DOCSLIB.ORG

Pirita Majandusgümnaasium Ja Merivälja Kool Saavad Ruumi Juurde Pirita Majandusgümnaasium Saab Juurde Umbes 700 Ruutmeetrit Ja Merivälja Kool Üle 200 Ruutmeetri Pinda

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Pirita Majandusgümnaasium Ja Merivälja Kool Saavad Ruumi Juurde Pirita Majandusgümnaasium Saab Juurde Umbes 700 Ruutmeetrit Ja Merivälja Kool Üle 200 Ruutmeetri Pinda Ainult maskiga, palun! Пожалуйста, только в маске! Mask up, please! 30. aprill 2021 NR 4 (309) www.facebook.com/piritalinnaosa Pirita majandusgümnaasium ja Merivälja kool saavad ruumi juurde Pirita majandusgümnaasium saab juurde umbes 700 ruutmeetrit ja Merivälja kool üle 200 ruutmeetri pinda. Mõlemad koolid saavad ka uue ajakohase ventilatsiooni. Pirita jagab tasuta aiamulda Aprillis sõlmiti lepingud nii Pirita majan- Pirita linnaosa valitsus jagab nii era- dusgümnaasiumi laienduse projekteeri- majade omanikele kui ka ühistutele miseks ja ehitamiseks kui ka Merivälja lillede istutamiseks aiamulda. Mulda kooli laienduse ehitustöödeks. saab alates 10. maist. Merivälja koolimajas seisavad kõige- Nii kui päikesekiired välja tulevad, pealt ees lammutustööd ja seejärel tei- tahavad paljud kohe rõdule lilli istu- se korruse valmisehitamine. Projektiga tada. Mõnusalt lillede keskel olemi- nähakse ette koolimaja teine korrus või- ne tõstab meeleolu ning pakub roh- malikult suures ulatuses kasutusele võt- kelt silmailu. ta. Sinna rajatakse neli suurt klassiruu- Pirita linnaosa valitsus pakub taas mi, väikeklass, mitmeotstarbeline rek- linnaosa elanikele tasuta aiamulda, et reatsiooniala, kolm väiksemale rühma- istutada vaasidesse, amplitesse või le mõeldud töökabiini ja kaks kabinetti. Merivälja kooli tühjaks kolitud rõdukastidesse lilli. Esimesele korrusele luuakse ruumi juur- klassiruumide mööbel on pandud Igal soovijal on võimalik saada üks de õpetajatele ning plaanis on veel mõ- hoiule võimlasse. 60-liitrine kott aiamulda, millele tu- ned ruumilised muudatused. Rekonst- leb järele tulla linnaosavalitsusse. rueeritakse ka koolimaja välisseinad ja puuetega inimeste liikumise probleem Mulda saab 10. maist kuni 31. mai- kogu hoone saab ühtse näo. Samuti va- koolihoones. ni tööpäevadel kella 10-12 ja 14-16 hetatakse soojusisolatsioon soojapida- Hoone pealeehituse kõrgus on kavan- Pirita linnaosa valitsusest Kloostri vama vastu. Koolimajja paigaldatakse datud selline, et see ei oleks kõrgem kõi- tee 6. Rohkem infot tel 645 7610 või ajakohane kütte- ja ventilatsioonisüs- ge vanema koolihoone osa katuseharjast. e-aadressil jekaterina.laidinen@tal- teem ning nõuetekohase loomuliku val- Ehitustööde ajaks koole ei suleta. Ehi- linnlv.ee. guse tagamiseks vahetatakse muist ak- PMG saab juurde klassiruume ja tehnilisi ruume. tustööde lepinguline tähtaeg on kuus Pirita rand tunnis­ naid suuremate vastu. Merivälja kooli kuud. Täpsed ajakavad kinnitatakse mai osa ruume on juba tühjaks kolitud, et alguseks, kuid suurem osa töid plaani- tati taas Sinilipu ehitaja saaks kõigepealt lammutustöö- takse teha suvekuudel, kui õpet ei ole. vääriliseks dega alustada. Mais ja septembris tuleb aga õpe koolis Rahvusvahelise keskkonnaharidu- korraldada nii, et õppimine ja ehitus- se fondi FEE saadetud kirjas teavita- Pirita koolile korrus juurde tööd teineteist ei segaks. ti Sinilipu omistamisest Pirita rannale Pirita majandusgümnaasiumi keskmi- Pirita majandusgümnaasiumi juur- 2021. aasta suveks. Ökomärgise saa- ne õppehoone ehitatakse korruse võr- deehituseks on linna eelarves 2,2 mil- mine on tunnustus supelranna tee- ra kõrgemaks. Juurdeehituse eelprojekt jonit ja Merivälja kooli laiendamine lä- nuste ja kvaliteetse vee eest. näeb ette olemasolevale kolmekorruseli- heb maksma 1,3 miljonit eurot. Sinilipu saamise kriteeriumeid on sele koolihoonele neljanda korruse peale Merivälja kooli laiendustöid