No 11 november 2012 hind 2.20 €

Chick Heino Elleri Corea Chick loomepärand Corea EEestiestis Eestis Karl Ristikivi muusikapreemiad ja muusika Heino Karl Mida suudabElleri Ristikivi muusikateraapialoomepä?rand ja muusika

CorelliCorelli Corelli ConsortConsort Consort20

11/2012 43 44 11/2012 11/2012

On käes november ja kontserdielu on kõikjal täie hooga käima läinud. Veel mõned päevad novembrikuust kestab KAVA väga huvitavate kontsertidega festival “Klaver 2012”, 14. novembril saab kuulda jazzilegend Chick Coread. KES? 2 Anu Schaper. Muusikakunst kaunis interjööris. Lähemalt sellest suurepärasest muusikust saab lugeda Corelli Consort 20 siitsamast – tema kujunemisest, sellest, mis on talle UUDISEID MAAILMAST muusikas oluline. 10 Nele-Eva Steinfeld, Ivo Heinloo. Muusika­ Novembrinumbris on Muusikas taas uut. Nüüdsest uudiseid maailmast MUUSIKA saab lugeda kirju Eesti muusikutelt, kes mõnda aega 13 Eva Lepik. Karl Ristikivi ja muusika kodumaast eemal on elanud. TÄHT Kutsume kõiki ka meie facebooki leheküljele 14 Ivo Heinloo. Chick Corea – klaverijazzi elav www.facebook.com/muusikaajakiri. Sealt saab uudised legend ja põneva veel kiiremini kätte. VESTLUS 16 Tiiu Tosso. Kaunist vaskpillikõla otsimas. Dirigent, trompetimängija ja pedagoog Aavo Ia Remmel Ots SISSEVAADE 20 Anu Veenre. Kultuuri- ja identiteediuuringud muusikateaduses BÄND 22 Kaur Garšnek. Kes sa oled, Argo Vals?

Peatoimetaja Ia Remmel [email protected] KIRI Toimetaja Virge Joamets [email protected] 23 Liis Kolle Berliinist Toimetaja Joosep Sang [email protected] RAAMAT Turundusjuht Herje Tamm [email protected] 24 Virge Joamets. Osakeseks hõlmamatust muu- Kujundaja Ande Kaalep [email protected] sikamaailmast. Raamatust “Erich Kõlar: kuulake Keeletoimetaja Kulla Sisask ennast muusikasse” Rahastaja EV Kultuuriministeerium PILK Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital 25 Kristel Pappel. Interdistsiplinaarne Kotzebue Väljaandja SA Kultuurileht Voorimehe 9, 10146 Tallinn MULJE 27 Virge Joamets. Rahvuslikku klassikut avasta- Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus mas. Heino Elleri sümfooniate ja keelpillikvartet- Toimetus: Voorimehe 9, Tallinn 10146 Toimetuse telefon 6 833 107 tide ettekandest Kodulehekülg: www.ajakirimuusika.ee 29 Pille Kangur. EMTA Sügisfestivali avakontsert: Trükitud Pajo trükikojas sügisene värvikirevus ja erk loomelend Pärnu mnt. 58, Sindi linn, 86703 Pärnumaa 30 Tõnu Kaalep. Festival “Stalker”. Jan Bang: ISSN 1406-9466 estofiil ajalooliste sämpleritega © Eesti Muusikanõukogu 32 Edmund Hõbe. Eripalgeline muusika festivalil “Stalker” Tellimine: AS Express Post Maakri 23A, 10145 Tallinn KLAVERIAVASTUSI Tel 617 7717, www.tellimine.ee 33 Risto Lehiste. Vanim Eesti klaver Tellimisindeks 00679 Otsekorraldus 1,47 eurot number UUDISEID EESTIST Aastatellimus 21,50 eurot 34 Muusikauudiseid Eestist Muusikaõpetajatele ja -õpilastele aastatellimuse soodushind 17 eurot. PLAAT Soodushind kehtib ka pensionil olevatele 39 Heliplaatide tutvustus muusikaõpetajatele. Tellimine: [email protected], [email protected],

6 416 016, 55 56 18 94 Corelli Consort muusika FOTO mait jüriado

11/2012 1 MuusikakunstANU SCHAPER kaunis interjööris muusikateadlane

Corelli Consort 20 foto erakogust

22 11/201211/2012 MuusikakunstANU SCHAPER kaunis interjööris muusikateadlane änavu 20. tegevusaastat tähistaval barok­k­­­­­ ansamblil Corelli Consort on Eesti muusi­ kamaastikul selgelt oma nägu, oma nišš. Kõige rohkem teatakse CCd vahest arvuka­ teT sarjade kaudu, nagu näiteks “Eesti mõisad” (mis alates 1999. aastast on pidanud vahele jätma vaid ühe, kriisiaasta suve 2010) või “Toompea muusika­ salong”, teatakse ka kontserte saatvaid loenguid ning ansam­bli seost metseenlusega; tänavuste mõisakont­ sertidega näiteks koguti raha Uderna mõisa välis­ valgustuse fondi. Kuid tegevussuundi on CCl aastate jooksul üha juurde tulnud. Ansambli kõrvale on tek­ kinud agentuur, on salvestatud kaks CDd, “Beauty of History” (2005) ja “Jõulud iidses Tallinnas” (2007); omal moel tegutsetakse pedagoogiliseltki: proovi­ tud on koostööprojekti Kadrioru gümnaasiumiga, mõisakoole toetades kasvatatakse uut kuulajapõlv­ konda ja lõpuks võib publiku harimiseks pidada ka Corelli Consorti kontserte lahutamatult saatvaid Jüri Kuuskemaa ajaloolisi selgitusi. Kohtun ansambli eestvedaja Mail Sildosega enne proovi Muusikamaja suvises aias, CCl on taas ees mõisakontserdid. Hiljem liituvad meiega ükshaa­ val seekordses sarjas mänginud muusikud Peeter Sarapuu, Meelis Orgse, Villu Vihermäe ja Lembit Orgse.

Teie esimene kontsert oli 1992. aasta juunis. Kuidas see kõik algas? Mail Sildos: Kui 1991 tuli iseseisvus, siis tundus, et nüüd ometi võiks ka ise midagi täiesti uut teha. 1991/92. aasta talv oli Eestile väga raske. Need, kes elasid keskküttega korteris, arvatavasti mäletavad, kui toas oli 13 kraadi sooja. Corellit tollal üldse ei mängitud, isegi praegu ma ei tea, et keegi peale meie väga mängiks, aga tegelikult on see ju väga ilus muusika. Leidsin concerto grosso’de partituurid, is-

11/2012 3 Kas Corelli on isiklik huvi? Imbi Tarum (klavessiin), M. S.: Jah. Ja ma olen vaadanud, et kui neid lugusid kontserdil Villu Vihermäe ja Mail Sildos. FOTO HARRI ROSPU mängida, on nii muusikud kui publik kuidagi õnnelikud... Barokkmuusika üldse mõjub inimesele hästi. Selles on mingid väga positiivsed võnked sees. Mis mulle veel väga meeldib – barokkmuusika on hästi impro- visatsiooniline, kirjas on nn kondikava. Eks ma olen nüüd aastate- ga muidugi ka tuhninud vanades barokiaegsetes viiulimänguõpe- tustes, põhjalikumalt uurinud ja ka eesti keelde tõlkinud Geminia­ nit. Sealt on palju praktilist võtta, aga näiteks kaunistuste või ka- dentside mängimine – nad ei kirjeldagi seda. See peab lihtsalt ole- ma, nagu Geminiani koolis on väga ilusasti öeldud, publikule es- teetiliselt vastuvõetav. Võibolla just selletõttu ei kõla meil lood igal kontserdil täpselt ühtemoodi. Kui muusikutel tuleb hoog peale, üks nakatab teist, keegi teeb mingeid kaunistusi, teine hoopis teist- suguseid, tulevad välja täiesti erinevad versioonid. CC praegune koosseis on väga hea, me lihtsalt sobime üksteisega. Muusikute pu- hul on ju väga oluline, et inimesed võnguksid sarnaselt, et ei peaks liiga palju seletama. Just see meeldib mulle väga!

CCs on mänginud (ja laulnud) väga aukartustäratav hulk muu­ sikuid, peaaegu kõik, kes Eestis barokiga tegelevad [vaata lä­ hemalt koduleheküljelt www.corelli.ee]. Keda võiks välja tuua, kas on mingi tuumik, kes on läbi kahekümne aasta asja juures olnud? M. S.: Imbi Tarum oli kaua meil ainuke klavessiinimängija, nüüd on tema kõrval Lembit Orgse. Peeter Sarapuuga oleme teinud vä- ga põnevaid kavasid, Tõnu Jõesaar mängib lisaks tšellole ka eri- nevaid viola da gamba’sid. Meelis Orgse ja Villu Vihermäe on noorem generatsioon, kelle liitumisest ja sobivusest teistega on mul väga hea meel. Nemad ongi praegune tuumik. Ja kui on vaja flööti, siis mängib Neeme Punder, kui kontrabassi, siis Mati Lukk või Jüri Lepp.

Te olete end barokkinterpretatsiooni alal ka täiendanud mit­ me õpetaja juures, näiteks Lucy van Daeli juures. tusin selle külma talvega kodus tekkide sees, müts peas, ja kirju- M. S.: Jah, ta käis mitu korda siin, tegi suvekursusi ja ühe korra tasin partituurist noote ümber. Partiisid polnud siis kuskilt saada. käisin ma tema juures ka Hollandis eratunnis. See on täiesti us- Need olid esimesed lood, mida hakkasime proovima. kumatu! Enne tunde mõtled, ma ju oskan mängida. Aga kui lä- Esimene kontsert oli Püha Vaimu kiriku muusikatunni raa- hed sellise väga hea õpetaja juurde, kes ise on ka suurepärane mes. Mõned päevad enne seda oli just Eesti kroon tulnud. Meie interpreet, siis ta võib paari lause, paari näpunäitega teha sel- esimene honorar oli kaheksa inimese peale umbes kaheksa kroo- geks asjad, mis eluaeg on muret teinud, kui miski ei tule välja ni. Aga muidugi me ei esinenud honorari pärast, lihtsalt rõõm oli või oled kuskilt kinni, niisugused tehnilised probleemid... kokku tulla ja mängida. Praegusaja noortele ma ainult toonitan: minge ja kasutage k õ i 1992. aastal, jõulude ajal saime juba korraliku kontserdi ja k võimalused ära, mis teil on, kindlasti minge, tuleb igal juhul mulle öeldi, et nüüd on vaja nime. Esimene asi, mis pähe tuli, oli kasuks. Lisaks sellele näed ilma ja inimesi, hoopis teistsugust Corelli Consort ja nii on ta jäänud – meie esimestest lugudest, mis mõtlemist ja elustiili, ja ei istu ainult oma väikses harjumuspä- me mängisime. rases karbis.

Aja jooksul on Corelli Consorti kõrvale tekkinud kontserdiagentuur Teised ansambli liikmed on samuti ise käinud ja end kursustel Corelli Music (2004), Corelli Barokkorkester (2006), Corelli harinud. Metseenide Klubi (2009). Ning Corelli muusika on läbiv joon reper- M. S.: Ise harinud ja ise ka kõik pillid muretsenud. Ei ole lihtne tuaaris siiani. barokkpilli omada, see on kohutavalt kallis lõbu. Nüüd on tekki- nud ka Eesti pillimeistreid, aga see on viimastel aastatel. Esimesel M. S.: (muigab) Mind kutsutakse juba madam Corelliks. kontserdil mängis Marju Riisikamp orelil, aga siis tekkiski prob- Tegelikult mängime Corelli concerto grosso’sid suhteliselt harva, leem, et kui ei ole oma klavessiini, siis kontserte teha ei saa. sest see on ikkagi orkestrimuusika. Kõige rohkem mängime Seetõttu tuligi kohe pärast seda Imbi, sest ta oli just saanud oma triosonaate, neid on Corellil palju ja sealt on veel võtta küll ja isikliku pilli. küll. Sonati da chiesa op. 1 ja op. 3 on enam-vähem juba esitatud, aga ilmalikud sonaadid, sonati da camera op. 2 ja op. 4 on meil Jutt läheb sellele, kuidas kontsertide ideed sünnivad, ja kõige erine- veel täiesti läbimata. vamatest kavadest rääkides jõuame barokist kaasaega.

4 11/2012 M. S.: Idee võib plaksatada ühest pisikesest asjast. Praegu toeta- M. S.: Ei-ei, absoluutselt mitte, me mängime barokki rõõmuga me Uderna vanadekodu vanakesi mõisas. Mõtlesin siis, et paneks edasi ega jäta teid sellega rahule, kohe kindlasti mitte! Lihtsalt barokkmuusikale juurde vanad ilusad eesti luuletused. Neid luges kuna “Armastajad ja elupõletajad” tuli nii huvitav, tahaksime seda Guido Kangur ja sai uskumatult ilus kooslus. 2008. aasta mõisa- teemat väga jätkata ja lugusid tellida. kontsertidel panime kokku barokkmuusika ja nüüdistantsu, et il- lustreerida Eesti 90. aastapäeval Vabadussõja seoseid mõisatega, Ideed on inspireeritud ka kohtadest, nagu mõisad jne. Mulle mida on väga palju. Fine 5 seltskond on väga lahtised ja loomin- üldse tundub, et olete väga kohtadega seotud, Eestiga seotud. gulised inimesed ja nad tegid Corelli triosonaatidele kolm erine- Olete küll ka välismaal esinenud, aga profiil on kohaspetsiifi­ vat kaasaegset tantsunumbrit mõisa- line. test ja inimsaatustest. M. S.: Jah, põhimõtteliselt on CC profiil selles mõttes kohaspetsiifiline, et me ta- Mitmed ideed on olnud seotud ka kultuu- Me tahame panna kokku hame panna kokku ajaloolise tausta laie- ripealinna aastaga, näiteks panna kokku ajaloolise tausta laiemalt, nagu malt, nagu umbes sel ajal, kui mõisad “Toompea muusikasalong”, iidse Tallinna ehitati, võis muusika seal kõlada. Ja legendid ja tänapäeva muusikud ning he- umbes sel ajal, kui mõisad ehi­ muusikasalongid ja kirikud täpselt sama- lilooming. Sellega seoses tellis Corelli tati, võis muusika seal kõlada. moodi. Need hooned on ajalooliselt seo- Music uudisteose ja Märt-Matis Lill kir- Need hooned on ajalooliselt tud muusika, loomingu ja mõttetegevuse- jutas Jan Kausi libretole ilmaliku müstee- seotud muusika, loomingu ja ga. Just sellise vaimsuse ma tahaksin muu- riumi “Armastajad ja elupõletajad”. mõttetegevusega. Just sellise sika kaudu esile tuua. vaimsuse ma tahaksin muusi­ Kuid sama hästi võiksime neid kavu M. S.: Oo jaa, müsteerium sai muusi- mängida ka Soome või Läti mõisates, sest kaliselt eriti põnev. Siin on kasutusel ka kaudu esile tuua. tegelikult on temaatika ju sama. Ja mõel- mitte ainult barokiaja, vaid ka vane- ge, kui palju on losse igal pool Euroopas! mad pillid, nii et kõik kokku oli erine- Nagu me Viini Liechtensteini lossis nii to- vate häälestuste tõttu päris paras “kee- redasti kogesime. Aga kogu see pärand, mia”. Aga suurepärane näitleja Nero Urke ja Taago Tubina põne- mis on jäänud mõisate ja ka aadlipaleedena Maarjamaale – see on va valguslahendusega lavastus oli kokku nii super, et teose trupp ju lihtsalt suurepärane! (Mail Sildos satub mõisate ja mõisnike rollist oli ka Eesti Teatriliidu ühe aastapreemia nominent. Ja nüüd ole- Eesti ajaloos jutustades hoogu.) Olen väga õnnelik, et praegu on me sinnamaale jõudnud, et tellime ka edaspidi oma vanade pilli- mõisakoolide temaatika positiivse lahenduse saanud. Mõisa­koolide dega ansamblile uudisloomingut. õpetajad räägivad, et lapsed, kes õpivad mõisakoolis, hoiavad ilu enda ümber ning mõtlevad hoopis teisiti tavakooli lastest. Või mõi- Kas see on märk sellest, et barokiaja piirid hakkavad kitsaks salastekodude lapsed, kui nad näiteks õhtul lähevad magama ja vaa- jääma? tavad inglitega laemaali kuskil mõisaproua salongis – see annab laste

“Eesti mõisad 2008” lõppkontsert Tammistu mõisas. Corelli Consort ja Fine 5 tantsijad. FOTO HARRI ROSPU

11/2012 5 hingele lohutust ja esteetilisele kasvatu- meeldi, kus tal on raske kontserti sele nii palju juurde. Ka sellepärast on teha. Kuidagi olen suutnud ka ho- see temaatika mulle Eesti kontekstis vä- norarisummad hankida. Ja ma ga südamelähedane. püüan esimese asjana teha nii, et muusikutel oleks hea mängida, et Te pakute tervikpilti: muusika, arhi­ oleksid huvitavad kavad, et nad tektuur, ajalugu jne. saaksid normaalse töötasu, et nad ei M. S.: Just sellepärast on meil kaasas peaks muretsema, kas nad peavad Jüri Kuuskemaa, ta on meile täielik FIEd olema. See on minu tegevuse õnnistus, eriti mõisasarjades. On välja prioriteet. Sest kui ei ole innustu- kuulutatud, et vaheaeg on tema päralt nud muusikut laval, siis ei toimu ka ja tihti see vaheaeg venib tunnipikku- head kontserti. Mõisa­koolide toeta- seks, tal on lihtsalt nii palju rääkida. misest veel: see püsib ilmselt suures Ta käib publikuga mõisates ringi, ko- osas tänu metseenidele ja annetus- lab mööda pööninguid, parke ja nur- tele. gataguseid ja jutustab ning publikule see väga meeldib. Kui nüüd vaadata Corelli Con­ sortiga seotud elitaarsevõitu Mõisate sari on kestnud juba päris märksõnu – mõisad, salongid, kaua, 1999. aastast. Kas kohe algu­ Mõisakoolide õpetajad räägivad, metseenlus –, siis kui palju on sel­ ses oli idee kaasata kontsertidele et lapsed, kes õpivad mõisakoolis, lel Eestis kõlapinda? ajaloolasi või ka teiste elualade hoiavad ilu enda ümber ning mõtle­ M. S.: Mõisasarjad toimivad tegeli- esindajaid? vad hoopis teisiti tavakooli lastest. kult päris hästi. Keeruline on sõnu- M. S.: Esialgu oli just idee panna mit inimesteni viia, see nõuab suurt kokku muusika ja ajalugu; esimesel Või mõisalastekodude lapsed, kui reklaami, mis on teadagi väga kallis aastal rääkisid kohalikud inimesed. nad näiteks õhtul lähevad magama lõbu. Aga kuidagi on meid siiski 2000. aastal tuli Jüri Kuuskemaa ja vaatavad inglitega laemaali kuskil üles leitud. Klas­sikasarjadega me kaasa ja sellest alates on sari käinud mõisaproua salongis – see annab miljoneid kokku ei aja, aga näiteks igal suvel koos temaga. laste hingele lohutust ja esteetilisele eelmisel aastal oli metseenluse summa, mille kogusime Orffi pilli- Kes on CC publik, kas teil on sellest kasvatusele nii palju juurde. de jaoks, nii suur, et Vääna mõisa- mingit pilti? Kas olete oma kont­ kool sai muretseda isegi kaks serdid kellelegi suunanud, mõnele komplekti laste arenguks vajalikke grupile? pille. M. S.: Ma arvan, et meie publik on ... võibolla keskmisest natuke Ja me oleme kaks korda, 2006. ja 2009. aastal toetanud mõisate haritum. Kas ta on jõukam, seda ma ei oska öelda, sest meil on busside ostmise fondi väikestele lastele. Ainult selle raha eest, mida piletiostjaid väga kallitele kontsertidele, aga meil on ka palju me korjame, muidugi bussi ei osta. Aga samas on nii Väikemõisa pensionäre, kes käivad väga-väga tihti kontsertidel. Ja nende hul- väikelastekodu kui ka Tartu Maarja kool uued bussid kätte saanud. gas on just põhikülastajad, kes käivad vaat et kõigil kontsertidel, Nagu praegu ka Uderna hooldekodu välisvalgustus – ega me seda me teame neid juba nägupidi ja oleme tuttavad. Oleme veel tei- summat ilmselt ka kokku ei saa, aga paneme fondile aluse ja kui nud õpetajatele sooduspileteid ning tore, et seda võimalust ka ka- põhi on olemas, siis on lihtsam edasi minna. sutatakse. Ma arvan, et summa suurus ei olegi oluline. Meil on mõisa- kontsertidel alati korjanduskarbid väljas ja annetuse suurust me Niikuinii on klassikalise muusika elus püsimine väga keeruline; ei sätesta, kes paneb, see paneb, kes ei pane, ei pane, see on vaba- teie aga toetate selle kõrval veel mõisakoole. Kuidas te seda tahtlik. Krooni ajal oli eriti tore annetusi kokku lugeda: seal oli teete? viiesajakrooniseid, oli sajastest kahe kroonini, aga palju ka sente M. S.: Eks see ole seotud piletihinna ja mõisasaalide väiksusega. ja päris peenikest raha. Siin on kaks võimalust: kas inimene pani Klassikalise muusika piletimüük ei ole mingi tuluallikas, eriti väl- taskust ära, mis ta leidis, või tal ei olnudki rohkem raha. Sest jaspool linnasid. Täis saali korral katab see vaid väikese osa kulu- mõisa võib tulla ju, eriti piletiteta lõppkontserdile, ka naaberküla dest ning käibemaks on suur. Ja siis ei ole tegelikult vahet – me memm. Ta ei käi iialgi klassikalise muusika kontserdil, tal ei ole teeme näiteks mõisakooli õpilastele tasuta sissepääsu, juhul kui seda raha, et linna sõita, ja nüüd ta kuuleb, et ohhoo, mul paari nad on huvilised ja tulevad kontserdile. Pigem las nad saavad sel- kilomeetri kaugusel toimub midagi sellist toredat, ja läheb koha- le positiivse kogemuse, siis tulevad ehk teine kord veel ja kutsu- le. Tal võibolla ei olegi rohkem raha, aga ta paneb need mõned vad ka sõpru kaasa. sendid sinna karpi. Inimeste osalust oleme ilmselt suutnud natu- ke propageerida ja seda me ka jätkame. Corelli Metseenide Tegelete publiku kasvatamisega. Klubi, mille lõime paar aastat tagasi, töötab samadel alustel. Meie M. S.: Just. CC elus püsimine juba kakskümmend aastat – mina anname võimaluse... pean seda täielikuks imeks. Aga me oleme kokku jäänud. Olen nii muusiku kui korraldajana palju aastaid läbi erineva riigikorra ...aga summa ei ole kindlaks määratud. ning nii era- kui riiklikus sektoris näinud, kuidas asju aetakse. M. S.: Täpselt. Ning me oleme kõigile väga tänulikud, sest koos Ma tean, kus on kitsaskohad, mis muusikule meeldib, mis talle ei tegutsedes kasvavad väikestest asjadest suured!

