Voldemar Kuljus : Bibliograafia

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Voldemar Kuljus : Bibliograafia TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Hille Väljaotsa VOLDEMAR KULJUS : BIBLIOGRAAFIA Lõputöö Juhendaja: Ilmar Vaaro (lektor) Kaitsmisele lubatud………….. Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS………………………………………………………………………... 3 1. ALLIKAD JA LÄHTEKOHAD………………………………………………... 6 1.1 Voldemar Kuljuse kohta informatsiooni andvad allikad……………….. 6 1.2 Varem Voldemar Kuljusest kirjutatu ………………………………….. 10 1.3 Eesti personaalnimestike areng ja ülesehitus………………………….. 12 1.4 Voldemar Kuljuse bibliograafia ülesehitus……………………………. 17 2. VOLDEMAR KULJUSE ELULUGU………………………………………… 21 3. VOLDEMAR KULJUSE TÖÖDE NING TEMA KOHTA KIRJUTATU JA KAJASTATU ANALÜÜS…………………………………………………….. 31 3.1 Voldemar Kuljuse tööd………………………………………………… 31 3.2 Kirjutised ja kajastused Voldemar Kuljuse kohta……………………… 37 KOKKUVÕTE………………………………………………………………………… 46 KASUTATUD LÜHENDID………………………………………………………….... 48 KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS…………………………………………... 51 LISAD ………………………………………………………………………………….. 59 Lisa 1 Bibliograafianimestik…………………………………………………... 59 Lisa 2 Bibliograafia isikunimede register……………………………………. 206 SUMMARY…………………………………………………………………………... 218 2 SISSEJUHATUS Kirikuõpetaja Voldemar Kuljus sündis 2. oktoobril 1898. aastal Virumaal Kundas. Tema elu aga möödus põhiliselt Iisakus, kus ta tegutses koguduse pastori ja kultuuritegelasena. Karismaatilise isikuna oli ta ühelt poolt oma koguduse ja kohalike elanike hulgas lugupeetud ja austatud, teisalt tekitasid tema usualased vaated ja seisukohad vastuolusid, konflikte ja mittemõistmist. Kuljus oli liberaalse teoloogia pooldaja ja tuntud oma vabamõtlemise poolest. Seetõttu kiusati teda kui aktiivset protestantliku liikumise tegelast oma vaadete tõttu taga ning tagandati 1925. aastal konsistooriumi otsusega pastoriametist. Voldemar Kuljus oli ka loomeinimene, keda võib täie õigusega nimetada nii kirjanikuks, ajakirjanikuks, näitekunstnikuks kui muusikuks. Tema sulest on ilmunud nii raamatuid, publikatsioone ja tõlkeid kui ka rohkelt luuletusi ning poeeme. Ta on olnud ajakirja Protestantlik Maailm toimetaja ja Iisaku Muusika ja Kirjanduse Seltsi draamalavastaja. Kristlik kirik on ajaloo vältel teinud Eestimaal väga palju vaimuvalguse hüvanguks, mistõttu saab meie rahva hariduse ja kultuuri arengut seostada kohalike pastorite tegevusega. Huvist Iisaku kultuuri- ja ajaloo vastu on autor otsustanud Voldemar Kuljuse bibliograafia koostamisega jäädvustada kohaliku suurmehe mälestust, peamiseks põhjuseks pastor Kuljuse tööde mitteavaldamine ja mahavaikimine nõukogude okupatsiooni ajal s.o tema hilisemal eluperioodil. Seetõttu on käesoleva bibliograafia koostamine autorile auasjaks ja põnevaks väljakutseks. Teema valikul on autor lähtunud ka Iisaku Kihelkonna Muuseumi huvist ja soovist teha Voldemar Kuljuse mälestuse jäädvustamise osas koostööd. Käesolev uurimistöö on seminaritöö „Voldemar Kuljus : bibliograafia“ edasiarendus. Kui seminaritöö sisaldas nimestikku ajaperioodist 1917 kuni 1940 – nii raamatutes kui perioodikas ilmunud kirjutisi – , siis lõputöösse on lisatud ajaperiood 1941 kuni 2015, mis koondab lisaks ka audiovisuaalseid teavikuid ja -salvestisi, üksikfotosid Voldemar Kuljusest ning tema poolt lavastatud näidendeid. 