DOCSLIB.ORG

Iisaku Kostitas Külalisi Külalaadaga

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Iisaku Kostitas Külalisi Külalaadaga ALUTAGUSE nr 6 (18) juuni 2019 TASUTA valla leht www.alutagusevald.ee Iisaku kostitas külalisi külalaadaga Signe Roost alguse juures olnud muuseumi pedagoogi sel korral tegemist lausa juubelinäitusega, mis toimetaja Anne Nurgamaa sõnul soovisid nad korraldada jääb muuseumi külastajatele jätkuvalt vaata- ajastutruud tsaariaegset laata kostümeeritud miseks üles. XV Iisaku külalaat kuulutas 9. juunil tradit- tegelastega ega lubanud kasutada telke, aga Oli vahva, et sel aastal lõid kaasa Alutaguse siooniliselt selle kandi suve algust. Uskumatu inimesed ei võtnud seda omaks. Kauplejate noored. Iisaku Gümnaasiumi ettevõtlusõppu- lopsakuse ja rohelusega võttis laadalisi vastu poole pealt vaadatuna on singi-vorsti kohale rid olid laadal teiste kauplejate seas väljas oma taimemüüjate spaleer. Nagu korraldaja Marika ikka päikesevarju vaja ning vihmasema ilma kohvikuga. Muuseumimaja nurgal tegutsesid Oolberg Iisaku muuseumist selgitas: „Sel ajal puhul soovivad endale ja oma kaubale kuiva Alutaguse noortekeskused – kes maalis nägu- on esimesed öökülmad juba kõik taimed aias kohta kõik. Ajaga on loksunud paika nii kauple- sid, kes punus patse. Nende osalemisalgatus ära võtnud või siis ei pandagi enne istikuid mispäev kui asukoht. Liikluse kinni panemine tuli natuke ootamatult ja oleks võinud paremini maha, kui Iisaku külalaat on ära olnud.“ Kohal riigimaanteel on muidugi keeruline tegemine, nähtav olla, kuid korraldajad juba mõtlevad olid kõik ammu tuttavad taimekasvatajad Avi- sellega hakkavad korraldajad võimlema juba järgmise aasta noorteala peale. nurmest, Oonurmest ning mitu juba Iisakust veebruarist. Lahutamatu laadapäeva osa on kultuu- endast, tuntud puukoolidest rääkimata. Tõe- Muidugi on laadapäeval lahti Iisaku Kihel- riprogramm. Rahvatantsijate ja lasteteatri line rohenäppude paradiis! „Hea aeg ja hea hind konna Muuseum. Marika Oolberg rõõmus- kõrval lõi meeleolu Nedsaja küla bänd.Pilli- - taimi ostetakse siit alati palju. Need müügi- tab, et enam ei peagi nii väga hõikama, et tulge mehed jäid väga rahule ning tänasid kutse eest kohad broneeritakse esimesena,“ lisas Marika. muuseumisse ka, vaid inimesed astuvad juba mitu korda. Kanadast pärit bändimees Iisak oli Algus oli 15 aastat tagasi, kui kihelkonna- teadlikult sisse. Selleks ajaks paneb igal aastal esimest korda elus Iisakus. Mehed tegid vahva muuseumisse taheti projektiga laadatuba teha. oma kevadnäituse üles Iisaku Kunstide Kool, video sellest kuidas Iisak Iisakus käis. Koge- Et oleks hobuvanker ja padajann selle peal – nii et mitte ainult lapsevanemad, vaid terve kogu- tud mõnus kogukondlik energia paneb juba nagu vanasti laadale mindi. Toetust ei saadud, kond saaks näha nende õpilaste töid. Kuna kool järgmist laata ootama. Jõudu korraldajatele! aga anti soovitus ise üks laat korraldada. Päris tähistab 16. novembril 30. sünnipäeva, siis on Kohtume XVI Iisaku külalaadal! 