KEILA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017—2029 Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ...... 4 2 OLUKORRA KIRJELDUS...... 5 2.1 Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed ...... 5 2.1.1 Veemajanduskava...... 5 2.1.2 Omavalitsuse arengukava...... 7 2.1.3 Planeeringud...... 8 2.1.4 Vee erikasutusload...... 11 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava ...... 12 2.1.6 Reoveekogumisalad...... 13 2.2 Keskkonna ülevaade...... 14 2.2.1 Üldandmed...... 14 2.2.2 Looduskeskkond ...... 15 2.2.3 Tehiskeskkond ...... 20 2.3 Omavalitsuste vahelised halduslepingud...... 20 2.3.1 Haldusleping Harku vallaga...... 20 2.3.2 Haldusleping Keila linnaga ...... 21 2.4 Sotsiaalmajanduslik ülevaade ...... 21 2.4.1 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kasutajad...... 23 2.4.2 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime ...... 23 2.5 Omavalitsuse osalus ÜVK arendamisel...... 24 3 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID ...... 24 3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ...... 24 3.1.1 Tuletõrje veevarustus...... 26 3.2 Sademeveekanalisatsioon...... 26 3.3 Asulapõhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide ülevaade ...... 27 3.3.1 Klooga alevik...... 27 3.3.2 Keila-Joa alevik (sh ka Türisalu küla) ...... 30 3.3.3 Karjaküla alevik...... 34 3.3.4 Laulasmaa küla...... 36 3.3.5 Lehola küla...... 38 3.3.6 Tuulna küla ...... 41 3.3.7 Kulna küla ...... 43 3.3.8 Lohusalu küla...... 43 3.3.9 Kloogaranna küla ...... 45 3.3.10 Meremõisa küla...... 46 3.3.11 Valkse küla...... 48 3.3.12 Käesalu küla ...... 48 3.3.13 Kersalu küla ...... 48 3.4 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindavad ettevõtted ...... 49 4 ÜVK ARENDAMINE ...... 50 4.1 Arendamise kava koostamise lähtealused...... 50 4.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine ...... 52

2 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

4.3 Vee-ettevõtluse areng ...... 53 4.3.1 Perspektiivsed reoveekogumisalad ...... 53 4.4 Perspektiivse tarbimise prognoos...... 54 4.5 Töömahtude loendid...... 57 4.6 Asulapõhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ülevaade...... 57 4.6.1 Klooga alevik...... 57 4.6.2 Keila-Joa alevik...... 59 4.6.3 Karjaküla alevik...... 60 4.6.4 Laulasmaa-Käesalu küla...... 61 4.6.5 Kloogaranna-Tuulna-Illurma külad...... 62 4.6.6 Lehola küla...... 64 4.6.7 Lohusalu küla...... 64 4.6.8 Valkse küla...... 65 4.6.9 ÜVK arendamise kokkuvõte ...... 65 5 FINANTSANALÜÜS...... 68 5.1 Veetarbimine ja reovete puhastamine ...... 68 5.2 Finantsanalüüsi eesmärgid...... 69 5.3 Finantsprognoosi lähtekohad ja eeldused ...... 69 5.3.1 Metoodika ...... 69 5.3.2 Ajahorisont...... 70 5.3.3 Makromajanduslikud eeldused...... 70 5.3.4 Diskontomäär...... 70 5.3.5 ÜVK investeeringute jääkväärtus ...... 71 5.4 ÜVK investeeringute tulud...... 71 5.5 Tariifiprognoos ...... 71 5.6 ÜVK investeeringute kulud ...... 72 5.6.1 Muutuvkulud...... 72 5.6.2 Püsikulud ...... 73 5.7 Finantsanalüüsi tulemused...... 73 5.7.1 Tegevusrentaablus...... 74 5.7.2 Puhasrentaablus ...... 74 6 LISAD...... 6.1 Vee-ettevõtjate määramise otsused ...... 6.2 Veeanalüüside tulemusedInvesteeringute maksumused ...... 6.3 Joonised...... 6.4 Kooskõlastused......

3 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

1 SISSEJUHATUS

Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava (edaspidi ÜVK arengukava) on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut järgneval 12 aastal. Käesolevas arengukavas on kasutatud varasemalt koostatud ÜVK arengukavas toodud ajakohaseid andmeid ja kirjeldusi. Piirkonnad mida antud töös käsitletakse on valitud järgnevate kriteeriumite alusel: - piirkond jääb keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalasse; - piirkonnas on käesoleval hetkel ühisvee- ja/või –kanalisatsioonisüsteem; - tiheasustusalasid, reostuskoormusega üle 50 ie. Käesolev arengukava käsitleb järgnevate asulate ühisveevärgi ja/või – kanalisatsioonisüsteeme ning nende arenguperspektiive: - Klooga alevik (Klooga reoveekogumisala reg kood RKA0370061) - Keila-Joa alevik (Türisalu reoveekogumisala reg kood RKA0370008) - Karjaküla alevik (Karjaküla reoveekogumisala reg kood RKA0370059) - Laulasmaa küla (Laulasmaa reoveekogumisala reg kood RKA0370583) - Lehola küla (Lehola reoveekogumisala reg kood RKA0370060) - Tuulna küla (Tuulna reoveekogumisala reg kood RKA0370590) - Kulna küla - Kloogaranna küla - Lohusalu küla (Lohusalu reoveekogumisala reg kood RKA0370577) - Meremõisa küla - Valkse küla - Käesalu küla - Illurma küla - Kersalu küla Harku vallas asuva Türisalu küla (Türisalu reoveekogumisala reg kood RKA0370008) osas on käsitletud vaid olemasolevaid ÜVK süsteeme, süsteemide arendamise lahendused on toodud Harku valla ÜVK arendamise kavas. Edaspidine ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine ning veemajanduse korraldamine Keila valla asulates peab toimuma kooskõlas käesoleva ÜVK arengukavaga fikseeritud tingimuste ja nõuetega. Käesolev Keila valla ÜVK arengukava on kooskõlas valla arengukavaga, üldplaneeringuga ning muude õigusaktidega. ÜVK arendamise kava koostamisel osalenud meeskond: Kadi Rajala-Pihl projektijuht, tehniline konsultant; Marge Simo finantskonsultant.

4 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

2 OLUKORRA KIRJELDUS

2.1 Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed

Arendamise kava koostamisel on kasutatud andmeid järgmistest allikatest: Normdokumendid ja õigusaktid: - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus; - Veeseadus; - Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded; - EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; - EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk; - EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk. Infoallikad: - Maa-ameti kodulehekülg: geoportaal; - Keskkonnaameti kodulehekülg: keskkonnaregistri avalik teenus; keskkonnalubade infosüsteem; - Keila valla kodulehekülg; - Terviseameti kodulehekülg: vee terviseohutuse infosüsteem. Arengudokumendid: - Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava; - Keila valla arengukava 2015-2022; - Keila valla üldplaneering, kehtestatud 13.10.2005; - Keila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014-2025. Varem koostatud või koostamisel olevad projektid: - OÜ Alkranel „Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused“ Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu, 2016; - AS Infragate Eesti töö nr KE18/12-16: Keila valla rannikuala külade kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused, 2016; - Romgis OÜ töö nr A16/SP1: Lohusalu küla veetrassi projekti muudatus, 2016; - Romgis OÜ töö nr A16-25: Lohusalu küla, Lohusalu tee 129-151, Nabe tn ja Hüübu tn, 2016; - Kiirvool OÜ töö nr 209/15: Karjaküla aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise tehnoloogiline projekt, 2015; - Kiirvool OÜ töö nr 141A/12: Keila vallas Keila-Joa reoveepuhasti merelasu uuring, 2012. Teostusjoonised: - Romgis OÜ töö nr A16-03: Lohusalu küla, Lohusalu tee 115-129 veetorustiku teostusmõõdistus, 2016; - Raxoest OÜ töö nr TE-15-16: Karjaküla, Keila vald, Harju maakond Survekanalisatsioonitrassi teostusjoonis, 2016; - REIB OÜ töö nr TX-1167: Keila- Joa Sanatoorne Internaatkool. Kanalisatsiooni- ja veetrassi inventariseerimine, 2016.

2.1.1 Veemajanduskava

Keila vald jääb Lääne-Eesti vesikonna territooriumi koosseisu. Vesikond või alamvesikond on valgalade majandamise põhiüksuseks määratud üht või mitut valgala koos põhjavee või rannikuveega hõlmav ühes ringpiiris maismaa- või veeala.

5 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Joonis 2.1. Keila valla asukoht alamvesikonna kaardil Valla territooriumil vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimine toimub kooskõlas Lääne– Eesti veemajanduskavaga. Veemajanduskava on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 7. jaanuaril 2016. a. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtutakse nii veeseadusest kui ka EL-i veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ). Veemajanduskava annab ülevaate inimtegevuse mõjust veele, veekogude seisundi hinnangutest, vee kasutuse majandusanalüüsist, vee majandamise eesmärkidest ja eesmärkide elluviimiseks ette nähtud meetmekavast. Veemajanduskava elluviimist koordineerib Keskkonnaamet. Lääne–Eesti veemajanduskavas on Keila valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamisega seotud järgmised punktid: Pinnavesi. Keila valla alale jääb kolm vooluveekogu, mida on veemajanduskavas käsitletud. Keila jõgi on jagatud kolmeks veekogumiks, mille piirideks on Atla jõgi ja Keila juga. Veemajanduskavas on hinnatud Keila_3 (kuni Altja jõeni) veekogumi koondseisund nii 2013 kui ka 2014 a-l „heaks“ ning Keila_2 (Altja jõest Keila joani) ja Keila_1 (Keila joast suudmeni) seisund „kesiseks“. Keila_2 veekogumi (Keila jõgi Atla jõest Keila joani) halva seisundi peamiseks põhjuseks on Salutaguse pärmitehase tööstusheitvee koormus, aga ka teiste tööstusettevõtete heitvesi, põllumajanduskoormus (hajukoormus ja jõe ülemjooksul asuvad suurfarmid) ja paisud. Keila_2 veekogumi seisundiklassi parandamine „heaks” on saanud pikendatud aja kuni aastani 2027. Keila_1 veekogumi puhul on seatud keskkonnaeesmärgiks hoida koondseisundiklassi tasemel „kesine“ ja mitte lasta sel halveneda. Vasalemma jõgi on jagatud kaheks veekogumiks, mille piiriks on Munalaskme oja. Veemajanduskavas on hinnatud mõlema Vasalemma veekogumi koondseisund nii 2013 kui ka 2014 a-l „halvaks“. Vasalemma_2 veekogumi seisundiklassi parandamine „heaks” on saanud pikendatud aja kuni aastani 2027. Vasalemma_1 veekogumi puhul on seatud

6 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029 keskkonnaeesmärgiks hoida koondseisundiklassi tasemel „kesine“ ja mitte lasta sel halveneda. Treppoja veekogumi koondseisund on veemajanduskavas hinnatud 2013 a „heaks“ ning 2014 a „kesiseks“. Kavas on seatud keskkonnaeesmärgiks saavutada 2021 a veekogumi seisundiklassiks hinnang „hea“. Keila vallas asub üks veemajanduskavas käsitletud seisuveekogu: Klooga järv. Klooga järve veekogumi koondseisund on veemajanduskavas hinnatud nii 2013 kui ka 2014 a-l „heaks“. Keskkonnaeesmärgiks on hoida veekogumiseisund tasemel „hea“. Keila valda ääristab üks rannikuveekogum: Pakri lahe rannikuvee veekogumi koondseisund on veemajanduskavas hinnatud nii 2013 kui ka 2014 a-l „kesiseks“. Keskkonnaeesmärgiks on hoida veekogumiseisund tasemel „kesine“. Põhjavesi Keila vallas kasutatakse ühisveevarustuses põhjavett Kambriumi-Vendi põhjaveekogumist (03§2013) ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumist Lääne-Eesti vesikonnas (04§2013). Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi koondseisundiklass on veemajanduskavas hinnatud heaks (2013 a andmete põhjal). Kambriumi-Vendi põhjaveeveekogumi koguseline seisund on hinnatud heaks: „Põhjaveekogumi looduslik põhjaveeressurss on väiksem kui põhjavee tarbimine, kuid kogumi põhjaveetase on viimastel aastatel tõusnud“. Põhiline koormus, mis mõjub Kambriumi-Vendi põhjaveekogumile, on veevõtt: „Kambriumi– Vendi põhjaveekogum on Tallinna ja Põhja-Harjumaa peamine põhjaveeline veevarustusallikas. Veevõtu edasine suurenemine võib põhjustada merevee sissetungi, mis omakorda suurendab kloriidide sisaldust põhjavees ning võib muuta põhjavee joogiveena kasutamiskõlbmatuks. Samuti on intensiivse veevõtuga piirkondades soolase vee sissetungi oht soolakat vett sisaldavast aluskorrast“. Kambriumi-Vendi põhjaveekogum on hinnatud veemajanduskavas ohustatuks, mis tuleneb põhjaveekogumi keemilisest seisundist. Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi keemilise seisundi kokkuvõte veemajanduskavas: „Põhjaveekogum on ohustatud. Kloriidide läviväärtus on viies seirekaevus ületatud ja kolmes seirekaevus esineb oluline kloriidide kasvusuundumus“. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi koondseisundiklass on veemajanduskavas hinnatud heaks (2013 a andmete põhjal). Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveeveekogumi koguseline seisund on hinnatud heaks: „Enamikus puurkaevudes on põhjaveetase stabiilne ning veevõtt on vähenenud. Enamikus puurkaevudes ei ole veetaseme muutused ja veevõtt põhjustanud soolase vee või muu vee sissetungi“. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi keemilise seisundi kokkuvõte veemajanduskavas: „Esineb üksikuid kloriidide sisalduse kasvusuundumusi lõunapoolsetes seirekaevudes“.

2.1.2 Omavalitsuse arengukava

Keila valla arengukava aastateks 2015-2022 on kinnitatud 30.01.2015.a. Keila Vallavolikogu määrusega nr 33. Valla arengukava on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest lähtuvalt kohustuslik omavalitsuse lähiaastate tegevusi kavandav arengudokument, mida viiakse ellu tegevuskavas sisalduvate tegevuste, projektide ja eelarve kaudu. Keila valla arengukava peamine eesmärk ongi valla elu kujundamine soovitud suunas, kasutades piiratud vahendeid läbimõeldult ja sihipäraselt ning aidates leida juurde uusi vahendeid.

7 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Arengukavaga on määratud Keila valla territooriumil tulevikku orienteeritud tasakaalustatud areng, mis säilitaks olemasoleva elukeskkonna ja looks võimalused sihipäraseks arenguks. Vastavalt valla arengukavale on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arenguvajadusteks trasside rekonstrueerimine, I ja II etapi elluviimine. Arendustegevuse üheks põhisuunaks ja eesmärgiks on vallaelanike vajadusi rahuldavad kommunaalteenused, mille üheks alameesmärgiks on toodud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga varustatus tiheasustusaladel ja joogivee hea kvaliteet.

2.1.3 Planeeringud

2.1.3.1 Üldplaneering OÜ Maaplaneeringud koostas aastatel 2003-2005 a Keila valla üldplaneeringu. Mis kehtestati Keila Vallavolikogu otsusega nr. 259/1005 13.10 2005.a. Üldplaneeringu peamine ülesanne oli määratleda valla ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Valla huvi on luua läbi mõtestatud ruumiplaneerimise võimalused valla arenguks, et kindlustada elanikele elu- ja töökohad, teenindus, hea elukeskkond ning ettevõtjatele võimalikult hea ettevõtluskeskkond. Üldplaneeringus on toodud ka ühisveevarustuse- ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamise programm, millega on ka käesolevas töös arvestatud.

2.1.3.2 Detailplaneeringud Detailplaneering on planeering, mis koostatakse asula territooriumi väiksema osa kohta. Detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele. Keila vallas on ÜVK-ga piirkondades viimase 3 a jooksul kehtestatud 9 detailplaneeringut. Allolevas tabelis on toodud neist ülevaade. ÜVK-ga seotud detailplaneeringutega alad on kantud ka joonisele.

8 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Tabel 1. Aastatel 2014-2016 kehtestatud detailplaneeringud Keila valla ÜVK alal Otsuse Otsuse nr Nimetus Asukoht Pind DP eesmärk Seotus ÜVK-ga kuupäev Maatulundusmaa sihtotstarbelise kinnistu jagamine elamukruntideks, millele määratakse hoonestusalad ja V: liitumispunkt Keila ehitusõigus. Korraldus Valkse linnas Kanarbiku tn-l. 14.10.2015 Aru I 86 225 m² Liikluskorralduse 601 küla K: liitumispunkt Keila põhimõtted ja linnas Kanarbiku tn-l. tehnovõrkude paiknemise asukohad. Lahendatakse piirkonna üldine heakord ja haljastus. Aleviku tasakaalustatud arengu tagamiseks vajaliku avaliku ruumi ja selle elementide kavandamine, Keila- Keila-Joa Joa piirkonna alevikus külastusobjekte Riigimaanteega teenindavate Otsus T-11390, Posti, Keila-Joa V: puudub 30.09.2016 5.21 ha parkimiskohtade 300/0916 Pargi allee ja alevik K: puudub planeerimine, Kose tänavatega haljasalade ning Keila jõega kavandamine, vaba piirnev maa-ala aja veetmist ja rekreatiivset tegevust võimaldava taristu loomine, mille eelduseks on maa-ala munitsipaliseerimine. SA Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse hoonetele krundi moodustamine ja Kellasalu kinnistu ehitusõiguse ja lähiala (Suvila määramine, avalikus Otsus 466, Suvila 467, Laulasmaa kasutuses olevate V: puudub 30.09.2015 6 1679 m² 206/0915 Suvila 468 ja küla teede transpordimaa K: puudub Karukella mü krundi moodustamine, detailplaneering) juurdepääsu teede, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

9 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Otsuse Otsuse nr Nimetus Asukoht Pind DP eesmärk Seotus ÜVK-ga kuupäev Ranna-alale jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku äri- ja puhkepiirkonna rajamine. Avalikku Otsus Kloogaranna Kloogaran randa teenindav V: puudub 30.10.2015 31.13 ha 208/1015 ranna-ala na küla infrastruktuur, perele K: puudub suunitletud teemapark ja majutus- ning toitlustusasutus. Moodustatakse 13 krunti. 4 elamu krundi moodustamine ja V: veevarustus on Männimäe, Allika ehitusõiguse lahendatud MTÜ Korraldus 1 ja Allika 2 Meremõisa ,määramine, 1 Meremõisa 25.02.2015 25 330 m² 91 kinnistute küla liiklusmaa krundi veevarustussüsteemi detailplaneering moodustamine ning st. juurdepääsutee K: puudub lahendamine Määrata kinnistute piirid, ehitusjooned, Korraldus Pae mü Laulasmaa V: puudub 25.02.2015 1.04 ha ehituskeelualad, 90 detailplaneering küla K: puudub funktsioonid, ehitusalused pinnad. V: Planeeritav ala asub AS Keila Vesi teeninduspiirkonnas. Moodustada elamu-, Ühendus rajatakse äri-, sotsiaal-, OÜ Herteros maatulundus-, valduses olevale tootmis- ja veetorustikule. Otsus Valkse 28.08.2015 Pähklioru 114 322 m² transpordimaa K: Planeeritav ala 199/0815 küla sihtotstarbega krundidasub AS Keila Vesi ja määrata teeninduspiirkonnas. moodustatavatele Ühendus rajatakse kruntidele ehitusõigus OÜ Herteros valduses olevale kanalisatsioonitorusti kule. V: Läbi Miku väikekoht 15 kinnistu Kruntimine ja Korraldus Laulasmaa rajatakse 23.03.2016 Rannaroosi tee 1 15 139 m² ehitusõiguse 179 küla ühendus AÜ Miku määramine veetrassiga K: puudub Rätsepa III maaüksuse ja osaliselt Tooma Maaüksuste jagamine Korraldus üldmaa ja Meremõisa ja uutele kruntidele V: puudub 22.07.2014 39 325 m² 524 nendevahele küla ehitusõiguse K: puudub jääva jätkuvalt määramine riigimaa detailplaneering

10 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

2.1.4 Vee erikasutusload

Vee võtmiseks ja/või heitvee suublasse juhtimiseks 2017 jaan. seisuga keskkonnaamet väljastanud Keila vallas 26 kehtivat vee erikasutusluba: Tabel 2 Vee erikasutusload Loa reg.nr Vee erikasutaja Kehtivuse algus Kehtivuse lõpp L.VV/321443 BREM Kinnisvarahooldus OÜ, 10327044 02.03.2012 01.03.2017* L.VV/323087 Juku AÜ, 80141789 16.05.2013 15.05.2018 L.VV/323433 AÜ Aida, 80007878 01.07.2013 30.06.2018 L.VV/323491 AÜ Luule, 80014559 01.09.2013 31.08.2018 L.VV/323696 AÜ Käesalu, 80111305 01.10.2013 30.09.2018 L.VV/323896 OÜ Samirte, 10221222 01.12.2013 30.11.2018 L.VV/324371 AÜ Pauli, 80106480 01.01.2014 31.12.2018 L.VV/324156 Aktsiaselts Lahevesi, 11492271 01.02.2014 31.01.2019 L.VV/325131 Laulasmaa Invest OÜ, 11937098 14.09.2014 13.09.2019 L.VV/325368 AS Jiffy Products Estonia, 10053049 07.10.2014 15.06.2019 L.VV/325555 AÜ Astangu, 80022286 01.12.2014 31.12.2030 L.VV/326368 Balti Karusnahk AS, 10076872 12.06.2015 L.VV/326396 Oomega -T AÜ, 80004727 12.06.2015 31.12.2030 L.VV/326423 Teras AÜ, 80071929 01.07.2015 31.12.2030 L.VV/326609 Eurotann OÜ, 10304860 30.07.2015 31.12.2030 L.VV/326586 Tornimäe AÜ TM Loodus, 80017517 01.09.2015 31.12.2030 L.VV/326697 AÜ Laulasmaa Miku, 80131006 02.10.2015 31.12.2030 L.VV/327507 Aktsiaselts Lahevesi, 11492271 02.04.2016 01.04.2021 L.VV/327596 AÜ Tornimäe Eva, 80122604 16.05.2016 31.12.2030 L.VV/327725 AÜ Mareka, 80088196 27.05.2016 27.05.2021 L.VV/327683 SÜ Metsapiiga, 80043377 01.06.2016 31.12.2030 L.VV/328010 Keila Vallavalitsus, 75025710 20.07.2016 L.VV/328062 OÜ Niitvälja Tallid, 11148384 01.08.2016 31.12.2030 L.VV/328151 AS Nordic Contractors, 10359185 21.09.2016 31.12.2030 L.VV/321176 Lohusalu AÜ, 80018729 13.12.2016 31.12.2030 L.VV/321179 Eesti Noorsootöö Keskus, 70005312 16.12.2016 Märkus: * - 14.02.2017 pikendati vee erikasutusloa kehtivust kuni 30.06.2017 Erikasutuslubadega on lubatud põhjaveevõtt Keila vallas järgmine: Tabel 3. Lubatud põhjaveevõtt Lubatud Puurkaevu Vee erikasutaja Veehaarde nimetus Põhjavee-kihi kood veevõtt katastri nr (m³/a) Lohusalu AÜ 11543 Lohusalu AÜ O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 4 800 Eesti Noorsootöö 600 Klooga laager C-V -- Kambrium-Vend 7 400 Keskus BREM 585 Lohusalu pansionaat O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 2 400 Kinnisvarahooldus OÜ Juku AÜ 11483 Juku O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 6 000 AÜ Aida 1139 AÜ Aida pk C-V -- Kambrium-Vend 11 000 AÜ Luule 657 AÜ Luule pk O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 11 500 AÜ Lõuna-Käesalu AÜ Käesalu 529 C-V -- Kambrium-Vend 1 600 kaev OÜ Samirte 1428 Lehola pk (1428) O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 7 200 AÜ Pauli 669 AÜ Pauli pk (669) O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 4 750 Karjaküla kaevude 666; 9509 C-V -- Kambrium-Vend 48 000 grupp 51874 Keila-Joa 2 puurkaev C-V -- Kambrium-Vend 40 000 AS Lahevesi 591 Keila-Joa (591) C-V -- Kambrium-Vend 8 000 14195; 1118 Klooga kaevude grupp C-V -- Kambrium-Vend 60 000 1402 Lehola 1 (1402) O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 24 000

11 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Lubatud Puurkaevu Vee erikasutaja Veehaarde nimetus Põhjavee-kihi kood veevõtt katastri nr (m³/a) 582 Lohusalu (582) C-V -- Kambrium-Vend 28 000 662 Keila-Joa puhkeala 3 C-V -- Kambrium-Vend 8 800 606 (reserv) Meremõisa puhkeala 1 C-V -- Kambrium-Vend 2 400 639 (reserv) Meremõisa puhkeala 2 C-V -- Kambrium-Vend 2 400 Laulasmaa Invest OÜ 584 Laulasmaa puhkekodu C-V -- Kambrium-Vend 38 800 AÜ Astangu 339 Astangu C-V -- Kambrium-Vend 6 100 Oomega -T AÜ 11406 Oomega-T C-V -- Kambrium-Vend 5 100 Teras AÜ 583 AÜ Teras C-V -- Kambrium-Vend 4 650 Eurotann OÜ 15346 Eurotann C-V -- Kambrium-Vend 22 700 Tornimäe AÜ TM 11539 AÜ Loodus C-V -- Kambrium-Vend 3 000 Loodus 16632 Laulasmaa Miku C-V -- Kambrium-Vend 7 200 AÜ Laulasmaa Miku 1585 (reserv) Laulasmaa O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 4 000 AÜ Tornimäe Eva 663 Meremõisa C-V -- Kambrium-Vend 5 900 11482 Laulasmaa (11482) O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 7 200 AÜ Mareka 658 Laulasmaa (658) O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 7 200 SÜ Metsapiiga 4636 Tuulna C-V -- Kambrium-Vend 10 400 OÜ Niitvälja Tallid 1377 Niitvälja tallid O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 4 000 AS Nordic Contractors 576 Lohusalu sadam C-V -- Kambrium-Vend 8 600 MTÜ Ranna Kinnistud 16071 Lahepere I (16071) C-V -- Kambrium-Vend 9 000 O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 83 050 Kokku C-V -- Kambrium-Vend 339 050 Kokku 422 100 Vee erikasutuslubadega on Keila vallas kehtestatud järgmised puhastiga seotud väljalaskude lubatud saasteainete kogused ning vooluhulgad: Tabel 4. Puhastiga seotud väljalaskude lubatud heitveekogused ja saasteaine sisaldused Eesti Laulasmaa Vee erikasutaja Noorsootöö AS Lahevesi Invest OÜ Keskus Laulasmaa Neeme Klooga Lohusalu Lehola Suubla nimetus pinnas Keila jõgi oja kraav järv laht oja Kloogaranna Laulasmaa Keila-Joa Keila- Puhasti nimi Klooga Karjaküla Lehola noortelaager puhkekodu puhkeala Joa Lubatud vooluhulk 3 55 200 21 600 32 400 14 400 136 800 20 000 (m /aastas) Suurim BHT7 40 25 25 25 25 15 25 lubatud Heljum 35 35 35 35 35 25 35 saasteaine KHT 150 125 sisaldus Püld 2 2 2 2 1 2 (mg/l) Nüld 60 60 60 60 45 60

2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava

Eelmise ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014 - 2025 koostati 2013 aastal ning kinnitati 2014 a alguses. Käesolevas arengukavas on kasutatud selles dokumendis toodud ajakohaseid andmeid ja kirjeldusi. Eelmises arendamise kavas nägi investeeringute kava ette alljärgnevate tööde teostamise: Tabel 5. Eelmise ÜVK arendamise kava realiseerimise maht Asula Tegevus Etapp Teostatus Märkused Kanalisatsioonipumpla ja Karjaküla survetorustiku rajamine I 100% Keila linna

12 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Asula Tegevus Etapp Teostatus Märkused ÜVK torustike Sisaldub käesoleva ÜVK AK I II 0% rekonstrueerimine etapis (projekt nr PR-1) Sisaldub käesoleva ÜVK AK I Keila-Joa ÜVK torustike rajamine I 0% etapis (projekt nr PR-3) ÜVK torustike Sisaldub käesoleva ÜVK AK II Klooga rekonstrueerimine ja II 0% etapis (projekt nr PR-6) ja III etapis rajamine (projekt nr PR-10) Kanalisatsiooni survetorustiku I 100% Lehola rekonstrueerimine ÜVK torustike Sisaldub käesoleva ÜVK AK II II 0% rekonstrueerimine etapis (projekt nr PR-7) Veetorustiku Sisaldub käesoleva ÜVK AK I Lohusalu rekonstrueerimine ja ÜVK II 0% etapis (projekt nr PR-2) ja III etapis süsteemide rajamine (projekt nr PR-9) ÜVK süsteemide rajamine I 0% Laulasmaa ÜVK süsteemide rajamine II 0% Sisaldub käesoleva ÜVK AK I Meremõisa ÜVK süsteemide rajamine II 0% etapis (projekt nr PR-4) Käesalu ÜVK süsteemide rajamine II 0% Kloogaranna ÜVK süsteemide rajamine II 0% Sisaldub käesoleva ÜVK AK III Tuulna ÜVK süsteemide rajamine II 0% etapis (projekt nr PR-11) Illurma ÜVK süsteemide rajamine II 0%

2.1.6 Reoveekogumisalad

Vastavalt veeseadusele on reovee kogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. Keila valla territooriumile jääb 8 kinnitatud reoveekogumisala: Tabel 6 Reoveekogumisalad Reoveekogumisala Keila valla asula Reg.kood Tüüp Nimetus Pindala (ha) Koormus (ie) Keila-Joa alevik RKA0370008 Üle 2 000 ie Türisalu* 197,5 3 250 Laulasmaa, Kloogaranna, RKA0370590 Alla 2 000 ie Tuulna 105 1 000 Tuulna, Käesalu, Illurma külad RKA0370583 Üle 2 000 ie Laulasmaa 249,8 4 621 Klooga alevik RKA0370061 Alla 2 000 ie Klooga 61 1 050 Lohusalu küla RKA0370577 Alla 2 000 ie Lohusalu 38 750 Lehola küla RKA0370060 Alla 2 000 ie Lehola 18 450 Karjaküla alevik, Tõmmiku küla RKA0370059 Alla 2 000 ie Karjaküla 21 350 Kulna küla, Ohtu küla RKA0370062 Üle 2 000 ie Keila** 450 13 550 Märkus: * - Türisalu RKA asub suuremas osas Harku valla territooriumil, vaid 16% (35ha) sellest jääb Keila valda ** - Keila reoveekogumisalasse jääb Kulna ja Ohtu külast kummaski 2 kinnistut. Nende piirkondade ÜVK arendamist käsitletakse Keila linna ÜVK arendamise kavas. Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem aladele kehtivad vastavalt veeseadusele järgmised punktid: - peab olema tagatud ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse; - kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid; - reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme;

13 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

- kohtpuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud; - alal on lubatud reoveepuhastite rajamine, kui iga rajatava reoveepuhasti ühiskanalisatsioonisüsteemiga on seotud vähemalt 50 inimest. Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie aladele kehtivad vastavalt veeseadusele järgmised punktid: - Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine; - Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme; - Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks eelmisele punktile nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett.

