DOCSLIB.ORG

Põllumajandusmaa Määramine Planeeringutes Determination Of

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Põllumajandusmaa Määramine Planeeringutes Determination Of EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kadri Salomon PÕLLUMAJANDUSMAA MÄÄRAMINE PLANEERINGUTES DETERMINATION OF AGRICULTURAL LAND IN PLANNING Bakalaureusetöö Geomaatika õppekava Juhendaja: dotsent Siim Maasikamäe Tartu 2015 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kadri Salomon Õppekava: Geomaatika Pealkiri: Põllumajandusmaa määramine planeeringutes Lehekülgi: 44 Jooniseid: 2 Tabeleid: 12 Lisasid: 2 Osakond: Geomaatika Uurimisvaldkond: maakasutuse planeerimine Juhendaja(d): Siim Maasikamäe Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu, 2015 Maailma rahvaarv kasvab ja seetõttu suureneb nõudlus toiduainete ning põllumajandustoodangu järele, mis omakorda tekitab vajaduse uute põllumajandusmaade kasutuselevõtuks. Eestis pole põllumajandusmaade puudus veel väga suureks probleemiks, kuid vajalik on põllumajandusmaade kaitse ja säilitamise abinõude intensiivistumine läbi seaduste ja planeeringute, et väheneks linnaäärsetele põllumajandusmaadele ehitustegevus. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade põllumajandusmaa määramise senisest praktikast maakonna- ja üldplaneeringute näitel. Uurimistöö eesmärgini jõudmiseks oli peamiseks alusmaterjaliks Eesti viie maakonna maakonnaplaneeringud ja teemaplaneeringud „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ning 14 valla üldplaneeringud ja teemaplaneeringud „Keskkonnamõju strateegiline hindamine“. Koostatud ülevaatlike tabelite põhjal saab töö tulemusena välja tuua puudustena, et mõningad planeeringud pole enam ajakohased. Esineb ebakõlasid planeeringu koosseisus oleva seletuskirja ja kaardimaterjali osas. Vahel on vajalik maakonna- või üldplaneeringuga paralleelselt kasutada teemaplaneeringut, et saada vajalikku informatsiooni. Enamikes planeeringutes puudusid andmed väärtusliku põllumajandusmaa määramiseks kasutatud kriteeriumite osas ning puudulik informatsioon oli samuti põllumajandusmaa kasutamist mõjutavate tegurite ja probleemide osas. Käesoleva uurimistöö lõpptulemusena selgus, et põllumajandusmaa määramist maakonna- ja üldplaneeringutes on üldiselt käsitletud väga pinnapealselt ja esineb teatud vastuolusid, kuid positiivne on see, et üldiselt peetakse enamikes planeeringutes põllumajandusmaa ja väärtuslikke maastike kaitset ning säilitamist oluliseks. Soovitav oleks tulevikus sarnase uurimistöö tegemine Eesti teistes piirkondades saamaks ülevaadet kogu riigi põllumajandusmaa määramisest planeeringutes. Märksõnad: põllumajandusmaa, maakonnaplaneering, üldplaneering, põllumajandusmaade kaitse ja säilitamine Estonian University of Life Sciences Abstract of Bachelor´s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Kadri Salomon Specialty: Geomatics Title: Determination of agricultural land in planning Pages: 44 Figures: 2 Tables: 12 Appendixes: 2 Department: Geomatics Field of research: land use planning Supervisors: Siim Maasikamäe Place and date: Tartu, 2015 The world’s population is growing, because of that the demand for food products and agricultural manufacturing is increasing. Therefore it causes the need to introduce new agricultural land. Agricultural land shortage is not a very big problem in Estonia yet, but there is a need to protect and preserve agricultural land by intensifing measures thru laws and planning to decrease construction on agricultural land near towns. This Bachelor`s thesis is to give an overview of agricultural land determination practises in regional and local planning so far. The Main substrate for acheiving this research’s study objective were five Estonian counties’ regional plannings and themeplannings „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ and 14 local plannings and themeplannings „Keskkonnamõju strateegiline hindamine“. Tables assembled in this study bring out the lack of some plannings for not being up-to- date. There are misunderstandings in planning between the brief and map materials. To get the necessary information one sometimes has to use regional planning or local planning in parallel to themeplanning. Most plannings lack data in used criteria to assess the factors