DOCSLIB.ORG

Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm" Lisa

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr LV- 6 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Mittetulundusühing Viitna Jahindusühistu 1.2. Registrikood 80025267 1.3. Aadress Viitna küla, Kadrina vald, Lääne-Virumaa 1.4. Esindaja nimi Mati Mets 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5175069 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Raivo Sass 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 3324408,5288413 Faksi number 3324403 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Jaak Jürgenson Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Mati Mets Ametinimetus Juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Viitna maastikukaitseala: Jahipidamine lubatud kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul. Lahemaa rahvuspark: Lahemaa nimetus/ piiranguvööndis ulukite arvukuse reguleerimine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Laukasoo metsise püsielupaiga piirangu kirjeldus sihtkaitsevööndis jahipidamine keelatud 1. veebruarist kuni 31. augustini. Metssigade lisasöötmine keelatud. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna Viitna jahipiirkonna piir läheb Läsna–Loobu maantee ja Tallinna–Narva maantee ristumiskohast mööda Tallinna–Narva 1/2 piirikirjeldus maanteed Loobu metskonna kvartali LB087 läänesihini, jätkudes mööda Loobu metskonna kvartalite LB087 ja LB080 ida- ja kvartali LB076 ida- ja kirdesihti kvartali LB075 põhjasihini; siis mööda Loobu metskonna kvartali LB075 põhjasihti kvartali LB069 idasihini; seejärel mööda kvartali LB069 ida- ja kirdesihti kvartali LB064 edelasihini; sealt mööda kvartali LB064 edela- ja loodesihti kvartali KZ209 kirdesihini ning mööda kvartali KZ209 kirdesihti Põisma kinnistu loodepiirini; edasi mööda Põisma kinnistu loodepiiri Pikkeri kinnistu loodepiirini; sealt mööda Pikkeri kinnistu loodepiiri Palmse teeni; edasi mööda Palmse teed Koljaku–Viitna maanteeni; teeristist mööda Koljaku–Viitna maanteed Palmse–Sagadi maanteeni ning mööda Palmse–Sagadi maanteed Sagadi kraavini, jätkudes mööda Sagadi kraavi Käspri sihini; seejärel mööda Käspri sihti Kadaka teeni; sealt mööda Kadaka teed Tallinna–Narva maanteeni; teeristist mööda Tallinna–Narva maanteed Aaspere–Kihlevere maanteeni, jätkudes mööda Aaspere–Kihlevere maanteed Niilikse–Koplimäe maanteeni; siis mööda Niilikse–Koplimäe maanteed Lohu–Mäeotsa teeni ning mööda Lohu–Mäeotsa teed Auküla– Kihlevere maanteeni; teeristist mööda Auküla–Kihlevere maanteed Karja teeni ning mööda Karja teed Auküla kraavini; edasi mööda Auküla kraavi Hulja ojani; seejärel mööda Hulja oja Kanavõhma raba teeni, jätkudes mööda Kanavõhma raba teed Hulja maanteeni ning mööda Hulja maanteed Rakvere–Tapa maanteeni; teeristist mööda Rakvere–Tapa maanteed Loobu jõeni; seejärel mööda Loobu jõge Kurme kinnistu idapiirini; siis mööda Kurme kinnistu idapiiri Käritsa karjääri teeni ning mööda Käritsa karjääri teed Loobu–Tapa maanteeni; teeristist mööda Loobu–Tapa maanteed Lossi teeni ning mööda Lossi teed Loobu metskonna kvartali LB160 läänesihini, jätkudes mööda Loobu metskonna kvartali LB160 läänesihti kvartali LB168 loodesihini; edasi mööda kvartali LB168 loodesihti Kopase II kinnistu lõunapiirini, seejärel mööda Kopase II kinnistu lõunapiiri Läsna jõeni ning mööda Läsna jõge Metsaküla teeni; edasi mööda Metsaküla teed Mõndavere maanteeni; teeristist mööda Mõndavere maanteed Kõnnu–Läsna teeni, jätkudes mööda Kõnnu–Läsna teed Läsna–Loobu maanteeni ning mööda Läsna–Loobu maanteed Tallinna–Narva maanteeni. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000315&mount=view kaart 2/2.
Load more

Recommended publications
  • Arhiivinimistu
    Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu
    [Show full text]
  • The Baltic Republics
    FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features.