2 ALUTAGUSE VALLA LEHT JUUNI 2019 Väärikast Iisaku postimajast saab vallamaja Signe Roost elu sisse, et asula keskus hakkaks uue tuleb maha võtta ning viilkatus peale toimetaja energiaga elama. Otsused on tehtud, ehitada. Oleks väga stiilne anda majale majade ostuks ja rekonstrueerimis- tagasi 30ndate lõpu väljanägemine ning Aasta tagasi sulges uksed Iisaku post- projektide jaoks on raha eelarves ole- hoida seda joont ka sisekujunduses. kontor ja koos sellega jäi tühjaks 1927. mas. Tulevase vallamaja osas on selle Iisaku puhul on tegemist ju siiski vana aastal ehitatud postimaja. Täna kuulub funktsioonid täpselt paigas. Kolman- kihelkonnakeskusega ja seda osa aja- hoone Alutaguse vallale ning väärika dale korrusele katuse alla tuleb saal loost tasuks meeles hoida. minevikuga maja hakkab teenima rah- volikogu töö jaoks. Lisaks kööginurk, Koos hoonetega saab ümber kujun- vast vallamajana. mis võimaldab korraldada sündmusi ja datud ka avalik ruum. Praegu on sellel Maja torkab Iisaku kesksel rist- vastuvõtte kuni 50 inimesele. Esimesele ristmikul suur liikluskoormus ning mikul silma oma kõrguse ja punaste ja teisele korrusele jaotuvad valla töö- autode ja raskeveokite eesõigus. Tule- telliste tõttu. Muuseumipedagoogi tajate tööruumid. Võhmari sõnul jääb vikus on plaan suunata liiklus ümber Anne Nurgamaa sõnul pärinevad ehi- ruumide maht samaks nagu täna laste- ning muuta keskus jalakäijatele ja rattu- tuseks kasutatud kivid 1920. aastal aiahoones, sest maja ei ole ju suur, aga ritele turvaliseks. Terviklik lahendus on ära põlenud Iisaku mõisahoonest, mis täpselt paras, et kõik ülesanded saaksid Iisaku kujundusprojekti näol olemas. asus praeguses Kasevälja pargis. Tema täidetud. Vana bussijaam läheb lammutamisele andmetel pidi ühistupangaks ja posti- Kõrvalasuva endise politseimaja ning selle taga olev küllalt suur maa-ala, majaks ehitatud maja algse plaani järgi osas lausa ruumide kaupa kava veel ei mis praegu on justkui peidus ja pisut suurem tulema. Kuna plaanitud L-tähe ole. Vald on ideedele avatud. Hetkel räämas, muutub pargiks koos valgus- kujulisest ehitisest jõuti väheste raha- nimetatakse seda teenustemajaks, kus tuse ja mänguväljakuga. Bussijaama liste võimaluste tõttu ainult pool valmis tulevikus võiksid olla perearst, juuksur asemel võiks olla õhulise arhitektuu- ehitada, siis on maja proportsioonid ja teised iluteenused, eakate päevakes- riga kohvik. väheke paigast ära. Omanäoline arhi- kus, beebikool, miks mitte noortekes- Terviklik visioon Iisaku keskusest tektuur ja rohkem kui 90 aastat ajalugu kus. Vallavanema meelest oleks äge, osutub kohe teostamiseks ilmselt liiga annavad tulevasele vallamajale ainult kui erinevad põlvkonnad ühe katuse mahukaks, aga sinnapoole saab hakata värvi juurde. all mässaksid. Praegune eakate kooskäi- sammhaaval liikuma. Täna ei tea me Alutaguse vald on volikogu loal miskoht asub