Martin Reim avas jalgpallikooli >> Loe lk 12.

Tiraaž 7190 nr 19 (249) 5. jaanuar 008

Kui näiteks eramajas elava va- nainimese jaoks on pakendikon- Ülevaade möödunud aastal toi- teiner ebasobivas kauguses, siis munud üritustest Prangli saarel. jäätmeveolepingu olemasolu kor- ral on võimalik saada lisalepin- Loe lähemalt lk . guga üks pakendikogumise kott ning vastavalt lepingus kehtestatud kuupäevale viiakse see tasuta ära. Jäätmekotti paigaldatavad paken- Piletihind did peavad olema pestud, vähemalt loputatud. Kui need pestud ei ole, väikebussides siis loetakse nad segaolmejäätme- Viimastel kuudel on meie inimesi taba- teks ja sel juhul ei ole nende õige nud ebameeldivad teated hindade tõusu koht pakendi kogumiskotis. kohta. See puudutab nii toiduainete hindu Lepinguga kaasa tuleb ka ju- kauplustes kui ka kütuse hinda tanklates. hend, kuidas pakendit kogutakse: mida tohib kogumiskotti panna Inimestel on tekkinud tõsine mure, kuidas ja mida mitte. Korralikult pakitud oma palgaga välja tulla, et tagada perekon- nädala või kuu jagu ajalehti saavad nale normaalne elu. See on toonud kaasa eramajade omanikud pakendikoti ka palkade tõusu, mis on täiesti loomulik. kõrvale tasuta jätta. Sama käib ka bussiveo kulutuste kohta. Peamis- Ohtlikud jäätmed teks kuludeks on: 1) busside liisingmaksed ning Viimsi valla jäätmepunkt hakkab kulud nende hoolduseks ja remondiks; 2) bussi- juhtide palgakulu koos riigimaksudega; 3) tasu vastu võtma ka ohtlikke jäätmeid. kütuse eest. Mõned näited ohtlikest jäätmetest: Senine üksikpileti hind 25 krooni on keh- aerosoolipudel või -purk, deodo- tinud Tallinna ja Rohuneeme vahel sõitvates randipudel, arvuti, autoaku, drell, väikebussides alates 15. maist 2005. Vahepeal hape, jahutusvedelik, kodukeemia on Viimars OÜ muretsenud reisijate paremaks pakendid, juuksevärv, jõulukuuse- teenindamiseks kolm uut suuremat bussi, mil- lambid, kraadiklaas, küünelakk, les on ka seisukohad. Loomulikult on selle tõttu lahustipudelid (tühjad ja täis), laki- tõusnud ka liisingumaksed. Bussijuhtide palk on ja liimijäätmed, värvine maalri- tõusnud kahe ja poole aasta jooksul 45%. Diisli- pintsel, putukamürk, väetised, päe- kütus maksis mais 2005 Alexela tanklas 11.65 ja vavalguslamp, säästupirn, röster, praegu on selle hind 17.25. Hinnatõus on olnud ravimid, süütetabletid ja -vedelik, 48%. See kõik toob kaasa, et senise piletihinna- taimemürgid, taskuarvuti, tasku- ga ei saa seda liini käigus hoida. lamp, termomeeter, toonerkassett, Piletihinna tõstmist ei olnud enam võima- tärpentin. lik edasi lükata ja seetõttu maksab alates 15. Autorehve ja elektroonikajäät- jaanuarist bussist ostetud üksikpilet 30 krooni. meid hakkab jäätmejaam elanikelt Samuti on tõusnud kuupileti hind. See on nüüd tasuta vastu võtma, suurjäätmed on 750 krooni. Loomulikult on kuupiletiga sõitmi- samuti korraldatud veoga hõlma- ne püsiklientidele odavam kui üksikpileti ost- tud jäätmeliik ja nende üleandmi- mine igal sõidul. Lihtne arvutus näitab, et kui seks tuleb tellida vedu ASilt Cle- kuu aja jooksul on Viimsist Tallinnasse ja tagasi anaway. Neid saab tasu eest anda vaja sõita vähemalt 13 päeval, siis on kasulikum üle ka jäätmepunkti. soetada kuukaart. Veelgi soodsam on sõita kvar- Pakendikonteiner Viimsi Marketi juures talikaardiga, mille puhul on kuukaardiga võrrel- Biolagunevad aia- ja des soodustus 50 krooni kuus. Kolme kuu kaart haljastusjäätmed maksab nüüd 2100 krooni. Selle hinna saab kat- ta 35 päeval Viimsist Tallinnasse ja tagasi sõites, Kui muruniitmisel ja leheriisu- st igal järgmisel päeval sõidate juba tasuta, võr- misel tekkiva biolaguneva aiajäät- reldes üksikpileti ostmisega. Viimsi vald saab me tarvis pole kompostimisvõima- Milline on perspektiiv jätkata üldse kom- lust oma aias, siis võib need viia mertsliini nr 260 Rohuneeme-Tallinn, kui Viim- samuti jäätmepunkti. Biolagune- si vallas toimib avalik liinivedu, mida teostavad jäätmepunkti vad aia- ja pargijäätmed on põhi- AS GoBus ja Tallinna Autobussikoondis ning liselt rohi, puulehed, oksad, okkad, tänu millele on Viimsi valla inimestel võimalik mättad jms. odava hinna ja ümberistumisega Viimsi haigla Viimsi vald on asunud rajama jäätmepunkti, mis on mõeldud siinse- la jäätmehoolduseeskiri kohustab Praegu korraldame konkurssi, juurest minna 1A bussi peale, et sõita Tallinna tele elanikele liigiti kogutud jäätmete vastuvõtmiseks. Jäätmepunk- kortermajadel alates viiest korterist et leida Viimsi valla jäätmepunkti kesklinna? tis hakatakse koguma probleemtooteid, elektroonikat, vanarehve, paigaldama oma territooriumile pa- haldajat-operaatorit. Loodetavasti jääb liin nr 260 püsima ja võib- ohtlikke jäätmeid, paberit ja pappi ning aia- ja haljastusjäätmeid. berikonteineri. Plaanitavas jäätme- Loodame, et saame rajatava olla tuleb peatselt teha juurde veel teisigi kom- mertsliine. Inimestele on oluline ka mugavus ja punktis hakkame samuti elanikelt jäätmepunkti Viimsi vallas töö- kindlasti ei ole seda ühelt bussilt teisele ümber- paberit ja pappi vastu võtma. le veebruarikuu esimeses pooles. Jäätmeseadus ütleb, et jäätmeid istumine Viimsi haigla juures „kehva suusailma” Sellest aastast on prügilatesse kee- Pakendid Veebruaris ilmub Viimsi Teatajas latud ladestada sortimata olmejäät- tuleb töödelda enne prügilasse la- korral, mida meil on ju üheksa kuud aastas. Loo- ka jäätme-eri, kus kirjutame veel mulikult on väikebussiga sõitmine kallim kui meid. Olmejäätmete sortimise nõu- destamist ja kõige lihtsam variant Viimsi vallas on pakendikonteine- täpsemalt juba rajatud jäätmepunk- suure bussiga ja on seda alati olnud. Suurema de sätestab juba üle kolme aasta seda teha ongi sortida neid tekke- reid paigaldatud mitmesse avalik- tist, selle lahtiolekuaegadest ning mugavuse eest tuleb ka maksta. 30 aastat tagasi tagasi kehtima hakanud jäätmesea- kohal. ku kohta. Konteinerid on Viimsi täpsest asukohast. maksis bussipilet linnaliini bussis viis kopikat ja dus ja selle alusel tuleb taaskasuta- Paber ja kartong Marketi juures, samuti pea kõigis Täpsemat informatsiooni sel marsapilet oli samal marsruudil kuus korda kal- tavad ja ohtlikud jäätmed eraldada külades. Pakendite üleandmine aastal jõustunud muudatustest lim ehk 30 kopikat. Praegu maksab ühekordne ülejäänud jäätmetest. Kuigi kord Viimsi vallas on üks korraldatud pakendikonteineritesse on tasuta. jäätmemajanduses saab Viimsi marsapilet 30 krooni, kuid 5 krooniga te ühegi näeb ette sortimist üheksa jäätme- jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliik Lisaks on konteinerite täpset asu- vallavalitsuse kommunaal- ja hea- sõiduvahendiga Rohuneemest Tallinnasse ei saa. liigi kaupa, piisab esialgu sellest, paber ja kartong. Kuna korralda- kohta võimalik leida pakendiorga- korraametist telefonil 606 6853 või Seega on piletihind väikebussides isegi odavam kui liigiti kogutakse neli sorti jäät- tud jäätmeveo ainuõigus on antud nisatsioonide kodulehtedelt: Eesti e-postil [email protected]. kui aastakümneid tagasi. meid: paber ja kartong, pakendid, ASile Cleanaway, siis on otseselt Pakendiringlus (www.pakendiring- ohtlikud jäätmed ning biolagune- nende kohustus elanikelt see jäät- lus.ee) ja Eesti Taaskasutusorgani- Jan Trei Illar Hallaste vad aia- ja haljastusjäätmed. meliik kokku koguda. Viimsi val- satsioon (www.eto.ee). abivallavanem Viimars OÜ juhataja  25. jaanuar 2008 Urmas Arumäe valiti HOL-i esimeheks

Eelmise aasta lõpus valisid Harjumaa val- arengule kaasaaitamine ja de- dade ja linnade esindajad Harjumaa Oma- mokraatliku otsustamisprotsessi valitsuste Liidu esimeheks Viimsi vallava- laiendamine; ühistegevuse kaudu nema Urmas Arumäe. 16. jaanuaril pidas maakonna ühtlase, tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu toetamine; vastne HOL-i esimees troonikõne. Viimsi maakonna kultuuritraditsioonide Teataja uuris, mida see kõik vallale kaasa säilitamine ja edendamine; maa- toob ja mida kavatseb HOL-i esimees Harju- konna ja oma liikmete esindamine, maa kontekstis ette võtta. koostöö arendamine; oma liikmete ühiste huvide ja õiguste kaitsmine; VT: Õnnitleme HOL-i esimeheks valimise liikmetele seadusega ettenähtud puhul! Kuidas sellele ametipostile ülesannete paremaks täitmiseks kandideerimise plaan tekkis? soodsamate võimaluste loomine. Lisaks ehk sedagi, et vastavalt UA: Võin kinnitada, et ma ei ole viimased 25 Toompea koalitsioonilepingule on aastat, ega ka mitte viimased kaks aastat, kui võetud kurss maakondlike oma- avaliku halduse küsimustega tegelenud olen, valitsusüksuste liitude, mida HOL unistanud HOL-i esimehe kohast. Keegi tegi Harjumaal ongi, tugevdamisele. ettepaneku, arvates, et mul on piisavalt eeldusi Maavanem ja tema büroo (maa- seda ametikohta pidada. Eks ma siis mõtlesin, valitsus) jäävad kavade kohaselt rääkisin läbi enamiku HOL-i volikogu liikme- edaspidi tegelema vaid kontrolli tega ja nii see otsus kandideerida sündis. Hääli ja järelevalvega. Iseasi, kas kavan- sain 39 võimalikust 48-st. datavate muudatustega kuhugi ka VT: Kas see koht oli siis vaba? jõutakse. Eks aeg näitab. UA: Ei olnud vaba. Ma olin enne esimeheks VT: Kas nende nimetatud valimist kaks aastat olnud HOL-i juhatuse lii- haldusümberkorralduste ge. Juhatust süüdistati ühes väikeses üleastumi- kava tõttu kaotas oma koha ses. Nimelt otsustas HOL-i juhatus oma koos- regionaalminister Vallo Reimaa? olekul, kus ma tervislikel põhjustel ei saanud UA: Ma ei tea, kas just selle pärast osaleda, võtta üürile uued bürooruumid. Kuna või vaatamata sellele? Arvan, et see otsus pidanuks saama enne HOL-i voliko- sellised küsimused ei paku Viimsi gu nõusoleku, siis heideti juhatusele ette, et on Teataja lugejale huvi. Ja pole ka võetud kohustusi, mis väljuvad eelarve piirest jne. Juhatus seda süüdistust omaks ei võtnud, minu asi siit Viimsi murumättalt kuid otsustas siiski täies koosseisus tagasi as- kommenteerida riigiisade tegemi- tuda. Nii tekkiski vajadus uue esimehe ja ka si. Ma olin ühes minister Reimaaga teiste juhatuse liikmete järele. regionaalse halduskorralduse kor- rastamise töörühmas ja olen neid VT: Mis organisatsioon on HOL? küsimusi ka oma pooleli olevas doktoritöös uurinud. Ma ei ütleks, UA: HOL-i asutasid 1. aprillil 1992. aastal et minister oleks tegelenud valede 16 omavalitsusüksuse – Keila ja Loksa linna, asjadega või esitanud valesid sei- Aegviidu alevi, Anija, Harku, Jõelähtme, Kei- sukohti. Pigem sai ministrile saa- la, Kuusalu, Kõue, Padise, Raasiku, Rae, Saku, tuslikuks see, et alustada tulnuks Saue, Vasalemma ja Viimsi valla – esindajad. selgete poliitiliste kokkulepete saa- Praegusel ajal on HOL-i liikmeteks kõik 24 vutamisest esmalt erakonna sees ja Harjumaa valda ja linna, sest veebruaris 2006 seejärel koalitsiooniliikmete vahel, liitus organisatsiooniga Tallinna linn, aprilli- enne kui laiadele massidele „refor- kuus taasliitus Paldiski linn, juunis Keila vald mikava” tutvustama hakata. ja septembris Saue vald. HOL-i ülesanne ja eesmärk on vastavalt VT: Olete seda reformiteemat põhikirjale kohaliku omavalitsuse üldisele ka ise analüüsinud 14. jaanuari Postimehes? Urmas Arumäe valiti möödunud aasta lõpus Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimeheks UA: Jah, HOL-i esimehena ei ol- nuks kohane avalikust diskussioo- nist eemale hoiduda, seda enam, et võimalikud arengud ja muudatused ja kui mul juhtub teadmisi ja koge- maakonna ja Eestiga. Sellega seo- Mida see vallale tähendab? Ot- puudutavad otseselt maakondlikku musi olema, siis tuleb väga tõsiselt ses tõuseb eriti oluliseks HOL-ile seselt ehk midagi, seda enam, et omavalitsusüksuste liitu. kaaluda. põhikirjalise ülesande täitmine, mis HOL-i esimehena ei saa ma mitte Toimetus ootab kaastöid ja reklaame VT: Kas ministriametisse ise ei VT: Mis on need küsimused, on sõnastatud kui ühisürituste kor- kuidagi Viimsit soosima hakata. kipu? mida kavatsete HOL-i raldamine, kultuuritraditsioonide Viimsi võidab koos teiste valdade e-posti aadressil [email protected]. ja -pärandi säilitamine ning eden- UA: Kuidas seda nüüd viisakalt esimehena maakonnatasandil ja linnadega, kui Harjumaal üldi- Kaastööd võib tuua ka otse toimetusse damine. Teen lähipäevil ettepane- öelda. Ma olen ministriametit pi- lahendamiseks ette võtta ja selt asjad paranevad. See, kuidas või saata postiga aadressile Nelgi tee 1, danud (justiitsminister aastal 1994 mida see tooks vallale kaasa? ku HOL-i juhatusele sellel teemal 74001 Viimsi, Harju maakond. Tallinna linna esindajatega mõtteid inimesed ennast identifitseerivad – VT) ja see oli päris raske, aga UA: Aeg teeb oma tööd ja iga or- (näiteks kas harjukana või viimsi- juristina pakkus mulle ka suurt vahetada, et aasta 2011 ei saabuks Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid ganisatsioon peab ajaga kaasas meile ootamatult. Lisaks arvan, et lasena või hoopis oma küla järgi), professionaalset huvi ja rahuldust. käima. Sellest tulenevalt ja ehk nende selguse huvides toimetada ja Samas ka regionaalministri haldus- peaksime maakonnatasandil tõsi- on eraldi teema ja seda teadlased lühendada. ka seetõttu, et olen taustalt jurist, semalt arutama või taasarutama ka uurivad. Lõppkokkuvõttes on ju ala teemad on mulle läbi igapäeva- tuleb muuta ja kohendada HOL-i ka selliste maiste asjade üle nagu ikkagi nii, et ühes potiservas pare- Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Juulis se vallavanematöö üsna koduseks põhikirja ja muid alusdokumente. näiteks: 1) lasteaiad ja koolivõrk; saanud. Aga kui olla natuke kursis Seda sõltumata sellest, kas eelmai- mat suppi ei keeda ja ei saa Viimsil lehte ei ilmu. 2) ühisveevärk ja kanalisatsioon; nii poliitika kui ka kohaliku oma- nitud „haldusreform” toimub või minna hästi, kui Eestil või Harju- valitsuse ja omavalitsusüksuste Peatoimetaja: Merike Taal, tel 606 6833 ei. Aga see on selline teisejärguline 3) jäätmemajandus; 4) tänapäeva maal läheb halvasti. Kõik on kõi- liitude teemadega, siis täna ütleks töö ja tegemine. IT-lahendused ja Interneti kätte- gega seotud. Toimetaja: Kerttu Moskalik, tel 606 6864 ma kindlasti „ei”. Mul on Viimsis On mitu valdkonda, millega ta- saadavus või selle parandamine; Kavatsen HOL-i esimehena te- ja nüüd läbi HOL-i ka Harjumaal 5) ühistranspordi edendamine; 6) Toimetuse kolleegium: Urmas Arumäe, haks sisuliselt tööle hakata. Näiteks gutseda nii professionaalselt kui tegemist küll. Aga... sport ja vaba aja veetmise võima- Anne Velliste, Leelo Tiisvelt ja Kristo Kallas. külavanemate teema. Selles osas oskan ning olla hoolas ja lojaalne lused maakonnas. Poliitikas on kord juba nii, et ära on maakondades erinev praktika. organisatsioonile. Aga see ei ole Trükki toimetanud: Eesti Ekspressi kunagi ütle „mitte kunagi”. Polii- See asi vajab korrastamist, sest te- Kuna Harjumaa on kõige kiire- ega hakka kunagi olema nn ühe Kirjastuse AS tikasse selleks tullaksegi, et võimu gemist on väga olulise isikuga ko- mini arenev maakond Eestis, jõua- vad paljud probleemid meieni esi- mehe etendus. See on meeskonna- Väljaandja: Viimsi vallavalitsus teostada, vastasel juhul võiks era- gukondliku elu edendamisel. 2011. konna asemel ju värtnavuristajate aastal on Tallinn Euroopa kultuuri- mesena, mis eeldab ka uusi lahen- töö ja koostöö. Koostööd peangi Viimsi Teataja makett: OÜ Dreamers kuninglikku seltsi või kuhu iganes pealinn. Kipun arvama, et Tallinn dusi, millest edaspidi tõenäoliselt HOL-i tegevuses võtme-, et mitte astuda. Ma olen oma valikud suh- Euroopa kultuuripealinnana jagab juhindutakse teistes regioonides. öelda võlusõnaks. Ajalehe järgmine number tumises poliitikasse teinud ja kui seda rõõmu ja ka vastutust (sh Siit ka mõte, et HOL peaks olema ilmub 8. veebruaril. erakonnal peaks väga vaja olema üritusi) oma naabritega ning kogu positiivses mõttes rohkem nähtav. VT 25. jaanuar 2008  Koolibussid jätkavad sõitmist ka sel aastal

2007. aastal käivitunud koo- lastele tasuta ja sõita saab õpi- Koolibuss on turvaline, sest jaam kasutatavus on märgata- vitsa tee, Mähe, Hämar tee, sutas juba varem ühistranspor- libussiprojekt osutus nii edu- laspileti ettenäitamisel. sinna peale õpilaste muid sõit- valt tõusnud. Randvere tee, Supluse puies- ti. Ülejäänud sõitsid enne koo- Paljud lapsevanemad pidid jaid sisse ei lasta. Endiselt jätkavad hommiku- tee, Pirita, Rummu, J. Poska, kaks, et Viimsi vallavalitsus libussi rakendamist mõnikord varem sättima töölemineku aja Selleks et välja selgitada ti Viimsist Tallinnasse sõitmist Fr. R. Kreutzwaldi, Kunsti- autoga, mõnikord bussiga. pikendas Tallinna linnaga oma lapse koolitundide alguse 2008. aastal projekti jätkamise kaks koolibussi. akadeemia, Vabaduse väljak 1, sõlmitud koolibussi rahas- järgi, tekitades sellega Tallin- otstarbekust ning veomahtu, Viimsi haigla – Balti jaama Vabaduse väljak 2, Tõnismägi, Mõnevõrra enam oli varem tamise lepingut ka selleks nasse suubuvatele magistraali- tegid AS Ühisteenused kont- marsruut hõlmab järgmisi bus- hotell Tallinn, Balti jaam. autoga kooli sõitvaid õpilasi aastaks. dele suurema liikluskoormuse. rolörid ajavahemikul 10.– sipeatusi: Viimsi haigla, Viim- Suunal Viimsi haigla – Bal- Viimsi haigla peatusest lähtu- Nüüd saavad vanemad jätku- 14.12.2007 koolibussides lisa- si, Viimsi vallamaja, Meriväl- ti jaam väljub hommikul kell vas koolibussis, kus näitaja oli Koolibussiprojekti eesmärk valt lapse rahulikult koolibussi loenduse. Tuvastati, et Viimsis ja, Tuule tee, Aia tee, Mähe tee, 7.05 Viimsi haigla lõpp-pea- 34% võrreldes Randvere tee peale saata ja tööle minna tipp- elavaid õpilasi sõitis suunal Randvere tee, Supluse puiestee, tusest üks suur 125-kohaline on vähendada hommikusi liik- – Balti jaama koolibussi 24%- lusummikuid Pirita-Merivälja tunnivälisel ajal. Viimsi haigla – Balti jaam kes- Rummu, Lillepi, Lauluväljak, liigendbuss. Suunal Randvere Selge on see, et üksnes koo- keltläbi 71 õpilast päevas ning J. Poska, Fr. R. Kreutzwaldi, aedlinn – Balti jaam ehk valla ga. Samas oli viimati mainitud suunal. Viimsist käib Tallinnas libussiga Pirita tee ummikute- suunal Randvere aedlinn – Bal- Kunstiakadeemia, Vabaduse idaosas elavate õpilaste jaoks koolibussis enam neid õpilasi, koolis üle 700 lapse, ligikaudu le lahendust ei paku. Küll aga ti jaam 58 õpilast päevas. väljak 1, Vabaduse väljak 2, hakkab väljub normaalbuss kes enne projekti rakendamist 200 peres sõidetakse just selle- aitab buss kui üks ühistrans- Kui võrrelda detsembri esi- Tõnismägi, hotell Tallinn, Bal- ehk ilma liigendita 75-kohaline pärast hommikuti linna. sõitsid kooli mõnikord autoga, pordivahend juba maast-ma- mesel nädalal tehtud loendusi ti jaam. koolibuss hommikuti kell 7.05 mõnikord bussiga. Koolibuss on mõeldud Tal- dalast muuta laste suhtumist septembri ja oktoobri algu- Randvere aedlinna – Balti Randvere aedlinna peatusest. linna kesklinna alg-, põhikoo- ühistransporti ning näidata ka se küsitlustega võib öelda, et jaama marsruut hõlmab järg- Viimsi suunalt tulevates Turvalist ning kiiret hommi- li- ning gümnaasiumiõpilaste- lapsevanematele, et selle kvali- Viimsi haigla – Balti jaama misi bussipeatusi: Randvere koolibussides oli keskmiselt kust kooliteed! le, kelle koolitee saab alguse teedil pole häda midagi ning ka koolibussi kasutatavus on jää- aedlinn, Kirikaia, Hansunõm- iga kolmas õpilane varem Viimsi, Merivälja ning Pirita nemad võiksid seda oma laste nud samale tasemele, samas me, Metsakasti, Mähe aedlinn, eratranspordi kasutaja. Valdav Jan Trei piirkonnast. Koolibuss on õpi- eeskujul tihedamini kasutada. suuna Randvere aedlinn – Balti Aianduse tee, Oblika tee, Küü- enamik ehk 61% õpilastest ka- abivallavanem

