M Ja P Nurstil Oli Võidukas Aasta
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Hiiumaa 1 : 100
H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3 -
Hiiumaa Elektrivarustuskindluse Tõstmise Sotsiaalmajanduslik Uuring Ja Tehniline Eeluuring
HIIUMAA ELEKTRIVARUSTUSKINDLUSE TÕSTMISE SOTSIAALMAJANDUSLIK UURING JA TEHNILINE EELUURING 2014 Sisukord Kokkuvõte ...................................................................................................................................................................... 3 1. Hiiumaa sotsiaalmajanduslik olukord ....................................................................................................... 7 1.1. Asukoht ja lühiiseloomustus ................................................................................................................................. 7 1.2. Rahvastik ....................................................................................................................................................................... 7 1.3. Ettevõtlus .................................................................................................................................................................... 10 1.4. Hiiumaa 10 suuremat ettevõtet ........................................................................................................................ 19 2. Elektrivarustuskindlus Hiiumaal .............................................................................................................. 22 2.1. Tarbimine ................................................................................................................................................................... 22 2.2. 35 kV keskpingevõrgu hetkeolukord ............................................................................................................. -
Shjjs. ENSV L Riiklik -Waiik Raamatukogu
EESTI KIRJANDUSE SELTSI VÄLJAANNE TOIMKOND: J. AAVIK, A. R. CEDERBERG, M. J. EISEN, V. GRÜNTHAL, J. JÕGEVER, A. JÜRGENSTEIN, L. KET- TUNEN, J. KÕPP, J. LUIGA, A. SAARESTE TEGEV TOIMETAJA J. V. VESKI KUUESTEISTKUMNES AASTAKÄIK 19Ö2 ShJJS. ENSV l Riiklik -waiik Raamatukogu EESTI KIRJANDUSE SELTSI KIRJASTUS EESTI KIRJANDUS EESTI KIRJANDUSE SELTSI KUUKIRI 1922 XVI AASTAKÄIK M 5 Läti Hendriku kroonika kriitika. Vahelekiilund Aa. '• L. H. 15. 7 (1211. a. sügis Pabsti järele). Beverini lätlaste vanemad Dote,ja Payke läksid Riiga, kus nad härdalt palusid abi sakalaste vastu. Ja asusid teele usuvennad rüütli- vendadega ja Theodorich, piiskopi vend, ja Kaupo kõigi liivlastega ja Võnnu Bertold lätlastega. Ja kui nad olid koondanud suure väe Metse- polesse, rühkisid nad mere äärde ning läksid kolm päeva - teekonda mere ligi. Ja pärast seda, pöördes Sakala maakonna sihis, rändasid nad kolm ööd ja päeva kõige pahemaü teedel läbi metsade ja soode; ja nõrkesid nende hobused teel ja langesid neist umbes 100 ning lõppesid. Ja viimaks, seitsmendal päeval, jõudsid nad küladesse ning jagunesid üle kogu maa, kus nad mehi, keda leidsid eest, surmasid ning vangi võtsid kõik (universos) väikesed lapsed ja noored tüdrukud (iuvenculas) ning hobuseid ja loomi kokku ajasid Lambite külla, kus oli nende Maja, s. t.kogumišpaik. Järgmisel päeval saatsid nad liivlasi ja lätlasi tumedatesse metsadesse ja puhmastesse, kus < eestlased hoidusid sala p ei d u s, ning leidsid palju naisi ja mehi, kiskusid neid metsadest • välja kõige nende varaga, surmasid - mehed, muud vedasid nad Majade (!) juurde (ad Majas asportaverunt). Ja läksid kaks lätlast, Oote ja Payke, ühte külla: äkitselt tormasid nende kallale 9 eestlast ning sõdisid nendega kogu päeva (per totam diem); kui lätlased palju- nendest surmanud ja haavanud, langesid lõpuks ka nemad surmatuna. -
Emmaste Valla Arengukava 2004-2018
Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 28.03.2013 määrusega nr 72 Emmaste valla arengukava 2004-2018 Emmaste 2013 SISUKORD 1. EMMASTE VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS .......................................................... 3 1.1 Asend ja kujunemine ..................................................................................................................... 3 Ajalugu ............................................................................................................................................ 5 1.2 Rahvastik ....................................................................................................................................... 6 1.3 Maakasutus ja ruumiplaneerimine ............................................................................................... 10 Sõru sadam .................................................................................................................................... 10 Tärkma ja Haldi väikesadamad ..................................................................................................... 10 1.4 Kommunaalmajandus .................................................................................................................. 11 Veemajandus ................................................................................................................................. 11 Soojamajandus ............................................................................................................................... 11 Teed ja välisvalgustus .................................................................................................................. -
Emmaste Vald
EMMASTE VALD EMMASTE VALLAVOLIKOGU MAARUS Emmastcs 26. mail2011nr 26 Emmastevalla pdhimaizirus Maiaruskehtestatakse kohaliku omavalitsuse konalduse seaduse $ 22 l6ike I punkti9 alusel. l. peatilkk iJLDSATTED $ I Mlriruse reguleerimisala (l) Emmastevalla pdhimiiiirus on digusakt,milles setestatakse: l) vallaterritooriuml 2) vallastimbolid ja nendekasutamise kord; 3) volikoguesimeheja aseesimehe vdi aseesimeestevalimise kord, volikogu komisjonidemoodustamise kord, 6igusedja kohustused ning volikogu komisjonide esimeesteja aseesimeestevalimise kord, ,1)vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pAdevusja tdijkonaldus; 5) vallavalitsusestaatus ametiasutusenaja hallatavate asutuste moodustamise kord; 6) vallaarengukava, eelawestateegiaja eelarve koostamiseja muutmise ning fi nantsjuhtimiseiildised pdhim6tted; 7) valla6igusaktide vastuv6tmise, avalikustamise ja jdustumise tapsem kord; 8) sotsiaalsedgamntiid volikogu poolt valitud ja ametissenimetatud isikutele; 9) jairelevalveja kontrollEmmaste vallaja hallatavateasutuste tegevuse seaduslikkuse iile. $ 2 Valla kohalik omavalitsus Kohalikomavalitsus on temademokmatlikult moodustah.ld vdimuorganite 5igus, v6imcja kohustusseaduste alusel iseseisvalt konaldadajajuhtida kohalikku elu, l:ihtudesvallaelanike digustatud vajadustestja huvidest ning arvestades Emmaste vallaarengu iseiirasusi. $ 3 Omavalitsuse6iguslikud alused Emmastevald kui avalik-6iguslikjuriidiline isik juhinduboma tegeurses pdhiseadusest,seadustestja teisrest 6igusaktidestja kaesolevast p6hima:irusest. -
Muinsuskaitse Aastaraamat 2007 Ahja Mõis Ja Teised Lagunevad Arhitektuuripärlid
AASTARAAMAT MUINSUSKAITSE 2 0 0 7 AASTARAAMAT RESTAUREERIMISTÖÖD VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUMIS MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2007 AHJA MÕIS JA TEISED LAGUNEVAD ARHITEKTUURIPÄRLID ATHENA KULTUURI- JA KONVERENTSIKESKUS SUURE-KÕPU MÕISA MAALINGUD LINNAARHEOLOOGIA VAJALIKKUS KESKKOND TALLINNA HÜLJATUD KALMISTUD 1 AASTARAAMAT 2 2 Ah, Ahja ... Ants Hein 77 Taluarhitektuuri riiklik kaitse. Riin Alatalu 6 Avariilised mälestised – katuseta ja lagunevad 80 Energiasääst + keskkonnahoid + muinsuskaitse = arhitektuuripärlid? Tarvi Sits hea maja. Liisa Pakosta 7 AASTA SÜNDMUS 83 AJALUGU 8 Kloostrihoovist koolihooneni – nähtavaks saanud 84 Igaviku paigad kaasaegses linnaruumis. aeg. Villu Kadakas, Helve Ilves, Boris Dubovik Tallinna hüljatud kalmistud. 