and problems influencing the use of agricultural land. The Final result of this research study brings out that determination of agricultural land is handled without forethought and there are some conflicts. On the positive side, most plannings regard the preservation and protection of agricultural land and valuable landscapes as important. In the future it is recommended to make a similar research study of other Estonian regions to get an overview of the entire country’s determination of agricultural land in planning. Keywords: agricultural land, regional planning, local planning, agricultural land protection and preservation SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 5 1. PÕLLUMAJANDUSMAA MÄÄRAMINE PLANEERINGUTES: TEOREETILINE UURIMINE ........................................................................................................................... 7 1.1. Põllumajandusmaa kaitse ja säilitamise vajadus ........................................................ 7 1.1.1. Põllumajandusmaa kui väärtuslik loodusressurss ............................................... 7 1.1.2. Linnastumine ja üleplaneerimine põllumajandusmaade arvelt ........................... 9 1.2. Põllumajandusmaa kaitse ja säilitamise abinõud ...................................................... 11 1.3. Ülevaade varasematest uurimistöödest seoses põllumajandusmaa määramisega planeeringutes .................................................................................................................. 12 2. PÕLLUMAJANDUSMAA MÄÄRAMINE PLANEERINGUTES: EMPIIRILINE UURIMINE ......................................................................................................................... 14 2.1. Uurimispiirkondade valik ......................................................................................... 14 2.1.1. Maakonnad ........................................................................................................ 14 2.1.2. Vallad ................................................................................................................ 15 2.2. Metoodika ................................................................................................................. 17 2.3. Tulemused ................................................................................................................ 20 2.3.1. Kokkuvõtvad tulemused viie maakonna planeeringu põhjal ............................. 20 2.3.2. Kokkuvõtvad tulemused 14 valla planeeringu põhjal ....................................... 23 2.4. Arutelu ...................................................................................................................... 28 KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 30 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................. 31 DETERMINATION OF AGRICULTURAL LAND IN PLANNING ............................... 36 LISAD ................................................................................................................................. 38 Lisa 1. Põllumajandusmaa määramine maakonna-ja teemaplaneeringute näitel ............ 39 Lisa 2. Põllumajandusmaa määramine üld- ja teemaplaneeringute näitel ....................... 41 4 SISSEJUHATUS Maa on piiratud ressurss ning selle sihipärane ja efektiivne kasutamine on inimkonna eksistentsi tagamise seisukohalt järjest tähtsam. Kasvava rahvaarvu juures vajab erilist tähelepanu põllumajandusmaa, kuna suurenev nõudlus toiduainete järele toob kaasa vajaduse uute põllumaade kasutuselevõtuks. Põllumajandusmaa kaitse vajadust näitab ka Alexandratos ja Bruinsma (2012: 108) uuring, mille kohaselt oli maailmas 1960. aastal ühe inimese kohta umbes 0,44 hektarit haritavat maad, 2010. aastal 0,23 hektarit ning 2050. aastaks on saadud tulemuste põhjal prognoositud sama näitaja ligikaudu 0,18 hektarit inimese kohta. Põllumaa osakaalu vähenemise põhjustab maa kasutus väga erinevatel otstarvetel. Kui põllumehele on oluline väärtuslik põllumajandusmaa, kus oleks maa tootlikus võimalikult suur ja maa viljakas, siis kinnisvaraga tegelev inimene mõtleb ennekõike maa heale asukohale ning selle väärtusele. Tulenevalt huvigruppide erinevatest soovidest ja vajadustest tekib olukord, kus inimeste mõju keskkonnale on sageli negatiivne. Selliste olukordade vältimiseks tuleks maa planeerimise käigus leida sobivaid lahendusi ja kompromisse, mis rahuldaks erinevaid osapooli. Planeerimisest saadav kasu on kindlasti stabiilsem ja tasakaalustatum areng. Maailmas on vajadus planeerimise järele olnud juba sellest ajast, kui inimesed koondusid kokku elama ja tekkisid esimesed linnad, kuid loodus- ja keskkonnaväärtuste eest hakati seisma alles pärast 1970 aastat (Soovitused üldplaneeringu ... 