Jalgpallihooaeg Täies Hoos ...Lk 10

Nr. 3 mai 2001

Jalgpallihooaeg täies hoos . . . . . lk 10

Intervjuu WADA juhi Harri Syväsalmiga . . . . lk 8-9

Eesti võõrustab WADA aastakoosolekut ...... lk 9

Spordiinfo väärtus on kiiresti kasvamas . . . . lk 3-5 Juhtkiri Sisukord

Meediasuhtluse probleemid A - aktuaalne pole ühepoolsed Intervjuu: Vello Kuhi ...... 6-7 Olukord, kus spordiorganisatsiooni ja meedia- Esti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali kanali vahelistes suhetes tekib mõra, pole midagi nõukogu esimees Vello Kuhi selgitab kapitali raha- uut. jagamise põhimõtteid. Üldjuhul kiputakse sassiläinud suhetes süüdista- Uued tuuled: intervjuu WADA peasek- ma teist, harva ka kolmandat poolt. Süüdistused retäri Harri Syväsalmiga ...... 8-9 on seinast seina, kuid põhiliselt sajatavad spordi- 7.-9. maini viibis Tallinnas Maailma Antidopingu organisatsioonid ajakirjanikke suutmatuses val- Agentuuri (WADA) peasekretär Harri Syväsalmi, kes gustada spordiala adekvaatselt, ajakirjanikud valmistas ette WADA aastakoosoleku läbiviimist eelol- spordiinimesi omakorda saamatuses spordiinfo eval suvel Tallinnas. edastamisel. Kuu sündmus: pallimängud kolivad Sellistel puhkudel on süü tavaliselt mõlemapool- Kuu teema välisväljakutele ...... 10 ne, põhinedes eelkõige suutmatuses/tahtmatus- Sport on info ja infotehnoloogia kon- Aprill ja mai on need kuud, mil enamikes saalides män- es/laiskuses kokku leppida selgetes mängu- gitavatel pallimängualadel selguvad Eesti meistrid ning reeglites. tekstis sabassörkija. Viimasel ajal on hakanud jää siiski sulama, loodud mitmeid õige pea ainuvalitsuse oma kätte kuningas jalgpall. Mängureeglite puudumine viib varem või hiljem huvitavaid projekte ning alustatud kon- B - organisatsioonid ebakõladeni, raskematel juhtudel tõsiste tülideni. sultatsioone ja diskussioone spordi in- EOK on meediasuhtluse reegleid paika pannud ja fo- ja kommunikatsioonitehnoloogilise EOK täiskogu ja ESK lihvinud alates 1997. aastast, kuid täna ei saa täie rinnaga öelda, et kõik lihvitult omal kohal lõhe ületamiseks. Aprilli alguses toimu- esindajatekogu ...... 12 nud seminar "Spordiinfo - info spordis" oleks. Iga päev toob esile uusi finesse, mis ka 25. aprillil toimunud Eesti Spordi Keskliidu esinda- meediasuhtluse reeglite üksikasju korrigeerivad. oli üks kivikesi müüris, mille ladumist jatekogu korralisel koosolekul otsustati ühegi vas- on alles alustatud. Eesti Olümpia- tuhääleta kiita heaks ESK ja EOK ühinemine ning fik- Oleme täheldanud, et põhilised probleemid mee- komitee, Eesti Spordi Keskliidu ja Eesti seerida juriidiliseks ühinemisviisiks, et EOK on ühendav diakontaktides saavad alguse erinevatest arusaa- Spordiajakirjanike Liidu korraldatud ja ESK ühendatav organisatsioon. madest verbaalse suhtluse reeglites. Siin ongi tegelikult kogu probleemi tuum. Igapäevane seminaril esinesid oma ala parimad 27. aprillil toimunud EOK korralisel täiskogu koosolekul asjatundjad, kitsamaks eesmärgiks oli vaadati läbi EOK ja ESK kavandatava ühinemise suhtlemine on üks asi ja siin on omad reeglid. analüüs ning kiideti eelseisev ühinemine heaks. Meediasuhtlus on paraku teine teema ja siin akt- spordiorganisatsioonide ja spordimee- septeeritud reeglid ei lange tavaliselt kokku dia vahelise koostöö parandamine. ESK ja EOK infotunnid ...... 13 igapäevasuhtluse omadega. Kuna Eesti ühiskond Infotundides on räägitud mitmetel erinevatel teemadel on väike ja korporatiivne, kipuvad piirid igapäe- nagu autoriõigused, Audentese spordikool, EOK ja ESK vaja meediasuhtluse reeglite vahel hägustuma ühinemine, spordileksikon jne. või hoopiski kaduma. EOK koostööpartner: Siin võiks jälle üle korrata mõned meedia- Antalis ...... 14-15 suhtluse reeglid, millest kinnipidamine teeb elu Eesti Spordi Infoleht Aprill 2001, nr. 2 (2) Ilmub alates 2001. a. kergemaks nii ühel kui teisel poolel. Uustulnuk Eesti paberimüügi turul AS Antalis pakub Vastutav toimetaja: Sven Sommer [email protected] klientidele kõige suuremat valikut ja olgu tegemist mis Suhtlemise vorm ja nüansid, näiteks ülelugemine Tegevtoimetaja: Raimo Nõu tahes sooviga kuni 2000-st pakutavast nimetusest, lepitakse kokku enne suhtlemisprotsessi (inter- [email protected] jõuab see tellijani operatiivselt. vjuu) algust. Näiteks intervjuus kirjutavale pres- Väljaandjad: Spordimuuseum: uus konkurss direktori sile on tegelikult viis suhtlemistasandit: 1. On the kohale ...... 17 record – täielikuks tsiteerimiseks ehk kõike, mida Eesti Olümpiakomitee öeldud võib kasutada täies mahus ja allikaviide- Regati pst 1, 11911 Tallinn Kultuuriminister Signe Kivi kuulutas välja uue konkur- tega; 2. Not for direct quatation – kõike võib Tel. 3726398081 si spordimuuseumi direktori ametikohale. Kandidaatide 3726398082 esitamise tähtaeg on 1. juuni. kasutada, ka allika nime kasutades, kuid mitte 3726398772 otsese tsitaadina – ajakirjanik võib tsiteeritava Faks 3726398773 juttu kasutada oma parafraasina; 3. On back- E-post [email protected] C - nõuanne ground – anonüümseks kasutamiseks; 4. On deep www www.eok.ee Eestvedajad - spordiklubi background – ei mingit viidet allikale, info on Eesti Spordi Keskliit lihtsalt tausta loomiseks ja teema kajastamise Regati pst 1, 11911 Tallinn raudvara ...... 18 kergendamiseks. 5. Off the record – info pole Tel. 3726398050 3726398051 Iga spordiklubi vajab eesmärkide teostamiseks majan- mingil määral kasutamiseks. Faks 3726398053 duslikke ressursse, kuid eelkõige siiski inimesi - juhte, E-post [email protected] treenereid, juhendajaid ja teisi, kes soovivad oma ak- Selleks, et ükskõik, milline intervjuu õnnestuks, www www.sport.ee tiivse tegevusega vedada klubi programme. peab teadma ka üht-teist sellest, mis pole kajas- tatud kirjutatud ega kirjutamata reeglites. Ehk Paber: Antalis D - Rahvusvaheline siinkohal mõned nõuanded edukaks intervjuuks: Betooni 6 11415 Tallinn Jätkub ROK-i presidendikampaania . . 19 • Kuula küsimust! Tel. 3726201562 • Ära häbene paluda küsimust korrata! Faks 3726201572 • Vajaduse korral esita vastuküsimus! E-post www.antalis.ee X - info • Vasta mitmekülgselt, kuid ära lobise! Trükk: Prisma Print Kalevi 100. aasta juubel tulekul . . . 20 • Ära keeruta! Tartu mnt 63 , 10115 Tallinn • Võid vastamisest keelduda. Tel. 3726115530 • Ole vaba ja loomulik! Faks 3726115531 E - kommentaar E-post [email protected] • Jälgi oma juttu! www www.prismaprint.ee • Ära vasta ühesõnaliselt! Muutuv keskkond ja spordi Kujundus: Gromit E.S.T. strateegilised valikud ...... 22 Kui eelnevalt toodud nõuandeid jälgida, pole kaht- Akadeemia tee 21 lust, et pooled trumbid suhtluses meediaga on teie 12618 Tallinn ESK peaspetsialist Joe Noormets: Eesti spordiorganisat- käes. Ning ärge kunagi keelduge intervjuust – Tel. 3726397075 sioon on märkimisväärsete strateegiliste valikute ees. Faks 3726397074 Millest lähtutakse edasistes tegevustes? Kas ja kui palju ameerika ajakirjanduses tavatsetakse öelda: no E-post [email protected] arvestatakse ühiskonnas aset leidnud ja leidvaid muu- comments – guilty! (ei kommenteeri – oled süüdi!) tusi? Spordiinfo aktuaalne Spordiinfo väärtus on kasvamas Even Suvi sporditoimetuse juhataja Andrus Nilk ja ETV sporditoimetuse juhataja Marko Kaljuveer. Spordiorganisatsiooni meediasuhtluse teemal võttis sõna EOK avalike suhete juht Sven Sommer. Kõneaineks oli veel veebi- temaatika, millest kõneles Sportneti juhataja Veiko Ulp ning infovahetus alaliitude vaatenurgast, millest rääkis Eesti Orien- teerumisliidu peasekretär Ormar Lutsberg. Info roll ühiskonnas ja spordis Eesti Spordi Keskliidu peaspetsialist Joe Noormets: "Kaasaja tehnilised ja efektiiv- semad vahendid trükimeedia, raadio, televisioon ja internet on ühiskonna viinud massikommunikatsiooni ajastusse, mis on oma mõjult inimeste elule sarnane mass- tootmise, -transpordi ja -tarbimisega. Maailm on jätkuvalt "kahanenud". TV-ajastul on spordist saanud masside vaa-

Foto: Virge Burjer Foto: Virge temäng. Suurimad spordivõistlused on traditsioonide, rituaali ja vaatemänguli- suse esitused, mis on ühinenud "rahvaste Tänapäeva ühiskonnas tekib järjest dis" oli üks kivikesi müüris, mille ladumist mängude" pinge ja draamaga. suurem lõhe materiaalsete ja mit- on alles alustatud temateriaalsete väärtuste vahele. Alates 1960-ndatest on televisioon kasva- Info on üks sellistest strateegilis- Eesti Olümpiakomitee, Eesti Spordi Kesk- vas tempos koloniseerinud spordikultuuri test väärtustest, mille "hind" on liidu ja Eesti Spordiajakirjanike Liidu kor- ja õõnestanud spordiinstitutsioonide ühis- stabiilselt tõusnud ning vedanud raldatud seminaril esinesid oma ala pari- kontrolli spordis toimuva üle. Oma posit- endaga kaasa terve(d) tööstus- mad asjatundjad, kitsamaks eesmärgiks oli sioonide kaotuse tõttu on spordiorganisat- haru(d). spordiorganisatsioonide ja -meedia vahe- sioonid sunnitud suhtuma meediasse kui lise koostöö parandamine. tegurisse, mis on otsustav finantsilises Info rollist ühiskonnas ja spordis kõneles mõttes ellujäämisel. Majandusmees Rain Lõhmus tõi Kiiresti Eesti Spordi Keskliidu peaspetsialist Joe Meedia keskne roll spordis peitub osaliselt Arenevate Ettevõtete kongressil välja huvi- Noormets. Meediakonsultant Raul Rebane selle majanduslikus jõus, mis nagu eelpool tava võrdluse, milline on erinevate toodete käsitles oma ettekandes info tekkimist, mainitud, võimaldab dikteerida mängu- ühe kilogrammi hind. Tabelit troonis Pen- tootmist ja tarbimist. Eesti Sporditurundu- reeglid. Meedia, eriti TV, koondab tähelepa- tium III protsessor 87 000 dollarilise kilo- se juhatuse esimehe Sven Rannavälja ette- nu esmajoones tippspordile, mis on kõige hinnaga (võrdluseks: kuld 9500 ja teras kande teemaks oli info roll spordiala müü- vaatemängulisem, põnevam, kus situat- 0,38 dollarit kilogrammist). gis. Ajakirjanikest said sõna Postimehe sioonid ja tähelepanu kese vahelduvad Lõhmus sedastas ka järelduse: kui iga kilo kiiresti ja pidevalt. Teised, spordi ja liiku- toodet sisaldab üha rohkem infot, on seda miskultuuri "aeglasemad osad" jäävad mee- tarvis üha enam koguda, töödelda ja liigu- dias üha enam nähtamatuks ning spordi tada ehk infotehnoloogia ja kommunikat- mõiste alt kõrvale. sioonisektori ennakkasv pole mitte buum, Seda kinnitab ka spordiülekannete üle- vaid paratamatus. maailmne vaatajaskond. Miljonid inimesed, Teisiti pole olukord ka spordis, ehkki sport etnilisest või kultuurilisest taustast ning on info ja infotehnoloogia kontekstis sa- elukohast sõltumata, tarbivad otsepildis bassörkija. samaaegselt samu üritusi, samu spordi- alasid. Televisioonist on saanud inimeste Mitmekesine temaatika spordikogemuse mõjuvõimas tõlgendaja ning oluline panuse andja ülemaailmsele Viimasel ajal on hakanud jää siiski sulama, spordialade monokultuurilisele (rõhuase- loodud mitmeid huvitavaid projekte ning tus selles kitsas spordialade ringis vari- alustatud konsultatsioone ja diskussioone eerub õnneks siiski veel kontinenditi) kor- spordi info- ja kommunikatsioonitehno- raldusele. Vähempopulaarsete alade ja üri- loogilise lõhe ületamiseks. Aprilli alguses tuste osaks jääb heal juhul vaid kajasta- toimunud seminar "Spordiinfo – info spor- mine videokokkuvõtetes.

Eesti Spordi Infoleht. Nr. 3 (3) Mai 2001 3 aktuaalne Spordiinfo

sega võistlustel. Oluline on välja selgitada olemasolevate pealtvaatajate "profiil". Olulise osa võistlusest maksavad kinni sponsorid, kes aina vähem teevad seda filantroopidena. Sestap on oluline VIP-tee- nindus võistluspaikades, selle olemasolu ja võimalikkuse selgitamine juba enne lepingu sõlmimist. Samamoodi huvitab sponsoreid reklaamivõimalus võistluspaikades. Ette tuleks näha võimalikke konflikte võistluste ja klubide sponsorite vahel. Alles pärast põhjalikku eeltööd saab käsile Foto: EMF võtta sponsorprogrammi tegeliku loomise. Kõigepealt tuleb koostada sponsorprogram- On selge, et kaasaegses "informatsiooni- Seega ootab meid ees spordialade täielik kil- mi eelarve ja määratleda selle maht ning ühiskonnas" üsna suur osa ümbritsevast lustumine ja peame tunnistama ühtse ainu- kujundada sponsorprogrammi struktuur: tõelisusest on sümboolne, sotsiaalselt ma tõe kadumist spordialade hindamisel." mitu sponsorit, millistes kategooriates, kui konstrueeritud ja diskursiivselt manipulee- palju raha või teenuseid kelleltki tuleb. Kuidas müüa sporti? ritud. Me oleme tunnistajaks "tava" ehk Samamoodi tuleb võimalikult punktu- reaalsest spordist erineva spordi esile- EOK koostööpartneri Havera tegevjuht aalselt sätestada, mida sponsorid vastu kerkimisele, mis asetub senikehtiva spordi- Sven Rannaväli: "Vaatan spordi müümist saavad ehk luua sponsorpaketi sisu. reaalsuse vastu. Sport oma iseäraliku vor- kaheetapilise protsessina. Esimesel etapil mi ja mudeliga, kui kombineerida seda tei- Sponsorprogrammi koostamisel maksaks toimub sponsorprogrammi loomiseks se struktuuriga (televisioon), mis on olu- tõsiselt analüüsida, missugustele firma- vajalike eelduste kaardistamine ja loomine liselt erineva vormi ja mudeliga, võib teki- dele tooks sponsorprogramm suurimat ehk "toote tegemine". tada kolmanda struktuuri (sport televisioo- kasu. Veel jääb ette valmistada lepingu- nis). See kolmas struktuur suudab pakkuda Kõigepealt tuleb selgeks teha, millele otsi- projekt ning müügimaterjalid ja presen- paremat nähtavust, rohkem infot, suure- takse sponsoreid: kas sportlastele, võist- tatsioon. Seejärel võib julgelt potent- mat vaatajaskonda, enam põnevust jne. konnale (-ndadele), võistlustele… Seejärel siaalse sponsori uksest sisse astuda. Kaasaegne tehnoloogia teeb TV-spordist saab püstitada sponsorprogrammile ees- Saavutatav leping aga on alles sponsor- parema kui reaalne sport tegelikult ongi – märgid: kui suurt osa projektist peaks pro- suhte algus. Järgneb teine etapp, mille TV toodab spordi hüperreaalsuse. Kaugel gramm finantseerima ja kui palju ürituste käigus viiakse sponsorprogramm tegelikult pole aeg, kus kaks reaalsust – või reaalne kuludest peaks programm katma? ellu, teostatakse võetud kohustuste täit- ja hüperreaalne – võitlevad spordi tähen- mine ja järelvalve ning sponsorite teenin- duse eest (lisaks juba klassikalisele debatile Edasi tuleb saavutada kokkulepped meedi- damine. Kogu protsess on mõlemasuu- spordi olemuse üle). aga: kas ja mida on pakkuda televisioonile, naline ehk kunagi ei tohiks unustada sõlmida leping, milles on sätestatud spon- tagasiside saamist sponsoritelt – sellega Meil tuleb lisaks võrdselt eksisteerivate sorite ja ürituste reklaamivõimalused ja luuakse eeldused koostöö jätkumiseks spordialade horisontaalsele kihile (aeroobi- auditooriumi suurus ning saavutada tulevikuski." kast kuni wushuni) meediaajastul teadvus- kokkulepped ka muu meediaga ehk näida- tada endile spordialade vertikaalne kihi ole- ta ära muu võimalik tähelepanu. Info trükimeediale masolu, mis puudutab soorituse/esituse kva- Postimehe sporditoimetuse juhataja And- liteeti, pingeastet, ürituse/tegevuse toimu- Pealtvaatajad on kogu ahela olulisim lüli, rus Nilk: "Trükimeedia (päevalehtede) pea- miskiirust, eristades siin meedia seisukohalt kusjuures eristada tuleks võistlustel käi- mised huviobjektid on täna jaotatavad reaalsed ja vähemreaalsed spordialad. Lisaks vaid ja televisiooni pealtvaatajaid. Hea kolme suurde kategooriasse: võistlused, neile kahele kihile peame veel tarbija tasan- oleks järele uurida, kui palju on pealt- isikulood ja teemad. dil tegema vahet tegelikult müüvate ürituste vaatajaid praegu ning kuidas meelitada ja "spordimeedia piltide" (kus keskpärasusest vaatama potentsiaalseid huvilisi ehk kui- Võistlustest huvitab trükimeediat Eesti on tehtud/ tuleb teha "üritus") vahel. das "mängida" reklaami ja meelelahutu- sportlaste osalemine rahvusvahelistel tiit-