Jõuluvalgus – jõulupimedus Prügikonteinerite asukohad

Teist aastat järjest korraldab Kontei- Konteineri Viimsi vallavalitsus konkurssi Aadress Asukoht Pakendi liik nerite maht m3 „Jõuluvalgus”. Tõepoolest, arv juba meie esiisad tähistasid RANDVERE TEE pimeduse surma – talvist Viimsi Paber, papp 2,5 1 pööripäeva – mitmesugus- 1/statoil te tuleriitustega. Täna pole kohta ega aega pikkadeks Randvere tee 1a Viimsi segapakend 0,6 1 tseremooniateks, kuid ome- ti saame üheskoos pimedad AIANDI TEE 16 Viimsi segapakend 0,6 1 talveõhtud rõõmsamaks muuta. MERERANNA Uhke tuledemöll Randvere külas Karja tee 2 Viimsi segapakend 0,6 2 Eelmisel aastal oli meeldiv ül- TEE 4 latus, et paljud inimesed olid võtnud vaevaks oma pimedat pihta ja nüüdseks ehib kuuske Randvere küla lõpus Karja KALURI TEE 4 Viimsi segapakend 0,6 1 hoovi või maja tuledega kau- juba märksa enam tulukesi. tee 2 oli uhke tulemöll. Seal nistada. Tänavu oli tulesära Heldri tee 15 kinnistu oma- sõitsid rongid ja vilkusid suu- veelgi lisandunud. Sõites pil- nik oli mõelnud kaunistustele, red küünlad. Ja mis peamine: KALURI TEE 8 Viimsi segapakend 0,6 1 kases pimeduses, on kena näha mis ka päevasel ajal muljet pererahvas oli ise väga innus- avaldaksid. Tema valduste ees MERERANNA kaunistatud puid või põõsaid. tunud pimeda aja valgemaks Viimsi segapakend 0,6 1 Tallinnast tulijaid tervitab oli ilus vana puu, mis ehitud tegemisest. TEE 2 juba mitmendat aastat tuledes suurte jõulukelladega. Kaunis- Ära märgiti veel Alpikanni Jussi Õlletuba. See pole lihtsalt tus avaldas muljet ka õhtuhä- tee 2 asuv maja, kus kaunis ko- maruses. VEERE 3 Viimsi segapakend 0,6 1 üks napsuvõtmise koht, vaid duaed oli jõuluehetega täienda- Perekonna Tõniste kinnistu sellel majal on Viimsi elani- tud, ja Kooli tee 2 asuv maja, (Laineharja tee 5) tulesära har- Rohuneeme tee Püünsi küla ke teenindamisel pikad tra- mis säras kaunites valgetes tu- segapakend 0,66 1 ditsioonid, mis ulatuvad juba moneerus mereääre ja arhitek- 96 kauplus (Viimsi vald) tuuriga, nii et seegi jäi silma. ledes. mitmete põlvede taha. Sellest Kiita sooviks kõiki, kes ei ajaloolisest paigast võiks edas- Idakallas oli samuti tuleeh- Haabneeme Rohuneeme tee 1 klaaspakend 1,5 1 teis. Eelmisel aastal saime Met- pidanud paljuks oma tuledega pidi kujuneda viimsilaste koh- pimeduse selgroogu murda. tumispaik. Külastajad saavad sakasti külas riielda, et pimedal ajal võõrad inimesed külavahel Toredad inimesed elavad Randvere tee 1B seal nautida kunstinäitusi, läbi- Viimsis. Nad armastavad oma rääkimiste ning nõupidamiste kõndisid, ja mis veelgi hullem Viimsi Sääästumarketi klaaspakend 1,5 1 – pildistasid. Tänavu läks pa- elupaika nii talvel kui ka suvel. taarapunkti juures korraldamiseks on mõnus teine Silmailu pakutakse endale ja korrus. Ajalugu on sellel majal remini. Ja siingi saadi eelmise aasta positiivsest äramärkimi- naabrile. Hoolime üksteisest Talu tee pumba- huvitav ja seda tasub omani- ja tegutseme kaunima homse Haabneeme segapakend 2,5 1 kult uurida, kui Viimsi lähe- sest innustust. Mitu kasvuhoo- nimel koos! Viimsilaste nimel jaama juures malt huvi pakub. net oli tulesäras ja ühe maja kõigile suur aitäh! Eelmisel aastal üllatas „Jõu- jõuluvalgus lausa laulis oma küla keskuse viit. Silma jäi Angervaksa tee Kelvingi segapakend 2,5 1 luvalguse” konkursi komisjoni Enno Selirand hoone taga paar maja Ilusmäe teel. See- 7 asuv eramu, mis tervitas tu- lekirjaga aastat 2008. arendusnõunik kord sealseid elamuid vaadates Haugi tee alguses tuli tunnistada, et soov oma Tammneeme segapakend 2,5 1 kodu ja selle ümbrust kaunista- Jõuluvalguse konkursil tõstis žürii esile bussijaama juures da on innustav. Peaaegu kogu järgmisi eramuid: Ilusmäe tänava majad olid jõu- lasteaia juures, OÜ Juss Grupp, Viimsi alevik, Jana Laast ja Kaido Ehasoo Leppneeme vahetult enne segapakend 2,5 1 luvalgusega ehitud. Koskla tee 1, Püünsi küla, Kalle Kiiker Koskla tee 1 maja naabrid Heldri tee 15, Haabneeme alevik, Kristel Haiba-Rillo Sadama teed kutsusid vaatama kuuske, mida Laineharja tee 5, Miiduranna küla, Toomas Tõniste kaunistasid 12 000 lampi. Peab Angervaksa tee 7, Metsakasti küla, Giro Povilaitis Randvere Kibuvitsa tee 1 ees segapakend 0,8 1 tõdema, et pilt oli ilus. Puu oli Kooli tee 13, Püünsi küla, Janek Toiger pea sama suur kui kuused lin- Karjaaia tee 2, Randvere küla, Alla Sirotkina nade keskväljakutel ja suur arv Alpikanni tee 2, Viimsi alevik, Mare Ossip Ojakääru ja tulesid hajus just parajasti. Pe- Muuga segapakend 0,8 1 Ilusmäe tee, Püünsi küla Randoja tee ristil remees ise sõnas, et aastate eest Vallavalitsus premeerib parimaid aukirja ja mälestusesemega. hakkas ta sajakonna lambiga  25. jaanuar 2008 Väike pilguheit möödunud aastal toimunud üritustele Prangli saarel

Käes jälle aasta uus ning ja võistlustesse. Visati vana maja õuel lipp ning kuulutati Kohalolnud isad ja emad laul- Midagi sellist ei osanud me jõudu pakkusid Maret ja Endel uued ettevõtmised plaanis kummikuga kaugust, joosti ko- Prangli saare päevad avatuks. sid koos meelepäraseid laule ealeski ette näha, et nii palju Klaamas, Vootele Aer, Lembit ka Pranglil. Eelmisel aastal tijooksu, hüpati ja karati. Män- Rahvamajas oli siis üleval eesti ning klaverisaadet pakkusid pidulisi kohale tuleb ja et kõik Tammsaar, Valter Puuström, nii suurepäraselt sujub. See oli Maret Jõgar ja Grete Nisu. Tä- oli Prangli saarel palju üritu- ge aitas juhtida Juunika Adson, tuntud maalikunstniku Urmas Vootele Aer ja Luigi Õunapuu. kellel oli tegevuskava kenasti Orgusaare näitus „Prangli mo- midagi erakordselt positiivset. nud ka õhtujuht Kaur Saule ja si erinevale maitsele. Peeti paigas ning kõik õnnestus suu- tiivid”, mida sai külastada kuni Aastavahetuse trall Korraldajatele ei saagi olla tema abilistele. Suur tänu teile! rahvapidusid ja tähtpäevi, repäraselt. Kõiki võitjaid au- augusti lõpuni. Saare päevi Jõulud saabusid meil seekord suuremat tänu kui rahvas, kes Eriline tänu saarerahvale ja kü- nauditi näitemänge, tantsi- tasustati pidulikult. Saarlased mitmesuguste tegevustega si- lumeta, kuid pidu sellegipoo- on kohale tulnud ning rahulole- lalistele, kes ikka leiavad aega ti, külastati kirikukontserti, keerutasid tantsusammu me- sustas Rakvere teatri näitleja lest ära ei jäänud. Isegi jõulu- vate, tänulike ning õnnelikena ja tahtmist kaasa lüüa üritustel osaleti spordivõistlustel jne. nuka bändi Bad Orange saatel, Eduard Salmistu. Kõigile lei- vana abiline oli kohal, jõulu- näivad. ja koosviibimistel ning on üri- kes on saarele alati oodatud. ti tegevust. Suured mängisid mees ise tulla ei saanud ning Selle suurepärase ürituse tuste õnnestumisele abiks ol- Aasta tagasi 24. veebruaril Rahvas on neid alati väga häs- võrkpalli ja teisi võistlusmänge delegeeris oma ülesanded edasi õnnestumisele aitasid kaasa nud. Päikest kõigile! alustas rahvamaja oma esime- ti vastu võtnud ning ikka huvi ning lapsed neile organiseeri- ühele tuttavale kohalikule, kes Riho ja Tiina Vilberg, Viimsi se suure üritusena vabariigi 89. tundnud, millal nad jälle esi- tud mänge. Kes soovis, sellele siis lastele kinke jagas. Juba vallavalitsus ning Prangli Tu- Merilin Prangli aastapäeva tähistamist. Vaa- nema tulevad. Jaanipidu kes- tehti ka näomaalinguid. Kinoli- mitmendat aastat järjest esine- rismiühistu. Väga suurt abitöö- rahvamajast tamata meie väikesele rahva­ tis varaste hommikutundideni nal näidati suurtele ja väikeste- vad koolilapsed peol näiden- arvule oli kokku tulnud ligi 40 pideva tantsulöömisega. Söö- le uuemaid filme. Lapsed joo- diga. Sellel aastal oli näidendi inimest. Kaetud oli pidulaud, gi- ja joogipoolist pakkus Must nistasid Prangli saare teemalisi pealkirjaks „Koll Kalli”. Näite- esinesid kohalikud isetegevus- Luuk. joonistusi, mis pandi saali- mäng oli vahvasti seatud ning lased ning õhtut sisustas eesti Saarerahvas ei jäta ükski seintele kõigile vaatamiseks. pakkus palju nalja peolistele. üks parimaid kitarriste Erkki aasta pidamata kaluritepäeva. Samal ajal müüdi rahvamajas Jõulupeo kavas oli ka prant- Reimann. Rahvas tantsis hea On ju saare eluolu seotud aas- kohalike elanike käsitööd. suskeelseid laule. Kooliõpetaja muusika saatel, sõi rikkalikke tasadu kalapüügiga. Kalurite- Esimese päeva õhtul män- Riina Kangur, kes sügisel oma suupisteid ja tundis end hästi. päevaks oli meile külla tulnud gis tantsuks saarerahva lem- kahe lapsega saarele kolis, on Nagu ikka, peetakse igal Vasalemma isetegevuslased. mikbänd Bad Orange. Tants elanud aastaid Kanadas. Tänu aastal ka saarel naisperest lugu Etendati näidendit „Kapsapea” kestis öösel kella neljani. Ära sellele valdab see pere hästi ning naistepäeval kaetakse ko- ning õhtul mängis kaluritele ei väsinud bändiliikmed ega prantsuse keelt. Koos teiste karingi juhendaja Mareti eest- tantsuks bänd Pahupidi. rahvas. Teise päeva hommikul koolilastega esitatigi prantsus- vedamisel pidulaud. Naiste Päev pärast kaluritepäeva käidi kaubaauriku Eestirand keelseid jõululaule Vootele Aeri sekka eksivad ka mõned me- oli Prangli Lautrentsiuse ka- mälestusmärgi juures, kus kiri- juhendamisel. Tantsisid tantsu- hed, kes seltskonda lõbustavad. belis kirikukontsert. Esinesid kuõpetaja Kalle Rebane juhtis tüdrukud Melanie-Mariette ja Vootele kitarrimängu saatel ooperilauljad Triin Ella ja Sirje aurikul hukkunute mälestus­ Maret, soleeris Miina-Marie lauldi eesti tuntumaid lugusid Mõttus itaalia aariatega. Suur tseremooniat. Pärast tõmmati ning esines naisansambel Lui- ning kui kellelgi julgust ja soo- elamus saarerahvale. Ooperi- Prangli saare päevade otsad gi Õunapuu juhendamisel. Ka Saarerahva lemmikbänd Bad Orange vi oli, keerutati ka tantsujalga. lauljatele meeldis meie saar kokku. Pidulikult koos saare- koolilastel olid õpetaja Anneli Üle pika aja osales Prangli niivõrd, et lubati kindlasti taga- vanemaga võeti lipp vardast juhendamisel hoogsad ja tant- saarel elavatest eelkooliealis- si tulla ning uue kavaga kirikus ning selleks korraks sai üritus sulised laulud selgeks õpitud. test kuueaastane Miina-Marie üles astuda. läbi. Sellel aastal oli meil värvikas Sepp Viimsi valla laululapse Spordipäev jõulupeo etteaste ning kõik esi- konkursil. Võitu ta saarde ei Suvine nejad väga tublid. Õhtu jätkus toonud, kuid meid tunnustati vabaõhuetendus Augustikuu esimesel nädalava- jõulumuusikaga ning peolised ja tunti rõõmu, et ka saarelap- hetusel toimusid Prangli saare said kohvilauas maitsvat kring- Vaieldamatult üks möödunud spordipäevad. Aastaid on spor- lit süüa. Rahvamaja fuajees sed lauluvõistlusel osalevad. aasta suursündmus oli va- Miina-Mariet juhendab juba dipäevi korraldanud Viimsi val- sai näha koolilaste joonistusi, baõhuetendus „Latern”, mis la spordimetoodik Tiia Tamm. kunstinäitust ja Inge Tanni kä- kolmandat aastat laulustuu- toimus mere ääres Ülesaarel. dio ja naisansambli juhendaja Aegade algusest on teada, et sitöönäitust. Etenduses lõid kaasa eesti saarlased on tuntud kui tub- Eelmisele aastale pani punk- Luigi Õunapuu. Miina-Marie tuntud näitlejad Ülle Kaljus- esineb Prangli rahvamajas igal li spordirahvas. Seega kohale ti aastalõpuüritus „Uusaasta te, Taavi Teplentkov, Guido oli tulnud rohkelt igas vanuses trall”. Kuna eelnevatel aastatel tähtpäeval teemakohaste laulu- Kangur, Priit Võigemast ja kestega. osavõtjaid ning võistlustesse ei ole saarel sellelaadset üritust Evelin Pang. Etenduse sisu rakendati kõik soovijad. Võit- toimunud, olid organiseerijad 13. mail tähistati emadepäe- kajastas rannikurahva elu ja va. Koolilapsed, Miina-Marie jatele olid auhinnad, mis päeva pisut ärevil: kas sellest üldse seda, kuidas peretütar soovis lõpus kätte anti. Spordiüritus midagi välja tuleb. Ei olnud ja naisansambel esitasid sel- mehele saada. Koomilisi seiku geks õpitud laule. Emad istusid lõppes hoogsa tantsuõhtuga meil ju rahalisi vahendeid ega oli tema uute kosilastega, kes Ülesaarel. kindlust, kas rahvas sellisele Vabariigi aastapäeva tähistamine kohvilaua taga ning kuulasid mingil moel suurtes tünnides meeldivat etteastet. Sama kuu lõpus toimus rah- üritusele tuleb. Kõik need aas- randa olid sattunud. Kogu te- vamajas suvelõpu stiilipidu. tad on ju kodudes uut aastat Jaanipäev oli gevus keerles peretütre ümber, Märksõnaks oli lemon. Kõik, vastu võetud nüüd siis plaani- rahvarohke mis rahvast hoolega naljutas. kellel kodus vähegi kollakat takse teisiti. Näitemäng sulandus ideaalselt tooni rõivast, sellesse ka riie- Üritusele leiti sponsorid. Jaanipäeval oli saarele rahvast saare looduskeskkonda, mis tusid. Muusikat lasi ning õhtut Lauad söögiga kaetud, õhtu- kokku tulnud üle Eesti. Kõik tekitas omakorda tugeva emot- juhtis Kaur Sau. Saali eri pai- juht kutsutud, ilutulestik ole- meeldivalt lõbusas meeleolus sionaalse meeleolu. gus võis leida ehtsaid sidru- mas, lava kaunistatud, fuajee ja oodati jaanitule süütamist. Etendus toimus tänu valla- neid, mis õhku meeldivat lõhna remonditud. Nii see kõik algu- Jaanitule süütajaks oli Mait, valitsuse toetusele. Loodame, levitasid ja meeleolu tekitasid. se saigi. Rahvas tuli, kohad täi- kelle käru peal hunnik heinu et vallavalitsusel jätkub ka Kaur tantsitas ning lõbustas tusid, õhtujuht Kaur lasi head ning süütamiseks vajalikud va- uuel aastal piisavalt vahendeid rahvast niikaua, kui neil jaksu eestimaist muusikat ning juhtis hendid. Tuli süüdatud ja pidu- sarnase teatritüki saarele too- oli. Nii saadeti suvi saarelt ära. seltskonnamänge ja -tantse. lik algus tehtud. Nii nagu alati, miseks. Võiks sellestki saada Isadepäeva tähistatakse saa- Igas vanuses peokülalised tant- toimusid ka möödunud aastal saare iga-aastane traditsioon. rel samal ajal nagu mujalgi. sisid hoogsalt, võtsid osa selts- võistlused ja mängud. Viimati Juulikuu lõpus juba mitmen- Kuigi saareisad ei ole nii ak- konnamängudest, olid rõõmsad mõõdeti ära ka kõige suuremad dat aastat järjest korraldatakse tiivsed isadepäeva tähistajad, ja hoidsid kokku. Uueaasta saa- õllekõhud, mille võitjateks osu- Prangli saare päevi. Üritus kes- oli neilegi kaetud kohvilaud budes lasti ilutulestikke, kallis- tusid ühe pere inimesed. Mõõ- tab tavaliselt paar päeva ning ja kavandatud pisike etteaste. tati teineteist, sooviti head ja tude vahe vaid paar sentimeet- seal leiavad aset mitmesugused Kokk Maret kandis hoolt laua- joodi vahuveini. Jätkus hoogne rit. Nalja kui palju. Ka lapsed huvitavad tegevused. Eelmisel katte eest. Isadele esines väike tants ja trall uues aastas kuni olid rakendatud mängudesse aastal heisati pidulikult rahva- Miina-Marie ja naisansambel. kella kuueni hommikul. Vabaõhuetendus „Latern” 25. jaanuar 2008  Kodutütred õpivad ja omandavad Prangli saare uus skaudioskusi uhke traditsioon 14.–15. detsembrini toimus ning tegeleti käsitööga. Tege- da kõiki kodutütreid ja nende Püünsi rühma kodutütarde vustest võeti osa suure õhina ja vanemaid. Tahaks tänada ka skaudioskuste õppelaager. elevusega. Püünsi kooli direktorit Birgit Kuna sellest olid huvitatud Õhtu naelaks kujunes kut- Tammjõe-Tulpi, kes on alati ka Püünsi kooli noorkotkad sutud endise noorkotka Sassi olnud meie vastu heatahtlik ja (Aleksander Mattei) külakäik ja nooremate klasside õpi- abivalmis. Igakülgse abi osu- Püünsi kooli, kes rääkis õpi- lased, siis laagrilisi tuli arva- tamisel meie laagrite korralda- tust poole rohkem. lastele oma pooleaastasest de- mineerijatööst Afganistanis. misel täname Viimsi vallavalit- Sass on olnud eelnevalt juhina sust. Suuresti just tänu kõikide Esimesel õhtul külastasid meid asjaosaliste abile märgiti meie ka ajakirjanikud ajakirjast meile suureks abiks laagrite ja mitme aasta pikkune töö ära ka Eesti Naine, kes olid huvita- mitmete tegevuste korraldami- tud meie tegemistest aastatel sel. Õhtu lõppes uhke isetege- vabariigi valitsuse tänukirjaga. 2001–2007. Samuti õpiti vane- vuskavaga. mate kodutütarde juhendami- Tagasi vaadates möödunud Viivi Jõgisu sel tegema sõlmi, harjutati rivi aasta tegemistele tahaks täna- kodutütarde juht

Aastavahetus Pranglil

Prangli saarel on ikka olnud suupistetega. Tänu vallavalit- veidi hiljaks ning pidi leppima traditsiooniks suurejoone- suse abile oli ka õhtujuht Kaur sellega, mis järel oli. „Inime- liselt vana aasta ära saata. Sau rahvale hoogsat lusti sisse sed hakkasid juba kell üheksa Rahvamajas on üles seatud süstimas.” kogunema. Kell kümme pol- lauad. Laudadel rohkesti „Kas võiks sellest saada Prang- nud tõesti enam istekohti vali- maitsvat söögi- ja joogipoo- li saare üks uus ja tore tradit- da. Kaetud oli kaheksakümnele list, lisaks tantsud ja män- sioon?” inimesele. Pärast uue aasta saa- gud, ühislaulud ja võistlu- „Kindlasti! Sellest tuleb bumist oli aga saalis meid juba sed. Muidugi ka auhinnad, traditsioon teha! Eelmisel aas- üle saja.” tal tähistasime esimest korda aga vaid neile, kes võistlus- kõik koos vabariigi aastapäeva „Tõstsin ka mina oma taldri- tel võitjaiks tulevad. Näiteks ja teeme seda sel aastal jälle. kule kartulisalatit ja rosoljet, pulgatantsu võitja saagiks Loodan väga, et niisamuti on täidetud mune, heeringat ja oli pudel šampanjat. Prangli tulevikus ka vana aasta ärasaat- seeni, aga süüa ei jõudnud ma saare aastahiti valijate va- misega.” midagi.” hel loositi välja The Suni uus „Keegi vist ei jõudnud! Tant- „Aga ka rahvamaja fuajee vajas CD-plaat, pudel vahuveini hädasti uut värvikorda peale.” supõrand oli kogu aeg paksult ja purk marineeritud kurke. „Seal oli meid päris palju rahvast täis, kellel seal oli aega Ühele Viie Julge Mehe võist- ametis: Valter Puuström, Lem- kehakinnitamisele mõelda! luse võitjale oli auhinnaks bit Tammsaar, Vootele Aer, En- Ja nii see uus aasta tuli. Kell märg T-särk ning vahuvein. del ja Maret Klaamas…” mee- kaksteist paukusid rahvamaja nutab Merilin. tagaõuel värvilised raketid ja „Selline pidu on tõeliselt ilus 31. detsembri hommikul šampanjapudelite korgid. Ini- traditsioon!” asusid Maret, Merilin, Riho ja mesed kaelustasid ja embasid „Oh ei! Meil pole eales va- Tiina viimaseid ettevalmistusi üksteist. Oli neidki, kel pisarad rem sellist uhket pidu olnud!” tegema. „Tegelikult oli meid silmis. Head uut aastat! Head Kodutütred teevad talvelaagris süüa seal palju rohkem!” hüüatab „Või et polegi traditsioon? uut aastat! Head uut aastat! Ja Merilin. „Riho ja Tiina väi- Lausa esimest korda?” siis korraga üsna minu kõrva meeski oli salateid hakkimas. „Muidugi!” ligi: „Ma soovin, et sul saares Endel ja Riho parandasid veel „Kuidas siis korraga selline ikka hästi läheks.” mõningaid katkiseid laudu ja Püünsi põhikooli õpilaskonverents asi teoks sai?” toole, saagisid ja kopsisid ning Kas võib värskelt saarele „Mõtlesime ja mõtlesime Euroopa Liidu teemadel sättisid need lauad siis ka pai- kolinud inimesele veel midagi siin Meriliniga (Merilin Sepp- ka. Väike Maret ja Grete toi- ilusamat uue aasta hakul soo- Tammsaar on Prangli saare Eelmise aasta maikuus tegi Loo keskkoolist ja Konstantin gi Euroopa Liidu teemadega metasid nõud laudadele. Aga vida? Tants ja mängud jätkusid rahvamaja juhataja – toim.), et Pätsi vabaõhukoolist. Küla- igapäevaselt põhitööna tegelev nõudega hakkas ikkagi veel ka pärast uhket ilutulestikku Püünsi põhikooli õpilaskon- kuidas me seda asja teeme… lisena astus üles Toivo Klaar inimene. nappima ja nii tuli meil nõusid ning rahvamaja sai inimestest verents algust Euroopa päe- Tahaks ju ometi kord ka kõik Euroopa Komisjoni Eesti esin- Konverentsist osavõtt suu- kodunt juurde tuua.” va tähistamisega ja hellitas koos, kogu saarerahvaga uut tühjaks alles kell kuus hom- dusest. rendab laste silmaringi ajaloo, „Meil oli ikka kõva närv lootust, et selline konve- aastat vastu võtta. Meil on väi- mikul. Kui nüüd saarerahvaga Sel aastal on õpilaskonve- välispoliitika ja Euroopa Liidu sees,” raputab Maret tagasi rents maakondlikul tasandil ke saar, inimesi vähe, peaksi- möödunud peost rääkida, siis rentsi teema „Euroopa Liidu institutsioonide osas, õpetab meenutades pead. „Võib-olla me kokku hoidma ja ikka nagu on kindlasti kaks lauset, mis võiks kujuneda traditsioo- tundma esitlusprogramme ning on liiga vähe söögipoolist? Siis laienemine aastatel 2004– omad inimesed olema. Kuidas ühegi siinse inimese suult ei niks. Näib, et nii ongi, sest parandab eneseväljendusoskust jälle – aga võib-olla hoopis 2007” ja taas on oodatud et- see vanasõna nüüd oligi?” puudu: sellist uhket vana-aas- tulevakevadise õpilasürituse ning annab kahtlemata juurde liiga palju? Võib-olla ei tulegi tekandeid tegema 8.–9. klassi talõpu pidu pole Prangli rahvas teemad on juba otsustatud palju esinemisjulgust. „Kus häda kõige suurem, seal õhtul rahvamajja kedagi, siis õpilased, kes saavad endale Ootame maakonnakoolide enne näinud ja – liiga kiiresti ja kõigile maakonnakoolide- abi kõige lähem?” istume siin viiekesi laua taga: valida mõne Euroopa Liiduga õpilasi 9. mail Püünsi Euroopa jõudis kätte hommik. „Jah. Riho ja Tiina Vilberg, mina, Merilin, Riho, Tiina ja le edastatud. sel ajavahemikul liitunud riigi päeva tähistama ja ettekandeid kuuldes meie hädast, olid kohe Endel ning sööme neid enda Ja mina, allakirjutanu, soo- ning seda lähemalt tutvustada. tegema. Publikuna on oodatud nõus õlga alla panema. Appi ettevalmistatud toite, kuulame viksin kõigile saareelanikele Eelmisel aastal oli meie õpi- Peale riigi lühitutvustuse an- kõik huvilised, kes Euroopa tuli ka Prangli turismiühistu. õhtujuhi paika sätitud muusi- kõrva sosistada: ma tahaksin, laskonverentsi teema „Tee takse kindlasti ülevaade ka sel- Liidu asjade vastu huvi tunne- Nende rohke ja lahke abiga kat.” et meil kõigil saares hästi lä- Euroopa ühtsuse suunas”. Et- le maa teekonnast Euroopa Lii- vad! saime lauad kaetud. Aga kella kümneks õhtul heks.” tekandeid tegid nii meie oma tu ja analüüsitakse hetkeseisu Viimsi vallavalitsus toetas nappis laudade ümber juba kooli 8.–9. klassi õpilased kui liikmesriigina. Lisaks õpilaste Tiina Karu saareelanikke ilutulestiku ja istekohti. Allakirjutanugi jäi Riina Kangur ka nende eakaaslased Viimsi ja ettekannetele on külas ka kee- Püünsi põhikooli huvijuht  25. jaanuar 2008 Viimsi Muuseumide lehenäitus Põgenemine Eestist 1944

