DOCSLIB.ORG

JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA Nr TAR-12

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA Nr TAR-12 Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr TAR-12 Meeksi, JAH1000275 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Meeksi Jahiselts 1.2. Registrikood 80072427 1.3. Aadress Võru 80, 50111 Tartu 1.4. Esindaja nimi Leo Korotkov 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5045692 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Leo Korotkov Ametinimetus 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Meeksi väike-konnakotka püsielupaik Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6, § 53 lg 1 ja keskkonnaministri 19.04.2010 nimetus/ määruse nr 12 § 4 lg 4 ja § 5 lg 1 lähtuvad piirangud: • Inimeste viibimine ja jahipidamine on lubatud püsielupaigas 01. piirangu kirjeldus septembrist kuni 14. märtsini. • Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.2. Objekti Järvselja looduskaitseala Vabariigi Valitsuse 24.04.2006 määrus nr 100 § 4 lg 2 ja 3 ning § 5 lg 4 „Järvselja nimetus/ looduskaitseala kaitse-eeskiri“ lähtuvad piirangud • Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Ürgmetsa piirangu kirjeldus sihtkaitsevööndis. • Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine ainult teedel. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. • Kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine 4.3. Objekti Meerapalu, Jõepera, Meeksi, Saare ja Aravu merikotka püsielupaik Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6, § 53 lg 1 ja nimetus/ keskkonnaministri 21.07.2010 määruse nr 33 § 4 lg 3 p1 ja lg 5 „Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse- piirangu kirjeldus eeskiri“ lähtuvad piirangud • Inimeste viibimine ja jahipidamine on keelatud püsielupaigas 15.02 kuni 31.07. • Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 1/2 4.4. Objekti Aravu ja Perapalu väike-konnakotka püsielupaik Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6, § 53 lg 1 ja keskkonnaministri nimetus/ 19.04.2010 määruse nr 12 § 4 lg 4 ja § 5 lg 1 lähtuvad piirangud: • Inimeste viibimine ja jahipidamine on lubatud piirangu kirjeldus püsielupaigas 01. septembrist kuni 14. märtsini. • Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.5. Objekti Perajärve, Meerapalu kalakotka püsielupaik Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6, § 53 lg 1 ja keskkonnaministri nimetus/ 29.03.2007 määruse nr 26 § 4 lg 3 p 1 ja lg 4 p 1 „Kalakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ piirangu kirjeldus lähtuvad piirangud • Inimeste viibimine ja jahipidamine on keelatud püsielupaigas 15.03 kuni 31.08. • Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.6. Objekti Peipsiveere looduskaitseala Keskkonnaministri 20.12.2013 määruse nr 184 § 5 lg 1, lg 3 p 1,2,3, § 6 lg 4 ja 8 nimetus/ „Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri“ ja looduskaitseseaduse § 10 lg 1, § 50 lg 2 ja lg 5 alusel on kehtestatud piirangu kirjeldus piirangud: Kaitsealal on lubatud jahipidamine, arvestades järgmisi tingimusi: 1. Linnujaht on keelatud ajavahemikus 16.september kuni 30. november; 2. Koprajaht on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul; 3. Meerapalu ja Suursoo sihtkaitsevööndis on jahipidamine 15. veebruarist kuni 31. augustini lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud: 1. Rajada väikeehitisi, sealhulgas jahindusrajatisi; 2. Jahulukeid lisasööta 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna (1) Meeksi jahipiirkonna pindala on 15 890 hektarit. piirikirjeldus (2) Meeksi jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Meeksi jahipiirkonna piir läheb Järvselja ja Räpina metskonna vahelise piirikraavi suudmest Peipsi järves mööda Peipsi rannajoont Kalameeste teeni (metsatee) (jahipiirkonna juurde kuulub Peipsi järve akvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest); sealt mööda Kalameeste teed Meeksi–Räpina teeni; teeristist mööda Meeksi–Räpina teed Nahavariku teeni (Räpina metskonna kvartali ME141 kirdenurk); seejärel mööda Nahavariku teed Mägiotsa–Meeksi teeni, jätkudes mööda Mägiotsa–Meeksi teed Meeksi suunas Savimäe teeni (Räpina metskonna kvartali 130 kirdenurk); sealt mööda Savimäe teed Räpina metskonna kvartali ME120 edelanurgani; edasi mööda Räpina metskonna kvartali ME120 läänesihti Esäkeste soo kraavini, jätkudes mööda Esäkeste soo kraavi Savimäe ojani ja mööda Savimäe oja Arujärveni; siis mööda Arujärve idakallast Sikapalu kraavini; sealt mööda Sikapalu kraavi Meeksi–Rasina teeni ning mööda Meeksi–Rasina teed Küti põlluni; edasi mööda Küti põllu põhjakülge sookraavini; seejärel mööda sookraavi Kiidjärve metskonna kvartali AH130 idasihini; sealt mööda Kiidjärve metskonna kvartalite AH130, AH126 ja AH121 idasihti kvartali AH121 kirdenurka Liispõllu kraavini; edasi mööda Liispõllu kraavi Uulika–Haavametsa kraavini, jätkudes mööda Uulika–Haavametsa kraavi Haavametsa–Parapalu teeni; siitpeale mööda Haavametsa–Parapalu teed Järvselja metskonna kvartali 125 kagunurgani; siis mööda Järvselja ja Räpina metskonna vahelist piirikraavi kuni piirikraavi suudmeni Peipsi järves. Jahipiirkonna juurde kuulub Piirissaar akvatooriumi osaga, mis ulatub 200 meetri kaugusele Piirissaare rannajoonest. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000275&mount=view kaart 2/2.