Info olemus veebiajastul portaali Sportnet näitel

Sportneti juhataja Veiko Ulp: "Internet on Võrguväljaanne on juba tõsine infokogumik, pak- tõsiseltvõetav meediakanal. Internet annab kasu- kudes enamalt jaolt originaalinfot. Portaali iseloo- tajale võimaluse, mis puudub teiste meedia- mustab nn püsiklientide olemasolu ning võimalikult kanalite puhul: internet on kiireim ja odavaim. mitmekülgne sihtrühma vajaduste rahuldamine. Internet on muutnud info olemust, teinud info- Kuidas portaal infot töötleb? Sportneti näite põh- vahetamise operatiivsemaks, lisandunud on uued jal võib öelda, et kasutame erinevaid allikaid: võimalused nagu interaktiivsus, piirideta levik, agentuure, internetti ja korrespondente. Huvi piiramatu maht. Muutunud on ka uudise olemus pakuvad nii uudised, tulemused kui võistlusinfo. – uudise elutsükkel on muutunud dünaamiliseks, Edastamine on lihtne, piisab vaid aadressi on tekkinud seosed erinevate infoühikute vahel. [email protected] teadmisest. Praegu ei tööta Spordiinfo kajastamise võimalused internetis on Sportnet 24 tundi ööpäevas, seetõttu eksis- väga laialdased ulatudes koduleheküljest portaali- teerivad elementaarsed nn viimased tähtajad: ni. Kodulehekülg ongi peaasjalikult temaatiline esmaspäevast reedeni kella 8-22, laupäeval ja "visiitkaart", tihti staatiline ja harva mahukas. pühapäeval kella 14-22." www.sportnet.ee

4 Eesti Spordi Infoleht. Nr. 3 (3) Mai 2001 Spordiinfo aktuaalne

livõistlustel (olümpiamängud, MM- ja EM- võistlused, MK-etapid); Eestis toimuvad rahvusvahelised võistlused (Sule-memoriaal kergejõustikus, judoturniir, Tallinna Mõõk, sõudeergomeetrid, Kerese male- turniir, naiste tenniseturniir, Tallinna rattasõit, maavõistlused, rallid jne) ning Eesti meistrivõistlused (kergejõustik, suu- satamine, ujumine, pallimängualad, jalg- rattasõit, judo, tennis, vehklemine, sõud- mine jne. Kajastamine sõltub tippklassi atleetide olemasolust.) Isikulugude sünd on tihedas seoses tippsportlaste olemasoluga. Huvi pakub eelkõi- Foto: EMF ge tippsportlaste käekäik (nii-öelda suur kümme ja nende kaaskond ehk riikliku stipi saajad), võõrleegionärid ja tehnikaspordi Informatsiooni saab esitada mitmel moel, Enne meediasuhtluse alustamist tuleks sel- eliit); noored esilekerkijad (juunioride tiit- esitamise viis sõltub eelkõige info iseloo- geks teha massimeedia liigid ja eripärad. livõistluste medaliomanikud ja pjedestaalile must: telefonitsi (kuni 5 minutit pärast Tavaliselt liigitatakse meediakanalid kahte pürgijad) ning tippsportlaste treenerid. võistlust), e-posti teel (15-20 minutit pärast gruppi: kirjutav meedia (ajalehed, ajakir- võistlust) või faksiga (15-20 minutit pärast jad, uudisteagentuurid) ja elektrooniline Teemad on kõige abstraktsem valdkond võistlust). meedia (televisioon, raadio, internet). ning tihedalt läbi põimunud kahe eelmise- Nende spetsiifika tingib töökorralduse – on ga. Üldiselt on huvipakkuvateks teema- Eraldi märgiks ära pressikonverentside vaja- suured erinevused uudise, leheloo ja tele- deks spordi rahastamine (riigieelarve, duse. Enne pressikonverentsi korraldamist saate loomise protsessis ning tähtaegades. sportlaste ja klubide sponsorlus, võistluste tuleks muidugi hoolikalt analüüsida, kas korraldamine); võistkondade koostamine on ikka meediale nii palju öelda, et selleks Meediasuhted jaotatakse proaktiivseteks ja (olümpiakoondis, pallimänguvõistkonnad, pressikonverents kokku kutsuda. Samuti reaktiivseteks. tiitlivõistlustele pääsejad) ning spordior- pole mõtet pressikonverentsi korralda liiga Proaktiivsed meediasuhted on need, kui ganisatsioonide uuendamine (EOK juht- vara või hilja. Võistluste eelsed pressikon- organisatsioon soovib omal initsiatiivil te- konna valimine, pallimänguklubide tree- verentsid võiksid toimuda päev või kaks gemistest teada anda. Võimalusi proaktiiv- nerite vahetamine jms). enne sündmust (rahvusvahelised võistlu- sete suhete rakendamiseks on mitmeid: sed, pallimänguliigad jne) ning võistluste pressiteade, pressikonverents, pressibriif- Trükimeedia vajab väga mitmekesist infor- järgsed niipea, kui võimalik (rahvusvahe- matsiooni, mida edastades tuleks silmas ing, intervjuu, vestlusring, seminar, avalik lised võistlused, pallimängud); isiku-, tee- pöördumine, kommentaarid. pidada nelja infotüüpi. Esiteks võistluste maja sündmuse pressikonverentsid sam- eelinfo (tippsportlaste etteasted: kes? kus? uti esimesel võimalusel (tiitlivõistluste me- Enne ühe või teise meetodi kasutamist aga millal?; Eestis korraldatavad rahvusvahe- daliomanikud, riiklik rahastamine, organi- peaks selgeks tegema sõnumi: mida ja lised võistlused ja meistrivõistlused: aeg, satsioonide ja klubide uuendamine jms)." milleks öelda; milline on eesmärk; kellele on koht, osalejad); teiseks võistluste järelinfo sõnum oluline; kas sõnumil on uudisväär- (tippsportlase tulemus, lühidalt ka selle Meediasuhted infovahetuses tus; kellele on sõnum suunatud; millised sünd; tähtsamate võistluste protokollid või Eesti Olümpiakomitee avalike suhete juht kanalid valida; milliseks sõnum vormida? esikolmik); kolmandaks kommentaarid Sven Sommer: "Meediasuhete osa info- (sportlaste ja (või) tema abiliste intervju- Pressiteate puhul peab arvestama mitmete vahetuses on raske üle hinnata. eerimine) ning neljandaks taustainfo teguritega. Kui kasvõi üks nüanss unus- (sportlaste treeningulaagrid, sponsorlepin- Meediasuhetes tuleb lähtuda ühest kindlast tatakse, võib osutuda tõenäoliseks, et te sõnum jääb lihtsalt kasutamata. Selleks et gud, treenerite ja klubide vahetused, põhimõttest: ajakirjandusele peab pakkuma pressiteade ületaks uudiskünnise, peavad meditsiiniküsimused jms.lisaks võistkon- võimaluse, mitte sundima teda millekski, sest olema täidetud järgmised kriteeriumid: dade koostamine, rahastamine, organisat- sundimine tekitab tavaliselt negatiivse reak- päevakajalisus, ajakohasus, erakordsus, tsiooni. sioonide ja klubide uuendamine). prominentsus, lokaalsus, konfliktsus, mõjukus, kanalile omasus. Kuid ainult sellest ei piisa, ka vormistamine peab olema Info telekanalile Eesti TV näitel Uudise ahel teles võiks välja näha järgmine: laitmatu. Arvestama peaks ajakirjanduse uudisloo struktuuriga ehk nn ümber- ETV sporditoimetuse produtsent Marko POTENTSIAALNE UUDIS pööratud püramiidiga. Pressiteade peab Kaljuveer: "Spordi kajastamise Eesti Televisi- olema täpne, lühike ja selge. Fakt ja kom- oonis võib kõige üldisemalt võtta kokku ühte REPORTER, KOMAN- SAL- ˇ OPERAATOR DEERING VESTUS MONTAAZ mentaar peavad olema lahus, fakt enne lausesse: pole pilti, pole uudist. kommentaari. Vältima peaks umbisikulis- Muidugi on ka muud uudisväärtuse kriteeriumid, UUDIS ust ja asesõnu, klisˇeesid, mõttetuid väljen- millega oma töös arvestame: sündmuse värskus, deid, alapealkirju, sõrendusi, joonimisi jms. mõjukus, konfliktsus, erakordsus, päevakajalisus, Muidugi tuleb spordiuudiste tootmisel arvestada ka osalejate prominentsus ning geograafiline lähe- alade keskmise vaadatavusega. ETV spordiuudiste Teine sagedamini kasutatavaid meetodeid dus televaatajale. Ka telekanali traditsioonid. keskmine vaadatavus detsembris 2000 oli 11-15% on pressikonverents, mille edukus sõltub ehk 130-175 000 vaatajat. Aladest moodustasid esi- samuti paljudest nüanssidest nagu koha Uudise tootmine televisioonis erineb tunduvalt kümne korvpall, võrkpall, käsipall, jalgpall, sulgpall, valik, juhtimine, esinejad jms. uudise loomisest trükimeedias, internetis või raa- kergejõustik, judo, sõudmine, maadlus, vehklemine. diokanalis. Peame kõigepealt hoolikalt läbi kaa- Järgnesid, male, autoralli, murdmaasuusatamine, Reaktiivsed meediasuhted põhinevad mee- luma nn potentsiaalse uudise vastavuse kriteeriu- laskesuusatamine, kahevõistlus, iluuisutamine, jalg- diakanali algatusel ning siin dikteerib midele, sest uudise tootmine teles pole odav. rattasport, ujumine, motosport ja võimlemine." mängureeglid juba ajakirjanik."

Eesti Spordi Infoleht. Nr. 3 (3) Mai 2001 5 aktuaalne Intervjuu

Kultuurkapital toob sporti lisaraha

Kord kvartalis koguneb Eesti Kul- peaks ükskõik mis projekti või toetuse eel- tuurkapitali kehakultuuri ja spordi arve tulude pool koosnema mitmest rahastamise allikast ning sihtkapitali toetus sihtkapitali nõukogu, et jagada oleks sellest vaid üks rida," arutleb Lääne-

Foto: EOK arhiiv toetust olümpiasportlasele laagri- maa spordijuht ja lisab, et ses osas läheb kulude katteks või maakonna jook- tema arvamus kultuurkapitali omast pisut suvõistluse pidamiseks, noorte lahku. Eesti Kultuurkapitali põhimõtteks spordipäeva korraldamiseks või on katta terve projekti või mis tahes toetuse kulud, mitte anda näpuotsaga iga- spordiveteranidele toetuseks. Ra- ühele midagi. hataotlusi on seinast seina. Kuhi põhjendab oma arvamust väitega, et kui projekti rahastamisel on enese initsiati- iv suur, õnnestub see üldjuhul ka paremini. "Kultuurkapitali juurde loodud sihtkapita- lide eesmärgiks on anda igaühele võimalus Nõukogu kaasab eksperte toetust küsida," selgitab kaheksast sihtka- pitalist ühe – kehakultuuri ja spordi siht- Kehakultuuri ja spordi sihtkapitalilt saab kapitali – nõukogu esimees Vello Kuhi ning toetust küsida mistahes spordiga seotud lisab, et nõukogu ülesandeks on jagada tegevuse jaoks. Oma töö parendamiseks on raha vastavalt varem paika pandud ja aja nõukogu oma töökorralduses jaganud jooksul välja kujunenud prioriteetidele. taotlused tinglikult kaheksasse alajao- Vello Kuhi tusesse. Kõige suurem rahanõudlejate hulk Ehkki kehakultuuri ja spordi sihtkapitali on toetuste kategoorias. Mõistetavalt on Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi nõukogu arvestab oma otsustes suuresti see kategooria põhjustanud ka kõige enam sihtkapitali nõukogu esimees neid prioriteete, lähtub iga nõukogu liige eriarvamusi. "Kuna sihtkapitali nõukogus ka oma tõekspidamistest. "Põhimõtted on paljud ise väga lähedalt spordiga seo- Sündinud 10. juuni 1953 tuleb omavahel läbi arutada, vajadusel ka tud, muudab see otsustamise raskemaks," Elukoht Haapsalu muuta, kuid täiesti võimatu on välja töö- peab Kuhi toetusesaajate välja selekteer- Haridus tada mingit ühtset toetuste jagamise imist sihtkapitali kõige delikaatsemaks 1960-68 Orissaare keskkool reeglistikku," leiab teist koosseisu järjest osaks. 1968-71 Tallinna spordiinternaatkool kehakultuuri ja spordi sihtkapitali nõuko- Toetused on määratud isikule kas mingiks 1971-75 Tallinna Pedagoogiline Instituut, gusse valitud Kuhi. Ja vastasel juhul poleks kehakultuuriteaduskond ju sihtkapitali ja selle nõukogu olemasolul perioodiks või eriolukorra puhul. Siia alla mõtet. kuuluvad ka aastapreemiad silmapaistvate Teenistuskäik tulemuste eest ja treeneritoetus. Kõige 1975 Tallinna Spordiinternaatkooli Toetuste jagamisel peab nõukogu esma- enam laekub toetusetaotlusi teenekatele treener seks riigi seisukohalt oluliste projektide sporditegelastele. Sihtkapitali toetuse saa- 1975-76 armeeteenistuses toetamist, kuid Kuhi rõhutab, et kapital 1976-84 Haapsalu rajooni laste ja noorte peab raha eraldamisega ulatuma ka nö spordikooli treener rohujuure tasandile. "Minu nägemuses 1984-86 Haapsalu rajooni laste ja noorte Kultuurkapital jagab raha nii rahvaspordiüritustele ... spordikooli direktor 1986-92 Haapsalu rajooni spordikomitee Foto: EOK arhiiv esimees 1992-94 Lääne maavalitsuse spordiosakon- na juhataja 1994-2000 Haapsalu linnavalitsuse spordiameti juhataja Alates 2000 Lääne maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna spordispetsialist Lisaks 1990-95 Spordiliit Läänela juhatuse esimees 1991-94 Eesti Spordi Keskliidu juhatuse liige 1995-98 Eesti regionaalse spordinõukogu esimees 1998-2000 Eesti Kultuurkapitali Kehakultuuri ja spordi sihtkapitali nõukogu liige Alates 2001 Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali nõukogu esimees Alates 2000 Eesti Tenniseliidu juhatuse liige

6 Eesti Spordi Infoleht. Nr. 3 (3) Mai 2001 Intervjuu aktuaalne

mees oluliseks koostööd teiste organisat- kogu ei suudaks teha maksimaalselt õigeid sioonidega. Ta ei välista isegi võimalust, et otsuseid, seepärast on alaliidud meile head otsused jäävad esimesel korral otsustama- nõuandjad. Sellegipoolest arvan, et uus ta, kuna nõukogu vajab aega uurimiseks, nõukogu koosseis peaks treening- ja kas rahataotlus on põhjendatud. võistlustoetuse jagamise kriteeriumid väga hästi läbi mõtlema," leiab Kuhi. Koostöö põhineb usaldusel Kehakultuuri ja spordi sihtkapitali alla Üleriigiliste ja noorte üleriigiliste projek- kuulub veel sporditeemaliste materjalide tide kategoorias on taotlusi vähe, eriti kui kirjastamise kategooria. Kuigi Kuhi sõnul arvestada nimetatud kategooria laia- on infotehnoloogia arenenud nii, et inter- haardelisust. Läänemaa spordiameti juha- neti vahendusel saab kätte pea kõik vaja- tajana töötav Kuhi oletab, et vähese huvi üheks põhjuseks võib olla pettumus. "Kui liku teabe, peab ta paberkandjal info levi- korra on raha küsitud ja ilma jäädud, ei tamist oluliseks. "Sihtkapitali toetatavad tihata rohkem küsida." trükised peavad jõudma kõikide sellest valdkonnast huvituvate inimesteni ja suh- Kuhi arvates vajaks just maasport kultuur- teliselt kättesaadavas vormis ning kirjas-