Vanasti kuulusid Viimsi pool- uued aknad ja uksed, ehitati välja koori- ja oreliruum ning saare idaranniku külad Jõe- 25aastaste) meeste illegaalse Kõikide külade ja põgenike lust: kas jääda sellesse riiki, torn, muretseti kroonlühter 5. jaanuaril kogunesid Viim- lähtme kirikukihelkonda. põgenemise üle mere Soome kohta andmeid ei ole. ja kirikuriistad ning tehti uus si koduloolased uue aasta kus nad viibisid või asuda üm- Jõelähtme on aga kaugel või Rootsi. Kokku oli neid um- Viimsi Muinsuskaitse Seltsi altar. Koguduse liige, Tamm- esimesele koosolekule ning ber mõnda kolmandasse riiki. ja Viimsi rahval olnud hoo- bes 5000 eesti noort, kellest esimees Kalju Sepp on 1991. neeme Mihkli talu peremees seekord räägiti eestlaste põ- Kuna pärast II maailmasõda pis lihtsam Tallinnas kirikus paljud astusid hiljem vabataht- aastal kogunud andmeid nen- Karl Neem kinkis kirikule al- genemisest läände II maa- valitses pea kõigis maades suur likult Soome sõjaväkke – need de kohta, kes 1944 põgenesid käia. Kohaliku pühakoja tarimaali, mida praegugi seal tööjõupuudus, siis nähti põge- ilmasõja ajal. Teema kohta olid nn soomepoisid. Viimsi poolsaarelt ning Kräsuli puudumine kujunes tõsiseks näha võib. nike ümberasustamises head olid materjali kogunud kodu- 1943. aastal aktiviseerus ja Prangli saartelt üle mere. probleemiks. Aastatel 1896–1923 teenis võimalust töökäte puuduse lee- looringi juhendajad Alar Mik riiklikul tasandil korraldatud Endine naissaarlane Erika Randveres Jõelähtme õpetaja vendamiseks. Samas saadi aru, ja Jaan Tagaväli. Koduloohu- legaalne lahkumine. Rootsi ja Rosen on koos Edith Svensso- 25. juulil 1848 pidas Jõelähtme Oskar E. E. Tomberg. Tema vilistele oli külla tulnud üks Ameerika Ühendriigid soovisid niga kogunud 1985. aastal and- et põgenike vastuvõtmisega õpetaja, Ida-Harju praost Gus- ametiajal 1904. aastal uuendati ei saada mitte ainult tööjõudu põgenike järeltulija, Viimsi päästeaktsioonide käigus eva- meid Naissaarelt Rootsi põge- tav H. Schüdlöffel Randveres Maardu mõisa toetusel kiriku juurde, vaid valitsus võtab en- valla elanik Rein Leipalu, kes kueerida eelkõige elanikkonna nenud inimeste kohta. Seltsil jumalateenistust ja sel päeval katust. Kiriku orel oli kehvas dale ka vastutuse ja teatud ko- rääkis kuulajaile haaravalt eliidi ehk poliitikud, majandus- on olemas põgenejate nime- märgiti maha tulevase kiriku seisus ja 1904. aastal hakati hustused. vundamendikoht. Paistis, et asi eestlaste elust Rootsis. ning kultuuritegelased ja teised kirjad, kuid need on lünklikud. uue oreli muretsemiseks raha Otsuse Saksamaa põgeni- oli Randvere rahvale väga täh- haritlased. Samuti otsustati Ootame viimsilastelt täiendusi. korjama. Kaheksa aasta pärast koostöös Saksa okupatsiooni- Seltsiga saate ühendust võtta kelaagritest lahkuda langetasid tis, sest juba päev hiljem kogu- õnnestuski uus pill muretse- Mõni aeg tagasi kirjutas Root- võimudega evakueerida kõik telefonil 606 6941 või e-postil eestlased 1946. aasta lõpus, nes suur hulk kohalikke inimesi sis elav eestlane Jüri Münter da ja see pühitseti 1912. aasta eestirootslased. [email protected]. ja õhtuks oli kivist vundament artikli „Põgenemine Viimsist”. 1947. aasta alguses. Laagri- juulis. Randvere kirik jäi Jõe- Riiklikud aktsioonid ning Kuhu siis eesti põgenikud valmis(!). Sellega ehitustege- Tema vanaisa, vanaema, isa ja tes levitasid ümberasumisega lähtme kiriku abikirikuks kuni evakueerimised kasvasid 1944. välja jõudsid? Lahkumist ko- vus esialgu millegipärast piir- 1923. aastani, mil vanad kiri- tädi olid 1944. aasta septembri- seotud infot juhtkonnad, asja- duski, tööd jätkusid alles kahe aasta suvel ja sügisel üle or- dumaalt peeti alguses suuresti kohaseid artikleid ilmus laagri- kukihelkonnad likvideeriti. kuus jätnud oma kodu ja siirdu- ganiseerimata korras suureks ajutiseks ning seepärast eelis- aasta pärast. 1850. aastal laoti ajalehtedes ning ümberasumise Randvere kogudus on olnud nud võõrsile. Nendega koos oli põgenemiseks – põhjuseks tati lähemal asuvaid riike, et üles seinad. 1851. aastal sai võimalustest räägiti koosole- eriliselt seotud Tallinna Jaani paadis ka teisi sugulasi. Artikli Punaarmee pealetung Eestile. siis olukorra normaliseerudes hoone lõpuks õlgkatuse peale kutel. kogudusega. Vahepeal hõlma- autor on sündinud 1953. aastal Põgenes igaüks, kellel selleks oleks lihtsam kodumaale naas- ning uksed ja aknad ette. Tor- sid Randvere koguduse piirid Rootsis, aga teda hakkas hu- võimalus tekkis. Massiline ta. Ideaalseim paik oli sõjas end Kuhu siis Saksamaa laag- ni Randvere kirikul esialgu ei terve Viimsi poosaare. Pärast vitama, mis oli juhtunud enne pagemine toimus nii üle mere neutraalseks kuulutanud Root- ritest ja mujalt ümber asuti? ehitatud. Hoone õnnistati pidu- 1923. aastat on Randveres töö- tema sündi. Tema sugulased ja Rootsi kui ka teistesse Euroo- si ja läheduse tõttu ka Soome. Paljud eestlased sattusid orga- likult sisse 1852. aastal. tanud mitmed õpetajad, neist tuttavad jutustasid talle, kuidas pa riikidesse. Sakslased püüd- Eestlastest põgenike peamised niseeritud ümberasumise käi- Randvere kogudust teenis peaaegu 30 aastat õpetaja Karl põgenikud Eestist lahkusid, sid teatud määral põgenemist sihtriigid olidki Soome, Rootsi, gus Inglismaale, Kanadasse, kuni surmani 1859. aastal Jõe- Reinaru. Alates 1998. aastast kuidas neid uuel kodumaal Rootsi takistada ja suunata põ- Saksamaa ja viimase okupeeri- Ameerika Ühendriikidesse ja lähtme õpetaja, tuntud Eesti teenib kogudust Rannamõisa vastu võeti ja kuidas nad seal genikke kui potentsiaalset töö- tud Taani ja Austria. Eestlasi Austraaliasse. Vähemal määral keeleuuendaja Schüdlöffel, kiriku õpetaja Aare Kimmel. tasapisi kohanema hakkasid. jõudu hoopis Saksamaale. sattus ka Itaaliasse. siirduti ka teistesse riikidesse. kelle viimane puhkepaik on Kui vanal ajal toetas Rand- Nii sündis tänases lehes aval- Peamiseks Eestist põgene- Kokku oli sõja lõpul Saksa- Jõelähtme kirikaias. Enam kui Tänapäeval elab läänemaa- vere kiriku ehitust Maardu datud kirjutis. mise ajendiks on loetud hirmu. maal ja selle poolt varem oku- kolmkümmend aastat, 1863– ilmas hinnanguliselt umbes mõis, siis nüüd on selle tänu- 1940. aastal aset leidnud Mälestus venelaste esimesel peeritud aladel 40 000 Eestist 1895 teenis Randvere rahvast 90 000 eestlast. See arv on väärse rolli üle võtnud Viimsi Euroopa rahvaste rände tõu- okupatsiooniaastal toimepan- pärit põgenikku. Pärast kohale- tuntud ja armastatud Jõelähtme viimastel aastakümnetel olnud vald. Viimastel aastatel on ki- kejõuks sai 1. septembril 1939 dust, eeskätt juuniküüditami- jõudmist Saksamaale koondati õpetaja Paul Loppenowe, kelle püsiv. Milline on väliseestluse rik saanud uue katuse ja parkla. puhkenud II maailmasõda. sest, oli kõigil meeles. 1944. suur osa neist põgenikelaagri- ametiajal 1882. aastal hoone tulevik? Paguluse algaastatel 2007. aastal restaureeriti altarit Sõjast põhjustatuna algas ka aasta suvel-sügisel oli siinsele tesse. Leidus ka neid, kes laag- osaliselt ümber ehitati: pandi näiteks räägiti Uppsala ülikooli ja kantslit. eestlaste põgenemine läände, rahvale varasemast selge, et nii risse ei soovinud minna ning astunud eestlastest üliõpilastele, jätkudes lainetena kogu sõja Eesti Vabariigi ajal juhtivatel püüdsid endale ise leida elu- vältel. Seoses II maailmasõja ametikohtadel olnud inimesi kohta, tööd või võimalust edasi et neil tuleks rootslasteks saada sündmustega sattus läände hulk kui ka sakslastega koostööd rännata. ja eesti päritolu unustada. Siis- eestlasi, keda ennast ja kelle jä- teinuid ja nende perekondi oo- Rootsi sattus aastatel 1940– ki on läänes jäetud inimestele reltulijaid jagub tänaseni pea- tavad ees küüditamised ning 1944 kokku 32 000 põgenikku võimalus teha ise oma valikud aegu igasse maailma nurka. tagakiusamised. Keegi ei tead- Eestist, nendest otse Rootsi ja seda on ka suures ulatuses Kuigi 1939. aasta oktoobris nud ette, kui laiahaardeliselt 7000 eestirootslast ja 18 000 kasutatud oma eesti identiteedi lahkusid Eestist ümberasumise venelased siin pärast oma või- eestlast ja Soome kaudu Rootsi säilitamiseks. Aeg on muidugi korras Saksamaale valdavalt mu kindlustamist „puhastuse” 7000 eestlast. Teistel andmetel teinud oma töö – mida enam baltisakslased, läks nendega korraldavad. Seepärast põge- pakutakse Rootsi põgenenud sõlmitakse segaabielusid, seda koos ka umbes 4000 eestlast. nesid ka need, kellel selleks ot- eestlaste arvuks 27 000 ning väiksemaks jääb nende laste Samal ajal hakkasid Eestist sest põhjust justkui ei olnudki. neist umbes 12 000 saabus sin- arv, kes räägivad kodus ees- Rootsi minema esimesed ran- Seoses Eesti hõivamisega Pu- na organiseeritult. ti keelt. Iga uue põlvkonnaga narootslased. 1941. aasta algu- naarmee poolt ja piiride sulge- Kõik, kes Eestimaalt lah- poolel toimunud baltisakslaste kaob asukohamaa elanikkonda misega 1944. aasta hilissügisel kusid, ei jäänud võõrsile. Osa sulandumise teel mingi osa ko- nn järelümberasumise käigus lõppes praktiliselt võimalus siit inimesi otsustas vabatahtlikult halikust eestlaskonnast. lahkus jälle ka eestlasi. pageda. Eestisse tagasi tulla, osa sun- Aastatel 1942–1943 tõstsid Hinnanguliselt võib arvata, niti tagasi pöörduma. Seda ni- Siiski on ilmselt veel liiga Enne: Randvere kirik 1900. aastate paiku, Vinnuniidi Saksa okupatsioonivõimud et ühtekokku sattus II maail- metati repatrieerimiseks. Eriti vara väita, et väliseestlus on talu fotokogu. Kirikuhoonel on laastukatus, taga päevakorda küsimuse üldmo- masõja päevil Eestist läände hoogsalt tegeletigi tagasipöör- kohe-kohe hääbumas. Kind- kõrguvad puud ja surnuaia ümber on näha lattaeda. bilisatsioonist Eestis. See tõi 70 000–90 000 inimest. Seni- dumise küsimusega Saksamaa lasti on väliseestlus aga muu- kaasa Saksa sõjaväe mobilisat- sed andmed põgenemise koh- põgenikelaagrites. Neile, kes tumas, organisatsioone jääb siooni alla kuuluvate, peaasja- ta Viimsi poolsaare küladest, tagasi ei pöördunud, avanes vähemaks, väiksemates kohta- likult rannalähedastelt asuala- Kräsuli, Prangli ja Aksi saartelt vahetult sõjajärgsetel aastatel des puudub juurdekasv ja seal delt pärit noorte (enamasti alla ning Naissaarelt on lünklikud. tuleviku suhtes kaks võima- tegevus paratamatult hääbub.

Järgmine koduloolaste kokkusaamine toimub laupäeval, 2. veebruaril algusega kell 11 Viimsi koduloomuuseumis, Pringi külas Nurme tee 3. Meile tuleb külla Pirita paik- konna koduloouurija Sulev Roosmaa, kes räägib Viimsi paikkonna kultuuriloost läbi koduloolase pilgu. Kõik hu- vilised on oodatud.

Jaan Tagaväli Nüüd: Randvere kirik 2008. aastal, Alar Miku foto. Nii mõnigi asi on muutunud: kirikuhoonel on uus moodne Viimsi kultuuriloo selts plekk-katus, taga on näha maju ning aia taha on kasvanud suured lepad. Paadipõgenikud on jõudnud Rootsi randa. 25. jaanuar 2008  Vabadussõja sündmused Aegna saarel

24. veebruaril 1918. aastal Valitsust. 9. novembril teata- kuulutati välja sõltumatu takse keisri loobumisest troo- Eesti Vabariik. Juba järgmi- nist. sel päeval olid Saksa väed 11. novembril 1918 kirjuta- Tallinnas ning peagi asusid takse Compiegne’is alla vahe- rahule Saksamaa ja Entente’i nad Naissaarele ja Aegnale. riikide vahel. Sellega lõppes I Kummalegi saarele jäeti 50- maailmasõda. 11. novembril mehelised garnisonid. Nais- 1918 taasalustas Eesti Ajutine saarel moodustati eelmiste Valitsus tegevust. Samal päe- valdajate maha jäetud vana- val tuli Tallinnas kokku Aju- tüüpi suurtükkidest kaks pa- tine Valitsus ning algas Eesti tareid. Nende ülesanne oli Kaitseliidu loomine. Samal riivistada sissepääsud Tallin- päeval viibis Tallinna sada- na lahte. mas veel sakslaste kergeristleja Stralsund ja miinipanija Naute- Aegnat pidasid Saksa kindra- lius. Järgmisel päeval lahkusid lid Naissaarest olulisemaks, needki. sest nüüd tuli vastast oodata Ärevad teated tulid aga idast, mitte enam läänest nagu Nõukogude Venemaa poolt. eelmise riigikorra ajal. Tõsi- 13. novembril tühistas Nõu- selt kaaluti, kas mitte taastada kogude valitsus Bresti rahule- õhkimisel üsna vähe kahjus- pingu ning alustas ettevalmis- tatud 12-tollise patarei nr 15 tusi pealetungiks läänes. 15. idapoolne soomustorn. Ent novembril moodustasid Eesti mõttele tõmbas kriipsu pea- enamlased Petrogradis Ajuti- le vajaliku remondimaterjali, se Revolutsioonikomitee, mis eelkõige ülidefitsiitse värvilise pidi juhtima võitlust nõukogu- metalli nappus. Otsustati raja- de võimu taaskehtestamise eest da betoonpositsioon nimetatud Eestis. Eesti Ajutine Valitsus patareist veidi ida poole kõrge- otsustas 16. novembril luua le luitele. vabatahtlikest Eesti sõjaväe. 1918. aasta kevadel paigal- Kaks päeva hiljem nõudis Pu- dati Aegna saarele neli 6-tollist naarmee ülemjuhataja Narva, Vabadussõja sündmused Aegna saarel vanatüübilist välisuurtükki ja Valga ja Tallinna kiiret vallu- kaks 105 mm kaasaegsemat tamist. 19. novembril sõlmivad ti, et Punalaevastik teeb katseid Aegna vastu mingit huvi üles kapten K. Rotšild tegema ette- lõhkeainete kelder kokku va- laevasuurtükki. Sakslased ra- Riias Ajutise Valitsuse esinda- pääseda Tallinna lähistele ning näitasid, siis eelkõige säilinud valmistusi, et saari tegelikult risenud. Mürsukeldri alumises jasid idarannikule kaks rin- jad Saksamaa peavoliniku Au- linna pommitades tekitada mit- laskemoona ja metalli vas- üle võtta. Raskusi oli meeste osas leiti põrandalt 20 lõhke- natiseta sõõrjat suurtükialust gust Winnigiga lepingu võimu te ainult suuri kahjustusi, vaid tu. Aegnal oli sakslastel vaid saamisega, sest kaitseliitlastele mata mürsku. Vasakpoolse 105 mm relvadele, lisaks ehi- lõplikuks üleandmiseks kogu elanikes paanikat ning äraoota- 50 mehest koosnev garnison. tollal palka ei makstud ja ilma torni betoonosad olid plahva- tati sinna lähedale ka väike Eesti territooriumil. val seisukohal olnud enamlaste Isegi pärast seda, kui kohalik ei tahetud linnast välja minna. tustest pragunenud. Mõlema laskemoonaladu. Millegipärast 22. novembril löövad Sak- aktiviseerimist. Aegna kindlus- Saksa staap signeeris 11. no- Asjast saadi siiski üle nii, et torni sisemised mehhanismid asendati alustele kruvitud suur- sa sõdurid tagasi Punaarmee tustel oli määrav roll Eesti pea- vembril 1918 lepingu Nais- kinnitati kapten K. Rotšildi et- olid osaliselt rikutud või purus- tükid kahe 100 mm rataslafett­ esimese katse vallutada Nar- linna kaitsmisel mere poolt. saare ja Aegna üleandmiseks tepanek saartele sõitjatele päe- tatud. Torni raudosal oli kaas suurtükiga. va. 26. novembril vallutas Pu- Kuni 11. detsembrini 1918 eestlastele, ei lasknud Aegnal varaha maksta. Juba alates 16. pealt ära ning üks tahvel sellest Põhjaranniku ligidale olid naarmee Pihkva ja lahkuvate allus Tallinna rannakindluse paiknenud Saksa sõjaväelased novembrist võidi hakata saari vedeles torni taga maas. Teised sakslased paigaldanud paar Saksa vägede kannul taandus piirkond (ülemkapten Kon- Eesti esindajaid saarele. Alek- üle võtma. Sellel päeval sõitis tahvlid vedelesid betoonosa õhukaitsesuurtükki, kuid need Eestisse ka Vene valgekaartlik rad Rotschild (Rotšild)), sh ka sander Varma andmeil käisid lipnik J. Sild koos 38 kaitseliit- peal. Puruks olid lastud jõujaa- viidi hiljem ära. Mainitud kol- Põhjakorpus. Nendele suurtele Naissaare ja Aegna merekind- sellele vaatamata Kaitseliidu lasega Naissaarele. ma diislid. Õhukompressor oli mest patareist ei tehtud ainsatki ja dramaatilistele sündmustele lused, Kaitseliidule. 13. maini korraldusel kaks ohvitseri ja 17. novembril 1918 lahku- põletatud, samuti jõukaablid lahingulasku, mis iseloomustab lisandus asjaolu, et võõrvõi- 1919 kuulusid rannakindlus- kaks rahvaväelast saarel juba sid Saksa väed Aegna saarelt tornides, jõujaamas ja tunnelis. hästi selle perioodi sõjalist olu- mud olid Eestist ära viinud tused 1. kindluse raskesuur- 9. novembril. ning samal päeval sõitis sinna Mõlema torni sisemised meh- korda Soome lahel. rohkesti seadmeid, toorainet ja tükiväe divisjoni (alamkapten 13. novembril 1918 andis leitnant Mahlstein ja leitnant hanismid olid osaliselt rikutud Tallinna kaitseküsimus ei toiduaineid. Isegi lahkudes hä- Eduard Aindt) alluvusse. 16. Eesti Kaitseliidu ülempolkov- Johannes Arro koos 12–15 või purustatud. Suurtükid olid olnud sakslastele esmajärguli- vitas Saksa sõjavägi siia jäänud veebruaril 1919 moodustati nik Jaan Unt kapten Konrad kaitseliitlasest ja kooliõpilasest siiski terveks jäänud. ne, sest peamise Läänemere ri- kergerelvi, rääkimata lõhkeai- Merejõudude koosseisus ran- Rotšildile korralduse asuda moodustatud väikse väesalga- Komandantuurile püstitatud vaali, Nõukogude Venemaaga, netest ja raskerelvadest. Tänu napatareide osakond, mille Tallinna piirkonna rannakaitse ga, et Aegna kindlus üle võtta. ülesanne oli pealinna kaits- oli sõlmitud Bresti rahu ning kohalikele eesti töölistele, kes ülemaks määrati leitnant Fedor ülevõtmisele. Kaitseliidul ei Järgmisel päeval jõudis kohale mine mere poolt, kuid selle Saksa laevastik oli niikuinii juhtisid täislaaditud vagunid Pohlmann. 7. juunil 1919 mää- olnud anda mehi ega suurtük- leitnant Johannes Paulson, kes täitmine näis võimatuna. Isegi Läänemerel ainuvalitseja. kõrvalistele teedele, rikkusid rati tema asemele Joann Ma- ke, kõike tuli ise leida. Juba oli 14. novembril 1918 määra- tavalisi tööriistu, nagu kirveid, 1918. aasta sügisel tabas ärasaatmiseks määratud vedu- sik. 18. juunil reorganiseeriti järgmisel päeval asus ta koos tud Aegna saare esimeseks ko- saage ja haamreid, oli keeruli- sakslasi ja nende liitlasi ka- reid ja vaguneid või laadisid rannapatareide osakond Mere- leitnant Johannes Paulsoni ja mandandiks. Enne taastamis- ne hankida. Puudus oli kõigest, tastroof. 18. juulil 1918 alanud neid taas tühjaks, õnnestus mi- suurtüki ja Rannakindlustuste lipnik Joosep Sillaga tutvu- töödele asumist tuli kindlaks sealhulgas ka toidust. Ülekaa- teises Marne’i lahingus läks nimaalsemalgi määral relvasta- osakonnaks ja see 22. juulil misreisile saartele. J. Paulso- määrata kahjustuste ulatus. luka vaenlase kiire pealetung initsiatiiv lõplikult Antandile da neid väeosi, kes esimestena omakorda Merekindluste Suur- ni määrati Aegna ja lipnik J. Esialgne ülevaatus andis kurva välistas igasuguse viivitamise ehk Inglismaa, Prantsusmaa ja Punaarmeega võitlusse asusid. tüki ja Miini Valitsuseks. Juba Sild Naissaare komandandiks. pildi. Selgus, et põhjaranniku suurtükkide kordategemisel. Ameerika Ühendriikide koalit- 27. novembril 1918 võttis nelja kuu pärast see valitsus Sakslased võtsid nad väga ligidale olid sakslased paigal- 28. novembril 1918, kui al- sioonile. Üksteise järel kapitu- Eesti Ajutine Valitsus lõplikult kaotati ning 10. oktoobril 1919 umbusklikult vastu: nad sele- danud paar õhukaitsesuurtükki, gas Vabadussõda, oli Tallinn leerusid kõik Saksamaa liitla- vastu otsuse kaitsta relvade moodustati selle asemele Me- tasid, et neil on käsk suurtük- kuid needki olid ära viidud. mere poolt kaitstud ainult ühe sed. 3. novembril kapituleerus jõul Eestit Punaarmee vastu. rekindluste staap, mida juhtis ke saarelt lahkudes kaasa viia Ohvitseride ühiselamust sa- 42-liinilise 1877. aasta mudeli ka Austria. 28. oktoobril algas Juba järgmisel päeval tungisid nädalajagu veel leitnant J. Ma- või kui see pole võimalik, siis dama poole minnes oli metsa järgi valmistatud suurtükipata- ülestõus Saksa sõjalaevasti- Punaarmee ülekaalukad jõud sik. 17. oktoobril 1919 määrati purustada. Kahureid eestlastele all virn 12-tolliseid mürske. reiga, mis Naissaarel oli jõutud kus, mis 3. novembril paisus Eestisse. Lahingutega Narva Merekindluste staabi etteotsa anda ei tulnud kõne allagi. Samuti olid sadamasillal 12- selleks ajaks korda teha. Eesti revolutsiooniks. Selle lainetus all algas 14 kuud kestnud Vaba- kapten Johannes Roska (1935. Kui Rotšild andis raha Sak- tollised mürsud virnas, mida merejõud koosnesid küll juba küündis ka okupatsiooniväge- dussõda. Enamlased said väga aastast Orasmaa). sa veltveeblile, lubas see mi- kohalike elanike ütluste järgi kahest laevast, kuid nende abi deni Eestis. hästi aru, et kui neil õnnestub Merekindluste ülesehitami- dagi välja mõelda, et kahurid sakslased patareist vedasid. rannakaitsele ei tulnud esialgu 8. novembril algasid Saksa vallutada Tallinn, siis ülejäänud ne nõudis suuri jõupingutusi. jääks saarele. 13. novembrit, Ohtrasti oli metsa laiali pillu- arvessegi. Üks neist, suurtü- sõdurite manifestatsioonid, kus maa hõivamine on juba liht- Alustada tuli peaaegu täiesti kui esimesed Eesti kaitseväe- tud laskemoona. kilaev Bobr (hiljem Lembit), nõuti kojulaskmist. Nõrgen- sam. Loomulikult arvestas ka nullist. 1918. aasta veebruaris lased saarele asusid, tähistati 12-tollise rannapatarei üle- seisis liikumisvõimetuna ja ri- datud okupatsioonivõim pidas Ajutine Valitsus ja väejuhatus, Tallinnast lahkunud enamlased hiljem Aegna saare komandan- vaatus näitas tõsiseid kahjus- kutud suurtükkidega Tallinna nendes tingimustes otstarbe- et vastase pealöök tuleb Tallin- hävitasid Aegnal peaaegu kõik tuuri sünnipäevana. Pärast tut- tusi. Selle parempoolse torni sadamas. Teine vahilaev Lau- kaks tunnustada Eesti Ajutist na suunas. Väga reaalseks pee- mis võimalik. Kui sakslased vumisreisilt tagasitulemist asus betoonosa oli purustatud ning terbach (hiljem Laine) oli küll  25. jaanuar 2008