Load more

Recommended publications
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Räpina Valla Üldplaneeringu Lähteseisukohad Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Väljatöötamise Kavatsus
    Versioon 12 /2019 /// Töö nr 18003243 Räpina valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Lisa 2. Mõjutatava keskkonna ülevaade Töö nr 18003243 Tartu-Räpina 2019 Sisukord 1 PLANEERINGUALA ASUKOHT, ASEND JA PÕHISTRUKTUUR ................... 1 2 SOTSIAALNE KESKKOND ............................................................................... 3 2.1 Rahvastik ja asustus ...................................................................................................... 3 2.2 Sotsiaalne taristu ja ühistegevus .................................................................................. 10 3 ETTEVÕTLUSKESKKOND ............................................................................. 11 3.1 Ettevõtete arvu dünaamika ......................................................................................... 11 4 TEHNILINE TARISTU JA TEED ...................................................................... 14 4.1 Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk ................................................................................... 14 4.2 Soojusvarustus ............................................................................................................ 15 4.3 Teedevõrk ................................................................................................................... 15 5 AJALOOLINE JA KULTUURILINE KESKKOND ............................................ 17 5.1 Räpina valla ajalooline kujunemine ja asustus.............................................................
    [Show full text]
  • Räpina Valla Üldplaneering
    Räpina Vallavalitsus RÄPINA VALLA ÜLDPLANEERING OLEMASOLEVAST OLUKORRAST TULENEVAD ARENGUEELDUSED JA RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED Konsultant: OÜ Hendrikson & Ko Õpetaja 9, 51003 TARTU Tel 742 7777, faks 738 4162 [email protected] www.hendrikson.ee Räpina - Tartu 2004/2005 2 Räpina valla üldplaneering, I köide 3 Sisukord SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................6 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE PROTSESS...................................................................7 2. ÜLDPLANEERINGU ALUSED .................................................................................................11 2.1. ÕIGUSLIK TAUST .....................................................................................................................11 2.2. KÕRGEMAD ARENGUDOKUMENDID JA PLANEERINGUD............................................................12 2.2.1. Euroopa Liidu arengudokumendid .................................................................................12 2.2.2. Riiklikud arengudokumendid ..........................................................................................12 2.2.3. Arengukava Põlvamaa arengu põhisuunad....................................................................14 2.2.4. Põlva maakonnaplaneering ............................................................................................14 2.2.5. Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • RÄPINÄ KIHLKUND: Vällävõtõ Reimanni Nele Kokkopant Ja 2004.A Ilmunu Raamadust "Võromaa Kodolugu"
    RÄPINÄ KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu" Mehikuurma kalasatam. RÄPINÄ KIHLKUND RÄPINÄ OM VÕROMAA KÕGÕ PIKEMB KIHLKUND. Oodsipalost Meerapallo või olla päält 50 kilomiitre. Kihlkunna piiris Setomaaga omma Mädäjõgi ja Võhandu, a Võõpsost ülespoolõ Peipsi järv. Tõõsõ küle pääl putus tä kokko Tartomaa Võnnu kihlkunnaga ja Võromaa Põlva ni Vahtsõliina kihlkunnaga. Edimäst kõrda om taad kihlkunda nimmat 1636. aastagal. Suurust om Räpinä kihlkunnal päält 550 km². Mädäjõgi om õks lahotanu tan vana piiri veeren kattõ esimuudu elokõrda. Jõõ kurapoolidsõ küle pääl omma nätä Kahkva ja Räpinä nurmõ ja peris suurõ talo. Tõõsõ kaldõ päält paistusõ liivadsõ ni kanarikku täüs palopäälidse ja seto külä nurmi vaihõl. SUURÕMBA JA TÄHTSÄMBÄ KOTUSÕ MEHIKUURMA (Ismeene, Usmin) om väikene allõv Peipsi veeren. Taad vanna elo- kotust teedäs esiki Iälahingu aost 13. aastagasaast. 