6 11/2012 Eelmise aasta jõulukontserdil. Corelli Barokkorkester esinemas koos Püha Miikaeli ja Kalevi poistekooridega Tartu Jaani kirikus. Dirigeerib Martin Sildos. FOTO AIVE SARAPUU

Mõisate sari on väga kaua kestnud, aga teil on ka muid sar­ Enne oli juttu sellest, et tahaksite esitada muusikat selles kon­ ju, näiteks “Toompea muusikasalong”, “Mõisaromantika” ja tekstis, kus ta kunagi kirjutati või kus teda esitati. Kas mul on “Kirikupühad Maarjamaal” alates 2006. aastast. Kust sarjade jäänud õige mulje, et viimasel ajal te esitate pigem kõrg- või idee tuli ja kas enne seda otsisite oma nägu? isegi hilisbaroki teoseid, mis Eesti mõisatesse ajaliselt väga M. S.: Sari müüb paremini. Töötad kujunduse, formaadi välja ja hästi sobivad? järgmist sarjakontserti on lihtsam välja kuulutada. Sari “Corelli ja M. S.: Jah, Eestisse jõudsid baroki- ja klassitsismiajastu teosed, Bach” 1996/97 oli üks varasemaid, “Rüütelkonna muusika” nagu ka arhitektuur natuke hiljem, kui Lääne-Euroopasse. Aga Toompeal algas 2000. aastal. Toompea on minu jaoks üks väga kõrgbarokk on mulle lihtsalt nii südamelähedane. Ja varabarokk eriline koht, seal on mingi müstiline vägi. Kui sul on kehv olla ja eeldab ka natuke rohkem süvenemist, ma olen sellega vähe tegel- jalutad Toompealt tiiru läbi, hakkab tunduvalt parem. Nii ilusad nud. majad, nagu seal on, paleed, kuhu tavaline inimene tihtipeale sis- segi ei pääse. Sealt me hakkasime pihta ja praegu on “Toompea Saabub fagotimängija Peeter Sarapuu, varsti pärast teda viiuldaja muusikasalong” üks suurema publikuhuviga sarju. Ilmselt ini- Meelis Orgse ja tšellist Villu Vihermäe. Jutt läheb barokkmuusika mestele see teema meeldib. Meil on veel tegemata abonement- spetsiifikale, kus sageli pole partituuri märgitud isegi seda, mis pillile kontserdid kogu hooajaks. Aga eraagentuur ei saa liiga palju asju partii on mõeldud. korraga ette kuulutada – kunagi ei tea, milline on rahaline seis poole aasta pärast. Kuidas teie töö käib, kas vaidlete palju esituse üle, et kuidas nüüd midagi mängida? Või et mis pill mingit partiid peaks Te olete välja andnud ka plaate, siiani on ilmunud kaks. mängima? M. S.: Kaks jah, ja nende tiraaž hakkab otsa saama. Tegelikult on M. S.: Vahel sõltub see sellest, kellega me koos mängime. Praegu meil rohkelt materjali, sest Klassikaraadio on kontserte palju üles ei teki küsimustki, Peeter on olemas, siis mängime fagotiga. Muu võtnud. Praegu salvestame sedasama müsteeriumi. Ma loodan, et kujuneb proovide käigus. Igaüks pakub omalt poolt välja, et siin saame Klassikaraadioga stuudiosalvestusi juurde teha, nendest on teeme nii, seal naa. tunduvalt lihtsam plaati välja anda. Me oleme ka DVDle salvesta- Peeter Sarapuu: Kuigipalju vaidleme, aga need on piside- nud, kuid selle väljaandmiseks ootame veel heldeid metseene. tailid. Paljus ei teki küsimustki, see on selge, kuidas teha. M. S.: Küsimusi tekib kadentsidega ja sellega, kes mängib kaunis- Aga lähiajal mingeid konkreetseid plaane ei ole? tusi. Seda tuleb ikka proovides ette. M. S.: Plaane ja ideid on meil lõputult ja tekib aina juurde, kõi- P. S.: Varasemate aegade muusikat mängides on oluline läheneda gest on veel vara rääkida. Üks väike mure on see, et Corelli sellele sedapidi, kust see muusika on pärit. Seda tuleb vaadelda Music on väga väike agentuur, seetõttu ei jõua me kahjuks kuigi mitte tänapäevast vanematesse ajastutesse, vaid vastupidi. Kui palju ära teha. Aga oluline on ju tegelikult head ideed ja toredad rääkida varabarokist, siis see baseerub renessansstantsudel, re- inimesed. nessanssmuusikal, ja see omakorda keskaja muusikal.

11/2012 7 M. S.: Niinimetatud ajastuteadlik barokimängimine, mis nüüd Eestis on tänu Corelli Consortile mingi läbiv liin olemas. on juba kolmkümmend aastat või rohkemgi Euroopas levinud, Mängijad tekivad ja jäävad asja juurde siis, kui neil on väl- algas just sellest, et muusikale ei lähenetud tagurpidi, nii et me jund. läbime nüüdismuusika ja romantismi ja siis jõuame klassitsismi. Kui tuled keskaja ja renessanssmuusika poolt, näed asju hoopis CCga seostub nii palju erinevaid tegevusi. Mis on teie jaoks teistmoodi. Ja ilmselt on see olnud õige, sest kui ma mõtlen – esiplaanil? miks Eestis omal ajal ei mängitud barokkmuusikat? Sest see tun- M. S.: Põhiline on ikka mängida huvitavat muusikat. Kõik muu dus inimestele igav. Kui barokki nn akadeemiliselt mängida, mõ- sinna juurde on lisand. (Ansamblikaaslastele) Ma arvan, et te ei jub ta kohutavalt igava ja kvadraatsena. mängi barokkviiulit ju mitte sellepärast, et saaks mõisas mängi- da. Ikka sellepärast, et saaks mingit teost just barokkpillidel esi- Olete ennast väga ilusasti tutvustanud: “Ansambel mängib tada. stiilis, mida võiks võrrelda vanade maalide puhastamisega Meelis Orgse: Mõisa interjöör ja miljöö annab ikka ka palju järgnevate sajandite lisandustest.” Rääkige sellest lähemalt. juurde. Mööda Eestimaad ringi käimine ja mõisatega tutvumine M. S.: See ongi seesama mõte, et me tuleme ajastusse tagant- on tore suvine üritus. Väga paljusid kohti ei teagi, kuna sinna ei poolt, mitte et vaatame siitpoolt tagurpidi. juhtu üldse. P. S.: Vanad pillid ei olegi enam nii vältimatud, nendega on liht- sam seda kõike teha, aga samas on neid raskem mängida, palju Meil oli algusaegadest juttu. Kas siis oli mingi nägemus, mis raskem. kümne või kahekümne aasta pärast saab? M. S.: Selle peab ära õppima, siis on vana- M. S.: Ega ei olnud. Tahtsime liht- muusikat mängida palju lihtsam. salt mängida ja sattusid kokku ini- P. S.: Kui näiteks kuulata, kuidas Olari Elts mesed, kes olid ise huvilised. dirigeerib Haydnit, Schubertit, Mozartit Toompea on minu jaoks või isegi Mendelssohni või kuidas mängib üks väga eriline koht, seal on Aga kas teil nüüd on nägemus, mis Stuttgardi raadio sümfooniaorkester – se- mingi müstiline vägi. Kui sul kümne aasta pärast võiks olla? da võib teha ka tänapäeva pillidega. Aga on kehv olla ja jalutad Toom­ P. S.: Maailm muutub nii kiiresti – informeerituse periood peab olema läbi- pealt tiiru läbi, hakkab mis me oskame öelda. tud. Mida rohkem on selliseid inimesi, se- M. S.: Meil tekib nii palju huvita- da parem. tunduvalt parem. vaid ideid kogu aeg, et ei saagi “viis- M. S.: Ilmselt hakkab muusika toimima aastakuplaani” teha. nii, nagu ta heliloojal on mõeldud. Iga muusik võiks sellise perioodi oma õppe- Nagu selgub, on Corelli Consorti protsessis läbida ja siis ta valib ja otsustab, kuidas tema tahab te- muusikutel ideid ja unistusi tõesti palju: CCst välja kasvanud Corelli ha. Aga kui ta ei tea, mis on varem olnud – see on probleem. Barokkorkester, millel oleks oma kasvõi väga väike hooaeg, näiteks P. S.: Mujal muusikaakadeemiates on see koolituse kindel osa. kirikuaasta raames ning mis esitaks Eesti arvukate kooridega baro- Barokkpill toetab modernpilli mängu nii võimsalt, et minu mee- kiajastu vokaalsuurvorme – et inimesed saaksid “Messiat” ja mõnd lest on see vältimatult vajalik. passiooni või oratooriumi kuulata, lauljad ei peaks kõrges helistikus M. S.: Igal juhul toetab, eriti fraseerimises. Aga ka tehniliselt: ei oma häälepaelu rebestama ja kooridel oleks orkester, millele ei pea ole lõuatuge ja “proteese” nii palju ümber, see vabastab õlad, isegi a-st ja b-st kõike selgeks õpetama. Et tekiks Corelli Akadeemia, mil- füüsiliselt tuleb see kasuks. lega liituksid ka koolitused ja mille keskus koos ilusa saaliga võiks ju olla mõnes mõisas või Toompeal. Kui kaugele te autentsusetaotluses lähete? P. S.: Kui muusika kõneleb ja kõnetab meid endid ja publikut... M. S.: Inimestel peab mingi väljund olema. Kui sa annad korra M. S.: ...see on põhiline. aastas kontserdi barokkpillil ja ülejäänud aja pole seda põhjust P. S.: Andres Mustonen oma järskude väljaütlemistega tabab vä- kastist väljagi võtta... aga pilli peab ju kogu aeg mängima, muidu ga õigeid kohti ... asi ei toimi. See võiks küll olla üks nägemus, et Corelli kollektiiv M. S.: ...vahel. (Naerab.) saaks kas väiksemate või suuremate koosseisude kaupa nii palju P. S.: Tema ütleb, et vanamuusikat võib ju ka akordionil mängi- tegutseda, et pidevalt oleks tööd. da. M. S.: Ei, loomulikult. See on mõnes mõttes ka õige, kõik algab Prooviaeg on kohe käes ja viimasena saabub Lembit Orgse. Naljaga ju mõtlemisest, ega pill ise ei mängi. pooleks palutakse tal meie pooleteisetunniseks veninud jutt, või veel P. S.: Peaasi, et muusika kõnetaks, ja see kõnetab siis, kui heliloo- parem, CC kakskümmend aastat kokku võtta. ja mõte suudetakse välja tuua. Aga kui see maetakse mingi muu asja alla, siis on raske kuulata ja mängida. L. O.: Oleme väga head mõttekaaslased! Oluline on omavaheline suhtlus, mis ongi kammermuusika sügavam tähendus, ja muidu- Mida muusikute jaoks CC tähendab? Te mängite ju kõik väga gi teatud väärtustest ühtemoodi arusaamine, nende hindamine ja erinevates koosseisudes. väljendamine muusikas. CCs kogeb alati midagi uut ja kohtab P. S.: CC on võib-olla Eestis üks väheseid võimalusi, kus saab kedagi uut, nii et mõnes mõttes on selle ansambli tegevuses kogu oma oskusi ja teadmisi rakendada. Õnneks on Soome lähedal, aeg vaheldust. seal on orkestreid, milles mängida, aga Eestis – see tähendab ik- ka väga palju, et seda ka kodus teha. Eesti oli kunagi siin regioo- Jääb üle soovida ainult palju õnne kahekümne aasta puhul ja nis ju pioneer, esimesed barokkpillidel koosseisud olid Eestis. muidugi ilusaid kontserte!

8 11/2012 FOTO mait jüriado

11/2012 9 NELE-EVA STEINFELD muusikaajakirjanik

Ricercar. Ajaloolise salvestuse auhinna Raamat Arvo Pärdist pälvis Supraphoni “Vaclav Talich – live 29. septembril oli Londonis raamatu “Arvo 1939”. Aasta parimaks plaadifirmaks kuu- Pärt in Conversation” esitlus. Kohal oli ka lutati Prantsuse Naïve. Kammer­muusika helilooja. Tegemist on kogumikuga, mis auhinna pälvisid viiuldaja Christian on väikeste erinevustega ilmunud juba Tetzlaff, tšellist Tanja Tetzlaff ja pianisti saksa, itaalia ja eesti keeles (“Arvo Pärt Leif Ove Andsnes plaadifirmas EMI peeglis”, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Classics salvestatud Schumanni klaverit- 2005). Dalkey Archive Pressi juht John riode eest. Tänavu anti välja ka üks uus O’Brien rääkis, et raamatu tiraaž on nende auhind, Piano Award ehk klaveriauhind, jaoks küllaltki suur (7500 eksemplari), selle sai tuntud pianist Murray Perahia. millest suurem osa kavatsetakse müüa Kõikide auhindadega saab tutvuda lehe- Ameerikas, aga seda turustatakse ka küljel www.gramophone.co.uk. Suurbritannias, Aasias ja Austraalias. Raamat annab hea ülevaate Pärdi elust ja Philip Glass pälvis Praemium loomingust; selles on intervjuu helilooja- Imperiale ga, artikleid mitmelt autorilt (sh Saale Helilooja Philip Glass pälvis Praemium Kareda) ning kaks Pärdi kõnet kahelt Imperiale, maailma ühe respekteerituma muusikaauhinna tseremoonialt. auhinna kultuuri valdkonnas. Praemium Imperialet ehk prints Takamatsu nimelist Leedsi pianistide konkursi mälestusauhinda annab 1989. aastast ala- võitis Frederico Colli tes välja Jaapani keiserlik perekond Japa­ Inglismaal Leedsis toimus 29. augustist 16. nese Art Associationi toel. Auhindu jaga- septembrini rahvusvaheline pianistide takse viies kategoorias: maal, skulptuur, konkurss, mille võitis 24-aastane Frederico Gramophone’i aasta artist Joseph Calleja arhitektuur, muusika ja film/teater – need Colli Itaaliast. Võidusumma oli 18 000 ja samale auhinnale konkureerinud Natalie on alad, kus ei anta Nobeli preemiat. Dessay Metropolitan Operas etendunud naela. Peale selle võitis Colli Champs Hill Auhinna rahaline väärtus on 15 miljonit Donizetti “Lucia di Lammermooris” 2011. Recordsi preemia, mis annab talle võima- jeeni, premeeritu saab ka kuldmedali. aastal. luse salvestada selles firmas oma debüüt- Möödunud aastal pälvis muusika vallas plaat. Ülejäänud viis finalisti olid Jayson selle dirigent Seiji Ozawa, kahel eelnenud Gramophone’i auhinnad jaga- Gillham Austraaliast, Louis Schwizgebel aastal pianistid Maurizio Pollini ning tud Šveitsist, Andrejs Osokins Lätist, Jiayan Alfred Brendel. Tänavused premeeritud Sun Hiinast ja Andrew Tyson Ameerikast. Briti ajakiri Gramophone kuulutas välja olid Glassi kõrval veel Hiina kunstnik Cai Leedsi pianistide konkursi kunstiline juht oma tänavused laureaadid. Aasta artistiks Guo-Qiang, Itaalia skulptor Cecco Bona­ Fanny Waterman ütles, et finalistide tase nimetati Malta tenor Joseph Calleja; selle notte, Taani arhitekt Henning Larsen ning oli sel aastal erakordselt kõrge. preemia puhul sai hääletada publik. Jaapani baleriin Yoko Morishita. Nomi­nentidena pakkusid talle konkurent- Leedsi konkurss sai alguse 1963. aastal, seda korraldatakse iga kolme aasta tagant si Natalie Dessay, Daniel Barenboim, Jean- Paavo Järvile Paul Hindemithi Efflam Bavouzet, Isabelle Faust ning ning sel aastal toimus see juba 17. korda. Magdalena Kožená. Gramophone’i elutöö- preemia Varasematel aastatel on siit oma muusiku- preemia pälvis dirigent Claudio Abbado.­ Paul Hindemithi kodulinnas Hanaus an- teele hoogu juurde saanud näiteks András Noore artisti auhinna sai 20-aastane Briti takse alates 2000. aastast välja Paul Hinde­ Schiff, Murray Perahia, Mitsuko Uchida ja pianist Benjamin Grosvenor. Lisaks sellele mithi nimelist auhinda. Tänavu pälvis sel- Radu Lupu. pälvis ta ka parima instrumentalisti pree- le Paavo Järvi ja see antakse talle üle 24. mia aastal 2011 firmale Decca salvestatud novembril Hanau Kongressi pargis. Muusika eratundidele käibe- debüütplaadi eest, millel kõlavad Chopini, Auhinna suurus on 10 000 eurot, seda ja- maks? Liszti ja Raveli teosed. Grosvenor on noo- gatakse üle aasta. Varem on selle saanud Saksamaal kaalutakse muusika eratundide rim artist, kes saanud Gramop­hone’i au- näiteks viiuldaja Frank Peter Zimmer­ maksustamist 19 protsendilise käibemak- hinnagalal korraga kaks preemiat. Aasta mann (2010), dirigent Gerd Albrecht suga. Berliini Riigikapell on toonud küsi- parima heliplaadi tiitel anti barokkan- (2008), vioolamängija Tabea Zimmer­ muse Saksamaal avalikkuse ette ja juhib samblile Vox Luminis Heinrich Schützi mann (2006), pianist Daniel Barenboim tähelepanu asjaolule, et käibemaksu lisa- loomingu salvestamise eest plaadifirmas (2004) jt.

10 11/2012 septembris vastu võtma talle juba 2010. aastal Norra Teaduse- ja Tehnikaülikooli antud audoktori kraadi. Mutter on olnud aastaid seotud ansambliga Trondheimi Solistid. Auhind anti Mutterile üle Trond­ heimi kammermuusikafestivalil, kus tema soleerimisel tuli esiettekandele viiuldaja endise abikaasa André Previni Teine viiu- likontsert. Teos on pühendatud Mutterile, Trondheimi Solistidele ja nende juhile Øyvind Gimsele; sellega tehti oktoobris Skandinaavias ja Saksamaal kümnekont- serdiline tuur. Tänukõnes pühendas Anne-Sophie Mutter tähelepanu Herbert von Karajanile, kes oli olnud talle nooru- ses oluliseks mentoriks. Mutter ütles, et väga oluline on üles leida noored anded ja et kogenud muusikud peaksid neid nõu ja jõuga aitama. Tema enda üheks juhenda- tavaks on noor Norra viiulitäht Vilde Frang (s 1986).

Anne-Sophie Mutter ja André Previn. VARIA misel kaoks paljudel lastel võimalus muu- on teada antud, et Shinik Hahm on or- Prantsuse-küprose pianist Cyprien sikat õppida. Saksamaal on riiklike muusi- kestri peadirigendi kohalt vallandatud Katsarist on tabanud tervisehädad. Ta kakoolide õppemaks eratundidest palju ning orkestrantidele on lubatud, et nende vajas arstiabi Berliinis toimunud kont- odavam, kuid paljudele soovijatele neis töökohad ja lepingud ei ole ohus. Shinik serdil, kui ei tunnetanud enam oma va- kahjuks kohti ei jätku. Kui niigi kallimate Hahm jätkab dirigendina Yale’i filharmoo- sakut kätt. Nüüdseks tunneb Katsaris eratundide hind tõuseks veel viiendiku niaorkestri juures ning Yale’i ülikooli diri- end juba paremini ning arvab, et tervi- võrra, jääksid paljud lapsed muusikahari- geerimisklassi professorina, olles üliõpilas­ sehäda võis tulla hingelisest seisundist. dusest ilma. Saksamaal üldiselt pooldatak- uuringute põhjal kõige madalama reitin- se, et iga laps saaks pilli õppida ja kasvõi guga õppejõud. Hiina pianist Yundi Li jättis Hiina ja algelise muusikalise hariduse, uus käibe- Jaapani vaheliste territoriaalvaidluste maksuseadus töötaks selle põhimõtte vas- Plácido Domingo muusika­ tõttu ära oma 22. septembrist 20. ok- tu. festival toobrini Jaapani linnades toimuma pi- Šveitsis seevastu toimus hiljuti referen- danud kontserditurnee. dum, milles küsiti rahva arvamust, et kas Sevillas ja Malagas toimus 25. oktoobrist kõik lapsed peaksid saama koolis kohustus- 4. novembrini esimene Plácido Domingo likus korras ja riigi poolt rahastatult pilli- nimeline muusikafestival. Selle kunstiline 17.–23. septembrini toimus Saksamaal õpet? 72,7 protsenti küsitletutest vastas jaa- juht on mõistagi Plácido Domingo ise, Georg Solti nimeline dirigentide kon- tavalt. Šveitsi kultuuriminister lausus, et korraldajaks on kompanii IMG Artists. kurss. Tänavune konkurss oli eriti pidu- Šveits võiks olla riik, kus igal lapsel oleks Lisaks Domingole esinesid festivalil näi- lik, kuna oktoobris täitus sada aastat le- võimalik pilli õppida. teks sellised tunnustatud lauljad nagu te- gendaarse dirigendi sünnist. Konkurss nor Vittorio Grigolo ja sopran Danielle de toimus juba kuuendat korda ja selle või- Niese. Festival avati Jules Massenet’ oope- tis 32-aastane hiinlane Daye Lin. Korea raadio sümfooniaor- riga “Thaïs”, kus peale Domingo tegid kaa- kestri mure peadirigendiga sa sopranid Nino Machaidze ja Micaë­la 30. septembril lõppes Londonis rahvus- lahenenud Oeste. 26. oktoobril toimunud galakont- serti juhatas samuti Domingo. Festi­valil vaheline Donatella Flicki nimeline di- Korea raadio sümfooniaorkestri muusiku- kõlas ka näiteks Bruchi Viiulikontsert g- rigeerimiskonkurss, mille võitis 27-aas- tel olid pikka aega probleemid türannist moll, milles soleeris Pinchas Zukerman, tane Prantsuse dirigent Alexandre maestro Shinik Hahmiga, kes sundis Chopini Teist klaverikontserti mängis Ivo Bloch. Võiduga kaasnes preemiaraha 15 muusikuid tegema kvalifikatsiooni tõen- Pogorelić. 000 eurot. Osaleda soovis 180 dirigenti, davaid ettemänge, millega orkestrandid ei kelle hulgast valiti välja 20. 2010. aastal olnud rahul. Pool aastat tagasi levisid in- Anne-Sophie Mutter võttis osales sellel konkursil praegu Berliinis ternetis pildid ja videod orkestri proovis elav eesti dirigent Kristiina Poska, kes puhkenud konfliktist, mille järel sattusid vastu audoktori kraadi pääses finaali kolme parema võistleja mitmed mängijad haiglasse. Praeguseks Viiuldaja Anne-Sophie Mutter nõustus hulka.