2000: 7-9). Töö autorile teadaolevalt ei ole Eestis põllumajandusmaa määramist planeeringutes taasiseseisvumise esimesel kümnendil peetud väga oluliseks ja antud teemaga on tegeletud suhteliselt pinnapealselt. Eestis on nii üldplaneeringutes kui ka maakonnaplaneeringutes väärtuslike põllumaade käsitlemine ebaselge ning puudub ühine arusaam ja seetõttu tuleks läbi viia teatud muudatusi terminite, regulatsioonide osas (Lähteseisukohad maakonnaplaneeringute ... 2013: 8). Siiski tuleb märkida, et põllumajandusmaa jätkusuutlikkuse tagamine on muutumas järjest aktuaalsemaks. Eesti Maaülikooli
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Kriteeriumi 4.3.3. Sotsiaalteenuste Osutamine Teenuseüksuse Asukohas Lisatabel
    Erihoolekande avatud taotlusvooru kriteeriumi 4.3.3. Sotsiaalteenuste osutamine teenuseüksuse asukohas lisatabel Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse üksustes 2016. aastal pakutud sotsiaalteenuste arv kogutud statistika loetelust (koduteenus, eluruumi tagamise teenus, pakutav hooldus, perekonnas hooldamine, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus, võlanõustamisteenus ja lapsehoiuteenus)1 Maakond KOV nimi/ KOVid ja ühinenud KOVid Teenuste KOV nimi arv pärast ühinemist Anija vald Aegviidu vald ja Anija vald 6 Harku vald Harku vald 8 Jõelähtme Jõelähtme vald 8 vald Keila linn Keila linn 8 Kiili vald Kiili vald 6 Kose vald Kose vald 9 Kuusalu vald Kuusalu vald 7 Loksa linn Loksa linn 2 Harju Lääne-Harju Keila vald, Paldiski linn, Vasalemma vald ja Padise 8 vald vald Maardu linn Maardu linn 6 Raasiku vald Raasiku vald 6 Rae vald Rae vald 5 Saku vald Saku vald 6 Saue vald Saue vald, Saue linn, Kernu vald ja Nissi vald (- Nissi 9 valla Rehemäe küla) Tallinn Tallinn 9 Viimsi vald Viimsi vald 7 Hiiu Hiiumaa vald Käina vald, Hiiu vald, Emmaste vald ja Pühalepa vald 6 1 Lisatud on teenuste pakkumine ESF meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused" avatud taotlusvoorus rahastatud projektide raames. 1 Alutaguse Iisaku vald, Alajõe vald, Mäetaguse vald, Tudulinna 7 vald vald ja Illuka vald Jõhvi vald Jõhvi vald 8 Kohtla-Järve Kohtla-Järve linn (- Viivikonna linnaosa) 6 linn
    [Show full text]
  • Tallinn Annual Report 2014
    Tallinn annual report 2014 Tallinn annual report 2014 CONTENTS 9PAGE 12PAGE 24PAGE 26PAGE FOREWORD BY THE MAYOR TALLINN - TALLINN HAS A TALLINN AND ITS DIVERSE THE CAPITAL OF THE PRODUCTIVE ECONOMY ARRAY OF ACTIVITIES AND REPUBLIC OF ESTONIA EXPERIENCES 30PAGE 37PAGE EDUCATED, SKILLED, AND TALLINN RESIDENT CARED Tallinn OPEN TALLINN FOR, PROTECTED, AND annual report annual HELPED - SAFE TALLINN 2014 42PAGE TALLINN AS A COSY, Facts 13 Education 31 City transport and 43 INSPIRING, AND ENVIRON- Population 14 Sports 34 road safety MENTALLY SUSTAINABLE Economy 15 Youth work 36 Landscaping and 45 CITY SPACE Managing the city 18 Social welfare 38 property maintenance Safety 40 City economy 47 Health 41 City planning 48 Water and sewerage 49 PAGE Environmental 50 54 protection Income 55 OVERVIEW OF BUDGET Operating costs 56 IMPLEMENTATION OF Investment activity 58 TALLINN CITY IN 2014 Financing activities 59 and cash flow PAGE PAGE 8 9 LINNAELU ARENG FOREWORDLINNAELU BY ARENGTHE MAYOR VALDKONNITI VALDKONNITI In their dreams and wishes, people must move faster than life dictates because this is when we desire to go on and only then we shall one day have the chance to ensure that something has been completed again. Tallinn is accustomed to setting tion of the Haabersti intersection in proven itself to be a stable city and big goals for itself - taking responsi- cooperation with the private sector. shelter for many people who would bility for ensuring that its residents Concurrently with the construction have otherwise been forced to search receive high quality services and of new tram tracks, the section of abroad for jobs.