Foto: EMF kapitalilt suuremat toetust. "Pole saladus, tatav materjal ei tohi muutuda äriobjek- et pealinnas keerleb rohkem raha. Sama- tiks," võtab Kuhi selle kategooria kokku. moodi on tippspordile kergem toetajaid ... kui tippspordile. leida," ütleb sihtkapitali nõukogu esimees Ülejäänud projektid, mis nimetatud kate- ja leiab, et kapitali tugi peaks olema suu- gooriate alla ei mahu, kuuluvad alalõigu "muu" alla. Lisaks spordile teiste vald- jatele aga seab piirid piiratud raha hulk. rem headele, kuid erasektorile vähem- kondadega seotud projektid aga saade- "Ehkki sihtkapitalis jagatav raha on iga müüdavatele projektidele. takse edasi nn suurde kapitali, mis on aastaga kasvanud, ei kanna me seda osa Ka koolituse kategooria taotlusi võiks olla moodustatud kultuurkapitali sihtkapita- välja, et kõiki teenekaid spordiinimesi toe- rohkem. "Osadel aladel koolitus toimib, lide esindajaist. tada. Paljudel juhtudel peaks osutama osadel mitte," nendib Kuhi, pidades selles suuremat abi sotsiaalhoolekanne. Meie alalõigus oluliseks just spordialaliitude Kuigi sihtkapitali rahaeralduste sihtotstar- ülesandeks on sõeluda toetuse taotlejate suuremat aktiivsust. beliseks kasutamiseks on loodud ka teatud ringist välja siiski need, kes hetkel tõe- Alaliitude erinevat töössesuhtumist näitab kontrollmehhanismid, on revideerimine poolest abi vajavad ja kes on olnud spordi- kasvõi seegi, kui mõni liit tuleb küsima jäänud siiski suhteliselt kaootiliseks. Kuhi ga väga tihedalt seotud." tiitlivõistlusele sõiduks raha kehakultuuri sõnul põhineb arenenud riikides selline toetamise viis suuresti usaldusel ning Ühes on Kuhi kindel – kunagiste sportlaste ja spordi sihtkapitalilt. "Muidugi," nõustub nõnda peaks see toimima ka meil. "Tõsi, või aktiivselt spordiga seotud olnud ini- Kuhi, "osad alaliidud teevad seda laisku- mõnd projekti lugedes saab aru, et raha ei meste toetamine sihtkapitali eelarvest sest. Teised aga rabavad kõvasti tööd, aga küsita just päris õige asja eest," märgib ta peab jätkuma. Õiglasemate otsuste lange- lihtsalt pole tegemist alaga, mis müüks." ja lubab, et tulevikus muutub raha kasu- tamisel aga peaks senisest enam kaasama Kuhi peab enda jaoks kõige suuremaks tamise kontroll sagedasemaks. "Kui keegi ekspertidena spordialaliite. "Nemad on küsimärgiks treening- ja võistlustoetuse peaks kaotama usalduse, on temaga kompetentsemad hinnangu andmiseks maksmise kategooriat. Nagu eelmine, teeb koostöö edaspidi välistatud." oma ala inimestele. Alaliidu arvamust saa- ka nüüdne nõukogu koosseis selles alajao- me võtta kui eksperthinnangut, sest otsu- tuses tihedat koostööd alaliitudega. Vii- se võtab vastu siiski nõukogu," peab keha- mased koostavad pingerea, mida nõukogu kultuuri ja spordi sihtkapitali nõukogu esi- arvestab oma otsuste langetamisel. "Nõu- Even Suvi

Kehakultuuri ja spordi sihtkapitali eralduste jagamise põhimõtted

Kultuurkapitali seadusest lähtuvalt: Kehakultuuri ja spordi sihtkapitali nõukogu Toetuse liigist lähtuvalt kodukorrast lähtuvalt Kultuurkapitali ülesandeks on: Liik ...... % 2000 Kehakultuuri ja spordi sihtkapitali tegevuse prioritee- 1 Toetused: ...... 22% • toetada kunstide ja spordi edendamise, tideks on: - perioodiline toetus ...... tutvustamise ja populariseerimise projekte, - ühekordne toetus ...... loomingulisi ühendusi, kultuuri- ja spordi- • tunnustatud ja teenekate kehakultuuri- ja spordi- - eriolukorra toetus ...... alaseid teadusuuringuid ning soodustada tegelaste ning nende perekondade toetamine; - treeneritoetus ...... kunstide, rahvakultuuri ning kehakultuuri ja • rahva kultuuri ja rahva tervisega seonduva - toetus olümpiavõitjatele ...... spordi arengut; spordialase kehakultuurilise tegevuse toetamine; - eripreemiad ...... • toetada mingil kultuurialal silmapaistnud • Eesti spordi (eriti noorte spordi) arengu toetamine; - aastapreemiad ...... kunsti- ja sporditegelasi, kunsti- ja spordi- • üldtarvilike juhend- ja õppematerjalide ning Eesti 2 Üleriigilised projektid ...... 18% tegelaste surma puhul nende perekondi; spordikuulsuste jäädvustamisele pühendatud trük- 3 Noorte üleriigilised projektid . . .7% • toetada mingil kultuuri- või spordialal iste avaldamise toetamine; 4 Regionaalsed projektid ...... 5% andekaid ja arenguvõimelisi isikuid ning • üleriigiliselt tähtsate spordiprogrammide ning Eesti 5 Koolitus ...... 9% võimaldada neile enesetäiendust; esindamise toetamine rahvusvahelisel areenil; 6 Treening- ja võistlustoetus . . . .25% • toetada kunsti- ja sporditegelaste mälestuse • regionaalse spordielu arendamisele suunatud 7 Kirjastamine ...... 7% jäädvustamist. ettevõtmiste ning spordiürituste osaline toetamine. 8 Muud ...... 7%

Eesti Spordi Infoleht. Nr. 3 (3) Mai 2001 7 aktuaalne Kuu sündmus

Harri Syväsalmi usub puhtasse Tiit Karuks, Kuku Raadio Maailma Antidopinguagentuuri võime loota ka erainvesteeringutele. (WADA) sekkumine Lahtis toimu- WADA iseseisvus seisneb mõistagi eeskätt nud suusatamise maailmameistri- reaalses tegevuses ja selle tegevuse kasu- võistluste dopingukontrolli andis teguris. Agentuuri põhimõte lähtub sel- drastilise tulemuse – vahele jäid lest, et kõik on otsuste tegemisel võrdsed ja istuvad ühe laua ääres. praktiliselt kõik Soome tippmurd- maasuusatajad. WADA soomlasest Kas Lahti näide osutab, et WADA on tõepoolest sõltumatu? peasekretär Harri Syväsalmi tundis juhtumi pärast sügavat muret, ent See on ehk rohkem isiklik küsimus. Ma olen ju soomlane, olin Lahti aktsioonis teisalt osutab ta sellele, et Lahti osaline ja sellegi põhjal on väidetud, et kogemus tõestas dopinguvastase WADA tõepoolest on oma toimetustes sõl- tegevuse tõhustumist. tumatu. WADA tegevus Lahtis oli enesest- Huik Fotod: Toomas mõistetav, sõltumatusest hakati nii Soome kui rahvusvahelises meedias rääkima alles Kas olukord maailma spordis oli siis tõe- hiljem. Testid tehti siiski kujunenud olu- poolest sedavõrd kriitiline, et tuli luua korrast lähtudes, mitte selleks, et ilmtingi- mata oma sõltumatust näidata. Samas eraldi antidopingu organisatsioon? kasutus nii laiapõhjaline. See oli sˇokk võime testida kus, millal ja keda tahes. Küllap oli olukord tõesti kriisilähedane, kui meile kõigile. meenutada hoiakuid ROK-i 1999. aasta Hoiakuid tuleb muuta Mida soomlasena tundsite? veebruaris korraldatud dopingukonveren- Kuidas Lahti lumepall õieti liikuma läks? tsil. Ligi poolesaja riigi esindajad kritisee- Olin kurb ja sügavalt mures. On ju dopin- risid ROK-i mitte ainult dopinguküsimus- Lahti juhtumist on palju ja põhjalikult guvastane tegevus Soomes rahvusvahelist tes. Selle konverentsi üheks väljundiks oligi räägitud. Asi algas loomulikult sellest, et mõõdupuud arvestades igati tasemel. iseseisva ja sõltumatu antidopingukeskuse oli tarvitatud keelatud aineid. Jari Iso- Ometi usun, et Lahti sˇokk võimaldab anti- loomine. Ilmselt oli ka viimane aeg. metsä ütlused pressikonverentsil näitasid: dopinguliikumist tublisti tõhustada. Teisalt tegu pole välismaalasest arsti teeneid ka- aga osutab see asjaolule, et dopinguvas- Millega on tagatud antidopinguagen- sutanud üksiküritaja vahelejäämisega, tane tegevus hakkab vilja kandma. On hea, tuuri sõltumatus? vaid palju ulatuslikuma ja tõsisema tege- et dopingupruukijad võeti vahele, aga Esindatud on kõik dopinguprobleemist vusega. Igaüks teab, et Hemohesi manus- loomulikult olin kurb, et patustajad olid puudutatud osapooled, st Rahvusvaheline tatakse arsti juuresolekul 40-45 minuti mu kaasmaalased. Olümpiakomitee, rahvuslikud olümpiako- jooksul. See pole möödaminnes tableti Kas Lahti juhtum võib muuta inimeste miteed, nii rahvusvahelised kui rahvusli- allaneelamine. Nõnda oli loogiline, et mõttelaadi, et spordis üritatakse tule- kud alaliidud, sportlased. Kaasatud on WADA testis Rahvusvahelise Suusaliidu ja vikus dopingukasutust vältida, mitte maailma eri riikide valitsused. WADA ku- Soome koondise juhtkonna teadmisel ning peita? lud kaetakse fifty-fifty põhimõttel. Ja loo- nõusolekul kõiki soome sportlasi. Samas ei mulikult on meil kõik majanduslikud või- osanud keegi arvata, et testimise tule- Lahtis toimunu näitas, et iidolite dopin- malused tõhusaks tegevuseks. Usun, et mused on sedavõrd drastilised ja dopingu- gukasutus oli suur pettumus kogu Soome

WADA peasekretär valmistas ette aastakoosolekut Tallinnas WADA aastakoosolek augustis – toimumine Tallinnas on meie spordiliikumisele suureks tun- nustuseks ja väljakutseks. "Kui varem oleme 7.-9. maini viibis Tallinnas Maailma Anti- olümpialiikumise ja riikide poolt, seega on riigi saavutanud rahvusvahelise tunnustuse sportlike dopingu Agentuuri (WADA) peasekretär ja kolmanda sektori koostöö väga oluline. saavutustega, siis nüüd oleme jõudnud ka Harri Syväsalmi, kes valmistas ette WADA Harri Syväsalmi tutvus Tallinnas SAS Radissoni organisatsiooniliselt rahvusvahelise spordielu aastakoosoleku läbiviimist eeloleval suvel tippklassi tasemele," ütles kultuuriminister. Tallinnas. pakutavate tingimustega ning jäi väga rahule hotelli töötajatega, nentides, et kohtas Eestis Käesoleva aasta augustis Tallinnas toimuvale Harri Syväsalmi ja teda saatvad isikud kohtusid tunduvalt kõrgemat professionaalsust kui mitmel WADA juhatuse ja nõukogu koosolekule peaks Riigikogu spiikri Toomas Savi, kultuuriminister pool mujal maailmas. "Tõeline rõõm on töötada saabuma kokku ligi 100 osalejat, nende seas 11 Signe Kivi, ministeeriumi asekantsleri Siim inimestega, kes mõistavad probleeme hetkega ROK-i liiget, 8 spordiministrit, 5 rahvusvahelise Suklese, EOK pesidendi Tiit Nuudi ja pea- ning pakuvad välja lahendusi. See muudab meie spordialaliidu presidenti, olümpiavõitjaid ning sekretäri Toomas Tõnisega. töö rahvusvaheliselt olulise koosoleku organi- lisaks umbes 35 rahvusvahelise pressi esindajat. seerimisel Tallinnas vaid kergemaks," kinnitas ta. Harri Syväsalmi sõnul on WADA koosolekute Koosoleku käigus valitakse WADA peakorter, Eestisse toomiseks mitu põhjust, esmatähtis aga Kultuuriminister Signe Kivi märkis kohtumisel, igale kandideerivale linnale on antud 15 minu- on riigi ja kohaliku olümpiakomitee vaheline et kahe spordimaailma jaoks väga olulise üri- tit enda tutvustamiseks. Koosolekud ja dele- hea koostöö. WADA on loodud rahvusvahelise tuse – Euroopa Spordikonverents juunis ja gaatide majutus toimub SAS Radissonis.

8 Eesti Spordi Infoleht. Nr. 3 (3) Mai 2001 Kuu sündmus aktuaalne

riiki. Praegu teeme dopinguvastases võit- WADA ajalugu luses koostööd valitsustega. Me ei saa is- tippsporti tuda käed rüpes Põhja-Ameerika profi- Pärast spordimaailma vapustanud dopin- gujuhtumeid 1998. aasta Tour de France’il spordi pärast. Pigem peaksid nemad taju- otsustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee ma, et dopingu tarvitamine on taunitav. Ja kokku kutsuda esindusliku dopingualase näiteks on meil Rahvusvahelise Jäähokilii- konverentsi, et arutada olukorda ja edasist duga ja neil omakorda NHL-iga kokkulepe, tegevust. et Salt Lake City talimängudel osalevaid Maailma Dopingukonverents leidis aset 2.- NHL-i mängijaid võib testida. See on olu- 4. veerbuarini 1999 Lausanne’is ja päädis line kokkulepe. "Lausanne’i deklaratsiooniga dopingust spordis". See dokument deklareeris sõl- Aga korvpall. On ju nõnda, et suurt raha tumatu rahvusvahelise antidopingu agen- ja televisiooni silmas pidades on häda- tuuri loomise vajadust. Samas võeti vastu vajalik NBA tippude osalemine olümpia- otsus luua tegutsemisvalmis agentuur mängudel. 2000. aasta Sydney olümpiamängudeks. Maailma Antidopingu Agentuur (World Tegemist on lihtsalt valede hoiakutega. On Anti-Doping Agency – WADA) loodi 10. ilmselge: tuleb jõuda selleni, et suudaksi- novembril 1999 Lausanne’is dopinguvastase me mõjutada ka Põhja-Ameerika elukut- võitluse edendamiseks ja koordineerimiseks seliste spordi arengut. Kui näiteks publiku rahvusvaheliselt. WADA asutati fondina hoiak muutub teravalt dopinguvastaseks, ROK-i initsiatiivil ning rahvusvaheliste peavad avanema ka rahapööritajate sil- organisatsioonide, valitsuste, ühiskondlike ja eraüksuste toetusel ja osalusel. Agentuuri mad. NBA komissar David Stern on mures juhib nõukogu, kuhu kuulub võrdselt nii tippliiga populaarsuse languse pärast. olümpialiikumise kui valitsuste esindajaid. Teleraha on vähenenud, NBA-s pole enam spordiüldsusele ja -huvilistele. Mõttelaadi Jordani-mõõtu tähti. Inimesed ei tunne WADA missioon muutumine on pikk protsess, dopinguvas- NBA vastu sellist huvi nagu aastaid tagasi. tast hoiakut tuleb hakata kasvatama WADA missioon on edendada ja koordi- Nii et ka tippliigades tuleb ilmselt mõelda neerida dopinguvastast võitlust spordis maast madalast. See eeldab sportlaste, hoiakute muutmisele ja dopinguküsimus rahvusvahelisel tasemel. kogu spordiüldsuse, treenerite, õpetajate, on üks neist. arstide, füsioterapeutide ja ametnike head WADA teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide, valitsuste, spetsialistide koostööd. Kui Soome parlament võtab Väidan, et seni on kulutatud rohkem raha dopinguainete arendamisele kui ning teiste ühiskondlike ja erasektori vastu seaduse, mille põhjal dopinguainete üksustega nagu näiteks: hoidmist ja vahendamist käsitletakse kuri- dopinguvastasele võitlusele. Kas on loo- tust, et mõõtkava muutub? • Rahvusvaheline Olümpiakomitee; teona, on seegi samm edasi. • rahvusvahelised spordialaliidud; Samas – kui Kyrö ja kompanii annavad en- Paljud keelatud ained on medikamendid, • rahvuslikud olümpiakomiteed; dale aru, et nad on rikkunud mängureeg- mis mõeldud erinevate haiguste raviks. Kui • sportlased. leid, on seegi edasiviiv. Mulle tundub, et neid arstimeid sel otstarbel kasutatakse, WADA koordineerib laiahaardelist anti- nad ei andnud endale oma tegudest aru. on kõik okei. Samas investeeritakse palju dopingu programmi rahvusvahelisel tasemel. Kui nad pisutki oma tegu tajunuks, raha ka dopinguvastasesse võitlusesse. WADA lähiaja põhieesmärke on luua kon- WADA ülesanne on välja töötada üldised ja võinuks see juhtum jääda olemata. efektiivsed meetmed, mis oleksid vastavus- struktiivne koostöö farmaatsiatööstusega. es rahvusvaheliste dopingukontrolli põhi- Tsiteerin Soome presidenti Juho Kusti Koostöö erasektoriga on üks meie agen- mõtetega ning pööraksid erilist tähelepanu Paasikivi: tõsiasjade möönmine on aru- tuuri prioriteete. võistlusvälisele dopingukontrollile. kuse tunnus? Kui aga mängu tulevad ka geenimani- WADA teeb ettepanekuid olümpialiikumise Tõepoolest. Ja just selle kandi pealt on pulatsioonid. Mida see tegelikult tä- organisatsioonidele, rahvusvaheliste spordi- Lahtis toimunu selgitamisel puudusi. hendab? organisatsioonidele ja teistele organitele dopingualastes küsimustes. Tegeletakse ennetamisega Sellest lähtuvalt korraldab WADA septem- bris seminari Geenimanipulatsioonid ja WADA peakorterit soovib Kas te ei tunne vahel, et dopinguvasta- sport. Esmakordselt hakkavad seda teemat kümme linna ne võitlus on lootusetu. Selle taga on nii arutama tippspordijuhid, arstid ja tead- palju: raha, au, prestiizˇ. Samas teame, WADA peakorterit soovib endale saada lased. Loomulikult on see tulevikus tõsine et näiteks Põhja-Ameerikas, NHL-is ja kümme linna: probleem. Siin oleme loonud omamoodi NBA-s on dopingukasutus lubatud, ran- • Barcelona pretsedendi: esmakordselt ei sörgi me ged karistused järgnevad vaid uimastite • Bonn sabas, vaid tegeleme ennetamisega. pruukimisel. Ja veel: olümpiasport pole • Lausanne Tegemist on ikkagi hoiakute ja eetika enam asjaarmastajate mängumaa, siin • Lille küsimusega, seetõttu on kõnealune • Madriid võitlevad elukutselised sportlased. diskussioon ka äärmiselt teretulnud. • Montreal Dopinguvastane võitlus ei ole lootusetu. • Nizza Nii et te usute puhtasse tippsporti? • Singapur Meenutagem, et maailma suurimad • Stockholm dopingusüsteemid ehitati üles riigivõimu, Usun. Ja tippspordi tähendus väheneb, kui • Viin valitsuste mahitusel. Märkigem siinkohal kaotame võitluse dopingupruukimise WADA peakorteri linn valitakse augustis kasvõi endist Saksa Demokraatlikku Vaba- vastu. Tallinnas.