11/2012 11 ivo heinloo jazzikriitik

Adele kerkis populaarsuselt ABBA kannule Suurbritanna plaadifirmade ühendus Official Charts Company, mis paneb igal aastal kokku plaadimüügiedetabeleid, ava- likustas oktoobri algul albumid, mida on saareriigis CD-ajastu algusest saadik saat- nud suurim müügiedu. Ansambel ABBA kogumikplaat “Gold: Greatest Hits” on ta- belis nelja miljoni müüdud albumiga kindlalt esikohal, kuid tal püsib tihedalt kannul viimase aja Briti suurim muusika- sensatsioon Adele, kelle “21” jääb pop­ ikoonist maha vaid umbes neljasaja tu- hande eksemplari võrra. Adele tegi popi- ajalugu juba märtsis, kui jõudis kõigi ae- gade müüdumate albumite edetabelis esi- kümnesse. Esimese kolmekümne seas figureerib kõige rohkem Coldplay, kolme albumiga. Vanema põlvkonna artiste on edetabeli esi- otsas vähe, nii leiame biitlid alles 12. ko- halt. Üldiselt domineerivad muidugi Briti päritolu artistid, kuid lisaks ABBAle on seal DJ tööpostil – Armin van Buuren. FOTOd INTERNETIST siiski veel paar erandit – üsna kõrgel, seits- mendal positsioonil on Kanada kantrilaulja Shania Twaini kolmas stuudioalbum verstapostiks võib pidada hoopis aastat guliselt kakskümmend viis miljonit kuula- “Come on Over”. 2003, mil Apple tutvustas veebipoodi iTu- jat. Tegemist on kõige usaldusväärsema CD-plaat tähistas 30. sünni- nes, mis on nüüdseks müünud miljardeid trendiseadjaga selle žanri austajate hulgas. laule. Kuid mp3-formaat alustas oma või- Ilmunud on mitu nime “A State of Trance” päeva dukäiku enne Apple’it. Muusika ringleb kandvat kogumikalbumit, eksisteerib ka sa- 1. oktoobril möödus täpselt kolmküm- maailmas juba pikemat aega virtuaalsel ku- manimeline plaadifirma, mida juhib van mend aastat päevast, mil Jaapanis tulid jul ning usutavasti on CD kui viimase füü- Buuren ise. “A State of Trance” kui parim müügile esimesed compact disc digital au- silisel kujul eksisteeriva ja käega katsutava tantsumuusikasaade on võitnud viis esi- dio kettad, mida täna tunneme CD-plaa­ helikandja luigelaul lähedal. kohta Winter Music Conference’il, mis on tide nime all. 1983. aastal jõudis CD ka iga aasta märtsis Miamis toimuv maailma Ameerikasse ning pani aluse digiaudiore- “A State of Trance” – üks suurim elektroonilise muusika mess. volutsioonile. Uus helikandja sai kiiresti tantsumuusikamaailma olu- Lisaks Armin van Buurenile on ka populaarseks ja juba viis aastat hiljem too- lisimaid ja vanimaid raadio­ Tiesto, Sander van Doorn jt muusikud teki- deti maailmas CDsid neljasaja miljoni rin- tanud eeskätt trance’is, aga ka house’is, gis. Esimene album, mis CD-formaadis saateid techno’s ja vähemal määral drum’n’bass’is poelettidele jõudis, oli Billy Joeli “52nd Elektroonilise tantsumuusika ajaloo jook- tõelise revolutsiooni, kujunedes üheks seni Street”. 1985. aastal ületas Dire Straitsi CD sul kõige kauem järjepanu eetris olnud tulpide- ja juustumaana tuntud Hollandi “Brothers in Arms” esmakordselt miljoni raadiosaade “A State of Trance”, mida ju- olulisemaks kaubamärgiks. Kui valida maa- müüdud plaadi piiri. hib legendaarne Hollandi DJ Armin van ilma edukaim riik, ainsaks kriteeriumiks CD tulek pööras pea peale muusikatöös- Buuren, jõuab peatselt kuulajateni juba tantsumuusika kvaliteedi ning rahvaarvu tuse tollase ärimudeli ning paradoksaal­sel 600. korda. Van Buuren on saadet teinud suhe, saaks selle tiitli kindlasti Holland, kus kombel on sama juhtumas ka nüüd, kui alates 2001. aasta suvest ning septembrist on viimase paarikümne aasta jooksul esile CDde müük on tasapisi hääbumas ning en- on saade kättesaadav ka keskkonna Spo­ kerkinud arvukalt maailmakuulsuse saavu- nustuste kohaselt võivad neist juba kolme­ tify kasutajatele. tanud DJ-sid. 2010. aastal arvutati, et kuus- kümne aasta pärast saada kollektsionääride Kahetunnine, värsket trance-muusikat kümmend protsenti kogu Hollandi muusi- silmis tuhandeid dollareid väärt uuniku- tutvustav saade on olnud eetris neljakümne kaekspordist saadud tulust moodustab just mid. Helikandjate ajaloo viimaseks suureks kahe riigi raadiojaamades, sel on hinnan- nimelt elektroonilne tantsumuusika.

12 11/2012 Karl Ristikivi ja muusika

E V A L E P I K semiootik foto EKMi kogust

Karl Ristikivi 100. sünniaasta- muusika olevat Ristikivile olnud eriti tähtis. päeva puhul on põhjust kõnelda Ta ostis regulaarselt heliplaate, nii endale kui sõpradele kinkimiseks. Need ostud on ka muusika mõjust tema elule ja ka järjekindlalt dokumenteeritud – klassika loomingule. Sellest eluaegsest ja erinevate rahvaste muusika. Lisaks sellele mõjust annavad tunnistust nii jälgis Ristikivi raadiost muusikalisi prog- Ristikivi ilukirjanduslikud teosed ramme ja saatesarju. 1958. aastal tekkis Ristikivil idee kirjuta- kui ka tema päevikud ja kirjava- da romaanitsükkel, mille tegevus algab 13. hetus. sajandil ja jõuab olevikuni välja. Selle vor- esile tuua Hasso Krulli tabava kirjelduse mieeskujuks valis ta Bachi “Fuugakunsti”. “Põleva lipu” kirjutamismeetodi ja kavatise 1958. aasta 25. augustil on Ristikivi oma Otseseks tõukeks võis olla André Gide’i kohta essees “Surm, teisik, peegel. Ristikivi päevaraamatusse kirjutanud: “Täna on 31 “Valerahategijate” ühe tegelase, kirjanik sümmeetriad”: “Ristikivi romaaniehitis aastat sellest, kui ma esimest korda kuulsin Édouard’i soov kirjutada “midagi umbes hakkab läbi paistma otsekui tohutu suur raadiot ja ka tõelist muusikat üldse. See oli sellist nagu “Fuugakunst””. Päevaraamatus klaasist maja, mille kõik korrused paistavad Suppé avamäng [operetile] “Luuletaja ja ta- on sellest kavatsusest juttu vaid vihjamisi, üksteisest läbi”; selle läbipaistvuse vastan- lupoeg”. Selle päeva tähistamiseks käisin tä- “Fuugakunsti” ei mainita kordagi. Me ei dab Krull “Hingede öö” valgust neelavale na linnas ja tõin Samsoni juurest Sibeliuse tea, millist salvestist võis Ristikivi kuulata majale. 2. sümfoonia Collinsi juhatusel, plaat või kas see tema plaadikogus leidus Muusika on ajaloolises tsüklis kohal nii “London”. See tundub vähemalt mulle en- (Ristikivi pärandas selle oma ristipojale struktuuri- kui ka süžeetasandil. “Rõõmu­ dale väga hea.” Juhan Mudale). Otsesõnu tunnistas Risti­ laulu” peategelane on Saja-aastase sõja ajal Kes meist mäletaks ja tähistaks niisu- kivi oma romaanitsükli vormieeskuju alles elanud ja tegutsenud fiktiivne muusik ja guseid tähtpäevi? Ristikivil oli see kom- kirjas Bernard Kangrole 1966. aastal, kui ta helilooja David de Galles, trubaduur, kellel beks. See esimene kord “tõelist muusikat” oli “Rõõmulaulu”, sarja viienda romaani, Ristikivi laseb sünteesida walesi rahvalaulu kuulda pidi olema 14-aastaselt, kui Ristikivi just valmis saanud: “Keegi pole veel üles helikeelt Prantsuse ja Burgundia eelrenes- oli äsja Läänemaalt Tallinna tulnud, et leidnud, et ma kogu aeg kirjutan tegelikult sansi stiiliga ning saada muusikaloolises Poeglaste Kaubanduskooli astuda. üht ja sedasama lugu, ainult igakord natuke mõttes Madalmaade polüfooniakoolkonna Sibeliuse Teine sümfoonia on jätnud teisiti. Teema ise on antud juba “Põlevas li- eelkäijaks. David komponeerib röövlipeali- oma jälje Ristikivi proosasse. Romaani “Ei pus” – kõik teised on ainult variatsioonid. kule reekviemi, mida lauldakse Orléans’i juhtunud midagi” IX peatükis kirjeldatakse Vaheldub muidugi miljöö, peategelase tüüp hertsogi matuseteenistusel, ta kohtub John Soome Vabariigi iseseisvuspäeva puhul ja missuguse vaatenurga alt seda on näh- Dunstable’iga (ja ainult saatuse kiuste ei korraldatud kontserti Vanemuises, kus tud. Ja muidugi ka kompositsioonilised kohtu Guillaume de Machaut’ ning Guil­ mängitakse Sibeliuse muusikat, “Finlan­ võtted, mille suhtes ma siiski siiamaani laume Dufayga). Enne surma tunneb diat” ja Teist sümfooniat. olen vahest kõige vähem varieerinud.” David, et on oma elu justkui kaks korda lä- Kontsert toimub ka “Hingede öös” – Sarja esikteose “Põleva lipu” puhul on bi elanud – ühe korra õigetpidi ja teise ta- muusika ongi see, mis vana-aastaõhtul lin- sageli räägitud lakoonilisest kroonikastiilist. gurpidi [mis näeb välja nagu Guillaume de nas üksi uitava peategelase tänavalt majja Ka Ristikivi ise on õiget stiili otsides päevi- Machaut’ rondeau “Ma fin est mon com- meelitab. Saalis kõlab Mozarti 26. klaveri- kusse kirjutanud suurejoonelisest lihtsusest, mencement” (“Mu lõpp on minu algus”), kontsert: “Mozarti muu­sika klaasselge har- “mis sobib raamatule, mis peaks saama kõigi kuigi romaanis seda teost ei mainita] – ning moonia oli nagu omaette suletud ruum, ku- järgnevate põhjaks ja lähtekohaks” – nagu kuuleb surivoodil vaimukõrvas oma suurt hu ükski ebakõla sisse ei pääsenud.” Maja ise “Fuugakunsti” esimene Contra­punctus. rõõmulaulu, mille kirjeldus täidab mõned seevastu on läbinähtamatu ja labürintlik. Vähem on räägitud raamatu tekstilisest kõige haaravamad leheküljed Ristikivi loo- Pärast “Hingede ööd” ei kirjutanud koest, korduvatest ja põimuvatest tegevus- mingus. “Nii nagu inglid ei tunne inimeste Ristikivi kaua ilukirjandust. Päevaraamat liinidest ja motiividest, mis võimaldavad rõõmu, kartust ja leina, nii on muusika. See annab tunnistust pikkadest kriisiaastatest ja “Põlevat lippu” ja järgnevaid romaane vaa- jääb kõlama omaette, maa ja taeva vahele, uue laadi otsingutest. Sel perioodil tundub delda fuugalike tekstidena. Erandina võiks sinna, kus ei ole ei head ega kurja.”

11/2012 13 Chick Corea – klaverijazzi elav legend

IVO HEINLOO jazzikriitik

14. novembril esineb Tallinnas tud muusik ning kellega koos astus tõenäo- või naa läbi põimunud, on selge, et just üks jazzitaeva säravamaid tähti, liselt Chick ka esimest korda suurel laval Chick Corea on mänginud olulist rolli üles. Varaseim teadaolev salvestus pärineb fusion’i kontseptsiooni arendamises. pianist Chick Corea, saatjateks ajast, mil Corea oli kaheksa-aastane ja seda Aasta, mis muutis Corea elu täielikult, samavõrd nimekad Christian võib nüüd leida vaid rariteetselt kogumik- oli 1968, kui tema teed ristusid Miles McBride kontrabassil ja Brian plaadilt “Music Forever and Beyond”. Davisega. Teatavasti on Miles Davis jazzi Blade trummidel. See on kont- Jazziga paralleelselt omandas Corea 1950. ajaloos niivõrd keskne figuur, et temast ei aastatel kontsertpianisti Salvatore Sullo käe saa kuidagi ei üle ega ümber, ükskõik milli- sert, mida Eesti jazzipublik on all ka klassikalise hariduse ja nii võime te- se mätta otsast vaadata. Valdav enamus läbematult oodanud juba kuid, mast rääkida ka teises võtmes. Näiteks pee- muusikutest, kellel on tema ansamblites alates päevast, mil “Jazzkaar“ hea takse Coreast lugu kui ühest läbi aegade mängimise kogemus, on varem või hiljem huvitavamast Mozarti tõlgendajast. saavutanud jazzi mõistes superstaari staatu- uudise avalikustas. se. Nii ka Chick Corea, kelle Miles võttis hick Corea on sõna otseses Ladina rütmid – armastus esimesest oma tiiva alla siis, kui vajas (esialgu ajutist) mõttes geenius ja minu jaoks silmapilgust asendajat isiklikel põhjustel lahkunud jazzpianismi ristiisa. Ta on esi- Paljudel maailmakuulsatel jazzmuusikutel Herbie Hancockile. Sellel perioodil tegutse- “Cmene jazzpianist, keda kuulsin. Tema muu- on mõni lugu, mis on kujunenud hitiks, nud Milesi ansamblit on tagantjärele haka- sika on mulle suureks eeskujuks.” Nii vastas nii kohatult kui see ka jazzi kontekstis ei tud nimetama Lost Quintetiks. “Lost” on ta noor klaverimängija Holger Marjamaa, kui kõla. Üks selliseid uue aja jazzistandarde seetõttu, et aastatel 1969–1970 tegutsenud küsisin Eesti jazzmuusikutelt, kuidas nad on “Spain”, mis on ilmselgelt kõige laie- bändilt ei ole sellises koosseisus (Miles, hindavad novembris teistkordselt Eestit kü- malt tuntud Chick Corea pala. Pealkiri Chick, Wayne Shorter, Dave Holland ja lastava Chick Corea tähtsust iseenda ning pole juhuslik. Corea tundis juba varases Jack DeJohnette) teada ainsatki stuudiosal- Eesti jazzi jaoks. Sarnaseid ülevoolavaid nooruses suurt huvi ladina rütmide vastu vestust. Tänu mitteametlikele ülesvõtetele tundmusi tekitab Corea paljude meie muu- ning see huvi peegeldub kogu tema kar- ei ole nende muusika tänase kuulaja jaoks sikute seas. Urmas Lattikas näiteks meenu- jääris. 1970. aastatel esmakordselt Hispaa­ siiski päriselt kadunud. Samast ajast päri- tas, et oli vaimustatud, kuuldes esmakord- niasse sattudes avastas Corea sealse fla- neb Milesi jazz-rocki nurgakiviks peetav selt Corea vinüülplaati “Friends”, mis seisab menkokultuuri ning kirjutas sellest inspi- kolossaalne duubelalbum “Bitches Brew”, tema plaadiriiulil tänini aukohal. reerituna ka pala “Spain”, mis kõlas esma- kus tegi kaasa ka Chick Corea. Mis siis on see seletamatu miski, mis kordselt plaadil “Light as a Feather” ning teeb Corea eriliseks ja armastatuks? Jazzi­ on leidnud viimase paarikümne aasta Return to Forever – pööre jazzist mõt­ ajalooga tundub juba kord nii olevat, et jooksul lugematul hulgal tõlgendamist. lemises suurkujud, olles küll ühelt poolt oma aja Seda lugu, mida jazzitudengid teavad une Niisiis kindlustas Corea oma koha jazzi­ produktid, omavad samas ka mingit ajatut pealt, mängitakse maailmas ilmselt tundu- ajaloos juba 1970. aastal, kuid silmapiiril kvaliteeti. Just nemad kujundavad ajalugu, valt rohkem kui nii mõndagi “Great Ame­ terendasid uued väljakutsed. Pärast lühi- mitte vastupidi. Üks neist suurkujudest on rican Songbooki” viisi. “Spain” illustreerib kest ekskurssi avangardi radadele (koos- Chick Corea. hästi mõtteviisi, mida on seostatud seits- töö Anthony Braxtoniga, millest vormus Hüüdnimega Chick hakati 1941. aastal mekümnendatel esile tõusnud fusion’iga, ansambel Circle) asutas Chick 1972. aastal Massachusettsis sündinud Anthony Ar­ kui jazzmuusikud hakkasid järjest enam ansambli Return to Forever, millest sai üks man­do Coread kutsuma juba lapsepõlves, kasutama elemente teistest muusikatradit- võimsamaid ning populaarsemaid bände, perekonnanimi pärineb aga isapoolsest sioonidest. Kuigi võib lõpmatuseni vaielda ja mitte üksnes jazzis. Kuigi ansambel tea- Itaalia immigrantide suguvõsast. Klaveri­ selle üle, mida sõna fusion õigupoolest tä- tas juba viis aastat hiljem oma lõplikust mängu algtõed sai ta juba nelja-aastaselt isa hendab ja millisena võiks seda näha täna- laialiminekust, astub RTF siiani aeg-ajalt käest, kes oli Bostonis tollal suhteliselt tun- päeva kontekstis, kus kõik on kõigega nii jazzifestivalidel üles. Alles eelmisel aastal

14 11/2012 Chick Corea – kus mujal kui klaveri taga. FOTO INTERNETIST

Aasta, mis muutis Chick Corea elu täielikult, oli 1968, kui tema teed ristusid Miles Davisega.

toimus ansambli järjekordne reinkarnat- tada erinevaid ettekujutusi, kuid minu nevad triod ja duod. Neist tuntuim on sioon uue maailmatuuri kujul, tõsi küll, jaoks tähendab see eelkõige nelja unusta- kindlasti duo vibrafonimängija Gary tublisti muutunud koosseisus. matu sound’iga bändi, kelle hulka kuulub Burtoniga, kellega Chick on koos musitsee- Return to Forever on aastakümnetega Weather Reporti, Mahavishnu Orchestra rinud neljakümne aasta jagu. Viimasel paa- muutunud ka muusikaliselt. Meenub, kui- ja pisut leebema Steps Aheadi kõrval ka ril aastal on Chick Corea andnud välja kuus das trummar Lenny White teatas ühel hil- Return to Forever. uut albumit, nende seas “Forever”, mis päl- jutisel kontserdil: “In an era of boybands, Eelmisel aastal tähistas Chick Corea 70. vis hiljuti kaks Grammyt. this is a man band.” RTFi mastaabiga an- sünnipäeva. Juubilari töögraafik on tihe ja Jazzi headust õnneks arvudes ei mõõda. sambel võib endale sellist hoiakut kahtle- pensionipõlvele Chick ei mõtle. Heitkem Oma kõrv on kuningas ning muusikast rää- mata lubada. Maskuliinne on nende muu- pilk numbritele. Tal on vähemalt üheksa kimine on siiski ainult natuke reaalsem kui sika tõepoolest, nagu jazz-rock ja fusion erinevat koosseisu, millega ta hetkel kont- arhitektuuri järgi tantsimine. Võib vaid kuu- üldse – energiline, fantaasiarohke ja ro- serte annab, lisaks mainitud Return to lata ja tõdeda, et Chick Corea on alati oma mantiline. Müstiline sõna fusion võib teki- Foreveri lugematutele taassündidele ka eri- muusikuteel ajast sammukese ees olnud.

