DOCSLIB.ORG

Viljandi Muuseum 2005

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Viljandi Muuseum 2005 VILJANDI MUUSEUM 2005 245 VILJANDI MUUSEUM 2005 Töötajad seisuga 31.12.2005 Jaak Pihlak – direktor Ain-Andris Vislapuu – teadusdirektor Anne Jänes – peavarahoidja Tiina Jürgen – vanemteadur, etnoloog Tiina Parre – vanemteadur (foto- ja looduskogu) Heli Grosberg – vanemteadur (arhiivikogu ja giiditeenus) Herki Helves – vanemteadur, konservaator, infotehnoloog Inga Ronk – vanemteadur (raamatukogu) Ebe-Triin Arros – teadur (raamatukogu) Arvi Haak – vanemteadur, arheoloog; näitustekorraldaja Tiina Kütt – raamatupidaja, sekretär Lea Maling – lugemissaali teenindaja, koristaja Evi Sarapson – kassapidaja-järelevaataja Maie Teng – järelevaataja Helle Kimmel – järelevaataja Aini Kilusk – järelevaataja Kalle Jaaniste – järelevaataja filiaalis Vello Kilusk – majahoidja Muuseumikogu Juurdekasv alakogude kaupa võrdluses 2004. aastaga 2004 2005 Ajalugu 204 307 Arheoloogia 4547 6531 Arhiiv 82 1311 Etnograafia 75 65 Foto 9 218 Kunst 10 419 Faleristika – 147 Raamatud 56 157 246 Viljandi Muuseum 2005 Külastajad ja uurijad Viljandi Muusemi ekspositsioonid asusid neljas hoones – muuseumi näitusemajas, Vanas veetornis, Mart Saare majamuuseumis ja Kondase keskuses. Kokku külastas näitusi 18 137 inimest, neist näitusemaja 6174. Uurijaid ja raamatukogu lugemissaali külastajaid oli kokku 1421. Muuseumipedagoogilisi üritusi ja loenguid toimus 89. Muuseum viis 2005. a läbi 87 ekskursiooni. Muuseumi koduleht kogus 6818 külastust ja 43 442 klikki (2004. a 5252 ja 30 463). Näitused Jõulusokk. Viljandi Maagümnaasiumi kunstistuudio õpilastööd. 1. jaanuarist – 30. jaanuarini Arheoloogilisi avastusi AD 2004. MTÜ Arheoloogiakeskuse näitus 2. veebruarist – 6. märtsini Bussi oodates. Markus Steinmairi, Liina Lingi ja Neve Albre näitus 10. märtsist – 10. aprillini Padi. Viljandimaa õpilaste käsitöönäitus 13. aprillist – 15. maini Arne Aderi fotod Alam-Pedja loodusest. 18. maist – 29. maini Im Fluge durch Fellin. Viljandi vanadel postkaartidel. Viljandi Muuseumi ja erakollektsionääride ühisnäitus 2. juunist – 26. juunini Puhkuse veedame Viljandis. Viljandi Muuseumi fondinäitus 7. juulist – 14. augustini. Koltade võlu ja valu. Viio Aitsami, Rein Siku ja Ilmar Vananurme näitus 27. juulist – 8. augustini Leida Jürgeni isikunäitus. Klaasikunstinäitus autori ja Viljandi Muuseumi kogust 18. augustist – 23. oktoobrini 247 Viljandi Muuseum 2005 Uued maalid Viljandi Muuseumi kunstikogus. Fondinäitus 2. novembrist – 27. novembrini Väljaspool muuseumi Viljandi ordulinnus. Ülevaatenäitus koostöös Viljandi Linnavalitsuse ja Linnaraamatukoguga 9. veebruarist – 11. märtsini. Rõõmud lumel ja jääl. Viljandi Muuseumi fondinäitus Eesti Ajaloo- muuseumi Maarjamäe lossis 10. veebruarist – 3. aprillini. Puhkuse veedame Viljandis. Viljandi Muuseumi fondinäitus Narva Muuseumis 26. septembrist – 30. oktoobrini. Viljandimaa koolinoorte kodu-uurimis-konverentsile esitatud tööd. Viljandi Linnaraamatukogus 2. aprillil 2005. a Auksi Algkool aastatel 1948 – 1965 Alvar Arusoo, Viljandi Maagümnaasium, 9. klass, õpetaja Riina Helinurm Kaks kohvrit käeotsas Kaisa Sööt, Viljandi Maagümnaasium, 10. klass, õpetaja Riina Helinurm Enn Vare – Viljandi Maagümnaasiumi vilistlane Getter Trumsi, Viljandi Maagümnaasium, 9. klass, õpetaja Riina Helinurm Meie Valuoja kool… Leila