DOCSLIB.ORG

Pajusi Valla Arengukava 2004-2016

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

VASTU VÕETUD Pajusi Vallavolikogu 27.novembri 2003.a. määrusega nr.16 MUUDETUD Pajusi Vallavolikogu 23.septembri 2004.a. määrusega nr.30 MUUDETUD Pajusi Vallavolikogu 6.oktoobri 2005.a. määrusega nr.44 MUUDETUD Pajusi Vallavolikogu 23.novembri 2006.a. määrusega nr.15 PAJUSI VALLA ARENGUKAVA 2004-2016 2006 Pajusi valla arengukava 2004-2016 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 VISIOON PAJUSI PIIRKOND 2010 3 SWOT-ANALÜÜS, ARENGU PRIORITEEDID 4 1. AJALOOLISED JA GEOGRAAFILISED TINGIMUSED 4 2. RAHVASTIK 5 3. LOODUS- JA ELUKESKKOND 8 4. HARIDUS 11 5. SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID 12 6. KULTUUR 15 7. TEHNILISED INFRASTRUKETUURID 17 8. TURVALISUS 20 9. KOHALIKU OMAVALITSUSE TOIMIMINE 21 10. MAJANDUSKESKKOND 24 11. KOLMANDA SEKTORI TEGEVUS 27 12. TEGEVUSKAVA 28 KOKKUVÕTE 36 2 Pajusi valla arengukava 2004-2016 SISSEJUHATUS Vastavalt Pajusi valla põhimäärusele (§ 54 ) on Pajusi valla arengukava dokument, mis kirjeldab valla sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad ja prioriteedid, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. Arengukava koostatakse vähemalt kolme eelseisva aasta kohta. Kui vallal on kolmest aastas pikaajalisemaid varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. Arengukava on aluseks vallaeelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele sõltumata nende allikatest, laenude võtmisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. Pajusi valla arengukava 2004-2016 on ajaperioodi jaoks koostatud töödokument ning on aastateks 1999-2002 ja 2001-2005 koostatud arengukavade loogiline jätk, millesse areng on teinud oma korrektiivid. Pajusi valla arengukava 2004-2016 fikseerib ära hetkeolukorra vallas, toob välja peamised probleemid ja kitsaskohad igas valdkonnas ning pakub välja võimalikud lahendused olukorra muutmiseks. 1997.aastal alustati valla üldplaneeringu koostamist koostöös AS Entec-iga. Valla üldplaneering kehtestati 27.mail 1999.aastal. Ühe peatüki üldplaneeringust moodustab pikemaajaline arengukava aastateks 1998-2013, milles on kajastatud prognoose ja valla arenguperspektiive järgnevaks 10-15 aastaks. Nimetatud peatükk on aluseks käesolevale arengukavale. Arengukava eesmärgiks on Pajusi valla terviklik areng, valla elanike probleemide lahendamisele kaasaaitamine, investorite meelitamine valda, töökohtade arvu suurendamine, säästlik ja mõistlik majandamine. Valla eesmärgipärasel arendamisel on vaja arvestada ajaloolisi ja geopoliitilisi tingimusi, mis võimaldavad arengut, samas piirates arengustsenaariumide ja -eelistuste valikut. VISIOON PAJUSI PIIRKOND 2010 PAJUSI VALLA HALDUSTERRITOORIUM ON AASTAKS 2010 TASAKAALUSTATUD MAJANDUSE JA KAASAEGSE INFRASTRUKTUURIGA TURVALINE, PUHAS, LOODUSKAUNIS JA MEELDIV ELAMISPAIK 3 Pajusi valla arengukava 2004-2016 SWOT – ANALÜÜS, ARENGU PRIORITEEDID Tugevad küljed Võimalused Soodne asukoht Koostöö Maavarad tulubaasina Looduskeskkond Tõmbekeskuste lähedus Töö noorte ja lastega Looduskeskkond Euroopa Liidu vahendite kasutamine Elukohalähine koolivõrk Kasutamata ressursid – pinnad, hooned, teed, Infrastruktuur liinid Arenenud ettevõtlus