DOCSLIB.ORG

Jakob Hurt 180 Jakob Hurt Sündis 22

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jakob Hurt 180 Jakob Hurt Sündis 22 Asutatud 1908 taasilmub 1999 september 2019 Nr. 80 Jakob Hurt 180 Jakob Hurt sündis 22. juulil mese Hurda mõtet ja õpetust ellu 1839. aastal Võrumaal, Põlva viima. Koguti üle 120 000 lehe­ kihelkonnas, Himmastes, Lepa külje rahvaluule üleskirjutisi. talus. Kooliaastad möödusid Tegutsedes aastaid Peter­ eluvõitluses, aga vaatamata ras­ buris omas Hurt palju sõpru kele majanduslikule olukorra­ ja mõttekaaslasi. Peterburi pe­ le saab ta hea hariduse. Tänu rioodil külastas Hurta Kroon­ sihikindlusele ja oma sõprade linnas elav Koidula. Peterburi ja õppejõudude abile õnnestub Jaani kirikus tegutses organis­ tal jätkata õpinguid ja lõpetada tina Rudolf Tobias. Mõttekaas­ Tartu Kreiskool ja gümnaasium. lane ja sõber Kristjan Raud oli Oli hetki, kus Hurt oli rahali­ üks neist, kes toetas peale Hur­ selt väga keerukas olukorras ja da surma muuseumi asutamise isa otsustas poja õppimise koo­ ideed, kus saaks hoida tema ja lis lõpetada. Olukorra lahenda­ tema kaastöötajate poolt kogu­ misele aitas kaasa Tartu kreisi­ tud rahvaluulet. kohtu otsus, mis tunnistas Hur­ Jakob Hurt jõudis oma elu da täiesti varanduseta isikuks jooksul palju ära teha meie kul­ ja seetõttu sai ta vabastuse õp­ tuuri ja hariduse vallas. Hurda pemaksudest.1859. aastal alga­ mälestuse jäädvustami seks on sid õpingud usuteaduskonnas, loodud tema nimeline Põlva mis päädisid kuus aastat hil­ Rahvahariduse Selts, mis alates jem teoloogiakandidaadi kraadi 1992. aastast annab välja Jakob kaitsmisega. 1868. aastal abiel­ Hurda nimelist rahvuskultuuri lus Hurt Adele Eugenie Oetteli­ auhinda. Põlvas, Otepääl ja Tar­ ga. Juba üliõpilasaastatel osales tus on tema mälestuseks püstita­ Hurt aktiivselt Vanemuise seltsi tud mitmeid ausambaid. Tartus, tegemistes ja aitas kaasa meie tema pärandi paremaks tutvus­ esimese üldlaulupeo korralda­ tamiseks ja hoidmiseks on Eesti misele Tartus, kus pidas oma Rahva Muuseum saanud uue kuulsa programmilise kõne. suursuguse hoone. Peterburis, kus Tema eesmärgiks oli eestikeelse Hurt tegutses nii pastorina kui kultuuri ja rahvahariduse viimi­ rahvaluule kogujana on taastatud ne kõrgele tasemele. Tuntuks on ajalooline Jaani kirik ja tegutseb saanud tema ütlus: „Kui me ei kogudus ning pühapäevakool. saa suureks rahvaarvult, peame Nagu aastaid tagasi korraldatak­ saama suureks vaimult!“ Hurt oli suur mõju Eesti Üliõpilaste võtab vastu Evangeelses Luterli­ se, kontserte ja näitu si. Täna saa­ tegutses veel mitmel rindel. Seltsi tegemistes ja tema osa­ kus Peakonsistooriumis tegutse­ me öelda, et Hurda antud õpetust Nimetagem siin tema aktiivset lusel pühitseti 1884. aastal Ote­ va Cornelius Laalandi kutse tulla „Vanemate austamine on seotud tegevust Eesti Aleksandrikoo­ pääl meie sinimustvalge lipp, Peterburi Jaani koguduse õpeta­ truuksjäämisega nende keelele li asutamisel, olles 1870–1883 mille 135. sünnipäeva koos juu­ jaks. Koguduse tööga paralleel­ ja rahvusele“ on taas ausse tõs­ selle peakomitee president. Sa­ belilaulupeo 150. aastapäevaga selt alustab Hurt rahvaluule ko­ tetud. mal ajal oli ta veel Eesti Kirja­ sel aastal Eestimaa pidulikult gumist. Oma Peterburis tehtud meeste Seltsi president kus te­ tähistas. pöördumise: „Paar palvet Eesti Jüri Trei geldi nii eesti keele uurimise kui 1880. aastal süvenevad vas­ ärksamaile poegadele ja tütarde­ Jakob Hurda preemia ka rahvaluule kogumisega. Tal tuolud C. R. Jakobsoniga ja Hurt le“ tulemusena asus ligi 1400 ini­ laureaat 2 Peterburi Teataja 2019 september UUDISED Tallinna Linnavalitsus Peterburi Linnavalitsus Таллинское Городское Управление Правительство Санкт-Петербурга Balti kett – 30 Balti kett oli ainulaadne rahu­ meelne meeleavaldus, millega PETERBURI KOHTUMISED TALLINNAS 23. augustil 1989 tähistati Nõu­ kogude Liidu ja Saksamaa vahel ПЕТЕРБУРГСКИЕ ВСТРЕЧИ В ТАЛЛИНЕ sõlmitud mittekallaletungilepin­ gu (tuntud ka Molotovi­Ribbent­ 26.