13 EHITISED Carl-Dag Lige, Oliver Orro 16 2007. a. valminud objekte 93 UURINGUD JA TRÜKISED 21 Rüütli 12 – veel üks avatud aardekirst Tallinna 94 Sindi ja Kilingi-Nõmme arhitektuuri- vanalinnas. Juhan Maiste, Mart Keskküla pärandist. Leele Välja 26 Tallinna Jaani kiriku väärtustest ja nende 97 Tallinna vanalinna maalitud talalagede säilitamisest. Tiina-Mall Kreem, Niina Mäger inventeerimisest. Kais Matteus 29 Häbiplekist esindushooneks – Poska maja 99 Mõningaid maalitehnilisi stratigraafilisi restaureerimine. Helen Kallaste täpsustusi Valjala kiriku kooriruumi apostlimaa- 32 Mälestis uues funktsioonis – haiglast lingu kohta. Hilkka Hiiop ateljeeks. Leele Välja 102 Tinakatku uuringud Eesti orelivilede põhjal – in- 34 Kino Athena ja restoran Volga Athena kultuuri- ja novaatiline panus Eesti orelite muinsuskaitsesse. konverentsikeskuseks. Reet Pulk-Piatkowska Alexander Eckert 38 Majandustõusu vili–Tartu Laulupeomuuseumi ja 104 Muinsuskaitseameti rakendusuuringud ja trükised Emajõe suveteatri maja Jaama 14. Egle Tamm 2007. Anneli Randla 41 Lossi hotellist Ekesbarre residentsiks. Tõnu Sepp 105 2007. aastal ilmunud raamatud 44 Vastseliina linnuse kirdetorni konserveerimine. 109 HARIDUS Juhan Kilumets 110 Tartu kõrgema kunstikooli õppekavad 47 Konuvere silla restaureerimine. Mart Keskküla ühendavad endas traditsioonid ja loomingu. -
Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be -
Nordplus Intensive Course “Invisible Citizens and the Future of Recreational Peripheries”
NordPlus intensive course “Invisible citizens and the future of recreational peripheries” 12.–23. May 2014 at the University of Tartu Pärnu College Key words: Mobility, Population registration, Census, Second housing, Rural segregation, Seasonality, Temporary buzz, Social capital… The idea of the course initiates from the Umea project “Invisible” populations in the countryside: Assessing relationships of second home users to rural areas in Sweden.“ and Tartu basic research theme “Spatial Population Mobility and Geographical Changes in Urban Regions“. Because of ongoing urbanization growing number of city people renovate distant farm houses and/or build specially designed summerhouses-cabins and commute on weekly basis or seasonally to the countryside. They act like tourists consuming places outside their permanent residence but their presence is not recorded. Time being, many urban dwellers move permanently after retirement from the core areas to recreational peripheries, so far mostly to Mediterranean. The temporary economic hardships of PIGS-countries and climate change in longer run may benefit the Baltic Sea shores and most notably Estonian and Latvian coastline still rather sparsely populated. So we may expect due to increasing personal mobility, ageing population and climate change a lot of pressure to the Baltic coasts. This process creates probably new geographies: landscapes, flows and governance. Most critical (both for researchers and planners) with this raising mobility is that we have no idea where people actually are. Current population registration and even census questionnaires assume that people live and work permanently in one place. This is increasingly less correct. Another ring of studies analyses how temporary dwellers are integrated to the local communities and take part in local governance. -
Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal -
Emmaste Valla Arengukava 2016-2023
Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 31.10.2016 määrusega nr 52 Emmaste valla arengukava 2016-2023 Emmaste 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 VÄLISKESKKONNA MÕJU 3 1.1 Arengusuundumused maailmas 3 1.2 Ruumiline areng Eestis 6 1.3 Ruumiline areng Hiiumaal 7 2 HETKEOLUKORRA ANALÜÜS 8 2.1 Elu- ja looduskeskkond 8 2.1.1 Valla kujunemine 8 2.1.2 Asend ja asustus 9 2.1.3 Kultuurmaastik 9 2.1.4 Kultuurmaastik 10 2.1.5 Looduskeskkond 10 2.2 Rahvastik 12 2.2.1 Rahvastikuprognoos 15 2.2.2 Igapäevane liikumisvajadus 16 2.2.3 Elanikkonna sesoonsus 16 2.3 Maakasutus ja ruumiline planeerimine 17 2.3.1 Maakasutus 17 2.3.2 Ruumiline planeerimine 18 2.3.3 Elamumajandus 18 2.3.4 Kinnisvaraturg 20 2.4 Sotsiaalne keskkond 21 2.4.1 Haridus 21 2.4.2 Huviharidus ja noorsootöö 23 2.4.3 Kultuur ja kultuuriüritused 24 2.4.4 Sport ja aktiivne liikumine 26 2.4.5 Sotsiaalhoolekanne 27 2.4.6 Tervishoid ja tervise edendamine 29 2.4.7 Külaelu ja kodanikuliikumine 29 2.4.8 Kogudused 30 2.4.9 Avalik kord ja päästeteenus 31 2.5 Tehniline taristu ja kommunaalmajandus 32 1 2.5.1 Teedevõrk 32 2.5.2 Sadamad 33 2.5.3 Ühistransport 34 2.5.4 Veevarustus, kanalisatsioon, tuletõrje veevõtukohad 35 2.5.5 Soojavarustus ja energeetika 36 2.5.6 Elektrivõrk ja tänavavalgustus 37 2.5.7 Jäätmemajandus ja heakord 38 2.5.8 Side- ja kommunikatsioonivõrgud 38 2.5.9 Pühakojad ja kalmistud 39 2.6 Ettevõtlus ja tööhõive 41 2.6.1 Ettevõtted ja majandustegevus 41 2.6.2 Töötlev tööstus 42 2.6.3 Põllu-, metsamajandus ja kalapüük 43 2.6.4 Puhke- ja turismimajandus 44 2.6.5 Muu teenindussektor 44 2.6.6 Elanike sissetulek ja tööturg 45 2.7 Valitsemine 47 2.7.1 Juhtimine 47 2.7.2 Haldussuutlikkus 48 2.7.3 Eelarve 49 2.7.4 Investeeringud 51 2.7.5 Koostöö 53 3 EMMASTE VALLA ARENGUMUDEL 54 3.1 Emmaste valla visioon aastaks 2022 54 3.2 Emmaste valla missioon 54 3.3 Arengut kandvad väärtused ja tegevuspõhimõtted 54 3.4 Arengueesmärgid ja strateegilised ülesanded 55 4 EMMASTE VALLA ARENGUKAVA REALISEERIMISKAVA 63 5 ARENGUKAVA SEIRE JA MUUTMINE 65 LISAD 66 LISA 1. -
Orjaku Kalamehed SUVI KASSARIS – KASSARI KULTUURINELJAPÄEVAD 2015
Mai 2015 nr 37 Orjaku kalamehed SUVI KASSARIS – KASSARI KULTUURINELJAPÄEVAD 2015 NB! kava seisuga 14. mai – korraldajad võivad teha muudatusi olemasolevate sündmuste juures ja kindlasti lisandub palju uusi tegemisi, värskemat infot saab vaadata www.kassarimaa.ee Orjaku Külaseltsi ja Kassari Haridusseltsi koostöös jätkub KASSARI KULTUURINELJAPÄEVADE sari – maist septembrini igal neljapäeval erinevaid tegevusi ja sündmusi Kassari saarel. Olete oodatud kaasa lööma! Neljapäev, 14. mai 11.00-16.00 Kassari rahvamajas raamatukogu ja kohvituba - kohv ja kook ja hea raamat ja ehk kerge einegi! Info Liisi Kummer-Leman, tel. 5580543 15.00-17.00 Trahteris Vetsi Tall - Rukkileib meie laual. Leivavilja saamisloost, rukkileiva tervislikkusest, leivateost kuni nelja sorti taluleiva maitsmiseni. Taluleiva kaasamüük. Info Ester Tammis, tel. 56487057 NB! Praktiliseks leivateoks tuleb 2 päeva varem kokku leppida. 18. 00 KASSARI KULTUURINELJAPÄEVADE AVAMINE Orjaku külamajas Orjaku sadamas: - Lia Lüdig-Algvere etnograafiliste akvarellide näituse „Neli aastaaega küidul kõndimisi“ avamine - Muusikalised tervitused - kohvilaud Neljapäev, 21. mai 9.00 – 11.00 HOMMIKUMATK – käid rohkem, näed rohkem! Algus Kassari rahvamaja juurest. Matkajuhiga tehakse 2 tunnine sportlik matk Kassari kaunitel loodusradadel. NB! Vajalik eelregistreerimine, hind 2.- in. Info Taavet Tikk tel. 52 35 478 11.00 – 16.00 Kassari rahvamajas raamatukogu ja kohvituba - kohv ja kook ja hea raamat ja ehk kerge einegi! Info Liisi Kummer-Leman, tel. 55 80 543 15.00 – 17.00 Trahteris Vetsi Tall - Rukkileib meie laual. Leivavilja saamisloost, rukkileiva tervislikkusest, leivateost kuni nelja sorti taluleiva maitsmiseni. Taluleiva kaasamüük. Info Ester Tammis tel. 56487057 NB! Praktiliseks leivateoks tuleb 2 päeva varem kokku leppida. 17.00 – 18.30 Kassari rahvamajas „Kella viie tee“ – klatši ja kõmuõhtu täiskasvanutele. -
Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul