DOCSLIB.ORG

Lääne-Harju Valla Leht Jaanuar

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

LÄÄNE-HARJU VALLA LEHT JAANUAR 2021 | NR 1 (34) WWW.LAANEHARJU.EE | WWW.FACEBOOK.COM/LAANEHARJUVALD Teeme meie koduvalla taaskasutusstuudio muudab valla idee osutus targa „Jalgsi matkates saad viia inimesi imetlusväärseks valda rohelisemaks linna projektis edukaks sinna, kus nad enne ei ole käinud 8 Kauniks kujundatud koduväravad 8 Liigiti jäätmete kogumist peab 8 Möödunud aastal toimunud rahvusvahelisel ja just sellistelt matkadel saab kõi- saavad olla rõõmuks kogu vallale, enamik inimesi vajalikuks, nüüd on jõutud konkursil otsiti nutikaid tulevikulahendusi linnade ge rohkem positiivset tagasisidet,“ loe lisaks lk 3 ka tegudeni, loe lisaks lk 4 reaalsetele probleemidele, loe lisaks lk 6 ütleb matkajuht Heiki Hõimoja. Valla investeeringuraha jagub eri valdkondadesse ja kantidesse Erki Ruben Mängu- ja tegevusväljakud, jäätmemajad, abivallavanem avalik ruum – 220 000 eurot Kaitseinvesteeringute Keskus maksab vallale Klooga aleviku servas 8 Igal aastal valla eelarvet koos- asuva Kaitseväe laskeväljaku tegevuse hüvitisena elukeskkonna pa- tades on omavalitsus valikute randamiseks toetust 9750 eurot aastas. Summa kasutamise üle peame ees. Tänavuse eelarve investee- nõu kogukonna esindajatega. Raha sobib näiteks mõne kogukonna ringute peatükis on fookuses taas poolt taotletud projekti omaosaluse katmiseks. haridusasutused, elukeskkond Leholas kavandame küla keskse tegevusväljaku edasi arenda- ning ühisveevärgi- ja kanalisat- mist. Eesmärk on kogukonna ja endise Keila valla poolt arendatud sioonisüsteemid. Varasema ajaga ala ühtseks tervikuks luua, lisades spordiväljaku ning muid täienda- võrreldes on lisandunud taastuv- vaid elemente. Sama plaan on Karjaküla aleviku keskel oleva noor- energia tootmisega seotud eelar- tele mõeldud alaga. verida. Jäätmete liigiti kogumiseks on kavas rajada jäätmemajad ning vastavad konteinereid kaheksasse asukohta: Laulasmaa, Lohusalu, Foto: Olga Makina Olga Foto: Lehola, Ohtu, Madise, Padise ja Harju-Risti külla ning Paldiski linna. Juba sellel aastal saab Paldiski kesklinnast tuletornini liikuda mööda kergliiklusteed. Vasalemma jalgpallistaadion – 900 000 eurot Pikalt on oodatud Vasalemma Põhikooli juures oleva staadioni re- konstrueerimist. Renoveerimistööde eesmärk on võimaldada staa- dionil läbi viia kooli õppekavast tulenevaid tegevusi, aga ka jalg- Haridusasutused – Elukeskkonna kvaliteet – pallitreeninguid ning võistlusmänge. Valgustusega staadionile on kokku 1,9 miljonit eurot kokku 2,1 miljonit eurot projekteeritud ka korvpalliväljak, kuulitõukesektor, palli- ja odaviske Keila-Joa lasteia ehitus – 1,5 miljonit eurot Kloogaranna ranna-ala väljaarendamine – 340 000 eurot ning kettaheiteala, kaugus-, kolmik- ja teivashüppekast, jooksurajad. Suurim investeering haridusvaldkonnas 2021. aastal on Keila-Joa Üha enam populaarsust taastav Kloogaranna liivarand meelitab lasteaia ehitus. Lahepere ja Lohusalu lahe ümber Kersalust Keila- suvitajaid, võrkpallureid ja lihtsalt jalutajaid järjest rohkem ka Joani elab 26% valla elanikkonnast. Keila-Joa ja Meremõisa on aastaringselt. Seni on hädavajaliku inventariga nagu riietuskabii- pärast ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamist nid ja spordiplatsid püüdnud randa varustada kohalik MTÜ. Vald veelgi kõrgema arengupotentsiaaliga asulad. Laulasmaa lasteaia on korraldanud prügikastide tühjendamist, puhastanud ranna- ootejärjekord näitab selgelt, et Laulasmaa lasteaed 6 rühmaga ja hooaja alguses liiva, kontrollinud veekvaliteeti ning varustanud Klooga lasteaed 3 rühmaga seda piirkonda ära ei teeninda. suviti ala välikäimlatega. On aeg teha esimene suurem käega- katsutav investeering, et alustada valla populaarseima ranna-ala Rummu lasteaia remont – 300 000 eurot arendamist tänapäevaseks ja kõikidele kasutajagruppidele, sh Rummu lasteaia renoveerimisse paigutatud ligi 130 000 euroga liikumispuudega inimestele ligipääsetavaks avalikuks ruumiks. on tehtud kapitaalremot siseruumides ning hoone liidetud asula Esimeste arendustöödega tulevad randa liikumist hõlbustavad kaugküttesüsteemiga. Lisaks oleme oluliselt panustanud lasteaia laudteed, mänguväljak lastele. Rand saab uued riietuskabiinid, õueala korrastamisse. Sel aastal käib Rummu lasteaias 87 last rannatoolid, lesilad ning viisakamad välikäimlad. Rattaga tulija- ning laste arv on kasvutrendis. Valla hea koostöö USA saatkon- tele teeme rattahoidlad. Edaspidi väljaarendamine jätkub. Oleme naga on realiseerumas käesoleval aastal lasteaiahoone fassaadi ja veendunud, et taolised investeeringud veenavad varem või hiljem katuse renoveerimise näol. Lisaks ehitatakse välja ventilatsiooni- ka erasektorit, kelle jaoks muutub tasuvaks rajada piirkonda taas süsteem. kohvikuid, rannainventari laenutusi jms. HEV klasside väljaehitamine – 87 000 eurot põhikool Vasalemma Foto: Üha enam märgatakse koolides hariduslike erivajadustega (HEV) Jalgpallistaadion on projekteeritud ka kergejõustikualadega õpilasi, kelle jaoks on vaja vastavat õpikeskkonda ning erivahen- tegelemiseks. deid. Vasalemma koolimaja Vasalemma mõisapargi rekonstrueerimisprojekti tuletõkkesektsioonide ehitus – 36 000 eurot koostamine – 15 000 eurot Vasalemma kool asub ajaloolises Vasalemma mõisas juba aastast Projekti eesmärk on luua reeglid kauni Vasalemma mõisapargi säi- Kloogaranna liivaranda on projekteeritud laudteed, litamiseks, arendamiseks ja hooldamiseks. Pargi heakorrastamisel 1922. 