DOCSLIB.ORG

Saarepeedi Valla Arengukava Aastateks 2008–2013

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Saarepeedi Valla Arengukava Aastateks 2008–2013 Väljaandja: Saarepeedi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 168, 2012 Saarepeedi valla arengukava aastateks 2008–2013 Vastu võetud 11.10.2007 nr 43 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 ja § 37 lg 1 ning Saarepeedi valla põhimääruse § 44 alusel. § 1. Kinnitada «Saarepeedi valla arengukava aastateks 2008-2013» (lisa 1). § 2. Kinnitada «Saarepeedi valla 2008.a investeeringute kava valdkondade kaupa» (lisa 2). § 3. Määrus jõustub 16. oktoobril 2007.a. Volikogu esimees Marek TANVALD Lisa 1 Saarepeedi Vallavolikogu 11. oktoobri 2007. a määrusele nr 43 SAAREPEEDI VALLA ARENGUKAVA 2008-2013 SISSEJUHATUS Käesolev Saarepeedi valla arengukava 2008-2013 jätkab Saarepeedi Vallavolikogu 21.02.2006 määrusega nr 8 kehtestatud Saarepeedi valla arengukava 2006-2009 poolt püstitatud eesmärkide saavutamist ja elluviimist. Arengukava koostamise õiguslik alus on kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mille § 37 kohaselt peab kohalikul omavalitsusel olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Seejuures peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks, milliseks on või kavandatakse kohaliku omavalitsuse varalisi kohustusi. Saarepeedi vallal on käesoleval momendil kavandatud kohustusi oktoobrini 2011. Arengukava koostamise aluseks on Saarepeedi Vallavalitsuse ja Saarepeedi Vallavolikogu komisjonide poolt laekunud teave ja ettepanekud kohaliku elu edendamiseks sotsiaalvaldkonnas; hariduse-, kultuuri- ja spordivaldkonnas; majanduse-, keskkonnakaitse- ja tehnilise infrastruktuuri valdkonnas ning vallaelanikelt laekunud ettepanekud valla arenguks korraldatud küsimustiku alusel. Lisaks kehtivad valdkonnapõhised arengukavad: - Saarepeedi Kooli arengukava 2005-2007. Saarepeedi valla arengukava on koostatud põhimõttel, et arengukava peamine eesmärk on näidata konkreetselt, mida erinevates valdkondades tahetakse lähitulevikus teha ja kust tulevad selleks vahendid. Olemasoleva olukorra kirjeldus arengukavas on abivahendina vajalik arengueelistuste põhjendamiseks. Avalikkust informeeritakse arengukava koostamisest ajalehe ja valla veebilehe kaudu. Arengukava koosneb järgmistest osadest: 1) Arengukava eesmärgid; 2) Valla üldiseloomustus; 3) Halduskorraldus; 4) Haridus; 5) Kultuur ja sport; 6) Sotsiaaltöö ja tervishoid; 7) Tehniline infrastruktuur; 8) Loodus ja keskkond; 9) Majandus; 10) Õiguskorra kaitse; Saarepeedi valla arengukava aastateks 2008–2013 Leht 1 / 10 11) Investeeringute pingerida I ARENGUKAVA EESMÄRGID Arengukava eesmärk on määratleda Saarepeedi valla üldised arengusuunad kuni aastani 2013. Arvestades Eesti riigi ja Viljandi maakonna üldiseid arengusuundi, tagada valla eri piirkondade tasakaalustatud sotsiaal- majanduslik areng, elukvaliteedi parandamine, loodusvarade säästlik kasutamine ja keskkonna üldine kaitse. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel tuleb omavalitsusel kohaliku elu korraldamisel oma haldusterritooriumil tegeleda väga laia küsimuste ringiga (haridus, kultuur, sotsiaalhoolekanne, infrastruktuur jm). Et see tegevus oleks süstemaatiline ja efektiivne, on vajalik koostada arengukava, mis on aluseks valla eelarve koostamisel ning investeeringute tegemisel, laenude võtmisel ja valla üldplaneeringu koostamisel. Tulenevalt linnalähedasest asukohast on planeerimis- ja arendustegevuse eesmärgiks valla atraktiivsuse suurendamine ja võimaluste loomine ettevõtlike inimeste maale elamaasumiseks. Iseseisva vallana eksisteerides arendada koostööd Viljandi linna ja teiste Viljandit ümbritsevate omavalitsustega. Omavalitsuse ülesannete täitmiseks kavandada optimaalsed vahekorrad kohalike ja piirkondlike ülesannete jaotuses ja osaleda aktiivselt Viljandimaa Omavalitsuste Liidu töös. Toetada ettevõtluse arengut, infrastruktuuri elementide ja sotsiaalsfääri objektide ehitamist ja rekonstrueerimist ning turismi jms. valla atraktiivsust ning külaelanike ühistegevust edendavaid ettevõtmisi, seltsingute, seltside, mittetulundusühenduste ja noorte algatusvõimet. Kaasfinantseerida eelpoolnimetatuga seotud projekte. Arengukava on avalik dokument, mille koostamisel on arvestatud vallaelanike, vallavalitsuse ja volikogu liikmete ettepanekuid kohaliku elu edendamiseks. II VALLA ÜLDISELOOMUSTUS Territooriumilt on Saarepeedi vald Viljandi maakonna üks väiksemaid. Valla pindala on 98,3 km2. Elanike arv Saarepeedi vallas 2007. aasta 1. oktoobri seisuga 1255 elanikku, neist mehi 614 ja naisi 641. Rahvastiku tihedus on 12,8 el/km2. Saarepeedil asub Saarepeedi Kool, kus 2007.a sügisel õpib üle 90 õpilase ja samas hoones on 35 kohaga lasteaed, kus on 2007.a septembris kõik kohad täidetud. Osa valla lapsi õpib ka Viljandi linna koolides. Saarepeedi Koolil on kvalifikatsioonile vastav pedagoogide kaader, kooli juures tegutseb suusaklass. Loomulik iive on negatiivne, mida mõnevõrra leevendab sisseränne - linnainimeste elamaasumine suvilatesse ja järjest suurenev nõudlus elamuehituskruntide järele ning elamute ehitamine linna piirile ja ka valla teistesse paikadesse. 1.oktoobri 2007.a seisuga on sündinud 9 ja surnud 10 vallakodanikku. Inimeste majanduslik aktiivsus ei ole eriti kõrge. Initsiatiivikaid ja riskijulgeid inimesi tuleb pigem juurde väljastpoolt valda, mille tulemusena on juurde loodud uusi töökohti ja paranenud kohalike inimeste majanduslik olukord. Sotsiaaltöö alal on vallas rakendatud tööle hooldustöötaja, kes abistab üksikvanureid ja on toeks kriisiperede lastele. Hooldustöötajate vajadus vallas on siiski suurem. Saarepeedi vald osaleb kolme valla (Saarepeedi, Paistu, Viiratsi) ja Viljandi linna ühise hoolekandekeskuse rajamisel 10 kohaga. Seni kasutame edasi Pärsti, Viiratsi, Suure-Jaani, Kõpu ja Paistu hooldekodude teenuseid. Koduhooldussüsteemi laiendamine on vajalik ja sobiv variant nii hooldusalusele, kui vallale. Tulevikus tuleb vallal osta kortereid ja renoveerida need sotsiaalkorteriteks. Asustustihedus on ebaühtlane, ettevõtlus on koondunud suurematesse küladesse: Saarepeedile, Välgitasse ja Karulasse. Sotsiaalne infrastruktuur on koondunud Saarepeedile – siin asuvad kool, lasteaed, kauplus, vallamaja, raamatukogu ja postkontor. Äriregistri andmetel on Saarepeedi vallas registreeritud 01.06.2007 seisuga 108 ettevõtjat, neist