    [Show full text]
  • PALMSE 11 Loodusmaja; Nature House Metsasiht; Forest Target
    OJAÄÄRSE MATKARAJAD LAHEMAA RAHVUSPARK Sagadi 7km Põhja-Eesti recreation area; Lahemaa National Park loodusrada; hiking trail parkla; parking PALMSE 11 loodusmaja; nature house metsasiht; forest target 12 okasmets; coniferous forest Ojaäärse metsarada 3,5 km; 14 Ojaäärse Nature trail 3,5 km 10 lage ala; open area Ojaäärse matkarada 6 km; Ojaäärse Hiking trail 6 km 9 Lahemaa Rahvuspargi piir; the border line of Lahemaa National Park 1 8 13 1 2 13 3 7 6 5 4 15 N Viitna 6km 0 100 200 300 m 1:11000 16 Ojaäärse loodusrajad Ojaäärse metsad pakuvad matkajale ja loodusehuvilisele palju võimalusi. Tihedat sihtide ja metsateede võrku kasutades saab igaüks välja valida just temale sobiva marsruudi. Põhja ja ida poolt piirab ala Pikapõllu oja, lääne poolt Võsu jõgi, mida siinkandis veel Kuresoo ojaks hüütakse. Ojad ja teed on heaks orienteerumistähiseks, siin võib julgelt käia ka väheste metsakogemustega inimene, kartmata ära eksida. Vanadest aegadest on Palmse mõisasüdame lähedal asunud Ojaäärse metsades säilinud pärandkultuuri objekte – esivanemate elust ja tegemis- test jutustavaid märke maastikul nagu piiri- ehk ristikivid, tõrvaahi, vanade sildade kohad, põlised teed, verstakivid teede ääres ja vanad kohanimed. Oja- äärse metsaraja infotahvlid tutvustavad paljusid neist. Ojaäärse metsarada algab ja lõpeb RMK Ojaäärse loodusmaja juures, ~300 m Palmse-Sagadi teeristist Sagadi poole näitab viit paremale, loodus- maja õue. 3,5 km km pikkune looduse õpperada teeb ringi Kuresoo oja (Võsu jõgi) ja Pikapõllu oja vahelistes metsades. Metsarada on tähistatud viitade- ga ja punaste värvitäppidega puudel. Rajal on 14 huvipunkti, kus infotahvlid Ojaäärse matkarajad annavad ülevaate siinsete metsade loodusest ja ajaloost. Ojaäärse matkarada on Ojaäärse metsaraja pikenduseks, lisanduvad hu- vipunktid 15 ja 16.
    [Show full text]
  • Estonia Recce 24 June – 1 July 2015
    Estonia recce 24 June – 1 July 2015 These are our diary, wildlife lists and other notes from a recce visit to Estonia, courtesy of NaTourEst www.natourest.ee, who organise wildlife and activity holidays in Estonia. Participants were Chris Durdin and Ivan Nethercoat from Honeyguide, and our main guide was Rein Kuresoo. While we were in Estonia we also met Triin, Bert and Alf from NaTourEst. Our recce took us from Tallinn to the large, western island of Saaremaa, then back on the mainland to parts of western Estonia in and around Matsalu National Park, and then east of Tallinn to Lahemaa National Park. The daily diary is in sections to separate these areas. We concluded that for a Honeyguide holiday we would come earlier in June (that was no surprise – the recce dates were much influenced by other commitments). We also think that to reduce travelling time and for the best mix of birds, flowers and mammals that we should combine western Estonia with Lahemaa National Park. Therefore, the first section of this recce report, covering Saaremaa, is less relevant to the holiday planned for June 2016. It’s included partly for completeness but also as Saaremaa has great charm, is botanically rich and could even be a base for a slightly different holiday, such as ‘orchids of Estonia’. Photos in this report were all taken on the recce by Ivan and Chris and there are many more on Flickr and Facebook. Above: erractic boulders on the coast at Käsmu, Lahemaa National Park. Report diary and plant list by Chris, bird notes by Ivan.
