Põlvamaa Halduskoostöö Valdkondlik Analüüs

PÕLVAMAA TASAKAALUSTATUD JA JÄTKUSUUTLIKU ARENGU TAGAMINE LÄBI TIHEDAMA HALDUSKOOSTÖÖ RAKENDAMISE

VALDKONDLIK ANALÜÜS

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 3

1. ASUSTUS JA RUUMIMUSTER ...... 4

2. RAHVASTIK ...... 6

3. PIIRKONNA MAJANDUS ...... 9

4. KOHALIKE OMAVALITSUSTE ORGANISATSIOONID ...... 13 4.1. Hallatavad asutused ja teenistuskohad ...... 13 4.2. Infotehnoloogia ...... 14 4.3. Kommunikatsioon ja mainekujundus ...... 14

5. KOHALIKUD AVALIKUD TEENUSED ...... 16 5.1. Alusharidus ...... 16 5.2. Üldharidus ...... 17 5.3. Muud avalikud teenused ...... 19 5.3.1. Sotsiaalvaldkond ...... 19 5.3.2. Kultuur ...... 20 5.3.3. Kommunaalmajandus ...... 20

6. KOHALIKE OMAVALITSUSTE FINANTSNÄITAJAD ...... 21

LISA 1. HALLATAVAD ASUTUSED ...... 24

LISA 2. OMAVALITSUSTE TÖÖ - JA AMETIKOHAD ...... 26

SISSEJUHATUS

Valdkondlik analüüs on üks osa projektist „Põlvamaa tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu tagamine läbi tihedama halduskoostöö rakendamise“. Projekti eesmärk on Kanepi, Põlva ja Räpina valdade omavahelise koostöö tõstmine. Selleks on ette nähtud mitmed tegevused: • Halduskoostöö võimaluste valdkondliku analüüsi läbiviimine (käesolev dokument); • Koolitus- ja kogemusprogrammi läbiviimine; • Rakenduskava koostamine; • Arengufoorumi läbiviimine. Projekti tulemusena selgitatakse välja, millistes valdkondades ja kuidas oleks kolmel Põlvamaa omavalitsusel asjakohane koostööd teha. Valdkondliku analüüsi roll selles on kaardistada ära praegune olukord, selgitamaks välja, kus aitaks koostöö kõige paremaid tulemusi saavutada. Sisult on tegemist põhimõttelise käsitlusega, mis ei ole omavalitsuste juhtide ja ametnikega kokku lepitud. Koolitus- ja kogemusprogramm ongi selleks mõeldud – arutada detailselt läbi, millistes valdkondades ühiselt edasi tegutsetakse. Samuti täidab programm n-ö suhtumise muutmise eesmärki, et koostöös kasu nähtaks. Rakenduskava on aga dokument, milles on kirja pandud konkreetsed halduskoostöö eesmärgid ja tegevused halduskoostöö nende saavutamiseks. Projekti lõpus toimuv arengufoorum võtab tulemused kokku. Valdkondliku analüüsi käigus viidi läbi dokumendianalüüs ja fookusgrupi intervjuud. Dokumendianalüüsi käigus töötati läbi olemasolevad materjalid, sh ennekõike omavalitsuste kodulehed, arengukavad, statistika jms. Fookusgrupi intervjuude (kokku 4) käigus täpsustati praegu tehtava koostöö ulatust, avalike teenuste pakkumise toimimist ja omavalitsuste organisatsioonide ülesehitust. Analüüsis ei ole kõiki valdkondi sama täpsusastmega kajastatud, vaid on keskendutud nendele, kus koostöö tegemine oleks tõenäolisim. Dokument koosneb kuuest osast. Ülevaatlikult on käsitletud asustust, rahvastikku ja piirkonna majandust, kuivõrd neid on täpsemalt vaadeldud nii maakonna kui ka omavalitsuste arengukavades. Detailsemalt on süvenetud omavalitsuste organisatsioonidesse, kohalikesse avalikesse teenustesse ja omavalitsuste finantseerimisse, et leida võimalikke koostööaspekte.

1. ASUSTUS JA RUUMIMUSTER

Kanepi, Põlva ja Räpina vallad asuvad Lõuna-Eestis Põlvamaal ümbritsetuna Tartu maakonnast põhjas, Valga maakonnast läänes, Võru maakonnast lõunas, Peipsi ja Lämmijärvest ning Venemaast idas (vt Joonis 1). Põlvamaa pindala on 1823 km 2, tehes sellest väiksuselt 3. maakonna Eestis. Praegune Põlvamaa moodustus 2017. a haldusreformi tulemusena, mille käigus ühinesid Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vallad Kanepi vallaks, Ahja, Laheda, Mooste, Põlva ja Vastse-Kuuste vallad Põlva vallaks ning Räpina, Veriora ja Meeksi (enne asus Tartumaal) vallad Räpina vallaks. Maakonna koosseisust lahkusid Mikitamäe, Orava ja Värska valdade alad. Elanikkonna asustustihedus on hõre, olles Kanepi vallas 8,9, Räpina vallas 10,5 ja Põlva vallas 19,9 inimest km 2 kohta. Seejuures on oluline märkida, et asustustihedust tõstavad Räpina ja Põlva linnad ja osaliselt ka suuremad asustusüksused, samal ajal kui maalise piirkonna puhul jääb rahvastikutihedus alla 10 elaniku km 2 kohta. Kaardilt on näha, et elanikkond on ruumis jaotunud küllaltki ühtlaselt, v.a maakonna kaguosa, mis piirneb Võru maakonnaga – seal on elanikkond hästi hõre. Avalike teenuste pakkumine on piirkonnas seega raskendatud ja kulukas, kuna distantsid on suured. Inimeste liikumine toimub peamiselt suuremate keskuste suunal, kus on rohkem töökohti. 2013. a pendelrände uuring näitab, et Põlvamaa vaieldamatuks tõmbekeskuseks on kõigepealt Tartu linn. Põlva vallas on oluliseks keskuseks ka Põlva linn, kuigi selle areaal jääb Tartu omale märgatavalt alla. Räpina linn on samuti tõmbekeskus, kuid selle tähtsus on üsna väike. Maakonna lõunapiiril elavatele inimestele on aga esimeseks keskuseks Võru linn. Seega mõjutab töökohtade paiknemine suurel määral inimeste igapäevast liikumist.

JOONIS 1. PÕLVAMAA RUUMIMUSTER

2. RAHVASTIK

1. jaanuari 2019. a seisuga elas rahvastikuregistri andmetel Põlvamaal 25 347 inimest (vt Joonis 2). Omavalitsustest on elanike arvult suurim Põlva vald (14 090 inimest), järgnevad Räpina (6418) ja Kanepi (4839). Vaadeldaval perioodil on maakonna elanike arv järjepanu kahanenud, tempo on püsinud alla 2 protsendipunkti aastas.

