Kultuur Culture

Kirjandus Literature

Kaks USA eestlast Inna Feldbach ja Alan Trei Two Estonian-Americans, Inna Feldbach and Alan tõlkisid lõpuks ometi eesti kirjandusklassika Trei, have ﬁ nally translated into English the ﬁ rst tippteoseks peetava A. H. Tammsaare „Tõe ja volume of “Truth and Justice”, a national classic õiguse” esimese köite inglise keelde ja saat- by A. H. Tammsaare, and have circulated some sid laiali näidispeatükke nende sõnul „voha- sample chapters of what they call the “sprawling, vast ja taltsutamatust” teosest. „Keisri hullu” rambunctious” epic. Jaan Kross, the author of autor Jaan Kross on rahvusvaheliselt tuntud. “Th e Czar’s Madman”, is internationally known. Tõnu Õnnepalu on tõusev täht. Ent „Tõde ja Tõnu Õnnepalu is a rising star. But “Truth and õigust” polnud kuni tänavuse aastani veel Justice” had not been translated into English un- inglise keelde tõlgitud. Teos tekitab sõltuvust til this year. Th e novel is addictive and, with luck, ja loodetavasti arvavad sama ka kirjastajad. the publishers will feel the same way. It would See oleks väärt lisand Bratislavas arutluse be a worthy addition to the Great Books list dis- all olevasse Suurte Raamatute nimekirja. cussed in Bratislava. (Th e Economist, 12.01) (The Economist, 12.01) Th e Finnish-language version of the book “Len- Soomes ilmus Andreas Oplatka raamatu „Len- nart Meri – Eestile elatud elu” (“Lennart Meri – nart Meri – Eestile elatud elu” soomekeelne A Life Lived for Estonia”) by Andreas Oplatka versioon. Hoolimata sellest, et Meri kirjutas to- was published in Finland. Despite the fact that hutul hulgal tekste, ei kirjutanud ta memuaare. Meri wrote a great many texts, he did not write Oplatka raamat põhineb laialdastel ja detail- his memoirs. Oplatka’s book is based on thor- setel intervjuudel ja vestlustel, mis toimusid ough and detailed interviews and conversations Meri ja Oplatka vahel 1997. aasta suvel ja 1998. that took place between Meri and Oplatka in aasta talvel Paslepas. Teos ilmus saksa keeles the summer of 1997 and the winter of 1998 in 1999 ja järgmisel aastal eesti keeles. Oplatka Paslepa. Th e work was published in German in teos täiendab hästi neid seiku, mis on soomlas- 1999 and in Estonian the following year. Oplat- tele tuttavad Kulle Raigi raamatust „Vikerkaare ka’s work complements well the events that are värvid – Lennart Meri elu”. (TS, 13.03) well-known to Finns through Kulle Raig’s book “Vikerkaare värvid – Lennart Meri elu” (“Colours of the Rainbow – Th e Life of Lennart Meri”. (TS, 13.03)

78 KULTUUR • CULTURE 2007

On raske mõista, miks Lennart Meri elu kirjel- It is diﬃ cult to comprehend why it took such a long dava soomekeelse raamatu ilmumine nii kaua time to publish a book in Finnish describing the life aega võttis. Soomel ja soomlastel on raamatus of Lennart Meri. Finland and the Finns play a large suur roll ning Merit tunti Soomes nagu oma part in the book, and Finns thought of Meri as one poliitikut. Võinuks arvata, et Meri võrratu elu- of their own politicians. One would have expected lugu oleks kohe avaldatud ka Soomes. Eesti Meri’s story to be published in Finland right away. kosmopoliidi elulugu võtab kokku kõik sel- Th e life of the cosmopolitan Estonian summarises le, mis 20. sajandi Euroopas oli parim ja mis everything that was the best and worst in 20th cen- halvim. See on jutustus haridusest, kultuuri tury Europe. It is a tale of education, the power of ja elutahte jõust ning väikesest rahvast teiste culture and the will to live, and of a small nation that jalus, kuid samal ajal räägib see rumalusest, got in the way of others; at the same time, it is also rõhumisest, langusest ja pettustest. Välja- about stupidity, oppression, descent and deception. mõelduna oleks selline elulugu liiga ebausu- If made-up, such a story would be considered too tav. Need on jutustuse põhjal kirja pandud far-fetched. Th ese are memoirs put down on the memuaarid – millisest elust! (Kaleva, 13.03) basis of a life story – and what a life! (Kaleva, 13.03)

Raamatu nimi ütleb peamise, see on lugu me- Th e title of the book says it all – it is the story of hest, kes võõra võimu all olevas riigis nägi a man who saw at an early stage that in a coun- juba varakult, et on olemas võimalus ise- try which is under the power of another, inde- seisvumiseks. Kuigi raamatu peategelane on pendence is possible. Although Lennart Meri is Lennart Meri, on see samal ajal Eesti rahva the main character of the book, the text is also ajaloo ja saatuse teejuht. Kuigi Eesti on – või a guide to the history and fate of the Estonian peaks olema – Soome lähedane naaber, tun- nation. Although Estonia is – or should be – Fin- dub Meri memuaare lugedes, et lõppude lõ- land’s closest neighbour, while reading Meri’s puks teame Eestist ja selle ajaloost suhteliselt memoirs, it seems that in the end we know little vähe. Meri mälestused sisaldavad nii mitmeid of Estonia and its history. Meri’s memoirs cover seiku ja perioode, et raamatut tasub lugeda many events and periods, so it is worth reading mitu korda. Ajaloolise tõe otsijatele on see the book several times. It is a rich source for those rikkalik allikas. (Kauppalehti, 13.03) seeking the historical truth. (Kauppalehti, 13.03)