Röömel ja Eva Kiil, Valuoja Põhikool, 8. klass, õpetaja Leili Närska Mu meelen kuldne kodukotus Peep Maasik, Raudna Põhikool, 6. klass, õpetaja Imbi-Sirje Torm 248 Viljandi Muuseum 2005 Igapäevaelu Viljandis 1920–1940 Liina Malk ja Egle Loit, C.R. Jakobsoni nim Gümnaasium, 11. klass, õpetaja Agnes Ümarik Minu sugulased II maailmasõjas Lauri Aavik, C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium, 11. klass, õpetaja Agnes Ümarik Malle Reseni ja tema lähedaste elu ajaloo keerdkäikudes Maria Hansen, Tarvastu Gümnaasium, 11. klass, õpetaja Anu Saluri Suure-Jaani luterliku koguduse teadaolevaid juhtijaid Madis Mikkor, Suure-Jaani Gümnaasium, 12. klass, õpetaja Vello Aleksejev Kõik tööd osalesid ka vabariiklikul konverentsil 14. oktoobril 2005 Tallinnas. Viljandi linna ja Viljandimaa kihelkondade muuseumid ja erakollektsioonid seisuga 31.12.2005 Viljandi Muuseum, asutatud 1878, riiklik, Kindral Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi, direktor Jaak Pihlak, tel 433 3663, 433 3664, 433 3316, meil: [email protected], koduleht: www.muuseum.viljandimaa.ee. Mart Saare Majamuuseum, asutatud 1965, Viljandi Muuseumi filiaal, riik- lik, Hüpassaare talu, Vihi küla, 71402 Suure-Jaani vald, järelevaataja Kalle Jaaniste, tel 435 7141, info ka Viljandi Muuseumi tel 433 3316. Heliloojate Kappide Majamuuseum, asutatud 1973 Viljandi Muuseumi filiaalina, munitsipaal (1996), Tallinna 30, 71502 Suure-Jaani, järelevaa- taja Laine Teemus, tel 437 1190, 437 1486, vallavalitsuse kontaktisik Priit Toobal, tel 435 5433. Mõisaküla Muuseum, asutatud 1970 ametkondlikuna, munitsipaal (1992), J. Sihveri 4, 69303 Mõisaküla, juhataja Maile Kreevs, tel 435 5607. 249 Viljandi Muuseum 2005 August Kitzbergi Tubamuuseum, asutatud 1983, alates 1998 eraoman- duses, Maie talu, Leeli, 69104 Karksi vald, järelevaataja Asta Jaaksoo, tel 433 1116. Olustvere Muuseum, asutatud 1960, ametkondlik, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, 70401 Olustvere vald, juhataja Oskar Mölder, tel 437 4280, Olustvere TMMK sekretär tel 437 4290, faks 437 1610. Memme-Taadi Kamber, asutatud 1984, munitsipaal (eksponaadid eraoman- duses), Karksi Külamaja, Karksi, kontaktisik Enna-Helle Vallas, tel 433 1302. Heimtali Koduloomuuseum, asutatud 1988, eraomand, Raudna, Heimtali, 71102 Pärsti vald, tel 439 8126, omanik Anu Raud, Kääriku talu, Pärsti vald, tel 439 8228. Mulgi Külamuuseum, asutatud 1993, munitsipaal, Kosksilla Algkool, Mulgi küla, Uue-Kariste, 69504 Halliste vald, juhataja Hilja Sakk, kontakt- isik Eda Niin, tel 435 9156. Johann Köleri Muuseum, asutatud 1996, eraomand, Johann Köleri Muuseumi Ühing, Lubjassaare talu, Ivaski küla, 71301 Vastemõisa vald, omanik Linda Köhler, tel 435 8513. Viljandi Maagümnaasiumi Muuseum, asutatud 1993, ametkondlik, Uueveski tee 1, 71004 Viljandi, juhataja Tiiu Luik, tel 434 7380. Kommunismituba Viha ja Viisnurk, asutatud 1995, eraomand, Suur- Kaare 32, 71014 Viljandi, omanik Helir-Valdor Seeder, tel 434 4152. Väike-Männiku Talumuuseum, Iia küla, 71211 Kõpu vald, Edu Kuill tel 510 5314, Helgi Rattas tel 439 6642, 435 9315. Õisu mõisa sepikoda, eraomand, omanik Urmas Tuuleveski, tel 511 8697, meil: [email protected]. Viljandimaa Päästeteenistuse Mustla Komando Muuseum, asutatud 1993, eraomand, Mustla alev, Tuletõrjedepoo, omanik Aare Mikk, tel 436 6112, 436 6101. 250 Viljandi Museum 2005 Viljandi Muuseumi tegevuspiirkonnas asuvad muuseumid Helme Koduloomuuseum, asutatud 1972, omavalitsuste ühisomand, Kirikuküla küla, 68608 Helme vald, Valgamaa, juhataja Valev Elerand, vara- hoidja Hilma Karu, tel 767 9455, 763 3445 vallamaja tel 763 3250. Põltsamaa Muuseum, asutatud 1997, omavalitsuste ühisomand, Lossi 1b, 48103 Põltsamaa, juhataja Rutt Tänav, tel 529 3307, i-punkti tel 775 1390, meil: [email protected], koduleht: www.hot.ee/poltsamaamuuseum. 251.