Majandustegevuse registris ainult 23. Uusi töökohti on viimase kümne aasta jooksul loonud tugevad ja jätkusuutlikud ettevõtted: puidutöötlemise alal AS Rootsi Mööbel, OÜ Valge VN, OÜ Oja Puit, OÜ Karula Puit, OÜ Tammepakk; liha töötlemise alal AS Oskar Lt, OÜ Annemeli Lihatooted Karula Lihatööstus, OÜ Render, FIE Arvo Rohtla; autokeskused Valoor, Autoagentuur jt. Suuremad tööandjad on veel Saarepeedi Vallavalitsus, Viljandi Lasteabi- ja Sotsiaalkeskuse Karula osakond, Väikemõisa Väikelastekodu. Põllumajanduslikku tootmist jätkavad suuremate taludena: Muraka 3, Õunapuu ja Muraka talu Välgita külas; Teola, Järve-Lilli ja Kõnnu Saarepeedi külas, Uue-Rõuna Peetrimõisa külas, Taari talu Taari külas; Rohtla ja Selja talu Tobraselja külas; Lapi, Auksi-Kooli ja Parduse talu Auksi külas jt. Põllumajandusliku tootmisega tegelevad ka naabervaldades tegutsevad ettevõtjad Sakala Põldur, Eerikasaare talu jt, kes rendivad põllumaid. Leht 2 / 10 Saarepeedi valla arengukava aastateks 2008–2013 Tööealise elanikkonna suhteliselt hea tööhõive seisukohalt on oluline valla linnalähedane asukoht ja hea teedevõrk. Valda läbib 53 km riigimaanteid, kohalikke teid on kokku 80 km, nendest 30 km on valla teed ja 50 km erateed. Riigiteede olukord on üldiselt hea, välja arvatud Taari-Auksi maantee, mis vajab remonti ja ei vasta tänapäeva nõuetele ning puudub jalakäijate tee keskasulas. Nimetatud tee on transiitliikluseks Kilingi- Nõmme-Tartu maantee ja Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maanteele. Kohalike ja erateede olukord kehv - teed vajavad kruusakatte uuendamist ja hooldamist. Koostatud on teederegister. Enamuses erateede valdajatega on sõlmitud avaliku kasutuse lepingud. Eesmärk on tulevikus eraomandusse antud teed omaniku nõusolekul munitsipaliseerida. Käesolevas arengukavas on Saarepeedi valla arengueesmärgid ja -ülesanded grupeeritud nende funktsioonide järgi, mida vallal tuleb täita. Valla edasine areng pole üksnes vallavalitsuse, vaid ka siin asuvate ettevõtete ja asutuste mure. Sellest tulenevalt on arengukavasse lülitatud ka eesmärke ja ülesandeid, mille täitmist toetab vald osaliselt või mida ei finantseerita üldse valla eelarvest - nende ellurakendamine eeldab koostööd kolmanda sektori ja ettevõtjatega. Väikese vallana tuleb meil teha koostööd ka maakondlikul tasandil teiste omavalitsustega. III HALDUSKORRALDUS Saarepeedi vald on Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus, kus toimub demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest. 3.1 Halduskorralduse üldalused: 3.1.1 Halduskorraldus jätta muutmata, säilitades senised külade piirid: Aindu, Auksi, Karula, Kokaviidika, Moori, Peetrimõisa, Saarepeedi, Taari, Tobraselja, Tõnissaare, Võistre, Välgita. Perspektiivseteks keskusteks lugeda Saarepeedi, Karula ja arenev Peetrimõisa küla. 3.2 Haldusjuhtimine 3.2.1 Saarepeedi valla haldusasutusteks on: Saarepeedi Kool Saarepeedi rahvamaja Saarepeedi külaraamatukogu Karula külaraamatukogu 3.2.2 Karula küla planeeringuga lahendada küla seltsikeskuse välja arendamine. 3.2.3 Süvendada külavanemate osa omavalitsusküsimuste otsustamisel ja lahendamisel. 3.2.4 Leida võimalused kommunaalmajanduse teenuseid osutava iseseisva struktuuriüksuse moodustamiseks. 5. Toetada kohalikku algatusvõimet ja ühistegevust