Göteborgi Raamatu- ja Raamatukogumessi pea- Th e main guest at the Göteborg Book and Library külaliseks on Eesti. Alates esimesest messist Fair is Estonia. Since the ﬁ rst fair in 1985, a Nordic 1985. aastal on ikka mõnda Põhjala riiki lähe- country has been presented in detail every year: malt tutvustatud: Norra on olnud peakülaliseks Norway has been a guest country twice, Finland kaks, Soome kaks ning Island ja Taani ühe kor- also twice, and Iceland and Denmark once each. ra. Eelmise aasta peakülaline oli Leedu. „Me Last year Lithuania was the guest country. “We tahame olla põhjala kultuuri manifestatsioon,” want to be the public face of Nordic culture,” says ütleb Göteborgi messi tegevjuht Anna Falk. Anna Falk, executive director of the Göteborg Raamatumessi külastas sellel aastal 105 000 Fair. 105,000 people visited the book fair this year. inimest. Järgmise aasta peakülaliseks on Läti. Latvia has been invited as the guest country for „Põhjus, miks viimastel aastatel Balti riigid next year. “Th e reason why the Baltic countries

79 2007 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

peakülaliseks on olnud, tuleb sellest, et need have been invited as guests for the past few years riigid polnud kaua aega ligipääsetavad. 15 aasta is that for a long time these countries were not ac- eest polnud neid lihtne fookusesse seada,” cessible. It was not easy to focus on them 15 years (Dagens Nyheter, 27.09; 30.09) ago,” says Falk (Dagens Nyheter, 27.09; 30.09)

Göteborgi messi peakülalise Eesti väljapaneku A part of the exhibition of the Göteborg Fair guest üheks osaks on üheksa meetri kõrgune must country, Estonia, is a nine-metre high black box kast, mis sümboliseerib eesti kirjandust ümb- that symbolises the mystery surrounding Esto- ritsevat müstikat. Eesti kirjandus ei ole ju Ees- nian literature. Estonian literature is not very well tist väljaspool eriti tuntud. Sellest hoolimata known outside Estonia, but despite this, the large näitab suur must kast, et eesti kirjandus on black box shows that Estonian literature is strong tugev ja elav. Lühidalt öeldes: ta on olemas. and alive. In short, it exists. Th e black box of the Eesti väljapaneku must kast viib võrdluseni Estonian exhibition resembles the black box found lennukites peituva „musta kastiga”, mis säi- in aeroplanes, which contains important informa- litab olulist infot lennuki kohta. Kui võrrelda tion about the plane. If we compare Estonian cul- eesti kultuuri lennukiga, siis on eesti keel ja ture to an aeroplane, then Estonian language and kirjandus kultuuri mustaks kastiks. Eesti jaoks literature are the black box of culture. Th e fair was oli mess edukas. Huvi maa väljapaneku vastu a success for Estonia; there was a great deal of in- oli suur ning paljude eesti kirjanike teosed terest in the country’s exhibition and the works of müüdi läbi. (SvD, 27.09; 1.10) many writers sold out. (SvD, 27.09; 1.10)

Jaan Krossi romaan „Paigallend” mõjub lu- Th e novel “Paigallend” (“Treading Air”) by Jaan gejale dokumentaaljutustusena 1920. aastatel Kross seems to readers to tell the documentary sündinud Ullo Paerannast. Intervjuu Ulloga story of Ullo Paerand, born in the 1920s. An inter- visandab lugeja silme ette tema lummava saa- view with Ullo sketches his dramatic fate in front tuse ning on samal ajal sissejuhatuseks eelkõi- of the reader’s eyes and also serves as an intro- ge sõjaaegse Eesti ajalukku. Kirjandus aitab duction to Estonia’s wartime history. Literature suuresti aru saada teiste rahvaste täbaratest is a great means for understanding the diﬃ cult aegadest. Eestlaste mõistmiseks on raske ette times of other nations. It is diﬃ cult to imagine kujutada paremat teejuhti kui Jaan Kross, kelle a better guide to understanding Estonians than viimane romaan „Paigallend” kujutab endast Jaan Kross, whose last novel “Paigallend” is an ülevaadet Eesti lähiajaloost. (SvD, 9.10) overview of Estonia’s recent history. (SvD, 9.10)

Kunst Art

Aasta tagasi avatud kunstimuuseum Kumu Th e art museum KUMU, which opened a year ago, on edukas. Kadrioru pargi sügavusest kerkib has proved a great success. At the back of Kadriorg Kumu hiiglasliku kivist, klaasist ja betoonist Park rises KUMU, a huge stone, glass and concrete ehitisena, hämmastava kontrastina neoklassit- structure, and a dramatic contrast to the neo- sistlikele puumajadele ühes vanimas Tallinna classical wooden houses in one of the oldest parks in pargis. Kuigi uus hoone avati vaid aasta eest, Tallinn. Although the new building was opened only

80 KULTUUR • CULTURE 2007

Eesti kultuuritempel Kumu KUMU, the temple of Estonian culture on Eesti Kunstimuuseumil selja taga ligi sajan- a year ago, the Art Museum of Estonia has almost a dipikkune ajalugu, vastne muuseumihoone pi- century of history behind it, and the new museum danuks ilmavalgust nägema juba 1936. aastal. building should have been constructed back in 1936, Teine maailmasõda ning hilisem Nõukogude but World War II and the Soviet occupation that okupatsioon paiskasid need plaanid segi. Eesti followed disrupted those plans. When Estonia re- taasiseseisvumisega taaselustati uue muuseu- gained its independence, the new museum building mihoone ehitamise projekt ning 1994. aastal project was revived, and in 1994 the construction of alustati Kumu ehitamist Soome arhitekti Pek- KUMU after the design by Finnish architect Pekka ka Vapaavuori projekti järgi. Nüüd on esimest Vapaavuori began. Now, for the ﬁ rst time in the his- korda riigi ajaloos muuseumikülastajal võima- tory of the country, museum visitors can learn about lik tutvuda eesti kunstiga alates 18. sajandi lõ- Estonian art from the end of the 18th century up to pust tänapäevani. (Libération, 14.03) modern days. (Libération, 14.03)

