DOCSLIB.ORG

Kultuurimälestistele Kaitsevööndite Määramine

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kultuurimälestistele Kaitsevööndite Määramine Väljaandja: Kultuuriminister Akti liik: käskkiri Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 13.07.2006 Avaldamismärge: RTL 2006, 59, 1086 Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine Vastu võetud 13.07.2006 nr 218 «Muinsuskaitseseaduse» § 12 lõigete 1 ja 4 ning § 25 lõike 1 alusel käsin: 1.Kehtestada kaitsevööndid alljärgnevate arhitektuuri-, arheoloogia- ja ajaloomälestistele vastavalt kaartidele, millega saab tutvuda Muinsuskaitseametis. Harju maakond 1) Kehtestada kaitsevöönd kultuuriministri 18. augusti 1997. a määrusega nr 57 (RTL 1997, 165/166, 937) arhitektuurimälestiseks tunnistatud Peeter Suure Merekindluse Viti kaitsepositsiooni rooduvarjendile, 1913.– 1917. a (reg nr 8856, Harku vald, Viti küla). 2) Kehtestada kaitsevööndid alljärgnevatele kultuuriministri 27. juuli 1998. a määrusega nr 20 (RTL 1998, 259/260, 1059) arheoloogiamälestiseks tunnistatud kultusekividele ja kivikalmetele: Jrk nr Nimetus Reg nr Omavalitsusüksus Asukoht 1 Kultusekivi 18912 Saku vald Jälgimäe küla 2 Kultusekivi 18915 Saku vald Kirdalu küla 3 Kultusekivi 18919 Saku vald Lokuti küla 4 Kultusekivi 18921 Saku vald Lokuti küla 5 Kivikalme 18925 Saku vald Rahula küla «Varetemägi» 6 Kultusekivi 18931 Saku vald Tõdva küla 7 Kultusekivi 18933 Saku vald Tänassilma küla 8 Kivikalme 18935 Saku vald Üksnurme küla «Vareteväli» 3) Kehtestada ühine kaitsevöönd alljärgnevatele kultuuriministri 27. juuli 1998. a määrusega nr 20 (RTL 1998, 259/260, 1059) arheoloogiamälestiseks tunnistatud Sõrve küla kultusekivile ja kivikalmetele: Jrk nr Nimetus Reg nr Omavalitsusüksus Asukoht 1 Kivikalme 17515 Harku vald Sõrve küla 2 Kivikalme 17516 Harku vald Sõrve küla 3 Kultusekivi 17523 Harku vald Sõrve küla 4) Kehtestada ühine kaitsevöönd alljärgnevatele kultuuriministri 27. juuli 1998. a määrusega nr 20 (RTL 1998, 259/260, 1059) arheoloogiamälestiseks tunnistatud Karjaküla aleviku kultusekividele ja asulakohale: Jrk nr Nimetus Reg nr Omavalitsusüksus Asukoht 1 Asulakoht 17883 Keila vald Karjaküla alevik 2 Kultusekivi 17884 Keila vald Karjaküla alevik 3 Kultusekivi 17885 Keila vald Karjaküla alevik 4 Kultusekivi 17886 Keila vald Karjaküla alevik 5 Kultusekivi 17887 Keila vald Karjaküla alevik 6 Kultusekivi 17888 Keila vald Karjaküla alevik 5) Kehtestada ühine kaitsevöönd alljärgnevatele kultuuriministri 27. juuli 1998. a määrusega nr 20 (RTL 1998, 259/260, 1059) arheoloogiamälestiseks tunnistatud Kopli küla kivikalmetele: Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine Leht 1 / 20 Jrk nr Nimetus Reg nr Omavalitsusüksus Asukoht 1 Kivikalme 18763 Rae vald Kopli küla 2 Kivikalme 18764 Rae vald Kopli küla 6) Kehtestada ühine kaitsevöönd alljärgnevatele kultuuriministri 27. juuli 1998. a määrusega nr 20 (RTL 1998, 259/260, 1059) arheoloogiamälestiseks tunnistatud Tõdva küla asulakohale, kivikalmetele ja kultusekivile: Jrk nr Nimetus Reg nr Omavalitsusüksus Asukoht 1 Asulakoht 18926 Saku vald Tõdva küla 2 Kivikalme 18928 Saku vald Tõdva küla 3 Kivikalme 18929 Saku vald Tõdva küla 4 Kultusekivi 18930 Saku vald Tõdva küla Jõgeva maakond 7) Kehtestada kaitsevöönd kultuuriministri 12. augusti 1999. a määrusega nr 18 (RTL 1999, 122, 1667) arhitektuurimälestiseks tunnistatud Igavere postijaama peahoonele (reg nr 24065, Tabivere vald, Lilu küla). 