Põllumajandusmaa Määramine Planeeringutes Determination Of

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut

Kadri Salomon

PÕLLUMAJANDUSMAA MÄÄRAMINE PLANEERINGUTES

DETERMINATION OF AGRICULTURAL LAND IN PLANNING

Bakalaureusetöö Geomaatika õppekava

Juhendaja: dotsent Siim Maasikamäe

Tartu 2015

Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kadri Salomon Õppekava: Geomaatika Pealkiri: Põllumajandusmaa määramine planeeringutes Lehekülgi: 44 Jooniseid: 2 Tabeleid: 12 Lisasid: 2 Osakond: Geomaatika Uurimisvaldkond: maakasutuse planeerimine Juhendaja(d): Siim Maasikamäe Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu, 2015 Maailma rahvaarv kasvab ja seetõttu suureneb nõudlus toiduainete ning põllumajandustoodangu järele, mis omakorda tekitab vajaduse uute põllumajandusmaade kasutuselevõtuks.

Eestis pole põllumajandusmaade puudus veel väga suureks probleemiks, kuid vajalik on põllumajandusmaade kaitse ja säilitamise abinõude intensiivistumine läbi seaduste ja planeeringute, et väheneks linnaäärsetele põllumajandusmaadele ehitustegevus.

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade põllumajandusmaa määramise senisest praktikast maakonna- ja üldplaneeringute näitel. Uurimistöö eesmärgini jõudmiseks oli peamiseks alusmaterjaliks Eesti viie maakonna maakonnaplaneeringud ja teemaplaneeringud „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ning 14 valla üldplaneeringud ja teemaplaneeringud „Keskkonnamõju strateegiline hindamine“.

Koostatud ülevaatlike tabelite põhjal saab töö tulemusena välja tuua puudustena, et mõningad planeeringud pole enam ajakohased. Esineb ebakõlasid planeeringu koosseisus oleva seletuskirja ja kaardimaterjali osas. Vahel on vajalik maakonna- või üldplaneeringuga paralleelselt kasutada teemaplaneeringut, et saada vajalikku informatsiooni. Enamikes planeeringutes puudusid andmed väärtusliku põllumajandusmaa määramiseks kasutatud kriteeriumite osas ning puudulik informatsioon oli samuti põllumajandusmaa kasutamist mõjutavate tegurite ja probleemide osas.

Käesoleva uurimistöö lõpptulemusena selgus, et põllumajandusmaa määramist maakonna- ja üldplaneeringutes on üldiselt käsitletud väga pinnapealselt ja esineb teatud vastuolusid, kuid positiivne on see, et üldiselt peetakse enamikes planeeringutes põllumajandusmaa ja väärtuslikke maastike kaitset ning säilitamist oluliseks.

Soovitav oleks tulevikus sarnase uurimistöö tegemine Eesti teistes piirkondades saamaks ülevaadet kogu riigi põllumajandusmaa määramisest planeeringutes.

Märksõnad: põllumajandusmaa, maakonnaplaneering, üldplaneering, põllumajandusmaade kaitse ja säilitamine

Estonian University of Life Sciences Abstract of Bachelor´s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Kadri Salomon Specialty: Geomatics Title: Determination of agricultural land in planning Pages: 44 Figures: 2 Tables: 12 Appendixes: 2 Department: Geomatics Field of research: land use planning Supervisors: Siim Maasikamäe Place and date: Tartu, 2015 The world’s population is growing, because of that the demand for food products and agricultural manufacturing is increasing. Therefore it causes the need to introduce new agricultural land.

Agricultural land shortage is not a very big problem in Estonia yet, but there is a need to protect and preserve agricultural land by intensifing measures thru laws and planning to decrease construction on agricultural land near towns.

This Bachelor`s thesis is to give an overview of agricultural land determination practises in regional and local planning so far. The Main substrate for acheiving this research’s study objective were five Estonian counties’ regional plannings and themeplannings „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ and 14 local plannings and themeplannings „Keskkonnamõju strateegiline hindamine“.

Tables assembled in this study bring out the lack of some plannings for not being up-to- date. There are misunderstandings in planning between the brief and map materials. To get the necessary information one sometimes has to use regional planning or local planning in parallel to themeplanning. Most plannings lack data in used criteria to assess the factors and problems influencing the use of agricultural land.

The Final result of this research study brings out that determination of agricultural land is handled without forethought and there are some conflicts. On the positive side, most plannings regard the preservation and protection of agricultural land and valuable landscapes as important.

In the future it is recommended to make a similar research study of other Estonian regions to get an overview of the entire country’s determination of agricultural land in planning.

Keywords: agricultural land, regional planning, local planning, agricultural land protection and preservation

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 5 1. PÕLLUMAJANDUSMAA MÄÄRAMINE PLANEERINGUTES: TEOREETILINE UURIMINE ...... 7 1.1. Põllumajandusmaa kaitse ja säilitamise vajadus ...... 7 1.1.1. Põllumajandusmaa kui väärtuslik loodusressurss ...... 7 1.1.2. Linnastumine ja üleplaneerimine põllumajandusmaade arvelt ...... 9 1.2. Põllumajandusmaa kaitse ja säilitamise abinõud ...... 11 1.3. Ülevaade varasematest uurimistöödest seoses põllumajandusmaa määramisega planeeringutes ...... 12 2. PÕLLUMAJANDUSMAA MÄÄRAMINE PLANEERINGUTES: EMPIIRILINE UURIMINE ...... 14 2.1. Uurimispiirkondade valik ...... 14 2.1.1. Maakonnad ...... 14 2.1.2. Vallad ...... 15 2.2. Metoodika ...... 17 2.3. Tulemused ...... 20 2.3.1. Kokkuvõtvad tulemused viie maakonna planeeringu põhjal ...... 20 2.3.2. Kokkuvõtvad tulemused 14 valla planeeringu põhjal ...... 23 2.4. Arutelu ...... 28 KOKKUVÕTE ...... 30 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 31 DETERMINATION OF AGRICULTURAL LAND IN PLANNING ...... 36 LISAD ...... 38 Lisa 1. Põllumajandusmaa määramine maakonna-ja teemaplaneeringute näitel ...... 39 Lisa 2. Põllumajandusmaa määramine üld- ja teemaplaneeringute näitel ...... 41

SISSEJUHATUS

Maa on piiratud ressurss ning selle sihipärane ja efektiivne kasutamine on inimkonna eksistentsi tagamise seisukohalt järjest tähtsam. Kasvava rahvaarvu juures vajab erilist tähelepanu põllumajandusmaa, kuna suurenev nõudlus toiduainete järele toob kaasa vajaduse uute põllumaade kasutuselevõtuks. Põllumajandusmaa kaitse vajadust näitab ka Alexandratos ja Bruinsma (2012: 108) uuring, mille kohaselt oli maailmas 1960. aastal ühe inimese kohta umbes 0,44 hektarit haritavat maad, 2010. aastal 0,23 hektarit ning 2050. aastaks on saadud tulemuste põhjal prognoositud sama näitaja ligikaudu 0,18 hektarit inimese kohta. Põllumaa osakaalu vähenemise põhjustab maa kasutus väga erinevatel otstarvetel. Kui põllumehele on oluline väärtuslik põllumajandusmaa, kus oleks maa tootlikus võimalikult suur ja maa viljakas, siis kinnisvaraga tegelev inimene mõtleb ennekõike maa heale asukohale ning selle väärtusele. Tulenevalt huvigruppide erinevatest soovidest ja vajadustest tekib olukord, kus inimeste mõju keskkonnale on sageli negatiivne.

Selliste olukordade vältimiseks tuleks maa planeerimise käigus leida sobivaid lahendusi ja kompromisse, mis rahuldaks erinevaid osapooli. Planeerimisest saadav kasu on kindlasti stabiilsem ja tasakaalustatum areng. Maailmas on vajadus planeerimise järele olnud juba sellest ajast, kui inimesed koondusid kokku elama ja tekkisid esimesed linnad, kuid loodus- ja keskkonnaväärtuste eest hakati seisma alles pärast 1970 aastat (Soovitused üldplaneeringu ... 2000: 7-9).

Töö autorile teadaolevalt ei ole Eestis põllumajandusmaa määramist planeeringutes taasiseseisvumise esimesel kümnendil peetud väga oluliseks ja antud teemaga on tegeletud suhteliselt pinnapealselt. Eestis on nii üldplaneeringutes kui ka maakonnaplaneeringutes väärtuslike põllumaade käsitlemine ebaselge ning puudub ühine arusaam ja seetõttu tuleks läbi viia teatud muudatusi terminite, regulatsioonide osas (Lähteseisukohad maakonnaplaneeringute ... 2013: 8). Siiski tuleb märkida, et põllumajandusmaa jätkusuutlikkuse tagamine on muutumas järjest aktuaalsemaks. Eesti Maaülikooli Geomaatika osakonna poolt on valminud 2014. aastal kaks uurimistööd väärtusliku põllumajandusmaa teemal (Metoodiliste soovituste ... 2014; Väärtusliku põllumajandusmaa ... 2014), kus tuuakse välja põllumajandusmaa määramise meetodid ja arutletakse üldiste põhimõtete üle.

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade põllumajandusmaa määramise senisest praktikast maakonna- ja üldplaneeringute näitel. Töö eesmärgi saavutamiseks olid püstitatud järgnevad uurimisülesanded:

 otsida informatsiooni valdade, maakondade kehtivate planeeringute kohta;  koostada ülevaatlikud tabelid, mille käigus tuli uurida põllumajandusmaa käsitlemist planeeringutes;  selgitada ja analüüsida saadud tulemusi, tuues välja maakonna- ja üldplaneeringute hetkeline olukord põllumajandusmaa osas.

Uurimistöö objektiks oli Eesti viie maakonna maakonnaplaneeringud ja teemaplaneeringud „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ning 14 valla üldplaneeringud ja teemaplaneeringud „Keskkonnamõju strateegiline hindamine“. Uurimistöös uuritavateks maakondadeks olid: Põlva, Pärnu, Ida-Viru, Harju ja Hiiu maakond. Uuritavateks valdadeks olid Põlvamaal: Orava, Vastse-Kuuste, Veriora; Pärnumaal: Häädemeeste, Halinga, Tahkuranna; Ida-Virumaal: Mäetaguse, Kohtla, Tudulinna; Harjumaal: Nissi, Rae, Harku; Hiiumaal: Käina, Emmaste vald.

Bakalaureusetöö koosneb teoreetilisest ja empiirilisest osast. Teoreetiline osa koosneb kolmest peatükist, kus esmalt tuuakse välja põllumajandusmaa kaitse ja säilitamise vajadus, seejärel abinõud selleks ning viimaks ülevaade varasematest uurimistöödest seoses põllumajandusmaa määramisega planeeringutes.

Bakalaureusetöö teine osa keskendub empiirilisele uurimusele põllumajandusmaa määramise kohta planeeringutes. Empiiriline osa koosneb neljast peatükist, kus esmalt tuuakse välja valitud piirkonnad, seejärel kirjeldatakse uurimistöö teostamise metoodikat ning käesolev uurimistöö lõpeb ülevaatliku osaga töö tulemustele ja analüüsile.

Bakalaureusetöö autor leiab, et uurimistöö on vajalik näitamaks, kui vähe on tegelikult informatsiooni põllumajandusmaa kohta planeeringutes, mis viitab maakorraldus- toimingute teostamise jätkuvale vajadusele. Teiseks abistab antud uurimistöö leida planeeringutes olevaid puudusi, mille kõrvaldamisele tuleks pöörata tähelepanu uute planeeringute koostamisel. Teostatud uurimistöö võiks huvi pakkuda maakondade ja kohalike omavalitsuste spetsialistidele, planeerijatele ja erinevatele töögruppidele, kes viivad läbi planeeringuid.

1. PÕLLUMAJANDUSMAA MÄÄRAMINE PLANEERINGUTES: TEOREETILINE UURIMINE

1.1. Põllumajandusmaa kaitse ja säilitamise vajadus

1.1.1. Põllumajandusmaa kui väärtuslik loodusressurss

Põllumajandusmaa on üks kõige väärtuslikumaid loodusressursse, kuna on meie toidu tootmise aluseks ja seetõttu on eluliselt tähtis inimese eksistentsiks (Miličic´, Udovč 2013: 179). Tänapäeval on põllumajandusmaade säilimine ja kaitsmine muutunud maailmas väga oluliseks, kuna rahvaarvu kasvades on üha enam inimesi vaja ära toita. FAOSTAT-i uuringu põhjal on praegune rahvaarv 7,3 miljardit, kuid 2050.aastaks prognoositakse kogu maailma rahvaarvuks 9,5 miljardit inimest.

