Ameti juhataja ametikohal töötamine eeldab hetu ülemuse ettepanekul arenguvestluse põhjal; pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle takse ka vallavolikogu palgalisele esimehele või üldjuhul kõrgharidust. Vallasekretäri ametiko- 2) lisatasu määramisel täiendavate tööülesanne- hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks palgalisele aseesimehele ning palgalisele valla- hal on nõutav vastavus kohaliku omavalitsuse te täitmise eest tuleb käskkirjas näidata, milliste muudele seaduses sätestatud hüvitustele. valitsuse liikmele ilma vallavolikogu täiendava korralduse seaduse § 55 lõikes 2 toodud sätetele. tööülesannete täitmise eest see on määratud. (3) Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema sellekohase otsuseta. (6) Ametisse nimetamise õigust omav isik võib (5) Ametipalk ja lisatasu tulemusliku töö eest surmaga makstakse toetust ametniku pärijale § 14. Valla tippjuhtide transpordi- ja sidekulude määrata ametnikule kinnitatud töötasuvahendite vaadatakse läbi üks kord aastas vahetu ülemuse kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele hüvitamine piires lisatasu tulemusliku töö eest, täiendavate ettepanekul iga-aastase arenguvestluse põhjal. seaduses ettenähtud toetustele. Toetust ei maks- Ametnikule hüvitatakse: tööülesannete täitmise eest ja muid seadusest tu- Selle alusel võib järgmisel aastal tõsta nõuniku ta juhul, kui pärijaks on riik või kohalik oma- 1) ametiauto kasutamise või isikliku sõiduauto lenevaid lisatasusid: ametipalka või määrata talle lisatasu tulemusli- valitsus. ametisõitudeks kasutamise kulud (kulude hü- 1) lisatasu tulemusliku töö eest määratakse ku töö eest, samuti muuta või ära jätta talle va- (4) Ametnikule võib maksta hüvitust teenistu- vitamise piirmäär kehtestatakse vallavanema arenguvestluse põhjal; rem määratud lisatasu. sest vabastamisel kuni kuue kuu ametipalga ula- käskkirjaga, v.a vallavolikogu esimehe ja ase- 2) lisatasu määramisel täiendavate tööülesanne- (6) Vallavanem võib määrata nõunikule kinnita- tuses vallavalitsuse korralduse alusel. esimehe kulude hüvitamise piirmäär); te täitmise eest tuleb käskkirjas näidata milliste tud töötasuvahendite piires preemiaid ja toetusi. (5) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenäh- 2)mobiiltelefoni kasutamise kulud (kulude hü- tööülesannete täitmise eest see on määratud. (7) Tulemuspreemiat makstakse eelnevalt püs- tud hüvitust ja toetust makstakse tingimusel, et vitamise piirmäär kehtestatakse vallavanema (7) Ametipalk ja lisatasu tulemusliku töö eest titatud eesmärkide saavutamise eest. Tulemus- ametnik oli teenistuses valla ametiasutuses vä- käskkirjaga ja vaadatakse üle vähemalt üks kord vaadatakse läbi üks kord aastas iga-aastase preemiat võib maksta ühekordse töötulemuse hemalt viimased kolm aastat enne teenistussuh- aastas, v.a vallavolikogu esimehe ja aseesimehe arenguvestluse põhjal. Selle alusel võib järgmi- või teatud perioodi töötulemuste hindamise alu- te lõppemist. kulude hüvitamise piirmäär). sel aastal tõsta ametniku ametipalka või määrata sel. (6) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes ettenähtud § 15. Valla tippjuhtide sotsiaalsed garantiid talle lisatasu tulemusliku töö eest, samuti muuta (8) Preemia ja toetuse maksmisel tuleb käskkir- toetust makstakse 5. lõikes sätestatud teenistus- (1) Palgalisel ametikohal töötavale vallavoliko- või ära jätta talle varem määratud lisatasu. jas näidata maksmise põhjus. ajast lühema teenistusaja korral riikliku matuse- gu esimehele või aseesimehele, vallavanemale (8) Ametisse nimetamise õigust omav isik võib (9) Preemiaid või toetusi, mida makstakse kõiki- toetuse summa ulatuses. ja vallavolikogu poolt ametisse nimetatud pal- määrata ametnikule kinnitatud töötasuvahendite dele teenistujatele ühesugustel alustel, makstak- (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 ettenäh- galisele vallavalitsuse liikmele võib vallavoli- piires preemiaid ja toetusi. se ka nõunikule ning see vormistatakse ametisse tud hüvituste ja toetuste maksmiseks eraldatak- kogu otsusega maksta ametist vabastamisel hü- (9) Tulemuspreemiat makstakse eelnevalt püs- nimetamise õigust omava isiku käskkirjaga. se täiendavad rahalised vahendid valla reserv- vitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui titatud eesmärkide saavutamise eest. Tulemus- (10) Puhkusetoetust makstakse ametnikele kuni DETSEMber 2010 AMETLIKUD TEADAANDED

ühe kuu ametipalga ulatuses seoses põhipuhku- käskkirjaga ja vaadatakse üle vähemalt üks kord 14. detsember 2010 nr 32 mise lepingu alusel, kus märgitakse osutatavate sega. aastas, v.a vallavolikogu kantselei ametniku ku- Koduteenuste osutamise tingimused ja kord teenuste loetelu, maht ja tingimused ning poolte § 23. Nõunike transpordi- ja sidekulude hüvi- lude hüvitamise piirmäär). Määrus kehtestatakse “Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused kooskõlas Eesti Vabariigi tamine 5. jagu korralduse seaduse” § 6 lõike 1 ja “Sotsiaalhoo- seaduste, õigusaktide ja käesoleva korraga. Ametnikule võib hüvitada: Abiteenistujate ja koosseisuväliste teenistujate lekande seaduse” § 13 lõike 2 alusel. (2) Leping sõlmitakse tähtajaliselt, kuid mitte 1) isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutami- töö tasustamine § 4. Reguleerimisala kauemaks kui üheks aastaks. se kulud (kulude hüvitamise piirmäär kehtesta- § 28. Üldsätted Käesolev kord sätestab koduteenuste loetelu (3) Lepingut võib muuta, täiendada või lõpetada takse vallavanema käskkirjaga ning vaadatakse (1) Abiteenistujate ja koosseisuväliste teenistu- ning nende osutamise tingimused ja korra Viim- poolte kokkuleppel igal ajal, kui selleks tekib üle vähemalt üks kord aastas, v.a vallavolikogu jate töö tasustamise aluseks on abiteenistujate ja si vallas. põhjendatud vajadus. Täiendused ja muuda- kantselei ametniku kulude hüvitamise piirmäär); koosseisuväliste teenistujate palgamäärad. § 5. Mõisted tused fikseeritakse kirjalikult lepingu lisana ja 2) mobiiltelefoni kasutamise kulud (kulude hü- (2) Abiteenistujad on: Koduteenuste osutamise tingimuste ja korra kinnitatakse poolte allkirjadega. vitamise piirmäär kehtestatakse vallavanema 1) koristajad; ning nende loetelu rakendamisel kasutatakse (4) Leping lõpeb tähtaja möödumisel. käskkirjaga ja vaadatakse üle vähemalt üks kord 2) bussijuht. mõisted järgmises tähenduses: (5) Vallavalitsusel on õigus koduteenuste osuta- aastas, v.a vallavolikogu kantselei ametniku ku- (3) Töölepingu abiteenistujaga ja koosseisuvä- 1) koduteenus kodustes tingimustes osutatav mise leping lõpetada alljärgnevatel tingimustel: lude hüvitamise piirmäär). lise teenistujaga sõlmib ja lõpetab vallavanem. teenus, mis aitab isikul harjumuspärases kesk- 1) teenuse saaja toimetulek on paranenud mää- § 24. Vanem- ja nooremametnike töö tasustami- (4) Koosseisuväline teenistuja, kes võetakse tee- konnas (kodus) toime tulla; ral, mis võimaldab isiku toimetuleku ilma kodune nistusse nimetamise teel (ametnike ülesannete 2) põhiteenus isiku hooldamine igapäevase toi- teenusteta; (1) Vanem- ja nooremametnike töö tasustamise täitmiseks), vormistatakse teenistusse vallava- metuleku tagamiseks; 2) teenuse saaja asub elama teise omavalitsus- aluseks on vanem- ja nooremametnike palga- nema käskkirjaga. 3) tugiteenus – lisaks põhiteenusele osutatav üksuse haldusterritooriumile; määrad. § 29. Abiteenistuja ja koosseisuvälise ametniku koduteenus, mis soodustab isiku toimetulekut 3) teenuse saaja asub elama hoolekandeasutus- § 25. Vanem- ja nooremametnike ametisse ni- töötasu määramine kodus ja väljaspool kodu; se; metamine ja ametist vabastamine (1) Vallavanem määrab abiteenistuja ja koossei- 4) hooldustöötaja – Viimsi Vallavalitsuse tööta- 4) teenuse saaja käitumine teeb võimatuks tee- Vanem- ja nooremametniku nimetab ametisse ja suvälise teenistuja ametipalga ning see fikseeri- ja, koduteenust osutav isik. nuse osutamise (agressiivsus, ebaviisakas käitu- vabastab ametist vallavanem vallasekretäri või takse vastavalt kas töölepingus või vallavanema 5) hoolduskava – teenusevajaduse hindamisel mine, alkoholi või narkootiliste ainete kuritarvi- ameti juhataja ettepanekul, tulenevalt sellest, käskkirjas. Kõik abiteenistuja ja koosseisuvälise paika pandud osutatavate teenuste loetelu, kes- tamine vms); kelle alluvusse ametnik kuulub. teenistuja töö tasustamise tingimuste muudatu- tus, maht ja tingimused. 5) seoses teenuse saaja surmaga. § 26. Vanem- ja nooremametnike töötasu mää- sed kajastatakse töölepingu muudatustes või § 6. Teenuse saaja 6) Vallavalitsus teatab teenuse saajale või tema ramine vastavas käskkirjas. Koduteenuseid osutatakse kõrvalabi vajavatele seaduslikule esindajale lepingu lõpetamiseks (1) Ametniku ametipalga määrab vallavanem. Vallavanema käskkirjaga vormistatakse abi- isikutele (edaspidi abivajaja), kelle elukoht rah- kirjalikult 5 tööpäeva jooksul. Ametipalga määramine vormistatakse vallava- teenistujale ja koosseisuvälisele teenistujatele vastikuregistri andmetel on Viimsi vallas ja kes § 11. Hooldustöötaja tegevuse alused nema käskkirjaga. Samuti vormistatakse ame- makstavad ühekordsed lisatasud, preemiad ja vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: (1) Hooldustöötaja allub oma töös vallavalitsuse tisse nimetamise õigust omava isiku käskkirjaga toetused. 1) kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad ja sotsiaal- ja tervishoiuameti juhatajale. kõik teised ametniku töö tasustamist käsitlevad (2) Ametipalga määramisel lähtutakse ametiko- kelle enda materiaalsed võimalused ei ole piisa- (2) Hooldustöötaja lähtub koduteenuste osuta- haldusaktid (lisatasu, preemia, toetus jmt). hal nõutavast teadmiste ja oskuste tasemest, töö vad iseseisvaks toimetulekuks ja vajaliku hool- misel käesolevast korrast, oma töölepingust ja (2) Ametipalga määramisel lähtutakse ametiko- keerukusest ja vastutuse määrast. duse kindlustamiseks; ametijuhendist, abivajajaga sõlmitud lepingust hal nõutavast teadmiste ja oskuste tasemest ja (3) Ametipalk vaadatakse läbi üks kord aastas 2) kellel on seadusjärgsed ülalpidajad, kuid ja koduteenuste osutamise hoolduskavadest. vastutuse määrast, mis kajastatakse ametijuhen- abiteenistuja ja koosseisuvälise teenistuja vahe- kelle enda ja tema seadusjärgsete ülalpidajate (3) Hooldustöötaja fikseerib iga koduteenuste dis. tu ülemuse ettepanekul. materiaalsed võimalused ei ole piisavad isiku osutamise korra järel kirjaliku lühikokkuvõtte (3) Pearaamatupidaja ametikohal on nõutav (4) Vallavanem võib määrata abiteenistujale ja iseseisvaks toimetulekuks ja vajaliku hoolduse osutatud teenustest ja abivajaja olukorrast ning kõrgharidus, arvestatav töökogemus ja süva- koosseisuvälisele teenistujale kinnitatud tööta- kindlustamiseks; lisab selle hoolduskava juurde (hoolduslugu). teadmised ametikoha valdkonnas. suvahendite piires lisatasu täiendavate tööüles- 3) kelle seadusjärgsete ülalpidajatega pole või- § 12. Isikuandmete saladuse hoidmise kohustus (4) Juristi ametikohal on nõutav juriidiline kõrg- annete täitmise eest, mis ei kuulu abiteenistuja malik kontakti saada. (1) Koduteenuse osutamiseks kogutud andmeid haridus või selle omandamine lähiajal. ja koosseisuvälise ametniku tööülesannete hul- § 7. Koduteenuste osutamine ei avalikustata, välja arvatud seadusega ettenäh- (5) Vallavanem võib määrata ametnikule kinni- ka ja muid seadusest tulenevaid lisatasusid. (1) Koduteenuseid osutatakse kõrvalabi vajava- tud juhtudel. tatud töötasuvahendite piires lisatasu tulemusli- (5) Vallavanem võib määrata abiteenistujale ja le isikule üldjuhul tasuta. (2) Oma tööülesannetest sõltuvalt on kodutee- ku töö eest, täiendavate tööülesannete täitmise koosseisuvälisele teenistujale kinnitatud tööta- (2) Koduteenuseid osutavad hooldustöötajad, nuste osutamise andmetega kokkupuutuvad isi- eest ja muid seadusest tulenevaid lisatasusid: suvahendite piires preemiaid ja toetusi. kellel on Viimsi vallaga sõlmitud koduteenuste kud kohustatud hoidma saladuses neile andmete 1) lisatasu tulemusliku töö eest määratakse va- (6) Tulemuspreemiat makstakse eelnevalt püs- osutamiseks tööleping. töötlemisel teatavaks saanud isikuandmed. hetu ülemuse ettepanekul arenguvestluse põhjal; titatud eesmärkide saavutamise eest. Tulemus- (3) Kui kõrvalabi taotleval isikul on olemas sea- § 13. Koduteenuste jagunemine 2) lisatasu määramisel täiendavate tööülesanne- preemiat võib maksta ühekordse töötulemuse dusjärgsed ülalpidajad, kes mõjuva põhjuseta ei Koduteenused jagunevad põhiteenusteks ja tute täitmise eest tuleb käskkirjas näidata milliste või teatud perioodi töötulemuste hindamise alu- täida perekonnaseadusest lähtuvat ülalpidamis- giteenusteks tööülesannete täitmise eest see on määratud. sel. kohustust, võib rakendada koduteenuse osuta- § 14. Põhiteenuste loetelu (6) Ametipalk ja lisatasu tulemusliku töö eest (7) Preemia ja toetuse maksmisel tuleb käskkir- mise eest teenustasu. Põhiteenused on: vaadatakse läbi üks kord aastas vahetu ülemuse jas näidata maksmise põhjus. (4) Koduteenust osutatakse teenuste osas, mil- 1) Toiduainete ja majapidamistarvetega varusta- ettepanekul iga-aastase arenguvestluse põhjal. (8) Preemiaid või toetusi, mida makstakse kõi- lega abivajaja pole ise võimeline toime tulema. mine, sealhulgas: Selle alusel võib järgmisel aastal tõsta ametniku kidele teenistujatele ühesugustel alustel, maks- § 8. Koduteenuste taotlemine - tellimuste vastuvõtmine, kaupade ostmine ja ametipalka või määrata talle lisatasu tulemusli- takse ka abiteenistujale ja koosseisuvälisele (1) Koduteenuse taotlemiseks tuleb abivajajal, koju toomine; ku töö eest, samuti muuta või ära jätta talle va- teenistujale ning see vormistatakse vallavanema tema lähedastel, perearstil, sotsiaaltöötajal või - toiduainete tuppa toomine hoidlast; rem määratud lisatasu. käskkirjaga. teistel asjast huvitatud isikutel esitada vallava- - valmistoidu koju toomine toitlustuspunktidest; (7) Vallavanem võib määrata ametnikule kinni- (9) Puhkusetoetust makstakse abiteenistujale litsusele avaldus, milles tuleb põhjendada kodu- - abistamine toidu valmistamisel; tatud töötasuvahendite piires preemiaid ja toe- ja koosseisuvälisele teenistujale kuni ühe kuu teenuste taotlemise vajadust. - abistamine söömisel; tusi. ametipalga ulatuses seoses põhipuhkusega. (2) Pärast avalduse saamist teeb Viimsi Valla- - toidunõude pesemine; (8) Tulemuspreemiat makstakse eelnevalt püs- 6. jagu valitsuse (edaspidi – vallavalitsus) sotsiaal- ja - esmaste majapidamistarvetega varustamine. titatud eesmärkide saavutamise eest. Tulemus- Viimsi valla ametiasutuste teenistujate palga- tervishoiuameti töötaja koos hooldustöötajaga 2) Eluaseme korrastamine, sealhulgas: preemiat võib maksta ühekordse töötulemuse määrade kinnitamine kodukülastuse, mille käigus hinnatakse kodu- - põrandate pühkimine ja pesemine; või teatud perioodi töötulemuste hindamise alu- § 30. Palgaastmestikud teenuse taotleja toimetulekuvõimet, selgitatakse - tolmu pühkimine; sel. Viimsi valla ametiasutuste teenistujate palga- välja koduteenuste osutamise vajadus ja vajali- - vaipade puhastamine; (9) Preemia ja toetuse maksmisel tuleb käskkir- määrad 2011. aastal kinnitatakse vastavalt mää- ke teenuste loetelu. - prügiämbri tühjendamine; jas näidata maksmise põhjus. ruse lisale 2. (3) Koduteenuseid puudutava küsimuse lahen- - pesu pesemise korraldamine; (10) Preemiaid või toetusi, mida makstakse kõi- 3. peatükk damisel kuulatakse ära abivajaja, tema ülalpida- - voodi korrastamine ja voodiriiete vahetamine. kidele teenistujatele ühesugustel alustel, maks- RAKENDUSSÄTTED jate ja lähedaste tahe ning arvamus. 3) Kliendi pesemine ja korrastamine, sealhul- takse ka vanem- ja nooremametnikule ning see § 31. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine § 9. Koduteenuste määramine gas: vormistatakse vallavanema käskkirjaga. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 8. (1) Hinnangu koduteenuste määramise või mit- - abistamine pesemisel; (11) Puhkusetoetust makstakse ametnikele kuni detsembri 2009.a määrus nr 25. temääramise kohta annab vallavalitsuse sot- - abistamine riietumisel; ühe kuu ametipalga ulatuses seoses põhipuhku- § 32. Määruse jõustumine siaal- ja tervishoiuamet vallavalitsusele 10 töö- - väljanägemise korrastamine; sega. (1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast päeva jooksul avalduse laekumisest. Sotsiaal- ja - pesemisvõimaluste korraldamine saunas. § 27. Vanem- ja nooremametnike transpordi- ja avalikustamist Viimsi Vallavolikogu kantseleis. tervishoiuametil on õigus vajaduse korral nõuda 4) Abistamine eluaseme kütmisel ja vee tuppa sidekulude hüvitamine (2) Määrust rakendatakse alates 1. jaanuarist abivajajalt või tema seadusjärgsetelt ülalpidaja- toomine, sealhulgas: Ametnikule võib hüvitada: 2011.a. telt täiendavaid sissetulekut või muud tõenda- - küttematerjali tellimise, kojutoomise ja lõhku- 1) isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutami- Aarne Jõgimaa vaid dokumente ja andmeid. mise korraldamine; se kulud (kulude hüvitamise piirmäär kehtesta- Vallavolikogu esimees (2) Koduteenuseid osutatakse vaid abivajaja - küttematerjali tuppa toomine; takse vallavanema käskkirjaga ning vaadatakse soovil allkirjastatud hoolduskava ja lepingu alu- - abistamine kütmisel; üle vähemalt üks kord aastas, v.a vallavolikogu NB! Määruses nimetatud lisadega on võimalik sel. - tuha väljaviimine; kantselei ametniku kulude hüvitamise piirmäär); tutvuda Viimsi valla veebilehel (www.viimsi- § 10. Lepingu sõlmimine - vee tuppa toomine. 2) mobiiltelefoni kasutamise kulud (kulude hü- vald.ee) või Viimsi Vallavolikogu kantseleis, (1) Koduteenust osutatakse vallavalitsuse ja 5) Vestlus ja teabe edastamine, sealhulgas: vitamise piirmäär kehtestatakse vallavanema Nelgi tee 1. abivajaja vahelise kirjaliku koduteenuste osuta- - kliendi ärakuulamine; AMETLIKUD TEADAANDED AMETLIKUD TEADAANDED DETSEMber 2010