    [Show full text]
  • Lääne-Harju Valla Leht Jaanuar
    LÄÄNE-HARJU VALLA LEHT JAANUAR 2020 | NR 1 (23) WWW.LAANEHARJU.EE | WWW.FACEBOOK.COM/LAANEHARJUVALD Igaüks saab aidata vanade torm ja kriis ei murra, Puukuuri või mängumaja „Igavusega võetakse meelelahutus telefonis fotode arhiivi korrastada kui oled nendeks valmis ehitamine allub korrale lahti, aga võiks lasta igavusel tekkida ja olla. Sel- 8 Kodulehelt Ajapaik.ee leiavad külastajad 8 Kuidas liituda ohuteavitamise süstee- 8 Milliseid reegleid tuleb järgida vaba ehi- lest saavad alguse huvitavad mõtted ja ideed. suure hulga vanu fotosid, mida saab uurida ja miga, mida varuda hädaolukordadeks ja tustegevusega ehk alla 20 m2 ehitiste puhul, Just sellist tunnet peaks lapsevanemad laskma infoga täiendada, loe lk 4 kuidas toimida kriiside korral, loe lk6 loe lk 6 lastes tekkida,” ütleb arvutiõpetajaPetri Hütt. Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus annab teada Lõpetatakse järgmiste liinide tellimine ATKO Liinid OÜ-lt ning uueks vedajaks on SEBE AS: liin 107 Tallinn – Harku – Keila – Vasalemma – Ämari – Munalaskme liin 136 Tallinn – Harku – Keila – Ämari – Madise – Paldiski liin 145 Tallinn – Harku – Keila – Paldiski liin 148 Tallinn – Harku – Keila – Ämari – Rummu liin 149 Tallinn – Harku – Keila – Rummu – Audevälja – Harju–Risti Alates 1. veebruarist muutub Padise bussipeatuse asukoht Haapsalu suunal. Peatus viiakse üle teisele poole maanteed turvalisse bussitaskusse. Alates 1. veebruarist muutuvad läänesuuna sõiduplaanid Liinil 136 on korrigeeritud sõiduplaani, et tagada ümberistumine liinilt 146 (Maissoo ja Vihterpalu poolt sõites) liinile 136 Padi- se peatuses (et sõita Paldiskisse). Liinile 145 lisanduvad väljumised, et vältida ületäituvust: praeguse 13 ringi asemel tuleb 22 ringi tööpäeval ning nädalavahetusel 6 ringi asemel 14 ringi. Liinile 148 lisanduvad samuti väljumised: tööpäeval suureneb ringide arv kahest kuueni ning nädalavahetusel on liin käigus neli korda päevas.
