VASTU VÕETUD Pajusi Vallavolikogu 27.novembri 2003.a. määrusega nr.16 MUUDETUD Pajusi Vallavolikogu 23.septembri 2004.a. määrusega nr.30 MUUDETUD Pajusi Vallavolikogu 6.oktoobri 2005.a. määrusega nr.44 MUUDETUD Pajusi Vallavolikogu 23.novembri 2006.a. määrusega nr.15 PAJUSI VALLA ARENGUKAVA 2004-2016 2006 Pajusi valla arengukava 2004-2016 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 VISIOON PAJUSI PIIRKOND 2010 3 SWOT-ANALÜÜS, ARENGU PRIORITEEDID 4 1. AJALOOLISED JA GEOGRAAFILISED TINGIMUSED 4 2. RAHVASTIK 5 3. LOODUS- JA ELUKESKKOND 8 4. HARIDUS 11 5. SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID 12 6. KULTUUR 15 7. TEHNILISED INFRASTRUKETUURID 17 8. TURVALISUS 20 9. KOHALIKU OMAVALITSUSE TOIMIMINE 21 10. MAJANDUSKESKKOND 24 11. KOLMANDA SEKTORI TEGEVUS 27 12. TEGEVUSKAVA 28 KOKKUVÕTE 36 2 Pajusi valla arengukava 2004-2016 SISSEJUHATUS Vastavalt Pajusi valla põhimäärusele (§ 54 ) on Pajusi valla arengukava dokument, mis kirjeldab valla sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad ja prioriteedid, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. Arengukava koostatakse vähemalt kolme eelseisva aasta kohta. Kui vallal on kolmest aastas pikaajalisemaid varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. Arengukava on aluseks vallaeelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele sõltumata nende allikatest, laenude võtmisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. Pajusi valla arengukava 2004-2016 on ajaperioodi jaoks koostatud töödokument ning on aastateks 1999-2002 ja 2001-2005 koostatud arengukavade loogiline jätk, millesse areng on teinud oma korrektiivid. Pajusi valla arengukava 2004-2016 fikseerib ära hetkeolukorra vallas, toob välja peamised probleemid ja kitsaskohad igas valdkonnas ning pakub välja võimalikud lahendused olukorra muutmiseks. 1997.aastal alustati valla üldplaneeringu koostamist koostöös AS Entec-iga. Valla üldplaneering kehtestati 27.mail 1999.aastal. Ühe peatüki üldplaneeringust moodustab pikemaajaline arengukava aastateks 1998-2013, milles on kajastatud prognoose ja valla arenguperspektiive järgnevaks 10-15 aastaks. Nimetatud peatükk on aluseks käesolevale arengukavale. Arengukava eesmärgiks on Pajusi valla terviklik areng, valla elanike probleemide lahendamisele kaasaaitamine, investorite meelitamine valda, töökohtade arvu suurendamine, säästlik ja mõistlik majandamine. Valla eesmärgipärasel arendamisel on vaja arvestada ajaloolisi ja geopoliitilisi tingimusi, mis võimaldavad arengut, samas piirates arengustsenaariumide ja -eelistuste valikut. VISIOON PAJUSI PIIRKOND 2010 PAJUSI VALLA HALDUSTERRITOORIUM ON AASTAKS 2010 TASAKAALUSTATUD MAJANDUSE JA KAASAEGSE INFRASTRUKTUURIGA TURVALINE, PUHAS, LOODUSKAUNIS JA MEELDIV ELAMISPAIK 3 Pajusi valla arengukava 2004-2016 SWOT – ANALÜÜS, ARENGU PRIORITEEDID Tugevad küljed Võimalused Soodne asukoht Koostöö Maavarad tulubaasina Looduskeskkond Tõmbekeskuste lähedus Töö noorte ja lastega Looduskeskkond Euroopa Liidu vahendite kasutamine Elukohalähine koolivõrk Kasutamata ressursid – pinnad, hooned, teed, Infrastruktuur liinid Arenenud ettevõtlus Väikeettevõtluse toetamine Hea põllumaa 