- teabe edastamine muudatustest ning täiendus- § 3. Määrata katastriüksusele Kordoni tee 5 89001:010:1930) aadressiks Viimsi vald, Viimsi § 3. Muuta Krati tee põik 3 (katastritunnusega test õigusaktides, mis on seotud kliendi huvidega. (katastritunnusega 89001:010:3360) aadressiks alevik, Astri põik 12; 89005:005:0530) aadress ja määrata uueks aad- § 15. Tugiteenuste loetelu Piirivalve tee 4. 14) Astri tee põik 14 (katastritunnusega ressiks Viimsi vald, Randvere küla, Krati põik 3. Tugiteenused on: § 4. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja 89001:010:1940) aadressiks Viimsi vald, Viimsi § 4. Muuta Krati tee põik 5 (katastritunnuse- 1) Kommunaal- ja muude maksete tasumine, ning valla veebilehel. alevik, Astri põik 14; ga 89005:005:0480) aadress ja määrata uueks toetuste taotlemine, sealhulgas: § 5. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta- 15) Astri tee põik 16 (katastritunnusega aadressiks Viimsi vald, Randvere küla, Krati - kommunaalmaksete tasumise korraldamine; mist Viimsi Vallavalitsuse kantseleis. 89001:010:0650) aadressiks Viimsi vald, Viimsi põik 5. - toimetulekutoetuse, ühekordsete rahaliste toe- Haldo Oravas, vallavanem alevik, Astri põik 16. § 5. Muuta Krati tee põik 7 (katastritunnusega tuste taotlemine ja raha koju viimine. Kristo Kallas, vallasekretär § 2. Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse 89005:005:0490) aadress ja määrata uueks aad- 2) Abistamine arstiabi korraldamisel, sealhul- 12.11.2002. a määrus nr 79 “Aadressi määrami- ressiks Viimsi vald, Randvere küla, Krati põik 7. gas: 19. november 2010 nr 69 ne Viimsi alevikus”. § 6. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja - arsti koju kutsumine (vajadusel visiidi äraoo- Aadressi määramine Viimsi alevikus § 3. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebilehel. tamine); Määrus kehtestatakse “Kohanimeseadu- ning valla veebilehel. § 7. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta- - abistamine raviasutuse külastamisel; se” § 5 lõike 1 punkti 3, Vabariigi Valitsuse § 4. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse kantseleis. - ravimite muretsemine; 20.12.2007.a määruse nr 251 “Aadressiandmete mist Viimsi Vallavalitsuse kantseleis. Haldo Oravas, vallavanem - abistamine ravimite manustamisel. süsteem” § 3 lõike 5, § 5 lõike 2, Viimsi Val- Haldo Oravas, vallavanem Kristo Kallas, vallasekretär 3) Abistamine remont- ja teenustööde korralda- lavolikogu 09.11.2004.a määrusega nr 22 keh- Kristo Kallas, vallasekretär misel, sealhulgas: testatud “Kohanime määramise korra” punkti 3. detsember 2010 nr 73 - korteri remondi ja pisiremonttööde korralda- 2.2 ja Rene Bach 04.11.2010 esitatud avalduse 26. november 2010 nr 71 Aadresside määramine Randvere külas mine; alusel. Viimsi valla munitsipaalkoolide, huvikoolide Määrus kehtestatakse “Kohanimeseaduse” § 5 - olmetehnika remondi korraldamine. § 1. Määrata maaüksusele Ehituskrunt nr A-82 ja lasteaedade õpilaskoha tegevuskulu arves- lõike 1 punkti 3, Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a 4) Abistamine ühekordsetel asjaajamistel, seal- (katastritunnusega 89001:010:1950) aadressiks tusliku maksumuse kinnitamine 2011. aas- määruse nr 251 “Aadressiandmete süsteem” § 3 hulgas: Astri põik 13, vastavalt korraldusele lisatud joo- taks lõike 5, § 5 lõike 2, Viimsi Vallavolikogu poolt - ajalehtede ja ajakirjade tellimine; nisele. Määrus kehtestatakse “Eesti Vabariigi haridus- 09.11.2004.a määrusega nr 22 kehtestatud “Ko- - abistamine dokumentide vormistamisel ning § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja seaduse” § 7 lõike 2 punkti 3, “Põhikooli- ja hanime määramise korra” punkti 2.2 ja Viimsi kohaletoimetamisel ametiasutustesse; ning valla veebilehel. gümnaasiumiseaduse” § 83 lõike 5 ja “Kooli- Vallavolikogu 22.10.2010.a otsusega nr 789 - muud ühekordsed asjaajamised. § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta- eelse lasteasutuse seaduse” § 27 lõigete 6 ja 7, kehtestatud Randvere küla Veehoidla tee 2 maa- § 16. Finantseerimine mist Viimsi Vallavalitsuse kantseleis. alusel: üksuse detailplaneeringu alusel: (1) Hooldustöötajat tasustatakse valla eelarvest. Haldo Oravas, vallavanem § 1. Kinnitada Viimsi valla eelarvest kaetava § 1. Määrata Veehoidla tee 2 maaüksusest moo- (2) Teenused on abivajajale tasulised, osaliselt Kristo Kallas, vallasekretär õpilaskoha tegevuskulu arvestuslik maksumus dustatavatele kruntidele aadressid ja alajaamale tasulised või tasuta. 2011. aastal. nimetus alljärgnevalt: (3) Tasuta koduteenuseid osutatakse toimetule- 19. november 2010 nr 70 (1) Tegevuskulu arvestuslik maksumus munitsi- 1) Randvere tee 203 (detailplaneeringu järgne kuraskustega isikutele. Aadresside määramine Viimsi alevikus paalkoolides: krunt positsiooniga 1); (4) Tasulise koduteenuse hinnad kehtestab Määrus kehtestatakse “Kohanimeseaduse” § 4 2) Randvere tee 205 (detailplaneeringu järgne kool aastas kuus vallavalitsus lähtuvalt teenuste mahust, mak- lõike 1 punkti 6, § 5 lõike 1 punkti 3, Vabariigi krunt positsiooniga 2); sumusest ja teenust saava isiku ning tema sea- Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 251 “Aad- Viimsi Keskkool 15 892 krooni 1 324 krooni 3) Veehoidla alajaam (detailplaneeringu järgne 1015,70 EUR 84,64 EUR dusjärgsete ülalpidajate majanduslikust olukor- ressiandmete süsteem” § 3 lõike 5, § 5 lõike 2, krunt positsiooniga 3). rast. Viimsi Vallavalitsuse 29.04.2008.a määruse nr Püünsi Kool 27 630 krooni 2 303 krooni § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja 1765,90 EUR 147,16 EUR (5) Teenuste eest tasumisel osalevad abivajaja 28 “Viimsi valla teedele nimetuste määramine, ning valla veebilehel. ning tema seadusjärgsed ülalpidajad. Viimsi valla omandis olevate ja perspektiivsete Prangli Põhikool 38 364 krooni 3 197 krooni § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta- § 17. Aruandlus kohalike ning avalikus kasutuses olevate teede 2451,88 EUR 204,32 EUR mist Viimsi Vallavalitsuse kantseleis. Vallavalitsus annab aru ülevaate koduteenuste nimekirja kinnitamine”, Viimsi Vallavolikogu Haldo Oravas, vallavanem osutamises vallavolikogu sotsiaalkomisjonile poolt 09.11.2004.a määrusega nr 22 kehtestatud (2) Tegevuskulu arvestuslik maksumus munitsi- Kristo Kallas, vallasekretär üks kord kvartalis. “Kohanime määramise korra” punkti 2.2 ja ka- paallasteaedades: § 18. Rakendussätted tastrikandeks esitatud kontroll-lehe ja katastripi- lasteaed aastas kuus 3. detsember 2010 nr 74 (1) Koduteenuste osutamisega seotud dokumen- daja otsuse alusel. Aadresside muutmine Haabneeme alevikus MLA Viimsi 42 430 krooni 3536 krooni tide vormid kinnitab vallavalitsus. § 1. Määrata Viimsi vallas Viimsi alevikus Lasteaiad 2711,80 EUR 225,98 EUR Määrus kehtestatakse “Kohanimeseaduse” § 4 (2) Määrus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja asuvatele katastriüksustele alljärgnevad aadres- lõike 1 punkti 6, § 5 lõike 1 punkti 3, § 10 lõi- Viimsi valla veebilehel. sid: (3) Tegevuskulu arvestuslik maksumus huvi- ke 3, Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse (3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast 1) Astri tee põik 1 (katastritunnusega koolides: nr 251 “Aadressiandmete süsteem” § 3 lõike 5, avalikustamist Viimsi Vallavolikogu kantseleis. 89001:010:1820) aadressiks Viimsi vald, Viimsi § 5 lõike 2, Viimsi Vallavalitsuse 29.09.1996.a Aarne Jõgimaa alevik, Astri põik 1; huvikool aastas kuus korralduse nr 405 “Teede nimede ja aadressi- Vallavolikogu esimees 2) Astri tee põik 2 (katastritunnusega Viimsi Muusika- 22 788 krooni 1 899 krooni de määramine suvilaühistu Salu I maa-alal”, 89001:010:1830) aadressiks Viimsi vald, Viimsi kool 1456,41 EUR 121,37 EUR Viimsi Vallavalitsuse 29.04.2008.a määruse nr VIIMSI VALLAVALITSUSE MÄÄRUSED alevik, Astri põik 2; Viimsi Kunsti- 12 702 krooni 1 059 krooni 28 “Viimsi valla teedele nimetuste määramine, 3) Astri tee põik 3 (katastritunnusega kool 811,84 EUR 67,65 EUR Viimsi valla omandis olevate ja perspektiivsete 9. november 2010 nr 67 89001:010:1840) aadressiks Viimsi vald, Viimsi kohalike ning avalikus kasutuses olevate teede Tee nimetuse ja aadresside määramine Muu- alevik, Astri põik 3; § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja nimekirja kinnitamine” ja Viimsi Vallavolikogu ga külas 4) Tuulekivi (katastritunnusega 89001:010:2570) ning valla veebilehel. poolt 09.11.2004.a määrusega nr 22 kehtestatud Määrus kehtestatakse “Kohanimeseaduse” § 4 aadressiks Viimsi vald, Viimsi alevik, Astri § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta- “Kohanime määramise korra” punkti 2.2 alusel: lõike 1 punkti 6, § 5 lõike 1 punkti 3, Vabariigi põik 3a; mist Viimsi vallakantseleis. § 1. Muuta Hundi tee põik 1 (katastritunnusega Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 251 “Aad- 5) Astri tee põik 4 (katastritunnusega Haldo Oravas, vallavanem 89001:010:2140) aadress ja määrata uueks aadressiandmete süsteem” § 3 lõike 5, § 5 lõike 2, 89001:010:1850) aadressiks Viimsi vald, Viimsi Kristo Kallas, vallasekretär ressiks Viimsi vald, Haabneeme alevik, Hundi Viimsi Vallavolikogu poolt 09.11.2004.a mää- alevik, Astri põik 4; põik 1. rusega nr 22 kehtestatud “Kohanime määrami- 6) Astri tee põik 5 (katastritunnusega 3. detsember 2010 nr 72 § 2. Muuta Hundi tee põik 2 (katastritunnusega se korra” punkti 2.2 ja Viimsi Vallavolikogu 89001:010:1860) aadressiks Viimsi vald, Viimsi Aadresside muutmine Randvere külas 89001:010:2150) aadress ja määrata uueks aad- 09.03.2010.a otsusega nr 11 kehtestatud Muuga alevik, Astri põik 5; Määrus kehtestatakse “Kohanimeseaduse” § 4 ressiks Viimsi vald, Haabneeme alevik, Hundi külas Muuga kordoni maaüksuse detailplanee- 7) Astri tee põik 6 (katastritunnusega lõike 1 punkti 6, § 5 lõike 1 punkti 3, § 10 lõi- põik 2. ringu alusel. 