Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € JAANUAR 1/2018

ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) 2228-3692 ISSN ISSN 0131-5862 (trükis) 0131-5862 ISSN ja meiemetsade kaitse Tutt-tihane Anoreksia Lääs jaMetsik Majavammi olemus Talvine matkaköök

Sisukord

Tutt-tihane Foto: Karl Adami

69. aastakäik Nr 1, jaanuar 2018 www.eestiloodus.ee

2 Toimetaja veerg 40 Vikipeedia pildipank sai kahek- sandat korda täiendust 3 Sõnumid Ivo Kruusamägi teeb kokkuvõtte 11 EL küsib: vastavad Juhani Vikipeedia fotovõistlusest HELP8 Püttsepp ja Ingmar Muusikus 42 Poster: Eesti Looduse fotovõistlu- 12 Valuga metsatihastele vastu se loomafotode peaauhind noor- Karl Adami tutvustab fotoloos te kategoorias, Martin Vesberg südikat tutt-tihast: pole erilist loo- 44 Intervjuu: Meil võib loodust tust kohata teda talvises linnusöö- kunagi veel millekski vaja minna gimajas, seda liiki tuleb ise metsa Ökoloogi ja looduskaitsebioloogi otsima minna Asko Lõhmusega ajas juttu Rainer 16 Mida on meile õpetanud kliima- Kerge Õhtulehest muutused geoloogilises ajas? 50 Laias ilmas: Enli Kiipli toob kliimamuutus- Metsiku Lääne ringreis te temaatikasse ajaloolise mõõtme: Tuul Sepp käis oma viieliikmelise Maa ajaloos pole kliima muutumi- perega Põhja-Ameerika lääneosas: ses midagi eriskummalist palju säilinud loodust ja ajalugu, 40 20 Meetrit üle merepinna sealhulgas indiaanlasi Tõnu Oja selgitab, mida toob 57 Tööjuhend: kaasa Kroonlinna nulli asendamine Talvise matkaköögi ABC 44 Amsterdami nulliga: maapinna kõr- Timo Palo jätkab matkaköökide guste väärtused pisut suurenevad saladuste avamist: talvel matkates 23 Raamatud peab ka köök olema suvisest teist- 24 Majavammist meil ja mujal sugune Jane Oja kirjeldab puitmajadele 64 Looduselamus maa- ohtliku seene evolutsiooni, loodus- ilmast: Seišellide likku levikut ja Eestisse jõudmist haruldases palmi- metsas ja hiidkilp- 30 Anoreksia mõistatus ootab veel konnade juures lahendajaid Hendrik Relve Hedvig Sultson heidab pilgu nüü- reisikiri jõuab disajal üsnagi levinud psüühi- seekord India kahäire tekkepõhjustele, mil- ookeani keskel asuva saarestikuni, les on ootamatult oluline roll kus elurikka loodusega saari ja saa- pärilikkusel rekesi teatakse rohkem kui 115 34 Tiit Kändler mätta otsast: 70 Aiast ja põllult: Tavaline, ent siis- Eesti silla ehitajad ki eriline porgand 36 Sada rida Eesti loodusest: Triin Nõu annab juhiseid tavapä- 50 Ajalik ja ajatu kodulooduses rase köögivilja kasutamiseks: miks Ann Marvet avab Eesti vabariigi mitte proovida porgandit näiteks juubelile pühendatud esseesar- hapendatult? ja mõtisklusega meie soodest ja 72 Panin tähele: Mitmeharuline metsadest uhtorg Oru turbatasandikul 38 Üks Eesti paigake: Hurmiorg 74 Kroonika hoiab maakultuuri kilde Juhani Püttsepp viib lugeja 78 Mikroskoop Põlvamaale Kanepi kanti, kus koha- 79 Ristsõna pealne kogukond elab kõige kiuste tavalist maaelu 80 Ajalugu, sünnipäevad 57

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 EEsti LOODUs |1| 1 Toimetaja veerg Uus ja arukam aasta

etsembrirahutus on nüüd- looduskaitse ja inimtegevuse 69. aastakäik Nr 1, jaanuar 2018 seks möödas: aasta lõpuga vahel. Metsategu, põlluharimine, seotud kokkuvõtted tehtud loomakasvatus ja jahipidamine ei Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu ning jõulude ümber keerlev kingi- ole sugugi kurjast, ent kaugenedes D e-post [email protected] trall seljatatud. Tõsi, alati nendime, loodusest on väga lihtne neis asjus tel 742 1143 et järgmine kord teen kõik selleks, et kaotada tasakaal. Niisamuti on Peatoimetaja Toomas Kukk aasta lõpeks hoopis rahulikumalt ega linnastunud looduskaitsjal oht kalduda 742 1143, [email protected] kulgeks üleüldise kiirustamise saa- äärmusesse, sest ei ole argipäevast sidet Toimetaja Helen Külvik tel. Ometi neelab detsember meid looduse kui inimese elukeskkonnaga. 529 4033, [email protected] igal aastal seletamatul väel keerisesse, Linnastunud ühiskonna hädadele ehkki loodame seda vältida: alati jääb juhib usutluses tähelepanu ka Asko Toimetaja Juhan Javoiš 5661 0851, [email protected] midagi viimase hetke peale, olgu see Lõhmus, kelle arvates on linnad kingiost, kuusevõtt või pühade-eel- looduskeskkonna mõttes imurid. Toimetaja Katre Palo ne töökohustus. Seega, mõneti para- Nad tõmbavad endasse kõik eluks 521 8771, [email protected] tamatult kujuneb jõulukuust aasta vajaliku, kuid seejuures kaob Sõnumitoimetaja Piret Pappel kõige kiirem ja närvilisem aeg, mille- inimestel otseside keskkonnaga, mille [email protected] ga tuleb kuidagi toime tulla. ressursse nad kogu aeg tarbivad. Keeletoimetaja Monika Salo Seevastu jaanuar on enamasti Mõistagi püüame Eesti Looduses 742 1186, [email protected] rahukuu: kulutusi ja pingutusi on edendada loodustunnetust ja teadmisi Küljendaja Raul Kask tehtud nii palju, et enam ei taha keskkonnast, aga ka elulisi kogemusi [email protected] ega jaksa. Sellest kasvab välja soov on väga vaja. Vahel võivad need Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri teha uuel aastaringil midagi teisiti ja kogemused olla üsna kibedad. Üks Endla 3, Tallinn 10122 paremini, seada uusi sihte ja kogeda hirmutavaim teadmine on kindlasti midagi kasulikku, mis õpetaks see, kui avastad oma elumaja põranda arukamalt elama. Tasapisi pikenev alt majavammi ‒ puitu õgiva seene, päevavalguse aeg annab sellele oma kelle tõrje on väga vaevarikas. Paraku hoo ning lootuse, et kõik on võimalik, satub ta naabriks tihtilugu siis, kui Vastutav väljaandja Riho Kinks kui vaid tahta. oleme teadmatusest loonud soodsad [email protected] Mida siis võiks teha teisiti ja olud. Seega, eelteadmised sellest Tellimine ja info Airi Lehemets süvenenumalt? Käia rohkem looduses! seenest on esmane abi, kuidas kaost 610 4105, [email protected] Märgata ja arvestada oma otsustes vältida. Majavammi arenguloost, Reklaamijuht Helen Lehismets senisest enam looduskeskkonnaga. levikust maailmas ja sattumisest 610 4106, [email protected] Mõeldes seejuures niipidi, et loodus Eestisse on kirjutanud iduettevõtte Ajakiri ilmub on meie elukeskkond ja inimene ei Majaseen asutaja Jane Oja. keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel ole seal sugugi kõige tähtsam. Mida Üsna mitu jaanuarilugu juhatab vähem me loodusest teame ning, meid loodusesse liikuma, ühtlasi mis veelgi olulisem, mida rohkem saab head nõu, mismoodi selle tunnetamisest kaugeneme, matkal talveoludes hakkama seda kehvem meile. saada. Ent esmalt Olen üsna kindel, et parim soovitan suunduda ravim loodusest kaugenemise Haanjamaale, kus vastu on elada aasta ringi või tänavu on olnud © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2017 vähemasti osa aastast maal, võimalus nautida Summaries of some articles can be found at mitte linnakeskkonnas. talveilu detsembri our web site www.eestiloodus.ee

am onn ärg Ühepäevased käigud loodu- algusest saati. Tasub kk is s tu e s sesse ei õpeta meile minna, sest viimastel K kaugeltki seda, kuidas tuleb aastatel ei ole meie 4041 0820 PEFC/19-3-3 keskkonnaga arvestada, neljandat aastaaega Trükitoode kaldumata äärmustesse; ehedal kujul sugugi Trükitud trükikojas Printall mida saab ja on sünnis küllaldaselt olnud. looduses teha ning kus jookseb tasakaalupiir Foto: Timo Palo

2 |2| EEsti LOODUs JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Ahvenapüük sai päevalimiidi

ullu 1. detsembril jõustunud keskkonna- ministri määrus seab Foto: David Syzdek / Wikimedia Commons / Syzdek David Foto: Mharrastuskalameestele ahvena- püügipiirangu. Õngpüünisega tohib üks kalastaja ööpäevas püüda kuni 15 kg ahvenat. Määrusega soovib keskkonnaministeerium piirata musta kalaturgu ja hoida Eesti Eestile lähimad lumekaku pesitsuspaigad asuvad Lapimaal ahvenavaru. Piirangut kavatse- takse rakendada kolm aastat ja siis uurida, kas see on olnud pii- Rahvusvahelise punase savalt tõhus. Eelkõige aitab muudatus nimestiku nukrad uudised: ohjeldada talvist jääalust kala- püüki. Harrastuskalastuse lumekakke jääb aina vähemaks uuringu põhjal püüavad ama- töörkalamehed aastas merest ahvusvaheline looduskaitseliit tundub, et inimkond ei pruugi sellega ja Peipsi järvest üle 800 tonni avaldas mullu detsembri algu- hakkama saada. ahvenat. Kogus on tõenäoli- ses punase nimistu uuendatud Kehvasti on läinud ka paljudel selt veelgi suurem, sest aktiiv- versiooni.R Selle järgi on välja surnud delfiinidel, keda ohustavad kalavõr- seid amatöörkalastajaid on üle kolm sisalikuliiki, kes elutsesid ainult gud, kuhu nad kinni jäävad. Samuti 60 000. „Harrastuslik kalapüük Austraaliale kuuluval Jõulusaarel. on esimest korda ohualtiks kuuluta- ei tohiks olla midagi muud kui Nende kadumises saab süüdista- tud lumekakk (Bubo scandiacus). See kirglik hobi ja mõnus ajaveet- da võõrliike: madusid ja sipelgaid. lumistel aladel närilisi küttima kohas- mine. Kui on soov kalakaupleja Jaapanis elutsevast 46 endeemsest tunud tundralind kannatab samuti olla, siis tuleb seda teha kutse- roomajast on ekspertide hinnangul soojeneva kliima pärast. lise kalurina, mitte hõlma alt,“ ohustatud koguni kolmandik. Madude Seevastu Uus-Meremaa vapilin- ütles keskkonnaminister Siim ja sisalike asurkonnad on väikesed ja dude kiivide käekäik on üle tüki aja Kiisler. killustatud ning roomajate elupaiku olnud pisut parem. Kaks liiki, triip- jääb linnastumise ja intensiivse põllu- kiivi (Apteryx mantelli) ja okarito Keskkonnaministeerium/ majanduse tõttu üha vähemaks. kiivi (A. rowi), olid varem arvatud Loodusajakiri Põllumajandust ja linnade kasvu eriti ohustatute kategooriasse. Tänu peetakse ka looduslike riisi- ja jamsi- looduskaitsjate sihikindlale tööle on liikide hääbumise peapõhjuseks. See mõlema liigi arvukus hakanud tasa- teeb suurt meelehärmi taimeteadlas- pisi suurenema. Nimelt on kiivimu- tele, kes muretsevad põllukultuuri- ne aastaid hautud välja inkubaato- de geneetilise mitmekesisuse vähe- ris, pojad on kasvatatud piisavalt nemise pärast. Kui kliima üha kii- suureks ja tugevaks ning alles seejä- remini muutub, on tõenäoliselt vaja rel loodusesse elama viidud. Ühtlasi näiteks moodsaid teraviljasorte ris- on piiratud pesaröövlite arvukust. tata nende metsikute sugulastega, Kiivimunade ja -tibudega armastavad et aretada vastupidavamaid kultiva- maiustada hulkuvad kassid, koerad re. Hinnanguliselt on geenipanka- ja kärp, kes kõik on Uus-Meremaale

des tallel vaid veerand oluliste põllu- Euroopast sisse toodud. Jarko Jaadla / keskkonnaministeeriumiFoto: koduleht kultuuride looduslikest sugulastest. Jääaugust ei saa enam piiramatult Ülejäänud kolmveerandit loodetak- Rahvusvaheline looduskaitseliit / ahvenat püüda se looduses alles hoida, kuid praegu Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |3| 3 Sõnumid

kult põhjendatud seisukohti, mida ei Rektorite kokkulepe ole enne koordineeritud. Prorektor Erik Puura kinnitas koosolekul umbes 30 inimese ees on külvanud segadust küsimustele vastates, et Eestis keh- tib hea teadustava, mis on leppe suh- eadlastes on tekitanud sega- tes ülimuslik ja suisa kohustab tead- dust Tartu ülikooli, Tallinna lasi avalikkusega suhtlema. Prorektor tehnikaülikooli ja Eesti maa- möönis, et leppe tekst on ebaõnnes- Tülikooli rektorite kokkulepe, mis tunud, kuid rõhutas, et ta on TÜ sise- ilmus üldsuse ette ajal, kui üha tuli- veebis leppe sisu kohta piisavalt selgi- semalt vaieldakse Tartusse plaani- tusi jaganud. Samuti vaieldi selle üle, tava tselluloositehase rajamise üle. kas ülikoolis on võimalik mingis küsi-

Halvasti arusaadav lepe on sõnas- Wikimedia Commons Alinozka / Foto: muses kujundada ühtne seisukoht. tatud nii, et sellest võib välja luge- Tartu ülikooli teadlased on teinud ette- Koosolek lõppes teadlaste ettepane- da, nagu peaksid ülikoolide töötajad paneku parandada rektorite kokkulep- kuga muuta leppe sõnastust. edaspidi kõiki oma väljaütlemisi alma pe sõnastust Järgnevatel päevadel võtsid mee- mater’iga kooskõlastama. dias sõna nii murelikud teadlased kui Sõnum leppe sõlmimise kohta ka lepingu pooled, kes toonitasid, avaldati novembri lõpus TÜ sisevee- gute vallas koordineerivad koostööd et teadlaste sõnavabadust piirama ei bis ülikooli pressiteatena „Kolme üli- TÜ arendusprorektor Erik Puura, hakata. TÜ rektor Volli Kalm kinni- kooli rektorid ühendavad riiklikult TTÜ puidutehnoloogia professor tas rahvusringhäälingule, et lepe sõl- tähtsate küsimuste lahendamisel Jaan Kers ning EMÜ metsakorraldu- miti selleks, et ülikoolid saaksid koor- kompetentsid“. Teate lõpus oli punk- se ja metsapoliitika professor Henn dineerida, kes mida teeb, ega konku- tidena üles loetud, milles rektorid Korjus. reeriks omavahel näiteks uuringu- täpsemalt on kokku leppinud. Pressiteate vormistus jättis palju- hangetel. „Ka pärast selle leppe sõl- Ärevust tekitavad 3. ja 4. punkt: dele mulje, nagu tohiks plaanitava mimist on kõigil ülikooli teadlastel ülikoolid moodustavad suurema- tehase kohta edaspidi sõna võtta üks- absoluutne vabadus oma seisukohti te teemade teaduslike seisukohtade nes need kolm meest. Sõnum ajendas välja öelda,“ sõnas Volli Kalm. läbitöötamiseks ja tulemuste ühtlus- Facebookis tulise arutelu akadeemili- TTÜ rektor Jaak Aaviksoo ütles tamiseks uurimisgruppe; ülikoolid se vabaduse üle ning 7. detsembriks Vikerraadios vastuseks küsimusele, määravad oma seisukohtade avali- kutsuti TÜ geoloogiainstituudi ruu- kas leppe teksti tuleks muuta, et tema kustamiseks kõneisikud, kes omavad midesse kokku avalik koosolek. arvates on üles kerkinud probleem töögruppides läbitöötatud ja arutatud Teksti analüüsinud TÜ kommu- üksikute inimeste mure, mida tuleb materjali baasil põhjalikku ülevaadet nikatsiooniuuringute professor Triin mõista ja selgitada, aga mitte asuda probleemistiku põhjuste ja tagajärge- Vihalemm jõudis järeldusele, et teks- põhimõttelisi kokkuleppeid ümber de ahelast. tis kasutatud sõnastuse põhjal ei tohi tegema. Teate lõpus seisab, et puidurafi- teadlane ülikooli nime ega kaubamär-

neerimistehast puudutavate uurin- ki kasutada, kui ta väljendab teadusli- Foto: Tiit Hunt ERR/Loodusajakiri

Aasta mullal kasvab hea seenemets Näivleetunud muld on kujune- nud punakaspruunil karbonaadivae- esti maaülikoolis korraldatud sa, astud tõenäoliselt tulevase aasta sel liivsavimoreenil. Sellele on iseloo- mullapäeval kuulutati 2018. aasta mulla peal,“ lisas ta. mulik tüse huumushorisont ja kahe- mullaks segametsade puna- Alar Astoveri hinnangul on näiv- kihiline lähtekivim: all raskema ja kaspruunE näivleetunud muld. leetunud muld põllumehele Liivimaa ülal kergema lõimisega. „Näivleetunud mullad on ühed parim muld. Sellel saab kasvatada Eesti mullateaduse selts ja Eesti Lõuna-Eesti viljakaimad, millel kas- peaaegu kõiki nõudlikke kultuure, maaülikool on aasta mulda valinud vavad peamiselt võimsate kuuske- nagu teraviljad, kartul ja raps. „Kuigi alates 2014. aastast. Nõnda soovitak- dega segametsad. Samuti on need muld kipub Lõuna-Eestile tüüpiliselt se teadvustada, et Eesti piirkondade hinnatud seenemetsad,“ rääkis Eesti natuke happeliseks minema, tehak- mullad erinevad omaduste, kasutus- maaülikooli mullateaduse professor se sellele juba ajalooliselt perioodilist sobivuse ja väljanägemise poolest. ja õppetooli juht Alar Astover. „Kui lupjamist, mis taastab mulla viljaku- sattuda Liivimaal ilusasse kuusemet- se,“ selgitas Alar Astover. Eesti maaülikool / Loodusajakiri

4 |4| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Arto-RandelFoto: Servet orhideekaitse / Eesti klubi Foto: Bernard Landgraf / Wikimedia Commons / Landgraf Bernard Foto: Kuldking Foto: Irja Saar / eElurikkuseFoto: portaal

Ilves Tuletael 2018. aasta orhidee, loom ja seen on valitud

esti orhideekaitse klubi on valida aasta seen. Esimese valitu au teravate asteldega põõsas, teise kait- valinud 2018. aasta orhideeks sai endale korilaste lemmik kukeseen. sekategooriasse kuuluv luuviljali- Eesti vabariigi juubeli vää- 2018. aasta seeneks on mükoloogid ne, on looduslikult levinud Lääne- riliseE liigi: see on kaunis kuldking valinud tuletaela (Fomes fomentari- Saaremaal. Teda on kasutatud ploo- (Cypripedium calceolus), Euroopa us). Nõnda soovivad seeneuurijad mi pookealusena ning kaunite õite ja suurimate õitega orhidee. Juba kau- pöörata tähelepanu liikidele, mis ei siniste viljade tõttu ilupõõsana, see- gelt tähelepanu köitvate omapäras- ole tavapärase kübarast ja jalast koos- tõttu on metsistunud laukapuu leiu- te õite tõttu on kuldking tõenäoliselt neva viljakehaga ega satu sügisel see- kohti teada ka Eesti mandriosast. Visa rahva seas kõige tuntum kodumaine nekorvi. ja vastupidav laukapuu sümbolisee- orhidee. Tuletael kasvab Eestis enamasti rib hästi põhjamaise looduse kargust, Eesti looduskaitse selts on kuu- kase, harvem teiste lehtpuude kändu- eestlaste püsimist ja loodushoidlikku lutanud aasta loomaks ilvese (Lynx del ja surnud puutüvedel. Rahvasuus mõtteviisi. lynx). Tallinna loomaaia vapilooma- on tuletael hästi tuntud, kuna selle Bioloogide ja loodushuviliste le tuleb pöörata tähelepanu, sest selle salpeetris immutatud ja kuivatatud ühendused valivad aasta liike, et liigi juurdekasv on Eestis aasta-aastalt viljakehi kasutati tule süütamiseks. neid laiemalt tutvustada, saada täp- vähenenud. Õnneks oli 2017. aasta Selle seene abil on värvitud lõnga, sem pilt levikust ning seisundist ilvesele päris edukas: jahimehed loen- peatatud verejooksu ja isegi valmista- Eestis ja juhtida tähelepanu leiu- dasid palju kolme pojaga pesakondi. tud riideesemeid. kohtade kaitsele. Möödunud aastal algatas Eesti Samuti tasub meelde tuletada, Eesti orhideekaitse klubi / Eesti looduseuurijate seltsi juures tegut- et Eesti vabariigi juubeli aasta puu looduskaitse selts / Eesti mükoloo- sev Eesti mükoloogiaühing uue tava on laukapuu (Prunus spinosa). See giaühing / Loodusajakiri

6 |6| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid

erakordselt hästi säilinud liitsilmad. Eestist leiti maailma vanim Samasugused nägemisorganid on näiteks tänapäevastel kiilidel ja muu- del putukatel. kivistunud silm Erakordne leid annab paleonto- loogidele ja zooloogidele võimalu- astakümnete jooksul on geo- se uurida, kuidas on silmad looma- loogid leidnud Maardu ligi- riigi evolutsiooni jooksul arenenud. dal asuvast Saviranna paljan- Uurimuse autorite arvates kinnitab distA haruldasi iidsete lülijalgsete kivis- leid oletust, et liitsilmade ehitus pole tisi. Ajakirjas PNAS ilmunud uuringu Gennadi TTÜBaranov viimase 500 miljoni aasta jooksul järgi sisaldab üks sealne trilobiidi- kuigi palju muutunud. kivistis ligi 530 miljoni aasta vanust S. reetae liitsilm koosneb umbes liitsilma. Tõenäoliselt on see vanim sajast osasilmast ehk ommatiidist. säilinud fossiilne silm kogu maail- Need paiknesid üksteisest kaugemal mas. Autor Helje Pärnaste kaasas kui praeguste putukate liitsilma osad. oma uurimistöösse maailma parimad Selle iidse trilobiidi silmal ei olnud fossiilsete silmade uurijad Brigitte läätse. Tõenäoliselt oli iidsetel aega- Schoenemanni ja Euan Clarksoni. del madalas meres elutsenud trilobii- Iidvanad liitsilmad leiti trilobiidilt, di nägemine võrreldes näiteks ime- mis on oma liigi tüüpeksemplar. See Maailma vanim silmafossiil on hoiul tajatega üsna kehv. Siiski olid tema on hoiul Tallinna tehnikaülikooli geo- tehnikaülikooli geoloogiakogus silmad piisavalt teravad, et märgata loogiakogus. Liik Schmidtiellus reetae röövloomi ja madalas vees ette tule- on saanud oma nime Eesti trilobiidi- vatest takistustest mööda ujuda. uurija Reet Männili auks 1973. aastal, deeris meie Kambriumi-kollektsiooni. kui Rootsi kolleeg Jan Bergström revi- TTÜ-s talletataval trilobiidil on MTÜ Kivion / Loodusajakiri

Rändava angerja püük keelatakse uroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu kohtumi- sel otsustasid ministrid keela- taE angerjapüügi Atlandi ookeanis ja Läänemeres angerja rändeperioodil. Kolmel järjestikusel kuul ajavahe- mikus 1. septembrist 31. jaanuarini / pixabay.com Penebar Foto: keelatakse merest püüda angerjat. Iga liikmesriik saab ise otsustada, millal täpselt selles ajavahemikus püügikeeld kehtestada. Eestis püütakse enamik angerjaid Võrtsjärvest. Aastatel 2011–2016 püüti Võrtsjärvest keskmiselt 10,2–13,3 tonni angerjat. Merest 1. septembrist kuni 31. jaanuarini keelatakse angerjapüük merest püük on mitu korda vähenenud: aastail 2004–2007 püüti Eestis merest ligikaudu 12 tonni täis- mis takistavad angerja rännet nende ja noorjärkude elutsüklist. Angerja mõõdus ränd­angerjat, ent mullu- elupaikadeni. Arvatakse, et anger- kadumisest saab pikemalt lugeda ne püügimaht oli 700 kilogrammi. ja rännet Euroopasse mõjutab Golfi Eesti Looduse mullusest novembri- Angerjate arvukus on vähene- hoovuse muutumine. Pealegi teatak- numbrist. nud mitmel põhjusel: ülepüük, elu- se väga vähe Sargasso meres asuva- Keskkonnaministeerium/ paikade vähesus ja paisutatud jõed, test angerja koelmualadest ja anger- Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |7| 7 Sõnumid Kui puhas on õhk, mida hingame? uroopa keskkonnaamet ja põllumajanduskultuure, metsi, järvi Euroopa Komisjon on võt- ja jõgesid. Suurimad õhusaasteainete nud kasutusele Euroopa õhu- tekitajad Euroopas on maanteetrans- kvaliteediE indeksi. See lubab inimes- port, põllumajandus, elektrijaamad, tel kontrollida eri piirkondade õhu- tööstus ja kodumajapidamised. kvaliteeti. Koos indeksiga avaldati Eesti välisõhu kvaliteet on eelni-

ka ajakohane info euroliidu riikide keskkonnaamet Euroopa Allikas: metatud saasteainete poolest endi- õhukvaliteedi kohta. Võrreldes teiste selt hea. Linnaõhu puhul tekitavad Euroopa riikidega on Eesti välisõhu ka meil muret peenosakesed, mis kvaliteet endiselt hea. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on tekivad kütmisel, liikluses teekatte ja Euroopa õhukvaliteedi indeks Eesti välisõhu kvaliteet endiselt hea rehvide kulumisel ja tööstusettevõ- pakub üle 2000 õhuseirejaamast pärit tetes. Eesti riikliku keskkonnaseire teavet. Interaktiivsel kaardil on esi- 2016. aasta andmete alusel on kesk- tatud seirejaamade andmeil põhinev (WHO) ohtlikuks. Kõige kahjuli- mine peenosakeste sisaldus enamikus teave viie peamise saasteaine järgi, kum saasteaine, eriti peened osake- Eesti linnaõhuseirejaamades eelmise mis kahjustavad inimeste tervist ja sed, põhjustas 2014. aastal hinnangu- aastaga võrreldes vähenenud. keskkonda: eriti peened osakesed ja liselt 400 000 eurooplase enneaegse Eestis on kokku üheksa riiklikku

peenosakesed (PM2,5 ja PM10), tro- surma. Peened osakesed on segu väi- välisõhuseirejaama. Peale selle seira-

posfääri osoon (O3), lämmastikdiok- kestest tahketest osadest ja vedeliku- vad välisõhu kvaliteeti mitu ettevõ-

siid (NO2) ja vääveldioksiid (SO2). piiskadest, mille läbimõõt jääb alla 10 tet, kelle andmeid saab samuti jälgi- Euroopa uusima õhukvalitee- mikromeetri. Need tungivad sügavale da Eesti välisõhu kvaliteedi rakendu- di aastaaruande järgi puutub ena- hingamisteedesse. se kaudu www.keskkonnaagentuur. mik Euroopa linnade elanikke endi- Samuti on õhusaastel majandus- ee/et/euroopa-ohukvaliteedi-indeks. selt kokku õhusaastega, mille taset lik mõju. Reostunud õhk suurendab peab maailma terviseorganisatsioon meditsiinikulutusi, kahjustab mulda, Keskkonnaagentuur/Loodusajakiri Eesti pidurdab Euroopa puhta energia poliitikat

esti on EL eesistujana teinud Eestimaa looduse fondi juhatu- üllatava ettepaneku tühista- se liige Kärt Vaarmari on märkinud: da elektrijaamade süsiniku- „Eesti ettepanek on tagurlik ega mahukuse (ingl carbon intensity) toeta kuidagi eesmärki liikuda edasi

E Meesak Andres Foto: piirmäär, mis ähvardab märgatavalt fossiilkütustel põhinevast energeeti- pikendada enim saastavate jaamade kast välja. Jääb mulje, et Eesti ei ole käitusaega. Idee on teinud keskkon- eesistujana võtnud eesmärgiks aren- nakaitsjad väga murelikuks. Eesti soovib põlevkivielektrijaamade dada EL tasandil jätkusuutlikku klii- Eesti ettepanek annab võimalu- käitusaega pikendada mapoliitikat, vaid seisab üksnes oma se tühistada elektrijaamadele sea- ettevõtete huvide eest.“ tud süsinikumahukuse ülemmäär – MTÜ Eesti Roheline Liikumine

550 g CO2 kWh kohta –, osalemaks viiendikku Euroopa kivisöe- ja koordinaator Mihkel Annus kom- nn võimsusturgudel. Selle piirmäära põlevkivielektrijaamadest: piirmää- menteeris, et Eesti on endale võt- on määranud Euroopa Komisjon, et ra kaotamine annaks võimaluse neid nud kliimasõbralikuma energeeti- tagada üleminek vähese süsinikuma- toetuste najal käigus pidada veel ka piduritõmbaja rolli. MTÜ kogub hukusega majandusele Euroopas, kus mitukümmend aastat. rahvaalgatuse portaali kaudu toe- fossiilkütuseid on üha enam hakatud Euroopa energeetikasektori jät- tusallkirju, algatamaks riigikogus asendama taastuvenergiaallikatega. kusuutlikkuse eest seisev organisat- põlevkivienergeetikast loobumise Kui Eesti muudatusettepanek vii- sioon Europe Beyond Coal mõistab diskussiooni. Allkirja saab anda kuni daks ellu, võimaldataks kõige saas- hukka Eesti püüdlused piirmäära 24. veebruarini. tavamatel elektrijaamadel mak- kaotada ja rõhutab fossiilkütustest sumaksja raha toel edasi toimida. tingitud õhusaaste halba mõju ini- Eesti Roheline Liikumine / Selline muudatus puudutab umbes mese tervisele. Loodusajakiri

8 |8| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Eesti võistkond hiilgas rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil

esti õpilased saavutasid rah- vusvahelisel noorte loodustea- duste olümpiaadil läbi aegade parima tulemuse. Kõik koondislased E Ainelo Andres Foto: tulid koju medalitega. 3.–12. detsembril Hollandis Arnhemis ja Nijmegenis peetud 14. rahvusvahelisel noorte loodustea- duste olümpiaadil osales 300 õpilast 48 riigist. Eesti võistkonda kuulusid Andreas Simson (Tallinna reaalkool, 10. klass), Martin Rahe (Tallinna reaal- kool, 9. klass), Daniil Vaino (Narva Pähklimäe gümnaasium, 10. klass), Sofia Marlene Haug (Gustav Adolfi Vasakult: Andreas Simson, Hendrik Vija, Martin Rahe, Sofia Marlene Haug, Anna gümnaasium, 9. klass), Hendrik Pauliina Rumm ja Daniil Vaino Vija (Miina Härma gümnaasium, 10. klass) ja Anna Pauliina Rumm (Tallinna reaalkool, 9. klass). Eesti bioloogias, füüsikas kui ka keemias. rata vee soolasisaldust ning püüda õpilasi saatsid juhendajatena TÜ Peale kahe teooriatöö on olümpiaadi soolvee ja magevee piiril soolsuse doktorandid Andres Ainelo ja Jörgen eripära kolmeliikmeliste võistkonda- erinevuse tulemusena elektrienergiat Metsik ning TÜ nooremteadur de katsevoor. Igast riigist võib osaleda toota. Andreas Valdmann. kuni kaks kolmeliikmelist võistkonda. Võistkonna mentori Andres Martin Rahe ja Hendrik Vija tule- Tänavu peeti võistlus esimest Ainelo sõnul olid ülesanded hästi must hindas olümpiaadi žürii kuld- korda Euroopas, keskne teema oli läbi mõeldud ning nõudsid võistleja- medali vääriliseks. Ülejäänud koon- „Vesi ja jätkusuutlikkus“. Ülesanded telt nii üksikfaktide teadmist kui ka dislased pälvisid hõbemedali. käsitlesid näiteks taimede kohastu- oskust loogiliselt mõelda ja problee- Rahvusvaheline noorte loodustea- musi üleujutustega, reoveepuhastus- me lahendada. Üldvõit läks Venemaa duste olümpiaad on kuni 15-aastas- viise ja üle kallaste tõusvate jõgede õpilasele, riikide arvestuses oli parim te õpilaste loodusteaduste võistlus, ohjeldamist. Praktilises voorus tuli Taiwani delegatsioon. kus teadmised pannakse proovile nii võistlejatel jälgida kingloomi, mää- TÜ teaduskool / Loodusajakiri

Kas tead, kes laulab?

