DOCSLIB.ORG

Põlvamaa Halduskoostöö Valdkondlik Analüüs

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Põlvamaa Halduskoostöö Valdkondlik Analüüs PÕLVAMAA TASAKAALUSTATUD JA JÄTKUSUUTLIKU ARENGU TAGAMINE LÄBI TIHEDAMA HALDUSKOOSTÖÖ RAKENDAMISE VALDKONDLIK ANALÜÜS 1 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................ 3 1. ASUSTUS JA RUUMIMUSTER ................................................................................................................ 4 2. RAHVASTIK ..................................................................................................................................... 6 3. PIIRKONNA MAJANDUS ...................................................................................................................... 9 4. KOHALIKE OMAVALITSUSTE ORGANISATSIOONID .................................................................................... 13 4.1. Hallatavad asutused ja teenistuskohad ............................................................................................. 13 4.2. Infotehnoloogia ................................................................................................................................. 14 4.3. Kommunikatsioon ja mainekujundus ................................................................................................ 14 5. KOHALIKUD AVALIKUD TEENUSED ....................................................................................................... 16 5.1. Alusharidus ........................................................................................................................................ 16 5.2. Üldharidus ......................................................................................................................................... 17 5.3. Muud avalikud teenused ................................................................................................................... 19 5.3.1. Sotsiaalvaldkond .......................................................................................................................... 19 5.3.2. Kultuur ......................................................................................................................................... 20 5.3.3. Kommunaalmajandus .................................................................................................................. 20 6. KOHALIKE OMAVALITSUSTE FINANTSNÄITAJAD ....................................................................................... 21 LISA 1. HALLATAVAD ASUTUSED ............................................................................................................... 24 LISA 2. OMAVALITSUSTE TÖÖ - JA AMETIKOHAD ............................................................................................ 26 2 SISSEJUHATUS Valdkondlik analüüs on üks osa projektist „Põlvamaa tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu tagamine läbi tihedama halduskoostöö rakendamise“. Projekti eesmärk on Kanepi, Põlva ja Räpina valdade omavahelise koostöö tõstmine. Selleks on ette nähtud mitmed tegevused: • Halduskoostöö võimaluste valdkondliku analüüsi läbiviimine (käesolev dokument); • Koolitus- ja kogemusprogrammi läbiviimine; • Rakenduskava koostamine; • Arengufoorumi läbiviimine. Projekti tulemusena selgitatakse välja, millistes valdkondades ja kuidas oleks kolmel Põlvamaa omavalitsusel asjakohane koostööd teha. Valdkondliku analüüsi roll selles on kaardistada ära praegune olukord, selgitamaks välja, kus aitaks koostöö kõige paremaid tulemusi saavutada. Sisult on tegemist põhimõttelise käsitlusega, mis ei ole omavalitsuste juhtide ja ametnikega kokku lepitud. Koolitus- ja kogemusprogramm ongi selleks mõeldud – arutada detailselt läbi, millistes valdkondades ühiselt edasi tegutsetakse. Samuti täidab programm n-ö suhtumise muutmise eesmärki, et koostöös kasu nähtaks. Rakenduskava on aga