Väike maa, kuid suur muuseum – Kumu. Seda A small country, but a big museum at KUMU. futuristlikku ehitist on külastanud 200 000 200,000 people from all over the world have visited inimest kogu maailmast. Iseäranis tuntakse this futuristic structure, and special interest is taken huvi nõukogudeaegse sotsrealismi väljapa- in the Soviet socialist realism exhibition. But what do neku vastu. Mis on aga ühist Stalinil, keiser Stalin, Kaiser Wilhelm, an Estonian peasant, a Baltic- Wilhelmil, eesti talupojal, baltisaksa aadli- German nobleman and a seagull have in common? kul ja merekajakal? Kõik nad on koondatud All of them have been gathered together in one ühte ruumi, nende hääled kajavad sosinal room, their voices echoing as whispers from the walls seintelt ning moodustavad ühtse häältemere. and forming a common sea of voices. Th e ensemble Villu Jaanisoo ansamblit armastavad eriti just by Villu Jaanisoo is especially popular among foreign väliskülalised, ehk seetõttu, et nii see ruum visitors, perhaps because this room and the entire

81 2007 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

kui ka kogu maja ühendab ühtseks tervi- building join diff erent eras into one integral whole; kuks erinevad epohhid, mida Eesti ajaloos there have been so very many eras in the history of on olnud väga palju. Kumu on põhjamaise Estonia. KUMU is an excellent example of Nordic ele- elegantsi paraadnäide, märk sellest, kuivõrd gance, a sign of how Estonians have a Nordic mindset. eestlased on Põhjamaadele orienteeritud. (Sonntagsblatt, 11.03) (Sonntagsblatt, 11.03) According to KUMU’s director, Sirje Helme, the Kumu direktori Sirje Helme sõnul on neil õn- museum has managed to accomplish all its ob- nestunud saavutada kõik seatud eesmärgid jectives and even more. In a short time, KUMU ja veel rohkemgi. Kumust on lühikese aja has become a multi-dimensional cultural centre. jooksul saanud mitmekülgne kultuurikeskus. Helme feels that it has been a challenge to make Helme arvates on olnud suureks väljakutseks people understand the function of the art mu- panna inimesi mõistma kunstimuuseumi seum, not only from the point of view of the past, funktsiooni mitte ainult mineviku, vaid ka tu- but also of the future. KUMU is divided into two leviku seisukohast. Kumu on jagatud kaheks, halves, with the permanent displays having their kunstiteostele on oma ruumid ja kaasaegse own space in one half, and temporary exhibitions kunsti galeriis korraldatakse vahetuvaid näi- being organised in the modern art gallery in the tusi. Muuseum on ka kontsertide pidamise ja other. Th e museum is used as a centre for orga- nüüdistantsu keskus ning seal korraldatakse nising concerts and modern dance performances, fi lmiõhtuid. Helme sõnul peab muuseum ole- and fi lm nights are also held there. Helme says that ma avatud ja huvitav igas vanuses ja igasu- the museum has to be open and interesting for gustele inimestele. (TS, 11.07) people of all types and ages. (TS, 11.07)

Priit Pärn on riigi rahvusvaheliselt tuntuim Priit Pärn is the most internationally renowned art- kunstnik. Pärna animatsioonid on pälvinud ist in the country. His animation has won awards auhindu kogu maailmas, kuid nüüd esitleb all over the world, and now KUMU is exhibiting Kumu kujutava kunstniku Pärna teosed. Kumu Pärn’s work as a visual artist. In the centre of the näituse keskmes on Pärna söejoonistused. Priit KUMU exhibition are Pärn’s charcoal drawings. Pärn hakkas söejoonistusi tegema 1983. aastal, Priit Pärn began drawing with charcoal in 1983, näitusel on eksponeeritud 1988.–2001. aasta but the exhibition shows his creative work from looming, kuna algusaastatel Pärn alles harjutas 1988 to 2001, since in the early years Pärn was just söega joonistamist. Söejoonistused erinevad learning to draw with charcoal. Pärn believes that Pärna arvates täiesti animatsioonist ja karika- charcoal drawings are completely diff erent from tuuridest. Ka Pärna karikatuurid on taas esil. animation and caricatures. His caricatures are Eestis avaldati kogumik „Pärnograafi a”, mis also exhibited. In Estonia the compendium “Pär- sisaldab kunstniku töid aastatest 1964–2006. nograafi a” was published, containing works by the (HS, 18.04) artist from 1964-2006. (HS, 18.04)

Eesti näituste korraldajad ei väldi Venemaad, Exhibition organisers in Estonia do not avoid homoseksuaalsust ega teisi aktuaalseid tee- Russia, homosexuality, or other topical themes. masid. Ars Baltica fototriennaal ja noorte Th e Ars Baltica Photographic Art Triennial and