89001:010:1870) aadressiks Viimsi vald, Viimsi ke 3, Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse § 3. Muuta Hundi tee põik 3 (katastritunnusega § 1. Määrata Muuga külas asuvale teele, mis al- alevik, Astri põik 6; nr 251 “Aadressiandmete süsteem” § 3 lõike 5, 89001:010:3350) aadress ja määrata uueks aad- gab Kordoni teelt ja lõpeb tupikuga, nimetuseks 8) Astri tee põik 7 (katastritunnusega § 5 lõike 2, Viimsi Vallavalitsuse 29.04.1997.a ressiks Viimsi vald, Haabneeme alevik, Hundi Piirivalve tee. 89001:010:1880) aadressiks Viimsi vald, Viimsi korralduse nr 442 “Teede nimede ja aadresside põik 3. § 2. Määrata Muuga kordoni maaüksusest moo- alevik, Astri põik 7; määramine Randvere külas”, Viimsi Vallavalit- § 4. Muuta Hundi tee põik 4 (katastritunnusega dustatavatele kruntidele alljärgnevad aadressid: 9) Astri tee põik 8 (katastritunnusega suse 29.04.2008.a määruse nr 28 “Viimsi val- 89001:010:2160) aadress ja määrata uueks aad- 1) Piirivalve tee 1 (detailplaneeringu järgne krunt 89001:010:1890) aadressiks Viimsi vald, Viimsi la teedele nimetuste määramine, Viimsi valla ressiks Viimsi vald, Haabneeme alevik, Hundi positsiooniga 2); alevik, Astri põik 8; omandis olevate ja perspektiivsete kohalike põik 4. 2) Piirivalve tee 2 (detailplaneeringu järgne krunt 10) Astri tee põik 9 (katastritunnusega ning avalikus kasutuses olevate teede nimekir- § 5. Muuta Hundi tee põik 5 (katastritunnusega positsiooniga 1); 89001:010:1900) aadressiks Viimsi vald, Viimsi ja kinnitamine” ja Viimsi Vallavolikogu poolt 89001:010:2790) aadress ja määrata uueks aad- 3) Piirivalve tee 3 (detailplaneeringu järgne krunt alevik, Astri põik 9; 09.11.2004.a määrusega nr 22 kehtestatud “Ko- ressiks Viimsi vald, Haabneeme alevik, Hundi positsiooniga 3); 11) Astri tee põik 10 (katastritunnusega hanime määramise korra” punkti 2.2 alusel: põik 5. 4) Piirivalve tee 6 (detailplaneeringu järgne krunt 89001:010:1910) aadressiks Viimsi vald, Viimsi § 1. Muuta Krati tee põik 1 (katastritunnusega § 6. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja positsiooniga 6); alevik, Astri põik 10; 89005:005:0050) aadress ja määrata uueks aad- ning valla veebilehel. 5) Piirivalve tee 8 (detailplaneeringu järgne krunt 12) Astri tee põik 11 (katastritunnusega ressiks Viimsi vald, Randvere küla, Krati põik 1. § 7. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikusta- positsiooniga 5); 89001:010:1920) aadressiks Viimsi vald, Viimsi § 2. Muuta Krati tee põik 2 (katastritunnusega mist Viimsi Vallavalitsuse kantseleis. 6) Kordoni tee 3 (detailplaneeringu järgne krunt alevik, Astri põik 11; 89005:005:0060) aadress ja määrata uueks aad- Haldo Oravas, vallavanem positsiooniga 4). 13) Astri tee põik 12 (katastritunnusega ressiks Viimsi vald, Randvere küla, Krati põik 2. Kristo Kallas, vallasekretär 12 17. detsember 2010 Arstiabi kättesaadavus on meie kõigi kätes Ooteaja pikkus sõltub mis võimaldab järgmiste pe- Majanduslikult soovib meist meie hindade ohjami- Harjumaal on positiivne koge- aastat tagasi toimusid silma nõudlusest, pakkumisest rioodide haigestumist teatud igaüks oste tehes saavutada os- seks ning ooteaegade mus suurhaiglas ööpäevaring- hallkae lõikused ja paljudes ja ravikindlustuse maksu piirides ette prognoosida. Siit tuga parim hinna ja kvalitee- lühendamiseks? se valve asendamisest kodu- kohtades kopsupõletiku ravid laekumisest. omakorda on planeeritav ravi- di suhte. Ühiskond on suletud Võimalusi selleks on. Kes veel valvega. Personali kasutamine statsionaaris, tänapäeval on asutustelt tellitav raviteenuste- süsteem ja selle liikmete ühis- ei ole teadvustanud, see peab päevasel ajal lõi võimaluse see ambulatoorse ravi pärus- Järjekorrad arsti vastuvõtu- maht ning raviasutused saavad kassa kasutamisest oodatakse teadvustama, et iga inimene teenindada senisest suuremat maa. Kurgumandlite lõikused le tekivad tavaliselt siis, kui planeerida oma tööd. ratsionaalsust. Praegu ravikind- vastutab oma tervise eest ja arvu patsiente. Päevase kät- on kolinud statsionaarist am- nõudlus spetsialisti järele üle- Aasta jooksul on haiges- lustusse makstavad summad ei haigestumisel vastutame ise tesaadavuse parandamine vä- bulatoorseks tegevuseks. See tab tema lubatud tööaja – meil tumise kõver suures ulatuses võimalda kõigile ravi tagamist oma ravimise eest. Raviasu- hendas erakorraliste patsienti- suund jätkub paljudel eriala- on tööaeg piiratud 40 tunniga kõikuv. Raviasutuste võimekus ja tühjade ruumide ülalpidami- tused oma personaliga saavad de arvu öösel. del. Mida lühemat aega peab nädalas. on kujundatud läbi aasta suhte- si üheaegselt. Inimestele kind- olla meile ainult nõustajad, patsient haiglaruumides viibi- Vastuvõtule soovijate hulk liselt stabiilsena. Raviasutuste lustab korraliku ravi mõistliku protseduuri teostajad. Et ei Kokkuhoid statsio- ma, seda väiksemad riskid teda haigestumiste kõrgperioodidel minimaalne võimekus peab ta- hinnaga niisugune töökorraldus, peaks nõustajate vahel eksle- naarse ravi vähenemi- ohustavad. suureneb ja ooteajad pike- gama ägedate haigete teeninda- mis tagab raviasutusele pideva ma, selleks tasub küsida es- sega Lisaks eelkirjutatule mõ- nevad. Haigestumise tippaja mise haigestumise tippaegadel. töö patsiendile mõistlike oote- malt nõu oma perearstilt. Ootaja aeg on igas olukorras jutavad nõudluse kasvu iga- lõppedes järjekorrad taas lü- Ägedate haigete ravile lisaks aegadega. Raviasutuste kogemused pikk. Viimaste aastate jooksul päevaselt need tootjad, kelle henevad. on vaja leida võimekust vähem näitavad, et mittemeditsiinilise on Harju piirkonnas inimeste reklaamis näeme või kuuleme Kui maksumaksjate soo- ägedate ehk plaaniliste haigete Kuidas mõistlikkust eriala inimene netitarkusega võimalused arstilt konsultat- arsti või apteekriga konsultee- vid on suuremad nende poolt teenindamiseks. Tavapärane mõõta? eriarsti juurde pöördudes on siooni saamiseks kasvanud rimise soovitust probleemide ravikindlustusse panustatud on selline olukord, kus haiges- Piima ja bensiini eest maksa- oma murega vale eriala esin- 25%. See kasv on suuresti tekkimise korral. Mõelgem summadest, ka siis tekivad tumise kõrgperioodil teeninda- me Euroopa Liidu maadega daja juurde sattunud ja peab osutunud võimalikuks tänu oma pika eluea nimel enne ooteajad. Haigekassa ravi- takse plaanilisi haigeid vähem võrdset hinda. Eestis saame ette võtma uue käigu. Samal meditsiinitehnoloogiate aren- sellist riski sisaldava toote ost- kindlustuse korraldajana saab ja plaaniliste haigete jaoks oo- raviteenuseid ligi 4 korda ajal on nõu saamise võimalus gule ja töökorralduse muut- mist. tasumist üle võtta ainult ole- teajad pikenevad. Haigestumi- soodsamalt kui Euroopa Liidu ära võetud inimeselt, kes just misele raviasutustes. Haigla Aastale 2011 vastu minnes masoleva ressursi piires. Vii- se madalseisu ajal teenindatak- maades pakutavad teenused sellelt arstilt oleks oma prob- statsionaaris ravitud juhtude julgen kirjutada, et Eesti ravi- masel juhul raviasutuse võime se plaanilisi haiged ehk vähem maksavad ja enamikul eriala- leemi lahendamiseks teeotsa arv on kümne aastaga vähene- kindlustuse süsteem on taga- võib lubada rohkem inimesi ägedaid haigeid rohkem ja oo- del on ooteajad meil lühemad. kätte saanud. Vähendagem ise nud 20%. Haigla hotellikulude mas kõigil erialadel vähemalt teenindada, aga tasuta teenust teajad lühenevad. Kõrvalepõikeks saan öel- tühikülastusi. kokkuhoid on teinud võima- senisel heal tasemel kättesaa- osutada on keeruline, teenuse Siinkohal tekib kindlasti da, et meie raviasutustele on Enda ja naabri heaolu ni- likuks ravitud inimeste arvu davust ja paljudel erialadel se- osutajal on õigus oma kulude paljudel mõte niisugustest ra- kasulik riikidevaheliste piiride mel alustagem perearsti nõu suurendamise. nisest paremat kättesaadavust. õiglasele hüvitamisele. viasutustest, mis teenindaksid avanemine plaanilise ravitee- kuulamisest, see on esimene Nii pikem eluiga kui ka ter- Perearsti juures ravitavatele kõik ägedad haiged ja plaa- nuste osutamiseks. Meie ravi- samm eriarsti ooteaegade lü- vise eest korralik hoolitsemine haigusjuhtudele lisaks saab iga Kui prognoositavad on nilised haiged ka ja seda ilma asutused pakuvad sama teenu- hendamiseks. suurendavad arstide nõusta- inimene keskmiselt ligi kolme nõudlus ja ravikind- ooteajata. Tehniliselt on see se lühema ooteaja ja soodsama Raviasutustes töö paindli- miste vajadust. Iga-aastase am- ravijuhtumi korral abi eriarsti lustuse võime nõudlu- võimalik. Ainult, et haigestu- hinnaga. Meile endile tundu- kum korraldamine loob täien- bulatoorse nõudluse kasvu tee- juures. se rahuldamiseks? mise madalseisu ajal hirmkal- vad ooteajad pikad ja hinnad davaid võimalusi. Masu aitas nindamiseks raviasutuste poolt Head tervist soovides alga- Inimesed on haigestunud kogu lis aparatuur seisab ja vananeb kallid. paindlikkust tõsta. Rohkem ja ravikindlustuse tasumiseks vaks aastaks, oma ajaloo vältel ja see on moraalselt, personal soovib töötatakse siis, kui haiges- on vaja jätkata statsionaarset andnud planeerijatele koge- tasu ootamise eest, majad va- Mida teevad teised tumiste periood on kõrge, ja ravi vähendavate tehnoloogia- Ado Viik muse haigestumise trendidest, javad kütmist jne. riigid ja mida teeme vähem haigustevabamal ajal. te laiendamist. Näiteks kümme EHK Harju osakonna direktor