    [Show full text]
  • LETHAIA Ordovician of Estonia: Two Ichnogenera Produced by a Single Maker, a Case of Host Morphology Control
    BoringsBlackwell Publishing Ltd in trepostome bryozoans from the Ordovician of Estonia: two ichnogenera produced by a single maker, a case of host morphology control PATRICK N. WYSE JACKSON AND MARCUS M. KEY, JR. Wyse Jackson, P.N. & Key, M.M., Jr. 2007: Borings in trepostome bryozoans from the LETHAIA Ordovician of Estonia: two ichnogenera produced by a single maker, a case of host morphology control. Lethaia, Vol. 40, pp. 237–252. The evolution of borings has shown that the morphology of borings is a function of both the borer and its substrate. This study investigated the effect of bryozoan internal skeletal morphology on the dimensions and distribution of borings. One hundred and forty-three trepostome colonies from the Middle and Upper Ordovician strata of northern Estonia were examined. Of these, 80% were matrix entombed, longitudinally sectioned ramose and hemispherical colonies, and 20% were matrix-free hemispherical colonies that allowed examination of the colony surfaces. Seventy-one percent of the ramose colonies were bored, whereas 88% of the hemispherical colonies were bored. On average, only 8% of colony surface areas were bored out. Borings were more ran- domly oriented in the hemispherical colonies. In contrast in the ramose colonies, the borings tended to more restricted to the thin-walled endozone and thus parallel to the branch axis. This is interpreted to be a function of the thick-walled exozones con- trolling to some extent where the borer could bore. Based on morphology, the borings in the hemispherical colonies are referred to Trypanites and those in the ramose colonies to Sanctum. Sanctum is revised to include two possible openings and to recognize that boring shapes were inherently constrained by the thick-walled exozones of the host bryozoan colonies.
    [Show full text]
  • 2010 Overview of the Chancellor of Justice Activities for the Prevention of Ill-Treatment
    2010 OVERVIEW OF THE CHANCELLOR OF JUSTICE ACTIVITIES FOR THE PREVENTION OF ILL-TREATMENT STATISTICS OF PROCEEDINGS Tallinn 2011 1 OFFICE OF THE CHANCELLOR OF JUSTICE KOHTU 8 STREET 15193 TALLINN Phone: +372 693 8404 Fax: +372 693 8401 Homepage: http://www.oiguskantsler.ee T r a n s l a t i o n Margus Puusepp D e s i g n AS Vaba Maa ISSN 1736-3039 Contents PART I. CHANCELLOR OF JUSTICE AS THE PREVENTIVE MECHANISM............. 5 ��������I. INTRODUCTION .......................................................................................................... 6 ���������������������II. PREVENTION OF ILL-�������������������TREATMENT IN SOCIAL W�������������������ELFARE INSTITUTIONS ..... 12 1. Introduction ........................................................................................................... 12 2. Freedom of movement of clients outside the territory of a social welfare institution .............................................................................................................. 12 3. Use of means of restraint in a social welfare institution ....................................... 13 4. Secluding a client when they pose a danger to the staff of a social welfare institution .............................................................................................................. 14 5. Maintaining a register of the use of seclusion in a social welfare institution ....... 15 6. The use of video surveillance in social welfare institutions .................................. 16 7. The right of clients to have
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Harku Valla Haridusvaldkonna Arengukava Aastani 2024
    HARKU VALLA HARIDUSVALDKONNA ARENGUKAVA AASTANI 2024 Harku Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Harku valla haridusvajadus ........................................................................................................ 8 Rahvastik ................................................................................................................................ 8 Lasteaia- ja koolikohtade vajaduse prognoos ......................................................................... 9 Hariduse valdkonna arengusuunad ........................................................................................... 13 Arengupeegel: haridusasutuste ühtsed suunad arengukavades............................................. 15 Alusharidus ja hoid Harku vallas ............................................................................................. 19 Alushariduse arenguvaade .................................................................................................... 20 Üldharidus Harku vallas ........................................................................................................... 22 Muraste-Suurupi piirkonnas III kooliastme kättesaadavus .................................................. 24 Kaasav haridus ......................................................................................................................... 25 Olukord 2019/20. õppeaastal ...............................................................................................
