Aruanne Keila Linn Ja Vald 2014

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Aruanne Keila Linn Ja Vald 2014 Uuringuaruanne Keila linna ja valla elanike arvamused kahe piirkonna liitumisest Faktum & Ariko Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Metoodika ja valim ..................................................................................................................... 3 Uuringutulemused ...................................................................................................................... 4 Toetus ühinemisele ..................................................................................................................... 4 Keila linna ja valla ühinemise positiivne pool ........................................................................... 8 Keila linna ja valla ühinemise negatiivne pool ........................................................................ 14 Teised ühinemisvõimalused ..................................................................................................... 21 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 24 Sissejuhatus Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Keila linna ja valla elanike arvamused nimetatud kahe piirkonna ühinemisplaanist. Esiteks, kas elanikud üldse on ühinemise poolt või vastu. Teiseks, mis on vastajate hinnangul ühinemises positiivset, aga ka negatiivset. Kolmandaks, milline on elanike nägemus sellest, kellega nende elukoha omavalitsusel veel otstarbekas ühineda oleks. Metoodika ja valim Uuring viidi läbi telefoniintervjuu metoodikat kasutades. Telefoniküsitlus (CATI) on arvuti poolt juhitud telefoniintervjuu, kus spetsiaalne tarkvara valib Eestis kasutuses olevatele numbrivahemike numbreid juhuslikkuse alusel nii tava- kui mobiiltelefonidele, kuhu tehakse küsitluskõne. Kasutusel on nii tava- kui ka mobiiltelefoninumbrid ning viimaste osakaaluks on ca 50% kõigist intervjuudest. Küsitluses osales 669 inimest, millest 400 on Keila linna ning 269 Keila valla elanikud. Lõplik vastajate profiil on välja toodud alljärgnevas tabelis: Tabel 1. Vastajate profiil N % Sugu Mees 242 36% Naine 427 64% Vanus 15-29 94 14% 30-44 179 27% 45-64 235 35% 65+ 161 24% Kuskohal te täpsemalt Keila linn 400 60% elate? Kulna küla (sh Tammermaa elurajoon) 12 2% Valkse küla 11 2% Karjaküla alevik, Tõmmiku ja Keelva 26 4% küla Keila-Joa alevik ja Käesalu Meremõisa 39 6% küla Laulasmaa küla 30 4% Lohusalu küla 18 3% Kloogaranna ja Tuulna külad 26 4% Klooga alevik 46 7% Laoküla, Põllküla ja Kersalu külad 13 2% Ohtu, Maeru ja Nahkjala külad 14 2% Lehola küla 24 4% Niitvälja ja Illurma küla 10 1% Mujal 0 0% Kui kaua olete elanud kuni 5 aastat 35 5% oma praeguses elukohas? 5-10 aastat 126 19% 10-15 aastat 88 13% 15-20 aastat 66 10% 20-30 aastat 113 17% üle 30 aasta 241 36% Kas olete…? palgatöötaja 352 53% ettevõtja, iseendale tööandja, 70 10% vabakutseline õpilane, üliõpilane 35 5% töötu, kodune 43 6% pensionär 169 25% Uuringutulemused Toetus ühinemisele Keila linna ja elanike arvamused nimetatud kahe administratiivpiirkonna ühinemisest on pigem pooldavad. Üle poolte (53%) uuringus osalejatest pooldavad ühinemisideed. 17% on ühinemise vastu ning 30% ei oska hetkel selle idee kasulikkuse või mitte-kasulikkuse kohta midagi kindlat öelda. (vt joonis 1) Ühinemisidee toetajaid on rohkem meessoost kui naissoost vastajate hulgas (56% vs 51%). Samas, nende vastajate hulk, kes kindlat arvamust ei oma, on võrdne (31% meestest ja 30% naistest). Joonis 1. Kas pooldate Keila linna ja valla ühinemist? % kogu valimist 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Üldjaotus 53% 17% 30% Mees 56% 13% 31% Sugu Naine 51% 19% 30% 15-29 52% 24% 23% 30-44 55% 15% 31% Vanus 45-64 54% 16% 31% 65+ 49% 17% 34% palgatöötaja 52% 15% 33% ettevõtja, iseendale 61% 20% 