3 Käesoleva lõputöö eesmärgiks on koostada bibliograafia, mis sisaldab Voldemar Kuljuse loominut ja tema kohta avaldatut aastatest 1917–2015 ning selle põhjal analüüsida leitud materjale. Lähtudes eesmärgist, said püstitatud järgmised uurimisülesanded: anda ülevaade allikatest ja lähtekohtadest, mis on nimestiku koostamise aluseks; uurida Eesti personaalnimestike ülesehitust ja arengut ning selle kaudu leida sobiv ülesehituslik variant käesolevale tööle; koostada nimestik, mis hõlmaks kõiki Voldemar Kuljuse kohta leiduvat: nii primaar- kui sekundaarkirjandust, audiovisuaalsalvestisi ja käsikirjalisi materjale aastatest 1917–2015, avalikult kättesaadavaid fotosid ning tema poolt lavastatud näidendite loetelu. koostada üldülevaade Voldemar Kuljuse eluloost; analüüsida nimestiku põhjal leitud materjale ning välja selgitada, kui palju leidub Voldemar Kuljuse loomingut ja kirjutisi tema kohta ning millistes väljaannetes ja millistel aastatel on temaga seotud materjale enam publitseeritud; nimestiku kasutamise lihtsustamiseks lisada töösse isikunimede register ning bibliograafiasisene linkimine ja viitamine, võimaldamaks kergesti jõuda vajaliku väljaandeni ning dokumendisisese linkimise kaudu retsensioonide ja ülevaadete juurde. Kasutatakse kvalitatiiv-kvantitatiivset kombineeritud andmekogumise ja andmeanalüüsi meetodit, mille objektiks on üksikisik ning temaga seonduvad protsessid. Andmete kogumist on teostatud andmebaaside, trükiste ja dokumendikogude (arhiivides leiduvate materjalide) põhjal. Töös rakendatakse induktiivse ehk andmetest lähtuva ja deduktiivse ehk teoorial põhineva lähenemise kombineerimist ning temaatilist analüüsi, mille eesmärgiks on leida üles andmetes peituvad tähendused ja arusaamad, selgitada välja teemad ja nende järjestus ning uurida erinevate kajastuste tõlgendusi. Lõputöö koosneb sissejuhatusest, kolmest peatükist ja nende alapeatükkidest, kokkuvõttest, nimestikus sisalduvatest lühenditest, kasutatud kirjanduse ja allikate loetelust, lisadest ning ingliskeelsest kokkuvõttest. Esimeses peatükis antakse ülevaade allikatest ja lähtekohtadest Voldemar Kuljuse bibliograafia koostamise kontekstis, personaalnimestike ajaloolisest arengust Eestis ja Voldemar Kuljuse bibliograafia ülesehitusest. Teine peatükk sisaldab Voldemar Kuljuse elulugu ning kolmas peatükk kajastab Voldemar Kuljuse tööde ja tema kohta kirjutatu analüüsi. Lisa 1 sisaldab Voldemar 4 Kuljuse bibliograafia nimestikku, kus on eristatud avaldatud omalooming, tõlked ja kirjutised ning kajastused tema kohta. Lisa 2 kätkeb endas bibliograafia isikunimede registrit. Töö raames koostatud Voldemar Kuljuse bibliograafias on 1540 kirjet, mis kajastavad ajaperioodi 1917 (mil ilmus trükis esimene teade Voldemar Kuljuse kohta ajalehes Tallinna Teataja seoses tema Nikolai Gümnaasiumi lõpetamisega) kuni aastani 2015. Kirjeldamisel on järgitud Rahvusvahelise Monograafiate Bibliografeerimise kirjeldamise (ISBD(M), 2002) ja Rahvusvahelise Jadaväljaannete ja Pidevteavikute miinimumtasandi reegleid (ISBD(CR), 2004). Esitatud on lühikirje, mis sisaldab järgmisi elemente: autor, pealkiri, alapealkiri, ilmumisandmed, maht ja märkuste ala. Bibliograafianimestik on esitatud pealkirjade kaupa kronoloogiliselt. Voldemar Kuljuse raamatute kirjed on seotud teoste kohta avaldatud retsensioonidega dokumendisisese linkimise kaudu. Et jõuda hõlpsalt kirjetes sisalduvate digiteeritud trükiväljaanneteni, on tehnilise lahendusena kasutatud linkimist kogu nimestiku ulatuses. Kirjetel on avatud sisu ja lisatud lühiannotatsioonid ning jutluste puhul on märkuste alas ära toodud perikoobid, liturgilises