82 KULTUUR • CULTURE 2007

kunstnike biennaal kajastavad poliitilist, sot- the biennial of young artists refl ect political, so- siaalset ja majanduslikku tegelikkust ning cial and economic reality, and discuss these topics käsitlevad teemasid ennekõike kriitiliselt. Ars critically with, for example, Ars Baltica looking at Baltica puhul kerkivad esile migratsioon, kul- migration, cultural identity, recent history and na- tuuriline identiteet, lähiajalugu ja natsiona- tionalism. Similar extensive integral wholes are also lism. Samasuguseid suuri tervikuid käsitleb discussed in the fi rst young people’s biennial, where ka esimest korda korraldatud noorte bien- many artists used humour and irony. Th e topicality naal. Paljud kunstnikud kasutavad huumorit of the young people’s biennial is also shown by the ja irooniat. Noorte biennaali aktuaalsust näi- fact that the events that occurred in April are al- tab see, et aprillisündmused kajastuvad juba ready refl ected in the creative work. (HS, 15.10) ka loomingus. (HS, 15.10) An excellent opportunity to discover something Hea võimalus avastada enda jaoks osakest about Estonian culture will open this summer in eesti kultuurist avaneb sel suvel Cagnes- the small town of Cagnes-sur-Mer, where three sur-Mer’i linnakeses, kus kolm eesti kunst- Estonian artists will exhibit modern design jewel- nikku eksponeerivad kaasaegset ehtekunsti. lery. Kadri Mälk, head of the Estonian Academy of Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti Arts Department of Jewellery and Blacksmithing, osakonna juhataja Kadri Mälk on Euroopa is one of the most innovative jewellery designers üks innovaatilisemaid ehtekunstnikke. Tema in Europe. In the clean and elegant lines of her puhta ja elegantse joonega maagiliselt mõju- work she produces a magical eff ect by using silver, vates töödes on kasutatud nii hõbedat, valget white gold, black diamond, carbuncle gemstone, kulda, musta teemanti, granaati kui ka kum- and even rubber. Tanel Veenre exhibits his sur- mi. Tanel Veerne esitleb oma sürrealistlikke realist sculptural jewellery and Piret Hirv her mini- skulpturaalseid ehteid ning Piret Hirv minima- malist blacksmithed broaches. In the three artists, listlikke sepistatud prosse. Kolmes kunstnikus mystery, subtlety and a certain sadness are united ühineb salapära, õrnus ja teatav nukrus, mis into one, which is characteristic of far-away Esto- on omane kaugele Eestile. Näituse avamisest nia. Margus Rava, Estonia’s ambassador to France, võttis osa ka Eesti suursaadik Prantsusmaal also participated in the opening ceremony of Margus Rava, keda tervitas Cagnes’ linnapea the exhibition, and was hosted by the mayor of Louis Nègre. (Nice Matin, 13.06) Cagnes, Louis Nègre. (Nice Matin, 13.06)

Kolmest Balti riigist kõige põhjapoolsem ja Th e northernmost and smallest of the three Baltic kõige väiksem Eesti on oma arvukate saarte, States, Estonia, with its many islands, lakes, bogs, järvede, soode ja rabadega sillaks ida ja lääne and marshes, is a bridge between the East and the vahel. Cagnes-sur-Mer’is saab näha Eesti ehte- West. In Cagnes-sur-Mer, it is the creative work of kunstnike loomingut. See, mis kolme kunst- Estonian design jewellers that is exhibited. Th e three nikku omavahel ühendab, on väljendusjulgus, artists are united by courage of expression, the indi- tööde isikupära ning vormide keel. Kadri Mäl- viduality of their work, and the language of forms. gu tööd on metafüüsilised, Piret Hirve omad Th e pieces by Kadri Mälk are metaphysical, Piret kujundlikud ning Tanel Veenre töötab looduse- Hirv’s are ﬁ gurative, and Tanel Veenre’s works are in ga täiuslikus harmoonias. (Le Bijoutier, juuli) complete harmony with nature. (Le Bijoutier, July)

83 2007 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

Teater Theatre

Ooperiaastat jäävad teiste seas märkima kaks Th e opera year will be marked by two grand suurlavastust. Neist esimene, Erkki-Sven Tüü- performances among others. Th e ﬁ rst, an opera ri ooper „Wallenberg”, üllatas publikut nii by Erkki-Sven Tüür, “Wallenberg”, surprised au- lavastusliku poole kui ka uudsete võtetega. diences with its execution and with its use of Ooperi lavale toomine polnud samuti tavali- new techniques, while the staging of the op- ne. Nimelt ei saanud tuntud Vene lavastaja era was equally unusual. Th e famous Russian Dmitri Bertman tänavu aprillis toimunud ra- director Dmitri Bertman could not come to hutuste tagajärjel Tallinnasse lavastama sõita. Tallinn to stage the opera after the events in Et kogu projekt ei nurjuks, juhendas Bertman April of this year, but so that the project would lavastuse proove veebiülekannete ja e-maili not fail, Bertman directed the rehearsals using teel. Õnneks sai lavastaja siiski ilmuda „Wal- internet broadcasts and e-mail. Fortunately lenbergi” esietendusele, ning eestlased või- the director was able to come to the premiere vad taas kord uhkust tunda nii oma särava of “Wallenberg”, and once again Estonians can muusikaande kui ka kaasaegsete e-lahendus- be proud of their shining musical talent and te üle. Teiseks lavastuseks oli Eino Tambergi modern e-solutions. Th e other production romantiline ooper „Cyrano de Bergerac”. „Cy- was the romantic opera “Cyrano de Bergerac” ranod” peetakse Tambergi parimaks ooperiks by Eino Tamberg. “Cyrano”, considered to be ning hoolimata sellest, et tükk on valminud Tamberg’s best opera despite being written in aastal 1974 – sügaval okupatsiooniajal – pae- 1974 during the oppressive occupation, cap- lub ooperi romantiline toon ja tunneteroh- tivates with its romantic tone and wealth of kus. Loodetavasti leiab Tambergi „Cyrano” feeling. Hopefully Tamberg’s “Cyrano” will peatselt tee ka rahvusvahelistele lavadele. soon ﬁ nd its way onto the international stage. (Opera Now, september-oktoober) (Opera Now, September-October)

Eesti Draamateater andis Kivirähki „Eesti Th e Estonian Drama Th eatre gave a guest per- matuse” külalisetenduse Soome rahvusteat- formance of “Eesti matus” (“Estonian Funeral”) by ris Kansallisteatteri ning Soome publik võttis Kivirähk at the Finnish National Th eatre, Kansal- eestlaste huumori hästi vastu. Aasta tagasi listeatteri, and the Finnish audience received the esitas Kokoteater Kivirähki näidendit „Ro- humour of the Estonians very well. A year ago meo ja Julia” ning mõni aeg tagasi toimus sa- KokoTeatteri performed the play “Romeo and Ju- mas teatris „Rehepapi” esietendus. Kivirähki liet” by Kivirähk, and some time ago the premiere auhinnatud teos „Rehepapp” on Eestis üks of “Rehepapp” (“Th e Old Barny”) took place in enim loetud raamatutest. Kivirähki kutsutak- the same theatre. Th e award-winning work se soome-ugri maagilise realismi oskajaks. “Rehepapp” by Kivirähk is one of the most-read (HS, 10.11) books in Estonia. Kivirähk is famous as a master of Finno-Ugric magical realism. (HS, 10.11) Pärnu saja-aastases teatris Endla etendunud Mart Kivastiku näidend „Kangelane” jutus- Th e play “Kangelane” (“Hero”) by Mart Kivastik, tab soomepoistest. Jätkusõja ajal oli Soome staged at the hundred-year-old Pärnu theatre