Load more

Recommended publications
  • Piimaringide Korraldamise Rakendus
    Piimaanalüsaatorite korraline hooldus ja remont toimub Hoolduspäeval laborisse toodud piimaproovid analüüsitakse sellele järgneval tööpäeval. SEPTEMBER 2019 T.03 Noorma 10 Valingu 11.00, Kumna 11.20, Alliku 11.45, Ääsmäe 12.10, Saku 12.40, Nabala 13.30, Pahkla küla 13.50, Juuru 14.30, Kaiu (laut) 515 3381 15.00, Pae 15.20, Keava 15.40, Kehtna 15.50, Lokuta 16.15 K.04 15 Kärasi 09.40, Edise 10.50, Uniküla 11.35, Purtse 12.00, Rannu 12.15, Viru-Nigula 13.00, Kohala 13.25, Kaarli 13.50, Vetiku 14.10, Vinni 14.25, Kakumäe 14.40, Viru-Jaagupi 14.55, Muuga 15.40, Laekvere 15.55, Venevere 16.10, Ulvi küla 16.20 N.05 Noorma 6 Kanaküla 10.00, Põld majapidamine 10.30, Surju 11.00, Pärivere 11.45, Kangru küla 11.50, Libatse 12.00, Tõnumaa 12.30, Maima 515 3381 13.00, Jööpre 13.30, Uulu küla 14.15, Kamara küla 15.00, Abja-Paluoja 15.15, Karksi-Nuia 15.30, Ainja küla 15.40, Halliste 16.00, Kaarli küla 16.15 N.05 Tamm 20 Laimjala 07.45, Kipi 08.00, Kotlandi 08.15, Lassi 09.00, Salme 09.15, Kuressaare 09.30, Tahula 09.35, Kõljala 10.00, Tornimäe 5332 4204 11.00, Liiva 11.15, Hellamaa 11.30 T.10 Noorma 4 Leie alev 10.30, Oiu k. 10.45, Tõnuküla 11.15, Ruudiküla 11.30, Intsu küla 11.45, Saimre 11.55, Suuga küla 12.10, Metsla küla 515 3381 12.30, Porsa 13.00, Villa küla 13.05, Jakobimõisa küla 13.20, Pikru küla 13.35, Tamme 14.45, Hummuli 15.15, Rannu 16.00, Kureküla 16.15, Koopsi küla 16.30, Meeri küla 17.00 K.11 Noorma 5 Kabala 10.30, Jaska I 11.00, Lõhavere küla 11.15, Sürgavere küla 11.40, Metsküla 12.10, Kõpu 12.30, Päri küla 13.00, Alustre küla 515
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arengukava Kinnitamine
    Väljaandja: Saarepeedi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 108, 1136 Saarepeedi valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Vastu võetud 06.01.2005 nr 23 Aluseks võttes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 4, Saarepeedi Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada «Saarepeedi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2005–2017» vastavalt lisale nr 1. 2.Määrus jõustub avalikustamisel. Volikogu esimees Jaanus VOLL Saarepeedi Vallavolikogu 6. jaanuari 2005. a määruse nr 23 lisa 1 SAAREPEEDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTAIKS 2005–2017 1. SISSEJUHATUS Käesoleva arengukava koostamise eesmärk on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu kiirendamine, parandades oluliselt investeeringute planeerimist veevarustus- ja kanalisatsiooniobjektide rajamiseks, hoolduseks ning remondiks. Oluline on seejuures investeeringute efektiivsuse ja otstarbekuse hindamine võttes aluseks erinevaid lähtekohti: regionaalpoliitiline, majanduslik jm. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Käesolev arengukava kirjeldab piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamisel on lähtutud Saarepeedi valla