OÜ VIIMSI VALLA ARENDUSKESKUS TEOSTAB ALLJÄRGNEVAID TÖID: Detailplaneeringud Dendroloogilised uuringud Teede- ja platside projektid Staadionite ja mänguväljakute projektid Hoonete projektid

TÖÖ KIIRE JA KORRALIK, HINNAD SOODSAD

Viimsi vald Nelgi tee 1 kab.144 Tel. 60 66 863 E-mail [email protected] 17. detsember 2010 13

Viimsi valla kultuurikalender 17. detsember 2010 – 14. jaanuar 2011

Püsiekspositsioon Kuni 18. detsember – kasutatud 18. detsember Külalisi tervitab naisansambel 25. detsembril k 14.30 [email protected], “Eesti sõjaajalugu muinasajast riiete müük Laste jõuluprogramm: vahva Luigi Õunapuu juhendamisel I Jõulupüha jumalateenistus tel 50 34 247 tänapäevani“ Prangli Rahvamajas kalateemaline jõuluetendus, Esinevad koolilapsed Teenib Aare Kimmel Info: www.tammneeme.ee Kuni 31. detsember jõuluehete valmistamine ja Kaetud on kohvilaud EELK Randvere Peetri kirikus Tammneeme külas, rannaalal “Vabaduse kullakoormad“ Püsinäitus “Pranglilaste elu-olu“ jõulumaiustused k 18 Prangli rahva jõulupidu Pärnu Muuseumi näitus Muuseum avatud E–P k 11–22 Piletid ja lisainfo: Esinevad: naisansambel ja 25. detsember k 19 JAANUAR 2011 Kuni 31. detsember Pranglisaarte Muuseumis, www.rannarahvamuuseum.ee kooliõpilased Kontsert: Hanna-Liina Võsa 2. jaanuar k 11 Tõnu Nooritsa ja Uku Põllumaa Vanani talu näitustemajas Rannarahva Muuseumis Etendub jõulunäidend Maime “Pimedas on valge“ (piletitega) Jumalateenistus armulauaga fotonäitus “SEE.ee ehk Surnud Linholmi juhendamisel EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Teenib Mikk Leedjärv Ehitsed Eestis“ Püsinäitus “Naissaare militaar- 18. detsember k 13 Külla tuleb Jõuluvana EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 05.01.–26.02.2011 “Eesti lugu“ Eesti meeste meistrivõistlused Kaetud on jõululaud 26. detsember k 11 riiklikud teenetemärgid“ Muuseum avatud aastaringselt saalihokis Prangli Rahvamajas II Jõulupüha jumalateenistus 2. jaanuar k 11 Eesti Rahvusraamatukogu 24h Viimsi Kepp – Saku Fortuna armulauaga Jumalateenistus leivamurdmi- rändnäitus Naissaare Muuseumis Viimsi Kooli spordikompleksis 22. detsember k 14 Teenib Mikk Leedjärv sega Avatud K–L k 11–18, Päevakeskuse jõulupuu EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Jutlus Raido Oras giid tel 621 7410 Viimsi Kunstikooli õpilastööde 18. detsember k 13 Viimsi Päevakeskuses Viimsi Vabakoguduse kirikus Sõjamuuseumi Filmipäevik näitused Jõuluettevalmistused 26. detsember k 11 esitleb: Viimsi Huvikeskuses Eesti kodus (TASUTA õpitoad) 22. detsember k 19 II jõulupüha – jumalateenistus 2. jaanuar k 14.30 8.01.2011 k 16 Lühifilm Viimsi Kooli raamatukogus Registreerimine: tel 601 1717 Kontsert: Jäääär (piletitega) Jutlus Raido Oras Jumalateenistus “Oleg“. Stsenarist ja režissöör: Viimsi vallamajas või [email protected] EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus k 16 koguduse jõulupuu Teenib Aare Kimmel Jaan Toomik. Allfilm, 2010 Lisainfo www.harmoonikum.ee Viimsi Vabakoguduse kirikus EELK Randvere Peetri kirikus Eesti Sõjamuuseumis – Kindral Fotokursuse I lennu lõpetajate Harmoonikumis 23. detsember k 10–11.30 Laidoneri Muuseumis fotonäitus Viimsi Kooli jõulukontsert – 26. detsember k 14 6. jaanuar k 17 Viimsi Huvikeskuses 19. detsember k 11 jumalateenistus Kontsert: Kaitseliidu Tallinna Kolmekuningapäeva tähistamine Kuni 15. jaanuar Udmurdi Viimsi valla taasasutamise Kaastegev Viimsi Muusikakool Maleva orkester Jätame hüvasti jõulupuuga gobeläänvaipade näitus-müük Kuni 27. detsember 20. aastapäev Jutlus Jaan Tammsalu ja Mikk EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Kaetud on kohvilaud “Kõnelused kahe vahel” – Raamatunäitus “Jõuluhetk Jumalateenistus, aktus ning Leedjärv Kõik on oodatud! gobeläänvaibad, siidimaal, raamatuga“ Karl Madise ja Margus Mart- EELK Tallinna Jaani kirikus 26. detsembril k 14.30 Prangli Rahvamajas vilditud ja õmmeldud suve- Lastele: “Jõulude ootel” maa jõulukontsert EELK Viimsi II Jõulupüha jumalateenistus niirid, graafika Viimsi Raamatukogus Püha Jaakobi kirikus 23. detsember k 18 Teenib Aare Kimmel 6. jaanuar k 18 Näitus “Vanad mõrrad“ Koosviibimine Rannarahva Armulauaga palvus EELK Randvere Peetri kirikus Armulauaga palvus Fotonäitus Vääna-Jõesuu Kuni 31. detsember Muuseumis EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus rannataludest Raamatunäitus “Jõulud ukse ees” k 15 Viimsi valla 20. aastapäe- 27. detsember – 31. jaanuar Püsiekspositsioonid Ranna- Prangli Raamatukogus va tähistamine Viimsi mõisa 24. detsembril k 14.30 Raamatunäitus “Nobedatele 7. jaanuar rahva elust-olust muinasajast pargi jõulukuuse all Püha Jõuluõhtu jumalateenistus näppudele“ Livaknuut tänapäevani Kuni 15. jaanuar Vallavanema tervituskõne Teenib Aare Kimmel Lastele: 27. detsember – Rannarahva Muuseumis Muuseum ja muuseumipood Maalikunstniku ja graafiku Esinevad Katrin Karisma ja EELK Randvere Peetri kirikus 31. jaanuar “Meistrimehed avatud K–P k 12–17 Evald Okase maalide näitus Viimsi taidlejad oleme…“ 9. jaanuar k 11 www.rannarahvamuuseum.ee E–N k 10–16 Viimsi mõisa pargis 24. detsember k 16 Viimsi Raamatukogus Jumalateenistus armulauaga Rannarahva Muuseumis Viimsi Päevakeskuses Jõuluõhtu liturgiline jumala- Teenib Mikk Leedjärv 19. detsember k 11 teenistus 30. detsember k 18 EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Rannarahva Muuseumi Kuni 20. jaanuar IV advent – jumalateenistus Teenib Mikk Leedjärv Armulauaga palvus Kunstiköök Halis Kiisa fotonäitus “Maailm Jutlus Matthew Edminster EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 9. jaanuar k 14.30 Igal neljapäeval k 10 ja mõnda” Viimsi Vabakoguduse kirikus Jumalateenistus Kohtade broneerimine: Rannapere Pansionaadi fuajees 24. detsember k 17 31. detsembril k 14.30 Teenib Aare Kimmel [email protected] 19. detsembril k 14.30 Jõululaupäeva jumalateenistus Vana-aasta õhtu jumala- EELK Randvere Peetri kirikus Rannarahva Muuseumis Kuni 30. jaanuar IV advendi jumalateenistus Jutlus Raido Oras teenistus armulauaga Peeter Singi maalide näitus Teenib Aare Kimmel Muusika koguduse muusikutelt Teenib Aare Kimmel 13. jaanuar k 18 Püsiekspositsioon rannatalude “Marjele mõeldes“ Laulab Randvere Segakoor Viimsi Vabakoguduse kirikus EELK Randvere Peetri kirikus Armulauaga palvus ajaloost EELK Viimsi Püha Jaakobi EELK Randvere Peetri kirikus EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Talvehooajal palume muuseumi- kirikus 24. detsember k 18 31. detsember k 18 külastuse ja ürituste korralda- 19. detsembril k 16 Jõuluõhtu liturgiline jumala- Vana-aasta õhtu jumala- 13. jaanuar k 19 mise soovist ette teatada tele- 17. detsember k 18 Katrin Karisma kontsert teenistus teenistus armulauaga Nutikate Naiste Klubi fonil 606 6941 või 51 00 281. DJ-ring Kaasa löövad ViiKerKoor ja Teenib Mikk Leedjärv EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Õpime seebi keetmist www.rannarahvamuuseum.ee Osavõtutasu 15 krooni rahvamuusikaansambel Pirita EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Registreerimine ja info: Viimsi Vabaõhumuuseumis Randvere Noortekeskuses Sissepääs tasuta! 31. detsember k 20 Heidi tel 56 676 335, Viimsi Huvikeskuses 25. detsember k 11 Uue Aasta pidu Üllar Jörbergiga [email protected] Viimsi Taluturg 17. detsember k 18 Jõulupüha jumalateenistus Pilet 100 krooni Kohtade arv piiratud! Avatud aastaringselt L k 10–14 Kontsert: Viimsi Segakoor 21. detsember k 19 armulauaga Jussi Õlletoas Viimsi Huvikeskuse Taluturg nii parklas kui EELK Viimsi Püha Jaakobi Eesti meeste meistriliiga mäng Teenib Mikk Leedjärv Päikesepesa ruumis muuseumi laudahoones! kirikus käsipallis EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 31. detsember k 23.30 Müügisoovidest teatada: Chocolate Boys/Viimsi – Traditsiooniline uue aasta Marje Plaan [email protected] 17. detsember k 19.15 HC Kehra 25. detsember k 13 vastuvõtt koos ilutulestikuga Viimsi valla kultuuritöö Viimsi Vabaõhumuuseumis Eesti meeste esiliiga mäng Viimsi Kooli spordikompleksis Jõulupüha jumalateenistus Iga ilmaga, meid ei heiduta koordinaator käsipallis armulauaga isegi mitte Eestit kimbutanud Tel 606 6866, Fotonäitus “Prangli saare HC Viimsi 1 – Viljandi SK 22. detsember k 12 Teenib Mikk Leedjärv Monika! e-post [email protected] rahvamaja läbi aegade” Viimsi Kooli spordikompleksis Prangli rahvamaja taasavamine Rohuneeme kabelis Kontaktisik Raivo Kaare, www.viimsivald.ee

VIIMSI VALLAS REGISTREERITUD SÜNNID SEISUGA 13.12.2010

Tere Tulemast! l Deana ja Martt Varikul sündis 13. novembril poeg Miko. l Inge ja Janar Kurisool sündis 21. novembril tütar Laura. l Kristin ja Erki Tiimanil sündis 23. novembril poeg Martin. l Kätlin Ullal ja Alvar Kanepil sündis 29. novembril poeg Roomet. l Kerli Koolmal ja Rain Pajuril sündis 30. novembril tütar Rebeka. l Gerli Paat-Ahil ja Kalle Ahil sündis 30. novembril poeg Roland. l Riin ja Janek Õismaal sündis 1. detsembril poeg Klenn. l Raily Sinivesil ja Peeter Luuril sündis 2. detsembril tütar Stella. 14 17. detsember 2010