11/2012 15 Kaunist vaskpillikõla otsimas Dirigent, trompetimängija ja pedagoog Aavo Ots

T I I U T O S S O muusikateadlane

Otsade perekonda tuntakse hästi kui pühendunud muusikuid. “Aasta Kuidas saavutada ilusat orkestrikõla, isa 2011” Aavo Ots, tema kontsertmeistrist abikaasa Meeli Ots ja milles see nipp seisneb? Kõik algab ilusast toonist ja selle saavuta- nende viis last, Mai, Ivi, Aarne, Neeme ja Jaan on kõik Eesti muusika- mine pole üksnes tehniline küsimus. Kõla maastikul aktiivselt tegutsevad interpreedid. Ka maailma muusikasse omandamine on vaimne tegevus, mis on nad jälgi jätnud. Kõige enam ühendab seda haruldast ja väga üh- peab olema iga puhkpillimängija kujutlu- ses. Kõrva tuleb “istutada” kõrgeim kvali- tehoidvat perekonda puhkpillimäng, eriti trompet, kuigi erialasid on teet, mille poole püüelda. Kõige vanem mõistagi rohkem: klaver, viiul, dirigeerimine. Tundub isegi, et peale meetod on eeskuju. Õpetaja ei tohi olla musitseerimise selle pere elus teisi tegevusi nagu polekski. Muusika pedant, see võib õpilase vastuvõtuvõime on elulaad, hingamine ja pühendumus. “kinni kruvida”. Kõige parem on, kui väik- semad ja vähemate kogemustega õpilased Kui trompet on vaskpill, mis sümfooniaorkestris kuulaja kõrva kõi- kuulevad suuremaid ja kogenumaid. ge säravamalt kõlab, siis Aavo Ots on oma õpilaste jaoks vaieldama- Sellest tuleneb ka õpilaste koosmängu va- tu autoriteet. Tema tegevus ja suutlikkus oma ideede elluviimisel on jadus, millele lisandub muidugi ühistege- imetlusväärne. Hea näide on “Tallinn – kultuuripealinn 2011” prog- mise, koosõppimise vaim. Õpetaja vastu- tuseks on ka kontakti hoidmine iga an- rammis korraldatud “Youth Winds Fest”, tervet poolaastat hõlmanud sambli või orkestri liikmega, talle jõuko- noorte puhkpillimängijate pidu, mille tegi huvitavaks erinevate muu- haste ülesannete andmine. Juhatame ju ik- sikastiilide ja huvitavate kontserdipaikade koosmõju säravast baro- ka inimesi, mitte pille. kist brassansamblitelt ja trompetisolistidelt raekojas kuni vaimuliku Mida kujutab endast Aavo Otsa muusikani Tallinna Jaani kirikus. Sellele lisandusid veel solistide ja Muusikastuudio? puhkpilliorkestrite kontserdid Estonia kontserdisaalis ning kammer- MTÜ Aavo Otsa Muusikastuudio loodi kontserdid EMTA kammersaalis. Üks olulisi sihtrühmi on Aavo Otsa 2002. aastal sooviga arendada noorte so- listide ja kammermuusikute esinemisos- jaoks noorte puhkpilliorkestrid, kust kasvavad välja uued solistid ja kusi ning leida ja laiendada rahvusvaheli- dirigendidki. se erialase koos­töö võimalusi. Stuudio an- nab andekatele muusikutele täien­davat

16 11/2012 erialast õpet ja ansamblimängu­ ­koolitust. for Symphonic Bands and Ensembles) lii- Aavo Ots on sündinud 1951. aastal Muusikastuudio eesmärk on puhkpilli­ ge. Vastseliinas. 1967–1971 õppis ta solistide ja ansamblite taseme tõstmine Heino Elleri nimelises Tartu Muusi­ rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks Kuidas korraldavad oma tööd TMKK kakoolis trompetit ja koorijuhtimist. ning ettevalmistus rahvusvahelisteks kon- puhkpillisümfoonikud? 1976. aastal lõpetas ta Tallinna kurssideks. Tähtsal kohal on ka puhkpilli- 1980. aastal loodud Tallinna Muusika­ Riikliku Konservatooriumi koorijuhi- muusika edendamine ja propageerimine keskkooli puhkpilliorkestri (hilisema ni- na Gustav Ernesaksa ja Olev Oja Eestis, esinemised koolides ja koos­töö metusega TMKK puhkpillisümfoonikud) juures ning trompetierialal Tõnu teiste puhkpilliorkestritega. Eesmärk on kaudu hakkasin ellu viima ideed luua hea- Tarumi klassis. Õpingud jätkusid tuua andekaid noori muusikat õppima. tasemeline sümfooniline puhkpilliorkes- Leningradi Konservatooriumi assis- Muusika­stuudio püüab kaasa aidata ka ter. Ansamblite ja orkestrite repertuaari tentuuris, mille ta lõpetas 1986. aas- noorte muusikalisele arengule nii huviha- valikul lähtusin maailmas tunnustust leid- tal Juri Bolšijanovi juures. 1979. aas- riduse tasemel kui ka tulevaste professio- nud wind ensemble’i liikumise eeskujust. tal Eesti puhkpillimängijate konkur- naalide koolitamisel. Orkestri arengule aitas kaasa suure orkest- sil pälvis Aavo Ots esikoha. Alates Muusikastuudio suurprojektid olid riga paralleelselt töötava brassansambliga 1977. aastast töötab ta Tallinna 2010. aastal Stravinski “Sõduri loo” esita- harjutamine. Puhkpillide kontsertreper- Muusika­keskkoolis õpetaja-metoo- mine Estonia kontserdisaalis, Vanemuises, tuaari, klassikaseadete ja nüüdisloomingu dikuna ning 1984. aastast Eesti Pärnus ja Jõhvis ning samuti juba nimeta- mängimine annab noortele hea orkestri- Muusika- ja Teatri­aka­deemias (1989. tud rahvusvahelise festivali “Youth Winds mängukogemuse. Dirigenditöös lähtun aastast dotsent). Fest” korraldamine. MTÜ Aavo Otsa mõttest, et noor­teorkestrid on tulevaste Aavo Ots on juhatanud mitmeid Muusikastuudio on Eesti Muusika­ professionaalide taimelava. puhkpilliorkestreid, dirigeerinud nõukogu ja WASBE (World Association Idee iseenesest on lihtne: noored tuleb 2004. ja 2009. aasta üldlaulupidudel ja olnud “Gaudeamuse” puhkpillior- kestrite üldjuht (2004, 2006 ja 2011). Ta on saanud mitu korda Kultuurkapitali helikunsti sihtkapita- li aastapreemia, Riho Pätsi Kooli­ muusika Fondi stipendiumi (2004) ja Eesti Koori­ühin­gu aasta orkestri- dirigendi nimetuse (2004, 2006 ja 2009. aastal). Aavo Ots pöörab suurt tähele- panu emakeelse õppekirjanduse väljaandmisele. Ilmunud on raama- tud “Tuulefantaasia. Trompeti­ õpetaja käsiraamat” (2010) ning “Õppides ja õpetades. Kaunist or- kestrikõla otsimas” (2011), viimases käsitleb autor noorte puhkpillian- sambli ja orkestri arendamist. Aavo Otsa juhatatavate orkestrite esitus- test ilmus CD “Aavo Ots 60”, millele Eesti Kooriühing andis 2011. aastal aasta puhkpilliplaadi nimetuse. 2011. aastal sai Aavo Ots aasta isa tiitli. Aavo Otsa abikaasa Meeli on pianist ja kontsertmeister. Raadio­ konkursil “Con­certo Praga” (2004) pälvis ta parima kontsertmeistri dip- lomi, ta on esinenud koos välja- paistvate Eesti ja välismaa solistide- ga. Aavo ja Meeli Otsa lapsed Mai (pianist), Ivi (viiuldaja), Aarne (trom- petist), Neeme (trompetist) ja Jaan (dirigent, pianist ja trompetist) on leidnud tunnustust paljudel kon- kurssidel ning osalevad kontser- dielus nii Eestis kui ka välismaal. Abikaasa ja lastega aasta isa tseremoonial. FOTO Laura Oks / SCANPIX

11/2012 17 Õpilasi: Neeme Birk Jüri Leiten Priit Aimla Erki Möller Indrek Vau Ivar Tillemann Taavi Kuntu Priit Sonn Margus Allmann Mart Kivi Tanel Aavakivi Viljar Lang Jaak Oserov Mihkel Metsala Aleksei Saks Marti Suvi Simmu Vasar Jaak Vasar Peep Geraštšenko Lauri Kivil jt.

Oma trompetiõpilastega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

õpetada õigesti mängima ning oskajate ring Kuidas on Eestis puhkpilliorkestrite tra­ pääseb esile orkestri puupillirühma loo- laieneb. Kõige tähtsam on anda lastele ja ditsioon seotud laulupidude traditsioo­ mulik kõla. noortele konstruktiivne, klassikalisele põh- niga? Kas peaks rohkem tähelepanu Ilusa tooni omandamine on kõigile pil- jale rajatud ansambli- ja orkestrimängija pöörama ka puhkpilli-kontsertorkestrite lidele ühine eesmärk. Oluline on häälestuse koolitus. tegevusele? puhtus, mis võimaldab ülemhelirikast or- Hea, et Eestis on laulupidude traditsioon, kestrikõla. Orkestri tutti ühtne kõla, orkest- Kuidas suhtud rahvusvahelistesse kon­ kuid leian, et laulupeorepertuaari õppimi- ri isikupärane toon on sulam mängijate kurssidesse, milles näed nende olulisust? se kõrval tuleks väärikat tähelepanu pöö- indivi­duaalsest pillitoonist. Siin on määrav Rahvusvahelistel konkurssidel osalemine rata ka kontsertorkestrite arengule. Eesti dirigendi oskus järjekindlalt toonikultuuri on minu noorteorkestrite arengule oluli- puhkpillimuusika vajab praegu valitsevale arendada ning seda orkestrile arusaadavalt selt kaasa aidanud. Täieneb repertuaar, suunale alterna­tiivset, pilliõpetuse ja edasi anda. Just õpetajate ja dirigentide kohustuslikke teoseid mängides õpib puhk­pilliorkestrite kontsertmuusikale mõtlemises tuleks teha suur samm selle tundma erinevate maade muusikat, noo- suuna­tud lähenemist. Ma ei mõtle siin, et poole, et õpeta­da noored mängima vaba red kuulevad teiste maade väljapaistvaid tingimata peavad kõlama keerulised teo- kehakasutuse ja toonitekitamisega. puhkpilliorkestreid. Suurtel konkurssidel sed, vaid oluline on kõla ilu ja nooditeksti nagu “Mid Europe” saab autoriteetselt žü- esituse täpsus. Mulle kui diplomeeritud Kuidas peaks õigesti toimima puhkpilli­ riilt kirjaliku hinnangu orkestri mänguta- koorijuhile on eesku­juks ka Eesti noorte- õpetajate ja dirigentide koostöö? seme ja interpretatsiooni kohta, selline kooride kõrge tase ja edu rahvusvahelistel Õpetajate ja dirigentide ühised jõupingu- põhjalik tagasiside on dirigendile suureks konkurssidel, nende ettekande täpsus, sil- tused peaksid olema suunatud puhkpilli- abiks. Puhkpillisümfoonikutel on kon- mapaistev musikaalsus ja paindlikkus diri- orkestrite rahvusvahelisele tasemele viimi- kurssidel hästi läinud – oleme võitnud au- gendi järgimisel. Siit eeskuju võttes peame sele, seda eriti kõla osas. Noorteorkestrite hinnalisi kohti, sealhulgas 1997. aastal ka noorteorkestritega peaeesmärgiks sead- dirigendina julgen väita, et kahjuks ei ole Rootsis esikoha, 2001. aastal Saksamaal ma orkestri­partiide perfektse esituse. Eestis kõigi puhkpillide õpetamise tase teise koha, 2002. aastal Ungaris kuldme- võrdselt arenenud. Nõrgema tasemega pil- dali, 2005. aastal Austrias konkursil “Mid Milline peaks olema üks ideaalne noor­ lirühmad ei võimalda orkestril mängida Europe” hõbediplomi, 2007. aastal Eesti teorkester ja kuidas seda kasvatada ja nõudlikumat repertuaari ega saavutada noorteorkestrite konkursil grand prix’ arendada? väga head kõlatasakaalu. On ju teada, et ning 2009. aastal samas esimese preemia. Põhiline on ühtse orkestrikõla leidmine nii ansambli kui ka orkestri tase sõltub Eesti Noorte Puhkpilliorkestriga võitsime ning laulvu­se, väljendusrikkuse ja kandva selle kõige nõrgemast lülist. 2010. aasta Coups de Vents’i konkursil piano-mängu õppimine. Orkestri seisuko- Orkestri tööd planeerides peab dirigen- kolmanda preemia. halt on piano vaskpillidele eriti oluline, nii dil olema selge visioon, millisele tasemele

18 11/2012 tahetakse jõuda. Seejärel tuleb koosta- Trompetiõpetajate järelkasvu näen da aren­gukava. Mängijate individuaal- mitmes praeguses üliõpilases, kellel MARJA JÜRISSON seid oskusi, ansamblitunnetust ja diri- on perspektiivi tõusta juhtivaks õpe- Tallinna Muusikakeskkooli asedirektor, klaveri- gendi jälgimist peab järjekindlalt tajaks. Minu endistest õpilastest on õpetaja arendama. Tallinna Muusika­kesk­ väljapaistev õpetaja Priit Sonn, kes “Aavo Otsa puhul ei ole õige öelda, et ta töö- koolis ning Eesti Muusika- ja Teatri­ õpetab edukalt kõiki vaskpille. tab Muu­sikakeskkoolis. Õpetamine ja pilli- akadeemias Eesti parimate õpetajatega mäng on tema ja ta perekonna elu juhtmotiiv, koos töötamine annab minu õpetaja- Kes on sinu arvates hea õpetaja, kas eksistentsi põhi­väljund. Kolme­kümne nelja kogemusele jätkuvalt hindamatut lisa. pigem kunstnik, psühholoog või kooliga seotud aasta jooksul on Aavo Ots and- Suu­rimat rahuldust pakub mulle õpe- mentor? nud kindla tunnistuse, et trompetit võiks pilli- tajaamet Tallinna Muusika­kesk­koolis, Arvan, et õpetaja puhul on tähtsad de kuningaks kutsuda. Selle veendumusega ka ansamb­lite ja orkestrite juhendami- kõik kolm omadust, tihti lisandub on ta nakatanud tervet koolkonda õpila­si, kes sel on suur osa õpetajatööl. Hinge­ veel kasvataja roll. Me õpetame ju kõik on pakkunud kuulajatele hinge minevaid lähe­dane on algõpetus; õige algus on eelkõige muusikat. Ka kõige noore- elamusi oma pilli sära, pehmu­se, paindlikkuse pool võitu, edasine õppimine ja kar- masse õpilasse suhtun kui kunstnik- ja pidulikkusega. Ja on rõõm näha, kuidas jäär kulgeb siis musitseerimist nauti- ku, püüan õpetada teda mängima hu- “vaskpilliusku” õpilaste ja hiljem nende õpilas- des. TMKKs õppimise periood võiks vitavalt ja fantaasiarikkalt. Õpe­ta­mine te ring üha laieneb.” olla esimesest kaheteistkümnenda on dialoog, mille puhul on tähtis nii klas­sini, mis annab aega omandada ja õpilase vastuvõtuvõime kui ka õpetaja PAUL MÄGI õpitut kinnistada. oskus teadmisi edasi anda. Tuleb olla dirigent ka psühholoog, et aidata õpilase isik- “Aavo Ots on väga pühendunud muusik. Millised on sinu kui trompetiõpe­ susel avaneda. Ja pühendunud õpetaja Temaga suheldes on tunda aktiivset muusika- taja ja noorteorkestrite dirigendi on kindlasti ka mentor, keda õpilane list õhkkonda. Aavoga 1970ndatel aastatel mõtted tulevikust? usub. Minu trompetiklassi mentori- Tallinna Konservatooriumis koos õppides arut- 1989. aastast alates toimunud rahvus- teks on praegu Hispaania Riikliku lesime palju trompetimängu saladuste üle, vahelised trompetipäevade meistri- Süm­fooniaorkestri soolotrompetist eelkõige seda, kuidas saavutada kaunist kõla. kursused on eesti trompetiõpetajatele Adán Delgado Illada, kes on ka Eesti Nüüdseks on Aavo Ots leidnud oma oskustele andnud võimaluse tutvuda Soome, Noorte Puhkpilliorkestri nõustaja ja teadmistele tänuväärse rakenduse – noorte Belgia, Hispaania, Austria, Šveitsi ja ning samuti on suureks eeskujuks õpetamise, millest sõltub meie orkestrimängu Saksa professorite õpetamismeetodi- Münchenis ARD konkursi võitnud tulevik.” tega. Rahvus­vahelise erialase suhtluse Manuel Blanco Gómez-Limón. edasiarendamist pean väga tähtsaks. Iga suurepärane mängija ei pruu- JÜRI LEITEN Järelkasvu mõttes on tähtis lüli noor- gi veel olla edukas pedagoog. Õpeta­ Eesti Kontserdi direktor, trompetist te puhkpilliansamblite ja -orkestrite jaks kujune­mine algab erialaklassist “Aavo Ots õpetajana oli eelkõige innustaja ja aren­da­mine, uute orkestrite loomine. ja õpetajast ning sellele lisandub pal- eksperimenteerija. Püüdsime paljusid tehnilisi Süven­datud eriala ja ansambliõppe ju tahke. Paralleele võib tõmmata hea probleeme “käigu pealt” lahendada, hingamis- läbiviimiseks oleme korraldanud iga- dirigendiga, kes suudab muusikud tehnikatest fraseerimiseni. Meelde on jäänud aastaseid suvekursusi, viimastel aas- viia ühele lainele, et tulemuslikult tema hea taju repertuaarivalikul. Praeguses te- tatel ka rahvusvahelise osalusega. musitseerida. gevuses on Aavo kahtlemata asendamatu õpetaja ning noorteorkestrite ja ansamblite juht, nende hea taseme garantii.”

MART AUS EMTA üliõpilane, Eesti Noorte Puhkpilliorkestri projektijuht “Olen õppinud Aavo Otsa juures ligikaudu kümme aastat. See on olnud huvitav, arendav ja elamusterohke aeg. Lisaks tema tundidele, esinemistele ja konkurssidele pean väga oluli- seks ka kõiki välisreise ja meistrikursusi pilli- mängijana Saksa­maal, Un­garis, Soomes ja mu- jal. Neile tagasi vaadates olen lõputult tänulik, et Aavo on seda kõike korraldanud ning innus- tanud mind neil kursustel osalema. Arvan, et Aavo Otsa õpetajatöö tulemuslikkus tugineb sellele, et ta on hea muusik, pühendunud pe- dagoog ja oma ala fanaatik, kes uurib ja õpib pidevalt teistelt ning on valmis muutma varem kinnistatud tõekspidamisi, kui see näib põhjen- Meestevägi – Aavo Ots poegadega. datud.” FOTOD ERAKOGUST

11/2012 19 ki moodustasid rahvusvahelise muusika­ ikonograafia ühingu ja organoloogia uuri- misrühma kaasatud ettekanded jm. Niinimetatud uue muusikateaduse (new musicology) teemadest leidsid kong- ressil kajastamist ka soouuringud ja se- miootika sfäär. 1980ndatel tuule tiibadesse saanud uue muusikateaduse all mõistetak- segi enamasti teistes humanitaar- või sot- siaalteadustes kasutust leidnud teooriate ja meetodite ülekandmist muusika uurimise- le. Muu hulgas on see toonud muusikaloo uurimise juurde palju inimesi väljastpoolt (kunst)muusika ringkondi ning laiendanud omakorda muusikateaduslike arutluste ja tekstide kõlapinda muusikute siseringist väljapoole. Loomulikult oli kongressil kuu- maks teemaks ka eri muusikate omavaheli- ne seotus ning võimu- ja mõjumäng, puu- Kultuuri- ja dutades eeskätt näiteid 20. ja 21. sajandist. Eesti muusika kontekstis võib mõelda kas- või 1970. ja 1980. aastatele: uurijalt nõuab küllalt palju nuputamist küsimus, kuidas identiteedi­uuringud avada võimalikult mitmekülgselt näiteks Erkki-Sven Tüüri, Rein Rannapi ja an- sambli Collage tegevust nii, et kõiki neid muusikateaduses artiste puudutanud eri muusikad ühes ja samas jutustuses loomulikuna kokku saak- sid ning tollase meelsuse (olude, mõjude) A N U V E E N R E kohta ka lugejale tõesti midagi ütleksid. muusikateadlane Üks kongressi võtmeteemasid oli muu- sika funktsiooni määratlemine identiteedi kujundajana laiemas kultuuripildis. On ta 1.–7. juulini 2012 toimus Roomas eespool eesti keelde tõlgitud mitmuses, pol- kultuuride eraldus- või põimumiskoht, kui- das kirjeldada muusika rolli ja selle muutu- rahvusvahelise muusikatea­ nud aga mitte autori lohakuse ega suva kü- simus, vaid viitab sellele, et kongressi ette- mist ühiskonnas ja väiksemate kogukonda- du­se ühingu 19. kongress, kannete seas olid esindatud ka populaar- ja de kaupa? Kuidas identiteete omaks võtta mille seekordne teemade džässmuusika teemad ning rahvamuusi- või neid ära tunda? Ajaloos on erandeid, ring “Muusikad. Kultuurid. kaalased uurimused. Need seisavad muusi- kuid reeglina heliloojad ise oma isiksuse või loomingu identiteedi määratlemisega ju Identiteedid” (Musics. Cultures. kateaduses võrdväärsena kunstmuusika kä- sitluste kõrval juba mitu head aastaküm- ei tegele ja nii jääb see uurijate konstrueeri- Identities) tõi kokku üle ühek- met. Ja see, et kunstmuusika muutumisi ja da. Seejuures pöörab muusikaloolane sa- sasaja muusikaloo uurija kogu arenguid, eri vorme ja kontekste vaadel- mavõrra hoolsalt tähelepanu nii helilooja maailmast. Püüan järgnevas võt- dakse identiteediküsimustiku pinnalt, on enda (või mistahes autori, muusiku) (arva- suuresti just selliste käsitlusviiside mõju, tavatele) veendumustele kui ka sellele, mil- ta üldsõnaliselt kokku kongressi mis algselt kuulusid populaarmuusika ja et- line on olnud publiku vastuvõtt ja arusaam olulisemad teemad ja tuua mõ- nomusikoloogiliste uurimuste juurde. kuuldud loomingust. Viimane kuuluks siis ningaid näiteid eesti muusikaloo Interdistsipli­naar­seid lähenemisi muusikale juba otseselt retseptsiooniuuringute vald- konda, millest oli Roomas samuti palju jut- käsitlemisest kultuuri- ja identi- pakkusid kongressil veel filmimuusika- ja muusikateatrialased uurimused, eraldi plo- tu. teediuuringute kontekstis. rvestades muusikateaduse kui dist- sipliini ajalugu ja traditsioone, on Kas muusika on kultuuride eraldus- või loomulik, et ka Rooma kongressi põimumiskoht, kuidas kirjeldada Aettekannetest moodustasid lõviosa just Euroopa kunstmuusika alased uurimused muusika rolli ja selle muutumist või tema eeskujusid järgiva loomingu käsit- lused mistahes maailmajaost – keskajast tä- ühiskonnas ja väiksemate kogukondade napäevani, Kaug-Ida kultuuridest Lõuna- Ameerikani välja. Et ingliskeelne musics sai kaupa?