35 000 0,0% -0,2% 30 000 -0,4% 25 000 30 398 30 29 969 29

29 763 29 -0,6% 29 298 29 28 924 28 28 597 28 28 385 28 28 170 28 27 789 27 27 414 27 27 006 27

20 000 633 26 26 211 26 26 028 26 -0,8% 25 655 25 -0,7% -0,7% 347 25 -0,7% -0,8% 15 000 -1,0% -1,2% 10 000 -1,1% -1,2% -1,3% -1,4% 5 000 -1,4% -1,3% -1,4% -1,4% -1,4% -1,5% -1,6% -1,6% 0 -1,6% -1,8%

Rahvaarv Muutus

JOONIS 2. PÕLVAMAA ELANIKE ARVU DÜNAAMIKA 2004–2019 (ALLIKAS: RAHVASTIKUREGISTER)

Põlvamaa elanike arv on vaadeldaval perioodil kahanenud kokku 17% ehk enam kui 5000 elaniku võrra (vt Joonis 3). Seejuures on suurima kahanemistempoga olnud Räpina ja väikseimaga Kanepi vald.

35 000 0% 30 676 30

30 000 -5% 25 347 25 25 000 -10%

20 000 -13% 16 563 16 -15% -15% 15 000 090 14 -17% -20%

10 000 527 8 6 418 6 5 586 5 -25% 839 4 5 000 -25%

0 -30% Põlva maakond Põlva vald Räpina vald Kanepi vald

JOONIS 3. RAHVAARVU MUUTUS 2003–2019 (ALLIKAS: RAHVASTIKUREGISTER)

Joonis 4 iseloomustab Põlvamaa loomulikku ja rändeiivet. Sellelt on näha, et mõlemad on viimase viie aasta jooksul olnud läbivalt negatiivsed. Seejuures on oluline märkida, sündide arv on maakonnas suhteliselt kõrge. Negatiivne iive tuleneb aga veelgi kõrgemast surmade arvust, mis viitab kiirelt vananevale elanikkonnale. Aastakeskmine loomulik iive on olnud -145 inimest. Keskmine rändeiive on sellest pisut madalam -187 inimest aastas. Seega kokku on viimase viie aasta jooksul Põlvamaa elanikkond kahanenud

332 inimese võrra aastas. Selle trendi jätkudes väheneks Põlvamaa elanikkond 2035. aastaks ligikaudu 5000 inimese võrra ehk 20 tuhande elanikuni. Sama suurusjärku kinnitab ka Statistikaameti tehtud prognoos.

300

200 225 232 202 191 198 100

0 -49 -100 -117 -134 -138 -166 -171 -200 -207 -191 -251 -235 -332 -300 -349 -368 -362 -363

-400 2014 2015 2016 2017 2018

Sünnid Surmad Loomulik iive Rändeiive

JOONIS 4. IIVE 2014–2018 (ALLIKAS: RAHVASTIKUREGISTER)

Elanikkonna vanuseline koosseis on maakonna omavalitsustes sarnane (vt Joonis 5). Põlva vallas on protsendipunkti jagu vähem eakaid ja veidi rohkem kooliealisi. Maakond on aga Eesti keskmisega võrreldes vähem jätkusuutlik – noori on vähem ja eakaid rohkem.

22% Kanepi vald 61% 11% 6%

23% Räpina vald 61% 11% 5%

21% Põlva vald 60% 12% 6%

22% Põlva maakond 61% 12% 6%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70%

Eakad 65+ Tööealised 19-64 Lapsed 7-18 Lapsed 0-6

JOONIS 5. ELANIKKONNA VANUSJAOTUS 2019. A (ALLIKAS: RAHVASTIKUREGISTER)

Vananevat ja vähenevat elanikkonda peegeldab ka maakonna rahvastikupüramiid (vt Joonis 6). Sellelt on näha, et suurimad vanuserühmad on peatselt pensioniikka jõudvad (50–64) ja ka tööealised mehed (25– 34). Püramiid on keskelt selgelt meeste poole kaldu, s.o mehi on rohkem kui naisi. See viitab kaaslase leidmise probleemile, mis on iseloomulik ka teistele Kagu-Eesti piirkondadele. Sisuliselt kiirendab see

olukord elanike väljarännet, kuna kaaslast leidmata liiguvad ka mehed mõne aasta vältel muudesse piirkondadesse. Samas on näha, et mõne aasta vältel on kooliealise elanikkonna arvukus stabiilne või isegi kasvab veidi, mis tähendab, et esialgu pole tarvis samme haridusvõrgu ümberkorraldamiseks astuda.

80+ 9% 3% 75 – 79 6% 3% 70 – 74 5% 4% 65 – 69 7% 5% 60 – 64 7% 7% 55 – 59 8% 8% 50 – 54 7% 7% 45 –49 6% 8% 40 – 44 6% 7% 35 – 39 5% 7% 30 – 34 5% 8% 25 – 29 6% 8% 20 – 24 5% 6% 15 – 19 4% 5% 10 – 14 5% 5% 5 – 9 5% 5% 0 –4 4% 4% 12% 7% 2% 3% 8%

Naised Mehed

JOONIS 6. PÕLVAMAA RAHVASTIKUPÜRAMIID 2019. A (ALLIKAS: RAHVASTIKUREGISTER)

Rahvastiku kokkuvõtteks saab öelda, et Põlvamaa: • Suureks väljakutseks on elanikkonna vähenemine ja vananemine. Praeguste trendide jätkudes kahaneb elanikkonna arv 2035. aastaks umbkaudu 20 tuhandeni; • Elanikkonna vähenemise ja vananemisega vähenevad maksutulud, samas suurenevad kulutused sotsiaalvaldkonnale, kuna teenust vajavate inimeste hulk kasvab; • Pikemas perspektiivis tuleb ka muude avalike teenuste pakkumine üle vaadata, et teenused vastaksid olemasoleva elanikkonna vajadustele, kuid ei oleks omavalitsustele finantsiliselt ja korralduslikult üle jõu käivad.