TELLI E-POEST KODULEHEL WWW.LOODUSAJAKIRI.EE Sõnumid Foto: erakogu Foto:

Eesti taimevaramu idee algatasid Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. Fotol on Valga põhikooi lapsed taimi kogumas Koolinoored kinkisid Eesti vabariigile taimevaramu artu ülikooli loodusmuuseu- mis avati 11. detsembril 2017 näitus „Eesti taimevaramu“. Foto: Karin Pai Foto: See on koolinoorte kink Eesti vabarii-

T Tennus Foto: Andres gile 100. aastapäevaks. Taimevaramu koosneb õpilaste koostatud herbaariumist ja taimesti- ku kohta kogutud andmetest. Näitus tutvustab nii noorte kodukandi tai- Näitus „Eesti taimevaramu“ Taimevaramu koostamise õppepäev mestikku kui ka noorbotaanikute tea- duspanust. Taimevaramu loomises osales li taimeteadlased lisasid 33 herbaar- Tartu ülikooli loodusmuuseu- 69 õpilast ja 13 õpetajat Hiiumaalt, lehte. mis saab näitust vaadata 31. märtsi- Läänemaalt, Tallinnast, Lääne- Varamus on lausa 159 liiki taimi. ni 2018. Pärast seda läheb väljapanek Virumaalt, Pärnust, Tartu-, Valga- Õpilased kogusid enim raudroh- Eestis ringi rändama. ja Võrumaalt. Noored kogusid tu (neli eksemplari), ussilakka, Eesti taimevaramu idee algata- 2017. aasta suvel taimi ja koostasid kibedat tulikat, harilikku laani- sid Tartu ülikooli loodusmuuseum neist herbaariumid. Kogutud teave kut ja metsakäharikku (kõiki kolm ja botaanikaaed. Projekti kohta saab sisestati PlutoF töölaual andmebaasi eksemplari). rohkem infot veebilehelt www.ev100. ja herbaareksemplarid digiti. Herbaariumi talletatakse Tartu üli- ee/et/eesti-taimevaramu. Taimevaramusse kuulub 207 her- kooli loodusmuuseumi botaanikako- baareksemplari, neist 174 on pärit gudes ja andmeid portaalis eElurik- TÜ loodusmuuseum / õpilastelt ja õpetajatelt. Tartu ülikoo- kus (https://demo.elurikkus.ut.ee/). Loodusajakiri

10 |10| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EL küsib Mida on andnud Eesti rahvusmaastikud? Ingmar Muusikus, aasta loodusesõber

ahvusmaastike jäädvustamise võimalus ja kohustus avas minu jaoks taas uusi tahke Eestimaa Foto: Ingmar Muusikus Foto: looduslikestR ja kultuurilistest rikkus- test. Eesti looduskaitse seltsi projekt jätkas sealt, kuhu olime Juhaniga jõud- nud aastatel 2005–2009, käies kaks korda jalgsi läbi Eesti. Eestimaa port- reteerimine sõnas ja pildis sai nüüd uue suuna. Selle eesmärk on pöörata eestlase pilk oluliste ja omaste paikade väärtustamise poole. Rahvusmaastike pildistamine käis paika pandud nimekirja alusel. Nimekirjas oli 50 maastikku, mõned ühekaupa, teised kimpudena. Pooled motiivid olid mul varasemast olemas, Ingmar Muusikus ja Juhani Püttsepp Karulas teeristil, kus nende retked põhja-lõu- neid sai Maalehes ilmuva artiklisar- na ja kagu-loode suunal ristusid ja illustreerimisel ära kasutada. Teine pool tuli uuesti või esimest korda pil- dile püüda. Juhani Püttsepp, aasta loodusesõber sõbraga suusatanud vinka-vonka See tähendas mitmeid tiire eri mööda külateid, metsaservi ja raba- aastaaegadel mööda Eestimaad. oodusraamatute riiulis sei- sid Eesti ühest otsast teise. Toomas Kevadised käigud Ida- ja Lõuna- savad mul kergesti kättesaa- ütles: „Eestis nõnda ringi käies saab Eestis, suve algul viis päeva Lääne- daval kohal Gustav Vilbaste aru, milline õnn ja suurim rikkus võr- Eestis ja saartel, sügisel Pandiveres L„Kodumaal rännates“ ja Villem reldes Euroopaga on meie asustu- ja põhjarannikul. Pildistamise mõte Ridala „Ringi mööda kodumaad“, se hõredus, looduse rohkus, vaikus.“ ei olnud mitte niivõrd ajada taga eri- mõlemad ilmunud 1920. aastate Seda on kinnitanud ka meie retked. list valgust, vaid püüd tabada midagi alguses. Need teosed ei pretendeeri Toomas Kiho üleskutsel kirjutasi- maastike olemusest. sugugi mingile ammendavale ülevaa- me ka meie Ingmariga alla 222 kul- Kui mõelda tagasi nende käiku- tele Eesti paikadest, vaid kirjeldused tuuritegelase kirjale Rail Balticu prae- de eredamatele maastikuelamuste- sõltuvad ka rändamisest endast, olu- guste plaanide vastu. Usun, et kui le, siis meenuvad tuisune minek üle dest, aastaajast, ilmast. Kindlasti olid kõik elanikud matkaksid korra Eesti Võrtsjärve jää Tondisaarele, Kurese- need eeskujuks, kui unistasin oma ühest servast teise, ei tuleks meile Soontagana müstiline peitmaailm, rännuvõimalustest. mingeid üliraudteid, suurkaevandu- Beresje-Lüübnitsa imelised sibula- Julgust plaanidesse lisasid koos si, mammuttehaseid ega tarastatud põllud Lämmijärve ääres, maikui- Toomas Sildamiga Eesti kõikvõima- magistraale. Eesti on niivõrd pisike, ne vaade Tellingumäe tornist Koiva likest nurkadest Postimehele teh- kaunis, tegelikult võiks ta olla terve- puisniidule, rõngasristid Vormsi kal- tud reportaažid („33 päevaga ümber nisti kaitseala, väikeste eranditega, mistul õitsvate meelespeade ja nur- Eesti“ jt), siis sõitsime autoga. millest suurim oleks Tallinn. menukkude süleluses, Kiviõli tuha- Meenub, et 1960. aastatel võttis väik- Nüüd kirjeldame Eesti loodus- mägede metamorfoosid. sema seltskonnaga kodu- ja kultuuri- kaitse seltsi kutsel rahvusmaastikke, Kiviõli seikluspargiks muutunud loolisi autoretki ette Jaan Eilart. lood on ilmunud läinud aasta jook- tuhamäel olin viimati 15 aasta eest. Põnevam veel on jalgsi käimine. sul Maalehes ja ilmuvad veel järg- Selle paiga muutus oli pildistatava- Koos fotograaf Ingmar Muusikusega mise aasta alguses. Rahvusmaastik test maastikest kõige silmatorkavam, kõndisime aastail 2005–2009 kaks tähendab ikkagi maastikku, kus ela- positiivses tähenduses. Veised Koiva korda Eesti ühest servast teise, tehes vad ka inimesed. Praegu tundub kii- ääres ja Kassaril või lambad Karula lugusid ajakirjale Loodusesõber. resti suurenevat nende hulk, kes ei ela küngastel olid samuti head märgid. Ja Kõndisime üle 50 päeva ja see istub õieti kuskil, ei teadvusta enam enda- Koguva vanad paadid lösutasid mullu tänini meeltes, mitte kontides. le kodupaika ega oma juuri. Loodan, suvel endiselt küla kiviaedadel, pea- Otsese tõuke teele asuda andis vist et rahvusmaastike valimine aitab kui- aegu samas asendis kui sajandivahe- jutuajamine Akadeemia peatoimeta- dagi seda protsessi pidurdada ja aitab tusel. On hea, et mõned asjad on nii ja Toomas Kihoga, kes oli koos paari kaasa Eesti hoidmise ideele. pikalt ajas vastu pidanud.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |11| 11 Fotolugu Valuga metsatihastele vastu Fotod: Karl Adami Fotod:

Karl Adami rit, kuhu ma suure hooga kukkusin. pruugigi seda pisikest, pruunikat ja Õnneks piirdus äpardus vaid marras- vaikset lindu tähele panna, kui ta just ovembrikuine päike oli väsi- tuste ja suure ehmatusega, isegi käes endast märku ei anna. Aga teistest nult laskunud metsa koha- olnud kaamera koos objektiiviga jäi pisikestest tihastest eristub tutt-tiha- le, kuid aktiivsed tiivuli- terveks. ne silmanähtavalt. Nsed päeva lõppu ei tunnistanud. Ma Kõik teised linnud lendasid mürt- Kui paljud Eesti linnud saavad olin nendega ühel meelel ja liikusin satuse peale igasse ilmakaarde, kuid uhkeldada pealael asetseva kauni tuti- mööda männiku serva, läbi vana talu- kaks keldriaugu kõrval maas tegut- ga? Terava musta-valgekirju suletu- hoovi, kus hoonetest andsid tunnis- senud tutt-tihast tulid hoopis mind ti järgi on tutt-tihane saanud nime ja tust vaid pihlakatega kaetud vunda- uudistama. Tagatipuks lendas üks tutt hoiab teda lahus muudest tihas- mendid. Pilku köitsid ka aastaküm- objektiivi päikesevarjukile, viies mõt- test, andes linnukesele reipa ja asjali- neid hooldamata õunapuud, millel ted valult. Selline oli minu esimene ku väljanägemise. Tutt pole alati püs- askeldasid rasva- ja salutihased. kokkupuude tutt-tihastega. tises asendis ning vihma ja lörtsiga Minu üllatuseks olid raagus puude näeb see üsna hädine ja sasitud välja. keskele sattunud heledad sabatihased. Tutt-tihane on üsna pruun linnuke, Mõeldes tihastele, liiguvad mõtted See ajas elevile. Vältides kulu sahinat, kelle küljed on roostekarva: ideaal- suure tõenäosusega talvisele ajale, kui üritasin sabatihastele kiirelt lähene- ne varjevärvus kuuse-männisegamet- on kombeks lindudele lisatoitu pak- da. Ent kulu varjas sissevajunud keld- sa sulandumiseks. Hämaras metsas ei kuda. Esimese karge tuule käes kii-

12 |12| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ka talvel hoiab väike tutt-tihane ikka metsa poole ja peab ise hakkama saama. Koduaia linnutoidumajas on ta äärmiselt harv külaline ja seepä- rast inimesed seda vahvat linnukest eriti ei tunne

kuv pekitükk on maiuspala paljudele: Männimets on tutt- kavalatele ja südikatele rasvatihastele, tihase kodu, kust malbetele salutihastele või salapäras- teda naljalt välja tele lasuursinist teklit kandvatele sini- ei meelita. Vändra tihastele. Koduaiast kostab mahedat metsas Pärnumaal on toksimist ja sädinat, kuid tutt-tihas- tutt-tihane tavaline ja test pole jälgegi. arvukas tihaseliik

Tutt-tihase kõlav tsitsi-ürr on pigem männikute muusika, leht- metsi tutt-tihane nii suure innuga ei armasta, aga linnaparkidest ja kodu- aedadest hoiab ta üldse eemale. Ta metsade keskel ning võin kinnita- 2009. aasta pakaselistel päeva- on enamjaolt paikne tiivuline, kuigi da, et seal leidub tutt-tihaseid peaae- del pildistasin loojuva päikesekuma talviti tuuritab teiste tihastega metsa- gu kõikjal. Metsast välja ei aja tutt- taustal koduaias maapinnani veninud tukas ringi. tihast justkui miski, pigem lepib ta jääpurikaid. Minu lähedal hüppasid Minu kokkupuuted tutt-tihastega mõne seemnega maapinnalt metsa all. mööda lumist rada ringi kaerateri on aset leidnud Pärnumaal Vändra Sellegipoolest tuleb ette erandjuhte. hekseldavad põldvarblased ja krap-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |13| 13 Fotolugu

Tutt-tihane on meie tihastest kõige maapinnalisema eluviisiga: just maapinnalt leiab ta kõige enam sobivat toitu

sakad salutihased, kes tassisid päeva- Seega, mõni tutt-tihane siiski huvitub kutsehüüde. Eks inimene kuuleb ikka lilleseemneid ükshaaval oma peidu­ aias leiduvast, isegi kui mets jääb kau- seda, mida ta soovib ja oskab kuulata. urgastesse. Tasapisi hämardus, või- gele selja taha. Tee metsa viis üle sügava kraa- must võtsid sinakad varjud ja kahkjas Ent kui mööda rahulikku metsa vi, mille servad muutusid pärast igat taevakuma, mis peegeldus jääpuri- vaikselt ringi liikuda, siis mõnes hüpet aina mudasemaks ja libeda- katelgi. Linnutoidumaja manulisi jäi endast lugupidavas tihasesalgas võiks maks. Selle tõkke ületamise järel olin vähemaks ja siis märkasin üht eris- ikka leiduda paar tutt-tihast, kes ohu kohe uus lindude segasalga liige, kus kummalist külalist. korral häälekalt teisi hoiataks. justnimelt tutt-tihased olid need, kes Pisike tutt-tihane oli tulnud aeda Salkadesse kogunevad tutt-tihased mind üle kontrollisid. ja seal ta oli, minu ees. Ujedavõitu hiljemalt külmade tulekul, kuid sageli oli see kaunis lind. Liikus vähehaa- kohe pärast pesitsemist. Tutt-tihased Minu käigud on õpetanud, et tutt- val hangede vahel ja nokkis teiste koos põhjatihaste ja musttihastega tihased on uudishimulikumad ala- ülejääke. Minu tekitatud lumekru- kuuluvad salkade tuumikusse, nen- tes suve lõpust kuni sügise lõpuni. din, mis tundus vaikuses läbilõikavalt dega koos vahel rasvatihased, porrid, Ma võin vaid oletada, et vastupan- vali, teda ei häirinud, seetõttu lasi ta pöialpoisid ja harva sabatihased. damatut huvi tunnevad just noorlin- mind endale küllaltki lähedale. Korra Nüüdseks oleme nende metsati- nud, kes vaatavad hea meelega üle iga tundus, et see suleline küll järgmist hastega saanud headeks sõpradeks. uue elusolendi: ka kahel jalal kõndi- päeva ei näe, sest nii nagu mina tudi- Ka eelmisel sügisel seadsin sageli sam- va üksikisendi, kes on vammustesse ses temagi üha süveneva pakase käes. mud tasasele heinamaale, silmapii- mähitud. Aga see tutt-tihane oli visa hingega ril terendamas saja-aastaste hiiglas- Sügise lõpuks on teadmised ning tikkus minu üllatuseks aeda ka tega männik. Peaaegu iga kord kuul- ammutatud ja siis eralduvad tutt- järgmistel päevadel ja suisa kuudel. sin juba eemalt tutt-tihastele omaseid tihased muust kambast üha sageda-

14 |14| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Talvel võib tutt-tihast sageli näha mõnel okaspuul, sest okaspuuseemned aitavad tal raskel ajal hinge sees hoida mini. Tihtipeale on põhjuseks see, et tutt-tihane ei viitsi lennata uusi sõnumeid edastada. Muidugi lisab ta nad leiavad maapinnal liikudes palju seemneid käbidest kangutama, leiab sekka ka mõne kurjema sõna, kuid ei huvipakkuvat ja unustavad end juurd- ta käbilindude söögilaualt pudene- pea tarvilikuks ajada mööda tihedat lema. Meie kuuest tihaseliigist lii- nud jääke. metsa taga konkurente või teisi salga gub mööda maapinda katvat sambla- liikmeid. maastikku kõige sagedamini just tutt- Tihaste tülid. Seal, kus põrkuvad tihane. ühesugused huvid, on riid kiire tek- Vastu kevadet jäävad salgad hõre- Koorepragudest, kuuskede kes- kima. Pole möödunud ühtegi met- daks: kes läheb oma teed, kelle on kelt ja seente alt otsib pisike lind saskäiku, mil ma poleks näinud tülit- võtnud pakane. Tutt-tihased löövad ikka söödavat: putukaid ja ämblikke. sevaid salu- või põhjatihaseid, kes teistest lahku märtsi lõpul, sest april- Siis, kui talv võtab metsa oma või- üksteist vahel suisa raevukalt kuuse- lis hakkavad nad pesitsema. Mõned musesse ja liikuvaid pisielukaid leiab labürindis taga ajavad. Seda kõike on tutt-tihased on nii julged, et võivad harvemini, tunneb tutt-tihane huvi saatnud minu hämmastus, et kuidas hakata pesa looma juba veebruaris. ka okaspuuseemnete vastu. Hinge nende teele ei jää neil hetkedel ühtegi Piirid saavad paika ja tihased kaovad aitavad sees hoida talveks kogutud jämedat tüve ega oksa. teiste, saabuvate lindude virvarri kes- varud, mis on mööda kodumetsa Hallide tihaste jagelemise kõr- kele, ikka selleks, et järgmisel sügis- laiali puistatud ja mille asukohti teab val ajab rasvatihane tiivad laiali ning hooajal salkadesse taas uusi liikmeid ta vaid ise. avab ähvardavalt noka, kuid tutt-tiha- ennistada. Eks vahel tabab tutt-tihast ülla- ne pole mulle peaaegu kordagi jää- Karl Adami (1991) on loodushuviline ja tus, et tema pisikestes sahvrites on nud silma sedalaadi arveteklaarimi- -fotograaf, ETV saate „Osoon“ loomalugu- käinud rasvatihane, kes ise ei ole sega. Tal on ju kõrgustesse küündiv de autor. Tema loodusfotosid saab näha väga agar tagavarade varuja. Ja kui tutt, mille abil saab mitmesuguseid veebilehel www.karladami.com.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |15| 15 Kliimamuutused Foto: Timo Timo Palo Foto:

◊ 1. Pärast tööstusrevolutsiooni aina ohtramalt õhku paisatud kasvuhoonegaasid on kiirendanud kliimasoojenemist, mistõt- tu on hakanud kahanema paljud liustikud maakera külmemates piirkondades. Fotol on liustikuserv Gröönimaal Mida on meile õpetanud kliimamuutused geoloogilises ajas?

Kliimamuutused on teinud inimkonna ärevaks. Üha hulka atmosfääris vulkaanide tege- sagedamini püütakse leida vastuseid küsimustele, kuhu- vus ja ookeani keskahelike lahknemi- se ehk spreedingu kiirus [5]. Lühema poole ja kui kiiresti muutused tüürivad ning mida too- perioodi jooksul avaldavad mõju aga vad eri piirkondades kaasa lähemas ja kaugemas tulevi- pinnasest vabanevad gaashüdraadid: kus. Nendele küsimustele sooviksime selgeid vastuseid, need on kogunenud külmadel aega- del igikeltsa või ookeani jaheda veega kuid paraku on neid keeruline anda. mandrinõlva setetesse. Esmane temperatuuri mõjuta- Enli Kiipli mumtase piirdunud 300 ppm-ga ja on Maale jõudev päikesekiir- mahuühikus, tänapäeval ulatub see gus. Viimaste aastamiljonite jää- iimase jääaja maksimumist juba 400 ppm-ni. Süsihappegaasi tase ajad ja -vaheajad on eelkõige seotud lahutab meid 19 000 aastat ja temperatuur muutuvad aga käsi- Milankoviči tsüklitena tuntud astro-

[9]. Selle aja jooksul on glo- käes. Mida suurem on CO2-sisaldus noomiliste nähtustega. Need hõlma- baalneV temperatuur soojenenud, hoo- atmosfääris, seda tugevam on kasvu- vad Maa tiirlemise ekstsentrilisusega limata lühiajalistest seisakutest või hooneefekt ja kõrgem temperatuur; seotud tsükleid: teada on 100 000 ja jahenemistest. Selline suundumus ja vastupidi: mida kõrgemale tõu- 400 000 aasta pikkused tsüklid, mille tekitab kahtlusi, et temperatuur võib seb temperatuur, seda enam lisandub jooksul Maa orbiidi kuju muutub rin- tõusta veelgi. atmosfääri süsihappegaasi. gikujulisest väljavenitatuks ja tagasi. Varasematel jäävaheaegadel on Pikema ajavahemiku vältel regu- Oma osa on ka Maa pöörlemistelje atmosfääri süsihappegaasi maksi- leerib loodusliku süsihappegaasi kaldenurga muutlikkusel: see muutub

16 |16| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri umbes iga 41 000 aasta järel. Samuti avaldab mõju 23 000 aasta pikkune MLN A EOON AEGKOND AJASTU AJASTIK MLN A 0 tsükkel, mille ajend on telje kaldenur- Holotseen 0,0117 Kaino- Kvaternaar Pleistotseen ga „loperdamine“. Kõik need asjaolud soikum 2,58 Pliotseen reguleerivad päikesekiirguse voogu Neogeen 5,33 Miotseen Maale [11]. 23,03 Astronoomilistele tsüklitele lisan- 100 Kriit Oligotseen duvad atmosfääri õhumasside, ookea- Paleogeen Eotseen Paleotseen nivee ja Maa sisesoojuse liikumised, Meso- 66 mille koosmõjul kujunebki kliima. soikum Juura

Tuleviku tarvis tuleb uurida mine- 200 Triias vikku. Kuigi Maa kliima on palju muutunud ka enne inimkonda, on õli 252 tulle valanud just tööstusrevolutsioo- Perm niga kaasnenud ja viimastel aastaküm- 300 netel hoogustunud süsihappegaasi Karbon heide atmosfääri. Õhku paisatud kas- Fanerosoikum vuhoonegaasid on kiirendanud klii- Paleo- masoojenemist ja toonud kaasa ette- 400 soikum Devon arvamatuid ilmaolusid: äärmuslikud 419 kuumalained, ägedad tormid ja vih- Silur 444 mavalingud isegi sellistes piirkonda- Ordoviitsium des, kus neid varem ei ole ette tulnud. 485 Kuidas siiski ennustada, mis meid 500 Kambrium ees ootab? Selleks et teha tuleviku- prognoose, tasub uurida minevikku 541 Ediacara ja heita pilk isegi väga kaugesse geo- 635 loogilisse aega. See andmepagas aitab Protero- Krüogeen soikum 720 meil paremini aimu saada tänapäe- jt vastest muutustest, nende kiirusest 2500 ja põhjustest. Ühtlasi saab võrrelda Arhaikum 4000 tegureid, mis on ajendanud kliima- Hadaikum – jääajad 4600 muutusi mingil ajavahemikul ja sobi- tuvad nüüdisaega. ◊ 2. Maa geoloogiline ajalugu jaguneb pikemateks ja lühemateks ajastuteks ja Umbes kolm miljonit aastat taga- ajastikeks, mille jooksul on olnud mitu väga jahedat perioodi: jääaega si Pliotseeni lõpus vaheldusid 41 000 aasta pikkuste perioodide tagant soojad ja külmad ajajärgud: selline aeg kestis tsüklitega põhjustas see temperatuu- jõud on põhjustanud mandrilaama- paar miljonit aastat (◊ 2). Pliotseenis, ri languse ja 41 000-aastaste tsüklite de asendi muutusi. Nõnda on tekki- viis kuni kolm miljonit aastat tagasi, ülemineku 100 000 aasta pikkusteks nud Tasmaania ja Drake’i väin, mis valitses võrdlemisi soe kliima, globaal- tsükliteks. Selliseid jäävaheaegade- võimaldas külmal Lõunahoovusel ne temperatuur oli kolm kraadi soo- ga vaheldunud jäätumisperioode oli hakata takistamatult liikuma eralda- jem tänapäevasest, atmosfääri süsihap- kaheksa. Kuigi iga jääaeg oli isesugu- tud Antarktika ümber. Kokku põrka- pegaasitase ulatus 400‒500 ppm-ni ja ne, võib siiski esile tuua ühe sarnasu- sid India ja Aasia ning sellele järgnes merevee tase oli 10‒20 meetrit kõrgem se: jääajajärgse sula ajal on atmosfääri Tiibeti mäestiku kerge, samal ajal ker- kui praegu [1, 8]. Väikesed jäälaamad temperatuur võrdlemisi kiiresti tõus- kisid Andid. olid levinud lõunapoolusel ja osaliselt nud, seevastu jahenemine on toimu- Ulatuslikus murenemisprotses- põhjapoolkeral. Aegamööda atmosfää- nud aeglasemalt ja hüplikumalt. sis „tarbiti“ ohtralt süsihappegaa- ri temperatuur jahenes ja tekkisid ula- si, mistõttu vähenes selle kui kas- tuslikumad jääkilbid nii Antarktikas kui Viimase poolesaja miljoni aasta vuhoonegaasi hulk atmosfääris, ent ka Arktikas. ehk Kainosoikumi jooksul on klii- see põhjustas temperatuuri languse. Pleistotseeni keskel, umbes 0,8 ma jahenenud. See tuleneb nii ast- Keemiline murenemine on seda jõud- miljonit aastat tagasi, muutus ookeani ronoomiliste kui ka ekso- ja endo- sam, mida rohkem on värsket sili- soojade ja külmade veemasside paik- geensete protsesside koosmõjust. kaatset materjali ja happelist vihma- nemine [6]. Koosmõjus Milankoviči Endogeensed jõud ehk Maa sise- vett; vihmavesi reageerib atmosfääri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |17| 17 Kliimamuutused

dini, mis on organismidele surmav. LADE KLIIMA INDEKS MEREVEE TASE Seda äkilist kliimasoojenemist seos- kõrge madal tatakse Siberi purskekivimite (trappi- 0,8 1,0 1,2 + 200 m+ 100 m+ 60 m

MLN A de) tekkega väga aktiivse vulkaanilise Adavere tegevuse tagajärjel [10]. Rumba kihistu Paleosoikumit on aastakümneid Raikküla 440

Silur tagasi peetud soojaks nn kasvuhoo- Juuru neajajärguks. Nüüdseks on selgu- Porkuni nud, et Ordoviitsiumi ja Siluri, aga Hirnantia jäätumine ka Devoni ja Karboni ajal oli arvukalt Pirgu külmi ajavahemikke (tõenäoliselt jää- 450 Vormsi ajad), mis vaheldusid soojade aega- Nabala OanduRakvere dega [12]. Keila 455 Eesti ja naaberalade Ordoviitsiumi Guttenbergi jäätumine Haljala ja Siluri karbonaatkivimid on olnud Kukruse 460 tõhus andmeallikas, kirjeldamaks Ordoviitsium Uhaku kliimamuutusi Baltika ürgmandril. Lasnamäe Eeskätt hangitakse nende kivimite Aseri 465 abil andmeid hapniku ja süsiniku sta- Kunda Darriwili jäätumine biilsete isotoopide kohta; Eesti and- Volhovi 470 med ühtivad kenasti mujal maailmas tehtud määrangutega [3]. Üks Paleosoikumi mitmekülgsemalt humiidne intervall jääaeg uuritud sündmus on Ordoviitsiumi ◊ 3. Kliimamuutuste kõver Ordoviitsiumis ja Vara-Siluris. Kliima indeks kajastab lõpus Hirnantia eal aset leidnud jäätu- summeeritud titaani, tsirkooniumi, nioobiumi ja rubiidiumi väärtuste hälbimist mine. Hirnantia ajast pärit jäätekkelisi keskmisest (1,0); positiivsed kõrvalekalded (> 1) käivad niiskete ajajärkude kohta setteid on leitud Põhja-Aafrikast, mis ja korreleeruvad merevee taseme kõrgseisudega [2]. Analüüsitud on Eesti puur­ Ordoviitsiumis asus lõunanabal. Tol aukude kivimitest eraldatud savifraktsioonide elemente ajal suri suur osa mereelustikust välja ning liigid asendusid kosmopoliitse Hirnantia faunaga. Selline ulatuslik süsihappegaasiga, tekib nõrk süsiha- fütoplanktoni orgaanilistest ühen- elustikumuutus on teada nii Hiinas, pe, mis soodustab murenemist. ditest (alkenoonidest) pärit süsini- Ameerikas kui ka mujal. Eesti Porkuni

Viimane tähelepanuväärne sünd- kuisotoobid. Eelneval ajal oli CO2- lademe kivimite hapniku ja süsiniku mus Kainosoikumi kliimat jaheda- tase olnud mitu korda kõrgem, ula- stabiilsete isotoopide analüüs kinnitab maks muutnud sündmuste reas oli tudes Meso- ja Kainosoikumi piiril samuti jääaja olemasolu [3]. Panama merekitsuse sulgumine viis kuni 2000 ppm-ni [11]. Sellised suu- Üks suurim kliimaekstreemum miljonit aastat tagasi. Selle tõttu red süsihappegaasisisaldused on saa- on olnud Krüogeeni jäätumine Eel- muutus süvahoovuste suund ja ede- dud ookeani pindmise vee happesu- Kambriumis, mil Maa kattus üleni nes jää teke põhjanaba läheduses [11]. se põhjal, mis omakorda on tuletatud jääga. See nn lumepallimaailm jääb Pleistotseeni jäätumisele eelne- planktiliste foraminifeeride (mere aga nii kaugesse aega, et oletusi too- sid jääajad nii Oligotseeni kui ka zooplanktoni) karbonaatsest kestast naste olude kohta on rohkem kui Miotseeni algul. Oligotseeni jää- analüüsitud boori isotoopidest. tõendeid. aeg jäi 33,5 miljoni aasta taguses- Nagu näha, põhinevad geoloogi- se aega ning see kestis kuni 400 000 liste ajastute kliimaandmed kaudse- Sooja kliimaga aegade kohta aastat. Ligi 23 miljonit aastat taga- tel näitajatel. Seepärast need enamas- teame vähem. Kui jääajad on laialt si Miotseeni algul valitsenud jääaeg ti varieeruvad väga ulatuslikult ning omaks võetud, siis vastupidiste sünd- vältas aga umbes 200 000 aastat [7]. mida kaugemale minevikku, seda muste, nimelt eriliselt soojade klii- Oletatavasti on lõunapoolust pide- ebatäpsemaks muutuvad hinnangud. maperioodide võimalikku olemas- valt katnud väiksemad või suuremad olu on vähe uuritud. Hiljutised Eesti jäälaamad. Seega, jäävaba aega on Üks suuremaid kliimakõikumi- settekivimite savifraktsiooni mikro- Fanerosoikumis olnud vähe, võib-olla si on olnud Permi jäätumise ajal elementide analüüsid kinnitavad, et ainult Triiase ajal [5]. Paleosoikumi lõpus. Sellele järgnes Ordoviitsiumis ja Vara-Siluris tuli ette Süsihappegaasi hulk atmosfääris paari miljoni aasta pikkune väga soe umbes ühe-kahe miljoni aasta pikku- on alates Miotseenist olnud valda- periood Triiase algul. Troopikavööndi si sooja ja niiske kliima intervalle [4]. valt 200–300 ppm: seda näitavad meres ulatus temperatuur 40 kraa- Teatud stratigraafilistel tase-

18 |18| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri metel on mikroelementide titaa- ni, tsirkooniumi, nioobiumi ja rubii- diumi Al-normaliseeritud suhted suurenenud väärtustega (vt ◊ 3). Timo Palo Foto: Al-normaliseerimine ehk elemendi sisalduse läbijagamine Al-sisaldusega aitab kõrvaldada nende elementide mõju, mis on settesse liikunud muude asjasse mittepuutuvate protsesside mõjul, näiteks rauaühendite teke set- tekivimis. Keemilise analüüsi andmed päri- nevad savist, mis on välja separee- ritud Eesti aluspõhja karbonaatsest kivimist. Valdavalt illiidist koos- nev savi on settebasseini kandu- ◊ 4. Omaaegseid jääaegu aitavad meil vaimusilmas ette kujutada tänapäevased nud Fennoskandia kilbilt: kulutus- pildid polaaralasid katvast jääkilbist alalt, kus see oli tekkinud magma- ja moondekivimitest keemilise murene- mise käigus. Illiidi keemiline koostis annab meile seega teavet kulutusala kliima kohta. Kuna kõnealused mik- roelemendid (Ti, Zr, Nb ja Rb) on Kiipli Mari-Leen Foto: niiskuse suhtes tundlikud, kinnitub neid illiidi kristallvõres märksa roh- kem aegadel, kui keskkonna niiskus on olnud suur. Väga suure niiskusega aladel, nagu ekvatoriaalvöönd, tekib kaoliniit, kuid parasvöötme ja troo- pika piiril, kus vaadeldaval ajal asus Eesti ala, piirdus saviteke illiidiga. Ilmsiks tulnud niisked ajajärgud ei lange üldjuhul kokku süsiniku iso- toopsuhte positiivsete ekskursside- ◊ 5. Tõenäoliselt elame praegu jäävaheajal. Niiske ajavahemik jääajal saab alguse ga, mis märgivad jäätumisi. Niisked siis, kui atmosfääri temperatuur on soojenenud ja meretase tõusnud. Paraku ei perioodid näitavad soojemaid aegu, tea me praegu, kas soojenemisele võib järgneda uus jäätumine ning kas kauge- mil suurenenud aurumine põhjustas mas tulevikus meretase tõuseb või langeb rohkem sademeid. Tähtis on ka leitud seos maailma- mere kõrge tasemega. Isegi erandlik nificance in stratigraphy and environ- the Pliocene epoch. – Nature 429: 263– niiske ajavahemik Hirnantia jääajal mental analysis. – Palaeogeography, 267. sai õigupoolest alguse siis, kui jääva- Palaeoclimatology, Palaeoecology 210: 9. Rinterknecht, Vincent et al. 2006. The last heajal oli aset leidnud ajutine sooje- 165–185. deglaciation of the southeastern sector of nemine ja meretase oli tõusnud. Selle 4. Kiipli, Enli et al. 2017. Trace elements the Scandinavian ice sheet. – Science 311: indicating humid climatic events in the 1449–1452. põhjal võib teha veidi meelevaldse Ordovician-early Silurian. – Chemie 10. Sun, Yadong et al. 2012. Lethally hot tempe- järelduse tänapäeva soojeneva kliima Erde-Geochemistry 77: 625–631. dx.doi. ratures during the Early Triassic greenhou- kohta, mis ei pruugi siiski olla vale: org/10.1016/j.chemer.2017.05.002. se. – Science 338 (6105): 366–370. 5. Miller, Kenneth G. et al. 2005. The 11. Zachos, James et al. 2001. Trends, rhythms, suurele soojale järgneb peagi vihma- Phanerozoic record of global sea-level and aberrations in global climate 65 Ma to rohke ajajärk, mis soojust pärsib. change. – Science 310 (5752): 1293–1298. present. – Science 292 (5517): 686–692. 6. Pena, Leopoldo; Goldstein, Steven 2014. 12. Trotter, Julie et al. 2016. New conodont 1. Fedorov, Alexey et al. 2013. Patterns and Thermohaline circulation crisis and δ18O records of Silurian climate chan- mechanisms of early Pliocene warmth. – impacts during the mid-Pleistocene transi- ge: implications for environmental and Nature 496: 43–52. tion. – Science 345 (6194): 318–322. biological events. – Palaeogeography, 2. Haq, Bilal U.; Schutter, Stephen R. 2008. A 7. Pälike, Heiko et al. 2006. The heartbe- Palaeoclimatology, Palaeoecology 443: chronology of Paleozoic sea-level changes. at of the Oligocene climate system. – 34–48. Science 314 (5907): 1894–1898. – Science 322 (5898): 64–68. Enli Kiipli (1951) töötab Tallinna tehnika- 3. Kaljo, Dimitri et al. 2004. Late Ordovician 8. Ravelo, Ana et al. 2004. Regional climate ülikoolis geoloogina. carbon isotope trend in Estonia, its sig- shifts caused by gradual global cooling in

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |19| 19 Kaardid Foto: Timo Timo Palo Foto:

◊ 1. Eesti kõrgeima künka Suure Munamäe kõrgus oli varasema Balti 1977. aasta kõrgussüsteemi, s.o Kroonlinna nulli järgi 317,2 meetrit, nüüd Amsterdami nulli järgi on see 317,4 meetrit Meetrit üle merepinna Oleme harjunud, et maapinna kõrguse kohta käiv teave Tõnu Oja esitatakse meetrites üle merepinna. Sama kasutatakse aa pinna kaardistamiseks ka sügavuste puhul, siis on väärtus negatiivne ehk süga- tuleb kõik nähtused mate- vus on allpool merepinda. Mida see merepind tähen- maatiliselt üheselt kind- dab? Ja mis põhjusel on Eesti läinud üle Kroonlinna nul- Mlaks määratud viisil ehk projektsioo- ni järgi esitada tasapinnal. Kuna Maa lilt Amsterdami nullile? pind on üsna keerulise kujuga, on

20 |20| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 2 x allikas: maa-amet

◊ 2. Selle aasta jaanuarist läks Eesti üle Euroopa kõrgussüsteemile (Kroonlinna nullilt Amsterdami nullile), mistõttu lisandub Kagu-Eestis kõrgusväärtustele 14–15 cm, Loode-Eesti rannikuosas aga 23–24 cm

◊ 3. Lähtudes Amsterdami nullist ehk Euroopa kõrgussüsteemist, on nüüdsest muutunud ka objektide kõrgusväärtused, näiteks tutvustades oma maakonna kõrgeimat kohta või mõne muu paiga absoluutkõrgust, tasub see maa-ameti geoportaalist kindlasti üle vaadata seda õigupoolest võimatu teosta- omakorda pöördellipsoidile, mis on ma, kus see häirimatu ookeani pind da. Et seda lihtsustada, lähendatakse matemaatiliselt piisavalt lihtne ja kor- on, õigupoolest oleks, sest paraku ei Maa pinda lihtsama kujuga pinnale, rapärane keha. Edasised geodeetili- ole merepind kunagi häirimatu. Mere milleks on geoid. sed arvutused tehakse ellipsoidi pin- tasapind muutub, kuna tuule mõjul Geoid on keha, mille pind on igas nal, vajaduse korral teisendatakse vesi liigub, ühtlasi tõstavad ja langeta- punktis risti loodjoonega ja mille tulemused kas geoidi või Maa topo- vad meretaset looded. Kanada idaran- kaugus Maa keskmest on niisugune, graafilisele pinnale. nikul Fundy lahes võib veetase loodete et sellel paikneks häirimatu ookeani „Meetrit üle merepinna“ on vaadel- tõttu muutuda isegi üle 15 meetri. pind. Projitseerimisülesande lahen- dava punkti kaugus geoidist loodjoone Selleks et iseloomustada muutuva damise eel lähendatakse geoidi veel suunas. Selle leidmiseks peame tead- väärtusega parameetrit, kasutatakse

