JAANUAR 1/2018 JAANUAR Populaarteaduslik ajakiri.Populaarteaduslik Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € Tutt-tihane ja meie metsade kaitse ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) ISSN 0131-5862 (trükis) Majavammi olemus Anoreksia ja Metsik Lääs Talvine matkaköök Sisukord Tutt-tihane Foto: Karl Adami 69. aastakäik Nr 1, jaanuar 2018 www.eestiloodus.ee 2 Toimetaja veerg 40 Vikipeedia pildipank sai kahek- sandat korda täiendust 3 Sõnumid Ivo Kruusamägi teeb kokkuvõtte 11 EL küsib: vastavad Juhani Vikipeedia fotovõistlusest HELP8 Püttsepp ja Ingmar Muusikus 42 Poster: Eesti Looduse fotovõistlu- 12 Valuga metsatihastele vastu se loomafotode peaauhind noor- Karl Adami tutvustab fotoloos te kategoorias, Martin Vesberg südikat tutt-tihast: pole erilist loo- 44 Intervjuu: Meil võib loodust tust kohata teda talvises linnusöö- kunagi veel millekski vaja minna gimajas, seda liiki tuleb ise metsa Ökoloogi ja looduskaitsebioloogi otsima minna Asko Lõhmusega ajas juttu Rainer 16 Mida on meile õpetanud kliima- Kerge Õhtulehest muutused geoloogilises ajas? 50 Laias ilmas: Enli Kiipli toob kliimamuutus- Metsiku Lääne ringreis te temaatikasse ajaloolise mõõtme: Tuul Sepp käis oma viieliikmelise Maa ajaloos pole kliima muutumi- perega Põhja-Ameerika lääneosas: ses midagi eriskummalist palju säilinud loodust ja ajalugu, 40 20 Meetrit üle merepinna sealhulgas indiaanlasi Tõnu Oja selgitab, mida toob 57 Tööjuhend: kaasa Kroonlinna nulli asendamine Talvise matkaköögi ABC 44 Amsterdami nulliga: maapinna kõr- Timo Palo jätkab matkaköökide guste väärtused pisut suurenevad saladuste avamist: talvel matkates 23 Raamatud peab ka köök olema suvisest teist- 24 Majavammist meil ja mujal sugune Jane Oja kirjeldab puitmajadele 64 Looduselamus maa- ohtliku seene evolutsiooni, loodus- ilmast: Seišellide likku levikut ja Eestisse jõudmist haruldases palmi- metsas ja hiidkilp- 30 Anoreksia mõistatus ootab veel konnade juures lahendajaid Hendrik Relve Hedvig Sultson heidab pilgu nüü- reisikiri jõuab disajal üsnagi levinud psüühi- seekord India kahäire tekkepõhjustele, mil- ookeani keskel asuva saarestikuni, les on ootamatult oluline roll kus elurikka loodusega saari ja saa- pärilikkusel rekesi teatakse rohkem kui 115 34 Tiit Kändler mätta otsast: 70 Aiast ja põllult: Tavaline, ent siis- Eesti silla ehitajad ki eriline porgand 36 Sada rida Eesti loodusest: Triin Nõu annab juhiseid tavapä- 50 Ajalik ja ajatu kodulooduses rase köögivilja kasutamiseks: miks Ann Marvet avab Eesti vabariigi mitte proovida porgandit näiteks juubelile pühendatud esseesar- hapendatult? ja mõtisklusega meie soodest ja 72 Panin tähele: Mitmeharuline metsadest uhtorg Oru turbatasandikul 38 Üks Eesti paigake: Hurmiorg 74 Kroonika hoiab maakultuuri kilde Juhani Püttsepp viib lugeja 78 Mikroskoop Põlvamaale Kanepi kanti, kus koha- 79 Ristsõna pealne kogukond elab kõige kiuste tavalist maaelu 80 Ajalugu, sünnipäevad 57 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JAANUAR 2018 EESTI LOODUS |1| 1 Toimetaja veerg Uus ja arukam aasta etsembrirahutus on nüüd- looduskaitse ja inimtegevuse 69. aastakäik Nr 1, jaanuar 2018 seks möödas: aasta lõpuga vahel. Metsategu, põlluharimine, seotud kokkuvõtted