Maailma rahvaarvu kasv ja ebaühtlane paiknemine tekitab riikide vahel aina rohkem pingeid seoses piiratud ressursside vajaduse ja jaotumisega. Demograafiliste suundumuste järgi saab riike jaotada kolme gruppi. Postindustriaalsetes riikides on tegemist stabiilse või kahaneva rahvastikuga. Kõrge tööstusliku toodanguga riikides (Aasia riigid), hakkab seoses inimeste jõukuse kasvuga rahvaarv kahanema. Aafrika riikides, kus ollakse alles industrialiseerumas, kannatavad inimesed kõige rohkem näljahäda käes. 2050. aastaks on sealne rahvaarv kolmekordistunud, mis tingib veelgi suurema vajaduse vee-, toidu- ja energiavarude järgi ja seetõttu tekivad poliitilised ja sotsiaalsed pinged. (Fox 2011)

Prognoositakse, et 40 aastaga kahekordistub nõudlus põllumajandustoodangu järele (Fox 2011). Järjest olulisemaks muutub, et riik suudaks oma inimesed kohaliku toiduga kindlustada, mitte ei peaks importima toorainet teistest riikidest. Adekvaatne toidualane iseseisvus sõltub suuresti saadaolevast põllumaast ja selle kvaliteedist (Miličic´, Udovč 2013: 179). Sellest vaatenurgast on põllumajandusmaa kaitsmine peamine strateegiline ülesanne nii kohalikule kui ka laiemale sotsiaalsele kogukonnale (Ibid.: 179). Inimesed on kohustatud kaitsma mullastiku looduslikke omadusi ja vältima kõiki tegevusi, mis võivad viia põllumajandusmaa halvenemiseni (Ilavska´ 2013: 691).

Haritav maa kogu maailmas on 2050. aastaks suurenenud 70 miljoni hektari võrra. Arengumaade hüppelisest rahvaarvu kasvust tingituna on arvatavasti 2050. aastaks haritav maa nendes maades suurenenud umbes 120 miljonit hektarit ning arenenud maades

7 kahanenud umbes 50 miljonit hektarit. (FAO 2009) Haritava maa vähenemise tagajärjel muutub Euroopa järjest sõltuvamaks teistes maailmajagudes olevatest põllumajandusmaadest, et ära toita oma elanikke (Linne´r, Messing 2012: 708).

Põhjamaades ja Balti riikides on Euroopa keskmisest rohkem haritavat maad inimese kohta (Linne´r, Messing 2012: 709). Eestis on põllumajandusmaad pindalalt elaniku kohta 0,69 hektarit, olles Euroopa Liidu riikide seas esimeste hulgas (Eesti Maaelu ... 2014: 20). Kuigi Eestis on põllumajandusmaad piisavalt, pole selle kasutamine olnud kõige efektiivsem (Ibid. : 20). On mitmeid näiteid, kui põllumajandusmaad on harimata või on võsastunud (Maasikamäe, Jürgenson 2015: 206). Selle on tinginud Euroopa Liidus vastu võetud otsetoetuste süsteem, mis piiras Eesti põllumajandust ja samuti madalam toetuste tase (Eesti Maaelu ... 2014: 20). Eestis nähakse tulevikus ühe lahendusena inimestele toidu kasvatamist kodu lähedal, kuna see vähendaks tooraine importimise vajadust (Eesti Keskkonnastrateegia ... 2007: 20). Kodulähedal kasvav toit on kõige tervislikum ja põllumajanduskultuuride kasvatamiseks on Eestis olemas head tingimused (Ibid.: 20).

Rootsis on samuti inimese kohta suhteliselt palju haritavat maad, siiski ei jätku sellest oma rahva ära toitmiseks. Rootsi elanikud vajavad 0,41 hektarit elaniku kohta põllumaad, siiski jääb juba praegu sellest puudu 0,11 hektarit inimese kohta. (Linne´r, Messing 2012: 709)

Tootmise kasvu takistajaks on tihti puudus põllumajandusmaa järgi, suurenevad tootmishinnad ja aina rangemad keskkonnanõuded (Prognoos: järgmine ... 2013). Kõrge viljakusega põllumajandusmaa kaotus erinevatel põhjustel on toimunud tavaliselt kõige arenenumates ja vähemarenenud maades maailmas (Miličic´, Udovč 2013: 179). Kasvav vajadus tootlikule põllumajandusmaale võib viia tulevikus tõsiste konfliktideni, kuna maa piiratud ressursina muutub järjest tähtsamaks (Linne´r, Messing 2012: 708).

Põllumajandusmaade puuduse leevendamise võimalusi on erinevaid. Näiteks Ameerika Ühendriikides nähakse ühe variandina väiksemate elamukruntide moodustamist, et väärtuslikud maad oleks kasutuses rohkem põllumajandusliku tootmise eesmärgil. Vermonti osariigis Chittenden maakonnas tehtud uuring näitab, et paljud väärtuslikud maad on muru all, kuid need peaks tooma põllumajanduslikku tootmisse. Tehtud uuringus tuvastati 9212 hektarit elamumaad, mis on sobilik põllumajandustegevuseks ning 3346 hektarit sellest on kõrge viljakusega pinnas. Sellest maast piisaks juurviljade tootmiseks

250 000 inimesele. Siiski sõltub see kõik kogukonna tahtest. (MacRae et al. 2010: 105-127 viidatud Ericksona et al. 2013: 37-38)

Eestis nähakse põllumajandusmaade puuduse lahendusena kasutusest väljas olevate haritavate maade ja looduslike rohumaade kasutuselevõttu. Villem Vohu on uurinud, et Eestis on kasutamata põllumajandusmaa ressurssi 299 tuhat hektarit, kui maakasutuse struktuur jääb samaks nagu oli 1990. aastast tänaseni, siis suureneks maaressurss umbes 105 tuhat hektarit. Paljud nendest maa-aladest on küll väikese pindalaga üksused ning osade maa-alade kasutuselevõtt pole otstarbekas. Tähelepanu peaks pöörama viiele Lõuna- Eesti piirkonnale, mis moodustavad Eesti kasutamata põllumajandusmaa ressursist umbes 18%. (Kasutusest väljas ... 2014: 13, 17)

Põllumajandusmaa kaitse ja säilimine on oluline, kuid seejuures oleks vajalik Eestis vastavates põllumajanduslikes regulatsioonides tegeleda veel täpsema selgitustööga, kuidas maakonnas, vallas peaks inimesed alustama põllumajanduslikku tegevust ja millised on sealsed majandamistingimused. Heikki Kalle tõdes, et sageli on väärtuslik põllumajandusmaa kohaliku maaelu edendavate inimeste seas pigem piiranguks kui ressursiks, kuna väga ühekülgne määratlus piirab mõne muu säästliku tegevuse lubamist põllumajanduse kõrvalt. Väärtusliku põllumajandusmaa määramisel tuleks olla rohkem inimesekesksem, mitte lähtuda ainult maast kui ressursist. Ühiskond peaks tundma, et põllumajandusmaa on kõigi inimeste ühine väärtus. (Nael 2013)

1.1.2. Linnastumine ja üleplaneerimine põllumajandusmaade arvelt

Mullastiku degradeerumise, majade ja taristu ehitamise tõttu hüljatakse maailmas hinnanguliselt 5-10 miljonit hektarit põllumajandusmaad aastas (Linne´r, Messing 2012: 709). FAOSTAT-i uuringu põhjal on maailmas 2015. aastal 54% linna- ja 46% maaelanikke, 2050. aastaks prognoositakse samadeks näitajateks 67,3% ja 32,7%. Inimesed kogu maailmas on järjest rohkem liikumas linna elama, see tekitab linnaalade lähedal olevates maapiirkondades intensiivse arendussurve (Lokocz et al. 2011: 65). Ülemaailmne linnastumine põhjustab põllumajandusmaa kadu, kuna elamis- ja ärimajanduslikud pinnad laienevad (Yan, Liu, Huang,Tao, & Cao 2009: 13-19 viidatud Ericksona et al. 2013: 29). Paljudes Ameerika Ühendriikide osades on selline maa kasutamise muutmine põhjustanud põllumaade sihtotstarbe muutumise elamumaaks (Ibid.: 29). Mõnedel elamumaadel on säilinud suured arendamata põllumajanduslikud pinnad

(Ibid.: 29). Maa omaduste muutmise ja äärelinnastumise osas on kohalikud maapiirkonna elanikud rohkem negatiivselt meelestatud, kuna nad on oma elupaika maapiirkonnas rohkem kiindunud ja hoolivad sellest (Fried 1963: 151–171 viidatud Lokocz et al. 2011: 66).

Sama probleemiga ollakse silmitsi ka Eestis. Rahvaarv suureneb Tallinnas, Tartus ja Tallinna lähedal asuvas Maardu linnas. Teistes maakonnakeskustes prognoositakse rahvaarvu vähenemist, näiteks veerandsaja aasta jooksul väheneb rahvaarv Haapsalus, Jõhvis, Võrus, Valgas ja Kuressaares lausa allapoole 10 000 elaniku piiri. Kui praegu Eesti 14 suuremas linnas elab 59% Eesti elanikest, siis juba kolmekümne aasta pärast on sama näitaja 61%. (Tammur 2014)

Eesti kahaneva rahvaarvu juures, kus inimesed on liikumas Eestist välismaale või asuvad Eestis elama suurematesse linnadesse või keskustesse, on kohalikud omavalitsused sunnitud hoonestuse rajamiseks maa sihtotstarvet muutma. „Seoses elamuehituse arendamisega soovitakse üha rohkem põllu- ja metsamaad muuta elamumaaks“ (Paikuse valla ... 2007/2009: 15). „...uute elamute ehitamine toob kaasa elamualade jätkuva laienemise metsa- ja põllumaa arvelt“ (Ibid.: 11). 1998−2007 aastaid võiks nimetada Eestis kui kinnisvara kontrollimatu arenduse perioodiks (Maasikamäe, Jürgenson 2015: 206). Sel ajal muudeti paljud põllumajandusmaad ehitusmaaks (Ibid.: 206). Sellise käitumise võis tekitada haritava maa madal hind Eestis. Kui 2005. aastal oli keskmine haritava maa hind 542 €/ha, siis 2014-ndaks aastaks on hind kerkinud 1 893 €/ha kohta (Maa-amet 2015).

Inimeste liikumine maalt linna on tekitanud olukorra, kus planeeritakse uusehituse jaoks tihti rohkem krunte kui oleks vaja. Eesti suuremate linnade äärealadel küllaltki sageli nähtavat olukorda on kirjeldanud Maasikamäe, Jürgenson artiklis „Põllumajandusmaa määramine planeeringutes“ (2015: 207), kus on välja toodud olukord, kui põllumaale planeeritud 16-st elamukrundist on ehitust alustatud ainult seitsmel. Põllumajanduslikust kasutusest on aga terve ala väljas, kuna mõned hooned on maa-alale ehitatud. Ehitustegevuse tagajärjel on naabruses asuvate maade kasutamistingimused halvenenud. (Ibid.: 207) Vajalik oleks enne põllumaa planeerimist elamumaaks planeerijatel läbi viia täpseid analüüse (Lehtmets 2013: 27).

1.2. Põllumajandusmaa kaitse ja säilitamise abinõud

Põllumajandusmaa kaitse ja säilitamise tagamiseks on paljudes riikides reguleeritud põllumajanduslikku maakasutust seaduste ja planeeringutega. Osades riikides on põllumajandusmaa kaitseks kehtestatud seadusandlikud aktid, et vähendada viljakate põllumaade hõivamist elamumaana ja infrastruktuuri jaoks (Astover 2013). Euroopa riikides hakati selle valdkonna süstemaatilise planeerimisega tegelema kaheksakümnendatel aastatel (Ruumiline planeerimine ... 2012: 2).

Eestis, Lätis, Leedus, Rootsis ja Taanis kasutatakse suurt osa riigi maa pindalast põllumajanduseks, mis on isegi suurem maailma keskmisest näitajast (Linne´r, Messing 2012: 709). Järgnevalt on toodud välja põllumajandusmaa kaitse ja säilitamise abinõud Eestis, Rootsis, Taanis ja Norras.

Eestis on hierarhiline ja samal ajal interaktiivne planeerimissüsteem, mis tähendab seda, et detailsem planeering peab järgima üldisemas planeeringus kehtestatut ning samas suhteliselt lihtsalt on võimalik detailsema planeeringu kaudu üldisemas teha muudatusi. (Ruumiline planeerimine ... 2012: 2) Kui üleriigilises planeeringus nähakse ette põllumajandusmaade säilimist ja kaitsmist, siis kohalikul tasandil on tihti selle täitmisega probleeme, kuna puuduvad täpsemad regulatsioonid. Eestis jõustub 01.07.2015 uus ehitus- ja planeerimisseadus, milles on sõnastatud väärtusliku põllumajandusmaa mõiste ja kasutustingimused kus nähakse ette, et põllumajandusmaa sihtotstarvet ei tohi ilma mõjuva põhjuseta muuta, samuti tagatakse riigi poolt kontroll kohalike omavalitsuste tegevuse üle (Hansalu 2015). Illar Lemetti juhib tähelepanu, et lisaks sellele on väärtuslikud põllumajandusmaad planeeringutes kaardikihil olemas ja seal kajastatakse aktuaalseid andmeid, mis pidevalt ajas muutuvad (Hansalu 2015). Kindlasti on uue seaduse jõustumine vajalik, kuna vähendab ebakõlasid, mis tekkisid kehtivas seaduses aina uute muudatuste sisseviimisega.