Eesti Spordi Infoleht. Nr. 3 (3) Mai 2001 9 aktuaalne Uued tuuled

Pallimängud kolivad välisväljakutele TOIVO TUKK, ETA

Aprill ja mai on need kuud, mil ena- tavasti jätkub ka tasemel treenereid, olgugi Tartus täis ja kaasaelajaid vaat et rohkemgi mikes saalides mängitavatel palli- et treenerite probleem on kogu Eesti spordi kui korvpallimeistrivõistlustel, kui Tartu valulaps, erandiks pole ka korvpall. Delta koduväljakumängud kõrvale jätta. mängualadel selguvad Eesti meistrid ning õige pea saab ainuvalitsuse Eesti korvpalliklubid eurokonkurentsis läbi Üllatav oli meeste võrkpallimeistrivõistluste lüüa ei suutnud. Ainus tähelepanuvääriv saa- lõpp aga ühe nüansi poolest. Nimelt panevad saab oma kätte kuningas jalgpall. vutus oli seegi, et Tallinna Kalev suutis napilt tõenäoliselt ameti maha nii hõbeda võitnud säilitada koha Põhja-Euroopa Korvpalliliigas Tartu Pere Leib meeskonna peatreener An- NEBL. dres Toode kui ka meistriks tulnud ESS Pärnu Korv-, võrk- ja käsipallurid mängivad ka Võrkpalliklubi peatreener Andrei Ojamets. Seoses korvpalliga ongi enim heietatud suvel, kuid näiteks suvine võrkpall – ranna- Kahe teeneka treeneri loobumisel on erine- superklubi loomise mõtet. Oma iva sellise volle – pole Eestis veel saavutanud kaugeltki vad põhjused. Pärnakad ihkavad luua superklubi loomisel on, sest Eesti ei saanud kutset samasugust populaarsust kui on sel mängul klubi ning otsisid pikka aega nii klubi nais- isegi taasühineva Euroliiga valikturniirile. Ei soojema kliimaga riikides. kui meeskonda vedanud Ojametsale asenda- lohuta ka teadmine, et sama saatus tabas jat Soomest ning leidsidki. Toode loobumise 2000-2001. aasta hooaega lühidalt kokku lõunanaabreid lätlasi. taga on aga lahkhelid klubi juhtkonnaga. võttes võib öelda, et kodused liigad kosuvad Eesti klubid on läbilöögiks või vähemalt heal tasapisi, millest annab tunnistust ka asjaolu, Võrkpall jääb harrastajate arvu poolest pal- tasemel Euroopas mängimiseks liiga nõrgad. et meie meeskondades teeb kaasa juba üsna limängualadest alla vaid jalg- ja korvpallile. Meil lihtsalt pole nii palju häid korvpallureid suur hulk leegionäre lähivälismaalt, aga ka Riiklik statistika kinnitab, et jalgpalli mängib ning ilmselt ka raha tasemel leegionäride kaugemalt. Eestis 7301 inimest, korvpalli 5691 ja võrk- värbamiseks. Meeskonnajagu tasemel män- palli 4259. Teised pallimängualad jäävad Kodustele liigadele lisab võõramaalaste kaasa- gijaid aga on Eestimaal ikka leidunud. kaugele, näiteks on Eestis käsipallureid vaid löömine omajagu põnevust, teisalt pakuvad 1305. nad meie noortele õppimisvõimalusi, sest ko- Käsipalli geograafia on lai genud meistreilt on alati midagi kõrva taha Eesti käsipalli geograafia on ikka olnud lai, Saalibändis valitseb Jõgeva panna. oli juba enne seda, kui jalgpall omi valdusi Viimasel kümnendil on Eestis laiemalt levi- laiendama hakkas. Lisaks Tallinnale on seda Teisalt tuleb nentida sedagi, et ükski meie nud saanud veel üks saalides harrastatav mängu Eesti meistriliiga tasemel mängitud klubi ei suutnud sel hooajal läbi lüüa rahvus- pallimäng – saalibändi, mis näiteks Eesti veel Tartus, Tapal Jõgeval, Valgas ja Viljandis. vahelises konkurentsis. Seega tuleb vähemalt jäähokikantsis Jõgeval on tõusnud konku- Üllataval kombel aga on käsipalli liidrite praegu küll eesliide "super" kõigi meie klu- rentsitult spordialaks number üks. bide eest ära jätta, olgugi, et aeg-ajalt üri- hulka kuulunud sellised väikesed keskused tatakse taas luua mõnd superklubi. Kui üldse nagu Kehra ja Põlva, kes viimastel aastatel ka Jõgeval hakati seda ala harrastama siis, kui üritada säärasele mõistele vastavat spordi- omavahel meistrimedalite pärast võidelnud. lumevaesed talved ei võimaldanud loodus- klubi Eestist leida, siis ilmselt kõige lähemal Tänavu võitis meistritiitli Põlva Serviti, Reval likke jääväljakuid rajada ning hokimehed on sellele jalgpalliklubi Flora. Sport/TTÜ ees. HC Kehra saavutas 3. koha. talvel "tööta" jäid. Tööd on tehtud mehe- moodi ja jõgevalased võivad oma meeskon- Laias laastus võttes kummitab käsipalli sama Korvpall dade üle uhkust tunda. Seni on peetud Eesti häda, mis korvpalligi. Klubid ei suuda üksi meistrivõistlusi saalibändis seitse korda ning on ikka kirgi kütnud Euroopas läbi lüüa. Pole lihtsalt nii palju häid viiel korral on meistritiitel kuulunud Jõgeva mängijaid. Lisaks toimub praegu käsipallis Korvpall on läbi aastakümnete eestlaste Tähe meeskonnale, neist viimased kolm tiitlit põlvkondade vahetus, mis on alati valuline meeli köitnud ja teised pallimängualad on on järjest võidetud. Tänavusel hooajal saadi protsess, kuid ala traditsioonid Eestis lubavad vähemasti viimasel poolel sajandil jäänud meistrivõistlustel vaid üks kaotus ja Jõgeva loota, et käsipall meil kängu ei jää. korvpalli varju. Tähe meeskonna kapten Marko Saksing mai- Eesti Korvpalliklubide Assotsiatsiooni korral- Võrkpallurid pürivad nis sedagi, et konkurents kipub lahjaks jää- datava Eesti meeste meistriliiga finaalseerias olümpiale ma: "Ühe, või kaks mängu on vastasmees- olid vastamisi eelmise aasta meister Tartu konnad võimelised hästi mängima, kogu ülikool/Delta ja Tallinna A. Le Coq ning võidu Vaid kolmel korral on Eesti pallimänguvõist- hooaja peale ei suudeta sedavõrd hästi kes- saavutas Taaralinna klubi. konnad osalenud olümpiamängudel. Viimati kenduda." 1996. aastal Atlantas, kus mängis meie ran- Saalibändi ei ole olümpiaala, kuid kuluka Tähelepanuväärsem aga oli tänavuse EKKA lii- navollepaar Avo Keel-Kaido Kreen, kes sinna jäähoki kõrval on see mäng tunduvalt ga juures asjaolu, et üle hulga aja lõi liigas pääses läbi valikvõistluste sõela. kaasa kaheksa meeskonda ning jõudu proo- odavam ning tuleviku peaks ka saalibändil visid ka Ida-Virumaa korvpallurid, kes tõsi küll, Eesti võrkpallirahvas on tõstnud võitluslipu – Eestis olema. Seda eeskätt väiksemates kes- ülejäänuile võrdväärset konkurentsi pakkuda Eesti meeskond 2008. aasta olümpiale! kustes. Lisaks Jõgevale ja Tallinnale on saali- ei suutnud. Reaalne eesmärk või ilus unistus? Aeg näitab. bändi leidmas poolehoidu veel ka Harjumaal, Järvamaal, Hiiumaal, Viljandis ja Pärnus. Seni põhiliselt Tallinna ja Tartu keskse korv- Kodune võrkpallielu kulmineerus sel hooajal palli propageerijate üheks põhiliseks mureks juba traditsiooniliseks saama hakkava Tartu- Pallimängualad on alati ja kõikjal olnud po- peakski olema mängu geograafia laien- Pärnu vastasseisuga, millesse üritasid vürtsi pulaarsed ning teisiti pole see ka Eestis. Jääb damine sarnaselt jalgpallile. Korvpalli alg- lisada Audentese ja Maardu meeskonnad vaid loota, et ajapikku mõni Eesti võistkond õpetuse saab selgeks ka väiksemates saalides, ning pinget jagus meistrivõistlustel viimase ka Euroopa tasandil konkurentsivõimeliseks selleks pole vaja esinduslikke halle. Loode- finaalmänguni. Saalid olid nii Pärnus kui muutub.

10 Eesti Spordi Infoleht. Nr. 3 (3) Mai 2001 Alaliit organisatsioonid

Eesti jalgpall elab uue staadioni ootuses

Raimo Nõu Kümne aastaga tundmatuseni Jürisaar. "Kuigi igal aastal kaovad mõned valikmäng Eesti ja Portugali vahel müüdi muutunud Eesti jalgpallielu saab klubid ära, tuleb üha rohkem uusi mees- täielikult välja ning sajad inimesed jäid kondi." suvel uue rütmi, kui valmib FC väravate taha. Järgmiseks EM-valiktsükliks on Lilleküla staadion 100% valmis ning siis Oluliselt mõjutab pallimängu arengut Flora Lilleküla jalgpallistaadion. saab näha, kas meie ootused vastavad staadionide vähesus ja nende olukord. Eesti jalgpall on aastatega teinud tegelikkusele." Mänguplatsid on huvilistest üle koorma- suure arenguhüppe nii ala harras- tud, mistõttu murukate ei saa taastuda tajate arvu kui ka rahvuskoondise ning palliväljakute olukord halveneb. Eesti Jalgpalli Liit edu vaadates. Rahvusvahelise Jalg- Asutatud 14.12.1921 Eesti Jalgpalli Liidu- palliliidu FIFA aprillikuu edetabelis Lilleküla jalgpallikeskus na, pärast Teist maailmasõda toimus tegevus Eesti NSV Jalgpalliföderatsioonina on Eesti koondis 203 riigi seas 64. kiirendab arengut Liikmelisus liikmelisus Rahvusvahelises kohal, mis on Eesti jaoks läbi Nii jalgpallurid, ametnikud kui fännid on Jalgpalliföderatsioonis (FIFA) aegade parim tulemus. Veel 1996. mitu kuud pingsalt jälginud Lilleküla jalg- taastati 03.07.1992 aasta veebruaris asus rahvus- pallikeskusega seotud uudiseid. Praegu- liikmelisus Euroopa Jalgpalli- seks on selge, et 2. juunil toimub seal aas- föderatsioonis (UEFA) taasta- koondis 135. positsioonil. ta üks suuremaid Eestis toimuvaid spordi- ti 25.06.1992 üritusi – jalgpalli MM-valikmäng Eesti ja liikmelisus Eesti Spordi Kesk- Hollandi vahel. liidus taastati 17.05.1990, "Jalgpalli edu saladuseks on mitu aspekti: ESK liige kuni 1997 aastani esiteks sihikindel töö noortega, teiseks ko- "Uus keskus annab jalgpalli arengule Tunnustus EOK tunnustatud alaliit genud välistreenerite, nagu Teitur Thordar- olulise tõuke," on EJL-i peasekretär Sirel Liikmed 55 spordiklubi ja -ühendust veendunud. "Kui kogu kompleks, mis koos- Aadress Võidu 16, 11213 Tallinn soni ja Arno Pijpersi palkamine ning kol- Telefon 0 654 2715 mandaks teotahteliste inimeste olemasolu," neb 15 000-kohalisest peastaadionist ja 0 654 2716 märgib Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär neljast treeningväljakust, saab valmis, 0 654 2717 Tõnu Sirel. "Parimaks näiteks on Eesti pro- avarduvad tallinlaste võimalused jalgpalli E-post [email protected] fessionaalseima klubi, FC Flora tegevus. mängimiseks tunduvalt." Kodulehek. www.jalgpall.ee President Peeter Küttis Kümme aastat tagasi alustas klubi oma Sirel on veendunud, et 15 000-kohaline Peasekretär Tõnu Sirel tegevust täiesti nullist, praegu osaleb nel- staadion on ala populaarsuse kasvu arves- Sekretär Raili Ellermaa jakordse Eesti meistri treeningutes ligi 3000 Võistluste osakond Uno Tutk (juhataja) tades igati paras. "Eesti - Hollandi mängu- noort ning esimesed Flora kasvandikud on Leo Teemägi le müüdi veidi rohkem kui 8000 piletit, jõudnud nii koduklubi kui ka Eesti koondise Kadri Jürisaar Kohtunike osakond Oleg Timofejev algrivistusse. Samuti on Florast välismaale mitte ükski koht ei jäänud vabaks," kin- mängima siirdunud paljud meie parimad nitab ta. "Viimati Kadriorus peetud MM- jalgpallurid, nagu Mart Poom, Andres Oper, Urmas Rooba ja mitmed teised." Jalgpalli mängib 12 000 inimest Eestis tegutseb jalgpalliga 1999. aasta andmete alusel ametlikult üle 5000 noore, mis jätab teised spordialad kaugele selja taha. "Tegelikult on jalgpalli harrastavaid noori tunduvalt rohkem, kuid statistika kajastab vaid klubidesse kantud laste arvu," ütleb Sirel. "Noorte suur arv on muidugi mõistetav, sest jalgpalli on suhteliselt odav harrastada." Täiskasvanute arvestuses on jalgpall samuti populaarseim enam kui 7000 harras- tajaga. Viies Eesti jalgpallimeistrivõistluste liigas osaleb koguni 111 klubi, lisaks naiste meistrivõistlustel viis klubi. "Meistrivõistlustel osalejate arv on järje- kindlalt tõusnud," tõdeb EJL-i võistluste Foto: EMF korraldamise osakonna ametnik Kadri

Eesti Spordi Infoleht. Nr. 3 (3) Mai 2001 11 organisatsioonid EOK

EOK täiskogu oli ühe- häälselt ühinemise poolt

27. aprillil toimunud EOK korralisel täis- - uueneva EOK põhikirja arutamine ja kogu koosolekul vaadati läbi EOK ja ESK kinnitamine; kavandatava ühinemise analüüs ning - valimised ühisorganisatsiooni juh- kiideti eelseisev ühinemine heaks. torganeisse. Kõige olulisem täiskogul tehtud otsustest Selle otsuse poolt oli 41, vastu 0 ja oligi 3. päevakorrapunkti osas: erapooletuid 0. "Selle otsusega loodi head eeldused uueneva EOK kujunemiseks," • kiita heaks EOK ja ESK eelseisev ühine- lausus EOK peasekretär Toomas Tõnise. mine ja toetada ühinemisviisi, mille "Nüüd moodustavad EOK täitevkomitee ja kohaselt EOK on ühendav organisat- ESK juhatus koos töörühmad, kelle üle- sioon ja ESK ühendatav organisatsioon; sandeks oleks välja töötada ühise orga- Raport valmis KPMG • volitada EOK täitevkomiteed koostama nisatsiooni toimimise alused." koos ESK juhatusega ühinemislepingu Samuti kinnitas täiskogu 2000. aasta tege- kaasabil ja uueneva EOK põhikirja projekti ning vusaruande ja raamatupidamise aas- sõlmima ühinemisleping ESK-ga, arves- EOK ja ESK positiivsetele otsustele ühi- taaruande ning kuulas ära ülevaate Salt nemise küsimuses eelnes mitu kuud in- tades seejuures liikmete seisukohtade- ga; Lake City taliolümpiamängudeks ette- tensiivset tööd, milles osalesid mõlema valmistumise käigust. organisatsiooni liikmed, tegevaparaadi • kutsuda 2001. aasta sügisel kokku EOK töötajad ja rahvusvahelise mainega kon- täiskogu koosolek, mille päevakorras on: EOK 54-st liikmest olid kohal ja esindatud sultatsioonifirma KPMG. 42. Kõik otsused võeti vastu suure häälte- - ESK-ga ühinemislepingu kinnitamine; 11. aprillil esitas konsultatsioonifirma enamusega. KPMG Estonia lõpliku raporti EOK ja ESK kavandatava ühinemise kohta. Raport käsitles EOK ja ESK ühinemise eeldusi ja soovitavaid tulemusi, Eesti seadustest ja ESK kiitis ühinemise rahvusvahelistest õigusaktidest tulene- vaid nõudeid ja rahvusvahelise kogemuse analüüsi ning EOK ja ESK ühendamise kava väljatöötamist. üksmeelselt heaks

Raportis jõuti järeldusele, et kahe organi- 25. aprillil toimunud Eesti Spordi Keskliidu välja töötada ühise organisatsiooni toimi- satsiooni tegevused kattuvad olulisel esindajatekogu korralisel koosolekul ot- mise alused," märkis ESK peasekretäri määral, on omavahel lahutamatult seotud või vajavad pidevat koordineerimist. sustati ühegi vastuhääleta kiita heaks ESK kohusetäitja Rein Ööbik. ja EOK ühinemine ning fikseerida jurii- "Sellest tulenevalt leidis KPMG, et EOK ja Üldse oli päevakorras kaheksa punkti: ESK ühendamine on põhjendatud," nen- diliseks ühinemisviisiks, et EOK on ühen- tis EOK peasekretär Toomas Tõnise. "Läbi dav ja ESK ühendatav organisatsioon. 1. ESK juhatuse otsuste kinnitamine liikme- kahe katusorganisatsiooni ühinemise on Kõige olulisem tehtud otsustest oligi 5. te liikmeskonnast väljaarvamise kohta. lõpuks võimalik määratleda kogu spor- päevakorrapunkti osas: 2. ESK 2000. aasta majandusaasta aru- diliikumist hõlmav missioon, visioon ja anne (tegevusaruanne ja raamatupi- eesmärgid." • kiita EOK ja ESK ühinemine heaks ning damise aastaaruanne). fikseerida juriidiliseks ühinemisviisiks, 3. ESK revisjonikomisjoni arvamus tege- Raportis leiti, et ühinemisel saab määra- tleda ka otsese vastutuse ühele organi- et EOK on ühendav organisatsioon ja vusaruande ja raamatupidamise aasta- satsioonile ning luua eeldused tervikliku ESK ühendatav organisatsioon; aruande kohta. spordipoliitika arendamiseks. "Ühinemise 4. Küsimused ja sõnavõtud, aruannete • volitada ESK juhatust asuma koostama kinnitamine. olulisimaks tulemuseks on teenuste ühinemislepingu ja uueneva EOK põhi- kvaliteedi kasv. Dubleerimisest vabane- 5. Eesti Spordi Keskliidu ja Eesti Olümpia- kirja projekti ning sõlmima ühinemis- komitee ühinemise arutelu, hääleta- mise arvel on võimalik arendada liikmete leping EOK-ga; vajadustele vastavaid uusi teenuseid," mine ESK ja EOK ühinemise küsimuses. märkis Tõnise. • kutsuda sügisel kokku ESK esindajate- 6. ESK juhatuse liikmete ja revisjoni- kogu erakorraline koosolek, mille päe- komisjoni liikmete volituste piken- 12. aprillil toimunud Eesti Olümpia- damine kuni ühinemiseni EOK-ga ning komitee täitevkomitee ja Eesti Spordi vakorras oleks: asendusvalimised ESK juhatuse liikme Keskliidu juhatuse ühisel koosolekul ot- – ühinemislepingu kinnitamine; sustati esitada mõlema organisatsiooni – ühise organisatsiooni põhikirja kohale. üldkogudele ettepanek kiita heaks EOK ja kinnitamine; 7. ESK tegevuskavast. ESK ühinemine. – uue, ühisorganisatsiooni juhtorga- 8. ESK 2001. aasta liikmemaksu ja 2001. nite valimised. aasta eelarve kinnitamine. Kõik juhatuse liikmed toetasid ühinemist ning jõudsid seisukohale, et ühinemine Selle otsuse poolt oli 54, vastu 0 ja era- ESK 88-st liikmesliidust osales koosolekul loob head eeldused tervikliku spordipolii- pooletuid 2. "Nüüd moodustatakse koos 63. Kõik otsused võeti vastu suure häälte- tika arendamiseks. EOK-ga töörühmad, kelle ülesandeks oleks enamusega.