2.2 Keskkonna ülevaade

2.2.1 Üldandmed

Keila vald asub Harju maakonna lääneosas, Tallinnast loodes Soome lahe rannikul. Valla pindala on 179 km². Naabriteks on idas Harku ja Saue vallad ning Keila linn, lõunas Kernu, Vasalemma ja Padise vallad, läänes Paldiski linn. Põhjast piirneb vald Soome lahega ja valla merepiiri pikkus on ca 28 km. Valla piiriks idas on Keila jõgi ja läänes Vasalemma jõgi. Valda läbivad mitmed tähtsad maanteed ja raudtee, mis teevad valla logistiliselt hästi kättesaadavaks nii Keila, Tallinna kui Paldiski suunal. Keila valla koosseisu kuuluvad 19 küla ja 3 alevikku (Keila-Joa, Klooga ja Karjaküla). Tihedamini asustatud aladeks vallas on Klooga, Laulasmaa, Lehola, Keila–Joa, Tuulna ja Karjaküla. Keila valla halduskeskus asub Keila linnas.

Joonis 2. Keila valla asukoht

14 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

2.2.2 Looduskeskkond

Keila vald paikneb peamiselt Harju lavamaal. Valla põhjaosa, Laulasmaa ja Lohusalu ümbrus, kuulub Soome lahe rannikumadaliku maastikurajooni. Pinnamood on valdavalt tasane. Aluspõhja moodustavad valdavalt ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe ja Keila lademe lubjakivid ja dolomiidid. Aluspõhja katab suurel osal valla territooriumil kivine moreen või mereliiv Pinnakate on õhuke. Piirkonna looduslik külmumissügavus on ca 1,20 meetrit. Ehitusgeoloogilised tingimused vundeerimistingimused rahuldavad. Kohati ulatub lubjakivi maapinnale liiga lähedale, mis raskendab vundamendisüviste rajamist. Ehitus ja tootmistegevuses tuleb arvestada, et põhjaveekiht on lubjakivialadel loodusliku kaitseta. Mullastikus domineerivad kitsal rannikuribal kivised, nõrgalt leetunud kamar-leetmullad ja tüüpilised leetmullad, suuremas osas aga peamiselt õhukesed ja keskmise sügavusega rähksed kamar-karbonaatmullad. Huumuse aluste kihtide jämeda struktuuri tõttu kannatavad kamar-karbonaatmullad enamasti kuivuse all. Vald kuulub Loode-Eesti ja Põhja-Eesti rannikuvööndi aruniitude rajooni. Taimkatte poolest on vald küllaltki mitmekesine. Selle tingivad mulla lubjarikkus ja paese pealiskorra lähedus, mere mõju ja soostumine. Inimese kaudne mõju on tuntav peaaegu kõigis taimekooslustes. Keila linna ümbruses ja rannaäärsetel aladel (põhiliselt aiandus- ja suvilaühistute maa-alad) on looduslik taimkate kohati täielikult hävinud. Huviväärsed on Keila-Joa mõis koos joaga (Keila juga; 1,3 ha; looduskaitse all), Ohtu mõis (ehitatud 18. sajandil) ja mõisa park (4,7 ha; looduskaitse all), Lehola mõis (kavandatud 18. sajandi lõpus) ning Treppoja juga (6 astangut, kogukõrgus 5,6 m; looduskaitse all). Pankrannikut leidub valla põhjaosas Keila jõe suudmeala lähedal (Türisalu pank). Keila linna ümbrusele on iseloomulikud suured lavajad loode–kagu-sihilised paest kõrgendikud (Keila, Karjaküla, Tõstre ja Humala mägi).

2.2.2.1 Loodus- ja maastikukaitsealad Suhteliselt tiheda asustuse tõttu on loodusmaastikku vaid valla lääneosas Klooga raba ja järve ümbruses ning Keila linnast lõunas (Ohtu soo). Valla piiresse jääb osa Türisalu maastikukaitsealast ja Laulasmaa maastikukaitseala, osa Pakri hoiualast ja Vasalemma jõe hoiualast. Kaitse all on 6 puud ja puude rühma. Tabel 7. Keila vallas olevad hoiu- ja kaitsealad Registri- Maismaa Veeosa Pindala Objekti nimetus Tüüp kood pindala, ha pindala, ha kokku, ha KLO1000143 Türisalu maastikukaitseala maastikukaitseala 97,2 0 97,2 KLO1000165 Laulasmaa maastikukaitseala maastikukaitseala 130,5 0 130,5 KLO1000635 Suure-Aru looduskaitseala looduskaitseala 702,6 0 702,6 KLO1200567 Ohtu mõisa park kaitsealune park 4,7 0 4,7 KLO1200572 Keila-Joa mõisa park kaitsealune park 73,9 6,3 80,2 KLO2000007 Vasalemma jõe hoiuala hoiuala 1,8 13,5 15,3 KLO2000167 Pakri hoiuala hoiuala 2 077,8 17 037,2 19 115 Allikas: Keskkonnainfo Tabel 8. Keila vallas olevad rahvusvahelise tähtsusega alad Maismaa Veeosa Pindala Registrikood Objekti nimetus Tüüp pindala, ha pindala, ha kokku, ha RAH0000006 Pakri loodusala Natura (loodusala) 3364,9 17209,9 20574,8 RAH0000038 Vasalemma loodusala Natura (loodusala) 1,8 13,5 15,3 RAH0000446 Laulasmaa loodusala Natura (loodusala) 130,4 0 130,4 RAH0000447 Krassi loodusala Natura (loodusala) 0,7 79,6 80,3 RAH0000448 Türisalu loodusala Natura (loodusala) 159,3 6,2 165,5 RAH0000632 Pakri linnuala Natura (linnuala) 3364,9 17209,9 20574,8

15 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Maismaa Veeosa Pindala Registrikood Objekti nimetus Tüüp pindala, ha pindala, ha kokku, ha RAH0000671 Pakri HELCOM 3364,9 17209,9 20574,8 RAH0000682 Suure-Aru loodusala Natura (loodusala) 701,8 0 701,8 Allikas: Keskkonnainfo

Joonis 3. Keila valla kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad

2.2.2.2 Pinnavesi Pinnaveekogud on jaotatud kolme kategooriatesse: vooluveekogu, maismaa seisuveekogu ja rannikuvesi. Vooluveekogud Keila valla territooriumile jääb 2 jõge: valla läänepiiril voolab Vasalemma ning idapiiril Keila jõgi. Keila jõgi on Soome lahe vesikonna Eesti ala pikim jõgi; pikkus 116 km, jõgikond 682 km2, vooluhulk keskmiselt 5,5–6,5 m3/aastas. Algab Viirika soo lääneservast, saab vett Kaiu ümbruse allikaist. Suudmest 1,7 km on jõel Keila juga (selle energiat kasutab 2005. aastal restaureeritud veejõujaam; 365 kw/h võimsusega generaator). Keila jõgi suubub Lohusalu lahte. Tähtsaimad lisajõed on Atla (33 km) ja Maidla (22 km). Keila jõe ääres asuvad Kohila, Kurtna, Kiisa ja Keila.

16 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Vasalemma jõgi (ülemjooksul ka Ruila jõgi) algab Kohatu külast kirdes allikatiigist, läbib Kernu paisjärve ja Ohtu soo, suubub Laokülast lõunas Paldiski lahte; pikkus 50 km, jõgikond 403 km2, vooluhulk keskmiselt 3–4 m3/s. Suuremad lisajõed on Munalaskme (23 km) ja Maeru oja (12 km). Lisaks jõgedele asuvad Keila vallas mitmed kraavid ja ojad, mis on ka eesvooludeks valla reoveepuhastitele. Tabel 9. Keila valla vooluveekogud Registrikood Veekogu nimi Tüüp Pikkus lisaharudega, km VEE1096100 Keila jõgi Jõgi 127,3 VEE1099200 Vasalemma jõgi Jõgi 63,5 VEE1098600 Keila kraav (Vahekraav) Kraav 2,3 VEE1400089 *Neeme kraav Kraav 0,9 VEE1096110 Silla kraav Kraav 3 VEE1100400 Vaesteristi oja (Huntaugu kraav) Kraav 2,7 VEE1096115 Valkse kraav Kraav 2,8 VEE1100500 Kloogajärve oja Oja 1,4 VEE1099100 Lahepere oja (Klooga oja) Oja 2,8 VEE1400090 *Laulasmaa oja Oja 2,2 VEE1100300 *Lehola oja (Söeoja) Oja 6,5 VEE1100200 Maeru oja Oja 10,9 VEE1099000 Otu oja (Tuulna oja) Oja 9,1 VEE1098900 Treppoja Oja 12,7 VEE1096000 Türisalu oja Oja 2,9 VEE1099500 Ohtu peakraav Peakraav 4,4 VEE1098500 Tuula peakraav Peakraav 8,3 Allikas: Keskkonnainfo Märkus: *- neid pinnaveekogusid kasutatakse Keila vallas reovee ja heitvee suublatena. Tulenevalt veeseaduse § 36 lg 2 on kõik heitvee suublad reostustundlikud. Tabel 10. Keila valla heitvee väljalasud vooluveekogudesse Väljalaskme Suubla Vee erikasutaja Väljalaskme nimetus Väljalaskme tüüp kood nimetus Laulasmaa Laulasmaa Invest OÜ Laulasmaa puhkekodu HA009 puhastiga seotud väljalask oja Neeme AS Lahevesi Keila-Joa puhkeala HA017 puhastiga seotud väljalask kraav AS Lahevesi Lehola HA101 puhastiga seotud väljalask Lehola oja

Seisuveekogud Keila valla territooriumile jääb kaks suuremat seisuveekogu: Klooga järv ja Soodajärv. Tabel 11. Keila valla seisuveekogud Registrikood Veekogu nimi Tüüp Veepeegli pindala, ha Saarte pindala, ha VEE2005500 Klooga järv Looduslik järv 131,4 0,3 VEE2005400 Soodajärv Looduslik järv 5,2 Allikas: Keskkonnainfo Klooga järv paikneb Lahepere lahest lõuna pool merelisel tasandikul ja piirneb ida poolt maetud klindiastanguga. Pikliku põhja-lõunasuunalise järve lõunaots moodustab nn. Järguna sopi, lääne poolt ulatub järve poolsaarena Väikenina. Järve pindala on 135 ha, suurim sügavus 3,6 m ja keskmine sügavus 1,9 m. Põhja poolt ümbritseb järve metsane luiteahelik, idast ulatub järveni aluspõhjakõrgendik ja läänekallast katab raba. Järve idakallas koosneb astmelisest paest. Järve põhjakallas on liivane, lääne- ja lõunakallas koosneb turbast. Klooga järv toitub peamiselt allikatest, mis paiknevad idakaldal Klooga (Lodijärve) mõisa kohal ja sellest lõuna pool nn. Hiie all. Väljavool on lõunaotsast Vasalemma jõkke ja kirdeotsast Lahepere lahte. Veetase kõigub 0,75 m. Klooga järv on eesvooluks Klooga asula reoveepuhastile.

17 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Tabel 12. Keila valla heitvee väljalasud seisuveekogudesse Väljalaskme Suubla Vee erikasutaja Väljalaskme nimetus Väljalaskme tüüp kood nimetus AS Lahevesi Klooga HA114 puhastiga seotud väljalask Klooga järv

Rannikuvesi Meri on vaadeldavas piirkonnas väga oluline. Siinseid randu uhuvad Soome lahe ja selle osade veed. Keila valda ääristab üks rannikuveekogum - Pakri lahe rannikuvesi. Laht jaguneb väiksemateks eriilmelisteks- ja nimelisteks osadeks.

2.2.2.3 Põhjavesi Hüdrogeoloogilised tingimused on valla arengut oluliselt mõjutavaks teguriks. Põhjavee ressurss on piiratud. Paepealsete alade õhuke pinnakate ei taga küllaldast põhjavee kaitset ega reostuse looduslikku isepuhastumist. Suuremal osal valla territooriumist on hüdrogeoloogilised tingimused ebasoodsad. Veeseaduse § 12 lõike 6 alusel, Põhjaveekomisjoni 02. detsembri 2005. a ettepaneku põhjal (protokoll nr 79) ning vastavalt Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistus hoitavale põhjaveevarude arvestusele on maakondade kaupa 24. aprillil 2006 jõustuvate keskkonnaministri käskkirjadega kinnitatud põhjaveevarud Keila vallas alljärgnevalt: Tabel 13. Kinnitatud põhjaveevaru Keila vallas Veekihi Põhjavee kinnitatud varu, m3/d Põhjaveemaardla Põhjavee- geol. Kinnitamise Dokumendi Kasutamise piirkond kogumi nr Varu indeks kuupäev nr lõpp, a. Keila vald 4 O-C 500 15.10.2004 75 PVK 2030 Keila vald 3 C-V 2 000 13.01.2000 5 MM 2030 Kambrium-Vendi (C-V) arvestuspiirkonna kategooria varu (2 000 m3/d) on antud tarbimiseks Keila-Joa, Laulasmaa, Klooga suvituspiirkondades, Ordoviitsium-Kambriumi (O-C) arvestuspiirkonna P kategooria varu (500m3/d) on antud tarbimiseks kogu valla territooriumil. Keskkonna info andmeil on Keila vallas 576 puurkaevu millest valdav osa on kasutuses ühe- kahe majapidamise tarbeks. Kasutatakse Kvaternaari, Ordoviitsiumi, Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekihtide põhjavett. Kambrium-Vendi veekompleksi puurkaevud on sügavusega üle 100 m. Vee erikasutusluba on väljastatud 36-le puurkaevule neist 18 kasutajaks on vee-ettevõtjad. Piirkonnas levivad järgmised põhjaveekompleksid: - Kvaternaari veekompleks (Q) omab Harjumaal tähtsust põhiliselt mattunud orgude levikualal. Õhukese pinnakattega aladel lasub Kvaternaari veekompleks Ordoviitsiumi veekompleksi peal ja on viimasega hüdrauliliselt seotud. Kvaternaari lasundi paksus piirkonnas on 5-10 meetrit. - Ordoviitsiumi veekompleks (O) paikneb lubjakivides, kompleksis võib eristada viit põhjaveeladet, mille omavaheliste veepidemetena esinevad merglid ja savikad lubjakivid. Veekompleksi alumiseks veepidemeks on alamordoviitsiumi savikad lubjakivid, glaukoniitliivakivid ja diktüoneemaargilliit paksusega kokku 12-15 m. Kogu veekompleksi paksus on piirkonnas olenevalt reljeefist 60-100 m. - Ordoviitsium-kambriumi veekompleks (O-C) asub liivakivides paksusega 25-30 m. Põhjavesi on surveline, piesomeetriline tase on enamasti 10-20 m (sõltuvalt asukohast toite- või väljealal aga ka kuni 50 m) maapinnast. Veekompleks on küllaltki hästi kaitstud, veepidemeks on savikad glaukoniitliivad ja diktüoneemaargilliit, samas on veepide siiski suhteliselt õhuke (ligikaudu 12-15 m) ja horisont võib teatud olukorras olla mõjutatud ülalasuvatest Kvaternaari- ja Ordoviitsiumi veekompleksi infiltreerunud veest ja ka sealsest võimalikust reostusest. Veekompleksi lamamiks on alamkambriumi Lontova kihistu savid kogupaksusega kuni 70m. Veekompleks ei ole suure veeandvusega. C-V ja O-C

18 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029 veekomplekside veetasemete omavaheline seos on väga väike Lontova savide hea veepidavuse tõttu. Ordoviitsium-Kambriumi veeladestiku vee laialdasem kasutuselevõtt vajab tulevikus üksikasjalikku käsitlust igas konkreetses veevarustuspiirkonnas: veevõtu piirkondlik mõju, klindiäärsed alad, pude liivakivi, olemasolevad veetarbijad. Kui Ordoviitsium-Kambriumi veevõtt suureneb oluliselt, tuleb praeguste P kategooria varude arvestuspiirkondade sees eristada kontsentreeritud veehaardeid moodustavad kaevugrupid ja teha neile uurimised T kategooria varude tasemel. - Kambrium-vendi veekompleks (C-V) levib liivakivides paksusega 40-60 m ja on looduslikult väga hästi kaitstud 60-80 m paksuse Lontova sinisavi kihiga. Vesi on surveline, piesomeetriline tase on 3-30 m allpool merepinda, maapinnast on piesomeetriline tase 70- 100 m sügavusel. Kotlini kihistu savid ei moodusta Harjumaal pidevat veepidet, mille alusel saaks veekompleksi jagada eraldi Voronka ja Gdovi veekihtideks. Veekompleksi lamamiks on aluskorra murenemiskooriku pealispind. Ühisveevärgi allikana on kasutusel: - Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks; - Kambrium-Vendi veekompleks. Vee erikasutuslubadega lubatud veevõtt veekihtide järgi: Tabel 14. Lubatud veevõtt põhjaveekihtide järgi Põhjaveekihi Lubatud veevõtt Põhjaveekiht 3 kood (m /aastas) Ordoviitsium-Kambrium O-C 53 050 Kambrium-Vend C-V 302 050 Voronka V2vr 40 000 KOKKU 395 100

2.2.2.3.1 Põhjavee kaitstus

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Keila vald kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alade hulka, vaid Kloogaranna küla asub suures osas keskmiselt kaitstud alal.

Joonis 2.4.Põhjavee kaitstus Keila vallas Vastavalt veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) §-le 26(13) arvestatakse põhjaveekihi kaitstuse hindamisel pinnakatte koostist ning kõiki põhjaveekihi kohal lasuvaid veepidemeid ja põhjaveekihi kaitstuse järgi jagunevad alad järgmiselt:

19 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

- Kaitsmata (väga reostusohtlikud) alad. Põhjavesi on kaitsmata nii orgaaniliste kui mineraalsete reoainete suhtes, pinnakatte paksus kuni 2 m. Saasteainete infiltratsiooniaeg kuni 30 ööpäeva. - Nõrgalt kaitstud (reostusohtlikud) alad. Saviliivpinnakatte paksus on valdavalt 2-10 m või savipinnase (savi, liivsavi) paksus kuni2 m. Reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva. - Keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikud) alad. Saviliivmoreenist pinnakatte paksus on valdavalt 10-20 m; savi või liivsavi paksus 2-5 m. Reoainete arvutuslik infiltratsiooniaeg on 200-400 ööpäeva. - Suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikud) alad. Valdavalt saviliivmoreenist pinnakatte paksus on 20-50 m; savi või liivsavi paksus 5-10 m; reoaine arvutuslik infiltratsiooniaeg 100-1000 ööpäeva. - Kaitstud (väga vähe reostusohtlikud) alad. Valdavalt saviliivmoreenist pinnakatte paksus on üle 50 m või savikihi paksus vähemalt10 m. Reoainete arvutuslik infiltratsiooniaeg aluspõhjalisse veekihti on rohkem kui 1000 ööpäeva.

2.2.3 Tehiskeskkond

Keila vallas on Keskkonnainfo andmetel alljärgnevad tehiskeskkonna rajatised ning potentsiaalsed reostuse allikad: Tabel 15. Keskkonnaohtlikud objektid Registrikood Objekti nimetus Asukoht Tüüp OOB0019372 Lohusalu Sadam OÜ Lohusalu küla Tankla OOB0070127 Eurotann OÜ Karjaküla alevik Mahuti OOB0069893 Avoterm OÜ Keila-Joa alevik Mahuti OOB0059336 Avoterm OÜ Klooga alevik Mahuti OOB0119615 Alexela Oil AS Keila vald Tankla Allikas: Keskkonnainfo Tabel 16. Jäätmekäitluskohad Registrikood Nimetus Käitaja Asukoht Tegevuse liik Valkse küla freesasfalti JKK3700142 Marble OÜ Valkse küla Muu tegevus kogumiskoht Muu komplekstegevus, Ümberlaadimisjaam, Orisküla tee 25 JKK3700404 V8 Import OÜ Lehola küla vaheladu, Ohtlike jäätmete autolammutus käitluskoht, Autolammutuskoda Eco-Tech JKK3700342 Ohtu küla kompostiplats Ohtu küla Bioloogiline töötlus Fertilizer OÜ Jäätmejaam, Harju Ümberlaadimisjaam, JKK3700140 Karjaküla jäätmejaam Tõmmiku küla Kaevetööd OÜ vaheladu, Tavajäätmete käitluskoht Juhani rohumaa 3 JKK3700399 Tar Veod OÜ Tõmmiku küla Muu tegevus pinnasetäite koht Allikas: Keskkonnainfo

2.3 Omavalitsuste vahelised halduslepingud

2.3.1 Haldusleping Harku vallaga

Keila valla ja Harku valla vahel on 11.03.2010 a sõlmitud haldusterritooriume hõlmava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetud ala ulatuse ning nimetatud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kasutamise tingimuste määramise haldusleping. See sätestab, et Harku valla haldusterritooriumil, Türisalu reoveekogumisalal paiknevad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võrgud ühendatakse Keila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Keila vald lubab tema

20 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029 poolt määratud vee-ettevõtjal AS Lahevesi osutada Harku vallale joogiveega varustamise teenust ning tegevuspiirkonnast heit-, reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise teenuseid tingimusel, et teenuste osutamine ei halvenda Keila valla haldusterritooriumil teenuse osutamist, selle kvaliteeti ja keskkonnaseisundit sh ei põhjusta Keila vallale ega Keila valla äriühingule AS Lahevesi ülemääraseid ja täiendavaid kulutusi.

2.3.2 Haldusleping Keila linnaga

Keila valla ja Keila linna vahel on 27.01.2015 a sõlmitud haldusterritooriume hõlmava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetud ala ulatuse ning nimetatud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kasutamise tingimuste määramise haldusleping. See sätestab, et Keila linn lubab tema poolt määratud vee-ettevõtjal AS Keila Vesi osutada Keila vallas Karjakülas (reovee vastuvõtt), Kulna külas (Tammermaa elurajoon) ja Valkse külas (Benita Kodu ning Benita Kodu ja Keila linna vahelised planeeringud), kus Keila vald ei ole määranud vee- ettevõtjat, joogiveega varustamise teenust ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuseid. Lepinguosalised seavad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisel ja kasutamisel prioriteediks seisuveekogude ja vooluveekogude kaitse reostamise eest ning keskkonnatingimuste (sh veeseisundi) parandamise.

2.4 Sotsiaalmajanduslik ülevaade

Keila valla rahvaarv on Statistikaameti andmete põhjal kasvanud alates 2000. aastast keskmiselt 2% aastas. Järgminel joonis iseloomustab Keila valla elanike arvu dünaamikat Rahvastikuregistri andmetel aastatel 2000-2016.

6000

5000

4000

3000

2000

1000

0

Joonis 5. Keila valla rahvastiku dünaamika 2000-2016 Allikas: Statistikaamet, rahvastikuregister Elanike juurdekasvu põhjuseks on esmajoones elanike siseränne. Olulist rolli on mänginud viimasel aastakümnel seejuures suvilate kohandamine aastaringseks elamiskohaks ja ka uute elamispindade ehitamine. Keila valla arengukava andmetel on kehtivate detailplaneeringutega kaetud territooriumi ulatus vallas alates 2004. aastast kiiresti kasvanud. Enim detailplaneeringuid on algatatud rannikuala külades - Laulasmaa, Lohusalu, Kloogaranna. Keila valla vanuseline struktuur aastatel 2012-2013 on toodud järgmises tabelis. Ligikaudu 62 protsenti valla rahvastikust on tööjõuline elanikkond, ca 23% kuni 18 eluaastased ning ülejäänud ca 15% pensioniealised.