Külmapoisid juba ...aga SEE.ee, pole see, pole see... “SEE.ee – Surnud Ehitised ründavad! Eestis” – rändav fotonäitus. Talv on alanud ja arsti vastuvõtule pöördub üha enam viirushaigustesse haigestunud inimesi. Oli aasta 1968. Telesaate “Ho- roskoop” hiilgeaeg. Laulu- Külmapoisid tähendavadki kokku kahte asja: inimese im- saate lumm oli sedavõrd suur, muunsüsteemi nõrgenemist ja seetõttu nakatumist külme- et isegi suur sümfoonik Eino tushaigusi põhjustavate viirustega. Tamberg pöördus levilaulu Kuidas meie immuunsus nõrgeneda saab, kui käin soo- radadele. Maestro viis ja traa- jalt riides, teen sporti, toitun tervislikult? Inimene külme- gilise saatusega Soome poe- tub siiski, kui on stressis või ületöötanud ja väsinud. tessi sõnad igihalja Helgi Sallo Tugevamasse ja tervemasse kehasse on haigusel raske esmaesituses leidsid tee kõigi pääseda. Olulised on ka ümbritsev keskkond, teised ini- eestlaste südamesse. mesed, lasteaiad, koolid, kus viirused inimeselt inimesele Aga nagu 1944. aastal tu- edasi kanduvad piisknakkusena aevastades, köhides, kä- berkuloosi tõttu varalahkunud telt, lauapindadelt. Soome runolaulik laulus ütles: Viirushaiguseid (nn külmetushaigused), mille peamis- “See, pole see, pole see...” – teks sümptomiteks on nohu, köha, kurguvalu või kõhulah- nii juhtuski. Poetess on sur- tisus ja sageli ka palavik, on väga palju ja viirused muu- nud. “Horoskoop” on surnud. tuvad kogu aeg. Aga laul...? Oluline on teada, et iga nohu, köha või halb enesetunne Oli aasta 2003, kui bioloo- talveperioodil ei ole gripp. Loomulikult on ka gripp viirus- gi haridusega Tõnu Noorits ja haigus, kuid siin on tegemist teiste tekitajatega ja haigus Uku Põllumaa eksponeerisid Tõnu Noorits “Meierei”. võib oma kulu tõttu olla vägagi raske, eriti krooniliste hai- Eestimaal rändavat fotonäitust gustega inimestele ja lastele. Üheks tõhusamaks meetodiks “EEE.ee: Elavad Ehitised Ees- läbi endid sisustamas väikest ja enam see, mis ta oli Sallo ajal. Kõik on võimalik. Või ei võitlemaks gripi vastu on loomulikult vaktsineerimine. tis – Paabeli Paradiis”. kõrvalist Tartu Laulupeomuu- Mida see näitus siis ei ole? ole, sest see pole enam see, Kuidas toimida, kui tekivad esimesed haigustunnused, Mis on saanud nendest ehi- seumit. Vägagi elavat ehitist. 1. “SEE.ee” ei ole manipu- pole see... Aga kus ja millal on nagu kipitus ninas või kurgus, väsimus, peavalu ja käte-jal- tistest seitse aastat hiljem? Mis Ometigi jätkus selles muuseu- leerimine numeroloogiaga. see, just see, on see? Mäleta- gade külmetamine või valulikkus? Kõige õigem on ennast on saanud näitusest “EEE.ee”? mis mõtteruumi ka surnud ehi- 2. “SEE.ee” ei ole näpuga tavasti väitis Aleksandr Golo- aidata kohe ja seda juba esimeste tundide jooksul. Kui aega Aastaks 2010 on Noorits ja tistele. Järgnes Viljandi Konda- torkimine enamikule tundma- borotko Gabrielina legendaar- venitada, võime tõsiselt haigestuda isegi nädalaks või kaue- Põllumaa jätnud elavad rahule se Keskus ning sealgi ei olnud tute väikekohtade valupunkti- ses filmis “Viimne Reliikvia” maks sõltuvalt sellest, kas tekivad tüsistused või mitte. ning lasevad elavatel elada, mõneks ajaks tühjast ruumist des, mida hea tahtmise korral Mati Klooreni häälega: “Ma aga näitus “Elavad Ehitised surnutele puudust. Nüüd on ei taha väikekohas “surnud pole täna see, kes ma olin eile, Kuidas sümptomite ilmnemisel toimida? Eestis” on saanud uue sisu – rännak jõudnud Viimisisse ehitiste” naabridki ära tunda. ja ma pole homme see, kes ma 1. Võtta kohe maha füüsiline koormus ja minna kibe- “SEE.ee: Surnud ehitised Ees- Laidoneri mõisasse – Sõjamuu- 3. “SEE.ee” ei ole eestlas- olin täna.” Tõsi ta on – Golo- kiiresti koju sooja. tis – Pauluse Väravad”. seumisse. tele loomuomase lootusetuse borodko ei olnud Gabriel ja 2. Varuda juba aegsasti koju tõhusad tervisetooted, Paradoks. Sugugi mitte. Kolm elavat muuseumit, propageerimine, sest lootus ei Mati Klooren polnud ammugi mis toetavad immuunsüsteemi ja on kindla ja tõhusa toi- Näitus “Surnud Ehitised Ees- milles kõigis on jätkunud tühja sure viimasena mitte ainult ini- kumbki neist, ent just tema an- mega. Siinkohal soovitan ise just A. Vogeli Echinoforce® tis” valmis juba just nimelt sel ruumi ka surnud ehitistele, mis meste, vaid ka ehitiste sügavas dis eelviimasele oma häälega tinktuuri, mis tehtud värsketest ökoloogilistest taimedest ajal, mil eksponeeriti veel ela- eksponeerivad endid seitsme sisemuses. mõtte ja sisu ning Gabriel oli ja sisaldab aktiivseid toimeaineid (alküülamiide), mis ta- vaid ehitisi. Aluseks “Paabeli nädalapäeva kontekstis kaks Näiteid juba on. Tartus on kui imeväel sündinud. kistavad viiruse sisenemist meie limaskesta rakkudesse ja Paradiis” mõtteline vorm ja korda seitsmel moel seitse aas- leidnud elu väljasurnud ühis- Nooritsa ja Põllumaa sisu hävitavad juba rakus olevaid viirusi – võitlevad mitte ai- ülesehitus. “Surnud Eesti Ehi- tat pärast näituse “Elavad Ehiti- elamu kesta sees teadusins- on kuni aastalõpu viimsepäe- nult sümptomitega, vaid ka haiguse põhjusega. Soovitav tiste” fassaadide väljanägemi- sed Eestis” varjusurma. “Kolm tituut ning oksjonihaamri alt vani veel Viimsis, aga edasi kogus on alustada 20 tilga tinktuuriga 3 korda päevas ja ne pidi jätma “just nagu elus” on kohtu seadus”. “Seitse on läbikäinud naistekliinik ja sün- juba Valgas ja Narvas, kus näi- vähemalt nädala jooksul. Kui peres on veel liikmeid, siis mulje. “Surm”, just nagu “Elu- õnnearv”. Kolm korda seitse nitusmaja on oma kesta varjus tus “SEE.ee: Surnud ehitised nende nakatumise vältimiseks tuleb neile anda 10–20 tilka gi”, vajas tollal veel aga aega. on...?. “Surnud Eesti Ehitiste” elu andnud uuele loengukomp- Eestis – Pauluse väravad” ei Echinoforce® tinktuuri 3 korda päevas. NB! Sama tink- Möödus seitse aastat ning puhul ei ole “Atskoo”, vaid on leksile. Viljandis kõrgub kasu- ole kindlasti enam see, mis ta tuuri võib kasutada ka ennetavalt paari-kolme nädala väl- kaks korda seitse varjusurmas see, mis pole enam see, pole tuks osutunud ja lammutami- on Laidoneri Viimsi mõisasse tel haiguspuhangute ajal. Samuti näitavad uuringud selle otsese otstarbe kaotanud ehi- see. Ei ole Eino Tambergi ja sele määratud veetorni tipus elama asunud Sõjamuuseumis. tõhusat toimet juba grippi haigestunud inimestel. Seega tist leidsid Tõnu ja Uku pilgu Katri Vala laulgi Kate’i esituses vaateplatvorm. Talvo Pabut parem, kui see toode juba varakult koju valmis osta. 3. Jooge suures koguses sooja jooki! Hästi sobivad eri- nevad teed, nagu näiteks gripitee, kummelitee või ka ing- veritee. Seda on vaja selleks, et organism higistama panna JÄÄÄÄR tuleb ja aktiveerida. Tehke jalavanne või ka sooja auru. Apteeki- des on saadaval PoHo inhalaatorid ja PoHo eeterlike õlide segu. 1 tilk õli inhalaatorisse, 200 ml kuuma vette ja hin- jõulumeeleolu looma gata 5 minutit – see aitab eriti hästi leevendada kurguvalu Jääääre muusikat kuulab ris õnnestunud salvestust. Let- ja hingamist lahtisemaks muuta. nüüd juba mitu põlvkon- tidele CD enne “euroaega” ei 4. Varuge koju ka C-vitamiini, mis lisaks Echino- da. Kui näiteks ema ja jõua, aga Viimsis on võimalik force® tinktuurile samuti immuunsüsteemi tugevdab. tütar kontserdile tulevad, kõike elavas esituses nautida. 5. Palavik on organismi immuunsüsteemi üks kaitse- ei või iial teada, kumb Muide, Tartus tegutse- reaktsioone ja seega ärge kippuge seda väga varmalt pa- kumma kaasa kutsus. mist alustanud bändiga liitus ratsetamooliga langetama. Kui aga palavik püsib pikemat juba esimesel tegevusaastal ka aega ja on üle 38°C ning lisaks ka peavalu, siis aitab ta Mulluste jõulude ajal tuli Viim- Viimsi poiss Tarvo Jaaksoo, kes mõlema sümptomi korral. Ka see toode peaks koduaptee- si Püha Jaakobi kirikusse saali- on basskitarristiks tänini. An- gis varuks olema. täis ilusaid inimesi, et kuulata samblis on kokku neli meest ja 6. Muutke oma olemine ja elamine soojaks ja muga- neid linnafolgi meistreid. Kont- hulk pille – tinavilest pedalsteel vaks ning ärge unustage puhata ja magada. sert jäi meeltesse helisema nii kitarrini. 7. Haigusjärgselt aitavad suurepäraselt energiat taasta- kuulajaile kui ka pillimeestele, Oma mõtlike ja kogemus- da mitmed multivitamiinid ja Q10 preparaadid. sestap lepiti kohe kokku, et aas- like laulutekstide ning meeli ta pärast näeme jälle. Jaanuari silitavate meloodiatega tullak- Mida ei tohi haigestumisel teha? lõpus 20. sünnipäeva tähista- se taas 22. detsembri õhtul kell 1. Ärge kannatage 2–3 päeva, käies haigena tööl. vale ansamblile on see lõppeva 19.00 Viimsi Püha Jaakobi ki- 2. Ärge viivitage, vaid alustage viiruste vastu võitle- aasta viimane avalik kontsert. rikusse. mist võimalikult ruttu. Bänd oma parimais aastais Toredad inimesed, jõulu- 3. Ärge kasutage ainult sümptomaatilist ravi näiteks salvestas äsja Lõuna-Eesti hu- meeleolu, Jäääär ja hubane ko- nohu ja köha vastu, vaid võidelge ikka ka viiruse endaga. bases maamajas (köögilaua dukirik – selline võikski olla Esmalt ikka haigusega (viirustega) võitlemine A.Vogeli taga) juubeliplaadi, millele üks talve alguse päev! Echinoforce® tinktuuriga ja seejärel sümptomite leeven- tulevad uusversioonid vana- P.S. Eelmise aasta koge- damine selleks, et enesetunnet paremaks muuta. dest lugudest. Uue helikuue mus näitas, et nutikam on pää- Dr Kaupo Ole said ansambli kõige esimesed se soetada eelmüügist Viimsi terviseekspert laulud ja veel mõned vanad Rannarahva Muuseumist. armsad, millest ei ole seni pä- Jüri Leesment 17. detsember 2010 15

sport Tulekul on talisuplusfestival Talisuplusfestival PIRITA Teatevõistkonna liikmed või- tab allkirjaga lapsevanem või Viimsi rulluisutajate edu OPEN 2011 raames toimuvad olla erinevatest riikidest. treener. Rulluisuklubi Rullesti aastalõpp on vate Eesti meistrivõistlu- Eesti meistrivõistluste arvestu- Online registreerimine olnud edukas. te taliujumises võistlused ses võistlevate teatevõistkonda- võistluste kodulehel www. toimuvad 7.–8. jaanuaril de kõik liikmed peavad esinda- piritaopen.blogspot.com kuni 4.–5. detsembril toimus Hispaanias, Vil- 2011 Pirita TOPi ja jahi- ma Eestit. 31. detsembrini 2010. Osavõ- lafranca del Penedesis rahvusvaheline rul- sadama territooriumil. Pärast Eesti meistrivõistlusi tutasu individuaalaladel on 75 liluuisutamise üksiksõidu ja rühmakavade on bassein avatud talisupluseks krooni või 5 eurot ala kohta. võistlus “Trofeu del VI”. Viimsi rulluisuklu- Mandaat on 7. jaanuaril k kõigile soovijatele. Talisuplus Teateujumise võistkonna osa- bi Rullest tõi koju neli võitu. 15–19 ja 8. jaanuaril k 9–10 pole võistlusala. Peale ujumist võtutasu on 300 krooni või 20 Võistlusest võttis osa 115 uisutajat ühek- võistluskeskuses. Vt program- on osalejatel võimalus end soo- eurot. Teateujumise osavõtuta- sast rulluisuklubist Hispaaniast, Prantsus- maalt ja Eestist. Eestit esindas Viimsis te- mi võistluste kodulehel www. jendada saunades ja kuumavee- su maksab võistkonna kapten Rullest Hispaania võistlustel nelja auhinnalise piritaopen.blogspot.com. tünnides. Õhtul toimub Pirita korraga kogu võistkonna eest gutsev rulluisuklubi Rullest. koha karikaga. Võistlused viib läbi SK TOP Spas after-party ICE AGE. Alates 1.01.2011 on stardimaks Viimsi vallast võttis võistlustest osa Elis Viimsi Veeklubi koostöös SA Võistlus toimub järgmis- individuaalaladele 10 eurot ja Taal, Laura Õunapuu, Liisa Tolli, Laura Lii- riigist. Kokku võisteldi kümne alaga (üksik- Tallinn 2011 ja Pirita LOV-iga. tes vanuseklassides: M/N30 võistkonna osavõtutasu teate- sa Katariina Jürgenson, Anna Lotta Hagi, sõit, soolotants, paarissõit, paaristants, koo- Võisteldakse 25 m rinnuli, 50 – sünd 1982 ja nooremad ehk ujumises 40 eurot. Eelregist- Elis Lemberg, Hanna-Stiina Kivinurm, Sas- lisõit, show-grupp, kujunduisutamine jne) m vabalt, 4 x 25 m vabalt tea- 30-a; M/N40 – sünd 1972– reerimisel saab osta ka pileti kia Lii Bergmann ja Anne-Greete Aljas. nii juuniorite kui ka seeniorite klassis. teujumises ja 450 m vastupi- 1981, so 31–39-a; M/N50 – after-partyle. Pileti hind eelre- Tüdrukud võistlesid üksikkavade kate- Viimsi vallast võtsid MM-ist osa Kadri davusujumises. Vastupidavus- sünd 1962–1971, so 40–49-a; gistreerimisel 100 krooni või goorias ning osa võeti ka rühmakava võistlu- Kukk, Anu Valkna, Lisan Valing, Merlyn ujumise distants on eeldatavalt M/N60 – sünd. 1952–1961, so 6.50 eurot, kohapeal 10 eurot. sest. Kokku võideti kahes erinevas üksiksõi- Padama, Brigitta Randveer ja Triinu Harro. 450 m. Distants võib muutuda 50–59-a; M/N70 – sünd 1951 Reeglid osalejaile ja kõik duklassis kahekümne ühe võistleja seast üks Rullest võttis osa juuniorite kujunduisu- vastavalt korraldajate otsusele. ja varem, so 60< a. muud protseduurireeglid leiate esimene koht, üks teine ning kolmas koht. tamise rühmaga seeniorite klassis ning tuli Võistluses osalemiseks 16-aastased ja vanemad www.piritaopen.blogspot.com. Rühmakavaga “Ämblikud” saavutati teine 12. kohale. peab teatevõistkonnas olema osalejad vastutavad oma ter- Lisainfo: SK Viimsi Vee- koht, esimesele kohale tuli grupp Vilanovast. Rullest võtab aastaringselt vastu uusi vähemalt 1 mees ja 1 naine. visliku seisundi eest isiklikult, klubist, e-post info@veeklubi. 24. novembrist 4. detsembrini toimusid tüdrukuid algajate gruppi vanuses 7–14 elu- Võistkonnad, kus on 4 meest mida nad tõendavad allkirjaga ee, tel 56 568 360 (Bruno Nop- Portimaos, Portugalis järjekorras juba viie- aastat. Täpsem info ja registreerimine pi- või 4 naist, võivad ujuda, kuid tervisliku seisundi deklarat- ponen) või 502 9593 (Hannes kümne viiendad maailmameistrivõistlused [email protected]. nende tulemusi ei võeta arvesse sioonil. Viherpuu, Pirita Open projekti rulliluuisutamises. Piret Rink paremusjärjestuse määramisel Alla 16-aastaste osalejate juht). MM-ist võttis osa ligi 1000 sportlast 25 Rulluisuklubi Rullest treener ja samuti ei saa nad medaleid. tervisliku seisundi eest vastu- Janika Tüür