8) Kehtestada ühine kaitsevöönd alljärgnevatele kultuuriministri 12. augusti 1999. a määrusega nr 18 (RTL 1999, 122, 1667) ja kultuuriministri 1. oktoobri 2002. a käskkirjaga nr 173 (RTL 2002, 117, 1711) arhitektuurimälestiseks tunnistatud Kärde mõisakompleksi kuuluvatele hoonetele ja pargile: Jrk nr Nimetus Reg nr Omavalitsusüksus Asukoht 1 Kärde rahumajake 23923 Jõgeva vald Kärde küla 2 Kärde mõisa tall-ait 23924 Jõgeva vald Kärde küla 3 Kärde mõisa park 23926 Jõgeva vald Kärde küla 4 Kärde mõisa 27042 Jõgeva vald Kärde küla valitsejamaja fassaadid ja hoone gabariidid 9) Kehtestada ühine kaitsevöönd alljärgnevatele kultuuriministri 12. augusti 1999. a määrusega nr 18 (RTL 1999, 122, 1667) arhitektuurimälestiseks tunnistatud Kaarepere mõisa aidale ja pargile: Jrk nr Nimetus Reg nr Omavalitsusüksus Asukoht 1 Kaarepere mõisa ait- 23958 Palamuse vald Kaarepere küla kuivati 2 Kaarepere mõisa 23959 Palamuse vald Kaarepere küla park 10) Kehtestada ühine kaitsevöönd alljärgnevatele kultuuriministri 13. mai 1997. a määrusega nr 24 (RTL 1997, 88, 521) ajaloomälestiseks ja kultuuriministri 12. augusti 1999. a määrusega nr 18 (RTL 1999, 122, 1667) arhitektuurimälestiseks tunnistatud Kudina küla objektidele ja pargile: Jrk nr Nimetus Reg nr Omavalitsusüksus Asukoht 1 II maailmasõjas 5841 Palamuse vald Kudina küla hukkunute ühishaud 2 Kudina mõisa 23961 Palamuse vald Kudina küla peahoone 3 Kudina mõisa park 23962 Palamuse vald Kudina küla 11) Kehtestada ühine kaitsevöönd alljärgnevatele kultuuriministri 13. mai 1997. a määrusega nr 24 (RTL 1997, 88, 521) ajaloomälestiseks ja kultuuriministri 12. augusti 1999. a määrusega nr 18 (RTL 1999, 122, 1667) arhitektuurimälestiseks tunnistatud Palamuse aleviku hoonetele: Jrk nr Nimetus Reg nr Omavalitsusüksus Asukoht 1 Palamuse 5842 Palamuse vald Palamuse alevik kihelkonna-kooli hoone 2 Palamuse kirik 23967 Palamuse vald Palamuse alevik 3 Palamuse pastoraadi 23968 Palamuse vald Palamuse alevik peahoone 4 Palamuse pastoraadi 23969 Palamuse vald Palamuse alevik ait Leht 2 / 20 Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine 5 Palamuse vesiveski 23970 Palamuse vald Palamuse alevik 6 Goldbergi villa 23971 Palamuse vald Palamuse alevik Palamusel 7 Palamuse apteek 23972 Palamuse vald Palamuse alevik 12) Kehtestada ühine kaitsevöönd alljärgnevatele kultuuriministri 12. augusti 1999. a määrusega nr 18 (RTL 1999, 122, 1667) arhitektuurimälestiseks tunnistatud Torma postijaama hoonele: Jrk nr Nimetus Reg nr Omavalitsusüksus Asukoht 1 Torma postijaama 24053 Saarde vald Jaama küla peahoone 2 Torma postijaama 24054 Saarde vald Jaama küla tall-tõllakuur 3 Torma postijaama 24055 Saarde vald Jaama küla sepikoda 13) Kehtestada ühine kaitsevöönd alljärgnevatele kultuuriministri 12. augusti 1999. a määrusega nr 18 (RTL 1999, 122, 1667) arhitektuurimälestiseks