12 Eesti Spordi Infoleht. Nr. 3 (3) Mai 2001 EOK ja ESK infotunnid organisatsioonid

3. aprill: Päevakorral autoriõigused

3. aprillil peetud infotunnis oli keskseks teemaks autoriõiguste kaitse. Muutunud on ka mitmed ESK infoteat- mikus Kes? Mis? Kus? ning Eesti spordi Eesti Autorite Ühingu jurist Anne-Ly Hus- koduleheküljel www.sport.ee. Kes? Mis? sar tutvustas EAÜ teoste avaliku esitamise Kus? andmebaasis olevad järgmised kon- nõudeid. Lepiti kokku võimalike lahendite taktandmed: ja koostöö otsimiseks juba lähitulevikus. EOK – EOK täitevkomitee ja EOK liikmed Mati Mark e-post [email protected] Infotunnis anti teada, et spordialaliidud ja [email protected] esitasid 103 õppursportlase kandidaati Toomas Saks e-post [email protected] Audentese Spordikoolis õppetöö alus- Ilo Tomberg e-post [email protected] tamiseks 2001. aasta septembrikuus. 20. ESK – ESK revisjonikomisjon märtsil läbi viidud tasemetestid sooritas Heino Sisask tel. 0 655 5655 87 kandidaati, neist edukalt läbis tule- Burjer Foto: Virge proovi 51 noort. Perspektiivikatele õp- Spordialased ühendused maakondades ja Toomas Tõnise selgitab ühinemise üksikasju suuremates linnades pursportlaskandidaatidele, kes ei soo- Tartu Maaspordi Liit ritanud teste edukalt, korraldab Au- e-post [email protected] dentese Gümnaasium tasulised ette- kokkuvõtteid, mis valmisid koostöös KPMG Spordibaasid maakondades ja suure- valmistuskursused. Estoniaga. mates linnades EOK peasekretär Toomas Tõnise andis üle- Ühtlasi anti teada, et Eesti Korvpalliliidu Tallinna linn, Spordiklubi AEG tel. 652 0091 vaate ESK ja EOK kavandatavast ühinemi- turundusdirektorina alustas tööd Fred sest ning tutvustas kahe esimese etapi Randver.

17. aprill: ühinemine 2. mai: Valmimas on spordileksikon

17. aprillil toimunud infotunnis oli põ- 2. mail aset leidnud infotunnis teavitas hiteemaks ESK ja EOK ühinemist ette Eesti Spordi biograafilise leksikoni üks Muutunud on järgmised spordialaliitude valmistanud konsultatsioonifirma KPMG koostajaid Henn Saarmann, et leksikoni telefoninumbrid ja e-posti aadressid: tehtud töö kolmanda etapi kokku- trükkimist alustatakse maikuus ja see Eesti Amburite Liit, peasekretär võtted. peaks ilmuma juunikuu lõpuks. Ain Järvesaar tel 044 70 932, 056 462 247 Infotunnis anti teada, et Eesti kaitse- annulleerida liidu presidendi Tõnis Joaranna On alanud leksikoni ettetellimine, hind jõududesse kutsutakse noori ajateenistuse mobiiltelefoni number ettetellijaile on tasumisel ülekandega 370 alustamiseks 14.-20. maini ja 17.-23. sep- Eesti Jalgpalli Liit e-post [email protected] tembrini 2001 ning 15-21. jaanuarini krooni ning raamatupoodides 390 krooni. Eesti Laskurliit e-post [email protected] 2002. Järgnevatest kaitsejõududesse kut- Orienteeruv müügihind saab olema 550 sumise ajavahemikest teavitatakse nende krooni. Ettetellimine kestab 10. juunini Eesti Sulgpalliföderatsioon selgumisel. 2001. tel. 0 606 0460, faks: 0 606 0462 Informeeriti koostöölepingust, mille 6. Tellimusi võtavad vastu: ülekandega – EEK Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni aprillil 2001 allkirjastasid Eesti haridus- müügiosakond Tallinnas, Mustamäe tee 5, koostajate Henn Saarmanni ja Erlend Tee- mägi uus telefoninumber on 0 662 1997 minister Tõnis Lukas ja Eesti Spordi tel (0) 625 9541, (0) 625 9416 ja raama- Keskliidu esimees Andres Lipstok õppur- tupoed mitmetes Eesti linnades. sportlaste spordikoolituse programmide realiseerimiseks 2001. aastal. Selle koos- Infotunnis teavitati, et arhiveerimisele Eesti Käsipalliliidu peasekretär Tõnu Kas- töölepinguga rahastatakse 40 gümnaasiu- kuuluvad 1999. ja 2000. aasta materjalid tan tutvustas juhtumit, kus HC Tallas män- miastme õppursportlase: ujumise, sõud- palutakse anda Mati Poomile. Säilitamisele gija sai Tsˇehhis toimunud turniiril vigasta- mise, tennise ja vehklemise koondvõist- kuuluvad kõik Eesti meistrivõistluste pro- da, kuid nii palluril kui kogu võistkonnal kondade liikmete ja liikmekandidaatide tokollid ning juhatuste ja üldkogude puudus kindlustus. Siit soovitus kõikidele ettevalmistamist 2001. aastal. materjalid. spordialaliitudele ja spordiklubidele – Toomas Tõnise andis ülevaate 12. aprillil nõudke ja kontrollige tervisekindlustuse toimunud ESK juhatuse ja EOK täitevkomi- olemasolu sportlastel. tee ühisest koosolekust, kus arutati ESK ja Arutati mitteriiklike stipendiumide ja EOK ühinemisega seonduvat probleemis- lepingute sõlmimisega esilekerkinud kü- tikku. simusi. Toomas Tõnise andis ülevaate aprilli lõpus 23. aprillil toimunud pressikonverentsil räägiti EOK- Helsingis toimud ENGSO peaassambleest. ESK ühinemisest. Vasakult: ESK peasekretäri kohusetäitja Rein Ööbik, EOK president Tiit Nuudi, ESK Anti teada sellest, et Eesti Ratsaspordiliidu aseesimees Raivo Vare. Burjer Foto: Virge uus peasekretär on Siim Nõmmoja.

Eesti Spordi Infoleht. Nr. 3 (3) Mai 2001 13 organisatsioonid Sponsorlus

Antalis soovib vallutada

ühinemislaine käigus üle hinnatud spetsialistid, seadis ettevõte varase- mast kõrgemad sihid. "Antalis otsustas võtta seejärel ette kolm Balti riiki korraga, kuhu loodi firma esindused," sõnab Kalvik. Uustulnuk Eesti paberimüügi turul Antalise tütarfirma alustas AS Antalis pakub klientidele kõige ametlikult tegevust Eestis suuremat valikut ja olgu tegemist 17. jaanuaril, kuid tegelik mis tahes sooviga kuni 2000-st müük toimus juba eel- pakutavast paberi nimetusest, jõu- mise aasta lõpust. ab see tellijani operatiivselt. "Antalise turuletule- kuga kadus oht, et kaks paberimüüjat jao- Eesti paberi hulgimüügifirmade turule tavad turu omavahel on jäänud kolm tõsist tegijat. Eelmisel ära," annab Kalvik aastal toimunud ühinemiste ja ülevõt- mõista, et kolmanda miste käigus ostis Papyrus kõik Tallin- firma lisandumine veenis na Paberibörsi aktsiad ning Amerpap kliente – valikuvõimalused vaid suu- veendunud. Uudse lahendusena kasu- Eesti ja MoDo Paperi liitumisel tekkis renevad. tab firma Soomes Vantaas asuvat MoDo Amerpap Eesti (NMF). Nimeta- keskladu, kust toimetatakse kaup Kauba võib tellida internetist tutele lisandus tänavu aasta alguses kliendini ööpäeva jooksul. Tellimuse Euroopa suurim paberi hulgimüügifir- Ehkki Antalist võib nimetada Eesti täitmine väljaspool Tallinna aga võib ma Antalis. paberiturul uustulnukaks, on tegemist võtta pisut rohkem aega. Antalise transporti korraldab Euroopa tuntu- "Antalis Nordicu esindus töötas välja Euroopa suurima paberi hulgimüügi- maid logistikafirmasid Schenker-BTL. strateegia Eesti turule tulemiseks, kuid firmaga. Kalvik peab Antalise plussi- "Me alles katsetame, kas taoline la- esialgu olid nende eesmärgid siin väga deks konkurentide ees eelkõige laia hendus on meie oludes kõige õigem, tagasihoidlikud," selgitab Antalise te- sortimenti ja kiirust kauba kätte- ent seni oleme saanud küll vaid posi- gevdirektor Tõnu Kalvik firma Eesti toimetamisel. tiivset vastukaja." turule tulemise tagamaad. Samal ajal "Meie valik peaks rahuldama kõigi toimus Antalise juhtkonna plaanides trükkijate, reklaamitegijate ja -telli- Lisaks isikliku suhtlemise tasandil kau- muudatus – kuna Eestis jäid suure jate soovid," on Antalise tegevdirektor ba tellimisele peab Tõnu Kalvik firma

Antalis Eesti suuremad tarnijad Antalist teatakse ka väljaspool Euroopat • UPM-Kymmene Antalis on tuntud paberi hulgimüügifirma ka ülemaailmses paberiäris. • ArjoWiggins • Soporcel Antalise kontserni kuuluvad 47 ettevõtet Euroopas, Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Amee- • Stora Enso rikas, Kagu-Aasias ja Hiinas. Kontserni peakontor asub Pariisis ja firma eelmise aasta • Kondopoga käive oli üle 40 miljardi krooni. Antalis AS Antalis tegeleb lisaks büroo- ja trükitööstuspaberile veel pakkematerjalide, visu- Betooni 6 aalsete reklaamide tootmiseks vajalike materjalide ning firmameenete hulgimüügi- 11415 Tallinn ga. Ettevõtte pidevad laovarud ületavad 170 000 tonni. Telefon ...... 6 201 562 Firma teeb koostööd kõigi juhtivate paberitootjatega, ettevõtte suurimaks tarnijaks Faks ...... 6 201 572 on Soome kontsern UPM-Kymmene. Klienditeenindus . . . . 6 201 560 ...... 6 201 561

14 Eesti Spordi Infoleht. Nr. 3 (3) Mai 2001 Sponsorlus organisatsioonid kolmandiku turust

EOK president Tiit Nuudi (vasakul) ja AS-i Antalis tegevdirktor Tõnu Kalvik on äsja allkirjastanud spon- sorlepingu.

Toob turule uued tooted Antalis pakub nii graafilist paberit trü- kitööstusele kui igapäevase bürootöö tarbeks vajalikku tootesortimenti. Kvaliteetpaber tarnitakse peamiselt UPM Kymmenest, firma kõrvalharuna müüakse ka vene paberit. "Näiteks aja- lehepaber tuleb Venemaalt ja Eestis kasutatakse seda meie vahendusel 55 protsendi ulatuses."

Foto: Virge Burjer Foto: Virge Eesti väiksust arvestades pole mõistagi paberi turumaht suur, kuid paberiäril on tulevikku. Kui meil on paberitarbi- arengus väga tähtsaks kauba tellimist teinud läbi väga suure tõusu. Paberi- mine aastas ligi 50 kilo inimese kohta, internetist. "Klient saab arvuti vahen- müügi hinnataset mõjutavad hiidrii- siis mujal maailmas ulatub see arv 200 dusel külastada meie ladu, valida välja gid nagu Hiina ja India. "Kui näiteks kiloni. soovitud tooted ja vormistada tel- Hiinas õpetatakse ühe küla elanikud Antalise juhtkond on seadnud eesmär- limuse," selgitab Kalvik Antalises lähi- lugema," selgitab Kalvik ja lisab, et giks jõuda sel aastal Eesti paberimüügis ajal toimima hakkavat veebipõhist tel- küla on vähemalt Tallinna-suurune, 10-15 protsendi turuosani ja kolmanda limisviisi. Interneti vahendusel saab "siis võib kohe teha arvutuse, palju tegutsemisaasta lõpuks 25-30 protsendi tellida ka näidistooteid. selleks kulub paberit." turuosani. "Tahame seatud sihi saavuta- Seega mõjutavad paberimüügi turgu da laia sortimendi, kiiruse, kvaliteedi ja Tehnika areng usaldusega," loetleb Tõnu Kalvik. tõstab paberimüüki nende suurriikide ostusoovid, kel endil pole paberitootmist pea üldse olemas. Peale veebipõhise kauba tellimise käib Juba mõnda aega on räägitud, et Kalviku kinnitusel aga on paberimüü- firma ka teistes valdkondades ajaga tehnika areng vähendab paberkand- gi hinnad maailmas praeguseks sta- kaasas. Näiteks toob Antalis peagi tu- jal trükiste arvu, kuid Kalvik ei taha biliseerunud. rule uued paberisordid. selle väitega nõustuda. Ta esitab oma väite tõestuseks arvud, mis näitavad, Antalis toetab olümpialiikumist et paberi tarbimine on hoopis suurenenud. Varsti pärast Antalise Eesti turule tulemist sõlmisid paberimüügi firma ja Eesti Olümpia- komitee koostöölepingu. Sellega on Antalis olümpiakomitee ametlik partner Eesti sport- "Näiteks on viimasel ajal reklaamtrü- laste ettevalmistusel käimasolevas olümpiatsüklis. kiste arv oluliselt kasvanud," märgib Antalis varustab nelja aasta jooksul EOK-d paberiga. Ehkki olümpiakomitee põhi- Antalise juht ja kahtleb, kas laptop tegevuseks pole kirjastamine, ollakse sellega siiski tihedalt seotud. Lisaks kuus korra suudab asendada paberkandjal aja- ilmuvale Eesti Spordi Infolehele annab EOK olümpiamängude ja Euroopa noorte lehe lugemist. Arvutitehnika areng on olümpiapäevade eel välja teemakohased trükised. soodustanud paberi tarbimist, sest "Meil on väga sportlik kollektiiv ja kõik töötajad on selle poolt, et toetada olümpia- pikemad tekstid prinditakse üldjuhul liikumist," märgib Antalise tegevdirektor Tõnu Kalvik, kelle arvates on koostöö- välja. lepingu kasu mõlemapoolne. Kalviku sõnul teeb muret vaid see, et paberi hinnad on alates 1999. aastast

Eesti Spordi Infoleht. Nr. 3 (3) Mai 2001 15 organisatsioonid Spordiorganisatsioonidest