Väikeettevõtluse toetamine Hea põllumaa 3 sektori toetamine ja arenemine Inimressurss Õppimisvõimaluste laienemine Toimiv toetustesüsteem abivajajatele Toimiv elukeskkond Industriaalse saasta puudumine Nõrgad küljed Ohud Vähe raha Ettevõtlike inimeste vähesus Väike ajupotentsiaal Elanikkonna vananemine Kvalifitseeritud lojaalse tööjõu puudus “Ajude” äravool Elanikkonna passiivsus ja Riiklikud reformid minnalaskmismeeleolu Liigne politiseerumine Vähene oskus end müüa Puudub valmisolek suurfinantseeringute Elanikkonna vähesus vastuvõtmiseks Piirkonniti ebaühtlane arengutase Tööjõu äravool Elanikkonna vananemine Tööpuuduse kasv Hooajati tööpuudus Nitraaditundliku ala nõuete rakendumine Vastuvõtmatus muutuste suhtes, uue kartus Ühistranspordi ebaühtlus Asukoht tõmbekeskuste mõjusfääris Negatiivne iive 1. AJALOOLISED JA GEOGRAAFILISED TINGIMUSED. 1.1.Ajaloolis-administratiivne kujunemine Praegune Pajusi vald moodustab ühe osa Põltsamaa piirkonnast, millest ajaloo käigus kujunes Põltsamaa kihelkond. 13.sajandi algul kuulus Pajusi piirkond Mõhu maakonda. Mõhu keskne linnus asus Põltsamaa lossi kohal. Pajusi piirkonna keskus oli Kalana. Muistse vabadusvõitluse ajal sai kannatada kõnesolev piirkond ristisõdijate rüüsteretkest 1212.a. Ristimine toimus 1220.a. Vallutajate vahelisel maade jagamisel jäi Mõhu Liivi ordule. Rootsi võimu algul 1601.a. läänistati kolm küla: Kalalinna (Kalana) 11 adramaaga, Pajusi 9,5 ja Mõrtsi 1,5 adramaaga. Pärast Vene võimu alla minekut läksid Rootsi ajal riigile võetud mõisad uuesti erakätesse. Pajusi mõisa kinkis Peeter I Heinrich von Fickile. Aastast 1820 läks mõis von Wahlide perekonna kätte. 1824.a. läks von Wahlide kätte ka Tapiku mõis. Rutikvere mõisa omanikuks oli aastast 1662 Pistahlkorside perekond. 18.sajandi teisel poolel, kui Põltsamaal toimus hoogne manufaktuurtööstuse areng, jäi vaadeldav piirkond põhiliselt põllumajanduslikuks. Rutikveres töötas klaasivabrik. Pajusis ja Rutikveres olid veejõul töötavad sae- ja jahuveskid. Piimakarjamajanduse areng tingis hiljem meiereide ehitamise. Luiges oli juustuvabrik. 4 Pajusi valla arengukava 2004-2016 Talude päriseksostmine 19.sajandil läks edukalt. 1914.a. oli talumaid välja ostetud Pajusis 5024 ha, Tapikul 1073 ha ja Rutikveres 1925 ha. Enam-vähem selline oli olukord ka 1919.a. kui Eesti Vabariigi Asutav Kogu otsustas võõrandada mõisamaad mõningase kompensatsiooni eest. Tekkis hulgaliselt asundustalusid. Pajusi vald oli Viljandimaa kõige põhjapoolsem haldusüksus, mis oli 1934.aastal pindalalt Viljandimaa 35 valla hulgas 147 km 2-ga 8.kohal, inimesi oli vallas 2047. 1939.aastal liitus Pajusi vallaga enamus senisest Rutikvere vallast. Valla territooriumil töötas veerandsada mitmesugust kultuuri ja majanduselu juhtivat organisatsiooni (Pajusi-Kalana Piimaühing, Nurmekunda Piimaühistu, Lahavere Haridusselts, Pajusi Kontrollühing, Loopre Masinatarvitajate Ühing, Lahavere Turbaühisus jt.). Kõigi seltside töö lõppes 1940.aasta sügisel. 1941.aasta 14.juunil küüditati Pajusi vallast Siberisse 16 inimest, 25.märtsil 1949.a. veel 201 inimest. 12.septembril 1945.a. moodustati Viljandi maakonnas Pajusi vallas Loopre külanõukogu ja Tapiku külanõukogu. 