tunnistatud Maarja-Magdaleena kirikuhoonetele: Jrk nr Nimetus Reg nr Omavalitsusüksus Asukoht 1 Maarja-Magdaleena 24066 Tabivere vald Maarja küla kirik 2 Maarja-Magdaleena 24067 Tabivere vald Maarja küla kirikuaed 3 Maarja-Magdaleena 24068 Tabivere vald Maarja küla pastoraadi peahoone 14) Kehtestada ühine kaitsevöönd alljärgnevatele kultuuriministri 12. augusti 1999. a määrusega nr 18 (RTL 1999, 122, 1667) arhitektuurimälestiseks tunnistatud Lilu mõisa hoonele: Jrk nr Nimetus Reg nr Omavalitsusüksus Asukoht 1 Lilu mõisa 24063 Tabivere vald Lilu küla moonakatemaja 2 Lilu mõisa laut 24064 Tabivere vald Lilu küla Järva maakond 15) Kehtestada ühine kaitsevöönd alljärgnevatele kultuuriministri 1. septembri 1997. a määrusega nr 59 (RTL 1997, 169–171, 954) arheoloogiamälestiseks ja kultuuriministri 11. veebruari 1998. a määrusega nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) arhitektuurimälestiseks tunnistatud Kärevete mõisaansamblisse kuuluvatele mõisahoonetele, pargile ja kultusekivile: Jrk nr Nimetus Reg nr Omavalitsusüksus Asukoht 1 Kultusekivi 9553 Ambla vald Käravete alevik 2 Käravete mõisa 14957 Ambla vald Käravete alevik peahoone 3 Käravete mõisa park 14958 Ambla vald Käravete alevik 4 Käravete mõisa 14959 Ambla vald Käravete alevik pargivaas 1 5 Käravete mõisa 14960 Ambla vald Käravete alevik pargivaas 2 6 Käravete mõisa ait 14961 Ambla vald Käravete alevik 7 Käravete mõisa tall- 14962 Ambla vald Käravete alevik tõllakuur 8 Käravete mõisa 14963 Ambla vald Käravete alevik valitsejamaja 9 Käravete mõisa 14964 Ambla vald Käravete alevik koertemaja 10 Käravete mõisa 14965 Ambla vald Käravete alevik aednikumaja Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine Leht 3 / 20 11 Käravete mõisa 14966 Ambla vald Käravete alevik kelder 12 Käravete mõisa sild 14967 Ambla vald Käravete alevik 13 Käravete mõisa küün 14968 Ambla vald Käravete alevik 14 Käravete mõisa 14969 Ambla vald Käravete alevik härjatall 15 Käravete mõisa 14970 Ambla vald Käravete alevik viinavabrik 16 Käravete mõisa 14971 Ambla vald Käravete alevik karjakastell 17 Käravete mõisa 14972 Ambla vald Käravete alevik vesiveski 16) Kehtestada ühine kaitsevöönd alljärgnevatele kultuuriministri 11. veebruari 1998. a määrusega nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) arhitektuurimälestiseks tunnistatud Karinu mõisa hoonetele ja pargile: Jrk nr Nimetus Reg nr Omavalitsusüksus Asukoht 1 Karinu mõisa 14980 Järva-Jaani vald Karinu küla peahoone 2 Karinu mõisa park 14981 Järva-Jaani vald Karinu küla 3 Karinu mõisa allee 14982 Järva-Jaani vald Karinu küla 4 Karinu mõisa pargi 14983 Järva-Jaani vald Karinu küla piirdemüür 5 Karinu mõisa kuivati 14984 Järva-Jaani vald Karinu küla 17) Kehtestada ühine kaitsevöönd alljärgnevatele kultuuriministri 19. märtsi 1997. a määrusega nr 3 (RTL 1997, 65, 355) ajaloomälestiseks, kultuuriministri 1. septembri 1997. a määrusega nr 59 (RTL 1997, 169–171, 954) arheoloogiamälestiseks ja kultuuriministri 11. veebruari 1998. a määrusega nr 4 (RTL 1998, 147/148, 554) arhitektuurimälestiseks tunnistatud Roosna-Alliku mõisakompleksi kuuluvatele hoonetele ja