84 KULTUUR • CULTURE 2007

sõjaväes üle 3000 Eesti vabatahtliku soome- Endla, tells of Estonians who fought in the Finnish poisi, kellest suurem osa teenis jalaväerüge- army during World War II. During the Continua- mendis JR-200. 1944. aasta augustis pöör- tion War, over 3,000 Estonian volunteers, known dus suurem osa meestest tagasi Eestisse, et as “the Finnish boys”, fought in the Finnish army, osaleda seal koos Saksa armeega lahingutes most of them serving in the infantry regiment JR- Nõukogude armee vastu. Saksa vägede ta- 200. In August 1944, most of the men returned to ganedes läksid vabatahtlikud koju või olid Estonia to ﬁ ght with the German army against the sunnitud jääma Saksa vägedesse. Osa pei- Soviet army. When the German troops retreated, tis end metsa ja jäi ootama sõja lõppemist. the volunteers returned home or were forced to (TS, 4.11) stay in the German army. Some hid in the forests and waited for the war to be over. (TS, 4.11)

Muusika – Eesti oma Music – Estonia’s very Nokia own Nokia

Suvine koolinoorte laulu- ja tantsupidu – et Th e summer youth song and dance festival must seda uskuda, peab oma silmaga nägema! Kes be seen to be believed. Th ose who are not sing- ei laula ega tantsi, see istub murul ja vaatab ing or dancing sit on the grass and watch; those pealt. Kes ise kohal ei ole, see vaatab tele- who are not there watch the TV broadcast, like viisorist. Nagu jalgpalli ﬁ naalmäng! Inimesed a football ﬁ nal! People feel united. For a nation on üksmeelsed. Rahvale, kes on pidanud kaua which had to live without freedom for a long olema vabaduseta, tähendab üheskoos rahva- time, folk songs and modern pieces sung togeth- laulude, aga ka kaasaegse loomingu esitami- er become an anthem to freedom. Since 2003, ne hümni vabadusele. Alates 2003. aastast this tradition has been part of UNESCO World kuulub see traditsioon UNESCO pärandisse. Heritage. Before the Berlin Wall fell, a singing Berliini müüri langemise eel toimus siin lau- revolution took place here. Th e Estonian lan- lev revolutsioon. Eesti keel, mis on väga vo- guage, rich in vowels, is just right for singing, and kaaliderikas, on laulmiseks justkui loodud. songs are alive in the hearts of Estonians – the Laul eestlaste südameis on elav – tänavu- music festivals of this summer have proved so. suvised muusikafestivalid on seda tõestanud. (La Voix du Nord, September) (La Voix du Nord, september) Wonderful music is Estonia’s trademark, a long Suurepärane muusika on Eesti kaubamärk, sought after “Estonian Nokia”, and the fame that kaua otsitud „oma Nokia”, millega kaasnev comes from this music is the best advert for this kuulsus teeb sellele väikesele rahvale parimal small nation. Th ree years ago, two Finns and two moel reklaami. Kolm aastat tagasi valiti USA Estonians were among the principal conductors 16 parima sümfooniaorkestri peadirigentide of the 16 best symphony orchestras in the USA. sekka kaks soomlast ja kaks eestlast. Lisaks In addition to Neeme and Paavo Järvi, Estonia Neeme ja Paavo Järvile on Eestil teisigi rah- has produced other internationally known top vusvaheliselt tuntud klassikalise muusika tip- classical music conductors, composers and mu- pe mitte ainult dirigentide, vaid ka heliloojate sicians. Estonians are again included in the latest