26. septembril 1950.a. likvideeriti maakonnad ja vallad, moodustati rajoonid ning Loopre ja Tapiku külanõukogud läksid Põltsamaa rajooni koosseisu. 21. detsembril 1962.a. likvideeriti Põltsamaa rajoon ja Pajusi külanõukogu läks Jõgeva rajooni alluvusse. Pajusi vald taasloodi 1991.aastal endise Pajusi külanõukogu piirides. 1996.aastal viidi valla administratiivkeskus üle Kalanasse. Vallavalitsus sai tööruumid endisaegse vallamaja ruumides. 1.2.Geograafiline asend Pajusi vald paikneb Jõgeva maakonna loodeosas, piirneb ida poolt Jõgeva valla, kagu poolt Puurmani valla, lõuna poolt Põltsamaa valla ning loode poolt Järvamaa Koigi ja põhjast Koeru vallaga. Valla keskus - Kalana - asub 10 km Põltsamaalt, 25 km Jõgevalt, 65 km Tartust ja 130 km Tallinnast. 1.3. Ühendusteed Valda ei läbi riikliku tähtsusega maanteid, kuid vald jääb Tallinn-Tartu maantee mõjutsooni, mis soosib siinsete elanike ja ettevõtjate püüdu arendada nii erinevaid ettevõtlusvorme kui ka puhke- majandust. Suurim valda läbiv tee on Jõgeva-Põltsamaa maantee. Lähim raudteejaam asub Jõgeval, rahvusvaheline lennuväli ja sadam Tallinnas. Ettevõtlust soodustavad tegurid on lisaks Tallinn-Tartu maanteele raudtee suhteline lähedus (lähim raudteejaam Jõgeval) ja valda läbiv Jõgeva-Põltsamaa mnt. Valla arengut mõjutab oluliselt paiknemine kahe suurema keskuse - Põltsamaa ja Jõgeva - vahel. 2. RAHVASTIK 2.1. Rahvaarv Pajusi valla rahvaarv, sarnaselt kogu Põltsamaa piirkonnale on läbi aastakümnete püsinud suhteliselt stabiilsena (1970.a. - 2057 elanikku, 1979.a. – 1847; 1989.a. – 1773; 2000.a. – 1763; 2001.a. – 1737; 2002.a. - ; 2003.a. – 1622; 2005.a.- 1571) Viimastel aastatel on märgata rahvaarvu pidevat langust. Tabel 1 annab ülevaate valla elanike vanuselisest koosseisust 1.jaanuari 2006.a. seisuga Tabel 1 Elanike vanuseline koosseis 1.jaanuari 2006.a. seisuga Vanus Arv % 0-6 a. 93 6,03 7-18 a. 286 18,55 19-64 a. 917 59,47 65 ja vanemad 246 15,95 kokku 1542 100 5 Pajusi valla arengukava 2004-2016 Rahvastiku tihedus Pajusi vallas on väikseim Jõgeva maakonnas, 2006.aastal 6,6 inimest ruutkilomeetril. Elanikke on tunduvalt rohkem valla lõuna-lääneosas. Põhjaosa on metsa all, seal puuduvad suuremad teed ning asustus on väga hõre. Välja ei ole kujunenud ühte suurt keskust, vald jaguneb kahe piirkonna, kahe endise majandikeskuse vahel - Pisisaare-Pajusi piirkond ca 800 elanikuga ja Aidu-Vägari piirkond ca 400 elanikuga. Väiksemad mõjupiirkonnad on Kalana, Arisvere ja Tapiku. Valla poolitab orienteeritus kahe linna suunas – Pisisaare-Pajusi piirkond orienteerub Põltsamaa suunas, Aidu-Vägari piirkond Jõgeva suunas. Tabel 2 annab ülevaate rahvastiku jagunemisest küladesse. Probleemiks on negatiivne iive (tabel 3) ja rahvastiku vananemine. Sündivuse languse tõttu väheneb laste ja noorte osakaal rahvastikus ning kasvab tööealiste ja tööeast vanemate oma. Trendiks rahvastiku liikumises on elanike, eriti selle mobiilsema ja aktiivsema osa lahkumine maapiirkondadest. Valla piirides jätkub tõenäoliselt rahvastiku kontsentreerumine asulatesse ja suuremate teede äärde. Kasvamas on pendelliikumine, st töötamine Põltsamaa või Jõgeva linnas ning mujal väljaspool valda. Vähendamaks kirjeldatud tendentside
Recommended publications
  • Piimasaaduste Väljaveo Kontrolljaama Teated

