Seened Foto: Vello Vello Liiv Foto:

◊ 1. Majavammi viljakehad on keskosas kollakas-tumepruuni voldilise pinnaga, kus arenevad tuhanded eosed Majavammist meil ja mujal

24 |24| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 2 x foto: Jane Oja 2 x foto:

◊ 2. Majavammi niidistik on valge vatitaoline kogumik, mis sageli katab mitu ruut- meetrit põrandat, seina või muid pindu

◊ 3. Majavammi väädid on tugevad hallikaspruunid nöörjad moodustised. Nende kaudu suudab seen kõige paremini vett juhtida ka sinna, kus keskkond ei ole tema elutegevuseks piisavalt niiske

Eelmisel aastal ilmus ajakirjanduses mitu kirjutist selle kohta, Majavammikahjustusi on väga kuidas pered on majavammikahjustuste tõttu hätta sattu- kulukas kõrvaldada, sest selle seene levik ulatub algsest nakatumisko- nud. Tegu on tõepoolest ulatuslikku hävitust põhjustava see- hast palju kaugemale ning seen nega. Vaatleme, milline on olnud sugukonna areng, kus on hävitab puitosi kiiresti. Näiteks majavammi looduslik levila ning millal jõudis ta Eestisse. Prantsusmaal kulub aastas puitu lagundavate seente tõrjeks hinnan- Jane Oja majavammikahjustuste kohta pärineb guliselt 30 miljonit eurot [9]. 1805. aastast. Esimesed majavammi- eie piirkonnas on maja- le viitavad kirjalikud teated Euroopas Pannkoogilaadsed seenekogu- vamm teinud palju mee- pärinevad aga 17. sajandist: seene mid. Majavammi ( lacry- lehärmi juba üle paarisa- tõttu oli nii hoonetes kui ka laevades mans) iseloomustavad valkjad, kol- Mja aasta: kõige vanem kirjalik allikas lagunenud puitkonstruktsioone [5]. lase või violetse varjundiga seenenii- JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |25| 25 Seened