-27.09.2019 ropi paktina) ja selle salaproto­ kolli sõlmimise 50. aastapäeva. Rohkem kui miljon inimest sei­ sid käsikäes üle 600 kilomeet­ ri pikkuses inimketis, mis läbis kolme Balti riiki ning sümboli­ seeris Eesti, Läti ja Leedu püüd­ lusi vabadusele. Balti keti 30. aastapäeva pu­ hul Eestis, Lätis ja Leedus on toi­ Tallinna Linnavalitsusel Мэрия Таллина munud palju sündmusi. ja Peterburi Linnavalitsusel и Правительство Санкт-Петербурга Peterburi Jaani kirikus 23. Peterburion au kutsuda Teidkohtumisedимеют честь пригласить Вас septembril Balti riikide – Eesti, Peterburi kohtumiste Tallinnas 2019 avamisele на гала-концерт Läti ja Leedu – peakonsulaatide Tallinnasja Peterburi kunstimeistrite 2019 мастеров искусств Санкт-Петербурга koostöös oli korraldatud pidulik galakontserdile «ТАЙНЫ ПЕТЕРБУРГСКИХ МЕЛОДИЙ» õhtu. Selle õhtu raames toimusid 26.–28. septembril 2019 toimuvad taas traditsioonilised, juba 29. septembril esineb Estonia “PETERBURI MELOODIATE SALADUSED” по случаю открытия Balti ketile pühendatud näitu­ 20­ndad Tallinna ja Peterburi kohtumised, sedakorda Tallinnas. kontserdisaalis koos Tallinna Kam­ «Петербургских встреч в Таллине 2019» se avamine ja dokumentaalfilmi merorkestriga maailmakuulus Pe­ neljapäeval, 26. septembril 2019.a. 26 сентября 2019 года (четверг) в 19.00 vaatamine. Kahe linna vahelise koostöö suur­ dirigent Andrei Medvedjevi juhatu­ terburi rahvapilliansambel „Terem sündmusekell raames 19:00 külastabALEXELA TallinnaKontserdimajas sel. в Концертном зале ALEXELA (Estonia pst. 9) (бульварKvartett“, Эстония, kes 9)oma virtuoosse esi­ Peterburi ametlik delegatsioon eesot­ 27. septembril annab David Go­ Väliseesti lapsed и на последующийnemisega прием вon фойе köitnud 2-го этажа nii Tallinna sas Peterburi asekuberneri Vladimir loštšokin oma ansambliga ka eraldi kolmekümne ühest ning neile järgnevale vastuvõtule Kontserdimaja kui Peterburi kontserdipublikut juba Knjagininiga. Kohtu2. korruse miste fuajeesraames kontserdi Mustpeade maja keldrisaaДействительно­ kahtede на Peterburi одно лицо kohtumiste raa­ riigist alustasid toimuvad ümarlauad ja töökohtumi­ lis. Samal ajal etendub Vene Teatris uut õppeaastat Kutse kehtib ühele Просьба предъявитьmes. приглашение sed Palumekeskkonna, esitada hariduse, kutse sissepääsul kultuuri vastuvõtuleVene Teatri ja Peterburi teatrifestiva­при входе26. на septembrist прием. kuni 3. oktoob­ Üleilmakoolis (täpsemalt teatrikunst, raamatuko­ li „Baltiiski Dom“ (Balti maja) ühis­ rini on Vabaduse väljakul avatud EV Haridus­ ja Teadusministee­ gundus, muusikaasutused) valdkon­ lavatus „Olümpia“ (autor Olga Muh­ Alexander Petrosyani fotonäitus „Pe­ riumi keeleosakonna juhataja Pi­ dades. Kolmel päeval toimuvad hina, lavastaja Filipp Loss. terburi lood“. ret Kärtneri arvates pakub Üle­ täien duskursused vene keele õpetaja­ ilmakool suurepärast võimalust tele ja logopeedidele. õppida eesti keelt, kirjandust ja teisi õppeaineid eesti keeles vä­ 27. septembril toimub Raeko jas Peterburi Teataja palub Jüri Treid vastata lismaal elamise ajal ja kodumaa­ Tallinna linnapea Mihhail Kõlvar­ oma lugejate küsimustele le tagasipöördumine oleks tule­ ti ja teiste linnajuhtide kohtumine vikus pere jaoks lihtsam. Pe terburi asekuberneri ja ametli­ • Sel aastal toimub juubelihõnguline – 20. Tallinn­Peterburi Üleilmakooli õppetöö toi­ ku delegatsiooniga, kus vahetatakse kohtumine. Meenutage palun kuidas kõik algas? mub Hariduse Infotehnoloogia linna juhtimise kogemusi ning aruta­ Jüri Trei: Jah, konsulina tuli mul peale konsulaarküsimuste tegeleda Sihtasutuse (HITSA) Moodle’i takse linnadevahelise koostöö tule­ õpikeskonnas ja õpilastele pa­ veel nii majanduse kui ka kultuuriküsimuste lahendamisega. Mäletan, vikuplaane. Kohtumisele