Joorits, Kaia Kanepi, Jana Kolukanova, Eduard Üldkoosolek kiitis heaks EASL-i 2000. aasta Kinnitati I poolaasta Korotin, Tanel Leok, Nikolai Novosjolov, Raul tegevuse. Eelmisel aastal korraldati Eesti üliõpi- Olle, Tanel Pärss, Heidi Rohi, Indrek Turi, Tatjana laste meistrivõistlusi 18-l alal, parim rahvusva- spordistipendiumid Tsˇistjakova, Marjaliisa Umb, Risto Usin ja Andrus heline tulemus oli Toomas Prooveli üliõpilaste Värnik. maailmameistritiitel kreeka-rooma maadluses. Kultuuriminister Signe Kivi määras käesoleva aasta esimesel poolaastal kümme spordi- Kokku on kultuuriministeeriumi eelarves riik- Uue juhatuse suurimaks ülesandeks käesoleval stipendiumi suurusega 5000 krooni kuus, viis likeks spordistipendiumideks 2001. aastal ette aastal on lähetada 21. suveuniversiaadile Pekin- stipendiumi suurusega 3000 krooni kuus ja seit- nähtud 1,2 miljonit krooni. Stipendiumid eral- gisse konkurentsivõimeline Eesti üliõpilaskoondis. seteist stipendiumi suurusega 2000 krooni kuus. datakse poolaasta kaupa ning makstakse välja neli korda aastas. Seoses EASL-i peasekretär Jaak Raie tööleasu- 5000-kroonist kuustipendiumi saavad Aleksei misega Tartu Ülikooli täidab spordiliidu pea- Budõlin, Jüri Jaanson, Kaido Kaaberma, Jaak Vastavalt riiklike spordistipendiumide määrami- sekretäri kohuseid senine arendusjuht Tiina Mae, Valeri Nikitin, Erki Nool, Indrek Pertelson, se tingimustele ja korrale laekusid kultuurimi- Beljaeva. Imre Tiidemann, Kristina Sˇmigun ja Andrus Veer- nisteeriumi juures tegutsevale riigi spordi- palu. stipendiumide määramise komisjonile 15. märtsiks taotlused 18 spordialaliidult 50 kandidaadiga. Eesti Treenerite Ühendus 3000-kroonise kuustipendiumi saajad on: Leo- Komisjon arvestas ministrile ettepanekute kohtus haridusminister Tõnis nid Gulov , Toomas Proovel, Indrek Sei, Alek- ˇ tegemisel eelkõige olümpiaalade rahvusvahelis- sander Tammert ja Andrei Silin tel tiitlivõistlustel saavutatud tulemusi, vastava Lukasega 2000-kroonise kuustipendiumi pälvisid Olga spordialaliidu seisukohti ning sportlase profes- 19. aprillil kohtus Eesti Treenerite Ühenduse dele- Aleksejeva, Jaan Ehlvest, Kristina Esko, Mikk sionaalset suhtumist eesmärkide realiseerimisel. gatsioon haridusminister Tõnis Lukasega. Koh- Kultuuriministri käskkiri lähtub seaduse "2001. tumisel nenditi, et Eesti spordi hetkeseisu võt- aasta riigieelarve" (RT I 2001, 4, 11) §-st 1 (kulu- meküsimuseks on treenerite koolitamine ja de osa 136 peatükk 01, art. 66) ja on kooskõlas nende täiendkoolitusega seonduv valdkond. Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 1998. a. mää- Ümberkorraldused Eesti kõrghariduses peaks rusega nr. 286 (RT I 1998, 110, 1822) kinnitatud senisest selgemalt määratlema treenerite kooli- "Riiklike spordistipendiumide määramise tingi- tamise riikliku tellimuse ja selle mahu. Mää- muste ja korraga". ratlemata on treeneritele kutsete omistamise mehhanism, ebaühtlaselt toimub treenerite Eesti Akadeemilisel täiendkoolitus. Spordiliidul uus juhatus ETÜ teadvustab end loetletud küsimustes haridusministeeriumi koostööpartnerina ning 2. mail toimunud Eesti Akadeemilise Spordiliidu püüab omalt poolt koostöös ülikoolide, (EASL) üldkoosolekul valiti uus juhatus. EASL-i spordiorganisatsioonide ja omavalitsustega esimeheks valiti tagasi Tartu Ülikooli rektor pro- kaasa aidata treenerite koolituse ja täiendkooli- fessor Jaak Aaviksoo, aseesimehena jätkab tuse ühtse mudeli väljatöötamiseks. Valter Lenk. Kohtumisel osalesid ETÜ esimees Jaak Salumets, Seitsmeliikmelisse juhatusse valiti kümne esi- ETÜ juhatuse aseesimees ja Tartu Ülikooli keha- tatud kandidaadi seast Tea Varrak (AS Auden- kultuuriteaduskonna dekaan Vahur Ööpik, ETÜ tes), Ants Kiviselg (Kõrgem Sõjakool), Kairis juhatuse liikmed Harri Lemberg (ühtlasi ka TÜ Leinus (Rahvusvahelise Üliõpilasspordiliidu Spordikeskuse juhataja) ja Charles Vallmann juhatuse liige), Tiit Tarve (TTÜ spordiklubi), Mar- (ühtlasi ka Liikumine Eluterve Eesti aseesimees), ko Lukk (TÜ spordiklubi), Epp Jalakas (Sisekaitse- Tallinna Noorsoo- ja Spordiameti juhataja akadeemia spordikeskus) ning Jakob Proovel Tarmo Valgepea ja Eesti Võrkpalli Föderatsiooni (EPMÜ kehakultuurikeskus). peasekretär Henn Vallimäe.

Spordiorganisatsioonid ja haigekassa rõhutavad kehalise aktiivsuse tähtsust

Eesti Haigekassas 3. mail toimunud ümarlaual aktiivsus. "Regulaarselt sportivad lapsed moo- arutati sportivate noorte terviseuuringute kui dustavad kahtlemata tervema osa noorsoost," ennetava tegevuse rahastamise probleeme. En- ütles EOK peasekretär Toomas Tõnise. "Ometi ne lepingute pikendamist kaitsevad haigekassas leidsid Tippspordi Uuringukeskuse spordiarstid terviseennetuslikke projekte kõik lepinguosali- koguni 63 protsendil noorsportlastest erinevaid sed, mille põhjal haigekassa selgitab välja Eesti tervisehäireid, sporti mitteharrastavate noorte riigi jaoks olulised prioriteedid rahva tervise tu- hulgas on see protsent veelgi kõrgem." gevdamise alal. Haigekassa on seni rahastanud 3000 Eesti noor- Kehaliselt aktiivsete noorte regulaarse tervise- sportlase korralisi terviseuuringuid, Eestis kontrolli vajalikkust põhjendasid ümarlaual kul- tegutseb Tõnise sõnul regulaarselt sporditree- tuuriministeeriumi, olümpiakomitee, spordi ningutega aga ligi 50 000 noort. Nende regu- keskliidu, spordimeditsiini föderatsiooni, tree- laarne tervisekontroll välistaks võimalikest Haigekassa on rahastanud 3000 Eesti noorsportlase nerite ühenduse, sportlaste ühenduse ja riigi- terviseriketest või reguleerimata koormusest korralisi terviseuuringuid. kogu esindajad. tulenevad ohud tervisele, samuti looks kindlus- Rõhutades kehalise aktiivsuse tähtsust noorsoo tunde lapsi sportima suunavatele vanematele. hulgas, ütles endine tipptreener Jaak Salumets, et lemine spordiga on tervise tugevdamise priori- inimese elulaad kujuneb välja kahekümnendaks "Kohtumine oli konstruktiivne, mõisteti üksteise teet. Loodan, et me leiame lahenduse, kuidas eluaastaks, mõttemaailma on hiljem raske muuta. probleeme," hindas kohtumist spordimeditsiini kehaliselt aktiivse noorsoo tervisekontrolli föderatsiooni president Rein Jalak. "Kuid mind tõhustada. Eesti riik võiks sporti rohkem toeta- Koosolekul nenditi, et tervisliku seisundi teeb murelikuks, et sport peab Eesti riigis pide- da, haiguste vähenemise arvelt saab hiljem määrab peamiselt elulaad, selle eeskätt kehaline valt meditsiinile tõestama, et regulaarne tege- hoopis rohkem kokku hoida."

16 Eesti Spordi Infoleht. Nr. 3 (3) Mai 2001 Spordimuuseum organisatsioonid

Uus konkurss spordimuuseumi direktori ametikohale Kultuuriminister Signe Kivi kuulu- tugeva visioonivõimega isiksus, kes muu- vastki ei ole iial jalga spordimuuseumisse tas välja uue konkursi spordimuu- dab praegu Eesti muuseumide pildis nõr- tõstnud. Ja miks nad oleksidki pidanud – gal positsioonil oleva spordimuuseumi pildikeste ja medalite read tõesti kedagi seumi direktori ametikohale. Kan- kaasaegseks ja atraktiivse kontseptsiooni- ei tõmba. Tänapäeva muuseum võimal- didaatide esitamise tähtaeg on 1. ga hästitoimivaks organisatsiooniks. dab osalemist – aktiivsele ja pidevas juuni. muutuses olevale ekspositsioonile lisaks Riigi toetust saav spordimuuseum kui tahab inimene ise uurida ja oma käega spordiloolise ainese koguja, säilitaja, katsuda, rääkimata elementaarsest või- analüüsija ja eksponeerija peab juba lähit- Signe Kivi leidis, et esialgselt direktori ulevikus teenima tunduvalt laiema hulga malusest kulutada aega ja raha muuseu- kandidaadiks esitatud Ants Veetõusme inimeste huve kui seni. mipoes või -kohvikus, suhelda muuseu- arenguvisioonid ei vasta täielikult käesole- miklubis või -pubis. val hetkel spordimuuseumile pandud Suur väljakutse Juba juunis valmib Eesti Spordimuuseumi ootustele ja muuseumi ees seisvatele üle- Eesti Spordimuuseum kui Kultuuriminis- uus hoone Tartus, Rüütli tänaval, kus si- sannetele. teeriumi hallatav riigiasutus ja spordivald- sukaid ideid ootamas ligi 500 ruutmeetrit ekspositsioonipinda. Maja renoveerimine Oodatakse tugevat visiooni konna keskmuuseum on asutatud 1963. aastal. Täna on muuseumikogus 95 000 läheb maksma ligikaudu 44 miljonit kroo- Kultuuriministeerium ootab uuelt juhilt museaali – medalitest-märkidest fotode ja ni. Muuseumi tänases meeskonnas on 26 spordimuuseumi muutmist kaasaegseks, raamatuteni. inimest, neist kümme kõrgema haridusega spetsialistid. atraktiivse kontseptsiooniga hästitoimi- Võrreldes teiste keskmuuseumidega, kus vaks ja ligitõmbavaks organisatsiooniks, aastas käib püsiekspositsiooni vaatamas Heade muuseumide rohkes Tartus, kus kus läbi kõikvõimalike aktiivsuste saaksid keskmiselt 50 000 inimest – suuremates kohe-kohe valmimas Eesti parim vee- Eesti spordiliikumisest osa kõige erineva- muuseumides ka üle 100 000 – ei saa keskus, on uue spordimuuseumi kontsep- mad sihtgrupid tippsportlastest ja tead- spordimuuseum huviliste hulgaga kiidel- tsiooni ja ekspositsiooni tegemine, selle lastest laste ja seeniorideni. da – eelmisel aastal loeti külastajate ar- teadvustamine ja "müük" tõeline välja- Signe Kivi sõnul peab spordimuuseumi uus vuks vaid 5859 inimest. Küsitlused on kutse nii loomingulises kui ärilises plaa- juht olema energiline, loominguline ning näidanud, et suurem osa meie spordirah- nis.

Mida ootab spordimuuseumilt spordirahvas?

Eesti Olümpiakomitee avalike suhete juht Eesti Sportlaste Ühenduse esimees Jüri Tamm Sven Sommer: "Näen spordimuuseumi eelkõige ja Eesti Treenerite Ühenduse esimees Jaak multifunktsionaalse kooslusena, mis pakub kli- Salumets juhivad kultuuriministrile käesoleva endile täisteenindust. Ühe katuse all võiksid aasta 20. aprillil saadetud kirjas tähelepanu koha leida spordimuuseum, üle-eestiline spordi- "ühisele murele Eesti spordiajaloo ja sporditra- infopank, spordiraamatukogu, spordiarhiiv ja ditsioonide säilitamise, uurimise ja eksponeeri- miks mitte ka olümpiaakadeemia. Sel juhul mise kvaliteedi üle, mille eest peaks põhikirja- oleks tegemist juba tõelise spordi(info)kesku- liselt vastutama riigiasutus Eesti Spordimuu- sega, kuhu osad tahaksid tulla ja osad oleksid seum, mille lõplik väljaehitamine ja vastavad in- esialgu sunnitud tulema, hiljem aga tuleksid ju- vesteeringud ca 50 miljoni krooni ulatuses on ba meeleldi. Ka võiks sama katuse alla koonda- riigieelarvesse planeeritud". da nii olemasolevaid institutsioone a la praegu varjusurmas olev sporditeadlaste selts, aga miks Eesti Sõudeliidu peasekretär Jaan Tults leiab, mitte ka õhkkonna ja olude mõjul tekkivaid uusi et "kõige tähtsam peab olema sõna otseses ühendusi, näiteks spordifilosoofia selts. mõttes muuseumi funktsioon, et Eesti spordi ajalugu ja kuulsus oleks nii nähtav kui vähegi Täna on meil spordimuuseum Tartus, spordiraa- võimalik. Vaatamata moodsate demonstrat- matukogukesed Tallinnas ja Tartus, spordiinfo- sioonivahendite ja e-maailma pealekasvule hu- pangast, ja -arhiivist pole aga kuulnudki. Kes on vitab inimesi siiski otsene ekspositsioon. Tuleb praeguse olukorraga rahul? Jään vastuse võlgu, mõelda sihtgruppidele ja sellest lähtuvalt te- kuid arvan, et mitte keegi. Kuid usun, et eel- maatikatele. Tähtis on see, et oleks midagi mee- pooltoodud kokkusulatamise meetod tähendaks nutada. Nostalgiast haaratud toovad kohale nii kokkuhoidu kui sünergiat. Sel juhul oleks oma lapsed ja lapselapsed, tirides nad süstlast rahulolijaid palju." eemale. Midagi peab olema ka otseselt noortele vaadata, midagi ekstreemset, inventar, elulood. Muuseum peab pakkuma võimalusi ka ise käsi külge Võib olla ka rahvusvahelisi teemasid. Ekspositsi- panna. oon peab olema aktiivne, muutuv".

Eesti Spordi Infoleht. Nr. 3 (3) Mai 2001 17 nõuanne

Eestvedajad – spordiklubi raudvara Joe Noormets

Iga spordiklubi vajab eesmärkide teostamiseks majanduslikke ressursse, kuid eelkõige siiski inimesi – juhte, treenereid, juhendajaid ja teisi, kes soovivad oma aktiivse tegevusega vedada klubi programme.

Paljud klubid peavad just inimressursi vä- hesust suurimaks arengu takistuseks. On arvatud, et eestvedajate leidmine ning seejärel nende värbamine ja hoidmine klubi tegevustes on küllaltki raske ülesanne. Eestvedajate vähesuse kõrvaldamiseks ei ole olemas kahjuks ühtainsat ainuõiget lahendust. See nõuab järjekindlat ja süs- teemset tegutsemist igas klubis. Vajatakse mõttetööd, arutelusid, tegevusvariantide läbikaalumist, võrdlusi ja valikuid, iseseis- Eestvedajate olemasolu on klubide arengu juures üks tähtsamaid tagajaid. vat- ja rühmatööd, tegevusprotsessi jäl- gimist, tulemuste ootamist ja nende hin- damist uute otsuste aluse loomiseks. miseks peab muutma töö kui sellise sisu. järgmisel: Mis paneb inimesed tulema eestvedajaks, Töö sisu tuleb muuta niisuguseks, mis • eestvedaja teab, miks ta üldse teeb se- "astuma poodiumile", ja korda saatma võimaldaks eestvedajal töö käigus rahul- da tööd suuri tegusid, kuigi need nõuavad suurt dada oma kõrgemaid vajadusi ning muuta • mida temalt oodatakse pingutust ja pühendumist? Kindlasti on seeläbi töö kui selline motiveerivaks. See • keegi ootab tulemusi siin üheks põhjuseks see, et eestvedajana eeldab, et eestvedajal oleks tema töös • saama võimaluse pingutada hea tule- töötamine on inimeste jaoks meeldiv ning tagatud mitmekesisus, iseseisvus otsusta- muse nimel annab rahulolu tunde. Tuleb siiski arvesta- misel ja meetodite valikul, töö terviklikkus, • olema teadlik, et hoolimatu töö või da, et tööga rahulolu või rahulolematus tagasisidestatus töö tulemuste osas, töö selle kergelt kaelast ära saamine muu- seonduvad töö erinevate külgedega. tähtsus ja olulisus ning koostöövõimalus tub varem või hiljem tüütuks ja igavaks teiste inimestega. Tööga rahulolu oleneb töö sisu teguritest • saama vabaduse valida, kuidas töö ehk motivatsiooniteguritest: eneseteos- Tuleb püüda selle suunas, et motivatsiooni tehakse tusrõõmust, tööalasest arenemisest, suure kujundaks ja mõjutaks spordiklubis tehtav • mõistma, et vabadus on usalduse vabadusastmega tööst, töö keerukusest, töö. Mõned soovitused selleks: märgiks iseseisvuse- ja arenguvõimalustest jne. • julgema usalduslikult seada põhimõt- • anda eestvedajatele võimalus teha Tööga rahulolematus on seotud peamiselt telisedki asjad kahtluse alla erinevaid töid, vahetada tööülesandeid; aga töökeskkonna faktoritega: juhtimise, • proovima uusi lahendusteid • võimaldada eestvedajatel endil pla- psühhokliima, töötingimustega. Muutes • saama võimaluse ebaõnnestuda - kui neerida oma töö tegemist, valida endile töökeskkonna igati soodsaks, saab kõrval- seda kindlust klubi eestvedajate suhtes tööpartnereid; dada rahulolematuse, kuid mitte luua ei ole, pole tegevusvabadusel suurt • jaotada töö nii, et üks eestvedaja saaks rahulolu. Motiveeriva rahulolu kujune- mõtet. teha võimalikult terviklikku osa sellest; • anda eestvedajatele pidevalt informat- Klubis tuleb arvestada sellega, et ainelised siooni selle kohta, kuidas neil on läi- tasud on vaid üks selge klubis kasutatav nud, mida nad on suutnud ära teha Töö sisu tuleb muuta niisugu- viis eestvedajate tunnustamiseks ja tasus- ning kuidas nende tulemused on kaasa tamiseks. Tunnustamine ja tasustamine seks, mis võimaldaks eestveda- aidanud klubi arengule; võib toimuda ka mitmel teisel moel. jal töö käigus rahuldada oma • võimaldada eestvedajatel aeg-ajalt Olulisim on siinjuures muidugi see, et kõrgemaid vajadusi ning muu- täita vastutusrikkamaid ja olulisemaid üldse seda tehtaks. Klubi tegevuse alus ta seeläbi töö kui selline moti- ülesandeid. algab igapäevastest toimingutest ja selle veerivaks. Seega tuleb meeles pidada – motivatsioon käigus tähelepanu osutamisest positiivse ja klubi tegevustega sidumine tugineb suhtumise näol.