tehtud loomakasvatus ja jahipidamine ei Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu ning jõulude ümber keerlev kingi- ole sugugi kurjast, ent kaugenedes D e-post [email protected] trall seljatatud. Tõsi, alati nendime, loodusest on väga lihtne neis asjus tel 742 1143 et järgmine kord teen kõik selleks, et kaotada tasakaal. Niisamuti on Peatoimetaja Toomas Kukk aasta lõpeks hoopis rahulikumalt ega linnastunud looduskaitsjal oht kalduda 742 1143, [email protected] kulgeks üleüldise kiirustamise saa- äärmusesse, sest ei ole argipäevast sidet Toimetaja Helen Külvik tel. Ometi neelab detsember meid looduse kui inimese elukeskkonnaga. 529 4033, [email protected] igal aastal seletamatul väel keerisesse, Linnastunud ühiskonna hädadele ehkki loodame seda vältida: alati jääb juhib usutluses tähelepanu ka Asko Toimetaja Juhan Javoiš 5661 0851, [email protected] midagi viimase hetke peale, olgu see Lõhmus, kelle arvates on linnad kingiost, kuusevõtt või pühade-eel- looduskeskkonna mõttes imurid. Toimetaja Katre Palo ne töökohustus. Seega, mõneti para- Nad tõmbavad endasse kõik eluks 521 8771, [email protected] tamatult kujuneb jõulukuust aasta vajaliku, kuid seejuures kaob Sõnumitoimetaja Piret Pappel kõige kiirem ja närvilisem aeg, mille- inimestel otseside keskkonnaga, mille [email protected] ga tuleb kuidagi toime tulla. ressursse nad kogu aeg tarbivad. Keeletoimetaja Monika Salo Seevastu jaanuar on enamasti Mõistagi püüame Eesti Looduses 742 1186, [email protected] rahukuu: kulutusi ja pingutusi on edendada loodustunnetust ja teadmisi Küljendaja Raul Kask tehtud nii palju, et enam ei taha keskkonnast, aga ka elulisi kogemusi [email protected] ega jaksa. Sellest kasvab välja soov on väga vaja. Vahel võivad need Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri teha uuel aastaringil midagi teisiti ja kogemused olla üsna kibedad. Üks Endla 3, Tallinn 10122 paremini, seada uusi sihte ja kogeda hirmutavaim teadmine on kindlasti midagi kasulikku, mis õpetaks see, kui avastad oma elumaja põranda arukamalt elama. Tasapisi pikenev alt majavammi ‒ puitu õgiva seene, päevavalguse aeg annab sellele oma kelle tõrje on väga vaevarikas. Paraku hoo ning lootuse, et kõik on võimalik, satub ta naabriks tihtilugu siis, kui Vastutav väljaandja Riho Kinks kui vaid tahta. oleme teadmatusest loonud soodsad [email protected] Mida siis võiks teha teisiti ja olud. Seega, eelteadmised sellest Tellimine ja info Airi Lehemets süvenenumalt? Käia rohkem looduses! seenest on esmane abi, kuidas kaost 610 4105, [email protected] Märgata ja arvestada oma otsustes vältida. Majavammi arenguloost, Reklaamijuht Helen Lehismets senisest enam looduskeskkonnaga. levikust maailmas ja sattumisest 610 4106, [email protected] Mõeldes seejuures niipidi, et loodus Eestisse on kirjutanud iduettevõtte Ajakiri ilmub on meie elukeskkond ja inimene ei Majaseen asutaja Jane Oja. keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel ole seal sugugi kõige tähtsam. Mida Üsna mitu jaanuarilugu juhatab vähem me loodusest teame ning, meid loodusesse liikuma, ühtlasi mis veelgi olulisem, mida rohkem saab head nõu, mismoodi selle tunnetamisest kaugeneme, matkal talveoludes hakkama seda kehvem meile. saada. Ent