järgneb eri­­- et siis sai kohtumisi korraldatud ja koostöölepinguid sõlmitud mitme­ kutakse lisaks individuaalsete nevate linnaasutuste koostöölepin­ Skype’i tundide võimalust. te kultuuri ja teadusasutustega. Olid need siis Eesti ja Venemaa rahvus­ gute allakirjutamine, Peterburi ja raamatukogud, teatrid (Maria teater, Baltiisky Dom), muusikaasutused Eesti kultuurilisi ja ajaloolisi side­ Tänavu möödus (Peterburi Filharmoonia, Muusikamuuseum) või kõrg koolid (Peterburi meid kajastavate artiklite ja esseede ja Tartu ülikool, Peterburi Konservatoorium jpt). Kohalikele omavalit­ 75 aastat eestlaste kogumiku „Sankt­Peterburg – Tal­ sustele, kes otsisid kas kultuuri või majandusalaseid kontakte, sai korral­ suurpõgenemisest linn“ esitlus ning pressibriifing. datud nii kohtumisi kui ka seminare ja pakutud välja koostöövõimalusi. läände Seoses 800 aasta möödumisega Meenutamaks neid aegu, kui Tallinna ametlikust esmamainimisest • Kes meie omavalitsustest olid nende kontaktide kümned tuhanded eestlased teeb Peterburi linn Tallinnale kingitu­ sõlmimisel esimeste seas? olid sunnitud maha jätma oma se laste mänguväljaku näol, mis ava­ Esimesena reageeris Tallinn, kes alustas ametlike kontaktide loomist ja kodud ja põgenema, korralda­ takse Pae pargis 27. septembril. see jõudis kiiresti ka kahe linna esindajate poolse allkirjastamiseni. ti Ülemaailmse Eesti Kesknõu­ Koostöös Tallinna kultuuriame­ Mind isiklikult diplomaadina ja Tallinna inimesena pani mõtlema kogu, Eesti Lipu Seltsi, Eesti tiga on Peterburi linn ette valmista­ ja tegutsema ning koostöövõimalusi otsima järgnev seik. Nägin Helsin­ Evangeelse Luterliku Kiriku ja nud ka haarava kultuuriprogrammi. gi linna reklaamiplakateid Peterburi linna metroos, kohalikus TV­s ja Eesti Kultuuriseltside Ühendu­ „Peterburi kohtumised Tallinnas“ se eestvedamisel nii kodumaal mujal, kus kutsuti külastama jõuluootel Helsingit. Rääkisin sellest oma kui välisriikides mitmeid mä­ avatakse ametlikult 26. septemb­ töökohtumistel nii kuberneriga kui ka Tallinna
Load more

Recommended publications
  • On Estonian Folk Culture: Pro Et Contra
    doi:10.7592/FEJF2014.58.ounapuu ON ESTONIAN FOLK CULTURE: PRO ET CONTRA Piret Õunapuu Abstract: The year 2013 was designated the year of heritage in Estonia, with any kind of intangible and tangible heritage enjoying pride of place. Heritage was written and spoken about and revived in all kinds of ways and manners. The motto of the year was: There is no heritage without heir. Cultural heritage is a comprehensive concept. This article focuses, above all, on indigenous cultural heritage and, more precisely, its tangible (so-called object) part. Was the Estonian peasant, 120 years back, with his gradually increasing self-confidence, proud or ashamed of his archaic household items? Rustic folk culture was highly viable at that time. In many places people still wore folk costumes – if not daily, then at least the older generation used to wear them to church. A great part of Estonians still lived as if in a museum. Actually, this reminded of the old times that people tried to put behind them, and sons were sent to school in town for a better and more civilised future. In the context of this article, the most important agency is peasants’ attitude towards tangible heritage – folk culture in the widest sense of the word. The appendix, Pro et contra, at the end of the article exemplifies this on the basis of different sources. Keywords: creation of national identity, cultural heritage, Estonian National Museum, Estonian Students’ Society, folk costumes, folk culture, Learned Es- tonian Society, material heritage, modernisation, nationalism, social changes HISTORICAL BACKGROUND By the end of the 19th century, the Russification period, several cultural spaces had evolved in the Baltic countries: indigenous, German and Russian.