Load more

Recommended publications
  • Piimaringide Korraldamise Rakendus
    Piimaanalüsaatorite korraline hooldus ja remont toimub Hoolduspäeval laborisse toodud piimaproovid analüüsitakse sellele järgneval tööpäeval. SEPTEMBER 2019 T.03 Noorma 10 Valingu 11.00, Kumna 11.20, Alliku 11.45, Ääsmäe 12.10, Saku 12.40, Nabala 13.30, Pahkla küla 13.50, Juuru 14.30, Kaiu (laut) 515 3381 15.00, Pae 15.20, Keava 15.40, Kehtna 15.50, Lokuta 16.15 K.04 15 Kärasi 09.40, Edise 10.50, Uniküla 11.35, Purtse 12.00, Rannu 12.15, Viru-Nigula 13.00, Kohala 13.25, Kaarli 13.50, Vetiku 14.10, Vinni 14.25, Kakumäe 14.40, Viru-Jaagupi 14.55, Muuga 15.40, Laekvere 15.55, Venevere 16.10, Ulvi küla 16.20 N.05 Noorma 6 Kanaküla 10.00, Põld majapidamine 10.30, Surju 11.00, Pärivere 11.45, Kangru küla 11.50, Libatse 12.00, Tõnumaa 12.30, Maima 515 3381 13.00, Jööpre 13.30, Uulu küla 14.15, Kamara küla 15.00, Abja-Paluoja 15.15, Karksi-Nuia 15.30, Ainja küla 15.40, Halliste 16.00, Kaarli küla 16.15 N.05 Tamm 20 Laimjala 07.45, Kipi 08.00, Kotlandi 08.15, Lassi 09.00, Salme 09.15, Kuressaare 09.30, Tahula 09.35, Kõljala 10.00, Tornimäe 5332 4204 11.00, Liiva 11.15, Hellamaa 11.30 T.10 Noorma 4 Leie alev 10.30, Oiu k. 10.45, Tõnuküla 11.15, Ruudiküla 11.30, Intsu küla 11.45, Saimre 11.55, Suuga küla 12.10, Metsla küla 515 3381 12.30, Porsa 13.00, Villa küla 13.05, Jakobimõisa küla 13.20, Pikru küla 13.35, Tamme 14.45, Hummuli 15.15, Rannu 16.00, Kureküla 16.15, Koopsi küla 16.30, Meeri küla 17.00 K.11 Noorma 5 Kabala 10.30, Jaska I 11.00, Lõhavere küla 11.15, Sürgavere küla 11.40, Metsküla 12.10, Kõpu 12.30, Päri küla 13.00, Alustre küla 515
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arengukava Kinnitamine
    Väljaandja: Saarepeedi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2005, 108, 1136 Saarepeedi valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukava kinnitamine Vastu võetud 06.01.2005 nr 23 Aluseks võttes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 4, Saarepeedi Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada «Saarepeedi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2005–2017» vastavalt lisale nr 1. 2.Määrus jõustub avalikustamisel. Volikogu esimees Jaanus VOLL Saarepeedi Vallavolikogu 6. jaanuari 2005. a määruse nr 23 lisa 1 SAAREPEEDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTAIKS 2005–2017 1. SISSEJUHATUS Käesoleva arengukava koostamise eesmärk on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu kiirendamine, parandades oluliselt investeeringute planeerimist veevarustus- ja kanalisatsiooniobjektide rajamiseks, hoolduseks ning remondiks. Oluline on seejuures investeeringute efektiivsuse ja otstarbekuse hindamine võttes aluseks erinevaid lähtekohti: regionaalpoliitiline, majanduslik jm. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Käesolev arengukava kirjeldab piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamisel on lähtutud Saarepeedi valla
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Vanamõisa Küla Kohanimed Eesti Keele Instituudi Kohanimekartoteegis