dokument, milles on kirja pandud konkreetsed halduskoostöö eesmärgid ja tegevused halduskoostöö nende saavutamiseks. Projekti lõpus toimuv arengufoorum võtab tulemused kokku. Valdkondliku analüüsi käigus viidi läbi dokumendianalüüs ja fookusgrupi intervjuud. Dokumendianalüüsi käigus töötati läbi olemasolevad materjalid, sh ennekõike omavalitsuste kodulehed, arengukavad, statistika jms. Fookusgrupi intervjuude (kokku 4) käigus täpsustati praegu tehtava koostöö ulatust, avalike teenuste pakkumise toimimist ja omavalitsuste organisatsioonide ülesehitust. Analüüsis ei ole kõiki valdkondi sama täpsusastmega kajastatud, vaid on keskendutud nendele, kus koostöö tegemine oleks tõenäolisim. Dokument koosneb kuuest osast. Ülevaatlikult on käsitletud asustust, rahvastikku ja piirkonna majandust, kuivõrd neid on täpsemalt vaadeldud nii maakonna kui ka omavalitsuste arengukavades. Detailsemalt on süvenetud omavalitsuste organisatsioonidesse, kohalikesse avalikesse teenustesse ja omavalitsuste finantseerimisse, et leida võimalikke koostööaspekte. 3 1. ASUSTUS JA RUUMIMUSTER Kanepi, Põlva ja Räpina vallad asuvad Lõuna-Eestis Põlvamaal ümbritsetuna Tartu maakonnast põhjas, Valga maakonnast läänes, Võru maakonnast lõunas, Peipsi ja Lämmijärvest ning Venemaast idas (vt Joonis 1). Põlvamaa pindala on 1823 km 2, tehes sellest väiksuselt 3. maakonna Eestis. Praegune Põlvamaa moodustus 2017. a haldusreformi tulemusena, mille käigus ühinesid Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vallad Kanepi vallaks, Ahja, Laheda, Mooste, Põlva ja Vastse-Kuuste vallad Põlva vallaks ning Räpina, Veriora ja Meeksi (enne asus Tartumaal) vallad Räpina vallaks. Maakonna koosseisust lahkusid Mikitamäe, Orava ja Värska valdade alad. Elanikkonna asustustihedus on hõre, olles Kanepi vallas 8,9, Räpina vallas 10,5 ja Põlva vallas 19,9 inimest km 2 kohta. Seejuures on oluline märkida, et asustustihedust tõstavad Räpina ja Põlva linnad ja osaliselt ka suuremad asustusüksused, samal ajal kui maalise piirkonna puhul jääb rahvastikutihedus alla 10 elaniku km 2 kohta. Kaardilt on näha, et elanikkond on ruumis jaotunud küllaltki ühtlaselt, v.a maakonna kaguosa, mis piirneb Võru maakonnaga – seal on elanikkond hästi hõre. Avalike teenuste pakkumine on piirkonnas seega raskendatud ja kulukas, kuna distantsid on suured. Inimeste liikumine toimub peamiselt suuremate keskuste suunal, kus on rohkem töökohti. 2013. a pendelrände uuring näitab, et Põlvamaa vaieldamatuks tõmbekeskuseks on kõigepealt Tartu linn. Põlva vallas on oluliseks keskuseks ka Põlva linn, kuigi selle areaal jääb Tartu omale märgatavalt alla. Räpina linn on samuti tõmbekeskus, kuid selle tähtsus on üsna väike. Maakonna lõunapiiril elavatele inimestele on aga esimeseks keskuseks Võru linn. Seega mõjutab töökohtade paiknemine suurel määral inimeste igapäevast liikumist. 4 JOONIS 1. PÕLVAMAA RUUMIMUSTER 5 2. RAHVASTIK 1. jaanuari 2019. a seisuga elas rahvastikuregistri andmetel Põlvamaal 25 347 inimest (vt Joonis 2). Omavalitsustest on elanike arvult suurim Põlva vald (14 090 inimest), järgnevad Räpina (6418) ja Kanepi (4839). Vaadeldaval perioodil on maakonna elanike arv järjepanu kahanenud, tempo on püsinud alla 2 protsendipunkti aastas. 35 000 0,0% -0,2% 30 000 -0,4% 25 000 30 398 30 29 969 29 29 763 29 -0,6% 29 298 29 28 924 28 28 597 28 28 385 28 28 170 28 27 789 27 27 414 27 27 006 27 20 000 633 26 26 211 26 26 028 26 -0,8% 25 655 25 -0,7% -0,7% 347 25 -0,7% -0,8% 15 000 -1,0% -1,2% 10 000 -1,1% -1,2% -1,3% -1,4% 5 000 -1,4% -1,3% -1,4% -1,4% -1,4% -1,5% -1,6% -1,6% 0 -1,6% -1,8% Rahvaarv Muutus JOONIS 2. PÕLVAMAA ELANIKE ARVU DÜNAAMIKA 2004–2019 (ALLIKAS: RAHVASTIKUREGISTER) Põlvamaa elanike arv on vaadeldaval perioodil kahanenud kokku 17% ehk enam kui 5000 elaniku võrra (vt Joonis 3). Seejuures on suurima kahanemistempoga olnud Räpina ja väikseimaga Kanepi vald. 35 000 0% 30 676 30 30 000 -5% 25 347 25 25 000 -10% 20 000 -13% 16 563 16 -15% -15% 15 000 090 14 -17% -20% 10 000 527 8 6 418 6 5 586 5 -25% 839 4 5 000 -25% 0 -30% Põlva maakond Põlva vald Räpina vald Kanepi vald JOONIS 3. RAHVAARVU MUUTUS 2003–2019 (ALLIKAS: RAHVASTIKUREGISTER) Joonis 4 iseloomustab Põlvamaa loomulikku ja rändeiivet. Sellelt on näha, et mõlemad on viimase viie aasta jooksul olnud läbivalt negatiivsed. Seejuures on oluline märkida, sündide arv on maakonnas suhteliselt kõrge. Negatiivne iive tuleneb aga veelgi kõrgemast surmade arvust, mis viitab kiirelt vananevale elanikkonnale. Aastakeskmine loomulik iive on olnud -145 inimest. Keskmine rändeiive on sellest pisut madalam -187 inimest aastas. Seega kokku on viimase viie aasta jooksul Põlvamaa elanikkond kahanenud 6 332 inimese võrra aastas. Selle trendi jätkudes väheneks Põlvamaa elanikkond 2035. aastaks ligikaudu 5000 inimese võrra ehk 20 tuhande elanikuni. Sama suurusjärku kinnitab ka Statistikaameti tehtud prognoos. 300 200 225 232 202 191 198 100 0 -49 -100 -117 -134 -138 -166 -171 -200 -207 -191 -251 -235 -332 -300 -349 -368 -362 -363 -400 2014 2015 2016 2017 2018 Sünnid Surmad Loomulik iive Rändeiive JOONIS 4. IIVE 2014–2018 (ALLIKAS: RAHVASTIKUREGISTER) Elanikkonna vanuseline koosseis on maakonna omavalitsustes sarnane (vt Joonis 5). Põlva vallas on protsendipunkti jagu vähem eakaid ja veidi rohkem kooliealisi. Maakond on aga Eesti keskmisega võrreldes vähem jätkusuutlik – noori on vähem ja eakaid rohkem. 22% Kanepi vald 61% 11% 6% 23% Räpina vald 61% 11% 5% 21% Põlva vald 60% 12% 6% 22% Põlva maakond 61% 12% 6% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% Eakad 65+ Tööealised 19-64 Lapsed 7-18 Lapsed 0-6 JOONIS 5. ELANIKKONNA VANUSJAOTUS 2019. A (ALLIKAS: RAHVASTIKUREGISTER) Vananevat ja vähenevat elanikkonda peegeldab ka maakonna rahvastikupüramiid (vt Joonis 6). Sellelt on näha, et suurimad vanuserühmad on peatselt pensioniikka jõudvad (50–64)
Load more

Recommended publications
  • Ristipuud Lõuna-Eesti Matusekombestikus
    Mäetagused 1&2 1996 Ristipuud Lõuna-Eesti matusekombestikus Marju Kõivupuu 1. Traditsiooniline Lõuna-Eesti matus Võrumaa Hargla, Karula, Kanepi, Urvaste, Põlva, Rõuge ja Räpina kihelkonna ning Tartumaa Sangaste, Kambja ja Võnnu kihelkonna traditsioonilisse matusekombestikku kuulub iseloomuliku rituaalina risti puusse lõikamine lahkunu viimsel teekonnal kodust (või ärasaatmispaigast) kalmistule. Seda, et Põhja-Eesti matusekombestikuga võrreldes on ajaloolise Võrumaa matusekombestik tunduvalt rituaaliderohkem, on täheldanud ka Võrumaa inimesed ise: Lõuna- Eestin edimene asi - süümä! Meheveli oll Põltsamaa kandin, sääl es ole üldse midagi. Ku surnut vällä tõstetas - siin andas torti ja viina. Sääl tull rahvas täpselt, kotoh mingisugust üritust es olõq, lugija muiduki oll, aga säänest süümist ja juumist nigu siin... Nüüd nakas veidü lihtsamas minemä, rahval ei olõ raha ka nipallo käen. - MK: Kas valvman ka õks viil käüdäs? - Viimätsel aol ei olõ inämb käünüq, mõni aasta autoga kävvemi õks, sääl sis laulti, olti vaiksõlt, pakuti pits ja... (80- aastane S. Mõksi M. Kõivupuule < Rõuge khk., 1995) Põhja-Eestis võeti matustele kaasa lillekimp või pärg, Lõuna-Eestis kindlasti tort, küpsetis, kook või midagi magusat söödavat. Lilled muidugi ka või pärg. (RKM II 467, 207/8< E. ja H. Mändmäe, Rõuge khk., 1994) Ristilõikamise tava on ainult üks osa traditsioonilisest Lõuna-Eesti matusest. Iseloomulik on veel toidu pakkumine vähemalt neli või viis korda. Üldjoontes näeb kogu kombetalitus välja niisugune. 3-7 päeva jooksul jõuab korraldada asjaomased formaalsused. Peres kehtib vaikusenõue, peeglid- aknad kaetakse kinni. Mõnel pool Võrumaal (Rõuge, Hargla khk.) käivad tänapäevani sõbrad ja tuttavad (eelkõige naisterahvad) öösiti surnut valvamas ja laulmas. Lauldakse nii vaimulikke kui ilmalikke laule, sageli ka lahkunu lemmiklaule. Viimane öö enne matuseid oli/on lähimate omaste päralt.