    [Show full text]
  • Eesti Rahva Muuseumi Algaastate Suurkogumised 11
    Eesti Rahva Muuseumi algaastate suurkogumised 11 EESTI RAHVA MUUSEUMI ALGAASTATE SUURKOGUMISED Piret Õunapuu Meie ei waiki, ei wäsi enne, kui iga lapsgi kü- las teab, mis Museum on, ja wiimne kui talu oma muistsused Museumile wälja on andnud. Kristjan Raud1 Sissejuhatus Eesti Rahva Muuseumi esemekogud on tänaseks päevaks kas- vanud umbes 133 000 esemeni2. Alus nendele kogudele pandi kohe pärast muuseumi asutamist, mil esimese kümne aastaga suudeti ko- guda ligi 20 000 eset, kusjuures nendest umbes kaks kolmandikku aastatel 1911–1913. Fenomen, et muuseum, kus tehti põhiliselt vaid ilma rahata tööd isamaa heaks, seadis endale eesmärgiks kogu Eesti- maa kihelkondade kaupa vanavarast tühjaks korjata ja suutis sellele tööle suunata kümneid ja kümneid inimesi, on kogu maailma aja- loos ilmselt ainulaadne. Tulemuseks on mitte ainult rohked, vaid ka väärtuslikud esemekogud, mis jõudsid muuseumisse enne laastavat Esimest maailmasõda. Käesolevas artiklis leiavad käsitlemist ainult esemelise vanavara korjamisega seotud kogumismatkad. Kõik teised muuseumi töösuu- nad nagu näiteks kihutuskõnede pidamine või väljanäituste korral- damine, mis samuti ühel või teisel moel on kogumistööga seotud, jäävad seekord tagaplaanile. Samuti jääb kõrvale „kohalike koguja- te” ja muuseumi usaldusmeeste töö. Seni on enim käsitletud Eesti Rahva Muuseumi varasemat ko- gumistööd eelkõige seoses Kristjan Raua isikuga. Kõige põhjaliku- ma ülevaate sellest annavad Hilja Silla artikkel „Kristjan Raud ja 1 Raud 1911a. 2 31.12.2006 seisuga oli Eesti Rahva Muuseumis esemekogus 132 880 ühikut. 12 Piret Õunapuu vanavara suurkogumine“ (1970) ning Rasmus Kangro-Pooli mono- graafi a Kristjan Raud (1961) peatükk „Kristjan Raud ja Eesti Rah- va Muuseum“. Lehti Viiroja oma raamatus Kristjan Rauast (1981) puudutab samuti ERMi vanavara kogumist seoses Kr.
    [Show full text]
  • Introducing Setos on Stage: on the Early Performances of Seto Singing Culture
    https://doi.org/10.7592/FEJF2017.68.kalkun INTRODUCING SETOS ON STAGE: ON THE EARLY PERFORMANCES OF SETO SINGING CULTURE Andreas Kalkun Abstract: The article introduces the choirs who were active in Räpina Parish, south-eastern Estonia, in the late nineteenth century, and toured Estonian towns with their concerts in which they impersonated Setos. The performances of the “Setos” were entertaining or commercial, and humorous dialogues and plays in the Seto language1 or its imitation were as important as the music at these per- formances. The “Setos” and the “Seto language” were presented to the audiences as a curiosity next to other entertaining attractions. The performances of Seto culture by men from Räpina Parish followed the traditional models of represent- ing exotic cultures at the time. On the one hand, the peculiar construction of Seto culture by the “Setos” from Räpina represented a revival of the imagined past and, on the other hand, it was a demonstration of ethnic culture foreshadowing the modern folklore movement in the commercial space between folk tradition and elite culture. The early performances of the Seto singing culture represent the searches coinciding with the period of national awakening in Estonia and the curious detours from own national heritage to explore the close Others, the Seto people, though in a very peculiar manner. Keywords: commercial demonstration of Seto culture, impersonating Setos, Räpina Parish, Seto folklore, singing and drama societies In September 2008, the Republic of Estonia submitted an application for the Seto polyphonic singing culture to be included in the UNESCO Representative List of Intangible Cultural Heritage of Humanity.
    [Show full text]
  • Jakob Hurda Teened Rahvaluuleteaduse Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised
    " ' « м Л , * /* Kõik ma mie raamatuhe, /H Ä Äo/A: ma panni рарепМ,лШШ?' Kõik та kitjä Idwdi ^ ' v JAKOB HURDA TEENED RAHVALUULETEADUSE TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА A C T A ET COMMENTATIONES UN1VERS1TAT1S TARTUENSIS ALUSTATUD 1893.a. VIHIK 848 ВЫПУСК ОСНОВАНЫ В 1893 г JAKOB HURDA TEENED RAHVALUULETEADUSE ARENDAMISEL Töid eesti filoloogia alalt TARTU 19 8 9 Toimetuskolleegium: E. L a u gaste, A. Järv P. H a g u (vastutav toimetaj Kaane kujundanud Andrus Peegel ^^emotukogu © Tartu Riiklik Ülikool, 1989 Rahvalt tema enda abiga kirjas jäädvustada suuli­ selt tekkinud, rahva elamusi rikastanud.looming, mis annab ainet ja pakub huvi järeltulevaile põlvkondade­ le, nii kunstihuvilistele kui ka uurijatele, - seda suutis oige ulatuslikult Jakob Hurt. Hurda üks eesmärk oli rahvalt saadud vaimuvara trüki vahendusel rahvale ka tagasi anda. Kogumise praktika andis aga sellise pildi, mida keegi siis vaevalt suutis kujutleda. Saadud aines osu­ tus hulgalt ja sisult hoopis mitmekesisemaks. Eriti rohkesti tõi materjali kokku 1888. aasta nn. suurüles- kutse, mis rööbiti rahvaluuleainetega soovis saada ka murdeainestikku. Käesolev lühiülevaade püüab anda esialgse sisse­ vaate Hurda rahvaluule kogumise töösse üldse, monin- gaisse probleemidesse seoses sellega. Hurda perioodili­ selt avaldatud aruanded 1888 - 1906 sisaldavad mitme­ suguseid andmeid, millest ükski uurija mööda ei pääse. Ühtlasi pole huvituseta tutvuda -tema esimeste katsetega koostada regilaulude teaduslikku väljaannet "Vana Kannel". Hurdaga algab uus ajastu eesti rahvaluule uurimise alal. See baseerub kindlatel andmetel. Pole siis huvi­ tuseta jälgida, kuidas ta alustas. Ta pidi ise fiksee­ rima eesmärgi ning looma meetodi. Seda polnud veel ku­ sagilt õppida. E. Laugaste 3 DR. JAKOB HURDA Töö EESTI RAHVALUULE KOGUMISEL E.
    [Show full text]
  • Oskar Loorits: Byzantine Cultural Relations and Practical Application of Folklore Archives
    Oskar Loorits: Byzantine Cultural Relations and Practical Application of Folklore Archives Ergo-Hart Västrik∗ Introduction Oskar Loorits played a significant role in Estonian folklore studies during the period before World War II as the initiator and the first director of the Estonian Folklore Archives, as well as the leading scholar in the field of Livonian and Estonian folk beliefs and mythology. Loorits is the author of 36 books and monographs, but also of ca. 200 scholarly articles on folklore, language and cultural history (Tedre 1995: 459). In addition, his bibliography includes 40 book reviews and more than 200 satirical articles and epigrams targeting a variety of shortcomings in public affairs (Luht 1966, Ribenis 2000). All in all, Loorits appeared to be an extremely energetic and prolific scientist whose scholarly work was closely connected to his activities in the field of cultural and social politics. Despite the fact that his most important monograph on Estonian folk belief Grundzüge des estnischen Volksglaubens I–III was published after World War II, when he had left Estonia and was working in Sweden, Loorits should be considered, with Walter Anderson, to be one of the most influential figures in Estonian folklore studies of the 1920s and 1930s. Oskar Loorits was born on November 9th 1900 in the rural Kõpu parish of Viljandi County (South Estonia), where his father worked as community clerk for the municipality. His philological talent was already evident at an early age in various literary experiments, personal diaries and initial endeavours to systematise his written production. In 1914 he entered a Gymnasium in the provincial centre and university town of Tartu, where he lived and worked up to the enforced emigration during World War II.
    [Show full text]
  • Download Download
    Tegelaskond, kes kujundas Eesti Rahva Muuseumi 11 TEGELASKOND, KES KUJUNDAS EESTI RAHVA MUUSEUMI Piret Õunapuu Käesolevas artiklis püüan ma anda ülevaate nendest inimestest, kes olid seotud nii Eesti Rahva Muuseumi sünnilooga kui muuseumi väljaarendamisega esimese üheksa aasta jooksul ehk kuni Eesti Va- bariigi kehtestamiseni. Need olid inimesed erinevatelt elualadelt ja erinevate suundumustega oma kutsetöös, kõiki neid aga ühendas lu- gupidamine oma rahva mineviku vastu ja soov seda säilitada tule- vastele põlvedele. See oli mõistmine, et ka meie rahva kultuur on midagi, millel on väärtus läbi aja ja see väärtus aastate möödudes ei kahane, vaid aina kasvab. Artiklis on kasutatud põhiliselt ERMi arhiivimaterjale ja tihti vii- datud ka kahele seni ilmunud pikemale muuseumi varasemat ajalugu käsitlevale artiklile Ferdinand Leinbocki (Linnus) (1934) ja Ants Viirese (2001) sulest. Ilma otseselt viitamata on isikute tuvastami- seks kasutatud mitmeid teatmeteoseid, neist enim Eesti biograafilist leksikoni (19261929) ja Eesti biograafilise leksikoni täiendusköi- det (1940). Eesti Rahva Muuseumi sünnilugu on olnud pikk ja vaevaline. Esi- mesed mõtted oma eesti muuseumi asutamise kohta öeldi avali- kult välja juba 1860. aastate lõpus ja ometi sai mõte teoks alles roh- kem kui nelikümmend aastat hiljem. Siinkohal võiks kehtida vana- sõna, et algul ei saa vedama ja pärast ei saa pidama. Kõigepealt vedama saamisest. Eksisteerisid meil ju mõned muu- seumid, mis olid eelkõige baltisaksa ringkondade rangelt akadeemi- lised kogud. Tavalisel eestlasel polnud neist aimugi. Kuni 1860. aas- tateni oli ühiskonna areng olnud aeglane ja väheste muutustega ning 19. sajandi kolmandal veerandil oli Eestimaal järsult ja kiiresti kõik teisiti. Oli sündinud eesti rahvas kui natsioon ja see tõi omakorda kaasa kogu eesti ühiskonna teisenemise.
    [Show full text]
  • Estonian Cultural Heritage. Preservation and Conservation Vol
    VOL. 1 2005–2012 ESTONIAN CULTURAL HERITAGE PRESERVATION AND CONSERVATION CITYSCAPE / PUBLIC AND RESIDENTIAL BUILDINGS / CHURCHES / MANORS INDUSTRIAL HERITAGE / TECHNOLOGY / ARCHAEOLOGY INTERNATIONAL COOPERATION1 / MISCELLANY VOL. 1 2005–2012 ESTONIAN CULTURAL HERITAGE. PRESERVATION AND CONSERVATION AND CONSERVATION PRESERVATION HERITAGE. CULTURAL 1 ESTONIAN VOL. 2005–2012 Editors-in-chief: MARI LOIT, KAIS MATTEUS, ANNELI RANDLA ESTONIAN Editorial Board: BORIS DUBOVIK, LILIAN HANSAR, HILKKA HIIOP, MART KESKKÜLA, JUHAN KILUMETS, ILME MÄESALU, MARGIT PULK, CULTURAL HERITAGE TÕNU SEPP, OLEV SUUDER, KALEV UUSTALU, LEELE VÄLJA PRESERVATION AND CONSERVATION Translated by SYNTAX GROUP OÜ Graphic design and layout by TUULI AULE Published by NATIONAL HERITAGE BOARD, TALLINN CULTURE AND HERITAGE DEPARTMENT, DEPARTMENT OF CULTURAL HERITAGE AND CONSERVATION AT THE ESTONIAN ACADEMY OF ARTS Supported by THE COUNCIL OF GAMBLING TAX Front cover: The main stairway of the former Estländische adelige Credit-Kasse. Photo by Peeter Säre Fragment of the land use plan of the comprehensive plan of the old town of Narva 15 Seaplane hangars. Photo by Martin Siplane 29 Detail from a coat-of-arms epitaph in Tallinn Cathedral. Photo by the workshop for conserving the coats-of-arms collection of Tallinn Cathedral 65 Laupa Manor. Photo by Martin Siplane 93 Carpentry workshop of the Rotermann Quarter. 7 Rosen Str, Tallinn. Photo by Andrus Kõresaar 117 Lead sheet on the lantern at the façade of the Tallinn Great Guild Hall. Photo by Martin Siplane 133 13th c. merchant’s
    [Show full text]
  • Estonian Sky - Constellations and Starlore
    Estonian sky - constellations and starlore Andres Kuperjanov Department of Folkloristics Estonian Literary museum, Tartu, Estonia (Contribution to the Balkan Astronomical Meeting in the Rozhen NAO, 2005. Accepted: 01.02.2007) Abstract. An ethnoastronomy study of astronymes, beliefs and knowl-edge, related to astronomy is carried out on the base of archives, dictionaries, chronicles and publications in the last centuries. Three geograc areas with dierent names of the constellation are elucidated: Saaremaa Island, Kadrina parish and South Estonia. Key words: science and society, ethnoastronomy Åñòîíñêîòî íåáå - ñúçâåçäèÿ è çâåçäîçíàíèå Àíäðåñ Êóïåðÿíîâ Íà áàçàòà íà àðõèâè, ðå÷íèöè, õðîíèêè è ïóáëèêàöèè å ïðîâåäåíî åòíîàñòðîíîìè÷åñêî èçñëåäâàíå íà àñòðîíèìè, âÿðâàíèÿ è çàíaíèÿ, ñâúðçàíè ñ àñòðîíîìèÿòà. Èçÿâåíè ñà òðè ãåîãðàôñêè îáëàñòè ñ ðàçëè÷íè ñèñòåìè èìåíà íà ñúçâåçäèÿòà - îñòðîâ Ñààðåìàà, åíîðèÿ Êàäðèíà è Þæíà Åñòîíèÿ. Introduction Estonia is a small country in the Baltic region of Europe. The indigenous popula- tion, the Estonians (approx. 1 million nowadays), belongs to the Finno-Ugric peoples. The nearest neighbours are Finns, Swedes (Germanic), Latvians (Baltic) and Russians (Slavic). Estonian folkloristic material shows great influence from Christianity and the Germanic folklore, since it belonged to the Germanic cultural area from 12th to 19th century. Ethnoastronomy studies astronymes, beliefs and knowledge related to astronomy, which are part of the culture handed down by one generation to the next. Celestial objects served some practical purposes, too - the stars were the only signs telling the way to mariners in the open sea, farmers organized the economic activities by the phases of the moon, etc. 1 About the material The collections in the Estonian Folklore Archives [CEFA] have a long history.
    [Show full text]
  • Thunderbolts’
    THE CHANGING MEANING OF ‘THUNDERBOLTS’ Kristiina Johanson Abstract: The article concentrates on the widespread belief in the phenomenon of ‘thunderbolts’. Stone artefacts like Stone Age axes, adzes, chisels, daggers, sickles, spear- and arrowheads as well as Iron Age strike-a-lights are mainly understood by the name ‘thunderbolt’, but no doubt various natural stones of peculiar or unusual shape were believed to have been created by strike of light- ning as well. While corresponding examples of identifying and using ‘thunder- bolts’ are given from different areas of the world, the emphasis is set on the respective Estonian material, introducing both the sources of archaeology as well as of folklore. The author discusses the background and the motifs of the well-known belief in ‘thunderbolts’ and reaches the conclusion that in Estonia it cannot be dated to a period prior to the Pre-Roman Iron Age when stone arte- facts were no longer produced for practical reasons, and it is believed that the motifs of the belief were adopted significantly later, perhaps after the Chris- tianization of the country in the 13th century. Key words: archaeological material, folklore texts on ‘thunderbolts’, history of archaeological thinking, ‘thunderbolt’ belief INTRODUCTION The natives of Burmah, China, Japan [...] think that carved stone objects have fallen from the sky, because they think they have seen such objects fall from the sky. Such objects are called “thunder- bolts” in these countries. They are called “thunderstones” in Mora- via, Holland, Belgium, France, Cambodia, Sumatra, and Siberia. They’re called “storm stones” in Lausitz; “sky arrows” in Slavonia; “thunder axes” in England and Scotland; “lightning stones” in Spain and Portugal; “sky axes” in Greece; “lightning flashes” in Brazil; “thunder teeth” in Amboina..
    [Show full text]
  • Folkloristic Contributions Towards Religious Studies in Estonia: a Historical Outline1
    Folkloristic Contributions towards Religious Studies in Estonia: A Historical Outline1 ÜLO VALK University of Tartu Abstract The article outlines the historical development of the study of folk religion and mythology in Estonian scholarship. It shows how the changing ideological and political context and formation of folklor- istics as an autonomous discipline have shaped the construction of its object – Estonian folk religion. The roots of conceptualizing folk religion as an inherited set of survivals of heathendom lies on the one hand in the systematic work of the Lutheran Church in strengthening the Christian worldview by eradicating superstitions. On the other hand, the ideology of national awakening depicted Estonian folklore as a huge and valuable reservoir of pre-Christian traditions, including the oldest survivals of Finno-Ugric cultural heritage. Later, during the period of Soviet occupation, Marxist evolutionary views contributed towards considering folk religion as an archaic form in human devel- opment; in addition, anti-clerical ideology reinforced a stereotype of the people’s adherence to their indigenous religion and contrasting this with Christianity as an alien ideology of oppression. The last part of the article discusses scholarship after the re-establishment of Estonia’s independence in 1991, as the former ideological framework slowly faded away and new conceptual developments emerged. Keywords: folk religion, vernacular religion, Estonian folklore, history of folkloristics From a historical perspective, the roots of religious studies in Estonia are in Protestant theology and in the missionary endeavors of the Lutheran Church. Throughout the 18th century the ethnic Estonians remained cul- turally distant from the Baltic-German elite and were seen as the others, as backward peasantry and a simple workforce for the manors.
    [Show full text]
  • REGILAUL in the POLITICAL WHIRLPOOL: on COLLECTING REGILAUL in NORTHEAST ESTONIA in the SECOND HALF of the 1950S
    https://doi.org/10.7592/FEJF2017.67.saarlo REGILAUL IN THE POLITICAL WHIRLPOOL: ON COLLECTING REGILAUL IN NORTHEAST ESTONIA IN THE SECOND HALF OF THE 1950S Liina Saarlo Abstract: The article is dedicated to the history of the monumental regilaul publication Vana Kannel and examines the changing position of regilaul in the research politics of Soviet Estonia in the 1950s. The changing form of fieldwork expeditions is dealt with, as the collection of regilaul was seen as a part of the preparation process of the publication. Concentrating on the series of fieldtrips to Alutaguse region in the second half of the 1950s, objectives and details of fieldwork are scrutinized to pinpoint the reasons for the failure of the endeavour. The fundamental question the article examines is the interaction between the dominating ideologies of research politics and the individual interests of folklore collectors. Keywords: academic source publication, fieldwork, regilaul, research politics, singer, Soviet studies INTRODUCTION Since the nineteenth century, collecting and publishing regilaul, the old Esto- nian oral song tradition, has been one of the pillars of Estonian national move- ment, and one of the main building blocks in the construction of ethnic identity. Jakob Hurt (1839–1907), the leading figure of Estonian national movement, initiator of nationwide folklore collecting in Estonia (see Jaago 2005), saw it as his mission to return to Estonians the collected folklore in the form of an academic publication series – Monumenta Estoniae antiquae. The first part of this series, Vana Kannel (‘The Old Psaltery’), is a series of published regilaul corpora of Estonian parishes. The regilaul corpus from Alutaguse region (Jõhvi and Iisaku parishes), in the core of northeast Estonian folk song tradition, was published in volume VIII of Vana Kannel (Kokamägi & Tedre & Tuvi 1999).
    [Show full text]
  • Estonian Museums in Changing Times
    N O RDISK MU SEO LO G I 1995• 2 , S. 55- 60 ESTONIAN MUSEUMS IN CHANGING TIMES Tanis Lukas The Estonians are a small nation. Therefore, our relationship to our own culture is to a certain extent different ftom that ofthe big nations. The peculiarities ofones own culture are mainly perceived through comparison with others. The wave ofnational awakenings reached Estonia in the middle ofthe 19th century. By that time some Baltic-German organizations ofan enlightening character had emerged, mainly focu­ sing their attention on native people - the ones whose ethnic ancestors had lived in Estonia long before the Germans, Danes, Swedes, Poles, and finally, the Russians had reached here. The main policy ofalien authorities was to occupy our strategically and commercially important territory. The best means for achieving this was war: In the course ofthese conquests, attention was mainly focused on towns and churches; the · changing ofthe everyday lives ofthe local people was not particularly in anybody s sphere ofinterest. As a result, two relatively different kinds ofliving conditions and ways oflife existed side by side - on the one hand, the traditional culture ofEstonian peasants and town craftsmen, and on the other, the European culture characteristic mainly ofBaltic-German nobility and bourgeoisie. If we tried to describe these two different communities in museum categories, we could say that the first one represented a living open-air museum with its ethnographic look and folklore; the other a specimen ofmanor architecture with its art collections, and town architecture with the relics ofa bourgeois way oflife. Specialized museums such as open-air They were in permanent touch and exer­ farm museums, fine arts museums, town ted mutual influences on each other.
    [Show full text]