pargile: Jrk nr Nimetus Reg nr Omavalitsusüksus Asukoht 1 Roosna-Alliku mõisa 4025 Roosna-Alliku Roosna-Alliku kalmistu ja kabel vald alevik 2 Kultusekivi 9767 Roosna-Alliku Roosna-Alliku vald alevik 3 Roosna-Alliku mõisa 15098 Roosna-Alliku Roosna-Alliku peahoone vald alevik 4 Roosna-Alliku mõisa 15099 Roosna-Alliku Roosna-Alliku valitsejamaja vald alevik 5 Roosna-Alliku mõisa 15100 Roosna-Alliku Roosna-Alliku park vald alevik 6 Roosna-Alliku mõisa 15101 Roosna-Alliku Roosna-Alliku alleed
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • 1. Sissejuhatus 5
    Hummuli valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009-2019 1. SISSEJUHATUS 5 2. SISUKOKKUVÕTE 6 2.1 Sotsiaal-majanduslik ülevaade........................................................................... 6 2.2 Olemasolev veevarustussüsteem ...................................................................... 6 2.3 Perspektiivne veetarbimine aastal 2018............................................................. 9 2.4 Veevarustuse tehnilised indikaatorid................................................................ 10 2.5 Olemasolev kanalisatsioonisüsteem ................................................................ 10 2.6 Reovee vooluhulgad ja reostuskoorumused .................................................... 11 2.6.1 Reovee keskmised vooluhulgad ...................................................................... 11 2.7 Hinnang olemasolevale kanalisatsioonisüsteemile........................................... 12 2.7.1 Hummuli .......................................................................................................... 12 2.7.2 Jeti................................................................................................................... 12 2.8 Kanalisatsiooni tehnilised indikaatorid.............................................................. 13 2.9 Asulate investeeringuprojektid ......................................................................... 13 2.9.1 Hummuli aleviku investeeringud ...................................................................... 13 2.9.2 Jeti
    [Show full text]
  • Kriteeriumi 4.3.3. Sotsiaalteenuste Osutamine Teenuseüksuse Asukohas Lisatabel
    Erihoolekande avatud taotlusvooru kriteeriumi 4.3.3. Sotsiaalteenuste osutamine teenuseüksuse asukohas lisatabel Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse üksustes 2016. aastal pakutud sotsiaalteenuste arv kogutud statistika loetelust (koduteenus, eluruumi tagamise teenus, pakutav hooldus, perekonnas hooldamine, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus, võlanõustamisteenus ja lapsehoiuteenus)1 Maakond KOV nimi/ KOVid ja ühinenud KOVid Teenuste KOV nimi arv pärast ühinemist Anija vald Aegviidu vald ja Anija vald 6 Harku vald Harku vald 8 Jõelähtme Jõelähtme vald 8 vald Keila linn Keila linn 8 Kiili vald Kiili vald 6 Kose vald Kose vald 9 Kuusalu vald Kuusalu vald 7 Loksa linn Loksa linn 2 Harju Lääne-Harju Keila vald, Paldiski linn, Vasalemma vald ja Padise 8 vald vald Maardu linn Maardu linn 6 Raasiku vald Raasiku vald 6 Rae vald Rae vald 5 Saku vald Saku vald 6 Saue vald Saue vald, Saue linn, Kernu vald ja Nissi vald (- Nissi 9 valla Rehemäe küla) Tallinn Tallinn 9 Viimsi vald Viimsi vald 7 Hiiu Hiiumaa vald Käina vald, Hiiu vald, Emmaste vald ja Pühalepa vald 6 1 Lisatud on teenuste pakkumine ESF meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused" avatud taotlusvoorus rahastatud projektide raames. 