Tallinna Keskkonnaamet Aastaraamat 2018

1 Tallinna Keskkonnaamet 2018  Sisukord

Tallinna Keskkonnaameti veebileht 5

1. Keskkonnahoid 7 1.1 Looduskaitse 8 1.2 Veekaitse 8 1.3 Välisõhu kvaliteet ja müra 9

2. Haljastus 11 2.1 Kogukondlik linnaaiandus 12 2.2 Tallinna haljas- ja rohealad 13

3. Heakord 17 3.1 Lemmikloomad linnas 18 3.2 Avalikud mänguväljakud Tallinnas 19 3.3 Tallinna kalmistud 19

4. Jäätmed 23 4.1 Jäätmehooldus 24 4.2 Tallinna Jäätmekeskus 25

5. Keskkonnateadlikkus 27 5.1 Heakorrakuu kampaania 28 5.2 Keskkonnasõbraliku liikumise kuu 28 5.3 Keskkonnateadlikkuse suurendamine 29 5.4 Euroopa Liidu keskkonnaprojektid 32

6. Tallinna Botaanikaaed 35

7. Tallinna Energiaagentuur 39

2 3 Tallinna Keskkonnaameti veebileht Tallinna Keskkonnaamet 2018 Tallinna Keskkonnaameti veebileht

Tallinna Keskkonnaametil valmis 2018. aastal uus veebileht – Tallinna keskkonnaveeb tallinn.ee/keskkond Uue veebilehe loomise tingis vajadus hõlbustada keskkonnateabe leitavust ning koondada keskkonna- teemad ühtsete põhimõtete alusel. Lisaks andmete korrastamisele võeti kasutusele Tallinna linna ühtne visuaalne identiteet, mis aitab linnaelanikel, sidusrühmadel ja koostööpartneritel tajuda linna tegevust tervikuna. Veebilehe uuendamisega muudeti hõlpsamini leitavaks ja ajakohastati teave Tallinna linnas aktuaalsete keskkonnateemade, näiteks looduskaitse, haljastuse, jäätmete ja keskkonnakampaaniate kohta. Eraldi valdkonna alla on nüüdsest koondatud Tallinna Keskkonna- ameti osakondade loodud ja väljaantud trükised ja teabematerjalid. Oluline muudatus on see, et kasutajad leiavad senisest kergemini üles vajaliku spetsialisti kontaktandmed. Samuti kuvatakse veebilehel valdkonna uudised ning teemalehed ja andmebaasid. Mugavat kasutamist!

4 5 Keskkonnahoid Tallinna Keskkonnaamet 2018 1. Keskkonnahoid

Tallinna siseveekogude kvaliteet on viimasel kümnendil paranenud. Pildil Mustjõe oja

6 7 Keskkonnahoid Tallinna Keskkonnaamet 2018

tumepunane neiuvaip, suur käopõll ja vööthuul-sõrmkäpp. Mustjõe avatud säng kaldaerosiooni eest loodusliku kindlus- 1.1 Looduskaitse 2019. aasta näitab, kuidas taimed ümberasustamisega koha- tusega. Sellega loodetakse parandada Mustjõe veekvaliteeti 1.3 Välisõhu kvaliteet nesid. Taimed asustas ümber MTÜ Käoraamat. hinnangute kohaselt 15%. Tallinna seisuveekogudest on suurimad Ülemiste järv ja müra Looduskaitse valdkonda jääb 2018. aastast meenutama eel- (940,9 ha), Raku järv (196,9 ha), Harku järv (163,3 ha), Män- kõige šoti mägiveiste jõudmine Paljassaare hoiualale, aga ka niku järv (105,3 ha) ja Männiku Väikejärv (18,8 ha). Ülejäänute 2018. aastal koostati Tallinna välisõhus leviva müra vähenda- kaitstavate taimede ulatuslik ümberasustamine Õismäe raba Harku metsa kaitse pindala jääb alla 10 ha. Nendest võib nimetada Lasnamäe (Pae) mise tegevuskava. Selle koostamise vajadus ja kohustus tu- terviseradade ehitamise käigus ning Harku metsa kaitse alla karjääri, Pumbajärve, Snelli tiiki, Tooma järve ja Väike-Õismäe lenes välisõhu kaitse seadusega üle võetud keskkonnamüra võtmise taas päevakorda kerkimine. Üle kümne aasta on tehtud ettepanekuid võtta Harku mets tiiki. Avalikult kasutatavad veekogud on Männiku järv ja Harku hindamist ja kontrollimist käsitlevast Euroopa Parlamendi ja kaitse alla, eelkõige lähtudes hirmust, et võidakse ellu viia Tal- järv. nõukogu direktiivist 2002/49/EÜ (hõlmab linnastuid, kus elab linna üldplaneeringus kavandatud nn Pääsküla möödasõidu- Ülemiste järve seisund on kesine, selle põhjuseks on fü- vähemalt 100 000 elanikku). tee. toplanktoni biomassi suur sisaldus. Teatavasti saab Tallinn Tegevuskava on koostatud linna mürakaardi alusel. Te- Šoti mägiveised Paljassaares Harku metsa näol ei ole tegemist kogu Eesti mõistes ha- 85% joogiveest Ülemiste järvest. Linlastel pole siiski põhjust gevuskava põhilised eesmärgid on keskkonnamüra vältimine, ruldase kooslusega, mis vajaks ilmtingimata riigi tasandil kait- muretseda, sest Tallinna veepuhastusjaamast väljastatava vee ennetamine ja vähendamine ning madala mürataseme korral Suured rohusööjad toodi linna eelkõige eesmärgiga aidata set. Sellisele seisukohale on asunud ka riigi Keskkonnaamet. kvaliteet vastab kõigile sotsiaalministri 31. juuli 2001 määruses olukorra säilitamine. Tegevuskavas on nimetatud üle 50 meet- kaasa Paljassaare roostuvate rannaniitude taastamisele. Plaa- Eksperdid on aga leidnud, et selle metsanurga kohaliku oma- nr 82 sätestatud joogivee parameetritele ja Euroopa Liidu joo- me, mida järgnevate aastate jooksul rakendatakse: osa meet- ni loomad linna tuua oli peetud mitu aastat. Selleks oli valmis valitsuse tasandil kaitse alla võtmise eeldused on täidetud. giveedirektiivi nõuetele. 2018. aastal tarbijate juurest võetud meid on eelmistest aastatest juba kasutusel ning osa alles ha- vaadatud ning inventeeritud umbes 30 hektari suurune endine Põhimõtteliselt on Harku metsa võimalik kaitsta ka planeeri- joogivee proovid vastasid 99,9% ulatuses kehtivatele kvalitee- katakse rakendama. Tulevikus pööratakse rohkem tähelepanu rannaniit, mis viimased aastakümned oli roostiku alla mattu- misprotsessi kaudu, eriti praegu, kui koostatavas Nõmme lin- dinõuetele. Väike osa veeproove ei vastanud kvaliteedinõuetele näiteks lennuliiklusest tuleneva müra probleemile: võetakse nud. Eelmise aasta lõpus alustati Paljassaares esimest korda naosa üldplaneeringus on sisuliselt loobutud metsa läbiva ma- piirmäärast suurema rauasisalduse ja/või hägususe tõttu, mis kasutusele lennukoridoride kaart ja teavitatakse võimalikust roo niitmisega. Taastatavast niidualast umbes pool on liigniis- gistraaltänava rajamisest. Tänavakoridor on planeeringus küll oli tingitud korrodeerunud ja amortiseerunud veetorustikest. häiringust arendajaid, kes soovivad lennukoridoride piirkonda ke, kuna tekkinud rannavallid takistavad vee äravoolu alalt, säilitatud, kuid üldplaneering soovitab selle kasutusele võtta Pärast veetorustike hooldust võetud kordusproovid vastasid elamuid rajada. Samuti on tegevuskava järgi plaanis regulee- mida meri varem regulaarselt üle ujutas. Teine pool alast on kergliiklusteena. Selle lahendusega loodetakse leida kompro- kvaliteedinõuetele. rida lehepuhurite kasutamist, et vähendada sellest tingitud tahedama pinnasega ning lisaks roostikule kasvab seal kurdle- miss eri osaliste huvide vahel. Tallinna keskkonnakaitse arengukavas 2013–2018 seatud müra ja õhusaastet. hine roos, mis võimust võttes ei jäta samuti niidutaimedele ruu- peamine eesmärk on parandada Tallinna suuremate veekogu- Mürakaardi järgi on Tallinna linnas peamine müra tekitaja mi. Kuna taastatav niiduala on erineva veerežiimiga, tuli soovi- Looduskaitsevaldkonna veebileht: de ökoloogilist ja füüsikalis-keemilist seisundit ehk saavutada ülekaalukalt autoliiklus, kuid seda on väga keeruline tõrjuda. matute taimede tõrjumiseks kõigepealt kohale tuua masinad tallinn.ee/est/keskkond/looduskaitse hea ökoloogiline seisund ning säilitada ja parandada pinnavee- Peamised leevendusmeetmed on müraemissiooni vähendami- – üks kuival maal niitmiseks ja teine väiksem ujuv niiduk. Kuigi kogude looduslikku mitmekesisust. ne, müra levikutee takistamine ja müratundlike objektide kaits- loomadele piisaks ka elektrikarjusest, on inimeste ohjamiseks mine. Täpne lahendus valitakse konkreetsest müraolukorrast vaja võimsat füüsilist tõket. Nii ehitatigi valmis karjaaed, mille lähtudes, eelistades meetmeid, millega välditakse või vähen- külge paigaldati ka elektrikarjus. Juuni alguses Paljassaarde 1.2 Veekaitse Tabel 1. Tallinna vooluveekogud datakse müraemissiooni, sellele järgneb müra leviku takistami- jõudnud loomad olid esmalt pelglikud ja hoidsid pigem võsa ne. Vajaduse korral tuleb müratundlikke objekte kaitsta. Tihti varju, kuid sügiseks oli neid nähtud juba kogu taastatava ala Veekogu Pikkus km Valgala km² on parim kombineeritud lahendus, kus võetakse meetmeid nii ulatuses ringi liikumas. Tallinna vetevõrk on küllaltki tihe. Keskkonnaregistri järgi müratekke vähendamiseks, leviku takistamiseks kui ka objek- Loomade tulek Paljassaarde võttis kahjuks oodatust (7. novembri 2018. a seisuga) paikneb Tallinna territooriumil Pirita jõgi 113,1 807,8 tide kaitsmiseks. kauem aega ja nii jõudsid veised kohale alles siis, kui noor 18 seisuveekogu (looduslikud järved, tehisjärved ja tiigid) ja roostik hakkas juba kõrgustesse sirutuma ega olnud looma- linnas voolab 16 vooluveekogu (Tabel 1.), lisaks väiksemad ojad Harku oja 15,7 30,5 dele söödana enam kuigi ahvatlev. Kokku oli suvel Paljassaa- ja kraavid. Peamised traditsioonilised müra vähendamise meetmed, Pääsküla jõgi 12,7 41,2 res 30 eri suuruses mägiveist, kellest mõni sündis juba Pal- Vooluveekogudest on avalikult kasutatavad Pirita jõgi (v.a mida tuleks rakendada alltoodud järjekorras, on järgmised: jassaares kohapeal. Kuivemal ja madalama taimestikuga alal jahisadama ja botaanikaaia alal) ja Pääsküla jõgi ning Tiskre, Vaskjala-Ülemiste kanal 10,8 28,6 • planeerimine tegid loomad tõhusat tööd ja need alad, mida oli tulnud varem Harku ja Kurna oja (v.a Ülemiste järve sanitaaralas). Kui pike- • hoonete projekteerimisel ja ehitamisel kasutatavad niita, olid kenasti hooldatud. Üllatav oli, et mägiveised piirasid mad ja suurema valgalaga vooluveekogud (Pirita ja Pääsküla Kurna oja 10,8 44 ehituslikud ja tehnilised abinõud edukalt ka kurdlehise roosi kasvu. Ka roostikuservas, vahetult jõgi ning Harku oja) koguvad suurema osa oma veest Tallinna • liikluskorraldus, teede ehitus ja hooldus mere piiril, oli pilt varasemate aastatega võrreldes muutunud lähivaldadest, siis väiksemate veekogude valgalad jäävad linna Tiskre oja 4,7 50 • müratõkked ning kurvitsad olid kindlasti veistele juba esimesel aastal tänu- piiridesse ning toituvad nii klindinõlva allikatest kui ka linna ter- likud maastiku avamise eest. Talvel lõigatakse alal roogu. 2019. ritooriumile langevatest sademetest. Iseloomulik on ka, et mitu Apametsa peakraav 3,4 4,1 Mürakaarti ja müra vähendamise tegevuskava uuendatakse aasta kevadel on plaanis tuua loomad Paljassaarde varem, et Tallinna vooluveekogu on juhitud valdavas osas torustikesse. iga viie aasta tagant, kui vaadatakse üle, kas tegevustest on Varsaallika oja 3,4 1,6 roostiku vohamisele tõhusamalt vastu seista. Kõige markantsemad näited on siin Mustjõgi ja Iisaku soon. Ku- olnud kasu, ja kaalutakse, millele tuleks senisest enam tä- nagi oli Mustjõgi mitmeharuline ja sai alguse Mustamäe nõlva Lepiku kraav 2,7 helepanu pöörata. Praeguse olukorra võrdlus eelmise müra jalamilt, Männi pargist ja Kristiine heinamaa lähistelt. Praegu on vähendamise tegevuskava perioodiga näitab, et nii autoliiklu- pikim avatult säilinud sängiosa 1,2 km pikkune jõesuue. Mustjõgi (Mustoja) 1,8 13,9 sest, lennuliiklusest, tööstusest kui ka raudteeliiklusest tingi- Õismäe raba käppade Vooluveekogude seisundi viieklassilise (väga hea, hea, ke- tud intensiivse müraga alade pindala on vähenenud. Samuti ümberasustamine sine, halb, väga halb) klassifikatsiooni järgi on linna tähtsamate Mähe oja 1,6 on vähenenud kõrge müratasemega alal elavate inimeste arv veekogude seisund kesine. Pirita jõe kesise seisundi peamine kõikide müraallika liikide puhul, välja arvatud lennuliikluse pu- 2018. aastal algas Õismäe raba terviseradade ehitamine. Aas- põhjus on maapiirkondadest pärinev hajureostus ning valga- Hundikuristiku oja 1,4 7,7 hul. Kasvanud on nende inimeste hulk, kes elavad madala mü- ta lõpuks on suur osa rajast valmis. Tuleval aastal lisatakse vii- lasse jäävate väikeasulate ja farmide reoveepuhastite ebapiisav ratasemega alal. Teesuu oja 1 mane graniitsõelmete kiht. töö. Harku oja seisundit halvendab Harku lubjakivikarjäär ning Tallinna linn püüab värskelt valminud tegevuskavast läh- Tallinna Keskkonnaametile oli selle töö juures kõige täht- reostuskoormuse kasv seoses Harku valla kinnisvaraarenduse- Väo kraav 0,6 tudes samasugust positiivset trendi jätkata ja tarka planeeri- sam ülesanne kaitsealuste taimede ümberasustamine. Kaitse- ga. Mustjõe vee kvaliteeti on uuritud Tallinna sademeveevälja- mist appi võttes linnas võimalikult head mürataset hoida. aluste käppade rohkus raba paesõelmetest teede servades oli laskude seire raames, kuna Mustjõe veebilansis on valdav osa Iisaku soon (Soone oja) 0,2 4,7 teada ammu ning see tekitas ka vaidluse, kas neid radu peaks just sademeveel. Mustjõe ökoloogiline seisund on halb. Selle Välisõhuvaldkonna veebileht üldse suuremas mahus ümber ehitama. Projekteerimise käigus peamine põhjus on kõvakattega aladelt (parklad, teed) sade- Järveotsa oja 4,9 tallinn.ee/est/keskkond/valisohk jõuti lahenduseni, mis võimaldas radade uuendamise ette võt- meveekanalisatsiooni kantavad reoained. 2018. aasta märtsis tallinn.ee/est/keskkond/mura ta, säilitades taimedele kasvutingimused. See tähendas Eestis käivitunud Euroopa Regionaalarengu Fondi Kesk-Läänemere Veemajandusvaldkonna veebileht seni suurimat kaitstavate taimede ümberasustamist – kokku programmist rahastatava projekti „Heawater – Läänemere tallinn.ee/est/keskkond/veemajandus asustati ümber ligikaudu 3000 isendit. Ümberasustatavad lii- valgala väikeste jõgede tervendamine toite- ning ohtlike aine- gid olid kahelehine käokeel, soo-neiuvaip, laialehine neiuvaip, te sissevoolu ärahoidmise kaudu“ tulemusena kindlustatakse