1893. aastal valminud hoone ei saagi vastata kõikidele tä- vaatetorn ja istumisalad. napäevastele nõudmistele, mistõttu tuleb ümberehitamisi pidevalt arvestatakse pargi kasutusega kooliõuena, suvisel ajal turistide pea- ette võtta. Kuivõrd hoone on muinsuskaitse all, siis ehitamine on Rummu–Padise ja Pakri kergliiklusteed – 507 000 eurot tuspaigana ja ürituste toimumise kohana. kallis ja aeganõudev. Kergliiklusteede võrgu arendamine liigub aeglasemas tempos, kui me kõik loodame. Osaliselt on põhjuseks palju investeerimist Laulasmaa ÜVK tööde lõpetamine – 813 658 eurot vajavaid objekte ja valdkondi, teisalt ka see, et reeglina ei kuu- 2021. aastal lõppevad Laulasmaal ja Keila-Joal ÜVK arendustööd lu maantee või kergliiklusteede rajamiseks vaja olev maa valla- ning viimasel aastal tuleb vallal kanda kulud 0,8 miljoni euro ula- le ning maaomanikega kokkuleppele jõudmine on keeruline ja tuses. aeganõudev protsess. Sel aastal saab kergliiklusteega ühendatud Rummu ja Padise, mille tulemusena saab liikuda Padiselt näiteks Paldiski linna suvilate piirkonna veetrassid – 320 000 eurot Vasalemma raudteejaamani. Samuti rajatakse kergliiklustee Pal- Paldiski suvilate piirkonna ÜVK arendamise kogumaksumuseks ku- diski linna keskusest Pakri neeme tippu, mis on nii Paldiski linna juneb 4,4 miljonit eurot. Piirkonda on asunud elama arvestatav hulk elanike kui ka külastajate seas populaarne sihtpunkt. inimesi, kelle jaoks tarbevesi on hädavajalik. Krundid on suvilaühis- tutes liiga väikesed, et veevarustuse saaks lahendada individuaalse Teehoiukava – 180 000 eurot puurkaevuga. ÜVK arendus on jagatud etappideks, lähtudes vallava- Vallaeelarves teede parendamiseks eraldatud summad kuluvad litsuse poolt läbiviidud küsitluse tulemustest. eelkõige kõvakatte rajamisele. Sel aastal on kavas teostada pin- damine nendel teedel: – Illurmaa küla, Vana tee 0,8 km, – Padise küla, Jahukundru tee 0,3 km, Taastuvenergia tootmine – Padise küla, keskuse sisetee 0,2 km, Päikesepaneelid – 68 612 eurot – Klooga–Lehola tee 1,3 km, Ämari alevikus asuva Lääne-Harju valla tugikeskuse katusele on ka- – Niitvälja küla, Vanamõisa tee 0,4 km, vas paigaldada päikeseelektrijaam, et saadavast energiast katta hoone Foto: Marje Suharov Foto: – Niitvälja küla, Sassikaare tee 0,7 km, elektrivajadus ning ülejääk müüa elektrivõrku. Pikaajalisem plaan on – Niitvälja küla, Sassiküla tee 0,4 km, igal aastal üks vallale kuuluv hoone varustada päikeseenergiat tootva 1987.aastal ehitatud Rummu lasteaed saab uue fassaadi, – Kloogaranna küla, Üleoja tee 0,7 km, jaamaga. Eelmisel aastal sai päikesepaneelid Karjaküla Sotsiaalkes- katuse ja ventilatsioonisüsteemi. – Paldiski linn, Leetse tee 2,1 km. kus oma elektrivajaduse katmiseks. Toimetajad: Marje Suharov, egle Kaur | Kujundus: IlmaPress | Trükitud trükikojas Printall | Tiraaž: 7700 eksemplari 1 JAANUAR 2021 | NR 1 (34) WWW.LAANEHARJU.EE | WWW.FACEBOOK.COM/LAANEHARJUVALD Volikogu kinnitas möödunud aasta viimasel istungil 2021. aasta eelarve 8 Volikogu kinnitas 2021. aas- vas planeeritud külakogukonna nik soovib osta vallale kuuluva ta eelarve, milles valla tuludeks tegevusteks. Volikogu andis 10 osa turuväärtusega 1800 eurot. on 20 miljonit eurot ja kuludeks aastaks Ohtu Külaseltsi kasutusse Kuna kinnistu ei ole vallale va- 19,6 miljonit eurot. Teisel luge- “Volikogu kehtestas mõttelise osa Lääne-Harju valla- jalik ja sellel asuv hoone vajab juhtkiri misel suurendati allasutuste pal- le kuuluvast Teeääre kinnistuga investeeringuid, nõustus voliko- gakulu 202 000 euro võrra seo- valla eelarvest piirnevast Väikepõllu kinnistust gu kaasomandi osa müüma os- ses tugipesade loomisega valla (43101:001:1620) pindalaga tusoovi avaldanud osanikule OÜ haridusasutuste juurde, klassi- makstavate 18295 m². Maatükki kasutatakse Padise Tehnik. OÜ Vesiraud on Omavalitsuse põhiülesanne on komplektide arvu suurenemi- edaspidi nii külaseltsi kooskäi- alates 2008. a likvideerimisel ja sega Paldiski Vene Põhikoolis. sotsiaaltoetuste mise (jaanipäev, lastelaager, küla ei soovi valla omandiosa osta. olla oma elanike jaoks olemas Majanduskulude reservist tõsteti piirmäärad, mis kokkutulekud jms) kohana kui ka Kadri Kurm 90 000 eurot investeeringute re- põllumajanduslikuks tegevuseks
Recommended publications
  • Kogukonnakomisjoni Protokoll 24.01.2019.Docx

