Seened Foto: Vello Vello Liiv Foto: ◊ 1. Majavammi viljakehad on keskosas kollakas-tumepruuni voldilise pinnaga, kus arenevad tuhanded eosed Majavammist meil ja mujal 24 |24| EESTI LOODUS JAANUAR 2018 2 x foto: Jane Oja 2 x foto: ◊ 2. Majavammi niidistik on valge vatitaoline kogumik, mis sageli katab mitu ruut- meetrit põrandat, seina või muid pindu ◊ 3. Majavammi väädid on tugevad hallikaspruunid nöörjad moodustised. Nende kaudu suudab seen kõige paremini vett juhtida ka sinna, kus keskkond ei ole tema elutegevuseks piisavalt niiske Eelmisel aastal ilmus ajakirjanduses mitu kirjutist selle kohta, Majavammikahjustusi on väga kuidas pered on majavammikahjustuste tõttu hätta sattu- kulukas kõrvaldada, sest selle seene levik ulatub algsest nakatumisko- nud. Tegu on tõepoolest ulatuslikku hävitust põhjustava see- hast palju kaugemale ning seen nega. Vaatleme, milline on olnud sugukonna areng, kus on hävitab puitosi kiiresti. Näiteks majavammi looduslik levila ning millal jõudis ta Eestisse. Prantsusmaal kulub aastas puitu lagundavate seente tõrjeks hinnan- Jane Oja majavammikahjustuste kohta pärineb guliselt 30 miljonit eurot [9]. 1805. aastast. Esimesed majavammi- eie piirkonnas on maja- le viitavad kirjalikud teated Euroopas Pannkoogilaadsed seenekogu- vamm teinud palju mee- pärinevad aga 17. sajandist: seene mid. Majavammi (Serpula lacry- lehärmi juba üle paarisa- tõttu oli nii hoonetes kui ka laevades mans) iseloomustavad valkjad, kol- Mja aasta: kõige vanem kirjalik allikas lagunenud puitkonstruktsioone [5]. lase või violetse varjundiga seenenii- JAANUAR 2018 EESTI LOODUS |25| 25 Seened seotud palju kaugemalt. 15,9 miljonit aastat tagasi Serpula himantioides sensu lato Euroopas on hoonetest leitud peale majavammi kasvamas mets- 50,4 miljonit aastat tagasi Serpula lacrymans var. lacrymans vammi ja liiki S. pulverulenta. Sel Serpula lacrymans var. shastensis liigil puudub eestikeelne nime- 68,8 miljonit aastat tagasi Austropaxillus spp tus, kuid varasemas kirjanduses on Gymnopaxillus spp teda nimetatud pulber-mädiknahki- Serpula incrassata Serpula pulverulenta seks (Leucogyrophana pulverulenta). Serpula similis Põhjamaade eeskujul võiks S. pul- Tapinellanae (välisrühm) verulenta nimetada väikeseks maja- vammiks (taani keeles lille hussvamp, ◊ 4. Serpulaceae sugukonna fülogeneesipuu sugukonnasiseste lahknemisaegade- rootsi keeles liten hussvamp) või väi- ga. Pruuni värvi harudega on märgitud saprotroofsed liigid ja rohelisega ektomü- keseks vammiks. koriissed liigid [5 järgi] Erinevalt majavammist on S. pul- verulenta viljakehad väiksemad (kuni 20 cm läbimõõduga) ja neil ei ole distiku kogumid ja jämedad hallikad netes palju pahandust. selgelt eristuvat valget vatjat serva, või tumepruunid seeneväädid (◊ 2 ja Ühtlasi on DNA-analüüsidega ühtlasi on tema eosed palju väikse- ◊ 3). Tema viljakehad on materjalide- tehtud kindlaks, et vammi pere- mad. Olen seda liiki vammi leidnud le liibunud ümarad selgelt eristatava kond ei ole ühtne, vaid parafüleeti- üpris sageli, ühel korral elutses ta toa paksu valge vatjas-viltja servaga ning line, kuna vammi eri liikide hulgas põrandas koos majavammiga (◊ 6). keskosas kollakas-tumepruuni voldi- on veel perekonna