3. PIIRKONNA MAJANDUS

Statistikaameti andmetel oli Põlva maakonnas 2019. a alguse seisuga 17 787 tööealist inimest (vanusegrupp 15–74), mis moodustab 74,7% maakonna kõikidest elanikest. Eesti vastav näitaja oli 72,7%. Sageli kasutatakse tööealise elanikkonna iseloomustamiseks ka vanusegruppi 19–64. Kuivõrd Statistikaameti andmed seda väljavõtet ei võimalda, on aluseks võetud rahvastikuregistri omad. Põlvamaal oli aasta alguses vastav näitaja 15 355 (60,6% kogurahvastikust) ja Eestis 828 594 (60,9%). Seega on maakonna tööealise elanikkonna proportsioon väga lähedane Eesti keskmisele. Põlvamaa omavalitsuste lõikes on erinevused väiksed: vanusegrupi 19–64 osakaal on Põlvas 60,1%, Räpinas 61,% ja Kanepis 60,8%. Põlva maakonnas oli 2018. a Statistikaameti andmetel hõivatuid (vanusegrupis 15–74) 60,9%, samal ajal kui Eesti keskmine näitaja oli 68,1%. Viimase viie aasta jooksul on hõivatute määr maakonnas kasvanud 8,9 protsendipunkti võrra ehk 52-lt protsendilt 60,9-ni. Eestis on kasvutempo olnud pisut aeglasem, s.o 5,1 protsendipunkti. Seejuures on võrreldes riigi keskmisega rohkem hõivatuid avalikus (maakonnas 31,9%, Eestis 23,4%) ja vähem erasektoris (maakonnas 68,1%, Eestis 76,6%). Viimase viie aasta trend on olnud riigi omale vastupidine, suurenenud on hõivatute arv avalikus ja vähenenud erasektoris. Küllalt suur erinevus valitseb pearühmade tasandil. Kui Eestis oli 2018. a nn valgekraesid 52,3%, siis Põlvamaa vastav näitaja oli 33,1% (erinevus 19,2 protsendipunkti). Seejuures on tähelepanuväärne, et valgekraede osatähtsus hõives on maakonnas viimase viie aasta jooksul vähenenud. 2014. a oli neid 38%. Eestis on nende osakaal aga kasvanud. Majandussektorite järgi on Põlvamaal primaarsektoris hõivatud 13,1% (Eestis 3,3%), sekundaarsektoris 27,3% (Eestis 29,6%) ja tertsiaarsektoris 59,6% (Eestis 67,1%). Ka siin on trend osaliselt Eesti keskmisele vastupidine. Primaarsektoris hõivatute osakaal on viimase viie aasta jooksul pisut kasvanud. Sekundaar- ja tertsiaarsektori muutused on olnud samasuunalised – töötlevas tööstuses on hõivatute osakaal vähenenud ja teeninduses suurenenud. Registreeritud töötute osakaal on Töötukassa andmetel Põlvamaal 2019. a keskmise seisuga 6,8% (Eestis 5%). Registreeritud töötuid oli kokku 809. Viimase viie aasta jooksul on osakaal püsinud 6–7% vahel. 2018. a lõpu seisuga oli Põlvamaal 973 vaba töökohta. Maakonnasiseselt on inimeste sissetulek küllalt sarnane, varieeruvus on 1045-st eurost Räpina vallas 1151 euroni Kanepis. Suurem erinevus valitseb Eesti keskmisega. Maakonna vastav näitaja erines 2018. a riigi omast 161 euro võrra (vt Tabel 1). Brutopalga keskmine kasvutempo on viimase viie aasta jooksul seejuures riigi keskmisele pisut alla jäänud. Seega saab rääkida Põlvamaa järjepidevast mahajäämusest elanike sissetulekute osas.

TABEL 1. BRUTOPALGA DÜNAAMIKA PÕLVAMAAL (ALLIKAS: STATISTIKAAMET)

2014 2015 2016 2017 2018 MUUTUS MUUTUS, %

Eesti 954 1 013 1 078 1 155 1 234 280 29,3%

Põlvamaa 836 890 945 1 006 1 073 236 28,3%

Kanepi vald 864 926 991 1 059 1 151 288 33,3%

Põlva vald 844 891 943 1 000 1 058 213 25,3%

Räpina vald 797 859 916 977 1 045 247 31,0%

Põlvamaa moodustab riigi SKPst 0,8%, asudes seega Hiiumaa järel eelviimasel kohal (vt Joonis 7). Ootuspäraselt annab riigi SKPst suurima osa Harjumaa, sh Tallinn 63,7%-ga. Sellele järgneb Tartumaa, sh Tartu 10,8%-ga.

JOONIS 7. MAAKONDADE OSATÄHTSUS RIIGI SKPST 2017 (ALLIKAS: STATISTIKAAMET)

SKP elaniku kohta on aga Põlvamaal madalaim, s.o 7517 eurot, moodustades vaid 41,9% Eesti keskmisest (vt Joonis 8). Viie aasta jooksul on osatähtsus 0,1 protsendipunkti võrra kahanenud. Kahanemistrendi näitavad ka teised Eesti maakonnad, mis viitab piirkondliku ebavõrdsuse süvenemisele. Primaarsektor annab Põlvamaal 13,2% (Eestis 2,7%), sekundaarsektor 25,9% (Eestis 28,2%) ja tertsiaarsektor 60,9% (Eestis 69,1%) lisandväärtusest. Seega on Põlvamaa majandusstruktuur riigi keskmisest erinev.

30 000 160 25 000 143,1 140

100 120 20 000 92,2 100 69,3 67,1 63,5 62,6 62,4 62,1 15 000 60,7 80 57,1 56,9 52,5 49,2 48,7

41,9 60

10 000 65225 40 17 926 926 17 5 000 51916

7 5177 7298 8218 4049 20910 23710 87810 13711 19311 22311 38911 02512 41512 20 - 0

SKP elaniku kohta, eurot SKP elaniku kohta, % Eesti keskmisest

JOONIS 8. SKP ELANIKU KOHTA EURODES JA PROTSENDINA EESTI KESKMISEST 2017 (ALLIKAS: STATISTIKAAMET)

Põlvamaal oli 2018. a 2051 statistilisse profiili kuuluvat ettevõtet (vt Joonis 9). Aasta jooksul on juurde registreeritud 59 ettevõtet. Ülekaalukalt enim ettevõtteid on registreeritud on põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusvaldkonda. Kõige enam on ettevõtteid registreeritud Põlva valda (1117), sh linna (434). Räpina valda on registreeritud 513, sh linna 178 ja Kanepi valda 421 ettevõtet. Kõikides on ülekaalukalt enim ettevõtted registreeritud primaarsektorisse.

Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus 4 Mäetööstus 4 Finants- ja kindlustustegevus 13 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 15 Haridus 19 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 44 Info ja side 49 Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 53 Majutus ja toitlustus 56 Haldus- ja abitegevused 65 Kinnisvaraalane tegevus 66 Muud teenindavad tegevused 136 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 141 Veondus ja laondus 142 Töötlev tööstus 171 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 229 Ehitus 241 Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 603

0 100 200 300 400 500 600 700

JOONIS 9. STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED 2018 (ALLIKAS: STATISTIKAAMET)

Lõviosa (96%) registreeritud ettevõtetest on alla 10 töötajaga mikroettevõtted (vt Tabel 2). Keskmise suurusega ettevõtteid on 9 ja suurettevõtteid üksnes 2, millest mõlemad asuvad Põlva linnas. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid oli 1000 elaniku kohta 2016. aastal Põlvamaal 48 ja Eestis keskmiselt 74. Seega on ettevõtlusaktiivsus Põlvamaal Eesti omast märkimisväärselt madalam.

TABEL 2. TÖÖTAJATE ARV REGISTREERITUD ETTEVÕTETES 2018 (ALLIKAS: STATISTIKAAMET)

KOKKU VÄHEM KUI 10 10-49 50-249 250 JA ENAM

Põlva maakond 2051 1963 77 9 2

Kanepi vald 421 402 18 1 0

Põlva vald 1117 1066 45 4 2

Põlva linn asustusüksusena 434 408 21 3 2

Räpina vald 513 495 14 4 0

Räpina linn asustusüksusena 178 169 6 3 0

Looduslikult on Põlvamaa mitmekesine ja kaunis, mis loob head eeldused turismisektori arenguks. Looduskeskkonda iseloomustavad rohked metsad, jõed ja järved. Põlvamaal asub Eestis ainulaadne Taevaskoja looduskaitseala, mida külastab ligikaudu 40 tuhat turisti aastas.