seotud palju kaugemalt. 15,9 miljonit aastat tagasi sensu lato Euroopas on hoonetest leitud peale majavammi kasvamas mets- 50,4 miljonit aastat tagasi var. lacrymans vammi ja liiki S. pulverulenta. Sel Serpula lacrymans var. shastensis liigil puudub eestikeelne nime- 68,8 miljonit aastat tagasi spp tus, kuid varasemas kirjanduses on spp teda nimetatud pulber-mädiknahki- Serpula incrassata Serpula pulverulenta seks (Leucogyrophana pulverulenta). Serpula similis Põhjamaade eeskujul võiks S. pul- Tapinellanae (välisrühm) verulenta nimetada väikeseks maja- vammiks (taani keeles lille hussvamp, ◊ 4. sugukonna fülogeneesipuu sugukonnasiseste lahknemisaegade- rootsi keeles liten hussvamp) või väi- ga. Pruuni värvi harudega on märgitud saprotroofsed liigid ja rohelisega ektomü- keseks vammiks. koriissed liigid [5 järgi] Erinevalt majavammist on S. pul- verulenta viljakehad väiksemad (kuni 20 cm läbimõõduga) ja neil ei ole distiku kogumid ja jämedad hallikad netes palju pahandust. selgelt eristuvat valget vatjat serva, või tumepruunid seeneväädid (◊ 2 ja Ühtlasi on DNA-analüüsidega ühtlasi on tema eosed palju väikse- ◊ 3). Tema viljakehad on materjalide- tehtud kindlaks, et vammi pere- mad. Olen seda liiki vammi leidnud le liibunud ümarad selgelt eristatava kond ei ole ühtne, vaid parafüleeti- üpris sageli, ühel korral elutses ta toa paksu valge vatjas-viltja servaga ning line, kuna vammi eri liikide hulgas põrandas koos majavammiga (◊ 6). keskosas kollakas-tumepruuni voldi- on veel perekonna Austropaxillus ja Ka Taanis on seda seent üsna sage- lise pinnaga (◊ 1). Viljakehade läbi- Gymnopaxillus liigid (◊ 4) [4, 12]. li leitud hoonetest. S. pulverulenta mõõt võib olla mõni sentimeeter kuni Need liigid on levinud ainult lõuna- eelistab kasvada märksa niiskema- üle meetri. Sageli võrreldakse maja- poolkera parasvöötmes ning moo- tes puitkonstruktsioonides kui maja- vammi viljakeha pannkoogiga. dustavad ektomükoriisat lõunapöö- vamm [11]. Majavammi viljakeha keskosas too- giga (Nothofagus) ja eukalüptiga detakse miljardeid seeneeoseid, mis (Eucalyptus). Seevastu kõik vammi Sugukonna areng on saanud on väga vastupidavad. Oma väikeste (Serpula) perekonna liigid on sapro­ alguse miljoneid aastaid tagasi. mõõtmete tõttu on need võimelised troofid. Arvatavasti on vammiliste sugu- õhu liikumise teel levima ühest hoo- kond arenenud nest teise. Ent eosed võivad hoonetes- Tapinellineae alam- se sattuda ka inimeste kaasabil, näiteks Majavamm hakkab hoonetes seltsist Hilis-Kriidi saastunud jalanõude ja tööriistadega. ajastul, kui juba lei- seeneniidistikuna kasvama, dus vammiliikide- Nüüdisuuringute järgi on eris- kui on sobivad olud: rohke le kasvusubstraa- tatud kaks majavammi varie- niiskus, vähene õhuliikumine ja diks vajalikke puid, teeti. Majavamm kuulub vammi temperatuur alla 25 °C. nimelt mände. (Serpula) perekonda, mis omakor- Vammiliste sugu- da kuulub vammiliste (Serpulaceae) konnas oli teistest sugukonda, puravikulaadsete seltsi kõige esimesena, () ja kandseenete hõimkon- Perekonna Austropaxillus ja ligikaudu 68,8 miljonit aastat taga- da (). Gymnopaxillus liigid eristuvad si, eristunud seenerühm, millest hil- Varasemad välistunnuste järgi vammi perekonna liikidest vil- jem arenesid liigid S. pulverulenta, tehtud analüüsid ei ole võimaldanud jakehade välistunnuste poolest. S. incrassata ja S. similis. Ilmselt selgitada paljusid üksikasju, kuid Mõlemas perekonnas leidub maa- seetõttu on nad teistest vammilii- nüüdseks on tänu DNA-uuringutele aluste viljakehadega liike. Lisaks on kidest niivõrd erinevad ning vajak- ilmnenud mitu muudatust perekon- perekonnas Gymnopaxillus mürk- sid omaette perekonda(sid). Praegu na ja sugukonna tasandil. Ilmselt lilaadsete viljakehadega liike ja ongi S. incrassata ametlik nimetus täpsustuvad andmed veelgi. perekonnas Austropaxillus tavava- Meruliporia incrassata. Teda leidub Nõnda on DNA-järjestusel põhi- heliku viljakehi meenutavaid liike sageli Põhja-Ameerika hoonetes. nevate analüüside põhjal selgunud, (vt ka ◊ 5). Seejärel on üksteisest lahknenud et majavamm jaotub kaheks varie- Kõige lähedasem liik majavammi- Austropaxillus/Gymnopaxillus ja teediks: var. shastensis ja var. lacry- le on metsvamm (Serpula himantioi- metsvamm/majavamm ning lõpuks mans. Nendest viimane ongi teada- des); teised vammi perekonda kuulu- majavamm metsvammist. Hiljem, tuntud majavamm, kes teeb puithoo- vad liigid on maja- ja metsvammiga ligikaudu 8,6 miljonit aastat tagasi,