1582. aastagal oll siin jo uma kerik. Mehikuurman om kuul, kala vastavõtu punkt ja satam, piirivalvõ ja tulõtorn. Mehikuurma käü parhilla Tarto maakunna Miikse valla ala. RÄPINÄ (Rapin, Repin) om üts Põlva maakunna ja varramba Põlva rajooni suurõmbit kotussit. Par- hilla om Räpinä peris liinas saanu. Räpinä mõisat om edimäst kõrda nimmat 1582. aastagal. Esiki mõisa ala käünü külli nime omma inämbüste alalõ. Räpinä rahvalõ andva tüüd uma leevätüüstüs, paprõvabrik, mõtsamajand. Siin om kesk- kuul ja aiatüükuul, latsiaid, kultuurimaja ja haigõmaja. VERIORA olõ-õi viil kukki vana – Veriora allõv tegüsi 1930. aastil raudtiijaama mano. Nime sai allõv veidü kavvõmbahe jäänü Veriora mõisa käest. Ku sõidat Räpi- nä-Võro suurttiid vai Tarto- Petseri raudtiid pite, läät kim- mähe ka läbi Veriora. Vana jago, kon oll mõtsapunkt ja haigõmaja ni suurõmba poodi, jääs Räpinä poolõ minnen üle raudtii.
    [Show full text]
  • Meeksi Valla Üldplaneering
    MEEKSI VALLA ÜLDPLANEERING I KÖIDE RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTETE KUJUNDAMINE MEEKSI 2008 2 1 Maa- ja veealade üldiste kasutamis-ja ehitustingimuste määramine...................... 3 1.1 Planeeringute koostamine ........................................................................................ 3 2 Planeerimise, projekteerimise ja ehitamise põhimõtted........................................... 3 2.1 Üldised põhimõtted................................................................................................... 3 2.2 Maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimused ................................. 6 2.3 Ehitustingimused hajaasustusalal ........................................................................... 6 2.4 Elamuehitamise põhimõtted rannaalal................................................................... 7 2.5 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud.................................... 7 2.6 Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alad.......................................... 11 3 Jäätmemajanduse põhimõtted.................................................................................. 11 4 Veekaitse..................................................................................................................... 11 5 Loodusobjektide ja kultuurimälestiste kaitse ......................................................... 12 6 Miljööväärtusega alad. Väärtuslike põllumaade ja looduskoosluste määramine 13 7 Rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine ..............................
    [Show full text]
  • Meeksi Valla Arengukava Aastateks 2013- 2022
    Meeksi valla arengukava aastateks 2013- 2022 Vastu võetud 31.01.2013.a. Meeksi Vallavolikogu määrusega nr 1 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 3 1.1 Seos teiste arengudokumentidega ........................................................................................ 3 2. Meeksi valla hetkeolukorra analüüs ................................................................................................ 4 2.1 Geograafiline paiknemine ja ajalugu ......................................................................................... 4 2.2 Loodus ja keskkond (sh jäätmemajandus) ................................................................................. 6 2.3 Rahvastik .................................................................................................................................... 6 2.4 Ettevõtlus ja turism .................................................................................................................... 9 2.5 Haridus ja kultuur ....................................................................................................................... 9 2.6 Teenindus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ........................................................................... 10 2.8 Tehniline infrastruktuur ........................................................................................................... 12 2.9 Sõprussidemed ja koostöö ......................................................................................................