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Vanamõisa Küla Kohanimed Eesti Keele Instituudi Kohanimekartoteegis
    CORE Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk Provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL ARHEOLOOGIA OSAKOND Viljandi maakonna Vanamõisa küla kohanimed Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteegis Marge Konsa TARTU 2018 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Vanamõisa küla kohanimistu 3 2. Vanamõisa küla kohanimed kaardil 5 3. Vanamõisa küla kohanimesedelid 7 4. Sedelid üldinfoga Viljandi valla ja Vanamõisa küla kohta 12 Kirjandus 12 2 Sissejuhatus Materjal põhineb Eesti Keele Instituudi (EKI) kohanimekartoteegi (http://heli.eki.ee/kohanimed) jaotusel Vil eki1, mis sisaldab omaaegsest Viljandi vallast 1950. aastal Salme Kaarheiti1 kogutud kohanimesid. Ma otsisin nende hulgast välja Vanamõisa küla kohanimed, digiteerisin EKI poolt veebi pandud skannitud sedelitel olnud teksti, koostasin kohanimistu ning lokaliseerisin nimed kaardil. Vanamõisa külast jäävad Pani ja Madi talu Viljandi ning ülejäänud kohad Suure-Jaani kihelkonda. Töö eesmärk oli saada kohainfot Vanamõisa küla 1970. aastate suure maaparanduse eelse maastiku ja pärimuspaikade kohta. 1. Vanamõisa küla kohanimistu Lokaliseeritud kohanimedele on lisatud sulgudes L-Est97 x, y ristkoordinaadid. Kõikide kohanimede asukohti ei olnud enam võimalik kindlaks teha ning kohanimede täpsusaste võib olla erinev. Kaheldava asukoha puhul lisasin juurde vastava märkuse. 1) Pani talud Pani-Härma talu, prk Härm (6477555.7, 588669.7) Aavikumägi Kooljamägi (6477588.2, 588412.6) Oinaauk Õunapuu mägi Pani-Taki talu, prk Takk (6477569.2, 588827.9) Põlendlohk Panimägi (6477522.6, 588607.8)
    [Show full text]
  • Avalikult Kasutatavate Veekogude Nimekirja Kinnitamine Avalikult
    Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 27.12.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine Vastu võetud 18.07.1996 nr 191 RT I 1996, 58, 1090 jõustumine 14.08.1996 Muudetud järgmiste aktidega (näita) Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 07.10.1997 RT I 1997, 73, 1205 17.10.1997 18.10.2000 RT I 2000, 80, 513 30.10.2000 14.05.2002 RT I 2002, 42, 269 26.05.2002 17.12.2002 RT I 2002, 105, 619 01.01.2003 19.12.2003 RT I 2003, 85, 576 27.12.2003 Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241) paragrahvi 7 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada "Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri" (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 2. septembri 1994. a. korralduse nr. 653-k (RT I 1994, 62, 1660) punkti 1 alapunktid 1, 3 ja 6. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a. määrusega nr. 191 [RT I 2002, 105, 619 - jõust. 01.01.2003] Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri I. osa Avalikult kasutatavate järvede nimekiri Jrk. 1986.a. Nimi Asukoht Pindala Märkused nr. kood [ha] Harjumaa 1. 200041 Ulgulaht Viinistu 8 rannajärv, ajuti merega ühenduses [ajutise väljavooluga] 2. 200042 Maalaht Viinistu 22 kunagine merelahe osa, ajutine ühendus merega [ajutise väljavooluga] 3. 200100 Lohja järv Loksast 2,5 km edela pool 56,8 metsajärv 4. [Kehtetu] 5 200140 Rummu järv Kuusalust6,5 km lääne pool 49,6 väljavooluga 6 200160 Kahala järv Kuusalust 4 km lääne pool 345,9 väljavooluga 7.-8.