19% tööandja, vabakutseline õpilane, üliõpilane 51% 26% 23% Kas olete…? töötu, kodune 63% 16% 21% pensionär 48% 18% 34% jah ei RASKE ÖELDA Vanusegruppe omavahel võrreldes selgub, et kõige enam pooldavad ühinemist 30-44- aastased (55%) ning 45-64-aastased vastajad (54%). Vähim on ühinemise poolt noorimad vastajad ehk 15-29-aastased elanikud (24%). Viimase hulgas on kõige vähem neid vastajaid, kes kindlat arvamust ei oma (23%). (vt joonis 1) Pooldajate hulgas on elanikke, kes on hetkel töötud, kodused (63%) ning ettevõtjad, ise-enda tööandjad, vabakutselised (61%). Palgatöötajatest üle poole (52%) pooldab samuti Keila linna ja valla ühinemist. Keila linna elanikest, kes uuringus osalesid, veidi alla poole (46%) pooldavad valla ja linna ühinemist, 19% ei poolda ning üle veerandi (35%) ei oska kindlat seisukohta hetkel öelda. Vaadates Keila valla eriregioonide elanike arvamusi Keila linna elanike arvamustest eraldi, siis selgub, et 83% Kulna küla elanikest pooldab Keila linna ja valla omavahelist ühinemisplaani. Peamiselt Lohusalu (44%) ja Valkse küla (36%) elanikud on need vastajad, kellel hetkel kindlat arvamust antud küsimuses ei ole. (vt joonis 1.1) Joonis 1.1. Kas te pooldate Keila linna ja valla ühinemist? % kogu valimist 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 53% 17% 30% Üldjaotus Keila linn 46% 19% 35% Kulna küla (sh 83% 8% 8% Tammermaa elurajoon) Valkse küla 45% 18% 36% Karjaküla alevik, 50% 27% 23% Tõmmiku ja Keelva küla Keila-Joa alevik ja 54% 18% 28% Käesalu Meremõisa küla Laulasmaa küla 60% 23% 17% Lohusalu küla 50% 6% 44% Kloogaranna ja Tuulna 77% 12% 12% külad Kuskohal te täpsemalt elate? täpsemalt te Kuskohal Klooga alevik 67% 9% 24% Laoküla, Põllküla ja 77% 23% Kersalu külad Ohtu, Maeru ja Nahkjala 71% 29% külad Lehola küla 67% 13% 21% Niitvälja ja Illurma küla 40% 30% 30% jah ei RASKE ÖELDA Ühinemise toetamise ja mittetoetamise küsimuses võrreldi lisaks Keila linna ja valla elanike arvamust nende enda praeguses elukohas elamise ’staaži’ järgi. Selgub, et kõige enam toetavad ühinemist (64%) vastajad, kes on elanud seal 5-10 aastat. Kõige vähem elanikud, kelle elukohaks on Keila vald ja linn olnud üle 20 aasta. (vt joonis 1.2.) Joonis 1.2 Kas te pooldate Keila linna ja valla ühinemist ? % kogu valimist 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 53% 17% 30% Üldjaotus kuni 5 aastat 51% 14% 34% 5-10 aastat 64% 12% 24% 10-15 aastat 57% 15% 28% 15-20 aastat 50% 17% 33% 20-30 aastat 48% 22% 30% Kui kaua olete elanud oma praeguses elukohas? olete elanud Kui oma kaua praeguses üle 30 aasta 48% 19% 33% jah ei RASKE ÖELDA Lõpetuseks võrdleme omavahel kolme valimit. (vt joonis 1.3.) Esimene neist koondab kõiki vastajaid (Keila linn + vald), mis on ülevaatlikult lahti kirjeldatud juba eelnevalt. Teine näitab toetust ühinemisideele Keila linna elanike seas, keda oli valimis kokku 400. Kolmas koondab ainult valla elanikke, keda oli valimis 269 vastaja näol. Võrdlusest näeme, et ühinemise pool on kõige enam just viimased ehk vallaelanikud. Nende vastajate hulgas on samuti kõige vähem neid inimesi, kellel ühinemisega seoses kindlat arvamust kujunenud ei ole. Viimaseid on üle veerandi (35%) Keila linna elanike hulgas. Joonis 1.3. Kas te pooldate Keila linna ja valla ühinemist? % kogu valimist 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Keila linn + vald 53% 17% 30% Keila linn 46% 19% 35% Keila vald 62% 14% 24% jah ei RASKE ÖELDA Keila linna ja valla ühinemise positiivne pool Vastajate hulgas on siiski palju neid vastajaid, kellel kindlat arvamust linna ja valla ühinemise koha pealt ei ole. Palusime vastajatel oma sõnadega väljendada, mis nende meelest on ühinemise juures positiivset ning negatiivset. Mõlemal juhul lisasime juurde aspekte, mille peale vastajad esialgu ei pruukinud tulla. Positiivsete aspektidena nähti eelkõige võimalust, et suuremana ollakse majanduslikult võimekam omavalitsus (19% antud vastustest). Selle all mõeldi eelkõige seda, et koos olles on rohkem ja suuremad majanduslikud võimalused, aga loodeti, et kui juhtimine läheb ainult ühe omavalitsuse kätte, siis kahanevad ametnike arvuga paralleelselt kulud selle ülalpidamiseks. 