21 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Tabel 17. Keila valla rahvastiku vanuseline struktuur Vanusegrupp 2012 (in) 2012 (%) 2013 (in) 2013 (%) 0—6 554 10,17% 545 10,12% 7—18 693 12,73% 681 12,65% 19—64 3 410 62,63% 3 361 62,43% 65+ 788 14,47% 797 14,80% KOKKU 5 445 100,00% 5 384 100,00% Allikas: Eesti Statistikaamet Rahvastikuregistri andmetel elas 1. jaanuaril 2017 Keila vallas 4682 inimest. Käesolevas analüüsis on võetud aluseks Eesti Statistikaameti Keila valla rahvaarvu andmed. Järgmises tabelis on toodud Keila valla ja asulate rahvaarv aastal 2016. Tabel 18. Keila valla rahvaarv asulates Asula 2016 Illurma küla 69 Karjaküla alevik 288 Keelva küla 39 Keila-Joa alevik 312 Kersalu küla 68 Klooga alevik 996 Kloogaranna küla 181 Kulna küla 240 Käesalu küla 75 Laoküla 42 Laulasmaa küla 655 Lehola küla 440 Lohusalu küla 199 Maeru küla 95 Meremõisa küla 160 Nahkjala küla 47 Niitvälja küla 109 Ohtu küla 150 Põllküla 29 Tuulna küla 341 Tõmmiku küla 57 Valkse küla 90 Kokku 4682 Allikas: Statistikaamet Keila valla rahvaarvu prognoosimisel on võetud aluseks järgmiseid andmeid: Vastavalt kinnitatud Keila valla arengukavale 2015-2022 1 nähakse rahvastiku arvu kasvu Keila-Joa alevikus, Kloogaranna külas, Käesalu külas, Laulasmaa külas, Lohusalu külas ja Tuulna külas. Ülejäänud asulates on eeldatud, et elanike arv jääb tänasele tasemele. Leibkonna keskmiseks suuruseks, s.t. eramu või korteri elanike arvuks, on arvutustes võetud 2,34 inimest, baseerudes Eesti Statistikaameti andmetele. Rahvastiku kasvamist on ette

1 http://www.keilavald.ee/documents/1708525/6360290/m%C3%A4%C3%A4rus+nr+47+lisa+1.pdf/c919 98b8-d2c9-4aa3-87db-69bc6715a250

22 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029 nähtud Keila-Joa alevikus, Kloogaranna külas, Käesalu külas, Laulasmaa külas, Lohusalu ja Tuulna külas.

2.4.1 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kasutajad

Järgnevalt on leitud piirkonniti ÜVK-teenuse pakkujate põhiselt ÜVK-ga ühendatud inimeste arv (sh ka suveelanikud – nt Laulasmaa ja Türisalu küla puhul). Tabel 19. Vee-ettevõtete ühisveevärgiga ühendatud elanike arv 2016. aastal Keila vallas Ühisveevärgiga Ühisveevärgiga ühendatud inimeste Asula ühendatud inimeste arv (in) peale II etappi arv (in) (2020) Klooga alevik 838 981 Keila-Joa alevik 545 735 Karjaküla alevik 242 242 Türisalu küla 74 2 682 Lauluasmaa-Käesalu küla 0 3 482 Lehola küla 388 400 Lohusalu küla 120 143 Meremõisa küla 260 260 Kloogaranna-Tuulma-Illurma küla 0 0 Kõltsu piirkond 0 47 Kokku 2 467 8 971 Veetarbijate arv kasvab suvituspiirkondade ühisveevärgiga liitumise arvelt 6504 inimese võrra. Alljärgnevas tabelis on toodud ühiskanalisatsiooniga liitunute arvud ja ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike arv 2016. aastal Keila vallas Tabel 20. Vee-ettevõtete ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike arv Ühisveevärgiga Ühisveevärgiga ühendatud inimeste Asula ühendatud inimeste arv (in) peale II etappi arv (in) (2020) Klooga alevik 599 934 Keila-Joa alevik 545 735 Karjaküla alevik 228 228 Türisalu küla 84 2 682 Lauluasmaa-Käesalu küla 0 3 482 Lehola küla 388 404 Lohusalu küla 35 35 Meremõisa küla 360 260 Kloogaranna-Tuulma- 0 0 Illurma küla Kokku 2 139 8 770 Arendamise kava investeeringuprogrammi I ja II etapi raames loob AS Lahevesi Laulasmaa ja Türisalu külas ÜV-teenusega liitumisvõimaluse 6504 inimesele ning ÜK-teenusega 6631 inimesele, kuid kuna paljud liitumisvõimaluse saajatest elavad piirkonnas vaid suvel, siis on eeldatud reaalset ÜVK-teenusega liitumist järk-järguliselt. Samas on Laulasmaa üks neist Keila valla asulatest, mille püsielanike arv kasvab tõenäosuslikult järgmistel aastatel just piirkonna suvitajate arvelt, kes kohendavad suveelamud ümber aastaringselt kõlblikeks elumajadeks. ÜVK-teenusega ühendatud inimeste arv tuleneb loodavate liitumisvõimaluste arvust ja piirkonna keskmisest leibkonna suurusest.

2.4.2 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime

Selleks et tagada veeteenuse kättesaadavus kõigile inimestele, on OECD soovitanud, et veeteenuse hind ei tohiks ületada 3–5% ühe leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust.

23 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Maailmapanga soovituslik kõrgeim vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulude määr leibkonnaliikme sissetulekust on samuti 3-5%2. Keskmiseks sissetulekuks Keila vallas on võetud Harju maakonna keskmine leibkonnaliikme netosissetulek. Alljärgnevas tabelis on toodud keskmine kogu Eesti keskmine leibkonnaliikme netosissetulek kuus ja Harjumaa keskmine leibkonnaliikme netosissetulek kuus. Tabel 21. Keskmine leibkonnaliikme netosissetulek Harjumaal aastatel 2014-2016 Indikaator 2013 2014 2015 Harju maakond 600 645 700 Eesti keskmine 510 555 597 Allikas: Statistikaamet Tabelist lähtub, Harju maakonna leibkonnaliikme netosissetulekud on keskmiselt 17% kõrgemad kui kogu Eesti keskmisest leibkonnaliikme sissetulekud. Keila valla leibkonna liikme keskmine sissetulek võrreldav Harju maakonna keskmisega. Kuna sissetulekute prognoosi aluseks on struktuurifondide koduleheküljel esitatud pikaajaline Eesti keskmise palgakasvu prognoos, siis on sotsiaalsetel põhjustel tariifiprognoos koostatud selliselt, et teenuse kulukuse tase Keila vallas jääb alla 4% prognoositud tarbimisel, keskmise leibkonnaliikme sissetulekust. Tabelis 85 on toodud kogu perioodi näitajad teenuse kulukusele

2.5 Omavalitsuse osalus ÜVK arendamisel

Keila valla tulud laekuvad ca 68% ulatuses üksikisiku tulumaksust. Üksikisiku tulumaksu laekumine on kasvanu aastatel 2014-2016 6-8% aastas. Keila vald on oma eelarvestrateegias (2016—2021)3 analüüsinud nii investeeringuid (sh investeeringud veemajandusse), finantseerimisvõimalusi ning netovõlakoormust. Täiendavalt eeltoodule on käesolevas arendamise kavas nähtud ette Keila valla kaasfinantseerimist arendamise kava investeeringuprogrammi I etapi elluviimisel järgmistes proportsioonides: - Investeeringuprogrammi I etapp – Keila valla kaasrahastus 1 971 815 eurot; Arvestustes on eeldatud, et vald kaasfinantseerib (läbi vee-ettevõtte omakapitali suurendamise) investeeringuid. 2017. aastal on läbiviimisel haldusreform, milles Valitsus on teinud ettepaneku moodustada Lääne-Harju vald, kuhu kuuluksid Keila vald, Padise vald, Paldiski linn ja Vasalemma vald Keila linn. Uue valla moodustamisel muutuvad senised valdade eelarvestrateegiad.

3 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID

3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Keila vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid: - Klooga alevikus – veevarustus ja kanalisatsioon; - Keila-Joa alevikus - veevarustus ja kanalisatsioon; - Karjaküla alevikus - veevarustus ja kanalisatsioon; - Laulasmaa külas - veevarustus; - Lehola külas - veevarustus ja kanalisatsioon; - Tuulna külas - veevarustus;

2 http://www.ebrd.com/downloads/research/economics/workingpapers/wp0092.pdf lk 5 3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4141/0201/6014/Lisa1_m75.pdf#

24 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

- Kulna külas - veevarustus ja kanalisatsioon; - Kloogaranna külas - veevarustus; - Lohusalu külas - veevarustus; - Meremõisa külas - veevarustus ja kanalisatsioon; - Valkse külas - veevarustus ja kanalisatsioon; - Käesalu külas - veevarustus; - Kersalu külas – veevarustus. 2016 novembri seisuga on Keskkonnaamet Keila vallas väljastanud vee võtmiseks ja/või heitvee suublasse juhtimiseks 26 kehtivat vee erikasutusluba. Tabel 22. AS Lahevesi ÜVK-teenusega ühendatud inimeste arv Asula Veevarustus Kanalisatsioon Keila-Joa alevik 281 228 Karjaküla alevik 242 316 Klooga alevik 838 599 Lehola küla 388 388 Lohusalu küla 120 35 Meremõisa küla 260 260 Türisalu küla (Harku vald) 74 84 KOKKU 2 203 1 910 Peale AS-i Lahevesi teeninduspiirkonna on ühisveevarustus rajatud veel järgmistesse valla asulatesse: Tabel 23. Ühisveevarustusega kaetud alad lisaks AS Lahevesi teeninduspiirkonnale Asula Vee erikasutaja Aiandus-/suvilaühistu/MTÜ Kinnistute arv Elanike arv* Aiandusühistu Aida Aida 86 201 Kersalu Kokku 86 201 MTÜ Ranna Kinnistud MTÜ Ranna Kinnistud 48 112 Kloogaranna MTÜ Lahepere Kinnistud Kokku 48 112 Aiandusühing Käesalu Käesalu 45 105 Käesalu Kokku 45 105 Luule 75 176 Aiandusühistu Luule Laheranna 45 105 Juku Juku aiandusühistu 200 468 Karukella Lohusalu Aiandusühistu Lohusalu 108 253 Mareka 48 112 ETA 46 108 Mareka aiandusühistu Leena 8 19 Laulasmaa Laulasmaa 1 2 Laulasmaa Miku Miku 75 176 aiandusühistu Teras Teras aiandusühistu Laulasmaa Päike 240 562 Lohusalu TM Loodus Tornimäe TM Loodus Tornimäe 63 147 aiandusühistu Kokku 909 2 127 Tornimäe Eva Tornimäe-Eva 60 140 Meremõisa aiandusühistu Kokku 60 140 Epp-1 Epp-2 Metsapiiga Suvilaühistu 130 304 Laheranna Tuulna Metsapiiga Oomega -T AÜ Oomega-T 40 94 Astangu aiandusühistu Astangu 43 101

25 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Asula Vee erikasutaja Aiandus-/suvilaühistu/MTÜ Kinnistute arv Elanike arv* Aiandusühistu Pauli Pauli 44 103 Kokku 257 601 *- elanike arv on arvutatud statistikaameti andmeil Keila valla leibkonna keskmise suuruse järgi Keila vallas tegutseb seitse vee-ettevõtjat: Tabel 24. Keila valla vee-ettevõtjad Vee-ettevõtja Tegevuspiirkond Teenus Klooga alevik veevarustus ja kanalisatsioon Keila-Joa alevik veevarustus ja kanalisatsioon Karjaküla alevik veevarustus ja kanalisatsioon AS Lahevesi Lehola küla veevarustus ja kanalisatsioon Lohusalu küla veevarustus Meremõisa küla veevarustus ja kanalisatsioon Türisalu küla (Harku vald) veevarustus ja kanalisatsioon AÜ Mareka Laulasmaa küla veevarustus AÜ Teras Laulasmaa küla veevarustus AÜ TM Loodus Laulasmaa küla veevarustus AÜ Astangu Tuulna küla veevarustus AÜ Oomega-T Tuulna küla veevarustus Vee-ettevõtjate määramise Keila Vallavolikogu otsused on toodud peatükis 6. LISAD jaotises 6.1.

3.1.1 Tuletõrje veevarustus

Keila valla tuletõrje veevarustus on lahendatud kas looduslike veevõtukohtade, tuletõrjeveehoidlate ja/või tuletõrjehüdrantide baasil. Töökorras hüdrandid asuvad Meremõisa elurajoonis, Lohusalu sadama juures, Keila-Joal, Kloogal, Kloogaranna-Laulasmaa külade piiril olevas Kõltsu II elurajoonis ning Kulna külas Tammermaa elurajoonis. Kasutusel olev mahuti asub Laulasmaa kooli ees.

3.2 Sademeveekanalisatsioon

Keila vallas on sademevee kanalisatsioon välja ehitatud uutes elurajoonides näiteks Kulna külas asuvas Tammermaa elamurajoonis. Samuti on üksikud lokaalsed süsteemid suuremate ettevõtete juures Laulasmaa veekeskuse ja konverentsihotelli juures. Põhiliselt juhitakse sademevesi kraavidesse. Kuna kõvakattega pinnad, kust vesi ära juhitakse, ei ole suured, siis ei ole sademevesi siiani suuri probleeme tekitanud. Varasematel aastatel on pinnasevee ärajuhtimiseks rajatud kuivendussüsteem, mis koosneb kuivenduskraavidest ja maaparandusprojektide raames rajatud drenaažisüsteemidest. Laulasmaal on rajatud kuivenduskraavid, mida mööda sademevesi juhitakse Soome lahte. Kloogaranna ja Tuulna küla kuivenduskraavidest suubub sademevesi Treppoja ja Tuulna ojja, mis omakorda suubub Soome lahte. Lehola küla ümbruskonna kuivenduskraavide ja drenaažisüsteemide kaudu suubub sademevesi Lehola ojja. Keila-Joa ja Karjaküla ümbruskonna kraavidest ja drenaažisüsteemidest suubub sademevesi Keila jõkke. Lohusalu küla sademeveed suubuvad mööda kraave kas Lohusalu või Lahepere lahte. Kuivenduskraavide ja drenaažisüsteemide seisukord on teadmata. Eelpoolnimetatud ühiseesvoole peab kas riik või kohalik omavalitsus korras hoidma. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2006. a korraldusele nr. 1 “Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu” lisa (Vabariigi Valitsuse 13.detsembri 2012. a korralduse nr 511 sõnastuses) on Keila vallas riigi poolt hooldatavateks ühiseesvooludeks: Keila jõgi, Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna mnt sillast kuni Tallinna-Keila rdt sillani (kokku 15,9 km); Treppoja, suudmest 8,19 km vv kuni suudmest 11,64 km vv (kokku 3,5 km);

26 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Maeru oja, Tallinna-Paldiski mnt truubist 0,38 km vs kuni Tallinna-Haapsalu rdt sillast 2,55 km vv (kokku 5,0 km); Lehola oja, suudmest kuni Keila-Haapsalu mnt truubist 2,47 km vv (kokku 6,5 km); Huntaugu pkr, suudmest kuni Keila-Haapsalu mnt truubist 2,21 km vv (kokku 2,7 km). Eelpool loetletud ühiseesvoolud on märgitud kanalisatsiooni koondskeemil VKK-1. Uutes arenduspiirkondades tuleb vajadusel ette näha sademeveekanalisatsioon, mille ärajuhtimiseks kasutada olemasolevaid kuivenduskraave.

3.3 Asulapõhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektide ülevaade

3.3.1 Klooga alevik

Klooga alevikus osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte AS Lahevesi. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Klooga alevik nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal kus põhjaveekihil lasub 2–10 meetri paksune moreenikiht või kuni 2 meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 meetri paksune liiva- või kruusakiht (reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva). Alevikus on keskkonnaministri poolt kinnitatud Klooga reoveekogumisala. Tabel 25. Klooga reoveekogumisala andmed Kogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp Klooga alevik 61 ha RKA0370061 1 050 Alla 2000 ie Alevikus elas 2016. aasta novembri seisuga 996 inimest. Ühisveevärki on ühendatud 838 inimest (84%) ning ühiskanalisatsiooniga on ühendatud 599 inimest (60%). Asulas on algkool (37 õpilast) ja lasteaed (50 last).

3.3.1.1 Klooga aleviku ühisveevärgi puurkaevud ja pumpla Piirkonnas on Keskkonnateabe Keskuse andmeil 15 puurkaevu, millest 3 kuuluvad AS-le Lahevesi ning ülejäänud kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. AS-i Lahevesi kuuluvatest puurkaevudest 2 on reservis st neid ei kasutata. Puurkaevust pumbatud vesi juhitakse läbi puhastusseadmete ja II astme pumpla veevõrku. Veetöötlusjaam rekonstrueeriti 2009 a. Tabel 26. Klooga aleviku ühisveevarustuse puurkaevude ja pumpla andmed Klooga Klooga Puurkaev Klooga (reservis) (reservis) Puurkaevu katastri nr: 14195 1118 1120 Puurkaevu passi nr: 6800 50E 22953 Puurkaevu puurimise aasta: 1997 1968 1971 C-V -- Kambrium- C-V -- Kambrium- C-V -- Kambrium- Puurkaevu põhjaveekiht: Vend Vend Vend Puurkaevu sügavus (m): 150 160 160 Lubatud veevõtt (m³/a) 60 000 - Tegelik veevõtt 2016 (m³/a) 45 114 - - Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m - ei ole tagatud 25m - on tagatud 50m - on tagatud Pumpla ja veetöötlus Rajatud: teadmata Rekonstrueeritud: 2009 Puhastusseade: tüüp Eura S 100 Duplex vooluhulk (m3/h) 15,9 II astme pumpla:

27 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Klooga Klooga Puurkaev Klooga (reservis) (reservis) pumpade arv 4 mark Grundfoss vooluhulk (m3/h) 2x16; 2x30 tõstekõrgus (m) 2x22,8; 2x50,8 mahuti(d) (m3) 2x150 Hüdrofoor maht (m3) 2x0,3 Seisukorra hinnang Juurdepääsutee ja hea teenindusplats Hoone hea Mahuti(d) hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Põhjavesi pumbatakse puurkaevust süvaveepumbaga läbi rauaeraldusfiltri. Raua ärastamise filtersüsteem EURA S 100 koosseisus on aeratsioonimahuti, filtrimahuti, täisautomaatne kontrollventiilisüsteem ja kompressor. Toorvett aereeritakse ja seejärel filtreeritakse filtrimahutis. Vees oksüdeeritud raud eraldatakse filterseadmetes. Pärast filterseadmeid juhitakse vesi veereservuaari. Reservuaaridest pumbatakse vesi kahe pumbagrupi (kummaski omakorda 2 pumpa) abil asula veevõrku.

3.3.1.2 Klooga aleviku ühisveevärgi torustikud Asula veevõrgu pikkus on ca 5,8 km, millest ca 1 km on rekonstrueeritud viimase nelja aasta jooksul. Rekonstrueeritud tänavatorustikud rajati De 110 läbimõõduga plasttorudest. Ülejäänud torustike materjali ja läbimõõdu kohta täpsed andmed puuduvad, oletatavasti on torustikud terasest. 2016 a toodeti Klooga aleviku puurkaevust 45 114 m3 vett, millest 16 902 m3 moodustas arvestamata vesi (so 36%). Arvestades joogivee keemilise ja mikrobioloogilise analüüsi tulemustega vastab Klooga aleviku ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohaks oli Klooga Algkool (Aedlinna tee 5, Klooga), analüüsiakti koopia on lisatud peatükki 6. LISAD jaotisesse 6.2.

3.3.1.3 Klooga aleviku tuletõrjeveevarustus Klooga alevikus on tuletõrje veevõtuks kasutusel hüdrandid ja looduslikud veevõtukohad. Hetkel on asulas 2 hüdranti Saare tn 3 ja Aedlinna tee 2 juures. Looduslikud veevõtu kohad asuvad keskusest veidi eemal Klooga järve ääres (Maeru tee ots) ja Sooda järve ääres (Klooga tee ääres) ning Klooga laskevälja alal asuva tiigi ääres.

3.3.1.4 Klooga aleviku ühiskanalisatsiooni ülepumplad Klooga aleviku kanalisatsioon on suures osas isevoolne. Suurte korrusmajade piirkonna kanalisatsioon juhitakse isevoolselt kanalisatsiooni peapumplasse (joonisel tähis KL KPJ 2) kust see pumbatakse reoveepuhastisse. Aedlinna korrusmajade jaoks on oma pumpla (joonisel tähis KL KPJ 1), mis pumpab Kivi tn isevoolsesse torustikku.

28 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Klooga aleviku reoveepumplate andmed on toodud allolevas tabelis. Tabel 27. Klooga aleviku kanalisatsiooni ülepumplad Pumpla nimi KL KPJ 1 KL KPJ 2 Rajamise aeg 2012 Rek. aeg 2009 Kuja ulatus (m) 20 20 Kogus (tk) 2 2 Pumpade andmed Mark ABS Flygt Q (m³/h) Seisukorra hinnang Juurdepääsutee ja teenindusplats hea hea Torustik ja seadmed rahuldav hea Elekter-autom. hea hea Mahuti/ teenindusosa hea hea Maapealne osa hea hea

3.3.1.5 Klooga aleviku ühiskanalisatsiooni torustikud Klooga aleviku ühiskanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 2,7 km (sh 0,3 km survetorustikku). 2012 aastal rajati ja rekonstrueeriti ca 800m kanalisatsiooni isevoolset torustiku (läbimõõduks D160 ja De200) ning 200m survetorustikku (De110).

3.3.1.6 Klooga aleviku ühiskanalisatsiooni reoveepuhasti Klooga alevikku on reovee puhastamiseks rajatud tüüpne aktiivmudapuhasti KY-200, mis rekonstrueeriti 2008 aastal. Tabel 28. Klooga reoveepuhasti andmed Puhastusjaama nimi Klooga reoveepuhasti KKR kood PUH0371140 Puhastamise aste III bioloogiline + biogeenide ärastus Puhastusseadme tüüp KY 100x2 Fosfori ärastus jah Lämmastiku ärastus ei Reoveesete Liigmuda juhitakse mudaväljakule Jääkaktiivmuda hulk teadmata Purgimissõlm puudub Proj. tootlikus 200 m3/d Proj. reostuskoormus 1000 ie 2016 a tootlikus 69 m3/d 2016 a reostuskoormus 599 ie Kuja (m) 100m - on tagatud Rajatud 1945 Rekonstrueeritud 2009 Seisukorra hinnang: Juurdepääsutee ja teenindusplats hea Hoone hea Mahutid rahuldav Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika hea Biotiik rahuldav Heitveesuublaks, vastavalt AS Lahevesi väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/324156), on Klooga järv (suubla kood VEE2005500). Vee erikasutusloaga keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Klooga aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2016 aastal on toodud allolevas tabelis.

29 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Tabel 29. Klooga aleviku reoveepuhasti heitvee saasteaine piirmäärad ja mõõdetud sisaldused Analüüsi kuupäev 14.09.2016 Piirmäär Tulemus Näitaja erikasutusloal (mg/l) (mg/l) Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 25 9,5 Hõljuvaine 35 6 Üldlämmastik (Nüld) 60 22 Üldfosfor (Püld) 2 1,6

3.3.2 Keila-Joa alevik (sh ka Türisalu küla)

Keila-Joa alevikus osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte AS Lahevesi. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Keila-Joa alevik nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) ning kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal lasub põhjaveekihil 2–10 meetri paksune moreenikiht või kuni 2 meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 meetri paksune liiva- või kruusakiht (reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva). Kaitsmata põhjaveega alal lasub põhjaveekihil kuni kahe meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht (reoainete infiltratsiooniaeg kuni 30 ööpäeva). Alevik jääb keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud Türisalu reoveekogumisalasse. Tabel 28. Türisalu reoveekogumisala andmed Kogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp Türisalu 197.5 ha RKA0370008 3250 Üle 2000 ie Keila-Joa aleviku osa moodustab Türisalu reoveekogumisalas pindalast ca 16% (35ha). Alevikus elas 2016. aasta novembri seisuga 312 inimest. Ühisvee- ja – kanalisatsioonisüsteemi on ühendatud 545 inimest (175%). Elanike ja ÜVK teenuse kasutajate ebakõla tuleb ilmselt asjaolust, et registreeritud elukoht ei vasta tegelikkusele ning nn suvilate piirkonnast. Alevikus on moodustunud nn püsielanike piirkond, kus asuvad korrusmajad (7 tk- 200 korterit) ja nn suvilate piirkond (kokku ~161 kinnistut). Lisaks tegutsevad alevikus toitlustusettevõte ja kauplus. Keila-Joa aleviku ÜVK süsteemiga on ühendatud Harku vallas Türisalu külas asuvad Keila- Joa Sanatoorne Internaatkool (hetkel suletud), 2 kortermaja, 3 eramut, 2 aiandusühistut (üks kasutab ÜK-teenust ja teine suveperioodil ÜV-teenust) ning 1 katlamaja. Kokku on Türisalu külast Keila-Joa ühisveevärgiga liidetud 74 inimest ning ühiskanalisatsiooniga 84 inimest. Vaata ka peatükk 2.3.1 Haldusleping Harku vallaga.

3.3.2.1 Keila-Joa aleviku ühisveevärgi puurkaevud ja pumpla Piirkonnas on Keskkonnateabe Keskuse andmeil 35 puurkaevu, millest 3 kuuluvad AS-le Lahevesi ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Üks AS Lahevesi kuuluv puurkaev on kasutusel vaid reoveepuhasti mehhaanilise töötluse seadme pesuvee ja olmevee tagamiseks. Asula olmeveevarustuse puurkaevude vesi juhitakse läbi puhastusseadmete ja II astme pumpla veevõrku. Veetöötlusjaam rekonstrueeriti 2013 a. Tabel 31. Keila-Joa aleviku ühisveevarustuse puurkaevude ja pumpla andmed Puurkaev Keila-Joa 2 puurkaev Keila-Joa Puurkaevu katastri nr: 51874 591 Puurkaevu passi nr: - 10826 Puurkaevu puurimise aasta: 2013 1965 Puurkaevu põhjaveekiht: V2vr -- Voronka C-V -- Kambrium-Vend Puurkaevu sügavus (m): 134.8 170 Lubatud veevõtt (m³/a) 40 000 8 000

30 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Puurkaev Keila-Joa 2 puurkaev Keila-Joa Tegelik veevõtt 2016 (m³/a) 14 664 4 020 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 30m - on tagatud 50m - on tagatud Pumpla ja veetöötlus Rajatud: Rekonstrueeritud: 2013 Puhastusseade: tüüp EURAQUA RA 110 DUPLEX vooluhulk (m3/d) 230 II astme pumpla: pumpade arv 3 mark Saer vooluhulk (m3/h) 15 tõstekõrgus (m) 40 mahuti(d) (m3) 2x115 Hüdrofoor maht (m3) 0,3 Seisukorra hinnang Juurdepääsutee ja teenindusplats hea Hoone hea Mahuti(d) hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Põhjavesi pumbatakse kahest puurkaevust süvaveepumpadega läbi aeraatorsüsteemi rauaeraldusfiltritesse. Põhjavesi aereeritakse õhuga aeraatordegasaator seadmes. Injektoriga enne aeraatorseadet antakse vette õhuhapnikku, mille abil vees lahustunud raud oksüdeeritakse. Liigne süsihappegaas (CO2), väävelvesinik (HS) ja muud põhjaveega kaasatulnud gaasid ning osa üleliigsest õhust eraldatakse degasaatoris, ülejäänud eraldatakse filterseadmete külge paigaldatud õhueraldusklappide kaudu. Vees oksüdeeritud raud eraldatakse filterseadmetes. Pärast filterseadmeid juhitakse vesi veereservuaari. Reservuaaridest pumbatakse vesi kolme pumba abil asula veevõrku. Pumplasse on paigaldatud ka tuletõrjeveepump (Q=54m3/h H=40m).