    Kogukonnakomisjoni Protokoll 24.01.2019.Docx

    Lääne-Harju Vallavalitsuse Kogukonnakomisjoni PROTOKOLL Hatu mõisas 24.01.2019 Koosoleku algus kell 18:15; lõpp kell 19:50 Koosoleku juhataja Reigo Krutto Protokollija Maris Ehrbach Osalesid: Hatust Henry Mang; Karjakülast Eero Salumäe; Kersalust Diana Veegen; Kloogalt Reigo Krutto, Maris Ehrbach; Kurksest Andrus Saliste; Laulasmaalt Tuuli Edur; Lohusalust Kaire Kaer, Kairi Niinepuu-Mark, Kalle Kalbre; Ohtust Krista Maaro; Padiselt Ando Eelmaa; Pae külast Ilona Gilden, Sirje Piirmets; Vasalemmast Kerli Lambing;Vihterpalust Monika Viru; Vilivallast Eve Jakobson. Lääne-Harju Vallavalitsusest osalesid vallavanem Jaanus Saat; abivallavanem Erki Ruben, vallavanema nõunik Anneli Lääne, avalike suhete spetsialist Marje Suharov PÄEVAKORD: 1. Hatu mõisa tegevuse tutvustus 2. Lohusalu vabaühenduste tegevuse tutvustus. 3. Ülevaade kogukonnakomisjoni tööst 2018.aastal 4. Kogukonnakomisjoni töö reglementeerimine 5. Millal ja kus toimub järgmine koosolek? 6. Üleskerkinud küsimused, vaba teema. Päevakorrapunkt 1 Henry Mang, mõisa peremees: Mõis on tema väikesele perele koduks ja mõisa korrastamine käib pisitasa omaenda ja sõprade jõu, nõu ja finantsiga. Ja see on pikk protsess. Uksed lahti headele, sõbralikele inimestele. Tegutsetakse joogamõisana – käesoleval ajal käivad huvilised koos kord nädalas, kolmapäeviti. Joogaharrastajad üle valla ja kaugemaltki. Päevakorrapunkt 2 Kairi Niinepuu-Mark, Lohusalu Poolsaare Loodusselts (tutvustus protokolli lisa 1) Kalle Kalbre, Lohusalu Külaselts: sõidukeid on 216, parkimiskohti 36. Probleem on endiselt aktuaalne. Kuhu siis sõidetakse – metsa alla ja pargitakse seal.Lahendust ei ole. Päevakorrapunkt 3 Reigo Krutto, Klooga: komisjoni eestvedaja: mõte oli algselt teha Keila piirkonna kogukondade kokkusaamised, aga väga kiiresti kasvas ülevallaliseks kogukonnakomisjoniks. Tänu vallavanema aktiivsele kaasalöömisele, on osalenud kõigil koosolekutel. Koos oleme käinud kuise intervalliga märtsist 2018. Kokkusaamised erinevates valla piirkondades, kohtades – saame omavahel tuttavaks.Võimalus infot saada ja infot jagada.
  • Discover the Coast of North-Western Estonia!