    [Show full text]
  • Räpina Valla Üldplaneering Seletuskiri
    RÄPINA VALLAVALITSUS RÄPINA VALLA ÜLDPLANEERING SELETUSKIRI Konsultant: OÜ Hendrikson & Ko Õpetaja 9, 51003 TARTU Tel 742 7777, faks 738 4162 [email protected] www.hendrikson.ee Räpina-Tartu 2004/2006 Räpina valla üldplaneering aastani 2015 2 Räpina vallavalitsus Töö nr 511/04, Seletuskiri 2006 3 Räpina valla üldplaneering aastani 2015 Sisukord 1 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................5 2 RÄPINA VALLA MAAKASUTUSTINGIMUSED ....................................................................6 2.1 DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALAD..............................................................................6 2.1.1 Käesoleva planeeringuga määratud detailplaneeringu kohustusega alad tulenevalt avalikust huvist väljaspool linnu ja aleveid......................................................................................7 2.1.2 Detailplaneeringu kohustusega ranna ja kalda piiranguvöönd........................................7 2.1.3 Maakonna teemaplaneeringuga ”Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” määratud väärtusliku kultuuri-, maastiku- ja külamiljööga detailplaneeringu kohustusega alad .................................................................................................8 2.2 SÄILITAMISELE KUULUVATE LOODUSVÄÄRTUSLIKE MAASTIKE JA KOOSLUSTE KASUTUSTINGIMUSED ...........................................................................................................................8 2.3 LIIKLUSSKEEM JA TEEDEVÕRK
    [Show full text]
  • Järvselja Ja Rõka Küla Arengukava 2011-2016
    MEEKSI VALD JÄRVSELJA JA RÕKA KÜLA ARENGUKAVA 2011 – 2016 1. SISSEJUHATUS 2. HETKEOLUKORD JA ÜLEVAADE PIIRKONNAST 3. KÜLADE PROBLEEMID JA VAJADUSED 4. KÜLA TULEVIKUPILT 5. EELISARENDATAVAD VALDKONNAD 5.1.Konkurentsivõimelise infrastruktuuri tagamine (teed, internetiühendus) 5.2.Aktiivse külaelu arendamine seltsi- ja ühistegevuse kaudu 5.3.Väikeettevõtluse arendamine 5.4.Teaduspotentsiaali kasutamine külade arengus 6. TEGEVUSKAVA 2011-2016 Järvselja ja Rõka küla arengukava 2011-2016 ST Käesolev Rõka ja Järvselja küla arengukava 2011- 2016 paneb paika piirkonna arenguvisiooni ning selle saavutamiseks vajalikud tegevussuunad aastani 2016. Arengukava koostamist tingis vajadus: Kaardistada olemasolev ressurss ja külarahva ühised huvid Määratleda külade vajadused Kavandada külade tegevuskava Arengukava on küla tegevuse, eesmärkide ja rahaliste vahendite kavandamise aluseks olev dokument, mis sisaldab ühelt poolt ülevaadet praegusest küla olukorrast, teisalt aga vaatab tulevikku, pannes paika eelistused ja pikemaajalised arengu suunad ning tegevuse kavandamise alused. Arengukava toetub olemasolevatele eeldustele, on realistlik ja elluviidav. Rõka ja Järvselja küla arengukava koostamisse kaasati kohalikud elanikud. Viidi läbi ankeetküsitlus, toimusid vestlused. Külakoosolekul arutleti külaprobleemide üle ja püüti leida võimalikke lahendusi nende likvideerimiseks. Pandi paika külade tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud ( SWOT analüüs). Külaelu edendamiseks ning arendamiseks on moodustatud MTÜ Rõka Külaselts, mille ülesandeks jääb ühtlasi jälgida arengukava täitmist ning oma tegevusega sellele ka kaasa aidata. Järvselja ja Rõka küla arengukava 2011-2016 TT • paiknemine Rõka küla ja Järvselja küla asuvad Tartumaal Meeksi valla lääneosas. Meeksi vald ise paikneb Tartu maakonna kagunurgas ja külgneb 110 km ulatuses Peipsi järve ja Lämmijärvega. Ühine maismaapiir on lõunas Põlva maakonnas asuva Räpina valla (ühist piiri 61 km) ning läänes Võnnu vallaga (Võnnu vallaga on ühise piiri pikkus 71 km).