20 11/2012 Kongress toimus Auditorium Parco della Musicas. See tohutul territooriumil paiknev hoonete kompleks avati kümme aastat tagasi ja on oma mitmete (kontserdi) saalide, konverentsiruumide, stuudiote, pillimuuseumi, vabaõhulava ja muuga kujunenud plaanitult Rooma kõige hõivatumaks muusikasündmuste toimumiskohaks. Aastas on sellel üle miljoni külastaja. FOTOD INTERNETIST

Identiteediküsimustega haakusid kong- Surve sellele tuli peamiselt kirjanduslikust Helsingi ülikoolist ettekandes“Küsimusi ressil ka eesti muusikalugu tutvustavad et- ringkonnast, mis oli muuhulgas seotud karjäärist ja kaastundest: Soome ooperihe- tekanded, mida oli kaks ja mis kuulusid “Kalevala” ilmumise ja Akseli Gallen- lilooja, muusikateadlane ja ajakirjanik sessiooni “Käsitlusi Põhjamaade heliloojate Kallela rahvuslike illustratsioonidega. Ka Armas Launis (1884–1959) koloniaal- identiteedist: rahvuskultuurid ja eksootili- muusikale otsiti rahvusliku stiili esindajat ja Prantsusmaal”. Minu ettekande “Kesk- sus”. Sõltudes käsitletavast perioodist või leiti Sibelius, kes Gossi mitmetele näidetele Aasia muusika peegeldused Eesti heliloo- uurimisteemast, seotakse eesti (muusika) tugineva käsitluse järgi püüdles aga oma mingus 1970. aastatel” keskmes oli Kuldar kultuur ikka kas Baltimaade, Läänemere- loomingus tegelikult hoopis rahvusvaheli- Sink, kelle heliloomingus ilmnesid pärast äärsete piirkondade või Põhjamaadega ning suse, mitte rahvuslikkuse poole. EMTA tema reise Kau­kaasiasse ja Kesk-Aasiasse kahtlemata on igale neist ka veenev põh- professori Urve Lippuse ettekanne mitmed sealsetele muusikakultuuridele jendus. Oma maa muusika geograafiliselt “Müütilise identiteedi loomine: Soome-ugri omased jooned. Eeskätt tingis sellise väljen- võimalikult laia mõõtkavasse paigutamine helilooja Veljo Tor­mis” keskendus Veljo duse muidugi helilooja sisemine vajadus. ja vastavate seoste väljatoomine on suurtel Tormisele, kelle looming kannab vastupidi- Teisalt häiris Sinki väga tugevalt tollaste lii- konverentsidel teadlik võte. Ei saa ju eelda- selt Sibeliuse näitele täiesti taotluslikult sõ- duvabariikide heliloojatele esitatud nõue da, et Portugali või Jaapani muusikateadla- numit, mis suunab kuulajat kaasa või järele komponeerida (vormilt) rahvuslikku muu- ne eesti muusikat kuigipalju tunneb, ehkki mõtlema soome-ugri rahvaste saatuse ja sikat, mida Sink ise on nimetanud pseudo- näiteid muidugi leidub. Ka meelitab see kultuuripärandi üle. Isiklikumalt võiks see rahvuslikkuse taotluseks. Viited kaugete suuremat hulka potentsiaalsest kuulajas- ehk puudutada samasse kogukonda kuulu- rahvaste muusikale võis olla sellest kõige konnast – Rooma kongressil toimus korra- va kuulaja, st soomeugrilase identiteeti. lihtsam pääsetee. Nii või teisiti toob ka ga keskeltläbi kaheksa paralleelsessiooni. Laiem maailm hindab Tormise kõrgetase- Singi loomingu uurimine kokku palju küsi- Eelmainitud sessiooni kavva kuulus neli et- melist kunstiloomingut aga kindlasti ka sel- musi rahvuslikkuse avaldumisest ja eksoo- tekannet, millest igaüks vaatles omal moel le eksootilise kõlapildi pärast. tilise materjali kasutamisest heliloomingus, rahvuslikkuse ja/või eksootilisuse ilmin- Armas Launist, kes tegutses kaua mis on omakorda muusika identiteedi- ja guid muusikas mõne konkreetse helilooja Nizzas ja komponeeris muuhulgas mitu kultuuriuuringute seisukohalt olulised tee- loomingu näitel. Glenda Dawn Goss Põhja-Aafrika ainelist ooperit, ei peetud mad. Sibeliuse Akadeemiast avas oma ettekandes erinevalt Sibeliusest tema sünnimaal sugugi “Sibelius ja Soome identiteet” Jean Sibeliuse soomelikuks heliloojaks. Selle põhjustest Anu Veenre sõitu ja osalemist kongressil rahvuslikuks heliloojaks kujundamise lugu. kõneles lähemalt Helena Tyrväinen toetas SA Archimedes.

11/2012 21 Kes sa oled, Argo Vals?

Õuekontsert sellekevadisel “Jazzkaarel”. FOTO INTERNETIST

KAUR GARŠNEK listes koosseisudes nagu Viljandi Guitar Kuidas on välisesinemistega? muusikakriitik Trio, Animal Drama, Talamak ja Rob Olen väljaspool Eestit kahjuks vaid üksi- Findel. Ahjalt pärit noormees on õppinud kutel kordadel mänginud. “Tallinn Music Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias Weekil” jäi mu demoplaat kõrva Los Kahekümne nelja aastane Argo kitarri ning õpetab pillimängu Põlva muu- Ange­lese raadiojaama KCRW saatejuhile Vals on üksi esinedes “mees na- sikakoolis. Ta on kirjutanud muusikat tele- Chris Douridasele ja temalt on tulnud ka saadetele ja lühifilmidele, kelkimiseks pa- konkreetseid pakkumisi. Kuid leping Eesti gu orkester”. Lisaks osaleb ta kuks põhjust ka tänavuse vabariigi aasta- Autorite Ühinguga hoiab isegi mu kodus veel nelja ansambli tegemistes. päeva presidendi kätlemistseremoonia tar- salvestatud loomingut kinni. Meie autorite Järgnev jutuajamine toimus läi- vis tellitud helikujundus. Kuid kelkijat ühing on hoopis teistsugune kui mujal Argost ei ole, see lihtsalt ei tuleks tal usuta- maailmas, see süsteem on praegu liiga nud suvel Von Krahli teatri baari valt välja. keeruline. hoovis. 2012. aasta on muusiku jaoks olnud ti- Sinu debüüt-sooloalbum? ga ma eriti hea jutumees ei ole,” he, täis esinemisi sellistel festivalidel nagu on Argo esimesed sõnad. Kui “Tallinn Music Week”, “Jazzkaar”, “Schil­ See tuleb detsembris. Tahan sinna paigu- olete kuulnud tema soolokava, ling”, “Rabarock”, “Kultuuritolm”, “Positi­ tada nii looper’iga soolokava materjali kui siis“E täpselt sellise rahuliku, tagasihoidliku ja vus” ja “Vilsandi Trance”. Talvel on plaanis ka ansamblikoosseise – et ei tüütaks ära sundimatult positiivse mulje ta inimesena üles astuda Viljandis “Jõulujazzil”. Paistab, ning oleks endal hea kuulata ja teha. jätabki. Argo on aktiivne helilooja ning et Argo soololooming sobib väga erinevas- Kavatsen kaasata huvitavaid muusikuid muusik, kes mängib kitarri sellistes eriilme- se konteksti. ning katsetada eri salvestuskohtadega,

22 11/2012 kuid samas asja mitte liiga suu- Esiteks pole mul tohutult palju reks ajada. Osalt ka sellega seo- lugusid, hea, kui kuu-kahe jook- ses on Talamaki debüütplaat sul mõni tekib. Mulle on iga de- hetkel ootel. tail oluline ning ma vajan loo- minguks aega ja rahu. Nii et Mõtled Talamaki 2011. aastal il­ kokku olen vahest poolsada lu- munud kassetti? gu kirjutanud. Teiseks panen Tegu oli lihtsalt kümnese tiraa- kõik tehtu vähemalt korraks in- žiga proovisalvestusega. ternetti üles. See vist ei ole ai- Tegelikult ei ole ma suur kasse- nult edevus, mul lihtsalt on vaja Armas Muusika! tide ega lo-fi fänn. Eks see ole jagada. praegu natuke nagu moevärk. Mul on kahju mõnest sõbrast, Vihjasid, et oleks tore minult kirja saada, vii- mase aja huvitavamatest muusikasündmustest Formaat iseenesest on lahe, aga kes tundub minust andekam, kuid Berliinis. Püüan Su võimatut soovi täita. mulle meeldib siis juba pigem ei julge avaldada ja on enda suh- Millised killud suurlinnakaleidoskoobist, millest vinüül ja üldse veidi puhtam tes liiga kriitiline. Ma siis üritan kellelgi täit ülevaadet pole, võiksid huvitada Muusika lugejat? sound. Kuid füüsiline helikandja neid julgustada oma loomingut Mulle on jäänud mulje, et Eestis teatakse kui selline peab igal juhul jää- jagama. peamiselt siinse nn ametliku muusikakultuuri li- ma. Tahan tehtud tööd lõpuks pulaevu, eelkõige muidugi Herbert von Karajani Kes on su lemmikkitarrist? tänaval asuvat hulknurkse põhiplaaniga enda käes hoida, mitte failina Filharmooniat ja Berliini Filharmoonikuid praegu kõvakettal. Veidral kombel pole mul kunagi veel Sir Simon Rattle’iga eesotsas. Nende ja olnud lemmikkitarristi ja ma ei Berliner Festspiele korraldusel toimub igal sügi- Milline on sinu kodustuudio? oska üldse vaimustuda mingitest sel Musikfest Berlin, mis kujutab endast maailma tipporkestrite kokkutulekut. Kirsiks sellel eks- See on ülilihtne – lauaarvuti ja “ludistajatest” või virtuoosidest. klusiivsel tordil oli tänavu John Adamsi ooperi tavaline helikaart. Ning ega ma Mulle meeldib kitarri kõla, aga “Nixon Hiinas” kontsertettekanne, ühtlasi selle hiljem virtuaalsete moodulitega vahel mõtlen, et see on mulle teose ülimalt hilinenud Berliini esmaettekanne. BBC sümfooniaorkestri, BBC Singersi ja hiilgava väga midagi töötle. Kasutan küll lihtsalt kätte sattunud ja jäänud solistide ansambli ees seisis helilooja isikli- mõningaid programmi Guitar kui üks vahend, millega helisid kult. Lugeja ehk ei tea veel, et Berliini Rig lihtsamaid võimalusi, muidu tekitada. Ning ega ma otsi ka ai- Filharmoonikute kodulaval toimuvaid kontserte saab nüüd nii otse kui ka hiljem arhiivist veebi aga tahan selle sound’i “päriselt” nult kitarri-sound’e. Mul hak- vahendusel kuulata-vaadata. Tõsi, sellekski tuleb kätte saada, kitarri ja efektiplok- kaks igav, kui peaksin mängima osta pilet või abonement. Samuti ülistatakse en- kidega. Mulle meeldib proovida ainult akustilist kitarri. diselt nende Bizet’ “Carmeni” plaadistust, pea- ja katsetada ning keerata nuppe osades Magdalena Kožená ja Jonas Kaufmann, ning koostöös Peter Sellarsiga 2010. aastal valminud sõrmede, mitte arvutihiirega, Kultuuriakadeemia ja sinu soo­ Bachi Matteuse passiooni “lavaritualiseeringu” kuigi viimane oleks kindlasti lolooming? DVDd, mõlemat saab tellida Filharmoonikute veebi- odavam lahendus. Algul vaadati sellele väga viltu ja poest. “Carmeni” plaadiga saab kaasa tasuta 48 tunni “digitaalse kontserdisaali” pileti. Selline Üldse kulutan ma oma aega ei saadud aru, kuidas võib... nii populariseerimine on tore, nagu ka New Yorgi, rohkem ideede väljamõtlemise vähe noote mängida. Nüüdseks Pariisi ja Londoni ooperiteatrite lavastuste näi- peale, mitte teostuse üksikasjade- on tänu mujal avaldatud tun- tamine kinos, aga minus tekitab digitaalne “koju le, ning pigem loon muusikat, kui nustusele ja huvitavatele esine- kätte”-saadavalolek seda rohkem kihku varsti jäl- le “analoogselt” kuulsasse hulknurksesse hoonesse otsin teadmisi salvestamise ja di- misvõimalustele hakanud just- siseneda. gitöötluse vallast. Sest sinna võib kui tekkima mingi mõistmine ja Kirjutada võiks veel paljust, näiteks Helmut lihtsalt ära uppuda. poolehoid. Kuid tundub, et ene- Lachen­manni “Tuletikutüdruku” uuslavastusest Berliini Saksa Ooperis Lothar Zagroseki dirigen- setõestuseta see muusika neile dikepi all koos juurde kuuluva värvika sissejuha- Kompositsioon ja tehnoloo­ ikkagi eriti ei meeldiks. tava loenguga heliloojalt, või sama teatri inten- gia... Tegelikult ei ole ma ennast ku- dandivahetusest – Baselist tuli Dietmar Schwarz, kelle juhtimisel oli sealne muusikateater kordu- Minu jaoks on näiteks looper nagi osavaks kitarristiks pida- valt saanud aasta ooperimaja tiitli ja kellelt täiesti asendamatu. Ilma selleta nudki, rohkem ikka loon helisid. oodatakse Berliini kolossi värskemaks ja intri- poleks mul võib-olla pooli lugu- geerivamaks muutmist. Kuid tingimata peab ruumi sid. Ja kui ma oleksin sada aastat Festival “Ahja rock”? jääma professor Jaan Rossi raamatuesitlusele Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Berliinis. Tema tagasi elanud ning peaksin ai- Seal olen korduvalt mänginud. “Encapsulated Voices. Estonian Sound Recordings nult klaveri ja noodipaberi taga Ahja oli üheksakümnendate lõ- from the German Prisoner-of-War Camps in 1916– istuma, poleks ma ehk üldse pul igavene “hipipesa”. Kuulati 1918” (Köln, 2012) leiab kindlasti peagi selle ajakirja raamaturubriigis käsitlemist, kuna tege- suuteline midagi looma. Teisalt Deftonesi, Korni, Nirvanat, kõik mist on eesti kultuuri seisukohalt väga tähtsa kasutan ma ikka ka muid abiva- tahtsid teha bändi. Seal on ka materjali esmakordselt kodumaal kättesaadavaks hendeid, et mõtlemine kinni ei praegu “tegijaid” muusikuid, tegemise ja süvenenud analüüsiga erinevate eri- jääks, näiteks noodistusprog- kuid kohalikus kultuurimajas on alade teadlaste poolt. Et salvestused asuvad Berliini arhiivides, oli see linn esmatutvustu- ramme, samuti eri häälestuses kõik täpselt samamoodi nagu seks, kuhu oli saabunud huvilisi ajakirjanikest kitarre ja klaverit. kakskümmend viis aastat tagasi. veel järelejäänud baltisaksa põgenikeni, enam kui Kont­rast näiteks Ahja ja Mooste sobiv. On sul ka sahtlisse kirjutatud vahel on suur. Kuid loodetavasti Liis Kolle, lugusid? see olukord paraneb. Berliin

11/201211/2012 2323 Osakeseks hõlmamatust muusikamaailmast

VIRGE JOAMETS

“Erich Kõlar: Kuulake ennast ja mälestused. Ent suurt tööd tehes jääb kellelt uuritud esmalt: kas korter on? kas muusikasse”. Koostanud ja alati palju materjali üle. Uue raamatu pea- viina võtad? Ja alles kolmandaks tuntud tegelane on Erich Kõlar, Vanemuise diri- huvi, mis pilli mängijaga on tegu. See oli kommenteerinud Jaak Viller. gent aastatel 1957–1999, sellest 1958–1980 aeg, kui mitte keegi ei tahtnud Tartusse tul- Toimetaja Tiina Mattisen. ja 1981–1984 ehk 25 aastat peadirigent ajal, la. Isegi abikaasa Leelo Kõlar, kes oli järg- Kujundaja Piia Ruber. Eesti mil Ird oli teatrijuht. Nõnda on siingi tei- nenud mehele vabatahtlikult Siberisse, ei Teatriliit, Tallinn, 2012. 422 lk. seks dominandiks uuritava kõrval ikka ja soostunud töötama Lõuna-Eestis. jälle Ird. Ei alga ju raamatki Erich Kõlari Paneb imestama, et mida Ird muusika- siia ilma tuleku, õpingute ja kujunemisega, teatris ometi leidis ja mis pani teda anemuise teatri muusikaosal oli tä- vaid Irdi kutsel Vanemuisesse saabumisega, Vanemuise muusikaosa eest võitlema? navu mais tähtis päev. Hooajalõpu et alles esimeste siinsete tööaastate vaatluse Nõukogude võimu aastail tõstatati kordu- kontserdi eel esitleti Jaak Villeri järel ette võtta varasem aeg – tema lapse- valt küsimus selle mõttekusest, kuna nii raamatutV “Erich Kõlar: Kuulake ennast põlvekodu ja õpingud, löökpillid, džäss ja väikse elanike arvuga linnas polnud oope- muusikasse”. Villeri eelmine, ligi 1000-lehe- Siberi-aastad. riteatrit ette nähtud. Ird, kellel oli kooliteed küljeline “telliskivi” oli Vanemuise legen- Jutt kulgeb suures osas Kõlari juhatusel kuus klassi, mitte ainult ei võidelnud muu- daarsest teatrijuhist Kaarel Irdist. Tohutu ettekandele tulnud teoseid pidi – etteval- sikaosa alleshoidmise eest, vaid pidas äär- materjal, ent haarav lugemine, sest autoril mistustööl ja tulemusel, sageli taustaks Ird miselt oluliseks seda lavastuste ja tellimus- on Vanemuises pikka aega töötanuna, seal- kas lavastaja, tellija või lihtsalt teatrijuhina tega edendada. Tema algatusel on valmi- hulgas Irdi kolleegina, ainesega isiklik suhe asjasse sekkudes, ja seda sageli liigagi inten- nud või Vanemuises esietendunud palju siivselt. Sõna saab ka peategelane ise, selgi- eesti algupärandeid, Kõlari dirigeerimisel tades, nii palju kui ta on mäletanud, toona- näiteks Ojakääru “Kuningal on külm”, seid asjaolusid. On väljavõtteid teiste vane- Tubina “Reigi õpetaja”, Kangro “Imelugu” muislaste mujal ilmunud intervjuudest või jpt. 20. sajandi keerulise helikeelega oope- tekstidest, samuti katkeid arvustustest. reist olid repertuaaris Šostakovitši Raamatus rõhutatakse korduvalt, et see oli “Katerina Izmailova”, Prokofjevi “Kihlus suurt kannatlikkust ja pühendumust nõud- kloostris” ja “Õnnemängija”, Britteni nud töö, mida Kõlar siin aastakümneid “Albert Herring”, kaks viimast esiettekande- kõige kiuste omal ajal tegi orkestrit uuteks na Nõukogude Liidus. Tõsi, toona oli suuri lavastusteks välja õpetades. Iseloomulik on õnnestumisi, aga vahel hinnati oma või- lugu tööd küsima tulnud kontrabassistiga, meid ka üle (nagu juhtus Šostakovitšiga), Erich Kõlar leidis suure pühendumusega tehtud teatritöö kõrvalt aega samavõrd süvenenult tegelda oma hobidega, poja Margo Nõukogude Liidu meistri tasemel kardisõidust

Erich Kõlar. koduse filmi väntamiseni. FOTO VANEMUISE ARHIIVIST

24 11/2012 mida tänane turumajanduslik teater en- dale lubada ei saa. Pilt Vanemuise muu- sikaosast oli siis hoopis teine kui prae- gu. Milline, selle lahtikirjutamine alles ootab tegijat. Kuna raamatu autor pole muusik, siis on mõned valdkonnad kas vähe käsitlemist leidnud või välja jää- nud. Ilmselt oli see autori teadlik valik end materjalisse mitte ära uputada. Tema mõte tundus olevat väga kõrgesse ikka jõudnud maestrolt kätte saada veel nii palju infot kui võimalik ja see ees- märk on täidetud. Näiteks vaadeldud la- vateoste ajalooline käsitlus on üsna napp, avatud pole mõnede lavastuste erakordsust või konteksti Tartus. Vaid üks näide. Tubina “Reigi õpetaja” puhul oleks võinud olla ära toodud, et selle esiettekande oli Ird Moskvast Tartu jaoks spetsiaalselt välja võidelnud. Vaatluse alt on välja jäänud ka Vanemuise orkestri kontserttegevus, mõned põgusad momendid välja arva- tud. August von Kotzebue (1761–1819) Kõlari loomingulise töö kõrvale on Johan Ernst Heinsiuse maalil mahtunud ka kodusemaid tegevusi, jut- umbes 1800. aastal. te kahelt elukaaslaselt (Leelo Kõlarilt ja Jelena Poznjak-Kõlarilt) ning lastelt. Punase niidina läbib raamatut joon, et Kõlar oli oma tegemistes äärmiselt põh- Interdistsiplinaarne jalik, tõeline maksimalist ning et suure pühendumusega tehtud teatritöö kõrval leidis ta ometi aega samavõrd süvenenult Kotzebue tegelda oma hobidega, olgu need siis mudellennundus või poja Margo Nõukogude Liidu meistri tasemel kardi- KRISTEL PAPPEL sõit, suusahüpped või mäesuusatamine, muusikateadlane mootorpaat või suvine suur perekondlik laagerdamine, džässivaimustus, koduse filmi väntamine või reisimine. Raamat on infoküllane, korrektsete viidetega va- Saksa-eesti kultuuriloo ühe intrigeerivama ja rahvusvaheliselt tun- rustatult asjalik ja usaldusväärne ning tuma persooni August von Kotzebue (1761–1819) tegevusele oli oma 400 leheküljega mitte väga kiiresti pühendatud 6. oktoobril Berliinis toimunud konverents “Kotzebue- läbitav lugemine. kõnelused I” (I. Kotzebue-Gespräch), mille korraldasid Eesti Vabariigi Mida aga tähendab see veidi kum- maline repliik “kuulake end muusikas- saatkond, Berliini/Brandenburgi Teaduste Akadeemia ning Eesti se” või kuidas sellest aru saada? Erich Muusika- ja Teatriakadeemia. Eesti kultuuriloos kõrgelt hinnatud Kõlari sõnul: “See tähendab, et lülituge Kotzebue on Saksamaal ikka veel “musta lamba” ja “vene spiooni” ansamblisse. Ärge istuge omaette ja teh- staatuses ning “Kotzebue-kõneluste” eesmärk on seda klišeelikku ar- ke midagi, vaid kuulake tervikut, seda, mis ümberringi toimub, ja lülitage end vamust revideerida, esitades uusi vaatepunkte. sellesse tervikusse – see on jutu mõte. Laiem tähendus võiks olla ka selles, et onverentsi initsiaatoril, Eesti saat- aasta tagasi. Esimeseks koostööpartneriks kuulata ennast millessegi määratult suu- konna kultuuriatašeel Harry sai EMTA, mis on kujunenud Tallinna sak- remasse, kogu ümbritsevasse maailma, Liivrannal oli juba ammu mõte sakeelse (muusika)teatri ajaloo uurimise Ktuua Kotzebue isiksus ja temaga seotud keskuseks. Eestis kokku üle kahekümne kaasata ennast sisuliselt hõlmamatuga, mida muusikamaailm ju enesest kuju- problemaatika taas tähelepanu keskmesse. aasta tegutsenud Kotzebued ei saa lahutada tab.” (Lk. 377–378). Selle konverentsi ettevalmistamist alustati omaaegsest muusika- ja teatrielust.