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |21| 21 Kaardid

statistikas keskmist väärtust. Iga üksi- Kroonlinna nullil ka Eestis rakenda- ku mõõtmise tulemus on juhuslik, tav kõrgussüsteem. aga suure hulga mõõtmiste keskmine on võrdlemisi kindlalt paigas. Rangelt Üleminek ühelt kõrgussüstee- võttes peaks keskmise kasutamiseks milt teisele. Miks on Eesti kõrgus- olema mõõtmistulemused normaal- süsteemis peetud vajalikuks minna jaotusega. üle Kroonlinna nullilt Amsterdami Sama tehakse ka mere tasapinda nullile ehk vahetada BK77 süsteem määrates: nulltasapinnaks võetak- EH2000 kõrgussüsteemi vastu? Maa-

se pikaajaliste mõõtmiste keskmine. Wikimedia M. Minderhoud Commons / Foto: ameti peadirektori Tambet Tiitsu Siinjuures ei ole väga oluline, millal, sõnul on vajaduse minna üle Euroopa kes ja kuidas seda on mõõtnud. Tähtis kõrgussüsteemile tinginud mitu asja- on, et lepitakse kokku, milliste mõõt- olu, näiteks on Balti 1977. aasta kõr- miste nullnivooga on tegu ja kuidas on gussüsteem vananenud, kasutatud on keskmine väärtus arvutatud. ebatäpseid füüsikalisi parameetreid. Kokku lepitud nullpunkti alu- Ühtlasi on soov olla Euroopaga üht- sel konstrueeritakse kõrgusvõrk, mis ses kõrgussüsteemis. tähendab täpselt teada oleva asukoha ja ◊ 4. Amsterdami nullnivood (tähistatud Enamik Euroopa riike, sh meie kõrgusandmetega reeperite võrgustik- lühendiga NAP) ja muid veeseisu ekst- naabrid Soome, Norra, Rootsi, Läti ku. Reeperite põhjal on võimalik liht- reemumeid kajastavat sammast saavad ja Leedu, kasutavad juba Amsterdami sasti teha mõõdistustöid. Eesti riiklik- huvilised uudistada Amsterdami kesk- nulli. Seega lihtsustub nüüdsest töö ku kõrgusvõrku haldab maa-amet. Ent linnas Stopera ooperimajas rahvusvaheliste projektidega. Kõrgus meil on linnades ka tihedama reeperite on niikuinii suhteline nähtus. Mingi võrgustikuga kohalikud kõrgusvõrgud. nullpunkt peab ju mõõtmisteks meretaseme mõõtmine Amsterdami olema, ent kui kasutame samasse Meresadamates mõõdeti veetaset sadamas muutunud aja jooksul kok- liitu kuuluvate naabritega sama lähte- praktilistel kaalutlustel. Küllap on kulepete jada kaudu laialt kasutata- punkti, tekib vähem segadust. merepinna taset mõõdetud ammus- vaks etaloniks. Kusjuures mõõdetud Amsterdami null on 14 cm mada- test aegadest enam-vähem igas suu- on praeguses mõttes ebatäpsete sead- lamal kui Kroonlinna null. See asja- remas sadamas, kuna selle järele on metega ning pigem mitte keskmist, olu tekitab küsimuse, miks siis tõuseb olnud praktiline vajadus: kai peab vaid sellest kõrgemat veetaset. Eestis maa pind 15–24 cm. Põhjus on olema paraja kõrgusega ja vee süga- neotektoonilises maa- vus laevatamiseks piisav. Tänavu jaa- kerkes: nullimõõtmis- nuarist Eestis kõrguste arvutamises Amsterdami null on 14 cm te järel on maa pinna toimunud muutus on seotud kahe madalamal kui Kroonlinna null. keskmine kalle muu- ajaloolise sadama ja nendega seotud tunud. Kagu-Eestis on merevaatlusjaama keskmise mere- maapind seetõttu ker- pinna kõrgusega. Vene tsaaririigis seadis mereta- kinud väga vähe, seevastu Loode- Amsterdami merevaatlusjaa- sapinnamõõtmise teenistuse sisse Eestis on maatõus olnud märksa suu- mas oli meretasapinna mõõtmisi Peeter I. Seda oli vaja, et korraldada rem. Samas sihis laienevad ka erine- tehtud ilmselt juba enne 17. sajan- hiljuti Läänemerele väljapääsu saa- vused kahe kõrgussüsteemi vahel (vt di kaheksakümnendaid aastaid. Ent nud laevastiku liikumist. Mõõtmised ◊ 2). aastatel 1683–1684 mõõdetud suvi- algasid 18. sajandi alguses. Maa-ameti geoportaalist leiab üle- se kõrge veepinnataseme keskmine 19. sajandi esimesel poolel analüü- minekukalkulaatori, mis võimaldab Amsterdami kesklinnast veidi põhja sis tsaaririigi teenistuses olnud hüdro- vanas kõrgussüsteemis mõõdetud and- pool, mis toona oli olulisim laevatee loog Michael von Reineke Läänemere med hõlpsasti ümber arvutada teise ja veel merega otseselt seotud, seati eri kohtades tehtud mõõtmisi ja kõrgussüsteemi. Üleminekuperiood nullnivooks kogu Madalmaades. See tegi ettepaneku nullpunktid ühilda- uuele süsteemile kestab kolm kuud: oli riigisisene kokkulepe. da. Kroonlinna merevaatlusjaamas kuni 31. märtsini. Loe ka maa-ameti 1879. aastal määras selle nor- 1825–1839 tehtud mõõtmiste kesk- Euroopa kõrgussüsteemi teemalehte maalnulliks ka Preisimaa ning alates mine tähistati 1840. aastal: graniiti www.maaamet.ee/et/eesmargid-tege- 1955. aastast tehti sama teistes Euroopa raiuti vastav joon. vused/geodeesia/euroopa-korgussus- riikides. Nüüdseks on Amsterdami Edaspidi kasutati Kroonlinna nulli teem. nullist saanud ka Euroopa vertikaalse ametliku nullpunktina kogu Venemaal Tõnu Oja (1955) on geograaf, Tartu üli- referentssüsteemi (EVRS) alus. ja seejärel ka kogu Nõukogude Liidus. kooli geoinformaatika ja kartograafia Seega on kunagi kellegi tehtud Kuni eelmise aasta lõpuni põhines õppetooli professor.

22 |22| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Raamatud

Maa varad. Schola Geologica XIII gusid. Põhiosa raamatust on 90 mag- letud põhiliselt lihheniseerunud Toimetanud Oive Tinn, Hanna Raig, noolialiigi ja kultivari kirjeldus ja kas- seeni ja seeni, samuti samblaid pea- Kairi Põldsaar, Triine Nirgi. Küljendanud vatamissoovitused. Liikidel on kirjas miselt Euraasia idapoolsetest piir- Sigrid Soomer. Eesti looduseuurijate ka saksa-, inglis- ja venekeelne nime- kondadest. Mitme autori ühistöö- selts, Tartu, 2017. 80 lk tus. Teose kasutamist hõlbustab põh- na valminud kirjutises tutvustatak- jalik register. se Eesti uusi samblaliike (2016. aas- olmeteist- tal neli uut liiki, ühe liigi taasleid ja kümnes geo- Fosforiit. Meie ühine rikkus uus teisend). Trükise lõpuosas on loogia sügis- Anto Raukas. Toimetanud Helje järelehüüded Hans Trassile ja Eva Kkool käsitles Maa Heinoja, kujundanud Heiko Unt. Nilsonile. Ajakirja saab osta Eesti varasid: nii loodusva- Kirjastus Paradiis, 2017. 118 lk LUS-ist Tartus. rasid kui ka inimtege- vuse tulemusena tek- eipas too- Vooremaa metsaökoloogia jaam ja kinud varasid. Teadusettekannetes nis kirjutatud Toomas Frey on vaatluse all budismi vaade „inim- raamat paja- Toimetanud Kalevi Kull ja Andres ressursile“ (Märt Läänemets), geo- tabR sellest, et Eesti Koppel. Tartu ülikooli kirjastus, 2017. loogiateenistuse loomine (Kalev fosforiidi kasutuse- 252 lk Kallemets), geoloogi ja geoloogia levõtt tulevikus on roll tulevikus (Väino Puura), kaevan- paratamatu, kuid tulu rofessor Too- duste täitmine lendtuhaga Šotimaa sellest peab tulema Eesti riigile ja mas Frey 80. näitel (Madis Osjamets), kaevanda- rahvale. Autori väitel võib Eesti mai- sünnipäeva- mine asteroididelt (Tavo Ani), vee- nekate geoloogide ja mäeinseneride Ple pühendatud kogu- kasutuse dünaamika (Enn Karro, intervjuudest järeldada, et fosforiiti mik tutvustab Voore Kaire Veeperv), orienteerumismaas- on võimalik kaevandada keskkonna- metsaökoloogiajaa- tikud (Eduard Pukkonen) ja pro- hoidlikult ja kindlasti paraneb kae- ma rajamist ja selle jekti Noored Kooli tegevus (Jüri vandamise tehnoloogia aja möödu- väljundeid, Eesti ökoloogia kujune- Käosaar). Kogumikku saab Eesti des veelgi. Õnneks on peale kasvanud mist-arenemist ja Toomas Frey kesk- LUS-ist Tartus. ka põlvkond, kes pole fosforiidisõ- set osa selles valdkonnas. Toomas jast kuulnud või on fosforiidihirmud Frey energilisel eestvõttel loodi 90 magnooliat unustanud. Voore ökoloogiajaam, hakati osale- Urmas Roht. Toimetanud Kaile Kabun Autori suhtumist näitab pea- ma suurtes rahvusvahelistes projek- ja Kristi Kingo, kujundanud ja küljenda- tükk „Kas eestlaste eesmärgiks ongi tides (IBP, MAB), peeti teoreetili- nud Irina Gron. Atlex OÜ 2017. 144 lk elada võimalikult vaeselt?“, mis hal- si seminare ja tehti ulatuslikku tea- vustab senist looduskaitset, eriti dustööd (kümnest Frey õpilasest või askuformaa­ Nabala kaitseala rajamist, mis ole- temaga lühemat-pikemat aega koos dis raamat so- vat loodud üksnes selleks, et takista- töötanud noorest on praeguseks saa- bib nii esma­ da maavarade kaevandamist. Kuidagi nud professor), algatati Eesti ökoloo- Ttutvuseks magnoo- tuleb aga õigusakte muuta (võib-olla giakonverentsid ja ökoloogiapäevad liatega kui ka edasi- ka riigikorda?), et maavarast saa- ning korraldati neid, tema eestve- jõudnutele, kes loo- dav tulu jaotuks elanike vahel üht- damisel sai hoogu roheline liikumi- detavasti leiavad teo- laselt. Propagandistlikul raamatuke- ne Eestis. sest uusi lemmikuid sel (sobinuks hästi kunagisse sarja Õpetajat ja kolleegi meenutavad ja mõne kasvatus- „Abiks agitaatorile“) on ka sobilik kogumikus peale toimetajate Jane nipi, et taimed paremini edeneksid. kaanepilt: tohutu euromärgiga mul- Frey, Katrin Heinsoo, Mari Ivask, Ene Kahtlemata ei saa kõik istutatu kas- gustatud Eestimaa. Rästa, Krista Lõhmus, Anu Kollom vama jääda ja võimsaks sirguda, ent ja Kuulo Kalamees, Tiit Nilson, Jüri magnooliate seas on ka meie oludes Folia Cryptogamica Estonica 54 Jagomägi, Raimo Kõlli, Martin Zobel, talvekindlaid liike ja kultivare. Peatoimetaja Andres Saag. Tartu üli- Mati Kahru, Tõnu Oja, Arne Sellin, Käsiraamatus on antud ülevaade kool, Eesti LUS 2017. 152 lk Priit Kask ja Ülo Niinemets. Viidetega magnoolia perekonna süstemaatikast koos on uuesti avaldatud ka Eesti ja väliskujust, tutvustatud magnoo- ostaimede Looduse mulluses detsembrinumbris liate tarvitust meditsiinis, paljunda- ingliskeelse ilmunud intervjuu Toomas Freyga. mist ja sordiaretust, istutamist-kas- teadusajakir­ Kogumiku lõpetab professor Frey vatamist. Teosest saavad juhiseid ka Eja värske number trükitööde nimestik ja teose nime- need huvilised, kes soovivad minna hõlmab 17 pikemat loend. Trükises on rohkesti asjakoha- uudistama suuremaid magnooliako- artiklit, kus on käsit- seid fotosid.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |23| 23 Seened Foto: Vello Vello Liiv Foto:

◊ 1. Majavammi viljakehad on keskosas kollakas-tumepruuni voldilise pinnaga, kus arenevad tuhanded eosed Majavammist meil ja mujal

24 |24| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 2 x foto: Jane Oja 2 x foto:

◊ 2. Majavammi niidistik on valge vatitaoline kogumik, mis sageli katab mitu ruut- meetrit põrandat, seina või muid pindu

◊ 3. Majavammi väädid on tugevad hallikaspruunid nöörjad moodustised. Nende kaudu suudab seen kõige paremini vett juhtida ka sinna, kus keskkond ei ole tema elutegevuseks piisavalt niiske

Eelmisel aastal ilmus ajakirjanduses mitu kirjutist selle kohta, Majavammikahjustusi on väga kuidas pered on majavammikahjustuste tõttu hätta sattu- kulukas kõrvaldada, sest selle seene levik ulatub algsest nakatumisko- nud. Tegu on tõepoolest ulatuslikku hävitust põhjustava see- hast palju kaugemale ning seen nega. Vaatleme, milline on olnud sugukonna areng, kus on hävitab puitosi kiiresti. Näiteks majavammi looduslik levila ning millal jõudis ta Eestisse. Prantsusmaal kulub aastas puitu lagundavate seente tõrjeks hinnan- Jane Oja majavammikahjustuste kohta pärineb guliselt 30 miljonit eurot [9]. 1805. aastast. Esimesed majavammi- eie piirkonnas on maja- le viitavad kirjalikud teated Euroopas Pannkoogilaadsed seenekogu- vamm teinud palju mee- pärinevad aga 17. sajandist: seene mid. Majavammi (Serpula lacry- lehärmi juba üle paarisa- tõttu oli nii hoonetes kui ka laevades mans) iseloomustavad valkjad, kol- Mja aasta: kõige vanem kirjalik allikas lagunenud puitkonstruktsioone [5]. lase või violetse varjundiga seenenii- autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |25| 25 Seened

seotud palju kaugemalt. 15,9 miljonit aastat tagasi Serpula himantioides sensu lato Euroopas on hoonetest leitud peale majavammi kasvamas mets- 50,4 miljonit aastat tagasi Serpula lacrymans var. lacrymans vammi ja liiki S. pulverulenta. Sel Serpula lacrymans var. shastensis liigil puudub eestikeelne nime- 68,8 miljonit aastat tagasi Austropaxillus spp tus, kuid varasemas kirjanduses on Gymnopaxillus spp teda nimetatud pulber-mädiknahki- Serpula incrassata Serpula pulverulenta seks (Leucogyrophana pulverulenta). Serpula similis Põhjamaade eeskujul võiks S. pul- Tapinellanae (välisrühm) verulenta nimetada väikeseks maja- vammiks (taani keeles lille hussvamp, ◊ 4. Serpulaceae sugukonna fülogeneesipuu sugukonnasiseste lahknemisaegade- rootsi keeles liten hussvamp) või väi- ga. Pruuni värvi harudega on märgitud saprotroofsed liigid ja rohelisega ektomü- keseks vammiks. koriissed liigid [5 järgi] Erinevalt majavammist on S. pul- verulenta viljakehad väiksemad (kuni 20 cm läbimõõduga) ja neil ei ole distiku kogumid ja jämedad hallikad netes palju pahandust. selgelt eristuvat valget vatjat serva, või tumepruunid seeneväädid (◊ 2 ja Ühtlasi on DNA-analüüsidega ühtlasi on tema eosed palju väikse- ◊ 3). Tema viljakehad on materjalide- tehtud kindlaks, et vammi pere- mad. Olen seda liiki vammi leidnud le liibunud ümarad selgelt eristatava kond ei ole ühtne, vaid parafüleeti- üpris sageli, ühel korral elutses ta toa paksu valge vatjas-viltja servaga ning line, kuna vammi eri liikide hulgas põrandas koos majavammiga (◊ 6). keskosas kollakas-tumepruuni voldi- on veel perekonna Austropaxillus ja Ka Taanis on seda seent üsna sage- lise pinnaga (◊ 1). Viljakehade läbi- Gymnopaxillus liigid (◊ 4) [4, 12]. li leitud hoonetest. S. pulverulenta mõõt võib olla mõni sentimeeter kuni Need liigid on levinud ainult lõuna- eelistab kasvada märksa niiskema- üle meetri. Sageli võrreldakse maja- poolkera parasvöötmes ning moo- tes puitkonstruktsioonides kui maja- vammi viljakeha pannkoogiga. dustavad ektomükoriisat lõunapöö- vamm [11]. Majavammi viljakeha keskosas too- giga (Nothofagus) ja eukalüptiga detakse miljardeid seeneeoseid, mis (Eucalyptus). Seevastu kõik vammi Sugukonna areng on saanud on väga vastupidavad. Oma väikeste (Serpula) perekonna liigid on sapro­ alguse miljoneid aastaid tagasi. mõõtmete tõttu on need võimelised troofid. Arvatavasti on vammiliste sugu- õhu liikumise teel levima ühest hoo- kond arenenud nest teise. Ent eosed võivad hoonetes- Tapinellineae alam- se sattuda ka inimeste kaasabil, näiteks Majavamm hakkab hoonetes seltsist Hilis-Kriidi saastunud jalanõude ja tööriistadega. ajastul, kui juba lei- seeneniidistikuna kasvama, dus vammiliikide- Nüüdisuuringute järgi on eris- kui on sobivad olud: rohke le kasvusubstraa- tatud kaks majavammi varie- niiskus, vähene õhuliikumine ja diks vajalikke puid, teeti. Majavamm kuulub vammi temperatuur alla 25 °C. nimelt mände. (Serpula) perekonda, mis omakor- Vammiliste sugu- da kuulub vammiliste (Serpulaceae) konnas oli teistest sugukonda, puravikulaadsete seltsi kõige esimesena, (Boletales) ja kandseenete hõimkon- Perekonna Austropaxillus ja ligikaudu 68,8 miljonit aastat taga- da (Basidiomycota). Gymnopaxillus liigid eristuvad si, eristunud seenerühm, millest hil- Varasemad välistunnuste järgi vammi perekonna liikidest vil- jem arenesid liigid S. pulverulenta, tehtud analüüsid ei ole võimaldanud jakehade välistunnuste poolest. S. incrassata ja S. similis. Ilmselt selgitada paljusid üksikasju, kuid Mõlemas perekonnas leidub maa- seetõttu on nad teistest vammilii- nüüdseks on tänu DNA-uuringutele aluste viljakehadega liike. Lisaks on kidest niivõrd erinevad ning vajak- ilmnenud mitu muudatust perekon- perekonnas Gymnopaxillus mürk- sid omaette perekonda(sid). Praegu na ja sugukonna tasandil. Ilmselt lilaadsete viljakehadega liike ja ongi S. incrassata ametlik nimetus täpsustuvad andmed veelgi. perekonnas Austropaxillus tavava- Meruliporia incrassata. Teda leidub Nõnda on DNA-järjestusel põhi- heliku viljakehi meenutavaid liike sageli Põhja-Ameerika hoonetes. nevate analüüside põhjal selgunud, (vt ka ◊ 5). Seejärel on üksteisest lahknenud et majavamm jaotub kaheks varie- Kõige lähedasem liik majavammi- Austropaxillus/Gymnopaxillus ja teediks: var. shastensis ja var. lacry- le on metsvamm (Serpula himantioi- metsvamm/majavamm ning lõpuks mans. Nendest viimane ongi teada- des); teised vammi perekonda kuulu- majavamm metsvammist. Hiljem, tuntud majavamm, kes teeb puithoo- vad liigid on maja- ja metsvammiga ligikaudu 8,6 miljonit aastat tagasi,

26 |26| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Euroopas enim levinud puitu lagundavate kandseente esinemissagedus (%) hoonetes [3 ja 10 järgi] Saksamaa Liik Poola Belgia Norra Läti Taani Soome Eesti Rumeenia 1950–1960 1966–1984, 1985–1991 2001–2003 1996–2007 1946–1983 1978–1988 2002–2008 1979–2009 2000–2006 Majavamm (Serpula 54 27 60 16 47 20 45 79 32 lacrymans) Majamädik 22 17 10 16 6 34 12 7 60 (Coniophora puteana) Korgiku perekond 11 4 3 18 13 1 12 5 21* (Antrodia spp) Kõrbiku perekond 2 2 1 3 3 5 2 - 11 (Gloeophyllum spp) Donkioporia expansa - 3 10 10 - - - - 21 Lõhetümak - 6 ------(Rhodonia placenta) Leidude koguarv 3050 2251 749 3434 338 8293 1237 633 teadmata *andmed puidu-kiudpooriku (Fibroporia vaillantii, Antrodia vaillantii) kohta Tim Cannon / CC-BY-SA Cannon Tim Foto: Teresa Lebel / CC-BY-SA Lebel Teresa Foto:

◊ 5. Vammiliikide hulgas leidub ka perekonna Austropaxillus ja Gymnopaxillus liike, kes on levinud ainult lõunapoolkera paras- vöötmes ning moodustavad ektomükoriisat lõunapöögiga ja eukalüptiga. Vasakpoolsel pildil on seen rühmast Austropaxillus infundibuliformis ja parempoolsel fotol uus seeneliik perekonnast Gymnopaxillus on majavamm omakorda jagunenud Väljaspool looduslikku areaali on mahukate molekulaarsete andmete veel kaheks teisendiks: var. shasten- majavammi leitud loodusest veel analüüsi põhjal [4]. sis ja var. lacrymans. Ka metsvam- Tšehhist ja Taanist [6, 8]. Võimalik, Tänapäeval võib majavammi mi liikide hulgas on tekkinud mitu et mõlemal juhul on majavamm hoonetest leida Euraasia, Põhja- ja krüptilist liiki, mida välistunnuste levinud hoonest lähedasse loodus- Lõuna-Ameerika ning Okeaania põhjal ei saa eristada [12]. likku elupaika. (Austraalia ja Uus-Meremaa) Eesti metsadest ei ole majavammi parasvöötme piirkondadest (◊ 7). Meie hoonetest leitud majavam- leitud. Looduses eelistab ta kasvada Enamikus Euroopa riikides, sh meie mi looduslik levikuala on Aasia. jämedate okaspuude, eelkõige nulu naaberriikides Soomes ja Lätis, Majavammi varieteet shasten- lamatüvedel [5]. on majavamm kõige sagedasem sis on looduslikult levinud ainult Oma looduslikust areaalist Aasias majaseen (vt tabelit). Põhja-Ameerikas, v.a üksik leid on majavamm levinud hoonetes- Majavamm hakkab hoonetes Kaukaasiast. Varieteet lacrymans se inimese kaasabil kahel korral. seeneniidistikuna kasvama, kui on on aga looduses levinud Aasias, Üks levikusuund on olnud Euroopa. sobivad olud: rohke niiskus, vähe- täpsemalt Venemaa Kaug-Idast Ilmselt siit omakorda on majavamm ne õhuliikumine ja temperatuur alla Kaukaasiani (134° ip kuni 41° ip) nakatunud puitmaterjalide kaudu 25 °C [5]. Tavaliselt on majavammi ja Kesk-Aasiast Himaalaja mäeahe- jõudnud teistesse piirkondadesse. kahjustused levinud keldrites, esi- liku lõunapoolse osani (53° pl kuni Teine levikusuund on olnud Jaapan mese korruse põrandates ja seinte 30° pl), asustades alasid Venemaal, ja sealt edasi Okeaania piirkon- allosas, vaid erandkorras ka kõrge- Indias, Hiinas ja Pakistanis [5]. da. Sellisele järeldusele on jõutud matel konstruktsioonidel.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |27| 27 Seened

◊ 6. Majavamm Serpula lacrymans (punane nool) ja S. pulverulenta (sini- sed nooled) koos ühel põrandal

Millal jõudis maja- vamm Eestisse? Erast Parmasto on 1960. aasta Eesti Looduse märtsi- numbris kirjutanud: „Eestist mainitakse majavammi esinemist esmakordselt 1805. a. W. Chr. Friebe töös, kes täheldas seene rohket kahjustust endises Liivimaa kubermangus“. Friebe oli baltisaksa amet- nik ja ajaloolane. Teoses „Oekonomisch- technische Flora für Liefland, Ehstland und Kurland“ on ta majavam- mist (varasema nimetusega Merulius lacrymans) kirju- tanud nõnda: „See [majavamm] on eriti siin Liivimaal kahjuks väga tun- tud, mis tihti kahjustab lühikese ajaga täiesti uusi hooneid. See toi- mib puidule nagu vähk loomsete- le kehadele. Selle avaldumise põh- juseks on suures osas ebapiisavalt kuivatatud puit, niiske alustugi ja põranda täidismaterjal ning ebapii- dust, on sel- sav kuiva õhu juurdevool. Kui seda lest õgijalikust ükskord märgatakse, saab võib-olla vammist vähem ka hävitada: 1) varustades tuba ohustatud kui uuemad, värske õhuga; 2) vammi hoolikalt kus puiduvalikul nii ettevaatli- puidult ära lõigates või höövel- kud ei olda. Lisaks on siseruumi- dades, ja 3) neid kohti soolaleeli- de põranda täidiseks võetud tihti kus Dietrich on võtnud vaatluse selahuse, vask- või raudvitrioliga täiesti niiske muld või liiv, mislä- alla majavammikahjustusega hoone korduvalt üle võõbates. Mul ilmus bi vamm loomulikult varsti kasva- Märjamaa kandis [1]. Dietrich oli niisugune vamm toanurgas välja ja ma hakkab“ (saksa keelest tõlkinud Eestis tegutsenud saksa päritolu pärast äralõikamist kasvas 14 päeva Kadri Pärtel ja Heidi Tamm). aednik ja pargiplaneerija, keda pee- jooksul veel, 8‒9 tolli edasi. Seda Ain Raitviir on 2001. aastal takse Eesti esimeseks mükoloogiks. kohta sai glaubrisoola lahusega Horisondi juuli-augustinumbris Ent juba aastaid varem, 1823, oli pestud ja see hävitas vammi täieli- sedastanud, et „ .. esimene kindel Johann Wilhelm Ludwig von Luce kult, nii et see pole iial enam uues- teade Eestist aastast 1855“. Ilmselt kirjutanud raamatus „Prodromus ti ilmunud. Vanemad hooned, mis on ta mõelnud siiski aastat 1856 Florae osiliensis“ majavammist kui on täiesti küpsest ja kuivast pui- ja Heinrich August Dietrichi tööd, laastavast majaseenest Saaremaal

28 |28| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Jane Oja Foto:

◊ 7. Majavammi (Serpula lacrymans) leiukohad hoonetes üleilmse elurikkuse teabe- keskuse (Global Biodiversity Information Facility, GBIF) andmetel. Eesti herbaariumi- des on majavammi tõenduseksemplare kokku 71 ja üks majavammi eluskultuur

Europe. ‒ Fungal Biology Majavammi viljakehad on vatjas- Reviews 31 (4): 212‒217. 4. Kauserud, Håvard viltja servaga ning keskosas kollakas- et al. 2007. Asian ori- tumepruuni voldilise pinnaga. gin and rapid global spread of the destructive dry rot fungus Serpula lacrymans. ‒ Molecular järeldada, et 19. sajandi alguses oli Ecology 16 (16): 3350‒3360. majavamm meie piirkonnas juba 5. Kauserud, Håvard et al. 2012. Evolutionary väga tuntud ning ilmselt hävitanud origin, worldwide dispersal, and popula- tion genetics of the dry rot fungus Serpula siin kandis hooneid pikemat aega. lacrymans. ‒ Fungal Biology Reviews 26 Et kõrvaldada kahjustusi, on esmalt 2‒3): 84‒93. ikkagi soovitatud leida tekkepõhju- 6. Kotlaba, František 1992. Nalezy drevo- sed ja need kõrvaldada. morky domaci ‒ Serpula lacrymans v pri- rode. ‒ Ceska Mykologie 46: 143‒147. Aja jooksul on majavammi tõr- 7. von Luce, Johann Wilhelm Ludwig 1823. [7]: „See jeks rakendatud keemilised vahen- Prodromus Florae osiliensis. Riga. [majavamm] did muutunud. Mõni neist on osu- 8. Læssøe, Thomas et al. 2015. Usædvanlige on teeninud tunud inimese tervisele ohtlikuks, ja danske svampefund (Notes of rare fungi col- lected in Denmark). ‒ Svampe 72: 44‒52. õigusega ära oma teised ebatõhusaks. Kõiki keemili- 9. Maurice, Sundy et al. 2011. Improved nime, sest on ränk se tõrje vahendeid (biotsiide) kont- molecular methods to characte- majarüüstaja. Selle tek- rollitakse rangelt, lubatud on vaid rise Serpula lacrymans and other kimise põhjus pole alati pui- Euroopa Parlamendi ja Euroopa Basidiomycetes involved in wood decay. ‒ Journal of microbiological methods 84 dus, millel ta kasvab, vaid tihti Nõukogu määruses toodud vahen- (2): 208‒215. selle lähemas ümbruses, tihti isegi did. On lubamatu katsetada keemi- 10. Pilt, Kalle; Oja, Jane; Pau, Kristel 2009. sügaval maapinnas selle all; seetõt- lisi aineid omal käel. Teavet maja- The wood-destroying fungi in buil- tu ei saa soovitada kindlat abinõud, vammi tõrjeks lubatud biotsiidide dings in Estonia. Structural Studies, Repairs and Maintenance of Heritage kuni põhjus kõrvaldatud saab. Kui kohta leiab terviseameti veebilehelt Architecture XI 109: 243‒251. selle allikas on puidus endas, siis www.terviseamet.ee kemikaaliohu- 11. Schmidt, Olaf 2006. Wood and tree fungi: olen kindel, et korduv pritsimine tuse rubriigist. biology, damage, protection, and use. vask- või raudvitrioliga selle hävi- Springer Science & Business Media. 1. Dietrich, Heinrich August 1856. Blicke in 12. Skrede, Inger et al. 2011. Evolutionary tab, ülejäänud juhtudel see ei aita. die Cryptogamenwelt der Ostseeprovinzen. history of Serpulaceae (Basidiomycota): Kui põhjus on mullas, siis aitab Archiv für die Naturkunde Liv-, Esth- und molecular phylogeny, historical biogeo- tihti pindmiselt mulda parandada Kurlands 1: 261‒414. graphy and evidence for a single transition 2. Friebe, Wilhelm Christian 1805. söe, lubja, telliskivide jms.“ (saksa of nutritional mode. ‒ BMC Evolutionary Oekonomisch-technische Flora für Biology 11: 230. keelest tõlkinud Kadri Pärtel ja Liefland, Ehstland und Kurland. Riga. Heidi Tamm). 3. Gabriel, Jiří; Karel Švec 2017. Occurrence Jane Oja (1984) on mükoloog, Tartu üli- Nende märkmete põhjal võib of indoor wood decay basidiomycetes in kooli iduettevõtte Majaseen asutaja.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |29| 29 Kuidas loodus toimib? Foto: Hegemony77/flickr.com Foto: Joonis: Journal des Demoiselles, 1898 / Toronto rahvaraamatukogu / flickr.com Toronto Joonis: Journal 1898 / des Demoiselles,

Ei ol midagi uut siin päikese all. Victoria ajastu kleidimood ja tänapäeva Barbie-nukk. Küllap pole päris juhus, et anoreksia termin, kirjeldus ja esimesed diagnoosid pärinevad Victoria-aegselt Inglismaalt Anoreksia mõistatus ootab veel lahendajaid „Tugevalt nälginud, ent sellegipoolest ei tunne nälga pannakse tihti keskkonnategurite, ega soovi süüa.“ Nii on inglise arst Sir William Gull oma nimelt ühiskonna pealesunnitud ran- gete ilustandardite süüks. Ent viima- 1873. aasta artiklis kirjeldanud psüühikahäiret, millele andis se aja uuringud on näidanud pärilike nime anorexia nervosa. tegurite olulist rolli anoreksia tekkes. Kuidas suudavad anorektikud aas- Anorektikutele on iseloomulikud Hedvig Sultson taid ühtesoodu tarbida toiduga vaid kindlad isikuomadused, mis ilmne- paarsada kilokalorit päevas, samal vad juba varases lapsepõlves. Sageli noreksia on ränk söömis- ajal kui keskmine inimene ei suuda on need omased ka anorektikute lähi- häire: haiget hõivavad ala- suguvõsa liikmetele. tasa mõtted kehakaalu ja Samuti jäävad need -kujuA kohta ning ta püüab pide- Viimase aja uuringud on näidanud iseloomujooned roh- valt söömist piirates oma kehakaa- pärilike tegurite olulist rolli kemal või vähemal lu vähendada. Anorektikud tajuvad anoreksia tekkes. määral püsima ka oma keha vääralt, mistõttu end näl- pärast ravi lõppu, kui jutatakse edasi ka siis, kui ollak- taastunud on nor- se juba äärmuslikult kõhnunud. maalne kehakaal ja Anoreksiat põeb koguni ligi üks piirata söömist niigi palju, et kaotada kadunud ülemäärased toidu ja keha- protsent inimesi, valdavalt naised; kehakaalust paar üleliigset kilo? kaaluga seotud mõtted. see algab tavaliselt puberteedieas Loomu poolest on anorekti- või varases täiskasvanueas. Anorektiku isiksus. Söömishäireid kud üsna askeetlikud, olles võime-

30 |30| EEsti LOODUs JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri lised peale toidu loobuma ka ena- mikust teistest naudingutest elus. Anoreksia esmakirjeldaja, oma- Anorektikul on tihtitipeale vaid üks aegse Inglismaa ilmselt hinna- põhiline nauding ja ajend: kaalu- tuim arst Willliam Gull on kirju- kaotus. Samuti kipuvad anorektikud tanud, et tavaliselt püüab ta ravides olema ranged ja perfektsionistlikud, lähtuda haige soovidest, ent ano-

seades just iseendale väga kõrgeid reksia korral on see lausa ohtlik. Wikimedia Foto: Commons nõudmisi. Peale selle iseloomustab Haigust ajendas kirjeldama kahe anoreksiat mõtlemise ja käitumise hämmastavalt sarnaste sümptomi- jäikus: tihti peetakse rangelt kinni tega noore neiu ravi. Mõlemad olid näiteks enese kehtestatud söömise- kõhnad ja väikese söömaga, nende ga seotud rituaalidest. Enamasti ei pulss oli aeglane ja menstruatsioon ole anorektikud teadlikud oma haigu- lakanud. Kummagi puhul polnud se tõsidusest, ei tunne nälga ega taju abi arstimitest, küll aga tervenesid oma keha õigesti. nad korraliku toitumise tulemusena otsekui imeväel. Gull on ära märki- Kaks närvisüsteemi. Viimaste aas- nud mõlema neiu sageda rahutuse takümnete ajukuvamismeetodi- ja aktiivsuse: „tundus võimatu, et te võidukäigu valguses on teadlased niivõrd kurnatud keha suudaks olla tuvusainetena, tekitades narkojoo- üle maailma asunud innukalt uuri- nii tegus“. belaadse seisundi. Samasugust toi- ma anorektikute ajusid, et selgitada Tänapäeval on selgunud, et nälja met on täheldatud emastel rotti- haiguse füsioloogilisi põhjusi ja luua ja füüsilise aktiivsuse koosmõjul del, seevastu isastel millegipärast tõhusamaid ravimeetodeid. ajus vabanevad ained toimivad sõl- mitte. Palju on kasutatud meetodit, mida nimetatakse funktsionaal- seks magnetresonantskuvamiseks eesmine vöökäär juttkeha kiirukoor (fMRI). fMRI abil mõõdetakse vere- (anterior cingulate (striatum) (parietal cortex) cortex) voolu hulka ajus, lähtudes põhimõt- test, et mida rohkem verd ajuosa kasutab, seda enam tarbivad sealsed närvirakud glükoosi ja seega seda aktiivsemad nad on. fMRI võimal- dab mõõta ja pildile manada närvi- rakkude aktiivsust ajus millimeetri täpsusega. insula Aju-uurijad on leidnud anorekti- mandelkeha eesajukoor (prefrontal cortex) kutel muutusi kahes närvisüsteemis: (amygdala) limbilises ja kognitiivses. Limbiline Anoreksiasse kaasatud ajuosad limbilisest närvisüsteemist (vasakul) ja kognitiiv- närvisüsteem ehk n-ö emotsionaal- sest närvisüsteemist (paremal). Nende kahe närvisüsteemi omavaheline tasakaal ne aju tekitab vastuseks keskkonnast on anorektikutel nihkunud paigast tulevatele stiimulitele meis emotsio- naalseid reaktsioone ja kujundab ala- teadlikku käitumist. Enamasti ei saa Üldised muutused tasusüsteemis. kasulikkust või kahjulikkust hindab inimene seda närvisüsteemi teadli- Toidu ja muude igapäevaste nau- inimene peaasjalikult alateadlikult. kult kontrollida. Tähtsamad limbilise dingute alahindamist, mis jääb kest- Keskkonnastiimulid, mis soodus- närvisüsteemi osad on mandelkeha, ma ka pärast tervenemist, seleta- tavad meie ellujäämist või heaolu, on insula, eesmine vöökäär ja juttkeha, takse anoreksia puhul muutunud oma olemuselt n-ö tasustavad ning mis kõik asuvad küllaltki sügaval pea- tasusüsteemi ja -tundlikkusega. tõmbavad meid ligi. Stiimuliteks või- aju sisemuses. Tasusüsteemiks (ingl reward sys- vad olla toit, vesi ja muud ainelised Kognitiivne närvisüsteem on seo- tem) nimetatakse neid ajuosi, mis hüved, aga ka näiteks füüsiline lähe- tud valikulise tähelepanu, planeeri- omavahelises koostöös annavad hin- dus paarisuhtes. mise ja tahtliku käitumisega. Sellega nangu, millised keskkonnast tulevad tegelevad aju pindmised osad, näiteks stiimulid on seotud kasu või kahjuga, Tasutundlikkus viitab aga inimese eesaju- ja kiirukoor. Kuidas seostuvad ning kujundavad selle järgi inimese tundlikkusele tasustavate stiimulite aga isikuomadused ja haiguse ilmin- käitumist. Tasusüsteem kuulub lim- suhtes. gud muutustega närviringetes? bilise närvisüsteemi alla, s.t nähtuste Columbia ülikooli teadlased on

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |31| 31 Kuidas loodus toimib?