taanduma ning nad tulid laeva- ga Aegnale tagasi. Ära oldi saa- relt umbes kuu aega. Endistele Saksa 105 mm patarei alustele paigaldati Vabadussõja lõpuks kaks 6-tollist ehk 152 mm soo- muslaeva Slava Canet’ kahurit. Samal ajal algas uue posit- siooni projekteerimine senisest mõnisada meetrit ida poole, luidetele Eerikneeme lähedal. Patarei kandis algul Aegna 6- tollise patarei ja 1919. aasta teisel poolel nimetati see rin- gi Aegna saare patareiks nr 2. Selle patarei ajutiseks ülemaks sai leitnant Johannes Paulson ja tema abiks algul aseohvitser Pihlakas ja 16. juunist 1919 määrati selle patarei koman- döri kohusetäitjaks aseohvitser Sinisoff. 20. mai 1919 seisuga oli 6-tollises patareis nimekir- ja järgi 22 rahvaväelast ning ohvitsere ei olnud. 1919. aasta suvel viidi need kahurid sealt rindele. Sõja lõpus nimetati Aegna saare patarei nr 2 ümber rannapatareiks nr 2. 3. jaanuaril 1920 sõjaväe varustusvalitsusele esitatud aruandes on kirjas, et rannapa- tareis nr 2 on laskekorras kaks 152 mm suurtükki. Kahureid kasutati Vabadussõja ajal rin- del ning hiljem toodi kahurid Aegnale tagasi. Rannapatareis nr 2 asunud 152 mm kahurid võisid tulistada 12,5 km kau- 1919. aastal õhitud patareide rauddetailide korjamine. gusele. See oli suurem laske- kaugus kui teistel sama tüüpi korras, kuid oma 57 mm suur- söandasid saata Tallinna alla ja ajal oli oluline saarel asuvate saarele, et tõsisemalt suurtük- kindlustunnet, et ollakse õigel kahuritel ning erinevus tulenes tükiga ei kujutanud endast ar- oma ristlejaid. Kuigi teati, et sõjaliste objektide valve. Seda kide remondiga tegeleda. Jaak teel. suuremast tõstenurgast. Ran- vestatavat lahinguüksust. Sel- Tallinna lahes on Inglise lae- ülesannet täitis vahtkond, mida Feldmann (tollal Jakov Feld- Kui raskepatarei ülemleit- napatarei nr 2 kahuritel oli see lest kõigest järeldub, et Tallinn vastik, loodeti selle peale, et nimetati tollal karauliks. Vaht- mann) oli suurte kogemustega nant Aleksander Kuhlberg 25º. Seda tüüpi kahuritele oli oli Vene Punalaevastiku vastu Eesti töölised võtavad linnas kond koosnes Vabadussõja ajal suurtükiväeline. Enne Aegnale 1919. aasta mais patareisse jäänud Eestisse rohkesti mürs- peaaegu täiesti kaitseta. võimu oma kätte. See polnud 15 mehest ning selle ülemaks määramist teenis ta I maailma- jõudis ja remonditööde juhti- ke ja laenguid. Leitnant R. Tammemägi Vene võimudele esimene ega oli allohvitser. Valve all olid sõja ajal soomuslaeval Poltava mise aseohvitser J. Feldmannilt Endine patarei nr 14 jäi mälestuste järgi kardeti Pu- viimane kord, kui panustati kassa, peavaht, moonaladu ja 305 mm suurtükitorni vanema- üle võttis, hakkas J. Feldmann terveks, kuid see oli relva- nalaevastiku rünnakuid kõige soovitud tegelikkusele. Ingli- sadamasild. Peale selle asus na, seejärel 1916. detsembris 305 mm patareile asjatundlik- deta. Sinna paigaldati 1919. enam pärast 28. novembrit, kui se eskaader vangistas 26. det- üks käskjalg kantseleis. suunati ta Sõrves ehitatavasse ku meeskonda komplekteeri- aasta lõpus kolm laskekorras lahingutegevuses osales ka pu- sembril 1918 Tallinna lahte Taastatava 305 mm patarei 305 mm rannapatareisse. ma. Patareis oli tollal 20 sõdu- 130 mm kahurit. Need ka- naste sõjalaevu. 29. novembril tunginud miiniristleja Spartak esialgne nimetus oli Aegna 12- Aegna saarel tuli rannapa- rit ja mitte ühtegi spetsialisti. J. hurid valmistati tõenäoliselt nähti Soome torpeedopaadilt ja päev hiljem samatüübilise tolline patarei. Kui Merekind- tareide taastamisel kokku kor- Feldmann sai loa valida spet- Inglismaal. I maailmasõja ajal Arensgrundi kohal üht Vene Avtroili. Mõlemad sõjalaevad luste staap meie rannapatarei- jata patareide laiali pillutud sialiste oma äranägemise jär- toodi neid Arhangelski kaudu ristlejat, mis suundus läände. anti üle Eestile ning pärast lae- de numbrid ühtsesse süsteemi osi, neid korda seada, kokku gi. Ta käis mereväe ekipaažis, Saaremaale ning kaks taolist Juba nähti mitmeid Vene sõja- vade remonti jätkasid nad Eesti pani, nimetati see rannapa- panna ja teha patareid laske- laevadel ja Tallinnas asuvates kahurit paigaldati Vabadussõja laevu Aegna taga. Tegelikult oli mereväe koosseisus. tareiks nr 1. Selle komandö- kõlbulikeks. Aegna patareide väeosades, et vajalikke inime- ajal raudteeplatvormile ning see Vene hospidalilaev Okean, Aegna saarele toodi peatselt riks oli Aleksander Kuhlberg korrastamiseks toodi kahurite si leida. Oskajatel meestel õn- nad kandsid Kalevipoja ja Ras- mis sakslaste nõudel pidi Tal- neli Vene 152 mm (190-puu- (Kuulberg), kes ise tollal saarel detaile Saaremaalt, Naissaa- nestus ka tornipesa ära rihtida putini nime. 1919. aasta lõpul linna sadamast lahkuma. Ka dast) kahurit, millest moodus- ei olnud. Korrastustöid juhtis relt ja Hiiumaalt. Remonditööd ning torn pesale paigaldada. J. oli kolm 130 mm suurtükki sakslastel oli andmeid, et järg- tati kindluse raskepatarei nr 2 aseohvitser Jaak (Jakob) Feld- kestsid pärast esimest proovi- Feldmannit autasustati sõjalis- juba Aegnal. Suurtükk kaalus mise päeva koidikul on oodata asukohaga saare läänerannal. mann, kes oli leitnant A. Kuul- laskmist veel edasi kuni kesk- te teenete eest Vabadusristi I 16,83 t, millest raua kaal oli punaste dessanti Tallinna lahes Need kahurid asusid ratasla- bergi abi. Sõjalises mõttes olid suveni. Tööd rühiti teha ööd ja liigi 3. järguga ning Kotkaristi 5,35 t. Kahurite raua pikkus oli või Viimsi poolsaarel. fettidel ja olid konstrueeritud kõige olulisem 12-tollise pata- päevad. Esialgu andis ruumide IV klassiga. 7,02 m ehk 54 kaliibrit. Kahu- Viimsi poolsaarele toodi 1871. aastal ning hiljem neid rei taastamine, millega alusta- 12-tollise kahuri meeskonna valgustamiseks elektrit patarei rite laskekaugus oli 14,4 km ja seepeale Eesti kaitseväelasi ja mõnevõrra täiendati. Kahu- tigi juba esimesel võimalusel. eluruumiks saadi esialgu vanas juurde toodud lokomobiil, kuid mürsu kaal oli 36,7 kg. kahureid, mis olid seal kuni reid hakati tootma 1875. aastal Esialgu tegid seal taastamistöid barakis üks ruum. 20. mai 1919 üsna pea seadsid sadamatehase Esialgu kandis kolmest detsembri keskpaigani, kuni Obuhhovi ja Permi tehases. Veeteede ameti mehed soomla- seisuga oli patarei nimekirjas mehed patarei jõujaamas üles 130 mm kahurist koosnev pa- Tallinna saabus Inglise laevas- Kahuri kaal oli 4,75 tonni ja se Väino Yllane juhtimisel. kaks ohvitseri ja 60 rahvaväe- uue 15-hobujõulise diiselgene- tarei Aegna 130 mm patarei tik. Anti korraldus, et Aegnasse mürsk kaalus 33,7 kg ning las- Selle hiidkahuri soomustor- last. 6. septembri 1919 seisuga nime. 10. oktoobril 1919 nime- tuleb toimetada kaks sakslaste kekaugus oli ligi 9 km. 1919. nide komandöri abiks määra- raatori ja suruõhu andmiseks oli selles patareis ametis 170 kompressori. Kõigepealt laskis tati see ümber rannapatareiks käest saadud 3-tollist Vene ka- aasta suvel viidi need kahurid tud Jaak Feldmanni mälestuste inimest. nr 3. 1920. aasta jaanuari algu- hurit. Kahurid jõudsid saarele sealt rindele. Seda suurtüki järgi saadeti 14. aprillil 1919 J. Feldmann keldrist välja viia Teise, s.o vasakpoolse 12- need mürsud, mis jäid lõhke- ses oli Merekindluste 130 mm juba sama aasta 1. detsembril. positsiooni Talneemest loode koos temaga Aegna saarele tollise kahuri esimene proovi- kahurite jaoks 292 lahingu- mata. Õnneks osutusid kuuldused pool hiljem enam ei taastatud. kahuriväe asjatundja II järgu laskmine toimus 1920. aasta mürsku ja 268 lahingulaengut, Parempoolse suurtükitor- Punalaevastiku liikumisest Aegna saare esimene ko- kapten Benno Gebhardt, sada- mais, kuid kahuri remont ja sellele lisaks veel 56 õppe- ni mehhanisme üle vaadates Soome lahe lääneosas aluse- mandant Johannes Paulson matehaste insener Edgar Hend- moderniseerimine kestis veel mürsku ja laengut. leidis J. Feldmann, et need on tuks. Nagu hiljem selgus, põ- oli Vabadussõja algul seotud rikson ja veel mõned vilunud 10 aastat. Tööde lõpuks pike- 130 mm patarei ülemaks praktiliselt terved ning torn des Vene Balti laevastik tollal muude kohustustega ning teda meistrid sadamatehastest. E. nes selle laskekaugus 40 kilo- sai alamleitnant Ernst Kogger võib käsitsilaadimisel tegut- niivõrd suurt korralagedust, asendas 1. detsembrist 1918 Hendriksonist sai 12-tollise meetrini. 10. oktoobril 1919 ja tema abiks aseohvitser Val- seda, kui ta paigas oleks. Pai- et ta lihtsalt polnud võimeline kuni 27. jaanuarini 1919 lip- patarei taastamistööde üldjuht. nimetati 12-tolline ehk endine dur Järv. 1. maist 1919 määrati galdamist takistas aga torni oma baasist nii kaugele lahku- nik August Aron. 30. juulil Kaasa tuli ka Veeteede ameti patarei nr 15 rannapatareiks 130 mm patarei komandöriks ma. Kahjuks seda keegi tollal 1919 nimetati leitnant Johan- insener Meder. Aegnale jõudes tugirõngas ehk pesa, mis oli nr 1. vanemleitnant E. Koggeri. Sel- Tallinnas ei teadnud. nes Paulsoni asemele uueks suunduti kõigepealt 12-tollilise plahvatamisel muljuda saanud. 1919. aasta oktoobris ja le patarei vanemohvitseri ame- Kriitiline ajajärk Tallinna komandandiks leitnant Ernst patarei juurde, kus remonditi Feldmannile anti käsk saada 1. novembris oli 12-tolline pata- tikohale edutati alates 3. juu- kaitse seisukohast kestis 12. Kogger. Aegna komandant oli Veeteede ameti meeste abiga maiks 1919 üks soomustorn rei täies koosseisus Peterburi nist 1919 aseohvitser V. Järv. 9. detsembrini, siis saabus kaua sõjavõimude esindaja saarel. parempoolset soomustorni. laskekorda. Muljutud tornipesa ligidal, kus nende ülesandeks augustist kuni 13. septembrini oodatud Inglise laevastik, Tal oli linna komandandi- ja Kohapeal veenduti, et nii nap- tõttu jäi ülesanne küll täitmata, oli Judenitši vägede toetami- 1919 oli selle patarei komandö- tuues kaasa pealinnale julge- garnisoniülema õigused. Sõja- pide jõududega midagi olulist kuid proovilasud tehti 1. mail ne Krasnaja Gorka fordis, kui riks kapten Arved Melkov. 20. olekutunde merepoolse häda- väeosas oli tal iseseisva väeosa muuta ei anna. Paari päeva liikumatust ja veidi ripakil tor- Vene valgekaart Peterburi rün- mai 1919 seisuga oli 130 mm ohu vastu. (polgukomandöri) õigused. 14. pärast saabus raskesuurtükki- nist siiski ära. Mingeid vigu dab. Jõuti vaid 20 km kaugu- patareis nimekirja järgi üks oh- 1918. aasta detsembri lõ- mai 1919 seisuga oli saarel neli de spetsialist, aseohvitser Jaak suurtükimehhanismide juures sele fordist, kui selgus, et val- vitser ja 24 rahvaväelast. puks vähenes Vene Balti lae- ohvitseri, kaks sõjaväeametnik- Feldmann koos meistrite ja proovilaskmise ajal ilmsiks ei gekaart taganeb. Seetõttu pidi vastikus korralagedus ning nad ku ja 135 reameest. Vabadussõ- paarikümne töölistega tagasi tulnud ja see andis meestele ka 12-tollise patarei meeskond Robert Nerman JAANUAR 2008