Spordi- Kaunist jõuluaega ning üritustest õnnerikast uut aastat! tulemas Tiia Tamm 17. detsember k 19.15 Viimsi valla sporditöö koordinaator Eesti meeste esiliiga mäng KÄSIPALLIS: Viimsi HC VIIMSI 1 – Viljandi SK / Kooli spordikompleks 18. detsember k 13.00 Eesti meeste meistrivõist- lused SAALIHOKIS: Viimsi meistriliiga mäng Viim- si Kepp – Saku Fortuna / Kooli spordikompleks 21. detsember k 19.00 Eesti meeste meistriliiga mäng KÄSIPALLIS: Viimsi Chocolate Boys/Viimsi – HC Kehra / Kooli spordikompleks 16 17. detsember 2010

sport Vald tunnustas tublisid sportlasi Neljapäeval, 9. detsembril olid Viimsi valla tublid sportlased ja treenerid Spordiaasta kutsutud huvikeskusesse, parimad kus neid tänati ja tunnus- l Viimsi valla parim tati. naissportlane: Anett Kontaveit ja Kätlin 20 aastat on vallas korraldatud Tammiste. vastuvõttu tublidele sportlas- l Valla parim mees- sportlane: Karl-Martin tele. Kuid kunagi varem pole Rammo. kutsutuid olnud nii palju kui l Valla parim võistkond: tänavu – 158 inimest, kes on Korvpalliklubi Viimsi aasta jooksul edukalt esinda- U14 poisid. nud Viimsi valda. Nende seas l Valla parim spordi- oli medaliomanikke ning Eu- perekond: perekond roopa ja maailmameistreid, Pinnonen. kokku 25 spordiala esindajad l Aasta tegu: Martin ja treenerid. Reimi saavutus – “Iga noor, kes esineb edu- FC Flora meeskonna pea- kalt Viimsi vallas, on eesku- treenerina FC Flora taas juks oma valla noortele. Iga Eesti meistriks. sportlane, kes esineb edukalt Eestis, teeb reklaami Viimsi vallale,” ütles abivallavanem lustel ja Eesti karikavõistlustel Urve Palo enne, kui hakkas esikoha. Hobina kavatseb ta diplomeid kätte andma. kindlasti purjetamist jätkata, Samas anti kätte ka aas- kas aga tippsporti pürgida, see ta eriauhinnad. Aasta parima otsus tuleb kunagi hiljem. naissportlase tiitli said kaks Valla parim võistkond korvpalliklubi Viimsi U 14 poisid ja treener Tanel Einaste. Rohkem fotosid vaata www.fotograafid.ee. Korvpalliklubi Viimsi U sportlast: tennisist Anett Kon- 14 tegemistega on leheluge- taveit ja purjetaja Kätlin Tam- rekond Pinnonen. Aasta Tegu Purjetama isa õhutusel. “See on väga mitme- mängib korvpalli ja jalgpalli. jad kursis. Euroopa Noorte miste. Parima meessportlase auhind läks Martin Reimile, innustusel kesine ala,” arvas Kätlin, kes Kätlin saavutas tänavu purje- Korvpalliliiga EYBL U14 va- tiitli sai Karl Martin Rammo. kes FC Flora peatreenerina Kätlin Tammiste, kes õpib Ing- purjetab Zoom 8 klassis. April- tamise MM-il 11. koha. “See nuseklassis saavutati tänavu Parima võistkonna tiitel anti saavutas enam kui 7 aasta jä- lise Kolledžis 8. klassis, rääkis, list septembrini saab vee peal võit tuli väga raskelt,” sõnas 5. koht. Oma treeneri Tanel korvpalliklubile Viimsi U 14. rel taas meeskonna tõusu Eesti et hakkas selle alaga tegelema olla, muul ajal teeb ta mitme- Kätlin. EM-il saavutas Kätlin Einaste kohta ütlesid korvpal- Tublima spordipere tiitli sai pe- meistriks. kuus-seitse aastat tagasi isa külgselt füüsilist trenni, ujub, 10. koha, Eesti meistrivõist- lipoisid, et ta on väga tore ini-

EMV M14 trekisõidus paigaltstar- kaugushüpe II koht, kuulitõuge KARL JOHAN LIPS, korvpall, KK), korvpallitreener BRANDON POVILAITIS, käsipall, Viimsi valla dist-I koht, ind.jälitussõidus-II VI koht, odavise IV koht. KK VIIMSI koosseisus Euroopa TANEL EINASTE, korvpall, Chocolate Boys koosseisus EMV 2010. aasta koht,omniumis-I koht SERGEI TSHEREPANNIKOV, Noorte Korvpalliliiga EYBL U14 KK VIIMSI korvpallitreener II koht parimad ADO HEIN, jalgrattasport, Kalevi kergejõustik, EMV: 3000 m ta- vanuseklassis, 5.koht VALDO LIPS, korvpall, KK VIIMSI ROLAND SAKS, käsipall, Choco- Jalgrattakooli treener kistusjooks I koht, 5000 m jooks ALAN JOONATAN REBANE, korv- korvpallitreener late Boys koosseisus EMV II koht sportlased ja ANDRE ADUSON, jalgrattasport, I koht, ekiden III koht, valdade pall, KK VIIMSI koosseisus Eu- SULEV SÄREKANNO, korvpall, MIHKEL SALURI, käsipall, Choco- treenerid Spordiklubi CFC jalgrattatreener suvemängud: 1500 m jooks II roopa Noorte Korvpalliliiga EYBL KK VIIMSI korvpallitreener late Boys koosseisus EMV II koht MIHKEL JÕEMÄGI, judo, EMV koht, 5000 m jooks I koht. U14 vanuseklassis, 5.koht TEET TIISVELT, korvpall, HELDUR SEPP, käsipall, Chocola- KASPAR KOITLA, autosport, juunioride -100kg II koht ILJA NIKOLAJEV, kergejõustik, OTT SANDER KAPPER, korvpall, KK VIIMSI korvpallitreener te Boys koosseisus EMV II koht autoralli EMV klassis A7-III koht EINGARD TOPS, judo, EMV C-kl. MV ekiden III koht KK VIIMSI koosseisus Euroopa URMAS MERERAND, koroona, SANDER TRAKS, käsipall, Choco- ANDRES OTS, autosport +60, II koht KAIDO PETERSON, kergejõustik, Noorte Korvpalliliiga EYBL U14 KMK Tirts, EMV paarismängus III late Boys koosseisus EMV II koht ANDRI LAINE, golf, U18-kl, CARIS HELENA KAUP, judo, MV EMV M35 kettaheide I koht, vanuseklassis, 5.koht koht, EKV I koht, Moskva rahvus- RAUNO TEDER, käsipall, Choco- aasta parima golfipoisi tiitel C-kl. I koht kuulitõuge II koht, kõrgushüpe HENDRIK RANDVEER, korvpall, vahelise karikaturniiri II koht, late Boys koosseisus EMV II koht ATS KLEMMER, jalgpall, Tallinna HOOKAN LEMBER, judo, EMV TK II koht KK VIIMSI koosseisus Euroopa EKV I koht SIIM PINNONEN, käsipall, Choco- Flora I võistkonnas C-vanuse- ja A.van.-kl.(90kg), III koht ERNI NÕMM, kergejõustik, EMV Noorte Korvpalliliiga EYBL U14 JORMA KÄSPER, käsipall, VIIMSI late Boys koosseisus EMV II koht klass EMV I koht TÕNIS-GERT TRELL, judo, Sensei M65, kettaheide I koht vanuseklassis, 5.koht HC, EKV A-kl I koht, EMV A-kl, AIN KONT, käsipall, VIIMSI HC OLEV REIM, jalgpall, Martin Judokooli treener MART SOESSON, kergejõustik, MAGNUS KRUUSING, korvpall, III koht käsipallitreener Reimi Jalgpallikooli treener KEN KUUSK, jäähoki, Eesti U20 Eesti valdade suvemängudel KK VIIMSI koosseisus Euroopa ANDRI JÄÄGER, käsipall, VIIMSI AIN PINNONEN, käsipall, VIIMSI MARTIN REIM, jalgpall, FC Flora ja meeste koondise liige MMil. 400 m II koht Noorte Korvpalliliiga EYBL U14 HC, EKV A-kl I koht, EMV A-kl, HC treener ja Chocilate Boys meistermeeskonna peatreener. Mängib Saksamaa liigas DNL ja KAUPO PILDER, kergejõustik, vanuseklassis, 5.koht III koht peatreener Spordiklubi Martin Reimi Jalg- EV Füsseni klubis Eesti valdade suvemängudel ANDI TALI, korvpall, KK VIIMSI RISTO KALS, käsipall, VIIMSI HC, AHMED PORKVELI, käsipall, pallikool treener ANDRE BÖTTKER, karate, kimura 400 m III koht koosseisus Euroopa Noorte Korv- EKV A-kl I koht, EMV A-kl, III koht VIIMSI HC käsipallitreener IVO LEHTMETS, jalgpall, Martin shukokai karate(kata) karate RAIKO VEISBERG, kergejõustik, palliliiga EYBL U14 vanuseklas- SANDER HERMET, käsipall, VIIM- JESPER BRAMANIS, käsipall, Reimi Jalgpallikooli treener (kata) SK Impact, EMV I koht Eesti valdade suvemängudel sis, 5.koht SI HC, EKV A-kl I koht, EMV A-kl, Reval Sport, EMV noormeeste MARTIN KAALMA, jalgpall, CARL-CHRISTJAN BOGOSLOVSKI, kõrgushüpe II koht ROBERT KATMANN, korvpall, III koht D-klass I koht Tallinna FC Levadia väravavaht karate, (kumite), EMV I koht REIN RASPEL, kergejõustik, KK VIIMSI koosseisus Euroopa KRISTJAN KANGRO, käsipall, RIHO-BRUNO BRAMANIS, käsi- ja MRJK treener KÄTLIN KIVIRAND, karate, SK spordiselts Marathon, treener Noorte Korvpalliliiga EYBL U14 VIIMSI HC, EKV A-kl I koht, EMV pall, Reval-Sport käsipallitreener PAUL SIHT, jalgpall, MRJK treener Impact, kimura shukokai karate JOAN KANGRO, korvpall, T. Soku vanuseklassis, 5.koht A-kl, III koht JAANUS MUGU, laskmine, EMV OSKAR NISU, jalgrattasport, treener KK, Euroopa MV B-div Eesti KEN LILL, korvpall, (Rapla KK), MADIS KOKKUTA, käsipall, ja Eesti karaikasari 50 m distants EMV M16 talikrossis-I koht, kri- TRISTAN VIIDAS, kardisport, koondislane, EMV B-kl II koht KK VIIMSI koosseisus Euroopa VIIMSI HC, EKV A-kl I koht, EMV liikuva märgi (“jooksev metssi- teeriumis-I koht, mitmepäeva- EMV Rotax Junior-klassis, I koht, RAIN-MARKUS KOORT, korvpall, Noorte Korvpalliliiga EYBL U14 A-kl, III koht ga”) I kohad sõidus(noortele)-I koht, Filter Läänemere KV võitja, Euroopa T. Soku KK, Euroopa MV B-div vanuseklassis, 5.koht RAINER LEPIK, käsipall, VIIMSI JOHANNES KANT, lauatennis, EMV maanteesõidu grupisõidus MV-5.Beneluxi laht. MV-III koht Eesti koondislane, EMV B-kl II koht RAUNO MEISTER, (Rapla KK), HC, EKV A-kl I koht, EMV A-kl, Eesti veteranide MV ind+PM+SP I koht,ind.eraldistardist-II koht, EHA RÜNNE, kergejõustik, TIIT SOK, korvpall, T. Soku KK- KK VIIMSI koosseisus Euroopa III koht 60+ 3 x I koht. Põhja-Euroopa trekisõidu sprindis-II koht, maas- Euroopa veteranide MV N45 Euroopa MV B-div Eesti koondis- Noorte Korvpalliliiga EYBL U14 KASPAR MOOSES, käsipall, VIIM- veteranide MV III koht tikurattakrossis-III k. Eesti val- kettaheide I koht, EMV kuulitõu- lane, treener vanuseklassis, 5.koht SI HC, EKV A-kl I koht, EMV A-kl, TOOMAS PAKANE, lauatennis, dade suvemängudel-I koht ge, kettaheide I koht, Eesti val- KARL ROBIN JÜRJENS, korvpall, KARL GUSTAV SOO, (Rapla KK), III koht Eesti veteranide MV 65+ I koht SIIM-ERIK ALAMAA, jalgratta- dade suvemängud: kuulitõuge, KK VIIMSI koosseisus Euroopa KK VIIMSI koosseisus Euroopa JARNO NURM, käsipall, VIIMSI MART KRAUT, lauatennis, Eesti sport, EMV M18 (juunior) II koht, kettaheide 2 x I koht, kergejõus- Noorte Korvpalliliiga EYBL U14 Noorte Korvpalliliiga EYBL U14 HC, EKV A-kl I koht, EMV A-kl, veteranide MV 65+ III koht teatekrossis-III koht, juunior) tikuklubi EHA treener vanuseklassis, 5. koht vanuseklassis, 5.koht III koht TÕNU ROOS, lauatennis, Eesti maanteesõidus II koht, teate- MATI MÄRTSON, kergejõustik, ARLES EGERT LELLE, korvpall, KALEV KANGRO, korvpall, MIKK PINNONEN, käsipall, Eesti veteranide MV 70 + II koht krossis III koht, trekisõidu indivi- EMV M50, 100 m, kõrgushüpe, KK VIIMSI koosseisus Euroopa “Parim enne” võistkond EMV koondises U21 MM 12. koht, ALLAN KOTTISE, lauatennis, PM duaalses jälitussõidus II koht kaugushüpe 3 x I koht. Valda- Noorte Korvpalliliiga EYBL U14 seenioride 45+ I koht Chocolate Boys koosseisus EMV M40 III koht, Eesti valdade tali- OLIVER KELLER, jalgrattasport, de suvemängud: 100 m III koht, vanuseklassis, 5.koht INDREK RUUT, korvpall, (Rapla II koht mängudel võistkondlik II koht 17. detsember 2010 17

sport Sporditeemaline ümarlaud Enne, kui huvikeskuse saalis tublisid sportlasi ja treenereid autasustati, istusid treenerid koos vallajuhtidega vallamajas kokku, et arutleda spordi käekäigu ja tuleviku üle.