85 2007 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

ja interpreetide hulgas. Uute Grammy auhin- list of Grammy award candidates, for example dade kandidaatide nimekirjas on taas eest- with “Da Pacem”, in which the Estonian Phil- lased, näiteks plaadiga „Da Pacem”, kus Eesti harmonic Chamber Choir, conducted by Paul fi lharmoonia kammerkoor esitab Paul Hillie- Hillier, performs the works of the world-famous ri juhtimisel maailmakuulsa eesti helilooja Estonian composer Arvo Pärt. Th ere are also Arvo Pärdi teoseid. Lisaks sellele on kaks or- two orchestral discs conducted by Paavo Järvi. kestriplaati, mõlemal dirigeerib Paavo Järvi. Alongside Pärt in classical music, Erkki-Sven Klassikalises muusikas on lisaks Pärdile maa- Tüür is rising as a world-famous composer, and ilmamainega tegijaks tõusmas Erkki-Sven his music, recorded by the Estonian National Tüür, kelle ERSO esituses kõlava muusikaga Symphony Orchestra, is available on the French plaadi annab välja Prantsuse muusikafi rma label Virgin Classics. (TS, 4.02) Virgin Classics. (TS, 4.02) Paavo Järvi is to become the principal conductor Paavo Järvist saab 2010. aasta augustis Pa- of the Paris symphony orchestra L’Orchestre de riisi sümfooniaorkestri l’Orchestre de Paris Paris in 2010. Järvi is currently the principal con- peadirigent. Järvi on praegu USAs asuva Cin- ductor of the Cincinnati Symphony Orchestra cinnati sümfooniaorkestri peadirigent, Bre- in the USA, the artistic director of the Bremen meni Deutsche Kammerphilharmonie kunsti- Deutsche Kammerphilharmonie, the artistic line juht, Eesti Rahvusliku Sümfooniaorkestri advisor to the Estonian National Symphony Or- kunstiline nõustaja ja Frankfurdi raadio süm- chestra, and the conductor of Frankfurt’s Hes- fooniaorkestri dirigent. Paavo Järvi on juba sen Radio Symphony Orchestra. Paavo Järvi has edukalt juhtinud Pariisi sümfooniaorkestrit already successfully led L’Orchestre de Paris in aastatel 2004 ja 2006. Tuntud oma Jean Si- the years 2004 and 2006. Known for his inter- beliuse muusika interpretatsioonidega, mida pretations of the music of Jean Sibelius, which mõned spetsialistid hindavad kõrgemalt kui are more highly rated by some specialists than tema kuulsa dirigendist isa omi, on Paavo those of his father, Paavo Järvi is a creative musi- Järvi mitmekülgsele repertuaarile avatud loo- cian with a diverse repertoire. (Le Monde, 1.06) minguline interpreet. (Le Monde, 1.06) Th ere is no need to worry that, as the leader of Paavo Järvi puhul ei tule karta, et ta Frank- Frankfurt’s musical life at the Hessen Radio Sym- furdi muusikaelu (Hesseni hr-sümfooniaor- phony Orchestra, Paavo Järvi is going to become a kestri) juhina pigem muusika organisaatoriks musical organiser and not a musician. Th is is why kui interpreediks muutuks. Seetõttu on ta ka he is in demand everywhere. Paavo’s father was kõikjal nõutud. Paavo oli alles väike laps, kui already a world-famous conductor when Paavo tema isa juba maailmakuulus dirigent oli. was only a small boy. No wonder that already from Pole ime, et juba varakult unistas ta samast an early age he dreamed of following in the same ametist. Eelkõige tunneb Paavo Järvi end aga profession. Above all, Paavo Järvi feels that he is Es- Eesti saadikuna laias ilmas: „Olen eelkõige tonia’s ambassador in the wider world: “I am fi rst Eesti kunstnik ning tahan muusika kaudu and foremost an Estonian artist and I want to in- oma maad tutvustada.” (FAZ, 4.08) troduce my country through music.” (FAZ, 4.08)

86 KULTUUR • CULTURE 2007

Positiivne ja heatahtlik Lotte The cheery and charitable Lotte

MTV Euroopa New Sounds Of Europe’i au- Th e pop-rock band Bedwetters from Pärnu won hinna võitis Pärnu pop-rock-bänd Bedwetters. the MTV Europe New Sounds of Europe award. Bedwetters on esimene Eestist ja üleüldse Bedwetters is the fi rst Estonian band and indeed Balti riikidest pärit bänd, kes on saavutanud the fi rst from the Baltic States to achieve suc- edu MTVs Euroopas ja USAs. Novembri lõpus cess in MTV Europe and the USA. At the end of korraldas Bedwetters Eesti-tuuri ning järgmi- November, Bedwetters went on tour in Estonia, sel aastal ilmub esimene plaat. Pärast seda and their fi rst album will be released next year. loodavad bändi liikmed Eestist välja pääse- After that the band members wish to make it da. Bedwettersit näidatakse nüüd MTVs ning outside Estonia. Bedwetters now appear on MTV, sealtkaudu jõuab ta enam kui miljardi inime- which reaches more than a billion people. In the seni. Publikuhääletuses sai Bedwetters üle audience vote, Bedwetters received more than 300 000 hääle. (HS, 10.11) 300,000 votes. (HS, 10.11)

Lotte, Georg ja Lotte, Georg and Revolutsioon Revolution

11. Pimedate Ööde Filmifestivalile (PÖFF) an- Th e 11th Black Nights fi lm festival (BNFF) dis avalöögi Briti helilooja Michael Nymani kicked off with a concert by British composer bändi kontsert. Kahel päeval toimus PÖFFi Michael Nyman and his band. Th e “Baltic Event” raames fi lmiturg „Baltic Event”, kus olid esin- co-production market ran for two days during datud aasta menukamad fi lmid nii Eestist, the festival, in which the most successful fi lms of Lätist ja Leedust kui ka Skandinaaviast, Vene- the year from Estonia, Latvia and Lithuania were maalt ning mujalt Ida- ja Kesk-Euroopast. represented, as well as fi lms from Scandinavia, Turu eesmärgiks on anda produtsentidele Russia and East-Central Europe. Th e market aims

87 2007 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

võimalus esitada oma töös olevaid projekte to present producers’ ongoing projects to po- potentsiaalsetele rahastajatele. Eestit esindasid tential sponsors. Estonia was represented at the ﬁ lmiturul Veiko Õunpuu ﬁ lm „Püha Tõnu kiu- market by Veiko Õunpuu’s “Th e Temptations of satused” ja Vene režissööri Kirill Serebrennikovi Saint Tony” and Russian Kirill Serebrennikov’s „Luigeprints”. (Variety, 3.12) “Th e Swan Prince”. (Variety, 3.12)

Lotte on Eesti laste lemmiktegelane. Lotte Lotte is the favourite character of Estonian children. pilte on voodiriietel, temast on tehtud pilt- Lotte’s picture can be found on bedclothes, and she mosaiik, lauamäng, raamat, postmark. Osas has been made into a jigsaw puzzle, board game, lasteaedades on hakatud õpetama judot, mida book and stamp. Some kindergartens teach judo, jaapani mesilane Susumo Lottele fi lmis õpe- as taught to Lotte by the Japanese bee Susumo in tab. Režissöör Janno Põldma, kunstnik Heiki the fi lm. Director Janno Põldma, artist Heiki Ernits Ernits ja autor Andrus Kivirähk on üheskoos and author Andrus Kivirähk co-wrote the script kirjutanud käsikirja nii lastefi lmile „Leiutajate- for the children’s fi lm “Leiutajateküla Lotte” (“Lotte küla Lotte” kui ka paari aasta eest valminud from Gadgetville”) and the animated television se- teleanimatsioonile „Lotte reis Lõunamaale”. ries from a few years ago “Lotte reis Lõunamaale” Punajuukseline koeratüdruk Lotte on eestlas- (“Lotte’s Trip South”). Th e red-haired girl dog is the te Pipi Pikksukk. Tänavu suurel reedel jõudis Estonians’ Pippi Longstocking. Th is year, on Good koguperefi lm „Leiutajateküla Lotte” ka Soome Friday, the family fi lm “Leiutajateküla Lotte” also kinodesse. (HS, 6.04) reached cinemas in Finland. (HS, 6.04)