Rootsi seadus ütleb, et põllumajandusmaale ei tohi ehitada, välja arvatud siis, kui selleks on avaliku arenduse mõttes tungiv vajadus ja selleks ei ole mingit teist sobivat kohta. Praktikas see nii hästi ei toimi. Riiklikul tasandil nõutakse põllumajandusmaa kaitset, kuid selle mõju kohalikul tasandil on nõrk. Prioriteediks on omavalitsustel linnasid arendada ja laiendada, tihti põllumajandusmaa arvelt. (Linne´r, Messing 2012: 709)

Taanis on põllumajandusmaa tugevamalt seadustega kaitstud kui Rootsis, see peegeldab põllumajanduse tähtsust Taani majanduses. Riik on jaotatud kolme tüüpi piirkonnaks: linnaalad, maakohad ja suvekodude alad. Piirkondedeks jagamisega saavutatakse tootlik maakasutus, välditakse laialdast struktureerimata linna kuhjumist ning lisaks kindlustatakse maa põllumajanduse, looduse ja puhkuse jaoks. Taani riigil on suur mõju kohaliku planeerimise üle. Valitsuse regionaalsed asutused koostöös kohalike omavalitsustega viivad läbi analüüse põllumajanduse seisundi kohta regionaalsel- ja kohalikul tasandil. Väärtusliku põllumajandusmaa kindlakstegemine ja selle kaitsmine tagab tulevastele põlvkondadele piisava hulga haritavat maad. (Linne´r, Messing 2012: 709)

Norras on ainult 3% kogu pindalalt kõlblik maaviljeluseks ja seda ala on vähendatud läbi ehituse ja taristu. Tugevdamaks kaitset haritava maa osas on tehtud ettepanek uue mullakaitse seaduse koostamiseks. Tähtis lähtekoht selles ettepanekus oli eesmärk 2005 – 2010 aastal vähendada 50% võrra haritava maa kasutumist teede ja ehitiste rajamiseks. See eesmärk on veel siiani saavutamata. (Linne´r, Messing 2012: 709)

1.3. Ülevaade varasematest uurimistöödest seoses põllumajandusmaa määramisega planeeringutes

Töö autorile teadaolevalt pole varem tehtud ülevaadet põllumajandusmaa määramisest kehtivate maakonna- ja üldplaneeringute näitel, kuid on valminud mõningad uurimistööd mis on kindlasti abiks antud teema käitlemisel.

Põllumajandusmaa määramise kriteeriumite ja põhimõtete kohta on valminud kaks uurimistööd Eesti Maaülikooli Geomaatika osakonna poolt (Metoodiliste soovituste ... 2014; Väärtusliku põllumajandusmaa ... 2014). Geoinformaatika programmide abil on uurimistöös välja toodud lahendused, kuidas saab lihtsalt erineva väärtusega maad jagada tükkideks, määrata vastavalt kvaliteedile ja seejärel välja valida parimad maatükid.

Anna Nekrassova poolt tehtud magistritöö annab Tartu maakonna kohalike omavalitsuste tasemel ülevaate väärtuslike põllumaade määratlemise osas. Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks küsitleti Mäksa valla planeeringu spetsialisti ja uuriti Tartu omavalitsuse esindajatelt ankeetküsitluse kaudu väärtusliku põllumaa määratlemise kriteeriumite ja põhimõtete kohta. (Nekrassova 2012: 7)

Kadri Lehtmetsa poolt tehtud bakalaureusetöös on välja toodud programmi QuantumGis ja Maa-ameti põhikaardi abil probleemsed piirkonnad, kus on toimunud elamukruntide ehitus põllumajandusmaa arvelt ja kuidas on põllumaa kuju muutunud peale jagamist (Lehtmets 2013: 28).

Sarnaseid uurimistöid tuleks läbi viia ka teistes Eesti piirkondades ja teostatud uurimistööde kohta teha jätku-uuringuid. Arvan, et iga seesugune uurimistöö on Eestis abiks põllumajandusmaade jätkusuutlikkuse tagamiseks ja selle määramisel planeeringutes.

2. PÕLLUMAJANDUSMAA MÄÄRAMINE PLANEERINGUTES: EMPIIRILINE UURIMINE

2.1. Uurimispiirkondade valik

2.1.1. Maakonnad

Uurimispiirkondadeks olid viis Eesti maakonda: Põlva, Pärnu, Ida-Viru, Harju ja Hiiu maakond. Valiku aluseks oli paiknevus võimalikult hajutatult eri Eesti piirkondades. Joonisel 1 on näidatud uuritavate maakondade asukohad. Järgnevalt on lühidalt iseloomustatud valitud maakondi.

Joonis 1. Uuritavate maakondade asukohaskeem (töö autori joonis Maa-ameti andmete põhjal)

Hiiu maakond asub Loode-Eestis ja Hiiumaa saart ümbritsevad väikesaared ning laiud. Hiiu naabriteks on idast Lääne maakond ja lõunast Saare maakond ning

14 maakonnakeskuseks on vallasisene linn Kärdla. Hiiu maakond on Eesti väikseim maakond rahvaarvu poolest kui ka pindalalt. (Eesti Statistika ... 2015)

Harju maakond asub Põhja-Eestis ja on edelast ümbritsetud Lääne maakonnaga, lõunast Rapla maakonnaga, kagust Järva maakonnaga ja idast Lääne-Viru maakonnaga ning põhjast piirneb maakond Soome lahega. Harjumaal on palju saari, kuid neist suurimad on Naissaar ja Pakri saared. Harju maakond on rahvaarvult Eesti suurim ja teisel kohal pindala poolest, administratiivkeskuseks on Eesti pealinn Tallinn. (Eesti Statistika ... 2015)

Pärnu maakond asub Eesti edelaosas. Pärnumaa on ümbritsetud läänest Liivi lahe ja Pärnu lahega, loodes on naabriks Lääne maakond, põhjast Rapla maakond, kirdest Järva maakond, idast Viljandi maakond ning lõunast Läti Vabariik. Pärnumaa keskuseks on Pärnu linn. Pärnumaa on Eesti 4. maakond rahvaarvu poolest ja pindalalt Eesti suurim. (Eesti Statistika ... 2015)

Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis ja läänest on ümbritsetud Lääne-Viru maakonnaga, edelast Jõgeva maakonnaga ning idast Vene Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Ida- Viru maakond on ümbritsetud nii Soome lahe kui ka Peipsi järvega. Ida-Virumaad läbivad Tallinn–Peterburi maantee ja raudtee. Eesti-Vene oluline piiripunkt asub Narvas. Jõhvi linn on maakonna keskus. Ida-Virumaa on rahvaarvult Eesti kolmas maakond ja territooriumi poolest Eesti viies maakond. (Eesti Statistika ... 2015)

Põlva maakond asub Kagu-Eestis. Põlvamaa külgneb põhjast ja loodest Tartu maakonnaga, ida ja kagu poolt Vene Föderatsiooni Pihkva oblastiga, lõunast ja edelast on maakond ümbritsetud Võru maakonnaga ning läänest Valga maakonnaga. Administratiivne keskus on Põlvamaal vallasisene linn Põlva. Põlva maakond on Eestis tagantpoolt kolmas rahvaarvu ja pindala poolest. (Eesti Statistika ... 2015)

2.1.2. Vallad

Uurimispiirkondadeks valiti 14 valda. Igast maakonnast valiti kolm valda, välja arvatud Hiiu maakonnast, kus oli töö koostamise hetkel kinnitatud ainult kahe valla üldplaneeringud. Valikusse võeti uuritavatest maakondadest vallad, kus valla üldplaneeringud on ajaliselt kehtestatud kõige hiljem. Nendeks on Hiiu maakonnast Käina ja Emmaste vald; Harju maakonnast Nissi, Rae ja Harku vald; Pärnu maakonnast Häädemeeste, Halinga ja Tahkuranna vald; Ida-Viru maakonnast Mäetaguse, Kohtla,

Tudulinna vald; Põlva maakonnast Orava, Vastse-Kuuste ja Veriora vald. Joonisel 2 on näidatud uuritavate valdade asukohad. Järgnevalt on lühidalt iseloomustatud valitud valdasid.

Joonis 2. Uuritavate omavalitsuste asukohaskeem (töö autori joonis Maa-ameti andmete põhjal)

Hiiumaa lõuna- ja edelaosas paikneb Emmaste vald üldpindalaga 197 km2 ning kaguosas asub Käina vald pindalaga 189 km2. Maapiir kahe naabervalla vahel on 20,5 km. Harjumaa edelaosas paikneb Nissi vald üldpindalaga 265 km2. Tallinna külje all paiknevad Harku vald pindala 160 km2 ning Rae vald 207 km2. Pärnumaa põhjaosas asub Halinga vald, valla territoorium on 365 km² ning Pärnumaa ja kogu mandri-Eesti edelanurgas Häädemeeste vald, pindalaga 390 km. Tahkuranna vald paikneb Pärnust lõunas kitsa ribana, Pärnu ja Liivi lahe idakaldal ning pindala poolest on kolmest vallast väikseim 103 km2. Ida- Virumaa keskosas Jõhvi kõrgustikul paikneb Mäetaguse vald, pindalaga 261 km2 ja edelaosas asub Tudulinna vald, pindalaga 270 km2. Kohtla vald, pindalaga 101 km2, asub Kohtla-Järve linna ja Soome lahe vahel. Põlvamaa põhjapoolses osas paiknevad Orava vald, pindalaga 176 km2 ja Vastse-Kuuste vald, pindalaga 123 km2 ning maakonna kaguosas asub Veriora vald, pindalaga 200 km2. (Eesti Statistika ... 2015)

2.2. Metoodika

Käesoleva bakalaureusetöö empiirilise osa alusmaterjaliks on viie maakonna maakonnaplaneeringud ja teemaplaneeringud „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ning 14 valla üldplaneeringud ja teemaplaneeringud „Keskkonnamõju strateegiline hindamine“. Töö ülevaade on tehtud maakonna või valla planeeringute koosseisus oleva seletuskirja ja kaardimaterjali alusel. Peale seletuskirjadega tutvumist on töö autor määranud hinnatavad parameetrid.

Kokkuvõtlikuma ülevaate saamiseks koostati kaks erinevat tabelit (lisa 1, lisa 2), kus ridadesse on lisatud maakonnad/vallad ja veergudesse parameetrid. Lisa 1 käsitleb põllumajandusmaa määramist maakonnaplaneeringutes, kus hinnatavaid parameetreid on 32 ja lisa 2 põllumajandusmaa määramist üldplaneeringutes, kus parameetreid on 37. Parameetrid on grupeeritud järgnevalt: põllumajandusmaa kasutamist mõjutavate tegurite ja probleemide iseloomustamine planeeringutes (täpsem parameetrite selgitus tabel 1), põllumajandusmaa kaitsega seotud küsimused planeeringutes (täpsem parameetrite selgitus tabel 2), väärtusliku põllumajandusmaa määramiseks kasutatud kriteeriumid planeeringutes (täpsem parameetrite selgitus tabel 3) ning väärtusliku maastiku kaitsega seotud küsimused planeeringutes (täpsem parameetrite selgitus tabel 4).

Lisa 1 ja lisa 2 parameetrite hindamisskaala on tähistatud märgiga 0, kui teemat polnud üldse käsitletud ja planeeringus puudus sellekohane info. Märgiga + hinnati olukorda, kus info on olemas, kuid teemat on puudutatud ainult väga põgusalt ja pinnapealselt. Märgiga ++ hinnati olukordi, kus on olemas täpsemad andmed ja selgitused antud küsimusele. Märk * näitab, et vastus on leitud kas maakonna või valla teemaplaneeringust. Hindamisparameetrid on subjektiivsed. Uurimistöö autor märkis tulemuste tabelisse planeeringu, kus oli põhjalikum ülevaade tehtud hinnatava parameetri osas.