    CORE Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk Provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOL ARHEOLOOGIA OSAKOND Viljandi maakonna Vanamõisa küla kohanimed Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteegis Marge Konsa TARTU 2018 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Vanamõisa küla kohanimistu 3 2. Vanamõisa küla kohanimed kaardil 5 3. Vanamõisa küla kohanimesedelid 7 4. Sedelid üldinfoga Viljandi valla ja Vanamõisa küla kohta 12 Kirjandus 12 2 Sissejuhatus Materjal põhineb Eesti Keele Instituudi (EKI) kohanimekartoteegi (http://heli.eki.ee/kohanimed) jaotusel Vil eki1, mis sisaldab omaaegsest Viljandi vallast 1950. aastal Salme Kaarheiti1 kogutud kohanimesid. Ma otsisin nende hulgast välja Vanamõisa küla kohanimed, digiteerisin EKI poolt veebi pandud skannitud sedelitel olnud teksti, koostasin kohanimistu ning lokaliseerisin nimed kaardil. Vanamõisa külast jäävad Pani ja Madi talu Viljandi ning ülejäänud kohad Suure-Jaani kihelkonda. Töö eesmärk oli saada kohainfot Vanamõisa küla 1970. aastate suure maaparanduse eelse maastiku ja pärimuspaikade kohta. 1. Vanamõisa küla kohanimistu Lokaliseeritud kohanimedele on lisatud sulgudes L-Est97 x, y ristkoordinaadid. Kõikide kohanimede asukohti ei olnud enam võimalik kindlaks teha ning kohanimede täpsusaste võib olla erinev. Kaheldava asukoha puhul lisasin juurde vastava märkuse. 1) Pani talud Pani-Härma talu, prk Härm (6477555.7, 588669.7) Aavikumägi Kooljamägi (6477588.2, 588412.6) Oinaauk Õunapuu mägi Pani-Taki talu, prk Takk (6477569.2, 588827.9) Põlendlohk Panimägi (6477522.6, 588607.8)
    [Show full text]
  • Avalikult Kasutatavate Veekogude Nimekirja Kinnitamine Avalikult
    Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 27.12.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine Vastu võetud 18.07.1996 nr 191 RT I 1996, 58, 1090 jõustumine 14.08.1996 Muudetud järgmiste aktidega (näita) Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 07.10.1997 RT I 1997, 73, 1205 17.10.1997 18.10.2000 RT I 2000, 80, 513 30.10.2000 14.05.2002 RT I 2002, 42, 269 26.05.2002 17.12.2002 RT I 2002, 105, 619 01.01.2003 19.12.2003 RT I 2003, 85, 576 27.12.2003 Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241) paragrahvi 7 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada "Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri" (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 2. septembri 1994. a. korralduse nr. 653-k (RT I 1994, 62, 1660) punkti 1 alapunktid 1, 3 ja 6. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a. määrusega nr. 191 [RT I 2002, 105, 619 - jõust. 01.01.2003] Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri I. osa Avalikult kasutatavate järvede nimekiri Jrk. 1986.a. Nimi Asukoht Pindala Märkused nr. kood [ha] Harjumaa 1. 200041 Ulgulaht Viinistu 8 rannajärv, ajuti merega ühenduses [ajutise väljavooluga] 2. 200042 Maalaht Viinistu 22 kunagine merelahe osa, ajutine ühendus merega [ajutise väljavooluga] 3. 200100 Lohja järv Loksast 2,5 km edela pool 56,8 metsajärv 4. [Kehtetu] 5 200140 Rummu järv Kuusalust6,5 km lääne pool 49,6 väljavooluga 6 200160 Kahala järv Kuusalust 4 km lääne pool 345,9 väljavooluga 7.-8.