Peeter Simmi fi lm Georg Otsast paljastab vähe Peeter Simm’s fi lm about Georg Ots does not Otsa isiku ja tema laveerimise kohta totali- reveal much about Ots’ personality and his com- taarse süsteemi juhtfi guurina. Ots on selles promises as a leading fi gure in a totalitarian sys- fi lmiversioonis kui Hollywoodi kangelane, kes tem. In this fi lm version, Ots is like a Hollywood hurmab inglisepärase karismaatilisusega kõr- hero who wows high society, concert hall audi- gemat seltskonda, kontserdisaalide publikut ences, and political leaders with an almost English ja politrukke. Film ei anna ühtegi juhtlõnga, charm. Th e fi lm does not give any clues as to how kuidas alkohoolikust kaasa piinatud kena ba- the charming baritone, tortured by an alcoholic riton sai sellise võimu või mis oli tema lau- wife, gained such power, or what the price of his lude hind. Film ei ole ei korralik muusikal ega songs was. Th e fi lm is neither a proper musical liigutav melodraama, rääkimata oma ajajärgu nor a moving melodrama, to say nothing of it as poliitilisest kujutamisest. (TS, 12.10) a political portrayal of the era. (TS, 12.10)

Kõik teavad „Saaremaa valssi”, kuid laulu Everyone knows the “Saaremaa Valss” (“Saare- esitaja jäi kaugeks isegi oma abikaasale. Film maa Waltz”), but the singer of the song remained Georg Otsast räägib mehest, keda keegi kor- distant even to his own wife. Th e fi lm about ralikult tundma ei õppinud. See seletab ehk Georg Ots tells of a man whom no-one really got ka seda, miks Georg Otsa järgi nimetatud fi lm to know properly. Th is might also explain why the räägib rohkem tema abikaasast Astast. Eest- fi lm named after Georg Ots speaks more about lased võtsid fi lmi vastu vastandlike tunnetega. his wife Asta. Estonians received the fi lm with

88 KULTUUR • CULTURE 2007

Ots oli armastatud ja ülipopulaarne inime- mixed feelings. Ots was a much-loved and very ne, keda paljud peavad aga ülejooksikuks. popular person, but many consider him a traitor. (Aamulehti, 12.10) (Aamulehti, 12.10)

Rahvuslikule iseseisvusele saab tihti saatus- When it comes to national sovereignty, geo- likuks riigi geograafi line asend. Euroopa ja graphy is destiny. Estonia is positioned as a Venemaa vahel väravana paiknev Eesti on gateway between Europe and Russia, which sajandeid pidanud olema sissetungijate ukse- has made the country a doormat for inva ders matiks ning tõrges võõrustaja okupantidele. and a reluctant host to occupiers for centuries. James ja Maureen Tusty fi lm „Laulev revolut- James and Maureen Tusty’s fi lm “Th e Sing- sioon” viib vaataja retkele läbi viimase aasta- ing Revolution” takes us through the past 100 saja, natside okupeeritud Eestist Nõukogude years of Estonia’s misery under Nazi occupa- Liitu kuuluvasse Eestisse ja sealt iseseisva rii- tion and Soviet rule until the restoration of gi tekkeni. Filmi keskseks kujundiks on eest- independence. Th e backbone of the fi lm is the laste laulupidude traditsioon, millest Lääs on Estonian tradition of Laulupidu song festivals, kuulnud kui kummalisest sadade tuhandete known to the West as peculiar gatherings of inimeste ühislaulmisest, ent mis tegelikkuses hundreds and thousands of singers, but which hoidis eesti rahva kokkukuuluvustunnet alal in fact kept Estonian unity alive through world läbi maailmasõdade ja okupatsiooniaja, aitas wars and occupations, helped the people to vastu panna rahvuslikkuse mahasurumise survive attempts at national assimilation, and katsetele ning andis tähenduse siitkandi vana- gave deeper meaning to a local proverb: “He rahva tarkusele: Kes kannatab, see kaua elab. who suff ers and is patient will have a long life”. (The New York Sun, 14.12) (Th e New York Sun, 14.12)

Jalgpall Football

Kui peatreener räägib, et tema meeskond on When a manager speaks of his team being a vastastest sajandijagu maha jäänud, oleks century behind its opponents, it can usually reeglina tegu liialdusega. Kuid öeldes, et Ing- be assumed he is exaggerating. However, when lismaa jalgpallikoondisel on „100 aastat roh- Jelle Goes points out that England has “100 kem kogemust” kui tema juhendataval Eesti years more experience” than his Estonia team, meeskonnal, räägib Jelle Goes sulatõtt. Eesti he is speaking a literal truth. Estonia’s ﬁ rst inter- esimene rahvusvaheline mäng toimus 1920. national match was in 1920, a 6-0 defeat to Fin- aastal, kui 0:6 kaotati Soomele. Eesti mängis land. Estonia played just over 100 more matches seejärel üle 100 mängu, kuid pärast 8:1 kao- but, after an 8-1 defeat to Latvia in August 1942, tust Lätile 1942. aasta augustis kulus ligi 50 it would be almost 50 years before they played aastat, enne kui koondis uuesti mängis. Vahe again. It was not merely that Estonia had been ei tekkinud mitte ainult sellepärast, et Eesti subsumed into the USSR, it was that football in oli allutatud NSV Liidule, vaid ka sellest, et that half-century came to be seen as a symbol of möödunud poole sajandi jooksul nähti jalg- oppression. Th e rebirth of Estonian football be- palli kui rõhumise sümbolit. Eesti jalgpalli gan in 1980 with an exhibition match between