    Piimasaaduste Väljaveo Kontrolljaama Teated

    |, | ii,iii'i^)ii'iii,|i" ii,(ii"ii|,ii"M,|ii' iilliiini, ^nii '<'i«i|ttt<ti|tii>tiil|iii»t,,ii<ii|t|ttiHt|1|itti||||iiiiitt|fiii1Ufiiiil||,iitii,l|iMi||| i,|ittni,^ Piimasaaduste väljaveo kontrolljaama teated Nr. 4 Aprill 1927 a. 4K l l, ll M l, M l, l, ,, ll ,, ,, ,, ll l ,l l,, , ,, * MlMl l,ll|l'>l|,tf' 'll1|l llnll lMll' 'Mlll l|||l' l|Hl< Uil|l l||.l< llll|l 'lllll '«l||l l||lM» llIll' lllll' H Itll|l« lll|.l"l||.l» l '« (S18l ' / Teated või hindamise iile /Jt* 1. aprillist — 1. maini 1927 a. „ _ . Piimatalituse B o<? Kuu­ Eksportöör > 0) Märkus päev Nimetus t-. 0» (0 oi Nr. fcCö > Apr. 1 100 J. Jaani E, P. Liit. 3 12% 14,8 >i 9 K. Jaani » 5 12 '/•> 14,5 n 2(54 A. Sarja » 2 11 15,2 vatjj%\ t, r. „ inr, hapu 38 T. Aesoo >i 3 10% 12,5 « 22 Oiu Galhnbäck 10 12 14,7 « 418 Kildu » 4 12 15,0 » 244 Kärstna » 4 12 14,5 « 284 Sürgavere H 5 12 14,3 » 144 Kaavere )! 6 10 11,2 mr, ebp nr. j )i 413 Olustvere » 3 12% 15,2 1 " 2(57 Ollepa )) 6 10 14,4 seisu, nr, ja m. I " 79 Avanduse )) 4 12'% 15,2 „Eptü" 15,4 I * 11 Helme 10 12 11 %t n 10 12 14,4 ji 11 »i )i 10 12 14,4 V 97 Urvaste )) 3 11% 13,2 II 217 Tamme » 6 12 14,3 » 305 Laeva » 4 12 16,0 määriv.
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
  • Jõgeva Maakonnaplaneering

    Jõgeva Maakonnaplaneering

    KEHTESTATUD Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 664 5808 www.skpk.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Algatatud: 18.07.2013 Vastu võetud: 22.04.2016 Kehtestatud: 01.12.2017 2 / 80 JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD I MAAKONNAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG ......................................................................... 8 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused .......................................................... 8 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused ............... 10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .............................................. 11 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik .................................................................... 11 2.1.1. Toimepiirkonnad .................................................................................................. 12 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid ................................................................ 17 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine ........................................................... 18 2.1.4. Keskuste võrgustik ............................................................................................... 19 2.1.5.
  • Jõgevamaa Arengustrateegia 2035+

    Jõgevamaa Arengustrateegia 2035+

    LISA Põltsamaa Vallavolikogu 21.03.2019 määrusele nr 7 Jõgevamaa arengustrateegia 2035+ Jõgeva-Põltsamaa-Mustvee 2019 1 Sisukord Kastutatud lühendid ................................................................................................................................ 3 1 Jõgevamaa arengustrateegia 2035+ lühikokkuvõte .......................................................................... 4 2 Jõgevamaa arengustrateegia koostamise protsess ja elluviimise korraldus ....................................... 6 3 Jõgevamaa arenguvõimalused ja –vajadused ................................................................................... 8 3.1 Inimareng ja sotsiaalne taristu ................................................................................................. 8 3.2 Majandusareng ja tööturg ...................................................................................................... 11 3.3 Keskkond, tehniline taristu ja liikumisvõimalused ................................................................... 12 4 Jõgevamaa strateegilise arendamise mudel ................................................................................... 14 4.1 Strateegilised prioriteedid ...................................................................................................... 14 4.2 Strateegiliste võtmeteemade eesmärgid ja tegevussuunad .................................................... 18 4.3 Jõgevamaa arenguvisioon .....................................................................................................
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs

    Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs

    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
  • Valla Üldplaneering

    Valla Üldplaneering

    PAJUSI VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 1. PLANEERITAVA ALA KIRJELDUS ............................................................................................. 5 1.1 Asend, haldus ................................................................................................................... 5 1.1.1 Pindala ja rahvaarv ............................................................................................................. 5 1.1.2 Valla juhtimisstruktuur ja eelarve ........................................................................................ 5 1.2 Territooriumi jaotus .......................................................................................................... 6 1.2.1 Asustus ja külad .................................................................................................................. 6 1.2.2 Keskused ............................................................................................................................ 7 1.2.3 Puhkealad ............................................................................................................................ 7 1.3 Looduskeskkond .............................................................................................................
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal

    Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal

    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….