Joanna Steinglassi juhatusel uuri- nitavad, et sedalaadi iseärasused nud, milline on anorektikute üldine säilivad paraku ka pärast parane- tasu edasilükkamise võime: kuivõrd mist. väärtustab inimene hilisemat suure- Näiteks näidati ühes uuringus mat tasu, võrreldes kohe kättesaadava anorektikutele pilte toidust ja tehti väiksema tasuga. kindlaks, et võrreldes tervete nais- Katsealustel lasti valida kahe kin- tega oli neil vähem aktiivne limbi-

kekaardi vahel: väiksema summa- Guillermo Mollins / flickr.com Foto: line süsteem ja tasusüsteemi kuu- ga (nt 45 dollarit) kinkekaardi võis luv insula ning aktiivsem kogni- saada kätte kohe, suurema summa- tiivsesse närvisüsteemi kuuluv ees­ ga (nt 100 dollarit) alles kolme kuu ajukoor. pärast. Seejuures varieeriti kinke- Insula – põhiline ajuosa, mis toidu kaartide rahalisi väärtusi. Selgus, et maitsmisel või nägemisel aktiveerub – võrreldes tervete naistega on ano- tegeleb toidu maitse ning toidu füüsi- rektikutel suurem tasu edasilükka- liste ja tasustavate omaduste (nt meel- mise võime. Anorektikud valisid div maitse, suur suhkru- või rasvasi- teiste inimestega võrreldes rohke- saldus) analüüsiga, ühendades tervi- matel kordadel hilisema tasu, isegi kuks inimese kehasignaalid ja teadmi- kui erinevus kohese ja hilisema tasu Inglise näitleja Keira Knightley on sed toidu kohta ning tekitades terves vahel oli väike. vapralt tõrjunud kuulujutte oma ano- inimeses söömistungi. Üldiselt on nii, et mida ahvatle- reksiast. Uuringute järgi on eriti suur Eesajukoore suuremat aktiiv- vam on tasu, seda vähem on ini- oht haigestuda anoreksiasse nende sust võib aga seletada tugevnenud mesed nõus seda edasi lükkama. elukutsete esindajatel, kelle puhul tahtliku kontrolliga: küllap tuletab Katsetulemuste põhjal võib niisiis pööratakse väga suurt tähelepanu väli- toidupiltide nägemine anorektiku- oletada, et hoolimata summast olid musele, näiteks modellidel, tantsijatel le meelde tema põhieesmärgi olla rahakaardid anorektikutele vähem ja näitlejatel. Naistel on tõenäosus hai- kõhn. ahvatlevad kui teistele: anorektikute gestuda umbes kümme korda suurem Teadlased pole veel ühel nõul, tasutundlikkus ainelise heaolu suhtes kui meestel; haigus on levinud peami- kumb komponent on anoreksia põh- on väiksem. selt jõukates riikides justajana olulisem: kas vähenenud Pittsburghi ülikooli teadlased söömistung või tugevnenud enese- Angela Wegner jt on ajukuvamise abil kontroll. Üks on aga kindel: tasakaal uurinud, kuidas reageerivad anorek- Toidutung on toitumise ajendi- limbilise ja kognitiivse närvisüsteemi siast paranenud naised tasule (rahali- te kompleks, mis hõlmab mitme- vahel on häirunud. ne võit) ja sellest ilmajäämisele (raha suguseid omavahel seotud kom- Ühes Bostoni ülikooli uuringus kaotamine). Uuringusse olid kaasa- ponente: toidu tasustavus (kalor- saadi samalaadseid tulemusi insula tud just paranenud naised, et vältida sus, isuäratavus), inimese homö- ja eesajukoorega, üksiti selgus, et ka pikaajalise nälgimise otsest mõju aju ostaatilised vajadused (näljatun- mandelkeha on tavainimestel toidu- tööle. Uuringust selgus, et juttkeha ne) ning võime eelistada söömise- pilte vaadates aktiivsem kui anorek- ja eesmine vöökäär toimisid endis- le muid tegevusi. siast paranenutel. Üks mandelkeha tel anoreksiahaigetel samamoodi nii ülesanne on eristada kaotuste kui ka võitude korral, samal olulisi stiimuleid eba- ajal kui tavalistel naistel erineb ajute- Teadlased pole veel ühel nõul, olulistest. gevus kaotuste ja võitude korral sel- kumb komponent on anoreksia Nimetatud uurin- gelt. põhjustajana olulisem: kas gu tähtis nüanss oli Seega näib, et anorektikud ei pruu- see, et katse tehti nii gi suuta hästi vahet teha keskkon- vähenenud söömistung või täis kõhu kui ka nälja nast tuleval positiivsel ja negatiiv- tugevnenud enesekontroll. korral. Mõlemal juhul sel tagasisidel. See on taas märk, et toimisid anorektikute tasusüsteemiga on midagi väga viltu. insula ja mandelkeha Tasusüsteemi häiretega saab seleta- Hulk uuringuid on andnud mõis- märksa loiumalt kui tervetel katse- da sedagi, et anorektikutel on raske ta, et anorektikutel on toidutung alustel. See uuring veenab, et ano- aduda oma käitumise tagajärgi või paigast ära. Anorektikus ei ärata rektikud tõesti ei taju nälga, ning ärgitada end abi otsima. toit isu, söömine kutsub temas esile aitab mõista, kuidas nad suudavad hoopis ärevust, söömisest hoidu- omal vabal tahtel tihti isegi eluohtli- Mõistagi uuritakse anorektiku- mine aga omakorda leevendab eba- kult kõhnuda, ehkki korralik toit on te puhul ka otseselt toitumist. meeldivat meeleolu. Uuringud kin- käeulatuses.

32 |32| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Mida omal ajal püüti piinarik- Kehataju (ingl introceptive aware- kalt saavutada korsetiga, seda ness) – enda kehaaistingute tead- suudab tänapäeval paari sõr- vustamine – on anorektikutel põh- meliigutusega arvutigraafika. jalikult paigast ära. See tunnetus Paraku arvab nii mõnigi, et end hõlmab näiteks selliste aistingute piisavalt näljutades on võimalik taju nagu maitse, valu, tempera- Photoshopile järele jõuda. Selle tuur ja soolestikust tulevad signaa- asemel võib aga hoopis oma lid (nt nälja kohta). Nii nagu toi- aju põhjalikult rööpast dutungi puhul mängib ka kehata- välja lüüa ju puhul üldiselt väga tähtsat rolli insula, mis analüüsib mitmesugu- seid kehaaistinguid ning neid ais- tinguid sidudes aitab luua tervik- tunnetuse kehast. Anoreksia puhul on põhiline kehataju häire ilmselt näljatunde puudulikkus. San Diego ülikooli tunnustatud söömishäirete-uuri- ja Walter Kaye koos kolleegidega ongi oletanud, et anorektik võib toidu puhul tajuda midagi sama- laadset nende aistingutega, mida terve inimene tunneb siis, kui on söönud kõhu üleliia, ebameeldi- valt täis. Haiguse edenedes hak- kavad eemaletõukavana tundu- ma ka kõik teised toiduga seo- tud stiimulid, näiteks toidulõh- nad või -pakendid poes. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et anoreksia on neuroloogiliselt võrd- lemisi keerukas söömishäire, mil- lega on seotud väga mitmesugu- sed ajuosad. Näib siiski, et ajukuva- mismeetodite arenedes on haigust soodustavad ja alalhoidvad tegu- rid hakanud järjepidevalt selguma. Nii on lootust, et peagi jõutakse ka anorexia nervosa juurte ja tõhusa ravini. Loe ka: • Kaye, W. H. et al. 2009. New insig- hts into symptoms and neurocircuit function of anorexia nervosa. – Nature Reviews. Neuroscience 10 (8): 573–584. • Kaye, W. H. et al. 2013. Nothing tastes as good as skinny feels: The neurobio- logy of anorexia nervosa. – Trends in Neurosciences 36 (2): 110–120.

Vaata ka: • publik.delfi.ee/news/inimesed/anorek- siast-taastuv-15-aastane-eliis-tahtsin-et- ma-meeldiksin-teistele?id=80374706. Hedvig Sultson (1990) on Tartu üli- kooli psühholoogiadoktorant, kes uurib emotsionaalset söömist ja selle seost häirunud söömiskäitumise ja -häiretega.

Foto: pixabay.com autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 EEsti LOODUs |33| 33 Mätta otsast Eesti silla ehitajad Tiit Kändler

õtlen möödunud aastale

ja tänavusele, vägisi kätte Tiit KändlerFotod: jõudvale aastale. Soome Msajandi ja Eesti sajandi aastatele. Oleks justkui sama sajand, kuid hoopis kaks isesugust. Oleksime justkui sugulus- rahvad, kuid eri saatuste poolt vormi- tud. Tahtsime kangesti ehitada Soome silda. Kas ehitasime? Mingil määral küll. Telesild siiski tekkis meist sõltu- matult, ja oli ühepoolne. Põhjast lõu- nasse. Sild on nagu kahendsüsteem, selle väärtus on kas null või üks. Isegi kui Avinurme raudteesillal ootavad vedur ja vagunid, et taastataks kitsarööpmeline 9/10 sillast on valmis, on valmis sama raudteeliiklus Mustveega hästi kui null silda. Kas on alust arva- ta, et kunagi tahaksid soomlased ehi- tada Eesti silla? Jah, mõned ongi seda teinud ja ehk mõned tahavad tulevi- kuski teha.

Lapsena jätsid mulle sügava mälu- jälje Günther Reindorffi pildid Friedrich Reinhold Kreutzwaldi raa- matus „Eesti rahva ennemuistsed jutud“. Üks neist on sillast, ilmestamas muinaslugu „Nupumees“. Tollel oli võluvits, mille abil sai ta igast merestki üle, öeldes vaid „Sild ees, vesi taga!“. Ja ette kerkis puuroigastel sild, oksad risti peal. Pildil jookseb Nupumees, kuld- ja hõbeasjad suures võrkkotis seljas, ja Järuska katussild on rajatud kodanikualgatusena ning kannab loovat inseneri­ sild tema taga laguneb äragi. Raamat mõtet ja ka liiklejaid ilmus minu silme ette mu kolmeaasta- se sünnipäeva puhul, 1951. Reindorff oli pildid joonistanud 1945. aastal. Ega ma siis lugeda osa- nud, läks veel aastake, aga need pil- did … Suisa kartsin, et kas sild ikka vastu peab, ega see enne Nupumeest ära ei lagune. Kui te seisate sillal (või silla all), siis on tunne, justkui ühendaksite või aitaksite ühendada kaht muidu eraldi- seisvat ja veidi erimeelset asja. Kahte jõekallast. Eesti tähtsaimal jõesillal sei- sab ühel pool Narva jõge rootslas- te, teisel pool venelaste kindlus. Just nimelt kindlus, mitte linnus, sest kind- Dublini iiri kandle kujuline Becketti sild ootab Godot’d kanneldama

34 |34| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri luse kaitsmiseks peab olema kindlus tamm, nagu Muhu- ja Saaremaa vahel. Kui nelja-viiesena voodis haige olles hinges. Teine tähtis jõesild ühendab Mõnest sillast, nagu Saaremaa sillast, äkki välgusähvatusena mõistsin, et meie ainsat Ülikooli ja maarahva agu- sai hoopis praamisõda. oskan lugeda, sain teada, et on olemas leid ning minevikku, kogu oma Eesti Soomlased tõlgendavad nii, et „eesti ennemuistne rahvas“ ja et selle Rahva Muuseumiga ja mälestuse- praam on maantee pikendus. Sama rahva seas elasid mehed, kellel olid ga võõrlennuväest ning pudupoodide mis sild. väga uhked nimed: Friedrich Reinhold nõukogude ajalgi katkematust reast Mõni sild ei viigi üle vee, nagu Kreutzwald ja Günther Reindorff. passaažiputkadest. Toomemäe sillad ja Viljandi lossimä- Leidsin silla hakatuse meie ajalukku. Eestile on kõik jõesillad tähtsad. gede sillad, üks neist on koguni rippuv Sillapea peab olema enese kätes. sild. Viivad hoopis üle oru või kuiva Sillaehitaja olla on tore amet ja Sõdade ajalugu võiks kirjutada silda- kraavi näiteks. Nagu meie sümboolne väga tähtis. Ega siis muidu soveti- de ajaloo põhjal. Sillaehituse ajaloo Mäo ristmiku sild, monument riigi­ ajal silla­ehitajad Leningradist või kust kaudu saab mõista kogu Eesti ajalugu. raha raiskamisele. iganes kohale ei toodud. Tsaariajal, Mõtelgem soosildadele, mida teadja- Vahel tõksutab sillal raudtee- 20. sajandi alul, ehitati tollal pikim rahvas vahel koguni saladuses hoidis: rong, vahel viib sild autod üle raud- raud­betoonsild Euroopas üle Kasari kust saab suvel läbi soo, nõnda et lau- tee. „Kuhu see tee viib?“ küsib eestla- jõe, selle plaanisid belglased. Nõnda kasse ei upuks. Ja et vaenuvägi upuks. ne, mitte „kuhu läheb?“, nagu pärivad on olnud silmapilguks Eestil Euroopa Kui palju on uputud! Kas poisikesed venelane või inglane. Neil teed lähe- rekord nii pikkuses kui ka kõrguses, teadmatusest pittu rutates või vana- vad, meil jääb tee paika ja viib sind kui meenutada Oleviste kirikut. Eesti mehed purjuspäi kõrtsist tulles. Mis kusagile. Nõnda on ka sildadega. Kuhu ajal polnud haruldus, kui sild kas otse- kõik võib olla peidus meie soosildade see soosild läheb? kohe pärast valmissaamist või veidi kõrval laugastes! Lehm upub sohu – ja Mäletan, kui pisikesena sõitsime hiljem kokku varises. Nagu näiteks raamat jääb meelde. Soo kraavitatak- oma tumesinise Pobedaga Peipsi- Mustvee sild 1931. aastal. se kuivemaks, et poleks vaja sildu – ja äärsetes metsades, neid paiku tundev Kui sild kaob – olgu õhku või vee- juba on neljas põlv platsis ja asub sood tädimees kaasas. Küllap marjule. Ja põhja –, siis kaob koos sellega ka taastama, et ikka saaks rajada sildu. sattusime rabasse ehitatud palkteele. midagi muud, kirjeldamatut. Vahel Kus siin on tõde, kus siin on õigus? Isa ja tädimees seletasid siis õhinal, et tekib sild tahes-tahtmata – nii nagu Kas ühes mülka taastamisega rajavad selle tee olid ehitanud sakslased, kui veskijärvede paistammide mööda kul- ka soosilla? olid siin Vene vägede vastu end paika gevad sillad. Koolmekoht seostub mu keele- sättinud. Tee oli kitsuke, ühe auto Kas eestlane on sillaehitaja rahvas? ajus koolnukohaga. Purre on mida- jaoks, aga iga natukese maa tagant – Ma arvan, et on, kui hädaga on haka- gi muud, juhuslikumat. Mäletan, kuis ma ei mäleta täpselt, aga viiekümne nud. Paristaja-poeg rajas ennemuiste käisin Erast Parmasto kannul kevadi- või saja meetri tagant – olid teel pau- silla maa ja taeva vahele. Läti Henrik ses üleujutatud lodumetsas, karulauk nad, et üks auto saaks teise läbi lasta. on kirjutanud linnustesse viivatest sil- ninas teisi lõhnu kõrvale tõrjumas, Pidi vist olema nii, et ühest paunast dadest. Mida teha, kui teine kallas ei tundes hirmu palkpurdel üle laia vee­ näeks teise. Jupike sellest palksillast taha silda enese kanda võtta? Kas ehi- kraavi minnes, ees Erasti nobe ja tasa- oli jalgrattaga sõites veel paariküm- tada sild piki jõge? kaaluline ast. ne aasta eest tunda kruusakatte all Mõned sillad on omamoodi nalja- „Sild“ on eesti sõna. Hingesild. Remniku kandis Peipsi põhjarannikul. kad. Vanasti nad olidki, nagu Kurgja Sõida tasa üle silla! Sildumine mais- Kui ühest sillast näeb teist, on uhke rippsild siiani. Ja rahvaalgatusena maaga. Hambasild. Maadleja läks tunne küll. Nii võib olla Budapestis, 2013. aastal ehitatud katusega sild silda. Ära nüüd päris silda ka mine! Prahas, Viinis, Veneetsias, Roomas, Järuskal üle Rannapungerja jõe. Või Sillutatud sild: puusild laudadega, Portos, Amsterdamis, Istanbulis, Avinurme raudteesild, mis kannab kivisild kividega. Oh kadunud ajad, oh Zaragozas ja kus veel. Eestis vähes- rongi, mis enam ei sõida, on jäänud õhkulastud Kivisild! Sild lastakse õhku tes paikades: Tartus, Pärnus. Küllap sillal toppama. Mõne silla nimi on nal- või viib selle jää allavett. Teises maail- veel kusagil, mis praegu ei meenu. jakas. Nagu Koersild ja Koonukõrve masõjas lasksid venelased ühes saks- Mõisaparkides näiteks. Kuid need on sild Põhja-Kõrvemaal. Nahksillad. lastega õhku 360 silda [1]. rohkem mängusillad, need mõisapar- Kaptenisild. gisillad. Nagu Muuga mõisas sild üle Pole mul olnud siin plaanis ega või- Meie oleme õhanud Soome silla järe- Vilde „Esimeste triibuliste“ tiigi. malikki ehitada silda kõigi Eesti silda- le. See tuleb ehitada, korrati kunagi. Vahel muutub sillaks meri, nagu deni. Küll aga pakun idumõtte. See on Nüüd tahetakse ehitada hoopis tun- Hiiumaa ja mandri vahel, siis kogu üle jõe (järve, mere) minemise äpp: nel. Võrreldes sillaga on tunnel midagi jõgi, nagu Tartus Emajõgi, kust sai üli- Õlekõrs ja Viljandi Paadimees ja Valge inimesele võõrast, vaenulikku. Maa all kooliajal ühiselamust üle mindud veel Laev kui Eesti kuulsaimad sillad. olla on muti ja laiba asi. kevadise jäämineku eel: sai viis minutit Mõnest sillast on saanud hoopis kauem magada. Tiit Kändler (1948) on teaduskirjanik.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |35| 35 Sada rida Eesti loodusest

Ajalik ja ajatu kodulooduses

36 |36| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri kust enamasti kadunud, sest napib vana moodi majandajaid. Meile meeldiksid ka rukkililledega leivaviljapõllud, aga Foto: Jaan Liira Foto: rukkilill, me rahvuslill, on paraku umb- rohi, keda põllumees tõrjub. Nii sugeneb lõhe meie mõtteliste ideaalmaastike ja argielu vahele. Isegi Ann Marvet siis, kui nürimeelsed looduse vägistami- sed välistada, ei suuda me hoida maas- Kogu veekangas oli olnud üldine sära ja tikke, mille püsimist praegune elukor- sätendus, verstade tagantki kustusid sil- raldus ei toeta. Puisniidud, lookadasti- mad seda vaadates. Nagu oleks päike kud ja muud kunagise maastiku pärlid ise maha tulnud ja kõndinud Vargamäe püsivad vaid paiguti, tänu pühendunud jõel, mis keerleb soode ja rabade, nur- inimeste sihikindlusele. mede ja metsade keskel ja läheb ikka Ent tänapäeva rahutus maailmas edasi, aina edasi kõigest läbi, kas või ihkab inimhing, vahest alateadlikult, ilma otsani. midagi püsivat: midagi, mis ei muutu aastate, aastakümnete, isegi mitte sajan- õnda on Anton Hansen ditega, mis oleks maapeal niisama kin- Tammsaare kirjeldanud oma del nagu Põhjanael taevakaarel. On’s kodujõge (Jägala jõe ülemjook- midagi sellist veel Eestimaa looduses? Nsu) Eesti Vabariigi algusaastatel. Veel Raba, igipõline ja ehe. kuus aastakümmet tagasi võis mida- Looduse alistamise tuhinas on hävi- gi sellist näha Tammsaare väljamäe all tatud väiksemaid rabasid ning puutu- oma silmagagi, aga ei enam. Osalt paes- mata ei ole jäänud suuredki: metsa- se lõhatud sirge laia magistraalkraavi kuivenduse sildi all on peaaegu kõik kallastel ulatuvad puuvõrad nüüd pai- me rabad servadest läbi uuristatud. Ent guti juba üle vee kokku, aga selleks, et raba laukaline süda elab nähtavate muu- kanalist jälle looklev jõgi saaks, kulub tusteta, nagu on elanud sajandeid enne sajandeid. Siin on olnud mängus nüri- kraavitajate rünnakut. meelse inimese käsi. Oma rahus ja ürgses ilus on raba Pisut põhja pool, Kesk-Kõrvemaa koht, kuhu aeg-ajalt tulla. Ega seejuures metsades, looklevad oma loodusli- tavaliselt mõeldagi, kui tähtsad on rabad kes sängides Jänijõgi, Tarvasjõgi ja me elukeskkonna turgutajatena, puhta Mustjõgi. Ent nende laiad lammid on magevee hoidlatena ja veeringe tasakaa- peitunud või peitumas tihedasse võssa. lustajatena, turba ja marjade kasvataja- Sest pole enam inimest, kes siin heina te ning looduse aastatuhandete arhiivi- niidaks. Kunagised küünid on varise- na. Rabas oled kesk puhast loodust, kus nud põrmuks. saad kuulata vaikust ja iseennast, tajuda Nii ongi: maastikud muutuvad ini- ajatut ajalises maailmas. mese tegemiste, aga ka tegemata jätmis- Viimasel ajal on raba kujunenud pea- te tõttu. Loodus saab omadega hakkama aegu et Eesti märgiks: laugastikuvaa- nii või teisiti. Iseasi, kui palju see aega ted ei kaunista üksnes turistidele mõel- võtab ja kas tulemus meile meeldib. dud trükiseid ja videoklippe. Neid jagub Meie suhtumine oleneb aga sellest, mil- kõikjale, mõnikord lausa ootamatutesse list maastikku peame täiuslikuks. kohtadesse, näiteks põhikooli keemia- Sada aastat tagasi oli Eestimaal metsa õpiku kaanele. Ilmselt põhjusega. tunduvalt vähem kui praegu, ent valda- Sel põlismaastikul on oma osa ka valt oli see elurikkam. Põllu-, heina- ja meie riigi sajandiloos, sest rabad mäle- karjamaid jagus hoopis rohkem, ranna- tavad. maad olid madalmurused ja sood hõl- Ann Marvet (1939) on botaanik ja Eesti masid ligikaudu viiendiku maismaast. Looduse pikaaegne toimetaja; koostanud Heina tehti liigirikastel (puis)niitudel, ning toimetanud arvukalt loodusvaldkon- sooheinamaadel ja jõeluhtadel, lambaid na trükiseid, pälvinud loodushoiu ja loodu- karjatati värvika lillerüüga lookadasti- se tutvustamise eest mitmel korral riikliku kes. Nüüdseks on need pildid maasti- tunnustuse. Foto: Ingmar Muusikus Foto:

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 EEsti LOODUs |37| 37 Üks Eesti paigake Fotod: Ingmar Muusikus Fotod:

Jääkirme tekkis Hurmi järvele, kui pardid ujusid, järvele tekkisid joonelt pardijooned Hurmiorg hoiab maakultuuri kilde

Juhani Püttsepp kus šaakalid lautade ümber luusivad. Nii teab rääkida Põlvamaa Krimmi elekollast värvi taluma- talu perenaine, mahetootja Liidia ja mäeköndi peal. Õue peal Kängsepp, kellele „lambavärk ei ole jääkirmel tõstavad oma koormaks, vaid on elu ka rikastanud“. kolmeH eesmist ja üht tagumist varvast „Hommikul käisin õues. Ilm oli pruunid ja mustad kanad. Lauta pii- külm ja tuuline. Täna oli põhjatuul. rab karjaaed, kus jalutavad lihalamba Vanaema pügas lammast ja mina tõugu uted ehk lambaemad ja ka üks panin villa kotti,“ on Krimmi talu- jäär, kel nimeks Jaan Häbelik. päevikusse kirjutanud Liidia lapse- Esmalt peab jooma õlut või limonaadi, Jaan on oma häbeliku loomuse too- laps Linda. et tühja pudelit saada, ja siis võib lam- nud kaasa sünnikodust Läänemaal, Villast meisterdab Liidia ehk Liidi barasva lindude jaoks pudelisse panna

38 |38| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kui Liidia Kängsepp hüüab „ute-ute-ute“, tasub laudast välja joosta – teavad lam- bad –, sest siis saab kaera

ku. Erastvere alt Varbuse suunas kul- eluasemed tühjaks jääma. Suitsud geva oru järgi nime saanud võrgus- kustusid Puru talus (vikati pinnimi- tikus osalevad veel näiteks Aeniidu ne, heina niitmine, jutukesi vana- talu (roosid, koerad, konnakontser- aja elust) ja Nurme talus (järv, paat, did), Uibu talu (iluaed; 2017. a kaunis mullamutid), teisalgi … Tõsi, juurde Eesti kodu), Vahesaare (ravimtaimed, ilmus ka mõni uus tegija, näiteks Kirsi marjapõõsad, korstna pühkimise tee- talu (ponid, hobused), ja võrgustik nus) jt. jätkab vähemal kuju. Ekskursioonid Kui 1990. aastate teisel poolel tulevad ikka, linnarahvas otsib nos- Hurmiorgu Savi tallu kolinud raa- talgiat, silmarõõmu, rühmaviisilisi käelisi tegevusi.

Loomulikult kuuluvad talutoodangu Hurmiorg ise hulka lambavorst ja -nahad. püsib endises ilus, kord ududes, kord päikesepaistes. Oru veerudel on kok- seepnuustikuid ja põhiliselt koob sokke, matupidaja Eela Jää oli järsku töö- kutulekut pidanud Eesti jahimees- kuhu ketrab hulka oma koera ning ka tuks jäänud, põdes ta hingeliselt mitu te selts, filminud oma muusikavideo sõprade koerte karvu. „Koerasokkidel kuud, ja siis hakkas möllama. Koos Metsatöll ning tehtud ülesvõtteid on viimasel ajal minekut!“ abikaasa Arvoga rajas Eela oma elu- tuleva aasta Uma Pido reklaamiks. Loomulikult kuuluvad talutoodan- paika Savi tallu Hurmi järve kalda- „Hurmav koht ilmselt. Jumal gu hulka lambavorst ja -nahad. le turismitalu ja tõmbas kaasa ka juhatas mind siia,“ kõneleb Kanepi- „Vares tuleb ja kraaksub niikaua, ümberkaudse rahva. Hurmioru võr- juurtega Eela Jää ning valab külalis- kuni tuleb rasva anda,“ selgitab Liidi, gustik ühendas tippaastatel ligi nel- tele kuuma üheksavägiseteed, kingib miks tal õunapuu otsas lambarasva- jakümmet talu. Turiste Portugalist väikese Metsakingu talu meepurgi, pudelid ripuvad. „Vares aga peletab ja Brasiiliast jagus suviti igale õuele: palub Liidil välja otsida koeravilla­ kullid eemale.“ Isegi rähni nokalööki- kaema, kuidas sepp rauda tagus või sokid ... dele ligi kuu aega vastupidavaid Liidi piim koorest lahutus. „Vaatas Eela, Tahaks ju südamest, et ei läheks, rasvapudeleid on aastaid õpilaste tal- küla suigub, mõni mees vaid ringi nagu Hurmioru vemmalvärss hoia- visteks linnuvaatlusteks kasutatud tuigub,“ pajatab Hurmi vemmalvärss, tab: „Paistab nii, et väiketalud on maaülikooli loodusteaduste koolis. kuidas Savi talu juhtohjad haaras. Eesti vabariigil jalus. Vähemasti siin- „Nii sai igas taluperes kindlaks töö, ses ääres toodavad nad vaid pensio- Kanepi ehk vana nimega Kanapää mis ammu veres …“ näre.“ läheduses paiknev Krimmi talu kuu- Sajandivahetusel pälvis Eela Jää lub kõigi oma lammaste, koerte ja Põlvamaa aasta inimese tiitli. Juhani Püttsepp (1964) on bioloog ja kaagutajatega Hurmioru võrgustik- Aastate möödudes hakkasid aga kirjanik.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |39| 39 Fotovõistlus Vikipeedia pildipank sai kaheksandat korda täiendust

Ivo Kruusamägi Vikipeedia, mille eesmärk on muuta inimkonna teadmised kõigile vabalt lates fotograafia sünnist on kättesaadavaks, nõnda on sellest see valdkond etendanud rolli kujunenud üks enim kasutatud tea- inimeste harimisel ja avaliku bekogusid veebis. Aarvamuse kujundamisel. Samamoodi kui kirjandusteosed, näiteks George HELP8: Vikipeedias on juba üle Perkins Marshi „Inimene ja loodus“ 3000 pildi. Et veebientsüklopeediat (1864) ning Rachel Carsoni „Hääletu rikastada, algatasid Vikipeedia ja aja- kevad“ (1962), on nii mõnigi foto kiri Eesti Loodus 2010. aastal fotoko- suuresti mõjutanud inimeste tead- gumiskampaania HELP. Möödunud likkust ja arvamust meie keskkon- sügisel sai see teoks kaheksandat na kohta. korda. Nüüdseks hõlmab Vikipeedia Maailma muutvad fotod on üle 3100 hea Eesti looduse pildi. olnud näiteks Carleton Watkinsi Samamoodi nagu fotod on tähtis 1861. aasta ülesvõtted Yosemite’i osa arheoloogiliste välitööde doku- orust: need aitasid kaasa Ameerika mentatsioonist, peaksime ka oma Riiulipilv Ühendriikide esimese rahvuspargi praegust kodumaastikku ja siinset tekkele. Apollo 17 pardalt jäädvus- elustikku usinamalt jäädvustama tatud fotost „Sinine marmorkuul“ on ning fotosid üksteise ja maailmaga kujunenud üks keskkonnaliikumi- jagama. Ülaltoodud näited kaaluka- se sümboleid. Näiteks võib tuua ka te ülesvõtete kohta pärinevad küll Ilme Parik Foto: Michael Nicholsi pildid Aafrika met- mujalt maailmast, aga võib-olla oleks sikust loodusest, kuna nende mõjul ka meil peagi midagi samalaadset rajati Gabonis 13 rahvusparki, või esile tuua. Paul Nickleni Arktika-fotod, mis on Vikipeedia pildipangas on Eesti juhtinud inimeste tähelepanu kliima maastikud üldtuntud kvaliteetpiltide soojenemisele. kategooria, kuid nii mõnestki kodu- Üks on aga kindel: selleks et foto- maisest paigast ei ole veebientsük- de mõjujõud avalduks, peab vaata- lopeedias veel fotosid. Loodetavasti jaskond nad leidma. Arvuti kõvaket- saame seda parandada juba järgmi- ta sügavustesse ununenud sisul ei sel sügisel, kui algab üheksas HELP-i ole üldsuse silmis hariduslikku väär- kampaania. tust ega nähtavust. Muidugi on üles- Ivo Kruusamägi (1988) on MTÜ võtteid otstarbekas levitada menu- Wikimedia Eesti asutaja ja eestikeelse katel veebilehtedel. Igati sobilik on Vikipeedia administraator.

aheksanda pildikorje käigus kogunes Vikipeedia pildipanka foto- sid üheksalt autorilt. Kõige enam laekus pilte Vikipeedia kauaaeg- selt pildipanustajalt Kristian Piknerilt, kes pälvis ka ajakirja Eesti LoodusK tunnustuse ja aastatellimuse. Rohkelt fotosid on kampaania käigus üles laadinud ka Ilme Parik, Aleksander Kaasik ja Marko Vainu, samuti on pilte lisanud Vaido Otsar, Uku Kruusamägi, Rita Helisma, Reelika Saar ja Nicolás Tamargo.