1 Alutaguse Iisaku vald, Alajõe vald, Mäetaguse vald, Tudulinna 7 vald vald ja Illuka vald Jõhvi vald Jõhvi vald 8 Kohtla-Järve Kohtla-Järve linn (- Viivikonna linnaosa) 6 linn
    [Show full text]
  • Noorsoopolitseinike Nimekiri Koolidega.Xlsx
    PÕHJA PREFEKTUUR Õppeasutus Noorsoopolitseinik Kontakt Aegviidu Kool Jaana Kuuspalu 6125562, 53359346 [email protected] Alavere Põhikool Jaana Kuuspalu 6125562, 53359346 [email protected] Ardu Kool Eleri Kontkar 6124658, 56660840 [email protected] Aruküla Põhikool Eleri Kontkar 6124658 ,56660840 [email protected] Aruküla Vaba Waldorfkool Eleri Kontkar 6124658; 56660840 [email protected] Audentese Erakool Siiri Sepa/Kerli Kaupmees 6125758 [email protected]/[email protected] Avatud kool Inna Boitsova 6124237; [email protected] Audentese Spordigümnaasium Siiri Sepa/Kerli Kaupmees 6125758 [email protected]/[email protected] EBS Gümnaasium Inna Boitsova 6124237; [email protected] Eesti Esimene Erakosmeetikakool Inna Boitsova 6124237 [email protected] Eesti Hotelli‐ ja Turismikõrgkool Õnne Merilo 6125433 [email protected] Eesti Rahvusvaheline Kool Lee‐Britt Laidna 6125430 lee‐[email protected] Ehte Humanitaargümnaasium Vitali Matvejev 6125408 [email protected] Erakool Garant Anželika Fedoruk 6124175 [email protected] Erakool Läte Jevgenia Arm 6124522 [email protected] Eurogümnaasium Marko Pilder 6125756 [email protected] Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Reelika Niklas 6124296 [email protected] Gustav Adolfi Gümnaasium Marlen Miilaste marlen.miilaste@politsei,ee; 6124275 Õnne Merilo [email protected], 6125433 Haabersti Vene Gümnaasium Anastassija Eier 6125678 [email protected]
    [Show full text]
  • Tallinn Annual Report 2014
    Tallinn annual report 2014 Tallinn annual report 2014 CONTENTS 9PAGE 12PAGE 24PAGE 26PAGE FOREWORD BY THE MAYOR TALLINN - TALLINN HAS A TALLINN AND ITS DIVERSE THE CAPITAL OF THE PRODUCTIVE ECONOMY ARRAY OF ACTIVITIES AND REPUBLIC OF ESTONIA EXPERIENCES 30PAGE 37PAGE EDUCATED, SKILLED, AND TALLINN RESIDENT CARED Tallinn OPEN TALLINN FOR, PROTECTED, AND annual report annual HELPED - SAFE TALLINN 2014 42PAGE TALLINN AS A COSY, Facts 13 Education 31 City transport and 43 INSPIRING, AND ENVIRON- Population 14 Sports 34 road safety MENTALLY SUSTAINABLE Economy 15 Youth work 36 Landscaping and 45 CITY SPACE Managing the city 18 Social welfare 38 property maintenance Safety 40 City economy 47 Health 41 City planning 48 Water and sewerage 49 PAGE Environmental 50 54 protection Income 55 OVERVIEW OF BUDGET Operating costs 56 IMPLEMENTATION OF Investment activity 58 TALLINN CITY IN 2014 Financing activities 59 and cash flow PAGE PAGE 8 9 LINNAELU ARENG FOREWORDLINNAELU BY ARENGTHE MAYOR VALDKONNITI VALDKONNITI In their dreams and wishes, people