Põlvamaa Turismiinfoportaali andmetel on 2019. a juuni seisuga maakonnas 43 majutusasutust, toitlustusasutusi on 17. Mitmesuguseid vaatamisväärsusi on portaali andmetel 49, sh Eesti Maanteemuuseum, Mooste Mõis, Meenikunno maastikukaitseala, Suur Taevaskoda, Räpina Loomemaja jt. Majutatud turistidest moodustavad suurema osa eestlased (83% 2017. a). Rohkem majutatuid on veel Lätist (2391), Venemaalt (2261) ja Soomest (1073). Kokku oli 2017. a majutatuid 45 994, mis on pisut vähem kui aasta varem. 2018. a andmed ei ole võrreldavad, kuna haldusreformi tulemusel muutusid maakonna piirid.

Majanduse kokkuvõtteks saab öelda, et Põlvamaa: • Majandusstruktuur on võrreldes ülejäänud Eestiga agraarsem ja mahajäänum; • Osatähtsus riigis väheneb ja ebavõrdsus pealinnapiirkonnaga suureneb; • Elanike brutokuupalk on alla riigi keskmise, palga kasvutempo samuti; • Ettevõtlusaktiivsus on madal; • Avalik sektor on oluline tööandja; • Turismipotentsiaal on kõrge tulenevalt mitmekesisest ja puhtast loodusest.

4. KOHALIKE OMAVALITSUSTE ORGANISATSIOONID

Kohalike omavalitsuste organisatsioonide kontekstis on vaatluse all hallatavad asutused, teenistuskohad, infotehnoloogia ning kommunikatsioon ja mainekujundus, et selgitada välja, kas ja millised võiksid olla koostöömomendid.

4.1. HALLATAVAD ASUTUSED JA TEENISTUSKOHAD

Kolmel omavalitsusel on kokku ligi 80 hallatavat asutust, millest 31 on haridusasutused (vt ka Lisa 1. Hallatavad asutused). Lisaks on omavalitsustel osalused kommunaalettevõtetes. Hästi arenenud on raamatukogude ja rahvamajade võrgustik. Arvestades aga samatüübiliste asutuste suhtelist paljusust, tasuks kaaluda nende administreerimise konsolideerimist kas omavalitsuse piires või ka maakonnaüleselt. Kokku on kolmes omavalitsuses 124,5 teenistuskohta, millest ametikohti on 76 ja töökohti 48,5 (vt ka Lisa 2. Omavalitsuste töö- ja ametikohad). Üldjoontes on vallavalitsuste struktuurid küllalt sarnased, erinevused seisnevad spetsiifiliste ametikohtade olemasolus, mis tulenevad omavalitsuste suurusest ja majandustööliste kajastamises vallavalitsuse struktuuris. Spetsiifilisteks ametikohtadeks võib lugeda: • Perekonnaseisuametnikku (Põlva vallavalitsus); • Personalispetsialisti (Põlva vallavalitsus); • Teabespetsialisti (Põlva vallavalitsus); • Andmekaitsespetsialisti (Põlva vallavalitsus); • Eelarvespetsialisti (Põlva vallavalitsus); • Arhitekt-planeerijat (Põlva vallavalitsus); • Geoinfospetsialisti (Põlva vallavalitsus); • Tervisedendusspetsialisti (Põlva vallavalitsus); • Turismiinfo konsultanti (Räpina vallavalitsus); • Sisekontroll (Räpina vallavalitsus). Nagu ülevaatest ilmneb, on mõningaid ametikohti, mida kõikides omavalitsustes ei ole. Ootuspäraselt on need põhiosas Põlva vallavalitsuses kui suurimas. Tõenäoliselt ei ole otstarbekas kõikidesse omavalitsustesse neid kohti ka luua, mis tähendab, et ametnike n-ö ristkasutusest võiks tulu tõusta kõigile. Kaaluda tasuks koostööd järgmistes valdkondades: • Personalijuhtimine; • Arhitektuur; • Geoinfoga seotud küsimused; • Hanked; • Avalikud suhted; • Turismiinfo; • Andmekaitse; • Tervisedendus.

4.2. INFOTEHNOLOOGIA

Üldiselt on teada, et keskmiselt on omavalitsuste IT-alane suutlikkus pigem vähene („Kohalike omavalitsuste IT juhtimise, e-teenuste analüüs ja arendusettepanekud“, AS PricewaterhouseCoopers Advisors, 2015). Samuti on suutlikkus sõltuvuses omavalitsuse suurusest – mida suurem omavalitsus, seda rohkem ressursse eraldatakse ka infotehnoloogia valdkonnale. Analüüsides Põlvamaa omavalitsuste kasutusel olevaid süsteeme, ilmnes et: • Kodulehed on kõigil üles ehitatud KOVTP platvormile (Eesti omavalitsustest kasutab seda u 70, s.o enamus; vajab süsteemset uuendamist, kuna disain ja arhitektuur on vananenud); • Dokumendihaldus toimub Deltas (loogiline ja küllalt hõlpsalt kasutatav); • Geoinfosüsteemidest on kasutusel EVALD (mõeldud planeeringute jms info kuvamiseks avalikkusele, kuid mitte menetluseks); • Muid spetsiifilisi infosüsteeme (nt hariduse ja huvihariduse valdkonnas, taotluste menetlemiseks jms) kasutusel ei ole. See tähendab, et elanike suhtlus toimub n-ö traditsioonilisel viisil: veebist laetakse alla taotlusvorm, täidetakse, allkirjastatakse ja saadetakse vallavalitsusse. Automatiseerituse tase on seega madal. Omavalitsuste arvutiparkide seisukord on ka sisemiselt erinev. Keskmine vanus ületab 4 aastat, mis tähendab, et on masinad pigem amortiseerunud. Reeglina ostetakse riistvara välja, renditeenust pole senini rakendatud. Siin-seal on kavas hakata juurutama uuemaid lähenemisi, näiteks: • SPOKU (taotluste menetlemise süsteem) Põlva vallavalitsuses; • Atera (riistvara distantsilt haldamise rakendus) Räpina vallavalitsuses. Eelnevast tulenevalt tasuks kaaluda koostööd järgmistes aspektides: • Ühishanked riistvara soetamiseks, sh tasuks kaaluda renditeenust, mitte välja ostmist, kuna tegemist on kiirelt uueneva valdkonnaga; • Ühised infosüsteemid ja protsessid taotluste menetlemiseks (aitaksid kokku hoida ametnike tööaega ja muudaksid kodanike suhtluse omavalitsusega läbipaistvamaks); • Turvalisuse tagamine. Üha enam eeldatakse, et teenused muutuvad intuitiivsemaks ja lahendavad elanikkonna lihtsamaid probleeme ametnikkonna otsese sekkumiseta. Selleks on aga vaja luua ja kasutusele võtta vastavad infosüsteemid.