8 9 Haljastus Tallinna Keskkonnaamet 2018 2. Haljastus

Vabaduse pargi rododendronid

10 11 Haljastus Tallinna Keskkonnaamet 2018

Lähiaastatel on kavas rajada järgmised kogukonnaaiad: Lilleniidu rajamine 2.1 Kogukondlik • Lasnamäele Priisle kogukonnaaed, mis luuakse uue 2.2 Tallinna haljas- ja pargi osana (eestvedaja MTÜ Lasnaidee); Järjest enam tihenevas ja kivisemaks muutuvas linnas on vaja linnaaiandus • Kesklinna Aafrika kogukonnaaed (eestvedaja Juh- rohealad suurendada haljasalade liigirikkust. Mida liigirikkam on haljas- kentali Selts); tus, seda rohkem loomaliike leiab seal toitu ning pesitsus- ja Toidu kasvatamine linnas võib tunduda uudne mõte ning teki- • kogukonnaaed endise Põhjala tehase territooriumile varjumisvõimalusi ning seda paremaks muutub ka inimeste tada hulga küsimusi, mis on seotud peenarde asukoha valiku koostöös arendajate ja MTÜ Rabarber linnaaedni- elukeskkond. Lisaks liigilise mitmekesisuse suurenemisele või linnakeskkonna saastatusega. Sellegipoolest on viimastel kega; hoiab kulukate murualade asendamine lilleniiduga kokku hal- aastatel nii Tallinnas kui ka Tartus näha edukaid kogukonna- • kogukonnaaed Põhja-Tallinna Puhangu ja Ehte tn Lillelahendused jasalade hooldamise kulusid. aedu, mis toovad linlasi ühistööks kokku ning loovad uusi, nii vahelisele alale, kus kõrgepingeliin viiakse maa alla. Tallinnas rajati esimene lilleniit Laagna tee lõpus sõidu- sotsiaalseid kui ka ökoloogilisi väärtusi. Samuti on koolides ja Algatus on osa Tallinna Ülikooli ja Tallinna Linnapla- Eesti Vabariigi juubeliaastast inspireeritult kujundati 2018. aas- suundade vahelisele liivasele haljasalale, mis kippus kuival ajal lasteaedades rajatud koos õpilastega köögivilja- või maitse- neerimise Ameti ühisest rakenduslikust teaduspro- tal suvelillepeenrad ja –vaasid rahvuslikus stiilis, kasutades tolmama. See ala ei sobinud istutusteks, kuid oli ideaalne nii- taimepeenraid. jektist „Koosloome ja liitreaalsus linnaplaneerimises“ sinimustvalget värvikombinatsiooni ja rahvarõivamustreid, dutaimede külviks. Linnaaianduse temaatikat saab käsitleda jätkuna 2016. (Augmented Urbans). peamiselt eri kihelkondade triibumustreid. Mõni peenar sai Lilleniidu ala planeerimist alustati 2017. aasta lõpus, kui aastal toimunud Tallinna innovaatiliste lahenduste teekaardi lillemotiivi rahvariide seelikusabast või mustriosa kirivöölt. Es- koostöös Tallinna Botaanikaaiaga töötati välja u 2000 m2 suu- ideekorjele, mille raames valiti 11 strateegilise idee hulka kogu- kiisid olid koostatud võimalikult originaalisarnased, et möödu- rusele alale lilleniidu rajamise projektlahendus ja liigiline koos- kondlik linnapõllumajandus (vt teekaart.tallinn.ee). Esimesed jatel oleks äratundmisrõõmu. seis. 2018. aasta suvel koguti loodusest liigiti kuiva palu- ja sammud astus Tallinna linn selles vallas 2017. aastal, mil uuriti Õppeasutuste õppepeenarde rajamine Vaase täitis kevadest sügiseni sinimustvalge taimevalik, nõmmeniidu koosluse taimede seemneid. Paraku oli suvi kuiv linlaste huvi linnaaianduse vastu, jagati istutuskaste ja katse- kuid peenraid kattis valdavalt triibumuster. Viru ringi peenardel ja mõne taime seemneid ei õnnestunud korjata, mistõttu oli tati kogukonnaaia rajamist Skoone bastionile. Linnaaiandus on paljudes lasteaedades juba tavapärane õp- õitsesid kevadel Hollandi Suursaatkonna kingitud tuhanded sügisel vaja projektlahendust muuta. Haljasalale on paigutatud 2018. aasta septembrist koordineerib linnaaianduse- petöö osa. Nii on näiteks Tallinna Seli Lasteaia lapsed viimased kobarhüatsindid ja valged tulbid ’Eesti’, suvest sügiseni kaunis- maakive, mis ilmestavad ala veelgi. Siiski ei ole kivid seal ainult ga seotud tegevust projektijuht, kelle peamised ülesanded kuus aastat kasvatanud taimi nii aknalaual, avapeenral kui ka tasid liiklusringi Eesti, Läti ja Leedu ühisprojektina Baltimaade ilu pärast, vaid need takistavad ka autode liikumist liivasel alal. on juurutada keskkonnateadlikkust ja rohelist mõtteviisi, luua kasvuhoones. Linnaaiandus aitab arendada 21. sajandil vaja- trikoloorid. Taani Kuninga aia istutusalad olid traditsioonilised, Lilleniidul toimuvat on põnev jälgida, et kogu protsessist hariv õpikeskkond, soodustada tervislikku ja aktiivset eluvii- likke oskusi, nagu ettevõtlikkus, koostöö ja loovus, suunab õpi- seal oli kasutatud motiive taani folkloorist. Politseiaia kaheksa järeldusi teha: mida teha tulevikus paremini ja kas soovitada si, mitmekesistada avalikku linnaruumi, soodustada ühistege- lasi uurimus- ja loovtööprojektidega tegelema ning laiendab peenart alustasid kevadel pidulikult triibuseelikutes, kuid suvel lilleniite rajada ka mujal Tallinnas. vust, heanaaberlikkust ja kogukonnatunnet. Linnaaiandusega õuesõppe võimalusi. kasvasid peenardel lõhnavad maitsetaimed, lilled, mitut värvi seotud tegevus jaguneb kolmeks: linnaaianduse tutvustamine, 2018. aasta mais korraldatud küsitlus (osales 11 kooli ja kapsas ja salat. avatud kogukonnaaedade arendamine ja koostöö õppeasutus- 47 lasteaeda) näitas koolide ja lasteaedade kasvavat huvi lin- Kevadlilli oli peenardel u 33 000 ja suvelilli 26 000. tega õppepeenarde rajamiseks. naaianduse vastu. Linnaaiandust on võimalik lõimida mitme Metsahoolduskavad algatusega, nagu rohelise kooli programm või tervist edenda- vate koolide ja lasteaedade võrgustik. Esimest korda tutvustati Kevadel valmisid Tallinna Ülikooli teadurite poolt kümne Tallin- õppeasutustele linnaaianduse ideed sügisel toimunud kesk- Lasteaia näidislahendus na kaitsealuse parkmetsa hoolduskavad. Kohalikud elanikud Linnaaianduse tutvustamine konnahariduskonverentsil „Terve õpikeskkond, terve tulevik“. on kurtnud, et Nõmme parkmetsades ei ole turvaline viibida. Pärast konverentsi toimus oktoobris ja novembris kuus info- Üks suuremaid projekte oli 2018. aastal Tallinna Nõmmekan- Nõmme parkmetsades halvendab võsa nähtavust ja vähendab Arvestades teema uudsust tuleb parandada linlaste üldist seminari koolidele (13 osalejat) ja lasteaedadele (46 osalejat). nikese Lasteaia hooviala näidislahenduse projekteerimine ja turvalisust. Kuna linn soovib säilitada ka metsaalade loodus- teadlikkust, et suurendada arusaama linnaaianduse tähendu- Uuel hooajal on vähemalt viiel lasteaial ja kahel koolil rajamine. Projekti eesmärk on juhtida tähelepanu lasteaedade likkust ja liigirikkust, aitas hoolduskavade koostamine leida ta- sest ja kasust nii linnale kui ka kodanikele. plaanis alustada esimest korda linnaaiandusega. 2019. aastal õuekeskkonnale ja selle kasutamise võimalustele ning näidata, sakaalu metsade kasutuse ja loodusväärtuse säilimise vahel. Linnaaiandushuviliste võrgustiku kasvatamiseks on loo- jätkatakse individuaalset nõustamist, et leida igale õppeasutu- kuidas lasteaedade väikesi õuealasid paremini kasutada. Hoolduskavades on nimetatud vajalikud hooldus- ja korrastus- dud mitteformaalne eesti- ja venekeelne Facebooki-grupp sele sobilik lähenemine ja ruumiline lahendus linnaaiandusega Nõmmekannikese Ilmarise maja lasteaiahoone ja selle tööd aastateks 2018–2027 parkmetsade kaitse-eesmärkide „Söödav linn TLN“. Sellega saab liituda igaüks (praegu ligi seotud tegevustele. hooviala on rajatud 1961. aastal. Samasse aega jääb enamiku saavutamiseks. 200 liiget), kes soovib jagada häid näiteid, saada innustust ja Tallinna lasteaedade rajamine. Vahepeal on rekonstrueeritud innustada teisi linnaaiandushuvilisi. Linnaaianduse veebileht peamiselt hooneid. Hoovialade vabadele kohtadele on lisatud Novembris toimus esimene linnaiandushuviliste avatud tallinn.ee/est/keskkond/Linnapollumajandus#aiandu atraktsioone ja istutatud vähesel määral puid-põõsaid. Väli- kohtumine (u 30 osalejat), kus oma mõtteid jagasid kogukon- ruumile ei ole seega lähenetud terviklikult ehk ala ei ole tso- Linnapuud naaia kogemustega eestvedajad Tallinnast (MTÜ Lasnaidee) neeritud, ei ole arvestatud liikumisteedega või alade omavahe- ja Tartust (liikumine Elav Tartu). Tallinna Ülikool, Tallinna Lin- lise paigutusega ning õueala ei kasutata kõige efektiivsemalt. 2017. aastal alustati suuremahulist linnapuude passistamise naplaneerimise Amet, endine Põhjala tehas ja vabaühendused Nõmmekannikese lasteaia õueala uus lahendus raja- tööd. Esimese etapi käigus kaardistati ja hinnati 4700 linna- (MTÜ Kalamaja Linnaaianduse Selts, MTÜ Rabarber) tutvus- ti suve lõpul ja see valmis täielikult septembris. Kujunduses maal kasvavat puud, tööd anti üle 2018. aasta mais. Puude hin- tasid uusi ideid. on kandva elemendina kasutatud mängurada, mis läbib kogu damisel kasutati uudset metoodikat, mille alusel hinnati eraldi Osalejate tagasiside oli positiivne ning ettepanek jätkata lasteaia hoovi, sidudes mängualad tervikuks. Mängualad on puude juurestiku, tüve ja võra seisundit ning anti soovitused 2019. aastal sarnaste kohtumiste ja seminaridega võeti hästi loodud lähtuvalt lasteaia hooviala senisest ruumikasutusest edaspidisteks hooldustöödeks. Kogutud andmed on sisesta- vastu. ja elementidest, mida on ümber paigutatud. Uute taimede liigi tud haljastuse infosüsteemi his.tallinnlv.ee. Uus puude passis- valikul on silmas peetud kasvusuurust ja sobivust lasteaeda. taja leidmise hange korraldati 2018. aasta sügisel ja 4800 puu Rajatud on söödavate taimede ala, kus lapsed saavad õppida andmed peaksid infosüsteemi jõudma 2019. aasta kevadel. tundma mustikaid, pohli, jõhvikaid ja arooniaid. Mänguraja üks Linna istutati juurde 446 puud ja 4991 põõsast. Põhjalikult Avatud kogukonnaaedade arendamine osa on asfaldimängude ala, kus saab mänguliselt õppida tähti, tegeleti nelja alleega: Lasnamäe linnaosa täienes Saaremaa numbreid, kella ja ilmakaari. Dekoratiivsed mängud elavdavad puiesteega, täiendati Vana-Kuuli ja Kivimurru tänava äärset Selle tegevussuuna eesmärk on ühelt poolt toetada olemas- laste kujutlusvõimet ja võimaldavad värskes õhus aega veeta. alleed ning Põhja-Tallinnas jätkati Paljassaare tänava allee is- olevaid kogukonnaaedu, kajastades nende tegevust meedias Mängualade tervikuks ühendamine, looduslike võimaluste tutust. Linnaosade soovide kohaselt istutati majaesistele hal- ning esitledes neid heade näidetena. Teiselt poolt on tähtis kasutamine ja kasvukohale vastava taimestuse valimine loob jasaladele puid, et eraldada õueala magistraalliiklusest ning leida uusi huvilisi ja toetada nende entusiasmi. Muu hulgas on paremad võimalused laste mängu- ja õppekeskkonna kasu- muuta korterelamute ümbrus meeldivamaks. tähtis teha koostööd toimivate asumiseltsidega. tamiseks. Neid põhimõtteid saab järgida kõigis lasteaedades. Kevadel istutasid lapsed alushariduse 100. aastapäeva Tallinnas toimib teadaolevalt vähemalt kolm kogukonna- tähistamiseks Tallinna loomaaeda sada puud. Peale laste olid aeda. Juba 2011. aastast rõõmustab Pääsküla elanikke Möldre sellesse ettevõtmisesse kaasatud Tallinna lasteaedade tööta- Tee Seltsi loodud kogukonnaaed. Lisaks on sel aastal Lasna- jad, hoolekogude esindajad ja lapsevanemad. mäel pandud alus Laagna aiale ja Raadiku munitsipaalmajade 2018. aasta oktoobri lõpu seisuga on Tallinna Keskkon- piirkonnas on rajatud esimesed kogukonnapeenrad. naamet väljastanud 1646 raieluba 15 946 puu raieks. Nende hulgas oli 11 831 lehtpuud ja 4115 okaspuud. Võrreldes eelmise

12 13 Haljastus Tallinna Keskkonnaamet 2018

aastaga on suurenenud väljastatud lubade hulk, aga raiesse määratud puude hulk on pisut vähenenud. Kõige rohkem on raielubadele kantud sanitaarraiesse määratud puid (5784). Järgnevad ehitusele ette jäänud puud (3825), muu raie kate- gooriasse liigitatud puud (3287) ja viimasena hooldusraie puud (3050). Sama aja jooksul on väljastatud 623 hoolduslõikusluba. Nende hulk on viimastel aastatel püsinud samas suurusjärgus. Linnaosadest on traditsiooniliselt kõige rohkem raielube välja antud Nõmmel (610). Mitme Haaberstis paikneva uu- sarenduspiirkonna tõttu on selles linnaosas raiesse määratud puude arv kõige suurem (5158). Murdunud ja ohtlikest puudest on registreeritud alates aasta algusest 121 teadet.