esmalt Olen üsna kindel, et parim soovitan suunduda ravim loodusest kaugenemise Haanjamaale, kus vastu on elada aasta ringi või tänavu on olnud © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2017 vähemasti osa aastast maal, võimalus nautida Summaries of some articles can be found at mitte linnakeskkonnas. talveilu detsembri our web site www.eestiloodus.ee am onn ärg Ühepäevased käigud loodu- algusest saati. Tasub kk is s tu e s sesse ei õpeta meile minna, sest viimastel K kaugeltki seda, kuidas tuleb aastatel ei ole meie 4041 0820 PEFC/19-3-3 keskkonnaga arvestada, neljandat aastaaega Trükitoode kaldumata äärmustesse; ehedal kujul sugugi Trükitud trükikojas Printall mida saab ja on sünnis küllaldaselt olnud. looduses teha ning kus jookseb tasakaalupiir Foto: Timo Palo 2 |2| EESTI LOODUS JAANUAR 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Ahvenapüük sai päevalimiidi ullu 1. detsembril jõustunud keskkonna- ministri määrus seab Foto: David Syzdek / Wikimedia Commons / Syzdek David Foto: Mharrastuskalameestele ahvena- püügipiirangu. Õngpüünisega tohib üks kalastaja ööpäevas püüda kuni 15 kg ahvenat. Määrusega soovib keskkonnaministeerium piirata musta kalaturgu ja hoida Eesti Eestile lähimad lumekaku pesitsuspaigad asuvad Lapimaal ahvenavaru. Piirangut kavatse- takse rakendada kolm aastat ja siis uurida, kas see on olnud pii- Rahvusvahelise punase savalt tõhus. Eelkõige aitab muudatus nimestiku nukrad uudised: ohjeldada talvist jääalust kala- püüki. Harrastuskalastuse lumekakke jääb aina vähemaks uuringu põhjal püüavad ama- töörkalamehed aastas merest ahvusvaheline looduskaitseliit tundub, et inimkond ei pruugi sellega ja Peipsi järvest üle 800 tonni avaldas mullu detsembri algu- hakkama saada. ahvenat. Kogus on tõenäoli- ses punase nimistu uuendatud Kehvasti on läinud ka paljudel selt veelgi suurem, sest aktiiv- Rversiooni. Selle järgi on välja surnud delfiinidel, keda ohustavad kalavõr- seid amatöörkalastajaid on üle kolm sisalikuliiki, kes elutsesid ainult gud, kuhu nad kinni jäävad. Samuti 60 000. „Harrastuslik kalapüük Austraaliale kuuluval Jõulusaarel. on esimest korda ohualtiks kuuluta- ei tohiks olla midagi muud kui Nende kadumises saab süüdista- tud lumekakk (Bubo scandiacus). See kirglik hobi ja mõnus ajaveet- da võõrliike: madusid ja sipelgaid. lumistel aladel närilisi küttima kohas- mine. Kui on soov kalakaupleja Jaapanis elutsevast 46 endeemsest tunud tundralind kannatab samuti olla, siis tuleb seda teha kutse- roomajast on ekspertide hinnangul soojeneva kliima pärast. lise kalurina, mitte hõlma alt,“ ohustatud koguni kolmandik. Madude Seevastu Uus-Meremaa vapilin- ütles keskkonnaminister Siim ja sisalike asurkonnad on väikesed ja dude kiivide käekäik on üle tüki aja Kiisler. killustatud ning roomajate elupaiku olnud pisut parem. Kaks liiki, triip- jääb linnastumise ja intensiivse põllu- kiivi (Apteryx mantelli) ja okarito Keskkonnaministeerium/ majanduse tõttu üha vähemaks. kiivi (A. rowi), olid varem arvatud Loodusajakiri Põllumajandust ja linnade kasvu eriti ohustatute kategooriasse. Tänu peetakse ka looduslike riisi- ja jamsi- looduskaitsjate sihikindlale tööle on liikide hääbumise peapõhjuseks. See mõlema liigi arvukus hakanud