teeb Ri- kokku 33 alates vee puhtusest, ranna ehitamise. Sinna on projekteeritud neli ser Ehitus OÜ ja Pirita majandusgüm- hooldusest ja keskkonnahariduslikest väiksemat tavaklassi, kunstiklass, muu- naasiumi juurdeehituse AS EVIKO. Me- tegevustest ranna külastajatele. Sini- sikaklass, multimeediaklass ja veel mõ- rivälja kooli osalise rekonstrueerimise ja lipuväärilises rannas võivad puhkajad ni väiksem ruum. Koolimajja ehitatak- juurdeehitusprojekti eelprojekti on tei- olla kindlad, et randa ujuma ja päevi- se uus ventilatsioonisüsteem. Lisaks ra- nud OÜ Arhitektrum. Pirita majandus- tama tulles on seal tagatud puhtus ja jatakse pealeehitus koolihooneid ühen- gümnaasiumi eelprojekt on Arhitektuu- kord ning supelrand on keskkonna- davale trepikojale ja uus liftišaht koos ribüroolt Studio 3. hoidlikult majandatud. tehniliste kommunikatsioonide šahti- Pirita Majandusgümnaasiumis õpib Pirita rannas on Sinilipp lehvinud ga. Liftišahtiga lahendatakse liikumis- Merivälja kooli välimus saab ühtse näo. 918 ja Merivälja koolis 558 õpilast. alates 2012. aastast. RÕÕMSATRÕÕMSAT Emadepäeva!Emadepäeva!Emadepäeva!RÕÕMSAT 2 JUHTKIRI 30. aprill 2021 JUHTKIRI Teeme talgud! algud tulevad sel aastal jälle, aga pisut teistmoodi. Pirital on 1. mail ikka Pirita jõel ja jõekal- lastel mütatud. Rassime ka sel- lel aastal, ainult väiksema selts- Tkonnaga ja igaüks rohkem omaette hoides. Aga muidu on tööd nagu ikka – sukeldujad puhas- Teetöid tavad jõepõhja ja talgulised koguvad prügi kok- ku nii paatidega vee peal sõites kui ka mööda kaldaääri kõndides. Esimest korda lõikab tal- Pirital gupäeval kalda äärtest kõrkjaid hõljukniiduk. Tegelikult on Pirital üheskoos õues toimeta- tud juba terve aprillikuu. Näiteks Padriku kogu- kond koristas Mähe oja ja selle ümbrust ning tehakse oma kodukoha metsaalust. Ega Pirital olegi va- ja utsitada, et tulge ja teeme, vaid inimesed tu- levad ja teevad seda omal algatusel. Töörõõm kogu suve ja kogukonnatunne panevad tegutsema. Oleme mitmet puhku tuletanud koeraoma- nikele meelde, et oma lemmiku järelt tuleb ko- Märtsi lõpul alustati Pirita linnaosas kvarta- ristada. Loodan, et rohkem pole seda vaja te- lisiseste teede taastusremondiga. Nii taastus- remonti, hooldusremonti kui ka pindamis- ha ning iga koeraomanik peab iseenesestmõis- töid tehakse kokku üle 40 tee- ja tänavalõigul. tetavaks, et tema lemmikloom lahtiselt ringi ei lippaks ja väljaheited linnaruumi ei reostaks. Esimeses etapis alustati töödega Supluse puiesteel Kena komme on kevaditi teha korda oma lä- ja Arnika teel. Aprillis jõuti Mähe-Kaasiku, Mere- mehe ja Jahimehe teele ning sealt edasi jätkatak- hedaste või sõprade kalmud. Teeme ka sel ke- se remonditöid Lükati teel. Samuti remonditakse vadel. Meenutame ja hoiame kõrgel kalmistu- mitmes kohas jalgteid. Ehitustööde käigus pan- kultuuri. nakse teedele uus asfaltkate, paigaldatakse uued äärekivid ja vahetatakse välja vanad kaevupäised a linnaosavalitsus pingutab sel- ajakohaste vastu. Samuti uuendatakse ülekäigu- radasid, mis saavad mummukivi ehk braikivi kat- le nimel, et Pirita oleks puhas te ning tehakse haljastustöid. Jahimehe teel piira- ja mõnus. Survepesuriga pesi- takse ka puude võrasid. me mänguväljakuid, rulapar- Pirita teedel ja tänavatel tehakse sel aastal eri- ke, puhtaks on tehtud nii avali- nevaid remonditöid – nii taastusremonti, hooldus- remonti kui ka pindamistöid – kokku üle 40 ko- Kkus kasutamises olevad istepingid kui ka prügi- has. Töid tehakse mitmes jaos. Kui osal tänavatel kastid. Isegi kive oleme küürinud. Linn on pes- on juba kuulda remondimasinate müra, siis sa- nud bussiootepaviljone ja sõiduteid. Peale ko- mal ajal on avatud ka riigihange Pirita linnaosa ristamise uuendame linnamööblit – nii pinke kvartalisiseste teede taastusremondi tegija leid- miseks. Nii ulatuslike tööde puhul on etapiline kui ka