Tabel 1. Põllumajandusmaa kasutamist mõjutavate tegurite ja probleemide iseloomustamine planeeringutes. Täpsem selgitus hinnatavate parameetrite osas Hinnatav parameeter Seletus Seletuskirjas on ülevaade põllumajandus- Seletuskirjas on välja toodud piirkonna põhilised tootmise juhtivharudest* põllumajandustootjad (suurtootjad, väikeettevõtjad) Seletuskirjas peetakse probleemiks täpse Seletuskirjas on välja toodud, et piirkonnal puudub ülevaate puudumist maafondist* ülevaade maade kõlvikulisest koosseisust Seletuskirjas on taustainfo haritava maa Seletuskirjas haritava maa kohta üldine info osakaalu kohta* seisukorra, osakaalu kohta Seletuskirjas on taustainfo rohumaa Seletuskirjas rohumaa kohta üldine info seisukorra, osakaalu kohta* osakaalu kohta Seletuskirjas tuuakse välja probleemina Seletuskirjas on välja toodud (kasutuskõlblikud, väärtuslike põllumajandusmaade võsastumas, võsastunud põllumajandusmaad) umbrohtumine ja võsastumine* Seletuskirjas on välja toodud põllu- Seletuskirjas on välja toodud probleemid majanduslikust kasutusest väljas olev maa põllumajandusmaade sihtotstarbe muutumisega Seletuskirjas on märgitud põllumajandus- Seletuskirjas on ülevaade, kui palju inimesi töötab maadega tegelevate inimeste arvu või ei tööta põllumajandussektoris vähenemine* Seletuskirjas nähakse ette tuleviku Seletuskirjas on kirjas soov tulevikus täpsema visiooniks välja kujundada põllumajanduspoliitika järgi põllumajanduspoliitika* Seletuskirjas on välja toodud intensiivse Seletuskirjas on ülevaade, kus tegeletakse kõige maakasutusega piirkonnad* aktiivsemalt maakasutamisega Kaardil on haritav maa piiritletud** Kaardil on ära märgitud haritava maa-alad Kaardil on rohumaa piiritletud** Kaardil on ära märgitud, kus on rohumaa alad Märkused: * parameeter asub maakonna- ja üldplaneeringus (lisa 1, lisa 2); **parameeter asub ainult üldplaneeringus (lisa 2)

Tabel 2. Põllumajandusmaa kaitsega seotud küsimused planeeringutes. Täpsem selgitus hinnatavate parameetrite osas Parameeter Seletus Seletuskirjas peetakse oluliseks väärtuslike Seletuskirjas on välja toodud põllumaa ja loodusliku põllumajandusmaade kaitset ja säilitamist* rohumaa kaitse ja säilimise vajadus (eesmärk, visioon) 1. Seletuskirjas peetakse oluliseks Seletuskirjas on välja toodud haritava maa kaitse ja põllumaade kaitset ja säilitamist* säilitamise vajalikkust (eesmärk, visioon) Kaardil on väärtuslikud Kaardil on väärtusliku põllumajandusmaa piirkond põllumajandusmaad piiritletud* selgesti eristatav Kaardil on põllumajandusmaad Kaardil on põllumajandusmaa piirkond selgesti piiritletud** eristatav Seletuskirjas on ehitamise printsiipides Seletuskirjas on välja toodud ehitamise printsiibid märgitud väärtuslike põllumaade tihe-ja hajaasustusega aladel, kus on määratud säilitamise vajadus* maakasutuspiirangud ja vajalikuks peetud väärtuslike põllumaade säilitamise Seletuskirjas on kirjas maa- ja Seletuskirjas on maa- ja veekaitsenõuete järgimine veekaitsenõuete järgimine* põllumajandusmaal Märkused: * parameeter asub maakonna- ja üldplaneeringus (lisa 1, lisa 2); ** parameeter asub ainult üldplaneeringus (lisa 2)

Tabel 3. Väärtusliku põllumjandusmaa määramiseks kasutatud kriteeriumid. Täpsem selgitus hinnatavate parameetrite osas Parameeter Seletus Mulla viljakus (boniteet)* Seletuskirjas on välja toodud maa väärtust iseloomustav näitaja (mulla boniteet) Kaardil on märgitud mullaviljakus ** Kaardil on välja toodud mulla boniteet ja viljakad alad Seletuskirjas on välja toodud täpsed Seletuskirjas on välja toodud piirkondade mullatüübid mullatüübid** (liivsavimullad, saviliivmullad jne) Põllumajandusmaade suurus* Seletuskirjas on välja toodud piirkonna põllumajandusmaade suurus Põllumajandusmaa kompaktsus ja Seletuskirjas on välja toodud piirkonna kuju* põllumajandusmaade kompaktsus ja kuju maa-aladel Maaparandussüsteemide olemasolu* Seletuskirjas on välja toodud kas maaparandussüsteemide kaitse ja säilitamine on oluline ning kui palju alast on kaetud maaparandussüsteemidega Põllumajandusmaa kaugus Seletuskirjas on välja toodud põllumajandusmaade suurematest teedest* kaugused olulisemate/suuremate teedeni Põllumajandusmaa kaugus Seletuskirjas on välja toodud põllumajandusmaade suurematest asulatest* kaugused olulisemate/suuremate asulateni Põllumajandusmaade omavaheline Seletuskirjas on välja toodud põllumajandusmaade kaugus* omavaheline kaugus Maastiku iseloomustus* Seletuskirjas on välja toodud põllumajandusmaade maastiku iseloomustus, reljeefi konarlikkus Märkused: * parameeter asub maakonna- ja üldplaneeringus (lisa 1, lisa 2); ** parameeter asub ainult üldplaneeringus (lisa 2)

Tabel 4. Väärtusliku maastiku kaitsega seotud küsimused planeeringutes. Täpsem selgitus hinnatavate parameetrite osas Parameeter Seletus Seletuskirjas peetakse oluliseks väärtusliku Seletuskirjas on välja toodud väärtuslike maastike maastiku kaitset ja säilitamist* kaitse ja säilitamise vajadus (eesmärk, visioon) Seletuskirjas peetakse oluliseks väärtusliku Seletuskirjas on välja toodud väärtusliku põllumajandusmaastiku kaitset ja säilitamist* põllumajandusmaastiku kaitse ja säilitamise vajalikkus (eesmärk, visioon) Seletuskirjas on väärtuslikud maastikud Seletuskirjas on välja toodud millised maastikud tähtsusklassidena nimetatud* on riikliku-, maakondliku-, kohaliku tähtsusega Seletuskirjas on välja toodud kõrge Seletuskirjas on välja toodud, kirjeldatud kõrge loodusväärtustega alad* loodusväärtusega alasid Seletuskirjas on peetud oluliseks Seletuskirjas on välja toodud põllumajandusmaa põllumajandusmaastiku avatuna hoidmine* olukorda (eesmärk, visioon) Seletuskirjas on maastike mitmekesisust Seletuskirjas on välja toodud erinevaid hinnatud kui loodusressurssi* maastiketüüpe, mis on piirkonna eripära Olemas väärtuslike maastike hoolduskava Eraldi teemaplaneering koostatud piirkonna eraldi teemaplaneeringuna* väärtuslike maastike kohta Kaardil on väärtuslikud maastikud Kaardil on väärtuslike maastike piirid selgesti piiritletud* eristatavad Kaardil on arhitektuuri-, arheoloogia-, Kaardil on arhitektuuri-, arheoloogia-, ajaloo-, ajaloo-, kunstimälestis märgitud* kunstimälestised ära märgitud Kaardil on maastikukaitseaala piiritletud* Kaardil on eristatav maastikukaitseala piirkond Märkused: * parameeter asub maakonna- ja üldplaneeringus (lisa 1, lisa 2); ** parameeter asub ainult üldplaneeringus (lisa 2)

Käesolevas töös vaadeldi andmeid ajavahemikul 01.10.2014- 31.12.2014. Perioodi valikul puuduvad kindlad kriteeriumid. Parameetrite määramisel on kasutatud abimaterjalina „Metoodiliste soovituste ... 2014“. Uurimistöö koostamisel on kasutatud arvutiprogrammi Microsoft Word 2010.

2.3. Tulemused

2.3.1. Kokkuvõtvad tulemused viie maakonna planeeringu põhjal

Käesolevas osas on välja toodud tulemused Põlvamaa, Pärnumaa Ida-Virumaa, Harjumaa ja Hiiumaa põllumajandusmaa määramisest maakonna- ja teemaplaneeringutes (lisa 1). Koostatud tabelites on välja toodud probleemiga tegelemise tase planeeringutes, mitmes planeeringus oli põhjalik, põgus või ei olnud ülevaadet vastava parameetri osas. Arvesse pole võetud probleemiga tegelemise taseme juures, kas saadud tulemused põhinevad maakonna- või teemaplaneeringust "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“.

Tabel 5. Põllumajandusmaa kasutamist mõjutavate tegurite ja probleemide iseloomustamine maakonna- ja teemaplaneeringutes, ülevaade tulemustest Probleemiga tegelemise Hinnatav parameeter tase planeeringutes põhjalik põgus ei ole 1.1 Seletuskirjas on ülevaade põllumajandustootmise juhtivharudest 3 2 0 1.2 Seletuskirjas peetakse probleemiks täpse ülevaate puudumist 0 2 3 maafondist 1.3 Seletuskirjas on taustainfo haritava maa osakaalu kohta 3 0 2 1.4 Seletuskirjas on taustainfo rohumaa osakaalu kohta 2 0 3 1.5 Seletuskirjas tuuakse välja probleemina väärtuslike 2 3 0 põllumajandusmaade umbrohtumine ja võsastumine 1.6 Seletuskirjas on välja toodud põllumajanduslikust kasutusest 1 1 3 väljas olev maa 1.7 Seletuskirjas on märgitud põllumajandusmaadega tegelevate 2 2 1 inimeste arvu vähenemine 1.8 Seletuskirjas nähakse ette tuleviku visiooniks välja kujundada 1 2 2 põllumajanduspoliitika 1.9 Seletuskirjas on välja toodud intensiivse maakasutusega 3 1 1 piirkonnad

Esimene hinnatavate parameetrite grupp keskendub põllumajandusmaa kasutamist mõjutavate tegurite ja probleemide iseloomustamisele maakonna- ja teemaplaneeringutes 20

(tabel 5). Esimene parameeter on põllumajandustootmise juhtivharude ülevaade, kus kõige põhjalikum ülevaade oli Põlva, Ida-Viru ja Harju planeeringus. Näiteks Põlvamaal on välja toodud põllumajandustootmise juhtiv harud ja eesmärgid konkurentsivõime tõstmiseks ning tootmise lõpptoodanguni viimine. Probleemi maa kõlvikulise koosseisu puudumise üle näevad Põlva ja Harju planeeringud. Taustainfo haritava maa osakaalu kohta oli olemas Põlva, Harju ja Hiiu maakonna planeeringus. Rohumaa osakaalu kohta olid andmed Harju ja Hiiu planeeringus. Väärtuslike põllumajandusmaade umbrohustumise ja võsastumise kohta tuuakse põhjalik ülevaade Ida-Viru ja Põlva planeeringus, kus on välja toodud probleem, visioon ja eesmärk. Põllumajanduslikust kasutusest väljas maa kohta on põhjalik ülevaade Põlva ja põgus Harju planeeringus. Põllumajandusega tegelevate inimeste vähenemist kajastavad kõik planeeringud peale Hiiumaa. Põlva, Hiiu ja Harju planeeringutes on välja toodud visioon, et tulevikus võiks välja kujundada põllumajanduspoliitika. Põlva, Ida-Viru ja Harju planeeringutes on nimetatud maakonnas intensiivse maakasutusega seotud piirkonnad.

Tabel 6. Põllumajandusmaa kaitsega seotud küsimused maakonna- ja teemaplaneeringutes, ülevaade tulemustest Probleemiga tegelemise tase Hinnatav parameeter planeeringus põhjalik põgus ei ole 2.1 Seletuskirjas peetakse oluliseks väärtuslike 0 4 1 põllumajandusmaade kaitset ja säilitamist 2. 2.2 Seletuskirjas peetakse oluliseks põllumaade kaitset ja 5 0 0 säilitamist 2.3 Kaardil on väärtuslikud põllumajandusmaad piiritletud 4 0 1 2.4 Seletuskirjas on ehitamise printsiipides märgitud väärtuslike 0 4 1 põllumaade säilitamise vajadus 2.5 Seletuskirjas on kirjas maa- ja veekaitsenõuete järgimine 1 4 0

Teine hinnatavate parameetrite grupp keskendub põllumajandusmaa kaitsega seotud küsimustele (tabel 6). Planeeringuid lugedes selgus, et väärtusliku põllumajandusmaa kaitset ja säilitamist on käsitletud põgusalt Põlva, Pärnu, Harju, Ida-Virumaa planeeringus. Kaardil on piiritletud väärtuslik põllumajandusmaa Põlva, Ida-Viru, Harju, Hiiu maakonnal. Haritava maa ehk põllumaa kaitset ja säilitamist kajastasid kõik planeeringud põhjalikult. Ehitamise printsiibid tihe- ja hajaasustuses on Põlva, Pärnu, Harju ja Hiiu planeeringutes välja toodud ühe lausena deklareerides lihtsalt väärtuslike põllumaade ja

21 maastike säilitamise vajadust. Maa- ja veealade nõuete kaitsmist peetakse oluliseks kõigis maakondades, kuid Põlvamaa planeeringus on peale Planeerimisseaduses §7 lõige 3 punkt 8 mainimise veel ülevaade probleemidest ja paika pandud konkreetsed eesmärgid.

Tabel 7. Väärtusliku põllumjandusmaa määramiseks kasutatud kriteeriumid maakonna- ja teemaplaneeringutes, ülevaade tulemustest Probleemiga tegelemise tase Hinnatav parameeter planeeringus põhjalik põgus ei ole 3.1 Mulla viljakus (boniteet) 3 2 0 3.2 Põllumajandusmaade suurus 2 0 3 3.3 Põllumajandusmaa kompaktsus ja kuju 0 0 5 3.4 Maaparandussüsteemide olemasolu 1 4 0 3.5 Põllumajandusmaa kaugus suurematest teedest 0 0 5 3.6 Põllumajandusmaa kaugus suurematest asulatest 0 0 5 3.7 Põllumajandusmaade omavaheline kaugus 0 0 5 3.8 Maastiku iseloomustus 3 1 1

Kolmas hinnatavate parameetrite grupp keskendub väärtusliku põllumajandusmaa määramiseks kasutatud kriteeriumitele maakonna- ja teemaplaneeringutes (tabel 7). Mulla viljakuse ja boniteedi kohta on põhjalik ülevaade on Pärnu, Harju ja Hiiumaa planeeringus. Põllumajandusmaade suuruse kohta oli põhjalik ülevaade Harjumaa planeeringus, kus on välja toodud omavalitsuste kaupa põllumaa ja loodusliku rohumaa osakaal valla pindalast. Kui põllumajandusmaade kuju ja kompaktsuse kohta puudusid andmed kõigi maakondade planeeringutes, siis maaparandussüsteemide kaitse ja säilitamist pidasid oluliseks kõik planeeringud, kuid põhjalikuma informatsiooni sai Põlva planeeringust. Põllumajandusmaa kaugus suurematest teedest, asulatest ja lähima põllumajandusmaa tükini polnud andmeid ühelgi maakonnal planeeringus. Maastiku iseloomustus ja reljeefi keerukuse kohta sai põhjaliku ülevaate Põlva, Harju ja Hiiu planeeringutest ja põgusalt puudutati teemat Ida- Virumaa planeeringus.

