PÕLVAMAA TASAKAALUSTATUD JA JÄTKUSUUTLIKU ARENGU TAGAMINE LÄBI TIHEDAMA HALDUSKOOSTÖÖ RAKENDAMISE VALDKONDLIK ANALÜÜS 1 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................ 3 1. ASUSTUS JA RUUMIMUSTER ................................................................................................................ 4 2. RAHVASTIK ..................................................................................................................................... 6 3. PIIRKONNA MAJANDUS ...................................................................................................................... 9 4. KOHALIKE OMAVALITSUSTE ORGANISATSIOONID .................................................................................... 13 4.1. Hallatavad asutused ja teenistuskohad ............................................................................................. 13 4.2. Infotehnoloogia ................................................................................................................................. 14 4.3. Kommunikatsioon ja mainekujundus ................................................................................................ 14 5. KOHALIKUD AVALIKUD TEENUSED ....................................................................................................... 16 5.1. Alusharidus ........................................................................................................................................ 16 5.2. Üldharidus ......................................................................................................................................... 17 5.3. Muud avalikud teenused ................................................................................................................... 19 5.3.1. Sotsiaalvaldkond .......................................................................................................................... 19 5.3.2. Kultuur ......................................................................................................................................... 20 5.3.3. Kommunaalmajandus .................................................................................................................. 20 6. KOHALIKE OMAVALITSUSTE FINANTSNÄITAJAD ....................................................................................... 21 LISA 1. HALLATAVAD ASUTUSED ............................................................................................................... 24 LISA 2. OMAVALITSUSTE TÖÖ - JA AMETIKOHAD ............................................................................................ 26 2 SISSEJUHATUS Valdkondlik analüüs on üks osa projektist „Põlvamaa tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu tagamine läbi tihedama halduskoostöö rakendamise“. Projekti eesmärk on Kanepi, Põlva ja Räpina valdade omavahelise koostöö tõstmine. Selleks on ette nähtud mitmed tegevused: • Halduskoostöö võimaluste valdkondliku analüüsi läbiviimine (käesolev dokument); • Koolitus- ja kogemusprogrammi läbiviimine; • Rakenduskava koostamine; • Arengufoorumi läbiviimine. Projekti tulemusena selgitatakse välja, millistes valdkondades ja kuidas oleks kolmel Põlvamaa omavalitsusel asjakohane koostööd teha. Valdkondliku analüüsi roll selles on kaardistada ära praegune olukord, selgitamaks välja, kus aitaks koostöö kõige paremaid tulemusi saavutada. Sisult on tegemist põhimõttelise käsitlusega, mis ei ole omavalitsuste juhtide ja ametnikega kokku lepitud. Koolitus- ja kogemusprogramm ongi selleks mõeldud – arutada detailselt läbi, millistes valdkondades ühiselt edasi tegutsetakse. Samuti täidab programm n-ö suhtumise muutmise eesmärki, et koostöös kasu nähtaks. Rakenduskava on aga dokument, milles on kirja pandud konkreetsed halduskoostöö eesmärgid ja tegevused halduskoostöö nende saavutamiseks. Projekti lõpus toimuv arengufoorum võtab tulemused kokku. Valdkondliku analüüsi käigus viidi läbi dokumendianalüüs ja fookusgrupi intervjuud. Dokumendianalüüsi käigus töötati läbi olemasolevad materjalid, sh ennekõike omavalitsuste kodulehed, arengukavad, statistika jms. Fookusgrupi intervjuude (kokku 4) käigus täpsustati praegu tehtava koostöö ulatust, avalike teenuste pakkumise toimimist ja omavalitsuste organisatsioonide ülesehitust. Analüüsis ei ole kõiki valdkondi sama täpsusastmega kajastatud, vaid on keskendutud nendele, kus koostöö tegemine oleks tõenäolisim. Dokument koosneb kuuest osast. Ülevaatlikult on käsitletud asustust, rahvastikku ja piirkonna majandust, kuivõrd neid on täpsemalt vaadeldud nii maakonna kui ka omavalitsuste arengukavades. Detailsemalt on süvenetud omavalitsuste organisatsioonidesse, kohalikesse avalikesse teenustesse ja omavalitsuste finantseerimisse, et leida võimalikke koostööaspekte. 