    [Show full text]
  • Valdade Nimeküsimus 1930. Aastate Vallareformis Madli-Johanna Maidla
    Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias (12 EAP) Valdade nimeküsimus 1930. aastate vallareformis Madli-Johanna Maidla Juhendaja: PhD Taavi Pae Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2016 Valdade nimeküsimus 1930. aastate vallareformis Abstrakt Kohanimed muutuvad ja muganduvad ajaloo keerdkäikudes ning nii on see olnud ka Eestis. Iseseisvunud Eesti vallanimed pärinesid suures osas baltisakslastest mõisnike nimedest ning olid seetõttu võõrapärased. Tugevalt rahvusluse küsimustest õhutatuna asuti nimesid eestistama. Nimemuutus kujunes paljude osapoolte, mõjutavate faktorite ja päevapoliitika tõttu aeganõudvaks protsessiks, mis vältas tõusude ja mõõnadega terve kümnendi. Lõpptulemuseni jõuti 1938. aastal vallareformi kinnitamisega, kui kõik uued loodud vallad said endale põhjalikult läbikaalutud ja eestipärase nime. Märksõnad: vallanimed, vallareform, kohanimed, Eesti Rahvusluse Ühing, Kohanimede Nõukogu, Akadeemiline Emakeele Selts CERCS kood: H370 – Onomastika H280 – Kohalik ja piirkondlik ajalugu, ajalooline geograafia alates keskajast The question of parish names in 1930s parish reforms Abstract Place names change and adapt in time and history and it has also been so in Estonia. When Estonia gained independence in the beginning of 20th century, most parish names originated from the names of Baltic German manor owners. This is why the names were found to be foreign and not suitable for a newborn nation state. Place-naming process
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • 806 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    806 buss sõiduplaan & liini kaart 806 Tartu Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 806 buss liinil (Tartu Bussijaam) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Tartu Bussijaam: 14:40 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 806 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 806 buss saabub. Suund: Tartu Bussijaam 806 buss sõiduplaan 101 peatust Tartu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 14:40 teisipäev 14:40 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev Ei sõida Silla I neljapäev 14:40 Sõpruse Puiestee reede 14:40 143b Jaama Tänav, Tartu laupäev Ei sõida Rahumäe pühapäev Ei sõida 122 Jaama Tänav, Tartu Aiandi Tee 13 Aiandi tee, Estonia 806 buss info Lohkva Suund: Tartu Bussijaam Peatust: 101 Jalaka Reisi kestus: 235 min Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Silla I, Sõpruse Põvvatu Puiestee, Rahumäe, Aiandi Tee, Lohkva, Jalaka, Põvvatu, Papli, Vanamõisa, Kabina Tee, Kabina, Papli Haaslava Tee, Kabina, Kabina Tee, Luunja Kool, Keldri, Luunja, Vana-Kastre, Teelahkme, Kaagvere, Vanamõisa Teelahkme, Prilli, Miku, Melliste, Sasi, Poka, Hammaste, Issaku, Võnnu, Terikeste, Lääniste, Tulba, Kabina Tee Padari, Kõnnuring, Metsavahe, Liispõllu, Järvselja, Rõka, Sikakurmu, Kliimaski, Aravu, Konsamäe, Veski, Kabina Latika, Mehikoorma, Latika, Piiroja, Pihuste, Jõepera, Mandli, Järve, Kero, Parapalu, Laaksaare, Saksa, Möldri, Meerapalu, Arusoo, Meerapalu, Möldri, Saksa, Haaslava Tee Laaksaare, Parapalu, Kõivusaare, Saki, Agali, Liispõllu, Metsavahe, Kõnnuring, Padari, Tulba, Kabina Lääniste, Terikeste, Võnnu, Issaku, Hammaste,
    [Show full text]
  • Peipsi Järve Piirkonna Ökoturismialane Teostatavusuuring
    Peipsi järve piirkonna ökoturismialane teostatavusuuring Sisukord Feasibility Study of ecotourism in Peipsi Region...................................................... 5 Western Peipsi region......................................................................................................5 Russian Federation........................................................................................................10 Peipsi järve piirkonna ökoturismialane teostatavusuuring.................................... 16 Lääne-Peipsimaa ...........................................................................................................16 Vene Föderatsioon.........................................................................................................21 Lääne-Peipsimaa ökoturismialane teostatavusuuring ........................................... 26 I. Sissejuhatus......................................................................................................... 27 Mõisted ..........................................................................................................................28 II. Piirkonna turismiressursside audit .................................................................... 31 Piirkonna iseloomustus .................................................................................................31 Peipsi järv......................................................................................................................33 III. Lääne-Peipsimaa maakondade arengukavade analüüs ..................................
    [Show full text]