korras ettenähtud pühakirja lõigud jumalateenistusel ettelugemiseks või jutlustamiseks (Paenurm, 2005: 141), mis aitavad avada jutluste sisu. Tööle on liidetud ka bibliograafias nimetatud isikunimede register. Bibliograafias pole avatud kõigi autorite eesnimesid ja pseudonüüme, kuivõrd kõiki ei olnud võimalik kontrollimise teel kindlaks teha. Samuti puuduvad üksikute perioodikaväljaannete (Tudulinna Hääl, Rahva Hääl) kirjetel täpsustavad leheküljenumbrid, kuna neid ei õnnestunud de visu läbi vaadata. Töö koostamisel on peamiste allikatena kasutatud elektroonilisi andmebaase, tekstipõhiseid e- keskkondi, raamatuid, perioodikaväljaandeid, arhiivides ja muuseumides leiduvaid dokumentaalseid säilikuid ning perekond Kuljuse perekonnaarhiivi. Lõputöö autor tänab Voldemar Kuljuse tütart Judith Kulveret, kes võimaldas kasutada oma perekonnaarhiivi ning saada bibliograafia koostamiseks vajalikku dokumentaalset materjali. Tänasõnad abi eest Iisaku Kihelkonna Muuseumi peavarahoidjale Liivi Möldrile ja TLÜAR pearaamatukoguhoidjale (RVL-i töötajale) Liia Aderile. Eriline tänu lõputöö juhendajale lektor Ilmar Vaarole. 5 1. ALLIKAD JA LÄHTEKOHAD 1.1 Voldemar Kuljuse kohta informatsiooni andvad allikad Peamiste allikatena on uurimistöö koostamisel kasutatud elektroonilisi andmebaase, tekstipõhiseid e-keskkondi, raamatuid, perioodikaväljaandeid, arhiivides ning muuseumides leiduvaid dokumentaalseid säilikuid ja käsikirjalisi materjale ning perekond Kuljuse perekonnaarhiivi. Infoajastul võimaldavad vajalikke andmeid ja materjale leida elektroonilised andmebaasid ja erinevad otsimootorid. Esialgset informatsiooni Voldemar Kuljuse kohta leidis töö autor internetiaadressidelt https://www.google.com, mis täpse otsingu seadeid kasutades sobib teadusinfo leidmiseks; http://scholar.google.com/ võimaldab leida artikleid, väitekirju, ja raamatuid erinevatelt erialadelt; https://books.google.com/, kust on võimalik leida monograafiaid ja e-raamatuid nii autori, pealkirja kui teema järgi (Õunapuu, 2014: 99). Otsing märksõnadega (Voldemar Kuljus OR Woldemar Kuljus OR V. Kuljus OR W. Kuljus) andis Google`is üle 6000 tulemuse, Google Booksis ligi 200 ja Google Scholaris kuus vastet. Liikudes laiemalt otsingult kitsamale, oli võimalik jõuda spetsiifiliste andmebaasideni. Eesti rahvusbibliograafia andmebaasi ERB, mis registreerib Eestis kõigis keeltes ja välismaal eesti keeles avaldatud väljaanded, Eesti autorite teosed ja nende tõlked (Eesti Rahvusbibliograafia…, 2015), põhjal selgus, et lisaks Voldemar Kuljuse teostele leidub trükiväljaannetes ka tema luuletekste, mille on viisistanud helilooja Hella Tedder. Need on kajastust leidnud mitmetes noodiraamatutes ning jäädvustatud ka heli- ja videosalvestistel. Tartu Ülikooli repositoorium
Recommended publications
  • 1 Katrin Erg Siim Tarros Eesti Geoloogiakeskus OÜ
    Katrin Erg Siim Tarros Eesti Geoloogiakeskus OÜ hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000014 HÜDROGEOLOOGILINE UURING BAARIUMI, ELAVHÕBEDA JA ARSEENI SISALDUSE NING LEVIKU HINDAMISEKS PÕHJAVEEKOGUMITES NR 5, 6, 7 JA 27 Juhatuse liige Aivar Pajupuu Töö finantseeritakse: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus „Veemajandus“ programmist. KIK nõukogu 21.03.2017 otsus. TPIS töö nr. 17.3.5.9. Tallinn 2017 1 Töö finantseeritakse: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus „Veemajandus“ programmist. KIK nõukogu 21.03.2017 otsus. TPIS töö nr. 17.3.5.9. „Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks põhjaveekogumites nr 5, 6, 7 ja 27“ ANNOTATSIOON Katrin Erg, Siim Tarros. Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks põhjaveekogumites nr 5, 6, 7 ja 27. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, hüdrogeoloogiaosakond. Tallinn, 2017. Tekst 81 lk, sh 20 joonist, 23 tabelit ja 1 tekstilisa. Keskkonnaministeerium, EGF. Käesolev uuringutöö on koostatud vastavalt Keskkonnaministeeriumi korraldatud riigihanke „Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks põhjaveekogumites nr 5, 6, 7 ja 27“ (viitenumber 189871) dokumentidele ja töövõtulepingule 4-1/17/173 (EGK 40-85), mis on sõlmitud 04.10.2017. Töö eesmärk on põlevkivi kaevandamisest mõjutatud halvas ja ohustatud seisundis põhjavee- kogumites nr 5, 6, 7 ja 27 baariumi-, elavhõbeda- ja arseenisisalduse põhjuste ja leviku ulatuse ning taustatasemete esmane määramine olemasolevate andmete põhjal. Erinevate uuringute ja seirete käigus kogutud keemilised analüüsid koondati ja koostati andmebaas edasiste detailsemate uuringute jaoks. Põhjaveekogumi seisund on hea, kui ühe kriteeriumina puuduvad ohtlikud ained, sh arseen, kaadmium, plii, elavhõbe, trikloroetüleen, tetrakloroetüleen, sünteetilised ained, või nende kontsentratsioon ei ületa ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtusi või kui nende ohtlike ainete põhjavees esinemise korral on kindlaks tehtud nende ainete looduslik päritolu.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research
    [Show full text]
  • Saagem Tuttavaks – Nemad on ALUTAGUSE TALENDID!
    ALUTAGUSE Soovime Alutaguse valla rahvale ilusat Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva! nr 2, veebruar 2018 PALJU ÕNNE EESTILE! TASUTA PALJU ÕNNE MEILE KÕIGILE! www.alutagusevald.ee Alutaguse Vallavolikogu ja valla leht Alutaguse Vallavalitsus Saagem tuttavaks – KODULÄVELT MEIE RADA ALGAB Ükski meist ei kasva kodumaata, kodumaata pole ükski mees. Ta kui ema peab meid kõikjal saatma, olema me põues, silme ees. nemad on Kohavad ta kaldad valges vahus, kiigub tuultes ruuge nurmenõlv. ALUTAGUSE TALENDID! Külmad väljad lume karges kahus, laiub põhjamaine taevavõlv. Foto: Kaja Tina Kodulävelt, sealt me rada algab, sealt ta läheb, kaugusesse viib. Pille Nagel „Tu sei“ (Lisette Nagel, Marleen Loik Iisakust), tublid! Muidugi oli üritus ka hästi korraldatud Need me järved, jõed ja merekaldad, Alutaguse talendikonkursi projektijuht „Laevuke läks merele“ (Liisi Kauber Mäetagu- ja kõik sujus ladusalt!“ Kulno Malva: „Tõesti üle lainte tormilinnu tiib. selt), „Jonn“ (Kerto Vinkler Illukalt). Publiku andekad ja mitmekülgsed osalejad, kummar- / M. Kesamaa/ lemmiku tiitli pälvis Marten Nurgamaa Iisakust, dus!“ Piret Päär: „See on väärt üritus, andes 4. veebruaril toimus Iisaku Rahvamajas Alu- kelle etteaste kandis pealkirja „Minu anded“. lastele avaliku esinemise kogemuse ja veel vald- taguse talendikonkurss, mis sai eelmisel aastal Tuhat tänu Iisaku Gümnaasiumi õpilase- konnas, milles nad tunnevad end hästi. Olgu see Õnne Eesti 100! algatatud viie toonase valla – Alajõe, Avinurme, sindusele, kes leidis pingelisel olümpiaadide ja tegevuse valik sündinud kuis tahes, kas õpetaja Kaitsetahet kaitseliitlastele, Iisaku, Illuka ja Tudulinna – koostööprojektina. gümnaasiumi püsimise eest võitlemise perioo- või vanema soovitusel või noore inimese enda rahu, õnne ja edu kodudesse. Seoses valdade liitumisega oli tänavu osavõtjate dil jõudu ja jaksu talendikonkursi korraldami- äratundmisel. Tulla kokku, esineda, tunda ram- ring laiem.