3 sektori toetamine ja arenemine Inimressurss Õppimisvõimaluste laienemine Toimiv toetustesüsteem abivajajatele Toimiv elukeskkond Industriaalse saasta puudumine Nõrgad küljed Ohud Vähe raha Ettevõtlike inimeste vähesus Väike ajupotentsiaal Elanikkonna vananemine Kvalifitseeritud lojaalse tööjõu puudus “Ajude” äravool Elanikkonna passiivsus ja Riiklikud reformid minnalaskmismeeleolu Liigne politiseerumine Vähene oskus end müüa Puudub valmisolek suurfinantseeringute Elanikkonna vähesus vastuvõtmiseks Piirkonniti ebaühtlane arengutase Tööjõu äravool Elanikkonna vananemine Tööpuuduse kasv Hooajati tööpuudus Nitraaditundliku ala nõuete rakendumine Vastuvõtmatus muutuste suhtes, uue kartus Ühistranspordi ebaühtlus Asukoht tõmbekeskuste mõjusfääris Negatiivne iive 1. AJALOOLISED JA GEOGRAAFILISED TINGIMUSED. 1.1.Ajaloolis-administratiivne kujunemine Praegune Pajusi vald moodustab ühe osa Põltsamaa piirkonnast, millest ajaloo käigus kujunes Põltsamaa kihelkond. 13.sajandi algul kuulus Pajusi piirkond Mõhu maakonda. Mõhu keskne linnus asus Põltsamaa lossi kohal. Pajusi piirkonna keskus oli Kalana. Muistse vabadusvõitluse ajal sai kannatada kõnesolev piirkond ristisõdijate rüüsteretkest 1212.a. Ristimine toimus 1220.a. Vallutajate vahelisel maade jagamisel jäi Mõhu Liivi ordule. Rootsi võimu algul 1601.a. läänistati kolm küla: Kalalinna (Kalana) 11 adramaaga, Pajusi 9,5 ja Mõrtsi 1,5 adramaaga. Pärast Vene võimu alla minekut läksid Rootsi ajal riigile võetud mõisad uuesti erakätesse. Pajusi mõisa kinkis Peeter I Heinrich von Fickile. Aastast 1820 läks mõis von Wahlide perekonna kätte. 1824.a. läks von Wahlide kätte ka Tapiku mõis. Rutikvere mõisa omanikuks oli aastast 1662 Pistahlkorside perekond. 18.sajandi teisel poolel, kui Põltsamaal toimus hoogne manufaktuurtööstuse areng, jäi vaadeldav piirkond põhiliselt põllumajanduslikuks. Rutikveres töötas klaasivabrik. Pajusis ja Rutikveres olid veejõul töötavad sae- ja jahuveskid. Piimakarjamajanduse areng tingis hiljem meiereide ehitamise. Luiges oli juustuvabrik. 4 Pajusi valla arengukava 2004-2016 Talude päriseksostmine 19.sajandil läks edukalt. 1914.a. oli talumaid välja ostetud Pajusis 5024 ha, Tapikul 1073 ha ja Rutikveres 1925 ha. Enam-vähem selline oli olukord ka 1919.a. kui Eesti Vabariigi Asutav Kogu otsustas võõrandada mõisamaad mõningase kompensatsiooni eest. Tekkis hulgaliselt asundustalusid. Pajusi vald oli Viljandimaa kõige põhjapoolsem haldusüksus, mis oli 1934.aastal pindalalt Viljandimaa 35 valla hulgas 147 km 2-ga 8.kohal, inimesi oli vallas 2047. 1939.aastal liitus Pajusi vallaga enamus senisest Rutikvere vallast. Valla territooriumil töötas veerandsada mitmesugust kultuuri ja majanduselu juhtivat organisatsiooni (Pajusi-Kalana Piimaühing, Nurmekunda Piimaühistu, Lahavere Haridusselts, Pajusi Kontrollühing, Loopre Masinatarvitajate Ühing, Lahavere Turbaühisus jt.). Kõigi seltside töö lõppes 1940.aasta sügisel. 1941.aasta 14.juunil küüditati Pajusi vallast Siberisse 16 inimest, 25.märtsil 1949.a. veel 201 inimest. 12.septembril 1945.a. moodustati Viljandi maakonnas Pajusi vallas Loopre külanõukogu ja Tapiku külanõukogu. 