prügiurne. Korrastame mänguväljakuid lähenemine mõistlik. ja rajame uusi välijõusaale. Lilleilugi peaks Piri- Teetööd Pirital jätkuvad kogu suve. tale jätkuma küllaga – 8000 sügisel mulda pan- dud tulpi puhkevad õide juba õige pea ja Piri- ta silda ehivad suvel viis hiiglaslikku lillekera. Pirita teid valgustavad uued leedlambid Aga müra tekitame ka. Mahukad teetööd on alanud ja värske asfaldi lõhn ei kao Piritalt veel Tänavavalgustuse uuendustöid te- mitu kuud. Neil päevil alustatakse Pirital kahe hakse Kloostrimetsa, Merivälja, kooli laiendustöödega ning suve teisel poolel Randvere, Kose, Ranna, Pärnamäe ja Lükati teel. Merivälja lasteaia lammutamisega, et siis alus- tada uue hoone ehitusega. Uue kuue saab su- Seitsme Pirita suurema ja liiklustihe- vega Pirita vaba aja keskus. dama tee ääres on alanud amortisee- Tänan kõiki, kes on olnud toimekad ja koris- runud valgustite vahetamine leedval- gustite vastu. Uue valgustuse saab Me- tustöid teinud. Jõudu kõigile talgulistele! rivälja tee kuni Viimsi valla piirini, kuhu paigaldatakse ligi 300 leedlampi. Pär- namäe tee ääres vahetatakse välja 131, Randvere tee ääres 150, Kloostrimetsa Tänavavalgustite vahetustöid tee- ja Kose tee ääres kummaski 116 lampi vad linna keskkonna- ja kommunaal- Pirita kloostri varemete ning Lükati tee ääres 91 ja Ranna tee ameti tellimusel AS Elektritsentrum, AS väravas töötab piletimasin servas 63 tänavalampi. Kokku saab Pi- KH Energia-Konsult ja Leonhard Weiss rita paari kuu jooksul umbes 950 uut OÜ. Tööd peaksid tehtud olema juuli esi- Alates aprillist saab pileti Pirita kloostri varemete vaatami- leedvalgustit. meseks pooleks. seks soetada piletiautomaadist, pilet maksab kaks eurot. Leedlambid on vanadega võrreldes Järgmises valgustuse renoveerimis- Kui varem müüdi pileteid kassast ja selleks oli vaja hoi- energiatõhusamad, pikema elueaga, pa- tööde etapis saavad Pirital leedvalgus- da palgal töötajaid, siis nüüd lubab huvilised kloostrivare- kuvad ühtlasemat ja kontrollitavat val- tuse Vabaõhukooli tee ja Lillepi par- metesse uus elektrooniline piletisüsteem. Kaheeurose pi- gust ning ohutumat linnakeskkonda. gi teed ning perspektiivis ka kõik Piri- leti saab soetada piletiautomaadist, tasuda võib nii mobiili Uued lambid annavad parema nähta- ta kergliiklusteed. Leedvalgustus pan- kui ka pangakaardiga. Sularahaga automaadis
Load more

Recommended publications
  • A4 8Lk Veskimetsa-Mustjõe Selts Infokiri 2020
    VVEESSKKIIMMEETTSSAA--MMUUSSTTJJÕÕEE SSEELLTTSS 2 0 2 0 | I N F O K I R I N R 4 TEIE KÄES ON VESKIMETSA-MUSTJÕE SELTSI JÄRJEKORDNE INFOKIRI, MILLEGA TOOME ASUMI ELANIKENI INFOT SELTSI TEGEMISTEST JA UUDISEID ASUMIS TOIMUVA KOHTA 2020. aasta juunis täitus Veskimetsa-Mustjõe Seltsil neli aastat aktiivset tegutsemist. Hea meel on tõdeda, et selts on endiselt tegus ja seltsi kuuluvad aktiivseid liikmeid, kellel on entusiasmi ja motivatsiooni asumis kogukonda kokku tuua ja seista meie naabruskonna elukeskkonna eest. Seltsi esindajad on aktiivselt suhelnud ametkondade ja linnavalitsusega asumi heakorra ja liiklusohutuse teemadel. Veskimetsa-Mustjõe Selts, nagu palju teisedki asumiseltsid, on kujunenud Tallinna linnaplaneerimisel ja juhtimise usaldusväärseks partneriks, kelle arvamust küsitakse ning kel on võimalus edastada kohalikke muresid, ootusi ja ettepanekuid ametkondadesse. Veskimetsa-Mustjõe Selts on korraldanud alates 2016. aastast kogukonnale suunatud ühisüritusi, millest on saanud juba traditsioon: Talvekohvikupäev, "Teeme ära" talgud, Puhvetipäev ja Külapäev. Käesolev aasta on olnud igatepidi eriline ja teistmoodi. Kuna sel aastal jäi talv ära, ilmaolud olid kesised ja ettearvamatud, siis olime sunnitud talvekohvikupäevast sel aastal loobuma. Ootasime talgupäeva, ent viirusega seotud kriisiperiood tegi plaanidesse muudatuse. Traditsiooniliselt juuni lõpus toimuv Puhvetipäev oli välja kuulutatud, ent kuna oli teadmata, millised on selle hetke võimalused rahvarohket üritust korraldada, võttis selts vastu otsuse Puhvetipäev korraldada