11/2012 25 Vastupidi üldlevi- nud ettekujutusele Kotzebuest kui reaktsioonilisest mõtlejast toodi konverentsil esile Kotzebue vaadete uuemeelsus ning ühiskonnakriitili- ne joon.

Berliini akadeemiku professor Conrad Wiede­manni tervitus. “Kotzebue-kõnelusi” on kavas jätkata aasta pärast Tallinnas.

Kristel Pappeli ettekannet kuulavad (esireas vasakult) Karin Hallas-Murula, Harry Liivrand, “Kotzebue-kõnelusi” toetas ka Eesti Teadus­ Henning von Wistinghausen ja Kaja Tael. fond teema “Muusika Eesti linnakultuuris FOTO ERAKOGUST 17.–18. sajandil Põhja-Eurooopa kontekstis” (ETF 9469; juht professor Toomas Siitan, EMTA) raames. Teise tähtsa ja kaaluka kaastegijana haakus Kotzebue konve- rentsi ideega Berliini/Brandenburgi (endine Preisi) TA ning sel- le juurde loodud teadlaste rühm “Berliini klassika”, mille ees- märgiks on võimalikult mitmekülgselt uurida 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse Berliini linnakultuuri. Oli ju energiline ja rahutu vaimuga Kotzebue tegev ka Berliinis, nautides Preisi ku- ningakoja soosingut. Esimesed “Kotze­bue-kõnelused” võtsidki geograafiliseks teljeks Tallinna ja Berliini. Nii kõneles arhitektuuriloolane Karin Hallas-Murula Kotzebue aja teatriarhitektuurist ning Tallinna Teatri interjööri 24.-30. november 2012 kujundajast, hiljem Helsingi klassitsistliku keskuse rajanud Carl Laupäeval, 24. novembril kell 11-18.30 Ludvig Engelist, kes oli õppinud Berliinis. Muusikaloolane SünnipäevanädalKonverents “Sisu ja pakend” Kristel Pappel peatus Kotzebue rollil kutselise teatri rajamisel Tallinnas (mitte segi ajada Asjaarmastajate Teatriga) ning püü- Rahandusministeeriumi saalis (Suur-Ameerika 1, Tallinn) dis kummutada mõningaid meie teatriloos ikka veel käibel ole- Tasuta vaid eksijäreldusi. Pühapäeval, 25. novembril kell 15 Saksa teadlasi esindasid kirjandusloolane Klaus Gerlach Klassikakontsert MART SAAR 130 Berliinist ning Eesti-spetsialist, ajaloolane Otto-Heinrich Elias Estonia kontserdisaalis Vaihingenist. Vastupidi üldlevinud ettekujutusele Kotzebuest Kunstilised juhid: Merike Toro ja Aivar Leštšinski kui reaktsioonilisest mõtlejast tõid nad esile Kotzebue vaadete Pilet 7/5 € uuemeelsuse ning ühiskonnakriitilise joone. Seda arvamust tu- Reedel, 30. novembril kell 18 - 22.30 gevdas omal kombel ka pärast lõpudiskussiooni esitatud läbilõi- ge laulumängust “Isalik ootus” (mille esmaesitus oli 1788 MARATONKONTSERT Mustpeade Majas Tallinna asjaarmastajatelt ning milles peale saksa keele kõlas ka Kunstiline juht: Ants Soots eesti keel, tollal üldse esmakordselt teatrilaval; nüüd mängisid Kontserti vahendab Klassikaraadio kaks näitlejat – Harald Hofbauer ja Toomas Täht). Pilet 10/7 € Kuulajaid oli rohkearvuliselt, kohal viibis ka suursaadik Piletid Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtadest Kaja Tael. Osalejad viis teemasse kohe sisse kultuuriatašee Lisainfo: kooriyhing.ee Harry Liivranna teravmeelne avakõne (tema sõnul oli “Kotze­ bue-kõnelused I” Saksa ja Eesti teadlaste esimene spetsiaalselt Kot­zebuele pühendatud konverents), endise Saksa suursaadiku Eestis Henning von Wistinghauseni tuumakas sissejuhatus ja

26 11/2012 Rahvuslikku klassikut avastamas

VIRGE JOAMETS

Tõnu Kaljuste, ERSO ja Elleri sümfooniad Noblessneri valukojas. FOTO MIRJE MÄNDLA

August-september oli tunnista- akendetagi, mõni siiski ka seespidiselt nud rahvaviisilise algolluse aineil välja töö- jaks mitmele Heino Elleri 125. pruugitav, aga üldiselt trööstitu, lagunev tatud nn rahvusliku helikeelega oleme aas- keskkond. Hooletuses on ka Elleri sümfoo- takümnete jooksul harjunud ja selle omaks sünniaastapäeva tähistava- niad, miska seesugune esituspaik oli vägagi võtnud. Tähelepanu köitis hoopis muusika le kontserdile, ehkki meie rah- sümboolne. Lähiminevikulist kontserdiko- üldine karakter ja võtted, mis ei tulnud mit- vusliku koolkonna rajaja täht- gemust nendest teostest ei ole – Esimene te niivõrd tuttavad ette Elleri muudest töö- päev oli tegelikult juba varake- sümfoonia kõlas viimati kakskümmend viis dest, kuivõrd Elleri õpilase, 1930ndatel oma (Elleri 100. sünniaastapäeval 1987), Kolmas loometeed alustanud Eduard Tubina muu- vadel. Dirigent Tõnu Kaljuste veel helilooja eluajal, peaaegu viiskümmend sikast. Siin oli rohkelt marsirütme, Tubi­ tõi oma Nargen-festivali prog- aastat tagasi (1963) ning Teist pole kontser- naga sarnaseid meloodilisi käike ning pilli- rammis ERSOga ettekandele dil üldse mängitudki. Arvan, et ma polnud de ja pillirühmade käsitlust. Lisaks spetsiifi- ainus, kes kontserdi eel mõtles, et mida listele võtetele meenutas Tubinat ka muusi- Elleri kolm sümfooniat, Tallinna need teosed siis endast õigupoolest kujuta- ka üldine karakter – Elleri kohta ebatavali- Keelpillikvartett (Urmas Vulp, vad ning kas neile osaks saanud ignoreeri- ne lai eepiline joon, väljapoolepööratus, Olga Voronova, Toomas Nestor mine on olnud õigustatud või mitte? suure dünaamilise arenguga mõttekaared. ja Levi-Danel Mägila) pakkus Võibolla Eller, kes oli meister väiksemates Kolmandas sümfoonias üllatas lausa temaa- vormides, tõesti ei kandnud sümfoonilist tiline seos Tubina Viiendaga (“Meil aiaäär- kahel kontserdil kuulajatele kogu suurteost välja? Esimene sümfoonia olevat ne tänavas”), samas kui see teos üldiselt oli Elleri keelpillikvartetiloomingu, Elleri peateoseid, aga kas seda uskuda või helikeelelt Elleri-pärasem ja ses osas tuttav- paladest kvartettideni. mitte? Oma kõrv pole saanud kuningas olla! likum. Kui Elleri muusika on pigem lüüri- Esimese sümfoonia puhul on toonitatud list laadi ja maailmale heatahtlikult, roh- lleri sümfooniate esitamiseks oli selle miksolüüdia laadist ja rahvaviiside stili- kem kõrvalseisja pilguga vaatav kui aktiiv- Kaljuste valinud Noblessneri valuko- seerimisest tulenevat rahvuslikku koloriiti. selt sekkuja hoiakuga, siis see kontsert tut- ja, endiste uhkete paekivist, nüüd Sümfooniat nüüd (värskena!) kuulates see vustas hoopis teistsugust Ellerit. Tubina räämasE ja mahajäetud tehasehoonete joon domineerima ei tiku, sest 1930nda­­tel sümfooniline muusika asetus vähemalt mi- kompleksi. Mõni ehitis on seal katuse ja mitte ainult Elleri muusikas välja kujune- nu jaoks uude perspektiivi; siit sai mõtteai-

11/2012 27 ERSO kontsert polnud detailides Elleri sümfooniate senised kaugeltki mitte laitmatu, kuid ilmutas ettekanded Eestis: Esimene sümfoonia (1936) – 1937 di- Kaljuste põhjalikku eeltööd teostega, rigent Walerian Bierdiajew (külalisdi- rigent Poolast), 1942 dirigent Olav ettekanded olid ülevaatlikud ning Roots, 1982 dirigent Roman Matsov, 1987 dirigent Peeter Lilje. kahtlemata seni tehtutest parimad. Teine sümfoonia (1948) – varem kontserdil esitamata. net kahe suurmeistri loominguliste kokku- Ines Rannapi toonased arvustused Sirbis ja Kolmas sümfoonia (1961) – 1962 diri- puudete ja teineteise mõjutamise kohta. Vasaras olid küllaltki kriitilised, pähkliks oli gent Roman Matsov, 1963 dirigent Elleri teoste sedavõrd vähest esitamist ei os- teoste tihe polüfooniline faktuur, mida ei Neeme Järvi. ka seega pidada muuks kui arusaamatuseks. suudetud ei detailideni selgeks saada ega Andmed raamatust “Heino Eller. Kogu seda üsna jõulist ja dramaatilist vajaliku üleolekuga esitada: “Nende [teoste] Personaalnimestik” ja ERSO arhiivist. kõlamaailma toetas ka Noblessneri kivist interpreteerimine [on] komplitseeritud ja “saal”, akustiliselt hea ruum sümfoonilise nõuab pingelist tööd. Rahuldavad tulemu- muusika esitamiseks. Vaiksed kohad “kand- sed lasevad end paraku kaua oodata” (SV Elleri kvartettide senised sid” (Kaljuste on ju hästi teada piano-meis- 20. 06. 1975). ettekanded Eestis: ter; väga ilus oli näiteks Esimese sümfoonia Nüüdne ülesanne oli veelgi keerukam, Esimene (1925) – 1932, 1974, 1987*. II osa), valjemad ei löönud saali lõhki. kõlasid ju Elleri tööd kahel kontserdil kom- Teine (1931) – 1933, 1934, 1937, Erinevalt Kerri Kottast (vt Sirp 14. 09. paktselt koos, kuulajale muude teostega 1974, 1987*, 2007. 2012) märkasin mina Esimese sümfoonia üldsegi mitte puhkust või vaheldust and- Kolmas (1945) – 1945, 1946, 1947, ettekandes esile tõusmas just rohkem teose mata. Eller on oma esimestes, 1925. ja 1956, 1957, 1975. dramaatilist, mitte lüürilist joont. Punane 1931. aastal valminud kvartettides nii kuu- Neljas (1953) – 1953, 1975. prožektorivalgus, millesse ruum oli mähi- laja kui mängija tõsise ja keerulise ülesande Viies (1959) – 1959, 1975, 1987. tud, hakkas eriti võimsalt kaasa mängima ette pannud. Faktuur on nii detailitihe, et 1948. aastal kirjutatud (üheosaliseks jää- hakkasin mõtlema, et see muusika ei olegi Andmed raamatust “Heino Eller. nud) Teise sümfoonia esitusele, võimenda- kuulamiseks, vaid vaatamiseks/analüüsimi- Personaalnimestik” ja Urmas Vulbilt. *Esitas Vilniuse kvartett. des väga teravaks Elleri muusikas peaaegu seks ja alles siis, kui noot selge, mängimi- et puuduvat, ent siin esinevat traagikat, mis seks ja/või kuulamiseks, sest üksnes kõrva- – taas vastupidi Kotta arvamusele – tuli mi- ga ei ole muusikat tundmata lihtsalt võima- aastal plaadistanud Vilniuse keelpillikvar- nu meelest selle teose esitusest selgesti esile, lik nii palju informatsiooni vastu võtta. tett), jõudmaks selle ülitiheda teksti nüans- olles kontserdi kõrgpunkt. Esimese süm- Süvenemisel taipad, et materjalis on tegeli- se välja mängida ja tantsuliste teemadega fooniaga kogutud energia lahvatas siin va- kult palju tuttavat, eriti Ellerile iseloomuli- lõbutsedagi. Interpreetide kehakeel räägib lusaks isiklikuks draamaks. Pimedas ja kül- ke plastiliste meloodiajooniste näol, ent nii- nii mõndagi – kas ollakse pinges ja hõiva- mas tüütult pikana tundunud vaheaja järel võrd piprases kastmes serveerituna ei tunne tud noodi lugemisega või jääb aega ka toi- mängitud Kolmas sümfoonia enam nii tuttavat esimese hooga ära. Järgmised kvar- muvat kõrvalt, ülevaatlikult jälgida. Eriti võimsat elamust ei pakkunud. Kuid kont- tetid on kuuldeliselt juba kergemad vastu teisel kontserdil mängiti toreda üleolekuga serdi lisapalaks suure orkestri keelpillirüh- võtta, ent isegi Neljas ja Viies (1953 ja ja järjest kasvava mängurõõmu ja vabadu- maga mängitud “Kodumaine viis” pole vist 1959) on hoolimata rahvaviisilisusest jätku- sega. Kõige enam meeldisid need kvartetid, kunagi sügavamalt kõlanud kui selles emot- valt “krõbedad”. kus I viiuli partiid mängis Olga Voronova. sionaalses ja empaatilises keskkonnas. Siinkohal jagan Kotta arvamust, et alus- Tema poognatõmme on Vulbi omast inten- Kontsert polnud detailides kaugeltki tada kava kõige keerukama tööga, Teise siivsem, sellest tulenevalt pilli toon lopsa- mitte laitmatu, kuid ilmutas Kaljuste põhja- kvartetiga, polnud hea mõte. Akustikaga kam, sügavam ja kogu faktuur muutus likku eeltööd teostega, ettekanded olid üle- kohanemiseks ja publiku lainele häälesta- nõnda mahlakamaks, samas ka reljeefse- vaatlikud ning kahtlemata seni tehtutest pa- miseks oleks paremini sobinud mõni pala- maks ja seetõttu paremini jälgitavaks. Väga rimad. Õnn, et Klassikaraadio kontserdi de tsüklitest. Üldiselt aga saab rõõmsalt tõ- toredasti kõlasid keelpillikvartetile seatud salvestas – on, mida kuulata, analüüsida deda, et etteheiteid ja puudujääke, mida sai väikepalad, eriti “Kaks miniatuuri”, mille ning millest edaspidi lähtuda. välja tuua Ines Rannap, seekord polnud. algmaterjal pärineb tsüklist “13 klaveripala Teine samavõrd kaalukas ja ajalooline Võibolla osati ka oma jõuvarusid paremini eesti motiividel”. saavutus leidis aset Mustpeade majas ja on kasutada ja mõningaid puudusi varjata. Olen kindel, et pärast niisuguses kogu- tuline kahju, et salvestusgruppi polnud tel- Näiteks Esimene kvartett oli tallinlastel ses nii keeruka muusika niisugusel tasemel litud ka sinna. Kui Elleri sümfooniad olid mängitud tunduvalt rahulikumalt kui lee- mängimist pole Tallinna Keelpillikvartett kõik mingilgi kujul helikandjal olemas, siis dulastel (Esimese ja Teise kvarteti on 1987. enam see ansambel, mis enne. Elleri kvartettidest terviksalvestus puudub hoopis. Needki tööd ei saa kiidelda ette- Kontserdid Elleri sümfooniate ja kannete rohkusega: mitmeid esitusi on ol- nud (eriti esimesel kolmel) pärast tööde keelpillikvartettidega tutvustas hoopis valmimist, kõik viis kvartetti on kõlanud hooajal 1974/75 ühe abonemendi sarjas. teistsugust Ellerit, kui üldiselt teada.

28 11/2012 EMTA Sügisfestivali avakontsert: Sügisene värvikirevus ja erk loomelend

PILLE KANGUR helilooja

Tänavune XIII EMTA Sügisfestival oli pühendatud John Cage’ile (1912–1992), kelle sünnist möö- dus 5. septembril sada aastat. USA helilooja, pianist, publitsist ja kunstnik John Cage oli üks 20. sajandi muusikalise avan- gardismi tähtsamaid esindajaid. Ta armastas eksperimente, imp- rovisatsiooni, performance’eid ning sellest lähtuvalt oli ka Sügisfestivali läbivaks teemaks improvisatsioon ja eksperiment.

estivali aukülaline oli tšellist, impro- visaator ja õppejõud Tapani Heikin­ heimo Soomest, kes viis läbi meistri- Fkursusi, pidas loengu ning andis Must­ peade majas The Hybrid Trio Soundiga John Cage’ile pühendatud festivali lõppkontsert. Kõlab tema “0’00’’”. kontserdi. Läbinisti improvisatoorne-eks- John Cage’i portree hägustub Merje Roomere käe all. perimentaalne oli ka kontsert Kumus, kus FOTO HEITI KRUUSMAA esinesid EMTA improvisatsiooniüliõpila- sed Anne-Liis Polli ja Anto Peti kunstilisel juhtimisel. Festival kulmineerus lõppkont- serdiga, kus ansambel U: ja EMTA Uue John Cage armastas eksperimente, Muusika Ansambel esitas John Cage’i loo- improvisatsiooni, performance’eid ning mingut ning Märt-Matis Lille Cage’i sün- niaastapäevale pühendatud uudisteose. sellest lähtuvalt oli ka Sügisfestivali Sügisfestivalil on algusaastatest alates tutvustatud kompositsioonitudengite loo- läbivaks teemaks improvisatsioon ja mingut, seekord oli üliõpilaste päralt ava- kontsert 27. septembril EMTA kammer- eksperiment. saalis. Kõlasid kammeransamblid, akustili- sed sooloteosed, fonogrammiline elektroo- Aleksandr Žedeljovi seitsmele esitajale süntesaatoreid ja vinüüle, mõjus traditsioo- nika ning akustiline muusika koosluses fo- loodud teos “7 ööd”, milles oli autori sõnul nilise, improvisatsioonilise jazzina. Teose nogrammi ja live-elektroonikaga. Kontsert lisaks akustilistele pillidele (klaver, sakso- alusena kõlasid süntesaatori aeglased, staa- jäi meelde oma hoogsuse ja muusikalise fon, trummid, kontrabass, klarnet) kasuta- tilised helivood, millele instrumendid raja- vaheldusrikkusega. tud spetsiaalselt selle kontserdi jaoks ka sid meeleoluka improvisatsiooni. Kõige