must move faster than life dictates because this is when we desire to go on and only then we shall one day have the chance to ensure that something has been completed again. Tallinn is accustomed to setting tion of the Haabersti intersection in proven itself to be a stable city and big goals for itself - taking responsi- cooperation with the private sector. shelter for many people who would bility for ensuring that its residents Concurrently with the construction have otherwise been forced to search receive high quality services and of new tram tracks, the section of abroad for jobs.
    [Show full text]
  • Valgamaa Omavalitsuste Ühine Jäätmekava Aastateks 2017 - 2025
    Valgamaa omavalitsuste ühine jäätmekava aastateks 2017 - 2025 Valgamaa 2017 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Jäätmealaseid mõisteid ........................................................................................................... 7 2. Jäätmehoolduse arengusuunad riiklikul tasandil .................................................................... 9 3. Jäätmemajandust mõjutavad õigusaktid ............................................................................... 10 3.1. Riigi õigusaktid .............................................................................................................. 10 3.2. Muud seadused .............................................................................................................. 13 3.3. Vabariigi Valitsuse määrused ........................................................................................ 15 3.4. Keskkonnaministri määrused ........................................................................................ 16 4. Valgamaa üldine iseloomustus ............................................................................................. 18 5. Jäätmetekke ülevaade aastatel 2012-2015 ............................................................................ 20 5.1. Tekkinud jäätmete kogused ja jäätmevoogude areng tulevikus .................................... 23 5.1.1. Olmejäätmed ..........................................................................................................
    [Show full text]
  • Lääne-Harju Valla Leht Jaanuar
    LÄÄNE-HARJU VALLA LEHT JAANUAR 2020 | NR 1 (23) WWW.LAANEHARJU.EE | WWW.FACEBOOK.COM/LAANEHARJUVALD Igaüks saab aidata vanade torm ja kriis ei murra, Puukuuri või mängumaja „Igavusega võetakse meelelahutus telefonis fotode arhiivi korrastada kui oled nendeks valmis ehitamine allub korrale lahti, aga võiks lasta igavusel tekkida ja olla. Sel- 8 Kodulehelt Ajapaik.ee leiavad külastajad 8 Kuidas liituda ohuteavitamise süstee- 8 Milliseid reegleid tuleb järgida vaba ehi- lest saavad alguse huvitavad mõtted ja ideed. suure hulga vanu fotosid, mida saab uurida ja miga, mida varuda hädaolukordadeks ja tustegevusega ehk alla 20 m2 ehitiste puhul, Just sellist tunnet peaks lapsevanemad laskma infoga täiendada, loe lk 4 kuidas toimida kriiside korral, loe lk6 loe lk 6 lastes tekkida,” ütleb arvutiõpetajaPetri Hütt. Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus annab teada Lõpetatakse järgmiste liinide tellimine ATKO Liinid OÜ-lt ning uueks vedajaks on SEBE AS: liin 107 Tallinn – Harku – Keila – Vasalemma – Ämari – Munalaskme liin 136 Tallinn – Harku – Keila – Ämari – Madise – Paldiski liin 145 Tallinn – Harku – Keila – Paldiski liin 148 Tallinn – Harku – Keila – Ämari – Rummu liin 149 Tallinn – Harku – Keila – Rummu – Audevälja – Harju–Risti Alates 1. veebruarist muutub Padise bussipeatuse asukoht Haapsalu suunal. Peatus viiakse üle teisele poole maanteed turvalisse bussitaskusse. Alates 1. veebruarist muutuvad läänesuuna sõiduplaanid Liinil 136 on korrigeeritud sõiduplaani, et tagada ümberistumine liinilt 146 (Maissoo ja Vihterpalu poolt sõites) liinile 136 Padi- se peatuses (et sõita Paldiskisse). Liinile 145 lisanduvad väljumised, et vältida ületäituvust: praeguse 13 ringi asemel tuleb 22 ringi tööpäeval ning nädalavahetusel 6 ringi asemel 14 ringi. Liinile 148 lisanduvad samuti väljumised: tööpäeval suureneb ringide arv kahest kuueni ning nädalavahetusel on liin käigus neli korda päevas.
    [Show full text]
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!
    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
    [Show full text]
  • LETHAIA Ordovician of Estonia: Two Ichnogenera Produced by a Single Maker, a Case of Host Morphology Control
    BoringsBlackwell Publishing Ltd in trepostome bryozoans from the Ordovician of Estonia: two ichnogenera produced by a single maker, a case of host morphology control PATRICK N. WYSE JACKSON AND MARCUS M. KEY, JR. Wyse Jackson, P.N. & Key, M.M., Jr. 2007: Borings in trepostome bryozoans from the LETHAIA Ordovician of Estonia: two ichnogenera produced by a single maker, a case of host morphology control. Lethaia, Vol. 40, pp. 237–252. The evolution of borings has shown that the morphology of borings is a function of both the borer and its substrate. This study investigated the effect of bryozoan internal skeletal morphology on the dimensions and distribution of borings. One hundred and forty-three trepostome colonies from the Middle and Upper Ordovician strata of northern Estonia were examined. Of these, 80% were matrix entombed, longitudinally sectioned ramose and hemispherical colonies, and 20% were matrix-free hemispherical colonies that allowed examination of the colony surfaces. Seventy-one percent of the ramose colonies were bored, whereas 88% of the hemispherical colonies were bored. On average, only 8% of colony surface areas were bored out. Borings were more ran- domly oriented in the hemispherical colonies. In contrast in the ramose colonies, the borings tended to more restricted to the thin-walled endozone and thus parallel to the branch axis. This is interpreted to be a function of the thick-walled exozones con- trolling to some extent where the borer could bore. Based on morphology, the borings in the hemispherical colonies are referred to Trypanites and those in the ramose colonies to Sanctum. Sanctum is revised to include two possible openings and to recognize that boring shapes were inherently constrained by the thick-walled exozones of the host bryozoan colonies.