    [Show full text]
  • ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
    ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 129 – 154 COLOUR TERM ‘BLACK’ IN ESTONIAN PLACE NAMES Kaidi Rätsep Institute of the Estonian Language, Tallinn, and the University of Tartu Abstract: Must ‘black’ is considered to be the most common colour attribute in place names. The article provides a brief overview of must ‘black’ in Estonian place names. The data was obtained from kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language. In the index there are 1377 slips beginning with (or containing) must ‘black’, discounting within-parish duplicate slips 1081 place names were found. Altogether, 728 different place name variants were discovered. The most frequent occurrences of must in the nominative case were Mustjõgi ‘Black-river’ (frequency = 26), Mustjärv ‘Black-lake’ (22), Mustkivi ‘Black-stone’ (21), Mustoja ‘Black-rivulet’ (18) and Mustmägi ‘Black-hill’ (16). In the genitive case Musta talu ‘Black farm’ (22) was twice as frequent as the next most common, Musti talu ‘Musti farm’ (11). According to the studied material the most common determinant was talu ‘farm’ (231), followed by mägi ‘hill’ (70), mets ‘forest’ (45) and heinamaa ‘hayfi eld’ (43). Keywords: place names, must ‘black’, colour attribute, Estonia 1. Introduction The idea of searching kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language, for col- our terms was effectuated by the earlier research into basic col- our terms. Examples of other colours include valge ‘white’, hall ‘grey’, sinine ‘blue’, roheline ‘green’, kollane ‘yellow’, punane ‘red’ and pruun ‘brown’. For dialectal equivalents to basic col- our terms, e.g. ahk ‘grey’, haljas ‘green’, vahane, vahass ‘yel- low’, ver(r)ev ‘red’, see Oja 2011.
    [Show full text]
  • KANEPI KIHLKUND: Vällävõtõ Reimanni Nele Kokkopant Ja 2004.A Ilmunu Raamadust "Võromaa Kodolugu
    KANEPI KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu Uiakatsi järv hääd kätt ja Koorastõ Suurjärv. KANEPI KIHLKUND 2 KANEPI OM VÕROMAA VÄHÄMBIT KIHLKUNDÕ. Suurust om täl päält 370 km . Kihlkunna naabri Võromaa küle pääl omma Põlva ja Urvastõ. Tõõnõ külg jääs vasta Tarto- maa Otõmpää (Otepää) ja Kamja (Kambja) kihlkundõ. Umaette kihlkund tetti Kanepist Roodsi kuninga Karl XI käsükiräga 1675. aas- tagal. Põlva, Otõmpää ja Urvastõ kihlkunna veere panti üttekokko. Põha-Võromaa olõssi ku uma pinnamoodu poolõst nigu veitkene vigurinõ, a sis jälki parralt tõsinõ. Nii ku timä ineminegi, kinkast kimmähe ei tiiä, kost täl nali pääle nakkas ja kunas miil hallõs lätt. SUURÕMBA JA TÄHTSÄMBÄ KOTUSÕ KANEPI VAI KANAPÄÄ? Kanepi nimme om kirotõt mitund muudu: Kannapieza 1582, Cannebkyllo 1638, Cannapaeh 1750, Kanapää 1868, Kanepi 1925. Saksa keelen naatigi tarvitama Kannapäh nimme. Peris vana nimi om olnu Kanõpitsa vai Kanõpistõ. Saksa keele perrä tull nallakas nimi ka maarahva kiilde. Seo ilma aigu või viil kuulda, ku mõni ütles: «Tulõ minnä Kanapäähä.» Kanepit teedäs laembalt ku kihlkunna keskpaika. Siin om ütenkuun kõik inemiisile aost aigu tähtsä paiga – kuul ja kerik, seldsimaja ja poodi, vana kalmuaia. " KOORASTÕ om kihlkunna edelänukan. Koorastõ mõisa (Kors) oll olõman jo 1511. aastagal. Koorastõ vald oll inne viimäst sõta kihlkunnan kõgõ suurõmb vald. Tan om hulga ilosit järvi ja suurõ mõtsa. PÕLGASTÕ jääs Kanepi-Puskaru-Põlva tii viirde. Edimäst kõrda om säänest kotust nigu Poelcks nimmat 1628. aastagal. Tuu võidsõ olla Põlgastõ mõisa, midä parhilla tundas hoobis Lahe nime all. A esiki muistidsõl aol elli Põlgastõ nukan inemiisi – vana Juudaliina kalmõ omma tuu tunnismärgis.