11/2012 29 rohkem võlus esitajate omavaheline sidus koosmäng ja sünergia. Mingo Rajandi “Ikarose” puhul võiks esile tõsta nii huvitavat ja ilusa kõlaga koosseisu (klaver, kitarr, klavessiin, tšello, Jan Bang: löökpillid) kui ka omapärast süžeed. Teose mitmekesine muusikaline materjal (korduvad motiivid, klavessiini lakoonili- estofiil ajalooliste sed, teravad staccato-kobarad) ja helikeel kõlas vaatamata tõsisele teemale erksalt ja pisut humoorikaltki. sämpleritega Kahe ansambliteose vahel esitas pia- nist Nicoletta Favari Ivan Cancialosi kla- veriteosed “Kaldal” ja “Jookske kuninga juurde”. See muusika jäi pisut arusaama- Tõnu Kaalep kohtub ühe täna- on meetod, kus kõigepealt esinevad muu- tuks. Tekkis tunne, nagu vaadanuks vuse “Stalkeri” festivali peaesi- sikud laval ja siis saab publik minna kõr- tummfilmi, mille taustaks kõlab muusika valsaali ja kuulata kellegi teise töötlust äs- ning subtiitriteks viited erinevatele muu- neja, norra sämplija ja produt- jakuuldust, mis on valminud esituse ajal. sikastiilidele: jazz, atonaalne, tonaalne, sendi Jan Bangiga. Kas ta on “Me tahame tekitada laiema versiooni la- modernistlik... Kavalehel puudus ka heli- helilooja, muusik, produtsent val toimunust, dekonstruktsiooni või re- looja kommentaar, mis aidanuks ehk kuu- või remiksija? Kuidas peab nüü- konstruktsiooni,” seletab Jan. laja järjele. Selline remiksimine annab asjale uue Krõõt-Kärt Kaevu “Retsitatiiv” kont- dismuusik end defineerima? mõõtme. Olen ise kuulanud kaks aastat ta- rabassile tekitas mitmeti elevust. Kindlasti gasi Kristiansandi “Punkt festivalil”, mille oli heliloojal põnev kirjutada sooloteost “Ma mäletan seda küsimust, kui see esita- loojaks ja vedajaks Jan on, norra laulja Maja sellisele pompoossele instrumendile. ti mulle umbes siis, kui ma olin 17 ja Rathke remiksi Veljo Tormise koorilaulu- Tundus, et autor oli ülesannet ehk liigagi hakkasin tegema bändi koos Erik Hono­ dest, väga põnev, täiesti nagu uus teos. tõsiselt võtnud, näidates kõiki omandatud réga. Ma defineerisin end hilisteismelise Küsin, kas võime sellist remiksi pida- teadmisi ja kogemusi selle pilli mänguvõ- eas kui helilooja, muusik ja laulja (ja õp- da eraldi kunstitööks või on see tõlge tei- tetest ja kõlavõimalustest. Kuid kuna pisin ka viiulit), aga siis ma lõpetasin se muusikalisse keelde? “Ma pean neid kontrabassi kuuleb soolopillina haruhar- laulmise.” selgelt uuteks töödeks,” vastab Jan. “Kõige va, siis oli teos huvitav ja nauditav. “Miks?” huvitavamad remiksid “Punktil” on need, Kontserdi elektroakustilised teosed “Ma tundsin, et pean end keskenda- mis loovad uue muusika, kus kombinee- viisid kuulaja ambient’likumasse dimen- ma teistele küsimustele.” ritakse erinevaid muusikastiile. Möö­ siooni. Marianna Liigi “Kulgemine” kla- Samas on ta mänginud ka klaverit. Ja dunud aastal, kui toimus “Punkti” välja- verile, fonogrammile ja live-elektroonika- siis ostnud süntesaatori. Ja siis sämpleri. sõidufestival Tallinnas, oli kõige põnevam le, mida esitas Mari Visnapuu klaveril Ja nüüd pühendunud töötlemisele, re- töötada koos nüüdismuusikutega nagu ning suunas live-elektroonikaga helilooja, miksidele. Helena Tulve, keda pean hetkel üheks toimis lausa visuaalselt. Teose elektrooni- “Oskad sa rääkida mõjudest?” väljapaistvamaks niinimetatud klassikali- line osa on ulmeline ning sellele vastan- “Mu vanemail oli suur plaadikogu, se muusika heliloojaks Euroopas ja an- dub rütmikas ning kaunite motiividega põhiliselt klassikast. Vene, prantsuse ja sambel U: ja loomulikult Veljo Tormis. klaveripartii. Täpselt selliste vastandumis- Põhjamaade heliloojaist. Ja muidugi saks- Siin tekivad uued võimalused.” tega kirjeldas ka helilooja oma teost kava- lased, mu ema mängis klaverit, Brahmsi Aga mida teha, kui helilooja ei taha lehel. ja Schumanni. Aga mõjutas ka eksperi- oma teose töötlemist? Näiteks kui Pärt Elektroonilisi helindeid pakkusid mentaalne muusika 60ndaist aastaist; õe keelas William Orbiti remiksid oma töö- Kaisa Jõhvik ja Ekke Västrik. Kaisa ja vennaga kuulasime musta muusikat, dest. Jan ütleb, et ei tea selle loo asjaolu- Jõhviku kvadrofooniline “Tri angel” oli souli, gospelit ja diskot. Laulsime seda sid, aga “Punkti” idee tugineb mittekom- üles ehitatud triangli helidele ning oli lau- vahel koos auto tagaistmel. Ja siis läksin mertsiaalsusele ja ilmselt oli selles küsi- sa ingellikult pehme ja väga “kõrvasõbra- tööle plaadipoodi. Seitsmetollised USAst mus. Orbit töötab ikkagi pigem müüva lik”. Teos oma minimalistliku, aeglaselt ja ja Inglismaalt. Ja siis avastasin ma David tantsumuusika vallas. vaevu tajutavalt pulseeriva kulgemisega, Sylviani. Ta oli just välja lasknud oma al- “Minu jaoks on oluline, et dialoog al- mida markeerisid ebamaiselt kõlavad, bumi “Brilliant Trees” See oli see, mida gaks muusikute vahel ja oleks vastastiku- triangli helidele üles ehitatud kõlinad, oli tegid Jon Hassell, Brian Eno, rohkem eu- ne huvi,” resümeerib Jan. “See kõik sõltub hea terviku- ja vormitajuga ning võinuks roopalik traditsioon. usaldusest. Igaüks võib tulla koos meiega julgelt väldata mitu minutit kauemgi. Kui ma hakkasin mängima koos imp- – või mitte tulla.” Samasuguse hea vormitaju ja nüansitund- rovisaatoritega, siis polnud seal enam Mida arvab Jan akadeemilisest klassi- liku helispektriga oli ka Ekke Västriku mitte niivõrd muusika kuulamist, kui- kalisest muusikast? “Ma ei jaga muusikat “Must müra”. Heli­loojal oli väga hästi ja võrd osalemist selles. Arve Henriksen, eri stiilideks. Mis on huvitav, sellega lä- haaravalt õnnestunud minimalistlike Sidsel Endresen ja teised.” hen kaasa. Olen ise töötanud Euroopa muutuste kaudu koloreerida ühe seisundi * Kam­merorkestriga ja Ensemble Moder­ erinevaid varjundeid ja arengut. Küsin tema live-remiksimise kohta. See niga, Heiner Goebbelsi, Iannis Xenakise

30 11/2012 Ma ei tööta klahvidega, ma töötan sämpleriga. Mul oleks nagu iga kord uus pill. Mu pill on algul tühi, ta tuleb uute helidega täita.

Jan Bang festivalil “Stalker” koos Robert Jürjendaliga. FOTO RENE JAKOBSON ja Toru Takemitsu teostega. Ma ei tööta klahvide- ga, ma töötan sämpleriga. Mul oleks nagu iga kord uus pill. Mu pill on algul tühi, ta tuleb uute 17. november kell 19.00 helidega täita.” Jan eelistab vanu sämplereid, mis töötavad flopiketastel, jäi küsimata, kust neid EMTA kammersaal saab? Tallinna kontserdil kasutas ta küll ka CDsid. “Ajad on muutunud, eriti selles mõttes, kuidas Aavo Otsa raamatu me kuulame muusikat. See on normaalne, et klas- “Tuulefantaasia. Trompetiõpetaja sikaline maailm läheneb teisele maailmale.” Bang on teinud ka filmimuusikat, hetkel on käsiraamat” põhjal loodud DVDde käsil Knut Hamsuni romaani järgi tehtud täispika filmi helindamine. Kuid päris filmihelilooja ta -ol la ei taha, sest ta teab, kui palju peab siis kompro- ESITLUSKONTSERT misse tegema. * Ja lõpuks kordi Eestis käinud Bangi estofiilsusest. “Tuulefantaasia” DVDde seeria tutvustab klassikalisi ja kaasaegseid See kõik algas, kui ta kuulis ECMi plaadilt Tor­ õppemeetodeid. Külalislektorid Hispaania rahvusliku sümfooniaor- mise teost “Lauliku lapsepõli”. kestri soolotrompetist professor Adán Delgado Illada, Priit Sonn “Tormis on väga avatud ja südamlik inimene. Temaga kokku saada on nagu kohtumine vana Kontserdil esineb Aavo Otsa trompetiklass, TMKK Brass ja sõbraga.” Jan nimetab paljusid teisi, eriti Robert Puhkpillisümfoonikud Jürjendali, kellega ta äsja Kultuurikatlas üles as- tus, kavas põhiliselt improvisatsioonid, aga ka Kaastegev rahvusvahelise konkursi laureaat Aarne Ots (trompet), fragmendid paaril eelmisel päeval valminud stuu- klaveril Meeli Ots, Jaan Kapp diotööst. Küsin, kuidas erineb Eesti kultuur Norra Toetajad: Primus ja Kultuurkapital omast. Ta arvab, et eriti mitte, ainult Norras pole nii palju purjus soomlasi. Ja ongi kõik. Jan tõttab stuudiosse, mina lä- hen koju. Väljas on sügis.

11/2012 31 Muusika läbi suitsuloori – King Midas Sound. FOTO EDMUND HÕBE

Eripalgeline muusika festivalil “Stalker”

EDMUND HÕBE muusik

“Stalker” Kultuurikatlas oli järg kõlas tihti ka tema lauluhääl. Gruuv oli tugev ja ennast kehtestav; Paide mullu augusti lõpul toimunud Laupäeval jätkas ambient`i rajal käsitses süntesaatoreid ja muud masina- üritusele “Stalking Stalker”, üllale Marsen Julesi eriprojekt, kus ta kandis parki põhjalikult ja asiselt ning Lõo hääl ühes Hispaa­nia pianisti Bruno Sanfilippo laugles uhkelt helimaastike kohal. Bee katsele esitleda Andrei Tarkovski ning Saksa flötisti ja saksofonisti Tilman Geesi laulu “How Deep is Your Love” ka- legendaarsest filmist “Stalker” Ehrhorniga ette Harold Buddist inspiree- ver lähenes hüpnagoogilisele popile. Sellel mõjutatud eksperimentaalmuu- ritud muusikat. Ehrhorni puhkpillihelid projektil tasub edaspidigi silma peal hoida. sikat. Üritust esitleti deviisi all hõljusid mahedalt elektroonika ja klaveri Helgemat sorti elektroonilise tantsu- “tõeline kunstnik ei eksperimen- kohal, Jules kasutas elektroonikat ka muusikaga jätkasid Mart Avi ja Ajukaja teeri, ta leiab”. Paraku kaldus too- akustiliste helide värvimiseks. C-laval esi- koos saksofonist Steve Vanoniga. Natuke nes Sander Saarmets oma ansambliga hämaramat muusikat esitas soomlaste trio na enamik ettevõtmisi valdkon- Muschraum, seekord triona, kus peale Nightsatan, mis segas Kraftwerki laadis da “avangard avangardi pärast”. süntesaatorit mänginud Saar­metsa osale- robotiesteetikat metal-muusika pompoos- änavune “Stalker” toimus septemb- sid ka trummar ning kitarrist (“kreatiiv- susega. Ka peaesineja King Midas Soundi ri lõpul ja kestis kaks päeva. Prog­ mootorlane” Kaur Garšnek). Etteaste elektrooniline dub oli päris mõjuv. ramm oli mitmekesine, kõige avan- algas vaikse süntesaatori-ambient’iga, Kõik artistid ei avaldanud muljet. gardsemadT etteasted olid reedel, mil oli ent kitarri ja trummide lisamine andis Ansamblit NIXAU kuulates jäi arusaa- külastajaid vähem. Kes kohal olid, võisid suuna progerockile, mis oli võimas ning matuks, mida nad suudavad IDM-žanris kuulda, kuidas Leedu heliloojate DIISC sisaldas erinevaid taktimõõte ja paatos- uut öelda. Rasmus Lille käekiri oli ära- Orchestra esitas vanu analoogsüntesaato- likke kitarrisoolosid. tuntav, aga tema palad võiksid vabalt olla reid ja uuemat elektroonikat kombineeri- Edasi sai kuulda tantsumuusikat ja Zebra Islandi demod ilma vokaalita. Kuid des hämarat, kohati ka põnevat ambient`i. ekstravertsemaid etteasteid. Neist üks väl- tervikuna hõlmas “Stalker” elektroonilise Vaheldumisi apokalüptiliselt krudisevad, japaistvamaid oli Talis Paide ja Andres ja eksperimentaalse muusika laia spektrit. melanhoolselt kaunid ja düstoopiliselt kõ- Lõo koostööprojekt. Arvestades Talis Mit­mel tantsumuusikaprojektil tasub ledad helid kõlasid väljakutsuvalt. Broken Paide seniseid projekte (Kosmosepealinn, kindlasti silma peal hoida, ka ambient- Time Orchestra töötles üllatuslikus am- State of Zoe), oleks võinud oodata electro- muusikute etteasted olid huvitavad. bient-rocki võtmes Sven Grünbergi loo- jazzi, kuid muusika kandus pigem mini- Võrreldes eelmise aastaga oli “Stalker” mingut. Grünbergi salvestuste sämplites malistliku electro-funk’i territooriumile. tublisti arenenud.

32 11/2012 klaveriavastusi 25. november kell 18.00 Vanim Eesti klaver EMTA kammersaal Tänavusel rahvusvaheli- klaveri ajalugu oma 213 aasta ja 78 erineva sel muusikapäeval 1. ok- meistri ja vabrikuga nii aukartustäratav, et LEELO selle kõige vanem näide pälvib erilist tähe- toobril esitles Eesti Teatri- ja lepanu. Ehrigi klaver asetub ka olulise lüli- Muusikamuuseum õnneliku ju- na kahe teise muuseumi ajaloolise klaveri: huse ja mitmete tead­­like valiku- J. Zumpe ja H.H. Falcki vahele. KÕLAR te tulemust, vanimat Eestis val- Teaduslike ja tõsiste teemade kõrval li- sas pillile eripära ja uurimisprotsessile (klaver) mistatud ja säilinud klaverit. vürtsi üks saksakeelne kiri, mis konservee- elle 1817. aastal Tallinnas Ludwig rimise käigus klaveri kõlalaua alt ilmsiks Ehrigi töökojas valmistatud pilli elu tuli ning mille tõlkimisega Tallinna Lin­ võinuks paariaastase viivituse korral naarhiiv eesotsas Lea Kõivu ja Küllo Arja­ Ludwig van Beethoven Snüüdseks juba lõppenud olla. Peaaegu kõi- kasega omajagu vaeva nägi. Klaveri ehita- Sonaat d-moll op. 31 nr 2 kide puidukahjustusliikide läbi kannatada mise ja kõlalaua puidu ettevalmistusprot- saanud haamerklaver leiti 2011. aasta ke- sessi kirjeldus paneb aga korralikumad ini- Sonaat As-duur op. 26 vadel Pärnumaalt ühest suvilast. Konser­ mesed pead vangutama, sest sellist vallatust vee­rimisse kaasati parimad Eesti spetsia- ei kohta isegi Balthasar Russowi “Liivimaa Sonaat Es-duur op. 31 nr 3 listid Mati Raal (Tsunftijänes), Helmut kroonika” kirjeldustes eestlaste jaanipäeva- Välja (Kanut), Heiki Parts (Reval Piano) kommete kohta. Tekst on huvilistele kätte- ning Alo Põldmäe (Eesti Rahvuslik saadaval Eesti Teatri- ja Muu­sika­­­muu­seu­ Klaveri­muuseum). Eesmärgiks ei olnud mis. pilli mängukõlblikuks muutmine, vaid Loodetavasti saab muuseumi järgmine edasise hävimise peatamine ning ekspo- klaveriesitlus toimuma pärast 1944–1948 neerimine just selles olukorras, millesse Tallinnas Ernst Hiisi kodus valmistatud aeg ja inimesed klaveri on jätnud. Eesti esimese kontsertklaveri E. Ihse reno- Konserveerimisega jäeti teadlastele ja tu- veerimist. See praeguse Estonia klaveri dengitele võimalus pilli edasiseks uurimi- prototüüp ootab oma aega muusikainstru- seks. mentide hoidlas. Iga ajalooline muusikainstrument nii vanast ajast, kui 19. sajandi esimene pool, Risto Lehiste on tõeliselt haruldane. Samuti on Eesti ETMMi muusikaosakonna juhataja

11/2012 33 helikeel ja mõttelaad on nii kuulaja kui esitaja suhtes nõudlik, pole omapäi avasta- Mart Saar 130 miseks sugugi hõlbus ja seetõttu vajab noor inimene tavaliselt “teejuhti”. Esimene reaktsioon reedab tihtipeale kokkupuudet Septembris tähistati Eestis Mart millegi kergelt arusaamatu ja kaugega, Saare 130. sünniaastapäeva. 28. kuid mida kodusemaks see maailm saab, seda rohkem avastatakse sealt põnevat ja ja 29. septembril toimusid koo- kütkestavat. Kui näiteks tuua klaverimuu- rikontserdid Tallinnas ja Tartus, sika, siis muutuvad 19. sajandi impulsid 30. septembril peeti Mart Saare saarde ning peeti Suure-Jaani kalmistul (Chopinilt ja Griegilt), peegeldused päeva helilooja sünnikohas Mart Saare haual vaikne mälestushetk. Debussy ja Skrjabini helikeelest ja eesti al- gupäraga materjal töö käigus elavaks ja Hüpassaares. Novembri lõpus Mart Saarest pisut lähemalt ja tema tä- hendusest tänapäeval kõneles Tallinna arusaadavaks muusikaliseks kõneks, millel ühinevad Mart Saare juubeliaas- Muusikakeskkooli õpilaste ja õpetajate on selgelt äratuntav isikupära. Nii tekib ta üritused veel ka Kooriühingu kontserdi üks korraldajaid, pianist ja klave- kontakt ja Saare muusikas peituvad väär- 30. aastapäevaga, 25. novembril ripedagoog, TMKK ja EMTA õppejõud tused pääsevad esile. Martti Raide. toimub Estonia kontserdisaalis Kuidas te ise suhtute Saare muusikasse Mart Saare sünniaastapäeva auks Mis tähendus on Mart Saare loomingul ja milline on teie arvates tema roll eesti pidulik kontsert, kus astub üles tänapäeval? muusikas? kakskümmend koori üle Eesti. Mulle näib, et Mart Saare suhtes valitse- Minu meelest on Saare roll eesti helikuns- vad praegu kaksipidised tunded. Ühest tis täiesti unikaalne. See ei tähenda üksnes küljest teadvustatakse teda kui klassikut ja professionaalseid kriteeriume ja peent vii- 30. septembril peetud Mart Saare päeval mistlust, mis tõid omal ajal kaasa uue kva- andsid Mart Saare majamuuseumis Hüpas­ üht eesti professionaalse muusikakultuuri alusepanijat, teisalt teatakse tema loomin- liteedi. Tema lähenemine, mis ühendab saares kontserdi TMKK õpilased ja õpeta- Euroopa modernismi ideed ürgse eestiliku jad ning segakoor HUIK! (dirigent Kas­ gust aga üksnes tühist osa. Jääb mulje, na- gu oleks ta arhiivi tallele pandud. See on alge, runoviisiga, kust ta sai nii meloodia, par Mänd), Estonia Seltsi segakoor (diri- kuid ka vormi ja tuletas harmoonilise ko- gent Heli Jürgenson) ja Tartu Ülikooli aga väär, sest Saare koht on kontserdilaval. Tema looming on väga kõrge kullaproovi- loriidi, on erakordne. See on meile väga kammerkoor (dirigent Triin Koch). Koo­ oluline ja teed rajav mõtteviis. Selle mõtte- rid andsid kontserdi ka Viljandi Sakala kes- ga ja see kõlab ka tänapäeval uskumatult värskelt. viisi vaimsust ja edasiarendust võime tä- kuses. Vardo Rumessen esitles Hüpas­ heldada nii Ester Mägi kui Veljo Tormise saares oma uut plaati Mart Saare klaveripa- Kuidas muusikaõpilased tajuvad ja mõis­ juures, neid võnkeid kohtame ka Tõnu ladega, Tallinna Linnateatri näitlejad lu- Kõrvitsa teostes. gesid Mart Saare kirju. Organist Ene Salu­ tavad Saare muusikat? Mida nad sellest muusikast teavad? mäe mängis Saare koduorelil, toimus suur Kuidas õnnestusid Saare sünniaastapäe­ Nad teavad ja mõistavad seda täpselt nii ühislaulmine. Lisaks muusikalistele tege- va kontserdid? Kuidas võiks Saare sünni­ palju, kui seda neile tutvustatakse. Saare vustele võeti ette ka matk Kurgjalt Hüpas­ aastapäeva tähistamine toimuda viie või kümne aasta pärast? Tartu ülikooli kammerkoor dirigent Triin Kochiga Hüpassaare rabas. Võin kõnelda kontserdist, mille andsid FOTO INDREK MUSTIMETS Tallinna Muusikakeskkooli õpilased 30. septembril Hüpassaares ja mis õnnestus väga hästi. Erilise, lausa maagilise elamuse pakkus aga hetk, kui rabamatkalt põlis- metsa jõudnud uitaja kõrvu kostsid tuule- iilist kantud “Põhjavaimu“ helid, mida ühendkoor parasjagu taluõues esitas. See oli ehtsaarelik müstiline kogemus, mingi suure terviku tajumine, kus loodus kõne- leb muusika keeli ja inimlooming sulab ühte oma alglättega. Minu soov järgmiste sünniaastapäeva- de osas piirdub ettepanekuga, et Saare pä- rand võetaks juubelihooajal laiemalt tähe- lepanu alla (seekord oli rõhk koorimuusi- kal) ja nn tähistamine ei piirduks ühe muu- sikaõhtuga. Asi on tõepoolest seda väärt.