13% leidis, et ühinemise puhul muutuvad kindlasti teenused nagu kool ja lasteaed, paremaks ning kättesaadavamaks kõigile. 10% usub, et valitsemine muutub paremaks, st toimub teatud võimuvahetus. 10% usub, et teed, tänavad ning transpordiliiklus muutub paremaks ja areneb jõudsalt edasi. Joonis 2. Mis oleks teie arvates Keila linna ja valla ühinemise juures positiivset? % kogu valimist 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% Suuremalt ollakse majanduslikult võimekamad 19% Paremad teenused (kool, lasteaiad jne) 13% Valitsemine muutub paremaks 10% Liiklusekorraldus, sh teede, tänavate olukord 10% paraneb/areneb Ei ole midagi positiivset 7% Ühendab rohkem eripiirkondi ja inimesi 3% Tekib üks kindel keskus, nagu Keila linn hetkel tegelikult on 2% Rohkem võrdust oleks 2% Oleks rohkem rahvast 1% Kaasatakse rohkem pädevaid inimesi ,9% Oleks pindalalt suurem ,9% Kogu kogukond võidab (linn ja vallad) ,1% Muu 4% Ei oska öelda 34% 3% vastajatest usub, et ühinemine ühendab inimesi ja eripiirkondi rohkem kui praegu. 2% leiab, et positiivne on ühe (tõmbe)keskuse tekkimine ka formaalselt. Nenditakse, et tegelikult on vald ja linna omavahel praegugi tihedalt seotud ning seepärast oleks ühinemine loogiline. Lisaks arvati, et positiivsed tagajärgedeks võivad olla näiteks, et rahvast on siis ’ühe mütsi all’ rohkem (1%), omavalitsus oleks pindalalt suurem ja võimsam (0,9%) ning ühinemise ajal ja pärastiselt oleks võimalik pädevamatel inimestel võimu juurde pääseda (0,9%). Võrdleme siingi nimetatud positiivsete aspektide esinemissagedust kolme valimi kohta (vt joonis 2.1). Joonis 2.1. Mis oleks teie arvates linna ja
Recommended publications
  • Kogukonnakomisjoni Protokoll 24.01.2019.Docx
    Lääne-Harju Vallavalitsuse Kogukonnakomisjoni PROTOKOLL Hatu mõisas 24.01.2019 Koosoleku algus kell 18:15; lõpp kell 19:50 Koosoleku juhataja Reigo Krutto Protokollija Maris Ehrbach Osalesid: Hatust Henry Mang; Karjakülast Eero Salumäe; Kersalust Diana Veegen; Kloogalt Reigo Krutto, Maris Ehrbach; Kurksest Andrus Saliste; Laulasmaalt Tuuli Edur; Lohusalust Kaire Kaer, Kairi Niinepuu-Mark, Kalle Kalbre; Ohtust Krista Maaro; Padiselt Ando Eelmaa; Pae külast Ilona Gilden, Sirje Piirmets; Vasalemmast Kerli Lambing;Vihterpalust Monika Viru; Vilivallast Eve Jakobson. Lääne-Harju Vallavalitsusest osalesid vallavanem Jaanus Saat; abivallavanem Erki Ruben, vallavanema nõunik Anneli Lääne, avalike suhete spetsialist Marje Suharov PÄEVAKORD: 1. Hatu mõisa tegevuse tutvustus 2. Lohusalu vabaühenduste tegevuse tutvustus. 3. Ülevaade kogukonnakomisjoni tööst 2018.aastal 4. Kogukonnakomisjoni töö reglementeerimine 5. Millal ja kus toimub järgmine koosolek? 6. Üleskerkinud küsimused, vaba teema. Päevakorrapunkt 1 Henry Mang, mõisa peremees: Mõis on tema väikesele perele koduks ja mõisa korrastamine käib pisitasa omaenda ja sõprade jõu, nõu ja finantsiga. Ja see on pikk protsess. Uksed lahti headele, sõbralikele inimestele. Tegutsetakse joogamõisana – käesoleval ajal käivad huvilised koos kord nädalas, kolmapäeviti. Joogaharrastajad üle valla ja kaugemaltki. Päevakorrapunkt 2 Kairi Niinepuu-Mark, Lohusalu Poolsaare Loodusselts (tutvustus protokolli lisa 1) Kalle Kalbre, Lohusalu Külaselts: sõidukeid on 216, parkimiskohti 36. Probleem on endiselt aktuaalne. Kuhu siis sõidetakse – metsa alla ja pargitakse seal.Lahendust ei ole. Päevakorrapunkt 3 Reigo Krutto, Klooga: komisjoni eestvedaja: mõte oli algselt teha Keila piirkonna kogukondade kokkusaamised, aga väga kiiresti kasvas ülevallaliseks kogukonnakomisjoniks. Tänu vallavanema aktiivsele kaasalöömisele, on osalenud kõigil koosolekutel. Koos oleme käinud kuise intervalliga märtsist 2018. Kokkusaamised erinevates valla piirkondades, kohtades – saame omavahel tuttavaks.Võimalus infot saada ja infot jagada.