    [Show full text]
  • Results of the 4 Quarter of 2020
    AS Tallinna Vesi Results of the 4th quarter of 2020 Karl Heino Brookes CEO, Member of the Management Board Kristi Ojakäär CFO, Member of the Management Board 2020 was an exceptional year • Covid19 caused a lot of changes in work arrangements for safety • Consumption has increased in private customer segment, but decreased in corporate segment • Due to the reduced tariffs applicable since the end of 2019 and influence of virus restrictions, the Company's revenues and profits in 2020 were lower in comparison with 2019 • Number of new network connections has remained stable • According to external forecasts, the impact of the COVID-19 pandemic will gradually start to reverse in 2021 as the vaccine is implemented • Despite COVID-19, Tallinna Vesi had a good year in terms of many parameters, including improving operational results and executing large-scale construction projects Significant increase in investments Total investments in 2020: €15.56 mln (€8.8 mln in 2019) Paljassaare WWTP Large-scale network projects: • The reconstruction of the mechanical treatment stage at Paljassaare wastewater treatment (the biggest recent investments, €7.6 mln 2019-2022) • Reconstruction of the water pipe at Punane Str supplying residents in Lasnamäe and Maardu • Renewing part of the water pipe on Järvevana Rd Watercom’s jetwash truck • Investment into new technology and telemetry in pumping stations in Pirita-Kose and Northern Tallinn. • Reconstructin of large collector at Kadaka Blvd Operational results 99,50% 99,00% 99,71% 99,04% 14,30% 12,30% 12,42%
    [Show full text]
  • AEGNA MARATON VÕISTLUSTEADE (Nor)
    AEGNA MARATON VÕISTLUSTEADE (NoR) 20.juuli 2019, Pirita, Tallinn. Korraldav kogu: Windfire OÜ koostöös Eesti Purjelaualiiduga. 1. REEGLID 1.1. Võistlused peetakse alljärgnevate reeglite ja juhiste alusel: 1.1.1. Purjetamise Võistlusreeglid 2017-2020 1.1.2. Käesolev võistlusteade 1.1.3. Peakohtuniku otsused 1.2. Võistluste korraldus lähtub headest surfitraditsioonidest. 2. VÕISTLUSKLASSID JA ARVESTUSED 2.1. Aegna, ehk pikk distants: Üldarvestus - osalevad kõik klassid (purjelaud, purjelaua foil, lohe, lohe foil, katamaraan, SUP klass, optimist); Purjelaud klassi vanuse- ja eriarvestused: § Üldarvestus § Naised § Veteran (üle 55) – sünd.1963 või varem. § Juunior U17 – sünd. 2003 või hiljem. • Üld • Tüdrukud § Purjelaud funboard kuni 140L (k.a) Lohe - osalevad lohe klassid (k.a.lohe foil klass) § Üldarvestus SUP - osalevad aerulauad • Üldarvestus • Naised Tiimiarvestus – osalevad osavõtuavaldusel märgitud klubid või tiimid. (liidetakse tiimi 3 parima võistleja kohapunktid) 2.2. Kuulimuna, ehk lühike distants: Purjelaud • Üldarvestus • Naised • PRO KID U13 - sünd. 2007 või hiljem SUP harrastajad – osalevad SUP harrastajad klassi, kuni 12’2“, aerulauad. • Üldarvestus • Naised Optimist • Üldarvestus 2.3. Vanim ja noorim osavõtja – osalevad Aegna ja Kuulimuna distantsi võistlejad. 3. REGISTREERIMINE JA OSAVÕTUTASUD 3.1. Võistlustele eelregistreerimine toimub interneti aadressil - https://forms.gle/A31h5L1TgukQgFZA9, mis on avatud kuni reede, 19.juuli, kella 20:00-ni. 3.2. Eelregistreerimisega võtab vormi täitja kohustuse tasuda korraldajale Aegna Maratoni osavõtutasu. 3.3. Osavõtutasud võistleja kohta on alljärgnevad: Noored (U17) 15 € Veteran (üle 55) 15 € EPL liikmed 20 € EPL Mitteliikmed 30 € 3.4. Võistlustele registreermine võistluspaigas, ehk 20. juulil on lisatasu eest +15 €. 3.5. Võistlustel osalemiseks peab võistleja registreerima 20. juuli hommikul regatibüroos oma kohaloleku ning tasuma osavõtutasu. Regatibüroo asub Pirita Surfiklubis.