    [Show full text]
  • Iron Age Cremation Burials in South- Eastern and West Estonia
    TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON HUMANITIES 37 1 2 RAILI ALLMÄE IRON AGE CREMATION BURIALS IN SOUTH- EASTERN AND WEST ESTONIA. AN OSTEOLOGICAL APPROACH Tallinn 2017 3 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON HUMANITIES 37 Raili Allmäe IRON AGE CREMATION BURIALS IN SOUTH-EASTERN AND WEST ESTONIA. AN OSTEOLOGICAL APPROACH Institute of Humanities, Tallinn University, Tallinn, Estonia The dissertation was accepted for the defence of the degree of Doctor Philosphiae in History by the Doctoral Studies Council of Humanities of Tallinn University on April 18th, 2017. Supervisors: Marika Mägi, Senior Researcher at Tallinn University Leiu Heapost, PhD Opponents: Gunita Zarina, Senior Researcher at Latvian University Laurynas Kurila, Researcher at Lithuanian Institute of History The defence will take place on June 19th, 2017 at 16 o’clock at Tallinn University lecture hall M-649, Uus-Sadama st 5, Tallinn. This research was supported by the European Social Fund’s Doctoral Studies and Internationalisation Programme DoRa and by the Estonian Ministry of Education and Research, targeted financing no. SF0042476s03 and SF0130012s08. Also by Estonian Science Foundation grants ETF5973 and ETF6899. Copyright: Raili Allmäe, 2017 Copyright: Tallinn University, 2017 ISSN 1736-5031(pdf) ISBN 978-9949-29-330-8(pdf) Tallinn University Narva Rd 25 10120 Tallinn www.tlu.ee 4 CONTENTS LIST OF PUBLICATIONS ....................................................................................................
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • What You Need to Know If You Are Applying for Estonian Citizenship
    WHAT YOU NEED TO KNOW IF YOU ARE APPLYING FOR ESTONIAN CITIZENSHIP Published with the support of the Integration and Migration Foundation Our People and the Estonian Ministry of Culture Compiled by Andres Ääremaa, Anzelika Valdre, Toomas Hiio and Dmitri Rõbakov Edited by Kärt Jänes-Kapp Photographs by (p. 5) Office of the President; (p. 6) Koolibri archive; (p. 7) Koolibri archive; (p. 8) Estonian Literary Museum; (p. 9) Koolibri archive, Estonian National Museum; (p. 10) Koolibri archive; (p. 11) Koolibri archive, Estonian Film Archives; (p. 12) Koolibri archive, Wikipedia; (p. 13) Estonian Film Archives / E. Järve, Estonian National Museum; (p. 14) Estonian Film Archives / Verner Puhm, Estonian Film Archives / Harald Lepikson; (p. 15) Estonian Film Archives / Harald Lepikson; (p. 16) Koolibri archive; (p. 17) Koolibri archive; (p. 19) Office of the Minister for Population Affairs / Anastassia Raznotovskaja; (p. 21) Koolibri archive; (p. 22) PM / Scanpix / Ove Maidla; (p. 23) PM / Scanpix / Margus Ansu, Koolibri archive; (p. 24) PM / Scanpix / Mihkel Maripuu; (p. 25) Koolibri archive; (p. 26) PM / Scanpix / Raigo Pajula; (p. 29) Virumaa Teataja / Scanpix / Arvet Mägi; (p. 30) Koolibri archive; (p. 31) Koolibri archive; (p. 32) Koolibri archive; (p. 33) Sakala / Scanpix / Elmo Riig; (p. 24) PM / Scanpix / Mihkel Maripuu; (p. 35) Scanpix / Henn Soodla; (p. 36) PM / Scanpix / Peeter Langovits; (p. 38) PM / Scanpix / Liis Treimann, PM / Scanpix / Toomas Huik, Scanpix / Presshouse / Kalev Lilleorg; (p. 41) PM / Scanpix / Peeter Langovits; (p. 42) Koolibri archive; (p. 44) Sakala / Scanpix / Elmo Riig; (p. 45) Virumaa Teataja / Scanpix / Tairo Lutter; (p. 46) Koolibri archive; (p. 47) Scanpix / Presshouse / Ado Luud; (p.