    [Show full text]
  • Nordecon AS 2015. Aasta Konsolideeritud Majandusaasta Aruanne
    Group annual report 2016 Business name Nordecon AS Registry number 10099962 Address Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn, Estonia Domicile Republic of Estonia Telephone +372 615 4400 E-mail [email protected] Corporate website www.nordecon.com Core business lines Construction of residential and non-residential buildings (EMTAK 4120) Construction of roads and motorways (EMTAK 4211) Road maintenance (EMTAK 4211) Construction of utility projects for fluids (EMTAK 4221) Construction of water projects (EMTAK 4291) Construction of other civil engineering projects (EMTAK 4299) Financial year 1 January 2016 – 31 December 2016 Council Toomas Luman (chairman of the council), Andri Hõbemägi, Vello Kahro, Sandor Liive, Meelis Milder Board Jaano Vink (chairman of the board), Avo Ambur, Erkki Suurorg Auditor KPMG Baltics OÜ Nordecon – Group annual report 2016 Contents Nordecon Group at a glance .................................................................................................................................. 4 Letter from chairman of the council ...................................................................................................................... 5 Group chief executive’s letter ............................................................................................................................... 6 Directors’ report ................................................................................................................................................... 8 Consolidated financial statements .......................................................................................................................47
    [Show full text]
  • Klooga-Paldiski-Klooga Õpilasliinide Sõiduplaanid Alates Septembrist 2018
    Klooga-Paldiski-Klooga õpilasliinide sõiduplaanid alates septembrist 2018 Peatus Väljumised Peatus Väljumised Klooga side 07:15 14:20 Paldiski kool 7:50 15:00 17:00 Järvekalda 14:26 Sadama tänav/ Paldiski 7:51 15:01 17:01 Klooga raudteejaam 07:18 14:33 Kivi tänav/ Paldiski II 7:52 15:02 17:02 Türnpu park 07:20 14:35 Raudteejaam/ Paldiski III 7:52 15:03 17:03 Raudkotka 07:21 14:36 Lääne tänav 7:53 15:03 17:03 Adruvahi 07:27 14:42 Rae põik 7:54 15:04 17:04 Aida 07:29 14:43 Leetse tee 7:59 15:05 17:05 Põllküla 07:30 14:44 Vanaranna tee/ Kersalu 8:00 15:10 17:10 Vanaranna tee/ Kersalu 07:31 14:45 Põllküla 8:01 15:11 17:11 Leetse tee 07:36 14:50 Aida 8:02 15:12 17:12 Rae põik 07:38 14:52 Adruvahi 8:06 15:13 17:13 Lääne tänav 07:38 14:52 Raudkotka 8:10 Paldiski Vene Põhikool 07:40 14:54 Paldiski kool 07:41 14:55 Klooga tee alguses 8:12 Klooga raudteejaam 8:14 15:22 17:22 Järvekalda 8:20 17:28 Klooga side 8:26 15:25 17:35 Harju-Risti-Paldiski-Harju-Risti õpilasliinide sõiduplaanid alates septembrist 2018 Peatus Väljumised Peatus Väljumised Altküla 06:48 Paldiski kool 15:00 17:00 Harju-Risti 06:50 14:20 Sadama tänav/ Paldiski 15:01 17:01 Risti kool 06:51 Kivi tänav/ Paldiski II 15:02 17:02 Risti kool 06:52 Raudteejaam/ Paldiski III 15:03 17:03 Kõmmaste 06:53 Lääne tänav 15:03 17:03 Määra 06:57 Rae põik 15:04 17:04 Oti 06:58 Laoküla 15:08 17:08 Padise 06:59 14:30 Jõesuu 15:11 17:11 Kasepere 07:01 Madise kirik (vana mnt-l) 15:13 17:13 Rummu 07:03 Jahukundru 15:17 17:17 Murrangu 07:07 Karilepa 15:19 17:19 Vasalemma 07:09 Liisküla 15:21 17:21 Vasalemma
    [Show full text]
  • Discover the Coast of North-Western Estonia!
    Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water.
    [Show full text]
  • Keila Valla Üldplaneering
    1 Töö nr. 144 - 02 (02-06/032) Eksemplar nr. /5 Tellija: Keila Vallavalitsus Töö täitja: OÜ MAAPLANEERINGUD reg. nr. 10194910 KEILA VALLA ÜLDPLANEERING KÖIDE I KEHTESTATUD: Keila Vallavolikogu otsus nr. 259/1005 13.10 2005.a. TÖÖGRUPP: maakorraldaja Maia Saareleht arhitekt Jelena Dokelin geograaf, litsents nr. KMH 0058 Ene Lausmaa insener Lembit Pakosta arhitekt, EAL (arvutitöötlus) Maaja Zolk tehnik Eugen Jakobson tehnik Viive Uibo Tegevjuht Lembit Pakosta Tallinn, 2003 - 2005 2 TÖÖ KOOSSEIS Köide I Keila valla üldplaneering Köide II Lähtematerjalid (ühes eksemplaris, OÜ Maaplaneeringud arhiivis) Keila valla üldplaneeringu PASS 3 Planeering on kokkulepe kolme osapoole vahel: riik, omavalitsus, omanik. • Riik määrab oma huvid seaduste, valitsuse määruste ja ministrite käskkir- jadega. Planeeringu järelevalve funktsioon on riigi esindajal Harju Maavalitsusel, kes esindab riigi huvisid. • Valla ülesanne on korraldada valla territoriaal-majanduslik areng, tagades seejuures elanikele normaalsed ja turvalised elutingimused. Planeeringuga määratakse ehitustingimused, s.t. ehituskeelualad, piirangud, ehitamise kord hajaasustuses ja tehakse ettepanekud detailplaneeringu kohustusega piirkondade ning maa kasutamise sihtotstarbe kohta. Vald tegutseb oma ülesande täitmiseks üldplaneeringu tellijana. • Omaniku huvi on jälgida ja teha omapoolseid ettepanekuid omandiõiguse kaitseks, et kavandatavad ettevõtmised tagaksid säästva arengu ja ei kahjustaks omaniku huve. Kaasates kõigi osapoolte arvamuste saamiseks asjast huvitatud ametkondi, teisi planeerimisega tegelevaid asutusi ja valla elanikke, on järgnevas püütud selgitada võimalusi valla arengueelduste rakendamiseks. Töögrupp tänab kõiki töösosalenuid abi eest. Projekti juht L.Pakosta 4 SISUKORD EESSÕNA 8 SUUREMAD ERINEVUSED ÜLDPLANEERINGUS VÕRRELDES HARJU MAAKONNAPLANEERINGUGA 11 I VALLA ÜLDÜLEVAADE 12 1. Üldandmed 12 2. Piirid 15 3. Maafond. Maakasutus 15 4. Maavarad 16 5. Puhkus. Turism 17 6. Asustus. Rahvastik. Tööjõuressursid 19 7. Teenindus.