4.3. KOMMUNIKATSIOON JA MAINEKUJUNDUS

Kommunikatsiooni ja mainekujundust puudutav käsitlus tugineb fookusgrupi intervjuul käsitletule. Sellest selgus, et: • Kommunikatsioon valdkondade siseselt toimib, haridusvaldkonnas on ainesektsioonidel omad kanalid, rahvamajadel, noortekeskustel jne samuti; • Väljastpoolt maakonda saadetav info ei jõua alati õigesse kohta, kuna pole ühtset info laiali jagajat; • Täpsustamist vajavad maakonna identiteet ja kuvand – kellele ja milleks. Tarvis on uuendada maakonna mainekava; • Tarvis on professionaalset meediaspetsialisti;

• Tarvis on selgitada välja koolitusvajadus ja korraldada omavalitsuste spetsialistidele koolitused maakonnas või ka üle mitme maakonna; • Turismialane info tuleks paremini koordineerida ja levitada. Probleemiks on, et kõikides omavalitsustes pole valdkonnaga tegelevat töötajat.

Kohalike omavalitsuste organisatsioonide kokkuvõtteks saab öelda, et: • Kaaluda tasuks samatüübiliste asutuste ühist administreerimist omavalitsuse piires või ka maakonnaüleselt; • Mitmetes valdkondades on võimalik töötajaid n-ö ristkasutada, samuti on mõistlik sama valdkonna töötajatel keerukamates küsimustes koostööd teha; • IT valdkonnas on mitmeid koostöökohti, et avalike teenuste pakkumise võimekust tõsta; • Mainekujundus ja kommunikatsioon on mõistlik lahendada koostöös, kuna see puudutab võrdselt kõiki.

5. KOHALIKUD AVALIKUD TEENUSED

Kohalike omavalitsuste poolt pakutavatest avalikest teenustest on tähtsaim haridusvaldkond, moodustades ühtlasi ka suurima osa põhitegevuse kuludest. Seega keskendub peatükk põhiosas just sellele. Lisaks on tähelepanu pööratud ka sotsiaal- ja kommunaalmajanduse valdkondadele, sest need on koostöö arendamiseks tõenäolisimad.

5.1. ALUSHARIDUS

Põlvamaal on 13 munitsipaalomandisse kuuluvat lasteaeda ja üks lastehoid. Haridussilma andmetel pakub maakonnas alusharidust kokku 15 asutust. Põlva vallas tegutseb 9, Kanepi vallas 4 ja Räpina vallas 2 alusharidust pakkuvat asutust. Viimase viie õppeaasta jooksul on laste arv kahanenud 132 ehk ligi 12% võrra (vt Joonis 10). Rühmade arv on seevastu püsinud stabiilne, mis tähendab, et vähenenud on keskmiselt rühmas olevate laste arv.

1200 1102 1063 63 1024 983 970 1000 62 800 62 61 600 61 61 61 60 400 59 200 59 58 0 57 14/15 15/16 16/17 17/18 18/19

Laste arv Rühmade arv

JOONIS 10 . ALUSHARIDUST PAKKUVATES ASUTUSTES KÄIVATE LASTE ARVU DÜNAAMIKA (ALLIKAS: HARIDUSSILM)

Vaadates laste arvu dünaamikat omavalitsuste kaupa, on näha, et Räpina ja Kanepi valdades on see püsinud küllalt stabiilsena, Põlva vallas on aga vähenemine olnud märgatavam (vt Joonis 11).

800 725 680 654 636

700 628 600 500 400 300 214 212 199 198 181 172 171 163 156 200 153 100 0 Põlva vald Räpina vald Kanepi vald

14/15 15/16 16/17 17/18 18/19

JOONIS 11 . ALUSHARIDUST PAKKUVATES ASUTUSTES KÄIVATE LASTE ARVU DÜNAAMIKA OMAVALITSUSETI (ALLIKAS: HARIDUSSILM)

Nii mõnedki asutused on väiksed, kus käib alla 20 lapse. Samas võib üsna kindlalt väita, et järgmistel aastatel püsib laste arv küllaltki stabiilne või isegi kasvab veidi. Seda näitab praeguseks sündinud laste arv (vt Joonis 12). Seega pole koheselt tarvidust asuda haridusvõrku ümber kujundama. Senise rahvastikukäitumise tingimustes on aga edaspidi vajadus optimeerimise järgi, kuna kõikjale lapsi lihtsalt enam ei jätku.

300

250 272 268 267 265 253 200 250 237 235 234 234 234 233 222 216 207 206

150 193 189 179 100

0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18

JOONIS 12. VANUSEGRUPI 0–18 ARVUKUS PÕLVAMAAL (ALLIKAS: RAHVASTIKUREGISTER)

Viimase viie aasta jooksul on vähenenud ka õpetajate arv 137-lt 123-ni ja ametikohtade arv 130-lt 118-ni, mis on laste arvu vähenemise tingimustes loogiline. Olulist muutust nende vanusstruktuuris pole aga toimunud, pigem on alla 30 a vanuste õpetajate arv isegi kasvanud. Siiski jääb suurem osa õpetajatest vanusevahemikku 40–59.

5.2. ÜLDHARIDUS

Põlvamaal on 16 üldharidust pakkuvat asutust, millest 3 on keskkoolid ja 13 põhikoolid (vt Joonis 13). Neist 9 asub Põlva, sh riigigümnaasium, 3 Kanepi ja 4 Räpina vallas. Koolide arvu vähenemisest on näha, et mõni aasta tagasi on haridusvõrgus teatavad ümberkorraldused toimunud. Arvestades õpilaste praegust arvu, ei ole lähitulevikus uued muudatused vajalikud, kuigi pikemas perspektiivis on tõenäoliselt vajadus koolide arvu vähendamise järgi.

14 13 12 10 8 6 4 3 2 0 0 09/10 10/11 11/12 12/13 13/14 14/15 15/16 16/17 17/18 18/19

algkool põhikool keskkool

JOONIS 13. ÜLDHARIDUSKOOLIDE DÜNAAMIKA PÕLVAMAAL (ALLIKAS: HARIDUSSILM)

Viimase viie aasta jooksul toimunud muudatused ei ole suured, v.a gümnaasiumiaste, kus on toimunud 15%-ne langus (vt Joonis 14). Teistes kooliastmetes on toimunud isegi väike kasv tulenevalt mõnevõrra kasvanud sündimusest. Ühtlasi saab järeldada, et gümnaasiumiastme õpilaste arv lähiaastatel ei vähene, vaid pigem pisut kasvab tulenevalt nooremate vanuseastmete arvu kasvust. Märkida aga tuleb, et pikaajaliselt on õpilaste arv Põlvamaal siiski oluliselt vähenenud. 2005/2006 õppeaastal oli koolides kokku 4011 õpilast, millest praeguseks on alles jäänud 2458, s.o viimase 14 aasta jooksul on õpilaste arv vähenenud 1553 võrra.

3 000 10% 2420 2458 2 500 5% 6% 2 000 4% 3% 0% 2% 1 500 -5%

1 000 700 740 702 729 667 690 -10% 500 351 299 -15% -15% 0 -20% 1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium kokku

14/15 18/19 Muutus

JOONIS 14. ÕPILASTE ARVU MUUTUS KOOLIASTMETI (ALLIKAS: HARIDUSSILM)

Omavalitsuseti on viimase viie aasta jooksul õpilaste arv vähenenud üksnes Räpina vallas, Põlva ja Kanepi valdades on see pisut kasvanud (vt Joonis 15). Seega on olukord maakonna omavalitsustes suhteliselt sarnane.