    [Show full text]
  • Maanaisteseltside Tegevus Viljandi, Holstre, Heimtali Ja Tarvastu I Seltside Näitel 1930
    Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Marilyn Mägi Maanaisteseltside tegevus Viljandi, Holstre, Heimtali ja Tarvastu I seltside näitel 1930. aastatel Bakalaureusetöö Juhendaja: Aigi Rahi-Tamm, PhD Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 1 1. Naisseltsiliikumise poliitiline, ühiskondlik ja ajalooline taust .................................. 6 1.1. Naisseltsiliikumise üldjooned Eestis .................................................................. 6 1.2. Maanaisteseltsid ja Eesti Maanaiste Keskselts ................................................... 8 1.3. Poliitiliste ja ühiskondlike ideede mõjud 1934-1940 ....................................... 10 2. Viljandimaa maanaisteseltside tegevus ................................................................... 15 2.1. Toitlustus .......................................................................................................... 19 2.2. Käsitöö .............................................................................................................. 23 2.3. Põllumajandus, aiandus, kodukaunistus ........................................................... 26 2.4. Tervishoid ......................................................................................................... 28 2.5. Sotsiaalhoid ...................................................................................................... 33
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Noorsootöö Kvaliteet
    VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET Kokkuvõte Koostaja: Liis Lääts Viljandi valla noorsootöö kvaliteedi hindamise meeskonna juht Viljandi 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1. MIS ON NOORSOOTÖÖ? .............................................................................................................. 5 1.2. Kohaliku omavalitsuse roll noorsootöö teostamisel .................................................................. 7 2. MIKS HINNATA NOORSOOTÖÖ KVALITEETI? ...................................................................... 9 2.1. Hindamise võimalikud kasutegurid ......................................................................................... 10 3. KUIDAS NOORSOOTÖÖ KVALITEETI HINNATAKSE? ....................................................... 12 4. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET ................................................................... 16 4.1. Viljandi valla piirkondlik jaotuvus .......................................................................................... 16 4.2. Populatsioon ja valim .............................................................................................................. 18 4.3. Noorsootöö kvaliteedi hindamise mudeli rakendamisest ........................................................ 20 5. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEEDI HINDAMISE PEAMISED TULEMUSED ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • Saarepeedi Valla Üldplaneering – Köide Ii
    SAAREPEEDI VALLAVALITSUS SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING KÖIDE II SELETUSKIRI SAAREPEEDI 2008 SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE II SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2015 5 2. PLANEERIMISE, PROJEKTEERIMISE JA EHITAMISE PÕHIMÕTTED 6 2.1 ÜLDISED PÕHIMÕTTED 6 2.2 HAJAASUSTUSEGA ALA EHITUSTINGIMUSED 7 2.3. KOMPAKTSE ASUSTUSEGA ALA EHITUSTINGIMUSED 8 2.4 PIIRETELE ESITATAVAD NÕUDED 9 2.5. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALAD JA JUHUD 10 3. MAA- JA VEEALADE KASUTAMISTINGIMUSED 11 3.1 ÜLDPLANEERINGUS KASUTATAVAD MAA-ALADE PÕHISIHTOTSTARBED 11 3.2 MAA RESERVEERIMINE 13 3.3 ELAMUALA 13 3.4 TOOTMISALA 14 3.5 SEGAHOONESTUSALA 15 3.6 MAATULUNDUSALA 15 3.7 ÜLDKASUTATAVAD ALAD 16 3.8 PUHKEALA 17 3.9 TEEMAA, AVALIKULT KASUTATAVAD TEED JA RAJATISED 18 SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 2 SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE II 3.10 TEHNOEHITISE MAA 19 3.11 KOMPAKTSE ASUSTUSEGA ALAD 21 3.12 VÄÄRTUSLIKUD ALAD 21 3.12.1. Väärtuslikud põllumaad 21 3.12.2. Väärtuslikud maastikud ja miljööväärtuslikud alad 21 3.12.3. Kaitstavad alad ja objektid/Natuura 2000 23 3.12.4. Rohelise võrgustiku alad 24 3.12.5. Ettepanekud kaitstavate alade ja objektide kohta 26 3.13 SENISE MAAKASUTSE SÄILITATAVAD ALAD 26 3.13.1 Maa- alade taotlemine munitsipaalomandisse 26 4. PLANEERINGUTE VAJADUS 27 4.1 DETAILPLANEERINGUTE KOOSTAMISE VAJADUS 27 5. KEHTIMA JÄÄVAD DETAILPLANEERINGUD 27 6. ETTEPANEKUD KEHTIVA MAAKONNAPLANEERINGU MUUTMISEKS 29 7. KASUTATUD KIRJANDUS 29 8. PÕHIMÕISTED 30 LISAD LISA 1. KEHTIVAD PIIRANGUD JA KITSENDUSED JOONISED SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERINGU KAART M 1:15 000 SAAREPEEDI VALLAVALITSUS 3 SAAREPEEDI VALLA ÜLDPLANEERING – KÖIDE II Sissejuhatus Saarepeedi valla üldplaneeringu II köide on üldplaneeringu seletuskiri - milles määratakse üldplaneeringuga kehtestatavad maakasutus- ja ehitustingimused, millega peab edaspidise ehitus- ja arendustegevuse käigus arvestama.