89 2007 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR

taassünd algas 1980. aastal näidismatšiga teams representing the local television and kohaliku televisiooni- ja raadiojaama mees- radio stations. A larger-than-expected crowd kondade vahel. Kohale saabus oodatust suu- turned up, and Estonia’s largest anti-Soviet rem rahvahulk ja puhkes seni suurim Nõuko- demonstration broke out. Rioting followed and, gudevastane demonstratsioon Eestis. Järgnes two months later, 40 intellectuals signed a letter mäss ning kaks kuud hiljem allkirjastasid 40 protesting the Russiﬁ cation of Estonian society. intellektuaali protestikirja Eesti ühiskonna Recognising football’s power as a rally point, the venestamise vastu. Tajudes jalgpalli jõudu youth coach Roman Ubakivi was prompted to rahva ligimeelitajana otsustas noortetreener reintroduce football to his homeland. His team, Roman Ubakivi jalgpalli oma kodumaal taas- Lõvid – Lions – enjoyed success in Scandinavian tutvustada. Tema meeskond Lõvid saavutas youth tournaments and provided the basis for edu Skandinaavia noorteturniiridel ja pani the Estonia national team in the early nineties. aluse 1990. aastate alguse Eesti rahvusmees- Ubakivi’s mantle has been taken up by Aivar konnale. Ubakivi töö võttis üle Aivar Pohlak, Pohlak, who was elected president of the Esto- kes valiti märtsis Eesti Jalgpalliliidu presiden- nian football federation in March, and is widely diks ning keda nähakse sageli Eesti taasise- regarded as having been the father of the game seisvumisjärgse jalgpalli isana. 1990. aastal in the country since independence. He founded asutas ta Tallinna Flora jalgpalliklubi ning tegi Flora Tallinn in 1990 and made them the most meeskonnast kaasaegse Eesti ajaloo edukai- successful team in modern Estonian history. In ma. 1996. aastal saavutas Pohlak kokkulep- 1996, he brokered an agreement to bring a for- pe välistreeneri toomiseks Flora ja koondise eign coach to take charge of the club and the etteotsa. Goes on kolmas treener pärast selle national team. Goes is the third national coach kokkuleppe saavutamist. Räägitakse tema val- since then. Although there has been talk about landamise võimalusest. Praegu liiguvad asjad letting him go, the path seems to be leading jälle ülesmäge ning arvestades, et edeneda upwards and, with a century to catch up, Goes on vaja sajandijagu, väärib Goes veel mõnda probably deserves a few more months yet. kuud tööpostil. (The Daily Telegraph, 5.06) (Th e Daily Telegraph, 5.06)

Eesti jalgpallimeeskonda tüürib kuulus Taani Th e Estonian football team is coached by the fa- treener Viggo Jensen, kes on olnud edukas mous Danish manager Viggo Jensen, who has mitmete meeskondade juures. Eestist ei kuule been successful with many teams. Normally we do rahvusvahelise jalgpalliga seoses tavaliselt not hear much about Estonia in connection with palju ega hakkagi kuulma, sest selle jaoks on international football and we won’t, because Esto- Eesti liiga väike jalgpallimaa. Teisalt just see- nia is a too small a footballing country for that. But pärast võibki Jensen Balti riigis edu saavutada. then perhaps that is why Jensen managed to be- (BT, 14.09) come successful in this Baltic country. (BT, 14.09)

Üks Eesti koondise väravavahi löödud värav A goal by an Estonian goalkeeper made him tegi ta kuulsaks tervel Inglismaal. 35-aastane famous throughout England. 35-year-old Mart Mart Poom on tuntuim ja armastatuim Eesti Poom is the best-known and most-loved Esto- jalgpallur. Koondise eest on ta mänginud juba nian footballer. He has played for the Estonian

90 KULTUUR • CULTURE 2007

Eestlastele spordirõõm, inglastele võidurõõm The British feel the joy of victory, the Estonians feel the joy of the game

15 aastat ja osalenud rohkem kui sajas män- team for 15 years and been in more than 100 gus. Aga tõsiseid saavutusi Poomil ei ole – games, but Poom does not have any medals to pika karjääri jooksul pole ta midagi võitnud. show for it; he has not won anything during his Lihtsalt pole vedanud... Kui ta läks Tallinna long career. He just has been unlucky... When he Florast minema, tuli see Eesti meistriks. Kui left the Flora team in Tallinn, they won the Esto- Poom tuli tagasi, siis jäi meeskond jälle tiitlist nian championship. When Poom returned, the ilma. (Sovetskij Sport, 21.03) team lost the title again. (Sovetskij Sport, 21.03)

Võib aru saada, miks eestlased on olnud jalg- It is understandable why the Estonians have pallivõistlustel kuulsatele vastasvõitlejatele been a problem for famous opponents at foot- probleemiks: nende kaitse on tugev. Eestlased ball matches: their defence is strong. Th e Esto- säravad loovusega, võimega vastupanu võita nian team shines with creativity, and with the ning üllatada oma mänguga. Mängus Andorra ability to beat resistance and surprise with their koondise vastu näitas jalgpall oma kõikehaa- game. In the match against Andorra, the emo- ravat võimet tekitada suuri tundeid, eestlaste tional power of football was on display. For Es- jaoks oli nendest olulisim uhkus. Ja just see tonians, this was above all a question of pride, omadus on parim relv tulevastes suurtes võit- and this will be the best weapon in the huge lustes. (Fyens Stiftstidende, 23.08) battles to come. (Fyens Stiftstidende, 23.08)