    [Show full text]
  • Kommunikatsioonikorrald
    Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo õppetool Janari Rajas KOMMUNIKATSIOONIKORRALDUS IISAKU VALLAS AASTATEL 1918-1940 Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Enn Küng Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... 3 1. AJALOOLINE ÜLDPILT IISAKUST ....................................................................... 6 2. POST JA SIDETEENUSED ....................................................................................... 9 2.1. Noore Eesti riigi posti ja sideteenused ................................................................. 9 2.2. Postiteenistus Iisaku vallas ................................................................................ 10 2.3. Ajalehed ............................................................................................................ 20 2.4. Telefoni kõnepunktid ........................................................................................ 22 3. TEEDEMAJANDUS................................................................................................ 24 3.1. Olukord Eesti Vabariigi algusaegadel ................................................................ 24 3.2. Teede olukord Iisaku vallas 1918-1940 ............................................................. 25 3.3. Kruus ................................................................................................................ 32 3.4. Sildade remont .................................................................................................
    [Show full text]
  • Alutaguse Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2018-048 Asukoht (L-Est’97) X 6562090 Y 691635 Alutaguse valla üldplaneering seletuskiri Vastu võetud Alutaguse Vallavolikogu 30.04.2020 otsusega nr 252 AVALIKUKS VÄLJAPANEKUKS Objekti aadress: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE VALD Tellija: ALUTAGUSE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Mai 2020 TARTU Alutaguse valla üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Alutaguse valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Virumaa, Alutaguse vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Ida-Virumaa Alutaguse vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Alutaguse Vallavalitsus Tartu mnt 56, Iisaku alevik 41101 Alutaguse vald Ida-Viru maakond Kontaktisik: Liina Talistu Geoinfospetsialist Tel 336 6924 [email protected] Martin Miller Keskkonnaspetsialist Tel 336 6916 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2018-048 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 2 / 89 Alutaguse valla üldplaneering Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööd.
    [Show full text]
  • PAGARI MÕISA PARGI MAASTIKUARHITEKTUURNE LAHEND INGLISE MAASTIKUAIA STIILIS Bakalaureusetöö
    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Maastikuarhitektuur Reelika Lumi PAGARI MÕISA PARGI MAASTIKUARHITEKTUURNE LAHEND INGLISE MAASTIKUAIA STIILIS Bakalaureusetöö Juhendaja: Andres Levald, Dipl.-Ing. TU Kaasjuhendaja: Kristi Grišakov Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. LÄHTEÜLESANNE ................................................................................................................ 5 2. AJALOOLINE ÜLEVAADE .................................................................................................. 7 3. METODOLOOGIA ................................................................................................................. 8 4. TEOREETILISED ALUSED ................................................................................................... 9 4.1 Inglise maastikuaia iseloomustus ja põhimõtete kasutamine maastikuarhitektuuris ............. 9 5. PROJEKTALA KIRJELDUS JA ANALÜÜS ...................................................................... 12 5.1. Asukoht ........................................................................................................................... 12 5.2. Inimesed .......................................................................................................................... 12 5.3. Olemasolev
    [Show full text]
  • Muraka LKA Ja Muraka Loodusala Püsielupaikade Kaitsekorralduskava 2015-2017
    Muraka LKA ja Muraka loodusala püsielupaikade kaitsekorralduskava 2015-2017 1 Sisukord 1. ÜLDISELOOMUSTUS ......................................................................................................5 1.1. Ala iseloomustus .......................................................................................................5 1.2. Maakasutus ..................................................................................................................7 1.3. Huvigrupid...................................................................................................................8 1.4. Kaitsekord ...................................................................................................................9 1.5. Uuritus ....................................................................................................................... 12 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ..................................................................... 12 1.5.2. Riiklikud seired ................................................................................................... 12 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ........................................................................ 14 2. Kaitse-eesmärgid, ohutegurid ja vajalikud tegevused ........................................................ 15 2.1. Elustik ....................................................................................................................... 15 2.1.1.Linnud ................................................................................................................