    Discover the Coast of North-Western Estonia!

    Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water.
  • Keila Valla Üldplaneering

    Keila Valla Üldplaneering

    1 Töö nr. 144 - 02 (02-06/032) Eksemplar nr. /5 Tellija: Keila Vallavalitsus Töö täitja: OÜ MAAPLANEERINGUD reg. nr. 10194910 KEILA VALLA ÜLDPLANEERING KÖIDE I KEHTESTATUD: Keila Vallavolikogu otsus nr. 259/1005 13.10 2005.a. TÖÖGRUPP: maakorraldaja Maia Saareleht arhitekt Jelena Dokelin geograaf, litsents nr. KMH 0058 Ene Lausmaa insener Lembit Pakosta arhitekt, EAL (arvutitöötlus) Maaja Zolk tehnik Eugen Jakobson tehnik Viive Uibo Tegevjuht Lembit Pakosta Tallinn, 2003 - 2005 2 TÖÖ KOOSSEIS Köide I Keila valla üldplaneering Köide II Lähtematerjalid (ühes eksemplaris, OÜ Maaplaneeringud arhiivis) Keila valla üldplaneeringu PASS 3 Planeering on kokkulepe kolme osapoole vahel: riik, omavalitsus, omanik. • Riik määrab oma huvid seaduste, valitsuse määruste ja ministrite käskkir- jadega. Planeeringu järelevalve funktsioon on riigi esindajal Harju Maavalitsusel, kes esindab riigi huvisid. • Valla ülesanne on korraldada valla territoriaal-majanduslik areng, tagades seejuures elanikele normaalsed ja turvalised elutingimused. Planeeringuga määratakse ehitustingimused, s.t. ehituskeelualad, piirangud, ehitamise kord hajaasustuses ja tehakse ettepanekud detailplaneeringu kohustusega piirkondade ning maa kasutamise sihtotstarbe kohta. Vald tegutseb oma ülesande täitmiseks üldplaneeringu tellijana. • Omaniku huvi on jälgida ja teha omapoolseid ettepanekuid omandiõiguse kaitseks, et kavandatavad ettevõtmised tagaksid säästva arengu ja ei kahjustaks omaniku huve. Kaasates kõigi osapoolte arvamuste saamiseks asjast huvitatud ametkondi, teisi planeerimisega tegelevaid asutusi ja valla elanikke, on järgnevas püütud selgitada võimalusi valla arengueelduste rakendamiseks. Töögrupp tänab kõiki töösosalenuid abi eest. Projekti juht L.Pakosta 4 SISUKORD EESSÕNA 8 SUUREMAD ERINEVUSED ÜLDPLANEERINGUS VÕRRELDES HARJU MAAKONNAPLANEERINGUGA 11 I VALLA ÜLDÜLEVAADE 12 1. Üldandmed 12 2. Piirid 15 3. Maafond. Maakasutus 15 4. Maavarad 16 5. Puhkus. Turism 17 6. Asustus. Rahvastik. Tööjõuressursid 19 7. Teenindus.
  • Avasta Lääne-Harjumaa Rannikuala! Ranniku Matkarada Ranniku Matkarada Kulgeb Mööda Lääne-Harjumaa Rannikut, Olles Osa Portugalist Narvani Ulatuvast Kaugmatkateest E9

    Avasta Lääne-Harjumaa Rannikuala! Ranniku Matkarada Ranniku Matkarada Kulgeb Mööda Lääne-Harjumaa Rannikut, Olles Osa Portugalist Narvani Ulatuvast Kaugmatkateest E9