Austropaxillus ja Ka Taanis on seda seent üsna sage- lise pinnaga (◊ 1). Viljakehade läbi- Gymnopaxillus liigid (◊ 4) [4, 12]. li leitud hoonetest. S. pulverulenta mõõt võib olla mõni sentimeeter kuni Need liigid on levinud ainult lõuna- eelistab kasvada märksa niiskema- üle meetri. Sageli võrreldakse maja- poolkera parasvöötmes ning moo- tes puitkonstruktsioonides kui maja- vammi viljakeha pannkoogiga. dustavad ektomükoriisat lõunapöö- vamm [11]. Majavammi viljakeha keskosas too- giga (Nothofagus) ja eukalüptiga detakse miljardeid seeneeoseid, mis (Eucalyptus). Seevastu kõik vammi Sugukonna areng on saanud on väga vastupidavad. Oma väikeste (Serpula) perekonna liigid on sapro- alguse miljoneid aastaid tagasi. mõõtmete tõttu on need võimelised troofid. Arvatavasti on vammiliste sugu- õhu liikumise teel levima ühest hoo- kond arenenud nest teise. Ent eosed võivad hoonetes- Tapinellineae alam- se sattuda ka inimeste kaasabil, näiteks Majavamm hakkab hoonetes seltsist Hilis-Kriidi saastunud jalanõude ja tööriistadega. ajastul, kui juba lei- seeneniidistikuna kasvama, dus vammiliikide- Nüüdisuuringute järgi on eris- kui on sobivad olud: rohke le kasvusubstraa- tatud kaks majavammi varie- niiskus, vähene õhuliikumine ja diks vajalikke puid, teeti. Majavamm kuulub vammi temperatuur alla 25 °C. nimelt mände. (Serpula) perekonda, mis omakor- Vammiliste sugu- da kuulub vammiliste (Serpulaceae) konnas oli teistest sugukonda, puravikulaadsete seltsi kõige esimesena, (Boletales) ja kandseenete hõimkon- Perekonna Austropaxillus ja ligikaudu 68,8 miljonit aastat taga- da (Basidiomycota). Gymnopaxillus liigid eristuvad si, eristunud seenerühm, millest hil- Varasemad välistunnuste järgi vammi perekonna liikidest vil- jem arenesid liigid S. pulverulenta, tehtud analüüsid ei ole võimaldanud jakehade välistunnuste poolest. S. incrassata ja S. similis. Ilmselt selgitada paljusid üksikasju, kuid Mõlemas perekonnas leidub maa- seetõttu on nad teistest vammilii- nüüdseks on tänu DNA-uuringutele aluste viljakehadega liike. Lisaks on kidest niivõrd erinevad ning vajak- ilmnenud mitu muudatust perekon- perekonnas Gymnopaxillus mürk- sid omaette perekonda(sid). Praegu na ja sugukonna tasandil. Ilmselt lilaadsete viljakehadega liike ja ongi S. incrassata ametlik nimetus täpsustuvad andmed veelgi. perekonnas Austropaxillus tavava- Meruliporia incrassata. Teda leidub Nõnda on DNA-järjestusel põhi- heliku viljakehi meenutavaid liike sageli Põhja-Ameerika hoonetes. nevate analüüside põhjal selgunud, (vt ka ◊ 5). Seejärel on üksteisest lahknenud et majavamm jaotub kaheks varie- Kõige lähedasem liik majavammi- Austropaxillus/Gymnopaxillus ja teediks: var. shastensis ja var. lacry- le on metsvamm (Serpula himantioi- metsvamm/majavamm ning lõpuks mans. Nendest viimane ongi teada- des); teised vammi perekonda kuulu- majavamm metsvammist. Hiljem, tuntud majavamm, kes teeb puithoo- vad liigid on maja- ja metsvammiga ligikaudu 8,6 miljonit aastat tagasi, 26 |26| EESTI LOODUS JAANUAR 2018 Euroopas enim levinud puitu lagundavate kandseente esinemissagedus (%) hoonetes [3 ja 10 järgi] Saksamaa Liik Poola Belgia Norra Läti Taani Soome Eesti Rumeenia 1950–1960 1966–1984, 1985–1991 