Nõmme Vabaduse pargi korrastamine

Vabaduse park on üks Nõmmele omastest parkmetsadest. Selliseid männimetsi planeeriti Nõmmele juba 1920. aastate lõpus. Pargis asuv kiviktaimla rajati 1950ndate lõpus. Tallin- na Keskkonnaamet korraldas 2016. aasta septembris Va- baduse pargis mõttetalgud, kus arutleti pargi arendamise ja korrastamise teemadel. Koos Nõmme elanikega jõuti mõtte- ni korrastada vabaõhulava kõrval asuv endine kiviktaimla ja täiendada pargi haljastust Nõmme linnaossa sobivate liikide – rododendronite ja hortensiate põnevate sortidega. Projekti esimeses etapis korrastati kiviktaimla ja seda ümbritsevad põõsad. Hooldustööde eesmärk oli säilitada ala olemasolev looduslik ilme. Kiviktaimlasse istutati juurde heitlehiseid rodo- dendroneid (asalead) ja jäeti istutusalad, kuhu koostöös nõm- mekatega on 2019. aastal kavas istutada ajalooliselt Nõmme aedades kasvavaid kiviktaimlasse sobivaid taimi.

Haljastusvaldkonna veebileht tallinn.ee/keskkond/haljastus

Baltimaade lippude värvid Viru väljaku haljasalal

14 15 Heakord Tallinna Keskkonnaamet 2018 3. Heakord

Lillepi peremänguväljaku kuni 4-aastaste ala

16 17 Heakord Tallinna Keskkonnaamet 2018

juhiseid nende hoolduseks. Putukaprogrammi on välja tööta- 3.1 Lemmikloomad linnas nud Aleksei ja Mattias Turovski ning tunde annab Mattias Tu- 3.2 Avalikud 3.3 Tallinna kalmistud rovski. Kokku peeti 2018. aastal 35 loengut. mänguväljakud Tallinna kalmistute saatus on läbi aegade olnud erinev. Tihe Tallinnas kultuuriline läbikäimine suuremate keskustega (Tartu, Riia, Pe- Koerte jalutusväljakud Tallinna loomade varjupaik Paljassaarel terburi jt) mõjutas sajandeid ka meie linna kalmistukultuuri ja Tallinna Keskkonnaamet on avalikke mänguväljakuid hallanud kombeid ning nüüd on astutud vähehaaval samme selle pärandi Koerte jalutusväljakud aitavad parandada Tallinna lemmik- 2016. aastal ehitas Tallinna linn loomade varjupaiga aadressi- juba 2007. aastast, kui Tallinna Linnavalitsus otsustas koonda- taastamiseks, säilitamiseks ja taasväärtustamiseks. loomapidamiskultuuri ning võimaldavad koeraomanikel oma le Paljassaare tee 85. Varjupaigateenust osutab Varjupaikade da selle ülesande ühe ameti alla. Sellest ajast peale on avalikke Kõik Tallinna kalmistud on muinsuskaitsealused mälestised. lemmikut lisakuludeta treenida. Koerte jalutusväljakute õige MTÜ. Eesmärk ei ole mitte ainult püüda hulkuvaid loomi, vaid mänguväljakuid järjepidevalt korras hoitud ja arendatud. Praegu koordineerib kõigi seitsme kalmistu (Metsakalmistu, asukohavalik ja koeraomanikele atraktiivseks muutmine aitab aidata nad tagasi vana omaniku juurde või leida neile uued 2018. aastal rajati ja rekonstrueeriti hulk mänguväljakuid Pärnamäe, Pirita, Siselinna, Rahumäe, Hiiu-Rahu ja Liiva vähendada ka koertega jalutamise negatiivset mõju, nagu näi- kodud. Lisaks külastavad varjupaika koolid ja lasteaiad, et sil- üle Tallinna. Uued mänguväljakud rajati Haabersti linnaossa kalmistu; kogupind 295,3 ha) tööd Tallinna Keskkonnaameti teks tallumine ja väljaheited, Tallinna rohealade elustikule. maringi avardada ja õppida juba lapsena, kuidas lemmiku eest (Rocca al Mare rannapromenaad 2) ja Mustamäe linnaossa hallatav asutus Tallinna Kalmistud. Tallinna Kalmistud haldab ja Tallinna Keskkonnaameti hooldada on 20 koerte jalutus- paremini hoolitseda. (Sõpruse pst 234a). Mõlemad mänguväljakud on mõeldud hooldab kalmistuid, osutab tasulisi matuseteenuseid ja sõlmib väljakut. Kõigil väljakutel on väljaheitekastid ja biolagunevad 2018. aastal püüti Tallinnast kokku 754 kassi ja 248 koera kuni 12aastastele lastele. Mõlemale mänguväljakule rajati val- hauaplatsi kasutamise lepinguid. kotid, et oleks mugav oma lemmiku järelt koristada. Linn korral- ning 36 pisilooma. Tagasi koju sai 101 kassi ja 152 koera, uude gustus, et neid saaks kasutada ka pimedal ajal, ja piirdeaed, et Arvestades Tallinna kiiret kasvu, on kavas Tallinna kalmis- dab jalutusväljakute regulaarset koristamist ja biolagunevate koju jõudis 284 kassi, 71 koera ja 35 pisilooma. Lisaks kasside- lapsed ei satuks mänguhoos autode ette. Sõpruse pst 234a tuid arendada viisil, mis aitab muuta eelkõige ajaloolised kalmis- kottide lisamist. le ja koertele on Tallinna loomade varjupaigas ajutise peavarju mänguväljaku juurde paigaldati lauatenniselaud. tud terviklikuks ja kvaliteetseks linnakeskkonnaks, mis pakub Turvalisuse ja heakorra huvides ei ole Tallinnas mujal ava- leidnud 2018 aastal 5 rotti, 6 kilpkonna, 9 küülikut, 3 merisiga, 1 8. juunil avati äsja valminud Lillepi pargi (Pirita tee 110) avastamisrõõmu eri sihtrühmadele. likes kohtades lubatud koertel vabalt jalutada, kuid jalutus- papagoi, 1 deegut, 1 tuhkrut, 6 tšintšiljat, 2 pulmatuvi ja 1 kukk. peremänguväljak, mis on 12. peremänguväljak Tallinnas. Pere- 2018. aasta detsembris lõppes Metsakalmistul president väljakul saavad nad joosta, ronida, teiste koerte ja võõraste Vabades koerte väliaedikutes on vigastustest taastunud kaja- mänguväljakule loodi neli eri vanuserühmadele mõeldud platsi, Konstantin Pätsi hauaplatsi korrastamine. Sügisel palus selleks inimestega suhelda ning koos omanikuga treeningelementidel kaid ja vareseid, kes on pärast tervenemist ise ära lennanud. sealhulgas välitreeningseadmetega plats täiskasvanutele, et Tallinna Keskkonnaametilt abi MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, osavust, jõudu ja täpsust arendada. Jalutusväljaku treeninge- 3. augustil tähistas Tallinna loomade varjupaik perepäe- lisada Lillepi parki uusi treenimisvõimalusi. soovides 2019. a 23. veebruaril väärikalt tähistada Konstantin lemendid on valmistatud ja paigaldatud Rahvusvahelise Küno- vaga oma teist sünnipäeva. Tegevust jagus nii suurtele kui ka Põhja-Tallinnas, Lasnamäe ja Mustamäe linnaosas re- Pätsi 145. sünniaastapäeva. loogilise Föderatsiooni (FCI) juhiste järgi. väikestele. Avatud oli koeraomanike nõuandetelk ja laste män- konstrueeriti üheksa mänguväljakut: Asunduse tn 7h, Sikupilli Tööde käigus korrastati ja puhastati hauaplatsi ajaloo- 2018. aastal rekonstrueeriti vanemaid väljakuid: vahetati gunurk. Põnevust pakkus teadusteater Kolm Põrsakest, nel- tn 14a, Punane tn 43c, Raadiku tn 19a, Liikuri tn 68a, Loitsu tn line paekivimüür ning sillutise (kogupikkus 17 m) lagunenud välja vananenud väravaid, pinke ja prügikaste (Tabel 2.) ning jajalgsetega esinesid koertekoolid Kratt ja Sõprus ning Sirje 2a, Kihnu tn 2a, Läänemere tee 1a, Ehitajate tee 74a, Laevasti- paeplaadid asendati uute graniitplaatidega, viltu vajunud lisati uusi elemente ja liigniisketele väljakutele liiva. Vetsi koertekool. Lisaks oli võimalik osaleda orienteerumises, ku tn 1c ja Randla tn 16a. Selle käigus vahetati amortiseerunud hauakivid looditi ning hauaplatsile toodi juurde graniidipuru. proovida loosiõnne ning lasta endale valmistada lemmikuga mänguväljakuseadmed täielikult või osaliselt uute, nüüdisaeg- Uued graniitplaadid on meie ilmastikuoludes paeplaatidest T-särk. Laval astusid üles Liis Lemsalu ja Johanna Randmann. sete vastu ning loodi uusi tegevusvõimalusi. Näiteks laiendati vastupidavamad ja moodustavad 2017. a rajatud, riigimeeste Tabel 2. Väljakute hooldustööde maht 2018. aastal Tunnustati aasta koerajalutajat ning jagati auhindu kodu leid- Asunduse tn 7h mänguväljakut rajades kuni kuueaastastele kenotaafi juurde viiva graniidist trepiga terviku. Korrastustööd nud loomade fotokonkursil osalejatele. Päev lõpetati ühise tor- lastele ja neist vanematele lastele eraldi mängualad. Alad paik- tehti koostöös Pätside perekonna, Tallinna Keskkonnaameti ja disöömisega. nevad teineteisest veidi eemal, et väikestel lastel ei tekiks soovi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnaga. Töö nimetus Ühik Kogus mängida seadmetega, mis ei vasta nende võimetele. Tööde kogumaksumuseks kujunes 9268 eurot, töid finantseeris Liiva lisamine tonn 270 Alustati Männipargi peremänguväljaku uuendamist ning Tallinna Keskkonnaamet ja tegi Maatriks-RP OÜ. korraldati ideekonkurss uue pargilahenduse väljatöötamiseks. 2018. aastal tehti korrastustöid ka Pirita ja Rahumäe kal- Loomade steriliseerimine ja 2006. aastal rajatud Männipargi mänguväljak on Tallinna esi- mistul. Kevadel eemaldati Pirita kalmistul võsa ja taastati kal- Jalgväravate tk 8 kastreerimine mene peremänguväljak. mistut piirav müür. Lähiajal paigaldatakse ka uued väravad, mis rekonstrueerimine Samuti alustati 2019. aastal rajatava Tanuma tn 74 män- on taastatud vanade fotode järgi. 2. novembril õnnistasid kal- Tallinn toetab soovimatute koera- ja kassipoegade sünni ära- guväljaku projekteerimist. mistut Tallinna praost Jaan Tammsalu ja õpetaja Arho Tuhkru. Prügikastide paigaldus tk 16 hoidmist humaansete ja efektiivsete vahenditega. Parimaks Tallinna haljastus- ja heakorratööde paremaks ja ühtla- Rahumäe kalmistul renoveeriti väravaehitised: väravaehiti- ennetusmeetmeks on tõuaretuseks mitte peetavate koerte ja semaks korraldamiseks alustati hooldus-, heakorra- ja hal- sed puhastati soodapesuga, paigaldati uued katused ja täideti kasside steriliseerimine või kastreerimine enne, kui nad uuele jastusinfosüsteemi (HHHIS) arendamist. Praegu vahetavad vuugid. Pinkide paigaldus tk 5 omanikule üle antakse. Kuna nimetatud protseduuride eest linnaelanikud, linnaosade ametnikud ja tehnilist hooldust te- Valmis Siselinna kalmistu kolumbaariumi projekt. Sellega tasumine võib uuele loomaomanikule osutuda liiga kulukaks gev ettevõte asjakohast teavet 2012. aastal välja töötatud ja leitakse lahendus Filtri tee äärsele mahajäetud kalmistualale. Uued elemendid tk 39 katab varjupaigast uuele omanikule antava looma operatsiooni kasutusele võetud mänguväljakute ja koerte jalutusväljakute Metsakalmistul remonditakse seni tühjana seisnud lillepoe kulud Tallinna Keskkonnaamet. 2018. aastal rahastas Tallinna hoolduse ja järelevalve infosüsteemis. Selles talletuvad kõik hoonet, et juba 2019. aastal avada seal lillepood ja kohvik, kus Keskkonnaamet Tallinnast püütud omanikuta koerte ja kasside mänguväljakutega seotud andmed ja tegevused, millest tekib on võimalik peiesid pidada. steriliseerimist ja kastreerimist 11 100 euroga. Tallinna looma- ülevaatlik ja mahukas andmebaas, mis ei kao ka ametnike va- Kalmistute infosüsteemi Haudi on jätkuvalt arendatud. Kui de varjupaiga veterinaarkliinikus steriliseeriti või kastreeriti lin- hetumise korral. Lisaks võimaldab infosüsteem kontrollida teh- 2017. aastal liidestati infosüsteem majandustarkvaraga SAP, siis na kulul 2018. aastal kokku 29 koera ja 261 kassi, kes ootasid nilist hooldust tegevat ettevõtet, kuna kõik tööd ja korralised 2018. aastal töötati välja lahendus, et liidestada infosüsteem Lemmikloomateemaline teavitustöö varjupaigas oma uut omanikku. hooldused tuleb infosüsteemi kanda. kassasüsteemiga CompuCash. Seega ei ole eelmisest aastast Uude infosüsteemi tõstetakse 2019. aasta teises pooles alates infosüsteem Haudi enam pelgalt kalmisturegister, vaid 2018. aasta sügisel peeti Tallinna Keskkonnaameti tellimu- Lemmikloomavaldkonna veebileht ümber ka olemasolev mänguväljakute ja koerte jalutusväljakute täidab majandustarkvara funktsiooni ning tulevikus ka kassa sel Tallinna üldhariduskoolide algklassides kokku 150 loengut tallinn.ee/lemmikloom hoolduse ja järelevalve infosüsteem. Mänguväljakute hoolduse funktsiooni. SAPiga liidestamine muutis kalmistute igapäevatöö lemmikloomapidamise teemal. Eestimaa Loomakaitse Liidu korralduses see palju muutusi kaasa ei too, kuna uue info- palju mugavamaks ja lihtsamaks. Ka klientidel on märkimisväär- koolitajad rääkisid lastele lemmikloomade pidamisest ja nen- süsteemi arendamisel on aluseks võetud mänguväljakute info- selt mugavam e-tellimusi esitada, selle kohta on tulnud väga de eest hoolitsemisest. Loengutel tutvustati ka lemmiklooma- süsteemi ülesehitus ja loogika. positiivset tagasisidet. 2018. aastal töötati välja Haudi avaliku de kiibistamise, steriliseerimise ja kastreerimise teemat ning kasutajakeskkonna uus lahendus, et kõik e-teenused oleksid selgitati, kes on hulkuvad loomad, miks on osa loomi koduta ja Avalike mänguväljakute veebileht pärast sisselogimist mugavalt leitavad. Vajadus selle arenduse mis on loomade varjupaigad. Õpilastele jagati teabematerjale tallinn.ee/est/keskkond/manguvaljakud järele selgus kasutajate tagasisidest ja arendusega on püütud ja neid julgustati külastama Tallinna loomade varjupaika. Huvi arvestada kõigi kasutajate ettepanekuid. külastuste vastu on olnud suur. Ka 2018. aastal jätkati 2000. aastal alustatud traditsiooni 2018. aastal jätkati Tallinna munitsipaallasteaedades pu- korraldada hingedepäeval oikumeeniline jumalateenistus Pär- tukaprogrammiga, mille eesmärk on tutvustada lastele putu- namäe kalmistutuhamatuste ühiskalmetesse maetud omaste- kaid ja teisi selgrootuid, selgitada nende rolli looduses, tutvus- ta lahkunute mälestamiseks. Mälestusteenistus toimus 2. no- tada nende elupaiku ja nende kodus pidamise tingimusi, andes