26. septembril 1950.a. likvideeriti maakonnad ja vallad, moodustati rajoonid ning Loopre ja Tapiku külanõukogud läksid Põltsamaa rajooni koosseisu. 21. detsembril 1962.a. likvideeriti Põltsamaa rajoon ja Pajusi külanõukogu läks Jõgeva rajooni alluvusse. Pajusi vald taasloodi 1991.aastal endise Pajusi külanõukogu piirides. 1996.aastal viidi valla administratiivkeskus üle Kalanasse. Vallavalitsus sai tööruumid endisaegse vallamaja ruumides. 1.2.Geograafiline asend Pajusi vald paikneb Jõgeva maakonna loodeosas, piirneb ida poolt Jõgeva valla, kagu poolt Puurmani valla, lõuna poolt Põltsamaa valla ning loode poolt Järvamaa Koigi ja põhjast Koeru vallaga. Valla keskus - Kalana - asub 10 km Põltsamaalt, 25 km Jõgevalt, 65 km Tartust ja 130 km Tallinnast. 1.3. Ühendusteed Valda ei läbi riikliku tähtsusega maanteid, kuid vald jääb Tallinn-Tartu maantee mõjutsooni, mis soosib siinsete elanike ja ettevõtjate püüdu arendada nii erinevaid ettevõtlusvorme kui ka puhke- majandust. Suurim valda läbiv tee on Jõgeva-Põltsamaa maantee. Lähim raudteejaam asub Jõgeval, rahvusvaheline lennuväli ja sadam Tallinnas. Ettevõtlust soodustavad tegurid on lisaks Tallinn-Tartu maanteele raudtee suhteline lähedus (lähim raudteejaam Jõgeval) ja valda läbiv Jõgeva-Põltsamaa mnt. Valla arengut mõjutab oluliselt paiknemine kahe suurema keskuse - Põltsamaa ja Jõgeva - vahel. 2. RAHVASTIK 2.1. Rahvaarv Pajusi valla rahvaarv, sarnaselt kogu Põltsamaa piirkonnale on läbi aastakümnete püsinud suhteliselt stabiilsena (1970.a. - 2057 elanikku, 1979.a. – 1847; 1989.a. – 1773; 2000.a. – 1763; 2001.a. – 1737; 2002.a. - ; 2003.a. – 1622; 2005.a.- 1571) Viimastel aastatel on märgata rahvaarvu pidevat langust. Tabel 1 annab ülevaate valla elanike vanuselisest koosseisust 1.jaanuari 2006.a. seisuga Tabel 1 Elanike vanuseline koosseis 1.jaanuari 2006.a. seisuga Vanus Arv % 0-6 a. 93 6,03 7-18 a. 286 18,55 19-64 a. 917 59,47 65 ja vanemad 246 15,95 kokku 1542 100 5 Pajusi valla arengukava 2004-2016 Rahvastiku tihedus Pajusi vallas on väikseim Jõgeva maakonnas, 2006.aastal 6,6 inimest ruutkilomeetril. Elanikke on tunduvalt rohkem valla lõuna-lääneosas. Põhjaosa on metsa all, seal puuduvad suuremad teed ning asustus on väga hõre. Välja ei ole kujunenud ühte suurt keskust, vald jaguneb kahe piirkonna, kahe endise majandikeskuse vahel - Pisisaare-Pajusi piirkond ca 800 elanikuga ja Aidu-Vägari piirkond ca 400 elanikuga. Väiksemad mõjupiirkonnad on Kalana, Arisvere ja Tapiku. Valla poolitab orienteeritus kahe linna suunas – Pisisaare-Pajusi piirkond orienteerub Põltsamaa suunas, Aidu-Vägari piirkond Jõgeva suunas. Tabel 2 annab ülevaate rahvastiku jagunemisest küladesse. Probleemiks on negatiivne iive (tabel 3) ja rahvastiku vananemine. Sündivuse languse tõttu väheneb laste ja noorte osakaal rahvastikus ning kasvab tööealiste ja tööeast vanemate oma. Trendiks rahvastiku liikumises on elanike, eriti selle mobiilsema ja aktiivsema osa lahkumine maapiirkondadest. Valla piirides jätkub tõenäoliselt rahvastiku kontsentreerumine asulatesse ja suuremate teede äärde. Kasvamas on pendelliikumine, st töötamine Põltsamaa või Jõgeva linnas ning mujal väljaspool valda. Vähendamaks kirjeldatud tendentside