18 Eesti Spordi Infoleht. Nr. 3 (3) Mai 2001 Uudised rahvusvaheline

Näiteks on presidendikandidaatidel keela- ROK-i eetikakomisjon pani paika tud korraldada teistele ROK-i liikmetele lõunasööke, viimastel aga tuleb hoida sa- presidendivalimiste mängureeglid laduses oma eelistusi presidenditoolile. ROK-i liikmed ei tohi ka teha eraviisilisi vi- TOIVO TUKK, ETA siite presidendikandidaatide juurde. Tänavu suvel valitakse uus Rah- Viiest kandidaadist kolmel on ka märkimis- Muidugi ei tohi presidendikandidaadid vastu võtta mingisugust finantsabi. vusvahelise Olümpiakomitee presi- väärne sportlik minevik. Olümpiamedaleid on võitnud Rogge purjetamises, DeFrantz Need kandidaadid, kes ausa mängu dent, ameti paneb maha 21 aastat sõudmises ja Schmitt vehklemises. seda organisatsiooni juhtinud Juan reegleid rikuvad, saavad esmalt avaliku hoiatuse ning võidakse hiljem ka kandi- Antonio Samaranch. ROK-i on viimasel kümnendil raputanud ka mitmed skandaalid, neist märkimisväär- daatide nimekirjast kustutada. seim oli seotud Salt Lake City valimisega "Me austame kõiki kandidaate, kuid meie 2002. aasta taliolümpiamängude linnaks. ettekirjutused on tehtud selleks, et kõigil ROK-i uue presidendi valivad need Päevavalgele tuli, et mitmed ROK-i liikmed neil oleksid võrdsed sˇansid," ütles ROK-i olümpiakomitee liikmed, kes tulevad ROK- võtsid nende mängude organisaatoreilt eetikakomisjoni juht Keba M’Baye. i 112. istungjärgule, mis toimub 13.-16. vastu hinnalisi kingitusi. juulini Moskvas. Samas valitakse 2008. Kehtestatud on karmid mängureeglid, aasta suveolümpiamänge korraldav linn. See oli üheks põhjuseks, miks ROK-i eeti- mida loodetavasti keegi rikkuma ei kipu – kakomisjon võttis hiljuti vastu ranged käi- selleks on ROK-i presidendi ametikoht liiga ROK-i presidendiks võib saada vaid ROK-i tumisreeglid nii presidendikandidaatidele austusväärne. liige ning tähtajaks seadsid oma kandi- kui ka teistele oma liikmetele. daatuuri üles viis selle mõjuvõimsa organisatsiooni liiget. Jacques Rogge (Belgia), Kim Un-jong (Lõuna-Korea), Richard Pound (Kanada), Anita DeFrantz (USA) ja Pal Schmitt (Ungari). Pound kuulub ROK-i liikmeskonda 1978. aastast alates, Schmitt 1983. aastast, Kim ja DeFrantz 1986. aastast ning Rogge 1991. aastast. Jacques Rogge Richard W. Pound Anita L. DeFrantz Un Yong Kim Pal Schmitt

Erika Salumäe osales UCI trekikomisjoni Samaranch tahab näha naisi sporti istungil juhtimas Kahekordne olümpiavõitja Erika kallal tuleb veelgi vaeva näha, sest Üle kahekümne aasta Rahvusva- aasta suveolümpiamängud Ateenas Salumäe käis Jaapanis Rahvusva- omad nõuded esitab televisioon, helise Olümpiakomitee presidendi- uue värvingu olümpiatel. "Usun, et helise Jalgrattaspordiliidu (UCI) kes kannab üle suurvõistlusi. "Eel- na töötanud markii Juan Antonio need saavad olema erilised män- trekikomisjoni istungil ning va- kõige tahetakse MM-i ja OM-i Samaranch kinnitas, et tahab näha gud. Ühinevad ju iidses Ateenas hendas muljeid Eesti Spordi Info- programmi ajaliselt kokku suruda rohkem naisi sporti juhtimas. sport, klutuur ja ajalugu. Kindlasti lehele. ning seda saab teha mitmel viisil. annavad kreeklased mängude läbi- Sel suvel ameti maha panev Sama- Näiteks kvalifikatsioonisõitude süs- viimisel oma parima," uskus Sama- "Saime Jaapanist kutse tulla tut- ranch viibis hüvastijätuvisiitidel teemi muutmisega. Mõningaid ranch ning lisas, et mängude ette- vuma eelkõige sealsete trekikoo- Aasia ja Okeaania riikides ning üt- uuendusi pakkusin välja ka omalt valmistustöö on sujunud peale lide tööga. Ühtlasi oli võõrustajail les Delhis antud pressikonverentsil, poolt. Näiteks sur place (trekil mullu tehtud ROK-i hoiatust palju palve, et nende rahvusliku trekiala et soovib spordijuhtimise juures paigalseis) maksimummäära viimi- paremini. keirini reeglid viidaks vastavusse rohkem näha õrnema soo esinda- ne 30. sekundini senise kolme mi- rahvusvaheliste reeglitega," rääkis jaid. "Oleme suutnud peaaegu la- Samas polnud Samaranch nõus nuti asemel. Minu arvates on see Salumäe. hendada naiste osavõtu suurene- väitega nagu poleks enamusel aeg küllaldane pettemanöövri(te) mise spordivõistlustel. Kujukaks ROK-i 199. liikmesmaast võimalusi UCI trekikomisjoni kuulub seitse sooritamiseks. Kolm minutit suu- näiteks on olümpiamängud Syd- mängude korraldamiseks, kuna liiget, ainsa naisena on kaasatud dab iga vähegi tasemel trekisõitja neys, kus 42 protsenti osavõtjaist need nõuavad liialt suuri kulutusi. Erika Salumäe: "See on fantastili- teha," oli Erika kindel. olid naised. Järgmise probleemina "Mängude läbiviimine iseenesest ei ne, mida jaapanlased trekisõidus peaksime lahendama naiste osa- nõua erilisi kulutusi. Palju rohkem teevad. Neil on 50 kooli, kus õpe- Varem võis trekil sur place‘i teha kaalu suurenemise spordi juhti- kulub organisaatoreil infrastruktuu- tatakse seda ala, oli neljandat enikaua, kuni suutsid. Alates 1996. mises," sõnas Samaranch. ri edendamiseks, kommunikatsioo- korda Jaapanis käinud Salumäe aasta OM-ist Atlantas viidi maksi- nivahendeiks ja kiirteede ehita- vaimustuses. mummäär kolmele minutile. On võimalik, et Samaranchi jär- miseks näiteks, " ütles president. glasena asub presidendiks naine, "Keirini reeglite ühtlustamise alal "Mõtted liikusid ka selles suunas, esmakordselt olümpiajaloos pürib Olümpiamängude läbiviimine on hakkame mina ja üks mu kolleeg et vähemalt trekil valitseks meeste ROK-i presidenditoolile õrnema saanud organisaatoreile kasulikuks nüüd vaeva nägema. Keirin on ju ja naiste aladel võrdsus. Hetkel soo esindaja Anita DeFrantz, kelle ettevõtmiseks, 50 protsenti män- ka olümpiaala, olgugi et Jaapanis kuulub suurvõistluste kavva 8 sˇansse küll eriti kõrgeks ei peeta. gude tulust jääb neile. ROK saab on see ala professionaalsetel alus- meeste ja 4 naiste ala," vahendas kogutulust omale 17 protsenti. tel," ütles Salumäe ja rääkis, et tre- Salumäe muljeid UCI trekikomis- ROK-i president rääkis ka sellest, kisõidu reeglistiku uuendamise joni istungilt. et tema arvates annavad 2004.

Eesti Spordi Infoleht. Nr. 3 (3) Mai 2001 19 info Teated

Kalevi juubeliüritused Foto: Rein Toom on avatud kõigile

24. mail oma saja-aastast sünnipäeva tähistav Eesti Spordiselts Kalev kutsub sportlasi ja huvilisi oma juubeliüritustele. Meie võistlused ja muud üritused on lahtised kõigile soovijatele Eestist ja teistest riikidest. Ootame osalema rohkesti väliskülalisi, esmajoones Soomest. Millest siis koosnevad Kalevi 100. aastapäeva üritused? Maikuus on traditsiooniline noorkalevlaste päev. Seltsi sünnipäeval 24. mail pidulik õhtu Estonia kontserdisaalis. Ajavahemikus 25. juuni – 1. juuli peetakse enamik Kalev 100 Mängude võistlustest. Võimlejad on maikuus Üldse on kogu tegevus jagatud üheksasse programmi. omapäi 1. Rongkäik ja avatseremoonia. Rein Kallasma 28.06 kl 17 Rongkäik Estonia teatri juurest Kalevi keskstaadionile kl 18-20 Avatseremoonia Kalevi kesktaadionil Kalev 100 mängudeks valmistuvail võimle- kl 20 Puhkeõhtu Kalevi keskstaadionil jail on mai-juuni Kalevi uue võimlemise programmijuhi Tuulika Mölderi sõnutsi 2. Võimlemine. 3000 võimleja esinemine avapidustustel, rühmvõimlemise MM, tõsised omapäi harjutamiskuud. Viimane galakontsert ja välisrühmade festival, esinemine Tallinna väljakutel, noorte disko. ülevaatus peeti kuu algul Järvakandis. 29.06 kl 16-19 Rühmvõimlemise MM-i eelvõistlus Kalevi Spordihallis Avatseremoonia võimlemisjuhid arutasid 30.06 kl 10-13 Võimlejate esinemine Raekoja platsil ja Vabaduse väljakul omavahel veel kord kogu korraldust, nüüd kl 12-14 Rühmvõimlemise MM-i finaal Kalevi Spordihallis tuleb vaid korralikult harjutada. kl 16-19.30 Rahvusvaheline võimlemisfestival Kalevi Spordihallis Mall Kalvel jätkub tööd kahel rindel. 3. Kultuuriüritused. Foto- ja esseede konkursid, näitused, Kalevi ajaloo I ja II köite Võimlejate galakontserdi lavastajana tuleb ilmumine, Pirita päev 30.06 Kalevi Jahtklubis. tal üle vaadata kõik kavad. Teiselt poolt seisab ees kohustus kaitsta ja miks mitte Näitused: parandada möödunud aasta rühmvõim- 5.06-1.07 Eesti spordi unikaalsed auhinnad ja rariteedid (Hansagalerii) lemise MM-i teist kohta. Kalve VK Pirueti 7.06-25.08 Fotonäitus "Sport objektiivis" (Kiek in de Kök) rühm saavutas Helsingis teatavasti teise 26.06-9.07 Filateelianäitus "Sport markidel ja postkaartidel" (Eesti Akad. Raamatukogu fuajee) koha. Nüüd lähevad tulle veel VK Velar 18.06-1.07 Laste joonistuste näitus (Kullo galerii) Larissa Gorbunova juhtimisel Tallinnast 20.06-2.07 Fotonäitused "Kuulsad kalevlastest kultuuri ja ühiskonnategelased" ja ning Tartust Janika Mölderi VK Janika ja "Kuulsad kalevlased sportlased läbi aegade" (Tallinna Kaubam. vaateaknad) Inga Neissaare TÜ Spordiklubi rühmad. 27.06 kl 20 Noorte disko Kalevi Spordihallis 28., 29., 30.06 kl 20 Puhkeõhtud Kalevi keskstaadionil Noorkalevlased 4. Võistlussport. Programmi kuulub üle 80 rahvusliku ja rahvusvahelise võistluse enam kui 30 spordialal noortele, juunioridele, täiskasvanuile ja veteranidele. Kaalukamad kogunevad teist korda neist on rühmvõimlemise MM, veemoto EM klassis O-125, Kalevi Suursõit, orien- Rein Kallasma teerumise suvejooks, 82. Eesti meistrivõistlused ujumises, neli purjeregatti, sõudmise- Noorkalevlaste päev on sajandale sünni- ja aerutamisvõistlused Pärnus, süstaretk Porkkala - Tallinn. Veel korraldatakse Tallinnas Rahvusvahelise Töölisspordi Liidu (CSIT) meistrivõistlused neljal alal: võrk- päevale läheneva Eesti Spordiseltsi Kalev pallis, tennises, judos+sumos ja karates. noorim traditsioon – 11. mail kohtuti Tallin- nas oma spordihallis alles teist korda. Kut- 5. Firmasport. Võistlused firmadele üheksal spordialal, firmajuhtide mitmevõistlus, sutud olid kõik Kalevi 11 spordikooli (enam ei sõpruskohtumine Kalevi Üksiku Jalaväepataljoniga. ole Ratsaspordikooli). Kutse said ka noorkalevlased Narvast ja Sillamäelt, kus Kalevil 6. Tervisesport. Üritused käimises, jooksus, jalgrattasõidus, rulluisutamises, matkamises, spordikoole veel ei ole. Töö noortega käib orienteerumises. Võistlused rahvulikel spordialadel. neis linnades täie hooga ja küllaltki edukalt. 7. Veteranid. Aprillikuus peetud rahvusvaheline konverents "Sport kultuuris – kultuur Kuna tegemist oli erinevaid alasid harrasta- spordis", pidulik õhtu, lahkunud kalevlaste mälestamine kalmistutel, võistlused, vate koolidega, ei võisteldud neil spordi- mälumäng. aladel, mis koolides on põhitegevus. Peeti 8. Noorkalevlased. 11. mail Kalevi Spordihallis peetud noorkalevlaste päev, kaks teatevõistlust – kuueliikmelistele noortevõistlused 19 alal, kohtumised nimekate kalevlastega. võistkondadele "julged atraktsioonid" ja neljaliikmelistele sõudeergomeetrid. Veel 9. Kongressid ja seminarid. Euroopa Spordikongress, võimlemisseminarid ja konve- võisteldi nooleviskes ja viktoriinis Kalevi rentsid. ajaloost, Eesti ja maailma spordist. Info ja piletite tellimine Alates kella 15-st ei tehtud neli tundi ainult telefonidel 644 2987 ja 644 4886, faks 644 2987, sporti. Esinesid Nõmme Noortemaja võimle- e-post: [email protected]. jad, Lindakivi Kultuurikeskuse showgrupp Iris ja akrobaadid The Tallinn Boys.

20 Eesti Spordi Infoleht. Nr. 3 (3) Mai 2001 Sünnipäevad, kalender info

Spordikalender Palju õnne!