26 |26| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 Euroopas enim levinud puitu lagundavate kandseente esinemissagedus (%) hoonetes [3 ja 10 järgi] Saksamaa Liik Poola Belgia Norra Läti Taani Soome Eesti Rumeenia 1950–1960 1966–1984, 1985–1991 2001–2003 1996–2007 1946–1983 1978–1988 2002–2008 1979–2009 2000–2006 Majavamm (Serpula 54 27 60 16 47 20 45 79 32 lacrymans) Majamädik 22 17 10 16 6 34 12 7 60 (Coniophora puteana) Korgiku perekond 11 4 3 18 13 1 12 5 21* (Antrodia spp) Kõrbiku perekond 2 2 1 3 3 5 2 - 11 (Gloeophyllum spp) Donkioporia expansa - 3 10 10 - - - - 21 Lõhetümak - 6 ------(Rhodonia placenta) Leidude koguarv 3050 2251 749 3434 338 8293 1237 633 teadmata *andmed puidu-kiudpooriku (Fibroporia vaillantii, Antrodia vaillantii) kohta Tim Cannon / CC-BY-SA Cannon Tim Foto: Teresa Lebel / CC-BY-SA Lebel Teresa Foto:

◊ 5. Vammiliikide hulgas leidub ka perekonna Austropaxillus ja Gymnopaxillus liike, kes on levinud ainult lõunapoolkera paras- vöötmes ning moodustavad ektomükoriisat lõunapöögiga ja eukalüptiga. Vasakpoolsel pildil on seen rühmast Austropaxillus infundibuliformis ja parempoolsel fotol uus seeneliik perekonnast Gymnopaxillus on majavamm omakorda jagunenud Väljaspool looduslikku areaali on mahukate molekulaarsete andmete veel kaheks teisendiks: var. shasten- majavammi leitud loodusest veel analüüsi põhjal [4]. sis ja var. lacrymans. Ka metsvam- Tšehhist ja Taanist [6, 8]. Võimalik, Tänapäeval võib majavammi mi liikide hulgas on tekkinud mitu et mõlemal juhul on majavamm hoonetest leida Euraasia, Põhja- ja krüptilist liiki, mida välistunnuste levinud hoonest lähedasse loodus- Lõuna-Ameerika ning Okeaania põhjal ei saa eristada [12]. likku elupaika. (Austraalia ja Uus-Meremaa) Eesti metsadest ei ole majavammi parasvöötme piirkondadest (◊ 7). Meie hoonetest leitud majavam- leitud. Looduses eelistab ta kasvada Enamikus Euroopa riikides, sh meie mi looduslik levikuala on Aasia. jämedate okaspuude, eelkõige nulu naaberriikides Soomes ja Lätis, Majavammi varieteet shasten- lamatüvedel [5]. on majavamm kõige sagedasem sis on looduslikult levinud ainult Oma looduslikust areaalist Aasias majaseen (vt tabelit). Põhja-Ameerikas, v.a üksik leid on majavamm levinud hoonetes- Majavamm hakkab hoonetes Kaukaasiast. Varieteet lacrymans se inimese kaasabil kahel korral. seeneniidistikuna kasvama, kui on on aga looduses levinud Aasias, Üks levikusuund on olnud Euroopa. sobivad olud: rohke niiskus, vähe- täpsemalt Venemaa Kaug-Idast Ilmselt siit omakorda on majavamm ne õhuliikumine ja temperatuur alla Kaukaasiani (134° ip kuni 41° ip) nakatunud puitmaterjalide kaudu 25 °C [5]. Tavaliselt on majavammi ja Kesk-Aasiast Himaalaja mäeahe- jõudnud teistesse piirkondadesse. kahjustused levinud keldrites, esi- liku lõunapoolse osani (53° pl kuni Teine levikusuund on olnud Jaapan mese korruse põrandates ja seinte 30° pl), asustades alasid Venemaal, ja sealt edasi Okeaania piirkon- allosas, vaid erandkorras ka kõrge- Indias, Hiinas ja Pakistanis [5]. da. Sellisele järeldusele on jõutud matel konstruktsioonidel.

JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |27| 27 Seened

◊ 6. Majavamm Serpula lacrymans (punane nool) ja S. pulverulenta (sini- sed nooled) koos ühel põrandal

Millal jõudis maja- vamm Eestisse? Erast Parmasto on 1960. aasta Eesti Looduse märtsi- numbris kirjutanud: „Eestist mainitakse majavammi esinemist esmakordselt 1805. a. W. Chr. Friebe töös, kes täheldas seene rohket kahjustust endises Liivimaa kubermangus“. Friebe oli baltisaksa amet- nik ja ajaloolane. Teoses „Oekonomisch- technische Flora für Liefland, Ehstland und Kurland“ on ta majavam- mist (varasema nimetusega lacrymans) kirju- tanud nõnda: „See [majavamm] on eriti siin Liivimaal kahjuks väga tun- tud, mis tihti kahjustab lühikese ajaga täiesti uusi hooneid. See toi- mib puidule nagu vähk loomsete- le kehadele. Selle avaldumise põh- juseks on suures osas ebapiisavalt kuivatatud puit, niiske alustugi ja põranda täidismaterjal ning ebapii- dust, on sel- sav kuiva õhu juurdevool. Kui seda lest õgijalikust ükskord märgatakse, saab võib-olla vammist vähem ka hävitada: 1) varustades tuba ohustatud kui uuemad, värske õhuga; 2) vammi hoolikalt kus puiduvalikul nii ettevaatli- puidult ära lõigates või höövel- kud ei olda. Lisaks on siseruumi- dades, ja 3) neid kohti soolaleeli- de põranda täidiseks võetud tihti kus Dietrich on võtnud vaatluse selahuse, vask- või raudvitrioliga täiesti niiske muld või liiv, mislä- alla majavammikahjustusega hoone korduvalt üle võõbates. Mul ilmus bi vamm loomulikult varsti kasva- Märjamaa kandis [1]. Dietrich oli niisugune vamm toanurgas välja ja ma hakkab“ (saksa keelest tõlkinud Eestis tegutsenud saksa päritolu pärast äralõikamist kasvas 14 päeva Kadri Pärtel ja Heidi Tamm). aednik ja pargiplaneerija, keda pee- jooksul veel, 8‒9 tolli edasi. Seda Ain Raitviir on 2001. aastal takse Eesti esimeseks mükoloogiks. kohta sai glaubrisoola lahusega Horisondi juuli-augustinumbris Ent juba aastaid varem, 1823, oli pestud ja see hävitas vammi täieli- sedastanud, et „ .. esimene kindel Johann Wilhelm Ludwig von Luce kult, nii et see pole iial enam uues- teade Eestist aastast 1855“. Ilmselt kirjutanud raamatus „Prodromus ti ilmunud. Vanemad hooned, mis on ta mõelnud siiski aastat 1856 Florae osiliensis“ majavammist kui on täiesti küpsest ja kuivast pui- ja Heinrich August Dietrichi tööd, laastavast majaseenest Saaremaal

28 |28| Eesti LOODUS JAANUAR 2018 Foto: Jane Oja Foto:

◊ 7. Majavammi (Serpula lacrymans) leiukohad hoonetes üleilmse elurikkuse teabe- keskuse (Global Biodiversity Information Facility, GBIF) andmetel. Eesti herbaariumi- des on majavammi tõenduseksemplare kokku 71 ja üks majavammi eluskultuur