2001–2003 1996–2007 1946–1983 1978–1988 2002–2008 1979–2009 2000–2006 Majavamm (Serpula 54 27 60 16 47 20 45 79 32 lacrymans) Majamädik 22 17 10 16 6 34 12 7 60 (Coniophora puteana) Korgiku perekond 11 4 3 18 13 1 12 5 21* (Antrodia spp) Kõrbiku perekond 2 2 1 3 3 5 2 - 11 (Gloeophyllum spp) Donkioporia expansa - 3 10 10 - - - - 21 Lõhetümak - 6 - - - - - - - (Rhodonia placenta) Leidude koguarv 3050 2251 749 3434 338 8293 1237 633 teadmata *andmed puidu-kiudpooriku (Fibroporia vaillantii, Antrodia vaillantii) kohta Tim Cannon / CC-BY-SA Cannon Tim Foto: Teresa Lebel / CC-BY-SA Lebel Teresa Foto: ◊ 5. Vammiliikide hulgas leidub ka perekonna Austropaxillus ja Gymnopaxillus liike, kes on levinud ainult lõunapoolkera paras- vöötmes ning moodustavad ektomükoriisat lõunapöögiga ja eukalüptiga. Vasakpoolsel pildil on seen rühmast Austropaxillus infundibuliformis ja parempoolsel fotol uus seeneliik perekonnast Gymnopaxillus on majavamm omakorda jagunenud Väljaspool looduslikku areaali on mahukate molekulaarsete andmete veel kaheks teisendiks: var. shasten- majavammi leitud loodusest veel analüüsi põhjal [4]. sis ja var. lacrymans. Ka metsvam- Tšehhist ja Taanist [6, 8]. Võimalik, Tänapäeval võib majavammi mi liikide hulgas on tekkinud mitu et mõlemal juhul on majavamm hoonetest leida Euraasia, Põhja- ja krüptilist liiki, mida välistunnuste levinud hoonest lähedasse loodus- Lõuna-Ameerika ning Okeaania põhjal ei saa eristada [12]. likku elupaika. (Austraalia ja Uus-Meremaa) Eesti metsadest ei ole majavammi parasvöötme piirkondadest (◊ 7). Meie hoonetest leitud majavam- leitud. Looduses eelistab ta kasvada Enamikus Euroopa riikides, sh meie mi looduslik levikuala on Aasia. jämedate okaspuude, eelkõige nulu naaberriikides Soomes ja Lätis, Majavammi varieteet shasten- lamatüvedel [5]. on majavamm kõige sagedasem sis on looduslikult levinud ainult Oma looduslikust areaalist Aasias majaseen (vt tabelit). Põhja-Ameerikas, v.a üksik leid on majavamm levinud hoonetes- Majavamm hakkab hoonetes Kaukaasiast. Varieteet lacrymans se inimese kaasabil kahel korral. seeneniidistikuna kasvama, kui on on aga looduses levinud Aasias, Üks levikusuund on olnud Euroopa. sobivad olud: rohke niiskus, vähe- täpsemalt Venemaa Kaug-Idast Ilmselt siit omakorda on majavamm ne õhuliikumine ja temperatuur alla Kaukaasiani (134° ip kuni 41° ip) nakatunud puitmaterjalide kaudu 25 °C [5]. Tavaliselt on majavammi ja Kesk-Aasiast Himaalaja mäeahe- jõudnud teistesse piirkondadesse. kahjustused levinud keldrites, esi- liku lõunapoolse osani (53° pl kuni Teine levikusuund on olnud Jaapan mese korruse põrandates ja seinte 30° pl), asustades alasid Venemaal, ja sealt edasi Okeaania piirkon- allosas, vaid erandkorras ka kõrge- Indias, Hiinas ja Pakistanis [5]. da. Sellisele järeldusele on jõutud matel konstruktsioonidel. JAANUAR 2018 EESTI LOODUS |27| 27 Seened ◊ 6. Majavamm Serpula lacrymans (punane nool) ja S. pulverulenta (sini- sed nooled) koos ühel põrandal Millal jõudis maja- vamm Eestisse? Erast Parmasto on 1960. aasta Eesti Looduse märtsi- numbris kirjutanud: „Eestist mainitakse majavammi esinemist esmakordselt 1805. a. W. Chr. Friebe töös, kes täheldas seene rohket kahjustust endises