Huvilised saavad HELP8 raames kogunenud fotodega tutvuda veebilehel https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:HELP8/Pildid. Klorofüllita laialehine neiuvaip

40 |40| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Alatsi järv Alatsi järv Teringi rabas Meriskid autoriõigus MTÜ Loodusajakiri

Foto: Kristian Pikner Foto: Reelika Saar

Oktoobrikuu pihlakas Oktoobrikuu Foto: Aleksander Kaasik JAANUAR 2018

E e stiLOODU S

|41|

Foto: Kristian Pikner 41 Poster: Eesti Looduse fotovõistluse loomafotode peaauhind noorte kategoorias Hirv oma keskkonnas oto on tehtud hirvede jook- suajal septembri keskpai- gas. Ületasime sõbraga jõge, etF saada väljale, kus hirvepullid tihti võitlevad. Olin parasjagu jõe keskel lepapuu peal, hoides tasa- kaalu, et vältida vette kukkumist. Äkitselt nägime, kuidas jõeäärsete puude vahelt pressis oma pea välja 14-haruliste sarvedega hirvepull: tal oli ju vaja teada, mis olevused on tulnud tema maa peale kolama. Päike oli just metsa tagant tõus- nud ja heitis kõikjale kuldset val- gust. Nii me siis seal seisime, sõber ühel kaldal, mina keset jõge pal- gil pilti tehes, ja hirv puude vahel. Jälgisime hirvega üksteist napilt 15–20 sekundit, siis läks hirv minema, sama rahulikul sammul, nagu ta oli tulnud. Hiljem tuli hirv meile veel korra lagendikul vastu, saime taas teda pildistada. Olen 15-aastane Saaremaa noormees, terve elu siin saarel ela- nud. Loodushuvi tärkas ligi kuus aastat tagasi, algul pakkus huvi lin- nuvaatlus. Ajapikku lisandus foto- graafia. Praegu pildistan kõike: loomi, linde, taimi ja maastikke. Kuna elan linnas, ei ole mu ainu- ke pildistamiskeskkond loodus. Niisiis pildistan täpselt seda, mis ette juhtub. Kasutan kaa- merat Nikon D7200. Hirvepildi tegemise ajal oli objektiiv Tamron 70–300 mm, F/5.6 VC USD. See pilt on ehe näide selle kohta, et objektiivist olulisem on hetke püüd- mine. Martin Vesberg Foto: KarlToplaan JakobFoto:

42 |42| EEsti LOODUs JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |43| 43 Fotod: Aldo Luud Fotod:

Asko Lõhmus on sündinud 12. juulil 1974 Tartus. Õppinud Miina Härma gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, kaitses samas 2003. aastal doktoritöö. Loomaökoloog, röövlindude asja- tundja, sealjuures ikka terava ja ruumilise pilguga. Tartu ülikooli ökoloogia- ja maateaduste insti- tuudi loodusressursside õppetooli juhataja, juhtteadur, kelle põhilised uurimissuunad on evolutsiooniline looduskaitsebioloogia, metsa- ökoloogia, elurikkuse uurimise metoodika. Viimasel kümnendil kujunenud metsade kaitse eestkõnelejaks. Pälvinud Eesti Eluteaduse Hoidja autasu Eesti metsade teaduse hoidmise eest (2017).

44 Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Intervjuu Meil võib loodust kunagi veel millekski vaja minna Ökoloogi ja looduskaitsebioloogi Asko Lõhmusega ajas juttu üldse põlevkivi kaevandada, sest metest päris uute toodete valmista- Rainer Kerge Õhtulehest me ei oska selles peituvat energiat misega. Ringmajandus, kus toorainet tõhusalt kasutada. läheb süsteemi sisse minimaalselt ja Minust palju targemad inimesed ütle- see kasutatakse ära maksimaalselt, Me mõlemad mäletame oma lap- vad, et fossiilkütused on väga väärt on väga suur trend. Kui Eesti suudab sepõlvest kaugetel kaheksaküm- ained – aga mitte põletamiseks! selle trendiga kaasa minna – ja miks nendatel, kuidas lennukilt külvati Kuigi me juba vaatame tootmisjää- ei peaks suutma! –, oleme igal juhul väetist otse järvedesse, kaevudest ke järjest rohkem kui iseseisvat loo- võidumehed. tõmmati pangega põlevat vett ja dusvara. Me räägime ju isegi prügist kehvasti ehitatud sõnnikupatareide kui toorainest. See peaks siis nägema välja nii- lähedal puud surid. Kas me nüüd moodi, et Nokia teeb kõigepealt oleme hullemas olukorras kui fos- Väärismetalle leidub Eestis kõige rehvi ja kui sellel on muster kulu- foriidisõja eel? Või on olukord liht- rohkem prügimäel. nud, siis keedab jäägist kummi- salt teistsugune? Kindlasti! ku, ning kui kummikul on ka juba Olukord on teistsugune. Seda, et kompost on vajalik, tead- augud sees, monteerib ta jääkidest Põllumajanduse vallas oleme sid inimesed juba ammu. Uus mõt- telefone. mõnevõrra targemad, kuigi me ei ole lemine on see, et ka olmeprügi tuleb Just! Kusjuures ta kasutab selle käigus intensiivpõllumajanduse lõa otsast ära kasutada. Siit tagasiteed ei ole. võimalikult palju tootes endas sisal- lahti saanud ega saagi. Mõned asjad duvat energiat. on paremini või vähemalt ei hakka enam nii silma, teised asjad kas nüüd Fossiilkütused on väga väärt ained – Kütab ka veel kum- just halvemini, aga mitte eriti hästi. aga mitte põletamiseks! mikuga? Näiteks talunikud, kes müüvad oma Kütab ka, aga nii- toodangut kui keskkonnasõbralikku, moodi, et korstnast kasutavad sageli rohkem väetisi kui Keskkonnateadlikkus on kolme- mingit jama välja ei tule: kõik jäägid need, kes ennast roheliseks põllume- neljakümne aastaga tohutult muu- püütakse enne kinni ja neist tehakse heks ei nimeta. Mõnedki „keskkon- tunud. Brežnevi ajal algas jaanilõke järgmised asjad. nasõbralikkuse“ turundajad mängi- traktori rehvist, mille sisse oli kal- Ringmajanduse „lastehaigus“ seis- vad osavalt väetiste ja mürkide piir- latud paar pange masuuti. Jaanitule neb praegu selles, et kuna see on suur normide läheduses! Samuti kipuvad juurde kuulus kindlasti ka eterniidi äri, töötatakse selle kallal täpselt nii niiduribad põlluservades olema üles põletamine, sest see tegi pauku. Kui palju, kui palju see tulu toob. Mis haritud. me nüüd räägime prügist maantee- tähendab, et enne toote arendamist ja Juba kolmkümmend aastat taga- servas, siis mina mäletan ka oma turustamist tahetakse saada toetust. si oli meie nii mure- kui ka ohukoht lapsepõlve seenemetsades kohatud Kui toetus saadakse, võib midagi sün- kaevandused. Siin on nii, et kuigi külmkappe. Ainuüksi Dihlofossile dida; kui toetusi pole, võivad tootmis- omaaegseid avakarjääride alasid on mõtlemine ajab silmad vesiseks. se jäädagi lüngad: kusagil ahel katkeb üritatud metsastada, on selle tule- Kõik on õige. ja mingid jäätmed viiakse ikkagi kas muslikkus paiguti väga erinev. Kui Üks asi on see, et keskkonnatead- või salaja prügimäele. keegi võtab lahti 1960ndatest pärit likkuse põldu tuleb kogu aeg harida. kaardid, siis ta näeb, et kaevanduste Tulevad uued tooted ja inimestele Kas loodushoiuga pole natuke nagu koha peal olid suured loodusmaas- peab jälle rääkima, mida nad sellega noorusega, mis on alati hukas. Ehk tikud. tohivad teha ja mida mitte. Tootjad vanemale põlvele tundub alati, Kitsendades arutelu Ida-Virumaa muidugi alguses väidavad, et uue too- et tema lapsepõlves olid rebased peale, ei saa ma öelda, et olukord tega pole mingit probleemi, natukese punasemad ja hävitajad sõitsid oleks paremaks läinud. aja pärast aga selgub, et mingi prob- sosinal. Vaat kui nüüd kord aastas leem ikka on. sõjalennuk üle pea lendab, karjub Lähtudes praegustest teadmistest Teine teema on keskkonnatehno- Facebook su pimedaks. ja tehnoloogiast, ei tohiks me vist loogiline tööstus, mis tegeleb jäät- Eks negatiivsed emotsioonid lapse-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |45| 45 Intervjuu

põlvest aja jooksul kaovad ning kõla- Aafrikas, näiteks põllumajandusega, ma jäävad meeleolud ja nähtused, hakkavad liikuma sajad miljonid ini- mida inimene hilisemas elus tähtsaks mesed. Olukord on kõhedust tekitav. peab. Lisaks võtab iga järgmine põlv- Kui numbreid vaadata, siis inim- kond elu ideaalpilti kujutledes kaasa kond tarbib praegu umbes 40 prot- kogemusi just lapsepõlvest ja nii näi- senti kogu orgaanilisest ainest, mida teks tundub linn järjest toredama elu- esmaselt toodavad taimed fotosüntee- keskkonnana, sest üha enam inimesi si käigus ja mis seejärel võib muun- on lapsena kasvanud linnas. duda näiteks veiselihaks või oravate kaudu nugisenahaks. Aga meile räägi- Praeguse rahvaarvu korral pole- takse, et hakkame biomassi põletama! gi ilmselt loodussäästlikumat elu- Vabandust, seda tarbimist saab suu- keskkonda kui linn. Võib-olla välja rendada veel õige natuke, nii et lahen- arvatud see, et me kasutame WC dused tuleb leida kuskilt mujalt. Me loputuskastis joogivett. Samas – survestame juba praegu loodust väga ega majapidamistes mingit muud tugevalt, kusjuures meil võib loodust vett kasutata. kunagi veel millekski vaja minna. Aga võib vaadata ka nii, et linnad on looduskeskkonna mõttes imurid: lin- Üks teooria ju käsitleb elu Maal nadest liiguvad välja justkui tohutud tervikuna, end ise puhastava orga- kombitsad, mille abil tõmbavad nad nismina. Võimalik, et see orga- sisse kogu toidu, kütte ja muu eluks nism on hinnanud inimese kah- vajaliku. Seejuures kaob inimeste julikuks elemendiks ja kuskil on otseside keskkonnaga, mille ressurs- mingi „rubilnik“ juba alla tõmma- si nad kogu aeg tarbivad, kuigi infot tud. Ainult me ise ei saa sellest veel oleks vaja. Sealhulgas niisugust, mida aru. Sealjuures poleks suur välja- mõõteriistadega mõõta ei saa, aga suremine midagi erakordset, Maa mida me kohapeal elades oma silma- ajaloo jooksul on seda teadaolevalt ga näeksime: me saaks aru, et midagi juhtunud neli-viis korda. on keskkonnas valesti. Väljasuremisi juhtub sageli, aga on 200 aastat tagasi elas maakeral üks kokkuleppeline piir, millest alates me vintske ning elab üle peaaegu kõik miljard inimest. 20. sajandi alguseks nimetame toimunut massväljasure- muutused. Võibolla ainult tugev kii- oli inimesi natuke rohkem kui kaks miseks ja neid on tõepoolest loetud ritus võiks saada lõplikult saatusli- miljardit. 1960ndatel oli juba kolm kokku viis. Mõned on tegelikult olnud kuks. Kui me ikka suudaks osooni- miljardit ja prognoositi, et kui nii mitmekümne miljoni aasta pikkused kihi atmosfäärist kaotada, jääks järe- edasi läheb, on meil aastal 2000 kuus protsessid, mille käigus juhtus mitu le üsna vähe pelgupaiku, kus prae- miljardit inimest! Aastaks 2000 oligi katastroofi. Kõige tavalisem väljasu- gu tuntud elu hakkama saaks. Nii et kuus miljardit inimest, praegu on 7,6. remise põhjus on olnud vulkaaniline põhiprobleem on, et inimene kui liik Inimese surve keskkonnale on meie aktiivsus. Tuntud dinosauruste välja- väga vintske ei ole: oleme evolutsio- eluea jooksul määratult kasvanud. suremine oli seotud aga Maale lange- neerunud kitsas keskkonnaampluaas Lisaks on kasvanud ka tarbimine ühe nud asteroidiga. ja meile valmistavad peavalu kõige inimese kohta. Kui tahame näha rah- Muide, kui nüüd mõned inimesed lihtsamadki asjad. vaarvu ja tarbimise kasvu tõelisi õisi, veidra uhkusega teatavad, et kuues Miks me ei saa hakkama globaal- tuleb minna Kagu-Aasiasse. väljasuremislaine on inimtekkeline ja se keskkonna või tuumaarsenali või me oleme esimesed organismid, kes üleilmse vaesuse küsimustega? On Elul Kagu-Aasias on ka teine pool. on sellega hakkama saanud, siis vale biolooge, kes ütlevad, et nende prob- Bangladesh on meeter või paar puha. Väga kauges minevikus asus- leemide lahendamiseks on meie aju merepinnast kõrgemal, varem tas Maad ju ainult anaeroobne elus- liiga piiratud. Inimese aju on evolut- või hiljem tuleb tsüklon, mis lük- tik, aga siis hakkas ookeanides elava- sioneerunud oludes, kus me tegelesi- kab vee Bengali lahte kokku nagu te vetikate tõttu lisanduma hapnikku me aladega, mille suurus oli parimal 2005. aastal Pärnu alla ja tagajär- ning vaesed anaeroobid surid suure- juhul mõnisada ruutkilomeetrit, ning jeks on hiigelkatastroof. malt jaolt ära. meie ajaskaalad ulatusid päevades- Just nimelt, varem või hiljem tuleb Praegu, jah, toimub see inime- se. Meile käib lihtsalt üle jõu mõelda nii-öelda täiuslik torm. Kümned mil- se mõjul – selles kõhklusi ei ole. globaalse võrgustiku tasemel, kus iga jonid inimesed peavad siis kuhu- Küsimus on, mis saab edasi. tegur midagi mõjutab. gi minema. Kui katastroof juhtub Elu kui selline on muidugi väga Vaata, su selja taga riiulis on raa-

46 |46| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Valdav osa metsaelustikust on nii pisi- kesed organismid, et nende uurimiseks tuleb näha palju vaeva kogumise, sortimise ja määramisega. Kes on loo- duskaitsebioloogia töörühma entomo- loogide kogutud mardikamaterjaliga topsis? Pildil oleva topsirodu sisu on pärit eri moel majandatud metsadest, mis võimaldab uurida metsamajandu- se mõju elurikkusele

naariumid on väga ebatõenäolised, on nende potentsiaalsed tagajärjed nii suured, et nendega peab tegelema. Siia tuleb veel lisada fakt, et täna- päeval on mõnede riikide sõjaline arsenal nii suur, et võib tulla kiusatus minna teiselt võtma.

Sel juhul on kõige suuremas ohus Venemaa, kus on kõige rohkem ruumi ja ressursse. See seletab, miks nad pööravad nii suurt tähelepanu relvastusele. Keskkonnateadlane võiks isegi öelda, et Venemaa tegutseb väga targalt: tal on suhteliselt hõredalt asustatud era- kordselt suurte ressurssidega ala ja on mat „The Black Swan“, bestseller, mis See ei ole enam ulmekirjanduse selge, et varem või hiljem seda keegi räägib sellest, et inimesed ei ole või- teema, küsimus on tehnoloogia- ja tahab. melised ette nägema suuri murrangu- tuleviku-uuringute kokkupuutepin- Tänapäeval muidugi on ressursi lisi üksiksündmusi, mis lõpuks muu- nas. Mõnede prominentsete teadlas- hankimised eelkõige ärilised, nii et davad maailma. Näiteks 1960ndatel te meelest on tehisintellekt üks suu- globaalses vereringes on erakordselt rääkisid inimesed, kuidas nad kohe- remaid julgeolekuohte, aga ohtudega olulised tegijad suurkorporatsioonid. kohe lendavad kosmosesse ning asus- on nii, et kuni nad pole realiseerunud, tavad ümberkaudseid planeete või et taju inimesed neid. Näiteks tava- Tuleme nüüd sinu põhiteema juur- lausa galaktikaid. Sellest pole siia- line inimene ei mõtle lennates selle de … maani asja saanud. Internetti ei osa- peale, kui palju on tehtud tööd, et len- Lõpuks ometi! nud tollel ajal keegi ette kujutada, aga nuk alla ei kukuks või et lennuki par- praeguseks on meie ümber tekkinud dal poleks terroriste. Juba 200 aastat tagasi kurtis Baer, virtuaalmaailm. Keskkonnariskide arvestami- et koledal kombel on hakatud se ja ärahoidmisega on sama lugu. metsa maha võtma. Siis oli meil Arvutite ja internetiga seoses Nii nagu jälgivad terved instituudid 19. sajandi lõpus periood, kus eest- ähvardab meid tehisintellekt. Jaan asteroidide liikumist maailmaruumis, lased rändasid välja, sest peaaegu Tallinn tegeles selle probleemiga mõtleb hulk teadlasi, mis saab inime- kogu pind, mida künda sai, oli üles juba mitu aastat tagasi. Kui tehis­ se elukeskkonnast, kui mingi hoo- haritud ja maad lihtsalt enam ei intellekt hakkab inimeselt luba vus keerab ennast ringi. Golfi hoovu- jätkunud, tol ajal oli vist ka metsa küsimata kirjutama uusi tehisintel- seta langeksid temperatuurid Põhja- pindala üliväike. Mis häda meil siis lekte, oleme hädas, sest inimene ei Euroopas drastiliselt, kliima muu- nüüd käes on? saa endast targemat masinat kinni tuks selliseks nagu samadel laiuskraa- Kõigepealt on selge, et inimese pea- keerata. Lõpuks võib arvuti, kes didel Põhja-Ameerikas. On kliima- mine elatusallikas – korilus-põlluma- ei tunne mõistet „inimene“, teha prognoose, mis ütlevad, et järgmisel jandus-tööstus – on alati omal moel midagi, mis muudab näiteks atmo- sajandil pole Aafrikas põllumajandus mõjutanud metsa. Enne tööstusre- sfääri koostist. enam võimalik. Isegi kui sellised stse- volutsiooni oli metsade kadu märga-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |47| 47 Intervjuu

tav eelkõige väga tihedalt asustatud piirkondades. Valdavalt oli vaja põl- lumaad. Eestis pole inimasustus olnud kunagi nii tihe, et kogu metsa oleks olnud vaja maha võtta, ja enne masi- nate tulekut oleks see olnud ka üpris tülikas. 19. sajandi kohta võime öelda, et kuigi tänapäevases mõttes oli ilu- sat metsa ehk vähem kui praegu, olid veel kuivendamata peaaegu kõik sood. Ehk siis üleminekulist metsaala, millega ei osatud ka põllumajandus- likult midagi peale hakata, oli tegeli- kult palju. Kui keegi mainib, et Eesti metsasus oli 20. sajandi alguses umbes 20 prot- senti, siis tänapäevase metsa definit- siooni järgi oli see number tunduvalt suurem. Puistut, kus sageli loomi kar- jatati, oli palju. Eriti rannaaladel oli näha väga selge jaotus: kus võimalik, seal hariti põldu; kus sai niitu pidada, seal tehti heina; loomad ise sõid kuskil pärapõrgus: veepiiril, metsaservas või isegi soo peal. Tegemist oli küll inim- mõjulise, aga ikkagi looduslikku pärit- olu kooslusega. Intensiivseks põlluma- janduseks läks tunduvalt hiljem. Kui Eestisse tekkisid suurtööstu- sed, nagu eelmisel sajandivahetu- sel hiiglaslik Waldhofi tselluloosi- tehas Pärnusse, siis sinna läks puitu tohutult. Klaasivabrikute või selle- sama Waldhofi ümber laiusid tohu- tud raiesmikud. Aga nende tehaste haare – tulenevalt tolleaegsest teh- nikast – oli lokaalne. Transport oli kehv, metsateid ei olnud, tegelikult polnud ka korralikku ülevaadet, mis seal metsas täpselt kasvab. Lisaks on metsaraiet alati mõjutanud maa- omand: kes kust tohib raiuda. Praegu on meil esimest korda Eestis täpne ülevaade, mis kus kas- vab, puud on kõik üle mõõdetud, selle kohta peetakse andmebaasides halas- tamatult arvestust ja niipea kui kus- kil puud piisavalt jämedaks kasvavad, hakkavad majandusmehed mõtlema, kuidas need maha võtta. Plastkarbis on metsise rüüstatud kurn. Oleme alates 2013. aastast uurinud, mis on Ka võimsused on palju suuremad, põhjustanud Eesti metsiseasurkonna allakäigu. Pesade rüüstamisel väikekiskjate mistõttu metsa monofunktsionaal- poolt on selles oluline roll. Neid materjale on vaja talletada selleks, et õpetada vaba- ne kasutamine torkab palju rohkem tahtlikke abilisi, kes meil metsades metsise ja teiste kanaliste loendustel abiks käivad silma. Ehkki me räägime praegu palju

48 |48| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri loodusest, tarvitame me metsa suu- Lühidalt: peame panema kokku Loodetavasti võtab nüüd keskkonna- rel määral vaid puidu hankimiseks. keskkonna ja ühiskonna probleemis- ministeerium aru pähe, tuleb kaitse- Üks harvester suudab rutiinselt teha tikud. Need kaks hammasratast pea- positsioonist välja, tunnistab, et asjad mitmekümne inimese töö. Üksainus vad hakkama koos toimima. on natuke viltu läinud ja teeb ette- välisleping võib panna kaalukausile 2017. aastal selgus, et meil on vaja paneku koos edasi mõelda, kas me kogu Eesti metsamaa. terve aasta üksteisest mööda rääkida, oleme suutelised tegema Eestis mida- Tartusse plaanitava tselluloosite- et jõuda arusaamisele: ongi erineva- gi uut, midagi seninägematut. hase potentsiaalne aastane puidutar- te väärtushinnangutega inimesed ja ve vastab kolmandikule Eesti prae- kõigi jutus on oma iva. Korda palun üle, mis on viltu läi- gusest raiemahust: 3,3 miljoni kuup- nud! meetrit puitu. Me võime muidugi Mis on selle möödarääkimise peami- Mingi isevoolulise korraldusliku loo- rääkida, mis fraktsioonidest see puit ne veelahe? Kus on probleemi piir? gika tõttu jäi metsa saatusest kaasa- täpselt tuleb, aga see ei muuda mahtu. Kõige teravam veelahe läheb selle kõnelejate ring väga kitsaks, metsast Oluline on, et me oleme suutelised koha pealt, et üks pool mõtleb kate- kasu saajate hulk jäi väga väikeseks rajama tööstusi, kuhu võime korraga goorias: mets kui puu ja puu kui ja ühel hetkel kadus side reaalsusega. panna sisse kogu Eesti metsa. raha – olgu siis eraomandi või riigi No kuidas saab üllatuda, et inime- Seejuures ei kasuta me metsa otse- raha. Ja teine pool mõtleb kategoo- sed ahastavad suurte raiesmike üle? ses mõttes oma tarbeks, vaid suuresti rias: mets – see on midagi hinge- Kas siis ministeerium ise neid raies- ekspordiks. Kuna maailmas puiduva- le; midagi, mis on oluline inimeseks mikke ei näe? jadus aina suureneb, siis üksnes turu- olemiseks. mehhanismiga säästvat metsandust Hästi lihtsustatult: üks ütleb, et Exceli numbrit on keeruline maas- tagada ei saa. Ja võime kogu metsa mina teen oma metsaga, mida tahan, tikule paigutada. maha võtta, aga maailma sellega ei ja teine ütleb, et ega ikka tee küll! Just, aga see tähendabki, et side reaal- päästa. Seega ma näen puidul põhi- susega on kadunud. nevat energiakasutust, eksporti ja Nähakse numbrit, veel paljut pigem ajutise lahendusena. Me oleme suutelised rajama aga mitte inimesi, kes tööstusi, kuhu võime korraga panna numbri peegeldatud Ajutine tähendab …? nähtuse kohta midagi Mõned aastakümned. Ütleme, et kuni sisse kogu Eesti metsa. arvavad. aastani 2050. Sinu soov oleks aasta Kolm tselluloositehast Eesti peale Selle selgelt välja joonistunud vas- pärast tõdeda … ja aastal 2050 kasvab meil kaks tuolu põhilised mängurid on ühelt … et meil on välja mõeldud uus puud? poolt metsaomanikud, tööstused, lahendus. Arvestades sellega, et kõik Ei, nii hull see ei ole. Kui meil ei poliitikud, ministeerium – mis peaks korraga ei ole võimalik: ei saa samal oleks mitte midagi muud kui need justkui seisma tasakaalustatuse eest, ajal metsa rangelt kaitsta ja teda kolm tselluloositehast, siis me saaksi- aga minu meelest püüab justkui kõr- maha lõigata. Me räägime ikkagi me oma metsaga hakkama, aga nüüd vale põigelda. Teisel pool on tead- metsast kui maastikust, kuhu me on küsimus, kas me äkki tahame oma lased, kodanikuaktivistid, kultuuri­ peame suutma paigutada ära kõik metsast veel midagi saada peale selle, inimesed. Nüüdseks on selgunud, et need erinevad ootused ja soovid: et ta toidab kolme tselluloositehast. metsa asjades on pikka aega teinud sotsiaalsed, kultuurilised, majandus- Ja ma ei räägi ainult puidust, vaid ilma väga väike kildkond sellest rin- likud ja ökoloogilised. Minu jaoks kogu metsakeskkonnast. gist – ja see on põhjus, miks on tekki- on ilmne, et praeguste suundumuste nud ühiskondlik konflikt. korral peab tagasi tõmbama majan- Aastal 2017 kujunes sinust üldtun- Järgmisest aastast ma ootan, et duslik ambitsioon. tud metsateadlikkuse edendaja, praeguseks nii-öelda rebenenud riie metsa eestkõneleja. Mis on sinu ees- saaks uuesti ja uut moodi kokku Mis ei tähenda, et metsa lange- märk 2018. aastaks? Ma aasta pärast õmmeldud. Et need osalised, kes tamine majanduslikel eesmärkidel tulen ja küsin, kuidas on läinud. nüüdseks on saanud oma suud enam- peaks kaduma? Ma ei kujutanud aasta tagasi ette, et vähem puhtaks rääkida, tulevad Ei! Aga see tuleb panna teistega haa- arutelu metsa kasutamise üle toob kokku ja hakkavad mõtlema, mida kuma ja anda sellele mõistlik maht. ühiskonnas esile nii sügava maailma- me oma metsast tegelikult tahame. Viimase väljaselgitamine on ebamu- vaatelise lõhe. Meil on siin tegemist Õnneks tekib selleks kohe päris gav, aga vajalik ja möödapääsmatu. korraga nii loodusteadusliku prob- häid võimalusi. 2018. aastal hakatak- Kui me ei saa sellega hakkama leemi kui ka sotsiaalteadusliku küsi- se koostama metsanduse arengukava, 2018. aastal, siis ükskord me peame musega. mis on riiklik planeerimisdokument. ikka sellega hakkama saama.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |49| 49 Laias ilmas Fotod: Siim Sepp Fotod:

Tarvis on vaid õige pisut kujutlusvõimet, et tajuda rändavaid indiaanihõime mitusada aastat tagasi Kanjonimaa Ajalehekivile üksteise jaoks teateid jätmas. Petroglüüfid on loodud, kraapides liivakivilt maha kõige pealmise, mustunud kihi. Vanemad petroglüüfid on hakanud tasapisi taas tumedaks tõmbuma Metsiku Lääne ringreis Tuul Sepp Metsikus Läänes, mis läbib kõiki di teisel poolel, ent siis oli juba ka Ameerika lääneosariike. Arizonast looduskaitse mõiste kanda kinnita- ui meie viieliikmeline pere suundusime põhja poole ­– Utah, mas. 1872. aastal asutatud Yellowstone 2016. aasta suvel kaheks Idaho, Wyomingi ja Montana osarii- Wyomingis oli näiteks maailma esi- aastaks Ameerikasse kolis, gi kaudu –, seejärel mööda lääneran- mene rahvuspark. Pealegi on USA lää- teadsimeK kindlalt, et teadustöö kõr- nikut tagasi lõunasse Washingtoni, neosa, kui jätta kõrvale rannik, tänini valt saab meie prioriteediks reisida. Oregoni ja California osariigi kaudu. üsna hõredalt asustatud. Osalt sai ka meie elukoht Arizona Kaheosalises reisikirjas jagame Eesti Viienädalast reisiplaani koostada valitud suurejoonelise looduse poo- Looduse lugejatega seda inimkätest oli tükk tööd, kuna meie kogemuste lest. Arizona on nimelt Suure kan- suuresti puutumata looduse ilu ja järgi oleneb reisi õnnestumine otse- joni, maailma ühe tuntuima vaata- suurejoonelisust. selt ettevalmistuse tasemest. Nõnda misväärsuse koduosariik, aga peale Loodus on USA lääneosariikides oli meil punkti pealt paika pandud nii selle jagub Arizona kõrbemaastikusse püsinud küllaltki puutumatuna tänu kohad, kuhu minna, kui ka matkad ja veel lõputult geoloogilisi huviväärsu- sellele, et valge inimene jõudis siia lõh- vaatepeatused ning ööbimiskohad. Et si ja kõrbeelustikku. Tervelt veerandi kuma ja lammutama alles 19. sajan- reisi eelarve jääks mõistuse piiridesse, Arizonast hõlmab indiaani reservaat, ööbisime enamas- siinmail tegutsesid näiteks lapsepõl- ti telgis, võimaluse ve indiaanilugudest tuttavad apatšid. Loodus on USA lääneosariikides korral tasuta laagri- Arizona suvi on põhjamaalasele püsinud küllaltki puutumatuna platsidel. Selleks et väljakannatamatult palav: 40 sooja- tänu sellele, et valge inimene jõudis kolme väikese lap- kraadi on tavaline. Laste koolivaheaeg sega reisides rännu- andis võimaluse kõrbest pikemaks siia lõhkuma ja lammutama alles meheelu liiga kur- ajaks pageda ning teha teoks meie 19. sajandi teisel poolel. navaks ei läheks, unistuste reis: viienädalane automatk peatusime iga nel-

50 |50| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ja-viie päeva tagant hotellis või kel- lelgi külas, et reisitolm maha pesta.

Esimese hooga sõitsime Arizona osariigi kaudu Utah’sse. Utah on samamoodi kui Arizona suuresti kõr- beloodusega osariik, kus elusloodus pole kogu suurejoonelist geoloogilist palet kinni katnud. Viimaste miljoni- te aastate jooksul on seal tohutu suur, läbi nelja osariigi ulatuv maakoore- lahmakas kerkinud umbes kilomeetri jagu ümbruskonnast kõrgemale, teki- tades Colorado platoo. Kiire maa- kerge on võimaldanud jõgedel lõiku- da sügavale maapinda. Niimoodi on kujunenud Suur kanjon ja veel hulga- liselt maastikke, mis kuuluksid just- kui teise maailma. Pole imestada, et Colorado platoo on koduks tervelt kümnele rahvuspargile. Seekord võtsime kõigepealt ette Kanjonimaa (Canyonlands), kus kaitstakse värvirikast kanjonite ja kal- jude maastikku. Ameerika kirjanik Edward Abbey on seda piirkonda kir- jeldanud kui „kõige kummalisemat, imelisemat, maagilisemat paika Maa peal“, ning meil jääb üle vaid temaga nõustuda. Nagu paljudes kohtades Ameerikas tundub sajandite- ja isegi aastatuhan- detetagune ajalugu ka Kanjonimaal lausa käegakatsutavalt lähedal. Vaja on vaid õige pisut ettekujutust, et näha rändavaid indiaanihõime kalju- jooniste abil üksteisele teateid jätmas ja kauboisid oma hoolealustele parimat toitumiskohta otsi- des kaljude all kõrbepäike- se eest varjumas. Rahvuspargi servas on Kirjanik Edward Abbey on Kanjonimaad kir- salapärane Ajalehekivi jeldanud kui „kõige kummalisemat, imelisemat, (Newspaper Rock) maagilisemat paika Maa peal“ ning meil jääb nime kandev kaljusein, üle vaid temaga nõustuda kuhu indiaanlased on läbi aegade petroglüüfe Kaarte rahvuspargis leidub üle 2000 liiva- kraapinud. Kuigi täna- kivist kaare, millest võimsaimad on suuruselt päeval ei ole indiaani hõi- laululava kanti. Kaarte kujunemisel on rolli män- mud nende märkide dešif- ginud liivakivi all asuv paks soolakiht. Kuna sool on reerimisel alati ühel meelel, väiksema tihedusega kui liivakivi, tungib see liivakivi võib paljude sümbolite tähen- raskuse jõul ülespoole, tekitades liivakivis pragusid ning dust oletada. Pisikese turistiraama- luues nii kanalid vihmaveele. Vesi aga lahustab soola, põhjus- tu abil proovisime meiegi aru saada, tades nõnda veelgi ulatuslikumaid murranguid, nii et osa liivakiviplokke vajub mis teateid on rändhõimud üksteise- teiste suhtes allapoole ja kujuneb liivakiviseintest kummaline maastik. Nende le jätnud. Näiteks saime teada, et spi- seinte edasisel erosioonil tekivadki kaared

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |51| 51 Laias ilmas

raal tähistab elupaiga mahajätmist ja migratsiooni. Telkimine Kanjonimaa serva peal oli kahtlemata üks meie elu võimsa- maid kogemusi. Kõrgelt kaljuservalt avanes võimas vaade silmapiirini ula- tuvatele kanjonitele, erosioonist nõel- teravaks ihutud kaljudele ning üma- ramatele kaljurahnudele, mille nime- tusena on käibel eraldi sõna butte. Kuna Kanjonimaa ei kuulu – teeni- matult – USA populaarsemate rah- vusparkide hulka, saime seda kõike nautida peaaegu täiesti omaette. Kanjonimaa piirkonnas, mis kan- nab Taevasaare (Island in the Sky) nime, käisime läbi mitu matkarada. Kuna õhusooja oli 35 kraadi kandis, võtsime ette ainult kõige lihtsamad, ühe-kahekilomeetrised retked. Eriti meeldis meile üks kunagine kauboi- de rada. Veiseid karjatati siin kuni 1970. aastateni, ehkki olud olid kar- mid. Süüa oli vähe, juua veel vähem, ja nii pidi lehmi sageli uude paika ajama. Kõrbepäikese eest leidsid kau- boid varju liivakivikaljude all õõnsus- tes, kust kulges läbi ka meie matka- rada. Saime näha kauboide eluaset ja veevõtuallikat. Matkarajad looklesid kaljude alt ja pealt, paiguti olid abiks seatud pikad redelid. Erinevalt paljudest Euroopa mat- sepõlve kõige kurvem raamat, Ernest looduse võimsus; rahvatung võib seda karadadest ei näe ameeriklased kuigi Thompson Setoni „Lugusid looma- omajagu rikkuda, nihutades esikoha- palju vaeva sellega, et muuta radu dest“: telder mustang, „seal ta siis le vähem tuntud paigad, mis ei ole nii „ohutuks“ – iga inimene vastutab ise lebas, elutu tombuna, kuid vabana“. ülerahvastatud. selle eest, et ta kaljuservalt alla ei Utah’ suurimas pudeneks. Matkajatele olid teeviita- Kõrbepalavuses higistamine võib linnas Salt Lake deks seatud pisikesed kivihunnikud Citys ööbisime esi- (cairns). Nende järgi oli põnev orien- vaid veidi põhja poole ja mägedesse mest korda hotel- teeruda, otsekui otsiks aardeid. Rajad sõites asenduda külmast kohmas lis. Pärast viit päeva olid nii huvitavad, et isegi meie selts- sõrmedega järgmisel hommikul. kõrbes tundus juba konna noorim liige, kolmeaastane võimalus kraani Aro, läbis esimest korda terve matka- all käsi pesta luk- raja omal jalal. Üks Utah’ tuntumaid looduslik- susena, rääkimata dušist ja puhtast Peale Kanjonimaa käisime pisike- ke imesid on Kaarte rahvuspark pesust. Uni on telgis ja vabas õhus ses osariigi pargis nimega Surnud (Arches National Park). Tuntusega on siiski märksa magusam kui hotelli Hobuse Punkt (Dead Horse Point). kaasnenud rahvatung. Looduslikud pehmes voodis. See on kaljusaar, kuhu kauboid ole- liivakivikaared on kahtlemata uhked, Salt Lake Citys oli meil plaanis vaa- vat ajanud metsikud mustangid, et suuruselt laululava kanti. Õrn kaar data lähemalt Soolajärve, käia mäeti- siis kaljut muu maaga ühendav pee- (Delicate Arch) on Utah’ sümbol ning pus hiiglaslikku avakaevandust vaata- nike kael tõkestada ja parimad loo- kujutatud näiteks kõigil sealsete auto- mas ning proovida Bonneville’i soo- mad välja valida. Ülejäänud jäeti aga de numbrimärkidel (Arizona numb- latasandikul autoga kiirusrekordeid legendi kohaselt kaljusaarele janus- rimärkidel on saguaaro-karneegia- püstitada. Plaanid tuli aga natuke se surema, Colorado jõgi all kanjo- kaktus). Mulje mingist paigast kuju- ümber teha, sest tuul küündis kohati nis silma all. Meelde tuli minu lap- neb aga rohkematest elementidest kui suisa tormini. Soolajärve ääres jalu-

