TALLINN, ESTONIA 6- I I JULY 2003 Eft, ••�
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Arhiivinimistu
Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu -
The Baltic Republics
FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features. -
PALMSE 11 Loodusmaja; Nature House Metsasiht; Forest Target
OJAÄÄRSE MATKARAJAD LAHEMAA RAHVUSPARK Sagadi 7km Põhja-Eesti recreation area; Lahemaa National Park loodusrada; hiking trail parkla; parking PALMSE 11 loodusmaja; nature house metsasiht; forest target 12 okasmets; coniferous forest Ojaäärse metsarada 3,5 km; 14 Ojaäärse Nature trail 3,5 km 10 lage ala; open area Ojaäärse matkarada 6 km; Ojaäärse Hiking trail 6 km 9 Lahemaa Rahvuspargi piir; the border line of Lahemaa National Park 1 8 13 1 2 13 3 7 6 5 4 15 N Viitna 6km 0 100 200 300 m 1:11000 16 Ojaäärse loodusrajad Ojaäärse metsad pakuvad matkajale ja loodusehuvilisele palju võimalusi. Tihedat sihtide ja metsateede võrku kasutades saab igaüks välja valida just temale sobiva marsruudi. Põhja ja ida poolt piirab ala Pikapõllu oja, lääne poolt Võsu jõgi, mida siinkandis veel Kuresoo ojaks hüütakse. Ojad ja teed on heaks orienteerumistähiseks, siin võib julgelt käia ka väheste metsakogemustega inimene, kartmata ära eksida. Vanadest aegadest on Palmse mõisasüdame lähedal asunud Ojaäärse metsades säilinud pärandkultuuri objekte – esivanemate elust ja tegemis- test jutustavaid märke maastikul nagu piiri- ehk ristikivid, tõrvaahi, vanade sildade kohad, põlised teed, verstakivid teede ääres ja vanad kohanimed. Oja- äärse metsaraja infotahvlid tutvustavad paljusid neist. Ojaäärse metsarada algab ja lõpeb RMK Ojaäärse loodusmaja juures, ~300 m Palmse-Sagadi teeristist Sagadi poole näitab viit paremale, loodus- maja õue. 3,5 km km pikkune looduse õpperada teeb ringi Kuresoo oja (Võsu jõgi) ja Pikapõllu oja vahelistes metsades. Metsarada on tähistatud viitade- ga ja punaste värvitäppidega puudel. Rajal on 14 huvipunkti, kus infotahvlid Ojaäärse matkarajad annavad ülevaate siinsete metsade loodusest ja ajaloost. Ojaäärse matkarada on Ojaäärse metsaraja pikenduseks, lisanduvad hu- vipunktid 15 ja 16. -
Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing. -
JUUBELI Anna Kontek (Soome) Valguskunstnik Esko Suhonen (Soome)
PAIDE - EESTIMAA SÜDA Linnaleht nr. 10 (247) Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht november 2017 2017/2018 2017/2018 www.opera.ee Paide Kultuurikeskuses 15. detsembril kell 19 Dirigent Jüri Alperten Lavastaja Neeme Kuningas Kunstnik JUUBELI Anna Kontek (Soome) Valguskunstnik Esko Suhonen (Soome) 29. detsembril 2017 kell 19.00 BallPaide kultuurikeskuses Giuseppe Verdi Rahvusooper Estonia solistid, orkester ja koor, Eesti Rahvusballett Kaire Vilgats, Kalle Sepp ja Big Band Disko kammersaalis Õhtujuhid Juuli Lill ja Oliver Kuusik Pileteid müügil Piletimaailmas, Piletilevis ja Paide kultuurikeskuse kassas. Lisainfo: www.paidekultuurikeskus.ee Pileteid müügil Piletimaailmas, Piletilevis ja Paide kultuurikeskuse kassas. 9. detsember 2017 Paides koguperepäev Paide Jõulukroon kell 10-16 linnasüdames JÕULULAAT kauplejate kirjapanek www.paidekultuurikeskus.ee, tel 384 9133, 5562 0052 kell 11-15 keskväljakul, raekojas, kirikus, Vanalinna kohvikus JÄRVA JÕULUFOLK maakonna laulu- ja tantsurahvaga PÄKAPIKKUDE ÜHENDKOOR Memmede JÕULUKOHVIk Näitus VANADE TOOLIDE LUMMUSES Kuusekaunistamise konkurss Eesti Vabariigi EHEDAM KUUSEPUU Kuuseehete konkurss ISE TEHTUD-HÄSTI TEHTUD TALVETANTSUD- JA LAULUD, PILLITUBA rahvamuusikuilt www.paidekultuurikeskus.ee 2 nr. 10 (247) november 2017 Paide linnavolikogu Paide Muutuste lävel na esindajad ehk kolme enim va- üleminek vanalt halduskorraldu- 29.10.2017 istungi kokku- linnavolikogu lijatelt hääli saanud valimisnime- selt uuele ning kuigi omavalitsuste võte 1. koosseis kirjad alla koalitsioonilepingule. valitsused astusid tagasi, tegutse- Samad erakonnad on varem Pai- vad aastavahetuseni eraldi ame- Isamaa ja Res Publica Liit 29. oktoobril toimunud Paide linnavolikogu uue des olnud samas koalitsioonis ja tiasutustena Paide linnavalitsus, Mihhail Feštšin - aseesimees koosseisu esimesel istungil valiti 15 poolthäälega teinud head koostööd. Paide vallavalitsus ja Roosna-Al- volikogu juhtima Aivar Tubli Eesti Keskerakonnast Andres Jalak Kuigi uues Paide linnavolikogus liku vallavalitsus. -