1800 1606 1614 1532 1527 1600 1511 1400 1200 1000 800 577 553 541 540 600 511 333 325 319 316 400 309 200 0 Põlva vald Räpina vald Kanepi vald 14/15 15/16 16/17 17/18 18/19

JOONIS 15. ÕPILASTE ARVU DÜNAAMIKA OMAVALITSUSETI (ALLIKAS: HARIDUSSILM)

Problemaatiline on aga gümnaasiumiaste, seda eeskätt Räpina ja Kanepi valdades (vt Joonis 16). Kui Põlvas on veel piisavalt õpilasi, et pakkuda õpetajatele vajalikku koormust ja õpilastele valikuid, siis Räpinas ja Kanepis on õpilaste arv nii madal, et pakutava hariduse konkurentsivõime tekitab küsimusi. Kuigi õpilaste arv lähiaastatel pigem kasvab, ei paranda see märkimisväärselt gümnaasiumiastme olukorda. Seega vajab kaalumist keskkooliastme otstarbekus Räpinas ja Kanepis.

600 474 479 500 447 400

300 214 200 146 165 140 120 103 60 85 100 25 0 Põlva vald Räpina vald Kanepi vald

1. kooliaste 2. kooliaste 3. kooliaste gümnaasium

JOONIS 16. ÕPILASTE ARVU DÜNAAMIKA OMAVALITSUSTES KOOLIASTMETI (ALLIKAS: HARIDUSSILM)

Viimase viie aasta jooksul on maakonnas õpetajate arv vähenenud 332-lt 316-le, s.o 16 võrra. Lõviosa neist jääb vanusegruppi 40–59. Üsna palju on ka üle 60-aastaseid pedagooge. Viie aasta jooksul pole nende vanusstruktuur märkimisväärselt muutunud. Analüüsi käigus läbi viidud fookusgrupi intervjuudest selgus, et: • Koostöö haridusvaldkonnas on puudulik, regulaarselt koos ei käida ja teemasid ühiselt ei arutata; • Puudub koordinaator, kes teemad ette valmistaks ja osapooled kokku kutsuks; • Koolid konkureerivad õpilaste nimel, mis omakorda pärsib koostööd; • Ainesektsioonide põhiselt toimib olümpiaadide korraldamine, kuid sektsioone on palju, mis tekitab rohkesti administratiivset koormust; • Vajadus on õpetajate ja tugispetsialistide jagamise järele, et tagada täiskoormus ja pakkuda kvaliteetset haridust.

5.3. MUUD AVALIKUD TEENUSED

Lisaks haridusvaldkonnale käsitletakse analüüsis lühidalt veel sotsiaalvaldkonda, kultuurivaldkonda ja kommunaalmajandust. Käsitlus tugineb fookusgrupi intervjuudest saadud informatsioonile.

5.3.1. SOTSIAALVALDKOND

Põlvamaad tervikuna iseloomustab Eesti keskmisest protsendipunkti võrra kõrgem eaka elanikkonna osakaal, mis tingib ka keskmisest suurema vajaduse mitmesuguste sotsiaalvaldkonna teenuste järele. Asutuste, sh hooldekodude võrgustik on maakonnas lai, mitmed põhinevad erakapitalil. Üldiselt on omavalitsustes töötajad olemas ja teenused tagatud. Eraldi küsimus on, mis saab siis, kui riik delegeerib omavalitsustele täiendavaid kohustusi. Analüüsi käigus läbi viidud fookusgrupi intervjuudest selgus, et: • Spetsialistid tegelevad esmajoones omavalitsusesiseste teemadega, kuna neid on rohkesti ja peale haldusreformi on ka haldusala suurem. Seega maakondliku koostöö korraldamiseks ei jätku aega; • Vajadus on regulaarsete kokkusaamiste järele, et omavahel teadmisi vahetada; • Konkreetne koostöökoht on sotsiaaltranspordi korraldamine; • Noorsootöö on mõneti vaeslapse osas, kuna seda ei koordineerita ühtselt. Samas noortekeskused toimivad.

5.3.2. KULTUUR

Põlvamaal on küllaltki tihe kultuuri- ja rahvamajade võrgustik. Pea igas suuremas asustusüksuses on kas rahva-, kultuuri- või seltsimaja. Analüüsi käigus läbi viidud fookusgrupi intervjuudest selgus, et: • Palju toimub kohapealset tegevusi, s.o koostöö toimub väiksemates piirkondades, suuri sündmusi korraldatakse koos; • Positiivne on maakondliku arenduskeskuse poolne koordineerimine; • Palju on administratiivset tööd arvemajanduse jms tehnilise korraldusega. Põhitegevuseks jääb selle võrra vähem aega; • Jätkuvalt on teema ühine kultuurikalender, kuna korraldajad ei arvesta sageli üksteisega ja nii satuvad sündmused samadele aegadele, muutudes konkurentideks.

5.3.3. KOMMUNAALMAJANDUS

Analüüsi käigus läbi viidud fookusgrupi intervjuudest selgus, et: • Ühiselt on korraldatud ühistransport – kõik vallad on liitunud Kagu Ühistranspordikeskusega. Seega edasist koostöö arendamist siinkohal ette näha pole; • Koostöö toimib suuremate kokkulepete puhul, nt Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise Põlvamaa tegevuskava osas oli hea koostöö; • Jäätmemajanduses tehakse koostööd piirkonniti, ka hangitakse jäätmevedajad omavalitsuste kaupa eraldi, kuna ühishankes ei õnnestunud erinevate soovide tõttu kokku leppida; • Teede osas on pigem keeruline koostööd teha, kuna territooriumid on suured, mis tähendab, et hooldushankeid jagatakse ka juba ühe valla piires osadeks. Kergliiklusteede osas on koostöövõimalusi rohkem, mh tuleb vaadata, et teed moodustaksid loogilise terviku; • Veemajanduse valdkonnas on varasemalt koostööd olnud (nt ühishanked Põlva ja Räpina valdades AS-i Põlva Vesi kaudu); • Keskkonna valdkonnas valitseb inimressursi puudus, kuna üks isik peab põhimõtteliselt kõigega tegelema. Samuti jääb ametnike kompetentsusest puudu, kuna riik (Keskkonnainspektsioon) suunab palju oma ülesanded omavalitsustele. Vajab täpsustamist, kas koostöö võimaldaks olukorda parandada;

Avalike teenuste kokkuvõtteks saab öelda, et: • Õpilaste arv jääb järgmise 7 aasta jooksul stabiilseks või isegi kasvab veidi, mis tähendab, et suuri ümberkorraldusi pole tarvis. Samas on gümnaasiumiosa väike, mis tõstatab saadava hariduse konkurentsivõime küsimuse; • Koostöö koolide vahel on nõrgavõitu, kuigi vajadus on olemas (nt tugispetsialistide kättesaadavuse ja neile täiskoormuse tagamine); • Sotsiaalvaldkonnas teenused toimivad, konkreetseks koostöövajaduseks on sotsiaaltranspordi korraldamine. Samuti nähakse vajadust regulaarsete kokkusaamiste järele; • Kultuuri valdkonnas on väljakutseks tegevuste ja sündmuste koordineerimine. Samuti kulub palju ajaressurssi administratiivsetele ülesannetele; • Kommunaalmajanduses on koostöö distantside pikkuse ja territooriumite suuruse tõttu raskendatud. Küll aga on vajadus koostöö järele spetsialistide tasandil, et teadmisi ning kogemusi vahetada.