52 |52| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Grand Teton (paremal) on Tetoni mäeaheliku kõrgeim tipp ja omanimelise rah- vuspargi sümbol. Tetoni mäeahelik kuulus šošoni hõimu indiaanlastele, keda kutsuti ka lambasööjateks, kuna nende põhitoit olid lumelambad. 19. sajandi esimesel poolel oli mäeahelik karusnahaküttide paradiis, kuni koprad muutusid üleküttimise tõttu väga haruldaseks. Valgetest püsielanikkonda siin peaaegu ei kujunenudki. Alates 1972. aastast on mäeahelik olnud rahvuspark

Geisreid, kuumaveeallikaid (pildil) ja vesiniksulfiidilõhnalist auru jagus kõigisse Yellowstone’i päevadesse. Yellowstone on Põhja-Ameerika suurim vulkaanisüs- teem, mida nimetatakse ka supervulkaaniks minevikus toimunud hiiglaslike vul- kaanipursete tõttu. Yellowstone on aktiivne vulkaaniline piirkond, mis tähendab, et kunagi tulevikus võib supervulkaan jälle oma tõelist palet näidata tasime pahaaimatult mööda kuiva nud oma nimesid koos kuupäevade- ga läbimärja telkimisvarustuse järe- järvepõhja vee poole, kui tuuleiil tõi ga. Kui selline kaljusodimine on juba le ning võtsime suuna mägedest alla. meieni miljonid nõeltena torkivad piisavalt vana, muutub see arheoloo- Üks Ameerikas matkamise võlusid soolaterakesed. Kõndida enam ei saa- giliseks vaatamisväärsuseks. Näiteks peale looduse mitmekesisuse ja võim- nud. Kükitasime maha ja püüdsime leidsime, et härra A. Freeman oli siit suse ongi hämmastavalt muutlik ilm. lapsi oma kehaga tuule eest varjata, paigast läbi läinud täpselt samal päe- Kõrbepalavuses higistamine võib vaid kuni iilid pisutki vaibusid. Siis jooksi- val kui meie, 12. juunil, ainult 167 veidi põhja poole ja mägedesse sõites me kaldale tagasi. Hoolimata ebamu- aastat varem. asenduda külmast kohmas sõrmede- gavusest – või just selle tõttu – oli see Pärast pikka viibimist kõrbes tegid ga järgmisel hommikul. tore ja meeldejääv seiklus. Bonneville Kivide linnas meie südame rõõmsaks Mägedest lahkuda polnud aga sugu- jäi aga nägemata, sest politsei soo- rohi ja kevadlilled. Võililled! Nõgesed! gi nii lihtne, kui arvata võiks. Lumelopp vitas meil tormi põhjustatud liiklus­ Hea meelega jäime sinna laagriplatsi- oli kruusateed pehmeks muutnud, aga õnnetuste tõttu valida teise tee. le ka ööseks. Õhtu kujunes aga kau- meie suverehvid lörtsi peal kuigi hästi nis jahedaks. Öö läks üha hullemaks. ei pidanud. Vurasime ettevaatlikult Seega suundusime otse põhja, Vihma hakkas sadama ja läbi meie edasi, kuni meie tee peal seisis ees leh- Idahosse, mis on tuntud ka Kuulsate odava telgi lae tilkuma. Varbad ei makari. Lehmad koos vasikatega põr- Kartulite osariigina. Sealsetes mäge- tahtnud magamiskotiski üles sulada. nitsesid meid etteheitvalt ega kavatse- des tutvusime Kivide linna (City of Lõpuks saime aru, et vihmast on saa- nudki teed anda. Kui lõpuks signaali Rocks) nimelise paigaga, mille suur- nud lumi, sest telgiseinad olid ras- andsime, hakkasid nad oma paksude tel graniitrahnudel oli lõbus turni- ketest hangedest lääpas. Kella viieni kehade rappudes jooksma, aga mitte da. Seda paika läbib California rada, pidasime vastu, väiksed poisid isegi tee kõrvale heinamaale, nagu mõist- mida mööda kunagi valged esmaa- magasid, kui me ülejäänud külmetasi- lik mäletseja võinuks teha, vaid otse sunikud lääneranniku poole liikusid. me. Viimaks tõstsime lapsed autosse, mööda teed. Sõitsime neile aeglaselt Rändurid on kaljurahnudele kirjuta- viskasime külmast kangete sõrmede- järele. Lehmal ei jätku aga kuigi palju

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |53| 53 Laias ilmas

Siiski jäime oma valikuga väga rahu- le. Kuigi pesemisvõimalust polnud, tuli maa seest pumbaga vett, mistõt- tu puudus sel Ameerika kraaniveele omane tugev kemikaalilõhn. Oli laud pinkidega ja lõkkekoht. Igal hommi- kul ja õhtul tegime lõket. Laagriplatsi ümber jalutasid mit- mel hommikul hirved ja ühel hom- mikul kohtasin käimlas nahkhiirt. Ökosüsteemi teenused missugused! Laagrit pidas sõbralik vanamees, kes oli küll lobasuu, aga muidu väga tore. Kuuldes, et oleme eestlased, tõi ta meile kingiks Itaalia pastat: „Noh, on ju sel- line, nagu teil kodus!“. Ameeriklastele oleme ühed eurooplased kõik. Olime ette valmistatud, et Yellowstone on paksult rahvast täis. Tegelikkus oli pigem isegi veidi parem, kui arvasime. Esimesel päeval vaata- sime ära kaks põhilist turistiatrakt- siooni: Vana Ustava (Old Faithful) geisri ning Suure Prismaallika (Grand Prismatic Spring). Maailma kõige kuulsam geiser Vana Ustav purskab umbes kord tunnis. Suur Prismaallikas on kuulus vikerkaare- värviline kuumaveeallikas, millele annavad värvuse selle servades elut- sevad kuumaveebakterid ja arhed. Pealtvaates ja Google Mapsi abil saab Montanas asuv Haldjajärv, mida tutvustas meile seal lähedal elav eestlasest füüsi- sellest tegelikult isegi võimsama pildi kaprofessor Aleks Rebane. See selge veega mägijärveke on kohalike seas armasta- kui kohal olles, sest vähemalt tol päe- tud matka- ja kalastamissihtkoht val auras allikas päris tublisti ja oli osalt uduloori sees peidus. Geisreid, kuumaveeallikaid ja vesinik- võhma, nii et varsti jäid nad jälle seisma sulfiidilõhnalist auru jagus ja etteheitvalt põrnitsema. Siis hakkasi- Ameeriklastele oleme ühed kõigisse Yellowstone’i päe- me pidevalt signaali andes karjast läbi eurooplased kõik. vadesse. trügima. See oli nii naljakas, et hooli- Yellowstone’i teine põhi- mata külmetamisest ja magamatusest line tõmbenumber on mets- oli meil hirmus lõbus. ning plaksutasime läbi metsa minnes loomad, keda leidub seal uskumatult aeg-ajalt valjusti käsi ja karjusime, palju. Piisoneid on iga nurga taga, Idahost viis tee taas põhja poole, et mesikäppi oma tulekust hoiatada. nii üksikult (näiteks ennast kuuma- Wyomingi. Siht oli Grand Tetoni Karu me ei näinudki, küll aga üsna veeallika lähedal soojendamas) kui rahvuspark. Tetoniteks (The Tetons) värsket karujälge tee peal poris. ka hiiglaslikes karjades, koos vasi- nimetatakse siinset võimast mäe­ Järgnes üks meie reisi olulisemaid katega rohtu söömas. Vahel lähevad ahelikku, mis on kaunis lumiste tip- sihtkohti: maailma esimene rahvus- nad omas tempos üle tee ja siis teki- pudega taust järvedele, metsadele ja park Yellowstone, mida plaanisime vad hiiglaslikud ummikud. Rohkesti aasadele, kus on tähistatud arvukalt avastada kuus päeva (Yellowstone’i on ka mitut liiki hirvi, samuti põtru. matkaradu. Meiegi tegime ühe viie- kohta loe ka Henrik Relve kirjutist Pargialal elab kahte liiki karusid: kilomeetrise päris korraliku tõusuga mullusest juuninumbrist – toim). pruunkarude hulka kuuluvad grislid matka, mille keskel oli imekena mägi- Meie telkimisplats paiknes pargialast ja väiksemad mustkarud. järveke. Kuna olime jõudnud karu- pisut väljas: parki oleks koha pidanud Juhised, kuidas metsas karuga de maale, kandsime vööl karupritsi broneerima juba mitu kuud varem. kohtudes käituda, olid liigipõhised:

54 |54| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri mustkaru tuleb proovida hirmutada, tehes lärmi ja loopides oksi, rünna- ku korral on mõistlik võidelda; grislit kohates tuleb aga võimalikult vaikselt ja aeglaselt taganeda ning rünnaku korral kõhuli maha heita ja loota, et karul saab su tagaotsa hammustamise järel kõht täis. Karupritsiga võib siiski püüda peletada mõlemat liiki. Mõnigi kord nägime ka ise autoaknast mesi- käppa, korra isegi koos pojaga, vana- loom väärikalt metsaservas astumas, väike rõõmsalt tema ümber kepsle- mas. Karu küünejälgi oli puudel igal pool. Matkates kandsime alati kaa- sas karupritsi, mida ründavale karule näkku lasta, ning püüdsime rääkida ja laulda valju häälega, et meie lähene- misest märku anda ja karud teaksid Helisevad kivid Montanas: iga kivi kõliseb vasaraga pihta lüües nagu kirikukell. eemale hoida. Miks, seda ei teatagi. Tõenäoliselt põhjustavad helinat pinged kivide sisemuses, Kõige toredamad kogemused olidki mis pärinevad veel sellest ajast, kui kivim alles tekkis tohutu surve all magmast need, kui läksime suurtest parklatest mitme kilomeetri sügavuses Maa sisemuses. Et kive laiali ei tassitaks, on loodud ja turistisummast kaugemale ja võtsi- müüt, et nad helisevad vaid leiukohas. Tegelikult see nii ei ole, küll aga helisevad me ette mõne matkaraja. Kõige pikem üksnes piisavalt suured, üle tonni kaaluvad kivimürakad. Väiksemateks tükkideks matk oli meil umbes 12-kilomeetrine, lõhutuna helin tõepoolest kaob. Neid kive on võrreldud kitarrikeeltega, mis tee- Yellowstone’i Suure kanjoni ääres. vad häält vaid pingule tõmmatuna Esmalt jalutasime üle heinamaade, jõudsime välja eresinise veega järve- keseni, ning siis lõikasime otse läbi Bozemanist suundusime vaatama võite, seda on kirjeldatud ka raama- metsa, et jõuda kanjoniäärsele rajale. vähe tuntud looduslikku imet, heli- tus „Mata mu süda Wounded Knees“, Retk oli nõnda seikluslik ja lõbus, et sevaid kive. Mägede varjus, raskesti mida me abikaasa Siimuga mõlemad lapsed väsisid ära alles päris lõpus. ligipääsetava konarliku tee otsas aset- lapsena lugesime. ses mõnekümne meetri kõrgune kivi- Iseenesest oli kõnealune Little Montanas. Kuuenda päeva pärast- hunnik, mille iga kivi kõlises vasara- Bighorni lahing valgetele üsna häbi- lõunaks olime räpased ja metsased ga pihta lüües nagu kirikukell. Miks väärne. Eesotsas kindral George ja muljetest küllastunud ning suun- need kivid nii helisevad, ei olegi prae- Custeriga plaaniti 800 sõduriga rün- dusime rahvuspargist välja. Sihtkoht guseks veel ammendavat vastust saa- nata indiaani küla, kus olid naised ja oli Bozemani linn Montanas. Tee nud. Maailmas on sama laadi nähtust lapsed. Need plaaniti pantvangi võtta peal astusime läbi karude varjupai- teada vaid veel paaris kohas. ja kasutada inimkilbina, sest teati, gast, kuhu tuuakse looduses hätta Päeva teises pooles käisime vaa- et indiaanlased hoiavad oma pere- sattunud või vangistusest vabastatud tamas Butte linnakese kaevandus- sid väga. Naiste ja laste asemel satu- karusid. Nägime seal toredat lustlik- muuseumi. Montana ongi ajalooliselt ti aga umbes 2000-pealise indiaani ku grislilast, kolmeaastast Bellat, tii- kullaotsijate ja kaevanduste osariik. sõjaväe peale, sest vaenulike alluma- gis sulistamas ja innukalt puutükki- Valged jõudsid siia möllama suhte- tute indiaanlaste juurde oli päikese- dega mängimas. Seegi oli väga tore liselt hilja. Esialgu polnud indiaan- püha puhul reservaadist välja hiilinud kogemus, kuigi erilise „päris“ tunde lastega suuri konflikte, kohalikud hulgaliselt „rahumeelseid“ indiaanla- annavad ikka vabas looduses nähtud pigem aitasid üksikuid sisseränna- si. Custer sai surma ja pool tema sõja- loomad. nuid. 1854. aastal said aga alguse siuu väest samuti. Valged aga ehitasid sel- Bozemanis läksime külla eestlas- sõjad, mille käigus püüti indiaanlasi lest loost üles legendi metslaste ja tele Aleksile ja Kairele. Nii külalis- üha enam tõrjuda reservaatidesse. vapra kindrali kohta. See rahvajutt elas lahkeid, tarku ja toredaid inimesi Montana populaarsuselt teine vaa- vesternides kuni 1950. aastateni, mil iga päev ei kohta. Füüsikaprofessor tamisväärsus on Liustike rahvus- ajaloolased lahingut lähemalt uurima Aleksiga käisime vaatamas imeilu- pargi (Glacier National Park) kõr- hakkasid ja leidsid, et tegelikult on sat mägijärve nimega Haldjajärv ja val paiknev lahinguväli, kus valged sündmus valgetele pigem piinlik. Aga kuumaveeallikate veega basseinides said indiaanlastelt kõvasti tappa. See tänini käiakse lahingukohas hardalt ujumas. oli üks viimaseid indiaanlaste suuri valgeid sõdureid mälestamas.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |55| 55 Laias ilmas

tossud ei sobinud lumematkaks, nii- siis pöörasime otsa ümber ja piirdusi- me seitsme-kaheksakilomeetrise ret- kega, mis mägimaastikul võttis ometi aega neli-viis tundi. Õhtuks läksime ööbima indiaani reservaadis asuvasse Polsoni linna- kesse. Seal võttis meid vastu eestlane Eva, kes on Montanas elanud umbes 25 aastat ning kellel on indiaan- lastest lapsed ja lapselaps. Eva on tugeva hakkaja naise musternäide. Abikaasast lahutas ta 15 aastat taga- si ning on pärast seda oma elu pea- aegu nullist üles ehitanud. Nüüd elab ta enda käte ja mõistusega ehitatud imeilusas majakeses, mida ümbritseb eestlaslik köögivilja- ja lilleaed. Saime peenralt maasikaid ja tilli ning puu Liustike rahvuspark USA põhjapiiril pakub põhjamaist kargust. Pargi ökosüsteem otsast kirsse ja kasvuhoonest toma- on hästi säilinud kahel põhjusel. Esiteks loodi rahvuspark küllaltki ammu, juba teid süüa, käisime järves ujumas koos 1910. aastal. Teiseks on pargi pindala väga suur, kuna kaitseala jätkub teisel pool Eva tütre ja lapselapsega. Hiljem istu- USA-Kanada piiri. Nii jagub küllalt ruumi isegi suuri territooriume vajavatele loo- sime veel poole ööni aias lõkke ääres, madele, nagu grislikarud ja ahmid jõime veini ja ajasime juttu. Tore segu indiaani kultuurielamusest ja kodu- sest Eestist. Montana pealinn on Helena, mil- sealast koos Kanada-poolele jääva Elu indiaani reservaadis on vaesem lel on USA-s ebatavaline imetilluke Watertoni rahvuspargiga. Juba esi- ja väljavaated noortele kitsamad kui „vanalinn“ (umbes üks väike kvartal mesel päeval nägime seal palju loomi: mujal. Vähesed noored omandavad madalaid sajandivanuseid telliskivi- mägilammast tallega, muulhirve ning kõrghariduse ja veel vähesemad lah- maju) ja kõige uhkem kirik, mida me karu väga lähedal tee kõrval mütta- kuvad kodukandist. Huvitaval kom- Ühendriikides näinud oleme. See on mas. Loodus oli põhjamaiselt karge, bel ei pruugigi põhjus olla niivõrd Püha Helena katedraal, kullakaevaja- sini-siniste järvekeste, lumiste mäe- võimaluste puudus, kuivõrd soovi- te raha eest ehitatud euroopalik või- tippude ja õitsevaid kevadlilli täis matus oma identiteeti kujundavast mas hoone. metsaalustega. kultuuriruumist eralduda. Meile rää- Tegime väikse paadiretke Missouri giti indiaani noormehest, jõel. Alguses olime väga pettunud, Elu indiaani reservaadis on kellele oli leitud korrali- sest kitsaste istmetega umbsevõi- kult tasustatud koht füü- tu paat topiti rahvast puupüsti täis. vaesem ja väljavaated noortele sika järeldoktorantuuris Aga seda korvas kapteni-giidi asjalik kitsamad kui mujal. Tallinnas, kuid kes sellest ja põnev jutt kohalikust geoloogiast, kojujäämise nimel loo- elustikust ja ajaloost. Näiteks paja- bus ning seejärel üldse tas ta ohvriterohkest metsatulekah- Esimesel päeval, kui matkasime ülikoolist kadus. Ometi tajume ise, et just, mis õpetas siinseid tuletõrjujaid ümber väikese järve, hoiatasid meid just maailma nägemine annab oskuse võtma oma arsenali „põgenemistule“: vastutulijad, et olid miili kaugusel edendada oma kodukoha eluolu. et lähenevast kahjutulest eluga pääse- pidanud ühte karu karupritsiga tõrju- Jätsime Montanaga hüvasti ja võt- da, tuleb süüdata rohi ja oodata tule ma. Käisime siiski vapralt raja läbi ja sime suuna Vaikse ookeani ranniku- möödumist juba eelpõletatud platsil. ronisime ka mäkke toreda kose juur- le, et seal ots ümber pöörata ja hakata Mees, kes seda oli katsetanud, jäi ellu, de, sattumata silmitsi mesikäpaga. tagasi lõuna poole tulema. Aga sellest sellal kui ülejäänud 19, kes olid proo- Teisel päeval üritasime läbida üht tuleb juttu reisikirja teises osas. vinud tule eest põgeneda, said hukka. mägimatkamarsruuti. Mida kõrge- Tuul Sepp (1984) on Tartu ülikooli tead- Pärast puhkepäeva Great Fallsi male tõusime, seda lumisemaks läks. lane, kelle peamised uurimisvaldkonnad linnakeses oli meil plaanis Liustike Kuueaastane Hüüp, meie lastest üldi- on loomaökoloogia ja evolutsioonibio- rahvuspark (Glacier National Park), selt kõige vastupidavam matkasell, loogia. Alates 2016. aastast on ta ennast mis paikneb päris USA põhjapiiril istus lõpuks maha ja teatas, et tema täiendanud järeldoktorantuuris Ameerika ja õigupoolest ongi osa ühisest kait- enam edasi ei lähe. Tõepoolest, meie Ühendriikides Arizona osariigi ülikoolis.

56 |56| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Tööjuhend Fotod: Timo Timo Palo Fotod: Fotod: Timo Timo Palo Fotod:

Talimatk Eestimaal võib pakkuda unustamatuid elamusi, kui matkaks korralikult valmistuda Talvise matkaköögi ABC Mullusuvistes Eesti Looduse matkaköögi kirjutistes oli juttu kogemusi. Mida madalam tempera- köögi komplekteerimise põhitõdedest. Põgusalt sai puu- tuur, seda suurem kütusekulu. Talvel kulub vee keetmiseks roh- dutatud ka aastaaegadest tingitud iseärasusi, mida tuleb kem aega ja energiat. Isegi kui mõnest silmas pidada nii pliidi, selle kütuse kui ka matkanõude veekogust õnnestub saada vedelal valikul. Talvine matkahooaeg on aga teistest aastaaegadest kujul vett, on selle temperatuur vaid pisut üle nulli. Ent siis, kui toiduval- sedavõrd erinev, et väärib eraldi peatükki. mistamiseks vajalik vesi tuleb esmalt jääst või lumest sulatada, on energia- Timo Palo Talvine matkaköök olgu lihtne kulu märksa suurem. ja energiatõhus. Nagu kogu talvi- alimatka korral on põhjalik se matkavarustuse korral võiks ka Kuidas lumest vett saada? Lumi ettevalmistustöö eriti tähtis. matkakööki komplekteerides lähtuda pole kõikjal ühesugune. Mida tihe- Asudes komplekteerima tal- ütlusest „mida lihtsam, seda parem“. dam lumi, seda väiksema energiaku- Tvist matkakööki, võiks esmalt mee- Matkapliit peaks talvel olema võima- luga sellest vett saab. Seetõttu tasub nutada kahes varasemas artiklis mai- likult lihtsasti käsitsetav ja töökin- lumele eelistada jääd, ja lume kor- nitut [1, 2]. Ühe põhitõe järgi tasuks del. Kindlasti peaks pliit olema piisa- ral kasutada sellist kihti, mis on kas talvel eelistada vedelkütusel töötavaid va võimsusega, sest talvel süüa tehes sulamise läbi teinud või lihtsalt vana- matkapliite. Kui siiski otsustatakse tundub aeg alati liiga kaua venivat. nedes tihenenud. Kõige vaevalisem gaasi kasuks, on soovitatav enne uuri- Kahtlemata kulub talvel rohkem on vett sulatada kohevast värskest da gaasisegu koostist ja seda, kas bal- pliidikütust kui muudel aastaaegadel, lumest, milles leidub rohkelt õhku. loon ja põleti või mõlemad on talviste olgu kütuseks vedelkütus või gaas. Kui hakkate lumest vett sulatama, oludega kohandatud. Muidu on eba- Seega ei tohiks vajalikku kütuseko- tuleb kasuks pisut n-ö stardivett, mis meeldivused kerged tulema. gust arvestades võtta aluseks suviseid koheva lume sulatamist kiirendab.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |57| 57 Tööjuhend

Paljaste kätega? Pakasesel ajal on matkagöögis üsna ebameeldiv toimetada paljaste kätega. Paraku on mitu selle koostisosa sedavõrd väikesed, et paksude kinnastega hakkama ei saa. Abiks on vood- rina kasutatavad õhukesed sõr- mikud või nn poolkindad, mille sõrmeosad on ära lõigatud, või siis lihtsalt randme ümber käivad kätised. Need hoiavad vähemas- ti käe randme- ja labaosa soojana ning tagavad mõnevõrra pare- ma vereringe sõrmeotstes.

Talvel vajab pliit eraldi stabiilset alust Hea talvine mat- kasöögianum on Selle puudumisel ei tohiks kee- võrdlemisi kõrge ja duanumat esialgu lumega täita kitsas, selle võib pilgeni, vaid alustada väikes- veel ise soojus- te kokkupressitud kogustega. tada Kohev lumi on hea isolaator ja anuma põhi võib isegi kuu- makahjustuse saada, enne kui sinna piisavalt vett moodustub. tib kruusi kohta: Lisakoguse pliidikütust võiks tavapärases mat- kaasa võtta ka enese heaolu kakruusis kipub nimel. Käredama pakase või suure soe jook kiiresti jah- õhuniiskuse korral on meeldiv, kui tuma ja selle nautimi- saab vahel mõnda aega lasta matka- seks ei jää palju aega. pliidil töötada ja telgis soojust nauti- Sestap on talvel sobilikum da. Pealegi võib see olla üks väheseid termoskruus, milles jook võimalusi oma riideid või magamis- püsib kauem soe. Siingi tasub kotti kuivatada. Kuidas seda ohutult terasele eelistada kerget plasti. teha, sellest on juttu allpool. Peale materjali võiks talvel pidada Talvel tuleks kindlasti kaasa võtta silmas sööginõu vormi. Laiemale ja Termosed. Talimatkal ei saa üle ega mingi alus, millele pliit stabiilselt ase- madalamale taldrikusarnasele anu- ümber termostest. Päeva jooksul tarbi- tada. Lihtsalt lumele panekust ei tule male tasub eelistada kitsamat süga- tav vedelik tuleb enne sulatada ja seejä- midagi välja. Põletist eralduva sooju- vamat kaussi, mis kujult meenutab rel seda külmumiskindlalt hoida. Kuigi se tõttu hakkab lumi sulama ja pliit pigem minipotti. Sellisel anumal on tarbida võib ka külma jooki, on soe jook kaob üsna kiirelt lumme või vajub jahtumispind väiksem ja toit püsib muidugi mõnusam. Kui on hea termos, kogu köögisüsteem lääbakile. Kerge kauem soe. Veelgi parem, kui selle saab hommikul valmistatud jooki veel stabiilse pliidialuse saab edukalt teha saab kaanega sulgeda. Nii võib lasta õhtulgi soojana pruukida. näiteks vineerist. Sobib ka mõni kuu- toidul selles pisut järelvalmida, ilma Ent head termosed on terasest ja makindlam plast. et peaks üleliia pliidikütust kulutama. nende miinuseks kipub olema võrdle- Anuma võib omakorda katta mõne misi suur kaal. Pikematel matkadel on „Soojad“ matkanõud. Matkaköögis isolatsioonimaterjaliga, et soojapida- kaal kriitilise tähtsusega, nõnda võib kasutatavate nõude puhul tasub eelis- vus oleks veelgi parem. mitme termose kaasavedamine osu- tada nn sooja materjali ehk plas- Matkanõude tootjad ei ole söögi- tuda ülemäära vaevaliseks. Inimese ti ja puitu, mis erinevalt metallist ei nõude otstarbekale kujule kuigi palju päevane vedelikuvajadus ulatub füü- tekita katmata nahaga kokkupuutel tähelepanu pööranud, pigem leiab silist tööd tehes aga mitme liitrini. ebameeldivat tunnet või suisa valu. talveks sobiliku sööginõu majatar- Terastermose kergem alternatiiv Maha jahtunud metall võib koguni vete poest: kuivaine hoiuks mõeldud on mõne isolatsioonimaterjaliga voo- põhjustada ränki külmakahjustusi. anumate hulgast. Sama juhis keh- derdatud plasttermos ja polsterdatud

58 |58| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Parim varustus iga ilma jaoks!

www.reorg.eeJAANUAR 2018 Eesti LOODUS 59 Tööjuhend

vutlariga joogipudel. Need pole küll nii soojapidavad kui terastermosed, kuid oskuslikult planeerides on või- malik kõiki kolme sedasi koos kasu- tada, et päevane vedelikuvajadus saab kaetud, ilma et varustuse kaal märki- misväärselt suureneks. Esmalt alustatakse kõige kiiremi- ni jahtuvatest mahutitest ehk plast- pudelitest, seejärel plasttermosed ja päeva lõpuks jäetakse terastermosed. Samuti võib edukalt ära kasutada oma kehasoojust ja pista joogipudeli põue, kus see püsib kauem soe. Iga termost võib veel ise kättesaadava materjaliga lisasoojustada. Terastermostel võiks vähemasti metallpinna kinni teipida. Lõunasööki valmistades saab aega kokku hoida, kui tarvitada hommikul keedetud Üksiti tuleb arvesse võtta, et vett, mis on valatud termosesse mida suurem on termose maht, seda kauem püsib vedelik soojana. Samuti on üks suurem termos kaalu poo- lest otstarbekam kui kaks väikest. Peale termose suuruse ja kvaliteedi oleneb vedeliku temperatuuripüsivus termose sisetemperatuurist selle täit- misel. Seepärast tuleks enne seda, kui joogi termosesse valate, selle seinad kuuma veega üles soojendada. Muidu kulub osa joogi soojusest termose enda ülessoojendamiseks. Termoste kõige nõrgem koht on nende kork, mis kipub talvel jäätuma. Seetõttu ei ole praegusajal väga levi- nud nupulevajutuse ehk kiiravami- sega termoskorgid talvepakases head ning eelistada tuleks lihtsaid keerata- vaid korke. Ent korki ei tohiks kunagi ülemäära tugevasti peale keerata, sest Talvine söök olgu rammus, korralikult rasvane. Tark oleks toit juba enne matka nii võib tihendi liialt kokku pressida ja sobivateks portsjoniteks tükeldada ning pakendada, et söögitegu oleks rasketes termos lekkima hakata. oludes lihtsam ja kiirem Talvine menüü. Kuna kütuse- ja aja- kulu on talvel niigi suur, tasub menüüd Kuidas märgata vingugaasi? gaasisisaldusest telgiõhus on tava- koostades eelistada võimalikult kiires- Vedelkütuse mittetäielikul põle- liselt see, kui leek hakkab hüpli- ti valmivaid toite ja unustada gurmee- misel tekib süsinikmonooksiid ehk kult värelema ja pliit teeb pahvivat toidud. Pigem sobivad talvel kasuta- vingugaas (CO). Kehv õhuvahe- heli. Kui pliit on paigutatud lumme miseks eelvalmistatud ja dehüdree- tus suurendab kiiresti selle mür- kaevatud auku, siis ilmneb prob- ritud matkatoidud: neile tuleb üks- gistuse ohtu telgis. Üks ohu märk leem varem, sest seal on hapnikku nes keema tõusnud vesi peale valada. on unisus. Kui inimesi on rohkem, vähem. Hoiatavate märkide ilmne- Need toidud on küll üsna kallid, kuid siis saab üksteisel silma peal hoida. misel tuleb põleti kohe kinni keera- eks iga matkaja peab ise hindama oma Üksinda on olukord keerulisem, ta ja telki tuulutada. Kõige kohasem matka raskusastet, varustuse kaalu, pealegi ei pruugi inimene iseenda on kasutada matkapliitide tarbeks energia- ja ajakulu ning selle põh- seisundit adekvaatselt hinnata. mõeldud bensiini, mis on vedelkü- jal valiku tegema. Leidub ka selliseid Esimene märk suurest vingu- tuste seas puhtaim. kuiv­aineid, millest saab võrdlemisi kii- resti toitu valmistada.

60 |60| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Võimaluse korral tuleks ka talvel süüa teha pigem väljas kui telgis või selle eeskojas. Kõige tähtsam on leida kööginurgale võimalikult tuulevarjuline koht

Kui tegemist on külmööbimistega või, mis on tähtis ras- matkaga (kasutatakse ilma ahikütteta Ülemäärase aja, mis toidu vaallikas. telki), siis pole kuigi meeldiv väsinu- valmimist oodates kulub, võiks Lõunasöögiks võiks na külmakraade trotsides pikalt söögi parema meelega veeta soojas süüa toite, mis ei nõua valmimist oodata. Nälja ja väsimuse magamiskotis hea raamatu seltsis. pikka peatust. Õhtu all kannatavale kehale tikub külma- on seevastu energia- tunne kiirelt ligi. Ülemäärase aja, mis varude taastamise aeg, toidu valmimist oodates kulub, võiks siis võiks toidus olla parema meelega veeta soojas maga- gud. Süsivesikute eelis on see, et neist rohkem rasva. Talvine energiakulu miskotis hea raamatu seltsis. suudab organism kõige kiiremini võib täiskasvanud inimese kohta olla Selleks et matkaköögiga külmas energiat omastada. ligikaudu 5000−6000 kcal. Seda on vähem askeldamist oleks, tasub ise- Talvematkal tuleks vett sisalda- umbes 25–50% rohkem kui muudel äranis talvel oma toidukorrad ja vatele toiduainetele eelistada kuiv­ aastaaegadel. portsjonid võimalikult hästi läbi segusid. Toiduained, kus vähegi lei- mõelda ja ette valmistada. Siinjuures dub vett, külmuvad kiiresti, aga kivi- Söögivalmistamisest telgis. Matkal ei maksa ära unustada sedagi, et nagu kõvana on raske midagi süüa. Mõne ei saa ilmaolusid valida ning vahel toiduvalmistamisel on kütusekulu tootega võib suisa hambad murda. sunnivad vilets ilm, tugev tuul või talvel suurem, kulub madalate tem- Sageli siiski pruugitakse mõningal lumetorm valmistama toitu telgis. peratuuride korral ka matkamiseks määral vett sisaldavaid toiduaineid, Kuigi üldjuhul ei tasu matkakööki rohkem energiat. nagu liha, juust või šokolaad. Need telgis üles seada, pole see ilmvõima- Toidu valikul tuleks tavapärase- võiks aga juba enne matka tükelda- tu. Sageli otsustataksegi talvel selle mast rohkem silmas pidada selle da, purustada või viilutada, ühesõna- kasuks. kalorite sisaldust. Talvel tasub eelista- ga teha väiksemateks portsjoniteks, Kuid telgis toidu valmistamine on da rasvarikkaid toiduaineid, kus kaa- et neid oleks mugavam tarbida ja nad seotud mitme suure ohuga. Seetõttu luühiku kohta on energiat märksa kiirelt suus sulaksid. Samas võib tal- peaksid kindlalt teadma, kuidas seda enam, sest üks gramm rasva annab vel kaasa võtta ka selliseid eelvalmis- teha ja milliseid ettevaatusabinõusid koguni üheksa kilokalorit: üle kahe tatud toite, mis muudel aastaaegadel rakendada. Tähtis on tunda oma plii- korra rohkem kui süsivesikud ja val- plusskraadide tõttu rikneksid, näiteks ti peensusteni ja täpselt teada, kuidas

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |61| 61 Tööjuhend

Kui oled otsustanud teha süüa telgi eeskojas, kaeva võimaluse korral lumme auk: nii on endal mugavam toimetada ja ka pliidi saab turvalisemalt üles seada

Vedeliku puudusel pole lumest abi

oiduta suudab inimene Lumevees puuduvad meie organis- elada hoopis kauem kui mi normaalseks talitluseks olulised ilma veeta. Vesi on häda- mineraalained. Niikaua, kuni neid Tvajalik rakkude elutegevuseks. aineid saame toidust, võime edukalt Meresõitjad on ammustest aega- ka lumevett juua. dest teadnud, et ümberringi laine- Kuid toidupuudusel, kus inime- tav vesi ei päästa neid veel janusur- se organism hakkab energiat ammu- mast. Merega võib võrrelda polaar- tama omaenda rasvadest ja hiljem piirkondi või üldisemalt talviseid ka lihastest, pole kaotatud mineraa- olusid, kus vett on küll ümberrin- lidele kusagilt lisa tulemas ja nii ei gi rohkesti, kuid see on meile tar- saa lumevett juues korvata organis- bimiseks sobimatus tahkes olekus. mi vedelikuvajadust. Pealegi on higis- Sestap on otsa lõppenud pliidikütus tades mineraalide kadu eriti suur. sama traagiline kui toidupuudus. Kui hädavajalikke mineraale mujalt Isegi kui lumest õnnestub vett ei saa, siis lõpeb lumesulavee tarbi- sulatada, kerkib toidupuudusel esile mine pikemas perspektiivis surma- järgmine probleem. Nimelt ei pruugi ga. Hädast aitab välja see, kui lumest ainuüksi lumevee tarbimine inimest sulatatud vette lisada näiteks pinnast veel päästa, sest erinevalt merest või sobivaid taimseid osi, millest saab pole talvel probleemiks soola roh- omamoodi tee. Sedasi saab organism kus, vaid vastupidi: selle puudumine. hädavajalikud mineraalid kätte.

see toimib. Enne tasuks kodus taga- Ära jäta telgis töötavat pliiti kunagi keste ekstreemtelkide korral, mille hoovis asi järele proovida. Samuti järelevalveta! õhutus kipub olema tagasihoidlikum. tuleks varem veenduda, et pliidikü- Eriti ettevaatlik tuleks olla siis, kui Sellistes telkides võib tekkida isegi tus on korralik ja sobib telgis toime- teete vedelkütustega eelsüüdet, ise- hapnikupuudus, kuid põlemine vajab tamiseks. äranis plahvatusohtliku bensiini kor- hapnikku. Kindlasti võiks toitu valmistades ral. Enamik nüüdisaegseid telke on Ettevaatlik tasub olla ka vedelkü- eelistada sisetelgile oma telgi ees- tehtud sünteetilisest kiust. Lakke lah- tusega ümberkäimisel. Madalate tem- koda. Sestap sobib talviseks kasu- vatav leek võib kogu matkale lõpu peratuuride korral võib mahajahtu- tuseks paremini avarama eeskojaga teha. Ohutum on kasutada eelsüüte- nud kütus põhjustada nahaga kokku- telk. Eeskojas pole telgipõhja kangast, pastat. Kindlasti aseta pliit stabiilsele puutel ränki külmakahjustusi. mis võiks pliidi all süttida. Samuti on alusele. Keedupoti ümber ja põleti all Kui kasutad gaasi, siis tuleks kanda seal parem ventilatsioon, mis on eriti võiks olla ka reflektor või muu sarna- hoolt, et balloon oleks soojas, olgu tähtis siis, kui vedelkütuse põlemisel ne varje, et hoida põletisoojust poti siis peos, põues või taskus. Võib kasu- peaks tekkima mürgiseid gaase. ümber kauem. tada ka kahte ballooni, hoides üht Kui lund on piisavalt, võiks telgi soojas ja teist töös. Ent eeskotta kaevata lumme parajalt ballooni saab töö käi- suure augu, kuhu võib teha ka ast- Talvel telgis süüa tehes täitub telk gus soojendada vaid med, et matkakööki paremini korras- meeldiva soojusega ja võimalik on siis, kui see on põletist tada. Nii on endal mugavam askelda- voolikuga eraldatud. da ja ka pliidi saab asetada mõnevõrra isegi riideid kuivatada. Veel üks variant bal- madalamale: kergesti süttida võivast looni soojendada on telgilaest kaugemale. kinnitada teibiga selle Tulele tõstetud potti ja vee kee- Peale lahtise tule kujutavad telgis põhja alla käesoojendi. maminekut võib talvel olla kohuta- sööki tehes ohtu heitgaasid. Seepärast Talvel telgis süüa tehes täitub telk valt vaevaline jälgida, kuid telgis süüa tuleb veenduda, et tagatud on piisav meeldiva soojusega ja võimalik on isegi tehes peab kindlasti olema ärkvel ja ventilatsioon ja pliit põleb puhtalt. riideid kuivatada. Siiski on asi meeldiv pliidi tööd hoolikalt silmas pidama. Eriti tähtis on see madalate ja väi- vaid niikaua, kui ei ole vaja toitu keeta.