§ 4. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallava- põhimõtte jätkamiseks. Planeeritav metsaala on hariliku männi ena- valitseja on oma 23.11.2007 määrusega nr 68 kinnitanud „Mäealuse Viimsi vallavalitsuse määrused litsuse kantseleis. musega, vastavalt OÜ Metsaekspert dendroloogilisele hinnangule ei maastikukaitseala kaitsekorralduskava”, milles on täpsemini kirjel- Haldo Oravas, abivallavanem vallavanema ülesannetes ole käsitletavad puistud kõrge väärtusega. Üksikelamute asukohad datud kaitsekorralduslikke tegevusi ning tingimusi võimalike ehitiste 14. detsember 2007 nr 75 on planeeritud valdavalt raiesmikele ja rohumaadele, metsaalale püstitamiseks. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud tootmisots- Kristo Kallas, vallasekretär paigutatavate üksikelamute asukohad täpsustatakse ehitusprojekti tarbeta ehitise püstitamine kaitsealal asuva kinnistu või kaitseala tar- Aadressi määramine Metsakasti külas staadiumis kohapeal koos ekspert-dendroloogiga, eesmärgiga maksi- beks. Seega ei ole lasteaia rajamine Linnaku V kinnistule kehtivate Võttes aluseks kohanimeseaduse ja Viimsi Vallavolikogu poolt Viimsi vallavolikogu 22.01.2008 maalselt säilitada olemasolev kõrghaljastus. Kuna planeeritaval alal reeglite järgi võimalik. Teisi vallale kuuluvaid kinnistuid kõnealuses 09.11.2004 määrusega nr 22 kehtestatud „Kohanime määramise kor- istungi õigusaktid puuduvad ka looduskaitselised piirangud ja ala jääb välja kavandata- piirkonnas ei ole, mistõttu on väljapääs eraarendajate poolt pakutava- ra”: va Tammneeme-Leppneeme maastikukaitseala piiridest, ei kahjusta- tes lahendustes. Samuti toetab planeeritava lasteaia asukoha valikut ta hajaasustusviisile vastavate 3300 m² suuruste elamukruntide pla- asjaolu, et kõnealune kinnistu piirneb avalikult kasutatava teega ja on § 1. Määrata maaüksusele Metsakasti VIII (katastritunnusega 22.01.2008 istungi otsused neerimisega oluliselt looduslikku keskkonda. Elamukruntide suuruse seega hõlpsasti ligipääsetav nii lapsevanematele, lasteaeda teeninda- 89001:010:1360) aadressiks Metsakasti tee 18, asukoht näidatud li- nr 1 Viimsi valla 2007. eelarveaasta assigneeringute sulgemine ja määramisel on aluseks võetud üldplaneeringu põhimõtted eelpool vatele sõidukitele kui ka vajadusel päästeteenistusele. Tegemist on sas 1 oleval plaanil. valla 2008. aasta alguse vaba jäägi kinnitamine kirjeldatud naaberaladel. Seega ei rikuta elamukruntide planeerimi- hetkel ainsa võimaliku valikuga, mille otstarbekust toetab ka maaük- § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebile- nr 2 OÜ Randvere Perearst ja OÜ Perearst Kersti Muuk-Adrat toe- sega piirkonna arengu üldist printsiipi. suse paiknemine küla suhtes kesksel kohal. hel. tamine Pärast planeeringu korrigeerimist vastavalt maavanema järelevalve Vald on kaalutlenud ja jõudnud otsusele, et avalikku funktsiooni täit- § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallava- nr 3 Nurme tee 3 kinnistule hoonestusõiguse seadmine SA Viimsi teostamisel Harju Maavalitsuse 31.08.2007 kirjaga nr 2.1-13/4768 vate infrastruktuuri objektide - lasteaed, mänguväljak, spordiplats, litsuse Kantseleis. Muuseumid kasuks esitatud märkustele võttis Viimsi Vallavolikogu 11.09.2007 otsusega vaateplatvorm - rajamisega luuakse piirkonna elukeskkonnale uusi nr 85 detailplaneeringu vastu ja korraldas 21.09.–05.10.2007 detail- väärtusi, mis on Tammneeme küla ja seega kogu valla huvides ning Urmas Arumäe, vallavanem nr 4 Tammneeme külas Suurekivi III, Teigari tee 23 ja sellega külg- planeeringu tutvustamiseks avaliku väljapaneku. Avalikul väljapa- kaalub üles kolmeteistkümne hajaasustuse põhimõttel rajatava ük- Kristo Kallas, vallasekretär nevas osas Teigari tee, Pearna IV ja Pearna III maaüksuste detail- nekul esitasid mitmed Tammneeme küla elanikud planeeringu kohta sikelamu lubamise. planeeringu kehtestamine ning kinnistute omandamiseks sõlmitud vastuväited, millest nähtuvalt asuti seisukohale, et detailplaneering 14. detsember 2007 nr 76 notariaalsete lepingute heakskiitmine Harju Maavanem, kuulanud ära kohaliku omavalitsuse esindajate ja ei sisalda motivatsiooni kaitsemetsa elamuehituse lubamiseks ja oldi vastuväiteid esitanud isikute seisukohad, andis vastuväidete kohta Aadresside määramine Tammneeme külas 22. jaanuar 2008 nr 3 Nurme tee 3 kinnistule hoo- seisukohal, et puudub põhjendatud vajadus üldplaneeringut muuta. vastavalt PlanS § 23 lõikele 4 oma seisukoha (Harju Maavalitsuse Võttes aluseks kohanimeseaduse, Viimsi Vallavolikogu poolt nestusõiguse seadmine Sihtasutuse Viimsi Muu- Kuna vastuväidete esitajad ei nõustunud vallavalitsuse vastuskirja- 31.12.2007 kiri nr 2.1-13/4768). Järelevalve teostamise tulemusena des toodud seisukohtadega ja avalikul arutelul ei asunud vastuväidete 09.11.2004 määrusega nr 22 kehtestatud „Kohanime määramise kor- seumid kasuks. asus maavanem seisukohale, et antud detailplaneeringu koostamisel ra” ja Viimsi Vallavalitsuse 08.03.2007 otsusega nr 134 kehtestatud esitajad vallaga planeeringuga kavandatu suhtes ühistele seisukohta- ei ole rikutud neid vastuväiteid esitanud isikute seadusest tulenevaid „Tammneeme tee 9” detailplaneeringu. Kinnistu omanik Roomet Võttes alusekskohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 34 lõike 2 dele, suunas vald detailplaneeringu Harju maavanemale järelevalve õigusi, mis kuuluksid tagamisele järelevalve teostaja poolt. Eelpool Kurg on 28.11.2007 esitanud Viimsi vallavalitsusele avalduse aad- ning „Viimsi valla põhimääruse” § 65 lõike 1 punktid 1–3, § 66 lõike teostamiseks vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi „PlanS”) § 23 lg nimetatud Harju maavanema kirjas esitatud põhjendustest tulenevalt resside määramiseks. 1 punkti 2 ja § 69 lõike 1 punkti 5 ning võttes arvesse Viimsi Valla- 3 punktile 5 ja samas palus maavanemal anda üldplaneeringu muut- ja võttes aluseks PlanS § 23 lg 6 andis maavanem detailplaneeringule valitsuse ettepanekut, olles Sihtasutuse Viimsi Muuseumid asutaja, miseks oma nõusolek ja heakskiit detailplaneeringule alljärgnevate oma heakskiidu. § 1. Määrata Tammneeme tee 9 maaüksusest moodustatavatele ela- selle kohta, et Sihtasutuse Viimsi Muuseumid töö korraldamiseks põhjendustega: Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33, mukruntidele alljärgnevad aadressid: on otstarbekas seada Nurme tee 3 kinnistule aadressiga Pringi küla, Viimsi valla koolivõrgu ja koolieelse lasteasutuse võrgu arengukavas, planeerimisseaduse § 23 lõike 6 ja § 24 lõike 3 ja lõike 5, Viimsi Val- 1) Tammneeme tee 9 detailplaneeringujärgne krunt positsiooniga 1 Nurme tee 3, millisel asub Viimsi Koduloomuuseumi hoone koos sel- mis on Viimsi Vallavolikogu poolt vastu võetud 23.01.2007, tõdetak- lavolikogu 12.04.2005.a määrusega nr 19 kehtestatud „Viimsi valla le juurde kuuluva maaga, seada hoonestusõigus Sihtasutuse Viimsi 2) Tammneeme tee 9a detailplaneeringujärgne krunt positsiooniga 2 se, et Lubja piirkonna (Leppneeme, Lubja, Tammneeme) ja Rand- ehitusmääruse” § 2 punkti 7 alusel, samuti juhindudes „Viimsi valla Muuseumid kasuks, Viimsi Vallavolikogu otsustab: § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebile- vere piirkonna (Laiaküla, Metsakasti, Muuga, Pärnamäe, Randvere, põhimääruse” § 55 lõikest 2, Viimsi Vallavolikogu 11.11.2003 mää- hel. 1. Seada Viimsi valla omandis olevale kinnistule Nurme tee 3 (reg. Äigrumäe) lasteaiakohtade vajaduse prognoos 2007–2012 on suur. ruse nr 34 „Teede valla omandisse võtmise ja avalikuks kasutamiseks osa nr 8441602, katastritunnus 89001:010:1721, pindala 0,53 ha, Defitsiit 2007. aastal avatud Randvere lasteaiaga on suur, 3 sõime- ja § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallava- määramise kord” punktidest 7 ja 13, tsiviilseadustiku üldosa seaduse sihtotstarve ühiskondlike hoonete maa, maksustamishind 254 976 2 aiarühma – kokku 5 rühma. 2009. aastaks prognoositakse Lubja litsuse kantseleis. § 102 lõikest 2, § 111 lõigetest 1 ja 2 ning §-st 129 ning arvestades krooni) hoonestusõigus Sihtasutus Viimsi Muuseumid (rg-kood lasteaia piirkonda elama 150 last, kellest sõimeealisi 52 ja aiaealisi ülaltoodud asjaolusid ja kaalutlusi, Viimsi Vallavolikogu otsustab: Urmas Arumäe, vallavanem 90009565) kasuks järgmistel tingimustel: 66 – seega eksisteerib piirkonnas vajadus avada ca 4 sõime ja 4 aia- 1. Kehtestada Viimsi vallas Tammneeme külas Suurekivi III, Teigari Kristo Kallas, vallasekretär 1.1. hoonestusõiguse tasu – tasuta; rühma – s.o 8 rühma. Kokku on vajalik praegusega võrreldes avada 6 täiendavat rühma. 2012. aastaks prognoositakse Lubja piirkonnas ca tee 23 ja sellega külgnevas osas Teigari tee, Pearna IV ja Pearna III 14. detsember 2007 nr 77 1.2. hoonestusõiguse tähtaeg – 30 aastat; 150 last, kellest 70 oleksid sõimerühma ja 80 aiarühmade ealised. maaüksuste detailplaneering (OÜ Viimsi Valla Arenduskeskus, töö nr 08-07), millega jagatakse kinnistud ja määratakse ehitusõigus kolm- 1.3. hoonestusõiguse eesmärk – muuseumi hoonete renoveerimine, 2007. aastaks prognoositi Randvere piirkonda elama 287 last, kellest Katastriüksusele aadressi määramine Randvere ehitamine ja avalikes huvides haldamise korraldamine. eteistkümne üksikelamu ja abihoone, lasteaia, avalikult kasutatavate sõimealisi 120 ja aiaealisi 94 – seega on vajadus avada ca 9 sõime spordiplatsi ja vaateplatvormi ehitamiseks. Elamute suurim lubatud külas 1.4. hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik omaniku nõusolek. ja 5 aiarühma – s.o kokku 14 rühma. 2009. aastaks prognoositakse ehitusalune pindala on 550 m², lasteaial 1000 m² ja kõrgus elamutel Võttes aluseks kohanimeseaduse ja Viimsi Vallavolikogu poolt 2. Anda vallavanemale volitused (edasivolitamise õigusega) kin- lasteaia piirkonda elama ca 340 last, kellest sõimeealisi ca 125 ja 8,5 meetrit, lasteaial 10 meetrit. 09.11.2004 määrusega nr 22 kehtestatud „Kohanime määramise kor- aiaealisi ca 145 – seega on vaja piirkonnas avada ca 9 sõime ja 8 nistule Nurme tee 3 Sihtasutuse Viimsi Muuseumid kasuks tasuta 2. Kiita heaks Viimsi valla ja Toomas Proosiga 10.01.2008 (regist- ra” ning arvestades, et kinnistu, asukohaga Randvere külas, kinnis- aiarühma – s.o kokku 17 rühma, mis kõik on defitsiidis. 2012. aastal hoonestusõiguse seadmise lepingute sõlmimiseks ja allakirjutami- reeritud 10.01.2008 nr 2-10.2/7) sõlmitud notariaalne võlaõiguslik tusregistri registriosa numbriga 11823002, aadressiga Mündi tee 15, prognoositakse Randvere piirkonnas ca 355 last, kellest ca 115 olek- seks valla nimel ning teiste selleks vajalike tehingute ja toimingute leping kinnistu jagamise tulemusel tekkiva kinnistute tasuta võõran- koosneb kahest katastriüksusest. Kinnistu omanik, Elmar Pääsalne, sid sõime- ja 150 aiarühma ealised. Piirkonnas on vaadeldaval aastal sooritamiseks. damise kohta ning sellega seonduva kokkulepe teede rajamiseks ja on 29.11.2007 esitanud Viimsi vallavalitsusele avalduse lahustükile vajadus ca 8 sõime ja ca 8 aiarühma järele. Seega vähendab Tamm- 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. leping lepingu muutmise leping sõlmitud 14.01.2008 (registreeritud eraldi aadressi saamiseks. neeme lasteaia ehitamine defitsiiti 4 rühma ehk 18 % võrra. 4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 14.01.2008 nr 2-10.2/12) järgnevad kohustused: § 1. Määrata kinnistu, aadressiga Mündi tee 15, koosseisu kuuluvale Viimsi Vallavolikogu 09.10.2007 määrusega nr. 37 kinnitatud „Viim- 7, Tallinn) või esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul 2.1. omandada maatulundusmaa peale maa sihtotstarbe muutmist katastriüksusele katastritunnusega 89008:003:0038 aadressiks Mün- si valla arengukava; strateegia aastani 2030; investeeringute kava arvates korralduse teatavakstegemisest. Tammneeme külas asuval Pearna IV maaüksusel, omanik Toomas di tee 14, asukoht näidatud lisas 1 oleval plaanil. 2007–2013” punkti 3.5.3 (alushariduse alapunkti) kohaselt on vallas Aarne Jõgimaa asuvas kümnes lasteaias kokku 39 lasteaiarühma 771 lapsega. Sellest Proos, katastriüksus 89001:003:6470, registriosa 2669202, maa-ala § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebile- hoolimata on tulenevalt lasteaiaealiste laste arvu kiirest kasvust las- pindala 892 m². hel. volikogu esimees teaiakohtade järjekord viimastel aastatel püsivalt suurenenud. 2007. 2.2. omandada transpordimaa peale teede välja ehitamist omaniku § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallava- 22. jaanuar 2008 nr 4 Tammneeme külas Suure- aastal oli järjekorras 793 last. Arengukavas on öeldud, et lasteaiakoh- poolt Tammneeme külas asuval Pearna III maaüksusel, omanik Too- litsuse kantseleis. kivi III, Teigari tee 23 ja sellega külgnevas osas tade puudumist tunnetavad olulise probleemina kõige enam valla lää- mas Proos, katastriüksus 89001:003:6470, maa-ala pindala 7998 m². Urmas Arumäe, vallavanem Teigari tee, Pearna IV ja Pearna III maaüksuste ne- ja idaranniku ning lõunaosa külade lapsevanemad. Samas ollakse 2.3. omanikul Toomas Proosil ehitada kinnistule (Lisas krunt nr 20) lasteaiateenusega vallas valdavalt väga rahul. Vallaeelarve kuludes Kristo Kallas, vallasekretär lasteaed, ilma kinnistu võõrandamise kohustuseta. detailplaneeringu kehtestamine ning kinnistute on teistele kohalikele omavalitsustele lasteaiateenuse eest makstud 3. Kehtestada vastav muudatus Viimsi valla mandriosa üldplaneerin- omandamiseks sõlmitud notariaalsete lepingute summad 2002–2005 varieerunud 2,5–5 miljoni kroonini aastas. Ela- 21. detsember 2007 nr 78 gus ja üldplaneeringu teemaplaneeringus „Viimsi valla üldiste ehi- nikkonna arvu ja lasteaiakohtade defitsiidist tulenevalt on peamiseks heakskiitmine. tustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted”. väljakutseks alushariduse arendamisel lasteaiakohtade arvu viimine Viimsi valla munitsipaalkoolide, huvialakoolide ja Planeeringu kehtestamisega hõlmatud maa-ala asub Tammneeme nõudlusele vastavaks. Selleks oleks lähiaastatel vaja ehitada 4–6 4. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel. lasteaedade õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku külas Tammneeme tee äärde jäävate elamukruntide ja RMK Anija kuue rühmalist lasteaeda, lähtudes lasteaiaealiste laste territoriaalsest Metskonna maatüki nr.80 vahelisel alal. Maa-ala on valdavas osas 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest. maksumuse kinnitamine 2008. aastaks paiknemisest. kaetud võsase metsaga, osaliselt on planeeritaval alal ka raiesmikke 6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi Haridusseaduse § 7 lg 2 p3, põ- ja rohumaad. Suurekivi III maaüksusel asub elamu ja kaks abihoo- Arengukava alushariduse alapunkti kohaselt on alternatiiviks uute 7, Tallinn 15082) või esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva hikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44¹ lg 3, huvialakooli seaduse § 12 net ning väliköök. Antud detailplaneering on Viimsi valla mandriosa lasteaiakohtade loomisele munitsipaallasteaedades eralasteaedade jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. lg 3, koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lg 6 ja 7, Vabariigi Valitsuse üldplaneeringut (edaspidi „üldplaneering”) ja üldplaneeringu teema- tekke soosimine elukoha lähedale, sh kõikidesse küladesse, nende te- 30.10.2001 määruse nr 330 „Munitsipaalkooli tegevuskulude katmi- Aarne Jõgimaa planeeringut „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Ela- gevuseks tingimuste loomine. Vastava koostöömudeli väljatöötamine ses osalemise kord” § 3 lg 1 ja 2, § 4 lg 1 alusel. muehituse põhimõtted” (edaspidi „teemaplaneering”) osaliselt muu- ja juurutamine on jätkuvalt aktuaalne. Ka Viimsi valla koolivõrgu ja volikogu esimees § 1. Kinnitada Viimsi valla eelarvest kaetava õpilaskoha tegevuskulu tev. Vastavalt üldplaneeringule on maaüksuste juhtfunktsioonideks koolieelse lasteasutuse võrgu arengukavas on lasteaiakohtade puudus arvestuslik maksumus 2008. aastal: kaitsemets, looduslik rohumaa ja väikeelamumaa, kehtestatava de- tunnistatud tõsiseks probleemiks ning samuti on ühe võimaliku la- 22.01.2008 istungi määrused (1) Tegevuskulu arvestuslik maksumus munitsipaalkoolides: tailplaneeringuga muudetakse kaitsemetsamaa ja looduslik rohumaa hendusena välja pakutud eralasteaedade rajamise soodustamist. 22. jaanuar 2008 nr 1 Viimsi valla ametiasutuste aastas kuus valdavas osas elamumaaks, transpordimaaks ja sotsiaalmaaks. Tee- Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on oma elanikele sotsiaalsete maplaneeringu kohaselt peavad Viimsi vallas kõik elamud ja nende teenuste osutamine, sh. lasteaiakohtade tagamine. Lasteaiakohtade struktuur, teenistujate koosseis ja töö tasustamise 1) Viimsi Keskkool 30 137.– 2511.– abihooned asuma üldplaneeringuga määratud elamumaal, väljaspool teravat puudust on tõdetud kohaliku omavalitsuse tegevuse aluseks kord. 2) Püünsi Põhikool 29 240.– 2437.– metsamaad on piirkonnas lubatavaks elamukrundi suuruseks 15000 olevates arengukavades. Viimsi Vallavolikogu 09.10.2007 määruse- Määrus kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse § 11 lõike 1, kohali- m². Kehtestatava detailplaneeringuga kavandatavate elamukruntide ga nr 37 kinnitatud investeeringute kavas 2007–2013 on ülesande 5.1 3) Prangli Põhikool 69 231.– 5769.– ku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 19, 21, 35 minimaalne suurus on aga 3300 m² ja need ei asu üldplaneeringuga „Laiendada ja parandada valla lasteasutuste võrku” täitmiseks ette (2) Tegevuskulu arvestuslik maksumus munitsipaallasteaedades: ja 36 ning lõike 3 alusel, juhindudes Vabariigi Valitsuse 20. veebruari määratud elamumaal. Seega tehakse käesoleva otsusega kehtestata- nähtud tegevusena (r. 5.1.6) Tammneeme lasteaia projekteerimine ja aastas kuus 1996 määrusest nr 50 „Kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohta- va detailplaneeringuga ettepanek üldisemate planeeringute osaliseks ehitamine erakapitali baasil. de nimetuste kehtestamine”. 1) Piilupesa Lasteaed 47 629.– 3969.– muutmiseks. Vastuväiteid esitanud isikud pakkusid vallale alternatiivse lahendu- 1. peatükk: Viimsi Valla ametiasutuste struktuur ja teenistujate koos- 2) Pargi Lasteaed 47 025.– 3919.– Küla kasvades on tekkinud vajadus kohapeal asuva lastepäevahoiu sena ehitada lasteaed valla munitsipaalomandis olevale kinnistule seis 3) Püünsi Lasteaed 26 747.– 2229.– ja mänguväljakute järele, mis omakorda on tinginud vajaduse muuta Linnaku V (registriosa nr. 2692502). Arvestades valla finantsvõi- kehtivaid üldplaneeringuid. Detailplaneeringu koostamise põhiees- maluste piiratust, mille on tinginud suhteliselt suur laenukoormus § 1. Viimsi valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu 4) Leppneeme Lasteaed 71 203.– 5934.– märgiks on Tammneeme külla ca 70-le lapsele lasteaia rajamine, sa- ja arengukavast tulenevad investeerimiskohustused, ei ole võimalik kinnitamine 5) Randvere Lasteaed 100 469.– 8372.– muti planeeritakse Tammneeme tee äärde erinevate väikevormidega vallal selle ettepanekuga arvestada. Seetõttu on probleemi lahen- Viimsi valla ametiasutuste struktuur ja teenistujate koosseis kinnita- (3) Tegevuskulu arvestuslik maksumus huvialakoolides: vaateplats ning Teigari tee 23 krundile spordiplats (mänguväljak) ja damiseks äärmiselt oluline kaasata erainvestoreid, kes nõustuvad takse vastavalt määruse lisale 1. määratakse ehitusõigus üksikelamutele. Planeeritav hoonestus on aastas kuus lasteaia ehitamist finantseerima. Detailplaneeringu kehtestamine § 2. Vallavalitsusele õiguste andmine kavandatud mereäärse sõidutee servas kulgeva olemasoleva ehitatud 1) Viimsi Muusikakool 24 080.– 2007.– eraomandis oleval kinnistul tagab reaalse võimaluse Tammneeme keskkonna ja RMK vahelisele alale. külas lasteaia ehitamiseks. Lisaks asub kinnistu Linnaku V Mäealu- Vallavalitsus võib aasta jooksul teha muudatusi ametiasutuste (v.a 2) Viimsi Kunstikool 20 588.– 1716.– vallavolikogu kantselei) struktuuris ja teenistujate koosseisus valla- Vastavalt üldplaneeringule ja teemaplaneeringule on planeeritavast se maastikukaitsealal, kus kehtib Viimsi Vallavolikogu 14.06.2005 volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 2 Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2006 määrus nr alast põhja ja lõuna suunas asuvatel aladel kavandatud olemasole- määrus nr 25 „Mäealuse maastikukaitseala kaitse alla võtmise ja kait- 86 ja 19.10.2007 määrus nr 63. vate tiheasustusega elamukvartalite ja metsaalade vahele nn. ülemi- se-eeskirja kinnitamine”. Kaitsealal toimuv tegevus (ehitamine jms.) 2. peatükk: Viimsi Valla ametiasutuste teenistujate töö tasustamise § 3. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebile- nekuhoonestus, st. elamuehitus hajaasustuse põhimõttel. Käesoleva peab täitma kaitseala loomise eesmärke (muuhulgas väärtuslike met- kord hel. otsusega kehtestatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek sama sakoosluste ja elupaikade kaitse). Viimsi Vallavalitsus kui kaitseala 1. jagu: palgapoliitika JAANUAR 2008

§ 3. Palgapoliitika põhimõtted (1) Töötasu planeerimisel võetakse aluseks ametikohtadele kinni- 1) magistrikraadi eest 10% ametipalgast, kui ametnik on esitanud (7) Puhkusetoetust makstakse palgalisele tippjuhile kuni ühe kuu (1) Viimsi valla ametiasutuste palgapoliitika on ühtne. Töö tasus- tatud palgamäärad ning neile vastavad kuupalgamäärad, mille järgi magistrikraadi olemasolu tõendava dokumendi; ametipalga ulatuses seoses põhipuhkusega ilma vallavolikogu täien- tamise praktika peab toetama Viimsi kohaliku omavalitsuse mainet arvutatud töötasu suurendatakse teatud protsendi võrra lisatasude, 2) kui ametnik omab rohkem kui üht magistrikraadi, siis makstakse dava sellekohase otsuseta. atraktiivsest tööandjast ja aitama värvata, säilitada ja motiveerida preemiate ja toetuste maksmiseks, samuti nähakse ette vahendid era- talle iga kraadi eest 10% ametipalgast, kuid kokku mitte rohkem kui (8) Preemiaid või toetusi, mida makstakse kõikidele teenistujatele võimalikult kõrge tasemega vallateenistujaid. korralisteks sündmusteks. 20% ametipalgast; ühesugustel alustel, makstakse ka vallavolikogu palgalisele esimehe- le või palgalisele aseesimehele ning palgalisele vallavalitsuse liikme- (2) Töö tasustamine peab olema seaduslik, lähtuma riigi ja Viimsi (2) Palk on tasu, mida makstakse teenistujatele töö eest. Palk koos- 3) doktorikraadi eest 20% palgamäärast, kui ametnik on esitanud neb ametipalgast (põhipalgast) ja teenistujale makstavatest lisatasu- le ilma vallavolikogu täiendava sellekohase otsuseta. valla õigusaktidest. akadeemilise kraadi olemasolu tõendava dokumendi; dest ning preemiatest. § 14. Valla tippjuhtide transpordi- ja sidekulude hüvitamine (3) Töö tasustamise põhimõtted peavad toetama Viimsi kohalikule 4) kui ametnik omab rohkem kui üks doktorikraad, siis makstakse (3) Ametipalk on kuupalgamäära alusel arvutatud palk, mis määratak- omavalitsusele pandud ülesannete efektiivset elluviimist ja olema talle iga kraadi eest 15% ametipalgast, kui kokku mitte rohkem kui Ametnikule hüvitatakse: se teenistujale tulenevalt tema ametikohast ja ametikohale ettenähtud avalikud. 30% ametipalgast; 1) ametiauto kasutamise või isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasu- palgamäärast ning mida on teenistujal õigus saada alates teenistusse (4) Vallavalitsuse eesmärgiks on maksta teenistujatele nende töö eest tamise kulud (kulude hüvitamise piirmäär kehtestatakse vallavanema astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. (2) Lisatasu akadeemilise kraadi eest makstakse ka vallavolikogu adekvaatset tasu, mis oleks Viimsi tööjõuturu keskmisel tasemel. palgalisele esimehele või palgalisele aseesimehele ning palgalisele käskkirjaga ning vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas, v.a valla- (4) Teenistujale võib maksta lisatasusid, preemiaid ja ühekordseid (5) Töö tasustamise süsteem peab olema motiveeriv ja suurendama vallavalitsuse liikmele ilma vallavolikogu täiendava sellekohase ot- volikogu esimehe ja aseesimehe kulude hüvitamise piirmäär); toetusi eelarves ettenähtud töötasuvahendite piires. teenistujate huvi täiendõppeks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks. suseta. 2) mobiiltelefoni kasutamise kulud (kulude hüvitamise piirmäär keh- (5) Lisatasu on tasu, mida makstakse teenistujale lisaks ametipalgale (6) Töö tasustamise põhimõtted peavad olema võrdsed kõigile teenis- § 10. Vallaametnike sotsiaalsed garantiid testatakse vallavanema käskkirjaga ja vaadatakse üle vähemalt üks täiendavate tööülesannete täitmise (sh puuduva ametniku ülesannete kord aastas, v.a vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kulude hüvi- tujatele ning töö tasustamise süsteem turvaline. (1) Ametniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel seoses täitmise), nõutavast tulemuslikuma töö (edaspidi - tulemusliku töö) tamise piirmäär). (7) Arvestades teenistuja töösaavutusi, kvalifikatsiooni ja kompetent- eest või muudel seaduses ettenähtud juhtudel. vanaduspensionile jäämisega makstakse talle hüvitust, kui ta on töö- sust tugineb palgakorraldus peamiselt ametikohale. tanud valla ametiasutuses pidevalt: § 15. Valla tippjuhtide sotsiaalsed garantiid (6) Lisatasu tulemusliku töö eest on ametniku kvalifikatsioonist, või- (1) Palgalisel ametikohal töötavale vallavolikogu esimehele või ase- (8) Vallateenistujaid tasustatakse rahaliselt, makstes palka, mis ta- mekusest, kogemustest, oskustest ja tehtud töö kvaliteedist tulenev 1) 3 kuni 6 aastat – kahe kuu ametipalga ulatuses; esimehele, vallavanemale ja vallavolikogu poolt ametisse nimetatud gaks nende arvestatava elukvaliteedi ja võimaldaks pidevat enese- palgaosa. 2) 6 kuni 10 aastat – kolme kuu ametipalga ulatuses; arendamist. palgalisele vallavalitsuse liikmele võib vallavolikogu otsusega maks- (7) Tulemuspreemia on tasu, mida makstakse teenistujale eelnevalt 3) üle 10 aasta – nelja kuu ametipalga ulatuses. ta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, (9) Palk koosneb kindla suurusega ametipalgast, töötulemustel põhi- püstitatud eesmärkide saavutamisel. kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ame- nevatest lisatasudest ja preemiatest. Põhilise osa palgast moodustab (2) Ametniku teenistusest vabastamisel vanuse tõttu makstakse talle (8) Lisatasu tulemusliku töö eest, preemiat ja puhkusetoetust ei tipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui ametipalk. hüvitust lisaks seaduses ettenähtud hüvitusele, kui ta on töötanud val- maksta teenistujale distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal. la ametiasutuses pidevalt: kaheksa aastat ning vabastamine toimub: (10) Tööandja soodustuste rakendamisel lähtutakse põhimõttest, et (9) Puhkusetoetust makstakse teenistujale kuni ühe kuu ametipalga 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; osaliselt toetatakse teenistujate tööga otseselt seotud vajaduste rahul- 1) 3 kuni 6 aastat – ühe kuu ametipalga ulatuses; ulatuses. Üldjuhul makstakse puhkusetoetus välja koos kollektiiv- damist (koolitus-, transpordi- või sidekulude hüvitamine), tervise ja 2) 6 kuni 10 aastat – kahe kuu ametipalga ulatuses; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda pü- puhkuse puhkusetasu väljamaksmisega Juhul kui teenistuja ei puhka töövõime säilimist ning sotsiaalsete garantiide tagamist. sivalt oma teenistuskohustusi täita; kollektiivpuhkuse ajal, makstakse puhkusetoetus välja muul ajal val- 3) üle 10 aasta – kolme kuu ametipalga ulatuses. (11) Vallavalitsus peab tagama töö tasustamiseks valla eelarves ette- 3) seoses umbusalduse avaldamisega. lavanema käskkirja alusel. Puhkusetoetust makstakse esimesel töö- (3) Ametniku teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava nähtud vahendite efektiivse kasutamise, mis võimaldab palgasüstee- aastal proportsionaalselt töötatud ajale. Esimese tööaasta piirangut tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud hüvitust ei maksta, kui mi käigushoidmise pikema aja jooksul. vallavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: ei rakendata ametnikule, kes vabastati eelmiselt ametikohalt valla hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses sä- 2. jagu: töö tasustamise süsteemi ülesehitus ja rakendamine ametiasutuses seoses tema valimise või nimetamisega teisele ame- testatud hüvitustele. 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi tikohale muus valla ametiasutuses või toimus vabastamine seoses 1. lõike punktis 2 toodud juhul; § 4. Üldsätted (4) Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga makstak- teenistustähtaja möödumisega. (1) Valla ametiasutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevu- se toetust ametniku pärijale kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks 2) valitakse või nimetatakse vallavolikogu poolt ametisse uueks täht- se lõpetamise otsustab vallavolikogu, samuti kinnitab vallavolikogu (10) Katseajal võib teenistujale määrata tema ametikohal ettenähtud muudele seaduses ettenähtud toetustele. Toetust ei maksta juhul, kui ajaks. ametipalgast madalama ametipalga. Ametipalga määramise sama põ- ametiasutuse põhimääruse ja teeb selles muudatusi. pärijaks on riik või kohalik omavalitsus. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud hüvituste maksmiseks himõtet võib rakendada kuue kuu jooksul ka määratud ajaks teenis- eraldatakse täiendavad rahalised vahendid valla reservfondist ning (2) Valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ning palga- tusse võetud ajutiselt äraoleva ametniku asendajale ja teisele ameti- (5) Ametnikule võib maksta hüvitust teenistusest vabastamisel kuni hüvituse maksmine vormistatakse vallavolikogu otsusega. määrade ja palgatingimuste kinnitamine on vallavolikogu ainupäde- kohale üleviidud ametnikule. Katseajal preemiat üldjuhul ei maksta. kuue kuu ametipalga ulatuses vallavalitsuse korralduse alusel. vuses. § 16. Valla juhtide töö tasustamine (11) Teenistujate koolituskuludeks nähakse valla eelarves ette vahen- (6) Käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes ettenähtud hüvitust ja toetust (3) Valla ametiasutuste (v.a vallavolikogu kantselei) struktuuri, did kuni ühe kuu ametipalga suuruses summas iga teenistuja kohta. makstakse tingimusel, et ametnik oli teenistuses valla ametiasutuses (1) Valla juhtide töö tasustamise aluseks on valla juhtide palgamäärad. teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused esitab vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist. (2) Valla juhid on: vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsus. Vallavolikogu kantselei § 7. Puuduva ametniku ülesannete täitmine (7) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes ettenähtud toetust makstakse 6. struktuuri, teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimu- (1) Puuduva ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik võib 1) vallasekretär; lõikes sätestatud teenistusajast lühema teenistusaja korral riikliku sed esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavolikogu esimees. ajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks või vaba ametikoha täit- matusetoetuse summa ulatuses. 2) vallavalitsuse ameti (struktuuriüksuse) juhataja (edaspidi - ameti (4) Ametnike ametikohtade nimetuste rakendamisel lähtutakse Va- miseks edasilükkamatutel juhtudel, kui ametiasutuse normaalne töö juhataja); (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 kuni 5 ettenähtud hüvituste ja bariigi Valitsuse poolt kehtestatud kohaliku omavalitsuse ametnike oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja või kohusetäit- toetuste maksmiseks eraldatakse täiendavad rahalised vahendid valla 3) vallavolikogu kantselei juhataja. ametikohtade nimetustest ning ametinimetuse kuuluvusest vastavas- ja teenistusse võtmine ei ole võimalik või otstarbekas: reservfondist ning hüvituse maksmine vormistatakse ametisse nime- § 17. Valla juhtide ametisse nimetamine ja ametist vabastamine se ametinimetuste põhigruppi. 1) jagada puuduva ametniku ülesanded teiste ametnike vahel, vabas- tamise õigust omava isiku käskkirjaga. (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. (5) Vallavolikogu kinnitab ametiasutuste struktuuri ja teenistujate tamata neid oma ülesannete täitmisest; 3. jagu: juhtide töö tasustamine koosseisu (näidates selles ära ametiasutuste struktuuri, teenistujate 2) panna puuduva ametniku ülesanded teisele ametnikule, vabastades (2) Ameti juhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. ametikohtade arvu ning ametikohtade kuuluvuse vastavasse ameti- viimase tema ülesannete täitmisest; § 11. Valla tippjuhtide töö tasustamine Vallavanema ettepanekul vaadatakse ameti juhataja ametisse nime- tamise või ametist vabastamise küsimus eelnevalt läbi vallavalitsuse nimetuste põhigruppi) järgnevaks aastaks üldjuhul samaaegselt valla 3) panna puuduva ametniku ülesanded osaliselt teisele ametnikule, (1) Valla tippjuhtide töö tasustamise aluseks on valla tippjuhtide pal- istungil ja otsus vormistatakse protokollilise otsusena, mille alusel eelarve kinnitamisega. gamäärad. vabastamata teda oma ülesannete täitmisest. nimetab ameti juhataja ametisse ja vabastab ametist vallavanem. (6) Lähtudes vallavolikogu poolt kinnitatud ametiasutuste struktuu- (2) Ametnik võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesan- (2) Valla tippjuhid on: rist ja teenistujate koosseisust, teenistujate palgamääradest kinnitab (3) Vallavolikogu kantselei juhataja nimetab ametisse ja vabastab nete ajutisest täitmisest keelduda, kui nende täitmine on talle tervise 1) vallavolikogu esimees ja aseesimees; vallavolikogu esimees vallavolikogu kantselei osas ning vallavanem ametist vallavolikogu esimees. tõttu vastunäidustatud või eeldab kõrgemat kvalifikatsiooni või teist- teiste valla teenistujate osas teenistujate koosseisunimestikud koos 2) palgalised vallavalitsuse liikmed; sugust erialast ettevalmistust kui see, mis on antud teenistujal. § 18. Valla juhtide töötasu määramine ametikohtade ametipalkadega, vastavalt vallavolikogu poolt kinnita- 3) mittepalgaline valitsuse liige. (1) Vallasekretäri ametipalga määrab vallavanem. Ametipalga määra- tud palgamääradele (koefitsientidele). (3) Ametnik ei või käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel samas ame- tiasutuses puuduva ametniku ülesandeid täita üle kahe kuu kalend- § 12. Valla tippjuhtide ametisse valimine või nimetamine ning ame- mine vormistatakse vallavanema käskkirjaga vallasekretäri ametisse (7) Ametniku teenistusest vabastamisel ja abiteenistujaga töölepingu riaastas. Kui puuduvat ametnikku asendab tema koosseisuline ase- tist vabastamine nimetamisel või ametipalga muutumisel. Samuti vormistatakse val- lõpetamisel lähtutakse hüvituste maksmisel riigi ning valla õigusak- lavanema käskkirjaga kõik teised vallasekretäri töö tasustamist käsit- täitja või kui isik on andnud kirjaliku nõusoleku puuduva ametniku (1) Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valib vallavolikogu oma tidest. levad haldusaktid (lisatasu, preemia, toetus jmt). ülesannete täitmiseks pikema perioodi vältel, siis seda tähtaega ei volituste ajaks. (8) Vallaametnike sotsiaalsed garantiid kehtestab vallavolikogu. kohaldata. (2) Ameti juhataja ametipalga määramiseks teeb ettepaneku abivalla- (2) Vallavanema valib valla põhimääruses sätestatud tingimustel vanem, kellele ameti juhataja allub. Ametipalga määramine vormis- § 5. Töö tasustamise süsteemi ülesehitus (4) Ametnikele, kes käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 1 alusel ja korras vallavolikogu oma volituste ajaks. Vallavanema vabastab tatakse vallavanema käskkirjaga ameti juhataja ametisse nimetami- (1) Teenistujate ametikohad on tulenevalt “Avaliku teenistuse seadu- asendavad puuduvat ametnikku, makstakse lisaks nende enda palga- ametist vallavolikogu. sel või ametipalga muutumisel. Samuti vormistatakse vallavanema sest” jagatud ametnikeks ja abiteenistujateks järgmiselt: le lisatasu kuni puuduva ametniku ametipalga ulatuses proportsio- (3) Palgalise vallavalitsuse liikme nimetab ametisse vallavolikogu naalselt neile pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale. Lisatasu käskkirjaga kõik teised ameti juhataja töö tasustamist käsitlevad 1) ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nime- vallavanema esildisel vallavanema volituste ajaks. Palgalise vallava- määrab ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik. haldusaktid (lisatasu, preemia, toetus jmt). tatud või valitud isik; litsuse liikme vabastab ametist vallavolikogu. (5) Ametnikule, kes käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 2 alusel (3) Vallavolikogu kantselei juhataja ametipalga määrab vallavoliko- 2) abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistus- (4) Vallavalitsuse liikme kinnitab vallavanema esildisel vallavoliko- asendab puuduvat ametnikku, makstakse puuduva ametniku ameti- gu esimees. kohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. palka, kui see on tema ametipalgast suurem, ja lisatasusid, millele gu vallavanema volituste ajaks. Vallavalitsuse liikme vabastab valla- (4) Ametipalga määramisel lähtutakse ametikohal nõutavast teadmis- (2) Ametnike ametikohad on jaotatud ametinimetuste alusel põhi- asendajal on õigus. Kui puuduva ametniku ametipalk on asendaja valitsuse liikme kohustest vallavolikogu. te ja oskuste tasemest, juhtimise ulatusest ning ametniku vastutuse gruppidesse: ametipalgast väiksem, säilitatakse asendajale tema senine palk. § 13. Valla tippjuhtide töötasu määramine määrast. 1) juhid; (6) Ametnikule, kes käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 3 alusel (1) Töötasu või hüvituse määramine on vallavolikogu ainupädevu- (5) Valla juhi ametikoht eeldab üldjuhul kõrgharidust, vallasekretäri 2) nõunikud; asendab puuduvat ametnikku, makstakse lisaks tema enda palgale ses. ametikohal on nõutav juriidiline kõrgharidus. 3) vanemametnikud; lisatasu kuni puuduva ametniku ametipalga ulatuses proportsionaa- (2) Vallavolikogu võib määrata ametipalga vallavolikogu esimehe- (6) Ametisse nimetamise õigust omav isik võib määrata ametniku- lselt temale pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale. Lisatasu 4) nooremametnikud. le või ühele aseesimehele. Kui palgaline on vallavolikogu esimehe le kinnitatud töötasuvahendite piires lisatasu tulemusliku töö eest, määrab ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik. koht, määratakse aseesimehele hüvituseks 50% aseesimehe ameti- täiendavate tööülesannete täitmise eest ja muid seadusest tulenevaid (3) Ametinimetus tuleneb ametikoha kirjeldusest ning ametikohal § 8. Lisatasu teenistusaastate eest kohale ettenähtud ametipalgast. Kui palgaline on aseesimehe koht, lisatasusid: nõutavast teadmiste ja oskuste tasemest, mis ametnike puhul (v.a val- makstakse esimehele hüvitust 50% esimehe ametikohale ettenähtud lavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikud) kajastatakse (1) Lisatasu maksmise aluseks teenistusaastate eest on “Avaliku tee- 1) lisatasu tulemusliku töö eest määratakse arenguvestluse põhjal; ametipalgast. Kui puudub palgaline vallavolikogu esimehe ja ase- ametijuhendites. nistuse seaduse” paragrahvi 37 lõige 2: 2) lisatasu määramisel täiendavate tööülesannete täitmise eest tuleb esimehe ametikoht, võib vallavolikogu esimehele ja aseesimehele 1) alates 5-aastasest teenistusstaažist 5% palgamäärast; käskkirjas näidata milliste tööülesannete täitmise eest see on mää- (4) Teenistujate töö tasustamise aluseks on koefitsient vallavanema maksta hüvitust 50% vastavalt esimehe või aseesimehe ametikohale ratud. ametipalgast. Vallavolikogu kehtestab igale ametnike põhigrupile 2) 10-15-aastase teenistusstaaži korral 10% palgamäärast; ettenähtud ametipalgast. koefitsiendi alam- ja ülemmäära. Teenistuja ametipalga määrab val- (7) Ametipalk ja lisatasu tulemusliku töö eest vaadatakse läbi üks 3) alates 15-aastasest teenistusstaažist 15% palgamäärast. (3) Vallavolikogu määrab vallavanema ja palgalise vallavalitsuse lavanem teenistuja otsese juhi ettepanekul, võttes aluseks koefitsien- kord aastas iga-aastase arenguvestluse põhjal. Selle alusel võib järg- liikme ametipalga. tide vahemiku selles ametnike põhigrupis, kuhu ametnik kuulub. (2) Lisatasu makstakse kõigile teenistujatele sellest päevast, kui neil misel aastal tõsta ametniku ametipalka või määrata talle lisatasu tu- tekib õigus nimetatud lisatasule. (4) Vallavalitsuse liikmele, kes ei ole palgaline, makstakse hüvitust. (5) Kuupalgamäärade muutmine, arvestades tarbijahinnaindeksi lemusliku töö eest, samuti muuta või ära jätta talle varem määratud Hüvitus määratakse kindla rahalise suurusena või koefitsiendina val- muutumist ning muudatusi Viimsi tööjõuturul, otsustatakse üldjuhul (3) Lisatasu teenistusaastate eest makstakse ka vallavolikogu palgali- lisatasu. lavanema ametipalgast. samaaegselt järgmise aasta valla eelarve koostamise põhimõtetega sele esimehele või palgalisele aseesimehele ning palgalisele vallava- (8) Ametisse nimetamise õigust omav isik võib määrata ametnikule ning teenistujate palgamäärad esitatakse vallavolikogule kinnitami- litsuse liikmele ilma vallavolikogu täiendava sellekohase otsuseta. (5) Lisatasu ja preemiat võib vallavolikogu määrata töötulemuste kinnitatud töötasuvahendite piires preemiaid ja toetusi. seks koos järgmise aasta Viimsi valla ametiasutuste teenistujate töö § 9. Lisatasu akadeemilise kraadi eest põhjal, mis vormistatakse eraldi vallavolikogu otsusega. (9) Tulemuspreemiat makstakse eelnevalt püstitatud eesmärkide saa- tasustamise korraga. (1) Lisatasu maksmise aluseks ametnikule on “Avaliku teenistuse (6) Ametipalk ja hüvituse suurus vaadatakse läbi üldjuhul üks kord vutamise eest. Tulemuspreemiat võib maksta ühekordse töötulemuse § 6. Töö tasustamise süsteemi rakendamine seaduse” paragrahv 38: aastas samaaegselt järgmise aasta valla eelarve kinnitamisega. või teatud perioodi töötulemuste hindamise alusel. JAANUAR 2008