18 19 Heakord Tallinna Keskkonnaamet 2018

vembril ja teenistust viisid läbi läbi EELK Tallinna praostkonna tõttu korraldatakse iga aasta 2. novembril ehk hingedepäeval praost Jaan Tammsalu, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülemp- Pärnamäe kalmistul nende mälestuseks oikumeeniline mäles- reester Aleksander Sarapik, Eesti Metodisti Kiriku superinten- tusteenistus. dent Robert Tšerenkov ja Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Bap- tistide Koguduste Liidu president pastor Erki Tamm. Koostöö rahvusvaheliste kalmistu- Tallinna kalmistute rahulolu-uuring organisatsioonidega Lisaks Tallinna kalmistute arengu kavandamisele ja matmis- Esimene samm sellel teel oli selgitada välja linlaste hinnangud küsimuste koordineerimisele võttis Tallinna Keskkonnaamet ja ootused. Selleks korraldati 2018. aasta suvel esimest korda 2018. aastal aktiivselt osa rahvusvaheliste kalmistuorganisat- Tallinna kalmistute teemaline küsitlus, mille eesmärk oli saa- sioonide tööst. da rohkem infot kalmistute külastatavuse kohta ning esimene Rahvusvahelise kalmistute organisatsiooni ASCE (As- ülevaade linlaste hinnangutest ja ootustest seoses Tallinna sociation of Significant Cemeteries in Europe) liikmena osa- kalmistute ja kalmistuparkidega. leti lõppeval aastal kahel rahvusvahelisel konverentsil. Riias Uuring korraldati telefoniküsitlusena eesti ja vene keeles. 2018. aasta aprillis toimunud konverentsil pidas Kalmar Ulm Uuringus osales kokku 819 pealinlast, küsitletute seas oli kõige ettekande „Tallinna ajalooline Siselinna kalmistu pealinna enam 30–44-aastaseid. Uuringus väljendati rahulolu kalmistu- uue Metsakalmistu arengute valguses“. Austrias Innsbruckis te üldise halduse ja korrashoiuga. Kalmistute haldusega seon- toimunud septembrikuisel konverentsil osalesid Tallinna Kal- duvast on linlased keskmiselt teadlikud: kalmistute kasutamise mistute juht Jaak Taevas, teenindusjuht Lauri Berg ja Kalmar eeskirjaga on tutvunud 30%, hauaplatsi kasutamise lepingu Ulm Tallinna Keskkonnaametist, kes pidas ettekande teemal on sõlminud 45% kalmistu külastajatest, 57% on teadlikud, et „Mitmekultuurilise kalmistupärandi väärtustamine Eesti pea- hauaplatsi ehitamise või kujundamise tööd tuleb enne kalmis- linna Tallinna näitel“. Rohke osavõtuga (mõlemal konverent- tuga kooskõlastada. Kalmistul tekkivate haljastus- ja segajäät- sil osales üle saja delegaadi) kohtumistel vahetati kogemusi, mete sortimisega seoses on kalmistutel paranemisruumi, sest ideid ja kontakte ning saadi ülevaade, mida on Euroopas aja- kalmistutel tekkivaid jäätmeid sortis regulaarselt vaid veidi üle looliste kalmistute arenduse valdkonnas juba tehtud ja mis ühe kolmandiku ehk 43% küsitletutest. edaspidi plaanis. Väljaantud raamatust (cemeteriesroute.eu/ Uuringust selgus veel, et linlased soovivad kalmistute suu- about-cemeteries-route/marketing-materials/new-brochure. remat väärtustamist ajaloolises ja kultuurilises mõttes. 79% aspx), mis tutvustab Euroopa ajaloolisi kalmistuid, leiab nüüd küsitletutest pidas oluliseks, et nii tegutsevatel kalmistutel kui ka Tallinna Siselinna kalmistut ja Metsakalmistut tutvustava ka kalmistuparkides oleksid olemas infotahvlid, viidad ja sildid materjali. Lähiajal avaldab organisatsioon konverentsi ette- kalmistu ajaloo, kalmistule maetud tähelepanuväärsete isikute, kannete kogumiku, teave selle kohta ja mahukas konverent- kultuuriväärtuste ja loodusobjektide kohta. Tallinna ajalooliste siga seonduv fotopank on leitav organisatsiooni veebilehelt kalmistute, näiteks Siselinna kalmistu ja Metsakalmistu kujun- significantcemeteries.org damisel ja arendamisel pidas turistide külastustega arvesta- Osalemine rahvusvahelistes võrgustikes annab väärtus- mist väga oluliseks 75% küsitletutest, kellest 52% on huvitatud likke teadmisi ja kogemusi, mida kasutades arendada Tallinna ajaloo- ja kodulooteemalistest ekskursioonidest, 29% aga loo- kalmistuid nii linlaste kui ka linna külaliste ootustest lähtudes dusteemalistest ekskursioonidest kalmistutel. Viimasega haa- ning tagada ühtaegu nüüdisaegsus ja funktsionaalsus. kus uuringust selgunud fakt, et kalmistute positiivsete aspek- tide seas toodi peaaegu kõikjal välja sealne õhkkond: vaikus, Tallinna kalmistute veebileht rahu ja looduskeskkond. Küsitlusele tuginedes valmistab Tal- kalmistud.ee/Tallinna-Kalmistud-2 linna Keskkonnaamet ette Tallinna kalmistute uut arengukava aastateks 2019–2030. Arengukavas võetakse arvesse mitme- kultuurilise kalmistupärandi väärtustamist Tallinna rahvus- ja usurühmade kalmistute valguses, pärand on plaanis tähistada.

Uuringuga on võimalik lähemalt tutvuda veebiaadressil uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2018/Tallinna-kalmis- tud-2018.

Ümberkorraldused omasteta linlaste matusekorralduses 2018. aastal lisandus Tallinna Keskkonnaametile töövaldkond, mis kuulus varem linnaosade sotsiaalkeskuste ülesannete hul- ka. Nimelt korraldab Tallinna Keskkonnaamet nüüdsest omas- teta linnaelanike matuseteenusega seonduvat. Sellised juhud, kus inimesel ei ole omakseid, ei ole para- ku kuigi harvad (2017. aastal oli matjateta lahkunuid 44) ning ennustada võib selle arvu edaspidist suurenemist. Just sellis- tes olukordades on Tallinna Keskkonnaameti kanda lahkunute väärikas ärasaatmine. Kui lahkunul omakseid ja matjaid ei ole, siis ta tuhastatakse, tuhka säilitatakse ühe aasta jooksul ning see sängitatakse seejärel Pärnamäe ühiskalme alale. Need lahkunud on eri rahvusest ja eri konfessioonidest ning see- Hingedepäeva oikumeeniline jumalateenistus Pärnamäe kalmistul. Foto Ele Grauberg

20 21 Jäätmed Tallinna Keskkonnaamet 2018 4. Jäätmed

Avalik pakendimahuti Tallinna linnas

22 23 Jäätmed Tallinna Keskkonnaamet 2018

pakendipunkti rajamiseks sobivaid kohti ja et olemasolevates- Omavalitsuskeskset jäätmeveomudelit on vaja, sest see: 4.1 Jäätmehooldus se pakendipunktidesse saaks viia kõikidest materjalidest pa- 4.2 Tallinna • võimaldab osutada ühtset jäätmeveoteenust üle kendeid. Lisaks on uuel aastal seatud eesmärgiks parandada kogu linna – linnaelanikel on üks klienditeenindus- pakendipunktide heakorda: teha teavitustööd ning korraldada Jäätmekeskus keskus, kuhu pöörduda, ning kõigis piirkondades on Jäätmehoolduse korraldamine on kohaliku omavalitsuse olu- pakendipunktide ümbruse koristamine ühtselt ümber nii, et hinnad ja klienditeeninduse kvaliteet ühesugused; lisemaid ülesandeid ja see puudutab väga suurt hulka inimesi. avalik ruum korrastataks varasemast kiiremini. 2018. aasta oli Tallinna Jäätmekeskusel äärmiselt tegus. Tallin- • võimaldab mõjutada jäätmeveoteenuse hinda jäät- na Keskkonnaameti allasutusena jätkas jäätmekeskus omava- meliikide kaupa nii, et liigiti kogutud jäätmete äraveo litsuskeskse jäätmeveomudeli ehk Põhjamaade mudeli raken- eest makstakse vähem kui segaolmejäätmete mahu- Linna tähtsamad suunad jäätmehoolduse korraldamisel on: damist. See tähendab, et jäätmekeskus korraldas ja kontrollis ti tühjendamise eest; • jäätmete tekkekohal sortimise ning liigiti üleandmise Korraldatud jäätmevedu Tallinna Keskkonnaameti läbi viidud avaliku hankega leitud • võimaldab omavalitsusel teha paremini järeleval- edendamine jäätmevedaja tööd ning vahendas teavet veoteenust pakkuva vet – linnal on asjakohane, vahetu teave jäätmeveo • jäätmejaamade arendamine ja uute rajamine 2018. aasta lõpus oli korraldatud jäätmevedu rakendatud ka- ettevõtte ning jäätmevaldaja vahel. Põhjamaade mudeli alusel toimimisest ning sellega liitunutest; • pakendipunktide võrgustiku laiendamine heksas jäätmeveopiirkonnas – Haaberstis, Mustamäel (Kadaka alustati 2018. aastal jäätmeveoteenuse osutamist veebruaris • võimaldab osutada lisateenuseid ehk parandada • elanikkonna jäätmealase teadlikkuse suurendamine ning Siili-Sääse-Szolnoki piirkonnas), Kristiines, Põhja-Tallin- Mustamäel, mais Kristiines ja oktoobris Haaberstis. Neis piir- jäätmekäitlusteenust; • jäätmete tekke ja ohtlikkuse vähendamine nas (Merimetsa-Kelmiküla-Pelgulinna-Pelguranna-Kopli ning kondades võeti kasutusele ka uued Euro 6 saastenormidele • võimaldab tulla turule ka väiksematel ja keskmise Kalamaja-Paljassaare piirkonnas), Lasnamäel (Laagna-Tondi- vastavad jäätmeveokid. suurusega ettevõtetel, kellel on võimekus ja luba raba ning Priisle-Mustakivi piirkonnas). Jäätmeveo vabaturg Paraku esines 2018. aastal ka tagasilööke. Riigikohtu 5. vedada jäätmeid, kuid ei ole veel toimivat klienditee- toimis Pirital ja Kesklinnas ning alates 5. novembrist 2018 ka novembri 2018 otsuse kohaselt osutusid juba pikalt kehtinud nindus- ja arveldussüsteemi; Jäätmejaamad Nõmme linnaosas ja Lasnamäe Pae-Ülemiste piirkonnas. Va- korraldatud jäätmeveo lepingud Nõmme linnaosas ja Lasna- • võimaldab paremini täita jäätmealaseid strateegilisi baturu olukord lõppeb 1. jaanuaril 2019 Pirita linnaosas, mis mäe veopiirkonnas nr 10 tühiseks. Sellest tulenevalt teavitati eesmärke. 2018. aastal oli Tallinna linnas avatud neli jäätmejaama, millest on Tallinna linnas viimane piirkond, kus rakendub korraldatud linnaelanikke, et neil tuleb ajutiselt leida jäätmevedaja vaba- kolme käitas Mittetulundusühing Keskkonnateenused ja üht jäätmevedu nn Põhjamaade mudeli alusel. Edaspidi tuleb jäät- turu põhimõttel ehk valida jäätmeveoteenust osutav ettevõte 1. jaanuarist 2019 rakendub omavalitsuskeskne jäätmeveo- RAGN-SELLS AS (kuni 30. novembrini 2018). Suurim muuda- mevedu korraldada praegu kehtivat jäätmeseadust silmas pi- ise. Et nii Nõmmel kui ka Lasnamäel rakendati omavalitsus- mudel Pirita linnaosas, selleks tehti ettevalmistusi juba 2018. tus kolme üksuse (Pääsküla, Rahumäe ja Pärnamäe jäätme- dades: jäätmete käitleja ja vedaja leitakse avaliku hanke kaudu, keskset jäätmeveomudelit, mida jäätmeseadus enam ei toeta, aastal. jaama) töös oli isikutuvastusmooduli kasutuselevõtt. See või- kuid Tallinna Jäätmekeskus kui Tallinna linna esindaja ja Tallin- korraldatakse avalik hange uutel alustel ning tulevikus ei ole maldab kindlaks teha, kas klient on Tallinna linna või mõne muu na Keskkonnaameti allasutus ei ole enam jäätmeveoteenuse jäätmekeskus enam omavalitsuse esindajana jäätmeveotee- Tallinna Jäätmekeskuse veebileht kohaliku omavalitsuse üksuse elanik, ja otsustada, kas jäätmed osutaja ja kliendi vahendaja. nust osutava ettevõtte ja kliendi vahendaja. Riigiga peetavates prugi.ee võetakse vastu soodustingimustel või tavapärase hinnakirja arengukõnelustes rõhutab Tallinna linn jätkuvalt, et juba toimi- alusel. 2018. aastal oli Tallinna linna ja valdade vahel sõlmitud nud jäätmeveomudeli rakendamise õigus tuleb taastada. Eu- koostöölepingute alusel võimalik jäätmeid soodustingimustel roopa Liidu riikide kogemused on näidanud, et jäätmehierarhia üle anda peale tallinlaste ka Kiili, Saue, Viimsi, Saku ja Rae valla Teavitustöö ja jäätmealase teadlikkuse põhimõtete rakendamine ja sellele vastava jäätmekäitlussüs- elanikel. Mooduli kasutuselevõtt on andnud parema ülevaate suurendamine teemi rajamine sõltub otseselt omavalitsuse võimest kohalikul jäätmejaamadesse toodud liigiti kogutud jäätmetest, nende tasandil jäätmehooldust korraldada. mahust ja külastajate hulgast. Jäätmealase teadlikkuse edendamiseks korraldati koostöös 2019. aastal jätkatakse jäätmejaamade töö arendamist Tallinna Keskraamatukoguga üle-euroopalise jäätmetekke ning uue aasta üheks eesmärgiks on seatud Paljassaare jäät- vähendamise nädala raames teemaõhtu „Ohtlikud ained tar- mejaama taasavamine. Selle jäätmejaama rekonstrueerimist betoodetes“. 20. novembril toimunud loengus ja töötoas tut- alustati juba 2018. aasta teises pooles. Teine suur eesmärk vustati tarbetoodetes leiduvaid ohtlikke aineid ning õpetati on alustada jäätmejaama rajamist Kristiine linnaossa Mustjõe käepärastest vahenditest valmistama ohutumaid puhastus- tänava äärde, mis on viibinud kohtuvaidluste tõttu, ning soe- vahendeid. Ürituse viis läbi Balti Keskkonnafoorumi ekspert tada mobiilne ohtlike jäätmete kogumispunkt, et parandada Kai Klein ning sellest võttis osa 27 inimest. ohtlike jäätmete üleandmise võimalusi. Lisaks jätkatakse teis- Ka 2018. aastal Tammsaare parki paigaldatud esimesed te Tallinna jäätmekavast 2017–2021 tulenevate eesmärkide liigiti kogumiseks mõeldud väikesed prügikastid kannavad täideviimist. eesmärki suunata inimeste tähelepanu jäätmete sortimisele. Tegemist on esimese avaliku ruumi objektiga, kuhu sellised mahutid paigutati, järgnevatel aastatel loodetakse neid pai- galdada ka mujale. Pakendipunktide võrgustik Uuel aastal on kavas välja töötada teabekampaania, mille eesmärk on parandada inimeste teadlikkust ja edendada jäät- 2018. aastal jätkus koostöö kõigi kolme Eestis tegutseva mete sortimist. Viimane suurem aktsioon korraldati maskoti taaskasutusorganisatsiooniga, kes korraldavad tagatisrahata Prügihunt abil (lõppes 2017. aasta kevadel) ning 2018. aasta pakendijäätmete tagasikogumist (Eesti Taaskasutusorgani- on olnud mõtete kogumise ja tulevikusihtide seadmise aeg. satsioon MTÜ, OÜ Tootjavastutusorganisatsioon ja OÜ Eesti Edaspidises teavitustöös peetakse silmas ennekõike peresid, Pakendiringlus). Selle koostöö tulemusena on Tallinna linna ra- et lisaks lastele kaasata täiskasvanuid. Milline saab olema järg- jatud avalik, elanikele kasutamiseks mõeldud pakendipunktide mine suurem kampaania, näitab aeg, kuid seni võib Prügihunti võrgustik. kohata avalikel üritustel. Nii võis teda teadmisi jagamas näha Pakendipunkte on Tallinna linnas ligikaudu 320. Komplekt- 2018. aasta heakorrakuu rannatalgutel „Puhas rand“, Uue ses pakendipunktis on paber- ja kartongpakendimahuti, klaas- Maailma tänavafestivalil ja keskkonnasõbraliku liikumise kuul pakendimahuti ja segapakendimahuti. Kokku kogutud paken- korraldatud autovabal päeval. Lisaks jätkatakse olmejäätmete dijäätmed lähevad korduskasutusse või materjalina ringlusse, ning ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti sortimise edendamist, kui see ei ole võimalik, siis põletusse (energeetiline otstarve). esitades nõudeid detailplaneeringutele ja ehitusprojektidele. Aasta jooksul lisandus linna 20 uut pakendipunkti ning komplektsete punktide hulk suurenes 24 võrra. Pakendipunk- Jäätmemajandusvaldkonna veebileht tid on taaskasutusorganisatsioonide vahel ümber jaotunud, tallinn.ee/keskkond/jaatmed mistõttu on linnapildis üha enam näha uusi ja ilusaid OÜ Toot- javastutusorganisatsioon pakendimahuteid. Tallinna Keskkonnaamet teeb järjepidevalt koostööd lin- naosavalitsuste ja taaskasutusorganisatsioonidega, et leida Euro 6 saastenormidele vastavad jäätmeveokid

24 25 Keskkonnateadlikkus Tallinna Keskkonnaamet 2018 5. Keskkonnateadlikkus

Läänemere laager Soomes Bengståri saarel. Foto Auli Relve

26 27 Keskkonnateadlikkus Tallinna Keskkonnaamet 2018

leiab voldikust teavet, kuhu pöörduda, kui on küsimusi linna Tallinna Transpordiamet. Võistlejad pidid kahe tunni jooksul lä- parandamiseks ja terviseteadlikkuse suurendamiseks jagasid 5.1 Heakorrakuu heakorra kohta. bima võimalikult palju kontrollpunkte, liikudes igal võimalusel spetsialistid Tervise Arengu Instituudist, Tallinna Tehnikaüli- Heakorrakuu lõpetati kesklinnas Politseiaias laupäeval, 12. ühissõidukiga. Võistlusel osales üle 500 orienteerumishuvilise. koolist, Tartu Ülikoolist, Keskkonnaministeeriumist, WHO ter- kampaania mail. Üritusel tänati linnaosade aktiivsemaid talgulisi ja toimus Eesti tervisemessi ja autovaba päeva programmi raames vislike linnade võrgustikust, Kopenhaageni nn mahemajast, vibuturniir. toimus Vabaduse väljakul FitGames võistlussarja viimane ehk Tallinna Haridusametist ja Tallinna Keskkonnaametist. Konve- 2018. aasta 16. aprillist 13. maini toimus 27. heakorrakuu, mille 8. etapp. rentsile järgnes TalTechi innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse käigus pöörati tähelepanu eeskätt linnaelanike keskkonna- Heakorrakuu veebileht Matkahuvilistel oli võimalik osaleda populaarsetel eks- Mektory laboritega tutvumine. Konverentsist võttis osa 104 teadlikkuse suurendamisele. Heakorrakuu iga-aastane tun- tallinn.ee/heakorrakuu kursioonidel: jalgrattaretkel „Kesklinna asumid“ ja jalgsimatkal haridusasutuse juhti ja keskkonnahariduskeskuse töötajat Tal- nuslause on „Lööme linna läikima“, seega toimusid kuu raames „Tõnismäe asumi arhitektuuripärlid“. Mõlemad ekskursioonid linnast. Konverentsi juhtis Hannes Hermaküla. talgud, koristustööd ja ohtlike jäätmete kogumisringid, mis on toimusid nii eesti kui ka vene keeles ja olid tasuta. aastate jooksul populaarseks saanud. 2018. aasta heakorrakuu Autovabal päeval anti esimest korda üle auhinnad „Aasta raames koguti kokku ja anti üle 1331,64 tonni jäätmeid. Lisaks 5.2 Keskkonnasõbraliku tervisetegu 2018“. Sellega tunnustati 13 tegevust, mis väärisid korraldati temaatilisi infotunde ning haridustegevusi laste ja tervisevaldkonnas tegutsevate erialaliitude ja organisatsiooni- Õpetajakoolitused noortega. liikumise kuu de arvates esiletõstmist ja avalikkuse tähelepanu. Kevadise heakorrakuu avatalgud korraldas Tallinna Kesk- Kuna autovaba päeva üks eesmärke on suurendada kesk- 2018. aastal toimus kaks õpetajakoolitust, mis oli järg 2017. konnaamet koostöös Kristiine Linnaosa Valitsusega Tondimõi- Tallinna Keskkonnaamet korraldas koostöös teiste linna asu- konnateadlikkust ning propageerida keskkonnasäästlikke lii- aasta sügisel käivitunud ja Tallinna koolide õpetajatele mõel- sa pargis, kus osales linna asutustest ligi 100 töötajat, sh lin- tustega juba seitsmendat aastat järjest kampaania „Keskkon- kumisviise (jalgrattasõitu, jalgsi liikumist ja ühissõidukite kasu- dud loodus- ja keskkonnateemalistele koolitustele. 24. aprillil navalitsuse liikmed ja vabatahtlikud. Kokku koguti u 2,8 tonni nasõbraliku liikumise kuu“. Selle eesmärk on parandada linna- tamist), oli Tallinna Linnavalitsuse korralduse alusel autovabal osales algklassiõpetajate linnuõppepäeval Silma õpikojas ja aia- ja haljastusjäätmeid. elanike keskkonna- ja liiklemisteadlikkust ning propageerida päeval ühissõidukites sõitmine kõigile tasuta. Keskkonnatead- Nõva maastikukaitsealal 26 õpetajat. Koolitusel jagati teadmi- Heakorrakuu rannatalgud „Puhas rand” ja välisprojekti keskkonnasäästlikke liikumisviise (jalgsi liikumine, jalgrattasõit likkuse suurendamise eesmärki täitis tervisemessil ka prügi lii- si nii lindude rändest kui ka lindude bioloogiast, tutvustati uusi „BLASTIC – plastijäätmete teekond Läänemerre“ teavitusüri- ja ühissõidukite kasutamine). giti kogumine. metoodilisi võimalusi, kuidas lastele linde õpetada, sh e-õp- tus toimus 5. mail Põhja-Tallinnas Stroomi rannas. Üritus korral- 2018. aasta septembrikuu jooksul toimus Tallinnas üle 60 Keskkonnasõbraliku liikumise kuu tegevusi ja teemasid pelahendusi, tehti tutvust lindude loendamise põhimõtetega dati koostöös Helsingi, Turu ja Peterburi linnaga, kus toimusid ürituse, millest paljude puhul oli keskkonna- ja liiklemisteema kajastati kogu kampaania vältel eesti- ja venekeelsetes mee- ning õpiti määrama levinumaid mere ja rannaniitudega seotud samuti Läänemere initsiatiivi toetavad talgud. Rannatalgud pü- seotud Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisega. diakanalites ning keskkonnasõbraliku liikumise kuu veebilehel. linnuliike. Tegevusi juhendas Marko Valker. hendati ühtlasi Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ja rannaalal Keskkonnasõbraliku liikumise kuu avati 1. septembril Uue Samuti koostati ja trükiti elanike teavitamiseks autovaba päe- Eesti taasiseseisvumispäeval, 20. augustil osales 21 loo- moodustati selle auks talgulistest logo „100“. Talgutel osales Maailma tänavafestivaliga, mille raames piirati asumi tänavatel va infovoldikuid, maskoti Snupsi flaiereid ning autovaba päeva dusainete õpetajat hülgeteemalisel koolitusel Malusil. Ekskur- palju aktiivseid linnaelanikke, sealhulgas kooliõpilasi, pensio- mootorsõidukite liikumist ning tutvustati inimestele keskkon- plakateid. siooni käigus tutvuti hüljeste bioloogia, eluviisi, aastaajaliste näre, Tallinna Keskkonnaameti ja linnaosavalitsuste töötajaid. nasõbraliku liikumise kuu eesmärke ja tegevusi. Tänavafestivali rütmide, hüljeste kaitse vajaduse ja viisidega ning nende rolliga Enam kui 500 vabatahtlikku kogusid kokku u 30 tonni aia- ja programmi tegevustes osales ka Prügihunt, kes õpetas nii lap- Keskkonnasõbraliku liikumise kuu veebileht Läänemere ökosüsteemis. Õppepäeva juhendas Mart Jüssi. haljastusjäätmeid ning segaolmejäätmeid. Osavõtjaid tänati si kui ka täiskasvanuid prügi sorteerima. tallinn.ee/liikumiskuu Mõlemad koolitused toimusid Tallinna Keskkonnaameti ja meenetega. Muusikalise meeleolu lõi ansambel Apelsin ning Maskott Snupsi külastas 13.–22. septembril kümmet Tallinna Õpetajate Maja koostöös. päeva juhtisid Reigo Ahven ja Natasha Bychkova. Tallinna kesklinna lasteaeda ning tutvustas lastele keskkon- Heakorrakuu jooksul tehti linnaosades mitmesuguseid nasäästlikke liikumisvahendeid ja -viise. Kokku kohtus Snup- töid, sealhulgas korrastati teid ja haljasalasid ning istuta- siga 750 Tallinna kesklinna lasteaedade last. 5.3 Keskkonnateadlikkuse ti puid ja lilli. Kokku toimus ligi 155 talgupäeva, millel osales Rahvarohkeimaks ürituseks kujunes 7.–9. septembrini Formaalharidust toetavad üle 6000 vabatahtliku. Koristustöödesse kaasati linnaosade toimunud Tallinna maraton koos Sügisjooksuga, mis tõi 2018. suurendamine õppeprogrammid ja laagrid elanikke, mittetulundusühinguid, korteriühistuid, õpilasi, noor- aastal kokku rekordilised 23 940 liikumisharrastajat. Sellega teorganisatsioone, pensionäre, ettevõtteid jt. Jäätmekäitluse tõusti läbi aegade suurima osalejate arvuga spordisündmu- Keskkonnaharidustegevuste poolest oli 2018. aasta mitme- Hooaja jooksul, 1. maist kuni 30. septembrini, osales Aegna aspektist olid olulised 29.–30. aprillil ja 6.–7. mail toimunud seks Eestis. kesine, pakkudes uut nii eri vanuses kui ka erinevate huvidega loodusmaja õppeprogrammides või loodusmajas toimunud ohtlike jäätmete kogumisringid linnaosades, mille viis Tallinna 16.–22. septembril tähistati Euroopa liikuvusnädalat, mille sihtrühmadele. Kevadpoolaastal osaleti riikliku keskkonnaha- laagrites 1340 õpilast ja juhendajat. Aegna loodusmaja õp- Keskkonnaameti tellimusel läbi Ragn-Sells AS. Lisaks toimusid moto oli sel aastal „Mix and Move“ („Liida ja liigu“). Liikuvus- riduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2019–2022 teemavaldkon- peprogrammidest olid populaarseimad „Mets ja meri“ (telliti linnaosades heakorrateemalised (jäätmed, haljastus, mängu- nädala eesmärk oli ärgitada inimesi katsetama tavapärasest na „Keskkonnateadlikkus ühiskonnas“ töörühmas ning sügisel 14 korda) ja „Orienteerumine Aegna saare loodusmaastikul“ väljakud) infotunnid, kus infot ja teabematerjale jagasid Tallinna enam erinevaid liikumisvahendeid. Euroopa liikuvusnädala keskkonnakampaaniate „Küünlajaht“ ja „Patareijaht” uuenda- (telliti 10 korda). Keskkonnaameti spetsialistid. Infotundidel osales kokku üle raames korraldas Tallinna Keskkonnaamet 21. septembril õp- miseks korraldatud foorumil. Ameti esindajad tegid ettekan- Aegna loodusmaja kompleks valmis kümme aastat taga- 200 inimese. pematka Astangule, millest võttis osa 34 inimest. ded Peterburis Läänemere päevadel. Lisaks peeti aasta jooksul si. Õppetöö loodusmajas algas 2009. aastal ning on sama- Koostöös linnaosavalitsuste ja Tallinna Munitsipaalpolit- Keskkonnasõbraliku liikumise kuu tähtsaim ettevõtmine kuus keskkonnahariduse töörühma koosolekut, sh õppevisiit del põhimõtetel toimunud siiani. Uute eesmärkide seadmi- sei Ametiga peeti neljas linnaosas korteriühistute esindajatele oli autovaba päev 22. septembril. Autovabal päeval korraldati Peterburi ja Pärnu keskkonnahariduskeskusesse. seks algatati aasta lõpus Aegna loodusmaja arengustrateegia lemmikloomade pidamise nõuete koolitused. Huvilistele jagati kesklinnas palju üritusi. Neist suurim oli „Eesti tervisemess – Keskkonnahariduse võimaluste mitmekesistamiseks avas 2019–2022 koostamine. Strateegia loodetakse valmis saada infomaterjali „Loomaomaniku meelespea“, milles on tutvusta- liikuma!”, mis toimus esimest korda ning leidis aset Vabaduse 2018. aasta sügisel uksed Pirita-Kose keskkonnahariduse 2019. aasta juuniks. tud lemmiklooma pidamist reguleerivaid riiklikke õigusakte ja väljakul ja Kaarli puiesteel. Sel päeval piirati mootorsõidukite õpituba, mis on Lehola lasteaia juurde loodud Lehola Kesk- Novembris toimus Tallinna Keskkonnaameti tellimusel Tallinnas kehtestatud lisanõudeid. Korteriühistute esindajaid liikumist Kaarli puiesteel ning tehti muudatusi Tallinna ja Harju- konnahariduskeskuse laiendus. Õpitoas pakutakse põnevaid kümme Läänemere kalade bioloogia ja kaitse teemalist õpi- teavitati heakorrakuu ajal toimuvatest lemmikloomade kiibis- maa ühistranspordikorralduses. „Eesti tervisemess – liikuma!“ programme nii lasteaia- kui ka algklassiealistele. tuba, mida juhendasid MTÜ Nõmme Loodusmaja õpetajad. tamise ja registreerimise sooduskampaaniatest. hõlmas harivat lavaprogrammi ja liikumisvõimaluste tutvusta- Õpitubadest võttis osa 220 Tallinna üldhariduskoolide 7. klassi 20. aprillil, Maa päeval istutasid lasteaialapsed Tallinna mist. Lisaks jagati toitumisteavet, kontrollida sai tervisenäita- õpilast. Õpitoad on mõeldud Tallinna üldhariduskoolide põhi- loomaaia territooriumile alushariduse 100 aasta juubeli puhul jaid (kohal oli mammograafiabuss) ning maitsmiseks ja kaa- kooli riikliku õppekava toetuseks, andes õpilastele lisaks teo- sada puud. saostmiseks pakuti tervislikku toitu. Lisaks eksponentidele oli Keskkonnahariduse konverents reetilistele teadmistele võimaluse aktiivselt osaleda kalade Jäätmeteemalisse haridusprojekti „Teame, näeme ja tee- avatud mitme Tallinna linna asutuse telk. Tervisemessi tegevu- määramisel, mõõtmisel, kaalumisel ja lahkamisel. me!“ kaasati Tallinnast viis lasteaeda: Heleni lasteaed, Kuller- sed toimusid teemaaladel ja -lavadel. Tallinna Keskkonnaameti Tallinna Keskkonnaameti ja Tallinna Haridusameti koostöös 16.–21. juulini toimus Soomes Bengståri saarel juba nel- kupu lasteaed, Luha lasteaed, Pelguranna lasteaed ja Kikka autovaba päeva laval ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti toimus 25. septembril juba kaheksandat korda Tallinna laste- jandat korda rahvusvaheline Läänemere laager (Baltic Sea lasteaed. Lasteaedades toimus Prügihundi eestvedamisel jäät- rahvakoolituslaval „Tervelt elatud aastad“ jagati liikumis- ja ter- aia- ja koolijuhtidele mõeldud keskkonnahariduse konverents Camp). Laagris oli üle 30 osaleja Soomest, Eestist ja Venemaalt meteemaline tund, kus ennekõike räägiti mereprügist. Lisaks viseteavet ning huvilistel oli võimalik vaadata ja kuulata põne- „Terve õpikeskkond, terve tulevik“. Osalejatele tutvustati uu- ning laagri fookuses oli Läänemere ökosüsteemiga tutvumine. toimusid õppeasutuste ümbruses koristustalgud. vaid etteasteid ja koolitusi. Kaarli puiesteele seati koostöös ringuid, mis käsitlevad laste ja noorte tervisekäitumist, jagati Tallinna Keskkonnaameti toel osales laagris viis Tallinna kooli- Tallinna Keskkonnaamet uuendas eesti-, vene- ja inglis- Tallinna Spordi- ja Noorsooametiga üles spordi- ja liikumishar- soovitusi, kuidas jõuda tervist ja heaolu toetava keskkonnani noort ja üks juhendaja. Laagri programmis vaheldusid teoree- keelset infovoldikut „Heakorra ABC“, kuhu on koondatud teave rastuse ala „Terves kehas terve vaim“, kus sai tutvuda kümnete ning kuidas ühendada tervise ja keskkonna teemad õppeprot- tilisemat laadi töötoad praktiliste tegevustega. Bioloogidest linna heakorra kohta. Voldikust saab teada, kuidas korrastada spordialade ja treenimisvõimalustega, küsida spetsialistidelt sessi. Lisaks jagati soovitusi, kuidas muuta liikumine koolipäeva juhendajad tutvustasid Läänemeres elavaid taime- ja looma- koduümbrust, antakse näpunäiteid linna haljasalade, mängu- nõu ning kohtuda tuntud sportlastega. loomulikuks osaks läbi aktiivsete ainetundide, vahetundide ja liike, tehti kahvapüüki, määrati saadud liike ning tutvuti nende väljakute, koerteväljakute, kalmistute ja muude linna rajatiste Autovabal päeval anti Vabaduse väljakul start populaarse- koolitee ning tutvustati, kuidas vähendada lapse kokkupuu- süstemaatikaga. Arutleti ka tegurite üle, mis vähendavad Lää- kasutamise võimaluste ning hooldamise kohta. Muu hulgas le ühistranspordiga orienteerumise võistlusele, mille korraldas det elektromagnetväljadega. Häid meetodeid õpikeskkonna nemere elurikkust, nagu invasiivsed võõrliigid, keskkonnareos-

28 29 Keskkonnateadlikkus Tallinna Keskkonnaamet 2018

tus ja populatsioonide ületarbimine. Väljasõidupäeval külastati Timo Kark ülevaate kaitseala loomisest, seal leiduvatest väär- • MTÜ Tallinna Linnuklubi, looduskaitsekuu õuesõp- Helsingi Ülikoolile kuuluvat Tvärminne välibaasi. Osalejatele oli tustest ja igaüheõigusest. Matkal osales 25 inimest. Tallinna pepäev ja õppereis. 21. mail toimus Eesti Vaba- meeldejäävamad elamused kanuumatk ja snorgeldamine. Botaanikaaia matkal „Botaanikaaed kui maastikupark“ osales õhumuuseumis õppepäev, kus õpilased osalesid 26 inimest. Dendroloog Olev Abneri juhendamisel tehti tutvust looduse tundmise võistluses. Ülesanded olid eri dendropargi kui pargi alamliigiga, selle loomise põhimõtete ja valdkondadest – lindudest taastuva energiani. taimesüstemaatikaga. Projektis osales 45 loodustundjat, keda premeeriti Rohelise kooli (Eco-Schools) Rahvusvahelise keskkonnahariduse fondi (FEE) program- õppereisiga Lahemaa rahvusparki. programmi tegevused mi „Sinilipp“ raames avanes huvilistel võimalus osaleda 13. juu- • MTÜ Ökotark, Tallinna keskkonnateemade kajasta- nil Tallinnas Paljassaare hoiualal toimuval õhtumatkal. Matkal mine keskkonnaportaalis Bioneer.ee. Projekti ees- 2016. aasta sügisel käivitunud jätkusuutlikku arengut toetava vaadeldi rannamaastikul pesitsevaid linnuliike. Matka juhen- märk oli suurendada eestikeelse internetikasutaja rahvusvahelise rohelise kooli programmiga on 2018. aasta lõ- das Meelis Uustal Tallinna Linnuklubist. teadlikkust Tallinna keskkonna olukorrast, problee- puks liitunud 59 Tallinna kooli ja lasteaeda. Aasta jooksul liitus Temaatilised Aegna saare ekskursioonid toimusid Tallin- midest, kaitsest ja lahendustest. Projekt lõpeb 2019. programmiga 11 õppeasutust. Septembris muutus programm na merepäevade kava raames juba viiendat aastat järjest. 14. aasta. juba üle-eestiliseks ning selles osaleb kokku 111 õppeasutust. ja 15. juulil toimunud Aegna saare loodust ja kultuurimälestisi • MTÜ Tallinna Looduskaitse Selts, loodus- ja kesk- Rohelise kooli programmi eesmärk on suunata sellega liitunud tutvustavatel eestikeelsetel reisidel osales 45 inimest ja vene- konnahariduslikud üritused Tallinna koolide õpilas- haridusasutused edendama igapäevatöös keskkonnahariduse keelsetel reisidel 33 inimest. tele. Korraldati keskkonnahariduslikke ja loodus- abil jätkusuutlikku arengut. 2018. aasta sügisel nimetas Hund- 15. detsembril toimunud tasuta jõulumatka Pääsküla ra- kaitsealaseid üritusi Tallinna koolide õpilastele ja rED rahvusvahelise rohelise kooli programmi lausa maailma bas juhendasid tunnustatud matkajuhid Levo Tohva (vene kee- linnaelanikele. Projekt lõpeb 2019. aasta. 100 kõige mõjusama haridusuuenduse hulka. Lisaks nimeta- les) ja Merike Dadelov (eesti keeles). Ligi 3 km pikkusel matkal ti programm maailmas kümne parima jätkusuutlikku arengut osales 33 loodushuvilist, neist 14 võttis osa eestikeelsest mat- Mittetulundustegevuse toetus Tallinnas veebileht toetava haridusinnovaatori hulka. kast. Jõulumatk oli osa linnaloodust tutvustavast loodusmat- tallinn.ee/est/mittetulundus 2018. aastal toimus kokku kaheksa seminari, kus Tallin- kade sarjast „Linnalooduse kompass“. Sari jätkub põnevate na õppeasutuste koordinaatorid õppisid näiteks määrama matkadega ka 2019. aastal. raagus puid ja põõsaid, tegid tutvust elurikkuse ja linnuliikide määramisega, liikuvuse, transpordi, kliimamuutuste ja ressur- Keskkonnahariduse valdkonna veebileht sisäästliku mõtteviisiga. 8. mail toimunud õuesõppeseminaril tallinn.ee/keskkond/keskkonnaharidus1 Keila-Joal tutvuti kevadiste õitsvate rohttaimedega. Lisaks vahetati seminaridel kogemusi ning tutvustati keskkonnaüle- vaatuse ja taotluste esitamisega seotud nüansse. Oma keskkonnateadlikkuse edendamist näidanud koole Keskkonnavaldkonna mittetulundus- tunnustatakse ökomärgisega „Roheline lipp“. Ökomärgised tegevuse toetused anti üheksale Tallinna haridusasutusele pidulikult üle 5. juunil Õpetajate majas. Lisaks tunnustati eelmisel aastal lipu saanud Toetuse andmise eesmärk on linna elanike ja organisatsioo- 19 õppeasutust vahearuande esitamise eest. nide omaalgatuse, ühistegevuse ja kestva arengu toetamine Programmi juhib Taani organisatsioon Foundation for kooskõlas linna ametiasutuste valdkondlike prioriteetidega. Environmental Education (FEE). Eestis juhib programmi Eesti Toetuse andmist reguleerib Tallinna Linnavolikogu 3. novembri Looduskaitse Selts, kes on programmi tegevuste korraldami- 2016 määrus nr 25 „Mittetulundustegevuse toetuse andmise seks sõlminud lepingu MTÜga Koolitus- ja Nõustamiskeskus kord“ (riigiteataja.ee/akt/428042017044). HARED. Programmis osalemist toetavad Keskkonnainvestee- ringute Keskus, Tallinna Keskkonnaamet, Tallinna Haridusamet ja Pärnu Linnavalitsus. 2018. aastal toetas Tallinna Keskkonnaamet allnimetatud taotlusi: Rohelise kooli programmi veebileht • MTÜ Loodusring, linnulauluhommikud Tallinna tallinn.ee/est/Roheline-kool-3 koolide õpilastele. Toetuse raames osales linnulaulu- hommikutel 610 õpilast 26 klassist ja 42 last kolmest lasteaiarühmast. • MTÜ Lasnaidee, Lasnamäe kogukonnaaed. Toimus Õppematkad, teemapäevad kuus töötuba-talgut, millest võttis osa ligi 400 ini- mest. Loodi Laagna kogukonnaaed, kus tegutseb 24. mail tähistatud üle-euroopaline kaitsealade päev kesken- ligikaudu 50 inimesest koosnev linnaaednike võr- dus 2018. aastal kultuuripärandile. Tallinna Keskkonnaameti, gustik. Tallinna Ülikooli ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu koostöös • MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED, laste- toimus sellest ajendatult Tallinna Botaanikaaias 24. mail se- aia- ja algklassiõpetajate keskkonnahariduslikud minar „Looduspärand kultuuripärandis“. Seminar oli mõeldud õuesõppepäevad. Toimus kolm õppepäeva, mille nii omavalitsusspetsialistidele kui ka maastikuarhitektidele, ar- raames tutvuti vanalinna parkide, Pirita maastiku- hitektidele, planeerijatele, aednikele ja teistele keskkonnaga kaitseala, Hundikuristiku, Suhkrumäe ja Paljassaare tegelevatele spetsialistidele. Seminari eesmärk oli avardada hoiualaga. Kõikidel õppekäikudel toimusid vaatlu- osalejate vaatenurka, et mõista looduspärandi tähtsust meie sed, liigiõpe, korraldati mänge jt aktiivtegevusi. Igal kultuuripärandi kõrval. Osalejad said teadmisi, kuidas märgata õppepäeval osales üle 20 inimese. meid ümbritsevas keskkonnas nii loodus- kui ka kultuuripäran- • MTÜ Tallinna Mesinike Selts, mesindusharidus dit ning kuidas väärtusi säilitada ja esile tuua. Tallinna lasteaedadesse. Eesmärk oli tuua loodus ja Tallinna mitmekesisest loodusest ja parkide rohkusest mesilased lastele käeulatusse, kasutades asjako- ajendatuna said loodushuvilised osaleda kahel tasuta matkal, haseid õppevahendeid. Külastati 13 õppeasutust millega tähistati ühtlasi parkide päeva. Möödunud aastal algu- (10 lasteaeda ja 3 kooli) ja tutvustati mesilaste se saanud päeva keskne idee on tutvustada matkadel linna- vajalikkust. Linnaruumi lisati 5 mesitaru Kadrioru looduse väärtusi ja kutsuda inimesi iseseisvalt oma koduümb- parki, kolm taru Tallinna Ülikooli katusel ja 2 taru ruse loodusega tutvust tegema. Matkad toimusid Merimetsa Valdeku spordihoone katusel. kaitsealal ja Tallinna Botaanikaaias. Merimetsa matkal andis Linnustikuteemaline koolitus õpetajatele Silma looduskaitsealal. Foto Kaia Rikson