    [Show full text]
  • Alade Protokoll (Pdf)
    LASKMINE Koht Võisteja Omavalitsus Amet S.a. V.kl. Tulemus Punktid 1 Andrus Seeme Kõlleste vald vallavanem 8.11.1969 M 88 50 p. 2 Konstantin Kaus Mäetaguse vald vallavanem 1953 M45 87 48 p. 3 Eerik Lumiste Laekvere vald volikogu esimees 29.10.1969 M 85 46 p. 4 Alo Aasma Paide linn linnapea 15.01.1986 M 81 45 p. 5 Lennart Liba Vastse-Kuuste vallavanem 21.04.1968 M45 76 44 p. 6 Margus Jaanson Juuru vald vallavanem 19.05.1968 M45 73 43 p. 7 Priit Lomp Haaslava vald vallavanem 9.07.1984 M 71 42 p. 8 Kalevi Kaur Kolga-Jaani vald vallavanem 10.08.1961 M45 70 41 p. 9 Jüri Ellram Imavere vald vallavanem 12.10.1955 M45 69 40 p. 10 Juri Gotmans Haanja vald vallavanem 4.05.1973 M 68 39 p. 11 Aarne Laas Laekvere vald vallavanem 17.10.1959 M45 67 38 p. 12 Rait Pihelgas Ambla vald vallavanem 29.04.1985 M 65 37 p. 13 Valdis Toomast Saue linn volikogu esimees 5.03.1969 M 62 36 p. 14 Veljo Kingsepp Mäetaguse vald volikogu esimees 14.10.1950 M45 60 35 p. 15 Arto Saar Järva - Jaani vald vallavanem 13.12.1982 M 58 34 p. 16 Urmas Hallap Kanepi vald vallavanem 1.06.1961 M45 56 33 p. 17 Georg Ruuda Võru vald vallavanem 26.11.1959 M45 55 32 p. 18 Toomas Järveoja Elva linn linnapea 23.04.1961 M45 53 31 p. 19 Toomas Uudeberg Tamsalu vald vallavanem 16.01.1960 M45 35 30 p.
    [Show full text]
  • Woodworking in Estonia
    WOODWORKING IN ESTONIA HISTORICAL SURVEY By Ants Viires Translated from Estonian by Mart Aru Published by Lost Art Press LLC in 2016 26 Greenbriar Ave., Fort Mitchell, KY 41017, USA Web: http://lostartpress.com Title: Woodworking in Estonia: Historical Survey Author: Ants Viires (1918-2015) Translator: Mart Aru Publisher: Christopher Schwarz Editor: Peter Follansbee Copy Editor: Megan Fitzpatrick Designer: Meghan Bates Index: Suzanne Ellison Distribution: John Hoffman Text and images are copyright © 2016 by Ants Viires (and his estate) ISBN: 978-0-9906230-9-0 First printing of this translated edition. ALL RIGHTS RESERVED No part of this book may be reproduced in any form or by any electronic or mechanical means including information storage and retrieval systems without permission in writing from the publisher, except by a reviewer, who may quote brief passages in a review. This book was printed and bound in the United States. CONTENTS Introduction to the English Language Edition vii The Twisting Translation Tale ix Foreword to the Second Edition 1 INTRODUCTION 1. Literature, Materials & Methods 2 2. The Role Played by Woodwork in the Peasants’ Life 5 WOODWORK TECHNOLOGY 1. Timber 10 2. The Principal Tools 19 3. Processing Logs. Hollowing Work and Sealed Containers 81 4. Board Containers 96 5. Objects Made by Bending 127 6. Other Bending Work. Building Vehicles 148 7. The Production of Shingles and Other Small Objects 175 8. Turnery 186 9. Furniture Making and Other Carpentry Work 201 DIVISION OF LABOR IN THE VILLAGE 1. The Village Craftsman 215 2. Home Industry 234 FINAL CONCLUSIONS 283 Index 287 INTRODUCTION TO THE ENGLISH-LANGUAGE EDITION feel like Captain Pike.
