KLOOGARANNA RANNA-ALA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU
STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE
Konsultant:
Keila-Tartu 2009-2015
Sisukord
1. 2.
SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 KOKKUVÕTE ................................................................................................................................. 6
2.1. KLOOGARANNA RANNA-ALA DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRGID.................................... 14
2.1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ALUS JA EESMÄRGID ........................................................... 14
- 3.
- MÕJUTATAVA TERRITOORI UMI LÜHIÜLEVAADE ........................................................................ 16
3.1. PAIKNEMINE.................................................................................................................................. 16 3.2. AJALUGU ...................................................................................................................................... 17 3.3. OLEMASOLEV OLUKORD................................................................................................................... 18 3.4. GEOLOOGILINE EHITUS .................................................................................................................... 18 3.5. PÕHJAVESI .................................................................................................................................... 20 3.6. PINNAVEEKOGUD ........................................................................................................................... 20 3.7. MULLASTIK ................................................................................................................................... 21 3.8. KLIMAATILISED TINGIMUSED ............................................................................................................. 21 3.9. MUINSUSKAITSE ALUSED OBJEKTID..................................................................................................... 23 3.10. 3.11. 3.12. 3.13. 4.
ROHELINE VÕRGUSTIK................................................................................................................. 23 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID (LOODUSKAITSESEADUS § 4)............................................................... 24 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD......................................................................................................... 25 LIIKLUS .................................................................................................................................... 26
KLOOGARA NNA RANNA -ALA DETAILPLANEERING U VASTAVUS KÕRGEMA LE ARE NGU - JA
PLANEERIMIS DOKUMENTATSIOONILE .................................................................................................. 27 4.1. HARJUMAA MAAKONNAPLANEERING 1999 ......................................................................................... 27
4.2. HARJUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING „ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD
KESKKONNATINGIMUSED” 2003.................................................................................................................. 27 4.3. KEILA VALLA JÄÄTMEKAVA 2004 ....................................................................................................... 28 4.4. KEILA VALLA ARENGUKAVA 2015-2022 ............................................................................................. 28 4.5. KEILA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2008-2019 .................................... 29
4.6. KEILA VALLA SUVILAPIIRKONNA (LAULASMAA - KLOOGARANNA – TUULNA – ILLURMA) TÄPSUSTATUD
ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2009-2021................................................. 30 4.7. KEILA VALLA ÜLDPLANEERING............................................................................................................ 31 4.8. KLOOGARANNA VÄLJAARENDAMISE KAVA............................................................................................ 32
- 5.
- KAVANDATAVA TEGEVUSE JA VÕIMALIKE ARENGUALTERNATIIVIDE KIRJELDUS .............................................. 33
5.1. ALTERNATIIV I................................................................................................................................ 33 5.2. ALTERNATIIV II............................................................................................................................... 35 5.4. ALTERNATIIV III ............................................................................................................................ 37 5.4. 0-ALTERNATIIV................................................................................................................................... 39 6.
KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTE RNATIIV IDEGA KA ASNEVAD KESK KONNAMÕJUD ...... 40
6.1. LIIVALUITED................................................................................................................................... 40 6.2. PINNA- JA PÕHJAVESI ...................................................................................................................... 43
- 6.2.1.
- MÕJU EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISEL................................................................................... 46
6.3. PAKRI NATURA 2000 ALA................................................................................................................ 50 6.4. PAKRI HOIUALA .............................................................................................................................. 51 6.5. ROHELINE VÕRGUSTIK ..................................................................................................................... 51 6.6. KLOOGARANNA VÄÄRTUSLIK MAASTIK................................................................................................. 55 6.7. ILMASTIKUST TULENEV OHT PLANEERITAVATELE RAJATISTELE ................................................................... 55 6.8. RANNAALA HEAKORD ...................................................................................................................... 59 6.9. SOTSIAALMAJANDUSLIKUD MÕJUD..................................................................................................... 60
- 6.10.
- TRANSPORT JA SÕIDUKITE PARKIMINE ............................................................................................ 62
2
ERINEVATE MÕJUDE OMAVAHELISED SEOSED NING VÕIMALIK PIIRIÜLENE KESKKONNAMÕJU...................... 64
ALTERNATIIVIDE VÕRDLE MINE ................................................................................................. 66
ÜLEVAADE RASKUSTEST , MIS ILMNES ID A RUANDE KOOSTAMISEL .......................................... 70
LISA 1 – KESKKONNA MÕJU S TRATEEGILISE HINDAMISE PRO GRA MM ............................................... 71
LISA 2 – KSH ARUANDE AVA LIKU VÄL JAPANEKU TEATED ................................................................ 110
LISA 3 – KESKKONNA MÕJU S TRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDE JA DETAILPLANEE RINGU KOOSKÕLASTAMISEL JA AVA LIKUSTAMISEL LAEKUNUD ET TEPANEKUD. ........................................... 115 LISA 4 –AVALIKE A RUTELUDE OSA LEJATE NIMEKIRI JA P ROTOKOLL ............................................... 150
3
1. Sissejuhatus
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Keila vallas Kloogaranna külas paiknevale ranna-alale koostatav detailplaneering. Planeeringus on hõlmatud Kloogaranna küla Ojala mets (endine Ojala 2 mü), Muuli tee 21 (endine Muuli tee 1 mü), Mere põik 2 (endine Kajaka mü), Rannahoone, riigi reservmaa piiriettepanek nr AT030214087 ning
jätkuvalt riigiomandis olev maa. Riigi omandisse kuuluva maa kohta on koostatud Keila
Vallavolikogu 25.11.1998.a. otsus nr 309/9811 maa munitsipaalomandisse jätmise kohta.
Maa munitsipaalomandisse taotlemise protsess on peatunud maa-ala detailplaneeringu
puudumise tõttu. Detailplaneeringu koostamise eesmärgid:
maa-ala kruntideks jagamine
maakasutuse sihtotstarvete määramine ehitusõiguse andmine äri-, ja ühiskondlike hoonete ehitamiseks heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise
lahendamine
perspektiivse puhkeala ehitusõiguse, supelranda teenindavate rajatiste iseloomu ja paigutuse ning juurdepääsude määramine
Detailplaneering tugineb varem valminud Kloogaranna ranna-ala väljaarendamise kavale. Detailplaneeringuga kavandatakse rajada avalikku randa teenindav infrastruktuur, perele
suunitletud teemapark ja majutus ning toitlustusasutus. Lisaks luuakse võimalused erinevate aktiivsete tegevuste läbiviimiseks rannas.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi detailplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Hindamisprotsessi käigus anti ülevaade planeeringu piirkonna hetkeolukorrast. Analüüsiti kavandatava tegevuse ning selle reaalsete alternatiivide keskkonnamõjusid ning toodi välja meetmed negatiivsete mõjude leevendamiseks. Käesolevas peatükis on toodud hindamistulemuste lühikokkuvõte.
Käesolev KSH aruanne on koostatud lähtuvalt KSH programmist, mis kiideti heaks
Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni poolt 06.04.2011 kirjaga nr HJR 6-8/11/5057-4.
Kloogaranna ranna-ala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise käigus toodi välja kolmas alternatiivne planeeringulahendus (Alternatiiv III), millele pole viidatud keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ranna-alale jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku
äri- ja puhkepiirkonna rajamine, mis vastaks tulevaste generatsioonide vajadustele ning
lähtuks turismiarendamise ja ranna-ala korrastamise aspektidest võimaldades ala
aastaringset kasutamist. Planeeringualale soovitakse rajada avalikku randa teenindav infrastruktuur, perele suunitletud teemapark ja majutus- ning toitlustusasutus, lisaks luua
võimalused erinevate aktiivsete tegevuste läbiviimiseks rannas. Detailplaneeringuga moodustatakse 13 krunti (3 ärimaa krunti, 2 üldkasutatava maa krunti, 5 transpordimaa
krunti, 2 ühiskondliku hoone maa krunti ja 1 elamumaa krunt). Detailplaneeringuga
soovitakse muuta osaliselt valla üldplaneeringut, mille kohaselt on maa-ala juhtfunktsiooniks üldkasutatav maa, ärimaa ja elamumaa. Planeeringuga tehakse ettepanek lisaks üldkasutatavale maale määrata kruntide maakasutuseks ühiskondlike hoonete maa ning soovitakse vähendada ka ehituskeeluvööndit nii mere kui Tuulna oja ja Treppoja osas. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt riigipiiriülest mõju.
4
Detailplaneeringu ja KSH koostamist korraldab Keila vald. Detailplaneeringu koostab Allianss
Arhitektid OÜ. KSH viib läbi Miracon Grupp OÜ. Konsultandina osaleb KSH koostamisel OÜ Aeris. KSH koostab ekspertgrupp koosseisus: Lauri Joosu, Mihkel Meidla, Tõnu Meidla.
5
2. Kokkuvõte
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on detailplaneeringu elluviimisel ilmnevate võimalike oluliste strateegiliste keskkonnamõjude väljaselgitamine, et seeläbi tagada säästev areng ja kõrgetasemeline keskkonnakaitse. KSH käigus selgitatakse, kirjeldatakse ja hinnatakse võimalikke esilekerkivaid mõjusid, analüüsitakse erinevaid alternatiivseid arenguvariante ning esitatakse leevendavad meetmed võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks või vähendamiseks.
Kloogaranna ranna-ala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise käigus toodi välja kolmas alternatiivne planeeringulahendus (Alternatiiv III), millele pole viidatud keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis.
KSH aruandes võrreldakse nelja alternatiivi:
Alternatiiv I: Detailplaneeringu kohaselt kavandatakse alal arendustegevust, millega
korrastatakse avalik ranna-ala ja nähakse ette aktiivseks puhkamiseks vajaliku taristu rajamine ning võimalused telkimiseks ja autokaravanide parkimiseks. Lisaks kavandatakse alale lastele ning peredele mõeldud teemapark. Teemaparki on üldplaneeringuga lubatud
rajada kaks hoonet ehitusaluse pindalaga kokku 5500 m2. Nendesse hoonetesse on kavandatud teemaparki teenindavad tegevused ning majutus ja toitlustusfunktsioon. Täiendavalt on lubatud teemaparki rajada seitse ajutist ehitist kogupindalaga kuni 1000 m2. Kogu teemapargi suurus on 62 679 m2.
Kavandatud hoonete rajamiseks soovitakse detailplaneeringuga vähendada ranna ja/või kalda ehituskeeluvööndeid seitsmel juhul.
Alternatiiv II: Ei rajata teemaparki ning samale krundile kavandatud parkimiskohti. Alal säilib olemasolev männimets. Muudes aspektides on alternatiiv II identne alternatiiv I-ga. Kavandatud hoonete rajamiseks soovitakse detailplaneeringuga vähenda ranna ja/või kalda ehituskeeluvööndeid kuuel juhul.
Alternatiiv III: Detailplaneeringu kohaselt kavandatakse alal arendustegevust, millega
korrastatakse avalik ranna-ala ja nähakse ette aktiivseks puhkamiseks vajaliku taristu. Lisaks kavandatakse alale lastele ning peredele mõeldud teemapark. Teemaparki on lubatud rajada hooned, mille maksimaalne lubatud hoonetealune pind on 2000 m2. Teemaparki ei näha ette ajutisi ehitisi. Kavandatud hoonete rajamiseks soovitakse detailplaneeringuga vähenda ranna ja/või kalda ehituskeeluvööndeid üheksal juhul.
0-alternatiiv: Säilib praegune olukord. Detailplaneeringut ei viida ellu ning säilivad probleemid ranna hooldamatusega ning mootorsõidukite seadusevastase liikumisega rannal. Eeldatavalt jäävad ka tulevikus peamisteks ranna külastajateks ümbruskaudsed elanikud ning mujalt saabujaid on vähe.
Mõjude hindamisel käsitleti järgmisi mõjuvaldkondi: 1. Liivaluited - mõjutusi liivaluidetele vaadeldi järgnevate eesmärkide lõikes: vältida eelluidetel kasvava taimestiku kahjustumist; vältida ulatuslikku tuuleerosiooni. Parim kaitse
liivarandadele on liiv ise, sest tugev tormilainetus sumbub liivakehas, ega ulatu purustama selle tagamaal olevaid luiteahelikke. Alternatiiv I ja alternatiiv III omavad mõju luidetele,
kuna ranna külastajate arv kasvab hüppeliselt. Peamine negatiivse mõju põhjustavad tallamiskahjustused. Seda on võimalik leevendada läbimõeldud jalgteedesüsteemi rajamisega. Puhkajatel randa liikumist võimaldavad teed võiksid olla puidust ning eemaldatavad. Talveperioodil, kui puhkeranna külastajaid on vähe, tuleks jalgteed (laudteed) eemaldada, kaitstes neid seeläbi tormikahjustuste eest. Täiendavalt mõjutab luiteid ehitustegevus, mille käigus on oluline säilitada võimalikult palju rohttaimestiku eelluidetel
6
ning rannavallil ja selle taga kasvavaid kõrgemaid taimi. Teemapargi mitte rajamine ei vähenda mõjutusi luidetele. 0-alternatiivi korral ei teki ehitustegevusest ega täiendavast külastusintensiivsuse tõusust negatiivset mõju luidetele.
Alternatiiv I, ja II ja III leevendusmeetmed:
Ehitustegevuse käigus vältida kaitsehaljastusena toimiva taimestiku kahjustumist.
Ehitusmasinad peavad liikuma mööda kavandatud teid. Ehitustegevuse käigus tuleb hoida mõjutatav maa-ala (masinate liikumine, inimeste
tallamine, ehitusmaterjali ladustamine jm) minimaalne, sest luitetaimestik on
äärmiselt nõrk ning tundlik tallamiskahjustustele.
Inimeste liikumine randa tuleb kanaliseerida. Positsioonil 12 paikneva hooneni tuleb rajada vee- ja kanalisatsioonitrassid ning
elektrikaablid mööda kavandatud pehmekattelist teed.
Taimestiku eemaldamisel (kündmisel) tuleb säilitada rannavallil olev taimestik.
2. Pinna ja põhjavesi - mõjutusi pinna- ja põhjaveele vaadeldi järgnevate eesmärkide lõikes: vältida negatiivset mõju suplusvee kvaliteedile; vältida põhjavee varude kahjustumist liigtarbimise tõttu; tagada tekkinud reovee nõuetekohane puhastamine. Keila vallas koostatud veemajanduse arengudokumendid ei näe ette lähiaastatel Kloogaranna rannaala ja selle lähiümbrusele ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitmisvõimaluste loomist. Ala arendamisel on aga vee ja –kanalisatsiooni olemasolu hädavajalik. Nende peamisteks
tarbijateks oleks rannahoone, kultuurikeskuse, majutus-toitlustushoone ja teemapargi
külastajad ja töötajad. Alates esimesest märtsist 2011 on Terviseamet kohustatud koostama
igale avalikule supluskohale suplusvee profiili, kus hinnatakse ohtusid rannikvee kvaliteedile
ja tuuakse välja tegevused veekvaliteedi parandamiseks. Alternatiiv I ja alternatiiv III korral on põhjavee reostumine ebatõenäoline, kui täidetakse seadustes ja määrustes toodud nõudeid (sh Veeseadus, Looduskaitseseadus, Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord, Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta jm.). Põhjaveevarud võivad
kahjustuda juhul kui kasutatakse ordoviitsium-kambrium põhjaveekihi vett. 2014. aasta
septembri seisuga on Keskkonnaamet vee erikasutuslubade järgi lubanud võtta 285 m3
põhjavett ööpäevas. Detailplaneeringu alal on veevarustus lahendatud olemasoleva
puurkaevu baasil (Lahepere tee 8, 29501:007:0565), lisaks on planeeringus ette nähtud võimalus puurkaevu rajamiseks, mille sanitaarkaitsevööndi ulatus saab olla 30 m (pos 1).
Koostamisel oleva detailplaneeringu täpsusaste ei ole piisav, et oleks võimalik tarbitavat
veekogust arvutada tuginedes standarditele. Sellest tulenevalt on kasutatud detailplaneeringu ala maaomanike hinnangut ning tarbitava vee kogused esitatud katastriüksuste kaupa. Mitte halvendamaks merevee kvaliteeti, ei tohi alal tekkivat heitvett
juhtida puhkeala lähistel Lahepere lahte. Detailplaneeringu Alternatiiv I kohaselt oli esialgselt kavas rajada puhasti, millest loobuti projekti keerukuse tõttu. Kavas on tekkiv reovesi koguda kogumismahutitesse ning perspektiivis liita ala ühiskanalisatsiooniga. Kogumismahutite rajamine on aga kallis ning samuti nende tühjendamine. Sellest tulenevalt