Tabel 8. Väärtusliku maastiku kaitsega seotud küsimused planeeringutes ülevaade tulemustest Probleemiga tegelemise Hinnatav parameeter tase planeeringus põhjalik põgus ei ole 4.1 Seletuskirjas peetakse oluliseks väärtusliku maastiku kaitset ja 5 0 0 säilitamist 4.2 Seletuskirjas peetakse oluliseks väärtusliku 1 2 2 põllumajandusmaastiku kaitset ja säilitamist 4.3 Seletuskirjas on väärtuslikud maastikud tähtsusklassidena 3 0 2 nimetatud 4.4 Seletuskirjas on välja toodud kõrge loodusväärtustega alad 5 0 0 4.5 Seletuskirjas on peetud oluliseks põllumajandusmaastiku avatuna 2 1 2 hoidmine 4.6 Seletuskirjas on maastike mitmekesisust hinnatud kui 2 0 3 loodusressurssi 4.7 Olemas väärtuslike maastike hoolduskava teemaplaneeringuna 2 0 3 4.8 Kaardil on väärtuslikud maastikud piiritletud 5 0 0 4.9 Kaardil on arhitektuuri-, arheoloogia-, ajaloo-, kunstimälestis 1 2 2 märgitud 4.10 Kaardil on maastikukaitseaala piiritletud 5 0 0

Neljas parameetrite grupp keskendub väärtusliku maastiku kaitsega seotud küsimustele maakonna- ja teemaplaneeringutes (tabel 8). Väärtusliku maastiku kaitse ja säilitamise kohta on kõigis planeeringutes põhjalik ülevaade ja kaartidel alad piiritletud. Väärtusliku põllumajandusmaa kaitset on käsitletud põhjalikult ainult Põlvamaa planeeringus ning Pärnu, Harju planeeringutes põgusalt. Põlva, Ida-Viru ja Hiiu planeeringus on välja toodud tähtsusklassidena väärtuslikud maastikud. Kõrge loodusväärtustega alad on olemas viies planeeringus ja maastikukaitsealad märgitud kõigil maakondadel, kuid kaardil on kõik mälestised märgitud ainult Põlvamaal. Põlva ja Ida-Viru planeeringutes on eesmärgiks hoida põllumajandusmaa avatust, Hiiumaa planeeringus on sellekohane põgus ülevaade. Põlva ja Harju maakonnas peetakse maastike mitmekesisust suureks loodusväärtuseks. Eraldi teemaplaneeringuna on väärtuslike maastike hoolduskavad Põlva- ja Pärnumaal.

2.3.2. Kokkuvõtvad tulemused 14 valla planeeringu põhjal

Käesolevas osas on välja toodud tulemused Käina, Emmaste, Nissi, Rae, Harku, Häädemeeste, Halinga, Tahkuranna, Mäetaguse, Kohtla, Tudulinna, Orava, Vastse-Kuuste ja Veriora valla põllumajandusmaa määramisest üld- ja teemaplaneeringutes (lisa 2). Välja on toodud tabelites probleemiga tegelemise tase, kas siis põhjalik, põgus või ei olnud ülevaadet vastava parameetri osas. Arvesse pole võetud probleemiga tegelemise taseme

23 juures, kas saadud tulemused põhinevad üld- või teemaplaneeringust " Keskkonnamõju strateegiline hindamine“.

Tabel 9. Põllumajandusmaa kasutamist mõjutavate tegurite ja probleemide iseloomustamine planeeringutes

Probleemiga tegelemise tase Hinnatav parameeter planeeringus põhjalik põgus ei ole 1.1 Seletuskirjas on ülevaade põllumajandustootmise 2 8 4 juhtivharudest 1.2 Seletuskirjas peetakse probleemiks täpse ülevaate 0 1 13 puudumist maafondist 1.3 Seletuskirjas on taustainfo haritava maa osakaalu kohta 5 1 8 1.4 Seletuskirjas on taustainfo rohumaa osakaalu kohta 3 2 9 1.5 Kaardil on haritav maa piiritletud 2 0 12 1.6 Kaardil on rohumaa piiritletud 7 0 7 1.7 Seletuskirjas tuuakse välja probleemina väärtuslike 3 8 3 põllumajandusmaade umbrohtumine ja võsastumine 1.8 Seletuskirjas on välja toodud põllumajanduslikust 0 3 11 kasutusest väljas maa 1.9 Seletuskirjas on märgitud põllumajandusmaadega 0 2 12 tegelevate inimeste arvu vähenemine 1.10 Seletuskirjas on välja toodud intensiivse maakasutusega 3 4 7 piirkonnad 1.11 Seletuskirjas on tuleviku visiooniks välja kujundada 0 1 13 põllumajanduspoliitika

Esimene hinnatavate parameetrite grupp käsitleb põllumajandusmaa kasutamist mõjutavate tegurite ja probleemide iseloomustamist üld- ja teemaplaneeringutes (tabel 9). Kaheksa valla (Orava, Veriora, Häädemeeste, Halinga, Tahkuranna, Kohtla, Käina, Emmaste) planeeringus on olemas põgus põllumajandustootmise juhtivharude ülevaade, kuid Nissi, Rae valla planeeringus on põhjalik ülevaade. Ainult Orava valla planeeringus on välja toodud probleemina täpse ülevaate puudumine kõlvikulisest koosseisust. Haritava maa osakaalu kohta on viies vallas (Orava, Halinga, Rae, Käina, Emmaste) põhjalik ülevaade ja põgusalt kirjeldatud Veriora valla planeeringus. Rohumaa osakaalu kohta on täpsed andmed kolmes (Halinga, Käina, Emmaste) planeeringus. Häädemeeste ja Mäetaguse planeeringust leiab põgusa info rohumaa kohta ja need vallad on ka ainukesed, kus on kaardil haritav maa markeeritud. Rohumaa on kaardil piiritletud kokku pooltel (Orava,

Veriora, Häädemeeste, Halinga, Kohtla, Rae, Harku) valdadel. Põllumaade umbrohustumist ja võsastumist peavad probleemiks üksteist valda, kus kolme valla (Halinga, Käina, Emmaste) planeeringus on täpne ja selge ülevaade probleemi kohta. Orava, Mäetaguse ja Rae valla üldplaneeringus on välja toodud pinnapealne info põllumajanduslikust kasutusest väljasoleva maa kohta. Orava ja Tahkuranna üldplaneeringutes on mainitud põllumajandusega tegelevate inimeste arvu vähenemine. Pärnumaal Häädemeeste ja Halinga ning Hiiumaal Käina valla üldplaneeringus on nimetatud intensiivse maakasutusega piirkonnad ning kolmes (Kohtla, Tudulinna, Rae, Orava) planeeringus on põgus ülevaade. Orava valla üldplaneering on seeläbi ainulaade, et seal oli ainukesena kirjutatud, et tuleviku visiooniks oleks vaja välja kujundada põllumajanduspoliitika.

Tabel 10. Põllumajandusmaa kaitsega seotud küsimused planeeringutes

Probleemiga tegelemise tase Hinnatav parameeter planeeringus põhjalik põgus ei ole 2.1 Seletuskirjas peetakse oluliseks põllumajandusmaade kaitset 6 7 1 ja säilitamist 2.2 Seletuskirjas peetakse oluliseks põllumaade kaitset ja 9 5 0 säilitamist 2.3 Kaardil on põllumajandusmaad piiritletud 7 0 7 2.4 Kaardil on väärtuslik põllumajandusmaa piiritletud 8 0 6 2.5 Seletuskirjas on ehitamise printsiipides märgitud väärtuslike 7 6 1 põllumaade säilitamise vajadus 2.6 Seletuskirjas on kirjas maa- ja veekaitsenõuete järgimine 8 6 0

Teine hinnatavate parameetrite grupp keskendub põllumajandusmaa kaitsega seotud küsimustele üld- ja teemaplaneeringus (tabel 10). Oluliseks peavad põllumajandusmaa jätkusuutlikkust kuus valda (Häädemeeste, Halinga, Mäetaguse, Kohtla, Nissi, Emmaste), seitse valda (Tahkuranna, Tudulinna, Rae, Käina, Orava Veriora, Harku) käsitlevad põgusalt planeeringus teemat. Põllumaade kaitset ja säilitamist ning maa- ja veekaitsenõuete järgimise vajadust peavad oluliseks kõik vallad oma planeeringutes. Põllumajandusmaad ja väärtusliku põllumajandusmaad pole markeeritud vastavalt seitsme valla (Häädemeeste, Halinga, Tahkuranna, Kohtla, Harku, Käina, Emmaste) kaardil ja kuue valla (Veriora, Mäetaguse, Rae, Harku, Käina, Emmaste) kaardil. Ehitamise

25 printsiipides on väärtuslike põllumaade säilitamise vajadus põhjalikult kirjas seitsme valla (Rae, Halinga, Häädemeeste, Tahkuranna, Kohtla, Nissi, Rae) planeeringus.

Tabel 11. Väärtusliku põllumjandusmaa määramiseks kasutatud kriteeriumid

Probleemiga tegelemise tase Hinnatav parameeter planeeringus põhjalik põgus ei ole 3.1 Mulla viljakus 7 5 2 3.2 Kaardil on märgitud mullaviljakus, boniteet 2 0 12 3.3 Seletuskirjas on välja toodud täpsed mulatüübid 4 2 8 3.4 Põllumajandusmaade suurus 6 0 8 3.5 Põllumajandusmaa kompaktsus ja kuju 0 9 5 3.6 Maaparandussüsteemide olemasolu 9 3 2 3.7 Põllumajandusmaa kaugus suurematest teedest 0 0 14 3.8 Põllumajandusmaa kaugus suurematest 0 1 13 asulatest,keskustest 3.9 Põllumajandusmaade omavaheline kaugus 0 4 10 3.10 Maastiku iseloomustus 8 6 0

Kolmas hinnatavate parameetrite grupp käsitleb väärtusliku põllumajandusmaa määramiseks kasutatud kriteeriume üld- ja teemaplaneeringutes (tabel 11). Mulla viljakus on põhjalikult kirjeldatud seitsmes (Häädemeeste, Halinga, Mäetaguse, Nissi, Käina, Emmaste, Vastse-Kuuste) planeeringus, põgusalt viies (Veriora, Orava, Rae, Harku, Kohtla). Kaardil on välja toodud viljakad mullad Mäetaguse, Nissi vallal. Mullatüübi järgi on põhjalik ülevaade kolme valla (Orava, Vastse-Kuuste, Halinga) planeeringus, kolme valla (Veriora, Nissi, Emmaste) planeeringus on põgus ülevaade. Põllumajandusmaade suurusest on põhjalik ülevaade kuue valla (Orava, Häädemeeste, Halinga, Mäetaguse, Nissi, Emmaste) planeeringus. Kompaktsuse kohta on põgus ülevaade üheksa valla (Orava, Veriora, Halinga, Mäetaguse, Kohtla, Nissi, Harku, Käina, Emmaste) planeeringus. Maaparandussüsteemide kaitset ja säilimist peavad oluliseks üheksa valda (Orava, Veriora, Häädemeeste, Halinga, Mäetaguse, Nissi, Harku, Käina, Emmaste). Kolme valla (Kohtla, Tudulinna, Rae) planeeringus on põgus ülevaade. Suuremate keskuste kauguste kohta on põgus info Mäetaguse valla planeeringus. Kaugus lähima põllumajandusmaa tükini on põgus info nelja valla (Häädemeeste, Halinga, Kohtla, Käina) planeeringus.

Tabel 12. Väärtusliku maastiku kaitsega seotud küsimused planeeringutes

Probleemiga tegelemise tase Hinnatav parameeter planeeringus põhjalik põgus ei ole 4.1 Seletuskirjas peetakse oluliseks väärtusliku maastiku kaitset ja 13 1 0 säilitamist 4.2 Seletuskirjas peetakse oluliseks väärtusliku 5 7 2 põllumajandusmaastiku kaitset ja säilitamist 4.3 Seletuskirjas on väärtuslikud maastikud tähtsusklassidena 6 1 7 nimetatud 4.4 Seletuskirjas on välja toodud kõrge loodusväärtustega alad 12 2 0 4.5 Seletuskirjas on peetud oluliseks põllumajandusmaastiku 2 11 1 avatuna hoidmine 4.6 Seletuskirjas on maastike mitmekesisust hinnatud kui 8 4 2 loodusressurssi 4.7 Olemas väärtuslike maastike hoolduskava 0 2 12 teemaplaneeringuna 4.8 Kaardil on väärtuslikud maastikud piiritletud 12 0 2 4.9 Kaardil on arhitektuuri-, arheoloogia-, ajaloo-, 2 8 4 kunstimälestis märgitud 4.10 Kaardil on maastikukaitseaala piiritletud 14 0 0 ´

Neljas parameetrite grupp keskendub väärtusliku maastiku kaitsega seotud küsimustele üld- ja teemaplaneeringutes (tabel 12). Väärtusliku maastiku kaitset ja säilitamist peavad oluliseks 13 valda, ainult Emmaste vallal on põgus ülevaade. Kaardil on markeeritud enamikel valdadel väärtuslik maastik, ainult Halinga ja Emmaste vallal puudub. Väärtusliku põllumajandusmaastiku kaitse ja säilitamine kohta on viie valla (Vastse- Kuuste, Häädemeeste, Halinga, Kohtla, Nissi) planeeringus põhjalik ülevaade. Väärtuslikud maastikud tähtsusklassidena on välja toodud pooltes (Orava, Vastse-Kuuste, Halinga, Tudulinna, Nissi, Harku, Käina) ja kõrge loodusväärtusega alad kõigis planeeringutes. Avatuse hoidmine on oluline, ainult Tahkuranna valla planeeringus pole seda käsitletud. Maastike mitmekesisus on suur loodusressurss 12 valla jaoks, kuid väärtuslike maastike hoolduskava on tehtud ainult kahes vallas (Vastse-Kuuste, Käina).

2.4. Arutelu

Käesoleva uurimistöö tulemusena selgus väärtusliku põllumajandusmaa määramise senine praktika maakonna- ja üldplaneeringute näitel. Järgnevalt toob töö autor välja tähelepanekuid põllumajandusmaa määramise osas, mis ilmnesid empiirilise uurimistöö käigus tutvudes planeeringutega.

Mõningad planeeringud pole ajakohased ja seetõttu ilmneb probleeme, kui planeeringust saadavad andmed on ebatäpsed. Töö autori poolt valitud viie maakonna maakonnaplaneeringud on keskmiselt 17 aastat vanad. Positiivne on see, et uued maakonnaplaneeringud on teostamisel.

Uurimistööd tehes ilmes olukordi, kui planeeringutes puudus seletuskirja ja kaardi vaheline kooskõla. Kui kõigi üldplaneeringute seletuskirjades on peetud oluliseks põllumajandusmaa kaitset ja säilitamist, siis kaardil puudub seitsmel vallal põllumajandusmaa täpne markeering. Kuidas saab kaitsta midagi, mille asukohta pole täpselt määratud. Samuti räägitakse küll põllumajandusmaa kaitsest ja säilitamisest, kuid puudub detailsem ülevaade probleemide, visioonide ja püstitatud eesmärkide kohta. Kui põllumaade umbrohustumist ja võsastumist peavad probleemiks üksteist valda neljateistkümnest, siis ainult kolmes on põhjalik ülevaade, milline on täpne olukord.

Leidus ka planeeringutes olukordi, kus hinnatavale parameetrile oli vastatud ainult viidates seaduse paragrahvis olevale lõigule ja täpsemat selgitust ei olnud ning mõningaid planeeringuid lugedes tekkis kahtlus, kas on arusaadav ja ühtne mõistmine mõistete osas nagu põllumaa, väärtuslik põllumaa, põllumajandusmaa, väärtuslik põllumajandusmaa. Uutes koostatavates planeeringutes ja Planeerimisseaduses tuleks tähelepanu pöörata mõistete ühtsele ja detailsemale selgitusele. Samuti võiks koostada kohalikele omavalitsustele täpsed juhendid, vähendamaks põllumajandusmaa mittesihtotstarbelist kasutamist.

Üldiselt mingil määral, kas siis põhjalikumalt või põgusamalt on keskendutud planeeringutes põldude kasutuses ja avatuna hoidmisele ning maaparandussüsteemide korrashoiule. Ida-Virumaa teemaplaneeringus (2003) on päris korralik ülevaade, millise boniteediga maad on väärtuslikud põllumaad, välja on toodud põllumaade hääbumise

28 tagamaad ja vaadatud tulevikku, mida tuleks muuta. Mainitud on, et põldude võsastumise vältimiseks tuleks taastada põllumajanduspiirkonnad ja kõrge väärtusega maad peaksid jääma kasutusse põldudena (Ida-Virumaa ... 2003). Kindlasti tuleks teistes planeeringutes ka teha põhjalikum ülevaade, kuna väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise aluseks võetud kriteeriumid on tihtipeale ebaselged või mainimata planeeringutes. Vajalik oleks märkida planeeringutesse väärtuslikud põllumajandusmaad, mis tuleks säilitada esmajärjekorras. Planeeringusse tuleks märkida piirkonna mulla boniteet ja pinnase kirjeldus/seisund. Tulevikus peaks olema piirkondlik selge ülevaade maafondist ja sätestatud väärtusliku maa käibes hoidmise vajadus.

Töö autorile teadaolevalt ei ole sarnast uurimistööd Eestis varem läbi viidud, kuid kuna põllumajandusmaade kaitsmine ja säilitamine on muutumas üha olulisemaks nii Eestis kui kogu maailmas, siis kindlasti oleks vajalik Eestis jõulisem riiklik koordineerimine antud valdkonnas. Tuleks vältida paljasõnalisi deklaratsioone, näit „põllumajandusmaad vajavad kaitset ja säilitamist“, planeeringus peaks olema lahti kirjutatud, kuidas see saavutatakse. Kindlasti tuleks samasugust uurimistööd läbi viia ka teistes maakondades ja valdades, et saada üle Eesti ülevaadet põllumajandusmaa määramisest planeeringutes.

KOKKUVÕTE

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade Eesti põllumajandusmaa määramise senisest praktikast 5 maakonnaplaneeringu ja teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ning 14 valla üldplaneeringu ja teemaplaneeringu „Keskkonnamõju strateegiline hindamine“ alusel.

Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks on teoreetilises osas välja toodud põllumajandusmaa kaitse ja säilitamise vajadus. Põllumajandusmaade tähtsuse tõus on tingitud eelkõige maailma kasvavast rahvaarvust, kuna nõudlus toiduainete ja põllumajandustoodete järele suureneb. Põllumajandusmaa vajab kaitset ka seetõttu, et seoses linnastumise ja ehitustegevuse laiendamisega on tugev surve põllumajandusmaade kasutamiseks mittesihipäraselt.

Uurimistöö empiirilises osas on töös valitud piirkondade maakonna-, üld- ja teemaplaneeringute põhjal koostatud ülevaatlikud tabelid, kirjeldatud ja analüüsitud saadud andmeid erinevate parameetrite alusel ning koostatud kokkuvõte tulemustest.

Uurimistöö tulemuste põhjal võib välja tuua, et vaadeldud maakonnaplaneeringutes ja valla üldplaneeringutes on põllumajandusmaa planeerimist käsitletud küllaltki pinnapealselt, andmed on lünklikud või puuduvad mõne käsitletud parameetri osas üldse. Tihti esineb ka üldsõnalisust, püstitatakse deklaratiivseid eesmärke või viidatakse üksnes seaduse sätetele, täpsemalt kirjeldamata, kuidas püstitatud eesmärke kavatsetakse saavutada. Selgelt ilmnes ka vajadus määratleda üheselt arusaadavad ja kasutatavad mõisted ja regulatsioonid, samuti põllumajandusmaa kasutamise täpsemad kriteeriumid, et vältida põllumajandusmaade sihtotstarbe kergekäeliselt muutmist.

Planeeringutes põllumajandusmaa käsitluse kohta tervikliku ülevaate saamiseks oleks tarvis uurida kõigi maakondade ja valdade planeeringuid ning teha seda järjepidevalt. Kogutud andmed oleks aluseks nii riikliku kui kohalike planeeringute koostamisel, võimaldamaks arvestada planeeringute koostamisel kohalikke eripärasid ning aitaks kaasa põllumajandusmaa efektiivsemale kasutamisele ja kaitsele.

KASUTATUD KIRJANDUS

Alexandratos, N., Bruinsma, J. (2012). World Agriculture Towards 2030/2050. The 2012 Revision.- ESA Working Paper, No. 12-03, 147 pp. [e-ajakiri] http://www.fao.org/docrep/016/ap106e/ap106e.pdf (02.02.2015).

Astover, A. (2013). Maakasutus ja selle muutused maailmas. [WWW] http://www.slideshare.net/pollumajandusministeerium/maakasutus-ja-selle-muutused- maailmas-alar-astover-eesti-maalikool (17.02.2015).

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. (2007). Keskkonnaministeerium. [WWW] http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/ks_loplil_riigikokku_pdf.pdf (05.02.2015).

Eesti maaelu arengukava 2014-2020. (2014). Põllumajandusministeerium. [WWW] http://agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eesti-maaelu-arengukava-mak-2014-2020 (05.02.2015).

Eesti Statistikaamet piirkondlik portree Eestist. (2015). Eesti Statistikaamet. [WWW] http://www.stat.ee/ppe-eesti (10.04.2015).

Emmaste valla üldplaneering. (2005). DAGOpen OÜ Projektbüroo. [WWW] http://www.emmaste.ee/documents/3582507/3605701/Emmaste+%C3%BCldplaneeringu+sel etuskiri.pdf/a501b661-0ec8-4db6-9cec-7306b84fe908 (10.11.2014).

FAO. (2009). Global agriculture towards 2050. High-level Expert Forum, Rome 12-13 October 2009. [WWW] http://www.fao.org/fileadmin/templates/wsfs/docs/Issues_papers/HLEF2050_Global_Agricult ure.pdf (22.03.2015).

Fox, T. (2011). Rahvastiku kasv: 21. sajandi otsustav väljakutse.- NATO Teataja. [e-ajakiri] http://www.nato.int/docu/review/2011/Climate-Action/Population_growth_challenge/ET/ (05.02.2015).

Fried, M. (1963). Grieving for a lost home. In: Duhl, L.J. (Ed.), The Urban Condition: People and Policy in the Metropolis. Basic Books, New York, pp. 151–171, viidatud: Lokocz, E., Ryan, R, L., Sadler, A, J. (2011). Motivations for land protection and stewardship: Exploring place attachment and rural landscape character in Massachusetts.- Landscape and Urban Planning, lk 66 vahendusel.

Halinga valla üldplaneering. (2012). Tallinn: OÜ Arhitektuuribüroo Novel. [WWW] http://www.halingavald.ee/documents/4532833/5335881/Halinga-YP-seletuskiri-31-10- 12.pdf/899e1418-09c7-491e-b39e-21858b049350 (15.10.2014).

Halinga valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Aruanne. (2012). Tallinn: OÜ Arhitektuuribüroo Novel. [WWW] http://www.halingavald.ee/documents/4532833/5335881/Halinga-KSH-aruanne-06-03- 12.pdf/a27c7a7d-c062-40c2-9955-b79c636e0348 (15.10.2014).

Hansalu, K. (2015). Riik tahab piirata põllu peale majade ehitamist.-Postimees majandus. [e- ajakiri] http://majandus24.postimees.ee/3137043/riik-tahab-piirata-pollu-peale-majade- ehitamist (10.04.2015).

Harju maakonnaplaneering I etapp. (1998). Tallinn: Harju Maavalitsus. [WWW] https://harju.maavalitsus.ee/documents/182179/4209580/Harju+maakonnaplaneering_I+etapp _seletuskiri.pdf/b1563deb-95ce-463f-b1a1-ae5ecb091459 (05.12.2014).

Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering: Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. (2003). Tallinn: Harju Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond. [WWW] https://harju.maavalitsus.ee/documents/182179/4211124/Teemaplaneeringu+Asustust+ja+maa kasutust+suunavad+keskkonnatingimused_seletuskiri_rohevorgustik.pdf/5a9cacbf-8c71-45ac- 8f42-1ebf42b2f425 (05.12.2014).

Harku valla üldplaneering. (2013). Harku Vallavalitsus. [WWW] http://www.harku.ee/documents/2846103/6425080/2015.02.16+Seletuskiri+parandusega_29.0 1.2015+otsus+Nr+11.pdf/c3a507f8-25f3-4f48-9abf-0544786622bc (10.11.2014).

Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. (2011). Tartu: OÜ Hendrikson&Ko. [WWW] http://www.harku.ee/documents/2846103/2951007/Harku_valla_UP_KSH_aruanne_heakskii detud.pdf/220b78c2-1193-40bb-a2e0-219d9b25110d (10.11.2014).

Hiiu maakonna maakonnaplaneering. (2001). Hiiu Maavalitsus. [WWW] http://hiiu.maavalitsus.ee/documents/180835/3769333/mk_planeering.pdf/f0b5038e-e9bc- 4267-974a-127c6164f183 (05.12.2014).

Hiiu maakonna maakonnaplaneeringu teemaplaneering asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. (2003). Hiiu Maavalitsus. [WWW] http://hiiu.maavalitsus.ee/documents/180835/1160592/planeering_kr.pdf/9367aacc-fd71- 4bbd-a1b4- a639d6ec0bd9;jsessionid=5659551EC6C1A3365679806F58F9390D.jvm2?version=1.0 (05.12.2014).

Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering: Keskkonnamõju strateegiline hindamine. (2015) Häädemeeste Vallavalitsus. [WWW] http://haademeeste.kovtp.ee/documents/381466/6803166/KSH+H%C3%A4%C3%A4demeest e+rannaalade+%C3%BCp.pdf/6f23de51-4dd0-4d4d-9e20-0e3b1b6b23e2 (15.10.2014).

Häädemeeste valla üldplaneering: Seletuskiri. (2013). Häädemeeste Vallavalitsus. [WWW] http://haademeeste.kovtp.ee/documents/381466/2819517/%C3%9CP_seletuskiri_060613.pdf/ ed3f6acb-c1b5-4305-91b5-19a3f03a9e09 (15.10.2014).

Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. (2003). Jõhvi: Ida-Viru Maavalitsus. [WWW] http://axis.ivmv.ee/mv_kodulehe_failid/failid/204008/Asustust%20ja%20maakasutust%20suu navad%20keskkonnatingimused.pdf (05.12.2014).

Ilavska´, B. (2013). Legal protection of agricultural land in the Slovak Republic.- Soil in Spece and Time, pp. 686-698.

Kasutusest väljas oleva põllumajandusmaa ressurss, struktuur ja paiknemine. (2014). Tallinn: Eesti Arengufond, 20 lk. [WWW] http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/8/8b/Vohu,_V._Kasutusest_v%C3%A4ljas_olev_ p%C3%B5llumajandusmaa_Eestis.pdf (20.03.2015).

Kohtla valla üldplaneering. (2012). Kohtla Vallavalitsus. [WWW] http://www.kohtlavv.ee/failid/Kohtla_valla_YP_Seletuskiri_kehtestatud.pdf (30.10.2014).

Kohtla valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ja ülevaade protsessist. (2011-2012). Tartu: OÜ Hendrikson & Ko. [WWW] http://www.kohtlavv.ee/failid/KohtlaYP_KSH%20aruanne_heakskiidetud_trykk.pdf (30.10.2014).

Käina valla üldplaneering. (2006). Käina Vallavalitsus. [WWW] http://avalik.amphora.ee/kainavv/index.aspx?org=19&unit=-1 (10.11.2014).

Lehtmets, K. (2013). Kinnisvaraarendused haritaval maal ja selle mõju põllumaade kasutamisel. Bakalaureusetöö. Käsikiri Eesti Maaülikooli geomaatika osakonnas. 36 lk.

Linne´r, H., Messing, I. (2012). Agricultural land needs protection.- Acta Agriculturae Scandinavica Section B- Soil and Plant Science, pp. 706 – 710.

Lokocz, E., Ryan, R, L., Sadler, A, J. (2011). Motivations for land protection and stewardship: Exploring place attachment and rural landscape character in Massachusetts.- Landscape and Urban Planning, pp. 65-76.

Lähteseisukohad maakonnaplaneeringute koostamiseks. (2013). Vabariigi Valitsus. [WWW] https://eesti2030.files.wordpress.com/2014/11/lsk_mkp_koostamiseks_2013.pdf (05.02.2015).

Maasikamäe, S., Jürgenson, E. (2015). - Agronoomia 2015./Toim. M. Alaru, A. Astover, K. Karp, V.Viiralt, A. Must. Tartu: Ecoprint AS, lk 206-209.

MacRae, R., Gallant, E., Patel, S., Michalak, M., Bunch, M., & Schaffner, S. (2010). Could Toronto provide 10% of its fresh vegetable requirements from within its own boundaries? Matching consumption requirements with growing spaces. Journal of Agriculture, Food Systems, and Community Development, 1(2), 105–127. [WWW] http://dx.doi.org/10.5304/jafscd.2010.012.008 (15.03.2015), viidatud: Ericksona, D, L., Lovellb, S, T., Méndezc, V, E. (2013). Identifying, quantifying and classifying agricultural opportunities for land use planning.- Landscape and Urban Planning, lk 37-38 vahendusel.

Metoodiliste soovituste ja ettepanekute koostamine väärtusliku põllumajandusmaa määramiseks maakonnaplaneeringute koostamisel Põlva, Valga ja Võru maakondade tingimustes ning sellega seonduvate näidisülesannete lahendamine. (2014). Tartu: Eesti Maaülikool geomaatika osakond, 56 lk. [WWW] http://mi.emu.ee/userfiles/MI/MI_GO_failid/Teadusaruanded/LoppAruanne_2014-02-27.pdf (05.02.2015).

Miličic´, V., Udovč, A. (2013). Usefulness of agent-based modelling approach in predicting future agricultural land use within the spatial planning process.- World Agriculture, Economics & Rural Sociology;Soils & Fertilizers, pp. 179-191.

Mäetaguse valla üldplaneering. (2014). Mäetaguse Vallavalitsus. [WWW] http://www.maetaguse.ee/documents/1706628/1930524/Maetaguse_%C3%9CP.pdf/53f2686c -bd10-4c32-9501-e0a35e0c9978?version=1.0 (30.10.2014).

Nael, M. (2013). Väärtuslik põllumajandusmaa võib sageli olla pigem piirang kui ressurss.- Eesti Rahvusringhääling. [e-ajakiri] http://uudised.err.ee/v/eesti/378623d1-a1d0-4a39-83c9- ceb5beb8da8d (20.03.2015).

Nekrassova, A. (2012). Väärtusliku põllumaa määratlemine kohalike omavalitsuste tasemel Tartu maakonna näitel. Magistritöö . Käsikiri Eesti Maaülikooli geomaatika osakonnas, 67 lk.

Nissi valla üldplaneering. (2009/2014). Nissi Vallavalitsus. [WWW] http://nissi.kovtp.ee/documents/820865/1105579/%C3%9Cldplaneering+ja+lisad+1- 5.pdf/be1683af-7450-474f-be97-164b4c9660ac?version=1.0 (10.11.2014).

Nissi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. (2013). Nissi Vallavalitsus. [WWW] http://nissi.kovtp.ee/documents/820865/1105579/%C3%9Cldplaneeringu+KSH+aruanne.pdf/ ab1da10e-97c7-4fda-a549-c6bb280e18d0?version=1.0 (10.11.2014).

Orava valla üldplaneering. (2011). Orava Vallavalitsus. [WWW] http://orava.kovtp.ee/documents/1709615/0/Orava+valla+%C3%BCldplaneering.pdf/97e21c2 2-90aa-4217-be95-509ccdf76c3c (02.10.2014).

Orava valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. (2009). Tartu: Prope Mare Keskkonna Agentuur OÜ. [WWW] http://orava.kovtp.ee/documents/1709615/0/Keskkonnam%C3%B5ju+strateegiline+hindamin e.pdf/4ebb572b-fc4d-48b8-93cd-90cfccbb4753 (02.10.2014).

Paikuse valla üldplaneering. (2007/2009). Paikuse-Pärnu: ERKAS Pärnu Instituut OÜ. [WWW] http://www.paikuse.ee/documents/876155/2935701/PaikuseYP_eelnou_20090129_b.pdf/e097 85e0-454c-4ec1-9d47-e4bc050c6771 (10.02.2015).

Planeerimisseadus. (2003). Riigi Teataja. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/13328539 (10.04.2015).

Prognoos: järgmine kümnend maailmas toiduhindu alla ei vii. (2013). Põllumajandusministeerium. [WWW] http://www.pria.ee/uudised/prognoos_jrgmine_kmnend_maailmas_toiduhindu_alla_ei_vii_.ht ml (10.03.2015).

Põlvamaa maakonnaplaneering. (1996). Põlva Maavalitsus. [WWW] http://polva.maavalitsus.ee/kehtiv-maakonnaplaneering (25.11.2014).

Põlva maakonna asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. (2005). Põlva Maavalitsuse arenguosakond. [WWW] http://polva.maavalitsus.ee/asustust-ja-maakasutust- suunavad-keskkonnatingimused (25.11.2014).

Pärnumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. (2003). Pärnu Maavalitsus [WWW] http://parnu.maavalitsus.ee/et/asustust-ja-maakasutust-suunavad- keskkonnatingimused (25.11.2014).

Rae valla üldplaneering. (2013). Rae Vallavalitsus. [WWW] http://www.rae.ee/rae-valla- uldplaneering (10.11.2014).

Ruumiline planeerimine. (2012). Siseministeerium. [WWW] https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/planeerimise_pohimotted_ja_ olemus.pdf (06.02.2015).

Soovitused üldplaneeringu koostamiseks. (2000). Siseministeerium, lk 7-9 vahendusel. [online] https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/yldplaneering_soovitused.pdf (01.02.2015).

Tahkuranna valla üldplaneering. (2010-2012). Tahkuranna Vallavalitsus. [WWW] http://www.tahkuranna.ee/detailplaneeringud/yp/TahkurannaSeletuskiri_KEHTIV.pdf (15.10.2014).

Tammur, A. (2014). Eesti suuremad linnad said rahvastikuprognoosi aastani 2040.-Eesti Statistikablogi. [e-ajakiri] https://statistikaamet.wordpress.com/2014/04/08/eesti-suuremad- linnad-said-rahvastikuprognoosi-aastani-2040/ (20.04.2015).

Territoriaalplaneering: Pärnu maakonna planeering. (1998). Pärnu Maavalitsus. [WWW] http://parnu.maavalitsus.ee/kehtiv-maakonnaplaneering (25.11.2014).

Tudulinna, Lohusuu, Iisaku ja Alajõe valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering: Ülevaade üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessist, lähteandmestiku koond ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. (2009). Tartu: OÜ Hendrikson & Ko. [WWW] http://www.tudulinnavv.ee/index.php?tid=TzuO79halRYdljhllXXu7LoHOLJjjj8RTpp7Tixji (30.10.2014).

Tudulinna valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering: Seletuskiri. (2011). Tartu: OÜ Hendrikson&Ko. [WWW] http://www.tudulinnavv.ee/index.php?tid=9TZdosxLhK6RT8lXXu7LoHOLJjjj8RTpp7Tixj8 R (30.10.2014).

Vastse-Kuuste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine: Aruanne. (2009). Tartu: OÜ Hendrikson & Ko. [WWW] http://vastse- kuuste.kovtp.ee/documents/2063720/2248903/Seletuskiri.pdf/10f06056-5a7c-49c6-bc12- 731a85ee4839;jsessionid=A9E36EE067B944B61F6ED40003F3B9BB.jvm3?version=1.0 (02.10.2014).

Vastse-Kuuste valla üldplaneering: Seletuskiri. (2010).; Tartu: OÜ Hendrikson & Ko. [WWW] http://vastse-kuuste.kovtp.ee/documents/2063720/2248901/Seletuskiri.pdf/2046094e-dd57- 43c4-9f9f-a8bb3eb1b2f8?version=1.0 (02.10.2014).

Veriora valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. (2009). Tartu: Prope Mare Keskkonna Agentuur OÜ. [WWW] http://www.veriora.ee/vald/doc/veriora-yp-ksh- aruanne.pdf (02.10.2014).

Veriora valla üldplaneering. (2009). Veriora Vallavalitsus. [WWW] http://www.veriora.ee/vald/doc/Veriora%20valla%20uldplaneeringuseletuskiri.pdf (02.10.2014).

Väärtusliku põllumajandusmaa hindamine. (2014). Tartu: Eesti Maaülikool geomaatika osakond. [WWW] http://mi.emu.ee/userfiles/MI/MI_GO_failid/Teadusaruanded/Lopp_Aruanne_C.pdf (05.02.2015).

Yan, H. M., Liu, J. Y., Huang, H. Q., Tao, B., & Cao, M. K. (2009). Assessing the consequence of land use change on agricultural productivity in China. Global and Planetary Change, 67(1– 2), 13–19. http://dx.doi.org/10.1016/j.gloplacha.2008.12.012 (15.03.2015), viidatud: Ericksona, D, L., Lovellb, S, T., Méndezc, V, E. (2013). Identifying, quantifying and classifying agricultural opportunities for land use planning.- Landscape and Urban Planning, lk 29 vahendusel.

Bibliograafilise kirje tegemine raskendatud:

Haritava maa tehingud. Maa-amet, tehingute andmebaas. Kinnisvara hinnastatistika päringud. http://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru/Start.aspx (20.04.2015).

Population. Food and agriculture organization of the united nations statistics. http://faostat3.fao.org/browse/O/*/E (10.01.2015).

DETERMINATION OF AGRICULTURAL LAND IN PLANNING

Summary

To reach this study’s objective, the following research assignments were raised:

 search for information about parishes’ and counties’ valid plannings and themeplannings;  research agricultural land handleing in plannings and assemble overviewing tables;  bring out regional and local plannings’ current status on agricultural land, explain and analyse the result.

Known to the author of this Bachelor`s thesis, the determination of agricultural land in planning in Estonia has not been considered to be very important in the first decade since regaining independence and the subject was addressed relatively superficially.

The Empirical part of the study is based on the briefs and map materials of the plannings. After reading up on the briefs, the author has determined the evaluable parameters.

The Parameters are grouped as following:

 assessment of the factors and problems influencing the use of agricultural land;  questions regarding the protection of agricultural land;  criteria regarding the determination of valuable agricultural land;  questions linked to the protection of valuable landscapes in plannings.