    [Show full text]
  • Kultuurimälestistele Kaitsevööndite Määramine
    Väljaandja: Kultuuriminister Akti liik: käskkiri Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 13.07.2006 Avaldamismärge: RTL 2006, 59, 1086 Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine Vastu võetud 13.07.2006 nr 218 «Muinsuskaitseseaduse» § 12 lõigete 1 ja 4 ning § 25 lõike 1 alusel käsin: 1.Kehtestada kaitsevööndid alljärgnevate arhitektuuri-, arheoloogia- ja ajaloomälestistele vastavalt kaartidele, millega saab tutvuda Muinsuskaitseametis. Harju maakond 1) Kehtestada kaitsevöönd kultuuriministri 18. augusti 1997. a määrusega nr 57 (RTL 1997, 165/166, 937) arhitektuurimälestiseks tunnistatud Peeter Suure Merekindluse Viti kaitsepositsiooni rooduvarjendile, 1913.– 1917. a (reg nr 8856, Harku vald, Viti küla). 2) Kehtestada kaitsevööndid alljärgnevatele kultuuriministri 27. juuli 1998. a määrusega nr 20 (RTL 1998, 259/260, 1059) arheoloogiamälestiseks tunnistatud kultusekividele ja kivikalmetele: Jrk nr Nimetus Reg nr Omavalitsusüksus Asukoht 1 Kultusekivi 18912 Saku vald Jälgimäe küla 2 Kultusekivi 18915 Saku vald Kirdalu küla 3 Kultusekivi 18919 Saku vald Lokuti küla 4 Kultusekivi 18921 Saku vald Lokuti küla 5 Kivikalme 18925 Saku vald Rahula küla «Varetemägi» 6 Kultusekivi 18931 Saku vald Tõdva küla 7 Kultusekivi 18933 Saku vald Tänassilma küla 8 Kivikalme 18935 Saku vald Üksnurme küla «Vareteväli» 3) Kehtestada ühine kaitsevöönd alljärgnevatele kultuuriministri 27. juuli 1998. a määrusega nr 20 (RTL 1998, 259/260, 1059) arheoloogiamälestiseks tunnistatud Sõrve küla kultusekivile ja kivikalmetele: Jrk nr Nimetus Reg nr Omavalitsusüksus Asukoht
    [Show full text]
  • 300-999 Elanikuga Asustusüksused1, 01.01.2016 Seisuga Maakond
    300-999 elanikuga asustusüksused1, 01.01.2016 seisuga Maakond/omavalitsus Asula Harju maakond Aegviidu vald Aegviidu alev Anija vald Alavere küla Anija vald Lehtmetsa küla Harku vald Harku alevik Harku vald Harkujärve küla Harku vald Ilmandu küla Harku vald Liikva küla Harku vald Rannamõisa küla Harku vald Suurupi küla Harku vald Tiskre küla Harku vald Türisalu küla Harku vald Viti küla Harku vald Vääna-Jõesuu küla Jõelähtme vald Iru küla Jõelähtme vald Kostivere alevik Jõelähtme vald Uusküla Keila vald Keila-Joa alevik Keila vald Klooga alevik Keila vald Laulasmaa küla Keila vald Lehola küla Keila vald Tuulna küla Kernu vald Haiba küla Kernu vald Kaasiku küla Kernu vald Laitse küla Kiili vald Kangru alevik Kiili vald Lähtse küla Kiili vald Vaela küla Kose vald Ardu alevik Kose vald Habaja alevik Kose vald Kose-Uuemõisa alevik Kose vald Oru küla Kuusalu vald Kiiu alevik Kuusalu vald Kolga alevik Kuusalu vald Valkla küla Nissi vald Riisipere alevik Nissi vald Turba alevik 1 Rahvastikuregistri andmed, 2016. Padise vald Harju-Risti küla Padise vald Padise küla Rae vald Assaku alevik Rae vald Karla küla Rae vald Kopli küla Rae vald Lagedi alevik Rae vald Patika küla Rae vald Rae küla Rae vald Vaida alevik Rae vald Vaskjala küla Saku vald Juuliku küla Saku vald Kiisa alevik Saku vald Metsanurme küla Saku vald Roobuka küla Saku vald Üksnurme küla Saue vald Hüüru küla Saue vald Koidu küla Saue vald Vanamõisa küla Saue vald Ääsmäe küla Vasalemma vald Rummu alevik Vasalemma vald Vasalemma alevik Vasalemma vald Ämari alevik Viimsi vald Kelvingi
    [Show full text]
  • 2010 Riive.Pdf (226.3Kb)