    [Show full text]
  • Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989
    Plans for the Adminis­ trative­Territorial Restructuring of Estonia from 1989 to 2005 MADIS KALDMÄE The restored Republic of Estonia inherited its administrative division from the Soviet system, consisting of districts (raions), state-governed cities, cities, towns and village councils. These administrative entities and their boundaries had emerged as a result of largely arbitrary waves of centralised restructuring. In 1988, a shift towards the re-establishment of local government was initiated as part of the development of the concept of a self-managing Estonia (isemajandav Eesti). At first, there were two main alternatives, with counties and municipalities as the contenders for the status of primary entities of local government. There was also a third option, of establishing approximately 40 new entities with completely redrawn borders. 359 It was an administrative organisation based on cities and rural municipalities that eventually prevailed. In 1989, the Principles of Local Government Act and implementing acts for the transition period were adopted. In the following year, the then administrative units (raions) were renamed counties; the village councils and cities would be granted self-governing rights within three years depending on their readiness. Until then, county councils would perform local government functions by proxy, as it were. During the transitional period, several existing municipalities were divided into two, forming Saku and Kiili, Juuru and Kaiu, Orissaare and Pöide, as well as Kuressaare and Kaarma. The rural municipality of Torgu was separated from Salme at the initiative of the Independent Royalist Party faction in the Riigikogu (Estonian Parliament). No elec- tions were held in the city of Paldiski, which remained under the city of Keila until the 1996 elections.
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • (22.09.2016) Ülevaade Ühinemismenetluste, Piiride Mu
    Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused ja piiride muutmise ettepanekud (22.09.2016) Ülevaade ühinemismenetluste, piiride muutmise ja konsultatsioonide algatamistest ja keeldumistest, mille osas on tehtud volikogu otsused ning teavitatud ministeeriumi. Kokku: 53, lisaks 7 piiride muutmise ettepanekut Üle 11 000 elaniku: 17 (sh kattuvad ettepanekud) Läbirääkimistega nõustunud, ettepaneku teinud või saanud omavalitsuste arv: 185 Ühinemist plaanivad Elanike arv Km2 Läbirääkimiste seis omavalitsused 01.09.2016 Harjumaa Saue vald 10 530, Saue vald 4 km2, Saue linn 5837, Saue linn 195 km2, 1. Saue vald, Saue linn, Kernu 2049, Kernu 175 km2, Kernu vald, Nissi Ühinemistaotlus VV-s kinnitatud. Nissi 2890 Nissi 265 km2 vald Kokku 21 306 Kokku 639 km2 Aegviidu 707, Aegviidu 12 km2, 2. Aegviidu vald, Anija Anija 5630 Anija 521 km2 Ühinemisleping avalikustatud, vald kommentaarid kuni 9.okt. Kokku 6337 Kokku 533 km2 Kuusalu vald tegi ettepaneku juuni 2016. Kuusalu 6589, Kuusalu 708 km2, Loksa linn ei vastanud tähtaegselt. 3. Kuusalu vald, Loksa Loksa 2730 Loksa 4 km2 linn Loksa moodustas komisjoni ja saatis Kokku 9319 Kokku 712 km2 kutse läbirääkimiste alustamiseks, kuid ei ole nõustunud läbirääkimistega. Harjumaa ja Läänemaa Keila vald 4873, Keila vald 179 km2, Paldiski 3806, Paldiski 60 km2, 4. Keila vald, Paldiski Vasalemma 2510, Vasalemma 39 km2, linn, Vasalemma Ühinemislepingu projekt avalikustatud Nõva on nõustunud Lääne-Nigula Padise 1730, Padise 367 km2, vald, Padise vald, kuni 2.okt. ettepanekuga. Nõva 365 Nõva 130 km2 Nõva vald Kokku 13 284 Kokku 774 km2 Hiiumaa Käina 2109, Käina 186 km2, Emmaste 1235, Emmaste 197 km2, 5. Käina vald, Emmaste Pühalepa 1582 Pühalepa 255 km2 vald, Pühalepa vald Kokku 4926 Kokku 639 km2 Käina vald tegi ettepaneku 24.08.2016.