    Avasta Lääne-Harjumaa rannikuala! Ranniku matkarada Ranniku matkarada kulgeb mööda Lääne-Harjumaa rannikut, olles osa Portugalist Narvani ulatuvast kaugmatkateest E9. Keila-Joa Lohusalu Türisalu Lääne-Harju valla matkatee osa on jaotatud kuueks päevateekonnaks – Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Foto: Egle Kaur  ® ³ Paldiski-Kersalu, Kersalu-Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu – kuid loomulikult võib igaüks matkata just temale sobiva Lohusalu 1 pikkuse ja asukohaga lõigu. Otsige valge-sini-valget tähistust ja nautige matka.  Pakri tuletorn 1 2 Tuletornid Foto: Visit Estonia  Kas teadsid, et lisaks Baltikumi kõrgeimale, 52 m kõrgusele Pakri tuletornile, on Lääne-Harju vallas ka teine töötav tuletorn? Meremõisa 7 3 2 Adra Selle võib leida Madise kiriku kellatornist. 12 13 9 4 3 Joad Laulasmaa  4 Lääne-Harjumaa on rikas jugade poolest. Keila juga, Treppoja ja Türisalu joastikud on tuntud kaugemalgi, 2 3 Keila juga kuid veerohkel ajal saab jugade ilu imetleda ka Uuga, Pakri, Leetse ja Kersalu pangal. Foto: Kalev Laast ® Kase Antsu võrgukuur 5 5 1  Käesalu Rannad  Ametlikku supelranda Lääne-Harju vallas küll pole, aga päikese käes mõnulemiseks  4 5 Pakri pank 6 ja enese vettekastmiseks on siiski hämmastavalt suur valik kauneid liivarandu: Foto: Juris Smalinskis 6 Keibu, Alliklepa, Vintse, Kurkse, Ristna, Laoküla, Leetse, Kloogaranna, PALDISKI 7 Laulasmaa, Lohusalu ja Meremõisa. Kes merele eelistab järvesid, 8 Laulasmaa rand neid ootavad Tänavjärv ja Klooga järv. 14 10 16 Klooga- Foto: Ede Teinbas Keelva 8 NB! Ujumine nendes kohtades toimub omal vastutusel, palun jälgige 15 8  ranna 9 7 ohutusnõudeid! 9   Sadamad  Tuulna Tõmmiku Lääne-Harjumaa väikesadamad Ristna, Kurkse, Vintse ja Lohusalu pakuvad 11 Kersalu ühelt poolt vanade kalurikülade hõngu, teisalt lubavad piiluda kauneid Illurma luksuslikke jahte ja kaatreid.
  • Paldiski Linnaväljakul Avanevad Pakri Poolsaare

    Paldiski Linnaväljakul Avanevad Pakri Poolsaare

    LÄÄNE-HARJU VALLA LEHT JUUNI 2020 | NR 6 (28) WWW.LAANEHARJU.EE | WWW.FACEBOOK.COM/LAANEHARJUVALD 75 valla noort leiavad Suur suvesündmuste nõuandeid ja soovitusi „Ühist peakatet kandes tekib „meie“ tunne. suveks tegutsemist kalender Lemmikloomade pidamiseks Kui aktusel seisavad õpilased, kellel on müt- töömalevas 8 Suvi täis suveüritusi, suur ülevaade 8 Millised on lemmiklooma omaniku sid peas, raamatud, lilled ja tänukirjad käes, 8 Lääne-Harju valla õpilasmalev viiakse juunist septembrini Lääne-Harju vallas kohustused, vaktsineerimise ja kiibistamise jääb see kauaks meelde,“ kirjeldab Risti kooli toimuvast, loe lk 4. ajakava leiad lk 6 Paldiskis läbi juba 15. korda, loe lähemalt lk 3 direktor Jüri Alter pidulikke koolisündmusi. Paldiski linnaväljakul avanevad [email protected] poolsaare maastikud 8 Tuhanded silmapaarid on terve kevade jälginud Paldiski keskväljaku valmimist. Lõpuks on suuremad tööd tehtud ja jaa- ninädalal saavad vallakodanikud nautida rohelisel linnaväljakul puhkamist. Paldiski keskväljaku kõrval kortermajas elav Elena Maljutina räägib, et on igal õhtul jälginud ilusa väljaku kasvamist: „See töö oleks nagu minu poolt tellitud, kohe väga meeldivad nii viited pankrannikule kui ka ilu- sad suured puud.” Pärast ehitajate lahkumist alustati istutustöödega, mis oli vallavalitsuse avaliku ruumi spetsialisti ja väljaku idee autori Madis Vaikmaa sõnul suur ette- võtmine. Lisaks AS-i Lahevesi töötajatele on taimi istutama appi tõtanud vabatahtlikud, kel- lele töödejuhatajal jagub ainult kiidusõnu. Üks töödel abiks käi-
  • Balticconnector – Environmental Impact