6. KOHALIKE OMAVALITSUSTE FINANTSNÄITAJAD

Põlvamaa omavalitsuste 2019. a kavandatavad põhitegevuse tulud on kokku 34,5 miljonit eurot. Ootuspäraselt on kõige suurema tulubaasiga Põlva vald (vt Tabel 3). Põhitegevuse tulemid on protsentuaalselt samas suurusjärgus. Suurimaks sissetulekuallikaks on füüsilise isiku tulumaks. Maakonna keskmine tulumaksu laekumine elaniku kohta on 694 eurot, mis on Eesti keskmisest (852 eurot) 158 euro võrra madalam. Seega saab järeldada, et ka omavalitsuste tulubaasid on Eesti keskmisest madalamad.

TABEL 3. PÕLVAMAA OMAVALITSUSTE FINANTSNÄITAJAD 2019. A (ALLIKAS: RAHANDUSMINISTEERIUM)

KANEPI PÕLVA RÄPINA

Põhitegevuse tulud kokku 6 820 701 20 041 713 7 695 278 Maksutulud 3 906 070 10 284 000 4 175 600 Tulud kaupade ja teenuste müügist 618 421 2 066 367 413 378 Saadavad toetused tegevuskuludeks 2 256 310 7 635 246 3 101 000 Muud tegevustulud 39 900 56 100 5 300

Põhitegevuse kulud kokku -6 607 058 -19 128 906 -7 346 918 Antud toetused tegevuskuludeks -523 186 -1 897 053 -688 235 Muud tegevuskulud -6 083 872 -17 231 853 -6 658 683 Tööjõukulud -3 631 886 -11 852 430 -4 185 374 Majandamiskulud -2 361 906 -5 036 220 -2 423 309 Muud kulud -90 080 -343 203 -50 000

Põhitegevuse tulem (EUR) 213 643 912 807 348 360 Põhitegevuse tulem (%) 3,1% 4,6% 4,5%

Muud näitajad Aasta alguse seisuga Võlakohustused 715 419 4 815 156 2 045 128 Likviidsed varad 496 195 2 130 046 555 234

Perioodi lõpu seisuga Võlakohustused 894 161 8 525 156 2 786 473 Likviidsed varad 0 -52 563 307 Netovõlakoormus (EUR) 894 160 8 525 209 2 223 166 Netovõlakoormuse % (eelarves kavandatud) 13% 43% 29% Netovõlakoormuse ülemmäär (EUR) 4 092 421 12 025 028 4 617 167

Füüsilise isiku tulumaks (EUR) 3 666 280 9 896 000 3 993 600 Elanike arv 4839 14090 6418 Tulumaks elaniku kohta (EUR) 758 702 622

Tulustruktuuris ilmnevad omavalitsuseti mõningad erinevused (vt Joonis 17). Kanepi valla puhul on maksutulude osakaal kõrgeim ja saadavate toetuste oma madalaim. Põlva vallal on tulud kaupade ja teenuste müügist kõrgeimad, Räpina vald saab aga enim toetusi tegevuskuludeks.

70% 57% 60% 54% 51% 50% 40% 38% 40% 33% 30%

20% 9% 10% 10% 5% 1% 0% 0% 0% Maksutulud Tulud kaupade ja teenuste Saadavad toetused Muud tegevustulud müügist tegevuskuludeks

Kanepi Põlva Räpina

JOONIS 17. OMAVALITSUSTE TULUDE OSAKAALUD 2019. A (ALLIKAS: RAHANDUSMINISTEERIUM)

Kulude struktuuris on suurimad erinevused tööjõu- ja majandamiskulude osas (vt Joonis 18). Majandamiskulude puhul ulatub erinevus kuni 10%-ni.

70% 62% 60% 55% 57%

50% 36% 40% 33% 30% 26%

20% 8% 10% 9% 10% 1% 2% 1% 0% Antud toetused Tööjõukulud Majandamiskulud Muud kulud tegevuskuludeks

Kanepi Põlva Räpina

JOONIS 18. OMAVALITSUSTE KULUDE OSAKAALUD 2019. A (ALLIKAS: RAHANDUSMINISTEERIUM)

Põhitegevuse kuludest moodustab ootuspäraselt suurima osa haridusvaldkond (vt Joonis 19). Järgmiseks suuremaks kulugrupiks on vaba aeg ja kultuur (13–15%). Suuruselt kolmandaks kulugrupiks on üldised valitsussektori teenused.

60% 48%

50% 45% 41% 40%

30% 19%

20% 15% 14% 14% 13% 11% 11% 11% 10% 10% 10% 9%

10% 5% 3% 3% 3% 2% 2% 0%

Kanepi Põlva Räpina

JOONIS 19 . PÕLVAMAA OMAVALITSUSTE PÕHITEGEVUSE KULUDE STRUKTUUR EELARVE KLASSIFIKAATORITE LÕIKES 2019. A (ALLIKAS: RAHANDUSMINISTEERIUM)

Finantsnäitajate kokkuvõtteks saab öelda, et: • Omavalitsuste põhitegevus on väikses ülejäägis (tulem varieerub vahemikus 3,1–4,6%); • Netovõlakoormus lubab järgnevatel aastatel laenu võtta, seega on omavalitsustel teatav investeerimisvõimekus olemas; • Tulumaksu laekumine elaniku kohta on keskmiselt 158 euro võrra Eesti näitajast madalam, mis viitab omavalitsuste suhteliselt väiksele tulubaasile. Elanikkonna vananemist ja vähenemist arvestades ei pruugi ka töötasude tõus tekkivat vahet kompenseerida.