15.05 kergejõustik: TV 10 olümpiastarti III -IV etapp Raplamaa, Märjamaa HEIDO, Erge 6. mai Eesti Indiaca Liit - peasekretär 15.05 kergejõustik: TV 10 olümpiastarti Harjumaa III ja IV etapp, Tallinn 16.05 kergejõustik: Võru TV 10 olümpiastarti III etapp, Võru ILVES, Lea 6. mai Eesti Kergejõustikuliit - tehniline sekretär 16.05 kergejõustik: TÜ avavõistlused, TÜ hall ARING, Toomas 7. mai Spordifotograaf 16.05 lauatennis: Balti veteranide MV, KIVISIK, Villu 8. mai Teenekas sporditöötaja 16.05-17.05 ujumine: Balti matsˇ, Tallinn KODANIPORK, Raido 8. mai Olümpialane - jalgrattasport 1992, 1996 16.05-20.05 korvpall: naiste 29. EM kvalifikatsioon, Viljandi DIVONIN, Vjatsˇeslav 8. mai Olümpialane - sõudmine 1992 17.05 kergejõustik: Lääne-Virumaa TV 10 olümpiastarti finaal, Rakvere RANG, Evely 30 8. mai Eesti Vibuliit - president 17.05 jalgrattasport: Cignol - rattaneljapäevakud, Tallinn KAJAK, Uno 9. mai Olümpialane - kahevõistlus 1956 17.05-19.05 Üliõpilassport: XVIII Selli Mängud, Tartu EVING, Sven 9. mai Tallinna "Kalevi" tennisekool - direktor 18.05 kergejõustik: F. Kudu mälestusvõistlused, TÜ staadion 18.05-19.05 vehklemine: Troffe Citta di Legnano N, Legnano JÜRIMÄE, Toivo 9. mai TÜ Kehakultuuri teaduskond 19.05 kergejõustik: Coca-Cola TV 10 olümpiastarti III etapp, Valga KAMA, Ülle 9. mai Eesti Võrkpalli Föderatsioon - sekretär 19.05 karate: Budo Cup, EKL VIII etapp, Tallinn VIHURI, Priit 10. mai Viljandimaa Spordiliit - esimees 19.05 kulturism: EM (Fitness), Tallinn GOLUBEV, Aet 10. mai Eesti Spordi Keskliit - sekretäri infojuht 19.05 jõutõstmine: Eestri ind. KV, Maardu HUNT, Meeli 10. mai Eesti Eriolümpia - spordidirektor 19.05 ratsutamine: Vidrike Galopp, Vidrike KOORT, Uno 11. mai Pärnu LV haridus- ja kultuuriosa- 19.05 autosport: E. Raide Karikas, Harjumaa kond - spordinõunik 19.05 triatlon: Kevadeduatlon, Pärnu VARE, Raivo 11. mai ESK juhatuse aseesimees 19.05 sulgpall: Paarissuled III, Tartu ˇ 19.05 sumo: Dutch Open, Rotterdam LUTOSKIN, Roman 11. mai Olümpialane - sõudmine 1992 19.05 orienteerumine: XXIII Lõuna-Eesti KV, Hatiku HALJAND, Rein 12. mai EOK asepresident, TPÜ kehakultuuri- 19.05-20.05 indiaca: Eesti I MV 2001 finaalid M+N+S, Tartu teaduskonna dekaan 19.05-20.05 kergejõustik: noorte Balti mitmevõistluse maavõistlus, JÕEPERA, Jarek 12. mai Spordifotograaf 19.05-20.05 sõudmine: Kopenhaageni Regatt, Kopenhaagen FALKENBERG, Signe 13. mai Eesti Invaspordi Liit - peasekretär 19.05-20.05 orienteerumine: MSL Jõud MV, Otepää TISHLER, Peeter 13. mai Eesti Kergejõustikuliit - peasekretär 19.05-20.05 riistvõimlemine: K.-Järve lahtised MV, K.- Järve MANDRE, Juhan 14. mai Spordistatistik 19.05-20.05 iluvõimlemine: Eesti MV rühmkavades, Tallinn TURBAN, Marko 14. mai Olümpialane - kergejõustik 1996 19.05-20.05 lauatennis: Rahvusvaheline turniir STAR, Helsingi PLOVITS, Eugen 15. mai Teenekas sporditegelane 19.05-20.05 lestaujumine: Eesti MV, Tallinn 19.05-20.05 vehklemine: Tournoi International M, Innsbruck JÕGI, Heino 60 15. mai Eesti Tehnika- ja Spordiliit - aseesimees 19.05-20.05 ujumine: Rootsi GP 3 (50 m), Stockholm LUBI, Sirje 15. mai Eesti Lauatennise Liit - peasekretär 19.05-10.06 jalgrattasport: Giro d'Italia, SIKK, Toivo 15. mai HM noorsoo ja huvihariduse 20.05 jalgrattasport: Elva XVI rattapäev, Elva osakond - juhataja 20.05 triatlon: Haabersti VIII basseinitriatlon, Tallinn ADAMSON, Tiia 65 16. mai Eesti Tervisespordi Ühendus - raamatupidaja 20.05 orienteerumine: Virumaa O-jooks ja Eesti Üliõpilaste MV, Uljaste/Sonda KERMON, Märt 17. mai Eesti Korvpalliliit - projektijuht 23.05-24.05 kergejõustik: Lääne-Virumaa noorte MV, Rakvere SUURVÄLI, Aldo 17. mai Olümpialane - ujumine 1992 23.05-24.05 kergej: Alutaguse TV 10 ol.st. ning A ja B kl mitmevõistluse MV, Avinurme TALTS, Jaan 19. mai Olümpialane - tõstesport 1968, 1972, 23.05-26.05 vibulaskmine: Euroopa juunioride KV, Wyhl 24.05 kergejõustik: Võru-Väimela maanteejooks, Võru EOK liige 25.05-27.05 T/S/DT, laskmine: rahvusvaheline T/S/DT, Tallinn KALJURAND, Merle 19. mai EOK assistent 25.05-27.05 ratsutamine: Turu GP, Turu VASARIK, Anne 20. mai Põlva spordihoone - juhataja 26.05 kergejõustik: Tallinna kevadjooks, Tallinn KÜTT, Ilmar 21. mai Viljandi MV haridus-ja kultuuriosa- 26.05 kergejõustik: 9. Valga ööjooks (8,6 km, 4,5 km, lastele 1,5 km), Valga kond - juhat.asetäitja 26.05 kergej.: TV 10 ol.-starti Jõgevamaa (kaugus, ketas, pallivise), Laiuse ROHTARU, Hillar 21. mai Kalev Tõnismäe spordibaas - juhataja 26.05 vehklemine: II tugevamate turniir M+N, Tallinn MODELAINEN, Ivan 23. mai Narva Spordikool 26.05 judo: Euroopa klubide karikas II ring, ROHI, Heidi 35 23. mai Olümpialane - vehklemine 1996 26.05 sumo: Eesti MV, Jõgeva 26.05-27.05 kergejõustik: Götzise rahvusvaheline mitmevõistlus, Götzis VARE, Sulev 25. mai Läänemaa Spordiliit "Läänela" - esimees 26.05-27.05 aerutamine: Harku Regatt EKV 3/4. etapp. 500;1000, Tallinn RÜNNE, Eha 25. mai Olümpialane - kergejõustik 1996 26.05-27.05 F-500, Veemoto: EM II et., Peczniev PÜTSEP, Erki 25 25. mai Olümpialane - jalgratas 2000 26.05-27.05 autosport: Raadi ringrajasõit, Tartu AUNROOS, Aavo 26. mai Pirita velodroom - direktor 26.05-27.05 vehklemine: rahvusvaheline turniir Ciudad de Sevilla N, Seville ALJAND, Riho 27. mai Eesti Koolispordi Liit - peasekretär 26.05-27.05 vehklemine: rahvusvaheline turniir, Taiwan LUIK, Margus 28. mai Spordiajakirjanik 26.05-27.05 orienteerumine: Balti MV (koondised), Pikajärve VALLMANN, Charles 29. mai Tallinna "Kalevi" kergejõustikukool - direktor 26.05-27.05 orienteerumine: Balti MV (veteranid), Pikajärve TSERP, Deivil 30. mai Spordiajakirjanik 26.05-27.05 vibulaskmine: Eesti KV, Pärnu 26.05-27.05 sõudmine: Euroopa noorte KV I etapp, Brno SELG, Hanno 31. mai Olümpialane - moodne viievõistlus 1960 26.05-27.05 sõudmine: Mannheimi Regatt, Mannheim KÜTT, Raivo 31. mai Eesti Karate Föderatsioon - president, 27.05 kergej.: Eesti noorte ja juun. teatejooksu MV (U-16, U-18, U-20), Tartu EOK liige 27.05 kergejõustik: Enn Selliku XXI jooksjate päev, Iisaku HALDNA, Leho 40 1. juuni Eesti Orienteerumisliit - president, EOK liige 27.05 võrkpall: EM alagrupi mäng Eesti – Inglismaa M RAIE, Jaak 25 1. juuni Eesti Akadeemiline Spordiliit - peasekretär 27.05 jalgrattasport: Tartu Rattaralli, Tartu VAIKJÄRV, Mati 2. juuni Olümpialane - vibusport 1972 28.05-2.06 judo: Väikemaade Mängud, San Marino PACHEL, Raiko 2. juuni Olümpialane - ujumine 2000 28.05-4.06 laskmine: MK- Milano VALDMETS, Uno 3. juuni Jõgeva Spordiliit "Kalju" - esimees 29.05 kergejõustik: Lääne-Virumaa TV 10 olümpiastarti finaal, Rakvere 30.05 kergejõustik: heitjate seeriavõistluse I etapp, Tallinn EDASI, Endel 4. juuni Olümpialane - ujumine 1952 30.05-31.05 kergejõustik: kõrgkoolide MV, Tartu 31.05 kergejõustik: Eesti üliõpilaste MV, EASL 31.05 kergejõustik: Rakvere linna lahtised MV, Rakvere 1.06 kergejõustik: sprindi mitmevõistlus, Tartu 1.06 jalgpall: Eesti - Holland U - 21, Tallinn 1.06-2.06 vibulaskmine: III Eve Suits Memoriaal 2001, Pärnu 2.06-3.06 judo: vanalinna päevade turniir, Tallinn 1.06-3.06 aerutamine: rv. regatt Copenhagen Olympic O.Sen./Jun., Kopenhaagen 2.06-3.06 judo: G. Sieni mälestusvõistlused M, Sassari 1.06-9.06 vehklemine: Veteranide MM, Martinique 2.06-3.06 orienteerumine: Eesti MV, Kambja 2.06 karate: 19th Danish Open 2001, Greve 2.06-3.06 tennis: kõrgkoolide MV, Tartu 2.06 kergejõustik: Eesti teatejooksu MV, Valga 2.06-11.06 poks: MM 2.06 kergejõustik: Riia 2001, Riia 3.06 ujumine: EUL noortesarja finaal, Keila 2.06 sõudmine: Eesti KV, Pärnu 3.06 sõudmine: E. Seiler-B. Lõhmuse mälestusvõistlus, Pärnu 2.06 võrkpall: EM alagrupi mäng Eesti – Austria M 3.06 jalgrattasport: Kõrve Rattasõit / Estonian Cup I etapp, Kõrve 2.06 jalgpall: Eesti - Holland MM, Tallinn 3.06 ratsutamine: EMV ponid, Tallinna RB 2.06 autoralli: Vändra Ralli, Vändra 3.06 triatlon: Vanalinna basseinitriatlon, Tallinn 2.06 kabe: hansapäevade kiirturniir, Viljandi 3.06-4.06 kergejõustik: TÜ meistrivõistlused, Tartu 2.06-3.06 sõudmine: Suur Moskva Regatt, Moskva 4.06-11.06 laskmine: MK -München 2.06-3.06 laskmine: Eesti KV etapp / Jagdweldti auhind, Vodja 5.06 kergejõustik: Võru TV 10 olümpiastarti IV etapp, Võru 2.06-3.06 veemoto: MM, Riia 5.06 jalgpall: Eesti - Iiri U - 21, Tallinn 2.06-3.06 vehklemine: Jean Coibioni karikas GP N, Welkenraedt 5.06-6.06 kergej.: TV 10 olümpiastarti maakonna mitmevõistluse finaal, Rakvere

Eesti Spordi Infoleht. Nr. 3 (3) Mai 2001 21 kommentaar Muutuv keskkond ja spordi strateegilised valikud

JOE NOORMETS Eesti Spordi Keskliidu peaspetsialist

Eesti spordiorganisatsioon on mär- meses olid sportlikud huvid kohandatud Teisalt on sport siiski liikunud ja üha liiku- kimisväärsete strateegiliste valiku- teistele tähtsamatele eluhuvidele, siis pro- mas ka teises, positiivsemas, eelnevale vas- fessionaalses spordis on vastupidiselt tupidises suunas. Tänu "sport kõigile" idee te ees. Millest lähtutakse edasistes muud eluhuvid kohandatud suurenenud laialdasele levikule on spordis osalemise tegevustes? Kas ja kui palju arves- spordi nõuetele vastavaks. lävepakk madaldunud. See sai võimalikuks tatakse ühiskonnas aset leidnud ja saavutusorientatsiooni rõhu vähendamise- Kuna sportlaselt nõutakse ja oodatakse ga ja naudingu, lõbu, ühtekuuluvuse, suht- -leidvaid muutusi? üha rohkem, ei ole individuaalsed jõu- lemise, rekreatsiooni ja tervise esiletõstmi- pingutused üksi enam piisavad, et garan- sega. Arenenud on palju alternatiivseid teerida soovitud edu rahvusvahelisel aree- spordi vorme (mille kohta sakslased kasuta- Spordistrateegia loomise üheks lähteko- nil. Edu saavutamine on tänapäeval enam- vad paradoksaalset silti "mittesportlik haks peaks kindlasti valima inimese ja jaolt sportlase ja tema taustajõudude ühi- sport"), milles on esiplaanil nauding, mõnu, ühiskonna vajadused, millest kasvab välja se tootmisprotsessi ja riski väljund, kasuta- seiklus, vormisolek ja välimus ning mis on ühtne väärtusalus ja selle põhjal saab teha des selleks erinevaid ühiskonna ressursse leidmas inimeste seas üha enam poolehoid- kesksed valikud ka spordis. Nendega aval- ning asjatundlikkust. Selles nn tootmissüs- jaid. datakse mõju kogu tegevusahelale, kuhu teemis jäävad sportlased ise sageli justkui on haaratud sportlased, treenerid, klubid toormaterjaliks – kehvaks, lootustandvaks Vajadus muutuda ja liidud, ning millel on nii kohalik, või heaks –, mida tuleb töödelda samal piirkondlik kui üleriigiline mõõde. Selleks moel kui toormaterjali töödeldakse töös- Ühiskond meie ümber muutub pidevalt vajatakse selget nägemust spordi tegevus- tuses tarbeesemeteks turu vajaduste ra- ning need meetodid ja vahendid, mis on keskkonna hetkeseisust ja suundumustest. huldamiseks. meid seni spordis edasi viinud ja meile edu toonud, ei kindlusta seda enam praegu Spordi suundumused Kaasnevad riskid ega tulevikus. Üha vähem kehtib põhimõ- te, et tulevik on üks-ühene jätk sellele, Palju on räägitud ja kirjutatud viimasel See tippspordi tasandil toimuv spordi kust tullakse. Kes seda ei mõista, võib end kümnendil aset leidnud suundumustest muundumine, tingitud suurenevast nõud- kergesti leida oma organisatsiooni konto- spordis. Nendeks on: miste tasemest, toob kaasa suurenenud rist, ilma et talle oleks alles jäänud muud, kapitalimahutuse vajaduse nii sportlaste, a) spordi globaliseerumine, kommertsiali- kui vaid võimalus kurta oma muresid ja spordiorganisatsioonide kui ka ühiskonna seerumine, professionaliseerumine ja meenutada möödunud helgeid aegu. Plaa- poolt tervikuna. Sellega kaasnevalt muu- medialiseerumine; nid, mis tehtud eeldusel, et olevik jätkub tub sport aga üha altimaks väliste huvide b) spordialade ja liikumisviiside mitmeke- tulevikus, on määratud läbikukkumisele. imbumisele ning mitmesugustele vääriti- sistumine, mis on aidanud kaasata uusi mõistmistele, kuritarvitustele ja konflikti- Arvestada tuleb siinjuures sellega, et me sihtrühmi (vanurid, puuetega inimesed, dele. Need omakorda suurendavad vaja- kanname endaga kogu aeg kaasas selliseid naiste üha suurenev osalemine, jne); dust mitmesuguste vastuabinõude järele, mentaalseid kaarte, mille järgi peetakse c) uute nähtuste tekkimine nagu näiteks säilitamaks traditsioonilisi spordiideaale. loomulikuks senikehtinud tõdede kehti- fitness- ja terviseteenused; Fakt on see, et väärtusidealistlikud kon- vust. Me peame kontrollima, kas need tõed d) osalemismotiivid on mitmekesisemad tseptsioonid ja tegelik olukord rahvusvahe- ikka tõesti kehtivad või on aeg neis kor- kui varem – ainsateks motiivideks ei ole lises ning ka rahvuslikus spordis lahknevad rektiive teinud. Jäigad ja kivistunud aru- enam vaid võistlusel osalemine/võitmi- teineteisest üha enam. saamad takistavad uutmoodi mõtlemist. ne ja saavutused, vaid ka nauding liiku- misest, tervis, hea tuju, välimus, jne; Spordi põhiolemus on seega paljus muutu- Meil ei maksa liialt uskuda saatuse kõike- e) uue "liikumiskultuuri" sünd. nud, tahame me seda endale tunnistada või määravasse jõusse ning arvata, et minevi- ei. Sport on sisemiselt laienenud, paisunud kupärand ja selle tekitatud mentaalsus on Suurenevad nõudmised ja "lõhkenud" ning osaliselt minetanud oma paratamatu, vaid tuleks mõelda konkreet- Spordi, ja eriti tippspordi põhiideeks ja senise tähenduse ning ületanud endis- sete võimaluste loomisele, kuidas neid eesmärgiks on olnud, on ja jääb võistlusel aegsed piirid. Üheltpoolt on tulemuseks kivistunud arusaamu ületada. Kuna men- edu saavutamine. Kuna võistlus on spordis spordi negatiivne pool, milles spordi algu- taalsus ja selle aluseks olev maailmapilt ja pidev protsess, kaldub saavutusnõuete ta- pärased tunnused – saavutused ja võistlus – inimkäsitus sünnivad igapäevastes elusitu- se suurenema. See on tinginud endisaegse on viidud äärmusesse. Sellega kaasnevad atsioonides, on nende teadlik mõjutamine amatöörspordi muundumise professio- liialdused, nagu lapstööjõud, doping ja ter- ja muutmine võimalik. Seda kindlasti ka naalseks töölaadseks tegevuseks. Kui esi- vistkahjustavad treeningmeetodid. Eesti spordis.

22 Eesti Spordi Infoleht. Nr. 3 (3) Mai 2001 Eesti Olümpiakomitee seminar Kaasaegse vastupidavustreeningu põhialused ja arengusuunad 30. ja 31. mail Käärikul

Kolmapäev 30. mai 10.00 Seminari avamine 10.15 ATKO VIRU (Eesti) ...... Vastupidavustreeningu monitooring 11.15 ENRIQUE PASCUAL (Hispaania) . . . Hispaania kesk- ja pikamaajooksjate treeningsüsteem Fermin ...... Cacho ja Abel Antoni näitel 12.30 Kohvipaus 12.50 JEAN MEDELLI (Prantsusmaa). . . . . Bioenergeetilised kahanemisreaktsioonid piirkoormustele jalgrattaspordis 14.00 Lõuna 15.00 VAHUR ÖÖPIK (Eesti) ...... Vastupidavusliku töövõime toitumuslikud aspektid – süsivesikud 16.00 HARRY LEMBERG (Eesti) ...... Võistlusvormi viimistlusetapp suure ajavahega kohanemise ...... tingimustes – Sydney OM-i näitel 16.30 TARVO KIUDMA (Eesti)...... Terviseriskid vastupidavusalade sportlastel 17.00 Kohvipaus 17.30 EVE PIHL (Eesti) ...... Endiste sportlaste terviseriskid 18.00 JAAK MAE (Eesti) ...... Milles näen sportlasena reserve Salt Lake City OM-i künnisel? 18.30 TÕNIS MATSIN (Eesti)...... Pikaaegne koostöökogemus Eesti suusakoondisega 19.00 KOKKUVÕTE ja vaba mikrofon teemal "Mida saime kasulikku igapäevatöösse?"

Neljapäev 31. mai

9.00 TEET SEENE (Eesti) ...... Vastupidavus – päritav või arendatav võime? 10.00 WALTER MAYER (Austria) ...... Austria murdmaasuusatajate treeninguideoloogia 11.30 FELIKS SUSLOV (Venemaa) ...... Mäestikutreeningu roll ja ülesehitus kaasaegses treeninguideoloogias 12.30 Kohvipaus 13.00 PEKKA VÄHÄSÖYRINKI (Soome). . Simuleeritud mäestikutreeningu efektid ja ülesehitus murdmaa- ...... suusatajatel 14.00 Lõuna 15.00 ANTS NURMEKIVI (Eesti) ...... Vastupidavustreeningu energeetilised ja adaptiivsed aspektid 16.00 TOIVO JÜRIMÄE (Eesti)...... Keha koostisega seonduvad probleemid vastupidavusalade sportlastel 16.30 MIHKEL ZILMER (Eesti) ...... Adekvaatne toitumine ja organismi immunoloogiline staatus vastu- ...... pidavusalade sportlastel 17.15 Kohvipaus 17.45 MATI ALAVER (Eesti) ...... Tippsuusatajate ettevalmistusest, organisatsioonist, metoodikast ja ...... taustajõududest 18.30 KOKKUVÕTE ja vaba mikrofon teemal "Mida seminarilt kaasa võtta?"

Korraldajad: Info ja registreerimine: EOK, Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond, Eesti Harry Lemberg, Tartu Ülikooli spordikeskus Kergejõustikuliit, Eesti Suusaliit Telefon / faks (27) 375 370 E-post: [email protected]