kortermaja ühes korteris. veel numbriliselt, kuidas mõjutab hoone Omnivalt ära ostnud ja aktiga Vallavalitsuse suund on eluhoonetest valla eelarvet põlevkivi kaevandamise vastu võtnud. Lähiajal ollakse omanda- ühiskondlike funktsioonidega välja vähendamine, aga ilmselge mõju saab mas ka kõrvalkinnistut, mis on praegu tulla ja selleks sobivamat keskkonda olema. See tähendab investeeringute erakätes ja millel asub nn endine polit- pakkuda. vähendamist, kokkuhoidu ja head seimaja. Vallavanem Tauno Võhmari Nõukogude ajal on tulevasele tee- planeerimist, ka lisarahastuse otsimist jaoks oli otsustamisel kõige olulisem, nustemajale teine korrus peale ehita- pidades silmas järgmist Euroopa Liidu et me kas vaatame pealt, kuidas need tud. Lähteülesandes projekteerijale eelarveperioodi. Tauno Võhmar usub, majad meie silme all lagunevad või pin- on kindlasti sees idee taastada hoone et kui idee on tugev ja kannab, siis saab gutame selle nimel, et panna neisse jälle ennesõjaaegne välimus, st teine korrus see teoks. Planeeritav Iisaku keskus. Illustratiivne joonis Ülevaade Alutaguse Vallavolikogu 30. mai 2019. a istungil otsustatust Lia Teeväli kaheksalt kuuele, mis on õpilastele jõu- • Otsustati võtta vastu Pootsiku küla lepingute sõlmimiseks ja nimetatud d) kaevandamisloa omanik peab rajama vallasekretäri abi kohasem koormus. Ülejäänud muuda- Törzapi tee detailplaneering ning tun- kinnistutel asuvate ja raamatupidamises karjääri mõjupiirkonda jäävatele talu- tused on seotud sõnastuse täpsustamise nistada see avalikustamisele sobivaks. arvel olevate põhivarade üle andmiseks dele alternatiivse veevarustuse (veetrass • Otsustati võtta vastu Alutaguse valla ja parandamisega. Detailplaneering vastab õigusaktidele bilansist bilanssi. Lepingu vormistami- või puurkaev), kui ilmnevad negatiivsed ning see on koostatud vastavuses valla sega seotud kulud kannab Alutaguse mõjud põhjavee tasemele, mis on tin- 2019. aasta I lisaeelarve kogumahuga • Otsustati muuta Alutaguse Vallavoli- ruumilise arengu eesmärkidega. Valla- Haldus OÜ. gitud karjääri tööst; 368 015 eurot. Lisaeelarve on koostatud kogu 28.06.2018. a määrust nr 58 „Iisaku valitsusele tehti ülesandeks korraldada vajadusest korrigeerida riiklike õigusak- Lasteaia Kurekell põhimäärus“. Iisaku • Otsustati nõustuda OÜ-le Relsiit e) kaevandamisloa omanik peab kogu Törzapi tee detailplaneeringu avalik tidega eraldatud ja teisi sihtotstarbelisi Lasteaia Kurekell põhimääruse muut- Haldus Tudulinna II liivakarjääri kae- Lõuna kinnistut niitma kolm korda väljapanek. eraldisi, võtta eelarvesse 2018. aasta sot- mise tingis Tudulinna Kooli tegevuse vandamisloa andmisega alljärgnevatel suveperioodil kaevandamisloa tähtaja siaalvaldkonna eelarve sihtotstarbelised ümberkorraldamine, mille tulemusena • Otsustati võõrandada Pannjärve Ter- tingimustel: jooksul. jäägid, viia vastavusse majanduskulude liidetakse Tudulinna Kooli lasteaia osa visespordikeskus Sihtasutusele otsus- eelarve