    [Show full text]
  • Soo Opperadaa5 Ingl1.FH8
    KLOOSTRIMETSA PEATLAND STUDY TRAIL Kloostrimetsa peatland study trail Texts: Eeva Jeletsky, Üllar Rammul Photos: Tarmo Niitla (1 20), Olev Abner (21) Prepared, edited and designed by: Eeva Jeletsky Print: OÜ Digimap Translation: Wiedemanni Translation Service ISBN 978-9985-9777-7-4 The publication of this booklet was sponsored by the Environmental Investment Centre © Tallinn Botanic Garden 2012 Tallinn 2012 Table of contents Map of the peatland trail Estonian Mires POINT 1 Kloostrimetsa Peatland I Development and Flora Peat POINT 2 Kloostrimetsa Peatland II Fauna Development and Classification of Bogs POINT 3 Kloostrimetsa Peatland III Specifics on Flora 1 Drained Peatland Forests POINT 4 Kloostrimetsa Peatland IV Wild Birds Restoration of Bogs POINT 5 Kloostrimetsa Peatland V Specifics on Flora 2 Protection of Mires POINT 6 Kloostrimetsa Peatland VI Mammals 1 Pirita River Valley POINT 7 Kloostrimetsa Peatland VII Mammals 2 Source materials The former Kloostrimetsa bog with an area of approximately 20 ha is located in the Pirita River Valley Landscape Reserve. Today, the bog has been extensively damaged by human activity and has grown into a bilberry-pine drained peatland forest. The length of the Kloostrimetsa peatland study trail is 2.5 km and it passes 7 sites equipped with notice boards. Estonian Mires 1 Estonia has around 1 million hectares of mires peatlands cover over 22% of Estonian territory. There are 143 expansive mires and mire systems, each with an area larger than 1000 ha. The largest mire systems are Puhatu, Soomaa, Endla, Emajõe- Suursoo and Alam-Pedja. Mires are divided into three main types according to water regime and vegetation: fens, transition mires and bogs.
    [Show full text]
  • In the Baltic States
    SEAPORTS IN THE BALTIC STATES FLANDERS INVESTMENT & TRADE MARKET SURVEY Seaport in the Baltic States December 2017 Thomas Castrel, Vlaams economisch vertegenwoordiger Flanders Investment & Trade Gedimino Prospektas 20 LT-01103 Vilnius Lithuania [email protected] Seaports in the Baltic States, 2017 1 Table of Content Introduction ............................................................................................................................................. 3 Klaipėda State Seaport ............................................................................................................................ 5 Overview ............................................................................................................................................ 5 Activities ............................................................................................................................................. 6 Connectivity and advantages ............................................................................................................. 7 Cargo volume & structure .................................................................................................................. 8 Klaipėda port expansion and dredging 2018-2022 .......................................................................... 10 Port of Liepāja ....................................................................................................................................... 11 Overview .........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • PIKAKARI Nature Protection and Recreation
    PIKAKARI Nature protection and recreation 1 Sea City of Tallinn is well-known for a large number of green and recreation areas as well as for environmentally friendly way of operation. We will make sure that the environment would be clean, pleasant and offers the city people a possibility for nature experiences. ere are two beaches in Põhja- Tallinn city district – Pelgurand or Stroomi beach which has been used as a bathing beach for decades, and Pikakari beach which is located near the Paljassaare Special Protection Area for birds. Both beaches have very clean water and host hundreds of people each summer. As a recognition for excellent environmental management, Pikakari beach is awarded the Blue Flag eco-label. Arvo Sarapuu Deputy Mayor of Tallinn Pikakari beach is equipped with changing cabanas, volleyball court, trash bins and with other necessities. Kids can play on two playgrounds. Sunset from the Katariina pier offers an especially wondrous view of Tallinn. Employees of the Northern Tallinn Administration have made many efforts to turn Pikakari beach into a beautiful and clean beach. However they cannot take credit for it all, as the sand, sea and sun have been present for thousands of years. Enjoy and take care of this gift for the future generations. Raimond Kaljulaid Head of Northern Tallinn District 2 Whimbrel ikakari is situated in Paljassaare and is a part of Kopli Peninsula. Kopli got its name from hundreds of years ago, when the people of Tallinn used to herd their animals in the woods and pastures of the area. In the past, this was the location of Pa fishing village and a brickyard.