    Balticconnector – Environmental Impact

    ENVIRONMENTAL IMPACT ASSESSMENT REPORT BALTICCONNECTOR — ENVIRONMENTAL IMPACT ASSESSMENT REPORT 2015 REPORT ASSESSMENT IMPACT — ENVIRONMENTAL BALTICCONNECTOR BALTICCONNECTOR Natural gas pipeline between Finland and Estonia 2015 Environmental impact assessment report Estonia ESTONIA BALTICCONNECTOR — ENVIRONMENTAL IMPACT ASSESSMENT REPORT CONTACT INFORMATION Project Developers: Gasum Corporation Eero Isoranta Phone: +358 20 447 8652 [email protected] www.gasum.com AS EG Võrguteenus Priit Heinla Phone: +372 617 0028 [email protected] www.egvorguteenus.ee Coordinating authority for the EIA procedure in Estonia: Ministry of Economic Affairs and Communications Taivo Linnamägi Phone: +372 62 56 342 [email protected] Coordinating authority for the EIA procedure in Finland: Uusimaa Centre for Economic Development, Transport and the Environment Leena Eerola Phone: +358 295 021 380 [email protected] EIA consultant: Pöyry Finland Oy Terhi Rauhamäki Phone: +358 10 33 21420 [email protected] Entec Eesti OÜ Andres Piirsalu Phone: +372 50 19662 [email protected] Published by: Gasum Corporation Layout and design: Kreab Base map data: © Maanmittauslaitos, Lupanro 48/MML/14, Estonian Land Board Base Map ETAK (agreement No EP-B2–2713) Cover photo: Ramboll The EIA report and related material are available online at http://www.balticconnector.fi and at http://www.egvorguteenus.ee/kasulikku/balticconnector/ The project’s EIA report for Finland is available in English at http://www.balticconnector.fi 2 BALTICCONNECTOR — ENVIRONMENTAL IMPACT ASSESSMENT REPORT FOREWORD Gasum Corporation (hereinafter Gasum) and the Esto- negative impacts caused by alternatives of proposed nian company AS EG Võrguteenus are jointly planning activity in Estonia and Finland. The EIA procedure the Balticconnector natural gas pipeline to intercon- covers the natural gas pipeline route from Ingå, Finland, nect the Finnish and Estonian natural gas distribution to Paldiski, Estonia.
  • Lisa [RT I, 19.03.2013, 30 – Jõust

    Lisa [RT I, 19.03.2013, 30 – Jõust

    Regionaalministri 22. detsembri 2006. a määruse nr 9 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine“ lisa [RT I, 19.03.2013, 30 – jõust. 22.03.
  • 6333 Paldiski 1:50 000 Eesti Geoloogiline Baaskaart

    6333 Paldiski 1:50 000 Eesti Geoloogiline Baaskaart

    6333 PALDISKI 1:50 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. ALUSPÕHI GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. BEDROCK 0 5 0 5 0 5 0 0 1 1 2 2 5 24°5' 5 24°10' 5 24°15' 5 24°20' 5 24°25' 5 6600 6600 A LEGEND LITOSTRATIGRAAFI- LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMI KIRJELDUS LINE ÜKSUS System Series Stage Index Rock description Lithostratigraphical unit KVATERNAAR Kvaternaari setted (ainult läbilõigetel 0-100 m) QUATERNARY Q Quaternary deposits (only on cross-sections 0-100 m) Savikas lubjakivi (12-15 m) KEILA KAHULA 2 O3kh2 Argillaceous limestone Savikas lubjakivi mergli vahekihtidega (10-12 m) ÜLEM- KAHULA 1 O3kh1 Argillaceous limestone with interbeds of marl UPPER HALJALA Savikas lubjakivi, K-bentoniit (1-3 m) TATRUSE-VASAVERE O3tt-khV Argillaceous limestone, K-bentonite Lubjakivi, kerogeenne lubjakivi (8-10 m) KUKRUSE VIIVIKONNA O3vv V2 Limestone, kerogenic limestone Savikas lubjakivi, mergel (2-3 m) KÕRGEKALDA UHAKU O2kr Argillaceous limestone, K-bentonite M Detriitne lubjakivi, lubjakivi, dolokivi (7-9 m) N U VÄO A I O2vä 59°30' I Biodetrital limestone, limestone, dolostone 59°30' S KESK- LASNAMÄE C T I I I V MIDDLE ASERI V O O D KANDLE, PAKRI, D T R KUNDA Glaukoniitlubjakivi, ooidlubjakivi, lubjakivi (3-4 m) R SILLAORU, LOOBU, O O1-2tl-kn Glauconite limestone, oolite limestone, limestone 6595 6595 O TOILA VOLHOLVI H BILLINGENI A HUNNEBERGI Glaukoniitliivakivi (4 m) VARANGU, LEETSE O1vr-lt L Ca1 VARANGU Glauconite sandstone ALAM- PAKERORDI LOWER BILLINGENI E HUNNEBERGI Diktüoneemakilt (4-5 m) ## TÜRISALU O1tr # # # Dictyonema shale V2 # #### # Suurupi
  • Keila Paldiski