62 |62| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Näpunäiteid • Stabiilne pliidialus on talvel äärmiselt vajalik. Nõnda ei saa põleti lumme sulada; vajaduse korral isoleerib alus matkaplii- di telgipõhjast. • Lume sulatamiseks ja toidu valmistamiseks on muga- vam kasutada eraldi anumaid. Nõudepesu on siis vähem. • Jaota matkal tarbitav toit portsjoniteks enne retkele minekut. Tükelda toiduained, mis võivad läbi külmuda. • Üks talimatka nauditavamaid hetki on see, kui saad õhtul magamiskotti pugedes võtta enda ligi kuuma veega täide- tud veepudeli. Pealegi on kuu- maveepudeliga võimalik kui- vatada nii magamiskotti kui ka näiteks jalanõusid. Õhtul val- mis sulatatud vesi annab omakorda hea haka- tuse hommikusöögi valmistamisele. • Valge lumi ei ole alati puhas: Vedelkütusel töötavad pliidid vaja- seal võib leidu- vad eelsüütamist. Eriti plahvatus- da baktereid, ohtliku bensiini korral tuleb kütust mis tempera- ettevaatlikult doseerida, et vältida tuuri tõustes telgilakke lahvatavat leeki aktiviseeru- vad. Seepärast võiks lumeveegi Keetmisega kaasneb rohkesti veeauru, kuumutada kee- mida on peagi kogu telk täis. See hak- miseni. kab külmale telgikangale kondensee- • Eelista jääd ruma ja olenevalt temperatuurist til- lumele ja tihedamat gub sealt piiskadena maha või jäätub lund kohevale. sootuks. Suur õhuniiskus telgis tekitab aga peagi ebameeldiva külmatunde ja magamiskotid ning riided kipuvad nappima, saab energia kokkuhoiuks kindlasse kotti ja selle tihedalt kokku rõskeks muutuma. Seepärast ei tasu ja vee sulatamiseks võtta tarvitusele pressida. Ainuüksi juba tihedam ja telgis toitu keeta. mõningaid abinõusid. Nii palju kui märjem lumi sulab hiljem potis kii- võimalik võiks ära kasutada päikese- remini. Häda korral on kasutatud ka Tahke vee probleem. Kuigi me kipu- energiat. Näiteks sulab lumi paremi- kehasoojust selleks, et vett sulatada, me vedelikuvajadust tähtsaks pidama ni tumedatel objektidel, nagu kivid. näiteks riiete all põues. palavate ilmade korral, võib vedeli- Lumele võib asetada ka tumeda vee- 1. Palo, Timo 2017. Matkaköögi ABC. − Eesti kukadu olla talvel isegi suurem kui kindla kanga ja selle keskele lohku Loodus 68 (6/7): 61−67. suvel. Vedelikupuuduse tagajärjed on jätta lund sulama. Päikese mõjul võib 2. Palo, Timo 2017. Matkaköögi ABC: söö- suurenenud väsimus, peavalu ja tal- ka õhk telgis märkimisväärselt sooje- ginõud ja -riistad. − Eesti Loodus 68 (8): vega kaasnev alajahtumine ehk hüpo- neda, mis võimaldab lund sulatada. 60−63. termiaoht. Et vähendada kütusekulu, võib kogu- Timo Palo (1979) on geograaf ja rännu- Kui matkal kipub siiski pliidikütust da lund kilekotti või muusse vee- mees.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |63| 63 Looduselamus maailmast Fotod: Hendrik Relve Fotod:

On meeliülendav tunne hoida seišellipalmi salus käte vahel maailma suurimat seemet, millel nõnda köitev välimus

napuhkust veetma tulnud turiste. Algupärane loodus on siit enam- jaolt kadunud. Ent kui sihikindlalt otsida, võib seda siiski veel leida. Seišellide Meil õnnestub näiteks Seišellide suu- ruselt teisel saarel Praslinil põhjali- haruldases palmimetsas kult tutvuda Vallée de Mai algupä- rase palmimetsaga ja käia põnevatel loodusretkedel väikesaartel. Näiteks ja hiidkilpkonnade juures Curieuse’i saarekesel näeme rikku- mata mangroovimetsa ning hiid-kilp- Seišellide saarestik asub keset India ookeani. Üle 115 konni, Aride’il erakordseid linnuliike saare paikneb suurele alale laiali pillatuna, nii et saares- ja Félicité ümbruse vetes snorgelda- des kogeme korallrahude eluküllust. tiku ulatus kirdest edelasse on üle tuhande kilomeetri. Graniidisaarte looduse vahest Seišellidel kasvab looduslikuna maailma suurima seem- kõige silmapaistvam erijoon on hii- nega taim seišellipalm ja saab näha üht maailma suuri- gelsuured sügavalt vaolised kivirah- nud. Neid märkavad ja imetlevad mat maismaakilpkonna. isegi ainult rannamõnudele kesken- dunud turistid. Majasuurusi ja suure- Hendrik Relve Jõuame Graniidisaartele 2013. a maidki rahne leidub Graniidisaartel jaanuaris. Uitame peasaartel, mille kõikjal. Ei mäleta, et oleksin kusagil nim tuntud saarerühm on nimed on Mahé, Praslin ja La Digue, mujal maailmas näinud sedamoodi Graniidisaared, kuhu kuulub ning mitmel väikesaarel nende lähe- välimusega hiidskulptuure, mida on 42 saart. Sealne elustik on lii- dal. Suuremad saared on siin üsna vorminud loodus. Egirikkam kui muudel saartel, kuid ka tihedalt asustatud. Leidub ka palju Kivimonumente loodusloolase inimasustus on kõige tihedam. hotelle, mis majutavad mugavat ran- pilguga mõtestades võib neid pida-

64 |64| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri da mälestusmärkideks ühele ammu kadunud mandrile. Nimelt laius maa- keral ligi 200 miljonit aastat tagasi Gondvana ürgmanner. Selle päratult suure mandri lagunemisest said algu- se nüüdsed mandrid ja paljud saares- tikud. Ka keset India ookeani asuvad Graniidisaared on muistse Gondvana mandri killud. Loodusteadlaste hin- nangul on need maismaatükid püsi- nud pealpool merepinda vähemalt viimased 65 miljonit aastat. Saartele oli jäänud alles kunagise Gondvana taime- ja loomaliike, kes said siin muust maailmast eraldatuna edasi areneda. Graniit, millest saared koosne- vad, on olnud äärmiselt vastupidav ja muutumatu. Ometi on nii määratult pika aja jooksul suutnud sademed ja muud loodusjõud ka seda tasapisi töödelda. Nõnda ongi need rahnud kümnete miljonite aastatega oman- danud ümarad vormid ja ülalt alla kulgevad sügavad vaod. Geoloogide väitel on Graniidi­ saared kõigi maailma saarestike seas ainulaadsed. Mitte kusagil mujal maailmas ei leidu mandritest nõnda kaugel keset avaookeani sama suurt Seišellide saarestik, Graniidisaared saarerühma, mis koosneks tervenisti graniidist.

Vallée de Mai mets on tulvil harul- dusi. See looduskaitsealune ja UNESCO maailmapärandi nimistus- se kuuluv mets pole kuigi suur: pind- ala on 19,2 ha. Metsa läbivad õppera- jad on hästi tähistatud, teavet jagavad rohked stendid Kõnnime siin hoolega ringi koguni kahel päeval. Tihe palmimets, mille all vuliseb selgeveelisi ojakesi, kutsub tagasi kas või sellepärast, et siin on tore jalutada. Kohalike palmiliikide lehed on iseäranis suured ja pakuvad kosutavat varju kõrvetava troopika- päikese eest. Kummalised ribidega graniitrahnud on otsekui hiiglaslikud monumendid, mis Peale selle on siin põnev avasta- meenutavad, et Graniidisaared on oma geoloogiliselt päritolult killud muistsest da taime- ja loomaliike, kes kuulu- Gondvana mandrist vad Seišellide jäänukite hulka. Tõtt- öelda on loomharuldused, keda koh- tame, enamasti võrdlemisi pisikesed Näiteks osutab ta teole, kes on lii- vam, ühtlaselt hallikaspruun. Teo ja tähelepandamatud. Võib-olla jääk- bunud raja ääres kasvava palmi tüve- ladinakeelne nimetus on Stylodonta sidki nad märkamata, kui meil poleks le. Limuse koda on veidi suurem kui studeriana; maakeral leiduvat teda kaasas kohalikku loodusgiidi Pauli. meie kiriteol, kuid koja toon on iga- üksnes siin, Praslini saarel.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |65| 65 Looduselamus maailmast

Seišellipalmi isasõisikul näha olev rohegeko on üks selle taime Vallée de Mai metsas kasvab seitset liiki palme, mis on tolmeldajaid ainuomased vaid Seišellidele

Veidi aega hiljem juhib Paul tähe- Maailma suurim seeme meenutab vad silma kollakad tupsud. Need ongi lepanu sisalikule palmivõras. Vaid naise niudeid. Vallée de Mai met- õisikul asuvad isasõied. Emasõisikud pilku hoolikalt teritades tabame sas kasvab seitset liiki palme, keda ei on aga veelgi pikemad. Nad näevad meiegi viimaks ära ühel palmiõiel leidu mitte kusagil mujal kui ainult välja otsekui ridamisi asetatud rusi- konutava tumeda roomaja kontuu- Seišellidel. Saame tuttavaks nende kasuurused kollakad pungad. ri. Loomake paistab olevat meie aru- kõigiga, aga meeldejäävaim on kind- Järgmiseks korjab Paul maast üles sisalikuga võrreldes märksa pikem lasti seišellipalm. Paul seletab, et ühe seišellipalmi vilja. See on rohekat ja priskem, tema kehal leidub hele- see varem Seišellidel laialt levinud värvi ja piklikult ümar, meenutades daid tähne. See on gekoliik, kelle puu kasvab nüüdisajal loodusliku- hariliku kookospalmi vilja, aga ta on ladinakeelne nimetus on Ailuronyx na vaid Praslinil ja läheduses asuval väga palju suurem. seychellensis. Kõnealune liik on Curieuse’i saarekesel. Nüüd koorib Paul viljalt välimise Graniidisaarte relikt. Siin, Vallée de Mai palmipuis- kesta. Selle seest ilmub nähtavale usku- Lindharuldustest näeme siin met- tus, õpime saarestiku kuulsaimat matult suur ja kordumatu välimuse- sas oma silmaga ära oranžika noka ja puuliiki tundma mitme kandi pealt. ga seeme. Võtan seemne endale sülle. sama tooni jalgadega kuldnokasuuru- Kõigepealt saame uurida ja pildista- See tundub raske kui puudane pomm. se seišelli bülbüli ning saame kuulda da ta õisi. Kahekojalise puu rippu- Kirjanduse põhjal tean, et seišellipalmi üleni tumedat tooni seišelli mustpa- vad isasõisikud sarnanevad urbade- seeme võib kaaluda ligi 16 kilo. Milline pagoi kaugele kostvaid vilesid. Selle ga, kuid nende mõõtmed on kolos- meeldejääv hetk: hoida seišellipalmi all papagoiliigi seisundi on teadlased saalsed. Jäme isasõisik on peaaegu seistes oma käte vahel seemet, mida hinnanud eriti kriitiliseks, neid on meetripikkune. Ta meenutab tohu- peetakse maailma taimeriigi kogukai- ühtekokku vaid mõnisada isendit. tut tumedat vorsti, mille peal hakka- maks ja raskeimaks!

66 |66| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Üheksa aasta vanusel seišellipalmil pole tüve veel tekkinud. See võib hakata kujunema alles alates kahekümnendast kasvuaastast

Aga mõjuv pole mitte ainult seemne Kujutlust, et viljad pärinevad ne Saksa-Rooma keiser Rudolf II. Ta suurus, vaid ka kuju. Seda silmitsedes merest, peegeldab ka seišellipal- maksis imepähkli eest 4000 kuldfo- pean nõustuma võrdlusega, mida kir- mi prantsuskeelne nimetus coco de rintit, tänapäeva vääringus umbes jeldustes juba ammustest aegadest ikka mer. See tähendab mere kookost. 600 000 eurot. ja uuesti on rõhutatud. Inimsilmale Seišellipalmi seemet peeti ta välimuse Nüüd, kui ma ise esimest korda tekitavad need ümarad vormid kergesti tõttu armupähkliks ja sellest valmis- seišellipalmi seemet käes saan hoida, seoseid naise niuetega. tati imettegevaid armurohte. Araabia tekib kiusatus üks niisugune koju Olin enne reisile tulekut palju luge- kaasa võtta. Saan Paulilt nud selle kohta, et seišellipalmi vilja teada, et see on isegi või- oli sajandite eest mitmel maal austa- Saksa-Rooma keiser Rudolf II malik. Ainult et Seišelli tud seksikuse sümbolina. Noil aega- vabariik on kehtesta- del ei teatud keset mereavarusi asu- maksis imepähkli eest 4000 nud sellele kaunis krõbe- vate Seišelli saarte olemasolust mida- kuldforintit. da hinna. Hind pole küll gi. Kuid haruharva kandsid ookea- võrreldav Rudolf II aega- ni hoovused ja lained ennenägema- de omaga, kuid ulatub tuid vilju, mille sees tähendusrikas kaupmeeste vahendusel jõudis mõni siiski sadadesse eurodesse. Seetõttu seeme, mõnda Aasia ranniku asusta- üksik seeme ka Euroopa ülikute kätte. löön esialgu kõhklema. Viimasel päe- tud paika. Kummalisi vilju usuti päri- Harulduse eest oldi valmis maksma val enne kojusõitu teen ometi süda- nevat mere põhjas asuvast müstilisest hingehinda. me kõvaks ja ostan oma meelest väga metsast ja neile omistati ohtralt üle- Olen näiteks lugenud, et 16. sajandi soodsa hinna, kahesaja euro eest ühe loomulikke omadusi. lõpus soetas endale ühe sellise seem- eriti volüümika palmiseemne.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |67| 67 Looduselamus maailmast

le minna väga lähedale, neid sööta ja isegi puudutada. Meie giid Paul nopib aasa servalt teatud põõsalt mahlakaid lehti ja jagab need meile kimpudena laiali. Ta julgustab meid kilpkonnade- le lähemale minema ning neile lehti pakkuma. Selgub, et kui lehekimp kilpkon- na nina ette torgata, siis ta tõepoolest sirutab kaela pikalt välja, avab aegla- selt suu ja napsab lehest priske ampsu. Väga ligidalt vaadates on näha, et tal ei ole suus õigeid hambaid. Nende asemel on mingid imelikud kõvade köbrukeste read. Kilpkonna keel pais- tab olevat jäme ja kõva. Seda vastu Hiidkilpkonna suus on näha jäme keel ja hammaste asemel omapärased kõvade suulage surudes jahvatab ta lehetükke köbrukeste read pudiks ja neelab siis toidu alla. Paul näitab meile trikki, kuidas kilpkonna mõnulema panna. Selleks tuleb teda väljasirutatud kaela pealt sügada. Kilpkonn nautivat seda see- pärast, et ise ta ennast selle koha pealt kratsima ei pääse. Proovin järele. Kaela nahk tundub sõrmede all paks ja jäik nagu tallanahk. Ent kui kõvasti hõõruda, siis suleb kilpkonn silmad ja tardub paigale. Ta näib sügamist tões- ti nautivat. Hiljem, kui saarel ringi kõnni- me, näeme üksikuid hiidkilpkonni ka võpsikus ja mangroovimetsas. Need omaette toimetavad isendid meel- divad mulle palju rohkem kui aasal Hiidkilpkonn rühib Curieuse’i rannal läbi vihmasaju. See liik on Galápagosel elava turiste lõbustavad loomad. Püüan elevantkilpkonna järel suurim maismaakilpkonn maakeral kujutleda, mismoodi nad elavad ja tegutsevad hiidkilpkonnade tähtsai- mas kantsis Aldabra atollil. Sellel Hiidkilpkonnaga tutvust sobita- rel segamatult paljuneda. Nüüdseks maailma suuruselt teisel atollil ei ela mas. Ühel päeval võtame ette paa- elab neid siin sadu. üldse inimesi. Aga hiiglaslike kilp- diretke Praslini naabersaarekesele Kohe, kui oleme saarel randunud, konnade asurkond on seal täiuslike Curieuse’ile. Sealsel kaitsealal saab näemegi enda ees avaral aasal vähe- elutingimuste tõttu pööraselt suur: kõndida ja elustikku vaadelda mang- malt tosinat kilpkonna. Mõni nakit- saartel elab ühtekokku üle 150 000 roovimetsa õpperajal. Peamine tõm- seb rohtu, mõni uitab niisama ringi. looma. benumber on saarel vabalt ringi hul- Olin varem näinud Lõuna- Aldabra atoll asub Graniidi­ kuvad hiidkilpkonnad. Ameerikas Galápagose saartel ele- saartest ligi tuhande kilomeetri kau- Kahjuks ei ole see põline kohalik vantkilpkonni, keda peetakse maa- gusel. Ta paikneb ulgumerel üsna kilpkonnasugu. Nood hävitati saarelt ilma kõige suuremateks maismaa- omaette ning sinna on ääretult raske juba üle kahesaja aasta tagasi. Ent kui kilpkonnadeks. Siinset kilpkonna- pääseda. Kuid just seepärast oleks 1979. aastal otsustati siia luua loo- liiki peetakse kogukuselt järgmi- selles suurejoonelises looduse oaa- duskaitseala, toodi sama liik koha- seks. Silma järgi hinnates ei jää nad sis tore ära käia. Tõesti, Seišellidele le Seišellide saarestiku teises otsas Galápagosel nähtutele kuigivõrd alla. tahaks kord kindlasti tagasi tulla. asuvalt Aldabra atollilt. Seal on liigi Nende kilpide läbimõõt on kindlasti Just saarestiku kõige kaugemasse asurkond veel looduslikuna säilinud. vähemalt üks meeter. nurka, Aldabra atollile. Curieuse’ile lasti lahti mõniküm- Erinevalt Galápagosel kehtestatud Hendrik Relve (1948) on kirjamees ja mend looma, kes said inimtühjal saa- reeglitest lubatakse siin kilpkonnade- maailmarändur.

68 |68| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Seišellidel on kõik rannad eri- lised vaatamisväärsused. Matk Anse Marroni randa La Digue saare metsikus lõunaosas. Foto: Argo Schneider

SEIŠELLID Maailma kaunimad rannad, haruldane palmimets ja hiid-kilpkonnad 18.02-01.03.2018 • 23.11-04.12.2018 • 15.02-27.02.2018

Majutus väga heades hotellides: Praslini saarel Paradise Sun 4* hotellis (5 ööd), La Digu saarel Le Domane De L’Orangeraie 4* hotellis (3 ööd), Mahe saarel Savoy 4* hotellis (üks öö). Hind 3495 eurot. Hinnas: lennud Turkish Airlines mugava liinilennuga, majutus kolmel saarel, väga head hommiku- ja õhtusöögid, laevasõidud kolme saare vahel Mahe-Parslin-La Digue-Mahe. Reisijuht Argo Schneider.

Albion Reisid korraldab reise Seišellidele alates 2012. aastast

Tel +372 445 6009 | Argo Schneider 5645 5850 | [email protected] | albionreisid | www.albion.ee Metsast ja põllult Foto: Riinu Külvik Foto:

Suvepäeval pole paremat vahepala kui oma käega oma peenrast tõmmatud noored porgandid

oli ta levinud paljudesse taluaedades- Tavaline, ent siiski eriline se ja muutunud rahva lemmikuks. Praegusajalgi on porgand üsna tava- line juurvili, mis kasvab peaaegu igas aias. Esimesest sajandist pärinevate ürikute põhjal on teada, et roomlased sõid juurvilja, mida kutsuti pastinaa- porgand giks. See võis olla kas porgand või pas- tinaak. Šveitsist ja Lõuna-Saksamaalt Triin Nõu on leitud porgandiseemneid, mis päri- nevad teisest-kolmandast aastatuhan- organd sellisel kujul, nagu me dest enne Kristust. 8. sajandil jõudis teda praegu teame, pärineb porgand Hispaaniasse, 17. sajandil aga Kesk-Aasiast. Tema metsik Hollandisse, kust Euroopa asunikud ta Peelkäija on pärit Pärsiast, tänapäeva veel samal sajandil Ameerikasse kaasa Iraani ja Afganistani territooriumilt. võtsid. Sealt pärit metsporgand on aastasa- dade jooksul aretatud mahlakamaks Kasvatamine. Esimesel aastal kas-

Porgandid ei pruugi sugugi alati olla Wikimedia Commons / Joergens.mi Foto: ja vähem mõruks. oranžid. Aretatud on ka kollaste, roo- vatab porgand lehekodariku ja juur- Esialgu kasvatati porgandeid pea- sade, violetsete ja lausa musta värvi vilja. Kui porgand teisel aastal mulda miselt aromaatsete lehtede ja seem- juurikatega teisendeid panna, kasvatab ta poole kuni ühe nete pärast. Mõningaid porgandi meetri kõrguse varre ja suured õisi- lähisugulasi – peterselli, koriandrit, kud, mille järjest avanevad õied apteegitilli, aniisi, tilli ja köömnet – susega Lääne-Eesti ja saarte kuivadel ja mesimagus lõhn kestavad juuni on tänini kasvatatud samal otstarbel. niitudel, tee- ja põlluservades. lõpust augustini. Õitsevad porgandid Metsporgandit kasvab ka Eesti loo- Eestisse jõudis porgand koos saks- meelitavad ligi putukaid, kes aitavad duses, teda võib kohata suure tõenäo- lastest mõisnikega. 19. sajandi lõpuks aiakahjureid loomulikul viisil tõrjuda.

70 |70| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Seega tasub kevadel mõned porgan- ristliku Eesti rahvameditsiini botaani- dijuurikad mulda pista. lise andmebaasi järgi on porgandeid Enamik porgandeid on 10–25 cm ja tema seemneid tarvitatud selleks, pikkused, kuid leidub ka väiksemate et leevendada kõhuparasiitide, kõhu- juurikatega sorte. Porgand võib kasva- lahtisuse, paistetuse, kollatõve, kõrge da kuni 50 cm pikkuseks. Saaki saab vererõhu, kehvveresuse ja vähktõve juba 90 päeva pärast, hilisemad sor- nähte. Levinud pruuk oli keeta kuiva- did kasvavad kuni 120 päeva. See taim tatud porganditest teed. eelistab liivast maad; kivises ja savi- Porgandis leidub palju antioksüdan- Foto: Mozasaur / Wikimedia Commons Mozasaur / Foto: ses mullas muutub juurviljade kuju. te, mille positiivne mõju tervisele on Värsket sõnnikut ei tasu porgandile teaduslikult tõestatud. A-vitamiin ja organdile on pühenda- anda: see soodustab viljade hargnemist. karotenoidid aitavad vältida vähktõ- tud virtuaalmuuseum Et vältida porgandikärbseid ja be. E-vitamiin vähendab südame- ja aadressil www.carrot­ teisi kahjureid, tasub porgandi lähe- veresoonkonnahaiguste riski. Porgandi musePum.com, kus saab porgandi dale istutada sibulat või murulauku. juurvili on hea dieettoiduaine. kohta rohkem lugeda. Kuna por- Porgand kasvab hästi ka salati, tomati Arvatakse, et porgandi söömine gand on tähtis juurvili, peetak- ja redise, rosmariini, salvei, saialille ja aitab pimedas paremini näha, kuid se tema auks festivale Ameerika kummeli läheduses. Naabriks sobivad ainult juhul, kui inimesel on suur ühendriikides, Uus-Meremaal, ka porgandi lähisugulased köömen ja A-vitamiini puudus. See müüt päri- Argentinas, Prantsusmaal, koriander. Üsna levinud on tava viljel- neb teise maailmasõja aegadest: britid Šveitsis, Türgis, Hispaanias jt rii- da porgandeid katteloori all, kuna see põhjendasid oma edukaid õhurünna- kides. on kõige kindlam viis vältida porgan- kuid sellega, et piloodid söövad por- Maailma kõrgeim porgandiku- dikärbse kahjustusi. gandeid ja näevad seetõttu paremini. ju asub Uus-Meremaal Ohakune Rahvas jäi seda uskuma ja kasvatas linnas: see on 5,8-meetrine hiid- Porgandisordid on jaotatud ida (ehk agaralt porgandeid, nii et 1942. aas- porgand! aasia) ja lääne (ehk euroopa) alamlii- tal oli neid Ühendkuningriigis lausa ki. Idapoolsed porgandid on kodusta- 100 000 tonni üle. tud Pärsias 10. sajandil, nende hulgas leidub nii kollaste, roosade, violetsete Toidulaua põhivara. Porgand on Hapendatud porgandid kui ka lausa musta värvi juurikatega üks kümnest olulisemast köögivil- • 1 l vett teisendeid. Selliseid porgandeid kas- jast maailmas. ÜRO toidu- ja põl- • 2 spl meresoola vatatakse ja süüakse eelkõige Aasias. lumajandusorganisatsiooni and- • porgandeid (õhukesed viilud, Lääne alamliik on välja kujunenud metel kasvatavad enim porgandit 2–3 mm) 17. sajandil Hollandis, juurviljad on Hiina, Usbekistan, Venemaa ja USA. • 3–4 küüslauguküünt (paksud oranžid. Porgandeid kasutatakse paljudes viilud) Juurvilja pikkuse ja kuju järgi on maailma köökides. Pese porgandid ja viiluta, sama porgandid jaotatud sorditüüpidesse. Väga levinud on mitmesugused tee küüslauguga. Aseta vii- Eestis on üsna levinud Nantesi tüüpi salatid. Neid juurvilju saab keeta, lud sobiva suurusega purki või porgandite kasvatamine. Selliste por- praadida ja aurutada, lisada suppides- muusse anumasse, nii et ülaossa gandite juurviljad on pikad, silinder- se või hautistesse, pressida mahlaks. jääks mõni sentimeeter ruumi. jad, tömbi otsaga ja oranžid. Jõgeva Porgandeid lisatakse beebitoitudes- Aja vesi keema ja lisa sellele sordiaretuse instituudis on aretatud se, samuti saab neid pruukida näiteks sool, sega, kuni sool on lahus- ’Jõgeva Nantes’, mida sobib ka lühi- krõpsude ja pulbrina ning mitmesu- tunud. Lase soolveel veidi jah- kest aega säilitada. gustes magustoitudes, üldtuntud on tuda ning vala see porganditele, porgandikook. Söödavad on ka noo- nii et need oleksid üleni veega Porgand sisaldab alfa- ja beetakaro- red porgandipealsed. kaetud. Kata porgandid taldri- teeni, K- ja B6-vitamiini. Kõnealuses Üks väga hea viis toidulauda kuga ja aseta taldrikule midagi juurviljas on 88% vett, 4,7% suhk- rikastada on hapendada köögivilju. raskuseks. ruid, 0,9% valku, 2,8% kiudaineid, 1% Hapukapsast teavad kõik ja ilmselt Lase porganditel vähemalt tuhka ja 0,2% rasva. Seemnetes, õites, paljud lisavad kapsaid hapendades kolm päeva hapneda, vahepeal lehtedes ja juurviljades leidub eeter- porganditki hulka, aga soolvees võib võid vajaduse korral vahtu rii- likke õlisid. Eriti palju on neid mets- hapendada ka üksnes porgandeid. suda. Maitse kahe-kolme päeva porgandis. Tasub proovida! möödudes. Kui porgand on piisa- Ravimtaimena on porgandit mai- valt hapnenud, keera purgile kaas ninud Dioskurides, Hippokrates, Triin Nõu (1986) on loodus- ja aiandus- peale ja hoia külmkapis. Galenos ja Avicenna. HERBA, histo- huviline.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |71| 71 Panin tähele Fotod: Mait Sepp Fotod:

Vaade uhtoru suudmele (pildi vasakus servas) üle kunagise põlevkivikarjääri tranšeesse tekkinud järve. Pildi keskel on heleda joonena näha võimas uhtekoonus: liiv, mille voolav vesi on turbaväljalt välja murdes järve kandnud. Vees kasvavatest mändi- dest võib järeldada, et tranšees olnud järve tase on tõusnud umbes meetri võrra Mitmeharuline uhtorg Oru turbatasandikul Mullu kevadsuvel hakkasid sotsiaalmeedias levima Sajameetrine uure turbatasan- fotod, millel üllatunud maastikujalgratturid uudistavad dikul. Oru turbavälja on lõikunud sadakonna meetri pikkune, suudmes Eesti mõistes tohutu suurt värsket uhtorgu kusagil Ida- paarikümne meetri laiune ja kuni Virumaal. Mitme meetri kõrguste järskude liivanõlvade kuue meetri sügavune org, millel on vahele olid risti-rästi langenud puud, mille kevadel tär- kahe-kolme meetri kõrgused turbast ja liivast püstloodis nõlvad. Jääraku ganud lehed veel haljendasid. põhjas voolab veerikas oja, mille kal- daid katavad oru servast alla pude- Mait Sepp lennult umbes viis kilomeetrit. Nõnda nenud umbes kuupmeetrised turba- kujunes jääraku otsingutest meeldivalt kamakad. Minnes ülesvoolu, jaguneb õudsin seda veidrat loodusobjek- pikk matk mööda sügisesi metsateid. org kolmeks-neljaks sälkoruks, iga- ti kunagise Oru turbabriketi teha- Ka autodega liiklevad loodusuurijad ühes niriseb väike oja. se freesvälja lõunaservas uudis- peavad arvestama jalutuskäiguga, sest Tol hilissügisesel retkel jäi lõpu- tamaJ alles novembris. See koht paik- lähim paik, kuhu masinaga pääseb, asub ni välja selgitamata, kuidas selli- neb asustatud aladest võrdlemisi kau- uhtorust üle kilomeetri kaugusel. Samas ne võimas uhtorg on saanud tekki- gel: Oru raudteejaamani on siit linnu- on avanev vaatepilt jalavaeva väärt. da. Esmamulje järgi on tegu mingi

72 |72| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri katastroofilise sündmuse jälgedega. Nagu oleks suur veehulk mõnest jär- vest ootamatult plehku pannud. Seda versiooni toetab lähikonna maastik. Nimelt jaotub endine freesturbavä- li mõne hektari suurusteks vanni- deks, mille peal püsib vesi. Vanni ser- vadeks on vaevalt meetri kõrgused turbast tammid ning välja lõunaosas algab sellise servavalli taga järsak, mis lõpeb kunagise põlevkivikarjääri tranšees. Kõrguste vahe turbapinna ja tranšee süviku vahel on kümme- kond meetrit. Võib oletada, et kevadine suurvesi oli servavalli vastas oleva tiigi taseme paisutanud nii kõrgele, et vesi hak- kas üle voolama. Siis polegi raske ette kujutada, mismoodi ülevoolav vesi uhtus kõigepealt ära pealmise turba- Kunagiste Oru turbaväljade lõunaserva on kujunenud kuni kuue meetri sügavune kihi ning jõudis selle all oleva liivani. ja paarikümne meetri laiune uhtorg. Vaade lõunasse oru suudme poole Liiv aga pole voolavale veele mingi takistus ja põgeneva järve vesi uhtus mist plaanivast järvest ega jäärakust. sellesse võimsa oru. Aerofotode lähemal uurimisel on Vaimusilmas võib ette kujuta- siiski näha, et üle turbavälja lookleb da selle sündmuse suurejooneli- üksik oja, mis on tranšee põhjas oleva sust: mitme meetri kõrguselt liiva- järve nurka juba liiva kandnud. Ent selt astangult pahiseb alla juga, mis siiski on küsitav, kas see oja üksi on kiiresti kaldaid ja astangut sööb. suutnud mõne kuuga uuristada nii Arvestades kõrguste vahest tulene- võimsa oru. Seega, nagu teadlased vat vee-energiat ja liiva pehmust, võis ikka ütlevad, tuleks asja edasi uurida. selline jäärak tekkida vaid mõne päe- Kui põhikaarti veelgi üksikasjaliku- vaga. malt vaadata, jääb silma, kui kumma- Suurejoonelise katastroofi teooria lises sihis voolab vesi Oru turbaväl- poolt räägib ka võimas liivast uhte- ja kuivenduskraavides. Ka kohapeal koonus, mis on kujunenud tranšee võis märgata, kuidas mõnedes kõrvuti põhjas olevasse järve. Samuti on selle kulgevates kraavides voolab vesi vas- alumise järve veetase varasemast tassuundades. Sellise veidruse põhju- umbes meetri võrra kõrgem. Sellele Voolav vesi on tekitanud ligi nelja seks on väga tagasihoidlikud kõrgus- viitavad männid, mis ootamatu vee- meetri kõrguse püstloodse paljandi, vahed tasasel turbalagendikul. Selleks tõusu tõttu kasvavad nüüd vees. milles on näha kuni kahe meetri pak- et veevool endale uue raja uuristaks, Pealegi paikneb orust sadakon- sune turbakiht ja selle all asuv liiv. Vesi piisab vaid mõnekümne sentimeetri na meetri kaugusel otse vastu ser- on pidama jäänud paekivi peal olevale kõrgusest takistusest. See viib mõtted vavalli toetav tiik, mille veetase oli savikihile ühele Eesti looduses laialt askeldava- novembris tammi tasemest vaid paar le ja ka Oru ümbruses hambaid näita- sentimeetrit madalam ja vesi pres- vale loomale: koprale. On täiesti või- sis mitme allikana sellest läbi. Tammi mine talv kuigi lumerohke ega ka malik, et mõni koprapere oli eelmisel vastassein oli juba üsna püdel ning erakordselt vesine. Niisiis on keva- sügisel mõne olulise kuivenduskraavi võib arvata, et peatselt annab see dise suurvee läbimurre üsna kahtla- kinni toppinud. Koprapais võis talvel järele. Siis tekib Oru turbaväljadele ne. Veel ebameeldivama hoobi anna- ja kevadel tekitada turbaväljadel ula- uus võimas uhtorg. vad aga maa-ameti kodulehel esita- tuslikuma üleujutuse ja just see vesi tud kaardid ja aerofotod. Nende põh- võiski leida uue väljapääsu sügavale Jääraku tekke taga võisid olla kop- jal selgub, et praeguse uhtoru kohal karjääritühemikku. rad. Paraku on eespool kirjeldatud pole kunagi olnud tiiki, mis toetunuks teoorial mitu nõrkust. Nimelt, riigi vastu servavalli. Tunamullu tehtud Mait Sepp (1974) on loodusgeograaf, ilmateenistuse andmetel ei olnud eel- aerofotol ei ole samuti jälgi põgene- töötab Tartu ülikoolis teadurina.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |73| 73 Kroonika

Muutlik ilm ja tähesadu 46.–50. nädal Foto: Andra Hamburg Foto: ovember on rahvakalendris talvekuu. Tali päriselt taeva ei jäänud, sest kuu lõpus sadas laia lund, kuid peatselt võttis soojemN ilm jälle võimust. Detsembri keskel ei julgenud ükski ilmatark suure kindlusega valgeid jõule ennustada. See-eest saabus 13. detsembril gemi­ niidide tähesaju tipphetk. Romantikutel ja astronoomiahuvilistel oli põhjust minna Loodusfotograafid jagasid fotovõistluse lõpetamisel pildistamisnippe linnast välja vaatama langevaid tähti.