    [Show full text]
  • Maanaisteseltside Tegevus Viljandi, Holstre, Heimtali Ja Tarvastu I Seltside Näitel 1930
    Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Marilyn Mägi Maanaisteseltside tegevus Viljandi, Holstre, Heimtali ja Tarvastu I seltside näitel 1930. aastatel Bakalaureusetöö Juhendaja: Aigi Rahi-Tamm, PhD Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 1 1. Naisseltsiliikumise poliitiline, ühiskondlik ja ajalooline taust .................................. 6 1.1. Naisseltsiliikumise üldjooned Eestis .................................................................. 6 1.2. Maanaisteseltsid ja Eesti Maanaiste Keskselts ................................................... 8 1.3. Poliitiliste ja ühiskondlike ideede mõjud 1934-1940 ....................................... 10 2. Viljandimaa maanaisteseltside tegevus ................................................................... 15 2.1. Toitlustus .......................................................................................................... 19 2.2. Käsitöö .............................................................................................................. 23 2.3. Põllumajandus, aiandus, kodukaunistus ........................................................... 26 2.4. Tervishoid ......................................................................................................... 28 2.5. Sotsiaalhoid ...................................................................................................... 33
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Noorsootöö Kvaliteet
    VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET Kokkuvõte Koostaja: Liis Lääts Viljandi valla noorsootöö kvaliteedi hindamise meeskonna juht Viljandi 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1. MIS ON NOORSOOTÖÖ? .............................................................................................................. 5 1.2. Kohaliku omavalitsuse roll noorsootöö teostamisel .................................................................. 7 2. MIKS HINNATA NOORSOOTÖÖ KVALITEETI? ...................................................................... 9 2.1. Hindamise võimalikud kasutegurid ......................................................................................... 10 3. KUIDAS NOORSOOTÖÖ KVALITEETI HINNATAKSE? ....................................................... 12 4. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET ................................................................... 16 4.1. Viljandi valla piirkondlik jaotuvus .......................................................................................... 16 4.2. Populatsioon ja valim .............................................................................................................. 18 4.3. Noorsootöö kvaliteedi hindamise mudeli rakendamisest ........................................................ 20 5. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEEDI HINDAMISE PEAMISED TULEMUSED ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • Saarepeedi Valla Üldplaneering – Köide Ii
    SAAREPEEDI VALLAVALITSUS SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING KÖIDE II SELETUSKIRI SAAREPEEDI 2008 SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE II SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2015 5 2. PLANEERIMISE, PROJEKTEERIMISE JA EHITAMISE PÕHIMÕTTED 6 2.1 ÜLDISED PÕHIMÕTTED 6 2.2 HAJAASUSTUSEGA ALA EHITUSTINGIMUSED 7 2.3. KOMPAKTSE ASUSTUSEGA ALA EHITUSTINGIMUSED 8 2.4 PIIRETELE ESITATAVAD NÕUDED 9 2.5. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALAD JA JUHUD 10 3. MAA- JA VEEALADE KASUTAMISTINGIMUSED 11 3.1 ÜLDPLANEERINGUS KASUTATAVAD MAA-ALADE PÕHISIHTOTSTARBED 11 3.2 MAA RESERVEERIMINE 13 3.3 ELAMUALA 13 3.4 TOOTMISALA 14 3.5 SEGAHOONESTUSALA 15 3.6 MAATULUNDUSALA 15 3.7 ÜLDKASUTATAVAD ALAD 16 3.8 PUHKEALA 17 3.9 TEEMAA, AVALIKULT KASUTATAVAD TEED JA RAJATISED 18 SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 2 SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE II 3.10 TEHNOEHITISE MAA 19 3.11 KOMPAKTSE ASUSTUSEGA ALAD 21 3.12 VÄÄRTUSLIKUD ALAD 21 3.12.1. Väärtuslikud põllumaad 21 3.12.2. Väärtuslikud maastikud ja miljööväärtuslikud alad 21 3.12.3. Kaitstavad alad ja objektid/Natuura 2000 23 3.12.4. Rohelise võrgustiku alad 24 3.12.5. Ettepanekud kaitstavate alade ja objektide kohta 26 3.13 SENISE MAAKASUTSE SÄILITATAVAD ALAD 26 3.13.1 Maa- alade taotlemine munitsipaalomandisse 26 4. PLANEERINGUTE VAJADUS 27 4.1 DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMISE VAJADUS 27 5. KEHTIMA JÄÄVAD DETAILPLANEERINGUD 27 6. ETTEPANEKUD KEHTIVA MAAKONNAPLANEERINGU MUUTMISEKS 29 7. KASUTATUD KIRJANDUS 29 8. PÕHIMÕISTED 30 LISAD LISA 1. KEHTIVAD PIIRANGUD JA KITSENDUSED JOONISED SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERINGU KAART M 1:15 000 SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 3 SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE II Sissejuhatus Saarepeedi valla üldplaneeringu II köide on üldplaneeringu seletuskiri - milles määratakse üldplaneeringuga kehtestatavad maakasutus- ja ehitustingimused, millega peab edaspidise ehitus- ja arendustegevuse käigus arvestama.
    [Show full text]
  • Saarepeedi Valla Arengukava Aastateks 2008–2013
    Väljaandja: Saarepeedi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 168, 2012 Saarepeedi valla arengukava aastateks 2008–2013 Vastu võetud 11.10.2007 nr 43 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 ja § 37 lg 1 ning Saarepeedi valla põhimääruse § 44 alusel. § 1. Kinnitada «Saarepeedi valla arengukava aastateks 2008-2013» (lisa 1). § 2. Kinnitada «Saarepeedi valla 2008.a investeeringute kava valdkondade kaupa» (lisa 2). § 3. Määrus jõustub 16. oktoobril 2007.a. Volikogu esimees Marek TANVALD Lisa 1 Saarepeedi Vallavolikogu 11. oktoobri 2007. a määrusele nr 43 SAAREPEEDI VALLA ARENGUKAVA 2008-2013 SISSEJUHATUS Käesolev Saarepeedi valla arengukava 2008-2013 jätkab Saarepeedi Vallavolikogu 21.02.2006 määrusega nr 8 kehtestatud Saarepeedi valla arengukava 2006-2009 poolt püstitatud eesmärkide saavutamist ja elluviimist. Arengukava koostamise õiguslik alus on kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mille § 37 kohaselt peab kohalikul omavalitsusel olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Seejuures peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks, milliseks on või kavandatakse kohaliku omavalitsuse varalisi kohustusi. Saarepeedi vallal on käesoleval momendil kavandatud kohustusi oktoobrini 2011. Arengukava koostamise aluseks on Saarepeedi Vallavalitsuse ja Saarepeedi Vallavolikogu komisjonide poolt laekunud teave ja ettepanekud kohaliku elu edendamiseks sotsiaalvaldkonnas; hariduse-, kultuuri- ja spordivaldkonnas; majanduse-, keskkonnakaitse- ja tehnilise infrastruktuuri
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Teehoiukava Aastateks 2021-2025
    Lisa Viljandi Vallavolikogu xx.xxxxxx.2021 otsusele nr 1-3/ Viljandi valla teehoiukava aastateks 2021-2025 Maksumus Tee nr Tööobjekt Asukoht Töö kirjeldus kokku (tuh 2021 2022 2023 2024 2025 EUR) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 toetus vald toetus vald toetus vald toetus vald toetus vald Kõik kokku 5 108 208 998 0 963 0 963 0 1 013 0 963 1. Teede remont ja investeeringud 3 093 208 525 0 590 0 590 0 590 0 590 1.1. Remont 1 200 0 240 0 240 0 240 0 240 0 240 5700133 Loodimõisa-Oru tee Loodi küla Tee remont 50 50 6290008 Kurika tee Pärsti küla Kruuskatte uuendamine 17 17 6290011 Muuga tee Mustivere küla Kruuskatte uuendamine 18 18 7970305 Suislepa-Kivilõppe Järveküla