    [Show full text]
  • Restoration Crafts and Practises at Seidla Manor in Estonia —Sustainable Heritage Report No
    Restoration Crafts and Practises at Seidla Manor in Estonia —Sustainable Heritage Report No. 2 Kirsti Horn, editor Series S: Student Works, 3/2012 Restoration Crafts and Practises at Seidla Manor in Estonia —Sustainable Heritage Report No. 2 Novia Publications and Productions, series S: Student Works, 3/2012 www.novia.fi/english Publisher: Novia University of Applied Sciences, Tehtaankatu 1, Vaasa, Finland © 2012 Kirsti Horn (editor), and Novia University of Applied Sciences Text and photographs: Estonian Academy of Arts: Anne–Mari Jakobson, Andres Muts, Sandra Mälk, Aigar Needo, Kristiina Piirisild, Kalev Pärn, Maarja Sarv, Maria Silla, Ksenia Tarassova, Kaarel Truu, Vaike Vahter, Pille Vilgota. Restoration Crafts and Practises Gotland University: Lars Andersson, Jenny Brunius Petersson, Niklas Martis, at Seidla Manor in Estonia Annie Nilsson. Novia University of Applied Sciences: Mika Carling, Joni Helander, —Sustainable Heritage Report No. 2 Kimmo Lahtinen, Fredrik Olin, Jonas Ranta–aho, Jonas Sahlberg, Peter Sjöström, Mikael Törnqvist, Staffan Wackström. Kirsti Horn, editor Photographs of wood boring insects: Dr. Uwe Noldt, Thünen–Institut, Hamburg (Germany). A joint project between Gotland University, Estonian Academy of Arts and Novia University of Applied Sciences. Layout: Michael Diedrichs Restoration Crafts and Practises at Seidla Manor in Estonia; Sustainable Heritage Report No. 2 / Kirsti Horn (ed.) – Vaasa: Novia University of Applied Sciences, 2012. Novia Publications and Productions, series S: Student Works, 3/2012. 2 ISSN: 1799-4209 (online) 3 ISBN (online): 978-952-5839-44-9 RESTORATION CRafts—SUSTAINABLE HERITAGE REPORT NO. 2 3. Maintenance of wood in historic buildings 61 Contents 3.1 Decay in timber 61 3.1.1 Introduction to wood 61 3.1.2 Reasons for decay in timber 62 Introduction 7 3.1.3 Fungal decay 63 3.1.4 Wood–destroying insects in the Baltic Sea Region 67 Abstract 9 3.1.5 Recommended reading 75 3.2 Sustainable protection against decay in timber 76 1.
    [Show full text]
  • VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde
    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde Koostamise põhimõtted Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu hõlmab valiku Virumaa-teemalisi eestikeelseid väljaandeid perioodist 1920–2015. Nimekiri sisaldab 550 kirjet. Arvesse on võetud trükis ilmunud artiklid ja raamatud. Välja on jäänud käsikirjad, audio- ja videomaterjalid ning väljaanded, millel puudub raamatu rahvusvaheline standardnumber (ISBN). Kirjete vormistamisel on kasutatud kultuuriajakirja Akadeemia süsteemi. Kirjed on jaotatud teematiliselt, jaotuste piires on väljaanded esitatud autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras v.a. samasse sarja kuulvad väljaanded, mis on esitatud kronoloogiliselt üksteise järel. Kirjed on varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate teemade järgi. Kogu nimestikku läbib ühtne numeratsioon. Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997 ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993- 2000. Tartu: 2002. 1 TEEMAD PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) .................................................... 4 LOODUS .......................................................................................................................... 10 PÄRANDKULTUUR (traditsiooniline eluviis ja selle jäljed maastikul) ......................... 12 KEELELISED
    [Show full text]
  • OPENING EVENT SEMINAR 03.03.2020, Rusne
    PROJECT “MULTIFUNCTIONAL SUSTAINABLE TOURISM ENTREPRENEURSHIP DEVELOPMENT” OPENING EVENT SEMINAR 03.03.2020, Rusne Katrin Suursoo Partners • LAG Development Center • LAG Green Riverland Partnership • LAG North-Harju Partnership • Estonian Environment Board - Lahemaa National Park • LAG Cesis District Rural Partnership • LAG Riga Region Rural Development Society • LAG North-Kurzeme Business Association • LAG Liepaja District Partnership • LAG Association Lamatos Zeme • Žemaitijas National Park • LAGs from South-Sweden Key Objectives • Local entrepreneurs networking for exchanging different practical experiences and building the transnational contacts between them. • Supporting joint development of sustainable tourism services in project regions. Target group • Rural all kind of (including handicraft, catering, museums, guides, shops etc) tourism entrepreneurs and NGO-s, who are offering or planning to offer sustainable tourism services. • Rural/preurban artistic entrepreneurs (art, music etc). • Young people, interested of starting a sustainable tourism enterprise or active young sustainable tourism entrepreneurs. Expected results • Several additional service and cooperation ideas (also cooperation between entrepreneurs and/or NGOs) have been implemented, which results in more developed sustainable tourism services with better quality. • network of 4 + 3 =7 regions from Baltic States have been started through getting to know each other ́s organizations, services and plans. • Plans for future sustainable cooperation(projects) have been developed and described in the final report. • Partly implemented action plans of Lahemaa NP and Soomaa NP tourism areas. General Impacts • Participants from project activities are stronger involved in rural micro sustainable tourism enterprises and motivated by international experience and new possibilities. • Better local and international cooperation between all organizations and people involved in the project (entrepreneurs, NGO-s, development organizations etc), including 4 + 3 = 7 involved LEADER LAG-s from Baltic States.