30 31 Keskkonnateadlikkus Tallinna Keskkonnaamet 2018

hooldamisega, milles on selgelt näha seost külastustaristu Projekt „INTHERWASTE – Projekt „HEAWATER – Läänemere 5.4 Euroopa Liidu arendamisega projekti käigus. Projekti jooksul on suurenenud piirkondadevaheline jäätmemajanduse valgala väikeste jõgede tervendamine ka loodusalade külastajate arv. keskkonnaprojektid Tallinna ja projektipartneri Helsingi looduspärandi pare- keskkonda integreerimine Euroopa toite- ning ohtlike ainete sissevoolu maks turustamiseks loodi Helsingi ja Tallinna ühine mitme- kultuuripärandiga linnades" ärahoidmise kaudu" keelne veebiportaal citynature.eu, kuhu on koondatud teave nende linnade loodusalade kohta. Samuti valmis veebiportaali ja loodusalasid tutvustav trükis, mida jagatakse Tallinna tu- 2016. aasta aprillist alates osaleb Tallinna linn lihtpartnerina 2018. aasta märtsis alanud Euroopa Regionaalarengu Fondi Projekt „Roadmaps for Energy“ rismiinfokeskuses, Tallinna sadamas, Viking Line’i laevadel ja Interreg Euroopa programmist rahastatavas rahvusvahelises Kesk-Läänemere programmist rahastatava projekti „HEAWA- mujal. Projekt on leidnud palju kajastamist peavoolumeedias, projektis „INTHERWASTE – piirkondadevaheline jäätmema- TER – Läänemere valgala väikeste jõgede tervendamine toite- 2018. aasta veebruaris lõppes Euroopa Komisjoni programmist nt ETV saates „Ringvaade“, Vikerraadios ja Kuku raadios ning janduse keskkonda integreerimine Euroopa kultuuripärandiga ning ohtlike ainete sissevoolu ärahoidmise kaudu“ eesmärk on „Horisont 2020“ rahastatud projekt „Roadmaps for Energy“ reisiajakirjas Go. linnades“. Projekti eesmärk on vahetada kogemusi kultuuripä- parandada Läänemerre suubuvate linnajõgede vee kvaliteeti, (R4E). Projekti eesmärk oli luua Tallinnale uuenduslik ener- NATTOURS on esimene välisprojekt, milles Tallinna linna randiga linnade efektiivse ja jätkusuutliku jäätmemajanduse mis parandaks ka Läänemere seisundit. Lisaks püütakse suu- giastrateegia, milles keskenduti kahele Tallinnas olulisele vald- asutus – Tallinna Keskkonnaamet – oli juhtpartner. Lihtpart- teemal, et erinevate rakendatud praktikate õppimise, pädevuse rendada teadlikkust linnajõgedest kui maamärkidest, mis mit- konnale: tark liikuvus ja targad hooned. Nüüdseks on valminud nerid olid Helsingi linn ja SEI Tallinn. suurendamise ja tegevuskava loomise abil panustada Tallinna mekesistavad linnakeskkonda. mõlema valdkonna kohta energia teekaardid, mille eestikeelne Projekt kestis 1. märtsist 2016 kuni 31. oktoobrini 2018. vanalinna jäätmekäitluse tõhustamisse ning nüüdisajastamisse. Projekti käigus uuritakse, millised tehnoloogilised lahen- versioon trükiti 2018. aasta jaanuaris. Teekaart sisaldab visioo- 2018. aastal toimusid projekti raames seminarid Córdo- dused on linnajõgede tervendamiseks sobivaimaid, valitakse ni aastaks 2050, sellega seotud ambitsioone, ajalist tegevus- Projekti veebilehed bas ja Tallinnas. Córdobas aset leidnud kohtumisel tutvustasid välja lahendus, mida katsetatakse mõne Eesti, Rootsi ja Soo- kava ning seda, kuidas soovitud tulevikustsenaariumini jõuda. tallinn.ee/NATTOURS projektipartnerid kultuuripärandiga piirkondades jäätmetekke me jõe puhul, ning viiakse tehniline lahendus ellu. Eelnevate citynature.eu minimeerimise kogemusi ning toimusid õppekäigud kohali- uuringute ja seirega on dokumenteeritud põhiprobleemid kat- kesse jäätmekäitlusrajatistesse. Novembris Tallinnas peetud sejõgedes. Veekvaliteedi seire pärast tervendava meetme ra- Tallinna tulevikuvisioonid on sõnastatud järgmiselt: seminaril arutati töötubades tegevusplaanide koostamist, mis kendamist koos tulu- ja kuluanalüüsiga näitab meetme efek- • tark liikuvus loob meeldiva elukeskkonna Tallinnas peavad valmima hiljemalt 2019. aasta märtsiks. Siis lõpeb pro- tiivsust. Küsitluse abil on kavas uurida, kuidas linnaelanikud aastal 2050 Projekt „BLASTIC – plastijäätmete jekti esimene ja aktiivsem faas ning kahe aasta jooksul tuleb suhtuvad linnajõgede parema veekvaliteedi saavutamisse. • targad hooned ja targad inimesed süsinikneutraal- teekond Läänemerre" hakata koostatud tegevuskava rakendama. Lisaks külastati Projekti katsejõgi Tallinnas on Mustjõgi, mis mõjutab oma ses Tallinnas aastal 2050 OÜd Humana Sorteerimiskeskus, Pääsküla suletud prügilat ja veekvaliteediga Kopli lahte, sh Stroomi supelranda. Mustjõgi jäätmejaama ning tutvustati Tallinna Jäätmekeskuse tegevust. on üks kuueteistkümnest vooluveekogust, mis saab Tallinnas Projekti juhtpartner oli Eindhoveni omavalitsus (Holland). Läänemere suurimad reostajad on selle ümbruses asuvad suur- Tegevuskava koostamise raames külastas Tallinna Kesk- alguse ja voolab läbi linna. Praegu voolab vaid väike osa jõest Lihtpartnerid olid Tallinn, Forlì omavalitsus (Itaalia), Istanbuli linnad, mistõttu on väga oluline vähendada prügi teket mais- konnaameti projektimeeskond 2018. aastal Norra linna Berge- looduslikus sängis. Enam kui pool jõe valgalast on kaetud kõ- linnavalitsus (Türgi), Newcastle’i linnavalitsus (Suurbritannia), maal, sest sel moel jõuab ka merre vähem prahti. Siin mängivad nit, kus tutvuti pneumaatilise jäätmete torutranspordisüsteemi- vakattega, mistõttu jõuab sademeveekanalisatsiooni kaudu Murcia linnavalitsus (Hispaania), Palermo omavalitsus (Itaa- suurt rolli kohalikud omavalitsused. ga, ning Prantsusmaa linna Nice’i, et saada ülevaade kohalikust Mustjõkke suur hulk saastunud sademevett. Projektis kaalu- lia), Sant Cugat del Vallèsi linnavalitsus (Hispaania), Eindho- 2018. aastal lõppes kolmeaastane projekt BLASTIC, mille korduskasutuskeskusest. Jäätmete torutranspordisüsteem on takse tehnilisi lahendusi, mis vähendaksid jõe kallaste erosioo- veni tehnikaülikool (Holland) ja Kataloonia polütehniline ülikool eesmärk oli vältida ja vähendada mereprügi (eelkõige plasti- üks lahendustest, mida Tallinn vanalinna jaoks kaalub. Selle ni ja fosfori kontsentratsiooni vähenemist vees. (Hispaania). jäätmete) kogust ning selle kaudu negatiivset mõju elu- ja loo- võimalikkuse analüüsimiseks koostas AS Maves 2018. aastal 2018. aastal sõlmiti partnerleping, tehti ettevalmistusi in- Projekt kestis 1. märtsist 2015 kuni 28. veebruarini 2018. duskeskkonnale. Projekti tulemusena on koostatud tegevus- Tallinna vanalinna jäätmete torutranspordisüsteemi teostata- vesteeringuks ning alustati linnaelanike küsitlemist. kava, mille abil väheneb maismaalt merre jõudva prahi kogus vus- ja tasuvusanalüüsi. Aruande tulemusi tutvustatakse 2019. HEAWATER on välisprojekt, kus Tallinna linna asutus – Projekti veebileht ning kahaneb mereprügi hulk Kesk-Läänemere piirkonnas ja aasta alguses. Tallinna Keskkonnaamet – on juhtpartner ja Soome keskkon- tallinn.ee/Energia-teekaardid-R4E kogu Läänemeres. Mereprügi vältimise ja vähendamise tege- Projekti juhtpartner on SADECO – Saneamientos de nainstituut, Turu rakenduskõrgkool, Söderhamni linnavalitsus vuskava on SEI Tallinn ja Tallinna Keskkonnaameti spetsialis- Córdoba(Hispaania). Peale Tallinna Keskkonnaameti on pro- ja Tallinna Tehnikaülikool on lihtpartnerid. tide koostöö tulemus. jekti lihtpartnerid Kraków (Poola), Eivissa (Ibiza saar Hispaa- Projekt kestab 1. märtsist 2018 kuni 28. veebruarini 2021. Projekti partnerid töötasid välja juhendid ja mugavad va- nias), Porto (Portugal) ja ACR+ (Belgia). Projekt „NATTOURS – jätkusuutlikud hendid, et iga kohalik omavalitsus, kes mingil moel on seotud Projekt kestab 1. aprillist 2016 kuni 31. märtsini 2021. Projekti veebileht loodusrajad linnades, kasutades uusi Läänemerega, saaks koostada mereprügi vähendamise ja väl- tallinn.ee/keskkond/HEAWATER timise tegevuskava. Projekti veebileht IT-lahendusi" 6. septembril 2018 toimus Pirita Spa hotellis seminar tallinn.ee/INTHERWASTE „Meri plastist puhtaks!“, kus otsiti lahendusi mereprügi vähen- 2018. aasta oktoobris lõppes ligi kolmeaastane projekt NAT- damiseks Läänemeres ning tehti kokkuvõtted rahvusvahelise TOURS, mille eesmärk oli edendada Tallinna ja Helsingi vahe- projekti „BLASTIC – plastijäätmete teekond Läänemerre“ te- list loodusturismi ning kasvatada kohalike elanike ja turistide gevustest ja tulemustest. teadlikkust Tallinna looduspärandist. Selle saavutamiseks Projekti rahastas Euroopa Komisjoni Kesk-Läänemere ehitati projekti käigus Tallinnasse loodusvaatlusi soosiv taristu programm ja mereprügi teema olulisuse tõttu kuulus see Eu- ning loodi kahe linna ühine mitmekeelne veebiportaal „Linna- roopa Liidu juhtprojektide hulka. looduse kompass“ aadressil citynature.eu. Tallinn oli projektis BLASTIC lihtpartner. Projekti peapart- 2016. aasta lõpus valmis Kadrioru pargis Tammesalus 50 ner oli Keep Sweden Tidy (Stockholm). Peale Tallinna osalesid m pikkune puhketaskutega laudtee. Aasta hiljem avati Paljas- projektis Rootsi keskkonnauuringute instituut (IVL), SEI Tal- saare linnukaitsealal kaks laudtee lõiku, mis aitavad hoida kü- linn, Soome keskkonnainstituut (SYKE), Keep the Archipela- lastajad ettenähtud radadel ning vähendada ala tallamiskoor- go Tidy Association, Foundation for Environmental Education must. Mõlema laudtee äärde on paigaldatud teabetahvlid, mis Latvia ja Turu linn. annavad infot ümbritsevate loodusväärtuste kohta. 2018. aas- Projekt kestis 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2018. ta alguses valmis Rocca al Mare promenaadi ääres linnutorn koos infotahvlitega, mis tutvustavad piirkonna elustikku. Projekti veebileht Projekti käigus tehti mitu uuringut, mida koordineeris SA tallinn.ee/BLASTIC Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn): Tallinnale oluliste rohealade loodusväärtuste uuringud ning ökosüsteemi teenuste hindamisuuring. Lisaks valmis loodus- radade külastusuuring, milles selgus, et võrreldes projekti al- gusega on suurenenud huvi loodusalasid külastada linnuvaat- luse eesmärgil. Samuti on suurenenud rahulolu loodusalade