LISA 1. HALLATAVAD ASUTUSED

PÕLVA VALD RÄPINA VALD KANEPI VALD Hallatavad asutused Vastutusvaldkonnad Hallatavad asutused Vastutusvaldkonnad Hallatavad asutused Vastutusvaldkonnad Koolid 7 Koolid 4 Koolid 3 Lasteaiad 7 Lasteaiad 2 Lasteaiad 5 Huvikoolid 3 Huvikoolid 2 Raamatukogud 8 Raamatukogud 1 Raamatukogud 8 Põlgaste Pansionaat Noortekeskused 5 Leevi Hooldekodu üldhooldus Saverna Hooldekodu Kultuuri- ja rahvamajad 7 Räpina Koduloo- ja Krootuse Hooldekodu Aiandusmuuseum Põlva Valla Hooldekodu 1 üldhooldus Räpina Valla Kanepi Avatud Kultuurikeskus Noortekeskus Põlva Päevakeskus 1 koduhooldus, Veriora Rahvamaja Saverna Avatud eluruumiteenus, pesu Noortekeskus pesemine, vaba aeg SA Mooste Mõis 1 Leevi Rahvamaja Kanepi Seltsimaja SA Tilsi Staadion 1 Maaritsa Kultuurimaja Põlva Haldusteenistus 1 teed, heakord, elamu- ja Krootuse Külakeskus kommunaalmajanduse haldus Saverna Külakeskus Kanepi Varahaldus

Osalused Osalused Osalused AS Põlva Soojus 100% AS Revekor 100% kaugküte, ÜVK, teed, OÜ Saverna Teenus 100% soojusenergia, ÜVK heakord OÜ Mooste Olme 100% Ühendatud Põlva Veega AS Põlva Vesi 18,8% OÜ Kanepi Haldus 100% heakord, transport, remont OÜ Ahja Soojus 100% AS Räpina Haigla 99,8% mh üldhooldus OÜ Vastse-Kuuste Soojus 100% AS Emajõe Veevärk 0,83% AS Põlva Vesi 77,3% SA Räpina Kultuurkapital kollektiivide toetamine AS Põlva Haigla 49% SA Räpina äriteenused ja Inkubatsioonikeskus nõustamine

PÕLVA VALD RÄPINA VALD KANEPI VALD SA Räpina Sadamad ja Puhkealad SA Veriora Noortekas Muud asutused Muud asutused Muud asutused MTÜ Kagu Ristipalo pansionaat hooldusteenus, iseseisev MTÜ Piigaste Era- kodune elukeskkond - Ühistranspordikeskus elamine omand pansionaat Laheda Sotsiaalkeskus üldhooldus MTÜ Räpina Avatud noorsootöö Karaski Pansionaat OÜ Era- ööpäevaringne Noortekeskus omand sotsiaalteenus Ahja Hooldekodu üldhooldus Veriora Päevakeskus sotsiaalteenused MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus SA Tilsi Perekodu asendus- ja järelhooldus MTÜ Mehikoorma Avatud noorsootöö Noorteklubi Põlva Roosi Kool lastehoid Meeksi valla Seltsikeskus seltside töö MTÜ Põlvamaa Puuetega Koostöö- erihoolekanne Aravu Rahvamaja Inimeste Koda partner SA Maarja Küla Koostöö- erihoolekanne MTÜ Kagu partner Ühistranspordikeskus

LISA 2. OMAVALITSUSTE TÖÖ- JA AMETIKOHAD 1

PÕLVA VALD RÄPINA VALD KANEPI VALD

Jr Struktuuriüks Ameti- Töö- Struktuuriüksu Ameti- Töö- Struktuuri- Ameti- Töö- k Ametikoha nimetus Ametikoha nimetus Ametikoha nimetus us koht koht s koht koht üksus koht koht nr

sisekontroll 1

Kantselei Kantselei

1 vallasekretär 1 vallasekretär 1 vallasekretär 1

2 jurist 2 jurist 1 vallasekretäri abi 1

Dokumendi- 3 perekonnaseisuametnik 1 volikogu sekretär-arhivaar 1 1 haldusspetsialist

4 infotehnoloogia spetsialist 1 registripidaja 1 nõunik 1

5 personalispetsialist 1 sekretär-asjaajaja 1 IT-spetsialist 1

6 registrispetsialist 1 kantseleispetsialist Meeksi 1

7 avalike suhete spetsialist 1 kantseleispetsialist Veriora 1

8 sekretär 1 IT-spetsialist 1

9 arhivaar 1

10 teabespetsialist 4

11 koristaja 1

12 andmekaitsespetsialist 1

kokku 7 9 kokku 6 2 kokku 4 1

1 Seisuga 5.07.2019 26

PÕLVA VALD RÄPINA VALD KANEPI VALD

Finants- Finants-

osakond osakond

finantsjuht 1 osakonnajuhataja 1 1 arendusnõunik 1 (osakonnajuhataja)

2 pearaamatupidaja 1 vanemraamatupidaja 1 finantsnõunik 1

raamatupidaja-kassapidaja 3 eelarvespetsialist 1 1 finantsspetsialist 2 Räpina

raamatupidaja-kassapidaja 4 raamatupidaja 6 1 raamatupidaja 1 Veriora

5 kassapidaja 1

6 arenduse peaspetsialist 1

7 arendusspetsialist 1

kokku 4 8 kokku 2 2 kokku 4 1

Ehitus- ja Majandus- planeeringu- osakond osakond

ehitusspetsialist 1 osakonnajuhataja 1 1 maaspetsialist 1 (osakonnajuhataja)

hangete- ja 2 arhitekt-planeerija 1 1 majandusnõunik 1 keskkonnaspetsialist

planeeringute- ja 3 ehitusspetsialist 3 1 ehitusspetsialist 1 maakorraldusespetsialist

4 keskkonnaspetsialist 1 teedespetsialist 1 keskkonnaspetsialist 1

5 geoinfospetsialist 1 arendusspetsialist 1 koristaja 1,5

6 maaspetsialist 2 arendusspetsialist 1

haldusspetsialist (Meeksi, 7 taristuspetsialist 1 3 Räpina, Veriora)

8 koristaja 4

majandustööline Veriora 9 2 (saun, majandustööline)

PÕLVA VALD RÄPINA VALD KANEPI VALD

kalmistuvaht- 10 majandustööline (Leevi 1, 4 Meeksi 2, Räpina 1)

11 autojuht 2

kokku 10 kokku 6 15 kokku 4 1,5

Haridus- ja Haridus- ja kultuuri- kultuuri- osakond osakond

haridus- ja 1 osakonnajuhataja 1 1 kultuuri- ja haridusnõunik 1 noorsootööspetsialist

kultuuri- ja 2 haridusspetsialist 1 1 spordispetsialist 1 sporditööspetsialist

3 kultuurispetsialist 1 avalike suhete spetsialist 1

4 noorsootööspetsialist 1 noorsootöötaja 2

spordi- ja 5 1 turismiinfo konsultant 1 terviseedendusspetsialist

kokku 5 kokku 2 4 kokku 1 1

Sotsiaal- Sotsiaal-

osakond osakond

sotsiaalhoolekandespetsial 1 osakonnajuhataja 1 1 sotsiaalnõunik 1 ist (osakonnajuhataja)

2 sotsiaaltöö peaspetsialist 1 lastekaitsespetsialist 1 sotsiaaltöö spetsialist 3

sotsiaaltööspetsialist 3 lastekaitsespetsialist 3 1 koduhoolduse spetsialist 2 Meeksi

sotsiaaltööspetsialist 4 sotsiaaltööspetsialist 5 2 Räpina

sotsiaaltööspetsialist 5 1 Veriora

6 hooldustöötaja 2

kokku 10 kokku 6 2 kokku 4 2

kõik kokku 36 17 kõik kokku 23 25 kõik kokku 17 6,5

PÕLVA VALD RÄPINA VALD KANEPI VALD

teenistuskohti kokku 53 teenistuskohti kokku 48 teenistuskohti kokku 23,5