  • Ühistranspordi Olukorra Ja Kasutamise Hindamine Jõgevamaa Omavalitsustes

    Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö regionaalplaneerimises (maht 12 EAP) Ühistranspordi olukorra ja kasutamise hindamine Jõgevamaa omavalitsustes Oliver Mettis Juhendaja: Ph. D Garri Raagmaa Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2017 Ühistranspordi olukorra ja kasutamise hindamine Jõgevamaa omavalitsustes Abstrakt Käesolev bakalaureusetöö uurib ühistranspordi kasutamist valitud Jõgevamaa omavalitsustes ning selgitab välja ühistranspordi kasutamise sageduse, peamised ühistransporti puudutavad probleemid ning elanike arvamuse tasuta ühistranspordist. Töö raames on läbi viidud andmeanalüüs, mille alusel tehakse kokkuvõte olukorra hindamiseks. Märksõnad: ühistransport, kohalik omavalitsus, tasuta ühistransport, maapiirkond, mobiilsus, nõudebuss CERCS kood: T280 - Maanteetransporditehnoloogia S184 - Majanduslik planeerimine Evaluation of the situation and usage of public transport in Jõgevamaa municipalities Abstract This bachelor’s thesis analyses the usage of public transport in select local governments in Jõgevamaa county, ascertains the frequency of usage, the main problems in regard to public transport and residents’ viewpoints on the topic of free public transport. Within the thesis a data analysis was conducted which will be the basis for a summarised evaluation of the situation. Key words: public transport, local government, free public transport, rural area, mobility, on-demand bus CERCS code: T280 - Road transport technology S184 -
  • PÕLTSAMAA KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor

    PÕLTSAMAA KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor

    PÕLTSAMAA KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on üheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklite aluseks on kihel- kondlik jaotus. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Halliste ja Pilistvere kihelkonnaga seoseid omanud ristivendadest (VMA 1998–2005). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Põltsamaa kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teenete, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviilteenete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviilteenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu maha- surumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti Eesti kodanikeks 2076 isikut, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenete- märgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest ligi 300 pärines ajaloo- liselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkond, mis praegu on Viljandimaa osad, kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Et järgnevas loos on tegemist isikutega, kel mingil ajal oli sõjaväeli- ne aukraad, ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
  • Piimasaaduste Uiaueo Heniroillaaina Teated

    Piimasaaduste Uiaueo Heniroillaaina Teated

    •$.'i|i!'iM!l>«ii>'!ii!'»':iiSi!||;'.M!j;>.;»^ Piimasaaduste uiaueo heniroillaaina teated Nr. 10 Oktoober 1925 a. !>..;!!ii»«;!>,;!ifr<!i.».;!!iiiMi!!> 031 Teated või hindamise üle 1. oktoobrist — 1. novembrini 1925 a. — _—_____ Piimatalitus Kuu 1 £ I Eksportöör w — <u päev > <u tu V Märkus Nr. | Nimi CC ^ Xl > okt. « 1 85 Restu Rntsla Gahlnbäck 7|ll2/3 14,0 -. n 85 i> >> „ 71112/3 14,0 tl 84 Jõgeva JJ 10112 11,2 » 84 >> « 10 12 12,4 11 84 >> II 7 12 12,4 11 66 Härjanurme » 10 12 9,2 »t 66 >> » 9 12 11,3 11 16 Laiuse u 9 12 13,4 11 16 » n 8 12 13,4 H 258 Varbevere II 8 12 12,8 1* 258 »» )) 8 11 V« 12,4 „ 50 Võtikvere « 6 il*/» 12,4 tl 50 >> )t 6 11-73 11,9 ft 8 Põltsamaa 11 10 12 14,0 „ 8 >> 11 9 12 14,2 JJ 8 J> n 9 12 13,8 11 8 », JJ 9 12 14,0 tt 8 j» » 8 12 14,3 It 8 u n 8 12 12,5 n 24 Villevere „ 5 iiV» 15,8 JJ 410 Kedva n 4 10 13,3 27 Kab. Kurla j) 6 14,6 tt n tt 27 u u JJ 6 llV» 13,7 li 284 Sürgavere JJ 8 12 11,2 •1 268 Jändja n 7 io V» 11,0 tt 408 Sipa JJ 4 10 10,1 tt 74 Saaremõisa JJ 1 10 13,6 1 " ~ * Piimatalitus SPH - Kuu Eksportöör päev > Mä Nr.
  • Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1

    Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1

    VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre

  • Kasutatud Allikad

    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.