3 1. ASUSTUS JA RUUMIMUSTER Kanepi, Põlva ja Räpina vallad asuvad Lõuna-Eestis Põlvamaal ümbritsetuna Tartu maakonnast põhjas, Valga maakonnast läänes, Võru maakonnast lõunas, Peipsi ja Lämmijärvest ning Venemaast idas (vt Joonis 1). Põlvamaa pindala on 1823 km 2, tehes sellest väiksuselt 3. maakonna Eestis. Praegune Põlvamaa moodustus 2017. a haldusreformi tulemusena, mille käigus ühinesid Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vallad Kanepi vallaks, Ahja, Laheda, Mooste, Põlva ja Vastse-Kuuste vallad Põlva vallaks ning Räpina, Veriora ja Meeksi (enne asus Tartumaal) vallad Räpina vallaks. Maakonna koosseisust lahkusid Mikitamäe, Orava ja Värska valdade alad. Elanikkonna asustustihedus on hõre, olles Kanepi vallas 8,9, Räpina vallas 10,5 ja Põlva vallas 19,9 inimest km 2 kohta. Seejuures on oluline märkida, et asustustihedust tõstavad Räpina ja Põlva linnad ja osaliselt ka suuremad asustusüksused, samal ajal kui maalise piirkonna puhul jääb rahvastikutihedus alla 10 elaniku km 2 kohta. Kaardilt on näha, et elanikkond on ruumis jaotunud küllaltki ühtlaselt, v.a maakonna kaguosa, mis piirneb Võru maakonnaga – seal on elanikkond hästi hõre. Avalike teenuste pakkumine on piirkonnas seega raskendatud ja kulukas, kuna distantsid on suured. Inimeste liikumine toimub peamiselt suuremate keskuste suunal, kus on rohkem töökohti. 2013. a pendelrände uuring näitab, et Põlvamaa vaieldamatuks tõmbekeskuseks on kõigepealt Tartu linn. Põlva vallas on oluliseks keskuseks ka Põlva linn, kuigi selle areaal jääb Tartu omale märgatavalt alla. Räpina linn on samuti tõmbekeskus, kuid selle tähtsus on üsna väike. Maakonna lõunapiiril elavatele inimestele on aga esimeseks keskuseks Võru linn. Seega mõjutab töökohtade paiknemine suurel määral inimeste igapäevast liikumist. 4 JOONIS 1. PÕLVAMAA RUUMIMUSTER 5 2. RAHVASTIK 1. jaanuari 2019. a seisuga elas rahvastikuregistri andmetel Põlvamaal 25 347 inimest (vt Joonis 2). Omavalitsustest on elanike arvult suurim Põlva vald (14 090 inimest), järgnevad Räpina (6418) ja Kanepi (4839). Vaadeldaval perioodil on maakonna elanike arv järjepanu kahanenud, tempo on püsinud alla 2 protsendipunkti aastas. 35 000 0,0% -0,2% 30 000 -0,4% 25 000 30 398 30 29 969 29 29 763 29 -0,6% 29 298 29 28 924 28 28 597 28 28 385 28 28 170 28 27 789 27 27 414 27 27 006 27 20 000 633 26 26 211 26 26 028 26 -0,8% 25 655 25 -0,7% -0,7% 347 25 -0,7% -0,8% 15 000 -1,0% -1,2% 10 000 -1,1% -1,2% -1,3% -1,4% 5 000 -1,4% -1,3% -1,4% -1,4% -1,4% -1,5% -1,6% -1,6% 0 -1,6% -1,8% Rahvaarv Muutus JOONIS 2. PÕLVAMAA ELANIKE ARVU DÜNAAMIKA 2004–2019 (ALLIKAS: RAHVASTIKUREGISTER) Põlvamaa elanike arv on vaadeldaval perioodil kahanenud kokku 17% ehk enam kui 5000 elaniku võrra (vt Joonis 3). Seejuures on suurima kahanemistempoga olnud Räpina ja väikseimaga Kanepi vald. 35 000 0% 30 676 30 30 000 -5% 25 347 25 25 000 -10% 20 000 -13% 16 563 16 -15% -15% 15 000 090 14 -17% -20% 10 000 527 8 6 418 6 5 586 5 -25% 839 4 5 000 -25% 0 -30% Põlva maakond Põlva vald Räpina vald Kanepi vald JOONIS 3. RAHVAARVU MUUTUS 2003–2019 (ALLIKAS: RAHVASTIKUREGISTER) Joonis 4 iseloomustab Põlvamaa loomulikku ja rändeiivet. Sellelt on näha, et mõlemad on viimase viie aasta jooksul olnud läbivalt negatiivsed. Seejuures on oluline märkida, sündide arv on maakonnas suhteliselt kõrge. Negatiivne iive tuleneb aga veelgi kõrgemast surmade arvust, mis viitab kiirelt vananevale elanikkonnale. Aastakeskmine loomulik iive on olnud -145 inimest. Keskmine rändeiive on sellest pisut madalam -187 inimest aastas. Seega kokku on viimase viie aasta jooksul Põlvamaa elanikkond kahanenud 6 332 inimese võrra aastas. Selle trendi jätkudes väheneks Põlvamaa elanikkond 2035. aastaks ligikaudu 5000 inimese võrra ehk 20 tuhande elanikuni. Sama suurusjärku kinnitab ka Statistikaameti tehtud prognoos. 300 200 225 232 202 191 198 100 0 -49 -100 -117 -134 -138 -166 -171 -200 -207 -191 -251 -235 -332 -300 -349 -368 -362 -363 -400 2014 2015 2016 2017 2018 Sünnid Surmad Loomulik iive Rändeiive JOONIS 4. IIVE 2014–2018 (ALLIKAS: RAHVASTIKUREGISTER) Elanikkonna vanuseline koosseis on maakonna omavalitsustes sarnane (vt Joonis 5). Põlva vallas on protsendipunkti jagu vähem eakaid ja veidi rohkem kooliealisi. Maakond on aga Eesti keskmisega võrreldes vähem jätkusuutlik – noori on vähem ja eakaid rohkem. 22% Kanepi vald 61% 11% 6% 23% Räpina vald 61% 11% 5% 21% Põlva vald 60% 12% 6% 22% Põlva maakond 61% 12% 6% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% Eakad 65+ Tööealised 19-64 Lapsed 7-18 Lapsed 0-6 JOONIS 5. ELANIKKONNA VANUSJAOTUS 2019. A (ALLIKAS: RAHVASTIKUREGISTER) Vananevat ja vähenevat elanikkonda peegeldab ka maakonna rahvastikupüramiid (vt Joonis 6). Sellelt on näha, et suurimad vanuserühmad on peatselt pensioniikka jõudvad (50–64)