Kultuur Culture
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Kultuur Culture Kirjandus Literature Kaks USA eestlast Inna Feldbach ja Alan Trei Two Estonian-Americans, Inna Feldbach and Alan tõlkisid lõpuks ometi eesti kirjandusklassika Trei, have fi nally translated into English the fi rst tippteoseks peetava A. H. Tammsaare „Tõe ja volume of “Truth and Justice”, a national classic õiguse” esimese köite inglise keelde ja saat- by A. H. Tammsaare, and have circulated some sid laiali näidispeatükke nende sõnul „voha- sample chapters of what they call the “sprawling, vast ja taltsutamatust” teosest. „Keisri hullu” rambunctious” epic. Jaan Kross, the author of autor Jaan Kross on rahvusvaheliselt tuntud. “Th e Czar’s Madman”, is internationally known. Tõnu Õnnepalu on tõusev täht. Ent „Tõde ja Tõnu Õnnepalu is a rising star. But “Truth and õigust” polnud kuni tänavuse aastani veel Justice” had not been translated into English un- inglise keelde tõlgitud. Teos tekitab sõltuvust til this year. Th e novel is addictive and, with luck, ja loodetavasti arvavad sama ka kirjastajad. the publishers will feel the same way. It would See oleks väärt lisand Bratislavas arutluse be a worthy addition to the Great Books list dis- all olevasse Suurte Raamatute nimekirja. cussed in Bratislava. (Th e Economist, 12.01) (The Economist, 12.01) Th e Finnish-language version of the book “Len- Soomes ilmus Andreas Oplatka raamatu „Len- nart Meri – Eestile elatud elu” (“Lennart Meri – nart Meri – Eestile elatud elu” soomekeelne A Life Lived for Estonia”) by Andreas Oplatka versioon. Hoolimata sellest, et Meri kirjutas to- was published in Finland. Despite the fact that hutul hulgal tekste, ei kirjutanud ta memuaare. Meri wrote a great many texts, he did not write Oplatka raamat põhineb laialdastel ja detail- his memoirs. Oplatka’s book is based on thor- setel intervjuudel ja vestlustel, mis toimusid ough and detailed interviews and conversations Meri ja Oplatka vahel 1997. aasta suvel ja 1998. that took place between Meri and Oplatka in aasta talvel Paslepas. Teos ilmus saksa keeles the summer of 1997 and the winter of 1998 in 1999 ja järgmisel aastal eesti keeles. Oplatka Paslepa. Th e work was published in German in teos täiendab hästi neid seiku, mis on soomlas- 1999 and in Estonian the following year. Oplat- tele tuttavad Kulle Raigi raamatust „Vikerkaare ka’s work complements well the events that are värvid – Lennart Meri elu”. (TS, 13.03) well-known to Finns through Kulle Raig’s book “Vikerkaare värvid – Lennart Meri elu” (“Colours of the Rainbow – Th e Life of Lennart Meri”. (TS, 13.03) 78 KULTUUR • CULTURE 2007 On raske mõista, miks Lennart Meri elu kirjel- It is diffi cult to comprehend why it took such a long dava soomekeelse raamatu ilmumine nii kaua time to publish a book in Finnish describing the life aega võttis. Soomel ja soomlastel on raamatus of Lennart Meri. Finland and the Finns play a large suur roll ning Merit tunti Soomes nagu oma part in the book, and Finns thought of Meri as one poliitikut. Võinuks arvata, et Meri võrratu elu- of their own politicians. One would have expected lugu oleks kohe avaldatud ka Soomes. Eesti Meri’s story to be published in Finland right away. kosmopoliidi elulugu võtab kokku kõik sel- Th e life of the cosmopolitan Estonian summarises le, mis 20. sajandi Euroopas oli parim ja mis everything that was the best and worst in 20th cen- halvim. See on jutustus haridusest, kultuuri tury Europe. It is a tale of education, the power of ja elutahte jõust ning väikesest rahvast teiste culture and the will to live, and of a small nation that jalus, kuid samal ajal räägib see rumalusest, got in the way of others; at the same time, it is also rõhumisest, langusest ja pettustest. Välja- about stupidity, oppression, descent and deception. mõelduna oleks selline elulugu liiga ebausu- If made-up, such a story would be considered too tav. Need on jutustuse põhjal kirja pandud far-fetched. Th ese are memoirs put down on the memuaarid – millisest elust! (Kaleva, 13.03) basis of a life story – and what a life! (Kaleva, 13.03) Raamatu nimi ütleb peamise, see on lugu me- Th e title of the book says it all – it is the story of hest, kes võõra võimu all olevas riigis nägi a man who saw at an early stage that in a coun- juba varakult, et on olemas võimalus ise- try which is under the power of another, inde- seisvumiseks. Kuigi raamatu peategelane on pendence is possible. Although Lennart Meri is Lennart Meri, on see samal ajal Eesti rahva the main character of the book, the text is also ajaloo ja saatuse teejuht. Kuigi Eesti on – või a guide to the history and fate of the Estonian peaks olema – Soome lähedane naaber, tun- nation. Although Estonia is – or should be – Fin- dub Meri memuaare lugedes, et lõppude lõ- land’s closest neighbour, while reading Meri’s puks teame Eestist ja selle ajaloost suhteliselt memoirs, it