    Sisekaitseakadeemia Annela Riive KOHALIKE OMAVALITSUSTE PRAKTIKA SUVILAOMANIKEST KINNISTUOMANIKE VABASTAMISEL KORRALDATUD JÄÄTMEVEOST Lõputöö Juhendaja: Triin Roosve, MA Tallinn 2010 ANNOTATSIOON SISEKAITSEAKADEEMIA Kolledž Kuu ja aasta 2010 Töö pealkiri Kohalike omavalitsuste praktika suvilaomanikest kinnistuomanike vabastamisel korraldatud jäätmeveost Töö autor: Annela Riive Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: 01.mail 2004 kehtestatud jäätmeseaduse kohaselt on kõik kinnistuomanikud kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunud, kui kohalik omavalitsus vastava määruse vastu võtab. Jäätmeseaduses ei tehta vahet, mis kinnistul asub – on selleks igapäevaselt ja aastaringselt kasutatav eramu või aastas piiritletud perioodil kasutatav suvila. Sellest tuleneb käesoleva lõputöö eesmärk uurida välja, kas nendest KOV üksustes, kus on suvituspiirkonnad, on suvilaomanikele loodud võimalused jäätmeveoga mitte liituda, kuna see oleks ebaotstarbekas ning suvilaomanikku liigselt koormav. Teiseks töö eesmärgiks on uurida, kuidas on erinevates KOV üksustes korraldatud selliste kinnistuomanike, kellel, on suvila, jäätmeveost vabastamine. Näiteks on toodud viisteist erinevat KOV-i, mille haldusterritooriumile autorile teadaolevalt jäävad suvilad ning nende hulgas on tehtud õigusaktide analüüs ja läbi viidud ankeetküsitlus. Lõputöö koosneb 46 leheküljest, ühest tabelist ning töö koostamisel on kasutatud 39 allikat. Lõputöö põhiosa koosneb neljast põhipeatükist, mis on jaotatud väiksemateks
    [Show full text]
  • The Trace Fossil Arachnostega in the Ordovician of Estonia (Baltica)
    Palaeontologia Electronica palaeo-electronica.org The trace fossil Arachnostega in the Ordovician of Estonia (Baltica) Olev Vinn, Mark A. Wilson, Michał Zatoń, and Ursula Toom ABSTRACT In the Ordovician of Baltica, burrows assigned to the ichnogenus Arachnostega Bertling, 1992 occur in steinkerns of bivalves, cephalopods, gastropods and hyolithids. Arachnostega abundance decreased significantly during the Ordovician in Baltica. It was most abundant in the Darriwilian (17% of gastropod steinkerns), slightly less abun- dant in the Sandbian (11% of gastropod steinkerns) and least abundant in the Katian (3% of gastropod steinkerns). This change in Arachnostega abundance correlates well with the regional climatic change (from temperate to tropics) during this interval, along with resulting changes in sedimentary environment, geochemistry and biota. Arachno- stega was substrate selective and preferred bivalves over gastropods. Arachnostega occurs only in the Middle and Upper Ordovician of Estonia and is absent in the Lower Ordovician. Olev Vinn. Department of Geology, University of Tartu, Ravila 14A, 50411 Tartu, Estonia; [email protected] Mark A. Wilson. Department of Geology, The College of Wooster, Ohio, 44691 USA; [email protected] Michał Zatoń. Department of Palaeontology & Stratigraphy, University of Silesia, Będzińska 60, 41-200 Sosnowiec, Poland; [email protected] Ursula Toom. Institute of Geology, Tallinn University of Technology, Ehitajate tee 5, Tallinn; [email protected] Keywords: Trace fossils; burrows; worms; steinkern; carbonate rocks INTRODUCTION al., 2013). Arachnostega traces constitute irregular, branching burrows in the sediment fill of shells; it is The ichnogenus Arachnostega was originally visible on the surface of steinkerns. Previously, described from the Upper Jurassic of Germany Arachnostega has been reported from Ordovician (Bertling, 1992).
    [Show full text]