Konrad Mägi 9
SISUKORD CONTENT 7 EESSÕNA 39 KONRAD MÄGI 9 9 FOREWORD 89 ADO VABBE 103 NIKOLAI TRIIK 13 TRADITSIOONI 117 ANTS LAIKMAA SÜNNIKOHT 136 PAUL BURMAN 25 THE BIRTHPLACE OF 144 HERBERT LUKK A TRADITION 151 ALEKSANDER VARDI 158 VILLEM ORMISSON 165 ENDEL KÕKS 178 JOHANNES VÕERAHANSU 182 KARL PÄRSIMÄGI 189 KAAREL LIIMAND 193 LEPO MIKKO 206 EERIK HAAMER 219 RICHARD UUTMAA 233 AMANDUS ADAMSON 237 ANTON STARKOPF Head tartlased, Lõuna-Eesti väljas on 16 tema tööd eri loominguperioodidest. 11 rahvas ja kõik Eesti kunstisõbrad! Kokku on näitusel eksponeeritud 57 maali ja 3 skulptuuri 17 kunstnikult. Mul on olnud ammusest ajast soov ja unistus teha oma kunstikollektsiooni näitus Tartu Tänan väga meeldiva koostöö eest Tartu linnapead Kunstimuuseumis. On ju eesti maalikunsti sünd 20. Urmas Klaasi ja Tartu linnavalitsust, Signe Kivi, sajandi alguses olnud olulisel määral seotud Tartuga Hanna-Liis Konti, Jaanika Kuznetsovat ja Tartu ja minu kunstikogu tuumiku moodustavadki sellest Kunstimuuseumi kollektiivi. Samuti kuulub tänu perioodist ehk eesti kunsti kuldajast pärinevad tööd. meie meeskonnale: näituse kuraatorile Eero Epnerile, kujundajale Tõnis Saadojale, graafilisele Tartuga on seotud mitmed meie kunsti suurkujud, disainerile Tiit Jürnale, meediaspetsialistile Marika eesotsas Konrad Mägiga. See näitus on Reinolile ja Inspiredi meeskonnale, keeletoimetajale pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubelile ning Ester Kangurile, tõlkijale Peeter Tammistole ning Konrad Mägi 140. sünniaastapäeva tähistamisele. koordinaatorile Maris Kunilale. Suurim tänu kõigile, kes näituse õnnestumisele kaasa on aidanud! Näituse kuraator Eero Epner on samuti Tartus sündinud ja kasvanud ning lõpetanud Meeldivaid kunstielamusi soovides kunstiajaloolasena Tartu Ülikooli. Tema Enn Kunila nägemuseks on selle näitusega rõhutada Tartu tähtsust eesti kunsti sünniloos. Sellest mõttest tekkiski näituse pealkiri: „Traditsiooni sünd“. -
Estonia Recce 24 June – 1 July 2015
Estonia recce 24 June – 1 July 2015 These are our diary, wildlife lists and other notes from a recce visit to Estonia, courtesy of NaTourEst www.natourest.ee, who organise wildlife and activity holidays in Estonia. Participants were Chris Durdin and Ivan Nethercoat from Honeyguide, and our main guide was Rein Kuresoo. While we were in Estonia we also met Triin, Bert and Alf from NaTourEst. Our recce took us from Tallinn to the large, western island of Saaremaa, then back on the mainland to parts of western Estonia in and around Matsalu National Park, and then east of Tallinn to Lahemaa National Park. The daily diary is in sections to separate these areas. We concluded that for a Honeyguide holiday we would come earlier in June (that was no surprise – the recce dates were much influenced by other commitments). We also think that to reduce travelling time and for the best mix of birds, flowers and mammals that we should combine western Estonia with Lahemaa National Park. Therefore, the first section of this recce report, covering Saaremaa, is less relevant to the holiday planned for June 2016. It’s included partly for completeness but also as Saaremaa has great charm, is botanically rich and could even be a base for a slightly different holiday, such as ‘orchids of Estonia’. Photos in this report were all taken on the recce by Ivan and Chris and there are many more on Flickr and Facebook. Above: erractic boulders on the coast at Käsmu, Lahemaa National Park. Report diary and plant list by Chris, bird notes by Ivan. -