    Keila Paldiski

    1 A B C (! Viimsi Randvere ! Miiduranna Pärnamäe ! ( ! TALLINN (Altküla)! VIIMSI " Aiaotsa ! Saha 1 0 1 2 3 4 MERIVÄLJA ! Metsakasti km (Kasti) Muuga Y Äigrumäe ! Kaasiku Mähe ! 1 : 125 000 Y aedlinn Maardu ! ! Kaasiku Muuga aedlinn MÄHE LEPIKU Y Y Väo LAIAKÜLA ! PIRITA ! ! ! KLOOSTRIMETSA 1 Laiaküla Tarasoo 1 Y Neeme PALJASSAARE IRU (Käära) Y ! Lükati ! Y ! Vene-BaltiY KOSE ! Y Iru Telliskopli Hundipea MAARJAMÄE (VANA-KOSE) Y Y ! Y Kose-Kallaste ! KOPLI! Y KARJAMAA Varsaallika Nehatu KAKUMÄE Bekkeri ! ! LOOPEALSE ! ! !PRIISLE ! PELGURANNA SITSI PAEVÄLJA ! KATLERI KURISTIKU Y Köismäe ! ! KALAMAJA ! Lasnamägi SELI Nehatu Härjapea jõgi ! ! ! MUSTAKIVI ! ! SADAMA LAAGNA PELGULINN ! KADRIORG ! ! TISKRE ! ! TONDIRABA ! Jõeküla TOOMPEA Vanalinn ! KUREPÕLLU Proosa Y VISMEISTRI ! ! RAUA Y Saha-Loo ! ROCCA AL MARE ! Y KOMPASSI ! ! LASNAMÄE VÄO ! ! KELMIKÜLA Y UUSLINN (! MERIMETSA KESKLINN ! Südalinn PAE " ! ! ! TORUPILLI Tiskre SIBULAKÜLA ! MAAKRI ! KoplimetsaLOO ! ! ÕISMÄE KASSISABA ! ! ! (! Y TÕNISMÄE TATARI KELDRIMÄE SIKUPILLI Kallaste (LIIVAMÄE) ! HAABERSTI ! MUSTJÕE KRISTIINE! ! ! ! Tallinn ! ! ! ! LILLEKÜLA UUS MAAILM JUHKENTALI ! PIKALIIVA VESKIMETSA VEERENNI ! ÜLEMISTE Veneküla Harku-Nõmme ! (Vanapere) Y Haabersti SÕJAMÄE ! Linnuküla ! LUITE Harkujärve ! Y ! ! ! " VÄIKE-ÕISMÄE SÄÄSE KITSEKÜLA Soodevahe ! TONDI Ülejõe Harku (k) KADAKA SIILI ! ! ! MÕIGU (HAABERSTI-KADAKA) ! LAGEDI Harku-Paemurru Lagedi (! Naissaare ! Y ASTANGU ! Laabi Y MUSTAMÄE Kotermaa Y ! JÄRVE Y (Vana-Laabi) ! Mõigu Uue-Laabi Harku- Y ! Kadaka Ülemiste järv PEETRI MÄEKÜLA

  • Dspace-Is Lisamise Eesmärgil Kuni Autoriõiguse Kehtivuse Tähtaja Lõppemiseni; 1.2

    TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Timo Sild KINNISMUISTISED ROOTSI MAAMÕÕTJA AXEL HOLMI KATASTRIPLAANIDEL Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Heiki Valk Tartu 2014 Sisukord Sisukord ......................................................................................................................... 2 Sissejuhatus .................................................................................................................... 5 1. Allikmaterjal, senine uurimislugu ja metoodika ........................................................ 7 1.1 17. sajandi katastriplaanid ja nende uurimislugu ................................................. 7 1.2 Kinnismuististe väljaselgitustööst ........................................................................ 8 1.3 Tänapäevased võrdlusmaterjalid ........................................................................ 10 1.4 Bakalaureusetöö metoodika ............................................................................... 11 2. Kinnismuistised rootsiaegsetel katastriplaanidel ..................................................... 12 2.1 Rootsi kuningriigi muinsuskaitse- ja maamõõduseadus .................................... 12 2.2 Rootsiaegne maamõõtmine Eestis ja maamõõtja Axel Holm ning tema töö ..... 14 2.3 Varasemad uurimistööd Eestis ja välismaal ...................................................... 16 2.4 Hiiepaikade tunnusmärgid ................................................................................. 19 3. Axel Holmi katastriplaanide analüüs

  • JOONIS 1. Maakasutus.Pdf

    KEILA LINNA ÜLDPLANEERING VALKSE MAAKASUTUS ILLURMA Lepa 8 TALLINN-PALDISKI EELNÕU Lääne-Harju vald TÕMMIKU A4 M 1: 6250 E1 A1 Kullerkupu A4 A1 Kannikese E1 A1 A2 Piibelehe Ülase O Kullerkupu Tammiku tee VALKSE KÜLA E1 8 TALLINN-PALDISKI NIITVÄLJA KÜLA A1 E1 VALKSE KÜLA A4 11194 KARJAKÜLA TEE Harku vald TÄHTSAMAD OBJEKTID E1 S Nurmenuku E1 Kanarbiku w MUUSEUM Nurmenuku w A1 A2 u LINNAVALITSUS E1 E1 E1 E2 A1 & RAAMATUKOGU A2 E1 A1 E1 %% KIRIK Ü … E2 T V Ü A4 A2 t KULTUURIKESKUS E1 E2 A4 T † TERVISEKESKUS E2 A2 E2 KUMNA KÜLA E2 A4 J NOORTEKESKUS Tammiku tee E2 Keki %% KOOLIMAJA A3 E2 A2 d … LASTEAED A3 Geoloogide O E1 8 HAIGLA A3 A4 ¼¼ LAULUVÄLJAK E1 T O Ä+T y TURG E1 E1 Vasara d SUPLUSKOHT O d E1 A1 A4 8 TALLINN-PALDISKI O Ä+T __ † Vasara Tammiku tee Ä+T d _O d UJULA O Ü E1 A1 _ O Ehitajate tee Ä E1 KUMNA S RAUDTEEJAAM A1 TUTERMAA O O Kruusa Mäe Kirsi BUSSIJAAM O E2 E2 Ä O %% & Piiri A2 J Ä Ä v BUSSIPEATUS Ü S S E1 8 Paldiski mnt SILD A2 O S … J J Ü TUTERMAA KÜLA E1 A5 PERSPEKTIIVNE SILD E1 A1 E1 Ä E1 J J A3 Sopsu-Tooma ¼¼ E1 S E1 8 TALLINN-PALDISKI Piiri Põhjakaare E1 J _ JÄÄTMEKÄITLUSKOHT Põhja E1 J _ Pargi III A1 SAUE Barsbütteli E1 Pargi II %% E1 S Kruusa 20 m A1 S 20 m VALINGU E2 E1 O E1 Pargi A1 Ä … Pae Niidu 11 TALLINNA RINGTEE Tervise Ü Pargi E1 Ä Heina J E1 E1 J S E1 E1 Tammiku tee Männiku Ä Loode 20 m A1 E1 Luha Allika E1 Posti S MÄRKUSED: A1 Põllu Spordi A1 Vaikne S E1 1.
  • Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat 40. Kd. Tallinn, 2015. 258

    Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat 40. Kd. Tallinn, 2015. 258

    EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 40. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEAR-BOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 40 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2015 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 40. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2015 YEAR-BOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 40 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 40. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud Tartu Ülikooli geograafia osakond Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2015 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press Käesolev aastaraamat on pühendatud EGSi asutajaliikme ja Tartu ülikooli füüsilise geograafia professori Endel Varepi mälestusele Endel Varep (1915–1988) Vello Paluoja maal Pärnu Kuninga tänava põhikoolis SAATEKS Eesti Geograafia Seltsi aastaraamatu 40. köide on pühendatud Eesti 20. sajandi teise poole ühe tuntuima geograafi, Tartu ülikooli loodus- geograafia professori Endel Varepi mälestusele. E. Varep, kelle sünnist 3. septembril möödub 100 aastat, oli EGS-ga seotud pikka aega. Seltsi asutamisest kuni 1985. aastani oli ta seltsi aseesimees ja väljaannete toimetuskolleegiumi liige. Varep osales otseselt EGSi aastaraamatute ja publikatsioonide sarjas ilmunud artiklite toimetamisel ning oli ise viljakas autor, eriti geograafiasündmuste põhjalike ülevaadete esitamisel. Tema algatusel toimusid paljud geograafide hulgas tuntud konverentsid, semi- narid, teaduslikud nõupidamised, õppekäigud ja ekskursioonid. Endel Varepi elu ja tegevust on pärast tema surma tutvustatud pikemalt kahes Tartu ülikooli geograafia osakonna väljaandes, mis ilmusid 1995. ja 1999. aastal. Täienduseks varem ilmunud Varepianale on käesolevas aastaraamatus avaldatud tema Eesti maastike uurimise tulemusi tutvus- tavaid artikleid. Mälestusartiklid on selles aastaraamatus pühendatud selt- si kauaaegsetele liikmetele Hardo Aasmäele, Ilja Kalale ja Hella Kingule, kes lahkusid igavikujõe teisele kaldale eelmisel aastal.