    [Show full text]
  • Viljandi Muuseum 2005
    VILJANDI MUUSEUM 2005 245 VILJANDI MUUSEUM 2005 Töötajad seisuga 31.12.2005 Jaak Pihlak – direktor Ain-Andris Vislapuu – teadusdirektor Anne Jänes – peavarahoidja Tiina Jürgen – vanemteadur, etnoloog Tiina Parre – vanemteadur (foto- ja looduskogu) Heli Grosberg – vanemteadur (arhiivikogu ja giiditeenus) Herki Helves – vanemteadur, konservaator, infotehnoloog Inga Ronk – vanemteadur (raamatukogu) Ebe-Triin Arros – teadur (raamatukogu) Arvi Haak – vanemteadur, arheoloog; näitustekorraldaja Tiina Kütt – raamatupidaja, sekretär Lea Maling – lugemissaali teenindaja, koristaja Evi Sarapson – kassapidaja-järelevaataja Maie Teng – järelevaataja Helle Kimmel – järelevaataja Aini Kilusk – järelevaataja Kalle Jaaniste – järelevaataja filiaalis Vello Kilusk – majahoidja Muuseumikogu Juurdekasv alakogude kaupa võrdluses 2004. aastaga 2004 2005 Ajalugu 204 307 Arheoloogia 4547 6531 Arhiiv 82 1311 Etnograafia 75 65 Foto 9 218 Kunst 10 419 Faleristika – 147 Raamatud 56 157 246 Viljandi Muuseum 2005 Külastajad ja uurijad Viljandi Muusemi ekspositsioonid asusid neljas hoones – muuseumi näitusemajas, Vanas veetornis, Mart Saare majamuuseumis ja Kondase keskuses. Kokku külastas näitusi 18 137 inimest, neist näitusemaja 6174. Uurijaid ja raamatukogu lugemissaali külastajaid oli kokku 1421. Muuseumipedagoogilisi üritusi ja loenguid toimus 89. Muuseum viis 2005. a läbi 87 ekskursiooni. Muuseumi koduleht kogus 6818 külastust ja 43 442 klikki (2004. a 5252 ja 30 463). Näitused Jõulusokk. Viljandi Maagümnaasiumi kunstistuudio õpilastööd. 1. jaanuarist – 30. jaanuarini Arheoloogilisi avastusi AD 2004. MTÜ Arheoloogiakeskuse näitus 2. veebruarist – 6. märtsini Bussi oodates. Markus Steinmairi, Liina Lingi ja Neve Albre näitus 10. märtsist – 10. aprillini Padi. Viljandimaa õpilaste käsitöönäitus 13. aprillist – 15. maini Arne Aderi fotod Alam-Pedja loodusest. 18. maist – 29. maini Im Fluge durch Fellin. Viljandi vanadel postkaartidel. Viljandi Muuseumi ja erakollektsionääride ühisnäitus 2. juunist – 26. juunini Puhkuse veedame Viljandis. Viljandi Muuseumi fondinäitus 7.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Teehoiukava Aastateks 2021-2025
    Lisa Viljandi Vallavolikogu xx.xxxxxx.2021 otsusele nr 1-3/ Viljandi valla teehoiukava aastateks 2021-2025 Maksumus Tee nr Tööobjekt Asukoht Töö kirjeldus kokku (tuh 2021 2022 2023 2024 2025 EUR) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 toetus vald toetus vald toetus vald toetus vald toetus vald Kõik kokku 5 108 208 998 0 963 0 963 0 1 013 0 963 1. Teede remont ja investeeringud 3 093 208 525 0 590 0 590 0 590 0 590 1.1. Remont 1 200 0 240 0 240 0 240 0 240 0 240 5700133 Loodimõisa-Oru tee Loodi küla Tee remont 50 50 6290008 Kurika tee Pärsti küla Kruuskatte uuendamine 17 17 6290011 Muuga tee Mustivere küla Kruuskatte uuendamine 18 18 7970305 Suislepa-Kivilõppe Järveküla Kruuskatte uuendamine 26 26 7970313 Mikatsi-Paavle tee Ämmuste küla Kruuskatte uuendamine 16 16 6290007 Lambasaba tee Pärsti küla Kruuskatte uuendamine 15 15 Olde-Jürimatsi- 7970503 Metsla küla Kruuskatte uuendamine 15 15 Raassilla 7970815 Käru-Annuse Vooru küla Kruuskatte uuendamine 10 10 7970807 Peetruse-Põrgulaane Vooru küla Kruuskatte uuendamine 10 10 6290012 Annamõisa tee Mustivere küla Kruuskatte uuendamine 9 9 6290112 Raja tee Puiatu küla Kruuskatte uuendamine 8 8 5700013 Linajärve tee Holstre küla Kruuskatte uuendamine 7 7 5760032 Kooli tee Puiatu küla Kruuskatte uuendamine 7 7 7970804 Randa tee Maltsa küla Kruuskatte uuendamine 10 10 6290009 Musumäe tee Savikoti küla Mustkatte aluse ehitus 12 12 5700002 Paistu-Kihu Paistu küla Kruuskatte uuendamine 10 10 7150001 Saarepeedi-Karula tee Kokaviidiku küla Kruuskatte uuendamine 38 38 6290024 Tobra tee Matapera küla Kruuskatte uuendamine