Lisaks on Koostatud Eraldiseisva Dokumendina Tegevuskava, Mis Kajastab Planeeritavaid Tegevusi Ja Investeeringuid Vähemalt Neljaks Järgnevaks Eelarveaastaks
LÄÄNE MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ HAAPSALU, JAANUAR 2019 SISUKORD 1 Sissejuhatus ......................................................................................................... 3 2 Lühendid .............................................................................................................. 4 3 Läänemaa üldandmed ......................................................................................... 5 4 Visioon ja strateegilised eesmärgid aastaks 2035+ ............................................. 8 5 Lähteolukorra kirjeldus ja arenguvajadused ....................................................... 10 5.1 Elukeskkond ................................................................................................ 10 5.1.1 Looduskeskkond ................................................................................... 12 5.1.2 Haridus ................................................................................................. 18 5.1.3 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ........................................................... 22 5.1.4 Rahvatervis ........................................................................................... 28 5.1.5 Kultuur .................................................................................................. 31 5.1.6 Kodanikuühiskond ................................................................................. 35 5.1.7 Sport ..................................................................................................... 37 5.1.8 Siseturvalisus ....................................................................................... -
Iron Age Cremation Burials in South- Eastern and West Estonia
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON HUMANITIES 37 1 2 RAILI ALLMÄE IRON AGE CREMATION BURIALS IN SOUTH- EASTERN AND WEST ESTONIA. AN OSTEOLOGICAL APPROACH Tallinn 2017 3 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON HUMANITIES 37 Raili Allmäe IRON AGE CREMATION BURIALS IN SOUTH-EASTERN AND WEST ESTONIA. AN OSTEOLOGICAL APPROACH Institute of Humanities, Tallinn University, Tallinn, Estonia The dissertation was accepted for the defence of the degree of Doctor Philosphiae in History by the Doctoral Studies Council of Humanities of Tallinn University on April 18th, 2017. Supervisors: Marika Mägi, Senior Researcher at Tallinn University Leiu Heapost, PhD Opponents: Gunita Zarina, Senior Researcher at Latvian University Laurynas Kurila, Researcher at Lithuanian Institute of History The defence will take place on June 19th, 2017 at 16 o’clock at Tallinn University lecture hall M-649, Uus-Sadama st 5, Tallinn. This research was supported by the European Social Fund’s Doctoral Studies and Internationalisation Programme DoRa and by the Estonian Ministry of Education and Research, targeted financing no. SF0042476s03 and SF0130012s08. Also by Estonian Science Foundation grants ETF5973 and ETF6899. Copyright: Raili Allmäe, 2017 Copyright: Tallinn University, 2017 ISSN 1736-5031(pdf) ISBN 978-9949-29-330-8(pdf) Tallinn University Narva Rd 25 10120 Tallinn www.tlu.ee 4 CONTENTS LIST OF PUBLICATIONS .................................................................................................... -
4110 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