    [Show full text]
  • Tallinn Estonia
    070201/ENV/2014/691401/SFRA/A2 1 Capital factsheet on separate collection Note: This ‘Capital factsheet’ has been prepared within the EC study “Assessment of separate collection schemes in the 28 capitals of the EU”. The document represents the status-quo of the EU Member States capitals in May2015. The information included in this document has been elaborated for all 28 EU-capitals based on expert interviews with various stakeholders on capital level, e.g. capital administrations, waste management operators, associations etc. as well as further publically available reports, statistics and websites. All information is cited in the factsheet and a complete list of information sources including the interviews held can be found at the end of this document. Tallinn Estonia SUMMARY: In Tallinn, there are a number of waste management models for separate collection of waste operating in Tallinn run by the municipality and private actors. Tallinn collects around 53% of the municipal waste separately, accounting for separately collected municipal and packaging waste. Almost 100% of households are covered with door-to-door separate collection of paper and bio-waste and a co-mingled door-to-door collection of mixed packaging materials 1 Capital general data City population (inhabitants) 419 830 inhabitants (as of 1 January 2013) City area (km2) 159.35 km2 City density (persons/km2) 2 635 persons/ km2 City climate (mediterranean, continental, oceanic, Continental nordic; relevant for bio-waste collection) 2. Capital waste data Total (municipal) waste generation (t in indicated year) 202 011 t in 2012 [1] Total (municipal) waste generation (kg/cap) 481.17 kg/cap Total separate collection (kg/cap) & (% of generation) 256.97 kg/cap : 53% of generation (accounting for separately collected municipal and packaging waste) Percentage breakdown of total collection for separate 40% paper and cardboard [1] collection by fraction 21% glass [1] 10% plastic [1] 5% metal [1] 14% bio-waste [1] 10% other [1] 3.
    [Show full text]
  • Looduslik Ja Antropogeenne Morfodünaamika Eesti Rannikumere
    THESIS ON CIVIL ENGINEERING F22 Lithohydrodynamic processes in the Tallinn Bay area ANDRES KASK TUT PRESS TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Civil Engineering Department of Mechanics The dissertation was accepted for the defence of the degree of Doctor of Philosophy on June 28, 2009 Supervisor: Prof. Tarmo Soomere Department of Mechanics and Institute of Cybernetics Tallinn University of Technology, Estonia Opponents: Prof. Dr. Jan Harff Foundation for Polish Science Fellow, Institute of Marine Sciences University of Szczecin, Poland Prof. Dr. Anto Raukas Leading research scientist, Institute of Geology Tallinn University of Technology, Member of Estonian Academy of Sciences Defence of the thesis: August 21, 2009, Institute of Cybernetics at Tallinn University of Technology, Akadeemia tee 21, 12618 Tallinn, Estonia Declaration: Hereby I declare that this doctoral thesis, my original investigation and achievement, submitted for the doctoral degree at Tallinn University of Technology has not been submitted for any academic degree. Andres Kask Copyright: Andres Kask, 2009 ISSN 1406-4766 ISBN 978-9985-59-923-5 3 EHITUS F22 Litohüdrodünaamilised protsessid Tallinna lahe piirkonnas ANDRES KASK TUT PRESS 4 Contents List of tables .............................................................................................................. 7 List of figures ............................................................................................................ 7 Introduction ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • City Under Microscope