seems that in the end we know little vähe. Meri mälestused sisaldavad nii mitmeid of Estonia and its history. Meri’s memoirs cover seiku ja perioode, et raamatut tasub lugeda many events and periods, so it is worth reading mitu korda. Ajaloolise tõe otsijatele on see the book several times. It is a rich source for those rikkalik allikas. (Kauppalehti, 13.03) seeking the historical truth. (Kauppalehti, 13.03) Göteborgi Raamatu- ja Raamatukogumessi pea- Th e main guest at the Göteborg Book and Library külaliseks on Eesti. Alates esimesest messist Fair is Estonia. Since the fi rst fair in 1985, a Nordic 1985. aastal on ikka mõnda Põhjala riiki lähe- country has been presented in detail every year: malt tutvustatud: Norra on olnud peakülaliseks Norway has been a guest country twice, Finland kaks, Soome kaks ning Island ja Taani ühe kor- also twice, and Iceland and Denmark once each. ra. Eelmise aasta peakülaline oli Leedu. „Me Last year Lithuania was the guest country. “We tahame olla põhjala kultuuri manifestatsioon,” want to be the public face of Nordic culture,” says ütleb Göteborgi messi tegevjuht Anna Falk. Anna Falk, executive director of the Göteborg Raamatumessi külastas sellel aastal 105 000 Fair. 105,000 people visited the book fair this year. inimest. Järgmise aasta peakülaliseks on Läti. Latvia has been invited as the guest country for „Põhjus, miks viimastel aastatel Balti riigid next year. “Th e reason why the Baltic countries 79 2007 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR peakülaliseks on olnud, tuleb sellest, et need have been invited as guests for the past few years riigid polnud kaua aega ligipääsetavad. 15 aasta is that for a long time these countries were not ac- eest polnud neid lihtne fookusesse seada,” cessible. It was not easy to focus on them 15 years (Dagens Nyheter, 27.09; 30.09) ago,” says Falk (Dagens Nyheter, 27.09; 30.09) Göteborgi messi peakülalise Eesti väljapaneku A part of the exhibition of the Göteborg Fair guest üheks osaks on üheksa meetri kõrgune must country, Estonia, is a nine-metre high black box kast, mis sümboliseerib eesti kirjandust ümb- that symbolises the mystery surrounding Esto- ritsevat müstikat. Eesti kirjandus ei ole ju Ees- nian literature. Estonian literature is not very well tist väljaspool eriti tuntud. Sellest hoolimata known outside Estonia, but despite this, the large näitab suur must kast, et eesti kirjandus on black box shows that Estonian literature is strong tugev ja elav. Lühidalt öeldes: ta on olemas. and alive. In short, it exists. Th e black box of the Eesti väljapaneku must kast viib võrdluseni Estonian exhibition resembles the black box found lennukites peituva „musta kastiga”, mis säi- in aeroplanes, which contains important informa- litab olulist infot lennuki kohta. Kui võrrelda tion about the plane. If we compare Estonian cul- eesti kultuuri lennukiga, siis on eesti keel ja ture to an aeroplane, then Estonian language and kirjandus kultuuri mustaks kastiks. Eesti jaoks literature are the black box of culture. Th e fair was oli mess edukas. Huvi maa väljapaneku vastu a success for Estonia; there was a great deal of in- oli suur ning paljude eesti kirjanike teosed terest in the country’s exhibition and the works of müüdi läbi. (SvD, 27.09; 1.10) many writers sold out. (SvD, 27.09; 1.10) Jaan Krossi romaan „Paigallend” mõjub lu- Th e novel “Paigallend” (“Treading Air”) by Jaan gejale dokumentaaljutustusena 1920. aastatel Kross seems to readers to tell the documentary sündinud Ullo Paerannast. Intervjuu Ulloga story of Ullo Paerand, born in the 1920s. An inter- visandab lugeja silme ette tema lummava saa- view with Ullo sketches his dramatic fate in front tuse ning on samal ajal sissejuhatuseks eelkõi- of the reader’s eyes and also serves as an intro- ge sõjaaegse Eesti ajalukku. Kirjandus aitab duction to Estonia’s wartime history. Literature suuresti aru saada teiste rahvaste täbaratest is a great means for understanding the diffi cult aegadest. Eestlaste mõistmiseks on raske ette times of other nations. It is diffi cult to imagine kujutada paremat teejuhti kui Jaan Kross, kelle a better guide to understanding Estonians than viimane romaan „Paigallend” kujutab endast Jaan Kross, whose last novel “Paigallend” is an ülevaadet Eesti lähiajaloost. (SvD, 9.10) overview of Estonia’s recent history. (SvD, 9.10) Kunst Art Aasta tagasi avatud kunstimuuseum Kumu Th e art museum KUMU, which opened a year ago, on edukas. Kadrioru pargi sügavusest kerkib has proved a great success. At the back of Kadriorg Kumu hiiglasliku kivist, klaasist ja betoonist Park rises KUMU, a huge stone, glass and concrete ehitisena, hämmastava kontrastina neoklassit- structure, and a dramatic contrast to the neo- sistlikele puumajadele ühes vanimas Tallinna classical wooden houses in one of the oldest parks in pargis. Kuigi uus hoone avati vaid aasta eest, Tallinn.