20.11 Loodusõhtu rahvusraamatuko- Eesti Looduse fotovõistluse gus: Toomas Tiiveli ja Bonzo õhtu „Maailma maad, kultuurid ja nap- lõpuõhtul räägiti vesipapist sid“. 21.11 ERM-i hõimuklubi: Nikolay esti Looduse 18. fotovõistlu- graaf peab teadma, keda või mida ta Kuznetsovi ettekanne noorte sest tehti kokkuvõtteid 8. det- pildistab ja liik peab pildil olema ära- soomeugrilaste õpingutest sembril Tartus. Fotograaf tuntav. Eestis. 21.11 Matsalu loodusfilmide festivali JaanusE Tanilsoo kõneles vesipapi Fotovõistluse tulemused ja valik Tartu hooaja avaõhtu Tartu loo- pereelust kaadris ja kaadri taga ning parematest töödest on avaldatud Eesti dusmajas. Janek Joab drooniga pildistamisest. Looduse 2017. aasta detsembrinumb- 21.11 TÜ Narva kolledžis peeti Eesti Seejärel näidati kohale tulnud loo- ris. Võistluse parimate albumit saab maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi konverents dusesõpradele võistluse parimaid töid sirvida MTÜ Loodusajakiri kodule- „Puutetundlik Peipsi“. ja kuulutati välja võitjad. Muusikalist hel http://www.loodusajakiri.ee/ees- 22.11 Geograaf Heino Mardiste avas meeleolu lõi Jaak Tuksam. ti-looduse-18-fotovoistlus-2017/. Tartus Baeri majas näituse Tavapäraselt keskendub Eesti „Orienteerumine läbi elu. Looduse fotovõistlus liikidele: foto- Loodusajakiri Loodus, kaardid, sport“. 22.11 Akadeemilise põllumajanduse seltsi ajaloopäev maaülikoolis. 22.11 Looduskirjelduse seminar Tartu Vanaraamatunäitus tutvustas loodusmajas. 23.11 Eesti loodusmuuseumi Öökulli väärikas eas botaanikakirjandust akadeemias räägiti aasta loomast metskitsest. Eesti maaülikooli olletumispäevast ehk dega või luksuslikult akvarellitud põllumajandus- ja keskkonna- 14. oktoobrist kuni tooma- frontispissidega kaunid haruldu- instituut korraldas doktorantide päeva, 22. detsembrini, sai sed. Huvitava faktina on koostaja aastakonverentsi. Tallinna ülikooli aka- märkinud, et Berliinis 24.11 Mükoloog Sten Anslan kaitses K deemilises raama- 1793. aastal ilmu- TÜ-s doktoritöö „Hooghännaliste (Collembola) ja nendega seotud tukogus uudistada nud trükises mürk-

seeneliikide molekulaarne mää- Baltika osakonnast Allikas: TLÜ AR taimedest „Die deut- ramine“. Samal päeval kaitses pärit botaanikaraa- sche Giftpflanzen, Imre Taal TÜ zooloogiaosakonnas matuid. zur Verhütung tra- doktoriväitekirja „Läänemere ida- Näituse „Hortus gischer Vorfälle in osa litoraali kalakoosluste variee- ruvus ja selle põhjused“. Librorum 43: den Haushaltungen“ 24.11 Looduse Omnibussi retk Palmse Illustreeritud botaa- on Hiiu-Suuremõisa kaminaõhtule endist Eesti nika-alased raa- krahvide Ungern- Eurovisioni korraldajat Juhan matud“ oli koos- Sternbergide sugu- Paadamit kuulama. 25.11 Päikeseline novembriretk Mukri tanud Lauri Frei ja võsavapiga eksliibris. rappa ning 26.11 Haljala ja Viru- kujundanud Rene See tõendab, et raa- Nigula kihelkonna rannamaasti- Haljasmäe. matukokku on teoseid kele ja ajaloolistesse paikadesse. Välja oli pandud Ussilakk preisi ajaloolase jõudnud ka kohalikest 25.11 ERM-is korraldati MTÜ Mondo valik 18. ja 19. sajan- ja loodusteadlase Johann mõisakogudest. 10. aastapäeva heategevusõhtu Samuel Halle mürktaime- „Hoolin haridusest!”. di botaanikaraama- tuid: puugravüüri- raamatust TLÜ AR / Loodusajakiri

74 |74| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

26.11 Eesti loodusmuuseumi pühapäe- vane perehommik suurkiskjate teemal. 27.11 Loodusõhtu rahvusraamatu- kogus: Olavi Tammemäe, Eliise ja Hanna Einama õhtu „Rännak Lääne-Paapuale“. 27.11 Füüsik Taavi Vaasma kaitses TÜ-s doktoritöö „Looduslike radionuk-

Foto: Tõnu Pani / Wikimedia Commons / Pani Tõnu Foto: liidide kontsentreerumine põlev- kivi põletamisel ning nende atmosfäärne levi ja sadenemine elektrijaamade ümbruses“. 28.11 Eesti maaülikoolis peeti konve- Üks ettekanne käsitles metsist rents „Mahepõllumajandus ja keskkond“. Looduskaitsekomisjoni ettekande- päev oli pühendatud metsale Yupik Foto: Soome saami parlamendi hoone esti teaduste akadeemia loo- kud Meelis Pärtel ja Anneli Palo, asub Inaris duskaitse komisjoni 55. ette- ornitoloogid Olav Renno ja Ivar kandepäev „Teadus ja seadus Ojaste, Riina Martverk keskkon- 28.11 Soome saami parlamendi metsas“E peeti Tartus Baeri majas. naministeeriumist, Üllas Ehrlich Sámediggi esindajad pidasid Räägiti loodus- ja majandusmetsa TTÜ-st ning Ragne Oja keskkonna- ERM-is loengu „Põlisrahvas ja elurikkusest, metsandusest ja lindu- agentuurist. Päeva lõpetas Rainer tema õigused“. 28.11 Geograaf Ülle Napa kaitses TÜ-s dest, metsa elupaigatüüpidest, met- Kuuba loeng „Metsapoliitika on doktoritöö „Raskmetallid Eesti sandust käsitlevast seadusloomest ja omadega metsas“. okasmetsades – analüüs seire­ metsa väärtusest. programmide andmete põhjal“. Ettekande pidasid komisjoni esi- TA looduskaitse komisjon / 30.11 Eesti loodusmuuseumi loodus- mees Urmas Tartes, TÜ botaani- Loodusajakiri õhtul tutvustas Hendrik Relve Austraalia kummastavat loodust.

ovembris oli Eesti keskmine Eesti keeles on ilmunud õhutemperatuur 3,3 °C, mis on 1,9 °C normist kõrgem (palju- Mayri „Bioloogilise mõtte areng“ aastane keskmine on 1,4 °C). SNoojarekord registreeriti 7. novembril estikeelne teadusruum on saa- Ruhnus: 10,1 °C. Kuu madalaim tempe- nud rikkamaks: jõulukuul ratuur (–9,2 °C) mõõdeti 2. novembril nägi trükivalgust Ernst Mayri Narvas. Keskmine sajuhulk oli 67 mm, „Bioloogilise mõtte areng: mitmeke- s.o 107% normist (paljuaastane kesk- E mine on 63 mm). Kõige rohkem sadas sisus, evolutsioon ja pärilikkus“. Ülo 12. novembril Pärnus: 19 mm. Eesti kesk- Maiväli, Sille Remmi ja Kristiina Vindi misena oli päikesepaistet 31 tundi, mis tõlgitud teose on sarjas „Avatud Eesti on 97% normist (paljuaastane keskmine raamat“ välja andnud TÜ kirjastus. on 32 tundi). Ernst Mayr on kirjeldanud bioloo- Ernst Mayr (1904–2005) on üks 01.12 Tallinna botaanikaaia 56. aasta- gia arengut esimestest looduse mõist- 20. sajandi suurimaid bioloogia­ Wikimedia Commons Konstanzi ülikool / Foto: päev; rahvusülikooli 98. aastapäev. mise katsetest kuni evolutsioonili- filosoofe 01.–02.12 V eesti teaduskeele kon- se bioloogia ja molekulaargeneetika- ni. Raamat on mõeldud lugejale, kes et ta tundis loodust. Selle esiletoo- ei pruugi olla bioloog, kuid soovib mine võib paista ülepaisutatud, kuid end kurssi viia tänapäeva bioloogiaga. tõepoolest – elust kirjutavate tead- Autor, kes lugejale bioloogia arene- laste puhul on järjest haruldasemaks mise lugu tutvustab, on ise suur loo- jäänud oskus orienteeruda välibio- dusesõber ja hea liigitundja. loogina ökosüsteemi paljude liikide botaanikaaed Tallinna Foto: Eestikeelse tõlke järelsõnas on ja nende elusuhete keskel. Mayri võib Tartu ülikooli biosemiootikaprofes- aga igati päris bioloogiks pidada.“ Tallinna botaanikaaia uue palmimaja sor Kalevi Kull kirjutanud: „Ernst ehitus 1998. aastal. Juurde ehitati saal Mayri puhul on oluline ja eriline see, TÜ kirjastus / Loodusajakiri ja õppeklass

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |75| 75 Kroonika

verents Tallinna ülikoolis. Linnalooduse teemaline seminar „Paljuliigiline linn: mitmekesisus, kommunikatsioon, konfliktid“ Tartu loodusmajas. 01. –17.12 Näitus „Jõulutähed“ Tallinna botaanikaaias. 02.12 Hiie väe tunnustamissündmus ERM-is.

04.12 Loodusõhtu rahvusraamatukogus: / riigikogu fotoarhiiv Erik Peinar Foto: aasta seikleja Väino Laisaare ja Tõuni õhtu „Retk Kagu-Aasiasse“. 02.12 Looduse Omnibussi retk Tolkuse „Me hoolime oma kodumaast, eriti aga selle tulevikust. Selle märgiks olemegi rappa, Salatsi jõe kaljudele ja koostanud noorte manifesti.“ Ruhja; 09.12 reis Alatskivi lossi jõuluturule, vanausuliste juurde Kolkjasse ja Alutagusele; 10.12 retk Keila ja Risti kihelkonna ran- Noorte manifest rõhutab namaastikele ning ajaloolistesse paikadesse. 05.12 Ornitoloogiaühingu suur lin- looduskaitse tähtsust nuõhtu rahvusraamatukogus: turteltuvi aasta kokkuvõte ja iigikogus tähistati 28. no- Eesti loodus ja elukeskkond. metsise aasta sissejuhatus. vembril piduliku istungiga „Kõige haavatavam on aga meie 05.12 VIII mullapäev Eesti maaülikoolis. Eesti omariikluse ajaloolist elukeskkond tervikuna – loodus ei saa 05.12 TÜ tähetorni astronoomialoengul tähtpäeva: 100 aastat päevast, mil end inimese eest kaitsta. Meie Eesti on rääkis Villem Takis astrofotograa- R Eesti maanõukogu kuulutas end kõr- metsariik, jõgede-järvederiik, musta fiast: kuidas taevast pildistada. 06.12 TÜ muuseumi aastakonverents geima võimu kandjaks Eestis. mulla ja puhta õhu riik. Oleme maa- „Tartu loodus- ja täppisteadlaste Istungil kanti ette noorte maapäeva rahvas – see eristab meid paljudest pühad graalid enne ja nüüd“. saadikute koostatud Eestimaa noorte teistest arenenud, ent täielikult lin- 06.12 Looduskirjelduse seminar Tartu manifest, milles kajastuvad praeguste nastunud ühiskondadest. Nii on Eesti loodusmajas. noorte mõtted Eestist ja selle tulevi- üheks suurimaks väljakutseks meie 07.12 Kliimaajaloo seminar Tallinna üli- koolis. kust. Manifesti kandsid ette ja andsid käitumine oma looduse ja maa suhtes. 08.12 Keskkonnatehnoloog Egge riigikogu esimehele üle Tallinna ing- Näeme, et noorte hulgas on kadumas Haiba kaitses TTÜ-s doktoritöö lise kolledži õpilane Marcus Ehasoo usk puutumatu Eesti looduse säilimis- „Reoveesette kompostimis- ja Eva Lennuk Narva eesti gümnaa- se. Oleme tunnistajateks asjaolule, et tehnoloogiate optimeerimine siumist. see usk on asendumas looduse nii- ravimijääkide kahjutustamise eesmärgil“. Manifestis on esile toodud neli öelda tasakaaluka rahaks tegemisega,“ 11.12 Loodusõhtu rahvusraama- põhilist teemat, millest sõltub Eesti on kirjas manifestis. tukogus: Hendrik Relve, Rao riigi kujunemine: haridus, noor- Heidmetsa ja Robert Jürjendali te ühiskondlik aktiivsus, lõimumine, Riigikogu/Loodusajakiri õhtu „Vaata rändajat“. 11.12 TÜ loodusmuuseumis avati näitus „Eesti taimevaramu“, mida saab vaadata märtsi lõpuni. 11.12 Ene Tooming kaitses Eesti Aasta loodusesõbrad on maaülikoolis doktoritöö „Neurotoksiliste insektitsiidide Juhani Püttsepp ja Ingmar Muusikus subletaalne toime põllumajan- duslikult oluliste jooksiklaste esti looduskaitse selts andis 15. detsembril Tallinna looma- aias peetud jõulukonverentsil aastaE loodusesõbra tiitli kirjamees Juhani Püttsepale ja fotograaf Ingmar Foto: Ingmar Muusikus Foto: Muusikusele.

Allikas: Eesti maaülikool Eesti Allikas: Tandem pälvis tunnustuse Maa­ lehes ilmunud Eesti loodust tutvus- tavate fotode ja kirjutiste sarja eest. Eesti maaülikoolis kaitstud doktoritöö Sarja „Meie rahvusmaastikud“ põhjal tegi kindlaks, et ka väike kogus tai- on plaanis välja anda raamat. mekaitsevahendit paneb jooksiklased Juhani Püttsepp; Ingmar Muusikus on veidralt käituma ELKS /Loodusajakiri kaamera taga

76 |76| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

põhikäitumistele”. Lasteaialapsed said 12.12 Tartu loodusmaja loodusõhtu „Meie esivanemate kujutlused inimesest ja loodusest“: külas oli maasotsioloog ja kultuuriantro- kala-aabitsa poloog Argo Moor. 12.–15.12 TÜ loodusmuuseumi jõulu- õulude eel said lasteaedade lõpu- programmid „Hülgepoeg Vigri rühma lapsed hariva kingituse: jõulud“ ja „Loomad talvel“. 13.12 Minister Mailis Reps ja TÜ rektor Kätlin Vainola „Meie pere kala- Volli Kalm allkirjastasid Tartu aabitsa“.J See on nagu aabits ikka ja observatooriumi ja TÜ ühinemis- sobib tähtede õppimiseks, kuid raa- lepingu. matu kõik pildid ja tekstid on seotud 13.12 TA looduskaitse komisjoni ette- kaladega. teabekeskus kalanduse Allikas: kandepäev „Teadus ja seadus metsas“ Tartus Baeri majas. Lapsed saavad teada palju huvita- 13.12 Eesti maaülikooli keelekeskuse vat kalade ning kalapüügi kohta, või- sümpoosion „Teadlased kirjuta- maluse nuputada-joonistada-kirjuta- vad eesti keeles“. da ja koguni näitemängu teha. Aabits 15.12 Looduse Omnibuss viis Tallinnast on publitseeritud kalanduse teabe- jõuluõhtule Palmsesse Tuglase seltsi kultuurisekretäri Tapio keskuse eestvõttel. Raamatut esitleti Mäkeläist kuulama. Samal päeval Pärnumaal Lindi lasteaed-algkoolis ja sõideti Tartust Tallinna looma- Tallinnas Sipsiku lasteaias, kus ihtüo- aeda Eesti looduskaitse seltsi loog Jüri Tenson tutvustas huvilistele jõulukonverentsile. Selts kuulutas päris kalu. välja 2018. aasta looma ja aasta Kalanduse teabekeskus / Kätlin Vainola raamatu on andnud välja loodusesõbra. Loodusajakiri 15.12 Kadi Palmik kaitses Eesti maaüli- kalanduse teabekeskus koolis doktoritöö „Looduslike ja inimtekkeliste survetegurite mõju Peipsi järve suurtaimestikule”. 15.12 Karjala ja seto lühifilmid ERM-i Ornitoloogiaühingu hõimuklubis. 15.12 TÜ botaanikaaias avati jõulupuu- de näitus „Okkaga või okkata“. juhataja paneb ameti maha 15.12 Tallinna linnamuuseumi 80. aas- esti ornitoloogiaühingu (EOÜ) tapäev. 16.12 Tartu loodusmajas sai osaleda pikaajaline juhataja Andres perepäeval „Teeme ise jõulu- Kalamees lahkub uue aasta kingid“. Tartu linnamuuseumi algusesE omal soovil ametist. Uue juha- jõululaat „Tartus tehtud“; ERM-i jõululaat.

taja ametikoha täitmiseks on EOÜ Kati-Riin Grünber Foto: nõukogu kuulutanud välja konkursi. 16. –17.12 Looduse Omnibussi sõit Lätti jõuluehtes Vidzemet imet- EOÜ nõukogu esimehe Peep lema. Veedla hinnangul on Andres 17.12 Kumu perehommik: loomade Kalamehe panus nii ornitoloogia- Andres Kalamees suurel linnuõhtul jõulud. ühingu arendamisse kui ka Eesti kõnet pidamas keskkonnakaitsesse olnud hindama- Detsembris jätkusid Hullu Teadlase eksperimendihommikud: 2. detsembri tu. Ühingust on kujunenud tugeva teema oli puud, 9. detsembril gravitat- meeskonnaga organisatsioon, kuhu leb tuhandeid linnuvaatlejaid”. Uuele sioon ja 16. detsembril ratas. kuuluvad nii tunnustatud eksperdid juhatajale soovib Andres Kalamees TÜ loodusmuuseumi detsembri objekt oli kui ka aktiivsed vabatahtlikud; ühin- meelekindlust, viimaks ellu EOÜ Kalana maardlast pärit merevetika kivistis. gu tegevusvaldkonnad on muutunud eesmärke. „Ornitoloogiaühing on mitmekesisemaks. praegu tugev ja heas seisus, mida ei Viisteist aastat Eesti ornitoloogia- saa aga öelda Eesti keskkonnaseisun- ühingut juhtinud Andres Kalamees di kohta. Näiteks metsanduses ja põl- sõnas, et saab juhtimise üle anda lumajanduses korratakse Eestiski jär- rahuliku südamega: „Meie teadmi- jekindlalt samu vigu, mida teised rii- sed Eesti linnustiku käekäigu kohta gid tegid enne meid, ja nii on ka EOÜ Allikas: TÜ loodusmuuseum paranevad iga aastaga, linnuseire on uue juhi tööpõld lai.“ Kalana leiukoht on üliharuldane, sest muutunud tulemuslikumaks ning seal on hästi säilinud lubjastumata meie harrastusteadusprojektides osa- Eesti ornitoloogiaühing vetikad

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |77| 77 Mikroskoop teolt

tabatud! Susanna Antsmäe Foto:

ee oravapilt pälvis mullusel Eesti Looduse fotovõistlusel noorte arvestuses kaks auhin- Sda: foto osutus parimaks linnalooduse piltide kategoorias ja ühtlasi sai riigi- metsa majandamise keskuse auhinna. Kommenteerib autor Susanna Antsmäe: „Pildi jäädvustasin sügisel Kadrioru pargis jalutades, kui mär- kasin puul üht väga uudishimulikku gest paarikümne sentimeetri kaugu- 9.a klassis. Fotograafiaga on ta tegel- oravat. Haarasin kotist kärmelt kaa- sel. Ärajooksmise asemel poseeris ta nud kaks aastat. Kõige rohkem meel- mera ja ulatasin loomale maast korja- pikalt kaamera ees.“ dib talle teha makrofotosid, pildis- tud tammetõru. Vastutasuks lasi orav Susanna on 15-aastane, elab tada maastikku, aga ka inimesi enda end pildistada: ta askeldas minust kõi- Tallinnas ja õpib Tallinna 21. kooli ümber.

„Mikroskoop“ keskendub nüüdsest noortele

esti Looduse rubriik jõudnud noorte looduspilte. Oma nuputamisülesandeid ja vahel ristsõ- „Mikroskoop“ on uuest aas- tehtud loodusfoto läkita aadressil nu. Igal kuul tasub vastused toime- tast teistsugune: sellest saab [email protected]. tusele ära saata, sest õigesti vastaja- Enoorte lehekülg! „Mikroskoobis“ Valiku saadetud piltidest teeb te vahel läheb loosi auhind! Vastu- hakkame tutvustame noorte loodus- ajakirja toimetus. Saates meile loo- seid võivad saata ka üle 16-aastased fotograafide töid: siin saavad oma dusfoto, tasub avaldamise korral huvilised, kuid auhinnaloosis osale- pilte lugejatega jagada kuni 16-aas- olla valmis kirjutama lühikese kir- vad vaid noored. tased poisid-tüdrukud. Avaldame nii jelduse (umbes 500‒600 tähemärki) Vastuseid ootame aadressil mik- Eesti Looduse fotovõistlusele saade- selle kohta, kuidas pilt on sündinud. [email protected]. Saatmis- tud fotosid kui ka muid toimetusse Ühtlasi pakub rubriik noortele tähtaja leiad nuputamisosa juurest!

2. Siin on neli pusletükki selles ajakirjanumbris leiduva- NUPUTA! test fotodest. Otsi üles need pildid, kuhu tükid sobituvad, ja saada vastuseks, kes või mis on pildil! 1. Mis linnuga on tegu? a c a HALAGIRLUH b d b BRANPALÕVELD

c UVULAEKITS

d VAKÜSINNER

e RIVALKÄNITS

Vastuseid ootame hiljemalt 19. jaanuariks aadressil [email protected] või paberkirjaga meie toimetusse. Kirja teemaks märkige „Mikroskoop“. Auhind loositakse välja kõigi kuni 16-aastaste vahel, kelle vastused on õiged. Lisa alati oma vanus, muidu loosimisel osaleda ei saa! Õiged vastused ja auhinnasaaja anname teada järgmises numbris.

78 |78| EEsti LOODUs JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ristsõna

Vastuseid koos vastaja nime ja kontaktandmetega ootame 20. jaanuariks kas [email protected] või postiaadressil Veski 4, 51005 Tartu. Lahenduse saatjatel palume ära märkida ka selles numbris kõige enam meeldinud kirjutis(ed)! Õigesti lahendanute vahel loosime välja Horisondi aastatellimuse. Eelmise ristsõna õige vastus on „ ... enne ja pärast pildid“, „ ... kodusta- mise hind“. Kokku saime 37 õiget vastust. Detsembrinumbris meeldisid enim artiklid Andidest ja Hiiumaast. Ristsõna auhinna, Eesti Metsa aastatellimuse, võitis sofia Marlene Haug.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 EEsti LOODUs |79| 79 Ajalugu/sünnipäevad

80 aastat tagasi

Alates 1923. a. trükitakse ja saadetakse posti teel tellijaile ja mitmesug. ame- Rein Kuresoo Foto: tiasutistele iga päev ilmakaarti, mille formaati suurendati tunduvalt 1933. a. ja millest peale joonistatakse kaartidele ka frondid. Juba algusest peale koosta- takse iga päev hommikuste ilmakaartide põhjal ilmade ülevaade ja ilmaennustus järgnevaks 24 tunniks, mis levitatakse ringtelegrammina kell 13 kõikidele tele- graafikontoritele. 1930. a. algas ilmade ülevaate ja ennustuse igapäevane levi- tamine ka meie ringhäälingu kaudu, mis koostatakse pärastlõunaste ilmakaartide Puukoristaja on värvuline, kes on tunginud rähnide pärusmaale. Puukoristaja põhjal. Lisaks igapäevastele ilmaennus- ja rähni nokk ja kolju on anatoomia poolest väga sarnased. Erinevalt rähnist ja tustele on sünoptikud viimastel aastatel iga nädala lõpul koostanud eriuurimuste porridest ei ole aga puuklutt teinud ronimisel panust keha toetavale sabale, vaid ja tähelepanekute najal ilmastiku väl- tugevatele jalgadele. See võimaldab tal toitu leida ka sealt, kuhu rähnid tavaliselt javaateid järgnevaks nädalaks, mida ei küündi, näiteks okste alapoolelt on kasutanud ajalehed ja Ringhääling. [Kaarel Kirde: TÜ meteoroloogia observa- tooriumi arenemine ja teaduslik tegevus 1918–1938, 1938: 33] Näärikuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi 140 (snd 1878) 80 (snd 1938) 30.01 Anton Hansen Tammsaare, kirjanik 13.01 Irina Härsing, keemik 40 aastat tagasi (srn 1940) 21.01 Tiit Pärnik, taimefüsioloog (srn 2017) 28.01 Elmar Arak, farmaatsiateadlane Kui mõisas perekonnanimesid pandi, 125 (snd 1893) läinud ka Groosthalide esivanem, vana 26.01 Johan Eichfeld, põllumajandus­ 75 (snd 1943) hall taat sinna. Härra küsimusele „Mis teadlane ja riigitegelane (srn 1989) 02.01 Mart Asi, põllumajandusteadlane nime sina siis tahad?“ vastanud ta: „Mis 120 (snd 1898) 70 (snd 1948) mina vana muld ikka oskan või tean 01.01 Jaagup Loosalu, ajakirjanik ja 04.01 Olav Kärt, loomakasvatusteadlane tahta.“ Pandudki siis nimeks Muld. Kodus põllumajandusteadlane (srn 1996) 05.01 Ain Sarv, muusik, matemaatik ja aga naised taati hurjutama: „Kas sa, sõge, 27.01 Rudolf Tamm, köögiviljandus­ loodusesõber (srn 2005) siis paremat nime ei osanud küsida?! Mis teadlane ja sordiaretaja (srn 1987) 09.01 Aino Mölder, Luua metsanduskooli nimi see ka on! Kus me niisuguse nime- ga läheme?“ Ja võtsid taadi kallal seni, 110 (snd 1908) õpetaja 12.01 Elle Roosaluste, geobotaanik kui see tagasi läks paremat nime saama. 17.01 Voldemar-Edgar Keevallik, loomakas- 17.01 Tiina Tallinn, arhitekt, parkide uurija Siis ütelnud härra: „Hea küll, ma panen vatusteadlane (srn 1985) sulle hästi ilusa nime – Groosthal.“ [Asko 26.01 Jaan Tamm, arheoloog ja muinsus- Sööt: Hansenid ja teisi A. H. Tammsaare 105 (snd 1913) kaitsja teoste prototüüpe, 1978: 20] 10.01 Karl Kask, keemik (srn 1982) 30.01 Andres Kollist, keemik ja ühiskonna- 19.01 Otto Tamm, veterinaarbakterioloog tegelane ja -farmakoloog (srn 1990) 65 (snd 1953) 20 aastat tagasi 100 (snd 1918) 05.01 Hele Everaus, hematoloog 07.01 Vello Tarmisto, majandusteadlane ja 60 (snd 1958) geograaf (srn 1991) Kas peame sigimisaltid „rongaemad“ 07.01 Väino Eskla, aiandusagronoom hukka mõistma? Mitte sugugi. 95 (snd 1923) 19.01 Valdur Lahtvee, poliitik Tingimustes, kus isendite arvukus on suh- 14.01 Hugo Raudsaar, astronoom ja astro- 21.01 Kadri Karp, aiandusteadlane teliselt madal ja kus liigile sobiv ökoloogi- noomia populariseerija (srn 2006) 26.01 Valter Lang, arheoloog line nišš on alles täitmata, on r-strateegia 23.01 Heino Gustavson, meditsiiniajaloola- otstarbekas, sest seal käib olelusvõitlus 30.01 Jaak Palumets, botaanik (srn 2006) ne (srn 2005) selle nimel, kes e s i m e s e n a jõuab 55 (snd 1963) vakantsed kohad järglastega (s.o. oma 90 (snd 1928) 05.01 Urmas Kokassaar, bioloog-biokeemik geenikoopiatega) täita. Et toitu on esialgu 08.01 Vaino Olli, geoloog (srn 1986) (srn 2013) piisavalt, pole vanematepoolne abi järg- 17.01 Arvo Rõõmusoks, geoloog (srn 2010) 12.01 Avo Karus, biokeemik lastele eriti oluline. Seenesääskedele on 17.01 Ülo Erik, metsamees 17.01 Toomas Kiho, matemaatik, ajakirja niisuguseks elupaigaks äsja mullapõuest 18.01 Asta Jürgenson, põllumajandus­ Akadeemia peatoimetaja kerkinud puravik, konnadele jääkaane alt teadlane (srn 2015) vabanenud kevadine lomp, raisamardika- 22.01 Jaak Tambets, looduskaitsja tele metsa alla vedelema jäänud looma- 85 (snd 1933) (srn 2013) laip. r-strateegia on kolonistide strateegia. 15.01 Jaan Tiivoja, metsamees ja loodus- 50 (snd 1968) [Raivo Mänd: Käitumise ökoloogia 10. kaitsja 24.01 Peeter Tarlap, entomoloog Elukunstnikud, 1998: 14] 29.01 Karin Kerm, keemik

80 |80| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri AUTOAKU AUTOAKU 79€ 49€ 12V 100Ah 830A 12V 60Ah 540A

LAKI 5 TALLINN TONDI 17 TALLINN VÄIKE-PAALA 1 TALLINN TÄHE 127a TARTU E-R 9.00-18.00 E-R 9.00-18.00 E-R 9.00-18.00 E-R 8.30-17.00 [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] tel: 660 4400 tel: 655 6989 tel: 655 6988 tel: 736 6129 VEEBIPOOD VALGA VALGA TALLINN TAMREX OHUTUSE OÜ Kõik Woolpower tooted sobivad NARVA NARVA • 39 Vabaduse Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU 35 130, Katusepapi mnt Pärnu 5, Laki nii NAISTELE kui ka MEESTELE 81 € Alussärk W7112/00 200 14 € W8411/00 sokid õhukesed Classic Vali Woolpower! • HAAPSALU 1• Maslovi

Ära enamkülmeta! Tee õigevalik! KÜLMETAD? W7342/00 Aluspüksid 200 25 € W8424/00 sokid 400 logoga paksud Woolpower • PAIDE • 2a tee Ehitajate

Aardla 114, Aardla Ringtee 71 € 37a • PÄRNU 37a Lukuga villane • JÕGEVA 2 • Pikk kampsun 400 145 € W7234/10 28 € W8416/00 sokid 600 paksud Eriti

Riia mnt 169a mnt Riia • TÜRI 7• mnt Tallinna Tel 6549900Faks 6549901e-post: [email protected] www.tamrex.ee piisab vaid tuulutamisest, kuidkannatavad ka kuni60°Cmasinpesuningtrummelkuivatust. tooted onmeriinovillale omaseltantibakteriaalsed janõuavad minimaalsethooldust. Üldjuhul Original säilitab keha soojuseisegimärjana. Woolpower Ullfrotté Originalkangast valmistatud selle nahapinnalteemale. Tiheda silmuskoega kanga pind onsileegaajasügelema. Ullfrotté soojuse kangasse. Samas võimaldab õhuline materjal niiskuselideaalseltaurustudajajuhib ideaalne isolaator, mis omab kanga funktsionaalses toimimises rolli. ülisuurt Õhk lukustab keha polüamiidist japolüestrist. Kanga teeb erilisekssee, etmaterjali ruumalastca80%onõhk. Õhkon Ullfrotté Original on unikaalne ja vastupidav tekstiil, mis koosneb peenekiulisest meriinovillast, Täna kasutavad Woolpower tooteid Soome, Rootsi, Norra, SaksamaajaPrantsusmaa armee- töötati seevälja koostöös Rootsirelvajõudude, teadlaste, jaellujäämisspetsialistidega. arstide Woolpower alus-javahekihi rõivaste materjal onUllfrotté Original. 1970ndate alguses , Savi 3• RAKVERE Savi • RAPLA • Türi-Alliku

VILJANDI 2• VILJANDI Pikk • KEILA • 2a mnt Tallinna ning politseiüksused. Riia mnt 42a • JÕHVI 42a mnt Riia • KURESSAARE 1• tee Keki VÕRU • VÕRU 30 mnt Tartu Tallinna 80a Tallinna Piiri 2 Piiri

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad, kuni kaupa jätkub!