    City under Microscope 2nd to 5th February 2011 Tallinn (Estonia) Discover the Past to Build the Future Tallinn, the 2011 European Capital of Culture, is hereby proud to welcome you to the first City under Microscope event in 2011. As your official host in Estonia, we in Tallinn are grateful for the opportunity to introduce you to an exceptionally unique city that gained its city rights in the year 1248 and which has an old town that is listed as a UNESCO World Heritage site. This promises to be an extraordinary City under Microscope and we hope that you enjoy your stay in snowy Tallinn. Edgar Savisaar - Mayor of Tallinn Editorial Wednesday February 2nd »20.00 Welcome cocktail in the Town Hall Deniss Boroditš, Deputy Mayor of Tallinn Thursday February 3rd »9.30 Opening of the City under Microscope Edgar Savisaar, Mayor of Tallinn Councillor Allan Stewart, President of LUCI and Deputy Lord Provost of Glasgow »10.00 The history and urban lighting of Tallinn Endrik Mänd, Civil Architect, City Planning Department of Tallinn »10.30 Coffee break »11.00 Tallinn street lighting before 2000, from 2000 to 2010 and from 2010 to … Ain Valdmann, PhD, Head of Tallinn Municipal Engineering Services Department »12.00 Presentation of the Fire and Ice Festivities Indrek Leht, Organiser »12.30 Lunch »14.00 The lighting design process (the lighting of the Town Hall Square) Roope Siiroinen, Lighting Designer and CEO, Valoa Design Ltd »14.30 Decorative lighting in Tallinn (Russalka, the Statue of Liberty) Program Rein Pilt, Technical Manager, KH Energia-Konsult AS »15.00 Coffee break »15.30 Lighting with emotions in parks Ain Järve, Manager, Kadrioru Park »16.00 Christmas and winter lighting in Tallinn Ivari Roosileht, General Manager, ADAM Decolight »16.30 LUCI Executive Committee meeting (for EC members only) »18.00 Festivities of the Fire and Ice »19.00 Dinner »21.30 Night tour (by bus) Editorial After Malaga in southern Europe, our LUCI City under Microscope program takes us north to the City of Tallinn for a very promising event.
    [Show full text]
  • Jalgrattateede Kaart Map of Bicycle Paths Kapта Велосипедных Дорожек Lk 14-15 Pirita
    2017 Jalgrattateede kaart Map of bicycle paths Kapта велосипедных дорожек Lk 14-15 Pirita Lk 12-13 Põhja-Tallinn Lk 18-19 Haabersti Lk 16-17 Lasnamäe Lk 10-11 Kesklinn Lk 20 Vanalinn Lk 8-9 Kristiine Lk 4-5 Mustamäe Lk 6-7 Nõmme 4 Mustamäe 19 9 5 1:15 000 6 7 6 Nõmme 4 5 9 7 1:26 000 8 Kristiine 10 11 9 1:17 000 19 4 10 Kesklinn 16 11 1:30 000 13 8 9 7 12 Põhja-Tallinn 13 1:25 000 10 19 8 14 Pirita 15 1:25 000 16 17 16 Lasnamäe 14 15 17 1:27 000 10 18 Haabersti 12 19 1:30 000 8 4 20 Vanalinn 10 Eestis kehtivad kohustused ja keelud jalgratturile / Duties and restrictions applicable to cyclist 1:10 000 in Estonia / Действующие в Эстонии обязанности и запреты, касающиеся велосипедистов: 1. Jalgrattur ei tohi sõita kõnniteel, välja arvatud alla 13-aas- A bicycle must be fitted with a white light to the front and a tane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast red light to the rear and a yellow or white reflex-reflector -fit rattatoolis sõidutav jalgrattur ning jalgrattur, kui sõiduteel ted on both sides of at least one wheel. sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud. Велосипеды должны иметь спереди – светоотража- Cyclists may not ride on the sidewalk, except for a cyclist aged тель белого, а сзади – красного цвета, по обе стороны below 13 years of age and up to two persons accompanying как минимум одного колеса светоотражатели желтого them, as well as a cyclist with a small child in a child’s chair или белого цвета and a cyclist if riding on the carriageway is seriously inhibited 5.