(10) Preemia ja toetuse maksmisel tuleb käskkirjas näidata maksmise (3) Pearaamatupidaja ametikohal on nõutav kõrgharidus, arvestatav põhjus. töökogemus ja süvateadmised ametikoha valdkonnas. Ametikoha nimetus Ametikohtade arv Teenistuja põhigrupp1 (11) Preemiaid või toetusi, mida makstakse kõikidele teenistujatele (4) Juristi ametikohal on nõutav juriidiline kõrgharidus või selle ühesugustel alustel, makstakse samadel alustel ka valla juhile ning omandamine lähiajal. 1. Viimsi Vallavolikogu Kantselei see vormistatakse ettenähtud korras käskkirjaga. (5) Vallavanem võib määrata ametnikule kinnitatud töötasuvahendite (12) Puhkusetoetust makstakse ametnikele kuni ühe kuu ametipalga piires lisatasu tulemusliku töö eest, täiendavate tööülesannete täitmi- 1.1. vallavolikogu kantselei juhataja 1 JA ulatuses seoses põhipuhkusega. se eest ja muid seadusest tulenevaid lisatasusid: 1) lisatasu tulemusliku töö eest määratakse vahetu ülemuse ettepane- § 19. Valla juhtide transpordi- ja sidekulude hüvitamine Kokku 1 kul arenguvestluse põhjal; Ametnikule võib hüvitada: 2) lisatasu määramisel täiendavate tööülesannete täitmise eest tuleb 1) ametiauto kasutamise või isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasu- käskkirjas näidata milliste tööülesannete täitmise eest see on mää- 2. Vallavalitsus tamise kulud (kulude hüvitamise piirmäär kehtestatakse vallavanema ratud. käskkirjaga ning vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas, v.a valla- (6) Ametipalk ja lisatasu tulemusliku töö eest vaadatakse läbi üks 2.1. Vallavalitsuse liikmed2 volikogu kantselei juhataja kulude hüvitamise piirmäär); kord aastas vahetu ülemuse ettepanekul iga-aastase arenguvestluse põhjal. Selle alusel võib järgmisel aastal tõsta ametniku ametipalka 2) mobiiltelefoni kasutamise kulud (kulude hüvitamise piirmäär keh- vallavanem 1 JA testatakse vallavanema käskkirjaga ja vaadatakse üle vähemalt üks või määrata talle lisatasu tulemusliku töö eest, samuti muuta või ära kord aastas, v.a vallavolikogu kantselei juhataja kulude hüvitamise jätta talle varem määratud lisatasu. abivallavanem 3 JA piirmäär). (7) Vallavanem võib määrata ametnikule kinnitatud töötasuvahendite 4. jagu: teiste ametnike töö tasustamine piires preemiaid ja toetusi. vallavalitsuse liige 13 JA § 20. Nõunike töö tasustamine (8) Tulemuspreemiat makstakse eelnevalt püstitatud eesmärkide saa- vutamise eest. Tulemuspreemiat võib maksta ühekordse töötulemuse (1) Nõunike töö tasustamise aluseks on nõunike palgamäärad. või teatud perioodi töötulemuste hindamise alusel. Kokku 43 (2) Nõunike põhigruppi kuuluvad: (9) Preemia ja toetuse maksmisel tuleb käskkirjas näidata maksmise põhjus. 1) vallavanema nõunikud; 2.2. Vallavanema otsealluvuses ametnikud 2) muud nõunikud. (10) Preemiaid või toetusi, mida makstakse kõikidele teenistujatele ühesugustel alustel, makstakse ka vanem- ja nooremametnikule ning § 21. Nõunike ametisse nimetamine ja ametist vabastamine see vormistatakse vallavanema käskkirjaga. sisekontrolör 1 VA (1) Vallavanema nõuniku nimetab ametisse ja vabastab ametist valla- (11) Puhkusetoetust makstakse ametnikele kuni ühe kuu ametipalga vanem. Vallavanema nõunik allub vallavanemale. ulatuses seoses põhipuhkusega. Kokku 1 (2) Muud nõunikud kuuluvad vallakantselei või vallavalitsuse ameti § 27. Vanem- ja nooremametnike transpordi- ja sidekulude hüvita- (struktuuriüksuse) koosseisu. Muu nõuniku nimetab ametisse ja va- mine 2.3. Vallakantselei bastab ametist vallavanem vallasekretäri või ameti juhataja ettepane- Ametnikule võib hüvitada: kul, tulenevalt sellest, kelle alluvusse nõunik kuulub. 1) isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulud (kulude hü- vallasekretär 1 JA § 22. Nõunike töötasu määramine vitamise piirmäär kehtestatakse vallavanema käskkirjaga ning vaa- (1) Nõuniku ametipalga määrab vallavanem. Ametipalga määramine datakse üle vähemalt üks kord aastas, v.a vallavolikogu kantselei õigusnõunik 1 NõA vormistatakse vallavanema käskkirjaga. Samuti vormistatakse valla- ametniku kulude hüvitamise piirmäär); vanema käskkirjaga kõik teised nõuniku töö tasustamist käsitlevad 2) mobiiltelefoni kasutamise kulud (kulude hüvitamise piirmäär keh- jurist 1 VA haldusaktid (lisatasu, preemia, toetus jmt). testatakse vallavanema käskkirjaga ja vaadatakse üle vähemalt üks (2) Ametipalga määramisel lähtutakse ametikohal nõutavast teadmis- kord aastas, v.a vallavolikogu kantselei ametniku kulude hüvitamise te ja oskuste tasemest, tegevuse ulatusest ja vastutuse määrast, mis piirmäär). juhtivreferent 1 VA kajastatakse ametijuhendis. 5. jagu: abiteenistujate ja koosseisuväliste ametnike töö tasustamine (3) Nõuniku ametikoht eeldab üldjuhul kõrgharidust. § 28. Üldsätted referent 1 VA (4) Vallavanem võib määrata ametnikule kinnitatud töötasuvahendite (1) Abiteenistujate ja koosseisuväliste ametnike töö tasustamise alu- piires lisatasu tulemusliku töö eest, täiendavate tööülesannete täitmi- seks on abiteenistujate ja koosseisuväliste ametnike palgamäärad. personalispetsialist 1 VA se eest ja muid seadusest tulenevaid lisatasusid: (2) Abiteenistujad on: 1) lisatasu tulemusliku töö eest määratakse vahetu ülemuse ettepane- 1) koristajad; sekretär 1 NA kul arenguvestluse põhjal; 2) bussijuht. 2) lisatasu määramisel täiendavate tööülesannete täitmise eest tuleb § 29. Töölepingu sõlmimine ja selle lõpetamine arhivaar 1 VA käskkirjas näidata, milliste tööülesannete täitmise eest see on määra- tud. Töölepingu abiteenistujaga ja koosseisuvälise ametnikuga sõlmib ja lõpetab vallavanem. tehnik 1 NA (5) Ametipalk ja lisatasu tulemusliku töö eest vaadatakse läbi üks § 30. Abiteenistuja ja koosseisuvälise ametniku töötasu määramine kord aastas vahetu ülemuse ettepanekul iga-aastase arenguvestluse insener 1 VA põhjal. Selle alusel võib järgmisel aastal tõsta nõuniku ametipalka (1) Vallavanem määrab abiteenistuja ja koosseisuvälise ametniku või määrata talle lisatasu tulemusliku töö eest, samuti muuta või ära ametipalga ning see fikseeritakse töölepingus. Kõik abiteenistuja ja jätta talle varem määratud lisatasu. koosseisuvälise ametniku töö tasustamise tingimuste muudatused ka- vastuvõtusekretär 1 NA jastatakse töölepingu muudatustes. (6) Vallavanem võib määrata nõunikule kinnitatud töötasuvahendite Vallavanema käskkirjaga vormistatakse abiteenistujale ja koossei- piires preemiaid ja toetusi. bussijuht 1 AT suvälisele ametnikule makstavad ühekordsed lisatasud, preemiad ja (7) Tulemuspreemiat makstakse eelnevalt püstitatud eesmärkide saa- toetused. vutamise eest. Tulemuspreemiat võib maksta ühekordse töötulemuse koristaja 1 AT (2) Ametipalga määramisel lähtutakse ametikohal nõutavast teadmis- või teatud perioodi töötulemuste hindamise alusel. te ja oskuste tasemest, töö keerukusest ja vastutuse määrast. (8) Preemia ja toetuse maksmisel tuleb käskkirjas näidata maksmise (3) Ametipalk vaadatakse läbi üks kord aastas abiteenistuja ja koos- koristaja 0,5 ametikohta 0,5 AT põhjus. seisuvälise ametniku vahetu ülemuse ettepanekul. (9) Preemiaid või toetusi, mida makstakse kõikidele teenistujatele (4) Vallavanem võib määrata abiteenistujale ja koosseisuvälisele Kokku 13,5 ühesugustel alustel, makstakse ka nõunikule ning see vormistatakse ametnikule kinnitatud töötasuvahendite piires lisatasu täiendavate ametisse nimetamise õigust omava isiku käskkirjaga. tööülesannete täitmise eest, mis ei kuulu abiteenistuja ja koosseisu- 2.4. Arendusamet (10) Puhkusetoetust makstakse ametnikele kuni ühe kuu ametipalga välise ametniku tööülesannete hulka ja muid seadusest tulenevaid ulatuses seoses põhipuhkusega. lisatasusid. arendusameti juhataja 1 JA § 23. Nõunike transpordi- ja sidekulude hüvitamine (5) Vallavanem võib määrata abiteenistujale ja koosseisuvälisele ametnikule kinnitatud töötasuvahendite piires preemiaid ja toetusi. Ametnikule võib hüvitada: (6) Tulemuspreemiat makstakse eelnevalt püstitatud eesmärkide saa- arendusnõunik 1 NõA 1) isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulud (kulude hü- vutamise eest. Tulemuspreemiat võib maksta ühekordse töötulemuse vitamise piirmäär kehtestatakse vallavanema käskkirjaga ning vaa- või teatud perioodi töötulemuste hindamise alusel. saartespetsialist 1 VA datakse üle vähemalt üks kord aastas, v.a vallavolikogu kantselei (7) Preemia ja toetuse maksmisel tuleb käskkirjas näidata maksmise ametniku kulude hüvitamise piirmäär); põhjus. nooremreferent 0,5 NA 2) mobiiltelefoni kasutamise kulud (kulude hüvitamise piirmäär keh- (8) Preemiaid või toetusi, mida makstakse kõikidele teenistujatele testatakse vallavanema käskkirjaga ja vaadatakse üle vähemalt üks ühesugustel alustel, makstakse ka abiteenistujale ja koosseisuvälisele kord aastas, v.a vallavolikogu kantselei ametniku kulude hüvitamise ametnikule ning see vormistatakse vallavanema käskkirjaga. Kokku 3,5 piirmäär). (9) Puhkusetoetust makstakse abiteenistujale ja koosseisuvälisele § 24. Vanem- ja nooremametnike töö tasustamine ametnikule kuni ühe kuu ametipalga ulatuses seoses põhipuhkusega. 2.5. Rahandusamet Vanem- ja nooremametnike töö tasustamise aluseks on vanem- ja 6. jagu: Viimsi Valla ametiasutuste teenistujate palgamäärade kinni- nooremametnike palgamäärad. tamine rahandusameti juhataja3 1 JA § 25. Vanem- ja nooremametnike ametisse nimetamine ja ametist § 31. Palgaastmestikud vabastamine Viimsi valla ametiasutuste teenistujate palgamäärad 2008. aastal kin- Pearaamatupidaja 1 VA Vanem- ja nooremametniku nimetab ametisse ja vabastab ametist nitatakse vastavalt määruse lisale 2. vallavanem vallasekretäri või ameti juhataja ettepanekul, tulenevalt 3. peatükk: rakendussätted Vanemraamatupidaja 1 VA sellest, kelle alluvusse ametnik kuulub. § 32. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine § 26. Vanem- ja nooremametnike töötasu määramine Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 23.01.2007 määrus nr 4. kassapidaja-raamatupidaja 1 VA (1) Ametniku ametipalga määrab vallavanem. Ametipalga määra- § 33. Määruse jõustumine mine vormistatakse vallavanema käskkirjaga. Samuti vormistatak- (1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Viimsi Raamatupidaja 2 VA se ametisse nimetamise õigust omava isiku käskkirjaga kõik teised Vallavolikogu kantseleis. ametniku töö tasustamist käsitlevad haldusaktid (lisatasu, preemia, toetus jmt). (2) Määruse lisas 2 kinnitatud palgamäärasid rakendada tagasiulatu- Kokku 6 valt alates 1. jaanuarist 2008. (2) Ametipalga määramisel lähtutakse ametikohal nõutavast teadmis- te ja oskuste tasemest ja vastutuse määrast, mis kajastatakse ameti- Aarne Jõgimaa 2.6. Keskkonnaamet juhendis. volikogu esimees JAANUAR 2008

1 Kasutatud lühendid: juht – JA, nõunik – NõA, vanemametnik – VA, § 1. Vallavalitsuse liikmete palgamäärade kinnitamine Ametikoha nimetus Ametikohtade arv Teenistuja põhigrupp1 nooremametnik – NA, abiteenistuja – AT, koosseisuväline teenistuja (1) Määrata vallavanema ametipalgaks 40 000 (nelikümmend tuhat) – KV. krooni ning lisatasu valitsuse liikme täiendavate kohustuste täitmise keskkonnaameti juhataja 1 JA 2 Vallavalitsuse liikmete arv ja struktuur kinnitatakse eraldi Valla- eest 5000 (viis tuhat) krooni kuus. volikogu otsusega. (2) Määrata palgalise vallavalitsuse liikme ametipalgaks 26 000 keskkonnakaitseinspektor 1 VA 3 Vallavalitsuse liige on rahandusameti juhataja, vallavalitsuse liik- (kakskümmend kuus tuhat) ning lisatasu valitsuse liikme täiendavate mena struktuuris eraldi ametikohta ei moodusta. kohustuste täitmise eest 5000 (viis tuhat) krooni kuus. keskkonnaspetsialist-inspektor 1 VA Viimsi Vallavolikogu 22.01.2008 määruse nr 1 § 2. Vallavalitsuse liikmele hüvituse määramine „Viimsi valla ametiasutuste struktuur, teenistujate Vallavalitsuse liikmele, kes ei ole palgaline, makstakse hüvitust 5000 Kokku 3 koosseis ja töö tasustamise kord” (viis tuhat) krooni kuus. § 3. Muude valla ametiasutuste teenistujate palgamäärade kinnita- 2.7. Maa- ja planeerimisamet Lisa 2: Viimsi valla ametiasutuste teenistujate palgamäärad 2008. aastal mine maa- ja planeerimisameti juhataja 1 JA maakorraldaja 1 VA Teenistujate põhigrupid Palgamäär (koefitsient vallavanema palgast)

Nooremspetsialist 1 NA 1. Ametnikud planeeringute koordinaator 1 VA 1.1. Vallavolikogu

Planeerimisspetsialist 1 VA 1.1.1. Vallavolikogu kantselei juhataja 0,4–0,5 Arhitekt 1 VA 1.2. Vallavalitsus 0,6–1 Kokku 6 1.2.1. Juhid 0,4–1 2.8. Ehitusamet 1.2.2. Nõunikud 0,4–0,6 ehitusameti juhataja 1 JA 1.2.3. Vanemametnikud 0,2–0,5 ehitusjärelevalve inspektor 1 VA 1.2.4. Nooremametnikud 0,2–0,4 Arhitekt 1 VA

2. Abiteenistujad 0,1–0,3 ehitusjärelevalve insener 1 VA

3. Koosseisuväline teenistuja 0,1–0,2 Insener 1 VA

Referent 1 VA Vallavolikogu 22. jaanuar 2008 määrus nr 2 nooremspetsialist-ehitisregistripidaja 1 NA „Viimsi valla kaevetööde eeskiri” Kokku 7 Avaldatakse 22.02.08 Viimsi Teatajas. Võimalik tutvuda ka Viimsi valla veebilehel (www.viimsivald.ee) või Viimsi Vallavolikogu kant- seleis, Nelgi tee 1. 2.9. Kommunaal- ja heakorraamet Aarne Jõgimaa volikogu esimees kommunaal- ja heakorraameti juhataja 1 JA NB! Vallavolikogu õigusaktides nimetatud lisadega on võimalik tut- vuda Viimsi valla veebilehel (www.viimsivald.ee) või Viimsi Valla- Teedeinsener 1 VA volikogu kantseleis, Nelgi tee 1.