    [Show full text]
  • Ida-Virumaa Alutaguse Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2018-052 Asukoha koordinaadid (L-Est’97) X 6562090 Y 691635 IDA-VIRUMAA ALUTAGUSE VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Vastu võetud Alutaguse Vallavolikogu 30.04.2020 otsusega nr 252. AVALIKUKS VÄLJAPANEKUKS Planeeringuala: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE VALD Tellija: LUTAGUSE ALLAVALITSUS A V Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI KSH juhtekspert: URMAS URI KSH juhteksperdi abi, NOEELA KULM keskkonnaekspert: Üldplaneeringu projektijuht / TEELE NIGOLA planeerija: Planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Mai 2020 TARTU Ida-Virumaa Alutaguse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Ida-Virumaa Alutaguse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Virumaa, Alutaguse vald TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine Ida-Virumaa Alutaguse valla üldplaneeringule TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine TÖÖ TELLIJA: Alutaguse Vallavalitsus Tartu mnt 56, Iisaku alevik 41101 Alutaguse vald Ida-Viru maakond Kontaktisikud: Martin Miller keskkonnaspetsialist Tel 336 6916 [email protected] Liina Talistu geoinfospetsialist Tel 336 6924 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee KSH juhtekspert: Urmas Uri Tel 730 0310 [email protected] Noeela Kulm Kontaktisik: Tel 730 0310, 5693 9300 [email protected] Urmas Uri – KSH juhtekspert Ekspertrühm:
    [Show full text]
  • Yearbook 2012
    Yearbook 2012 Open – devOted – aspired “ Oil shale is currently the main source of energy in Estonia and it will remain a very important source of energy for us in the foreseeable future. If we learn to value oil shale better and with more versatility “ than before, also placing emphasis on care for the environment, we are acting wisely. I am very glad that VKG is one of the strong leaders in this field and I hope that we can receive our own Estonian diesel fuel from the Ojamaa oil shale. Let us recognise the miners and engineers related to the opening of the new mine. Thanks to you, Estonian homes are warm and bright, our e-State is functioning. Thanks to you, Estonia is currently one of the least dependent countries on the import of energy in the European Union. This in turn is an Estonian security and independence matter. President Toomas Hendrik Ilves Opening of the Ojamaa mine, 31 January 2013 ” 8 Within the framework of opening the Ojamaa mine on 31 January 2013, VKG dedicated a unique exhibition called “Miner” to its miners. This page shows the leading photograph of the exhibition, portraying Vadim Lavrenko, an Ojamaa miner. The photograph was awarded 1st prize in the US contest “Wedding and Portrait Photography”. The author of the exhibition is Kaupo Kikkas. ” 10 We live in a time of rapid development 11 of the oil shale industry There is a saying: what does not kill you only makes you A chemical industry is viable only when it is constantly devel- stronger.