vastavalt sõlmitud lepingutele 1) täiendada KMH eelhinnangut vas- • Otsustati muuta Alajõe valla, Iisaku Iisaku Lasteaiaga Kurekell. tuskorras tasuta sihtasutuse põhikirjast tavalt 10.05.2019 esitatud plaani koha- valla, Mäetaguse valla ja Tudulinna valla ja lisada investeeringute eelarvesse tulenevate ülesannete täitmiseks Alu- • Otsustati tunnistada kehtetuks Tudu- selt hüdrogeoloogiliste uuringute tule- ühinemislepingut, mille kohaselt ühi- Tartu mnt 34 ja Tartu mnt 38 kinnis- taguse vallas Vasavere külas asuvad Alu- linna Vallavolikogu 04.03.2015 määrus mustega. Vastavalt uuringu tulemustele nemislepingu punkt 6.14 tunnistatakse tute omandamine vastavalt Alutaguse taguse valla omandis olevad kinnistud: nr 1 „Tudulinna Lasteaia arengukava tuleb eelhinnangus esitada leevendavad kehtetuks; punkti 7.1.1 muudetakse ja Vallavolikogu otsusele nr 179. 1) Pannjärve tervisespordikeskuse kin-
Load more

Recommended publications
  • Jaanuar 2019
    NR 1 (11) JAANUAR 2019 AVINURME ERI Tere, siin Avinurme! Avinurme on läbi aegade olnud ääremaa, kanditud on meid ühest haldusjaotusest teise: kuni 1949 Tartumaa, 1950–1959 Mustvee rajoon, 1959–1962 Jõgeva rajoon, 1962–1964 Kohtla-Järve linnapiirkond, 1964–1990 Kohtla-Järve rajoon, alates 1990 Ida-Virumaa ning alates 25.10. 2017 Mustvee vald. Avinurme olevat saanud oma ajast kannab jõgi Avijõe ja küla nime rahvapärimuse järgi. Rah- Avinurme nime. vas kurtis Kalevipojale kala vähe- Avijõgi on allikate rikas, kül- suse üle. Kalevipoeg kuulas mure maveeline ja puhas. Varakevadel ning ajas Peipsist hulga havisid ning vihmaste perioodide järel mööda jõge üles, nii et terve on ka meil oma järvistu, kui jõgi nurm olnud kalu täis. Sellest üle kallaste üle ujutab. Mustvee valla koosseisu esi- damist ootavad tänavad, mis Usume, et areng jätkub ka järg- Vaadates vajalike investee- •2012 moodustati kortermaja- Sekretär-registripidaja Imbi mene aasta olnud uue omavalit- vee- ja kanalisatsioonitrasside nevatel aastatel. Lahendamist ringute vajadusi, ei olegi neid des korteriühistud, 2017 valmis Kaarama 5036 782 imbi.kaara- suse ülesehitamine, viie erineva ehitustööde tõttu kannatada vajavad teemad: väga palju, sest Avinurme valla alevikus I etapp valgustatud [email protected] piirkonna ühendamine ühiseks said. Piirkonna teede remonti- •Avinurme lasteaia hoo- eksisteerimise 25 aasta jooksul jalgteed. Teenuskeskuse asjaajamine, haldusüksuseks. Palju on koos- mise ja hooldamise eelarve oli ne: mitmeid aastaid väldanud on toimunud rida arenguid ja Paljud veidi pisemad saa- piirkonna elanike teenindamine, toimimiseks tehtud, suuremad ca 40 000 eurot. arutelu, kas lammutada vana investeeringuid tänu volikogu vutused või isegi suuremad Rahvastikuregistri toimingute teod ja arengud saavad loode- KIK projekti toel toimus soo- hoone ja ehitada uus või re- ja valitsuse ühisele mõttelaadi- tegemised võisid jääda hetkel tegemine, ehitusregistri ning tavasti aja jooksul lahenduse.