    [Show full text]
  • Lahemaa Lahemaa and Harju East the of Border the on (1) Island Klint Edge of a Large Platformal Structure
    ©Environmental Board 2012 Board ©Environmental Loobu and Valgejõgi Rivers descend into their respective respective their into descend Rivers Valgejõgi and Loobu and Loobu. Only at Joaveski and Nõmmeveski, where the the where Nõmmeveski, and Joaveski at Only Loobu. and Printed by: Aktaprint PLC Aktaprint by: Printed few square kilometres between the rivers of Valgejõgi Valgejõgi of rivers the between kilometres square few Layout by: Akriibia Ltd. Akriibia by: Layout Klint traceable in the topography, encompasses an area of a a of area an encompasses topography, the in traceable Nõmmeveski Waterfall, L. Michelson L. Waterfall, Nõmmeveski KAAS Front page photo: photo: page Front the sands of the Littorina Sea and is therefore hardly hardly therefore is and Sea Littorina the of sands the on North Estonian North on is mostly buried under under buried mostly is which , (8) Cape Klint Joaveski Põhja-Eesti klint. Tallinn. klint. Põhja-Eesti three-step Vasaristi Cascade. Cascade. Vasaristi three-step Soesoo, A., Miidel, A. 2006. 2006. A. Miidel, A., Soesoo, Environmental Investment Centre Centre Investment Environmental National Park National the southern bank of the Valgejõgi Klint Bay, falls over the the over falls Bay, Klint Valgejõgi the of bank southern the klint. Eesti looduse sümbol. Tallinn. sümbol. looduse Eesti klint. Publication supported by supported Publication References: Suuroja, K. 2006. Põhja-Eesti Põhja-Eesti 2006. K. Suuroja, References: Vasaristi Stream, which descends into the klint valley from from valley klint the into descends which Stream, Vasaristi Compiled by: K. Kingumets K. by: Compiled LAHEMAA drops over the 1.2-metre-high Nõmmeveski waterfall. The The waterfall.
    [Show full text]
  • CONTENTS Œ SISUKORD Tõnno Jonuks Holy Groves In
    Estonian Journal of Archaeology, 2007, 11, 1 CONTENTS – SISUKORD Tõnno Jonuks Holy groves in Estonian religion .................................................................... 3 Hiied Eesti muinasusundis. Resümee ........................................................................................ 33 Gurly Vedru Experiencing the landscape ............................................................................. 36 Maastikku kogedes. Resümee ................................................................................................... 55 Liina Maldre Faunal remains from the settlement site of Pada ............................................ 59 Pada asula arheozooloogilisest materjalist. Resümee ................................................................ 78 Abbreviations .................................................................................................. 80 Lühendid ................................................................................................................................... 80 Home page/kodulehekülg: http://www.kirj.ee Full text electronically available in/täistekstid on kättesaadavad andmebaasis: Central and Eastern European Online Library (C.E.E.O.L.) ISSN 1406-2933 Sõrgadest sarvedeni ja hiirest elevandini. Luu-uurijate rahvusvaheline konverents Tallinnas. Heidi Luik ........................................... 175 Uus samm Balti koostöö edendamiseks. Valter Lang ..................................... 179 Eesti ja Soome arheoloogide jätkukoolitusseminar Tartus. Aivar Kriiska ja
    [Show full text]