4110 buss sõiduplaan & liini kaart 4110 Kuressaare-Leisi-Triigi sadam-Leisi-Kuressaare Vaata Veebilehe Režiimis 4110 buss liinil (Kuressaare-Leisi-Triigi sadam-Leisi-Kuressaare) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kuressaare: 16:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 4110 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 4110 buss saabub. Suund: Kuressaare 4110 buss sõiduplaan 59 peatust Kuressaare marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Kuressaare 2 Pihtla Tee, Kuressaare kolmapäev Ei sõida Säästu neljapäev Ei sõida 63a Tallinna Tänav, Kuressaare reede 16:00 Roonimäe laupäev Ei sõida 82c Tallinna Tänav, Kuressaare pühapäev Ei sõida Kooli Upa Laadjala 4110 buss info Suund: Kuressaare Loigu Peatust: 59 Reisi kestus: 152 min Kiratsi Liini kokkuvõte: Kuressaare, Säästu, Roonimäe, Kooli, Upa, Laadjala, Loigu, Kiratsi, Uduvere, Mustla, Uduvere Saue-Putla, Putla, Liiva-Putla, Turse, Haeska, Valjala Teerist, Jööri Tee, Tika, Selja II, Selja, Tutku, Karja, Mustla Karja Kalmistu, Angla, Tomba, Veske, Leisi Kool, Leisi Vallamaja, Leisi, Triigi, Triigi Sadam, Triigi, Leisi, Leisi Vallamaja, Veske, Tomba, Angla, Karja Kalmistu, Saue-Putla Karja, Tutku, Selja, Selja II, Tika, Jööri Tee, Valjala Teerist, Haeska, Turse, Liiva-Putla, Putla, Saue-Putla, Putla Mustla, Uduvere, Kiratsi, Loigu, Laadjala, Upa, Kooli, Säästu, Kuressaare Liiva-Putla Turse Haeska Valjala Teerist Jööri Tee Tika Selja II Selja Tutku Karja Karja Kalmistu Angla Tomba Veske Leisi Kool 9 Kuressaare Maantee, Estonia Leisi Vallamaja 12 Kooli Tänav, Estonia Leisi 1a Orissaare Maantee, Estonia Triigi Triigi Sadam Triigi Leisi 1a Orissaare Maantee, Estonia Leisi Vallamaja 12 Kooli Tänav, Estonia Veske Tomba Angla Karja Kalmistu Karja Tutku Selja Selja II Tika Jööri Tee Valjala Teerist Haeska Turse Liiva-Putla Putla Saue-Putla Mustla Uduvere Kiratsi Loigu Laadjala Upa Kooli Säästu 63a Tallinna Tänav, Kuressaare Kuressaare 2 Pihtla Tee, Kuressaare 4110 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com. -
Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44) -
Artistic Alliances and Revolutionary Rivalries in the Baltic Art World, 1890–1914
INTERNATIONAL JOURNAL FOR HISTORY, CULTURE AND MODERNITY www.history-culture-modernity.org Published by: Uopen Journals Copyright: © The Author(s). Content is licensed under a Creative Commons Attribution 4.0 International Licence eISSN: 2213-0624 Artistic Alliances and Revolutionary Rivalries in the Baltic Art World, 1890–1914 Bart Pushaw HCM 4 (1): 42–72 DOI: 10.18352/hcm.503 Abstract In the areas now known as Estonia and Latvia, art remained a field for the Baltic German minority throughout the nineteenth century. When ethnic Estonian and Latvian artists gained prominence in the late 1890s, their presence threatened Baltic German hegemony over the region’s culture. In 1905, revolution in the Russian Empire spilled over into the Baltic Provinces, sparking widespread anti-German violence. The revolution also galvanized Latvian and Estonian artists towards greater cultural autonomy and independence from Baltic German artistic insti- tutions. This article argues that the situation for artists before and after the 1905 revolution was not simply divisive along ethnic lines, as some nationalist historians have suggested. Instead, this paper examines how Baltic German, Estonian and Latvian artists oscillated between com- mon interests, inspiring rivalries, and politicized conflicts, question- ing the legitimacy of art as a universalizing language in multicultural societies. Keywords: Baltic art, Estonia, Latvia, multiculturalism, nationalism Introduction In the 1860s a visitor of the port towns of Riga or Tallinn would have surmised that these cities were primarily German-speaking areas of Imperial Russia. By 1900, however, one could hear not only German, but Latvian, Estonian, Russian, as well as Yiddish on the streets of Riga 42 HCM 2016, VOL.