    [Show full text]
  • Lasnamäe Ülemiste Pirita Vanalinn Haabersti
    Tuule Aia teetee Merivälja Kaasiku Mõisapargi Viimsi Kopli Sepa Marati Viimsi Viimsi kool 2 vallamaja keskus Mähe tee 1 Sirbi 1 Populaarsemad Randvere tee 72 Maleva ühistranspordiliinid 73 Karjamaa Supluse puiestee Lõime Tööstuse PIRITA Madala Erika Kari Miinisadam Noblessneri Randla Pirnipuu pstKardheina Kabelikivitee Lennu- Muuga aedlinn Sitsi olta sadam Pirita V Kalmuse teeMetsakalmistuKloostrimetsaTeletorn Reisisadam RummukõrtsiRummu Käära 34 Kirsipuu HiireherneÕunapuu Pelguranna 3 Ehte Pärnamäe tee pst tee pst Angerja Kalarand (A-terminal) Krulli Kungla LaiakülaRistaia 2 Reisisadam 40 Nisu Volta (D-terminal) KalamajaPõhja Linnahall MaarjamägiLillepi Salme pst F Kolde . R. Kanuti Lillepi park puiestee Hobujaama KreutzwaldiUus-Sadama Lauluväljak Vihuri Telliskivi J Puhangu Maisi Balti Pronksi . Saare Supelranna jaam Poska Tamme Härjapea 43 Nurmiku teeMetsakooli tee Hipodroom Ädala Urva Sarapuu Haljas teeLükati tee Kose Haabersti 5 Mere puiestee 5 Mustjõe Humala Telliskivi Looga Hotell Kose tee Helmiku tee Zoo Pirni Lille Sõle 4 Kelluka tee ehnika KelmikülaTallinn HAABERSTI Sinilille Ristiku T VANALINN Oru Karikakra Tallinna Oruvärava Välja Ülikool Nurmenuku Lasnamägi L. Koidula Marja Ülase Hotell Kadriorg Paevälja V Kullerkupu Löwenruh Tallinn Vabaduse Väike-Õismäeäike-Õismäe Endla väljak 1 3 Meeliku LoopealseKatleri Läänemere tee Viru keskus Maneeži Mooni A. Adamsoni Tõnis- Kuristiku parkla MUSTAMÄE mägi 40 18 1 34 60 Aiandi Taksopark A. Laikmaa Priisle kauplus A. Viru LASNAMÄE Ussimäe tee 43 H. Sääse Koidu 36 60 Tammsaare KRISTIINE KESK- 42 Koskla Lilleküla LINN 68 36 Järveotsa Estonia 58 tee Szolnok tee Tihase Reinu Kitseküla Kivisilla K. Priisle Kosmos Gonsiori Laulupeo Kumu MehaanikakoolPaesilla Kotka Laagna Sabatähe Taevakivi Mustakivi Kärberi Järveotsa Akadeemia tee T kauplus Kiviku kool Kaja edre 68 67 Vineeri Kaubamaja Linnu tee Paberi 67 Tondi 1 3 42 3 4 Tallinn- Kalevipoja Varraku 50 Pöörise Siili V äike 73 Keskturg Raadiku RaadikusillaÜmera Seli Kalev Liivalaia Tornimäe Uus-Pae Vilde Hotell Mahtra Kadaka tee E.
    [Show full text]
  • Implications of Sea-Level Rise for Estonia Are Kontc, Jaak Jaagusý, Raivo Aunap*, Urve Ratast , and Reimo Rivist
    S Journal of Coastal Research 24 2 1 423-431 West Palm Beach, Florida I March 2008 Implications of Sea-Level Rise for Estonia Are KontC, Jaak Jaagusý, Raivo Aunap*, Urve Ratast , and Reimo Rivist 'Institute of Ecology tInstitute of Geography Tallinn University University of Tartu Uus-Saadama 5, 10120 Tallinn, Estonia Vanemuise 46 [email protected] 51014 Tartu, Estonia ABSTRACT KONT, A.; JAAGUS, J.; AUNAP, R.; RATAS, U., and RIVIS, R., 2008. Implications of sea-level rise for Estonia. ,ek# 8000010 Journalof CoastalResearch, 24(2), 423-431. West Palm Beach (Florida), ISSN 0749-0208. Estonia is a coastal country with a long coastline (3800 kin) for which climate change and accelerated sea-level rise are key problems that need to be considered in any future impact assessment. Due to its flat, low-lying coastal zone, any rise in sea level places many coastal ecosystems and recreationally valuable sandy beaches at risk. Milder winters, combined with increased storminess and the absence of sea-ice cover, would exacerbate these impacts. However, isostatic uplift and the distance of coastal settlements from the present coastline could reduce these risks. This paper presents the potential impact of a 1-m global sea-level rise by 2100 if no adaptation is undertaken. Seven representative study areas, characterising all shore types in Estonia, were selected for sea-level rise vulnera- bility and adaptation assessment. The diverse structure of Estonia's coasts, the rapidly migrating shorelines, and the abundance of small islands were found to complicate reliable predictions regarding climate warming and accelerated sea-level rise. ADDMTIONAL INDEX WORDS: Climate change, coastal ecosystems, coastal areas at risk, Baltic Sea.
    [Show full text]