Heakorraspetsialist 1 VA

Trassiinsener 1 VA

Kokku 4

2.10. Sotsiaal- ja tervishoiuamet sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja 1 JA sotsiaaltöö spetsialist 1 VA

Lastekaitsespetsialist 1 VA vallaarst 0,5 ametikohta 0,5 VA

Kokku 3,5

2.11. Noorsoo- ja haridusamet noorsoo- ja haridusameti juhataja 1 JA noorsoo- ja haridustöö koordinaator 1 VA

Kokku 2

2.12. Kultuuri- ja spordiamet kultuuri- ja spordiameti juhataja 1 JA kultuuritöö koordinaator 1 VA sporditöö koordinaator 1 VA

Kokku 3 25. jaanuar 2008  Hüvasti Sardiinia! Tere Malta!

Lõpuks jõudsin omadega vihmapiisad ning rahe vastu on kaks riikliku keelt: malta ja Maltale – läbi suurte seiklus- puid peksavad. inglise keel. te ja jamamiste. Peaks mainima, et see oli Kõige hullem on see, et põ- tõeline poissmehekorter: kõik himõtteliselt elavad nad ühes oli laiali ning sassis. Neil oli suures külas, kus kõik teavad Plaani järgi oleks mu reis pi- veel koer, uhh..., kes tegi kõik kõike ning kui midagi halba danud selline välja nägema: oma hädad tuppa. See oli väga või head teed, siis järgmisel Cagliarist Pisasse 9st kuni 10ni ebameeldiv. Nad ei viigi oma päeval teavad sellest kõik Elu ning Pisast Maltale 14.30st koera õue, sest kardavad, et siin on 24 h üks suur holiday, kuni 16.30ni. kutsu saab külma, kujutate pil- sest päike särab alati taevas Minul õnnestus see lihtne ti! ning helesinine Vahemeri, mis reis nii teha... Hommikul kell Aga vähemalt mind koheldi luksusjahtide vahelt sillerdab, 7 olin ilusti Cagliari lennu- selles suures segasummasu- lihtsalt kutsub ujuma. Inimesed jaamas. Kell 9.30 selgus, et vilas nagu printsessi: kokati naeratavad ning nende päevitu- Cagliari lennujaam on suletud, ja näidati ümbrust ning küla nud nägudest lausa särab elu- kuna udu tõttu on võimatu õhku vaatamisväärsusi. Õnneks oli rõõm vastu. tõusta või maanduda. Olin ik- külalistetuba, kus ma elasin, Ana 53aastane onu on kõi- kagi positiivne ja lootsin, et korras. Lõpuks organiseeris ge vingem omaealistest (peale küll udu hajub ja kõik saab korteriperemees 12. jaanuaril minu isa), keda tean: nooruslik, korda. Kell 10 teatati meile, et oma sõbra käest auto ning tõi positiivne, muudatustele vastu- Cagliari-Pisa lend läheb Alg- mind ilusasti lennujaama. Jah, võtlik ja elurõõmus. Ta ümber herost (see on teine lennujaam muidugi oleksin võinud minna on rohkem noori inimesi kui Sardiinia teises otsas). ka hotelli, kuid mis on elu ilma vanu, sest kõik lihtsalt fänna- Lennujaam organiseeris rei- seiklusteta. vad teda. sijatele kolm bussi ning sõit Maltale jõudsin 12. jaanua- Onul on keset linna suur algaski. Algherosse sõitsime ril kell kuus õhtul. Mulle tuli roheline aed, kus on üle 300 kolm tundi. Seal pidi meid oo- vastu Ana (malta sõbranna, mandariini-, apelsini- ning sid- Malta tama Pisa lennuk. Aga kuna kellega ma Guadeloupel tutvu- runipuu. Aias elavad kanad ja itaalased on nii sahmerdised ja sin). Ta korraldas minu tuleku üks kalkun ning paabulinnud, neil oli arusaamatus lennujaa- puhul õhtusöögi, kus kohtusin kes oma kirevaid sulgi aeg- made vahel, siis selleks ajaks, ta sõpradega ning veendusin ajalt laiali laotavad. kui meie sinna jõudsime, oli esimesest hetkest, et Maltal on Söögist armastavad maltala- lennuk juba ära lennanud. Tüh- sõbralikud ja viisakad inime- sed kõige rohkem pastat ja me- jalt, ilma meieta. Kujutate ise sed. remolluskeid. ette, mis siis toimuma hakkas. Lausa imeline oli rääkida Maltal on katoliiklikud koo- Mahajäänud reisijate hulgas oli inglise keeles ning saada aru lid ning väga kõrgel tasemel temperamentseid itaalia ärime- iga kui viimasest sõnast. Mee- haridus. Absoluutselt kõikides hi, kellel olid kohtumised kok- nus, et kui käisin 5. klassis, siis koolides kantakse vormi ning ku lepitud ning igaühel oma olin nii kade oma sõbranna- õppekeel on inglise keel. plaanid. de peale, kes ingliskeelsetest Pilviste ilmadega on linn Mina olin muidugi positiiv- laulusõnadest aru said. Toona tühi, sest nende jaoks ilma päi- ne ja naersin selle olukorra pea- imestasin kogu aeg, miks kõik keseta pole päeva olemas. Mal- le ning paljud inimesed otsisid laulud lastest räägivad, aga talased on kõige partiootlikum minuga kontakti või lihtsalt tu- alles hiljem sain teda, et baby rahvas, keda ma tean, ning nad lid ja rääkisid juttu. Sain uusi ei täheneda ainult last (tõeline on väga uhked oma maa üle. tutvusi ja nüüd on jälle uusi naerukoht). Mu inglise keel oli Kuid mida rohkem reisin, kohti, kuhu reisima minna. kohutav. Uskumatu, et kogu seda selgemaks saab asjaolu, Lõpuks, kaks tundi hiljem see reisimine ning noortevahe- et kõik see melu ja seiklus pole tuli uus lennuk ning saime tused on mu inglise keele lausa täiuslik ilma lähedaste inimes- ilusasti Pisasse. Olin muidugi suurepärasele tasemele viinud. teta Eestist. Aina vähem on täiesti kindel, et lennukompanii Tervitaks siinkohal ka Jolli, kes asju, mis panevad imestama, korvab uued piletid ning saan on kõige vahvam inglise keele ning kõik hakkab kuidagi kor- hotelli, kus peatuda, sest olin õpetaja. She never gives up! duma. ammu juba oma Malta lennust Sardiinias hakkasin küll Olen palju reisinud, alates maha jäänud. Pisasse jõudsin mõistma ja rääkima itaalia 16. eluaastast (praegu olen 22). just siis, kui oleksin pidanud keelt, kuid see kõik pole ikkagi Kõik need noortevahetused on juba Maltal maanduma. see, kui keelt sada protsenti ei mind viinud mõttele, et vähem Pisasse jõudes selgus tõsiasi, valda. kui saja aasta pärast pole meil Carmen (paremal) koos Anaga et järgmine lend Maltale on 12. Malta on imeline väike saa- enam midagi järel erinevatest jaanuaril ehk kahe päeva pärast reke – palun minge ja vaadake kultuuridest, sest kõik samas- ning Ryanair ei vastuta ühend- kaardilt, kus see asub. Te ei leia tub ning aina vähem on kultuu- lendude eest. Nii ma maksin 75 seda üles, sest mõtlete, et kaart rilisi erinevusi maade vahel. eurot oma pileti ümbervaheta- on selle koha pealt must või on Traditsoonid, kombed, eti- mise eest ja pidin leidma enda- laps pastakaga sinna peale täpi kett, riietus, keeled ning isegi le öömaja. teinud. Aga ei, see ongi Malta mõtlemine rahvuste vahel lä- Siis jooksis mul kõik kokku: – 14 km lai ja 27 km pikk. heb iga päevaga aina sarna- ma ei olnud hommikust saadik Igal poole teede ääres on uh- semaks. Ühel päeval olemegi söönud ning olin seigelnud ked viidad linnadele – Sliema 1 märkamatult muutunud kõik üheksa tundi järjest. Ma ei nut- km, Rabat 2 km jne. Sisuliselt üheks suureks Lihtsalt Maa- nud, kuid pisarad lihtsalt voola- on iga kilomeetri järel uus linn. ilmaks, kus räägitakse inglise sid. Ma ei olnud nõus maksma Minu jaoks on Malta lihtsalt keelt ning kõigil on ühed ja hotellitoa eest 200 eurot. üks suur linn ja natuke ilusat samad pühad ja festivalid. Üks Mul polnud füüsiliselt või- rohelust sinna kõrvale. raha meil juba on ning mis seal malik Pisasse minna, et otsida See maa on suurepärane ikka, ka ciao- ja welcome-rah- odavaid hostele, sest mu rei- koht elamiseks: siin ei eksis- vas. sikotid olid liiga rasked. Olin teeri kuritegevust ning riik on Kuid seni, kuni on veel, mida siiski kolm kuud elanud teises kõrgel majaduslikul tasemel. avastada ning mille üle imesta- riigis. Nii ei jäänudki muud Kerjuseid pole ning põhimõtte- da, siis inimesed, minge reisige üle, kui rääkisin oma kurva liselt on kõik jõukad. ja nautige elu. Asjad pole maa- loo ühele lennujaama töötajale Maltalased on kõik nii pee- ilmas kõige tähtsamad. Ma lu- ning palusin, et ta mind enda nikesed ja väikesed, kuid pole ban teile, et LCD-telekas ei too juurde võtaks. Lõpuks oli ta imestada, sest nad peavad kõik teieni seda discovery’t, mida on nõus mind aitama. Nii elasingi ennast sõbralikult ära mahuta- oma silmaga võimalik näha. kaks päeva ühe võõra mees- ma 316 ruutkilomeetrile. Nii Alati teie ellu põnevust soo- terahva pool ja ootasin oma armas, neid elab terve saare vides lendu. Lugesin raamatut ning peale sama palju kui meid Tal- vaatasin aknast, kuidas kurjad linnas, 400 000 inimest. Maltal Carmen Siggiewi kirik Maltal 10 25. jaanuar 2008

Teisipäeval, 5. veebruaril Viimsi valla sünnid seisuga 15.01.2008 Viimsi valla kultuurikalender Laidoneri mõisa mäel vastlapäeva liulaskmine 25. jaan – 15. veebruar 2008 Viimsi valla koolidele ja asutustele 12.00 I–II klassi teatevõistlus 13.00 III–IV klassi teate- kuni 31. jaan 1.–16. veebr Vastlasõit ja vastlakuklid võistlus Tere tulemast! Alari Kivisaare fotonäitus Raamatunäitus „Käsitööd Prangli rahvamajas 14.00 V–VI klassi teatevõistlus „Mereäärne Viimsi” ja meisterdamist talveõh- 15.00 VII–VIII klassi teate-  Kajalin ja Martin Lutsul Roosil sündis 26. det- tuteks” võistlus sündis 8. detsembril Avatud: N, R, L 12–17 7. veebr kell 16 16.00 IX–XII klassi ja täis- sembril poeg Tristan poeg Karl Martin. Viimsi koduloomuuseumis Viimsi raamatukogus Filmiõhtu: lastefilm kasvanute teatevõistlus Torm. Auhind kõige originaalsema  Sigrid Vestmannil ja (suurel ekraanil)  Angela ja Tõnu Stein- 2. veebr kell 11 omavalmistatud liulaskmis- Leho Harjol sündis kuni 31. jaan kell 18 bergil sündis 27. det- Viimsi kultuuriloo seltsi vahendiga meeskonnale! 13. detsembril tütar Raamatunäitus „Lugejate Võitjameeskondadele vast- sembril poeg Rainer. Filmiõhtu: noortefilm Hedvig Marie. lemmikud 2007” kodulooringi XIX kokku- lakuklid, kuum tee kõigile. (suurel ekraanil)  Ülve Tammiksaarel ja saamine Lume puudumisel üritus ei  Saale ja Marek Niidil Viimsi raamatukogus Marek Luigel sündis Teema: „Viimsi paikkonna Randvere noortekeskuses toimu. sündis 19. detsembril kultuurilugu läbi koduloolase 27. detsembril tütar 25. jaan kell 20 poeg Margus. pilgu”, Sulev Roosmaa 10. veebr kell 13 Kui sa oled langenud hoole- Meribel. Viimsilaste tervisetund tuse, halva kohtlemise, füü-  Triin ja Janek Haual Viimsi koduloomuuseumis Armulauaga jumalatee-  Kairi ja Kalvar Kasel „Kogu perega ujuma” silise, vaimse või seksuaalse sündis 20. detsembril nistus sündis 28. detsembril Eelreg: Tiia Tamm, tel vägivalla ohvriks, on sul abi tütar Marie. poeg Kaspar. 609 0980, [email protected] 2. veebr kell 10 Vaimulik Jaan Tammsalu saamiseks võimalus pöördu-  Anneli Leinperel ja Viimsilaste tervisetund Viimsi spaa ujulas kell 14.30 da Harju ohvriabikeskusesse: Paavo Viilupil sündis  Raili-Jaanika Rhedel ja suuskadel Leerikursuse algus Noorte 9, Maardu 21. detsembril tütar Rino Toomingal sündis Väljasõit Kõrvemaale Viimsi Vaimulik Jaan Tammsalu tel 600 6204 Mona. 1. jaanuaril tütar Mia- 25. jaan kell 13 e-post haigla juurest Registreerimine tel 5648 1700 Ly. Positiivne mõtlemine ja [email protected]  Ragne ja Kaupo Olel Info ja meistrivõistlus- või [email protected] vaimne tasakaal Vastuvõtuajad on E, K ja R sündis 25. detsembril  Marge ja Ahti Kaskpei- tele reg: Tiia Tamm, EELK Viimsi Püha Jaakobi Valli Lember – Bogatkina näi- kl 9–12 ning 13–16. poeg Ron Tristan. til sündis 5. jaanuaril 609 0980, 5196 5243 või kirikus tuse avamine [email protected] Otsime lahendusi koos!  Triin Oppil ja Ranno tütar Matilda. Viimsi muusikakooli õpi- 10. veebr kell 14.30 laste kontsert 3. veebr kell 13 Jumalateenistus Koosviibimine Armulauaga jumalatee- Viimsi päevakeskuses nistus Õpetaja Aare Kimmel SÜNNIPÄEVAD Vaimulik Jaan Tammsalu EELK Randvere Peetri kirikus 27. jaan kell 13 EELK Viimsi Püha Jaakobi Palju õnne! Armulauaga jumalatee- kirikus 11.–15. veebr nistus Stiilinädal Vaimulik Jaan Tammsalu 3. veebr kell 14.30 Püünsi põhikoolis EELK Viimsi Püha Jaakobi Jumalateenistus Alfred Koppel 96 Maryia Zakotey 75 Elsa Roosmets 65 kirikus Õpetaja Aare Kimmel 11.–15. veebr 2.02 24.02 04.02 EELK Randvere Peetri kirikus Sõbrapostkast 27. jaan kell 14.30 Tule tee sõbrale kaart ja posti- Marju Kuul 90 Vaike Aas 75 Kaarel Märtin Jumalateenistus 65 3. veebr kell 16 ta oma sõbrakiri! 24.02 25.02 07.02 Õpetaja Aare Kimmel Armulauaga jumalatee- Viimsi noortekeskuses EELK Randvere Peetri kirikus nistus Hella Kallak 85 Silvi Sepp 70 04.02 02.02 Tiiu Harvo 65 Vaimulik Jaan Tammsalu 11.–29. veebr 08.02 28. jaan – 3. veebr Rohuneeme kabelis Raamatunäitus „Eesti Raamatunäitus „Eno Raud Ella Säinas 85 Saida Tõnts 70 Vabariik 90. Eesti ajaloo ja A. H. Tammsaare” 20.02 14.02 Lia Külmallik 65 4.–29. veebr raamatud” 11.02 Viimsi keskkooli raamatukogus Õpilaste käsitöö- ja kuns- Prangli raamatukogus tinäitus Arno Vahter 80 Jaan Asi 70 12.02 15.02 Enno Mägi 29. jaan kell 18 Prangli rahvamajas 65 12. veebr kell 12–16 Loeng esi- ja keskaja 14.02 Eakate päev Lembit Rohilaid 80 Reet Ots 70 kultuuriloost 5. veebr kell 12 Loeng: stressi maandamine 13.02 15.02 IV loeng: romaanika Vastlapäev: liulaskmine, Ilma Koort 65 Koosviibimine. Kontsert 16.02 Lektor Anu Allikvee vastlakuklid ja muusika Anita-Agadja Nurme Heino Aas Viimsi päevakeskuse saalis 80 70 Viimsi koduloomuuseumis J. Laidoneri mõisapargi mäel 20.02 16.02 Korraldab Viimsi vallavalitsus Peeter Raud 65 14. veebr 17.02 ja Viimsi huvikeskus Õie Randväli 80 Helje Krigolson 70 31. jaan kell 16 Sõbrapäeva tähistamine Filmiõhtu: lastefilm 27.02 17.02 5. veebr kell 13.30 Püünsi põhikoolis Katrin Gorelov 65 (suurel ekraanil) Vastlapäev Randveres Helga Pork 75 Jako Tunnel 70 18.02 kell 18 Randvere päevakeskuses 14. veebr kell 16 06.02 18.02 Filmiõhtu: noortefilm Filmiõhtu: lastefilm Liia Nurmik 65 (suurel ekraanil) 5. veebr (suurel ekraanil) Jaan Havist 75 Mati Laansalu 70 24.02 Randvere noortekeskuses Vastlapäeva tähistamine kell 18 09.02 20.02 Püünsi põhikoolis Filmiõhtu: noortefilm Anne Peterson 65 Eha Tamm Anne-Mai Melder 5. veebr (suurel ekraanil) 75 70 26.02 Randvere noortekeskuses 09.02 20.02

Evi Ehala 75 Urve Reinaste 70 Mare Raimla 65 16.02 24.02 27.02

Info: Marje Plaan, Viimsi valla kultuuritöö koordinaator, tel 606 6866, e-post [email protected] 25. jaanuar 2008 11 Hirm silma laserravi ees on loomulik

Hirm küsida valesid küsimu- roperatsioone ametikaalutlus- ringu, mis sisaldab ka silmade ri minuti jooksul kinnitub see Laserprotseduur ise kestab kontaktläätsed. Öised katted ja si, hirm laserravi pikaajalise tel. Läätsekandja jaoks kõr- läbivaatust ja konsultatsiooni, tagasi sarvkestale. Juba mõne vaid mõne minuti, laseri toi- valguse eest kaitsvad päikese- toime ees, hirm maksta lii- valdab laserkirurgia läätsede et määrata patsiendile täpne tunni jooksul hakkab sarvkesta meaeg silma kestab mõned se- prillid ning kõik vajalikud ra- puhastamisele, äravõtmisele ja ravi. kundid. Ettevalmistus operat- ga vähe või liiga palju, hirm pinnaepiteel kasvama üle lapi vimid ja hooldused kuuluvad tagasipanekule kuluva aja ja Esmasel uuringul ja ravi- lõigatud servade, et see lõpli- siooniks tehakse praksises ope- valida vale kirurg, hirm teha KSA Silmakliiniku kompleks- pingutuse. Lisaks kaovad läät- eelsel hindamisel valmistuge kult omale kohale kinnitada. ratsiooni päeval (näiteks kont- midagi, mida pärast kahet- sede hooldamise ja uuendami- silmade põhjalikuks uuringuks Lasik-operatsioon on kõige so- rollitakse veelkord silmi jne) ja se ravi hulka. sete. se kulud. Protseduuri tehakse (uuring kestab ligi 1,5 tundi), see toimub ligi 30 minutit enne bilikum, et turvaliselt loobuda Lasik-protseduuri ka kosmeetilistel ja esteetilistel mis sisaldab ka silmi lühi- oma –1…–8 dioptrilistest kon- operatsiooni. Protseduur ise on „Teadmine hajutab hirmu!” põhjustel. keseks ajaks tuimestavate ja taktläätsedest või prillidest. valutu ja sellest ei ole kuidagi õnnestumise määr Enamik inimesi valiks võima- Piisavaks põhjuseks on ka pupille laiendavate tilkade ka- KSA Silmakeskusese kin- võimalik jääda pimedaks. lihtsalt väljavaade juhtida autot Statistikas saavutavad üle 99% luse näha kaugele selgelt ilma sutamist. Tilkade toime kestab nisidee on ohutus. Me seisame Lasik-protseduuri järgne pa- ilma prillide või kontaktläät- Lasik-protseduuri läbinud pat- prille või kontaktläätsi kasuta- vaid paar tundi. uute kirurgiliste tehnikate ja ranemine ei ole pikk. Patsient sedeta või hommikul ärgata ja saab tavapäraste tööülesannete mata. Lasik on sarvkesta ambula- tehnoloogiate esirinnas. Praegu sientidest seaduslikult nõutava näha prille ette või kontaktläät- ja meelelahutustegevustega jät- toorse kirurgia vorm, milles ki- kasutab KSA Silmakeskus la- nägemisstandardi, millega võib Mis põhjustab si silma panemata. Patsient on rurg kasutab spetsiaalset ja täp- kata juba paari päeva jooksul seroperatsioonidel VI põlvkon- autot juhtida ilma prillideta. nägemisprobleeme? ainus inimene, kes saab otsus- set lapitegemise seadet nimega pärast ravi. Lisaks sellele para- na tehnoloogiat, mis on Eestis tada, kas silmade laserkirurgia mikrokeratoom, et lõigata õhu- neb nägemine praktiliselt kohe Täiusliku nägemise korral sise- pakutavatest parim! Lasik-ravi hind kasu ületab sellega seotud ris- ke sarvkestakoe lapp. Sarvkes- (nn üllatusmoment) ja mõlemat neb valgus silma läbi sarvkesta Lisaks kasutab KSA Silma- kid. Igal aastal ravitakse maail- ta lapp tõstetakse üles ja pööra- silma saab ravida ühel ja samal Lasik-protseduur maksab KSA ja fookustatakse ühte punkti keskus oma laseroperatsiooni- mas üle miljoni inimese. takse tagasi, säilitades kogu aeg päeval. Silmakliinikus 13 000 krooni/ võrkkestal. Refraktsiooniviga del täiesti uut meetodit, mida tähendab, et valguskiired mur- Igale inimesele õige ühenduse sarvkestaga. Seejärel Ravijärgne hooldus silm. Hind sisaldab kogu ope- kasutab kirurg kaasaegset eksi- kutsutakse Gentle Touch. Tänu duvad nii, et nendest ei moo- protseduur ratsioonieelset ja -järgset tege- meerlaserit, millega eemaldab Gentle Touchi meetodile on Orienteeruvalt nädala jooksul dustu võrkkestal konkreetset vust ja ravi. Anname teile nõu lahtiselt sarvkesta osalt eelne- silmade protseduurist taastu- fookust. Selle põhjuseks on Enamik refraktsioonivigasid on pärast ravi kasutatakse parane- valt kindlaks määratud koguse mise kiirus suurem. Ligi 95% mise soodustamiseks ja ajutise sobivuse kohta operatsiooniks, tavaliselt silma pikkuse või ku- laserprotseduuridega kergesti sarvkesta kudet. Eemaldatava klientidel ei ole juba kolm ebamugavustunde vähendami- vastame kõigile küsimustele juga seotud probleem. ravitavad, kuigi raviviisi valik sõltub mitmest individuaalsest koe kogus arvutatakse operat- tundi pärast protseduuri lõppu seks ravimitega silmatilkasid. võimalike tulemuste osas ja Laserprotseduuri tegurist. Kõige parem vanus la- sioonieelselt määratud silma märgata, et nende silmi on ra- Lisaks sellele peavad patsien- peame teiega nõu teiste sobiva- vitud. Suurim eelis, mida pat- võimalik kasu serprotseduurile tulemiseks on valguse murdmise võime alu- did esimese nädala jooksul te laser- ja mittelaserravi või- vahemikus 20–40 aastat. Kuna sel. Tavaliselt on see kooskõlas siendid GT puhul välja toovad, öösiti kandma silmakatet, et maluste üle. Väiksem sõltuvus korrigeeri- iga inimese silmad ja nõudmi- teie viimasel prilli- või kon- on veelgi väiksem ebamugavus kaitsta silmi tahtmatu hõõru- vatest läätsedest pakub aktiivse sed on ainulaadsed, teeb KSA taktläätsede retseptil olevate protseduuri ajal ning täppvere- mise eest magamise ajal. Vahel Vaata ka www.ksa.ee või elustiiliga inimestele rohkem Silmakeskus patsiendile enne arvudega. Seejärel pannakse valumite puudumine silmaval- pannakse lisakaitseks esime- registreeru protseduuridele te- vabadust. Sageli tehakse lase- protseduuri väga põhjaliku uu- sarvkesta lapp tagasi ja paa- getel laseroperatsiooni järel. seks päevaks silma ka pehmed lefonil 609 1888.

Hiina restoran China Red tähistab rotiaasta algust

Hiina kalendri järgi saabub uus aasta seekord 7. veebruaril. nevad ja armastavad Hiina Tegemist on rotiaastaga. Rotiga ei seostu inimestel just kõi- kööki, aga nüüd üritame teile ge meeldivamad emotsioonid ja ka astroloogid on rotiaas- tutvustada ka hiinlaste kom- tast kirjutanud juba igasuguseid ähvardavaid lugusid – kes beid ja uskumusi. Hiinlased on mainib salakavalust, egoismi, intriige, kes ennustab katast- muide äärmiselt ebausklikud: roofe. Hiinlaste seas aga on rott au sees ja rotimärgis sündi- igal kaunistusel, värvil, söögil, tegevusel on oma tähendus. nud inimesi peetakse julgeteks ning ettevõtlikeks. Näiteks uut aastat oleks hea vastu võtta punasesse riietatult Hiinlase jaoks on tegemist Seetõttu tahame meiegi oma – punane värv peletab eemale aasta tähtsaimate pidustuste- Hiina restoranis tähistada seda halva õnne. Kogu China Redi kollektiiv ga. Pühad kestavad alates uue sündmust väärikalt ja koos soovib teile head uut aastat ehk aasta saabumisest 15 päeva. Viimsi elanikega. Paljud tun- Xīn-nián kuài-lè!