    [Show full text]
  • Lisa 1 Kanepi Valla, Kõlleste Valla Ja Valgjärve Valla Ühinemislepingu Juurde
    Lisa 1 Kanepi valla, Kõlleste valla ja Valgjärve valla ühinemislepingu juurde Seletuskiri Kanepi valla, Kõlleste valla ja Valgjärve valla ühinemislepingu, haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse ja alaliste elanike arvu kohta Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 91 lg 2 p 1 lisatakse ühinemislepingule seletuskiri haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse ja alaliste elanike arvu kohta. Kõlleste Vallavolikogu tegi 28. jaanuari 2016.a. otsusega nr 5 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine ja ettepaneku tegemine läbirääkimiste alustamiseks“ ettepaneku algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine Mooste Vallavolikogule, Ahja Vallavolikogule, Vastse-Kuuste Vallavolikogule, Valgjärve Vallavolikogule, Kanepi Vallavolikogule ja Laheda Vallavolikogule eesmärgiga moodustada omavalitsuste ühinemise tulemusena uus omavalitsusüksus. Ettepaneku eesmärgiks oli moodustada sarnase suuruse, huvide ja elanikkonnaga uus omavalitsus, milles ei domineeriks üks suur keskus ja mille piirkonda tervikuna saaks arendada kõigi huvisid arvestades, mis omakorda väldiks ääremaastumise ja tagaks ühtlase arengu. Seitsme võrdse ühinenud valla suuruseks oleks olnud u 1000 km2 ja elanike arvuks üle 10 000 inimese. Seni on Laheda, Kanepi, Valgjärve, Kõlleste ja Vastse- Kuuste valdade koostöö toimunud erinevates projektides ja valdkondades. Ühinemisläbirääkimiste käigus moodustati juhtkomisjon ning erinevate valdkondade komisjonid. Peeti ühiseid koosolekuid
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
    [Show full text]
  • Econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible
    A Service of Leibniz-Informationszentrum econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible. zbw for Economics Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri Conference Paper Social infrastructure planning in declining rural centres 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal Provided in Cooperation with: European Regional Science Association (ERSA) Suggested Citation: Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri (2004) : Social infrastructure planning in declining rural centres, 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal, European Regional Science Association (ERSA), Louvain-la-Neuve This Version is available at: http://hdl.handle.net/10419/117219 Standard-Nutzungsbedingungen: Terms of use: Die Dokumente auf EconStor dürfen zu eigenen wissenschaftlichen Documents in EconStor may be saved and copied for your Zwecken und zum Privatgebrauch gespeichert und kopiert werden. personal and scholarly purposes. Sie dürfen die Dokumente nicht für öffentliche oder kommerzielle You are not to copy documents for public or commercial Zwecke vervielfältigen, öffentlich ausstellen, öffentlich zugänglich purposes, to exhibit the documents publicly, to make them machen, vertreiben oder anderweitig nutzen. publicly available on the internet, or to distribute or otherwise use the documents in public. Sofern die Verfasser die Dokumente unter Open-Content-Lizenzen (insbesondere CC-Lizenzen) zur Verfügung gestellt haben sollten, If the documents have been made available under an Open gelten abweichend von diesen Nutzungsbedingungen die in der dort Content Licence (especially Creative Commons Licences), you genannten Lizenz gewährten Nutzungsrechte. may exercise further usage rights as specified in the indicated licence. www.econstor.eu First draft NOT GOOD FOR QUOTATIONS 44th European Congress of the European Regional Science Association University of Porto Porto, Portugal, 25-29.
    [Show full text]