34 11/2012 Riho Pätsi preemiad

Riho Pätsi koolimuusika sikaolümpiaadidel, kooli segakoorile fond tunnustas üheteistküm- on antud I kategooria. Olavi Kasemaa nendat korda Eesti koolimuusi- on silmapaistev saksofonist, Eesti sak- sofonimängijate koolkonna rajaja ja ka edendajaid ja muusikaõpe- arendaja. Priit Sonn on Heino Elleri tajaid. nimelise Tartu Muusika­kooli vaskpilli- änavused laureaadid on muusika- õpetaja, kelle õpilased on edukalt osa- Tõpetaja Kersti Aan, saksofonipe- lenud rahvusvahelistel ja vabariiklikel dagoog ja dirigent Olavi Kasemaa konkurssidel ja festivalidel. Riho Pätsi ning puhkpilliõpetaja ja dirigent Priit koolimuusika fond asutati 2002. aastal Sonn. Lau­reaadi­tunnistusega kaasneb ja selle tegevuse eesmärk on koolimuu- ehtekunstnik Jaan Pärna kujundatud sika rajaja, helilooja, publitsisti ja koo- hõbemärk ja stipendium 800 eurot. rijuhi professor Riho Pätsi mälestuse Kersti Aan on Tartu Tamme gümnaa- jäädvustamine ning tema elutöö tead- siumi muusikaõpetaja, kelle õpilased vustamine tänapäeval. on osalenud edukalt üleriigilistel muu- (ERR)

Suri Hans Hindpere

27. septembril suri 84-aastaselt heliloo- nimelise Noorsoo Kultuuripalee kunsti- ja Hans Hindpere. Hans Hind­pere sün- lise juhina ning aastatel 1968–1998 oli dis 18. märtsil 1928. aastal Jõhvis. Tal­ ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi õp- Laulupidude linna Muusikakoolis õppis ta muusika- pejõud. Heliloojana oli Hans Hindpere teooria erialal ja Tallinna Riik­likus Kon­ tuntud kui viljakas levimuusika looja diginoodikogu servatooriumis kompositsiooni erialal ning laste- ja noortelaulude autor. Ta on Anatoli Garšneki juures. Aastatel 1948– loonud üle 1000 teose, sealhulgas muu- 4. oktoobril esitleti Rahvusraamatukogus 1949 oli Hindpere Rak­vere teatri muu- sika ligi 40 teatri- ja estraadilavastusele Eesti üldlaulupidude diginootide kollekt- sika-ala juhataja, 1962.–1965. aastani ning filmile. Tema laulud on kõlanud ka siooni. Nootide digiteerimise tellisid ja ra- Eesti Televisiooni muusikasaadete toi- laulupidudel. hastasid Laine Randjärv ja Vello Salo. metaja. Hindpere töötas ka Jaan Kreuksi Kollektsioon sisaldab ajavahemikus 1869– (EMIK) 2009 toimunud 25 üldlaulupeo koorinoo-

FOTO ÜLO JOSING te. Peale üldlaulupidude nootide sisaldub kollektsioonis Peterburis välja antud mees- koorinoot “Wanemuine kandle healed Eesti laulupühaks 1869”, mille Carl Robert Jakobson avaldas eesmärgiga pakkuda esi- mese eestlaste laulupeo repertuaari roh- kem eesti algupäraseid koorilaule. Üldlaulu­pidude nootide digiteeritud kol- lektsioonis leiduvad ka ühe toimumata jäänud laulupeo, nimelt 1943. aastaks ka- vandatud, ent sõja tõttu ära jäänud Eesti XII tänu-üldlaulupeo sega- ja naiskoori lauluvihikud. Kollektsiooni leiab Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi lehelt digar.nlib.ee. (ERR)

11/2012 35 Estonia otsib ooperistaare

3. oktoobril sai alguse programm “Estonia otsib ooperistaare”. Projekti juhib lavastaja Neeme Kuningas ning patrooniks on laul- ja Jassi Zahharov. Eelvoorud toimusid ok- toobris kõikjal Eestis, suur finaal leiab aset 29. oktoobril Rahvusooper Estonias. Finalistide hulgast valitakse 10–12 noort, kes saavad poole aasta jooksul kaheteist- Rapla- ja Harjumaa eelvoorus osalejad end proovile panemas. kümnel nädalavahetusel osaleda esmaklas- FOTO RAHVUSOOPER ESTONIA silisel koolituskursusel Estonias. Õpeta­ jateks ja juhendajateks on rahvusooperi juhtivad lauljad, lavastajad, dirigendid ja kaalanded, korraldada valitud noortele re- täiendõpet ka muusikaõpetajatele.” kontsertmeistrid. Õppekavas on vokaal- gulaarne esmaklassiline koolitus Estonias Noorte lauljate täiendõppega on kunst, näitekunst, lavakunst, plastika ja ja otsida võimalusi parimatele stipendiumi- Rahvusooper Estonia tegelnud kahel vii- tants, solfedžo, itaalia keel jm. Kursus lõ- de eraldamiseks, et õpinguid jätkata nii Eesti masel aastal Estonia ooperiakadeemia raa- peb avaliku etendusega maikuus. “Kon­ kui välismaa mainekate pedagoogide juu- mes, akadeemia kevadel lõpetanud Kadri kursi ja koolituse eesmärk on leida ja tõsta res,“ ütles programmi juht, lavastaja Neeme Kipper ja Kristel Pärtna on sellest sügisest jõuliselt avalikku fookusse Eesti noored vo- Kuningas. “Huvi korral pakume ooperialast koosseisulised solistid.

Eesti Rahvusmeeskoor veetis oktoobri Arvukas publik võttis muusikalise esimese nädala Venemaal, andes kontser- külakosti soojalt vastu. Igas saalis oli kuu- RAM te Peterburis, Novgorodis, Tveris, lajaid, kes mäletasid RAMi sagedasi kont- Jaroslavlis ja Moskvas. Peadirigent Mikk serdireise omaaegses Nõukogude Liidus, Üleoja koostatud a cappella kava sisaldas aga ka koori asutajat Gustav Ernesaksa. taasavastas eesti muusikat (Lemba, Kreek, Pärt ja Kohalikes lehtedes ilmunud arvustused Tormis), osi Rahmaninovi “Koguöisest kiitsid koori head taset ning mitmekesist käidud radu jumalateenistusest” ning välismaist repertuaari. muusikat (Bonato, Whitacre). Jaroslavlis Koorilauljatele endile oli eriline kü- toimus ka kontsert koos linna sümfoo- laskäik Jaroslavli, kus RAM 1944. aastal niaokestriga, kus RAM laulis Eri Klasi tagalasse evakueeritud eesti muusikutest juhatusel Šostakovitši 13. sümfooniat moodustati. Käidi ka hoones, kus toimu- (“Babi Jar”) ja Villem Kapi teost sid koori esimesed proovid. “Põhjarannik”. Joosep Sang

RAM Jaroslavlis. FOTO ERAKOGUST

36 11/2012 Klassikaraadio kooli­kontserdid

Kevadel alanud koolikontsertide muste kujundamine ja traditsiooni elus Klassikaraadiol on tekkinud palju uusi sari “Klassikaraadio tuleb külla” hoidmine vajab pidevat tööd,” kõneles kontakte õpetajate ja koolide huvijuhti- projektist Klassikaraadio peatoimetaja dega. “Need inimesed teevad väga tänu- sai sel sügisel järje. Kui kevadel Tiia Teder. Kontsertidel esinesid noored väärset tööd ja on tore, kui saame oma anti kümme kontserti Harju-, muusikud, kes on kooliõpilaste põlvkon- kontserdiga tuua natuke elevust kooli Tartu- ja Pärnumaa koolides, siis nakaaslased ja ühtlasi Klassikaraadio tule- muusikaellu. Meie esinejad on väga an- 25. septembrist 4. oktoobrini kü- vikulootused. Viljandimaal ja Kesk-Eestis dekad ja küllap said nemadki koolilastele andis kontserte trio Kirke Karja (klaver), esinedes uusi kogemusi. Klassikaraadiol lastati Kesk-Eestit ja Virumaad. Egert Leinsaar (viiul) ja Theodor Sink on kavas noorte muusikutega stuudio- allinna kireva muusikaelu keskel (tšello). Virumaa koolides esines trio kontsertide ja salvestuste alal koostööd “Ttundub, et kõike on liiga palju: fes- Maksim Štšura (klaver), Signe Sõmer jätkata. Samuti loodame kevadel sarjaga tivale, kontserte, muusikuid ja ettekan- (klarnet) ja Ivi Ots (viiul). Kontsertide ka- jälle edasi minna, sest on veel palju koo- deid. Sada kilomeetrit Tallinnast eemal ei vad on lühikesed ja löövad, mängitakse le, kus Klas­sikaraadiot külla oodatakse.” ole see enam üldse nii ja võimalused on populaarseid klassikapalu ning tutvusta- Muusika­sündmusi juhivad Klassika­ väga väikesed. Kontserdil käimine on ini- takse kuulajatega suheldes esitatavat muu- raadio toimetajad Mirje Mändla ja mestele võõraks jäänud. Publiku harju- sikat ja oma pille. Tiia Teder tõdes, et Marge-Ly Rookäär.

Preemia üleandmistseremoonial. Balti Tähe FOTO INTERNETIST autasu Eri Klasile

10. oktoobril anti dirigent Eri Klasile Peterburi Ermitaaži teatris üle mainekas Balti Tähe kultuuriauhind. Koos Klasiga said sel aastal auhinna Poola näitlejatar Barbara Brylska ja lauljatar Edita Pjeha. Ühtlasi anti välja kaks mälestusauhinda legendaarse tšel- listi ja dirigendi Mstislav Rostropovitši ja laulja Eduard Hilli auks. Balti Tähe auhind loodi 2004. aastal ning see antakse igal aastal mõnele Balti mere regiooni silmapaistvale kultuuritegelasele. Enne Klasi on olnud ainus eestlasest Balti Tähe laureaat Arvo Pärt 2007. aastal. (ERR)

11/201211/2012 37 38 11/2012 proovis lahti seletada. Tahes-taht­ mab muusikast, on üks ütlemata mata hakkavad heliloojad kirjutama sümpaatne paik. Võimalik, et vahel tüüpilisi “Resonabilise lugusid” – ei pruugi kõike detailselt hoomata, aeglase kulgemise ja müstilise var­ kuid see on tema kodu, kus heades­ jundiga, pigem kerge kui raske se külalistesse suhtutakse lahkelt. poognaga ja rohkete flažolettidega Sommeri muusikaliste rännakute õhulisi saagasid, kus on vaja, et laul­ sisse on mahtunud punk ja indie, ja ei oleks suu peale kukkunud. eksperimendid elektroonikaga ning Mitmesse teosesse on kirjuta­ seto ja muud lõunaeesti rahvalau­ tud teatud minevikuihalus, vanade lud, kuid alati tundub ta pidavat si­ muusikaliste vormide ümbertege­ hiks oma kindlat rajajoont. Võta North Wind, South mine uue lõike järgi. Küllap on see nüüd kinni, kas ta eelistab pigem kokkusattumus, aga terviku seisu­ vahetut ja manipuleerimata kõla Wind. Resonabilis. kohalt kasulik. Jüri Reinvere või hoopis katsetamist uute kõla­ Rachmaninov ERP “Maiim­pee­rium” on osa suuremast piltide ning omalaadsete helilaine­ Romances. Dmitri aastaaegadel, pastoraalidel ja hilis­ tega, aga nagu öeldud, on need Hvorostovsky, Ivari Ilja. Resonabilis on üks Eesti muusika­ õhtustel impressioonidel põhine­ ühe terviku erinevad elementaar­ maastiku kartmatumaid bände. vast tsüklist, Eugene Birman tsitee­ osakesed. Ondine Konservatiivses, iseseisvat tegutse­ rib vanarooma poeeti Ovidiust, Neli aastat pärast “Mopskassi mist umbusaldavas loomekeskkon­ Andrus Kallastu lugu on suurteose maja” on saanud valmis Kago neljas Kui interpreet võtab ette teekonna, nas nõuab kõige uuema tõsise “Welt gebaut ist” 11. fragmendi album. Nagu varasematel üllitistel, et süveneda ühe helilooja vokaal­ muusika tegemine rohkem julgust troop. Kristjan Kõrveri “Signum ei ole Kago ka siin oma “mina” kül­ loomingusse eesmärgiga kanda et­ kui tööstushoone keldris vana kooli magnum II” viitab keskaja muusika ge aheldatud. Stiililiselt ei maksa al­ te üks tervik, on tal mitmeid vali­ analoogtehnikaga underground’i tämbritele ja 18. sajandi ooperile. bumit kuhugi kasti pressida. Olgu kuid. Kui ta pöördub autori poole, mängida. Kammermuusika on suu­ Helena Tulve uitab tuttaval pinnal see siis transtsendentaalne köögi­ kes on põiminud tsüklisse kimbu re muusika katselava. Uue meeles­ – Saalomoni ülemlaulu ja 13. sajandi kambrifolk, akustiline punk, elekt­ laule, kas poeesiast või ideeliinist tatusega helikäikude ohjes hoidmist Pärsia poeedi Rūmī luule radadel. rooniline bluus või igatsuslik lõuna­ lähtudes, on otsus helilooja poolt on hea väikevormide peal harjuta­ Ka Tauno Aintsi teose “3film” oleta­ eesti ambient – Kago ei kasuta val­ juba langetatud. Näiteid selle kohta da, muidu ajab kolmekümne kuue tavaid eeskujusid pole vaja kaugelt mis lahendusi, ta otsib ja loob neid on maailma muusikaloos hulgali­ noodireaga partituurileht hirmu otsida, kuid neist ei tehta juttu. ise. selt: Schuberti, Schumanni, Wag­ peale ja sunnib ettevaatlikuks. Seda Tugipunkte väljaspool muusikat ja Loos “Ehitage uus maa” on neri, Britteni, Schönbergi jt imelised pole kunsti eesliinil tarvis. Reso­ oma aega ei vaja ka Tatjana Kago koduse Võrumaa helimaasti­ tsüklid. Kui valik langeb loomingule, nabilis on osa sellest Eesti muusi­ Kozlova. kel külas Barcelonas elav Argentina kus terviku kujundamine jääb inter­ kaelu tuumikust, kes elab helilooja­ muusik Fernando Mores, palas preedi hooleks, on olukord komplit­ tega külg külje kõrval ja kaevub he­ TUI HIRV “Vesi voolab” teeb kaasa üks tuntu­ seeritum, kuid väga põnev. Just sel­ litekitamise nüanssidesse intensiiv­ laulja maid Soome jouhikkomängijaid line lähenemine iseloomustab käes­ susega, mille juures ei ole aru saa­ Pekko Käppi, lauljana esineb olevat sisukat plaati, mis sisaldab da, kus lõpeb loome ja algab inter­ Iduvigik. Veel saab kuulda kass Moskva konsevatooriumi suures pretatsioon. Iivulat ja Mõhkjõge Kitse küla kan­ saalis salvestatud Rahmaninovi ro­ Plaadi nimilugu valmis 2009. dis, harmooniumist, kaevuvinnast ja mansse. aastal Vale of Glamorgani festivali tulisele pliidile visatud veesahmaka Albumil on suurte kunstnike tarvis, kus juhtusin kaasas olema. sämplitest rääkimata. Kago kinni­ poolt ülipopulaarseks lauldud ro­ Walesi lõunaranniku pidev udu, lop­ tab, et iga laul on kujutis mõnest mansid “Oo, palun, ära lahku”, sakad aiad ja rõsked söetolmustest inimesest, nähtusest või ajast. “Salapärase öö vaikuses”, “Hom­ kividest majad sobisid Helena Tulve Emotsioonid värelevad imeilusate mik”, “Kui lillekene nurmel”, loosse nii, justkui ta oleks neid enne ja parajalt judisema panevate vahel. “Unelm”, “Olin ta juures”, “Kevad­ sinnasõitu unes näinud. Kord jaluta­ Ja see kumeda kõlaga klaver, mida veed” jt, kuid emotsionaalselt, at­ sime kogu kambaga mööda põllu­ vist ei õnnestugi enam, jumal täna­ mosfääri ja rõhutuste poolest tee­ serva pankranniku äärel, otsides tud, kunagi häälde saada. Tema vad plaadi haruldaseks just harva kohta, kust saab alla veepiirile. ebamaised helid kõlavad avaloos esitatavad laulud. Muusikaloost on Ronisime muudkui üle väravate, Ibipaio. Kago. “Magellani raadio kutsung”, siin- teada, et Rahmaninov oli äärmiselt festival ja ajagraafik peast pühitud. seal keskpaigas ning muidugi albu­ loomerikas natuur. Tema esimesed Selline seiklushimu laieneb ka Reso­ Õunaviks mi liigutavas finaalis “Liidiga yle­ romansid on loodud seitsmeteist­ nablise muusikalisele käekirjale ja val”. Liidi on Lauri Sommeri kahek­ aastaselt ja ometi kuulub sellesse Vaevalt peab Lauri Sommer ehk sellest nakatuvad ka heliloojad. On sakuune tütreke. Selle pala madala­ aega küps ning valusalt puudutav, Kago end kuidagi muusika ja kirju­ ehk kõhegi teada, et ükski muu an­ malt mängitud osa on vanema ja Lermontovi luulele loodud “Püha tamise vahel mentaalselt jagama. sambel “Resole” kirjutatud lugu kõrgemalt mängitud osa lapse kloostri väravail”. Oopused 4, 8 ja Tema loomingu eri tahud on kuida­ ilmselt ei esita, sest kannel ei ole le­ oma. Ja Sommeri kaasa Liska teab, 14 on loodud aastail 1890-1896. gi orgaaniliselt ja loomulikult seo­ vinud nüüdismuusikapill. Aga just et seal on isegi Liidi siputused sees. 1897. aaastal võeti tema esimene tud ning see maailm, mis vaatab see loobki helilooja lähedase side­ sümfoonia vastu jahedalt, järgnesid vastu tema luuleridade vahelt, pii­ me esitajatega ning võimaldab jätta MARGUS HAAV depressiooniaastad. Alates 1906. lub proosatekstide tagant ning ku­ paljugi välja kirjutamata, et see kultuuriajakirjanik aastast on kuulda, kuidas loome­

11/2012 39 hing taassünnib, ja juba tunduvalt rikkalikumates värvides. Hvorostovski ja Ilja on lähtunud ilmselgelt nendest jõujoontest ning KUULA KA NEID kava kulgeb pidevas sisulises aren­ gus. Esimeseks romansiks on valitud Tšehhovi “Onu Vanja” tarbeks loo­ dud “Meid ootab ees rahu...”. 2ÜHEL. Rannap & Mattisen. Alates esimestest helidest lummab Klaveripoeg laulja sametine, mehine ja samas äärmiselt kirgaste ülemhelidega kõ­ Eri põlvkondadesse kuuluvad “staarpianistid” esita­ la. Uskumatult reljeefne on iga sõna vad Rein Rannapi loodud muusikat ühele klaverile, tähenduse voolimine, autori nüans­ kuid neljale käele (ühe erandiga, pala “Igiliikur” autor side filigraanne teostus ja muidugi on Mihkel Mattisen). Tosina teosega album esindab ideaalne kontakt pianistiga. Kõne­ crossover-klassikat, nagu kinnitab ka plaadi saate­ kad on rõhuasetused, dünaamika tekst. mõtestatus. Ivari Ilja mitte ainult ei kuula oma partnerit, vaid rõhutab äärmiselt intensiivset mõttearen­ Pictures at an Exhibition – dust. Veel hämmastab oskus luua Queen. C-Jam. kogu muusikalisest ja tekstilisest C-Jam materjalist just nimelt selline mõtte­ line tervik – inimhinge sügavaimate Maailmas on Enigma ja Gregorian, Eestis on juurteni tungiv eluringi taju, alates Cardinals. Neil on Vanessa Mae ja Linda Brava, Tjuttševi luulele loodud romansist meil Violina. Apocalyptica tuli nelja tšelloga klassi­ “Kõik on minult võtnud kõikvõimas kakapist välja, Eestis tegi seda C-Jam. Kvarteti Jumal...” kuni viimasena kõlava teo­ uuel topeltplaadil on, nagu nimigi ütleb, kultusan­ seni “Kristus on üles tõusnud”. sambli Queen kuulsamad lood. TIIU LEVALD laulja ja pedagoog

Tallinna Muusikakeskkooli kontserdid novembris

10. november kell 12.00 17. november kell 13.00 24. november kell 12.00 24. november kell 15.00 EMTA orelisaal Keskraamatukogu suur saal EMTA orelisaal Keskraamatukogu suur saal Esinevad Aino-Marika Esinevad Reet Ruubeli Esinevad Marju Rootsi Esinevad Mirjam Keremi Riikjärve viiuliõpilased kammeransambliõpilased klaveriõpilased viiuliõpilased

10. november kell 14.00 18. november kell 12.00 24. november kell 14.00 25. november kell 12.00 Keskraamatukogu suur saal EMTA orelisaal Nõmme Muuseum EMTA orelisaal Esinevad Niina Murdvee Esinevad Marrit Gerretz- Esinevad Külli Kiiveti ja Esinevad Kersti Sumera viiuliõpilased Traksmanni klaveri- ja Triin Ella laulueriala ja klaveriõpilased kammeransambliõpilased hääleseade õpilased 17. november kell 12.00 EMTA orelisaal 18. november kell 15.00 Esinevad Marju Rootsi EMTA orelisaal klaveriõpilased Esinevad Martti Raide klaveriõpilased

40 11/2012 11/2012 41 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdid novembris

3. november kell 15.00 18. november 16.00 Tallinna Linnamuuseum EMTA kammersaal “EMTA trubaduurid Linnamuuseumis” Prof Mati Palmi LAULUKLASS Dots Heiki Mätliku kitarri eriala klaveril Katrin Paat üliõpilased Siim Kartau, Paul Stahl, Kirill Ogorodnikov, Svjatoslav Bortsov, 21. november kell 19.00 Matteo Laurenzi, Mirjam Pihlak EMTA kammersaal Dots Arvo Leiburi VIIULIKLASS 6. november kell 19.00 EMTA kammersaal 27. november kell 18.00 Aleksandra Kamenskaja (klaver) EMTA orelisaal KÜLALISKONTSERT 12. november kell 10.00 Emanuele Segere (kitarr, Itaalia) EMTA kammersaal Kohtumine Uruguai kitarriprofessori 28. november kell 19.00 Eduardo Fernándeze ja Lena EMTA ooperistuudio Kokkaliariga. Eduardo Fernándeze IMPROVISATSIOONIKONTSERT näidismeistrikursus Anna-Liisa Eller, Laura Põldvere, Ted Koostöös Eesti Kontserdi ja “Fiesta de Parker la guitarraga” 30. november kell 20.00 16. november kell 18.00 EMTA kammersaal EMTA kammersaal “Reis ümber maailma” KAMMERMUUSIKA KONTSERT EMTA ja Otsa kooli topeltbigbänd Annuliina Ikäheimo, Veera Niiranen Jens “Chappe” Jenseni juhatusel (sopran, Soome) Solistid Reelika Ränik, Maria Väli, Mirva Helske (klaver) Anna Kutšinskaja, Ivi Rausi

18. november kell 14.00 Tallinna Rootsi-Mihkli kirik EMTA keelpilliosakonna üliõpilaste  kontsert Johann Sebastian Bachi muusikast

42 11/2012