Europe. ‒ Fungal Biology Majavammi viljakehad on vatjas- Reviews 31 (4): 212‒217. 4. Kauserud, Håvard viltja servaga ning keskosas kollakas- et al. 2007. Asian ori- tumepruuni voldilise pinnaga. gin and rapid global spread of the destructive dry rot Serpula lacrymans. ‒ Molecular järeldada, et 19. sajandi alguses oli Ecology 16 (16): 3350‒3360. majavamm meie piirkonnas juba 5. Kauserud, Håvard et al. 2012. Evolutionary väga tuntud ning ilmselt hävitanud origin, worldwide dispersal, and popula- tion genetics of the dry rot fungus Serpula siin kandis hooneid pikemat aega. lacrymans. ‒ Fungal Biology Reviews 26 Et kõrvaldada kahjustusi, on esmalt 2‒3): 84‒93. ikkagi soovitatud leida tekkepõhju- 6. Kotlaba, František 1992. Nalezy drevo- sed ja need kõrvaldada. morky domaci ‒ Serpula lacrymans v pri- rode. ‒ Ceska Mykologie 46: 143‒147. Aja jooksul on majavammi tõr- 7. von Luce, Johann Wilhelm Ludwig 1823. [7]: „See jeks rakendatud keemilised vahen- Prodromus Florae osiliensis. Riga. [majavamm] did muutunud. Mõni neist on osu- 8. Læssøe, Thomas et al. 2015. Usædvanlige on teeninud tunud inimese tervisele ohtlikuks, ja danske svampefund (Notes of rare fungi col- lected in Denmark). ‒ Svampe 72: 44‒52. õigusega ära oma teised ebatõhusaks. Kõiki keemili- 9. Maurice, Sundy et al. 2011. Improved nime, sest on ränk se tõrje vahendeid (biotsiide) kont- molecular methods to characte- majarüüstaja. Selle tek- rollitakse rangelt, lubatud on vaid rise Serpula lacrymans and other kimise põhjus pole alati pui- Euroopa Parlamendi ja Euroopa Basidiomycetes involved in wood decay. ‒ Journal of microbiological methods 84 dus, millel ta kasvab, vaid tihti Nõukogu määruses toodud vahen- (2): 208‒215. selle lähemas ümbruses, tihti isegi did. On lubamatu katsetada keemi- 10. Pilt, Kalle; Oja, Jane; Pau, Kristel 2009. sügaval maapinnas selle all; seetõt- lisi aineid omal käel. Teavet maja- The wood-destroying fungi in buil- tu ei saa soovitada kindlat abinõud, vammi tõrjeks lubatud biotsiidide dings in Estonia. Structural Studies, Repairs and Maintenance of Heritage kuni põhjus kõrvaldatud saab. Kui kohta leiab terviseameti veebilehelt Architecture XI 109: 243‒251. selle allikas on puidus endas, siis www.terviseamet.ee kemikaaliohu- 11. Schmidt, Olaf 2006. Wood and tree fungi: olen kindel, et korduv pritsimine tuse rubriigist. biology, damage, protection, and use. vask- või raudvitrioliga selle hävi- Springer Science & Business Media. 1. Dietrich, Heinrich August 1856. Blicke in 12. Skrede, Inger et al. 2011. Evolutionary tab, ülejäänud juhtudel see ei aita. die Cryptogamenwelt der Ostseeprovinzen. history of Serpulaceae (Basidiomycota): Kui põhjus on mullas, siis aitab Archiv für die Naturkunde Liv-, Esth- und molecular phylogeny, historical biogeo- tihti pindmiselt mulda parandada Kurlands 1: 261‒414. graphy and evidence for a single transition 2. Friebe, Wilhelm Christian 1805. söe, lubja, telliskivide jms.“ (saksa of nutritional mode. ‒ BMC Evolutionary Oekonomisch-technische Flora für Biology 11: 230. keelest tõlkinud Kadri Pärtel ja Liefland, Ehstland und Kurland. Riga. Heidi Tamm). 3. Gabriel, Jiří; Karel Švec 2017. Occurrence Jane Oja (1984) on mükoloog, Tartu üli- Nende märkmete põhjal võib of indoor wood decay basidiomycetes in kooli iduettevõtte Majaseen asutaja.

JAANUAR 2018 Eesti LOODUS |29| 29