Abivallavanem Urve Palo alustas numbrite ja statistika- ga. 1. detsembri seisuga on vallas 16 700 elanikku, iga 4. vallaelanik on kuni 18-aastane. Viimsi kolmes koolis õpib sel õppeaastal kokku 1621 õpilast, spordiklubides tegutsemiseks sai sel aastal toetust ehk pea- raha 1366 last, mis näitab, et Viimsi on väga sportlik vald. Toetust saavaid spordiklubisid on 56 (2004 oli spordiklubisid vaid 17.) Sel aastal toetati Treenerid ja spordijuhid ümarlauas: Hjalmar Konno, Kaarel Zilmer, Rein Ottoson, Priit Ilver ja Tanel Einaste. sporti 4,1 miljoni krooniga, ka järgmiseks aastaks on see sum- naliste piirkondade toetamise Kavas on rajada Viim- mepõllu rekreatsiooniala. Loo- ma sama suur. Ühe lapse kohta meetme kaasrahastamise pro- si Kooli staadion, kui objekt detavasti juba järgmisel suve- on nn baasraha 2833 krooni jekti raames on 2011–2012 ka- õnnestub lülitada riigi priori- hooajal alustavad Leppneeme (Tallinnal on see peaaegu sama vas Viimsi valda rajada juurde teetsete investeeringuobjekti- sadamas tegevust purjespordi suur – 2850 krooni). kergliiklusteid kokku ca 6,5 de nimekirja. Tammneeme ja treeningrühmad. Kõne all on Valla kultuuri- ja spordi- km ulatuses, hõlmates erine- Randvere külas kavandatakse olnud spordi süvaõppega klas- ameti juht Ott Kask tutvus- vaid teelõike Randvere teel, nii spordi- kui ka mänguväl- si avamine Viimsi Koolis. Valla parim naissportlane Kätlin Tammiste. Fotod Aime Estna tas valla liikumisharrastuse Pärnamäe teel, Tammneeme jakuna kasutatavaid rajatisi. Vald toetab 7–19-aastaseid ja spordi arengukava projekti ja Leppneeme külas. Sisuliselt Valmimas on Viimsi tervise- sportlasi, kuid kõneldi ka täis- mene, treenib väga hästi ja tal nonen saavutas käsipallis Ees- aastateks 2011–2014. Lähtu- moodustub nimetatud investee- raja lühike ring Haabneemes. kasvanute tippspordi toetami- on head naljad. ti koondises U 21 MM-il 12. des Viimsi valla arengukavast ringute kaudu kergliiklusteede 2013. aastal on kavandatud sest ja võimalikust lahendusest Valla tublima spordipere koha, Siim Pinnonen Choco- on lähiaastatel ette nähtud in- võrgustik Viimsi poolsaarel, Naissaare ja Prangli matkara- luua selleks eraldi fond. Üheks pea Ain Pinnonen on Viimsi late Boys koosseisus EMV vesteeringud kergliiklusteede mis haakub hästi ka piirnevate dade rajamise ja parendamise sõlmküsimuseks kujunes raha HC treener ja Chocolate Boys meistriliigas II koha. rajamiseks. “Harjumaa kerg- Tallinna linnaosade kergliiklus- projekt. Pikemas perspektiivis – treenerite tasustamine ja sot- Viimsi peatreener, Mikk Pin- VT liiklusteede ehitamine” lin- teede võrgustikuga. on plaan välja arendada Tam- siaalsed garantiid.

HELGI SARD, lauatennis, Põhja- GEORG HAUD, purjetamine, EM 4. koht PIRET RINK, rull-iluuisutamine, ANETT KONTAVEIT, tennis, m vaba IV koht, EKV TOP teate- Euroopa veteanide MV ind +PM Zoom8, MM 8. koht, EM 16. koht, LAURA LIISA KATARIINA SK Rullest treener Tennis Europ`il kuni 18 a T-I, ITF võistlus 200 m I ja II koht N70 III, III k. Eesti veteranide MV EMV I koht, EKV II koht JÜRGENSON, rull-iluuisutamine, RITA RINK, rull-iluuisutamine, noorteturniiril I koht, EMV 2x VANESSA MAIBAUM, ujumine, ind.+PM 70+ I, III koht KÄTLIN TAMMISTE, purjetamine, SK Rullest kadetid, kujunduisuta- SK Rullest klubi juht võitja (N-I, T18P), ITF Juniors TOP UK, EMV 50 m vaba 8. koht, GEA GROSS, lauatennis, Eesti Zoom8, MM 11. koht, EM 10. mise ja rühmakavade EM 4. koht JAARIKA LEMBER, rühmvõim- 129. koht Eesti lahtised MV 400 m kom- valdade talimängudel võistkond- koht, EMV ja EKV I koht ELIS TAAL, rull-iluuisutamine, SK lemine, võimlemisklubi Piruett PIA PAJUS, tennis, EMV T12, ük- bineeritud teade I koht, 400 m lik II koht STEN-MARK BACHMANN, purje- Rullest kadetid, kujunduisutami- võistkonnas MM 8. koht sikmängus III koht, paarismän- vaba teade II koht KRISTJAN KANT, lauatennis, tamine, LaserRadial juunioride se ja rühmakavade EM 4. koht PAUL PIIK, squash, EMV 6 x I gus II koht, sise EMV ÜM I koht, HEROL MARJAK, ujumine, TOP Eesti valdade talimängudel, EMV ja EKV I koht KIRKE MARTA SÜLD, rull-iluuisu- koht PM I koht UK, Eesti lahtised MV 100 m lib- võistkondlik II koht REIN OTTOSON, purjetamine, tamine, SK Rullest kadetid, ku- PAAVO PIIK, EMV II koht MATTIAS SIIMAR, tennis, EMV likat M I koht,400 m vaba tea- SIIM KASEMETS, lauatennis, R. Ottosoni Purjespordikooli junduisutamise ja rühmakavade LAURA VANA, sulgpall, EMV P12, ÜM II koht, PM III koht, P14 de I koht, M200 m (JM-komb) Eesti valdade talimängudel, võist- treener EM 4. koht üksikmäng II koht, N-paar II PM III koht, P14SP III koht II koht, 800 m vaba teade I kondlik II koht RAIVO RANDMÄE, purjetamine, AIDI HAMBURG, rull-iluuisuta- koht, Super KV II koht KRISTOFER SIIMAR, tennis, EMV koht TEISI TAMMING, lauatennis, R. Ottosoni Purjespordikooli mine, SK Rullest kadetid, kujun- RAINER KALJUMÄE, sulgpall, P12 PM III koht, P14P III koht CHRISTIAN OLIVER PALVADRE, Eesti valdade talimängudel, võist- treener duisutamise ja rühmakavade EMV üksikmäng II koht, segapaa- MARTIN RANDPERE, tennis, EMV ujumine, Põhjamaade noorte kondlik II koht MAIKI SAARING, purjetamine, EM 4. koht rismäng II koht, Super KV II koht, P14 PM III koht RE- MV 15-16 a P 200 m libikas I KASPAR HAIBA, motosport, Melges24 klassis avamerepurje- EEVA-LAURA LÕOKE, rull-iluuisu- Viimsi Sulgpalliklubi treener NE KUUSING, tennis, EMV P18 koht, 100 m liblikas 9. koht, 50 Junior Quad-klassi EMV I koht, tamise MM amatööride II koht, tamine, SK Rullest kadetid, ku- INDREK TARTO, sulgpall, Balti PM III koht m liblikas 11. koht Läti MV II koht, kestuskrossis üldarvestuses 14. koht junduisutamise ja rühmakavade seenioride MV 35+ paarismäng KRISTJAN PAKK, tennis, A. Ojas- KRISTIINA ARUSOO, ujumine, Etalv KV I koht, Esuvi II koht TÕNU TÕNISTE, purjetamine, EM 4. koht I koht, EMV indviduaalne II koht, salu Tenniseklubi treener EMV avaveeujumise meister- IVAR HAIBA, motosport, treener Melges24 klassis avamerepurje- MERLYN PADAMA, rull-iluuisuta- meespaarismäng I koht ALO OJASSALU, tennis, A. Ojas- ujumise B vanuseklass I koht, HANNES SOOMER, motosport, tamise MM amatööride II koht, mine, SK Rullest juuniorid, AIGAR TÕNUS, sulgpall, EMV salu Tenniseklubi treener EMV taliujumises II koht, Eesti EMV ringrajasõidus, I koht üldarvestuses 14. koht kujunduisutamise kavaga EM seenioride 35+ meespaarismäng BRUNO NOPPONEN, ujumine, meisterujumise MV 5 x võitja CLAUDIUS ROOSMA, motosport, TOOMAS TÕNISTE, purjetamine, 6. koht, MM 12. koht II koht, Viimsi Sulgpalliklubi ja Viimsi Veeklubi, MM taliujumi- (B-kl.) 65cc EMV suvi ja EKV talv, noor- Melges24 klassis avamerepurje- KADRI KUKK, rull-iluuisutamine, eesti noortekoondise treener ses: 25 m ja 50 m krooli 5 x I AKSEL LUIGE, ujumine, EMV ava- tekr. meister II koht, III koht tamise MM amatööride II koht, SK Rullest juuniorid, kujunduisu- VAHUR KIVISTIK, sulgpall, EMV koht, 25 m rinnuli + 2 teatev, veeujumise meisterujumise H- ERKI KAHRO, motosport, MX2 üldarvestuses 14. koht tamise kavaga EM 6. koht, MM seenioride M45 I koht MM avaveeujumises mastersk- kl II koht, Eesti meisterujumise EKV suvi II koht ANTS HAAVEL, purjetamine, 12. koht RAUNO KRISTEL, Euroopa see- lassis IV koht ja 2 x V koht EMV MV-4x-III ja I koht (H-kl), mas- VALDUR KAHRO, motosport, EMV Melges24 klassis avamerepurje- LISANN VALING, rull-iluuisuta- nioride MV meespaarismäng 9.– taliujumises 3 x I koht, EMV 4 x tersujumise MM teateujumises seenior-I, Kahro Racing treener tamise MM amatööride II koht, mine, SK Rullest juuniorid, ku- 16. koht, individuaalne 17.–32. I + II koht, Kihnu-Pärnu ujumine III koht (Euroopa rekord) KARL-MARTIN RAMMO, purjeta- üldarvestuses 14. koht junduisutamise kavaga EM koht, Eesti seenioride MV NM40 (46 km). ENN LEPIK, SPA Viimsi Tervis mine, ROPK-London 2012 kandi- ANDRES ROHTLA, purjetamine, 6. koht, MM 12. koht II koht, M50 meespaarismäng KATRIIN KERSA, ujumine, TOP treener daat, Laser MM(TK)-34, EM(TK)-37, Melges24 klassis avamerepurje- TRIINU HARRO, rull-iluuisutami- III koht UK, Baltimaade MV 50 m vaba ENE METS, võimlemine, VTK EKV-I koht, edetabeli I koht tamise MM amatööride II koht, ne, SK Rullest juuniorid, kujun- EVE PILT, sulgpall, Eesti seenio- II koht, 400 m vaba/teade III Keeris, Koolitants 2010 estraa- LAURI VÄINSALU, purjetamine, üldarvestuses 14. koht duisutamise kavaga EM 6. koht, ride MV NM40, M50 Mpaar koht, Eesti lahtised MV 50 m va- ditantsu laureaatide treener, Finn klass, ROPK London 2012 HENRY LEMENDIK, purjetamine, MM 12. koht NM40 II koht baujumine II koht, 400 m kom- IDO-Estonia reitinguturniirilt 2 kandidaat, MM ja EM(TK) 50% Laser 4.7, EMV III koht BRIGITTA RANDVEER, rull-iluui- JÜRI TARTO, sulgpall, Viimsi bineeritud teade I koht, EKV 50 x I koht, Eesti KoolispordiLiidu sees, EMV-II, EKV-II CHRISTOFER KALK, purjetamine, sutamine, SK Rullest juuniorid, Sulgpalliklubi treener m vaba I, 100 m vaba II koht, TOP võimlemisfestivali eripreemia, ANNEGRET UNNUK, purjetami- purjelaua vabastiilis EMV I koht kujunduisutamise kavaga EM MANIVALD LUIDRE, suusatami- teatevõistlus 200 m I ja II koht Gymnafest-laureaat, IDO-Esto- ne, Laser 4,7 EMV I koht, EKV TOIVO HALLIKIVI, raadiosport, 6. koht, MM 12. koht ne, Eesti valdade talimängudel KARLEEN KESA, ujumine, TOP nian Open/Baltic Cup-III III koht, Eesti edetabeli 2011 I võistkondlik MM I koht ANU VALKNA, rull-iluuisutami- M50 5 km I koht UK, Põhjamaade MV 4 x 200 m ANU KARAVAJEVA, võrkpall, number ANNIKA JÕEMÄGI, rull-iluuisuta- ne, SK Rullest juuniorid, kujun- RAIVO PÄRNPUU, suusatamine, vaba teade 6. koht, 200 m se- H-Spordiklubi Viimsi naiskonna ANNA-MARIA SEPP, purjetami- mine, SK Rullest kadetid, kujund- duisutamise kavaga EM 6. koht, Eesti valdade talimängudel, lili 8. koht, 50 m vaba 9. koht, treener, Eesti valdade mängude ne, Zoom8 EMV, III koht uisutamise ja rühmakavade MM 12. koht M40 10 km III koht 50 m rinnuli 10. koht, EMV 50 III koht 18 17. detsember 2010