3.3.2.2 Keila-Joa aleviku ühisveevärgi torustikud Keila-Joa aleviku territooriumile jääva veevõrgu pikkus on ca 4,4 km, millest enamus on rajatud viimase nelja aasta jooksul. Tänavatorustikud rajati De110 ja De63 läbimõõduga plasttorudest. Keila-Joa aleviku veesüsteemiga ühendatud Türisalu küla veetorustike pikkus on ligikaudu 1,4 km. 2014 rajatud ühendustorustik (De110 pikkusega ca 560m Harku valla territooriumil ja De160 pikkusega ca 610m Keila valla territooriumil) on heas seisukorras, ülejäänud torustike materjali ja läbimõõdu kohta täpsed andmed puuduvad. 2016 a toodeti Keila-Joa aleviku puurkaevudest 18 684 m3 vett, millest 3 635 m3 moodustas arvestamata vesi (so 19 %). Arvestades joogivee keemilise ja mikrobioloogilise analüüsi tulemustega vastab Keila-Joa aleviku ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohaks oli Spordi 9 hoones asuv kraan, analüüsiakti koopia on lisatud peatükki 6. LISAD jaotisesse 6.2.

31 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

3.3.2.3 Keila-Joa aleviku tuletõrjeveevarustus Keila-Joa alevikus on tuletõrje veevõtuks kasutusel hüdrandid ja looduslikud veevõtukohad. Hetkel on asulas 7 hüdranti Lossi tn, Pargi allee ja Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee ääres. Looduslikud veevõtu kohad asuvad Keila jõe ääres (Veski ja Jõeääre tee ääres).

3.3.2.4 Keila-Joa aleviku ühiskanalisatsiooni ülepumplad Keila-Joa aleviku kanalisatsioon on suures osas isevoolne. Tallinn-Rannamõisa– Kloogaranna teest merepoolse piirkonna kanalisatsioon juhitakse isevoolselt reoveepuhastisse, suvilapiirkonna kanalisatsioon kogutakse kokku Jõeääre tee ääres asuvasse pumplasse (joonisel tähis KJ KPJ 21), kust see pumbatakse Pargi allee-Lossi tee ristmiku lähedal asuvasse isevoolsesse torustikku. Harku vallas Türisalu külast kanalisatsiooni Keila-Joa aleviku kanalisatsioonisüsteemi pumpamiseks on rajatud kaks pumplat. Üks neist asub Keila Sanatoorse Internaatkooli juures (joonisel tähis KJ KPJ 22) ning teine Keila ja Harku valla piiril Talvoja teel (joonisel tähis KJ KPJ 23). Keila-Joa aleviku ja Türisalu küla reoveepumplate andmed on toodud allolevas tabelis. Tabel 29. Keila-Joa aleviku kanalisatsiooni ülepumplad Pumpla nimi KJ KPJ 21 KJ KPJ 22 KJ KPJ 23 Rajamise aeg 2014 2012 2012 Rek. aeg Kuja ulatus (m) 20 20 10 Kogus (tk) 2 2 2 Pumpade andmed Mark Flygt Flygt Flygt Q (m³/h) Seisukorra hinnang Juurdepääsutee ja teenindusplats hea hea hea Torustik ja seadmed hea hea hea Elekter-autom. hea hea hea Mahuti/ teenindusosa hea hea hea Maapealne osa hea hea hea

3.3.2.5 Keila-Joa aleviku ühiskanalisatsiooni torustikud Keila-Joa aleviku territooriumile jääva ühiskanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 5,4 km (sh 1,1 km survetorustikku), Türisalu külas on kanalisatsioonitorustikke ca 2,1 km (sh 0,6 km survetorustikku). Enamus Keila-Joa aleviku torustikest on rajatud või rekonstrueeritud viimase nelja aasta jooksul. Tänavatorustik rajati De200 ja De160 läbimõõduga isevoolsetest torudest ja De110 läbimõõduga survetorust. Keila-Joa aleviku veesüsteemiga ühendatud Türisalu küla veetorustike pikkus on ligikaudu 1,4 km. 2014 rajatud ühendustorustik (De110 pikkusega ca 560m Harku valla territooriumil ja De160 pikkusega ca 610m Keila valla territooriumil) on heas seisukorras, ülejäänud torustike materjali ja läbimõõdu kohta täpsed andmed puuduvad.

3.3.2.6 Keila-Joa aleviku ühiskanalisatsiooni reoveepuhasti Türisalu reoveekogumisala (Keila-Joa aleviku ja Türisalu küla) reovee puhastamine toimub Keila-Joa aleviku põhjaosas, Türisalu maastikukaitsealal asuvas Keila-Joa reoveepuhastis. Puhastusseadmeteks on mehaanilisest ja bioloogilis-keemilisest puhastusprotsessist koosnev aktiivmudapuhasti, mis rekonstrueeriti 2014 aastal. Puhastatud heitvesi voolab järelsetiti süvamerelasu kaudu suublasse, milleks on Lohusalu laht. Süvamerelasu suue asub madalas Lohusalu lahe vees, kus saasteainete hajumistingimused ei ole head, soodustades nii toitainete lokaalset suurenemist Lohusalu lahes. Reoveepuhasti

32 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029 rekonstrueerimisele eelnevalt teostati Lohusalu lahe süvamerelasu uuring (OÜ Kiirvool, 2012). Uuringu järeldused on järgmised:  kividega kaetud merelask eksisteerib ja lõppeb eeldatavalt u 180 m kaugusel kaldast mõõdetuna piki toru trassi. Vee sügavus "muuli" (paekivilahmakad toru kaitseks) lõpus uuringu päeval oli u 2,0 m. Torusuund kaldast u 357 kraadi;  visuaalselt, ilma kaitsvate paekivi lahmakate eemaldamiseta, ei ole võimalik toru tuvastada ega tema seisukorda hinnata.  veepiirist kuni u 350 m kaugusele on olemas suurematest kividest puhastatud koridor, kus on olnud toru või kuhu on planeeritud toru rajada. Uuringute ajal toru ei tuvastatud (va eraldi seisev toru jupp u 50 m kaugusel kaldast). Puhastile on rajatud ka purgimissõlm. Tabel 33. Keila-Joa reoveepuhasti andmed Puhastusjaama nimi Keila-Joa reoveepuhasti KKR kood PUH0370180 Puhastamise aste III bioloogiline + biogeenide ärastus Puhastusseadme tüüp aktiivmudapuhasti Fosfori ärastus jah Lämmastiku ärastus jah tahendatud jääkmuda viiakse Klooga Reoveesete reoveepuhastile Jääkaktiivmuda hulk 560 m3/a Purgimissõlm olemas Proj. tootlikus 380 m3/d Proj. reostuskoormus 2000 ie 2016 a tootlikus 34 m3/d 2016 a reostuskoormus 659 ie Kuja (m) 50m - on tagatud Rajatud 1945 Rekonstrueeritud 2014 Seisukorra hinnang: Juurdepääsutee ja teenindusplats hea Hoone hea Mahutid hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Biotiik puudub Reovesi pumbatakse reoveepuhastile territooriumil asuvast peapumplast. Reoveepuhastuse esimese etapina toimub reovee mehhaaniline puhastamine, misjärel suunatakse reovesi ühtlustusmahutisse. Ühtlustusmahutisse juhitakse ka purgimissõlmest läbi võre tulev reovesi. Mahutist pumbatakse reovesi edasi reoveepuhasti bioloogilise puhastuse osasse, milleks on ühe liiniga mahutite kompleks. Puhastatud heitvee ja aktiivmuda suspensioon voolab järelsetitisse, kus aktiivmuda settib ning pumbatakse tagastusmudana tagasi bioloogilise puhastusprotsessi algusesse. Nõuetele vastav puhastatud heitvesi voolab järelsetiti ülevoolurenni kaudu süvamerelasu kaudu suublasse. Puhastusprotsessis tekkiva liigmuda käitlemiseks on rajatud sette tihendamise mahuti (liigmudatihendi). Liigmudatihendist pumbatakse muda (sete) settetahendusseadmetesse, millena kasutatakse tsentrifuugi. Settetahendusseadmest väljuv sete on kuivainesisaldusega ca 18%. Tahendatud muda veetakse Klooga reoveepuhastile. Nii reovee mehhaaniline puhastamine kui ka reoveesette käitlemine toimub mahutite peal asuvas tehnohoones. Hoones paiknevad reovee mehhaanilise puhastuse jääkproduktide - liiva ja võreprahi kogumise konteinerid ja tahendatud reoveesette kogumise konteiner. Reoveepuhasti reovee mehhaanilise töötluse seadme pesuvee ja olmevee tagamiseks on reoveepuhasti territooriumile rajatud puurkaev (kat.nr 52274).

33 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Keila-Joa reoveepuhasti on heas seisukorras ning tagab reovee nõuetekohase puhastuse. Heitveesuublaks vastavalt AS Lahevesi väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/324156) on Lohusalu laht (suubla kood VEE3136010). Vee erikasutusloaga keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Keila-Joa aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2016 aastal on toodud allolevas tabelis. Tabel 34. Keila-Joa aleviku reoveepuhasti heitvee saasteaine piirmäärad ja mõõdetud sisaldused Analüüsi kuupäev 14.09.2016 Piirmäär Tulemus Näitaja erikasutusloal (mg/l) (mg/l) Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 8 Hõljuvaine 25 11 Üldlämmastik (Nüld) 45 4,5 Üldfosfor (Püld) 1 0,73

3.3.3 Karjaküla alevik

Karjaküla alevikus osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte AS Lahevesi. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Karjaküla alevik kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal, kus põhjaveekihil lasub kuni kahe meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht (reoainete infiltratsiooniaeg kuni 30 ööpäeva). Alevikus on keskkonnaministri poolt kinnitatud Karjaküla reoveekogumisala. Tabel 35. Karjaküla reoveekogumisala andmed Kogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp Karjaküla 21 ha RKA0370059 350 Alla 2000 ie Alevikus elas 2016. aasta novembri seisuga 288 inimest. Ühisveevärgiga on ühendatud 242 (84 %) ja ühiskanalisatsiooniga 228 inimest (79 %). Asulas on kaks suuremat ettevõtet: AS-le Balti Karusnahk kuuluv Karjaküla karusloomafarm ja karusnaha värvimise ja töötlemisega tegelev ettevõte Eurotann OÜ. Lisaks on asulas 35- kohaline sotsiaalkeskus, milles tegutseb ka pensionäride päevakeskus. Nii farm kui sotsiaalkeskus on liidetud ühisvee- ja – kanalisatsioonisüsteemiga. Eurotann OÜ-l on oma veevarustussüsteem.

3.3.3.1 Karjaküla aleviku ühisveevärgi puurkaevud ja pumpla Piirkonnas on Keskkonnateabe Keskuse andmeil 3 puurkaevu, millest 2 kuuluvad AS-le Lahevesi ning üks kuulub ettevõttele OÜ Eurotann ja see on kasutusel vaid ettevõtte enda tarbeks. Ühisveevarustuse puurkaevude vesi juhitakse läbi puhastusseadmete ja II astme pumpla veevõrku. Veetöötlusjaam rekonstrueeriti 2011 a. Tabel 36. Karjaküla ühisveevarustuse puurkaevude ja pumpla andmed Puurkaev Karjaküla_1 Karjaküla_2 Puurkaevu katastri nr: 666 9509 Puurkaevu passi nr: 5429 131 Puurkaevu puurimise aasta: 1984 1994 Puurkaevu põhjaveekiht: C-V -- Kambrium-Vend C-V -- Kambrium-Vend Puurkaevu sügavus (m): 191 180 Lubatud veevõtt (m³/a) 48 000 Tegelik veevõtt 2016 (m³/a) 12 127 15 041 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m - on tagatud 50m - on tagatud Pumpla ja veetöötlus

34 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Puurkaev Karjaküla_1 Karjaküla_2 Rajatud: Rekonstrueeritud: 2011 Puhastusseade: tüüp Eura Air 90 Duplex vooluhulk (m3/d) 178,8 II astme pumpla: pumpade arv 2 mark Saer vooluhulk (m3/h) 16 tõstekõrgus (m) 40 mahuti(d) (m3) 2x85 Hüdrofoor maht (m3) 0,3 Seisukorra hinnang Juurdepääsutee ja teenindusplats hea Hoone hea Mahuti(d) hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Põhjavesi pumbatakse kahest puurkaevust süvaveepumpadega läbi aeraatorsüsteemi rauaeraldusfiltritesse. Põhjavesi aereeritakse õhuga aeraatordegasaator seadmes. Injektoriga enne aeraatorseadet antakse vette õhuhapnikku, mille abil vees lahustunud raud oksüdeeritakse. Liigne süsihappegaas (CO2), väävelvesinik (HS) ja muud põhjaveega kaasatulnud gaasid ning osa üleliigsest õhust eraldatakse degasaatoris, ülejäänud eraldatakse filterseadmete külge paigaldatud õhueraldusklappide kaudu. Vees oksüdeeritud raud eraldatakse filterseadmetes. Pärast filterseadmeid juhitakse vesi veereservuaari. Reservuaaridest pumbatakse vesi kahe pumba abil asula veevõrku. Pumplasse on paigaldatud ka tuletõrjeveepump (Q=36m3/h H=40m).

3.3.3.2 Karjaküla aleviku ühisveevärgi torustikud Asula veevõrgu pikkus on ca 5.1 km. Torustike materjali ja läbimõõdu kohta täpsed andmed puuduvad, oletatavasti on torustikud terasest. 2016 a toodeti Karjaküla aleviku puurkaevudest 27 168 m3 vett, millest 2 162 m3 moodustas arvestamata vesi (so 8 %). Arvestades joogivee keemilise ja mikrobioloogilise analüüsi tulemustega vastab Karjaküla aleviku ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohaks oli sotsiaalkeskuse (Keila tee 15, Karjaküla) köök, analüüsiakti koopia on lisatud peatükki 6. LISAD jaotisesse 6.2.

3.3.3.3 Karjaküla aleviku tuletõrjeveevarustus Karjaküla alevikus on tuletõrje veevõtuks kasutusel üks hüdrant, mis asub veetöötlusjaama ees.

3.3.3.4 Karjaküla aleviku ühiskanalisatsiooni ülepumpla Karjaküla asula kanalisatsioon on rajatud isevoolsena. Aleviku kanalisatsioon voolab kokku asula peapumplasse, kust see siis pumbatakse Keila linna kanalisatsioonisüsteemi (vt ka peatükk 2.3.2 Haldusleping Keila linnaga). Karjaküla aleviku reoveepumpla andmed on toodud allolevas tabelis.

35 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Tabel 37. Karjaküla aleviku kanalisatsiooni ülepumpla Pumpla nimi KK KPJ 1 Rajamise aeg 2016 Rek. aeg - Kuja ulatus (m) 20 Kogus (tk) 2 Pumpade andmed Mark KSB Amarex NS Q (m³/h) 17,8 Seisukorra hinnang: Juurdepääsutee ja teenindusplats hea Torustik ja seadmed hea Elekter-autom. hea Mahuti/ teenindusosa hea Maapealne osa hea

3.3.3.5 Karjaküla aleviku ühiskanalisatsiooni torustikud Karjaküla aleviku ühiskanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 6,9 km (sh 2,9 km survetorustikku). Suurem osa isevoolsetest kanalisatsioonitorustikest on ehitatud 1970-1980-ndatel. Andmed nende torustike materjalide ja läbimõõtude kohta puuduvad. Torustikud on vanad ja on seetõttu tänaseks amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist. Kanalisatsioonikaevud on valdavalt betoonrõngastest, nad on halvas seisukorras ja on ebatihedad. Koos survetorustikuga rekonstrueeriti 2016 a ca 380 m isevoolset torustikku (De160), mis on heas seisukorras. Peapumpla survetorustik (De110, pikkusega 2,9 km) Keila linna rajati 2016 a koos Karjaküla kanalisatsioonipumplaga. Torustik on heas seisukorras. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Karjaküla aleviku elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita.

3.3.4 Laulasmaa küla

Laulasmaa külas elas 2016. aasta novembri seisuga 655 inimest. Külas on keskkonnaministri poolt kinnitatud Laulasmaa reoveekogumisala. Tabel 38. Laulasmaa reoveekogumisala andmed Kogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp Laulasmaa 249.1 ha RKA0370583 4 621 Üle 2000 ie Laulasmaa külas osutab ühisveevärgi teenust 3 vee-ettevõtet: AÜ Mareka AS, AÜ Teras ja AÜ TM Loodus. Ühisveevärgi teenusega liitunud elanike arv on toodud vee-ettevõtete kaupa allolevas tabelis: Tabel 39. Laulasmaa küla vee-ettevõtete teenuse tarbijad Vee-ettevõte Veeteenuse piirkond Kinnistute arv Elanike arv* AÜ Mareka 48 112 AÜ ETA 46 108 AÜ Mareka AÜ Leena 8 19 AÜ Laulasmaa 1 2 AÜ Teras AÜ Teras AÜ Laulasmaa Päike 240 562 AÜ Lohusalu AÜ TM Loodus Tornimäe AÜ TM Loodus Tornimäe 63 147 Kokku 406 950 Märkus: *- elanike arv on arvutatud Keila valla leibkonna keskmise suuruse järgi

36 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Lisaks vee-ettevõtetele on vee erikasutusload väljastatud veel neljale mittetulundusühingule ja ühele äriühingule: Tabel 40. Laulasmaa küla vee erikasutajad lisaks vee-ettevõtetele Vee erikasutaja Elamupiirkond Kinnistute arv Elanike arv* AÜ Luule 75 176 AÜ Luule AÜ Laheranna 45 105 AÜ Juku AÜ Juku 86 200 AÜ Karukella AÜ Lohusalu AÜ Lohusalu 108 253 AÜ Laulasmaa Miku AÜ Laulasmaa Miku 75 176 AÜ Endla Kokku 389 909 Laulasmaa Invest OÜ Laulasmaa veekeskus ja konverentsihotell Märkus: *- elanike arv on arvutatud Keila valla leibkonna keskmise suuruse järgi Laulasmaa külas asub Laulasmaa veekeskus ja konverentsihotell, kus on alalisi elanikke ning külalisi kokku ca 300 ja töötajaid ca 100 inimest. Lisaks on Laulasmaal lasteaed-põhikool, kus käib kokku 246 last.

3.3.4.1 Veevarustus Piirkonnas on Keskkonnateabe Keskuse andmeil 214 puurkaevu, millest 4 kuuluvad vee- ettevõtetele. Tabel 41. AÜ Mareka puurkaevu andmed Puurkaevu katastri nr: 658 11482 Puurkaevu passi nr: 4885/2 106 Puurkaevu puurimise aasta: 1980 1990 Puurkaevu põhjaveekiht: O-C O-C Puurkaevu sügavus (m): 51 50 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m - ei ole tagatud 50m - ei ole tagatud Tabel 42. AÜ Teras puurkaevu andmed Puurkaevu katastri nr: 583 Puurkaevu passi nr: 2738 Puurkaevu puurimise aasta: 1971 Puurkaevu põhjaveekiht: V2vr Puurkaevu sügavus (m): 148 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m - ei ole tagatud Tabel 43. AÜ TM Loodus Tornimäe puurkaevu andmed Puurkaevu katastri nr: 11539 Puurkaevu passi nr: 117 Puurkaevu puurimise aasta: 1988 Puurkaevu põhjaveekiht: C-V Puurkaevu sügavus (m): 148 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m - ei ole tagatud Lisaks eelpool mainitud puurkaevudele, võetakse vett vee erikasutusloa alusel veel 6 puurkaevust, mis kuuluvad A/Ü-tele Luule; Juku; Lohusalu ja Laulasmaa Miku ja OÜ-le Laulasmaa Invest. OÜ Laulasmaa Invest puurkaevust varustatakse veega lisaks Laulasmaa veekeskuse ja konverentsihotellile ka Laulasmaal lasteaed-põhikooli ning Lauresi tee 1 asuvat 15-korteriga elamut.

37 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Tabel 44. OÜ Laulasmaa Invest puurkaevu andmed Puurkaevu katastri nr: 584 Puurkaevu passi nr: 5572 Puurkaevu puurimise aasta: 1985 Puurkaevu põhjaveekiht: V2gd Puurkaevu sügavus (m): 159 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m - ei ole tagatud Laulasmaa külas tegutsevate vee-ettevõtjatele kuuluvate torustike andmed: - AÜ Mareka torustiku kohta andmed puuduvad. AÜ Mareka veesüsteemist varustatakse veega 103 kinnistut. - AÜ Teras torustiku pikkus on ca 3.4km millega varustatakse veega 240 kinnistut, millest 20 kinnistut aastaringselt. - AÜ TM Loodus Tornimäe torustiku pikkus on ca 950m millega varustatakse veega 63 kinnistut. Torustike materjali ja läbimõõdu kohta täpsed andmed puuduvad. Oletatavasti on torustikud terasest. Lisaks asuvad Laulasmaa küla ja osaliselt ka Kloogaranna küla territooriumil kaks arendusala nn Kõltsu I ja Kõltsu II. Mõlemal alal on tänase seisuga välja ehitatud veevarustussüsteem, mis kuulub hetkel arendajale. Lähiajal on kavas mõlema arendusala veesüsteemide opereerimine üle anda AS-le Lahevesi. Kõltsu I piirkonnas on elamud ehitatud ca 50-st kinnistust 20-le, Kõltsu II alal elamutega kinnistud tänase seisuga ei ole.

3.3.4.2 Kanalisatsioon Laulasmaa külas rajatud kanalisatsioonisüsteem kuulub OÜ-le Laulasmaa Invest. Süsteem teenindab lisaks Laulasmaa veekeskuse ja konverentsihotellile ka Laulasmaal lasteaed- põhikooli ning Lauresi tee 1 asuvat 15-korteriga elamut. Torustiku pikkus on ca 1,1km. Kokkukogutud reovesi pumbatakse 2003 a rajatud reoveepuhastisse. Reoveepuhastiks on kestusõhutusega aktiivmudapuhasti (aerotank) koos järelpuhastuse liivafiltri ja biotiigiga. Järelpuhastuseks on pideva läbipesuga liivafilter, jõudlusega 40 m3/h. Mudatöötluses on kasutusel mudatihendaja. Tihendatud muda veetakse välja. Tabel 45. OÜ Laulasmaa Invest reoveepuhasti andmed Rajatud: 2003 kestusõhutusega aktiivmudapuhasti Puhastusseade: (aerotank) koos järelpuhastuse liivafiltri ja biotiigiga Väljalaskme kood ja suubla HA009 - Pinnas nimetus:

3.3.5 Lehola küla

Lehola külas osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte AS Lahevesi. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Lehola küla kaitsmata (väga reostusohtlikul) põhjaveega alal, kus põhjaveekihil lasub kuni kahe meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht (reoainete infiltratsiooniaeg kuni 30 ööpäeva). Külas on keskkonnaministri poolt kinnitatud Lehola reoveekogumisala.

38 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Tabel 46. Lehola reoveekogumisala andmed Kogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp Lehola 18 ha RKA0370060 450 Alla 2000 ie Külas elas 2016. aasta novembri seisuga 440 inimest. Ühisveevärgi ning ühiskanalisatsiooniga on ühendatud 388 inimest (88%). Asulas on üks suurem ettevõte - auto haagiseid valmistav AS Bestnet. Lisaks on asulas lasteaed-algkool, kus käib 121 last. Nii AS Bestnet kui lasteaed-algkool on liidetud ühisvee- ja – kanalisatsioonisüsteemiga.

3.3.5.1 Lehola küla ühisveevärgi puurkaevud ja pumpla Piirkonnas on Keskkonnateabe Keskuse andmeil 11 puurkaevu, millest 2 kuulub AS-le Lahevesi ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. AS-le Lahevesi kuuluv puurkaev nr 51618 asub Lehola reoveepuhasti territooriumil ja on kasutusel tehnoloogilise vee tarbeks. Ühisveevarustuse puurkaevu vesi juhitakse läbi puhastusseadmete ja II astme pumpla veevõrku. Veetöötlusjaam rekonstrueeriti 2012 a. Tabel 47. Lehola ühisveevarustuse puurkaevude ja pumpla andmed Puurkaev Lehola 1 Puurkaevu katastri nr: 1402 Puurkaevu passi nr: 5776 Puurkaevu puurimise aasta: 1987 Puurkaevu põhjaveekiht: O-C -- Ordoviitsium-Kambrium Puurkaevu sügavus (m): 90 Lubatud veevõtt (m³/a) 24 000 Tegelik veevõtt 2016 (m³/a) 16 902 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m - ei ole tagatud Pumpla ja veetöötlus Rajatud: Rekonstrueeritud: 2011 Puhastusseade: tüüp Eura Air 65 Duplex vooluhulk (m3/d) 87,6 II astme pumpla: pumpade arv 2 mark Saer vooluhulk (m3/h) 11 tõstekõrgus (m) 40 mahuti(d) (m3) 2x80 Hüdrofoor maht (m3) 0,3 Seisukorra hinnang Juurdepääsutee ja teenindusplats hea Hoone hea Mahuti(d) hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Põhjavesi pumbatakse puurkaevust süvaveepumbaga läbi aeraatorsüsteemi rauaeraldusfiltritesse. Põhjavesi aereeritakse õhuga aeraatordegasaator seadmes. Injektoriga enne aeraatorseadet antakse vette õhuhapnikku, mille abil vees lahustunud raud oksüdeeritakse. Liigne süsihappegaas (CO2), väävelvesinik (HS) ja muud põhjaveega kaasatulnud gaasid ning osa

39 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

üleliigsest õhust eraldatakse degasaatoris, ülejäänud eraldatakse filterseadmete külge paigaldatud õhueraldusklappide kaudu. Vees oksüdeeritud raud eraldatakse filterseadmetes. Pärast filterseadmeid juhitakse vesi veereservuaari. Reservuaaridest pumbatakse vesi kahe pumba abil asula veevõrku.

3.3.5.2 Lehola küla ühisveevärgi torustikud Asula veevõrgu pikkus on ca 2,6 km. Torustike materjali ja läbimõõdu kohta täpsed andmed puuduvad. Oletatavasti on torustikud terasest. Torustike seisukord on halb 2016 a toodeti Lehola küla puurkaevust 16 902 m3 vett, millest 5 058 m3 moodustas arvestamata vesi (so 30 %). Arvestades joogivee keemilise ja mikrobioloogilise analüüsi tulemustega vastab Lehola küla ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohaks oli Lehola lasteaed (Lehola tee 20) köök, analüüsiakti koopia on lisatud peatükki 6. LISAD jaotisesse 6.2.

3.3.5.3 Lehola küla tuletõrjeveevarustus Lehola küla tuletõrje veevarustuseks on asulas üks hüdrant, mis asub Kellamäe tee 17 juures.

3.3.5.4 Lehola küla ühiskanalisatsiooni ülepumplad Lehola küla kanalisatsioon juhitakse puhastisse kolme kanalisatsioonipumpla abil (joonisel tähis LE KPJ-1; -2; -3). Lehola küla reoveepumplate andmed on toodud allolevas tabelis. Tabel 48. Lehola küla kanalisatsiooni ülepumplad Pumpla nimi LE KPJ 1 LE KPJ 2 LE KPJ 3 Rajamise aeg Rek. aeg 2012 2012 2012 Kuja ulatus (m) 20 20 20 Kogus (tk) 2 2 2 Pumpade andmed Mark Flygt Flygt Flygt Q (m³/h) Seisukorra hinnang Juurdepääsutee ja teenindusplats hea hea hea Torustik ja seadmed hea hea hea Elekter-autom. hea hea hea Mahuti/ teenindusosa hea hea hea Maapealne osa hea hea hea

3.3.5.5 Lehola küla ühiskanalisatsiooni torustikud Lehola küla territooriumile jääva ühiskanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 4,4 km (sh 0,6 km survetorustikku). Isevoolne kanalisatsioonivõrk on ehitatud 1970-ndatel Vasalemma sovhoosi poolt. Andmed torustike materjalide ja läbimõõtude kohta puuduvad. Torustikud on vanad ja on seetõttu tänaseks amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist. Kanalisatsioonikaevud on valdavalt betoonrõngastest. Kanalisatsioonikaevud on halvas seisukorras ja on ebatihedad. Survelised kanalisatsioonitorustikud on rekonstrueeritud 2015 aastal ja need on heas seisukorras.

40 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

3.3.5.6 Lehola küla ühiskanalisatsiooni reoveepuhasti Lehola asulasse on reoveepuhastuseks rajatud aktiivmudapuhasti, mis rekonstrueeriti 2013 aastal. Tabel 49. Lehola reoveepuhasti andmed Puhastusjaama nimi Lehola reoveepuhasti KKR kood PUH0371010 III bioloogiline + biogeenide Puhastamise aste ärastus Puhastusseadme tüüp aktiivmudapuhasti Fosfori ärastus jah Lämmastiku ärastus ei tahendatud jääkmuda viiakse Reoveesete Klooga reoveepuhastile Jääkaktiivmuda hulk 30 m3/a Purgimissõlm puudub Proj. tootlikus 72 m3/d Proj. reostuskoormus 450 ie 2016 a tootlikus 31 m3/d 2016 a reostuskoormus 388ie Kuja (m) 100m - on tagatud Rajatud teadmata Rekonstrueeritud 2013 Seisukorra hinnang: Juurdepääsutee ja teenindusplats hea Hoone hea Mahutid hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Biotiik hea Heitveesuublaks, vastavalt AS Lahevesi väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/324156), on Lehola oja (suubla kood VEE1100300). Vee erikasutusloaga keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Lehola küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2016 aastal on toodud allolevas tabelis. Tabel 50. Lehola puhastist suublasse juhitava heitvee lubatud kogused ja saasteaine sisaldused Analüüsi kuupäev 14.09.2016 Piirmäär Tulemus Näitaja erikasutusloal (mg/l) (mg/l) Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 25 11 Hõljuvaine 35 16 Üldlämmastik (Nüld) 60 13 Üldfosfor (Püld) 2 0,36

3.3.6 Tuulna küla

Tuulna külas elas 2016. aasta novembri seisuga 341 inimest. Tuulna külas asub on keskkonnaministri poolt kinnitatud Tuulna reoveekogumisala, mis ulatub veidi ka Illurma külasse (ca 12ha so ca11%). Tabel 51. Tuulna reoveekogumisala andmed Kogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp Tuulna 105 ha RKA0370590 1000 Alla 2000 ie

41 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Tuulna külas osutab ühisveevärgi teenust 2 vee-ettevõtet: AÜ Oomega -T ja AÜ Astangu. Ühisveevärgi teenusega liitunud elanike arv on toodud vee-ettevõtete kaupa allolevas tabelis: Tabel 52. Tuulna küla vee-ettevõtjad Vee-ettevõtja Veeteenuse piirkond Kinnistute arv Elanike arv* AÜ Oomega -T Oomega-T 40 94 AÜ Astangu Astangu 43 101 Kokku 83 195 Märkus: *- elanike arv on arvutatud Keila valla leibkonna keskmise suuruse järgi Lisaks vee-ettevõtetele on vee erikasutusload väljastatud veel kahele mittetulundusühingule: Tabel 53. Tuulna küla vee erikasutajad lisaks vee-ettevõtetele Vee erikasutaja Teeninduspiirkond Kinnistute arv Elanike arv* Epp-1 Epp-2 SÜ Metsapiiga 130 304 Laheranna Metsapiiga AÜ Pauli Pauli 44 103 Kokku 257 601 Märkus: *- elanike arv on arvutatud Keila valla leibkonna keskmise suuruse järgi

3.3.6.1 Veevarustus Piirkonnas on Keskkonnateabe Keskuse andmeil 66 puurkaevu, neist 2 kuuluvad vee- ettevõtetele. Tabel 54. AÜ Oomega-T puurkaevu andmed Puurkaevu katastri nr: 11406 Puurkaevu passi nr: 16 Puurkaevu puurimise aasta: 1987 Puurkaevu põhjaveekiht: V2vr Puurkaevu sügavus (m): 135 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m - ei ole tagatud Tabel 55. AÜ Astangu puurkaevu andmed Puurkaevu katastri nr: 339 Puurkaevu passi nr: 11 Puurkaevu puurimise aasta: 1983 Puurkaevu põhjaveekiht: O-C Puurkaevu sügavus (m): 52 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m - ei ole tagatud Lisaks eelpool mainitud puurkaevudele, võetakse vett vee erikasutusloa alusel veel kahest puurkaevust, mis kuuluvad SÜ-le Metsapiiga ja AÜ-le Pauli. Tabel 56. SÜ Metsapiiga puurkaevu andmed Puurkaevu katastri nr: 4636 Puurkaevu passi nr: 6246 Puurkaevu puurimise aasta: 1990 Puurkaevu põhjaveekiht: V2vr Puurkaevu sügavus (m): 130

42 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m - ei ole tagatud Tabel 57. AÜ Pauli puurkaevu andmed Puurkaevu katastri nr: 669 Puurkaevu passi nr: 5691 Puurkaevu puurimise aasta: 1986 Puurkaevu põhjaveekiht: O-C Puurkaevu sügavus (m): 55 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 30m - tagatud Tuulna külas tegutsevate vee-ettevõtjatele kuuluvate torustike andmed: - AÜ Oomega-T torustiku pikkus on ca 1.4 km millega varustatakse veega 40 kinnistut. - AÜ Astangu torustiku pikkus on ca 900m millega varustatakse veega aasta ringselt 43 kinnistut. - Torustike pikkus SÜ-s Metsapiiga on ca 900m. Torustike materjali ja läbimõõdu kohta täpsed andmed puuduvad. Oletatavasti on torustikud terasest.

3.3.7 Kulna küla

Kulna külas elas 2016. aasta novembri seisuga 240 inimest. Külas on üks kompaktne elamupiirkond – Tammermaa elamurajoon, kus elab üle 90% Kulna küla elanikest. Lisaks on külas mõned üksikud eraldiseisvad majapidamised. Joogiveega varustamise ning reovee ärajuhtimise teenust osutab AS Keila Vesi (vt ka peatükk 2.3.2 Haldusleping Keila linnaga).

3.3.7.1 Veevarustus Tammemäe elamurajooni veega varustamiseks on loodud ühendus Keila linna ühisveevarustussüsteemiga. Torustiku pikkus on ca 3.6 km. Torustik kuulub AS-le Keila Vesi.

3.3.7.2 Kanalisatsioon Tammemäe elamurajooni kanalisatsioon juhitakse Keila linna ühiskanalisatsioonisüsteemi. Selleks on rajatud 3.1 km isevoolseid torustikke, 1.3 km survetorustikke ja 2 reoveepumplat. Torustik ja pumplad kuuluvad AS-le Keila Vesi.

3.3.8 Lohusalu küla

Lohusalu külas osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte AS Lahevesi. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Lohusalu küla nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal kus põhjaveekihil lasub 2–10 meetri paksune moreenikiht või kuni 2 meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 meetri paksune liiva- või kruusakiht (reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva). Küla jääb keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud Lohusalu reoveekogumisalasse. Tabel 58. Lohusalu reoveekogumisala andmed Kogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp Lohusalu 38 ha RKA0370577 750 Alla 2000 ie Külas elas 2016. aasta novembri seisuga 199 inimest. Ühisveevärki ühendatud 103 inimest (52%) ning kanalisatsiooni teenust kasutab 11 inimest (6%).

43 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Poolsaare tipus asub Lohusalu sadam koos sauna ja restoraniga.

3.3.8.1 Lohusalu küla ühisveevärgi puurkaevud ja pumpla Piirkonnas on Keskkonnateabe Keskuse andmeil 33 puurkaevu, millest 1 kuulub AS-le Lahevesi, üks AS-le Lohusalu Sadam ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Ühisveevarustuse puurkaevu vesi juhitakse läbi puhastusseadmete ja II astme pumpla veevõrku. Veetöötlusjaam rekonstrueeriti 2011 a. Tabel 59. Lohusalu ühisveevarustuse puurkaevude ja pumpla andmed Puurkaev Lohusalu Puurkaevu katastri nr: 582 Puurkaevu passi nr: 2206 Puurkaevu puurimise aasta: 1968 Puurkaevu põhjaveekiht: C-V -- Kambrium-Vend Puurkaevu sügavus (m): 110 Lubatud veevõtt (m³/a) 26 500 Tegelik veevõtt 2016 (m³/a) 11 045 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m - ei ole tagatud Pumpla ja veetöötlus Rajatud: Rekonstrueeritud: 2011 Puhastusseade: tüüp Eura Air 65 Duplex vooluhulk (m3/d) 65 II astme pumpla: pumpade arv 2 mark Saer vooluhulk (m3/h) 6,5 tõstekõrgus (m) 40 mahuti(d) (m3) 2x80 Hüdrofoor maht (m3) 0,3 Seisukorra hinnang Juurdepääsutee ja teenindusplats hea Hoone hea Mahuti(d) hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Põhjavesi pumbatakse puurkaevust süvaveepumbaga läbi aeraatorsüsteemi rauaeraldusfiltritesse. Põhjavesi aereeritakse õhuga aeraatordegasaator seadmes. Injektoriga enne aeraatorseadet antakse vette õhuhapnikku, mille abil vees lahustunud raud oksüdeeritakse. Liigne süsihappegaas (CO2), väävelvesinik (HS) ja muud põhjaveega kaasatulnud gaasid ning osa üleliigsest õhust eraldatakse degasaatoris, ülejäänud eraldatakse filterseadmete külge paigaldatud õhueraldusklappide kaudu. Vees oksüdeeritud raud eraldatakse filterseadmetes. Pärast filterseadmeid juhitakse vesi veereservuaari. Reservuaaridest pumbatakse vesi kahe pumba abil asula veevõrku.

3.3.8.2 Lohusalu küla ühisveevärgi torustikud Asula veevõrgu pikkus on ca 7,6 km, valdavalt on torustiku seisukord rahuldav. 2016 a toodeti Lohusalu küla puurkaevust 11 045 m3 vett, millest 7 481 m3 moodustas arvestamata vesi (so 68 %).

44 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Arvestades joogivee keemilise ja mikrobioloogilise analüüsi tulemustega vastab Lohusalu küla ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohaks oli kortermaja, aadressiga Lohusalu 4. Analüüsiakti koopia on lisatud peatükki 6. LISAD jaotisesse 6.2.

3.3.8.3 Lohusalu küla tuletõrjeveevarustus Lohusalu küla tuletõrje veevarustus on lahendatud hüdrandi ja loodusliku veevõtukoha baasil. Hüdrant asub Rannuka tee 5 juures ning veevõtukoht asub Lohusalu sadama juures.

3.3.8.4 Lohusalu küla kanalisatsioon Lohusalu külas on ühiskanalisatsioon rajatud vaid ühele korterelamule ja ühele eramule. Reovesi pumbati reoveepuhastile, mida käesoleval ajal enam ei kasutata. Reoveepumpla töötab kogumismahutina, millest toimub väljavedu Keila-Joa reoveepuhasti purgimissõlme. Kasutatava reoveetorustiku pikkus on ca 200m.

3.3.9 Kloogaranna küla

Kloogaranna külas elas 2016. aasta novembri seisuga 181 inimest. Külas on mitu kompaktset elamupiirkonda ja mõned üksikud eraldiseisvad majapidamised. Lisaks tegutseb külas riiklik noortelaager, kus on ca 160 majutuskohta, toitlustus ja konverentsikeskus. Külas ei ole tänase seisuga määratud vee-ettevõtjat.

3.3.9.1 Veevarustus Piirkonnas on Keskkonnateabe Keskuse andmeil 39 puurkaevu, millest kahest toimub veevõtt vee erikasutusloa alusel. Vee erakasutusload on väljastatud Eesti Noorsootöö Keskusele, mis haldab Kloogaranna noortelaagrit ning MTÜ-le Ranna Kinnistud, mis haldab MTÜ-usse Ranna Kinnistud ja Lahepere Kinnistud kuuluvaid kinnistuid, kokku 48 tk. Ülejäänud puurkaevud on kasutusel ühe-kahe majapidamise tarbeks. MTÜ Ranna Kinnistud territooriumile on rajatud puurkaev ja ca 1.6km veetorustikke varustamaks veega 86 kinnistut. Andmed torustiku kohta on puudulikud (rajamise aeg, läbimõõdud, kvaliteet, materjal). Tabel 60. Eesti Noorsootöö Keskuse puurkaevu andmed Puurkaevu katastri nr: 600 Puurkaevu passi nr: 1886 Puurkaevu puurimise aasta: 1967 Puurkaevu põhjaveekiht: V2vr Puurkaevu sügavus (m): 110 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m – ei ole tagatud Tabel 61. MTÜ Ranna Kinnistud puurkaevu andmed Puurkaevu katastri nr: 16071 Puurkaevu passi nr: 6889 Puurkaevu puurimise aasta: 2002 Puurkaevu põhjaveekiht: V2vr Puurkaevu sügavus (m): 110 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 10m – on tagatud MTÜ Ranna Kinnistud torustiku pikkus on ca 800m, millega varustatakse veega 48 kinnistut.

45 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Lisaks asuvad Kloogaranna küla ja osaliselt ka Laulasmaa küla territooriumil kaks arendusala nn Kõltsu I ja Kõltsu II. Mõlemal alal on tänase seisuga välja ehitatud veevarustussüsteem, mis kuulub hetkel arendajale. Lähiajal on kavas mõlema arendusala veesüsteemide opereerimine üle anda AS-le Lahevesi. Kõltsu I piirkonnas on elamud ehitatud ca 50-st kinnistust ca 20-le, Kõltsu II alal elamutega kinnistud tänase seisuga ei ole.

3.3.10 Meremõisa küla

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Meremõisa küla nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alal kus põhjaveekihil lasub 2–10 meetri paksune moreenikiht või kuni 2 meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 meetri paksune liiva- või kruusakiht (reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva). Külas elas 2016. aasta novembri seisuga 160 inimest. Meremõisa puhkealal on ca 70 kinnistut, mis kõik on varustatud MTÜ-le Meremõisa kuuluva ja AS Lahevesi poolt hallatava ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemiga. Lisaks omab ühisveevarustussüsteemi AÜ Tornimäe Eva, kus saavad vett 60 kinnistut, selle veesüsteemi haldamisega tegeleb aiandusühistu.

3.3.10.1 Meremõisa küla ühisveevärgi puurkaevud ja pumplad Piirkonnas on Keskkonnateabe Keskuse andmeil 24 puurkaevu, millest 3 kuuluvad Meremõisa puhkeala ja üks AÜ Tornimäe Eva veevarustussüsteemi. Ülejäänud puurkaevu on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Meremõisa puhkeala kolmest puurkaevust kasutatakse ühte, millest pumbatav vesi juhitakse läbi puhastusseadmete ja II astme pumpla veevõrku. Tabel 30. Meremõisa puhkeala puurkaevude andmed Keila-Joa Meremõisa puhkeala 1 Meremõisa puhkeala 2 Puurkaev puhkeala 3 (reservis) (reservis) Puurkaevu katastri nr: 662 606 639 Puurkaevu passi nr: 5121 A-124-B 3799 Puurkaevu puurimise aasta: 1982 1961 1974 C-V -- Kambrium- Puurkaevu põhjaveekiht: C-V -- Kambrium-Vend C-V -- Kambrium-Vend Vend Puurkaevu sügavus (m): 153 140 165 Lubatud veevõtt (m³/a) 8 800 2 400 2 400 Tegelik veevõtt 2016 (apr-dets) 7 655 - - (m³/a) Puurkaevu sanitaarkaitseala: 30m - on tagatud 50m - on tagatud 50m - ei ole tagatud Pumpla ja veetöötlus Rajatud: Rekonstrueeritud: 2011 2011 2011 Puhastusseade: tüüp vooluhulk (m3/d) II astme pumpla: pumpade arv 2 mark vooluhulk (m3/h) tõstekõrgus (m) mahuti(d) (m3) Hüdrofoor maht (m3) 15 Seisukorra hinnang Juurdepääsutee ja hea teenindusplats Hoone hea Mahuti(d) rahuldav

46 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Keila-Joa Meremõisa puhkeala 1 Meremõisa puhkeala 2 Puurkaev puhkeala 3 (reservis) (reservis) Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav

Tabel 31. A/Ü Tornimäe Eva puurkaevu andmed Puurkaevu katastri nr: 663 Puurkaevu passi nr: 5290 Puurkaevu puurimise aasta: 1983 Puurkaevu põhjaveekiht: C-V Puurkaevu sügavus (m): 145 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m – ei ole tagatud

3.3.10.2 Meremõisa küla ühisveevärgi torustikud Meremõisa puhkeala veevõrgu pikkus on ca 5,5 km, valdavalt on torustiku seisukord rahuldav. 2016 a 9 kuuga (apr. – dets.) toodeti Meremõisa küla puhkeala puurkaevust 7 655 m3 vett, millest 4 105 m3 moodustas arvestamata vesi (so 54 %). Arvestades joogivee keemilise ja mikrobioloogilise analüüsi tulemustega vastab Lohusalu küla ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohaks oli Näkineiu teel asuv valvuri hoone, analüüsiakti koopia on lisatud peatükki 6. LISAD jaotisesse 6.2. AÜ-le Tornimäe Eva kuuluva veevõrgu pikkus on ca 1 km.

3.3.10.3 Meremõisa küla tuletõrjeveevarustus Meremõisa küla puhkeala tuletõrje veevarustus on lahendatud tuletõrjehüdrantide baasil. Piirkonnas asub 3 tuletõrjehüdranti.

3.3.10.4 Meremõisa küla kanalisatsioon MTÜ-le Meremõisa kuuluva ja AS Lahevesi poolt hallatava kanalisatsiooni isevoolse torustiku pikkus on ca 3.5 km ning survetorustiku pikkus 3.5km. Süsteemi kuulub veel ka 5 ühiskanalisatsioonipumplat ja 3 pumplat, mis teenindavad 1-2 majapidamist. Kokkukogutud reovesi suunatakse reoveepuhastisse „Keila-Joa puhkeala“, mille suublaks on Neeme kraav (suubla kood VEE1400089). Vee erikasutusloaga (L.VV/327507) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2016 aastal on toodud allolevas tabelis. Tabel 32. Keila-Joa puhkeala puhastist suublasse juhitava heitvee lubatud kogused ja saasteaine sisaldused Analüüsi kuupäev 20.06.2016 30.09.2016 02.12.2016 Piirmäär Tulemus Tulemus Tulemus Näitaja erikasutusloal (mg/l) (mg/l) (mg/l) (mg/l) Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 25 16 13 7 Hõljuvaine 35 19 10 4 Üldlämmastik (Nüld) 60 17 21 23 Üldfosfor (Püld) 2 4,0 5,1 5,7 Nagu näha, ületab üldfosfori sisaldus vee erikasutusloas etteantud piirmäära. Fosfori ülenormatiivne sisaldus on kergesti likvideeritav keemilise sadestamise abil ning see sõltub vee viibeajast tiigis. Vee-ettevõttel on tänaseks koostatud tegevuskava, kuidas üldfosfori sisaldus heitvees vähendada, see näeb ette raudsulfaati doseerimisseadmete paigaldust

47 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029 ning biotiikide veetaseme tõstmist. Need tööd kajastuvad reoveepuhasti hoolduskuludes ja viiakse ellu 2017a I pooles.

3.3.11 Valkse küla

Valkse külas elas 2016. aasta novembri seisuga 90 inimest. Käesoleval hetkel puudub külas kompaktne elurajoon. Külas asub taastusravi ja õendusega tegelev Benita Kodu, kus asub eakate kodu (140 kohta), ravikeskus ja hotell (43 tuba). Joogiveega varustamise ning reovee ärajuhtimise teenust osutab AS Keila Vesi (vt ka peatükk 2.3.2 Haldusleping Keila linnaga).

3.3.11.1 Veevarustus Benita Kodu majutus-ja tervishoiuteenustekeskuse veega varustamiseks on loodud ühendus Keila linna ühisveevarustussüsteemiga. Torustiku pikkus on ca 1.6 km.

3.3.11.2 Kanalisatsioon Benita Kodu majutus-ja tervishoiuteenustekeskusele kanalisatsiooniteenuse osutamiseks on loodud ühendus Keila linna ühisveevarustussüsteemiga. Selle tarvis on rajatud reoveepumpla koos 0.6km survetorustiku ja ca 1 km isevoolse torustikuga.

3.3.12 Käesalu küla

Käesalu külas elas 2016. aasta novembri seisuga 75 inimest. Külas on kaks kompaktset elamupiirkonda Põhja- ja Lõuna-Käesalu, Lisaks on külas mõned üksikud majapidamised. Külas ei ole tänase seisuga määratud vee-ettevõtjat. Kuid AÜ-le Käesalu (Lõuna-Käesalu) on väljastatud vee erikasutusluba.

3.3.12.1 Veevarustus Piirkonnas on Keskkonnateabe Keskuse andmeil 19 puurkaevu, millest ühest toimub veevõtt vee erikasutusloa alusel. Vee erikasutusluba on väljastatud AÜ-le Käesalu. AÜ Käesalu territooriumile on rajatud puurkaev ja ca 1.5km veetorustikke varustamaks veega 45 kinnistut. Andmed torustiku kohta on puudulikud (rajamise aeg, läbimõõdud, kvaliteet, materjal). Tabel 65. AÜ Käesalu puurkaevu andmed Puurkaevu katastri nr: 529 Puurkaevu passi nr: 2 Puurkaevu puurimise aasta: 1987 Puurkaevu põhjaveekiht: C-V Puurkaevu sügavus (m): 130 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50m – ei ole tagatud

3.3.13 Kersalu küla

Külas elas 2016. aasta novembri seisuga 68 inimest. Asulas on üksikud majapidamised ja aiandusühistu Aida, kuhu kuulub 86 kinnistut. Külas ei ole tänase seisuga määratud vee-ettevõtjat, kuid aiandusühistule on väljastatud vee erikasutusluba.

48 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

3.3.13.1 Veevarustus Piirkonnas on Keskkonnateabe Keskuse andmeil 11 puurkaevu, millest ühest toimub veevõtt vee erikasutusloa alusel. Vee erikasutusluba on väljastatud AÜ-le Aida. Ülejäänud puurkaevud on kasutusel ühe-kahe majapidamise tarbeks. AÜ Aida territooriumile on rajatud puurkaev ja ca 1.6km veetorustikke varustamaks veega aastaringselt 86 kinnistut. Andmed torustiku kohta on puudulikud (rajamise aeg, läbimõõdud, kvaliteet, materjal). Tabel 33. AÜ Aida puurkaevu andmed Puurkaevu katastri nr: 1139 Puurkaevu passi nr: 5913 Puurkaevu puurimise aasta: 1988 Puurkaevu põhjaveekiht: Cm-V Puurkaevu sügavus (m): 117 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 30m – ei ole tagatud

3.4 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindavad ettevõtted

AS Lahevesi osutab vee- ja kanalisatsiooniteenuseid Keila valla haldusterritooriumil AS-le Lahevesi kinnitatud piirkondades: Klooga, Keila-Joa, Karjaküla, Lehola, Lohusalu ja Meremõisa asulates (vee-ettevõtja määramise Keila Vallavolikogu otsused on toodud peatükis 6. LISAD jaotises 6.1.). AS Lahevesi asutati 31.03.2008, see on 100% Keila valla omanduses olev ettevõte. Kui ettevõtte algne tegevus oli keskendunud ainult Keila valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni haldamisele siis täna haldab Lahevesi AS Keila valla kinnisvaraobjekte, korraldab Keila valla kalmistute tegevust, hooldab valla avalikult kasutatavaid teid ning välisvalgustust ning pakub transporditeenuseid. Ettevõtet üldisemal tasandil juhib Keila Vallavolikogu poolt määratud viieliikmeline nõukogu. AS Lahevesi igapäevategevust koordineerib ettevõtte tegevjuht, kes on ka ainus juhatuse liige.

Juhatuse liige

Pumplate ja Raamatupidaja Võrkude spetsialist puhastite Haldusspetsialist spetsialist

Veevärgi lukksepp/ Klienditeenindaja Operaator 2tk Haldustöötaja 2tk traktorist

Veevärgi lukksepp

Skeem 1. AS Lahevesi struktuur

49 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Ülaltoodud struktuuris on sinistes kastides toodud peamiselt veevarustuse- ja kanalisatsiooni teenusega tegelevad töötajad, beežides haldusega tegelevad töötajad ning rohelistes kastides perspektiivsed klientide arvu lisandumisega juurdevõetavad töötajad. Lähtuvalt tegevuspiirkonna väiksusest ning sellest tulenevast klientide ja rahaliste vahendite piiratusest ei ole AS Lahevesi struktuuri ka tulevikus planeeritud oluliselt muuta ning täisfunktsionaalset vee-ettevõtet, kes suudaks kõikide oma varade haldamisega ilma allhanketa hakkama saada, ei ole ette näha. AS Lahevesi struktuuri moodustamisel on lähtutud eeldusest, et meeskond peab tagama klientide teenindamise ning avariide lokaliseerimise, kusjuures enamus hooldus- ja remonttöödest ostetakse sisse teenusena. 2016. aastal kehtivad AS Lahevesi opereerimispiirkonnas järgmised vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad min on kooskõlastatud Konkurentsiametiga (ilma käibemaksuta): - veevarustus 1,23 €/m3; - reovee ärajuhtimine 1,95 €/m3 Abonenttasu ei rakendata. Nimetatud hinnad kehtivad kõikides AS Lahevesi poolt opereeritavates asulates. Samuti kehtivad samad veevarustuse ning reovee ärajuhtimise hinnad nii juriidilistele kui eraisikutele. Ettevõtte müügitulud kujunevad peamiselt veekogumise, -töötluse ja -varustuse ning kanalisatsiooni ja heitveekäitluse tuludest ning teede ja tänavate hoolduse, remondi ning rajatiste hooldustööde tuludest ning vähesel määral veel ka transporditeenusest ning muude teenuste tuludest.

4 ÜVK ARENDAMINE

Keila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgid on: - ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide arengu jätkamine ja eelduste loomine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijate paremaks teenindamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks Keila vallas; - kaasa aidata Keila valla vee-ettevõtte jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamisele; - perspektiivse ühisveevärgi, -kanalisatsioonisüsteemide üldskeemide koostamine; - veevarustuse, kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamiseks hinnanguliste töömahtude ja investeerimisvajaduste kindlakstegemine; - arendamise kava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle realiseerimisetappide koostamine.

4.1 Arendamise kava koostamise lähtealused

Käesolev arendamise kava on valminud vee-ettevõtja, Keila Vallavalitsuse töötajate ja töö täitjate ühistööna. Töö koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest:  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga antakse põhimõtteline lahendus veevarustuse, kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemide kompleksseks arendamiseks Keila valla reoveekogumisalades ja tiheasustusalades;  Arendamise kavas on planeeritavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamise tegevused jaotatud etappideks, tulenevalt vee-ettevõtte ja valla majanduslikest võimalustest ja vajadustest. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab vee- ettevõtetele langevat finantskoormust ja aitab ära hoida ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooniteenuse hinna hüppelist kasvu. Seejuures tuleb tagada iga järgneva

50 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

etapi sõltumatu kuid samas sidus väljaehitamine ja rekonstrueerimine eelnevate etappidega;  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas on kaardistatud olemasolevad ühisveevärgi, -kanalisatsiooni ja sademeveesüsteemid milledele on lisatud kavandatud süsteemilaiendused. Joonistele on kantud ka rekonstrueerimist vajavad objektid ja torustikud;  Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga kaetavad alad on määratud vastavalt Keila valla reoveekogumisaladele ja tiheasustusaladele;  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alad on piirkonnad, kus on juba välja arendatud ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemid, mis toimivad (süsteemidele väljastatud kasutusluba) ning mille haldamisega tegelevad valla poolt määratud vee-ettevõtjad;  Väljaspool ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemiga kaetavaid alasid (ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga katmata alad) toimub ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamine detailplaneeringu kohustusega aladel (määratud üldplaneeringus) Keila Vallavalitsuse poolt väljastatavate projekteerimistingimuste ning vee-ettevõtjate poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel;  Keila valla ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on arvestatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide ja probleemidega;  Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides;  Arendamise kavas on ette nähtud, et aastatel 2017-2029 teostatakse Keila valla asulate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine SA KIK ühtekuuluvusfondi ja keskkonnaprogrammi toetuse abiga;  Vastavalt meetme „Veemajandustaristu arendamine“ tingimused juhendmaterjalile Lisa 2 on kõik investeeringuliigid jagatud sobiva majanduslikult kasuliku eluea järgi:  Võrgud ja torustikud 40 aastat;  Reservuaarid ja mahutid 40 aastat;  Masinad ja seadmed 15 aastat;  Tootmishooned 40 aastat.  Käesoleva arendamise kava realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte:  keskkonnamõjud – ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ehitamisel tuleb vältida planeeritavate ehitiste ja rajatiste negatiivseid mõjutegureid veestikule ja maastiku teistele osadele ning kinni pidada loodus- ja veekaitse nõuetest;  majanduslikud – puuduvad omavahendid sellises mahus, et lühikese ajaperioodi jooksul teostada ulatuslikke ÜVK süsteemide rekonstrueerimise- ja rajamistöid kõigi asulate territooriumitel;  sotsiaal-majanduslikud – ÜVK süsteemide arendamisel tuleb arvestada elanikkonna huviga vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveeteenuste vastu, elanikkonna maksevõime, jätkusuutliku vee-ettevõtte majandamisega. Keila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste planeeritavad arendustegevused on jagatud kolme etappi:  ÜVK arendamise I etapp – lähiajalised investeeringud, aastatel 2017-2018;  ÜVK arendamise II etapp - lühiajalised investeeringud, aastatel 2019-2020;

51 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

 ÜVK arendamise III etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2021-2029. Kogu valla kavandatud ÜVK investeeringud on jagatud projektidesse, milledele on antud oma number ja nimi. Valla ÜVK investeeringuprojektide nimekiri koos ajakavaga on toodud allolevas tabelis (eelnimetatule lisandub lõplikus investeeringute vajaduses üksnes AS Lahevesi olemasolevate seadmete asendusinvesteeringud, vastavalt viimaste amortiseerumisele): Tabel 34. Keila valla ÜVK arendamise projektide loetelu ÜVK AK Proj. nr Projekti nimi Teostamisaeg etapp PR-1 Karjaküla aleviku ÜVK torustike rekonstrueerimine 2017 PR-2 Lohusalu veetorustiku rajamine 2017 I PR-3 Keila-Joa aleviku ÜVK torustike rajamine 2018 Laulasmaa-Käesalu küla ÜVK süsteemide rajamine ja Keila- PR-4 2018-20 Joa RVP laiendus PR-5 Lohusalu ajutise reoveepuhasti paigaldamine 2019 II PR-6 Klooga aleviku ÜVK süsteemide rek ja rajamine 2019-2020 PR-7 Lehola aleviku ÜVK süsteemide rekonstrueerimine 2019-2020 PR-8 Keila-Joa veetöötlusjaama laiendamine 2021-2029 PR-9 Lohusalu küla ÜVK süsteemide rek ja rajamine 2029 III PR-10 Klooga aleviku ÜVK süsteemide laiendamine 2021-2029 Kloogaranna-Tuulna-Illurma küla ÜVK süsteemide rajamine PR-11 2021-2029 ja Klooga RVP laiendus Neis piirkondades, kuhu pole veel ÜVK arendamisega jõutud, kuid maaomanikul on soov, kas rajada uus elamu või rekonstrueerida suvila aastaringseks elamiseks mõeldud elamuks, tohib ühisveevarustuse puudumise korral rajada ajutise puurkaevu, miskaudu võetakse vett kas Kvaternaari või Ordoviitsiumi põhjaveekihist ning ühiskanalisatsiooni puudumise korral tuleb paigaldada ajutine vettpidav kogumismahuti. Sellise veevarustus- ja kanalisatsioonilahenduse korral on tegemist ajutiste lahendustega ning kui ÜVK süsteem laieneb selle piirkonnani, tuleb ajutised lahendused likvideerida ning liituda ÜVK süsteemiga.

4.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine

Rajatavate vee- ja kanalisatsioonitorustike investeeringu arvutamisel on lähtutud allolevas tabelis esitatud hindadest. Tabel 35. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamismaksumuse arvutamisel aluseks võetud materjali ja töö ühikhinnad Investeering Mõõtühik Ühikhind , € Veevarustus Veetorustiku rekonstrueerimine m 70 Veetorustiku rajamine m 67 Veetorustiku rajamine (pae pinnas) m 114 Kanalisatsioon Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rekonstrueerimine m 75 Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. (pae pinnas) m 128 Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m 71 Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine (pae pinnas) m 121 Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine m 60 Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine (pae pinnas) m 102 Kanalisatsioonipumpla rajamine kpl 25 000 Vaakumkanalisatsioonitorustiku rajamine (pae pinnas) m 160

52 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Vaakumkanalisatsioonijaama rajamine kpl 350 000 Ühikmaksumus sisaldab endas kõiki objektide rajamise kulusid, sh: - Projektijuhtimine; - Uuringute koostamine; - Projekti koostamine; - Materjali maksumus; - Rajamise maksumus; - Omanikujärelevalve. Keila-Joa, Laulasmaa-Käesalu ja Kloogaranna-Tuulna-Illurma piirkonnad paiknevad õhukese pinnakattega alal, kus lubjakivi sügavus maapinnast jääb valdavalt 0,2…1,0 m sügavusele, seega on neisse piirkondadesse arvestatud, et torustike ja pumplate rajamine on 1,7 korda kallim.

4.3 Vee-ettevõtluse areng

Keila valla haldusterritooriumil osutab vee- ja kanalisatsiooniteenuseid 6 vee-ettevõtjat, neist 5 on aiandusühistud ja üks vallale kuuluv ettevõte - AS Lahevesi. AS-le Lahevesi tegevuspiirkondadeks on Klooga, Keila-Joa, Karjaküla, Lehola, Lohusalu ja Meremõisa asulad. Peale kogu käesolevas ÜVK arendamise kavas kavandatud investeeringute realiseerumist laieneb AS-i Lahevesi teeninduspiirkond ka Laulasmaa, Käesalu, Kloogaranna, Tuulna ja Illurma asulatesse sh ka olemasolevate aiandusühistutest vee-ettevõtjate teenindusaladele. Lähiajal on kavas AS-le Lahevesi üle anda ka nn Kõltsu I ja Kõltsu II arendusala veesüsteemide opereerimine. Kõltsu I piirkonnas on elamud ehitatud ca 50-st kinnistust 20-le, Kõltsu II alal elamutega kinnistud tänase seisuga ei ole. Joonistel (toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.6) on märgitud nii olemasolevad kui ka perspektiivsed vee-ettevõtjate tegevuspiirkonnad. Käesolev arendamise kava jääb peale Keila Vallavolikogu poolt kinnitamist raamdokumendiks veevarustuse, kanalisatsiooni ja tuletõrjevee alasele tegevusele, millega määratletakse nimetatud valdkondade arendamise põhimõtted, vajalikud tööde mahud ja investeeringud ning finantseerimise katteallikad eesmärgiga ehitada kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsiooni, tuletõrjevee- ning pinnase- ja pinnavee käitlemise tehnovõrgud, pumplad ning puhastusseadmed. Torude rekonstrueerimine ja rajamine on otstarbekas ühildada teede ehitusega. Seega on otstarbekas vee-ettevõtjal ja Keila Vallavalitsusel torustike- ja teedeehituse/- rekonstrueerimise projektid kooskõlastada ja need ühildada. Uute torustike rajamine ja rekonstrueerimine vähendab avariide sagedust, infiltratsiooni ja veekadusid. Infiltratsiooni ja veekadude vähenemisega kaasneb kulutuste vähenemine elektrienergia osas, kuna kulutatakse energiat vaid reaalselt tarbitava vee-/reoveekoguse pumpamiseks ja puhastamiseks.

4.3.1 Perspektiivsed reoveekogumisalad

Keila valla territooriumile jääb 8 kinnitatud reoveekogumisala: Tabel 36. Kinnitatud reoveekogumisalad Keila vallas Nimetus Pindala (ha) Koormus (ie) Türisalu 197,5 3 250 Tuulna 105 1 000 Laulasmaa 249,8 4 621 Klooga 61 1 050 Lohusalu 38 750 Lehola 18 450 Karjaküla 21 350 Keila 450 13 550

53 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Käesoleva arendamise kavaga on kavandatud muuta ühte olemasolevat reoveekogumisala. Reoveekogumisalade muutmise ja moodustamise ettepanekute koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 57: Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid (vv 19.03.2009), kus on kirjas tingimused, et: 1. reoveekogumisala määratakse asulale elanike arvuga üle 50 inimese; 2. määratava reoveekogumisala minimaalne suurus on 5 ha; 3. reoveekogumisala määratakse lähtudes reostuskoormusest ja piirkonna põhjavee kaitstusest: - Kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 20ie; - Keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie; - Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie. Laiendatav reoveekogumisala pindala on 183 ha ning koormus 2 149ie. Ala jääb suhteliselt võrdsetes osades kaitsmata, nõrgalt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladele. Allolevates tabelites on toodud ülevaade muudetavast reoveekogumisalast. Tabel 37. Muudetav reoveekogumisala Keila vallas Reoveekogumisala Tuulna Pindala (ha) 105 Kinnitatud Koormus (ie) 1 000 reoveekogumisala Koormus (ie/1ha) 9,5 Pindala (ha) 183 Reoveekogumisala Koormus (ie) 2 149 laiendamise ettepanek Koormus (ie/1ha) 11,7 Kaitsmata (ca 36% kogu alast), nõrgalt kaitstud (ca 34% Ala põhjaveekaitstus kogu alast) ja keskmiselt kaitstud (ca 30% kogu alast) RKA moodustamise kriteerium. Koormus 10-15 (ie/1ha) Muudetava reoveekogumisala piirid on katud ka joonistele.

4.4 Perspektiivse tarbimise prognoos

Perspektiivse veetarbimise ja reoveekoguste prognoosi koostamisel on lähtutud järgmistest arvutuslikest algandmetest: - keskmise leibkonna suurus Keila vallas on 2.34 inimest; - elaniku ühikuline veetarve/reoveekogus jääb asula piires muutumatuks uute piirkondades on kasutatud valla keskmist ühiktarbimist (veetarve 74 l/d, kanalisatsioon 69 l/d); - asutuste ja ettevõtete veetarve ja reovee kogused jäävad muutumatus; - perspektiivse veevõrgu arvutusliku lekke % määramisel on võetud uute torustike lekke määraks 10% võrku juhitavast veest. Vanade torustike leke % on jäetud samaks olemasoleva seisuga; - perspektiivse kanalisatsioonivõrgu arvutusliku infiltratsioonivee % määramisel on võetud uute torustike infiltratsiooni määraks 10% puhastile juhitavast veest. Vanade torustike infiltratsiooni % on jäetud samaks olemasoleva seisuga. Asulapõhine arvestamata vee osakaal on etappide järgselt järgmine: Tabel 38. Asulapõhine elaniku ühikuline veetarbimine Elaniku Elaniku ühikuline Asula 3 3 ühikveetarbimine (m /d) reoveekogus (m /d) Klooga alevik 0,091 0,112 Keila-Joa alevik 0,057 0,056

54 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Türisalu küla 0,081 0,071 Karjaküla alevik 0,084 0,085 Laulasmaa-Käesalu küla 0,074* 0,069* Lehola küla 0,074 0,073 Kloogaranna-Tuulna-Illurma küla 0,074* 0,069* Lohusalu küla 0,081 0,041 Meremõisa küla 0,048 0,045 Märkus: *-Arvutuslik valla keskmine

Tabel 39. Arvestamata vee osakaal võrku juhitavast veest ja infiltratsioon Arvestamata vee osakaal Infiltratsioonvee osakaal Asula Olemas- Olemas- I etapp II etapp III etapp I etapp II etapp III etapp olev olev Klooga alevik 36% 36% 10% 10% 30% 30% 10% 10% Keila-Joa alevik 19% 19% 19% 19% 10% 10% 10% 10% Türisalu küla 19% 19% 19% 10% 10% 10% 10% Karjaküla alevik 8% 8% 8% 8% 30% 10% 10% 10% Laulasmaa-Käesalu küla 10% 10% 10% 10% 10% 10% Lehola küla 30% 30% 10% 10% 40% 40% 10% 10% Kloogaranna-Tuulna- 10% 10% Illurma küla Lohusalu küla 68% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Meremõisa küla 54% 54% 54% 54% 30% 30% 30% 30%

55 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Tabel 40. Perspektiivse veevajaduse prognoos Olemasolev peale I etappi peale II etappi peale III etappi Veetarve (m3/d) Võrku Veetarve (m3/d) Arvesta- Võrku Veetarve (m3/d) Arvesta- Võrku Veetarve (m3/d) Arvesta- Võrku Liitunud Arvesta- Liitunud Liitunud Liitunud Asula juhitav mata juhitav mata juhitav mata juhitav elanike mata vesi elanike elanike elanike Era Jur. Kokku 3 vooluhulk Era Jur. Kokku vesi vooluhulk Era Jur. Kokku vesi vooluhulk Era Jur. Kokku vesi vooluhulk arv (m /d) 3 arv 3 3 arv 3 3 arv 3 3 (m /d) (m /d) (m /d) (m /d) (m /d) (m /d) (m /d) Klooga alevik 838 76 3 79 45 124 838 76 3 79 45 124 981 89 3 92 10 102 1 051 96 3 98 11 109 Keila-Joa alevik 545 31 4 35 735 42 4 46 11 57 735 42 4 46 11 57 735 42 4 46 11 57 10 51 Türisalu küla 74 6 0 6 2 682 216 0 216 52 268 2 682 216 0 216 52 268 2 682 216 0 216 52 268 Karjaküla alevik 242 20 48 69 6 74 242 20 48 69 6 74 242 20 48 69 6 74 242 20 48 69 6 74 Laulasmaa- 0 0 0 0 0 0 3 482 256 2 258 29 286 3 482 256 15 271 30 302 3 482 256 15 271 30 302 Käesalu küla Lehola küla 388 29 4 32 14 46 388 29 4 32 14 46 400 30 4 33 4 37 400 30 4 33 4 37 Kloogaranna- Tuulna-Illurma 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 115 156 9 165 18 183 küla Lohusalu küla 120 10 0 10 20 30 143 12 0 12 1 13 143 12 0 12 1 13 239 19 0 19 2 22 Meremõisa küla 260 12 1 13 15 28 260 12 1 13 15 28 260 12 1 13 15 28 260 12 1 13 15 28 Kõltsu piirkond 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 47 3 0 3 0 4 346 25 0 25 3 28 Kokku 2 467 184 59 244 110 354 8 770 664 61 724 173 897 8 971 681 75 755 130 886 11 552 873 84 957 152 1 109

Tabel 41. Perspektiivse kanalisatsioonikoguse prognoos Olemasolev peale I etappi peale II etappi peale III etappi Reoveekogus (m3/d) Puhastile Reoveekogus (m3/d) Puhastile Reoveekogus (m3/d) Puhastile Reoveekogus (m3/d) Puhastile Liitunud Liitunud Liitunud Liitunud Asula Inf juhitav Inf juhitav Inf juhitav Inf juhitav elanike 3 elanike 3 elanike 3 elanike 3 Era Jur. Kokku (m /d) vooluhulk Era Jur. Kokku (m /d) vooluhulk Era Jur. Kokku (m /d) vooluhulk Era Jur. Kokku (m /d) vooluhulk arv 3 arv 3 arv 3 arv 3 (m /d) (m /d) (m /d) (m /d) Klooga alevik 599 67 1 69 29 98 599 67 1 69 29 98 934 105 3 107 12 119 1 004 113 3 115 13 128 Keila-Joa alevik 545 31 3 34 4 38 735 41 3 45 5 50 735 41 3 45 5 50 735 41 3 45 5 50 Türisalu küla 84 6 0 6 1 7 2 692 191 0 191 21 212 2 692 191 0 191 21 212 2 692 191 0 191 21 212 Karjaküla alevik 228 19 7 26 11 37 228 19 7 26 3 29 228 19 7 26 3 29 228 19 7 26 3 29 Laulasmaa- 0 0 0 0 0 0 3 482 240 2 242 27 269 3 482 240 2 242 27 269 3 482 240 2 242 27 269 Käesalu küla Lehola küla 388 28 3 31 21 52 388 28 3 31 21 52 404 29 3 33 4 36 404 29 3 33 4 36 Kloogaranna- Tuulna-Illurma 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 115 146 9 156 17 173 küla Lohusalu küla 35 1 0 1 0 2 35 1 0 1 0 2 35 1 0 1 0 2 140 6 0 6 1 6 Meremõisa küla 260 12 1 12 5 18 260 12 1 12 5 18 260 12 1 12 5 18 260 12 1 12 5 18 Kokku 2 139 165 15 180 71 251 8 419 601 17 618 112 729 8 770 640 18 657 77 734 11 060 798 27 825 96 921

56 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

4.5 Töömahtude loendid

Arendamise kava sisaldab ÜVK süsteemi väljaehitamise töömahtude loendeid, mis on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.3 Investeeringute mahud ja maksumused. Need on informatiivse iseloomuga ja kuuluvad täpsustamisele järgmistes projekteerimise staadiumites. Rajatavate torustike pikkuste mõõtmisel on arvestatud vaid tänava peatorustiku pikkusega, st lõik mis on tänavatorustiku ja liitumispunkti vahel, tabelis olevas torustiku pikkustes ei kajastu. Torustike (sh ka pumplate) rekonstrueerimise all on mõeldud nende torustike rajamist, millega ei kaasne vee- või kanalisatsiooniteenuse laiendamise võimalus.

4.6 Asulapõhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ülevaade

4.6.1 Klooga alevik

Klooga aleviku ühisvee ja –kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja laiendamine on planeeritud peamiselt valla ÜVK arendamise II ehitusetappi ja vähesel määral ka III etappi: II etapis (aastatel 2019-2020, projekt nr PR-6) on kavas rekonstrueerida Klooga alevikus veetorustikke ja laiendada kanalisatsioonivõrku asula raudteest lõunapoolsesse piirkonda. Sellega seoses luuakse veega liitumise võimalus 50 eramule ja 2 korrusmajale (ca 143 inimest) ning kanalisatsiooniga liitumise võimalus 84 eramule ja 8 kortermajale (ca 335 inimest). Torustike rekonstrueerimise käigus rajatakse torustikud avalikule maale, rajatakse uued liitumispunktid ning paigaldatakse veetorustikule tuletõrjehüdrandid. Lisaks torustike rajamisele rekonstrueeritakse ka Klooga reoveepuhasti. Sisuliselt tähendab see olemasoleva puhasti asendamist. Puhasti tuleb valla ÜVK arendamise II etapis planeerida nii, et seda oleks võimalik lihtsalt laiendada ka III etapis Klooga reoveepuhastisse jõudva kanalisatsioonikoguste puhastamiseks. Olemasolev reoveepuhasti kuulub lammutamisele. Alloleval skeemil on toodud võimalik lahendus rekonstrueeritava Klooga reoveepuhasti tehnoloogilise skeemi kohta. Rekonstrueeritava puhasti puhastusseadmed peavad olema maa-alused või pealt kinnised mahutid ning paiknema kinnises hoones, selleks, et nõutav reoveepuhasti kuja jääks 100m. Rekonstrueeritavale reoveepuhasti juurde rajatakse ka purgimissõlm.

57 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Joonis 6. Klooga reoveepuhasti tehnoloogiline skeem Valla ÜVK arendamise III etapis (aastatel 2021-2029, projekt nr PR-10) on kavas Klooga asulas laiendada ÜVK süsteemi raudteest põhjapoolsele alale, luues ÜVK-ga liitumise võimaluse 30 eramule (ca 70 inimest). Valla ÜVK arendamise III etapis (aastatel 2021-2029, projekt nr PR-11) on kavas Klooga asulas välja ehitada ühtne ÜVK süsteem ka Kloogaranna-Tuulna-Illurma külades (ca 2 115 inimest). Sellest piirkonnast kokkukogutav kanalisatsioon juhitakse Klooga reoveepuhastile, hinnanguline keskmine kanalisatsiooni kogus 173 m3/d. Seetõttu tuleb laiendada ka Klooga reoveepuhastit. Allolevas tabelis on toodud tulevikus Klooga reoveepuhastisse juhitav arvutuslik vooluhulk. Tabel 42. Klooga reoveepuhasti perspektiivne vajalik reostuskoormus ja vooluhulk Reostus- Puhastile juhitav Etapp Asula 3 koormus (ie) vooluhulk (m /d) Olemasolev Klooga alevik 599 98 Lisanduv peale valla ÜVK Klooga alevik 335 21 arendamise II etappi Klooga reoveepuhasti reostuskoormus peale II etappi 934 119 Klooga alevik 70 9 Lisanduv peale valla ÜVK Kloogaranna-Tuulna- arendamise III etappi 2 115 173 Illurma külad Klooga reoveepuhasti reostuskoormus peale III etappi 3 119 301 Allolevas tabelis on toodud käesoleva arendamise kavaga Klooga alevikus planeeritud ÜVK süsteemide rekonstrueerimise ja rajamise investeeringumahud. Tabel 43. Klooga aleviku ÜVK arendamise mahud Valla ÜVK arendamise: Tegevus Ühik I etapp II etapp III etapp Veetorustiku rek. m 5 799 106 Veetorustiku rajamine m 232 2 742 Veetorustiku rajamine (pae pinnas) m Veehaarde laiendamine/rajamine kpl Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. m 464 Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. (pae pinnas) m Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m 4 155 1 027 Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine (pae pinnas) m Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine m 1 518 347 Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine (pae pinnas) m Kanalisatsioonipumpla rajamine kpl 3 1

58 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Valla ÜVK arendamise: Tegevus Ühik I etapp II etapp III etapp Vaakumkanalisatsioonitorustiku rajamine (pae pinnas) m Vaakumkanalisatsioonijaama rajamine kpl Kanalisatsioonipuhasti rek/laiendamine* kpl 1 Kanalisatsioonipuhasti rajamine kpl Märkus: *- mahtude ja investeeringu tabelites sisaldub Klooga reoveepuhasti laiendamise ja isevoolse kollektori rekonstrueerimise maksumus Kloogaranna-Tuulna-Illurma külade kanalisatsioonisüsteemi maksumuses

4.6.2 Keila-Joa alevik

Keila-Joa aleviku ühisvee ja –kanalisatsioonivõrgu laiendamine on planeeritud valla ÜVK arendamise I ehitusetappi, III etapis on ettenähtud olemasoleva veepuhastusjaama laiendamine. Valla ÜVK arendamise I etapis (aastal 2018, projekt nr PR-3) on kavas Keila-Joa alevikus rajada vee- ja kanalisatsioonitorustikud asula nn suvilapiirkonda, kus tänase seisuga ÜVK süsteem puudub. Sellega seoses luuakse vee- ja kanalisatsiooniga liitumise võimalus 81 eramule (ca 190 inimest). Ühtlasi rajatakse Jõeääre teele liitumispunktid Harku valla Türisalu küla Keila-Joa aleviku ÜVK süsteemiga liitumiseks (vt ka peatükk 2.3.1 Haldusleping Harku vallaga). Vastavalt Harku valla ÜVK arendamise kavale aastateks 2016-2027, rajatakse Türisalu küla ÜVK süsteem lühiajaliste investeeringutena aastatel 2016-2019. Türisalu külast on plaanis liita Keila-Joa ÜVK süsteemiga ca 2 608 elanikku. Valla ÜVK arendamise I etapis (aastatel 2018-2020, projekt nr PR-4) on kavas välja ehitada ühtne ÜVK süsteem ka Laulasmaa-Käesalu külades (ca 3 482 inimest). Sellest piirkonnast kokkukogutav kanalisatsioon juhitakse Keila-Joa reoveepuhastile, hinnanguline keskmine kanalisatsiooni kogus Laulasmaa-Käesalu piirkonnast on 269 m3/d. Allolevas tabelis on toodud tulevikus Keila-Joa veepuhastusjaama vajalik arvutuslik vooluhulk. Tabel 44. Keila-Joa veepuhastusjaama perspektiivne vajalik vooluhulk ja jagunemine KOV-de järgi Ol.olev Perspektiivne Perspektiivne KOV Asula 3 3 3 Osakaal (Q, m /d) juurdekasv (Q, m /d) kokku (Q, m /d) Keila vald Keila -Joa alevik 44 13 57 18% Harku vald Türisalu küla 7 261 268 82% KOKKU 51 274 326 Olemasoleva Keila-Joa veepuhastusjaama projekttootlikus on hetkel 230 m3/d, peale Türisalu küla ja Keila-Joa kogu suvila-ala liitumist veesüsteemiga on kogu süsteemi arvutuslik veevajadus 326 m3/d. Kuna kogu elanikkonna liitumine ühisveevarustusega ei toimu koheselt, siis pole vaja ka veepuhastusjaama võimsust kohe tõsta. Puhastusseadmete lisamisega jaama võimsuse tõstmine on kavandatud ÜVK arendamise III etappi. Allolevas tabelis on toodud tulevikus Keila-Joa reoveepuhasti arvutuslik reostuskoormus. Tabel 45. Keila-Joa reoveepuhasti perspektiivne vajalik reostuskoormus ja jagunemine KOV-de järgi Ol.olev Perspektiivne Perspektiivne KOV Asula (ie) juurdekasv (ie) Osakaal kokku (ie) elanikud elanikud asutused Keila -Joa alevik 545 190 735 Keila vald Laulasmaa-Käesalu küla 3 482 25 3 507 61% Kokku 545 3 671 25 4 242 Harku vald Türisalu küla 84 2 608 2 692 39% KOKKU 629 6 280 25 6934

59 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Olemasoleva Keila-Joa reoveepuhasti projekttootlikus on hetkel 2000 ie. Seega on vajalik enne Laulasmaa-Käesalu küla ja Türisalu küla Keila-Joa aleviku kanalisatsioonisüsteemiga liitmist, laiendada ka nii Keila-Joa reoveepuhastit. Koos reoveepuhasti laiendamisega tuleb rekonstrueerida ka puhasti süvamerelask ja ühtlasi viia see vähemalt 5m sügavusele merre. Merelasu pikkuseks tuleb siis hinnanguliselt 600m. Investeeringute arvutustabelis on arvestatud, et Harku vald kaasfinantseerib puhasti laiendamise kulusid proportsionaalselt reostuskoormuse osakaalule. Arvestatud on ka, et Harku vald osales 2014 a olemasoleva puhati rekonstrueerimises 50 % osalusega (so 1000 ie). Allolevas tabelis on toodud käesoleva arendamise kavaga Keila-Joa alevikus planeeritud ÜVK süsteemide rekonstrueerimise ja rajamise investeeringumahud. Tabel 46. Keila-Joa aleviku ÜVK arendamise mahud Valla ÜVK arendamise: Tegevus Ühik I etapp II etapp III etapp Veetorustiku rek. m Veetorustiku rajamine m Veetorustiku rajamine (pae pinnas) m 1 721 Veehaarde laiendamine/rajamine kpl 1 Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. m Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. (pae pinnas) m Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine (pae pinnas) m 1 528 Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine m Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine (pae pinnas) m Kanalisatsioonipumpla rajamine kpl Vaakumkanalisatsioonitorustiku rajamine (pae pinnas) m Vaakumkanalisatsioonijaama rajamine kpl Kanalisatsioonipuhasti rek/laiendamine* kpl Kanalisatsioonipuhasti rajamine kpl Märkus: *- mahtude ja investeeringu tabelites sisaldub Keila-Joa reoveepuhasti laiendamise ja isevoolse kollektori rekonstrueerimise maksumus Laulasmaa-Käesalu külade kanalisatsioonisüsteemi maksumuses

4.6.3 Karjaküla alevik

Karjaküla alevikus on pea-aegu kõigile reoveekogumisalas olevatele kinnistutele ÜVK liitumispunktid loodud, mistõttu on asula ÜVK arendamine sisuliselt ÜVK süsteemide rekonstrueerimine. Aleviku ÜVK arendamine on kavandatud valla ÜVK arendamise I ehitusetappi (aastal 2017, projekt nr PR-1). Torustike rekonstrueerimise käigus rajatakse torustikud avalikule maale, rekonstrueeritakse liitumispunktid ning paigaldatakse veetorustikule tuletõrjehüdrandid. Uusi liitujaid kavandatav tegevus kaasa ei too. Allolevas tabelis on toodud käesoleva arendamise kavaga Karjaküla alevikus planeeritud ÜVK süsteemide rekonstrueerimise investeeringumahud. Tabel 47. Karjaküla aleviku ÜVK arendamise mahud Valla ÜVK arendamise: Tegevus Ühik I etapp II etapp III etapp Veetorustiku rek. m 3 611 Veetorustiku rajamine m Veetorustiku rajamine (pae pinnas) m Veehaarde laiendamine/rajamine kpl Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. m 2 720 Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. (pae pinnas) m Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine (pae pinnas) m Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine m Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine (pae pinnas) m

60 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Valla ÜVK arendamise: Tegevus Ühik I etapp II etapp III etapp Kanalisatsioonipumpla rajamine kpl Vaakumkanalisatsioonitorustiku rajamine (pae pinnas) m Vaakumkanalisatsioonijaama rajamine kpl Kanalisatsioonipuhasti rek/laiendamine kpl Kanalisatsioonipuhasti rajamine kpl

4.6.4 Laulasmaa-Käesalu küla

Laulasmaa ja Käesalu külades on plaanitud ehitada välja ühtne vee- ja kanalisatsioonisüsteem, mistõttu käsitletakse nende asulate ÜVK arendamist koos. 2016 a koostas OÜ Alkranel projekti „Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused“ raames keskkonnamõju hindamise, kus kaaluti põhjalikult muuhulgas ka Laulasmaa-Käesalu külade kanalisatsiooni käitlemise võimalusi. Välja oli pakutud 6 alternatiivi: 1. Kogu ala reovee puhastamine uues "Lokaalses reoveepuhastis", suublaks Lahepere laht; 2. Kogu ala reovee puhastamine Paldiski reoveepuhastis, suublaks Paldiski laht; 3. Kogu ala reovee puhastamine laiendatavas Keila-Joa reoveepuhastis, suublaks Lohusalu laht; 4. Kogu ala reovee puhastamine Klooga reoveepuhastis, suublaks Klooga järv. 5. Kloogaranna-Tuulna-Illurma reovee puhastamine Klooga reoveepuhastis, suublaks Klooga järv ja Laulasmaa-Käesalu jaoks uue reoveepuhasti rajamine, suublaks Lahepere laht; 6. Kloogaranna-Tuulna-Illurma reovee puhastamine Klooga, suublaks Klooga järv ja Laulasmaa-Käesalu puhastamine laiendatavas Keila-Joa reoveepuhastis, suublaks Lohusalu laht. Neist 3 (alt. 2 - 4) tunnistati erinevatel põhjustel ebareaalseteks. Alternatiividele 1, 5 ja 6 teostati keskkonnamõjude hinnang, kus hinnati projekti elluviimisega avalduvat mõju Natura 2000 aladele, pinnasele ja põhjaveele, pinnaveele, elustikule, maastikuilmele ja maakasutusele, inimese heaolule ja tervisele, sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ning varale, kultuuripärandile ja hinnati jäätmekäitluse mõjusid. Alternatiivide koondvõrdluses osutus eelistatuimaks alternatiiviks nr 6. Piirkonna ÜVK arendamine on kavandatud alustada valla ÜVK arendamise I ehitusetapis ning see kestab II ehitusetapi lõpuni (aastatel 2018-2020, projekt nr PR-4). Projektiga luuakse vee- ja kanalisatsiooniga liitumise võimalus 1 488 eramule (ca 3 482 inimest). Lisaks on arvestatud, et süsteemiga liitub Laulasmaa kool ja Laulasmaa SPA. Piirkonna veega varustamiseks rajatakse Laulasmaale Posti teest lõuna suunas asuvale riigi reservmaale (piiriettepanek AT030321073) veehaare ja veetöötlusjaam-pumpla. Rajatava veetöötlusjaama põhinäitajad on järgmised: - veetöötlusjaama tootlikkus - 440 m3/d - reservuaaride maht – 2 x 175 m3 - veetöötlusjaama tüüp – kaheastmeline - paigaldatavad veetöötlussüsteemid: - raua ja mangaani eraldus (35 m3/h) - desinfektsioonisüsteem juhusliku mikrobioloogilise reostuse likvideerimiseks, (NaOCl doseerimine) - radionukliidide (Ra-226, Ra-228) eraldus (vajadusel).

61 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Veepuhastusseadmetega samasse hoonesse paigaldatakse ka II astme pumbad. Pumbad valitakse nii, et oleks tagatud nõutav tulekustutusvooluhulk (15 l/s) ja veesurve võrgus (10m) 3 3 ka maksimaalse tarbimistunni ajal (Qmax=40m /h; Qmax+tuli=94 m /h; H=33m). Laulasmaa-Käesalu küla kokkukogutav kanalisatsioon on kavas juhtida Keila-Joa reoveepuhastile, hinnanguline keskmine kanalisatsiooni kogus Laulasmaa-Käesalu piirkonnast on 269 m3/d. Allolevas tabelis on toodud käesoleva arendamise kavaga Laulasmaa-Käesalu külas planeeritud ÜVK süsteemide rekonstrueerimise investeeringumahud. Tabel 48. Laulasmaa-Käesalu küla ÜVK arendamise mahud Valla ÜVK arendamise: Tegevus Ühik I etapp II etapp III etapp Veetorustiku rek. m Veetorustiku rajamine m Veetorustiku rajamine (pae pinnas) m 41 492 Veehaarde laiendamine/rajamine kpl 1 Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. m Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. (pae pinnas) m 861 Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine (pae pinnas) m 31 439 Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine m Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine (pae pinnas) m 10 280 Kanalisatsioonipumpla rajamine kpl 21 Vaakumkanalisatsioonitorustiku rajamine (pae pinnas) m 9 539 Vaakumkanalisatsioonijaama rajamine kpl 1 Kanalisatsioonipuhasti rek/laiendamine* kpl 1 Kanalisatsioonipuhasti rajamine kpl Märkus: *- so Keila-Joa reoveepuhasti laiendamine

4.6.4.1 Kõltsu piirkond Laulasmaa ja Kloogaranna külade piiril asuvad kaks arendusala nn Kõltsu I ja Kõltsu II. Kummaski neis on arendaja poolt rajatud veevarustussüsteem koos lokaalsete puurkaev- pumplatega. Kõltsu I arendusalal on 50 kinnistut, kus tänase seisuga on hoonestatud ca 20, Kõltsu II alas on 98 kinnistut ja hoonestatud kinnistud puuduvad. Arendajad on avaldanud soovi anda veevarustussüsteem üle Keila valla vee-ettevõtjale AS-le Lahevesi. Sellisel juhul liidetakse alad Laulasmaa-Käesalu küla veevarustussüsteemiga. Käesolevas arendamise kavas on arvestatud, et liitumine toimub ÜVK arendamise II etapis. Prognoositav elanike arv 3 piirkondadest on liitumisel 47 inimest (arvestuslik keskmine tarbimine Qkesk=4m /d) ning III 3 etapi lõpuks 347 inimest (arvestuslik keskmine tarbimine Qkesk=28m /d).

4.6.5 Kloogaranna-Tuulna-Illurma külad

Kloogaranna, Tuulna ja Illurma külades on plaanitud ehitada välja ühtne vee- ja kanalisatsioonisüsteem, mistõttu käsitletakse nende asulate ÜVK arendamist koos. 2016 a koostas OÜ Alkranel projekti „Keila valla rannikuala Laulasmaa, Kloogaranna ja Tuulna külade ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ettevalmistavad tegevused“ raames keskkonnamõju hindamise, kus kaaluti põhjalikult muuhulgas ka Kloogaranna-Tuulna-Illurma külade kanalisatsiooni käitlemise võimalusi. Välja oli pakutud 6 alternatiivi: 1. Kogu ala reovee puhastamine uues "Lokaalses reoveepuhastis", suublaks Lahepere laht; 2. Kogu ala reovee puhastamine Paldiski reoveepuhastis, suublaks Paldiski laht;

62 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

3. Kogu ala reovee puhastamine laiendatavas Keila-Joa reoveepuhastis, suublaks Lohusalu laht; 4. Kogu ala reovee puhastamine Klooga reoveepuhastis, suublaks Klooga järv. 5. Kloogaranna-Tuulna-Illurma reovee puhastamine Klooga reoveepuhastis, suublaks Klooga järv ja Laulasmaa-Käesalu jaoks uue reoveepuhasti rajamine, suublaks Lahepere laht; 6. Kloogaranna-Tuulna-Illurma reovee puhastamine Klooga, suublaks Klooga järv ja Laulasmaa-Käesalu puhastamine laiendatavas Keila-Joa reoveepuhastis, suublaks Lohusalu laht. Neist 3 (alt. 2 - 4) tunnistati erinevatel põhjustel ebareaalseteks. Alternatiividele 1, 5 ja 6 teostati keskkonnamõjude hinnang, kus hinnati projekti elluviimisega avalduvat mõju Natura 2000 aladele, pinnasele ja põhjaveele, pinnaveele, elustikule, maastikuilmele ja maakasutusele, inimese heaolule ja tervisele, sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ning varale, kultuuripärandile ja hinnati jäätmekäitluse mõjusid. Alternatiivide koondvõrdluses osutus eelistatuimaks alternatiiviks nr 6. Piirkonna ÜVK arendamine on kavandatud valla ÜVK arendamise III ehitusetappi (aastatel 2021-2029, projekt nr PR-11). Projektiga luuakse vee- ja kanalisatsiooniga liitumise võimalus 904 eramule (ca 2 115 inimest). Lisaks on arvestatud, et süsteemiga liitub Kloogaranna noortelaager. Piirkonna veega varustamiseks rajatakse Kloogaranna külasse, Joa tee 19 kinnistule (29501:001:0371) veehaare ja veetöötlusjaam-pumpla. Piirkonna muutliku maapinna reljeefi tõttu tuleb veesüsteem rajada kahe survetsoonina: Kloogaranna survetsoon ja Tuulna/Illurma survetsoon. Mõlema survetsooni jaoks tuleb üks veetöötlusjaam ja II astme pumpla. Rajatava veetöötlusjaama põhinäitajad on järgmised: - veetöötlusjaama tootlikkus - 268 m3/d - reservuaaride maht – 2 x 150 m3 - veetöötlusjaama tüüp – kaheastmeline - paigaldatavad veetöötlussüsteemid: - raua ja mangaani eraldus (20 m3/h) - desinfektsioonisüsteem juhusliku mikrobioloogilise reostuse likvideerimiseks, (NaOCl doseerimine) - radionukliidide (Ra-226, Ra-228) eraldus (vajadusel). Veepuhastusseadmetega samasse hoonesse paigaldatakse ka mõlema survetsooni II astme pumbad. Pumbad valitakse nii, et oleks tagatud nõutav tulekustutusvooluhulk (15 l/s) ja 3 veesurve võrgus (10m) ka maksimaalse tarbimistunni ajal (Kloogaranna ss: Qmax=10m /h, 3 3 H=29m; Tuulna-Illurma ss: Qmax=21m /h, H=42m; Tuletõrje: Qtuli=54 m /h, H=42m). Kloogaranna-Tuulna-Illurma küla kokkukogutav kanalisatsioon on kavas juhtida Klooga reoveepuhastile, hinnanguline keskmine kanalisatsiooni kogus Kloogaranna-Tuulna-Illurma piirkonnast on 173 m3/d. Allolevas tabelis on toodud käesoleva arendamise kavaga Kloogaranna-Tuulna-Illurma külas planeeritud ÜVK süsteemide rekonstrueerimise investeeringumahud. Tabel 49. Kloogaranna-Tuulna-Illurma küla ÜVK arendamise mahud Valla ÜVK arendamise: Tegevus Ühik I etapp II etapp III etapp Veetorustiku rek. m Veetorustiku rajamine m Veetorustiku rajamine (pae pinnas) m 31 239 Veehaarde laiendamine/rajamine kpl 1 Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. m 149 Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. (pae pinnas) m Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m

63 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Valla ÜVK arendamise: Tegevus Ühik I etapp II etapp III etapp Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine (pae pinnas) m 19 259 Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine m Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine (pae pinnas) m 10 102 Kanalisatsioonipumpla rajamine kpl 24 Vaakumkanalisatsioonitorustiku rajamine (pae pinnas) m 6 924 Vaakumkanalisatsioonijaama rajamine kpl 1 Kanalisatsioonipuhasti rek/laiendamine* kpl 1 Kanalisatsioonipuhasti rajamine kpl Märkus: *- so Klooga reoveepuhasti laiendamine

4.6.6 Lehola küla

Lehola külas on pea-aegu kõigile reoveekogumisalas olevatele kinnistutele ÜVK liitumispunktid loodud, mistõttu on küla ÜVK arendamine sisuliselt ÜVK süsteemide rekonstrueerimine. Küla ÜVK arendamine on kavandatud valla ÜVK arendamise II ehitusetappi (aastatel 2019- 2020, projekt nr PR-7). Torustike rekonstrueerimise käigus rajatakse torustikud avalikule maale, rekonstrueeritakse liitumispunktid ning paigaldatakse veetorustikule tuletõrjehüdrandid. Torustike rekonstrueerimisega seoses luuakse veega liitumise võimalus 5 eramule (ca 12 inimest) ning kanalisatsiooniga liitumise võimalus 7 eramule (ca 16 inimest). Allolevas tabelis on toodud käesoleva arendamise kavaga Lehola külas planeeritud ÜVK süsteemide rekonstrueerimise investeeringumahud. Tabel 50. Lehola küla ÜVK arendamise mahud Valla ÜVK arendamise: Tegevus Ühik I etapp II etapp III etapp Veetorustiku rek. m 2 742 Veetorustiku rajamine m 46 Veetorustiku rajamine (pae pinnas) m Veehaarde laiendamine/rajamine kpl Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. m 1 825 Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. (pae pinnas) m Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m 125 Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine (pae pinnas) m Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine m Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine (pae pinnas) m Kanalisatsioonipumpla rajamine kpl Vaakumkanalisatsioonitorustiku rajamine (pae pinnas) m Vaakumkanalisatsioonijaama rajamine kpl Kanalisatsioonipuhasti rek/laiendamine kpl Kanalisatsioonipuhasti rajamine kpl

4.6.7 Lohusalu küla

Lohusalu küla ühisvee ja –kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja laiendamine on jagatud valla ÜVK arendamise kõigi kolme ehitusetapi peale. I etapis (aastal 2017, projekt nr PR-2) on kavas rekonstrueerida Lohusalu külas veetorustikke, millega seoses luuakse veega liitumise võimalus 10 eramule (ca 23 inimest). II etapis (aastal 2019, projekt nr PR-5) paigaldatakse olemasoleva ühiskanalisatsiooni kogumiskaevu asemele kompaktne reoveepuhasti. Puhasti vajalik reostuskoormus on 35ie. III etapis (aastal 2029, projekt nr PR-9) on kavandatus asulas ÜVK süsteemide laiendamine, millega seoses luuakse veega liitumise võimalus 33 eramule ja ühele kortermajale (ca 96

64 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029 inimest) ning kanalisatsiooniga liitumise võimalus 25 eramule ja 3 kortermajale (ca 105 inimest). Lisaks rajatakse uus reoveepuhasti, mille vajalik reostuskoormus on 140 ie. Allolevas tabelis on toodud käesoleva arendamise kavaga Lohusalu külas planeeritud ÜVK süsteemide rekonstrueerimise investeeringumahud. Tabel 51. Lohusalu küla ÜVK arendamise mahud Valla ÜVK arendamise: Tegevus Ühik I etapp II etapp III etapp Veetorustiku rek. m 598 Veetorustiku rajamine m 1 519 Veetorustiku rajamine (pae pinnas) m Veehaarde laiendamine/rajamine kpl Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. m Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. (pae pinnas) m Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m 1 360 Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine (pae pinnas) m Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine m 1 072 Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine (pae pinnas) m Kanalisatsioonipumpla rajamine kpl 3 Vaakumkanalisatsioonitorustiku rajamine (pae pinnas) m Vaakumkanalisatsioonijaama rajamine kpl Kanalisatsioonipuhasti rek/laiendamine* kpl Kanalisatsioonipuhasti rajamine kpl 1 1

4.6.8 Valkse küla

Valkse külla on planeeritud rajada ühisvee- ja kanalisatsioon ca 69 eramukinnistule, kus arvestades Keila valla leibkonna keskmist suurust, hakkab elama ca 157 inimest. Osa uutest elurajoonidest ühendatakse olemasoleva Benita Maja ÜVK süsteemiga, mis omakorda on ühendatud Keila linna ÜVK süsteemiga. Uute elamualade ÜVK arendamine hakkab toimuma arendaja poolt. Valkse küla uute elamualade veevarustus ühendatakse olemasoleva Keila linna veevarustussüsteemiga. Valkse külla on kavandatud arendajate poolt rajada 4 508m veetorustikke. Tulekustutusvee saamiseks paigaldatakse veevõrgule hüdrandid. Valkse küla uute elamualade kanalisatsioon juhitakse olemasolevasse Keila linna ühiskanalisatsioonisüsteemi. Valkse külla on kavandatud arendajate poolt rajada 3 009m isevoolset ja 1 500m kanalisatsioonitorustikku.

4.6.9 ÜVK arendamise kokkuvõte

Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise esmaseks prioriteediks on Karjaküla ÜVK torustike rekonstrueerimine ja Keila-Joa ning Laulasmaa-Käesalu piirkondadele ÜVK süsteemi välja ehitamine. I etapi realiseeritakse ca 53% kogu valla ÜVK arendamise kavandatud mahust. II etapis võetakse ette Klooga ja Lehola asulate ÜVK rekonstrueerimine ja laiendamine. II etapp moodustab ca 8% kogu valla ÜVK arendamise kavandatud mahust. III etappi on jäetud jätkuprojektide viimased osad, kus peamiselt jätkub ÜVK süsteemide laiendamine. Laiendamise peamiseks eesmärgiks on reoveekogumisaladel kõigile kinnistutele ÜVK süsteemiga liitumisvõimaluse tagamine. Käesoleva arendamise kavaga on ette nähtud rajada või parendada kogu Keila valla ühisveevarustussüsteemi järgmiselt: - Torustike rek./rajamine – ca 92 km; - Veehaarde-veetöötlusjaama rajamine – 3 tk;

65 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

- Liitumisvõimalus on loodud ca 8 739 inimesele. Käesoleva arendamise kavaga on ette nähtud rajada või parendada kogu Keila valla ühiskanalisatsioonisüsteemi järgmiselt: - Torustike rek./rajamine – ca 104 km (isevoolne ca 64 km; surveline ca 23 km, vaakum ca 17km); - Pumplate rajamine – 52 tk; - Vaakumjaamade rajamine – 2 tk; - Reoveepuhastite rek. ja laiendus – 2 tk; - Reoveepuhasti rajamine – 1 tk; - Liitumisvõimalus on loodud ca 8 921 inimesele.

66 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Tabel 52. ÜVK arendamise ehitusmahtude koondtabel Laulasmaa- Kloogaranna- Klooga Keila-Joa Karjaküla Lehola Lohusalu Kokku Tegevus Ühik Käesalu Tuulna-Illurma II etapp III etapp I etapp III etapp I etapp I etapp II etapp III etapp I etapp II etapp III etapp I etapp II etapp III etapp Kokku Veetorustiku rek. m 5 799 106 3 611 2 742 598 4 209 8 541 106 12 856 Veetorustiku rajamine m 232 2 742 46 1 519 0 278 4 261 4 539 Veetorustiku rajamine (pae pinnas) m 1 721 41 492 31 239 43 213 0 31 239 74 452 Veehaarde laiendamine/rajamine kpl 1 1 1 1 0 2 3 Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. m 464 2 720 1 825 149 2 720 2 289 149 5 158 Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. (pae pinnas) m 861 Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m 4 155 1 027 125 1 360 0 4 280 2 387 6 667 Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine (pae pinnas) m 1 528 31 439 19 259 32 967 0 19 259 52 226 Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine m 1 518 347 1 072 0 1 518 1 419 2 937 Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine (pae pinnas) m 10 280 10 102 10 280 0 10 102 20 382 Kanalisatsioonipumpla rajamine kpl 3 1 21 24 3 21 3 28 52 Vaakumkanalisatsioonitorustiku rajamine (pae pinnas) m 9 539 6 924 9 539 0 6 924 16 463 Vaakumkanalisatsioonijaama rajamine kpl 1 1 1 0 1 2 Kanalisatsioonipuhasti rek/laiendamine kpl 1 1 1 1 1 1 3 Kanalisatsioonipuhasti rajamine kpl 1 1 0 1 1 2

67 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

5 FINANTSANALÜÜS

Käesolev finantsanalüüs on koostatud Keila valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajatiste projektile, kus piirkonnas opereerib AS Lahevesi. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) arendamise projekt viiakse ellu aastatel 2017-2029. aastal ning analüüsiperiood on 12 aastat. ÜVK investeeringute maksumuseks on 29 229 043 eurot, millest lühiajaline ÜVK programm viiakse ellu aastatel 2018-2020 summas 17 838 417 eurot ja pikaajaline programm summas 11 390 626 eurot aastatel 2021-2029. ÜVK investeeringutele koostati finantsanalüüs lähtudes Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud eeskirjast „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava koostamise juhend“. ÜVK investeeringute finantsanalüüs sisaldab projekti tulude ja kulude prognoosimist aastatel 2017-2029. Tabel 53. ÜVK investeeringute finantsanalüüsi tulemused ÜVK investeeringute ajaldatud -23 582 037 eurot nüüdispuhasväärtus NPV ÜVK investeeringute sisemine tasuvuslävi IRR -16,7% ÜVK investeeringute keskmine tegevusrentaablus 21% ÜVK investeeringute keskmine puhasrentaablus 2% ÜVK investeeringute finantsanalüüsi põhjal võib väita, et Keila valla ÜVK vajab finantseerimiseks kindlasti välisabi. Selleks sobivad nii Eesti siseriiklikud fondid (SA Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogramm) kui ka Euroopa Liidu vahendid.

5.1 Veetarbimine ja reovete puhastamine

Vooluhulkade prognoosi aluseks on 2015. aasta tegelik tarbimine ning pumbatud veemaht ning puhastatud reoveekogus. Elanikkonnale müüdud veekoguste alusel on Keila valla inimeste veetarve ca 75 l/in/päevas. Perspektiivsed veekogused on saadud eeldades ühiktarbimise jäämist samale tasemel st 75 l/in päevas. Reovee hulka mõõdetakse tarbijatele müüdud veekoguste järgi ning arvestades liitunute arvu. Tabel 54. Vee tarbimise prognoos Keila vallas aastatel 2016-2029 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Elanike tarbimine 75 75 75 75 75 75 75 75 75 75 75 75 baasstsenaarium l/in/päevas Elanike veetarbimine 1000 67,1 67,1 67,1 67,1 102,5 137,8 243,9 243,9 243,9 243,9 243,9 243,9 m3 Elanike kanalisatsiooni 3 58,2 58,2 58,2 58,2 94,2 130,3 238,5 238,5 238,5 238,5 238,5 238,5 tarbimine 1000 m Ettevõtete ja asutuse 3 21,65 21,65 21,65 21,65 27,38 27,38 27,38 27,38 27,38 27,38 27,38 27,38 veetarbimine 1000 m Ettevõtete ja asutuste kanali 3 5,35 5,35 5,35 5,35 6,57 6,57 6,57 6,57 6,57 6,57 6,57 6,57 tarbimine 1000 m

Veetarbimine kokku 1000 m3 88,7 88,7 88,7 88,7 129,8 165,2 271,3 271,3 271,3 271,3 271,3 271,3

Kanalisatsiooni tarbimine 3 63,5 63,5 63,5 63,5 100,8 136,9 245,0 245,0 245,0 245,0 245,0 245,0 kokku 1000 m Veekaod, mittearvestuslik 43 43 43 43 20 20 20 20 20 20 20 20 vesi ja VPJ omatarve % Kanalisatsiooni infiltratsioon 44 44 44 44 22 22 22 22 22 22 22 22 ja sademevesi %

Veetootmine kokku 1000 m3 126,8 126,8 126,8 126,8 155,8 198,2 325,6 325,6 325,6 325,6 325,6 325,6

Puhastile suunatud reovesi 3 91,6 91,6 91,6 91,6 123,0 167,0 299,0 299,0 299,0 299,0 299,0 299,0 kokku 1000 m

68 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

5.2 Finantsanalüüsi eesmärgid

Finantsanalüüsi eesmärkideks on: 1. hinnata Keila valla ÜVK investeeringute ekspluatatsioonikulusid ning nende muutust tulenevalt planeeritud investeeringutest; 2. prognoosida vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad kuni 2028 aastani, mis võimaldavad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse jätkusuutlikku pakkumise Keila vallas ja arvestavad Konkurentsiameti metoodikaga; 3. prognoosida veetarbimise ja –tootmise tegevusmahud tulevikus; 4. leida sobivaim finantseerimise struktuur vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamiseks; 5. prognoosida perioodi 2017-2029 vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisest saadavad rahavood ning nende tulu-kulu suhted; 6. leida investeeringute sisemine tulumäär (IRR) ja puhasnüüdisväärtus (NPV) diskonteermismeetodi abil arvestades perioodi 2017-2029.

5.3 Finantsprognoosi lähtekohad ja eeldused

5.3.1 Metoodika

Käesoleva finants- ja majandusanalüüsi koostamisel on konsultant järginud Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud juhendmaterjale Ühisveevärgi arengukavade koostamisele ning Euroopa Liidu ja SA KIK juhendmaterjale veemajandusel alaste projektide hindamisel. Finantsanalüüsi peamine eesmärk välja arvutada projekti finantstulemuste näitajad infrastruktuuri omaniku vaatepunktist lähtudes. Kasutatav meetod on diskonteeritud rahavoogude analüüs. Metoodika kohaselt arvestatakse ainult rahavooge, st. ainult projekti tulemusel väljamakstud või vastuvõetud rahasummasid. Diskonteeritud rahavoogude analüüs ei hõlma selliseid mitterahalisi elemente nagu amortisatsioon, ettenägematute kulude reserv, sihtfinantseerimise arvestus.

Rahavooge arvestatakse nende ilmnemise aastal ning antud prgonoosiperioodi 2019-2029 jooksul. Kui projekti majanduslikult kasulik eluiga ületab toodud võrdlusperioodi, võetakse arvesse ka jääkväärtust. Jääkväärtuse arvutamisel võetakse pika kasuliku elueaga infrastruktuuri investeeringute puhul projekti jääkväärtus võrdseks projekti käigus soetatud varade jääkmaksumusega võrdlusperioodi lõpuks. Eeldused finantsanalüüsi läbiviimiseks on võetud avalikele infokogudest (statistikaameti andmebaas, rahvastikuregister, vmt.) või haldusüksuses kehtivatest arengukavadest (Keila valla arengukava). Etapid finantsanalüüsi teostamiseks on alljärgnevad: 1. Investeeringute prognoosis kajastatakse projektiga seotud investeeringuid vastavalt nende tegelikule ja eeldatavale elluviimisajale. Investeeringud sisaldavad põhivarainvesteeringuid ja –jääkmaksumust. 2. Opereerimistulude ja –kulude prognoos kajastab rahavoopõhiselt projekti sissetulekuid ja väljaminekuid võrdlusperioodi jooksul. Mitterahalisi liikumisi, nagu näiteks amortisatsiooni arvestus, prognoosis ei kajastata. 3. Investeeringute ning opereerimistulude ja –kulude prognooside põhjal genereeritakse investeeringu rahavood. Investeeringu rahavoo alusel arvutatakse välja investeeringu sisemine tasuvusmäär ja puhasnüüdisväärtus (IRR ja NPV). Käesolev finantsanalüüs on koostatud nominaalhindades ehk inflatsiooniga korrigeeritult tuhandetes eurodes.

69 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

5.3.2 Ajahorisont

Ajahorisont on maksimaalne periood aastates, millede kohta esitatakse finantsprognoosid. Keskkonnaministeeriumi juhendile koostatakse ÜVK finantsanalüüs 12 aasta pikkuse arvestusperioodi kohta. ÜVK lühiajaliste investeeringute elluviimise periood on 2018-2020. Lühiajalise projekti prognoositud maksumus on 17 838 417 eurot. Pikaajalise ÜVK investeeringute elluviimise periood on 2021-2029 prognoositud maksumusega 11 390 626 eurot.

5.3.3 Makromajanduslikud eeldused

Makromajanduslike eeldused on võetud Struktuurifondide kodulehel avaldatud pikaajalisest prognoosist. Alates 2017. aastast korrigeeritakse kõiki kulusid tarbijahinnaindeksiga (edaspidi THI) näitajaga. Ka tööjõukulusid korrigeeritakse THI näitajaga, kuna Konkurentsiamet lubab vee- ja kanalisatsioonihinna kehtestamisel kasutada ainult THI-ga korrigeerimist. Nimetatud andmed võetakse Struktuurifondide veebilehel avaldatud 2016. aasta suvisest majandusprognoosist aastateks 2016-20294. Tabel 55. Makromajanduslike näitajate prognoos 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 SKP reaalkasv 1,3% 2,5% 3,0% 2,8% 2,7% 2,5% 2,1% 2,1% 2,0% 2,0% 1,9% 1,7% THI 0,2% 2,7% 2,7% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% Palga reaalkasv 6,7% 5,5% 5,5% 5,3% 5,0% 5,4% 5,4% 5,4% 5,4% 5,4% 5,3% 5,3%

5.3.4 Diskontomäär

Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend 2016.a kaalutud keskmise kapitali hinna leidmiseks (kehtib alates 27.06.2016; „käskkiri nr 1.1-2/16-009“, mis on avalikustatud KA veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18324. Nimetatud juhendi punkti 4 tabelis 7 on kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) vee-ettevõtjatele 5,45%, mille kujunemise aluseid kajastab alljärgnev tabel 5. Tabel 56. WACC määr vee-ettevõtjale Vee-ettevõtjad Nominaalne riskivaba 10-a 1,47 Saksamaa võlakirja tulusus Eesti riigiriski preemia 0,78 Ettevõtja võlakapitali riskipreemia 1,30 Võlakapitali hind 3,55 Nominaalne riskivaba 10-a 1,47 Saksamaa võlakirja tulusus Eesti riigiriski preemia 0,78 Tururiski preemia (McKinsey) 5,00 Beeta (võimenduseta) 0,510 Beeta (võimendusega) 1,020 Omakapitali hind 7,35 Võla- ja omakapitali osakaal 0,5 Võla- ja omakapitali osakaal 0,5 WACC 5,45% Allikas: Konkurentsiamet

4 http://www.fin.ee/?id=263

70 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

5.3.5 ÜVK investeeringute jääkväärtus

Investeeringu jääkväärtuse leidmisel on aluseks Veemajanduse meetme määruse juhendis sätestatud varade kasulik eluiga alljärgnevalt: - võrgud ja torustikud – 40 aastat, - reservuaarid ja mahutid – 40 aastat, - masinad ja seadmed – 15 aastat, - tootmishooned – 40 aastat. Tulenevalt investeeringute kasulikust elueast on investeeringute jääkväärtus analüüsiperioodi lõpuks 6,436 eurot.

5.4 ÜVK investeeringute tulud

ÜVK investeeringud genereerivad tulu vee- ja kanalisatsiooniteenuste müügist. Müügitulude prognoosimisel on aluseks võetud järgmised baasandmed: - piirkonna elanike arvu prognoos; - teeninduspiirkonna elanike prognoos; - vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifide prognoos; - vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimise prognoos.

5.5 Tariifiprognoos

Vastavalt Konkurentsiameti otsusele nr 9.1-3/14-017 kehtivad alates 01. jaanuarist 2015.a. AS Lahevesi tegevuspiirkonnas alljärgnevad vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad: - vesi 1,23€/m³ (koos käibemaksuga 1,476€/m³) - reovee ärajuhtimine ja puhastamine 1,95€/m³ (koos käibemaksuga 1,34 €/3). Piirkonna hinna prognoosimise aluseks võetakse Konkurentsiameti poolt kinnitatud metoodika, kuna Keila valla piirkonna vee- ja kanalisatsiooni hind kuulub regulaatori poolt kooskõlastatavate piirkondade hulka (üle 2000 ie). Veeteenuse hindadesse lülitatakse alljärgnevad kulud: 1. tegevuskulud; 2. kapitalikulu; 3. põhjendatud tulukus. Konkurentsiameti juhendi kohaselt veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Seega lähtub KA reguleeritava vara leidmisel, vaid vee-ettevõtja omavahendite ja tema poolt võetud laenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei arvata tagastamatu abi raames ega tarbijate poolt tasutud liitumistasude arvelt soetatud põhivara5. Tariifi prognoos võtab arvesse AS Lahevesi investeeringute omaosaluse Türisalu projektis. Alates 2019. aastast prognoosib konsultant veeteenuse hinda vastavalt konkurentsiameti metoodikale. Tariifiprognoos on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 57. Tariifiprognoos 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2027 2028 2029 Elanikud ja asutused Vesi 1,23 1,23 1,22 1,33 1,40 1,47 1,54 1,62 1,70 1,71 1,76 1,76 1,86 Kanalisatsioon 1,95 1,95 2,71 2,85 2,99 3,14 3,20 3,27 3,33 3,36 3,37 3,37 3,37 Kokku 3,18 3,18 3,94 4,18 4,39 4,61 4,75 4,89 5,03 5,07 5,13 5,13 5,23 Teenuse kulukus % 1,72 1,67 2,02 2,09 2,14 2,19 2,20 2,20 2,21 2,17 2,14 2,09 2,08 Teenuse kulukuse % 2,19 2,71 3,26 3,37 3,45 3,53 3,55 3,56 3,57 3,51 3,46 3,37 3,35

5 http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=18324

71 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2027 2028 2029 pensionär ÜVK investeeringute tulud on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 58. ÜVK investeeringute tulud 1000 EUR 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Tulu veemüügist 109,1 109,1 108,6 118,4 182 243 310 383 462 464,0 477,5 477,5 504,7 Tulu heitvee 124,4 123,8 172,2 180,8 301 430 553 682 816 824,3 825,8 825,8 825,8 vastuvõtust Muud tulud 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 15,1 Tulud vee- ja kanaliteenustelt 249 248 296 314 498 688 878 1080 1293 1303 1318 1318 1346 kokku 1000 EUR Märkus: Muude kulude alla kajastatakse liitumistasud ja purgimisteenuse tulud.

5.6 ÜVK investeeringute kulud

Uute infrastruktuuri osadega seotud kulud arvutatud vastavalt tehnilise inseneri poolt antud andmetele. Tegevuskulud on jagatud kahte gruppi: - Muutuvkulud - Püsikulud

5.6.1 Muutuvkulud

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi muutuvkuludeks on: - Elektrikulu; - Ressursimaks ja saastetasu. Muutuvkulude arvutamisel on aluseks veetoodang ning reoveepuhastile suunatav reoveekogus. Veetoodang erineb müüdud veekogusest mittearvestusliku veehulga võrra. Mittearvestuslik vesi on tingitud peamiselt: - Veetorustike, siiberkaevude ja muude veesüsteemi osade leketest; - Veetöötlusseadmete ja –filtrite tagasipesuveest; Käesoleva ÜVK investeeringute raames langeb mittearvestusliku vee osakaal 43%-20% juurde. Reoveepuhastile suunatav reoveekogus erineb tarbijatelt vastuvõetud reovee kogusest peamiselt järgmistel põhjustel: - Sadevee kanalisatsiooni puudumisest tingitud sademevete juhtimine kanalisatsiooni; - Torustike leketest tingitud pinnasevete infiltreerumisest. Käesoleva ÜVK investeeringute raames langeb infiltratsiooni osakaal 44%-22% juurde. Elektrikulu on jagatud vastavalt kuluallikale järgmiselt: - Kulu vee pumpamisele; - Kulu reovee pumpamisele ja puhastamisele; Vee ja reovee pumpamisele ja puhastamisele arvestatud 0,21 eur/m3 2016.a. hindades. Elektrikulu analüüsiperioodil on korrigeeritud tarbijahinnaindeksiga (THI). Ressursimaks on reguleeritud VV määrusega nr. 171 “Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ § 1 sätestatud vee erikasutusõiguse tasumääradest.

72 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

AS Lahevesi puurkaevud pumpavat vett peamiselt ordoviitsium-kambriumi kihist. Keskmine tasumäär on 0,1 eur/m3 2016. aastal. AS Lahevesi kasutab kemikaale reovee puhastusprotsessis muda veetustamiseks ning fosfori sadestamiseks. Kemikaalikulu prognoositud 2017. aastaks 2000 eurot.

5.6.2 Püsikulud

Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi püsikuludeks on: - Tööjõukulu; - Halduskulu; - Hoolduskulu. Tööjõukulude baaskuluks on AS Lahevesi vee- ja kanalisatsiooniteenusega seotud töötajate 2016. aasta kulu, mis vastavalt 99 tuh. eurot aastas. Pealse ÜVK I etapi elluviimist prognoositakse tööjõukulude kasvu 2 kordseks. Edaspidi korrigeeritakse tööjõukulu THI-ga. ÜVK investeeringute käigus rekonstrueeritava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni korrashoiuks, korraliseks hoolduseks ja –remondiks vajalikud hoolduskulud jooksvates hindades on tehnilise eksperdi hinnangul järgmised: - Torustikud ja ehitised – 0,25% soetamismaksumusest; - Masinad ja seadmed – 1%. ÜVK projekti hoolduskulud on planeeritud investeerimisperioodile ehk alates 2019. aastast. Esimestel investeeringujärgsetel aastatel on hoolduskulud väiksemad kui prognoositud maksimaalne kulu, kuna investeeringud on veel uued ja hoolduskulud ei esine esimestel aastatel täismahus. 2016. aastal olid hoolduskulud 15 tuhat eurot. Hoolduskulusid korrigeeritakse THI kasvuga. Majanduskuludes on koondatud side ja valve kulud ja küte kokku 23 tuhat eurot 2014. aasta hindades. Halduskulud ja muud kulud on 31 tuhat eurot. Majanduskulud ja muud kulud on korrigeeritud THI kasvuga. Tabel 59. Tegevuskulude prognoos 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Elekter 33 33 34 35 118 156 196 238 283 290 297 305 313 321 Keskkonnatasud 17 19 21 23 30 41 52 63 75 77 79 81 83 85 Kemikaalid 2 2 2 2 3 4 5 7 8 8 8 8 9 9 Tööjõukulu 99 99 102 105 215 220 226 232 238 244 250 257 263 270 Hoolduskulu 15 15 15 45 61 66 71 76 81 86 91 96 102 109 Majanduskulud 23 23 23 23 23 47 47 47 47 47 47 47 47 47 Muud halduskulud 31 31 32 32 33 68 70 72 74 76 78 80 82 84 Kulud kokku 220 222 229 295 484 602 667 734 804 827 850 874 899 925

5.7 Finantsanalüüsi tulemused

Tabel 60. Keila valla ÜVK investeeringute opereerimise tulud-kulud 1000 EUR 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Tulud vee- ja 249 248 296 314 498 688 878 1080 1293 1303 1318 1318 1346 1362 kanal.teenuselt kokku Elekter 33 33 34 35 118 156 196 238 283 290 297 305 313 321 Keskkonnatasud 17 19 21 23 30 41 52 63 75 77 79 81 83 85 Kemikaalid 2 2 2 2 3 4 5 7 8 8 8 8 9 9 Tööjõukulu 99 99 102 105 215 220 226 232 238 244 250 257 263 270 Hoolduskulu 15 15 15 63 80 85 90 96 101 107 113 118 125 132 Majanduskulud 23 23 23 23 23 23 47 47 47 47 47 47 47 47 Muud halduskulud 31 31 31 32 32 33 68 70 72 74 76 78 80 82 Kulud kokku 220 222 228 282 502 563 684 752 823 846 870 894 919 946 Tegevuskasum 29 26 68 32 -3 125 194 328 470 457 449 424 426 416

73 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

5.7.1 Tegevusrentaablus

Tegevusrentaablus näitab ühe opereerimiseks kulutatava euro tootlust. Lihtsustatult näitab see veemajanduse puhast rahavoogu, mida on võimalik kasutada laenuteenindamiseks ning investeeringuteks. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi ÜVK juhendile peab tegevusrentaablus olema vähemalt 30%. Samas Konkurentsiameti hinnametoodika ei luba kehtestada kõrgemat hinda kui nende poolt kinnitatud hinnametoodika. Konsultant võtab aluseks Konkurentsiameti hinnametoodika. Keila valla ÜVK investeeringute keskmine tegevusrentaablus on 21%, kuid tuleb arvestada, et operaatoritasu on kujundatud selliselt, et see katab ka ära ÜVK investeeringute kapitalikulu. Tegevusrentaablus on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 61. Tegevusrentaablus 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Tegevus- 12% 10% 23% 0% -1% 10% 22% 30% 36% 35% 34% 32% 32% rentaablus

5.7.2 Puhasrentaablus

Puhasrentaablus näitab ettevõtluse toimimise kasumlikkust. Vastavalt ÜVK eeskirjadele peavad kõik kulud olema kaetud tariifidest ning kogu veevarustuse ja kanalisatsiooni pikaajalise ja jätkuva toimimise tagamiseks on oluline pikaajalises perspektiivis vähemalt 0 % puhasrentaablus. Keila valla ÜVK investeeringute keskmine puhasrentaablus on 2%. Puhasrentaablus on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 62. Puhasrentaablus 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Puhas- 8% 7% -1% -44% -36% -17% 0% 12% 20% 19% 17% 15% 14% rentaablus ÜVK investeeringute elluviimise tulemusel ning prognoositud tariifide kehtestamisel on Keila valla ÜVK investeeringute opereerimistulu positiivne, samuti on ÜVK investeeringute tegevusrentaablus ja puhasrentaablus positiivne kogu analüüsiperioodil välja arvatud 2020- 2021 kui on viidud ellu I ÜVK etapp ja kulum kasvab oluliselt. ÜVK investeeringute tasuvusnäitajad IRR ja NPV on negatiivsed. ÜVK investeeringud vajavad elluviimiseks tagastamatut abi investeeringute tegemisel, kuid samas on tagatud opereerimise jätkusuutlikkus. Keila valla ÜVK investeeringute IRR on vastavalt -16,7% ja NPV -23,682 mln eurot. Tabel 63. ÜVK investeeringu tulusus 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Tulud vee- ja kanal. 249 248 296 314 498 688 878 1080 1293 1303 1318 1318 1346 teenuste müügist Sissetulekud kokku 249 248 296 314 498 688 878 1080 1293 1303 1318 1318 1346 Tegevuskulud kokku 220 222 228 282 502 563 684 752 823 846 870 894 919 Investeeringu 0 1917 8859 9617 6026 1217 1217 1217 1217 1217 1217 1217 1217 kulu kokku Väljaminekud kokku 220 2139 9086 9900 6528 1780 1901 1969 2040 2063 2087 2111 2136 Neto rahavoog 29 -1891 -8791 -9585 -6030 -1092 -1023 -889 -747 -760 -768 -793 -791 Investeeringu sisemine -16,7% tulumäär (FRR/C) Investeeringu puhasnüüdisväärtus -23 582 (FNPV/C)

74 (81) Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

6 LISAD

6.1 Vee-ettevõtjate määramise otsused Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

6.2 Veeanalüüside tulemusedInvesteeringute maksumused Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

6.3 Joonised

VK-0 Tingmärgid VK-1 Keila-Joa aleviku ÜVK süsteemide asendiplaan VK-1a Keila-Joa alevik-Türisalu küla ÜVK süsteemide asendiplaan VK-2 Meremõisa küla ÜVK süsteemide asendiplaan VK-3 Lohusalu küla ÜVK süsteemide asendiplaan VK-4 Laulasmaa küla põhjaosa ÜVK süsteemide asendiplaan VK-5 Laulasmaa küla lõunaosa ÜVK süsteemide asendiplaan VK-6 Käesalu küla ÜVK süsteemide asendiplaan VK-7 Tuulna küla kesk- ja idapoolse osa ning Illurma küla ÜVK süsteemide asendiplaan VK-8 Kloogaranna küla ja Tuulna küla läänepoolse osa ÜVK süsteemide asendiplaan VK-9 Kersalu küla ÜVK süsteemide asendiplaan VK-10 Klooga aleviku lääneosa ÜVK süsteemide asendiplaan VK-11 Klooga aleviku idaosa ÜVK süsteemide asendiplaan VK-12 Karjaküla aleviku ÜVK süsteemide asendiplaan VK-13 Lehola küla ÜVK süsteemide asendiplaan VK-14 Valkse küla ja Kulna küla ÜVK süsteemide asendiplaan Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

6.4 Kooskõlastused Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Tabel 64. Kooskõlastuste tabel Koos- Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri kõlastaja kuupäev ja nr Projekti nimetus ja kaasnevat dokumentatsiooni identifitseerivad andmed: Keila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029. Taotluse kuupäev ja number: 16.02.2017 nr 9.2-5/1120 Tellija: Keila Vallavalitsus Projekteerija: Heka Projekt OÜ Projekti hindas: Põhja talituse juhtivinspektor Heleri Soolmann Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut järgneval 12 aastal. Projekti hindamisel leiti: Keila vallas kasutatakse ühisveevarustuses põhjavett Kambriumi-Vendi põhjaveekogumist ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumist Lääne-Eesti vesikonnas. Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte tüübist tulenevalt kuulub Keila vald kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alade Tervise- hulka. Vaid Kloogaranna küla asub suures osas keskmiselt kaitstud alal. Seega on moodustatud reoveekogumisalad, kus kogutakse amet reovesi kokku ning puhastatakse kohapeal või suunatakse lähipiirkonnas asuvasse vastavasse puhastisse. Keila vallas tegutseb 7 vee-ettevõtjat: AS Lahevesi (vallale kuuluv ettevõte), AÜ Mareka, AÜ Teras, AÜ TM Loodus, AÜ Astangu ja AÜ Oomega-T. Vastavalt Keila linna ja valla vahelise halduslepingus sõlmitule osutab AS Keila Vesi täiendavalt joogiveega varustamise ja reovee ärajuhtimise teenust osades piirkondades. ÜVK-süsteemid on rajatud Klooga, Keila-Joa, Karjaküla, Lehola, Kulna, Meremõisa ja Valkse piirkondades. Laulasmaa, Tuulna, Kloogaranna, Lohusalu, Käesalu ja Kersalu küladesse on rajatud vaid veevarustuse süsteemid. Kloogaranna ja Käesalu külades 27.02.2017 pole vee-ettevõtjat määratud. Veetorustikud on amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist Karjaküla ja Lehola piirkondades. Nr 9.2-5/1120 Sademevee kanalisatsioon on välja ehitatud uutes elurajoonides (nt Kulna külas Tammermaa rajoonis). Samuti on üksikud lokaalsed süsteemid suuremate ettevõtete juures. Põhiliselt juhitakse sademevesi kraavidesse. Kuna kõvakattega pinnad, kust vesi ära juhitakse, ei ole suured, siis ei ole sademevesi siiani suuri probleeme tekitanud. Keila valla ÜVK arendustegevused on jagatud kolme etappi: I etapp (2017-2018), II etapp (2019-2020), III etapp (2021-2029). I etapis on ettenähtud ÜVK torustike rekonstrueerimine Karjakülas ning uute torustike rajamine Lohusalu ja Keila-Joa piirkonnas. Laulasmaa-Käesalu piirkonnas rajatakse ÜVK süsteem ning Keila-Joa piirkonnas laiendatakse reoveepumplat. II etapis on planeeritud ÜVK süsteemide rekonstrueerimine Klooga ja Lehola piirkonnas. III etapis on ettenähtud Keila-Joa veetöötlusjaama laiendamine ning ÜVK süsteemide rajamine Kloogaranna-Tuulna-Illurma ja Lohusala piirkondadesse – need piirkonnad paiknevad õhukese pinnakattega alal, mistõttu on torustike ja pumplate rajamine arvestuslikult 1,7 korda kallim. AS Lahevesi loob Laulasmaa ja Türisalu külas ÜVK-teenusega liitumisvõimaluse ca 6500 inimesele, kuid kuna paljud liitumisvõimaluse saajatest elavad piirkonnas vaid suvel, siis on eeldatud reaalset ÜVK-teenusega liitumist järk-järguliselt. Peale Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Koos- Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri kõlastaja kuupäev ja nr kogu käesoleva ÜVK arendamise kavas kavandatud investeeringute realiseerumist laieneb AS-i Lahevesi teeninduspiirkond ka Käesalu, Kloogaranna, Tuulna ja Illurma asulatesse, sh ka olemasolevate aiandusühistutest vee-ettevõtjate teenindusaladele. Projekti hindamise alus: -Rahvatervise seadus § 4 lg 1, 3; -Veeseadus § 13, 28; -Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“; -Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded. Hinnang: Keila valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029 on kooskõlastatud.

(allkirjastatud digitaalselt) Natalja Šubina Direktor Keila valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017—2029

Koos- Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri Töö koostaja märkused kõlastaja kuupäev ja nr Esitasite 16.02.2017 Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Keila valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) arendamise kava aastateks 2017-2029 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.02.2017 nr 14-3/17/2718). Tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 4 lg 24 tuleb ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava enne kinnitamist kooskõlastada Keskkonnaameti ja Terviseametiga. Keskkonnaamet tutvus eelnimetatud dokumendiga ning võttes aluseks ÜVVKS § 4 lg 24 ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 18.07.2016 käskkirja nr 1-1/16/287 “Regioonide põhimääruste kinnitamine” lisa 3 “Keskkonnaameti Põhja regiooni põhimäärus” punktidele 2.2 ja 3.5.8, kooskõlastab Keskkonnaamet Keila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029. Samas juhime tähelepanu alljärgnevale: 1. Kehtivaid vee erikasutuslube käsitlevas peatükis 2.1.4, tabelis nr 2 märgitud BREM Lisatud märkus tabel nr 2 Kinnisvarahoolduse OÜ vee erikasutusloa nr L.VV/321443 kehtivus lõpeb Keskkonnalubade juurde vee erikasutusloa infosüsteemi andmetel 30.06.2017. pikendamise kohta 2. Tabelis nr 3 märgitud Lohusalu AÜ puurkaevu, katastrinumbriga 11543, põhjaveekihiks on Eesti Keskkonna 21.02.2017 Looduse Infosüsteemi andmetel O-C (Ordoviitsium-Kambrium). -amet nr 14-3/17/2718- 3. Tabelis nr 3 märkida AS Lahevesi puurkaevu, katastrinumbriga 51874, põhjaveekihi koodiks 2 V2vr (Voronka) asemel C-V (Kambrium-Vendi). 4. Tabelis nr 3 märgitud AS Lahevesi puurkaevu, katastrinumbriga 1402, lubatud veevõtuks on Tabel nr 3 on parandatud Keskkonnalubade infosüsteemi andmetel 24 000 m3/a. 5. Tabelis nr 3 märgitud AÜ Mareka puurkaevu, katastrinumbriga 11482, põhjaveekihiks on Eesti Looduse Infosüsteemi kohaselt O-C (Ordoviitsium-Kambrium). 6. Tabelis nr 3 puudub MTÜ Ranna Kinnistud veevõtt puurkaevust katastrinumbriga 16071, põhjaveekihist C-V (Kambrium-Vendi), lubatud veevõtuga 9000 m3/a. 7. Tabelis nr 65 „AÜ Käesalu puurkaevu andmed“ asendada puurkaevu põhjaveekihi kood V2vr Tabel nr 65 on parandatud põhjaveekihi koodiga C-V.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Urman keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Põhja regioon