Leppneeme elanike küsitluse tulemused

11. jaanuari Viimsi Teatajas ilmunud artiklis „Leppneeme elanike küsitluse tulemused” graafikute allkirjad läksid kujundamise käigus va- hetusse. Õigete tulemustega saate tutvuda Leppneeme külaseltsi kodu- lehel www.hot.ee/leppneemeselts. Rubriigi „Dokumendid” alt.

VT

Viimsi teede talvine hooldus. Tel 502 6267 (24 h), e-post [email protected] 12 25. jaanuar 2008

Martin Reimi sportlase visiitkaart (sündinud 14. mail 1971) 1977 alustas sporditegemist Andres Lutsari juudoklubis. Martin Reim avas 1978 ühines jalgpallitreeningutega treener Roman Ubakivi juures. 1980 võitis Lõvide meeskonna valikkatsed ja sai esimeseks kap- teniks. Kuulsa noortemeeskonna Tallinna Lõvid kasvandik 1978–1989. Viimsis jalgpallikooli Tuli Lõvidega 3 korda Eesti noortemeistriks (C-, B- ja A-klassis), 4 korda Eesti karikavõitjaks, 3 korda noortemängude võitjaks ja 2 korda Helsingi rahvusvahelise karikaturniiri võitjaks kahes vane- mas B-klassis (1997) ja A-klassis (1998). Lõvid pidasid kokku 26 rahvusvahelist kohtumist Soome, Rootsi, Ungari, Taani, USA, SDV, SLV, Mehhiko, Taivani, Prantsusmaa, Brasiilia jt välisriigi meeskondadega, millest võitsid 24 väravate vahega 108 : 12. Paljude Eesti noorte tippturniiride parim mängija või väravakütt. Eesti rekordiomanik kõrgema kooli palliga žongleerimises: 200 ringi (ühes ringis on 12 kehapuudet); esinenud mitmel avalikul üritusel. 1990 Eesti meistrivõistluste parim väravakütt: 18 mängu ja 18 väravat. Profijalgpallur ja rahvuskoondise liige alates selle moodustami- sest 1992. EM-valikmängude Eesti koondise esimese värava autor võõrsil: Salernos. 1995 kohtumises Itaalia-Eesti tulemusega 4 : 1. EM-valikmängude Eesti koondise esimese värava autor kodus: Tallinnas. 1995 kohtumises Eesti-Sloveenia tulemusega 1 : 3. Eesti rahvuskoondise ainus väravakütt ühe peatreeneri, Roman Uba- kivi valitsemisajal (1994–1995), lõi ainsa mängijana 5 väravat. Esimese mängijana jõudis Eesti kõrgliigas 100 mänguni (FC Flo- ra, 1996). Kolmel korral omandas spordiajakirjanike karika aasta ilusaima värava eest koondise mängudes 1995, 1997 ja 1999. Eesti parim jalgpallur 1995. Eesti koondise parim poolkaitsja 1999, 2000 ja 2002. Eesti koondise parim kaitsja 1998. Eesti mängijate kõigi aegade parim keskmine mänguhinne – 7,50 (EM-valikmängude eest 1998–1999). Taasiseseisvunud Eesti esimene profijalgpallur, kes on omanda- nud tehnilise kõrghariduse tippspordi kõrvalt. Lõpetas Tallinna tehnikaülikooli keemiateaduskonna materjalide tehnoloogia erialal 2000. Seisuga 1. jaanuar 2008 on Eesti koondis pidanud kokku 202 rah- vusvahelist kohtumist, millest Martin Reim osales 156, tõustes sakslase Lothar Matthäusi (150 mängu) ees Euroopa rekordinter- natsionaaliks. Rahvuskoondise kapten aastatel 1998–2007, kokku ligi 100 mängus. Osa võtnud neljast MM- ja kolmest EM-valikturniirist. 15 aasta jooksul on Eesti rahvuskoondise eest löönud 14 väravat, mis on ründajate Andres Operi ja Indrek Zelinski järel kolmas tulemus. Eurosarjades on oma klubi FC Flora eest pidanud 23 mängu. Seisuga 1. jaanuar 2008 on Eesti meistriliigas FC Flora eest pida- Jalgpallur Martin Reim avas nusõnad valla juhtkonnale olid See ainulaadne trikitamise os- on võimalus lennata oi kui kõr- nud 362 mängu, mis on praegu narvalase Maksim Gruznovi (363) Viimsis omanimelise jalg- siirad ja teenisid tormilise ap- kus on omandatud juba varaja- gele ja kaugele, kõik on mõis- järel teine tulemus Eestis. pallikooli. Kooli avamispidu lausi. ses lapsepõlves kuulsas Lõvide tagi enda teha ja omaenese kä- Martin Reim ja Marko Kristal on tänini ainsad seitsmekordsed langes kokku jõuludega ja Peol said kõik poiste vanu- jalgpallikoolis. Igatahes lõppes tes. Jalgpallikool püüab selleks Eesti meistrid. toimus 20. detsembril Viim- segrupid proovida oma palli- kooli avapidu kümnekilogram- anda oma parima. Treenerite Martin Reim ja Marko Kristal on Eesti koondist kõrvuti esinda- si spordihallis. Avaürituse valdamise osavust, isad vikto- mise tordi nahkapistmisega. valikus ei tohiks olla kahtlust. nud 114 mängus, mis on teine tulemus maailmas. Eespool on Sau- sissejuhatavas kõnes rääkis riiniküsimustega jalgpallitar- Alates uuest aastast tegutseb Juba kahekümneaastasena Ees- kust ja vaid emadele tehti erand koolis viie sünniaastaga tree- di Araabia paar. Martin Reim, et püüab oma ti kõrgliiga profileiba maitsnud mängida jalgpalli ülisuure pal- ningrühma: Viimsi spordihallis ülikogenud Martin Reim ja Martin Reim on suurima staažiga (1992–2007) Eesti rahvuskoon- kooli kaudu tuua võimalikult liga. See oli tõeliselt põnev ja 1994.–95., 1996.–98., 1999., dise mängija ja alates 2002. aastast selle vanim liige. palju Viimsi lapsi spordi juur- kümneaastase treenerikogemu- haarav vaatemäng ning näitas, 2000. ja 2001. aastal ning li- sega Ivo Lehtmets on Euroo- Stabiilne mängumees: 5 aasta jooksul pole kordagi rahvuskoondi- de, sest jalgpall on juba põn- et Viimsis võiks lisaks laste saks veel 2001.–2003. aastal pa kõrgeima PRO-litsentsiga sest välja jäänud kehva mänguvormi tõttu. nieas lihtsaim ja kättesaada- jalgpallile ja Millstrandi nais- sündinud laste ettevalmistuse treenerid, Olev Reim tunnistati vaim viis alustada sportlikku te meistervõrkpalluritele olla grupid Pargi ja Päikeseratta 2002 üllitas kaheosalise õppevideokasseti „Martin Reimi jalgpal- 2002. aasta Eesti parimaks las- tegevust. ka naiste jalgpall, mis ei oleks lasteaedades, kõik kokku ligi likool”. tetreeneriks. sugugi kehvem Eesti naisvõist- 130 noore vutihuvilisega (nen- Aga üks mure jääb ikka Valiti Eesti jalgpalliliidu ja spordiajakirjanike poolt üheteistküm- Jalgpallikooli loomise idee sai kondade keskmisest tasemest. de seas neli tütarlast). ne parima mängija hulka: 1995 oli esimesel kohal, 1998–2002 kimbutama, mis kõikidel sa- alguse valla juhtkonna soovist Nii et kallid ja kaunid emmed, Kooli eesmärk saab olla kolmandal kohal. ehitada oma valla lastele Viim- mõelge hästi järele ja siis pöör- ainult üks: anda igale lapse- malaadsetel ettevõtmistel on Ajavahemikus 1992–2002 ning aastatel 2004 ja 2007 arvati rah- si esimene kunstmuruväljak. duge Martin Reimi poole, ehk le võimalus tegeleda temale sarnane: ootame sponsortoe- vuskoondise sümboolsesse koosseisu. Ja nüüd on mõlemad tehtud: annab midagi ära teha. meelelahutust pakkuva alaga, tusi nii oma laste vanematele kuuluvate äriühingutelt kui ka 2007 novembris avas Viimsis omanimelise jalgpallikooli, millega kool juba tegutseb ja uhke vä- Peole pani punkti peopere- perspektiivikamatele aga sil- vallas asuvatelt ettevõtetelt. soovib anda oma panuse nii üldisele laste spordiharrastuse kasvu- livalgustusega treeningbaas mees ise, kes näitas oma žong- lutada teed Eesti suurklubi FC le kui ka uute andekate „lõvide” sünnile. Laidoneri pargis ootab kevade leerimiskunsti saladusi kõige Flora kaudu suurde jalgpalli. Laste spordilembuse ja selle saabumist. FC Flora ja Ees- lihtsamast kõksimisest meistri- Viieteistkümneaastaseks saa- kaudu tervise garantii on ju 2008 paneb Martin Reim oma jalgpallurikarjäärile punkti ning ti rahvuskoondise kauaaegse ringi trikkideni välja, hoides ise nud andekas poiss või tüdruk meie ühine mure. pühendub oma jalgpallikooli juhtimisele ja laste treenimisele. kapteni Martin Reimi ja peost samal ajal mikrit ja liikus ringi võidakse lepingu kohaselt üle Jalgpallikooli telefon: VT osavõtnud lastevanemate tä- oma tegevust kommenteerides. anda FC Florale, kelle kaudu 5622 2144, Martin Reim. 25. jaanuar 2008 13 Pargi lasteaia lapsed osalesid Martin Reim avas spordiklubi Fortis väikelaste Sport jõuluvõistlusel Viimsis jalgpallikooli Harjumaa spordiliit on gejõustikuklubis Eha treeniv oma maakondlike võist- Kätlin Käo kaks kolmandat Juba kolmandat aastat kor- luste karusselli uuel aastal kohta: 60 m jooksus ajaga raldab spordiklubi Fortis kol- taas käima lükanud ning 9.29 ja kaugushüppes tule- esimese ürituse tulemusi musega 4.27. Sama vanu- mapäeviti Viimsi Pargi laste- saab protokolli põhjal hu- seklassi noormeestest võitis aias mudilastele kergejõusti- vilisteni tuua. Urmo Andressoo (SKAu- kutreeninguid. dentes) 5 kg kuulitõuke tu- 11. jaanuaril peeti Tallin- lemusega 14.24. B-klassis Detsembri keskel said väike- na spordihallis Harjumaa (s 1993 ja hiljem) oli meie sed spordilapsed oma võimeid meistrivõistlused sisekerge- tütarlastest tublim Grete proovile panna klubi väikelaste jõustikus. Auhinnatud tule- Jürgenson (KJK Eha), kes museni jõudis Viimsi vallast 800 m jooksus saavutas aja- II jõuluvõistlusel. Võistlusel täiskasvanute absoluutklas- osales 40 spordiklubilast va- ga 3.03,79 neljanda koha. sis naiste 200 m jooksu aja- Sama vanuseklassi poistest nuses 4–10 aastat. Kahel noo- ga 26.41 võitnud Dane Must oli Elmar Sahk (Marathon) (Tallinna Kalev), teise koha remal vanuseklassil oli kavas 800 m jooksus ajaga 2.37,40 60 m jooks, kaugushüpe ja 200 saavutas 1.55 kõrgust hüpa- nud Juta Tarmak (SK Auden- kolmas ja Sven Nuutmann m jooks. tes). Meestest saavutas Tauri (Erki Noole KJK) 4 kg kuu- Fortise Pargi lasteaia tree- Roots (Marathon) 1.90 kõr- li tõukamises tulemusega ningurühmadest võistlesid gust hüpates teise koha, kol- 11.68 samuti kolmas. Lähe- edukalt mitmed spordihuvili- manda koha sai 200 m jook- malt saab tulemustega tutvu- sed. Carl-Bret Parko saavutas sus Mart Soesson (Tallinna da Harjumaa spordiliidu ko- oma vanuseklassis kolmanda Kalev) ajaga 24,18 ning 800 dulehel www.harjusport.ee. m jooksus Marek Luts (Vi- koha 60 m jooksus, Rauno Kes on kõige kiirem? Võistlevad Saialille rühma poisid raaz) ajaga 2.06,75. Tiia Tamm Stoltsen aga kõigil kolmel alal Tütarlaste A-klassis Viimsi valla sporditöö kolmanda koha. Tublilt esi- (s 1991–1992) saavutas ker- koordinaator nesid ka Oliver Gren Vainola, Luukas Arbeiter, Robin Poksi, Ken Nummert ja Patrick Tag Djakov. Neli viimast võistlesid en- Veebruarikuu dast kaks aastat vanemate pois- tega. Koolilaps Henri Sten Vai- spordiüritused nola võttis aga võidu kõikidel aladel. Kohtuniketööga said 1. veebruar edukalt hakkama klubi suure- Harjumaa koolidevahelised meistrivõistlused teatesuusa- mad sportlased. Kõiki tublisid tamises lapsi autasustati diplomi ja šo- Kõrvemaa kolaadiga. Võistluse tulemusi Korraldaja: Harjumaa spordiliit kajastava protokolli ning pildid leiad spordiklubi Fortis kodu- lehelt www.skfortis.ee. 2. veebruar kell 11 Kerli Järve Harjumaa meistrivõistlused ja vanuseklasside meistrivõist- SK Fortise treener lused suusatamises Kõrvemaa Korraldaja: Harjumaa spordiliit Viimsilaste tervisetund suuskadel Väljasõit Kõrvemaale Viimsi haigla juurest kell 10. .Info ja Patrick kaugushüppe lennul meistrivõistlustele registreerimine: 609 0980, 5196 5243 (Tiia Tamm) või [email protected] Korraldaja: Viimsi vallavalitsus

5. veebruar kell 12 Freestyle- Vastlapäev J. Laidoneri mõisa mäel tantsutreeningud Korraldaja: Viimsi huvikeskus ja Viimsi vallavalitsus

Viimsi huvikeskuses 9. veebruar Harjumaa noorte meistrivõistlused saalijalgpallis, poisid D (s 1996 ja hiljem) Viimsi huvikeskuses toimuvad alates sügisest freestyle-tant- Pulsedriver, Brooklyn Bounce, gute ja esinemistega, kus saab Kehra sutunnid. Tundides ei tegeleta ainult tantsukavade õppimi- Groove Coverage, Pendulum, ka meeleolukalt aega veeta. Korraldaja: Harjumaa spordiliit sega, vaid treening annab ka piisava füüsilise koormuse ning Cool D, A-rühm. Ühtlasi on Treeningud toimuvad Viim- samal ajal õpitakse rütmi- ja muusikatunnetust. ta ka ansamblite Släm ja Mad si huvikeskuses (Nelgi tee 1) Masterz liige. Treeningutes õpitakse nii ele- tüdrukud, kuid loomisel on ka kolmapäeviti ja neljapäeviti 11.–17. veebruar Aeg-ajalt annavad treenin- mente eri tantsustiilidest, kus 10–13aastasete rühm. kell 20. Kõikidel uutel tren- Harjumaa noorte meistrivõistlused korvpallis, tüdrukud A on kombineeritud nii freesty- guid külalistreenerid teistest Treener Liis on Club Vi- nitulijatel palume ühendust (s 1989 ja hiljem) ja poisid D (s 1996 ja hiljem) alagrupid le, show-tants, hiphop kui sionist on olnud tantsijaks tantsuklubidest. Selle aasta su- Korraldaja: Harjumaa spordiliit ka klubitants. Praegu õpivad järgmistele artistidele: Pakito, vel on plaanis korraldada nel- võtta telefonil 5692 6866 või tantsukavasid 14–19aastased Starsplash ja Global Deejays, japäevane tantsulaager treenin- [email protected]. 1 5. jaanuar 008

KUULUTUSED

 Remondi- ja ehitustööd. jab porolooni vahetamist.  Müüa kuivi kütepuid võrk- Tel 5664 6709. Tel 512 1673. kottides. Info ja tellimine Viimsi Kooli spordikompleks võtab tööle tel 516 6613.  AS Allando Trailways  Firma osutab laadur-eks- võtab tööle E-kat. loa- kavaatoriga kaeve- ja  Vajatakse naistöölisi (soo- ga Eesti-siseste vedude mullatöid ning lumeko- vitav õmblusoskusega). PUHASTUSTEENINDAJA autojuhte. Tel 664 4094, ristusteenust Viimsis ja Ettevõte asub Viim- [email protected]. selle lähiümbruses. Tel sis, Ampri tee 7a, OÜ 503 3978 või 528 7266. Emicaid. Tel 609 0499 ja Konkursist osavõtuks esitada avaldus direktori nimele.  Liuguksed ja riidekapid 5568 8791. teie soovide ja mõõtude  Müüa otse omanikult Me- Avalduse esitamise tähtaeg on 31.01.2008 e-posti aadressil rivälja südames Haaviku järgi. Abi kapi või garde- Kahjuks ei olnud 11. jaanuari [email protected] või aadressil Randvere tee 8, Haabneeme 74001, roobi projekteerimisel. Tel teel kinnise hooviga ma- Viimsi Teataja 4. leheküljel ilmu- jas asuv hubane 2-toaline nud fotol “Helgi Lehtpuu juhen- Harjumaa 522 1151, faks 685 2318 päikesepoolne korter. Tel dab pühadekaartide valmistamist” ja e-post [email protected]; 515 8225. kõikide pildilolijate nimesid. Tööle asumine võimalikult kiiresti. www.nagusul.ee. Avaldame need nüüd: Eve Nilov  Soovin üürida Viimsis ja Maie Kiirats.  Restaureerin täispuit- 2- või 3toalise korteri, Lehte Jõemaa Info telefonil 6235 100 antiikmööblit, asukoht soovitavalt möbleeritud, Tallinnas Nõmmel. Tel hind kuni 5500 kr/kuus Korteriühistu Mähel vajab 5568 3629. + kommunaalkulud. Tel majahoidjat-koristajat 5340 1756.  Perekond otsib abiliseks Tööülesanded: inimest, kes aitaks pesu  Õunapuude ja hekki- trepikoja pesemine kolm Restoran Meritäht, Randvere tee 11 triikida (vajadusel trans- de lõikus kõikjal Ees- korda nädalas port meie poolt) ning üks tis. Kohalesõit tasuta. Kolm korda päevas toitlustamine Rootsi lauas, hinnad soodsad. kord nädalas maja korista- Tel 5556 3639 ja e-post talvel lume koristamine 2 (vajadusel) da (122 m ). Tel 501 7541, www.jaaguranna.ee. Lisateenusena sünnipäevad, laste sünnipäevad, peielaud. 506 6197, Ragne. suvel muru niitmine  Müüa kuivi 50 cm kütte- Kolm korda nädalas elav muusika, kaks korda kuus varieteeprogramm  Ära anda kuueosaline ka- puid. Kohaletoomine ta- Täpsem info telefonil 511 0350. sutatud nurgadiivan. Va- suta! Tel 516 6613.

Varieteeprogramm 01.02, soovitav laudade broneerimine. RAAMATU PIDAMIS 28.01, 04.02; 06.02; 09.02; 11.02; 16.02; 18.02; 23.02; 25.02 elav TEENUSED tantsumuusika Info tel 515 7524 või Kontakt: tel 606 1156, 5322 6900 meilil [email protected].

- trepid Kontakt: Andrus Lukas GSM 50 31 987, e-mail: - piirded [email protected] - aiad Mart Kirkmann 5090451, e-mail: [email protected] - väravad Vaata lisaks: WWW.KOHILAMETALL.EE

projekteerimine, valmistamine, müük ja paigaldus vastavalt Teie soovidele. 25. jaanuar 2008 15

Kaabel ei ulatu? Kõu aeglane? WiFi ebastabiilne? Aktiivset oma peret otsivad kennelis Solebas 13. detsembril 2007.

Vali WiMAX-internet! aastal sündinud basenji kutsikad: 1 isane ja 1 emane.

Loovutuse ajaks kutsikatel tõutunnistused, EU pass, kiip, tehtud vet.

Parim klienditeenindus, profül. toimingud ja ülevaatus, nn. stardipakett. Kasvataja edaspidine kvaliteetseim ühendus. abi ja nõuanded.

Loovutus alates 13.02.2008. Lisainfo kenneli kodulehelt: www.solebas.pri.ee Liitumine 0 kr, kuutasu alates 275 kr Info ja tellimine: 681 2031 | info@infinity.ee | www.infinity.ee või Tiina Tootmaa tel 528 7854 või e-mail: [email protected]. Arvuti rikkis? Küsi infot ka arvutihoolduse kohta!

Õmblusateljee Kaluri tee 3, 2. korrus, Haabneeme E-R 8.00-16.00 tel. 600 2875 *rõivad rasedatele (müük ja tellimine) *naiste kergerõivaste õmblemine Elekter *parandustööd 20 *lai valik kangaid projekteerimine, paigaldus, hooldus ja käiduleping

Valvetehnika

Aserbaidžaani köök projekteerimine, paigaldus ja hooldus Elava Tule baaris Meil saab korraldada koosviibimisi, sünni- TEOSTAME SÕIDU- JA PAKIAUTODE IT- ja sidetööd päevi või firmapidusid kuni 50 inimesele. KERE- NING VÄRVITÖID. AVARIIJÄRGNE arvutite müük, hooldus ja remont Oleme avatud iga päev kl 11–23, reedel REMONT KA KINDLUSTUSSELTSIDELE ja laupäeval kl 11–24. E-R 9.00 – 18.00 Asume Lubja külas Paenurme tee 37. Tel 517 2941, Asume Nelgi tee 1. Kontakt: 609 1901, AMPRI TEE 9/1, VIIMSI VALD, TEL. 55530501 609 2280; e-post [email protected] www.elavatule.ee [email protected], www.sambora.ee

Põhja-Eesti Küttepuu Oü Transport 15t multilift kalluriga - liiv - ekskavaatoriga kaeve- Küttepuud lahtiselt - killustik ja planeerimistööd Eritellimus mööbel - muld - välistrasside ehitus Küttepuud konteinerites Köögid, garderoobid, esiku- ja - prügi 15t konteineriga - lammutustööd Kaminapuud kottides vannitoa mööbel, büroomööbel

Kohale toomine Tallinnas ja 30km Tallinna piirist tasuta. Küsi infot: 56 610 792 Kõik pikkused ja puuliigid. 56 290 229; Tel: 633 3215 Faks: 633 3275 Tel: 5333 4347; 501 9454 [email protected] www.tulepuu.ee www.uukren.ee

Üldehitus- ja remontööd korteritele ja eramutele elektri- ja santehnilised tööd

Küsi infot: 56 630 915 Tel: 633 3215, Faks 633 3275 [email protected] www.uukren.ee 1 5. jaanuar 008

Pirita rannahoones Merivälja tee 5, 11911 Tallinn. Tel 6835 653, [email protected], www.loungeparl.ee Avatud: E-N 08-23, R 08-01, L 10-01, P 10-23

Liuguksed UKS, MIDA VÕIB USALDADA TÕSTUKSED Liugustega kapid garaaſidele ja tööstushoonetele Garderoobid LAADIMISSILLAD Projektist paigalduseni LAADIMISMAJAD KÄÄRTÕSTUKID • Tootmine • Müük • Paigaldus • Rohuneeme tee 1, Haabneeme. Tel 504 9719, Standoor Eesti OÜ, Aiandi tee 24, Viimsi, Harjumaa faks 623 2656, e-post [email protected], Tel 600 8930, faks 609 1420, [email protected] www.liuguksed.ee www.standoor.ee

Uudis! Hammaste laservalgendus Kui tood oma vana sae Dr.Merike Immato LUMEN meile, saad uue Husqvarna Lumepuhurite müük Kaluri tee 5 sae 1000.- krooni Autovaruosade müük HAMBARAVI odavamalt. Täpsemat Autoremont, õlivahetus Haabneeme Rehvide müük ja paigaldus pakkumist küsi müüjalt. Aia- ja metsatehnika müük ja remont Tel. 60 11 812 PROTEESIMINE Muruniidukite hooldus ja remont 53 416 072 KIRURGIA Rohuneeme tee 2 Kampaania kestab veebruari tel 6 090 351 www.lumenerakliinik.ee NB! Laste hambaravi tasuta lõpuni või kuni kaupa jätkub e-post [email protected] www.haaber.ee

Polikliinik Haiglaravi, Korraline hooldus: Auto üldise seisukorra kontroll: Naistearst Lastearst sh operatsioonid õlivahetus, filtrite vahetus Üldkirurg Günekoloogia rihmade ja pingutuslaagrite vahetus Uroloog Kõrva-nina-kurguhaigused klaasipuhastusharjade vahetus Onkoloog Ortopeedia akude kontroll, hooldus ja vahetus Plastikakirurg Kõrva-nina-kurguarst Plastikakirurgia jahutusvedeliku kontroll Nahahaiguste arst Üldkirurgia Veermiku remont: Uroloogia Silmaarst pidurite kontroll ja remont Psühholoog Muuli tee 12, Viimsi vald sildade kontroll, reguleerimine ja remont Psühhiaater tel 600 6295 amortisaatorite kontroll ja vahetamine vedrude kontroll ja vahetamine Sünnitusabi jõuülekande kontroll ja vahetamine rehvide vahetus ja tasakaalustamine Väljalaskesüsteemi remont: Haiglaga saab tutvuda iga kuu esimesel neljapäeval kell 16. summutite kontroll ja vahetus Registreerimine: tel 605 9600, aadress: Kaluri tee 5a,Viimsi, www.fertilitas.ee katalüsaatorite kontroll ja vahetus

����������