    [Show full text]
  • Avinurme Valla Arengukava 2013-2022
    AVINURME VALLA ARENGUKAVA 2013-2022 “Avinurme – Eesti puidupealinn” AVINURME 2012 SISUKORD 1 ÜLEVAADE ......................................................................................................................... 4 1.1 Geograafiline asend ................................................................................................................. 4 1.2 Ajalooline ülevaade ................................................................................................................. 6 2 VISIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................... 7 2.1 Visioon .................................................................................................................................... 7 2.2 Missioon .................................................................................................................................. 7 2.3 Strateegilised eesmärgid .......................................................................................................... 7 3 TEGEVUSVALDKONNAD JA ÜLESANDED .................................................................. 8 3.1 Haldusstruktuur ja juhtimine ................................................................................................... 8 3.2 Rahvastik ................................................................................................................................. 9 3.3 Elukeskkond ja turvalisus ...................................................................................................... 12
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Saare Valla Arengukava 2013-2025
    KINNITATUD Saare Vallavolikogu 27.veebruari 2013 määrusega nr 2 SAARE VALLA ARENGUKAVA 2013-2025 Saare valla tegevuskava 2013-2017 Kääpa 2012 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1.Saare valla territoorium ja rahvastik ....................................................................................... 4 1.1.Saare valla asukoht .............................................................................................................. 4 1.2.Ajalooline ülevaade .............................................................................................................. 4 1.3.Rahvastik .............................................................................................................................. 6 1.4.Valla juhtimine ..................................................................................................................... 7 1.4.1. Saare valla asutused ......................................................................................................... 7 2.Saare valla hetkeolukorra analüüs ......................................................................................... 10 2.1 Majandus ............................................................................................................................ 10 2.1.1.Ettevõtlus ja tööhõive ...................................................................................................... 10 2.1.2 Turism .............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Alajõe, Auvere, Kivinõmme, Kuremäe, Kurtna, Narva, Permisküla, Remniku, Sillamäe, Tamme, Vaivara Ja Voka Jahipiirkonna Moodustamine1
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 21.07.2008 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RTL 2008, 60, 852 Alajõe, Auvere, Kivinõmme, Kuremäe, Kurtna, Narva, Permisküla, Remniku, Sillamäe, Tamme, Vaivara ja Voka jahipiirkonna moodustamine1 Vastu võetud 10.07.2008 nr 30 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. § 1. Alajõe jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Alajõe jahipiirkonna pindala on 18 630 hektarit. (2) Alajõe jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Alajõe jahipiirkonna piir läheb Tartu–Jõhvi maantee ja Jõuga–Kodamäe maantee ristumiskohast mööda Jõuga– Kodamäe maanteed Tammetaguse kraavini, jätkudes mööda Tammetaguse kraavi Varesmetsa peakraavini ning mööda Varesmetsa peakraavi Armise järve teeni; siitpeale mööda Armise järve teed