    [Show full text]
  • Lääne-Harju Valla Leht Jaanuar
    LÄÄNE-HARJU VALLA LEHT JAANUAR 2021 | NR 1 (34) WWW.LAANEHARJU.EE | WWW.FACEBOOK.COM/LAANEHARJUVALD Teeme meie koduvalla taaskasutusstuudio muudab valla idee osutus targa „Jalgsi matkates saad viia inimesi imetlusväärseks valda rohelisemaks linna projektis edukaks sinna, kus nad enne ei ole käinud 8 Kauniks kujundatud koduväravad 8 Liigiti jäätmete kogumist peab 8 Möödunud aastal toimunud rahvusvahelisel ja just sellistelt matkadel saab kõi- saavad olla rõõmuks kogu vallale, enamik inimesi vajalikuks, nüüd on jõutud konkursil otsiti nutikaid tulevikulahendusi linnade ge rohkem positiivset tagasisidet,“ loe lisaks lk 3 ka tegudeni, loe lisaks lk 4 reaalsetele probleemidele, loe lisaks lk 6 ütleb matkajuht Heiki Hõimoja. Valla investeeringuraha jagub eri valdkondadesse ja kantidesse Erki Ruben Mängu- ja tegevusväljakud, jäätmemajad, abivallavanem avalik ruum – 220 000 eurot Kaitseinvesteeringute Keskus maksab vallale Klooga aleviku servas 8 Igal aastal valla eelarvet koos- asuva Kaitseväe laskeväljaku tegevuse hüvitisena elukeskkonna pa- tades on omavalitsus valikute randamiseks toetust 9750 eurot aastas. Summa kasutamise üle peame ees. Tänavuse eelarve investee- nõu kogukonna esindajatega. Raha sobib näiteks mõne kogukonna ringute peatükis on fookuses taas poolt taotletud projekti omaosaluse katmiseks. haridusasutused, elukeskkond Leholas kavandame küla keskse tegevusväljaku edasi arenda- ning ühisveevärgi- ja kanalisat- mist. Eesmärk on kogukonna ja endise Keila valla poolt arendatud sioonisüsteemid. Varasema ajaga ala ühtseks tervikuks luua, lisades spordiväljaku ning muid täienda- võrreldes on lisandunud taastuv- vaid elemente. Sama plaan on Karjaküla aleviku keskel oleva noor- energia tootmisega seotud eelar- tele mõeldud alaga. verida. Jäätmete liigiti kogumiseks on kavas rajada jäätmemajad ning vastavad konteinereid kaheksasse asukohta: Laulasmaa, Lohusalu, Foto: Olga Makina Olga Foto: Lehola, Ohtu, Madise, Padise ja Harju-Risti külla ning Paldiski linna.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Lisa Muudetud Lääne-Harju Vallavalitsuse 22.09.2020 Määrusega Nr 6
    Lääne-Harju Vallavalitsuse 27.11.2018 määruse nr 11 lisa Muudetud Lääne-Harju Vallavalitsuse 22.09.2020 määrusega nr 6 Lääne-Harju valla haldusterritooriumil paiknevate ühissõidukipeatuste nimekiri Ühissõidukipeatuse kohanimi Peatuse kood Nimeobjekti liik KOV Adruvahi 21729-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Adruvahi 21799-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Aida 21710-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Aida 21711-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Audevälja 22801-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Audevälja 22802-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Benita kodu 21797-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Benita kodu 21798-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Ehitusmarket 21810-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Ehitusmarket 21811-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Harju-Risti 22803-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Harju-Risti 22804-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Heliküla 21702-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Heliküla 21703-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Illuka 21704-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Illuka 21705-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Internaatkool 21736-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Internaatkool 21737-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Jahukundru 22850-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Jahukundru 22851-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Jõesuu 22852-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Jõesuu 22853-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Karilepa 22827-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Karilepa 22828-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Karjaküla 21706-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Karjaküla kalmistu 21766-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Karjaküla kalmistu 21767-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Kasepere 22819-1
    [Show full text]
  • Lääne-Harju Valla Leht Märts 2018
    Pärdi keskus sügisel valmis: lk 3 | Vald saab sümbolid: lk 3 | Kaitsevägi meie kandis: lk 4 | Haridus algas Ristilt:Ristilt: lk 6 Eesti 100: lk 4 “Plaan on liita kõik varasema nelja oma- valitsuse LÄÄNE-HARJU vee-ettevõtted.” Külli Tammur VALLA LEHT lk 2 NR 3 (03) WWW.LAANEHARJU.EE | WWW.FACEBOOK.COM/LAANEHARJUVALD MÄRTS 2018 Raamatukogu Ühendvald sai esimese eelarve pälvis aasta teo tunnustuse ~ Lääne-Harju vallavolikogu Teed ja tänavad võttis 20. veebruari istungil vas- Riiklike toetuste abil saab teoks ~ Kultuuriministeerium koos tu ühendvalla esimese eelarve. ulatuslik tänavavalgustuse re- Eesti Raamatukoguhoidjate Selle tuludeks on planeeritud li- konstrueerimine Paldiski linnas Ühinguga tunnustas 28. veeb- gi 17,5 miljonit ning põhitege- ning endise Keila valla asulates ruaril parimaid. Tiitli Aasta te- vuse kuludeks 16,4 miljonit eu- (vastavalt 854 000 ja 431 500 gu linnaraamatukogus 2017 päl- rot. Valla tulubaasist moodus- eurot). Üks suuremaid tee-ehi- vis Paldiski Linnaraamatukogu tavad maksutulud veidi üle 63 tusprojekte on tänavu valmiv direktor Reet Altma. Tunnustus protsendi. Üksikisiku tulumak- Keila-Lehola kergliiklustee. tuli panuse eest Paldiski Linna- su laekumises prognoositakse Padise piirkonna teedesse in- raamatukogu arendamisel uute tõusu 4,3 protsenti. Riigi tasan- vesteeritakse 100 000 eurot ning näitusepindade ja aktiivse ka- dus- ja toetusfond katab valla Vasalemma piirkonna tänavate sutajaskonnaga lugejasõbrali- põhitegevuse tuludest 30 prot- rekonstrueerimiseks kulub 52 kuks ning tänapäevaseks kul- senti. 000 eurot, millele lisanduvad tuuriasutuseks. Omavalitsuse väljamineku- jooksvad teehoiu- ja remondi “Ühtekokku jagati tunnustu- test moodustab silmapaistavalt summad. Kohalike teede reno- si kümnes erinevas kategoorias. suure osa haridusteenuste ku- veerimiseks on eelarves ka paar Meie olime nomineeritud kate- lu, millele läheb üle poole valla sellist projekti, milles kaasra- goorias “Aasta tegu Linnaraa- rahast.
    [Show full text]
  • Paldiski 8 50
    TC 8 PALDISKI Distance: LEG 2 TC 9 VASALEMMA 37,82 km SECTION 4 Special Stage: Record: Time allowed: J. Vorobjovs/A. Mālnieks 2016 Mitsubishi Mirage 8 PALDISKI 9,45 km 4:46,4 50 min. Distance Distance Total Partial Direction Information regress SS-8 Paldiski 0,00 --- 37,82 1 9,45 N-59° 20.744' E-24° 09.282' 0,54 0,54 37,28 2 8,91 DO NOT CUT THE CORNER 8 ÄRA LÕIKA 0,86 0,32 36,96 CHICANE 3 8,59 2,77 1,91 35,05 4 6,68 R-1 3,28 0,51 34,54 5 6,17 N-59° 21.614' E-24° 06.895' 1,20 Page:2-101 TC 8 PALDISKI Distance: LEG 2 TC 9 VASALEMMA 37,82 km SECTION 4 Special Stage: Record: Time allowed: J. Vorobjovs/A. Mālnieks 2016 Mitsubishi Mirage 8 PALDISKI 9,45 km 4:46,4 50 min. Distance Distance Total Partial Direction Information regress 4,48 1,20 33,34 6 4,97 8,16 3,68 29,66 7 1,29 8 8,41 0,25 29,41 8 1,04 DO NOT CUT THE CORNER ÄRA LÕIKA 8,50 0,09 29,32 9 0,95 AT RECCE TUTVUMISEL 30 8,67 0,17 29,15 10 0,78 0,22 Page:2-102 TC 8 PALDISKI Distance: LEG 2 TC 9 VASALEMMA 37,82 km SECTION 4 Special Stage: Record: Time allowed: J. Vorobjovs/A. Mālnieks 2016 Mitsubishi Mirage 8 PALDISKI 9,45 km 4:46,4 50 min.
    [Show full text]
  • Haldusterritoriaalse Korralduse Muutmise Algatamine Valdade Ja Linnade Osas
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2001, 80, 1102 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Vastu võetud 25.06.2001 nr 437 «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833) § 7 lõike 3 alusel ning kooskõlas § 8 lõikega 1: 1.Algatada valdade ja linnade osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine järgmiselt: HARJU maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad PADISE vald senistes piirides tervikuna; PALDISKI linna Pakri saared ja VASALEMMA vald senistes piirides tervikuna. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KEILA valla Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning PALDISKI linn, välja arvatud Pakri saared. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KERNU vald senistes piirides tervikuna ja NISSI vald senistes piirides tervikuna. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HARKU valla Kumna, Kütke, Tutermaa külad; KEILA linn senistes piirides tervikuna; KEILA vald, välja arvatud Keila-Joa alevik, Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning SAUE valla Valingu küla. 5) Uue omavalitsusüksuse moodustavad SAUE linn senistes piirides tervikuna ja SAUE vald, välja arvatud Hüüru, Valingu, Vatsla külad. 6) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HARKU vald, välja arvatud Kumna, Kütke, Tutermaa külad; KEILA valla Keila-Joa alevik ning SAUE valla Hüüru ja Vatsla külad. 7) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KIILI vald senistes piirides tervikuna ja RAE vald senistes piirides tervikuna. 8) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ANIJA valla Linnakse ja Salumäe külad; JÕELÄHTME valla Aruaru ja Sambu külad ning RAASIKU vald, välja arvatud Kiviloo küla. 9) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ANIJA vald, välja arvatud Linnakse, Pillapalu, Salumäe külad; KEHRA linn senistes piirides tervikuna ning RAASIKU valla Kiviloo küla. 10) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KOSE vald senistes piirides tervikuna ja KÕUE vald senistes piirides tervikuna.
    [Show full text]
  • Avasta Lääne-Harjumaa Rannikuala! Ranniku Matkarada Ranniku Matkarada Kulgeb Mööda Lääne-Harjumaa Rannikut, Olles Osa Portugalist Narvani Ulatuvast Kaugmatkateest E9
    Avasta Lääne-Harjumaa rannikuala! Ranniku matkarada Ranniku matkarada kulgeb mööda Lääne-Harjumaa rannikut, olles osa Portugalist Narvani ulatuvast kaugmatkateest E9. Keila-Joa Lohusalu Türisalu Lääne-Harju valla matkatee osa on jaotatud kuueks päevateekonnaks – Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Foto: Egle Kaur  ® ³ Paldiski-Kersalu, Kersalu-Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu – kuid loomulikult võib igaüks matkata just temale sobiva Lohusalu 1 pikkuse ja asukohaga lõigu. Otsige valge-sini-valget tähistust ja nautige matka.  Pakri tuletorn 1 2 Tuletornid Foto: Visit Estonia  Kas teadsid, et lisaks Baltikumi kõrgeimale, 52 m kõrgusele Pakri tuletornile, on Lääne-Harju vallas ka teine töötav tuletorn? Meremõisa 7 3 2 Adra Selle võib leida Madise kiriku kellatornist. 12 13 9 4 3 Joad Laulasmaa  4 Lääne-Harjumaa on rikas jugade poolest. Keila juga, Treppoja ja Türisalu joastikud on tuntud kaugemalgi, 2 3 Keila juga kuid veerohkel ajal saab jugade ilu imetleda ka Uuga, Pakri, Leetse ja Kersalu pangal. Foto: Kalev Laast ® Kase Antsu võrgukuur 5 5 1  Käesalu Rannad  Ametlikku supelranda Lääne-Harju vallas küll pole, aga päikese käes mõnulemiseks  4 5 Pakri pank 6 ja enese vettekastmiseks on siiski hämmastavalt suur valik kauneid liivarandu: Foto: Juris Smalinskis 6 Keibu, Alliklepa, Vintse, Kurkse, Ristna, Laoküla, Leetse, Kloogaranna, PALDISKI 7 Laulasmaa, Lohusalu ja Meremõisa. Kes merele eelistab järvesid, 8 Laulasmaa rand neid ootavad Tänavjärv ja Klooga järv. 14 10 16 Klooga- Foto: Ede Teinbas Keelva 8 NB! Ujumine nendes kohtades toimub omal vastutusel, palun jälgige 15 8  ranna 9 7 ohutusnõudeid! 9   Sadamad  Tuulna Tõmmiku Lääne-Harjumaa väikesadamad Ristna, Kurkse, Vintse ja Lohusalu pakuvad 11 Kersalu ühelt poolt vanade kalurikülade hõngu, teisalt lubavad piiluda kauneid Illurma luksuslikke jahte ja kaatreid.
    [Show full text]