32 33 Tallinna Botaanikaaed Tallinna Keskkonnaamet 2018 6. Tallinna Botaanikaaed

Tallinna Botaanikaaia esiväljak. Foto Marit Mäesaar

34 35 Tallinna Botaanikaaed Tallinna Keskkonnaamet 2018

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ki, teisel juhul biotõrjevahendeid. Biotõrjevahendina kasutati Botaanikaaia herbaarium on Eesti üks suuremaid ja oluli- Arengukava koostamine tähistamine järgmisi liike: puudertäilaste puhul nii vastse- kui ka valmiku- semaid botaanilisi teaduskogusid. Selles on ligi 100 000 her- faasis Cryptolaemus montrouzieri (kaubanimi CRYPTOBUG), baareksemplari: nii roht- ja puittaimi, samblaid, pisiseeni ja lih- Botaanikaaia 2018. aasta tähtis ettevõtmine oli 2019.–2030. Sarnaselt kogu Eestiga tähistas Tallinna Botaanikaaed Eesti kasvuhoonekarilase tõrjeks Encarsia formosa ja Macrolophus heniseerunud seeni kui ka vilju, käbisid ja puitu. Samblakogu aasta arengukava koostamine. Selles osalesid oma tööta- Vabariigi 100. aastapäeva. Botaanikaaed avas sel puhul uue pygmaeus (kaubanimed vastavalt EN-STRIP ja MIRICAL), täienes 2018. aastal enam kui 1000 eksemplariga, olles 22 000 jad, arengukava töörühma liikmed ning valdkonnapõhised välinäituse ja kujundas esiväljaku 1920.–1930. aastate aia- kedriklestade kontrolli all hoidmiseks Neoseiulus californicus eksemplariga üks suuremaid ja korrastatumaid kogusid her- eksperdirühmad. Määratleti viis suuremat tegevusvaldkonda kujundusest inspireeritud suvelillepeenardega, kuhu istutati (kaubanimi SPICAL), ripslaste tõrjeks Amblyseius swirskii baariumis. Sinna lisandus ka 48 uut samblaliiki, mis on saadud (kollektsioonid, haridus, teadus, külastajad ja ressursid) koos ja külvati 68 liiki ja sorti 100 aastat tagasi aiakujunduses ka- (kaubanimi SWIRSKI-MITE) ning lehetäidele Aphidius cole- vahetuse korras Hawaii saartelt. strateegiliste eesmärkidega ning tegevused nende eesmärki- sutatud lilli. Lisaks tutvustati kevadel esiväljaku ringikujulisel mani (kaubanimi APHIPAR). Dendroloogide töörühm koos teiste spetsialistidega asus de elluviimiseks. Arutelude tulemusena esitati kevadel Tallinna peenral Hollandi Suursaatkonna juubelikingitust: tulpi ’Eesti’. Tallinna Kommunaalameti tellimusel uurima Tallinna tänava- eelarvestrateegiasse lähiaastate suuremad investeerimisva- Kuna botaanikaaed asub Eesti Vabariigi esimesele presi- puude ja -põõsaste seisundit ning seda mõjutavaid tegureid. jadused. dendile Konstantin Pätsile kuulunud Kloostrimetsa talu maa- del, siis avati talu tutvustav teabetahvel. Väiksemate tahvlitega Näitused ja loodusharidus Tallinna Botaanikaaia veebileht tähistati sel ajal istutatud ja siiani säilinud puud – harilik pöök botaanikaaed.ee ja õunapuu ’Korobovka’ – ning ajaloolised fotod pandi välja 2018. aastal korraldati botaanikaaias 12 näitust ja teemapäe- Ehitus teisteski taluga seotud kohtades. va. Traditsiooniliselt olid kõige populaarsemad 2.–11. märtsini Botaanikaaed osales kogu välihooaja vältel Eesti Vabariigi toimunud orhideepäevad, mille jooksul külastas botaanikaaeda Kevadel selgus palmimaja auditeerimisel, et hoone on 20 aasta 100. aastapäeva tähistamisega seotud üleriigilistes ettevõt- 6035 inimest. Seekordselt näituselt võib esile tõsta esindusliku jooksul amortiseerunud ning vajab põhjalikku rekonstrueeri- mistes: näiteks looduskaitsekuu raames toimusid 12. mail mat- õitsvate tsümbiidiumite (Cymbidium) valiku, kus koos ajaloolis- mist. Töid alustati sügisel. Lisaks rekonstrueeriti rosaariumis ja kad Kloostrimetsa soo õpperajal, 13.–16. juunil loodusfestivali te sortide ja hübriididega sai näha ka uusi ja põnevaid aretisi. kõrgpüsikute ekspositsioonis ajaloolised piirdemüürid, alustati üritused, 18. augustil Eesti looduse päev, 9. septembril loodus- Külastatavuselt järgmised olid säntpooliate näitus mais (2386 vetesüsteemi ja koos sellega ka alpinaariumi projekteerimist keskuste päev „Terve Eesti“ ning 21. septembril ajarännak Eesti külastajat) ja roosipäevad juulis (2060 külastajat). ning soetati herbaariumisse inventari. 1920.–1930. aastate aiakultuuri radadel. Koostöös Eesti Tervishoiumuuseumiga osales botaani- Samuti värviti botaanikaaia peahoone fassaad ning remonditi kaaed näitusel „Elada või mitte? Suhkrus on küsimus“. Selle fuajeed ja trepikoda. raames eksponeeriti botaanikaaia meelteaias eraldi peenras magusa maitsega taimi. Tegevus avamaal Botaanikaaed on ka suurepärane kunstinäituste paik. 2018. aasta algul said huvilised kasvuhoonetes näha Eesti Ke- Avamaal rajati uued iiriste, hüatsintide ja tulpide eksposit- raamikute Liidu aastanäitust „Juured“ ning kogu suvehooaja sioonid. Jätkati Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekti- jooksul võis botaanikaaias vaadata Eesti Kunstiakadeemia ke- de toel botaanikaaeda rajatud tehiselupaikade taimestamist raamika ja klaasikunsti tudengite näitust „Omavahel“. ohustatud taimeliikide ja nende kaaslasliikidega. Mägitaimede Botaanikaaed korraldas 92 õppepäeva 15 teemal. Kõige kollektsioonis alustati taimede ümberistutamist ajutisele kas- populaarsemad õppekavakohased programmid olid „Toatai- vukohale, sest lähitulevikus algab alpinaariumi rekonstrueeri- med ja tarbetaimed“ (14 korda), „Vesi ja muld“ (12 korda) ning mine. Alustati botaanikaaia jaoks täiesti uue valdkonna – lil- „Maailma loodusvööndid ja kliimavöötmed“ (11 korda). Õp- leniitude – kontseptsiooni ja metoodika väljatöötamist ning pepäevadel osales kokku 2269 üldhariduskoolide õpilast 101 rajati esimene niidukatseala. Samuti algasid ettevalmistustööd klassist ja 34 koolist. Ekskursioone tehti eri keeltes nii avamaal erikaariumi laiendamiseks. kui ka kasvuhoonetes ja looduse õpperadadel. Kuna kauaoodatud rekonstrueerimistööde käigus konser- Botaanikaaia huviringis „Looduslaps“ osalevad üldhari- veeriti kõrgpüsikute ekspositsioonis Pätsi-aegne paekivimüür duskoolide 1. ja 2. kooliastme õpilased keskendusid 2018. aas- ning rosaariumi ehitati täiesti uus, kuid ajaloolisega sarnane tal kasvuhoonetes maailma ja rahvustaimede tundmaõppimi- piirdemüür, istutati ümber suur osa müüriäärseid püsikuid. Ro- sel tsitruseliste perekonnale. Avamaal õpiti tundma mürgiseid saariumis alustati ajalooliste roosipeenarde uuendamist ning vilju ning tutvuti põhjalikumalt Eesti pärismaiste lehtpuudega. pargirooside ala ettevalmistamist taasistutuseks. Kevadel puhastati botaanikaaia territooriumil asuvaid lindu- de pesakaste ning harjutati taimede külvamist ja pikeerimist. Botaanikaaia, Tallinna Loomaaia ja Eesti Loodusmuuseumi huviringide liikmed külastasid vastastikku üksteist – sel moel Putukate meelitamine botaanikaaeda mitmekesistasid koostööpartnerid võimalusi õpilastele loodus- teadmisi jagada. Taimede ja putukate elu on tihedalt seotud. Maikuus paigutati botaanikaaeda õpetajate ja õpilaste meisterdatud putuka- hotellid, kus putukad saavad talvituda, varjuda ja paljuneda. Mardikate joonistamise töötubades tutvuti kevadel ka elusate Teadustöö eksootiliste putukatega. Taas hakati botaanikaaias pidama mesilasi: töömesilasteks on valitud Buckfasti tõugu mesilas- Teadustöö jätkus 2018. aastal elurikkuse ja selle kaitse tee- pered. Septembris peetud meepäeval oli mesilasi, mett ja õie- mal. Varem Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahalisel toel tolmu võimalik uurida nii luubi kui ka mikroskoobiga ning lisaks botaanikaaeda väljaspool nende looduslikke kasvukohti (ex meetaimede tutvustusele sai maitsta ka botaanikaaia mett. situ) rajatud Eesti kaitstavate taimeliikide kollektsioonide tarbeks koguti kaitstavate taimeliikide seemneid. Vanemtea- dur Ruth Aguraiuja osales rahvusvahelise koostöö raames üleilmselt äärmiselt ohustatud sõnajalaliikide populatsioonide Integreeritud taimekaitse taastamisel Kauai saarel (USA). Harjumaal Lool asustati aren- dusalalt ümber II kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi aas- 2018. aastal jätkus botaanikaaia kasvuhoonetes eelnevatest nelgi 1874 puhmikut. Teadurite ettekanded botaanikaaedade aastatest suuremas mahus integreeritud taimekaitse kasu- üleilmsel kongressil EUROGARD VIII käsitlesid ohustatud tai- tamine. Põhiliselt kasutati mehaanilist ja bioloogilist tõrjeviisi. meliikide populatsioonide taastamist. Teadur Mari Tilk kaitses Esimesel juhul kasutati nii agrotehnilisi võtteid kui ka väljapüü- detsembris filosoofiadoktori väitekirja. Klaasikunst kasvuhoones. Foto Jaan Mettik

36 37 Tallinna Energiaagentuur Tallinna Keskkonnaamet 2018 7. Tallinna Energiaagentuur

Tallinna Energiaagentuuri päikesepark

38 39 Tallinna Energiaagentuur Tallinna Keskkonnaamet 2018

Suunad mal riigisisesel üritusel, seminaril ja konverentsil, tutvustades oma tegevust. Tallinna Energiaagentuuri eesmärk on viia ellu Tallinna linna kliima- ja energiapoliitikat ning koordineerida linnapeade pak- ti täitmist – seirata linna energiatarbimist, koostada asjako- haseid aruandeid ja nõustada säästva energiakasutuse asjus. Peamised ülesanded 2019. aastal Tallinna linn on mitu aastat soovinud saada Euroopa rohe- lise pealinna tiitlit. Seetõttu on Tallinn liitunud ka keskkonna- ja Linnapeade pakti ja paktiga „Mayors Adapt“ võetud eesmärgid kliimaalaste raamlepingutega, nagu linnapeade pakt ja kliima- koondatakse säästva energia tegevuskavast välja kasvanud muutustega kohanemise pakt „Mayors Adapt“. 22. veebruaril säästva energia ja kliimamuutustega kohanemise tegevus-

toimus Brüsselis linnapeade pakti 10. aastapäevale pühenda- kavasse (SECAP) ja CO2 heitkoguste inventuuri aruandesse. tud konverents, millest võtsid osa nii linnapea Taavi Aas kui ka Uue, ajakohastatud tegevuskava lähteülesanne on koostatud Tallinna Keskkonnaameti juhataja Relo Ligi. Energiaagentuuri ja tegevuskava valmib energiaagentuuri eestvedamisel ja Ees- esindajana osales Pille Arjakas. ti Keskkonnauuringute Keskuse kaasabil 2019. aasta lõpuks. SECAPi koostamise koordineerimine, sihtrühmade kaasamine ja tegevuskava eelnõu ettevalmistamine on 2019. aastal ener- giaagentuuri tähtsaim ülesanne. Päikeseelektrijaam Tallinna Energiaagentuuri veebileht Kuna nii Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskavas aas- tallinn.ee/energiaagentuur tateks 2011–2021 kui ka linnapeade paktis on üks eesmärke suurendada linnas taastuvenergia osakaalu, on energiaagen- tuur ette valmistanud Tallinna linna hoonetele päikeseelektri- jaamade rajamise projekti, mille käigus plaanitakse aastatel 2019–2020 rajada kuni sada linnale kuuluvat päikeseelektri- jaama. Prooviprojektina rajas energiaagentuur päikeseelektri- jaama oma hoone katusele (Paldiski mnt 48). Ainuüksi esimese suve põhjal saab öelda, et päikeseelektri kasutamine on bü- roohoones igati tasuv – arvestatav osa hoones vajaminevast elektrist toodetakse katusel (vt joonis 1).

16000 50%

45% 14000 40% 12000 35% 10000 30%

8000 25%

20% 6000 15% 4000 10% 2000 5%

0 0% JUUNI JUULI AUGUST SEPTEMBER OKTOOBER

2017 kogutarbimine (kWh) 2018 kogutarbimine (kWh) PV jaama toodang (kWh) Omatoodangu osakaal tarbimisest

Joonis 1. Paldiski mnt 48a asuva päikeseelektrijaama toodang 2018. aastal Tallinna energiapäev

Energiaagentuuri kõige tähtsam ülesanne on suurendada tar- bijate teadlikkust. See hõlmab nii linnaametnike nõustamist kui ka teavitustööd kogukonna kui lõpptarbijate seas. Tallinna linn korraldab alates 2011. aastast energiapäevi, kus linlastele antakse soovitusi energia säästmiseks igapäeva- elus ja hoonete terviklikuks rekonstrueerimiseks. 5. oktoobril 2018. aastal toimus koostöös Eesti Messidega energia avas- tuskeskuses Tallinna energiapäeva seminar „Kütame!“. Semi- naril käsitleti kütmise energiaefektiivsust mitmest vaatenur- gast: alustades kaugküttest ja lõpetades lokaalse kütmisega. Samuti tutvustati uusi tooteid: eramute kui ka korterite kütte-, jahutus-, ventileerimis- ja energiasäästulahendusi. Seminarile järgnenud üritusel kuulutati välja ettevõtmised ja saavutused, mida tunnustati tiitliga „Aasta energiategu 2018“. Alates 2014. aastast on energiaagentuur osalenud kaas- korraldajana keskkonnafestivalil Ökomäss, mille eesmärk on propageerida säästvat elukeskkonna ja ehituspärandi reno- veerimist. Lisaks on energiaagentuur osalenud mitmel suure- Euroopa Parlamendi suures saalis linnapeade pakti 10. aastapäeva konverentsil

40 41 Tallinna Energiaagentuur Tallinna Keskkonnaamet 2018

Kujundus/Layout: AKU Collective OÜ

Fotod/Photos: Anne Jaakson, Eesti Messid OÜ, Marit Mäesaar, Siret Kurvet, Tallinna Jäätmekeskuse arhiiv, Tallinna Kalmistute arhiiv, Tallinna Keskkonnaameti arhiiv, Covenant of Mayors

Tõlge/Translation: Tiido ja Partnerid Keeleagentuur OÜ

42 43 Tallinna Energiaagentuur

ISSN 2382-8366 Tallinna Keskkonnaamet Tel +372 640 4572 [email protected] Harju 13, 10130, Tallinn tallinn.ee/est/keskkond

44