Kruuskatte uuendamine 26 26 7970313 Mikatsi-Paavle tee Ämmuste küla Kruuskatte uuendamine 16 16 6290007 Lambasaba tee Pärsti küla Kruuskatte uuendamine 15 15 Olde-Jürimatsi- 7970503 Metsla küla Kruuskatte uuendamine 15 15 Raassilla 7970815 Käru-Annuse Vooru küla Kruuskatte uuendamine 10 10 7970807 Peetruse-Põrgulaane Vooru küla Kruuskatte uuendamine 10 10 6290012 Annamõisa tee Mustivere küla Kruuskatte uuendamine 9 9 6290112 Raja tee Puiatu küla Kruuskatte uuendamine 8 8 5700013 Linajärve tee Holstre küla Kruuskatte uuendamine 7 7 5760032 Kooli tee Puiatu küla Kruuskatte uuendamine 7 7 7970804 Randa tee Maltsa küla Kruuskatte uuendamine 10 10 6290009 Musumäe tee Savikoti küla Mustkatte aluse ehitus 12 12 5700002 Paistu-Kihu Paistu küla Kruuskatte uuendamine 10 10 7150001 Saarepeedi-Karula tee Kokaviidiku küla Kruuskatte uuendamine 38 38 6290024 Tobra tee Matapera küla Kruuskatte uuendamine
    [Show full text]
  • SUURE-JAANI KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    SUURE-JAANI KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kuues sarjast, mis on pühendatud Viljandimaaga seotud Vabadusristi kavaleridele. Artiklite aluseks on kihelkondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi ja Kolga-Jaani kihelkonnaga ühendust omanud ristivendadest. Järgnevas artiklis leiavad käsitlemist mehed, kellel oli kokkupuuteid Suure-Jaani kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste tee- nete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsi- viilteenete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviilteenete eest antud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasu- rumisel silma paistnud 10 mehele. Aastatel 1919–1925 määrati üldse kokku 3 224 Vabadusristi (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3 134, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabadusristi. Neist um- bes 2 050 olid Eesti kodanikud ja ülejäänud välismaalased (EVKR 1997: 7–8). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest ligi 300 isikut pärineb ajalooliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Karksi ja Halliste kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisaks veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVKR 1997: 13–15). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest. Vabadussõja ajal kasutati üldiselt tsaaririigiaegset auastmestikku.
    [Show full text]
  • VILJANDI KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    VILJANDI KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on üheteistkümnes sarjast, mis on pühendatud Viljandimaaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihelkondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste, Pilistvere, Põltsamaa ja Helme kihelkonnaga seotud ristivendadest (VMA 1998–2007). Järgnevalt käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Viljandi kihelkonnaga. Vabaduse Rist (VR) ehk rahvapäraselt Vabadusrist on Eesti riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesu- guste tsiviilteenete (resp kodanliste teenete) eest. Samuti anti see kõr- ge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud 10 mehele. Välismaalastele annetati Vabaduse Riste nii Vabadussõja ajal osu- tatud teenete kui Eesti sõjajärgsele rahvusvahelisele tunnustamisele kaasaaitamise eest. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2001: 395). Ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Eesti kodanikeks arvati neist 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemär- ki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teene- temärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest üle 300 pärines aja- looliselt Viljandimaalt, mille koosseisu veel Vabadussõja ajal kuulus tervikuna Helme kihelkond. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, kasvab arv oluliselt.
    [Show full text]