    [Show full text]
  • SUURE-JAANI KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    SUURE-JAANI KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kuues sarjast, mis on pühendatud Viljandimaaga seotud Vabadusristi kavaleridele. Artiklite aluseks on kihelkondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi ja Kolga-Jaani kihelkonnaga ühendust omanud ristivendadest. Järgnevas artiklis leiavad käsitlemist mehed, kellel oli kokkupuuteid Suure-Jaani kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste tee- nete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsi- viilteenete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviilteenete eest antud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasu- rumisel silma paistnud 10 mehele. Aastatel 1919–1925 määrati üldse kokku 3 224 Vabadusristi (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3 134, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabadusristi. Neist um- bes 2 050 olid Eesti kodanikud ja ülejäänud välismaalased (EVKR 1997: 7–8). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest ligi 300 isikut pärineb ajalooliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Karksi ja Halliste kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisaks veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVKR 1997: 13–15). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest. Vabadussõja ajal kasutati üldiselt tsaaririigiaegset auastmestikku.
    [Show full text]
  • VILJANDI KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    VILJANDI KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on üheteistkümnes sarjast, mis on pühendatud Viljandimaaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihelkondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste, Pilistvere, Põltsamaa ja Helme kihelkonnaga seotud ristivendadest (VMA 1998–2007). Järgnevalt käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Viljandi kihelkonnaga. Vabaduse Rist (VR) ehk rahvapäraselt Vabadusrist on Eesti riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesu- guste tsiviilteenete (resp kodanliste teenete) eest. Samuti anti see kõr- ge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud 10 mehele. Välismaalastele annetati Vabaduse Riste nii Vabadussõja ajal osu- tatud teenete kui Eesti sõjajärgsele rahvusvahelisele tunnustamisele kaasaaitamise eest. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2001: 395). Ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Eesti kodanikeks arvati neist 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemär- ki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teene- temärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest üle 300 pärines aja- looliselt Viljandimaalt, mille koosseisu veel Vabadussõja ajal kuulus tervikuna Helme kihelkond. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, kasvab arv oluliselt.
    [Show full text]