    [Show full text]
  • 2010 Overview of the Chancellor of Justice Activities for the Prevention of Ill-Treatment
    2010 OVERVIEW OF THE CHANCELLOR OF JUSTICE ACTIVITIES FOR THE PREVENTION OF ILL-TREATMENT STATISTICS OF PROCEEDINGS Tallinn 2011 1 OFFICE OF THE CHANCELLOR OF JUSTICE KOHTU 8 STREET 15193 TALLINN Phone: +372 693 8404 Fax: +372 693 8401 Homepage: http://www.oiguskantsler.ee T r a n s l a t i o n Margus Puusepp D e s i g n AS Vaba Maa ISSN 1736-3039 Contents PART I. CHANCELLOR OF JUSTICE AS THE PREVENTIVE MECHANISM............. 5 ��������I. INTRODUCTION .......................................................................................................... 6 ���������������������II. PREVENTION OF ILL-�������������������TREATMENT IN SOCIAL W�������������������ELFARE INSTITUTIONS ..... 12 1. Introduction ........................................................................................................... 12 2. Freedom of movement of clients outside the territory of a social welfare institution .............................................................................................................. 12 3. Use of means of restraint in a social welfare institution ....................................... 13 4. Secluding a client when they pose a danger to the staff of a social welfare institution .............................................................................................................. 14 5. Maintaining a register of the use of seclusion in a social welfare institution ....... 15 6. The use of video surveillance in social welfare institutions .................................. 16 7. The right of clients to have
    [Show full text]
  • Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989
    Plans for the Adminis­ trative­Territorial Restructuring of Estonia from 1989 to 2005 MADIS KALDMÄE The restored Republic of Estonia inherited its administrative division from the Soviet system, consisting of districts (raions), state-governed cities, cities, towns and village councils. These administrative entities and their boundaries had emerged as a result of largely arbitrary waves of centralised restructuring. In 1988, a shift towards the re-establishment of local government was initiated as part of the development of the concept of a self-managing Estonia (isemajandav Eesti). At first, there were two main alternatives, with counties and municipalities as the contenders for the status of primary entities of local government. There was also a third option, of establishing approximately 40 new entities with completely redrawn borders. 359 It was an administrative organisation based on cities and rural municipalities that eventually prevailed. In 1989, the Principles of Local Government Act and implementing acts for the transition period were adopted. In the following year, the then administrative units (raions) were renamed counties; the village councils and cities would be granted self-governing rights within three years depending on their readiness. Until then, county councils would perform local government functions by proxy, as it were. During the transitional period, several existing municipalities were divided into two, forming Saku and Kiili, Juuru and Kaiu, Orissaare and Pöide, as well as Kuressaare and Kaarma. The rural municipality of Torgu was separated from Salme at the initiative of the Independent Royalist Party faction in the Riigikogu (Estonian Parliament). No elec- tions were held in the city of Paldiski, which remained under the city of Keila until the 1996 elections.
    [Show full text]
  • Vectors of Dutch Elm Disease in Northern Europe
    insects Article Vectors of Dutch Elm Disease in Northern Europe Liina Jürisoo 1,*, Ilmar Süda 2, Ahto Agan 1 and Rein Drenkhan 1 1 Institute of Forestry and Rural Engineering, Estonian University of Life Sciences, Fr.R. Kreutzwaldi 5, 51006 Tartu, Estonia; [email protected] (A.A.); [email protected] (R.D.) 2 Ilmar Süda FIE, Rõõmu tee 12-5, 50705 Tartu, Estonia; [email protected] * Correspondence: [email protected] Simple Summary: Dutch elm disease (DED) has been killing elms for more than a century in northern Europe; the trees’ health status has worsened substantially in recent decades. Elm bark beetles Scolytus spp. are vectors of DED. Our aim was to estimate the distribution range of elm bark beetles and to detect potential new vectors of DED agents in northern Europe. Beetles were caught with bottle traps and manually. Then DNA from each specimen was extracted and analysed by the third generation sequencing method. DED agents were detected on the following bark beetles for Europe: Scolytus scolytus,S. triarmatus, S. multistriatus, S. laevis, and on new vectors: Xyleborus dispar and Xyleborinus saxesenii. The spread of Scolytus triarmatus, S. multistriatus and Xyleborinus saxesenii has been remarkable for the last two decades, and S. triarmatus and X. saxesenii are relatively recent newcomers in the northern Baltics. The problem is that the more vectoring beetles there are, the faster spread of Dutch elm disease from tree to tree. Abstract: Potential Dutch elm disease vector beetle species were caught with pheromone bottle traps and handpicked in 2019: in total, seven species and 261 specimens were collected.
    [Show full text]