Iisaku metskonna kvartali PG218 lõunasihini, jätkudes mööda Iisaku metskonna kvartalite PG218, PG219 ja PG220 lõunasihti Piiri sihini; siis mööda Piiri sihti Ongassaare jõeni ning mööda Ongassaare jõge Iisaku metskonna kvartali PG222 läänesihini; sealt mööda Iisaku metskonna kvartalite PG222 lääne- ja lõunasihti, kvartalite PG223, PG224, PG225, PG226, PG227, PG228 ja PG229 lõunasihti Iisaku metskonna kvartali AJ018 loodenurgani; edasi mööda kvartali AJ018 lääne- ja lõunasihti kvartali AJ023 kirdenurgani, jätkudes mööda kvartalite AJ023, AJ033 ja AJ034 idasihti Iisaku metskonna kvartali AJ039 põhjasihini; siit mööda Iisaku metskonna kvartalite AJ039 ja KN175 põhjasihti Mansika teeni ning mööda
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde
    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde Koostamise põhimõtted Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu hõlmab valiku Virumaa-teemalisi eestikeelseid väljaandeid perioodist 1920–2015. Nimekiri sisaldab 550 kirjet. Arvesse on võetud trükis ilmunud artiklid ja raamatud. Välja on jäänud käsikirjad, audio- ja videomaterjalid ning väljaanded, millel puudub raamatu rahvusvaheline standardnumber (ISBN). Kirjete vormistamisel on kasutatud kultuuriajakirja Akadeemia süsteemi. Kirjed on jaotatud teematiliselt, jaotuste piires on väljaanded esitatud autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras v.a. samasse sarja kuulvad väljaanded, mis on esitatud kronoloogiliselt üksteise järel. Kirjed on varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate teemade järgi. Kogu nimestikku läbib ühtne numeratsioon. Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997 ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993- 2000. Tartu: 2002. 1 TEEMAD PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) .................................................... 4 LOODUS .......................................................................................................................... 10 PÄRANDKULTUUR (traditsiooniline eluviis ja selle jäljed maastikul) ......................... 12 KEELELISED
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Jõhvi Allub: Narva Prefektuuri Jõhvi Jaoskonnale
    MHlMttffr* *pt Hind <? senti. M 'iWlMi.il i , iHiiMMaMpwvKIIMVM JcOrvi jwihlHNS V Kõige vanem äri Jõhvis •rf-w K.-m. A. SCHMIDT Asut 1902. a. Jõhvis, Turuplats 10. tel. 77. Soodsaim ostukoht Jõhvis. SOOVITAME : Jalgrattaid : inglise, saksa ja kodumaa vabr. N.-Vene õmb­ lusmasinaid. Raadioaparaate, kodu- ja välismaa. Kellasid, kulda ja hõbedal. Spordifarbeid. Majapidamistarbeid. Foto- larbeid ja aparaale jne. Autokumme, osasid ja mootorite tarbeid. Soodsamad järelmaksu tingimised. K.-m. T. Bachval JÕHVIS. Asut 1911. a Narva tän. 3, tel. 57. Suures valikus, õiglaste, hindadega leiate alati: Hooaja riidekaupu, valmisriideid, karusnahku, trikoopesu, koetud kaupu, meeste kaabusid jne. '7'TJPS •;; --, 2 JÕHVIS, RAKVERE TÄN. 9, TELEF. 43. Müügil põllumeeste kaubad: Adrad, äked, kultivaatorid, krimlid jne. Latfrauda, teraskaubad, sepasüsi jne. Aknaklaasi, pliidid, praeahjud jne. Vankriassid, raltapussid jne. Hobuseriistad, talla- ja pastlanahka, rihmad ja roomad jne. Kalurite tarbed, võrgud, rüsad jne. Mootori- ja autoõlid. Tapeedid, seina- ja tõrvapappi. Heeringad, sool, kohvi, suhkur, tee, riis, manna, saiajahu. mimesuguseid maitseaineid, likööri- ekstraktid jne. Napsid, spets, napsid, liköörid ja veinid jne. jCinade vastuvõtmine Jõhvi allub: Narva prefektuuri Jõhvi Jaoskonnale. Politseikomissar: A. Salium, kantselei Narva t. 63, tel. 9. Jaoskonnale alluvad rajoonid: Jõhvi alev, Jõhvi vald, Voka, Järve, Püssi 1 Ja il, Kütte-Jõu, Maidla, Kohtla, Kohtla- Järve, Mäetaguse I ja II, Illuka, Iisaku 1 ja II, Tudolinna, Kiviõli, Erra. Jaoskonnakohus. Jõhvi Jaoskonnakohiunik — H. Luiga, Narva t. 9y ^tel. 46. (Jõhvi alev, vallad: Iisaku, Illuka, Järve, Jõhvi, Mäe­ taguse, Vaivara, Voka). Kohiu-uurija. Jõhvi Jaosk. k.-u. — E. Kubo, Narva t. 31, telef. 32. (Jõhvi alev, vallad: Erra, Iisaku, Illuka, Järve, Jõhvi, Kalvi, Kohtla, Maidla, Mäetaguse, Pada, Püssi, Tudolinna, Voka, Roela, Paasvere, Venevere).
    [Show full text]