Two tables were assembled to give a comprehensive overview (addition 1, addition 2). The Results of this research bring out that there are variances in planning between the brief and map materials. Plannings are outdated and to get the necessary information, one sometimes has to use regional planning or local planning in parallel to themeplannings. Because of this, it is difficult for one to find relevant information.

The final result of this study brings out that agricultural land planning in the assessed regional and local plannings are handled without forethought, data is defective or is missing in some handled parameters. Often vague wording is used in plannings. Plannings pitch declarative objectives or refer only to regulations. Exact descriptions are missing on how to one is to reach the pitched objectives. To avoid trivial changes to the target function of agricultural land, there is a need to determinate common understandible concepts, regulations and also criteria on how to use agricultural land.

Results show that agricultural land needs preservation, protection and govermental coordination. In the future it is recommended to consistently make a similar research study of other Estonian regional and local plannings to get an overview of the entire country’s determination of agricultural land in planning. Collected data could be used as a base composing of goverment, regional and local plannings. It helps to take into consideration local differences, to ensure the effective use of agricultural land and its protection.

LISAD

Lisa 1. Põllumajandusmaa määramine maakonna-ja teemaplaneeringute näitel

MAAKONNAD Hinnatavad parameetrid PÕLVA PÄRNU IDA-VIRU HARJU HIIU (1996) (1998) (1998) (1999) (2001) 1. Põllumajandusmaa kasutamist mõjutavate tegurite ja probleemide iseloomustamine planeeringutes 1.1 Seletuskirjas on ülevaade ++ + ++ ++ + põllumajandustootmise juhtivharudest 1.2 Seletuskirjas peetakse probleemiks + 0 0 + 0 täpse ülevaate puudumist maafondist 1.3 Seletuskirjas on taustainfo haritava ++ 0 0 ++ ++ maa osakaalu kohta 1.4 Seletuskirjas on taustainfo rohumaa 0 0 0 ++ ++ osakaalu kohta 1.5 Seletuskirjas tuuakse välja probleemina väärtuslike ++ +* ++* +* +* põllumajandusmaade umbrohtumine ja võsastumine 1.6 Seletuskirjas on välja toodud põllu- majanduslikust kasutusest väljas olev ++ 0 0 + 0 maa 1.7 Seletuskirjas on märgitud põllumajandusmaadega tegelevate ++ + + ++ 0 inimeste arvu vähenemine 1.8 Seletuskirjas nähakse ette tuleviku visiooniks välja kujundada + 0 0 ++ + põllumajanduspoliitika 1.9 Seletuskirjas on välja toodud ++ 0 ++ ++ + intensiivse maakasutusega piirkonnad 2. Põllumajandusmaa kaitsega seotud küsimused planeeringutes 2.1 Seletuskirjas peetakse oluliseks väärtuslike põllumajandusmaade kaitset +* +* + +* 0 ja säilitamist 3. 2.2 Seletuskirjas peetakse oluliseks ++ ++* ++* ++ ++* põllumaade kaitset ja säilitamist 2.3 Kaardil on väärtuslikud ++ 0 ++* ++* ++ põllumajandusmaad piiritletud 2.4 Seletuskirjas on ehitamise printsiipides märgitud väärtuslike + + 0 + + põllumaade säilitamise vajadus 2.5 Seletuskirjas on kirjas maa- ja ++ + + + +* veekaitsenõuete järgimine 3. Väärtusliku põllumjandusmaa määramiseks kasutatud kriteeriumid

3.1 Mulla viljakus (boniteet) +* ++* +* ++ ++ 3.2 Põllumajandusmaade suurus 0 0 0 ++ ++ 3.3 Põllumajandusmaa kompaktsus ja 0 0 0 0 0 kuju

3.4 Maaparandussüsteemide olemasolu ++ +* +* + + 3.5 Põllumajandusmaa kaugus 0 0 0 0 0 suurematest teedest 3.6 Põllumajandusmaa kaugus 0 0 0 0 0 suurematest asulatest 3.7 Põllumajandusmaade omavaheline 0 0 0 0 0 kaugus 3.8 Maastiku iseloomustus ++ 0 +* ++ ++ 4. Väärtusliku maastiku kaitsega seotud küsimused planeeringutes 4.1 Seletuskirjas peetakse oluliseks väärtusliku maastiku kaitset ja ++* ++* ++* ++ ++* säilitamist 4.2 Seletuskirjas peetakse oluliseks väärtusliku põllumajandusmaastiku ++* +* 0 + 0 kaitset ja säilitamist 4.3 Seletuskirjas on väärtuslikud ++* 0 ++* 0 ++* maastikud tähtsusklassidena nimetatud 4.4 Seletuskirjas on välja toodud kõrge ++ ++* ++ ++ ++* loodusväärtustega alad 4.5 Seletuskirjas on peetud oluliseks põllumajandusmaastiku avatuna ++* 0 ++* 0 +* hoidmine 4.6 Seletuskirjas on maastike mitmekesisust hinnatud kui ++ 0 0 ++ 0 loodusressurssi 4.7 Olemas väärtuslike maastike ++ ++ 0 0 0 hoolduskava eraldi teemaplaneeringuna 4.8 Kaardil on väärtuslikud maastikud ++* ++* ++* ++* ++* piiritletud 4.9 Kaardil on arhitektuuri-, arheoloogia-, ajaloo-, kunstimälestis ++ +* 0 +* 0 märgitud 4.10 Kaardil on maastikukaitseaala ++* ++* ++* ++* ++* piiritletud

Legend:

0 Antud teemat pole käsitletud maakonnaplaneeringus + Antud teemat on põgusalt käsitletud maakonnaplaneeringus ++ Antud teemat on põhjalikult käsitletud maakonnaplaneeringus +* Antud teemat on põgusalt käsitletud teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ++* Antud teemat on põhjalikult käsitletud teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“

Lisa 2. Põllumajandusmaa määramine üld- ja teemaplaneeringute näitel

VALLAD Põlvamaa vallad Pärnumaa vallad Ida-Virumaa vallad Harjumaa vallad Hiiumaa vallad TUDULINNA TAHKU- VASTSE- HÄÄDE- LOHUSUU, Hinnatavad parameetrid ORAVA VERIORA HALINGA RANNA MÄETAGUSE KOHTLA NISSI RAE HARKU KÄINA EMMASTE KUUSTE MEESTE IISAKU, (2011) (2009) (2012) (2010- (2014) (2012) (2014) (2013) (2013) (2006) (2005) (2010) (2013) ALAJÕE 2012) (2011) 1. Põllumajandusmaa kasutamist mõjutavate tegurite ja probleemide iseloomustamine planeeringutes 1.1 Seletuskirjas on ülevaade põllumajandus- +* 0 +* + + + 0 + 0 ++ ++* 0 + + tootmise juhtivharudest 1.2 Seletuskirjas peetakse probleemiks täpse ülevaate + 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 puudumist maafondist 1.3 Seletuskirjas on taustainfo haritava maa ++ 0 + 0 ++ 0 0 0 0 0 ++* 0 ++ ++ osakaalu kohta 1.4 Seletuskirjas on taustainfo rohumaa 0 0 0 + ++ 0 + 0 0 0 0 0 ++ ++ osakaalu kohta 1.5 Kaardil on haritav maa 0 0 0 ++ 0 0 ++ 0 0 0 0 0 0 0 piiritletud 1.6 Kaardil on rohumaa ++ 0 ++ ++ ++ 0 0 ++ 0 0 ++ ++ 0 0 piiritletud 1.7 Seletuskirjas tuuakse välja probleemina väärtuslike põllumajandus- + + + 0 ++* + 0 + + + 0 +* ++ ++ maade umbrohtumine ja võsastumine 1.8 Seletuskirjas on välja toodud põllumajandus- + 0 0 0 0 0 + 0 0 0 + 0 0 0 likust kasutusest väljas maa 1.9 Seletuskirjas on märgitud põllumajandus- + 0 0 0 0 + 0 0 0 0 0 0 0 0 maadega tegelevate inimeste arvu vähenemine 1.10 Seletuskirjas on välja toodud intensiivse +* 0 0 ++ ++ 0 0 + + 0 + 0 ++ 0 maakasutusega piirkonnad 1.11 Seletuskirjas on tuleviku visiooniks välja + 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 kujundada põllumajandus- poliitika

2. Põllumajandusmaa kaitsega seotud küsimused planeeringutes 2.1 Seletuskirjas peetakse oluliseks põllumajandus- +* 0 +* ++ ++ + ++ ++ + ++ + +* + ++ maade kaitset ja säilitamist 2.2 Seletuskirjas peetakse oluliseks põllumaade ++ + + ++ ++ + ++ ++ + ++ + ++* ++ ++ kaitset ja säilitamist 2.3 Kaardil on põllumajan- ++ ++ ++ 0 0 0 ++ 0 ++ ++ ++ 0 0 0 dusmaad piiritletud 2.4 Kaardil on väärtuslik põllumajandusmaa ++ ++ 0 ++ ++ ++ 0 ++ ++ ++ 0 0 0 0 piiritletud 2.5 Seletuskirjas on ehitamise printsiipides märgitud väärtuslike + + + ++ ++* ++ + ++ + ++ ++ ++* + 0 põllumaade säilitamise vajadus 2.6 Seletuskirjas on kirjas maa- ja veekaitsenõuete ++ + + ++ + + ++ ++ ++ ++ ++ + ++ + järgimine 3. Väärtusliku põllumjandusmaa määramiseks kasutatud kriteeriumid 3.1 Mulla viljakus +* ++* + ++ ++ 0 ++ + 0 ++ +* +* ++ ++ (boniteet) 3.2 Kaardil on märgitud 0 0 0 0 0 0 ++ 0 0 ++ 0 0 0 0 mullaviljakus (boniteet) 3.3 Seletuskirjas on välja ++* ++* +* 0 ++* 0 0 0 0 +* 0 0 0 ++ toodud täpsed mullatüübid 3.4 Põllumajandusmaade ++* 0 0 ++ ++ 0 ++ 0 0 ++ 0 0 0 ++ suurus 3.5 Põllumajandusmaa + 0 + 0 + 0 + + 0 + 0 +* + + kompaktsus ja kuju 3.6 Maaparandus- ++ 0 ++ ++ ++ 0 ++ + + ++ + ++ ++ ++ süsteemide olemasolu 3.7 Põllumajandusmaa 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 kaugus suurematest teedest 3.8 Põllumajandusmaa kaugus suurematest 0 0 0 0 0 0 + 0 0 0 0 0 0 0 asulatest,keskustest 3.9 Põllumajandusmaade 0 0 0 + + 0 0 + 0 0 0 0 + 0 omavaheline kaugus 3.10 Maastiku ++* ++ ++* + ++ + + + + ++* ++* ++* + ++ iseloomustus

4. Väärtusliku maastiku kaitsega seotud küsimused planeeringutes 4.1 Seletuskirjas peetakse oluliseks väärtusliku ++* ++* ++ ++ ++ ++ ++ ++ ++ ++ ++ ++* ++ + maastiku kaitset ja säilitamist 4.2 Seletuskirjas peetakse oluliseks väärtusliku +* ++ + ++ ++ + + ++ 0 ++ + + + 0 põllumajandusmaastiku kaitset ja säilitamist 4.3 Seletuskirjas on väärtuslikud maastikud ++* ++* 0 0 ++ 0 0 0 ++ ++ 0 + ++ 0 tähtsusklassidena nimetatud 4.4 Seletuskirjas on välja toodud kõrge ++ ++* ++* ++ ++ + ++ + ++ ++ ++* ++ ++ ++ loodusväärtustega alad 4.5 Seletuskirjas on peetud oluliseks põllumajandus- + +* + + +* 0 + ++ + + + + + ++ maastiku avatuna hoidmine 4.6 Seletuskirjas on maastike mitmekesisust ++ 0 ++* ++ ++ 0 ++ ++ ++ + +* + ++ + hinnatud kui loodusressurssi 4.7 Olemas väärtuslike maastike hoolduskava 0 + 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 + 0 eraldi teemaplaneeringuna 4.8 Kaardil on väärtuslikud maastikud piiritletud ++* ++ ++ ++ 0 ++ ++ ++ ++ ++ ++ ++ ++ 0 4.9 Kaardil on arhitektuuri-, arheoloogia-, ++ + + 0 0 0 + + + + + + 0 ++ ajaloo-, kunstimälestis märgitud 4.10 Kaardil on maastikukaitseaala ++ ++ ++ ++ ++ ++ ++ ++ ++ ++ ++ ++ ++ ++ piiritletud

Legend:

0 Antud teemat pole käsitletud üldplaneeringus + Antud teemat on põgusalt käsitletud üldplaneeringus ++ Antud teemat on põhjalikult käsitletud üldplaneeringus +* Antud teemat on põgusalt käsitletud teemaplaneeringus „Keskkonnamõju strateegiline hindamine“ ++* Antud teemat on põhjalikult käsitletud teemaplaneeringus „Keskkonnamõju strateegiline hindamine“

Mina, Kadri Salomon, sünniaeg 01.10.1992,

1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö Põllumajandusmaa määramine planeeringutes, mille juhendaja(d) on Siim Maasikamäe,

1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile;

3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.

Lõputöö autor Kadri Salomon (allkiri) Tartu, 24.05.2015 (kuupäev)

Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. ______(juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) ______(juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev)