Kloogaranna Ranna-Ala Detailplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kloogaranna Ranna-Ala Detailplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne KLOOGARANNA RANNA-ALA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Konsultant: Keila-Tartu 2009-2015 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 2. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................. 6 2.1. KLOOGARANNA RANNA-ALA DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRGID .................................... 14 2.1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ALUS JA EESMÄRGID ........................................................... 14 3. MÕJUTATAVA TERRITOORI UMI LÜHIÜLEVAADE ........................................................................ 16 3.1. PAIKNEMINE .................................................................................................................................. 16 3.2. AJALUGU ...................................................................................................................................... 17 3.3. OLEMASOLEV OLUKORD ................................................................................................................... 18 3.4. GEOLOOGILINE EHITUS .................................................................................................................... 18 3.5. PÕHJAVESI .................................................................................................................................... 20 3.6. PINNAVEEKOGUD ........................................................................................................................... 20 3.7. MULLASTIK ................................................................................................................................... 21 3.8. KLIMAATILISED TINGIMUSED ............................................................................................................. 21 3.9. MUINSUSKAITSE ALUSED OBJEKTID ..................................................................................................... 23 3.10. ROHELINE VÕRGUSTIK ................................................................................................................. 23 3.11. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID (LOODUSKAITSESEADUS § 4) ............................................................... 24 3.12. VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ......................................................................................................... 25 3.13. LIIKLUS .................................................................................................................................... 26 4. KLOOGARANNA RANNA -ALA DETAILPLANEERING U VASTAVUS KÕRGEMALE ARENGU - JA PLANEERIMISDOKUMENTATSIOONILE .................................................................................................. 27 4.1. HARJUMAA MAAKONNAPLANEERING 1999 ......................................................................................... 27 4.2. HARJUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING „ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED” 2003 .................................................................................................................. 27 4.3. KEILA VALLA JÄÄTMEKAVA 2004 ....................................................................................................... 28 4.4. KEILA VALLA ARENGUKAVA 2015-2022 ............................................................................................. 28 4.5. KEILA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2008-2019 .................................... 29 4.6. KEILA VALLA SUVILAPIIRKONNA (LAULASMAA - KLOOGARANNA – TUULNA – ILLURMA) TÄPSUSTATUD ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2009-2021 ................................................. 30 4.7. KEILA VALLA ÜLDPLANEERING ............................................................................................................ 31 4.8. KLOOGARANNA VÄLJAARENDAMISE KAVA ............................................................................................ 32 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA VÕIMALIKE ARENGUALTERNATIIVIDE KIRJELDUS .............................................. 33 5.1. ALTERNATIIV I ................................................................................................................................ 33 5.2. ALTERNATIIV II ............................................................................................................................... 35 5.4. ALTERNATIIV III ............................................................................................................................ 37 5.4. 0-ALTERNATIIV................................................................................................................................... 39 6. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIV IDEGA KAASNEVAD KESK KONNAMÕJUD ...... 40 6.1. LIIVALUITED ................................................................................................................................... 40 6.2. PINNA- JA PÕHJAVESI ...................................................................................................................... 43 6.2.1. MÕJU EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISEL ................................................................................... 46 6.3. PAKRI NATURA 2000 ALA ................................................................................................................ 50 6.4. PAKRI HOIUALA .............................................................................................................................. 51 6.5. ROHELINE VÕRGUSTIK ..................................................................................................................... 51 6.6. KLOOGARANNA VÄÄRTUSLIK MAASTIK................................................................................................. 55 6.7. ILMASTIKUST TULENEV OHT PLANEERITAVATELE RAJATISTELE ................................................................... 55 6.8. RANNAALA HEAKORD ...................................................................................................................... 59 6.9. SOTSIAALMAJANDUSLIKUD MÕJUD ..................................................................................................... 60 6.10. TRANSPORT JA SÕIDUKITE PARKIMINE ............................................................................................ 62 2 6.11. ERINEVATE MÕJUDE OMAVAHELISED SEOSED NING VÕIMALIK PIIRIÜLENE KESKKONNAMÕJU ...................... 64 7. ALTERNATIIVIDE VÕRDLE MINE ................................................................................................. 66 8. ÜLEVAADE RASKUSTEST , MIS ILMNESID ARUANDE KOOSTAMISEL .......................................... 70 LISA 1 – KESKKONNAMÕJU STRATEE GILISE HINDAMISE PRO GRAMM ............................................... 71 LISA 2 – KSH ARUANDE AVALIKU VÄLJAPANEKU TEATED ................................................................ 110 LISA 3 – KESKKONNAMÕJU STRATEE GILISE HINDAMISE ARUANDE JA DETAILPLANEE RIN GU KOOSKÕLASTAMISEL JA AVALIKUSTAMISEL LAEKUNUD ETTEPANEKUD . ........................................... 115 LISA 4 –AVALIKE ARUTELUDE OSA LEJATE NIMEKIRI JA P ROTOKOLL ............................................... 150 3 1. Sissejuhatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objektiks on Keila vallas Kloogaranna külas paiknevale ranna-alale koostatav detailplaneering. Planeeringus on hõlmatud Kloogaranna küla Ojala mets (endine Ojala 2 mü), Muuli tee 21 (endine Muuli tee 1 mü), Mere põik 2 (endine Kajaka mü), Rannahoone, riigi reservmaa piiriettepanek nr AT030214087 ning jätkuvalt riigiomandis olev maa. Riigi omandisse kuuluva maa kohta on koostatud Keila Vallavolikogu 25.11.1998.a. otsus nr 309/9811 maa munitsipaalomandisse jätmise kohta. Maa munitsipaalomandisse taotlemise protsess on peatunud maa-ala detailplaneeringu puudumise tõttu. Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: maa-ala kruntideks jagamine maakasutuse sihtotstarvete määramine ehitusõiguse andmine äri-, ja ühiskondlike hoonete ehitamiseks heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine perspektiivse puhkeala ehitusõiguse, supelranda teenindavate rajatiste iseloomu ja paigutuse ning juurdepääsude määramine Detailplaneering tugineb varem valminud Kloogaranna ranna-ala väljaarendamise kavale. Detailplaneeringuga kavandatakse rajada avalikku randa teenindav infrastruktuur, perele suunitletud teemapark ja majutus ning toitlustusasutus. Lisaks luuakse võimalused erinevate aktiivsete tegevuste läbiviimiseks rannas. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi detailplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Hindamisprotsessi käigus anti ülevaade planeeringu piirkonna hetkeolukorrast. Analüüsiti kavandatava tegevuse ning selle reaalsete alternatiivide keskkonnamõjusid ning toodi välja meetmed negatiivsete mõjude leevendamiseks. Käesolevas peatükis on toodud hindamistulemuste lühikokkuvõte. Käesolev KSH aruanne on koostatud lähtuvalt KSH programmist, mis kiideti heaks Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni poolt 06.04.2011 kirjaga nr HJR 6-8/11/5057-4. Kloogaranna ranna-ala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise käigus toodi välja kolmas alternatiivne planeeringulahendus (Alternatiiv III), millele pole viidatud keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ranna-alale
Recommended publications
  • Nordecon AS 2015. Aasta Konsolideeritud Majandusaasta Aruanne
    Group annual report 2016 Business name Nordecon AS Registry number 10099962 Address Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn, Estonia Domicile Republic of Estonia Telephone +372 615 4400 E-mail [email protected] Corporate website www.nordecon.com Core business lines Construction of residential and non-residential buildings (EMTAK 4120) Construction of roads and motorways (EMTAK 4211) Road maintenance (EMTAK 4211) Construction of utility projects for fluids (EMTAK 4221) Construction of water projects (EMTAK 4291) Construction of other civil engineering projects (EMTAK 4299) Financial year 1 January 2016 – 31 December 2016 Council Toomas Luman (chairman of the council), Andri Hõbemägi, Vello Kahro, Sandor Liive, Meelis Milder Board Jaano Vink (chairman of the board), Avo Ambur, Erkki Suurorg Auditor KPMG Baltics OÜ Nordecon – Group annual report 2016 Contents Nordecon Group at a glance .................................................................................................................................. 4 Letter from chairman of the council ...................................................................................................................... 5 Group chief executive’s letter ............................................................................................................................... 6 Directors’ report ................................................................................................................................................... 8 Consolidated financial statements .......................................................................................................................47
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • Discover the Coast of North-Western Estonia!
    Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water.
    [Show full text]
  • Keila Valla Üldplaneering
    1 Töö nr. 144 - 02 (02-06/032) Eksemplar nr. /5 Tellija: Keila Vallavalitsus Töö täitja: OÜ MAAPLANEERINGUD reg. nr. 10194910 KEILA VALLA ÜLDPLANEERING KÖIDE I KEHTESTATUD: Keila Vallavolikogu otsus nr. 259/1005 13.10 2005.a. TÖÖGRUPP: maakorraldaja Maia Saareleht arhitekt Jelena Dokelin geograaf, litsents nr. KMH 0058 Ene Lausmaa insener Lembit Pakosta arhitekt, EAL (arvutitöötlus) Maaja Zolk tehnik Eugen Jakobson tehnik Viive Uibo Tegevjuht Lembit Pakosta Tallinn, 2003 - 2005 2 TÖÖ KOOSSEIS Köide I Keila valla üldplaneering Köide II Lähtematerjalid (ühes eksemplaris, OÜ Maaplaneeringud arhiivis) Keila valla üldplaneeringu PASS 3 Planeering on kokkulepe kolme osapoole vahel: riik, omavalitsus, omanik. • Riik määrab oma huvid seaduste, valitsuse määruste ja ministrite käskkir- jadega. Planeeringu järelevalve funktsioon on riigi esindajal Harju Maavalitsusel, kes esindab riigi huvisid. • Valla ülesanne on korraldada valla territoriaal-majanduslik areng, tagades seejuures elanikele normaalsed ja turvalised elutingimused. Planeeringuga määratakse ehitustingimused, s.t. ehituskeelualad, piirangud, ehitamise kord hajaasustuses ja tehakse ettepanekud detailplaneeringu kohustusega piirkondade ning maa kasutamise sihtotstarbe kohta. Vald tegutseb oma ülesande täitmiseks üldplaneeringu tellijana. • Omaniku huvi on jälgida ja teha omapoolseid ettepanekuid omandiõiguse kaitseks, et kavandatavad ettevõtmised tagaksid säästva arengu ja ei kahjustaks omaniku huve. Kaasates kõigi osapoolte arvamuste saamiseks asjast huvitatud ametkondi, teisi planeerimisega tegelevaid asutusi ja valla elanikke, on järgnevas püütud selgitada võimalusi valla arengueelduste rakendamiseks. Töögrupp tänab kõiki töösosalenuid abi eest. Projekti juht L.Pakosta 4 SISUKORD EESSÕNA 8 SUUREMAD ERINEVUSED ÜLDPLANEERINGUS VÕRRELDES HARJU MAAKONNAPLANEERINGUGA 11 I VALLA ÜLDÜLEVAADE 12 1. Üldandmed 12 2. Piirid 15 3. Maafond. Maakasutus 15 4. Maavarad 16 5. Puhkus. Turism 17 6. Asustus. Rahvastik. Tööjõuressursid 19 7. Teenindus.
    [Show full text]
  • 127 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    127 buss sõiduplaan & liini kaart 127 Balti Jaam Vaata Veebilehe Režiimis 127 buss liinil (Balti Jaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Balti Jaam: 7:35 - 16:50 (2) Klooga Pood: 6:15 - 19:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 127 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 127 buss saabub. Suund: Balti Jaam 127 buss sõiduplaan 50 peatust Balti Jaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:35 - 16:50 teisipäev 7:35 - 16:50 Klooga Pood 6 Aedlinna Tee, Estonia kolmapäev 7:35 - 16:50 Klooga Kool neljapäev 7:35 - 16:50 Aedlinna tee, Klooga reede 7:35 - 16:50 Klooga Raudteejaam laupäev 10:20 - 21:40 7 Jaama Tee, Estonia pühapäev 10:20 - 21:40 Türnpu Park Raudkotka Treppoja 127 buss info Tallinn — Rannamõisa — Kloogaranna, Estonia Suund: Balti Jaam Peatust: 50 Kloogaranna Noortelaager Reisi kestus: 70 min 49 Joa Tee, Estonia Liini kokkuvõte: Klooga Pood, Klooga Kool, Klooga Raudteejaam, Türnpu Park, Raudkotka, Treppoja, Kõltsu Mõis Kloogaranna Noortelaager, Kõltsu Mõis, Laulasmaa Kool, Laulasmaa, Tornimäe, Meremõisa, Kungla, Laulasmaa Kool Keila-Joa, Loigu, Tisleri, Vääna, Vääna Kool, Väänatammi Tee, Metsatuka, Vaila Tee, Liikva, Sõrve, Laulasmaa Tuulepesa, Tuuleveski, Sõrve Tee, Rannamõisa, Mere Tee, Tabasalu, Kallaste, Tiskre, Vahepere, Jõeküla, Tornimäe Vana-Rannamõisa Tee, Tiskre Oja, Printsu Tee, 1 Kaseurva Tee, Estonia Tähistaeva, Pikaliiva, Sõba, Haabersti, Zoo, Looga, Humala, Pirni, Taksopark, Koidu, Vabaduse Väljak, Meremõisa Hotell Tallinn, Balti Jaam, Balti Jaam Kungla 1 Kungla Tee, Estonia
    [Show full text]
  • Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog
    Sahlbergia 21.2 (2015), 6-39 6 Estonian Additions to Silfverberg’s „Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae“ Coleoptera Catalog Uno Roosileht A faunistic list which updates H. Silfverberg’s “Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae” with respect to Coleoptera in Estonia is presented. The data is from specimens in the collection of the Estonian Museum of Natural History and from specimens collected by the author. The material were collected by hand, using nets and sifters and in recent years also using window and pitfall traps. The Estonian section of Silfverberg’s catalogue is updated with 308 species. – Sahlbergia 21(2): 6–39. Uno Roosileht. Estonian Museum of Natural History, Lai 29A, Tallinn 10133, ESTONIA, +372 5516547; e-mail: [email protected] Keywords: Coleoptera, faunistic list, Estonia Introduction H. Silfverberg’s catalogue of Coleoptera “Enumeratio 1961, Haberman 1962, Freude et al. 1964, 1967, 1971, renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Bal- 1974, Haberman 1968, Kryzhanovskii 1965, Miländer tiae” was published in 2010, containing distribution data 1978, Voolma et al. 1997, Heliövaara et al. 2004, 2014) for beetle species in Finland (F), Karelia (K), Sweden (S), were used to determine the species. Different catalogs, Norway (N), Denmark (D), Latvia (A), Lithuania (I) and checklists, lists and articles (Burakowski et al. 1978, 1979, Estonia (E). The collection of the Estonian Museum of 1980, 1981, 1986, 1990, 2000, Ferenca et al. 2002, Telnov Natural History contains species, collected in Estonia be- 2004, Telnov et al. 2007, 2008, Süda 2009, Silfverberg fore 2010, whose data have not been previously published, 2010, 2014, Tamutis et al.
    [Show full text]
  • Lisa Muudetud Lääne-Harju Vallavalitsuse 22.09.2020 Määrusega Nr 6
    Lääne-Harju Vallavalitsuse 27.11.2018 määruse nr 11 lisa Muudetud Lääne-Harju Vallavalitsuse 22.09.2020 määrusega nr 6 Lääne-Harju valla haldusterritooriumil paiknevate ühissõidukipeatuste nimekiri Ühissõidukipeatuse kohanimi Peatuse kood Nimeobjekti liik KOV Adruvahi 21729-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Adruvahi 21799-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Aida 21710-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Aida 21711-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Audevälja 22801-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Audevälja 22802-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Benita kodu 21797-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Benita kodu 21798-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Ehitusmarket 21810-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Ehitusmarket 21811-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Harju-Risti 22803-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Harju-Risti 22804-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Heliküla 21702-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Heliküla 21703-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Illuka 21704-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Illuka 21705-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Internaatkool 21736-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Internaatkool 21737-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Jahukundru 22850-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Jahukundru 22851-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Jõesuu 22852-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Jõesuu 22853-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Karilepa 22827-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Karilepa 22828-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Karjaküla 21706-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Karjaküla kalmistu 21766-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Karjaküla kalmistu 21767-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Kasepere 22819-1
    [Show full text]
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
    [Show full text]
  • 110 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    110 buss sõiduplaan & liini kaart 110 Keila - Keila-Joa - Lohusalu - Paldiski Vaata Veebilehe Režiimis 110 buss liinil (Keila - Keila-Joa - Lohusalu - Paldiski) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Keila: 6:10 - 18:30 (2) Paldiski: 6:15 - 22:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 110 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 110 buss saabub. Suund: Keila 110 buss sõiduplaan 45 peatust Keila marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:10 - 18:30 teisipäev 6:10 - 18:30 Sadama Tänav 8 Sadama, Paldiski kolmapäev 6:10 - 18:30 Kivi Tänav neljapäev 6:10 - 18:30 11 Peetri, Paldiski reede 6:10 - 18:30 Raudteejaam laupäev 9:15 - 18:50 Pentagoni pühapäev 9:15 - 18:50 Rae, Paldiski Leetse Vanaranna Tee 110 buss info Suund: Keila Kersalu Peatust: 45 Reisi kestus: 63 min Aida Liini kokkuvõte: Sadama Tänav, Kivi Tänav, Raudteejaam, Pentagoni, Leetse, Vanaranna Tee, Adruvahi Kersalu, Aida, Adruvahi, Karjaaia, Raudkotka, Treppoja, Kloogaranna Noortelaager, Kõltsu Mõis, Karjaaia Laulasmaa Kool, Lohusalu Tee, Puhkekodu, Heliküla, Pansionaat, Lohusalu, Lohusalu Sadam, Lohusalu, Pansionaat, Heliküla, Puhkekodu, Laulasmaa, Raudkotka Tornimäe, Meremõisa, Kungla, Keila-Joa, Keila-Joa Mõis, Käesalu, Muuluka, Tõmmiku, Karjaküla Treppoja Kalmistu, Karjaküla Kalmistu, Uuetoa, Metsa-Uuetoa, Tallinn — Rannamõisa — Kloogaranna, Estonia Karjaküla, Tervisekeskus/Harju Kek, Pargi, Kultuurikeskus/Keskväljak, Keila Raudteejaam, Kloogaranna Noortelaager Keskväljak, Keila Kirik 49 Joa Tee, Estonia Kõltsu Mõis Laulasmaa Kool Lohusalu Tee
    [Show full text]
  • Lääne-Harju Valla Leht Märts 2018
    Pärdi keskus sügisel valmis: lk 3 | Vald saab sümbolid: lk 3 | Kaitsevägi meie kandis: lk 4 | Haridus algas Ristilt:Ristilt: lk 6 Eesti 100: lk 4 “Plaan on liita kõik varasema nelja oma- valitsuse LÄÄNE-HARJU vee-ettevõtted.” Külli Tammur VALLA LEHT lk 2 NR 3 (03) WWW.LAANEHARJU.EE | WWW.FACEBOOK.COM/LAANEHARJUVALD MÄRTS 2018 Raamatukogu Ühendvald sai esimese eelarve pälvis aasta teo tunnustuse ~ Lääne-Harju vallavolikogu Teed ja tänavad võttis 20. veebruari istungil vas- Riiklike toetuste abil saab teoks ~ Kultuuriministeerium koos tu ühendvalla esimese eelarve. ulatuslik tänavavalgustuse re- Eesti Raamatukoguhoidjate Selle tuludeks on planeeritud li- konstrueerimine Paldiski linnas Ühinguga tunnustas 28. veeb- gi 17,5 miljonit ning põhitege- ning endise Keila valla asulates ruaril parimaid. Tiitli Aasta te- vuse kuludeks 16,4 miljonit eu- (vastavalt 854 000 ja 431 500 gu linnaraamatukogus 2017 päl- rot. Valla tulubaasist moodus- eurot). Üks suuremaid tee-ehi- vis Paldiski Linnaraamatukogu tavad maksutulud veidi üle 63 tusprojekte on tänavu valmiv direktor Reet Altma. Tunnustus protsendi. Üksikisiku tulumak- Keila-Lehola kergliiklustee. tuli panuse eest Paldiski Linna- su laekumises prognoositakse Padise piirkonna teedesse in- raamatukogu arendamisel uute tõusu 4,3 protsenti. Riigi tasan- vesteeritakse 100 000 eurot ning näitusepindade ja aktiivse ka- dus- ja toetusfond katab valla Vasalemma piirkonna tänavate sutajaskonnaga lugejasõbrali- põhitegevuse tuludest 30 prot- rekonstrueerimiseks kulub 52 kuks ning tänapäevaseks kul- senti. 000 eurot, millele lisanduvad tuuriasutuseks. Omavalitsuse väljamineku- jooksvad teehoiu- ja remondi “Ühtekokku jagati tunnustu- test moodustab silmapaistavalt summad. Kohalike teede reno- si kümnes erinevas kategoorias. suure osa haridusteenuste ku- veerimiseks on eelarves ka paar Meie olime nomineeritud kate- lu, millele läheb üle poole valla sellist projekti, milles kaasra- goorias “Aasta tegu Linnaraa- rahast.
    [Show full text]
  • 2020 Koond Alates 06 01 2020.Xlsx
    Laulasmaa piirkonna koolibusside sõiduplaanid alates 06.01.2020 Tõmmiku - Meremõisa - Põllküla-Laulasmaa-Põllküla Keila-Joa - Laulasmaa Keila-Joa - Lehola - Keila - Laulasmaa Laulasmaa - Klooga KV 1 KV 2 KV5 KV5 KV7 Välju- Välju- Välju- Välju- Välju- Välju- Peatus Peatus Peatus Peatus Peatus mine mine mine mine mine mine Väike Kadri 08:00 Tõmmiku 08:20 Keila-Joa 07:35 Spordihoone 15:45 Spordihoone 08:00 15:45 Põllküla jaam 08:02 Muuluka 08:22 Meremõisa 07:37 Kloogaranna noortelaager 15:48 Postipoiss 08:03 15:48 Põllküla 08:05 Käesalu 08:25 Tornimäe 07:39 Treppoja 15:50 Kirjatuvi 08:05 15:50 Aida 08:06 Keila-Joa 08:29 Laulasmaa 07:41 Raudkotka 15:50 Liivoja rist 08:08 15:53 Adruvahi 08:07 Keila-Joa 08:29 Kloogaranna noortelaager 07:45 Türnpu park 15:52 Karukella 08:08 15:53 Karjaaia 08:08 Kungla 08:30 Treppoja 07:46 Illurmaa 15:52 Kurekella 08:09 15:54 Kloogaranna rongijaam 08:12 Meremõisa 08:31 Raudkotka 07:47 Karjaküla kalmistu 15:59 Kõltsu mõis 08:10 15:55 Mere põik 08:12 Tornimäe 08:34 Türnpu park 07:48 Uuetoa 15:59 Kloogaranna noortelaager 08:12 15:57 Põhja Pauli 08:15 Spordihoone 08:36 Niitvälja II (Niitvälja tallid) 07:54 Metsa-Uuetoa 15:59 Treppoja 08:13 15:58 Kloogaranna noortelaager 08:17 Niitvälja I (Puidufirma) 07:55 Karjaküla 16:01 Raudkotka 08:14 15:58 Kõltsu mõis 08:19Laulasmaa-Keila-Joa- Sassikaare 07:57 Tervisekeskus/Harju KEK 16:04 Kloogaranna 08:14 15:59 Spordihoone 08:21 Meremõisa-Tõmmiku Lehola 08:01 Pargi 16:05 Kõviste 08:16 16:00 Kulna 08:02 Kultuurikeskus/Keskväljak 16:06 Klooga raudteejaam 08:18 16:02 Välju- Välju-
    [Show full text]
  • Avasta Lääne-Harjumaa Rannikuala! Ranniku Matkarada Ranniku Matkarada Kulgeb Mööda Lääne-Harjumaa Rannikut, Olles Osa Portugalist Narvani Ulatuvast Kaugmatkateest E9
    Avasta Lääne-Harjumaa rannikuala! Ranniku matkarada Ranniku matkarada kulgeb mööda Lääne-Harjumaa rannikut, olles osa Portugalist Narvani ulatuvast kaugmatkateest E9. Keila-Joa Lohusalu Türisalu Lääne-Harju valla matkatee osa on jaotatud kuueks päevateekonnaks – Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Foto: Egle Kaur  ® ³ Paldiski-Kersalu, Kersalu-Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu – kuid loomulikult võib igaüks matkata just temale sobiva Lohusalu 1 pikkuse ja asukohaga lõigu. Otsige valge-sini-valget tähistust ja nautige matka.  Pakri tuletorn 1 2 Tuletornid Foto: Visit Estonia  Kas teadsid, et lisaks Baltikumi kõrgeimale, 52 m kõrgusele Pakri tuletornile, on Lääne-Harju vallas ka teine töötav tuletorn? Meremõisa 7 3 2 Adra Selle võib leida Madise kiriku kellatornist. 12 13 9 4 3 Joad Laulasmaa  4 Lääne-Harjumaa on rikas jugade poolest. Keila juga, Treppoja ja Türisalu joastikud on tuntud kaugemalgi, 2 3 Keila juga kuid veerohkel ajal saab jugade ilu imetleda ka Uuga, Pakri, Leetse ja Kersalu pangal. Foto: Kalev Laast ® Kase Antsu võrgukuur 5 5 1  Käesalu Rannad  Ametlikku supelranda Lääne-Harju vallas küll pole, aga päikese käes mõnulemiseks  4 5 Pakri pank 6 ja enese vettekastmiseks on siiski hämmastavalt suur valik kauneid liivarandu: Foto: Juris Smalinskis 6 Keibu, Alliklepa, Vintse, Kurkse, Ristna, Laoküla, Leetse, Kloogaranna, PALDISKI 7 Laulasmaa, Lohusalu ja Meremõisa. Kes merele eelistab järvesid, 8 Laulasmaa rand neid ootavad Tänavjärv ja Klooga järv. 14 10 16 Klooga- Foto: Ede Teinbas Keelva 8 NB! Ujumine nendes kohtades toimub omal vastutusel, palun jälgige 15 8  ranna 9 7 ohutusnõudeid! 9   Sadamad  Tuulna Tõmmiku Lääne-Harjumaa väikesadamad Ristna, Kurkse, Vintse ja Lohusalu pakuvad 11 Kersalu ühelt poolt vanade kalurikülade hõngu, teisalt lubavad piiluda kauneid Illurma luksuslikke jahte ja kaatreid.
    [Show full text]