ERAKUULUTUSED Viimsi Tervis SPA Hotell Viimsi Tervis SPA Vabandame! Avatud otsib oma meeskonda Hotell otsib täistöö- Toimetus vabandab l 2-aastane tore poiss vajab hoidjatädi Lepp- www.kajavahikoolitus.ee, e-post [email protected], õmblussalong tublit saunakeskuse öö- ajaga kohusetundlikku firma SoffaInn ees, Haabneeme koristajat. CV saata e-kir- majahoidjat. Lisainfor- kes alusetult, toime- neemes 2–3 korda nädalas. Tel 56 992 390, Kerli. tel 55 30 122. tuse eksituse tõttu Heki tee 6-61 jale: [email protected] matsioon Peeter Valg tel või tuua hotelli vastuvõt- 606 1116 või mob 501 sattus võlglaste l Otsime lapsele (9 a.) eesti keele õpetajat. Laps l Müüa väetise ja taimemürkideta kasvatatud toi- tel 52 98 020 tu. Lisainformatsiooni 1661. nimekirja. SoffaInn töökohast saab tel. 606 pole toimetusele käib eesti koolis (emakeel vene keel). Laps vajab dukartulit Ants hinnaga 5.-/kg. Üle 50 kg koguse 609 1490 võlgu olnud. 1000 (hotelli vastuvõtt). toetamist raskemate kodutööde tegemisel. Oleks korral Viimsi vallas kojutoomine tasuta. Info tel õmblusteenused Vabandame, et süü- distasime põhjuseta. vaja parandada korrektset kirjutamis- ja väljenda- 55 600 545. parandustööd misoskust. Tunnid toimuvad lapse kodus (Viimsi, Viimsi Teataja Tammepõllu). Tel 53 035 560. l Müüa puitbrikett, turbabrikett, puitgraanul, ka- minapuud 40 l kotis, kivisüsi, tel 637 9411, 56 924 l Professionaalne massaaz Viimsis, Sõpruse tee 9 924, Vana-Narva mnt. 9, www.leilibrikett.ee. (hotell Athena 0-korrusel). 1,5 h hind alates 280.-. Info tel 55 587 538. Müügil kinkekaardid! l Liuguksed ja riidekapid. Vajadusel abi kapi või garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad! l Jõuluvana kontakttelefon Viimsis ja Pirital on www.nagusul.ee, [email protected], tel 52 21 151. autoremont 50 38 134. ja keretööd l Liuguksed ja garderoobid. Hinnad soodsad. l Kogemustega ehitusmees teeb plaatimis-, Garantii. Tel 50 29 075, liuguksed.garderoobid@ POOLSAARE AUTO OÜ, Miiduranna tee 46, krohvimis- jm ehitustööd. Saunade ehitus. gmail.com. tel 605 4400, 5198 0833, www.poolsaare.ee Remonditööd. Kvaliteetne töö. Tel 51 10 992. l Kasutatud autode kokkuost (1988–2006 a.). l Ehitus. Remont. Siseviimistlus. Sauna puitosad. Võib pakkuda kõiki automarke ja ka romusid. Puusepa-, plekksepa- ja pottsepatööd. Tel 56 646 Vormistamine ja maksmine kohapeal. Töötame ka Soovime kõigile oma 709. nädalavahetusel. Tel 58 190 200, [email protected]. headele partneritele – l KEELEÕPE – INGLISE, ROOTSI, SOOME! Koolitame l Müün Taanis toodetud kvaliteetset koera- ja reklaamiandjatele Tallinnas, Kadriorus. Individuaaltundide paketid: kassitoitu (kuivtoit). Kojutoomine tasuta. 20 t (20 x 45 min), 30 t (30 x 45 min), 40 t (40 x Tel 53 025 727, Heidi. kauneid jõule! 45 min). 1 t (45 min) al 260.-. Proovitund soodushinnaga 2 t (2 x 45 min) / 2 x 220.-. l Teostame viljapuude ja hekkide lõikust ning Viimsi Teataja Parimad individuaaltundide hinnad Tallinnas! puude langetamist. Tel 55 637 666.

Viimsi Teatajale on reklaamide eest võlgu OÜ Pesu- mix, OÜ Lapsemeelne, OÜ Skindo, OÜ Piperec, OÜ Errid, Uusmaa Kinnisvarabüroo, OÜ Toffer Projekt ja Forestry OÜ. Te jõuate veel oma võlad enne aasta- lõppu kroonides ära tasuda.

Tähelepanu! Jõulusoovid Soosepa rahvale! Aastalõpu toimetuste vahele soovib Soosepa külaseltsi juhatus anda edasi oma siirad tänusõnad kõigile neile, kes küla arendamisel oma nõu ja jõuga abiks on Naeratus! Pildistan! olnud. Täname kindlasti Viimsi Vallavalitsust ja eriti neid toredaid inimesi, Tänapäeval on digifoto- kes on liitunud kohalike töögruppidega, kes projektides kaasa löövad. graafia abil pilditegemine Soovime teile häid jõule ning head vana aasta lõppu! tehtud väga lihtsaks. Aga Soosepa Külaseltsi juhatus kas see päris lõpuni ikka Aimar Roosalu, Annika Valkla, Riho Ever, Karmen Paul, tõsi on? Automaatprog- Maiki Ritslaid rammiga oskab meist igaüks pilte klõpsutada, anna aga kaamera kätte. Kuid alati saab paremini. Palju paremini.

Fotohuviline näeb aeg-ajalt kindlasti mõnda pilti, mis pa- neb endalt küsima – miks küll minul sellised välja ei tule? Kuidas see tehtud on? Ehk on Fotokursuse lõpetanud lõpupeol. seda ka töödeldud? Kui jah, siis kuidas? Palju küsimusi... saadud põhjalike teadmistega tulevikku – kes ei tahaks mäles- “Nutikate naiste klubi“ jaanuari õpitoad! Ilma väikeseid nippe tead- sel alal hea teejuht. tuseks ilusaid pilte oma pere- 13. jaanuar 19.00 keedame seepi veendu, et ka sina saad nende valmistamisega mata ei olegi päris võimalik Saime teada, mis on ISO, konnast, lastest, lemmiklooma- (2h) hakkama. Valmistame seebikivi, rasvade ja õlidega kvaliteetseid ja kunstiliselt kõr- mis rolli mängivad pildi juures dest, ettevõtmistest sõpradega, Koolitaja Stella Laur – Maarja-Magdaleena mõnusa õrnatoimelise loodusliku seebi. Kooli- Gild (Pärnu) Hind 150 krooni / 9.60 EUR getasemelisi fotosid teha. Inter- säriaeg, ava, sügavusteravus reisidest ja loodusest või teha tusel osaleja saab hulga teadmisi ja 2-3 seepi. Koolitusel osalejate arv 6-12 inimest netist võib leida ainult n-ö kui- jm. Kui tähtis on komposit- hoopis kunstfotosid. Koolitaja: Eveli Apri – Isemoodi Isetegijate vad faktid, aga kuidas häid pilte sioon ja valguse kasutamine. Uus kursus alustab Viimsi Loovustuba Hind 200 krooni / 12.80 EUR 28. jaanuar 19.00 Fantaasiaehted reaalselt teha, saab teada ainult Kuidas teha stuudiofotosid, Huvikeskuses 2011. aasta esi- Koolitusel osalejate arv 3-7 inimest (1,5h) fotokoolitustelt. kasutada fototöötlusprogram- mese kuu keskpaigas ja valida Valmista kaelaehe, kõrvarõngad või käevõru- 20. jaanuar 19.00 Energeetiline ripats Viimsi Huvikeskus pakkus mi, pildistada loodust jne jne. on kahe rühma vahel 17. jaa- mida hing ihaldab. (2h) Koolitaja Stella Laur – Maarja-Magdaleena ja pakub ka uuel aastal või- Meie kursus pani sellele fo- nuarist esmaspäeviti kell 18 ja Energeetilise kivi mähkimine traadiga. Gild (Pärnu) Hind 175 krooni / 11.20 EUR maluse oma silmaga näha ja tograafiaalasele eneseharimisele 18. jaanuarist teisipäeviti kell Õpime tundma erineva läbimõõduga traate ja Koolitusel osalejate arv 6-12 inimest kõrvaga kuulda, mida peaks meeleoluka punkti 30. novemb- 19. Kursus kestab 8. märtsini neid kaunilt kivi ümber mähkima. algaja ja ka natuke edasijõud- ril Viimsi Huvikeskuse fuajees ja lõpeb näituse avamisega. Koolitaja: Maris Viires – Kunstiait Hind 175 krooni / 11.20 EUR Koolitused toimuvad Viimsi Huvikeskuse num fotograafiahuviline selle näituse avamisega. Koos sai pil- Kohtade arv on piiratud, et Koolitusel osalejate arv 6-12 inimest Päikesepesa ruumis. huvitava ja intrigeeriva foto- did üles riputatud, kooki söödud tagada vahetu suhtlus ja koos- maailma kohta teadma. ja õpitu üle muljetatud. Näitus töö juhendaja ning kaaslastega. 27. jaanuar 19.00 Susside viltimine Info ja registreerimine: [email protected] Juhendaja Kristjan Rosin jääb avatuks veebruarini. Tule ise või tee armas jõulukin- (3h) või telefonil 56 676 335 on Tallinna Polütehnikumi fo- Enesetäiendamine fotograa- gitus lähedasele fotohuvilisele! Vilditud sussid on soojaid ja ilusad. Tule ja www.huvikeskus.ee toklassist kahe aasta jooksul fia alal on kindlasti investeering Liivi Paas-Leemets 17. detsember 2010 19 Garderoob Viimsi Spa Riided kogu perele Õmblus- ja parandustööd Pereoptika Kasutatud riiete kauplus Kaluri tee 5 (endised Hansapanga ruumid). Avatud T–R 10.00–18.00, L 10.00–15.00. PSuured jõulu- Telefon 600 2292 soodustused! Olete oodatud! PLai valik prilliraame igale maitsele PSilmaarsti vastuvõtt tel: 601 1570

UUEL AASTAL KUNDALINI JOOGA TUNNID MAINT ASSETS OÜ MERIVÄLJA LAPSEHOID VIIMSI PÄIKESERATTA LASTEAIAS! Merivälja Lugemistoas osutatakse alates l Algajate kursus toimub 4.-25. jaanuaril 2011 NÜÜD SOODSALT KA 1. detsembrist LAPSEHOIUTEENUST. (7 tundi), teisipäeviti ja neljapäeviti kell 18.30-20.00 l Edasijõudnute tunnid alates 1. veebruarist 2011 o Päeva pikkus 4 tundi, lastega tegeleb os- teisipäeviti ja neljapäeviti kell 18.30-20.00. kustega kasvataja. Rühma suurus 5 last. Või- l Tunde juhendab Kundalini jooga õpetaja Hille SAUNA malus käia päevahoius kõigil tööpäevadel ja Kalmus. EHITUSTEENUS aegadel, kui lugemistuba on suletud. l Eelregistreerimine ja lisainfo hille.kalmus@ hotmail.com või telefonil 507 7199. o Päevahoiu ajal magamist ja toitlustamist ei toimu, kaasaantud sööki on võimalik soo- jendada. l Iseteeninduslik garaaz (tõstuki ja o Päevahoiu tunnihind 50 krooni tööriistade rent) l Autoremont 250.- tund l Rehvitööd aastaringselt l Haagiste remont o Kui teenust ostetakse vähemalt 1668 kroo- l Matkabusside remont ni eest kuus, on võimalik taotleda Tallinna linnalt arve alusel kompensatsiooni. Sõidukite Iseteeninduse OÜ Rohuneeme tee 1/7 (sissepääs Muuli teelt) o Registreerimine ja lisainfo tel: 502 5152 [email protected]; www.iseteenindus.ee ( 53 853 524 Tiina, www.lugemistuba.planet.ee [email protected] Tel: +372 56 92 9525, E-L 9-18 ja P10-16 o Aadress: Tuule tee 18, Merivälja. Garaazis näeme!

Lastekeskus “RÕÕMUPISIK” on avatud! Meil on hea meel teatada, et Viimsi Tervis SPA Hotell on oma komp- leksis avanud pisikeste klientide rõõmuks uue ja seiklusterohke las- tekeskuse “Rõõmupisik”.

Julgemaid uisuhuvilisi ootame liuglema meie põnevale kunstuisuväl- jakule.

Sünnipäevalistele pakume võimalust korraldada pidupäevaüritusi erinevates teematubades. Valikusse kuuluvad: printsessituba, kus igaltüdrukul on võimalus pidada pidu nagu tõelisel preilil; mereröövli tuba, kus piraadid loovad tõelise peomeeleolu; ja safari tuba, mis sobib unustamatu džunglipeo läbiviimiseks.

Täpsem info [email protected] või telefonil 606 1027.

“RÕÕMUPISIK”: üksikpääse E-R 10.00-17.00 – 50 EEK/ 3,16 EUR; üksikpääse E-R 17.00- 21.00 – 60 EEK/ 3,83 EUR; üksikpääse L ja P – 75 EEK/ 4,79 EUR

UISUHALL (pääse sisaldab uisurenti): üksik- pääse E-R 10.00-17.00 – 50 EEK/ 3,16 EUR 20 17. detsember 2010

1. jaanuaril 2011 lõpetab Fortum Elekter oma teenindusbüroodes sularaha- ja kaardimaksete vastuvõtmise. Maksete arv meie teenindusbüroodes on aasta-aastalt vähenenud ja täna kasutab seda makse- viisi vaid väga väike osa meie klientidest. Klientidele, kes eelistavad arveid tasuda sularahas, pakume alates 1. jaanuarist 2011 koostöös Eesti Postiga võimalust tasuda arveid kõigis Eesti Posti postkontorites teenustasuta. Kõige mugavam viis elektriarve tasumiseks on otsekorraldus. Omades otsekorralduslepingut pangas, toimub elektriarve tasumine kindlal kuupäeval otsekorraldusmaksena. Samuti on väga mugav teostada makseid läbi internetipõhise iseteeninduse www.fortumelekter.ee. Seal on või- malik teatada arvesti näite, jälgida tarbimise, arvete ja maksmise ajalugu, muuta kontaktand- meid ja tellida lisaks erinevaid teenuseid. Oleme veendunud, et kliendid, kes on harjunud arveid tasuma meie teenindusbüroodes, leiavad uue ja lihtsa võimaluse.

Haabneeme postkontor Randvere tee 6 (Viimsi Kaubanduskeskus) Avatud E-R 10:00-19:00; L,P 10:00-14:00