    [Show full text]
  • 114 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    114 buss sõiduplaan & liini kaart 114 Jõhvi Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 114 buss liinil (Jõhvi Bussijaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Jõhvi Bussijaam: 6:15 - 19:10 (2) Virumaa Kolledž: 6:50 - 15:25 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 114 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 114 buss saabub. Suund: Jõhvi Bussijaam 114 buss sõiduplaan 47 peatust Jõhvi Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:15 - 19:10 teisipäev 6:15 - 19:10 Jõhvi Bussijaam 4r Narva Maantee, Jõhvi kolmapäev 6:15 - 19:10 Mooni neljapäev 6:15 - 19:10 5 2. Tartu Põik, Jõhvi reede 6:15 - 19:10 Kaasiku laupäev 6:20 - 17:15 2p 2. Tartu Põik, Jõhvi pühapäev 7:55 - 17:15 Silla 36 Tartu Maantee, Estonia Tammiku Rist 114 buss info Tammiku Põik Suund: Jõhvi Bussijaam Kohtla-Järve — Kukruse — Tammiku, Estonia Peatust: 47 Reisi kestus: 70 min Tammiku Liini kokkuvõte: Jõhvi Bussijaam, Mooni, Kaasiku, 17a Tamme Tänav, Estonia Silla, Tammiku Rist, Tammiku Põik, Tammiku, Tammiku Põik, Ilmajaama, Puru Küla, Puru- Tammiku Põik Jaamaküla, Jõetaguse, Kalina, Pagari, Majaka, 1 Tammiku Tänav, Estonia Atsalama, Koltsina, Vainomäe, Mäetaguse Alevik, Mäetaguse Küla, Arvila, Ratva, Ratva Kool, Kiikla, Ilmajaama Apandiku, Ereda I, Ereda, Sompa Teerist, Rutiku, Servaääre, Vitsiku, Vanaküla, Raudteeülesõit, Puru Küla Mööblivabrik, Tööstuse, Piiri, Käva, Õuna, Vanalinn, Järve Vene Gümnaasium, Vironia, Virumaa Kolledž, Puru-Jaamaküla Lydia Koidula, Kalmistu, Rahu, Postkontor, Jõhvi Bussijaam Jõetaguse Kalina Pagari Majaka Atsalama
    [Show full text]
  • 2020.10.28 Alutaguse ÜP Lisad.Pdf
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2018-048 Asukoht (L-Est’97) X 6562090 Y 691635 Alutaguse valla üldplaneering Lisad Objekti aadress: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE VALD Tellija: ALUTAGUSE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÖND Oktoober 2020 TARTU Alutaguse valla üldplaneering Lisad SISUKORD LISA 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEMATERJALID ........................................... 3 LISA 2. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA ................................................ 3 LISA 3. VALLA ARENGUKAVA STRATEEGILISED ARENGUEESMÄRGID JA ÜLESANDED NENDE TÄITMISEKS ........................................................................................................................................... 4 LISA 4. KSH ARUANNE ....................................................................................................................................... 5 LISA 5. ALUTAGUSE VALLAS ASUVAD SADAMAD .................................................................................... 5 LISA 6. MÄEERALDISED JA MAARDLAD ...................................................................................................... 7 LISA 7. VEEALAD ................................................................................................................................................. 13 LISA 8.
    [Show full text]
  • The Voice of Confessionalism and Inter-Lutheran Relations
    The Voice of Confessionalism and Inter-Lutheran Relations The Influence of the Missouri Synod in the Baltic and Ingrian Lutheran Churches, 1991–2001 Kalle Kuusniemi Academic dissertation to be publicly discussed, by due permission of the Faculty of Theology at the University of Helsinki in Auditorium XII (Unioninkatu 34), on the 6th of June, 2015 at 12 o’clock. HELSINKI 2015 Taitto: Arto Kuorikoski ISBN 978-951-51-1224-8 (paperback) ISBN 978-951-51-1225-5 (PDF) Unigrafia Oy Helsinki 2015 Abstract The Lutheran Church-Missouri Synod (LCMS) had no contacts with the Baltic and Ingri- an Lutheran Churches in the Soviet Union. It was virtually impossible for the Missouri Synod to make connections because of its narrow view of ecumenism, its anti- communism, and its non-membership in the Lutheran World Federation (LWF), which communicated to some extent with the churches of the USSR. However, the collapse of the Soviet Union made it possible for the Synod to establish totally new contacts with post-Soviet Lutherans. I examine how the Missouri Synod influenced the Baltic and Ingri- an Churches between 1991 and 2001 in the context of inter-Lutheran relations. The starting point of the study is when the Missouri Synod first made contact with the Baltic and Ingrian Lutherans. It set up initial connections in 1991 through the LCMS auxiliary organizations in cooperation with the Finnish sister organization, the Confessional Lutheran Church of Finland. However, the first direct official Missourian contacts with the Lutherans in those countries were established in 1992. The Estonian Church, being more developed, more self-sufficient and strongly supported by the Finnish Church, was not so needful of support from the Missouri Synod.
    [Show full text]